JARNO HERMET: KANAPARTIIDE VAHETUST SAAB AJASTADA NII, ET ENNE PÜHI MUNEKS MAKSIMAALNE ARV LINDE. LIHAVÕTTED ON LIIKUV PÜHA JA ME VAATAME OMA TEGEVUST PLANEERIDES IKKA KALENDRIST, MILLAL SEE JÄRGMISEL AASTAL TULEB.
9
772504
586014
ISSN 2504-5865
MESSINI ON JÄÄNUD 1 NÄDAL 13. APRILL 2017 • NR 15 (97) • HIND 1 €
Tõnis Suits Tel 5802 7240 tonis@agriland.ee
M A A M E S S I A M E T L I K M E E D I A PA RT N E R
Timo Pärn Tel 5566 1985 timo@agriland.ee
2 || uudised || maa elu
13. aprill 2017
LISAINFO
telefonil 5660 0876 e-postil info@virukivi.ee aadressil www.virukivi.ee
Maamessi pakkumine 2017 • hallid 60 mm kivid al 5,49 € + km •
• põhitoonid (must, punane, pruun) 6,49 € + km •
Avatud kalasadamate päeval osaleb ka Leppneeme sadam.
Foto: KÜlliKE rooVÄli
aVatud kalasadaMate pÄeV. Tänavu toimub esimest korda Eestis avatud kalasadamate päev, kus huvilisi ootab üksteist sadamat, et tutvustada kalapüüki ja kalurite töid-tegemisi lähemalt.
kalasadamad avavad
esmakordselt uksed 29. aprillil SirJE NiiTrA Postimees
K Müüme metalli- ja puidutööpinke, palgisaage, põllumajandus- ja kommunaaltehnikat, mitmesuguseid niidukeid.
ülastajad saavad avatud kalasadamate päeval tutvuda sadamatega nii väljast- kui ka seestpoolt. Kindlasti saab seal maitsta kohalikku kalatoitu ning kui ilm kalamehed ikka merele lubab, siis osta kaasa värskelt püütud kala ja kalatooteid. Kalanduse Teabekeskuse kalandusspetsialisti Erko Veltsoni sõnul oli säärane avatud kalasadamate päev plaanis juba eelmine aasta, aga siis jäädi organiseerimisega pisut hilja peale. Nüüd valiti välja 11 aktiivsemat kalasadamat. Harjumaalt osalevad Leppneeme ja Tilgu, Pärnumaalt AS Japs, Võiste ja Lindi sadam, Saaremaalt Nasva, Hiiumaalt Suursadam, Ida-Virumaalt Toila, Läänemaalt Virtsu, Viljandimaalt Oiu ja Tartumaalt Kolkja sadam. Veltsoni sõnul on avatud kalasadamate päeva korraldamisel eeskujuks avatud talude päev ja tegemist on pereüritusega, kus peaks kõigile tegemist leiduma. „Tahame näidata, kust ja kuidas see kala ikka meie lauale tuleb, seega siis propageerida kalapüüki ja kalandust laiemalt. Pärnumaal osaleb mitu sadamat seetõttu, et seal on praegu aktiivne räimepüügi hooaeg,” selgitab ta.
Igal sadamal on oma programm. Sadamates on kohal kalateadlased, kellele saab küsimusi esitada, samuti kalakokad, kes maitsvaid kalaroogi valmistavad, aga ka vabatahtliku merepääste ning Politseija Piirivalveameti esindajad. Kohapeal saab osaleda käsitöötubades ja külastada kalakohvikut, tutvumiseks on välja pandud mõrrad, võrgud ja teised kalapüügivahendid. Paljudes kohtades saab teha paadisõitu, tuju hoiavad ülal pillimehed ja lastele õpetatakse, kuidas kala õnge otsa saada. Küsimusele, millal saab üht sadamat kalasadamaks pidada, vastab Veltson, et eks ikka siis, kui seal kutselised kalurid toimetavad ja kala püüdmas käivad. Ametlikult on praegu kalasadama nime all ainult Tallinna külje all asuv Leppneeme. Kutselisi kalapüüdjaid ehk neid, kes selle tegevusega igapäevast leiba teenivad, on aasta-aastalt vähemaks jäänud ja nende keskmine vanus on üsna kõrge, mis tähendab, et noori on juurde vaja. Avatud kalasadamate päeval Leppneeme sadamas üles astuv tuntud kalakokk Vladislav Koržets räägib, et üritab sel päeval inimestele maitsta pakkuda sellist seni suhteliselt tundmatut kala nagu ümarmudil. „Kahjuks tuleb
ütelda, et eestlane on suhteliselt kehv kalasööja ja vend Oskar läheb ikka palju paremini, hoolimata sellest, et ennast mererahvaks peame. Aga eks see ole suurel määral ka meie jaheda kliima süü, et kaloririkast toitu eelistame.” Samas möönab kalasõber, et mereäärsetes kohtades on inimestel siiski kalasöömise harjumus mõnevõrra suurem kui sisemaal. Nii on see juba ajalooliselt välja kujunenud. Positiivsena märgib ta, et eestlaste toitumisharjumused on viimasel ajal muutuma hakanud ja üldine tervislike eluviiside propaganda soosib kala toidulaual. Ühe põhjusena, miks meil kala süüakse vähem kui Euroopas keskmiselt, mainib Koržets selle hinda, sest kala ei ole juba enam ammu odav toiduaine. Kalapüüki ja -söömist on vaja tema sõnul propageerida esiteks sellepärast, et meie kaluritel oleks kohalik turg, ja teiseks, et inimesed tervislikumalt toituksid. Avatud kalasadamate päeva korraldavad maaeluministeerium ja kalanduse teabekeskus. Algatus sündis maaeluministeeriumi ja kalanduse teabekeskuse koostöös. Avatud kalasadamate päeva korraldamist rahastatakse Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.
maa elu || maamess || 3
13. aprill 2017
JUHTKiri
friiDA
peatoimetaja koer
INIMENE ON ROPP
K Nagu aasta tagasi, on Postimees ja Maa Elu seegi kord Maamessil ühise meeskonnana väljas. Seejuures Maa Elu kui Maamessi ametlik meediapartner. Foto: arVo mEEKs / ValGamaalaNE
Kohtumiseni nädala pärast
Maamessil PEETEr rAiDLA Maa Elu
M
aamess on pidevalt purustanud oma eksponentide ja külastajate arvu rekordeid, olles juba aastaid Baltimaade suurim omasuguste seas. Sestap Maa Elu uuriski nädal enne Maamessi algust, millisena korraldajad ise Baltimaade suurimat messi tulevikus ette kujutavad. Maa Elu küsimustele vastab Maamessi projektijuht Margus Kikkul. Tänavune Maamess on arvult juba 25. Esimese, veel Agro Tartu nime all toimunud messiga võrreldes on eksponentide arv peaaegu kümnekordistunud. Mida on messi mastaabi muutus korraldajate jaoks kaasa toonud? Kuidas on aja jooksul muutu nud korra ldajate rõhuasetused? Esimesest Tartu Näituste messikeskuses korraldatud põllumajandusnäitusest Agro Tartu võttis osa 46 firmat ja organisatsiooni. 25 aastat hiljem on eksponentide hulk enam kui kümnekordistunud. Kui paar viimast aastat jäi osalejate hulk 450–460 juurde, siis tänavu saame välja hõigata 500. (06.04 seisuga on Maamessi-
le registreeritud 494 ettevõtet ja organisatsiooni. Kindlasti lisandub veel mõni ettevõte, kes võtab messist osa kaaseksponendina.) Mastaabi muutus on kaasa toonud eelkõige palju tööd suure hulga koostööpartneritega. Professionaalselt on vaja luua elektriühendused, püstitada ajutised ehitised, nagu Maamessi D-hall ning turu- ja loomatelk, tagada turvalisus ja sujuv liiklus, üles ehitada messistendid. Maamessi kasvades on ettevalmistustöödega alustamine aina varasemaks nihkunud. On ju ilmaoludki aastati erinevad – kui tänavu on suureks abiks olnud lumevaene talv, siis varem oleme olnud sunnitud lumevedu korraldama. Kuivõrd eksponentide hulk on aasta-aastalt kasvanud, oleme varasemaks nihutanud ka montaaži algust. Mitu ettevõtet alustas messipinna ülespanekuga juba kaks nädalat enne Maamessi algust. Kõige suuremad muudatused rõhuasetuses toimusid 1997. aastal, kui liitsime põllumajandusmessile juurde metsandusteema, ja 1999. aastal, kui kaksikmessist sai tänu toidumessi lisandumisele kolmikmess, ning aasta hiljem, kui lisandus mess Aias ja Õues.
Maamessi temaatika on rangelt paigas. Huvi tundvate ettevõtete ring on suur, aga kui teema ikkagi Maamessiga kokkupuutepunkti ei oma, soovitame osa võtta teistest Tartu Näitustes toimuvatest valdkonnamessidest. Publikut silmas pidades on Maamessi rõhuasetus ikkagi spetsialistidel. Suuremalt jaolt on messil eksponeeritav tehnika ja tehnoloogia spetsiifiline, mis kõnetab eelkõige valdkonnas tegutsevaid spetsialiste. Tänu eksponentide suurele hulgale väisavad messi ka asjatundjad piiri tagant.
KUI PAAR VIIMAST AASTAT JÄI OSALEJATE HULK 450–460 JUURDE, SIIS TÄNAVU SAAME VÄLJA HÕIGATA 500. See ei tähenda siiski, et Maamessil poleks teistele midagi pakkuda. Võimsad masinad, melu, raievõistlused ja võimalus turutelgist head-paremat kaasa osta meelitavad messile peredki. Millise valdkonna eksponentide arv on aastatega enim kasvanud? Tehnika müüjad võtavad enda alla ilmselt suurima tüki messialast?
Kõige rohkem on tõepoolest kasvanud põllumajandusvaldkonna nende eksponentide arv, kes näitavad messil tehnikat. Kui messiskeemile peale vaadata, siis suurema osa väliterritooriumist hõivabki uus tehnika. Muidugi peab tõdema, et paljude ettevõtete tootevalik on sedavõrd lai, et messil esitletav sobib mitmesse kategooriasse. Kõige universaalsemad on kahtlemata traktorid, mida tänu rohketele haakeseadmetele kasutatakse nii põllumajanduses kui ka metsanduses. Kas teie meelest on Maamessil mingid piirid ees: à la suudame vastu võtta veel nii ja nii palju eksponente ja külastajaid, aga mingist arvust alates enam mitte? Kui suurena te ise Maamessi tulevikku näete? Mingid piirid seab ju ka praegu messi käsutuses olev territoorium. Kasutatava maa-ala suhtes on messil piir ees ja laienemise plaane ei ole. Pigem paneme rõhku messi eksponentide kvaliteedile ja väljapanekute uudsusele. Eelistame kohalikke ettevõtteid, kuid kaasame välisfirmasidki. Tänavu võtab messist osa ettevõtteid kümnest riigist ja välisettevõtted moodustavad 15 protsenti eksponentidest. Mullu tegi Maamess külastajarekordi, võõrustades kolme päeva jooksul 44 260 inimest. See külastajahulk on optimaalne ja külastatavuse kasvatamine pole eesmärk omaette. Kõige tähtsam on, et messile tuleksid oma ala asjatundjad Eestist ja piiri tagant ning et neil oleks põhjust Maamessile ka tulevikus tulla.
uulsin hiljuti, kuidas peremees rääkis järjekordsetest „Teeme ära” talgutest, mis sel aastal toimuvad 6. mail. Kui mullu korraldati üle Eesti kokku 1986 talgut, millest võttis osa 44 372 inimest ehk ligi 3,4 protsenti rahvast, siis tänavugi loodetakse enam-vähem sama. Minu arvamus inimestest, neist kahejalgsetest olevustest, pole vaatamata sellele 3,4 protsendile kuigi hea. Ütlen otse välja: minu meelest on inimene ropp. Et miks ma nii arvan? Usun, ma pole ainus, kes metsa all uidates on kohanud prügilademeid või kes maanteede veerele rajatud peatuspaikades on näinud hunnikus konisid, plastpudeleid, klaasikilde ja veel mida iganes. Linnaparkidest rääkimata. Tänan õnne, et ma pole end siiani veel vigaseks astunud. Öeldakse, et koeral pole mälu ja ta elab ainult käesolevas hetkes. Aga kuidas iseloomustada neid, kes kirjade järgi on küll inimesed, kuid kes sõidavad metsa vaid selleks, et oma prügilaadung lihtlabaselt maha kallata? Kas neil on mälu? Ma ei mõista seda. Olen kuulnud, et kui inimene tahab teist endasugust kuidagi solvata, siis kutsub ta teda elajaks. Elajas on ju loom. Mina ei tea küll ühtegi sellist neljajalgset, kes suudaks inimese kombel end ümbritseva keskkonna nii täis lagastada. Kui pererahvas mu täpselt aasta tagasi enda juurde elama võttis, siis esimene asi, mida ma nendega jalutama minnes kuulsin, oli selline lause: „Issand, kui ropp kõik on, enne ei pannud tähelegi!” Just nii see ongi. Ilma koerata ei märka paljud, mis kõik maha on visatud. Peremehe auks pean küll ütlema, et vähemalt tema on õppust võtnud. Ahelsuitsetajana ei poeta ta enam konisid mitte põõsa alla, vaid pistab tasku, et need siis hiljem prügikasti visata. Ja koerakakal ei lase ta ka kunagi sitaks muutuda (koerasitt on peremehe sõnul see, mis vedelema jäetakse).
Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@postimeesgrupp.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@postimeesgrupp.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@postimeesgrupp.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@postimeesgrupp.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad). Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2017
4 || uudised || maa elu
13. aprill 2017
Aasta-aastalt on istutusmaht kasvanud.
Foto: mailiis olliNo
ERAMETSADESSE 10 MILJONIT ISTIKUT
P
rognooside järgi läheneb tänavu erametsadesse istutatavate puude arv 10 miljonile, istutustööd algasid sel aastal erakordselt vara. Iga-aastaste metsaistutustöödega on erametsades juba alustatud. Aasta-aas-
talt on istutusmaht kasvanud, eelmisel aastal istutati keskkonnaameti hinnangul erametsadesse 8,6 miljonit taime. Metsa istutamise maht erametsades võiks olla suuremgi, kuid metsaomanikke kimbutab istutusmaterjali nappus. (ME)
PÕLLUMAJANDUSLIKE OTSETOETUSTE MÄÄRUSED MUUTUVAD
M
aaeluministeerium saatis kooskõlastusringile maaeluministri määruste muutmise eelnõu, millega muudetakse peamiselt ühtse pindalatoetuse puhul põllumajandusmaa hooldamise nõudeid, kliimat ja keskkonda säästvate tavade toetuse puhul püsirohumaa säilitamise kohustuse nõudeid ning puu- ja
köögivilja kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslike põllumajanduskultuuride nimekirja. Eelnõuga muudetakse maaeluministri määrusi „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” ning „Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus”. (ME)
MAI ALGUSENI ON AEGA PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA MUUDATUSETTEPANEKUTEKS
E
esti põllumehed on oodatud kaasa rääkima Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku kujundamises. Käimasoleva ÜPP tuleviku avaliku konsultatsiooni sihiks on anda hinnang senisele poliitikale ning suurendada põllumajanduspoliitika panust ELi eesmärkide täitmisesse. Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban
ütles, et Eesti põllumeestel on reaalne võimalus mõjutada oma kogemustest ja soovitustest lähtuvalt ÜPP tulevikusuundi, ja kutsus kõiki huvilisi üles aktiivselt ÜPP tulevikuaruteludes kaasa lööma. 2. veebruarist 2. maini vältava avaliku konsultatsiooni raames on märtsi lõpu seisuga tehtud juba üle 25 000 ettepaneku. Ankeeti saab täita eesti keeles Euroopa Komisjoni kodulehel. (ME)
UHKET INFOTORNI MESSIPLATSILE SIISKI EI KERKI EiLi ArULA Tartu Postimees
N
ädala pärast algava Maamessi väliplatsi keskele oli messi korraldajatel algselt plaanis rajada üle kümne meetri kõrgune infotorn, mille külgedel pidid rippuma suured LED-ekraanid. Paraku selgus käesoleva nädala algul, et infotorni sel aastal messiplatsile siiski ei tule. „Infotorni rajamine koos LED-ekraanidega tõi kaasa mõningaid ootamatuid tehnilisi raskusi, mida ajafaktori tõttu ei olnud võimalik ületada. Tänavuse messi prioriteet oli D-halli laiendamine ning nii ei jäänud aega infotorni murekohtade likvideerimiseks,” märkis Tartu Näituste messikeskuse kommunikatsioonijuht Henrik Urbel. Lisades, et D-hall tuleb varasemast 1200 ruutmeetri võrra suurem. Urbel täpsustas veel, et tavakülastaja jaoks messitorni puudumine mõju avaldada ei tohiks, sest torni tei-
ne korrus ja kõrgeimal asuv vaateplatvorm olid mõeldud vaid pressi jaoks, kus plaaniti teha videoülekandeid ning fotograafidel oleks olnud võimalik messiplatsi kõrgelt jäädvustada. Samas lisas ta, et fotograafe ja kaameramehi aitavad taeva alla tõsta kindlasti mõned näitusel osalejad, kel platsidel vastav tehnika väljas. „Maamessi eksponendid on igal aastal lahkelt fotograafe taeva alla tõstnud, kindlasti ka seekord. Kokkulepete sõlmimiseks anname kindlasti oma panuse,” lausus Urbel. Infotorni madalamale astmele plaanitud külastajate infokeskus siiski tehakse. „Külastajatele mõeldud infopunkte on tänavu Maamessil kaks – lisaks infopunktile messikeskuse fuajees on küsimuste korral võimalik pöörduda ka messiterritooriumi keskel asuvasse infokeskusesse, mis asub Galerii tee ja Kesktee ristumiskohas,” tõdes messikeskuse kommunikatsioonijuht.
Sel ajal kui maja ees pidulikke sõnu lausuti, käis sees juba vilgas tootmine.
Fotod: marGUs aNso
eesti lihatööstus
rõhub kodumaisele sealihale PEETEr rAiDLA Maa Elu
V
eidi enam kui aasta tagasi, märtsis 2016 asutati tulundusühistuna toimiv Eesti Lihatööstus. Nädal tagasi, 5. aprillil 2017 avas Eesti Lihatööstus VastseKuustes oma tootmise. Maa Elu uuris, millised eesmärgid on Eesti Lihatööstus endale seadnud. Küsimustele vastab ettevõtte juhatuse ainus liige Mart Luik. Kes on Eesti Lihatööstuse asutajad? Kas asutamise järel on ühistu liikmete hulgas toimunud juba ka muudatusi ja kas ühistu on ka uutele liitujatele avatud? Eesti Lihatööstuse asutasid kümme seakasvatajat, neist kaks on ühistust tänaseks lahkunud, sest otsustasid ennast siduda teise lihatööstusega, mis pole aga meie põhikirja järgi lubatud. Ühistu on avatud ka uutele liitujatele, kuid sel teemal tasub huvilistel suhelda meie nõukoguga, kuhu kuuluvad Ur-
mas Laht, Ave Haamer ja Aare Kalson. Praeguse seisuga on ühistu Eesti Lihatööstus liikmeteks Haameri talu (Ave Haamer), OÜ Hinnu Seafarm (Kalmer Märtson), Jampo Seakasvatuse OÜ (Epp Soomets), OÜ Kupna Mõis (Indrek Klammer), OÜ Markilo (Urmas Laht), OÜ SF Pandivere (Aare Kalson), OÜ Viru Mölder (Marvi Laht) ja Saimre Seakasvatuse OÜ (Toivo Teng). Milline on Eesti Lihatööstuse siht, millistele toodetele on kavas keskenduda? Mis Eesti Lihatööstust teistest analoogsetest tööstustest enim eristab? Eesti Lihatööstuse missioon on väärtustada sealiha ja sealihatooteid, mis on ka loogiline, sest ühistu kuulub ju seakasvatajatele. Tooted muidugi hooajati varieeruvad, aga igal aastaajal teeme sinke, vorste, grilltooteid, marinaadis lihatooteid ja erinevaid värske liha lõikeid. Eesti Lihatööstus tahab eristuda peamiselt sellega, et me kasutame ainult kodumaist
sealiha ja et meie tooted on võimalikult naturaalse maitsega. Me ei lisa segudesse odavaid täiteained (soja, kanalihamass jms). Kõige suurem erinevus on aga ilmselt see, et tegemist on esimese ühistulise lihatööstusega tänapäeva Eestis, meie toodangu tarbija toetab otseselt kodumaist farmerit. Eesti Lihatööstus on end sisse seadnud omaaegses Vastse-Kuuste Lihatööstuses, mille Valgas tegutsev Atria Eesti üles ostis. Kas vahepeal seisid seadmed jõude? Kui jah, siis kui kaua? Tehas koos sisseseadega osteti 2016. aasta hiliskevadel. Mõned liinid seisid loetud kuud, aga sügisel käivitus katsetootmine sortimendi loomiseks ja nüüd käivitus ka põhitootmine. Kui kalliks lihatööstuse taaskäivitamine maksma läks, kui hästi vanad seadmed olid säilinud ja kas soetati ka päris uusi seadmeid? Kas Vastse-Kuustes on oma tapamaja? Ostetud seadmepark oli spetsialistide hinnangul heas kor-
ras ja vastab praegu meie tootmisvajadustele. Sortimendist lähtuvalt tuli mõnda masinat tehases veidi kohendada ja liigutada (näiteks pakendamisseadet), aga üldiselt me ühtegi suurt liini või masinat praegu soetama ei pidanud. Tapamaja me praegu ei kasuta, sest see on väike ega vasta meie oodatavale mahule. Siin on meie partneriks Atria, Valgast saadetakse meile juba rümbad. Milline on Eesti Lihatööstuse kavandatav tootmismaht ja kas on juba uuritud võimalikke eksporditurge? Tänavu loodame oma tootmismahu viia 100 tonni kanti kuus, ehkki tegelikult võimaldab see tehas valmistada toodangut märksa suuremas mahus (kuni 15 tonni vahetuses). Üks asi on tootmine, aga see kogus tuleb ju ka maha müüa. Esimeses etapis keskendub ühistu lihatööstus Eesti turule, sest meie põhiväärtused on praegu selgelt seotud Eestiga. Asja edenedes kiikame ka välisturgudele.
SURNUD LINDUDEST TEATATAKSE IGA NÄDAL riiNA MArTiNSON Maa Elu
V
eterinaar- ja toiduamet (VTA) saab iga nädal mõnest Eesti paigast teateid surnud lindude kohta. Need linnud saadatakse proovide võtmiseks laborisse ja siiani on kõik proovid linnugripi suhtes olnud negatiivsed. VTA loomatervishoiu osakonna juhata-
Praegu Euroopas levivat lindude gripi viirust on enamasti tuvastatud veelindudel. Foto: WiKiPEdia
ja Harles Kaup räägib, et linnugripi piirkond on Euroopas sel kevadel mõnevõrra laienenud, veebruaris tuvastati lindude gripi viirus luikedel Leedus ja metslindudel Kaliningradi oblastis. Teised Eestile lähemad kohad pärinevad eelmisest aastast, kui viirus tuvastati lindudel Rootsis ja Soomes. „Linnugrippi võivad nakatuda kõik linnuliigid. Praegu Euroopas levivat lindude gripi viirust on enamasti tuvastatud veelindudel, aga ka röövlindudel,” nimetab Kaup. Linnukasvatajad ootavad pingsalt, millal veelindude kevadränne ühele poo-
le saab ja aprilli algusest kehtima hakanud kodulindude pidamise ranged piirangud maha võetakse. „Kuna me keegi ei tea, kas sel kevadel linnugripp meieni jõuab või mitte, on ennatlik lubada konkreetset aega, millal piirangud maha võetakse,” selgitab Kaup. „Kui ränne on selleks kevadeks läbi ja linnugripi risk ei ole tõusnud, me tõenäoliselt leevendame piiranguid.” Järgmisest nädalast alustavad VTA ametnikud lindlate kontrollimist veendumaks, kuidas piirangutest kinni peetakse. „Vajadusel anname linnupidajatele nõu, kuidas ühes või teises kohas olukord uute reeglitega kooskõlla viia,” lisab Kaup. Eestlased kipuvad teinekord
ülimalt valvsalt oma naabrite tegevust jälgima, kuid siiani pole VTA ametnikud saanud kaebusi selle kohta, et kellegi kanad vabalt ringi käivad. „Siiani pole naabritelt selliseid kaebusi meieni jõudnud ja eeldame, et linnupidajad käituvad seaduskuulekalt,” ütleb Kaup. Aprillist tuleb kodulinde pidada sisetingimustes või neid lubada õue ainult võrguga nii ümbert kui pealt piiratud alal. Kui linnud söövad ja joovad õues, peab neil pea kohal olema veekindel katus. Linnugripp on väga nakkav ja ägedalt kulgev mets- ja kodulindude viirushaigus, mida ei ravita. Kui haigus jõuab farmi, siis kõik kodulinnud hukatakse veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all.
|| SISUTURUNDUS || 5
13. APRILL 2017
KOOSTÖÖ. Kagu-Eesti Puiduklastrisse kuulub 15 mööbli ja mööblidetailide tootmisega tegelevat ettevõtet. Kuigi klastri peamine eesmärk on avada oma liikmesfirmade jaoks eksportturgude uksed ja seal kanda kinnitada, valmistutakse praegu hoolega Maamessiks, et selle külastajatele enda mitmekesist ja omanäolist toodangut tutvustada.
Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond
Eesti tuleviku heaks
Kagu-Eesti mööblitootjad annavad Maamessil kogupaugu JAAN LEHIS
Puiduklastri liikmed
„Oleme harjunud mõtlema, et osta tasub eestimaist toitu, sest see on kohapeal tehtud ja kasulik. Sama peaks kehtima ka mööbli puhul. Nii anname tööd maapiirkonna inimestele, toetame kohalikke ettevõtjaid ja lühema transporditeekonna tõttu ka loodussäästlikku mõtteviisi. Pealegi on kodumaine mööbel kena ja suurepärase kvaliteediga,“ on veendunud Hille Lillemägi, Kagu-Eesti Puiduklastri arendusjuht. 2010. aastal asutatud Kagu-Eesti Puiduklastrisse kuulub praegu 15 mööblit ja mööblidetaile tootvat ettevõtet, kelle toodangu seas on nii käsitsi kui ka tehases valmistatud mööblit. Kokku annavad klastri liikmed tööd 318 inimesele. Suurem osa liikmesfirmadest asub Võrumaal, 3 Põlva- ja 1 Valgamaal. Kõige kaugemal pealinnast tegutsevad VIP-Mööbel, mis asub Luhamaa piiripunkti lähedal, ja Sõmerpalu vallas tegutsev Palkmööbel. Klastri eesmärkideks on kasvatada piirkonnas tegutsevate ettevõtete ekspordivõimekust ja toodete lisandväärtust. Nii lõikavadki klastri liikmed koostööst kasu mitmel moel: üksteisele pakutakse allhanget, käiakse ühiselt messidel tooteid tutvustamas, vahetatakse infot ja kogemusi. Ühte sammu käiakse puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskusega TSENTER. Kõik Kagu-Eesti Puiduklastri ettevõtted kuuluvad Eesti omanikele. Hea Kagu-Eesti Puiduklastri ettevõtete toodanguga tutvumise paik on järgmisel nädalal aset leidev Maamess. Hoolikalt koostatud mitmekesises valikus on näiteks looduslähedane palkmööbel, presidendigi lossiaeda sobiv laua ja toolide komplekt, laste mängumajad, saunamaja, alati elevust tekitav kiikuv grillimaja jpm. Klastri telgis ootab külastajaid esinduslik elu- ja magamistoa ning esikumööbli messipakkumiste valik ja kõik saavad suhelda otse tootjatega. Klastri tegemiste kohta saab lisainfot Facebookist ja kodulehelt www.puiduklaster. ee.
•
Ami Treipuit OÜ toodab tellimusel täispuidust ja treitud detailidega mööblit: riidekappe, riiuleid, kummuteid jne. Samuti saab tellida uksi, aknaid, treppe ja piirdeid. Firma põhitoodang on lehtpuidust (kask ja tamm) treitud mööblidetailid.
•
Ensoform (Ehitusvara AS) on pehmet mööblit tootev ettevõte, mille valikusse kuulub üle 40 toote ja enam kui 250 kangast igale maitsele. Sortimendis leidub diivaneid, nurgadiivaneid, diivanvoodeid, tugitoole, tumbasid ja järisid. Kõik tooted on valminud kohapeal käsitööna.
• Estopuit OÜ toodab stiilset
ja kvaliteetset puidust lasteja noortemööblit.
•
Guido Mööbel OÜ valmistab täispuidust ja MDFplaadist mööblit. Pakutakse puidust treppe eramutesse ja asutustesse, köögikomplekte, lastemööblit kodudesse ja lasteaedadesse ning eritellimusmööblit.
•
Kapa Puit OÜ tegevusala on mängumajade, aiakuuride, aiamööbli, seina- ja põrandalaudade, sise- ja välisvoodrilaudade ning briketi tootmine.
•
Lasva Liimpuidu AS toodab liimpuitplaati, mööblidetaile ja mööblit. Kvaliteetne esiku- ja magamistoamööbel täispuidust või MDF-plaadist.
•
Loretta Mööbel OÜ disainib ja toodab freespalgist ja kilpelementidest saunu, suvilaid ja maju. Lisaks valmistatakse siin eritellimusmööblit ja treppe.
•
Palkmööbel OÜ valmistab massiivsest palgist käsitööna aiamööblit, kaevuümbriseid, lillekände ja katusealuseid.
Kagu-Eesti Puiduklastri liikmesfirmade toodangu seast leiab sobivat mööblit igasse interjööri. Pildil “Sisuko” disainmööbel.
•
Sisustuskoda OÜ „Sisuko“ kaubamärgiga mööbel on neile, kes hindavad uusi võtteid ja tehnoloogiaid, omanäolisi sisustuselemente, elegantset disaini, kvaliteetseid ja eksklusiivseid materjale. Kliendi soovil kaasatakse disainereid, toimub mööbli projekteerimine ja 3D modelleerimine.
•
Sternoberg OÜ on spetsialiseerunud unikaalse, ümarpalgist ja patendiga kaitstud toote – kiikuva grillimaja Kapteni Grill – valmistamisele.
• VIP-Mööbel OÜ pakub eestimaisest kasest tehtud vastupidavat söögi- ja elutoamööblit, samuti lastetoasisustust ja aiamööblit. •
Võru Empak ASi tootevalikus on üle 50 pehme mööbli mudeli. Kasutatakse rohkem kui 300 eri kangast ja 16 nahatooni.
Sirje ASi tootevalikusse kuuluvad puidust riiulikandurid, sisekujunduselemendid, freesitud ja treitud trepidetailid, verandapostid ja terrassipiirete detailid. Valmistatakse männi-, kase-, tamme- ja kuusepuidust tooteid.
• Wermo AS pakub kvaliteet-
•
Eesti Puiduklastri toetajaliige) müüb, hooldab ja remondib puidutöötluse seadmeid ja lõikeinstrumente.
•
Scanwood OÜ toodab täispuidust elutoa-, magamistoa-, köögi- ja saunamööblit, kummuteid, kaanega kaste ja kirste, öökappe ja voodeid.
Grethe Rõõmu foto
set kodumööblit. Mööbli valmistamisel kasutatakse männi ja kase täispuitu ning spoonitud ja lamineeritud plaatmaterjali. Märksõnad on kvaliteet, lihtsus ja klassika.
• ToolTrade Baltic OÜ (Kagu-
Kagu-Eesti Puiduklastri juhatuse liige ja AS Wermo juhataja Raul Vene sõnul loodavad klastri liikmed võimalikult paljudele maamessilistele tutvustada oma toodete laia sortimenti ja kõrget kvaliteeti. Hille Lillemägi foto
KOMMENTAAR raul vene
Kagu-Eesti Puiduklastri juhatuse liige, AS Wermo juhataja
Teiste klastriliikmetega koostööd tehes areneb jõudsamalt iga ettevõte: tootmine muutub tõhusamaks, kasutusele võetakse uusi materjale, leitakse uusi kliente, käiakse ühiselt messidel, jagatakse üksteisega juba kontrollitud infot
klientide ja tarnijate kohta. Kagu-Eesti Puiduklastri tegevus on paari viimase aasta jooksul saanud sisse lisahoo, käib aktiivne ja sisukas arendamine, mille vilju hakkame selgemalt nägema aasta või paari pärast. Meie liikmed peavad pidevalt arenema ja tootmist tõhustama, et koos oleks võimalik senisest veelgi
edukamalt eksporditurgudele siseneda. Klastri suur eesmärk on küll kinnitada kanda eksporditurgudel, aga näiteks Maamessil keskendume ikka kodumaistele klientidele. Kui vaadata kõigi meie liikmete toodangut korraga, siis on valik väga lai. Tahame võimalikult paljudele näidata, mida me teeme, tutvustada toodete sorti-
menti ja kvaliteeti. Usun, et meie telki on asja mitmesuguste eelistustega inimestel, kes mööbli vastu vähegi huvi tunnevad. Aga näiteks Wermo jaoks on messil oluline näidata ka oma kuvandit perspektiivika tööandjana. Me ei lähe mitte ainult oma tooteid müüma, vaid samuti enda mitmekülgset sisu tutvustama.
6 || ViljakasVatus || maa elu
13. aprill 2017
läänemaa viljakasvataja e TOOMAS ŠALDA Maa Elu
ihemetsa sovhoostehnikumi tehniku-mehaanikuna lõpetanud Arvo Ninn jõudis enne ettevõtlusega alustamist töötada Lihula ja Pärnjõe sovhoosis, olla Martna sovhoosi osakonnajuhataja ja hilisemas Martna kolhoosis esimees. Tegu on mehega, kel olemas vajalikud kogemused ja oskused nii tehnikaga töötamise kui ka viljakasvatuse jaoks. 1992. aastal asutas ta OÜ Viljatare, mis harib praegu 850 hektarit maad, pakub mitmesuguseid teenuseid ja aitab jõudumööda Martna kohalikku elu edendada. tootjast tuRundajaks „Pärast NSVLi lagunemist oli Martna kolhoos esimene Läänemaa majand, mis otsustas tegevuse lõpetada. Kõigepealt avaldas soovi omal käel jätkata piimatootmine, aga leidsime, et mõistlik on teisedki ümberkorraldused kohe ära teha. Tekkis neli firmat,” meenutab Arvo Ninn üheksakümnendate algust. Kõige vaevarikkam oli tema sõnutsi kohaneda sellega, et
kuigi tootmine käis edasi endistviisi, turustamisel enam vanad reeglid ei kehtinud. „Kolhooside-sovhooside ajal oli põhimõtteks, et muudkui aga tooda ja anna, kõik võetakse vastu. Nüüd tuli hakata vaatama, kas keegi üldse meilt midagi tahab ja pärast maksab ka selle eest. Üheksakümnendatel tegelesidki põllumajandusettevõtete juhid rohkem turustusvõimaluste otsimise kui tootmisega. Nii minagi. Mitu lihakombinaati läks pankrotti, käisime ise nende ukse taga oma vilja eest raha välja nõudmas ja õnneks saime läbi häda kätte ka. Taeblas oli jõusöödatehas, kuhu veeti Venemaalt ja mujalt odavat vilja sisse ning meiesugustel väikeste kogustega viljakasvatajatel oli sisuliselt võimatu löögile pääseda. Meie vilja omahind oli kõrgem, kui seal selle eest pakuti. Vilja salvedes oli, aga raha selle eest ei saanud,” räägib ta. Ainus, millega sai veidigi lihtsamalt käibevahendeid teenida, oli puit. „Suuri metsafirmasid, mis nüüdseks on kõik oma käpa alla suutnud panna, veel ei olnud ja metsamajandid müüsid raielankisid suhteliselt odavalt. Oma ettevõtte esimestel aastatel tegelesimegi olude sunnil väga palju metsaga – ostsime lanke, langetasime ja vedasime sadamatesse. Saetehnika ja traktorid olid olemas
ning see hoidis meid vee peal. Üheksakümnendatel oli meie eesmärk ellu jääda ja kasutada igat võimalust veidigi teenida. Tegime oma meeste ja tehnikaga teenustöid paljudele väiketaludele, mis tänaseks on kadunud. Näiteks varusime nende loomadele heina. Aastatuhande vahetuseks loksus asi niipalju paika, et kevadel sai juba mingeid plaane teha, lepinguid sõlmida ja vastavas koguses külvata. Teadsid, et sügisel saad viljast lahti. Ligikaudne hind oli samuti teada. Tekkisid arvestatavad viljavarujad,” meenutab Ninn.
SELLEL SAJANDIL ON VILJAKASVATAJATE KÄEKÄIGU PEAMISEKS MÕJUTAJAKS JA MUREKOHAKS OLNUD KOKKUOSTUHINDADE VÄGA SUUR KÕIKUMINE. Sellel sajandil on tema hinnangul viljakasvatajate käekäigu peamiseks mõjutajaks ja murekohaks olnud kokkuostuhindade väga suur kõikumine: „Paariks aastaks tõuseb hind üles, siis kukub kuristikku, siis pead ootama, millal see normaliseerub. Viljast lahti saamisega enam muret pole, küsimus on hinnas.” Üks, mis Arvo Ninni kin-
nitusel Eesti põllumajanduse tõsiseltvõetavusest tunnistust annab, on pankade käitumine. „Pangahärrad hammustasid umbes 2006. aastal läbi, et põllumajandusel on Eestis perspektiivi küll. Enne seda ei saanud põllumees masinate ostmiseks liisinguid ega midagi. Kui pangas ütlesid, et oled põllumees, oli jutt lõppenud. Nüüd on vastupidi, ainult võta,” ütleb ta. tasa ja taRgu ÜlesMÄge Laias laastus on OÜ Viljatare läbi kõigi veerandsaja tegevusaasta kündnud sedasama vagu – põhitegevus on viljakasvatamine, peale selle pakutakse mitmesuguseid teenuseid. Päris oma maid on ettevõttel kahesaja hektari ringis, lisaks rendimaad ja maad, kus Viljatare kasuks on seatud kasutusvaldus. Kokku haritakse umbes 850 hektarit. „Viimasel ajal pole isegi juurde pingutanud, sest masinapark ja maa hulk on tasakaalus. Kui kasvada, peaks hankima veel ühe kombaini, aga kahele kombainile jääks tööd juba väheks. Ja ega neid maid pole enam nii lihtsalt kuskilt juurde saadagi. Välismaised pensionifondid on maa hinda kõvasti tõstnud. Põllumehe seisukohalt ei ole sugugi hea, kui teadmata kellele maid kokku ostetakse. Rendihinnad võivad lakke minna ja alustavatel põllumeestel on üldse peaaegu võimatu järjele saada. Maad
maa elu || Viljakasvatus || 7
13. aprill 2017
edeneb vaikselt, aga stabiilselt OÜ Viljatare omanik ja juht Arvo Ninn tunneb heameelt, et ettevõtte kollektiivis on mitu noort teotahtelist meest. Foto: Toomas Šalda
Uuenenud Foton Lovol 504 nüüd Farmestis
REKLAAM
Traktoritootjate vahel käib sama tihe rebimine nagu autoturul. Konkurente püütakse üle trumbata funktsionaalsuse, suutlikkuse, hinna ja üha rohkem disaini poolest. Seda kõike tehakse loomulikult sellepärast, et püsida konkurentsis ja saavutada häid müügitulemusi. Erandiks ei ole siin ka Foton Lovoli traktoritehas, kes eelmise aasta lõpus tuli välja uue modernse seeriaga.
Eestis juba aastaid müügil olnud Foton Lovoli traktorite valikus seisab nüüd uhkelt uue välisja sisedisainiga 50hobujõuline Foton Lovol 504. Uuenduste autorid on tippspetsialistid, kes sedakorda on palgatud Euroopast. Uus kujundus ei ole lihtsalt kosmeetiline muudatus. Uued uksed, mis avavad korraga terve külje, tagavad ühtlasi parema väljavaate, puuduvad segavad lisapiilarid. Väljalasketoru on viidud esimese parempoolse kabiiniposti taha – samuti parema väljavaate tagamiseks. Nähtavamaks teha aitavad uue disainiga luuptuled ees ja LED-tagatuled. Ka ergonoomika poolest on palju uuendusi: pedaalid kinnituvad armatuurlaua alla, käigukangid on viidud paremale küljele, mille tulemusena pole kabiini põrandal segavaid kange-pedaale. Sile põrand tagab nii mugava töötegemise kui ka hõlpsa masinasse sisenemise ja sealt väljumise. Roolisamba reguleerimisvõimalus ja Grammeri iste kindlustavad igati mugava sõiduasendi. Täielikult sünkroniseeritud reversiga käigukastil on 12 edasi- ja 12 tagasikäiku. Eelkäijast 15 liitrit suurema mahutavusega kütusepaak tagab pikema tööpäeva. Kütusepaak on viidud kabiini esinurga alla, seega on ka kanistrist tankimine mugav. Esmaklassilises kabiinis on müratase viidud miinimumini, parandatud on salongi tolmupidavust, mille tagab aktiivsöega salongi õhufilter. Uste ja akende tihendid on „ühes tükis“, puuduvad liitekohad. Kabiin on avar ja turvaline. Kabiini laes on kolmekihiline soojustus, samuti päiksesesirmiga katuseluuk. Standardvarustusse kuulub konditsioneer ja raadio. Tehase ametlik esindaja pakub 1500 töötundi või 2 aastat garantiid. Modernne traktor Foton Lovoli tehasest on jõudnud ka Eestimaa põldudele. Pärnumaal Põnka puhketalus on abimeheks esilaaduriga Foton Lovol 504. Peremees Raivo Oleski sõnul sai otsustavaks just hinna ja kvaliteedi suhe. Samasuguse varustusega „korealane“ on pea kolmandiku võrra kallim, mugavuses ja jõudluses ta masinaid proovides erinevust ei näinud. Samuti oli määrav taskukohane järelteeninduse hind. Demomasinaga saab lähemalt tutvuda Tartu Farmesti keskuses.
Kohtumiseni ka Maamessil välipinnal VP-151. Foton Lovoli ametlik esindaja Eestis on Farm Est OÜ. Farmesti kauplused asuvad Tartus Sepa 15c, tel 5699 6450, e-post info@farmest.ee ja Sauel Pärnasalu põik 1, tel 5699 6470, e-post saue@farmest.ee.
ostetakse ju kokku ikkagi eesmärgiga teenida nende pealt vaheltkasu,” kirjeldab praegust maadeturgu Arvo Ninn. Läänemaa maid pole põllumehel just kõige lihtsam harida. „Olen töötanud Vändra kandiski ja seal on maade boniteet hoopis midagi muud kui siin. Näiteks kombainiga saab seal põllule minna juba kella kümnest hommikul, aga siin kell üks päeval, sest vili ei kuiva lihtsalt varem ära ja kartulikasvatuseks siinsed mullad ei sobi, on liiga kivised,” seletab ta. Tegutsemise algusest alates on Viljatare põldudel kasvanud nisu, oder ja kaer, 1999. aastal lisandus raps. „Rukist pole enam kümmekond aastat maha pannud. Oleme proovinud hernega, aga selle saagikus on väga kõikuv. Vili ja raps on kindlamad. Sõltub sügisest, kui palju suhteliselt stabiilset talivilja külvata saab. Läinud sügisel saime 850 hektarist külvatud 300, mis on meie kohta hea tulemus. Mida sügisel külvata ei saa, jääb kevadesse. On olnud aastaid, kui saamegi sügisel ainult paar põldu tehtud ja kogu lugu.” Ilmast ja kokkuostuhindade kõikumisest ei saa põllumees üle ega ümber. Kuna turuhinnad kõiguvad ettearvamatult, ei saa nende järgi valida, mida külvata. „Tagantjärele tark olles ei oleks eelmisel suvel pidanud kogu rapsisaagi hinda kinni panema, oleks tulnud osa talveks hoida. Hind oli talvel kuni
viiskümmend eurot tonni kohta kõrgem ja kui sa müüd 500–600 tonni, on vahe märgatav. Aga seda ei tea kunagi ette, kas õnnestub õiget hetke tabada. Mõnel aastal saad head hinda, siis tead, et peab midagi jätma juhuks, kui järgmisel aastal läheb kehvemini. Enamasti on nii, et hind ei püsi järjest kaht aastat tipus. Meie jaoks oli 2015 väga hea aasta, vilja keskmine oli 4,5 ja rapsil 2 tonni hektarilt. Järgnenud nigela eelmise aasta elasime üle selle arvelt,” hindab Ninn eelmisi aastaid. Viljale lisaks Viljatare masinaparki kuulub kümmekond traktorit, kopad, laadurid jpm. Osa traktoritest on küll päevinäinud Belarussid, aga ajavad tänu asjatundlikule hooldusele ja remondile abitraktorina asja ära. Nii ongi ettevõte võtnud endale lisatööd. „200 hektaril teeme luhahooldust. Heina ostavad meilt lihaveise- ja lambakasvatajad. Peale selle väiksemad kopatööd, teeäärte koorimised, lihtsamad teeparandused, talvel küttepuude varumine, kui lund on, siis lumelükkamine,” loetleb Arvo Ninn Viljatare meestele tuttavaid tegevusi. „Tööd pole viimasel ajal väga otsima pidanud, see jõuab ise meie juurde. Lisatööd on väga teretulnud, aga neid peab olema parasjagu, et firma põhilised asjad saaksid ikka õigel ajal tehtud. Lisateenuseid teeme siis, kui on aega.
Oleme aasta ringi tööga kaetud. Kui muud ei ole, siis remondime ja täiustame tehnikat.” Tööjõuga on Viljatarel hästi. Seitsmest töötajast neli on alla kolmekümnesed kohalikud mehed. „Mitu neist käis juba kooli ajal meie juures abitöödel abis. Nii head kaadrit kui praegu polegi meil varem olnud, noorus ja kogemus on tasakaalus. Ja kõigil meestel on tahet, see on peamine,” kiidab Ninn oma meeskonda. Tulevikku vaadates ütleb ta, et tahaks Viljatare valdusse saada hoonet, kus praegu renditakse pinda Martna Masinaühistult: „Oleme siin aknaiduksi vahetanud, aga korrasolekust on hoone kaugel. Masinapark on meil tänaseks selline, et tööd kannatab hästi teha, nüüd võiks hoone korda teha.” Võimaluse avanedes panustab Viljatare kohaliku elu edendamisse: „Toetame meeste ja masinate tööga. Viie-kuue viimase aasta jooksul on meil laias laastus üsna hästi läinud ja oleme aidanud toimima saada spordihalliks kohandatud kaarhalli, kus näiteks maadlejad isuga trenni teevad ja kohalike inimeste rõõmuks võistlustel häid tulemusi näitavad. Kaarhalli suure saali kütmine on sisuliselt meie kohustuseks jäänud. Halli taha rajasime lastele kelgumäe, varsti tahame seda täiendada nõnda, et suvel saaks seal rattakrossi sõita ja talvel suuskadega alla lasta.”
8 || muNa || maa elu
13. aprill 2017
Eestlased varuv
miljoneid riiNA MArTiNSON Maa Elu
Sel pildil on jaanalinnumuna võrdluseks asetatud kana- ja vutimuna kõrvale. Paarikümne sentimeetri Foto: PEEtEr laNGoVits pikkune muna kaalub 1,5 kilo või rohkemgi.
JAANALINNUMUNA KEEB POOLTEIST TUNDI riiNA MArTiNON Maa Elu
K
ui hing ihkab lihavõtteks midagi erilist, võib lauale tõsta näiteks jaanalinnumuna. Küll aga peab arvestama, et keedumuna saamiseks tuleb seda keeta poolteist tundi ja koore saab lahti rauasaega. Muhu jaanalinnufarmi perenaine Helena Erik räägib, et lihavõtete ajal tuntakse jaanalinnumunade vastu elavat huvi, kuid igal aastal on neil selleks pühaks pakkuda erinev kogus mune. Nimelt hakkavad linnud munema, kui väljas on juba soe ja valge ning kuna lihavõtted on liikuv püha, ongi mõnel aastal pühadeks varu napp, teisel saab rohkem pakkuda. Munevaid jaanalinde on Muhu farmis üheksa, kellest praegu muneb kolm. „Teised on ka hakanud tiibu soputa-
ma ja kui vaid sooja tuleks, läheb lahti,” sõnab Erik. Kui jaanalinnul algab regulaarne munemisperiood, siis muneb ta kaks nädalat ülepäeviti, nädala puhkab ja siis jälle uuele ringile. „Sel aastal hakkasid inimesed mune küsima väga vara. Üks firma näiteks tundis huvi, kas saaksime anda 200 muna nende firma töötajatele. See on muidugi täiesti ebareaalne kogus meie jaoks,” muheleb Erik. Sellele hiigeltellimusele pidid jaanalinnukasvatajad küll ei ütlema, aga paremini läks Avinurme koolil, kes tellis 12 muna. „Nad tahtsid munad klasside vahel ära jagada, et iga klass valmistaks munaroa ja kaunistaks koore. See on küll tore idee,” kiidab Erik. Jaanalinnumuna maksab umbes 25 eurot ja kuna on ühele väikesele perele omleti tegemiseks isegi natuke suur, ostetakse neid mune enamasti mõne pidupäeva puhul ja kin-
gituseks. „Munal on sümboolne elu alguse tähendus ja jaanalinnumuna on kõige suurem elu algus,” sõnab Erik. „Lisaks on muna väga ilus ja seda kasutatakse päris palju sisekujunduses.” Kui nüüd on plaanis jaanalinnumuna ära keeta, tuleks see üleni külma vette panna, siis vesi keema ajada ja vähemalt 45 minutit keeta, siis rahulikult maha jahutada. Keedetud muna avamiseks võib kasutada rauasaagi, siis saab koorest kaks kausikest. Muna sisust saaks teha munavõid sajale võileivale. Väga maitsev oleks jaanalinnumunast teha ka pannkooke, beseed, keeksi ja biskviiti. „Kõige lihtsam on kasutada omletiks ja see on tõesti väga maitsev,” soovitab Erik. Jaanalinnumuna säilib nelja kuni kuue kraadi juures hoides vähemalt pool aastat, aga mida varem ära süüa, seda parem.
HOBILINNUKASVATUS ON KOGU MAAILMAS KASVAV SUUNDUMUS riiNA MArTiNON Maa Elu
E
esti linnukasvatajate seltsi tuleb tihti uusi liikmeid, kes linde oma tarbeks peavad ning soovivad erialast teavet ja koolitust. Hobilinnukasvatus on kogu maailmas järjest kasvav suundumus ja vaevalt see Eestiski teistmoodi läheb, ütleb Eesti linnukasvatajate seltsi (ELS) esimees Aleksander Lember. „Maailma suurlinnades on inimesi, kes kodulinde, enamasti kanu, linnatingimustes pidada tahavad ja meil on meedias aeg-ajalt seda teemat käsitletud ning tihti jääb mulje, et selline kanapidamine on väga IN ja vahva,” räägib Lember. „Tegelikult teevad seda need, kes kanapidamisest suurt midagi ei tea ja arvavad, et need tingimused, mida pakuvad, on linnule head. Ei ole! Kana tahab elada kanaelu, sellel elul on palju värve ja tahke, mida linnakeskkonnas pakkuda ei saa.” ELS tahab hakata rohkem abistama hobipidajaid, kes eri liiki tõulinde kasvatavad. „Praegu on väikepidajad muretsenud tõumaterjali omal käel, enamasti tuuakse haudemunad või linnud väl-
el munadepühaeelsel nädalal müüakse Eestis miljoneid mune, kokku munevad meie kanad aastas pisut alla 200 miljoni muna, millest enamik jääb eestlaste toidulauale. Statistik aa meti andmeil langes kanade arvu vähenemise tõttu munatootmine mullu aasta varasemaga võrreldes kümne miljoni võrra. Teisalt hakkasid kanad senisest tublimalt munema – keskmiselt 278 muna aastas, mis on viimaste aastate parim näitaja. Suurim munatootja Eestis on kunagine Talleggi munafarm, mis nüüd taanlaste kontsernile müüdud ja kannab Dava Foodsi nime, poes leiab nende munad Eggo kaubamärgi all. Farmis on 250 000 kana, kes aastas 65 miljonit muna toodavad. Ettevõtte tegevjuht Vladimir Sapožnin räägib, et kanade arv on neil aastatetagusega võrreldes pigem vähenenud, sest Euroopas valitseb munade ületootmine. Enamik mune jääb Eestisse, aga neid läheb ka Lätti ja Leetu. Eesti suuruselt neljanda munatootja Linnu Talu ärijuht Jarno Hermet räägib, et neil on pruunid ja valged Hy-Line’i tõugu munakanad, kokku 90 000 linnu ringis. Nendegi munade enamik jääb Eestisse. Valge VÕi pRuun Muna Dava Foodsis on kanad Lohmann White’i tõust. Neljast kanalast ühes veel munevad kanad pruune mune, aga seegi läheb varsti üle valgetele. „Jaanipäevast toodame vaid valgeid mune,” sõnab Sapožnin. „Kogu Skandinaavia ja muu Eu-
roopa sööb valgeid mune. Näeme perspektiivis, et valge muna hakkab tulevikus siingi valitsema. Mingit muud vahet peale koore värvi valgel ja pruunil muna tegelikult pole.” Linnu talus munevad valge sulestikuga kanad valgeid ja pruunid pruune mune. Tumedama sulestikuga kanu on rohkem, sest nende mune ostavad eestlased rohkem. „Pruuni muna eelistus algas 1990. aastatel, kui meie tallu tuli Soomest esimene partii pruune tibusid. Siis tundus see nii uus ja huvitav, lisaks oli pruun koor natuke tugevam, nii hakkasidki pruunid järjest populaarsemaks muutuma,” meenutab Hermet. „Maitses munadel vahet pole.” Munadepüha nädalal ostavad meie inimesed isegi kuni poole rohkem mune. Tihtipeale pole kohalikel linnukasvatajatel poodide nõutud kogust anda, sest mune lattu ette varuda on üsna keeruline. Nii müüvad tootjad sel nädalal oma laod tühjaks, pealegi on pärast pühi ostjate huvi munade vastu nagunii natuke leigem.
EHKKI KANU EI SAA PAARIKS PÜHADEEELSEKS NÄDALAKS ROHKEM MUNEMA MEELITADA, SAAB MUNATOOTMIST SIISKI PÜHADE JÄRGI PISUT SÄTTIDA. Ehkki kanu ei saa paariks pühade-eelseks nädalaks rohkem munema meelitada, saab munatootmist siiski pühade järgi pisut sättida. „Kanapartiide vahetust saab ajastada nii, et enne pühi muneks maksimaalne arv linde,” sõnab Hermet. „Lihavõtted on liikuv püha ja me vaatame oma tegevust planeerides ikka kalendrist, millal see järgmisel aastal tuleb.”
Kanad sobivad linnaaeda kenasti. Perekond Põld ja nende kanad Foto: Elmo riiG / saKala Viljandis. Pildil kanapidaja Vihur.
jast sisse ja sellega on nii nagu ikka – vahel läheb õnneks, vahel mitte,” tõdeb Lember. Linnukasvatajate vahel käib elav suhtlus ja üksteise tegemistel hoitakse silma peal. „Aretustöö on valdkond, mis nõuab erialateadmisi ja selts saab siin abiks olla. Eks tõumaterjali muretsemine jääb ka edaspidi igaühe enda mureks.” Eestis ei ole seni korraldatud linnunäitusi, kus linnud üle vaadatakse ja hindamise tulemused vastavalt tõustandardile hindepunktidena välja tuuakse. See oleks väärtuslik informatsioon igale kasvatajale ja aitaks aretustööks sihte seada.
Lember nimetab veel, et läinud nädalal toimunud linnukasvatajate õppepäeval räägiti omavahel palju linnugripiohu tõttu kehtestatud piirangutest. „Üldiselt jäi kõlama linnukasvatajate siiras soov oma linde igati kaitsta,” ütleb ta. „Üllataval kombel polnudki ühtki kasvatajat, kes poleks midagi gripiohu vältimiseks ette võtnud ja vanaviisi edasi talitanud, ka need, kelle linnud vabapidamisega harjunud. Muidugi, suhelnud olen ma linnukasvatajate teadlikuma ja koolitatud kontingendiga, kindlasti on neidki, kes piiranguid eiravad ja grippi eriliseks ohuks ei pea.”
AS BACULA OOTAB KÕIKI MOOSISÕPRU JA KOOSTÖÖPARTNEREID MAAMESSIL! ASUME BOKSIS D-3. www.moos.ee
maa elu || muNa || 9
13. aprill 2017
ad pühadeks
id mune Kahe nädala jooksul enne pühi müüb Dava Foods Baltikumis seitse miljonit muna, neist viis Eestis. „Täna muneb, homme sorteeritakse, ülehomme on muna poes,” iseloomustab Sapožnin nende munade tavapärast liikumiskiirust. Kui võimalik, ei soovita ta inimestel munade ostu viimasele hetkele jätta ja keetmisel kõige värskemaid mune kasutada, sest neil ei taha koor lihtsalt lahti tulla ja kisub valget kaasa. Keetmiseks on parimad kaks-kolm nädalat vanad munad. Eestis antakse munadele 28päevane säilivusaeg, aga tegelikult võiks neid Sapožnini kinnitusel kauemgi tarvitada. See tähtaeg kehtib toatemperatuuril hoidmise korral, aga hoides mune kahe kuni nelja kraadi juures, säilivad need kolm-neli kuud muretult. „Meie Dava Foodsist müüakse mune ka Dubaisse, kuhu need lähevad kolm nädalat laevaga ja siis edasi poodidesse ning pole probleemi,” räägib mees. sooMe tiBud Nii Dava Foods kui ka Linnu talu ostavad tibud ühepäevastena Soomest. „Neid transporditakse soojas autos papist kastis ja nad jõuavad kohale vähem kui ööpäevaga. Kana hakkab munema 15.– 19. nädalal, munevad nad suurfarmides alla kahe aasta ja lähevad siis edasi lihatööstustele. Linnu talu müüb ka osa kanu edasi elanikele, kes soovivad kodus mõnda kana pidada. „Tundub, et inimesi, kes tahavad kodus kanu pidada, tuleb järjest juurde,” sõnab Hermet. Viimastel aastatel on palju räägitud kanade pidamistingimustest ja muna ostes saab igaüks munale löödud templi järgi vaadata, kas tegu puuri-, õrre-, vabapidamisel kana või hoopis mahekana munaga. Linnu talus on 3/4 puuri- ja 1/4 kanadest uues õrrekanalas. „Vahe on selles, et kui puuri-
KANAMUNADE MÄRGISTUS
K
anamunad märgistatakse tähtedest ja numbritest koosneva koodiga. Esimene number koodis (0–3) näitab lindude pidamisviisi. Nendeks on: 0 – mahepõllumajanduslik tootmine 1 – vabalt peetavate kanade munad 2 – õrrekanade munad 3 – puuris peetavate kanade munad Järgnevad tootja riigi kood (näiteks EE – Eesti, LV – Läti, LT – Leedu) ning PRIAs registreeritud ja registrisse kantud
kana liikumisruum on 60 sentimeetrit korda kaks ja pool meetrit ning seal puuris on paarkümmend lindu, siis õrrelinnud saavad liikuda palju suuremal alal ja eri tasapindadel,” selgitab Hermet. „Peale vaadates tunduvad õrrekanad pisut rahulikumad.” Dava Foodsis peetakse kanu puurides, kus munemiseks saavad linnud minna varjatud munemiskohta. Kui üldiselt arvatakse, et vabapidamisel kana elu on kõige parem, siis Sapožnin näeb asja pisut teises valguses. „Puurikanal on kõik protsessid alates toidust kuni sissehingatava õhu koostiseni meie kontrollitud,” toob ta välja. „Vabapidamisega kanade suremus on suurem kui puurikanadel. Kanadel on komme üksteist surnuks nokkida ja mida rohkem neid koos on, seda suurem on risk.” ÜlejÄÄk MunaBÖRsile Miks mõni muna on kallim ja teine odavam, sõltub esmalt muna kaalust – suuremad on kallimad, edasi mängib rolli, millega kanu on toidetud – kvaliteetsem jõusööt maksab loomulikult rohkem, veel on oma
müük hooldus varuosad kogemused
tootja riigi kood
3EE12345
lindude pidamisviis
ettevõtte eraldusnumber
viiekohaline ettevõtte eraldusnumber.
osa pidamistingimustel – mida enam on kanade elamistingimuste parandamisse panustatud, seda kallim saadus. Kui tootjal tekib munade ülejääk, siis võimalusel paisatakse üle jääma kippuv kogus soodsamalt poodidesse müüki. Sapožnin räägib, et munatootmisel tekib aeg-ajalt ülejääk ja sellised munad lähevad munabörsile, kus need ostetakse kokku ja saadetakse näiteks mõnda Hollandi või Saksamaa tehasesse, kus neist tehakse munapulbrit. „Börsilt saadav raha on alla omahinna ja katab vaid osaliselt munade tootmisele tehtavad kulud. Keegi ei tahaks sinna müüa, aga mõnikord lihtsalt jääb üle ja siis sealt saab vähemalt osaliselt raha tagasi,” selgitab ta. Börsile ei pruugi munad jõuda aegumistähtaja lähenemise tõttu. „Me teeme prognoose selle põhjal, palju meil mune on tulemas ja palju poed on tellimusi esitanud, ja kui näeme, et näiteks kahe nädala pärast jääb meil mingi kogus mune üle, siis võtame börsiga ühendust ja anname oma kogustest teada,” kirjeldab Sapožnin.
Valgamaal tegutseva Linnu talu ärijuht Jarno Hermet näitab mullu septembris avatud õrrekanalat, kus Foto: arVo mEEKs / ValGamaalaNE linnud saavad eri tasapindadel liikuda.
10 || toit || maa elu
13. aprill 2017
puljongit saab nüüd ka po SirJE NiiTrA Postimees
ood Studio omanikud Indrek Kivisalu ja Helgor Markov vabastasid kodukokad tüütust puljongi keetmise vaevast, asudes seda nende eest tegema. Kõik ehk ei tea, mis see Food Studio üldse on. Olgu siis selgitatud, et selle asutasid kaheksa aastat tagasi needsamad kaks meest algul rohkem hobi korras. Kuna Helgor oli varem liha müünud, Indrek aga tuntust kogunud presidendi peakokana, siis pöördusid sõbrad-tuttavad alatasa nende poole sooviga õpetada toitu tegema. „Mõtlesime, et teeme ühe väikese koha, kus oleks võimalik mõnel nädalalõpul soovijaile kokkamist õpetada,” räägib Markov. Ent tahtjaid oli palju ja huvi nii suur, et peagi tuli iga kuu 15–20 koolitust teha. Ja nii sellest hobist meestele ühine töö saigi. Ega sarnase teenuse pakkujaid Eestis kuigi palju ole ka. Nüüd on ametis juba mitu kokka ning turunduse ja müügi osakond abiks. Peale selle tegeleb Markov nüüd juba kolm aastat
gurmeekaupade hulgimüügiga. Ta toob Austraaliast Eestisse Gourmet Gardeni ürte tuubi sees, mis säilivad neli kuud ja on mugavad toidutegemisel kasutada. Kaks aastat tagasi lisandusid naturaalsed puuviljapüreed sajagrammistes topsides Pombeli kaubamärgi all, mis tulevad Lõuna-Prantsusmaalt. Säilitusaineid ja suhkrut pole neile lisatud, mistõttu on tegu igati tervislike toitudega. Sel aastal tuli sama kaubamärgi all veel kolmaski toode: külmpressitud smuutid, milletaolisi pole siin samuti varem olnud. Markov ütleb, et talle on pakutud ka igasugust muud kaupa, aga ta võtab ainult sellist, mis talle huvi pakub ja mille filosoofia tema omaga kokku läheb. soBiB neilegi, kes sÜÜa teha ei oska Nüüd on Markov ja Kivisalu asutanud ka päris oma tootmise. Vanas Fazeri leivatehases Mustamäel on neil paarsada ruutu pinda ja suured katlad, mille ümber toimetab neli töölist. Idee midagi sellist tegema hakata tuli taas elust enesest. Nimelt hakkasid kliendid huvi tundma, kuidas sellist maitsvat puljongit, mida Food Studios pliitidel keedeti, saada võiks. „Ma siis seletasin, et kõik on väga lihtne – röstite kõik koostisained ära, panete patta ja keedate aeglasel kuu-
musel päev otsa,” kõlab Indreku selgitus üsna ehmatavalt. Paraku pole tänapäeval kuigi palju neid, kes viitsiksid konte, liha, juurvilju või kala 4–8 tundi keeta. Puljongikuubikuid aga enamik jälestab, sest need sisaldavad ei tea mida. Korra proovis Markov ise kodus puljongit keeta. Ta pani grillkanast alles jäänud kondid potti keema. Hommikuks oli pool liitrit ülikanget puljongit valmis. Siis tekkiski mõte, et miks ei võiks seda suuremas koguses teha ja teistelegi müüa, et neil lihtsam toitu teha oleks. Head puljongit pole kodustes tingimustes sugugi lihtne teha. See on ka üks põhjusi, miks paljud noored pered suppe kodus teha ei taha – need ei tule lihtsalt maitsvad välja. Ka Helgor ja Indrek pidid enne kõvasti katsetama. Algul ei leitud sobilikku pakendit, siis seda õiget maitset. Oma tuhat liitrit sai enne kanalisatsiooni toodetud, kui õige maitse leiti. „Küsisin Indrekult, mis on puudu ja mida võiks lisada. Äkki tal plahvatas, et see looduslik maitsetugevdaja on seen ja mitte ükskõik milline, vaid puravik. Nägime hullult vaeva, et seda hankida, ja kalliks läks ka, aga saime selle õige maitse kätte,” meenutab Markov. Ka kalapuljongiga tuli palju vaeva näha, sest punane kala ei andnud soovi-
Food Studio omanikud Indrek Kivisalu (paremal) ja Helgor Markov soovitavad neile, kes muidu puljong potti, lisage sellele pakist külmutatud juurviljad ja hakkige sisse tükike kanaliha ning
maa elu || toit || 11
13. aprill 2017
poest osta
kodus süüa teha ei armasta või kel pole selleks aega – valage nende valmismaitsev lõuna ongi kümne minutiga valmis. Foto: EraKoGU
tud maitset ja tuli poole ulatuses kohalikku valget kala lisada. Selleks kogub Pepekala nüüd Eesti pealt kõik valge kala töötlemise jäägid kokku. Ilus pruun värvus saadi puljongitele aga röstimisest. Lõpuks leiti ka nägus pakend, mis mullu Kuldmuna disainikonkursil koguni neljanda koha sai. Nüüd soovitab Indrek neilegi, kes muidu kodus süüa teha ei armasta või kel pole selleks aega, lihtsat nippi – valage nende valmispuljong potti, lisage sellele pakist külmutatud juurviljad ja hakkige sisse tükike kanaliha ning maitsev lõuna ongi kümne minutiga valmis. Üks toRMaB, teine tÕMBaB kuRVis piduRit Nende kahe mehe tandemis on Helgor see, kes kogu aeg midagi uut teha tahab ja on selleks valmis kasvõi läbi seina minema, Indrek seevastu kaalub asjad enne läbi ja kui vaja, tõmbab ka õigel ajal pidurit. Puljongi mõte meeldis aga algusest peale mõlemale. Pealegi olid mehed maailmas reisides näinud, et Ameerikas ja Inglismaal on taolised puljongid juba ammu poeletil olemas, ehkki seal on see suurtööstuste toodang. Igal juhul puljongikuubikuid seal sisuliselt ei kasutata. Food Studiol valmib puljong nii-öelda käsitööna. Suurtes kateldes keenud puljong läheb kohe 100 kraadi juures pakki, kus see kahe tunniga jahutatakse 2–6 plusskraadini. Suurtööstustes toimub pakkimine 130 kraadi juures ja väga palju kasulikke aineid siis enam sisse ei jää. Puljongi mõte ongi selles, et juurviljadest
www.komatsuforest.ee
Uus masin turul – Komatsu 8-rattaline HARVESTER Mugavus, stabiilsus ja erakorraline manööverdusvõime. Komatsu 931XC on unikaalse lahendusega võrreldes teiste 8-rattaliste langetustraktoritega.
Külastage meid Maamessil väliplatsil ZEIGO SERVICE OÜ Tartumaa müük, hooldus, varuosad tel 504 4964
JL Hooldus OÜ Pärnumaa hooldus tel 510 9120
VP-46 Just Forest AMJ Jõgevamaa hooldus tel 518 3620
ja kontidest keedetakse vedelikus välja kõik kasulikud ained. Juba vanal ajal soovitati haigestumise korral puljongit juua, sest teati, et sellel on tervendav toime. Tänapäeval räägitakse, et selline kondileem aitab kaasa isegi naha, juuste ja küünte ilule. Ühes Ameerika teadlaste uuringus on välja toodud 50 põhjust, miks kondipuljong inimesele kasulik on. Food Studio puljongiks vajalikud toiduained on 90–95 protsenti kodumaised. Esialgne plaan oli teha sada protsenti eestimaist ökotoodangut, kuid siis oleks lõpphind nii kalliks läinud, et see poleks kestlik olnud. Praegu kõigub 750 milliliitri suuruse puljongipaki hind poeletil 3–3,5 euro vahel. Ökotootena oleks see maksnud 5–6 eurot. „Pole mõtet teha head asja, kui inimesed seda osta ei jaksa,” lausub Markov. Samas pole seda mõtet siiski veel päris maha maetud ka. otsiVad juuRikakasVatajaid Ühtlasi tahaksid mehed, et nendega võtaksid ühendust talunikud, kes sooviksid neile oma põllul sibulat, porgandit, pastinaaki ja juursellerit kasvatada. Nad paneksid isegi taluniku nime oma kodulehele üles, et inimestel tekkiks põllumehega otseside. Ja see ei pea ökotoodang olema. Praegu käib toormega varustamine hulgifirma vahendusel. Kogused peavad olema küllalt suured, sest näiteks sibulat ja porgandit kulub juba praegu 500–600 kilo nädalas, aga tootmine kasvab.
Kõige paremini läheb praegu kanapuljong, millel on nüüd välja tulnud juba ka väiksem, ühele inimesele mõeldud pakk. Kes eelistab veiseliha, saab osta veisepuljongi, taimetoitlastele ja erinevate suppide valmistajaile on abiks aedviljapuljong, kalasõpradele aga kalapuljong.
PULJONGI MÜÜGIOOTUSED OLID IGAL JUHUL PALJU VÄIKSEMAD, KUI TEGELIK MÜÜK NÄITAB, NII ET TOOTMIST ON JUBA TULNUD SUURENDADA. Kõige uuem on Aasia puljong, kus kanaleemele on lisatud ingverit, tšillit, värsket sidrunheina ja muid maitsetaimi. Selle baasil saab teha näiteks populaarset Tom Kha suppi. „Viisin paki sõbrale proovida – jõi kõik niisama soojalt ära ja kiitis,” toob Markov näite. Ka tema enda kaheaastane poeg joob neid puljongeid meeleldi ja otse pakist, naine kasutab aga erinevate püreesuppide valmistamiseks. Muide, püreesuppide tootmise peale, mis valmivad üksnes puljongi ja juurvilja baasil ja mis maitsevad nagu restoranis, on Food Studio omanikud samuti juba mõelnud. Puljongi müügiootused olid igal juhul palju väiksemad, kui tegelik müük näitab, nii et tootmist on juba tulnud suurendada. Selle aasta plaan on kasvatada käivet kaks korda ja järgmisel samamoodi. Investee-
ringut, mis jääb 200 000 euro ringi, annab muidugi veel tasa teha, kuid küllap seegi päev ükskord saabub. Esialgu puljongiturul konkurente ei ole. „Aga oleks hea, kui oleks, sest siis ei peaks me seda tutvustus- ja selgitustööd kõike ise ära tegema. Kui vanemad inimesed oskavad puljongit hinnata, siis nooremad tihtipeale ei tea, kui hea asjaga tegu. Praegu me ikkagi harime inimesi, mis on päris aeganõudev ja kallis ettevõtmine. Oleme pakkunud oma puljongit spordiüritustel ja mujalgi. Tahame pöörata ka need, kes täna veel kuubikuid kasutavad, pärispuljongi usku,” selgitab Markov. Muide, soola on neis toodetes hästi vähe ja seegi meresoolana. Edaspidi on plaanis Eestis valmistatud ja siinsest toorainest valmistatud puljongid ka naaberriikide turgudele viia. Lätis on tutvustamiskäik juba tehtud. „Lätlased kukkusid piltlikult öeldes pikali, kui oma puljongeid maitsta andsime, ja mai algusest läheb esimene partii juba sealsesse Stockmanni müüki. Praegu on meil selge plaan terve Baltikum, lisaks Soome ja Rootsi täis müüa,” räägib Markov. Kui õnnestub mahesertifikaat saada, siis avarduvad võimalused veelgi. Nimelt on Skandinaavias ja mujal välismaal teadlikkus selles osas väga hea. Markov toob näite, et kui näiteks Saksamaal küsiti inimestelt, miks nad ökotooteid eelistavad, siis vastas enamik, selleks et hoida keskkonda, Eestis aga, sest see on neile endile kasulik. Selline on siis mõtteviiside erinevus.
12 || toitlustus || maa elu
13. aprill 2017
toitlustusettevõtetel on nüüd oma ökomärk SirJE NiiTrA Postimees
M
ärtsist võivad toitlustajad toidu valmistamisel kasutatud mahetoorainele viitamiseks kasutada selleks spetsiaalselt mõeldud ökomärki, mis on lihtne võimalus tarbijat teavitada ja peaks soodustama mahetooraine kasutamist toitlustusettevõtetes. Toitlustajate ökomärk on aastaid ette valmistatud mahepõllumajanduse seaduse muudatus, mis lihtsustab toitlustajatel tarbijate teavitamist mahetooraine kasutamisest. Ehkki meil on ka seni olnud toitlustusettevõtteid, kes on mahetoorainet kasutanud, on mahemärki taotlenud endale vähesed, sest selle kasutamise tingimused on olnud väga keerulised ja nõuded ranged. Seepärast on paljud ettevõtted kasutanud juba aastaid mahetoorainet oma toitudes, ilma et nad oleksid sellest tarbijat eraldi teavitanud. Nüüd on töötatud välja eraldi märgid, mida saab lihtsustatud korras kasutada. Selle kasutamine võimaldab esiteks küsida tarbijalt väärilist hinda, tarbija saab aga teha teadlikke valikuid ja soovi korral eelistada toidukohta, mis kasutab mahetoorainet. Teiseks soodustab see mahetooraine laiemat kasutamist toitlustuses ja edendab seeläbi mahepõllumajandust. Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Marika Ruberg selgitab uue
Laulasmaa spaas tegutseva restorani Wicca peakoka Angelica Udekülli sõnul on ökomärgise kasutuselevõtt eelkõige informatiivne abivahend, kuvamaks ettevõtte toidufilosoofilist lähenemist. Foto: miHKEl mariPUU
ökomärgi kasutuselevõttu sellega, et Euroopa Liidu mahepõllumajanduse määrus ja sellega kasutamiseks lubatud ELi mahelogo ei kohaldu toitlustusettevõttest pärit toodetele, mistõttu on selliste toodete märgistamine ja selle üle kontrolli tegemine jäetud liikmesriikide pädevusse. Eestis sätestati toitlustusettevõtetele kohalduvad mahepõllumajanduse nõuded 2009. aastal ning eeskujuks võeti siis Saksamaal kehtivad nõuded, mis sisuliselt kattusid ELi määrustes sätestatud töödeldud toidu tootmise nõuetega. Rubergi sõnul ei näidanud Eesti toitlustajad üles kuigi suurt huvi mahetoitlustamise vastu: 2012. aastal oli mahepõllumajanduse registrisse kantud andmed ainult kuue mahetoitlustaja kohta. Toitlustajatele korraldatud seminaridel ja 2013. aastal toimunud konverentsil „Mahepõllumajanduse arengusuunad. Mahetoit lasteasutuses” osalenud toitlustajad kinnitasid, et neil on huvi tegeleda mahetoitlustamisega, kuid tõid takistusena välja nõuete keerukuse.
„Toidu valmistamisel sageli küll kasutati mahepõllumajanduslikke koostisosi, aga sellele ei viidatud. Sellest tulenevalt jõudsime maaeluministeeriumis järeldusele, et mahetoitlustamise nõudeid on vaja lihtsustada. Toitlustajad ja mahepõllumajandussektori esindajad leidsid, et lisaks lihtsamatele nõuetele on vaja ka atraktiivset märki, mis näitaks ettevõttesse toidu valmistamiseks toodud mahepõllumajanduslike toodete osakaalu kõigist põllumajandustoodetest ja aitaks kaasa mahetoitlustussektori arengule. Eesti riiklikku ökomärki ei ole toitlustusettevõtetes valmistatava toidu puhul enamasti võimalik kasutada, sest nõuet, mille kohaselt peab vähemalt 95% toidu koostisosadest olema mahepõllumajanduslik, on paljudes ettevõtetes keeruline täita,” selgitab ametnik. Mahepõllumajanduse seaduse muudatuse väljatöötamisel võeti eeskujuks Taanis, Norras ja Rootsis juba mitu aastat hästi toimiv märgistussüsteem. Tarbija on selle seal hästi vastu võtnud ning toitlusta-
mise ökomärki kasutavate ettevõtete arv on nendes riikides igal aastal suurenenud. Näiteks Taanis võeti toitlustamise ökomärk kasutusele 2009. aastal esialgu ühiskondlikus toitlustamises. Tarbijate soovile vastu tulles hakkasid märki kasutama ka restoranid ja toitlustamise ökomärki kasutavate ettevõtete arv suurenes 2011. aasta novembrist kuni 2015. aasta maini 114lt 1126ni. Lihtsamate mahetoitlustamise nõuete ja toitlustamise ökomärgi kehtestamise eesmärk on nende toitlustusettevõtete arvu suurendamine, kus kasutatakse toidu valmistamiseks mahepõllumajandustooteid ja kus sellele ka viidatakse. Selle tulemusel suureneb tarbija võimalus tarbida mahetoitu. Muudatus mõjutab ka mahetoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevaid ettevõtteid, sest suurendab nõudlust mahetoodete järele ja annab võimaluse mahetootmise laienemiseks ja maapiirkondades uute töökohtade loomiseks. „Eesti mahepõllumajanduse arengukava aastateks 2014−2020” toitlustamise vald-
konna eesmärk aastaks 2020 on suurendada mahetoitu valmistavate lasteasutuste osakaalu kõigist Eesti lasteasutustest 30 protsendini ja mahetoitu valmistavate endast teavitanud toitlustusettevõtete arvu sajani. Seega kui arengukava eesmärgid täidetakse, siis tegeleb mahetoitlustamisega 2020. aastal meil ligemale 700 ettevõtet. Praeguse seisuga on VTA-d teavitanud 27 mahetoitlustajat. Laulasmaa spaas tegutseva restorani Wicca peakokk Angelica Udeküll ütleb, et tänaseks on Eesti toidumaastik järjest enam mõtestamas, millist toitu ja millistest toorainetest valmistatakse. „Eestis on märkimisväärselt suur hulk põllumaid, mida haritakse mahepõllumajanduslikke põhimõtteid järgides, ja tootmisi, mis sellest toorainet väärindavad. Kummalisel kombel on aga senini olnud olukord, kus toitlustusettevõtete huvid ja tootjate
võimalused on toiminud justkui mõneti eri majandusruumides, mis pole omavahel eriti palju kokku puutunud. Seda eelkõige mahetooraine kallima hinna tõttu, mis omakorda tingib mõneti kõrgema lõpptoote hinna,” räägib ta ühest valupunktist. Ta lisab, et ökomärgise kasutuselevõtt on eelkõige informatiivne abivahend, kuvamaks ettevõtte toidufilosoofilist lähenemist ja on seeläbi abiks neile tarbijatele, kes hindavad mahedalt kasvatatud toitu ja on selle eest teadlikult ka valmis õiglast hinda maksma. „Sisuliselt on tegemist samavõrra olulise märgisega nagu ükskõik milline teine juba kasutusel olev nii-öelda kvaliteedimärgis, nagu näiteks TripAdvisor, White Guide, parimate söögikohtade hulka kuulumise kleebis või Hõbelusikas, mis kõik täidavad sama eesmärki – aitavad tarbijal valikut teha.”
Väätsa Agro AS võtab tööle
AGRONOOMI Põhilised tööülesanded: • ettevõttes agronoomilise töö korraldamine Linnu müüb ettetellimisel (tel 503 1485, 501 7500) Hy-Line tõugu ja talu planeerimine; pruune aasta munenud kanu (3ja €/tk) ja munemist alustanud pruune ja • töötajate juhendamine tööprotsesside kontrollimine; valgeid noorkanu (8 täitmine; €/tk). • põlluraamatu • raamatupidamisele esitatavate aruannete õigeaegne LAUPÄEVAL, 23. APRILLIL esitamine; RINGkoostamine 1, SAAREMAAja(autojuhi tel 5397 3644): • eelarvestamise protsessis osalemine.
Liiva poe juures kl 11, Orissaare 11.20, Leisi 11.55, Aste 12.30, Mustjala 12.55, Kihelkonna 13.20, Lümanda 13.40, Kärla 14, Salme 14.40, Kuressaare Neste Nõuded kandidaadile: tankla 15.10, Valjala 15.45. • eriharidus; RING 2, HIIUMAA (autojuhi tel 5559 4530): • hea arvutioskus; Suuremõisa 12.20, Kärdla 12.40, Kõrgessaare 13.15, Luidja 13.40, • täpsus12, ja Partsi korrektsus tööülesannete täitmisel; Mänspe Emmaste 14.30, Käina 15. kohusetunne, • kiire14.05, õppimisja arenemisvõime, heatõugu pingetaluvus; Hy-Line aasta munenud pruunid kanad (3 €/tk) ning pruunid ja • B-kat autojuhiluba. valged munemist alustanud noorkanad (7 €/tk). PÜHAPÄEVAL, 24. APRILLIL Kasuks tuleb: RING 3, VILJANDI-, PÄRNU-, HARJUMAA (autojuhi tel 5559 4530): • eelnev töökogemus põllumajandusettevõttes; Karksi-Nuia 7.45, Abja-Paluoja 8.20, Kilingi-Nõmme 8.50, Uulu 9.30, • hea suhtlemisoskus. Kernu 11.15, Ääsmäe 11.35, Saku 12.15, Keila 13.15, Padise 14.00. RING 4, VILJANDI-, JÄRVA-, RAPLA-, PÄRNUMAA Ettevõte pakub: • mitmekesist ja huvitavat tööd kiiresti (autojuhi tel 5397 3644): arenevas Kolga-Jaani 8.30,kontsernis; Olustvere 9.15, Imavere 10, Koigi 10.20, Aravete 11, • toredat Käravete 11.15,töökollektiivi; Väätsa 12, Türi raudteejaam 12.20, Lelle 13, Kergu 13.40, • arenguperspektiivi; Vändra 14.10, Suure-Jaani 14.50, Viljandi turg 15.20, Mustla 16. • erialaseid täiendkoolitusi; • konkurentsivõimelist palka; • ametiautot ja telefoni.
Sooviavaldus ja CV palume saata 24. aprilliks e-posti aadressil lenno.link@trigondairy.com.
Linnu talu müüb ettetellimisel (tel 503 1485, 501 7500) Hy-Line tõugu pruune ja valgeid noorkanu (8 €/tk) ning 11 kuud munenud pruune kanu (3 €/tk) järgmistes bussijaamades: REEDE, 14.04 RING 1 (tel 564 4408) Jõgeva-, Lääne- ja Ida-Virumaal: Jõgeva 8.30, Rakke 9.15, Väike-Maarja 9.45, Tapa turg 10.20, Kadrina 10.50, Rakvere Tõrma ristmik 11.30, Sõmeru 12, Haljala 12.30, Kunda 13, Pada mõisa plats 13.20, Jõhvi turg 14.15, Kiviõli 15.10, Sonda 15.30, Vinni 16, Roela 16.20, Laekvere 16.35, Simuna 17. REEDE, 14.04 RING 2 (tel 5559 4530) Pärnu-, Lääne- ja Harjumaal: Audru kiriku plats 9, Lõpe 9.40, Lihula 10.15, Kurevere 10.50, Haapsalu Lukoili tankla (Tallinna mnt) 11.30, Taebla 12.15, Palivere 12.30, Risti 12.50, Turba 13.15, Riisipere 13.30, Padise 14, Keila kiriku plats 14.30, Saku Tammemäe tankla 15, Ääsmäe harutee kauplus 15.30, Kernu 15.40. LAUPÄEV, 15.04 RING 3 (tel 564 4408) Viljandi-,Pärnu-, Rapla-, Järvamaal: Mustla 8, Viljandi turg 8.30, Suure-Jaani 9.15, Kaansoo 9.45, Vändra 10.10, Kergu 10.30, Järvakandi 10.50, Lelle 11.10, Türi raudteejaam 11.30, Väätsa 11.50, Paide kiriku plats 12.10, Koigi 12.40, Imavere 13, Olustvere 13.30, Kolga-Jaani 14.20. LAUPÄEV, 15.04 RING 4 (tel 5559 4530) Jõgeva-, Harju-, Rapla-, Pärnu-, Viljandi- ja Valgamaal: Põltsamaa turg 9, Kose 10.30, Rapla turg 11.30, Märjamaa kiriku plats 12.20, Pärnu-Jaagupi 12.50, Sindi Pargi pood 13.40, Uulu 14, Kilingi-Nõmme 14.35, Abja-Paluoja 15.10, Karksi-Nuia 15.40, Tõrva 16. PÜHAPÄEV, 16.04 RING 5 (tel 5559 4530) Tartu-, Jõgeva-, Järva-, Lääne-Viru- ja Harjumaal: Tartu Sadamaturu parkla 8, Põltsamaa turg 9, Peetri 9.50, Ahula 10.20, Jäneda 10.35, Aegviidu 10.50, Soodla 11.10, Kostivere 11.30, Aruküla 11.50, Lagedi 12.10, Jüri kiriku plats 12.30, Vaida 12.50, Kose 13.15, Puurmani 14.30. PÜHAPÄEV, 16.04 RING 6 (tel 564 4408) Tartu-, Jõgeva-, Järva- ja Lääne-Virumaal: Elva raudteejaam 8, Tabivere 8.45, Kaarepere 9, Jõgeva bussijaam 9.20, Vaimastvere 9.35, Vägeva 9.50, Koeru 10.20, Järva-Jaani 10.40, Roosna-Alliku 11, Aravete 11.30, Käravete 11.45, Tapa turg 12.05, Kadrina 12.35, Haljala 13.20, Rakvere Tõrma ristmik 13.45, Väike-Maarja 14.30, Rakke 15.
Külastage meid Maamessil boksis nr VP-20!
13. aprill 2017
maa elu || maamess 2017 || 13
14 || Maamess 2017 || maa elu
13. aprill 2017
13. aprill 2017
maa elu || Maamess 2017 || 15
16 || Maamess 2017 || maa elu
13. aprill 2017
MAAMESS 2017 osalejad A.K.K. AS A.Tammel AS Aasta Auto AS Aasta Auto Pluss AS Acoustic BioTechnologies JSC (Leedu) Aeroc Jämerä AS Agraarkeskus OÜ Agri Con GmbH / Precision Farming SIA (Saksamaa) Agri Partner OÜ Agriland Agritrading Company AS Agrochema Eesti OÜ Agroekspert OÜ Agrofort OÜ AgroK SIA (Läti) Agroproff OÜ Agrosilva AS Agrotehnika Smiltene (Läti) Agrovaru AS Aiasõber OÜ Aiatäht OÜ Akaatsia Talu OÜ Ala Talutehnika OÜ Alexela Group OÜ Alfa Agro SIA (Läti) Almita OÜ ALPHA Kaubandus OÜ Alpina Electronics OÜ Alwark OÜ Alvoro OÜ Ameerika Auto / Ameerika Autoteeninduse OÜ Amserv Auto AS Andre Juustufarm OÜ Anu Poed OÜ A-Profiil OÜ Aravu OÜ Arli Puukool Arsenal Industrial OÜ Ausa Toidu Klubi MTÜ Automeister AS Autospirit Tartu Autra OÜ Averfin OY / AF-Parts (Soome) Avesco AS / CAT B&B Tools Estonia AS Bacula AS Balbiino AS Balmax OÜ Balmec Forest OÜ Baltem AS Balti Autoosad AS Baltic Agro Machinery OÜ Baltic Industrial OÜ Baltic Machine Factory BMF Baltic Protrilers OÜ Baltichouse Production OÜ Balticmetal OÜ Baltoil AS Baltyre Eesti AS Best Events OÜ Betle Grupp OÜ Biofire OY (Soome) Bio-Industrija UAB (Leedu) Biolan Baltic OÜ Bluespot OÜ Bohnenkamp OÜ Boost Juice Bars / Mahlabaarid OÜ Casada / LX Cosmetics OÜ Cerbos OÜ City Motors AS Cleanserv OÜ Coma Investing OÜ CrossChem Estonia OÜ D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS Dairytec OÜ DeLaval OÜ Demetra Baltic OÜ Dimedium AS Disainmet OÜ Docs Baltic OÜ Domir SIA (Läti) Dotnuva Baltic AS Dynaset OY (Soome) Eastcon AG Eesti OÜ E-Betoonelement AS Eco Oil OÜ Ecopood EDER Maschinenbau GmbH Eesti Agritehnika OÜ Eesti Energia AS Eesti Hoiu-laenuühistute Liit MTÜ Eesti Juustusõprade Klubi MTÜ Eesti Krediidipank AS Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit Eesti Lihatööstus Ühistu Eesti Lihaveisekasvatajate Selts Eesti Maaülikool Eesti Metsaselts MTÜ Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eesti Põllumajandusmuuseum Eesti Põllumeeste Keskliit / Eesti Põllumajandus-kaubanduskoda Eesti Sojaliit Eesti Taimekasvatuse Instituut Eesti Tõulammaste Aretusühing MTÜ Eesti Töötukassa Eesti Wärk OÜ Eestimaa Talupidajate Keskliit Eestivili AS EHA Rauatööd OÜ Ehtne Talutoit MTÜ Eko Alianse SIA (Läti) Eko Invest SIA (Läti) Elisa Eesti AS EM-Serv AS Enekun OÜ Epi Talu E-piim Tootmine AS Erametsakeskus SA ERGO Insurance SE Est-Doma OÜ Estko AS Estmulch OÜ Estonian Agri Company OÜ Estre Masinaehitus OÜ Euroopa Liidu Maja / Euroopa Komisjoni Eesti esindus Euroopa Liit (Belgia) Europarts Autodet AS Eve Demitsheva FIE Exan AS Fairsearcher.com / Pretoria OÜ (Eesti, Läti, Leedu) Farm Est OÜ Farmi Piimatööstus AS Farmitek OÜ Fesma Alu OÜ Finnmetko OY (Soome) Flint Kaubandus OÜ Foilpoint OÜ Forestplanter OÜ Forklift OÜ Fortec / Haarwood OÜ Furgotec OÜ Garden Plast SIA (Läti) Garniis OÜ Grader Service Tootmine OÜ Green Fuel Energy OÜ Guido Mööbel OÜ Hades Invest OÜ Hansapost OÜ Hauka Farm OÜ Heikkinen OÜ Hekotek AS Helliku Villa OÜ Hensu tracks OÜ Homeyard OÜ Husqvarna Eesti OÜ Huuden OÜ Hüdraks OÜ Hydroscand AS iAgro OÜ Iglusaun / Creative Woodworks OÜ Igus OÜ (Saksamaa) Iizmar OÜ Industech Baltic OÜ Info-Auto AS Innovative Water Systems OÜ Inpuit OÜ Intrac Eesti AS Iron Baltic OÜ Jaan Langebraun FIE Jaata OÜ Jana Poljakova FIE Janssens Eesti OÜ Jetoil AS Joniskio Grudai JSC (Leedu) Juhus OÜ JusOil OÜ Juulamõis OÜ Jõgevamaa Koostöökoda MTÜ Jõgevamaa Turismiinfokeskus Järvamaa Kutsehariduskeskus Jääaja Keskus Kaalumaja OÜ Kaarli Talukaup OÜ Kagu-Eesti Puiduklaster MTÜ Kalamatsi Meierei OÜ Kalda Talu Kanepi Aiand Kanepikoda OÜ Kapa Puit OÜ Kapteni Kelder / Sündmuste Looja OÜ Karmeli OÜ Karu Talu Sokolaad OÜ Kaska-Luiga talu FIE Kasse Paadid OÜ Kehtna Lihatööstus OÜ Keila Veskimees OÜ Kemeteks OÜ
Keskühistu Eramets Kevadkarikas 2017 KG Eesti OÜ (Leedu) Kinnistu OÜ Kiretec OÜ Kitsepiimatooted Klaasplast OÜ Koduleivad OÜ KoneitaCom Estonia OÜ Konekesko Eesti AS Koppom Maskin AB ROOTSI KRK Mõigu OÜ Krone Scanbalt OÜ Krown Eesti OÜ Kruusakingu OÜ Kukkumiskaitse OÜ Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus SA Laadur OÜ Lambert Productions OÜ Larsen Kaubanduse OÜ / Yamahakeskus Lasita Maja AS Lasva Liimpuidu AS Latakko SIA Latter NT OÜ Lavende / Linee OÜ Leiba ja Tsirkust OÜ Leivapuu OÜ Lena Naukovich (Ukraina) Lienes Konditoreja I.K. (Läti) Liivimaa Lihaveis Lillepoiss OÜ Linaagro OÜ Linery OÜ Livikard OÜ Loodus BioSpa Loodus Invest AS Loodusajakiri MTÜ Loov Energia OÜ Loretta Mööbel OÜ Lottemaa Lucidity OÜ Luke Mõis SA Lõuna Pagarid AS Lõunaleht / Hansekon OÜ Lõunapiim OÜ Maa- ja Metsatehnika OÜ Maaleht / Ekspress Meedia AS Maaelu Edendamise Sihtasutus Maaeluministeerium Maamajanduse Infokeskus Maamasin OÜ Magnum Veterinaaria AS Maheleib OÜ Mahlaveski FIE Tiina Järvepera Maidla Lilled OÜ Makserv OÜ Malmerk Klaasium OÜ Margus Jõesaar FIE Mariine Auto AS Marimarta OÜ Marjarull OÜ Mascus Eesti / FOS Group OÜ Matkasuvilad / Heideline OÜ Matsimoka OÜ Matskawa OÜ Meemeistrid OÜ Meiren Engineering OÜ Melit AP OÜ Melker Baltik OÜ Meltestar OÜ METAL - FACH (Saksamaa) Metsaoksjon.ee / Allepal OÜ Metsaomanik OÜ Metsatek SIA (Läti) Metsis OÜ MFO OÜ Miridon OÜ Moderator OÜ Monier OÜ Moosivabrik OÜ Morbela OÜ Motohobi OÜ Motorent OÜ / BRP Keskus Muhe Mahe Mõisaküla Masinatehas OÜ Mõisapreili Pagar OÜ Mäeotsa Mahetalu OÜ Mäetalu Sepp OÜ Neorex OY (Soome) Neste Eesti AS Niso Teknik UAB (Leedu) Nobenäpp OÜ Nordamus OÜ Nordecon Betoon OÜ Nordkalk AS Nordlum OÜ Nuki talu Vallatud Vorstid Nõo Lihatööstus Oberts Ltd. (Läti) Older Grupp OÜ Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool
Onewood OÜ Oniar OÜ Optitrans OÜ Paadi Talu OÜ Paadisaun Paadisildade OÜ Palkmööbel OÜ Palmako AS Palmse Mehaanikakoda OÜ Palmse Metall OÜ Palu Tootmine OÜ Palvemaja Talu Pasi Lääninpää OY (Soome) Peetri Talutehnika / Maskin Grupp OÜ Peipsi Kalamees AS Peipsimaa Turism MTÜ Pet City OÜ PILT Trading OÜ Plastrex Europe OÜ PMT OÜ Pomemet OÜ Postimees AS Potter TM OÜ Priekulu Masinu Stacija SIA (Läti) Pro Lift OÜ Profi Eesti / Baltic Publishing Group OÜ Protyre OÜ Pruuli-Kaska talu Puhastid OÜ Puhastusimport OÜ Puitnikerdus Põllumajandusamet Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Põllumajandusuuringute Keskus Põlvamaa Rohelisem Märk / Põlvamaa Arenduskeskus SA Päidre Puukool FIE Pärnu Graniit OÜ R.L.M Ltd (Läti) Raadio Marta FM Raasiku Õlletehas Rabafarm OÜ Ragn-Sells AS Raivo & Pojad maamootorid / Taa Talu OÜ Raktoom AS Rammstein OÜ Ramo AS Ramtec OY (Soome) Rapla Metall OÜ Rebaseonu.ee OÜ Rebella MTÜ Reginett OÜ Respo Haagised AS Rexus OÜ Ristemäe talu Rodnas OÜ Roogoja talu / Roosoja OÜ Rotator Eesti OÜ Runso Masinakaubandus OÜ Rõngu Pagar OÜ Rõuge Sepp OÜ Rõuge vald Saare Talutehnika OÜ Saaremaa Saunad OÜ Saaremaa Turundusühing Saaremaa Ökoküla / Sök Agritec OÜ Saareõue Partner OÜ Saarioinen Eesti OÜ Saemeister OÜ Salo Machinery OÜ Same OÜ Sami Masinakeskus OÜ Sapa Profiilid AS Sativa Tooted OÜ Scandagra Eesti AS Scania Eesti AS Scanola Baltic AS Schmitz Cargobull Eesti OÜ SEB Liising AS Seesam Insurance AS Selgesilm OÜ Sepa Mahetalu OÜ Sepamäe talu Sibulatee MTÜ sibullilled.com Signe Seebid OÜ Siidrikoda OÜ Sike Agri OÜ Silberauto AS Sinumaitse OÜ Sirje AS Skamet OÜ Skriveru Partikas Kombinats SIA (Läti) Slipest OÜ Smartecon OÜ Soe Pann OÜ Solar4You OÜ Sotsiaaldemokraatlik Erakond Specagra OÜ SR Harvesting OY (Soome)
Starfeld OÜ Starter ST OÜ Sternoberg OÜ Stokker Stokker / Mecro AS Strangko Grupp AS Swecon AS Swedbank Liising AS Söödi Karn OÜ Zaibas UAB (Leedu) Zeigo Service OÜ Zerna Ökotalu OÜ Zogu Fabrika SIA (Läti) T&L Group OÜ Tahkuranna Liha & Suits Taivoster Baltic OÜ Tallinna Kunstkeraamika Tehas OÜ Tamec Trade OÜ Tammejuuure Mahe TÜ Tamsalu EPT AS Tartu Mill AS Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartumaa Arendusselts Tartumaa Käsitöösalong Tartumaa Turism SA Tatoli AS Taure AS Tec Agro OÜ TeeJet Technologies (Taani) Teepuu OÜ Teknest OÜ Teknos OÜ Tentest Trade OÜ Termet OÜ Tevo Kaup AS TG Lift OÜ Therm OÜ Tiina Lübek FIE Timber AS Timberbalt OÜ Tindioru OÜ TLSystem OÜ Tolgo Talu OÜ Tommi Laine Trading OY Tool Trade OÜ Toome Metall OÜ Tootmisdetail OÜ Toppi Plast OÜ T-Puhtax OÜ Treppoja Sahver / Villermann OÜ Triimon OÜ TS-Hydraulic OÜ Tsuburka Mahetalu Tule Maale MTÜ Tõrvaaugu Mahetalu OÜ Tööinspektsioon Tööriistamarket / Järva Tarbijate Ühistu Türi Bel-Est OÜ Uhti kõrts UOT SIA (Läti) Urmas Rehvid OÜ Urvaste külade Selts Usewood Forest Tec OY (Soome) Uuem Viis OÜ Vaga Aed OÜ Valumehaanika AS Vana-Torokse talu OÜ Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA Veekmas OY (Soome) Venevere Linnukasvatus OÜ Veselibas un atputas centrs I.K. (Läti) Veterinaar- ja Toiduamet Viitanet OÜ Villagu Talu Vilomix Finland OY (Soome) VIP-Mööbel OÜ VIRU KIVI / Lab project OÜ VitalFields / WeatherMe OÜ Vitavia / Hansamoda Trading OÜ Vitera Baltic UAB (Leedu) Volvo Estonia OÜ VTA Tehnika AS Vudila Mängumaa OÜ Võrumaa Karaskid / Muistne Maitse OÜ Väderstad OÜ Vägev Tigu OÜ Vägi OÜ Wentelax Wermo AS Werneco OÜ Willenbrock Baltic OÜ Ökomeeter OÜ Ökopesa OÜ Ökotoode OÜ Ööbikuoru Villa / Management OÜ Üvasi Talu OÜ
maa elu || PÕllumajaNdus || 17
13. aprill 2017
Kui tahad, võta loom vaid suveks ANNA-LiiSA METS Postimees
K
ui oled alati mõelnud, mis tunne oleks olla loomapidaja, saad nüüd seda mingite pikemaajaliste kohustusteta ra hu liku lt proovida. Nii mõnigi neist, kel maakodu olemas, on mõlgutanud mõtet, mis oleks, kui võtaks sinna kanad, mõne kitse ... Nüüd saab seda, kuidas siis täpselt oleks, muretult järele proovida, ilma et päris täiskohaga loomapidajaks peaks hakkama. Nimelt pakub ettevõte MyColand loomarendi teenust, mis tähendab just seda, et võtad endale kitsed või kanad, proovid järele, kuidas on, ja kui üldse ei meeldi või kauem kui suve lõpuni pidada ei saa, siis annad tagasi. Selline loomapidamine tundub küll üsna mõeldav kusagil talumajas, aga mis siis, kui tahaks näiteks kitsed võtta linnamaja aeda? „Kõik sõltub ühiskondlikest reeglitest ja hoiakutest, nii nendest, mis on kirja pandud määrustes, kui ka kirjutamata reeglitest. Peab arvestama, et loomad-linnud on häälekad ja nende elutegevuse jääkproduktidel võib olla häiriv lõhn. Kui kedagi tihedamalt asustatud punktides pidada, siis ehk ka-
nu (ilma kuketa) ja väiksemaid puuris peetavaid loomi ... Kõigi loomade puhul peab arvestama nende vajadusega liikuda, toituda, närida ja nii edasi,” ütleb ettevõtte esindaja Raivo Raspel. Fakt, et loomi sedasi välja rentides pisut edasi-tagasi solgutatakse, võib mõne empaatilise inimese küll murelikuks muuta, kuid Raspel ütleb, et väga südant valutada ei maksa. „Eks igasugused uued olud, nii transport, asukohamuutus kui ka näiteks söödavahetus tekitab elukatele suuremal või vähemal määral stressi. Sellega tuleb arvestada ja vastavalt käituda: transportida lubatud transpordivahendites pädeva
saatjaga, hoida koos sama karja ja sama hierarhiaga liikmed, mitte asukohavahetustega liialdada, arvestada söötade vahetamise reeglitega ja nii edasi,” õpetab ta. Raspel kinnitab, et kitsed on üsna käbedad kohanejad, kuna püsielukohaski tuleb neil vähemasti kaks korda aastas kolida: kevadel suvekorte-
risse ehk karjamaale ja sügisel talvekorterisse ehk lauta. saaB ka pÄRiseks Loomade-lindude pidamiseks läheb peale nende endi veel üht-teist vaja, kitsedele näiteks elektrikarjuseid, aga kõike ei tule endale päriseks koju osta. Elektrikarjuse keskseadme näiteks saab samuti rentida, endal tuleb küll muretseda elektrikarjuse traat. Ja neile, kes kanarentimise plaani peavad, ütleb Raspel, et sel aastal on linnugripi ohu tõttu nende pidamine väheke keerulisem: päris vabalt sulelistel aias ringi silgata lasta ei saa, võrk peab kaitseks peal olema ja aed ümber. Aga kõige pidamiseks vajaliku hankimisel aidatakse algajat igal juhul nõu ja jõuga.
Kitsed on üsna käbedad kohanejad, kuna püsielukohaski tuleb neil vähemasti kaks korda aastas kolida. Foto: Elmo riiG / saKala
Kellele siis suve lõpuks kitse- või kanatalitamine väga meeldima hakkab ja on võimalik luua ületalve pidamiseks sobivad tingimused, see saab loomad või linnud päriselt välja osta. Aga võib ka talveks tagasi viia ja kevadel uuesti tuua. Raspel ütleb, et nende endi loomapidaminegi sai alguse juhusest ja emotsiooniotsusest ühel laadal, kus müüjal oli üle kameruni kääbuskitsede kari. „Nüüdseks oleme jõudsasti tarkust ja kogemust kogunud ning jõudnud majandamisega uude etappi: sellel aastal paneme aluse oma tõukarjale. Tulemas on puhtaverelised boeri lihakitsed ja anglonuubia piimakitsed. Ei imesta, kui järgmisena liiguvad mõtted meierei ja kitsejuustu radadele,” räägib ta. tehtud VaReMgi Teenus iseenesest pole midagi täiesti enneolematut. Näiteks kanade renti pakub sellinegi ettevõte nagu Viirelind. Kitsesid ja lambaid samuti on ennegi rendile võetud ja talveks talvekorterisse tagasi viidud, kuid enamasti on siis tegu ikkagi püsivama suhtega, kus loomad järgmisel kevadel sama suveomaniku juurde tagasi kolivad ja nii aastast aastasse. Kanarenti on varem näiteks katsetanud Katri Reinik, kes sulelised oma kanapidajast sõbranna käest sai. „Mul käib igal suvel kolm kana maakodus. Ma ei ela ise aasta ringi seal ja pole sellist sooja kohta ega võimalust, kus kanad talvituda saaksid. Sõbranna rendibki siis mulle mõne kana välja ja terve suve saame oma kodukanamune. Mulle väga meeldib, lastele ka,” on ta väga rahul. Et selline suvekodusse kolimine linde kuidagi häiriks, seda pole Reinik aastate jooksul täheldanud. „Nad on pigem rõõmsad, et saavad rohkem isiklikku tähelepanu, usun ma,” ütleb ta.
Varajast kartulit võivad kasvatada needki, kel oma aiamaad pole, pakub ju internet hulga nippe, kuidas isegi rõdul suuremas potis Foto: EraKoGU või kotis kartulit kasvatada saaks.
VARAJASE KARTULI NIMEL TULEB TEGUTSEMA HAKATA riiNA MArTiNSON Maa Elu
K
ui teil on soov saada oma aiast varajast kartulit, on viimane aeg ettevalmistustega alustada. Varajast kartulit võivad kasvatada needki, kel oma aiamaad pole, pakub ju internet hulga nippe, kuidas isegi rõdul suuremas potis või kotis kartulit kasvatada saaks. Varajase saagi saamiseks tuleb mugulaid kindlasti eelidandada, selleks võib mugulad tuua tuppa mõnesse jahedamasse kohta ja anda tekkivatele idudele valgust. Kõige kiirema tulemuse saate, kui kasutate varajast sorti, näiteks „Solisti”, aga kui köögis kartulikotis on mugulatel idud kasvama hakanud, siis ärge visake neid minema, vaid pange valguse kätte idusid kasvatama. Põllumajandusteadlane Viive Rosenberg on Maa Elule öelnud, et varajane kartul tuleb maha panna nii vara kui võimalik, kevade edenemise järgi kas aprilli lõpus või mai algul ja kindlasti tuleb muld ette soojendada. Mulda on võimalik soojendada, kui ajada kartulivaod mõni päev enne sisse ja katta need kattelooriga. Mugulad tuleks panna maha päikesepaistelise päeva pärastlõunal, kui muld on hästi soojenenud.
Mugulate mahapanemisel jälgige, et idutipud jääksid mulla alla. Kui idud murduvad, kaotavad mugulad palju elujõudu ja võtab aega, enne kui uued idud kasvavad. Kattelooriga vagude katmine soodustab tärkamist ja kaitseb taimi öökülma eest. Enamasti kulub pärast mugulate muldapanekut varajase saagi saamiseks umbes 60 päeva. Rõdul või terrassil kartuli kasvatamiseks valige sügav nõu, näiteks suur lillepott, vana katkine ämber või suhkrukott. Anuma põhjas peavad olema augud. Aprilli lõpus pange nõu põhja mulda, sellele mõni kartul ja katke need mullaga. Kui rohelised lehed nähtavale ilmuvad, siis mullake neid ehk lisage õhuke mullakiht ja nii veel paar korda, sel moel soodustate lisajuurte tekkimist ja saak tuleb suurem. Kui kasvatate kartulit kotis, saab mulla lisamisel koti äärt üles kerida. Kotti kasutades on põnev seegi, et soovi korral võib koti külgedesse sisselõikeid teha ja tekkinud aukudesse maitsetaimi istutada. Pidage meeles, et kartulipealsed ei talu öökülma, seega tuleb külmadel öödel kartulipott või -kott tuppa tõsta või katteloori või muuga katta. Varajased sordid on näiteks „Solist”, „Finka”, „Maret”, „Arielle”, „Vineta”, „Salome” ja „Gala”.
18 || Talutooted || maa elu
13. aprill 2017
Restoran toetab kohalikk Tiit Efert Maa Elu
allinna vanalinnas asuv Leib Resto & Aed on oma äri ehitanud üles usus lihtsasse omamaisesse toitu, tehes seejuures koostööd väikeste kohalike mahetalude, lihunike ja kalameestega. „Niipalju kui võimalik kasutame kohalikku toorainet,” kinnitab restorani üks omanikke Janno Lepik. Algus polnud lihtne Restoran Leib Resto & Aed sai alguse siis, et Eesti üks tunnustatumaid sommeljeesid Kristjan Peäske kuulis võimalusest, et Uuel tänaval otsitakse restoranile rentnikku. Lõppvoorus jäigi tema sõelale, ent mehel puudus peakoka kandidaat, keda ta asuski agaralt otsima, kuid keegi ei julgenud riski võtta. Lõpuks jõudis ta Jannoni, kellega oli varem paar korda suhelnud. Kokku said kaks julget ja agarat meest, kes tajusid – kas nüüd või mitte kunagi. „Pooletunnise kohtumise järel otsustasime, et lööme käed ja sõidame,” sõnab Janno. Need sündmused jäävad 2010. aasta sügisesse. Restoran avas uksed pool aastat hiljem, 2011. aasta kevadel. Jannol oli selle võrra lihtsam, et Kristjan oli varem konkursi käigus
kontseptsiooni välja mõelnud: eestimaise tooraine kasutamine. „See sobis mulle. Kui vaatame, kust alustasime ja kuhu oleme jõudnud, on olukord paremuse suunas muutunud. Õnneks pole areng seisma jäänud,” ütleb Janno nüüd. Nüüdseks on ta restorani Leib Resto & Aed köögi igapäevase juhtimise usaldanud peakokk Kristo Malmile. Ent algus polnud kergete killast. Keset Eestit avatud Põhjaka oli teatanud, et nemad kasutavad kohalikku toorainet, aga talunikud olid kokkadest ette jõudnud. Nad olid mõned aastad varem koputanud palju restoranide ustele, mis jäidki neile suletuks. Nüüd, kui Janno ise ühendust võttis, oli umbusku palju. „Nemad tahtsid, et mina tõestaksin ennast, aga nemad pidi ka ennast kohe tõestama,” sõnab ta. Jannole meenub, kuidas ta alguses pidi ise talunikke õpetama, näiteks seda, kui suur peab porgand olema. „Nurkade lihvimine võttis paar aastat aega. Tänapäeval on õnneks nii, et kui noored lähevad maale talu pidama, siis nemad on reisinud ja juba teavad, milline toit peab välja nägema,” räägib Janno. Alguses juhtus veidraid asju. Näiteks käis Janno turul ühe talumehe käest kaupa ostmas. Kui too sai teada, et ostetakse restorani jaoks, siis tõstis kohe hinda ja päris krõbedaks.
„Tänaseks on õnneks vastupidi: kui ostad rohkem, saad odavamalt,” lisab peakokk. Esimesed kontaktid sai Janno ühelt mahetootjate ürituselt. Sealt hakkas pall veerema, üks soovitas teist ja sedasi kontaktide ring muudkui laieneb. Uue tarnijaga tehakse alguses alati prooviaeg. Kui koostöö laabub, siis lepitakse kokku suuremates kogustes ja pikemaks ajaks. Üks esimesi koostööpartnereid oli Kopra Karjamõis. Läinud sügisel telliti sealt näiteks 600 kilo pihlakaid ning peagi on müüki tulemas pihlaka ja musta sõstra maitsega käsitöönaps Säde. Kopra Karjamõis on näide tublist mahetalust, kuid Janno jaoks ei ole mahe peamine. „Mitmel meie tarnijal on see märk olemas ja mitmed saaksid, kui nad seda taotleksid, aga peamine on põhimõttekindlus,” kinnitab peakokk. Tänavune köögivili tuleb Saaremaalt Rautsi talust. „Väga tore koht. Prooviperiood läks väga hästi ja suured kogused on lukku pandud,” selgitab Janno. Aga see ei tähenda, et eelnevad partnerid jääksid tellimustest ilma. „Me ei hoia mune ühes korvis. Kui üks tahab kõike kasvatada, siis tegelikult ei tee ta midagi hästi. Toota 20 kuni 30 eri asja alla keskmise taseme ei ole mõtet. Teine asi on olla mõne asjaga atraktiivne, siis saab ka suuri tellimusi,” räägib Janno,
Leib Resto & Aed restorani ühe omaniku Janno Lepiku sõnutsi on suur rõõm olla Eesti väiketoot
kes on koos restorani kollektiiviga tarnijatel külaski käinud. Suviti tehakse selleks kahepäevaseid väljasõite. Samuti soovitakse, et talunikud külastaksid restorani. „Kontakti hoidmine on hästi tähtis, kõikide-
le me kahjuks siiski igal aastal külla ei jõua.” Vastutavad vastastikku Janno tunnetab samuti talunikega koostöös vastutust. „Kui nad on minu jaoks midagi spet-
Cumminsi diiselgeneraatorid –
müük, paigaldus, hooldus, originaalvaruosad
Cumminsi diiselmootorid –
müük, hooldus, remont, originaalvaruosad
SIEL UPSi süsteemid – müük, paigaldus, hooldus
Technikonuse tõsteseadmed ja sildkraanad – müük, paigaldus, hooldus
Voithi hüdroülekanded, käigukastid SV-Shocksi amortisaatorid Fleetguardi filtrid, jahutusvedelikud
Kohtumiseni Maamessil! Baltemi leiad Metsa põik VP-162 www.baltem.ee
Baltic Industrial OÜ Allika tee 12, Peetri, Rae vald Tel 682 9000 welcome@balticindustrial.com
balticindustrial.com
maa elu || talutooted || 19
13. aprill 2017
ku talumeest
tjate ja põllumeeste arengu kaasteelised. Foto: tiit EFErt
siaalselt kasvatanud, siis mõtlen, et kui ma seda ära ei osta, mis ta teeb sellega, tal pole seda kuhugi panna.” Loomulikult on probleeme ette tulnud. „Kellel neid poleks, aga küsimus on selles, kuidas
neid lahendatakse,” arvab Janno. „Kui tarnija proovib olukorda parandada, siis on kõik hästi. Eks minagi teen vigu. Koostöö toimib alati, kui me üksteist austame.” Restoran vajab suuri koguseid ja tarnekindlust. „Mina saan omalt poolt lubada, et arved saavad tasutud, toorainega käiakse väärikalt ümber ja menüüs viitame ka tarnijale,” lausub peakokk. See on tootjale hea reklaam. Janno sõnul teab ta mitut toodet, mida alguses pakuti ainult tema restoranis. Kui tootele on juba teatud käive tagatud, siis on tootjal seda lihtsam kaubandusse viia. „Nii mõnigi restoran on väiketootjatele toeks olnud,” märgib Janno. Peakokk proovib talunikele selgeks teha, et nood suure hurraaga liiga suurt ampsu ei haukaks ega endale liiga ei teeks. Alustada tuleb ikka tasa ja targu. „Kui korraga midagi liiga palju kasvatama hakata, võib müügiga probleeme tulla ja tulemuseks on pettumus,” teab Janno. Sõltuvalt restorani menüüst on mõned tarnijaid rohkem oma toodanguga sees ja teised vähem. Menüü muutub hooajale vastavalt ja samamoodi muutub tarnijate osakaal. „Ring on ära jagatud, kõik saavad oma osa,” sõnab Janno. Nende restoran püüab olla meeldiv koostööpartner, nii
pole aga kõikide restoranidega. Janno kuuleb talunike käest, kuidas jäädakse võlgu või kuidas peab oma raha mangumas käima. „Ettevõtjaid on igasuguseid,” lisab ta.
ideed tagaVaRaks Talumeeste tooraine võib olla natuke kallim, aga sellest pole midagi. „Ei ole nii hullu vahet,” sõnab Janno. Aga vaeva peab tublisti nägema. Maameestega on planeerimist-arutamist rohkem. Kauba toovad nad tavaliselt ise paar korda nädalas kohale. Janno on sedavõrd suure kogemusega, et planeerimisel ta jänni ei jää ja kogustest piisab järgmise kauba laekumiseni. „Kui oled rattas sees, siis oskad ka planeerida.”
PEAKOKK PROOVIB TALUNIKELE SELGEKS TEHA, ET NOOD SUURE HURRAAGA LIIGA SUURT AMPSU EI HAUKAKS EGA ENDALE LIIGA EI TEEKS. „Kõige raskemad on koka jaoks talv ja kevad, siis on tooraine valik kõige nigelam. Alates jaanipäevast läheb ilusaks,” räägib Janno. Tänavu on tal plaanis hakata hoidi-
seid tegema, mida oleks hea talvel võtta. Aga vanalinnas pole sahvri pidamiseks vajalikke ruume. Ühe võimalusena kaalutakse hoidiste säilitamist Mustamäel asuvas sõsarrestoranis Umami, kus on kasutada terve maja. Kontseptsioonist kinnipidamise tõttu on Janno pidanud paljudest ideedest loobuma. Loobumised ei ole tingitud põllumeestest, vaid pigem Eesti asukohast. „Meil on kehvem seis kalade ja mereandidega. Saame pakkuda kodumaist forelli, koha, angersäga ja tuura,” loetleb Janno. Samamoodi kodumaine lambaliha. Kui Eestimaa niitudel lambaid näemegi, siis nende liha müüakse enamasti väljapoole ja Eesti restoranide taldrikutele see ei jõua. Samas on asju, mis olid neli aastat tagasi võimatud, aga nüüd enam mitte. „See tähendab, et kõik ideed tuleb alles hoida ja kui aeg on küps, siis minna nendega edasi,” on Janno lootusrikas. „Meil on suur rõõm olla Eesti väiketootjate ja põllumeeste arengu kaasteelised. Meil endal on hea võimalus õppida ja areneda koos nendega.” Rõõmu teeb seegi, kui igal aastal tuleb keegi mõne uue üllatava taime, marja või juurikaga. „Nii mõnigi kord sünnib sellest hea lisand või toit. Vastastikune suunamine ja koostöö on väga tähtis,” usub Janno.
LUBI VIIB KASVULE • • • •
Suurem saak Väiksemad fosforikaod Võimaldab kasvatada nõudlikke sorte Väiksem lisaväetamise vajadus
OSALE KONKURSIL!
www.nordkalk.ee/konkurss
Kontakt Andres Rammul, +372 326 0720 www.nordkalk.ee
KOOSTÖÖPARTNERID KOMMENTEERIVAD kÜlViplaan on tehtud Meie koostöö restoraniga Leib Resto ja Aed algas eelmisel aastal ja jätkub selgi aastal. Soovime, et suudaksime pakkuda restoranile sobivat toodangut parima kvaliteediga ja et meie koostöö kestaks. Restoranide peakokad annavad meile suunised, milliseid köögivilju uuel hooajal kasvatada, selle põhjal kujuneb meie külviplaan. Igal aastal proovime ka katsetada nende uusi ideid. Tänavune külviplaan on juba tehtud. Külvidega alustasime tegelikult juba eelmisel sügisel, kui maha läks näiteks talisibul. Kevadiste külvidega alustame siis, kui ilm vähegi lubab. Mari-liis tuisk Rautsi talu koka nÕuanded on aBiks Kalamatsi meiereil on restoraniga Leib Resto ja Aed pikk ja viljakas koostöö. Nende kokad on kirglikud toidutegijad, kasutavad parimat toorainet ning süvenevad toorainesse detailselt ja nõudlikult. Oleme nende suurt kirge oma tootearenduses ära kasutanud ja andnud nendega koostöös toodetele just sellised maitsed ja tekstuurid, na-
gu nõudlik kokk vajab. Kalamatsi tootevalikust on Janno abiga alguse ja nii-öelda häälestuse saanud praejuust, Kreeka salatijuust ja Kalamatsi Paneer. Ühele väikemeiereile tähendab oma nime leidmine restorani menüüs alati suurt rõõmu. Kalamatsi nimi menüüs on restoranikülastajale märk ka sellest, et kokad kasutavad hoolikalt valitud tooraineid ja sellelt restoranilt on oodata nauditavat toidukunsti. aita Raudkivi Kalamatsi meierei Veiseliha ValMistaMise oskus kasVaB Kui veel viis aastat tagasi teadsid kokad veisest ainult sisefileed, põske ja saba, siis nüüd on Eestis juba paarkümmend restorani, kes oskavad erinevate veiseliha lõigetega ümber käia ja neid klientidele pakkuda. Oleme ise koostöös kokkadega neile põhitõed selgeks teinud. Kahjuks on probleem haridussüsteemis, kus kokkadele ei õpetata liha tundmist ja liha valmistamise tehnikaid. Õnneks siiski veiseliha tarbimine kasvab, seda on märgata ka kaubanduses. Kõige populaarsemad tükid, mida restoranid küsivad, on sisefilee, välisfilee ja antrekoot.
katrin noorkõiv Liivimaa Lihaveis
20 || HaldusReFoRm || maa elu
13. aprill 2017
hoidugem
Jaanus Männiku arvates on haldusreformi seaduse gigantomaaniast ja tormakusest kantud printsiibid lähtunud okupatsiooniaja tavaloosungist davai-davai-potom-posmotrim!
halduskaosest! JAANUS MÄNNiK
Surju vallavanem, riigikogu VIII–X koosseisu liige
H
aldusreformi (sisu poolest siiski haldusterritoriaalse reformi) vabatahtlik-sunniviisiline etapp ehk ühinemisotsustused seaduse sunnil ja kohalike omavalitsuste volikogude algatusel sai aastavahetusel läbi. Jaanipäevani kestab omavalitsusüksuse seaduses sätestatud miinimumsuuruse kriteeriumile (vähemalt 5000 elanikku) ja selle eranditele mittevastavate ühinejate ja mitteühinejate sundliitmine omavahel või ka seaduse nõuetele vastava omavalitsusega ehk viisakamalt väljendades haldusterritoriaalse korralduse muutmine valitsuse algatusel. Riigikohus pidas oma lahendiga taotlusele, mille esitas tubli kümnendik kohalikke omavalitsusi haldusreformi seaduse (HRS) sundühendamise ja 5000 elaniku kriteeriumi põhiseadusega vastuolus oleku hindamiseks, siiski esmatähtsaks põhiseaduse 2. paragrahvis fikseeritud Eesti riikliku korralduse ühtsust, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. Maakeeli väljendatuna tähendab see, et parlament näeb (staatusest tulenevalt vähemasti peaks nägema) kõrgemalt ja kaugemale kui vallavolikogud ja kohalik rahvas ning seaduse puhul tuleb hõreasustatud küla rahval pigem lõuad pidada ja edasi teenida või suurtesse keskustesse kolida. Samal ajal riigikohus ilmsesti nõustus protestijatega, et (sund)ühendamise ettepaneku tegemine ei pea tingimata lõppema sundühendamisega, kui elanike arv on mõnevõrra nominaalist väiksem, kuid muud sisulised iseolemise põhjused ja hakkamasaamise kriteeriumid on kaalukad. Niisiis, parlament ja valitsus teevad reeglina häid otsuseid. Nad ei pea tegema rumalaid otsuseid, kuigi voli on neil sellekski. Teemakohaste arvukate arvamuste hulgast soovitan lugeda näiteks 15. märtsil Õhtulehes ilmunud kirjanik Erik Tohvri puust-ja-punaseks-lugu „Säästkem meie väikelinnu sundliitmisest” igati seaduse nõuete kohast Keila linna ähvardavast sundliitmisest ja Igor Taro 30. märtsi Postimehe lugu „Miks hävitatakse Eesti maakonnad? ”. Mis salata – ka oma siin lehes reformi eel, 4. veebruaril 2016 ilmunud loo „Haldusreform pole liitmistehe ega nõiavits” ühestki lausest ei näe ma põhjust taganeda. 15.–16. märtsil Tallinnas toimunud linnade ja valdade päevi
avades rõhutas president Kersti Kaljulaid igati aplausi väärivalt, et reformi käigus ei tohiks kohalikes omavalitsustes kaduda esindusdemokraatlik kohalik ja oma, demokraatia ja lähimusehk subsidiaarsusprintsiip. On ju need nii Eesti oivaliselt lakoonilise, täpse ja ammendava põhiseaduse kohalikku omavalitsust sätestava XIV peatüki kui ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta aluspõhimõtted. haldusReFoRMi seaduse kValiteet ei kannata kRiitikat Haldusreformi seaduse gigantomaaniast ja tormakusest kantud printsiibid – mida suurem omavalitsus, seda parem, ühinemisel ülempiire ega maakonnapiire pole, vald ja linn kui põhiseaduslikud kohaliku omavalitsuse põhiüksused võivad suvaliselt „muteeruda” valdlinnaks või linnvallaks, ajaloolisi maakondi on koguni tungivalt soovitav degradeerida valdadeks, mis tahes suurusega linnad kui haldusüksused võib degradeerida asustusüksusteks,
ajaloolis-kultuurilised traditsioonid ja kohaidentiteet probleemiks pole – on lähtunud okupatsiooniaja tavaloosungist davai-davai-potom-posmotrim! (vabatõlkes: andke aga minna, eks pärast ole näha!). Demokraatiat naeruvääristav on seaduse 6. paragrahv „Elanike arvamuse väljaselgitamine”: rahva arvamus ühinemiste kohta tuleb teada saada, arvestama sellega volikogu siiski ei pea. Ammugi ei pea sellega arvestama valitsus sundliitmisel. Eriti grotesksesse olukorda oleme seetõttu jõudnud praeguseks. Enamiku omavalitsuste rahvas ütles ühinemistele ei, volikogud sundliitmisest hoidumiseks seda enamasti ei arvestanud. Parteid ja press vaikisid. Millegipärast on rahva arvamus tähtis nüüd, kui mõne linnaäärse aleviku (näiteks Sauga) inimesed oma linnakssaamist taotlevad. Samal ajal see, et Audru ligi 400ruutkilomeetrise territooriumi ja 6000 elanikuga suurvalla juhid Pärnu linnaks otsustasid hakata ja sellega Tõstamaa, briljantse elukorralduse ja identiteediga väikevalla Pärnuga sundliitmise olukorda panid, erakondi ja ajakirjandust ei huvita. Omaette arusaamatu ja uskumatu on osa parteide eestvõttel ja kõmulisema pressi võimendusel aastaid kestnud põ-
hiseadusliku ja esindusdemokraatliku kohaliku omavalitsustasandi „mainekujundus”, sh esindus- ja osalusdemokraatia ühekülgne vastandamine. Paarisajast omavalitsusest mõne valla ja linna (üldjuhul mida suurem, seda pahelisem-parteilisem) pättuste ja erakondlike kempluste najal hinnatakse esindusdemokraatlikku oma ja kohalikku enamasti eelarvamuslikult ja üleolevalt. Riigiinstitutsioonide juhtidest oli president Arnold Rüütel viimane, kes kohalikke omavalitsusi avalikult tunnustas. Mäletatavasti taasiseseisvuse esimesel 15 aastal polnud kõigi hädade enimafišeeritud süüdlaseks isegi mitte okupatsioon oma partei-valitsuse ning repressiivja propagandaorganitega, vaid patukottideks upitati kolhoosiesimehed – punaparunid säärased! Kuna see ratsu enam kuidagi ei kapanud, on viimasel kümnel aastal riigi arengupiduriteks-kahjuriteks manatud vallad ja vallavanemad. Peab ju ometigi olema, ke-
da sõimata! Väiksemad vallad kestvat üksnes vallajuhtidele töö võimaldamiseks! Kui sellel tagapõhjal kirjutada seadusse keskmise riigikoguliikme rikutuse tasemel oma valla või linna likvideerimise-ühendamise preemiaks aastapalk isegi algajale juhile, siis peab ju revolutsioon õnnestuma. halduslikku tohuVaBohu annaB klaaRida Vabatahtlik-sunniviisiliselt ühinemise otsustused aastavahetuseks tehti n-ö tellija materjalist ehk on seaduse nägu – enamik tulenevalt volikogude arukusest mõistlikud ja mõistlikus suuruses, väiksem osa aga kogu senist põhiseaduslikku omavalitsuskorraldust pea peale pöörav, tasakaalust välja lööv, maakondlikku koostööd raskendav ja (taand)arengu mitmekiiruselisust riigis suurendav. Ajalooline Saare maakond ja hansalinn Kuressaare on otsustanud ise ennast vallaks degradeerida. Linnapea on (lisaks riigivõimu reformiideoloogidele) vististi ainukesena otsuse üle tõeliselt uhke ja esineb hoogsalt juba tulevase vallavanemana. Hiiu maakonnast tehakse vald valitsuse sunnil. Imelise väikese Hiiumaaga toimetatav on ehk ainukese maakonnana kuidagigi põhjendatav. Samal ajal saavad Eesti suure-
Foto: Urmas lUiK
madki hansalinnad Tartu, Pärnu ja Haapsalu endale heinaja karjamaad, nagu ütles sel puhul president Kersti Kaljulaid. Selle asemel, et nihutada linnade piire täis ehitatud põldudel uustiheasustuse välispiirini ja säilitada väärikad põhiseaduslikud linnad ja vallad, loogilised ja arusaadavalt toimivad haldusüksused. Eesti suurim, 4808ruutmeetrise pindala ja 82 000 elanikuga maakond, ajalooline Pärnumaa oma 40 000 elanikuga hansalinna ja suvepealinna Pärnuga pidanuks lennukamate reformijate soovil samuti vallaks degradeeritud saama. Mõistagi oleks siis Pärnu linnastki Kuressaare eeskujul asustusüksus ehk formaalselt ja isekorraldusõiguselt küladega võrreldav asula saanud. Enamikul vallavolikogudest jätkus siiski mõõdutunnet. Ometi saab Pärnu linnast koos Audru ja Paikuse ning sundliidetava Tõstamaa vallaga pehmelt öeldes arusaamatu 855 ruutkilomeetri ehk ligikaudu Hiiumaa suurune moodustis. On ju eksitav ja piinlik panna Pärnu linna sildid liituvate valdade välispiiridele. Seetõttu kaalutakse tõsimeelse tõejärgsusega kunagise Pärnu rajooniga sarnanevale üksusele n-ö põikleva nime – Pärnu omavalitsus – andmist. Millisest seadusest oleks see pärit? MuRelaps ida-ViRuMaa Kõik eelmised riigikogu koosseisud ja toonased valitsused on teadnud ja silmas pidanud asjaolu, et suurel Ida-Virumaal on vallad (valdav osa territooriumist) eestikeelse-meelse ja linnad valdavalt venekeelse elanikkonna ja valitsemise-asjaajamisega. Praegune XIII parlamendi koosseis on selle tõsiasja eeskätt haldusreformi seadust tehes täiesti unustanud. Maakonda lammutades-lõpetades ja Ida-Virumaast maakonnasuurust linnvalda või isegi kolme-nelja linnvalda tehes saaksime praeguste venekeelsete linnade asemel venekeelse maakonna, kus kardetavasti ka hulk oblasti-ihalejaid. Arvestades senist tagasihoidlike tulemustega integratsiooni ja praegust julgeolekuolukorda, oleksid need sundühendamised sammud täiesti vales suunas. Ometigi näeb valitsuse määruse eelnõu mõistlikult ja vabatahtlikult ühineda otsustanud Toila (4849 elanikku) ja Alutaguse (3968 elanikku ja 921 ruutkilomeetrit – vastab seaduse 9. paragrahvi 3. lõike 1. punkti kriteeriumile üle 900 ruutkilomeetri ja üle 3500 elaniku) valla sundliitmise. Suure vaevaga saavutatud positiivsele ühi-
nemisele Narva-Jõesuu ja Vaivara valla vahel (4772 elanikku, 409 ruutkilomeetrit) sunnib räpakas HRS samuti tegema sundliitumise ettepaneku – Sillamäe või kogunisti Narvaga. Üheksa korda mõõda … Eestil on praegu korralik ja enam või vähem võimete kohaselt kohalikku elu korraldav valdade, linnade ja maakondade süsteem. Oleme peaaegu üksmeelsed, et seda on vaja arendada-täiustada – mitte lammutada – kompleksse, kuid hästi läbimõeldud riigireformiga. Kuulume ju Euroopa Liidu 25 rikkama ja kümmekonna paindlikuma-vilkama riigi hulka. Meil pole enam 90. aastate okupatsioonijärgse kaose olukorda, kus tuligi vahel teha davai-davai-otsuseid. Veel suuremaks, kui on otsustanud vallad-linnad ise, pole valitsusel üldjuhul põhjust neid sundliita. Kindlasti on uuel valitsusel mõistlik eelmise seadustatud vigu parandada, mitu korda sügavalt sisse hingata ja järele mõelda, mis on linn ja vald – põhiseaduslikud kohaliku omavalitsuse põhiüksu-
sed enamasti oma identiteedi ja väljakujunenud elukorraldusega, mis on linna (näiteks Kuressaare, Tartu, Pärnu) kui esindusdemokraatliku haldusüksuse ja asustusüksuse vahe. Kas poleks siiski mõistlik jätta vähemasti korraliku linna mõõtu linnad üüratute heinaja karjamaadeta ning nihutada vaid nende piire uustiheasustuse välispiirideni, näiteks Pärnu puhul Saugas, Tammistes, Papsaares? Rääkimata sellest, et vähemasti kümmekond ajaloolist maakonda tuleb säilitada sisuliselt ehk regionaalsete haldusüksustena. Selmet jätkata riigivõimu arutut harukondlikku tsentraliseerimist ministeeriumide silotornidesse. Maavalitsuste lauslikvideerimine juba aastavahetuseks pole ühestki otsast arukas. Miks, pagana päralt, ülepeakaela pisendada ja vaesestada oma väikest riiki, meie rikast ajalugu, kultuuri ja kohaidentiteeti kantseliitlike-anonüümsete regioonide ja tont teab veel millega?
maa elu || PeReFiRma || 21
13. aprill 2017
Perefirma leidis oma niši
talveaedu ehitades aeda selle pilguga vaatama, et seal midagi muuta või uut teha. Nii tuleb meil talve üle elamiseks ikka muid töid ka sekka võtta,” ütleb firma- ja perepea. Praegu kevadel on mõistagi tellimuste kõrgaeg.
TOOMAS ŠALDA Maa Elu
P
ärnakas Kalvi Liiv asutas osaühingu AProfiil neliteist aastat tagasi pärast seda, kui oli mitu aastakümmet teinud palgatööd nii siin- kui sealpool Soome lahte. „Tahtsin olla iseenda peremees ning kuna oskusi ja kogemusi oli kogunenud kuhjaga, võtsime koos perega vastu otsuse, et jätkame omal käel. Nüüd veamegi seda vankrit koos kahe vanema poja Tehvo ja Teveriga, kolmas poeg Tenar nühib veel koolipinki. Tever teeb hinnapakkumised, Tehvo muretseb materjalid, mina käin mööda objekte klientidega suhtlemas. Poisid arvavad, et vanem mees äratab rohkem usaldust, sest klient ei usu, et noor inimene võiks olla kogenud spetsialist, aga eks nooredki saa järjest vanemaks,” kirjeldab Liiv muheledes ettevõtte tegemisi. Nagu enamik väiksemaid ehitusettevõtteid, alustas AProfiil üldehitusfirmana põhimõttel „vundamendist võtmeteni”, aga üha enam tekkis klientide seas nõudlust talveaedade järele ja nende ehitamine oli meestel Soomes töötamise ajast käpas. Talveaiad, terrassid, lükandklaasseinad ja rõdupiirded moodustavad nüüd umbes 70 protsenti kõigist A-Profiili töödest. „Talveaedu saab tegelikult väga edukalt talvelgi ehitada, aga eestlane pole harjunud külmal ajal oma kodu-
et Õhtud oleksid pikeMad ja VihMata „Seda kutsutakse talveaiaks, aga talveaed sõna otseses mõttes peaks olema pakettklaasidega, et seal saaks aasta läbi sees olla. Meil tahetakse ikkagi enamasti ühekordse klaasiga aedu, et pikendada kõledaid suve-, kevad- ja sügisõhtuid, et olla tuule ja vihma eest kaitstud. Me teeme küll ka pakettklaasidega talveaedu, aga see muudab asja kliendi jaoks märksa kallimaks, klaas ja konstruktsioonid on teised. Kui ühekordse klaasiga talveaial tuleb arvestada põrandapinna ruutmeetri kohta keskeltläbi 500–600 euroga, siis pakettklaasi puhul tuleb mitu korda rohkem välja käia,” selgitab Liiv. Kui potentsiaalsel kliendil on tekkinud soov oma kodumaja külge õdusat äraolemist pakkuv klaasist hooneosa ehitada, tuleb tal kõigepealt endal mõõdud võtta, need A-Profiilile saata ja oma soove võimalikult täpselt kirjeldada. „Meie pakume seejärel välja oma variandid ja teeme hinnapakkumise. Kui saame positiivse vastuse, küsime esimest osamakset, kui see tasutud, lähen objektile kõike täpsustama. Teisiti toimides sõidaksin liiga palju tühjalt ringi. Varem ikka juhtus, et surusin teise Eesti otsa, sõbralik klient küsis head nõu, tänas ja jättis hüvas-
Vasakult Kalvi, Tehvo ja Tever Liiv. Kõik kolm panustavad perefirma edusse.
ti. Keerulisema lahenduse korral kulub talveaia lõpliku valmimiseni kuni kaks kuud, sest suvel võtab juba ainuüksi klaaside tehasest meieni jõudmine kuu aega.” Kalvi Liivi kogemuse põhjal jõuab tellimiseni umbes kolmandik A-Profiiliga kontakteerunutest, mis on tegelikult hea näitaja, sest konkurents on arvestatav. „Talveaedade pakkujaid on mitmeid, aga vastastikku me üksteist eriti konkurentideks ei pea, sest teised on läinud toot-
EELMISEL AASTAL EHITAS A-PROFIIL KUUSKÜMMEND TALVEAEDA.
mise kasvatamise ja standardiseerimise teed. Meie eelis nende ees ongi, et võtame soovi korral ette kogu töö alates terrassi vundamendist. On firmasid, kes rajavad selliseid talveaedu, mida tehes on võimalik kõik tööd töökojas kuni selleni ära teha, et kohapeal asi minimaalse vaevaga paika panna. Ise me väga suureks kasvamisest ei unista, aga plaan on valmis ehitada päris oma väike tehasehoone, senised ja praegune rendipind ei ole valminud meie vajadusi arvestades. Meil on vaja ruumi, kõrgust ja valgust. Sauga vallas on meil nüüdseks krunt olemas ja pärast keerulisi asjaajamisi saime hiljuti lõpuks ka tehase ehitamiseks loa. Meie leib on erila-
AS VILVO AUTO – teile parim!
Foto EraKoGU:
hendused, me ei pelga nuputamist ja loomingulisust. Samas üritame kõike teha võimalikult kliendi soovide kohaselt. Me ei suru oma arvamust peale. On kliente, kes tahavad protsessis kaasa lüüa, aga on selliseidki, kes usaldavad meie arvamust ja ütlevad lihtsalt, et tehke ära.” eksiMine pole luBatud Talveaia ehitamise tööprotsessi kirjeldab mees nii: „Läheme objektile, ehitame seal täpse raami, paneme kõik mõõdud ja nüansid täpselt paika, võtame raami maha ja alles siis lähevad profiilid ja klaasid töösse. Soomest tulevad seitsme ja poole meetrised profiilid, need tuleb mõõtu lõigata, tihendid tellime samuti Soomest, rullikud Root-
sist, harjastihendid Inglismaalt jne. Töökojas paneme komplekti kokku, aga suur osa tööst jääb ikkagi kohapeal teha.” Eelmisel aastal ehitas AProfiil kuuskümmend talveaeda. Kõige rohkem tunnevad nende vastu huvi linnaäärsete eramajade omanikud. Tuleb ette sedagi, et klient on ise talveaia valmis ehitanud ja päris spetsialistidelt tellitakse lükandseinad ja -uksed. Talveaia rajamise võimalusest ollakse enamasti teadlikud, aga Liivi subjektiivse arvamuse kohaselt võiks nõudlust rohkemgi olla. „ Paraku on keskmine Eesti inimene sunnitud vaatama, kuidas leiva lauale saab, ega saa endale mugavuste peale mõtlemist eriti lubada. Talveaia rajamine ei ole odav lõbu. Rohkem kutsutakse meid uute elamute juurde, aga iga aastaga kogub populaarsust ka vanemate majade terrassidele talveaedade rajamine, kuna suudame nüüd pakkuda ka klaasist räästaga talveaedu, mis sobituvad hästi vanemate majadega.” Oma ettevõtte asutamisest saati on Kalvi Liiv eelistanud töötada eraklientuurile ja vältida alltöövõtte niinimetatud suurtele. „Äsja tuli päring, kus taheti, et teeksime suurel majal rõdud ja teised klaaspinnad ära, aga raha oleksime saanud kolm kuud hiljem, siis, kui kogu maja lõplikult valmis ja vastu võetud. Me ei saa nii oma firma rahaga riskida. Mõni aeg tagasi tegime alltöövõttu Pärnus ühes taastusravikeskuses, veel mitu kuud hiljem pidin tuntud ja tunnustatud ehitusfirma juhtidega kauplema ja paluma neid, et meile ära makstaks.” Suure osa klientidest leiab A-Profiil messidelt ja laatadelt. „Neli viimast aastat oleme messidel üsna tihedalt käinud – Maamess, Ehitusmess, Interjöör, Türi lillelaat, Pärnu Taimelaat. Klient saab sealt mõtte ja kontaktid ning võtab vahel alles paari aasta pärast ühendust. Pärnusse hakkame nüüd rajama kahte talveaeda, mille tellijatega saime kokku eelmise aasta kohalikul lillelaadal.”
MAAMESSI ERI BOKSIS
VP-72
Puulõhkurid, palgivintsid, palgihaaratsid, lumesahad, liivapuisturid, pallihaaratsid, teraviljamuljurid
MÜÜ
oma vana ning
OSTA
uuem ja parem! ALLAHINDLUS VASTAVALT ÕHUTEMPERATUURILE
Maailma suurim RASKETEHNIKA portaal!
MÜÜK OJA TEE 5B, VILJANDI VARUOSADE KAUPLUS REINU TEE 31, VILJANDI Avatud E–R 8–17
435 4556, 503 0959, jaak@vilvo.ee
HOOLDUS 435 4552, 510 5131, REMONT oliver@vilvo.ee VARUOSAD 435 4555, 520 4656, krister@vilvo.ee
www.estre.ee
22 || Puit || maa elu
13. aprill 2017
Näited Lohu Lelu tootevalikust. Üleval multiliftauto, mis jõudis tootmisesse tänu norralaste tellimusele. Keskel buss, mis on üks tootevaliku suuremaid masinaid. Paremal üks müüdavamaid tooteid – villis.
Olavi Pajumets näitab, kuidas treiler võimaldab autosid peale laadida.
Fotod: Viio aitsam
Masinapark täidab lauad ViiO AiTSAM Maa Elu
uidust mänguasjade tootja kontoriruum näeb välja kui väikeste poiste ja tüdrukute unistus. Raplamaa Kohila vallas tegutseb kolmele vennale kuuluv täisühing Lohu Lelu. Suure tõenäosusega on just selle ettevõtte puidust mängumasinate sortiment Eesti suurim. Peale igat sorti masinate valmistatakse Lohu Lelus nukumööblit, tähe- ja numbriõppijaile vajalikke tähti ja numbreid, puidust loomi, salakarpe, vurre, mitmesuguseid tarbeesemeid jne, kokku sadakond tooteliiki. Kõige keerulisem seadeldis täisühingu tootmisruumides on poolautomaatne treipink, millega valmistatakse ümmargusi detaile, näiteks autode rattaid ja roole. Kõik muud seadmed pigem aitavad käsitööle kaasa. Isegi täheklotside analoog, nii-öelda ilma klotsita tähed (komplektis igaüht kolm tükki) saab valmis nii, et iga täht on käte vahel eraldi valmis lihvitud. nostalgiline Vaatepilt Kontoriruumis on riiulid ja lauad, kohati ka lauaalused, tootenäidiseid täis ja just seal masinate valik lausa jahmatab. Näidiste hulgas on ka need, mida parasjagu ei toodeta, seega
kõik, mis aja jooksul välja on mõteldud. Alguses ehitus- ja metsatöid teinud ettevõte, mis juhuse tahtel puidust mänguasjadele ümber spetsialiseerus, on eksisteerinud juba 1991. aastast peale. Kui lühidalt öelda, on masinate sortimendis autod, traktorid, bussid, rongid, lennukid ja helikopterid. Kui pikemalt, siis autode valikus on kõikvõimalikud erimasinad: kiirabi- ja tuletõrjeautod, tsistern- ja furgoonautod, vanad kallurid ja moodsad multiliftautod, treilerid jne. Peale selle mitut marki sõiduautod ja sportautod ning alles kõige lõpuks väikesed voolujoonelised stiliseeritud autod (piimakas, krusa jt). Tootmises on ka mitmesugused haagised nii autodele kui ka traktoritele. Iseloomulik on, et kõik on n-ö liigutatav – masinate uksed käivad kinni-lahti, kallurid kallutavad, haagiseid saab vahetada, treileri „korrused” töötavad nii, et saabki kaks korrust autosid peale laadida. Ühesõnaga nagu ime. Nostalgiline, kui mõtelda, kuidas need masinad täiskasvanuis lapsevaistusid äratada võivad (ise kogen seda muidugi nukumaja ees). Paraku selgub, et nostalgiline saab see vaatepilt olla ka turulises mõttes. tuRul ei tÕMBle Lohu Lelu valmistab mänguasju 1993. aastast peale. Tänaseks on üks lainehari selja taga.
Kuni Eestis oli tootmine odav, kasvas nõudlus tõusujoones, nii et Lohul on tööl olnud ka kümmekond inimest. Kui tublilt üle poole toodangust eksporditi, oli aegu, kui töötati kahes vahetuses. Mida kallimaks on muutunud tootmine ja toodete omahind, sealtkaudu ka turuhind, seda valivam on ostja ja käive on laineharjaga võrreldes kahanenud. Ekspordi osakaal on praegu umbes 50 protsenti ja töötajaid on alles kaks – tegevjuht Olavi Pajumets koos vennaga. Muutumas on ka sortiment, tendentsiga suurest ja keerulisest väiksema ja lihtsama, seega odavama poole – see ongi, mis turulises mõttes nostalgiat tekitab. Eritellimused on eriasi, kuid üldiselt käib tootmine tõhususe nimel nii, et ühte toodet valmistatakse korraga suurem kogus, sada-kakssada tükki, mis pannakse lattu, kust jaokaupa viiakse jaemüüki. Kui mõni mudel kipub jääma seisma, püütakse valmis kaup ära müüa ja uut partiid enam ei tehta. „Eks unistusi ole olnud suuremaid, seda ei salga. Aga aeg on teinud oma korrektiivid,” märgib Olavi Pajumets. „Käsitöö ongi ka valdkond, millega väga suurt äri ei tee.” Nagu kõik Eesti käsitöölised, konkureerib Lohu Lelu Aasia odava kaubaga. Viimaste aegade juurdetulijad turul on tootjad, kes laser- ja CNC-pinkidega võluvad
puidust välja imevigureid. Otse konkurentideks Olavi Pajumets neid ei pea, kuid samas nad tema sõnul „lahjendavad turgu”. Lohul oli võimalik võrrelda laserpingil ja Lohu töökojas valminud puitkujundite komplekte: käsitöö oma ainulaadsuses on huvitavam. „Inimesed on siiski väga erinevad,” kommenteerib Olavi Pajumets. „Siin ka näeme, et mõni ei tee neist mänguasjadest üldse välja. Ja samas on meil omad fännid, kes laste kingitused ostavad ainult meilt.”
TOOTMISES KASUTATAKSE MÄNNIJA KASEPUITU. KÕIK ÜMARAD DETAILID VALMISTATAKSE KASEST. Eesti jaemüük tähendab Lohu Lelu puhul peamiselt suveniiripoode: Eesti Esindus Tallinnas, Avinurme Puiduait, Tartus ka mänguasjade muuseumi müügilett jms. Üks põhiostjaid on turist, kes on põhjuseks, miks väike kaup eelistatud on: turistil peab olema seda mugav kaasas kanda ja kohvrisse pista. Suuri tooteid ostetakse mitu korda vähem kui näiteks väikesi villiseid või vurre. Eksport läheb peamiselt Skandinaavia maadesse („Ega ma ei tea, kuid vahest nen-
de oma puitkäsitöö on kallim kui meil,” oletab Olavi Pajumets), aga ka Jaapanisse ja tellimusi on muudestki riikidest. Kuigi ettevõtluse nõuandjad ja konsulendid soovitavad tootjaile üldiselt agressiivset turundust – turg tahab võitlust ja hõivamist, ei ole käibe kahanemine Lohule sellist tõmblemist toonud. Olavi Pajumets ütleb, et kõige kindlam klient on see, kes ise kohale tuleb, kellel teatav huvi toodete vastu on juba olemas ja see kehtib nii ostjate kui ka vahendajate kohta. Turuloleku staaž on andnud selle, et kaup ise teeb endale reklaami. Näiteks on välistellimusi toonud mõni mängumasin, mille mõni eestlane on välismaale sõites kingituseks kaasa ostnud. „Võlgu me kellelegi pole, laenusid kaelas ei ole ja hoone on enda oma. Põhimõtteliselt ei juhtuks ka siis midagi, kui näiteks kuu aega keegi mitte midagi ei telli,” sõnab Pajumets. Lohu Lelu tegutseb kunagises kolhoosi tootmishoones. Oma ettevõtmine kogu pinda ei vaja ja vennad näevad ettevõtlusperspektiivi pindade rentimises. Selleks käib hoone kohandamine ja remont. MÄnguasjad ja Meened Mängumasinate juures on meil arutamine, kuidas need masinajuhtide järelkasvu võivad soodustada. Kui ikka palgiveo-
maa elu || Puit || 23
13. aprill 2017
Suur Itaalia pliitide SOODUSKAMPAANIA! ÕHKKÜTTEPLIIT Romantica
ÕHKKÜTTEPLIIT Sovrana Easy
ÕHKKÜTTEPLIIT Rosetta Maiolica
ÕHKKÜTTEPLIIT Rosa XXL
NÜÜD VAID
NÜÜD VAID
1548 €
NÜÜD VAID
593 €
1278 €
891 €
NÜÜD VAID
KESKKÜTTEPLIIT TermoSovrana
NÜÜD VAID
1881 €
KESKKÜTTEPLIIT TermoRosa
NÜÜD VAID
2232 €
La Nordica on Itaalia pliitide, kaminate ja kaminasüdamike valmistaja. La Nordica tehas hoiab kõrget kvaliteeti ja uuenduslikku tootmist. Kõik tooted on valmistatud ja projekteeritud kasutajasõbralikuks. Toodetes on kasutatud palju kvaliteetseid tarvikuid ja malmtooteid, mistõttu on saadud hea kvaliteediga kestvad tooted.
Pliidi transport TASUTA! Laia valiku leiad meie kodulehelt
ja riiulid kijuhi pojal on oma palgiveok ja põllumehe pojal traktor, millele saab väikese, pealt lahti käiva külvimasina või käru järele panna, saavad poisid mängideski isa ametiga tuttavamaks. Seda rääkides komistame euronõuete otsa. Tootevalikus on keerukaid, paljude detailidega masinaid (näiteks ekskavaator), mis tegelikult saavadki pigem suveniirid olla, kuna lapse käes võivad kergesti katki minna. Samas on masinaid, mis on meened sellepärast, et ei mahu mänguasjade normidesse. „Näiteks palgiveok oma kärutugedega on ohtlik, laps võib selle otsa kukkuda,” räägib Olavi Pajumets. „Kui selle masina ostab isa oma pojale, on teistmoodi, aga näiteks lasteaeda, kus on trügimist palju rohkem, seda müüa ei saa.” Nõuetest lähtuvalt on mänguasjade kuni 3 cm läbimõõduga ümarad detailid auguga – kui laps kogemata detaili kurku tõmbab, saab tänu augule hingata. Nõuded on tegelikult ka selle taga, miks Lohu Lelu tisleripuidust valmistatud tooted on viimistluseta. Ehe puit on sümpaatsem kui kirevaks värvitud või üle lakitud puit, kuid kui ikkagi tahta viimistlust, peab iga laki või värvi kohta olemas olema sertifikaat, mis viimistlusmaterjali ohutust tunnistab. „Nii väikeses ettevõttes kui meie oma – käive kusagil 30 000 eurot aastas, oleks tunnistuste ja serti-
fikaatide hankimine liiga suur lisakulu ja teeks tooted kallimaks,” lausub Olavi Pajumets. katsetajad oMast kÄest Varem valmistati mänguasju oma puidust, nüüd tuuakse kuivatatud tisleripuit Puumarketist. Tootmises kasutatakse männi- ja kasepuitu. Kõik ümarad detailid valmistatakse kasest. Püüame ette kujutada, kui suur on puidu n-ö väljatulek metsast toodud ümarmaterjali tihumeetri kohta. Pärast ümarpalgist välja saagimist jääb Olavi Pajumetsa arvestuse järgi puitu umbes 60 protsenti. Pärast kuivatamist, sorteerimist, tükkideks mõõtmist ja saagimist-lihvimist jõuab toodangusse umbes pool saematerjalist – puitkäsitöö ongi valdkond, kus puidujääke tekib palju. Jääkidega köetakse tootmishoonet. Kui kogu sortimenti arvesse võtta, on suurem osa mudeleist töökojas ise välja mõteldud ja väiksem osa on olnud tellijate soov. Näiteks multiliftautod jõudsid tootmisesse tänu norralaste tellimusele. Vendadel Pajumetsadel on kolme peale kokku 12 last, paljud juba mänguasjadega mängimise east väljas. Suurt lelude tootja huvi pole Olavi Pajumetsa sõnul järeltuleva põlve hulgas veel näha olnud, kuid toodete kasutajad on lapseeas oldud suure huviga.
www.torujyri.ee
Diislikütuse tanklad ja mahutid
200L–9000L Topeltseinaga, sertifitseeritud. ID-süsteemid Pumbad Voolikud Mõõtjad Tootmine Tarnimine Varustus
Lai valik • Garantii Tarnimine üle Eesti.
TARTUS Tähe 117a • Tel 736 7143 PÄRNUS Riia mnt 106 • Tel 443 0491, 529 7491 RAKVERES Niine 5 • Tel 324 5311, 5302 7667 VILJANDIS Leola 49 • Tel 433 0002, 505 8394
R
CrossChem Estonia OÜ Peterburi tee 90F, Tallinn 11415 Tel: (+372) 530 27 567 info@crosschem.ee www.crosschem.ee
24 || muRelid || maa elu
13. aprill 2017
kas sinu aias juba on „Elle”, „Anu” või „Meelika”? TAAVi ALAS Maa Elu
M
aguskirsid ehk murelid on eestlaste seas aina populaarsemaks muutunud. Selle asemel et osta suvel turult lõunast toodud maguskirsse, pange oma aeda kasvama Eestis aretatud ja siinsesse kliimasse sobivad murelid, millel on ilusad eesti nimed. „Elle”, „Ene”, „Anu”, „Arthur”, „Juku” jt on vaid osa üle kahekümnest Eestis (enamik Pollis) aretatud maguskirsisordist. Osa sorte valmib juba varakult ehk juunis, osa juulis või augustis – seega jagub tervislikke magusaid vilju pea kogu suveks, kui teha aia ja enda jaoks parim valik. eesti soRt soBiB Meie kliiMasse Päidre Puukooli (paidrepuukool.ee) omanik Hillar Nassar ütleb Maa Elule, et murelid ehk maguskirsid, nagu nimigi ütleb, on enamasti väga maitsvad. „Nende populaarsusele on kindlasti kaasa aidanud lõunamaade viljade levik kaubanduses, viimastel aastatel ka kodumaiste viljade pakkumine siseturul. Populaar-
Teistes riikides aretatud murelisortidest erinevad Eestis aretatud sordid eelkõige külmakindluse poolest.
sust mõjutab asjaolu, et Eestis kasvavate murelite esimesed viljad on valmis juba jaanipäeva paiku ja mõni sort kannab veel augustiski. Keskeltläbi on meil kasvavate sor-
PÕLLUMEHE PARIM ABILINE!
tide vilja mass 4–6 grammi,” räägib Nassar. Teistes riikides aretatud sortidest erinevad Eestis aretatud sordid eelkõige külmakindluse poolest. Nassar ütleb,
et Eesti sordid peavad siinsetele ilmastikuoludele paremini vastu ja taluvad kuni 30 kraadi külma. „Lisaks pole selge, kas välismaalt introdutseeritud sordid tolmlevad siin kas-
INFO SORTIDE KOHTA 1) Väga varajased (juuni) sordid: „Eva”, „Johan” jne. 2) Varajased sordid (jaanipäevast juuni lõpuni): „Elle”, „Karmel”, „Tõmmu”. 3) Keskvalmivad (juuli esimene pool) sordid: „Juku”, „Tontu”, „Madissoni roosa”, „Polli murel”, „Anne”, „Arthur”, „Ene”, „Kaspar”, „Meelika”, „Piret”, „Taki”, „Tiki”, „Mupi”, „Polli rubiin” jne. 4) Hiljem valmivad (juuli-august): „Anu”, „Irma”, „Norri”, „Elton”, „Dönisseni kollane” (viimased
kasvavad Eestis hästi, ehkki ei ole Eesti sordid) jne. Lisaks Eestis aretatud magusa kirsipuu sortidele kasvatatakse Eestis teiste maade sorte „Leningradi must”, „Iputj”, „Elton”, „Dönisseni kollane” jne. 5) Viljade suurus ja värvus. Enamiku Eestis aretatud magusate kirsipuude viljad on kas keskmise suurusega (4,1–5,3 g) või suured (5,4–6,5 g). Viljad on värvuselt kollased ja roosakad, tumepunased ja mustjaspunased.
SOOVITUSED Bobcati liisingu ülisoodsad finantseerimistingimused: intress alates 0% + 3 kuu euribor, sissemaks alates 10%. Käibemaksu finantseerimine kuni 3 kuuks, kapitalirent kuni 60 kuuks.
E-post bobcat@bobcat.ee
www.bobcat.ee BOBCAT BALTI OÜ Ehitaja tee 107A 13514 Tallinn Eesti
• MÜÜK • HOOLDUS • • REMONT • VARUOSAD •
Tel: +372 651 1330 Faks: +372 651 1331 GSM: +372 504 6139
hillar nassar Päidre Puukooli omanik 1. Puude istutamisel tuleb vältida liigniiskeid muldi ja kõrget põhjavee taset. Võimalusel vältida taimede istutamist põhjatuultele avatud kohtadesse. Reeglina kasvavad murelipuud üle Eesti, eriti Eestis aretatud ja kasvatatud sordid. 2. Mullastiku suhtes on oluline jälgida happesust, soovitatavalt võiks pH olla 5,5–6,5. Istutamisel tuleb kindlasti jälgida, et pookekoht jääks 4–5 cm mullapinnast allapoole – selliselt tõuseb talvekindlus ja taim ei hakka juurevõsusid ajama. 3. Peale kasvukeskkonna tuleb silmas pidada ka tolmlemist, soovitatav on alati kaks murelipuud istutada, mis õitseksid vähemalt osaliselt ühel ajal. Tolmlemine on oluline
saagikuse seisukohast, selliselt võib ühelt täiskasvanud puult saada kümneid kilogramme mureleid. Samas saavad oma õietolmuga hakkama näiteks „Dönisseni kollane”, „Madissoni roosa” ja „Meelika”. 4. Päidre Puukool soovitab teha valiku viljade värvi ja valmimisaja järgi. Selliselt saab aeda mitmekesise valiku ning mureleid tarbida pikema aja vältel. Päidre Puukooli lemmikud on „Meelika”, „Arthur”, „Leningradi must”, „Tontu”, „Dönisseni kollane”, „Polli murel”, „Iputj”, „Stella” ja „Lapins”.
Foto: taaVi alas
vavate sortidega, selliselt ei pruugi need murelipuud vilju andagi. Viljade seisukohast oleme harjunud poelettidel nägema välismaalt toodud suuri murelivilju. Eesti sortidest on
samaväärselt suurte viljadega sellised sordid, nagu „Arthur”, „Anu”, „Elle”, „Madissoni roosa”, „Mupi”, „Norri”, „Polli murel”, „Tontu” jne,” loetleb Hillar Nassar. Eesti sortide eeliseks on meeldiv ja naturaalne maitse, lisaks on need tervislikud, sisaldades palju C-, B- ja D-rühma vitamiine. Samuti sisaldavad murelid palju rauda, kaaliumi ja magneesiumi. Vaja on MÕelda tolMleMisele Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskuse mahekasvatustehnoloogiate, luuviljaliste sordiaretuse ja kasvatustehnoloogiate tootmisjuht Kersti Kahu ütleb, et Eestis on tõepoolest aretatud väga palju häid magusa kirsipuu sorte (üle 20 sordi). „Maalehe kirsiraamatus ,,Ahvatlevad kirsid koduaias” on ära toodud enamiku Eestis aretatud ja perspektiivseks kujunenud sortide kirjeldused. Kahu märgib, et magus kirsipuu on risttolmleja ja vajab saagi moodustamiseks teiste sortide õietolmu. „Leidub üksikuid sorte, mis viljuvad oma õietolmuga rahuldaval määral. Sellised sordid on Eestis aretatud sordid „Madissoni roosa” ja „Meelika”,” rõhutab Kahu. Seega magusa kirsipuu kasvatamisel tuleks selgeks teha sortide omavaheline sobivus, millised sordid sobivad tolmuandjateks. Sortide valikul tuleb Kahu sõnul arvestada paljude asjaoludega: välimus, kas tumeda või heleda viljaga, maitse, vilja suurus, puu kasvutugevus, viljade valmimise aeg, puu talvekindlus, kasvukoht jne.
IGAÜKS LEIAB EESTI SORTIDE SEAST ENDALE SOBIVA kersti kahu Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskuse tootmisjuht
V
arasematel aegadel peeti tõesti rohkem lugu hapukirsist, sest meie talved olid karmimad ja hapukirss pidas külmadele paremini vastu. Viimastel aastatel on talved muutunud veidi soojemaks ja meil on järjest rohkem pakkuda väga häid Eestis aretatud magusa kirsipuu sorte. Kindlasti – lisaks õiteilule aias – on magus kirss koos söödava kuslapuuga esimesi värskeid puuvilju, mida saab juba jaanipäeva paiku suhu pista. Samuti on inimesi, kes tunnistavad, et magusaid kirsse võib süüa lõpmatuseni, aga isu otsa ei saa. Pealegi on maguskirssidel suur toiteväärtus. Eestis kasvatatavad magusad kirsid sisaldavad sordist ja aastast olenevalt 13,0–19,4% mahla kuivainet, 5,1–13,6% suhkruid, 6–26 mg C-vitamiini 100 grammi toorkaalu kohta. Lisaks leidub magusa kirsi viljades flavonoide, kumariini derivaate, vitamiine. Tumeda viljalihaga kirsid sisaldavad antotsüaane, mis kaitsevad organismi vabade radi-
kaalide kahjuliku toime eest. Samuti on kirsiviljad hinnatud rahvameditsiinis. Kirsipuule sobivad päikesele avatud ja tuulte eest varjatud nõlvade ülemised ja keskmised osad, millel kerge kallak edelasse, lõunasse või läände. Seal on põhjavesi liikuv ja külmad õhumassid ei jää püsima. Kirsipuule ei sobi kasvukohaks kinnised nõod ja muud madalad paigad. Mullareaktsioonilt sobivad nõrgalt happelised või neutraalsed mullad (pH 5,6–6,4). Muldadest eelistab kirsipuu hästi õhustatud kergemaid toitainerikkaid liivsavi- või saviliivmuldi. Kirsipuu kasvab hästi ka lubjarikkal mullal. Kirsipuule ei sobi liigniisked mullad ega kõrge põhjavee tase. Eestis aretatud sordid on paremini kohastunud meie ilmastikule. Enamik sorte on talvekindlad ja saagikad. Näiteks on sordil „Iputj” väga ilusad suured viljad, mis kahjuks aga vihmadega lõhenevad ja muutuvad kõlbmatuks. Paljud meil aretatud sordid sobivad kasvatada maheviljeluses, st ilma keemilisi taimekaitsevahendeid kasutamata. Polli mahekatsetes on end väga hästi tõestanud sordid „Arthur”, „Tontu”, „Piret”, „Elle”, „Anu”, „Mupi”. Seega peaks Eestis aretatud magusa kirsipuu sortide hulgast igaüks leidma oma maitsele sobivad sordid, mida kasvatada.
maa elu || liNNud || 25
13. aprill 2017
kes kõmistab rootihnikus? olav renno linnuteadja
E
hk k i jää sulamine suurtel järvedel ja merelahtedel pole veel päriselt lõpule jõudnud, on pilliroorägastike üks, kui mitte lausa peamine peremees pärale jõudnud. Meie lääneranniku ning Saare- ja Hiiumaa lahtede, samuti suurte sisejärvede roostikust kostab kevadõhtutel ja -öödel, maikuul koguni päevaajal valju kumedat kahesilbilist heli, justkui möiratust. Seda madalat üü-prumb-häält saab järele teha laiakaelalisse tühja liitrisesse pudelisse puhudes. Kord, pea kuuekümne aasta eest ei õnnestunud raadioreporter Feliks Leedil Matsalu looduskaitsealal käies hüübi häälitsust oma magnetofonilindile talletada, sest kõva tuul häiris. Ei jäänudki siis muud üle, kui võtsin lahelt tagasi jõudnult Lihula võõrastemaja kambris toona käibel olnud pudeli ja saimegi lindile heli, mida kolleegidki ei osanud pettuseks pidada. Selle rannarahva hulgas ka merehärjaks nimetatud linnu häält on kuulnud paljud, ent näinud on teda ennast üsna vähesed. Veel saja aasta eest ei osanud linnuteadlasedki täpselt öelda, kuidas hüüp seda heli tekitab. Arvati koguni,
et alul tõmbab õhku sisse, siis pistab noka mudasse ja puhub õhu välja. Nüüdseks on lugu videovõtete varal selge: roostikus seistes või ringi uidates, rõhtsalt hoiduv kael pisut õlgade vahele tõmmatud ja nokk umbes 30 kraadi allapoole suunatud, teeb ta 3–4 korda noka lahti, ahmib iga kord sõõmu õhku sisse (on kuulda vaid tasast nokaplaksatust), nii et kael paisub, ootab mõne hetke, avab jälle sekundiks noka, tõmbab veel õhku sisse – kuuldub vaiksevõitu üü – ja siis nokk kinni – kostab vali prumb. Niiviisi kordab hüüp seda tegevust ja häälitsust mitu korda järjest.
HÜÜBI HÄÄLITSUSI VÕIB SUMEDAL ÖÖL KUULDA KUNI VIIE KILOMEETRI KAUGUSELT. Kaalult on hüüp rongaga võrdne, ent koheva sulestiku tõttu näib kogukamana. Ta sulgrüü on põhiliselt kreemikaspruun laiade pruunikasmustade katkendlike triipudega, lennus aga paistavad tiivad vöödilistena. Lagipea on must, kurgualune valkjas, alapool helekreemikas ja külgkael valgetriibuline. Üsna pikad jalad ja varbad on kollakasrohelised, pikk tugev nokk rohekashall. Roostikus elutseval linnul on
säärane välimus suurepärane kamuflaaž, mille efektsust lind mõne ohtlikuna tunduva olendi lähenedes veelgi suurendab oma püstise varjehoiakuga: ta ajab end pulksirgeks, nii et ei paista kolletanud roovarte vahelt naljalt üldse silma. Tuulise ilmaga võib end varjata püüdev hüüp roovarte kõikumise taktis kaasagi õõtsuda. Kõmisevat heli võimendab erilise ehitusega kõri. Hüübi häälitsusi võib sumedal ööl kuulda kuni viie kilomeetri kauguselt. Hüüdlevad vaid isaslinnud – nii oma territooriumist teavitamiseks kui ka emaslindude peibutamiseks. Hüüp on polügaamne, st mitmenaisepidaja lind – mõnel isasel on sedastatud isegi neli-viis kaasat. Oma territooriumi ja „haaremit” kaitseb isalind väga hoolsalt ja ägedalt, nii et lendab sulgi ja verdki. Lõimetishoole jääb täiel määral emalindude hooleks: igaüks toob mõnesse rootukka pesaaluseks kokku hunniku pilliroo- ja kaislavarsi, mille keskele jääva pesalohu vooderdab tarna- ja pilliroolehtedega. Pesade vahemaa võib olla kõigest mõniteist meetrit. Ülepäeviti munetult koguneb pessa kolm kuni kuus rohekashalli muna, mida emalind hakkab hauduma kohe esimesest peale, nii et keskmiselt 25päevase haudeaja järel koorub hüübitibusid kümmekonna päeva kestel. Ema toidab neid kuni
OTSID FARMI ABILIST? Sinu lahendus on loomade SMARTBOW jälgimissüsteem! LEHMA ASUKOHT FARMIS • Säästab kallist aega • Kiire ja lihtne loomade leidmine • Sekundkiire lokaliseerimine • Tõeline töökoormuse vähendaja
KINDEL INNA AVASTAMINE • Automaatne jälgimine ööpäev läbi • Parimad seemendustulemused • Vähendab seemenduskulutusi • Lühem poegimisvahemik
kolm näd a l at p e sal, tuues neile oma makku neelatult järjest suuremaid veeloomakesi, alul putukavastseid ja konnakulleseid, vanematele poegadele ka väikesi konni ja kalu. Selle toidu öögatab ta pesale, kus pojad selle üksteise võidu oma nokka kahmivad. Hiljem hakkavad pojad pesalt ära käima ja ise toitu hankima. Umbes kahe kuuga võtavad nad tuule tiibadesse ja seejärel pesakonnad hajuvad, nii et augustis hoiduvad hüübid juba omaette. Lendavat hüüpi saab harva näha – see on üldpildilt pruun suhteliselt aeglaselt lehvivate laiade tiibadega, poolrippu ja pikalt üle sabatipu tahapoole ulatuvate jalgadega ja kummaliselt krõnksus jämeda kaelaga lind, kes püüab lennata võimalikult madalal ja lühikest maad. Harva võib hüüpi näha istumas mõnel kuivanud puutüükal või vee-äärsel paljandil. Üldiselt eelistavad hüübid tegutseda hämarikus või on aktiivsed lausa öö läbi. Hüüp on haudelinnuna levinud Eu-
Harva, kui hüüp lagedale tuleb, ent mõnikord seda juhtub – nägija rõõmuks. Foto: WiKiPEdia
raasia metsavööndi suurematel järvedel ja madalatel merelahtedel Taanist ja LõunaRootsist Kaug-Idani. LääneEuroopas on teda leida vähestel veekogudel, samuti Vahemere ääres; Musta mere läänerannikul ja Doonau deltal on teda veel üsna palju. Euroopas arvatakse pesitsevat kuni 12 000 hüübipaari. Eestis on hüübi asurkond viimase mõnekümne aasta jooksul märgatavalt suurenenud ning meie taimestikurohketel lahtedel ja järvedel võib kuulda juba üle poole tuhande hüübi kõmistamist – aga hüübi polügaamsust arvestades tohiks pesade ja pesakondade hulk olla paar korda suuremgi, paraku pole meil seda täpsemalt uuritud. Ok toobr i lõpu k s asub enamik meie hüüpe rännuteele, mis viib nad osalt Vahemere äärde, osalt koguni Aafrika troopikaaladele. Rännatakse enamasti öösel, mis on sellele kohmakavõitu linnule ohutum. Mõned hüübid, ilmselt isased jäävad talvitama ka Lääne-Eestisse, nii et kevade eel, veebruaris hüüpi nähes ei saa kuigi kindel olla, et on tegemist kaugelt rännakult saabunud linnuga. Praegu aga on kogu seltskond kohal ja öösiti võib roostikest hüüpide kõmistamist kuulda.
! l i s s e m a a M i n e s i Kohtum
UUDISTOODE MAAMESSIL hallis C, boks C-23
MÄLETSEMISE JA TERVISE JÄLGIMINE • Varajane haigestumiste ja seedehäirete avastamine • Ravimite ja prakeerimise kulutuste vähendamine • Loomade parem tervis • Kõrge piimatoodangu kindlustamine
AUTOMATISEERITUD JÄLGIMISSÜSTEEM ÖÖPÄEV LÄBI • Käitumise muutumise varajane avastamine • Stressi või haiguse sümptomite kiire äratundmine • Vajalike toimingutega alustamise kiirendamine • Jõudluse languse vältimine
SCHAUMANN – farmeri tugev partner • SCHAUMANN söödalisandid veistele, sigadele ja lammastele • BONSILAGE silokindlustuslisandid
Informatsioon ja müük: TeknEst OÜ. Luige baas, Luige küla, Kiili vald, 75404 Harjumaa Tel 604 6224, mobiil 506 1500, e-post teknest@teknest.ee www.teknest.ee
Leiate meid messiboksist C-28 ja välialalt VP-34 Küsi lisainfot: Toomas Rüütel, tel 52 16 455
Te k n E s t
innovators in agriculture
Lely Center Estonia • Linery OÜ, Mäo, 72751 Paide vald, Järvamaa • www.linery.ee • www.lely.com
26 || ilma- ja taimetaRk || maa elu
KATriN LUKE fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed
E
ri eas vaevavad naisi eri probleemid. Aastatuhandeid on neid ravitud ja valusidki leevendatud ravimtaimedega. Menstruatsioonivalu korral aitavad silelihaseid lõõgastavad taimed – parim on harilik pune, aga head on ka meliss, monarda, vaarikalehed. Tee valmistamiseks võtta 1–1,5 tl taimepuru ja valada üle 200 ml kuuma veega, lasta tõmmata 10 minutit ja juua päeva jooksul või menstruatsiooni alguses 1–3 tassi päevas. Suure vereeritusega menstruatsiooni korral saab abi kõrvenõgese-, raudrohu-, lodjapuu koore teest. Kõrvenõges ja raurohi valada üle kuuma veega, lasta tõmmata 10 minutit, kurnata ja juua päeva jooksul lonksudena. Lodjapuu koort tuleb keeta 10 minutit ja lasta tõmmata 30 minutit. Suurest verekaotusest võib tekkida aneemia, sel puhul on abi samuti kõrvenõgesest, aga ka lodjapuu marjadest, maasikatest, veiselihast, petersellist, kust organism rauda saab. Veiseliha ei ole vaja süüa palju, aga kindlasti koos C-vitamiini sisaldava salatiga. Muidu jääb raua omastamine nõrgaks. Taimetoitlased saavad kotlettides, suppides ja smuutides kasutada kõrvenõgest, peterselli jm taimi rauaallikana. Neist taimedest võib valmistada endale ka rohejahu. Põletikud ja külmetuse, munajuhade ehk rahvakeeli munasarjapõletiku võime saada külmetades, näiteks kui külma ilmaga jalad külma saavad, tänapäeva noored naised ja neiud ka palja seljaga külma käes olles jne. Raudrohi ja kortsleht on siis taimedest parimad abilised. Valada 1 sl taimepuru üle 300 ml kuuma veega, lasta 10–15 minutit tõmmata ja juua. Taimekuuri pikkus on 1–2 nädalat.
Valgevooluse ehk candida alba korral on Eestimaal kasvavatest taimedest parim valge iminõges. Paljud nimetavad seda ka piimanõgeseks. Kui aias taime gruppidele tutvustan, tunnevad kõik selle ära: lapsepõlves on valgetest õitest magusat nektarit imetud. Õitseb iminõges mai lõpust juuni alguseni, mõni õis tuleb ka hiljem suvel. Karepal korjame seda mai lõpus ja lisame oma naisteteesse, kuhu lähevad veel kõrvenõges ja kortsleht ning suve teisest poolest raudrohuõied. Valgevooluse korral võib teha iminõgesest nii teed kui ka vanne alakehale. Nõukogude ajal kogusid meie naabruses oleva ühissuvila naised ainult taime õisi, ise kogume õitsemise algul latvu, nii umbes 5 cm. Valgevooluse korral on soovitatav teha tamme- või toomingakoore keedusega või hapu veega (1 sl äädikat või sidrunit 1 l vee kohta) loputusi. Soovitatud on ka kaneeli-, tüümiani- või puneteed. Vältida tuleks kindlasti pärmiga toite, nisujahu, piima ja suhkrut.
Sünnituse eel ja ajal joodi vanasti vaarikaleheteed. Vaarikas leiduvad keemilised ained lõõgastavad silelihaseid. Jaapanis antakse vaarikalehe- ja -marjateed kogu raseduse vältel ja sünnituse ajal, et valusid leevendada ja sünnitust kergendada. Sünnituse järel sobivad kortsleht ja kõrvenõges, et haavad paraneksid ja piimaeritus oleks korras. Ise lisame Karepa ravimtaimeaia Noore Emme teesse ka maasikalehti, kortslehte, köömneid. Nii saab emme mineraalaineid, aga köömned ja kortsleht suurendavad piimaeritustki. Ja kõik, mida ema joob-sööb, on ravim või siis mürk ka lapsele. Köömnetel on siin seega gaase vähendav toime.
Raudrohi on hea abiline põletike ja külmetuse raviks. Foto: saNdEr ilVEst
ROSMARIIN OLI ÜHE UNGARI KUNINGANNA LEMMIKLÕHN JA TOO DAAM OLI KUNI KÕRGE VANUSENI SÄRAVA MÕISTUSEGA JA NOORUSLIK.
ju Kal
KÜLViKALENDEr: APriLL Suur reede
Ülestõusmispühade 1. püha
06.00 20.43
19. K
VI
Vili, alates kl 02.05 juur Juur
12.57
MAA
TULI
VESI
ÕHK
V
18. T
Vili
Juur, alates kl 13.52 õis Õis
21. R
Õis, alates kl 22.43 leht, aiatöödeks sobimatu päev alliKas: mÄrKmiK-KalENdEr „aasta aias 2017” KirJastUsElt VarraK
S
20. N
K
17. E
R
Vili
LI
16. P
i ts
Leht, alates kl 13.27 vili
ur Amb
15. L
Jäär
vi Lõ
14. R
kits
U
J
ätkan sealt, kus viimati pooleli jäin. Ehk et mida need 27. aprilli jt aprillikuised äikesejuhtumid tähendavad, milline on aprilli äikeste lähiajalugu Eestis ja kuidas siis ikkagi on lood selle hüpoteetilise seosega. 27. aprilli äikesejuhtumid 1999. ja 2001. aastal on silmapaistvad, sest justkui ei kinnita hüpoteesi, et äikeseline aprill tähendab äikesevaest ja ka jahedat sajust suve, sest 1999. aasta suvi oli puhkajatele soodne – palju kuiva ilma, päikest ja soojust, ja 2001. aasta suvi oli soe, eriti kuum ja äikeseline oli juuli. Samas peab siin mõtlema sellele, et aprillis oli tegu mõlemal aastal vaid ühe äikesepäevaga, kuid vastav seos võib-olla 2 ja enam äikesepäeva vs. mitte ühtki kuni 2 äikesepäeva. Samuti võis olla nii, et 2001. aastal oli juulis anomaalia, mis maskeeris muidu keskpärase suve, sest troopiline õhumass tõi suurema osa kuumust ja äikesepäevi, seda isegi suve lõikes. Seevastu 2015. aastal oli pöörane äikesepuhang 28. aprillil, mis sisuliselt harmoneerub mainitud 27. aprillidega, kuid suvi tuli jahe ja sajune, mis justkui kinnitab hüpoteesi. Lühiülevaade viimase paarikümne aasta aprillipiksetest (saadaval ilmjainimesed. blogspot.com.ee/2017/04/mustiline-seosaprilli-aikeselisuse-ja.html) ei näita Eesti kohta midagi lõplikku. Siinkohal toon ära vaid viimaste aastate tähelepanekud. 2012: aprillis 2 äikesepäeva, suvi oli jahe ja sajune, siiski sooja juuliga; 2013: aprillis 2 äikesepäeva, suvi oli väga soe, eriti juuni; 2014: aprillis polnud äikest, suvi oli väga soe, kuid väga muutliku ilmastikuga, märkimisväärselt jahe oli juuni; 2015: aprillis vähemalt 5 äikesepäeva, suvi oli jahe ja sajune, kuid siiski sooja augustiga (sarnane 1996. ja 2004. a suvega); 2016: aprillis vähemalt 4 äikesepäeva, suvi oli mõõdukalt soe ja väga sajune, kuid põuane loodeservas. 2017: aprillis on olnud juba kolm äikesepäeva, lisaks oli märtsis kaks äikesepäeva Soome lahe regioonis. Isegi kõigest 20 aasta andmeid ja võrdlusi esitades ei jää muljet kuigi selgest seaduspärasusest, ent peab arvestama, et jutt on Eestist, kus kehtib nn meteoroloogilise/sünoptilise tollipunkti olukord, mistõttu Lätis ja Leedus võib see kõik palju selgemini väljenduda. Kui selline seos aprilli äikeselisuse ja suve iseloomu vahel on olemas, siis saaks seda seletada tsirkulatsiooni seaduspärasustega ja veelgi üldisemalt mingi füüsikalise mehhanismiga, nagu Rossby ehk planetaarsete lainete asendi ja liikumisega. Kokkuvõtlikult võiks sõnastada selle seose nii: kui aprillis on kuskil Eesti kohal 0–2 äikesepäeva, ei näita see suve kohta midagi, aga kui üle 2 äikesepäeva, võib see tähendada äikesevaest või jahedat ja sajust suve, ent uurima peaks olukorda selles osas ka Lätis ja Leedus. Ilm on olnud heitlik: kord külm, selge ja vaikne, siis sajune, ka märga lund, siis jälle tormine ja väga soe (10. aprillil oli kuni 18 kraadi sooja). Praegune ilm on jahenemislainel: tsüklonid liiguvad lõunapoolsemaid radu pidi ja seetõttu tungib Läänemere õhuruumi arktiline õhumass oma kõleduse ja lumesadudega. Kirjutamise ajal oli veel selgusetu see, kuhu ja kui palju lund satub, kuid ei saa välistada, et mõnel pool võib tekkida üle 5 cm paksune lumikate ja paistab, et niipea ilma soojenemist oodata pole.
JU
MÜSTILINE SEOS APRILLI ÄIKESELISUSE JA SUVE ISELOOMU VAHEL?
Tänapäeval, mil toidutegemine ja maitsetaimed on jälle moes, võiks toidu maitsestamiselgi köömneid kasutada. Kaalikas, kapsas, leib – neile toitudele on köömned ideaalne maitseaine, samuti peedimarinaadis. Rinnanibude haavad ja lõhed paranevad noortel emmedel, kui kasutada saialille või kuusevaigu salvi. Rinnapõletiku korral on abi ka kapsalehest, aga see peaks olema pehme ja mahetootmisest pärit kapsas. Kui kapsaleht on kõva ja puine, siis sellest abi pole. Üleminekuea higistamise ja kuumahoogude vastu aitavad salvei- ja iisopitee, punane ristik. Südamekloppimise ja ärevushäirete korral veistesüdamerohi, meliss, viirpuuõied. Hormonaalset tasakaalu aitavad paika panna kortsleht, põdrakanep, petersell. Just petersell oli vanasti mõisaprouade tee, aidates neil kaunis ja nooruslik olla kõrge vanuseni. Hea on ka rosmariin – nii maitse- kui ka lõhnataimena. Eeterliku õli saamiseks lahjendada 1 tl baasõli 5 tilga rosmariini eeterliku õliga. Kasutada võib seda nii lõhnaõlina kui ka vannivette lisatuna, aga miks ka mitte omavalmistatud näosalvis või -maskis. Rosmariin oli ühe Ungari kuninganna lemmiklõhn ja too daam oli kuni kõrge vanuseni särava mõistusega ja nooruslik. Enamikku taimi, ka rosmariini, saab kasutada toidutegemisel. Rosmariin sobib ahjukartuli, lambaprae, omaküpsetatud saia peale. Petersell on supi- ja salatitaim. Nõgest saab kasutada smuutides, suppides, küpsetistes. Raudrohuga võib maitsestada lihatoite, lisades seda natuke ürdisoolale. Kortsleht ja põdrakanep on salatitaimed. Kevadsalatit saabki valmistada juba maikuus: kortslehest, põdrakanepist ja murulaugust – aga ikka noortest taimedest! Tükeldada taimed, segada omavahel, lisada 1–2 tl pruuni suhkrut ja hapukoort, segada ja süüa kartuliga, lihaga, omletiga või leiva peal. Kellele ei meeldi hapukoor, võib teha kastme õlist, meest ja hapust mahlast. Kõik marjad, mis meil suvel söögist üle jäävad, varume sügavkülma ja saame talvel smuutisid valmistada. Kasutagem ikka Eestimaa looduse ande, neis on väge ja jõudu ja mineraalaineid, mis meid tugevaks teevad. Kasvuhoones toitelahuses kasvanud taimedel seda pole, ükskõik kui ahvatlevad nad lettidel ja reklaamides ka pole.
Ne i
ilmatark
Sõnn
JÜri KAMENiK
taimed abiks naiste tervisele
Istutusaeg
iLMATArK
13. aprill 2017
K V
maa elu || kodu ja aed || 27
13. aprill 2017
Mutimullahunnikud
murult minema
SÄDE LEPiK Maa Elu
E
nne kui õuemurul saab talvega tekkinud kahjustusi lappima hakata, tuleb mutid kaugemale tõrjuda. Minu maakodu õuemuru kasvab lahjal kivisel ja üsna kuival pinnasel ning vihmausse jt muttidele suupäraseid tegelasi sealses mullas väga palju ei elutse. Muttidega on mul seetõttu ilmselt vähem maajagamist kui paljudel hea rammusa mullaga aia harijail. Meil on see-eest mitmel aastal õuel sügavkündi teinud metssead, need vägeva kaela ja kärsaga tegelased kive ei karda ja muru, kus pole segavaid puujuuri, on neil muidugi lihtsam segi keerata ja kokku rullida kui metsaalust. Nii et viha ja abituse tunne, mida igal kevadel või hoopis mahedal suvehommikul mutimullahunnikutest rikutud õuemuru siludes ja taastades tunnete, on mulle hästi tuttav. Viha ei aita, kui loodus vägisi koduõuele tükib. Mutitõrjel on rohkem kasu kannatlikust meelest, muti elukommete tundmisest ning mitme tõrjevahendi ja võtte kooskasutusest. Mutielu ahVatlused Mõnikord süüdistatakse mutti ka ülekohtuselt: tasub meelde jätta, et mutt ei ole taimetoitlane, nahka pandud lillesibulad, porgandid jm on mügri hingel. Mutt sööb lisaks vihmaussidele putukaid ja nende vastseid, traatusse, tigusid ja nälkjaid, sipelgaid jt pisielukaid, kellest jõud üle käib. Kui murul on paarkümmend mutimullahunnikut, siis ei maksa arvata, et mutte on aias niisama palju. Ühe muti kolmemõõtmeline käigusüsteem võib katta 200–2000 ruutmeetrit või isegi rohkem. Kõige aktiivsemalt liiguvad mutid oma pinnalähedastes käikudes kevadel ja sügisel. Muttidel käib parimate elupaikade pärast omavahel tihe rebimine. Vihmausse liigub kõige rohkem rammusas huumu-
Kui murul on paarkümmend mutimullahunnikut, siis ei makFotod: EraKoGU sa arvata, et mutte on aias niisama palju. serikkas mullas. Sügavalt haritud mullas on mutil kergem kaevata. Liigniisked ja kõrge põhjaveega kohad ning ka liivane pinnas muttidele ei sobi, sest sinna ei saa jahikäike rajada ja happelises pinnases (pH alla 4,4) ei ela vihmausse. Kõige mitmekesisem on muti toidulaud üleminekualadel, nt metsa ja aia või niidu ja aia piiril. Rikkaliku toidulauaga vabu elupaiku on napilt ning seepärast polegi imestada, et pärast ühe muti kinnipüüdmist hakkab aias peagi tegutsema järgmine. lehkaVad peletusVahendid Poes pakutakse muttide tõrjeks mitmeid peletusvahendeid (lõhnakuulid, peletusgraanulid, peletuslahus ja -väetis jms), mis kõik mõjuvad looma heale haistmismeelele. Minu ja mu muttidega hädas olnud tuttavate kogemuste põhjal on sellest valikust ilmselt üks tõhusamaid Detia sarja peletusgaas, mille mõjuaineks on kaltsiumkarbiid. Karbiiditükid on müügil poolekilostes plekkpurkides. Kõige mõjusam on peletusvahend siis, kui otsite terava otsaga kepiga torkides üles
mõne maapinnalähedase mutikäigu (mutimullahunnikust gaas nii hästi ei levi), kaevate siis käigu lahti ja panete sinna karbiiti, arvestades, et kolme ruutmeetri kohta piisab 20–50 grammist. Katke kaevamiskoht murumättaga korralikult kinni. Kaltsiumkarbiid reageerib maa all mullaniiskusega, eralduv vastiku haisuga gaas levib käigusüsteemis ja peletab mutid põgenema. Taimedele ja mullale selline aeglane gaasirünnak ohtlik ei ole. Kui murule ilmub uusi mutimullahunnikuid, siis korrake tõrjet. Puhastatud ala võib seejärel kohe piirata peletuskuulidega. Jälgige, et kaltsiumkarbiid ei puutuks kokku veega ja ärge parem näppige seda vihmase ilmaga, muidu võib tagajärjeks olla kerge plahvatus. Kui juhtub, et peate seda kustutama, siis tehke seda liiva või pulberkustutiga, mitte kunagi veega. Ka igasugused rahvapärased peletusvahendid põhinevad valdavalt haisudel ja lõhnadel. Järgnevast loendist võiks midagi valida näiteks siis, kui mutid on juba peletus-
gaasiga põgenema ehmatatud, uued haisud hoiavad nad siis teie murust ehk mõne ajagi eemal. Et taimelõhn mõjuks, tuleb peletit kasutada korduvalt ja mõnepäevase vahega. Eestis on mutikäikudesse topitud toominga, leedri-, ebajasmiini-, elupuu- ja koirohuoksi, leeskputke, koriandrit, piparmünti, melissi, aedruudi hakitud lehti. Hea muti-, mügri- ja hiirepeletina on kiidetud harilikku rassi (Cynoglossum officinale) ja taime seemneid on müüdud aialaatadel. Rass on ohtlik ja mürgine, nii et seda taime kasutage väga ettevaatlikult. Taime esimesel kasvuaastal võib mutikäikudesse panna rassi hakitud lehti. Hariliku rassiga toimetades olgu kindad alati käes, muidu saate lööbe. Nina võiks kaits-
ÜHE TÕUKEGA VÕIB MUTT MAAPINNALE LÜKATA LIGI KILO MULDA.
ta respiraatoriga, muidu hakkab nina kipitama, seda oleks justkui nõgestega kõrvetatud. Teisel aastal annab harilik rass hulga haakeogadega seemneid. Kui seemneid käikudesse panna (umbes peotäis ühte kohta), siis takerduvad need muti karvadesse. Loom hakkab seemnetest vabanemiseks end kraapima, mürkaine imendub naha kaudu ja mutt sureb pikalt piineldes. Kui aias harilikku rassi kasvatada, siis võivad taime seemned samamoodi takerduda aga ka teie lemmiklooma kasukasse. Väikesed lapsed tuleb rassist samuti kaugel hoida. Mutikäikudesse on lehaga peletama topitud-valatud ka kalarappeid ja terveid räimi, halvaks läinud piimatooteid, roiskuvat (hakk)liha, kõrvetatud karvu ja juukseid, koerajunne ja kassi liivakasti sisu, virtsa, fekaale, vees leotatud suitsukonisid, hapendusvedelikke jpm. tuulikud, tiiVikud ja lÕksud Mutid tajuvad madalaid ja kõrgeid helisid ning võnkeid, neid on peletatud mitmesuguste tiivikute ja võnkeid tekitavate mutipeletitega. Küllap on kallid mudelid tõhusamad, kuid pidevalt korduva signaaliga harjub mutt ära, seda peaks aeg-ajalt muutma. Samas on kiidetud ka lihtsa plastpudelist tiivik-peleti mõju. Selle tegemiseks on tarvis ka peenikest raudvarrast, tokki või tugevat traadijuppi, mille otsas pudel tuulega pöörleb. Teete pudelisse mõned sisselõiked, painutate plastitükid tiivakestena välja ja panete pudeli, põhi ülespidi, vardale. Toki või varda otsa surute mulda, traadiga saab niisuguse peleti kinnitada ka puu otsa. Kõige kindlam on mutt muidugi lõksuga kinni püüda, see aga tahab kannatust. Lõksumudelitest tasub valida selline, mida on endal kõige mugavam kasutada ja mille hind sobib. Lihtne on üles panna maa pealt paigaldatavat lõksu Talpirid, millel surute kahe mutimullahunniku vahelt leitud käigu kohal mulda ainult mustad lõuad ja kollase päästiku. Mutikäiku pandavad traatlõksud on kõige odavamad. Kõige humaansemad on torukujulised eluspüügilõksud. Sellega püütud muti peate kuhugi kaugemale loodusesse viima, paarisaja meetri kauguselt leiab
mutt oma vanad käigud ilmselt veel üles. Lõksudega toimetades võiksid käes olla mullased aiatöökindad, et lõksu külge ei jääks võõraid lõhnu. Mõne mutimullahunniku pärast ei pea keegi mutti hirmsaks aiavaenlaseks. Põhjalikumalt olen muttide ja mügride tõrjumisest kirjutanud raamatukeses „Kuidas peletada mutte”. Ühe tõukega võib mutt maapinnale lükata ligi kilo mulda. Kui need mullahunnikud laiali riisute, korjake ära ka välja tulnud kivikesed, et need muruniidukit ei rikuks. kuidas lappida MuRu Kui murus on palju suuri kahjustatud lappe, siis pole pääsu korduskülvist. Kobestage hõredad kohad ja augud ning täitke need komposti või liiva ja mulla seguga. Siis kastke need kohad korralikult märjaks ja külvake sinna helde käega muruseemet. Seemnesegu valides katsuge lähtuda sellest, mis teil õuel juba kasvab, siis ei torka uuesti külvatud kohad väga silma. On hea, kui segus on kiirekasvulist karjamaa raiheina. Sobib ka muru uuendussegu. Kui muru on tahenenud, oleks hea see ka üle rullida. Mõne suurema augu jaoks saate ehk labidaga natuke murukamarat lõigata vähem käidavast aianurgast. Katsuge tükid lõigata ühepaksused, muidu ei jää lapitud muru tasane. Tallake tükid tugevasti kinni ja andke paikadele juurdumisaega. Surnud taimeosad ja kulu rehitsege kevadel hoolega murust välja. Sammaldunud kohti õhustage muruluua teravate piidega murust üle käies või aiahargiga torkides. Õhustamise jaoks on aiakauplustel müügil ka naeladega tallad, need saab kinnitada jalatsite külge. Liivatatud muru peab tallamisele paremini vastu. Paarimillimeetrist liivakihti ei saa käega ühtlaselt murule laotada, liiv tuleb korralikult kamarasse rehitseda. Liiv katab ka hästi seemned, mille olete tühikutesse juurde külvanud. Kiiretoimelises kevadväetises on palju lämmastikku. Väetada võib muru alles siis, kui ööpäevane keskmine temperatuur on vähemalt +5 kraadi. Siis läheb muru ruttu roheliseks. Ka esimese niitmisega ei ole tarvis kiirustada. Niitke siis, kui enamiku murutaimede pikkus on vähemalt 7–8 cm, esimesel korral ei tohi 5 cm madalamalt niita.
Kindel valik nõudlikule era- ja ärikasutajale! KÄNNUFREESID Kändude freesimiseks ja eemaldamiseks LEHEIMUR-HEKSELDID Parkide, platside ja halj al asalade koristuseks alj k ristuseks ko haljasalade PUIDUHAKKURID Okste ja puidu hakkimiseks
www.laski.ee
KULU- JA VARUOSAD • MÜÜK • HOOLDUS HARJUMAAL JA TARTUS
OKSAPURUSTAJAD Taimejääkide ja okste purustamiseks
28 || VÄikeetteVÕtja || maa elu
13. aprill 2017
jalgratas, mis muutis elu TEET rOOSAAr Pärnu Postimees
K
ilingi-Nõmme gümnaasiumis õppinud Rasmus Paimre elu muutis põhjalikult 7000 krooni maksnud trikijalgratas, mille ema talle pärast pikka mangumist ostis. Nüüd on noormees Eesti üks parimaid trikirattureid, kelle hobist on kujunenud elatusallikas. „Sellest päevast hakkas kõik pihta,” ütleb 27aastane ettevõtja, kes on viimase kolme aasta jooksul ehitanud ja kujundanud kolmandiku Eesti skatepark’idest. Peale ekstreemsõiduparkide ehitamise müüb ta trikisõiduvarustust ja teeb CNC-pingiga mitmesuguseid töid. 15aastase Paimre BMX trikiratas polnud Kilingi-Nõmmes esimene, kuid ta hakkas esimesena sellega tõsiselt sõitma. Kahekümnest poisist koosneval sõpruskonnal oli vaja kohta, kus rula ja trikirattaga harjutada. Üheskoos veendi vallavalitsust, et suveaia kõrvale planeeritud parkla asemele võiks hoopis rulapargi ehitada. Kuigi noortel polnud mingeid projekte ega ehitusjooniseid, andis vallavalitsus neile ehitusmaterjalid, päästeamet pikendusjuhtmed ja lõpuks sai kaheksa atraktsiooniga park valmis. Kilingi-Nõmme noori juhendas skatepark’i ehitamisel Pärnu ekstreemsportlane Madis Põldsaar. „Olen teise generatsiooni sõitja, esimene generatsioon on praegu üle 30,” selgitab Paimre. Järgmisena tehti väike nelja elemendiga sisepark Tihemetsa spordihoone külmadesse ruumidesse. Kui vald Pärnu lahe partnerluskoguga liitus, avanes võimalus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu toetust saada. Paimre ja lumelaudur Reigo Alp kirjutasid projekti, vana skatepark võeti maha ja ehitati selle asemele kuue elemendiga moodsam park. „Esimeste parkide ehitamisel polnud mingit rahalist
Skatepark Skatepark’ide ehitus on peamiselt puidutöö, kus Rasmus Paimre paljud asjad ise otsast lõpuni valmis Fotod: ardi trUiJa peab tegema.
eesmärki. Ise tahtsime sõita, parkide kujundamine pakkus jõhkralt huvi,” meenutab Paimre. Noorte juriidiliseks kehaks oli 2008. aastal Paimre ja Marko Mei asutatud MTÜ Saarde KINGS, mis hiljem ka KilingiNõmme lumelauapargi tegi. kÕRgkool etteVÕtjaks ei tee Pärast gümnaasiumi läks Paimre Pärnusse Eesti Ette-
võtluskõrgkooli Mainor õppima ja lõpetas selle ettevõtluse erialal turunduse kallakuga. „Ükski kõrgkool sind ettevõtjaks ei tee. Ma ei käinud koolis paberi pärast, vaid tahtsin ise asju proovida,” kõneleb Paimre, kellele meeldisid Mainoris jagatud praktikute kogemused. Noormehe sõnul võtab ta tõsisemalt inimesi, kes on ise millegagi tegelenud ja oskavad kogemusi edasi anda. Akadeemikud, kes teooriaga piirduvad, teda väga ei huvita. Paimre ettevõtlusteel sai oluliseks murdepunktiks Barcelona reis. Kuna see Hispaania linn on BMX trikiratturite seas üle ilma tuntud, otsustasid kaks sõpra rattad kaasa võtta ja asja üle vaadata. Võitlustel õnnestus saavutada teine koht ja auhinnaks 150 eurot. See päästis reisi, sest raha hakkas otsa saama, ent veel olulisemaks osutus tutvus ühe võistluse korraldaja Pere Tafallaga. Paimre hakkas sõitma Pirate BMXi võistkonnas ning teda
toetati varustuse ja reisikulude katmisega. Aasta hiljem asutas noormees Paikusel osaühingu OnWheels, mis hakkas juba ise varustust vahendama. „Hakkasin sisse tooma eri firmade tooteid: rulasid ja nende varustust, BMX- ja tõukerattaid, kaitsmeid, kiivreid. Paljud sõitjad teadsid juba Pirate BMXi, neil oli hea meel, et ilma vahelülita asju saab. Hispaanlastel samuti, sest müüja ise sõidab,” räägib Paimre. Ekstreemsportlaste varustust müüb OnWeels veebipoe kaudu. Väiksemad asjad saadetakse pakiautomaati, suuremad kulleriga. Üle-eelmisel aastal oli firmal Pärnus Rüütli tänaval pood, kuid selle aasta ringi pidamine ei tasunud ära. „Suvel oli ideaalne, käis palju rahvast. Ise olin tööl, aga kui suvi-
PÄEV OTSA TEED TÖÖD JA KUI RATTA VÕTAD JA KLAPID PÄHE PANED, SÜVENED HOOPIS TEISE MAAILMA.
se teenistuse aasta peale ära jagasin, tekkis küsimus, kas sel ikka on mõtet. Internetipoega jõuad kaugemale kui reaalse poega,” kirjeldab Paimre kaupluse pidamise kogemusi. Nišikaupa müüv ettevõtja mõistab, et heal juhul kolmandik rulasid ja trikirattaid uudistama tulnud ostjatest saab aru, millega täpselt on tegemist. Parem siis juba Google’i, Facebooki ja Instagrami kaudu uusi kliente otsida. sildaRu, aVandi ja andeRson aitasid Samal ajal ehitas ja kujundas OnWeels skatepark’e, rajades need Paikusele, Pärnusse, Viljandisse, Tartusse, Järva-Jaani, Rakverre ja mujale üle Eesti. Üks sisehall sai tehtud isegi Soomes Lahtis, kus isa ja vend ühe huvilise unistust finantseerisid. OnWeelsi rulaparkide maksumuseks on 15 000 – 50 000 eurot. Projekti teeb KilingiNõmme ekstreemsportlaste punti kuulunud ja Tartu arhitektuuribüroos töötav Uku Mark Pärtel, projektijuhiks on Varmo Juurikas.
Paimre ja Juurikas olid nendegi noorte eesotsas, kelle idee rajada endisesse Raba ujulasse ekstreemspordikeskus võitis tänavuse Pärnu linna kaasava eelarve konkursi. Facebooki kampaanias kutsusid ideed toetama vigursuusataja Kelly Sildaru ning näitlejad Märt Avandi ja Ago Anderson, keskuse ehitamiseks raha andmise poolt hääletas 671 pärnakat. Idee teostamiseks asutasid Paimre ja Juurikas mittetulundusühingu Spordiklubi Raba 5. Kolmas Paimre tegevusala peale veebipoe pidamise ja skatepark’ide rajamise on puidutöö. Selleks asutas ta koos Juurikaga kaks aastat tagasi osaühingu OnWoods. „Kuni Paikuse rulapargini lõikasime detaile tikksaega välja. Neli päeva kaheksa tundi järjest polnud just kõige lõbusam. Siis ostsime CNC-pingi, millest saigi OnWoods alguse,” räägib Paimre. Esimene CNC-pink oli pooleldi hobipink, hiljem vahetati see tööstusliku vastu. „Selle täpsus ja kiirus on kümmekakskümmend korda parem,” on Paimre rahul. CNC-pingiga saab puitu, pleksi, PVCd jms lõigata ja graveerida. Firma kodulehel on näidised kujunditest, siluettidest, valguspaneelidest ja märkidest, mida baaride, kohvikute ja ettevõtete sise- ja välisilme loomiseks on kasutatud. Sindis asuvas töökojas on tehtud nii kamina makette kui ka raamaturiiuleid, valmimas on esimene köögimööbel. „Keskendume tellimustele, kus klient tuleb oma mõõtudega ja selgitab, mida ta tahab. Võimalusi on lõputult, vajadusel koostame jooniseid ja 3Dvisuaalegi,” ütleb Paimre. Sel moel hobi ja ettevõtlust ühendades kavatseb Paimre tulevikuski edasi areneda. Üks asi viib teiseni, katsetustest sünnivad kogemused. Üks asi, mida ta aga niipea lõpetada ei taha, on trikirattaga sõitmine. „Vägev on sõita. Päev otsa teed tööd ja kui ratta võtad ja klapid pähe paned, süvened hoopis teise maailma. Räige vabadus, ei ühtegi mõtet, et pead homme mingi asja valmis tegema,” kirjeldab Eesti üks parimaid trikirattureid.