Maa Elu, 2. märts 2017

ISSN 2504­5865

586014

Mart eriK:

MetsaOManiKu argiPäeV TURGU SOLKIVAD VAHENDAJAD UMMISTAVAD METSAFIRMADE TELEFONE JA E-POSTI. KÄIB INIMESTE LOLLITAMINE.

9

772504

MU PATT ON SEE, ET PRAEGU ON MU ETTEVÕTTE HALDUSES LIGI 31 000 HEKTARIT EESTI MAATULUNDUSMAID, MILLEST LIGI 17 000 HEKTARIT ON METSA. OMANIKUD ON VÄLISMAAL. MEIE KORRALDAME NENDE MAADE MAJANDAMIST.

Kui Kassile MeeldiVad taiMed

KIISUD ON ISEPÄISED LOOMAD JA KÕIK KASSISÕBRAD TEAVAD, KUI KEERULINE ON NEID PANNA SOOVIKOHASELT KÄITUMA. KASS TEEB NII, NAGU TEMA TAHAB.

2. MÄRTS 2017 • NR 9 (91) • HIND 1 €

AJALEHT

ETTEVÕTLIKULE

MAAINIMESELE

Kartulisaak ja saagikus

kukkusid järsult

K

ui eelmises Maa Elus a ndsime ülevaate teraviljasaagist aastail 2012–2016 ja tõdesime, et mullune saak oli viimase viie aas-

ta kehvim, siis kartuliga on lood veel hullemad. 2015. aastaga võrreldes kukkusid kartulisaak ja saagikus 2016. aastal üsna järsult, langedes esmakordselt alla 100 000 ton-

ni. Olgu öeldud, et nii väikest kartulisaaki pole Eestis olnud pikki aastakümneid. Muide, 1990. aastatel jäi kartulisaak Eestis 400 000 ja 670 000 tonni vahele aastas, 1980.

aastail küündis aga kartulisaak nii mõnelgi puhul ka üle miljoni tonni aastas. Ehk siis oma mulluse 89 800 tonniga oleks patt Eestit ikka veel kartulivabariigiks nimetada.

Statistikaamet on küll lisanud märkustesse, et tegu on esialgsete andmetega, kuid võib arvata, et ega andmete täpsustamisel mingit imet ei juhtu. (ME)

KartulisaaK eestis aastail 2010–2016 180 000 160 000 140 000

163 400

25 000

164 700

17 456

17 836

120 000

138 900

19 245

18 217

127 700

20 138

20 000

18 472 117 300

15 920

117 200

15 000

100 000

89 800

80 000

10 000

60 000 40 000

5 000

20 000 0

0

2010

2011

2012

2013 Kogusaak (tonnides)

2014

2015

2016

Saagikus (kg/ha)

Allikas: statistikaamet

PALJU HÄID PAKKUMISI

Ökopesa OÜ • Tel +372 5563 8404 • info@saag24.ee • www.saag24.ee

HÜDROPRESSI STARDIKOMPLEKT

1999 € OREGON 2665.30 €

JUHTPLAAT ja SAEKETT

215 € MOOTORSAAG 250 €

MS 170

179 € RAINTEC 199 €

VIHMARIIETE KOMPLEKT

199 € 234 €

Komplektis: • hüdropress 16HP • hüdropressi pakid 16 P16, 19 P16, 23 P16 • 2kihiline voolik 3x15 m

• 60 otsa omal valikul (1/4, 1/2, 3/8) • hülsid 3x20 tk (1/4, 1/2, 3/8)

Komplektis: • juhtplaat PRO-AM Oregon - 15", 325", 1,5 mm, 4 tk • saekett Oregon - 325”, 1,5 mm, 64 hm, 12 tk

Ideaalne mootorsaag koduseks kasutuseks nii küttepuude saagimisel kui ehitustöödel. 2-MIX mootor, kroomitud silindriga, keti pingutamine juhtplaadi kõrvalt eest.

Väikseim ja odavaim kodukasutaja saag küttepuude saagimiseks ja kuni 30 cm läbimõõduga puude langetamiseks

Vihmajakk Raintec ja vihmapüksid Raintec - (suurused S–XXL), kindad MS ERGO metsamehele - (suurused S–XL). Ökopesa buff.

NB! Tellimuse kinnitamisel ostukorvis palun märkida kommentaaride lahtrisse soovitud suurused.

2 || mets || maa elu

2. märts 2017

Tont metsas – välismaine VIIO AITSAM Maa Elu

„

ina olengi see, kes Eestimaad välismaala stele maha müüb,” ütleb metsamees Mart Erik, kelle ettevõte haldab praegu Eesti suurimat välismaalastele kuuluvat maatulundusmaade kogumit.

Esindate tonti, kes Eestis ringi liigub – välismaa fondid, kelle kätte meie metsad kontsentreeruvad?

Jah. Mu patt on see, et parasjagu on mu ettevõtte, Kinnistu OÜ halduses ligi 31 000 hektarit Eesti maatulundusmaid, millest ligi 17 000 hektarit on metsa. Omanikud on välismaal.

Meie korraldame nende maade majandamist.

Kas teie agendid need ongi, kes maaomanikke telefonikõnedega piinavad, metsa ja maade mahamüümist kauplevad?

Ei, meie agente ei kasuta – koduleht ja kuulutused toimivad piisavalt hästi. Mingil ajal oleme küll helistajate kokkuostetud maade pakke ostnud, kui on pakutud. Aga nüüdseks on nende hinnad läinud nii kõrgeks, et varsti juba paar aastat pole seda teinud.

Kui suur osa helistajatest võiksid olla vahendajad ja kui palju nende seas on otse ostjaid ehk metsafirmade esindajaid?

Arvan, et lõviosa on vahendajad. Seda ma ei oska öelda, kas neid on juurde tulnud. Mulle helistatakse kord nädalas, kuid näiteks kolm aastat tagasi ei helistatud üldse. Arvan, et see, mis varem hästi töötas, ei lähe enam nii hästi, helistajatel on mitu ringi peale tehtud. Nüüd on raskem maamüüjaid leida.

Helistajad ise saavad ilmselt korralikult sõimata ka.

Kui meile samuti välisraha enam ei investeeritaks, võiksime olla üsna kindlad, et mingi jama on käes.

Omanikud, kes on tahtnud metsamaad müüa, on suuresti selle ära müünud. Maaameti vabade maade oksjonid ka varsti lõppevad ... Kas lõpuks on metsamaa-ostjate lootused pärijatel, et ehk kaklevad ja müüvad oma metsa maha?

See on päris kujuteldamatu, kuidas võidakse kakelda. Näiteks kolm õde, kellest üks tahtis oma osa metsast müüa, sest lapsele oli hädasti raha vaja ...

Nad isegi tere enam üksteisele ei ütelnud seitsme hektari metsa pärast. Või sugulased, kes pole metsa pärast kakskümmend aastat omavahel suhelnud.

Kui palju neid välismaiseid fonde Eestis üldse on, kes siinsete firmade kaudu metsamaa omanikud on?

Tegelikult suurtest metsaomanikest vähemus. Siin on ka välismaa firmade tütarfirmasid, nagu näiteks suurim erametsaomanik Tornator Eesti OÜ.

Rohkem kui kaks kolmandikku juriidiliste isikute metsamaast kuulub meil Eesti kapitalil metsafirmadele.

Mis huvi on välismaistel fondidel Eestis maid kokku osta?

Suurte fondide investoritel on pangaarvetel palju raha ja nad paigutavad seda igale poole, muu hulgas ostavad maid. Üks suur põhjus, miks fondid üldse siin on, on see, et nad on leidnud: Eestisse on võimalik pikaajaliselt raha paigutada, seda ei võeta käest ära. Nad ei lähe näiteks enam põllumaid ostma Ukrainasse, kus poliitiline olukord seda kindlust ei anna. Kui meile samuti välisraha enam ei investeeritaks, võiksime olla üsna kindlad, et mingi jama on käes.

See jutt, nagu tahaksid välisfondid metsast hiigelkasumeid, ei vasta tõele. Nad ei võta suuri riske, nende tegutsemisviis on rahulik. Kui metsafondist meie tingimustes pakutakse üle 5% tootlust aastas, võib üsna kindel olla, et miski ei klapi. Fondide suurim risk muide on osta metsa või põllumaad liiga kallilt.

Kas nii-öelda peilitakse üle ilma, kuhu oma raha panna, ja siis äkki leiti, et Eestis on maaturg, soodus hind ja piisavalt turvaline?

Maid ostetakse kokku eri eesmärkidel. Eesti rikastel firmadel ja välismaistel fondidel on üks siht, väiksematel metsa­firmadel tavaliselt teine. Firma, kelle äriidee tugineb raietöödel, ostab metsamaa, et teha raiet. Tal on vaja ostuks kulutatud raha üldjuhul kohe kätte saada ja ta võtab metsast maksimaalse võimaliku tulu kohe välja. Raiub ja siis kas jätab maa seisma või proovib seda edasi müüa.

Rikastel firmadel ja välismaistel fondidel on pikaajalisem strateegia. Toon kaks näidet. Üks on rootslaste Metsnik OÜ, kelle investeering on väga pikaajaline ja Eesti kontekstis erandlik. Nad on ostnud palju just neid maid kokku, mis on läbi raiutud, sageli ära lagastatud. Seal, kus on vaja raiuda, ka raiutakse, aga üldiselt need metsad tehakse korda, uuendatakse. Nendesse metsadesse pannakse päris palju raha – see muide annab Eesti inimestele tööd.

Teine näide on Luksemburgi Dasos Capitali fond, kes esindab fondide tüüpilist tegutsemisviisi. Investeeringule on määratud tähtaeg, näiteks 15 aastat, ja kehtib reegel, et 15 aasta pärast ei tohi nende investeeringu, soetatud varade väärtus olla väiksem kui soetamise hetkel.

Siit tuleneb suur erinevus metsamaid ostvate ja raietööle suunatud väikeste firmadega. Ütleme, et piltlikult on kinnistul, kus suhteliselt palju raie-

Mart Erik mitte kuivanud met­ sas, vaid Söe arboreetumi hübriidlehise­ allee juures, mis istutatud 1977. aastal.

Foto: erakogu

küpset metsa, hind 100 ühikut.

Oletame, et raiega saadakse tagasi 60 ühikut. Järele jääv väärtus ei ole mitte 40 ühikut, vaid vähem, vahest 20, sest niipea enam raietulu ei saa.

Metsafirmad, kelle siht on raiet teha, viivad raiega kinnistu väärtuse suurelt alla. Fond, kelle vara väärtus ei tohi kahaneda, ei tee kohe kõiki lubatud raieid ära. Näiteks meie hallatava metsamaa puidutagavara on praegu ligi 3 miljonit tihumeetrit, millest seadus lubaks 1,2 miljonit ära raiuda. Ometi on meie raiemahud suurusjärkude võrra väiksemad, sest lageda maa hind ei kataks enam vara algväärtust.

Ilma omakasuta üks investor ju ei investeeri?

Jah, aga soovitakse mõõdukat tulu, mis oleks olemas igal aastal. Ei võeta välja maksimaalset võimalikku hetketulu. Fondide metsamaid tuleks

seetõttu pigem vaadata kui reservi.

Eestis on olnud ka üks fond viie aasta peale, kus viimase avaldatud bilansi järgi oli investeeritud 22 miljonit eurot. Kui viis aastat sai mööda, tegelikult läks kuueski, üritati investeering kätte saada, aga selle fondi kogu elu oli käinud ainult raiete peal ja seda raha seal enam polnud. Lõpuks saadi metsade eest pisut üle 15 miljoni, sest fond tuli lõpetada ja paljud investorid said mööda pükse.

Tavaliselt fondid arvestavad väiksema aastatuluga, aga lõpetamisel või müügil võib kasum olla suurem, kui näiteks maa või puidu hind on vahepeal kasvanud.

Rikaste investorite mõttelaad on teistsugune. Näiteks haldab minu firma ka fondide põllumaid ja nendel maadel on praegu 284 rentnikku. Kui me ostame põllumaa, arvestame

nendega, kes neid maid sel ajal kasutab, üldiselt see kasutus jätkub. Me ei pane rendivõimalust oksjonile, kust saaksime 20–30% suuremat renti, sest investoritele on tähtis ka see, kuidas kohalik rahvas elab.

Miks nii väga ühele välismaalasele peaks korda minema, kuidas Eesti maainimene elab?

See tähtsustamine on üldisem, haarab üldist majanduskeskkonda. Tegu pole ainult bisnisega, vaid rõhutatakse ka muid väärtusi. Nagu sertifitseerimiselgi: metsa saaks majandada nii, et hoopis rohkem raha saaks kätte, aga see pole kõige tähtsam siht. Sertifitseeritud metsa majandaja saab raha vähem ja ta majandab nii, et arvestatud on ka keskkonnaga, inimeste heaoluga jne. Kogu maailmas on suund sellele, et ei kahjustataks keskkonda ja kohalike inimeste eluolu.

maa elu || mets || 3

2. märts 2017

e investeerimisfond VÄLISMAISE KAPITALI PÕHILISED VORMID EESTI METSAS: • Eestis asuva, välismaise kapitaliga ja metsa-puidusektoris tegutseva ettevõtte tütarfirma (nt Toftan Metsanduse OÜ).

• Välismaal tegutseva metsasektoriettevõtte, kontserni, ühenduse Eestis asutatud tütarfirma (nt Södra Metsad OÜ).

• Eestis registreeritud metsandusliku ja/või põllumajandusliku põhitegevusega ettevõte, mille välismaalased on ära ostnud (nt Palumetsa OÜ).

• Metsamajandajad on asutanud pigem tütarfirma, kes hakkab ka ise majandamist korraldama. Fondid on eelistanud osta Eestist sobiliku valmis ettevõtte ja anda metsamaad haldusettevõtte majandada.

• Fondide maatulundusmaade suurim (arvestatud ka põllumaid) haldusettevõte, Mart Eriku Kinnistu OÜ korraldab nelja firma metsamaade majandamist ligi 17 000 hekta-

ril. Teise suure haldusettevõtte, Toomas Kamsi juhitava HD Forest Estonia (end FestForest) seitsmel kliendil on metsamaid kokku 16 000 ha.

• Pingereas, kus kõik juriidilisest isikust metsaomanikud omandi suuruse järgi, on esimese kümne seas kolm välismaist metsade majandajat: soomlaste Tornator Eesti OÜ (kuulub Soome kindlustusseltsidele ja Stora Ensole), rootslaste Södra Metsad OÜ (Rootsi metsaomanike kontserni tütarfirma) ja Toftan Metsanduse OÜ. Esimese 25 seas on välismaise osalusega firmasid 10. Lisanduvast seitsmest kuus on fondide firmad.

• Maatulundusmaade koondumine juriidiliste isikute kätte on Eestis jätkuv tendents.

Allikad: maad.ee, Mart Erik, keskkonnaministeeriumi uuring 2015

ERAMETSAMAA ÜLDINE JAOTUS JA VÄLISMAALASTE OSAKAAL 2015. AASTA UURING + MAA-ANDMED eraomanduses on pool eesTi meTsamaasT, KoKKu 1,07 miljoniT Ha

65% 35% 107 170 füüsilist isikut, kellel 688 246 ha

5752* juriidilist isikut, kellel 377 747 ha

2015: välisriikide 3144 kodaniku omandis 16 748 ha

(5752* omanikust 3350 omanduses vaid kuni 5 ha. Lõviosa firmametsadest (288 208 ha) 93 omaniku käes, kelle omandid üle 500 ha suured)

2016: välisriikide 3136 kodaniku omandis 16 299 ha

2015: 36 välisriigi ettevõttel 263 ha, 347 välisriikide osanikega Eesti firmal 103 538 ha 2016: 35 välisriigi ettevõttel 263 ha, 362 välisriikide osanikega Eesti firmal 108 871 ha

2016. aastal kuulus välismaalastele (nii eraisikud kui ka firmad) kokku 12% Eesti erametsamaast.

Allikad: keskkonnaministeerium (2015) ja maaeluministeerium (2016)

Investoritel on vaja niisiis maailmale näidata, kui keskkonnahoidlikud ja tublid nad on?

Jah, aga see ei ole ainult näitamise pärast, vaid selle taga on ka moraalsed tõekspidamised. Seesama asi, mis on metsa sertifikaadiga.

Sertifikaati saab võtta ka kui moraalitut turuatribuuti: inimest, kes oma metsa hästi majandab, peaks usal-

dama, aga ei, ta peab hoopis hakkama tõendama, et on usaldusväärne tegija. Niisugust eraldi tõendamist õigustaks ainult turu globaalsus.

Mina räägingi globaalsest maailmast. Aga toon ühe kohaliku näite. Hiljuti pakuti meile müüa metsamaid, mida me ei osta sellepärast, et need ei vasta meie tingimustele: raie kaitsealal, meeletud rööpad, harvendusraied

rinnuni kändudega. See on ebamoraalne käitumine metsas.

Investorite moraali iseloomustab see ka, et nad võiksid paigutada oma raha hoopis relvakaubandusse või kasiinodesse, äridesse, kus kasum oleks tõepoolest kiire ja suur. Nad ostavad hoopis metsa- ja põllumaid, kust sellist kiiret kasumit ei tule. Nende moraal on teine. Kusjuures ma ei taha halvustada legaalset relva- või kasiinoäri. Neil on ka oma koht maailmas.

Kas teie firma tegelebki siis nii fondide metsa- kui ka põllumaa haldamisega?

Jah. Me haldame ja majandame, meil on fondidega lepingud. Metsades raiume, istutame jne, tõstame sellega metsamaade väärtust. Maad paiknevad üle Eesti. Endal meil suurt personali pole, vaid tellime töid kindlatelt firmadelt.

Rentnikest põllumeestega on omakorda lepingud.

Põllumehed kasutavad põldu, metsamehed saavad tööd ...

Ikka tekib küsimus: miks ei võiks see maa olla eestlaste oma?

Kus see eestlaste raha siis on?

Nagu ütlesin, on meil suuri eestlastest metsaomanikke ka, kes samadel põhimõtetel metsamaid majandavad nagu meie, raieid tehakse üsna ettevaatlikult. Aga põhiline on, et välisfondid on toonud siia raha juurde.

Aitasin rootslaste Metsnikul osta 25 000 hektarit maid aastail 2008–2009, kui turg oli tühi, raie intensiivsus oli 20 aasta madalaimal tasemel. Palju oli neid firmasid, kes müüsid siis oma läbiraiutud alad ära, said raha ja pääsesid eluga, muidu oleks pankrot käes olnud. Sama on olnud põllumeestega viimastel kriisiaastatel ... Ta müüb, saab raha, ei ole pankrotti läinud, vaid tegutseb sealsamas renti makstes edasi. Välismaalaste raha on seega olnud teatud mõttes nagu puhver.

Kui fond otsustab Eestis oleva metsaomandi maha müüa, siis ilmselt müüb ta ikkagi paketti, sest see maksab rohkem?

Võib nii ja naa, see ei ole ära määratud. Meilgi on olnud nii, et näiteks ostame metsamaad, kuid kaasatulnud põllumaatüki oleme müünud konkreetse põllu kasutajale.

Võime kõik kohe ka müüa, kui hind sobib.

Kujutan ette, et ühe fondi suur metsamaapakett hakkab tulevikus pigem välisturgudel liikuma, seal seda

siis müüakse ja ostetakse.

Mis see loeb? Kui on raha, siis, palun, astu uksest sisse ja osta. Ei ole vahet, kas omand on kodu- või välismaine. Välismaisega tuleb Eestisse raha juurde. See, kes müüs maa, sai raha, ja ettevõtjad saavad tööd.

Oletagem, et olen metsakasvataja, mul on 1000 ha metsa, ma elatun sellest. Soovin omandit suurendada, aga mu mets piirneb fondi metsaga. Kas tulen teilt ostma?

Miks mitte. Me oleme küll ise ostujoonel, aga teeme ka müüke. Me ei müü seda metsa muidugi iga hinna eest, see on ka selge.

Tegelikult on paljud Eesti metsaomanikud sealmaal, et neil on nüüdseks tarkust, kogemusi ja omanikutunnet niivõrd, et võiks metsa juurde osta. Aga ei saa – suured ostjad on kõigele käpa peale pannud.

Kas oleks pidanud kakskümmend aastat ootama, kuni metsaomanikud sealmaal?

Kas kõik need inimesed, kes tänu metsa müügile on saanud oma elamud korda, lapsed koolitatud jne, oleksid pidanud siiani ootama, millal naabrimees lõpuks nii rikkaks saab, et suudab metsa eest õiget hinda maksta?

Omal ajal lätlased kaitsesid oma nõukaaegseid saeveskeid palgi eksporditollidega. Eestis oli eksport vaba. Tagajärg oli see, et just eestlased ehitasid Lätti esimese moodsa saeveski. Eesti Ekspress ja Postimees osteti välismaalastelt tagasi.

Küllap jõuab järg ka metsa ja põllumaa kätte. Läheb pisut rohkem aega.

Kas juhul, kui mingi ELi erisus oleks tänaseni keelanud mis tahes metsamüüki välismaalastele, oleksid siin suured metsaomandid sündinud nii ehk teisiti?

Jah, loomulikult. Ainult et konkurents oleks olnud väiksem ja inimesed oleksid oma maanatukese eest vähem raha saanud.

Mis seis hetkel on, kas fonde võib juurde tulla?

Kiibitsejaid on kogu aeg. Arvan siiski, et eriti neid juurde ei tule, kuna paremad positsioonid on võetud. Pigem vahetuvad omanikud ja strateegia. Venelastest tihti räägitakse, et nad ostavad siin maid kokku. Mina pole neid Eesti metsades näinudki.

Uus tegija on Ikea oma fondiga, mis on siiani läbiraiutud kinnistuid ostnud. Neil on 1. jaanuarist sellega tegelemiseks oma firma ja meeskond.

JUHTkIRI

peeTeR RAIdLA

peatoimetaja

MärKaMata Jäänud seaduseMuudatus

V

abariigi aastapäeva eelses tuhinas jäi meediakanalitel märkamata, et päev enne suurt riigipüha jõudis riigikogu vastu võtta maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse. Pealtnäha kosmeetiline seadusemuudatus on siiski midagi enamat ja väärib tähelepanu juba sellega, et täienes seaduse reguleerimisala ning kärbiti maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklikke abinõusid.

Nimelt lisati kõnealuse seaduse esimesse paragrahvi, mis sätestab seadusega ette nähtud riiklike abinõude reguleerimisala, nüüd ka sõnad „maapiirkonna tasakaalustatud arengu tagamiseks”. Seaduse teises paragrahvis järjestatud riiklike abinõude loetelust kadus aga praktikatoetuse andmine.

Kui esimesena mainitud muudatus on igati tervitatav ja jääb vaid üle imestada, miks maapiirkonna tasakaalustatud arendamise vajadus seni välja oli jäänud, siis praktikatoetuse andmise kadumine riiklikult oluliste abinõude hulgast on kindlasti kahetsusväärne.

Oluline muudatus on seegi, et põllumajandusliku riigiabi nimistusse lisandus punkt, mis ütleb: „Käesoleva seaduse alusel ja korras võib anda põllumajanduslikku riigiabi ka põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevale ettevõtjale ning metsandussektoris tegutsevale isikule, kelle tegevuskoht on Eestis, ja neid esindavale mittetulundusühingule, kui see on riigiabi suuniste, komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 või Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel lubatud.”

Olgu öeldud, et riigi asutatud sihtasutusel on nüüd õigus anda toetust, laenu või tagatisi maamajandusettevõtjate kõrval ka metsandussektoris tegutsevatele isikutele.

Vähemasti nii see kirja pandi.

Lisan veel, et mainitud seadusemuudatused hakkavad kehtima juba 1. aprillist.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@postimeesgrupp.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@postimeesgrupp.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@postimeesgrupp.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@postimeesgrupp.ee Väljaandja Postimees Grupp AS Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Postimees Grupp AS, 2017

4 || lillekasvatus || maa elu

2. märts 2017

LILLEILU NÄDALAKS

n

aistepäeva lill number üks on tulp. Et see lill vähemalt nädal aega vaasis ilus püsiks, tasub teha nii: kui ostate tulbi ja lähete koju, siis tehke varrele terava noaga värske lõige ja pange lill kilest lahti harutamata vette. Tulp tõmbab ennast ilusti vett täis ja alles siis pange vaasi.

Tulp kasvab pidevalt edasi ja seepärast tuleb lillele iga päev või vähemalt üle päeva uus lõige teha ja vett vaasis vahetada. Vett ei tohiks olla üle viie sentimeetri. Kui nii toimida ja hoida vaasi võimalikult jahedas, õitseb tulp vähemalt nädala.

Tulp võib seista nädal aega kuivalt külmikus. Kui lähete näiteks teisipäeval poodi ja teate, et reedel vaja külla minna, võite tulbid ära osta ja kodus kuivalt külmikusse panna.

Kui tulp on reedeks isegi pisut lössi tõmbunud, teete uue lõike, panete lille vette, see tõmbab ennast vett täis ja on taas ilus.

Kui naistepäeval kingitakse töö juures tulpe ja tahate need õhtul koju viia, võib lilled päevaks külmikusse panna. Enamik lilli ei taha kuivalt seista, aga tulp kannatab seda ilusti.

Veebruaris rohetab Nurmiko kasvuhoonetes tulbipõld.

Fotod: mihkel maripuu

naisTepäev TuleKul. Eesti suurima lõikelillede kasvataja Nurmiko aianduskeskuse kasvuhoonetes ajatatakse naiste rõõmuks järgmiseks nädalaks õitsele hektari jagu eriilmelisi tulpe.

Nurmiko müüb naistepäevaks

miljon kodumaist tulpi RIInA MARTInSOn Maa Elu

n

aistepäeva paiku läheb müüki ligi miljon tulpi – põhikogus Eestisse, natuke ka Soome, ütleb ASi Nurmiko juhataja Jaak Ungerson.

Lillekasvatus käib Nurmikos aasta ringi – praegu on tulbi kõrgaeg. Et õigeks ajaks tulp õitsema hakkaks, pannakse sibulad mulda oktoobris, ühele ruutmeetrile mahub 400 tulpi. Lilled on Nurmiko kasvuhoonetes kasvamas pooleteisel hektaril, neist tulpide all hektar. Tulpide koristus algab jaanuaris ja saab läbi aprilli lõpus. „Pärast sõbrapäeva on kogu aeg juba väga kiire,” tõdeb Ungerson. „Kliendid teevad eeltellimused ja nende järgi me tulpe kasvatame. Suurim kogus läheb müüki naistepäeva paiku.”

Kui veel sel nädalal valitseb kasvuhoonetes tulbimeri, siis aprillis algab võõrasemahooaeg, aprilli lõpust tulevad hortensiad, roosbegooniad ja maist amplid. Tänavu kasvatatakse ette üle 200 suvelillesordi. Kui juulis suvelillemüük ühele poole saab, algab

krüsanteemiaeg, sügisel tuleb alpikann, siis jõulutäht ja jaanuarist taas tulbiaeg.

Nurmiko ongi kevadel keskendunud peaasjalikult tulbikasvatusele. „Roosid, nelgid ja teised lõikelilled tulevad Aafrikast ja Ladina-Ameerikast, kus on soe ja valge, ning nendega me võistelda ei suuda,” märgib Ungerson. „Meil on talvel ainult kuus tundi valgust – sellega enamik taimi ei kasva, aga elekter on kallis. Tulp kasvab edukalt ka lühikese päeva tingimustes, seepärast ongi tulp põhjamaal sobilik kasvatada ja populaarne lisaks Eestile veel Soomeski.”

Nurmikos on kasvamas 50 sorti tulpe, aga kõige paremini lähevad müügiks ikka klassikalised punased ja kollased õied. naisTe- ja emadepäev Lillemüügi tipp-päev on naistepäeva kõrval emadepäev. Koguseliselt müüakse lilli mõlemal päeval enam-vähem võrdselt, aga vahe on selles, et kui naistepäeval valitsevad lõikelilled, siis emadepäeval ostetakse rohkem potililli: potiroose, hortensiaid ja roosbegoonaid.

Juba pea kolm aastakümmet lilli kasvatanud Ungerson tõdeb, et naistepäeval lillede kinkimise komme kadumas ei ole. „Naistepäeva ei tohi vaada-

Ehkki kasva­ mas on poolsa­ da tul­ bisorti, ostetak­ se kõige enam ikka klassikalisi punaseid ja kollaseid õisi.

ta poliitilise päevana ja tegelikult seda enam ei tehtagi,” sõnab ta. „See on lihtsalt üks tore tähtpäev, kus saab naistele lilli kinkida. Päike käib juba kõrgemalt, pime aeg on seljataga, kõik on kevade ja valguse ootuses ning lilled annavad energiat ja särtsu juurde.”

Lisaks kasvatamisele tegeleb Nurmiko lillede hulgimüügiga: ostab üle maailma sisse lilli, mida Eestis ei kasvata, ning varustab nendega lillepoode üle Eesti. „Hollandlased on lillekasvatuses maailma niiditõmbajad.

Nemad kasvatavad seal, kus lillel parim kasvada, ja transpordivad lilled Hollandisse ja sealt edasi üle maailma,” seletab Ungerson. „Hollandlased on tei-

Import­ lilledest moo­ dustavad suurima osa roosid.

nud aiandid Keeniasse, Kolumbiasse ja mujalegi. Kohalikud inimesed toimetavad seal, aga investeering ja juhtimine tuleb hollandlastelt. Nemad ostavad ka kauba ja jagavad ära. Holland on lillekasvatuses maailma naba.” aus sees iKKa KlassiKa 1989. aastal asutatud Nurmiko omanik Ungerson tõdeb, et lillekasvatusest on kujunenud maailmas ülisuur tööstusharu. „Sordiaretus on väga tormiline ja uusi sorte tuleb palju juurde, kuid samal ajal on lillekasvatus siiski traditsioonides kinni – müüakse 80 protsendi ulatuses ikka klassikat, millega inime-

sed aastatega harjunud,” räägib ta. „Sordid ja värvid vahelduvad, aga kui on jõulud, siis ostetakse ikka jõulutähte ja kevadel tulpi.”

Importlilledest on Eestis populaarseim roos. Statistikaameti andmed näitavad, et kui selle sajandi alguses toodi Eestisse kõige rohkem nelke, siis 2004. aastast juba roose. 2001. aastal moodustasid nelgid 45 protsenti lõikelillede impordist, aga 2011. aastal vaid 12 ning 69 prot-

lillemüügi tipp-päev on naistepäeva Kõrval emadepäev.

senti kõikidest imporditavatest lõikelilledest moodustasid siis juba roosid.

Meie poodides müüdavad lõikelilled on pärit eri piirkondadest: roosid peamiselt Euroopa Liidust, Ecuadorist ja Keeniast, üle 70 protsendi nelkidest on pärit Kolumbiast, orhideed on enamasti kasvatatud Tais, krüsanteemid ja gladioolid aga Euroopa Liidus.

Eestis on katmikalal kasvatatavate lillede pindala selle sajandi algusega võrreldes kahanenud. Kui 2003. aastal oli lillekasvatuses katmikala pindala 12,3 hektarit, siis 2010. aastal vaid 9,5 hektarit. Kodumaise aastaringse lillekasvatuse hääbumise peapõhjused on suured majanduskulud ja sissetoodud lõikelillede odav hind. eesTi lilleKasvaTus Maaeluministeeriumi tellimusel Eesti maaülikoolis mullu tehtud uuringust selgub, et kasvuhoonetes kasvatatud lillede pindala on viimastel aastatel järjest vähenenud. Kui vaadata lillekasvatuse müügitulu, siis väikese ja keskmise suurusega ettevõtted annavad kogu lillekasvatuse müügitulusse väga väikese osa ja 97 protsenti müügitulust läks suurtele ettevõtjatele.

Enamik Eesti lillekasvatajaid on spetsialiseerunud üheaastaste lillede, peamiselt suvelillede kasvatusele. Kasvatajate hinnangul imporditakse suvelilli Eestisse vähe, kuna neid on keeruline transportida. Seevastu lõike- ja püsilillede osas on importkaubal väga suur turujõud. Palju kaupa tuuakse Hollandist ja Lätist ning kaubandusketid ei võta väiketootjatelt kohalikku toodangut vastu, kuna need ei suuda pakkuda nii suurt kogust, nagu jaekettidele vaja.

Lisaks on mängib tähtsat rolli hind: eestlane on hinnatundlik ja seetõttu läheb kaubaks pigem välismaine odavam kui kodumaine kallim.

maa elu || maHlateGu || 5

2. märts 2017

MITTE MAHL, VAID TERVISEELIKSIIR

K

ase- ja vahtramahl on tervislikud, vitamiini- ja mineraalirikkad, ideaalsed organismi puhastamiseks, kevadise väsimuse peletamiseks, jõu kogumiseks.

Kasemahla on nimetatud nooruseeliksiiriks. Et saada nooruslikku näonahka, tuleks kasemahlaga nägu pesta. Joogina annab kasemahl palju Cvitamiini, aitab võidelda põletikega, aitab liigesevalude, neerukivide, seedimis- ja vererõhuprobleemide korral. Vahtramahl aitab lisaks muule seedimist parandada ja immuunsüsteemi tugevdada. mahla säilitamine Kasemahl seisab külmikus umbes nädala. Kui on soov seda pikka aega

Kasemahl on vana traditsiooniline jook nii Põhja­ kui ka Ida­Euroopas.

vahtra- ja kasemahlahooaeg

Maa Elu

a

eg on vahtral „kraanid lahti keerata” ja selle hea mahlaga oma tervist turgutada. Kuna kasemahla võtmiseni on veel pisut aega, on paras aeg Eesti kase- ja vahtramahlatootjatelt uurida, kuidas mahla õigesti koguda.

Kasemahl on vana traditsiooniline jook nii Põhja- kui ka Ida-Euroopas. Varem oli see tähtis vitamiiniallikas, jook, mida anti varakevadel isegi kariloomadele. Sama kasulik on vahtramahl. Vaher on küll Põhja-Ameerikasse ja Põhja-Euroopasse sisse toodud, kuid mõlemal pool hästi kohanenud. Enam ei kujuta keegi elu ette vahtrata ega vahtramahlata. maHl padise vallasT Harjumaal Padise vallas tegutsev ettevõte, usaldusühing Kloostrimetsa Fideikomiss toodab ja pakub müügiks kase- ja vahtramahla. Ettevõtte juhi Ando Eelmaa sõnul on nad kogunud kasemahla müügiks juba umbes 15 aastat. „Algas see juhuslikult ja on siiani vastu pidanud,” lisab ta.

Eelmisel suvel avatud talude päeval võis iga huviline nendegi talu külastada ja pudelisse pandud kase- või vahtramahla kaasa osta.

Ando Eelmaa rõhutab, et mahla kogumiseks peavad olema õige koht, aeg ja vahendid. „Vahtramahla saab võtta varakevadel, isegi veebruaris, kui päeval sulatab ja öösel külmetab. Kasemahl jookseb kõige paremini umbes sinilillede õitsemise ajal aprillis. Tuleb valida puu, mis on vähemalt 20 cm

diameetriga, terve, arenenud võraga. Hea, kui päike puu tüvele paista saab,” räägib Ando Eelmaa. Mahla kogumiseks on tarvis sobiva mõõduga puuri ja akutrelli, puuriga samas mõõdus renni või voolikut ja mahlakogumisanumat. „Nõu võiks olla piisavalt suur (5–15 liitrit) ja mitte päris lahtine.

Mingil juhul ei tohiks koguda mahla suurtes linnades ega suurte teede läheduses, kus pinnas võib olla saastunud. Samuti tuleb arvestada omandireegleid. Väljavalitud mahlapuu peaks kasvama koguja oma maal. Kui sobiv puu asub võõral maal, peab mahla kogumiseks küsima maaomaniku luba. vaHTramaHla saab veebruaris, KasemaHla märTsis Heidi Mäeots Harjumaal Saku vallas Mesi Talus on keskendunud vahtramahla kogumisele ja müügile. „Meie talus on juba ammusest ajast vahtramahla kogutud ja joodud. Koduhoovis on meil palju suuri vahtraid ja seega tundus loomulik, et neilt mahla võtame ajal, kus juurikaaed veel vitamiine ei paku.”

Kirjandust sirvides võib Heidi Mäeotsa sõnul jääda mulje, et vahtramahla saab alles märtsi lõpus või aprillis, kuid viimastel aastatel on see aeg märgatavalt ettepoole nihkunud.

mingil juhul ei tohiKs Koguda mahla suurtes linnades ega suurte teede läheduses, Kus pinnas võib olla saastunud.

Andmed: Ando Eelmaa, Heidi Mäeots

Foto: liiS treimaNN / poStimeeS

algamas on

TAAVI ALAS

hoida, tasub sügavkülmutada või hapendada.

Vahtramahl säilib värskena mõned päevad, kuid seda tuleb hoida jahedas.

Kõige parem ja naturaalsem on mahl siis, kui mahlanõusid lausa õues hoida. Need ei tohiks seista päikese käes, kuna siis hävinevad mahlas olevad vitamiinid.

Kase- ja vahtramahla saab panna sügavkülma, külmutamisega mahla omadused ei muutu. Käepärane on mahl külmikusse panna väikeste pooleliitriste pudelitega ja siis vajadust mööda sulada lasta ja juua.

Eriti mõnus on vahtramahla suvel randa kaasa võtta või juua pärast sauna õlle asemel.

„Lausa veebruari alguses või keskel saab esimesed liitrid seda mõnusalt värskendavat kevadist turgutust,” täpsustab Mäeots.

Et teada saada, millal on õige aeg mahla võtta, tuleb tema sõnul tähelepanelikult loodust ja välistemperatuuri jälgida. „Vahtramahl hakkab jooksma siis, kui mõnda aega on olnud külmad ööd, aga päeval juba plusskraadid. Lumi hakkab tasapisi sulama, linnud laulma ja kevade lõhna on juba tunda,” lisab ta.

Variante, kuidas mahl puust kätte saada, on mitu, kuid Heidi Mäeots soovitab järgmist. „Kõigepealt tuleb leida sobiv puu. Eelkõige tuleb jälgida, et puu oleks piisavalt suur. Kindlasti ei tohi võtta väga noort ja peenikese tüvega puud, kuna mahlavõtmine ikkagi kahjustab puud. Mida noorem puu, seda suurem kahju.”

Heidi Mäeotsa sõnul on puult mahla võtmine võrreldav inimeste veredoonorlusega.

Selle juures on ju samuti näiteks kaalupiirangud, et doonoreid kaitsta. maHlavõTmine Teeb puule HaigeT Kui korralik puu on välja valitud, on kõige lihtsam puurida tüvesse päikesepoolsele küljele väike auk ja auku voolik torgata. „Tuleb siiski meeles pidada, et olgu auk kui tahes väike, ikkagi teeme puule haiget ja ühel hetkel võib puu lausa kuivada. Seetõttu on väga tähtis, et kui mahl enam ei jookse, tuleb puuritud auk punniga sulgeda.

See ei kõrvalda küll kogu kahju, kuid ilma selleta on puu kuivamisoht suurem. Samuti aitab punn puust haigusi eemal hoida,” rõhutab Heidi Mäeots.

Vahtramahl on käitlemise suhtes nõudlik. „Käitlemine peab olema väga puhas – kõige parem on kasutada klaasist anumaid.” Hea on vahtramahla koguda näiteks kolmeliitrisesse kaanega suletud purki. „Muidugi saab mahla hoidmiseks kasutada ka plastpudeleid või muid anumaid, kuid tuleb hoolt kanda, et need oleksid täiesti lõhnatud. Näiteks limonaadipudeleid vms peab väga hoolikalt pesema, et mingit lõhna ei jääks, muidu võtab vahtramahl kohe selle lõhna ja väärt jook on rikutud,” selgitab Heidi Mäeots.

Kui Kaua vaHTramaHla saab?

Vahtramahl jookseb Heidi sõnul umbes kuu aega, vahel isegi poolteist. Vahepeal võib mahlajooks ka seisma jääda, kui ilmad ootamatult külmaks lähevad, aga siis ei tasu veel loobuda, sest varsti jooks taastub.

Maitselt on vahtramahl väga magus, palju magusam ning vitamiini- ja mineraalainerikkam kui kasemahl. „Kasemahl hakkab jooksma siis, kui ööpäevane temperatuur on 5 kraadi ümber, selleks ajaks on vahtramahl üldjuhul lõpetanud. Kellel õnnestub mõlemat mahla koguda, saab enda jaoks hooaega pikendada,” märgib Heidi Mäeots.

Hea ilmaga tuleb Saku valla Mesi Talus ühest puust mahla päris ohtralt: hommikuks on üldjuhul purk täis tilkunud ja kena päikesepaistelise ilmaga saab pärastlõunal juba uue portsu mahla. „Seega tasub seda lühikest aega ära kasutada ja oma organismi kevadel turgutada. Kasemahla jookseb hooajal kindlasti rohkem, kuid maitselt ja

kasulikkuselt jääb see vahtramahlale selgelt alla,” lisab Mäeots.

Kase- ja vaHTramaHl müügiKs Vahtramahl on viimastel aastatel väga populaarseks saanud. Seda leiab poeletilt ja järjest enam inimesi otsib võimalust vahtramahla soetada ka siis, kui endal vahtrapuud kusagilt võtta pole.

Siin tulevadki Heidi Mäeotsa sõnul appi talunikud, kes ei pea paljuks seda ülikasulikku mahla teistegagi jagada. „Ka meil on aastatega tekkinud sõbrad, kes juba koos meiega vahtramahlahooaega oodata oskavad ja mahla väga hindavad. Vahtramahlale turgu jätkub, oleks ainult hooaeg pikem.”

Kõige raskem ongi vahtramahla turustamise juures lühike hooaeg ja inimeste tead-

matus selle kohta, millal hooaeg täpselt algab. Mida rohkem vahtramahlast kirjutatakse ja räägitakse, seda enam saab tarbija teada, millal mahla oodata, ning oskab seda õigel ajal otsida. See käib mõistagi värske mahla kohta, külmutatud mahla müügis hooajalisus erilist rolli ei mängi.

Ando Eelmaa sõnul võiks kase- ja vahtramahla järele Eestis enam nõudlust olla. „See on üks paljudest valdkondadest, millest küll räägitakse, aga tarbimises see kuigivõrd ei kajastu. Takistuseks on tarbija harjumus eelistada magusaid ja tugevalt maitsestatud jooke. Kasemahlal pole ju erilist maitset, hapendatult on see aga harjumatult hapukas ja rustikaalne. Samuti on keeruline kasemahla kergesti kasutatavas tarbijapakendis säilitada,” toob ta välja.

6 || varia || maa elu

2. märts 2017

Kuidas ennetada

lindude ja inimeste tüli?

Riina Martinson Maa Elu

V

iimastel aastatel on järjest sagedamini meediasse jõudnud murelood, kus mõnes suures või väiksemas paigas linnud inimestel rahus elada segavad. Kuna märtsis algab lindude pesitsusaeg, oleks just praegu õige aeg konflikte ennetama hakata.

Inimese vahetus naabruses pesitsema asunud lindude, näiteks vareste, kajakate, varblaste, hakkide, kodutuvide ja piiritajatega kaasnevad sageli inimeste ja lindude konfliktid, tõdeb Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi. „Tüli võib tekkida väga

erinevalt pinnalt, sageli kummalistel põhjustel. Mõnikord ei sobi linnu tekitatav häälitsus mõnele kuulajale. Näiteks ööbiku laul, mis paljude arvates on kaunis, võib mõne magamistoa akna taga muutuda kannatamatuks,” kirjeldab Talvi. „Sama suhtumine võib olla vanas pargis aastasadu künnivareste kolooniast kostnud kraaksumisega. Mis mõnele inimesele näib romantilise traditsiooni ja sümbolite püsivusena, võib teise arvaja jaoks olla vaenamist vääriv tüütus. Ilu on iga inimese peas ja kõrvades.”

Esimesena hakkavad asulates pesitsema märtsis künnivaresed ja hakid ning viimasena mai lõpus piiritajad.

Nii tasubki kinnisvara haldavatel inimestel arvestada, et viimane aeg ennetada võimalikke lindudega kaasnevaid probleeme on enne pesitsusperioodi. „Linnud elavad nüüd ja ka edaspidi meie kõrval, mistõttu peame teadma, kuidas

vajadusel suhteid oma naabritega teadlikult ja eetiliselt korrastada,” rõhutab Talvi.

Vareslastest elavad linnakeskkonnas sagedamini kaelushakid, kes pesitsevad looduslikes õõnsustes, aga võivad elu-

paigaks valida ka hoonetes orvad, katusealused ja tuulutuskorstnad. Piiritajad võivad sattuda tuppa näiteks ventilatsioonikorstna kaudu.

Tuvidest on meie kortermajade ümbru-

Mis mõnele inimesele näib romantilise traditsiooni ja sümbolite püsivusena, võib teise arvaja jaoks olla vaenamist vääriv tüütus.

ses tavalisim kodutuvi, kes pesitseb sageli hoonete pööningutel, rõdudel ja tehisõõnsustes. Mitmeid liike, eriti aga kodutuvi, hallvarest ja kaelushakki toetab toimetulemisel tahtlik või tahtmatu lisatoitmine inimese poolt. „Kui korrusmajade ümbruses on häirivalt palju tuvisid ja vareseid, võiks esmalt ringi vaadata, ega sealsamas lähikonnas ei tegutse mõni usin tuvitädi, kes siirast usust ja heategemise soovist on oma rõdule, jalutuskäigu rajale või laste mänguplatsi kõrvale sisse harjutanud nende lindude lisasöötmiskoha,” räägib Talvi.

Linde meelitab asulatesse peamiselt kolm põhjust: head toitumisvõimalused (lisasöötmine ja avatud prügikastid, kompostihunnikud), vaenlaste vähesus ja soodsad pesitsusolud.

Katustel, pööningutel, tehisõõnsustes, räästaalustes, rõdudel ja mujal mittesoovitavates kohtades pesitsemise vältimiseks tuleks nendesse kohtadesse lindude juurdepääs tõkestada või neid kohti varakevadel regulaarselt kontrollida ja hooldada. „Juba hiljem, pesitsemise ajal, on lindude häirimine seaduse kohaselt keelatud,” hoiatab Talvi.

Linde meelitab asulatesse peamiselt kolm põhjust: head toitumisvõi­ malused, vaenlaste vähesus ja soodsad pesitsusolud.

Foto: Elmo Riig / Sakala

Maaeluministeeriumi teenetemärgid

E

esti Vabariigi 99. aastapäeva eel jagas oma teenetemärke ka maaeluministeerium, ühe kuldse ja viisteist hõbedast.

Kuldse teenetemärgi pälvis Raul Rosenberg, kes on olnud Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees alates 2002. aastast ning kes on pannud aluse parimate taimekasvatajate, lihaveise- ja piimakarjakasvatajate ning maamajanduseriala õpetajate ja õpilaste tunnustamise traditsioonile.

OOTAME PÕNEVAID PILDIMÄLESTUSI MAAMESSILT LÄBI AASTATE. Huvitav väljapanek? Praktiline ost?

Kaasahaarav programm? Või hoopis mõni lõbus seik, mille oled fotole püüdnud?

Otsi välja oma vanad pildialbumid ja pane oma foto teele!

Peaauhinnaks on hinnaline mootorsaag ja perepääse Maamessile!

Tutvu tingimustega maaelu.postimees.ee/maamess25 Konkursi tähtaeg 19.03.2017

Hõbedase teenetemärgi omanikuks said: • Külli Annamaa – Eesti Taimekasvatuse Instituudi Geenipanga juhataja, põllumajandusliku kutsetegevuse edendaja; • Malle Järveoja – Põllumajandusameti Põlva Keskuse juhataja, kes on teinud Põlvamaa seemnete valdkonna kontrolltoiminguid alates aastast 1978; • Viive Kaarna – Põlvamaa Veterinaarkeskuse peaspetsialist, kes on kogu oma tööelu jooksul seisnud Eesti inimeste lauale jõudva toidu puhtuse ja kvaliteedi eest; • Riina Kalda – kalamajandi Carpio omanik, kalakasvajataja ja vesiviljeluse populariseerija; • Lilia Kulli – pika staažiga hinnatud taimekasvatuse konsulent Raplamaalt, keda on kahel korral valitud aasta parimaks konsulendiks; • Malle Mägi – Saaremaa Lihatööstuse peatehnoloog, kes on andnud oma tegevusega

Ministeeriumi teenetemärkide saajad koos parimate karjakasvataja­ tega.

Foto: Eva Lehtla / agri.ee

•

•

•

•

suure panuse Eesti toidukultuuri ning sektori arengusse; Marika Mänd – Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekaitse osakonna juhataja, kelle laiem uurimisvaldkond on tolmeldajad; Peeter Padrik – Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu labori juhataja, kelle initsiatiivil on välja arendatud Baltikumi kõige omanäolisem, tänaseks Eestis ainus tegutsev tänapäevane veiste seemendusjaam Kehtnas; Gustav Põldmaa – põllumajandusettevõtja, kelle ettevõtted on Laekvere ja Väike-Maarja valdade olulised tööandjad alates 1993. aastast; Kertti-Airin Pärli – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori asetäitja, kelle juhtimisel on välja töötatud finants- ja juhtimisarvestuse süsteem, mille täpsus on organisatsioonile olnud keeru-

listel aastatel toeks; • Toivo-Mart Rebane – põllumajandusettevõtja, kes osaleb aktiivselt Järvamaa Põllumeeste Liidu tegevuses ja on oma tööd alati südamega teinud; • Ivar Rosenberg – mahetootja, kes on Eestimaa Talupidajate Keskliidu silmapaistev koostööpartner ja maaelu edasiviija; • Meelika Sander-Sõrmus - Äripäeva põllumajandusajakirjanik, kuukirjade Põllumajandus ja Metsamajandus toimetaja ning veebiportaali Põllumajandus.ee juht; • Ester Tammis – suure osa Kodukant Hiiumaa projektide ideede autor ja eestvedaja, kes on ka aktiivne osaleja Hiiumaa Leaderi tegevusgrupi töös; • Mati Tõnismäe – Maaeluministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse büroo juhataja, kelle initsiatiivil astus Maaparandajate Selts Vihmutuse ja Drenaaži Rahvusvahelise Komisjoni liikmeks. (ME)

maa elu || mets || 7

2. märts 2017

metsaettevõtte argipäev:

kuuseseemnest tormimurru likvideerimiseni ETTEPANEK SEADUSANDJALE

n

TOOMAS ŠALdA

agu kõigil metsafirmadel, on Valma Saeveskil oma suhe politseiga. Siinkohal on Olav Arusel ettepanek, et koormate ülekaalu korral võiks trahve määrata progresseeruvalt. „Praegu on nii, et vahelejäämise korral tehakse autojuhile trahvi 400 või 600 eurot ja nii ka kümnendal või kolmekümnendal korral. Õige oleks, et esimene kord on trahv 400, teine kord 4000 ja kolmas kord 40 000 eurot. See oleks vajalik turu korrastamise mõttes, sest praegu kaotab see, kes ülekaalus koormaid ei vea.

Ja trahvi tuleks teha ettevõttele, mitte autojuhile. Ent siin tekib see vastuolu, et pool Eesti raie- ja veomahust on seotud riigimetsaga ning riik ajab oma asja vähempakkumiste kaudu. Vähempakkumine ei ole edasiviiv jõud. Õige oleks seegi, et ülekaalu eest lihtsalt ei maksta: kui piirang on 52 tonni, siis 53. tonni ei saaks sentigi.”

Maa Elu

V

ana-Võidu tehnikumi põllu- ja kodumajanduse eriala lõpetanud Viljandimaa mees Olav Arus teenis pärast hariduse omandamist koos praeguseks meie hulgast lahkunud isaga üheksa aastat leiba metsatöölisena. Siis aga tundis, et aeg on küps teha algust oma äriga. 2005. aastal otsustas ta koos naabrimehega käivitada Valmas saeveski. Mehed asutasid OÜ Valma Saeveski ja hakkasid musta leppa saagima.

Saagisid, mis nad saagisid, aga paari aasta pärast nägid Arus ja äripartner, et vaev jookseb tühja ning võetud riskid ei õigusta ennast.

Arus kolis nüüd juba koos isaga firma Mustlasse ja orienteerus ümber metsale, firma nime aga jättis muutmata. Nii et sealtmaalt ei ole Valma Saeveskil ei Valma küla ega saeveskiga tegelikult midagi ühist. Saeveski nime all tegutsemine tekitab küll vahel segadust, tunnistab Arus, aga see on lahendatud nii, et küsijad suunatakse ümberkaudsete ettevõtjate juurde, kes ka tegelikult saematerjali pakuvad. „Väikseid saeveskeid on küll ja veel, osa neist on meie kliendid, mul on nende numbrid telefonis olemas.”

Koos uute äripartneritega asutas Arus 2008. aastal veel kaks ettevõtet: metsamajandamisega tegeleva osaühingu OK Mets ja metsamaterjali Rootsisse eksportimisele pühendunud osaühingu Senolavi. Neist viimane praegu paraku äripartneri möödnudkevadise traagilise hukkumise tõttu aktiivselt ei tegutse, kuid rootslaste huvi ümarpuitu Eestist osta on jälle tõusuteel ning peetakse koostöö taasalustamise läbirääkimisi. Oma senisele ettevõtjateele tagasi vaadates saabki Arus öelda, et temaga seotud ettevõtted on eduni viinud mitme firma koostoimimisest tekkinud sünergia ja päevast päeva tehtud tõsine töö. Kuigi raskusi on et-

Valma Saeveski OÜ omanik Olav Arus ja tema tööpõld.

te tulnud omajagu, on ta veendunud, et ettevõtjaks hakkamine oli ainuõige otsus.

KaKs FirmaT asTub üHTe sammu Valma Saeveski töötab metsa üles, veab välja ja müüb metsamaterjali. „Alustades raiusime 500 tihumeetrit kuus, praegu kakskümmend korda rohkem.

Klientide ja oma metsade peale kokku raiume iga kuu keskmiselt 10 000 tihumeetrit puitu.

Masinaparki ei saa samuti võrrelda, praegu on meil kolm harvesteri ehk langetustraktorit ja viis forvarderi ehk väljaveotraktorit, need kõik on pidevalt töös.

Lisaks kolm metsaveokit ja veoteenust peame täiendavalt sissegi ostma. Veel kasvatame ja müüme aastas umbes 600 000 kuusetaime,” kirjeldab Arus ettevõtte kasvu.

Aruse kinnitusel on Valma Saeveski äristrateegia aluseks maksimaalselt kvaliteetne teenus, mida klient ka oma sõpradele-tuttavatele soovitaks. Nii

hoitakse kokku reklaami pealt ja isegi kodulehte pole tehtud.

Ettevõtte kliendibaas on selle juhi sõnul rõõmustavalt soliidseks kosunud. „Kõige suuremat heameelt teebki see, kui klient tuleb pärast minu juurde ja tänab silmade särades, et ta poleks arvanudki, et oma metsa eest nii palju raha saab.”

Keerulisem lugu on metsamaade juurde ostmisega. „Kasvava metsa turg tõmbub järjest koomale. Kes on otsustanud müüa, need on enamasti juba müünud, metsamaad liigub vähem. OK Metsa edenemise teeb raskemaks seegi, et metsaturul tuleb konkureerida meiesuguse väikefirmaga võrreldes väga rikaste fondidega. Meil ei ole tagataskus kümmet miljonit eurot, mida vähimagi sobivuse korral kohe investeerida. Lisaks solgivad turgu niinimetatud helistajad ehk vaheltkasu noolijad, kes võtavad metsaomanikega ühendust ja püüavad nende metsa ausaid

MUUDAME ELU MAAL VALGEMAKS! Leia valgus lakke, lauale või garaaži seinale!

Meil on 22. veebruarist 31. märtsini

SUUR LAOJÄÄKIDE SOODUSMÜÜK ELEKTROWERK VALGUSTIPOOD Laki 30, Tallinn | avatud E–R kl 10–17 Tel 655 3355 | info@elektrowerk.ee

www.elektrowerk.ee

Foto: toomaS Šalda

ja vähem ausaid võtteid kasutades ära osta. Teises käes on neil teine telefon, millega kohe meile helistatakse ja püütakse sama mets hiigelkasumiga edasi müüa. Sellised vahendajad ummistavad meie ja teiste metsafirmade telefone ja e-posti. Käib inimeste lollitamine. Meie teeme ainult reaalsusest lähtuvaid pakkumisi, sealjuures püüame kliendiga vastastikku kasulike püsisuhete saavutamise nimel maksta talle parimat võimalikku hinda. Aga kui mina saan kellegagi kokkuleppele, püüab see spekulant oma udujutuga meie tehingut kasvõi lihtsalt nurjata. On olnud isegi juhuseid, kus meie tehing pakutakse pärast kok-

alustades raiusime 500 tihumeetrit Kuus, praegu KaKsKümmend Korda rohKem.

kuleppeni jõudmist mitme tuhandega üle, aga tehingut ennast ei järgnegi.”

Kokkuostuhindade kõikumised mõjutavad mõistagi ka Olav Aruse ja tema kompanjonide tegemisi. „Asi on lihtne – kui kokkuostuhinnad on odavad, kajastub see paratamatult meie poolt kliendile pakutavas summas. Enda metsas on sobivat müügihetke lihtsam oodata. Oma mõju on sellelgi, et riigil on hädasti raha vaja ja turgu ujutatakse puiduga üle. Seetõttu tehakse nüüd ka seadustesse muudatusi, et riigil oleks lihtsam talle kuuluvat metsa rahaks teha,” usub Arus.

TÖÖl nii isad Kui Ka pojad Töötajaid on Valma Saeveskis palgal 25, peamiselt on tegu ümberkaudsete inimestega. „Palju on neid, kelle isad on meil tööl või on varem siin töötanud ja nüüd on nende pojad meie juures. Põhituumik on stabiilne ja koosneb oma ala asjatundjatest,” kiidab Arus, kes ka

ise hea meelega sae kätte võtab ja kellel on taskus langetus- ja väljaveotraktori kõrgeima taseme juhi paberid. Seikluste otsijad ilmuvad välja siis, kui Rootsis on kõva tuulemurd olnud ja Valma Saeveskil on vaja täiendavat tööjõudu, et osa mehi sinna saata. Pärast kaovad nad jälle ära. „Rootsis töötamine toob sisse umbes poole rohkem, sest mahud on suuremad. Kui Eestis on kogu raiemaht aastas umbes kümme miljonit tihumeetrit, siis seal puhus torm mõne minuti jooksul maha 20–40 miljonit tihumeetrit puitu, mis oli vaja võimalikult kiiresti ära teha.

Oleme Rootsis tuulemurdu tegemas käinud mitu korda. Meie ei ole mujale surunud, aga eestlased on käinud tuulemurdu tegemas Prantsusmaal, Saksamaal, Tšehhis ja mitmel pool mujalgi. Korra käisime tuulemurdu vaatamas isegi Hispaania kõrgetel mägedel, aga tööks seal ei läinud. „Eestlased ongi selline metsarahvas, et kui kuskil on torm, siis minnakse hulgi. Tormimurru likvideerimise töö on kasvava metsa raiumisest kallim, aga et me hirmsasti ootaksime, kuna Rootsis jälle võimas torm tuleb, seda küll ei ole,” tunnistab Arus.

Mingeid grandioosseid tulevikuplaane tema ettevõtetel ei ole, aga puudust tunneb ta stabiilsusest. Turunärvilisust ja ülemäära pingelist konkurentsi võiks vähem olla. „Valimisi ja valitsuste vahetumist võiks ettevõtja seisukohast vaadatuna võimalikult vähe olla, sest paraku on neist igaühega seotud uute maksude lisandumine. Ettevõtetel on juba niigi suur maksukoormus. Teed plaane, aga maksukoormuse tõus ei võimalda neid teoks teha,” leiab Arus.

Jõudu ammutab ta metsast, kus ta lisaks töiste kohustuste täitmisele ka meelsasti vaba aega veedab. „Käin metsas iga päev ja mitu korda. Vaatan oma metsad üle ja uurin, milliste loomade jälgi on näha. Eriline kirg on mul hundijaht. Hundil on metsas seitsme mehe tarkus ja tema jaht tekitab kõvasti adrenaliini. Mu pojad on küll veel väikesed, aga nemadki ootavad kangesti puhkepäevi, et saaks isaga metsa välja vedama minna. See on nende jaoks pidupäev.”

8 || liNNud || maa elu

2. märts 2017

merikotkastel läheb hästi OLAV RENNO linnuteadja

e

estis pesitseva kuue kotkaliigi hulgas on suurim ja võimsaim merikotkas. Viimastel aastakümnetel on ta arvukus meil järjest suurenenud, ent veel pool sajandit tagasi oli tema nägemine kusagil rannamaastikul linnu-uurijalegi lausa päeva nael.

Selle istudes jässaka ligi meetripikkuse kotka tunneme lennus ära ühtlaselt laiade tiibade ja kiilja tipuga saba järgi, mis viieaastastel ja vanematel isenditel on lumivalge. Isaslinnud on väiksemad kui emased, kaalult isegi kuni poolteist korda. Tiibade sirulaius küünib emastel 2,4 meetrini, isastel kaheni. Jalad on kollased, ülivõimas konksus tipuga nokk vanalindudel samuti. Kõrgel oma saagiala kohal tiirleb sageli liikumata tiivul, aga võib saaki seirates lennata meetri või paari kõrgusel.

Liigi leviala hõlmab Euraasia tundra- ja metsavööndi Tšukotkast Skandinaaviani ja ka Islandi ja Gröönimaa edelanurga. Venemaa ja Siberi asurkonnad veedavad talve lõuna- ja edelapoolsetel aladel, Tšuktšimaa omad Alaskal.

Merikotkas on Eestis põline liik, kes asus siia juba tundraajastu järel. Ta luid on leitud 8000 aasta vanustes mesoliitikumi asulapaikades. Asko Lõhmuse arvates võis Eesti muinasajal „mahutada” kuni pool

tuhat merikotkapaari. Paarisaja aasta eest hakati sedagi kotkaliiki kui kalade ja jahiloomade arvatavat suurvaenlast palju rohkem taga kiusama ning pesade hävitamise ja igal võimalusel vanalindude küttimise tõttu jäi meil eelmise sajandi keskpaigaks alles vaid kümmekond haudepaari.

Kuigi toona looduskaitseideede ja -seaduse mõjul kotkaste jälitamine lakkas, ilmnes uus oht: DDT ja teised kloororgaanilised taimekaitsemürgid jõudsid toiduahelate kaudu tipptarbijateni. Otseselt need ained linde ei tapnud, mõjusid aga sigimisele – osa looteid suri munades, palju mune purunes pesades, kuna nende koor oli liiga õhuke, sest DDT pärsib kaltsiumi ainevahetust. 1968. aastat iseloomustas kotkauurija Tiit Randla kui „musta aastat” merikotka jaoks ja ka hiljem oli veel paar suve, mil Eestis ei kasvanud üles ühtki noorlindu. Umbes kolmekümne aasta eest aga selle loodusmälestise olukord paranes. DDT kasutamise keeld mõjutas positiivselt paljude lindude juurdekasvu. Ka merikotkaste arv hakkas suurenema ja on Eestis nüüdseks jõudnud juba 300 haudepaari kanti.

Vanalinnud talvitavad

Tiibade siru­ laius küünib merikot­ kastel kuni 2,4 meetrini.

Foto: heNN Soodla / pärNu poStimeeS

enamjaolt kodupaiga ümbruses, noored rändavad hilissügisel lõuna poole, rõngastusandmeil näiteks Poola ja Tšehhini. Sügisel on üle Eesti märgata kirdepoolsetelt aladelt pärinevaid läbirändajaid ja märtsis-aprillis sinnapoole tagasi suundujaid.

Suvel kütivad merikotkad toitu merelahtedel ja järvedel, tabades nii veelinde kui ka kalu. Pessa tassitud saagi hulgas on valdavalt laugud (vesikanad), sinikaelad ja tuttpütid, kaladest haug ja ahven. Kättesaadavuse poolest on „mugavamad” haiged või vigastatud linnud ja neljajalgsed. Jahimeestel jääb mõni pihtasaanud loom leidmata, aga kotka pilk leiab peaaegu iga hukkunud linnu või imetaja üles ning laseb

asurKonna KesKmine juurdeKasv ühe paari Kohta on alla ühe poja aastas.

selle endal hea maitsta. Mõneti tüli sellise söömaaja juures ja talvistel toitepaikadel teevad roale kippuvad rongad ja hallvaresed, ent neile teeb kotkas peagi selgeks, et targem on oodata, kuni tema nälg on kustutatud. Vahel tuleb jageleda ka oma liigikaaslastega, aga hierarhia saab peagi paika.

Haavlilaengust surnud saak on aga päris elukardetav, sest hoolimata kümne aasta tagusest määrusest pliihaavlite kasutamise keelu kohta satub loodusesse ikka veel uskumatult palju seda allaneelatultki tapvat metalli. Madala veekogu põhjalt toitu küünitades võivad pardid leida ja neelata sinna langenud haavleid ning nendest pliimürgistuse saanud ja põduraks jäänud linnud satuvad röövlindude saagiks, nii et kotkastel on võimalik ka kaudselt endale surma sisse süüa.

Igal aastal leitakse meil oma pool tosinat pliimürgistusest nõrkenud või juba surnud merikotkast ja mullu hukkus teis-

te hulgas ka üks satelliitsaatjaga merikotkas. Kui aga hästi läheb, siis jätkub looduses merikotkal elupäevi kuni 30 aastaks.

Veebruaris võib näha lausa akrobaatilisi mängulende – lennatakse isegi selg alaspidi ja tehakse mänguründeid teineteise suunas, vahel omavahel varbaid pidi haakunult kukerpallitades. Osalevad ka nooremad linnud, aga sigima-pesitsema hakkavad ikka viie-kuue aasta vanuselt. Pesa paikneb enamasti suurema puu ladval või külgoksal tüve ligi, tavaliselt üle kümne meetri kõrgusel, aga mõnikord (parema puudumisel?) madala jändriku männi või sanglepa otsas. Pesapuuna kasutatakse ikka vanemaid nn säilikpuid. Naaberpaaride pesade vahemaa peab olema kolmneli kilomeetrit. Tubli lendajana võib merikotkas pesitseda ka mituteist kilomeetrit toitealast eemal.

Veebruaris kohendatakse tavaliselt juba varem kasutusel olnud pesa või tassitakse uuele pesapuule paari meetri laiune lasu roikaid ja oksi. Emalind muneb märtsi teisel poolel kahepäevaste vahedega ühe kuni kolm muna. Haudumine algab esimese muna munemise järel, kestab kuni 42, keskmiselt 38 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks umbes 80 päevaga, seega juulis. Muide, juba mitmel aastal on olnud võimalik jälgida merikotkaste tegevust ühe Läänemaa pesa juures üles seatud veebikaamera edastuse kaudu.

Asurkonna keskmine juurdekasv ühe paari kohta on alla ühe poja aastas. Praegu on üldine arvukuse suurenemine Eesti merikotkail päris soliidne: iga viie aastaga lisandub poolsada pesa. Asjatundjate arvates on Eesti looduses võimalik elutseda ja ära elada minimaalselt 400 merikotkapaaril. Praeguse iibetempo juures jõutakse sinna kümmekonna aastaga – eks siis näis, kuidas edasi läheb!

maa elu || maakodu || 9

2. märts 2017

maamaja otsinguil peeTeR RAIdLA Maa Elu

a

ina kõrgemaid kaari tegev päike viib paratamatult mõtted linnast välja loodusesse. Maainimesel piisab hingerahu saamiseks tihtipeale vaid pilgust aiamaale või metsatukale, paljud linnainimesed aga hakkavad heietama ei tea mitmendat korda mõtteid sellest, et võiks ka endale maale suvemaja soetada.

Ehkki minu enda otsingud sobiva maamaja leidmiseks jäävad paarikümne aasta taha, on mul tänini hästi meeles, kuidas see kõik algas, käis ja lõppes. Otsingute üheks ajendiks asjaolu, et linnamüüride vahel võib inimene suvepalavuse käes sõna otseses mõttes sõgedaks minna. Teisalt me ei jaksanud enam koos perega puht rahaliselt mööda Eestimaad ringi rännates puhata. Elu oli mõne aastaga sedavõrd kallimaks muutunud.

Seadsime toona endale algselt eemärgi, et suvekodu võiks asuda Tallinnast maksimaalselt 50 kilomeetri kaugusel. Et jaksaks sealt igapäevaselt ka linnas tööl käia. Kuid et meie pere rahakott oli kindla paksuse ja sisuga, siis väljusime juba üsna pea esiotsa planeeritud 50 kilomeetri raadiusest ning meie autosõidu ringid muutusid järjest pikemaks ja kaugemaks. Saime aru, et algse eesmärgi saavutamiseks tuleks ostuks mõeldud summale 1 ette või 0 lõppu kirjutada. Viimases lootuses võtsime ette mitmepäevase sihttuuri koos vaheööbimistega Eestimaa eri paigus. Tuur algas Harjumaast, käis läbi Lääne-Virumaa, Järva- ja Viljandimaa ning siis Pärnumaa, Lääne- ja Raplamaa kaudu Harjumaale tagasi.

Ehkki meiega koos maakodu otsinud lapsed olid üdini tüdinud ning minagi olin juba valmis suvalise ettejuhtuva majalogudiku kasuks otsustama, pääses selge mõistus siiski võidule. Eeskätt tänu abikaasale, kes paberilehtedele kritseldatud variantidel silma peal hoidis ja enne kõigi nende läbimist alla ei tahtnud anda. Ja see tasus ära.

On igaühe otsustada, millist maakodu just tema vajab.

Meie ringsõidu kolmanda päeva pärastlõunal seisime Tallinnast 150 kilomeetri kaugusel ühe eestiaegse talu õues ja jõudsime äratundmisele, et see ongi just see, mida olime nädalaid tulutult otsinud. Ehkki paar varianti oli ikka veel üle vaatamata ja me käisime needki samal pärastlõunal igaks juhuks läbi, olime otsuse sisimas tegelikult juba sealsamas õues langetanud.

Veel õhtul leppisime omanikega kokku, et täpselt nädala pärast kirjutame lepingule alla, maksame käsiraha ära ja kolime sisse. Nii läkski ja oleme

siiani oma toonase tehinguga äärmiselt rahul. Siit ka soovitus: suvemaja või maakodu ostuhuvilistel ei maksa kunagi lootust kaotada. Ihaldatud objekt võib su ette sattuda juba homme.

Hinnatase oli siis praegusega võrreldes muidugi hoopis teine. Kui toona saime talumaja ning ligi 1,5 hektari maa ja väikese metsatuka omanikeks summa eest, mis on praegu võrreldav Eesti kolme keskmise palgaga, siis usun, et nüüd tuleks millegi samaväärse eest välja käia vähemalt viisteist korda suurem summa. Mingi-

HOONESTATUD ELAMUMAA MÜÜGITEHINGUD MAAKONDADES 2016. AASTAL piirkond Harjumaa koos Tallinnaga Harjumaa ilma Tallinnata Hiiumaa Ida­Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Lääne­Virumaa Põlvamaa Pärnumaa koos Pärnuga Pärnumaa ilma Pärnuta Raplamaa Saaremaa Tartumaa koos Tartuga Tartumaa ilma Tartuta Valgamaa Viljandimaa Võrumaa

Tehinguid kokku 1499 1153 35 402 128 138 113 265 106 384 258 222 144 518 353 119 198 102

Keskmine pindala (m²) 1775 1980 6772 2003 4815 4584 4716 4484 9266 3375 4600 2704 5538 2854 3876 3853 3895 6435

Keskmine hind (eurodes) 138 842 106 405 66 309 20 694 20 410 27 760 42 469 35 751 27 087 65 406 51 355 38 927 54 277 93 338 83 975 26 559 33 689 20 803

Foto: peeter raidla

suguse aluse ülevaate saamiseks tänastest hindadest annab siinsamas juures olev tabel hoonestatud elamumaa müügitehingutest eri maakondades eelmisel aastal.

Vaatasin ka soov.ee müügikuulutusi ja noppisin siia välja vaid mõned müügikuulutused, mis mulle endale huvi pakuksid, kui mul maakodu juba ei oleks. Valik langes neile pakkumistele, mille hind jäi enam-vähem normaalsuse piiridesse. Mõistagi on müügis palju uhkemaid, paraku ka kallimaid elamisi.

Lääne-Virumaal on 22 000 euro eest pakkumisel 1935. aastal ehitatud palkmaja, mida kütab ahi ja talupliit koos kahe soojamüüriga. Majas on neli tuba ja suur köök, pinda kokku üle 120 ruutmeetri. Elumajale li-

saime aru, et algse eesmärgi saavutamiseKs tuleKs ostuKs mõeldud summale 1 ette või 0 lõppu Kirjutada.

saks on krundil veel laut, heinaküün, ait, puukuur ja saun, vesi tuleb puurkaevust. Krundi suurus kokku veidi üle 1,2 hektari.

Pärnumaal Vändra vallas on 45 000 euroga müügis korralik maamaja. Piltide järgi igati kena ja korralik, võiks isegi kohe sisse kolida. Muud selgitavat teksti pole kahjuks lisatud.

Valgamaal on 20 000 euro eest saadaval väike palkmaja, mis küll vajab renoveerimist.

Koht on kaunis ja mets otse maja kõrval. Mustjõgi on 200 meetri kaugusel. Krundi suurus 3,9 hektarit.

Võrumaal maksab 39 000 eurot talumaja, mis asub keset vaikust ja rahu üsna Eesti piiri lähedal. Majas on kolm tuba, köök, sahver ja kelder. Lisaks ahjule ja pliidile ka leso, kus mõnus end pikali visata ja pikutada. Maja kõrval kaks palkaita ja kaks sauna, lisaks suur õuna- ja ploomiaed ning oma tiik. Krundi suurus kokku 4,43 hektarit.

Viljandimaal on 15 000 euro eest saadaval talumaja, kus on alustatud renoveerimist, kuid siis tööd pooleli jäänud. Krundi suurus täpselt hektar. Muid selgitusi pole lisatud. Piltide järgi otsustades on seal mitu hoonet.

Viljandimaal, maakonnakeskusest vaid 5 kilomeetri kaugusel on müügis teinegi talu, hinnaks 22 500 eurot.

Seegi maja, kus ruumi 81 ruutmeetrit, on renoveerimisjärgus, ehkki uus pliit koos soojamüüriga juba ootab ostjat. Vahetatud on osa aknaid ja välisuks. Elamu lähedal on kõrvalhoone, krundi suurus ligi 2300 ruutmeetrit.

Tartumaal on otse paisjärve ääres 35 500 euroga müügis väike suvemaja, kus kaks tuba, köök ja saun. Katusekorrusele võib veel kaks tuba ja rõdugi välja ehitada. Krunt on küll väike, umbes 1500 ruutmeetrit. Vesi tuleb oma salvkaevust.

Tallinna lähedal Vääna-Jõesuus on 79 000 euroga müügis suvemaja, kus pinda 100 ruutmeetrit. Majas üks suurem ja kolm väiksemat tuba. Samas kõrval palkidest saunahoone koos mõnusa väliterrassiga.

Kõigile ostuhuvilistele jääb üle vaid soovida visadust oma õige maakodu leidmisel.

Klaasfassaadi süsteemiga kombineeritud paralleelsiinidel puitalumiinium lükanduks AruAL patio Paralleel LARA - soojapidav, mugav ja vastupidav terrassi lükanduks.

Kolmekihiline klaaspakett, mis teeb aknad ja lükandukse piisavalt soojapidavaks ja sobilikuks energiasäästlikumale kaasaegsele hoonele.

AKNAD - UKSED www.arugrupp.ee

10 || ilma- ja taimetark || maa elu

ILMATARk

JÜRI kAMenIk

2. märts 2017

Peletame kevadväsimuse

taimede ja toidu abil

ilmatark

fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

t

alv hakkab mööduma, päev läheb pikemaks ja valgust tuleb aina rohkem.

Muutused mõjuvad meie organismile väsitavalt, samas oleme organismi vitamiini- ja jõutagavarad raske talvega ära kulutanud. Kes on haige olnud, kes tööd teha rabanud.

Astelpajumarjad on hea smuutimaterjal.

Fotod: Wikipedia

siirupiga. Ka sobivad aedviljad ahjus küpsetamiseks, vokkimiseks ja hautamiseks.

Olles reisil Zürichis, avastasin enda jaoks sealsetes toidukohtades taimetoitlaste letid, kus oli muu hulgas ka imeõhukesteks viiludeks lõigatud toores peet. Seda sai maitsestada erinevate kastmetega, aga mulle meeldis see naturaalselt ka!

Kodus hakkasin katsetama ja köögikombaini õhema lõike teraga sain sama õhukesed viilud.

Need on kasulikud ja laual väga ilusad! Sobivad vaheldumisi valge või punase redise lõikudega.

da ka kuldjuurt, eleuterokokki, sidrunväändikut nii tinktuuri kui ka teena.

Lisaks sobivad ravimtaimed täiendama meie toidulauda. Kuivatatud nõgesejahu sobib muffinitesse, karaski ja supi sisse, maitsetaimed toidu maitsestamiseks.

KõrvenõgeseTee sobib väsimuse peleTamiseKs Taimeteedest sobivad kevadväsimuse korral kõrvenõges, raudrohi, kibuvitsamari, õunakooretee (maheõuntest või koduaia õuntest ), mustasõstralehed ja kuuseokkadki, eriti talvised, sest neis on rohkem C-vitamiini ja mineraale. Kevadväsimuse tee peabki sisaldama rohkelt vitamiine ja mineraale. Olen Karepa ravimtaimeaias väsimuse peletamiseks ja haigusjärgseks kosutuseks välja töötanud Elujõu tee, kus kõik need taimed sees on. Organismi vastupanu- ja kohanemisvõime suurendamiseks võib kasuta-

Karepa ravimtaimeaias valmistame ka rohejahu, mis on kuivatatud ja peeneks jahvatatud taimede segu: kõrvenõges, pune, põldosi, peedilehed. Sellist jahu saab igaüks ka ise valmistada ja kasutada smuutides, suppides, kotletitainas, karaskis ja mujalgi.

Taimi saab tarvitada ka ürdisoolana, kui jahvatada ülikuivad ja sõelutud ürdid koos soolaga peeneks. Nii saab toidu maitsestamiseks kasutada kasulikke taimi kõikvõimalike maitsetugevdajate ja keemia asemel. Muidugi tasub maitsetaimi ka sügavkülma panna ja sealt saab supi peale ja ürdivõideks võtta.

taimi saab tarvitada Ka ürdisoolana, Kui jahvatada üliKuivad ja sõelutud ürdid Koos soolaga peeneKs.

ju Kal

kÜLVIkALendeR: MäRTS

13.32

Õis

6. E

07.04 18.02

Õis, alates kl 14.54 leht

MAA

TULI

VESI

ÕHK

Leht, alates kl 18.46 vili Vili

10. R

Vili ALLIKAS: MÄRKMIK-KALENDER „AASTA AIAS 2017” KIRJASTUSELT VARRAK

S

9. N

K

8. K

Leht

VI

V

7. T

R

LI

5. P

U

Juur, alates kl 12.06 õis

i ts

Ne i

4. L

Jäär

ur Amb

Juur

kits

vi Lõ

3. R

KasvaTa ise Kuna päev läheb pikemaks ja valgust on aina rohkem, siis tasub aknalaual juba rohelist söögilisa kasvatada − seemnetest kress-salatit (kasvab nädalaga) ja peterselli. Sibuladki tasub mulda pista, et pealseid saada.

Ka peedi ja porgandi ülemised otsad, mis puhastades ära lõikame, hakkavad vees ja mullas pealseid kasvatama. Petersellis on palju rauda, seega sobib see just kevadel meie toidulauale.

Kes ei kasvata mullas, see võib idandada – mungube, nisuteri, otra, lutserni jne.

Tasub võimalikult palju õues olla, eriti kui päike on väljas! Kahjuks oleme päeva kõige väärtuslikuma aja siseruumides tööl ja sööme D-vitamiini kapsleid, mida kõik nüüdisaja müügimehed ja toitumisspetsialistid soovitavad. Aga D-vitamiini saab ka kalast (heeringas, lõhe, angerjas), munadest ja heast juustust. Meie esivanemad ei söönud kapslites toidulisandit, vaid päris toitu ja olid valgel ajal õues. Kui värske õhk ka hetkeks väsitab, tehke väike uinak ja energiat on jälle juures!

Igaühele on kättesaadav ka hapukapsas, sellele lisage head külmpressitud õli, sibulat, jõhvikaid, mett. Segage ja sööge kohe!

Kuuseokkaid saab aasta ringi koguda. Olen lõiganud kääridega noored oksatipud peenemaks (3–4 cm), pannud veega mikserisse ja vuristanud, kuni vesi muutub roheliseks. Selline jook aitab väsimuse ja kurnatuse korral imehästi! Sobib 7–10päevase kuurina.

JU

viTamiinid on abiKs Kui tunned, et jõud on otsas, siis tasub keldrist ja sügavkülmast suvel sinna kogutu välja otsida ja kasutama hakata.

Vitamiine ja antioksüdante saame oma aia- ja metsasaadustest. Sügavkülmutatud või kuivatatud mustikad, maasikad, vaarikad, pohlad, astelpajumarjad on hea smuutimaterjal ja just nüüd on õige aeg iga päev seda valmistada. Kes soovib, võib lisada täisterahelbeid, leotatud valget tatart või pähkleid ja kuivatatud taimi, näiteks nõgesejahu, õietolmu, mett. Ise valmistasin kaua aega endale kosutust nii, et leotasin tatart öö läbi, loputasin hommikul ja panin mikserisse, lisasin marju, vett ja natuke rafineerimata suhkrut või mett ning mikserdasin. Tatart võib ka idandada ja siis smuutile lisada.

Teen ammu ja õpetan ka õpitubades tegema moose ja siirupeid ka metsamarjadest.

Sobivad kibuvitsa-, lodjapuu-, viirpuu-, pihlaka- ja kadakamarjad, milles on palju kasulikke aineid ja nende maitsegi on põnev. Saab kasutada nii tortide valmistamiseks kui ka salatikastmeks. Lisaks smuutid jm magustoidud. Väga head on lodjapuu-, kibuvitsa-, viirpuuja pihlaka-õunasiirupid kohupiima või vahukoorega.

Toormahla võib valmistada veel peedist, porgandist ja kapsast, maitsestades seda marjade või maitsetaimedega.

Mida värvilisem on toidulaud, seda parem on meie tervis. See ei kehti ainult vastu kevadet. Aed- ja juurviljadest saab teha salateid, maitsestades neid marja- või õunamahlaga, mee ja

Punane peet sobib tarbimiseks ka toorelt.

Sõnn

t

uisk ja lumetorm on viimasel ajal haruldaseks jäänud nähtus. Sel talvel polegi peaaegu üldse tõelist tuisuilma olnud.

See paistab juba silma 22. veebruaril Eestit tabanud korraliku tuisu muljetest ja tagasisidest, olgu esitatud paar näidet.

Nii meenutab Muhu elanik: „Tuisk oli selle talve uudisasi, olin kohe tükk aega koeraga väljas.”

Ja pikem mulje-elamus Tartust: „Kõndisin siis külmas vastikus tuules Tartus Riia tänaval ja suundusin valgusfoori poole, et tänavat ületada, aga pilku lummas ilma poolt maalitud kunstiline vaatepilt.

Nii mustadel lumikatteta kõnniteedel kui ka autoteel oli hästi märgata musta-valgehalli kontrastide kiiresti vahelduvat lustakat mängu: tuul puhus maapinna lähedal äsja langenud vähest lund meeletult vahvate vihisevate ja muutlike õrnailmeliste laigukestena. Sellist justkui kõrgustest avanevat vaatepilti tumeda maapinna taustal keerlevast valkjast lumesegusest õhust polnudki varem sattunud nägema. Edasisel teelgi vaatlesin huviga seda mängu edasi.”

Kuna möödunud nädalal (20.–26.02.2017) esines nii kogu Eestit haaranud mitmetunnine tuisk kui kamitmeid tuisupuhanguid (täpsemalt lumepagisid, mis tõid ootamatut, kuid lühiajalist lumemöllu), siis tasub veidi tutvustada, mis on tuisk ja kuidas see tekib.

Tuisk on atmosfäärinähtus, mis on seotud tuulega. Seejuures üheks tingimuseks on kas sadav lumi, lahtine lumi maapinnal või mõlemad.

Tuule tugevuse alusel võib eristada kaht tüüpi tuisku – esimene neist tekib juba alates 4–6 m/s tugevuse tuulega, teisel juhul aga on tuul üle 15 m/s. Vahemikus 9–15 m/s tuulega esineb tuisku siiski harvem, sest kui tuul on tugevam kui umbes 9 m/s, siis surub see sadava lume kokku ja tuisu tekkimise tõenäosus on väiksem. Kui aga tuul on väga tugev, eriti üle 20 m/s, siis suureneb taas oluliselt tuisu tekkimise tõenäosus.

Vahet tehakse pinnatuisul, kui lumi kandub edasi mööda maapinda ja see ei piira nähtavust; madaltuisul, kui tuul tõstab lume mõne meetri kõrgusele, seejuures horisontaalne nähtavus halveneb, ent taevas jääb nähtavaks; ja üldtuisuks, kui väga halb (alla 1 km) on nii horisontaalne kui ka vertikaalne nähtavus (nii pilved kui ka kauged objektid jääva tuisuvaniku taha).

Eriti ohtlikuks loetakse tuisku, kui keskmine tuule kiirus on vähemalt 15 m/s vähemalt 12 tunni jooksul. Lumetormiks võib pidada olukorda, kui tugev üldtuisk kestab vähemalt 6 tundi. Lumetormidest on nimetamisväärsed kindlasti 1975. a 20.–22. novembri erakordne lumetorm, 2008. a kaks lumetormi, neist esimene märtsi lõpus (Otepääl täheldati äikest) ja oluliselt tugevam 23. novembril, kui tugevat üldtuisku põhjustas lõunatsüklon nimega Irmela, mis pärines Musta mere äärest.

Nädala algus tõi kevadehõngulise sooja: õhutemperatuur tõusis üle +5 kraadi ja lumi hakkas hoogsalt sulama. Sooja toonud mitmekeskmeline tsüklon nihkus aeglaselt kirdesse, tuues sombuse ilma ja ajuti vihmasadusid ja märja lume sadusid. Valdavalt soe ja sombune ilm näib püsima jäävat: on pilves, õhutemperatuur 0 °C lähedane või kõrgem, aeg-ajalt sajab vihma ja lörtsi. Siiski võib juhtuda, et 6. märtsi paiku saab talvine ilm ajutiselt ülekaalu, kui põhjapoolne antitsüklon suudab piisavalt tugevneda.

kATRIn LUke

ISTUTUSAEG

tuisK Ja luMetOrM

K V

maa elu || kodu ja aed || 11

2. märts 2017

Lemmikloomad ja taimed. Kui ühes kodus kasvavad nii kassid kui ka toa- ja aiataimed, siis tuleb paratamatult arvestada sellega, kuidas nad kokku sobivad.

Kui kassile

meeldivad taimed Säde Lepik Maa Elu

D

raakonipuu oli mul enne, kui maalt kolisid linna kaks kassipoega. See taim meeldis meile kõigile. Minule juba seepärast, et korjasin draakonipuu oranži viljalihaga seemned oma käega Tenerifel Icod de los Vinose linnakese kuulsaima vaatamisväärsuse, „tuhandeaastase” hariliku draakonipuu (Dracaena draco) alt. Kingituseks toodud seemneist kasvatas sõbranna siis mitu draakonipuud, ühe sain endale. Reklaamil kõlab tuhandeaastane väga hästi ja tenerifelased oskavad oma puuhiiglasega raha teenida, kasutades selle fotosid igasugustel esemetel jne. Puu on väga võimas, kuid selle vanus siiski ülepakutud. (Draakonipuu on ühe­ iduleheline taim, selle vanust ei saa määrata aastarõngaste järgi – puidu ristlõikel näeb ainult hajusalt paiknevaid täppe. Asjatundjatel on vanuse määramisel abiks teadmine, et draakonipuu õitseb umbes iga kümne aasta järel ja õitsemine põhjustab oksa harunemist. Kui harunemiskohad kokku lugeda, saab teada taime elukümnendite umbkaudse arvu. Tenerife hiiglase vanuseks on nii saadud alla 700 aasta.)

Draakonipuud ja tups-rohtliilia Kasside lemmikute hulka kuuluvad ka teised draakonipuuliigid ja nende sordid. Näiteks Sanderi draakonipuu (D. braunii) ja dereema draakonipuu (D. deremensis), mille varrejuppe on meil müüdud ka õnnebambuse (ingliskeelne kaubanduslik nimetus on lucky bamboo) nime all.

Minu draakonipuu pidas vastu umbes viis aastat. Kassidele oli see taim alaliseks kiusatuseks, pikkade kitsaste lehtede tippe tuli ikka hammastega „komposteerida” ja nätsutada, nii et lõikasin koledaks läinud lehti ühtelugu ära. Draakonipuu kasvas mul toest hoolimata valguse poole viltu, otsustasin asja taime maha lõigates parandada, kuid see ei õnnestunud – juurega pool läks mädanema ja ladvaosa ei võtnud juuri alla. Kassid süüdi ei olnud, mina ise kaotasin kannatuse ja hakkasin ilmselt liiga vara kastma.

Teine tõsine kiusatus oli minu kassidele tupsrohtliilia, seegi taim lihtsalt tuli ära „pügada”. Kassidega kodus saab vähenõudlikku tups-rohtliiliat võib-olla kasvatada ripp-pottides, millele kiisud kuidagi ligi ei pääse.

Sedasi sai otsa minu sidrunhein.

Minu kasside kolmas kiusatus oli aga lausa üllatav, sest kassipeletusvahendid on ju tihti tsitruseliste lõhnaga. Kasvatasin aknalaual seemnetest üles sidrunheina taimed, suvel lasin neil kasvuhoones kosuda, sügisel istutasin kaks kobedamat taime lillepottidesse ja tõin aknalauale. Ühe korra sain teed teha, taimi talveks maha lõigata ma ei jõudnud: enne kostis kardina tagant reetlikku matsutamist. Sidrunheinaga käisid maiustamas mõlemad kassid ja varsti olid potis alles ainult tüükad. Üldjoontes ongi

Paljud taimed on nii mürgised, et väikelastega kodus on neid kindlam mitte kasvatada.

Foto: säde lepik

m i nu lem m i k loom adele maitsenud õhukeste, peente ja karedate lehtedega taimed.

Viimati vaatasin, kuidas kass maitses prooviks bromeelialiste hulka kuuluva vriisea lehte. Ühest katsest piisas – ju polnud õhukeste, kuid laiemate lehtede maitse õige. Pelargoonid, kalanhoe, jõulukaktus, agaav, aaloe, portulak-turdleht jm paksemate lehtedega taimed ei ole minu kassidele huvi pakkunud.

Mitusada mürgist liiki Paljud taimed on nii mürgised, et väikelastega kodus on neid kindlam mitte kasvatada – iial ei või teada, mille uudishimulik laps endale suhu pistab. Kassid ja eriti kassipojad seavad end samuti oma uudishimuga ohtu.

Mürgiseid taimi nad üldjuhul ohtlikul hulgal õnneks ei söö.

Kuid on ju ka kasse, kes nätsutavad kilekotte, kuusekarda ja

elektrijuhtmeid või kes himustavad hoopis villasest lõngast esemeid, proovida võivad nad ka mürgiseid teograanuleid vm kodukeemiat. Ülevaate ohtlikest taimedest toas ja õues leiate Thea Normeti raamatust „Mürgiseid taimi meie ümber”. Kassisõpradel on ka kassifoorumis (http:// foorum.kass.ee/topic/444/muergised-taimed) pikk taimenimekiri, kus on kirjas seegi, millist häda ära söödud taimeosad võivad põhjustada. Rõhutan sõna võivad, sest nimekirjas on ju ka näiteks draakonipuu, mis minu kassidel tervisehädasid ei tekitanud, või agaav jmt, millest nad üldse ei huvitu. Kuid mõni kass on mürgituse saanud ka näiteks lillevaasist vett lakkudes, kuhu õite paremaks säilimiseks oli lahustatud aspiriinitablett. Kindlasti on parem karta kui kahetseda. Ja ilmse mürgituse korral tuleb hai-

ge loom väga ruttu loomarsti juurde viia.

Ohtlike taimede nimekiri on ka ühenduse International Cat Care kodulehel (https:// icatcare.org/), kust saate nõuandeid kassi tervisehädade korral.

Seal peetakse kassidele toataimedest kõige ohtlikumaks diifenbahhiat, lõike- ja aialilledest aga liiliat.

Levinud toataimedest on nimekirjades mainitud veel alpikanni (eriti mugulad), asa­lead, flamingolille, havisaba, kallat, kliiviat, luuderohtu, piimalilli, sh kaunist piimalille ehk jõulutähte, monsterat, ratsuritähte, sõrgköit ja vahalille.

Selle kohta, miks lihasööjast kass üldse taimi tahab, on kirjanduses mitmeid põhjendusi. Söödud rohi ajab oksele ja nii vabanevad kiisud karvapallidest, kuid rohtu süües saab loom ka kiudaineid ja foolhapet.

Nõksud, millest võiks abi olla Kiisud on isepäised loomad ja kõik kassisõbrad teavad, kui keeruline on neid panna soovikohaselt käituma. Kass teeb nii, nagu tema tahab. Ka peletusvahendid ei mõju neile ühtmoodi. Katsetada tasub, aga alati ei ole abi toataimede kaitseks koju toodud kassimurust, just oma lemmikule külvatud taimedest või tema tarbeks potti pistetud rohumättaist. Kass võib sealt rohtu näksida, kuid asi võib loomale ka ruttu tüütuks muutuda ja külv on ehk kõige huvitavam tärkamise faasis, kui selle saab segi kraapida.

Kassidele on muu hulgas soovitatud kasvama panna meie levinumaid teravilju, peterselli ja salveid. Poest ostetud maitsetaimepotid minu kassidele huvi ei paku, ju pole maitseroheline piisavalt puhtalt kasvatatud.

Kevadisel ettekasvatusajal piiravad taimepotsikud aknalaual ka kasside vaatevälja.

Kindlam on, kui külvikarbid on läbipaistva kaanega kaitstud ning veedavad tärkamiseelse aja näiteks vannitoa küttega põrandal.

Mõnest kindlast taimest või kohast aitab toas kassi natuke eemal hoida see, kui piirate selle paiga kahepoolse teibiga, mille peale ta ei taha astuda. Ohtliku koha lähedusse võib panna aluseid sidruniviiludega, asju võib pritsida sidrunimahla-, mentooli-, eukalüpti- või bergamotiõli lahusega, vähemalt osa kasside jaoks on neil peletav mõju. Diivanit vm eset võib katsuda kaitsta ka nimetatud lahustes immutatud riideribaga, kuigi see tuba ei kaunista. Kasse peaks peletama ka tšillipulbri ja tubakaleotise lõhn. Mõjuda võiks ka kohe pärast pahategu antud ninanips.

Tsitruseliste eeterlikku õli jm sisaldavad ka poes pakutavad peletusvahendid (Get off My Garden, Akyszek jt). Kõige kiidetum on Pink-Nit, mida on saada nii aerosooli kui ka geeljate kristallidena ja mida saab kasutada nii toas kui ka õues.

Kui võõrad isakassid sirtsutavad täis uksetaguse jt kohad, puhastage need enne Pink-Niti pihustamist Uro-septikuga.

Tervet aeda ei jõua muidugi üle pihustada. Kohtadesse, kust tahate kasse eemal hoida, poetage tsitruseliste koori. Kaitstavate taimede lähedal võiks kasvatada lavendlit, koirohtu, aedruuti ja kurerehasid või torkida taime ümber oksi, tikke vm ja punuda nende ümber kassikangana nöör, mis looma ligi ei lase. Kiisusid ahvatleb värskelt haritud kobe muld, kuid suvel võivad nad tahta pikutada ka näiteks mõne kõrrelise puhmas ja taime sellega ära rikkuda.

Aktiniidia tüve ja juuri saate kaitsta ainult traatvõrust tõkkega. Enamiku kasside lemmikud on ka maitse- ja ravimtaim harilik naistenõges (Nepeta cataria) ja Faasseni naistenõges (Nepeta x faassenii), mis võivad neile rohkemgi meeldida kui palderjan. Naistenõgese puru pannakse näiteks kasside jaoks meisterdatud hiirte jt mänguasjade sisse. Mõnes raamatus soovitatakse oma kassile isegi lemmiktaime kasvama panna, teised allikad aga hoiatavad, et naistenõgese erutav ja joovastav mõju (eufooriaseisund peaks kestma 5–15 minutit) võib ka liiga äkiline olla ja mõne looma agressiivseks teha. Enne kui külvate, proovige parem väikese lehetükiga järele, kuidas naistenõges teie lemmikule mõjub.

12 || HuNdiNui || maa elu

2. märts 2017

RETSEPTID Hundinuia toorpüree 0,5 kg hundinuia pestud puhastatud värsket risoomi, 1 klaas värskelt riivitud mädarõigast, maitse järgi soola ja suhkrut ning veidi valget veiniäädikat.

Risoom ajada läbi hakkmasina, segada juurde mädarõigas, maitsestada, suruda tihedalt klaaspurki ja tõsta ööpäevaks harilikku külmikusse.

Selline püree sobib pea kõikide praetud ja hautatud lihaja kalaroogade kõrvale, kala- ja lihatarretiste juurde. Eriti sobilik on selline püree serveerituna grillitud kala või liha kõrvale.

Suured tumepruunid tõlvikud teevad hundinuiast nii erilise taime, et seda ei ole millegagi võimalik segamini ajada.

Foto: heNN Soodla / pärNu poStimeeS

Hundinuiast

saab teha küünlaid ja küpsetisi TOIVO nIIBeRG Räpina aiandus­ kooli õpetaja

H

undinuia tunneb ilmselt iga linlane, maainimesest rääkimata. Vähem on teada, et seda huvitava välimusega taime saab kasutada nii looma kui ka inimese toiduks, lisaks kasutada küünlana ja teha sellest punutisi.

Hundinuialiste (Typhaceae) sugukonda kuulub ainult üks perekond – hundinui (Typha), mis on looduses esindatud 16 liigiga. Hundinuiad on levinud enam või vähem kõigis maakera piirkondades peale Arktika ja Antarktika, suhteliselt harva leidub neid Kagu- ja Lõuna-Aasias ning Lõuna-Ameerikas.

Suured tumepruunid tõlvikud teevad hundinuiast nii erilise taime, et seda ei ole millegagi võimalik segamini ajada.

Kaugelt vaadates paistavad tõlvikud mustad ja sellisena neid ka harilikult ette kujutatakse, kuid tegelikult on need siiski tumepruunid. Levinumad liigid, mis on esindatud ka Eestis, on laialehine hundinui (Typha latifolia) ja ahtalehine hundinui (T. angustifolia).

Hundinuiad on ühekojalised, rohtsed, roomava maa-aluse tärkliserikka risoomiga soovõi kaldataimed. Vars on sõlmedeta ühe kuni kahe meet-

ri kõrgune. Pikad ligi meetrised lehed paiknevad varre alusel vahelduvalt kahes reas ning on ahtalehelisel ühe ja laialehelisel hundinuial kahe sentimeetri laiused. Õied on ruljates tihedates tõlvikutes, õisiku allosas emas-, ülal isasõitega. See mustjaspruun nui on aga ainult üks osa hundinuia õisikust. Nagu paljudel teistelgi taimedel, on hundinuial kahesuguseid õisi: emasõied ja isasõied. Emasõied tekitavadki selle paksu „nuia”, mida botaanikud nimetavad tõlvikuks. Laialehelisel hundinuial võib tõlviku läbimõõt olla kaks ja ahtalehelisel 1,5 cm.

Isasõied asuvad aga emasõitest kõrgemal ja moodustavad ka nuia, kuid hoopis peenema ja heledama. Õisiku isasosa on hoopis vähem tähelepandav ja sellest tavaliselt juttu ei tehta.

Pealegi närbub see kiiresti pärast õitsemist. Õisiku emasosa püsib seevastu vahel kuni järgmise kevadeni.

Hundinui on inimesele miTmeTi KasuliK Kõigepealt on see loomulikult veekogude ehteks ja seda vahel isegi kuni kevadeni. Selle pikkadest painduvatest lehtedest võib punuda mitmesuguseid matte, korve ja nööre. Lehtede kiududest saaks valmistada isegi riiet kottide tegemiseks. Samuti sobib see siloks loomadele ja kartongi tooraineks.

Lendkarvadega seemneid on kasutatud patjade täiteks, aga ka vati asemel haavade ja

kriimustuste isoleerimiseks muust pinnast ja riietest.

Teadlaste arvates võib hundinuiast pilliroo ja paju kõrval kujuneda tulevikus üsna arvestatav märgaladel toodetav energiavaru, mida saab kasutada nii kütuseks kui ka keemiatoormeks. Märgalapuhastid kasutavad ökosüsteemi kuuluvate taimede (pilliroog ja hundinui) päikeseenergia sidumise võimet ega nõua käigushoidmisel suurt energiakulu. loodusliKe veeKogude maHepuHasTajad Hundinuiad aitavad põlluväetiste ja taimekaitsekemikaalidega saastatud vett enne suurde kraavi jõudmist filtreerida.

Veidi kuivatatult ja juukselakiga ära lakitult püsivad tõlvikud kaua kuivseadetes. Nuiasid võib kasta rasva või vaha sisse ning kasutada küünaldena, kusjuures vars toimib tahina. Vahaga katmata nuia süütamisel suitseb see aeglaselt, meenutades viirukit.

Hundinui Kui ToiduTaim Hundinuia mitme sentimeetri jämedused risoomid sisaldavad rikkalikult sama toitainet, mida kartulid ja teraviljadki: tärklist. Nii on hundinuia risoome mitmel pool toiduks kasutatud.

Arvata on, et hundinuia tärkliserikast risoomi kasutas toiduks juba ürginimene. Hundinuia värske risoom sisaldab 66,6% vett, 15,4% tärklist, 7,3%

kestainet, 2% valkainet, 0,3% rasvu ja 2,5% mineraalaineid.

Kuivatatud risoom sisaldab kuni 46% tärklist ja 22% kestainet. agroTeHniKa Kevadel võib järvede ja jõgede kallastel leida suuri jämedaid armilisi varsi. Need on hundinuiade risoomid. Ka igast selle risoomitükist võib kasvada uus taim. Ühestainsast risoomist kasvab tavaliselt kümme kuni kakskümmend õitsvat vart. Tänu nii intensiivsele looduslikule paljunemisele tuleb hundinuia kasvatada konteinerites, et hoida taime levik kontrolli all.

Veekogudes kasvatamiseks sobivad nii meie looduses kasvavad ahtalehine ja laialehine hundinui kui ka Hiinast pärit munakujuliste tõlvikutega väike hundinui (T. minima), mille 1–3 mm läbimõõduga lehed kasvavad 10 sentimeetri pikkuseks ja vars koos tõlvikuga 30–100 cm, sobides seega ideaalselt väiksemate veekogude kallastele.

Harilikku hundinuia tuleb kasvatada avatud päikesepaistelises ko-

hariliKKu hundinuia tuleb Kasvatada avatud päiKesepaistelises Kohas Kas niisKes mullas või 30 Cm sügavuses vees.

Hundinuiasalat hapuoblikaga 500 g noori pestud puhastatud hundinuia varakevadisi võrseid, 100 g hapuoblikaid, maitseks soola, veidike suhkrut, valget veiniäädikat ja valget jahvatatud terapipart.

Noored võrsed keeta kergelt soolaga maitsestatud vees parajalt pehmeks, jahutada külma jooksva vee all maha, nõrutada ja lõikuda väiksemateks tükkideks. Hapuoblikad pesta, nõrutada ja lõikuda peenteks ribadeks ja segada võrsetele juurde. Salat maitsestada ja tõsta tunniks külmikusse. Kõrvale võiks pakkuda maksa- või neerukastet või maksakotlette koos kartulitega.

Hundinuiasupp 0,7–0,8 liitrit liha- või kanapuljongit, 300– 400 g hundinuia risoomi või noori varakevadisi võrseid, 1 väiksem porgand, 2 kuhjas sl peenestatud sibulapealseid või murulauku, 1 sl veiniäädikat, 1/2 sl taimeõli, 1–2 kuhjas sl väiksemaid nuudleid ja soovi korral valmis supile hapukoort (2–3 sl).

Hundinuiarisoom pesta, tükeldada parajateks kuubikuteks ja asetada pooleks tunniks nõrka äädikalahusesse likku.

Seejärel kuubikud nõrutada ja ajada läbi hakkmasina. Puljong ajada keema, lisada riivitud kergelt õlis läbi praetud porgand ja nuudlid ning kui need on piisavalt pehmed, lisada juurde hundinuiapüree. Lasta supil veel kord keema tõusta, lisada hakitud sibul (murulauk), vajadusel hapukoor ja serveerida koos röstsaiaviiludega.

has kas niiskes mullas või 30 cm sügavuses vees. Paljundada varakevadel risoomi jagamisega. Väike hundinui vajab samuti päikesepaistelist kasvukohta, see tuleb istutada 5 cm sügavusele niiskesse mulda. Väike hundinui vajab iga kolmanda või neljanda aasta varakevadel jagamist, sest muidu muutub puhmas inetuks.

Hundinui Toidus Ajalooliselt on kõige rohkem toiduks tarvitatud hundinuia kuivatatud jahvatatud sügisestest risoomidest valmistatud jahu. Risoomijahu on kollakat

Kevadine hundinuiasupp 1,5–2 liitrit kana- või lihapuljongit, 500–600 g noori kevadisi võrseid, 1–2 porgandit, 4–5 kartulit, 3–4 sl nisujahu, 1–2 sl taimeõli või võid, 2–3 loorberilehte ja maitseks veidi soola või soolatud tilli.

Võrsed pesta, puhastada ja ajada läbi hakkmasina. Porgandid riivida jämedalt ja hautada vähese õli või võiga ühtlaselt läbi. Kartul koorida, pesta ja lõikuda parajateks kuubikuteks ning lisada need keevale puljongile, keeta 5 minutit. Nüüd lisada porgand, võrsepüree, loorber ja keeta veel 5–10 minutit. Jahu praadida samal pannil, kus on porgand, kergelt läbi ja lisada siis supile. Lasta supil veel kord keema tõusta ja lasta veidi jahtuda.

Hundinuiahautis 0,5 kg hundinuia risoomi, 300–400 g kartuleid, 1 kuhjas sl peenestatud tilli, 2–3 sl taimeõli ja maitseks veidi soola või kartulimaitseainet.

Risoomid pesta, tükeldada parajateks 2–3 cm suurusteks tükkideks, keeta soolaga maitsestatud vees poolpehmeks ja nõrutada. Kartulid koorida ja lõikuda parajateks kangideks ning praadida pannil koos hundinuia risoomidega ühtlaselt läbi. Lasta kaane all veidi haududa. Peale puistata peenestatud tilli ja kõrvale pakkuda kefiiri, jogurtit või hapupiima. oblikaga sissesoolatud hundinui 1 kg hundinuia kevadist risoomi koos noorte võrsetega, 500 g hapuoblikat või jänesekapsast, 100 g soola ja 15 g köömneid.

Puhastatud ja pestud hundinuia risoom ja võrsed ajada koos pestud nõrutatud hapuoblikaga läbi hakkmasina, segada soolaga läbi, asetada tihedalt väiksematesse klaaspurkidesse. Hoidis sulgeda harilike kaantega ja säilitada külmikus või jahedas keldris. Sellist hoidist võib kasutada lisandina liha- ja kalasuppidele 10 minutit enne supi täielikku valmimist.

värvi ja heade maitseomadustega, millest võib valmistada mitmesuguseid küpsetisi nagu harilikust jahustki. Jahu kleepuvuse parandamiseks tuleks hulka segada rukki- või nisujahu, aga mitte rohkem kui 10–15%.

Teisalt võib hundinuiajahu lisada tavalisele jahule juurde, parandamaks selle maitseomadusi (kuni 25%). Väga maitsvad ja toiteainerikkad on varakevadised noored võrsed, mida võib hautada ja tarvitada nagu sparglit või bambusevõsusid. Toiduks tuleks hundinuia võtta ikka rabakraavist, mille vesi on igati puhas.