Maa Elu, 26. jaanuar 2017

KARL-HENDRIK LISTER: LAGERAIEGA ON LIHTNE, AGA TEAN, ET ÜSNA SAGELI TEKITATAKSE RAIELOA SAAMISEKS METSALE FIKTIIVSELT VANUST JUURDE.

IGAL METSAOMANIKUL OMA SUHTUMINE

EESTIS ON ERAISIKUST METSAOMANIKKE ÜLE 100 000. KUI PRAEGUSEL AJAL KELLEGAGI NEIST KOHTUDA, JÕUAB IGAL JUHUL JUTT KA RAIEVAIDLUSTENI.

9

772504

586014

ISSN 2504-5865

SEEBIFIRMA OTSIB KASVULAVA

RAPLAMAALT KOHILA VALLAST ALGUSE SAANUD SIGNE SEEBID ON ALATES ASUTAMISEST KUUS AASTAT TAGASI OLNUD TORMILISES ARENGUPÖÖRISES JA KASVANUD IGAL AASTAL UMBES 40 PROTSENTI.

26. JaaNuaR 2017 • NR 4 (86) • hINd 1 €

aJaleht

etteVõtlIkule

maaINImesele

puidu eksport püstitab rekordeid P

uidu ja puidutoodete eksport on viimase 12 aasta jooksul suutnud oma mahtu kahekordistada. Kui veel

2004. aastal oli puidu ekspordi kogumaht veidi üle 611,3 miljoni euro, siis 2016. aastal oli see esimese 11 kuu kokkuvõttes juba üle 1,14 miljardi euro. Det-

sembri andmete laekumise järel saamegi tõdeda, et ekspordimaht on vaadeldaval perioodil enam kui kahekordistunud.

Kõrvutades Eesti puidu ja pui-

PUIDU JA PUIDUTOODETE EKSPORT AASTAIL 2004–2016 (mln eurodes)

PUIDU JA PUIDUTOODETE EKSPORT KUUDE KAUPA AASTAIL 2015–2016 (mln eurodes)

140

120

120

100

100

dutoodete ekspordi andmeid, näeme, et pidevale kasvule on seni mõra sisse löönud üksnes aastail 2008–2009 Eestit tabanud majanduslangus. (ME)

Allikas: statistikaamet

80

80

60

60

40

40 20 20 0 0

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 11 kuu andmed

jaanuar

veebruar

märts

aprill

mai

juuni 2015

Kodu kindlustamine Ifi e-büroos on

LIHTSAM, KUI SA ARVATAGI OSKAD!

juuli 2016

august

september

oktoober

november detsember

2 || etteVõtlus || maa elu

26. jaanuar 2017

EESTI MEELITAB ULUKILIHA JA MAHETOODETEGA

E

esti toiduained on juba 24. korda esindatud täna Berliinis avataval maailma suurimal põllumajandusja toidumessil Internationale Grüne Woche, mis toob kümne päeva jooksul Berliini messikeskusesse üle 400 000 külastaja. Mess on avatud

20. – 29. jaanuarini. Eesti PõllumajandusKaubanduskoja korraldatav pikkade traditsioonidega väljapanek aitab luua Eesti kui toidumaa positiivset kuvandit Saksamaal

ja teistel välisturgudel ning tutvustada meie maaturismi võimalusi. „Eesti väljapanek ja Grüne Wochel pakutav toit aitab messikülastajateni viia sõnumi, et Eesti toit on kvaliteetne, naturaalne ja pärit puhtast looduskeskkonnast. Meie toidu omapära kujundavad põh-

jamaine kliima ja selgelt eristuvad neli aastaaega. Eesti toit on pärit marja- ja ulukirikastest metsadest, kalarikastest veekogudest, viljakatelt põldudelt ning liigirikkastelt rohumaadelt,” selgitas Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. (ME)

signe se

PÕLLUMAJANDUSMINISTRID KIITSID HEAKS ÜHISDEKLARATSIOONI

S

aksamaal Berliinis põllumajandus- ja toidumessi Grüne Woche raames toimunud põllumajandusministrite konverentsil kiideti üksmeelselt heaks ministrite ühisdeklaratsioon põllumajanduse ja vee kohta. Deklaratsiooni eesmärk on tagada maailma veevarude kaitse, säilimine ja kestlik ma-

jandamine.

Vee parema olukorra saavutamise toetuseks mõeldud ühisdeklaratsioon anti üle ÜRO Põllumajandus- ja Toiduorganisatsiooni (FAO) peadirektorile José Graziano da Silvale, et ÜRO võtaks selle rakendamise oma tähelepanu alla. „Ministrite poolt FAO ju-

hile üle antud ühisdeklaratsioon võtab kokku eesmärgid ja tegevused, mis peavad aitama tagada maailma veevarude kaitse, säilimise ja kestliku majandamise. Veevarude osas on maailma eri piirkondades olukord väga erinev − kohati on suur veepuudus, teistes piirkondades jällegi liigne vesi. Läbiv teema veest rääkides

on vee kvaliteet,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Hinnanguliselt kasutatakse kuni 70 protsenti maailma magevee varudest toidu tootmiseks. See tähendab, et vesi on põllumajanduse jaoks möödapääsmatult vajalik ja vee kaitsel on oluline roll ja vastutus just põllumajandusel.” (ME)

Signe Kalk valmistab kõik tooted otsast lõpuni ise ning need sisaldavad ainult looduslikke komponente ja on pakendatud taaskasutatavast materjalist pakendisse.

Foto: tiit eFert

maa elu || etteVõtlus || 3

26. jaanuar 2017

eebid otsib kasvulava TiiT eFeRT Maa Elu

aplamaalt Kohila vallast Aespa külast alguse saanud Signe Seebid on alates asutamisest kuus aastat tagasi olnud tormilises arengupöörises ja kasvanud igal aastal umbes 40 protsenti. Sama kiire kasv ei saa jätkuda iseenesest ja ettevõte otsib uusi arengusuundi.

Ettevõtte asutaja ja hing on Signe Kalk. Asi sai alguse tema kirglikust vannilembusest: ta käib päevas korra või kaks vannis ega jäta sinna minemata ka hilja öösel puruväsinuna sünnipäevapeolt tulles. Vannilembusega on ta nakatanud ka pere: abikaasa ja kaks last. Signe Seebid on pereettevõte – abikaasa nõustab pakendite ja kodulehe kujundamises ning on abiks IT-valdkonnas, lapsed ja abikaasa on toodete esimesed katsetajad. Kui Signe ettevõtte lõi ja esimesi tooteid k at se tas, aitasid m e h e vanemad Signe väikest tütart hoida ning Signe sai oma tööle pühenduda. Ettevõttes on tööl teisigi sugulasi.

S i g n e va nnihuv ist sündisid aastaid tagasi esimesed vannitooted.

Nende tegemist uuris ta internetist ja tooted said päris head. Nii head, et ta julges neid teistelegi soovitada ja müüa.

Signe tootefilosoofia aluseks on puhas loodus. Ta valmistab kõik tooted otsast lõpuni ise ega kasuta poolfabrikaate. Tooted sisaldavad ainult looduslikke komponente ja on pakendatud taaskasutatavast materjalist pakendisse, peamiselt klaaspurki, aga ka taaskasutatud paberist karpi.

Kuigi esimesed tooted, mida Signe katsetas, olid seotud vanniskäimisega, jõudsid müüki ettevõtte nimele kohaselt kõigepealt seebid. Signe selgitab, et seebid lähevad seistes paremaks, kui neist vesi ära lendub. Värsked seebid on pehmed ja kuluvad kiiresti. Vanad seebid on see-eest kõvad ja kuluvad aeglasemalt,

on nahasõbralikumad ja täidlasema vahuga. Värsked seebid üldse müüki ei jõuagi, Signe kuivatab neid vähemalt kaks kuud, enne kui need poodi saadab. tuleb kätt pulsil hoida Eestis on kõige rohkem looduskosmeetikatootjaid elanike arvu kohta Euroopas. Kõik ettevõtted on vast saanud alguse kellegi hobist midagi endale valmistada. Kui eelmise kümnendi lõpus lahvatas majanduskriis ja paljud töökohad kadusid, siis just koduseks jäänud hobikosmeetika valmistajad registreerisid ennast ettevõtjaks ja asusid asja kallale. Oli periood, kus kõik katsetasid kosmeetikategu. Nüüdseks on jõutud seisu, kus turule siseneda on raske. See eeldab kas tõesti uut ja erakordset toodet või suurt rahakotti reklaamikampaaniateks. „Kui mina alustasin, siis see oli ka viimane hetk, kui turule sai mugavalt siseneda,” märgib Signe. „Areng toimub kogu aeg,” tõdeb Signe. Ettevõttes on praegu kuus töötajat ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest käib praktikant.

Signe pakub meelsasti võimalust omandada reaalset töökogemust ja loodab, et praktikant jääb tema juurde tööle.

Signel on varasemast positiivne kogemus pakkijaga, kes on samuti Astangult tulnud. Tegemist on kohusetruu ja tubli töötajaga, kes ei puudu töölt kunagi ega oota pikisilmi tööpäeva lõppu, vaid pigem hoolib sellest, et kõik kohustused oleksid täidetud ja kogu meeskonnal läheks hästi.

Kui Signe kohtub laatadel ja messidel ettevõtjatest kolleegidega, kes soovivad töötajaid palgata, siis soovitab Signe kindlasti Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õpilasi praktikale kutsuda ja sobivuse korral palgata. „Julgustan võtma tööle inimesi, keda kardetakse tööle võtta,” sõnab Signe.

Et tagada korralik kasv, on tulnud pingutada nii tootearenduses kui ka müügitöös.

Toodete arv on pidevalt kasvanud, praegu on sortimendis juba sada toodet. Tootearenduse poolelt andis kindlasti palju juurde meestele suunatud Härrade sari. „See on menu saavutanud. Mehed julgevad osta, julgevad katsetada,” kommenteerib Signe.

On leitud uusi jaemüüjaid.

Näiteks rohkem kui 20 poega L Cosmetics, kes müüb küll valdavalt Vene kosmeetikat, on Signe sõnul omaks võtnud ka tema loodud Eesti päritolu tooted. „Meie pakendil on viies keeles tutvustused, sealhulgas

vene keeles, ja tooted on jõudnud ka vene klientideni,” räägib Signe.

Läinud aasta lõpus lisandus müügikanalina Selver, müük oli edukas. Kuigi Signe pole 2016. aasta tulemusi lõplikult kokku löönud, loodab ta kasvuks kuni 40 protsenti. Aga Eesti turul on ettevõte võib-olla oma lae juba saavutanud. „Tunnen, et ei oska enam kasvada,” sõnab Signe.

Tooted on kättesaadavad üle Eesti ja ohumärk on see, et varem nii populaarsetel laatadelmessidel on müük vähenenud, sest kliendid on juba mujalt oma tooted kätte saanud.

eestis on Kõige rohKem loodusKosmeetiKatootJaid elaniKe arvu Kohta eurooPas. Küll aga üritatakse messidel ja laatadel müüki üleval hoida heade pakkumistega. See toimib. Kui näiteks sotsiaalmeedias kuulutatakse välja märgusõna „vann”, mida öeldes saab vannitooteid poole odavamalt, siis see toimib kenasti.

Väga palju sõltub müügi juures sellest, kes on leti taga ja tema isiklikest eelistustest. Väiksemad kosmeetikapoed müüvad hästi neid tooteid, millesse müüjad enim usuvad. Nii müüb Signegi ise leti taga olles oma lemmiktooteid kõige rohkem. „Müügijuhil on oma lemmiktooted, tema müüb neid kõige rohkem. Aga klientidelgi on lemmiktooted, mida nad ostavad oma eelistuse järgi,” sõnab Signe.

Naise sõnul on igal tootel oma austajad ja seetõttu pole Signe Seepide sortimendist ükski toode välja langenud. „Ise võime ju olla küllastunud mõnest tootest, aga ikka on kuskil kasutaja, kes arvab, et just see on maailma parim.”

Seetõttu ei tahagi Signe tarbijale pettumust valmistada.

Teadagi on osa tooteid teistest edukamad. Näiteks 16 seebist teenivad kopsakat müügitulu kolm, viiest kehakoorijast toob põhiliselt raha sisse üks.

Samamoodi on võietega. Peale kaupluste on Signe klientideks mõned spaad ja ilusalongid, kes teevad tema toodetega hoolitsusi. eesti patrioot Signe on hingelt patrioot ning tellib niipalju kui võimalik toorainetest Eestist. Siiski tuleb suur osa toorainest väljast, sest näiteks eeterlikke õlisid

siin ei toodeta. Signe nimetab, et näiteks kummeliõli tootmine jäi toorainemahukuse taha: 100 ml kummeliõli tootmiseks on vaja umbes 150 kilogrammi kummelit. Looduses kasvab meil küll palju taimi, aga kui neid käsitsi korjama hakata, siis see oleks liiga kallis ja kasvandusi pole.

Kohalike kosmeetikafirmade arvu kasvades on suurenenud ka klientide teadlikkus. „Kui veel viis aastat tagasi ütlesid paljud, et neid ei huvita, kas toode on looduslik või mitte, siis tänaseks on neid palju rohkem, kes hindavad looduslikku kosmeetikat,” teab Signe.

Kõiki tooteid proovib ta kõigepealt enda peal. Oma tervist ta ohtu ei pane, sest kõikide koostisainete kasutust reguleerib ohutusehinnang, kus on kirjas iga aine lubatud määr tootes. „Kui on lubatud üks protsent, siis rohkem panna ei tohi. Aga enda peal katsetades panen kindlasti rohkem, et teada, kuidas see mõjub ülitundlikku nahaga inimesele,” tunnistab Signe.

On levinud väärarvamus, et loodustoodetes allergeenid puuduvad. „See pole nii,” sõnab Signe. Iga Signe toote peal on välja toodud, mida see sisaldab, ära on märgitud ka allergeenid. kuhu edasi?

Eesti looduskosmeetika tootjad suhtlevad omavahel, aga Signe oleks nõus tihedamatki koostööd tegema. Tema arvab, et võiks tellida koos koostisaineid, see muudaks hulgihinna odavamaks ja jagada saaks ka transpordikulu.

Lahenduse leidmine, kuidas senises tempos edasi kasvada, on Signe jaoks paras pähkel. Eestis pole see ilmselt enam võimalik, seetõttu on ta võtnud sihikule naaberriigid. Juba praegu müüb Soomes üle 30 Prisma Signe tooteid, lisaks samapalju väiksemaid poode. Soomes on Signel tubli koostööpartner, kes tooted vastu võtab ja edasi toimetab. Nii Eestis kui ka Soomes kasutavad mõned ilusalongid Signe tooteid. Aga kasvuruumi oleks küllaga. Soomlased on Signe sõnul aga hästi kinnine rahvas, eelistavad ainult kodumaist toodangut. „Selle aasta eesmärk on ennast Soome turuga kurssi viia,” nimetab Signe.

Ta vaatab ka lõuna poole. „Vaatame, mida lätlased teevad. Lätlaste avatus julgustab,” sõnab Signe, kes on siinsetel messidel ja laatadel kohanud paljusid lätlastest looduskosmeetikatootjaid. Nüüd plaanib Signe minna nende laatadele ja messidele ning pakkuda seal Eesti looduskosmeetikatooteid.

JUHTKiRi

PeeTeR RaiDla

peatoimetaja

EESTI BRÄND JA BRÄNDIVÄRAVAD

T

unnistan, et olen vanamoodne. Olen endiselt reaalselt trükitud ajalehtede ja raamatute usku. Hoolimata sellest, et veedan seitse päeva nädalas ja vähemalt 10 tundi ööpäevas arvutiekraani taga.

Kuuludes 1984. aastal nende ajakirjanike hulka, kes üldse esimesena arvutitööle üle läksid, läheb mul nüüd juba 33. aasta, mil olen arvutit kasutanud. Ehk siis kõige uue eitamises mind ka süüdistada ei saa. Ometi tekitavad mõned uuendused minus hirmu. Üks selliseid uuendusi on 200 000 eurot maksnud Eesti bränd ja 500 000 eurot maksma minevad brändiväravad.

Eesti kirjakeele seletussõnaraamat sõna „bränd” ei tunnista. On vaid „brändi”.

Nii 2006. kui ka 2013. aasta õigekeelsussõnaraamat kinnitavad sõna „bränd” olemasolu, kuid ei soovita seda kasutada: etemad on tootemark (bränd) ja margitoode (bränditoode).

Kiikasin seejärel veebilehele brand.estonia.ee ning kuulasin-vaatasin 2 minutit ja 26 sekundit kestnud brand estonia videotutvustust (mõistagi ingliskeelset, sest eesti keelega pole Eesti tootemargil suurt pistmist). Erinevalt minister Palost minul kananahka ihule ei tekkinud. Korralikult tehtud, aga selline mittemidagiütlev.

Nüüd ootan hirmuga brändiväravate tulekut. Ma pole küll sagedane reisija, kuid kord-kaks aastas satun ikka lennujaama, sadamasse või mõnda piiripunkti. Viimatine mälestus lennujaamast kinnitab eelmise brändi „Welcome to Estonia” elujõudu.

Viimatine piiriületus Läti poolt tulles aga seda, et olen saabunud „A.Le Coq country” nimelisse riiki. Paari aasta tagune mälestus Narvast meenutab pigem tühjust ning Valkast Valgasse sõidul jäi ühest riigist teise sõit üldse märkamata. Tubli uuenduse läbi teinud Balti jaamas köidavad nüüd pilku kolm Vene vägilast.

Nii et tõepoolest on, mille üle mõelda.

Iseasi, kas just nii. Muide, vanasti nimetati selliseid kohti lihtsalt Eesti väravateks.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@postimeesgrupp.ee toimetaja Riina Martinson riina.martinson@postimeesgrupp.ee makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@postimeesgrupp.ee, telefon 739 0383 müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@postimeesgrupp.ee Väljaandja Postimees Grupp AS Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad). tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Postimees Grupp AS, 2017

DIISLIKÜTUSEGA INFRAPUNA AHJUD

KÜTUSEKULU www.weltem.ee | info@soojuskiirgur.ee

VAID 1L/h !

KASUTUSKOHAD: PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA TÖÖKODADES, TÖÖSTUSPINDADEL, KÜTTETA MAAKODUDES JA SUVILATES

Hind

alates 1275€ (lisandub käibemaks)

4 || põllumajandus || maa elu

26. jaanuar 2017

Tehnoloogia tungib põllule. CarCopsi ja Cropio. com koostöö tulemusel saavad põllumajandusettevõtted pidada põlluraamatut ja samal ajal jälgida kogu masinaparki ühest kohast.

Uus tarkvara

hoiab põllul ja masinail korraga silma peal Taavi Alas

C Maa Elu

arCopsi ja Cropio.com koostöö tulemusel saavad põllumajandusettevõtted pidada põlluraamatut ja samal ajal jälgida kogu masinaparki ühest kohast.

Uutmoodi teenus töötati välja praktilistel põhjustel. „Ei tea ühtegi põllumajandusettevõtet, kelle masinapargis oleks vaid ühe tootja tehnika. Kõikidel põllumajandustehnika tootjatel on küll olemas oma GPS-seadmed, kuid kahjuks pole ükski tootja nõus jagama neid andmeid kolmanda osapoolega – näiteks põllumajandustarkvara pakkujatega,” teatab CarCops Autovalve müügijuht Riho Pihlakas. Kui ettevõttes on nelja tootja tehnika ja põlluraamatutarkvara ning peale põhitöö peab ettevõte jälgima masinaid neljas keskkonnas ja viiendas pidama põlluraamatut, siis see on absurdne ja ettevõtjale väga väsitav. Nüüd sai see probleem tänu uuele tarkvarale lahendatud.

Riho Pihlakas usub, et uus tarkvara aitab põllumeest päris palju. Näiteks kui suurte põldudega ettevõtted ei teadnud seni kunagi, mis toimub kogu põllu ulatuses, siis nüüd näitavad iganädalased satelliidipildid näiteks põllumehele, kui põllu keskele on kogunenud liigvesi, mis takistab teravilja kasvu. Ettevõtte töötajad saavad ka sisestada iga põllu kohta eraldi pildi, nii et agronoomil ja juhtkonnal on põllu seisust ülevaade. Satelliidipildid aitavad Riho Pihlaka sõnul ettevõttel ühe hetkega selgitada, kas põld on veel kaetud lumega, must, rohetab või on vili juba koristusküps.

Põllumehe elu muutub üha moodsamaks

E

esti Põllumeeste Keskliidu juhatuse liige Ann Riisenberg ütleb, et Eesti põllumehed on aastatega muutunud üha teadlikumaks teenustest, mis teevad nende elu lihtsamaks ja ökonoomsemaks. „Turul on praegu mitmeid sarnase teenuse pakkujaid, nt VitalFields, eAgronoom jms.” „Aasta algusest hakkas kehtima veeseaduse uus redaktsioon, mis näeb ette, et põllumajandusega tegelev isik, kes kasutab sada ja rohkem hektarit haritavat maad ning kasutab lämmastikku sisaldavaid väetisi, koostab igal aastal enne külvi või mitmeaastase kultuuri korral enne vegetatsiooniperioodi algust väetamisplaani. Aastast 2019 laieneb väetamisplaani tegemise kohustus 50 hektari kasutajale. Igasugune teenus, mis lihtsustab põllumehe tööd ja aitab seadusest tulenevaid nõudeid täita, on teretulnud,” rõhutab Ann Riisenberg.

On väga oluline, et pakutav teenus oleks lihtne, kasutajasõbralik ja Eesti muutuvas seadustikus uuenev.

Uuendused teevad põllumehe elu lihtsamaks „Taimekasvatuses on põllumehed ammu tõdenud, et nende ettevõtluse „peaaktsionäriks” jääb alati ilm. Kõrgtehnoloogia edu oleneb ennekõike põllumehe enda teadmistest ja kogemustest. Kõrgtehnoloogilisi lahendusi on Eesti põllumehed kasutanud juba viisteist aastat, algul hakati kasutama GPS-

seadmetega masinaid: kombainid, traktorid jms. Viimastel aastatel on hoogu võtmas lämmastikutestrite (N-testrite) kasutamine, mis peaksid täpsemalt näitama, kas taim on näljas ja vajaks väetamist,” loetleb Riisenberg.

Piimakarjakasvatuses on tööprotsess juba ammu automatiseeritud: lüpsirobotid, söödarobotid jms on üsna tavalised eelkõige suurema ettevõtte jaoks. Lüpsiandmetest on võimalik näiteks välja lugeda, kas loom indleb, kas tal on tervis korrast ära. Loomade jaoks, kes peavad elama kindla temperatuuriga kohas (nt sead, linnud), pakutakse juba aastaid mobiililahendusi, kus saab pidevalt monitoorida, kas nõutavad tingimused loomapidamishoones on täidetud. Kõrvalekalletest antakse operatiivselt teada sõnumiga. „Tean, et Eestis kasutatakse ühes loomafarmis trummelkompostimist, mille tööd juhitakse lausa Hollandist, kelle käest seade osteti,” toob Riisenberg näite.

Andmeid peab oskama tõlgendada Kõrgtehnoloogia edastab rohkesti andmeid, millest on Riisenbergi sõnul kasu ainult siis, kui põllumees suudab neid tõlgendada ja kasutada. „Täiesti uue asjana on Euroopas hakatud rääkima andmete turvalisest säilitamisest ja autoriõigustest. Kindlasti on põllumehed juba palju teadlikumad, milliseid teenuseid turul pakutakse ja mis kasu see neile toob.

Foto: erakogu

Tarkvara abil saab teha enamgi, näiteks saab ettevõtte juht täpse ülevaate tehtud töödest. „Päeva lõpul on näha, kui palju tööd sai tehtud ja mis on veel tegemata.” Detailse info saab ka masinapargist: kui palju on masin tööd teinud, kui palju tankinud, kütust kulutanud jms. „Ükski masin ei saa ettevõtte juhi teadmata tööd teha. Põldude olukorrast ülevaate saamiseks ei pea agronoom enam kilomeetreid maha sõitma, vaid saab selle kohe teada. Tehnika ja põllud on jälgitavad ühtses lihtsas keskkonnas,” ütleb Pihlakas.

Trigon Agri kogemus Trigon Agri tootmislogistika juht Martin Paukson ütleb Maa Elule, et nende ettevõte on

Cropio maa- ja põlluhaldusteenuse kasutaja. Cropio on koostöös Trigon Agriga välja arendanud „kõik ühes” telemeetria terviklahenduse. See hõlmab muu hulgas ka laialt kasutatava transpordi ja tehnika standardteenust ja Trigon Agri jaoks väga olulist, samas teenusepakkujate jaoks enamasti spetsiifilist põllumajandustehnika terviklikku haldust. „Koostöö põhjus oli lihtne – ükski standardteenus ei katnud meie tegelikke vajadusi.

Kasutatava tehnika ja hallatava maa geograafiline paiknemine ning seonduva info detailsus on mastaapne,” selgitab Martin Paukson. Kogu põllumajandusettevõtte jaoks tähtis teave on reaalajas olemas, kuva-

tav ühel ekraanil ning seostatud päevaplaanide ja kulutatavate ressurssidega ning mõistagi automaatkontrollitav.

Cropio kasutamist alustas Trigon Agri esmalt maa- ja põlluhaldamise jälgimisel viis aastat tagasi. Ettevõtte huvi Cropio kui teenusepakkuja vastu kasvas Martin Pauksoni sõnul kiiresti info hea kvaliteedi, mitmekülgsuse ja süsteemi kasutajasõbralikkuse pärast. Lisaks oli tähtis ka kvaliteetne kohapealne kasutajatugi neis riikides, kus Trigon Agri tegutseb. „Seetõttu tegime ettepaneku arendada koostööna välja telemeetriateenus, nüüdseks on see tooteks realiseerunud ning kasutatav Ukrainas ja Venemaal.” Martin Paukson lisab,

et kui suurtele masinatootjatele on kombeks pakkuda teenust omas, st teistele tootjatele suletud keskkonnas, siis Trigon Agri jaoks oli mõeldamatu jälgida operatiivset tööolukorda kõigi masinatootjate eri programmides korraga. „See lihtsalt ei ole tõhus ja välistab teatud automaatkontrolli võimalused.”

Milline põllumajandusettevõte vajab teenust kõige enam?

Martin Pauksoni sõnul on iga ettevõtte teadagi isemoodi. „Meie võimalus oli koostöös Cropioga välja töötada meie enda vajadustele vastav telemeetriateenust pakkuv maainfoga seostatud toode, mis tänaseks

sobib ka paljudele teistele põllumajandustootjatele.”

Trigon Agri jaoks on alati olnud hädavajalik geograafiliselt mastaapse info kiire ja efektiivne haldamine, sisendite automatiseeritud haldus, agronoomiliste plaanide ja tegelikkuse vastavuse kontroll reaalajas, agronoomide asjakohase infoga toetamine. „Kindlasti peame suutma reageerida kohe, veel parem enne, kui tekkimas on mittevastavus. „Olukord, kus hilisemad raportid on fikseerinud juba tehtud vead, ei rahulda enam. Täpselt suunatud automaatkontroll toob minimaalsete inimressursside abil esile kitsaskohad, millega siis minutite jooksul tegeleme,” selgitab Martin Paukson.

maa elu || mets || 5

26. jaanuar 2017

Metsaäris käivad asjad nii ja naa Toomas ŠalDa Maa Elu

P

eamiselt Raplamaal tegutseva metsandusfirma Sindlivabrik OÜ omanik ja juht Karl-Hendrik Lister on metsanduses tegev olnud enam kui poolteist aastakümmet ja näinud puiduäri toimimist nii palgatöötaja kui ka ettevõtte juhi positsioonilt. Maa Elule tunnistab ta avameelselt, et metsaäris on väikese Eesti kohta palju ebaausust ja liigset omakasupüüdlikkust. Seis on kehv, aga mitte lootusetu.

Tallinnast pärit Karl-Hendrik Lister jõudis oma ettevõtte asutamiseni 2003. aastal tänu vanaisalt päranduseks saadud talule Raplamaal Oelas.

Mõnda aega jätkas mees töötamist metsaga tegeleva suurema firma ostujuhina, aga viimase kümnendivahetuse paiku tundis, et eelistab jätkata omal käel. Palgatöö kõrvalt oli tema enda firma varem tootnud katusesindleid, millest ka tänaseni püsinud ettevõtte nimi – Sindlivabrik, aga nüüd keskendus see metsale. „Sindlite järele nõudlust millalgi isegi oli, aga peagi ei jõudnud ma enam eterniidi ja plekiga konkureerida.

Eestis oli kaks sindlimasinat, neist üks meil. Pärast meie lõpetamist osteti see kiiresti ära.

Nii et sindlitoomise taasalustamine ei tule kõne alla, aegagi poleks,” meenutab Lister umbes kümne aasta tagust aega.

Metsandus oli lähedaseks saanud ning kümme aastat ostujuhtimist metsaga tegelenud ettevõttes olid Listerile andnud kogemuse, pädevuse, tutvused, rahakasutusoskuse ja enesekindluse. „Muidugi on ettevõtja roll keerulisem. Kui varasemal tööandjal oli puiduturul tegutsemiseks olemas korralik rahasumma, siis mina alustasin väga vähesega. Eksimisruumi sisuliselt polnud. Oli täiesti võimalik, et üks-kaks ebaõnnestunud tehingut ja ongi kogu lugu,” meenutab mees võetud riske.

Nii õnneks ei läinud. Tänaseks on Sindlivabrikul endal metsa veidi alla tuhande hektari ja pakutavate teenuste nimekiri pikk: pikaajaline metsahaldusteenus, lage-, harvendus-, valgustusraie, aegjärkne raie, metsamaterjali transport, väljavedu, langetus, metsamajandamiskava koostamine ja maapinna mineraliseerimine koos külviga. Ettevõttes on palgal üksteist meest, kellest enamiku on pealik ise ametisse kutsunud. Peamised töölevõtmise eeldused on tema silmis alkoholiprobleemi puudumine ja see, et näpud poleks liiga pikad ega sügelevad. Tublid masinamehed saavad Sindlivabrikus kätte üle kahe tuhande, lihtsama töö tegijad tuhande euro kandis. kolMveerand tÖÖst teiste Metsas Kui on ettevõtteid, mis majandavad ainult endale kuuluvaid metsi, siis Sindlivabrik seda endale lubada ei saa. „Mina oma tuhande hektariga ei majan-

Sindlivabriku omanik Karl-Hendrik Lister ja talle kuuluvad noored kuused, mis oma maanteeäärse asukoha Foto: toomas ŠalDa tõttu kipuvad enne jõule „jalgu alla võtma ja jalutama minema”.

daks ainult endale kuuluvates metsades tegutsedes igapäevaselt ära ja seetõttu pakume ka teenust. Kui oleks hakanud aktiivselt toimetama kümmekond aastat varem, oleks kindlasti kiiremini kasvanud. Mõistagi püüame metsa juurde hankida, oleme huvitatud metsadest ja töödest, mis jäävad Rapla-, Järva-, Pärnu- ja Harjumaale, aga pakkumine on võrreldes näiteks ajaga, mil ise tööandjale metsi kokku ostsin, väga palju vähenenud. Konkurents on ülitihe. Vahendajad ehk potentsiaalsetele metsamüüjatele pealetükkivalt helistamisele spetsialiseerinud firmad keerutavad metsi küll turule, aga nendega ei tegele ma põhimõtteliselt.”

Oma firma igapäevategemiste kohta ütleb Lister, et kõige rohkem töötavad nad metsa üles, osutavad raieteenust eraisikutele ja metsaseltsidele ning kui puidu kokkuostjate pakutav hind ja ilm sobivad, teevad raied ära oma metsades. „Kolmveerand aastast teen tööd kellelegi teisele. Kõigepealt teen tellitud tööd ära, sest oma metsades saame möllata igal ajal.

Kokkuostuhindade kõikumise peale ma enam isegi ei ärritu.

Meil oli selleks talveks planeeritud korralik ports kase raiet, kuid nüüd on hinnad nii madalad, et peame plaanid ümber tegema. Hind on odav ja soovitud mahtu ei saa samuti müüa. Peale paberipuu on praegu keeruline müüa ka lehtpuuküttepuud, ülejäänu järgi ikka mingi nõudlus on. Aga plaanide tegemine on üldse üks tänamatu tegevus, eriti kui maa on jaanuari keskpaigas pehme.”

Koostööd klientidega alustab Lister hindamisest. „Kuna meil on kokkuostjatega lepingud, saab klient meie kaudu puitu müües parema hinna. Veidi me küll reklaamime

oma tegemisi, aga iga aastaga järjest vähem. Kindlasti ei kasuta me mingeid andmebaase ega terroriseeri metsaomanikke ostupakkumistega. Eelmisel aastal tegime statistikat, mille järgi 90 protsenti klientidest jõudis meieni tänu sellele, et mõnel tuttaval või naabril on Sindlivabrikuga positiivne kogemus olnud. Lageraiet tellitakse loomulikult kõige rohkem, aga viimasel ajal soovitakse järjest enam pärast seda ka külvi. Istutamist tellitakse vähem, seda eelistatakse vist ise teha, teenuse ostmist peetakse kalliks. Eks see aeg, mil puid jälle maha saaks võtta ja raha sisse kasseerida, on ju kaugel, aga kui keskmine tulu ühe metsatüki raie pealt on omanikule umbes 30 000 eurot, siis paar tuhat võiks ju tagasi investeerida. Praegu jääb veel liiga suur osa lankidest kahjuks lihtsalt ootama, mis loodus nendega teeb.” Kiiduväärt tendentsina tõdeb Lister, et üha rohkem oskavad metsaomanikud hinnata nõustamist. isalt pojale Metsa tuleb suhtuda mõistusega ja lugupidavalt, mitte näha selles ainult sissetulekut, on Lister veendunud. „Palgatöölt tulingi ära seetõttu, et peale motivatsioonikriisi häirisid mind üha enam eriarvamused tööandjaga metsamajanduslike põhimõtete osas. Minu seisukoha kohaselt on õige kasvatada metsa isalt-pojale-põhimõttel, mis mõistagi tähendab ka õigeaegset raiumist ja raha teenimist, aga metsa ei saa käsitleda ainult finantskasust lähtudes. Nägin, et minu tööandjale hangitud metsas tehakse kõik selleks, et isegi lubatust noorem metsa osa maha võtta, kasvõi alatute võtete abil. Nüüd majandan selle järgi, mida tegelikult on teha vaja. Poeg õpib

metsandust, loodan, et tema jätkab kunagi minu tööd. Hiljuti oli ta meil praktikal, paistab päris asjalik.”

Metsa saab raiuda mitut moodi. „Lageraiega on lihtne, aga tean, et üsna sageli tekitatakse raieloa saamiseks metsale fiktiivselt vanust juurde. Mingi protsent metsaettevõtteid võtavad näiteks kuuekümneaastase männiku, mis saaks raieküpseks alles kolmekümne aasta pärast, teevad seal harvendusraie, millega viiakse metsa tihedus ehk metsanduses kasutatava sõnaga täius nii väikseks, et aasta pärast tellitakse uus metsamajandamiskava, kuhu kinnimakstud spetsialist kirjutab, et metsa täius on nii väike, et on mõistlik teha lageraie. Peaks olema keelatud, et ühele ja samale metsakinnistule tehakse igal aastal uus kava. Saan aru, kui ostan turult uue kinnistu, aga kui see mets kuulub ühele ja samale omanikule, kes ühel aastal rikub metsa ja järgmisel aastal tellib hõredusele viidates järgmise metsamajandamiskava, mille sisu on ette teada, siis see on ju ebaaus. Mul on sageli meel must, kui näen, missuguste vangerduste abil on mets rikutud.” uuri tausta ja kÜsi nõu Viimastel nädalatel ongi ajakirjanduses palju käsitletud metsaäris kasutatavad ebaausad võtted. Lister on avameelne: „Osa metsa vahendajaid ja keerutajaid kaob, osa tuleb jälle juurde.

On omanikke, kes pettasaamise hirmus jätavadki oma metsa lihtsalt seisma. Tark inimene uurib tausta ja küsib nõu. Eelmisel sügisel tuli meie juurde vanem proua, kes kartis kodus juba telefonigi vastu võtta, sest igasugu firmad helistasid talle iga päev ja tegid enda sõnul maailma parimaid pakkumisi.

Iseenesest polnud ta müümise

vastu, aga tahtis ise valida hindaja ja vältida neid, kes on tema kontaktid saanud talle arusaamatul moel. Proual oli enne meie poole pöördumist laual kolm pakkumist, millest suurim 60 000, meie ostsime tema metsa pärast objektiivset hindamist ära 74 000 euroga. Lihtsalt taheti vanainimest petta. Üks nendest vahendusfirmadest soovis veel hiljemgi nüüd juba mulle kuuluvat metsa ära osta. Soovitan metsaomanikele tungivalt: olge müügiga väga ettevaatlik. Aga ju neil vahendajatel ikka näkkab, muidu neid poleks nii palju. Vahendajate süsteem käib nii, et kõigepealt hangitakse arvatavasti mõne omakasupüüdliku ametniku lekitatud kontaktandmed, räägitakse metsaomanik pehmeks, saadetakse kohale oma kindlad taksaatorid, kes määravad ebaõiglaselt odava hinna ja ostetakse metsatükk sellega ära. Kui mets käes, antakse mets oma inimestele nii-öelda tuunimiseks, pumbatakse 30 protsenti hinda juurde ja müüakse uuesti maha, tavaliselt on ostjaks mingid fondid või suurfirmad. Eesti metsad koonduvadki järjest enam suurte firmade kätte, kellel on minuga võrreldes rahaliselt piiramatud võimalused.

Mina opereerin oma vahenditega, aga kui kellelegi antakse Soomest või Rootsist patakas raha kätte ja öeldakse, et kuluta see nende kriteeriumide järgi ära, on tegevusel hoopis teised alused.”

Peale helistajate teeb Listerile muret, et meil on tema hinnangul palju korrumpeerunud nn nõustajaid. „Inimesi, kes pöörduvad nõu saamiseks isikute poole, keda riik soovitab kõige pädevamate ja erapooletumate nõuandjatena, sageli petetakse. Kui klient pöördub väidetavalt erapooletu nõustaja poole, usaldab te-

da ja küsijale seejärel kott lihtlabaselt pähe tõmmatakse, on inetu. Suunitlus on ju selline, et kuna metsafirmade usaldusväärsus on kahtlane, pöördutakse kohaliku metsaseltsi poole, kes aitab leida küsimustele vastused, majandada jne. Osa nendest metsaseltside esindajatest ei ole päris ausad. Järeldan seda juba sellest, et kui tehakse enampakkumisi, ei ole need sageli isegi mitte avalikud. Enampakkumine on ära ja siis metsaseltsi juhataja ütleb lihtsalt kliendile, et võitis see ja see firma. Kui klient tahab näha protokolli, siis seda ei väljastata, vaid küsitakse imestunult ja etteheitvalt, et kas ta ei usalda seltsi. Kõik pallid kipuvad mõnel pool ühte väravasse minema ja võitjaks on tavaliselt otsuse tegija sõbra firma.

Hinnanguliselt veerand meie metsamajandajatest toimetavad kui mitte ku-

metsa tuleB suhtuda mõistusega Ja luguPidavalt, mitte näha selles ainult sissetuleKut. ritahtlikult, siis liiga omakasupüüdlikult. Mulle on otse öeldud, et kui neid võtteid ei kasuta, siis ollakse konkurentsist väljas. Väidan vastu, et väga paljud metsandusettevõtted majandavad kõigest hoolimata siiski heaperemehelikult.

Usun siiralt, või pigem loodan, et metsa huvidele vastukäivat majandamist jääb Eestis järjest vähemaks. Kõige suurem probleem, mille vastu võidelda, on see, et metsad tehakse kunstlikult vanemaks, kui need tegelikult on. Seda tehakse tulevaste põlvede, sageli omaenda laste tuleviku arvelt.”

Uue põlvkonna metsatõstukeid müüb Konekesko Eesti AS • Urmas Nigula, tel 521 8582 • Arne Suigusaar, tel 521 6146 • Taavi Rand, tel 5335 8636

• Lembit Roosioja, tel 528 7081 • Ülar Nõmmik, tel 509 0794 • Tormis Talviste, tel 5348 7354

Konekesko Eesti AS | Põrguvälja tee 3a | Rae vald | www.konekesko.ee Konekesko Eesti AS | Põrguvälja tee 3a | Pildiküla, Rae vald, Harjumaa Oniar OÜ | Pargi 16, Märjamaa | Tel 8339 5553 8339 | metsatehnika@oniar.eu | www.oniar.eu Pargi 16, Märjamaa | Tel 5553 | metsatehnika@oniar.eu | www.oniar.eu

6 || mets || maa elu

26. jaanuar 2017

Igal metsaomanikul

oma suhtumine Viio Aitsam Maa Elu

P

arim metsamajandaja 2016 tõi Eesti metsaraietest rääkides isegi mängu prohvet Jär-

ve Jaani.

Eestis on eraisikust metsaomanikke üle 100 000. Kui praegusel ajal kellegagi neist kohtuda, jõuab igal juhul jutt ka raievaidlusteni, mida meedia on järjest kajastanud. Kõik omanikud on metsaga rohkem või vähem seotud, kuid metsaomandite suurus on erinev. Sellest lähtuvalt erineb ka metsas tegutsemise aktiivsus ja laad.

Linnalähedane parkmets Maire ja Roland Laanemets, kelle kahehektariline metsatükk asub Rapla linna lähistel ja on maareformi ajal saadud seetõttu, et vald pakkus maja juurde erastada väikest teeäärset metsasiilu, ei mahu kuidagi avalikus ruumis leviva stereotüübi raamidesse. Nad on aja jooksul päris palju metsas raietöid teinud, kuid siht pole olnud mitte „rikkaks saada”, vaid hoopis kujundada kodulähedast metsaalust ilusaks paigaks. Sama pere pälvis 2006. aastal presidendilt kauni Eesti kodu tiitli.

Paju ja toomingat raiudes on muudetud metsa läbitavamaks, uue kraaviga, millel peal kolm purret, on liigvett ära juhitud. Üksikute kuivanud puude raiega on antud kasvuruumi noortele kuuskedele ja üle kõige kõrguvad vanad võimsad kased.

Kõik väikesed tammed ja kadakad on jäetud kasvama ja neid on talveks kuuseokstega ümbritsetud, et metskitsed ei tuleks neid hammustama või sarvedega pusima. „Mulle tõtt-öelda on meeldinud metsas isegi rohkem tegutseda kui aias,” räägib Maire Laanemets. Ta on lõputult kevaditi metsa all isegi lehti riisunud ja lodukohta täitnud. Kui on avastanud suuremaid kive, on abikaasa neid kokku vedanud ja väikesi kivikangruid kujundanud.

Laanemetsade nüüd lapselapsele kuuluvat metsaalust ka niidetakse. Korrastatud puistu koos teeäärsete eramaasiltidega maantee ääres, mis on üks Rapla harrastussportlaste ja loodusenautijate käidavaid trasse, on mingis mõttes nagu näidis sellest, mida omanikud ühe erametsatükiga, mis klassikaliseks majandamiseks on liiga väike, teha võivad.

Maire ja Roland Laanemets mainivad, et õnneks nemad linnalähedaste metsade nuhtlust – prahistamist, ei ole kogenud.

Mõnel aastal on jõulude ajal varastatud kuuskesid ja ühel ajal käis keegi kõige suurema kadaka oksi lõikamas, kuid viimastel aastatel on rahu majas.

Metsa lisaväärtused Laanemetsade kodu on puidugraanuliküttel, kuid mõnevõr-

Maire ja Roland Laanemets oma parkmetsaks kujundatud metsa servas sildi juures.

ra kulub ka küttepuid (nt kamin), mis on pärit oma metsast. Sealtsamast saab maasikaid, seeni ja head emotsiooni.

Roland Laanemets ütleb, et igal hommikul teeb tuuri metsas.

Lisaväärtus on ka linnulaul ja kohtumised metsaelanikega, nagu metskitsed, rebased või siilid. Oravaid on viimasel ajal vähem näha ja millegipärast pole õuele enam tulnud nurmkanad. „Minul süda valutab, kas kõige jaoks, mida plaanitakse, ikka metsa jätkub. Kui teed mööda sõita, on mets nagu malelaud, raiesmikke on nii palju,” viib Maire Laanemets jutu teemadele, millest raadios ja televiisoris räägitakse. Tema on kindlalt selle poolt, et lindude pesitsusajaks kehtestataks kevadine üldine raierahu. Seni on raierahu pidanud riigimetsa majandaja, kuid erametsades pole raietööde aega piiratud, vaid see on jäetud omaniku endi otsustada.

Talumetsa tarkus „Minul ei ole kevadise raierahu vastu mitte midagi,” ütleb Nissi vallas Riisiperes talu pidav Rain Ajaots, kes eelmisel aastal kuulutati erametsaliidu korraldatud konkursil Eesti parimaks metsamajandajaks. Ta kohe ka seletab, et temal ei jääks raierahu tõttu mitte midagi tegemata, kuna põhimõtteliselt tehakse talus raieid ainult talvel. „See on vanast ajast saadik niimoodi. Talvel on metsa teha hoopis lihtsam. Kevadel, kui puude mahlad hakkavad liikuma, läheb puit raskeks.”

Rain Ajaotsa metsa põhiosa moodustavad vanavanemate talude metsad. Üks va-

naisa, kes nõukogude ajal sovhoosilegi tegi reeaisasid, kirvevarsi jms, pidas tolgi ajal täpselt järge, et puidu, mida kasutas, võttis ainult oma metsa piiridest.

Nüüdsete teeäärsete raiete asjus pakub Rain Ajaots vanavanematelt kuuldud juttude põhjal poolmuiates teooriat, et kõik on kunagise prohveti Järve Jaani süü. Arvatavalt 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses praeguse Pärnumaa ja Läänemaa piiril elanud Järve Jaan sai tuntuks tulevikuennustustega, kus raudteid ja elektriliinegi ette ennustas. „Järve Jaan oli puistanud õlgi maha ja seletanud, kust tulevikus maanteed lähevad, kus sõidavad tõllad, mida hobused ei vea,” jutustab Rain Ajaots. „Aga tookord ju ei tõmmanud keegi sirget sihti läbi mis tahes maastiku, nagu nüüd Rail Balticuga tehakse. Ta vedas seda ikka mööda nukkisid. Mets kasvab sellise tee ääres kiiremini kõrgeks ja suureks, seal on hea maapind, pole liigniiskust.

Teest 50 meetrit kaugemal võivad olla juba hoopis teised kasvutingimused.”

Sedamoodi arutades jõuab Rain Ajaots sinna, et nüüd on neid teeäärseid häid metsi raiutud. Kuna nägijaid on palju – raiesmikud jäävad kõigi möödasõitjate vaatevälja, jääbki mulje, et raiet on palju. „Mina usun metsamehi, kui nad ütlevad, et seda ei ole liiga palju ja et metsa tagavara on olemas,” ütleb mees. „Ja mõtlema peaks ju sellele ka, et kõik tahavad puitmaju. Rohelised ka tahavad puitu. Kui Estonia juht

Aivar Mäe räägib uuest ooperimajast, käib samuti jutt, et see peaks puidust olema ...”

Rain Ajaots pööraks rohkem tähelepanu mitte raiele, vaid hoopis metsauuendusele. „Mul poeg teeb praegu raiet hall-lepikus. Ühest otsast raiub ja teises servas juba lepad on hakanud ümber kukkuma. See näitab, et raietöö on ikkagi vajalik ja selle võiks jätta asjatundjate hooleks. Aga mina

Kõik omanikud on metsaga rohkem või vähem seotud, kuid metsaomandite suurus on erinev.

Foto: Viio Aitsam

pooldaks seda, et kui võtad, pead asemele uue metsa istutama. Kui kvaliteetmetsa tahame, siis tuleks istutada senisest rohkem.”

Tamme ja jalaka ilu Ajaotsade teraviljakasvatustalus, mida peavad isa-ema ja poeg kahasse, on üle saja hektari metsamaad, millest umbes 50 hektarit kuulub isale ja ülejäänu pojale. Käib metsa majandamine klassikalises mõttes ja ka kogu talus vajalik puit on saadud oma metsast.

Rain Ajaots, kes üldiselt eelistab ise saega metsa minna, selle asemel et harvester kohale tellida, ütleb, et tänavutalvine plaan oli lõigata ühest metsaosast vineeripakku, kuid pehme talve tõttu lükkas ta raietöö

edasi. Varsti tuleb pojale appi minna küttepuid tegema (talus on oma halumasin), kuid peale selle teeb parim metsamajandaja hobi korras puitkäsitööd.

Kui toas juttu räägime, istume peremehe enda valmistatud toolidel, mis tehtud oma metsa kasepuidust.

Ta väikeses puidutöökojas on näha mitut viimistlusjärgus lauda, mis valmistatud pojale suveköögi jaoks. Rain Ajaots jutustab imetledes tamme ja jalaka ilusast puidusüüst, mis laudadele kauni väljanägemise annavad. „Selline tammepuit on tisleri silma järgi praak, aga minule just meeldib,” näitab ta huvitavat valge sakiga mustrit. „Välismaises tammepuidus seda ei ole.” Jalakapuit mõjub peale süümustri sellega, et hööveldatult muutub punakaks. „Vana jalaka puit on vaata et veripunane. Mulle see tohutult meeldib.”

Osa puidust on pärit oma metsast, osa naabrusest. Osa nendest plankudest, mis töökojas tööjärge ootasid, olid ka mujalt juba kuivatatuna hangitud, et saaks materjali rutem töösse võtta. Üle 100 000 omaniku Eestis on 2015. aasta andmeil 107 170 füüsilisest isikust ja 5752 juriidilisest isikust metsaomanikku, kusjuures juriidiliste seas on ka ühemehe-osaühinguid ja omanikke, kes on koos mõne hoonega soetanud väikeseid metsatükke, mida ei majandata.

Kui arvestada, et pool Eestist on kaetud metsaga ja pool metsamaast kuulub riigile, teine pool eraomanikele, siis eraomanike osast 65 protsenti kuulub füüsilistele isikutele.

Kui omandi suuruse järgi vaadata, on 65 protsendil füüsilisest isikust metsaomanikel ja veidi vähem kui pooltel juriidilisest isikust metsaomanikest metsa vähem kui viis hektarit.

See kõik kokku näitab, et erametsaomanikke ei saa mõõta ühe mõõdupuuga. Üks iseloomulik näitaja veel. Erametsakeskuse kaudu toetatakse Eestis erametsandust ja üks valdkond, kuhu riigi toetusraha kulub, on metsaomanike nõustamine – nõustajateks metsaühistute juures tegutsevad paberitega metsakonsulendid. Näiteks 2015. aastal sai konsulentidelt nõu üle 6500 metsaomaniku. Peale selle metsaomanike temaatilised õppepäevad, mida mullu korraldati üle Eesti rohkem kui sada.

Küsi lisaks: kalle@janeda.ee, tel 510 7691.

maa elu || mets || 7

26. jaanuar 2017

eesti puit. Pärnu linnatäis inimesi on iga päev ametis metsa- ja puidutööstuses ning nende tööpanusena eksporditakse üle maailma peaaegu sajasse riiki puidutooteid aastas 1,8 miljardi euro eest.

eestis saetud puit jõuab sajasse riiki Riina maRTinson Maa Elu

L

äinud aasta andmeid pole veel kokku löödud, kuid 2015. aastal oli Eesti metsade raiemaht 10 miljonit kuupmeetrit.

Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu juhi Henrik Välja hinnangul võib mullune raiemaht olla mõnevõrra suurem.

Tööga on metsa- ja puidusektoris hõivatuid ligikaudu 38 000 inimest. „Oluline on, et valdav enamik neist teenib palka väljaspool Harjumaad ja suuremaid linnu,” rõhutab Välja. „Paljud puidutööstused asuvad väiksemate asulate lähistel, mis loob inimestele võimaluse mõistliku palgaga kodukohas tööd teha. Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu liikmete keskmine palk on ligikaudu 25 protsenti Eesti keskmisest kõrgem, mis on väljaspool Tallinnat päris hea näitaja.”

Maavärinakindlad Majad Kogu Eesti kaupade ekspordist moodustavad puidutooted 16 protsenti. Kui puidupõhiste toodete eksport oli 2015. aastal 1,8 miljardit eurot, siis import 607 miljonit. Suurem osa riigist välja veetavast metsamaterjalist on juba väärindatud.

Töötlemata puitu eksporditi 100 miljoni euro eest.

Välja sõnutsi oli mullu kolmanda kvartali seisuga eksport väikses kasvus, kuigi hoog on võrreldes varasemate aastatega veidi raugenud. „Ümarpuidu eksport on aasta-aastalt vähenenud tänu investeeringutele peenpalgisaeveskitesse ja graanulitehastesse,” lisab ta.

Kõige suuremas mahus viiakse välja sae- ja höövelmaterjali, puidust kokkupandavaid ehitisi, puitmööblit ja puidust ehitusdetaile. Saematerjali ekspordime enim Lätti, Austraaliasse, Hollandisse ja Soome. Läti suure osakaalu taga on kauba liikumine Läti sadamate kaudu.

Kõrvalseisja kergitab imestusest kulme, kuuldes, et siin saetud laudu koguni Austraaliasse viiakse, kuid Välja selgitab, et sae- ja höövelmaterjal on kaup, mille konteineriga transportimisel Aasiasse või Kesk-Euroopasse väga suurt hinnavahet pole. Nii jõuabki üsna palju Eestis saetud laudu peale Austraalia veel Jaapanisse ja Lõuna-Koreasse.

Eesti üks suurim saetööstus, Võrumaal tegutsev AS Toftan eksportis mullu saematerjali paarikümnesse riiki üle maailma. Ettevõtte tegevjuht Martin Arula räägib, et 40 protsenti nende toodangust läheb Eesti ettevõtetele, kes teevad sellest näiteks mööblit ja uksi-aknaid. „Saematerjali enamasti ei ekspordita, sest Eestis on puidutööstus sedavõrd arenenud, et eksporditakse valdavalt juba saematerjalist edasi väärindatud tooteid,” sõnab ta.

Suuruselt järgmine Toftani sihtpunkt on Jaapan, kuhu läheb materjal maavärinakindlate majade ehitamiseks. „Jaapanis ei tohi ehitada maju, kui need ei pea maavärinatele vastu, ja põhjamaine rahulikult kasvanud puit sobib selleks hästi.”

Lisaks eksportis Toftan tooteid Sri Lanka-

tÖÖga on metsaJa PuiduseKtoris hõivatuid ligiKaudu 38 000 inimest.

le, Islandile, Jordaaniasse, Marokosse, Indiasse, Taisse, Saudi Araabiasse, Egiptusesse, Türki, Tuneesiasse, Koreasse, Iisraeli ja Euroopa riikidesse. „Hiina on turg, mis ilmselt järgmistel aastatel kasvab. Nad tarbivad puitu ise ja teevad sellest mööblit, mida meile tagasi saadavad,” räägib Arula. „Meil on 620 toodet, mida ümarast palgist välja saeme ja oleme saatnud umbes sajale kliendile nii Eestis kui ka väljaspool. Loodetavasti Eesti osakaal kasvab.

Mulle pigem meeldiks, kui keegi Eestis oma käpajälje veel meie materjalile külge paneb ja siis see suurema väärtusega riigist välja läheb.”

puidust pilvelõhkujad Mida enam on puidutoode Eestis väärindatud, seda ligemale saab seda müüa. Näiteks siin valmistatud mööblit on keeruline kaugetesse maadesse müüa, siis peab arvestama kohaliku inimese hinnatundlikkuse, disainieelistuste ja kultuuriliste eripäradega. „Edukaks müügiks on vaja näha palju vaeva kohalike olude tundmaõppimiseks. Eesti mööblitööstused on suutnud edukalt välisturgudel tegutseda näiteks hotellide sisustamisega. Siin võib näiteks tuua Standardi,” räägib Välja.

Eesti on maailmas kolmas puitmajade eksportöör USA ja Hiina järel. Siin valminud tehasemajad rändavad peamiselt Norra, aga ka Rootsi ja Saksamaale, lisaks on õnnestunud

Telli metsamajanduskava sõltumatult asjatundjalt!

TEENUSED

• Metsamajanduskavade koostamine • Majandustegevuse auditeerimine • Metsamajanduslikud ekspertiisid • Metsa kui bioloogilise vara hindamine • Metsakinnistute turuväärtuse hindamine Koostame metsamajanduskava sõltumata kinnistu asukohast üle Eesti Telli metsade majandamise kava www.metsakorraldus.ee/teenused www.metsakorraldus.ee tel +372 509 4226 metsakorraldus@metsakorraldus.ee

Eesti puidutoodete peamised ekspordi sihtriigid 2014.–2015. aastal. allikas: statistikaamet

mis isoleerib tankeri terasest kere ligikaudu –160kraadisest vedelgaasist. Puit on üks väheseid materjale, mis suudab ekstreemsetes temperatuurivahemikes säilitada mahu ja tugevusomadused.

neid müüa Prantsusmaale ja Suurbritanniasse. „Puitehitus on kindlasti kasvav suund ja lisaks tavapärastele eramutele ja väiksematele kortermajadele näeme, et aina enam hakkab puitehitus levima suurtesse linnadesse, kus see võimaldab kiiret, müra- ja tolmuvaba ehitamist,” seletab Välja. „Üllatuslikult on praegu üks innovaatilisemaid puitehituse piirkondasid London. Oleme liidu töös suurlinnades levivale puitehituse suundumusele palju tähelepanu pööranud ja loodame, et tulevikus võib Eesti arhitektide ja inseneride projekteeritud ja Eestis toodetud puidust

pilvelõhkujaid leida Euroopa suurlinnades.”

Kartust, nagu võiks näiteks Norra turg mõne aasta pärast puitmajadest küllastuda, Välja ei jaga. „Ma ei usu, sest elamufond vananeb pidevalt ja jõukates ühiskondades uuendatakse elamufondi tagumist otsa päris aktiivselt,” märgib ta.

Puitmajadega samas mahus ekspordib Eesti ehitusdetaile: aknaid, uksi ja liimpuitu ning selle kauba suurim turg on samuti Skandinaavia maad.

Maailmas on näha ka vineerikasutuse kasvamist ja näiteks maailmameredel seilavatest vedelgaasitankeritest võib leida Eestis toodetud vineeri,

lihtsast keeruliseMaks Välja räägib, et alates 1990. aastatest on metsa- ja puidutööstus arenenud stabiilselt ja sektori lisandväärtus kasvanud kümme korda. Ümarpuidu eksport võimaldas koguda kapitali investeeringuteks puidu töötlemisesse, aga erinevalt Soomest ja Rootsist on Eestis pööratud rohkem tähelepanu puidu mehaanilisele töötlemisele, osalt on see põhjustatud tselluloositehaste suurest kapitalimahukusest. „Tänaseks on Eesti puidu mehaanilises töötlemises saavutanud väga hea konkurentsivõime, on edukaid ja keskkonnasõbralikke puitmassi tootmisüksuseid, arenenud on nii ehitusdetailide, ehitiste kui ka mööbli tootmine,” kirjeldab Välja. „Järgmise sammuna tasub arendada puidukeemiat.

Puidust saab tänapäeval teha väga mitmesuguseid keskkonnasõbralikke tooteid alates biokomposiitidest ja tekstiilist kuni kosmeetikani ning nanotselluloosi kaudu ka elektroonikani. Välja kuulutatud biorafineerimistehase plaan on kindlasti esimene samm selles suunas.”

8 || mets || maa elu

26. jaanuar 2017

Metsanduses

on liiga palju majandust ja liiga vähe visiooni sega püüdleme, võimalusi selleks on väga palju,” ütleb maaülikooli professor Henn Korjus.

Tema sõnul vähendab praegune olukord metsandussektori panust eestlaste heaolusse ja loob üleüldist ebakindlust.

HeleRi all Maa Elu

M

ets ei ole ühiskonnas ammu nii suurt vastukaja leidnud kui praegu. Metsaseaduse muudatused tekitavad eriarvamusi ja lahkhelisid. Teiste seas jääb aga kõlama üks mõte, millega suur osa asjaosalisi nõustub – meie metsandusel ei ole pikaajalist visiooni.

Jaanuari keskel peeti Eesti Maaülikoolis metsandusseminari, kus oma ala professionaalid arutlesid selle üle, kui säästlikult me oma metsa kasutanud oleme ja milliseid juba tehtud vigu saaks tulevikus vältida. Kitsaskohtade, näiteks raievanuste muutmise, elustiku-uuringute kasutamata jätmise ja liigse ekspordi taustal on põhimure pikaajalise visiooni puudumine Eesti metsakasutuses tervikuna. „Me ei tea päris hästi, kuhu oma metsandu-

ajast ja arust raievanused Korjus märgib, et tehnika ja teadus on tänapäeval jõudsalt arenenud ja seda tuleks kasutusele võtta ka metsas. Näiteks toob ta välja, et praegu kasutatavad raievanused on pärit Nõukogude Liidu metsakoodeksist. Eesti Vabariigi metsaseaduses on neid veidi küll muudetud, aga mitte kuigivõrd. „Koodeksis toodud raievanused lähtuvad jämedate puidusortimentide tootmise vajadusest.

Tänapäevane puidutööstustehnoloogia aga võimaldab kasutada märksa peenemat puitu,” märgib Korjus. See tähendab, et puidu tootmisel saaks rakendada ka lühemaid raieringe. Korjuse sõnul Soomes ja Rootsis minimaalseid raievanuseid kehtes-

tatud ei olegi. Professor märgib, et eri huvigrupid ei suuda tihti mõista seoseid raievanuse, raiemahu ja metsa juurdekasvu vahel. Tema juttu mööda minimaalsete raievanuste kehtestamine raiemahtu pigem ei mõjuta ja on tegelikult eesti metsale kahjulik, soodustades metsaressurssi raiskamist. „Omandiüksuse tasemel oleme liialt kinni käskudes-keeldudes,” räägib Korjus. Tulundusmetsade majandamisele põhjendamatult tehtud piirangud tähendavad tema hinnangul metsaomanikule iga-aastast saamata jäävat tulu 15–40 eurot hektari kohta. Seda kahju on mitmed metsaomanikud praegu nõus vabatahtlikult kandma ja raievanus ei ole kohustus. Praktika näitab,

tehniKa Ja teadus on tänaPäeval Jõudsalt arenenud Ja seda tuleKs Kasutusele võtta Ka metsas.

et suur osa erametsaomanikest lähtub oma metsa majandamisel peale majandusliku aspekti ka muudest väärtustest. „Raievanus ei ole metsaomanikule paljudel juhtudel üldse tähtis,” ütleb Korjus. Ta lisab, et kui riik erainitsiatiivi ja kaasavat kavandamist ei usalda, siis ei teki kunagi piisavalt sotsiaalset kapitali, et keeldude ja käskude mentaliteedist lahti lasta.

Majanduses kinni Seda, et Eesti metsakasutus on praegu liiga majanduspõhine, toonitab ka maaülikooli metsakasvatuse osakonna vanemteadur Raul Rosenvald. Kui säästva metsamajanduse põhimõtete järgi peaks võrdselt lähtuma nii sotsiaal-kultuurilisest, ökoloogilisest kui ka majanduslikust aspektist, siis Eestis on tähelepanu keskpunktis viimane. „Juba praegu võib öelda, et Eestis ei järgita säästliku metsamajanduse põhimõtteid,” nendib Rosenvald. Metsade raie ja netojuurdekasv pole tasakaalus. Samuti on metsade majanduslik väärtus viimased paarkümmend aastat märgatavalt

langenud. „Raiutud okaspuupuistud lastakse uueneda lehtpuudega, eeskätt halli lepaga ja riiklik poliitika pole kunagi püüdnud seda protsessi pidurdada,” ütleb Rosenvald. Õnneks on viimastel kuudel metsaseaduse muutmise protsessis märgata õigetele põhimõtetele lähenemist. Näiteks on mitut seadusemuudatust täiendatud nii, et väheneks nende negatiivne mõju metsa elurikkusele.

Rosenvaldi sõnutsi meie metsade elustikuväärtus kahaneb. Tegutsetakse üksnes viimase häda korral, sõnab Rosenvald ja toob lähiajast näiteks lendorava. Elustiku-uuringuid on Eestis liiga vähe ja see tingib ebateadliku metsakasutuse. „Metsamajandamine peaks põhinema teadmistel,” rõhutab Rosenvald. Paljud uuringud on tellitud metsade majandusliku tulu suurendamise kohta, kuid kas majandustulu suurendamine ka metsaelustikku mõjutab, ei teata. „Kohati tundub, et ei tahetagi teada,” ütleb teadur.

Metsa tuleks väärindada kohapeal Kuna majanduslik aspekt on Eesti metsakasutuses tänapäeval esikohal, siis peaks Eesti puitu võimalikult efektiivselt kasutama. Tulu suurendab kindlasti puidurafineerimistehase rajamine, millest hiljuti teada anti. Maaülikooli professori Peeter Muiste sõnul on tegu õige ja targa otsusega. Praegu eksporditakse töötlemata kujul 20–30 protsenti meie puidust. Seda on Muiste sõnul palju. Tulevik sõltub tema sõnul aga raiemahust. Kui see jääb tänasele tasemele, oleks otstarbekas puitu väärindada Eestis.

Uus puidurafineerimistehas seda ka võimaldaks.

Muiste märgib, et kõik sõltub siiski raiemahust. Kui mahte suurendataks, saaks kasvatada ka väärindatava toorme kogust, eelkõige puidugraanuli ja saematerjali tootmist. Teine arengusuund on energeetika, puitplaadi- ja vineeritootmine. Veel oleks võimalik puidust toota biosütt, mis asendaks edukalt kivisütt elektri ja sooja tootmisel. Eesti turul sellise kütte nõudlus küll puudub, kuid Muiste sõnul võiks see olla edukas ekspordiartikkel.

MetsaMajandus on täppisteadus Metsade struktuur on viimase kolmekümne aasta jooksul palju muutunud, nagu ka metsa majandamine. Professor Henn Korjuse sõnul saaks ja peaks metsi majandama märksa detailsemalt kui seni. „Eesti metsapoliitika kiideti heaks 1997. aastal. Peaksime oma eesmärgid ja tegevused metsanduses lähiajal kindlasti uuesti mõtestama,” ütleb ta. Tehnoloogia lubab tänapäeval iga geograafilise koha juurde märkida selle väärtused ja funktsioonid ning sellest lähtuvalt prognoosida tulevikku. „Vajadusel saame sekkuda ja metsaökosüsteemi arengut meile sobivalt suunata,” märgib Korjus.

Teadlaste hinnangul tuleks uusi võimalusi kasutada, usaldada ja rakendada arengukavade, visioonide ja seaduste koostamisel. „Kindlasti on vaja uusi teadmisi ja uuringuid oma metsade kohta, et veelgi paremini väärtustada metsa ökoloogilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke väärtusi,” ütleb Korjus.

www.komatsuforest.ee

• Metsa- ja põllumaa ost • Kasvava metsa ost-müük • Metsamaterjali transport • Metsa ülestöötamine • Võsaraie ja kokkuvedu • Kallurveod, kopateenus • Metsatehnika treilerveod

Uus masin turul – Komatsu 8-rattaline HARVESTER Mugavus, stabiilsus ja erakorraline manööverdusvõime.

Komatsu 931XC on unikaalse lahendusega võrreldes teiste 8-rattaliste langetustraktoritega.

Tehnika 14a, Türi Tel 503 5585 • www.kolmestar.ee kolmestar@kolmestar.ee

ZEIGO SERVICE OÜ Tartumaa müük, hooldus, varuosad tel 504 4964

JL Hooldus OÜ Pärnumaa / hooldus tel 510 9120

Just Forest AMJ Jõgevamaa / hooldus tel 518 3620

maa elu || mets || 9

26. jaanuar 2017

Põlis-salumets Poruni jõe orus Puhatu looduskaitsealal.

Foto: Anneli Palo

Miks vajavad Eesti salumetsad

täiendavat kaitset?

Anneli Palo

TÜ teadur, maastikuökoloog (PhD)

M

etsaseaduse muudatustes kavandatav viljakate kuusikute raievanuse alandamine tõi teravalt esile rangelt kaitstavate salumetsade jätkuvalt liiga väikese pindala kaitsealadel. Esimeses metsanduse arengukavas planeeriti Eestis kaitse alla võtta vähemalt 34 600 hektarit vanu salumetsi, millest toona oli kaitstud umbes 9000 ha. Viimase kümne aasta jooksul on täiendavate alade kaitsmine edenenud teosammul. Kõiki tänastel kaitsealadel ja metsa vääriselupaikades olevaid salumetsi arvesse võttes oli vajak 2016. aasta alguses veel ligikaudu 20 000 ha.

Aastaraamatu „Mets 2014” andmeil on salumetsade üldpindala Eestis 217 500 ha, see tüübirühm on metsamaal pindalalt viiendal kohal (10,9% metsamaast), kusjuures riigimaadest hõlmavad salumetsad 7% ning eramaadest 13%. Esimesed viis tüübirühma moodustavad Eesti metsa üldpindalast 88%.

Salumetsade levik Eestis Salumetsade seas eristatakse vähemalt kahte kasvukohatüüpi. Neist levinuim sai nime põllumajandusmaadelgi tuntud ja tüütu umbrohu naadi järgi, sest suur osa meie tänasest põllumajandusmaast on raadatud naadile kasvukohana sobivate viljakate metsade asemele. Sõnajala kasvukohatüübi metsi esineb paiguti jõelammidel ja viljakate nõlvade jalamil. Maastikuliselt võib tüüpiliste salumetsade kõrval eraldada jõgede kaldavallide humala-lammimetsi ning Põhja-

Eesti pankranniku jalamil kasvavaid kuukressi-pangametsi.

Lisaks põlistele metsaaladele on mitmed tänased salumetsad ajaloolised alemaad (ka uht, saat või sõõrd, vrd kohalike kohanimedega) või puisrohumaad. Osa kujunes alles teise maailmasõja järel põllu- ja (puis)rohumaade võsastumisel, mistõttu hall lepp on enamuspuuliik ligi pooltes salumetsades.

Salumetsi on kõige vähem Põlva- ja Hiiumaal, suhteliselt enim aga Jõgeva- ja Viljandimaal, suuri salumetsaalasid esineb ka mujal.

Kuidas salumets välja näeb?

Looduslikud salumetsad on enamasti segametsad, puuliikidest on sagedased pärn, kuusk, jalakas, haab, vaher, saar, arukask, paiguti leidub tammepuid.

Madalamatest puudest-põõsastest on tavalised hall lepp, pihlakas ja toomingas, sarapuu, harilik kuslapuu, vaarikas, magesõstar, näsiniin jne. Rohustus kasvavad kevadine seahernes, koldnõges, mets-tähthein, imekannike, metspipar, harilik kopsurohi, salu-siumari ja harilik kolmissõnajalg. Niiskemates salumetsades on erinevaid sõnajalgu eriti ohtralt. Kevaditi salumetsaalust lausaliselt katvad ülased, sinilill ja maikelluke on levinud ka teistes metsatüüpides.

Poollooduslikest puisrohumaadest kujunenud salumetsad on tihti tammikud, kuid päris tavalised on ka saarikud, haavikud ja sarapikud ning kõikvõimalikud segametsad. Ajalooliselt raietega majandatud metsamaad uuendatakse sageli puhtkuusikutega, looduslikul uuenemisel tekivad esmalt

kaasikud ja haavikud, kuid mõnikord ka lopsakad sarapikud või hall-lepikud. Ka põllumaade võsastumisel on lepikud salumetsa esimeseks arenguetapiks.

Salumetsad levivad gleistunud leostunud ja leetjatel muldadel, piirkonniti ka gleistunud näivleetunud või rähkmuldadel.

Kuivadel leostunud ja leetjatel muldadel püsivad salumetsade sarnased kooslused inimtegevuse mõjul – näiteks tammikud või muud laialehised kooslused, kuhu looduslikult kujuneksid laanemetsade hulka liigituvad sinilille või jänesekapsa kasvukohatüübi kuuse-segametsad.

Mõnikord tekivad salumetsataimestikule sobivad kasvutingimused ka viljaka õhukeseturbalise angervaksametsa kuivendamisel.

Salumetsade mullad on kevadel ja sügisel lühikest aega liigniisked, tasandikel võivad ajutist liigniiskust põhjustada ka suvised kestvad vihmad.

Teisalt võib kuumadel-kuivadel päevadel mulla ülemine kiht nii läbi kuivada, et keskpäeval alustaimestu närtsib. Põuaajal võib katkeda isegi põhjaveest ülespoole tõusev vee liikumine ning veepuudus mõjub ka puudele-põõsastele. Enamiku aastast siiski soodsa veerežiimi ja lagundajate eluks sobiva mullareaktsiooni tõttu ei teki salumetsadesse tüsedat toorhuumuskihti – nii taimed, langenud lehed kui

Eesti teadlaste andmeil on meie salumetsad seente liigirikkuselt maailmas esikohal.

ka peened oksad lagundatakse kiiresti ning võetakse aineringes uuesti kasutusele. Aeglasemalt kõdunevad vaid jämedad tüved. Pikaajalises arengus tüseneb metsa viljakas huumuskiht.

Salumetsa loodusväärtused Salumetsad sobivad kasvukohaks sisuliselt kõigile Eesti puuliikidele. Mida rohkem on metsas puu- ja põõsaliike, seda enam ka nendest otseselt sõltuvaid teisi liike. Lisaks nn tavalistele salumetsaliikidele on vanades salumetsades suur hulk kitsalt kohastunud liike ehk neid, millele sobivad vaid kindla puuliigi lehed, puukoor, puit või kõdupuit. Laialehised puud on majandatud metsades vähe levinud, mis piirab tänapäeval ka nendega seotud liikide levikut. Kõige harvem leiavad elupaiku need organismid, kes lisaks spetsiifilisele puuliigile vajavad kõrges vanuses puid või väga jämedat lamapuitu.

Jämeda või vana elusa puidu eelistus on seotud liikide levikuga. Maastikul haruldaste puuliikideni jõuavad liigid seda tõenäolisemalt, mida kauem puu seal seisab. Kaugeltki mitte kõik seene-, sambla- ja samblikuliigid pole head levijad ning uute alade asustamine toimub aeglaselt. Kui 40–50sentimeetrise rinnasdiameetriga puude sagedus on põlismetsas vaid 2,5 korda kõrgem kui majandatud metsas, siis üle 50sentimeetrise diameetriga puude puhul kasvab erinevus üheksakordseks (Lõhmus, Kraut 2010).

Jämeda lamapuidu liigid ei asusta väikese läbimõõduga tüvesid nende kiire lagunemise tõttu. Mõnede mardikate vastsed arenevad valmikuks

6–7 aastat või kauemgi, ka paljud puiduseened suudavad viljakehi moodustada alles aastakümnete möödudes. Nii mardikate kui ka seente seas on hulk liike, mis asustavad tüvesid alles pärast kindla eellasliigi elutegevust selles. Põlistes salumetsades on keskmiselt 78 tihumeetrit üle 30 sentimeetri jämedust lamapuitu hektaril, majandatud raieküpsetes salumetsades vaid 2 tm/ha (Lõhmus, Kraut 2010).

Laias laastus seega 40 korda vähem substraate ja elupaiku, kui oli stabiilselt olemas inimasustuse eelsel ajal.

Eesti teadlaste andmeil on meie salumetsad (Abruka laialehine mets ja Koeru salukuusik; Moora, Tedersoo, Öpik, Zobel jt) seente liigirikkuselt maailmas esikohal. Kõige enam samblikuliike on leitud tammedel (232 liiki teada, neist 17 kaitsealused; Kirk 2014). Kaitstavatest soontaimeliikidest seostub põhiliselt salumetsaga 10 liiki, kuid üks oluline kasvukoht on salumets vähemalt 30 kaitstavale liigile, nende seas kaunis kuldking või paljudes rahvusköökides tuntud karulauk. Salumetsades on ka väga suur sammalde, tigude ja lindude liigiline mitmekesisus.

Mida põlisem ja struktuurirohkem salumets, seda enam võimalikke elupaiku ja substraate erinevatele liikidele.

Mida tehakse salumetsade kaitseks?

2016. aasta lõpus arvutas TÜ juhtivteadur Asko Lõhmus olemasolevate parimate andmete põhjal uuesti välja nii salumetsade olemi kui ka vajaku suuruse. Täpsustatud andmete põhjal võiks Eestis olla 215 600 ha salumetsi, rangelt kaitstavate salumetsade vajak oli pärast kõi-

gi olemasolevatel ja planeeritavatel kaitsealadel, hoiualadel ja vääriselupaikades olemasolevate salumetsade arvessevõtmist 13 000 kuni 16 000 ha. Vajaku tegelik suurus on sõltuv rakendatavatest raievanustest – mida nooremalt metsi raiutakse, seda enam peab olema vanu metsi range kaitse all.

Jõulude ja aastavahetuse ajal tegeles vabatahtlik töögrupp (Asko Lõhmus, Renno Nellis, Anneli Palo ja Indrek Tammekänd) salumetsade vajaku katmise ettepanekuga.

Kui arvesse olid võetud juba arutluse all olnud salumetsad piiranguvööndites (u 3000 ha) ja võimalikud seni ülesleidmata metsa vääriselupaigad koos lisanduva samast kasvukohatüübist puhvervööndiga (u 1400 ha), oli vajak endiselt ligikaudu 10 000 ha. Sai selgeks, et ilma nn ökosüsteemikaitsealadeta seda pindala katta pole võimalik. Nende asukohtade leidmiseks tehtud kaardianalüüsi tulemusel saadi hulk kompaktseid erineva suurusega salualasid riigimaadel. Neist valiti välja suurimad ja maastikuliselt sidusad alad: 1) Viljandimaa lääneosas põhja-lõunasuunas kulgev lopsakate metsade koridor (nn Kariste-Rimmu); 2) Kari­ söödi ehk Peetri jõe maastikukaitseala ümbrus, mis ühendab Haanja kõrgustiku ja Koiva jõe alasid; 3) Tartu ja Jõgevamaa piiriala (tinglikult Kursi metsad); 4) Jõgeva ning Idaja Lääne-Viru maakonna piiriala metsad (kokkuleppelised nimed Sonda, Laekannu ja Välgi); 5) Pärnumaal Massumetsa; 6) Raplamaal Käru ja Vändra jõe vahel olev metsaala. Pärast põhjalikku arutelu ja täiendavate materjalidega tutvumist sai selgeks, et nii Sonda, Käru kui ka Välgi piirkonnas tuleb keskenduda pigem vääriselupaikade kaitsmisele. Lisaks vaadati üle kõik teised kaardianalüüsil moodustunud kompaktsed alad ja piiritleti täiendavalt väiksemaid kaitset väärivaid salumetsaalasid.

Ettepanekut arutati 12. jaanuaril Keskkonnaministeeriumis toimunud töörühma koosolekul, edasi liikus ettepanek metsandusnõukogusse ja oli arutusel Riigikogu keskkonnakomisjonis. Tänaseks on RMK keskkonnaministri kirja alusel ajutiselt raie peatanud nii eelnimetatud valitud aladel kui ka kaitsealade piiranguvööndisse jäävais salu- ja laanemetsades.

Samuti asutakse aktiivselt otsima veel säilinud metsa vääriselupaiku.

Täiendavad salumetsade kaitse abinõud keskenduvad riigimaal olevatele metsadele. Ka eraomanikud saavad kaasa aidata salumetsade elustiku säilimisele. Lisaks vääriselupaikade hoiule võiks julgelt langetamata ja metsast välja viimata jätta kõik majandusliku kasutuseta jäävad laialehised puud ja väga okslikud kuused, sh kuivanud tüved, ning lasta neil saada loodusliku aineringe osaks.

Eriti tõhus on see järjepidevates metsades, sh järsud nõlvad, oja- ja jõekaldad, soosaared või kinnikasvanud puisrohumaad, sest seal on iseloomulik elustik üldjuhul säilinud. Puistu ühtlasele läbiraiele ja üksikpuude seemnepuudeks või säilikpuudeks jätmisele tuleks eelistada puudegruppe, nii kaitstakse ka nende all olevat varjulist keskkonda ja alusmetsa, samuti välditakse olemasoleva jämeda lamapuidu lõhkumist ja maapinda vajutamist.

10 || Ilma- ja taImetaRK || maa elu

26. jaanuar 2017

ilmaTaRK

taImed aPPI

N

eed taimed aitavad sooleparasiitidest vabaneda ja loovad neile kehas ebamugavad elutingimused: • koirohi ja soolikarohi (ärge kasutage raseduse ajal) • punane päevakübar • kukerpuumari • takjas • saialill • võilill • lavendel • piparmünt • kalmus • Kreeka pähkli viljad ja lehed • maarjasõnajala juurika ekstrakt • puju • aedvaak • mustikas • sinikas • leeskputk • heinputk • hanemalts • pohl • nõmm-liivatee

JÜRi KameniK ilmatark

ÕHUKVALITEET: SUDUVINE JA SUDU

K

Küüslaugus sisalduv looduslik väävel aitab lahti saada sooleparasiitidest.

Foto: marko saarm / sakala

taimerohud aitavad

sooleparasiitide vastu S

ooleparasiidid ei ole mitte ainult väikelaste tervisehäda, nagu me oleme harjunud arvama, vaid seda nakkust võib ise sellest aru saamata kanda ka täiskasvanud inimene.

Väikelapse erk organism annab lihtsalt parasiitide kohalolust äratuntavaid sümptoome: päraku sügelemine ja kipitamine, kõhuvalu, hammaste kiristamine öösel, peavalu, söögiisu puudus ja kahvatu jume.

Täiskasvanu organism võib aga olla sümptomitega harjunud ja häirivaid tunnuseid igapäevaelus tähele ei pandagi.

Kahtluse korral on hea kasutada kõrvitsaseemneid, vähemalt 100 grammi päevas.

Soolestiku puhastamiseks jooge kõrvitsaseemnetest tehtud leent kaks klaasi päevas enne

Parasiitide eemale hoidmiseKs sÖÖge KiudaineriKast toitu, eriti head on toores KÖÖgivili Ja täisteravilJatoidud.

Parasiitide elutingimusi saab raskendada, kui süüa vähem magusat, kasutada linaseemneõli hommikul enne sööki ja õhtul enne magamaminekut ja päeval enne sööki. Lisaks sööge hapendatud ja mõrumaitselist toitu.

ju Kal

KÜlviKalenDeR: JaanUaR–veeBRUaR

08.36 16.33

Ne i

Sõnn

Õis, alates kl 18.10 leht Leht, aiatöödeks sobimatu päev Leht, alates kl 23.47 vili

1. K

Vili

2. N

Vili

3. R

Vili, alates kl 03.50 juur allikas: mÄrkmik-kalenDer „aasta aias 2017” kirJastuselt Varrak

TULI

VESI

ÕHK

S

31. T

MAA

K

30. E

VI

Õis, Hiina (idamaa) kalendri aasta algus kl 02.07

LI

29. P

R

i ts

Juur, alates kl 10.37 õis Algab kukeaasta

Jäär

ur Amb

28. L

kits

vi Lõ

27. R

Taimeteed valmistage nii: lisage neli-viis grammi taimepuru 1,5 liitrile keevale veele.

Keetke kaks-kolm minutit kinniselt väiksel tulel, kurnake ja võtke tühja kõhuga enne magamaminekut, vajadusel ka päeval. Ravikuur kestab seitse päeva, siis pidage vahet ja jälle seitse päeva. Tehke nii kolm-neli korda. Enne teede kasutamist puhastage seedetrakt.

Parasiitide vastu sobivad näiteks segud: üks osa on küüslaugumugul, kaks osa moodustavad kõrvitsaseemned ja kaks osa kurgiseemned. Või selline, kus küüslaugu lehed ja mugul on üks osa, piparmündi ürt kaks osa, teekummeli õied kolm osa.

Lastele sobilikud teed: aedtilliseemneid kaks osa ja linaseemneid kolm osa, soolikarohu ürti kaks osa. Samuti võib teha lastele teed, kus on sibulakoori kaks osa ja linaseemneid üks osa.

Sööge väikseid tooreid kukeseeni ja puravikke, šampinjone. Need seened, eriti kukeseened, takistavad nugiliste munade arengut.

U

fütoterapeut

vältel. Igal hommikul ja õhtul tehke klistiiri küüslaugumahla ja vee seguga.

Abi saab, kui lõigata katki kaks sibulat ja leotada neid kaksteist tundi pooles liitris vees, pigistada neist mahl välja ja kurnata ning seejärel juua seda vedelikku tassitäis kolm korda päevas. Samal ajal tehke klistiire pressitud küüslaugu veega või naistenõgese jahtunud tõmmisega.

JU

iRJe KaRJUs

sööki. Võib võtta ka pastat, mis on tehtud 100 grammist puhastatud purustatud seemnetest ja 100 grammist meest. Leeme tegemiseks pange 500 grammi purustatud seemneid koos kestadega liitrisse vette, keetke vesivannil kaks tundi ja seejärel kurnake.

Parasiitide eemale hoidmiseks sööge kiudainerikast toitu, eriti head on toores köögivili ja täisteraviljatoidud. Vältige toite, kus sees on suhkur, ka puuvilju, välja arvatud viigimarjad ja ananass.

Võib juua ühe tassi koirohuteed kolm korda päevas toidukordade vahepeal. Solkmete ja linaluu-usside vastu võite juua koirohu-soolikarohuteed.

Sööge küüslauku – korraga paar keskmise suurusega küünekest mitu korda päeva jooksul ning mitu päeva järjest. Samuti sibulaid, kapsast ja porgandeid, sest neis sisalduv looduslik väävel aitab eemaldada parasiite.

Laste jaoks võib tampida küüslaugu piima sisse puruks ning anda seda juua kogu päeva

V

ui õhurõhk on kõrge ja ilm vaikne, võib ette tulla probleeme õhukvaliteediga: see halveneb, võib tekkida sudu, õhus võib tunda ebameeldivat lõhna jne.

Mis on sudu ja kuidas see tekib?

Alustuseks natuke ilmaoludest, mis soodustavad õhukvaliteedi halvenemist: selleks on sageli vajalik antitsükloni (kõrgrõhkkonna) olemasolu, sest sellega on enamasti seotud rahulik ilm. Antitsükloniga seotud inversioon on sudu tekkimisel võtmetähtsusega ilmaolukord.

Inversioon(ikiht) tähendab seda, et seal tõuseb õhutemperatuur vertikaalsuunas, vastupidiselt tavalisele olukorrale, kui temperatuur ülalpool langeb. Inversiooni esinemine on seotud jahtumisega, sest siis tekib aluspinna lähedal külm õhukiht, mille kohale jääb soojem õhk, ja see nähtus areneb eeskätt öösel või talvel suurtel laiuskraadidel. Inversioonikiht takistab õhu segunemist ja soodustab linnapiirkonnas saaste kogunemist.

Mõiste „sudu” võeti kasutusele 20. sajandi alguses Suurbritannias ja sisaldab endas sõnapaare suits + udu (inglise keeles smoke + fog = smog), olles teatud tüüpi õhureostus – õhukvaliteedi tunduv halvenemine. Sudusid on kahte liiki: „Londoni tüüpi” sudu ja „fotokeemiline” sudu, mis võivad omavahel kombineeruda. Neist esimene pani aluse keskkonnateadlikkuse tõusule – sudunähtusest hakati rääkima rohkem, kui 1952. aasta detsembri alguses tekkis Londonis niiske õhu ja kivisöega kütmise tagajärjel õhus tihe tahmapilv, ja vääveldioksiidi (SO2) kontsentratsioon õhus tõusis 7 korda kõrgemaks. See kurikuulus Londoni suur sudu põhjustas mõne päevaga tuhandeid surmajuhtumeid. Olukorra tõsidust näitas ka see, et järgnevate nädalate ja kuude jooksul oli õhu saastatusega seotud surmajuhtumeid koguni 12 000. Kuna Briti saarte kohal püsis antitsükloni mõjul mitu päeva tuulevaikne ja inversiooni tõttu pilves ilm, ei saanud saasteained hajuda, vaid segunesid tekkinud uduga.

Säärast sudu, mille suhteline niiskus ulatub üle 85%, nimetataksegi tänapäeval Londoni tüüpi suduks. Seda põhjustab kivisöe põletamine, mille tagajärjel satuvad atmosfääri tahmaosakesed ja väävli oksiidid, sest kivisüsi sisaldab väheses koguses väävlit. Kui õhk on veeaurust küllastunud, siis saavad tahm, väävli oksiidid ja vesi kombineeruda ja moodustada nähtavust halvendava ja inimeste tervist ohustava happelise reaktsiooniga pilve ehk sudu. Tänapäeval esineb seda tüüpi sudu harvem, sest kivisütt enam nii laialt kütteks ei kasutata. Teistest sudu liikidest ja tüüpidest mõnes järgmises ilmaloos.

Euroopat katab kõrgrõhkkond, mille põhjaserva mööda liiguvad järjestikku tsüklonid, tuues Atlandi ookeanilt soojust ja niiskust. Kuna tsüklonid jäävad üpris kaugele, ei too need suuri sadusid ja ilm on sompus, kuid sajuvaene. Korraks suutis külm ja kuiv õhumass soojalainete vahele kiiluda, tuues 25. jaanuaril üpris karge ilma. See ei jää siiski püsima, sest põhja poole nihkub antitsüklon, mis kannab oma servas Assooride lähedalt saabunud ebatavaliselt sooja õhumassi. Selle mõjul on alates 26. jaanuarist lausa kevadiselt soe, aga halvemal juhul on ilm vaikne, inversioon tugev, ilm sompus ja õhutemperatuur 0 °C lähedal, sest kõrgustes olev väga soe õhk ei pruugi seguneda maa lähedal jahtunud õhuga.

K V

maa elu || KOdu ja aed || 11

26. jaanuar 2017

Päikesepaistel kasvanud taimed

maitsevad paremini PRooVI kasVatada • Murulauk on suure C-vitamiini- ja rauasisaldusega. Eriti hästi ilmnevad murulaugu maitseomadused segatuna hapukoore või võiga. Et murulaugu õrnad vitamiinid kaduma ei läheks, haki seda toidule vahetult enne valmimist.

• Sidrunmeliss eelistab päikeselist kasvukohta. Selle tugevalt sidrunilõhnalise taime lehti kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult. Sobib salatitesse, suvistesse jookidesse, kohupiimast võileivakatetesse.

• Basiilik on Itaalia köögi põhimaitseaine ja maitsetaimede kuningas, sest dubleerib kõiki klassikalisi vürtse ja sobib väga paljudesse roogadesse.

Roheline ja punane basiilik tahavad varjulist ja sooja kasvukohta ega kannata kuivust.

• Petersell sisaldab rohkesti Cvitamiini, karotiini ja mikroelemente. 20 grammi peterselli-

Toivo niiBeRG Räpina aianduskooli õpetaja

P

eagi näitab päike ennast järjest enam ja võib hakata mõtlema aknalaual maitsetaimede kasvatamisele. Taimi võib külvata igal ajal, kuid paremaid tulemusi saab, kui päike juba kõrgelt käib. Talvisel külvamisel oleks vaja seemikutele päevavalguslambiga lisavalgust anda, muidu kipuvad need välja venima.

Maitsetaimed peaks paigutama aknalauale, kuhu paistab kõige rohkem päikest, sest siis on eeterlike õlide sisaldus neis suurem ja maitseomadused paremad.

Maitsetaimede seemned külvatakse substraadiga täidetud tavalisse lillepotti, taimekasti või spetsiaalsesse aknalaua-minikasvuhoonesse.

Kasvupinnaseks sobib tavaline lillemuld, kuid jälgima peaks, et see ei sisaldaks mineraalväetisi, sest muidu süüakse need koos taimedega endale sisse ja see pole just kõige tervislikum.

Enne külvama asumist tuleks mullapind külvinõus võimalikult siledaks vajutada, seda saab teha näiteks lauajupikest meenutava esemega. Sile mullapind on vajalik, et kõik seemned satuksid samale sügavusele.

Maitsetaimede seemneid ei ole enamasti vaja substraadiga katta, piisab sisse vajutamisest. Kui aga pakendil on nõutud seemnete katmist, tuleb seda teha. Potti külvatud seemneid on aknalaual võimatu kastekannuga kasta, seda ei saa teha ka mingi muu veenõuga, sest tekib ülekastmise oht või uhutakse seemned sügavale mulda või ühte hunnikusse kokku. Ainus ja õige seemnete niisutamise viis on veepihustiga. Tavapärasel viisil saab külve kasta alles siis, kui need on tär-

•

•

•

•

lehti katab päevase C-vitamiini vajaduse, tänu soodsale kaltsiumi ja fosfori vahekorrale parandab seedimist ja on rahustava toimega.

Jääsalat on vähenõudlik, hakkab aknalaual ilusti kasvama. Talub ka sooja ja kuiva kasvukohta.

Pune on mitmeaastane tugeva lõhnaga taim, kasvab 25 kuni 50 cm kõrguseks. Pune on kõige tuntum pitsamaitseaine.

Aed-põõsastill on aknalaual kasvatamiseks sobivaim tillisort, on aedtillist lopsakam ja vähenõudlikum.

Roheline sibul. Ajatamiseks tuleb sibulamugul panna veega täidetud anumasse nii, et mugul vett ei puuduta: sibul ajab juured ise kiiresti vette.

Vee sees olles läheb sibul haisema. Enne lõika sibula ülaosalt väike tükk maha, siis läheb see hõlpsamini kasvama.

Petersell (vasakult), basiilik, meliss ja pune sobivad hästi aknalaual kasvatamiseks. Foto: liis treimann / Postimees

ganud ja veidi suuremaks kasvanud. Pärast külvide niisutamist veepihustiga tuleb külvinõule peale asetada valgust läbi laskev katus. Selleks võib olla kile, klaasitükk või klaasnõu.

Spetsiaalsel aknalaua-kasvuhoonel on katus kaasas.

Külvide katmine õhukindla ja valgust läbi laskva katusega on vajalik selleks, et seemnete idanemise ajal oleks nende ümber konstantne õhuniiskus ja -temperatuur. Kui katusealune kipub liialt higiseks minema, tuleb katus korraks eemaldada, veepiiskadest kuivaks raputada ja uuesti tagasi asetada, nõnda välditakse külvinõu õhu liigniiskeks muutumist. Külvinõu katust ei panda tagasi, kui külvid on tärganud ja tugevalt rohetama hakanud. kastMisega hoolas Maitsetaimede kastmisega peaks olema üsna hoolas, sest eriti keskküttega elamises on

õhk kuiv ning seetõttu kuivab muld kiirelt ära. Samuti soodustab kuivamist päike, mida küll meie talves eriti palju ei ole, kuid kevadel peaks sellega siiski arvestama. Jälgige, et maitsetaim juurteni läbi ei kuivaks! Väikeses potis kipub see kergesti juhtuma, sest pott on juuri täis ja mulda on seal õige pisut.

Maitsetaimede kastmisel järgi põhimõtet: kõrged ja suure lehemassiga taimed vajavad rohkem vett, väikesekasvulised vähem. Näiteks nõuavad korralikku kastmist basiilik, sidrunmeliss ja piparmünt. Väikeselehelisel punel ja eriti rosmariinil võib liigniiskus aga juuremädanikku tekitada.

Maitsetaimed kõlbavad maitsestamiseks ja söömiseks kohe pärast tärkamist. Mõned väga kiire arenemisega liigid, nagu näiteks põld-võõrkapsas, on „niidetavad” juba idulehtede faasis. Kui tahta, et akna-

www.optitrans.ee

laual oleks pidevalt maitserohelist võtta, tuleks ühte ja sama maitsetaimeliiki külvata iga kahe-kolme nädala tagant uuesti.

Maitsetaimede kasvule mõjub hästi, kui neid aeg-ajalt paari lehe kaupa hõrendada: ka inetu, sorgus välimusega taim sobib võileiva peale või supi sisse.

Võimalik on osta potis juba valmis kasvatatud maitseroheline, istutada see kodus ümber suuremasse kasvunõusse ja pikendada sellisel moel tarbimisaega.

Ei maksaks unustada aegu vastu pidanud asjalikku toimetamist, kui aknalauale pandi kasvama mõned söögisibulad tervistava rohelise saamiseks. Söögisibulate roheliseks ajamiseks pole isegi mulda vaja, piisab lihtsalt taldrikust, mille põhja on asetatud niiskust hoidev materjal! Ürdid, mida võiks iga kuu tagant aknalauale asetatud pot-

ti-kasti külvata, et jälle värsket võtta oleks: aed-harakputk, basiilikud, põld-võõrkapsas, till, kress-salat ja suhkruherned.

MaitsetaiMede ravitoiMe Taimravis kasutatakse enamasti mitme taime segust valmistatud teesid, tinktuure, hautisi vm ravimivorme. Rasva ainevahetust soodustavad iisop ja tüümian. Soolavaese või -vaba dieedi korral on sobivaimad piparrohi, majoraan, basiilik ja tüümian. Hästi sobivad ka seller ja till, eriti nende seemned.

Seedehäirete vastu on head piparmünt ja salvei, puhituse korral köömen, koriander ja tüümian. Paljudel meie igapäevases toidus kasutatavail maitsetaimedel on rahustav ja valuvaigistav toime, näiteks avaldavad rahustavat mõju tüümian, till ja basiilik. Närvisüsteemi tugevdavad tüümian, majoraan ja basiilik.

Valuvaigistavalt ja südametalitlust tugevdavalt mõjuvad piparmünt ja majoraan. Unetuse vastu soovitatakse melissi ja tüümiani. Hingamisteede haiguste korral aitavad tüümian, salvei ja iisop. Röga lahtistavad tüümian, pune ja salvei.

Vereringet tugevdavad ja veresooni laiendavad majoraan ja piparmünt. Antiseptilise ja desinfitseeriva toimega on tüümian, salvei, majoraan ja sibul.

Maksa talitlust ja sapi eritumist soodustavad piparmünt ja salvei.

Korraga mitme haigusnähu vastu on kasu tüümianist, salveist ja majoraanist.

Mitme maitsetaime tõmmist võib edukalt kasutada välispidiselt kuristamiseks, näiteks salveid ja iisopit. Eriti värskendavalt, desinfitseerivalt ja toonust tõstvalt mõjub vann, millele on lisatud piparmündilehti, tüümiani ja salveid.

Võtame vastu MICHELINi REHVID = TOOTLIKKUS + KASUMLIKKUS

eelkobestite ja nende tööorganite tellimusi.

POWER CL

XMCL

BIBLOAD

• vastupidavus löökidele ja torgetele • mugavus ja stabiilsus • pikk kasutusiga Tel 515 3763, 5814 7377 e-post info@optitrans.ee

KÜSI PAKKUMIST!

Aasta ringi võtame vastu põllumajandushaagiste tellimusi.

Ferrel AS | kaupo@ferrel.ee Põllu 3a, Sõmeru | 44201 Lääne-Virumaa | tel 513 2419

12 || lInnud || maa elu

26. jaanuar 2017

Eestlane, osale linnuvaatlusel!

Taavi alas

sooVItused alGaJale lINNuVaatleJale

Maa Elu

E

estis tegutseb mitmeid linnuvaatlusi pakkuvaid turismiettevõtteid, mille peamine sihtgrupp on välismaalased, kuid linnuvaatlus võiks kuuluda ka eestlaste hobide hulka. Jaanuari viimasel nädalal toimub taas suur talvine linnuvaatlus.

Eestlast peetakse loodusrahvaks, kuid teadmised lindudest pole tegelikult eestlase tugev külg. Kui lund ei ole ja suusatada ei saa, võiks kalli spordiklubi või kulukate harrastuste asemel avastada ühe tervisliku ja kosutav hobi – linnuvaatluse, mis võib muutuda lausa sõltuvuseks. Linnuvaatlust saab harrastada ka talvel, kuigi siis on mõned asjad teisiti kui kevadel või sügisel. talvise linnuvaatluse eelised RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusjuht Marju Pajumets ütleb Maa Elule, et peamine vahe on selles, et talvel esinevate linnuliikide arv on palju väiksem kui kevadel saabuvate pesitsevate ja läbirändavate linnuliikide arv – seega on näiteks alustaval linnuvaatlejal kergem alustada lindude tundmaõppimist.

Pluss on ka see, et talvel armastavad paljud linnuliigid tegutseda inimeste lähedal, seega on neid veidi kergem märgata. „Näiteks kogunevad nad inimeste pandud toidulaudadele,” toob Marju Pajumets näite.

Talvel on puud raagus. „Kevadel ja suvel, kui puud on lehes, on jällegi linde keerukam märgata, vaadelda ja määrata.”

MEELIS UUSTAL

ornitoloog, Tallinna Linnuklubi juhatuse liige, Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu liige

Talvine aialinnuvaatlus (www.eoy.ee/talv) toimub kolme päeva jooksul jaanuari viimasel nädalavahetusel, kus linnuhuvilisel tuleb ühe tunni jooksul vaadelda linde oma aias või muus lindude toitmiskohas ja panna kirja igast liigist suurim korraga nähtud isendite arv. Kuna talvel on neid linnuliike, keda toitmiskohtades kohata võib, võrdlemisi vähe, siis on liike määrata lihtne. Seepärast on talvine aialinnuvaatlus hea võimalus linnuvaatluste ja linnuõpingutega alustada.

Eestlaste linnuvaatlushuvile on kaasa aidanud loodusfotograafia populaarsus.

pariM aeg kakulisi jälgida Kevadel on linde eristada veidi lihtsam, sest isaslinnud on uhkes pulmarüüs ja kirevamas sulestikus. „Sügisel ja talvel on keerukam eristada isas-, emas- ja noorlinde. Kevadel saab laululinde ära tunda laulu järgi, millega otsitakse partnerit või teatatakse pesitsusterritooriumist, samas on linde korraga laulmas kohati väga palju ja näiteks algajal linnuhuvilisel on raske üht liiki teisest eristada. Talvel on linnud palju vaiksemad ja tagasihoidlikumad,” märgib Marju Pajumets. Samas on mõned linnuliigid, kelle pesitusaeg algab väga vara, aktiivsemad just talve teisel poolel, näiteks kakuliste vaatlusteks ja kuulamiseks on

parim aeg jaanuarist märtsini, mil nad on aktiivsemad.

Veel võib talvel kohata selliseid liike, keda kevadel ja suvel meil ei kohta ning vastupidi. linnuvaatlus eri aastaaegadel – Mis on erinev?

Kui küsida, kuidas erineb linnuvaatlus eri aastaaegadel, siis erineb vaid linnuvaatleja riietus. Binokkel, vaatlustoru ja märkmik/diktofon vaatluste ülestähendamiseks on ikka tarvilikud. Samuti on vaja asjalikku linnumäärajat.

Kevadel-sügisel rändavad meilt lisaks siinkandis pesitsevatele lindudele läbi ka need linnud, kes meil ei pesitse (nt rabahaned ja suur-laukhaned, väikeluiged ja siidisabad) – ne-

linnuteadja

K

ui talviti kisub Põhjalas pakaseliseks ja ühtaegu läheb lumikate tüsedaks, siis kipuvad mõned sinna talvitama jäänud linnuliigid mõnikord lausa nälga jääma, nii et on sunnitud mahedamaid paiku otsima. Üks selliseid on vöötkakk.

Ta on levinud põhjapoolkera okasmetsades ja metsatundras.

Taigavööndis eelistab ta hõredamaid metsi, eriti aga tormist kahjustatud metsaosi ja raiesmikke üksikute kasvama jäänud kõrgetüveliste puudega.

Kujult, suuruselt ja lennupildilt sarnaneb ta raudkulliga: on nagu seegi hakisuurune ja vöödilise alapoolega, lendki on niisama sirgjooneline ja ühtlaselt vehkivate tiibadega. Vöötkaku pea on aga jämedam ja ta ei varja end niivõrd kui raudkull, vaid peatub meelsasti mõne oksteta puutüve külgtüükal või lausa puuladval, vahel koguni elektritraadil. See öökull on aktiivne päevalgi, ilmselt põhjapoolse päritolu tõttu – seal peab ju

pesitsusajal valitsevate pikkade päevade tõttu saagijahiks ja poegade toitmiseks kasutama ka valget aega. Sama täheldame ka lumekaku, habekaku ja soorätsu juures – ka nende põhilised elualad on suvise pika päeva vöötmes.

Lä hema lt silm itsedes näeme vöötkaku omapärase mustriga pead: kollase silma ümber on üsna suur valge laik, mida kõrva kohal piirab must püstine riba. Kukla küljel on tume ovaalne laiguke ja selle kõrval külgkaelal valge laik, mis koos meenutavad justkui suurt silma – see kombinatsioon on ilmselt kujunenud võimaliku tagantpoolt ründaja heidutamiseks.

Selg on šokolaadipruun, valgete tähnidega. Tumedal sabal on peened valged vöödid, hele alapool, tiivaalused ja lagipea on katkendlike vöötidega, nii et linnu välimus õigustab talle juba 95 aasta eest pandud eestikeelset nime.

Eestis on vöötkakk vähearvuline talvitaja (kokku kuni tosin lindu) mitmesugustes hõredates puistutes. Oktoobrist jõuludeni ja veebruaris-märtsis nähakse vöötkak-

ke sagedamini, sest siis käib läbiränne. See liik võib rännata pesitsusaladest tuhandete kilomeetrite kaugusele. On täheldatud ka invasioonilaadseid massrändeid, meil viimati küll üle 50 aasta eest.

Suvel nähakse teda Eestis üsna harva ja pesitsejana on ta päris haruldane: siiani on leitud kokku kümmekond pesa. Lausa erakordne oli, et 2014. aasta kevadel avastasid Läänemaa ornitoloogid Renno Nellis ja Aivar Veide Vormsi saare puistutes kolm pesa, üksteisest mitu kilomeetrit eemal. Pesaks valitakse mõni tüvetüügas või poolmurdunud puu, sobib ka puuõõnsus või mullune varesepesa. Kurnas on kolm kuni tosin muna (Eestis kuni kuus), mida hautakse peaaegu kuu aega. Munade arvu määrab eelseisva sesooni hiirerohkus või -nappus, mida kakud mingil salapärasel moel suudavad ette aimata. Kuna ema jääb pesale kohe esimese muna järel, siis on pojad eri suurust. Nad püsivad pesas kolm nädalat, siis hakkavad turnima mööda oksi ja võtavad tuule tiibade alla

Kuna lisaks lindudele jääb muudki silma, siis ka: 1) aias kohatud loomaliigid, 2) aias kohatud kimalased (sest tegemist on oluliste tolmeldajatega), 3) muud fenoloogilised vaatlused ehk vaatleja kodukandis taimede õidepuhkemise kuupäevad ja putukate väljailmumise kuupäevad.

Foto: agnes mÄnniste

mad pesitsevad Põhja-Jäämere ääres. Osa meist põhja ja kirde pool pesitsevatest lindudest võivadki tulla just Eestisse talve veetma, näiteks vesipapp või taliviu.

Kui on soe talv nagu tänavu, siis võivad meil talve edukalt veeta ka üksikud sellised linnuliigid, kes muidu peaksid praegusel ajal olema Lõuna- ja Lääne-Euroopas, nt punarind, käblik, mustpea-põõsalind.

Millised rahvad on suuriMad linnuhuvilised?

Linnuvaatlejaid on vist kõige rohkem brittide, soomlaste, hollandlaste ja sakslaste seas. Proportsionaalselt rahvaarvust on ilmselt esikohal soomlased.

Miks põhja- ja lääne-eurooplaste seas on palju linnuhuvilisi – ei oska vastata. Äkki Eesti linnuturismi vedajad teavad!

Eestlased loomulikult võiksid rohkem linde vaadelda.

Eks nad iga aastaga üha enam vaatlevad ka. Sellele on kaasa aidanud loodusfotograafia populaarsus, sest ükskord tekib ikka küsimus, et mis liigi ma siis õieti pildile sain, aga ka sellised lihtsad linnuvaatlusüritused, nagu talvine aialinnuvaatlus ja suvine aialinnupäevik. Võib osaleda nii linnuvaatlusretkedel kui ka iseseisvalt linde vaadelda. Head linnutundjad panustavad ka keerulisema metoodikaga linnuseiretesse. Enamik linnuvaatlejaid talletavad oma vaatlused ka avalikus linnuvaatlus-

Põnev talikülaline OLAV RENNO

Suvine aialinnuvaatlus (www.eoy.ee/aed) kestab 1. märtsist oktoobri esimese nädalavahetuseni. Nende seitsme kuu jooksul tuleb aialinnupäeviku kodulehel vaatluspäevikut pidada ja kirja panna: 1) kõik aias kohatud linnuliigid, 2) kõik aias pesitsenud linnud.

viie nädala vanuselt. Põhilise toidu – enamjaolt lemminguid ja leethiiri, sekka ka väiksemaid linde – toob neile emalind, isane aga tegutseb üsna ägeda pesavalvurina. Vöötkakud on jõulised kütid – nende saagiks langeb ka rästaid ja endasuuruseid laanepüüsidki. Oma poegade kaitsel on nad söakad ründajad ning enamasti suudavad eemale peletada nii händkaku kui ka metsnugise. Tänu suhteliselt sihvakatele ja teravatipulistele tiibadele on vöötkakk osavam manööverdaja kui teised kakud.

Kui kakkudel üldiselt mängib saagi tabamisel suurt rolli kuulmine, siis vöötkakul tundub põhirõhk olevat nägemisel – sestap nad nii laia silmaringiga varitsuspaiga valivadki. Vahel õnnestub talvel meilgi kuulda poolkilkavat ke ki-ki ki-silbirida või tuuletallaja moodi ärevus-hoiatushüüdu kvikvikvik-

Vöötkakku nähakse Eestis üsna harva ja pesitsejana on ta päris haruldane: siiani on leitud kokku kümmekond pesa.

Foto: Peeter langoVits / Postimees

te andmebaasis aadressil elurikkus.ut.ee. linnuvaatleMisel on MitMeid plusse: • maandab stressi, • on kasulik ka füüsilisele tervisele, sest teed pikki jalgsiretki looduses, • on põnev, sest kunagi ei tea, mis linde võid ootamatult kohata, • on mugav, sest saad seda teha igal pool, ka rõdul või koduaias, • on odav – vaja vaid investeerida heasse binoklisse, binokkel kestab aastaid.

Jaanuari viimasel nädalavahetusel, 27.–29. jaanuarini toimub talvine aialinnuvaatlus. Talvise aialinnuvaatluse koordinaator on Aarne Tuule (5800 2869, talv@eoy.ee).

vi. Pesitsema asuva paari isalind annab endast teada omalaadse värisevpärlendava hu hu huhu ü ü üüüüü üüüüü„lauluga”, millele emane vastab käheda tššui-eppui-epp hüüdega.

Vöötkakk näib olevat üsna inimkartmatu lind: üks Vormsil leitud paar pesitses lausa taluõuel oleva puu õõnsuses. Mõnikord võib teda lausa linnapargis näha. Ehkki pealtnäha stoiliselt rahulik ja end suhteliselt ligidalt vaadelda lubav lind, võib vöötkakk pesale liialt lähedale tulevat inimest rünnatagi, nagu see on tavaks händkakul. Eestis seda vaevalt juhtub, aga Põhjala radadel matkajad: ettevaatust!

Kevadel ja suvel märgatud vöötkakkudest on huvitatud ornitoloogiaühingu linnuharulduste komisjon, keda saab informeerida meilitsi eoy@ eoy.ee. Niisiis hoidkem looduses liikudes silmad lahti – mine tea, mis hetkel midagi haruldast või erakordset meie vaatevälja satub!