Maa Elu 30. märts 2017

ISSN 2504-5865

9

772504

586014

tanel teiMann: PALJUD LÜKKASID RASKEL AJAL MASINA OSTU EDASI, KUID LÕPUTULT EI SAA SEDA TEHA – ÕIGED MASINAD ON EFEKTIIVSEMAD JA MIDA UUEMAD NEED ON, SEDA VÄHEM KA LAGUNEVAD.

MESSINI ON JÄÄNUD 3 nÄdalat 30. MÄRTs 2017 • NR 13 (95) • HINd 1 €

M a a M e s s I a M e T L I K M e e d I a Pa RT N e R

Kahe kuuga 84 traktorit, neist 74 uut v

iimase seitsme aasta kahe esimese kuu andmeid võrreldes on näha, et tänavu esmase registreerimise läbinud traktorite koguarv on võrreldav

2011. ja 2012. aasta omaga. Madalseisus oli registreerimine ja ilmselt ka müük 2015. aasta alguses. Aastail 2013, 2014 ja 2016 küündis esmase registreerimise läbinud traktorite arv kahe esi-

mese kuu kokkuvõttes üle saja.

Traktorihaagiste esmane registreerimine oli käesoleva aasta alguses aga madalseisus, jäädes alla isegi 2015. aasta arvudele. (ME)

eeStiS aaStail 2011–2017 jaanuariS ja veeBruariS eSMaSe regiStreeriMiSe lÄBinud traKtorid ja traKtoriHaagiSed

54

53

52 50

13

21

15 13

14

30

22 21

19

17 15

14

traktorihaagised

sh uued

sh uued 45

39 40

31

35 19

traktorid

47 38

33

13

50

48

35

40

33

36

20 10

50

47

40 30

62

60

60

18 18

37

37

25

24 21

Allikas: maanteeamet

70

22

16 15

19

19

20

18

19

8

9

8 8

8

9

0 2011 jaanuar

2011 veebruar

2012 jaanuar

2012 veebruar

2013 jaanuar

2013 veebruar

2014 jaanuar

2014 veebruar

2015 jaanuar

2015 veebruar

2016 jaanuar

2016 veebruar

2017 jaanuar

2017 veebruar

www.optitrans.ee

Optitrans OÜ pakub suurimat valikut

Michelini põllumajandusrehve Mauri Tehnoküla, Kaubasadama tee 18/2-11, Papsaare k, Audru v, 88317 Pärnumaa Info ja broneerimine tel 515 3763, 447 1400, e-post info@optitrans.ee

Külastage meid Maamessil – boks VP-214

2 || Arvamusplats || maa elu

30. märts 2017

Eestis on metsaomanikke üle 90 000.

Foto: publicdomainpictures.net

Mida tunneb metsaomanik? Ülle Läll

metsaomanik ja metsakonsulent

K

õlavad sõnad, mis linnakorteri aknast taamal metsapiiri vaadates pähe tulvavad, ei tule alati südamest.

Tihti aga jõuavad need kellegi südamesse ja panevad tegema tegusid, mille tagajärgi on raske ette aimata.

Kas kogu selle avaliku hukkamõistu tuhinas mõtleme ka sellele, mida tunneb metsaomanik?

Andes teemasse süvenemata allkirja paberile, võite muuta ligi 30 000 inimese elu, just nii palju on metsasektoris töötavaid inimesi. Arvestades asjaolu, et metsaomanike on erinevate andmete põhjal üle 90 000, on see, kui keskkonna pärast südant valutavad inimesed neid kõiki kasuahneteks ja hoolimatuteks nimetavad, üsnagi paljuütlev.

Turu-uuringute ASi 2008. aastal tehtud uuring „Metsa mitmekülgne kasutamine” annab mõtteainet. Uuringu tulemusel selgus, et kui riigimetsas käimise eest tuleks maksta tasu, siis 41% elanikest pigem loobuks metsas käimisest. Nende hulgas, kes midagi maksaksid, jääks keskmine vastuvõetav summa 50 ja 100 krooni ehk 3–7 euro vahele aastas. Kui erametsas piiranguteta liikumise eest tuleks riigile lõivu maksta, ei tõstaks oma jalga erametsa 60% elanikest. Nende puhul, kes siiski maksaksid, jookseb mediaan maksimaalselt 50 krooni ehk 3 euro kandis aastas.

Tuues lendorava arvukuse vähesuse põhjuseks järjekindlalt lageraieid, jäetakse ütlemata, et lendorav on Eestis oma areaali läänepiiril, milleks on Virumaa metsad. Looduslikeks vaenlasteks on nugised, kanakullid, kassi- ja händ-

kakud. Händkaku arvukus on viimasel ajal tunduvalt kasvanud ja händkakk asustab tihti lend­oravatele sobivaid metsi.

Lisaks looduslikele vaenlastele on ohutegurid ka haigused, parasiidid ja halvad ilmastikutingimused. Liigniiskus ja kevadised öökülmad võivad põhjustada esimeses pesakonnas suure osa järglaste hukku. Metsade kaitse alla võtmisega me oma kliimatingimusi muuta ei saa.

Lindude arvukuse vähenemise ja väikekiskjate arvukuse seosest ei räägita. Kährikute ja rebaste hulk, mis on tänu marutaudi likvideerimisele märgatavalt tõusnud, mõjutab maaspesitsevate lindude järelkasvu. Kuidas mõjutavad meie lindude arvukust lisaks linnugripp ning järjest enam põllu- ja metsamaid hävitavad laienevad tiheasustusalad?

Iga tiheasustusala võiks laieneda vaid niivõrd, kuivõrd selle territooriumil paiknev roheala oleks võimeline neutraliseerima sealse kogukonna reostuskoormust. Kui küla või linnaosa soovib säilitada puutumatuna oma kodu kõrvale jäävat metsa, peaks neil olema võimalus see turuhinnaga välja osta ning ühismetsana kasutada ja käsutada. Siis saavad nad juba ise omanikuna otsustada, mida ja kuidas oleks õige teha või tegemata jätta. Oma kodu rajamine võõra metsa kõrvale ei anna õigust hakata seda metsa enda omaks pidama. Kui üha enam nõuavad omavalitsu-

Metsade kaitse alla võtmisega me oma kliimatingimusi muuta ei saa.

sed teedevõrgu, kanalisatsiooni ning lasteaedade väljaehitamist uuselamurajoonidesse, tuleb sinna lisada tekkiva reostuskoormuse talumiseks vajaliku looduskeskkonna ala. Kinnisvaraarendus ei saa planeerida kogu ala hoonestamist, et siis sealsed uusasukad hakkaksid nõudma loodusväärtuste tarbimise õigust kõrvalasuvatele kinnistutele piiranguid seades. Rohealad, looduslikud müra- ja tolmutõkked ning puhkealad tuleb ära näidata detailplaneeringu osana. Kui looduskeskkonda ei ole piisavalt, ei saa hoonestust laiendada.

Lugedes artiklit „Metsaraie ohustab loodusturismi” mängitakse osavalt arvudega. Loodusturismi sektori aastaseks kogukäibeks on märgitud 20 miljonit eurot, kahjuks ei ole välja toodud käibest riigile tasutavat maksutulu. Võttes aluseks 2016. aasta aruande „Puidu kasutusest saadav lisandväärtus ning selle mõju Eesti sisemajanduse koguproduktile ja maksutulule”, oli maksutulu suurus 1 tm kohta 73 eurot.

Kokku olid 2014. aastal otsesed ja kaudsed maksulaekumised ligikaudu 600 miljonit eurot, mis moodustasid 9% Eesti kogu maksulaekumistest.

Kuigi kõike ei saa rahas mõõta, pakub just riigimetsast teenitud tulu võimaluse rajada matkaradu, mida looduses viibijad kõige enam kasutavad, võimaldada lastele loodusõppeprogramme ning rajada ja hooldada lõkkeplatse ja puhkekohti. Seene- ja marjametsadele ligipääs on tänu RMK rajatud ja hooldatud metsateedele muutunud väga heaks.

Tundub kummastav kaaskodanike soov otsustada, kuidas ja kas omanik oma majandusmetsa võib kasutada. Era­ metsaomanik on metsamaa endale ostnud ning tasub igal aastal maamaksu. Maamaksu maksustamishinna määr on kuni 2,5%. See tähendab, et omanik ostab oma maa 40 aastaga teistkordselt välja. Männik saab raieküpseks 90–120 aasta vanuselt. Lihtne arvutus näitab, et selle aja jooksul ostab omanik sama maad veel kaks korda. Lisandub tehnorajatiste talumine, mille kompensatsioonimehhanism on siiani õigusaktidega kehtestamata. Linna parkimisalade rajamisel ei teki küsimust, kas tehtud kulud tuleks parkimistasu näol tagasi teenida. Linnapiirist väljudes aga peetakse loomulikuks, et midagi ei pea maksma ning kõik kuulub kõigile.

Suhtumine, et eraomand lõpeb seal, kus sulgub korteri uks, paistab välja ka metsas.

Võileivapakendid ja joogitaara, mis kodust välja tulles kaasa võetakse, muutuvad tühjaks saades ühtäkki prügiks ning jäävad metsa vedelema. Ainuüksi 2008. aastal korraldatud „Teeme ära” koristustalgutel koguti kokku 10 000 tonni prügi!

Autoaknast väljavisatud kohvitopsid, metsa toodud ehitus- ja olmejäätmed riivavad palju rohkem silma kui lageraie majandusmetsas. Küll aga on igasugused kiletükid ja paelad ohtlikud loomadele ja lindudele, kes viivad need oma pesasse, põhjustades järglastele piinarikast surma. Prügi peab koristama ära maaomanik, kui süüdlast ei leita.

Hirmutamise ja keeldude seadmisega loodust kaitsta ei saa. Pigem püüab omanik varjata või hävitada loodusväärtust, sest selle heatahtlik hoidmine võib kaasa tuua märkimisväärseid piiranguid või muuta tema elu maal võimatuks. Nii juhtub, kui keset metsi olev talu ei või oma metsast enam varuda isegi küttepuid. Looduskaitseseaduse alusel võidakse omaniku tegevus kaitse alla võtmise ettepaneku korral peatada kuni 28 kuuks. Kui kaitseala moodustatakse ja see piirab oluliselt kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist, võib omanik teha riigile ettepaneku kinnisasi ära osta. Pärast ettepanekuga nõustumist on metsaomanik sunnitud ootama umbes seitse aastat, sest raha kaitstavate alade väljaostmiseks napib ja maid ostetakse tagasi eelarves ettenähtud vahendite piires. Võrdluseks sellisele lähenemisele toon välja Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu artikli 4, kus öeldakse: teisele osapoolele kuuluvat vara või investeeringut võib võõrandada või natsionaliseerida või sarnaselt piirata üksnes kohese kompensatsiooni eest. Kompensatsioon peab olema väärtuses, mis oleks sellel investeeringul ilma piiranguteta. Kompensatsioon tuleb välja maksta kohe ning kuni maksmise momendini tasuda intresse pangaprotsendi üldlevinud määra kohaselt.

Kui siia lisada ettepanek avalikustada kõik ostud-müügid, mida metsaga seoses tehakse, nimeliselt ja rahalises väärtuses, oleme jõudnud sõna otseses mõttes eraomaniku rahakotis sorimiseni, mida ei saa pidada õigusriigile omaseks.

mAA elu || uuDiseD || 3

30. märts 2017

suleliste pidajad linnugrippi ei karda SiRje niiTRa Postimees

Ä

hvardav linnugripp teeb suleliste pidajad mõistagi ärevaks, kuid Veterinaar- ja Toiduameti kehtestatud reeglid on enamike hinnangul liiga karmid ja neid on keeruline täita.

Tõstamaa vallas Rummu talus kanu, hanesid ja parte, kokku 40 lindu kasvatav ja nende mune OTTi (otse-tootjalt-tarbijale-süsteem – toim) kaudu turustav Valli Selberg peab 1. aprillist kehtima hakkavat lindude vabalt pidamise keeldu absurdseks. Ta on kindel, et haiged linnud surevad enne ära, kui Eestimaale jõuavad.

Ta meenutab aastatetagust samalaadset paanikat, mille käigus tema hea sõbranna oma linnud kõik maha lõi ja pärast kaua pisaraid valas, aga linnugripp Tõstamaale ei jõudnud ja nüüd aitas Valli tal uued linnud soetada.

Kuna Rummu talu asub metsa sees, siis osa aega on linnud nagunii kinni, aga päeval, kui perenaine ise õues toimetab, on nad lahti. „No see pole mõeldav, et ma neid kinni hakkan hoidma. Ega mul mingi suurfarm ei ole, kus linde puuris peetakse ja pärast munakarbi peale kirjutatakse, et on rõõmsate õrrekanade munad. Minu munadel on kindel klientuur, kes hindab nende head maitset, mis tuleb just sellest, et nad vabalt ringi saavad joosta ja mitmekesist toitu nokkida,” selgitab ta ja lisab, et selle nõude täitmine oleks umbes sama, kui ta ennast puuri paneks. „Kui tuleb, siis tuleb, ega midagi teha ei ole, aga linde pole mõtet puuris kasvatada,” ütleb taluperenaine. Ka võrgu pealetõmbamist ta ei poolda, sest esiteks tuleb linnumustus sealt lindude üle lennates läbi,

teiseks on praegu saada olevad võrgud kallid ja viletsad ega pea ühtki lindu ega looma kinni. Selbergi hinnangul on see üks mõttetu nõue, mille on välja mõelnud ametnikud, kes ise kunagi ühtegi lindu kasvatanud ei ole.

Pärnumaal Audrus kanu rohkem oma lõbuks ja silmailuks kasvatav Anatoli Samarin ütleb, et naine tõi just viis tibupoega, igaüks eri värvi, ja nüüd on tal 15 kana ja üks kukk. „Nii kaua, kui linnuparved üle lendavad, hoian neid igaks juhuks võrgu all, aga pärast lasen ikka välja. Ilus vaadata, kuidas nad mööda õue ringi siblivad ja kanadel endal ka rõõmsam elu,” lausub mees. Munad sööb pere ise ja jagab tuttavate rõõmuks neilegi.

Maa Elu palus Veterinaarja Toiduameti peadirektori asetäitjal Olev Kaldal selgitada, kuidas hakatakse lindude kinnipidamist kontrollima ja kas ka näiteks pere kahte kana ei tohi enam õue peale vabalt jooksma lasta. „Meie eesmärk on ennetada kogu Euroopas ja meie lähiriikides leviva linnugripi jõudmist farmidesse. Iga linnupidaja käitumine on siin kõikide teiste jaoks määrava tähtsusega ning loeb,” vastab ta.

Veterinaar- ja Toiduameti kehtestatud korra järgi hakkab kodulindude väljas pidamise keeld kehtima alates esimesest aprillist. Selleks ajaks tuleb lindude pidamise ala tarastada ja võrguga katta juhul, kui linde ei ole võimalik sisetingimustes pidada. Samuti tuleks linde sööta ja joota sisetingimustes või kui see ei ole võimalik, peaks lindude söötmise ja jootmise ala olema kaetud veekindla katusega.

Kalda toonitab, et need reeglid kehtivad ühtmoodi nii suurfarmidele kui ka mõne kana pidajale just seetõttu, et taudipuhangu korral moodus-

tatakse kümne kilomeetri raadiuses taudipunkti ümber piirangutega tsoon, kust on keelatud mune ja liha väljapoole viia ja turustada. „Seega võib ka ühe väikepidaja hooletus põhjustada majanduslikke raskusi teistele linnupidajatele. Isegi linnupidamisala tarastamine ja võrguga katmine ei välista taudi jõudmist farmi, kuna linnud või-

Tõstamaa vallas Rummu talus kanu, hanesid ja parte kasvatav Valli Selberg peab 1. aprillist kehtima hakkavat lindude vabalt pidamise keeldu absurdseks.

vad ikkagi kokku puutuda nakatunud metslindude väljaheitega. Seetõttu on lindude pidamine sisetingimustes kõige kindlam meetod linnugrippi ennetada. Haiguse farmist eemalhoidmise eest vastutab ennekõike linnupidaja, meie oleme abiks nõuete selgitamisel ja nende asjakohasuse hindamisel,” selgitab ta.

Pärast väljaspidamise keelu jõustumist hakkab Veterinaar- ja Toiduamet linnupidajaid kontrollima, kuid Kalda sõnul ei hakka veterinaarametnikud inimesi kohe trahvima. „Kui avastame nõuete rikkumise, teeb veterinaarametnik kõigepealt linnupidajale ettekirjutuse ja annab soovitusi, kuidas puudused kõrvaldada. Alles siis, kui ettekirjutused jäetakse tähelepanuta, kaalume karmimate sanktsioonide, nagu näiteks rahatrahvide rakendamist,” lubab ametnik.

Foto: mailiis ollino

PõlluMajanduSe tiPPjuHt 2017 on tõnu PoSt

K

onverentsi „Põllumees kui tippjuht” raames kuulutati 24. märtsil viiendat aastat järjest välja põllumajandussektori silmapaistvaim tippjuht, kelleks žürii valis tänavu osaühingu Kõljala Põllumajanduslik juhi Tõnu Posti. Auhinna andis üle maaeluminister Tarmo Tamm.

2017. aasta põllumajandussektori tippjuhi Tõnu Posti sõnul on sedalaadi ettevõtmised positiivsed kogu sektori jaoks, aidates teadvustada ja väärtustada põllumajandusettevõtlust. „On väga suur au saada kolleegide poolt tunnustatud, mistõttu olen ootamatu tähelepa-

nu eest äärmiselt tänulik. Pikka aega põllumajandusega tegelenuna võin öelda, et tegu on sektoriga, kus edu tuleneb eelkõige ettevõttesisesest, kuid ka ettevõtetevahelisest heast koostööst,” lisas Post.

Tõnu Posti autasustati skulptuuriga „Kuldne viljapea”, mille autor on skulptor Tiiu Kirsipuu. Siiani on põllumajandussektori tippjuhi tiitli pälvinud 2016. aastal OÜ Avispeamees juht Jaak Läänemets, 2015. aastal OÜ Estonia tegevjuht Ain Aasa, 2014. aastal Kehtna Mõisa OÜ juht Märt Riisenberg ja 2013. aastal OÜ Voore Farm juht Indrek Klammer. (ME)

Tõnu Postile andis auhinna üle maaeluminister Tarmo Tamm.

Foto: oleG harchenKo

juHTkiRi

PeeTeR RaiDla

peatoimetaja

riigiKogu MuudaB MetSaSeaduSt

e

elmisel kolmapäeval läbis riigikogus esimese lugemise eelnõu, mille valitsus on algatanud metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmiseks. Eelnõu tutvustanud keskkonnaminister Marko Pomerants tõdes, et viimasel ajal toimunud arutelud metsanduse probleemide üle on olnud kirglikud.

Enim kirgi tekitanud seadusesäte puudutab kuusikute raievanust. „Kehtiva seadusega seatud raievanused ei võimalda alati majandusmetsade viljakate boniteediklasside kuusikuid optimaalses eas kasutusele võtta. Seetõttu väheneb puistute tootlikkus ning juure- ja tüvemädanike tõttu halveneb puidu kvaliteet,” tõdes minister.

Kui praegu peavad raie alla minevad kuusikud olemad vähemalt 80aastased, siis eelnõu kohaselt tahetakse raiet lubavaks kuusiku vanuseks kehtestada 1A boniteediklassis 60 aastat ja esimeses boniteediklassis 70 aastat. Kui uskuda Pomerantsi sõnu, siis puudutab selline lisaraie võimalus metsaregistri andmeil vaid ligi 4200 hektarit, mis moodustab alla 0,2 protsendi metsast.

Eelnõu koostajad on lähtunud eeldusest, et raielangi (st lageraielangi) keskmine suurus jääks 1,5 hektari kanti, mis välistaks suurte lagedate massiivide teket. Eks aeg näitab, kas see ka tegelikult nii jääb.

Rahvaasemike küsimustele vastates oli Pomerants sunnitud tõdema, et erametsaomanikud on jõudmas või juba jõudnud olukorda, kus on tekkinud istikute nappus. Ehk siis soov uut metsa istutada on suurem, kui seda võimaldaks istikute pakkumine turul.

Pomerants ei tahtnud kuidagi nõustuda väidetega, et praegu raiutakse metsa juba tulevaste põlvede arvel ja et ükskord saab raieküps mets lihtsalt otsa. Ta viitas seejuures sellele, et vähemalt riigimetsas tehakse saja aastaga küll kogu metsale raietiir peale, kuid ikkagi küpset metsa raiudes.

Tõsiste probleemide küüsi võivad aga sattuda füüsilisest isikust metsaettevõtjad, kes ei kuulu metsaühistutesse. Külliki Kübarsepa sõnul on praegu selliseid üksitegutsejaid üle 101 000, kellest vaid 7600 kuulub ühistutesse. Kübarsepp küsis otse, kas uus seadus välistab üksiküritajad erametsameetme toetuse saajate hulgast. Pomerants tõdeski, et tõepoolest tahetakse seadusemuudatusega tekitada olukorda, kus metsaomanikel oleks kasulik ühistutesse kuuluda.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@postimeesgrupp.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@postimeesgrupp.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@postimeesgrupp.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@postimeesgrupp.ee Väljaandja Postimees Grupp AS Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Postimees Grupp AS, 2017

4 || linnuD || mAA elu

30. märts 2017

Taavi alaS Maa Elu

M

aailma tuntud telekokad soovitavad alati eelistada vabapidamisel kanade mune. Miks peaks neid eelistama ja kui palju paremadtervislikumad need munad võrreldes tavalistega on?

Järjekordne linnugripi oht sunnib linnukasvatajaid alates aprillist mitmeid ettevaatusabinõusid rakendama. Et kanad saaksid jätkuvalt õues vabalt siblida, tuleb teha kulutusi võrguga kaetud aedikute rajamiseks. Kuna vabapidamisel kanade munad on tavalistest kallimad, võib piirangu tõttu nende hind veelgi tõusta.

Kas vabapidamisel kanade munad on oma hinda väärt ja kas tulevik kuulub Eestiski õnnelikele kanadele, hoolimata aeg-ajalt kummitavast linnugripi ohust? tArBijA tAHAB kvALiteetseid mUne Eesti Linnukasvatajate Seltsi MTÜ juhatuse esimees Aleksander Lember ütleb Maa Elule, et nende liikmete hulgas peab enamik väikepidajaid oma kodulinde, sealhulgas kanu, just vabalt. „Maheettevõtjaid meie seltsi liikmete hulgas ei ole, sest mahepõllumajanduslik tootmisettevõte

peab olema põllumajandusameti poolt tunnustatud ja nõuete täitmine ei ole lihtne. Eeskätt on probleemiks lindude söötmise korraldamine, sest mahesöötasid ei ole alati saada, eriti proteiiniallikaid,” selgitab ta.

Vabapidamine on Aleksander Lemberi sõnul väikelinnukasvatajatel valdav pidamise viis ja tarbijagi on hakanud eelistama just nende kanade mune, kes vabalt peetud. „Paljud väikelinnupidajad on maininud, et vabapidamisel kanade munade realiseerimisega pole probleemi ja tihtipeale ei suudeta munanõudlust isegi rahuldada.”

Lember on nõus, et algava hooaja, seega 2017. aasta põhiprobleem on lindude gripi oht, sest 1. aprillist hakkavad kehtima kodulindude väljas pidamise piirangud. „Paljud linnukasvatajad peavad nõuete täitmiseks ilmselt lisakulutusi tegema, sest mitte kõigis majapidamistes ei peeta kanu kinnises aedikus, vaid lindudel lastakse väljas vabalt ringi liikuda.

Praegu ei ole veel haigeid linde Eestis avastatud, kuid olukord on kriitiline, sest väga paljudes maades on linnugripp juba kohal. Kui pikaks ajaks piirangud kehtima jäävad, pole teada.”

LisAkULUst pääsU ei oLe Tuntud kanakasvataja, Kehtna Mõisa OÜ juhatuse liige Siim Rii-

senberg tõdeb, et muna koostis ja värv sõltub söödast. „Meie sööt on ise kasvatatud, ise jahvatatud ja segatud kokku parimatest komponentidest, mida oskame kanale pakkuda. Püüame pidevalt õppida, mis kanadele meeldib, et oma lindudele veelgi paremat sööta anda. Inimene, kes sööb meie kanade mune, saab tutvuda, kuidas muna valmib, alates viljaseemne külvamisest,” rõhutab Riisenberg.

Miks on vabapidamisel kanade munad maailmas nii populaarsed ja miks on sellised munad hulga kallimad?

Paarkümmend aastat tagasi siblisid ju iga maavanaema kanad vabalt õues, aga siis ei kiidetud vabapidamist sugugi nii innukalt.

Siim Riisenberg selgitab, et mida teadlikum ja jõukam on klient, seda enam eelistab ta vabalt peetavate kanade mune. Tänapäeval tähendab vabapidamine täiendavaid nõudeid, rohkem tööd, samuti lindude toidu ja elukeskkonna paremat kvaliteeti. „Vabalt peetavate kanade pidamine on kulukam. Sööta läheb rohkem kaotsi, mune läheb rohkem kaotsi (kõik kanad ei mune pesakasti), kanala kütmine on kallim, kuna ühel kuupmeetril elab vähem

OTSID FARMI ABILIST? Sinu lahendus on loomade SMARTBOW jälgimissüsteem!

LEHMA ASUKOHT FARMIS • Säästab kallist aega • Kiire ja lihtne loomade leidmine • Sekundkiire lokaliseerimine • Tõeline töökoormuse vähendaja

KINDEL INNA AVASTAMINE • Automaatne jälgimine ööpäev läbi • Parimad seemendustulemused • Vähendab seemenduskulutusi • Lühem poegimisvahemik

UUDISTOODE MAAMESSIL hallis C, boks C-23

MÄLETSEMISE JA TERVISE JÄLGIMINE • Varajane haigestumiste ja seedehäirete avastamine • Ravimite ja prakeerimise kulutuste vähendamine • Loomade parem tervis • Kõrge piimatoodangu kindlustamine

AUTOMATISEERITUD JÄLGIMISSÜSTEEM ÖÖPÄEV LÄBI • Käitumise muutumise varajane avastamine • Stressi või haiguse sümptomite kiire äratundmine • Vajalike toimingutega alustamise kiirendamine • Jõudluse languse vältimine

SCHAUMANN – farmeri tugev partner • SCHAUMANN söödalisandid veistele, sigadele ja lammastele • BONSILAGE silokindlustuslisandid

Informatsioon ja müük: TeknEst OÜ. Luige baas, Luige küla, Kiili vald, 75404 Harjumaa Tel 604 6224, mobiil 506 1500, e-post teknest@teknest.ee www.teknest.ee

Te k n E s t

Ks

eestlane eelistab üha enam vabapidamisel kanade mune

Fo

kanu. Kanu peetakse ühel korrusel,” loetleb ta põhjusi.

Riisenberg märgib endisaegsete maavanaemade kanade munade kohta, et veel kakskümmend viis aastat tagasi ei rõhutatud, et toode (muna) on mahe, valmistatud Eestis, toodetud Eestis, valmistatud käsitsi jne. „Kui soovid oma toodet müüa, siis pead massist erinema. Kui massist ei erine, siis pead hinna ja kogusega lööma,” selgitab ta tänapäevaseid turureegleid.

to

: a

o rV

m

ee

kAnAst on sAAnUd sotsiAALne oLend Riisenberg lisab, et kana on tänapäeval popp lind ja teda saab pidada isegi näiteks oma Lasnamäe korteris. „Kana saab õpetada nagu oma head sõpra koera. Vabad kanad ei ole anonüümsed olendid, vaid sotsiaalsed isendid, kellele meeldib nende peremees,” kirjeldab ta vabade kanade ja nende munade fenomeni.

Millist toitu tuleks kanadele anda ja kuidas neid pidada, et saada kvaliteetseid mune? Riisenberg räägib, et Kehtna Mõisa OÜ peab kanu munade saamise eesmärgil. „Kanale tuleks sööta sisse kogu see energia, mille ta välja muneb ja mida kanale süüa meeldib: oder, nisu, rapsikook, sojakook, rapsiõli, lubjakivi, vitamiinid, silo, heinapebred. Kanu tuleks pidada nii, nagu kanale meeldib ja et ta ennast turvaliselt tunneks.” Ohuks on kullid, rebased, koerad, ilutulestikud, mootorrattad, ATVd jne. „Peame kanu oma paremate teadmiste kohaselt, et kanal oleks piisavalt valgust, hämarust, ööpimedust, õhku, soojust, siblimist, vett, sööta, koht õrrel, kus magada, koht pesakastil, kus muneda, turvalist ja rahulikku meeleolu kanalas jne.”

Siim Riisenberg nõustub Aleksander Lemberiga, et vabapidamisel kanade munadele on Eestis piisavalt turgu. „Jätkuvalt tuleb endale kliente ja innukaid austajaid koolitada näiteks avatud talude päevade kaudu. Edaspidigi tuleb kanalas vastu võtta lasteaedade, koolide, konkurentide ja teiste huviliste gruppe. Eesti inimene võiks olla jõukam, et lubada endale kvaliteetset Eestis kasvatatud ja valmistatud toitu,” soovib ta.

Praegu Eestis linnugripi ohu tõttu külalisi kanalasse ei lasta, aga tulevikus, kui oht möödub, avatakse uksed jälle.

SõtKad – Põnevad SuKelPardid OLAV RENNO

M linnuteadja

ärtsi lõpupoole on jääst vabanenud jõgedele ja järvesoppidele lausa üleöö ilmunud mingid väiksevõitu valged pardid – kes need’s on, uudistavad linnuhuvilised. Binokliga seirates paistab, et valge külje ja alapoolega linnu pea on rohekasmust ja selg must. Nokk on suhteliselt pisike, silm erekollane ja nende vahel paikneb suur valge laik. Nad ei hoidu tihedasse salka nagu sinikaelad ning igaühe seltsis on tumepruuni pea, hallikaspruuni selja ja heledama alapoolega kaaslane. Aegajalt nad sukelduvad mitmekümneks sekundiks. Valdava osa nende toidust moodustavad põhjaloomakesed. Lennates, kui mustaotsalised tiivad õhku lõhestavad, kostub teravavõitu vihisev heli; seda tekitavad vaid isaslindude erilise lõikega hoosuled.

Need on sõtkad – ka ühed kevadekuulutajad. Talve veedavad nad parvedena jäävabal madalmerel, Eesti vetel on neid loendatud kokku mitukümmend tuhat. Varakevadel rändab enamik neist põhja- ja kirdepoolsetele aladele, aga kolm kuni viis tuhat paari jääb pesitsema Eestissegi. Soomes on sõtkas väga arvukas ja neid pesitseb seal üle 200 000. Tema põhiline leviala hõlmabki just okasmetsade vööndi kogu põhjapoolkeral ja pesitsevate sõtkaste koguarv küünib paari miljonini.

Pesakohaks leitakse mõni puuõõnsus, sealhulgas ka must-

rähni poolt raiutu, suure avaga pesakast või -pakk vanas metsas või pargis, veekogust mõnikord üsnagi eemal. Hädapäraselt kõlbab ka kännualune urgas. Pesaõõnde muneb emalind 6 kuni 10, harva ka 12 rohekassinaka koorega muna, mida katab oma kõhult nopitud helehallide udusulgedega. Suhteliselt suure muna valmimine võtab oma poolteist ööpäeva, nii et munemisperiood kestab üle paari nädala ja munakurn saab täis alles mai algupoolel.

Kogu munemisaja kestel ja ka 30päevase haudeaja esimesel kolmandikul naaseb emalind lähimal veekogul passiva isase juurde, et koos toitu otsida. Isalind lõpuks siiski lahkub ja järelpõlv jääb emalinnu ainumureks nagu partidel ikka.

Pojad kooruvad peaaegu ühel ajal, paari tunni jooksul. Kui nad on kuivaks saanud, väljub ema pesast ja kutsub kähisevalt prääksudes, vahel ka pesapuu külge klammerdudes ka poegi pesast väljuma.

Oma nõelteravate küüniste varal kribivad tibud lennuavale, kõhklevad seal mõne hetke ja hüppavad alla ema juurde. Nende langemishoogu leevendavad nii kohev udusulgne kehakate kui ka laiali aetud ujulestad.

Kui pesast enam kellegi piiksumist ei kuuldu, alustab pesakond hanereas ema kannul teekonda veekogu poole, kasvõi paari kilomeetri kaugusele.

Seal toidab ema neid veepõhjast toodud selgrootutega ja soojendab neid enda all mingil kuivemal puhkekohal, kas

taimeprahi hunnikul või kaldamättal. Kahenädalastena hakkavad pojad ka ise toidu järele sukelduma. Siis võib osa poegi hakata kahe-kolme kaupa emast eraldi tegutsema. Üheksa nädalaga kasvavad nad lennuvõimelisteks, ent selle ajaga võib kadu olla suur – pisikesi sõtkatibusid kütivad mingid, hõbekajakad ja suured havid. Augustikuul hakkavad pesakonnad ja vahepeal sulginud isased koonduma suuremateks salkadeks ning liiguvad suurematele järvedele ja merele.

Vees olles päästab sõtkas end vaenlaste, näiteks roo-loorkulli ründe eest kärme sukeldumisega. Hauduv emane peletab pesaõõnsust revideerima kippuvaid kiskjaid, eeskätt metsnugiseid rästiku sisisemist meenutava tõrjeheliga, mis sõtkaprae ihkaja lennuava juurest minema heidutab.

Noorlinnud saavad suguküpseks kaheaastaselt. Enne seda elatakse suurtes parvedes, mis võivad koosneda vaid ühe sugupoole esindajatest. Teisel elusügisel leiavad nad endale kaasa ja kevadel saabutakse pesitsusalale sarnaselt vanemate lindudega juba kindlate paaridena.

Rõngastusandmeil võivad sõtkad elada kuni 17aastaseks.

mAA elu || uuDiseD || 5

30. märts 2017

Eesti sai endale mahealade kaardi o SiRje niiTRa Postimees

rganic Estonia, Maaameti ja Põllumajandusameti koostöös valminud kaardirakendus võimaldab igaühel otse looduses saada nutiseadme abil ülevaate mahepõllumajanduslikust tootmismaast ja näha sedagi, kus võimalik korjata mahesaadusi.

Pooleteise aasta pikkuse ühistöö tulemusel valminud Eesti mahekaart on Organic Estonia idee ühe autori ja projekti eestvedaja Krista Kulderknupu sõnul oluline mitmest aspektist. Esiteks on selline kaart tähtis riigi kuvandi pärast, sest võimaldab näidata, kui palju on meil puhast loodust ja kust tuleb see toodang, mida me mahedana reklaamime ja turustame. Ühtlasi on see tähtis argument mahetoodangu müümisel, sest võimaldab kauba puhtust tõendada.

Tegelikult annab sellise kaardi olemasolu tõuke tervele mahemajanduse valdkonnale: lisaks toidule ka metsandus- ja farmaatsiasektorile, turismile ja

muule. See omakorda soodustab tootearendust ja loob uusi töökohti maapiirkondades. Kuna mujal taolist kaardirakendust ei ole, oleme siin teerajajad ja eeskujuks teistele riikidele.

Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja Anu Nemvalts, kes samuti kaardi koostamise töögruppi kuulus, kirjeldab olukorda, kuhu praeguseks oleme välja jõudnud. Kui 1999. aastal, mil mahetootjaid Eestis tunnustama hakati, alustati 4000 hektari maaga, siis mullu oli mahetootmises maad juba ligikaudu 185 000 hektarit, mis moodustab veidi üle 18 protsendi kogu meie haritavast maast.

Oluline on mainida, et mahepõllumajandus kasvas isegi kriisiaastatel, kui kogu muu põllumajandus kiratses. Ka ettevõtteid on selles vallas järjest juurde tulnud kõigis Eesti piirkondades. Turustuskanaleid on tema sõnul samuti lisandunud ja hea uudisena on paljud suured kokkuostjad hakanud mahetoodanguga tegelema. Eriti suur kasutamata potentsiaal on kor-

Mahekaardi ekraanitõmmis.

jes, kus enamik maast veel kasutamata, ja selles osas loodetakse uuelt kaardirakenduselt palju abi. Nemvaltsi sõnul on mahemajanduse viimaste aastate kiires korjega tegelevate tootjate arengus kindlasti suur osa Organic Estonia liikumisel ja nüüd valminud mahekaart

peaks veelgi hoogu lisama.

Maa-ameti geoinformaatika osakonna juhataja Mariliis Areni sõnul on äsja valminud Eesti maheala kaart tehtud eelmise aasta andmete põhjal ja seda hakatakse uuendama iga aasta detsembris. Mahealade kaardi abil saab inimene näiteks met-

sa minnes nutitelefonis vaadata, kas ta asub mõnel korjealal.

Võimalik on ka üles leida soovitud koht nime järgi. Huvilised saavad vaadelda meie metsi ja maid isegi kultuuride kaupa, näiteks otsida üles mõni mahemaasika ala. Samuti vaadata, mida kasulikku on kirjas Or-

ganic Estonia kodulehel, kust muu info hulgas leiab ka korduma kippuvad küsimused.

Eelkõige nähakse kaardi kasutajaina ettevõtjaid, kes soovivad olemasolevat bioressurssi enda huvides paremini ära kasutada. Näiteks on kaardist praktilist kasu marja- või seenekorjajate õigesse metsa saatmisel. Põllumeestel on kasulik vaadata, millised mahepõllud tema piirkonnas asuvad, sest mahemaal ei tohi kasutada keemilisi taimekaitsevahendeid.

Eriti tarvilik on selline teave aga mesinike jaoks, kes tahavad teada, kuhu oma mesitarud paigutada.

Organic Estonia on seadnud eesmärgiks saavutada mahemaa pindalaks Eestis 51 protsenti, selleks tuleb kaasata ka erametsad ja mahedad riigimetsad, mida on meil praegu 40 protsenti. Praegu moodustavad alad, mis võimaldavad tegeleda mahepõllumajandusliku tootmise ja korjega, Eesti pindalast 30 protsenti.

Maheala kaart: xgis.maaamet.ee/mahekaart

MAKITALT SUURIM VALIK AIATÖÖRIISTU. Foto: marianne loorents

16 SaMMu lÄÄneMere SeiSundi ParandaMiSeKS

e

estis kinnitati esmakordselt merestrateegia meetmekava, mis koosneb kuueteistkümnest juba lähiaastatel kogu meie mereala seisundit oluliselt parandavast tegevusest.

Eesti mereala hõlmab meie rannikuvett, territoriaalmerd ja majandusvööndit. Soome lahes piirneb Eesti mereala Soome ja Venemaa merealaga, Läänemere avaosas Rootsi merealaga ning Liivi lahes Läti merealaga. „Meie mereala on kokku pea sama suur kui meie maismaa, mis ei jäta kahtlustki ses osas, et eestlane on mererahvas. Kuid meri pole vaid selleks, et sealt võtta. Usun, et mullusel merekultuuriaastal mõistsid paljud eestlased, et meri pole vaid ujumiskoht ja laevatee, vaid väärtus, mille seisundist oleme mõjutatud me kõik. 16 otsustavat sammu meie parema merekeskkonna nimel on astumisvalmis,” ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisneri sõnul on meie mere seisund paljude näitajate poolest juba hea, kuid parandamist vajab sealne bioloogiline mitmekesisus. Samuti tuleb pingutada, et vähendada mereelustiku ohtlike ainete sisaldust, võõrliikidest tingitud probleeme ning saasteainete sattumist merre.

Meie mereala peamine keskkonnaprobleem on merekeskkonna eutrofeerumine ja saastumine ohtlike ainetega, sealhulgas laevandusest tulenev keskkonnareostuse risk. Tänu siiani rakendatud meetmetele on tänaseks suudetud vähendada teatud ohtlike ainete mõju, mille tulemusena on näiteks märgatavalt paranenud merikotkaste olukord, kasvamas on hallhülge arvukus jne. Samuti on vähenenud eutrofeerumist põhjustavate toitainete koormus Läänemerele. Riskitegurite vähendamiseks on meetmekavas välja pakutud täiendavad meetmed, mis ohjaksid inimtegevusest tingitud toitainete ja ohtlike ainete koormust maismaal ning tõstaksid keskkonnareostuse kiiret avastamisning tõrjevõimekust.

Uute tegevustena on meetmekavas ka näiteks valmisoleku tagamine veeldatud maagaasi (LNG) laevakütusena kasutamiseks, mereprügi vastuvõtmise võimekuse suurendamine sadamais, püügivahendite märgistamine, merereostustõrje võimekuse tõhustamine keskkonnahädaolukordade korral, püügiandmetest teavitamise elektroonilise süsteemi rakendamine. Veel on ära toodud riigi jäätmekavas ja rannapiirkonna kohalike omavalitsuste jäätmekavades mereprügi käsitlemine ning impulsshelide registri loomine. (ME)

Akutoitega, bensiinimootoriga või juhtmega abilised aeda!

Makita innovatsioon on tähistatud erinevate tähistega millest igaüks kannab ainulaadset tehnilist lahendust.

Makita 4-taktiline mootor.

Madal heitkogus.

Madalad kasutuskulud.

Madal müratase.

Ei vaja õli ja kütuse segamist.

Harjadeta hooldusvaba mootor.

Väiksem energiakulu, 50% pikem tööaeg.

Harjadeta mootor tagab pikema aku kasutusea.

Kuni 50% pikem tööaeg ja pikem mootoriiga.

Makita kiirlaetavad LXT akud.

Maailma suurim 18 V Li-ion akusüsteem.

Kiirlaadiaga kuni kolm korda kiirem laadimisaeg.

Mugav ja kompaktne liugtüüpi akusüsteem.

Rohkem jõudu, pikem tööaeg.

2 x 18 V akusid saab kasutada koos, tulemuseks 36 V.

www.makita.ee

Hallhülge arvukus Läänemerel on kasvamas.

6 || tehnikA || mAA elu

30. märts 2017

Eestlaste vanad traktorid rän Riina MaRTinSon Maa Elu

asutatud põllumajandustehnika turul käib vähemalt pool tehingutest üle riigipiiride: eestlastel on mõnikord soodne osta traktor hoopis Taanist või Saksamaalt ja siinne vana rändab tihti Lätti või Aafrikasse.

Stokker Agri kasutatud tehnika tootejuht Tarmo Vilipõld toob näitena välja, et hiljuti tehti tema vahendusel tehing kombaini müügiks Iraani ja käimas on läbirääkimised tehnika müügiks Austraaliasse. „Selle kombaini oli liisingufirma kliendilt ära võtnud ja hind liisingu jääkväärtus, seega pisut soodsam turuhinnast. Austraalias tuntakse huvi võimsamate masinate vastu, sest seal on suured territooriumid,” seletab Vilipõld. „Austraaliasse oleks tehnikat suhteliselt lihtne viia, sest see läheks Tallinnast konteineriga laeva peale, logistika pole keeruline. Iraani viimiseks võtsime kombaini lahti ja läks rekaga.”

Osaühingu Agriland müügijuht Mihkel Timmermann

räägib, et nendegi vahendusel müüdavatest kasutatud masinatest läheb suur osa ekspordiks – kõige sagedamini Lätti ja Poola ning pisut ka Soome ja Ukrainasse. Vajadusel aitavad nad kohalikul kliendil tehnikat mujalt maailmast leida. „Oleme aidanud oma klientidel otsida ja osta tehnikat näiteks Saksamaalt ja Inglismaalt. Vahepeal oligi naela kursi tõttu väga soodne osta Inglismaalt,” lisab ta.

mAAiLm LAHti Kasutatud rasketehnika müügiportaali Mascus Eesti juht Annika Amenberg räägib, et veebilehe vahendusel näevad eestlased nii koduturul kui ka mujal Euroopas, Ameerikas ja Aafrikas pakutavat.

Kõige enam ostetakse Eestisse siiski lähiriikidest: Soomest ja Rootsist, aga üsna palju ka Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Poolast. Üldine suund on selline, et põhjast läheb tehnika lõunasse: ostetakse põhjast

tendents on selline, et Masin on ÜHe oManiku kÄes aina lÜHeMat aega ning asJad liiguvad kiiReMini Ja liiguvad vÄlJaPoole.

ja müüakse lõuna poole edasi.

Osa metsatehnikat läheb siit Venemaale. „Eestisse on mitmed firmad toonud kasutatud põllumajandustehnikat Ameerikast, sest vahel on odavam panna konteiner tehnikat täis ja tuua siia, kui siit osta,” seletab Amenberg. „Teisalt eestlased müüvad väga palju väljapoole, üllatavalt palju asju läheb PõhjaAafrikasse.”

Iga kord ei ole kohalik talunik ise see, kes oma vana traktori Musta Mandri põllumehele müüb, vaid tehingutel on vahendajad, näiteks sloveenid, slovakid või läheb tehnika siit Amsterdami kaudu Aafrikasse. „On sellised vahendusfirmad, kes vana rasketehnikat Euroopast kokku ostavad ja siis Aafrikasse viivad,” teab Amenberg.

Tehnika vanus, mis Eestist välja läheb, tõuseb pidevalt. Samamoodi tahab siinne põllumees järjest uuemat tehnikat.

Tendents on selline, et masin on ühe omaniku käes aina lühemat aega ning asjad liiguvad kiiremini ja liiguvad väljapoole. „Kui ma viis aastat tagasi Mascusega Eestis alustasin, läks kasutatud tehnikat välismaale umbes 20 protsenti müügitehingutest, aga nüüd on neid kuskil 60 protsenti,” räägib Amenberg. „Loomulikult oleneb see masinatest. Väga suured, näiteks kombainid jäävad sageli Eestisse, aga väiksemaid traktoreid kannatab väga edukalt mõistliku hinnaga transportida.”

Mingil hetkel vajavad väljavahetamist needki traktorid, millega põllumehed 2015. aasta septembris

Eesti turu miinus on väiksus, seetõttu on inimesed tehnika ostnud suhteliselt kallilt ja tahavad müügist samuti head hinda saada, aga muu maailma hinnatase on võib-olla odavam.

Isegi kui transport juurde panna, võib olla mõistlik masin kohale tuua Taanist, Hollandist või Saksamaalt. „Kui sama asi on müügis siin või Taanis, siis Taanist on

NR.1 KORROSIOONIKAITSE EESTIS & UUTELETUD KASUTAELE! AUTOD

KROWNI PROTSESSI KÄIGUS TÖÖDELDAKSE: Kummitihendid

Aknapostid Iluliistud

Keevisõmblused ja liitmikud

Pakiruumi kinnitused ja lukud

Elektriühendused ja akujuhtmed Tagaluuk

Esikapoti sisepinnad

Tagatuled ja nende juhtmestik

Esituled ja nende juhtmestik

Kütusepaak

Esiiluvõre

Tagatiibade sisepinnad Esipõrkeraua kinnitused

Küljekarbid Uste kinnitused ja lukud

Veermiku detailid

VÄIKSEMAD HOOLDUSKULUD

Kütuseluugi kinnitused

Esitiivad

KROWNI kliendid maksavad autoremondi eest oluliselt vähem. Kui remont on siiski vajalik, hoiavad kliendid kokku remonttööde pealt, kuna töötluse läbinud sõiduki kinnitused tulevad kergemini lahti ja neid ei ole vaja asendada ning oluliselt vähem vajavad vahetamist kõik veermikus olevad kummidetailid.

Rattakoopad ja tiivaääred

Uste sisepinnad

PIKEM AUTO ELUIGA

KROWN tõrjub niiskust ja takistab otsekontakti vee ja metalli vahel.

Selle tulemusena ei toimu korrosiooni tekkimiseks vajalikku keemilist reaktsiooni. Regulaarne kordustöötlemine KROWNIGA tagab Teie auto hea välimuse aastateks. KROWN on mõeldud nii uutele kui kasutatud autodele!

KÕRGEM JÄLLEMÜÜGI VÄÄRTUS

KROWNIGA töödeldud roostevaba auto hoiab oma hinda. Hoides korrosiooni eemal oma sõiduki kerest, säilib autol paremini ka värvkate ja sellega tagatakse sõiduki parem välimus kauemaks. Auto omaniku vahetusel säilib KROWNI garantii ilma selle jaoks lisadokumenti vormistamata.

Tallinn: Krown Eesti OÜ, Pärnu mnt.158F, tel. 6 200 884 info@krown.ee Tartu: Tähe 133C, tel. 53 019 222, tartu@krown.ee Valga: Energia 10, tel. 55 520 123 valga@krown.ee Türi: Raketin Car OÜ, Mäekalda 2, tel. 56 111 321 tyri@krown.ee Narva: City Car Service OÜ, Puškini 33a, tel. 52 57 805 narva@krown.ee

ioonitõrje s O r r o k iS l il apr TA! kontroll TASU

Miski pole igavene...

www.krown.ee

maa elu || tehnika || 7

30. märts 2017

ndavad Aafrikasse arvuga masina soodsama hinnaga isegi transpordikulu juurde arvates,” tõdeb ta.

Loomulikult oleks kohalikul põllumehel Eestist osta vähem riskantne ja masina taustast oleks parem ülevaade. Amenberg räägib, et korra või paar aastas jõuab nendeni teateid libakuulutuse õnge sattunud eestlastest. Nad on raha ära maksnud, aga kaupa pole saanud. „Näiteks kui kuulutuses on müüa Poolas asuv masin, müügiga tegelev firma asub Saksamaal ja konto raha saatmiseks Horvaatias, siis ei tasu riskida,” soovitab ta. „Meil on kontorid igas riigis ja kontrollitakse kõiki kuulutusi, aga ikka üritavad paharetid kontodele häkkida.”

Toompeal käisid.

tihtilugu soodsam osta,” nendib Amenberg. Ühe põhjusena, miks Eestist masinaid otsitakse, toob Timmermann välja, et siin on rasketehnika aktiivses kasutami-

Foto: Dmitri Kotjuh

ses ja sama aasta masina saaks soodsamalt kui näiteks Saksamaalt. „Vanas Euroopas on põllumajandusmasinate kasutamine vähem intensiivne kui meil Eestis ning siit saab hea aasta-

Uute surve Sarnaselt sõiduautode turul toimuvaga soovivad uute põllumajandusmasinate müüjad järjest enam uusi masinaid müüa ja võtavad soodsatel tingimustel klientidelt vana tehnika tagasi ja müüvad seda.

Masinad, mis müüki jõuavad, võivad olla näiteks kolm, 15 või veelgi enam aastat vanad. „Osal on tehtud lepingud, et müüjal on ka tagasiostukohustus. Näiteks kolm aastat rendib masinat, siis annab tagasi ja võtab uue,” seletab Vilipõld.

Timmermann räägib, et sageli kasutatakse uut masinat viis aastat ja siis ostetakse uus ning müüja võtab klientide va-

nu masinaid müüki: nii sama tootemargi omi kui ka teisi. Üldjuhul suured põllumajandusettevõtted kasutatud tehnikat ei osta, teiste kasutatut hangivad väiksemad tegijad.

Erakliendid otsivad kõige enam kuni 30 000-euroseid masinaid, mis on 10–15 aastat vanad.

Masinaid ostetaks isegi rohkem, paraku seab piirid liisingu saamise võimalus, sest sageli on tingimuseks, et liisinguperioodi lõpul ei tohi masin olla 10–15 aastat vana. „Meie klientidel on korralikult hooldatud rasketehnika, mis on kasutuskõlblik kuni mitukümmend aastat, aga pangad ei anna selliste masinate ostmiseks liisingut. See on probleem praegu,” nendib Amenberg. „Liisingufirma peab masinat liiga vanaks, aga tegelikult on rasketehnika kasutusiga hoopis pikem kui sõiduautodel.”

Vilipõld on tihti kohanud põllumeeste seisukohta, et panka nuumata ei taheta ja masin ostetakse kohe välja, teine ei taha aga raha tehnika alla kinni panna ja peab mõistlikumaks liisingusse võtta.

Kõik kasutatud tehnika müüjad tõdevad, et kuna uute masinate müük Eestis on suurenenud, kasvab ka kasutatud masinate tagasiost ja müük iga aastaga. Kuna masinad lähevad kallimaks, tõuseb ka kasutatud tehnika müügist saadav käive.

Tehinguid tuleb iga aastaga aina juurde ja transport muutub lihtsamaks.

Boris Razumov võrdlemas Eesti raskeveo tõugu täku Nevriku ja suure Hitachi veoautoga hobujõude (2015). Foto: Andreas Pernits

Selgusid Maa Elu ja Maa­ messi fotokonkursi võitjad

M

aamessi korraldusmeeskonna ja Maa Elu toimetuse ühine žürii langetas otsuse, mille tegemine osutus raskemaks, kui arvasime: fotokonkursile saadetud pildid olid eripalgelised ja kajastasid Maamessi väga erinevaid tahke.

Fotokonkursi Maamess 25 võitjaks tunnistati Andreas Pernits 2015. aasta maamessil tehtud fotoga „Boris Razumov võrdlemas Eesti raskeveo tõugu täku Nevriku ja suure Hitachi veoauto hobujõude.”

Võitjat ootab mootorsaag.

Lisaks märgiti ära kaks pilti, mille autorid pälvisid eripreemia (auhinnaks on Maamessi kutsed). Nendeks on Aimar Rakko fotoga „Tibu, tibu!” 2014. aasta maamessilt ja Urmas Saar fotoga „Aasta oli siis 2003”.

Täname kõiki osalejaid.

Pildid saavad auväärse esit-

Aasta siis oli 2003.

Foto: Urmas saar

Tibu, tibu! (2014).

Foto: Aimar Rakko

luse ka 20.–22. aprillini toimuval juubelimessil. Kohtumiseni Maamessil 2017! (ME)

8 || Farmitehnika || maa elu

30. märts 2017

Tipptoodangut saab vaid tippsea Silvi Lukjanov Järva Teataja

ii nagu rahvaspordist tuleb tipu poole arenedes panna aina suuremat rõhku spordivahenditele, tuleb ka lehmadelt aina paremat toodangut tahtes panustada miljoneid loomale rahulolu pakkuvatesse seadmetesse.

Pikamaajooksuga tegelev Väätsa Agro juht Margus Muld teab, et jooksmisega alustades võis ta kasutada tavavarustust, kuid mida paremaks läksid kilomeetriajad ja pikemaks distantsid, seda enam pani ta rõhku spordivahendite kvaliteedile ja töökindlusele. Sama loogika toimib ka põllumajanduses. „Nii nagu spordis ei tohtinud varustus mind alt vedada, tuleb nüüd ka suures farmikompleksis korraliku toodangu ja kasumi saamiseks mõelda, milliseid seadmeid osta, sest need peavad olema vastupidavad ja kasutajasõbralikud nagu pikamaajooksus,” arutleb ta.

Sama põhimõtte järgi on ühes suures farmikompleksis esimene asi lehmadele korralik lüpsmise koht, kuhu loom tuleb heal meelel andma tipptoodangut.

Lüpsikarussell Lõõla farmikompleksis valiti selleks lüpsikarussell ja perspektiiviga, et see suudab ära

innovators in agriculture

Kas olete tüdinud mustadest laudapõrandatest ja sagedatest lehmade haigustest? Kas olete mõelnud, miks lehmade sõrad on pidevalt haiged ja kuidas vähendada udarapõletike hulka? Üheks võimaluseks on teha oma põrandad puhtaks. Kui lauda põrand on puhas, saate tulemuseks puhtamad asemed, sõrad, sabad ja udarad. Sellega ennetate hügieenist tulenevaid sõrahaigusi ja udarapõletikke ja toetate lehmade tervislikku ning loomulikku käitumist, mis aitab teil tõhusamalt kindlaks teha nende viljakust. Siiani kahjuks ei olnud veel head puhastuslahendust

lüpsta sinna kavandatavad 3300 lüpsilehma, praeguseks on olemas laudakompleks 2200 lüpsilehmaga.

Ainuke mõistlik lahendus oli DeLavali pakutav ja UusMeremaal toodetav 80kohaline lüpsikarussell PR31HD, mis on esimene Eestis ja Euroopaski on neid kasutuses vaid mõned. Üle miljoni euro maksva lüpsikarusselli ja piimajahutusseadmete tööga käisid Väätsa Agro juhid enne ostu tutvumas Ameerikas Ühendriikides ja Kanadas, seal veenduti selle headuses lisaks paberil kirjutatule ka reaalses töös. „Nii tähtsa seadme ostul tuleb jälgida tootlikkuse ja tööjõu kõige mõistlikumat vahekorda, sest see aitab hoida piima omahinda kontrolli all,” selgitab Margus Muld. Näiteks Lõõla suurfarmi 2200 lehma lüpsab kolm lüpsjat, mis tähendab 400–450 looma lüpsmist tunnis ja seda saavutab ainult lüpsikarussellil. „Lüpsame lehmi kolm korda päevas ja see tähendab, et karussellil käib 6000 lehma ööpäevas,” lausub ta.

Karussell on tark seade, mis tunneb ära iga lehma, kes astub karussellile, mõõdab iga lehma piimatoodangu ja fikseerib aja, millal lehmale lüpsimasin alla pandi ja millal lüpsimasin alt ära tuli. Nende andmete alusel on kogu aeg ülevaade karjas toimuvast – kas lehmade tervisega on kõik korras, kas söödaratsioon on õige, kas lüps algas õigel ajal jne.

Tegemist on DeLavali lüpsiseadmega, mis on mõeldud kasutamiseks 24 tundi ööpäevas.

Selleks on lüpsikarussellil tugevam metall ja kõik tähtsamad seadmed dubleeritud. Näiteks toob Muld, et karusselli ringi ajavaid mootoreid on kuus, tegelikult suudab vajadusel karusselli liikumises hoida ka vaid kaks. See tähendab, et kui üks mootor läheb katki, saab seda rahulikult parandada. Samuti on dubleeritud vaakumpumbad ja jahutusseadmed.

Seadme valikul tuleb alati peale algse hinna arvestada järelhoolduse kiirust ja kvaliteeti, sest iga seadmega tekib rikkeid.

On väga tähtis, kui kiirelt ja kvaliteetselt neid suudetakse kõrvaldada ja kui palju varuosi müüjal on laos olemas. Kolmeaastase kasutamise järel pole Muld seadme ostmist kahetsema pidanud. „Tõrkeid on olnud, väiksemaid rohkem, kõige pikem oli neli tundi,” toob ta näite.

Lüpsikarusselli süsteemi tähtsaks osaks peab Muld ka piima jahutussüsteemi SR-90, millelt saadava soojusega kütab ta kogu farmi olmekompleksi.

Lägakoristus Kui esmane vajadus on saada lehmalt kätte piim, siis teine on koristada lehma elutegevuse järel tekkiv sõnnik. Selleks on Lõõla farmikompleksis kasutusel Latter NT OÜ paigaldatud ja Eestis ainulaadne lägakoristuse süsteem. Ettevõtte montaažijuhi Siim Savelli sõ-

nutsi koosneb see kolmest lägapumbast, lägamikserist, kolmest separaatorist firmalt CriMan Itaaliast, Ameerika firma DariTech kompostrist ja Saksamaa firma Beerepoot skreeperite süsteemist.

Kogu sõnnikumajanduse maksumus on ligi 600 000 eurot, millest kaks kolmandikku kulus läga separeerimise ja komposteerimise seadmetele.

Sõnniku kogumine 250­ meetrisest laudast käib skreeperisüsteemi erilahendusel ehk lauda otstesse paigaldatud kahe sünkroonis töötava ajamiga, et tõmmata omavahel metall-latiga ühendatud ja laudas ringiratast liikuvat kaheksat tööelementi.

Laudast kogutav sõnnik pumbatakse separaatoritesse. Kahes neist eraldatakse lägast kahte 50 000kantmeetrisesse lägalaguuni minev virts ja tahke sõnnik, mõlemad lähevad otse väetiseks põldudele. „Laudast kogutavat sõnnikut otse lägalaguunidesse lasta ei saa, sest tahkeid osasid ei saa siis enam laguunist kätte,” selgitab Savelli.

Kolmas separaator on võimsam ja töötleb 30 protsenti tahkest sõnnikust. Sellest separaatorist väljuv kuni 40protsendilise kuivainesisaldusega mass läheb edasi 12 tonni mahutavasse kompostrisse, millest 36 tunniga väljub loomadele allapanuks sobilik 42protsendilise kuivainesisaldusega allapanu. „Kompostri temperatuur tõuseb bak-

Lõõla farmikompleksi lüpsikarussell suudab ära lüpsta 3300 lüpsilehma.

Foto: Dmitri Kotjuh

terite elutegevuse tagajärjel ligi 70 kraadini ja sellega hävitatakse allapanus enamik patogeenseid baktereid,” lausub Savelli.

Lõõla suurfarm suudab nii tekkivast 300–350 kantmeetrist lägast ööpäevas toota kogu loomadele vajaliku allapanu. Sõnniku separeerimiseks ja komposteerimiseks on farmi juurde ehitatud eraldi hoone.

Kokkuhoiu võimalused:

Discovery 120 Collector ja skreeperit ei olegi enam vaja?! tavalistele betoonpõrandatele.

Seetõttu töötaski Lely välja uue seadme Discovery 120 Collector: revolutsioonilise roboti, mis on mõeldud just tavalistele betoonpõrandatele.

Discovery 120 Collector korjab läga põrandalt enda sisse, selle asemel et seda lihtsalt laiali kraapida. Tulemuseks ei ole mitte ainult puhtam põrand, vaid tervemad sõrad, kuna lehmad ei pea enam kõndima läbi skreeperi ette tekitatud paksu lägakihi, mis sõrgadele kogunedes põhjustab põletikke.

Discovery 120 Collector korjab läga põrandalt ära, selle

Marsruuti alustades - veepaagid täis, lägamahuti tühi Marsruudi lõpus - veepaagid tühjad, lägamahuti täis

asemel et seda edasi lükata.

Discovery 120 Collector vedeldab läga vajadusel veega ja korjab vaakumpumba abil enda sisse.

Kokku korjatud läga väljutatakse mahalaadimispunktis.

Discovery 120 Collector pritsib vett nii esi- kui tagaküljelt.

Eest vett pritsides saab paremad tulemused läga korjamiseks ja tagant pritsides jäetakse maha märg põrand, millega tekib parem haarduvus sõraga. Vett hoiustatakse kahes veekotis masina lägamahutis. Lägamahuti täitumis-

el veekotid tühjenevad, mistõttu vabaneb lisaruumi läga jaoks.

Seetõttu on Discovery 120 Collector väga kompaktne seade.

Lehmad saavad Discovery 120 Collectorist kergesti mööda ja oma kõrguse tõttu saab Discovery sõita eraldusväravate alt läbi.

Discovery 120 Collector navigeerib iseseisvalt, kasutades sisse ehitatud andureid. Trosse, nurgarattaid ja kõrgendatud koridore, nagu skreeperite puhul, ei ole Discoveryt kasutades vaja.

Välismõõdud:

Pikkus: 1411 mm Laius: 1188 mm Kõrgus: 606 mm

Kaal (tühja lägamahutiga): 385 kg Lägamahuti maht:

340 L

Veekoti maht (kokku):

70 L

Tavaline puhastusjõudlus: Lehmade hulk: 100 Puhastatav ala: 500 m²

PIIRANGUD • Suur hulk allapanu lägakanalis • Jäätunud allapanu ja läga segu

Spetsifikatsioon

• Liiv ja põhk suurtes kogustes • Enam kui 3-kraadine põranda kalle

Max elektritarbivus:

3,0 kW/h päev

Max veetarbivus:

0-2000 l päev

Küsi lisainfot: Toomas Rüütel, tel 521 6455 Lely Center Estonia • Linery OÜ, Mäo, 72751 Paide vald, Järvamaa • www.linery.ee • www.lely.com

maa elu || Farmitehnika || 9

30. märts 2017

admeid kasutades

• Ei pea ostma allapanu. Ostetud allapanu tuleks sõnnikuga põllule laotada, see tooks kaasa lisakulu.

• Kuna sõnnikut kasutatakse siseringluses, on bakterid loomadele nii-öelda tuttavad ja see on lehmade tervisele hästi mõjunud. Näiteks udara tervist näitavate somaatiliste rakkude arv on müüdavas piimas vaid 100 000 kuni 130 000 ühikut.

Murekoht: • Esmakordne kogemus nii Väätsa Agrole kui ka paigaldajafirmale Latter NT OÜ. Nii olid järelhoolduse kulud suuresti vaid tuletatavad ja osutusid paberil lubatutest suuremateks. Kuigi olid teada nii varuosade hinnad kui ka seadmete kulumise lubatud piir, siis kolmeaastase töö käigus on selgunud, et nii mõnigi süsteemi täh-

tis seade kulub palju kiiremini.

Kõige enam on ajalises nihkes separaatoris asuva teo ja selles oleva sõela tööiga. Tigu suudab Lõõla-suuruse farmi töökoormuse juures töötada alla aasta ja sõelu kulub lausa mitu tükki aastas. Et tigu maksab umbes 4000 ja sõel ligi 4500 eurot, siis kulub järelhooldusele aastas üsna arvestatav summa.

Samas tõdeb Väätsa Agro

juht Margus Muld, et paigaldatud lägasüsteemi ta välja ei vahetaks, sest see on Lõõla farmi mahtu arvestades ainuõige lahendus.

Söötmine Ükski suurfarm ei saa läbi korraliku loomade söötmisseadmeta, milleks Lõõla suurfarmis kasutatakse söödamikserit Trioliet Solomix 3-4600 ZKXT Hollandist.

Hind 100 000 eurot.

Lehm sööb päevas 50–60 kg sööta ja söödamikser on kui seda valmistav suur supipott, kus valmib kaks korda päevas lehmadele kõige sobilikum ninaesine. „Traktori järel veetav söödamikser segab poole tunniga kokku kahte sorti silo, maisija odrajahu, rapsi- ja linakoogi, soja ja mineraalid. Ühest täiest piisab 300–350 loomale,” selgitab Margus Muld.

Loomi söödetakse kaks korda päevas ja söötmiskorra kohta tuleb valmistada kuus või kolm masinatäit. Nii ei saaks 2200 lüpsilehma söötmisel väiksema söödamikseriga kuidagi normaalse tööajaga hakkama. Lõõla suurfarmis teeb seda üks töötaja, traktorist.

Kitsaskohana oskab Margus Muld söödamikserigi puhul nimetada vaid järelhooldust: mõne osa purunemisel varuosa saamise kiirust ja kvaliteeti. Kolme aasta jooksul on korra purunenud söödamikseri

automaatkäigukast ja uus saadi nädala pärast. „Nii kaua oli meil asendusena kasutuses noorkarja hulga väiksem söödamikser, seetõttu läksid traktoristi tööpäevad väga pikaks,” nendib ta.

Edasimüüja Agriland oli valmis tooma parandamise ajaks asendusmasina, kuid seekord nad sellest loobusid.

Tarkvara Et kogu farmikompleks saaks tõrgeteta toimida, peab sellel olema väga hea juhtimistarkvara. Lõõla suurfarmis on selleks 4500 eurot maksev karjahaldustarkvara DairyComp 305, mida peetakse maailmas kõige kiiremaks andmete sisestuse ja kuvamise lahenduseks. Ameerikas kasutab sama tarkvara 75 protsenti piimaveisefarmidest.

Lõõla suurfarmi loomakasvatusjuht Sven Tammoja ei kujuta 4500pealise loomakarja haldamist ilma karjahaldustarkvarata enam ettegi. „Kui palju oleks vaja kaustikuid ja sinna andmete sisestajaid, kuid juba viiendat aastat on meil arvutiprogrammis nagu peo peal kõigi ettevõtte loomade käekäik alates sünnist,” selgitab ta.

Igal loomal on tarkvaras oma kaart, millel on kuvatud temaga tehtu: seemendused, poegimised, liikumised, tiinusekontrolli tulemused ja muud.

Andmeid sisestavad spetsialistid.

Karjahaldustarkvara on andmesideliidese kaudu seotud lüpsikarusselli haldustarkvaraga, nii on sellest nähtav lehma päevatoodang, lüpsikiirus ja tänu aktiivsusmõõturitele ka loomade aktiivsus laudas. Noorloomi kaalutakse farmis igal kuul kuni tiinestumi-

seni, kogutud andmed sisestatakse samuti tarkvarasse. Noorloomade söötmisgruppide ööpäevaste massi-iivete järgi otsustatakse, kas söödaratsioon on seatud kasvueesmärkideks piisav, ja vajadusel tehakse korrektiivid.

Tarkvara eelis on selle paindlikkus: sellesse saab luua farmi tootmisstrateegiale vajalikud lahendused ja töölehed.

Nende alusel toimubki farmi spetsialistide igapäevatöö. „Töölehtedel on näiteks näha, millal lehma peab kinni jätma, vaktsineerima või ravima, kelle sõrad vajavad värkimist ja nii edasi,” täpsustab Tammoja.

Kokkulepitud tulemusnäitajate järgi, mis on tarkvaras kuvatavad pärast kõikide sisestuste tegemist, saab teha nii igapäevaseid otsuseid kui ka kavandada pikemaid plaane.

Tarkvarad on paigutatud ettevõtte serverisse ja praeguseni on sellel olnud vaid üksikuid töötõrkeid. Ka andmete kadumist pole karta, sest failidest tehakse koopiad Ameerika serveritesse. Vajadusel saab sealt koopia võtta ja probleem ongi lahendatud.

Tarkvara hoolduskulud on tagasihoidlikud, igal aastal kuni 25 protsenti soetamishinnast, need sisaldavad nii tarkvara arendust kui ka tuge.

Kõige suuremaks miinuseks peab Väätsa Agro juht Margus Muld, et nende farmi karjahaldustarkvara pole seotud Eesti riiklike süsteemide tarkvaradega, mis tähendab ettevõttele suurel hulgal topelt tööd. Kuna riiklikesse andmebaasidesse tuleb andmeid sisestada käsitsi, siis ei saa ju vältida inimlikke eksimusi.

10 || Tehnika || maa elu

30. märts 2017

Ainult helikopter päästaks rööbastest VIIO AITSAM Maa Elu

etsamasinate omanike ja müüjate sõnul leevendavad rööpaprobleemi masinate aina laiemad rattad ja lindid ning erakordselt väärtuslik on professionaalne masinajuht.

Kõige laiem pilt pehmete talvede hädast – sügavad rööpad metsas ja ligipääsmatud langid – on riigimetsa majandajal RMK-l. Tööde kõrgajal tegutseb riigimetsas ligi sada masinakomplekti (langetustraktor + väljaveotraktor). „Ei oska öeldagi, kas rööbaste tasandamine ongi juba osa tavapärasest metsatööst või tuleb ikka veel ka külmade talvede perioode. Pea kümme viimast aastat juba on olnud RMKs tavaks, et kevaditi, kui maapind on tahenenud, tuleb tegeleda rööbastega,” ütleb RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu.

Riigimetsas, kus metsa ülestöötajaiks on vähempakkumistel töö saanud lepingu-

partnerid, käib asi nii, et masinale antud tööülesandes on ette kirjutatud rajad, mida metsas kasutada tohib ja kuhu võivad tekkida ka rööpad, mille tasandamise teeb RMK oma kulul.

Kui ülestöötaja on kasutanud omal algatusel mingeid muid radasid ja sinna liiga sügavaid rööpaid tekitanud, on need tema vastutusel. Üldjuhul võtab RMK kevaditi talvel tekkinud rööbaste tasandamise vajaduse kokku ja tellib selle töö eraldi tegijatelt.

Tasandamine käib kopaga. „Rööbaste tekkimine sõltub sageli meie tööjuhi otsusest. Kui näeme, et töö katkestamisest sünnib rohkem kahju kui jätkamisest, arvestame rööbastega ja sellega, et nende tasandamiseks tuleb kulutusi teha,” ütleb Tavo Uuetalu. Metsatööd on korraldatud nii, et väljaveo­traktorid metsateedel ei sõida. Tasandamisele läheb rikutud pinnas sihtidel, kraavikallastel ja trassidel, mõnikord ka mõne langi otsas, kus on keeramiskohad. „Rööbaste tekkimine sõltub muidugi ka masinast, sellest, kas lindid on all ja millised need on, kuid väga keerulistes tingimustes muutuvad eri-

AGT Agromehanika kompakttraktorid nüüd Farmestis

Tasub teada • Metsa uuendamisel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 50 protsendil uuendusala pindalast, metsa raiel enam kui 25 protsendil raielangi pindalast.

• Raietööde käigus kahjustati tähtsaks masinamehe oskused,” märgib Uuetalu. „Mehel peab mõistus peas olema, selles mõttes ka, et ta tunneks ära, kui tõepoolest pehme pinnase tõttu enam edasi teha ei saa ja tulebki töö hoopis katki jätta.”

Väljavedaja ja oksavaalud Erametsas on rööpad metsa ülestöötaja ja metsaomaniku vaheline asi. Sageli ka naabrite asi, kui kasutatakse samu radasid. „Eks kõige suurem rööbaste tekitaja ole väljavedaja,” räägib ettevõtja Karl-Hendrik Lister, kelle firma masinad töötavad just erametsades. Pehmel pinnasel tegutsedes tõstab langetustraktor „sammhaaval” oma rataste ette oksavaalu, mida

REKLAAM

On ammu teada tõde, et kommunaaltraktor peab olema universaalne. Tavaliselt mugandatakse nn tavatraktor kommunaaltööks. Agromehaanika tehas Sloveenias on toodab põllumajandusseadmeid aastast 1968, kui alustas masinatootmist puhtalt lehelt. Eesmärk oli valmistada võimalikult kompaktne, mugav, universaalne ja samas lihtne traktor. Nii sündiski traktorimark AGT.

Agromehaanika tehas Sloveenias on hea näide Euroopa Liidu tehaste suurepärasest koostööst.

Diiselmootor tellitakse Itaalia Lombardinilt, hüdraulika teiselt kuulsalt Itaaalia tootjalt Bondioli & Pavesilt, sillad on omatoodang ning kõik see kokku annab korraliku tulemi – traktori, mida kasutavad põllumehed, aednikud ja kommunaalmajandusettevõtted.

Mootori valik langes Itaalia tootja Lombardini kasuks, millele on töökindluselt ja ökonoomsuselt raske vastast leida.

Valikus on 35, 48 ja 60 hj otsesissepritsega diiselmootorid.

Masinate eripära on ühesuurused ja sama rööpmega rattad mõlemal sillal ning pidev nelikvedu. Konarlikul maastikul tuleb kasuks balanssiir, mis tagab 15kraadise sildade külgkalde, parandades haarduvust.

tud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid tuleb korrastada vähemalt raie-eelsele tasemele ühe aasta jooksul metsateatise kehtivuse lõppemisest arvates.

Allikas: metsa majandamise eeskiri mööda liigub. Sama rada hakkab hiljem kasutama väljaveo­ traktor, millel tuleb aga edasitagasi sõita palju kordi. Olenevalt pinnase seisukorrast võib siis oksatee laguneda ja kordussõidud pinnast lõhkuda. „Aitavad laiad rattad ja lindid, topeltlindid. Aga kusagil on see piir, kus pind on nii pehme, et masinat enam ei kanna. Midagi pole teha, kui talve pole,” tõdeb Karl-Hendrik Lister. Töö katkestamine on ta sõnul metsaomaniku ja ülestöötaja sisetunde küsimus. On metsa kasvukohatüüpe, kus pisut rööpas pind hoopis aitab metsauuendusele kaasa – puuseemnetel on kergem idaneda.

Erametsaomanikud suhtuvad rööbaste tekkimisse KarlHendrik Listeri sõnul väga mi-

Eesti metsamasinameeste unistus – päris talv. Pilt on tehtud Soomes ühel metsamasinate esitluspäeval.

Foto: Viio Aitsam

tut moodi. On omanikke, kellega lepingusse kõik kirja pannakse, ja selliseid omanikke, keda rööpad ei huvita. „Meil on enamjaolt raieõiguse lepingud, tavaliselt on tähtaeg üks aasta. Kui näen, et pinnasega on probleemid, siis on tähtaeg kaks aastat. Üritan töid planeerida nii, et võimalikult vähe pinnast rikuks. On olnud ka nii, et kaks aastat on

www.ert.ee TÜ EHA Metalli- ja Puidutooted Väike-Laatsi 2, 68205 Valga tel 5348 8772, e-post info@ert.ee

Külastage meid maamessil VP-364

• Järelhaagis, 10 t

Mudelite hulgast leiame 35 hj keskliigendiga keerava AGT835. Selle masina trump on vaid 290 cm pöörderaadius, ideaalne nii laudas kui ka metsas. Pidev nelikvedu ja diferentsiaalilukk esisillal tagab hea läbivuse mis tahes pinnasel. Käiguvahetus on mehaaniline, traktoril on 6 edasi- ja 3 tagasikäiku.

Ka teisel traktoril, AGT835TS-l, on samuti 35 hj.

See mudel on esirataste pööramisega. Valida on lahtise, turvakaarega ja mugavustega kabiiniga variandi vahel.

Standardvarustuses on samuti pidev nelikvedu, diferentsiaalilukk on mõlemal sillal. Sünkroniseeritud käigukastil on 8 edasija 4 tagasikäiku. Lisavarustuses pakub tootja eesmist rippsüsteemi ja eesmist jõuvõtuvõlli.

Mudelivalikust leiab veel AGT850 ja AGT860. Esimesel juhul on tegu 48 hj, AGT860 puhul 60 hj masinaga. Kindlasti tuleb siinkohal mainida traktori kaalu: 1350 kg massi puhul ei jää võimsusest puudu. Mõlemad mudelid on saadaval nii lahtisena, turvakaarega kui ka kabiiniga. Selle masina trump on aga lisavarustusena pakutav pööratav rooli-istme süsteem. Istet saab koos rooliga 180 kraadi ulatuses pöörata, seega saab traktoriga sõita nii edasi kui ka tagasi näoga sõidusuunas.

Täielikult sünkroniseeritud käigukastil on 12 edasi- ja 12 tagasikäiku. Lisavarustuse valik on suur: ainuüksi rehvivalikus on 9 varianti.

Ootame Teid masinatega tutvuma, et saaksime komplekteerida just Teile sobiva masina.

AGT traktorid leiate Farmesti aia- ja põllutehnikakeskustest Tartus ja Sauel.

Kontakt: Priit Ummik, tel 5699 6450, e-post: priit@farmest.ee

• Silokõrgendusega järelhaagis, 18 t

• Palliveohaagis, 18 t

mAA elu || tehnikA || 11

30. märts 2017 mel pinnasel kasutusse võetakse ja muul ajal üles tõstetakse. „Pehmel pinnasel teeb see lahendus oma töö ära, aga kuival või külmal ajal võib see lisatelg osutuda tülikaks, kuna teeb masina pikemaks ja sellega on kehvem keerata. Kui pinnas on väga pehme, ei ole ka kümnerattalisest masinast abi,” nendib Tarmo Saks.

Pinnase erisurvet üritatakse ühtlasemaks muuta ja vähendada ratastele tõmmatavate lintidega. Tarmo Saksa sõnul on linditootjad teinud katsetusi ekskavaatorilintidega (KOPA lindid), mis oma sirge profiiliga ja tihedalt asetsevate lindilabade tõttu on hea kandvusega, kuid ei puhastu mudast või lumest – metsamasina kummirattad ei haaku enam lindiga ja hakkavad ringi käima. „Mõned katsetavad ka hästi laiade, 870 või 940 mm ratastega, kuid ka nendel lahendustel on omad miinused. Masinate gabariidid suurenevad, väljaveetava materjali hulk väheneb ja masina opereerimiskulud kasvavad,” lisab Tarmo Saks.

möödas ja ikka ei saa teha, sest maa on liiga pehme või on põllud ees.”

Rööbaste tasandamine on Karl Listeri sõnul sõltunud ka sellest, kus ja kui sügavad rööpad on. Truupidel, kraavides ja põldudel silutakse rööpaid ekskavaatoriga. Metsas poole meetri sügavust rööbast, mis näiteks 5–10 meetrit pikk, tavaliselt ei hakata tasandama, aga kui metsasiht on katki sõidetud, tuleb see korda teha. „See peaks muidugi saama siis paar aastat kamarduda, enne kui peale sõidetakse,” ütleb KarlHendrik Lister.

Miks siis ikkagi ei võiks töid pooleli jätta ja jätkata siis, kui olud teised? „Kui hästi laias laastus ütelda, on ühe masinakomplekti (langetustraktori ja väljaveotraktori) liisingukulu kuus kokku keskmiselt 10 000 eurot,” selgitab Lister. „Kui tahad uusi masinaid pidada, tuleb seda maksta. Idee järgi võiks märtsis, kui talve pole ja maa pehme, masinad kolmeks kuuks seisma panna, aga ülestöötamishindadel sellist katet pole, et paneks talvel 30 000 eurot kõrvale. Siit tekibki olukord, miks kõik üritavad ikkagi aasta ringi tööd teha.” Asja teine pool on, et masinatel töötavatel meestel on pered, lap-

sed, kes tahavad toitmist-katmist ka kehval talvel.

Masina vastupidavus sõltub sellest, mitmes vahetuses tööd tehakse. Riigimetsas, kus enamasti töötatakse kolmes vahetuses, vahetatakse masinaid iga 2–3 aasta tagant. Erasektoris töö nii tihe pole ja uusi masinaid ostetakse harvemini. Liisingutehingu pikkus on üldiselt viis aastat ja lageraiekomplektide hind algab 700 000 eurost. mis mAsin HAnkidA? Sellele, et rööbaste vastu aitaksid ehk väiksemad ja kergemad masinad, vaidlevad vastu kõik, kellega räägime. Väike masin peaks pehmel langil sõitma edasi-tagasi mitukümmend korda rohkem ja lõhuks sellega pinnast veelgi enam. Määrav pole mitte masina suurus, vaid pinnasele avaldatav erisurve, toonitavad masinamehed.

Kui üritan uurida, mis marki masinad paremad on, öeldakse, et suurte kvaliteet on enam-vähem sama ja hinnaklassid samuti sarnased. Ostul võib mõjutajaks saada hoopis see, et ollakse ühe või teisega harjunud või et hooldemehed on tuttavad – metsamasina omaniku suurim kahju tu-

leb seisakutest, kui tuleb varuosasid või hooldemeest liiga kaua oodata.

Me juttudest käib välismaiste masinatootjate kõrval muide samaväärselt läbi ka omamaine Metsis. Ago Vingissare firmas, mille masinakomplektid töötavad riigimetsas, on viis Metsise väljaveotraktorit ja kaks langetustraktorit.

on oManikke, kellega lePingusse kõik kiRJa Pannakse, Ja selliseid oManikke, keda RÖÖPad ei Huvita.

Rööbaste küsimuses on eelkõige tähelepanu seal, kus mis tahes marki masin pinnasega kokku puutub. „Sellist masinat, mis igal aastaajal oleks Eesti tingimustes hea, ei ole olemas,” ütleb Konekesko metsamasinate müügijuht Tarmo Saks. „See, mida Ponsse pakub, on kümnerattaline väljavedaja, millel lindid all, ja kaheksarattaline langetustraktor,” ütleb Saks. Kümnerattaline väljavedaja kasutab kandepinna suurendamiseks lisatelge, mis peh-

iLmAoLUdest tULenev eripärA „Mujal maailmas üldiselt sellist rööbaste probleemi ei ole. Masinatootjad on hakanud siiski meie ja teiste selliste piirkondade survel sellele mõtlema.

Eestis on teema muidugi väga kuum,” ütleb Intrac Eesti metsamasinate müügijuht Tauri Kakko, tuues näiteks, et nüüd ostetakse reeglina laiemate rehvidega masinaid. John Deere’i tootjate lahendused on näiteks laiad lindid, pikema sillavahega teljed, lisarattapaarid. „Kuid tegelikult on võimalik iga lahendusega masinat uputada ehk see tähendab, et väga palju sõltub masina töökorraldusest ja masina operaatorist,” rõhutab Tauri Kakko.

Osaühingu Zeigo Service müügijuht Simo Zeigo lisab laiade lintide ja rataste reale Komatsu masinate poolt saha, mis paigaldatakse väljaveotraktori ette, kui on vaja rööpaid tasandada.

Ettevõtja Ago Vingissar, kellega kõikidest uutest lahendustest räägitud sai, märgib, et tema firmas on neist enamik praktikas läbi proovitud, kuid päris head varianti pole veel leitud.

Mitu meest mainib poolmuiates, et Eesti ilmastikus teeks rikkumata pinnasega metsavedu helikopter. Riigimetsa vähempakkumiste surve ja liisingumaksete olukorras jäävad pigem rööpad.

eeSti Sai taaS oMa KatuSeKivide teHaSe PeeTeR RaiDla Maa Elu

e

esti suurim kivikatuste müüja Monier avas märtsi lõpu s Ta l l i n na lähistel Kiiul Eesti ainsa katusekivitehase. Samas hoonekompleksis tegutseb alates 1992. aastast Monieri katusetarvikute tehas, mille toodangust läheb 95 protsenti ekspordiks.

Monieri müügi- ja turundusjuht Marko Tammest, teie ettevõte on minu teada siiani müünud toodangut, mis valmistatud sama kontserni ettevõtete poolt.

Mis oli see peamine põhjus, et nüüd ka Eestis hakatakse katusekive tegema?

Monier on Eesti suurim kivikatuste müüja ning taasiseseisvunud Eesti ühe vanima ettevõtte Est-Stein järglane, mis alustas tegevust juba 28 aastat tagasi, kui Moskvast saadi luba ühisettevõtte registreerimiseks koos soomlastega. Praegune Monier on osa maailma suurimast katusematerjalide ja nende lisatarvikute tootjast Braas Monier, kel on 100 tootmisüksust 35 riigis.

Rohkem kui 1,2 miljardi eurose käibega Braas Monier grupis töötab kokku 7300 inimest.

Katusekive Eesti turu jaoks toodeti seni Soomes, ent nüüd on Monieril Eesti ainus katusekivitehas. Tootma hakatakse siin klassikalise välimusega lainelist betoonist katusekivi. Esmalt kahe värvikihiga Est-Stein Elegant Plusi kõigis värvivalikutes, järgmisel aastal ka spetsiaalse kaitsekihiga Est-Stein Protectorit. Sama tüüpi kivid on näiteks rahvusooperi Estonia, Eesti Teaduste Akadeemia, Inglise kolledži, Eesti Panga ning paljude mõisate ja Tallinna vanalinna majade katustel, aga neid on kasutatud ka uusehitistes üle Eesti. Näiteks Tiskre elamurajoonis on suurele osale katustest paigaldatud just Monieri laineline betoonkivi.

Kiiul toodeti katusekive ka aastail 1990–2013, kuid seejärel koliti tootmine Soome. Kivitootmise taasalustamine Kiiul kannab olu-

list rolli kogu Monier Grupi ja eriti lähipiirkonna kasvustrateegias. Nimelt toodetakse siin nüüd lisaks Eesti turule katusekive ka Läti ja Leedu jaoks ning eksporti suunatakse umbes pool toodangust. Tehase tootmismahuks on tehase ühes vahetuses töötades 5 miljonit kivi aastas. Kui nõudlus kasvab, on võimalik vahetusi lisada ja tootmismahtu kasvatada.

Eesti kliendile tähendab Kiiu tehase taasavamine seda, et tänu lühemale transpordile muutuvad katusekivid soodsamaks. See on osa meie strateegiast võitluses müütidega, nagu oleksid kivikatused kaalult rasked, hinnalt kallid ning keerulised paigaldada.

Palju läks uue tootmise loomine maksma? Kas Kuusalu vallast või EASist oli tehase avamisel mingit abi?

Investeeringute kogumahtu on raske öelda, kuna kasutatakse vahepeal suletud olnud tehase ruume ja osaliselt ka sisseseadet. Võib öelda, et aegade jooksul on Kiiu tehasesse investeeritud mitmeid kümneid miljoneid eurosid. Kuusalu vald on katusekivitehase töölepanekusse suhtunud igati soosivalt, rahalist toetust EASist ja vallast me ei ole taotlenud.

Teie kodulehe järgi annab Monier praegu Eestis tööd 40 inimesele. Palju inimesi lisandub seoses uue tehase tööle hakkamisega?

Kui katusekivitehasega tekib Kiiusse juurde 6 töökohta, siis lisatarvikute tehas on juba praegu oma 25 töötajaga üks olulisemaid tööandjaid piirkonnas. Katusetarvikute tehases valmistatakse kivide kinnitusklambreid, lumetõkkeid, käigusildu, redeleid ja muud vajalikku erinevat tüüpi kivikatustele. 95 protsenti toodangust on läinud ekspordiks, kusjuures sihtriigid on lisaks Baltikumile ja Põhjamaadele veel näiteks Saksamaa, Lõuna-Aafrika ja Malaisia. Loomulikult toodame Kiiul lisatarvikuid ka Eesti turule, ent need mahud on suhteliselt tagasihoidlikud kogu kontserni suurust arvestades.

Põllumajandus- ja ehitustehnika sildade ja käigukastide varuosad, remont

KOIKE EI PEA ISE TEGEMA BRONEERI REHVIVAHETUSAEG: www.savirehvid.ee või siin Savi 16, Pärnu Tel 447 5166

ENTRA GRUPP OÜ Magasini 31 Tallinn Tel 644 3345 e-post entra@entra.ee

12 || tehnikA || mAA elu

30. märts 2017

MaaeluMiniSteeriuM PlaaniB PealinnaSt vÄlja viia 50 tÖÖKoHta

e

e l m i se n äd a l a kabinetinõupidamisel arutas valitsus avaliku sektori 1000 töökoha Tallinnast väljaviimise plaani, mis puudutab umbes 40 riigiasutust.

Maaeluministeeriumil on kavas 2019. aastaks ümber paigutada 50 töökohta.

M a a e lu m i n i s te r Tarmo Tamme sõnul on tervitatav Tallinnakesksuse hajutamine ja töökohtade pealinnast välja viimine, mis

Minister Tarmo Tamme sõnul on maaeluministeerium teistele eeskujuks.

Foto: marKo saarm

kindlasti elavdab maaelu. Minister viitas, et maaeluministeerium on teistele ministeeriumitele eeskujuks, kuna juba praegu on Tallinnas kõige vähem allasutusi.

Maaeluministeerium kavandab Tallinnast osaliselt Eesti muudesse piirkondadesse üle viia töökohti veterinaar- ja toiduametist, veterinaar- ja toidulaborist ning ministeeriumist endast, põllumajandusuuringute keskusest, põllumajandusametist ning osaliselt ka Sakus asuvast taimek a s vatuse instituudist. (ME)

PriaSt SaaB toetuSt rannaPÜÜgilaevade ajaKoHaStaMiSeKS

a

lates 31. märtsist ehk homsest saavad kaluri kalapüügiluba omavad rannapüügilaevade omanikud taotleda PRIAst Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 toetust rannapüügilaeva energiatõhususe parendamiseks.

Toetuse eesmärk on vähendada kalalaevade tekitatavat mõju kliimamuutusele.

Selleks toetatakse investeeringuid kalalaevade varustusse ja seadmetesse, mis vähendaksid saasteainete või kasvuhoonegaaside heiteid ja suurendaksid kalalaevade energiatõhusust. Toetuste eelarve 2017. aastaks on 200 000 eurot. Toetusega hüvitatakse kuni 30%

taotleja abikõlblikest kulutustest. Ühe taotlusega võib taotleda toetust ühe rannapüügilaeva mootori asendamiseks või ajakohastamiseks. Taotluse võib esitada taotleja omandis olevate kõikide rannapüügilaevade mootori asendamiseks või ajakohastamiseks. See tähendab, et taotluste arvu ei piirata.

Toetust antakse programmiperioodil 2014–2020 ühe rannapüügilaeva kohta ühel korral ning tingimusel, et rannapüügilaeva ajakohastamise tulemusena ei suurene laeva mootori võimsus.

Rannapüügilaeval peab olema kehtiv kalalaevatunnistus ja laev peab olema taotleja omandis. (ME)

HEAD METSAOMANIKUD! Natura 2000 erametsamaa toetust saab taotleda 4.-22. aprillini. Nüüd saab toetust taotleda ka sihtkaitsevööndis asuvale erametsamaale, mis on väljaspool Natura võrgustiku ala.

Toetuse taotluse saate kõige kiiremini ja mugavamalt täita e-PRIAs! Toetuse taotluste täitmisel aitavad metsaühistud üle Eesti! Vaata metsaühistute vastuvõtuaegu erinevates maakondades erametsaportaalist www.eramets.ee.

Taotlust esitama minnes võtke kaasa ID-kaart ja pin-koodid. Erametsakeskus loosib kõigi e-PRIA kaudu (epria.pria.ee) Natura metsa toetuse taotluse esitanute vahel välja viis mobiiltelefoni Samsung Galaxy A3.

Täpsemat infot toetuse taotlemise tingimuste ja loosimise kohta leiate erametsaportaalist www.eramets.ee

Toeta oma metsa

masinamüüja

aasta on alanud lootusrikkalt kRiSTina TRakS Maa Elu

S

ee, kuidas läheb majandusel, peegeldub üsna otseselt masinate müügis. Metsandus-, põllumajandus-, ehitus- ja materjalikäsitlusmasinaid müüva Intrac Eesti tegevjuht Tanel Teimann ütleb, et ta tunnetab just tänavu aasta algusest ettevõtjates otsekui uut hingamist ja positiivsust – masinate soetamise kohta küsitakse julgemalt kui viimastel aastatel. „Aasta on alanud aktiivselt ja ettevõtjate lootusrikkus on tunda juba aasta alguses,” sõnab Teimann. „Põllumajanduses on toimunud kohanemine ja piima hindki on tõusnud. Paljud lükkasid raskel ajal masina ostu edasi, kuid lõputult ei saa seda teha – õiged masinad on efektiivsemad ja mida uuemad need on, seda vähem ka lagunevad. Kui ettevõtjal on näiteks silo võtmiseks aega loetud päevad ja masin esimesel päeval katki läheb, on häda suur. Sellepärast üritataksegi masinapark võimalikult uus hoida.”

Ta toob välja asjaolu, et just põllumajanduses on Eesti traktoripark vägagi uus, lausa üks uuemaid Euroopas. „Muidugi on siin suur roll põllumajandustoetustel, mille abil traktoreid ostetakse, kuid eks üldiselt ka meil Eestis on paljud asjad uuemad kui mujal Euroopas, sest riik on noor,” sõnab mees.

Eurotoetused on muidugi teretulnud, kuid Teimanni sõnul on asjal ka varjukülg. „Eks ettevõtjate optimism on praegu endiselt natuke eurotoetushõnguline. Oleks parem, kui nad nii palju toetustest ei sõltuks.

Näiteks praegugi oodatakse ehituses rahade nii-öelda lahtiminekut. On küll otsustatud, mis sektoritesse raha antakse, kuid projekte, mis reaalselt majandusele hoo sisse lükkaksid, pole veel alustatud. Me ehitame tänu sisetarbimise kasvule ja ehitussektoris on tänavu elavam ka kohalike omavalitsuste valimiste tõttu – teed ja koolikatused vajavad ju rajamist,” räägib Teimann.

Intrac Eestit on seni teatud rohkem kui ehitus- ja metsamasinate müüjat, kuid juba aasta jagu on ettevõte müünud ka põllumajandusmasinaid. Lähikuudel avatakse Tartus uus teeninduskeskus, sest praegune on jäänud lootusetult kitsaks. Teimann märgib, et masinamüüjate konkurents on väga tihe ja kliendid üsnagi margitruud – kui ettevõtja on üht marki masinaga juba töötanud ja harjunud või ka mitu sama marki traktorit ära pidanud, siis on talle päris raske müüa margivahetuse mõtet. „Harju-

Intrac Eesti tegevjuht Tanel Teimann (vasakul) ja põllumajandusmasinate teenindusinsener Teet Oras Foto: Kristina traKs teavad, et vähemalt sama tähtis kui masinate müümine on ka nende järelhooldus.

musi me väga kergesti ei muuda, inimene võib öelda, et ta mõtleb uue masina peale, kuid mõtlema võib ta jäädagi,” sõnab Teimann.

Vähemalt sama tähtis kui masinate müümine on ka nende järelhooldus. Kõik, mis liigub, see kulub ning paraku kipub Eesti oludes olema nii, et kui mõne töö tegemiseks on hea ilm, siis on see üle Eesti nõnda. Mis omakorda tähendab, et kõik lähevad põllule ja abivajadus tekib kõigil ühekorraga. „Turul on tuhandeid traktoreid ja sellisel tippajal võib olla päris keeruline kõigi juurde korraga jõuda. Samas me oleme valmis – hooajal oleme põllumehe jaoks olemas 24/7, anname nõu telefoni teel ja meil on üle Eesti 13 hooldusbussi. Kuna asume Tallinnas, Jõhvis, Tartus, Pärnus ja Kuressaares, siis oleme sisuliselt igast kliendist tunni-pooleteise kaugusel. Samuti on meil korralik varuosade ladu, tehasetellimused jõuavad 24 tunni jooksul ja vajadusel keerame osa maha laoplatsil seisvalt masinalt.” tUHAt sUUrt mAsinAt Uusi põllumajandustraktoreid ja kombaine müüdi eelmisel aastal Eestis 666, ehitusettevõtjad ostsid umbes 260 uut masinat ja metsa läks ligikaudu 60 uut masinat. Võimalik, et osaliselt on need arvud mõjutatud ka seadusemuudatusest, mille järgi oli masinad, mille mootorid ei vastanud heitgaasinormi Tier 4 Final nõuetele, tarvis registreerida. Samas registreering ei pruugi näidata, et masin on müüdud, vaid see võib alles seista maaletooja juures müügiplatsil.

Üle 20aastaste tRaktoRite JÄRele on suuR nõudlus Ja neid ostavad Just vÄiketalunikud.

Teimann selgitab, et traktoriturg on väga kirju. Müügiedetabelite tipus jaotub tootemarkide esikolmiku vahel vaid umbes viiendik turust, ülejäänud osa jaguneb paljude teiste markide vahel. „Kui ühte marki masinaga on töötatud ja see tundub hea, siis jäädaksegi selle juurde. Sõltub ka sellest, kes traktoriga opereerib. Kui see on peremees ise, siis on traktor võib-olla natuke parem. Seal on mugavusfaktor nagu autol ehk et punktist A saab punkti B ka lihtsa masinaga, kuid reaalsus on see, et kallima ja odavama vahe on suuremas mugavuses,” selgitab Teimann.

Kui juba autodega võrrelda, siis kui keeruline on traktorit osta? Tegemist on päris suure ettevõtmisega ja seda mitte ainult hinna poolest, mis üldjuhul uue masina puhul ulatub üle 100 000 euro, vaid just paljude detailide läbimõtlemise poolest. Harva, kui masinamüüjal seisab müügiplatsil täpselt selline traktor, nagu põllumehel just vaja on. „Vajadused ja soovid on ettevõtjatel väga erinevad ning kõigepealt tuleb ise selgusele jõuda, mida täpselt vaja on. Selle väljamõtlemine võib teinekord mitu aastat aega võtta. Tüüpiliselt jõutakse tehinguni sügisel, kui toetused ja saagi müügist saadud raha on käes. Võtmed ja masin saadakse kätte aga kevadel, kui traktor saab kohe põllule sõita,” selgitab Teimann.

Täpselt nii nagu auto puhul loeb ka traktori välimus. „Masin peab ilus olema! Ja mõistagi mugav ja töökindel, see on ülioluline, sest tegemist on ju tööriistaga. Kui ikka salongis on nupud ebamugavalt paigutatud või iste selline, millel kahetunnise töötamise järel juba seljavalu saad, siis see ei lähe kohe mitte,” toob Teimann näite. enne kooLitUs jA siis pÕLLULe vÕi metsA Intrac Eesti põllumajandusmasinate teenindusinsener Teet Oras rõhutab, et trak-

tori eluiga sõltub paljuski sellest, mida sellega tehakse ja kui suur on haritav maa. Suuremat sorti põllumehed vahetavad traktori tavaliselt välja siis, kui töötunde on kogunenud juba 10 000 ja enam. „Kui masin peab kogu aeg töös olema, siis peab see olema ka korras. Aga kui tegemist on väikepõllumehe või asjaarmastajaga ning traktori katki minnes ei jää tal elu just seisma, võib selline masin olla vägagi eakas. Üle 20aastaste traktorite järele on suur nõudlus ja neid ostavad just väiketalunikud. Kartulivao saab lahti ajada ka loksuva rooliotsaga, seevastu suuri põlde nii ei hari,” sõnab Oras. „Täpselt sama lugu on metsamasinatega, kus masinat koormatakse maksimaalselt, sest kallis tööriist ei tohi seista jõude. Kui täna läheb meilt uus masin välja, siis kuu aja pärast on sel tihti juba esimene hooldus, sest nõutud töötunnid on täis.”

On ka vahe, kuidas masinaga töötada ja kuidas seda hoida. „Väga tähtis on teha hooldused õigel ajal ehk kui töötunnid on täis. Hooldusaega ei tohi kindlasti üle lasta, sest õli omadused muutuvad ajas ja töö intensiivsusest sõltuvalt. Kui lükata hooldus edasi, siis kokkuvõttes läheb asi palju kallimaks, sest on täiesti võimalik, et vahetada on vaja juba mitu tuhat eurot maksev jupp. Odavam on olla hoolikas,” teab Oras.

Teet Oras töötab ka koolitajana, seega näitab värskelt masina ostnud inimestele kätte kõik nõksud, kuidas tööriistaga paremini ja efektiivsemalt toimetada. Ta ütleb, et näeb tihti, kuidas omanik ikkagi oma masinat lõpuni ei tunne ega kasuta seda päris optimaalselt. „Peaaegu kõigile olen saanud anda nõu, kuidas traktorit veelgi efektiivsemalt kasutada,” ütleb ta. „Iga traktor on mingil määral omamoodi ja eriti tähtis on koolitus siis, kui vahetatakse mudelit.”

mAA elu || tÖÖstuspArk || 13

30. märts 2017

niivõrd selge kontseptsioon,” sõnab ta.

Oma võistlustöös lähtus ta eelkõige pargi nimest, püüdes rohelust kavanditesse panna palju. Kuni selleni välja, et ta lõi pildi 16korruselisest kõrghoonest, mille keskele läbi kaheksanda ja üheksanda korruse on ta joonestanud aasta ringi rohelise talveaia, mis paistaks valgustatuna kaugele ka öösiti.

Olgu öeldud, et Lõokese kavandite järgi on Tartusse varem ehitatud näiteks läheduses asuv maaülikooli spordihoone. Samuti Kesklinna kooli juurdeehitis.

Arendajate tulevikuvaade Rohelisest Pargist Tartu linna väravas näeb välja selline. Kavanditest püüab kahtlemata kõige enam pilku 16korruseliFoto: salto ab / roheline parK ne büroohoone, mille keskmistele korrustele on planeeritud aasta ringi roheline ja pimedas valgustatud talveaed.

metsA- jA pÕLLUmeHeLe. Rohelise Pargi idee on koondada ühte kohta kokku maamajandusega tegelevad ettevõtted.

äripark tartu väravas

hakkab teenindama maainimest RiSTo MeTS Tartu Postimees

e

ttevõte Cesana Grupp tahab rajada Tähtvere valda otse Tallinna-Tartu maantee serva Emajõelinna väravasse tööstuslinnaku, kuhu, nagu nimi Roheline Park ütleb, soovitakse meelitada põllumajanduse ja metsandusega tegelevad firmad.

Mõte just selline äripark rajada pole uus, sest umbes kümne hektari suuruse krundi maantee, raudtee ja maaülikooli õppehoonete naabruses ostis firma juba aastate eest. Planeeringud said valmis paraku täpselt majanduskriisi ajaks ja pargi arendus jäi seisma. Nüüd soovib ettevõte vanale plaanile uue hingamise sisse puhuda ja nagu näitab senine areng, pole tegemist tühipalja unistamisega.

ArHitekti pLAneeritUd Esimese rentnikuna kolis mullu suvel Rohelisse Parki loomaja taimekasvatustooteid müüv AS Dimedium. Arendaja soov on, et huvilistele ehitatakse valmis just selline maja, nagu vaja, säilitades samas ühtset arhitektuurset stiili, ja Dimediumile see sobis.

Löödi käed ja arendajale parima pakkumise teinud Mapri OÜ asus tööle. Dimediumi juht Sivar Irval rõõmustab ehitustempo üle. Kui ehitama hakati 2015. aasta hilissügisel, siis juba aprillis kolis Dimedium oma uude majja sisse. „Vahepeal oli tunne, et sarikapidu tuleb enne nurgakivi panekut,” muheleb Irval.

Mõistes, et Roheline Park on jõudnud oma aja ära oodata, korraldas Cesana Grupp mullu arhitektuurivõistluse, et leida Tartu põhjapoolse sissesõidu ääres asuvale krundile väärikas välimus. Osalema kutsu-

Intrac Eesti Tartu esinduse ehitus on läinud nii kiiresti, et nurgakivi pandi majale, millel katus juba peal ning aknadki ees. Ettevõtte juht Tanel Teimann (vasakul) ja Cesana Grupi esindaja Tauri Sokk müürivad metallsilindri maja projekti ja värske ajalehega kohe vundamendi sisse.

Foto: sille annuK

ti mitmeid tuntud arhitektuuribüroosid. Mullu maikuus kavandeid hinnates tõdes arendaja Tauri Sokk, et kõik tööd on väga tugevad. Kõige paremini tabas Rohelise Pargi kontseptsiooni arendaja arvates siis-

ki arhitektuuribüroo Salto kavand „Nimetu”.

Võistlusülesanne võlus konkreetsusega, tunnistab arhitektuurivõistluse võitnud Salto AB arhitekt Ralf Lõoke. „Juhtub harva, et arendajal on

teine rentnik Juba Dimediumi avamisel sai selgeks, et nad ei jää parki üksi.

Arendaja oli selleks ajaks sõlminud lepingu juba järgmise maja ehituseks.

Põllumajandus-, metsa- ja ehitusmasinatega kaupleva Intrac Eesti juhatuse esimees Tanel Teimann kinnitab, et praegu asub ettevõtte Tartu esindus Tiksojal, mis on aga juba ammu kitsaks jäänud. Sestap otsiti juba mõnda aega uut ja avaramat kohta, kus end sisse seada. „Rohelise Pargi arhitektuuriline lahendus ja ärikontseptsioon kõnetas kohe,” tunnistab Teimann. Kuna pargi tulevikuvisioon näeb ette kujunemist Lõuna-Eesti põllumajandus- ja metsandussektori ettevõtete keskuseks, sobib Intrac Eesti oma teenuste ja tootevalikuga sellesse kohta Teimanni sõnul väga hästi.

Sarnaselt Dimediumiga kerkis ka Intraci esinduse hoone kiiresti, võivad tunnistada sagedasemad Tallinna ja Tartu vahel sõitjad. Pidulikul nurgakivipanekul 20. märtsil asetati silinder maja projekti, kehtiva raha ja värske Postimehega nurgakiviauku ja kaeti betooniseguga juba valmiva maja katuse all.

Teimann märgib, et tehnika müügipool tuleb peagi avatavas esinduses väike, sest müük käib põhiliselt põllul ja metsas.

Küll aga kasvab võrreldes senise esindusega tunduvalt remonditöökohtade arv. „Tiksojal

oli neid kaks, siia tuleb üheksa.” Just klientide teenindamise kiirus on Teimanni hinnangul praegu vaeslapse osas ja see vajab parandamist.

Kui praegu on Intrac Eesti Tartu esindusel üheksa töötajat, siis uus keskus kahekordistab seda arvu. Uued töötajad saavad koolitust Kehtna maamajanduskoolis ja ka välismaal. kAsvAB edAsi Rohelise Pargi arhitektuuriline kavand näeb ette rajada 16 eri suurusega hoonet. Töö järgmiste rentnike leidmiseks käib, kinnitab Cesana Grupi juhatuse liige Tauri Sokk. Tema sõnul keskendub arendaja nüüd aga esimese asjana uue tänava ehitamisele, mis viib linnaku tulevaste asukateni. Kõik kommunikatsioonid on juba rajatud ja kui pinnas taheneb, saab hakata asfaltima.

Arhitektuursest plaanist tahab Sokk igal võimalusel kinni hoida ning ehitada valmis ka planeeritud 16korruselise büroohoone. Kas see ka õnnestub, näitab edasine töö. Soku sõnutsi on arendajal valik, kas võtta risk ja ehitada suur hoone valmis lootuses, et selle atraktiivsus pälvib hiljem rentnike huvi. Või leida enne ikkagi strateegiline partner, kellega koos arendusse minna. „Ma arvan, et endale ausammast me rajama ei hakka,” tõdeb Sokk, kuid tunnistab, et tema unistus oleks talveaiaga kõrghoone siiski valmis ehitada.

Teiste seas nurgakivipanekule saabunud ja kellut käes hoidnud Tartu linnapea Urmas Klaas leidis, et Roheline Park muudab linna sissepääsu tundmatuseni. Kuid see ei jää ainsaks suureks objektiks linnaväravas. Nimelt kavandatakse lähedusse Tartu põhjapoolset ringteed ja Tiksoja silda, mis võimaldab nii Rohelise Pargi tulevastele kundedele kui ka kõigile teistele kiiret ja turvalist pääsu Jõhvi ja Jõgeva poole.

Omalt poolt lubas Klaas, et ka Tartu linn koostöös maanteeametiga parandab ümbruskonna tänavate ja kergliiklusteede seisundit, et pargile oleks parem ligipääs.

6. ja 7. mail

OLE HOOAJAKS VALMIS!

s r Vanamõisa kevadl t

Usaldusväärne väike kombain hinnaga alates 109 000 € + km.

Vanamõisa vabaõhukeskuses Saue vallas

Kvaliteetsed ümberlaadimiskärud 16 kuni 38 m³ mahutavusega.

Oodatud on kauplejad, kes pakuvad müügiks:

istikuid ja taimi, käsitööd, vanavara, riide- ja toidukaupa ning muud põnevat.

Kvaliteethaagised Inglismaalt, kuni 24tonnise kandejõuga.

Info ja registreerimine www.caravanpark.ee/laat laat@caravanpark.ee Tel 5865 0500

Suure tootlikkusega mobiilsed teraviljakuivatid 10 kuni 100 m³ mahutavusega.

Külastage meid Maamessil boksis nr VP-20!

Rodnas OÜ: +372 507 4527, Tartu Tatoli: +372 5347 0551, Mäo Tatoli: +372 5332 8662, Pärnu Tatoli: +372 525 8022, Lemar Auto OÜ: +372 510 2980

Kauplejate kirjapanek on alanud!

14 || ilmA- JA tAimetArk || mAA elu

kaTRin luke fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

n

iipea kui kevad käes, tahame puhastada oma keha talvel kogutud jääkidest. Tänapäevases elus, kus kõik – toit, keskkond, riided − sisaldavad kemikaale, on see eriti aktuaalne.

Neerud, põrn, maks, lümfisüsteem ja veresooned – need kõik vajaksid puhastamist, ja mitte ainult korra aastas, vaid tihedamini.

Puhastada saab nii taimeteega kui ka puhastest aed- ja puuviljadest valmistatud mahlaga. Samuti on abi sellest, kui süüa rohkem aed- ja puuvilju. Vältige valmistoitu, valget suhkrut, töödeldud rasvu ja rämpstoitu. Vanad eestlased pidasid lausa paastu vastlapäevast alates kuni lihavõttepühadeni välja, süües sel ajal suhteliselt tagasihoidlikult.

Loomulikult kuuluvad puhastuskuuride juurde taimeteed, igale probleemile omad.

Lümfisüsteemi hea puhastaja on kolmisruse, eriti siis, kui on allergia ja nahk sügeleb. Kolmisruskmel on ka rahustav toime sügeleva ja kiheleva nahalööbe korral. Veel on head teeleht, saialill, võilillelehed, põdrakanep, valge ja punane ristik. Raskemate haiguste, näiteks kasvaja korral ka terav kroonohakas.

Tee valmistamiseks võtta 2 spl taimepuru 0,5 l kuuma vee kohta, lasta tõmmata 15 minutit, kurnata ja juua päeva jooksul lonksudena.

Veresoonte puhastamiseks on head tatraõied, angervaksaõied, viirpuumarjad, harilik mailane. Taimed valada üle keeva veega ja lasta tõmmata 10–15 min. Viirpuumarju tuleks keeta 30 min, lasta tõmmata 30 min. Võib valmistada ka termoses, valada üle kuuma veega ja lasta tõmmata 6–8 tundi. Neid teesid võib kasutada pikemat aega. Kui tervisemure juba käes on, sobivad need teed ka igapäevaseks teeks. Viirpuumari ja tatraõis muudavad veresoo-

Fotod: WiKipedia

min.

Island i samblikku tuleb keeta 30 min ja lasta seejärel tõmmata.

Soolestiku puhastamiseks sobivad linaseemned nii toidus kui ka leotisena. Võtta 1 spl seemneid, valada üle 1 klaasi 60kraadise veega ja lasta seista, kuni vedelik muutub limaseks. Juuakse hommikul

vanad eestlased Pidasid Paastu vastlaPÄevast alates kuni liHavõttePÜHadeni vÄlJa, sÜÜes sel aJal suHteliselt tagasiHoidlikult.

kÜlvikalenDeR: MäRTS-aPRill 1. L

Õis

2. P

Õis, alates kl 21.27 leht Leht

Leht, alates kl 01.13 vili

6. N

Vili

7. R

Vili, alates kl 07.21 juur, aiatöödeks sobimatu päev alliKas: mÄrKmiK-Kalender „aasta aias 2017” Kirjastuselt VarraK

MAA

TULI

VESI

ÕHK

S

5. K

VI

K

Leht

R

i ts

V

4. T

06.41 20.09 21.39

Jäär

LI

3. E

kits

ur Amb

Juur, õis alates kl 19.40

ju Kal

vi Lõ

31. R

või õhtul. Soolestikku puhastavad kõik teisedki seemned: kõrvitsaseemned, tšiiaseemned ja kliid. Samuti aedviljad ja varsti loodusest saadav karulauk. Hoiduma peaks töödeldud ja rafineeritud toidust, nagu saiakesed, küpsised, pastad, kartulikrõpsud jm. Ülihead keha puhastajad on toor ma h lad , mida saab valmistada juurja puuviljadest.

Ideaalne, kui need oleksid mahedalt kasvatatud. Korralik mahlapress, mis pressib ka porgandist ja peedist mahla välja, on parim investeering oma tervise heaks. Mahlu võib valmistada seguna, näiteks porgand, õun, ingver ja seller jne.

Peedimahl peaks enne tarvitamist umbes pool tundi lahtiselt seisma. Mahl on eriti kasulik verele ja veresoontele. Porgandi või peedi mahlastamisel tekkivatest pressijääkidest saab teha pirukaid ja kotlette, lisades neid tainasse jahu asemel. Seller on hea neerude puhastaja.

Kel on kannmikser, saab valmistada jooke sügavkülma pandud marjadest. Smuuti sisse võib lisada tärkavat rohelist, idusid ja rohejahusid. Ise valmistan hommikuti smuutit leotatud toortatrast, meest, õuntest ja sügavkülma varutud marjadest.

Märtsikuus hakkas vaher jooksma. Vahtramahl on hea magusa maitsega ja sobib samuti puhastuskuuriks.

Angervaksaõied sobivad veresoonte puhastamiseks.

U

e

elmise nädala ilmajutus oli teemaks valgusreostus ja valguse teemal ka jätkan. Seekord keskendun pilvede värvusele.

Pilvede mitmekesisus on väga suur.

Tavaliselt on Eesti taevas korraga rohkem kui üht liiki pilvi. Sealjuures on pilvede tumedus ja värvus väga erinev. Näiteks kiudpilved on keskpäeval tavaliselt üleni valged, rünkpilvede rüngad valged või hoopiski tumedad, kihtpilved hallid.

Kui päike asub madalal horisondi kohal, lisandub pilvedesse värviküllust.

Laussajupilved (siin mõeldud kõrgkiht- ja kihtsajupilvi) on tavaliselt paksemad ja tihedamad ning võiks arvata, et valgus lihtsalt neeldub neis. Kuigi vähesel määral neeldubki, siiski hoopis suuremal määral hajub – see on seotud piisakeste suurusega pilves. Paljude ainete puhul kehtib nimelt seaduspära, et valguse neeldumine sõltub langemisnurgast: mida väiksem see on (valguse langemisnurka mõõdetakse pinnanormaali suhtes, normaal on aga pinnaga risti!), seda enam valgust neeldub. Pilvede heledat või valget värvust saab seletada ka hajumisega, mis toimub väikestelt pilveosakestelt.

Kui rünkpilved asuvad taevas nii, et päike paistab neile tagant, siis tunduvad rünkpilved tumedad, kuid servad võivad olla väga eredad. See tuleb sellest, et meieni jõuab läbi pilvede ainult see valgus, mis ei ole tolles näites rünkpilvedes peegeldunud, hajunud või neeldunud, ja läbitulevat valgust on vähem.

Rünkpilv tundub seetõttu tumedam. Samuti on pilved tumedamad siis, kui neile langeb mõne teise pilve vari. Pilveservade ere sära on valguse difraktsiooninähtus (silver lining).

Kihtpilved ja udud on tavaliselt hallid või helehallid (udud ka piimjad), sest need pole kuigi tihedad ja valgus enamasti hajub igas suunas, seejuures kõik lainepikkused enam-vähem võrdselt (seda nimetatakse sfääriliseks ehk Mie hajumiseks). Natuke valgust siiski ka neeldub.

Kui pilvekiht on väga paks ja tihe (näiteks kihtsajupilved), siis on pilved jällegi tumedamad, sest valgus jõuab rohkem hajuda ja neelduda, nii et läbitulevat valgust on vähem.

Kiudpilved tunduvad valged väga peente jääkristallide tõttu, mis peegeldavad ja hajutavad tugevalt päikesevalgust, kuid eriti ei neela.

Kui päike asub madalal horisondi kohal, siis on pilved, eriti nende alumine pind, sageli punane, roosa või oranž. See on põhjustatud valguse hajumisest atmosfääris: kuna päike on madalal horisondi kohal, siis on valgus läbinud pilvede ja maapinnani jõudes nii paksu õhukihi, et lühemad lainepikkused on jõudnud hajuda ja alles on jäänud suurema lainepikkusega valgus (oranž, punane). Seega pilved ise ei ole vastavat värvi, vaid peegeldavad edasi, aga ka hajutavad juba punaseks muutunud valgust. Seetõttu need näivadki olevat värvikad.

Ilm on muutunud kevadisemaks: nii oli 27. märtsil kohati juba üle 10 kraadi sooja, jätkunud on ka päikesepaistet. Siiski muutus ilm 29. märtsiks märksa kargemaks. Ka nüüd, 30. märtsil, on selja taha jäämas külm kõrgrõhuhari, mille mõjul langes öösiti õhutemperatuur enamasti alla 0 °C. Näib siiski, et olukord muutub: ilmamuutust saadab karmimal juhul lumesadu, leebemal juhul lauspilvisus, vihm, kuid aprilli algus paistab tervitavat möödunud päevadest soojemalt.

Elame, näeme!

Kolmisruskmel on rahustav toime sügeleva ja kiheleva nahalööbe korral.

JU

Pilvede vÄrvuS

ned tugevamaks ja elastsemaks ning puhastavad veresoonte seinu. Harilik mailane puhastab veresoonte seinu, parandab verevarustust, vähendab kolesteroolisisaldust, aitab uimase pea ja kõrvakohina korral, nagu omal ajal rääkis proviisor Kaljo Mandre.

Veresoontele on samuti kasulikud punased tikrid, ploomid, peet.

Maksa puhastavad võilillejuur, saialill, raudrohi, kõrvenõges, kibuvitsamari, kaselehed. Taimede segu valada üle kuuma veega, lasta tõmmata 15–20 min ja juua 30 min enne sööki või söögiaegade vahel. Ka kevadise vahtramahla kuurid ja noortest võilillelehtedest salatid turgutavad maksa.

Neerude puhastamiseks sobivad raudrohi, kortsleht, kaselehed, petersell. 1 spl taimepuru valada üle 300–400 ml kuuma veega, lasta tõmmata 10–20 min ja juua päeva jooksul. (Põldosja tuleb keeta 30 min!) Kuur võiks kesta 7–10 päeva. Väga hea neerude puhastaja on kasemahl, mida varsti varuda saab. Kasemahla võib ka sügavkülma panna, hapendada, pastöriseerida.

Liigeste puhastamiseks sooladest ja streptokokkidest, mis põhjustavad põletikke ja reumat, sobib soopihl. Soopihla tuleb keeta 30 min või hoida termoses 6–8 tundi. Mõned kasutavad seda tinktuurina: 1 osa soopihla, 5 osa viina, lasta seista 2–3 nädalat ja tarvitada 1 spl 3 korda päevas. Kasulikud on ka segud angervaksast, kaselehtedest, põldosjast ja kummelist.

Hingamisteede puhastamiseks, kui on olnud tugev bronhiit või kopsupõletik ja köha ei ole veel täielikult kadunud, on head taimed paiseleht, Islandi samblik, kassinaeris, teeleht, üheksavägise õied. Aga ka üsna pea õitsemist alustava paiselehe õied! Taimed valada kuuma veega üle ja lasta tõmmata 20

Ne i

ilmatark

taimede, mahla ja aiasaadustega

Sõnn

jÜRi kaMenik

kevadine puhastus

ISTUTUSAEG

ilMaTaRk

30. märts 2017

K V

mAA elu || kODu JA AeD || 15

30. märts 2017 cm. Näiteks sort „Shaggi Maggi” võib kasvada isegi 120 cm kõrguseks. Ka õisik on eriline: äärmisi keelõisi ei ole, torujad putkõied on pikad ja keerduvad spiraalselt. Mõne sordi peaaegu pallikujuliste täidisõite läbimõõt võib olla 12–13 cm. Et neid rohkem lõikeõiteks kasutataks, on kõrge peiulille sordiaretuses üks suund taimele iseloomuliku mõrkja lõhna vähendamine, kuna see kõigile ei meeldi. Peiulilled püsivad vaasis hästi, kui lõikekohta iga päev uuendada.

Kõige väsimatumalt õitsevad peene lehestiku ja tillukeste õitega ning üsna õrna lõhnaga ahtalehised peiulilled, sortide kõrgus on 25–55 cm.

Sellised lilleklumbid olid moes 20. sajandi algul. Klumbitäiteks on ainult peiulilled: keskel kasvavad kõrge peiulille sordid, Foto: eraKoGu äärise moodustavad ahtalehised ja madalad peiulilled.

kenast peiulillest on aias palju kasu SäDe lePik Maa Elu

K

ui tahate peiulilli taimekaitses kasutada või maitsetaimena pruukida, siis on tarvis palju taimi ja neid tuleb nüüd ette kasvatama hakata. Külvist õitsemiseni kulub neil korvõielistel suvikutel üle kahe kuu.

Vähenõudlikud peiulilled võivad mõnele tunduda isegi liiga lihtsate lilledena. Kuid peiulille liike ja sorte on nii palju, et nende seast leiab meeldiva ka nõudliku maitsega lillesõber. Värvikaid õisi jätkub nii peenrasse kui ka rõdukasti kuni külmadeni. orAnŽ jA koLLAne, kUid kA vALge jA roosA Tavalisemate mitut tooni oranžide, kollaste, pruunikate ja mitmevärviliste sortide kõrval on ju isegi kreemikasvalgete (nt „Eskimo”, „Sweet Cream”, „Vanilla” ja „Alumia Vanilla Cream”)

ja lausa või peaaegu punaste („Red Cherry”, „Carmen”, „Alumia Red”, „Cottage Red”, „Zenith Red”, „Safari Red”, „Safari Scarlet”) täidis- ja lihtõitega ning eri kasvukõrgusega sorte. Uus madala peiulille sort „Strawberry Blond” on, nagu nimigi ütleb, maasikablond ehk siis senistest aretistest kõige roosam!

Peiulilli kutsub rahvas ka tageetesteks. Need lilled on väga kasulikud teiste taimede kaitsjana, maitse- ja ravimtaimena. Nii et ärge imestage, kui näete peiulilli rooside juures või hoopis köögiviljaaias või kasvuhoones kasvamas, peiulilledel on seal täita oma roll.

Peiulilled on pärit LõunaAmeerikast ja neid on umbes 50 liiki. Meil kasvatatakse madalat peiulille (Tagetes erecta), kõrget peiulille (T. patula) ja ahtalehist peiulille (T. tenuifolia), maitse- ja ravimtaimena on tasapisi viljelema hakatud ka tillukeste kollaste õitega läikivat peiulille (T. lucida).

Lõuna-Aafrikas, Indias ja mujal kasvatatakse õli tootmiseks palju süllast peiulille (T. minuta), see liik on sobivas kliimas mitmel pool naturaliseerunud.

Peiulilleõli pruugitakse lõhna, maitse ja raviomaduste pärast, see aitavat näiteks köha ja seeninfektsiooni korral. LõunaAmeerikas hakitakse peiulilli kanadele, et munarebud värvuksid tumedamaks. Peiulille kroonlehtedega antakse toitudele värvi ja õievanikuid pruugitakse mitmel pool maailmas tseremooniaid läbi viies. Ladinakeelse nime Tagetes on taimed saanud etruski jumala Tagese järgi, kes olevat välja hüpanud künnivaost.

Ingliskeelses kirjanduses on mõnikord juttu ka Prantsuse ja Aafrika peiulillest, kuid sellest ei maksa end segada lasta.

Euroopasse tõid peiulille 16. sajandil portugallased, Prantsusmaal hakkas siis levima madal

peiulill ja seda nimetataksegi kirjanduses ka Prantsuse peiulilleks. Hispaanlaste kaudu jõudis Mehhikost Aafrikasse ja Lõuna-Euroopasse aga kõrge peiulill ja teine natuke eksitav nimi tulenebki sellest.

Lillepeenardes ja -anumates näeme enamasti madala peiulille sorte. Looduslikult kasvab see liik Mehhikos ja Guatemalas. Sordid jäävad 15–60 cm kõrguseks, korvõisikute läbimõõt on kuni 6 cm, sulglõhised lehed on tumerohelised ja läikivad. On liht-, pooltäidis- ja täidisõisikutega sorte, ette kasvatatud taimede rikkalik õitsemine kestab juunist öökülmadeni.

Kõrge peiulille madalamatel sortidel on pikkust kuni 40 cm, kõige võimsamate sortide hästi harunenud varte kõrgus võib aga olla isegi üle 100

omAL koHAL nii iLUkUi kA tArBeAiAs Peiulilli on lihtne kasvatada.

Seeme idaneb ruttu, oma potti vm kasvunõusse pikeerige taimehakatised pärast esimeste pärislehtede ilmumist. Välja ärge külmaõrnu taimi enne mai lõppu istutage. Kõrgetel sortidel on paras vahekauguseks jätta 30–40 cm, madalatel piisab, kui taimede vahe on 20–25 cm. Leplik peiulill kannatab ümberistutamist isegi õitsemise ajal.

Peiulilled armastavad päikest, kuid lepivad lahja mullaga. Rammusal mullal vohab nende lehestik, õisi on aga vähem. Pärast istutamist ärge unustage taimi kasta, hiljem taluvad nad hästi kuuma ja kuiva suve. Vihmaste ilmadega võivad nende tihedad täidisõied kergesti hallitama minna. Äraõitsenud õisikud korjake taimedelt ära. Seemne võib ka otse avamaale külvata, aga siis näete õisi alles suve lõpus.

Peiulilled säilitavad hästi oma kuju ja seepärast on neid ikka hinnatud musterpeenardes ja lilleklumpides. Ahtalehistest peiulilledest saab näiteks kena peenraäärise.

Taimekaitses hinnatakse peiulille kõrgelt seepärast, et see taim aitab mullast tõrjuda nema-

Peiulille liike Ja soRte on nii PalJu, et nende seast leiaB Meeldiva ka nõudliku Maitsega lillesõBeR.

toode ehk ümarusse. Liikidest sobib selleks eriti hästi madal peiulill ja neid tasub nematoodimure korral (näiteks endisel maasikapeenral või kartulimaal) mulda parandama istutada ikka laiema riba või vaibana, ühest-kahest taimest peenra otsas ei piisa. Lõhn meelitab ligi, peiulille juurtesse tunginud kahjurid kaotavad nematotsiidsete ainete mõjul paljunemisvõime ja hukkuvad seetõttu. Kasu on ka sellest, kui hakite äraõitsenud peiulilletaimed sügisel natuke väiksemaks ja kaevate mulda.

Maheviljelusartikleis on välja toodud, et peiulille lõhn aitab peletada ka lehetäisid, porgandikärbest ja porgandi-lehekirpu. Kasvatage neid ka kapsaste kõrval, et pärssida suure kapsaliblika munemist. Selleks, et lõhn kahjuritele mõjuks, peaks peiulilli olema umbes sama palju kui kaitstavaid taimi.

Kasvuhoone ukse juurde istutatakse peiulilli karilasi peletama, kui kahjur aga taimedega sisse tuua, siis ei jõua lõhnav valvur neid välja kihutada.

Kui raatsite, siis võib õitsvatest peiulillest lehetäide jt kahjurite peletamiseks ka leotist teha. Täitke nt pool ämbrit või muud anumat peiulilletaimedega, valage peale leige vesi ja laske leotisel enne kastmist paar päeva seista.

Peiulilled meeldivad liblikatele ja mesilastele. Kahjuks mõjub peiulillelõhn vastupandamatult ka tigudele ja nälkjatele, noore taime lehed võivad nad ühe ööga nahka panna. Et seda ei juhtuks, tuleks peiulillede lähedale teopüügiks sättida teisi ahvatlusi: näiteks õllega püünisanum või banaanikoor.

AniisiLÕHnALine Läikiv peiULiLL Umbes 20–40 cm kõrgune ja väikeste kollaste õitega läikiv peiulill sobib ka lilleaeda, kuid selle taime magusa maitsenoodiga lehti ja võrsetippe võite terve suve kasutada nagu estragoni. Läikivast peiulillest saab ka erilise maitse ja rahustava toimega teed. Taimede ettekasvatamiseks külvake seeme aprilli alguses.

Kaja Kurg soovitab oma äsja ilmunud „Maalehe maitsetaimeraamatus” peiulille kasutada näiteks salatites, voki- ja köögiviljaroogades, linnu- ja sealiha maitsestades. Samast raamatust leiate häid soovitusi ka näiteks magusa lippia, roheka santoliini, indiaani piparrohu ja mitmete teiste vähem tuntud maitsetaimede kasvatamiseks ja kasutuseks.

www.apmets.ee

• Ostame raieõigusi ja metsakinnistuid • Teeme raiet, kokkuvedu ja puidutransporti

Emeksen OÜ Tel 528 9307 • emeksen.mets@mail.ee

16 || veinimÕis || mAA elu

30. märts 2017

Pealinnapere tegi tühjalt seisnud häärberisse

veinimõisa eili aRula Tartu Postimees

K

ogu oma täiskasvanuea Tallinnas elanud kolme lapse vanemad Raili ja Roman Hein võtsid neli aastat tagasi endale sihiks kolida pealinnast ära maale. Nende plaan maale elama kolida polnud pelgalt suurest linnast lahkuda ja osta väike talukoht, vaid leida elamine, kuhu oleks võimalik endile rajada ka töökohad.

Elamise otsimisel langes liisk 2013. aasta sügisel lõpuks Allikukivi mõisahoonele Pärnumaal, kus veel aasta varem töötas Tihemetsa põhikool. Viimane koolikell kõlas Tihemetsa põhikoolihoones 2012. aasta 9. juunil. Seega seisis maja tühjalt vaid veidi üle aasta.

Ettevõtmine oli parajalt hullumeelne just seetõttu, et nii Railil kui ka Romanil olid Tallinnas tasuvad töökohad, mille nimel mõlemad olid aastaid vaeva näinud. Raili on hariduselt küll matemaatikaõpetaja, kuid selles ametis pole ta päevagi töötanud. Viimased kümme aastat oli Raili IT-spetsialist riigiettevõttes ja abikaasa Roman töötas autoteeninduses hooldusnõunikuna.

Ott, nende kolmest lapsest vanim, on juba täiskasvanu ning elab ja töötab Tallinnas, teine poeg Max käib 10. klassis ja pere pesamuna Sarah Sofia õpib teises klassis. Maale kolimise plaani küpsedes oli Max veel põhikoolipoiss ja Sarah Sofia käis lasteaias.

Pealinnast lahkumine oli Heinade perel justkui mitme tundmatuga võrrand. Esiteks pidid Raili ja Roman omavahel kokkuleppele jõudma, kui-

Allikukivi veinimõisa turundab Raili ja Roman Heina vanim poeg Ott.

das pärast Tallinnast lahkumist edasi toimetada. Kuidas selgitada seda lastele, et ka nemad plaaniga päri oleksid, ning leida ise võimalused uues kodus enesele rakendust leida.

Nagu öeldud, on Raili kunagi õppinud matemaatikaõpetajaks, seega mitme tundmatuga võrrandite lahendamine on just tema pärusmaa. Pere jõudis kokkuleppele, et päevapealt Tallinna maha ei jäeta ja esimesed kaks aastat käidi Allikukivil vaid vabadel hetkedel, peamiselt nädalavahetustel, laste koolivaheaegadel ja suviti. Tänaseni ei olda pealinna ahelatest veel päris priid.

Vaja oli omandada uued teadmised nii tootmiseks kui ka üldse maaeluga hakkamasaamiseks.

Põhitöö kõrvalt said Railil toidutehnoloogia alused selgeks Tallinna teeninduskoolis ja taimekasvatuse saladused Räpina aianduskoolis, veinitootmise

saladusi käis ta praktika korras omandamas Lepa ametikooli veinitööstuses. Romanil on samuti pooleli õpingud Räpina aianduskoolis maastikuehituse erialal.

AUHinnAtUd veinid Railil oli kohe olemas plaan, mida ta Allikukivil teha soovib.

Juba mõnda aega oli ta katsetanud kodumaistest marjadest ja puuviljadest veinide valmistamist. Ka on ta saanud kinnitust, et tema valmistatud veinid on tasemel. Nimelt on Raili osalenud 2013. aastast saati iga-aastasel koduveini valmistamise võistlusel, kus tema veinid on iga kord finaali jõudnud.

Kahel korral saavutas Raili oma veinidega sel võistlusel teise koha. 2014. aastal sai ta teise koha väärilise preemia vaarikaveiniga ja aasta hiljem pihlakaveiniga.

Käesoleva aasta algul valmis Allikukivi veinimõisas nen-

Fotod: eili arula

de esimene müügiõiguslik rabarberivein, mida juba praegu Tallinnas kodumaist käsitöötoodangut tunnustavatest poodidest ja söögikohtadest osta saab. „Rabarber on hästi tänuväärne tooraine seetõttu, et see saab üsna varakult valmis,” räägib Raili Hein, kes korjas veini jaoks rabarberid Pärnumaalt taluaedadest. Praeguseks on Railil endalgi Allikukivi mõisapargi maadele väike rabarberiistandus kasvama pandud, kuid sealt hakkab korralikku saaki saama kõige varem ehk järgmisel aastal.

Kuigi rabarber on vili, mis valmib üsna varakult, on selle töötlemine kvaliteetseks veiniks üsna keerukas. Allikukivi veinimõisa rabarberivein on poolmagus, mis sobib desserdiks.

Suve alguses on oodata õunaveini turuletoomist. 2016. aasta Allikukivi õunavein on

poolmagusate klassist kaunilt kuldkollane puuviljavein, mis toob kaasa vanavanemate parimad oskused traditsioonilise õunaveini valmistamisel. Samas on see siiski tänapäevane.

Veel on Allikukivi veinimõisas küpsemas veinid arooniast, vaarikast, mustast sõstrast ja pihlakast.

Hoolimata mitmetest müütidest ja kahtlevatest seisukohtadest koduveini aadressil on praegusaja veinivalmistajad, nii kodus kui ka väiketööst u stes, neid jõuliselt purustamas, rõhudes aina rohkem kvaliteedile ja viinamarjaveiniga samadele standarditele. „Tegelikult ma näen, et eestimaist kvaliteetset toitu on hakatud uuesti kõrgelt hindama. Meil on häid restorane, mis rõhuvad just kodumaistele retseptidele, need on ajakohastatud ja väärindatud. Sama kehtib ka kodumaiste käsitööõllede, siidrite ja ma usun, et lähitulevikus ka veinide kohta,” märgib Allikukivi veinimõisa perenaine. kontserdiLe jA ööBimA Et Allikukivi mõis on suur ja selle ümber laiub üle kuue hektari suurune park, siis pole Railil meeles mõlkumas vaid veinitootmine. Tal on juba plaan, kuidas ühendada veinitegu ja turism.

Nende elukoht on andnud selleks suurepärased võimalused ja järk-järgult kujundavad Raili ja Roman enda kodu, kahekorruselist häärberit ka majutusasutuseks. Praegu käib veinitootmine mõisahoone esimesel korrusel, kuid millalgi plaanib pererahvas kogu tootmise kolida maja keldrisse. „Siin all on täiskelder, kus kunagi loodame hakata lisaks tootmisele tegema ka ekskursioone, degusteerimisi ja veinikoolitusi,” ütleb Raili Hein.

Mõisahoone all asuv kelder on äärmiselt suursugune. Kuigi keldris asus varem koolisöökla ja köök, tuleb need nüüd tootmisruumide jaoks usinalt ümber ehitada.

Seni pole rakendust leidnud veel ka veinimõisa teine korrus, kus vanasti olid klassiruumid. „Praegu suviti saame siin majutada endale külla tulnud sõpru, aga tulevikus võiks siin külalistele öömaja pakkuda,” selgitab

Raili, näidates maja teisel korrusel olevaid avaraid klassiruume, kust avaneb maaliline vaade mõisaesisele platsile ja teisel pool maja asuvale mõisapargile.

Praegu käib Allikukivil mõisapargi korrastamine, mille tarvis sai Raili ka toetust Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. Mõisahoone pargipoolses küljes on suur terrass, kuhu Raili hinnangul mahub pika laua taha istuma kolmekümnepealine seltskond.

Juba on Railil plaan hakata mõisas korraldama terrassikontserte. Esimesed kontserdid peaksid toimuma 4. juunil, mil Allikukivi veinimõisa terrassile tuleb esinema Marek Sadam, ja 7. juulil, kui tuleb kodukandi ööbik Liisi Koikson. Perepoeg Ott, kes on veinimõisa turunduse oma kanda võtnud, otsib artiste, keda Allikukivile esinema kutsuda ja nii kohalikku kultuurielu elavdada. peALinnApreiList mAALApseks Praegu ongi A l liku k iv i veinimõisa tootmisega tegev vaid Raili ning veinimüügiga tegeleb vanem poeg Ott. Et mõisahoone on suur ja majandamist vajab mitu hektarit maad, millest suurema osa moodustab looduskaitse alla kuuluv 150 aastat vana mõisapark, on peremehe Romani ülesanne peamiselt selle majandamine ning eluruumide soojaks kütmine.

Kuna keskmine laps Max õpib Tallinna muusikakeskkoolis ja on valinud oma elu siduda muusikaga, siis on tema kooliajal ikkagi Tallinnas ja käib Allikukivil vaid koolivälisel ajal.

Kõige enam on Allikukivile kolimisest rõõmu olnud peretütrel Sarah Sofial. „Eelmise aasta kevadel ma panin ta viimaseks õppeveerandiks Kilingi-Nõmmele kooli, varem õppis ta Tallinnas. Suve veetsime siin, sügise hakul ma küsisin, kas ta sooviks Tallinna kooli tagasi minna, ja ta keeldus kategooriliselt,” meenutab Raili.

Ta tunnistab, et Sarah Sofiast ehk Sofist, nagu pereliikmed teda kutsuvad, sai lühikese aja jooksul tõsine maalaps. „Sügisel esimesel koolipäeval saatsin ta kleidi ja kingadega ilusti koolibussile, pärast koolist tagasi tulles bussist maha astudes olid tal juba kingad jalast ja tatsas paljajalu koju,” räägib Sofi ema Raili. Ainuüksi peretütre täiesti teistsugune igapäevaelu ja lapsepõlv võrreldes varasema linnalapse omaga on vanemate hinnangul maale kolimist juba õigustanud.