Maa Elu 9. juuni 2016

ISSN 2504­5865

MAAKONDADE PIIRID VÕIVAD MUUTUDA

TUGEVATE JA KOHALIKE ELANIKE JAOKS LOOGILISTE OMAVALITSUSTE KUJUNEMINE ON EESMÄRGINA OLULISEM KUI MISTAHES SENISTEST PIIRIDEST KINNIHOIDMINE.

9

772504

586014

JANIKA SAAR: KÄSITÖÖ JA LOOMINE ON MINU ELU. KA KÄSITÖÖGA ON VÕIMALIK ÄRA ELADA, KUI TEHA ASJA HINGEGA NING LEIDA OMA NIŠŠ.

KÜTTEPUIT TIRIB SERTIFIKAADID TURULE

VAREM ROHKEM MAINEKUSE MÄRGIKS OLNUD METSAMAJANDAMISE SERTIFIKAADID TAGAVAD PAREMA HINNA JA ON MÕNIKORD TINGIMUS, ET ÜLEÜLDSE PUITU MÜÜA SAAKS.

9. JUUNI 2016 • NR 26 (54) • HIND 1 €

AIATEHNIKAEKSPERTIDE nõuanded · soovitused · aiatehnika

KEVADKAMPAANIA

2016

1. mai - 30. juuni

Murutraktor

Muruniiduk

MTD SMART RF 125

Kampaaniahind

1499€

Tavahind 1855€

MTD SMART 53 MB

Kampaaniahind

-19%

Järelmaks

279€

41€ kuus

Tavahind 365€

Rohulõikur

ECHO SRM-222ES

KAKS

AASTAT

KAKS

AASTAT

169€

AASTAT

Kampaaniahind

239€

Tavahind 319€

8€ kuus

ECHO CS-310ES

+ trimmipea

Kampaaniahind AASTAT

Järelmaks

Mootorsaag VIIS

VIIS

-23%

-25

Tavahind 229€

%

Robotniiduk

WORX Landroid M, WG791E.1

Järelmaks

-26%

Järelmaks

5€ kuus

Viimsi

7€ kuus

32

Mullafrees

Dormak TB 50 PRO R

KJ Equipment HTA O K I G TALLINN MÜÜ EESTI! KEILA Stokker Keila VLT, Stokker Forelli, ÜLE Haapsalu Stokker Haapsalu R-Tehnika

Kärdla Rauapood

Kuressaare Mauriks Stokker Kuressaare

Rakvere Stokker Rakvere Baseilo

Stokker Peterburi tee Rapla Kauplus Mets ja Aed

Märjamaa Kauplus Mets ja Aed Lihula Lihula Maaparandus Pärnu Kauplus Foral, Stokker Pärnu

Paide Stokker Paide Baseilo Põltsamaa Õli- ja tehnikakaubad Viljandi K.Luht Stokker Viljandi

Kampaaniahind

890

Tavahind 1190€

€

-25

Kampaaniahind

% Järelmaks

24€ kuus

559

Tavahind 679€

€

-18

% Järelmaks

15€ kuus

Narva Jõhvi Stokker Jõhvi Stokker Narva Baseilo

Elva Autofer Tõrva Aia- ja Metsatehnika kauplus Valga Mehka

Tartu Aia-ja Metsatehnika kauplus, Tööriistakeskus Stokker Tartu Võru Stokker Võru

Vaata kõiki aiatehnika kevadpakkumisi www.aiatehnikaeksperdid.ee

2 || halDusReFORm || maa elu

9. juuni 2016

Igaüks, kes soovib siga pidada, peab teadvustama oma vastu­ tust ning kui kõiki nõudeid täita ei suudeta, tuleb seapidamisest Foto: dmitri kotJuH / JÄrVA teAtAJA loobuda.

SEAKATKU OHUST

M

ärtsi lõpust juu­ ni alguseni ka­ heksas Eesti maakonnas toi­ munud kümnel sigade Aaf­ rika katku infopäeval osales üle poole tuhande jahimehe ja seakasvataja. Infopäevadel anti juhiseid seakatku tõhu­ samaks tõrjumiseks metsas ning selle eemalhoidmiseks farmidest suvisel seakatku leviku kõrgajal. „Uute seakatku puhangu­ te oht koduseafarmides on eeloleval suvel väga suur ja ainus võimalus neid vältida on bioohutusnõuete hoolas järgimine. Maaülikooli tead­ laste abiga on meile praegu­ seks teada möödunud suve farmipuhangute tõenäolised põhjused. Seepärast oli väga oluline viia see info iga ük­ siku seapidajani veel enne eelolevat suve,” ütles veteri­ naar­ ja toiduameti peadirek­ tori asetäitja Olev Kalda.

Osalenute suur hulk an­ nab Kalda sõnul tunnistust, et nii seakasvatajad kui jahi­ mehed suhtuvad tõsiselt või­ malikesse riskidesse ja oma vastutusse seakatku tõrjumi­ sel. „Lisaks teavitustööle pa­ nustame seakatku ennetami­ seks ka järelevalvesse. Oleme pidevas kontaktis seakasva­ tajatega üle Eesti, et aidata neil rakendatavaid bioohu­ tusmeetmeid suve eel veelgi tõhustada,” lisas Kalda.

Eesti Tõusigade Aretus­ ühistu nõukogu esimehe Ur­ mas Lahe hinnangul aitasid infopäevad tõsta seakasvata­ jate teadlikkust, kuid kind­ lasti tuleb teavitustööga jät­ kata. „Maapiirkondades on veel jätkuvalt kodumajapida­ misi, kus siga peetakse jõu­ luprae tarvis või lemmikloo­ mana. Seakatku tingimustes pole selline tegevus mõist­ lik ja on ohuks teistele,” üt­

les Urmas Laht. „Siin saavad palju ära teha nii seakasvata­ jad ise kui ka kõik Eesti ini­ mesed, et see info jõuaks ka iga ühe sea pidajani. Igaüks, kes soovib siga pidada, peab teadvustama oma vastutust ning kui kõiki nõudeid täita ei suudeta, tuleb seapidami­ sest loobuda.”

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul aitasid infopäevad viia jahi­ meesteni arusaamise sellest, kui oluline on nende roll sea­ katku tõrjumisel. „Oleme tei­ nud koostöös riigiga selgitus­ tööd jahimeeste hulgas juba paar aastat nii infopäevadel, ajakirja Eesti Jahimees kui ka infomaterjalide vahendu­ sel. Tänaseks mõistab iga ja­ himees, et haiguse tõrjumi­ seks loodusest on metssigade arvukuse vähendamine välti­ matu, ja jahimehed on võtnud endale ülesandeks siin riigile appi tulla,” ütles Tõnis Korts.

Kokku kümme seakatku infopäeva seakasvatajatele ja jahimeestele toimusid Harju­ maal, Lääne­Virumaal, Lää­ nemaal, Pärnumaal, Viljandi­ maal, Põlvamaal, Tartumaal ja Saaremaal. Infopäevade eesmärk oli anda jahimees­ tele juhiseid seakatku tõrju­ miseks metsas ning selgita­ da seakasvatajatele 2015. aas­ ta taudipuhangute analüüsi põhjal võimalikke riske, kui­ das katk farmi jõuab, ning võimalusi nende maandami­ seks. Infopäevade materjalid on leitavad seakatku veebile­ hel www.seakatk.ee.

Olgu öeldud, et ajava­ hemikul 31. maist 6. juuni­ ni diagnoositi sigade Aafri­ ka katk 11 metsseal, kes kü­ titi või leiti lõpnuna. Nädal varem, 24.–30. maini diag­ noositi sigade Aafrika katk 17 metsseal, kes kütiti või lei­ ti lõpnuna. (ME)

ESIMENE TERVIKLIK KAVA EESTI MEREALA KAITSEKS

7

. juunil tutvustati keskkonnaministee­ riumis äsja valminud Eesti merestrateegia meetmekava, millega pan­ nakse paika tegevused me­ re hea keskkonnaseisundi ta­ gamiseks. „Mitte kunagi varem pole Eesti mereala nii süs­ teemselt hinnatud ega sel­ le kaitseks meetmeid pla­ neeritud. Meie merekait­ seplaan arvestab ka teiste Läänemere riikide tegevusi, sest ühe mere ääres elamine eeldab, et ühiseid probleeme lahendatakse ühiselt. Sarna­ seid meetmeid rakendatak­ se seega kõikides Lääneme­ re­äärsetes riikides,” selgi­

tas keskkonnaministeeriu­ mi mereosakonna juhataja Rene Reisner.

Meetmekava pakub li­ saks juba kehtestatud aren­ gukavadele ja rakenduskava­ dele välja 16 täiendavat mee­ det ning uuringuid, mis aita­ vad tulevikus välja pakku­ da suunatud meetmed konk­ reetsete kavas välja toodud probleemide lahendamiseks. „Lähiaastate kõige käegakat­ sutavam ootus on merevee kvaliteedi paranemine. Sel­ leks vähendavad kõik riigid lämmastiku ja fosfori sattu­ mist merre, mille tulemuse­ na peaks merevesi muutu­ ma läbipaistvamaks,” sõnas Reisner. (ME)

Kõige suurema töö on Kõo ära teinud Põltsamaaga ühinemiseks, ent vallavanema Tarmo Riiski sõnul kaalutakse ka Suure­Jaani ettepanekut.

Valdade ühin võivad maakondade tEEt RoosAAR Pärnu Postimees

aavanemad jälgivad äre­ vusega, kui­ das lõpevad ää­ remaa valdade ühinemisläbi­ rääkimised. Va­ litsuserakon­ dade propa­ geeritavate maakonna­ suuruste valdade sündimise asemel võib osa senistest väi­ kevaldadest hoopis teise maa­ konda sattuda. „Maakonna piir ei tohiks olla liitumisel mingi takistus,” kinnitab rahandusministeeriu­ mi regionaalhalduse osakonna nõunik Sulev Valner. „Tugevate ja kohalike elanike jaoks loogi­ liste omavalitsuste kujunemi­ ne on eesmärgina olulisem kui mistahes senistest piiridest kinnihoidmine.”

Ainsana tuleb eri maakon­ dadest liitujate puhul täienda­ valt otsustada, millisesse maa­ konda hakkab ühinenud oma­ valitsus kuuluma. Seda otsus­ tab valitsus, arvestades ühine­ jate soove ja piirkondlike ko­ misjonide soovitusi.

Küsimusele, kas maavane­ matel on mingi võimalus maa­ kondadeülest liitumist takista­ da või maakonnasiseseks suu­ nata, vastab Valner eitavalt. „Otsest võimalust takistada maavanemal ei ole. Küll saavad nad piirkondlike komisjonide liikmetena osaleda ühinemiste läbiviimiseks arvamuste, soo­ vituste ja hinnangute andmi­ sel. Komisjon esitab oma soo­ vitused riigihalduse ministri­ le, kes lähtub sellest valitsuse­ le ettepaneku tegemisel,” selgi­ tab Valner.

TUGEVATE JA KOHALIKE ELANIKE JAOKS LOOGILISTE OMAVALITSUSTE KUJUNEMINE ON EESMÄRGINA OLULISEM KUI MISTAHES SENISTEST PIIRIDEST KINNIHOIDMINE. Valneri sõnul toimuvad tõenäoliselt maakonnapiiri ületavad ühinemisläbirääkimi­ sed näiteks Läänemaa ja Pär­ numaa piiril, Põltsamaa piir­ konnas ning Võru­ ja Põlva­

maa piiril, ent neid kohti on veel. „Setode puhul oleks peami­ ne argument ilmselt kultuurili­ ne ühtekuuluvus, teistel juhtu­ del loogilise terviku tekkimi­ ne, arvestades muu hulgas sea­ tud ühinemiskriteeriume. Mit­ mel juhul on juttu maakonna äärepiirkondadest, kus nõuko­ gude võim muutis varasemat maakondlikku jaotust,” kõne­ leb Valner.

PÄRNUMAA SUURENEB Pärnumaal asuv Koonga vald tegi 2014. aastal liitumisette­ paneku oma maakonnas asu­ vale Varbla ning Läänemaal paiknevale Hanila ja Lihula vallale. Varbla, Hanila ja Li­ hula nõustusid, kuid hiljem üritati uut omavalitsust teis­ te Lääne­ ja Pärnumaa valda­ de arvelt laiendada. Sellest as­ ja ei saanud, nii nagu ka Ha­ linga algatatud Põhja­Pärnu­ maa mõttest ning nüüd jätka­ takse taas kaks aastat tagasi moodustunud neljases grupis. „Maakonna küsimus oli mõnda aega oluline takistus, kuid praegu on pinge maas,” ütleb Varbla vallavanem Sivar Tõnisson. „Hanila on põhimõt­ teliselt nõus Pärnu maakonda

maa elu || halDusReFORm || 3

9. juuni 2016 rus,” räägib Tõnisson. „Suur­ Pärnus ei saaks me volikogus kohtagi. Vahemaad on piisa­ valt suured, Varblast Lihulas­ se sõitmiseks kulub üle poole tunni, Pärnusse tund.”

Tõnissoni sõnul püüavad nad ühendvallas säilitada se­ nist omavalitsuste teenuste kvaliteeti. „Kas sellest tohu­ tut arengut tekib, näitab aeg,” lausub Tõnisson. Ühinemisle­ pingu projektini loodab nelik jõuda suve lõpus.

Foto: elmo riig / sAkAlA

emised

piire muuta kuuluma, tänaseks on ka Li­ hula andnud põhimõttelise nõusoleku.”

Pärnu maakonda kuulumi­ ne on Varbla ja Koonga tingi­ mus. „Elanike liikumissuun­ da arvestades käivad läänla­ sed rohkem Pärnus kui suu­ remas keskuses, mitte meie Haapsalus,” selgitab Tõnisson. Ühendvalla keskus tuleb tõenäoliselt Lihulasse. „Meil pole plaanis hakata liituvate omavalitsuste raha eest kes­ kust üles pumpama, aga ku­ na Lihula on suurim, teeme vallamaja tõenäoliselt sinna.

Samas pole see otsustatud, kuum kartul on lükatud lõp­ pu,” kõneleb Tõnisson.

Tõnissoni hinnangul on kõige olulisem pigem hari­

dus, kõik tahavad piirkondli­ kult koole säilitada. Ühendval­ la territoorium on suur, Lihu­ las on gümnaasium, mujal põ­ hikoolid. Üks põhjustest, miks Tõs­ tamaa nelikuga pelgab liitu­ da, on valik, kas gümnaasium jääb Tõstamaale või Lihulasse. „Elanikkond on siinses nurgas nagunii vähenenud, näeme, et neli omavalitsust on enam­vähem mõõdukas suu­

1977. AASTAL PANDI KÕO JA VÕHMA KOLHOOS KOKKU NING SIIANI ÜTLEVAD KÕO INIMESED „TEIE” JA VÕHMA OMAD „MEIE”.

OLEME KÕIGILE ÄÄREMAA Nõukogude ajal nii Suure­Jaa­ ni kui ka Põltsamaa rajooni kuulunud Kõo valla valik on liituda kas Põltsamaa, Suure­ Jaani või Suur­Viljandimaaga.

Viimasest vallavanem Tarmo Riiski hinnangul midagi väl­ ja ei tule ning tõenäolisemad ühinemissuunad on kas Põlt­ samaa või Suure­Jaani poole. „Häid valikuid pole, oleme kõigi jaoks ääremaa,” arutleb Riisk. „Partei ja valitsuse taht­ mise vastu pole keegi saanud, aga mis meie vallal siis viga on? 1977. aastal pandi Kõo ja Võhma kolhoos kokku ning siiani ütlevad Kõo inimesed „teie” ja Võhma omad „meie”.

See on maarahva omapära.”

Kõige suurema töö on Kõo ära teinud Põltsamaaga ühinemiseks, ent kaalutakse ka Suure­Jaani ettepanekut.

Riisk ei usu, et neil maakon­ napiiri lubatakse muuta ja ee­ listab Suure­Jaani ümber tek­ kivat Põhja­Viljandimaad.

Vallavanema sõnul käi­ vad Kõo inimesed küll Põlt­ samaal arsti juures, kuid ena­ masti tullakse pigem Põltsa­ maalt Kõo valda tööle. Valla­ valitsus sõidutab elanikke nii Põltsamaale, Võhmasse kui ka Viljandisse, kõige tähtsam on aga Riiski jutu kohaselt ini­ meste Tartusse arsti juurde viimine.

Riisk pelgab, et Põltsamaa­ ga ühinedes hakkab palju ra­ ha sealsete auklike teede pea­ le kuluma. „Põhiliselt mulla peale ehitatud, sinna see ra­ ha läheb. Meil polegi õieti lae­ ne, Suure­Jaani ja Põltsamaa on rohkem võtnud,” räägib ta.

Riiski kirjelduse kohaselt on Kõo vald, kust noored lä­ hevad ära ning alles jäävad va­ nad ja viletsad. Praegu jõua­ vad nad veel neile sotsiaal­ transporti korraldada, kuid suurem keskus võib valla ra­ hakoti tühjemaks imeda.

VÄRSKA SOOVIB LAIENDATUD SETOMAAD „Meie esimene eelistus on laiendatud Setomaa: Vastse­ liina, Lasva, Orava, Veriora ja neli Setomaa valda ehk Värs­ ka, Misso, Mikitamäe ja Me­ remäe,” ütleb Värska vallava­ nem Raul Kuldre. Neist pooled (Vastseliina, Lasva, Misso ja Meremäe) kuuluvad Võru, üle­ jäänud Põlva maakonda.

Vastseliinast ja Lasvast tõenäoliselt ühinejaid ei saa, ka Meremäe on äraootaval sei­ sukohal. Ilma Meremäeta aga ühist piiri ei ole, 5000 elanik­

ku ei tule täis ja see pole aja­ looline Setomaa. „Seis on segane, aga ürita­ me,” ütleb Kuldre. „Ühendval­ la kasuks räägivad kultuuri­ line eripära, naabrite suhted ja väikeste valdade liit. Ei ta­ haks minna Räpina­, Võru­ või Põlva­suguse suurema kesku­ se juurde.”

Kuldre jutu järgi on kõige rohkem seoseid neljal Setomaa vallal ja Oraval. Oravalt tul­ lakse Värskasse gümnaasiu­ mi, mittetulundusühingul Se­ tomaa Turism on palju Orava objekte. Veriora on jällegi Ora­ vale hea naaber.

Ma a kon na probleem i Kuldre väga tähtsaks ei pea, sest regionaalpoliitikas on oo­ data muutusi ning Võru, Valga ja Põlva võidakse siduda üht­ seks riigi käepikenduseks. „Pikemas perspektiivis hakkavad maakondade piirid hägustuma ja tekib Kagu­Ees­ ti. Seetõttu ei karda ma olla näiteks Võrumaa koosseisus.

Meremäe valla suur soov on olla Võruga seotud. Kui see on ühinemise hind, siis Värska pole takistaja,” sõnab Kuldre.

Setomaa valdade keskuse­ na näeb Kuldre Värskat, mis on piirkonna suurim asula.

See muidugi ei tähenda, et juhtimine või koolid mujalt üldse kaoksid. „Elanikele on kohalik kool väga oluline. Meie eesmärk pole see kinni panna, vaid võib­olla kool ja lasteaed ühe juhtimise alla tuua,” selgitab Kuldre.

KANEPI – SUUR VALD TEEDE RISTUMISKOHAS 2421 elanikuga Põlva maa­ konna Kanepi vald asub 231,5 ruutkilomeetril. Alevik jääb Tartusse, Võrru, Põlvasse, Ote­ pääle ja Antslasse suunduva­ te teede ristmikule. Kanepi kihelkonna moodustamisest möödus eelmisel aastal 340 aastat, vallavanem Mikk Jär­ ve sõnul on neil kõige tiheda­ mad sidemed Võrumaal asuva Urvaste vallaga.

Aasta alguses tegi Kane­ pi liitumisettepaneku Urvas­ te, Valgjärve, Kõlleste ja La­ heda vallale. Kõik peale Ur­ vaste loobusid, Kanepi ja Ur­ vaste elanike arv on aga vaid 3712. Nüüd on Kanepil valida Otepää või enamiku Põlvamaa valdadega liitumise vahel. „Sõltub, kust küsid,” ise­ loomustab Järv elanike eelis­ tusi. Valla ühest otsast teise on 40 kilomeetrit ja kui osale elanikest meeldib Otepää, siis teistele jälle Põlva.

Paljud vallaelanike tööko­ had on jällegi seotud Tartu­ ga, kuhu jõuab poole tunni­ ga. Põlva ja Võru on lähemal, kuid kõike sealt ei saa. Kagu­ Eesti keskuseks peab Järv pi­ gem Võrut.

Kelle kasuks kaalukauss langeb, ei soovi Järv ennus­ tada. Tema sõnul võib ühine­ mislepingute ettevalmistami­ sel tulla igasuguseid üllatusi ja seetõttu on vara hinnan­ guid anda.

Oma Põrsas pakub kvaliteetset eestimaist marmortüüpi sealiha otse perefarmist Ootame teid Tallinnas Nõmme, Mustamäe ja Lasnamäe turul, Rakveres Pikk tn 11, Tabasalus Klooga mnt 5a

JUHtKiRi

PEEtER RAiDlA

peatoimetaja

AIAAUGUST

T

änase Maa Elu 4. küljel on juttu põllumeeste esindusorganisat­ sioonide esmaspäevasest pöör­ dumisest maaeluministri poo­ le, kus öeldakse selgelt: „Eesti otsetoetus­ te tase on jätkuvalt vaid umbes 60% Eu­ roopa Liidu keskmisest, kuid konkuree­ rida tuleb ühisel turul.”

Kui lugeda Riigikogu kodulehelt sa­ mal esmaspäeval toimunud istungi ste­ nogrammi, kus peaminister Taavi Rõi­ vas selgitas valitsuse põhimõtteid põl­ lumajandustoetuste maksmisel, siis jääb vägisi mulje, et üks osapool räägib aiast, teine aga aiaaugust.

Peaminister Taavi Rõivas ja maaelu­ minister Urmas Kruuse on osavad sõna­ seadjad valdavalt Euroopa Liidult saadud miljonitega manipuleerimisel. Neid kuu­ lates võibki jääda uskuma, et Eesti riik annab oma maksimumi põllumajanduse kriisiseisu leevendamiseks.

Tõepoolest, summad võivad ju olla suured, kuid paraku ei muuda see ole­ matuks tõsisasja: Eesti otsetoetuste ta­ se on jätkuvalt vaid 60% Euroopa Liidu keskmisest. Et seda vahet vähendada, on Euroopa Liit andnud oma liikmesriikide­ le voli maksta ise nn tasandusraha. Eesti tegi seda viimati aga 2013. aastal. Valit­ sus leidis toona, et põllumajandusel läheb juba piisavalt hästi ja lõpetas omapoolse panustamise selle vahe katmiseks. Jah, meie põllumeeste käsi käiski siis üsna ke­ nasti, kuid olud on ju muutunud. Paljuski just Euroopa Liidu tõttu, kes oma 2014. aasta sanktsioonidega viis Venemaa vas­ tusanktsioonidele, mis lõikasid ära suure osa meie põllumajandustoodangu turust.

Oleks loogiline hakata muutunud olu­ de tõttu taas seda nn tasandusraha maks­ ma. Aga ei, valitsus ei soovi aiast rääki­ da ning on keskendunud üksnes augu­ le selles aias. Püüdes miljonitega žong­ leerides jätta muljet tohutust hoolest meie põllumajanduse käekäigu pärast.

Tunnistamata, et kui veel 2013. aastal oli kurikaid žongleerimiseks piltlikult öeldes viis, siis alates 2014. aastast on neid kurikaid kõigest kolm, mis sest, et need pisut kiiremini lendavad.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@ajaleht.ee Toimetaja Kristiina Kruuse kristiina@incase.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja kt Liisa Kaha liisa.kaha@postimees.ee, telefon 739 0383 Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee Väljaandja Postimees Grupp AS Maakri 23a, 10145 Tallinn, maaelu@ajaleht.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Postimees Grupp AS, 2016

Sealiha alates 1.98 €/kg Seahakkliha 2.15 €/kg

www.omaporsas.ee

4 || Rukis || maa elu

9. juuni 2016

VAJA ON MAKSTA ÜLEMINEKUTOETUSI, MITTE NEID ÜMBER JAGADA

E

esti põllumajandus­ kaubanduskoda, põllumeeste kesk­ liit ja talupidajate keskliit ei toeta maaelumi­ nister Urmas Kruusele saa­ detud ühises kirjas ministee­ riumi ettepanekut otsetoe­ tused osaliselt ümber jaota­ da, et ühtse pindalatoetuse arvelt alates järgmisest aas­ tast suurendada toetusi pii­ makarjakasvatajatele.

Põllumajandusettevõte­ te ja talude hulgas tehtud laiaulatuslik küsitlus näitas, et rõhuv enamus põllume­ hi ei toeta maaeluministee­ riumi ettepanekuid otsetoe­ tused ümber jaotada. „Ees­ ti otsetoetuste tase on jät­ kuvalt vaid umbes 60% Eu­ roopa Liidu keskmisest, kuid konkureerida tuleb ühisel tu­ rul. Nendes tingimustes on kõigil sektoritel raske kon­ kurentsis püsida ja kaalumi­ sel olev ühtse pindalatoetu­ se vähendamine teeks olu­ korra veelgi keerulisemaks.

Eesti põllumajanduses ei ole täna ühtki valdkonda, millel poleks ohtu lähiajal raskus­ tesse sattuda. Kuigi teravil­ jasektoris on viimasel paaril aastal olnud väga head saa­ gid, siis teravilja turuhinnad on olnud madalad. Teravilja­ sektor on madalate hindade, talvekahjustuste ja praegu­ se põua tõttu tänavu selgelt ohutsoonis,” ütles põlluma­ jandus­kaubanduskoja juha­ taja Roomet Sõrmus.

Samuti on ettevõtjad krii­ tilised maaeluministeeriu­ mi kava suhtes, mille koha­ selt tahetakse vähendada al­ les möödunud aastal sisse vii­ dud puu­ ja köögivilja kasva­ tamise toetuse eelarvet ning lõpetada ammlehma, ute ja kitse kasvatamise toetuste maksmine väikestele karja­ dele. „Toetused on ettevõte­ te pikemaajalise strateegia üks osa. Tootmise struktuur muutub põllumajanduses aeglaselt ning nii seadusand­ liku kui ka majanduskesk­

konna stabiilsus ja prognoo­ sitavus on ettevõtetele oma tegevuste ja investeeringu­ te planeerimisel väga oluli­ ne. Ühe taotlusaasta andme­ te alusel suurte muudatus­ te tegemine ei ole mõistlik,” selgitas talupidajate kesklii­ du juhatuse liige Leho Verk. „Valitsuse tegevuse tõttu on Eesti piimatootjate toe­ tuste tase viimastel aastatel vähenenud ligi kolmandiku võrra. Tänases kriisiolukor­ ras on äravõetud toetuse ta­ gasi andmine piimatootjatele hädavajalik, et peatada karja­ de vähenemine. Lahenduseks ei saa olla toetuste ümber­ tõstmine põllumeeste ühest taskust teise, vaid ülemine­ kutoetuste maksmise taas­ tamine ja täiendava kriisi­ abi andmine,” rõhutas põl­ lumeeste keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.

Maaeluministeeriumi et­ tepanekute kohaselt võiks alates 2017. aastast mõnevõr­ ra vähendada ühtse pindala­ toetuse ühikumäära kõigil taotlejatel ning maksta sel­ le arvelt täiendavat toetust piimakarjakasvatajatele. Kui seni rakendatakse nimeta­ tud toetust kuni sajapealis­ tele karjadele, siis ettepane­ ku kohaselt makstaks alates 2017. aastast toetust kõiki­ dele piimalehmadele olene­ mata karja suurusest. Teise ettepaneku kohaselt lõpeta­ taks ammlehma kasvatami­ se toetuse ning ute ja kitse kasvatamise toetuse maks­ mine, sest toetusalustes kar­ jades on loomade arv kasva­ nud. Kolmanda ettepaneku kohaselt vähendataks puu­ ja köögivilja kasvatamise toetu­ se eelarvet, sest mullu oli ka­ vandatust vähem taotlejaid.

Organisatsioonide küsit­ lustele vastas üle 400 põllu­ majandusettevõtja, kes väl­ jendasid laiaulatuslikku ra­ hulolematust maaeluminis­ teeriumi ettepanekute ja va­ litsuse põllumajanduspoliiti­ ka suhtes. (ME)

HEA PÕLLUMEES!

Praegu on just õige aeg mõelda sügiskülvile!

Puide Talu seemnekeskus pakub uutele ja vanadele klientidele

SERTIFITSEERITUD TALINISUSEEMET

"ADA C2" • Puhtimisvõimalus • Toome tellitud seemned teile tasuta koju kätte • Pakendi suurus 1000 kg Info tel 5647 2901, 5647 2786

puidetalu@gmail.com www.puidetalu.ee

Kui Hans Kruusamägi 2007. aastal suurima rukkikasvatajana rukkikuningaks kuulutati, võttis ta seda naljana, aga nüüdseks on sellest kujune­ Foto: meelis meilBAum / VirumAA teAtAJA nud tõsine missioon.

Põllumehed kingivad Eestile

miljon juubelileiba ANDREs PUlVER

Virumaa Teataja

L

ääne­Virumaal Äntus rukkikuningriigi kes­ kuses toimunud ruk­ kikuninga päeval sõl­ miti kaks olulist koostöölepet, mis peaksid aitama meie toidu­ lauda rikastada.

Eesti põllumeeste keskliit, rukkiselts, Leibur ja Tartu Mill allkirjastasid rukkiseltsi eest­ võttel saja rukkipõllu ja miljo­ ni juubelileiva leppe, mitte­ tulundusühingud PAIK, Arenduskoda, Partnerid ja Ida­Harju Koostöö­ kogu aga LEADER­pro­ jekti „Põhja­Eesti koha­ lik toit”.

Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti ütles, et Eesti riigi sajandaks sünnipäe­ vaks on kingitusi välja mõel­ dud päris palju, põllumajandu­ se poolelt on aga saja rukkipõl­ lu ja miljoni juubelileiva pro­ jekt üks esimesi. Lemetti loo­ tis, et põllumeeste juubelipro­ jekte tuleb kindlasti juurde.

Kantsler rääkis, et Eesti ees­ istumist Euroopa Liidus 2018. aastal on kindlasti kavas ka­ sutada ka rukki popularisee­ rimiseks. „Näiteks tutvustada meie rukkikultuuri liikmesrii­ kide põllumajandusministrite­ le,” sõnas ta.

Ru k k i k u n inga s Ha ns Kruusamägi selgitas, et saja rukkipõllu ja miljoni juube­ lileiva projektiga kutsutakse põllumehi üles külvama täna­ vu vähemalt sada rukkipõldu, et järgmisel aastal lõigatud viljast saaks Tartu Mill jah­ vatada jahu ning Leibur küp­

setada vähemalt miljon juu­ belileiba. „Eesti rahvas on kasvata­ nud rukist ja söönud rukki­ leiba aastasadade vältel. Ru­ kis on meie rahvusvili ja ruk­ kilill meie rahvuslill. Oma leib laual on meie rahvale ajast ae­ ga tähendanud iseseisvust, vää­ rikust, toimetulekut. Et hoida elus rukkikultuuri, üle põlv­ kondade kestnud tavasid, rukki kasvatamise, tarbimise ja are­ tamise traditsiooni, päranda­ da uutele põlvkondadele austus leiva ja leivavilja vastu, algata­ me Eesti Vabariigi 100. aasta­ päevale pühendatud ülemaali­ se liikumise „100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eesti­ le”,” öeldakse aktsiooni algatamise üleskutses.

EESTI RAHVAS ON KASVATANUD RUKIST JA SÖÖNUD RUKKILEIBA AASTASADADE VÄLTEL. RUKIS ON MEIE RAHVUSVILI JA RUKKILILL MEIE RAHVUSLILL. Põhja­Eesti kohaliku toidu edendamise idee sündis MTÜs Arenduskoda, nüüd kaasati ka naabrid, et kaetud oleks kogu tegelik Põhja­Eesti.

Aivar Niinemägi MTÜst PAIK rääkis, et eesmärk on väärtustada kohalikku toi­ tu, luua toitlustusettevõte­ te võrgustik, koolitada toit­ lustajaid. „Lisaks sooviksi­ me arendada ka lasteaia­ ja koolitoitu,” lausub Niinemägi.

Rukkiseltsi rukkikuninga päev toimub tavapäraselt juuni algu­ ses. Siis saadakse seltsi rahva­ ga kokku, vaadatakse üle põl­

lud, peetakse aru ja kuulatak­ se targemate nõuandeid. „Täna me põllule ei lä­ he, rukis kasvab ka meieta,” lausus rukkikuningas Hans Kruusamägi päeva avamisel. Üks põhjus oli seegi, et koos rukkikuninga päevaga peeti MTÜ PAIK kümnendat sün­ nipäeva.

Kantsler Illar Lemetti lau­ sus, et rukkiseltsi ja rukki­ kuninga poole tuleb vaadata suure tänutundega, sest nad on korraldanud väga palju üri­ tusi põllumajanduse populari­ seerimiseks. „Täna saab mulda mitu seemet, mille vilju saab nau­ tida järgmisel ja ülejärgmi­ sel aastal,” ütles Lemetti sõl­ mitud koostöölepete kohta.

Kantsler lisas, et Eesti ruk­ kikultuuri saab propageerida ka Rahurukki üritustel, mis peaksid suure tõenäosusega 2018. aastal Eestis toimuma.

Eesti Rukki Selts kuulutas Äntus välja tänavuse Rukki­ räägu kultuuriauhinna lau­ reaadi. Teenete eest rahvakul­ tuuri arendamisel ja meeste tantsupeo ellukutsumise eest valiti selleks Maie Orav. „Selliseid tunnustusi ei näe inimesed vist ka oma pa­ rimates unenägudes,” arvas õnnelik laureaat. „On nii ilus, kui Oravast saab vahetevahel Rukkirääk,” rõõmustas ta.

RUKKITEE ARENEB Eesti Rukki Seltsi ellukutsu­ tud Rukkitee on Sangaste val­ lavanema Kaido Tambergi sõ­ nul üks nendest headest mõ­ tetest, mis ei ole veel oma lõp­ likku kuju saanud. Rukkitee ühendab paiku, mis üksteisest geograafiliselt üpris kaugel. „Me peame sellest „toote” kujundama,” nentis Tamberg ja lisas, et kui tahta, et rukis

saaks tagasi oma kunagise au­ järje, tuleb selleks kasutada moodsaid vahendeid.

Sangaste vallavanem kin­ nitas, et Rukkitee arenda­ miseks on vallas isegi tööta­ ja palgatud, kuid seni on val­ lavalitsuse kogu aur läinud oma projektidele. „Tõenäoli­ selt avame lähiaastatel San­ gaste mõisas pereturismikes­ kuse, mis loomulikult natu­ ke ka rukkiga seotud,” rääkis Tamberg plaanidest.

Eesti Põllumajandusmuu­ seumi direktor Merli Sild üt­ les, et nemad avasid mullu rukkiküüni, mis tutvustab rukkiviljeluse ajalugu Ees­ tis. Jõgeva sordiaretusjaamas toimub sordiaretus ja rukki arendamine.

Arno Kangur Moe peenvii­ navabrikust rääkis, et kui vi­ li pagarile ei sobi, siis piiritu­ setööstusele kõlbab see küll.

Ta märkis, et 0,7 liitri viina tootmiseks kulub kilo tera­ vilja. „Tuleb aru pidada, kas võtta Läti, Leedu, Saksamaa, Ameerika või Eesti põllume­ he teravilja,” märkis Kangur.

Rukkikuningriigi „pea­ linna” Äntu peremees Hans Kruusamägi aga meenutas, et kui ta 2007. aastal suurima rukkikasvatajana rukkikunin­ gaks kuulutati, võttis ta seda naljana. „Aga sellest on kuju­ nenud tõsine missioon ning osalemine paljudel rahvus­ vahelistel üritustel,” kõneles rukkikuningas. Veel on ta käi­ nud päris palju koolides laste­ le põllumajandusest rääkimas.

Kui 2007. aastal kasvatas Kruusamägi rukist tuhandel hektaril, siis viimastel aastatel on tal rukki all olnud 300–700 hektarit.

Rukkitee üks osa on ka Olustvere teenindus­ ja maa­ majanduskool.

maa elu || kalakasvatus || 5

9. juuni 2016

Varbla Kalakasvatuse

eesmärk on hakata tootma kaaviari toomAs ŠAlDA

maaelu@ajaleht.ee

P

ärnumaal Varbla vallas Paatsalus te­ gutseb 2014. aastast tuurakasvatus, mil­ le omanikud tahavad lähiaas­ tail jõuda peale lihakala ka kaa­ viari tootmiseni. „Soovime saa­ da regiooni suurimaks kaavia­ ritootjaks, aga see nõuab täien­ davat raha ja ränkrasket tööd,” ütleb Varbla Kalakasvatuse osa­ ühingu juhatusse algusest pea­ le kuuluv Kristo Teder.

Paatsallu kalakasvandu­ se rajamise idee tekkis Tederi sõnul kalaärimees Arvin Pek­ sil selle aastakümne esimestel aastatel ajendatuna Läti pärit­ olu Jevgenijs Mjasiševsi eksoo­ tilise kala kasvatamise koge­ musest. End Venemaal, Amee­ rikas ja Prantsusmaal harinud lõunanaaber püstitas samal ajal tuurakasvatust Uruguays ning ehkki siinsetel omanikel kalakasvatamiskogemus puu­ dus, otsustati riskida. Mjasiševs on tänaseks küll projektist väl­ junud, sest tema pikk äraolek Uruguays ei võimaldanud tal ettevõttesse piisavalt panusta­ da, kuid algfaasis oli tema os­ kustest­teadmistest arvestata­ vat abi.

LEHMADE ASEMEL KALAD Varbla valda leiti kuue hektari suurune kinnistu, millel asu­ vate Paatsalu vana karjalauda hoonete konstruktsioone sai kasvanduse rajamisel kenasti kasutada. Ka veeproovid näi­ tasid, et paesest pinnasest tu­ lev põhjavesi sobib tuurakas­ vatuseks ideaalselt. Ehitustöö algas Tederi sõnul 2013. aastal, rahastajateks omanikud, Nor­ dea pank ja Maaelu Edenda­ mise Sihtasutus, PRIA­lt saadi vesiviljelustoetuse EKFi meet­ me kaudu umbes 450 000 eu­ rot toetust.

2014. aasta märtsis lasti käi­ ku farmi esimene plokk ja in­ kubeeriti esimene mari. 2015. aasta alguses sai kasvandus

Vee kogumaht Varbla Kalakasvatuse süsteemides on 1400 kuupmeetrit.

Endisest karjalaudast sai ümberehituse käigus kalakasvandus. Praeguseks on siit väljastatud juba umbes 80 tonni kala.

päris valmis. Kuninglikuks ka­ laks peetavat tuura kasvatatak­ se siin suletud korduva veeka­ sutusega vesiviljelussüsteemi­ des, põhjavesi saadakse puur­ kaevu abil 140 meetri sügavu­ selt, vee kogumaht süsteemi­ des on 1400 kuupmeetrit. „Meil on neli süsteemi: in­ kubaator, noorkala­ ja kaks kaubakalasüsteemi. Tehnoloo­ giliselt töötab kasvandus ter­ vikuna üsna hästi, samas saab tehnilisi süsteeme kindlasti pa­ rendada, et energia­ ning hap­ nikukulu vähendada. Tehnoloo­ gia areneb kiiresti ja muutuste­ ga on vaja kaasas käia,” tõdeb

Teder. „Ostame välismaalt sis­ se viljastatud tuuramarja ja in­ kubeerime sellest enda inku­ baatoris maimud. Edasi lähe­ vad need maimumajja ning kas­ vatatakse mõnekümne grammi raskuseks. Sealt liigub kala ju­ ba kaubakalabasseinidesse, kus valmib lõpptoodang.”

Praegu kasvatatakse Varb­ las Vene ja Siberi tuura. Lisaks tuuralistele saab siin kasvata­ da teisigi kalu. „Oleme teinud väikese eksperimendi ahvena­ ga Šveitsi turu jaoks, aga prae­ gu on meie põhieesmärk kes­ kenduda kaaviari tootmisele.

Kui leiame täiendava rahastu­

DIMITRI DEMJANOV: TUUR VÄÄRIB KUNINGLIKU KALA NIMETUST

D

imitri Demjanov, tippkokk, kelle tee­ neid ja tiitleid pole vaja üles lugeda, sest iga eestimaalane teab teda nii­ gi, usub, et ehkki tuura ei osa­ ta veel vääriliselt hinnata, on suhtumine muutumas. Tuur on tema sõnul tuleviku kala ja tema kasvatamisse tasub panustada. „Tuur on ku­ ninglik kala, kes on läbi sajandite olnud au sees.

Juba tema vä­ limus on uhke ja kaunis, aga kõige tähtsamad on ikkagi te­ ma oivalised gastronoomi­ lised omadused. Beluuga, oset­

Fotod: kArmeN kÄrg / VArBlA kAlAkAsVAtus

riini ja sevrjuuga mari on vä­ ga hinnatud ja kallis, aga ka li­ hakalana on tuur suurepära­ ne. Viimasel ajal kasvatatakse maailmas tuura järjest enam kasvandustes. Et teda ka Eestis kasvatatakse, on väga hea märk – os­ kused ja tead­ mised on meil olemas. Siiski on tuur Ees­ tis veel vä­ he tun­

tud ja isegi restoranides saab teda harva. Eks hind mängib oma osa. Tuura turustada on üsna keeruline, aga nii on see kõikide eksklusiivkaupadega.

Samas kinnitan, et võrreldes näiteks Ungaris kasvatatud tuuraga on Varbla kala väga kvaliteetne: tal ei ole spetsii­ filist lõhna ega mudamaitset, liha on ilus ja valge, sellega on lust tööd teha. Muidugi peab teadma, kuidas tuura valmis­ tada, väga tähtis on kindel teh­ noloogia ja lisandid, mis pea­ vad olema sama väärtuslikud kui kala ise. Tuura peab oska­ ma lõigata, serveerida jne. Hu­ vilised saavad Google’ist infot otsida. Igal juhul on tuur tule­ viku kala.”

se, oleme eesmärgist vaid paari aasta kaugusel. Tahame kaasa­ ta tugeva investori, kellega pro­ jekti edasi vedada. Vaja on mõ­ nisada tuhat eurot,” ei tee Te­ der saladust.

KAAVIARI NÕUDLUS ON SUUR Praeguseks on siit väljastatud umbes 80 tonni kala. „Kolm­ veerandi kaupa turustame Eestis, ülejäänu läheb välis­ turgudele, peamiselt Norrasse ja Suurbritanniasse. Parasjagu pole meie müük just suur, sest kaaviari tootmise tarvis hoia­ me emaskala potentsiaali. Maa­

ilma juhtivad tuurakasvatajad on spetsialiseerunud just kaa­ viari tootmisele ja turustami­ sele. Kaaviari nõudlus on vä­ ga suur ja tippkvaliteedi korral ulatub selle kilogrammi hind tuhandete eurodeni.

Samas on valmistoodangu­ ni jõudmine pikk protsess ja terve tsükli jooksul tuleb kat­ ta tootmiskulud – kalasööt, hapnik, elektrienergia, tööjõud.

Praegustel omanikel napib ka­ pitali, et soovitud lõpptoodan­ guni jõuda. Kalakasvatussekto­ ri iseloom eeldab ka teistsugu­ seid laenutooteid, kui pakuvad Eesti kommertspangad,” avab

Teder ettevõtte tänast seisu.

Seega on Varblas mõistetud, et tuuraliste puhul ainult lihakala tootmisega kasumisse ei jõua.

Samal ajal on Kristo Tede­ ri kinnitusel olemas kõik või­ malused, et Varbla Kalakasva­ tuse majandusnäitajad plussi jõuaksid. „Üldjoontes on meie eesmärgid täitunud. Järgmise aasta jooksul loodame kasu­ misse jõuda. Kui õnnestub ha­ kata kaaviari tootma, siis suu­ dame oma finantskohustused täielikult täita nelja­viie aasta­ ga. Olemasoleva kalavaru baa­ silt saaksime kaaviari toota ju­ ba 2018. aastal ja igal aastal suudaksime toota umbes kaks tonni. Oleme põhjalikult val­ mistunud. Ainsa Eesti ettevõt­ tena on meil CITESi akreditee­ ring kaaviari tootmiseks, üm­ bertöötlemiseks ja pakenda­ miseks.” Paralleelselt kaaviari­ tootmisega säilib Varblas kala­ liha tootmine, ehkki maht jääb väiksemaks: sorteeritud isaska­ la läheb lihakalana müüki ka­ hekilose või suuremana.

Kui kalalihast rääkida, siis on Varbla Kalakasvatuse osa­ ühingul põhjust uhkust tunda. „Oleme jõudnud väga kvaliteet­ se kalalihani. Oleme kalaga va­ rustanud näiteks Eesti ja Norra tippkokkade meeskondi, kes sel aastal võistlesid edukalt Bocu­ se d’Ori võistlusel. Meie kala on olnud laual riigipeade visii­ tide ajal Kadrioru lossis ning se­ da on õnnestunud saata isegi Londonisse Michelini tärniga Pied à Terre restorani.”

Kuid üksnes kalalihale pa­ nustada pole siiski mõtet. Et­ tevõtte loomisajaga võrreldes on turusituatsioon kardinaal­ selt muutunud. „Seis ei ole meie jaoks soodne – traditsiooniline Vene turg on ära langenud ning Poola ja Leedu ujutavad oma sageli kehvemapoolse kaubaga turu üle ning viivad hinna al­ la.” Lähipiirkonnas on tuura­ kasvandused veel Lätis ja Lee­ dus, Skandinaavias mitte. Endi­ se NSVLi aladest on arvestatav kasvandus Moldova separatist­ likus Transnistria piirkonnas, Euroopas on häid kasvandusi veel Belgias, Itaalias, Prantsus­ maal ja Poolas. Nii et eestlaste­ le peaks ruumi jaguma.

• Kalapaatide ehitus ja remont • Sole-Diesel meremootorite müük ja paigaldus

Lindvart OÜ

Saikla küla, Saaremaa www.lindvart.ee info@lindvart.ee tel +372 525 3544

6 || mets || maa elu

9. juuni 2016

Küttepuit Ringkäik rühmasertifikaadiga ühinenud Taavi Ehrpaisi metsas.

Foto: Viio Aitsam

tirib sertifikaadid turule Viio Aitsam

V

arem rohkem mai­ nekuse märgiks ol­ nud metsamajan­ damise sertifikaa­ did tagavad parema hinna ja on mõnikord tingimus, et üle­ üldse puitu müüa saaks. „Poleks osanud ennustada, et just küttepuidust saab ve­ dur, mis sertifitseerimisküsi­ muse kuumaks muudab. Küm­ mekond aastat tagasi arvasi­ me, et selleks saab okaspuu­ palk,” ütles Stora Enso met­ sandusjuht Indrek Tust pui­ duettevõtjate teabepäeval Rap­lamaa Vardi metsas.

Neid puiduostjaid, kes ser­ tifitseeritud metsast pärit puidu eest juba mõnda aega hinnalisa maksa­ vad (keskmiselt euro tihumeetri kohta), on Eestis rohkem. Teema on nüüd aktuaalseks muutnud eelkõige puidu­ graanulite tootja Graanul In­ vest, kes ostabki vaid sertifit­ seeritud puitu.

KÕIK TEED VIIVAD ...

Olukorra lihtsustatud kir­ jeldus: graanuliostjad hak­ kasid soovima keskkonna­ hoidlikult toodetud ehk ser­

tifikaadiga graanulit, mistõt­ tu graanulitootjad hakkasid tahtma sertifikaadiga toorai­ net. Tooraineks on kehvema kvaliteediga puit, küttepuit.

Kuna turul on praegu kütteja paberipuidu ülepakkumi­ ne, on metsakasvataja vali­ ku ees – kas hankida sertifi­ kaat ja majandada metsa sel­ lest lähtuvate reeglite järgi või mitte hankida ja leppi­ da nii-öelda tavahinnaga. Või hoopis riskida sellega, et puit jääb kätte.

Endist viisi on puiduost­ jaid, kes ostavad nii sertifi­ kaadiga kui ka sertifikaadita metsamaterjali, näiteks sae­ veskid. Puiduettevõtjate tea­ bepäeval aga prognoosi­ ti, et seegi müügika­ nal võib kalduda seni­

METSAOMANIK PEAB ISE OLEMA HOOLAS JA JÄLGIMA, ET KÕIK, KES TEMA METSAS TEGUTSEVAD, JÄRGIKSID SAMAMOODI KESKKONNAHOIDLIKU MAJANDAMISE REEGLEID.

sest rohkem sertifikaadi poo­ le. Mitte sellepärast, et kõik saematerjaliostjad äkitselt sertifikaadiusku pöörduksid, vaid sellepärast, et oma toot­ misjäägi saepuru tahab sae­ veski müüa graanulitootjale, kes sellegi produkti puhul ser­ tifikaati nõuab. „Kõige taga on tegelikult CO² ja puiduenergiatootjai­ le makstavad subsiidiumid,” selgitas teabepäeval Stora En­ so Balti keskkonnajuht Mar­ gus Kuusk. „Üks subsiidiumi saamise tingimus on, et kütu­ seks kasutatud puit oleks pä­ rit säästlikult majandatud met­ sast. Arvesse lähevad PEFCvõi FSC-sertifikaat ja kui neid pole, on ette nähtud kogu tar­ neahela kontrollimise süsteem, mis metsaomaniku või haldaja jaoks on keerulisem kui serti­ fikaadi nõuded.”

KÜMNED PUNKTID Mis see sertifikaat üldse on?

Säästliku majandamise tun­ nistus. Eesti PEFC-süsteemi koduleht ütleb: „See näitab, et metsaomanik majandab oma metsi keskkonnasäästli­ kult ning täidab metsamajan­ damise standardi nõudeid ...

Sertifitseerimine annab tarbi­ jale võimaluse valida keskkon­

SERTIFIKAADID • PEFC (Programme for the Endorsement of Forest Certification Schemes) – metsade sertifitseerimise kinnitamise programm; vt lähemalt www.pefc.ee.

• FSC (Forest Stewardship Council) – metsahoolekogu; vt lähemalt www.fsc.ee.

nahoidlikult majandatud met­ sast saadud puittooteid. Met­ saomanikud saavad aga eelise keerulises majandusolukorras, kus puidu pakkumine ületab nõudluse.”

Eesti FSC-süsteemi kodu­ leht märgib: „Sertifitseeritud metsamajandaja näitab, et te­ gutseb metsas sotsiaalselt õig­ lasel, majanduslikult elujõuli­ sel ja keskkonnahoidlikul vii­ sil. Sertifikaat aitab viia tead­ mist vastutustundlikust met­ samajandamispraktikast tar­ bijani, see loob sertifitseeritud materjalile turueelise.”

Mõlemal süsteemil on de­ tailne metsamajandamise standard, mis peajoontes tei­ sest ei erine – ühtviisi tuleb sertifikaati taotleval metsa­ omanikul kogu tegevus lä­ bi mõelda. Teabepäeval võeti üksipulgi ette PEFC-süsteemi standard, kus 17 kriteeriumi.

Metsaomanik peab ise olema hoolas ja jälgima, et kõik, kes tema metsas tegutsevad, jär­ giksid samamoodi keskkon­ nahoidliku majandamise reeg­ leid. „Kahe standardi suurim metsamajanduslik erinevus on metsamaaparandus,” märgiti teabepäeval. „FSC-süsteem on sellega rangem.”

Eestis on kasutatud võima­ lust hankida rühmasertifikaa­ te mõlemast süsteemist. Teabe­ päeval tutvustas Eesti Eramet­ saliidu projektijuht Kristel Aru­ kask erametsaliidu rühma (PEFC).

Metsaomanikule tähendab sel­ lises rühmas olemine, et sekel­ damist on vähem, kuna kont­ rollijatega suhtleb rühmaserti­ fikaadi hoidja.

SEGADUS VÄÄRISELUPAIKADEGA Räägiti ka sellest, et kontrolli­ vate pilkude all metsa majan­

dades ollakse hädas vääriselu­ paikadega. Kord on need in­ venteeritud ja kaardile märgi­ tud, nende kaitsmine on met­ saomanikule vabatahtlik. Ent ka siis, kui omanik ei ole rii­ giga kaitselepingut sõlmi­ nud, lähevad vääriselupai­ gad majandamise keskkonna­ hoidlikkust hinnates arves­ se. Kui raie on tehtud eraldi­ sel, kuhu jääb ka inventeeri­ tud vääriselupaik, ei pruugi sertifitseeritud puidu kokku­ ostja sealset puitu vastu võt­ ta. Ka siis mitte, kui sellelt väärtuslikult alalt pole raiu­ tud puutikkugi.

Teabepäeval arutati, kui­ das selliseid ootamatusi enne­ tada. Asi oleks selge, kui kesk­ konnaamet raie metsateatist kooskõlastades annaks teavet ka vääriselupaiga kohta, kui see sinna alale jääb. Veel pa­ rem, kui metsakorraldaja met­ sa inventeerides ja metsama­ janduskava koostades märgiks vääriselupaigad omaette eral­ disteks, kuhu metsaomanik raiet ei planeerigi.

Kuni asi nii selgelt korral­ datud pole, peaks metsaoma­ nik ise oma metsa vääriselu­ paikade võimaliku olemasolu selgeks tegema ning teavita­ ma sellest puidu ülestöötajat. „Isegi see võib puidu müü­ ki mõjutada, kui vääriselu­ paik asub kinnistu piiril naab­ ri metsas. Üks juhtum oli, kus raietöö tegijal polnud sel­ lest aimugi. Terve puidukoo­ rem saadeti tagasi, sest raiu­ tud oli vääriselupaiga kõrvalt, kuid puidu saatedokumenti­ des polnud seda märgitud,” rääkis Indrek Tust.

Ta lisas, et vääriselupaika­ de küsimus on teravalt päeva­ korrale tulnud ka seepärast, et need pole kaartidele kül­ lalt täpselt märgitud – kas on tegelikult maastikul teises ko­ has või on märgitud ala, kus tegelikult vastavaid indikaa­ torliike pole. Nüüd, kui need alad on sertifitseeritud puidu ostul määrava tähtsusega, sel­ guvad järjest omaaegsete in­ venteerijate möödapanekud.

ERITI ELU EI MUUDA Puiduettevõtjad tegid kuul­ dust järelduse, et sertifikaat toob kaasa paberite täitmist ja ajakulu – kõik sammud tuleb kirja panna, iga nüanssi tu­ leb jälgida.

Metsaomanik Taavi Ehr­ pais, kes on erametsaliidu rühmasertifikaadi üks osali­ si, kirjeldas praktikat, oma ko­ gemusi ning viis kogu selts­ konna metsa. Mitmenda põlve metsamehena tunnistas ta, et kui oma tegevust PEFCi nõue­ tega võrdles, leidis, et tegeli­ kult ta ongi tegutsenud nii, nagu sertifitseerija soovib.

Metsamajanduskavad on ole­ mas, metsa seisundit jälgib ta nagunii ning majandamine on samuti olnud metsast hooliv ja kohalikest oludest lähtuv. Ühe ettekirjutuse on ta kontrolli­ jalt-audiitorilt siiski saanud – selle eest, et midagi oli jäänud kirja panemata ehk dokumen­ teerimata. „Kõige lihtsam oleks, kui metsaandmed oleksid hal­ dusprogrammis, minul seda praegu pole. Kogu andmebaas oleks olemas ja poleks raske sinna järjest sisestada, kui teed raiet, maapinna etteval­ mistust, istutad,” arutles Ehr­ pais. „Kui juhtub mingi äpar­ dus, silun selle ära ja panen kirja ... Tegelikult pole see do­ kumenteerimine ka mingi üle mõistuse asi.”

maa elu || vanatehnika || 7

9. juuni 2016

Eesti talumehe lemmikud Tiit Talts

T

MTÜ Maamootor

änav une Maima masinapäev näitas, et vanade põllutöö­ masinate ettevõt­ mine kogub populaarsust. Kui sel aastal tulid kokku Fordsoni traktorite omanikud, siis järg­ misel aastal oodatakse Deerin­ gu põllumasinaid.

Fordson on põllumehe po­ ja, Henry Fordi looming põllu­ mehele. Juba 1917. aastal haka­ ti neid valmistama Ameerika Ühendriikides Detroitis.

1927 viidi tootmine üle li­ rimaale Corki linna. Alates 1932. aastast toodeti Fordso­ ne Dagenhami hiigelte­ hastes Londoni lähedal.

Fordsoni traktor on ol­ nud algusest peale Eesti põllumehe lemmiktrak­ tor, mille parim tõendus oli see, et kõikidest Ees­ tis tarvitatavatest trakto­ ritest oli Fordsone toona üle­ kaalukalt kõige rohkem. Eestis müüdi näiteks 1937. aastal 201 Fordsoni. Enne II maailmasõda loeti Eestis Fordsone kokku ligi 1200, Deeringuid umbes 400 ja Lanz Bulldoge 100 ringis.

TRUU TÖÖMASIN Laias maailmas Fordsoni kasuta­ misel põlluharimise kõrval erisu­ guste masinate käitamiseks leid­ likkusest puudu ei tulnud. Sel­ le baasil ehitati Eestis teehööv­ leid Ilmarine-Fordson, mujal nii roomikmasinaid, raudteetrakto­

reid, soomusmasinaid, tõstukeid, vintse ja lausa pöörlevatel pon­ toonidel lumesõidukeid, millest mõned mudelid võisid tõenäoli­ selt vee pealgi püsida.

Mõni sõna neist traktori­ test. Ilmselt kõige vanem on Fordsoni mudel F, aastast 1922.

See traktor on teadaolevalt pä­ rit Järvamaalt Kärevere ja Oisu vahel asuvast Rulli mõisast, kus kohalik tehnikahuviline põllu­ mees ja hobifotograaf selle sõja­ eelse Eesti Vabariigi ajal oman­ das, et oma põllupidamist eden­ dada. Ilmselt saadi üsna kerges­ ti kaubale seetõttu, et trakto­ ri mootor oli täiesti ära kulu­ nud. Entusiastlik värske trak­ toriomanik leidis aga so­ bilikud remondimehed ja mootor tehti korda.

LAIAS MAAILMAS FORDSONI KASUTAMISEL PÕLLUHARIMISE KÕRVAL ERISUGUSTE MASINATE KÄITAMISEKS LEIDLIKKUSEST PUUDU EI TULNUD. Keerulistel 1940. aastatel võeti traktor osaliselt lahti ja tükid jagati laiali, silme alt ära ning mööda majapidamist laia­ li. Sellise pooliku riistapuuga polnud midagi peale hakata ja nii see jäigi aastateks seisma.

Hiljem pandi traktor uuesti kokku ja tasapisi sellega toime­

tati. Õnneks polnud ajad enam nii vae­ nulikud ja trakto­ rit käest ära võt­ ma ei kiputud.

ISALT POJALE Vanaperemehe et­ tevõtlikkus kandus poeg Alvar Hirten­ treule, kes otsustas ligi neljakümneaastase puhke­ pausi järel oma isa Fordsoni taas­ tada. Suureks abiks oli seejuures Aare Soolepp Põltsamaalt.

Samast vanusekategooriast on teinegi Fordsoni mudel F, aastast 1928. Selle algsest pärit­ olust on vähem teada, kuid 1970. aasta kevadtalvel toodi see Mär­ jamaa kandist Jaaniveskist või Kasti külast Velise ligidale. Min­ gil põhjusel „elulooma” sellest traktorist tookord ei saanud ja nii see seal aastaid seisis, kuni maha müüdi.

Ligi viisteist aastat hiljem sattus see vahetuskaubana mootorratta vastu allakirjuta­ nu kätte. Praeguseks on trak­ tor suurelt osalt tarvilike osa­ dega komplekteeritud ja ootab taastamist.

Vanuselt järgmine Ford­ son, mudel N, on aastast 1930 ja ostetud mõned aastad tagasi Kuldses Börsis ilmunud kuulu­ tuse peale Viljandimaalt Sürga­ verest. Ajaloost ei ole palju tea­ da, sest müüja oli saanud maja­ pidamise koos kogu kraamiga päranduseks ja tema ainus mõ­ te oli kõik maha müüa.

Levinumad on kolmekümnendate teises pooles toodetud traktorid.

Eks seepärast, et aegapidi põllumeeste jõukus kasvas ja traktoris nähti põllutöödel tublit abimeest. Kindlasti aitas sellele arusaamale kaasa Fordsoni traktorite lihtne ehitus, vastupidavus ja suur jõudlus.

Näiteks Fordsoni mudel N 1938. aastast on pärit Viljandimaalt Viiratsi vallast Mähma külast. Traktor osteti 2012. aastal ajalehekuulutuse järgi. Endise omaniku jutu järgi oli tema isa toonud selle 1950. aastatel kohaliku kolhoosi põllu äärest kivivarest, kus see oli seisnud mitmeid aastaid. Traktoril oli väntvõll pooleks ja ilmselt oligi see põhjus, miks MTJ sellest enam ei hoolinud. Traktor on restaureeritud Pärnus Raivo & Pojad töötoas novembrist 2012 kuni juulini 2013. Restaureerimise käigus võeti traktor täielikult osadeks, kõik sõlmed ja agregaadid re­ monditi ning sellele mudelile mitteomased detailid asendati originaal­ Fotod: Tiit Taltsi erakogu osadega.

Õnneks sattus ostjaks olema Lembit Paal Pajusist, kel juba mitme traktori taastamise ko­ gemused olemas. Esimesena oli töökorda saanud Deering, seejä­ rel Universaal-2 ning HTZ-7. Siis lisandus Fordson. Ja tõsi on see, et kus juba on, sinna tuleb ikka juurde. Praeguseks on töökor­ da saamas veel teinegi Fordson.

FORDSONID EI KAO Levinumad on kolmeküm­ nendate teises pooles toode­ tud traktorid. Eks seepärast, et aegapidi põllumeeste jõu­ kus kasvas ja traktoris näh­ ti põllutöödel tublit abimeest.

Kindlasti aitas sellele arusaa­ male kaasa Fordsoni traktori­ te lihtne ehitus, vastupidavus

ja suur jõudlus. Näiteks Ford­ soni mudel N 1938. aastast on pärit Viljandimaalt Viiratsi vallast Mähma külast. Trak­ tor osteti 2012. aastal ajalehe­ kuulutuse järgi. Endise omani­ ku jutu järgi oli tema isa too­ nud selle 1950. aastatel koha­ liku kolhoosi põllu äärest ki­ vivarest, kus see oli seisnud mitu aastat.

Traktoril oli väntvõll poo­ leks ja ilmselt oligi see põhjus, miks masintraktorijaam sel­ lest enam ei hoolinud. Traktor on restaureeritud Pärnus Rai­ vo & Pojad töötoas novembrist 2012 kuni juulini 2013.

Restaureerimise käigus võeti traktor täielikult osa­ deks, kõik sõlmed ja agre­ gaadid remonditi ning sellele mudelile mitteomased detai­ lid asendati originaalosadega.

Restaureerimise käigust on olemas fotogalerii. Praegu on puudu vaid kõvakattega teel sõitmiseks tagaratastele pai­ galdatavad rattavitsad.

Fordsoni traktorite toot­ mine jätkus pärast sõdagi, mudeleid järjest täiendades ja arendades. Õnneks on neid hulganisti rohkem säilinud va­ nal heal Inglismaal, kust õn­ nelike kokkusattumiste järel on nii mõnigi traktor sattu­ nud Pärnu kanti vanaduspuh­ kust veetma.

Et vanakesed jälle liiku­ misvõimeliseks saada, tuleb mõnda vähem, mõnda rohkem kõpitseda.

8 || kÄsitÖÖtalu || maa elu

9. juuni 2016

KÄSITÖÖTALUD ON ÜLLATUSI TÄIS tAAVi AlAs

T

ootmis­ ja turismi­ talude kõrval te­ gutseb viimastel aastatel aina enam käsitöötalusid, kutsudes eest­ lasi omandama esivanemate oskusi ning koguma elamu­ si, mida kuskilt mujalt ei saa.

Jaanioja talu, millest kõr­ val asuvas loos pikemalt jut­ tu, on vaid üks paljudest kä­ sitöötaludest, mis Eestis te­ gutseb.

KIIRE ON JUST PUHKUSTE AJAL Kui köögivilja ja puuvilja kas­ vatajate kiirem hooaeg on ke­ vadest sügiseni ning talvel on vaiksem aeg, siis käsitöötalu­ des on kiireid hooaegu roh­ kem. Tegevustes, mida kä­ sitöötalud puhkajaile paku­ vad, lähtutakse tähtpäeva­ dest, pühadest ning ka ini­ meste puhkusest.

Vanasti tehti küll talu­ des käsitööd peamiselt tal­ vel, kui muudes töödes oli paus, tänapäeval tuleb lähtu­ da sellest, millal inimestel on puhkus. Jaanioja käsitöötalu perenaine Janika Saar toob näiteks, et käsitööhuvilised külastavad nende talu kõi­ ge rohkem aprillist oktoob­ ri lõpuni. „Tullakse lihtsalt vaatama meie töid ja tegemi­ si või tellitakse EHE­märgi­ sega käsitöökursust „Kudu­ mitest lapitöö­lillemantlid ja lapivammused”.”

Tartumaal Võnnu vallas asuva Jaago talu kõige kiirem tegutsemis­ ja külastamisaeg on aga hoopis jõuluaeg, kui on pime, väljas saab vähem olla ning inimesi kannustab soov ise kinke teha.

Jaago talu perenaine In­ ga Talvis lisab, et just siis ta­ havad mitmesugused organi­ satsioonid ja ettevõtted oma töötajatele üheskoos tegemi­ seks midagi toredat pakkuda. „Nii nad meid üles otsi­ vad, sest Jaago talu pakub käsitööga elamusi, võimalust asjatundlikul ja inspireerival juhendamisel midagi oma kä­ tega teha ja argipäevast loo­ mingulisel moel välja astuda.

Maaelu õdusus ja hea eesti­ maine toit kuuluvad asja juur­ de,” räägib Inga Talvis.

Teine kõrgaeg on kooli­ lõpp ja suvepuhkuste eelne periood – ehk siis just prae­ gu. Sügisest kevadeni toimu­ vatel kõigile avatud saviõda­ gutel (põhjaeestlasele tõlki­ des: saviõhtud) ja Jaago sõp­ rade ringis osalemisel Inga Talvis erilist tõusu­mõõna ei olegi täheldanud. „Küll tuleb märkida, et sõltumata sellest, kas tegu on potipõllumeeste kahe peen­ ra või suurtalude põldudega, sulavad maal osalejanumbrid

Jaago talu keraamika. Tavalise imelise argipäeva kruus.

Foto: JAAgo tAlu

Käsitö äraelamiseks on

kokku kohe, kui päike käib piisavalt kõrgelt, et muld seemnesoojaks saaks. Siis lõpetamegi tavaliselt kogu­ kondlikul huvitegevusel hoo­ aja. Samas satub sealt eda­ si meile rohkem puhkajaid ja Eestit mööda tuuritajaid,” avaldab Inga Talvis.

SUVINE TÄHTSÜNDMUS Jaago talu suvine tähtsünd­ mus on Jaago suvelaager, mis sel aastal toimub 13.–14. au­ gustil, see on kahepäevane ettevõtmine täis mitmesugu­ seid käsitöötehnikaid ja maa­ mõnulemist. „Teine oluline kuupäev on sel aastal avatud talude päev 24. juulil, mil Jaagol teeb uksed valla õpitubade ja hea toiduga ühepäevakoh­ vik. Ja loomulikult ootame suve läbi külalisi omaalga­ tuslikesse õpitubadesse. Ta­ valiselt näeb see välja nõn­ da, et huviline võtab ühen­ dust ning annab teada teda paeluvast tehnikast. Näiteks keraamika. Või kaisukaru­ de valmistamine. Või va­ na mööbli uuendamine. Või miskit muud. Üheskoos mõt­ leme välja, kuis oleks kõige mõnusam kõike korralda­ da ning määratud kuupäe­ val leiab huvilise meie vä­ rava tagant, enamasti koos kaasa võetud seltskonnaga,” loetleb Inga Talvis.

Kui Jaago talu pere­ naiselt küsin, kes võiks käsitöötalus puhata, siis Inga Talvise sõnul tun­ nevad käsitöötalus end hästi need, kes armas­ tavad ise tegemist ja käsitööd. „Viimast mitte üksnes klassi­ kalises kudumise või heegeldamise võt­ mes, vaid ka hoopis seikluslikemates koos­ lustes ja käsitöötehnika­ tes, näiteks savi, kivi või puit.” Üles leitakse neid pea­ asjalikult Jaago talu blogi ja Facebooki kaudu ning sinna tasubki piiluda kõigil, kellele külaskäik huvi pakub.

VALIK KÄSITÖÖTALUSID EESTIS • Sirje Nõmme käsitöötalu – Lääne-Virumaa, Kadrina vald, Viitna • Nõgese käsitöötalu – Järvamaa, Paide vald, Mustla-Nõmme küla • Mäehansu talu – Lääne-Virumaa, Haljala vald, Varangu küla • Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalu – Harjumaa, Kuusalu vald, Uuri küla • Metsakolli käsitöötalu – Jõgevamaa, Pajusi vald • Ristivälja käsitöötalu – Viljandimaa, Kõo vald, Venevere küla • Uue-Auna käsitöötalu – Järvamaa, Türi vald, Poaka • Jaanioja käsitöötalu – Lääne-Virumaa, Võsu • Jaago talu – Tartumaa, Võnnu vald, Kurista

KRistiNA tRAKs

maaelu@ajaleht.ee

„

äsitöö ja loomine on minu elu. Ka käsitööga on või­ malik ära elada, kui teha asja hingega ning leida oma nišš,” ütleb Jaanioja käsitöötalu perenaine Jani­ ka Saar.

Lahemaa rahv uspargis Võsul asuvas Jaanioja talus ei saa küll klassikalise turismita­ lu kombel ööbida või saunapi­ du pidada, kuid see­eest ohjel­ damatult meisterdada ja käsi­ tööd teha, sest Janikal on tõeli­ selt kuldsed käed ning oma os­ kusi on ta ligi kaks­ kümmend aastat jaganud nii väi­ kestele kui suur­ tele. Osavate kä­ tega on ka talu peremees Jan­ no Norma, kelle hobi on sepatöö ja kelle käe all ta­ lu sepapajas val­ mivad se­ panoad.

Kui 18 aastat tagasi tikkisid esimese klassi lapsed kaltsunukule näo ja õmblesid juuksetuti pähe, saavad hakkama vaid paberi ja kääridega.

Janno Norma käe all valmib järjekordne uhke sepa­ nuga.

Janika on sündinud Viljan­ dimaal Mustlas ja juba väike­ sest peale armastas käsitööd. „Kui jalg ulatus juba vana Sin­ gerit tallama, hakkasin õmb­ lema. Kudumistöö on alati olnud kaasas koolis, ülikoo­ lis ja koolitustel,” räägib ta.

Pole siis muidugi ime, et juba lapsena oli Janikal soov saa­ da kunstnikuks. Ema viis ta Tallinna 46. keskkooli kunsti­ klassi katsetele, kuhu tüdruk sisse sai ja kooli kiituskirjaga käsitöös lõpetas.

Elada tahtis Janika aga maal ning selleks oli paslik õppida agronoomiks – töö­ koht alati olemas. Niisiis õp­ piski ta agronoomiks ja nautis seda tööd väga. „Õmblemine ja käsitöö ei kadunud seejuu­ res kuskile. Meil oli kursusel palju neid, kellele meeldis kä­ sitööd teha, ja taimekasvatu­ se seminarides ikka tüdruku­ tel käed liikusid – kes kudus, kes tikkis. Juhendaja naeris, et kas see on siin mingi käsitööring või põllumeeste kool …” jutustab Janika.

LAPSED ON PALJU MUUTUNUD 1997. aastast alates on Janika tegutsenud iseseis­ va käsitööettevõtja ja koolitajana, ju­ hendanud lapsi ja täiskasva­ nuid. „Algu­ ses tegime loovuslaag­ r e id om a

pere ja ümbruskonna lastele, aga sellest kujunes välja iga­ suvine suurem ettevõtmine.

Sel aastal aga teeme lastele viimased laagrid. Eks me ole­ me natuke väsinud ja oleksime nagunii lähiaastatel lõpetanud, aga praegu paneb asjale punk­ ti riiklik bürokraatia – peaksin tegema meie puurkaevuveele süvaveeanalüüsi, mis maksab 1500 eurot. Ilma veeanalüü­ sita ei tohi külastajatele vett pakkuda. Mul ei ole võimalik väikeettevõtjana selliseid ku­ lusid kanda ja nii otsustasi­ me laagrid lõpetada,” selgi­ tab ta.

Küll aga lubab ta lastele muinasjutumänge korralda­ da nii kaua, kui jaksu jätkub. „Otsime muinasjutumetsas kevade märke, vaatleme loo­ dust, meisterdame, ilusa ilma­ ga teeme lõket, mängime kos­ tüümidega,” kirjeldab Janika ettevõtmist. Muide, need on nii populaarsed, et kogu tä­ navune muinasjutuhooaeg on ammugi välja müüdud. Kas lapsed on paari kümne aas­ ta jooksul muutunud? „Väga palju on muutunud! Ei tun­ ta kahjuks enam loodust – suure vaevaga tehakse vahet okas­ ja lehtpuul, tavaline on, et õitsvat toomingat ei tunta.

Näeme ka oma loovuslaagris, millised muutused on toimu­ nud käelises osavuses. Kui 18 aastat tagasi tikkisid esime­ se klassi lapsed kaltsunuku­ le näo ja õmblesid juuksetu­ ti pähe, siis praegused lapsed saavad hakkama vaid paberi ja kääridega. Kui sedagi, sest

maa elu || kÄsitÖÖtalu || 9

9. juuni 2016

öga vaja nutti kahjuks on palju lapsi, kes ei oska kääre käeski hoida,” rää­ gib Janika. „Ma arvan, et kui sa kuueaastaselt ei suuda te­ ha kääridega kuningakrooni, siis sinust inseneri ei saa. Igas kodus peaks olema kaltsukott, käärid, nõel­niit, ja laps peaks seal tohtima teha, mis ta ise tahab.”

siis praegused lapsed Fotod: erAkogu

TIKITUD MANTLID OSTETAKSE KÄEST 2008. aastal osales Janika Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu konkursil „Eesti­oma­kuub” ning tema töö „Tikitud lapi­ vammus” sai esimese koha.

Sealt algaski lillemantlite ajas­ tu ehk et Janika loodud ime­ ilusaid algusest lõpuni käsitsi tehtud ja täiesti unikaalseid mantleid küsitakse temalt üle maailma rohkem, kui Janika neid valmistada jõuaks. „Te­ gin esimese mantli endale ja pidevalt küsiti, kas ma müüks selle ära. On kuidagi nii läi­ nud, et lillemantlid leiavad en­ dale ise ostja ja ma pole pida­ nud neid meeleheitlikult müü­ ma ega turundama. Kui lähen oma viie mantliga laadale, siis enamasti müün kõik ära, kui­ gi need maksavad üle tuhan­ de euro. Või ostetakse ära veel pooleli olevad mantlid, nagu juhtus mardilaadal,” räägib Janika. Ühe riideeseme hind võib alguses panna kulmu ker­ gitama, kuid Janika soovitab mõelda ajale, mis mantli pea­ le kulub. „Ühe tegemine võ­

IGAS KODUS PEAKS OLEMA KALTSUKOTT, KÄÄRID, NÕEL-NIIT, JA LAPS PEAKS SEAL TOHTIMA TEHA, MIS TA ISE TAHAB.

tab kaua aega – eelmisel aas­ tal tegin 17 mantlit/vammust ja kokku olen neid teinud ehk poolsada. Inimene ei ole har­ junud mõtlema, mida sisaldab käsitöö. Aga kui tahta enda­ le veel palka ka maksta, siis peaks lillemantel maksma lau­ sa 2000–3000 eurot.”

Janikal on seni olnud mantlit müües põhimõte, et ta tahab selle kandjaga tut­ tavaks saada. Ta kogub kok­ ku inimeste salasoovid ja täi­ dab neid vastavalt sellele, millist materjali parasjagu on ning kuidas leidub aega. Kõi­ ge kauem on salasoovi täitu­ mist oodatud viis aastat, kõi­ ge kiiremini aga valmis man­ tel kolme nädalaga. Mantlite materjaliks on kudumistseh­ hi tootmisjäägid, aga ka va­ nad villased kampsunid. Te­ ma juures on käidud ka vä­ lismaalt ostmas ja Faceboo­ kis on lillemantli kontol juba 4700 järgijat.

Ta jutustab, et on proovi­ nud mantlite valmistamisel osa töid (nt tikkimise) anda teha abilistele, kuid ega sel­ lel väga mõtet pole, sest nõn­ da läheb kaduma Janika en­ da käekiri ja isikupära. Õigu­ poolest saab vaid väikese osa töid nii­öelda sisse osta. „Ma ei saa seda osa käest ära anda.

Seda enam, et minu tikkimine on kõik vaba käega, pigem on see nagu hoogne nõelumine.

Ka mantlite värvitoonide osas on mul oma stiil – teen vär­ vilise mantli, mis ometi pole kirju,” selgitab ta.

KÄIBEMAKSUKOHUSTUSLASE PIIR ON LIIGA MADALAL Küsin, kas Janika on kunagi mõelnud, et jätaks ettevõtlu­ se ja läheks pigem mugavalt palgatööle tagasi. Vastuseks

KÄSITSI KUDUMISEGA ÄRA EI ELA, MASIN AITAB

on kindel pearaputus. „Sa­ mas minu kaasal on küll sel­ list mõtet olnud. Mulle aga tundub, et meil läheb kogu aeg paremini. Jah, elustiili­ ettevõtjana pole mul suuri maailmavallutusplaane, vaid ongi eesmärk toita ära oma pere. Sellega saame me ka hakkama ning seejuures jääb ka vabadus. Raha väärtus sellise elustiili juures on natuke erinev, aga üldiselt on nii, et asju saab mõõ­ ta rahas ja ajas. Kui sul on aega, siis pole sul tavaliselt raha, ja vastupidi. Tuleb lei­ da tasakaal,” arvab ta. „Lil­ lemantlitega me veel päris ära ei ela, aga kui teha veel koolitusi ja üritusi juurde, siis saab hakkama ja endal on ka tore. Aasta olen jaganud töö­ de ringiks – talvel on käsi­ töö tegemise aeg, veebrua­ ris käin alati turismimes­ sil, kevadel ja jõulude ajal on muinasjutuaeg, sügi­ sel koolitused. Ja alati on mul pooleli mõni lil­ lemantel.”

Taolist ettevõtlust riik Janika sõnul aga eriti ei soosi ega hin­ dagi. „Meie panus rii­ gi toimimisse on see, et meie pere on toide­ tud. Seda võiks hin­ nata. Kui aga mida­ gi väikeettevõtluse heaks teha, siis esi­ mese asjana võiks tõsta k ä ibema k­ sukohustuslaseks h a k k a m i s e pi i­ ri (praegu on see 16 000 eurot aas­ tas – toim), sest see number tu­ leb nii kiiresti täis, et kahjuks ei saa kõigile pereliikmetele palkagi maks­ ta. Minutao­ line ettevõt­ ja, kes suures osas müüb oma tead­ misi ning pa lju si­ sendeid ei osta, an­ nab k ä i­ bemaksu makstes liht­ salt 20 protsenti oma ajast riigile,” lisab Janika.

K

adri Võrel on alati käsitööd armasta­ nud ja teinud. Kolm aastat tagasi kolis Kadri Tallinnast Võrumaale elama ning tema peas küpses mõte hakata tegutsema käsi­ tööettevõtjana. Kadri asutas aasta tagasi ettevõtte Knitt­ craft OÜ, mis valmistab käsi­ kudumismasinal kootud ese­ meid. Põhitoodang on erineva mustriga sukad, sokid ja põl­ vikud. „Masinaga kududes on võimalik ära elada, kuid käsit­ si sama tööd tehes ilmselt mit­ te, sest see on lihtsalt nii töö­ ja ajamahukas,” sõnab Kadri. „Mina pole veel endale ettevõt­ test palka maksnud, aga näen, et edasi saab ainult paremaks minna ning kindlasti jõuan ka sinnamaani, kus saan hakata endale töötasu maksma.”

Võrumaal on tema sõnul palju käsitöölisi ning neid seob Võru Instituut, kus on omava­ hel tuttavaks saadud ning mil­ le kaudu käiakse koos laata­ del. „Me ei ole käsitöötegija­ tega konkurendid, sest igaüks teeb oma unikaalset asja,” rää­ gib Kadri.

Valminud esemed annab Kadri enamjaolt müüki edasi­ müüjatele ja panustab ka ise üha enam internetimüüki Faceboo­ ki kaudu. Põhiline müügiaeg on jõulueelne aeg, kui otsitakse kaunist sokipaari kingituseks. „Praegu suvel on müük tagasi­ hoidlik, kuid pole hullu – saangi valmistuda jõuluks, kui on tõe­ poolest nii kiire, et kuluks ära lisakätepaar,” ütleb Kadri. Ei ta­ su arvata, et käsikudumismasin teeb sokipaari valmis nupuvaju­ tusest. Ei, masin töötab täieli­ kult kondiaurul, kuid kudumi­ ne sellega läheb mitu korda kii­ remini kui käsitsi viie vardaga. Üks sokipaar masinal valmib umbes 45 minutiga.

Hinnamääramisega on nii ja naa. Kadri on küllalt koha­ nud suhtumist: teil on küll ilu­ sad sokid müügil, aga mul va­ naema teeb sellised valmis ta­ suta. „Samas, kes on ise kord­ ki sokke kudunud, see ei nurise hinna üle, vaid oskab aega hin­ nata,” sõnab ta. „Üldiselt aga on Eesti käsitöö hinda tõusmas.

Näen, et ostetakse igasuguseid asju ja ka sellise hinnaga, mis on täiesti mõistlik. Meie oma mustrid meeldivad eestlastele väga ja nende eest raatsitakse juba ka raha välja anda.”

Janika Saare sõnul tal elustiiliettevõt­ jana suuri maailmaval­ lutusplaane pole, vaid tema eesmärk on toita ära oma pere.

www.optitrans.ee JUUNIKUU PAKKUMINE €/tk TAURUS POINT 8 14,9R24

329.-

TAURUS POINT 70 360/70R24

299.-

TAURUS POINT 8 16,9R28

399.-

KLEBER FITKER 420/70R28

539.-

TAURUS POINT 70 480/70R38 KLEBER TRAKER 520/85R38 Hinnad sisaldavad käibemaksu Pakkumine kehtib kuni 30.06.2016

Tel 515 3763, 5814 7377 e-post info@optitrans.ee

Infot laiema rehvivaliku kohta leiad meie kodulehelt.

729.1159.-

10 || ilma- Ja taimetaRk || maa elu

ilmAtARK

JÜRi KAmENiK

9. juuni 2016

Milliseid taimi

sisaldab limaaineid, C­ ja K­vi­ tamiini, flavonoide, ränihapet, kumariine, tanniine, allontoii­ ni ja aukubiini. Tee või leotise valmistamiseks võetakse um­ bes kaks grammi puru tassi kuuma vee kohta ja hoitakse kaane all soojas 15–20 minu­ tit. Valmistatakse ka mahla ja külma veega leotist.

Teeleht suurendab köha, bronhiidi ja astma korral lima ja röga eritust. Toimib „mäh­ kivalt” haavandtõve ja gast­ riidi korral ning suurendab maomahla happesust. Värsket teelehte on kasutatud haava­ de parandajana. Veritsuse sul­ gemiseks pannakse muljutud leht haavale, samuti putuka­ hammustuse korral.

Teeleheseemnetest saab valmistada leotist. Seemned tuleb purustada ning seejä­ rel kuuma veega termosesse likku panna. Leotis aitab ke­ hast toksilisi aineid väljuta­ da, kui neerude töö on puu­ dulik. Külmal vesileotisel ja mahlal on nõrk maksa kait­ sev ja antibakteriaalne toime, kuuma veega tehtud tõmmisel seda pole.

Teelehetõmmis on hea mao alahappesusega gastriidi korral. Samuti võib teelehest naha pehmendamiseks salvi teha. Selleks hoidke teelehti tund aega kuumas õlis või ras­ vas. Laske jahtuda, järgmine päev soojendage sulamiseni ja kurnake purkidesse. Võib lisa­ da teisi taimi – näiteks saialil­ le või raudrohtu.

Suures koguses võib tee­ leht põhjustada kõhulah­ tisust ning raseduse ajal tuleb tarvitades ettevaat­ lik olla.

korjata juunis? (1. osa)

ilmatark

fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

P

ee

di

A

Aas­kurereha õitseb juunis heina­ maadel, aga ka koduaias, kui see sinna loodusest tuua.

Fo

o:

Pr

iit

mÜ

rk

Kuna tegemist on mürgi­ se taimega, tuleb vereurma­ rohtu annustada väga täpselt.

Tee jaoks võetakse 2–5 grammi droogi ning valmis teed tarvi­ tatakse üks supilusikatäis kuni üks lonks 30 minutit enne söö­ ki kolm korda päevas.

Vereurmarohu tinktuuri tehakse värsketest taimedest.

Hakkige taimed peeneks ja va­ lage viinaga üle. Laske kaks nä­ dalat pimedas seista, kurnake

ja tilgutage vette. Võtke mitte rohkem kui 20 tilka või üks su­ pilusikatäis kolm korda päevas.

Sapikivide ja ägedate mak­ sahaiguste korral tuleks ve­ reurmarohu tarvitamisega et­ tevaatlik olla. Üleannus kahjus­ tab maksa.

TEELEHT Teelehti tuleks korjata samu­ ti juunis enne õitsemist puh­ ta loodusega kohast. Teeleht

ju Kal

13. E

04.04 22.39

Juur, alates kl 03.33 õis Õis, leinapäev Õis, alates kl 16.18 leht

16. N

Leht

17. R

Leht AllikAs: mÄrkmik-kAleNder „AAstA AiAs 2016” kirJAstuselt VArrAk

VI

MAA

TULI

VESI

ÕHK

S

15. K

R

V

14. T

Juur, aiatöödeks sobimatu päev

i ts

K

11.10

Jäär

LI

12. P

kits

Ne i

Juur

P

ur Amb

11. L

ki

AAS-KUREREHA JA TATRAÕIED Juunis õitseb heinamaa­ del, aga ka koduaias, kui see sinna loodusest tuua, aas­ku­ rereha, mida võib õitsemise ajal korjata, lõigates kääride­ ga ladvaosa umbes 15 cm ula­ tuses ära. Hoolikalt kuivata­ tud ürdist saab valmistada nii teed kui ka salve. Teed on ka­ sutatud põletike, põiehädade, liigse verejooksuga menst­ ruatsiooni ja kasvajate vas­ tu. Psoriaasi korral on tehtud aas­kurereha vanne ning seda ürti võib lisada nahasalvides­ se. Tundliku mao limaskesta võib see taim ärritada.

Juuni algul, kui öökül­ maoht on möödas, võib ma­ ha külvata tatraseemned. Ole­ me külvanud valgeid tatrate­ rasid, mis idanevad ülihästi.

Tatar tõuseb nädalaga ja hak­ kab jõudsalt kasvama. Tatra­ õie tee sisaldab rutiini ja tu­ gevdab veresoonte seinu. Li­ saks on teel ilus kuldpruun värv ja hea maitse.

vi Lõ

Vili, alates kl 16.46 juur

Vi

Kibuvitsaõites on rohkesti C­vita­ miini ning eeterlikke õlisid.

KÜlViKAlENDER – JUUNi 2016 10. R

: to

U

ot

F

VEREURMAROHI See kollast mahla välja ajav taim alustab kasva­ mist kohe pärast lume su­ lamist. Üks esimesi taimi, mida kevadel kasutada saab.

Kasvab tihti aiamaal, leppa­ de juures, kasvuhoone ligidu­ ses. Õitseb juunis ja siis on pa­ rim aeg seda kasutada ja talve­ varusid koguda. Õitsemise ajal korjatud taimed tuleks kiires­ ti ja pimedas ära kuivatada või panna hakituna sügavkülma.

Vereurmarohtu kasutatak­ se välispidiselt salvides, sees­ pidiselt lahjendatud mahla või tinktuurina ning teena. Teed ja tinktuuri on kasutatud ägedate maksa­ ja sapipõiepõletike kor­ ral bakterivastase vahendina ja spasmide korral sapiteedes, sal­ vi aga psoriaasi, jala­ ja küüne­ seene vastu. Vereurmamahl ai­ tab soolatüügaste ja näsade ehk papilloomide vastu.

Värsket teelehte on kasutatud haavade parandajana. Veritsuse sulgemiseks pannakse Foto: sille ANNuk muljutud leht haavale, samuti putukahammustuse korral.

JU

oeletil pakutav jätab mind juba maikuust saadik külmaks, sest oma aias ja metsas on kasvamas nii palju head ja väärtuslikku. Praeguseks anna­ vad saaki mitmed taimed, mis kevadel sai külvatud, näiteks petersell, esimesed kurgid, till jne. Aga kindlasti on põhjust seada sammud ka koduaiast välja loodusesse.

Mere ääres alustab juunis õitsemist suurte punaste õitega kurdlehine kibuvits, mille kui­ vatatud õisi saab panna teese­ gusse, näokreemi ja teha eri­ ti luksuslikku roosivett või õli.

Need imehea lõhnaga õied so­ bivad ka saunateesse või sauna­ leilivette ja vannivette. Õites on rohkesti C­vitamiini ning eeter­ likke õlisid.

Karepa Ravimtaimeaias ka­ sutame neid õisi näiteks stres­ sitees koos noorte kaselehte­ de, melissi, pune ja kurgirohu­ ga ning saunatees koos kasele­ he, monarda ja vaarikavartega.

Korjame õied korvi ja kuiva­ tame kohe pimedas, siis jää­ vad need ilusad tumelillad ja lõhnavad.

Sõnn

V

arast suve algust tõotanud ja juuni algul kulmineerunud kuumalaine sai 4. juuniks lä­ bi. Asemele saabus tsükloni tagalas arktiline õhumass. Tõsi küll, nii suurejoonelist arktilise õhumassi advekt­ siooni ja kohalolu, nagu 17.06.2014 lume­ sadudega oli, seekord siiski polnud – ai­ nult üksikutes kohtades, nagu näiteks Alatskivil, täheldati lörtsi, lume­ ja jääk­ ruupe. Küll aga tähendas see pea vältima­ tuid öökülmi ja nii ka läks – seetõttu kir­ jutan veidi öökülmadest. Öökülmadest räägitakse pigem soojal poolaastal. Täpsemalt on öökülm määratletud agrometeoroloogiliselt: põllu­ ja aiakultuuride kasvuperioodil õhu, maapinna või taimede vahetu ümbruse temperatuuri langus alla 0 °C. Seega piisab öökülma olemasoluks miinuskraadidest üksnes maapinnal või sellest 2 cm kõrgusel, kusjuures õhus (2 m kõrgusel) võivad olla suhteliselt tugevad plusskraadid. Öökülmad jagunevad advektiivseteks ja radiatsioonilisteks. Advektiivne öökülm on tavaliselt seotud külma (arktilise) õhumassi sissetungiga.

Säärase öökülmaga võib olla ilm tuuline, vahel isegi pilvine, ja haarab suure territooriumi. Võib sadada lund ja lörtsi ning tekkida ajutine lumikate. Öökülm võib tekkida mitu ööd järjest. Sagedamini tuleb seda ette kevade algupoolel ja sügisel (rohkem alates oktoobrist).

Radiatsiooniline ehk kiirguslik öö­ külm on seotud vaikse ja selge ilmaga: sel juhul on õhu jahtumine öösel soodus­ tatud, sest soojuskiirgus lahkub ilmaruu­ mi ja nii võib maapinnal ja selle lähedal langeda õhutemperatuur miinuspoolele.

Eriti soodne jahtumiseks on väga kuiv õhumass, mida näitab madal kastepunkt: juba madalama kui 5 °C kastepunkti kor­ ral on selge ja vaikse ilmaga öökülma või­ malus olemas. Radiatsiooniline öökülm on sageli laigutine ja oleneb tugevasti pin­ namoest (soistel aladel, nõgudes, orgu­ des). Neid tegureid, mis öökülma mõjuta­ vad, on palju, nagu pinnase niiskusaste, lõimis, veekogude lähedus jne, kuid eri­ ti oluline tegur radiatsioonilise öökülma puhul on pilvisus: kui ilm on pilves (ma­ dalad pilved), siis see kaitseb maapinna­ lähedast õhku jahtumise eest. Öökülma liigid võivad liituda – sel juhul räägitakse advektiiv­radiat­ sioonilisest öökülmast: algul tuleb kohale külm ja kuiv õhumass, seejärel algab soodsatel oludel tugev jahtumine.

Tüüpiliselt on öökülmade ajal maa­ pinnal temperatuur umbes 2 kraadi võr­ ra madalam ja 2 cm kõrgusel maapinnast taimedeta mulla kohal ligikaudu 4 kraa­ di, rohu kohal samal kõrgusel ligikaudu 6 kraadi võrra madalam õhutemperatuu­ rist (2 m kõrgusel) (L. Kepparti andmed).

Täpsemat infot öökülmade kohta võib leida näiteks Eesti ilma riskide raamatust.

Kui 4.–7. juunini valitses tõeliselt karm arktiline õhumass, siis 8. juuniks olukord muutus: saabus soe ja niiske õhu­ mass, mis tõi vihma. Samas jõudis Soo­ me kohale erakordselt võimas tsüklon, mis lükkas sooja ära – asemele tuli taas arktiline õhumass sagedaste sajuhoogu­ dega. Sellist kevadist ilma peab taluma veel mõne päeva, sest alles tsükloni täi­ tudes õhumass soojeneb. Suviselt soe ilm võib nädala möödudes tagasi pöörduda.

KAtRiN lUKE

ISTUTUSAEG

IKKA VEEL ÖÖKÜLMA

K V

maa elu || kODu Ja aeD || 11

9. juuni 2016 Piiripealse võimekusega masinat ei soovita Husqvar­ na Eesti tegevjuht ka seetõt­ tu, et siis on raskem jätta näi­ teks nädalavahetus niitmisva­ baks. Kui niidetavat pinda on tuhat ruutmeetrit ja võetakse tuhandele ruutmeetrile mõel­ dud robotmuruniiduk, siis see toimetab tihtilugu ka nädala­ vahetusel ja õhtuti, mil pere­ rahvas tahab ise aias olemist nautida. „Tasub valida võim­ sam niiduk, mida saab taime­ riga reguleerida, siis ootab ro­ botmuruniiduk laadimisjaa­ mas, millal kell kukub ja ta võib tööle asuda,” räägib Jaa­ nus Vahesalu.

Et robotmuruniiduk saaks töötada, ei tohi maapinnal olla suuri auke, väga järske nõlvasid või palju pehmet pinnast, näiteks lahtist liiva.

Fotod: erAkogu

Robotmuruniiduk on moodsa aja sulane mAARJA otsA

maaelu@ajaleht.ee

T

ubli abiline koduaias ehk robotmurunii­ duk on järjest popu­ laarsem, kuna vabas­ tab pererahva tüütust niitmis­ kohustusest ning hoolitseb sel­ le eest, et muru oleks kogu aeg laitmatult korras, tehes seda veel ka ilma mürata.

Husqvarna Eesti te­ gevjuhi Jaanus Vahesalu sõnul on robotmurunii­ duk piltlikult öeldes na­ gu väike lammas, kel­ le saadad kevadel karja­ maale ja sügisel kutsud lau­ ta tagasi. „Peamine robotmu­ runiiduki eelis – muru on ko­ gu aeg niidetud, sest see käib iga päev toimetamas,” kiidab Jaanus Vahesalu. Robot niidab

muru sageli, aga lõikab korraga vaid paar millimeetrit, mis on murule kõige tervislikum. Tihe­ da niitmise tulemusel muutub Vahesalu selgitusel muru aina tihedamaks, kaob sammal ning mutid kolivad minema.

Homeyardi esindaja Ala­ ri Ilves räägib, et robotmuru­ niiduk sobib igasse aeda, mil­ les on muru või murulaadne moodustis ning mida on mis tahes niiduvahendiga varem niidetud. Sama kindel on ka Catwees Tartu keskuse müü­ gikonsultant Rait Prits: pole aeda, kuhu robotmuru­ niiduk ei sobi. „Robo­ ti töö on raskendatud

MURU ON KOGU AEG ILUS, POLE VAJA MURU VÄETADA EGA KASTA NING KÕIGELE LISAKS PUUDUB HÄIRIV MÜRA.

Robot niidab muru sageli, aga lõikab korraga vaid paar millimeetrit, mis on murule kõige tervislikum.

vaid siis, kui aias on palju ob­ jekte või kui on tehtud keeru­ kas ja mitmetasandiline pla­ neering,” sõnab ta. Näiteks kui puude või põõsaste vahe on al­ la ühe meetri, siis on robotil keeruline läbi pääseda.

Rait Prits rõhutab, et maa­ pinnal ei tohi olla suuri auke, väga järske nõlvasid või palju pehmet pinnast, näiteks lah­ tist liiva.

MILLIST VALIDA Robotmuruniidukit soetades tuleb Jaanus Vahesalu sõnul kõigepealt kindlaks teha, kui

suur on niidetav ala. „Masina­ te võimekus jaguneb selle jär­ gi, kui suure ala see suudab ära niita.”

Teine tähtis kriteerium on niidetava pinna paigutus ehk aia planeering. „Robot saab hakkama väga keerukate ae­ dadega, kuid siis ei tohiks va­ lida muruniidukit, mis on täp­ selt teie aia suurusega kooskõ­ las,” kõneleb Jaanus Vahesa­ lu. Mõistlik on vaadata natu­ ke võimsam masin, mis on tei­ se tarkvaraga, liigub kiiremini ning suudab tänu sellele suu­ rema pinna korraga ära niita.

SÄÄSTAB AEGA Catwees Tartu keskuse müügi­ konsultant Rait Prits toob ro­ botmuruniiduki peamise eeli­ sena välja, et niiduk teeb ini­ mese eest töö ära ning kesk­ miselt tuhanderuutmeetrist pinda iga nädal niites sääs­ tab see suvega keskmiselt ühe ööpäeva ehk kolm tööpäeva, mille saab veeta siis oma ära­ nägemist mööda.

Robotmuruniiduki hea külg on niitmine ilma mürata.

Nii mõneski uuselamurajoonis on piirang, et näiteks pühapäe­ viti ei tohi muruniidukiga nii­ ta. Jaanus Vahesalu sõnul võib robotmuruniiduk töötada kas­ või öösiti, sest niidab mürava­ balt ega häiri kedagi.

Alari Ilves võtab aga pa­ remuse ühe lausega kokku: „Muru on kogu aeg ilus, po­ le vaja muru väetada ega kas­ ta ning kõigele lisaks puudub häiriv müra.”

Robotmuruniiduki puudu­ sena märgib Rait Prits, et kui niidetaval alal kasvavad suured lehtpuud, siis sügisel saab tavalise kogu­ jaga niidukiga ka lehed „ära riisuda”. Se­ da robotmu­ runiiduk veel teha ei suuda.

PEAB HÄSTI VASTU Saestuudio Automower kon­ sultant Tarmo Ojamäe müüs ja paigaldas üheksa aastat ta­ gasi esimesed Husqvarna ma­ sinad, mis olid sel ajal esime­ sed Eesti turul. Seetõttu ei saa ta võrrelda konkureeri­ vaid kaubamärke. „Saan öel­ da, et kõik need vanad masi­ nad on endiselt kasutusel, mõ­ ned neist on küll vahetanud omanikku, kuid pole oma elu­ teed veel lõpuni käinud,” nen­ dib ta.

Kui kallis on robotmuru­ niiduki hooldus? Tarmo Oja­ mäe tegi huvitava analüüsi ja võttis hooldusajaloost väl­ ja ühe masina, mis on käinud iga­aastasel hooldusel ja mil­ lel on aja jooksul vahetatud rattalaagrid, teralaagrid ning aku. Kulu üheksa aasta pea­ le on olnud kokku 487 eurot, seega aastane kulu koos hool­ duse ja vahepealsete remonti­ dega on keskmiselt 54 eurot. „Leian, et selline kulubaas on äärmiselt mõistlik,” sõnab ta ja lisab, et tarbitav elekter on roboti puhul marginaalne ega mõjuta kuigivõrd saadud kesk­ mist aastakulu.

Samuti on huvitav märki­ da, et üheksa aastat tagasi ro­ botmuruniiduki jaoks maasse paigaldatud kaabel on endiselt sama. „See kinnitab, et selleks ettenähtud kaabel püsib meie kliimas suurepärases kondit­ sioonis,” on ta rahul.

ETTEVAATUS POLE LIIAST Kuna Tarmo Ojamäe on prae­ guseks paigaldanud üle 300 robotmuruniiduki, siis oskab ta nimetada levinumaid prob­ leeme. „Paaril viimasel aastal on sagenenud kaablikatkestu­ sed, sest võililli juuritakse me­ haaniliste juurimisvahendite­ ga.” Juurija satub hasarti ja tal läheb meelest, et maa sees on robotmuruniiduki kaabel ning see võib viga saada.

Teine tegevus, mis lõppeb tihti katkestusega, on muru­ õhutus. Tarmo Ojamäe soovi­ tab õhutada õhutajaga, mil­ lel on vedrupiidega trum­ mel, mitte jäigad noad. Ved­ rupiid annavad pea alati jä­ rele ega vea kaablit maa sees puruks. „Kui kaabel on kas­ vanud piisavalt sügavale maa sisse, pole see enam nii haa­ vatav,” märgib ta. Paremad on kaablimasinaga paigalda­ tud kaablid, sest nende põ­ hikontuur on kohe õigel sü­ gavusel.

Samuti peaksid Tarmo Oja­ mäe sõnul olema valvsad need robotmuruniidukite omani­ kud, kellel on automaatsed vihmutussüsteemid. Tuleb jäl­ gida, et vihmutusaeg ja robot­ niiduki niiduaeg kokku ei lan­ geks. „Näiteks Husvarna robot ei karda vihma, mis sajab üle­ valt alla, kuid alt üles paiskuv vesi on kindlasti ohuallikas,” hoiatab ta.

Sageli on Tarmo Ojamäe käest küsitud, kas mutid lõ­ huvad roboti kaablit. „Mul po­ le senini tulnud likvideerida ühtegi katkestust, mille oleks tõenäoliselt põhjustanud mutt või vesirott,” vastab ta.

-

.

KODUKOHVIKUD kell 12–17 RAPLA MELU kell 10–16

KÄSITÖÖLAAT, MELULAAT,

KIRBUTURG, TEABEALA, LASTEALA, TUUNINGU MIITING & TÜMPSUMASINATE KOKKUTULEK, SPORT, MUUSIKA JPM

12 || mets || maa elu

9. juuni 2016

TUDENGID METSA. Eesti inimene käib üha harvem metsas ning tema metsateadlikkus pole kiita. Olukorra parandamiseks on Eesti Maaülikooli teadlased jõud ühendanud.

Maaülikooli teadlaste firma aitab leida sidet metsaga HElERi All

maaelu@ajaleht.ee

M

ats Varik, Jürgen Aosaar ja Karli Li­ gi õpetavad maa­ ülikoolis metsan­ dustudengeid. Kõik kolm kuu­ luvad professor Veiko Uri ju­ hitud töörühma ning on oma eesmärgiks seadnud tõsta Ees­ ti inimese metsateadlikkust.

Kolm aastat tagasi lõid mehed ettevõtte, osaühingu Metsaha­ ridus. Mõte tekkis Mats Variku sõnul esmakursuslastele met­ sapraktikumi andes. „Olles tu­ dengitega metsas, mõtlesime, et miks mitte teistelegi sarnast as­ ja pakkuda,” meenutab ta.

Tänaseks on OÜst Metsa­ haridus saanud täiesti toimiv ettevõte. Veel enam, mehed on koos heade sõpradega asuta­ nud ka teise metsakogemis­ võimalust pakkuva kaubamär­ gi – Metsaelamus. Metsa on oodatud kõik – nii need, kes ise metsaomanikud, kui ka need, kellel varasem kokku­ puude metsaga täiesti puudub.

KUIDAS METSATEADLIKKUST TÕSTA? „Kui inimene metsas jalutab, siis ta vaatab tihti ainult oma jalge ette,” räägib Varik, „seal on tema jaoks käimine ebamu­ gav.” Variku sõnutsi võiks met­ sas rohkem ringi vaadata. Mets ei ole ainult puutüved. Elu, mis toimub näiteks võrastikus või mulla pinnal, on samuti väga huvitav. „Seal on nii palju ta­ jumist. Kõikide meeltega: lõh­ nad, hääled, maitsed,” loetleb ta. Metsahariduse OÜ loodigi selleks, et korraldada metsaõp­ pematku ja töötubasid, mis se­ da kõike paremini mõista ai­ tavad.

Metsaretkedel on teadlaste eesmärk eelkõige loodust va­

Osaühingul Metsaharidus on juba palju sõpru, kes igal aastal nende sünnipäevamatkal käivad.

hendada. „Tavaliselt inimesed ei mõista, mis selles ökosüs­ teemis toimub,” sõnab ta. Tih­ ti saadakse valesti aru ka met­ sa majandamisest. „Vaadatak­ se, et kusagil on lageraie teh­ tud, ja arvatakse, et ainult see ongi metsandus. Tegelikult see nii ei ole,” jutustab Varik.

Matkadel selgitavad teadla­ sed metsa kui ökosüsteemi ole­ must ja seda, kui vajalik mets ja metsandus Eestile tegelikult on. Teadmisi antakse matkaja­ tele igasuguseid: alustades puu­ liikide tundmisest kuni rahva­ pärimuse, loomade tegevusjäl­ gedeni ning praktiliste matka­ tarkusteni välja. „Metsas on ää­ retult põnev: iga päev isegi sa­ mas metsas on isesugune,” rää­ gib Varik.

Töötube ja koolitusi teeb Metsaharidus näiteks era­

metsaomanikele, igakevadi­ sed on metsaistutuse õppe­ päevad. Hästi saadakse läbi ka Tartu Poku lasteaiaga. Igal aas­ tal käiakse lasteaialastega koos metsa istutamas. Samuti osale­ takse üritustel ja messidel, kus näiteks võrsete järgi puuliikide tundmist õpetatakse. „Tahak­ sime, et inimesed ise käiksid rohkem metsas,” soovib Varik.

Ta loodab, et kui Metsaharidus teeotsa kätte juhatab, jõutak­ segi metsa sagedamini.

METSA KARDETAKSE Varik arvab, et inimesed käi­ vad metsas vähe ilmselt hir­ mu tõttu. „On vaja natukene julgust ja seda, et keegi nende­ ga alguses koos metsa tuleks,” selgitab ta. Edasi aga õpetab inimest juba loodus ise. Met­ saharidus korraldab näiteks

oma sõpradele sünnipäeva­ matka, millel Variku sõnul on nn fänniklubi, kes ikka ja jäl­ le metsas käib.

Sarnast julgust tuleks süstida rohkem neissegi, kes praegu veel metsale võõraks jäänud. Näiteks on Vari­ ku meelest põhjenda­ matult suureks paisu­ tatud puugipaanika ja paljud ei lähegi metsa, sest kardavad puuke või metsloomi. Variku sõnul on tähtis teada, et puugi eest saab ennast kaits­ ta ka ilma mürkideta. Näiteks soovitab ta taskusse panna küüslaugu, mis putukaid ee­ mal hoiab, samuti kanda he­ ledaid riideid, mis putukate­ le kiiresti jälile saada aitavad. „Puuk on metsa üks kompo­ nent ja see, et ta haigusi kan­

Foto: JAAk JÄNes

nab, on paratamatus,” mär­ gib Varik, „sellepärast ei saa ju metsas käimata jätta.”

Kesk­Euroopas on asjad Variku sõnul läinud koguni nii hulluks, et inimesed ei jul­ ge enam metsas marjugi süüa, kardetakse sooleparasiite.

Et Eestis kartus nii suu­

INIMESED KÄIVAD METSAS VÄHE ILMSELT HIRMU TÕTTU. ON VAJA NATUKENE JULGUST JA SEDA, ET KEEGI NENDEGA ALGUSES KOOS METSA TULEKS, ÜTLEB MATS VARIK.

reks ei paisuks, on vaja hoida pidevat sidet metsaga.

METSAARMASTUS JUBA LAPSEPÕLVES Variku veendumuse kohaselt on tähtis, et metsa tundma, mõistma ja armastama õpitaks juba varases nooruses. Seepä­ rast on lasteaedadega väga hea tegeleda. „Kui loodusearmas­ tus ja mõistmine kujuneb ju­ ba lapsepõlves, siis hiljem osa­ takse loodust ka kaitsta ja ka­ sutada,” teab Varik. Samuti pa­ kub ta välja, et koolid võiksid õpetamist loodusekesksemaks muuta. „Tegelikult saab ju iga õppeainet metsas õppida. Laul­ misest matemaatikani välja.”

Metsahariduse OÜ koolitab aeg­ajalt ka õpetajaid ning jul­ gustab neid õpet koolimajast välja viima. „Paraku on see ai­ nult õpetaja endi kätes.” Tih­ ti ei pea metsas ajaviitmiseks sugugi bussi tellima. Metsad on Variku sõnul igal pool meie ümber. „Eesti on selles mõttes suurepärane riik. Me ei pea üldse pingutama, et metsa jõuda.” Siinkohal tuleb jällegi mängu teadmatus. „Kui öelda „mets”, siis kerkib ilmselt silme ette vana männik, kus on hea käia seenel või marjul,” kirjel­ dab Varik.

Eri metsatüüpe on aga Ees­ tis küllaga. Näitena toob Va­ rik kasvõi Tartu linnas asu­ va Tähtvere dendropargi, kus täpselt samamoodi vahetut loo­ dust nautida saab. „See on pa­ ratamatu, et inimesed elavad linnas. Meie tahame neile nii­ moodi metsa lähemale tuua,” sõnab ta.

MITTE AINULT MATKAD Lisaks matkade ja töötubade korraldamisele on Metsahari­ duse tegijatel käed tööd täis ka tubasema tegevusega. Näi­ teks kogub ettevõte metsan­ duskirjandust ning ­fotoma­ terjali. „Muuseumi me praegu veel avanud pole, aga miks mit­ te seda tulevikus teha. Näiteks metsandusraamatukogu ava­ da,” kirjeldab Varik tuleviku­ plaane.

Samuti on teadlaste soov tutvustada Eesti metsa välis­ turistidele. See ei tähenda, et metsadesse hakkaksid sõitma turistibussid ja ­massid. „Mak­ simaalne grupi suurus on ik­ kagi 8–10 inimest, loodusega suhtlemine peab olema vahe­ tu,” toonitab Varik. Teadlased on ettevõtte loonud missiooni­ tundest ja usuvad, et see tõe­ poolest aitab eestlase metsale taas lähemale tuua. „Metsad on Eesti kõige suurem rikkus,” üt­ leb Varik, „minge metsa!”

S525 SOODUSPAKKUMINE!

DBS

15 950 + KM

AS Agrovaru

Vana-Narva mnt 30/5, 74114 Maardu Tel 633 9290, 505 5344, faks 633 9292 Tähe 135b, 51013, Tartu info@agrovaru.ee · www.agrovaru.ee