Maa Elu 7. juuli 2016

MAIDO SOLOVJOV: KUI JOGURTI TARBIMINE ON BALTIMAADES OMA LAE SAAVUTANUD JA MÜÜGIMAHU KASVU POLE OODATA, SIIS KEEFIRI TARBIMISE TÕUSU OOTAME KÕIGIL TURGUDEL.

JAHU NAGU VANASTI

KIVISAARE VESKI OSTAB VILJA ÜMBERKAUDSETELT KASVATAJATELT JA ÜHTEGI LISAAINET JUURDE EI PANE. SISULISELT ON SEE SAMASUGUNE JAHU, NAGU OLI SAJAND TAGASI.

9

772504

586014

ISSN 2504-5865

ÖÖBIKU ÜRDITALU

LUGU SELLEST, KUIDAS ÜRDITALU PERENAISE TEEARMASTUSEST KASVAS VÄLJA VÄIKE JA TEGUS ETTEVÕTE.

7. JUULI 2016 • NR 29 (57) • HIND 1 €

2 || PIImaTÖÖSTuS || maa elu

Kaunitarid Siili ja Taara.

7. juuli 2016

Foto: erakogU

KAUNEIMAD VISSID ON TAARA JA SIILI

L

äinud reedel Ülenurmel Eesti Põllumajandusmuuseumis peetud Eesti punast ja Eesti holsteini tõugu lehmade näitus-konkursi Viss 2016 tiitlivõitjad on holsteini tõugu Siili (Nigula Piim OÜ, Läänemaa) ja pu-

nast tõugu Taara (Tartu Agro AS, Tartumaa).

Võistluses osales 15 loomaomanikult 72 lehma, kellest 46 olid Eesti holsteini ja 26 Eesti punast tõugu. Juba pikkade traditsioonidega võistlust peeti tänavu 27. korda Ülenurmel. ETKÜ

SEAKATK SAI TAAS UUE HOO SISSE

P

ärast üheksakuulist pausi diagnoosis veterinaar- ja toiduamet eelmisel nädalal Jõgevamaal kaks seakatkujuhtu ning neile juhtumitele tuli sel nädalal veel lisa.

Möödunud nädalal saabusid seakatkuteated ka Leedust Vilniuse maakonnas asuvast kodufarmist ja Poolast, kus pärast aastapikkust vaheaega diagnoositi esimene kodusigade taudijuhtum.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul olid juba ka võõrsilt saabunud teated hoiatuseks, et seakatku kõrghooaeg on peagi käes. „Panen veel kord seakasvatajatele südamele, et oma loomade kaitsmiseks tuleb farmis järgida kõiki bioohutusnõudeid. Sigade pidamine peab toimuma suletud territooriumil, kus kogu inimeste, loomade ja transpordi liikumine on range kontrolli all.”

Kalda rõhutas, et seakatku leviku tõkestamisele saavad aidata kaasa ka metsas matkajad ja marjulised. „Selleks tuleb kõikidest surnud metssigadest maakonna veterinaarkeskusele teada anda.

Surnud metssea asukoht tuleb määrata võimalikult täpselt, ise ei tohi metsseakorjust puutuda. Pärast looduses ja metsas viibimist tuleb kindlasti puhastada oma riided ja jalanõud,” kõneles Kalda.

Ajavahemikul 28. juuni kuni 4. juuli diagnoositi sigade Aafrika katk 36 metsseal, kes kütiti või leiti lõpnuna.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju nii seakasvatussektorile kui ka jahimajandusele. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee, kust leiab ka maakondlike veterinaarkeskuste kontaktid.

Veterinaar- ja Toiduamet

KINNITATI KOHA UUS ALAMMÕÕT

K

eskkonnaminister Marko Pomerants kinnitas määrusega Pärnu lahele uue koha alammõõdu ning silmasuuruse ääremõrdadele.

Pärnu lahes Kotinina ja Tahkunina joonest põhja pool on 10. maist 15. augustini keelatud kasutada ääremõrdu, mille silmasuurus on mõrrapäras alla 24 mm ja teistes osades alla 56 mm. Ääremõrdu kasutatakse peamiselt madalas vees ja koha kudealade lähistel tindi püügiks. Mai esimesel dekaadil on tavapäraselt tindi püük lõppenud, mistõttu tuleb pärast 10. maid ääremõrrad viia avaveemõrdadega samasse püügirežiimi, et kaitsta peamiselt ahvena ja koha noorjärke. „Määruse muutmine on seotud Pärnu lahe avaveemõrdade silmasuuruse mõõtmisega. Nagu ehk mäletate, jõudsime koostöös kaluritega järeldusele, et kalurite majandushuvid on kaitstud ja teisalt Liivi lahe kalavaru hoitud, kui alandame seal piirkonnas lubatud silmasuurust 56 millimeetrini,” ütles Marko Pomerants. „Nüüd alandame ääremõr-

dade silmamõõtu ning tõstame kohavaru kaitseks koha alammõõtu. Kui avaveemõrdade silmasuurused kinnitasime juuni keskel jõustunud kalapüügieeskirjaga, siis nüüd viime ka ääremõrrad suveperioodiks, kui piirkonnas on massiliselt koha ja ka teiste liikide alamõõdulisi isendeid, samasse püügirežiimi,” selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants.

Alammõõdu tõstmine on vajalik kogu Eesti rannikumere kohavaru kaitseks, kuna osa potentsiaalsest kudekarjast püütakse välja enne, kui nad jõuavad esimest korda kudeda.

Alammõõdu suurendamine viiakse ellu järk-järgult: alates 2016. aasta suvest 45 cm ja 2017. aastal pärast jääminekut 46 cm ning jääalusel püügil talvedel 2016/17 ja 2017/18 44 cm. Alates jääminekust 2018. aasta kevadest jääks koha alammõõduks kõikide püügivahenditega ja aasta ringi 46 cm. Nimetatud mõõt kehtib merel ja sinna suubuvates jõgedes nii kutselisel kui ka harrastuslikul püügil.

Keskkonnaministeerium

Laeva meierei direktor Andrus Mölder (paremal) ja Valio Eesti tegevjuht Maido Solovjov uues tankisaalis, mille ehitus ja sisustamine täisFotod: kristJan teedema / tartU Postimees automaatse kääritussüsteemiga läks maksma 3,5 miljonit eurot.

Keefiri tarbim

kasvab Baltikumis j RiSTO MeTS

risto.mets@postimees.ee

LAEVA MEIEREI TARTUMAAL

alio Eesti investeeris hiljuti 3,5 miljonit eurot oma Tartumaal asuvasse Laeva meiereisse, et kasvatada keefiri tootmist. Üllatuslikult on just see piimatoode praegu Baltimaade turul tugev tõusja, samal ajal kui näiteks jogurti müük pole viimastel aastatel suurenenud. „Kui jogurti tarbimine on Baltimaades oma lae saavutanud ja müügimahu kasvu pole oodata, siis keefiri tarbimise kasvu ootame kõigil turgudel,” räägib Valio Eesti tegevjuht Maido Solovjov. Seda nii oma LGG kaubamärgi all kui ka privat label’i ehk tellimustoodetena.

• Võtab vastu keskmiselt 275 tonni toorpiima ööpäevas 34 farmist.

• Keskmine tootmismaht seitse miljonit kg ehk 7000 tonni piimatooteid kuus.

• Töötajate arv 240.

• Valio Eesti (Laeva + Võru tootmisüksused) mullune käive oli 86 miljonit eurot.

Allikas: Valio

MÜÜK KAHEKORDISTUNUD „Jogurti osas pole me pärast Venemaa embargot suutnud tootmismahtu taastada,” tõdeb Solovjov. Küll aga kohupiima osas, mida müüakse praegu ligikaudu 10–15 protsenti rohkem võrreldes kahe aasta taguse ajaga, mil Vene turg Eestis toodetut lahkesti vastu võttis. Juustu müük on sa-

muti taastunud. Keefiri müüki on Valiol õnnestunud aga kõigest kahe aasta jooksul kahekordistada.

Edu on toonud müügitöö, kuid eelkõige tootearendus, kinnitab Solovjov. Poodides rikkalikke piimatoodete lette silmitsedes võib tekkida tunne, et kõik on juba olemas. Kuhu veel? Kuid katsetamine ja leiutamine suurtes meiereides ei lõpe ja üha uute toodetega püütakse tarbija südant võita. „Kui sina ei tee, siis teeb keegi teine,” iseloomustab Solovjov piimatoodete turul valitsevat karmi konkurentsi.

KEEFIRI MÜÜKI ON VALIOL ÕNNESTUNUD KÕIGEST KAHE AASTA JOOKSUL KAHEKORDISTADA.

Suurima tõusu keefiri müügis tõigi maitsestatud keefirite väljatöötamine ja turule toomine. „Tootearendus tabas märki,” märgib Solovjov rahulolevalt ja lisab, et vähemasti keefiri osas teeb ettevõte kindlasti rohkem katsetustööd kui ükski teine Baltimaade piimatöötleja.

Kreeka jogurt on samuti üks uuematest toodetest, mis võeti peale Eesti ka Lätis ja Leedus hästi vastu. Teiste toodete müük püsib stabiilne. Pigem tuleb kahe väga suure Leedu tööstuse ja Poolast peale pressivate piimakaupade kõrval pingutada üha rohkem nii müügi kui turunduse poolelt, et mahud säiliksid.

Peamised ekspordimaad Eesti piimatöötlejale ongi Läti ja Leedu. Värske kaubaga kaugemale ei jõuagi. Jogurt säilib pikemalt, ent kaugematel turgudel on konkurents veelgi tihedam. Eesti toodangu hoiab naabrite poelettidel kaupade tuntus ja piisavalt kõrge kvaliteet.

TIHENEV KONKURENTS Tankisaali ehitus ja ruumi sisustamine automaatselt juhitavate kääritusnõudega kasvatas meierei tootmisvõimsust 70 miljonilt kilogrammilt 83

maa elu || PIImaTÖÖSTuS || 3

7. juuli 2016

JUHTkiRi

kRiSTiiNA kRUUSe

toimetaja

KUTSUMATA KÜLALINE

O

leks vale öelda, et seakatk tõstis taas pead. See on kogu pealtnäha vaikse aja meie metsades ringi luusinud, iga nädal metssigu murdnud, kuid nüüd näitas see uuesti oma palet kodusigade seas.

Olukord on Eesti jaoks uus. Nagu ka ülejäänud Euroopale, mis jälgib teiste seas Eesti ja Baltikumi kogemust. Eesti Maaülikooli nakkushaiguste osakonna juhataja Arvo Viltropi sõnul ei ole vähemasti Põhja-Euroopas sedavõrd ohtlikku looduskoldelist nakkust varem olnud.

Seekordne seakatkupuhang sai 2007. aastal alguse Gruusiast. Esimene sigade Aafrika katku surnud metssiga leiti Eestis Valgamaal Hummulis 2014. aasta septembris. Mõni päev hiljem leiti katku surnud metssiga ka Viljandimaal Tarvastu vallas. Sellega oli purustatud müüt, et seakatk on teiste riikide mure. Nüüd oli see kutsumata külaline oma õue peal.

Kuna olukord on Eesti jaoks uus, pole ka ühtegi lahendust varnast võtta. On vaid võimalikud arengusuunad: mõned mustemad, teised helgemad.

mine

jõudsalt miljoni kilogrammini aastas.

Tänavu on juurde palgatud 40 töötajat.

Investeering tankisaali on end juba õigustanud, sest nõudlus keefiri järele kasvab, ütleb Laeva meierei direktor Andrus Mölder. Lisaks hapneb mitmes tankisaali mahutis jogurt. Tasapisi mõeldakse juba lisainvesteeringute peale, sest tootmisvõimsus on kas-

Uusi nišše otsides võib nii põruda kui ka õnnestuda.

Keefirile erinevate maitsete andmine on aidanud leida sellele tooteliigile uusi turge.

vanud juba üsna maksimaalse lähedale.

Korralik keefir vajab küpsemiseks head juuretist ja aega. Millist juuretist ja kui palju aega, on firmasaladus, kuid küllap on Laeva meiereis see õige toorme ja tehnoloogia kooslus siiski leitud.

Konkurents piimandusturul aina kasvab. Ühelt poolt kaotati Euroopa Liidus toot-

miskvoodid ja paljud riigid on asunud piimatoodangut suurendama. Teisalt valitsesid enne Vene embargot Baltimaade piimanduses õitsvad ajad. Pea kõik loomapidajad investeerisid suuri summasid tootmise suurendamiseks. „Toorpiimast on praegu üleküllus,” sõnab Maido Solovjov ja lisab, et seetõttu ei saa praegu ka lehmapidajaile lubada, et

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@ajaleht.ee Toimetaja Kristiina Kruuse kristiina@incase.ee Makett Jaanus Koov Küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja kt Liisa Kaha liisa.kaha@postimees.ee, telefon 739 0383 Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee

piima hind tõusma hakkaks.

Liiatigi maksavad piimandusturul konkureerivad riigid oma lehmapidajatele suuremaid toetusi.

Mõned piimatöötlejad toovad madalat hinda eelistades toorpiima ka Lätist. Valio on sellest hoidunud ja ostab piima peamiselt Kesk- ja LõunaEestis asuvatelt loomakasvatajatelt.

Väljaandja Postimees Grupp AS Maakri 23a, 10145 Tallinn, maaelu@ajaleht.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Postimees Grupp AS, 2016

TERVIKLAHENDUSED MEILT SÖÖDAROBOT

LÜPSIROBOT

PIIMAJAHUTI

Lely Vectori automaatse söötmissüsteemiga võite soovi korral lehmade söötmisele tähelepanu pöörata vaid korra kolme päeva jooksul. Lisaks annab süsteem täieliku vabaduse söötmisstrateegia valiku osas.

Lely Astronaut A4ga saavutatakse kõrgem piimatoodang sest, et lehmi lüpstakse kooskõlas nende loomuliku käitumisega: loomad saavad robotist n-ö läbi jalutada. Lisaks on robotil äraliikuv söödaküna.

Nautiluse piimajahutid mahutavad 4000–30 000 liitrit piima. Nad on kõrgema kvaliteediga ja sobituvad igat tüüpi lüpsisüsteemidega.

Mahutit juhib juhtimisüksus, mis annab täieliku kontrolli jahutis toimuva üle.

Küsi pakkumist: Toomas Rüütel, tel 521 6455 Lely Center Paide, Linery OÜ. Mäo Keskus, Mäo. Paide vald 72751 Järvamaa

www.linery.ee

innovators in agriculture

4 || TÖÖkeSkkoNd || maa elu

7. juuli 2016

Hooajatöödel toovad tihti õnnetusi

kiirustamine ja kehv väljaõpe piReT kALJULA

Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant

P

õllumajanduses on tööde eripäraks ebaühtlaselt jaotuv töökoormus, sest lühikese aja jooksul tuleb ära teha suur osa aastasest tööst. Hoolimata vajadusest kiirustada tuleb esmatähtsaks seada ohutus tööde tegemisel.

Kui kulutada enne hooajatöödele asumist tunnike tööprotsessi läbimõtlemisele ning vajalike tööriistade olemasolu ja korrasoleku kontrollimisele, on see palju väiksem ajakulu, kui pärast võimalike tööõnnetuste uurimisele ning töövõimetuslehel olevale töötajale asendaja leidmisega seotud aeg ja mure.

Ohuallikaid on hooajatöödel mitmeid, nende seas näiteks harjumuspäratute ja töötaja jaoks natuke võõramate tööde tegemine (nagu näiteks tehnika parandamine) ning liigne kiirustamine soovist traktor või haakeseade kiirelt töökorda saada ja tagasi põllule rutata.

Järgnevalt mõned näited põllumajanduses juhtunud tööõnnetustest, milles oma osa on kiirustamisel ning töö tegemise läbimõtlematusel. Mõlema näite puhul on oluline, et töö parema planeerimise ja läbimõtlemise korral jäänuksid need õnnetused juhtumata. Tegemist

on õnnetustega, mis hüüdsid tulles.

Näiteks traktorist-karjak vahetas iseliikuval söödajagajal esiratast. Selleks, et ratast vahetada, tõstis ta traktoriga söö-

Kiire ja kvaliteetne teenus kogenud juristidelt ja töökeskkonnaspetsialistidelt Tööohutuse süsteemide loomine, dokumentide (riskianalüüs, ohutusjuhendid, sisekontrolli dokumendid jms) koostamine, nõu ja abi järelevalveasutustega suhtlemisel, ettekirjutuste täitmisel.

ABISTAME TEID SUHETES TÖÖINSPEKTSIOONIGA NING MEIE ABIL SAAVAD LAHENDUSE KÕIGE KEERULISEMAD JA KIIREMAD PROBLEEMIDKI. VAJADUSEL KOOSTAME DOKUMENTE KA KIIRTÖÖNA (kui muret teeb ettekirjutus või sunnirahahoiatus) JA ABISTAME ETTEKIRJUTUSTE „LAHENDAMISEL“.

MEIE ABIL SAATE JURIIDILISELT KORREKTSE JA ETTEVÕTTELE SOBIVA TÖÖOHUTUSE SÜSTEEMI. TEENUSE HIND ON JÕUKOHANE KA VÄIKESTELE ETTEVÕTETELE. ille.nakurt@gmail.com, info@tondihobu.ee Tel 5189602, 57809806 www.tondihobu.ee

dajagaja üles.

Töötaja kasutas tõstmisel trossi, millele ta tegi ise sõlme. Töötaja jättis söödajagaja frontaallaaduri otsa rippesse ja asus ratast vahetama, ronides ise söödajagaja alla. Kui traktorist oli söödajagaja all, tuli trossile tehtud sõlm lahti ja söödajagaja kukkus alla. Traktorist jäi õnnetult söödajagaja alla ja sai raskeid kehavigastusi (sealhulgas selgroolüli murd).

Teisel juhul aitas töötaja traktoristidel viia remonditöökojast välja hekseldi heedrit, mis oli tõstuki külge kinnitatud tõstekettidega. Ukse juures libises tõstekett tõstukilt ja töötaja sai tõsterakise rõngaga vastu pead. Töötaja sai lahtise peahaava ning jäi töövõimetuslehele.

ETTEVAATLIKKUS ENNEKÕIKE Masinate remontimisel tuleb arvestada, et tihtilugu on vajadus liikuda seadmete peal ning sellega kaasneb kukkumisoht. Kukkumist võib põhjustada näiteks määrdunud ja libedaks muutnud redel või ronimine seadmele ilma korraliku redelita (näiteks ronides üles mööda masinat). Ka meetri kõrguselt kukkumine võib töötaja jaoks lõppeda raske tervisekahjustusega, mille tõttu tuleb töölt pikemalt eemal olla.

Siinkohal ka üks näide seadmelt kukkumise tõttu juhtunud tööõnnetusest. Töötaja sõitis sõnnikulaotajaga põllul.

Masinal tekkis rike ja töötaja sõitis laotajaga töökotta, kus ta ronis masina remontimiseks

laotaja kasti. Kastist alla tulles ta aga libastus ja kukkus, enne kui jalg jõudis astuda redelile. Ilmselt olid jalanõud muutunud sõnnikust libedaks. Kukkumise tõttu põrutas töötaja kätt.

Tehes tööd väljas, tuleb alati arvestada muutlike ilmastikuoludega ning enne tööle asumist enda ohutuses veenduda. Näiteks üks tuulest tingi-

tud tööõnnetus. Töötaja ronis kombaini redelile ning hakkas luuki avama, et ketti määrida. Luuki avades pääses tuuleiil selle alla ja tõstis luugi hingedelt maha. Luuk kukkus vastu redelit, mistõttu töötaja kaotas redelil tasakaalu ja kukkus umbes kahe meetri kõrguselt maha, vigastades seetõttu jalga.

TÖÖTAJAD VAJAVAD JUHENDAMIST Kui ettevõttes on tegevusi, mida tehakse aastas lühikese aja vältel, tuleb töötajatele teha täiendjuhendamine enne tööde algust ning vajadusel konkreetsete seadmete kasutamise väljaõpe. Õigusaktist tulenevalt on tööandjal kohustus korraldada täiendjuhendamine juhul, kui töös on kolmest kuust pikem vaheaeg. Juhendamine on vajalik selleks, et tuletada töötajale meelde, millised ohud kaasnevad seadmete ka-

VÕTTES TÖÖLE HOOAJALISI TÖÖTAJAID TÄHTAJALISE TÖÖLEPINGU ALUSEL, TULEB KA NEILE TEHA JUHENDAMINE JA VÄLJAÕPE.

sutamisega ning rääkida üle, millised on ohutud töövõtted ja millele tuleb tähelepanu pöörata. Täiendjuhendamine tuleb registreerida päevikus või andmebaasis, et hilisemalt oleks vajadusel võimalik selle toimumist tõendada.

Võttes tööle hooajalisi töötajaid tähtajalise töölepingu alusel, tuleb ka neile teha juhendamine ja väljaõpe, hoolimata sellest, et nad näiteks eelmisel suvel tegid sama tööd.

Kuna vahe kahe töölepingu vahel on üle poole aasta, võib inimene olla unustanud, kuidas tööd ohutult teha ning teadmatusest eksida ja põhjustada enda või kaastöötaja viga saamise.

Lisainfot leiab veel Tööelu portaalist www.tooelu.ee, kus on ka eraldi leht põllumajandusele. Samuti käivitus eelmisel aastal töökeskkonna konsultanditeenus. Ettevõtja saab kutsuda oma ettevõttesse tööinspektsiooni konsultandi, kes annab nõu nii töökeskkonna kui ka vajaliku dokumentatsiooni kohta. Ettevõtetele on konsultanditeenus tasuta. Rohkem infot saab Tööinspektsiooni veebiküljelt ww.ti.ee.

TÖÖÕNNETUSED 120 109

100

94

91

80

73

77

73

83

80

82

81

60 40 20 0

3

2

0

1

1

2011

2012

2013

2014

2015

mehed

naised

1

surmajuhtumid

Tööõnnetuste arv 2011–2015 põllumajanduses, kalanduses, metsamajanduses ja jahinduses.

maa elu || TuRG || 5

7. juuli 2016

Kartulikasvatajad isa Oskar ja poeg Indrek Mäetoa talust muretsevad kõige rohkem parkimiskohtade pärast.

Turumüüja Antonina ütleb, et kõige tähtsam on, et väliturg säiliks, ja loodab, et katuse all on ikka parem kaubelda.

Uuenenud Pärnu Vana turu hoone loodetakse avada järgmise aasta märtsis.

Fotod: sirJe niitra

TURG UUENEB. Teade Pärnu Vana turu ümberehitamisest ajas närvi nii kuurortlinna elanikud kui ka turul kauplevad ettevõtjad, kuid praeguseks ehitus juba käib ja enamik on mõistnud muutuse vajalikkust.

Pärnu Vana turu uuenemine kütab kirgi SiRJe NiiTRA Postimees

P

ärnu Vana turg nägi juba ammu üsna väsinud välja ja vajas hädasti muutusi nii väljanägemises kui ka kauplejate töö- ja turulkäijate ostlemistingimustes. Paraku hakkasid koos uudisega turu uuenemisest levima jutud selle likvideerimisest või ebasobivasse kohta ümberkolimisest.

Vana turu rekonstrueerimist juhtiva osaühingu Hammerhead juhatuse liikme Allan Kooli kinnitusel jätkub kesklinnas väliturul kauplemine endistviisi ja turgu sulgeda pole kunagi kavas olnud. „Väliturg on ja jääb nii sel aastal ehitustööde ajaks kui ka tulevikus. Talviseks hooajaks

paneme väliturule läbipaistvad plastseinad ette ja teeme sinna puu- ja juurviljamaja. Seal kauplevad need inimesed, kes tahavad talvehooajal turul oma kaupa müüa. Tekib 380 ruutmeetrit köetavat sisepinda, kus hoitakse 12kraadist temperatuuri,” selgitab Kool.

Uuena tahetakse hoone avada järgmise aasta märtsis. Väliturg on ehituse kestel avatud ja selle kõrval eraldi majakestes kauplevad ajutiselt liha- ja kalamüüjad. Väljas kauplemise hooaja lõpus ehitatakse väliturg kinni, nii et selles jätkub puu- ja juurviljadega kauplemine ka talviti. Kevaditi avaneb hoone taas tavapärase avatud suveturuna. Kauplemisruum turukinnistul selle uue lahendusega kasvab.

PARKIMISKITSIKUS Mitu turumüüjat oli mures parkimiskohtade vähesuse pärast turu ümber. Selle kohta ütleb Kool, et parkimiskohta-

de juurde tekitamiseks ruumi tõesti ei ole, aga olemasolevad parkimiskohad on kavas säilitada. „Oleme lugenud ümber turuhoone tänavatel ja hoovides kokku ligemale sada parkimiskohta ning see on kesklinnas paiknevat asukohta arvestades hea tulemus. Alati võiks olla rohkem parkimisruumi, aga olemasolevate kohtadega saab hakkama. Kui on suveaeg ja väga palju rahvast, siis tuleb tõenäoliselt kasutada mõnd kõrvaltänavat auto parkimiseks, aga suurema osa ajast peaksid olemasolevad kohad turu ära teenindama. Seega turg kuhugi ei kao, parkimiskohad jäävad ja muretsemiseks põhjust ei ole,” seletab ta.

Riidekaupmeestega, kes algul turu uuendamise vastu allkirju kogusid, saavutati lõpuks kokkulepe, et nad kolivad üle tee Lepa keskusesse ja enamik on seda ka teinud. Kooli sõnul

ei olegi odav Hiina või Poola massikaup traditsiooniline Eesti turu kaup, millega Pärnu turg tahaks silma paista. Pealegi on sealne töökeskkond riidekaubaga kauplejale temperatuuride ja muude tingimuste poolest sobivam. Vanas turuhoones oli müüjate jutu järgi alati talviti külm ja suviti liiga palav.

Turistide seas populaarsust kogunud Kalamajakas tegutseb Vana turu hoones kuni juuli lõ-

PÄRNU VANA TURG NÄGI JUBA AMMU ÜSNA VÄSINUD VÄLJA JA VAJAS HÄDASTI MUUTUSI NII VÄLJANÄGEMISES KUI KA KAUPLEJATE TÖÖ- JA TURULKÄIJATE OSTLEMISTINGIMUSTES.

puni ja avab jälle uksed uue ja suuremana siis, kui Vana turu hoone taas avatakse ehk märtsis. Praegu on seal töö häiritud nii ehitusmüra kui sagedaste elektrikatkestuste tõttu, kuid see oli Kooli sõnul ette teada ja omanikega varem läbi räägitud.

Veel küttis kirgi Rimi toidupoe turuhoonesse asumine.

Osa arvas, et see võtab ilmaasjata ruumi ära, teised aga, et siis saab kogu vajaliku toidukauba ja lisaks veel esmatarbekaubad ühest kohast kätte.

Peale Rimi tulevad turuhoonesse veel mitu söögikohta, apteek, liha- ja kalamaja ning käsitöö ja talukauba müügikohad koridoride külgedele. Lisaväärtusena tekib turu ette söögikohtadega terrasside ala, mis loob mõnusa meeleolu ja võimalused ajaveetmiseks turuhoone ees tänavalgi.

LIHA- JA KALAMÜÜK Suur pluss on, et uude hoonesse tulevad liha- ja kalamaja,

kus müüjad saavad oma kaupa säilitada ja töötada ajakohastes oludes. Kõigi liha- ja kalamüüjatega on kokkulepped olemas ja nad on uute kauplemistingimustega rahul, kinnitab Kool.

Ehkki koos uudisega Vana turu remonti minekust teatas osaühing Pärnu Uus Turg täiesti uue turu rajamisest aadressil Suur-Jõe 53, sellest kauplejate vähese huvi tõttu siiski asja ei saanud. Peale selle pakkus EKRE Pärnumaa ringkonna esimees Helle Kullerkupp Pärnu Postimehes välja, et linnavalitsus võiks Jakobsoni parki või jõe äärde uue turu rajada. Mõtet asus toetama ka Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), millel on oma esindajad Pärnu linnavolikogus. Linnapea Romek Kosenkranius aga maksumaksja raha eest eraettevõtetega konkureerimist ei pooldanud ja laitis nõndanimetatud linnaturu mõtte maha.

USA TEADLASED: MESILASED PUUTUVAD KOKKU SUURE KOGUSE PESTITSIIDIDEGA MYLeNe MiHkeLSOO

M

eemesilased korjavad suurema osa õietolmust metsikutelt taimedelt ja seda ka piirkondades, kus kasvatatakse soja ja maisi. USA teadlased uurisid, kui saastatud on mesilaste kogutud õietolm.

Uuringu käigus võtsid Purdue ülikooli teadlased Ohio osariigis õietolmuproove mesilaste tarudest kolmest asukohast. Proove võeti 16 nädala

jooksul, et välja selgitada, milliseid õietolmu allikaid mesilased kasutavad ning kuivõrd on need saastatud pestitsiididega.

Näidised sisaldasid õietolmu 30 sugukonna taimedelt ning väga paljude pestitsiidide jääke. Uurijad leidsid heinamaal asuva taru näidisest 29 pestitsiidi. Samuti tuvastati 29 pestitsiidi jääke õietolmul, mille proov võeti tarust, mis asus tõrjevahenditega töödeldud põllul. Lisaks leiti 31 pestitsiidi jääke õietolmul, mille

proov võeti töötlemata maisipõllult. „Meie uuring näitab, et meemesilased puutuvad pidevalt kokku mitmete pestitsiididega kogu hooaja jooksul. See muudab pestitsiidid mesilastele tõsiseks stressifaktoriks,” ütles Long. Insektitsiididest olid õietolmuproovides kõige levinumad neonikotinoidid ja püretroidid, mis on mesilastele ka kõige ohtlikumad.

Neonikotinoidid on mesilastele mürgisemad, kuid pea-

miselt kasutatakse neid põllumaal. Püretroide kasutatakse tavaliselt seal, kus on tõenäoliselt rohkem mesilasi – kodude lähedal ja aedades, sest seal on palju õitsevaid taimi. „Põllumajanduses kasutatavad kemikaalid on ainult osa probleemist. Ka linnades tarvitatavad pestitsiidid teevad palju kahju,” selgitas Krupke.

Krupke lisas, et vähe on teada sellest, kuidas pestitsiidid reageerivad üksteisega ning mõjutavad mesilasi. Insektitsii-

dide mürgisus võib suureneda, kui need satuvad kokku mõnede fungitsiididega, mis muidu on putukatele kahjutud.

Pestitsiidid on mesilastele suur stressifaktor.

Foto: WikiPedia

6 || PeReFIRma || maa elu

7. juuli 2016

Perefirma Kivisaare Veski OÜ toodang on aasta-aastalt kasvanud. Mõne aasta eest tehtud ühispildile mahtus kogu pere: vasakult Mario Pauskar, Maarit Maremäe, Aita Ritter ja Alar Ritter.

Fotod: Urmas LUik / PärnU Postimees

Kivisaare Veski

toimetab rahulikult, aga edasipüüdlikult TOOMAS ŠALdA

maaelu@ajaleht.ee

ärnumaal Halinga vallas Pärnu-Jaagupi külje all asuvas endises kolhoosi kuivatis tegutseb Kivisaare Veski OÜ, mille toodang on leidnud arvestatava tarbijaskonna. Tootmine on igal aastal kosunud. Nad on pälvinud valla parima ettevõtte tiitli ning toiduliit on neile andnud parima piirkondliku väikeettevõtte auhinna.

Perefirma ajalugu ulatub läinud sajandi üheksakümnendate keskpaika, mil praeguse peremehe Alar Ritteri vanemad ostsid kolhoosi tühjaks jäetud hoone ja rajasid sinna jahutootmise. „Vanemad alustasid loomajahu tegemisest, peagi lisandus püül. Otsiti ja osteti seadmeid, et saaks teha nii jahu kui ka mannat, kruupi ja muud,” meenutab Ritter. Nüüd tehakse siin looma-

jahu minimaalselt, sest väikesed loomakasvatajad on sisuliselt kadunud, suured jälle saavad teistest riikidest oma jahu odavamalt kätte.

Mõnda aega, kuni Ritteri isa surmani, toodeti hulgi inimeste toiduks mõeldud kaupa, kuid turg muutus. Tekkisid jaeketid, hulgimüüjad surusid hinnad alla ja väike veski ei löönud enam läbi. Leedust tuli jahu sama hinnaga, mis siin tuli maksta vilja eest. Seetõttu vahepealsetel aastatel veski tegevus soikus, kuni 2012. aastal Alari ema Aita rääkis lapselapse Marioga ning tema naise Maaritiga, et ei taha enam veskiga tegeleda ning noored võiksid asja üle võtta. Kuna vanavanemad olid suure tootmise valmis ehi-

VILJA OSTAME ÜMBERKAUDSETELT KASVATAJATELT JA ÜHTEGI LISAAINET JUURDE EI PANE. SISULISELT ON SEE SAMASUGUNE JAHU, NAGU OLI SAJAND TAGASI.

tanud, ei tahtnud noored lasta sellel niisama seista ning asutasid Kivisaare Veski OÜ. Mõeldi välja strateegia, kuidas klientideni jõuda, suund võeti jaekaubandusele. „Alustasime väikestest poodidest ja taluturust. Algus oli raske, aga järjest paremini läks ning õige pea võis meie tooteid leida Keila Tarbijate Ühistu kauplustest, mis meile esimesena suurematest võimaluse andis. Edasi tulid juba Prisma, Rimi ning hiljem ka Selver. Kaubanduskettidesse saamine võttis aega ning nõudis järjekindlust,” meenutab Alari poeg Mario Pauskar.

Alar Ritter peabki kõige keerulisemaks just kauba turustamist ja siin on tal põhjust kiita Mariot ja tema kaasat Maarit Maremäed, kes on suure töö ära teinud. „Pakume kauplustele ikka seda, mida pakkuda on, kellegi teise survel pole me sortimenti muutnud. On ette tulnud, et mõni toode jäetakse müügisortimendist välja, aga pärast seda, kui kliendid nõudma hakkavad, et miks teises poes on ja teil ei ole, hakatakse jälle tellima. Nii on juhtunud näiteks täistera-nisumannaga.”

1920. aastast pärit Tartus valmistatud mannamasin.

Foto: toomas ŠaLda

KAUBA LAIALIVEDU Omaette keeruline on logistika.

Alguses vedas Ritter suurema osa kaubast ise laiali, kuid kuna kõikidel kettidel pole keskladu ja viiekümnesse poodi ei jõua ise ka kõige parema tahtmise juures kaupa õigeks ajaks toimetada, siis nüüdseks on leitud logistikapartner, kes kauba igal nädalal kauplusekettidesse viib. Ritter ise hoolitseb praegu ainult Pärnu klientide eest.

Ettevõtte toimimist kirjeldab peremees lihtsalt: tema organiseerib vilja ning vastutab jahvatamise eest, poeg ja minia turustavad. Lisaks enda

pere jõududele on palgal pakkija, kelle käte vahelt käib läbi kogu jaekettidesse saadetav toodang.

Võhikul on raske mõista, et neli inimest saavad hakkama kõigega ja Kivisaare Veski kaup on enamiku Eesti kaupluste lettidel, nii ketipoodides kui ka väiksemates poodides, aga Ritter kostab tagasihoidlikult: „Pole siin keerulist midagi, saab hakkama ning mahtu saaks oluliselt kasvatada.” Taaskäivitatakse tegelikult ka hulgikaubandusele tootmist, aga enne nii-öelda muna munemist ei taha peremees sellest pikemalt rääkida.

Ritter kinnitab, et inimesed on üha teadlikumad ning tahavad järjest enam naturaalseid tooteid. „Meie toodame skeemi põld-veski-kauplus järgi, vilja ostame ümberkaudsetelt kasvatajatelt ja ühtegi lisaainet juurde ei pane. Sisuliselt on see samasugune jahu, nagu oli sajand tagasi. Osa meie jahvatamismasinaidki on pärit eelmise sajandi algusest, aga peavad hästi vastu. Näiteks Tartus toodetud mannamasin pärineb 1920. aastast. Veski on Nõukogude päritolu, kuid maha viksitud austerlaste Bühleri pealt ning teeb samuti head tööd.

maa elu || PeReFIRma || 7

7. juuli 2016

15aastane hübriidhaavakultuur Tartumaal. Esiplaanil aiaga piiratud alal on lageraiejärgne juure- ja kännuvõsudest uuenenud puistu teisel Foto: arvo tULLUs raiejärgsel suvel.

Hübriidhaab

hoiab mulda viljakana MARii kANGUR

E Teine osa tehnikat on paar aastakümmet tagasi eesti meeste välja mõeldud ja valmistatud.

Kosmosetehnikat siin ei ole ja nii saame remondi ning hooldusega ise hakkama.”

Ettevõtte käive on igal aastal kasvanud, kusjuures reklaamile pole suurt rõhku pandud. „Kes tahab, on üles leidnud. Taluturud, laadad ja suust suhu reklaam on kõige paremad müügi kasvatajad. Käime ise turul müümas ja saame nõnda klientidelt tagasisidet. Eriti kasulik on seal katsetada uusi tooteid.

Aga kuna igal kliendil on oma maitse, siis paraku kõigile ei saa pisiasjadeni vastu tulla, sest siis ei saakski toota.”

HOOAJALINE TOOTMINE Kivisaare veski esimene jaekaubandusse suunatud toode oli nisupüül, järgnes täistera-nisujahu, mida tänagi hinnata osatakse, ja nii see sortiment laienes. Praegu on Kivisaare veskil juba kümmekond toodet: täistera-nisumanna, täistera-odramanna, täisteraodrajahu, täistera-nisujahu, täistera-rukkijahu, nisuklii, nisujahu, sõre nisujahu, odrakruup ja odrajahu. Ühel päeval tehakse ühte sorti, teisel teist, sest nii on mõistlik. Talvel jahvatatakse rohkem, suvel vähem. „Hooajalisus on selles äris päris suur, kõige kibedam tööaeg on detsembris, kõige lahjemad mõistagi suvekuud. Kui suvel toodame 800 kilo kuni tonn nädalas, siis detsembris on tavaline kaks ja pool tonni ning vajadusel enamgi. Kõrghooaeg kestab aprillini, kuni ilmad hakkavad paremaks minema ja inimesed vähem küpsetama,” selgitab Ritter. „Suvekuudel on kõige minevam kaup täistera-nisujahu,

talve poole jällegi rukkitooted ning odrakruup. Täistera-nisujahust valmivad suurepärased kastmed, koogid, pannkoogid.

Saia sellest samas nii hästi ei tee, sest jahu kerkib kliisisalduse tõttu tavajahust vähem. Mannasid ostetakse ka paremini külmemate ilmadega. Palju müüakse veel odrajahu. Huvitav tähelepanek – piirkonniti tahetakse erinevad asju. Tartumaal on näiteks suur odrajahusõprade seltskond.” Üks väärt Kivisaare veski toode, sõre-nisujahu, vääriks Ritteri arvates enamgi ostjaid: „Seda peab oskama kasutada.

Jahu on sõre nagu liiv, hästi peenikene ega kleebi, kui kihte teha, ei tõmba kastmes tükki, samas jälle ei paisu. Näiteks ostavad seda pitsarestoranid. Üks klient kasutas varem Soome sõredat jahu, aga kuna sealne vabrik oli igal aastal kuu aega kollektiivpuhkusel, otsiti meid üles. Kvaliteet ning hind sobisid ja nii nad meie kliendiks jäidki.” Suvekuudel kulub ühel suuremal pitsarestoranil sõredat nisujahu tonni jagu kuus. Ritter peabki sõredat nisujahu kokandust üle keskmise tundvate inimeste pärusmaaks, aga soovitab siiski kõigil katsetada. „Ühes kokandussaates nägin, et seda pandi tavalise jahuga pooleks, üks aitab kergitada, teine tugevdab ja annab maitset.”

Ritterite koduses majapidamises leiab oma veskis tehtust kõige rohkem kasutamist kruup ja seda igas variandis. „Suvel, peab tunnistama, kulub endalgi omatoodangut vähem.

Tavaliselt saiadele ja pannkookidele, mille järele ikka vahest isu tuleb,” ei tee peremees saladust.

estis on palju kasutuseta jäänud põllumaad. Üheks selle maa kasutusvõimaluseks on metsaistandike rajamine. Istandikest võrsuvatest puudest saab aga biomassi, mida on energiatööstuses võimalik kasutada fossiilsete kütuste asemel.

Näib, et sellistest istandikest saab ainult võita: peale ratsionaalse maakasutuse on see ju väga ehe viis panustada keskkonnahoidu. Rohkem puidupõhist biomassi tähendab rohkemat süsiniku sidumist ja see võib aidata leevendada kliimamuutusi, sest atmosfääri paiskub nii süsinikku vähem.

Nimelt vabaneb puitu põletades õhku sama palju süsinikku, kui puu kasvades endasse sidus või isegi vähem, sest osa süsinikku jõuab lehe- ja juurevarise kaudu mulda, kus see talletub pikemaks ajaks. Seetõttu nimetataksegi puitu süsinikuneutraalseks kütuseks, samal ajal kui fossiilseid kütuseid, mille tekkimiseks kulub miljoneid aastaid, põletades vabastatakse õhku süsinikku ainult juurde.

Viimaste aastakümnete jooksul ongi nii Eestis kui ka kogu Põhja-Euroopas järjest enam huvi hakatud tundma puidupõhise biomassi tootmise vastu. Eesti teadlased on selle tarbeks üle 15 aasta uurinud hübriidhaava kasvatamise võimalust endistel põllumaadel. Seni on vähem tähelepanu pööratud hübriidhaava kasvatamisega kaasnevale mõjule mullale, aga Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste värske uurimistöö näitab rõõmustavat infot. Nimelt on mullas pärast 15 kasvuaastat küll muutusi märgata, kuid muld on siiski säilitanud hea viljakuse.

JÄTKUSUUTLIK MULD Energia- ja tselluloositööstuses kasutatava biomassi lühi-

HÜBRIIDHAABADEST LÄHEMALT • Hübriidhaab on hariliku ja Ameerika haava ristand, mis peab hästi vastu külmale ja patogeenidele ning kasvab kiiresti, lisaks on Põhja-Euroopas olemas selle lehtpuu pikaajaline kasvatuskogemus.

• Hübriidhaab kasvab väga kiiresti ka väetamata. Hübriidhaava suur eelis tuleb tema majandamise paindlikkusest. Soovi korral võib hübriidhaavikut kasvatada kuni

20–30aastase raieringiga ja saada peale hakkpuidu väärtuslikumat haavapaberipuitu ja haavapalki.

• Erinevalt harilikust haavast kasvatab hübriidhaab sama puidukoguse ligi kaks korda kiiremini ja mainitud vanuses ei ole veel harilikul haaval tavaline haavataeliku tekitatud tüvemädanikukahjustus jõudnud tüvepuidus levima hakata.

Allikad: Arvo Tullus ja artikkel „The impact of short-rotation hybrid aspen (Populus tremula L. × P. tremuloides Michx.) plantations on nutritional status of former arable soils”.

15aastase hübriidhaava mudelpuu tüve kaalumine. Vasakult: Tartu Ülikooli vanemteadur Arvo Tullus ja Eesti Maaülikooli doktorant Foto: martin tisHLer Reimo Lutter.

kese raieringiga tootmise seisukohast on oluline, et puude kiire kasv aastate jooksul ei pidurduks. Selleks on aga vaja, et mulla toitainesisaldus jääks alles. Teadlased võrdlesid nüüdse mullaseire tulemusi istandiku esmase mullaseire tulemustega, mis tehti pärast viit kasvuaastat ja mis peegeldasid äsja metsastatud mulla algseisu. Tartu Ülikooli rakendusökoloogia vanemteaduri Arvo Tulluse sõnul on küsimus selles, kas puud on mõnda toitainet mullast juba nii palju kulutanud, et se-

da enam kiireks kasvuks ei piisa.

Uuringust selgub, et hübriidhaavaistandike mulla makrotoitainete (lämmastiku, fosfori, kaaliumi) sisaldus on endiselt kõrge. Maaülikooli doktorandi Reimo Lutteri hinnangul tagab see maapealse biomassi jätkuvalt hea produktsiooni ja süsiniku sidumise võime.

Arvo Tullus lisab, et põneva tulemusena on lämmastiku sisaldus keskmisena isegi veidi suurenenud. „Seda võivad osaliselt põhjustada alustaimes-

tikus säilinud õhulämmastikku siduvad liigid, näiteks liblikõielised taimed, aga ei saa ka välistada, et mõni haavaga sümbioosis elav bakter sellele kaasa aitab,” selgitab ta.

Samas ilmneb, et kuna puude kasvuks oluline mikroelement boor vähenes oluliselt ja vähenemine oli tihedas seoses puude kasvukiirusega, siis on vaja täpsemalt uurida boori sidumist lehtedes ja puidus ning selle rolli puu kasvus.

RAHU HAAVIKUEMANDATELE Eelkõige annavad need uuringud Arvo Tulluse sõnade kohaselt aimu sellest, kuidas Põhja-Euroopas üldiselt väga kiirekasvuliseks ja külmakindlaks osutunud hübriidhaab meil kasvab ja kas selle kasvatamine ka majanduslikult ära tasub. „Kui otsustame põllumaa kasvõi ajutiselt metsastada, on hea teada, millised põllumullad on sobivamad hübriidhaava kasvatamiseks ja millised on hübriidhaava eelised teiste kiirekasvuliste lehtpuude – nagu kased ja lepad – ees,” märgib Tullus.

Uusi teadmisi saab Reimo Lutteri sõnul rakendada praktilises metsakasvatuses. „Kuna mullas on endiselt palju toitaineid, siis võib suurema biomassi saamiseks harvendusraiete käigus metsast ära viia muuhulgas oksadki, mis on suure toitainete sisaldusega. Lisaks pole vaja täiendavalt väetada,” selgitab Lutter.

Lutter märgib ka, et kui hübriidhaava istandikest puidu tootmine on tulemuslik, loob see eeldused vähendamaks looduslike metsade raiet, mis omakorda tähendab, et haavikud ja nende liigirikas elanikkond saavad rahus olla. „Eesti kontekstis pole väheoluline seegi, et istandikud võivad maapiirkondadesse uusi töökohti tuua,” lisab ta.

8 || ÜRdITalu || maa elu

7. juuli 2016

Teearmastusest

kasvas välja ettevõte kRiSTiNA TRAkS

maaelu@ajaleht.ee

öbiku ürditalu põldudel Läti piiri ääres Mustjõe ääres kasvab kümneid sorte teeja ravimtaimi. Viis aastat vana ettevõtte eestvedaja Inge PõderMänniste ütleb, et maarohuteedega tegelemine osutus tema elus ühel hetkel lihtsalt loomulikuks jätkuks.

Hästi tundis taimi ja oskas neid maitsvaks teeks kokku segada juba Inge ema, kes siitsamast Mustjõe lähedastest metsadest ja põldudelt igal aastal hulga teematerjali kokku kogus ja seda talveks kuivatas. Alati oli kodus piparmünti, raudrohtu, nurmenukku, köömneid, mis kodu juures mäeveerel looduslikult kasvasid, tehti kaseleheteed.

Et teeasjandusest võiks saada töö ja sissetulek, tundis Inge ära viis aastat tagasi. Enne seda oli ta palgatööl raamatupidajana, viimati Valga Põllumeeste Liidus. „Tervis hakkas istuva töö tõttu käest ära minema ja tundsin, et ei saa enam niimoodi jätkata. Siis tulingi töölt ära, olin aasta otsa töötu ja tegin plaane ning turgutasin tervist. Olen väga isetervendamise usku ja usun ka maarohuteede väesse. Ühel hetkel plahvatas, et miks mitte teesid hakata müüma – siin Mustjõe ääres on ju suurepärane paik mahedate ürtide ja teetaimede kasvatamiseks. Siin on väga puhas loo-

TEETAIMI SAAB KOGUDA AINULT KUIVA JA PÄIKESEPAISTELISE ILMAGA NING TULEB JÄLGIDA ÕIGET KOGUMISAEGA.

dus ning eriliselt kuiv kliima,” räägib Inge. „Seda enam, et põllumeeste liidus töötades oli palju juttu toetustest, mida kõik said. Millalgi ütleski meie juhataja, et vaatame järele, kas sinugi maad on PRIA toetusaluste maade kirjas. Olidki. Naabrimees oli need vist üles andnud.”

EMA PIPARMÜNDID Kohe alguses otsustas Inge, et ainult loodusest kogutud taimedega ei vea välja ja tuleb ürte ka põldudel juurde kasvatada. Esimesteks istutatud taimedeks sai ema piparmündipõõsa laiali jagamine paarile vaole. „Ei ma teadnud, millist maad piparmünt armastab, aga õnneks läks kõik ilusti kasvama. Järgmisena sain naabri käest rohemünti, mis tal hirmsasti vohas. Sügisel olid minulgi juba ilusad rohemündipõõsad,” jutustab Inge.

Kui alguses kuivatati taimi suvilas, siis juba varsti hakkas vastset ettevõtet kummitama ruumipuudus ning asuti projekteerima tööstushoonet taimede kuivatamiseks ja pakkimiseks.

See kerkis Leaderi programmist saadud toetuse abil Ööbiku talu vanadele laudamüüridele ning ühes suuremate ruumide valmimisega algas ettevõttes uus ajajärk – kui juba hakkas olema midagi müügiks, tekkis müügikontakte ja -võimalusi muudkui juurde.

Inge oli ka ise usin müügikohti otsima. Igale poole, kuhu ta läks, võttis kastiga kaasa oma teed, et inimestele neid tutvustada. Praeguseks on tal neid sortimendis 70 nimetuse ringis ning ta on ise kokku seganud terve hulga seguteesid, mis mitte ainult ei maitse head, vaid näevad ka pakis kenad värvilised välja. „Inimestele väga meeldivad seguteed, kuid muidugi ei kao kuskile ka n-ö puhtad maitsed,” teab Inge. Suurtest teehittidest toob ta kõigepealt välja saialilletee kanepiga. Jutt käib muidugi õlikanepist ja selle kasvatamise idee sai lnge oma reikiõpetajalt. Kanepit peetakse looduslikuks antidepressandiks.

LOGISTIKA KÄIB SMARTPOSTI JA KULLERITE ABIGA Ööbiku ürditalu teed jõuavad müügile üle Eesti mitmesse ökopoodi, aga ka Rimi „Talu toidab” osakonnast ning Tartu ja Pärnu taluturult saab neid osta. Kui küsida logistika kohta, mis tundub esmapilgul Tallinnast 270 kilomeetri kaugusel asuva talu puhul peamurdmist nõudev probleem, siis see on lahendatud üsnagi lihtsalt: kaup saadetakse tellijateni Smartposti ja kulleritega. „Väga mõistlik ju, kui ei pea ise kulutama aega ega kütust kauba isiklikuks kohaleviimiseks.

Seda enam, et minu toode on just selline, mida pakiautomaadiga on väga mugav saata. Ühte kasti mahub sadu teepakke,” selgitab Inge.

Teede müügiaeg on kaks aastat ja kuigi kaupa otseselt pole kunagi kätte jäänud, tuleb kogu aeg tegeleda uute müügikanalite otsimisega. „Mõni klient langeb välja ja loorberitele puhkama jääda ei tohi. Kunagi ei tea, kust konkurent sind kõrvale lükkab, ning konkurentsi sellel alal ikkagi on, maarohuteede müüjaid on Estis paarkümmend tükki kindlasti. Eks loeb hindki, kuid ega minu hinnad ole kõige kõrgemad. Ja väga oluline on muidugi pakend – kindlasti peab inimene saama toodet näha, otsustatakse suuresti teesegu välimuse järgi. Samavõrd tähtis on muidugi tee maitse ja välimus, püüan kogu aeg sinnapoole, et teed oleksid tõepoolest maitsvad ja tassis ilusad, mitte aga rohelised heinamaitselised vedelikud,” räägib Inge.

ILM OTSUSTAB KÕIK Elu ürditalus käib väga ilma taktis. Teetaimi saab koguda ainult kuiva ja päikesepaistelise ilmaga ning tuleb jälgida õiget kogumisaega. Kui näiteks männikasvud on just parajas suuruses, tuleb neid korjata kohe, mitte ei saa tööd nädala võrra edasi lükata. Ja nii on kõigi taimedega. Loodus ei oota.

Katlamajad, kütuste müük, soojamajandus, teraviljakuivatid, põletid, soodsam kütus Põlevkivikütteõli müük teraviljakuivatitele ja soojusseadmete hooldus Pakume teraviljakuivatite • põletite reguleerimist • katelde hooldust ja puhastust • kütusfiltrite puhastust • kütustega kokkupuutuvaid detaile • automaatika häälestust • suitsugaasi parameetrite mõõtmist • häireautomaatika paigaldust ja muud vajalikku

Taimede kogumise aeg algab aprillis pohlalehtede korjamisega. Edasi tulevad mais juba nurmenukud, kaselehed, nõges, kortsleht, juunis kummel, osjad jne. Ikaldus on võimalik ka ürdipõllul. Inge näitab põlde, kus juuni keskpaigas haigutab tühjus – külvatud ürdid ei tulnudki üles, kuna kuu aja jooksul ei sadanud tilkagi vihma. Eks tuleb teha korduskülvid, sest kui teesegus on ette nähtud saialill, siis ei saa seda kuidagi jätta sinna panemata põhjusel, et taimed ei tulnud üles.

Enamiku aja aastast saab Inge talus hakkama oma pere jõududega, kuid suvel, kõige kiiremal taimede kasvatamise ja kogumise ajal käivad abiks lähedal asuva Taheva sanatooriumi lapsed. Malevlased on samuti käinud ürdipõldudel rohimas ja korjamas.

Puhata saab ürdikasvataja talvel, kuid suvel ei saa seda mõtetki pähe lasta. „Korjamine käib kogu aeg, näiteks saialilled iga kahe päeva tagant, rukkilill ülepäeviti. Tuleb olla ise kohal ja organiseerida,” selgitab Inge. Samas on talvine puhkus võimalik ka ainult siis, kui oled paraja hulga tooteid ette pakendanud, sest põhiline müügiaeg on teedel just talv.

TERVISLIKUD LINASEEMNEKRÕPSUD Peale teede valmistatakse Ööbiku ürditalus kuivatatud köögiviljakrõpse. Need on ka muidugi täiesti mahedad. Huvitav toode on „Kuivatatud vikerkaareleib”, mis sisaldab linaseemneid ja seitset eri värvi köögivilja. „Sobib hästi õlle kõrvale võtta,” ütleb Inge. Hiljuti sai kaheksa Ööbiku ürditalu toodet Vana-Võromaa päritolust märku andva Uma Meki märgi ja üks märgikandja on seesama vikerkaareleib.

Kas peamiselt üksi toimetades ja ettevõtet üles ehitades mõnikord kõhedust pole peale tulnud? Inge raputab pead ja ütleb, et temal on teeasjasse juba algusest peale väga kõva usk olnud. Isegi hoolimata sellest,

Ööbiku ürditalu perenaine Inge Põder-Männiste nendib, et ja ürte tuleb ka põldudel juurde kasvatada.

et lähedased väga ei uskunud, et äri välja veab. „Mulle on oluline, et ettevõtmine püsiks kasumis, ja selle pealt on ju kohe selgelt näha, kas asi tasub tegutsemist või mitte,” ütleb ta. „Praegu on küll plaan ettevõtet veidi kasvatada, et saaks veel ühe inimese aasta ringi palgale võtta.”

Muidugi ei saa me läbi maksudest rääkimata. Kuna Inge annab suvel tööd hulgale koolinoortele, kes endale tema põldudel taskuraha teenivad, leiab ta, et see on ebaõiglane, et riik laste pealt sotsiaalmaksu sisse kasseerib, sest lapsed on nagunii kindlustatud. „Praegu maksab täie rahaga nende pealt sotsmaksu, kuigi nad on niigi kindlustatud. Aga võiks olla sotsiaalmaksuvabastus – ma saaksin koolilastele rohkem palka maksta,” sõnab ta. „Oleksin nemad rõõmsamad ja mina ka.”

www.optitrans.ee MICHELIN REHVID = PIKAEALISUS + KASUMLIKKUS

JUULIKUU PAKKUMINE €/tk

MICHELIN 600/50R22,5 159D TL Cargoxbib MICHELIN 710/45R22,5 165D TL Cargoxbib HL MICHELIN 710/50R26,5 170D TL Cargoxbib HL KLEBER 600/70R30 Topker 152A8/149D KLEBER 710/70R42 Topker 173A8/170D Hinnad sisaldavad käibemaksu Pakkumine kehtib kuni 31.07.2016 Infot laiema rehvivaliku kohta leiad meie kodulehelt.

www.swenergia.ee

Tel 447 7862 | Faks 4477 863 | E-post info@swenergia.ee

Tel 515 3763, 5814 7377 e-post info@optitrans.ee

1162.00 1546.00 1786.00 1450.00 3226.00

maa elu || ÜRdITalu || 9

7. juuli 2016

Laugud tegutsevad peamiselt vees, ujuvad päris kiiresti ja sukelduvad ülihästi nii röövlinnu rünnakust pääsemiseks kui ka veepõhjast toidu toomiseks.

KAKS PÕNEVAT VEELINDU OLAV RENNO linnuteadja

O ainult loodusest kogutud taimedega ei vea välja Fotod: kristina traks

AMETLIKULT LEIDUB EESTI LOODUSES VAID KUUS-SEITSE RAVIMTAIME

L

äbi aegade on eestlased ravinud köha islandi käokõrvast keedetud hirmmõru teega või soovitanud naistehädadega kimpus olijal nende leevenduseks rüübata kortsleheteed. Kumbki nimetatud taimedest aga ravimtaimeks ei kvalifitseerugi, vaid ametliku liigituse järgi on toit.

Kubja Ürditalu on aastaid müünud oma teesegusid apteekides. Talu perenaine Merike Sander selgitab, et ametliku liigituse järgi on Eestis ravimtaimi praegu vaid kuus-seitse: leesikas, paiseleht, kalmus, varemerohi, vereurmarohi, punand, naistepuna. Nende taimede olemasolu teesegus paigutab toote ravimisarnase aine alla, mi-

da tohib müüa ainult apteegis.

Seevastu taimed, nagu näiteks piparmünt, meliss, pärnaõied, veiste-südamerohi, kassinaeris, männikasvud, teeleht, kortsleht, põdrakanep jt, on ametlikult „toit” ja nende müüki kontrollib toidu- ja veterinaaramet. „Kuna Euroopa määruste järgi toit ei ravi, siis ei tohi pakendile lisada mingeidki vihjeid taime raviomaduste kohta. Seega kaob aegapidi inimeste teadvuses järjepidevus, millal ja mis puhul millist taime kasutada,” räägib Sander. „Neid taimi ja nendest moodustatud teesegusid võib müüa kauplustes ja mujal, kus neid vähegi ostetakse. Nende käibemaks erineb apteegitoote käibemaksust.”

Sander ütleb, et üldiselt jääb teadmisi taimedest järjest vähemaks. „See on paratamatu asjade käik. Sama asi on läbi tehtud nii Rootsis, Inglismaal kui ka Itaalias. Taim on inimeste jaoks kahtlane ja ebaturvaline, tablett aga alati kindlam.

Tee valmistamist peetakse ka liiga keeruliseks ja aeganõudvaks,” ütleb ta. „Loodan, et tuleb kunagi tagasi aeg, mil inimesed hakkavad vaatama, mis taimed ja milleks nende kõrval kasvavad.”

Pakume hulgi mahetooteid Eestimaa taludest Meie valikus on teraviljatooted (täisterajahud, helbed, kruubid, kliid, kamad, idandamise terad), kartulid, puu- ja köögiviljad, marjad, mahlad, hoidised, limonaadid, marjakrõpsud, kanepi- ja rapsiõli, munad, kuivatatud ürdid ja teed.

Uudis: nurmenuku jäätee (suhkruvaba)

lgu kohe öeldud, et need kaks, kellest tänane jutt, on küll tüüpilised veelinnud, ent pole teps partlased, vaid hoopis kureliste seltsi kuuluvad ruiklased.

Selle sugukonna eestikeelne nimi on vägagi asjakohane, sest enamasti on nende häälitsused valjud, aga mitte eriti meloodilised. Niisiis – lauk ja tait, varemalt saksa keele eeskujul vesikanaks ja tiigikanaks kutsutud linnud.

Lauk on tuhmmusta sulestiku ning valge lauba ja nokaga, suuruselt sinikael-pardist pisut väiksem taimerohkete järvede ja madalate merelahtede asukas. Laugud tegutsevad peamiselt vees, ujuvad päris kiiresti ja sukelduvad ülihästi nii röövlinnu rünnakust pääsemiseks kui ka veepõhjast toidu toomiseks. Ujumist soodustavad varvastel olevad sagar-ujulestad, mis ei ta k ista ka maapinnal ja roolademel jook smist.

Veest lendu tõustes peavad laugud tegema pika hoojooksu mööda veepinda. Põhiliselt on nad taimtoitlased, käies ka kuival maal rohtu söömas, kuid enamiku kõhutäitest saavad nad veepinnalt, hoides ujudes alanoka vees ja neelates sinna sattuvad vetikad ja muud taimeosad alla. Samuti kõõbitsevad nad söödavat kivide ja veetaimede küljest või käivad seda vee alt hankimas. Nad ei põlga ära ka veeloomakesi, näiteks tigusid ja kalamaime.

Pesa ehitatakse hõredasse roostikku või kaislastik-

ku madalasse vette või veetaimede lasule, aga ikka nii, et oleks võimalik kohe pesalt vette pääseda. Materjali, millest peaosa on kuivad kaislajupid, toob kohale isalind, emane aga vormib sellest kuni poolemeetrise läbimõõdu ja suhteliselt sügava lohuga pesa. Maikuul on selles kümmekond kreemika tausta ja tumedate täppidega muna, mida hautakse keskmiselt kolm nädalat.

Pojad näevad alul lausa eksootilised välja: udusulestik põhiosas must, nokk ja osa pead erepunane ning ümber kaela hõre punakaskollane krae. Esimese nädala veedavad nad pesas, kuhu vanemad neile toidupalakesi toovad, hiljem aga ujutakse kuuvanuseni koos vanalindudega, kelle nokast pojad toitu saavad. Mõnel paaril jäävad pojad siis isase hoolde, kuna emane soetab veel teise kurna, munedes reeglina varem rajatud lisapessa.

Eesti asurkonda hinnatakse kolmele kuni viiele

Tiikidel, jõesootidel ja väikejärvedel on Eestis elupaiga leidnud kuni poolteist Fotod: WikiPedia tuhat taidapaari.

tuhandele haudepaarile. Sügisel rändab siit läbi kümneid tuhandeid põhja ja kirde pool pesitsenuid. Pehmetel talvedel võib meil mõnikümmend lindu kasutada lahtist vett talvitamiseks.

Tiikidel, jõesootidel ja väikejärvedel on Eestis elupaiga leidnud kuni poolteist tuhat taidapaari. Tait on laugust enam kui poole väiksem, üldiselt oliivpruuni sulgrüüga, aga erevalge sabaaluse ning punase noka ja laubakilbiga. Ujudes noogutab ta kaela ja peaga nagu ülesmäge sõitev jalgrattur. Lestadeta pikad varbad sobivad ka veetaimedel, näiteks vesiroosilehtedel kõndimiseks ja isegi puu otsas turnimiseks. Mõnikord leitakse taidapaar pesitsemas vanas varese- või harakapesas vee kohal. Tavaliselt on pesa – korratult kuhjatud taimelasu – siiski veekogu kaldavööndi tihedas taimestikus.

Mitme taidapaari asustatud tiikidel täheldatakse huvitavat ühiselu. Kaks emast võib muneda ühte pessa, kordamööda haududa ja suurpere koos üles kasvatada. Ka on neil tihtipeale ühine partner. Tavajuhul on tai-

dapesas 7–10 kollakas- või hallikasbeeži tumedatäpilist muna, enamjaolt mai lõpul. Taidamammadki pesitsevad suvel veel teisegi korra, jättes siis kuuvanused pojad veel paariks nädalaks papa hoolde, kes on neile rajanud tiigi servataimestiku varju isegi meetrilaiuse puhkeplatvormi. Tihtipeale tuleb tal pesa või poegade lähedalt minema tõrjuda hallhaigruid, kelle kalapüügikohad on samuti kaldaäärses vees.

Ehkki nii lauk kui tait on üsna pelglikud, õnnestub neid vaikselt vaadeldes näha nii mõndagi põnevat.

10 || Ilma- ja TaImeTaRk || maa elu

iLMATARk

JÜRi kAMeNik

7. juuli 2016

Kirss aitab hoida

end terve ja kauem noorena

ilmatark

tehnikateadlasest mahetalunik

K

Kirsi tervendavad ja ravivad omadused säilivad isegi külmutamisel, kuivatamisel ja suhkruga konserveerimisel.

Foto: eLmo riig / sakaLa

OMADUSED SÄILIVAD Kirsi tervendavad ja ravivad omadused säilivad isegi külmutamisel, kuivatamisel ja suhkruga konserveerimisel.

Teiste marjadega võrreldes on antotsüaanide kogus kirsis rekordiline. Antotsüaanid aitavad kapillaaridel säilitada oma kuju ja elastsust ning tugevdavad neid, alandavad vererõhku, takistavad enneaegset vananemist, kõrvaldavad edukalt kahjustusi ajurakkudes ja võitlevad vähirakkudega, suurendavad kõhunäärmes insuliini tootmist, vähendavad põletikke liigestes artriidi ja podagra puhul, hoolitsevad veresoonte ja südame häireteta talitlemise eest. Antotsüaanid takistavad diabeedi, rasvumise, vähi, Parkinsoni ja Alzheimeri tõve teket ja arengut.

Kumariini ja oksükumariini sisalduse poolest jääb kirss alla ainult punasele sõstrale, vaarikale ja granaatõunale.

Need ained toniseerivad organismi, vedeldavad verd, normaliseerivad vere hüübimist, takistavad trombide tekkimist, aitavad ravida tromboflebiiti ja südame isheemiatõbe ning organismil taastuda ja toibuda pärast südameinfarkti või insulti.

Kirss sisaldab kiudaineid (tselluloos, pektiin, ligniin, inuliin), mis suurendab isu ja soodustab seedemahlade eritumist, normaliseerib seedimist ja soolestiku tegevust. Kirsis olev kiudaine soodustab väga hästi kasulike bakterite kasvu soolestikus, samuti B-grupi vitamiinide sünteesi, vabastab organismi kahjulikest ainetest, alandab vere kolesteroolisisaldust jne. Rohke kiudainesisalduse poolest on kirss väga kasulik neile, kellel on düsbakterioos, krooniline kõhukinnisus või kes on ülekaalulised, põevad ateroskleroosi jne.

Rohke leeliseliste ja teiste ainete sisalduse tõttu kuulub kirss tähtsate dieettoiduainete hulka.

Pärast lühiajalist tarbimist on ta võimeline organismi taastama nii-öelda toitumisel tehtud pattudest, nagu seda on liigse suhkru, liha, saia, stimulantide (kohv, tee), palju haigusi tekitavaid E-aineid sisaldavate tööstuslike toodete tarbimine.

Nii nagu vanasti, kasutavad tänapäevagi arstid ja tervenda-

jad mitte ainult kirsse, aga ka kirsimahla, kirsipuu lehti, võrseid, juuri, varsi, seemneid ja vaiku mitmesuguste tervisehäirete kõrvaldamiseks ja haiguste raviks, alates närvihaigustest ja vaimsetest häiretest kuni liigesehaiguste ja epilepsiani välja. Kodustes tingimustes saab kirsipuu eri osadest valmistada palju preparaate, võib luua lausa terve apteegi.

KIRSSI KASUTASID RAVIMISEL SELLISED KUULSAD ARSTID NAGU HIPPOKRATES JA AVICENNA.

ju Kal

kÜLVikALeNdeR – JUULi 2016

10. P

Juur, alates kl 11.32 õis

12. T

03.52

Õis Õis, alates kl 23.52 leht Leht

14. N

Leht

15. R

Leht, alates kl 12.14 vili aLLikas: märkmik-kaLender „aasta aias 2016” kirJastUseLt varrak

TULI

VESI

ÕHK

S

13. K

MAA

K

04.23 22.29

VI

V

11. E

R

Ne i

Juur, aiatöödeks sobimatu päev

i ts

ur Amb

09. L

Jäär

vi Lõ

Vili, alates kl 01.41 juur

kits

LI

08. R

HOIDUDA KIVIDE SÖÖMISEST Kui süüa ära 3–5 kirsikivi, ei juhtu midagi kohutavat, kuid suurtes kogustes tuleks kirsikivide allaneelamisest hoiduda.

Kirsikivi südamik sisaldab mõrumaitselist glükosiidi amügdaliini ja amügdaliini lagundavat fermenti, mis lõhustab glükosiidi glükoosiks, bensaldehüüdiks ja vesiniktsüaniidhappeks.

Viimane on suures kontsentratsioonis inimese tervisele ohtlik.

Amügdaliini sisaldab ka kirsi viljaliha, aga see ei ole ohtlik, kuna viljalihas ei ole amügdaliini lagundavat fermenti ja seega ei saa see happeks laguneda. Kirsikompott või kirsimoos koos kividega pole samuti ohtlik, sest keetmisel amügdaliini lagundav ferment kaotab oma aktiivsuse ja sinihape ei saa tekkida.

U

suruda diafragma peale ja tekitada valusid südames.

JU

irss on imeline õitseja, tema viljad (marjad) valmivad kiiresti, on ilusad ja maitsvad, ent paljud meist ei oska isegi ette kujutada, kuivõrd kasulik ja väärtuslik kirss on ja kui universaalsed on tema raviomadused.

Kirssi (Cerasus vulgaris L.) kasutatakse laialdaselt rahvameditsiinis tervisehädade kõrvaldamiseks ja paljude haiguste ravimisel, lisaks aitab see säilitada noorust ja head väljanägemist. Kirsist on valmistatud teesid, ürditeesid, tõmmiseid, keediseid, segusid ja eliksiire juba tuhandeid aastaid. Ametlik meditsiin kasutab apteegipreparaate, milles on kasutatud kirsi kõiki osasid.

Juba III sajandil eKr mainiti kirssi kui väärtuslikku ravivat saadust. Kirssi kasutasid ravimisel sellised kuulsad arstid nagu Hippokrates ja Avicenna.

Vitamiinisisalduse poolest ületab kirss mitmeid tuntuid ja laialdaselt kasutatavaid puuvilju. Temas on rauda rohkem kui õunas, C-vitamiini rohkem kui apelsinis, paljude omaduste poolest ületab kirss musta sõstart ega jää alla granaatõunale.

Eriti palju on kirsis B9- (foolhape) ja P-vitamiini. Vitamiinid koos mikroelementidega osalevad vereloomes, on vajalikud aju ja kesknärvisüsteemi toimimiseks jne. Külmetuse ja seedehäirete puhul mõjub kirss vaarika sarnaselt, südamehaiguste puhul nagu aroonia ja toimib aspiriiniga samaväärselt võitluses põletikuliste protsessidega.

Ainult üks klaas värsket kirsimahla päevas aeglustab vananemist. Värsket kirsimahla võib juua 1–2 klaasi päevas lahjendamata või lahjendatuna koos keedetud veega. See alandab palavikku, kõrvaldab iivelduse, on hea röga eemaldav vahend ülemiste hingamisteede limaskesta põletiku ja bronhiidi puhul.

Ideaalne vahend nakkushaiguste, artriidi, podagra ja rasvumise raviks. Puhituste puhul vabastab kõhu gaasidest, mis võivad

Sõnn

Ü

hed kevade ja suvise taeva sagedased ilmestajad on kiudpilved, sest maist juulini on madalpilvisust kõige vähem, seega on kiudpilved sageli nähtaval. Nende tähtsus seisneb eeskätt ilmade ettekuulutamises, sest kiudpilved kannavad sageli endaga infot tulevase ilma kohta.

Kiudpilved on üks tavalisemaid pilveliike. Need asuvad enamasti 7–10 km kõrgusel aluspinnast (maa- või veepinnast). Välimuselt on kiudpilved peaaegu alati kiulise ehitusega, kuigi mõnikord on see halvasti välja kujunenud. Värvuselt on päeval valged või helehallid, kuid õhtul ja hommikul sageli kollased, oranžid ja punased. Kui need asuvad atmosfääris mitme kihina (duplicatus), siis on alumised neist õhtusel ajal sageli tumedad. Valgete ööde ajal näivad põhjataevas olevad kiudpilved väga tumedad või mustad, eristudes niiviisi helkivatest ööpilvedest.

Vahel tekivad halonähtused, sest kiudpilved koosnevad (alati) jääkristallidest. Nendes toimuva murdumise ja peegeldumise tõttu saab mõnikord jälgida ebapäikest ja väikese haloringi fragmente, sest pilvekiht pole ühtlane. Tekkida võivad ka haruldasemad halovormid, nagu seniidikaar või horisondiringi osad.

Kiudpilved kuuluvad sajupilvede hulka, sest tavaliselt langeb neist jääkristalle, kuid need ei jõua aluspinnani, vaid aurustuvad teekonnal (virga). Küll aga võivad kiudpilved nende all olevaid kõrgkihtpilvi külvistada ja aidata kaasa sademete tekkele.

Kiudpilved on sageli olemas ka lauspilves ilmaga, kuid siis on need osaliselt või täielikult teiste pilvekihtidega varjatud. Mõnedel kiudpilvede alamliikidel ja vormidel on suur prognostiline väärtus (Cirrus uncinus), mille kohta on ka vanarahval oma ütles: „Kui kiudehk vingupilved madalamale vauvad, siis hakkab peenikest seenevihma sadama.”

Tõepoolest, kiudpilvedega võib ennustada ilma. Kiudpilvede mõned erimid on ilma lühiprognoosimise seisukohast väga olulised, sest viitavad üsna usaldusväärselt lähenevale ilmamuutusele, sagedamini pilvisuse tihenemisele ja sademetele juba mitu tundi kuni üks ööpäev ette. Selle poolest on kõnekaimad konksjad kiudpilved (Cirrus uncinus), mis väga tihti viitavad algavale järgnevusele – protsessile, mis on iseloomulik näiteks tüüpilisele läänetsüklonile, mille puhul pilveliigid järgnevad üksteisele kindlas järjekorras. Sellises aktiivses tsüklonis on selgesti eristatav soe sektor, mida ida poolt piirab soe front ja lääne poolt külm front (põhjapoolkeral). Tsükloni eri piirkondi iseloomustavad aga teatud kindlad pilveliigid, mis loobki võimaluse igal tähelepanelikul pilvevaatlejal nende põhjal lähema aja ilma prognoosida.

Kuumad suveilmad marulise piksega on mõneks ajaks möödanik, sest 3. juulil jõudis Eesti kohale jahe mereline õhumass, mis jääb siia pikemaks ajaks.

Eesti ilma määrab peamiselt Soome kohal olev tsüklon, mille lõunaservas on ilm tuuline ja sagedaste hoovihmadega, eriti päeval. Kuna õhumass ei ole siiski külm, võib vähemalt kohati loota 20kraadist õhusooja ja ööselgi on valdavalt üle 10 kraadi. Vihmase ilmaga on muidugi jahedam. Uuesti võib soojemat ilma oodata pärast 10. juulit.

ViRGO MiHkeLSOO

ISTUTUSAEG

KIUDPILVED JA ILMAENNUSTAMINE

K V

maa elu || kodu ja aed || 11

7. juuli 2016

Harilikul vareme­rohul on sinised õied. Varemerohu juurtest tehtud leotis aitab reumavalude, nahakahjustuste, verevalumite jm korral. Kuid kaaliumirikkast taimest saab ka head väetist.

Tänavu on mul taimekääritiste tegemiseks kasutusel kaks anumat, ühes käärivad kõrvenõgesed ja teises varemerohi.

Käärimisajaks katan anumad kaanega.

Kõrvenõges on ülikasulik taim ja peaks igas aias kasvama: kevadel sobib ta paljudesse roogadesse, suvel on nõges aga teistele taimedele hea Foto: Peeter Langovits / Postimees väetis ja kahjuritõrjevahend.

Taimeleotised

väetiseks ja tõrjeks Säde Lepik

Ü

kskord juhtus nii, et tomatid jäid mul mai lõpus – juuni alguses kasvumajas umbes nädalaks hooletusse. Taimed olid kahvatud ja nirud, õienuppe vähe. Kartsin, et seekord olemegi saagita.

Ajakirjast Suvi Aias jäi siis näppu Jõgeva Sordiaretuse Instituudi teaduri Ingrid Benderi tomatihooldusõpetus ja eriti see koht, kuidas ta korvab mahekasvuhoones tomatite lämmastikväetise tarbe nõgeseleotisega. Eriti suur on lämmastikuvajadus juuni alguses, nõgeseleotisega väetades saavad tomatid ka kaaliumi jt toitaineid.

Lämmastik ergutab kasvu. Kaalium tugevdab kudesid ja toetab viljade arengut. Peale selle suurendavad taimevirtsad ja -leotised taimede vastupidavust haiguste ja kahjurite suhtes.

NÕGES ON TOITAINETEST PUNGIL Proovisin nõgese võluväe järele: tomatitaimed kosusid silmanähtavalt, said ilusa rohelise värvi tagasi ja õienuppe hakkas juurde tulema. Sellest peale olen nõgeseusku ja muud väetist ei ole minu tomatitaimed saanud. Igal suvel on mu kasvuhoone kõrval suur plast­ anum, millel plekitükk katteks.

Tuul lennutab katte mõnikord minema ja siis haiseb anuma ümbrus üsna vastikult. Haisu aitab taluda teadmine, et kõrvenõgeseleotisega pritsimine

mõjub peletavalt ja eksitavalt mitmele kahjurputukalegi, näiteks lehetäidele, porgandi- jt lehekirpudele, lestadele, karilastele, kilptäidele.

Leidke leotiseteoks anum, mille saate kindlalt sulgeda, siis ei ole haisuga muret ja vihmasajud ei tee leotist liiga lahjaks. Korjake anumasse nõgeseid, pange neile näiteks kivi vajutuseks ja valage siis anum vett täis, nii et nõgesed oleksid veega kaetud. Mina ei ole nõgeseid täpselt kaalunud ega tükeldanud: panen neid nii palju, kui anumasse mahub ja valan siis tiigiveega üle. Anumat ärge triiki täis kallake, paar sentimeetrit võiks servast puudu jääda, sest muidu kobrutab kääriv vedelik ehk üle ääre. Kirjanduses on soovitatud võtta 1–2 kilo nõgeseid 10 liitri vee kohta ja eriti hästi sobivat vihmavesi.

Esimene kord ei olnud mul kannatust leotise käärimaminekut oodata, kastsin leotiselahusega tomateid juba paari päeva pärast, lahjendades seda silma järgi, nii et kastekannus oli umbes üks osa leotist ja neli osa vett. Õige nõgesevirts ehk kääritis, mis on tumedaks värvunud ja sisaldab ka mineraalaineid, valmib kahe-kolme nädalaga. Kord päevas oleks vaja anuma sisu läbi segada, sedasi lisate käärimiseks tarvilikku hapnikku. Segu on valmis siis, kui nõgesevirts enam ei kääri ega vahuta. Enne kasutamist tuleks nõgesevirtsa kurnata, sodi ei aja siis kastekannu sõela umbe ja kurnates püüate ehk kinni ena-

miku nõgeseseemnetestki, mis võisid koos taimedega käärimisnõusse sattuda. Kevadel nõgeseseemneid muidugi pole, kuid suve edenedes tuleks selle võimalusega arvestada.

Nõgesevirts sobib pealt- või leheväetiseks paljudele taimedele, tugevamaid taimi väetades on paras seda veega lahjendada vahekorras 1:5, õrnemaid kastes sobib suhe 1:10. Tomatilehed on näiteks üpris tugevad, kurgilehed hoopis õrnemad. Kui kahtlete, et lahus on äkki liiga kange, kastke sellega esmalt ainult üht-kaht taime ja jälgige mõju. Lehtedele ilmuvad põletusplekid või taime närbumine näitavad, et segu oli liiga kange.

Väetamissagedust on raske soovitada: jälgige oma taimi. Mina olen suve esimesel poolel tomatimaja kastes kasutanud nõgeseleotist kord nädalas. Väljas kastes arvestage, et tugev sadu peseb kääritise taimelt maha ja siis tuleks väetamist peagi korrata.

titele soolikarohu ja varemerohu kaaliumirikas leotis, mõlemat taime olen leotise valmistamiseks aeda kasvama jätnud.

Kaaliumipuudust või lämmastikuliiga kahtlustan seepärast, et suve lõpul ei valmi kõik tomatid ühtlaselt. Indrik Bender selgitab „Maalehe tomatiraamatus”, et rohelised laigud võivad vihjata kastmisvigadele või kaaliumi ja lämmastiku valele vahekorrale mullas, mille tagajärjel tekib taimel kaaliumipuudus. Kollased kõvad laigud viljavarre kinnituskoha ümber tekivad tavaliselt kuumaga, kui taimed ei jaksa tomateid piisavalt vee ja toitainetega varustada.

ÕIGE NÕGESEVIRTS EHK KÄÄRITIS, MIS ON TUMEDAKS VÄRVUNUD JA SISALDAB KA MINERAALAINEID, VALMIB KAHEKOLME NÄDALAGA.

TÕHUS ABILINE Arvan, et tänu nõgeseleotisele on mu tomatitaimed püsinud üsna terved, sest kasvutingimused ja -hooldus pole kindlasti ideaalsed ja kasvumaja ei saa ka nii hästi õhustada, nagu tahaksin.

Suve teisel poolel ei ole aga mõtet tomatitaimede kasvu enam lämmastikuga ergutada.

Tänavu katsetan juulis ja augustis, kuidas mõjuvad toma-

Varemerohuleotisega soovitab katsetada Lena Israelssoni oma kevadel ilmunud raamatus „Gurmeeaed. Kõige maitsvamad köögiviljad”: see taim pole nii lämmastikurikas kui kõrvenõges, kuid sisaldab palju kaaliumi.

Kuid kõike head võib saada ka liiga palju. Suve lõpul tulebki tomateid vähem kasta ja väetada, veega liialdades rikute tomatite maitse ära.

Fotod: Säde Lepik

EELKÕIGE ABIKS TAIMEKAITSES Maaülikooli taimekaitsjad on aastaid uurinud tõmmiseid ja leotisi kui looduslikke taimekaitsevahendeid. Neil, keda teema huvitama hakkas, soovitan kindlasti lugeda Anne Luige trükist „Looduslikud vahendid mahepõllumajanduslikus taimekaitses”, mis on kättesaadav ka internetis. See maailm on väga põnev, sest näiteks taime lõhn, mis toimib ühele liigile ligimeelitavalt, võib teisele liigile mõjuda peletavalt. Taimed sisaldavad erineva mõjuga looduslikke keemilisi ühendeid – alkaloide, glükosiide, saponiine, eeterlikke õlisid jm. Nende kogus sõltub taime kasvujärgust ja -tingimustest. Sageli on nende ühendite koostoime sünergeetiline, seetõttu ei kujune putukail nende vastu ruttu resistentsust.

Selles ja teisteski kirjutistes rõhutavad uurijad, et taimeleotisi saab nende ohutuse (lagunevad looduses ruttu ohutuiks algühikuiks) ja odavuse pärast igaüks koduaias kasutada. Tõmmiste mõju on mitmekülgne: need tõstavad taimede vastupidavust kahjustustele ja haigustele, kahjustajatele mõjuvad aga kas eemale peletavalt, toitumist, munemist või arengut pärssivalt ja lausa hukutavaltki. Tõmmistest on kahjurite vastu abi siis, kui neid on alles vähe, pritsimist alustage kohe, kui kahjureid märkate.

Juba nimetatud hariliku soolikarohu kollastest õitest ja võrsetippudest valmistatud tõmmisest on kasu nii kapsakui maasikamaal. (Tõmmist tehes valage leige või kuum vesi taimele, laske näiteks ööpäev seista ja kurnake vedelik enne pritsimist.) Kui soolikarohutõmmisega kapsaliblika lendluse ajal nelja-viie päeva järel kapsataimi pritsida, siis pärsib see taimedele munemist ja häirib röövikute arengut. Aedmaasika pritsimine nädalaste vahedega vähendab õielõikaja kah-

justust ja hahkhallitusse haigestumist. Maasikaid võib samade hädade korral pritsida ka küüslaugutõmmisega. Sibulakooreteest ja küüslaugutõmmisest on abi lehetäide, lestade ja ripslaste tõrjel.

Maaülikooli katsetes on kahjuritõrjes häid tulemusi saadud veel koirohu, kesalille, puju, tomatilehtede ja rabarberi vesitõmmistega. Kuna sobivaid taimi on palju, tuleks kindlasti kasutada mitmest taimest tehtud tõmmiseid või katsetada segutõmmistega, koos sobib pruukida näiteks koirohuja männiokkatõmmist.

MITMEID VÕIMALUSI Maarjasõnajala tõmmist ja virtsa on tehtud lehetäide, kilptäide ja nematoodide korral; põldosjakääritisega on peletatud lehetäisid ja punast kedriklesta; koirohuvirtsast ja -tõmmisest on abi sipelgate, lehetäide, lestade ja kasvuhoonekarilase korral. Näiteks lehetäisid on tõrjutud veel võilille-, varemerohu-, hariliku kesalille, paiselehe-, sookailu-, hariliku raudrohu, vereurmarohu-, männiokste-, tomatilehtede ja kartulipealsete tõmmisega. Et tõmmis või leotis paremini taimele kinnituks, võite sellele lisada 10 liitri pritsimisvedeliku kohta 30–40 grammi rohelist seepi.

Juuli on parim aeg taimeleotistega katsetamiseks, samas tasub kõrvenõgest jt taimi praegu järgmisekski aastaks koguda, siis saate neist tõmmiseid teha kohe aiahooaja alguses. Kuivatatud taimi kasutades kulub 10 liitri vee kohta 150 grammi ürti. Taimi, mille toimeaineks on alkaloidid, tuleks koguda õitsemise ajal, kui nende sisaldus on suurim. Kui te toimeainet ei tea ja sellest lähtuda ei saa, siis järgige üldist soovitust: koguge päikesepaistelise ilmaga pärast hommikuse kaste kuivamist terveid ja elujõulisi taimi. Kuivatatud ja peenestatud taimi hoidke paberkotis või tumedas klaaspurgis.

12 || aIaSaaduSed || maa elu

7. juuli 2016

Sõstrad Sõstrakoristusmasinaga läheb mustade sõstarde korjamine nobedasti.

on väärt kraam

TAAVi ALAS

N

õukogude ajal olid kõigil aiad täis musti ja punaseid sõstraid, mis tänapäeval saavad teiste marjade populaarsuse tõttu vähem tähelepanu. Sõstarde tarbijaid jagub küllaga, kuid kasvatajal on tarvis teada, kuidas inimesteni jõuda.

Kui vanasti olid sõstrad talvisel ajal väga olulised moosi ja mahlana, siis avatud piirid ja puuviljade-marjade valiku laienemine on muutnud sõstarde turustusvõimalusi: saab teha ja pakkuda värskete marjade asemel sõstramahlu, smuutisid, siirupeid, veine, glögisid, siidrit, erilisi moose, želeesid, jahutooteid, näkse.

Euroopa riik ides võib kohata gurmaane, kes on valmis ka 2016. aasta suvel värskete punaste või mustade sõstarde eest uskumatult kõrget hinda maksma. Jalutage suurlinnade turgudel ja avastate, et enamikus kohtades värskeid sõstraid müügil ei näegi.

Gurmeerestoranides on

värsked sõstrad või neist valmistatud želeed ja tšatnid väga hinnas. Inglismaal pannakse musti sõstraid jookidesse, näiteks nende kuulsa siidri- ja õllejoogi snakebite (maohammustus) koostisse kuuluvad ka mustad sõstrad. Ida-Euroopas ja Venemaal on eraisikutel siiani palju sõstraid aedades, aga seal ei osata enam nendega suurt midagi peale hakata, sest niisama marju ostetakse vähe.

Eestis on ka sõstrad vähem hinnas kui varem, kuid pole nii, et sõstraid enam ei sööda ega vajata. Nende tervislikkus on märkimisväärne, ka sõstarde turustamisvõimalusi jagub, kui on selge, mida nendest valmistada tasub ja kuidas uutmoo-

EESTIS ON TEISIGI TUNTUD SÕSTRAKASVATAJAID, KES KUTSUVAD INIMESI SARNASELT MAASIKATALUDEGA ENDALE ISE TALVEVARU KORJAMA.

di tarbimisvõimalus inimesteni viia.

Sõstarde kasulikkus ja tervislikkus on üldteada. Mustad sõstrad on C-vitamiini-rikkad ning vitamiini hulk püsib enam-vähem sama marjade töötlemisel ja säilitamisel. Sõstardes on palju antioksüdante, mis suurendavad haigustele vastupanu võimet.

Marja kestas leidub looduslikku ainet, mis aeglustab vähirakkude arengut. Musti sõstraid tuleks süüa kehvveresuse, reuma, neerukivide, liigesepõletike ja palaviku korral.

Mustasõstramahl või -tee on

palaviku korral lausa asendamatud.

Väga vitamiinirikas on ka punane sõstar, milles leiduv Kvitamiin parandab luude tervist ja südame-veresoonkonnasüsteemi. Punane sõstar aitab ennetada vähki ning kaitseb limaskesti, on hea ainevahetuse parandaja.

SÕSTRATALU OOTAB 24. JUULIL KÜLLA Kuidas neid kasulikke marju heast-paremast küllastunud tarbijale pakkuda? Üks võimalus on müüa neid värskete marjadena, kuid peab

Foto: eLmo riig

arvestama, et nende kaubanduslik välimus ei püsi kuigi kaua.

Eestis tegutsevad sõstrakasvatajad on leidnud mitmeid viise, kuidas kliente taas sõstraid armastama panna. Eestis ja väljaspoolgi tuntud Võrumaa Taarapõllu talu valmistab sõstardest krõpse, mis asendavad ebatervislikke näkse. Välismaalased ostavad neid Eesti toodete poest heameelega, erilisust lisab atraktiivne pakend.

Põlvamaal tegutsev Peedo Agro OÜ, kes on Eesti üks suuremaid maheda musta sõstra kasvatajaid, tunnistab, et otse tarbijale ja kauplustele müüvad nad sõstraid vähe. „Poole saagist töötleme oma talu teises ettevõttes Mahlaveskis ise. Valmistame mahlu ja glögisid, millest enamiku turustame otse tarbijale,” ütleb omanik Tiina Järvepera.

Peedo Agro OÜ andmeil tarbivad eestlased naabritega võrreldes vähem mahlu, kuid rohkem juuakse Eestis jälle mahlajooke. „Teise poole saagist müüme töötlejatele. Meil on koostööpartnerid nii Eestis kui ka Lätis.”

Kui Maa Elu lugejate hulgas leidub neid, kes tahavad näha, mida kõike mustadest sõstardest teha saab ja kui tervislikud need tooted on, siis Pedro Agro ootab tänavu 24. juulil teist korda toimuvatel Eesti avatud talude päeval huvilisi endale külla.

TULGE TALVEVARU KORJAMA! Eestis on teisigi tuntud sõstrakasvatajaid, kes kutsuvad inimesi sarnaselt maasikataludega endale ise talvevaru korjama. Marjadest saab teha mahlu, veine, glögisid, moose,

krõpse jne, aga värsked marjad on omaette suur väärtus. Mis peamine – ise korjatud marjad on puhtad, värsked, ei kaasne pikka transporti. Talvine tervis on mustasõstravaruga endale kindlasti tagatud.

Pärnumaa Karukäpa talu teavad marjahuvilised ammu, sest sealt saab osta imehäid ja tervislikke sõstrasiirupeid, kuid talu ootab huvilisi sel suvel ka endale marju korjama. „Ma tõesti ootan, et inimesed tuleksid endale ise marju korjama,” rõhutab talu perenaine ja siirupimeister Reet Karukäpp. Värskeid marju saab külmutada ja talvel ise smuutisid, siirupit või moosi teha.

Reet Karukäpp paneb südamele: kui tullakse suuremat kogust värsket marja ostma/korjama, siis tuleks kindlasti ette teatada.

Musti ja punaseid sõstraid kasvatavad talud, sealhulgas Taarapõllu talu, Peedo Agro ja Karukäpa talu, leiab huviline üles internetist, kuid nende kasulike marjade kasvatajaid on Eestis palju rohkem. Osa neist avab uksed 24. juulil avatud talude päeval.

Mittetulundusühingu Eesti Aiandusliit tegevjuht Raimond Strastin räägib Maa Elule, et sõstarde kasvatajad peavad tõepoolest teistmoodi pingutama. Ainult värskete marjade müügist ei piisa. Täpse toote-eelistuse kohta oskavad aru anda jaemüüjad, kes kujundavad tegelikult sortimendi. „Aga tõesti, kõik mainitud võimalused (moosid-mahlad-külmutatud marjad) on käigus, sõltub, kes on sihtgrupp ja milline kogus.” Raimond Strastini sõnul on musta sõstart õnnestunud Eesti kasvatajatel-tootjatel eksportida ka välismaale, kuid seda, mis algav hooaeg toob, on veel vara öelda.