Maa Elu, 23. märts 2017

ISSN 2504-5865

586014

terje pArrA:

9

772504

PÄRIS SAGELI JUHTUB, ET KLIENT MAKSAB NÄITEKS 35PROTSENDILISE ALLAHINDLUSEGA OSTES TEGELIKULT ROHKEM, KUI MEIL MAKSAB SAMA KAUP ILMA IGASUGUSE ALLAHINDLUSETA.

MESSINI ON JÄÄNUD 4 nädAlAt 23. MÄRTs 2017 • NR 12 (94) • HiND 1 €

M A A M E s s i A M E T L i K M E E D i A PA RT N E R

piima

kokkuostuhinna kasv on lootusrikas

l

äinud sügisest taas kasvule pöördunud piima kokkuostuhind annab lootust lüpsikarja kasvatajatele. Kui hind püsib stabiilsena või kerkib ehk pisut veelgi, annab see piimatoot-

jaile võimaluse kurnavast mõõnaperioodist kosuda ja edaspidi taas ka uutele investeeringutele mõtlema hakata. Piimatootjate, töötlejate ja kaupmeeste vahel võiks sündida kokkulepe, et tootjat nii enam ei narrita.

Tarbijate meelitamine omahinnast odavama piimaliitriga ei toonud kellelegi kasu. Ei võitnud sellest ei tootjad ega kaupmehedki. Tootmismaht ja ka piimajoojate arv jäi ju sisuliselt samaks. (ME)

300

350

236

236

150

326

327

338 299

322

296

277

2006

210

2005

268

250

243

300 200

100

2015

2016

100

50 0

Allikas: statistikaamet

254

233

207

200

150

202

211

219

227

232

200

234

250

326

400 323

350 296

AAstA KesKmine piimA KoKKuostuhind 2005–2017 (eurodes tonni kohta)

263

piimA KoKKuostuhinnA muutumine AAstAil 2016–2017 (eurodes tonni kohta)

50 jaanuar 2016

veebruar 2016

märts 2016

aprill 2016

mai 2016

juuni 2016

juuli 2016

august 2016

september oktoober november detsember jaanuar 2016 2016 2016 2016 2017

0

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2017

2 || lIllEKaSVaTuS || maa Elu

23. märts 2017

tootsi aiand riiNa MarTiNsON Maa Elu

Viljandis oma Järve talu aiandis suvelilli kasvatav Merike Rosenberg ostab lilletaimed noortaimedeFoto: Elmo Riig / Sakala na sisse, ise külvist kasvatades läheks see liiga kalliks.

suvelilleturul

käib tuline rebimine riiNa MarTiNsON Maa Elu

s

uvelillekasvatajatel on kasvuhooned soojad ja kiire tööaeg käes, sest juba paari kuu pärast peavad miljonid lilletaimed olema valmis ostjaid meelitama igasugustes müügikohtades aiandist kuni toidupoeni välja. „Konkurents on tormiline. Pärast masu on kruvi järjest juurde keeranud ja meeletuks rebimiseks läinud,” ütleb 15 aastat Kanepi aiandit juhtinud Margus Vahtramäe.

Müügikohtades annavad tooni kodumaised suvelilleistikud, isegi sellised suured müüjad nagu Hansaplant ja Bauhof ostavad enamiku suvelilli Eesti kasvatajatelt. Samas paljud siinsed lillekasvatajad saavad istikud pisikeste noortaimedena Hollandist või mujalt piiri tagant ja hakkavad veebruarist neid ette kasvatama, et suve alguseks lilled õitsvana müüki saata.

Kanepi aiandis kasvab üle 300 000 suvelille. Hoolimata suurest pakkumisest lilleturul plaanitakse kasvatada mullusest rohkem taimi. Lõviosa neist realiseerib aiand ise, selleks on Lõuna-Eestis oma müügikohad ja käiakse laatadel. Tegevust laiendada aitab seegi, et aiand on keskendunud linnade haljastusele. „Meil on tellimusi üle Eesti: Narvast Hiiumaani ja Tallinnast Võruni,” sõnab Vahtramäe. Ehituskaupluste kaudu nad enam ei müü. „Oleme kunagi müünud, aga siis ei sobinud meile ette kirjutatud tingimused ja nüüdseks oleme veendunud, et saamegi ise paremini hakkama.”

Vahtramäe nendib, et eestlane on väga kokkuhoidlik, eriti annab see tunda Lõuna-Eestis. „Inimesed käivad Lätis kaupa ostmas ja võetakse taimi ka. Meie Valga müügipunkt kannatab Läti turu tõttu,” nendib ta.

Viljandis oma Järve talu

aiandis suvelilli kasvatav Merike Rosenberg tõdeb, et ostjate hinnatundlikkust on eriti näha turul, kus oma kaupa müüvad taimedega lisaraha teenivad pensionärid. „Meie elame taimede kasvatamisest ega saa alla omahinna müüa, aga neile on see lisateenistus ja nemad saavad odavamalt pakkuda. Loomulikult on väga tagasihoidlike võimalustega inimesi, kes ei saa kvaliteeti taga ajada, vaid ostavadki sealt, kust odavamalt saab,” seletab ta.

Just selleks, et hind all hoida, ostavad kasvatajad lilletaimed noortaimedena sisse. „Kui tahad, et taim kasvaks suve alguseks ilusaks ja kütmisele liialt raha ei kuluks, tuleb noortaimed osta,” selgitab Rosenberg. „Olen küll proovinud ise külvist kasvatada, aga see läheb liiga kalliks.”

Tõstamaa vallas 20 aastat taimi kasvatanud Sillametsa talu perenaine Milvi Rand ütleb, et aiandus muutub üha populaarsemaks, aga toidupoed võiksid siiski oma põhitoodete juurde jääda. „Elavad taimed on ikka aianduskeskuste ja -poodide kaup, kus nende müügiks on sobilikud tingimused,” arvab ta.

Konkurents taimeturul on Ranna sõnutsi tihe, sest kasvatajaid ja müüjaid on Eestis palju, lisaks tuleb järjest lõunanaabreid oma kaubaga. „Õnneks on eri taimesorte nii palju, et igaühel on midagi, mida teisel pole. Konkurentsis püsimiseks peab lihtsalt oma niši leidma,” märgib ta.

Sillametsa talu müüb lilli otse tarbijale, köögiviljataimi turustab Bauhofi kauplustes. „Jaekettidesse jõuda ei ole üldsegi mitte lihtne, tuleb järgida rangeid reegleid ja tingimusi,” sõnab Rand.

Tallinna külje all tegutseva Hansaplanti hooajataimede tootegrupi juhi Eevi Haav-Reemetsa sõnutsi nende klient väga säästmisele ei rõhu. „Inimesed on aru saanud, et kui on ilus ja kvali-

teetne kaup, võib raha välja käia küll ning sobiva taime korral hinda ei vaadata,” toob ta välja. „Ostjaid jätkub ja mulle tundub, et iluaiandus võtab veel enam hoogu.

Inimesed vaatavad, et õued ja terrassid oleksid ilusad.

Arvan, et suvelillede ostmine kasvab veelgi.”

Hansapant plaanib tänavu müüa üle 110 000 suvelille ja 5500 suvelilleampli, mida on umbes kümnendik mullusest enam. „Meil on küll koostööpartnerid Hollandis, kellelt kaupa saame, aga suvelillede puhul eelistame siiski kindlalt kodumaiseid kasvatajaid. Meil on omad kasvatajad, kellelt saame väga kvaliteetset kaupa,” lausub HaavReemets.

Bauhofi tootejuht Andres Õunmaa räägib, et võrreldes mullusega plaanivad nad viieprotsendilist suvelillede müügi kasvu. „Suvelille ostame enamasti kodumaiselt kasvatajalt, kuid lisaks toome hooaja alguses uusi huvitavaid taimi Hollandist ja Leedust.” Kokku plaanib kauplusekett Eestis müüa miljon suvelilletaime ja lisaks 20 000 amplit. Kuna nad pakuvad suuri koguseid, saavad nad pakkuda konkurentidest soodsamat hinda.

Rääkides meie inimeste ostueelistustest, ütleb Vahtramäe, et oleme maitselt Idaja Lääne-Euroopa vahel. Kui Soomes ja Rootsis armastatakse külmi ja pastelseid toone, siis mida ida poole minna, seda enam lisandub kärtsu värvi. „Meil on nii ühte kui ka teist. Kuna meie suvi on lühike, siis tahetakse kiiresti palju värvi enda ümber näha,” iseloomustab ta eelistusi.

Lillemüüjate sõnutsi ostetakse kõige rohkem amplitaimi. „Minnakse üha enam seda teed, et ei kasvata taimi niivõrd peenral, kuivõrd pottides ja amplites. Nii on lihtsam kodust ära käia, saab ampli korralikult läbi kasta, varju alla tõsta ja ongi hooletu. Peenart on rohida ka vaja,” seletab Rosenberg.

ootsi aiandi kasvuhoonetes käib kolmandat nädalat suvelillede istutamine, kokku peaks neljas kasvuhoones õitsele puhkema 200 000 suvelille.

Pärnumaa l A re vallas tegutsev Tootsi aiand kasvatab suvelilli ja ampleid, aga ka värvilisi kallasid, sügiseks alpikanne ja krüsanteeme, pisut püsililli ja esimest korda roosiistikuid.

Otse kodumaja kõrvale rajatud aiandis tegutsevad Tarvo ja Merje Alvet nüüdseks viis aastat, varem asus nende aiand Tootsi alevis, sellest ajast on ka nimi jäänud. „Alustasime aastal 2000, aga Tootsis läks lõpuks küte liiga kalliks, sealsed kasvuhooned amortiseerusid ja siin kodu ligidal on kergem ka,” selgitab Merje kolimispõhjusi. „Minul on küll siin kodu kõrval raskem,” kostab Tarvo muigelsui kõrvalt. „Vanasti käisin ikka kella viieni tööl, tõmbasin tööpäeva lõpul ukse enda taga kinni ja sain kodus puhata, aga nüüd töötan suvel siin teinekord veel kell 11 õhtul. Enne magama ei lähe, kui kõik vajalik tehtud saab.”

Alvetid on ehitanud viis suurt kasvuhoonet, kus pinda kokku 2000 ruutmeetrit, ühte kasvuhoonesse mahub ettekasvatamiseks 45 000 taime.

Taimekasvatuse maht on aasta varasemaga võrreldes sama ja suurt laienemisplaani Alvetid praegu ei pea. „See on meile paras ports, rohkem ei jõuaks,” nendib Tarvo. Praegu tegutsetakse viiekesi, aga suveks palgatakse müügipunktidesse personali lisaks. otseKontaKtiD toovaD eDu Kui Maa Elu läinud nädalal külas käis, oldi teist nädalat ametis suvelille noortaimede istutamisega. Pisikesed noortaimed ja muud lilleistikud saabuvad neile Keeniast, Poolast, Prantsusmaalt ja pisut Hollandistki. Tarvo seletab, et nad üritavad edasimüüjaid vältida ja tellivad taimed otse kasvatajatelt. „Noortaimed tulevad Keeniast – tegu on küll Saksa firmaga, aga noortaimede istandus on neil Keenias,” lisab ta.

Otsekontakte kasvatajatega saadakse enamasti rahvusvahelistel näitustel-messidel ja tellimused tuleb esitada isegi aasta ette. Seega Alvetid juba enam-vähem teavad, mida järgmisel hooajal kasvatama hakkavad.

Oma kaupa müüvad nad küll ka laatadel ja annavad jae-

tOOtsi aiandis On kasVuhOOnetes pRaegu kOsumas 5500 amplit lilletaimedega, emadepÄeVa paiku tehakse 2500 juuRde.

kettidesse, aga viimastel aastatel on põhiline müük toimunud siiski oma müügiplatsidel, mille nad suvel avavad Haapsalus, Viljandis, Pärnus ja tänavu esmakordselt ka Viimsis. „Eks läheb edasimüüjatele ka, aga oma platsil saame endakasvatatud kaupa paremini eksponeerida,” seletab Tarvo. „Nii on lihtsam kaubast lahti saada, sest suurtes aianduskeskustes tuleb konkureerida kõrvuti veoautode viisi Hollandist toodud kaubaga. Kui odav ampel kõrval, siis tundub ostjale meie oma kallis.”

Sügisel müüvad nad alpikanne ka Lätti ja veel teevad tänavu Kuressaarele linnahaljastuse amplid.

Suvelilli on neil pisut üle poolesaja, mõned kiiremakasvulised külvatakse seemnest ise, näiteks tagetesed ja kivikilbikud. Amplites kasutavad kõige rohkem aed-puispetuuniat ja ripplobeeliat, rippraudürti, ripp-petuuniaid ja rippbegooniaid. Alvetid räägivad, et ega uusi lillesorte palju peale tulemas ei ole, küll aga muutub lillede välimus: uusi värve tuleb aina juurde ja lilled lähevad kirjuks, neil on näiteks triibud sees. „Meil on küll väga suur valik suvelilli, aga tegelikult on alati raske ette aimata, mis inimestele meeldib,” nendib Merje. „Enamasti läheb punane ja teised erksad värvid kõige paremini.” „Jah, sooje toone ostetakse rohkem, aga minu arust saaks hoopis külmemates toonides väga ilusa rahuliku haljastuse teha,” räägib Tarvo. „Mis teha, tundub, et eestlane tahab suvel ikka värvi enda ümber näha.”

Tegelikult tasuks näiteks amplit ostes mõelda taustale, kus see hakkab rippuma. „Nägin korra, kui kodukaunistaja oli pannud punastest tellistest maja taustale suure valge lopsaka ampli. Lausa suurepärane nägi välja!” kiidab Merje. „Valget tasub kindlasti rohkem valida, aga kahjuks müügipunktis, kus tumedat tausta pole, ei pääse valge hästi mõjule.”

Tootsi aiandis on kasvuhoonetes praegu kosumas 5500 amplit lilletaimedega, emadepäeva paiku tehakse 2500 juurde. Amplitesse lisatakse pikatoimeline väetis, mis kestab suve lõpuni. Veel saavad taimed iga kastmisega juurde pisikese väetiseportsu. „Ehkki pikatoimeline väetis sees, soovitame oma ampleid lisaks väetada, siis püsivad lilled paremini ilusad,” rõhutab Merje.

Kasvuhoones on leheotsad välja ajanud Prantsusmaalt saabunud suurelehiste hortensiate istikud, tänu sellele jõuavad need suve alguseks õitsema hakata. Värvikirevate õitega hortensiaid müüakse meil hooajakaubana. Tegelikult püsiksid need ka ületalve, aga järgmisel aastal ei jõua taim korralikult õitsema hakata, enne tuleb sügis peale. „Kui taim mais välja tuua, hakkab see õitsema augusti lõpus, aga meie hakkame seda ajatama veebruari keskpaigas ja emadepäevaks saab juba õisi näha,” seletab Tarvo.

Kaks aastat on Tootsi aiand üllatanud lillesõpru värviliste kalladega, nende mugulad on

Tootsi aiandi pererahva Merje ja Tarvo Alveti päevad mööduvad lillede keskel: talve lõpul algab suvelillede kasvatus, suvel lisanduvad kallad, helmikpöörised ja muud püsikud ning sügisel alpikannid.

Foto: uRmaS luik

maa Elu || lIllEKaSVaTuS || 3

23. märts 2017

müüb enamiku taimi ise

jUHTKiri

PeeTer raiDla

peatoimetaja

just nii, prouA president

o

pärit Hollandist. Jällegi – tänu otsekontaktile Hollandi aretajaga. Kalla mugulad pannakse mulda juuni esimesel nädalal ja suve teises pooles saab juba õitsvaid lilli müüa. Ostes on kallal kaheksa kuni kümme õit, sest mugulad on töödeldud õitsemist soodustava vahendiga. Kui aga mugul sügisel üles võtta ja järgmisel aastal maha panna, kasvab see vaid paar värvilist õit. suureD nõuDmiseD Eestlane kipub olema väga alalhoidlik ja tahab kõik taimed alles hoida, mõni üritab isegi suvelilleamplit üle talve hoida. Ühest küljest on meie aiapidaja nõus igat hinge vaakuvat taimekest elule poputama, teisalt nõuab kaupmeestelt väga head kvaliteeti. „Kasvatajalt tahab inimene saada vaid väga ilusat taime,” tõdeb Merje. „Seda võin küll veendunult öelda, et Eesti suvelill teeb nii Euroopas kui ka Ameerikas paljudele silmad ette. Olen palju ringi käinud ja näen, et meil

Eestis on ühed parema kvaliteediga taimed,” kinnitab Tarvo. „Mujal müüakse väiksemaid taimi ja ostja peab ise nendega rohkem vaeva nägema.”

Messidel kogevad nad, et turg nõuab üha enam, et taimi saaks ette kasvatada odavalt ja suure massiga. Lopsakad taimed kaovad ja lähevad väiksemaks, et neid saaks paremini transportida. „Lääne-Euroopas dikteerivad suured marketid mängu, neile sobivad kompaktsemad taimed paremini, sest neid saab letile rohkem ritta sättida.

Aretajad järgivad nende soove,” kirjeldab Tarvo. „Meie väikseid taimi kuigivõrd valida ei saa, sest Eesti inimene ihkab lopsakat lille.”

Et taimed elujõulised kasvaksid, on tarvis palju vaeva näha. Tarvo käib ja vaatab iga päev kõik oma taimed läbi, et probleemid saaksid eos lahendatud.

Kui istutamisega ühele poole saab, tuleb järgmine ring, mille käigus näpistatak-

Uputatav veeautomaat DIVETRON KAMPAANIAHIND

se ära noortaimede ladvad, siis hargneb taim paremini ja kasvab lopsakam. Merje soovitab koduski oma lilletaimedel latv ära näpistada ja latva mitte ära visata, vaid potti niiske mulla sisse pista. „Kastke seda korralikult ja võite uue taime saada. See ongi pistoksast paljundamine. Enamik lilli läheb nii kasvama,” õpetab ta. Nii võib inimene kodus teha, mitte aga taimi edasi müüvad aiandid.

Lisaks suvelilledele viib aiand müüki püsililli. „Ega me suured püsilillekasvatajad ole, aga üht-teist oleme ostjate soovil kasvatada võtnud. Näiteks on meil 74 sorti helmikpöörist.

eestlane kipub Olema VÄga alalhOidlik ja tahab kÕik taimed alles hOida, mÕni ÜRitab isegi suVelilleamplit Üle talVe hOida.

Pelletikaminad

-30%

kuni

299 €

Transport TASUTA! RAKVERES Niine 5

Tel 324 5311, 5302 7667

TARTUS Tähe 117a Tel 736 7143

Elektri- ja mitmesüsteemsed boilerid Tatramat ja Dražice

-15% VILJANDIS Leola 49

Tel 433 0002, 505 8394

Need on minu suured lemmikud,” räägib Merje. eleKtriKatKestus on ohtliK Tänavune suhteliselt soe talv ja varakevad pole paraku küttekuludelt suurt kokkuhoidu andnud. „Päikest näitab harva. Kui päike paistaks, poleks meil päeval vaja kütta,” tähendab Tarvo. Kasvuhoones hoitakse sees 15 kraadi, soojemas veniksid taimed liialt välja. Üks suur murekoht on aiandil elektrikatkestused, neid on sel kevadel juba mitu olnud. Selleks tarbeks on kasvuhoones elektrigeneraator, mis vajadusel kohe ahjule tööks vajalikku voolu annab.

Pererahval on abiks valvesüsteem, mis elektrikatkestuse kohta sõnumi saadab. Siis läheb kibekiireks tegutsemiseks, sest suvelilled suuri miinuskraade ei kannata. Kui väljas on 20kraadine pakane ja vool ära läheb, on reageerimiseks ja taimede päästmiseks aega vaid 20 minutit.

Atmos puugaasikatlad

-18% PÄRNUS Riia mnt 106 Tel 443 0491, 529 7491

ma hiljutise Valgamaa-visiidi ajal kohalikule lehele intervjuud andes ütles president Kersti Kaljulaid selgelt ja üheselt: „Kogu Euroopas toimib piirikaubandus. Seal, kus on natuke madalam kütuseaktsiis, on piir täis kütusetanklaid; kus on natuke madalam alkoholiaktsiis, seal toimib alkoholikaubandus. Ei saa ju kõiki käitumismustreid riikide vahel ära harmoneerida. Arvan, et see on ja jääb. Kui see parasjagu toimib nii ja selle piirkonna ärieduks, siis las ta toimib. Mina ei arva, et iga hinna eest tuleks muuta alkoholipoliitikat selleks, et piirikaubandust ei oleks. Las ta toimib.”

Lõpuks ometi on leidunud üks kõrge võimukandja, kes leiab, et piirikaubandusega pole mõistlik võidelda. Sest tõepoolest, nagu president ütles, toimib see kogu Euroopas nii: Eesti ja Läti vahel, Soome ja Eesti vahel, Belgia ja Saksamaa vahel, Taani ja Saksamaa vahel, Poola ja Leedu vahel jne jne.

Seda kummastavam on minister Jevgeni Ossinovski kavatsus astuda don Quijote kombel võitlusse tuuleveskiga, ähvardades astuda samme kogu Euroopa Liidu piirikaubanduse muutmiseks. Ossinovski peaks olema piisavalt tark, et teada: võidelda tuleb põhjuse, mitte tagajärjega. Kogu nn alkoholiralli põhjus on alkoholiaktsiisi tõstmine Eestis, tagajärg see, et osa meist eelistab nüüd õlut ja viina Lätist osta.

Usun, et isegi Ossinovski, seistes poes leti ees, kus on kaks täiesti identset kaubaartiklit, kuid üks neist on kaks korda kallim, langetab oma otsuse odavama kauba kasuks. Usun, et isegi talle on omane sedavõrd inimlik käitumismall. Aga just samamoodi käituvadki need eestlased, kes viitsivad Lätti viina ja õlle järele sõita.

Inimloomuse vastu võideldes võib Ossinovski end kurva kuju rüütlina vaid naeruvääristada. Kahjuks see ongi juba temaga juhtumas.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@postimeesgrupp.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@postimeesgrupp.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@postimeesgrupp.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@postimeesgrupp.ee Väljaandja Postimees Grupp AS Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Postimees Grupp AS, 2017

Universaalne pelletikatel Viadrus Green Eco 25 kW Punker tasuta kaasas!

2150 € www.torujyri.ee

4 || PaGaRITÖÖSTuS || maa Elu

23. märts 2017

meelis pärn

on pagaripoiste ja -tüdrukute pealik OÜ Lihula Pagaripoisid omaniku ja juhi Meelis Pärna sõnul tuleb turul püsima jäämiseks pingutada iga päev.

FAKTE MEELis PÄRNA KOHTA: sirje NiiTra Postimees

s

• Sündis Tallinnas 1957. aastal.

• Lõpetas Tartu Ülikooli juristina 1988. aastal.

• Töötanud juristina mitmes ettevõttes.

• Aastast 1993 pagariäris.

• Aastast 1995 ettevõtte Pagaripoisid ainuomanik ja juht.

elles, et juba üle kahekümne aasta on meie magusalettide üheks nõutumaks kaubamärgiks olnud Pagaripoisid, saab nii-öelda süüdistada vaid firma ainuomanikku ja juhti Meelis Pärna, kes teab, et sel turul püsima jäämiseks on vaja pingutada iga päev.

Meelis Pärn sattus pagariärisse 1992. aastal üsna juhuslikult, kui sel alal tegutsevad head tuttavad juriidilist nõu vajasid. Läks paar aastat ja tal tekkis juba endal tõsisem huvi asja vastu. Rahastamisprobleem õnnestus lahendada tehnoloogiks värvatud Hannu Ahoneni abiga ja vajalikud liisingud vormistati hoopis Soome Vabariigis. Ka esimesed tooted erinesid märgatavalt sellest, millega eestlased seni harjunud olid. Kuid see pisut eristuv toodang pälvis kiiresti tarbijate tähelepanu ja tagas edu sellest hoolimata, et saiad-koogid olid pisut kallimad. Mõnda aega tegutsesid mehed koos, siis läksid teed lahku, kuigi sõbrad on nad siiani. Soomlasest partner tahtis lihtsalt liiga ruttu rikkaks saada, tema aga pikemalt äri ajada, leiab Pärn tagantjärele seletuse.

Algul töötas Pagaripoisid ilma öise vahetuseta: õhtul tehti toorikud valmis ja asetati kappi, mis muutus mõne aja pärast sügavkülmaks, keset ööd tavaliseks külmaks ja vastu hommikut kerkekapiks. Pagar pani hommikul tööle tulles ahju sooja ja värsked saiad oli veerand tunniga valmis. Sellist tehnoloogiat toona keegi teine siin veel ei kasutanud, seevastu nüüd on sügavkülmutatud pirukad juba laialdaselt käibel. Teise uudisena hakati tegema tooteid kihistatud pärmitainast. Kui tavaline pärmitainas läheb kiiresti tahkeks, siis kihistatud tainast tehtu püsib kaua pehme ja värske, ka maitse on parem.

jÄRjest enam tuleb VÄikesi tOOtjaid, kes kOdus kÄsitsi midagi teeVad ja Oma tOOdangut sOtsiaalVÕRgustiku kaudu pakuVad.

joosta tuleb järjest Kiiremini „Kui algul oli usk, et kui teen selle ja selle asja ära, siis on kõik korras ja saab nautida oma töö vilju, siis peagi tuli arusaamine, et kogu maailm on arengus ja konkurentsis püsimiseks tuleb järjest kiiremini joosta, ilma hinge tõmbamata,” ütleb Pärn välja põhilise äritõe.

Algul maksis Pagaripoisid palka tosinale töötajale ja te-

Aastal 2000 avas uksed kohvik, kus sai kaupa tellida, kohvi juua ja einestada. Olgu mainitud, et see õdus söögikoht on siiani ümbruskonna elanike ja töötajate hulgas populaarne: soojad saiad ja muud värsked küpsetised on ju igal ajal garanteeritud.

Samal ajal käis remont tagumistes ruumides ja 2002. aasta esimesel kevadpäeval kolis sinna kogu tootmine. Hoo sis-

gutses veidi üle saja ruutmeetri ulatuval pinnal Lasnamäe veeru peal. Aeg oli karm ja ega seal hotelli Neptun keldris kuigi kerge elu polnud. „Neid vendi, kes meil katust lappida soovisid, käis ikka pidevalt,” meenutab ettevõtja. Ehkki Pärn usub, et läbirääkimiste teel võib kõike klaarida, soovis ta siiski oma ettevõttele paremat kohta. Seda enam, et ruumidki jäid kitsaks.

Järgmisena kolis Pagaripoisid Mustamäele Sütiste teele, kus tegutseti kuus aastat.

Sealgi tekkis vaidlus rendilepingu üle, nii et tuli isegi kohtus käia ja hulk närvirakke kulutada. „Kui on sellised eksistentsiaalsed probleemid, siis läheb uni varakult ära. Ühel säärasel hommikul sattus mu kätte ajaleht koos Vana-Lõuna tänav 37 ajaloolise maja müügikuulutusega. Mul tekkis kohe huvi,” räägib Pärn praeguse asukoha saamisloost. Tegu on tsaariaegse paekivihoonega, mis 1986. aastal sai juurdeehituse ja kus viimased aastad tegutses tuntud väljaanne Sõnumileht, enne seda oli aga olnud populaarne Vineeri- ja Mööblivabriku klubi oma kuulsate tantsuõhtutega ja veel varem tööliste seltsimaja. Mõne vana pildi järgi otsustades võis hoones kunagi koguni kirik olla.

• Aastast 2000 OÜ Lihula Pagaripoisid kaudu OÜ Lihula Leib omanik.

• Annab tööd 165 inimesele.

• Eesti Leivaliidu juhatuses.

• Eesti Pagarite Seltsi juhatuses.

• Abielus, 2 täiskasvanud last.

• Hobid: kalandus, jahindus.

Foto: taiRo luttER / PoStimEES

sesaamine võttis uues kohas aega, aga tagantjärele hindab firma omanik tehtud otsuse üheks kõige õigemaks oma elus. Masu ajal ei läinud muidugi kellelgi hästi, veel üle-eelminegi aasta oli üsna raske, kuid eel-

mine juba pisut parem. Konkurents on tihe ja see sunnib investeerima, aga igale suuremale investeeringule järgneb paratamatult mõõn. Kogu kasum on tootmisse tagasi läinud ja mingeid dividende pole ainuomanik välja võtnud. „Valida on, kas lähed edasi või tagasi, vahepealset võimalust pole,” kinnitab ta.

Rinda tuleb ju pista ka selliste gigantidega nagu Eesti Pagar, Leibur ja Fazer, kes kõik haukavad mingi osa üldisest turust. Oma 4 protsendiga on Pagaripoisid siiski Eestis üsna arvestatav tegija.

Küsimusele, mis suunas pagari- ja kondiitriturg areneb, vastab Pärn, et eks ikka mitmekesisuse ja kvaliteedi suunas. Järjest enam tuleb väikesi tootjaid, kes kodus käsitsi midagi teevad ja oma toodangut sotsiaalvõrgustiku kaudu pakuvad. Paraku on see toodang vähem kontrollitud kui suurte tootjate oma, kellele kehtivad väga ranged nõuded. Kahjuks on palju näiteid, kus väiketootja aastaga ära väsib või läbi põleb, sest ei suuda stabiilset tootmist tagada.

Kuidas mõjutab tervisliku toitumise suund ning saia- ja magusavastane propaganda pagareid? „Eks iga asi mõjutab meid nii väikeses riigis nagu Eesti. Tormid veeklaasis on ennegi möllanud, nii et lained üle ääre löövad. Aga elu näitab, et kui torm mööda saab, on klaasi pind taas sile,” vastab Pärn. Magusamaksu on kehtestanud Soome ja teised põhjamaad, kuid enamik on sellest

loobunud või loobumas, kuna see lööb eelkõige kõige vaesema elanikkonna tasku pihta,” kommenteerib ta. „Kui süüa midagi kapa ja kulbiga, siis mõjub see igal juhul halvasti. Kõike tuleb mõistlikult tarbida. Pidulikul hetkel või pärast rasket päeva on üks magus koogike igati omal kohal ega tee kellelegi liiga. Lihtsalt energiahulk, mis sa sisse sööd, tuleb ka ära põletada. Lugesin hiljaaegu ühest teadlaste uuringust, kus selgus näiteks, et gluteenist loobumine võib soodustada teatud haiguste teket. Ei ole nii, et hüppad ühest seinast teise – tõde on enamasti kusagil keskel,” selgitab Pärn oma arusaama sel teemal. annab tÖÖD Ka lihulas Sajandivahetusel ostis Pagaripoisid ära sisuliselt pankrotis olnud ettevõtte Lihula Leib ja puhus sellele elu sisse. Küsimusele, miks ta seda tegi, vastab Pärn, et ju vist oli noor ja loll, sest tööd ja vaeva on sinna palju kulunud, aga suurt kasu pole sündinud. Kohe esimesel nädalal tulid talle telefonikõned teadetega tarnete lõpetamise kohta, sest ettevõttel oli palju võlgu. Kuna aga Pagaripoiste maksedistsipliin oli olnud laitmatu, siis teda usaldati ja peagi õnnestus uuel omanikul vanad võlad ära klaarida.

Samas võimaldas Lihula tehase ost üsna olulisel määral Tallinna tootmises tekki-

nud ruumipuudust leevendada. Algul tehti seal ka leiba, sepikut ja saiabatoone, aga kuna seda ei saanud teha sama hinnaga kui suurtes leivatehastes, siis on nüüdseks loobutud ja Lihulast tulevad põhiliselt külmutatud väikesaiad jae- ja hulgimüügi tarvis. Ka osa tordi- ja koogipõhju valmib seal.

Päris tähtis on seegi, et tööd ja leiba saab 25 kohalikku inimest, mis on nii väikese paiga jaoks üsna suur asi. Omanikule teeb meelehärmi vaid asjaolu, et PRIA keeldus veidi alla miljonilise käibega ettevõttele seadmete soetamiseks väikeettevõtetele ettenähtud toetust andmast. Kuna Lihula Leiva ja Pagaripoiste omanikud kattuvad, siis liideti käibed kokku ja loeti, et tegu on keskmise suurusega ettevõttega. Sellist tagasilööki ei osanud Pärn enda sõnul isegi mitte unes ette näha.

Leivaliidu juhatuse liikmena valutab Pärn südant järelkasvu pärast. Selle tarvis korraldatakse pagarite ja torditegijate võistlusi, arendatakse koostööd kutsekoolidega, millest mõned on isegi liidu liikmeks võetud. Nii saavad koolitajad paremini teavet selle kohta, mida tööandjad ootavad ja mida õppetöös muuta tuleks. Juba pelgalt ühise laua taga istumine on hea asi.

Muretsema paneb, et õppima lähevad paljud, aga samale ala-

le tööle suundub napilt kolmandik.

Pärn ei pea muretsema oma elutöö saatuse pärast, sest tema kaks poega on juba praegu äris aktiivselt sees: Martin turundab ja Tõnis on haldusjuht.

Mees ei tõmba joont juhtkonna ja muu töötajaskonna vahele, sest kõik võivad oma arvamuse välja öelda ja kindlad olla, et nende sõnaga arvestatakse. Samas on ta seda meelt, et ka juht ise peab kogu aeg juures olema. Nõnda teeb ta peaaegu iga päev ringi tootmises ja vähemalt korra nädalas üritab ka Lihulas ära käia. „Minu ülesanne on inimestega suhelda ja aru saada, kus on probleemid, teiste asi on need lahendada,” märgib ta.

Pingeid maandab mees kalavetel ja käib vahel, küll enda sõnul üksnes koera rollis, sõpradel jahil kaasas. Kõige paremini tunneb ta ennast aga Tõstamaa suvekodus, kus sadam samas kõrval. „Kui vaatad hilja õhtul taevasse ja näed tohutut tähemerd, siis mõistad, et linnas sa seda kunagi ei näe.

Seal on ka vaikus, mille katkestab luikede kisa, ning veel palju muud, mis ühe maakoha nii eriliseks muudab,” loetleb ettevõtja suvekodu privaatsust pakkuvaid eeliseid.

maa Elu || uuDISED || 5

23. märts 2017

23. korda valitakse eesti parim toiduaine e A

eesti pÕllumeeste KesKliit jA eesti pÕllumAjAndusKAuBAndusKodA ÜhinevAd

prilli 26. päeval toimuval toiduliidu XI aastakonverentsil saab üks meie poelettidel pakutavatest toodetest kuldmärgi „Eesti parim toiduaine 2017”. Ja seda tänu toiduliidu ettevõtlikkusele juba 23. korda.

Eesti parima toiduaine valimine käib tegelikult juba praegu täie hooga. 15. märtsil selgus parim lihatoode (Rannarootsi eelküpsetatud pardikoivad hapukapsaga), parim piimatoode (Saaremaa Piimatööstuses valminud Old Saare juust), parim pagaritoode (Eesti Pagaris küpsetatud täistera pagariröst) ja parim kondiitritoode (Kalevi täidisega tume šokolaad Tuljak).

Päev hiljem valis žürii välja parima k a latoote (DGM Shippingu Briissarja puhastatud praetud kilud Kimchi kastmes) ja parima kastme (Valio Eestis tehtud Alma Vene dip-kas-

EEsTi PARiMA TOiDUAiNE KONKURsi sENisED VÕiTJAD: • 1994 Põlva Piima võideks • 1995 Tallinna Piimatööstuse virsikujogurt • 1996 Tallinna Külmhoone karamellijäätis Jäälill • 1997 Adavere Lihatööstuse töödeldud tükiliha Rüütliroog • 1998 Tallinna Piimatööstuse maitsestamata jogurt • 1999 Mulgi Meieri aprikoosi ja maasika

EESTI PARIM TOIDUAINE

kohupiimadesserdid • 2000 Werol Tehaste taimeõli Olivia • 2001 Meieri Tootmises valminud hapupiimajoogi sari Haps (vaarika Haps, metsamarja Haps, metsmaasika Haps) • 2003 Paljassaare Kalatööstuse grill-lõhe • 2004 Paljassaare Kalatööstuse paneeritud fileepalad brokoli ja juustu kastmega • 2005 Tallinna Piimatööstuse Tere-sarja rukkileiva biojogurt • 2006 Saku Õlletehase õlu Saku Kuld • 2007 Põlva Piima Tootmise

te küüslaugu, murulaugu ja sibulaga). Samas selgus ka parim valmistoit (Joel Ostrati vormikas suitsuliha), parim köögiviljatoode (Balsnacki maasika-mustikamustasõstra-banaanismuuti Muhedik, parim lastetoit (Salvesti Põnni ökoloo-

• • • • • • • •

•

Mumuu funktsionaalne kirsidessert 2008 Talleggi täidetud ahjukana õunte ja ploomidega 2009 Leiburi 100% täistera mitmeviljasai Ela 2010 Fazer Eesti must seemneleib 2011 Leiburi saib 2012 Rakvere Lihakombinaadi rukkileivakattega ahjukael 2013 M.V. Wooli marineeritud angersäga 2014 Maag Piimatööstuse Farmi Kreeka köögijogurtite sari 2015 Valio Eesti Gefilus cappuccino keefir 2016 Balbiino mango smuutike

giline maasikasmuuti) ja parim magustoit (Mattias Cafe klassikaline brüleekreem).

Rööbiti nn suure konkursiga toimub ka neli piirkondlikku konkurssi, kus parima toiduaine valimisel osalevad oma toodetega väikeettevõtted. Sellelgi väikeettevõtete konkursil on oma väärikas ajalugu, toimudes sel aastal juba kümnendat korda. (ME)

LUBI VIIB KASVULE • • • •

Suurem saak Väiksemad fosforikaod Võimaldab kasvatada nõudlikke sorte Väiksem lisaväetamise vajadus

OSALE KONKURSIL!

www.nordkalk.ee/konkurss

Kontakt Andres Rammul, +372 326 0720 www.nordkalk.ee

elmise nädala reedel Türil kogunenud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja üldkoosolek kiitis heaks Eesti Põllumeeste Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ühinemise. Ühinemise tulemusena MTÜ Eesti Põllumeeste Keskliit lõpetab tegevuse ning kogu tema vara ja liikmed lähevad üle kojale. „Ühinemise eesmärk on parandada organisatsiooni võimekust rääkida kaasa soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamisel ja võrdsete konkurentsitingimuste eest seismisel Eesti põllumajandustootjate, põllumajandussaaduste töötlejate, metsa- ja maamajandusettevõtjate stabiilseks arenguks. Kahe põllumajandusorganisatsiooni ühinemine võimaldab pakkuda liikmetele paremat teenust ja parandada edukaks tegevuseks vajalikke kompetentse,”

Roomet Sõrmuse sõnul võimaldab kahe põllumajandusorganisatsiooni ühinemine pakkuda oma liikmetele paremat teenust.

Foto: EERo VaBamÄgi / PoStimEES

selgitas Eesti PõllumajandusKaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. „Kauaoodatud ja pikalt ette valmistatud kahe suurima põllumajandusvaldkonna organisatsiooni ühinemine saab lõpuks teoks, kuid päris ühise põllumeeste organisatsiooni tekkimiseks on vaja astuda veel üks samm.

Põllumeeste koondumine ühte esindusorganisatsiooni aitab tekitada ühiskonnas arvestatava jõu, et kaitsta põllumeeste huve,” ütles Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.

Vastavalt ühinemislepingule nimetab Eesti Põllumeeste Keskliit koja juhatusse ühe liikme ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatus laieneb kolme liikmeni. Ühinemise on nüüd heaks kiitnud mõlema organisatsiooni üldkoosolekud ja ühinemine viiakse lõpuni lähikuudel.

Eesti PõllumajandusKaubanduskoda on Eesti suurim maamajandussektori esindusorganisatsioon, kes koondab põllumajandustootjaid, põllumajandussaaduste töötlejaid, metsaühistuid ja teisi maamajandusettevõtjaid.

(ME)

6 || EHITuS || maa Elu

23. märts 2017 ga kergesti vastu pükse saada.”

Parra möönab, et varem, kui Sambla AS piinliku hoolsusega lepingulisteks klientideks soovijate tausta ei kontrollinud, tuli pea igal aastal mitukümmend tuhat eurot maksmata arveid korstnasse kirjutada.

Sambla ASi juhatuse liikme ja tegevjuhi Terje Parra sõnul ehitusfirmad tulevad ja lähevad, aga neid, kes kindlalt püsivad, on üksikud.

Foto: toomaS ŠalDa

Kohalikele omanikele kuuluv

ehituskaupade pood väldib trikitamist TOOMas ŠalDa Maa Elu

K

unagises Haapsalu KEKis laomajandusega tegelenud ja üheksakümnendate alguses eraettevõtlusega alustanud Endel Oolupil oli ühel argisel 1993. aasta päeval tarvis pooletollist kraani. Õigemini oli seda vaja tema osalusega torutööde firmal Mentor-T. „Haapsalus polnud asjalikku sanitaarseadmete poodi. Teadsin, et see pooletolline kraan maksis Tallinnas 40 krooni, aga siinses kaupluses küsiti poole rohkem. Õiendasin siis poepidajaga ja see nähvas vastu: tehke siis oma pood. Tegimegi.”

Nii sai alguse Läänemaal hinnatud ja käibegi mõttes arvestatav ehituskaupade müüja Sambla AS. „Sambla võtsime nimeks sel lihtsal põhjusel, et meie juriidiline aadress asus Sambla tänaval eramajas. Sammal on hea sümbol, sest ei kasva kiiresti, aga ei hävine samuti. Alustasime sanitaarseadmetest, sest enda firmal oli seda iga päev vaja,” meenutab Oolup.

Esimene müügisaal seati sisse Haapsalu KEKi saali ehk praeguse Haapsalu Kutsehariduskeskuse aulasse. Sortimenti lisandusid järgemööda segud, mööbel, põrandakatted, viimistlusmaterjalid, elektrikaubad, tööriistad, valgustid.

Mööblist on küll nüüdseks loobutud, aga muu on jäänud. Et kliendile maksimaalselt laia valikut pakkuda, oli vaja leida suuremad ruumid. „Leidsime sobiva hoone Haapsalu külje all Ridala vallas Uuemõisa alevikus Tehnika tänaval, kus oleme tänaseni. Algul oli jutt rentimisest, aga meile oli kasulikum osta, tegime pakkumise ja müüja jäi nõusse,” räägib Oolup. Varsti ostsid nad ära kõrvalasuva hoone koos kopsaka maatükiga. Nüüd on Sambla ASil kolmes hoones müügi- ja laopinda 3700 ruutmeetrit.

KonKureerivaD suurte KettiDega Praegu on Haapsalus esindatud kaks laia haardega ehitus- ja kodukaupade suurketti, aga ainult kohalikule kapitalile tuginev Sambla on nendega edukalt konkureerida suutnud. „Mõistagi on nendel tänu paljudele kauplustele meist rohkem võimalust hindadega mängida, aga

hea meel on selle üle, et suur osa kohalikest inimestest eelistab kohalikele omanikele kuuluvaid ärisid. Kui hinnad on võrdsed, siis paljud eelistavad meid,” kinnitab Endel Oolupi tütar Terje Parra, teine Sambla ASi juhatuse liige ja tegevjuht. „Haapsalus pole just kerge tööd leida ja kui ostad kohalike inimeste poest, toetad kohalikku majandust ja kaudselt iseennastki,” usub Oolup.

Sambla müügi- ja reklaamistrateegia kohta ütleb Terje Parra, et võrreldes konkurentidega trikitavad nemad vähem. „Kui inimesel on ehituspoodi asja korra aastas, siis ta läheb selle juurde, kes talle postkasti kõige värvilisema reklaami on saatnud. Kui allahindlusprotsentki on hästi rasvane, siis minnaksegi reklaami ohvriks. Päris sageli juhtub, et klient maksab näiteks 35protsendilise allahindlusega ostes tegelikult rohkem, kui meil maksab sama kaup ilma igasuguse allahindluseta. Meie enne soodustuste tegemist hindu kunstlikult lakke ei löö, et pärast siis uhket protsenti näidata. Veel kasutatakse sellist nõksu, et reklaamitakse näiteks mõnd üliodavat tööriista, sageli isegi

alla omahinna. Tegelikult pannakse müüki vaid paar ühikut, aga klient on enda juurde meelitatud.”

Ostjatelt saadud tagasiside põhjal kinnitavad Sambla ASi juhid, et nende teeninduse kvaliteeti hinnatakse. „On neid, kes just mujal saadud negatiivse kogemuse tõttu meie juurde on jõudnud: näiteks ei ole mujal viitsitud sekeldada väikeste kogustega, kõrgelt riiulilt raskeid kotte võtta jne. Meil on asi organiseeritud nii, et klient võib kasvõi ülikonnas või ballikleidis tulla ja soovi korral tõstame kauba talle otse auto pakiruumi,” on Parra uhke.

kui Ostad kOhalike inimeste pOest, tOetad kOhalikku majandust ja kaudselt iseennastki.

Palgalisi töötajaid on Sambla ASis 21, neist seitse juba üle kahekümne aasta ja enamik üle kümne aasta siin leiba teeninud. „Nad on väga pühendunud ja käivad innukalt koolitustel, et uute too-

dete ja tehnoloogiatega kursis olla.” usalDa, aga Kontrolli Enam kui kahekümne aasta jooksul on Sambla ASi vedajad õppinud tundma nii ehitusturgu kui ka ettevõtjaid. „Kahetuhandendate aastate alguse ehitusbuumi ajal, kui ehitati palju ja iga teine mees oli kas kinnisvaraarendaja või ehitaja, kasvas läbimüük mõistagi meilgi. Aga keerulistel aegadel jäävad ellu vaid tugevad. Ehitusfirmad tulevad ja lähevad, aga neid, kes kindlalt püsivad, on üksikud. Hea meel on, et Haapsalu kandis on ehitusfirmasid, kes on end tugevate ja püsivate tegijatena tõestanud: Talum, Ehto, Läänemaa Ehitus, Agretten olid tublid buumi ajal ja on seda praegu,” kiidab Parra koostööpartnereid.

Oolup omakorda kahetseb, et paraku on selliseidki, kes mujal haledalt kõrbenud ja nüüd kõrvalisel Läänemaal õnne proovivad ja kellega ehituskaupade müüja ettevaatlik peab olema. „Tulevad ja tahavad meiega krediidilepingut sõlmida, et siis kuu kaupa maksta. Inforegistrist uurid, mehel on jah viis firmat, aga neli neist pankrotis või võlgades. Kui kauba kätte annad ja kuu lõpus arve saadad, võid vä-

hinD otsustab Praegu tunneb Sambla AS end üsna tugevana, aga nina püsti ajamisest on asi kaugel. Kindlust lisab, et hooned ja maa kuuluvad firmale endale. „Kui taas majandussurutis peaks saabuma, ei vii rendid või laenud meid kivina põhja,” on Oolup rahul. Terje Parra, kes veel hiljuti pidas Sambla ASis töötamise kõrvalt rendipinnal lastekaupade poodi, teab, et rendihinnad on Haapsalus samad mis Tallinnas. Pindu on lihtsalt vähe. „Kõige tähtsam, et klientuur säiliks, selle nimel teeme iga päev tööd. Kaup peab olema erasektorile vastuvõetav. Kui võtad liiga kalli kauba sisse, kaob erasektor ära. Hinnapoliitika paneb asjad paika.

Kui saame infot, et kuskil on mõni kaup odavam, püüame selgeks teha, kas meiegi saaksime hinda kliendisõbralikumaks teha, aga kahjudega me muidugi töötada ei saa. Kui klient ostab korraga rohkem kaupa, tuleb teha arvestatavat allahindlust. Kui hakata maja ehitama, saab siit sisuliselt kõik kätte: vundamendist katuseni. Isegi kuldvanni võib saada, aga selle puhul nõuame ettemaksu. Kui klient võtab kogu maja materjali meilt, teeme talle väga suure allahindluse. Väikese koguse korral saab meie kliendikaardi omanik soodustust viis protsenti,” kirjeldab Parra.

On paratamatu, et Tallinnas on sama kaup sageli mõnevõrra odavam kui Sambla ASi kaupluses. Sambla auto käib kaupa toomas Tallinna ladudest ja üksnes transpordikulu on pealinna konkurentidest mitu korda suurem. Eks rahvaarv ja klientide hulk mõjutab samuti.

Sambla ehituspood ei asu suure tee ääres, vaid mitmesaja meetri kaugusel ÄäsmäeHaapsalu-Rohuküla maanteest Tehnika tänaval, aga omanike sõnul pole see probleem. „Isegi soomlased on meid üles leidnud, käib ka rootslasi ja lätlasi. Palju tullakse saartelt – Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, sinna läheb suur osa meie kaubast.”

Viimased viis aastat on ettevõtte käive püsinud stabiilsena, üle-eelmisel ja eelmisel aastal oli see 2,8 ja 2,9 miljoni euro kandis. „Talvekuudel töötame kahjumiga, kevadel saavad ehitus ja remont uue hoo sisse ning augustis-septembris jõuame tavaliselt nulli lähedale, edasi tekib väike kasum, aga midagi hõisata ka ei ole,” on Terje Parra tagasihoidlik. „Igal juhul jätkame samas vaimus, mida sa muud teed. Ega meil kosilasi käinud pole, isegi ükski kett pole tahtnud meid ära osta.” Endel Oolup pakub ajakirjanikule muiates, et see firma ära ostaks, aga hinda öelda ei oska. See näitab, et ega nad müügi peale kuigi tõsiselt ei mõtle. Miks peakski, kui äri on edukas. „Aga suuri juurdeehitusi või muid investeeringuid pole meil vähemalt praegu mõtet teha, kui majanduses just midagi väga positiivset ei toimu. Haapsalu ja Läänemaa rahvaarv ju järjest kahaneb,” võtab ta jutu kokku.

maa Elu || uuDISED || 7

23. märts 2017

Meie suurim hani OLAV RENNO

K linnuteadja

oduhanede mihklipäev on mardipäeval. Hanesid on inimesed liha ja sulgede saamiseks kasvatanud juba mitu tuhat aastat. Nende kodustamist hõlbustas asjaolu, et päeva või paari vanused hanepojad, kui on emast lahku jäänud, püüavad inimesele või sõudepaadile järgneda. Nii tuldigi hallil ajal mõttele hanetibud koju viia ja seal oma toidulisana üles kasvatada. VanaEgiptuse seinamaalidel ja -reljeefidel on hanesid inimeste seltsis kujutatud juba 2200 aastat enne meie ajaarvamist, samuti Hiinas. Ajapikku on vastavalt „maitsele ja moele” aretatud suur hulk hanetõuge – hallhanest kuuskümmend ja idapoolsest kühmnokk- ehk stepihanest ligi kolmkümmend, hübriidid peale selle. Mõne hanetõu linnud saavad isegi üle kümne kilo raskuseks. Ungaris on hanemaksapasteediga maiustajate huvides aretatud koguni tohutu suure, isegi poolteist kilo kaaluva maksaga hanetõug. Põhja-Ameerikas on kodustatud Kanada laglet ja aretatud ka mitu tõugu.

Looduses elutsevad hallhaned on kolme kuni nelja ja poole kilogrammi raskused. Sulestik on heledam kui teistel haneliikidel, ülapoolel pruunikashall, alapoolel heledam, kõhualune lausa valge, tiibade eesserv aga helehall nagu ei ühelgi teisel haneliigil. Nokk on peaaegu ühtlaselt oranžikasroosa, jalad tuhmroosad.

Hallhani on levinud Euraasia parasvöötmes Islandist ja Šotimaast Kaug-Idani. Meil pesitseb ta rannaroostikes ja väikestel meresaartel, varematel aegadel ka kuni 15 km merest eemal järvedel ja soodel. KeskEuroopas, Poolas, Leedus, Venemaal, Siberis ja Ussuurimaal

ongi sood ja järved ta elupaikadeks, stepivööndis elutseb hallhani järvedel. Euroopas (koos Venemaaga) võib praegusajal leiduda veel 65 000 kuni 80 000 haudepaari. Eestis on hallhane asurkonna suurus suuresti kõikunud: haudepaaride hulk kahanes 1930. aastateks kolmesajani, siis hakkas jälle tõusma ja jõudis läinud sajandi lõpul tuhande paari kanti, et siis jälle väheneda kuuesaja paari peale. Läbirändel on hallhani üsna tavaline üle kogu maa, aga meelispaigaks näib olevat ikka küttimise poolest ohutu Matsalu laht, kus sügiseti on loendatud kümme tuhat ja rohkemgi peatuvat hallhane.

Sügisel püsivad hallhaned keskpäeval ja öösel lahel, hommikuti ja õhtu eel lendavad mõneks tunniks kõrrepõldudele kombainist mahapudenenud teri ja viljaidandeid sööma, kogudes sel viisil endale edasirändeks Madalmaades ja mujal Põhjamere ääres olevatesse talvituskohtadesse piisava rasvavaru. Puhkavaid või toituvaid haneparvi silmitsedes ilmneb, et pesakond – üks või kaks vana- ja mitu noorlindu püsivad lähestikku ja isegi tõrjuvad oma „territooriumilt” võõraid hanesid eemale. Ärarändeks annab signaali kas jääkaane tekkimine või paks lumi.

Lääne-Euroopa rannikuvööndisse koguneb talvitama sadu tuhandeid hanesid, peale hallhanede ka raba- ja laukhanesid ning laglesid, kellel jääb sealsetel rohumaadel kitsaks ja napib toitu. Hallhanesid on täheldatud käimas koristatud kartulipõldudel „järelnoppimist” tegemas.

Hallhani on levinud Euraasia parasvöötmes Islandist ja Šotimaast Kaug-Idani.

Foto: WikiPEDia

Varakevadel, märtsikuul aga saabuvad haned pesitsusaladele paariti, kuna noored hoiduvad paar aastat omaette salkadesse. Pesitsema hakkavad hallhaned kolmandalneljandal elukevadel ja paarid püsivad koos, kuni surm neid lahutab. Hanepaar leiab sobiva pesakoha roostikus või saarekesel ja tassib pesaks kokku meetrilaiuse ja poole meetri paksuse roovarte ja muu taimeprahi hunniku. Selle keskele lohku muneb emahani aprillis 4–6 kollakasvalge koorega muna, iga päev ühe, ja vooderdab pesa pisitasa oma udusulgedega. Haudumine kestab neli nädalat, mille kestel nii mune kui ka hauduvat emalindu varitsevad paljud ohud, hoolimata lähedal valvet pidavast isahanest. Küll kondab roostikus kährikkoeri ja rebaseid, viimasel ajal lisaks mõni šaakalgi, lagedal saarel võib rünnata merikotkas. Mõnikord aga võtab pesakoha üle samasuguseid olusid vajav kühmnokkluigepaar – ja nende jõu vastu haned ei saa.

Pojad lahkuvad pesast koorumisjärgsel hommikul ja liiguvad tihedalt vanemate kannul püsides mõne rohuse kalda poole. Päevad veedavad pesakonnad vee peal, õhtul uju-

takse randa või laiule-saarele ja näksitakse nooremaid kõrrevõrseid. Lennuvõimeliseks saavad noorhaned 60 päevaga, aga enne seda hakkavad vanalinnud sulgima, heites endalt kõik hoosuled peaaegu korraga, nii et enamasti hakkavad noored lendama enne, kui vanadel lennuvõime taastub. Augustis hakkavad hanepesakonnad parvedesse kogunema ning lahtedelt-järvedelt kaugemal toitumas käima, st lendama.

Haned, eelkõige hallhanedest põlvnevad koduhaned on etendanud tähtsat osa inimkultuuri arengus. Tušiga pärgamendile kirjutati hane tiivasulega – teiste lindude hoosuled ei osutunud nii kõlblikuks, olles kas liiga haprad või üleliia jämedad (nagu luigesuled, mida pealegi oli vähem saada).

Peaaegu kõigis keeltes tarvitatakse tänini linnusulest ja kirjutussulest rääkides ühte ja sama sõna. Voodipatjade täitematerjaliks on ikka eelistatud peenikesi hanesulgi. Niisiis on hallhani olnud õige tähtis nii kulinaarias, tavaolmes kui ka kultuuris ja isegi ühes militaarses seigas, kui 390. a eKr hanede kaagatamine hoiatas roomlasi ööpimeduses linnamüürini hiilinud gallialaste sissetungi eest.

lÕppenud jAhihooAjAl KÜtiti 17 415 metssigA

K

eskkonnaameti teatel küttisid jahimehed lõppenud jahihooajal (2016/2017) kokku 17 415 metssiga. Lisaks kütitud isenditele läksid küttimiskohustuse täitmisel arvesse ka kõik jahimaalt leitud surnud või hukatud katkukahtlusega isendid, nii et metssea asurkond vähenes möödunud jahiaasta jooksul 18 338 isendi võrra ja sellega võib üleriigilise küttimiskohustuse (18 272 metssiga) täidetuks lugeda. „Juba teist aastat on jahindusaasta olnud tavapärasest erinev, kuna metssigade kaudu leviva Aafrika seakatku tõkestamiseks tuli metssigade küttimine ümber korraldada ja kehtestada varasemast suurem küttimismaht.

Jahimehed on teadvustanud olukorra tõsidust ja loomade arvukuse vähendamise vajadust, küttides lõppenud hooajal 17 415 metssiga. Lisaks hukati 20 katkukahtlusega isendit ja surnuna leiti 903,” lausus Keskkonnaameti jahinduse- ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Maakondlikud jahindusnõukogud ja mõnes maakonnas ka Keskkonnaamet kehtestasid küttimismahud, lähtudes Keskkonnaagentuuri ettepanekust, mis oli ajendatud eesmärgist viia metssea arvukus jahiaasta lõpuks asustustiheduseni maksimaalselt 2 isendit 1000 ha jahimaa kohta. Suuremat tähelepanu pöörati Hiiu-, Lääne- ja Saaremaale, kus oli hoolimata suurenenud küttimissurvest sigade arvukus jahiaasta lõppedes jätkuvalt suur. Seetõttu suurendati neis maakondades küttimismahtu varasema hooajaga võrreldes 12–40%.

Kuigi algselt oli piirkonna jahimeeste vastuseis suurenenud kohustusele tugev, kütiti kokkuvõttes loomi isegi nõutust rohkem.

Küttimismaht jäi tänavu täitmata 9 maakonnas: Harju-, Jõgeva-, Järva-, Põlva-, Rapla-, Tartu, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal. „Kõigis neis maakondades on seakatk levinud enam kui aasta ja sellest tingitud suure suremuse tagajärjel on metssigade arvukus langenud tõenäoliselt väga madalale tasemele. Seetõttu on küttimismahu täitmata jätmine ka mõistetav,” selgitas Rakko.

Enim kütiti metssiga Saaremaal (4400), järgnesid Läänemaa (2745) ning Harjumaa, Hiiumaa ja Raplamaa (kõigis võrdselt 2000).

Kõige vähem jäi jahimeeste saagiks metssigu Valgamaal (150), Põlvamaal (200) ja Võrumaal (300).

Olgu öeldud, et eelmisel jahihooajal (2015/2016) kütiti Eestis kokku 32 330 metssiga, lisaks leiti surnuna 2006 ja hukati katkutunnuste tõttu 35 metssiga. Toonane küttimiskohustus oli 29 608 metssiga ehk üle 12 000 sea rohkem. Ka siis kütiti enim sigu Saaremaal (5241), kõige vähem aga Valgamaal (531).

Jahipiirkondade küttimismahtude täitmist asuvad analüüsima aprillis kogunevad jahindusnõukogud, kelle pädevusse kuulub ka ettepaneku tegemine Keskkonnaametile, et küttimismahu mõjuva põhjuseta täitmata jätnud jahipiirkondadelt kasutusõiguse luba ära võtta.

Seakatku leviku seiskamiseks või selle kiiruse tõhusaks pidurdamiseks tuleb metssigade arvukus kogu Eestis viia asustustiheduseni maksimaalselt 1,5 isendit 1000 ha jahimaa kohta järgmise jahiaasta lõpuks, s.o 28. veebruariks 2018. Sellele, kui palju konkreetselt tuleb maakonniti veel sigu küttida, annab vastuse Keskkonnaagentuur pärast loendus-, küttimis- ja seireandmete kokkuvõtmist käesoleva aasta juuni teises pooles. (ME)

Trigon Dairy Farming Estonia AS tütarettevõte Väätsa Agro AS võtab tööle

NOORKARJAKASVATUSE JUHI Põhilised tööülesanded: • Noorveiste kasvatuse korraldamine ning nõuetekohase arvestuse pidamine.

Nõuded kandidaadile: • organiseerimis- ja koostööoskus; • hea analüüsi- ja otsustusvõime; • täpsus ja korrektsus tööülesannete täitmisel; • kiire õppimis- ja arenemisvõime, kohusetunne, hea pingetaluvus.

Kasuks tuleb: • eelnev töökogemus põllumajandusettevõttes; • vene või inglise keele oskus suhtlustasandil.

Ettevõte pakub: • mitmekesist ja huvitavat tööd kiiresti arenevas kontsernis; • arenguperspektiivi; • erialaseid täiendkoolitusi; • ametiautot; • vajadusel ametikorterit; • konkurentsivõimelist töötasu.

Sooviavaldus ja CV palume saata 27. märtsiks e-posti aadressil Lenno.Link@trigondairy.com.

Meie müügimeeskonna kontaktid:

Uue põlvkonna metsatõstukeid müüb

• Urmas Nigula, tel 521 8582 • Arne Suigusaar, tel 521 6146 • Taavi Rand, tel 5335 8636 • Lembit Roosioja, tel 528 7081 • Ülar Nõmmik, tel 509 0794 • Tormis Talviste, tel 5348 7354

Konekesko EestiASAS,| Põrguvälja Põrguvälja tee vald, www.konekesko.ee Konekesko Eesti tee3a, 3a |Rae Pildiküla, Rae vald, Harjumaa Oniar OÜ,16, Pargi 16, Märjamaa, tel 5553 metsatehnika@oniar.eu, www.oniar.eu Pargi Märjamaa | Tel 5553 83398339, | metsatehnika@oniar.eu | www.oniar.eu

8 || VESI || maa elu

23. märts 2017

Alates 1. aprillist kehtivad kodulindude väljas pidamisele piirangud

E

uroopas leviva lindude gripi tõttu kehtestab Veterinaar- ja Toiduamet välitingimustes kodulindude pidajatele piirangud. Kodulinde tuleb alates 1. aprillist pidada sisetingimustes ja kui see ei ole lindude heaolu ja tervist silmas pidades võimalik, tuleb neid hoida aia ja võrguga piiratud alal. Piirangud puudutavad kõiki kodus peetavaid linde – lisaks kanadele ka hanesid, parte, kalkuneid, vutte ja faasaneid.

Alates 1. aprillist tohib kodulinde pidada väljas ainult juhul, kui lindude pidamisala on ümbritsetud aiaga ja kaetud võrguga. Kodulindude söötmine ja jootmine peaksid võimalusel toimuma sisetingimustes. Kui linde söödetakse ja joodetakse väljas, peab nende söötmise ja jootmise ala olema lisaks võrgule kaetud ka veekindla katusega. Võrk ja katus on vajalikud selleks, et metslinnud ei pääseks ligi kodulindude söögile ja joogile ega levitaks sedakaudu kodulinnufarmidesse lindude gripi viirust.

Lindude gripp on diagnoositud meie naabrite juures Soomes ja Rootsis. Veebruari lõpus lisandusid lindude gripi juhtumitega riikide hulka Leedu ja ka Venemaa Kaliningradi oblast. Rändlindude kui potentsiaalsete nakkusekandjate saabumisega jõuab lindude gripp suure tõenäosusega sel kevadel või suvel ka Eestisse.

Lindude gripp on väga nakkav ägedalt kulgev metsja kodulindude viirushaigus, mida ei ravita. Kui haigus jõuab farmi, siis kõik kodulinnud nakkuse leviku tõkestamiseks hukatakse, seda tehakse veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all.

Ka sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, töödeldakse või hävitatakse viisil, mis tagab viiruse hävimise.

Praegu Euroopas leviv viiru-

setüvi H5N8 inimestele ohtlik ei ole ja põhjustab ainult lindude haigestumist.

Taudipunkti ümber kehtestatakse kolme kilomeetri raadiuses ohustatud ja kümne kilomeetri raadiuses järelevalvetsoon. Ohustatud ja järelevalvetsoonis kehtestatakse loomade ja inimeste liikumisele piirangud ning piirangud linnulihaga kauplemisele. Ka munade vedu väljapoole järelevalvetsooni on keelatud. Seega ka ühe linnupidaja hooletus võib tähendada majanduslikke raskusi naaberfarmidele.

Iga farmiomanik saab nii oma kui ka naabruskonna linde kaitsta, kui ta piirab kõrvaliste isikute pääsu lindlasse. Väga tähtis on korrapäraselt teha näriliste ja putukate tõrjet. Linnukasvataja peab olema kindel, et kõik, mis lindlasse sisse viiakse, olgu selleks sööt, allapanu või muu materjal, poleks haigustekitajaga kokku puutunud. Lindlasse sisenedes peaks kindlasti olema võimalus desinfitseerida desomatil jalanõud ning seal kasutatavaid jalanõusid ja üleriideid ei tohiks kasutada ja kanda mujal.

Praegu peetakse Eestis kodulinde ligikaudu 3000 majapidamises. Suuri, üle tuhande linnuga munakanafarme tegutseb praegu 33 ja üle tuhande linnuga broilerifarme 75. Hanesid peetakse vähem kui paarisajas ja ka parte vähem kui paari­ sajas farmis, kalkuneid 70, vutte 53 ja faasaneid 14 majapidamises.

Seoses sellega, et lindude gripp levib peaaegu kogu Euroopas, palume teavitada Veterinaar- ja Toiduameti maakonna veterinaarkeskusi, kui leiate veelindude värskeid korjuseid või hulganisti surnuid metslinde. Veterinaar- ja Toiduamet korraldab sellistel puhkudel proovide võtmise, et võimalikku haiguspuhangut tuvastada. (ME)

Piimatoodang lehma kohta kasvas rekordilise 8833 kilogrammini

P

õllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks kujunes 2016. aastal 767 miljonit eurot. Piimatoodang lehma kohta tõusis rekordilise 8833 kilogrammini, mis on 391 kilo enam kui 2015. aastal, selgus maaeluministeeriumis koostatud põllumajandussektori 2016. aasta ülevaatest.

Piima toodeti 781 000 tonni, mis on veidi vähem kui 2015. aastal. Piima keskmine kokkuostuhind jäi 2015. aasta tasemele ja oli 237 eurot tonni kohta. Aasta teises pooles hakkas kokkuostuhind tõusma ning detsembris maksti piima eest juba 323 eurot tonni kohta.

Põllumajandustoodangu väärtuseks veebruaris avaldatud hinnangu järgi kujunes 2016. aastal 767 miljonit eurot, mis on 18% vähem kui 2015. aastal. Taimekasvatustoodangu väärtuseks kujunes 309 miljonit eurot, mis moodustas 40%

põllumajanduse majandusharu toodangu väärtusest ning loomakasvatustoodangu väärtuseks kujunes 356 miljonit eurot. Loomakasvatustoodang moodustas 46% põllumajanduse majandusharu toodangu väärtusest ning see on 6% enam kui 2015. aastal.

Erinevalt 2015. aasta rekordsaagikusest jäi 2016. aasta teraviljasaagikus keskmisest väiksemaks ning suurenenud kasvupinnalt toodeti koguseliselt 41% vähem toodangut kui eelnenud aastal, millele lisandus tootjahindade 12% langus. Teravilja 2016. aasta keskmine saagikus (2658 kg/ha) on võrreldav 2011. aasta saagikusega (2598 kg/ha).

Liha toodeti 2016. aastal 10% vähem kui eelnenud aastal ning seda eelkõige sealiha tootmise vähenemise arvel.

Sealiha kokkuostuhinnaks kujunes 2016. aastal 1509 €/t, mis on 1% kallim kui eelnenud aastal. (ME)

KOMMENTAAR Kui soovitakse majja veevärki panna, siis millist abi saab omavalitsuselt?

Lembe Reiman Harku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist arku vald osaleb EASi hajaasustuse programmis, mille raames toetatakse hajaasustusega piirkondades elavate perede vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamisega seotud tegevusi. Toetatakse peresid, kes elavad alaliselt antud majapidamises, millele toetust taotletakse, ehk nn suvemajale toetust taotleda ei saa. Toetus on kuni kaks kolmandikku projekti kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui 6500 eurot.

Vääna-Jõesuu ja Suurupi suvilapiirkondades, kus rajati Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti raames ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid kõikidele kinnistutele, toetame valla elanikke, tasudes nende eest liitumistasu. Kinnistusisesed torustikud tuleb aga omanikul siiski oma raha eest välja ehitada.”

„

H

Maamaja ostes on oluline endale selgeks teha, milline on kaevu seisund. Kui sealt enam vett võtta ei kõlba, Foto: Elmo Riig / Sakala siis kuidas sellisest olukorrast üle saab.

Paneme majja

veevärgi

Taavi Alas Maa Elu

K

evaditi saab hoo sisse majaehitus ja maamajade-suvilate ostmine, paljudel neist puudub maapiirkonnas endiselt veevärk. Maa Elu küsis ettevõtetelt, kui kalliks läheks aastal 2017 veevärgi (ja kanalisatsiooni) paigaldamine.

Kui osta maamaja, kus kaev ja WC on õues, aga soovitakse majja veevärki, siis mida peaks kõigepealt ette võtma ja millise summaga arvestama?

ASi Lavateir töödejuhatajaosakonnajuhataja Olev Vahtras ütleb, et kõigepealt tuleks majaomanikul minna omavalitsuse jutule. „Seal antakse teada, millist reovee ärajuhtimise võimalust lubatakse kasutada – mahuti, septik või biopuhasti. Võib-olla on veel muidki variante. Majapidamisvee saab salvkaevust või puurkaevust.

Ka nende kohta tuleb saada kooskõlastus. Kui kaev on olemas, kus vesi sees, saab olukorra lahendada lihtsamalt: kaev puhastada, teha veeproov, kas vesi kõlbab joomiseks või ainult pesemiseks, ja paigaldada pump.” Kui kooskõlastused käes, saab ehitaja oma pakkumise teha.

OÜ Redsom juhataja Gennadi Vaher nõustub, et kõigepealt tuleb vallast uurida, mil-

list reoveesüsteemi on lubatud ehitada. Põhilised asjad, mida ettevõtja peab enne tööle asumist teadma, on Gennadi Vaheri sõnul järgmised.

1. Kui kaugel reoveesüsteemist asub joogiveekaev? Kui tegemist on näiteks septikuga, peab arvestama, et moreenpinnase korral peaks imbväljaku kaugus rakke- või salvkaevust olema 30 jooksvat meetrit ja puurkaevust 60 jooksvat meetrit. Selle järgi arvutatakse kanalisatsioonitorustiku pikkus majast septikuni.

2. Majast väljuva torustiku sügavus. Normaalseks peetakse umbes 45 cm maapinnast, kui ei ole looduslikku kallakut majast septiku poole.

Septiku standardsügavus maapinnast on 50 cm.

3. Pinnasevee tase ja pinnas.

Kõrge pinnasevee korral tuleb pärast septikut paigaldada ülepumpla, et saaks imbväljaku pinnaveetasemest kõrgemale tõsta. Põhjus: kõige rohkem mõjutab hinda paas ja selle lõhkumisega kaasnevad kulud.

OÜ Balti Puurkaev

hinna kujundab töö maht, mis tuleb seadmete paigaldamisel teha.

tehniline juht Tõnis Ennok ütleb, et kaevu puurijad teavad täpselt, millist kanalisatsiooni tüüpi lubatakse konkreetsesse kohta üldse panna ja kui kaugel peab see olema veekaevust, et tagada ettenähtud sanitaarkaitse ala.

Kolm võimalust Gennadi Vaheri sõnul saab veevärki rajades valida kolme võimaluse vahel. Esiteks reoveemahuti, see on aga kallis, kuna seda peab sageli tühjendama.

Teine variant on septik, mille puhastusintervall on kord aastas või kahe kolmandiku täitumisel.

Kolmas võimalus on biopuhasti. Siin on nagu septikul, puhastus toimub kord aastas või kahe kolmandiku täitumisel. „Kõige lihtsam on reoveemahuti, kuid kõige kulukama hooldusega. Keerulisem on biopuhasti, mille keerukus seisneb selles, et puhastit hoiab töös programmkell, mis pumpab puhastisse tsüklitena õhku, et bakter lõbusalt toimetaks. Samuti ei tohi biopuhastisse suurel hulgal kodukeemiat, näiteks Torusiili lasta,” märgib ta.

Kas rahakott puuga selga?

ASi Lavateir töödejuhataja-osakonnajuhataja Olev Vahtras rõhutab, et hinna kujundab töö maht, mis tuleb seadmete paigaldamisel teha. „Määravaks

võib saada pinnase struktuur (paekivi, põhjavesi), seadmete suurus, kaugus hoonest, hoone ehituslik eripära jne,” loetleb ta. Hinnad on 2000 kuni 6000 eurot.

OÜ Balti Puurkaev tehniline juht Tõnis Ennok lisab, et maksumust arvestades on vaja teada täpset objekti aadressi, et saaks hinnata geoloogilist olukorda, alles seejärel saab välja pakkuda sobiliku lahenduse. Kaevu hind on vahemikus 1700 kuni 10 000 eurot, pump ja veetorustiku viimine hoonesse maksab 1900 eurot, kanalisatsioon 2400 kuni 6000 eurot. „Minimaalne oleks seega 1700 + 1900 + 2400 = 6000 eurot.”

OÜ Redsom juhataja Gennadi Vaher märgib, et nende pakutav odavaim lahendus on 2 m³ septiku paigaldus ja selle kõik-hinnas-pakett algab 1600 eurost + käibemaks. Hind sisaldab 5–7meetrist kanalisatsioonitorustikku, 2 m³ septiku paigaldust ja imbväljaku rajamist. „Kindlasti mõjutab hinda asukoht, maksumust 1600 eurot + käibemaks saame pakkuda Tartumaal ja selle ümbruses. Lääne-, Põhja- ja Ida-Eestis on hind alates 1750 eurost, lisandub käibemaks.

See sisaldab materjale, kaevetehnikat ja tööjõudu. Iga objekt on muidugi erinev, siin toodud hinnas arvestame, et paigaldustingimused on head,” ütleb ta.

maa elu || Taimetoit || 9

23. märts 2017

Vegamama

„Täistaimetoitlus ei tähenda, et inimesed ei vajaks maitsvat toitu,” selgitab osaühingu Veganfoods tegevjuht Liina Laas.

Foto: Erakogu

tõi poeletile taimse valmistoidu Vegamama missioon: • Näidata, kui hea on taimne toitumine meile, teistele elusolenditele ja keskkonnale.

• Jagada oma lemmiktaimetoitude retsepte.

Sirje Niitra Postimees

V

egamama on väikeettevõte, kes müüb kaubanduskettidele taimseid valmistoitusid ning propageerib veganlust, tervislikke eluviise ja keskkonnast hoolimist.

Firma asutamise ajendiks oli, nagu see sageli on, isiklik vajadus kaubandusest kerget lõunaampsu ja näkse leida. „Eelmisel aastal avastasin koos paari mõttekaas-

lasega, et kauplusest pole midagi võtta, mida kohe süüa saaks.

Täistaimetoitlus ei tähenda, et inimesed ei vajaks maitsvat toitu,” selgitab Vegamama kaubamärki omava osaühingu Veganfoods tegevjuht Liina Laas.

Ta räägib, et otsustas ise proovida täistaimset toitumist eelkõige loomatööstuse negatiivse mõju tõttu keskkonnale, samuti eetiliste põhimõtete pärast. Loomafarmid paiskavad tema sõnul atmosfääri meeletus koguses kahjulik-

ke heitgaase, rääkimata määratust veekulust. „Kui igaüks jätaks korra päevas lihatooted söömata, oleks kasu sellest tohutu,” lausub ta. „Ootasin rongi ja oli vaja kiirelt miskit ampsata. Poes avastasin, et ainsad variandid, mida sai kohe võtta, olid banaan ja kartulikrõpsud. Hing ihaldas sel hetkel hoopis võileiba, kuid ükski müügil olevatest variantidest mulle kui veganile ei sobinud. Kirusin vaikselt omaette banaani süües ja siis läks lambike põlema.

Hakkasin uurima, kui suur on nõudlus taimsete ampsude järele ning edasi juba vaatama tootmisvõimaluste järele. Need leidsin siitsamast Tallinna külje alt.”

Praegu on Vegamama tooted müügil juba enamikus poekettides ja käive tasapisi kasvab.

Laasi sõnul on tegijad saanud hästi palju heakskiitvat tagasisidet ja see on loomulikult suurim motivaator. „Omalt poolt tahame ühiskonnale ka midagi tagasi anda – teeme koostööd Eesti Vegan Seltsiga ja varsti alga-

Juhani Puukooli veebipoes www.plantpost.eu on alanud rooside, elulõngade, lillesibulate ja viljapuude ning marjapõõsaste ettetellimine!

Juhani Puukooli postimüügi seemnekataloog

2017 e Kõig a em suur rvits! ga kõ vilja lk. 12

tiivselt 4 inimest. Praegu keskendutakse Eestis kanna kinnitamisele, aga tulevikus on plaanis siseneda ka naaberriikide turule. Konkureeritakse teiste valmistoitudega. Viimasel ajal on Eestis siiski tekkinud teisigi toredaid variante taimetoitlastele ja veganitele ja see teeb Vegamama vedajatele ainult rõõmu. „Meie tooted pole mõeldud ainult veganitele, tahame näidata, et taimetoit on maitsev ja sobib kehakinnituseks kõigile,” selgitab Laas.

Juhani Puukooli

postimüügi kataloog kevad/suvi 2017

Viinamarjad lk. 6

Rikkalik valik sammasõunapuid!

Maasikad lk. 5

Viljapuud lk. 2 ... 3

Uued vaarikasordid!

Tellimisvõimalused:

e Kõig a em suur inat! s a p leheg . 3 lk

e Kõig a em suur mat! ga to vilja . 5 lk

e Kõig em kõrg ll! ali päev 6 lk. 1

vad ka väikesed heategevusprojektid,” lubab Laas.

Praegu on Vegamama turul kuue tootega: falafelid, hummus, Falafel Pita, Bataadi Chilli riisiga, salsa ja tšilli­v rapp.

Kõik tooted on valmis söömiseks otse pakist, juhuks kui nälg peaks ootamatult näpistama või kui pole aega lõunale minna või lihtsalt ei viitsi ise süüa teha. Kõik tooted on sada protsenti taimsed ehk ei sisalda loomset päritolu toiduaineid.

Väikefirmas tegutseb ak-

• Toetada ja aidata abivajajaid ja heategevuslikke organisatsioone.

• Juhtida tähelepanu sellele, kuidas praegune lääne dieet mõjub meie planeedile.

Koos lillesibulate ja taimedega saab tellida ka lille- ja köögiviljaseemneid

e Kõig sam magu a! ik r pap lk. 6

* ööpäevaringselt veebipoest www.plantpost.eu NB! pangalingiga tasujatele 10% allahindlus! * ööpäevaringselt faksides 7409 501 * ööpäevaringselt e-kirjaga tellimine@juhanipuukool.ee * postitage ILMA MARGITA tellimiskupong * E...R 8.00 ... 16.30 telefoni teel 7409 500

Tutvu valikuga ja telli kohe kiirematele suurem sordivalik!

Lillesibulad lk. 23 ... 31

Postimüügi katalooge Tellimisvõimalused: saab tasuta koju tellida telefonil 7409 500 * ööpäevaringselt veebipoest www.plantpost.eu

NB! pangalingiga tasujatele 10% allahindlus!

* ööpäevaringselt faksides 7409 501

e Kõig a sam magu tomat! ga vilja . 5 lk

(tööpäeviti 8-16.30)

* ööpäevaringselt e-kirjaga tellimine@juhanipuukool.ee * postitage ILMA MARGITA tellimiskupong * E...R 8.00 ... 16.30 telefoni teel 7409 500

Veebipoest www.plantpost.eu tellides ja kohe pangalingiga tasudes Seemneid saab tellida aastaringselt ! NB! Piltidel on illustratiivne tähendus! hinnasoodustus -10%

Roosid lk. 10 ... 19 Elulõngad lk. 20 ... 22 Jälgige väljastamise aegasid ja postikulu toodete juures! NB! Piltidel on illustratiivne tähendus!

10 || Ilma- Ja TaImETaRK || maa Elu

rannahooajaks vormi

ilmatark

Kõik kapsalised on kaalulangetaja jaoks lausa supertoit.

vAlgusreostus liis Orav

terviseterapeuttoitumisnõustaja

Foto: PEEtER kÜmmEl / Sakala

s

eapeki ja verivorsti valitsemisaeg on selleks korraks lõplikult mööda saanud, Eestimaale on saabunud kevad ja päike võrgutab üha jõulisemalt. Veel on piisavalt aega, et valmistuda rannahooajaks. Kuidas aga kiuslike lisakilodega lahkumise osas kokkuleppele jõuda?

Pakun välja mõned lihtsad nipid igapäevarutiini kaasamiseks.

kapsas, spargelkapsas ehk brokoli ja lehtkapsas) on üldse kaalulangetaja supertoit – aitavad saavutada hormonaalset tasakaalu ja tõhustavad maksa tööd. stimuleerige seeDetraKti Igahommikune äratusjook kuulub kaalulangetuse klassikasse! Kasutage ära kvaliteetse õunaäädika pro- ja prebiootiline potentsiaal. Soovi korral võite õunaäädika asendada sidrunimahlaga.

Tehke nii: lisage klaasitäiele soojale veele üks kuni kaks teelusikatäit orgaanilist õunaäädikat või pisut sidrunimah-

la. Jooge jook umbes 20 minutit enne hommikusööki, nii stimuleerite seedimist. Tähtsusetu pole seegi, et õunaäädikas sisalduv atseethape aitab veresuhkrut kontrolli all hoida.

Suuremate toidukordade eel võiks juua pool klaasikest teeseenejooki ehk kombucha’t.

Peale ainevahetuse ergutamise aitab teeseenejook tervendada liigeseid ja kaitsta magu.

Õigete RasVade kasutuseleVÕtt VÕib tuua kaalunumbRisse pööRdelise muutuse.

ju Kal

26. P

Leht, üleminek suveajale

28. T

05.57

Vili Vili, alates kl 18.48 juur

30. N

Juur

31. R

Juur, alates kl 19.40 õis ALLIKAS: MÄRKMIK-KALENDER „AASTA AIAS 2017” KIRJASTUSELT VARRAK

MAA

TULI

VESI

ÕHK

S

29. K

VI

V

Leht, alates kl 17.11 vili

R

K

Õis, alates kl 12.07 leht, aiatöödeks sobimatu päev

i ts

ur Amb

25. L

Jäär

vi Lõ

Õis

kits

LI

24. R

07.02 19.52

hapenDatuD toituD ausse Kuumutamata hapendatud toidud aitavad seedetraktis võimule head bakterid, mis on kehakaalu optimeerimiseks asendamatud. Probiootiliste bakterite abil toodetakse isu kontrollimiseks vajalikku serotoniini ja B-vitamiine, ühtlasi aktiveerub nende najal ainevahetus.

Laske end võluda äädikalisandita hapukurgist või hapukapsasalatist. Piimatoodete nautijad võivad koduse kefiiri tegemiseks kasutada Tiibeti piimaseent – kasulikumat kefiiri annab välja mõelda!

Foto: uRmaS luik / PÄRNU POSTIMEES

KÜlviKaleNDer: MÄrTs

27. E

Kasutage õigeiD rasvu Õigete rasvade kasutuselevõtt võib tuua kaalunumbrisse pöördelise muutuse. Seadke köögis aukohale külmpressiõlid. Hankige salatite maitsestamiseks eestimaine rafineerimata kanepiõli, tarvitage madalal temperatuuril praadimiseks esimese külmpressi oliiviõli. Tõhus kaalulangetusõli on külmpressitud kookosrasv, mis mõjub toniseerivalt kilpnäärmele, ergutades nii ainevahetust.

Ka selitatud või ehk ghee on võimekas kaalukaotaja, sest selles olev konjugeeritud linoolhape on parim just vöökohale kogunenud rasva sulataja.

Hapukurk ja teised hapendatud toidud aitavad seedetraktis võimule head bakterid, mis on kehakaalu kontrolli all hoidmiseks väga tähtsad.

U

sÖÖge KiuDaineriKKaD toite Üks tähtsamaid kaalukaotuse eeldusi on hästi tasakaalustatud veresuhkur. Lõtvade pastatoitude, toitainetest tühjaks rafineeritud valge riisi, praekartuli ja maiustuste najal on seda tasakaalu aga väga raske saavutada. Üks lihtne moodus on võtta menüüsse rohkem kiudainerikkaid aedvilju – need aitavad kõhul kauem täis püsida ja kiirendavad ainevahetust.

Miks mitte kasutada riisi asemel lillkapsariisi, kartuli asemel kiudainerikast porgandit-kaalikat-naerist? Nisupasta asemel võiks toidusedelit rikastada tatrapasta või suvikõrvitsast koorimisnoaga tõmmatud ja kergelt läbikuumutatud ja maitsestatud nn valespagettidega. Kartulist tunduvalt toitainerikkam on maguskartul, millega eestlased samuti tutvust võiksid sobitada.

Tehke lillkapsariisi nii: purustage kannmikseris kiirelt lillkapsaõisikud, maitsestage soola, pipra ja ürtidega ning kuumutage pannil. Kasutage lillkapsariisi praadide ja vokiroogade lisandina. Soovi korral võib kapsa ka kuumutamata jätta, see matkib salatisse lisatuna imehästi tavariisi.

Kapsalised (peakapsas, lill-

Kes veel mäletab, siis kuulus vene dissident Aleksandr Solženitsõn ravis end maovähist terveks just teeseenejoogi abil!

JU

i

lmavaatleja töö ilmajaamas, eriti pilvede määramise, aga ka atmosfäärinähtuste vaatlemise osas oleneb tegelikult päris palju valgusoludest. Näiteks on kõige raskem pilvi vaadelda ja määrata siis, kui pole peaaegu mingisuguseid valgusallikaid: pimedate ööde aeg, kuu loomine või väga väike kuufaas, kuu on horisondi taga, vaatluskoht on eemal asulatest, mistõttu pole ka valgusreostust. Sellisel juhul on võimalik määrata vaid pilvede olemasolu – kas tähti on näha või mitte ja hoolikal vaatlusel ehk ka umbkaudne pilvisus.

Mis on valgusreostus? Valgusreostusega on tegu siis, kui tehisvalgus satub sinna, kuhu sel pole ette nähtud sattuda.

Näiteks tänavalaterna valgus võib segada inimeste magamist, sest selle valgus, mis on tegelikult ette nähtud vaid teed valgustama, satub ka mujale, näiteks inimeste magamistuppa ehk soovimatusse kohta. Tehisvalgus viitab aga sellele, et valgusreostus on kaasnähtuseks eeskätt tänapäevases (tööstus-)tsivilisatsioonis, kus on võimalik piisavalt energiat kasutada ja suunata seda valgustitesse. Täpsemalt peetakse valgusreostuse allikaks valesti suunatud tänavavalgustust, aga ka hoonete valgustust, monumentide valgustust ja valgustatud välireklaame, viimaste mõju üha kasvab. Kõige rohkem on valgusreostust tiheasustusaladel, eriti hiidlinnades ja nende kogumites.

Kuigi valgusreostuse vähendamiseks on hakatud aina enam kasutama energiasäästlikke leedvalgusteid, on tegu siiski vastuolulise teemaga: nende energiasäästlikkus võib innustada hoopis suuremat arvu valgusteid kasutama, samuti on tegu intensiivsema valgusega ja leedvalgus on sinakam kui naatriumlampide oma ehk lainepikkus on lühem – see tähendab, et valgusreostus hoopiski suureneb, sest Maa atmosfääris hajub väiksema lainepikkusega ehk sinakam valgus rohkem kui punakamad toonid (molekulaarse hajumise intensiivsus oleneb lainepikkusest – põhjus, miks taevas on päevasel ajal sinine), lisaks sellele mõjutab sinakam valgus kollakamast rohkem inimese füsioloogiat, pärssides näiteks melatoniini tootmist, mis raskendab omakorda uinumist.

Aga nagu alguses öeldud, kergendab valgusreostus üsna madalate ning veidi ka keskmiste pilvede vaatlemist ja määramist, kuid ülemised pilved jäävad enamasti ikka pimeduse varju. Tehisvalguse abistav mõju oleneb õhumassi sumestatusest (uduvine ja põuavine halvendavad vaatlustingimusi, sest valgus hajub õhus olevatelt tolmu- või niiskuseosakestelt rohkem) ja valgusallikate suunast. Kui valgusreostus on märksa tugevam pooles kuni kolmveerandis taevas, siis see pigem soodustab vaatlustingimusi, aga kui see on ühtlane igal pool vaatleja ümber, siis on tegu halvendava asjaoluga.

Ilm on muutunud küll kevadisemaks, aga erilist suurt sooja pole veel olnud, vaid pigem on ilm olnud üsna udune, sajune, sh on sadanud märga lund ja kohati on tekkinud ajutine lumikate ja on esinenud isegi peaaegu –10kraadist õhutemperatuuri (näiteks 20. märtsi hommikul Hiiumaal). Sarnane ilm jätkub ka järgmistel päevadel: päeviti on õhutemperatuur küll kindlalt üle 0 °C, aga mõnel ööl pole välistatud –5 °C madalam; jätkub päikeselisi tunde, ka suuremad sajud hoiavad Eestist vististi eemale. Kuu lõpp võib üllatada talvehõngulise kõledusega – elame, näeme!

Ne i

jÜri KaMeNiK

taimed aitavad

Sõnn

ilMaTarK

23. märts 2017

K V

maa Elu || KoDu Ja aED || 11

23. märts 2017

Taimi kastke veega, mis on ruumist paar-kolm kraadi soojem, ja arvestage, et päikeses kuumenenud taimi pritsida ei tohi.

FOTO: MAILIIS OLLINO

nippe külvide

ja ettekasvatamise õnnestumiseks eNeli KÄGer

Substrali aianduskonsultant

p

aljud kasvatavad praegu toas aknalaual taimi ette, kuid mitte alati ei õnnestu saada ilusaid tugevaid taimelapsi.

Miks?

Kui uurida poes saadavaid külvi- ja pikeerimismuldi, siis selgub, et mitmed neist on vaid peene fraktsiooniga neutraliseeritud turbad, kuhu pole midagi juurde lisatud. Reeglina on need eriti soodsa hinnaga. Mida rohkem on turbale komponente lisatud, et seemned seal ilusasti idaneksid ja noored taimed kasvaksid, seda kallimaks substraat muutub. Nii juhtubki, et 20liitrise külvi- ja pikeerimismulla hind jääb 80 sendi ja nelja euro vahele, neist esimene turvas ja teine looduslik kompostisegu.

Kindlasti võib külvamiseks kasutada ka hinnalt kõige soodsamat kasvuturvast ning külvi ja taimede kasvu paremaks õnnestumiseks sinna ise juurde segada pestud liiva, tseoliiti või vermikuliiti, nii paraneb subst-

raadi struktuur (õhu ja niiskuse sisaldus). mulD olgu KorraliK Hea külvimuld peaks olema ilma haiguste ja kahjuriteta, seega kui kasutate koduaia mulda, tuleks see eelnevalt läbi kuumutada. Külvake üksnes puhtasse mulda. Keldrist, kuurist ja poest toodud külviturvas/ muld nuusutage kasvõi üle ja kui tunnete seenelõhna, siis ärge seda kasutage, sest sinna tehtud külvidest ei saa reeglina asja – need hukkuvad. Samuti ärge kasutage külvamiseks ühte mulda mitu korda järjest, eriti kui eelmine külv mingil põhjusel hukkus.

Taimed kasutavad idanemiseks seemnesse varutud jõudu.

Pärast tärkamist vajavad need kindlasti lisajõudu-väetamist.

Paremad külvi- ja istutusmullad sisaldavad taime ettekasvatamiseks vajalikke toiteelemente, nende odavate puhul on aga lisaväetamine eriti tarvilik, sest turvas on toitainevaene kasvupinnas. Häda, kui sinna on lisatud vaid ühekülgselt lämmastik-

ku, mis paneb taimekesed vilkalt taeva poole pürgima.

Külvi- ja istutusmuld peab olema soe, külmunud mullakott sulab päevi. Reeglina vajavad taimed idanemiseks pisut rohkem sooja ja pärast tärkamist soovitatakse taimede väljavenimise vältimiseks temperatuuri paari kraadi võrra alandada.

Tihti tekib külvisubstraadi pinnale valkjas kirmetis, mille põhjuseks võib olla, et aurumise tagajärjel jõuab substraadi pinnale turba neutraliseerimisel kasutatud lubiaine. Palju ohtlikum on, kui tunnete seenelõhna ja mullapind on kattunud seeneniidistikuga, mis ei lase korralikult vett ja õhku läbi ning noored taimed hukkuvad. Mõlemal juhul sobib esimeseks võtteks tõusmete vahel pinnase ettevaatlik kobestamine. Väikeste taimelaste vahel saab seda teha tikuga.

Seenhaiguse kahtluse korral tuleks taimi pritsida mõne seenhaiguste tõrjevahendiga (2017. aasta kevadel lubatud väikepakendis ja ilma taime-

kaitse tunnistuseta Previcur).

Kui keemiat kasutada ei taha, tuleks teha uus külv ja mitte enam kasutada samast kotist pärinevat külvimulda. Pisut aitab seenetumist vältida, kui mullapind katta õhukese kihi pestud peene liivaga, tseoliidi või vermikuliidiga. Külvide kastmiseks võib kasutada ka looduslikult taimi tugevdavaid vihmaussisõnniku leotist, põldosjateed või merevetikaekstrakti lahust – need vähendavad, kuid ei välista mulla seenetamist.

Kui seenetamise vastu aitab temperatuuri alandamine, siis piisava soojuse nappusel võib taimi hakata kimbutama tõusmepõletik. Hai-

taimed kasutaVad idanemiseks seemnesse VaRutud jÕudu. pÄRast tÄRkamist VajaVad need kindlasti lisajÕudu-VÄetamist.

guse tunnuseks on juurekaela või varre alumise osa tumenemine ja nöördumine, suure õhuniiskuse korral muutub piirkond limaseks. Kudede hävimise tõttu muutub vars peeneks, taim lamandub ja hävib. Tugeva nakkuse korral ei jõua tärkav taim teinekord isegi mullapinnale, vaid hukkub enne. Tõusmepõletiku teket soodustab liiga happeline muld (halvasti neutraliseeritud), külm ja märg muld, ebaühtlane kastmine ning suur öise ja päevase temperatuuri vahe. Optimaalne oleks 15–18 kraadi ja temperatuur ei tohiks langeda alla 10–12 kraadi, see võib kaasa tuua soojalembeste kurkide, melonite, arbuuside hukkumiseni viiva kasvuseisaku. Jälgige, et külvikast ei asuks otse külmal aknalaual ega puutuks vastu külma klaasi. Ühtlase temperatuuri tagamiseks on hea kasutada minikasvuhooneid. Külmal ööl saab vajadusel taimed ööseks kattelooriga kinni katta.

Kauplusest võib leida nii turba- kui ka kookosetablette, millesse saab külvata taimi, mille juur ei talu hästi ümberistutamist või kui tegu on mõne üksiku seemne külviga. Erinevalt turbast on kookos neutraalse koostisega ja taim saab sellest paremini vett kätte, seega ei saa taim nii kergesti veepuuduse ajal kahjustada. Kumbki neist ei sisalda taimekasvuks vajalikke toiteelemente ja pärast tärkamist tuleb taimi hakata lisaväetama.

Läbikuivamise vältimiseks võib tablettidevahe täita tseoliidi või vermikuliidiga, mille saab hiljem taimede istutamisel segada kasvukoha mulla parandamiseks.

KastmiseKs soe vesi Kõige keerukam ongi vast kasta tärkavaid taimi, sest oht, et pisike idu enne läbi kuivab, kui külvikasti uuesti kasta saame, on tegelikult väga suur. Kastke veega, mis on taimi ümbritsevast ruumist paar-kolm kraadi soojem. Muld peab olema ühtlaselt niiske. Et vähendada kasvusubstraadist niiskuse aurumist, sobib samuti pinnale raputatud õhuke kiht pestud liiva, tseoliiti, vermikuliiti.

Seega kastke kasvusubstraat altpoolt ülespoole märjaks ja pihustiga pealt lisaks, kuni seemned on idanenud. Kui taimed on tärganud ja lehed on pidevalt märjad, soodustab see haiguste arengut. Pritsimisega on see häda, et päikeses kuumenenud taimi ei tohi pritsida. Nii nagu suurtele tomatitele meeldib vesi pigem mulla sees kui lehtedel, meeldib see ka väikestele taimedele.

Külvide ebaõnnestumise

põhjused võivad ulatuda seinast seina. Nii vajavad mõned seemned tärkamiseks mitte harjumuspärast soojust, vaid hoopis külmaperioodi läbimist. Tihti tekitab hämmingut karulaugu külvamine – ei tõuse teine vahel ka teisel aastal ja siis korraga tuleb nagu muru. Muidugi võib juhtuda, et see õbluke roheline niit satub rohimise ohvriks, sest varsti pärast tärkamist läheb see juba puhkeseisundisse (kolletub ja kuivab).

Mõned taimed jäävad aga pärast tärkamist justkui äraootavale seisukohale (paprikad, petuuniad, pelargoonid). Mõni külv võib hävineda vaid seetõttu, et tegu on valgusidanejaga (sinilobeelia, petuunia, salveid, basiilik, piparmünt) ja sellele ei sobi mullaga katmine. Selliste taimede puhul on abiks õhuke kiht tseoliiti külvisubstraadi pinnale ja seeme tuleb sinna peale külvata. väetis on vajaliK Kuna külvi- ja ettekasvatussubstraadid sisaldavad pigem vähem kui rohkem taimele süüa, on eriti tähtis taimede hilisem turgutamine. Nii võib pikeerimise ja ümberistutamise mullale lisada kas pikatoimelist väetist Osmocote® Start (mineraalne) või vihmausside valmistatud Taimerammu, huumusepõhist väetist Naturen® Looduslik jt. Tuleb silmas pidada, et tegu poleks ainult lämmastikupõhise (kanakaka) väetisega.

Taimede ettekasvatamisel võib kasutada ka kastmiseks sobivaid väetisi. Neil tuleb kindlasti kinni pidada kasutusjuhendist, sest taimelapsed vajavad tunduvalt vähem süüa kui nende parimas kasvujõus kaaslased.

Nii on näiteks Substral® Miracle-Gro® tomativäetise pakendil erinevad väetisekogused ja kasutustihedus esimesest pärislehest kuni täiskasvanud taimede väetamiseni.

Kuigi tänapäeval on müügil väga korralikke külviks ja istutamiseks sobilike substraate, olen läbi aastate kasutanud istutusmuldade töötlemiseks nii läbiküpsetamist ahjuplaadil 90–100 kraadi juures kui ka aurutamist. Eelistan aurutamist, sest läbiküpsetatud substraat muutub nii kuivaks, et tihti ei saa seda enam korralikult märjaks. Aurutamisel olen kasutanud köögiviljade aurutamiseks mõeldud potti. Kolme liitri substraadi töötlemiseks kulub vee keemahakkamisest umbes kaks tundi. Enne istutamist tuleb lasta substraadil korralikult maha jahtuda ja taheneda (2–3 päeva).

HEA VALIK ERATARBIJALE OMA PUIDU TÖÖTLEMISEKS.

• Auhinnatud disain • Tugev konstruktsioon • Parim soojapidavus • Kiire ja lihtne paigaldus

Hinnad alates 699 € Automaatsed kastmissüsteemid ja aiatarvikud

ELEKTRIMOOTOR – 4 kW 3900 € 3590 € KAMPAANIA + TASUTA 10 saelinti www.rodoaed.ee rodoaed@gmail.com tel 501 6742 www.facebook.com/kasvuhooned

BENSIINIMOOTOR – 14 hj 4140 € 3900 € KAMPAANIA + TASUTA 10 saelinti * Hinnad sisaldavad käibemaksu.

Kampaania kuni 30. aprill 2017.

AIATÄHT TALLINN Tuleviku tee 10, Peetri Tel 5558 5709

AIATÄHT SAKU Tehnika 7, Saku Tel 5324 4296

E-post info@aiataht.ee www.saeraam.ee facebook.com/aiataht

12 || Talu || maa Elu

23. märts 2017

Gastronoomiatalu

peremees TiiT eFerT Maa Elu

t

allinna ja Londoni restoranides töötanud Ants Uustalu on end järjest põhjalikumalt sisse seadnud Tallinna kesklinnast 60 kilomeetri kaugusel Raplamaal Kuimetsa külas, kus ta peab Ööbiku gastronoomiatalu.

Antsu Ööbiku talu võib kindlalt pidada esimeseks gastronoomiataluks, sest selle mõiste pakkus mees ise välja. Mõiste võeti omaks ja ilmselgelt viitab see heale toidule. Seda aga Ants pakkuda mõistab. Lisaks sellele, et ta arendab täiel rinnal oma talu, on ta võtnud südameasjaks turgutada toitlustusteenust Raplamaal laiemalt ja parandada ka põllumeeste käekäiku. toetab nõu ja jõuga Ants asus hiljuti juhtima Raplamaa toiduprogrammi, mille eesmärk on parandada toitlustuskohtade kvaliteeti. „Tahaks, et Raplamaalgi oleks, kuhu tulla ning head toitu ja veini nautida,” soovib Ants. Mitmed söögikohad asuvad kauni looduse keskel ja potentsiaali on neil küllaga.

Ants proovib aidata kööke loogilisemalt ümber kujundada ja uusi kokkasid tööle meelitada, kes valmistaksid maitsvaid toite õiges koguses. „Omanikud kuulavad mind ära ja eks me tibusammudega liigume edasi,” sõnab Ants.

Veel aitab ta käima lükata Rapla OTTi ehk kodanike ühendust, kes organiseerib tootjate ja tarbijate kaubavahetust. Kuna väike kasum ei võimalda ruume rentida, on Ants nõus laenama oma kaubikut, millega saab tootjate käest kauba soovijatele kohale viia. „Pole lõbus äri, aga kuskilt tuleb alustada. Kui on potentsiaali, hakkame kaupa ka Tallinnasse viima. Soov on tootjatele sära silmadesse tuua,” ütleb Ants.

Ööbiku gastronoomiatalu peremees Ants Uustalu tahab, et Raplamaalgi oleks, kuhu tulla ning head toitu ja veini nautida.

Mees mõtiskleb, et riik võiks maal väiketootjatele maksusoodustust võimaldada. „Kütus ja elekter on kallis, siia ei tule korralikku teedki,” nendib Ants. Maal on elu kallim ja see teeb ka tooraine hinna soolasemaks. „Kohalikud müüvad kallimalt ja pean ise ka selle järgi käima. Tallinnas võta vaid telefon ja valge kaubik on kohe ukse taga.”

Suvel on siin palju tööd, tuleb koristada ja hooldada.

Ei saa palgata roboteid, kõik on inimestes kinni. Neile tuleb korralikku palka maksta, et nad oleksid motiveeritud.

See ei tähenda, et maal ei saa ära elada.

Hiljuti tuli maale elama Antsu tuttav, kes hakkab kasvatama kanu, kelle rinnafilee on punane justkui veise lihatükk.

Eelneval päeval pakuti Antsule Tallinnas head restorani. „Aga mulle meeldib töö, mida teen ja mis on saanud elustiiliks,” tõ-

deb Ants. Tegelikult võiks tema meelest igas külas restoran olla. Ent selle tegemisele peab pühenduma ja olema ise kogu aeg kohal. „Kui mind ennast siin ei ole, siis pole ka restoran lahti,” sõnab kokk. Võib-olla toidu kvaliteet ei kannatakski, aga kliendid ootavad peremehega kohtumist ja suhtlemist. „Olen selle mõne aastaga, mil Ööbiku on avatud, endale kümneid uusi sõpru juurde saanud,” on Ants rahul. Üks püsiklient on kolme aasta jooksul talus pilte teinud ja sellest kena raamatu kokku pannud. Külalised on tahtnud seda ära osta, aga Ants ei müü.

keVade esimene pOOl On ööbiku talus Rahulik. apRilli lÕpust kuni jaanipÄeVani On kiiRe.

Lai valik aiakaupu!

Tellides vähemalt 30 € eest, kingituseks kastmispüstoli komplekt väärtrusega 9,90 € Pakkumine kehtib kuni kaupa jagub.

www.aiakaup.ee

TASUTA kaasa!

Kuigi kokk peab tihti Tallinnas käima, ostab ta tooraine niipalju kui võimalik kohalike talumeeste käest. Talve lõpp ja kevade algus on tooraine poolest kõige nigelam aeg. „Keldrid on tühjad. Võtad viimaseid marineeritud asju. Enne mai lõppu ei saa peenralt ka midagi,” laiutab ta käsi. teeKonD maale Talu ostis Ants 2010. aasta lumerohkel talvel, kui oli peaaegu aasta aega otsinud rehielamu tüüpi majapidamist. „Tegemist on maailmas ainulaadse arhitektuuriga, mul oli sellest oma visioon,” jutustab Ants rehielamu õdusas toas. Otsimine võttis aega, sest enamik pakkumisi oli krõbeda hinnaga. „Sain endale vaid korstnajala lubada,” muigab Ants. Ühel reedesel päeval läks Ants koos maakleriga Raplamaa kirdeserva, Harjumaa piiri äärde Kaiu valda.

Täpselt polegi meeles, kuhu sõideti ja see pole ka tähtis, sest mööduti teeäärsest kiviseintega hoonest, mis tõmbas koka tähelepanu. Maja kohta pärimise peale jäi maakler vastamisega kimpu. Teadis vaid, et see pidavat müüki tulema ja hind on veel lahtine. Ants oli resoluutne ja teatas maaklerile, et võtab järgmise notariaja. Jahmunud maakler ei saanud aru, kuidas Ants nii vankumatult soovib osta maja, mida pole veel seestpoolt vaadanudki. Ometigi sai tehing tehtud ja Antsust Kuimetsa külas 1920. aastal ehitatud rehielamu tüüpi talu omanik.

Talu oli olnud üks kolmest Kuimetsa rikkamast talust, millele kuulus 64 hektarit maad. Arengu lõikas läbi stalinistlik võim, kes saatis pererahva külmale maale. Nõukogude ajal muudeti hoone sisuliselt pätipesaks, kuhu majutati traktoriste, kes mujalt ära aeti.

See omanikuta periood tähen-

das seni hästi hoitud ruumidele allakäiku.

Kuigi 1990. aastate alguses erastasid hoone kohalik karjak ja lüpsja, säilis talus senine mentaliteet. Prügi lendas õue, võsa võttis võimust, mets trügis karjamaa peale.

Ants kirjeldab värvikalt, kuidas ta avastas sulanud lume alt traktorirööpad, 8 koerakuuti, lääbakil puukuurid. Kõigepealt lasi ta talu õue tuua 450 tonni mulda, et muru saaks üldse kasvada. „Koristamist oli kõvasti,” ohkab ta.

See oli ka esialgu kõik, sest rohkemaks polnud aega. „Käisin vaatamas, et kas on ikka alles,” sõnab Ants.

Kui ta 2011. aastal müüs maha oma osaluse Viru Keskuses asunud Katusekinos, jäi tal köögitehnika ripakile. Siit tekkis gastronoomiatalu idee. Ants ei viitsinud enam suurte projektidega jännata ja otsustas tehnika maale tuua. Aga kui see juba siin oli, siis arvas ta, et tehnika võiks ju ka töötada. Esimene takistus: polnud voolu. Ants ostis Eesti Energialt ampreid ja vedas elektri maa-aluste liinidega kohale. Kuid söögikoht vajab ka vett. Teine investeering oli kohalik kanalisatsioon. Seejärel võttis Ants ette haljastuse ja otsustas luua suverestorani. Tegemist oli ruumiga, kus plankude vahelt käib tuul läbi ja kus varem seisis vana Moskvitš. Edu innustas meest ja ta otsustas vanasse kopitanud saunaruumi ehitada sügisrestorani, kus kannatab olla oktoobri lõpuni. Lõpuks rajas ta maja vanasse elutuppa ja magamistuppa ruumi, kus saab head toitu nautida ka talvel. Vahetas aknad ja uuendas põrandat, kõik oma kätega. Enne siiatulekut ei osanud ta koerakuutigi ehitada. Kõige rohkem on talverestorani mahutatud 35 inimest. Saaremaalt pärit mees ehitas talu juurde ka kiviaia.

FOTOD: KRISTINA EFERT JA TIIT EFERT

„Raske töö, aga see jääb siia sajanditeks,” lisab ta.

KunDeDega metsa Toitu pakub Ants omanäolistelt Eesti Kunstiakadeemia tudengite disainitud nõudelt. Inspiratsiooni on saadud just Ööbiku talust. Kauss meenutab kiviaia munakive, taldrikul on fragment vanast taldrikust, väiksem taldrik on inspireeritud paekivist, mille sees on aias kasvavad ürdid.

Tänavu plaanib Ants tegevust laiendada. Ta on teinud talu ümbrusesse matkarajad ja käib klientidega koos matkamas. „Kogume 15 inimest, jalutame 2,5 kilomeetrit, siis teeme lõkke ja grillime vorste.”

Sellised matkad passivad neile, kellele meeldib Eestimaa ürgne loodus. „Metsad on siin loomi täis.

Hundid on seal ja ma tean, kus varsti ärkab karu,” viipab Ants käega. Ta lisab, et kui keegi pole ilvest elu sees näinud, siis tema näeb neid pidevalt. Talu lähistel on kaks suurt rabajärve.

Seal on ka Pirita jõe algus.

Maja rehealusesse otsa ehitab Ants 70kohalise saali, kus saab nii töised kokkusaamisi kui ka kontserte korraldada.

Ta ostab kokku ja restaureerib mööblit ning sisustab nendega saali.

Kevade esimene pool on Ööbiku talus rahulik. Aprilli lõpust kuni jaanipäevani on kiire. Pärast seda on puhkuste aeg, kus inimesed leiavad endale muud tegevust. Õnneks on siis Antsu võõrustada paar pulma ja firmaüritust. Augustist oktoobrini, kui ilmad on ilusad, on jällegi kiire. Aasta kolmas tipphooaeg on novembrist jõuludeni.

Tänavu plaanib Ants põhjalikumalt aiandusega tutvust teha. Ta hakkab kasvatama ürte, herneid, värvilisi porgandeid ja muud, mida poest ei leia.