Maa Elu, 27. aprill 2017

ISSN 2504-5865

LOODUSEST OTSE LAUALE

OÜ EESTI AND KOGUB METSASEENI LÕUNAEESTIST. ETTEVÕTTEL ON SEAL OMA AGENT, KES SÕIDAB BUSSIGA RINGI JA KOGUB KORJAJATE KÄEST SAAGI KOKKU.

9

772504

586014

LEANDER PRAGI: MA EI OLE KORDAGI KAHETSENUD, ET KARUSLOOMAKASVATUSEGA ALUSTASIN, PIGEM ON KÜSIMUS SELLES, KAS TEGIN SEDA ÕIGES RIIGIS. KUI OLEKSIN OMA AJA JA RAHA PAIGUTANUD SOOME, OLEKSIN LUGUPEETUD ETTEVÕTJA.

VÕÕRAMAISED MAITSETAIMED MEIE AIAS AIAÄRIDES JA -LAATADEL ON MÜÜGILE JÕUDNUD ROHKELT VÕÕRAPÄRASTE NIMEDEGA MAITSETAIMI, MIDA SAAB EDUKALT EESTIMAA SUVES KASVATADA.

27. APRILL 2017 • NR 17 (99) • HIND 1 €

AJALEHT

ETTEVÕTLIKULE

MAAINIMESELE

Maamessi külastas 43 150 huvilist

Fotod: SiLLe annUk / poStiMeeS

25. korda toimunud Maamessil käis seekord 43 150 huvilist. Mullu püstitatud publikurekord 44 260 jäi küll kehva ilma tõttu löömata, kuid see-eest osales rekordarv eksponente, ligi pool tuhat.

• kulumaterjalid • varuosad• loomakasvatustarvikud

www.pmkaubamaja.ee SE TEHNIKAKESKUS OÜ • Tel 5668 7957, 5687 7399

2 || karuSloomad || maa elu

27. aprill 2017

Karusloomakasvatajate ja loomakaitsjate

seisukohad ei saagi läheneda TOOMAS ŠALdA Maa Elu

K

arusloomafarmide keelustamise poolt ja vastu on Eestis vaieldud 2009. aastast, mil teema tõstatasid looma- ja looduskaitseorganisatsioonid, rohelised ja sotsiaaldemokraadid. On peetud kirglikke meeleavaldusi ja korraldatud vastandlike tulemustega küsitlusi. Eelmise nädala esmaspäeval korraldasid loomaõiguste organisatsioonid Toompeal erakorralise meeleavalduse karusloomafarmide vastu, teisipäeval ei toetanud riigikogu keskkonnakomisjon 14 saadiku esitatud looduskaitseseaduse muutmise eelnõu, mille vastuvõtmise korral lõpeks Eestis kümne aasta jooksul karusloomade kasvatamine.

9. mail tuleb küsimus arutusele riigikogus. Maa Elu kohtus Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingu esimehe Leander Pragiga, kes ise kasvatab sinirebaseid Noarootsis Nuckö farmis. „Mitu tuttavat oli tüdinud Soomes karusloomafarmides tööl käimisest ja otsustasime koos nendega sellega siin tegelema hakata. Ise pole ma Soomes töötanud, ehkki meedias on nii väidetud. Minu soov oli lihtsalt midagi maal ette võtta, mitmekesistada ettevõtlust. Praegu on meie farmis küll vaheaasta, aga kindlasti jätkame,” kommenteerib Pragi.

Olete karusloomi kasvatanud kuus aastat? Kas on tulnud kahetseda?

Muidugi tekitab ebamugavust, kui meedias kirjutatakse, et olen loomatapja number üks.

Aga püüan lähtuda sellest, et Eesti on olnud loomakasvatusmaa ja inimene on kasvatanud ja ka hukanud loomi enda hüvanguks aastatuhandeid. Ma ei ole kordagi kahetsenud, et karusloomakasvatusega alustasin, pigem on küsimus selles, kas tegin seda õiges riigis. Kui oleksin oma aja ja raha paigutanud Soome, oleksin lugupeetud ettevõtja, keda riik toetab ja aktsepteerib.

Eelmisel nädalal ei toetanud karusloomafarmide keelustamist keskkonnakomisjon.

Olete selle liikmetega suhelnud enne ja pärast selle otsuse tegemist. Miks otsus teie kasuks langes?

Komisjoni esimees Rainer Vakra on mulle öelnud, et paneb minu äri kinni kohe, kui tal selleks võimalus avaneb. Ülejäänud komisjoni liikmed olid teist meelt, nemad peavad karusloomakasvatust tavaliseks loomakasvatusharuks, mida ei ole põhjust emotsioonidest lähtudes keelustada. Teiseks on tegemist valdkonnaga, mille toodang läheb 98 protsendi ulatuses Eestist välja. Kust tuleb riiki raha? Me võime ju riigi sees oma rahanatukest keerutada, aga juurde toob seda ennekõi-

ke eksport. Kolmandaks räägib meie kasuks see, et karusloomakasvatuse sisendprodukt on teiste kasvatajate loomsed jäätmed.

Karusloomakasvatus on osa ökonoomsest ringmajandusest.

Kui palju on võimalusi jäätmetest üldse midagi toota? Karusloomakasvatus kasutab praegu ära 6000 tonni loomseid jäätmeid aastas, millest iga tonni põletamine Vireenis (endine Loomsete Jäätmete Käitlemise AS) maksaks umbes 250 eurot. Me ei saa öelda, et karusloomakasvatus üldse keskkonda ei mõjutaks, aga sellest ei jää maha mingeid jäätmeid, kõik tarbitakse ära.

Karusloomade liha ei ole tõepoolest inimese toiduks kõlblik, aga kõigest tehakse midagi: kondiliim, loomatoit, väetis, naaritsarasvaga töödeldakse jalatseid ja riideid vihmakindlaks jne. Inimese vajadused ei piirdu ainult söömisega. Kui rääkida karusnaha kasutamisest riietuses, siis tänapäevane jope kestab ehk viis aastat, karusnahkseid kasukaid pärandatakse põlvest põlve. Neid kohendatakse, vahetatakse voodrit, aga väärtuslik ja kvaliteetne asi kestab.

Miks see vaidlus nii teravaks on läinud?

Oleme mõnede riigikogu liikmetega arutanud, mida ühiskond karusloomakasvatuste keelustamisest võidaks. Võidaksime seda, et inimesed, kelle jaoks loomade tapmine ei ole vastuvõetav, saaksid hingerahu.

Mitte rohkem. Aga kogu selle vaidluse juures on positiivne, et üldsuse teadlikkus tõuseb.

Tervikuna meie eriala võidab.

Oleme pildil ja saame oma seisukohti selgitada, ehkki neid, kes meid kuulatagi ei taha, on omajagu. Meie kõige ägedamad vastased on korraldanud arvamusküsitlusi, kus tausta ja eesmärke avamata küsitakse „Kas peate õigeks metsloomade pidamist puuris?”. Ei ole raske arvata, milline on sellise tõele pretendeeriva küsitluse tulemus, kui eitav vastus tähendab automaatselt karusloomakasvatuste vastu olemist.

Muidugi saab üldsust ja eriti noori mõjutada öösel farmi sisse murdes ja nõnda üles ehmatatud loomadest pilte avaldades, aga kui räägid eetikast, järgi ka ise eetikareegleid. Loomakaitsjad kinnitasid, et kogusid 10 000 allkirja karusloomakasvanduste keelustamiseks, aga neist vaid veidi üle tuhande on kogutud korrektselt: allkiri on antud käsitsi või digitaalselt.

Uurisime ise paljudelt maaeluga seotud seltsidelt ja organisatsioonidelt, mida nemad karusloomakasvatusest arvavad. Meid toetavad Põllumajandus-Kaubanduskoda, Seakasvatajate Liit, Tööandjate Keskliit, Jahimeeste Selts, mitmed loomakasvatuse ja põllumeeste liidud jne. Nii saame meie omakorda kinnitada, et meie tegevust toetab oma esindusorganisatsioonide kaudu 100 000

Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingu esimees Leander Pragi usub, et kui karusloomafarme ei keelustata, tuleb neid Eestis lähiaastatel Fotod: tooMaS ŠaLda juurdegi.

inimest. Kui küsida suhtumist maapiirkonnas, siis ollakse selgelt meie poolt. Minult on otse küsitud, et mida me siin maal siis tegema peame. Maal ongi nii, et ärksamad otsivad aktiivselt hakkamasaamise võimalusi, millest üks on karusloomakasvatus, teised on poe taga pingil ja ootavad toetuste laekumist. Karusloomakasvatajad kuuluvad esimesse leeri.

9. mail on asi arutamisel riigikogus. Kui tuliseks vaidlus läheb?

Riigikoguski on inimesi, kelle jaoks looma hukkamine mis tahes eesmärgil ei ole aktsepteeritav. Kui tahetakse kuskilt keelustamist alustada, võib näida, et karusloomakasvatuse keelustami-

ne oleks kõige lihtsam ja valutum. Paraku ei juhtu meie ega lähemate järeltulevate põlvede eluajal, et loomade kasutamine inimese hüvanguks lõpeb. Karusnahk kui toode jääb meie ühiskonda igal juhul.

Naaberriikides see tegevusala õitseb. Kui me muidu küsime kohe, olgu selleks siis suhkrumaks või miski muu, et kuidas sellega Soomes on, siis siin otsitakse välja mingeid piirkondi, kus nagunii karusloomi eriti ei kasvatata, ja tuuakse eeskujuks, et seal on keelatud. Aga keelame siis meil kakao või banaanide kasvatamise ära! Kui riigikogust tuleb meie jaoks positiivne otsus ja saame jätkata, siis vaherahu kestab tõenäoliselt vaid seni, kuni seadus lubab uue petitsiooni esitada.

Eestis on umbes nelikümmend tšintšiljafarmi.

Mida see vaidlus on tähendanud karusloomakasvatajate jaoks? Kas on lisandunud uusi kasvatajaid või on keegi lõpetanud ebaselge tuleviku tõttu?

Eestis on kolm sini- ja hõberebasefarmi, mingi ehk Ameerika naaritsa farme samuti kolm ja tšintšiljafarme umbes nelikümmend. Meie vastaste surve tulemusena on kasvatajad ühte koondunud. Varem me üksteist ei tundnudki, nüüd suhtleme iga päev. Me ei ole konkurendid, meie kaup läheb maailmaturule, kus on üks hind. Meil on targem koostööd teha kui üksteisele kandadele astuda.

Kuna lähiminevikus on paljusid sea- ja piimakarjakasvatajaid tabanud tõsised tagasilöögid, on huvi alternatiivide vastu kasvanud. Uuritakse palju, aga öeldakse, et seni, kuni see poliitiline diskussioon kestab, ei julge alustada. Nii ei ole ei karusloomakasvatusega lõpetajaid ega ka alustajaid. Kui nüüd saab kindlalt selgeks, et vähemalt lähiajal karusloomafarme sulgema ei pea, julgen ennustada, et farme tuleb juurde. Meie organisatsiooni tehtud uuringust selgus, et eriti suur huvi selle vastu on Ida-Virumaal.

Kui palju uusi alustajaid Eestisse mahuks?

See sõltub loomsete jäätmete hulgast. Piir tuleb ette. Jäätmeid jaguks umbes 800 000 karusloomale. Töökohtades arvutatuna tähendab see, et kui praegu saab tänu karusloomadele Eestis tööd umbes 150 inimest, siis see arv võiks kasvada 600ni. Maailmaturul ruumi on. Katusorganisatsiooni FurEurope andmetel müüdi 2006. aastal karusnahku 4,5 miljardi, 2013. 8 mil-

jardi ja 2015. aastal 7 miljardi euro eest.

Kas karusnaha kasutamine riietuses on Eestis vähenenud?

Absoluutselt mitte. Vaadake vabariigi aastapäeval presidendi vastuvõttu. Karusnahka kannavad ka need kodanikud ise või nende abikaasad, kes on alla kirjutanud keelustamise eelnõule. Millest me räägime?

Kui mustvalge see teema teie enda jaoks on? Millisel määral suudate mõista karusloomakasvatuse vastaste seisukohti? Kas nende seisukohtades pole üldse miski õige?

Loomakaitsjate jaoks on looma tapmine lubamatu. Minu jaoks mitte. Siit see piir jookseb. Kõik ülejäänu selle ümber on teisejärguline. Võime loomade heaolusse investeerida kui palju iganes, see ei ole nende silmis argument. Aga ükski loomapidaja, keda mina tunnen, ei väärkohtle oma loomi.

Ka meie farmides käivad lapsed loomi vaatamas, loomad on kasvatajate jaoks armsad.

Lihtsalt saabub hetk, kui on aeg minna.

See, et me neid hukkame, ei tähenda, et me oma loomi ei armasta. Selles küsimuses ei ole loomakaitsjate ja meie seisukohtade lähenemine võimalik, sest need on üksteisest sama kaugel nagu maa kuust.

Kahjuks on täna nii, et kõige aktiivsemate loomakaitsjatega me isegi ei tereta. Kinnitan, et tegelikult ongi neli-viis aktivisti, kes teemat üleval hoiavad; siis on need, kes teevad seda tööd sissetuleku eest, ja kolmanda, kõige arvukama grupi moodustavad lihtsalt kaasajooksikud, kes kuigivõrd ei süvene.

maa elu || maameSS || 3

27. aprill 2017

JUHTkiri

peeTer rAidLA

peatoimetaja

MAATURISM KUTSUB KÜLLA

J Maamess on ainuke koht, kus saab ammendava ülevaate turul pakutavast põllumajandustehnikast.

Foto: SiLLe annUk / poStiMeeS

maamess viib kokku riiNA MArTiNSON Maa Elu

„O

h, tere, sina ka siin, pole nii ammu näinud!” Sarnast hüüatust kuulsin äsja lõppenud Maamessi alal ringi käies kõige sagedamini. Nii ongi see mess suurepärane võimalus tuhandete põllumajandusega seotud toodete tutvustamiseks ja uute ideede ammutamiseks, aga ka vanade tuttavate trehvamiseks.

Maamessiga seoses rõhutatakse, et see on suurim maaelu mess Eestis. Nii on, aga mitmed, kellega rääkisin, nimetasid suurima plussina, et see on ainuke koht, kus saab ammendava ülevaate turul pakutavast põllumajandustehnikast. Kõik masinate müüjad pidasid messil kohalolekut väga vajalikuks – seda nii oma toodete tutvustamiseks, aga ka lootuses mõni uus müügitehing kokku leppida. See läkski paljudel korda.

John Deere’i põllu- ja aiatöömasinatega kauplev Baltic Agro tõi messinaeltena rahvale uudistada uue kõrgtehnoloogilise traktori, klahvkombaini ja täiustatud mururoboti. Kombainide tootejuht Marek Peensalu tõdes huviliste suurt hulka: mõni uudistas niisama, teine küsis hinda ja tehnilisi andmeid. „Oli ka neid, kellel ongi konkreetne huvi masinat osta,” kinnitas ta.

Nii saigi messil sõlmitud kaks kokkulepet uue kombaini müügi kohta. Kombaini os-

tu-müügi protsess on tegelikult üsna pikk, võib kesta isegi kuni aasta ja tihti ostja kaupa kohe koju viia ei saa. Näiteks messinaelana väljas olnud kombainil on olemas omanik, kes seda messil esimest korda reaalselt uudistamas käis. „Masin jõudis tehasest alles nädal varem Eestisse ja tõime ta esmalt Tartusse messile, kus omanik siis seda esimest korda nägigi,” rääkis Peensalu.

Kuna kohe on käes muruniitmise aeg, oli messikülastajail palav huvi murutraktorite ja -robotite vastu. „Niitmishooaeg on kohe algamas ja inimestel oli hea maamessil tehnika üle vaadata, küsimusi esitada ja vähemalt kümne murutraktori ja mitme mururoboti müügiks sai kokkulepe sõlmitud,” rõõmustas Baltic Agro Machinery turundusjuht Ulvi Kullerkupp.

Suure põllumajandus- ja aiatehnika väljapanekuga messil osalenud Stokkeri vägesid juhtinud Mecro grupi juhatuse esimees Priit Prints tõdes, et see mess on Eestis ainuke, kus peab kindlasti kohal olema. „See on ühest küljest võimalus olemasolevate klientidega kokku saada, aga siin kohtab palju asjalikke põllumajandusettevõtjaid ning käib hulgaliselt talupidajaid ja muid maainimesi, kes otsivad endale aiatehnikat ja mootorsaage,” rääkis Prints ja lisas, et müügitehinguid messil reeglina ei sõlmita, küll aga kokkuleppeid, et saame pärast messi kokku ja teeme diili.

Kasutatud rasketehnikat vahendava portaali Mascus Eesti tegevjuht Annika Amenberg ütles, et nemad on messil endale uusi kliente otsimas, aga

ka oma klientidele kliente. Kohe peatuski tema leti ees mees, kel Mascusele ohtralt kiidusõnu jagus. „Mul väga vedas, et kolm aastat tagasi Maamessil selle firma kontaktid leidsin, tänu neile müüsin oma masinad maha, üks autobuss läks Ungarisse, aga traktorid on Poola ja Bulgaariasse läinud, isegi Skandinaaviasse on läinud,” seletas rahulolev mees. annaB piima Või mitte Kui tehnika alal uudistasid valdavalt mehed – kes tõsisel moel küsimusi esitades, kes, nägu poisikese kombel elevusest säramas, moodsa traktori või veoauto kabiinis nuppe vajutades, siis lastega peresid tõmbas magnetina loomade ala, kus võis näha peaasjalikult igasuguseid lihaveiseid ja lambaid, eksootikat pakkusid alpakad. „See ei anna piima, selle käest ka ei saa piima,” jutustas üks lasteaiaealine poiss lihaveiste kõhualuseid uurides. „Neid lehmi kasvatataksegi liha pärast, piima annavad teised,” kostus talle selgituseks. Küll aga sai kõrvaltelgis maitsta lambapiima. Ega laadaliste käed eriti varmad olnud lambapiimaga topsikesi suu juurde tõstma, kes aga julges selle sammu ette võta, nentis, et piima nagu piim ikka, pole üldse halb.

Taimedega kauplejaid oli Maamessil üsna napilt, kuid rahvast nende ümber palju ja

taiMedega kauplejaid oli MaaMessil Üsna napilt, kuid raHvast nende ÜMber palju.

igaüks kasutas võimalust huvipakkuvate taimede kohta kasvatajalt põhjalikku nõu küsida. Harjumaalt Arli puukoolist kaupa pakkuma tulnud Aivar Haak rääkis, et Maamess polnud neil tänavu sugugi esimene väljasõit, kuid õige laadakarussell alles läheb käima ja lähikuudel mööduvad kõik nädalavahetused laatadel üle Eesti.

Maamessil on Haak osalenud juba üle kümne aasta. „See on hea koht müümiseks, küsitakse kõike,” tõdes mees. „Sellist aega, et inimesed oma aeda midagi osta ei taha, pole olnudki, isegi kriisiajal mitte.” maatoit ÜllataB Nagu ikka pakkusid toiduletid iga messi ja laadaga lahutamatult kokku käivat suurt valikut suitsusinke ja -vorste ning kõikvõimalikke leiva- ja piimatooteid, aga leidus ka hoopis haruldasemat kaupa, näiteks rabarberinektarit, angersäga või suitsutatud küülikut.

Möödajalutajaid astelpajumarmelaadi maitsma kutsunud Eneli Kaasik osaühingust Juulamõis rääkis, et mullu oli ta väljas Jõgevamaa esindusega, aga tänavu juba iseseisvalt. „Rahvast on parasjagu, jõuab ikka igaühega juttu ka rääkida,” rõõmustas ta.

Perefirmat tutvustades nimetas plaani oma kohvik avada, tundub ju asukoht Elistvere loomapargi kõrval selleks igati hea. Üheks üllatustooteks oli nii mõnelegi OÜ Rabafarmi rabarberimahl. „Paljud tulevad proovima ja imestavad, et polegi kibe ja hapu,” sõnas Põhjamaade ühe suurima, üle 15 000 rabarberipõõsaga maherabarberiistanduse peremees Leo Kivitar.

uba neljandat korda on mittetulundusühingu Eesti Maaturism eestvõttel 1. mail maapiirkondade turismiettevõtete uksed huvilistele valla. Kusjuures üritustest osasaamiseks ei pea rahakott sugugi pungil olema, sest paljud üritused on päris tasuta või siis soodsa erihinnaga. Avastusretked, paadisõidud, käsitöötoad, uued maitseelamused, talgud, kohtumised taluloomade ja pererahvaga. Ja kui soovi, võib saunagi minna.

Huviköitvate üritustega on kaetud kõik meie viisteist maakonda. Endale sobiva külastuspaiga leidmiseks tasub vaid kiigata veebilehte www.maaturism.ee, kus leiab maaturismi ettevõtteid täispikitud Eesti kaardi. Nii et kes vähegi viitsib ehedat maaelu mõnusalt nautida, see saab ka seda täiel rinnal teha. Kui lapsed ja lapselapsed tuleks kindlasti kaasa võtta, siis oma neljajalgsed lemmikud on mõttekas koju jätta.

Enamik turismiettevõtteid on teie jaoks ootele pannud nn päevapakkumised. Siin vaid mõned näited. Pakri Paruni kohvikus on kohv ja tee tasuta. Selleks aga, et 25 meetri kõrguselt Pakri tuletornist pilk kaunile pankrannikule heita, tuleb loovutada 1 euro. Jääaja keskuse külastajaid ootavad tasuta parveekskursioonid Saadjärvel. Merelaiu puhkekülas pakutakse kalasuppi ja võib minna merele haugi jahtima, sest just 1. maist on see lubatud. Hellenurme veskimuuseumis saab näha ja kuulda, kuidas püksid püüli sõeluvad ja veskiemand suuga jahvatab. Halinga automuuseum annab igale külastajale tasuta kaasa mudelauto. Karepa ravimtaimeaias pakutakse ürdisoolaga suupisteid ja karulauguvõiga karaskit, teed ja kasemahla muidugi ka. Teravamate maitsete austajail on aga võimalus Mustjala Mustardis osaleda eri sinepite degusteerimisel.

Need on vaid üksikud näited. Kohti, kuhu minna, on tublisti üle saja. Tuleb lihtsalt minna ja avastada: uusi paiku, uusi maitselamusi, uusi tutvusi ja iidset Eestimaa ilu.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@postimeesgrupp.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@postimeesgrupp.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@postimeesgrupp.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@postimeesgrupp.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2017

4 || maiTSeTaimed || maa elu

aianduS. Aiaärides ja -laatadel on müügile jõudnud rohkelt võõrapäraste nimedega maitsetaimi, mida saab edukalt Eestimaa suves kasvatada.

Võõramaised maitsetaimed

jõuavad Eesti aeda riiNA MArTiNSON Maa Elu

H

ansaplanti hooajataimede tootegrupijuhi Eevi HaavReemetsa sõnutsi on valikus päris palju uusi maitsetaimi, näiteks oliivirohi ehk rohekas santoliin, indiaani piparrohi, ahtalehine käokuld ehk kääbuskarri, verev oblikas, lilla kroonlauk, magus lippia, Vietnami koriander, lisaks uued basiiliku ja piparmündi sordid. Ka karulauk tasub väljatoomist – see pole küll siinmail uus, kuid poes on selle taimi müüdud alles viimased paar aastat. „Populaarseks on saanud maitsetaime- ja ürdisegud: küll köögiviljavokile, lihale, pitsale, kastmetele, aga ka teeks ja salatile,” lisab Haav-Reemets. „Need on kolm kuni viis erinevat potis kasvavat maitsetaime, mis sobivad omavahel hästi.”

Tootejuht märgib, et maitsetaimed müüvad iga aastaga aina paremini. „See tähendab, et Eesti inimesele pakuvad maitsetaimed palju huvi, neid tahetakse ise kasvatada ja uutesse sortidesse suhtutakse hästi,” sõnab ta. „Hästi lähevad kõik basiiliku sordid, samuti piparmündid ja pune, aga vaieldamatu rahva lemmik praegu on rosmariin.” kokalõHnaline pelargoon Pärnumaal tegutseva Tamme talu ürdiaia perenaine Heli Viedehof soovitab proovida kasvatada näiteks lõhnavaid pelargoone. „Nende vastu on elav huvi tärganud ja paljud imestavad:

27. aprill 2017 kuidas see küll võimalik on, et üks taim lõhnabki nagu apelsin või kokakoola,” ütleb ta. Lõhnavat pelargooni saab kasutada nii maitse- kui ka teetaimena.

Veel võib koju viia erinevate lavendlite taimi, hea maitse ja lõhnaga monardasid, mis on lisaks aiailule suurepärased tee- ja maitsetaimed, samuti on uudisena saadaval haavarohtu, lillat kroonlauku, seenemaitselist rungiat, nööpkakart, samuti mitu päevakübarasorti ja kevadist maitsetaime number üks – karulauku.

Uudsetest maitsetaimedest kiidab Viedehof seenemaitselist rungiat, mis meenutab välimuselt pisut basiilikut ja seda võib kasvatada ka toataimena. Samuti tasub kasvatada oliiviürti ehk rohekat santoliini, mis sobib hästi salatitesse, samuti pitsade, pasta ja teiste Vahemere maade toitude maitsestamiseks. Seda Vahemere äärest pärit taime saab sügisel toas edasi kasvatada.

Väga populaarseks on saanud sidrunaloisia, mis puudutamisel magusat sidrunilõhna levitab. Mullu said selle taimed ürdiaias juba suve alguses läbi müüdud ja tänavu varutakse neid targu rohkem. Selle taime lehti võib kasutada teeks ja toitudes sidruni asemel. Lehti võib panna magustoitudele ja teha neist jääteed või lisada vannivette. Tegemist on väga vastupidava taimega, mida saab samuti talveks tuppa kasvama viia.

Kokandussaadetest tuntud sidrunhein meenutab kõrrelisi ja on vähenõudlik taim, mida võib kasvatada edukalt isegi rõdupotis ja talveks tuppa tuua. Kui suvel tahab taim rohket kastmist, siis talvel piisab paari nädala tagant kastmisest.

Sidrunheina lehti võib kasutada teeks ja jämedaid varsi toitudes.

Müüakse ka sidrunheina seemneid, kuid selle taime seemnest kasvatamine ei pruugi iga kord õnnestuda ja pigem võiks selle osta noortaimena.

SuHkru aSemel Teine juba tuntust kogunud taim, mis seemnest kehvalt tärkab, on suhkruleht ehk steevia, aga selle noortaimi leiab juba paljudest kohtadest. Sooja kasvukohta vajav steevia on suhkrust magusam ega anna ühtegi kalorit. Tõsi, mõnele ei pruugi meeldida selle pisut laste köharohtu meenutav kõrvalmaitse, kuid taimeteesõpradele on steevia maitse küllap meeltmööda.

Suhkru asendajaks saab kasvatada ka magusat lippiat, taim sobib amplisse või rõdukastigi. Talveks võib proovida taime tuua jahedasse ja valgesse siseruumi talvituma. „Uutest peenral talvitujatest soovitan Kreeka haavarohtu, mis on väga mõnusa maitse ja toredate hallide karvaste lehtedega taim ning sobib kasvama isegi väga kuiva ja liivasesse pinnasesse,” soovitab Viedehof.

Aasia toitude sõbrad võiksid endale muretseda rao-rami ehk Vietnami koriandri. See on kiirekasvuline ja sirgub lopsakaks põõsakeseks ning lehed sobivad toiduks kasutada. Sedagi taime võib kasvatada suvel õues, aga muidu igati sobilik toataim.

Maitsetaimi saavad kasvatada isegi need, kel oma aialappi pole, sest paljud taimed peavad edukalt vastu rõdupottides. Viedehof nimetab sellisteks näiteks rosmariini, ahtalehist käokulda, basiilikuid, punet, münte, sidrunaloisiat, salveisid, liivateesid, haavarohtu, murulauku ja peterselli. „Et taimed rõdul hästi kasvaksid, tuleks valida need selle järgi, kas rõdu on avatud päikesele või on päris varjus,” soovitab Viedehof. „Tähtis on poti suurus ja sobiv muld. Liiga väikeseid potte on raske läbikuivamise eest kaitsta, liiga suures potis kipub taim kiratsema.

Liiga rammus muld paneb taimed liialt lopsakalt kasvama, aga vajadusel saab potiürtidele kastmisveega väetist juurde anda.”

TASUB KATSETADA

Tamme talu ürdiaia perenaine Heli Viedehof ütleb, et praegu väga popiks muutunud rosmariini saab isegi Foto: GertrUd aLatare rõdul potis edukalt kasvatada.

tamme talu ürdiaia perenaine Heli Viedehof soovitab: teeks: mündid, haavarohi, liivateed, monardad, sidrunaloisia, lõhnavad pelargoonid, sidrunhein, aniisi-hiidiisop. toitudes: rosmariin, ahtalehine käokuld, basiilikud, puned, mündid, salveid, liivateed, haavarohi, murulauk, petersell, põõsastill, naistenõges, meliss, piparrohud, rohekas santoliin, leeskputk, lilla kroonlauk, Vietnami koriander,

nööpkakar. magustoitudes: monardad, sidrun- ja kaneelbasiilik, mündid, sidrunaloisia, liivateed, naistenõges, meliss, Moldaavia tondipea. rõdul kasvatamiseks: rosmariin, ahtalehine käokuld, basiilikud, mündid, sidrunaloisia, salveid, liivateed, haavarohi, murulauk, petersell, põõsastill, naistenõges, meliss, piparrohud, lilla kroonlauk, Vietnami koriander, nööpkakar.

maa elu || uudiSed || 5

27. aprill 2017

EKSPORDI KASVATAMINE EELDAB KOOSTÖÖD Maaeluminister

V

äliskaubandus ja eelkõige eksport on Eesti majanduse kasvu ja pikaajalise edukuse tagamisel esmatähtis. Põllumajandustoodete eksport on oluline nii põllumajandussektori konkurentsivõime kui ka kogu riigi majanduse seisukohalt.

Möödunud aastal eksporditi Eesti päritolu põllumajandussaadusi ja toidukaupu 778 miljoni euro väärtuses 102 sihtriiki. Suutlikkus eksportida põllumajandustooteid sõltub suuresti meie ettevõtete võimekusest konkureerida välisturgudel ja avatud sihtturgude arvust.

Lisaks mõjutavad ekspordisuutlikkust ettevõtte positsioon tootmis- ja väärtusahelas ning eksportööride müügija turundusvõimekus. Globaliseeruvas maailmas, kus on vaja toota järjest efektiivsemalt, muutub järjest tähtsamaks tootmise koostöö teadus- ja arendustegevusega ning oskused ja suutlikkus kasutada innovatsiooni võimalusi, et realiseerida põllumajanduse potentsiaali.

Toodetele antav suhteliselt väike lisandväärtus on üks peamisi põhjusi, miks Eesti toidusektori eksporti ilmestab praegu toorainepõhisus – 2016. aasta piimatoodete ekspordist moodustas 36 protsenti toorpiima müük naaberriikidesse.

Toorainepõhise ekspordi kitsaskoht on orienteeritus naaberriikidele (Soome, Läti, Leedu), mis muudab Eesti ekspordi suuresti sõltuvaks peamiste välispartnerite käekäigust ja tihti on toorainepõhised kaubavood ebastabiilsed.

Kui räägime aga ekspordi edendamisest, siis tuleb fookus kindlasti seada senisest enam väärindatud toodete ekspordile.

Põllumajandussaaduste väärindamine on ülemaailmse konkurentsi tingimustes võtmetähtsusega. Liikumine tooraineid eksportivast riigist väärindatud tooteid eksportivaks riigiks tagaks toidusektorile suurema ja püsivama sissetuleku. Mida rohkem väljamüüdavat toorainet kohapeal väärindatakse, seda suurem ja püsivam sissetulek on tagatud põllumehele ja toidusektorile. Tootlikkuse suurendamise jaoks on tähtis ka pidev arenemine ja uute teadmiste rakendamine või ka olemasolevate teadmiste uuel moel kasutuselevõtt.

Teine ekspordi edendamise oluline aspekt on meie ettevõtetele avatud sihtturgude arv. Mida suurem see on, seda kiiremini saavad ettevõtted reageerida nõudluse muutusele ja seda väiksem on ühe kaaluka turu äralangemisest tulenev äririsk.

Maaeluministeeriumis on koostamisel Eesti toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava. Selle raames analüüsib ministeerium koostöös sektoriga prioriteetseid turge ja kaardistab võimalikud ekspordipotentsiaaliga tooted. Käimas on läbirääkimised mitmete võimalike sihtriikidega, et turge avada, kuid see protsess on üsna keerukas ja sageli ajamahukas.

Teatud riikide puhul piisab kooskõlastatud sertifikaadi lisamisest saadetisele, teis-

te turule pääsemiseks on vajalik eksportiva riigi järelevalvesüsteemi tunnustamine, millele eelneb veterinaar- ja toiduameti poolt mahukate küsimustike täitmine ja sihtriigi ametnike auditite vastuvõtmine kohapeal. Kõige rangemad impordinõuded kehtivad reeglina loomadele ja loomset päritolu toodetele, mistõttu on liha- ja piimatoodetega uuele turule sisenemine aja- ja ressursimahukas.

Töötame selle nimel, luua ettevõtetele võimalused uutele ja potentsiaalsetele sihtturgudele siseneda.

Tiheda konkurentsi tingimustes ning geograafiliselt ja kultuuriliselt kaugetel sihtturgudel läbilöömiseks peab tugevnema ka toidusektoris tegutsevate eksportööride müügi- ja turundusvõimekus. Praegu ettevõtetele pakutavate koolituste ja seminaride kitsaskoht on liigne üldistatus, mistõttu valdkonnaspetsiifilised vajadused jäävad tähelepanuta. Eriti raskes positsioonis on mahetooteid eksportida soovivad ettevõtted, kelle toodangu turule sisenemise ja turundamise protsess on toidusektori tavatoodetest veelgi spetsiifilisem.

Maailma suundumused näitavad üha kasvavat huvi nii mahepõllumajanduse kui ka laiemalt mahemajanduse vastu. Mahepõllumajanduse turg on aastatel 2004–2015 kasvanud pea kolmekordseks, globaalne maheturumaht oli 2004. aastal 25,4 miljardit eurot ja 2015. aastal 75 miljardit eurot. 2015. aastal suurenes ainuüksi Euroopa maheturg aastaga 13 protsenti, mis näitab, et mahepõllumajandus on kasvav suundumus.

Kuna inimeste jaoks on tänapäeval üha olulisem toidu kvaliteet ja päritolu ning sellise toidu eest ollakse valmis rohkem maksma, siis on mahepõllumajandussektoris olemas suur potentsiaal kasumit teenida. Lisaks mahepõllumajandusele on Eestil tänu ökoloogiliselt puhta bioressursi rohkusele unikaalne võimalus edendada ka teiste valdkondade ökoloogiliselt jätkusuutlike teenuste ja toodete eksporti. Need valdkonnad on näiteks ökofarmaatsia ja -kosmeetika ning ökoturism.

Nii nagu kõikides teistes valdkondades, tuleb ka mahemajanduse valdkondade ekspordist rääkides mõelda, kuidas olemasolevale toorainele suuremat lisandväärtust anda.

Eestist eksporditakse suuresti töötlemata toorainet, müüakse näiteks vilja, loomi ja piima, aga toorainet oleks vaja esmalt väärindada ja müüa suurema lisandväärtusega tooteid.

Suurimaks ülesandeks pean tootjate käitumisharjumuste muutmist, sest see algab mõttelaadi muutusest. Kuna Eesti toidusektori ettevõtted on võrdluses teiste Euroopa riikidega küllaltki väikesed, on ettevõtetel vaja teha koostööd, tulla turule ühistulise vormiga, sest ühistegevuse kaudu saavad tootjad olla üheskoos tugevamad ja seeläbi välisturgudel edukamad. Samuti on tähtis, et riik kuulaks ettevõtjaid ja pakuks omalt poolt tuge seal, kus abi vaja: uute sihtturgude avamine ning turundus- ja müügikompetentsi tõstmine. Töö selles suunas juba käib.

Foto tõi mootorSae. Maamessil sai oma auhinna, mootorsae kätte ka Maa Elu ja Maamessi ühise fotokonkursi võitja Andreas Pernits, kes kinnitas, et tal on võidu üle väga hea meel. Ja lisas, et võidetud saag leiab kindlasti kasutust.

Andreas elab Viljandimaal ja tegeleb igapäevaselt hobusekasvatusega.

Pildistamist on ta harrastanud juba aastaid. Varem küll aktiivsemalt ja viimasel ajal vaid hobi korras.

Võidufoto idee sai Andreas Boris Razumovilt, kes ongi võidupildil koos oma hobusega suure kalluri taustal jäädvustatud. Maa Elu avaldas võidutöö 30. märtsi numbris. (me)

tiHedad tÖÖpäeVad. Maa Elu tegi tänavuse Maamessi ajal kokku kuus vähemalt tunnipikkust otseülekannet. Selleks ajaks kehastusid telereporteriteks oma igapäevatööd Postimehe arvamustoimetuses tegev Marian Võsumets ja Järva Teataja peatoimetaja Tiit Reinberg. Huvi Maa Elu otseülekannete vastu oli üsna suur. Tänu meie otselülitustele sai Maamessist vahetult osa ligi 4500 inimest (ehk unikaalset külastajat), kes klikkasid meie ülekandeid ja järelvaadatavaid videosid peaaegu 27 000 korda. Meie pildigaleriide vaatajaid oli 11 000. Olgu lisatud, et 25. korda toimunud Maamessiga käis kohapeal tutvumas Fotod: ardi trUiJa 43 510 inimest, kellest mitmed sajad kiikasid ka Maa Elu telki. (me)

MAKITALT SUURIM VALIK AIATÖÖRIISTU. Akutoitega, bensiinimootoriga või juhtmega abilised aeda!

Makita innovatsioon on tähistatud erinevate tähistega millest igaüks kannab ainulaadset tehnilist lahendust.

Makita 4-taktiline mootor.

Madal heitkogus.

Madalad kasutuskulud.

Madal müratase.

Ei vaja õli ja kütuse segamist.

Harjadeta hooldusvaba mootor.

Väiksem energiakulu, 50% pikem tööaeg.

Harjadeta mootor tagab pikema aku kasutusea.

Kuni 50% pikem tööaeg ja pikem mootoriiga.

Makita kiirlaetavad LXT akud.

Maailma suurim 18 V Li-ion akusüsteem.

Kiirlaadiaga kuni kolm korda kiirem laadimisaeg.

Mugav ja kompaktne liugtüüpi akusüsteem.

Rohkem jõudu, pikem tööaeg.

2 x 18 V akusid saab kasutada koos, tulemuseks 36 V.

www.makita.ee

TArMO TAMM

6 || loomakaSVaTuS || maa elu

27. aprill 2017

antibiootikumide kasutamine lo SirJe NiiTrA Postimees

ks tähtis teema, mis Eesti eeloleva Euroopa Liidu eesistumisega teravalt päevakorda kerkib, on võitlus mikroobide antibiootikumiresistentsuse ehk AMRiga, mis on nii Euroopas kui ka maailmas parasjagu väga aktuaalne ja puudutab lisaks inimmeditsiinile suurel määral ka loomakasvatust.

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsent Piret Kalmus selgitab, et mikroobide resistentsus on mikroorganismide võime antibiootikumide toimele vastu panna. Inimesed ja loomad ise ei muutu antibiootikumide suhtes resistentseks, vaid see võib juhtuda nende organismis elavate bakteritega. Ka väliskeskkonnas elavad bakterid võivad antibiootikumidega kokku puutuda ja nende suhtes resistentseks muutuda. Antibiootikumide suhtes resistentsete bakterite kujunemisele viib antibiootikumide korduv ja ebaõige, põhjendamatu ja mittemõistlik kasutamine. Resistentseks muutunud mikroobid võivad edasi kanduda loomade või inimeste vahel ning keskkonna vahendusel loomadele või inimestele.

Loomakasvatuses kasutatakse antibiootikume loomadel esinevate bakternakkuste raviks. Veistel ja sigadel esineb väga palju selliseid haigusi, mida tuleb antibiootikumidega ravida. Euroopa Liidus on keelatud antibiootikumide kasutamine loomade kasvu ja arengu toetamiseks. „Teatud toimeained on inimeste ja loomade bakternakkuste ravis sarnased.

Väga palju on aga antibiootikume, mida loomade raviks üldse ei kasutata ja need on mõeldud

ainult inimeste raviks. Loomade antibiootikumid on toodetud üksnes veterinaarseks kasutamiseks. Kui loomaarst peab vajalikuks, võib ta loomale määrata ka inimesel kasutamiseks mõeldud antibiootikume. Loomaomanik ei saa antibiootikume käsimüügiravimitena osta. See tähendab, et loomale määrab antibiootikumiravi ainult tegevusloaga loomaarst ja antibiootikumid on retseptiravimid,” selgitab Kalmus.

Kuidas saavad farmerid piirata antibiootikumiresistentsuse teket ja levikut loomakasvatuses? Kalmuse sõnul vähendab antibiootikumide kasutamise vajadust loomade tervise tagamine hea farmihügieeni abil ja nakkushaiguste tõhus tõrje. „Mida vähem vajatakse loomahaiguste raviks antibiootikume, seda väiksem on mikroobide antibiootikumiresistentsuse tekkimise tõenäosus. Seega loomade nakkushaiguste hoolikas ennetamine ja bioturvalisuse võtete kasutamine vähendab mikroobide, sealhulgas antibiootikumiresistentsete, levikut,” märgib ta.

Antibiootikumravi vajaduse karjas määrab alati farmi teenindav loomaarst. Antibiootikume tuleb Kalmuse sõnul kasutada ainult siis, kui bakterinakkus on kindlaks tehtud.

Nii-öelda igaks juhuks või ilma diagnoosi panemata antibiootikumide kasutamine suurendab antibiootikumide suhtes resistentsete mikroobide populatsiooni. Haigestunud loomadelt võetud proove tuleb uurida laboris ja määrata mikroobide antibiootikumitundlikkus. Inimeste raviks kriitiliselt olulisi antibiootikume ei tohiks teadlase hinnangul veterinaarmeditsiinis kasutada, kuigi need on saadaval. Nende kasutamise vajadus peab olema väga täpselt hinnatud antibiootikumitundlikkuse uuringutega. Loomapidajal peab aga olema väga hea koostöö farmi teenindava loomaarstiga, kelle juhtnööre tuleb alati järgida. Ravikuuri jooksul tuleb kinni pidada määratud ravimi annusest, ravi kestusest ja keeluajast. Keeluaeg tähendab, et antibiootikumravi ajal ja teatud aeg pärast seda ei tohi loomalt pärit piima, liha ja mune inimtoiduks kasutada.

Tuleb teadvustada resistentsusega seotud ohte ja järgida head loomakasvatustava.

eeSti loomakaSVatuSeS antiBiootikumide kaSutamine kaSVaB Tartu Ülikooli antimikroobsete ühendite tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul on Eesti loomakasvatuses viimastel aastatel antibiootikumide kasutamine arvestatavalt kasvanud ja see paneb küsima, kas seda kuidagi ohjeldada saab. Aastatel 2007–2015 on ravimiameti andmetel Eestis antibiootikumide müük loomakasvatuses kahekordistunud. Muide, inimravi osas pole muutust toimunud.

Praegu püüavad teadlased välja selgitada, mille arvelt kasv on tulnud ja kuidas seda pidurdada. Tuleb meeles pidada, et antibiootikumiresistentsed nakkused ei tunne riigipiire ja võivad levida inimeste riigist riiki liikumisel, samuti loomakasvatustoodangut importides. Eelmisel aastal näiteks sai üks selline ohtlik resistentsus alguse Lõuna-Hiina loomakasvatusest, kust see levis inimesele ja üle maailma laiali kandus. „Me võime ise kasutada antibiootikume nii mõistlikult kui

vähegi võimalik, aga see ei pruugi meid päästa. Vaja on tõsta inimeste teadlikkust Euroopas ja mujal maailmas ning kehtestada vajalikud piirangud. Meie saame korraldada sissetuleva toidukauba seiret ja kaardistada kiiresti teid, mida mööda mõni ohtlik resistentne bakter siia võib jõuda, et bakteri sissetungiks valmis olla ja suuta midagi ette võtta,” sõnab Tenson.

Kuidas on lood antibiootikumiresistentsusega näiteks Talleggi linnukasvatuses? „Mingil määral on see meil kogu aeg

Tartu Ülikooli antimikroobsete ühendite tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul on vaja tõsta inimeste teadlikkust.

Foto: SiLLe annUk / poStiMeeS

KANAAEDIKU VÕRK 2 x 100 m

www.aiakaup.ee

PÕLDUDE LUPJAMINE ERINEVATE AGROLUPJADEGA ENEFIX - PUIDUTUHK - KIVIJAHUD

Küsi lisaks: info@preesi.ee, tel 510 7691.

maa elu || loomakaSVaTuS || 7

27. aprill 2017

oomakasvatuses luubi all MIDA VEEL TEHA?

mõttes,” lausub HKScan Estonia linnukasvatusdivisjoni direktor Eve Samuli. Veterinaararst jälgib lähiriikide olukorda ja annab hinnangu, kas ja millist ravimit on mõistlik kasutada. Resistentsust peaks välistama seegi, et enne lindude tapale toomist on kehtestatud keeluaeg, mille jooksul antibiootikumide jäägid peavad organismist ära kaduma. Toimub järelkontroll.

Ettevõtte kvaliteedijuht Priit Dreimann lisab, et õnneks on Euroopa selline tore koht, kus muretsetakse ette ja pigem roh-

maaeluministeeriumi toiduhügieenibüroo peaspetsialist piret aasmäe: Antibiootikumide kasutamisest räägitakse reeglina seoses inimeste ravimisega. Vähem on teada, et üle poole maailmas toodetud antibiootikumidest kasutatakse loomakasvatuses. Kõikjal, kus antibiootikume kasutatakse, on ka resistentsuse tekkimise oht. Probleem on selles, et antibiootikumide liigse või väärkasutamise tagajärjel loomakasvatuses tekkinud resistentsed bakterid võivad levida keskkonda ja sealt edasi inimestele. Seepärast on eriti tähtis piirata veterinaarias just nende antibiootikumide kasutamist, mis on olulised inimeste ravis.

Bakterid, millel on kujunenud antibiootikumiresistentsus, jäävad haige looma organismis ellu ja jätkavad paljunemist. Need võivad kanduda inimestele näiteks toiduga või otsesel kokkupuutel loomadega. Seetõttu tuleb resistentsuse ohu vähendamiseks kasutada antibiootikume ainult veterinaararsti pandud diagnoosi alusel. Kuigi Eestis müüakse looma kohta Euroopa riikide võrdluses pigem vähe antibiootikume, on meil probleemiks inimeste ravis kasutatavate antibiootikumide laialdane kasutus loomakasvatuses.

Igaüks saab aidata riski vähendada. Kui loomaarst on välja kirjutanud antibiootikumid, siis tuleb hoolikalt järgida ettenähtud doosi ja kuuri pikkust, seda isegi juhul, kui looma enesetunne näib pärast mõnda võetud annust paranevat. Sellest on kasu haiguse ravis ja selleks, et bakteritel ei oleks võimalik leida uusi viise resistentsust välja kujundada.

Antibiootikumiresistentsuse levikuga võitlemiseks on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ning Maailma Loomaterviseorganisatsiooni (OIE) koostöös välja töötatud ülemaailmne antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava. See seab eesmärgiks, et kõik tegevused lähtuksid põhimõttest „Üks tervis”, mis hõlmab nii meditsiini-, veterinaaria-, põllumajandus-, loomakasvatus- kui ka keskkonnavaldkondi.

Kavandatav regulatsioon näeb ette, et veterinaarravimi müügiloa taotlusele tuleb lisada teave resistentsuse tekke ohu ja riski vähendamise meetmete kohta ja sellest tulenevate kasutamise eritingimuste kohta. Ühtlasi on kavas koostada loetelu vaid inimeste raviks mõeldud antibiootikumidest.

Kuigi ka praegu on antibiootikumide määramine ja väljakirjutamine võimalik vaid veterinaararsti pandud diagnoosi alusel, peaks see tulevikus olema veelgi enam põhjendatud, võttes senisest enam arvesse ka laborianalüüsi tulemusi. See tähendab, et haiguse kahtluse korral tuleks esmalt põhjalikumalt uurida selle võimalikke põhjusi, et ravi oleks täpsemalt suunatud just konkreetse haigustekitaja vastu. Eestil ei ole siiani planeeritud luua „Üks tervis” põhimõttest lähtuvat (inimmeditsiin, veterinaaria, kesk-

kond) AMRi tegevuskava. Sotsiaalministeerium on kavandanud koostada eesistumise ajaks koonddokumendi, mis annab ülevaate, kuidas erinevates sektorites teemat käsitletakse.

Praegu käsitleb sotsiaalministeerium AMRi tegevusi „Rahvastiku tervise arengukavas”, Maaeluministeerium on koostanud „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas 2017–2021”, mis lähinädalatel kinnitatakse. Seejärel saab tegevuskava kõigile kättesaadavaks. Keskkonnaministeerium ei ole AMRi teemaga seni veel kuigi palju tegelenud. „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas 2017–2021” eesmärk on antibiootikumide vastutustundlik kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel.

Kokkuvõttes võib öelda, et veterinaarseks otstarbeks minevate ravimite ja ravimsöötade kasutamine peab olema meditsiiniliselt põhjendatud ja nende kasutamine analüüsitav. Tuleb tõsta antibiootikumide kasutamise teadlikkust, mis tähendab koolitusi, nõustamist, teabe levitamist.

AMRi seire, teadus- ja rakendusuuringud peavad olema järjepidevad ja riiklikku poliitikat toetavad.

kem kui vähem. Talleggis kehtib tugev enesekontroll igas tootmise etapis, mis peaks tagama, et toodang oleks tarbijale täiesti ohutu.

Antibiootikumide kasutamist loomadel hinnatakse Euroopas igal aastal. Arvesse võetakse põllumajandusloomade arvu riigis. Müüdud antibiootikumikoguste arvestuses (ESVAC, 2014) on Eesti 29 liikmesriigi võrdluses 13. kohal. Kõige enam müüakse antibiootikume looma kohta Hispaanias ja Küprosel, kõige vähem Nor-

ras, kusjuures vahed on mitmekordsed. Loomakasvatuses kasutatakse antibiootikume mitmel eesmärgil. Ehkki 2006. aastal keelati ELis nende kasutamine kasvu kiirendamiseks, tehakse seda mõnel pool varjatult edasi – näiteks nakkuste vältimise põhjendusega.

Sellistes intensiivse loomakasvatusega riikides nagu Holland ja Taani, kus on vastav näitaja alla saadud, on sel alal hulk kogemusi, mida muu maailm võiks Tensoni sõnul nüüd aluseks võtta.

Antibiootikumiresistentsuse hindamiseks jälgivad Euroopa Liidu riigid pidevalt teatud mikroobiliike: kolibaktereid, kampülobaktereid, salmonellasid, stafülokokke. Olenevalt mikroobiliigist ja uuritud antibiootikumidest on resistentsus riikide lõikes väga erinev. Üldiselt on Eesti põllumajandusloomadelt ja lihast võetud mikroobitüvede antibiootikumiresistentsus väiksem võrreldes ELi keskmisega. Samas on kogu Euroopas suurenemas kolibakterite antibiootikumiresistentsus.

Ravimite ja ravimsöötade kasutamine peab olema meditsiiniliselt põhjendatud ja nende kasutamine analüüsitav.

Foto: pnGiMG.CoM

Järvekaur rajab pesa lausa veepiirile, et hõlpsamini oma meelisFoto: wikipedia keskkonda pääseda.

JÄRVEKAUR – TÕELINE PÕHJALA LIND OLAV RENNO linnuteadja

A

prilli lõpupäevil lisandub kõrgel mere kohal põhja suunas rändavate ja ajuti üle maanukkide põikavate veelindude hulka väikese hane suurusi ristikujulise lennusiluetiga linde, keda binokliga jälgides on märgata, et neil ulatuvad jalad päris pikalt üle lühikese saba.

Need on kaurid, kes oma talvituspaikadest avamerel on asunud teele koduste Põhjala järvede poole ja keda on Muhu väina kohal päevas loendatud tuhandeid.

Meilt läbi rändavad järveja punakurk-kaurid on põhiliselt kalatoidulised ja suurepärased ujujad-sukeldujad. Vee all võib kaur olla kaks minutit, läbida selle ajaga isegi kolmsada meetrit ja sukelduda saagi järele kuni 75 meetri sügavusele. Kaurid on veealuseks toiduhankimiseks – kalade jahtimiseks – mitmeti kohastunud: nende luud pole nii urbsed kui lindudel tavaliselt, enne sukeldumist tühjendavad nad oma sisemuses olevad õhukotid ja tõmbavad sulestiku koomale, et seal olev õhk välja suruda – sel moel saavad nad oma „erikaalu” vähendada ja võivad lihtsalt vee alla vajuda, kuna enamik veelinde peab sukeldumiseks lausa hoogu võtma.

Järvekaur on üldpildis musta-valgekirju lind: ta selg on valgevöödiline, pea tuhkhall, alakael süsimust, külgkael ja puguala peenetriibuline; tiivad on pealt mustad ja tiivaalused enamjaolt valged nagu alapoolgi. Sügiseses puhkesulestikus on kõik kauriliigid välimuselt kaunis ühtmoodi: tähnilise tumeda üla- ja valge alapoolega. Isased on pisut kopsakamad kui emaslinnud.

Liigikaaslaste suhtes on kaurid tõredad: peale oma

www.steel.ee www.apmets.ee

Soodushinnad maikuu lõpuni!

Soovi korral paigaldus.

Helista 550 3200 või kirjuta paring@steel.ee.

kaasa ei tohi nägemisulatuses olla ühtki teist omasugust – kohe võetakse sisse üles sirutatud noka ja kõverdatud kaelaga tõrjepoos, pistetakse aeg-ajalt nokk vette ning kui see ei aita, on tulemas verine taplus. Kuival maal liiguvad kaurid lausa roomakil, tõugates end edasi kere tagaotsal paiknevate jalgadega. Kere rõhtsalt hoidmiseks nagu lindudel tavapärane kauridel tasakaalu pole; harva ajab mõni kaur end püstakile, suutes nõnda vaid paar sammu teha. Pesa – see on veest ja laukaservalt kogutud taimedest lamend – paikneb otse veepiiril, et pesaomanik ohu ilmnedes saaks end ühe-kahe jalatõukega vette libistada, kus ta kohe sukeldub. Mai lõpul on pesas kaks määrdunudrohekaskreemikat tumedamustrilist muna, mida hauvad mõlemad vanalinnud.

Keskmiselt 28 päeva pärast kooruvad tibud, kes paari päeva järel vanemate saatel toitu hankima asuvad ja varsti ise sukelduda suudavad. Pisikesed pojad puhkavad meelsasti vanalinnu seljal, kus on ju kuiv, soe ja turvalinegi suurte röövkalade suhtes, kes juhust kasutades võivad kõigi veelindude poegi oma kõhutäiteks ampsata.

Kahe kuuga kasvavad noored lennuvõimelisteks ja siis ongi Kaug-Põhja pesapaikadel veekogud varsti juba jääkirmes.

Kui koduveed on kalavaesed, lendavad järvekaurid toidu järele teistele järvedele, Eestis ka merele, isegi mitmekümne kilomeetri taha.

Rein Marani enam kui poolesajast loodusfilmist näitab 1989. aastal loodud „Ilmalind” järvekauride elu. Seda filmi, üht Eesti Telefilmi šedöövrit, on saanud ETV ekraanil aeg-ajalt vaadata, nii et jälgigem reklaami!

8 || kalapÜÜk || maa elu

27. aprill 2017 SirJe NiiTrA

E Postimees

AS Kihnu Kala sai tänavu esimese räimeloomuse 17. aprillil.

Foto: MaiLiiS oLLino / pärnU poStiMeeS

Külm lükkas räimepüügi alguse edasi

namikul kalapüügiga tegelevatel ettevõtetel on praegu veel vaikne aeg, sest traalpüük on lõppemas, aga räime ja kilu rannapüük pole külma ilma tõttu veel õieti alanud.

Ehkki kalendrisse vaadates on rannapüügi hooaeg käes, siis on loodus seda tänavu edasi lükanud, tõdeb ka Eesti Kalapüügiühistu juht ja Eesti Kalurite Liidu juhatuse liige Mart Undrest. Esimene 20 tonni räime tuli eelmisel neljapäeval, nii et vaikselt hakkab juba liikuma, lisab ta. Põhiline püügiaeg jääb maisse ja juuni algul peaks rannapüük läbi saama. Sügiseni müüakse siis kevadel püütud kala, korrastatakse kalalaevu ja püügivahendeid, kuni sügisel hakkab uus kala peale tulema, selgitab ta.

Tööstuslik räimepüük on meil koondunud põhiliselt IdaVirumaale, kus mullu püüti pisut üle tuhande tonni kevadhooaja jooksul, ja Pärnumaale, kus on plaanis tänavu püüda merehõbedat 7300 tonni. Ülejäänud maakondade kalurid püüavad palju vähem. Saaremaal jäi räimepüük eelmisel aastal alla 200 tonni, Läänemaal aga 100 tonni ringi. Ülejäänud maakonnad püüavad veelgi vähem.

Eesti Kalapüügiühistu annab oma külmhoones tööd 30 inimesele, ühistu liikmetele kuuluvatel traallaevadel on ametis 70–80 kalurit, rannakalurite arvu saab aga mõõta sa-

dades. Kutseliste kalurite arv on viimastel aastatel püsinud meil enam-vähem samal tasemel. Probleemiks on keskmise vanuse tõus. Undresti sõnul tuleb igal aastal sadu kalurikutse taotlejaid küll juurde, kuid enamiku jaoks pole kalandus siiski peamine sissetuleku allikas.

Kui kutselisi kalureid loetakse praegu Eestis kokku 3000 ringis, siis neid, kellel see on põhitegevus, on kõigest 500 ringis.

eHkki kalendrisse vaadates on rannapÜÜgi Hooaeg kÄes, siis on loodus seda tÄnavu edasi lÜkanud.

Undresti sõnul on praegu veel tegu üleminekuajaga. „Usun, et tulevikus pilt paraneb, sest on rannapiirkondi, kus püügitegevuses osaleb juba ka nooremaid mehi,” avaldab ta lootust. Sadamakohti ehk laevade lossimisvõimalusi, kus kala ära anda, on tema hinnangul meil piisavalt ja selle taha kutselise kalapüügi areng pidama ei jää. On ka sadamaid, kus räime-kilu ja muudki kala saab otse kaluri paadist osta, need tuleb soovijail ainult üles leida.

Riigilt ootavad kalurid Undresti sõnul suuresti senise suuna hoidmist – et ei tuleks mingeid tarbetuid muudatusi maksupoliitikas või püügiõiguste jagamisel. Praegune süsteem on tema hinnangul omaks võetud ja toimib üsna hästi. Suureks

abiks oleks see, kui planeeritavad merendusele ja Eesti registris olevatele laevadele kehtestatavad maksusoodustused laieneksid ka kalalaevadele, sest ametipostid laevadel on ju samad – kapten, tüürimees, mehaanik ja teised on universaalsed ametid olenemata laeva tegevusest. Sarnased soodustused kehtivad praegu juba paljudes teistes Läänemere-äärsetes riikides.

Eesti Kalapüügiühistu loodi 2005. aastal. Selle liikmeteks on viis Eestis tegutsevat traalifirmat (AS Hiiu Kalur, OÜ Kaabeltau, OÜ Monistico ja OÜ Traaler) ning Pärnu rannakalureid ühendav TÜ Pärnu Rannakalurid. 2011. aasta kevadel valmis ühistul uus külmhoone Pärnumaal Audru vallas Lemmetsa külas. Külmhoonel on 3200 tonni külmutatud kala ladustamise maht ja 200 tonni kala külmutamise võimsus ööpäevas. Kokku on Eestis kolm sellist kalapüügiga tegelevat tootjaorganisatsiooni, millest igaühes viis liiget.

Eesti Kalapüügiühistu liikmetele kuulub 40 protsenti Eesti ajaloolisest kilu ja räime püügiõigusest Läänemerel. Sellele lisandub Pärnu rannakalurite iga-aastane räime väljapüük 6000–8000 tonni ulatuses. Ühistu liikmetele kuulub 9 kalatraalerit, Pärnu rannakaluritel on kalapüügialuseid üle 65. Liikmete püügivõimalused ja laevastik tagavad külmhoone varustatuse toormega. Kilu ja räime peamised sihtturud on Ukraina ja ELi riigid. Ekspordi osakaal on 98–99 protsenti ja enamik kalast läheb välja külmutatud kujul.

Esmakordselt Eestis

PÄRNU JAHI- JA KALANDUSMESS 2017 28.–29.07.2017

Sauga jõe kaldale on oodatud jahindus- ja kalandussõbrad ning kõik inimesed, kes armastavad viibida looduses ja merel.

Tooteid tutvustavad jahi-, mere-, matka- ja kalavarustuse pakkujad.

Tegevusi leidub nii suurtele kui ka väikestele!

Sadamas veesõidukid ja paadilaenutus Messiplatsil töötoad, laste- ja käsitööala Toitlustus – kodumaine suitsukala ja ulukiroad Off-road-rada ja ripptelk-hotell

Raikküla(Lubja) paekarjäär

Messi raames toimub 29. juulil kalapüügivõistlus Pärnu lahe Koha 2017 Lisainfo ja messile registreerimine www.parnumessid.ee Meedia- ja koostööpartnerid:

Potsepa liivakarjäär

Eivere paekarjäär

Anelema paekarjäär Rõstla paekarjäär Selja II kruusakarjäär Aardlapalu liivakarjäär

Väikevedude tellimused +372 5303 9898 Projektimüük ja lepingud +372 517 6087 info@eestikillustik.ee | www.eestikillustik.ee

maa elu || eTTeVÕTja || 9

27. aprill 2017

eesti and toob looduse lauale TiiT eferT

A Maa Elu

ia- ja metsa saadusi pakkuv ettevõte Eesti And teeb peagi avataval Balti jaama turul Köögivilja tänaval lahti oma esimese müügikioski.

Viimsi poolsaarel Pringi külas tegutseva ettevõtte põhitegevus on metsa- ja aiasaaduste ostmine, töötlemine, pakendamine ja müük, lisaks maitserohelise maaletoomine ja edasimüük.

Kogu toodang on ettevõtte enda välja töötatud ja katsetatud.

Kioskis hakatakse müüma kõiki Eesti Anni tooteid. Aasta lõikes erineb sortiment palju, sest kogu kaup on hooajaline. Samas kioskis saavad Eesti Anni vahendusel oma toodangut pakkuda teisedki kodumaised köögiviljakasvatajad. elu pringi kÜlaS Osaühingu Eesti And asutasid 2010. aastal Otto Schneider ja Paavo Rebane. Mehed lõid endale töökohad. Esmane oskusteave tuli Ottolt, kes oli sarnase ampluaaga ettevõttes varem töötanud.

Sobilikud ruumid leiti Pringi külas Vanapere tänaval, remont tehti ise. Kuigi ettevõte on järjest kasvanud, tegutsetakse siiani samades ruumides.

2014. aastal tekkis seoses tootmise suurenemisega uue tootmis- ja laopinna vajadus. KredExi abiga suurendati sügavkülmlao ja külmlao pinda. Kui enne osteti laoteenust sisse, mis oli päris kallis, siis uus laopind aitab kulusid kokku hoida.

Renoveerimise maksumuseks kujunes umbes 40 000 eurot.

Samuti hangiti uus pakkimisliin, mis lubas tootmist märgatavalt kasvatada.

Otto sõnul hakkavad ruu-

Osaühingu Eesti And ühe asutaja Otto Schneideri sõnul on kevaditi suur nõudlus värske soolakurgi järele.

mid nüüd jälle väikseks jääma.

Otsustavaid samme kolimiseks ja uute ruumide leidmiseks pole astutud. „Unistus on ehitada oma maja, aga selles osas mingeid lubadusi välja jagada ei saa,” ütleb Otto. alguS Hapukurkidega Kui 2010. aasta sügisel alustati, olid esimesed tooted hapukurk ja metsaseened.

Sügis on sellise ettevõtte alustamiseks parim aeg, sest siis valmib kõige rohkem ande. Edasi võttis Otto ette läbitallatud raja: tutvustas ostujuhtidele oma uut ettevõtet ja toodangut. Nii see pall veerema hakkas. Tänaseks ollakse oma toodanguga sees kõikides suuremates jaekettides ja müüakse ka toitlustusettevõtetele. Jae-

müügi osakaal on siiski pisut suurem.

Alustati kahe tootega, kuid sortiment on laienenud. Tulid kapsad ja teised köögiviljad ning marjad. Ühel hetkel hakati Eestisse Leedust šampinjone tooma, neid müüakse ka hulgilaole. „Kui meil olid kaubavalikus metsaseened olemas, siis võtsime juurde šampinjonid, kuna kliendid neid niikuinii soovisid. Tahtsime, et meil oleksid kõik seened olemas,” räägib Otto.

Metsaseened kogutakse Lõuna-Eestist. Ettevõttel on seal agent, kes sõidab bussiga ringi kogub korjajate käest saagi kokku. „See on aastatega sissetöötatud skeem, inimesed teavad, kuhu nad oma korviga tulema peavad,” lausub Ot-

to. Aastati on seenesaak erinev, Otto sõnul tuleb hakkama saada sellega, mis on. „Eks toodangut jagub siis niikauaks, kuni jagub seeni.” Kui seeni pole, tuleb teiste andidega tegeleda.

Kuigi ettevõte soovib müüa võimalikult palju kohalikku toodangut, on saagiaeg meie kliimas hästi lühike. Näiteks maitseroheline tuleb praegu Itaaliast, aga on tulnud ka Usbekistanist. Nende jaoks on samuti agent, kes kust tahes maailma otsast sobiva toodangu välja otsib.

Ent niipea, kui kodumaise toodangu hind muutub konkurentsivõimeliseks, ostetakse seda. Näiteks roheline sibul tuleb aasta läbi Harkus asuvast kasvuhoonest.

Otto on mõelnud ka ise

Fotod: kriStina eFert

toorainet kasvatada. „See oleks juba suur äriline muutus, sisenemine uude tegevusvaldkonda,” sõnab ta. „Küll aga lahendaks see probleemi, et kord on toodud viljad liiga suured ja teinekord jällegi väiksed. Kui ise teed, siis tead täpselt, mida vaja on.”

Samas on igal aastal uusi tarnijaid juurde tulnud. Võetakse ühendust ja pakutakse. „Kui mahud on kaetud, siis ei saa võtta. Aga alati võib helistada ja pakkuda.”

VärSke Soolakurgi Hooaeg Praegu kevadel algas värske soolakurgi hooaeg, soolakurk on praegu Otto endagi lemmik. „Inimesed ootavad kevadel värsket soolakurki,” teab ta.

Järgmisena tulevad jaanipäeva paiku värsked kukeseened, sügisel jällegi marjad ja muud seened. Neid pannakse ka külma, et saaks terve aasta kasutada.

Kõige kiirem aeg on ettevõttes enne aastavahetust. Siis ostetakse pidulaudadele soolaseeni ja kui üldiselt minnakse Eesti ettevõtetes 23. detsembril väiksele puhkusele, siis Eesti Annis vihutakse just siis kõvasti tööd teha. Rahulikumaks läheb pärast aastavahetust. Sel ajal tuleb lihtsalt müüa olemasolevat toodangut, kuni saabub jällegi kevadine soolakurgi aeg ja tuleb hakata kurke sisse tegema. Ettevõttes on üheksa töötajat.

Tegelikult ei saa käed rüpes istuda kunagi, sest kaubanduses peab kogu aeg aktiivne olema. „Sortiment muutub, peab jälgima hindu. Alatasa napib riiulipinda. Kui tahad uut toodet müüki viia, siis tuleb mõni teine toode ära võtta. Siis peab nuputama, mis kaup parasjagu kõige paremini müüb,” räägib Otto. Kuigi ollakse esindatud kõikides suuremates jaekettides, on igal pool müügis vaid osa kaubavalikust.

Eesti Anni uus toode on metsaseenesalat, mille valmistab toitlustusfirma. Pidev tootearendus on Otto sõnul aga kahe otsaga asi, sest see on kulukas. „Tuleb uued pakendid toota, tooraine lattu osta.” Kõik tooted pole osutunud nii populaarseks, nagu loodeti, nende tootmine lõpetati. Näiteks on praegu laos suur kogus rabarberit, mille hind ei suuda konkureerida Eestisse sissetoodud rabarberi hinnaga.

Kurki teeb ettevõte sisse umbes 70 tonni ja seeni 20 tonni aastas. Veidi eksporditakse kaupa Lätti ja Soome. „See on käibest alla kümne protsendi, kuid Soome partneriga on läbirääkimised käimas,” sõnab Otto.

10 || ilma- ja TaimeTark || maa elu

kATriN LUke fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

E

esnäärme suurenemise ja urineerimishäirete korral on taimeteedest kõige kasutatum väikeseõieline pajulill, seda taime tuntakse kõige paremini. Väikeseõielist pajulille võib leida niisketelt raiesmikelt ühe-kahe aasta jooksul pärast metsalõikust, aga ka tiigi- ja kraavikallastelt, aiamaalt.

Isegi mere äärest, kus on kallas umbe kasvanud. Pajulill armastab niiskemat ja värsket mulda, murus ja heinamaal see ei kasva. Õitsema hakkab juuli keskpaiku, siis on õige aeg koguda, ikka õitsemise algul. Tee valmistamiseks võetakse 1 tl purustatud taime, valatakse üle kuuma veega ja lastakse tõmmata 10–15 min. Juua võib pikka aega järjest, kõrvaltoimeid pole.

Veel rohkem on toimeaineid põdrakanepi lehtedes.

Põdrakanepit kasvab peaaegu igal pool meie ümbruses: heinamaaservas, metsaääres, aia taga, mere ääres − suur lillakate õitega taim alustab õitsemist juulis, siis on õige aeg ka talvevaru koguda. Lehti võib korjata juba maikuust ja valmistada teed ning päris noortest lehtedest ka salatit.

Põdrakanepi õites on kasvajavastaseid aineid, nii et tasub koguda ka õisi. Aga ainult õitsemise algul, sest kui õie taha on juba moodustunud kupar, siis muutub see kuivatades villaks. Samuti sobib põdrakanepitee pärast operatsiooni tarvitada, eriti siis, kui lümfid on läbi lõigatud ja paistes.

Metsas kasvavat kuldvitsa on nimetatud ka meeste puneks. Taimel on mikroobe hävitav toime, see parandab uriinieritust ja on hea põletike ravija. Just põletikud on üks kasvajate tekkepõhjusi ja seepärast peaks põletikega võitlema. Parim viis selleks on juua teesid.

Kuldvitsa leiab palju 1–3aastastelt raiesmikelt juulikuus.

70 sentimeetri kuni ühe meet-

Pajulill aitab eesnäärme suurenemise ja urineerimishäirete korral.

Foto: wikipedia

ri kõrguse taime tunneb ära omapärase lõhna järgi ja sellest, et värske raiesmik on kollane, kui taimed õitsevad. Aga vahel leiab kuldvitsa ka metsas kukeseeni otsides, metsateedel, rannaski, kuid siiski mitte massiliselt. Kuni meetrikõrgustelt taimedelt kogutakse õitsvaid latvu õitsemise alguses. Tee valmistamiseks võetakse 1 tl peenestatud taimepuru, valatakse üle kuuma veega ja lastakse 15 min kaane all tõmmata. Juua 1–2 tassi päeva jooksul.

Kõrvenõgese juured. Neid saab koguda varakevadel ja hilissügisel, neil on eesnäärme suurenemist vähendav mõju (nõges sisaldab taimseid steroide). Juurtest võib teha tinktuuri: kuivatatud juuri 1 osa, viina 5 osa. Ise teen tinktuure alati värskest taimest: täidan kolmveerand purgist tükeldatud taimedega ja valan siis purgi viina täis. Lasen 3 nädalat pimedas seista. Võib peenestada ja juua teena või lisada teesegudesse.

Kõrvenõgest tuleks koguda loo-

just pÕletikud on Üks kasvajate tekkepÕHjusi ja seepÄrast peaks pÕletikega vÕitleMa.

ju Kal

kÜLVikALeNder: ApriLL–MAi Õis

30. P

Õis, alates kl 04.48 leht 05.21 21.16

3. K

05.47

Leht, kevadpüha, volbripäev Leht, alates kl 07.12 vili

MAA

TULI

VESI

ÕHK

V

2. T

VI

Vili Vili, alates kl 12.47 juur, aiatöödeks sobimatu päev

5. R

Juur aLLikaS: MärkMik-kaLender „aaSta aiaS 2017” kirJaStUSeLt Varrak

S

4. N

K

1. E

R

i ts

ur Amb

29. L

Jäär

vi Lõ

Juur, alates kl 04.39 õis

kits

LI

28. R

Eesnäärme kasvaja korral on kasutatud põdrakanepi, terava kroonohaka, kasekäsna teed, ka ženšenni juurt. Vähivastane toime on kurkumiinil, seda sisaldab maitseaine kurkum. Kurkumiini toimet suurendab must pipar. Söödavatest taimedest on kasulikud, vähirakke hävitava ja pärssiva toimega tomat (kuumtöödeldud), mustikad, seller, tumepunased viinamarjad, granaatõun, peet, küüslauk, ananass (ananassi tuleks süüa eraldi).

Toidu maitsestamiseks sobivad huulõielised maitsetaimed, neil on nüüdseks avastatud vähirakke pärssiv ja hävitav toime: iisop, pune, basiilik, piparrohi, rosmariin. Ka tšilli ja petersell on vähivastased. Eelistada tasub väiksema kalorsusega taimset toitu ja kala, vältida tuleks rasvast liha, kotlette, pihve ja vorste, nisujahu, rafineeritud suhkrut, glükoosisiirupeid, rasvaseid piimatooteid, transrasvu, toidulisanditest kaltsiumipreparaate. Kui võimalik, siis valige mahetoodang!

Tähtis on ka füüsiline koormus, liikumine. Hoidke veresuhkur normaalsena. Madala glükeemilise indeksiga magustajad on näiteks agaavisiirup ja kookospalmisuhkur.

dusest: heinamaalt, metsa äärest. Kompostihunnikus kogub see endasse nitraate, mis kehas nitrititeks muutuvad.

Kõrvenõgese lehtedel on organismi tugevdav ja uriinieritust parandav toime. Samuti annab nõges kehale mineraale ja vitamiine, tugevdab seeläbi immuunsüsteemi ja annab elujõudu.

Eesnäärme suurenemise korral on kasu ka kõrvitsaseemnete söömisest, neid võib lisada salatitesse ja küpsetistesse. Maitsetaimedest on head petersell ja seller, neid saab samuti panna suppidesse-salatitesse. Võib kasutada ka kuivatatud kujul teesegudes.

Karepa Ravimtaimeaias oleme valmistanud Meeste tee, mille koostises on põdrakanep, kuldvits, petersell, kibuvitsamari, nõgesejuur, nõgeselehed. Kui teil endal ise tehes mõni komponent puudu jääb, pole hullu, sest enda tehtu on ikka parim, kui sinna oma soovid ja hea energia lisate!

Väga tähtis on hoiduda põletikest (nii viirustest kui ka bakteritest põhjustatud) ja need välja ravida. Taimedel on mikroobe hävitav ja puhastav mõju, eriti hea toimega on metskuldvits. Väljaravimata põletike tagajärg võib olla vähk.

U

K

üllaltki paljud inimesed on öelnud, et sellist aprilli nad ei mäletagi. Võtame näiteks sellise arvamuse blogist „Ilm ja inimesed”: „Lähiajaloost on jah raske leida nii külma aprilli. Tõesti on võimalus, et 2003 ei jää enam külmemaks sel sajandil, ja kui arvestame ka kliima soojenemist, siis 1955 ja 1966 jäävad küll ületamatuks. Mõtlen seda, et identses olukorras tuleks 50 aastat tagasi juba kraadike keskmisest veel maha võtta.”

Jah, aprill tuleb pikaajalisest keskmisest oluliselt külmem (täpsed arvud selguvad mai alguses), sest kuigi 10. aprillil oli 13…18 kraadi sooja, hakkas järgmistel päevadel kohati lund sadama, 14. aprillil tungis Läänemere regiooni arktiline õhumass, mis tõrjuti minema küll 21. aprillil, aga külm ja niiske õhumass on jätkuvalt soosinud lumesadusid.

On huvitav meenutada, et 24. aprillil 2000 mõõdeti sooja kuni 27,6 kraadi, mis on aprilli senine soojarekord Eestis, seevastu 24. aprillil 2016 tõi lõunatsüklon Lääne-Eestisse lumesaju ja tuisu (ida pool oli soojema õhumassi all vihmane).

Miks siis see aprill on selline? Põhjusi tuleb otsida tsirkulatsioonist, mille üht käsitlust tutvustan, et praegust ilmastikku selgitada. See on seotud meridionaalse tsirkulatsiooniga, õhuvooluga põhjast. Wangenheimi-Girsi klassifikatsioonis on Euroopale iseloomulikud kolm tsirkulatsioonivormi: vorm W – tsonaalne tsirkulatsioon, õhuvool läänest; vorm E – poolmeridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool idast, kagust ja lõunast; vorm C – meridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool põhjast. C-tüübile on iseloomulik olukord, kus Venemaal on tsüklon, Skandinaavias antitsüklon; E-tüübi korral on Venemaa kesk- või loodeosas antitsüklon ja/või Kesk-Euroopa kohal ulatuslik tsüklon ja W-tüübi korral on antitsüklon Vahemere regioonis (või meist lihtsalt lõuna pool), nii et Atlandi ookeanilt on tsüklonitele tee avatud.

See, milline tsirkulatsioonivorm parasjagu ülekaalus on, sõltub planetaarsetest ehk Rossby lainetest ja polaarpöörise tugevusest. Kui viimane on nõrk, siis saavad areneda suure amplituudiga Rossby lained, mistõttu tavapärane läänevool (tsirkulatsiooni W-vorm) asendub näiteks põhja- (vorm C, tekkis 14. aprillil) või kaguvooluga (vorm E) ja see tähendab suuri anomaaliaid. Nii oli ilmakaardil näha isobaaride paiknemine meridionaalselt (põhja-lõunasihis) ja vastavalt sellele liikus ka õhk, hiljem see tsirkulatsioonivorm nõrgenes ja ilm soojenes pisut, kuid lumesajud jäid.

25. aprillil jõudis kohale uus tsüklon tugeva tuule ja sajuga, mis kohati tuli märja lumena. Sajuhoogudega ilma on jätkunud praeguseni. Ehkki praegu muutub tugevneva ja külma õhumassiga antitsükloni mõjul ilm kuivemaks, ei saa vähemalt päevaseid sajuhooge päris välistada.

Aprill lõppeb seekord lõunatsükloniga.

See toob saju, mis võib osaliselt tulla lumena – sel juhul võib tuisata, aga kui lõunatsükloni kese satub Eestist lääne poole, siis tuleb selle soojas sektoris tõenäoliselt üle +10 kraadi, aga vaid üheks päevaks ja ilm on ikka sombune. Mai alguses näib ilma soojenemine väga tõenäoline, mis tähendab vähemalt 10...15 kraadi.

JU

KÜLM APRILL

Ne i

ilmatark

Sõnn

JÜri kAMeNik

Taimed eesnäärmeprobleemide korral

ISTUTUSAEG

iLMATArk

27. aprill 2017

K V

maa elu || kodu ja aed || 11

27. aprill 2017

Nõgestest saab suvel teha kääritist teiste taimede turgutuseks ja haiguste tõrjeks.

Foto: wikipedia

Algas umbrohu aeg Säde Lepik Maa Elu

J

ust kevadel, kui omakasvatatud rohelust veel eriti ei ole, tasub teha huvitavaid umbrohuroogasid.

Umbrohuga katsetajaid on igal kevadel järjest rohkem. Seda näitavad kasvõi menukad üritused, kus peaosalisteks on umbrohud.

Tartu Ülikooli Botaanikaaias on kuni 28. maini vaadata vastavalt taimede kasvule üha muutuv näitus „Umbrohi taldrikul ehk Eestis looduslikult kasvavad toidutaimed”. Meie esivanemad olevat söönud umbes 200 looduses kasvavat taime.

Näituselt leiate lisaks taimetutvustustele ka retsepte, kuidas neid siis kasutada.

Kõige pikema traditsiooniga umbrohuüritus on Pärnumaal Audru vallas Kihlepa külas peetav Võilillefestival, külaselts korraldab seda juba seitsmendat korda. Tänavu tutvustatakse võilille kasutusvõimalusi 13. ja 14. mail.

Neljandat kevadet kiidetakse Eesti toitu ja söödavaid looduslikult kasvavaid taimi Järvamaal Koigi umbrohufestivalil. Tänavu on see üritus koos rohevahetuse ja taimelaadaga 20. mail.

Vägev nõges Piiri kultuurtaimede ja umbrohtude vahele tõmbab muidugi inimene: umbrohtudeks nimetame tavaliselt neid rohttaimi, mis on ise kasvanud valesse kohta ehk hoolega haritud aeda. Kuid paljud looduslikud tulnukad aias ja koduümbruses on head ravim- või meetaimed, aitavad tõrjuda taimekahjureid, sobivad kääritisena väetiseks, õitsevad ilusti ja täiendavad ka meie toidulauda.

Kui te pole enne umbrohtu maitsnud, siis aprillis tasub oma aia naat ja nõges kindlasti ära proovida. Just praegu, kui vitamiinipuudus on pärast talve kõi-

Sööge väikeseid naadilehti, mis ei ole veel täielikult lahti läinud.

ge suurem, on need taimed kõige väärtuslikumad ja vitamiinirikkamad. Kui aias kasvab nõgest ja naati, siis pole kevadväsimuse ja organismi puhastuse jaoks vaja apteegist midagi juurde osta.

Eriti vägev taim on kõrvenõges (Urtca dioica): vitamiini- ja toitainesisalduselt ei ole tavalistest aiataimedest talle võrdset.

Kõrvenõges on tugevdava toimega, ravib maksa- ja sapihaigusi, puhastab organismi jääk­ ainetest ja aitab korrastada ainevahetust. Nõgeselehtedes leidub külluslikult C-vitamiini, on ka B1, B2, B3 ja K-vitamiini, karotiini ja karotinoide, orgaanilisi happeid; mikroelementidest aga rauda, vaske, magneesiumi, kaaliumi, kaltsiumi, vanaadiumi, boori, titaani, niklit jm.

Nõgeseteekuur on kasulik nii paljude hädade vastu, et taimeravi asjatundjad lisavad nõgesekiitustele alati ka hoiatuse: nõgesega ei tohi liialdada! Ettevaatlik peab olema seepärast, et kõrvenõges suurendab vere hüübivust ja nõgesega liialdami-

ne on ohtlik veenipõletike, veenilaiendite ja trombisoodumuse korral.

Nõgesevõrsed on toidupoolisena kõige väärtuslikumad 10–15 cm kõrguselt. Kui nõgest pidevalt kärpida, siis tuleb noori kasve aina juurde ja saaki jätkub kauemaks. Nõgesejuuri tasub toiduks koguda sügisel, neid pange koos köögiviljadega hautiste sisse.

Nõgesed kasvavad hästi niiskel, rammusal ja koheval mullal.

Sõnniku- või kompostihunniku läheduses eriti lopsakaks kasvanud nõgesed on endasse talletanud kõvasti lämmastikku. Neid pole mõistlik süüa. Lämmastikuliiga kahtlustades hoidke nõgeseid enne tarvitamist 3–4 minutit kuumas vees.

Noored nõgesekasvud eriti ei kõrveta, kuid enne söömist tasub need siiski keematõusnud veega üle valada. Värsket nõgesemassi võiks praegu pärast kupatamist ja kuivaks pigistamist väikeste portsudena ka sügavkülma panna, siis on

Põdrakanep kasvab raiesmikel.

Fotod: Säde Lepik

igati kasulikku nõgest talvelgi võtta. Kõrvenõgest kui väärt ravimtaime tuleks talveks ka kuivatada.

Nõges sobib muidugi supi, salati, omleti, vormiroa ja kotleti sisse, seda võib kasutada pirukatäidistes ja smuutides, nagu oma fantaasia lubab. Näiteks paraja kotletitaina saate, kui võtate 1/3 nõgest, 2/3 keedetud kartuleid, 1 muna, maitseks natuke hakitud sibulat ja küüslauku, punet, piparrohtu jm.

Kõrvenõgese kääritis on teistele taimedele väga hea leheväetis, räniühendid teevad nõgeseleotisega pritsitud taimed seenhaigustele vastupidavamaks, nõges meelitab aeda lepatriinusid, kes hävitavad lehetäisid.

Kõiki kasutusvõi-

Meie esivanemad olevat söönud umbes 200 looduses kasvavat taime.

malusi arvestades ei tasu kõrvenõgest aiast kindlasti päriselt minema tõrjuda, mõni puhmik võiks seal ikka kasvada. Kui tahate nõgest aga oma aeda tuua, siis istutage aeda umbes 10 cm pikkuseid ja paari pungaga risoomijuppe või paljundage nõgeseid ladvapistikuist, millel on 2–3 lehepaari.

Spinati sugulane naat Mäletate ehk, et vanaema andis kevadel kanadele kosutuseks ette naadilehti? Hariliku naadiga (Aegopodium podagraria) võiks aga kosutada ennastki. Naadis on C-vitamiini ja karotiini, antioksüdante ja kiudaineid, mikroelementidest rauda, mangaani, vaske, titaani, boori.

Naati on kasutatud kehvveresuse, väsimuse, seede- ja ainevahetushäirete korral ja veeväljutajana. Taime ladinakeelne nimi vihjab, et naadilt otsiti vanasti abi podagra vastu. Sapi- ja kõhunäärmehaiguste korral võib naat aga kasu asemel kahju teha.

Naati soovitatakse toitudes

tihti kasutada nagu tema sugulast spinatit. Kõige paremad on veel päriselt lahti minemata naadilehed, mis meenutavad natuke varesejalgu. Et neid oleks ka suvel võtta, tuleb naat aegajalt maha niita.

Naadist saab häid salateid, kuid naati lisage julgesti ka kohupiimale, kodu- ja toorjuustule, supile ja hautistele, pange naati võileivakatteks ja smuutidesse. Näiteks korjake noori naadi- ja kortslehti, peske need puhtaks, hakkige peenemaks, lisage natuke riivitud õuna, tilgake õli ja sidrunimahla ja ongi hea salat valmis. Maitsva salati saate naadist ka koos värske kurgi ja noorte mustasõstralehtede või -pungadega. Naadivarsi saab koos küüslaugu jms marineerida.

Naadist võib kas üksi või koos rabarberi, maasikate, karusmarjade vm meeldiva lisandiga isegi moosi keeta. Kevadise naadi-rabarberimoosi jaoks võtke kaks osa naati ja kolm osa rabarberit, natuke vett ja maitse järgi suhkrut, soovi korral ka pisut ingverit ja/või kaneeli. Peenestage naat ja rabarberivarred, pange poti põhja natuke vett, lisage kõik koostisained ja keetke kergelt kuni 10 minutit.

Vastupidav naat võib olla vägagi tüütu umbrohi, mis tungib peale nii seemnete kui ka risoomidega. Kuid samas on naadil olemas ka valgekirjude lehtedega ilu pärast aretatud sort „Variegatum”. Kindlam on, kui kasvatate seda taime aiavaasis või piirate selle kasvuala tõkkega ja lõikate õisikud enne seemnete valmimist maha. Üks hariliku naadi taim võib anda 2000–3000 seemet, mille idanevus säilib mullas üle viie aasta. Naadi tihedalt põimunud risoomid levivad mullas umbes kuni 20 cm sügavusel ja kõiki neid on raske kätte saada. Kui aias on naati, ärge neid kohti mullafreesiga harige: igast freesides laiali puistatud risoomijupist võib kasvada uus taim.

Põdrakanep salatiks Head ja kasulikku põdrakanepiteed on meil nüüd juba müügil, kuid mais tasuks koduümbruse metsalagendikelt korjamas käia ka ahtalehise põdrakanepi (Chamaenorion angustifolium) noori võrseid.

Põdrakanep kasvab kohtades, kus on palju valgust, ja tärkab esimese taimena pärast metsapõlengut.

Head on umbes 20 cm pikkused võrsed, mis meenutavad tillukesi palme. Neid võib võis praadida või lisada salatisse, supile, kasutada nagu spinatit ja maitserohelist. Põdrakanepi pikad risoomid on samuti söödavad, tärkliserikkaid risoome võib näiteks röstida ja grillida, kuivatatud risoomidest jahvatatud jahu sobib lisada kamale või leivajahule.

Söödavaid taimi on veel ja veel, näiteks vesihein, orashein, hanemalts, põldosi, takjas, tõlkjas jpm. Inspiratsiooni saate lisaks loo alguses mainitud näitusele ja festivalidele loomulikult ka raamatutest. Lugeda tasub Raivo Kalle ja Renata Sõukandi teost „Eesti looduslikud toidutaimed. Kasutamine 18. sajandist tänapäevani”, väga palju retsepte ja nõuandeid on aga Toivo Niibergi ja Enn Lauringsoni raamatus „Umbrohud tüliks ja tuluks” ja Toivo Niibergi teoses „Umbrohud raviks ja toiduks”.

12 || pruulikoda || maa elu

27. aprill 2017

Mulgi hingega õlu Tiit Efert Maa Elu

T

allinnas panganduses edukat karjääri teinud Lauri Vaiksaar otsustas koos linnaeluga harjunud abikaasaga teha elus kannapöörde, kolida pisipojaga Mulgimaale Kõvakülla ja hakata seal õlut tootma.

Kõvaküla asub KarksiNuia läheduses, Tallinnast on sinna maad ligi 200 kilomeetri jagu. Loodus on siin lummav ja Karksi ürgorg pakub kauneid maastikuvaateid. Orus voolab Halliste jõgi, millele on paisutatud Linnaveske ja Karksi järv.

Et pere saaks koos olla Lauri on siit pärit ning pärast 20aastast Tallinnas õppimist ja töötamist on tema jaoks kodukanti tulek asjade loomulik käik. „Olen mulk mis mulk,” sõnab Lauri. Abikaasa Pille on läbi ja lõhki linnatüdruk, kuid naine on rahul. „Kui näen seda kaunist ümbrust, siis mõtlen: kui ilusa loodusega paik see on.

Näib nii uskumatu, et ma tõesti elan siin,” kirjeldab ta.

Tegelikult tuldi maale otsima rahulikku elu. „Läksin Tallinnasse 1998. aastal ja ühel hetkel jõuab kätte aeg, kus hakkad mõtlema, et kas nii jääbki.

Tahtsime perega rohkem koos aega veeta. Tahtsime teistsugust elustiili, et leida enda jaoks aega ja otsustada oma tööaja üle ise,” räägib Lauri. „See oli meie pere motivatsioon maale kolida.”

Siit saigi alguse otsing, millega maal elatist teenida. Lauri ja Pille ühine mõte liikus õllele kahel põhjusel. Esiteks oli Lauri seda varem kodus gaasipliidil 20liitrises roostevabas potis ja plastämbris valmistanud. Teiseks, Mulgimaal puudus oma õllevabrik ja kohalik õlu. Karksis oli küll õlut toodetud juba 1977. aastast, ent 2015. aastal lõpetas tehas töö. Lauri sõnul ei luba mulgi uhkus sellisel olukorral kaua kesta, et siin pole oma õlut. Kuigi poes on siiani Karksi nime kandvad õlled müügil, ei tehta neid Mulgimaal. „Väikeõlletööstuste tuules

oleks imelik, kui keegi ei teekski siin õlut,” ütleb Lauri.

Mõte kohalikku õlut toota oli sedavõrd inspireeriv, et väga pikalt plaani ei peetud ja poolteist aastat tagasi tuldi siia.

Kaaluti korra isegi Karksi nime kasutamist, aga leiti kohe, et see tekitaks kindlasti palju segadust. „Isegi praegu, kui kasutame Mulgi pruulikoja nime, öeldakse, et me teame küll seda Karksi õlletehast,” räägib Lauri.

Soov perega koos olla sai sellega täidetud. Aga kuidagi peab ka leiva lauale saama.

Neli vaati mulgi lugu Varasem töö pankurina võimaldas Lauril suures osas ilma laenude ja toetusteta hakkama saada. Õlletehase rajamine on suur ja aeganõudev töö. Alguses tundus see Lauri sõnul isegi suurema ettevõtmisena, kui tagantjärele vaadates. Varem tegeleti talus klassikalise põllumajandusega, peeti lehmi ja kasvatati teravilja. „Nüüd on uus tegevus,” märgib Lauri. Õllevabriku rajasid Lauri ja Pille vanasse heinaküüni, sinna ehitati ka lisaruumid.

Heinaküün polnud algul sugugi sobilik ruum. „See oli ju muldpõranda ja laudseintega, millest oli vaja teha soojapidav ruum,” räägib mees. Seadmete pakkujaid on palju ja hinnad seinast seina. Tuleb vaid oma üles leida. Selleks tuleb

Lauri ja Pille Vaiksaar vanasse heinaküüni rajatud õllevabrikus.

palju kodutööd teha: uurida internetist, lugeda raamatuid, suhelda teiste õlletootjatega. „See on enesearendamise tipptase,” leiab Lauri. „Sa oled pühendunud vaid ühele asjale ja tegeled sellega süvitsi nädalate ja kuude viisi.”

Enne kui jõuti esimeste toodeteni, kulus aasta. „Tegime väikseimaid koguseid, andsime inimestele proovida,” ütleb Lauri. Sooviti jõuda märjukeseni, mis oleks kergesti joodav, maheda maitsega ja meeldiks ka endale. „Toodame õlut inimesele, kes kogu aeg uusi maitseplahvatusi ei oota,” on Laurile selge. „Need on kohalikud inimesed, kes soovivad osta kohalikku õlut, samuti Mulgimaa külalised, kes tahavad proovida siinset toodet.”

Praegu on jõutud viie õlleni:

1. mail ootavad maapiirkonna turismiettevõtted külastajaid, et tutvustada oma ettevõtet ja tegevusi!

Avatud uste päeval löövad kaasa maamajutusettevõtted, aiandus- ja elulaaditalud, seikluspargid, muuseumid, teemapargid, aktiivse puhkuse pakkujad, vaba aja ettevõtted ning mitmed maal tegutsevad organisatsioonid ja külaseltsid, kes kõik pakuvad maapiirkonna külastajatele elamusi.

Olete oodatud!

AVATUD USTE PÄEVA täpsem info ja põnevad pakkumised www.maaturism.ee

Tulihänd, Libahunt, Karjapoiss, Metsapiiga ja Vägilane. Kogu sortimendi valmistamiseks on kasutatud vaid nelja komponenti: pärmi, humalat, odralinnaseid ja kohalikku kaevuvett.

Kahjuks tuleb kõik komponendid peale vee välismaalt sisse osta. Aga vee osakaal on õlles suurim ja selle kvaliteet määrab joogi kvaliteedi. „Vesi on siin hea,” kinnitab Lauri.

Vabriku kääritamismaht on 4000 liitrit ja ühes kuus jõuaks teha kuni 10 000 330milliliitrist pudelit õlut. Õlu on müügil kohalikes poodides ja nende ring laieneb. Esmane eesmärk on, et õlu oleks Mulgimaal kenas-

Suvel oodatakse vabrikusse turismigruppe ja ekskursioone.

Fotod: Kristina Efert

ti kättesaadav. Siin on veel palju areneda. Õnneks on poodidega koostöö sujunud hästi ja kohalikke tooteid võetakse müügile meelsasti. Õlu on müügil ka Tartu ja Pärnu taluturul ning Tallinna õllepoodides. Loomulikult saab õlut nautida kohalikes toitlustuskohtades.

Just kohalik teema on Laurile kõige südamelähedasem.

Mulgi taustaga soovitakse kõigist teistest õllemarkidest eristuda. „Kui paljudes Eesti piirkondades on oma õlu? Paljudes on, aga paljudes pole, kuigi võiks, sest see on nii loomuomane toode,” arvab Lauri. Selgub, et Mulgi teema ongi inimestele korda läinud: kohalik rahvas on õlle hästi vastu võtnud ja huvilisi on lisandunud kogu aeg.

Mulgi lugudel on tema sõnul palju jõudu sees ja need tekitavad emotsioone. „Tahame jutustada kohalikke legende ja edasi anda pärimust,” lisab mees. Toodete rivi siiski väga pikaks venitada ei plaanita. Praegugi pole veel selge, mis olemasolevatest alles jääb. Lauri sõnul on Vägilane ja Metsapiiga saanud head tagasisidet. Suveks on plaanis välja tulla marjase õllega, mis peaks hästi sobima õrnemale soole. Palju on Lauri käest küsitud alkoholivaba õlu ja selle niši täitmiseks on Lauri mõelnud kalja tootmisele, ent mõttest kaugemale pole veel jõudnud. Õlu on hooajaline kaup.

Kui Mulgi õlu detsembris välja tuli, ületas müük kõik ootused. „Poodides ja laatadel osteti kõik ära, telliti ka kingituseks,” on Lauri rahul. Vaiksema aasta alguse järel hakkab päikese kaare tõustes ka õlu uuesti paremini müüma.

Suvisteks laatadeks soetas Lauri haagise, kust on mugav

vaadiõlut pakkuda. Sellega saab käia laatadel või ettevõtete suvepäevadel. Haagist saab ka niimoodi rentida, et õllemeistrid ise kaasa ei sõidagi.

Suvel oodatakse vabrikusse turismigruppe ja ekskursioone. „Sõidavad siitkaudu suvepäevadele, ostavad kaasa. Saame rääkida kohalikust õlletootmisest.

Suurendame teadlikkust ja anname panuse õllekultuuri edendamisse.”

Tore, et Tallinnast ära tulite!

Lauri ja Pille pole Tallinnast ärakolimist kordagi kahetsenud, kuigi maal elamine toob kaasa omamoodi piirangud. „Näiteks tuleb isu värske kala järele. Tallinnas lähed poodi ja ostad, aga siin saad kala ainult siis, kui ise kalale lähed.

Võib-olla on see veel samm edasi ehedama maaelu poole,” toob Lauri välja.

Peale toiduvaliku on kindlasti piiratud meelelahutuse valik. „Aga samas küsin ma, kui palju tallinlased teatris käivad.

Meie käime siit iga kuu korra või paar pealinnas teatris või kontserdil,” sõnab Lauri.

Maaelu on Lauri meelest viimastel aastatel tublisti edenenud. Nende kodu juurde on ehitatud kergliiklustee. Kui nemad said oma pojale kohe lasteaiakoha, siis praegu olevat lasteaias juba järjekord, sest noori peresid tuleb järjest rohkem maale tagasi. „Kinnisvara hind on siin olematu ja töökohti ka leidub, siin on elukvaliteet palju parem kui pealinnas ja Mulgimaa on elamiseks väga tore kant,” leiab Lauri.

Kohalikud vanainimesed on samuti rõõmsad. „Võtsid käest kinni ja ütlesid: nii tore, et te sealt Tallinnast ära tulite!” räägivad Pille ja Lauri.