Maa Elu, 20. aprill 2017

reIGO rUSING: EKS ME PROOVIME OLLA PAREMAD JA ÄRA KASUTADA KODUVÄLJAKU EELIST. SEE TÄHENDAB TARBIJA EELISTUSTE TUNDMAÕPPIMIST JA TALLE UUTE MEELEPÄRASTE MAITSETE PAKKUMIST.

9

772504

586014

ISSN 2504-5865

MaaMeSS ALGAB TÄNA 20. aPRill 2017 • NR 16 (98) • HiNd 1 €

M a a M e S S i a M e t l i k M e e d i a Pa Rt N e R

2 || nutikAs lAut || mAA elu

20. aprill 2017

nutiajastu k Nädal tagasi korraldasid karusloomafarmide vastased Tallinna vanalinnas rongkäigu, mis päädis meeleavaldusega Toompeal Foto: Sander ilVeSt / PoStimeeS riigikogu hoone ees.

karUSlOOMakaSVatUSe keelUStaMISe PrOtSeSS rIIGIkOGUS tUlekS lÕPetada

k

arusloomakasvatuse keelustamise protsess Eestis tuleks lõpetada, et anda karusloomakasvatajatele tagasi kindlustunne oma ettevõtete arendamiseks kooskõlas kõikide loomade heaolu ja keskkonna nõuetega, leiab Eesti põllumajandus-kaubanduskoda oma eelmisel nädalal riigikogule saadetud pöördumises.

Kui riigikogus algatatud karusloomakasvatuse keelamise seaduse eelnõu autorid põhjendavad keelustamise vajalikkust avaliku huviga, siis Turu-uuringute ASi tehtud värske uuring kinnitab, et 69 protsendi eestimaalaste hinnangul peaks karusloomakasvatus jääma lubatuks ka Eestis, juhul kui see vastab kõigile nõuetele, mis tagavad loomade heaolu. „Loomakasvatus loob maapiirkondades töökohti ja uuring näitabki, et enamik Eesti inimestest suhtuvad karusloomakasvatuse jätkamisse toetavalt, karusloomakasvatuse lubamise osas on maainimesed mõnevõrra soosivamad kui linnainimesed,” ütles põllumajanduskaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul võib avalikkuses peetavast arutelust jääda mulje, et karusloomakasvatus on Euroopas hääbuv tegevusala. Tegelikult on karusloomakasvatus mõne erandiga keelatud eelkõi-

ge nendes riikides, kus sellel tegevusalal puuduvad traditsioonid, karusloomakasvatusi on olnud väga vähe või need on puudunud sootuks. Euroopas oli 2015. aasta andmetel jätkuvalt 5072 karusloomafarmi. Farmide arvu poolest on suurimad karusloomakasvatajad meie lähiriigid Taani, Soome ja Poola, kus karusloomakasvatuse maht on võrreldes Eestiga kümneid kuni sadu kordi suurem.

Koda rõhutab pöördumises, et tegutsevad karusloomakasvatused peavad vastama riigi kehtestatud rangetele keskkonna- ja loomade heaolu tingimustele. „Euroopa Liidus on põllumajandusloomade heaolule, jätkusuutlikkusele ja eetikale esitatavad nõuded maailma kõige rangemad ning riigi ülesanne on nende nõuete täitmist kontrollida,” ütles Sõrmus.

Euroopa Liit on viimastel aastatel teinud suuri jõupingutusi ringmajanduse edendamiseks, ressursitõhususe suurendamiseks ja jäätmetekke vähendamiseks. Karusloomakasvatused aitavad väärindada muidu suures osas kasutult utiliseerimisele minevat liha- ja kalatööstuse mittestandardset ja väheväärtuslikku toidutooret ning kulukaid jäätmeid. Selles osas on karusloomakasvatuse jätkumine Eestis seotud ka toiduainetööstuse ja toidu hindadega. (ME)

PrÜGIlÕke SaaStaB ÜMBrUSkONda Ja kaHJUStaB terVISt

k

eskkonnaministeerium meenutab kevadiste koristustööde eel, et kõige sobivam moodus jäätmetest vabanemiseks on liigiti kogumine ning vastavate konteinerite ja jäätmejaamade kasutamine.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Ado Lõhmuse sõnul tuleb prügilõkete teema päevakorda eriti teravalt just kevaditi. „Inimesed hakkavad kevade saabudes koristama nii aeda kui ka eluruume ning arvatakse, et lihtsaim ja kiireim moodus jäätmetest vabanemiseks on põletamine. Kodused prügilõkked aga kahjustavad nii meie ümbruskonda kui ka õhku ning mõjuvad halvasti meie tervisele,” ütles Lõhmus.

Ta lisas, et keskkonnasäästlik käitumisviis on jäätmeid liigiti koguda – paberi- ja papijäätmed viia ühte konteinerisse, pandiga pudelid pakendi tagastuspunkti,

pakendid viia pakendikonteineritesse ning jäätmed, mis sortimisest ja liigiti kogumisest üle jäävad, panna segaolmejäätmete konteinerisse. „Vanu mööbliesemeid, riideid ning ehitus- ja lammutusjäätmeid ja ka rehve saab viia jäätmejaama,” ütles Lõhmus.

Koduaias tehtavas lõkkes võib põletada vaid immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. „Koduse lõkke ja näiteks jäätmepõletustehases toimuva põletuse erinevus seisneb selles, et koduse prügilõkke põlemine on mittetäielik. Seetõttu tekib suitsugaasides mürkainete segu, mis mõjub ümbruskonnale ja meile endile halvasti,” ütles Lõhmus. Asekantsler selgitas, et tehases toimub jäätmete põletamine stabiilselt kontrollitud keskkonnas temperatuuril 1000–1100 °C ja nii kõrgel temperatuuril põlevad toksilised õhusaasteained ära. (ME)

kõrvamärk jälgib mäletsemist, eili arUla Maa Elu

üüd, mil nut isead med on muutunud igapäevaelu lahutamatuks osaks, on iseenesestmõistetav, et need ei puudu ka põllumajandusest.

Spetsiaalse GPSseadme abil põllul iseliikuvad traktorid pole enam ammu mingi uudis, kuid nüüd on võimalik farmeril jälgida piimalehmade ja noorloomade tervist enda arvutist või nutitelefonist.

Täna alanud Maamessil esitleb TeknEst OÜ esmakordselt Eestis kõrvamärki, mis annab farmi juhile märku looma tervislikust seisundist. Nutimärk on välimuselt üsna sarnane kariloomade kõrvas olevate registrinumbrit kandvate plastmärkidega. Vahe on selles, et Smartbow-nimeline pisike seade annab farmerile märku, kuidas loom mäletseb, millal indleb ja kus ta parasjagu asub. indleMine, MäletseMine, asukoht TeknEst OÜ juhataja Ivar Lapa selgitab, et toidu tootmise odavamaks ja tõhusamaks muutmise surve sunnib leidma nutikaid lahendusi. „Farmid Euroopas lähevad järjest suuremaks ja neisse on raske inimtööjõudu leida.

Sel juhul on igasugused abivahendid loomakasvatajatele alati abiks,” selgitab Lapa nutika kõrvamärgi loomise vajadust.

Smartbow’ kõrvamärk jätab meelde iga looma normaalse mäletsemisrütmi ja suudab eristada tõrkeid ses protsessis. „Mäletsemine on looma tervise peegel. Kui mäletsemises tekib mingi tõrge, siis see tähendab, et looma tervislikus seisundis on midagi valesti. Sel viisil on võimalik avastada juba varakult näiteks udarapõletikke või muid looma tervisehäireid,” räägib Smartbow’ edasimüüja Ivar Lapa.

Seni on farmerid saanud oma loomade tervisliku seisundi kohta tagasisidet farmitöötajate vaatluste või piimaanalüüside põhjal. „Kui piima analüüsitakse kõikidel farmi lehmadel, siis need andmed, mis laborist tagasi tulevad, on väga mahukad. Samal ajal kõrvamärk tuvastab juba eos konkreetsetel lehmadel mingid probleemid, millega farmer saab kohe tegelema hakata,” lisab Lapa. Tema selgituste kohaselt määrab seade ka indlemise ülimalt täpselt, lau-

Praegu paigaldatakse Smartbow’ kõrvamärk lehmale tavalise registriandmeid näitava kollase kõrvamärgi juurde. Nutika kõrvamärgi arendus soovib jõuda ükskord sinna, et ka registriandmeid on võimalik nutikale kõrvamärgile kanda ja siis pole lehmal enam kahte „kõrvarõngast” tarvis.

Smartbow’ tegevdirektor, austerlane Wolfgang Auer seadistamas nutikaid kõrvamärke.

Fotod: SmartBoW.Com

sa 98protsendilise täpsusega. Üks Smartbow’ kõrvamärgi eelis on asjaolu, et märk määrab ka looma asukoha. See tähendab, et farmer saab aega kulutamata leida üles looma, keda on tarvis seemendada. esiMesed telliMused tehtud Austrias toodetud Smartbow’ kõrvamärk on Euroopa turul olnud juba paar aastat, kuid Eestisse jõudis seade alles tänavu. Samas on juba paar Eesti suurfarmi uuenduslike seadmete vastu huvi üles näidanud. „Parasjagu on meile tulnud

tellimus Kõljala Põllumajanduse osaühingust Saaremaalt ja osaühingust Laekvere PM. Mõlemad asutused tellisid paarsada kõrvamärki,” ütleb Ivar Lapa. Et nutika veiste kõrvamärgi populaarsus on hüppeliselt tõusnud, siis esimene Eestis tehtud tellimus jõutakse täita ehk maikuuks. „Tehas peab oma tootmismahtu peaaegu poole võrra suurendama, töö selles suunas käib,” märgib Lapa.

Praegu on neil veistel, kel Smartbow’ kõrvamärk küljes, lisaks kõrvas ka PRIA nõutav registreerimisnumber. Samas

mAA elu || nutikAs lAut || 3

20. aprill 2017

karjalaudas:

, sabaklamber teatab poegimisest

jUHTKiri

PeeTer raiDla

peatoimetaja

kUI SINd eI Ole SIIN ...

O

Moocalli poegimissensoreid on praegu Eestis müüdud vaid kuus. Üks neist jälgib Foto: kerttu traHV osaühingu Küüniniidu lihaveiste poegimist.

ei välista Lapa, et kunagi tulevikus võiks Smartbow’ kõrvaklambrile kanda ka looma registreerimismärgi. „Tootearendus selles suunas käib.” Sellisel juhul pole neil lehmadel, kelle peremees nende kõrva külge nutiseadet kinnitada tahab, tarvis kõrvas enam kanda kahte plastvidinat.

Smartbow’ kõrvamärk, mis tuvastab lehma indlemise, mäletsemise ja asukoha, maksab 195 eurot (ilma käibemaksuta). Sellele lisanduvad tuvastusseadmed, paigaldus ja korralise hoolduse tasud.

Ivar Lapa sõnutsi püütakse kõrvamärki edasi arendada nii, et sellega oleks tulevikus võimalik jälgida rohkem lehma füsioloogilisi tegevusi. Kuigi lehma indlemise määrab kõrvamärk üsna täpselt, siis poegimist pole veel võimalik sellega tuvastada. poegiMisest teavitaB sMs Ometi ei pea farmerid ootama, mil Smartbow’ kõrvamär-

gi arendus nii kaugele jõuab, et see ka poegimisest märku annab, sest Eestimaal müüakse juba üht teist seadet, Moocalli-nimelist poegimissensorit, mis farmi juhti vasika peatsest sündimisest teavitab.

kõrvamärk tuvastab juba eos konkreetseteL LehmadeL mingid probLeemid, miLLega farmer saab kohe tegeLema hakata.

Moocalli sensoriga varustatud sabaklambrit hakati kaks aastat tagasi tootma Iirimaal.

Eestisse jõudis nimetatud vidin selle aasta alguses ja seda vahendab siin osaühing PILT Trading. Üle ilma on kahe aasta jooksul müüdud enam kui 15 000 Moocalli seadet, Eestis on käesoleva aastaga kaubaks läinud 6 poegimisest märku andvat sabaklambrit.

PILT Trading OÜ juhatuse liige Peter Thomsen selgitab, et igas piimakarjas ja lihaveisekarjas on alati mõni lehm, kellel on poegimisel probleemid, ning igal aastal kaotatakse vasikaid keerulise poegimise tagajärjel. „Farmer tavaliselt teab, millise loomaga võimalikud mured võivad tekkida ja selleks ongi Moocall suurepärane vahend, mis suunab tähelepanu õigele loomale. Loomapidaja võib öösel rahulikult magada, teades, et ta saab Moocallilt tekstisõnumi, kui loom hakkab poegima, ja farmer jõuab võimalike probleemide esinemisel loomale abi anda,” räägib Thomsen. Lisaks teavitussõnumile on võimalik sensori tööd jälgida spetsiaalsest mobiilirakendusest.

Moocall kinnitatakse lehma saba külge. See registreerib lehma saba liikumise, kuniks seade on ära tundnud teatud liikumismustri. Seade tuvastab lehmal või mullikal emaka kokkutõmbe ja annab sellest siis tekstisõnumiga farmeri telefoninumbrile märku.

Poegimissensori paigaldamine ei nõua erilisi teadmisi ega tohiks ühelegi farmerile raskusi valmistada. „Kõige keerulisem selle protsessi juures on saada lehm korraks paigale, et sensor saba külge panna, aga tehnoloogiliselt on seade lihtne. Kui Moocall on registreeritud, siis põhimõtteliselt on vaja ainult vajutada sisse/välja-nuppu. Usume, et Eesti karjakasvatajad saavad sellega väga hästi hakkama,” kinnitab Peter Thomsen.

Kui farmerile laekub Moocallilt üks teavitussõnum, siis tähendab, et loomal pole poegimisega probleeme. Kui teavitussõnumeid laekub ühe looma poegimise kohta mitu, annab see märku, et loom on poegimisega hädas ja vajab abi.

Moocalli poegimissensor maksab 329 eurot (koos käibemaksuga), mis sisaldab seadet, laadijat ja aastast sidevõrgu tasu. Igal järgmisel aastal tuleb seadme kasutamise eest sidevõrgu tasu eraldi juurde maksta.

n selline ütlemine, et kui sind ei ole siin, siis polegi sind olemas. Tahtmata kellelegi liiga teha, on täna Tartus alanud Maamess üks selliseid üritusi, mille kohta sobib see ütlemine eriti hästi. Kindlasti kehtib see põllumajanduses ja metsanduses kasutatava tehnika kohta, mille näidised võtavad enda alla suurema osa messi välialast. Nõndanimetatud messinaeladest annab ülevaate ka tänane Maa Elu. Loodetavasti on ilmataatki nendel kolmel messipäeval lahkema olekuga, et külastajad saaksid pakutavast täit rõõmu tunda. Pilk tasub peal hoida laval, mille esisel platsil peavad metsamehed rahvusvahelist raievõistlust ja põllupidajad katsuvad jõudu Postimehe egiidi all toimuval maamehe võistlusel. Omajagu emotsioone pakub parima lihatõugu lemmiku ja noorpulli valimine ning usutavasti ka loomade oksjon. Mururoboti elegantsele tangole on väärikas konkurent USA Euroopa vägede orkestri diksiländansambel.

Kes ühel või teisel põhjusel Maamessile ei jõua, ei tasu end sellest siiski heidutada lasta. Seda enam, et Maamess juhatab oma massiivse avaüritusega sisse pika kevad-, suve- ja sügislaatade hooaja.

Maa Elu juhtis mõnele neist laatadest tähelepanu juba paar nädalat tagasi. Kindlasti tasub vaadata veebilehte www.laadakalender.ee, kus ajaliselt ritta pandud laatade loetelu on sedavõrd pikk, et selle järgi võib soovi korral kõik pika kevade, suve ja sügise nädalalõpud sisustada. Usun, et igaüks leiab sealt endale mõne sobiva laada, olgu see siis kodukoha lähedal või pisut kaugemal.

Oma võlu on kahtlemata ka külalaatadel, millest paljud polegi mainitud kalendrisse mahtunud. Ja eks ühe küla seisukohast lähtudes võib nendegi kohta lausuda, et kui sind ei ole siin, siis polegi sind olemas. Eestlased on juba laadarahvas ja sinna pole midagi parata. Pakutavat tuleb vaid nautida. Häid messija laadaelamusi!

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@postimeesgrupp.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@postimeesgrupp.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius, Lyyli Virkus Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@postimeesgrupp.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@postimeesgrupp.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2017

4 || mets || mAA elu

20. aprill 2017

Metsaühistu ei ole kolhoos

jaanUS aUn

SA Erametsakeskus juhatuse liige

S

õna „metsaühistu” kõlab metsateemades üha rohkem. Millega on tegemist, kuidas ta toimib ja mis tast kasu, sellest allpool kirjutamegi. ajalugu Erametsade taastekkimine on seotud nõukogude võimu lõppemisega – natsionaliseeritud talumaad tagastati endistele omanikele või nende järeltulijatele. Eks eelmisest ühiskonnakorrast on pärit ka vastumeelsus, mida veel praegugi aeg-ajalt ühistegevuse suhtes kohtab. Mõistetav ka. Eramaaomandit tol ajal polnud, maamajanduses domineeris ühismajanditel põhinev majandusmudel. Sunduslikust kollektiviseerimisest vabanenuna tahetakse ikka ise peremees olla, otsustada ja tegutseda.

Ometigi on tähtis vahet teha sunduslikult tekkinud kolhoosil ja vabatahtlikkuse alusel sündinud metsaühistul.

Mis on Metsaühistu?

See on metsaomanike endi loodud organisatsioon. Metsaomanik ise ongi metsaühistu omanik. See tähendab, et ta saab ühistu asjade otsustamisel kaasa rääkida. Seadusest tulenevalt on igal metsaühistu liikmel üks hääl. Seda ära võtta ei saa. Nii suurel metsafirmal kui nii-öelda lihtinimesel, kel väike saunatagune metsatükk, on võrdne õigus ühistu asjades kaasa rääkida, aga ka õigus saada valitud ühistu juhtorgani liikmeks.

Mõnevõrra on segadust metsaühistute nimedega. Kuna enamik metsaühistuid on mittetulundusühingud, võivad nad enda nimes kasutada näiteks täiendeid „liit”, „selts”, „ühing” vms. Metsaseaduse mõttes on ikkagi tegemist metsaühistuga. Viimasel ajal on aga üha enam ühistuid võtnudki enda nimeku-

juks „metsaühistu” ning lisanud viite tegutsemispiirkonnale – nii on selge, et pakutakse metsaomanikele abi metsade majandamisel just selles regioonis.

kuidas ühistu Metsas toiMetaB? Metsaühistu liikmeks astudes ei anna metsaomanik enda metsa ühistule. Samuti ei võta ta kohustust metsaasju ühistu kaudu ajada. Ühistust saab abi küsida, näiteks pöörduda metsaühistu juures tegutseva atesteeritud metsakonsulendi poole, et saada hüva metsanõu. Samamoodi aitab metsaühistu omanikul metsatoetuste asjad korda ajada, hankida metsataimed, korraldada metsahooldustöid, näiteks valgustusraiet või vanade kuivenduskraavide korrastamist ning vajadusel organiseerida ka raietööd ja puidu turustamist. Ühistutel endil reeglina metsatehnikat pole. Nad viivad kokku erametsaomanike vajadused ja metsaettevõtjate pakkumise – organiseerivad töid erametsades ja aitavad tehtud tööde kvaliteedil ja nõuetest kinnipidamisel silma peal hoida.

Uuem tegevus, mis metsaühistute töömaile on jõudmas, on metsade sertifitseerimine. Paljud märgid puiduturu arengus näitavad, et sertifitseerimata puitu võib tulevikus olla keeruline turustada – peab olema rahvusvaheliselt aktsepteeritud kinnitus, et metsa majandatakse säästvalt. Mitmed metsaühistud aitavad sertifikaati taotleda ja selgitavad, milliseid majandamisnõudeid sertifitseeritud metsas järgida tuleb. õigusega kaasnevad kohustused Asjakohane on muidugi küsida, mis kohustused metsaomanikul ühistuga liitumisel tekivad. Iga-aastane liik-

memaks tuleb tasuda, seda kindlasti. Ühistute kaupa selle suurus erineb (liikmed ju ise kehtestavad!), tavapäraselt on see füüsilistel isikutel mõnikümmend eurot aastas. Aga olulisemgi on see, et mitme ühistu põhkirjas on märgitud, et oma metsale peab hea peremees olema. Kuigi pole kohustust metsa ühistu kaudu majandada, tasub siiski ühistu teenuseid kasutada. Mida rohkem metsaomanikud metsaühistu abil teenuseid tellivad, seda tugevam on ühistu teenuste üldisel turul. Ta muutub arvestatavaks partneriks teistele turuosalistele, mis tagab selle, et ühistu kaudu saab abi ka siis, kui turul tõrkeid ette tuleb.

mida rohkem metsaomanikud metsaühistu abiL teenuseid teLLivad, seda tugevam on ühistu teenuste üLdiseL turuL. Oleme juba kogenud olukordi, kus väikese turunõudluse ajal puidu ostjad kõigilt müüjatelt puitu vastu ei võtagi. Metsaühistu kaudu on aga müügivõimalused ikkagi säilinud, kuna ühistud on tööstusele pikaaegsed partnerid.

Sama lugu on metsataimede tellimisega – kui üksikmetsaomanikuna minna kevadel puukooli ukse taha taimi nõutama, on suur oht tühjade kätega jääda. Metsaühistud planeerivad aga taimede hankimist mitu kuud ette, mistõttu koostöö kaudu on võimalik istikuid saada ka taimenappuse ajal. Kui teeme koostööd headel aegadel, tagame võimalused ka kehvemateks aegadeks. riik toetaB Metsaomandi säästlik kasutamine ei ole ainult konkreet-

se omaniku erahuvi. Probleem oleks see, kui suur hulk väikeomandeid majanduslikust kasutusest välja jääb, aga ka see, kui neid liiga intensiivselt kasutataks. Et metsaomanik enda metsaga targalt ringi käia oskaks, toetab riik Erametsakeskuse kaudu metsaühistute õppepäevade korraldamist.

Samuti saavad ühistud toetust metsakasvatuslike tööde organiseerimiseks füüsiliste isikute erametsades. Uus töö, mille elluviimisel ühistule organiseerimiskulusid hüvitatakse, on looduskaitsepiirangutega aladel loodushoiutööde korraldamine.

Toetamine ei tähenda kaugeltki seda, et ühistu kõik kulud kinni makstakse. Pigem on tegemist riigipoolse lisaergutusega. Kuna iga teenus maksab, peab ka metsaühistu mõistlikku tasu võtma nii tarnitud metsataimelt kui ka kordatehtud metsahektarilt. Ühistu ei pea kasumit teenima, aga kulud peavad kaetud saama.

Metsaühistud ja eraMetsaoManikud Eestis on mitukümmend tegutsevat metsaühistut. Liikmeid on ligemale 11 000. Kogu Eesti on ühistute võrgustikuga kaetud ja enamikus maakondades tegutseb rohkem kui üks metsaühistu. Seega kui mingil põhjusel ühe ühistuga liitumine ei sobi, saab endale meelepärasema valida. Metsaühistute kontaktid leiab erametsaportaalist www. eramets.ee/metsauhistud.

Enamik Eesti metsaomanikest on füüsilised isikud ehk tavalised Eesti inimesed, keskmise metsaomandiga veidi üle kuue hektari. Kui sellise väikese metsatüki omanik soovib metsa majandada, siis nii teenuste tellimisel kui ka metsatoodete müümisel ollakse pisitegija rollis. Üheskoos ollakse targemad ja tugevamad – ühistu abil muutub ka väikemetsaomanik suureks.

Foto: dmitri kotjuH / jÄrVa teataja

mAA elu || uudised || 5

20. aprill 2017

Ennustatakse toorpiima kokkuostuhinna tõusu

M

ullu toodeti Eest i s pi i m ato o teid 217 000 tonni, mis on neli protsenti enam kui aasta varem. Samal ajal piimatööstuse müügitulu langes 5,1 protsenti ja oli 318,8 miljonit eurot, selgub maaeluministeeriumis koostatud Eesti piimatöötlemise sektori 2016. aasta ülevaatest. „Kuigi piimatoodete tootmine on tõusuteel, langes ekspordi mõju tõttu piimatööstuse müügitulu,” ütles maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. Eksporditud piimatoodete käive oli mullu 144 miljonit eurot, olles varasemast 3,3 protsenti väiksem ja vii-

mase kuue aasta madalaimal tasemel.

Euroopa Liidus (EL) toorpiima tootmine mullu kasvas 0,4 protsenti võrreldes varasema aastaga. Kokkuvõttes kasvatasid aastaga toodangut enim Holland 7,5, Iirimaa 4,4, Itaalia 3,1 ja Poola 2,4 protsenti.

Euroopa Komisjon ennustab jätkuvalt toorpiima kokkuostuhinna tõusu ELis. Selleks annab alust maailmas kasvav nõudlus juustu ja või järele, mida imporditakse peamiselt EList, samuti üldine suur piimatoodete impordi kasv Hiinas, USAs, Filipiinidel, Mehhikos ja Venemaal. Arvestatavat piimatoodete tarbimise kasvu oodatakse mitmetelt Lähis-Ida ja Aasia riikidelt, nagu Saudi Araabia, Egiptus, Iraan ja Indoneesia.

Mullu toodeti Eestis piimatooteid 217 000 tonni.

Foto: PuBliCdomainPiCtureS.net

Suurimad piimatoodete eksportijad maailmas on ELi kõrval USA, Uus-Meremaa ja Austraalia, kes moodustavad kogu maailma ekspordist 85 protsenti. Dollari ja euro kursi tugevnemine muudab USA ja ELi piimatoodete ekspordi maailmaturul vähem konkurentsivõimeliseks, mis omakorda tugevdab Argentiina ja Okeaania võimalusi.

Kestvad Venemaa sanktsioonid piiravad jätkuvalt piimatoodete väliskaubandust.

Näiteks Venemaa juustu import EList, USAst ja Austraaliast langes kahe viimase aastaga 62 protsenti, ning sellest on ilmselgelt võitnud Valgevene, kelle kogueksport suurenes aastaga 6,4 protsenti.

Eesti toorpiima eksport pärast Baltikumi kokkuostuhindade paranemist kasvas mullu taas ja selle käive moodustas 32 protsenti kogu piimatoodete ekspordikäibest, päevas veeti Eestist välja keskeltläbi 504 tonni toorpiima.

Piimatöötlemise sektori moodustavad Eestis 25 töötlemisettevõtet ja talu. Ligi 70 protsenti kogu piimatööstuse müügitulust annavad viis suuremat tööstust. (ME)

eeStlaNe SÖÖB rOHkeM OdaVaId IMPOrtMUNe

k Maa Elu

ui enamasti sirutavad inimesed poes mune ostes käe kõige soodsama hinnaga karbi järele, siis munadepüha eel varuti enam valge koorega mune ja hind oli teisejärguline.

Kokku munesid kanad mullu Eestis üle 194 miljoni muna ja keskmiselt sööb eestlane 235 muna aastas, mis teeb 4,5 muna nädalas.

40 protsenti Eesti munadest toodetakse 2015. aastal kahe munatööstuse ühinemisel loodud Dava Foods Estonias. Ettevõtte tegevjuht Vladimir Sapožnin rääkis, et kahel lihavõtte-eelsel nädalal müüsid nad Eestis 4,4 miljonit muna ning Lätis ja Leedus 1,7 miljonit. „Müüsime mitu korda rohkem kui eelmisel aastal,” sõnas ta ja selgitas, et mullu polnud nende EGGO kaubamärk ostjate seas piisavalt tuntust koguda jõudnud, samuti olid jaekettidega kokkulepped veel nõrgad. Lisaks mängis rolli, et siis olid pooled nende munadest pruunid, nüüd on nad aga üle minemas valge koorega munadele.

Maxima Eesti ostudirektor Kristina Mustonen rääkis, et oma 75 Eesti kaupluses müüsid nad pühadenädalavahetusel kaks miljonit kanamuna. Päris üks ühele munade läbimüügi võrdlust varasemate aastatega teha ei saa, sest tänavu langesid lääne- ja idakiriku kalendri ülestõusmispühad ühele näd a lav a het usele. „Seetõttu oli tänavu müügi k a sv enam kui 30 protsenti ja ennekõike kajastus see valgete kanamunade müügi

mitmekümnekordses tõusus võrreldes tavanädalatega,” sõnas ta.

Mustoneni sõnutsi ostab kõige enam inimesi odavamaid mune. „Lihavõtete ajal tõuseb märgatavalt soov värvimiseks sobivate valgete kanamunade järele, kuid ka siinkohal on teiseks valiku kriteeriumiks hind,” lisas ta. „Samuti kasvab tavapäevadega võrreldes nõudlus vutimunade järele.”

Rimi ketis kasvas pühade eel munamüük mullusega võrreldes üheksa protsenti. „Eesti munade osakaal kogu munade müügist lihavõttenädalal oli 20 protsenti,” ütles Rimi pressiesindaja Katrin Bats. „Peame täheldama, et jätkuvalt on eestlase jaoks oluline hind. Eelistatakse ikka neid, mis on soodsamad või mida pakutakse parasjagu soodushinnaga.”

Statistikaameti analüüsist selgus, et munade tarbimine elaniku kohta on viimase kümne aasta jooksul tasapisi suurenenud. Kui 2006. aastal tarbiti 163 muna elaniku kohta, siis 2015. aastal 225 ja mullu sellest veel kümme muna enam.

Kui aga jagada Eestis toodetud munad tarbimisega, tuleb munade 2015. aasta isevarustatuseks 69 protsenti. Võttes arvesse eksporti, selgub, et Eesti elanik tarbib rohkem imporditud mune. Ligi 90 protsenti importmunadest toodi mullu Lätist, Leedust ja Poolast.

Eesti mune eksporditi enim Lätti ja Leetu, aga meie mune söövad ka rootslased ja norrakad.

MAKITALT SUURIM VALIK AIATÖÖRIISTU. Akutoitega, bensiinimootoriga või juhtmega abilised aeda!

Makita innovatsioon on tähistatud erinevate tähistega millest igaüks kannab ainulaadset tehnilist lahendust.

Munade tarbimine elaniku kohta on viimase kümne aasta jooksul tasapisi suurenenud.

Foto: elmo riig

Makita 4-taktiline mootor.

Madal heitkogus.

Madalad kasutuskulud.

Madal müratase.

Ei vaja õli ja kütuse segamist.

Harjadeta hooldusvaba mootor.

Väiksem energiakulu, 50% pikem tööaeg.

Harjadeta mootor tagab pikema aku kasutusea.

Kuni 50% pikem tööaeg ja pikem mootoriiga.

Makita kiirlaetavad LXT akud.

Maailma suurim 18 V Li-ion akusüsteem.

Kiirlaadiaga kuni kolm korda kiirem laadimisaeg.

Mugav ja kompaktne liugtüüpi akusüsteem.

Rohkem jõudu, pikem tööaeg.

2 x 18 V akusid saab kasutada koos, tulemuseks 36 V.

www.makita.ee

riina marTinSOn

6 || messinAelAd || mAA elu

20. aprill 2017

Seamärk juhatab kätte astatega on Maamessil saanud traditsiooniks põnevamate eksponaatide esiletõstmine messi kujunduselt pärit loomavõi linnumärgiga. Tänavu on uudised märgistatud seamärgiga.

Seamärk juhatab eksponaatideni, mis on uudisväärtuslikud või paistavad silma suuruse, võimsuse või hoopis ökonoomsuse poolest.

Maa Elu otsustas tänavustest messinaeladest ka oma lugejale ülevaate anda. (ME)

puiduhakkur BiBer poWertruCk viCan Ilmselt Eesti võimsaim hakkur, mille ülekanne tuleb alusauto Volvo FH16 750hobujõuliselt mootorilt. Masin sai valmis aprillis 2016, millele järgnesid 9 kuud kestnud katsetused valmistajatehases.

Mootorsaag eCho Cs-2511tesC Jaapani imekerge mootorsaag – kaal vaid 2,3 kg – puuhooldajatele ja ehitajatele. Pikk garantii: tarbijagarantii 5 aastat ja ettevõttegarantii 2 aastat.

ratasekskavaator jCB hYdradig Uuenduslik ja ainulaadne ratasekskavaator, millel on enneolematu nähtavusega kabiin, tänu nelja ratta pööramisele suurepärane manööverdusvõime kitsastes oludes, madal raskuskese ja kerge juhitavus ning võime sõita 40 km/h. JCB Hydradig on parim kaevamis-, tõstmis-, laadimis- ja teistel töödel kitsastes linnatingimustes, teehoolduses ja torustikuehituses.

lauda puhastaMise seade lelY disCoverY 120 ColleCtor Seade pihustab lauda põrandale leotusvett ja korjab märgunud läga enda sisse. Kui mahuti saab täis, käib masin tühjenduspunktis ja läheb uuele ringile.

VALMISTU JÄRGMISEKS HOOAJAKS! Usaldusväärne väike kombain, hind alates 109 000 € + km

Kvaliteethaagised Inglismaalt, kandejõud kuni 24 tonni

Kvaliteetsed ümberlaadimiskärud, mahutavus 16–38 m³

Suure tootlikkusega mobiilsed teraviljakuivatid, mahutavus 10–100 m³

Maamessil eripakkumised!

Tulge külastage meid messialal VP-14 Külastajate vahel loosime välja LINNUPELETAJA

Rodnas OÜ: +372 507 4527, Tartu Tatoli: +372 5347 0551 Mäo Tatoli: +372 5332 8662, Pärnu Tatoli: +372 525 8022 Lemar Auto OÜ: +372 510 2980

klahvkoMBain john deere t670 Maailma suurima aktiivsepareerimis- ja sõelapinnaga klahvkombain. John Deere’i T-seeria on viinud saagikoristuse ja kultuurivahetuse kiiruse uuele tasemele: ümberseadistamine kultuuride vahel toimub vaid viie minutiga. Messikombain on varustatud uue pikendatava põhjalauaga heedriga John Deere 625X, mille lauapikkus on turul konkurentsitult kõige pikem, tagades minimaalse terakao rapsikoristusel. Külgvikatite kinnitamine käib vaid kolme minutiga, mis on samuti kiireim lahendus, mis turul pakkuda.

mAA elu || messinAelAd || 7

20. aprill 2017

messinaelad MururoBot john deere tango e5 seeria ii Mururobotiga saab alati täpse ja ühtlase niitmistulemuse tänu filigraanselt niitvale karastatud terasest niiduterale, masina heale veojõule ja nutikale juhtelektroonikale. Tango programmeerimine on lihtne: suure ekraani ja loogiliste juhtnuppudega on kerge niitmise ajakava määrata. Tangot on tänu rohketele sensoritele turvaline kasutada. Robot on kaitstud PIN-koodiga.

väiketraktor Multihog Multifunktsionaalne masin, millega saab teha erinevaid töid aasta läbi – näiteks talvel lumetõrjet ja suvel teehooldust. Masinale on võimalik paigaldada üle 40 lisa mitmesugusteks töödeks. Multihogi väiketraktorit esitletakse Eestis esmakordselt.

kännuFrees laski predator p 50 rX Roomikutel ja kaugjuhitavat eriti võimast ja töökindlat kännufreesi Laski Predator näeb Eestis esimest korda. Kännufrees on mõeldud professionaalsele kasutajale, kel vaja masinat pidevalt töös hoida. Seadet juhitakse kaugjuhtimispuldiga, vajadusel ka manuaalselt. Känd purustatakse maapinnast 600 mm kõrguselt ja kännu maaalune osa kuni 380 mm sügavuselt.

haagis huMus 10Ct Eesti turul tutvustatakse esmakordselt haagist, mis sobib kasutamiseks eriti rasketes tingimustes. Humus 10CT on väga vastupidav ja tänu sellele leidnud kasutust nii põllumajanduses kui ka ehituses. Haagis on aastapikkuse arendustöö tulemus, mis saavutati koos Volvo rasketehnika müüjaga Rootsis. Haagis on toodetud Eestis ja mõeldud eeskätt nõudlikumale kliendile.

taiMekaitseprits leMken vega 12 Lemkeni tippinseneride välja töötatud ja rohkete uuenduslike lahendustega järelveetava taimekaitsepritsi esmaesitlus Baltikumis toimub Maamessil.

Moodne põllutehnika aitab kaasa saagikusele Koostöös oma heade partneritega pakume soodsa hinnaga põllutehnika valikut, millega kaasnevad järgmised eelised: • liisingu lepingutasu alates 75 eurost • laia kaitsega tehnika- ja autokindlustus PZU kindlustuselt • soodushinnaga ärikliendipakett, mis sisaldab tasuta makseid ja pangakaarte • Teie vajadustest lähtuv käibekapitali nõustamine, mis aitab kavandada ettevõtte rahavoogu, maandada riske ja leida uusi ärivõimalusi

665 5100

seb.eesti

info@seb.ee

seb.ee/agro

Pakkumine on informatiivne. See ei kohusta klienti ega panka lepingut sõlmima.

Pakkumine kehtib kuni 30. juunini 2017.

Enne lepingu sõlmimist tutvuge tingimustega www.seb.ee ja vajadusel küsige lisainfot pangakontorist. *PZU on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaubamärk Eestis. AB „Lietuvos draudimas“ on Leedu kahjukindlustusselts, mis kuulub rahvusvahelisse PZU kontserni.

AS SEB Pank ja AS SEB Liising tegutsevad AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kindlustusagendina ja on kantud Finantsinspektsiooni veebilehel avalikustatud kindlustusvahendajate nimekirja. Nimekirja leiate aadressilt www.fi.ee.

hensutraCksi rooMikud Spetsiaalselt murutraktoritele mõeldud roomikuid näidatakse Maamessil maailmas esmakordselt.

Need võimaldavad murutraktorit kasutada aasta ringi, talvel lund koristades või kevadel niiskel pinnasel mullatöid tehes lisatakse traktorile sahk.

looMade autoMaatne jälgiMissüsteeM sMartBoW Eestis esimest korda esitletav loomade jälgimissüsteem pälvis möödunud aastal Saksa põllumajandusmessil Eurotier 2016 kuldmedali. Smartbow võimaldab kiiresti kindlaks teha looma asukoha farmis, avastada indlemist, jälgida mäletsemist ja looma tervist, kõike seda ööpäev läbi.

Süsteem teavitab muutustest varakult, jälgida saab arvuti, tahvelarvuti või nutitelefoni abil.

haagis Fliegl ads Haagise omapära seisneb hüdrauliliselt liikuvas esiseinas, mis tühjendab haagise kallutamise asemel, tagades sedasi probleemideta mahalaadimise ka madalas hoones. Lükandsüsteem on uuenduslik ja patenteeritud. Tänu materjali tihendamisele on haagisel kuni 60 protsenti rohkem laadimisruumi. Haagise tagumisel küljel asuva laotusseadme saab asendada paljude teiste seadmetega, näiteks tagaluugiga või ümberlaadimisteoga, see muudab haagise universaalseks.

8 || Aiandusmess || maa elu

20. aprill 2017

Suurel fotol: Tänapäeva Pipi naudib rohkem kui üht hobujõudu.

Väikesed: Rõdu ilme muutub koos aastaajaga: suvel rikkalikud maitsetaimeistutused asenduvad talvel okaspuu väikevormidega, kuhu jõulupuutuledki kenasti sobituvad.

Fotod: Signe Siim

Igakevadin Signe Siim Maa Elu

I

gal kevadel toimub Stockholmi messikeskuses Älvsjös suur põhjamaiste eksponentidega aiandusmess „Nordiska Träd­ gårdan”. Juba mitu aastat lä-

hetavad sinna aiandushuvilisi meie reisibürood, aga ka omal käel minna on lihtne ja hõlbus ning mis samuti oluline – üldse mitte kulukas. Laevaga mõnus merereis ning sadamast bussiga kesklinna, kust T-Centralenist viib messile iga 5–10 minuti tagant pendeltåg. Selle pen-

delrongi peatus on otse messipaviljonide lähedal, 200 m jalutada.

Kes plaanib veeta seal laevakruiisi päeva ehk et 4–5 tundi, ei pea pettuma. Messilt ei ole üldse keeruline ratastega turukotis suisa taimi või vahvaid aiandusega seotud asju ko-

ju kaasa vedada. Laeva ju mahub küll! Lisaks inspiratsiooni ja uute teadmiste hankimisele võib tarnida väga laias valikus seemneid, uusi lillesorte (sel aastal esitleti muu hulgas topeltõielisi pelargoone ja meeliköitvas värvivalikus lumeroose), aiatööriistu ja -riideid, aga

ka kunsti ja käsitööd. No miks mitte emadepäevaks kaunis murtudsüdamega portselantass soetada.

Sel aastal oli Plantagen, plantagen.se, messile ehitanud hulgaliselt rõdusid ning neid taimestanud vastavalt sellele, kas need on lauspäike-

se käes või põhjakaares, kas seal soovitakse romantiliselt lillekest nuusutada või hoopis pottides ja ripphaljastusena maitsetaimi kasvatada.

Väga julged kompositsioonid ja kooslused ärgitavad paljutki järele proovima. Konteineraiandus on ju jätkuvalt moes.

maa elu || Aiandusmess || 9

20. aprill 2017

Venso EcoSolutions’i süsteem Minigarden™ võimaldab luua Fotod: tootjad pilkupüüdvaid taimeseinu.

ne õhin Haljastusideid leiab messilt rohkesti.

Ehkki sissepääsu juurde oli mürakas, kõvasti tööd teinud roheline John pargitud, siis suuri masinaid messil pole, küll aga hulgaliselt kasvuhooneid, tiike-basseine, kastmissüsteeme, aiamööblit, terrassile vajamine-

vat kraami, taimelampe, potte ja totsikuid, moekaid istutuskotte ning uhkes valikus taimi.

Tavapäraselt on ka lilleseadeid võimalik nautida ning kohtuda Rootsi pojengiseltsi, bonsaiseltsi jpt esindajatega, ikka selleks et parimatelt asjatundjatelt hüva nõu või suisa erilisi taimi hanki-

da. Silma jäid stiilsed välikäimlad, mis on parim lahendus piirkonnas, kus ei saa kas külma või piirangute tõttu veetorude, kanalisatsiooni, septikute jms jännata, vaid kvaliteetne kuivkäimla on mõistlik lahendus (separett.com).

Veebiküljelt www.nordis-

katradgardar.se saab aegsasti vaadata, millal mess järgmisel aastal toimub, külastust ei pea kahetsema. Aga ei tohi unustada reisikindlustust ning telefon tasub laevas pilgeni täis laadida – suurlinnas peab olema kontaktne.

Vaata ka lk 16–17.

Seintele kinnitatavad lillekastid, -amplid ja -potid sobivad suurepäraselt just väikesele rõdule, sest jätavad põrandapinna vabaks.

Vertikaalaed Varje Talivee

L Maa Elu

opsakas taimesein on uus tõusev trend, mis ei ole pelgalt ilus pilgupüüdja, vaid ka praktiline idee nii õueruumi kui ka siseruumide täiendamiseks. Sellise võluva lahendusega võib muuta hubasemaks näiteks istumisnurka terrassil või kujundada igavalt tühi seinapind õitesse uppuvalt kauniks. Haljendava taimeseina loomisel võib olla loominguline – kasuta selleks siis valmismooduleid, spetsiaalseid taimekotte vm taimesõbralikke lahen-

dusi. Vertikaalne aed võimaldab ka väikeselgi rõdul ürte, maasikaid jt konteinerisse sobivaid taimi kasvatada.

Venso EcoSolutions’i (venso-ecosolutions.se) vertikaalse aia lahendus põhineb moodulitel, mis võimaldavad igal soovijal endale sobiva suurusega taimeseina kokku panna. Konteineritesse istutatud taimede hooldamine on tehtud ka võimalikult mugavaks – paneelid on ühendatud kastmissüsteemiga. Taimeseina võib kinnitada seinale või asetada maapinnale eraldiseisva objektina. Paneele on saadaval eri värvides.

10 || mets || maa elu

20. aprill 2017

Eramets istutab ja liit p VIIO AITSAM Maa Elu

etsaoma nike huvide esindaja riigi tasandil, Eesti Erametsaliit saab 25aastaseks nelja päeva pärast.

Kui erametsaliidule mõtelda, tulevad silme ette paljud metsaomanikud, kes kohalike metsaühistute liikmeina on me erametsanduse aktiivsema seltskonna seast. Näiteks Nissi valla mees Rain Ajaots, kes eelmisel aastal võitis liidu metsamajandajate konkursi. Ta loomulikult räägib oma metsatöödest ka, kuid taustana jutustab eelkõige, kuidas mäletab oma praegust metsa lapsepõlvest.

Kuigi oli nõukogude aeg, oli teada, et see oli ta vanaisale kuulunud mets. Puidust tarbeesemeid valmistanud vanaisa kasutas ainult oma metsa puitu, ehkki ametlikult kuulusid metsad kohalikule põllumajandile.

Täpselt sama juttu räägib Padise valla metsaomanik Ando Eelmaa: kohalikud inimesed pidasid kolhoosiajalgi kinni vanadest metsapiiridest – kui keegi raius puu teise pere metsast, peeti seda varguseks.

25 aastat tagasi Kui juba teatud hulk endistest maaomanikest oli 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate al-

guses taluseaduse alusel taas oma talu maid kasutama hakanud, tekkis Eestis mõte, et tuleks asutada metsaomanike oma ühendus. Selleks, et koos õppida metsaomanikuks olemist ning seista ühiselt ülesehitatavas uues riigis oma huvide eest. Üks lisamõte tol ajal oli koos osaleda erastamistel, et saada baas oma väikeste puidutöötlemisettevõtete rajamiseks.

Ambitsioonikaimad unistused nägid ette ka suurte tööstuste, näiteks Tallinna vineerikombinaadi erastamist.

Eesti Erametsaliit asutati talumetsaliiduna Sakus 24. aprillil 1992. Juriidilises mõttes era­metsaomanikke veel sel hetkel polnud – taluseaduse alusel kasutada saadud metsad ootasid veel omandireformi kinnitust. Kahe aasta pärast nimetati liit ümber erametsaliiduks.

Reformide edenedes tekkis metsaomanikke 1990. aastail järjest juurde. Sajandivahetuseks oli neid juba üle 50 000. 2000. aastad lähevad aga era­metsanduse ajalukku sellega, et koos 1999. aastal sündinud Erametsakeskusega ehitati üles ja pandi tööle erametsanduse tugisüsteem: konsulendid, tugiisikud, õppepäevad, metsatoetused ...

Mis tunne see on?

Tänapäeva metsaomanikud kujutavad endast mitmekesist seltskonda, kellest igaüks vaatab oma metsa omamoodi. Nende seas on nii õppinud

metsamehi kui ka iseõppinud metsaomanikke. On omanikke, kelle istutatud metsad sirguvad neil juba üle pea, ja neid, kes oma metsa alles avastavad. Mis tunne on olla metsaomanik? „Hea ja huvitav,” ütleb Rap­ lamaa metsaomanik Kalev Tihkan. „Sul on koht, kuhu vahel rattaretk teha ja vaadata, mis vahepeal toimunud on, ja samas ka plats, kus unistada – mida siin toimetada vaja on.

Igal aastaajal saad erineva pildi. Kõik leiduvad puu- ja põõsaliigid ning maapind ehk mikroreljeef on n-ö teatraalses mõttes erinevalt „välja valgustatud”.

Mõni tuulemurrukoht või üraskilaik või siis sagedasti voolunõva vajav loik. Ja muidugi uued haavapliiatsid oma uuendusi korraldanud kopralt. Talvel on see üks väheseid kohti, kus tutt-tihasega trehvata ...” „Mets on koht, kuhu minnes saab ülejäänud maailma ja elumured maha jätta,” räägib Pärnumaa metsaomanik Leili Mihkelson. „Samas on metsaomanikuks olemine suur vastutus nii looduskeskkonna kui ka järgmiste inimpõlvede ees.

Minu metsaomanikuks olemise põhitõdesid ei olnud valmis kujul olemas, kui omanikuks sain, aga ajapikku on need kujunenud. Metsaga suheldes on neid järjest ka lisandunud ...” „Mul on nii oma metsamaad kui ka firma metsamaad, majandamise mõttes vahet ei ole,” ütleb Läänemaa metsaomanik

Erametsaliidu korraldatavad augustikuised metsamajandajate kokkutulekud on tavaliselt olnud se päevaks. Pildil hinnatakse metsamaaparandustöid Paul Augi metsas.

Sven Köster. „Emotsionaalses mõttes on vahe mitte oma ja firma metsal, vaid pigem sellel, kas on tagastatud mets või kui kaugel ta kodust asub. Ajalooline järjepidevus on see, mis tekitab emotsioone ...” „Ma olen kuulnud, kui vahel on soovitud, et oh, oleks mul pool hektaritki oma metsa,” jutustab Harjumaa metsaomanik Rain Ajaots. „Kellel kõht täis

ehk kellel see mets on olemas ... see on hea tunne, suurepärane asi. Minul on hea tunne siis ka, kui vaatan omaistutatud metsi. Ikka on, mida pojapojale üle anda ja ütelda, et vaata, su vanaisa pole elanud asjata. See on suur õnn, et oma töö saad niimoodi üle anda. Mina käin metsas üle päeva palju.

See on uhke värk, kui niisugune varandus on olemas.”

mAA elu || mets || 11

20. aprill 2017

peab aastapäeva

ka metsaomanike kogemuste vahetami-

Üks katse iseloomustada metsaomanikkonna suurt mitmekesisust.

Foto: Viio aitSam

25 aastat hiljeM Nüüdseks on Eestis metsaomanikke üle 110 000, suur osa neist üsna väikeste metsatükkide omanikud, kes oma metsi tavamõistes ei majanda.

On suurmetsaomanikke, kellel majandamiseks omad palgalised töötajad. Peamiselt n-ö keskmike seltskonnast 11 000 on liitunud metsaomanike organisatsioonidesse, millest

Skeemi allikaS: raamat „meie, eeSti metSaomanikud”

suuremat osa ühendab erametsaliit.

Liidu aastapäeva kevadel on päevakorral metsaistutus.

Eestimaalased on kutsutud üle riigi erametsadesse metsaistutustalgutele, mille kohta leiab infot ja registreerimisvõimaluse erametsaportaalist www.eramets.ee.

Esimest kevadet istutatakse erametsadesse rohkem kui va-

rem, kokku ligi 10 miljonit puutaime. Metsauuenduse pind iseenesest on suurem. Kõikidesse metsakasvukohatüüpidesse ei pea tingimata metsakultuuri rajama. On metsasid, mida uuendatakse külviga, ja on metsasid, mis on kõige otstarbekam jätta looduslikule uuendusele.

Kõik erametsa istutatavad taimed ei pruugi üleriigilises

arvestuses kajastuda. Näiteks erametsaliidu metsamajandajate konkursi 2013. aasta parim, metsaomanik Elmut Köösel ei istuta oma metsa ühtegi taimlas kasvatatud taime. Tema võtab taimed oma metsakinnistute kraavipervedelt ja elektriliinide alt – kaevab välja, veab traktoriga raiesmikule ja istutab maha. Elmut Köösel väidab, et looduslik taim ei

maitse ulukitele nii hästi kui taimlataim.

Kui juurde arvestada teised, kes samal kombel käituvad, võib erametsades istutatavate taimede hulk olla arvestatavalt suurem. taustas käiB naaksuMine Erametsaliidu aastapäevakevadet, mil istutamine päevakorral, iseloomustab paraku taustas olev avalik naaksumine. Kohati jääb mulje, et metsaomanikud elavad ühes riigis ja Eesti metsandust ümber korraldada sooviv seltskond, uus kodanikuliikumine jt, mingis teises.

Informatsiooni puudumine sotsiaalmeedias võimendusse läinud valeväidete põhjus olla ei saa – see on üsna käeulatuses.

Näiteks kostis hiljuti, et riigimetsal on säästlikku ja keskkonnahoidlikku majandamist tunnistavad sertifikaadid olemas, kuid „erametsas neid ju pole”. See ei ole tõsi. Eelmise aasta lõpuks oli PEFC-sertifikaadiga kaetud erametsadest 211 457 hektarit. Ka erametsaliit on ühe grupisertifikaadi hoidja, selle sertifikaadiga on ühinenud 80 metsaomanikku. FSCsertifikaadiga oli eelmise aasta lõpuks kaetud erametsadest 59 000 hektarit, praegu taotleb grupisertifikaati suure liikmeskonnaga MTÜ Ühinenud Metsaomanikud. Need on metsad, mille majandamise keskkonnahoidlikkust käivad audiitorid ekstra kontrollimas.

Mis see eraMetsandus on? Üks vastikumaid väiteid, mis sotsiaalmeedias on kujunenud sõnakõlksuks, on see, nagu ajaks rahajanu erametsaoma-

nikke terve kevade vältel raieid tegema. Nüüd, kui erametsandus, mis haarab umbes poole Eesti metsamaast, on läbi teinud oma kõige keerulisemad kujunemise etapid, kui paljude omanike kogemused ja omanikutunne lasevad rääkida hoitud erametsadest, kõlab see pahatahtlikult.

Mis see erametsandus ikkagi on? „Nagu veerandsaja aasta vanune noor. Ta on kätte saanud oma esimesed triibulised, tundnud suurt avastamisrõõmu „liivakastis mängides” ja läbinud valdkonnaga seotud üldhariduslikud faasid,” sõnastab maaülikooli õppejõud, varem ka erametsaliidu tegevjuhina töötanud Priit Põllumäe. „Ta on juba palju õppinud ja saanud järjest targemaks ja tublimaks. Just nüüd on aga tulnud astuda iseseisvama elu poole ...”

Priit Põllumäe lisab: „Erametsaomanikkond on minu jaoks üks ääretult mitmekesine rühm inimesi, kes teadlikult või teadmata kujundavad oma otsustega meie riiki – nii maastikuliselt kui ka majanduslikult.

Selline suur mitmekesisus on sealjuures suur väärtus, mida ehk aeg-ajalt unustatakse. See on väärtus, mis on tegelikult ka väga mitmekesise metsanduse garantiiks. Seda mitmekesisust tuleks hoida.”

Eesti Erametsaliit tähistab oma aastapäeva homme. Kirjutises kasutatud tsitaadid on pärit aastapäeva puhul ilmunud raamatust „Meie, Eesti metsaomanikud. Eesti Erametsaliit 25”. Raamat aitab mõtestada me erametsanduse olemust, annab infot ja sobib erametsanduse abimaterjaliks kõigile, kel Eesti metsa pärast mure.

Võimenda oma saaki Xpro fungitsiididega!

• • • • • •

• • •

Liiter fungitsiidi igasse päeva sõida meiega vaatama Bayer 04 Leverkuseni koduväljaku mängu!

•

Küsi lisainfot edasimüüjalt või Bayeri esindajalt Virge Vasar 516 6215 Madis Vaher 552 1083 Janne Ehte-Tammiste 5850 5566

12 || Lihatööstus || maa elu

20. aprill 2017

Kolmandat korda Tiit Efert Maa Elu

ui Karula lihatööstus läinud aasta kevadel teist korda maha põles, olid omanikud täiesti löödud, ent mõtet loobuda polnud. Tegemist on üdini pereettevõttega, mis peaks kestma põlvest põlve.

Läinud aasta 13. märtsil kell 23.47 kõlas Karula lihatööstuses häire. See polnud OÜ Annemeli Lihatooted juhataja Annely Ritsoni sõnul ootamatu. Tegu on ikkagi ettevõttega, kus on suitsuahjud ja need olid häire varemgi tööle pannud. Ühtlasi oli tulekahju ettevõtet juba 2008. aastal rüüstanud. Omaniku südames oli seetõttu ikka iga häire puhul kahtlus, et midagi hullu võib olla juhtunud. „Pärast esimest põlengut värisesime alati häirete pärast,” sõnab ta.

Ritsoni pere haaras lumisel märtsiõhtul õueriided selga ja sõitis tehase poole. Peretütar Laural oli jope all vaid öösärk, kui tootmishoonele lähenedes märgati põõsaste vahelt kahtlast punast tulukest. Lähemale jõudes selgus tõsiasi. Otsekohe helistati päästeteenistus-

se ja esimesena jõudis kohale kiirabi, seejärel mõni minut hiljem tuletõrje.

Tuli ja vesi tegid hävitustööd Kiirabi õnneks kellelgi vaja ei läinud, ent tuletõrje ootamine tundus Annelyle igaviku pikkusena. Selle mõne minutiga, mis see aega võttis, levis tuli õgardliku kiirusega, haarates endasse kogu maja. „Jube on vaadata, kuidas hoone hävib meie silmade all ja midagi teha ei saa,” meenutab Annely. Tuli sai alguse katla korstna juurest ning menetlusinspektori andmeil oli põhjuseks see, et korstna ja kütteseadmete vaheline suitsutoru oli valesti isoleeritud. Šokiseisundis Annely istus autos ja vaatas, kuidas hoone teine korrus põles maha ja esimene uputati kustutustööde käigus üle. Hommikul veeti varemete vahelt kõik tühjaks.

Annely istus autos kogu järgneva päeva ja läks koju alles õhtul kella kaheksa paiku. „Šokk oli kohutav, aga hetkekski ei olnud kahtlust, et nüüd on kõik, jätame asja sinnapika. Eesmärk on olnud, et see on pereettevõte, mida antakse edasi põlvkonnast põlvkonda,” räägib Annely.

Kui pärast 2008. aasta põlengut veebruaris, mil põlesid lihasuitsutamise ruum ja selle kohal olnud puhkeruumid, re-

noveeriti hoone endisel kujul ja selleks kulus ligikaudu neli kuud, siis seekord võeti taastamine ette suuremalt. Tootmine seiskus peaaegu üheksaks kuuks, sellest viis kuud kulus ehitusele. „Hakkasime hoonet järjest paremaks tegema ja vaatasime, et kui aega on juba nagunii palju läinud, siis teeme ära kõik asjad, mida oli vaja teha,” räägib Annely. Erilist tähelepanu pöörati tuleohutusele.

Pärast teist kogemust otsustati enam mitte ehitada kahekorruselist hoonet. Tegelikult oleksid omanikud soovinud maja ehitada üldse uue koha peale, aga seda ei lubatud. „Pidime samasse paika ehitama, aga võisime ehitada ühe korruse. Nüüd, kui midagi peaks juhtuma, ei põle terve maja maha. Tuletõkked on vahel ja kõik on ehitatud kivist,” räägib Annely. Pärast tulekahju seisis elu ligi viis kuud. „Hommikust õhtuni aitasin siin igasugu asju teha. Aga aega läks meeletult kaua. Kliendid helistasid ja küsisid, millal saab tooteid osta. Kõik soovisid olla esimesed, kui me midagi valmis teeme. Ootavate klientide olemasolu tegi taasavamise lihtsamaks,” räägib Annely.

Eelmisel aastal tulekahjus kannatada saanud Karula lihatööstuse hoone (ülal) asemele on kerkinud uus, 590 000 eurot maksma läinud tibukollane tootmishoone.

Fotod: Marko Saarm ja Kristina Efert

Oma ettevõtet juba kolmandat korda avada on siiski emotsionaalselt väga koormav. „Jõu võtsin sellest, et käin iga päev tennist mängimas – emotsionaalselt maandan end seal.”

Et seekordne taastamine võeti ette nii suurejooneliselt, pidid ettevõtjad kindlustuselt saadud rahale lisaks ise suures ulatuses investeerima. Kokku kulus hoone taastamiseks ligi-

kaudu 590 000 eurot, millest veidi üle poole saadi kindlustuselt.

Tõrkuvad ahjud „Praegu läheb tasapisi, aga algus oli väga raske,” sõnab Annely, kui lihatööstuse taasavamisest on möödas täpselt neli kuud. Kuigi avamine oli väga rõõmus sündmus, ei tähendanud see, et mured oleksid selja

mAA elu || lihAtööstus || 13

20. aprill 2017

sündinud

Annely Ritson koos tütrega Karula lihatööstuse sümboli kõrval.

taga. Ehitamise käigus uuendati ahjusidki, kuid need ei hakanud korraga tööle. Võttis kolm kuud katsetamist, enne kui asjad korda saadi. „Tahtsime, et töötajatel oleks lihtsam. Muutsime tule asukohta, aga selgus, et õhku ei tulnud piisavalt peale. Kolm-neli tundi töötas ahi hästi, aga siis tuli tahm kaela,” selgitab Annely ja lisab kergendusega, et nüüd on kõik korras.

Õnneks pole nüüd peale avamist häireid olnud. „Proovihäiret olen kuulnud. Selline judin käib üle selja. Ühelegi vihavaenlasele ei soovi sellist kogemust, mida me oleme pidanud läbi elama,” kirjeldab Annely.

Kuigi kindlustusfirmaga ei sujunud koostöö, nagu Annely oleks oodanud, soovitab ta kindlasti oma ettevõte kindustada. Annelyl oli sõlmitud ka

5

ärikatkestuse kindlustus, mis tähendab, et töötajatele makstakse välja palgad ning ettevõtja saab saamata jäänud tulu. algus pärineB äMMa vorstist Karula lihatööstus sai alguse sellest, kui maal elav Annely oli lastega kodus ja abikaasa Meelise konservitööstu-

AASTAT SINUGA

www.specagra.ee

ses ametis olnud ema saatis kümme toorest vorsti sooviga need ära suitsutada. Hiljem sai Annely vanaema käest terve lehma, mille lihast valmistati samuti vorsti. „Käisime seda asutustes müümas, neljakuune titt kaenlas,” meenutab Annely.

Kuna algeline äri läks hästi, otsustati sellega edasi minna. Tõsisemalt alustati Viljandi Viljasalve vorstitsehhis, aga sealt oldi sunnitud lahkuma.

Samas oli Karulasse nõukogude ajal plaanitud ehitada vorstitööstust. Tootmiseni ei jõutud, aga isegi hooned olid juba olemas, kokku 51 ruutmeetrit pinda. Nii toodigi tootmine Karulasse ja mõeldi välja kaubamärk. „Kui nimeks on Karula, peab logol karu pilt olema,” arvab Annely. Hoovis võtab külalisi vastu ka karu kuju.

Annely on ise õppinud juuksuriks. Pärast laste sündi ja lihatööstuse edenemist ta erialasele tööle tagasi ei pöördunud, vaid hakkas lihatehnoloogiat uurima.

Annely üks tütar on sekretäri eest. Abiks on väimeeski. Teine tütar on õppinud lihatehnoloogiat ja majandab tootmist. „Tütred on sünnist saadik selle sees olnud.

On käinud tööl kaasas. Lasteaiarühmadega käisid ekskursioonil. Nad mõtlesid tükk aega, mida elus edasi teha, aga otsustasid ikkagi siia tulla,” räägib Annely. Ettevõtte esimene tehnoloog oli Annely abikaasa ema, kuni tütar võttis ameti üle. „Ikka täitsa perefirma, praegu sõltub viie inimese sissetulek meie peres sellest ettevõttest,” lisab Annly.

Kokku on ettevõttes paarkümmend töötajat. Kasutatak-

se ainult kohalikku liha, mis jõuab tööstusesse juba valmis tükeldatult. Sortimendis on mitmesugused singid ja poolsuitsuvorstid, aga ka grillvorst ja rõngasvorstid ning suitsukeeduvorst ja aasta ringi šašlõkivorst. „Ise maitseme ja katsetame. Maitseainete firmad on ka aidanud,” sõnab Annely. Eripära, mis Karulat teistest tootjatest eristab, on ikkagi ehe lepasuits. Hoovis on puukuur, kus lepahalud seisavad ja sealt neid ka ahju tuuakse. „Suured tööstused kasutavad elektriahjusid ja ma ei pea neid üldse konkurendiks, kuigi meie oleme neile pinnuks silmas,” lausub Annely.

Praegu on eesmärgiks ikkagi endised tootmismahud taastada ja jalad alla saada. „Kliendid pöörduvad järjest meie juurde tagasi ja varem või hiljem tulevad kõik tagasi.

Peale selle soovime uusi kliente leida. Kõigepealt on vaja jalad uuesti alla saada,” lisab ta.

Tootmisvõimsust Karulas jätkub. Igasse ahju mahuks korraga kaks resti. Ahjusid on kolm ning seega saab suitsu panna korraga kuue resti jagu tooteid. Liha on kõigepealt öö läbi maitseainetega marinaadis. Seejärel läheb see ahju, kus ta saab maitse ja värvi ning järgneb aurutamine. Seal saavutab liha küpsemiseks vajaliku sisetemperatuuri.

Suurtes kaubanduskettides Karula tooteid saada pole. Seda võimalust on uuritud, aga seatud tingimused on olnud karmid. Küll aga võib tooteid osta talupoodidest, turgudelt, laatadelt, aga ka Rimi Talu Toidab osakonnast. Oma boks on neil Viljandi turulgi.

14 || ettevÕtlus || mAA elu

20. aprill 2017

lukustuvad betoonplokid TOOmaS ŠalDa Maa Elu

astal 2011 asutatud Audrus tegutsev Pärnu Graniit OÜ on oma lühikese ajaloo kestel katsetanud erinevate toodetega, kuid umbes kolm aastat tagasi spetsialiseeruti lukustuvate betoonplokkide valmistamisele ja betoonist eritellimuste täitmisele. „Sellised betoonplokid on Euroopas, eriti Hollandis, Saksamaal ja Inglismaal laialt kasutusel ja meie nägime siin oma võimalust. Seal, kus väärtustatakse aja kokkuhoidu, on lukustuvad betoonplokid väga hinnatud, sest nendest saab kiiresti ja mõistliku raha eest püstitada tugeva seina või hoone. Plokid lukustuvad omavahel, moodustavad ühtse seina ja pole vaja kasutada segu. Plokkide paigaldus on kiire ja vaja on ainult kahte töömeest ja ühte tõsteseadet – sein on kohe kasutuskõlblik ja rajatisi on väga kerge vajadusel demonteerida ja teise kohta paigutada. Neid kasutatakse mitut moodi: teravilja la-

dustamine, materjalide käitlus, tugimüürid, tööstushooned ja üldehitus, sadamad ja tammid, teede ja raudteede ehitus, ajutised lahendused jne. Meie plokkidest tehtud seinad suudavad kanda väga suuri raskusi,” kiidab Pärnu Graniidi juhatuse liige Kaspar Ojamets. „Alustasime lukustuvate betoonplokkide tootmist tänavakivide kõrvalt ühe vormiga, aga peagi pidime vormide arvu kasvatama praegusele neljakümne viiele, see tähendab, et suudame toota kolm veoautokoormat plokke päevas.

Meie kollektiivis on neli meest, plaan on mõni inimene juurde otsida. Esimesel aastal müüsime paarsada plokki, järgmisel juba 3000, tänavust tulemust ei oska ennustada. Tulevikku silmas pidades loodame mingil määral Rail Balticu peale, sest seal oleksid meie tooted väga omal kohal. Kui vorme juurde hankida ja korraldada vahetustega töö, saaks tootmist kõvasti kasvatada,” räägib Ojamets.

tuLevikku siLmas pidades Loodame mingiL määraL raiL baLtiCu peaLe, sest seaL oLeksid meie tooted väga omaL kohaL.

kasutusvaldkond on lai Heameel on Ojametsal selle üle, et ettevõtte põhitoote on teiste seas kiiresti omaks võtnud põllumehed. „Viljakasvatajad püstitavad meie plokkidest viljahoidlaid ja lisaseinu olemasolevatesse hoonetesse. Seinu saab vajadust mööda ja kerge vaevaga teise kohta tõsta. Nii saab viljad ja väetised üksteisest lahus hoida. Saetööstused hoiavad samuti meie plokkidest tehtud seinte abil erinevaid materjale eraldi, jäätmekäitlejad kasutavad plokke tuletõkkeseinte rajamiseks. Päästeamet hindab meie plokke kõrgelt, sest on ette tulnud, et meie plokkidest seina taga on kõva tulekahju, aga seespool on temperatuur normis. Sadamate PVCtelkides on masinatega toimetades vaja tugevaid seinu, mida ei ole hirmu näiteks tõstukiga pihta minnes ära lõhkuda. Sertifitseeritud lukustuvatest plokkidest on kokku pandud ka püsihooneid ja seda väga kiiresti. Eraisikule sobib plokk vundamendi tegemiseks, majaseinaks on see natuke liiga massiivne. Teeme kümmet mõõtu ja kolme paksusega plokke.”

Ojametsa hinnangul on Pärnu Graniit konkurentsi mõttes soodsas seisus. „Eestis on minu teada küll üks konkurent tekkinud, kes teeb sarnast asja jääkbetoonist, aga seda ei saa sertifitseerida.

Pärnu Graniidi juhatuse liikme Kaspar Ojametsa sõnul töötab ettevõte selle nimel, et eksporti

mAA elu || ettevÕtlus || 15

20. aprill 2017

teevad ehitamise lihtsamaks Lätlased tahavad meile kanna peale astuda, aga vähemalt Poolast või Hiinast ei ole meie õnneks mõtet selliseid plokke siia vedada. Ise oleme oma toodangut Soome müünud ja töötame selle nimel, et eksport kasvaks.”

kasvatada.

Foto: toomaS Šalda

Seal, kus väärtustatakse aja kokkuhoidu, on lukustuvad betoonplokid väga hinnatud, sest nendest saab kiiresti ja mõistliku raha eest püstitada tugeva seina või hoone.

Fotod: PÄrnu graniit

MAAMESSI ERIPAKKUMINE!

Komplekt:

KOMATSU PC-138

Võsagiljotiin TMK (Soome) Planeerkopp Hüdrauliline kiirliide

Messihind 99 900 € + km

Baltemi leiad Metsa põik, VP-162 +372 51 925 029 Marek Saage +372 56 51 934 Uno Villberg www.baltem.ee

ootaB eritelliMusi Praegu on lukustuvate betoonplokkide laoseis korralik ja nii võttis Pärnu Graniit vastu mahuka tellimuse päikesepaneelide aluste tootmiseks. „Kui laoseis kahaneb alla tuhande ploki, tuleb leida võimalus neid juurde teha,” kommenteerib Ojamets. Uue tellimuse kohta ütleb ta, et klient küsis lamekatustele sobivaid päikesepaneelide betoonaluseid, mis peavad olema kindla kaaluga ja teatud nurga all. Katuse külge neid kinnitada ei tohi, peavad seal püsima oma raskusega, mistõttu on need ka omavahel seotud. „Tallinnas ehitatakse üht kaubanduskeskust, mille katusele tuleb enam kui megavatine elektrijaam ja sinna need lähevad. Silmapiiril on uusi sarnaseid töid. Oleme nõus eritellimusena tegema kõikvõimalikke betoonist asju. Piiranguid sisuliselt ei ole – tellime metallimeestelt sobivad vormid ja teeme valmis. Eritellimused ongi põnevamad ja nende puhul pole ka turusolkimist karta,” leiab Ojamets.

Kui päikesepaneelide alu-

seid tehakse eritellimusena, siis tegelikult otsitakse Pärnu Graniidis kohapealgi võimalusi oma tootesortimenti laiendada. „Hiljuti tegime valmis esimese partii plokke, millest saab väga lihtsalt ehitada monoliitseina. Ploki sees on kolm 100 x 100 mm auku, mille kaudu saab vundamendist alates armatuuri üles välja viia. Armatuur ulatub läbi kogu seina, ülevalt valad betooni sisse, ei mingeid saalungeid ega midagi, väga mugav ja lihtne,” leiab Ojamets.

Täna algavale Maamessile võttis Pärnu Graniit kaasa veokitäie oma lukustuvate plokkide kõiki variante ja uued aukudega plokid. „Eesmärk on pildil püsida, sest ikka leidub neid, kes üllatuvad selliseid tooteid ja nende võimalusi nähes. Maamessi suur pluss on, et karastunud maamehi ei huvita, kas sajab või paistab päike. Meil on massiivsed ja rasked tooted, nendega kuhugi siseruumidesse ei lähe. Eelmisel aastal olid mul Maamessi teiseks õhtuks lõualuud valusad, nii palju pidin kogu aeg rääkima. Aga põllumehed on mõnusa ja asjaliku jutuga, nendega on vahva suhelda. Ühega alustad, teised kogunevad ligi, sest tahavad kuulda, millest jutt käib. Ja paistab, et meie põllumehed vaesed küll ei ole. Eriti need, kes headel maadel vilja kasvatavad,” muheleb Ojamets.

16 || Õueruum || mAA elu

20. aprill 2017

Õueruum kui s kujunda õueruuM, arvestades oma vajadusi ja Eestimaa mitme näoga suve, et õues oleks iga ilmaga hea olla!

Varje TaliVee Maa Elu

ui kõik juba haljendama lööb, tekib soov rohelust täiel rinnal nautida ja võimalikult palju aega looduses veeta. Aiaomanikud värskest õhust puudust küll ei tunne, aga et töö ja puhkus ikka tasakaalus oleksid ja aiatöö päris ära ei kurnaks, kulub üks tore puhkehetk sõprade, pere või lihtsalt linnulaulust rõkkava looduse seltsis alati ära. Et värskes õhus oleks mugav ja nauditav puhata, sellele on paljud tootjad mõelnud. Aga et sellest valikust oma aeda sobivaimad välja valida, peaks oma vajadused enne hoolikalt läbi mõtlema.

Meie kliimas on ilm heitlik ja kunagi ei saa kindel olla, et lubatud päikesepaiste ka tegelikult kuiva ilma tähendab – õueruumi võiks kujundada nii,

et seal oleks mõnus aega veeta iga ilmaga. Seal peaks leidma varju päikese ja palavuse eest ning iga vihmasabin ja tuulisem ilm ei peaks samuti tuppa peletama.

Aeda puhkenurka kujundades võta arvesse, et Eestis puhuvad valdavalt läänetuuled. Kui aga plaanitud puhkenurgas on vaade kaunile päikeseloojangule, siis on tuule eest kaitseks kõige parem valida klaasist sein, mis soojendaval päikesel puhkenurka laseb paista, aga jaheda tuule eest siiski kaitseb ja vaadetki ei varja. Klaasist paviljone ja metallprofiilidest, aga ka lükandsüsteemiga klaasseinu on müügil igasuguseid, aga enne arvestatavat kulutust tehes on tähtis kindlaks teha, kas need tooted ka meie külmale ja lumerohkele talvele vastu peavad. Viimased soojad talved ei anna siiski alust arvata, et ehedad põhjamaised talved jäävadki minevikku. Kuna Eesti on kliimat arvesse võttes suur riik,

Koerale oma maja!

Ka väikesed rajatised võiksid teiste krundil asetsevate hoonetega kokku sobida – nii moodustavad need toreda terviku.

Fotod: tootjad, erakogu

siis on puhkenurgagi kavandamisel suur erinevus, kas seda rajatakse saartele-rannikule või Võrumaa metsade keskele. Paljud tahavad ise teha ja taaskasutus on alati tervitatav, niisiis võib klaasist seina ka ise ehitada, kasutades vanu aknaid või vanast kasvuhoonest üle jäänud klaase.

Suvel korraldatakse koduaias nii meeleolukaid koosviibimisi kui ka pere kõige tähtsamaid sündm nud lilleseadjad esitlesid lihtsaid, looduslike materjalide abil loodud lauakujundusi, mis tähtsat

PÕLLUMEHE PARIM ABILINE!

MÜÜ OSTA oma vana ning

• SISEVOODRILAUD • VÄLISVOODRILAUD • TERRASSILAUD

Bobcati liisingu ülisoodsad finantseerimistingimused: intress alates 0% + 3 kuu euribor, sissemaks alates 10%.

Käibemaksu finantseerimine kuni 3 kuuks, kapitalirent kuni 60 kuuks.

uuem ja parem!

• PÕRANDALAUD • NELIKANT HÖÖVELMATERJAL • PUITBRIKETT

Finlaid OÜ Kolmimäe tee 9, Tiidu küla, Sangaste vald, Valgamaa Tel +372 767 9120 E-post finlaid@finlaid.ee www.finlaid.ee

E-post bobcat@bobcat.ee

www.bobcat.ee BOBCAT BALTI OÜ Ehitaja tee 107A 13514 Tallinn Eesti

• MÜÜK • HOOLDUS • • REMONT • VARUOSAD •

Tel: +372 651 1330 Faks: +372 651 1331 GSM: +372 504 6139

Maailma suurim RASKETEHNIKA portaal!

mAA elu || Õueruum || 17

20. aprill 2017

suvine elutuba

musi – Stockholmi aiandusmessil esinesündmust veelgi erilisemaks muudavad.

Pilkupüüdva välimusega grill Ofyr: puudega kuumaks köetud aluse kohale asetatud metalläärel valmivad hõlpsalt kõikvõimalikud hõrgutised, praemunast köögiviljade ja steigini. www.ofyr.nl

Õuemööbel võiks olla põhjamaisele suvele sobivalt lihtsalt hooldatav.

Pehmust ja värvi saab metallkarkassil toolile lisada patjade-pleedidega.

Aeda rajatisi planeerides arvesta maja arhitektuuriga – ka koerakuut, puhke- või mängumaja, välikemmerg ja suveköök peaksid elumajaga samas võtmes olema ja tervikusse sobituma.

Aeda mööblit valides kaalu hoolega, kui palju on aega ja võimalusi selle eest hoolt kanda ning kuidas saab mööbli talvekorterisse mahu-

ei taha iga väikese vihmasabina pärast muretseda, siis mööblile pehmenduspatju valides uuri, kas tegemist on ikka märgumatu materjaliga. Lausvihma need siiski ei kannata, sest õmbluste vahelt võib niiskus sisse tungida, kuigi on tootjaid, kes sellegi peale on mõelnud ja õmblused vihmakindlaks teinud. Kui õuepadjad saavad märjaks, siis ära neid üksteise otsa ladusta, vaid

tada. Puidust õuemööbel on ilus, aga kui see seisab suve läbi vihma käes ja selle hooldusõlitamiseks või värvimiseks aega pole, siis selle eluiga kuigi pikk ei ole. Hinnalisest tiigipuust mööbel on muidugi vastupidavam, sest tiik on väga tugev ja olemuselt juba õline puit. Plastist (ka levinud plastpunutisest) aiamööbel tahab vähem

hoolt, aga talvel seda õue jätta siiski ei maksa, sest krõbedad külmakraadid teevad plasti rabedaks. Niisiis tuleb seegi mööbel sügise saabudes talvekorterisse paigutada. Plast on kergem ja tuulise ilmaga võib see lendugi tõusta, ka sellega tuleb arvestada, näiteks mere ääres elades.

Ilma sobivate tekstiilideta ei ole hubane ükski õuetuba. Kui

LUBI VIIB KASVULE • • • •

Suurem saak Väiksemad fosforikaod Võimaldab kasvatada nõudlikke sorte Väiksem lisaväetamise vajadus

OSALE KONKURSIL!

www.nordkalk.ee/konkurss

Kontakt Andres Rammul, +372 326 0720 www.nordkalk.ee

riputa tuulduma, sest hallitama lähevad need siiski, kui niiskus padjavirna vahele jääb. Kui soovid ise õuemööblile padjad õmmelda, siis vahatatud kangast saad vett tõrjuvad katted hõlpsasti teha. Õmblus võiks jääda padja alla peitu, siis ei pääse niiskus kergelt padja sisse.

Sisuks kasuta materjali, mis ei ima niiskust – näiteks kott-tooli graanuleid.

18 || Puit || mAA elu

20. aprill 2017

Talupere saab ka põllumajan SilVi lUKjanOV Järva Teataja

19.–22. aprillini Vahva Jussi demopäevad Tartu Motohoovis Puiestee 2F

uudistooted ja proovisõidud

Müük ja info tel +372 517 0544, info@vahvajussi.com LISAINFO

telefonil 5660 0876 e-postil info@virukivi.ee aadressil www.virukivi.ee

Maamessi pakkumine 2017 • hallid 60 mm kivid al 5,49 € + km •

• põhitoonid (must, punane, pruun) 6,49 € + km •

ui maal elada tahad, aga põllumajandusega tegeleda mitte, siis mida teha selleks, et pere ära elatada ja ise ka rahul olla? Järvamaal Türi vallas Villevere külas elav talupere leidis võimaluse, kuidas kenasti toime tulla ja käia vähemalt korra aastas ka soojal maal puhkamas.

Villevere külas sündinud ja kasvanud Andrus Sild (44) tunnistab, et ju sai ta põllumajanduses töötanud vanemate kõrvalt nooruspõlves maatööd teha piisavalt. Kohe sedavõrd, et siiani paneb ainuüksi mõte heinateost mehe õlgu väristama.

Nii pole kahe lapsega perel peale koera ja kassi talumajas ühtegi looma olnud ja talumaad on rendile antud. „Üsna ruttu mõistsin, et ma lihtsalt ei taha olla põllumees ja pole ka nii palju raha, et loomakasvatusega tegeleda,” lisab ta. „Linna ka elama minna ei tahtnud, kuigi elu oleks olnud siis palju lihtsam ja ka odavam.”

Nii tuligi mehel mõelda, mida siis maal tegema hakata. Autoremondilukksepaks õppinud Andrus hakkas tegema puutööd. Algul töötas ta puiduettevõttes, kuid pärast ettevõtte tegevuse lõppemist alustas juba ise ettevõtjana treppide valmistamist. „Aasta oli 2007, kui lõin ettevõtte Andu Trepp OÜ, ja kõik need kümme aastat on olnud põhjust selle otsusega rahul olla,” tunnistab ta.

Nädalas teeb mees keskmiselt 1,5 treppi, mis on piisav töökoormus endale tööandjaks olles. „Elame sellise minu töömahu juures lahedalt ära ja naine saab vähemalt korra aastas oma soovitud soojamaareisi.”

Treppe valmistab mees ise 200ruutmeetrisel tootmispinnal. Ei saa öelda, et ta laienemisele pole mõelnud, kuid ta mõistab, et seda laenuta ei tee.

Ent laenu ta võtta põhimõtteliselt ei taha. „Praegusel pinnal ma ettevõtet laiendada ei saa, pole lihtsalt ruumi uute seadmete jaoks, kuid praeguse majandustegevuse kõrvalt investeeringuteks raha sedavõrd ka ei kogune, et uut tootmispinda kannataks laenuta osta,” selgitab ta. Laen tähendab pealegi suurt vastutust, kuid Andrus Sild eelistab vastutada oma töö eest ja käia vabal ajal pigem rahulikult kalal. „Elust tuleb osata rõõmu ka tunda, sest ega raha hauda kaasa ju võta.”

Treppide tellijad on pooleks firmad ja eraisikud ning elukoht Eestimaa keskel soosib sõite nende paigaldamisel üle Eesti. Mehe tööoskus on hinnatud ka lähinaabrite juures. „Treppe on teatud tellida Soome, Rootsi ja Norrassegi. Muidugi on see hea tunne,” kinnitab ta.

Treppide eest küsib Andrus enda meelest keskmist hinda, sest kvaliteetset tööd päris odavalt lihtsalt teha ei saa.

Kallim puit trepimaterjaliks on

tamm, järgnevad saar, kask ja mänd. Odavaima männipuidust trepi hind algab 1500st, kallima tammepuidust trepi hind 3000 eurost. Pakkumised teeb ta maamehele kohaselt üsna konkreetsed. „Minult tammepuidust treppi männipuidu hinnaga välja kaubelda tõesti ei saa. Selliste soovidega palun lihtsalt teiste tegijate poole pöörduda.”

Trepimeistrina rõõmustab ta inimeste majandusliku seisu paranemise üle, sest treppe tellitakse aina rohkem nii linna kui ka maale ja juba kakskolm aastat võrdselt männi- ja tammepuidust. Kõige mõistlikumaks peab Andrus Sild hoopis kasepuidust treppi, sellel on hinna ja kvaliteedi suhe kõige parem. „Aga mis ma siin räägin, kui endalgi kodus tammepuidust trepp. Sõprade pärast, muidu ei jõuaks siin nende aasimist ära kuulata,” naljatab ta kodutrepil istudes.

Viimastel aastatel on tulnud mehel tellimustest ka ära öelda. Seda just siis, kui tahetakse nüüd ja kohe, nagu on kombeks just jaanide ja jõulude eel valmi-

Järvamaal Türi vallas elav taluperemees Andrus Sild ja perenaine Diana Sild istuvad kodus peremehe tehtud tammepuidust trepil, mis valmis enim väärt puidust pigem sõprade õhutusel kui peremehe enda eelistusest.

Foto: SilVi lukjanoV

mAA elu || Puit || 19

20. aprill 2017

hakkama nduseta

Hea teada trepid arvudes • 3 päevaga valmib trepp • 2–3 tundi kulub paigaldusele • 1500–3500 eurot maksab, olenevalt puidust ja keerukusest • 50 : 50 – tellijaiks eraisikud ja firmad maalt ja linnast.

Allikas: Andu Trepp OÜ

puusildid arvudes • 1,5 tundi võtab valmistamine • 15–25 eurot maksab tükk • 300–400 silti kaasas igal laadal, sama palju läheb aastas müügiks • 5–6 laata aastas Allikas: Araka-Silla OÜ

vatesse kodudesse. Kel rohkem kannatust ja kes mõistavad tema töögraafikut, need Andruse tehtud trepist ilma ei jää. „Ega ühe trepi valmistamine võtagi ju kaua aega: kui mõõdud võetud ja joonised kliendiga kinnitatud, siis valmib trepp kolme päevaga. Päev veel viimistluseks ja võibki sõita kliendi juurde treppi paigaldama, mis võtab tavaliselt kaks-kolm tundi,” selgitab ta tootmise köögipoolt.

Mehele teeb heameelt, et 21aastane poeg huvitub isa ettevõtlusest. „Poeg õpib koolis ärijuhtimist ja käib selle kõrvalt mul aina rohkem abis. Mis saab isa südant veel rohkem rõõmus-

tada, kui poeg on tema ettevõtmist üle võtmas. Seni teeme emaga siin väikest viisi oma ärisid. Mina treppe ja tema trepijääkidest humoorika tekstiga puusilte,” sõnab ta.

Viljandimaalt abikaasaks toodud Diana Sild (40) lisab, et mida humoorikam sauna, joomise või kalameestega seotud tekst puusildil on, seda rohkem ostetakse, jõua ainult teha ja laatadel müümas käia. Nii juba aastaid ja selleks on naisel loodud ettevõte Araka-Silla OÜ. „Õigele taluperele kohaselt oskame meiegi kõik tootmisse panna ja müüki paisata. Põletamisele läheb puidust vaid see osa, mil-

lest enam tõesti midagi ei saa,” kinnitab Diana.

Nii põletab Diana abikaasa Andruse poolt sobivasse suurusse lõigatud tükkidele kodus telekat vaadates tekste peale. Näiteks ütlusi „Kel kaluri verd, sel isiklik mõrd” või „Mitte tülitada, inimesed joovad”.

Et ühesuguste tekstide valmistamine ei muutuks üksluiseks, valmib neid palju erinevaid, ka suuruse ja otstarbe poolest. Aastatega on siltidele lisandunud detaile, nagu sepistatud WC-paberihoidjad, nagid ja pudelikorgiavajad. „Et puusildil oleks ikka kasulik otstarve,” sõnab Diana.

Aastas kõrvetab Diana läbi kaks põletuskolbi. Päris täpset arvestust ta enam pidanud pole. „Algul kirjutasin neid lausa vanasõnade järgi üles, kuid peagi läks arvestus sassi ja sinnapaika see jäi,” sõnab ta. Nüüd teab Diana vaid, et laatadele minnes tuleb kaasa võtta 300–400 silti, et oleks valikut. Enam-vähem samapalju läheb aastas müügiks.

Eesti keskelt on pereemal hea laatadele sõita. Nii on suve jooksul käidud kuni kümnel laadal, ikka Jõgeva küüslaugufestivalil, Paunvere väljanäitusel Palamusel ja Tahkuranna hapukurgifestivalil, rääkimata Seto kuningriigi päevadest.

Paljudel laatadel on Dianal välja kujunenud oma müügikoht. „Tänavu on kavas minna vaid viiele-kuuele, sest tahan puhata ka. Eesmärk pole siltidega rikkaks saada, vaid teha neid mõnusa talvise tubase hobina,” lausub ta.

Elatist teenib Diana abikaasa Andruse trepiettevõttes maalrina ja raamatupidajana. „Andrus teeb trepi valmis, mina peitsin, lakin ja hoian firmade raamatupidamise korras,” täpsustab naine. Raamatupidajaoskused omandas ta pärast keskkooli lõpetamist kursustel.

Et puusiltide tootmine ennast ära tasuks, tuleb neid Diana selgitusel valmistada mitu korda rohkem ja siis enam mitte üksi kodus. Laatadelgi tuleks käia hulga rohkem ja veel parem – müüa puusilte aasta ringi ja mitmes poes. Selline tulevikuväljavaade naist ei ahvatle.

Ka Andruse sõnutsi tasub naisel puusilte toota vaid seetõttu, et materjali saab ta tema käest.

Muidu oleks nende hind turul palju kallim ja ostjaid veelgi vähem. Praegu ei tee pere puusiltide müügil vahet, mis sorti puust see on.

Hind sõltub vaid Diana ajast, mis kulub tal siltidele tekste kõrvetades. „Kui tekstile kulub poolteist tundi ja juurde ostame termomeetri või mõne sepise, siis küsime sildist 25 eurot.

Lihtsama tekstiga ja väiksemal laual sildi saab kätte kümnega,” selgitab Andrus. „Ikka kasulikum, kui trepiülejääke lihtsalt kütteks kasutada.”

Nii on Silla peres aastatega valminud üle poole tuhande trepi ja tuhandeid puusilte. Kui mehe tehtud trepil kõnnib Diana uhkusega ja näitab tema mööblitki, siis enda kätetööd ta oma kodus näha väga ei taha. Nii pole isegi mitte lõikelaud või saunatermomeeter majapidamises tema enda tehtud tekstiga. „Kui praegu üheksandas klassis õppiv peretütar kunagi arvab teisiti, siis olgu see tema otsustada,” arutleb ta. Et aga peretütar ei tea veel väga täpselt isegi, mida elu ette toob, ei vaeva emagi sellega pead. „Kõik tuleb omal õigel ajal ja seni mulle meeldib mu töine hobi,” kinnitab ta.

Uue metsapõlve hüvanguks SYSTEMSEPARATION LTD pakub erinevaid kvaliteetseid

METSATAIMI

Kuusk, hübriidlehis, kask, must lepp, mänd ning Eesti tingimustes end juba tõestanud taimekaitsevahendeid, efektiivne ulukitõrjevahend TRICO ja taimejuurestiku töötlemiseks mõeldud HÜDROGEEL. Tel 5552 6619; 5822 2000; info@systemseparation.ee www.systemseparation.ee

→MAAPARANDUSTÖÖDE TEGEMINE

Drenaaži rekonstrueerimine, rajamine ja pesu

→PROJEKTEERIMINE →KONSULTATSIOON

www.ekskavaatorid.ee info@ekskavaatorid.ee Tel 506 8266

→MAAPARANDUSTÖÖDE KOMPLEKSTEENUS:

uuendustööde kava – koostamisest kuivendustööde teostamiseni, rahastustaotluse koostamine ja esitamine, projekti aruande koostamine

20 || muld || maa elu

20. aprill 2017

Ka ebasoodsas keskkonnas

saab taimi kasvatada Taavi Alas Maa Elu

P

aljud tahavad köögivilju või lilli kasvatada, kuid iga aed ei ole sobiv kasvukeskkond, et rikkalikku saaki saada. Vahel on pinnas liiga liivane, vahel liiga savine, mõni aed on liiga niiske või kuiv või muidu ebasoodne, kus taimed ei taha kasvada ega normaalset saaki anda. Üks Nõmme elanik, kelle aias kasvab kümme mändi, väsis lõputust pingutusest kasvatada köögivilju, sest tööd oli rohkem kui tulemust.

Nii lükkas ta peenrad tasaseks, tõi piisava koguse sobivat turvast ja istutas aeda kultuurmustikad, mis tundsid end uues kohas väga hästi. Looduses kasvavad taimed just seal, kus on neile sobiv kasvukeskkond. Mõned taimed on kohanenud äärmuslike oludega, kuid enamik kultuurtaimi on aretatud kindlates tingimustes kasvatamiseks – kui neid tingimusi ei suudeta tagada, võib saak olla väga kehv, näiteks nagu metsikutel õunapuudel või ülekasvanud marjapõõsastel mahajäetud talude läheduses.

Vahetage muld välja Juhani Puukooli tootejuht Ülle Pekk räägib Maa Elule, et kui koduaias on äärmuslikud mullastikutingimused, siis on soovitatav siiski teha mullaparandus, kas siis peenra ulatuses või istutusauku mulda lisades. „Isegi turbane pinnas ei tähenda alati, et see passib rodole või mustikale, enne tuleb veenduda, et mulla happesus on sobiv.

Vesine aed vajab kindlasti kui-

Kui koduaias on äärmuslikud mullastikutingimused, siis on soovitatav teha mullaparandus.

vendust, muidu enamik taimi hukkub.” Veetaimed vajavad ikkagi veesilma, mitte ainult vesist pinnast, lisab ta.

Eesti Maaülikooli mullateaduse dotsent Endla Reintam märgib, et kui rahakott kannatab, saab tänapäeval kujundada täpselt niisuguse aia, nagu soovitakse, sest mulla saab sobivama vastu välja vahetada. „Uusarendustes, kus pealmine viljakas mullakiht on nagunii ehituse käigus eemaldatud, on võimalik luua sobiv keskkond. Palju sõltub sellest, kui palju vaeva on aiaomanik valmis nägema ning taimede eest kasvuajal ja ka

talvel hoolitsema,” selgitab Reintam. Näiteks botaanikaaias on loodud tingimused väga erinevate taimede kasvatamiseks, alates kiviktaimlatest kuni turbaaiani. „Sealt saab ka häid ideid, mida kuskil kasvatada: varjus, päikse käes, kivide vahel, turbal, märjemal või kuivemas kohas.”

Kui aga sellist võimalust pole ja looduslik keskkond määrab tingimused, tuleb Endla Reintami sõnul arvestada nii olemasoleva mulla kui ka taimedega. „Siis tasubki vaadata, mis looduslikult sellistes kohtades kasvab ja selle järgi valida oma aeda taimed.”

Nõmme aias kasvavad pohlad Mändide all asuva aia näitel selgitab Endla Reintam: „Nõmmel on liivane happeline muld – leedemuld, mille Eesti Mullateaduse Selts on valinud 2017. aasta mullaks. Aias on kõrged varju andvad männid.

Sellistes tingimustes kasvavadki hästi männid, aga ka pohlad.

Päikeselisematel kohtadel liivsibulad, lamba-aruhein ja nõmmliivatee,” loetleb Reintam.

Kõrgematest taimedest sobivad sinna lupiin ja mesikas.

Kuna looduslikult puudub sellel mullal viljakas huumushorisont, st ülemine mustjas mineraalne kiht, tuleb see End-

Foto: Taavi Alas

la Reintami sõnul komposti jt orgaaniliste väetiste abil luua. „Selletaolise pikaajalise (juba ligi 200 aastat!) väetamise hea näide on Peipsi-äärne piirkond, kus samasugustel algselt väheviljakatel muldadel kasvatatakse sibulat.”

Liivases mullas kasvab hästi ka kurdlehine roos, mis talub põuda. „Happelisse keskkonda sobivad rododendronid ja kanarbik. Viimati nimetatud eelistavad küll happelist kasvukohta, kuid vajavad veidi rohkem niiskust ja sobivad seetõttu hästi hõredate mändide alla. Mustikas vajab niisket kasvukeskkonda, eelistades happelist tur-

vastunud mulda, seepärast on vaja Nõmme mändide alla liivale ohtralt turvast lisada,” rõhutab Reintam.

Igale mullale oma taimed Lubjarikastel kerge lõimisega (liivastel) ja kivistel muldadel (näiteks paepealsed mullad, rähkmullad) kasvavad Endla Reintami sõnul hästi kiviktaimlasse sobivad liigid, nagu kukehari, kassikäpp, raudrohi, nurmenelk, kukekannus jm. Põõsastest kasvavad hästi põõsasmaran, harilik kadakas, kibuvitsad. „Loopealsed poollooduslikud kooslused, mis paepealsetel muldadel karjatamise ja niitmise mõjul kujunevad, on ühed liigirikkamad kooslused. Nende muldade puudus on vähene veehoiuvõime ja need kuivavad kiiresti läbi. Seetõttu sobib kasvatada ka sibullilli, mis kasutavad ära kevadise lumesulamisvee ja lõpetavad kasvu enne põuaperioodi,” jutustab Reintam.

Savisel pinnasel on mureks vihmasel ajal mullas tekkiv õhupuudus ja kuival ajal pragunemine, st kahanemine kuivamise tagajärjel. Seepärast võiksid sellises keskkonnas Endla Reintami sõnul hästi kasvada tarnad, loalised, hundinui, võhumõõk. Niiskeid olusid taluvad kenasti ka pajud ja remmelgad.

Isegi kui kõik asjad ei taha kasvada, on taimede valik, mida ka nii-öelda kehvemasse aeda istutada, Endla Reintami meelest praegu päris suur.

Enamasti on müügikohas lisatud ka info, millist kasvukohta taim eelistab. „Edasi tuleb ise kindlaks teha või kutsuda spetsialist hindama seda, millised olud on aias. Mulla lõimise, pH ja mõningate muude omaduste määramiseks saate juhiseid Eesti Maaülikooli välja antud raamatutest „Muldade väliuurimine” (pk.emu.ee/userfiles/instituudid/pk/PKI/muld/ Muldade_valiuurimine_veeb. pdf) ja hiljuti ilmunud „Mulla ABC” I osast,” soovitab Endla Reintam.

maa elu || avatud talud || 21

20. aprill 2017

Lõosilma talu perenaine Lea Viik peab avatud talude päevi suurepäraseks, sest see annab võimaluse tulla vabalt teiste õue nende tegemisi vaatama ja saada niiviisi kogemusi, mida koduski kasutada. foto: Gertrud Alatare

Talud kutsuvad

endale külla 23. juulil Sirje Niitra Postimees

A

vatud talude päev leiab tänavu aset juba kolmandat korda. Selle eesmärk on tutvustada Eesti toidu valmimist ja populariseerida kohalikku toitu, kuid tutvustada Eesti maaelu ja põllumajandust ka laiemalt ning viia kokku tootjad ja tarbijad, soodus-

tades seeläbi otse tootjalt tarbijale suhteid.

Mullu osales avatud talude päeval 234 talu, selle aasta 13. aprilli seisuga oli juba registreerunud 132 talu. Kõige rohkem talusid on end kirja pannud Harjumaalt, Pärnumaalt ja Tartumaalt, nende seas on nii loomakasvatajaid ja piimatootjaid kui ka maaturismi pakkujaid ja iluaiandusega tegelejaid.

Pärnumaal Audrus tegutsev

Lõosilma talu on avatud talude päeva raames oma uksed külastajaile avanud selle ettevõtmise algusest peale. Talu perenaine Lea Viik hindab algatuse suurepäraseks, sest see annab võimaluse tulla vabalt teiste õue nende tegemisi vaatama ja saada niiviisi kogemusi, mida koduski kasutada.

Selle talu tõmbenumber on päikesepaneel, mis katab suveajal ära kogu talu energiavaja-

duse. Kuna nüüd hakkab võimsust juba üle jääma, on kavas seda teistelegi müüma hakata.

Peremees on selle energiaallika arendamisse palju panustanud ja tutvustab seda heameelega kõigile huvilistele. Perenaine seevastu näitab oma aeda ja räägib juttugi juurde, nii köögivilja kasvatamisest kui ka hoidistamisest, mis on tema hobid.

Samuti arendab pere oma looduslikult ilusas metsa-äär-

ses talukohas, mis asub Pärnu ja Valgeranna lähedal, väikest viisi turismi. Plats kõigi kommunikatsioonidega nii autokaravanidega tulijate kui ka telkijate tarvis on juba valmis ehitatud. „Meil ei ole nunnumeetri-loomi, keda näidata, küll aga kutsume huvitavaid esinejaid,” kommenteerib perenaine. Mullu käis uudistajaid 350 ja see on üsna optimaalne hulk, mida talu vastu suudab võtta.

Ehkki sellise külalistevoolu vastuvõtmisega on parasjagu tegemist ja appi tuleb võtta kõik sõbrad-sugulased, hindab Viik avatud talude päeva suurepäraseks algatuseks, sest see annab väga palju vastuvõtjaile ja külastajaile nii emotsioonide kui uute kogemuste mõttes. „Inimeste tagasiside on nii siiras ja annab uut indu asjaga edasi tegeleda,” võtab ta kasu kokku ühte lausesse.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul pakub selline päev kohaliku toidu austajatele ainulaadset võimalust näha selle kasvatamist kohtades, mis on tavapäraselt külastajatele suletud. Teisalt aitab see laiemalt tutvustada maaelu ja põllumajandust, et säilitada ja tihendada inimeste sidet maapiirkondadega. „Meie ühine tahe on, et elu maal säiliks, avatud talude päeval osalejad on sada protsenti ehedad Eesti talud, mis selle kõige eest seisavad. Maaelu säilimise jaoks on vaja toredaid sädeinimesi, kes on valmis oma kodud ja südamed avama, et rohkem inimesi leiaks tee maale,” kommenteerib ta.

Maaeluministeeriumi andmetel tehti 2015. aastal avatud talude päeval ligi 45 000 külastust, 2016. aastal aga juba 85 000 külastust. Tänavuse aasta eesmärk on vähemalt samaväärne kui eelnevatel aastatel, kuid avalike suhete nõuniku Karolin Lillemäe sõnul on unistuseks seatud 100 000 piiri ületamine.

Külastajad saavad avatud talude päeval näha suuri farme ja väiksemaid talusid, põnevat põllumajandustehnikat, igasuguseid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid.

Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma talu eripärasid. Toimuvad põllusafarid, harivad loengud, saab lähemalt uurida põllutehnikat, näha mahetatra kasvatust ja rehepeksumasinat, looduskosmeetikat, Kihnu maalambaid ja kõike muud maaelu juurde kuuluvat.

Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu põllumajandusfondist. Üle-eestilise avatud talude päeva algatus sündis maaeluministeeriumi, Maamajanduse Infokeskuse ja Järvamaa avatud talude eestvedajate koostöös. Selliseid päevi korraldatakse paljudes riikides üle maailma: Soomes, Rootsis, Belgias, Suurbritannias, Itaalias, Portugalis, Austraalias, Kanadas, USAs. Lillemäe sõnul on sel aastal mureks mitme loomahaiguse levik, mistõttu pole võimalik kõiki loomi vabalt näidata.

Veterinaar- ja Toiduameti andmetel pole siiski põhjust muretseda, et suu- ja sõrataud Venemaalt siia jõuaks. Säärane lähim juhtum oli Moskva lähedal novembris, kuid see suudeti lokaliseerida. Linnugripiga seoses on Eestis rände ajaks kodulindude väljas pidamine juba keelatud, et taudi siia jõudmist vältida. Sigade Aafrika katk möllab aga meie metsades juba mitmendat aastat, bioohutuse jälgimine kõigis seakasvatustes on iga päev väga tähtis ja sellele rõhutakse ka avatud talude päeva raames. Külalised selle pärast muretsema ei pea.

Maaeluministeerium kutsub üles talusid sellele vahvale üritusele varakult registreeruma. Tulemas on ka bussireisid kohtadele, kus midagi toimub. Infot saab jälgida aadressil www.avatudtalud.ee. Avatud talude päeva korraldavad maa­e luministeerium, Maa­ majanduse Infokeskus, vastühinenud Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Korraldamisse on kaasatud ka kohalikud Leader-grupid ja Eesti Külaliikumine Kodukant.

22 || loomAkAsvAtus || mAA elu

20. aprill 2017

saareõue partneri kaup on end TOOmaS ŠalDa Maa Elu

„

una lihaveiseid juba kasvatasime ning selleks tarvilikku sööta ja seadmeid hoolega hankisime, siis tagantjärele tundub, et kõik on läinud väga loomulikku rada pidi,” ütleb Ivar Baumann.

Tema on 2009. aastal asutatud lihaveiseid kasvatava Saareõue osaühingu ja selle kõrvale kolm aastat tagasi tekkinud mineraalsöötasid, farmitarvikuid ja loomaveohaagiseid müüva osaühingu Saareõue Partner peremees.

Koos elukaaslase Maarja Maksimoviga veavad nad Pärnumaal Häädemeeste vallas Metsapoole külas ettevõtteid, millest esimesele kuulub 120pealine lihaveisekari ja mille kasutuses on pool tuhat hektarit põllumaad. „240 hektaril kasvatame maheteravilja. Kasutame mulla bioloogilisi stimulaatoreid, baktereid, mükoriisasid ja vahekultuure, väetame veisesõnnikuga, tänavu katsetame veel granuleeritud kanasõnnikuga. Tahan näidata, et maheteravilja saab kasvatada nii, et maast ram-

mu ära ei võta. Loomakasvatuse poolel on meie peamine tegevusala aberdiin-anguse tõugu lihaveiste kasvatus ja aretus. Esimesed aretusse sobivad loomad tõime Põhja-Rootsist Yxskaftkäleni farmist 2012. aastal. Meie eesmärk on tuua taas välja loomade algupärased tugevused – kerge poegimine, hea juurdekasv, suurepärased emaomadused ja rahulik temperament. Kasutame oma karjas valdavalt Šotimaa, Austraalia ja Uus-Meremaa liine. Laialt levinud Ameerika liinid on meie hinnangul üle aretatud. Meil karjatatakse suurt osa loomadest poldritel ja looduskaitsealadel, kus taimede toiteväärtus on väike ja just aberdiin-angus on siin väga sobiv. Me ei anna oma loomadele lisasöödana teravilja, sest nad ei vaja seda. Söödaks on kvaliteetne rohusilo ja hein. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu kaudu oleme müünud loomi Rumeeniasse, Poola ja Türki. Meie otsekontakt on Sloveenias ja sinna oleme juba kaks aastat saatnud meie parimad noored tõuloomad. Aberdiin-anguse tõuloomadele turgu jagub, meile on tulnud broneeringuid isegi juba järgmisse aastasse,” võtab Ivar lühidalt kokku Saareõue OÜ tegevuse ja lisab, et tema vanemad ostsid talu esimese aberdiin-anguse tõugu tõupulli Voldemari, pererahva jaoks Putini, kümme aastat tagasi ja pull toimetab edukalt tänaseni.

MaaMessile tütarFirMa kauBaga Täna algava Maamessi parima lihatõugu lehmiku valimisest võtab küll osa ka Saareõue OÜ aberdiin-anguse tõugu Saareõue Eva 516, aga ettevõtlik pererahvas paneb messil põhirõhu hoopis tütarfirma Saareõue Partner OÜ pakutavale: mineraalsöödad, farmitarvikud ja loomaveohaagised. Valikus on selliste kaubamärkide nagu Dallas Keith Ltd., Gallagheri, Graham Edwards Trailersi, IAE ja Batemani toodang. „Meie teine ettevõte tekkis esimese kõrvalharuna.

Olime Põhja-Rootsis sõbra juures ja arutasime veistele korraliku fikseerimispuuri ostmise üle. Kui eelnevalt Eestis pakkumisi võtsin, olid need hirmkallid, Inglismaalt sai palju soodsamalt. Sõber pakkus välja, et võta otse tehasest, pane Eestiski kuulutus üles ja hakka edasi müüma. Ühe inglasest tuttava kaudu saimegi tehasega kontakti.

Järgemööda lisandusid muud tooted: mineraalsöödad, loomaveohaagised, puurid, kaalumissüsteemid, teisaldatavad kogumissüsteemid, karjusetarvikud. Lähtume kaubavalikul enda kogemusest ja pakume vaid seda, mida oleme oma farmis katsetanud ja mille headuses veendunud. On olnud ka kaupa, mille oleme kõrvale jätnud,” selgitab Ivar.

Mineraalsöötasid müüb Saareõue Partner veidi ka pii-

Saareõue Partneri peremehe Ivar Baumanni ja tema elukaaslase Maarja Maksimovi kasvatada

OTSID FARMI ABILIST? Sinu lahendus on loomade SMARTBOW jälgimissüsteem!

LEHMA ASUKOHT FARMIS • Säästab kallist aega • Kiire ja lihtne loomade leidmine • Sekundkiire lokaliseerimine • Tõeline töökoormuse vähendaja

KINDEL INNA AVASTAMINE • Automaatne jälgimine ööpäev läbi • Parimad seemendustulemused • Vähendab seemenduskulutusi • Lühem poegimisvahemik

UUDISTOODE MAAMESSIL hallis C, boks C-23

MÄLETSEMISE JA TERVISE JÄLGIMINE • Varajane haigestumiste ja seedehäirete avastamine • Ravimite ja prakeerimise kulutuste vähendamine • Loomade parem tervis • Kõrge piimatoodangu kindlustamine

AUTOMATISEERITUD JÄLGIMISSÜSTEEM ÖÖPÄEV LÄBI • Käitumise muutumise varajane avastamine • Stressi või haiguse sümptomite kiire äratundmine • Vajalike toimingutega alustamise kiirendamine • Jõudluse languse vältimine

SCHAUMANN – farmeri tugev partner • SCHAUMANN söödalisandid veistele, sigadele ja lammastele • BONSILAGE silokindlustuslisandid

Informatsioon ja müük: TeknEst OÜ. Luige baas, Luige küla, Kiili vald, 75404 Harjumaa Tel 604 6224, mobiil 506 1500, e-post teknest@teknest.ee www.teknest.ee

Hind alates

1900 €

Te k n E s t

www.arctic.ee info@arctic.ee Tel 384 6360

maa elu || Loomakasvatus || 23

20. aprill 2017

da loomade peal järele proovitud mafarmidele, aga nende põhikliendid on ikkagi lihaveisekasvatajad, keda Ivari kinnitusel tuleb üha juurde. „Just tänavu on meiega kontakteerunud paljud teraviljakasvatuse või piimanduse kõrvalt lihakarjaga alustajad. Hiljutine piima kokkuostuhindade madalseis mõjus meie pere ärile hästi, sest uute klientide seas on mitu endist piimafarmi omanikku, kes piimatootmise lõpetanud ja lihaveistele ümber orienteerunud.” Seda, et piimatootmiselt lihaloomadele massiliselt üle mindaks, Ivar ei usu, sest järgmisel aastal võib teistpidine krahh tulla ja praegu on piimanduseski asjad jälle paremuse poole liikumas. Nii nagu piimahind kõigub ka lihahind. „Türgi turg, kuhu valdav osa veiselihast müüakse, on ennustamatu. Paar-kolm aastat on eksport sinna üsna stabiilselt toiminud, aga hinnad on siiski veidi langenud. Euroopas makstakse juba peaaegu sama hinda mis Türgis.”

on 120pealine lihaveisekari.

Foto: Toomas Šalda

Loomakasvatus mugavamaks ja ohutumaks Peale mineraalsöötade võtab Saareõue Partner Maamessile kaasa hulga tehnikat. „Näitame kahte treilerit, üks on lammaste veoks sobiliku spetsiaalse vahelaega, mitut puuri ja karjusetarvikuid. Suurt huvi peaks pakkuma uudne teisal-

datav veiste kogumissüsteem, mis käib traktori haakesse ja mille abil saab loomi lihtsalt kokku ajada – klapid selle kokku, viid traktoriga karjamaale ja seal ajab 180kraadine lükandvärav loomad vajalikku koridori. Ise oled värava taga ohutus kohas, värav järjest lukustab ennast ja loomad lähevad rahulikult auto peale, puuri või kuhu iganes vaja.

Lähtume kaubavalikul enda kogemusest ja pakume vaid seda, mida oleme oma farmis katsetanud ja mille headuses veendunud.

Me teame omast käest, kui ohtlik on olla aias sees, kui loomad juba ärevaks lähevad. Eriti poegimisajal võib loom agressiivne olla. Väga paljud loomakasvatajad hoiavad oma loomi aasta ringi väljas, sest neil lihtsalt ei ole varjualuseid, aga neilgi on vaja loomi sorteerida.

See seade on neile väga sobiv.

Ei pea aedu ega traate vedama ja mässama, enda ja looma ohutus on tagatud.”

Loomaveohaagistest ja puuridest kõneldes rõhutab Ivar, et Saareõue Partneri kaudu täidetakse palju eritellimusi. „Meie koostööpartnerid on tootmises

väga paindlikud nii mõõtude kui ka teiste parameetrite poolest. Saadame tehasesse päringu, et kas nii või naa saab teha, ja reeglina saabki. Meie enda treiler on Eestis kõige suurem ja samuti eritellimusel tehtud. See on hästi universaalne, saab vedada veiseid, hobuseid, lambaid, keda iganes. Haagiseid kulub nii piima- kui ka lihaloomade tarvis, sest transporti on kõigil vaja. Meie pakutavate toodete juures on müüja seisukohalt suurim miinus see, et ainult mineraalsöötasid ostetakse korduvalt, puuri või treileri soetad sisuliselt kogu eluks.

Et firma valikut mitmekesistada, plaanime hakata pakkuma farmide ja lautade sisustust. Sel aastal tõime ühte lauta proovipartii Inglismaalt ja klient on väga rahul.”

Ivar ja Maarja tunnistavad, et nii nagu igal alal on Eestis konkurents tihe, on see samamoodi mineraalsöötade, farmitarvikute ja loomaveohaagiste turul. Eriti palju on väikeseid põllumajandusmasinate müüjaid. „Kliendiga peab aktiivselt suhtlema, muidu oled temast ilma,” tõdeb mees, kes seni on mitmel rindel tööd tehes tütarfirmale tulevaid tellimusi sageli isegi traktoriroolis vastu võtnud. „Alguses suhtusime Saareõue Partnerisse kui hobisse, aga asi on kenasti käima läinud, firma käive on pärast alustamist igal aastal vähemalt kahekordistunud. Ju siis on kaup sobinud,” võtab ta jutu kokku.

Suur tootlikkus Vastupidavus Väiksed hoolduskulud Kõrge rohi Raske maastik Suured kallakud

Maaletooja: AS Baltoil www.baltoil.ee/profgarden aimar@baltoil.ee +372 515 6396 pekka@baltoil.ee +372 504 0610

24 || kArtulinäksid || mAA elu

20. aprill 2017

Kuidas kartulivahvlitega Sirje niiTra Postimees

u ndub uskumatu, kuid Eesti ainsa kartulikrõpsude tootja Balsnack International Holding omanike ambitsioonikatesse välisturu hõivamise plaanidesse kuulub muu hulgas ka kartulivahvlite tehase rajamine LõunaAafrikasse.

Kartulikrõpsude tootmine Ääsmäel algas juba 1983. aastal Ääsmäe Agrofirma sildi all. Üheksa aastat hiljem moodustati selle baasil AS Balsnack ja 1996. aastast tegutseb neljale eesti omanikule kuuluv ettevõte juba märksa rahvusvahelisemalt kõlava Balsnack International Holdingu nime all. tootevalik suureneB Kes meist ei teaks selliseid kaubamärke nagu Vigur, Piraat ja Vahvel. Peale kartulikrõpsude toodetakse teise suurema tooteperekonnana soolaseid ja magusaid paisutatud maisi tooteid ehk popkorne. Nii on Eestis, Lätis ja Soomes hästi tuntud Texas Popcorni kaubamärgiga tooted. Lastele mõeldud Mõngel on saanud lausa magusa maisikepikese sünonüümiks. Peale kartuli- ja mai-

kuna koduturuL poLe müüki enam võimaLik kuigi paLju suurendada ja saab ainuLt praegust taset hoida, siis ongi panus tehtud ekspordiLe.

sikrõpsude tehakse veel praetud ja maitsestatud leivakrõbuskeid ning Eestis toodetud toorainest tehtud kamapalle ja hommikuhelbeid. Suurematele krõpsugurmaanidele pakutakse suure proteiinisisaldusega naturaalsest seakamarast valmistatud toodet „Ossi krõps”.

Kuid seegi pole veel kõik.

2005. aastal lisandusid uute toodetena maisipallid juustuga, peekonikrõps Trips ning soolased ja maitsestatud tortiljakrõbuskid. Mõned aastad tagasi tegid loodusmees Peep Veedla ja ajakiri Loodus firmale ettepaneku hakata tootma toidusegu lindude talviseks toitmiseks, et aidata lindudel talve üle elada. Asi läks käima ja nüüd moodustavad seemnesegud ja rasvapallid juba viiendiku ettevõtte tootmismahust.

Kolmanda suurema tegevusvaldkonnana lisandus viimasena metsa- ja aiamarjade sügavkülmutamine ja säilitamine. Muhediku sarja jaoks hangiti nüüdisaegne marjade sügavkülmutusliin ja ehitati laod 600 tonni valmistoodete säilitamiseks. Pakendis on mitu väiksemat pakki eri marjadega, millest saab kerge vaevaga ka smuuti kokku segada. See toode pälvis hõbemedali selle aasta parima toiduaine konkursil. Reigo Rusingu sõnul on Põhjamaade mari hulga väärtuslikum kui näiteks Poola oma, Hiina marjadest rääkimata, ja seda eelist tuleb ära kasutada. Meie mustikad, jõhvikad ja pohlad annavad teistele kindlalt silmad ette, kuid neist paraku suurtootmiseks ei piisa, seega tuleb paratamatult mujalt juurde osta. panus ekspordile Balsnacki juhatuse liige ja arendusjuht Reigo Rusing, kes Maa Elu vastu võtab (ja kes on

ühe suuromaniku ja asutaja Elmar Rusingu poeg – toim), teab IT-sektorist tulnud mehena, kui tähtis on uuendusmeelsus ja uue otsimine. Sestap räägib ta vaimustunult ettevõtte maailmavallutuslikest tulevikuplaanidest. Üks neist on seotud kartulivahvli ekspordiga. Selle aasta 1. aprillist on see eestlaste üks lemmiktooteid müügil Prantsusmaal, läbirääkimised käivad Suurbritannias, Hiinas, Saksamaal ja Poolas. Välispartneriga koostöös on muudetud näksi maitset kohalike eelistuste järgi ja need on kõikjal hästi omaks võetud. Et suurenenud nõudmisele vastu panna, tuleb ka rohkem toota. „Miks mitte panna näiteks kusagil Lõuna-Aafrikas frantsiisi korras üks vahvliliin tööle?” mõtiskleb Rusing. Mitme maitsega kartulivahvel on üsna unikaalne toode, mis Balsnacki enda arendatud ja mida mujal maailmas ei leia. Uudisena on sellest sarjast nüüd valminud ka rukkivahvel.

Kuna koduturul pole müüki enam võimalik kuigi palju suurendada ja saab ainult praegust taset hoida, siis ongi panus tehtud ekspordile, mis moodustab juba nüüd Balsnacki toodangust arvestatava osa ja peaks selle aasta jooksul jõudma üle kolmandiku. Selleks tehakse ka kõvasti tööd.

Näiteks korraldati töötuba, kus ettevõtte spetsialistid ja juhid koostasid nimekirja kõigist võimalikest väliskontaktidest, neid tuli kokku üle 1400.

Praegu helistab ja meilib müügiosakond need ükshaaval läbi. Lepitakse kokku kohtumisi messidel ja sügiseks loodetakse osaga neist tulemuseni jõuda. „Näiteks tundub absurdne, et võiksime midagi Austriasse eksportida. Aga võtame ette kõik võimalikud kontaktid seal

Balsnacki juhatuse liikme ja arendusjuhi Reigo Rusingu sõnul pole välistatud tootmisliini töölep

ja pole võimatu, et mõni neist lõpuks sõelale jääb. Kui mitte, siis targemaks saame ikka,” tutvustab Rusing üht oma töömeetoditest. Julge pealehakkamine on ju pool võitu.

Balsnackil on ka mahetootmise sertifikaat olemas ja osa

tooteid valmibki mahedana.

Hommikueinetele suhkrut ei lisata ja need on seetõttu täiesti tervislikud. „Näiteks kamapalle võib väike laps endale suhu panna nii palju kui tahab, sest need ei sisalda sisuliselt midagi peale jahu ja vee,” toob

maa elu || Kartulinäksid || 25

20. aprill 2017

maailma vallutada

panemine ka Aafrikas.

Rusing näite. Selle kauba müügile saatmiseks on käimas läbirääkimised hiinlaste, hispaanlaste ja soomlastega.

Bürokraatiat on palju Mis eksporti puutub, siis oleks Rusingu sõnul siin ettevõtjail

FOTOd: EERO VABAMÄGI / POSTIMEES

hädasti toiduliidu tuge vaja. „Bürokraatiat tuleb nii palju peale ja igasuguseid seadusemuudatusi juurde, mis aja ära söövad. Tootjaid võiks igasugu regulatsioonidega vähem kiusata, siis tuleks ka eksporti rohkem,” selgitab ta olukorda.

Konkurents on nagunii tuline ja rinda tuleb pista suurte rahvusvaheliste tootjatega. Krõpsu- ja näksiriiulid on igasugust kaupa nii täis, et tarbija ei tea enam, mida valida. „Eks me proovime olla paremad ja ära kasutada ko-

Balsnacki tootevalik muudkui suureneb.

duväljaku eelist. See tähendab näiteks tarbija eelistuste tundmaõppimist ja talle uute meelepäraste maitsete pakkumist,” lausub Rusing.

Ta lisab, et lihtne see ei ole, sest Eesti tootja peab hakkama saama palju väiksema ka-

sumimarginaaliga kui suured kontsernid.

Selleks et eristuda, tuleb vaeva näha. Näiteks tegi Balsnack hiljuti popkorni maitsestamise masina ja karamellimaitselised maiustused on Lätis kommi asendajana suureks

lemmikuks saanud, eestlastele lähevad paremini jälle metsamarjamaitselised. Tavalist popkorni, mis on kerge ja odav toode, pole ju mõtet kaugemale transportida. Järjest käepärasemaks muudetakse ka pakendid, et neid oleks lihtne avada ja kasutada.

Ehkki soolased suupisted pole just eriti tervislikud, siis on need pidupäevalaual, eriti laste omal, väga soositud.

Rusingu sõnul tuleks aga neid nagu kõiki teisigi toite tarvitada mõistlikult. Kui võtta näiteks Piraadi rõngad, siis neile on peale kartulijahu lisatud rapsiõli, soola ja maitseaineid. Kartulikrõpsud on tehtud kartulilaastust, mida on õlis praetud 3–4 minutit ja need sisaldavad loomulikult ka rasva. Paljud näksid valmivad aga pooltootest, mis näeb välja nagu makaron, on pressitud kartulimassist ja tärklisest ning vähem praetud ehk vähem rasvane. Kõige tervislikum on tegelikult popkorn, sest seda töödeldakse kõige vähem, mistõttu on selles ka õli ja soola vähem. Veel tervislikumad on muidugi hommikuhelbed. „Igal tootegrupil on oma tarbija. Kel sünnipäev tulemas, ostab krõpsu, kes plaanib sõpradega filmiõhtut, võtab popkorni, kes tahab luid tugevdada, võiks aga süüa seakamarast tehtud „Ossi krõpsu”, mis kõvasti proteiini sisaldab,” ütleb Balsnacki arendusjuht. Ta toob näite, kuidas laste võimlemisrühmas, kus tuttav käib, oli enamikul emmedel kamapallid väikeste topsidega kaasa võetud. Suuna tervislikkuse poole on võtnud ka Balsnack, kes toodab praegu pool miljonit pakki nädalas ja kuulub sellega Eestis juba keskmiste ettevõtete hulka.

Balsnack annab praegu tööd ligemale 60 inimesele ümbruskonnas ja on sellega paikkonna üks suuremaid tööandjaid. Suhted kohaliku omavalitsusega on head ja ettevõte osaleb nii kohaliku Ääsmäe kooli kui teistegi sealsete asutuste tegemistes.

26 || Puuk || mAA elu

20. aprill 2017

Vana hea kvaliteet – uues kuues veelgi parem!

Heinamaade võ

soosib puuki riina marTinSOn Maa Elu

Kruusaveohaagis

Palliplatvorm

ooduses ringiliikujale tundub, et puuke tuleb iga aastaga järjest juurde. Kas puukide arvukus tõepoolest kasvab, ei võta keegi kindlalt väita, küll aga on tekkinud puukidele soodsaid elupaiku meie kodudele järjest lähemale.

Millised puugid ja kui arvukalt Eestis levinud on, uurib juba kümmekond aastat Tervise Arengu Instituut (TAI). „Me uurime loodusest kogutud puukides seda, kas ja milliseid haigustekitajaid nad kannavad, milline on konkreetse haigustekitaja levimus, seega kui palju on positiivseid puuke, milline on patogeenide levimus kohtade või maakondade lõikes,” selgitab TAI viroloogia osakonna juhataja Julia Geller.

TAI spetsialistid käivad looduses puuke kogumas lipumeetodit kasutades. Selleks tõmmatakse ühe ruutmeetri suurune heledavärvilise flanellkanga tükk taimestiku peale ja iga 5–7 meetri järel kontrollitakse riide mõlemaid külgi, kõik leitud puugid viiakse edasisteks uuringuteks laborisse. arvukus kõiguB „Tulemused näitavad, et Eestis esineb puuke igal pool ja puukides leidub terve rida haigustekitajaid, lisaks siis enam tuntud puukentsefaliidi viirusele ja Borrelia bakteritele,” nimetab Geller. „Puukide arv sõltub väga paljudest teguritest: temperatuurist ja niiskusest ning nende kõikumisest, väikeloomade arvukusest, taimestikust, vegetatsiooniperioodi pikkusest ja inimtegevusest.

Mahuhaagis Helistage tel 5348 8772 või vaadake lisaks

www.ert.ee

OÜ EHA Rauatööd Väike-Laatsi 2, 68205 Valga

Külastage meid ka Maamessil VP-364

Kuna kõik need tegurid on pidevalt muutuses, kõigub ka puukide arvukus.”

TAI kogutud andmed näitavad, et kõige rohkem on Eestis Borrelia suhtes positiivseid puuke ja see arv on aastatega kasvanud: kui 2006.–2009. aastal kogutud puukidest tuvastati puukborrelioosi põhjustajad kuni 25 protsenti, siis 2013. aastal kuni 38 protsenti, samas 2014. aastal jälle alla 25 protsendi. „Siinkohal on oluline märkida, et selline haigustekitajate esinemissageduse arvutamine on koha- ja ajaspetsiifiline, seega osas piirkondades võib tõesti iga kolmas puuk olla Borreliaga nakatunud, kuid teises näiteks iga viies või kümnes puuk,” rõhutab Geller.

Puukentsefaliidiviiruse suhtes positiivseid puuke on looduses palju vähem ning seda viirust kannab üks kuni viis puuki sajast.

puugid üksteist haigusega ei nakata, vaid korjavad haigustekitaja üLes peremeheLt. Puugid üksteist haigusega ei nakata, vaid korjavad haigustekitaja üles peremehelt. „Enamasti saavad puugid nakkuse, toitudes haigel peremeesloomal, näiteks närilisel,” sõnab Geller. Kokku vajab puuk eduka elutsükli läbimiseks kolme veritoitu, millest igal korral võib nakatuda.

Nii borrelioosi kui ka puukentsefaliidi tekitajate ülekande eest vastutavad ühed ja samad puugid. Seega võivad ühes puugis olla mõlemad haigustekitajad. „Kuna puukidel esineb ka teisi patogeene, siis seguinfektsiooni võimalusi on

mAA elu || Puuk || 27

20. aprill 2017

võsastumine

kide levikut rohkem, kui ainult Borrelia + puukentsefaliidi viirus,” ütleb Geller. „Kõige rohkem nakatunud puuke, nii Borrelia kui ka puukentsefaliidi viirusega, on saartel ja piirkondades, kus esineb nii võsa- kui ka laanepuuk: Ida-Virumaal, Tartumaal, Valgamaal, Võrumaal ja Pärnumaal.” soBilikud elupaigad Keskkonnaameti looduskaitse spetsialist Tõnu Talvi nimetab ühe põhjusena, miks inimesed puuke järjest sagedamini kohtavad, et viimaste kümnendite jooksul on rohumaade majandamises toimunud suured muudatused. „Kui varem oli maapiirkondades palju väikeseid karjamaid ja heinamaid, siis nüüd on looduses karjatamine märgatavalt vähenenud, metsaheinamaal heina tegemine kadumas ja loomasööta tehakse suurtel kultuurrohumaadel,” toob välja Talvi. „Maastik on muutunud väga kontrastseks: intensiivselt majandatavad kultuurrohumaad ja maakodude ümbrus hooldatud murulapiga ning kohe nende ümber mets, võsa ja kulu.”

Puuk on pika elutsükliga ja peab oma elu jooksul kaks korda talvituma, milleks kasutab sageli võsastunud ja kuluga rohumaad. „Mulle tundub, et meie viimase paari inimpõlve jooksul on meid ümbritsev maastik muutunud puukide paljunemist ja levikut soosivamaks,” sõnab Talvi.

Nagu öeldud, peab puuk oma elutsükli jooksul kaks korda talvituma ja vähemalt kolm korda toituma. Puugi noorjärkudel on vaheperemeesteks, kelle verest toi-

Foto: erik ProZeS / PoStimeeS

PUUVILJA- JA MARJASAADUSTE TÖÖTLEMINE istanduste hooldus | toidukuivatid | piimatöötlus | õllevarustus

Cider Mill OÜ Jaemüük | Tel 5351 6054 Projektimüük | Tel 5450 2075

Üksikseadmed või tervikliinid tootjale Piima töötlemine, õlle pruulimine

Toitainete doseerimine, pakendamine

Puugid eeStiS

e

estis esineb kaks rahva tervise seisukohalt olulist puugiliiki, kes oma hammustuste kaudu haigustekitajaid inimestele edasi võivad anda. Võsapuuk ((Ixodes ricinus ricinus), keda leidub igal pool üle Eesti, ja laanepuuk ((Ixodes Ixodes persulcatus), ), kelle leviala on Lõuna- ja Ida-Eestis.

Lisaks leidub Eestis ka selline puugiliik nagu Ixodes trianguliceps, kuid see puuk

üldiselt inimest ei ründa. Tegemist on puugiga, kes pesitseb näriliste urgudes ja parasiteerib peamiselt väikenäriliste peal. Samas arvatakse, et see liik võib mängida tähtsat rolli patogeenide looduslikus ringluses, kuna tema kaudu võivad haigustekitajad kanduda ühelt loomalt teisele. Paljude haigustekitajate allikad ehk peremehed on just väikeloomad ja närilised, puugid on ülekandjad ehk vektorid.

Allikas: TAI

tutakse, hiired, siilid, linnud ning täiskasvanud puugil suuremad imetajad, näiteks metskits, aga ka inimene või põllumajandusloomad. „Naabermaade uuringud viitavad, et põllumajandusmaastiku mustri muutumine ehk võsa ja hooldamata rohumaade lisandumine toetab nii puugi talvitumist kui ka vaheperemeeste arvukuse tõusu,” seletab Talvi.

Näiteks üks puukide vaheperemees metskits on meil arvukaks muutunud alles viimase sajandi jooksul. „Ta on tänu kliima soojenemisele põhja poole liikunud liik. Mäletame ju, et 2010.–2012. aastate külmadel talvedel kitsede arvukus langes järsult, mis näitab, et kits pole karmi talve ja paksu lumega elama kohastunud,” seletab Talvi.

Viimaste soojade talvedega on metskitsede populatsioon jälle nii hoogsalt kasvanud, et vajaks Eesti jahimeeste seltsi hiljutisel koosolekul arutatu põhjal juba piiramist. Ühest küljest soosib kehva suusailmaga talv puukide vaheperemeeste arvukuse püsimist, teisalt on pehme talv väga soodne kõdukihis talvituvate

puukide arengujärkudele endile.

Visalt levinud arvamuse kohta, et puukide levikule andis tõuke kulupõletamise keeld, ütleb Talvi, et Põhja-Ameerikas on uuritud maastikupõletamise mõju puukidele: selgus, et rohumaade põletamine puuke ei vähenda. „Puugid talvituvad kulupõletamise ajal veel kõdukihi sees ja kole on küll nii öelda, aga kulu põletamine tapab inimesi rohkem kui puuke,” nendib Talvi. vaktsineeriMine Kui nakatunud puuk inimest hammustab, ei pruugi inimene haigestuda, see sõltub nii imemise kestusest ja edukusest kui ka inimese enda immuunsüsteemist.

Nagu teada, siis puukentsefaliidi vastu saab end vaktsineerimisega kaitsta, borrelioosi vastu mitte. Täieliku kaitse saamiseks on tarvis läbida terve vaktsineerimiskuur, mis esimeses faasis koosneb kolmest doosist. Samuti tuleb iga 3–5 aasta järel teha kordussüst, et tagada kaitse püsimine.

Puukborrelioosi põhjustavad bakterid, millel on erinev levimus üle Euroopa, selline mitmekesisus teeb vaktsiini väljatöötamise väga raskeks. „Minu teada ei ole Euroopas borrelioosi vastu vaktsiini turul olnud,” ütleb Geller.

1998. aastal kiitis FDA (Ameerika Ühendriikide toiduja ravimiamet) heaks LYMErixi vaktsiini Borrelia vastu, mille efektiivsust hinnati 80 protsendi lähedusse, kuid vaktsiini tootmine lõpetati 2002. aastal.

Sellest ajast ei ole turul ühtegi Borrelia-vastast vaktsiini inimese jaoks.

Mullu detsembris sai Prantsuse ettevõtte Valneva vaktsiinikandidaat VLA15 kliiniliste katsete alustamiseks heakskiidu Euroopa Liidus ja USAs. „Kliiniliste katsete läbimine on pikk ja ressursimahukas protsess ning alati jääb võimalus, et vaktsiinikandidaat ei läbi katseid edukalt. Seetõttu on keeruline anda vastust, kas see vaktsiin kunagi turule jõuab,” selgitab Geller.

Toorme töötlemine, kuivatamine

Istanduste hooldus, saagi korje

Lao 8/26 | Pärnu | info@cidermill.eu | www.cidermill.eu

28 || köögivili || mAA elu

20. aprill 2017

Hoidistajad plaanivad kasvataja riina marTinSOn Maa Elu

odumaised suurimad köögiviljade purkipanijad Salvest ja Felix plaanivad tänavu põllumeestelt varasemast suuremas koguses köögivilju kokku osta. Kokkulepped koostööpartneritega on sõlmitud ja nüüd jääb loota vaid taimekasvuks soodsale ilmale.

Salvest ja Felix soovivad tänavu oma koostööpartneritelt varuda ligi viiendiku võrra enam saaki kui varasematel aastatel.

Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viilol räägib, et nende kokkuostetavate köögiviljade hulk on kasvanud igal aastal. Nende aastane Eestist ostetavate köögiviljade vajadus on ligemale 4500 tonni, kõige rohkem varutakse kurki, kõrvitsat, kapsast, kartulit ja punapeeti. „Kokkuostu vajaduse suurenemine on tulnud peamiselt Eestis müüdavate purgisuppide ning kõrvitsa- ja kurgihoidiste müügist, mis kasvab pidevalt,” seletab Viilol ja pakub, et viimasel ajal on müügi suurenemisele kaasa aidanud lihtsalt avatava purgikaane kasutuselevõtmine.

Felixil on koostööpartnerid, kes on neile köögivilja kasvatanud juba aastaid. „Pikaajalised lepingud on sõlmitud 15 Eesti köögiviljakasvatajaga, kelle puhul hindame nende võimekust kasvatada erinevaid köögivilju ning võimet olla vajadusel valmis panustama ka lisakogustele,” lausub Viilol.

Salvest plaanib sel hooajal Eesti põllumeestelt osta kokku umbes 3500 tonni köögivilju, millest suurema osa moodustavad kurk, kapsas, peet, kartul ja porgand.

Salvesti tegevjuht Lauri Betlem räägib, et suurem osa nende toorainest tuleb umbes 80 kilomeetri raadiusest. „Kui vähegi ilma on ja põllud kvaliteetset saaki annavad, siis sel aastal peaks meie kodumaalt varutava köögivilja kogus kasvama eelmise aastaga võrreldes 17 protsenti,” sõnab ta.

Betlem seletab, et enamiku koostööpartneritest põllumeestega on nad koostööd teinud väga pikalt, mõnega lausa üle 25 aasta. „Meile on eluliselt tähtis tagada hea kvaliteedi ja meie vajadustega arvestava kodumaise tooraine saadavus, seega peame pikaajalisi suhteid äärmiselt oluliseks. Samas on tarnijate hulka igal aastal lisandunud ka uusi köögiviljakasvatajaid.” kasvuhoonest avaMaale Kurke soovib Felix tänavu varuda ligikaudu 1300 tonni, peamiselt oma pikaajalistelt kasva-

tajatelt Viljandi, Pärnu, Rapla ja Viru maakonnast. Kurgihoidiste tootmine algab kohe pärast jaanipäeva ja kestab septembri alguseni. „Meil on kokku kümme lepingulist kurgikasvatajat üle Eesti ja tänavu ostame neilt ligi viiendiku rohkem Eesti kurki kui mullusel hooajal,” räägib Viilol.

Kokku paneb ettevõte tänavu purki umbes 2100 tonni kurki, millest pool suunatakse eksporti Lätti, Soome, Rootsi, Leetu ja Venemaale.

Viilol räägib, et veel 23 aastat tagasi kasvatati Eestis nende jaoks kurki ainult kasvuhoonetes ja toona vajalik 100 tonni kurki osteti kokku 160 kasvatajalt. „Tänaseks on pilt totaalselt muutunud, sest oleme koos kohalike kurgikasvatajatega ja Põhjamaade kolleegidega Eesti kurgikasvatust jõudsalt arendanud. Tulemuseks on märksa suurem saagikus, kindel kasvatajate arv ja avamaal kasvav kurk. Oleme selles osas põhjanaabritelt palju õppinud, Rootsis ja Soomes on kasvatatud avamaakurki tootmise tarbeks aastakümneid,” selgitab ta.

Igal kevadel jagab Felix oma kasvatajatele kindla sordi kurgiseemneid, millest saab täpselt sellise kuju ja maitsega kurgid, nagu purkipanekuks vaja. „Kogu kurgi teekonda seemnest purki saame jälgida. Kurgisordi valikul on tähtis nii selle sobivus suurtootmiseks kui

Suurtootmise tarbeks kasvavad kurgid põllul.

maa elu || Köögivili || 29

20. aprill 2017

atelt tänavu rohkem saaki osta ka haiguskindlus ja stressitaluvus,” seletab Viilol.

Foto: Elmo Riig

Kõrvitsad jõululauale tõstetavate hoidiste tarbeks kasvavad Eestimaa põldudel.

EESTIVILI AS

tegeleb Eestis kohalike põllumajandussaaduste kokkuostuga ning söödakomponentide, väetiste, taimekaitse ja seemnete müügiga

Meie PÕHIVÄÄRTUS on kliendikeskne koostöö ja usaldusväärsus, pakkudes kohalikule põllumehele oma toodete turustamiseks parimaid võimalikke lahendusi.

Meie TUGEVUS on paindlikkus, hästi organiseeritud logistika, tarnekindlus, meeskonna professionaalsus ning pikaajaline kogemus.

Tel +372 746 0054 • info@evili.ee • www.evili.ee

Foto: Ants Liigus

Ketšup lõunamaa viljadest Salvest ja Felix toodavad ka ketšupit, kuid tomatid selle tarbeks kasvavad lõunamaa päikese all. „Felixi ketšupi tootmisel kasutatakse maailma parimates tomatikasvatuspiirkondades valmistatud tomatipüreed,” sõnab Viilol. „Parima maitsega tomatid kasvavad selleks sobivaima kliimaga paikades: Vahemere-äärsetes riikides ja Ameerika Ühendriikides Californias.”

Salvesti uue ketšupi jaoks kasvavad tomatid Portugalis Taguse jõe orus. „Õige tooraine leidmine on nagu nõela otsimine heinakuhjast,” sõnab Betlem. „Salvesti ketšupi arendamine võttis aega poolteist aastat ja selle aja jooksul maitsesime läbi tohutu hulga tomatipüreesid. Nüüd aga oleme veendunud, et meie ketšup on parim, mis Eestis saadaval.”

Moosimarjad ostab Salvest reeglina külmutatuna ja siingi on partneriteks kodumaised edasimüüjad. „Mari ise on aga sageli välismaine, seetõttu ootaksimegi siin kodumaise marja saadavuse paranemist,” sõnab Betlem. „Kodumaalt ostame ka piima- ja lihatooteid, kaasa arvatud maheveise liha. Osa toorainet ostame aga kaugelt piiri tagant, nii näiteks tuleb meie Põnni lastetoidu jaoks mahemangopüree Peruust.”

30 || ArBuusid || mAA elu

20. aprill 2017

Osa arbuuse olid ka nii-öelda untsu läinud. Mikk Sarv selgitab, et kuidagimoodi olid need segunenud kõrvitsataimega ja nii leidus põllul ka suure pirni kujulisi kõrvits-arbuuse.

Sellistega polnud midagi peale hakata.

Et arbuuse kätte saada, tuli päevade viisi tihedas lehestikus endale teed rajada. Nende lehtede all kohtasid eestlased ka paari madu.

Maod panid eestlased

arbuusipõllul õnnega mängima SigriD KOOreP Maa Elu

„

äksime pärastlõunal korjama selle põlluploki kõrvale, kus üleeile madu nägime,” räägib Mikk Sarv. Sarv on praeguseks pea viie kuu jagu tööd teinud Lääne-Austraalia Waroona väikelinna lähedal Glenolini farmi arbuusipõllul.

Sel päeval jõuti kuni kümnekiloseid arbuusimürakaid korjata poole tunni jagu, kuni eestlane nägi silmanurgast üht saba lehestikku kadumas. Ta meenutab, et justkui oleks sisinat ka kuulnud, aga pole päris kindel, sest tema koos kolme teise kaasmaalasega, kes farmis töötasid, olid niigi pärast esimesi madudega kohtumisi märtsikuus põldudel väga ettevaatlikult töötanud. „Iga hääl tekitas juba parakaid,” tunnistab Sarv. Igaks juhuks andis ta nähtust teada temast

kolm meetrit tagapool töötavale seljakotirändurile. „Ma pole kindel, aga vist kuulsin midagi ja nägin vähem kui sekundi jooksul silmanurgast mingit saba, aga see võis vabalt ka sisalik olla,” ütles Sarv sõbrale. Too arvas, et vast ei olnud midagi, lihtsalt hirmul on suured silmad, aga tõmbas siiski sammu veidi ettevaatlikumaks. iMelik aasta Selleks ajaks olid eestlased juba ammu maha jätnud kombe põllul töötades kõrvaklappidest muusikat kuulata. Mõni vahetas tossud välja kõrgema säärega matkasaabaste vastu, sest töö arbuusikorjajana tähendab päevade viisi tihedas lehestikus müttamist ning arbuuside edasi-tagasi veeretamist ja tõstmist.

Järgmist arbuusi liigutades oligi selle kõrval ligi meetrine tiger snake ehk tiigermadu. „Tiger snake on päris kuri uss.

Täpselt ei tea, aga minu meelest on ta vähem mürgine kui brown snake,” tähendab Sarv.

Kui brown snake’i eri alaliike hindab ajakiri Australian Geographic kõige ohtlikumaks, siis

tiger snake on selles edetabelis kolmandal kohal.

Farmer Steven Caratti, kelle esivanemad olid Rohelisele Mandrile Itaaliast tulnud, rääkis, et tiger snake’e pole ta varem oma põldudel näinud, aga maad on ta seal harinud ligemale paarkümmend aastat.

Veidrat olukorda kinnitas ka farmeri poeg Jayden Caratti: terve tänavune aasta on olnud põlluharimise poolelt kummaline. Ta jutustas, et Austraalia kevadkuu oktoober peaks olema aeg, mil madusid võib põllul kohata, kuid varasematel aastatel polnud vagude vahel brown snake’e kuigi sageli nähtud. Samuti lükkus liiga külmade ilmade tõttu kevadine arbuusihooaeg teisel pool maakera edasi. Istutamisaeg oli suhteliselt jahe, kuigi pidanuks olema palav. Arbuus on soojalembene taim ja selle jaoks peab mulla temperatuur olema vähemasti 18 kraadi, veel parem 20. Vahepealne aeg jaanuaris tõi endaga kaasa vihmad, mis tegid arbuusitaimedele palju kurja ja aitasid hoopis maltsal sirguda.

Kõigest hoolimata said jaanuaris põllud küpseks ning

võis traktori ja meestega peale minna. Farmer sooviski farmer põllule just mehi, sest kuni kümnekiloste roheliste mürakate tõstmine nõuab tublisti käerammu. tiigritriiBuline Madu Niisiis kohkusidki farmitööle kvalifitseerunud tugevad eesti noormehed tiigritriibulist madu nähes sammu tagasi. Madu ise põgenes taimede alla. Näha polnud enam midagi, kuid kuskil eespool ta seal oli. Siis saabus farmer ja läks maolugu kuuldes ähmi täis.

Ta ütles eestlastele, et nad selle põlluotsa praegu rahule jätaksid. Ta ei tahtnud, et keegi viga saaks. Üheskoos suunduti teisele põllupoolele korja-

hommikud oLid meiL suhteLiseLt jahedad ja maod Läksid musta kiLe peaLe sooja. nad oLid siin unised ja vedeLesid niisama ega Läinud kohe ära, kui inimesed juures oLid.

ma. Ehmatusest tingituna toimus seal kõik veelgi ettevaatlikumalt, iga krabina peale tõmmati käis tagasi. „Nagu sõtta oleksime läinud, kõik rivis, ja kirusime, et ei taha siin sugugi olla. Me ei teadnud ju üldse, mis järgmiseks juhtuda võib,” räägib Sarv.

Aprilli esimeste nädalatega said arbuusid korjatud. Ühele põllule tehti kolm korjet ja kokku oli arbuusipõlde farmis neli. Need andsid saaki ligi 990 tonni. See on umbkaudu poole vähem sellest, mis näiteks Coopi või Rimi poekett Eestis tipphooaja jooksul juunist septembrini oma kauplustes arbuuse müüb.

Austraalia põldude arbuusid siiski meieni ei jõua. Näiteks Waroonast lähevad need vaid Lääne-Austraaliasse. Eesti poodide arbuusid jõuavad meieni aga Ukrainast, Ungarist, Itaaliast ja Hispaaniast. „Hilissügisel, talvel ja kevadel ka Brasiilia, Panama ja Costa Rica arbuusid,” lisab Coop Eesti Keskühistu kommunikatsioonijuht Martin Miido. lõpp tõi kergenduse „Eks see oli kergendus küll, kui töö arbuusipõldudel otsa sai. Just nende usside koha pealt,” tunnistab Sarv, kuid lisab veel, et ega need viimased neli korjekuud nüüd nii hullud ka polnud ning kokkuvõttes on ta ikkagi vähe madudega kokku puutunud. „Arvasin, et näen neid rohkem, kuid reaalselt olen siiatulekust saadik kaks korda näinud ja see on hea, sest kartsin, et neid on rohkem. Aga nad on targad ja hoiavad eemale. Kui vähe kõvemini astuda, siis nad tunnetavad vibratsiooni ja lähevad ära,” jutustab Sarv. Maod tulidki alles viimastel nädalatel, siis saabus neilegi sügis. „Tegelikult peaksid nad sügisel just rahulikud olema ja ära peitu minema, aga nad tulid just siis meile.” Sarv arutleb, et ilmselt seepärast, et ar-

mAA elu || ArBuusid || 31

20. aprill 2017 jäänud kolm töökaaslast kõndisid masina kõrval vagude vahel ja panid lindile arbuuse. Kaks meest, Mikk Sarv ja kohalik perepoeg, olid masina peal ja tõstsid lindilt arbuusid kastidesse. „Kui kutid kolmekesi igaüks võtsid kaks arbuusi korraga ja panid lindile, siis meie pidime kahekesi need eest ära võtma nii kähku, et lint täis ei jookseks. Kui lint täis oleks saanud, hakanuks see üle ajama ja arbuusid oleksid kukkunud maha. Neid ei saa siis enam müüa, isegi kui need katki ei läheks.”

Arbuusid nõudsid õrna kohtlemist: kastidesse tuli neid panna vaikselt, et need põrutada ei saaks. Põrutada saanud arbuusil võib sisu viga saada või pisikesed praod sisse tulla ning kvaliteet kohe halveneb.

Enne müükiminekut läbivad arbuusid pistelise kontrolli, kus vaadatakse, milline näeb koor välja, ja koputatakse, et kõla kuulata. Seda kõla kuulati juba farmiski, et kaup ikka sobilikuna vahelattu saata.

Vastu arbuusi koputades peab löök olema pigem kõlav, mitte tuhm mats, mis sumbub vilja sisse. Kui löök kõlab nii-öelda arbuusist läbi, annab see aimu vilja valmidusest.

Fotod: mikk SarV

buusitaimed on istutatud vagudele, mis on kaetud musta kilega. „Hommikud olid meil suhteliselt jahedad ja maod läksid musta kile peale sooja.

Nad olid siin unised ja vedelesid niisama ega läinud kohe ära, kui inimesed juures olid.

Umbes poole meetri kaugusel või isegi lähemal olin maole, kui võtsin arbuusi.”

Ent kui sellised kohtumised oleksid saanud tavapäraseks kohe pärast seda, kui Mikk Sarv sai oma esimese tööotsa Austraalias Waroona arbuusipõllul, oleks ta sealt oma sõnul kibekiiresti jalga lasknud. Õnneks tuli tema sinna novembris, mil ta kuulis vaid korra, et farmeri poeg oli põllul madu näinud. Sellega nood seiklused toona piirdusid, kuigi põllul sai veedetud kuus päeva nädalas keskmiselt üheksa tundi päevas. Selle ajaga istutati maha mitu arbuusipõldu, mis tähendas teinekord päevas ligi 2000 taime muldapistmist. Samuti oli tähtis töö rohimine. Iga viimne kui umbrohulible tuli välja kõblata, sest viljakas mullas lähistroopikas kasvas see paari päevaga jässakaks maltsaks ja ahnitses toitaineid mullast endale. pruun väät näitaB küpsust „Füüsiliselt on see päris tõsine töö olnud ja trenni sai teha,” ütleb Sarv. Korjeaja viimastel kuudel on temal peamiselt kaks tööd olnud. Üks on arbuuside taimede küljest lahtivõtmine. „Või õigemini väädi küljest,” selgitab Sarv. Kui need väikesed sabakesed, mille küljes arbuus ripub, on rohelist värvi, siis on vili toores.

Pruuniks tõmbunud väät annab tunnistust valmis arbuusist. Selle järgi korjamine käibki ja pruuni sabakesega arbuusid võib vao vahele lahti tõmmata. Seda tööd nimetas eestlane kergemaks. Raskem on arbuuside kastidesse panemine. See käib põllu peal. Üle-

kvaliteedikontroll puruksviskaMise aBil „Vahepeal viskasime neid maha katki ka, et vaadata, kuidas need seest on,” sõnab Sarv. „Koputades saab kõla järgi sisust enam-vähem aimu, aga kui päris kindel pole, siis ühe puruksviskamine ja maitsemine annab ühetaoliste arbuuside kohta rohkem infot.”

Osa arbuuse pole aga müügiks lihtsalt õige kuju või väljanägemisega ja need visatakse minema või saavad farmitöötajad need endale. „Ma ei ole elus nii häid arbuuse saanud kui siin,” kiidab Sarv. „Need on nii mahlased ja eks see värskus teeb ka oma töö ning ise oled need istutanud ja siis üles korjanud.” Ta räägib, et põllul kuuma päeva käes olid viljad ka jahutamiseks head. „Lõime mõne kohe põllul puruks ja lihtsalt võtsime peoga ja sõime. Nii palju kui jaksasid, sai seda süüa.” Rohelisel Mandril on hinnas peaasjalikult seemneteta arbuusid. Kuigi põllul oli iga kolme taime järel paljunemiseks ja viljade saamiseks vaja ka seemnetega arbuuse kasvatavat taime, siis Waroonast neid müüki ei saadetud. „Austraalias ei ole seemnetega arbuusid populaarsed,” teab Sarv. Neid pikerguse kujuga ja seemnetega arbuuse küll müüakse, aga tunduvalt odavamalt. Nende farmer on otsustanud seemnetega viljad lihtsalt põllu äärde jätta. „Nii et neid jääb ikka tonnide viisi maha,” tõdeb Sarv.

Selline seemnete järgi vahetegemine tundus esiti kummaline, sest seemnetega vili maitses isegi magusam. Eestis arbuusi süües kuhjub ju taldrikule hulga seemneid.

Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido ja Rimi sisekommunikatsiooni spetsialist Monika Kaljusaar kinnitavad, et müügis on ka seemneteta variant. Siiski on Kaljusaare sõnul seemnetega arbuus jätkuvalt Eestis kindlalt populaarsem. Kahe kauba vahe on peamiselt selles, et seemneteta arbuus tähendab seda, et arbuus on aretatud nõnda, et vili saab küpseks enne kui seemned.

METSAMAJANDAMISKAVAD

ÜLE EESTI

mets@terrapro.ee • tel 5692 5830

32 || kindad || maa elu

20. aprill 2017

Imekindad valmistasid

esimesel proovimisel pettumuse Riina Martinson Maa Elu

L

äinud talvel, kui rohenäppudel hakkas aiatööde igatsus taas märku andma ja näpud sügelema, levisid sotsiaalmeedias videoklipid küünistega mutikinnastest, mis lubasid aiatööd imelihtsaks teha. Erilistel kinnastel on tugevast plastist küüniseid meenutavad sõrmeotsad, millega peaks olema mugav peenras mulda kobestada, taimedele auke teha või lehti ja kive kokku kraapida.

Vaatad videot ja ahhetad: tõepoolest avaldab nähtu muljet. Kuna Hiina veebipoed pakuvad sarnast toodet paarikolme euro eest ning postikulu ei küsi, tellisin minagi esimese emotsiooni ajel need kindad endale koju.

Ilmselt on need muti- või mägrakinnasteks kutsutud imekindad praegu juba vähemalt sadades Eesti kodudes, sest hiinlaste hiigelsuure e-kaubamaja Aliexpressi saatmisstatistika põhjal tundub, et Eestisse on neid kindaid maailma riikidest kõige enam saadetud.

Minagi valisin sellise toote, mida olid eestlased kõige rohkem tellinud ja maksimaalse viie tärniga kiitnud.

Nüüdseks on mõned agarad

Kui ema tüdines imeabilisteks loodetud küünistega kinnastest, tärkas tütrel tänu põnevale vidinale huvi oma maasikapeenar korda seada.

Foto: erakogu

eestlased kullasoont haistnud ning osta.ee portaalis ja mujalgi leiab kindapakkujaid mitmeid, mõni neist kinnitab, et tegu originaaltoodetega.

Kuu aega ootamist ja oligi minu pakk postkontoris. Tõin need aprilli keskel koju ja mõnusal päikesepaistelisel õh-

tul pistsin kätte ning läksin, silm põnevusest säramas, lillepeenart kohendama. Nagu videost meeles, torkasin küünised mulda ning hakkasin rohima ja mulda kobestama. Mõni hetk tööd ja jäin hämmeldunud mõtlema: milles ometi asi? Võimatu oli kinnastega tööd teha.

Multihog mitmeotstarbeliste masinate müük  Mehhanismide (teehooldusmasinad, buldooser, laadurid, ekskavaator jm) laenutus  Ehitusmaterjalide (liiv, killustik jm) müük 

Olen harjunud parema käega umbrohuliblesid välja tõmbama, aga kohmakate küünistega ei õnnestunud see kuidagi.

Proovisin siis vasakuga umbrohtu välja tõmmata ja paremaga, millel küünised küljes, mulda kobestada. Nii justkui läks paremini, aga paremakäelise-

na on töö niipidi kohmakas ja aeglane. Oleks küünised vasaku käe kindal, läinuks ilmselt lihtsamalt. Pealegi oli kevadine muld raske ja kokkuvajunud ning küünistega sõrmedega raske seda kobestada. Olgu, mõtlesin, vahest on suvel lihtsam ja loobusin selleks päevaks.

Aga kes ikka tahab end lolliks ja reklaami õnge tõmmata lasknuks tunnistada. Nii tõmbasin paar päeva hiljem taas kindad kätte ja läksin kasvuhoonesse, kus olin juba nädal varem hargiga mulla ära kobestanud. Jah, seal õnnestus uute kinnastega rohimine-kobestamine palju paremini. Täpselt sama hästi nagu pisikese käsikõplaga. Siis tõmbasin küünisega vao, kuhu redised külvata. Jälle lihtne. Aga nüüd oli vaja külvama hakata ja see ei õnnestu kinnastega kuidagi. Sama moodi oleks ilmselt istutamise ajalgi, augu saab küünistega kaevata küll väga mõnusalt, aga taime potist välja saamisel ja istutamisel läheks nende kinnastega ikka väga kogenud ja tundlikku kätt vaja. Seega käiksid need kindad mul aina kätte ja käest ära.

Proovisin ka kinnastega roosi alt rohida, aga okkad tungisid kindast läbi. Siin on kindlasti põhjuseks asjaolu, et tegu pole originaaltootega, nood peaksid usutavasti okastele vastu, odavad Hiina omad mitte. Ühesõnaga – kui oleks kindaid enne ostmist proovida saanud, poleks neid ostnud. Nüüd, kui olemas, katsetan veel, ehk leian neile siiski otstarbe. Praegu andsin lastele, neil põnev mütata ja jälle sammuke ses suunas astutud, et lapsed aiatöid tegema meelitada.

Aga muidugi pole mina aiatööde spetsialist, vaid lihtsalt iga päev koduaias nokitseja. Võib-olla on kogenud tegija käes need tõepoolest imeliselt väärtuslikud abivahendid. Eks varsti sajad teised kindaomanikud katsetavad ka.

POLLIS Viljandimaal müüb heas valikus viljapuid, marjapõõsaid, ilupuid ja -põõsaid.

+372 324 1818 raktoom@raktoom.ee www.raktoom.ee

üks masin – üks juht – lõputult võimalusi www.multimasin.ee

Külastage meie boksi (VP-223) Maamessil 20.–22. aprillil!

ALTERNATIIVVARUOSAD JCB tehnikale HOOLDUS ja REMONT

MÜÜK / ПРОДАЖА

Kohtumiseni 06.05.17 KEVADLAADAL Narvas Joaoru puhkealal!

ETTETELLIMINE laadale

tel 5345 4102, puukool@seedripuukool.ee ENTRA GRUPP OÜ Magasini 31 Tallinn Tel 644 3345 e-post entra@entra.ee

maa elu || Linnukasvatus || 33

20. aprill 2017

Tallegg jälgib tootmise ohutust „farmist kahvlini” Sirje Niitra

Huvitavaid fakte Talleggi kohta:

Postimees

P

õhjamaade juhtiva toidutööstuse HKScan koosseisu kuuluv 60 aasta pikkuse kogemusega Tallegg jälgib hoolega oma 11 farmis asuvas 71 kanalas kasvavate broilerite tervist ja heaolu ning see tagab ka toodetava kanaliha hea kvaliteedi.

HKScan Estonia linnukasvatusdivisjoni direktori Eve Samuli sõnul jälgitakse tootmisprotsessi söödatootmisest alates kuni valmistoodanguni välja. Ettevõttel on oma söödatehas, kus toodetakse aastas 38 000 tonni granuleeritud jõusööta, mille põhiosa moodustavad kodumaised teraviljad ja sojasrott, mis on valguallikas. Kuna lindudele meeldib teri nokkida ja need on vajalikud nende seedesüsteemile, siis lisatakse veel täisteranisu, mis on neile pidevalt kättesaadav.

Peale korraliku sööda hoolitsetakse ka selle eest, et lindudel oleksid farmides sobivad pidamistingimused. „Lindude heaolu ja tervis on meie jaoks väga tähtis valdkond ja muutub iga päevaga üha olulisemaks. Pingutame selle nimel iga päev,” kinnitab Samuli. Algab see sellest, et tuleb takistada nende kokkupuudet mis tahes patogeenidega, see omakorda tähendab panustamist farmide bioturvalisusse.

Nii on farmidesse, aga ka lihatööstusse sissepääsuks vaja igaühel teha hulk üsna keeru-

• Aastas kasvatatakse 11,5 miljonit broilerit ehk 9–10 kana iga Eesti elaniku kohta • Broileri tüüp on Ross, mis on populaarne kogu maailmas liha heade omaduste poolest • Ühe linnu eluiga on 38 päeva, keskmine eluskaal 2,4 kg • Tapamajast käib ühes tunnis läbi 6000 lindu • Täna tapale tulnud kana on homme poeletil • Pakendis on 50 protsenti hapnikku ja samapalju süsihappegaasi • 2015. aastal söödi Eestis liha rekordiliselt palju – 77,2 kg inimese kohta. Sellest 38,5 kg oli sealiha, linnuliha 24,1 kg ja veiseliha 6,7 kg.

Talleggi tapamajast käib ühes tunnis läbi 6000 lindu.

lisi hügieenitoiminguid, mille täitmist rangelt kontrollitakse. Lindude raviks ja haigestumise ennetamiseks ei kasutata antibiootikume, rääkimata kasvu soodustavate ainete manustamisest. Kui lindu on siiski ravida vaja, toimub see arsti range järelevalve all ja linnule kehtib tapale saatmise keeluaeg. Kontroll kõige selle üle on äärmiselt punktipealne ja karta, et poest ostetava linnuliha sees mingeid ravimijääke leidub, kvaliteedijuhi sõnul ei tasu. „Me ju ise ka sööme seda,” lisab ta.

Linnud kasvavad turba või saepuru peal ja neil peab olema piisavalt õhku hingamiseks. Kõik tibud kooruvad Lool asuvas haudejaamas. Tarbija saab linnuliha teekonda jälgida pakendi pealt sellest alates, millises farmis lind kasvanud on.

2013. aastal renoveeris Tallegg Tabasalus asuva tehase ja nüüd toimub kogu tootmine seal. 13 000 ruutmeetril paiknev tootmisüksus annab tööd 190 inimesele, kellest enamik elab ümbruskonnas, kaugemalt tulijaile on korral-

Foto: Andres Haabu

datud transport. HKScan Estonia kvaliteedijuhi Priit Dreimanni sõnul on ettevõttel sel aastal kavas üle minna uuele kvaliteedijuhtimise süsteemile, mis esitab senisest suuremad nõudmised enesekontrollile. Kõik on suunatud sellele, et lõpptoode oleks veelgi kvaliteetsem. Aastast 2011 on kasutusel õhkjahutus, mis tagab linnurümba kiirema mahajahutamise. Temperatuuri jälgimine on linnuliha tootmises võtmetähtsusega.

Dreimanni sõnul on tänapäeval maailmas levinud põhi-

mõte, et lihatootmist tuleb jälgida „farmist kahvlini”. See põhineb teadmisel, et kehvades oludes kasvanud loomast või linnust head liha ei saa. Seetõttu tuleb teraselt silm peal hoida kõigil tootmise etappidel. Talleggi eelis on see, et kogu protsess alates tibude kasvatamisest kuni valmispakendini poeletil on enda kontrolli all. Lühike tootmistsükkel ja katkematu külmahel tagab aga selle, et liha jõuab kliendini värskena.

Linnuliha tarbimine Eestis kasvab, kusjuures kõige roh-

kem ostetakse poest broilerifileed, mille lihasisaldus on sada protsenti ja kus rasva on vaid 2 protsenti ning mis on suure valgusisalduse tõttu hästi tervislik. Talleggi värske kanaliha kategooriajuht Heli Sepp hindab eriti heaks näitajaks seda, et juba 85 protsenti meie tarbijaist eelistab kodumaiseid toiduaineid, mis näitab suurt usaldust. Sepa kinnitust mööda on Talleggi kana kvaliteet ja ka liha maitseomadused paremad kui näiteks Leedus või Lätis kasvanud kanal.

34 || linnud || mAA elu

20. aprill 2017

tikutaja –

des Aafrikassegi, kuid enamasti talvitavad Euroopa mahedama kliimaga lõuna- ja edelaaladel. Pehmem talv lubab mõnel üksikul isendil Eestissegi jääda.

Tikutaja on levinud kogu Euraasia metsavööndis, pesitsedes lagedamatel märgaladel, kokku üle seitsme miljoni paari. Eesti asurkond on arvatavalt 40 000 kuni 60 000 paari. Näib, et tikutaja arvukus on pärast mõningat suurenemist eelmise sajan-

taevaalune möhitaja OLAV RENNO linnuteadja

k

evadõhtuti kuuldub soode ja vesiste niitude kohalt taevalaotusest justkui mingi soku möhitamist-mökitamist, ikka sekund kuni poolteist seda kummalist heli ja siis jälle kuni pool minutit vaikust. Selle hääle allikat on üsna hõlpus silmata – mingi lind sööstab mitukümmend meetrit allapoole, siis kogub jälle kõrgust, et siis end umbes 45kraadise nurga all möhitamise saatel uuesti maapinna poole kukutada.

Teda binokli vaateväljas jälgides on näha, et allapoole suundudes hoiab ta tiibu liikumatult ja pisut „vinklis”, saba aga on laiutatud. Just saba abil ta tekitabki seda omapärast heli.

Tüürsulgi on tikutajal 14, seega ühe paari võrra enam kui teistel kurvitsalistel. Äärmised sabasuled on üpris jäigad ning nende udemed on üksteisest lahus ja hakkavad suure lennukiiruse juures vibreerima. Sellest tulebki see iseloomulik heli, mis on linnule andnud taevasoku nimetuse.

Maikuuks on need jäigad suled juba õige kulunud ja möhitamine pole enam nii kõlavkaikuv kui aprillis.

Ka kirjakeelne nimi tuleneb sel linnul häälitsusest: ta kutseja territooriumihüüd kõlab kui tikut-tikut, ärevushüüd aga tiktik-tik-rida. Maapinnal eelistab ta tegutseda tihedas taimestikus, kust lendab üles käänakulisel lennul ja kääts-hüüdega.

Suuruselt on ta kopsakama rästa ja haki vahelmine, üsna pikkade jalgade ja ülipika, peast kaks korda pikema nokaga. Sulestik on pruuni-mustakirju, seljal ja peas heledate triipudega.

juba koLmenädaLaseLt võivad pojad Lendu tõusta, aga viieseLt on täiesti LennuvõimeLised.

Nokatipu katte all on tikutajal sadasid kompimiskehakesi, mille abil ta tajub pehmes pinnases või lausa mudas elavate selgrootute pisematki liikumist. Nokka saab ta avada ka ainult tipuosast ja saagi alla neelata ka nokka mudast väl-

ja kergitamata. Kui ta midagi ei leia, pistab ta noka maasse pisut eemal ja nii on kohas, kus tikutaja toitu otsides nokaga sonkis, mudapinnal hulk tillukesi lohukesi.

Usina möhitamise peale seltsib isastikutajaga sobiv emaslind, kes muneb enda valitud ja oma rinnaga rohukamarasse surutud-voolitud lohukesse aprilli lõpul või mai alul neli pirnikujulist muna, mille teravam ots on täiskurna puhul keskele suunatud.

Selline vorm on vajalik suhteliselt suurte munade täielikumaks katmiseks hauduva linnu poolt. Hallikasroheka taustaga ja pruunilt kirjatud munad sulanduvad kulukõrte ja -lehtedega kasinalt vooderdatud pesapõhja taustaga hästi kokku.

Kuni kolmenädalase haudumise järel kooruvad kaitsevärvi kirjud pojad, kes peagi pesa hülgavad ja kellele vanemad esimesel nädalal toitu noka ette annavad. Siis suu-

davad-oskavad tikutajapojad juba ise pinnaseloomakesi peilida. Tavaliselt jaotub pesakond vanemate vahel pooleks.

Juba kolmenädalaselt võivad pojad lendu tõusta, aga viieselt on täiesti lennuvõimelised. Juulis pesakonnad hajuvad, kuid segunevad teistega ja nii võib sügisel kohata isegi tosinalinnulisi salku.

Oktoobri kestel rändavad tikutajad meilt minema. Septembris võib täheldada ilmselt kirdepoolse päritoluga tikutajate läbirännet. Osalt on nad kaugrändurid, jõu-

di lõpukümnendeil nüüd mõnda aega stabiliseerunud.

Tikutaja on sajandeid olnud populaarne jahilind, keda edukamalt saab küttida linnukoera abil. Lindu märgates jääb treenitud koer seisma, sageli üks esikäpp kergitatud – märgiks, et kütt end laskevalmis hoiaks. Jahiseltside andmeil lastakse Eestis praegusajal sügiseti kokku paarsada isendit.

Toitu otsides on tikutaja valmis ka läbi vee kahlama.

Foto: WikiPedia

TASUTUD TEAVE

MAIKUUS SAAB TAOTLEDA PINDALATOETUSEID 2.–22. maini saab PRIAst taotleda pindalapõhiseid otsetoetusi, üleminekutoetusi ning maaelu arengukava pindala- ning loomapõhiseid toetusi.

Hilinenult võetakse taotlusi vastu veel 16. juunini, kuid siis vähendatakse toetust 1% iga hilinetud päeva eest.

Alates 1. aprillist saab poollooduslike koosluste alasid e-PRIAs joonistada ning edastada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks; 2. maist saab neid taotlusele lisada ning esitada. Põlde võib e-PRIAs joonistada juba enne taotlusvooru algust ning aprilli keskpaigast alates saab taotlusi e-PRIAs eeltäita.

Selle aasta suuremad muudatused Otsetoetused ja keskkonnatoetused on samad, mis 2016. aastal ja paljud nõuded on varasemast tuttavad. Lisandusid põllumajanduskultuuri üleminekutoetus ja heinaseemne üleminekutoetus, mida saab taotleda 2010. aastal määratud toetusõiguste alusel.

2017. a ei pea põllumajandusmaa hooldamisel hekseldatud rohtu kokku koguma.

Taotlejad, kes peavad täitma rohestamise nõudeid ning kellele on määratud püsirohumaa tagasirajamise kohustus, ei tohi püsirohumaa kasutusotstarvet muuta ega püsirohumaad üles harida. Neil tuleb püsirohumaad määratud hektarite ulatuses 15. juuniks tagasi rajada, märkides need taotlusel maakasutustüübiga TAR. Nõude täitmata jätmisele järgneb rohestamise toetuse vähendamine.

Maastikuelementidena säilitamisele kuuluvate toetusõiguslike kraavide pindala arvestatakse nüüd

PRIA KESKUS Tähe 4, Tartu 51010 Tel 7371 200, pria@pria.ee, www.pria.ee

koos nende serval ja nõlval ning serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kuni 12 m laiuselt. Metsaäärse kraavi pindala hulka arvatakse üksnes kraavist põllu poole jääv puittaimestik, kraavi põhi ning metsa poole jääv nõlv kuni servani.

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse (PKV) puhul on pirnipuu minimaalne istutustihedus muudetud 270 puult 100 puule ha kohta. Viinapuu, kultuurmustikas, kultuurjõhvikas, ebaküdoonia ja aroonia ei ole enam PKV toetusõiguslikud, kuid lisatud on valge peakapsas, lillkapsas, spargelkapsas ehk brokoli, nuikapsas, lehtkapsas, Brüsseli kapsas ja Hiina kapsas.

Pirnipuude minimaalset istutustihedust on sarnaselt PKVga muudetud ka mahetoetuse ning keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetuse (KSA) puhul.

KSA toetatavate kultuuride loetelu täieneb nelja uue kultuuriga: harilik sarapuu, söödav kuslapuu, kurdlehine kibuvits ja harilik pihlakas. Samadele kultuuridele kehtestati mahetoetuse puhul minimaalsed istutustihedused.

Ravim- ja maitsetaimede kultuuridena ei ole enam mahetoetuse-õiguslikud harilik kurgirohi, kõrvenõges, harilik orashein, harilik sigur ja harilik võilill.

Mesilaste korjealade rajamise lisategevuse toetuse määr tõuseb 193 euroni hektari kohta aastas.

5-aastase kohustuseperioodiga keskkonnatoetuste kohustusi ei saa alates 2017. aastast alustada ega kohustusealust pinda suurendada sellisel maal, mis Harju, Rapla ja maakonnas on määratud Rail Balticu

raudtee trassikoridoriks. Trassi kaardikiht on Maa-ameti kaardirakenduses.

Niitmist tuvastatakse satelliitseire abil PRIA kontrollib kõiki laekunud taotlusi administratiivselt ning kohapeal kontrollivalimisse hõlmatud taotlejaid vähemalt 5% iga meetme kohta. Nõuetele vastavuse kontroll on aastaringne.

PRIA arendab uudset rakendusprogrammi, millega teha kindlaks, kas rohumaad on niidetud. Selleks võetakse kasutusele EL Copernicus programmi satelliitide Sentinel-1 ja Sentinel-2 pildid ja meteoroloogilised andmed. Satelliidiandmed laekuvad PRIA-le kogu Eesti territooriumi kohta keskmiselt üks kord nädalas. Iga põllu kohta tehakse kalkulatsioon biomassi muutustest. Neid andmeid näidatakse ka veebikaardil ja e-PRIAs. 2017. a on planeeritud rakenduse testimiseks.

Esialgu ei hakata ainult satelliidiinfo põhjal sanktsioone rakendama, küll aga annab see põllumeestele ülevaate oma tööjärjest ja PRIAle teavet nõuete täitmisest.

Taotluse esitamine Teavet nõuete ja toetuste taotlemise kohta avaldame kodulehel, kus info täieneb jooksvalt.

Nõuded on põhjalikult selgitatud juhendites „Abiks taotlejale“. Infomaterjale võib küsida ka PRIA maakondlikest teenindusbüroodest. Pabermaterjale taotlejatele koju ei saadeta. PRIA soovitab taotlused täita vanas e-PRIAs epria.pria.ee/epria.

Kes ei ole veel PRIA klient või on vaja andmeid muuta, saab seda teha uues e-PRIAs. e-PRIA teenuste kasutamiseks on vaja ID-kaarti koos paroolidega või Mobiil-IDd, samuti saab siseneda pangaparoolidega Eesti.ee kaudu.

Toetuste taotlemist e-PRIAs kergendab iga toetuseliigi juures lisainfo, mis annab taotlejale teada tema kohustuste või toetusõiguste andmed.

Samuti teeb süsteem esmase kontrolli nõuete osas ja kuvab teateid ebatäpsuste kohta taotluses – taotleja saab oma taotlust veel muuta.

Kuut liiki MAK 2014–2020 meetme taotlusi saab esitada ainult e-PRIA vahendusel. Ülejäänud toetuse taotlusi võib saata digitaalselt allkirjastatult info@pria.ee või saata paberil täidetult maakondlikku teenindusbüroosse või PRIA keskusse.

PRIA teenindusbüroodes saab kasutada kliendiarvuteid ning paluda juhendamist büroo töötajalt.

Infot võib küsida telefonil 737 7679. Samuti saavad pindalatoetuste taotlejad pöörduda taotluste vastuvõtuperioodil konsulentide poole e-PRIA kasutamise tasuta juhendamise saamiseks. Nõuandekeskuste kontaktid on internetis aadressil www.pikk.ee.

Alates 2018. aastast on võimalik pindalatoetuseid taotleda ainult e-PRIA kaudu.

Edukat taotlemist!

PRIA MAAKONDLIKUD TEENINDUSBÜROOD: Harjumaa Teaduse 2, Saku, tel 639 1640 • Hiiumaa Mäe 2, Käina, tel 463 6667 • Ida-Virumaa Viru 5a, Jõhvi, tel 336 6767 • Jõgevamaa Ravila 10, Jõgeva, tel 776 2811 • Järvamaa Pärnu tn 58, Paide, tel 385 9901 • Läänemaa Jaani 10, Haapsalu, tel 472 204 • Lääne-Virumaa Võidu 38, Rakvere, tel 326 4640 • Põlvamaa Puuri tee 1, Põlva, tel 799 9380 • Pärnumaa Haapsalu mnt 86, Pärnu, tel 449 9081 • Raplamaa Kuusiku tee 6, Rapla, tel 489 0241 • Saaremaa Tolli 6, Kuressaare, tel 453 0491 • Tartumaa Tähe 4, Tartu, tel 737 7680 • Valgamaa Aia 17, Valga, tel 766 0001 • Viljandimaa Vabaduse plats 4, Viljandi, tel 434 2252 • Võrumaa Katariina 7, Võru, tel 782 1833. Maakondlikud teenindusbürood on avatud tööpäevadel kell 8.30–16.00

mAA elu || Aed || 35

20. aprill 2017

aedportulak

RetSePtid

on iidne salatitaim ja asendab kappareid TOiVO niiBerg Räpina aianduskooli õpetaja

S

eedimisele hästi mõjuv aedportulak annab soojal suvel mitu saaki, varasema saagi saamiseks võiks osa seemnest külvata varakevadel kiletunnelisse, sest just redisega koos saab sellest kõige maitsvama salati.

Portulakiliste sugukonda kuulub üle 500 liigi peamiselt troopikas kasvavaid enamasti lihakate lehtedega rohttaimi.

Keskaegses köögis peeti aedportulakki hinnaliseks salatispinatitaimeks. Tavaliselt tuntakse rohkem ilutaimena kasvatatavat lamava varrega suureõielist portulakki ((Portulaca grandiflora). Salatina viljeldagrandiflora va aedportulaki ((Portulaca pleracea L. L.) õied on kollased ja silmatorkamatud, kuid ka need on dekoratiivsed, sobides hästi kiviktaimlasse ja lillepeenarde äärde. Esineb rohkesti kultuurvorme ja sorte, mis erinevad taime kõrguse ning lehtede suuruse ja värvi poolest. Toidutaimena on aedportulakki tarvitatud pea 4000 aastat. Euroopas omandas aedportulak eriti suure populaarsuse 17. sajandil Inglismaal kuningas Charles II lossiköögis.

Selle lihakad väikesed noored lehed sisaldavad C-

vitamiini rohkem kui 200 mg% ja karotenoide kuni 17 mg% (porgandis 9 mg%), Evitamiini kuni 6 mg% ja niatsiini 50 mg%. Valkaineid on rohelistes lehtedes seemnete küpsemise faasis aga koguni kuni 23% (rohelises aedhernes 5%) ja süsivesikuid 14% (kartulis 18%), samas aga väheneb C-vitamiini ja karotenoidide kogus. Meditsiinilised uuringud on tõestanud aedportulaki omadust vähendada seedeelundkonna põletikke ja leevendada valusid. Kõrgelt on hinnatud selle raviomadusi põie-, neeru- ja maksahaiguste korral.

Aedportulak eelistab päikesepaistelist kasvukohta, toiteainerikast viljakat mulda ja taim ei talu väiksematki öökülma. Samuti ei talu portulak värsket sõnnikut. Avamaale külvata seeme juuni algul.

Tõusmetest valmimiseni kulub 20–30 päeva.

Varasema saagi saamiseks võiks osa seemnest külvata kiletunnelisse, sest just redisega koos saab sellest kõige maitsvama salati. Külvisügavus mitte üle 0,5 cm. Peenral kasvatada aedportulakki kolmes reas, mille vahele jätta 15– 20 cm. Taimed harvendada samuti 15–20 cm vaheni.

Kuna aedportulak annab rohkesti seemet, tärkab järgmisel aastal vanal kasvukohal hulgaliselt taimi ja nii võib see aialapil muutuda isegi umbrohuks. Maitsvama noorema lehesalati saamiseks võib teha paari nädala tagant kor-

TERITAJAID KÜSI HÄSTI VARUSTATUD JAHINDUSTARVETE- JA TÖÖRIISTAKAUPLUSTEST

PAUKPADRUNIGA TÖÖTAV MUTILÕKS HÄVITAB MUTID KIIRELT JA TÕHUSALT

MUTILÕKSE KÜSI HÄSTI VARUSTATUD JAHINDUS- JA AIANDUSKAUPLUSTEST

BH Trading OÜ | Tallinna 24, Viljandi Tel 434 3262 | order@bhtrading.ee | www.bhtrading.ee

Salatina viljeldava aedportulaki (Portulaca pleracea L.) õied on kollased ja silmatorkamatud, kuid ka need on dekoratiivsed, sobides hästi kiviktaimlasse ja lillepeenarde äärde.

Foto: WikiPedia

duskülve. Saagi võib korraliku kastmise korral koristada juba teisel-kolmandal nädalal pärast tärkamist. Ühelt taimelt võib saada 200–300 grammi salatimaterjali. Esimesel lõikusel lõigata taim peaaegu täielikult maha. Edaspidi korrata lõikust vastavalt vajadusele õitsemise alguseni. Aedportulakki võib kasutada nagu spinatit, lõigates taimed mõne sentimeetri kõrguselt maapinnalt, et saada sooja suve korral mitu saaki. Tavaliselt tehakse kasvuperioodil 2–3 lõikust.

Taimede lehed ja ladvad on meeldiva hapuka maitsega.

Lehtede värvus on sordiomane, varieerudes helerohelisest punakaspruunini. Salatisegudes kasutatakse võrsetelt näppudega rebitud lehti. Lehed sobivad kõikidesse toorja puuviljasalatitesse, kurgija tomatitoitudesse, kohupiima ja kodujuustuga segatult, koos tilli ja peterselliga hapukoore ja keefiri külmkastmetesse. Lehtedest puhtaks nopitud võrseid võib kasutada peenestatult aedviljasuppides ja hautistes.

Magusam portulakismuuti 1 klaas vett, 1 klaas noori tükeldatud portulakivõrseid, 1 klaas tükeldatud melonikuubikuid, 2 banaani ja 1/2 tl jahvatatud kaneeli. Pane vesi ja portulak kannmikserisse ja mikserda, kuni segu on ühtlase tekstuuriga.

Lisa tükeldatud banaanid, melonikuubikud ja kaneel ning mikserda kuni kreemise tekstuuri saamiseni. Kalla klaasi ja naudi.

Soolasem portulakismuuti 1–1,5 klaasi maitsestamata jogurtit või keefirit, 100 kuni 150 g noori tükeldatud portulakivõrseid, 3 küpset avokaadot, 2–3 kuhjas sl värskelt hakitud tilli, maitseks veidi jahvatatud meresoola ja värskelt jahvatatud musta terapipart. Lõika avokaadod pikuti pooleks, eemalda seeme ja seejärel lusikaga avokaado sisu ning aseta see kohe kannmikserisse. Lisa jogurt, portulakivõrsed, till ja maitseained. Mikserda kreemise struktuurini ja serveeri kohe. redise ja aedportulaki salat Võta enam-vähem võrdses koguses rediseid, redisepealseid ja noort aedportulaki ürti. Redised pese ja lõigu õhukesteks viiludeks. Pealsed pese, nõruta ja lõigu õhukesteks ribadeks. Aedportulakil eralda üksikud lehed ja ülejäänud varreosa lõigu peenikeseks. Juurde sega hakitud muna ja kastmeks kasuta õliveiniäädikakastet, maitseks soola, suhkrut ja valget jahvatatud terapipart. Salat tõsta tunniks harilikku külmikusse ja kaunista munaviiludega, millele puista

dekoratiivse portulaki või mugulbegoonia erinevat värvi õite kroonlehti. kurgi ja aedportulaki salat Pese 300 g väiksemaid avamaavõi lavakurke, lõika pikuti pooleks, seejärel õhukesteks viiludeks ja sega juurde 150–200 g aedportulaki terveid lehti ja 1–3 kuhjas sl peenelt riivitud mädarõigast, 2–3 sl õli. Kastmeks kasuta soola ja suhkruga maitsestatud hapukoort, petti või jogurtit. Võimaluse korral puista valmis salatile dekoratiivse portulaki või mugulbegoonia erinevat värvi õite kroonlehti. portulakisupp 1,5 liitrit puljongit, 200 g portulaki noori võrseid, 3–4 kõvaks keedetud muna, 3–4 sl hapukoort, 3 sl nisujahu, 2–3 sl võid, maitseks veidi suhkrut (1 tl) ja soola. Haki võrsed peeneks. Sulata pajapõhjas või ja kuumuta selles pidevalt segades jahu helekollaseks. Lisa hakitud portulak ja sega korralikult läbi. Kalla peale puljong, keeda 10 minutit ja maitsesta. Laualeandmisel lisa supile hapukoor ja viiludeks või veeranditeks lõigatud muna.

Soovi korral võid peale puistata ka värskelt hakitud maitserohelist (murulauk, till ja petersell).

Kõrvale võid pakkuda röstsaia.

Marineeritud portulak Puhkemata õiepungi saab kasutada äädikaga marineeritult kappari asendajana. Talveks võib marineerida ka noori latvu.

Blanšeeri neid eelnevalt 2–3 minutit, seejärel vala üle üheprotsendilise äädikamarinaadiga, mille 1 liitrile on lisatud 60 g soola ja 10 g suhkrut. Liitrise purgi kohta lisa veel 20 g tilliürti (või 2 g tilliseemneid), 2 g jahvatatud musta või punast pipart, 2 loorberilehte, ½ küüslauguküünt, veidi estragoni ja aniisiseemneid (1,5 g). Liitrisi purke steriliseeri 5 minutit. Hoidis on tarvitamiskõlblik nädala möödudes. Marineeritud portulak on hea lisand liharoogadele.

36 || väetis || mAA elu

20. aprill 2017

Kindel valik nõudlikule era- ja ärikasutajale!

KÄNNUFREESID Kändude freesimiseks ja eemaldamiseks

PUIDUHAKKURID Okste ja puidu hakkimiseks

www.laski.ee

LEHEIMUR-HEKSELDID Parkide, platside ja haljasalade koristuseks

eneli KÄger

Substrali aianduskonsultant

H

OKSAPURUSTAJAD Taimejääkide ja okste purustamiseks

KULU- JA VARUOSAD • MÜÜK • HOOLDUS HARJUMAAL JA TARTUS

HEA METSAOMANIK! OSTAME kasvavat metsa • metsamaad palki ja paberipuitu • küttepuitu raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 514 8238 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200 Võrumaa 5342 4232

Millal väetam

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238 Läänemaa 511 8671 Lääne-Virumaa 557 9936

www.metsaforest.com/ee

aigused ja kahjurid maiustavad nõrkade ja vaevatud taimede kallal, seega on tarvis teha kõik mis võimalik, et taimed end hästi tunneksid. Kuna „üle aretatud” taim ei saa päris kõike õhust ja armastusest, tuleb seda lisaks kastmisele, rohimisele ja katmisele ka väetada.

Tänapäeva aiandus on rohkem võtmine kui andmine ja iluaianduse ajalugu langeb kokku mineraalse väetamise algusega. Kogu sõnnik ja ka esimesed mineraalsed väetised läksid eelkõige toidu kasvatamiseks. Väidetavalt pandigi suuremale näljahädale piir alles tänu mineraalväetiste laiemale kasutusele.

Kui inimesel on kõht täis, siis hakkavad tulema „rumalad” mõtted – olgem ausad, kas ikka on vaja neid püüdlusi sinist värvi roosini või eriti täidisõielise päevaliiliani. Kõik need uhked aretised ei saa hakkama meie abita, on ju enamik neist aretatud meie kliimast erinevates tingimustes: pikem kasvuperiood, rohkem päikest, kindlam talv, väiksemad temperatuurikõikumised ja -vahed.

Teiseks on meie muld just selline, nagu see on – paepealsest õhukesest klibusest mullast Lõuna-Eesti rebasekarva muldadeni –, ei üks ega teine rahulda aiahellikute vajadusi, sest need on harjunud rohkemaga.

Mis on Mis Taimede toitainevajadus on erinev. Meil kõigil on koolis õpitud, mis on N-P-K. Lämmastik (N) on taimede kasvu allikas ja kõige rohkem on seda vaja kevadel, samas on pisut segane lugu selle mullas püsivusega – sidumata lämmastik saab juurte ulatusest veega välja uhutud, kuid see kipub ka lenduma.

Lendunud lämmastiku seob päris hästi vesi ja lumi, ega’s muidu öelda, et kevadine lumi on vaese mehe sõnnik. Lämmastikku antakse põllukultuuridele vajaduse järgi kevadel ja lisaks kasvuperioodil.

Fosfor (P) ja kaalium püsivad mullas pisut paremini ja neid sai anda taimedele sügis-

künni alla, sest veel 40 aastat tagasi ei olnud meie põllumehele kättesaadavad täisväetised, mis tänapäeval tunduvad enesestmõistetavad. Veel oli vaja eriti klooritundlikele kultuuridele sügisel kaaliumväetist anda, et sügisesed vihmad ja lumesulamisvesi saaksid taimi kahjustava kloori (Cl) mulla sügavamatesse kihtidesse (sh põhjavette) uhtuda.

Võiks öelda, et viimase 50 aasta jooksul on väetised teinud läbi hüppelise arengu ja meil on võimalik koduaias valida suure hulga väetiste vahel. Võime lähtuda hinnast, valida taimepiltide (kartul, roos, viinamari) ja aastaaegade (kevad, sügis) vahel või mõelda, kui palju antud väetisest taim tegelikult omastab ja kui palju jääb mulda laagerduma või satub nii pinna- kui ka põhjavette. Tegelikult, nii üllatav, kui see ka tundub, on ikka veel aiapidajaid, kes ei tea, et on olemas pikatoimelised väetised.

Tegelikult on taimel ükskõik, kas anname talle mineraalset või orgaanilist väetist, sest lihtsustatult omastab taim vajalikud toitained mineraliseerunud kujul vees ja orgaanilistes hapetes lahustunult. Vahe tekib peamiselt selles, et mineraalsete väetistega saame tagada taimele kõik vajalikud toiteelemendid, kuid orgaanika toidab mulda ja selles elavaid mikroorganisme. Kogu mulla elustik on omakorda vahelüliks, et juured end hästi tunneksid, seega on taime heaks kasvuks aiamullas vaja nii orgaanilist kui ka mineraalset väetist.

Muru väetaMine Lähtudes väetise kogusest, on muru kõige kaalukam ja seda saab kõige varem väetama hakata. Kes murule sügisel aialupja ei andnud, siis nüüd on seda viimane aeg teha. Tänu lubjale murus olev sammal pruunistub ja seda on kerge välja riisuda.

Kevadel õitsevate sibullillede väetamine on tähtis seepärast, et õitsemisega samal ajal hakkab taim valmistuma järgmiseks kevadeks.

Foto: marguS anSu

maa elu || väetis || 37

20. aprill 2017

amisega algust teha?

Eelkõige parandab see liblik­ õieliste olukorda ning vähendab ja ravib kõrreliste talvitumise haigusi.

Pärast pinnase tahenemist saab muru puhtaks riisuda ja väetada. Kui on plaanis kasutada samblatõrjega väetist, peaks lupjamise ja väetamise vahele jääma 3–4 nädalat, et lubi ja samblatõrjeks kasutatav

raudsulfaat teineteise toimet ei tühistaks. Kui tahame ilusat rohelist muru, vajab see korralikku väetamist. Eriti tähtis on muru väetada varjulistes kohtades ja pindmise juurestikuga suurte puude läheduses. Nii on murutaimestiku asendumine samblaga elupuu- ja kuusehekkide läheduses tingitud just toitainepuudusest.

Millist väetist eelistada?

Muruväetis „Kevad” annab taimestikule kindlasti kiire kasvuhoo, muru läheb ruttu roheliseks ja saame alustada niitmist.

Muruväetised sajaks päevaks, püsiväetis jne viitavad kõik sellele, et taimestik saab väetatud pikema aja vältel ja pole vaja igal kuul väetisekoti ja kaste-

Kastist väljas, õli sees ja bensiin paagis Niiduseade all ja loodis Võtmed ees ja töövalmis Tasuta transport koduhoovi

kann u ga ringi joosta. Pikatoimeliste väetiste hulgas on ka väetis Osmocote, mida kasutatakse vaid kord aastas.

Uue muru väetis on mõeldud vastrajatud muru hoolduseks, et tekiks tugev juurestik, mis annab tallamiskindluse. Seda väetist kasutatakse ka muruvaiba paigaldamisel ja talvel tugevasti kahjustada saanud murutaimestiku taastamiseks.

Sügisesed muruväetised aitavad hoida taimi pikal sügisel nälgajäämise eest ja suurem kogus fosforit ja kaaliumi, juhul kui suvistes muruväetistes neid piisavalt sees ei olnud, tõstavad taimede stressitaluvust.

Kevadel õitsevate sibullillede väetamine on tähtis, sest õitsemisega samal ajal hak-

kab taim valmistuma järgmiseks kevadeks. Tulbid hakkavad uut sibulat kasvatama peaaegu ühel ajal õitsemise algusega. Kui sel ajal väetada taimi granuleeritud väetisega, siis aeg, mis kulub väetise lahustumiseks ja taimedele omastatavaks muutumiseks, võib osutuda liiga pikaks. Otstarbekas oleks näiteks tulpe kasta väetiseveega 1–2 korda, kui nende õienupud hakkavad värvuma.

Kui ühte ja sama sorti tulpe kasta väetiseveega nädalase vahega, siis tihti esimesena väetist saanud tulbid peaaegu juba lõpetavad õitsemise, kui hiljem väetatud alles alustavad. Et uued sibulad saaksid suured ja õitsemisvalmis, tuleks kasutada väetist, kus lämmastiku osatähtsus on väiksem kui kaaliumi oma, seda ka haiguste vähendamiseks.

Tulpe kahjustab sagedasti hahkhallitus ja haigestumise vältimiseks soovitatakse taimi mitte lämmastikuga üle väetada ja anda piisavalt kaaliumi. Õige väetise leidmiseks soovitan vaadata riiulit, kus asuvad tomatite ja maitsetaimede väetamiseks mõeldud väetised.

Püsilillede väetamisel tasub meeles pidada, et lämmastikuga pole mõtet väga laiutada, kui soovime, et ei peaks taimi toestama ja haigustega võitlema. Nälga pole neid ka mõtet jätta, seega on tarvis tasakaalustatult väetada. Väetamiseks sobivad kõik rooside ja aialillede pildiga väetised.

Väetada tuleb õigel ajal Väetamise algusega tuleks pisut oodata, eriti taimedel, millel komme varakult tärgata ja siis tugevama öökülma korral alustada jälle kõike otsast peale. Sellised on roosid ja murtudsüdamed.

viimase 50 aasta jooksul on väetised teinud läbi hüppelise arengu ja meil on võimalik koduaias valida suure hulga väetiste vahel.

Okaspuude väetamine tuleks lükata pisut edasi nagu püsilillede väetaminegi, sest siingi on oht (harilikul kuusel, Kanada kuuse kääbusvormidel jt), et külm kipub noortele võrsetele liiga tegema. Jah, magneesiumsulfaadi veega võib üle käia, kui neil on magneesiumipuudus, sest ilusaks roheliseks muutuvad need pärast seda küll (ergutab fotosünteesi), kuid enne väetamist tuleks kontrollida, et väetis ei sisaldaks lämmastikku, kui tugevad öökülmad pole veel möödas.

Rodode väetamise soovitan lükata aega, kui taimed hakkavad kasvatama uusi noori võrseid, kui te ei kasuta just pikatoimelist väetist.

Suvelillede väetamisel tuleks meeles pidada, et kui soovime rikkalikku õitsemist, ei pääse kuidagi väetamisest. Esmalt soovitan amplitesse ja lillekastidesse lisada pikatoimelist väetist, nagu Osmocote, ja kindlasti väetiselahustega kaasa aidata. Turbast kasvumuld ei sisalda midagi piisavalt ja meil on harjumus taimed tihedalt üksteise kõrvale istutada. Lihtsalt kolm korda rohkem taimi kasvupinnal eeldab ka kolm korda rohkem kastmist ja väetamist. Kastmisprobleemi aitavad vähendada istutusmulda segatud tseoliit, kergkruus, vermikuliit, need seovad vett ja toitaineid ning on nõus neid vajadusel taime juurtele loovutama. Neid vees paisuvaid kastmisgeele ma ise väga ei armasta, kuid needki aitavad taimel põuaga hakkama saada, kuid pikkade sadudega võivad taimed jääda õhupuudusesse.

Kastides ja pottides kasvatatavate maitsetaimede ja köögivilja väetamine on peaaegu sama keeruline nagu suvelillede väetamine. Oht, et taime juured on kuivas mullas ja väetiseveega kastes põletame juured, on väga suur. Lisaks kõhkleb inimene juba niigi, kas toidu kasvatamisel kasutada orgaanilisi või mineraalseid väetisi. Õnneks on tänapäeval kaupluses olemas ka looduslikke väetisi, mis ei sisalda vaid suurt hulka lämmastikku. Tasakaalustatuma koostisega on erinevad huumusväetised ja vihmaussitooted.

Oleme ka Maamessil!

38 || ilmA- JA tAimetArk || mAA elu

20. aprill 2017

ilmaTarK

jÜri KameniK ilmatark

JÄrGNeVUS NÄItaB tUleVaSt IlMa

k

Mida rohkem on toas sünteetilisi materjale, seda rohkem võiks seal olla tups-rohtliiliaid.

Foto: marina PuSkar

tups-rohtliilia

puhastab toaõhku k

el kodus siseviimistluse juures k asutatud pa lju tehismaterjale ja kogu mööbelgi pole naturaalsest puidust, võiks tuppa tuua mõne tups-rohtliila, mis on üks kergemini hooldatavamaid toalilli ja talub isegi halba kohtlemist. Õigesti hoituna kasvab aga lopsakaks ja uhkeks ripptaimeks.

Köögis piisab juba ühest taimest, et puhastada ära gaasipliidi kasutamisest tekkivad saasteained. Eksperimendid tõestavad, et see taim hävitab ühe ööpäeva jooksul peaaegu 80 protsenti elutoa patogeen-

tups-rohtliilia toataiMena Tups-rohtliilia (Chlorophytum comosum) pärineb Lõuna-Aafrikast, kus kasvab niisketel mäekülgedel ja epifüüdina puuokstel. Lehed on rohtliilial kitsad, lineaalsed, rohelised või rohelise-valgetriibulised. Taim meenutab kõrreliste puhmast. Lehtede keskelt kasvavad välja pikad õisikuvarred suhteliselt ilmetute väikeste valgete õitega.

nasa uuringud eri taimede kohta on andud päris huvitavaid tuLemusi nende võime kohta õhku puhastada.

ju Kal

KÜlViKalenDer: aPrill

24. E

05.40 20.59

Leht Leht, alates kl 20.59 vili

25. T 26. K

Vili

VI

MAA

TULI

VESI

ÕHK

Vili, alates kl 04.56 juur

15.16

Istutusaeg

Juur

S

27. N 28. R

R

K

Jüripäev

LI

23. P

Ne i

Leht

Sõnn

22. L

i ts

ur Amb

Õis, alates kl 22.43 leht, aiatöödeks sobimatu päev

Jäär

vi Lõ

21. R

kits

U

Räpina aianduskooli õpetaja

nende võime kohta õhku puhastada.

JU

TOiVO niiBerg

sest mikrofloorast. Mida rohkem on eluruumides sünteetilisi materjale (põranda- ja seinakatted, mööblikatted), seda rohkem võiks seal olla ka tups-rohtliiliaid.

Vähemal määral teevad oma kaitsvat tööd ja puhastavad õhku kiirgusest tõlvlehik, luuderohi, aaloe, filodendron, bensoe-viigipuu, malbe aglaoneem, sulgjas nõelköis, dereema, äärisdraakonipuu ja ühevärviline mägipalm. On leitud, et taimed teevad puhastustööd paremini kui tehnilised seadeldised. Silmas tuleb pidada siiski, et õhku puhastava efekti saamiseks peaks olema iga kümne ruutmeetri kohta vähemalt üks taim.

Kuigi võiks arvata, et kõik taimed majapidamises puhastavad õhku, siis päris nii see siiski pole. NASA uuringud eri taimede kohta on andud päris huvitavaid tulemusi

kevadel istutage üMBer Taim istutada ümber igal kevadel. Kasutada 10–12sentimeetrise läbimõõduga potte, kuid väga lopsakate taimede korral võivad need olla ka suuremad. Muld olgu toiteainerikas, võtta üks osa mättamulda ja teine osa lehemulda, millele segada juurde veidi liiva.

Rohtliilia ei ole kuigi pikaealine taim ja vajaks iga paari-kolme aasta tagant uuendamist. Uuendada saab ka puhma jagamise teel. Paljundamiseks kasutada tütartaimi, sobivam aeg selleks on kevad.

Esialgu istutada eraldatud tütartaim 6–7sentimeetrise läbimõõduga potti liivasegusemasse mulda ja juurdunud taim juba suuremasse potti ja rammusemasse mulda. Kevadsuvisel kasvuperioodil väetada taimi paar korda kuus toalilledele mõeldud väetissegudega. Talvel mitte väetada. Väga hästi kasvab tups-rohtliilia ka hüdrokultuuris.

Suveks võib taime õue viia, kuid kaitsta seal taime ereda päikese ja tugeva tuule eest.

V

una nädala alguses valitses ilma antitsüklon, aga nüüd tuleb asemele tsüklon, on paslik rääkida järgnevusest, ühest kasulikust seaduspärasusest.

Niisiis, hea ja usaldusväärne tunnus, mille järgi ilma ennustada, on nn pilvede järgnevus. See kehtib parasvöötmes, seega peamiselt läänetuulte vööndis umbes 30.–70. laiustel. Seda piirkonda iseloomustab aktiivne tsüklonaalne tegevus, millega järgnevus ongi otseselt seotud. Pilvede järgnevus kujutab endast pilveliikide vaheldumist, mis eelneb (harvemini järgneb) tsükloni või sooja frondi tulekule, kusjuures vaheldumise järjekord allub teatud reeglitele.

Pilvede järgnevus sõltub aastaajast ja sellest, kui kaugelt tsükloni kese möödub, ning võib olla ühe- või kaheosaline. Järgnevuse käivitumisele võib viidata kiudpilvede tekkimine ja tihenemine, mis algab läänest, lõunatsükloni puhul ka edelast või lõunast. Kui siis maalähedane tuul puhub nurga all või vastu kiudpilvede liikumise suunale, on see üks kindlamaid tunnuseid, et järgnevus on algamas.

Kui vaatluspaigale läheneb soe front või selle lähedalt (põhja poolt) hakkab mööduma tsükloni kese, algab kaheosaline järgnevus. Lühidalt oleks see järgnevus niisugune: Cirrus > Cirrostratus > Altostratus > Nimbostratus > Stratus > Stratocumulus > Cumulus. Talvisel ajal lõpeb järgnevus enamasti Stratuse etapis.

Alguses tekivad taevasse kiudpilved, mis liuglevad üksikult või lähenevad pilveväljana. Tuul on selleks ajaks juba pöördunud vastupäeva, puhudes enamasti kagust, kuid võib olenevalt tsükloni keskmest puhuda ka lõunast või idast (lõunatsüklonite korral idast ja kirdest).

Mõne tunniga tihenevad ka üksikud kiudpilved kiudkihtpilvedeks, sageli tekib päikeseketta ümber (väike) haloring.

Kiudkihtpilved tihenevad kiiresti kõrgkihtpilvedeks ja halod kaovad. Päike ei jäta enam teravaid varje, hiljem võib päikeseketas täiesti kaduda. Võib hakata kergelt sadama, eriti külmal ajal.

Kui front on kohale jõudnud, jääb sadu vähemaks või lakkab, tuul nõrgeneb ja pöördub päripäeva (lõunasse või edelasse).

Talvel võib sulaks minna, tekib udu või sajab uduvihma, ilm on niiske ja nähtavus halb. Taevast katavad madalad kihtpilved.

Suvel tekivad sageli aga kihtrünkpilved (Stratocumulus), mis muutuvad rünkpilvedeks, kuid ilm võib ka selgeks minna. Vähesel määral võib olla kiudpilvi. Õhk tundub (suvel) meeldivalt soe ja niiske, saabunud õhumass on tihti sumestatud, nii et taevas näib vines. Kui tsükloni kese jääb lähedale, võib jääda pilviseks. Selline on tsükloni sooja sektori ilm. Järgmises ilmajutus lõpetan järgnevuse kirjeldamise.

Nädal algas talviselt, sest Läänemere regioonis võimutses arktiline õhumass. Tugevneva antitsükloni tingimustes jäi niiskust vähemaks ja ilm muutus kuivemaks, ent kohati sadas ikka lund. 20. aprillil olukord muutub: suurem külm annab järele, sest Gröönimaal tekib ebatavaliselt intensiivne tsüklon, mis liigub kiiresti Norra merele, ja selle lõunaservas laotub üle Läänemere regiooni mereline polaarne õhumass. Seetõttu tõuseb õhutemperatuur valdavalt üle 0 °C ja lume asemel on oodata vihma, ent välistada ei saa ka lörtsi või märga lund. Pärast tsükloni itta liikumist tõenäoliselt taastub nädala alguse külm olukord ja oodata võib lumesadusid, tuul on tugev.

Pärast õitsemist hakkavad õisikuvarte küljes arenema väikesed tütartaimed, õisikuvarred painduvad nende raskuse all ja hakkavad allapoole rippuma.

Tups-rohtliilia armastab valgust, kuid mitte otsest päikesekiirgust. Samas saab hakkama ka poolvarjus. Suhteliselt hästi kasvab ka põhjapoolsel aknal. Triibuliste lehtedega taimed kaotavad hämaras kasvukohas oma triibud.

Kastmiskordade vahel tuleks mullal lasta kergelt kuivada. Taimega ei juhtu siis miskit halba, sest selle omapärased paksud juured talletavad vett. Väga pikki kuivaperioode tuleks siiski vältida. Suvel kasta rohkem, talvel vähem. Ei talu poti alusel seisvat vett. Pidevalt märjast mullast annavad tunnistust ka kolletuma kippuvad lehed. Talvel kasta siis, kui muld potis on kuiv.

Mõnikord hakkavad tupsrohtliilia leheotsad kuivama.

Need võib kääridega julgelt ära lõigata. Kuigi taim talub hästi ka kuiva õhku, muutuvad liiga kuivas ruumis (eriti kui taim asub küttekeha läheduses) leheotsad pruuniks.

Aitab, kui taime aeg-ajalt piserdada.

Taim lepib tavalise toatemperatuuriga, olles ka keskkütte suhtes leplik. Ainult talvel ei tohiks see väga kõrge olla, sobiv on 15–18 kraadi, muidu jääb taim nõrgaks.

K

Juur, alates kl 04.39 õis ALLIKAS: MÄRKMIK-KALENDER „AASTA AIAS 2017” KIRJASTUSELT VARRAK

V

mAA elu || kodu JA Aed || 39

20. aprill 2017

kuidas saada head

arbuusi- ja melonisaaki Tiina PaaSiK köögiviljakasvataja

a

prilli viimasel nädalal on sobiv aeg alustada arbuusitaimede ettekasvatamist. Kuna meloni seemned idanevad kiiremini, külvatakse neid alates 5. maist.

Harilik arbuus (Citrullus lanatus (Thunb.) Matsum. et Nakai) kuulub kõrvitsaliste (Cucurbitaceae Juss., nom. cons.) sugukonda, on üheaastane soojanõudlik rohttaim. Arbuus on delikatessköögivili, veerikas, sisaldab vähesel määral suhkruid, mineraal- ja pektiinaineid. Arbuusi kasutatakse toorelt, soolatult ja keedisena.

Arbuusi kasvatamiseks sobivad hästi huumusrikkad nõrgalt happelised või neutraalsed saviliivmullad, mille pH on 6–7.

Sügisel on soovitatav künda või kaevata maa 22–25 sentimeetri sügavuselt ja anda orgaanilist väetist. Arbuus reageerib hästi orgaanilisele väetisele (kõdusõnnik, kompost 20–40 kg/m²).

Vältida tuleks värske sõnniku kasutamist, sest siis halvenevad viljade maitseomadused.

Eelviljadeks ei sobi kõrvitsalised. Neid pole soovitatav panna samale kasvukohale enne nelja aastat. Mai algul, paar nädalat enne taimede istutamist, valmistatakse ette peenrad, mis rajatakse tuulte eest kaitstud alale. Ümberringi võiksid olla kõrgemad taimed (põlduba, suhkrumais, heintaimed). Siis soojeneb kasvuala 2–3 kraadi võrra rohkem ja see mõjub soojalembestele taimedele hästi. 100–120 sentimeetri laiune peenar tuleb katta musta kilega. külv ja istutaMine Taimi kasvatatakse ette nii nagu kurgitaimi. Seemned võib külvata 8–10sentimeetrise läbimõõduga potti. Tähtis on jälgida külvisügavust: 1,5–2 sentimeetrit. Külvatakse aprilli viimasel või mai esimesel nädalal, taimede ettekasvatamiseks kulub neli nädalat (25–30 päeva). Minimaalne idanemistemperatuur on 15 ja optimaalne 21–35 kraadi, seega on võimalik taimi ette kasvatada kasvuhoones. Kastmisel tuleks

Head SoRdid

t

iina Paasik soovitab arbuusi- ja melonisorte, mis seni on Eestis head saaki andnud.

arbuusisordid • „Sugar Baby” • „Bingo” • „Janosik”

kasutada eelsoojendatud vett.

Pealtväetada on soovitatav siis, kui on juba 2–3 pärislehte, väetis tuleb lisada kastmisveele.

Arbuusitaimed istutatakse peenrale mai lõpul või juuni algul, kui öökülmaoht on möödas. Taimede vahe reas on 80– 100 sentimeetrit, see oleneb sordist ja peenra laiusest. Istutamisel ei tohi vigastada juuri, sest vigastatud taimed hukkuvad. Ka pärast istutamist on hea kasta eelsoojendatud veega. Katteloor asetada peale samal päeval.

Olulisemad hooldustööd on reavahede kobestamine, umbrohutõrje, pealtväetamine, haiguste ja kahjurite leviku jälgimine ja tõrje, katteloori eemaldamine ja kastmine.

Arbuusitaimede pidev pealtväetamine tagab korraliku saagi. Pärast juurdumist on soovitatav kasutada kanakaka graanuleid. Igale taimele antakse peotäis, aga jälgida tuleb, et graanulid ei ulatuks varreni.

Väetis soodustab taimede kasvu ja emasõite teket. Õitsemise algul on arbuusitaimi mõnikord vaja lehe kaudu väetada, selleks kasutatakse aiapritsi. Parim aeg on varahommik või õhtu, kindlasti ei tohi seda teha keskpäeval kuuma ja kuiva ilmaga. Lehe kaudu väetamiseks sobib kasutada mikroelementide segu (lubatud kasutada mahepõllunduses).

Kastmisel tasub olla ettevaatlik. Kasta pole hea, kui taimed on alustanud õitsemist ja esimesed viljad on juba olemas, sest lehed ja viljaalged hakkavad siis mädanema.

Teist korda tuleb taimi väetada õitsemise alguses. Kasutada võib pealtväetamiseks sobivat kompleksväetist. Õitsemise

• „Crimstar” F1 • „Rosario” F1 Melonisordid • „Ananass” • „Yellow Canarian” • „Charentals” • „Jaune Canare” • „Emir” F1

algul eemaldatakse katteloor, et putukad saaksid taimi tolmeldada.

Võrsetele on soovitatav jätta 4–6 vilja, aga ei juhtu midagi halba, kui jätta alles kõik viljad.

Avamaal ei ole hea taimi kärpida, sest lõikekohad armistuvad sageli aeglaselt ja on vastuvõtlikud kahjustustele.

Tolmeldada tuleb siis, kui on vähe mesilasi. Selleks asetatakse isasõie tolmukad hommikupoolikul emakasuudmele.

Viljaalge paisumine annab märku viljastumisest. Kui augustis esineb öökülma, siis tuleb taimedele panna katteloor.

Arbuus on valmis, kui vars on kuivanud ja sõrmenukiga vastu koort koputades kõlab ilus heli. Viljad muutuvad läikivaks, vastu maad olev osa kollaseks. Intensiivne kollane värv viitab üleküpsemisele. Vilju saab säilitada kaks nädalat temperatuuril 7–10 kraadi. Lühiajaliselt saab säilitada ka toatemperatuuril, vilju on soovitatav korjata varem, poolvalminuna.

Sortide valikul eelistada avamaal kasvatamiseks sobivaid sorte.

Melon tahaB sooja Melon (Cucumis melo L.) kuulub kõrvitsaliste (Cucurbitaceae Juss., nom. cons.) sugukonda, on üheaastane soojanõudlik rohttaim. Meloni kõige parem omadus on väike toiteväärtus, suur veesisaldus (90%), samuti suhkrute, mineraalainete, C-vitamiini ja provitamiin A sisaldus. Melonit kasutatakse värskelt, valmistatakse kompotte, keedist, kuivatatakse.

Taimed kasvavad hästi toitainerikkal keskmise raskusega liivsavi- või saviliivmullal. Pa-

Ka Eestis on võimalik head arbuusi- ja melonisaaki saada.

remad on neutraalsed mullad, mille pH on 6,5–7,0. Kasvuala ettevalmistamine sarnaneb arbuusitaimede kasvatamisega.

Meloniseemned idanevad kiiremini kui arbuusiseemned, seega külvatakse neid alates 5. maist. Idanemiseks vajalik temperatuur on 25–30 kraadi.

Külvatakse 8–10sentimeetrise läbimõõduga pottidesse 1,5–2 sentimeetri sügavuselt, kasvusubstraadiks sobib universaalne segu.

Pärast külvamist võiks kasta eelsoojendatud veega, see kiirendab idanemist. Külvid võib katta kile või ajalehepaberiga, need hoiavad sooja ja niiskust. Kate eemaldatakse kohe, kui on märgata seemnete idanemist.

Taimi on soovitatav pealtväetada nädal enne kasvukohale istutamist, selleks lisada kastmisveele köögiviljataimedele sobivat vedelväetist.

Peenrale istutatakse taimed siis, kui neil on juba 3–4 pärislehte. Peenrad valmista-

takse ette samal viisil nagu arbuusitaimedele. Taimede vahe reas võib olenevalt sordist olla 70–100 sentimeetrit. Tavaliselt istutatakse taimed mai lõpul või juuni algul, kui öökülmaoht on möödas. Pärast istutamist asetatakse taimedele katteloor.

Tähtsamad hooldustööd on reavahede kobestamine, pealtväetamine, umbrohutõrje, kahjurite ja haiguste leviku jälgimine ja tõrje, katteloori eemaldamine.

Pärast juurdumist (7–10 päeva) on soovitatav väetada taimi kanakaka graanulitega. Väetis külvatakse taimede istutusauku. Tuleb jälgida, et graanulid ei satuks varreni, võimalusel kobestada väetis mulda ja pärast väetamist kasta.

sortide vaLikuL eeListada avamaaL kasvatamiseks sobivaid sorte.

Fotod: erakogu

Teist korda väetatakse, kui taimed hakkavad õitsema, soovitatav on kasutada sama väetist.

Olenevalt kasvutingimustest võivad taimed haigestuda antraknoosi ehk lehekõrbusse (Glomerella lagenaria).

Haiguse ennetamiseks tuleb valida sobivad eelviljad, vältida märgade taimede hooldamist, kasta ainult vajaduse järgi ja mulla kaudu, eemaldada haigestunud taimed. Ennetavalt võib pritsida põldosjateega.

Katteloor tuleb eemaldada enne õitsemist, et putukad saaksid taimi tolmeldada.

Meloniviljad on esialgu üleni karvased ja muutuvad siledaks kasvades.

Melon on valmis, kui vili tuleb seda puudutades varre küljest lahti, on saavutanud sordile omase värvuse ja aroomi, katsudes on tunda, et koor on muutunud pehmemaks, ja sageli hõljub peenra kohal melonilõhn. Melonid säilivad lühikest aega (1–2 nädalat) temperatuuril 2–3 kraadi.

Maasika-, vaarika- ja mustikataimed koduaeda ja tootmisistandusse.

Lisaks kõik muu vajalik: kiled, väetised, tilkkastmisvoolikud...

Müügikohad: oma ladu Unipiha küla, Nõo vald , Tartumaa ja AS Sagro, Vae 2, Laagri, Saue vald (ainult jaemüük). www.eestimaasikas.ee | Kindel Käsi OÜ

40 || vein || mAA elu

20. aprill 2017

14,5 liitrit viinamarjaveini

inimese kohta aastas

S

tatistikaameti andmebaasis põllumajandussaaduste ressurssidest ja nende kasutamisest on andmeid ka viinamarjaveini kohta. Ehkki Eestiski on ju-

ba aastaid viljeldud viinamarjakasvatust ning kohalikest marjadest on veinigi tehtud, on siinsed kogused olnud siiski minimaalsed ja mõeldud peamiselt omatarbeks. Sestap seisabki sta-

tistikaameti koostatud tabelis viinamarjaveini tootmise real algusest peale ümmargune null.

Eestisse imporditava viinamarjaveini kogused on viimase viieteistkümne aasta jooksul

jõudsalt kasvanud, mida näitab ka siin olev tabel. Üllatav on aga see, et kümmekond aastat tagasi sai Eestist on viinamarjaveini eksportiv riik. 40 000 hektoliitrit ehk 4 miljonit liitrit

on ju juba üsna arvestatav kogus. Mõistagi on siin tegu imporditud veini edasimüügiga.

Samal ajal impordi kasvuga on tublisti kosunud ka viinamarjaveini tarbimine. 14,42 liit-

rit inimese kohta aastas tähendab arvestuslikult seda, et keskeltläbi iga 17 päeva tagant joob iga Eesti elanik, imikud ja raugad nende seas, ära ühe 0,7liitrise pudeli viinamarjaveini. (ME)

VIINaMarJaVeINI IMPOrt Ja ekSPOrt (hektoliitrites) NING tarBIMINe INIMeSe kOHta (liitrites) 250 000

14.18

14.81

15

14.42

13.99

12.45 200 000

100 000

8.69

Import ja eksport

150 000

10.01

Tarbimine inimese kohta

9.59

12

11.41

10.7

7.37

7.26 5.93 4.93

4.79

2001/2002

2002/2003

2003/2004

2004/2005

2005/2006

2006/2007

Märkus: arvestusaasta kestab 1. augustist 31. juulini.

KUNI 01.06.2017

UUE RATASTRAKTORI KINDLUSTAMINE

-25%

2007/2008 Import

2008/2009 Eksport

2009/2010

2010/2011

2011/2012

2012/2013

2013/2014

2014/2015

PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTELE PAKUME: Ettevõtte varakindlustus Hooned (laut, küün jm), rajatised (viljakuivati, silohoidla jm), inventar ja seadmed (lüpsiseadmed jm), kaup (piim, teravili jm), loomad •

Seadmete ja masinate kindlustus Liikurmasinad, nende haagised ja lisaseadmed (teraviljakombain, traktor, ruloonpress, niiduk, lägatankhaagis, ader, taimekaitseprits, külvik jm)

•

Kaskokindlustus Sõidukid (sõiduauto, veoauto, kaubik jm)

•

Väikeelektroonika kindlustus Elektroonilised seadmed (sülearvuti ja selle lisad, videokaamera, fotoaparaat jm)

•

0

2015/2016

Allikas: statistikaamet

Tarbimine

•

42 105

238 856

35 464

222 789

37 810

238 856

37 810

224 446

52 583

225 510

47 880

203 589

42 184

184 692

38 192

169 889

36 120

165 596

40 304

144 564

15 293

128 043

9 708

123 123

1 488

91 841

405

73 226

139

0

6

3 68 844

50 000

9

Õnnetusjuhtumikindlustus Ettevõtte töötajad ja nende pereliikmed

Tutvu tingimustega www.salva.ee

TARK PÕLLUMEES KINDLUSTAB SALVAS! Salva Kindlustuse AS Pärnu maantee 16, Tallinn, Tel: 680 0500, salva@salva.ee