Maa Elu, 6. aprill 2017

ISSN 2504-5865

9

772504

586014

JAANO JÄNES: ASUKOHAL EI OLE TÄNASES MAJANDUSRUUMIS TEGELIKULT MÄÄRAVAT TÄHTSUST. HEA IDEEGA TEGUSAD ETTEVÕTTED SAAVAD HAKKAMA KA VÄLJASPOOL TALLINNA.

MESSINI ON JÄÄNUD 2 NÄDALAT 6. APRILL 2017 • NR 14 (96) • HIND 1 €

M A A M E S S I A M E T L I K M E E D I A PA RT N E R

Põllumajanduslikud

majapidamised aina paisuvad

3 391

13 305

2 306

16 880

1 727

17 886

1 447

21 889

879

26 868

783

36 076

853

54 895

0

0 2001

2003

2005

2007

füüsilise isiku omandis

2010

2013

2016

2005

2007

2010

2013

349 493

532

645

596

710 2003

Füüsilise isiku omandis maad kokku sh kasutatav põllumaa

juriidilise isiku omandis

TERRASSIDE HOOLDUS

2001

424 633

200 000

556

10 000

490

400 000

450 685

20 000

499

600 000

437

30 000

469 719

800 000

392

40 000

367

1 000 000

461 742

50 000

353

1 200 000

327

60 000

PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE MAAVALDUSED (tuh ha)

328

PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE ARV

Eestis füüsiliste isikute omandis olevat põllumaad. Aastail 2014–2016 toimus järgmine nihe ning põllumajandusega tegelevate juriidiliste isikute maavaldused kogumina (lisaks põllumajandusmaale ka metsamaa ja nn muu maa kokku liidetult) ületasid oma pindalalt põllumajanduses hõivatud füüsiliste isikute maavaldusi. (ME)

466 822

ja jõude seisis ligi 74 000 hektarit, siis 2016. aastal oli kasutuses 995 103 hektarit põllumaad ning jõude seisis veel vaid veidi üle 3600 hektari.

Murrang suurmajapidamiste kasuks toimus aastail 2008–2010, mil juriidiliste isikute kasutuses olev põllumajandusmaa edestas pindalalt esmakordselt taasiseseisvunud

352

janduslikud majapidamised aina paisuvad ja üksikult tegutsevaid talumehi jääb üha vähemaks. Üheaegselt põllumajandusliku ettevõtluse koondumisega Eesti mõistes suurfirmade kätte on paranenud põllumajandusmaa kasutamine. Kui 2001. aastal oli põllumajandusmaana kasutusel 871 213 hektarit

543 991

K

ui veel 2001. aastal tegeles Eestis põllumajandusega kokku 55 748 majapidamist, kellest 853 olid juriidilise isiku staatuses, siis 2016. aastaks oli neist järel veel vaid 16 696, kusjuures põllumajandusele keskendunud juriidiliste isikute arv oli siis juba 3391.

See näitab vaid üht: põlluma-

2016

Juriidilise isiku omandis maad kokku sh kasutatav põllumaa

PALKMAJADE VIIMISTLEMINE JA HOOLDUS

Terrassiõli materjalikulu

m² hind alates

1.65 €

2017. a Eesti Ehitab Osmo messiboksi nr on C26

2 || EKSPORT || MAA ELU

6. APRILL 2017

EKSPORT. Maaeluministeeriumis valmiv toiduekspordi edendamise tegevuskava näeb ette eksporditavatele toodetele suurema lisandväärtuse andmist ja lähiturgudele lisaks ka teiste välisriikide kaasamist.

Eesti toidueksport otsib uusi võimalusi sirje niitra Postimees

M

aaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kandi hinnangul on meie toidukaupade ekspordi üks peamisi probleeme eksporditavate toodete väike lisandväärtus ja tugev sõltuvus lähiturgudele eksportimisest. Sellest tulenevalt tuleb tema sõnul ekspordi edendamise fookus senisest enam seada väärindatud toodete ekspordile ja Eesti ettevõtetele avatud sihtturgude ringi laiendamisele. Liikumine tooraineid eksportivast riigist väärindatud tooteid eksportivaks riigiks tagaks toidusektorile suurema ja püsivama sissetuleku.

Selle eesmärgi saavutamiseks on muu hulgas vaja panustada töösse, mida teeb Veterinaar- ja Toiduamet Eesti ettevõtjatele uute eksporditurgude avamisel kolmandates riikides, et ettevõtjad saaksid paindlikult reageerida nõudluse muutusele ja seeläbi vähendada ühe põhituru äralangemisest tulenevat äririski. Samuti tuleb tugeva konkurentsi tingimustes ning geograafiliselt ja kultuuriliselt kaugetel sihtturgudel läbilöömiseks tugevdada toidusektori eksportööride müügi- ja turundusvõimekust. „Lisaks vajavad ettevõtjad kahtlemata ka edaspidi ja senisest suuremas mahus riigi tuge erinevates müügiedendusele suunatud tegevustes, sealhulgas näiteks ärikontaktide loomisele suunatud ürituste, teavituskampaaniate ja turundusürituste korraldamisel,” märgib Kand.

TOIDULIIT: ÜKSI TEGEVUSKAVAST EI PIISA Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul ekspordivad Eesti toidutöötlejad praegu 32 protsenti oma toodangust, mis on tema hinnangul tubli saavutus. „Kuigi kõige paremini tunnevad oma tooteid konkreetse ettevõtte ekspordijuhid, ei ole erinevatel toetustel kindlasti mitte väike roll. Ekspordi temaatika on tõusnud eriti teravalt ja hoopis teises võtmes just eriti pärast Venemaa embargo väljakuulutamist. Kuigi toidutööstused on uute turgude leidmisega väga hästi hakkama saanud olukorras, kus kõik ELi ettevõtted otsivad

uusi turge ja müügivõimalusi, oleme olnud siiski väikese riigina veidi aeglased suunamuutustes,” selgitab ta.

Potisepp lisab, et peab siinkohal silmas tõsiasja, et kolmandate riikide turgudele sisenemisel on hästi lihtsustatult öeldes vaja toidukaupadele kohaliku veterinaarameti tunnustatud sertifikaate. Nende taotlemine on pikk protsess. „See on kindlasti koht, kuhu peaks suunama lisaressursse, et see bürokraatia kadalipp kiiremini läbida ja luua ettevõtetele võimalused turule siseneda. Sest kui võimalusi ei ole, siis ka parima tahtmise juures ei oo-

REAALSUS ON PRAEGU SEE, ET EESTIT EI TUNTA JA USALDUSVÄÄRSUS SEETÕTTU VÄIKE. ta potentsiaalne lepingupartner kuid ega aastaid, vaid ostetakse nendelt tootjatelt ja riikidest, kus võimalused olemas.

Seda teemat on juba korduvalt puudutatud erinevatel ümarlaudadel, VTA on teinud tublit tööd, nüüd oleks vaja lihtsalt sellistele tegevustele rohkem tähelepanu ja inimressurssi panna.”

Toiduliidu juht ütleb, et hindab väga maaeluministri mõtet ja tahet luua toiduekspordi edendamise tegevuskava, kaasates spetsialiste. Kuid ükski tegevuskava iseenesest ei aita tema sõnul kaasa, see peab ka vastava sisu saama. „Meil tehakse riigi tasandil väga palju erinevaid tegevusi ekspordile kaasaaitamiseks, alustades messi ühisboksidest ja lõpetades konkreetsete kõrgel tasemel välisvisiitidega ja ärikohtumistega. Juba sellise info ühte tabelisse kokku kogumine, mida uue aasta alguses tegime, nõudis aega. Aga see-eest on ettevõtetel nüüd aasta lõikes olemas tegevuste ülevaade ning võimalik oma aega ja raha paremini planeerida,” räägib Potisepp.

Toiduliit on igal aastal teinud oma liikmete seas küsitlusi, millistele turgudele soovitakse minna, millistest kontaktkohtumistest ollakse huvitatud, milliseid messikülastusi soovitakse ning millised on konkreetsed ootused riigile.

Suurimate ekspordi takistajatena on välja toodud ülitihedat konkurentsi, rasket juurdepääsu müügikanalitele ehk kontaktide puudust, ostjate eelarvamusi ja riikide protektsionismi, ka turgude siseinfo puudumist, mis eeldab kalleid uuringuid. Kõik tegevused peaksid

aitama n e i d takistusi kõrvaldada.

Samas on ootustes riigile välja toodud eelkõige Eesti kui sihtriigi tuntuse tõstmise või isegi selle loomise vajadust, mis aga eeldab pikka ja järjepidevat turundust. Sellele on suunatud ka EASi uus kontseptsioon. „Järjepidev töö võiks kanda vilja ja kui me saame juba kõik rääkida riigist ühiste sõnumitega, oleks see eksportijatele suur abi. Reaalsus on praegu see, et Eestit ei tunta ja usaldusväärsus seetõttu väike,” tõdeb Potisepp.

Tema sõnul tuleks selles tegevuses vaadata senisest enam EASi poole, mis on ellu kutsutud muu hulgas ka ekspordi edendamiseks ja mille aastaeelarves on sajad miljonid eurod. „Miks mitte kaaluda pilootprojektina toidutööstuste prioriteetseks seadmist EASi esindajate tegemistes konkreetsetes

s i h triikides?” esitab ta küsimuse, lisades, et see eeldab vaid kahe ministri kokkulepet.

Infojagamine, koostöö ja ettepanekute koondamine tegevuskavva on tema hinnangul küll hea mõte, kuid oma väikeriigis peaksime olema märksa kiiremad ja paindlikumad. „See annaks meie butiiktööstustele maailma mõistes ka juba edu. Praegu on Läti ja Leedu meist paraku edukamad ja ambitsioonikamad,” lausub ta lõpetuseks.

FAKTE MEIE TOIDUEKSPORDI KOHTA: • 2016. aasta põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi väärtus oli teist järjestikust aastat languses ja jäi eelneva aastaga võrreldes 8% väiksemaks.

• 80% eksportkaupadest müüdi ELi siseturule.

• 34% põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist kolmandatesse riikidesse andis teravilja müük.

• Peamised ekspordikaubad

olid nisu, oder ja toorpiim.

• Kolmandatesse riikidesse müüdi enim otra, nisu, herneid ja elusveiseid.

• 36% piimatoodete ekspordikäibest tuli toorpiima müügist.

• 34 protsendiga oli lihasektori peamine ekspordiartikkel elusveis.

• Nii liha- kui ka piimasektoril oli väiksem arv eksporditurge kui enne sektoreid tabanud kriisi 2014. aastal.

Eesti toidutöötlejad ekspordivad praegu 32 protsenti oma toodangust. foto: publicdomainpictures.net

EPK: EESTI PIIM AASIASSE, AAFRIKASSE JA LÕUNAAMEERIKASSE Tiina Saron, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPK) juhatuse liige, lisab omalt poolt, et Eesti põllumajandussaaduste eksporti piirab kasutada olev ressurss. Alates 1995. aastast on meie põllumajandussaaduste väliskaubandusbilanss olnud negatiivne, välja arvatud piimasektor. „Eesti piimasektor on ekspordikeskne tootmisharu ja tulenevalt kõrgest piimaga isevarustatuse tasemest tuleb üleliigne osa eksportida kas toorpiima või piimatoodete näol,” selgitab ta. Eesti piimatoodete eksporditurgudeks on aastate jooksul olnud ligikaudu 70 protsendi ulatuses Euroopa Liidu liikmesriigid ja 30 protsenti kolmandad riigid, millest kuni 2013. aasta lõpuni moodustas põhiosa Venemaa.

Seoses pöördeliste sündmustega piimandusturul alates 2014. aastast on jätkuvalt olnud päevakorras Eesti piimatoodetele uute turgude otsimine. „Hindame kõrgelt maaeluministeeriumi pingutusi eelkõige Hiina ja Jaapani turgude avamisel, kuid vaatamata saavutatud edule vajaks avamist veel rida turge, mis on Eesti piimasektorile tähtsad,” lausub Saron.

Ta selgitab, et kolmandate riikide turgudele pääsemine on reeglina kolmeastmeline, millest esimene on riikidevahelise vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimine. See hõlmab endas veterinaarteenistuste omavahelist dokumentide vahetamist. Sellele järgneb Eesti ettevõtete tunnus-

tamine importiva riigi veterinaarteenistuse poolt ja alles siis jõutakse äritehingute tasandile, kus vahetatakse toodete spetsifikatsioone, hinnatakse äririske, lepitakse kokku hinnas jne. Seega – esimesed kaks etappi toimuvad riigi osalusel ja ettevõtja neid protsesse kiirendada ei saa.

Tuginedes Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja piimaekspordiga tegelevate liikmete kogemustele ja arengutele piimandusturul, oleksid olulised turud järgmised: Hiina, Jaapan, Alžeeria, Mehhiko, Iraan, Kuveit, Indoneesia, Filipiinid, Singapur, Malaisia, USA ja Lõuna-Korea.

Arvestades seda, et praegu üritavad kõik ELi liikmesriigid leida väljundit kolmandate riikide turgudele, oleks just majandusdiplomaatide abi väga teretulnud meie veterinaarteenistuse saadetud kirjade menetlemise protsessi jälgimisel ja toetamisel. „Teisena nimetaksime konverentse, riiklikke visiite ja teisi üritusi, kus kohtuvad kõrged riigiametnikud ja diplomaadid. Eesti edu IT-valdkonnas on üldteada ja seetõttu võiks kaaluda ühe variandina IT-lahenduste eksporti tingimusel, et saadakse võimalus eksportida ka Eesti piimatooteid,” käib Saron välja ettepaneku.

Kolmanda osana oleks tema sõnul teretulnud turuülevaated ja -analüüsid Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika riikide piimaturgude kohta, kuna meie teadmised nendest turgudest on peaaegu olematud ja igasugune abi selle tühimiku täitmisel hädavajalik.

MAA ELU || TRANSPORT || 3

6. APRILL 2017

Eesti transpordifirmad silmitsi ebavõrdse konkurentsiga

juhtkiri

peeter raidla

peatoimetaja

MAAKOND ILMA MAAVALITSUSETA?

toomas šalda

R

Maa Elu

R

a hv u sv a hel istele autovedudele spetsialiseerunud Eesti transpordiettevõtted on lõunanaabritega võrreldes ebavõrdses seisus. Kütus on siin kallim, palgad ja maksukoormus suuremad, mistõttu Läti, Leedu ja Poola vedajad saavad pakkuda eestlastest odavamat veohinda. OÜ Windline juhi Jaanus Benjamini hinnangul tasub arenemise ja investeerimise suhtes olla ettevaatlik.

Rapla valda Palamulla külla registreeritud OÜ Windline osutab rahvusvahelisi autokaubaveo teenuseid, pakub vedude ekspedeerimis- ja ladustamisteenust, tollivormistust ja veosekindlustuse vahendamist. Ettevõttes töötab 19 inimest, autopark koosneb 14 raskeveokist ja ühest väikebussist. „Ise olen Palamullale sisse kirjutatud, ettevõtte juriidiline aadress on samuti seal, aga põhiline baas ja kontor on meil Tallinnas. Saaks ka maal toimetada, aga klientidel ja autojuhtidel on mugavam, kui ettevõtte nii-öelda peakontor on Tallinnas. Pahatihti tuleb ettevõtluses otsustada Tallinna kasuks ka põhjusel, et meile tuntust toonud e-Eesti ehk elementaarne internetiühendus on maapiirkondades pahatihti kehv, tunnistab Windline’i põhiosanik ja juht Jaanus Benjamin. „Asukohal ei ole tänases majandusruumis tegelikult määravat tähtsust. Hea ideega tegusad ettevõtted saavad hakkama ka väljaspool Tallinna,” täiendab Windline OÜ partner Jaano Jänes.

Windline alustas tegevust 2006. aastal. „Olen kolmandat põlve transporditööline, vanaisa oli transpordiosakonna juhataja paberivabrikus, isa sama ameti peal põllumajandusmasinatega tegelevas ettevõttes, kus lapsena meelsasti koos temaga aega veetsin ning ennastki õliseks tegin. Omandasin transpordikorraldaja hariduse ja töötasin mitmes ekspedeerimisettevõttes, enne kui oma osaühingu lõime. Arenesime vaikselt ja stabiilselt, aga tänu majandussurutisele 2009–2010 tegime meie hoopis mitu sammu edasi. Venemaa suund polnud meile varemgi oluline ja Euroopasse vedamise kogemus tõi meile sellel paljude jaoks raskel ajal hulga uusi kliente juurde. Tekkis sta-

Windline OÜ juht Jaanus Benjamin (punases jopes) ja partner Jaano Jänes leiavad, et seadusandjad on Eesti transpordifirmad foto: toomas šalda pannud raskesse seisu.

biilne kliendibaas. Meil on väga häid püsikliente Lõuna-Eestist, Virumaalt ja mujalt. Kõige rohkem, umbes 80 protsendi ulatuses veame Eestist välja ehitusmaterjale. Põhiliselt sõidame praegu Soome, Rootsi, Norra ja Taani, vähem Ungari ning Tšehhi vahet. Kõik 14 veokit on tööga koormatud, selle taga on logistikute pühendunud töö.

Ekspordikoormaid on lihtsam leida, aga Skandinaaviast oleme vahel sunnitud tühjalt tagasi sõitma.”

KLIENTIDE LEIDMISEL ON KESKMISE SUURUSEGA TRANSPORDIETTEVÕTTE JAOKS KÕIGE TÄHTSAM HOIDA KVALITEETI. Ettevõtte tekkeloost ja elujõuliseks kasvamisest rääkides ei saa Jaanus Benjamin jätta rõhutamata oma 2013. aastal meie hulgast raske haiguse tõttu lahkunud abikaasa Kristin Benjamini rolli. „Tema töö vilju naudime tänaseni – finants-

analüüsid ja ettevõtte finantspoole igapäevane juhtimine poleks meil praegusel tasemel, kui Kristin poleks nendele alust pannud. Lisaks kapatäis südamlikkust, hoolivust töötajate suhtes, ettevõtte loomise juures oli ta asendamatu. Tema surm mõjus mulle ja kogu firmale rängalt, aga majanduslikus mõttes rabelesime välja.” Kuna Kristin Benjamini juhtida oli ka õmblusfirma K. B. Passage OÜ, mis jätkab tegevust tänagi ning mille juhatusse Jaanus Benjamin nüüd üksinda kuulub, teeb Windline lisateenusena rahvusvahelisi ja siseriiklikke rippriiete vedusid selleks spetsiaalselt kohandatud väikebussiga.

HINNA JA MAHUGA EI LÖÖ Klientide leidmisel on keskmise suurusega transpordiettevõtte jaoks kõige tähtsam hoida kvaliteeti. „Vedude tellijale tähendab kvaliteet korralikku, puhast, tehniliselt korras autot, viksi ja viisakat kella tundvat alkoholiprobleemita autojuhti ja kõikvõimalikest

kokkulepetest kinnipidamist.

Pikaajaliste koostööpartnerite olemasolu annab tunnistust sellest, et suudame tagada kvaliteedi, mis kaalub üles mitte kõige odavama hinna. Hinnale ja mahule Windline väga rõhuda ei saa. Odavus tuleb alati millegi arvelt. Ju siis püsikliendid väldivad neid riske ja hindavad oma kaupa kõrgemalt.

Info meie kohta levib kliendilt kliendile. Läti, Leedu ja Poola vedajad avaldavad Eesti firmadele jõulist hinnasurvet ja kui on hinnatundlik toode, siis on täiesti mõistetav, et hinna alandamist nõutakse meiltki. Hindu tõsta pole me saanud viis aastat, pigem peame edukaks lugema tehingut, kui ei ole pidanud hinda langetama. Seis on komplitseeritud, sest Eestis tõsteti kaks aastat järjest kütuseaktsiisi ja palkade kasvamisest ei ole meilgi pääsu. Vedukite hinnad kallinevad samuti,” kirjeldab Benjamin transpordifirma argipäeva.

Loe edasi lk 4

iigihalduse minister Mihhail Korb kinnitas sel teisipäeval Postimehe lugejaile, et maakondi ei hävita keegi, küll aga on võimukoalitsioon kokku leppinud, et maavalitsused kaovad koos 2018. aasta tulekuga. Korb selgitas asja nii: „Maakonnad säilivad riikliku haldamise üksusena, mille sees pakub riik elanikele vajalikke teenuseid.”

Siinkohal tahaks ministrilt vastu küsida: mis muutub jaanuarist siis, kui ka maakonnad ära kaotada? Mulle tundub, et mitte midagi. Ülesanded, mida siiani täitis maavalitsus, lähevad üle kohalikele omavalitsustele ning ülesannete püstitus lähtub otse Toompealt. Maakond säilitab oma tähenduse üksnes mõttelise piirjoonena Eesti kaardil. Umbes nagu omaaegsed kihelkonnad, mille ammustele piiridele viitavad pruunid muinsusviidad maanteede ääres.

Ehk siis minister võib küll kinnitada, et maakonnad jäävad, ent vaid sümbolina. Mingit rolli need enam Eesti elus etendama ei hakka.

Maakonna kui võimu vahelüli kaotamine on igati õigustatud näiteks Saaremaal, millest saabki üks ja ühine suur vald, ehkki Saare maakonnas jäävad sisuliselt ripakile kaks saart, Muhu ja Ruhnu, mis jätkavad praeguse seisuga vallana oma senistes piirides. Mis on tegelikult ju nonsenss. Eriti muidu igati sümpaatse Ruhnu puhul, mille rahvaarv on valla kodulehe kinnitusel 153.

Sel esmaspäeval vastas peaminister Jüri Ratas riigikogus küsimustele, mis puudutasid koolivõrgu toimimist maavalitsuste kaotamise järel. Ratase vastustest jäi mulje, et seni maakondliku alluvusega väikekohtade koolid muutuvad oma olemuselt riigikoolideks, kelle elus hakkavad otsustavat rolli etendama haridus- ja teadusministeerium ning sihtasutus Innove. Kummaline on aga see, nagu Ratas tunnistas, et kõige keerulisem seis hariduselu ümberkorraldamisel on just Saaremaal, kus vallad leidnud ühise keele. Ehk on asi hoopis selles, et seal on ühinemisel tekkivate probleemidega kõige kaugemale jõutud?

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@postimeesgrupp.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@postimeesgrupp.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@postimeesgrupp.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@postimeesgrupp.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2017

4 || TRANSPORT || MAA ELU Algus vt lk 3.

Eesti transpordifirmad silmitsi ebavõrdse konkurentsiga RASKES SEISUS KOGU SEKTOR Mitu aastat on Eesti ajakirjanduse üks lemmikteema olnud alkoholiaktsiisi tõstmisest tulenev kahju Eesti majandusele, aga Benjamini hinnangul on kütuseaktsiisi tõstmine sellele veelgi rängemalt mõjunud. Ei ole mingi saladus, et rahvusvahelised autovedajad ja ka eraisikud tangivad võimalusel Lätis või Leedus. Sellele aga pööratakse vähe tähelepanu. „Hiljuti jõudis avalikkuse ette rehkendus, mille kohaselt jääb alkoholiaktsiisi tõstmise ja vägijookide massilise naabrite juurest ostmise tõttu riigikassal saamata kaheksa ja pool miljonit eurot aastas. Tegelikult mõjutab kütuseaktsiisi tõstmine otsesemalt või kaudsemalt veelgi suuremat hulka inimesi. Sellest tuleneva hinnatõusuga peavad leppima needki, kes alkoholi poolegi ei vaata või autoga ei sõida.

Alkoholitootjatel on tugev liit, mis on suutnud teemat pidevalt fookuses hoida, aga transpordifirmasid esindavad liidud ei ole riigi otsustest tulenevatest probleemidest piisavalt kõvasti ja selgelt rääkinud ega protsesse mõjutanud.”

Teine kütuseaktsiisi tõstmise tulemus on see, et naaberriikide transpordiettevõtted on meie omadega võrreldes eelisseisus. Benjamin ei oska kogu sektori täpset kahju hinnata, aga seda teab kindlalt, et üksinda Windline OÜ maksis 2016. aastal aktsiisitõusu tõt-

6. APRILL 2017 tu kütuse eest üle 20 000 euro rohkem kui aasta varem. „Läti ja Leeduga on hinnavahe märkimisväärne, pooleteisetonnise paagi pealt maksame üle 200 euro nendest rohkem.”

Nii tekitabki asjaolu, et kütus on Eestis kallim kui Lätis ja Leedus, avatud turu tingimustes ebavõrdse olukorra. „Üheksakümnendatel oli rahvusvahelisi litsentseeritud veovahendeid Eestis rohkem kui Lätis ja Leedus kokku. Olime regiooni juhtiv transpordiriik.

Nüüd oleme tagaajaja rollis.

Ma olen väljaõppinud transpordikorraldaja, tahaks teha oma tööd hästi, aga seda õiglase konkurentsi tingimustes.”

TÄNAPÄEVA AUTOJUHT PEAB OLEMA LISAKS HEA MATEMAATIK, JURIST, KES VALDAB ERINEVATE RIIKIDE ÕIGUSAKTE, HEA LAADIJA, HEA PSÜHHOLOOG JNE. Järgmisel aastal Eestis diisliaktsiis ei tõuse, aga seevastu tuleb teemaks. „Väidetavalt peab maksma vastavalt veoki võimsusele 600–1300 eurot aastas. Ilmselt on vedajaid, kes jätavadki oma autod Eestist välja. Selle liigutusega riik ilmselt rahaliselt võidab, aktsiisi tõstmisega kaotas seevastu kõvasti, sest massiliselt tangitakse mujal,” kõneleb Benjamin lähituleviku väljavaadetest.

Lisaks naabritest kõrgemale kütuseaktsiisile tuleb siinse-

tel transpordiettevõtjatel hakkama saada pideva palgasurvega. „Palgad on naabritel mõnevõrra väiksemad ja seal võib maksuvaba päevarahana, mis on ju samuti osa autojuhi sissetulekust, maksta meist rohkem. Eestis on välislähetuses lubatud päevaraha maksta 50 eurot päevas kuni 15 päeva, Leedus on see summa 90 eurot päevas ja päevade arv piiramatu. Juba sellega nad edestavad meid. Eesti-sisestel vedudel lõpetati päevaraha maksmine mõni aasta tagasi üldse ära – ka siis, kui juht on sunnitud ööbima väljaspool kodu. Need, kes ainult koduriigis veavad, on seetõttu väga raskes seisus. Paljude transpordiettevõtete juhid on praeguseks jõudnud pensioniikka, aga tegevusvaldkond ei ole piisavalt atraktiivne, et näiteks nende pojad isa elutöö üle võtaksid. Osalt tänu lõpetavatele firmadele jätkavad ettevõtted pinnal püsivadki.”

Windline’i partner ja logistik Jaano Jänes kinnitab samuti, et kui Eesti vedaja peaks hakkama saama normaalse konkurentsiga, poleks viriseda põhjust, aga riigi tekitatud ebavõrdsus samal turul tegutsevate lähiriikide vedajatega teeb kogu sektori elu keeruliseks. Vedajatele on tehtud karuteene, sest konkurentsieelised on mängitud teiste kätte.

Oma logistikutööst konkreetsemalt rääkides lisab ta, et palju vedudega kauplemist on kolinud internetti. „On internetikeskkondi, kus vedusid vahendatakse. Turgu risustavad ka isehakanud kodulogistikud, kes koormaid vahendavad ja üritavad nende pealt teenida.

Nad ei paku mingisuguseid ga-

rantiisid või kindlustusi, aga kui klient koonerdab, siis on tal õigus need riskid võtta.

Tendents on selline, et logistikud peavad oma tööd varasemast palju operatiivsemalt tegema, kuid säilitama tähelepanelikkuse, sest kiirustades võib vigu sisse tulla.”

NOORI ON RASKE LEIDA Windline’i juht Jaanus Benjamin tunnistab, et järjest raskem on leida perspektiivikaid autojuhte. „Noori, kes oleksid huvitatud ametist, mis veel kolmkümmend aastat tagasi oli kõrgelt hinnatud, tuleb peale järjest vähem. Üks põhjus on paraku see, et üheksakümnendate alguses oli transpordiettevõtjate seas palju selliseid, kes juba kolmanda liisingutehinguga hankisid endale luksusauto ja raha selleks võeti autojuhi palga arvelt. Lisaks on tegu väga raske ametiga. Autojuhid ju toovad kohale kogu selle kauba, mida meie tarbime. Minu silmis pole kõige tähtsam see, kes ostab, müüb ja vahendab, vaid see konkreetne mees, kes kauba kohale toob. Need mehed väärivad sügavat lugupidamist. Veokijuhte on vähemaks jäänud sellegi tõttu, et juhiloa tegemine on läinud kalliks ja protsess on pikk. Aasta-aastalt on kasvanud autojuhtide tööd mõjutavad administratiivsed regulatsioonid: tänapäeva autojuht peab olema lisaks hea matemaatik, jurist, kes valdab erinevate riikide õigusakte, hea laadija, hea psühholoog jne. Ja vist esineb sedagi, et noored vaatavad liiga palju telesaateid, kus kõik on ilusad ja rikkad ning raha

PALAMULLA KONTSERDIMAJAST

OÜ Windline juht Jaanus Benjamin ja partner Jaano Jänes on hingelt Raplamaa mehed, mistõttu pani firma õla alla Palamulla päevinäinud küüni uuendamisele. Ise nimetavad mehed hoonet nüüd Palamulla kontserdimajaks. Eelmisel aastal toimus umbes 150 inimest mahutava Palamulla Küüni avakontsert, kus täismaja ees esines Siiri Sisask. Eelolevaks suveks on Benjamini kinnitusel planeeritud

juba mitu kontserti. „Küüni ürituste korraldamiseks sobilikuks renoveerimine oli Kristini idee ja soovunelm. Praegu on seal veel palju teha, aga finiš paistab.

Veel oleme toetanud Palusalunimelist maadlusklubi, olen ise maadelnud, poeg maadles mõned aastad ja maadlus kui spordiala on südamelähedane. Selle ala eestvedajad on toredad mehed, kes teevad oma asja hingega.”

kasvab puu otsas või tuleb õige numbriga kohvrist. Tõsist vastutusrikast tööd peljatakse. Meie kollektiivis on mitu pensioniealist meest, aga õnneks on nad heas toonuses ja tahavad veel pikalt jätkata.

Windline’is pole auto kunagi seisnud põhjusel, et kedagi pole rooli taha panna, aga tublidele noortele on uksed avatud.

Oleme teinud sedagi, et maksame noore mehe autojuhiloa tegemise kinni, kui mees meile tööle tuleb.”

Positiivse poole pealt toob

Benjamin välja, et hoolimata tihedast konkurentsist on Windline’il maksud makstud, kellelegi võlgu ei olda ja püsitakse isegi mõõdukalt kasumis. „Kuigi meie soe ja südamlik meeskond annab palju jõudu, siis tuleviku suhtes on mul raske optimistlik olla. Sellise palgaralli ja naabritest kallima kütusega peame olema äraootaval seisukohal. Vahetame järjest vanemaid autosid uuemate vastu, sest uuem masin aitab hoida kvaliteeti, aga kasvada pole praegu mõtet.”

puu hukkub. kumine võib PMA kontrollide kaasa tuua sisseeesmärk ongi see, et veokeelu, kauba tagasikahjur meie loodusessaatmise või pakendise ei jõuaks. te hävitamise ning Sa m a mo o kulud peab katdi nagu eestma saatja. lased kontrolli„Viimasel vad siia jõudvat kauajal on juhtunud, et pa, kontrollitakse teismeie ettevõtjad potes riikides Eestist eksle olnud teadlikud, porditava kauba pamillised on sihtkendeid. Viimasel kohariigi nõuded ajal on sagenenud pakkematerjalile. foto: wikipedia rikkumised meie Me ei saa öelda, et need pakendid olid kahjustajaettevõtete poolt.

Koidumaa sõnutsi tulenevad tega, aga neil puudusid vajalirikkumised sellest, et EList välja- kud märgistused,” tõdeb Koidupoole ekspordil ei ole tähelepanu maa. „Meil on metsades omad pööratud sihtriigi nõuetele. Rik- puidukahjustajad ja teiste rii-

kide huvi on, et need ei leviks neile.”

Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et puidust pakkematerjal peab olema vaba taimekahjustajatest, valmistatud kooritud ja töödeldud puidust ning nõuetekohaselt vastavusmärgiga märgistatud.

PMA soovitab eksportijatel osta puidust pakendeid põllumajandusametilt vastavusmärgi kasutamise õiguse saanud ettevõtetelt või kasutada ringluses olevaid vastavusmärgistusega kaubaaluseid. Samuti saavad eksportijad taotleda vastavusmärgi kasutamise õiguse ja standardile vastavaid pakendeid ise toota.

TAIMEKAHJUSTAJAD RÄNDAVAD PAKENDITEGA riina martinson Maa Elu

P

õllumajandusameti spetsialistid kontrollivad riiki tuleva kauba pakendeidki, sest puidu sees võivad siia jõuda kahjurid, nii on näiteks Soomes levimas Hiinast puitpakendiga saabunud Aasia sikk.

Hiinast tulevast puidust pakenditest on Aasia sikk looduses kasvavatele lehtpuudele levinud lisaks meie põhjanaabritele Saksamaal, Austrias, Itaalias ja Prantsusmaal. Eestis leidis põllumajandusamet (PMA) Aasia siku elusa vastse esmakordselt 2015. aasta aprillis, kahjustajat

leiti uuesti 2016. aastal, mõlemal korral tuvastati elus vastne Hiinast imporditud kivimite puidust pakendis. Amet teeb lisaks kontrollile piiril monitooringuid looduses, aga õnneks seal Aasia sikku seni leitud pole.

PMA taimetervise ja aianduse osakonna juhataja Riina Koidumaa räägib, et puidust pakenditega võivad Eestisse jõuda mitmed kahjurid: lisaks Aasia sikule veel näiteks Aasiast või Ameerikast ohtlik nematood männi-laguuss.

Et kahjurid pakenditega kaasa ei tuleks, peavad pakendid olema spetsiaalsete kemikaalidega töödeldud või läbinud kuumtöötluse. Kuna kahjurilei-

de on, ja mitte vähe, võib arvata, et pakendid on normide järgi töötlemata või liiga vähe töödeldud. Koidumaa sõnutsi on vastseleide olnud ka korrektse märgistusega pakenditel. „Me võime arvata, et märgistus on kas võltsitud või pole töötlus korrektselt tehtud,” sõnab ta. „Põhimõtteliselt näeb kahjustajaid juba visuaalselt, aga loomulikult võtame ka proove.”

Soome näide tõestab, et meie kliima sobib Aasia sikule hästi ja ta on võimeline siin talvituma. See putukas kahjustab igas vanuses lehtpuid. Siku kuni viie sentimeetri pikkune vastne närib puitu sügavaid käike, mille tulemusena kasvav

6. APRILL 2017

Usin Tatjana sirje niitra Postimees

H

arva kui firma nimi ja selle omaniku iseloom nii hästi kattuvad kui Keila toitlustusettevõtte Usin puhul, mille perenaine Tatjana Mänd ongi ise üks usinuse musternäide.

Kohtume Tatjanaga mitte Keilas, kus ta tootmine on, vaid hoopis Tallinnas Narva maanteel, kus ta peagi uue kohviku avab ja remondi käiku vaatamas käib. Otsime kohta, kus tassikese kohvi taga pisut juttu ajada, ja avastame, et enamik selle kandi kohvikuid avatakse alles kell 11. Sestap tahabki Usin oma kohviku, kus saab mõistliku hinnaga mõnusa koduse kehakinnituse, avada juba hommikul pool kaheksa, et ka tööle kiirustajad saaksid sealt mööda minnes midagi kiiresti ampsata. „Tahame teha sellise bistroo tüüpi kohviku, kus lõuna ajal on valikus rohkem kui kaks praadi ja ühest portsust saab mõistliku hinna eest kõhu korralikult täis.

Ja kus on mugav pehme mööbel,” kirjeldab ta oma uut ideed.

Uudisena plaanib ta ruumi keskele paigaldada ahju, kus inimeste silme all valmivad soojad saiad-pirukad, nii et nende magus lõhn kogu ruumi täidab.

Kindlasti võtab ta seal lõunamenüüsse ka sellised lihtsad ja odavad retrotoidud nagu sült ja mulgikapsad, mida linnade söögikohtades enam naljalt ei leia.

Keilas teavad Tatjanat kõik, sest ta on seal aktiivselt toimetanud juba üle 20 aasta. Kuid tema juhitava Usina maitsvad valmistoidud, salatid, suupisteid ning pagari- ja kondiitritooted on tuntud ka Tallinna ja teistegi linnade elanikele, kus need kauplustes müügil on. Ta kinnitab, et Usina toitudele pole lisatud säilitusaineid, mistõttu on need puhtamad kui paljud teised samalaadsed tooted, mille säilivusaeg kaks korda pikem.

Uudsena on hakatud nüüd tegema ka taimetoite.

Kui Tatjanale 22 aastat ta-

Usin TR ettevõtet pidavad Katrin Mänd, Velly Mänd ja nende ema Tatjana Mänd.

gasi tehti ettepanek luua aktsiaselts ja väikese tööliskohviku juhtimine, kus ta seni tavaline töötaja oli olnud, enda kätte võtta, polnud tal õrna aimugi, kuidas seda kõike teha. Seni oli kõike korraldanud Keila kooperatiiv, aga nüüd tuli ise majandama hakata. Raha oli vaid kolm tuhat krooni ja sellega tuligi alustada. Lisaks oma väikesele kohvikule hakkas ta teeäärsetele kiirtoidukohtadele seljankapõhja ja pitsasid tegema. Esimesed poed, kes tema toodetu vastu võtsid, olid Järveotsa Kuninga ja Meelespea kauplused.

Esialgu tegi ta vaid kaht sorti salatit: üks oli kartuli-hernesalat ja teine kartuli-munasalat. Lisaks kapsarullid ja pasteet. Nendega saigi turule mindud.

Algus oli üsna konarlik ja muret palju. Näiteks varastati tal ühel päeval ära ema mehelt laenuks saadud rahaga ostetud vana auto ja polnud enam, millega kaupa laiali vedada. Tuli leida raha uue sõiduki ostmiseks ja kui nõuded karmistusid, hoopis külmutusega masin soetada. „Oli hetki, kus käed vajusid põlvist allapoole, aga ma ei kaotanud kordagi lootust, sest teadsin, et elu läheb edasi ja et lõpuks saab kõik korda,” lausub Tatjana nüüd.

Pisitasa tuli poode juurde, kes Usina toodetest huvitusid, ja asi arenes. Kui tekkis esimene tuhat krooni vaba raha, ei teadnud Tatjana esialgu, mis sellega peale hakata, ja küsis tuttavatelt, kas peab selle enda käes hoidma või panka panema. Nii võõras oli talle see ärimaailm. „Olin siiani hea tööline olnud, mulle meeldis süüa teha, aga juhtimisest ja majandamisest ei teadnud ma midagi,” meenutab Tallinna Kooperatiivkooli lõpetanud naine, kelle alluvuses töötab nüüd 70 inimest ja kelle firma korralikku kasumit annab.

Tatjana on üles ehitanud juba kolm tootmishoonet. Esimesed ruumid asusid Keila Geoloogia majas, kuid jäid peagi kitsaks. Esimese päris oma maja ehitas ta vanast saunast Keila lähistele Kumnasse, kus oli ta lapsepõlvekodu. Ühes otsas elas ise koos kahe lapsega, keda üksi kasvatas, ja teise sisustas kulinaariatsehhiks. Laenu ei võtnud, ehitas sellest, mis teenis. Kui sealgi ruumi nappima hakkas, otsustas kaheksa aasta eest uue tehase ehitada. Kui üks Eesti suurpank laenu ei andnud, pöördus LHV poole, kus ametis olnud noored poisid tragi naise ambitsioone uskusid ja nende teostamiseks raha andsid. Selle-

foto: mihkel maripuu / postimees

KOMMENTAAR Sõbranna Ülle Einart: Tatjana on fantastiliselt hea südamega inimene, kellele meeldib teistele head teha ja kes rõõmustab kõigi inimeste edusammude üle, olgu nad kes tahes.

Ta on võimeline kõik hinge tagant ära andma.

Meenub, kuidas Tanja saatis minu 15 aasta eest koos veel ühe sõbrannaga kümneks päevaks Egiptusesse puhkama oma elu-

kindlustuse eest saadud raha eest. No kui paljud sellist asja teeksid?

Ta on meeletult ettevõtlik ja töökas inimene, kõik ise tööga saavutanud. Meil siin Keila kandis sõidavad inimesed mitme kilomeetri tagant Usina kohvikusse lõunat sööma, sest toidud on lihtsalt niivõrd head. Tanja on alati heas tujus, kohe ühtegi miinust ei oska temas leida.

ga ehitas ta Keilasse Tehase tänavasse 2500 ruutmeetri suuruse pinnaga uue maja. „Sain hakkama ja nüüd augustis on mul viimane laenumakse, siis olen prii,” hõõrub ta rõõmust käsi.

Lisaks kulinaariatööstusele on Usinal Keilas kohvik-kauplus ja peosaal, kus saab toitlustada kuni sada inimest. Oma pood on neil ka Õismäel, mis hoolimata sellest, et algul kuidagi käima ei läinud, müüb nüüd tänu e-poele edukalt juba kolm aastat. Selle sildil ilutseb vana hea sõna „Kulinaaria”, sest Tatjanale meeldib kõik retro. „Ma ise ka juba retro,” naljatab ta.

Tatjana pole juht, kes oma kabinetis arvuti taga istub, ta

on kogu aeg ise näppupidi tootmises sees – kontrollib, juhendab, maitseb. Ta tahab olla kindel, et väljastab ainult kvaliteetset toodangut. Alles viimastel aastatel on ta teinud endale aastas mõne nädala vabaks, et kusagil kaugel sooja mere ääres puhata. Viimati käis Taimaal.

Ehkki ka reisil olles valutab naine kogu aeg südant kodus toimuva pärast. Koju jõudes vaatab esimese asjana järgi, kas seinad püsti ja pannid-potid alles.

Paaril korral on Tatjana üritanud võtta endale asemikku, kuid sellest pole midagi välja tulnud. Sest nii südamega, nagu on omanik asja juures, keegi võõras naljalt ei ole. Seetõttu

MAA ELU || ETTEVÕTJA || 5 toetub naine palju oma kahele tütrele, kes samuti Usinas ametis. Vanem tütar Katrin abistab kirjatöös, Velly jookseb rohkem köögi vahet. „Tüdrukud on tublid, saavad töö kõrvalt ka laste kasvatamisega hästi hakkama, mul on nende kahe peale kokku kaheksa lapselast,” kiidab ema.

Töölisi valib Tatjana enda järgi, kuid ega valik väga suur ei ole ja vahel on ta ka alt läinud. Juhtunud on sedagi, et mõni on suure bravuuriga ära läinud ja siis mõne aja pärast tagasi paluma tulnud. Sest Usinas on hea töökliima ja omanik hoiab töötajaid. Näiteks otsustas ta kolm aastat vastu pidanud töötajaile puhkusereisi välja teha. Kuna aga reisi valik osutus keerukaks, siis kannab ta nüüd selle 550 eurot lihtsalt preemiana töötaja arvele. Aastavahetusel korraldab ta töötajaile lõbusa peo, kus söögid-joogid kõigile tasuta. Need on populaarsed, sest seal loositakse välja või antakse mängude võitjaile auhinnaks väärtuslikke kingitusi kohvimasinast televiisorini. Kui töötaja on aasta jooksul tublilt tööd teinud, ergutab omanik teda 200eurose preemiaga. See kõik seob ja motiveerib kollektiivi hästi töötama. „Mul ei ole kunagi rahast kahju, kui see õige asja jaoks läheb, sest enda jaoks mul jätkub ja hauda seda kaasa ei võta,” ütleb Tatjana. Tõepoolest, ta on lisaks oma tütardele, kellele majad aidanud ehitada, teinud sõbrannadelegi reise välja. Alles hiljaaegu küsis üks raskesse olukorda sattunud alluv rahalist abi ja ta andis, mõtlemata, kas selle küllaltki suure summa ka kunagi tagasi saab. Usin on ka üks saate „Kodutunne” sponsoreid.

Tatjanal on hästi meeles, kuidas ise alustas ja mil viisil näiteks esimese reisi raha kokku sai. Nimelt ei tohtinud omal ajal suvel sülti ja salatit üldse teha, sest polnud korralikke säilitamistingimusi. „Mul polnud kolm kuud midagi teha ja ei tahtnud rahata istuda. Mangusin kaupluse juhatajaid, et nad mu kapsarullid müüki võtaks. Sellega kogusin kolm tuhat krooni. Võtsin oma kaks tütart ja põrutasime kaheks nädalaks Türki. Nii et elu esimese reisi sain kapsarullide eest,” meenutab naine.

Viimasel ajal tunneb äsja 55aastaseks saanud vitaalne naine, et on inimestega suhtlemisest väsinud. Tütred siiski praegu veel valmis ema äri üle võtma ei ole. Nad kardavad, sest on näinud kõrvalt, kui palju peab juht sellele tööle pühenduma. Nii et emal tuleb esialgu ikka edasi rügada.

6 || TURVAS || MAA ELU

6. APRILL 2017

Eesti turbal kasvavad taimed nii Hollandis kui ka Jaapanis riina martinson Maa Elu

K

ui ostate poest Hispaania tomateid või Hollandist toodud taimeistikuid, võivad need olla kasvanud Eestimaa turbal, sest enamik siin kogutud kasvuturbast rändab taimekasvatajatele üle maailma Uus-Meremaani välja.

Turba kaevandamise lubasid on keskkonnaameti andmeil Eestis väljastatud 42 ettevõttele. Kuna selles vallas on tegutsejaid suhteliselt palju, aga Eesti enda turg pisike, läheb enamik kasvuturbast ekspordiks kokku umbes sajasse riiki. Üle 90 protsendi viiakse Euroopasse, peaasjalikult Belgiasse, Hollandisse ja Saksamaale, ning väikesed kogused Aasiasse, Aafrikasse ja Ameerikassegi. „Me ekspordime turbatooteid, aga sisuliselt impordime päikest,” ütleb Eesti turbaliidu tegevdirektor Erki Niitlaan. „Suur osa poes müüdavast köögiviljast ja lilledest tuleb Hollandist ja mujalt Euroopast. Me võiksime ju ehitada kasvuhooned ja kõike seda Eestis oma turbal kasvatada, aga selle asemel viime turba sinna, kus päike kütab kasvuhooneid. Meil oleks kasvatamine palju energiamahukam. Ehkki vahepeal on kõvasti kasutatud transporditeenust, on kogu tegevus sedasi hulga keskkonna- ja rahasäästlikum.”

ILMATUNDLIK TÖÖSTUS Pärnu ligidal tegutsev AS Nurme Turvas kogub olenevalt aastast umbes 300 000 kuupmeetrit turvast. Kuna kogumiseks peab turvas olema piisavalt kuiv, sõltub maht suuresti ilmast, näiteks

Kuna turvas sisaldab palju niiskust, tuleb turbaväli esmalt kuivatada, selleks eraldatakse ala kraavidega ja vähemalt paar aastat juhitakse sealt foto: urmas luik vett eemale.

mullu suvel sadas palju vihma ja koguti vaid 250 000 kuupmeetrit. Tänavu on sihiks 320 000 või pisut enam.

Nurme Turvase juhatuse liige Üllar Püvi räägib, et Eestisse jääb nende toodangust väga vähe: enamik müüakse Euroopa riikidesse, aga läheb ka Ameerikasse ja Aasiasse, isegi Uus-Meremaale on õnnestunud müüa.

Rahvusvahelisse kontserni kuuluv Pärnumaal Ares kasvuturvast tootev Treffex ostab turba kokku ümbruskonna kogujatelt, segab turbasse vastavalt tellimusele lisaained ja saadab kogu kauba ekspordiks. Olenevalt aastast valmistatakse 200 000 kuni 300 000 kuupmeetrit kasvuturvast, räägib juhatuse liige Karmo Leemet.

Treffexi turvas läheb Jiffy

Linnu talu müüb ettetellimisel (tel 503 1485, 501 7500) Hy-Line tõugu pruune aasta munenud kanu (3 €/tk) ja munemist alustanud pruune ja valgeid noorkanu (8 €/tk).

LAUPÄEVAL, 23. APRILLIL RING 1, SAAREMAA (autojuhi tel 5397 3644): Liiva poe juures kl 11, Orissaare 11.20, Leisi 11.55, Aste 12.30, Mustjala 12.55, Kihelkonna 13.20, Lümanda 13.40, Kärla 14, Salme 14.40, Kuressaare Neste tankla 15.10, Valjala 15.45.

RING 2, HIIUMAA (autojuhi tel 5559 4530): Suuremõisa 12, Partsi 12.20, Kärdla 12.40, Kõrgessaare 13.15, Luidja 13.40, Mänspe 14.05, Emmaste 14.30, Käina 15.

Hy-Line tõugu aasta munenud pruunid kanad (3 €/tk) ning pruunid ja valged munemist alustanud noorkanad (7 €/tk).

PÜHAPÄEVAL, 24. APRILLIL RING 3, VILJANDI-, PÄRNU-, HARJUMAA (autojuhi tel 5559 4530): Karksi-Nuia 7.45, Abja-Paluoja 8.20, Kilingi-Nõmme 8.50, Uulu 9.30, Kernu 11.15, Ääsmäe 11.35, Saku 12.15, Keila 13.15, Padise 14.00.

RING 4, VILJANDI-, JÄRVA-, RAPLA-, PÄRNUMAA (autojuhi tel 5397 3644): Kolga-Jaani 8.30, Olustvere 9.15, Imavere 10, Koigi 10.20, Aravete 11, Käravete 11.15, Väätsa 12, Türi raudteejaam 12.20, Lelle 13, Kergu 13.40, Turba tee 14,14.50, Ramsi, Vändra 14.10, Suure-Jaani ViljandiViljandimaa turg 15.20, Mustla 16.

Kasvuturvas tomatile, kurgile, istikutele ja toalilledele

Tel 434 0243, 506 0576, e-post tiit@estpeat.ee

kaubamärgi all vaid professionaalsetele taimekasvatajatele. „Hobiturule me ei tee ja Eestisse meie toodangut ei jää. Pool läheb Euroopa Liitu ja teine pool Aasiasse – suuremas mahus Iisraeli, Jaapanisse ja Hiina,” lausub Leemet.

Viljandimaal tegutsev AS Eesti Turbatooted valmistab kasvuturvast ka kohalikule turule. Nende toodangut võib kaubamärgi ETT all näha kauplustes ja professionaalsete kasvatajate juures aiandites.

UUE KAEVANDUSLOA SAAMISE TÕENÄOSUS VÕRDUB TÄNAPÄEVAL ENAM-VÄHEM LOTERIIVÕIDUGA.

„Viimastel aastatel on Eestis märgata mõne suurema müügiketi poliitikat, kus eelistatakse müüa vaid odavamat ja alati mitte kõige kvaliteetsemat kaupa,” toob välja ettevõtte juhatuse liige Tarmo Rattasep. „Kadumas on vana hea tava, kus valikus oli kõigi tootjate kaup ja ostuvaliku tegemise otsus jäetakse kliendile.”

Eesti turu väiksusest tingituna suur osa Eesti Turbatoodete toodangust siiski eksporditakse: valdav osa kliente asub Euroopa Liidus ja Aasias, pisut ka Ameerikas.

EESTI TURVAS Turbarikka Eesti elanikule võib tunduda imekspandav, miks peaksid näiteks Jaapani taimekasvatajad tahtma maailma teisest otsast turvast osta.

Püvi seletab, et maailmas

Linnu talu müüb ettetellimisel (tel 503 1485, 501 7500) Hy-Line tõugu pruune ja valgeid noorkanu (8 €/tk) ning 11 kuud munenud pruune kanu (3 €/tk) järgmistes bussijaamades: REEDE, 14.04 RING 1 (tel 564 4408) Jõgeva-, Lääne- ja Ida-Virumaal: Jõgeva 8.30, Rakke 9.15, Väike-Maarja 9.45, Tapa turg 10.20, Kadrina 10.50, Rakvere Tõrma ristmik 11.30, Sõmeru 12, Haljala 12.30, Kunda 13, Pada mõisa plats 13.20, Jõhvi turg 14.15, Kiviõli 15.10, Sonda 15.30, Vinni 16, Roela 16.20, Laekvere 16.35, Simuna 17.

REEDE, 14.04 RING 2 (tel 5559 4530) Pärnu-, Lääne- ja Harjumaal: Audru kiriku plats 9, Lõpe 9.40, Lihula 10.15, Kurevere 10.50, Haapsalu Lukoili tankla (Tallinna mnt) 11.30, Taebla 12.15, Palivere 12.30, Risti 12.50, Turba 13.15, Riisipere 13.30, Padise 14, Keila kiriku plats 14.30, Saku Tammemäe tankla 15, Ääsmäe harutee kauplus 15.30, Kernu 15.40.

LAUPÄEV, 15.04 RING 3 (tel 564 4408) Viljandi-,Pärnu-, Rapla-, Järvamaal: Mustla 8, Viljandi turg 8.30, Suure-Jaani 9.15, Kaansoo 9.45, Vändra 10.10, Kergu 10.30, Järvakandi 10.50, Lelle 11.10, Türi raudteejaam 11.30, Väätsa 11.50, Paide kiriku plats 12.10, Koigi 12.40, Imavere 13, Olustvere 13.30, Kolga-Jaani 14.20.

LAUPÄEV, 15.04 RING 4 (tel 5559 4530) Jõgeva-, Harju-, Rapla-, Pärnu-, Viljandi- ja Valgamaal: Põltsamaa turg 9, Kose 10.30, Rapla turg 11.30, Märjamaa kiriku plats 12.20, Pärnu-Jaagupi 12.50, Sindi Pargi pood 13.40, Uulu 14, Kilingi-Nõmme 14.35, Abja-Paluoja 15.10, Karksi-Nuia 15.40, Tõrva 16.

PÜHAPÄEV, 16.04 RING 5 (tel 5559 4530) Tartu-, Jõgeva-, Järva-, Lääne-Viru- ja Harjumaal: Tartu Sadamaturu parkla 8, Põltsamaa turg 9, Peetri 9.50, Ahula 10.20, Jäneda 10.35, Aegviidu 10.50, Soodla 11.10, Kostivere 11.30, Aruküla 11.50, Lagedi 12.10, Jüri kiriku plats 12.30, Vaida 12.50, Kose 13.15, Puurmani 14.30.

PÜHAPÄEV, 16.04 RING 6 (tel 564 4408) Tartu-, Jõgeva-, Järva- ja Lääne-Virumaal: Elva raudteejaam 8, Tabivere 8.45, Kaarepere 9, Jõgeva bussijaam 9.20, Vaimastvere 9.35, Vägeva 9.50, Koeru 10.20, Järva-Jaani 10.40, Roosna-Alliku 11, Aravete 11.30, Käravete 11.45, Tapa turg 12.05, Kadrina 12.35, Haljala 13.20, Rakvere Tõrma ristmik 13.45, Väike-Maarja 14.30, Rakke 15.

pole kvaliteetse turba kogumiseks kohti palju jäänud. Suures plaanis ongi sobilikud Euroopa põhjaosa, Baltikum ning Iirimaa, lisaks Kanada. Veel mängib tähtsat rolli logistika.

Turvast kasutatakse lillekasvatuses ja seemnetest köögiviljataimede ettekasvatamisel ning seal on ülioluline, et kasvusubstraat oleks ilma umbrohu ja haigusteta. Turvas seda on. „Taimekasvatus on tänapäeval juba kohati nii kõrgtehnoloogiline ja automatiseeritud nagu autotööstuses.Kui säärases keskkonnas hakkaks arenema mõni haigus, on see suur risk ja toob kaasa suure kahju,” seletab Leemet. „Siin tasub otsida üht põhjust, milleks ollakse nõus maksma turba eest meie jaoks võib-olla arusaamatuid summasid.”

Niitlaan lisab veel, et taimi kasvatatakse tänapäeval turbas, kivivillas või ujuvad potid toitevedelikus. Erinevad taimed vajavad eri kasvutingimusi ja turvas on üks parimatest kasvusubstraatidest, mis on laiale ringile sobilik.

Et turvas taimede kasvatamiseks sobilikuks muuta, lisavad kohalikud ettevõtted sellesse lisaaineid.

Leemet räägib, et nemad kohapeal tootearendusega ei tegele, müügi- ja arendustiim asub Hollandis ja seal koostöös kliendiga töötatakse retseptid välja, saadetakse arvutis siia ning arvuti juhib tootmist, mille käigus segatakse kokku erineva fraktsiooniga turbad ja lisandid, näiteks savi, liiv, perliit, väetised ning vett omastada aitav aine.

Rattasep tõdeb, et 23 tegutsemisaasta järel on nad jõudnud sinnamaani, et suudavad lisada peaaegu kõiki komponente, mida professionaalsed kasvatajad kvaliteetses kasvusubstraadis näha soovivad. „Tootearendus on pidev ja katkematu protsess, mida teeme iga päev koostöös meie klientide ja koostööpartneritega,” lisab ta.

TRANSPORDI MÕJU Euroopa riikidesse veetakse kasvuturvas autotranspordiga ja kaugematesse riikidesse merd mööda.

„Me sõltume väga palju sellest, millised on transpordiolud maailmas,” tähendab Püvi. „Praegu on seis keeruline, sest teist kevadet järjest on puudus konteineritest ja hinnad tõusevad, see mõjutab meie müüki.”

Transpordivõimalusi mõjutab vägagi Euroopa riikide import. Tihtipeale käib turba transport nii, et näiteks Itaaliast läheb auto kaubaga Venemaale ja tagasiteel võtab mõnest Balti riigist turba LõunaEuroopa jaoks peale. Ainult ühe otsaga kaupa vedada ei saa, transport läheb liiga kalliks, selgitab Püvi.

Seega, ehkki turvast Venemaale ei ekspordita, mõjutavad Venemaale kehtestatud sanktsioonid siinseid turbatootjaidki.

KAUAKS JAGUB? Neile, kes seda lugu lugedes arvavad, et nüüd viivad ärimehed Eesti turbast ka tühjaks, kinnitab Niitlaan, et see pole kaugeltki võimalik. „Eestis on üle miljoni hektari turbamaid ja kaevandamisega on haaratud umbes kaks protsenti. Kui võtame täna teadaoleva ressursi ja kaevandamise mahu, siis ressurssi jaguks tuhandeks aastaks ja palju kauemaks veel,” märgib ta.

Leemet sõnab, et praegu vaatavad nad homsesse rahulikult, sest nõudlust turbatoodete järele on maailmas piisavalt. „Arvan, et veel 30 aastat on seis turbatootmises stabiilne, aga saja aasta perspektiivis on see ala pigem aeglaselt hääbuv,” lisab ta.

Rattasep tõdeb, et märkimisväärset toormaterjali tootmise suurendamist pikas perspektiivis nad ei plaani, küll aga vajaksid stabiilsemat tootmisperioodi, mis paraku sõltub ilmastikuoludest ja on seetõttu prognoosimatu.

Valdav osa turbatööstusest tegutseb praegu nõukogudeaegsetes maardlates, uusi on vähe ja võimalust neid juurde saada turbatootjad suurt ei näe. „Uue kaevandusloa saamise tõenäosus võrdub tänapäeval enam-vähem loteriivõiduga,” märgib Püvi.

Keskkonnaameti maapõue peaspetsialist Martin Nurm selgitab, et turba kaevandamiseks saab kaevandamisluba taotleda üksnes juba rikutud ja mahajäetud turbaaladel või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal. „Raske on hinnata, kui kauaks praeguseid turbavarusid jätkub sellise kaevandmismahu juures nagu praegu, sest palju on selliseid turbaväljasid, kus reaalset kaevandamist pole mitme aasta jooksul enam toimunud,” tõdeb Nurm.

Kokku kaevandatati 2015. aastal hästi lagunenud turvast 282,7 tuhat tonni ja vähe lagunenud turvast 425,5 tuhat tonni. Samal ajal on turba kaevandamise aastamäär on 2850 tuhat tonni. „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri fikseerib ära võimalikud kaevandamise alad. Lisaks keskkonnapiirangud, kohalike elanike mittenõustumine kaevandamisega ja keskkonnamõju hindamine. Need on peamised põhjused, mis takistavad ja pikendavad loa taotluse menetlust, mistõttu loa saamine võib kaevandajatele tunduda keeruline,” selgitab Nurm.

MAA ELU || LAADAD || 7

6. APRILL 2017

Eestit tabab peagi kevadlaatade tulv V

KAS LAAT ON TÄHTSAM OSTJALE VÕI MÜÜJALE? Katrin Krause

Vanamõisa käsitöölaada korraldaja MTÜ Vanamõisa Küla tegevjuht

anamõisa käsitöölaat on Eesti üks suurimaid laatasid, kus peategelaseks ehe ja aus kraam eestlaste käsitöötubadest, pisikestest kodutootmistest, kuhu süda ja hing on sisse pandud, Eestimaa musta mulla rammul kasvanud looduse andidest. Ligi 500 kaupmeest ja väiketootjat ning 12 000 külastajat annavad oma kohaloluga tunnistust, et tegu on usaldusväärse ja

taavi alas

J Maa Elu

uba märtsikuu oli Eestis üsna laadarohke, kuid aprill ja mai teevad uued rekordid. Ainuüksi mai viimasel nädalavahetusel toimub üle Eesti korraga enam kui kümme suuremat sorti laata, kuhu on oodatud kauplema nii maa- kui ka linnainimesed, talud ja muud ettevõtted.

2017. aasta Eesti laadakalender on muljetavaldav, sest kevadlaatasid, messe, turge, kohalikke talupäevi ja sündmusi on igal nädalal kümnete viisi. Osa neist on veidi enam nišiüritused, näiteks saunade laat, kalalaat, disainiturg, ka vanavaralaadad Eesti mitmes nurgas, suur käsitöömess. Suurem osa on aga kevad-, taime- ja toidulaadad, mis mõeldud igaühele ja kust saab osta peaaegu kõike.

Lisaks saab osa kultuuriprogrammist, toimuvad töötoad või muud huvitegevused – ühesõnaga on laadad ka meelelahutuskohad.

Korraldajad tunnistavad eestlaste laadalembuse kasvu, mille üks põhjus olevat väsimus sissetoodud odavast kaubast ja huvi omamaise kvaliteettoodangu vastu.

HARJUMAA PULBITSEB LAATADEST Eesti suurimad laatade korraldajad on regioonide lõikes Harjumaa ja siis parajalt pika vahega Järvamaa, kus toimub lõviosa selle kevade ja suve laatadest. Harjumaal leiab aprillismais aset üle paarikümne laada, rääkimata kümnetest muudest üritustest, messidest, kultuuri- vm päevadest või ettevõtmistest, kus kauplemisel samuti tähtis osa.

Kevadlaatade seas on üsna palju neidki, mis on toimunud aastakümneid järjest. Üllatuslikult ei kaota külastajad igal aastal toimuva samasuguse laada vastu huvi, vaid see hoopis kasvab hoogsalt. Üks säärane on sel kevadel 40 aasta juubelit tähistav Türi lillelaat, mis toimub traditsiooniliselt mai teisel poolel. Müüjaid on lillelaada korraldajate andmetel oodata ligi

mõnusa õhkkonnaga, kus ühtviisi meeldiv nii müüjal kui ka ostjal.

Vanamõisa käsitöölaada teeb eriliseks, et pakume alati juurde head programmi ja oleme piletihinna läbi aastate hoidnud odava (5 eurot kõigile ja alla 140 cm pikkustele sissepääs tasuta).

Laada päevaprogramm pakub igaühele põnevaid tegevusi – külastada saab käsitöölaata, Eesti Toidu Telki, Tänavatoidu Tänavat, BBQ Festivali, Sibulatänavat, väljas on Saue valla kogukonnatelk, ohutus-ja päästeala jpm, seda kõike saadab meeleolukas kultuuriprogramm.

KAS LAADAD ON VIIMASTEL AASTATEL POPULAARSEMAKS SAANUD? Eili Pihlak

teemalaatade korraldaja korraldab laata „Suur kevadlaat Mustamäe Keskuses”

Meenutus eelmise aasta Luige laadalt.

800, ostjaid-külastajaid Eestist ja välismaalt kümneid tuhandeid. Vähemalt sel ühel nädalavahetusel on muidu rahulik Türi rahvast pungil nagu mõni välismaa turismikeskus.

Luige laat on toimunud juba aastaid, kuid viimastel aastatel on kevadine aianduslaat ühendatud loomanäitusega. Luige maaelu näituslaada peakorraldaja Koit Põld ütleb Maa Elule, et näituslaata on peetud juba 20 aastat. „Esimesel laadal oli 12 osavõtjat, 10 riidekaubaga, üks kartuli- ja üks taimemüüja. Teisel laadal loobusime Türgi ja Poola kaubast ning läksime edasi puhtalt kodumaise aianduskaubaga. Kauplejad ja külastajad hindavad seda kõrgelt, rõhutab Koit Põld. Aastate jooksul on laat üha mitmekesisemaks muutunud. „Lisandunud on toiduturg, koduaia kujundamise elemendid, käsitöö jms. Kaalukas murrang toimus, kui liitsime kevadlaadale meie sügisese looma-, linnu- ja viljanäituse. Mõni aeg hiljem lisasime veel meie mere- ja tiigikalad. Tuleb tingimata lisada, et meie koduloomade ja eksootiliste loomade, lindude ja kalade näitus ei ole üritusel ainult nime pärast, vaid on omasuguste seas Baltimaade suurim ja põhjalikem.”

Laada populaarsusele aitab kaasa see, et mainet kujundatakse pidevalt. „Soovime, et nii müüjatel kui ka külastajatel koos perega oleks Luigel meeldiv olla. Looduses korraldataval üritusel peab olema avarust,” räägib Koit Põld. Müüjate arvule on seatud piir. „Me ei müü väikseid kauplemiskohti, vahekäigud peavad olema nii laiad, et külastaja ei peaks liikuma külg ees. Mainet kujundavad osalejad, kellest kolm neljandikku on juba vanad olijad ja umbes neljandik vaheldub: mõni kasvab suureks, mõnel ei lähe hästi, iga kaup Luigel ei lähe ja ka uusi tublisid tegijaid lisandub pidevalt. Oma joone järjekindel ajamine on viinud meie populaarsuse seisu, kus peame avama veel ühe täiendava sissepääsu ja üritame panna Luige maaelu näituslaada piletid eelmüüki.” Laatadel käiakse nii vajaduse, ajaveetmise kui ka lihtsalt huvi pärast. Külastajad pole vaid Eesti inimesed, ka lätlasi ja soomlasi on aasta-aastalt järjest rohkem näha.

MÜÜJA ÜHE JALAGA LÄTIS, TEISEGA EESTIS Iga aastaga muutub järjest suurejoonelisemaks ka Tartus toimuv maamess, kus väga mitmesuguste kaupade müüjad ja teenuste

foto: liis treimann

pakkujad toovad kokku veelgi kirevama külastajaskonna.

Erilisemad laadad toimuvad sel kevadel keskustest kaugemal. Kes armastab Läti kaupu, mitte ainult alkoholi, võiks seada sammud Valga-Valka piirile, kus 6. mail toimub 15. heategevuslik piirilaat. Laada korraldajate andmeil on tegemist erakordse laadaga, kuivõrd tegevus toimub pikki piiri ja kaubelda on võimalik nii Eesti kui ka Läti poolel. Piirilaada eesmärk on heategevus, müügikoha rendi ja loterii eest saadud summad suunatakse konkreetse ettevõtmise toetamiseks. Lisaks toimub muu trall, teiste seas lihatoodete konkurss ja grillimisvõistlus „Piirideta grill”. Laadalt ei puudu ka kultuuriprogramm, mis peaks tuju tõstma nii eestlastel kui ka lätlastel.

Kui vanasti käisid laadad rohkem väikelinnade juurde, siis nüüd on need ka suuremate linnade keskustes. Tallinnas on aprillis-mais vähemalt kümme suuremat laata ja Tallinna lähistel veel teist sama palju, nt Jüris, Sakus, Keilas, Luigel, Maardus, Vanamõisas jm. Osta saab peaaegu kõike, kuid paljudel juhtudel on rõhk tervislikul toidul, Eesti oma ettevõtete headel toodetel, kevadkaupadel jm.

V

õib öelda küll, et laadad on populaarsed.

Mina korraldan teemalaatasid Tallinnas.

Teemalaadale tulles aimab inimene, mida sealt võiks leida. Oluliseks on saanud laadal müüdavate toodete kvaliteet. Inimesed on aru saanud, et selline nn Poolast tulev kaup ei ole atraktiivne ega tasu jalavaeva ära, et laadale kohale minna. Otsitakse huvitavaid maitseelamusi, eelistatakse eestimaist kaupa. Samamoodi on tähtis kvaliteet ja mitmekesisus, nt tarbeesemete, voodipesu ja ehete puhul.

Nagu ma aru olen saanud, siis müüjad samuti väga valivad, kelle laatadel müümas käia, et millise mainega on korraldaja. Näi-

teks mina ei võta laadale ebakvaliteetse kauba müüjaid ega üle kahe müüja ühe tootegrupi kohta. See tagab laadal mitmekesisuse. Kindlasti on see oluline ka müüjatele, sest kahe kaupmehe korral on müük kaupmehe kohta kindlasti suurem kui kuue kaupmehe korral.

Mustamäe kevadine toidu- ja kingilaat ootab külla kõiki, sest tegevust ja vaatamist on igas vanuses laadalisele. Müüjatel on hea võimalus müüa ja tutvustada oma toodet suurele sihtgrupile. Müüma (nii toitu kui ka tarbeesemeid) on oodatud kõik suurtootjad ja väiketootjad.

Mustamäe Keskuse laadad on alati temaatilised ja igal päeval on ka väike kultuuriprogramm lisaks ostlemisele leiab uusi põnevaid ideid. Kultuuriprogrammiga saab tutvuda mustamaekeskus. ee/events/kevadlaat-mustamaekeskuses.

OMAPÄRASED LAADAD • Varnja kalalaat 22. aprillil • Hüva söögi laat Rakveres 29. aprillil • 15. heategevuslik piirilaat Valga-Valka piiril 6.–7. mail • Kevadlaat „Naadist roosini” Pärnumaal Libatses 13. mail

• Lavassaare vanavaralaat ja pasunakooride ülevaatus 21. mail • Hea kodu mess-laat Räpinas 26.–27. mail • Kristiine kevadlaat ja Veneetsia karneval 27. mail.

VALIK LILLE- JA TAIMELAATASID • Põltsamaa III taimelaat 5. mail • Lillevälja aiandustalu lillelaat Pärnumaal 6.–7. mail • Luige laat 12.–14. mail • Pärnu taimelaat 12.–13. mail

Ainult veterinaarseks kasutamiseks!

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendi infolehte.

Kaebuste püsimisel või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu loomaarstiga.

• Türi lillelaat 19.–21. mail • Kuressaare XVI aiandus- ja lillepäevad 26.–27 mail • Jäneda lillepäevad 27. mail • Taimi ja lilli saab lisaks osta paljudel kevadlaatadel

8 || VARIA || MAA ELU

6. APRILL 2017

HINNALISIMATE SULGEDEGA PART olav renno linnuteadja

K

ui jää on merel sulanud, ilmub rannalähedastele lahvandustele kirev seltskond sukelparte.

Suurem jagu neist on rändel oma polaaraladel paiknevate haudepaikade poole siin vahepeatuste tegijad, kes sobiva sügavusega vees sukeldudes ja põhjaloomakesi süües end turgutavad. Isaspardid kinnitavad oma juba hilissügisel valitud (või neid valinud?) kaasadele oma jätkuvat kiindumust ja etendavad pulmamänge, iga liik omamoodi, mida saab sobiva optika abil jälgida paljudelt kaldalõikudelt. Mänguhäälitsused aga kaikuvad meie silmavaate ulatusest enamasti kaugemale.

Saare- ja Hiiumaa ning mitmetel Läänemaa randadel, aga ka Harjumaal Kolga lahe ääres võib märtsi lõpust mai alguseni merelt kuulda hahkade kumedaid auu-uhüüdeid, millega annavad endast märku isased, kellele emased vastavad madalatoonilise kok-ok-ok-ga. Nende duettide autorite sulestik on kummalgi sugupoolel niivõrd erimoodi, et neid võiks arvata erinevateks linnuliikideks. Kahe ja poole kilo ringis kaaluval isashahal on lumivalge selg ja põsk, mustad tiivad, kõhualune, lagipea ja saba, lõheroosa rind ja kahkjasroheline kukal. Pisut väiksemal emahahal on hoopis ühtlaselt hele- või hallikaspruun tumedaviiruline sulgrüü, vaid valkja kaenlaaluse ja violettsinise tiivaküüdusega.

Aprillis etendavad hahad huvitavaid pulmamänge: isane sirutab kaela ja noka veepinnale oma väljavalitu suunas, seejärel suunab noka üles ja ajab end veepinnal peaaegu püsti, partnerile oma läikivmusta kõhtu näidates ning sagedalt auu-hüüdu korrates ja aeg-ajalt pead viibutades.

Paraku saab seda vaatepilti viimasel paarikümnel aastal järjest vähem näha – kui eelmise sajandi seitsmekümnendatel-kaheksakümnendatel aastatel meil pesitsevate emahahkade hulk kerkis mõneteistkümne tuhandeni, siis nüüd on neid kõigest kolme tuhande ringis. Mujalgi on selle liigi arvukus tunduvalt kahanenud ja põhjusi ei osata päriselt seletada.

Emahahad asuvad pesitsema laugele maapinnale, Eestis väikesaartele, põhjamaades rannast ka kuni 300–400 meetri kaugusele üksteisega päris lähestikku, isegi paar pesa ruutmeetril. Üsna suured rohekakoorelised munad, neid saab kokku tavaliselt neli kuni kuus, munetakse kas enda kokku toodud madalale taimelasule või lihtsalt maapinnalohukesesse. Kohe esimese mu-

na katteks nopib emahahk oma rinnalt ja kõhult halle udusulgi, lisades neid igal munemiskorral ja järjest ka haudumise ajal. Lõpuks on ta haudelaik kuni kahe ruutdetsimeetri suurune – see on otse vajalik munade tõhusamaks soojendamiseks.

Pojad kooruvad kolme ja poole nädalase haudumise järel. Ema käib sel ajal toitumas üsna harva ja viimasel nädalal ei lahku pesalt üldsegi. Isahahad on selleks ajaks ümbrusest lahkunud ja kogunenud sulgimisparvedeks avamerel. Emahahad peavad üksi toime tulema pesakonna veepiirile saamisega läbi hõbekajakate ja hallvareste kadalipu. Ka merel püüavad näljased tiivulised röövlid hahapoegade seast matti võtta, aga kaotusi leevendab mitme pesakonna ühinemine – sellist „lasteaeda” hooldab üheskoos mitu emalindu. Kui saarekesele juhtub suveks jääma rebane, ei saa seal pesitseda ükski hahk ega muu part.

Looduslike materjalide hulgas ei leidu ühtki nii soojapidavat „toodet” kui haha udusuled. Neid on põhjarahvad kogunud ja Kesk-Euroopasse tarninud magamiskottide, sulejopede ja tekkide vooderdamiseks igiammu, juba varasel keskajal. Islandil võeti hahad kaitse alla juba 1281. aastal ja siiani on sealsetel rannaaladel palju „hahatalusid”. Venemaal olid põhilised sulgede hankijad pomoorid Valgest merest kuni Novaja Zemljani. Tavaliselt saadakse kilogramm udusulgi 50 pesast, aga külmematel aladel võib ühes pesas leiduda neid kuni 30 grammi. Islandi ekspordirekord oli 1916. aastal, mil seal saadi 4355 kilogrammi sulgi. 19. sajandi alul koguti Loode-Venemaal aastas kuni tuhat puuda – 16 000 kilogrammi hahasulgi. Enne suuri tuumakatsetusi saadi Novaja Zemljalt kuni 1500 kilo sulgi aastas. Inimeste „ökotaotluste” tõttu jätkub ka Põhja-Kanadas ja LääneGröönimaal hahasulgede kogumine. Nendega vooderdatud esemete hind võib olla kujuteldamatult kõrge: üks Šveitsi firma pakub pisut üle 400 grammi hahasulgedega tepitud vooditekki 3000 euro eest!

Eesti läänepoolsetel vetel talvitab tuhandeid kirjuhahkasid, kes on umbkaudu sinikaelpardi suurused, ja haruharva eksib siia ka mõni kuninghahk. Nemad pesitsevad IdaSiberi põhjarannikul, aga pesade hõreda asustuse tõttu nende sulgi ei koguta. Nii ei olegi harilikul hahal udusu lgede tarnimisel võrdväärseid võistlejaid.

Eesti läänepoolsetel vetel talvitab tuhandeid kirjuhahkasid, kes on umbkaudu sinikaelpardi suurused, ja haruharva eksib siia ka mõni kuninghahk. foto: wikipedia

Viikingite tiit efert Maa Elu

a l l i n n a -Ta r t u maantee ääres köidab huviliste pilku muinasaegset linnust meenutav püstpalkidega vall koos vaatetornidega. Siin saab igaüks minna tagasi muinasaega, õppida tundma esiisade ajalugu ja tunda ennast viikingina.

Tegemist on korraga nii teemapargi, toitlustuskoha kui ka majutusasutusega. Asutaja Steve Hindrekson on ise suur ajaloohuviline ja viikingite kultuuri austaja. Ta on lugenud palju selleteemalist kirjandust ning tutvustab viikingite ajalugu õhinal.

EESTLASED ON VIIKINGID! Steve sõnul on viimastel aastatel viikingite ajast välja tulnud väga palju leide. „Nägin seda lainet ette ja see läheb veel suuremaks. Eestis on viikingiajalugu tohutult palju,” sõnab Steve.

Eesti aladelt on leitud rohkem muistseid esemeid kui teistest põhjala riikidest, kui võrrelda viikingite perioodi teist poolt.

Meie kontsentratsioon, pindala suurus ja aardeleidmise tihedus on suurim. Seejuures ei mõista Steve, miks paljudel eestlastel puudub usk end viikingiks pidada ja seda ei julge tunnistada ka mitmed ajaloolased. „Meie kunagised vaenlased on pidanud meid viikingiteks ja on seda ise maininud mitmetes saagades ja kroonikates, aga osa meie teadlastest tahaksid seda kahtluse alla seada ja üritavad tõestada justkui midagi muud. Viikingite küla tegutsemisaja jooksul olen kuulnud tosinkond lugu Eesti ja Kuramaa viikingite kohta just välismaalastelt,” sõnab Steve, kelle sõnul on Saaremaalt leitud Salme laevadelt saadav info alles analüüsimisjärgus ja paljud uuringud veel pooleli või tegemata.

Kust laevad pärit ja kust mehed pärit, on siiski veel segane ning arheoloogidel, ajaloolastel ja geeniteadlastel seisab tõsine töö veel ees.

Steve sõnul muutub peagi kogu eesti viikingite teema väga põnevaks seoses geeniteadlaste kaasamisega meie ajaloo uurimisse. Geeniteadus on täppisteadus ja sealt tulenev info hakkab arheoloogidele ja ajaloolastele veel tõsist peamurdmist valmistama. Huvi viikingite vastu kasvab kogu maailmas. „See on turundus, aga eestlased tõmbavad saba jalge vahele,” on Steve pisut nördinud.

Taani legendid räägivad, et nende kirikutes on palvused, kus palutakse päästa saarlaste ja kuralaste eest. „See ei saa olla ainult ühe röövretke pärast. Pidi olema suurem põhjus, milleks palvetada. Siin on käinud taanlased, kes on öelnud, et on näinud selliseid asju. Järelikult saarlased pidid olema kõvad meremehed ja sõdalased.

Isegi Läti Hendriku kroonikas on kirjeldatud, kuidas saarlaste „Piraticad” piiravad sakslaste kogesid. Viimane väga põnev seik seob eestlasi ja eesti viikingeid tänapäevase Venemaa Ljubshankaja linnusega Volhovi jõe kaldal, mis on väga sarnane Iru linnusega ja arheoloogiline leiumaterjal kattub Eesti leidudega, eriti tugevalt Rõuge linnuse leiumaterjalidega. Sealt ei leitud mitte ühtegi Skandinaavia leidu ega mitte ühtegi slaavi leidu. See kõik viitab meie rahva võimetele laevadega oskuslikult sõita ja ka kaugele sõita,” räägib Steve.

Juba Lennart Meri kirjutas romaanis „Hõbevalge”, et viiking ei olnud kaasaegsete silmis mitte rahvuslik, vaid sotsiaalne mõiste, mille alla mahtusid kõik Läänemere hõimud, kelle laevatehnika ja navigatsioonioskused olid saavutanud küllaldase taseme.

Steve enda huvi viikingite vastu sai alguse juba neljaselt, kui Uuralitest tagasi tulnud onu kinkis poisile karbitäie marke. Seal olid peal kuningad ja kuningannad. Aga seal olid ka Eesti Vabariigi esimesed margid, kus ilutsesid viikingilaevad ning alla oli kirjutatud – Eesti Post. See tekitas poisis huvi, miks on Eesti markidel viikingid. Natuke hiljem hakkas ta koguma ka vanu münte ja jälle-

gi oli Eesti Vabariigi ühekroonisel vägev eestlaste viikingilaev.

Poisile selgitati, et eestlased on olnud vaprad viikingid, kes olid sõjaretkedel edukad ja kaitsesid ka hästi oma asulaid. „Siis mul tekkiski huvi esiisadest sõdalaste vastu. Sealt hakkas seeme idanema,” meenutab Steve. „Elu on pikk ja eks selle jooksul tekivad uued nüansid, mis viivad sind vanade teemade juurde tagasi.”

EBSis rahvusvahelist turundust õppinud Steve asus koguma antiiki ja vanavara ning seda USAsse müüma. „Sain järgmise tõuke küla loomiseks,” räägib Steve. Mees nägi Eesti talupoja lihtsat kultuuri, mis

Viikingiküla asutaja Steve Hindrekson on suur ajaloohuviline ja viikingite kultuuri austaja.

Side inimese heaolu, maastiku ja kodu vahel

5372 9609 • taury.ee

fotod: erakogu

MAA ELU || VARIA || 9

6. APRILL 2017

vaimust veetud TURISMIMAGNET

V

iikingite küla asub Harjumaal Kose vallas Tallinna-Tartu maantee 29. ki-

lomeetril.

Linnuses saab kirvest loopida, sepikojas on võimalik tutvuda sepistega. Muistse linnuse vallutamise kujutlemisel saab lasta heitemasinatega ja taraa-

60 meetri kõrguse muinaseesti sõdalase kuju mudel.

oli ameeriklastele huvitav, aga võõras. „Eestlastele on omane tugev side loodusega ja taluühiskond. Kellele siis veel kui mitte oma rahvale peab minema korda oma kultuur ja ajalugu. Me peame oma esiisasid austama. Kodust kaugel olles sain sellest aru,” räägib Steve, kellel on Eesti suurim saani-, voki- ja vedruvankrikogu.

Nii kasvaski ajaloo- ja kollektsioneerimishuvist ajapikku välja mõte luua eraldi külakompleks, mis tooks muistsete meresõitjate ja sõdalaste eluolu inimestele lähemale.

Kohavaliku üks kriteerium oli, et see oleks lähedal mehe teisele ärile, Tallinna-Tartu maantee ääres Aruvallas asuvale Vanavara turule. Aga tähtsam kriteerium oli Pirita jõgi ning see, et siit läheb läbi muinastee. „Ideaalne koht. Siin suure maantee ääres tornide ja linnusetaraga on seda lihtne turundada,” tõdeb Steve. „Kui ma oleksin teinud selle küla kuhugi paksu metsa sisse, siis oleks mul seda palju raskem müüa. Tulu vahe võib olla paarikümne aasta perspektiivis sadades tuhandetes eurodes ja see on suur raha.”

Valinud koha välja, käis Steve silla ja jõe ristumisest tekkinud neli nurka läbi. Igale poole oli midagi planeeritud. Aga siin nurgas asus väike majakene, mille uksele jättis mees kirja, et on huvitatud maakodu ostmisest. See oli äärmiselt viimane hetk, sest omanik ise oli samuti pannud just samal päeval lehte kuulutuse, et soovib krunti müüa, ning juba oli

Stevele ka konkurent tekkinud.

Seepeale algas võistlus, kes enne raha kokku saab. Tehing sai tehtud pangalaenuga, pantide ja käenduste abil. „Langesime koos kaasomaniku sõbra Rihoga saba ja sarvedega laenuorjusesse,” tõdeb Steve.

Tõsi on, et ta sai ka 80 000 krooni (üle 5000 euro) EASilt alustamiseks toetust ja praegu ehitab ta PRIA toetusega lastele mänguväljakut ning kõpitseb linnust. Aga see on kogu projekti juures köömes, sest tõeliselt suured asjad on alles tulemas.

Steve alustas küla

VIIKINGITE KÜLAS KÄIB AASTAS ÜLE 80 000 INIMESE, NENDE HULGAS VÄGA PALJU LAPSI. rajamist koos sõbraga, abiks vaid üks ehitusmees. „Alguses võtsin küla rajamist nagu hobi.

Aga pärast viit aastat sain aru, et olen loonud endale tohutu kohustuse. Nüüd tahan jõuda jälle hobini,” räägib Steve. Näiteks toitlustusteenuse andis ta juba rendile ning tegeleb edasi saunade, meelelahutusprogrammide ja majutusega. Steve võtab aga siiani ise klientidelt tellimusi vastu. „Öelge üks ettevõte, kus omanik võtab ise telefoni vastu, aga tänu sellele olen kõigega kursis ja tean inimeste soove,” sõnab ta. „Tegelikult on jube vahva, kui hobi toob raha sisse. Praegu jõuame nulli, sest kõik tulud investeerime tagasi.”

KESET MASU Ostutehing sai tehtud 2006. aastal, kui Eesti majandus kasvas justkui pärmi peal ja kõik nägid silmapiiril vaid helget tulevikku. Kui aga esimene hoone sai valmis, algas Eestis majanduskriis. „Samal ajal kui meie avasime, läksid teised pankrotti. Polnud üldse lihtne periood.

Aga eesmärk oli silme ees, et loon koha, kuhu tuleb eesti muinasaja ja viikingite keskus, et mitte ükski eestlane ei küsiks, mis meil on pistmist viikingitega,” sõnab Steve.

Samas tunnistab ta, et loodud keskkond ei pretendeeri täna autentsusele. „Sel juhul poleks siin aknaid ega elektrit, toit oleks hoopis teistsugune,” sõnab mees. „Tingimused oleksid sellised, et me ei majandaks ennast ära.”

Mehel oli juba asutamise hetkel kahe kümnendi pikkune vaade, kuhu ta tahab välja jõuda, ja praegu, kümme aastat hiljem, on ta poolel teel. „Pool on valmis.

On loodud infrastruktuur, et majandaksime ennast ära. Olen vaba ja saan rääkida, mida ma tunnen ja arvan, aga kogu infotaust ja faktilegendide taust on täna veel puudu,” räägib Steve. „Oleme kasvanud sammhaaval.”

Ta toob näiteks, et kui tekib võimalus rohkem kliente vastu võtta, siis see tähendab kohe ka vajadust kööki suurendada, elektrit juurde osta jne.

Olemasolevatest atraktsioonidest on valmis koobassaun, mis on pooleldi maa sisse ehitatud. Samuti kadakasaun, mille lavaosad on kadakast. Mõlema sauna peal teisel korrusel

on võimalik ööbida ja metsas ootavad külastajaid metsamajakesed. Kokku pakub Viikingite küla praegu ööbimisvõimalust sajale inimesele. Kuningate majas on ajalooline ühendatud tänapäevasega ja külastajad saavad vaadata puuraamidesse ehitatud telekat või kasutada külmikut.

Steve sõnul viiks väikese ja keskmisegi suurusega küla pidamine teda pankrotti. „Ainus võimalus on olla suur,” teab mees.

Siin saab teha üritusi 700 inimesele. Linnuseesine plats mahutab 1500 inimest, kellest 500 mahub tribüünile. Suvel hakatakse siin korraldama

teatrietendusi tõrvikutulede valgusel. Linnuseesisel platsil on maasse ehitatud gaasisüsteem, mis annab tõrvikutele elusat tuld. Torud on peidetud puude sisse, et säilitada ajalooline õhustik. Sellises atmosfääris oleksid teatrietendused kindlasti efektsed – õhtupimeduses valgust heitvad tõrvikutuled ja muinasaegseis rõivais inimesed keset laagriplatsi ühises sünergias oma maa ja rahva ajalukku rändamas.

Parasjagu on käsil uue sauna ja viikingite pealikute maja ehitus. Esimene suitsusaun, mis külasse Põlva kandist toodud sai, põles paraku maha. Pealikute maja, mille peoruumi mahub korraga 60 inimest ja kus on ka ööbimisvõimalus, ehitatakse aga eriti võimsatest meetrijämedustest palkidest, mille ümbert ei ulatu täismehedki kinni võtma.

Järgmine etapp on viikingite pikkmaja. See saab olema 80 meetri pikkune hoone, kuhu kahe laua taha mahub kuni 400 inimest. „Turismihooajal hakkame siia hotellidest külalisi tooma,” räägib Steve.

Tema eesmärk on kohale meelitada ka kõige leigem ajaloohuviline. „Kui ma sõpradele ütlen, et lähme täna muuseumisse, siis nad saadavad mind pikalt. Aga viikingite pikkmaja eesmärk on see, et kutsud nad külla, sööki nautima, nad näevad viikingitega seotud ajalugu, loevad tekste. Inimesed tuleb tuua muinasaja viikingitee-

niga väravat rammida, pidada linnuselahinguid. Võib osaleda töötubades ja viikingite laevaga Pirita jõel aarderetkel. Külas elavad ka lambad, jänesed ja pardid. Saab ise kala püüda. Tänavu veebruaris osales viikingite talvepäevadel külalisi kogu maailmast, kokku 150 inimest.

masse sisse, edasi tekib neil endal juba huvi,” usub Steve. See puudutab ka turiste. „Näiteks venelased ja Vene turistid ei tea meie ajaloost suurt midagi.

Viikingite külas saab neid harida, et neil tekiks huvi ka Eesti muinasajaloo vastu.”

Viikingite külas käib aastas üle 80 000 inimese, nende hulgas väga palju lapsi. Kuni 20 protsenti on turistid, keda huvitab Eesti ajalugu. Kliendigrupid on erinevad: on pulmi, on suve- ja talvepäevi, on tavakülastajaid. On turismigruppe ja kruiisituriste.

VÕIMSAD PLAANID „Kasvuruumi on veel hästi palju,” sõnab mees. Tal on plaan rajada 50meetrine maa-alune teadmistetunnel, mis viib võimalikult autentsesse paika, kus inimesed saavad kogeda muistseid ööbimistingimusi, kus valgust annab vaid küünal ja magada saab nahkade ja sõbade all ning pesta saab ennast Pirita jões. Autentsus on aga kallis. „Seda saame ehitada alles siis, kui ülejäänud tegevusest saadud tulu katab selle kulu ära.

Omaette selline projekt ära ei tasu,” sõnab Steve.

Stevel on veelgi suurejoonelisem plaan: püstitada 60 meetri kõrgune muinaseesti sõdalase kuju. Selle täpne asukoht on veel kokku leppimata. Küll aga on huvilisi, kes on nõus seda rahastama. Läbirääkimised käivad Kose ja Rae vallaga. Aga tegemist ei oleks pelgalt kujuga, sinna sisse ehitatakse näitusesaalid ja muuseum ning kiivri sisse tuleb lummava vaatega platvorm.

• Aru NORDIC patio LINE 92 IN on saksa tüüpi pöördkallutusavanemisega lükanduksed.

• Lükanduste ROTO sulusesüsteem tagab akendega samaväärsel kõrgel tasemel turvalisuse ja tiheduse.

• Kald-lükandavanemine säästab ruumi.

Kohtume 5.04–8.04.2017 Tallinnas messil „Eesti Ehitab“ stendis C-03!

• Kolmekihiline klaaspakett teeb aknad ja lükandukse piisavalt soojapidavaks ja sobilikuks energiasäästlikumale nüüdisaegsele hoonele.

www.arugrupp.ee

AKNAD–UKSED

10 || ILMA- JA TAIMETARK || MAA ELU

ilmatark

6. APRILL 2017

Enne uut ravimtaimehooaega

vaata üle mullune varu jüri kamenik ilmatark

fütoterapeut

K

ui avastad kevadel suurpuhastust tehes, et taimepurkides on veel järele jäänud mulluseid ravimtaimi, siis ära kiirusta neid minema viskama.

Kuivatatud taimi kasutades peaks teadma, et kõige kiiremini kaotavad oma tugeva mõju õied, need tuleks ära kasutada ühe aastaga. Järelejäänud õitest võib teha inhalatsiooni või näoauru pooride puhastamiseks.

Taimelehtede juures jälgi, kas lehtedel on säilinud nende esialgne värvus. Kui värvus on kõvasti pleekinud, muutuvad lehed kõlbmatuks. Üldjuhul säilivad taimelehed heade hoiutingimuste juures kaks aastat.

Kuivatatud taimede seemneid, koort ja juuri võid aga säilitada üks kuni viis aastat, enne kui toimeained oma mõju kaotama hakkavad.

Näoauru tegemiseks pane inhaleerimisnõusse kuivatatud

kult põlema. Taimed ei sütti leegiga, vaid hakkavad vaikselt tossama. Seda on parem teha maakodus, linnakorterid selliseks tegevuseks hästi ei sobi.

Suvel ja sügisel võib taimetossu sauasid juba värsketest taimedest ette valmistada. Selleks võetakse punt värsket taimeürti koos vartega ja seotakse kõvasti nööriga põimides kokku. Lastakse sauadel kuivada.

Kuivanud taimesaua saab otsast süüdates kasutada viirukina.

pane kuivatatud ürt marli või linase riide sisse, seo pambukeseks ja pane vannivette või riputa avatud veekraani külge nii, et vesi jookseks vanni läbi taimepambukese. Teine võimalus on teha taimeürdist tõmmis, kurnata see ja lisada vanniveele. Tõmmist võid teha vahekorras üks osa ürti ja kaks osa vett.

Jalavanni jaoks, jalgade vereringet ja lihaseid ergutama sobivad raudrohu ürt, raudosi, nõgese ürt ja juured ning kortsleht.

Istevanni naiste suguelundite toetamiseks võib teha kortslehe ja punase ristiku, raudrohu või hiirekõrva ürdiga. Neeruvanniks sobivad hästi põldosi, kortsleht ja kaselehed. Naha seisundi parandamiseks, sügeluse vastu ja allergiliste löövete korral sobivad hästi kolmisruse, kummel ja nõges.

Väetiseks lilledele või toas ettekasvatatavatele taimedele võib kannmikseris segada kokku nõgest, teelehte, paiselehte, linnurohtu, raudrohtu, põldosja ürti koos vee ja porgandi ning kõrvitsaga. Seda segu saab taimemullaga segada ja anda nii elavatele taimedele kasvuks vaja lik ke aineid.

TAIMELEHTEDE JUURES JÄLGI, KAS LEHTEDEL ON SÄILINUD NENDE ESIALGNE VÄRVUS. Kärbsetossu tehakse metsvitsa kuivatatud ürdist. Lõhnaja puhastusürdiks sobib hästi piparmünt, pune, meliss, pojengiõied, liivatee, puju, koirohi ja monarda.

Niisamuti võib järelejäänud taimeürdist teha vannisegusid.

Selleks

Kiiremini kaotavad oma tugeva mõju õied ja need tuleks ära kasutada ühe aastaga. foto: elmo riig

ju Kal

külvikalender: aprill

11. T

09.08

Õis Õis Õis, alates kl 01.42 leht

13. N

Leht

14. R

Suur reede

TULI

VESI

ÕHK

S

12. K

MAA

K

06.21 20.26

VI

V

10. E

R

U

Juur, alates kl 15.34 õis

JU

9. P

Ne i

Juur

i ts

K

Leht, alates kl 13.27 vili ALLIKAS: MÄRKMIK-KALENDER „AASTA AIAS 2017” KIRJASTUSELT VARRAK

ur Amb

8. L

Jäär

vi Lõ

Vili, alates kl 07.21 juur, aiatöödeks sobimatu päev

kits

LI

7. R

Sõnn

A

eg-ajalt tuleb ette teravaid arutelusid teemal, milline tuleb suvi, kui talv ja kevad on nii- või naasugune. Üks huvitav, kuid müstiline aspekt on suve iseloomu (kuiv või märg, soe või jahe, äikeseline või äikesevaene jne) ja aprilli äikeselisuse vahel. Kuna hiljuti, 1. aprillil, oli kindlalt Eesti pinnal äikest, millega avati suvine äikesehooaeg, on paslik sellest seosest juttu teha.

Esimest korda liikus mõte selles suunas, et seos aprilli äikeselisuse ja suve iseloomu vahel võiks olemas olla, 2008. aasta märjal suvel, sest eelnenud aprillis oli Eestis päris rohkelt ja isegi tugevaid äikeseid, millest kirjutas muu hulgas Svea Randmaa Tihemetsas. Lõplikult õnnestus hüpotees sellest seosest formuleerida 2015. aastal, kui oli tarvis minna Vilniusesse, et äikesevaatlusandmeid digitaliseerida.

Niisiis õnnestus Leedu vaatlusandmeid sirvides järjepidevalt märgata, et kui aprill oli äikeseline (jaamas üle 2 äikesepäeva), siis suvi oli peaaegu alati väga äikesevaene ja tihtipeale lisaks veel jahe ja sajune. Kui mais oli palju äikest (jaamas üle 5 äikesepäeva), siis juuni kippus olema äikesevaene, kuid suvi siiski äikeseline, sageli ka palav. Juunis oli vastav seos nõrgem. Tegu on siiski kvalitatiivsete hinnangutega, st et mingit täpsemat statistikat ei teinud (kahjuks vastupidise seose, et kui äikest ei esinenud aprillis üldse, oli suvi soe ja äikesevaene või et see seos oli nii ja naa, sama küsimus äikese puudumise kohta ka mai kohta – huvi ei tundnud ja seda kommenteerida ei oska).

Praeguseks on mul tekkinud arvamus, et vastavate seoste kindlakstegemine muutub põhja poole minnes keerukamaks ja see seos/seaduspära, kui see on ikka olemas, raskemini jälgitavaks. Tõenäoliselt saab seda seost kindlaks teha Lõuna-Eestini, aga mitte enam Soome lahe piirkonna või saarte alusel (nn meteoroloogilise/sünoptilise tollipunkti efekt – et eri ilmaolude piir satub mingil põhjusel just Eesti kohale). Seepärast, kui Eesti kohta teha vastav üldistus, peab arvesse võtma ka teatud hulga ümbritsevat ala ehk ligikaudu 100 000 ruutkilomeetrit. See tähendab, et kui Hiiumaal või Harjumaal äikest aprillis pole, ei näita see veel midagi, vaid peab uurima, kas ehk polnud äikest Põlvamaal, riigi lõunapiiril või hoopis mujal Eestis/Põhja-Lätis.

Käesoleva aasta 1. aprilli piksega juhtus omamoodi naljalugu: keegi teatas blogi „Ilm ja inimesed” kommentaariumis aprillinaljana, et Sauel meeletu äike hetkel. Sähvib vahetpidamata. Sellest anti teada, kuhu vaja, ent õhtul selgus, et hoopis Virumaal oli äike. Järgmisel päeval tuli päike välja ja mitmel pool tõusis õhutemperatuur 10–16 kraadini, nii et registreeriti uusi kuupäeva soojarekordeid. Seevastu Leedus oli sooja kuni 24 °C ja õhtul esines mitmel pool (tugevat) äikest. Edasi läks ilm palju jahedamaks.

6. aprillil määrab Eesti ilma madalrõhuvöönd või tsüklon, mis muudab ilma jahedaks ja sajuseks, selle tagalas saabub loodest külmem õhumass, mistõttu pole välistatud märg lumi. Sajune ja jahe, sh märja lume võimalus, näib püsivat. Alles pärast 10. aprilli võib ilm uuesti muutuda soojemaks ja kuivemaks.

irje karjus

ISTUTUSAEG

MÜSTILINE SEOS APRILLI ÄIKESELISUSE JA SUVE ISELOOMU VAHEL

nurmenuku õisi ja pärnaõisi ning kummeli ja raudrohu õisi.

Need mõjuvad põletikuvastaselt näonahale, kuid on ka väga head hingamisteedele.

Urgete ja ülemiste hingamisteede haiguste ja astma korral võib kasutada inhaleerimiseks edukalt männikasve ja oksi, kaselehti, punast ristikut ja liivateed.

Samuti võid kasutada lilleõisi kosmeetiliste jääkuubikute valmistamiseks. Selleks vala 1 spl õitele peale 200 ml kuuma vett ja lase jahtuda. Vala jahutatud ja kurnatud vedelik jääkuubikute mahutisse ja aseta külma. Selleks sobivad hästi rukkilille, pärna, pojengi ja monarda õied.

Järelejäänud taimeõisi ja lehti võib kasutada taimetossu tegemiseks. Taimetossu võid teha ruumi puhastamiseks, lõhnastamiseks, aga ka näiteks seinapragude vahele pugenud putukate väljaajamiseks. Tossu tegemiseks võid kuivatatud taimepuru panna keraamilisse kausikesse ja süüdata see ettevaatli-

V

MAA ELU || KODU JA AED || 11

6. APRILL 2017

Amplitomat annab sadu vilju toivo niiberg Räpina aianduskooli õpetaja

P

otis või amplis kasvav tomat on otsekui kaunis potilill, mida kuni külmadeni ehivad tillukesed kollased õied ja punased või kollased tomatid.

Aprilli alguses ongi paras aeg potitomati seemneid külvata.

Ampli- ja potitomatid on hariliku tomati (Solanum lycopersicum) madalad 25–40 sentimeetri kõrguseks kasvavad ja rohekelt viljuvad sordid.

Amplitomati harud võivad kasvada 60–70 sentimeetri pikkusteks, sobides hästi ka rõdusid kaunistama.

Amplitomati maitse ei jää millegi poolest tavalisele tomatile alla, viimasega võrreldes on viljad küll väikesed, keskmiselt kaalub üks vili 20–30 grammi, veidi tugevama koorega, kuid taluvad hästi temperatuurikõikumisi ja tuult. Tegemist on sortidega, mis hargnevad hästi, mille varred ja lehed on tugevad ja jõulised.

Amplis kasvatamiseks tuleb tomatite istikud ette kasvatada. Külvamisest istutamiseni amplisse, potti või rõdukasti kulub aega umbes kaks kuud (60–70 päeva). Kõige tavapärasem aeg on alustada külviga aprilli alguses. Seemned on hea külvata turvassubstraadi või liivase seguga külvikasti. Parim seemnete istutamissügavus on pool kuni üks sentimeeter, peale raputada paari millimeetri paksuselt kuiva turvast.

Väikesed tomatitaimed tahavad kindlasti palju valgust, temperatuuri võib veidi alandada, et taimed pikaks ei veniks.

Pärast tärkamist, kui idulehed on saavutanud rõhtsa asendi, pikeeritakse taimed kümnesentimeetrise läbimõõduga pottidesse. Pikeerimise ajal ja pärast seda soovitatakse hoida temperatuur 17–19 kraadi läheduses.

Sobiv muld on huumusrikas, kobe ja nõrgalt happeline (pH 5,5–6,5). Maheviljeluseks soovitatakse üks kilo kanakakat segada 50 liitri turbaga (teisi väetisi pole siis vaja istutussubstraati lisada). Niisugusele turbast koosnevale substraadi-

le on vaja kindlasti juurde segada vett siduvaid graanuleid. Nii säilib niiskus kasvusubstraadis paremini. Graanuleid tuleb enne substraati segamist ettenähtud koguses veega paisutada.

VAJAB VÄETIST Uuema tootena on aianduskeskustes müügil Biolani rõdupeenra muld, mis sobib ideaalselt amplisse. Muld on väetatud põhiväetistega ja sisaldab palju pikatoimelisi toitaineid. Kuna potis on taimel kasvuruumi vähe, tuleb seda väetada. Tomat on ahne taim ja seetõttu tuleks talle iga 7–10 päeva tagant lisatoitu anda. Väga hea hooldusväetis on vees lahustuv Ferticare 18–11–24, mis on NPK täisväetis spetsiaalselt turvasja muldsubstraatidel kasvavate taimede kastmisväetamiseks.

Kõikide poes saada olevate väetiste kulunorme tuleks alati pakendilt kontrollida.

Keskmisse amplisse läbimõõduga 30 sentimeetrit võiks istutada kolm tomatit. Tomatid võib istutada sügavamale, pea esimese hargnemise koha- Amplitomati maitse ei jää millegi poolest tavalisele tomatile alla, viimasega võrreldes on viljad küll väikeni, kärpides samas veidi juu- sed, keskmiselt kaalub üks vili 20–30 grammi, veidi tugevama koorega, kuid taluvad hästi temperatuurikõirepalli. Amplisse või rõdukas- kumisi ja tuult.

FOTO: YESVEGETARIAN.COM ti istutades võiks tomatid istutada viltu, 45kraadise nurga all, kaldega serva poole. Samas ki võib julgelt ära näpistada kole- nud, siis pööratakse tomatid tomat, kasvuaeg 63–70 päeva. võiks need olla ka erinevatest daks muutunud alumised lehed. teisele küljele, et need ei klee- Sobib kasvatamiseks rõdul, sortidest, seda eriti värvi, kuju Amplis tomati kasvatami- puks ega kuivaks sõela külge, terrassil, kasvab 30 sentimeetvõi suuruse poolest. Keskmis- se muudab põnevaks võima- ja alandatakse pisut tempera- ri kõrguseks. Ettekasvatatud isse amplisse võib istutada ka lus potte vajadusel ka siia-sin- tuuri. Tänapäeval on võimalik tikud istutada 40sentimeetrise kaks tomatit ja ühe ronimaa- na tõsta. Kui ilmad näiteks vä- tomateid kuivatada kvaliteet- läbimõõduga potti. Saagikas ja sika. 20sentimeetrise läbimõõ- ga niiskeks ja jahedaks kipu- selt toidukuivati ehk dehüd- meeldiva maitsega. Viljad oranduga potti istutada üks tomati- vad, võib tomati suvelgi ajuti- raatoriga. Itaalias on kuivata- žikaspunased. taim, 40sentimeetrise läbimõõ- selt tuppa sooja tõsta. Võima- tud tomatid oliiviõliga ülevala„Vilma”. Kasvuaeg 85–95 duga potti kolm taime. luse korral võib amplid ja to- tult ja maitseainetega vürtsita- päeva. Sort on ette nähtud kasKasta tuleb tomateid põhja- matipotid sügisel tuppa tuua ja tult omaette hõrgutiseks, mida vatamiseks rõdul või aknalaual likult ja paremini sobib selleks päikseküllases kohas võib saa- serveeritakse eelroana, aga ka potis. Taime kõrgus 50–60 senhommik. Päikese ja tuule käes ki saada hilissügiseni. lihtsalt leiva ja juustu kõrvale. timeetrit. Aromaatsed, tumepukipub amplitomat ruttu kuivaVäikeseviljalised ja samas nased ja mahlased viljad kaama, seega võib juhtuda, et kas- veidi tugevama koorega toma- SORDID luga kuni 20–30 grammi sobita tuleb iga päev. Täispäikeses- tid on poolitatult või neljaks „Bajaja”. Väga varajane determi- vad värskelt ja konserveerimise jäävaid ampleid tuleb kasta lõigutult ideaalne lisand toor- nantne (latv lõpeb õiekobaraga) seks. Taimi võib kasvatada ka isegi mitu korda päevas, et kas- salatitele, aga ka lihtsalt toitu- ampli- ja potitomatisort, areta- avamaal. vumuld põhjani läbi ei kuivaks. de kaunistamiseks. Neid võib tud spetsiaalselt amplis kasva„Pinocchio”. Kasvuaeg ka konserveerida ja kuivatada. tamiseks, kasvab kuni 35 sen- 110–120 päeva. MadalakasvuKuivatamiseks sobivad väi- timeetri kõrguseks, kasvuaeg line kirsstomat, sobib potikulSAJAD MARJAD Amplitomatit ei tohiks üldse kesed ühesuurused tiheda vilja- 70 päeva. Taim on kompaktne, tuuriks. Taime kõrgus 30–40 kärpida, sest igast kasvust tu- lihaga valminud tomatid. Toma- kasvukuju langev ja väga deko- sentimeetrit, saagikus 1–1,5 kilo leb ka õiekobar. Lõpuks on taim tid pesta hoolikalt ja siis lõiga- ratiivne. Sobib kasvatamiühelt taimelt. Viljad tumepunased, ümarad ja täis lausa sadu väikeseid maits- ta terava noaga pooleks. Õhu- seks rõdukastis või suurevaid tomatimarju. Kuna amplito- temperatuur tomatite kuivata- mas lillepotis. Viljad pumati taim on lamanduva kasvu- misel peab olema algul 45 kraa- nased, ümarad, väga väiKUNA POTIS ga, siis seda peenras ei saa kas- di, pärast peab seda pikkamöö- kesed, keskmiselt 8–10 vatada, vaid see peab olema kõr- da tõstma kuni 65ni, kuivatus grammi. Haigus- ja lõheON TAIMEL gemal, et viljad ei puutuks vas- kestab 10 tundi. Traditsioonili- nemiskindlad. Ühel taimel KASVURUUMI tu maad. Külgkasve rõdutoma- selt kuivatatakse tomateid nii- võib olla kuni 500–700 vilja. til eemaldada pole vaja ja taimel nest põhjaga tihedatel sõeltel. „Tumbling Tom”. Väga va- VÄHE, TULEB SEDA võib lasta kasvada omapäi. Siis- Kui enamik veest on ära aura- rajane rippuvate vartega kirss- VÄETADA.

väga maitsvad, keskmine kaal 20–30 grammi. Sügisel, kui ilmad lähevad külmemaks, sobib hästi tuppa toomiseks. „Minibel”. Kasvuaeg 85–95 päeva. Väga kompaktne amplitomat, kasvab 30–40 sentimeetri kõrguseks. Viljad säravpunased, pikantse hapukasmagusa maitsega. Ühe vilja keskmine kaal 15–25 grammi. Üksiktaimena võib kasvatada väikeses potis. „Tumbling Tom Yellow”.

Kasvuaeg 63–70 päeva. Minitomati põõsassort, sobib kasvatamiseks pottides ja rippkorvides. Kasvab 12–16 sentimeetri kõrguseks. Vili suurepärase maitsega ja sidrunkollast värvi. „Tumbling Tiger”. Kasvuaeg 60–80 päeva. Ideaalne amplitomat, mis kannab kompaktsel põõsal magusamaitselisi, kerge triibuga ploomikujulisi rohekas-roosalaigulisi kirsstomateid. Suve jooksul võib saada ühelt taimelt kuni 300 tomatit. Kasvab 30 sentimeetri kõrguseks. „Venus”. Kasvuaeg 100 päeva. Madalakasvuline sort.

Oranži vilja kaal 15–30 grammi. Mõeldud kasvatamiseks rõdukastides ja pottides. Haigustele vastupidav. „Aztek”. Väga varajane determinantne ampli- ja potitomati sort, kasvuaeg 60 päeva.

Vili väikene, ümmargune, kollane ja väga maitsev, keskmine kaal 15–20 grammi. Ühel taimel võib kasvada kuni 150 tomatit. „Micro Tom”. Kääbusja kasvuga (kõrgus 20 sentimeetrit) sort aknalaual ja rõdukastis kasvatamiseks. Väga varajane ja saagikas, kasvuaeg 50–60 päeva. Viljad punased, asetsevad tihedates kobarates, vilja kaal 25–30 grammi. Üksiktaimena võib kasvatada ka 12–15sentimeetrise läbimõõduga potis. „Red Robin”. Kasvuaeg 85–95 päeva. Viljad punased ja asetsevad tihedates kobarates.

Taim kasvab 20–30 sentimeetri kõrguseks. Sobib hästi potis või rõdukastis kasvatamiseks. Ühe vilja keskmine kaal 20 grammi. „Tiny Tim”. Madalakasvuline kompaktne potitomat. Sobib hästi kasvatamiseks lõunapoolsel aknalaual, kasvuaeg 60 päeva. Kasvab 20–40 sentimeetri kõrguseks. Viljad väikesed, punased, magusad ja ümmargused. Vilja kaal 10–15 grammi.

12 || LIHATÖÖSTUS || MAA ELU

6. APRILL 2017

Kuidas kaks sõpra

Lool eduka lihatootmise käima panid sirje niitra Postimees

L

oo keskusesse osaühingule Kikas külla sõites tahaks esimese asjana küsida, kas tegu on kunagise Linnuvabriku järglasega. Tuleb välja, et päris ei ole, aga seos on siiski olemas, sest tegutsetakse kunagise Linnuvabriku ruumides.

Osaühingu Kikas tegevdirektor Eero Lass ning müügija turundusdirektor Rein Hünerson on ettevõtte asutajad ja aktiivsed omanikud, kes ise iga päev tootmises sees. „Olen Reinuga kauem koos töötanud kui oma naisega abielus olnud,” lausub Lass, kui jutt läheb ühistegevuse alguse peale. On tunda, et mehed saavad hästi läbi ja hingavad piltlikult öeldes ühes rütmis. Mõlemal on hea huumoritunnetus, nii et ajakirjanik ei saa kohati arugi, on’s see tõsine jutt, mis nad räägivad, või niisama lõõpimine.

KIKAS TOIMETAB LINNUVABRIKU SÖÖKLAHOONES Tegelikult sai nende ühine ettevõte 1996. aastal alguse hoopis Järlepas ja kandis toona nime Järlepa Kaubandus. Alguses tehti pirukaid ja vahendati lihakaupa. „Ühel hetkel nägime, et maas kraavis lihtsalt vedeleb ilus nimi Kikas ja otsustasime selle üles korjata,” räägib Hünerson. Tegelikult see muidugi nii lihtsalt ei läinud, sest sama nime kandis tollal ka kunagi Linnuvabriku omanduses olnud populaarne kauplusbaar Tallinnas Liivalaia tänavas. Vanemad lugejad mäletavad kindlasti, et seal sai kehval ajal maitsvat grillkana ostmas käidud. Nii et senikaua, kuni see veel tegutses, tuli ettevõtte nimena kasutusele võtta Kikas Kaubandus, mis hiljem muudeti lihtsalt osaühinguks Kikas. Põhiliselt linnulihaga tegelevale firmale sobib selline nimi muidugi suurepäraselt. „Kukk ju li-

Osaühingu Kikas tegevdirektor Eero Lass (paremal) ning müügi- ja turundusdirektor Rein Hünerson.

saks ka võitleja ja ärataja,” leiab Hünerson selle nimetuse juures veel teisigi positiivseid külgi.

Aastast 2002 tegutseb Kikas Loo keskuses endisest Linnuvabrikust alles jäänud sööklahoones, kus pinda 1600 ruutmeetrit. Madal maja on läbinud põhjaliku remondi, kuid nüüd juba kitsaks jäänud, nii et peagi seisab ees kolimine päris uude tehasesse sealsamas lähedal.

Ehkki Kikas toodab põhiliselt linnulihast kotlette, šnitsleid, burgereid, lihapalle, singi- ja juustutaskuid ning maitsestatud ja marineeritud tooteid, on ettevõttel võimekus ja vajalikud tunnustused, et teha tooteid ka sea- ja loomalihast.

Klientide hulgas on kauplustele lisaks mitmed toitlustusettevõtted ja kiirsöögikohad. Tehakse vormitud, praetud, küpsetatud ja marineeritud lihatooteid nii väike- kui ka hul-

gipakendis. Suurema osa moodustavad valmistooted, mis vajavad enne sööma asumist ainult ülessoojendamist ja on seega mugavad kasutada.

Küsimusele, kuidas on erineva liha tarbimine aastatega muutunud, vastab Hünerson, et sea- ja kanaliha vahekord on enam-vähem sama ehk siis tugevalt sealiha kasuks püsinud, kuid veiseliha osakaal on seoses lihaveiste kasvatamisega pisut kasvanud, ehkki hüppelist tõusu pole siingi täheldatud.

KONKURENTS ON TIHE Küsimusele, kuidas läheb, vastab Hünerson, et üsna raskelt: „Kogu selle aja jooksul, mil oleme tegutsenud, mingit sellist õnneaega, et Hollywoodi naeratus näole tuleb, pole olnud. Konkurents on kõva ja kõik otsivad uusi võimalusi.”

Sel põhjusel ei soovi ta ka, et

tootmist pildistame. Sest teab, et on esinenud heade toodete kopeerimisi ja idee selles valdkonnas maksab. Üks suur mure on tema sõnul seegi, et kui tooted ja nende nimetused on kaitstud, siis retsepte kusagil ei registreerita ja neid on lihtne üksteiselt üle võtta.

Samas on retsept valmistoodete üks olulisemaid komponente üldse.

Lass lisab omalt poolt, et 15 aastat on juba Lool tootmises tegutsedes vastu peetud ja üht-teist ka ilma suurema kärata ära tehtud. Nüüd loodetakse, et uue maja valmimisel avanevad lisavõimalused tootmisele uue hoo sisse annavad. Kuna praegune kompleks asub elutsoonis, siis see seab tootmisele oma piirangud – väga palju kärsata ja möllata ei saa, nagu mehed ütle-

foto: erakogu

vad. Seadmete ostuks on PRIA eelmisel perioodil Kikasele ka pisut toetust andnud ja nüüd, uue meetme avanedes, on lootust uue tehase jaoks pisut lisa saada.

Nagu Eesti toidutööstuses üldse, on ka Kikasel seatud suund ekspordi suurendamisele. Praegu läheb Eestist välja vaid 3–4 protsenti nende toodangust: põhiliselt Lätti ja Leetu, pisut ka Soome. Uute turgude leidmiseks on koos Toiduliiduga Soomes ja Rootsis messidel käidud. Selle aasta eesmärkide koh-

KLIENTIDE HULGAS ON KAUPLUSTELE LISAKS MITMED TOITLUSTUSETTEVÕTTED JA KIIRSÖÖGIKOHAD.

ta ütleb Hünerson: „Kui suudame praegust taset hoida, oleme kõvad poisid.” Aasta lõpus on plaanis uude majja sisse kolida ja tootmist laiendada. „Kuna teekonnal võib juhtuda igasuguseid asju, näiteks kivi kinga sisse sattuda ja ei saa nii kiiresti edasi minna, kui mõeldud, siis pikemalt praegu sellest rääkida ei tahaks,” lisab ta.

KOHVI PAKUTAKSE NÜÜDKI Kuna kohalikud inimesed olid harjunud selles kohas söömas käima, siis hoiab Kikas nüüdki seal väikest kohvikut elus. Ehkki see moodustab kaduvväikese osa ettevõtte käibest, on vana tava tahetud alles hoida, sest ega pärast Linnuvabriku likvideerimist Lool infrastruktuuri enam kuigi palju järel ole.

Lass mäletab hästi aega, kui Loo oli veel õitsev asula Tallinna lähedal, sest tuli sinna elama kümneaastase poisina. Isegi mõned Linnuvabriku kurikuulsad tegelased on tal tollest ajast tuttavad. Nüüd on sealkandis õhtuti vaikne ja paljud kohalikud elanikud eelistavad linnas tööl käia. Sellist suurt ettevõtet, nagu oli Linnuvabrik, mis paikkonnale elu sisse puhuks, siin ju enam ei ole.

Veterinaararsti haridusega Hünersoni esimene töökoht oli Ranna sovhoos, mis oli omal ajal teine suur linnuliha tootev ettevõte Eestis. Sealt kutsuti mees Järlepasse, kus oli tõulinnukasvatus ja kus ta kohtus praeguse partneri Lassiga. Nii et lindudega on ta kogu aeg seotud olnud ja tunneb seda ala läbi ja lõhki. Järlepa kaubamärk on nüüd HK Scan Estonia käsutuses, samuti Linnuvabriku järglase Talleggi oma.

Mõlemad mehed teavad varasemast kogemusest hästi, mida tähendab lindude munast koorumine, nende kasvatamine ja sealt edasi valmistoodangu tegemine.

Kõik Kikase tooted valmivad sisseostetud kvaliteetsest lihast, põhiliselt kanafileest, mida tarnib HK Scan nii siinsamas Lool kui ka Tabasalus asuvatest kanalatest ja mis kannavad Talleggi silti all. Kvaliteetset kanaliha pakuvad lisaks Läti ja Leedu kasvatajad.

Kuna kohapeal toorliha töötlemist ei toimu, siis üllatavad Kikase tootmisruumid oma puhtuse ja korraga. Siin saavad tööd 30 inimest – põhiliselt ümbruskonna elanikud, aga osa tuleb ka Maardust, Kostiverest ja mujalt. 80–90 protsenti kaadrist on püsiv, ülejäänud vahetuvad. Uue tehase avamisel on kavas inimesi juurde võtta.