ANNE MERE: KAUPLUSES LIHARIIULI EES SEISTES TUNNEN SAGELI UHKUST, ET OLEME ÜHE VÕI TEISE HEA TOOTEGA HAKKAMA SAANUD. VAHEL KIIDAVAD KA SÕBRAD-TUTTAVAD JA SEE TEEB HEA TUNDE.
TRAKTORIVALIK
SUURED PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTED MURETSEVAD JÕUDUMÖÖDA UUT TEHNIKAT JA VALIKU TEGEMISEL JÄLGITAKSE, KUI KIIRESTI HOOLDUSMEHED VAJADUSEL KOHALE JÕUAVAD.
9
772504
586014
ISSN 2504-5865
VABATAHTLIKUD
EESTI TALUD OOTAVAD VABATAHTLIKKE, KES TAHAVAD EHEDAT MAAELU KOGEDA, VÄRSKES ÕHUS MAATÖÖD TEHA JA UUSI SÕPRU LEIDA.
18. MAi 2017 • Nr 20 (102) • HiNd 1 €
AJALeHt
etteVÕtLiKULe
MAAiNiMeseLe
Lumesajud mais pole haruldased M ÕHUTEMPERATUUR 9
8
2017
8,5
Aastate 1922–2016 keskmine
7
5
40
5,7
20
3,2
3
15
1,3
1. dekaad
11,0
12,0
13,0
13,0
10 5
0,3
0
Aastate 1922–2016 keskmine
35 25
3,7
1
46,0
2017
30
5,0
4 2
45
6,2
6
SADEMED (mm)
50
2. dekaad APRILL
2,0
4,0
4,0
0 3. dekaad
1. dekaad MAI
1. dekaad
2. dekaad APRILL
3. dekaad
1. dekaad MAI
Foto: Urmas LUik / pÄrNU postimees
Väga hiline lumikate oli mitmel pool Eestis 1975. aastal 29. ja 30. mail. Jõgeval mõõdeti siis lume paksuseks 3–4 sentimeetrit, aga Loode-Eestis ja Lääne-Eesti saartel oli lund veelgi rohkem, kohati üle 10 sentimeetri. Tol aastal oli kevad olnud eelnevalt soe ja talirukis selleks ajaks juba pead loonud. Ka juunis on sadanud lund, näiteks 2014. aastal 17. juuni päeval. (ME)
Andmed: Riigi Ilmateenistus ja ETKI
ai esimene dekaad on keskmise temperatuuri järgi viimase 95 aasta jooksul olnud tänavusest veelgi külmem 13 korral, viimati 2007. ja 1999. aastal. Maikuu lumesajudki ei ole haruldased. Mai teisel dekaadil on hilised lumikatted esinenud Jõgeval järgmistel aastatel: 1999. (11.05), 1978. (11.–12.05), 1968. (18.05), 1927. (12.05).
Jahe kevad ja kesine rannailm
on viljale meeltmööda EiLi ARULA Maa Elu
N
ii mõnegi inimese mõistus kippus nädal tagasi aknast välja vaadates tõrkuma. Seinakalender näitas juba teist nädalat lehekuud, kuid õue vaadates meenutas vaatepilt pigem jõuluaega. Statistika kõneles suvesooja ootajaile kiretult: käes-
oleva aasta aprill oli viimase neljakümne aasta jahedaim. Eesti taimekasvatusinstituudi agrometeoroloog Laine Keppart tõdeb, et tänavune kevad on möödunud kümne aastaga võrreldes umbes poolteist nädalat hilisem. „Kui varasematel aastatel on ööpäeva keskmine temperatuur mai keskpaigas olnud juba julgelt üle viie soojakraadi, siis sel nädalal (eelmisel nädalal – toim) oli see vaid üks soojakraad. Näiteks 10. mail oli keskpäeval Väike-Maarja kandis temperatuur isegi alla nulli,” lisab Keppart.
keskPÄRane suvi on PaRim Samas põllumehed jaheda kevade pärast ülemäära muretsema ei pea, sest möödunud talv sügisel külvatud taliviljale eriti liiga pole teinud ja praegu maha külvatud suvivili on kenasti idanema hakanud. „Teravili elas talve kenasti üle. Taliraps ja -rüps said vaid neis paigus kannatada, kus talvel jäälombid põldudele tekkisid,” märgib Laine Keppart. Veel ütleb agrometeoroloog, et pigem olgu kevad ühtlaselt jahe, kui järjepanu vahel-
duv rannailm ja öökülm. „Viljale ja üldse taimedele ei meeldi järsk temperatuuri kõikumine. Praegune teravilja idanemine ja kasv on küll jahedama ilma tõttu aeglasem, kuid vili ei saa kahjustusi.” Eestis kasvatatavad õlikultuurid ja teraviljasordid ongi mõeldud siinses-
HEAD VILJASAAKI SOOVIV PÕLLUMEES LOODAB TAVAPUHKAJAGA VÕRRELDES LEIGEMALE SUVEILMALE.
se kliimasse, seega jahe kevad ei tähenda automaatselt vilja ikaldumist või kesist saaki. „Loomulikult on viljal tarvis efektiivsete temperatuuride summat, et vili ükskord valmis saaks. Vilja kasvamiseks on sobivaim temperatuur 14–18 soojakraadi,” sõnab Keppart. Keskkonnafüüsiku Marko Kaasiku prognoosi kohaselt tuleb suvi pigem jahedapoolsem. „Pika ilmaprognoosi ei maksa muidugi praegu väga tõsiselt võtta, kuid sellisel puhul võib koristusaeg nihkuda paar nädalat hilisemaks,” pakub Laine Keppart esialgset suvist ilmaprognoosi jälgides. Siis jääb hiljem valmivate teraviljasortide koristus juba niiskesse septembrisse, kus päev on lühem ja tihedate sajuhoogude korral ei saa vilja põllult kätte. Keppart selgitab, et head viljasaaki sooviv põllumees loodab tavapuhkajaga võrreldes pigem leigemale suveilma-
le, kus soojakraade veidi alla kahekümne. „Puhkajale meelepärane rannailm, lõõskav päike ja enam kui 20 soojakraadi, on põllukultuuridele liig. Paar soojakraadi alla kahekümne ja vahelduvad vihmasajud loovad viljale kasvamiseks parimad tingimused.” kaRTuL ooTaB ToomingaÕiT Need, kel näpud sügelevad juba kartulit mulda panema, peaksid kärsituse mõneks ajaks maha suruma. „Maapind on veel liiga külm. Kartuli mahapaneku jaoks peaks ööpäevane keskmine temperatuur olema vähemalt seitse kraadi, ideaalne oleks kümme soojakraadi,” ütleb Keppart ning tuletab meelde, et alles eelmisel nädalal oli ööpäeva keskmine vaid kraad üle nulli. Kartuli õige mahapaneku aja head indikaatorid on toomingas ja võilill. Kui need kaks õitsema hakkavad, on maapind kartuli jaoks piisavalt soe.
2 || juHT || maa elu
18. mai 2017
anne mere Hunt-Fishi külmsuitsulõhe avatud tulel grillitud seljatükk jõudis messil mereannitoodete konkursil kümne parima sekka. Foto: erakoGU
BRÜSSELI KALANDUSMESSIL OLI VÄLJAS 15 EESTI FIRMAT siRJE NiiTRA Postimees
H
iljutisel maailma ühel suuremal kalandusmessil Brüsselis oli kitsukesel pinnal oma väljapanekuga väljas 15 Eesti firmat, kes sõlmisid palju tulusaid ärikontakte. Brüsselis igal aastal toimuval maailma kalaäri tähtsündmusel on kohal sajad firmad ja seal esitletakse kalatööstuse uusimat tehnoloogiat. Eestist oli tänavu kohal 50 inimest, kes esindasid 15 firmat. „See on ideaalne võimalus kolme päeva jooksul oma vanade partneritega kokku saada ja sõlmida koostööleppeid uutega,” lausus Eesti Kalaliidu tegevjuht Valdur Noormägi. Eestil oli messil 120 ruutmeetri suurune stend ja renditud külmikud toodete hoidmiseks. Igale ettevõttele oli eraldatud väike stend, kus nad said oma tootenäidised välja panna. Küsimusele, mis õnnestus messil kõrva taha panna, vastas Noormägi: „Saime kinnitust põhitõele, et Euroopa keskklass on jäänud vaesemaks ja tarbija seetõttu kokkuhoidlikumaks muutunud. Kõik tahavad saada odavamat toodet. Meie toodete kvaliteet ja pakend avaldasid aga muljet küll.” Kalatööstuste suurim mure on viimasel ajal tooraine hinnatõus, samas kui valmistoodangu hinnad on samaks jäänud. See tähendab, et kõigi nende ettevõtete kasumimarginaalid, kes kalast midagi teevad, on jäänud järjest väiksemaks. Brüsseli mess on osalejaile väga kallis – juba üks ruutmeeter tühja pinda maksab 500 eurot, aga väljapaneku jaoks tuleb võtta vähemalt 13 ruutmeetrit. Lisandub tasu vee ja elektri eest. Seetõttu pole väiksematel firmadel seal osaleda kuigi mõttekas. „Olen täiesti veendunud, et kui me ei oleks ühisstendiga välja läinud, poleks paljudel firmadel osalemine kõne alla tulnud. Praegu saame osa raha Euroopa merenduskalandusfondilt tagasi, ise peame rahastama 40 protsenti,” selgitab kalaliidu juht. Ka soomlased olid juba teist aastat väljas ühise stendiga. vÕiTLus senTide PÄRasT Hinnasurve on kalatööstusele praegu nii suur, et kaubeldakse mitte enam eurode, vaid lausa sentide pärast. Enamikul kalatöötlejail on väga raske ots otsaga kok-
ku tulla. Eesti tootjaid häirib Noormägi sõnul ka kaudne maksustamine aktsiisitõusude, teede ja veokite maksustamise näol, mis kõik tõstab kalakilo hinda. Messil sai näha, kui kiiresti areneb tehnika. Töökäte asendamiseks on välja mõeldud robotid, laserlõikus, veega kala fileerimine ja palju muud. Otsitakse uusi uuenduslikke lähenemisi. Ehkki masinad on väga kallid, on see investeering pikema aja peale ja aitab märgatavalt vähendada tööjõukulu. Näiteks plaanib M.V.Wool soetada endale tehnoloogia, mis võimaldab fileerida kala masinate abil. Sellisel fileerimisel on kala väljatuleku protsent 10–20 võrra suurem ja see tasub ära. Noormägi sõnul võiks Eesti riik praeguses olukorras rohkem kalatööstusele õla alla panna. Näiteks lätlastel maksab riik messidel osalemise täielikult kinni ja neil saab seetõttu välismessidel käia palju rohkem firmasid. Praegu oleks tema sõnul õige aeg mõelda, kuidas tuleval aastal Brüsselisse senisest enam soovijaid saata. Tähtis oleks saada näitusel ka parem koht, mis mõistagi maksab rohkem. Ärilises mõttes oli mess Eestile siiski edukas, sest sõlmiti palju kontakte. Eriti puudutab see lõhet, mis on praegu kogu maailmas ääretult populaarne. eesTi FiRma JÕudis FinaaLi Eesti ettevõte Hunt-Fish osales tänavu Brüsseli messil igaaastasel parimate mereannitoodete konkursil restoranide kategoorias ja jõudis seal finaali ehk kümne parema hulka. Konkursi võitjaks osutus seekord hoopis merevetikast tehtud toode. Hunt-Fishi müügijuhi Oksana Luuri sõnul valiti nende külmsuitsulõhe avatud tulel grillitud seljatükk välja konkursile saadetud 20 parema kalatoote hulgast. Kõiki konkursi lõppvooru jõudnud tooteid hindasid kõigepealt tippkokad, kes esitasid neist valmistatud road žüriiliikmetele lõpliku hinnangu saamiseks. Luuri sõnul oli konkursi näol eelkõige tegu väga hea reklaamikanaliga. Hunt-Fish sai messil välja panna sellekohase plakati ja esitleda oma edukat toodet kohal olnud toiduajakirjanikele. Mõistagi pälvis nende külmsuitsulõhe niiviisi suurema hulga messikülastajate tähelepanu, kui sellele muidu oleks osaks saanud.
HKScan Estonia juht Anne Mere tõdeb, et emotsionaalselt kõige raskem on alati töölepingute lõpetamine, millega ta ka praegu Rakvere ja Talleggi tehaseid juhtides tegelema peab, sest HKScan on sunnitud töötajaskonda koomale tõmbama.
siRJE NiiTRA Postimees
uu re lihatööstuse HKScan Estonia õbluke naisjuht Anne Mere on öelnud, et toit on tema jaoks nagu elustiil või religioon ja ta ongi suure osa oma senisest elust pühendanud toidutööstusele. Anne Mere peab ühtviisi lugu nii tavalistest viineritest kui ka mitmesugustest grill-lihadest, mida tema juhitavad Rakvere lihatööstus ja Tallegg praegu üksteise võidu turule toovad. Aga tuleb kohe lisada, et sinna juurde sööb ta ohtralt igasuguseid salateid ega põlga ära ka magusat. „Olen märganud, et mida vanemaks saan, seda enam mulle puhtad maitsed meeldima hakkavad, nii et mingeid imekastmeid polegi vaja,” lausub ta. Samas üritab ta võimalikult palju liikuda, sest on avastanud, et sport ja looduses viibimine on parim viis stressi maandada. Lapsepõlves veetis ta kõik suved maal ja maaelu meeldib talle siiani rohkem kui linnamelu. Prae-
Foto: Liis treimaNN
gu ootab ta suve, et saaks oma kodusel maalapil sõrmed mulda pista. Isetegemine on naisele üldse hingelähedane: ta on aidanud nooruses vanematel Võrtsjärve äärde maja ehitada ja käib nüüdki seal vahel abiks. Ja muidugi naudib ta söögitegemist, sest peab ju teadma, kuidas miski, mida lihast saab, maitseb. „Toit on seetõttu vahva valdkond, et sul on selle kaudu võimalus iga päev inimesi mõ-
jutada. Saad mõelda, mis maitse, missugune välimus ja pakend kõige parem on. Kaupluses lihariiuli ees seistes tunnen sageli uhkust, et oleme ühe või teise hea tootega hakkama saanud. Vahel kiidavad ka sõbradtuttavad ja see teeb hea tunde,” räägib ta. Tuhanded aLLuvad Ehkki Soomega on Mere olnud töö kaudu seotud pikka aega, on ta seal päriselt ela-
maa elu || juHT || 3
18. mai 2017
on toiduusku
re suurt midagi öelda, sest tema pole kusagil mingit diskrimineerimist kogenud ega isegi mitte sellele mõelnud. Eks igaüks peab ikka ise enda eest seisma,” lausub ta. Ta oletab, et mehed on lihtsalt julgemad ja riskialtimad, naised alalhoidlikumad. Siiski arvab Mere, et üleüldine teema teadvustamine Eestis on õige ja vajalik. Toiduainetööstus on mõistagi rohkem meeste ala, ehkki HKScanis on sooline tasakaal väga hea, juhtkonnas on naisi 40 protsenti.
nud poolteist aastat, kui vastutas Soome ja Baltikumi jaekaubanduse eest. Kui naisest sai kogu kontserni turundusjuht, millist ametit ta pidas neli aastat, siis polnud Soomes kohapeal olek enam vajalik, seda tööd sai ka Tallinnas teha. Kogu aeg on ta pidanud palju ringi reisima Skandinaavias ja Aasias. „On olnud huvitavad aastad, sest kontsern on olnud kogu aeg muutumises – vahetatud on juhte ja muudetud strateegiat. Olla selles kõiges osaline, see on põnev,” hindab ta tagantjärele. Alluvaid saab ta lugeda mitte sadades, vaid tuhandetes. Sellise mastaabiga tippjuhti Eestis naljalt teist ei leia. Eesti ja Soome juhtimiskultuurid on Mere sõnul suhteliselt sarnased. Soomes kasutatakse ehk mõnevõrra rohkem konsultantide ja välispartnerite abi, siin üritatakse ise hakkama saada. Seal kaalutakse kauem, enne kui otsustatakse, meil tahetakse kõik ise ja kiiresti ära teha, lisab ta. Veelgi pikem on otsustusprotsess tema sõnul Rootsis, kus tuleb kindlasti ühine konsensus leida, enne kui midagi tegema hakatakse. Tippjuhi elu ei sõltu eriti riigist, see on ikka töö inimestega. Mere on enda sõnul rohkem meeskonnamängija, kes valib oma kaaskonda spetsialiste, kes valdavad oma ala temast pa-
KOMMeNtAAr Toiduliidu juht sirje Potisepp: Minu kokkupuude Anne Merega piirdub töise koostööga ja ulatub üle kümne aasta. Anne on inimesena hästi meeldiv, laia silmaringi ja hea kasvatusega, mis pole tänapäeval sugugi vähetähtis. Ta on kahe jalaga maas, pragmaatiline ja
kui vaja, siis emotsioonitu, tehes hästi läbimõeldult otsuseid. Kuigi tal on alati olnud väga suur töökoormus, on ta leidnud aega ka lisatööks ja löönud Toiduliidu juhtkogu tasandil ja liikmesettevõtte juhina kaasa mõttetalgutel ja valdkonna probleemide lahkamisel ning kõigi oluliste otsuste tegemisel.
remini ja keda saab usaldada. Alati ei lähe muidugi kõik päris nii, nagu tahaks. Tihtipeale tuleb olla ka psühholoog ja inimsuhete klaarija. Emotsionaalselt kõige raskem on tema hinnangul alati töölepingute lõpetamine, millega ta ka praegu Rakvere ja Talleggi tehaseid juhtides tegelema peab, sest HKScan
TÄHTIS ON EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS EHK VÕIME TEISI INIMESI MÕISTA JA PANNA NEID OMAVAHEL ÜKSTEIST MÕISTMA, ET TEKKIKS HEA ÕHKKOND.
Anne on väga diplomaatiline, kuid kui vaja, paneb ta end igal pool maksma ning see ongi minu meelest talle edu toonud. Seetõttu on tema tõus ametiredelil igati loomulik asjade käik. Vaga vesi, sügav põhi – see ütlemine iseloomustab Annet kõige positiivsemas võtmes.
on sunnitud töötajaskonda koomale tõmbama. Soomes töötades oli Merel täiesti uus kogemus ametiühingutega läbirääkimiste pidamine. Erimeelsused päädisid vahel isegi streigiga. Töötajaid puudutavate muudatuste tegemine oli seetõttu sageli keeruline ja aeganõudev. Samas on konstruktiivne dialoog töötajatega tema sõnul alati edasiviiv ja seda võiks Eestiski rohkem olla. Igal juhul tuleks muutuste tagamaid inimestele varakult selgitada, siis on neid ka kergem ellu viia. Tippjuhtkond on Soomes ja Rootsis üldiselt vanem kui Eestis: päris tippu alla 45–50 eluaasta seal naljalt ei saa. Sul peab olema kogemustepagas ja tulemused ette näidata. Soolise ebavõrdsuse kohta ei oska Me-
oLuLisim on kuuLamisoskus Mere arvab, et tema tippu jõudmise taga on hea kuulamisoskus. „Ma tõesti üritan tegelikult ka kuulata, mida teine räägib. Kuulata tuleb nii oma meeskonda kui ka alluvaid ja teisi kolleege. Tähtis on emotsionaalne intelligentsus ehk võime teisi inimesi mõista ja panna neid omavahel üksteist mõistma, et tekkiks hea õhkkond, mis motiveerib, soodustab tulemusi ja paneb silmad särama.” Ettepanek tulla tagasi HKScan Baltikumi üksust juhtima tuli naisele ootamatult, kui selle vanas juhtkonnas eelmise aasta lõpus muutused toimusid. Talle meeldib, et juhib nüüd konkreetset regiooni ja valdkonda. Varem pidi ta korraldama turundust kogu suures kontsernis, mis tähendas koostööd vastavate osakondadega kõigis riikides: Rootsis, Taanis, Soomes ja Balti riikides. Lisaks tuli panna püsti Hongkongi kontor ja sellele turule sealiha viia, mis oli üks väga põnev projekt. Tagasi tulles võtsid Meret Rakveres ja Tabasalus vastu märksa ajakohasemad tootmishooned ja seadmed. Paljud inimesed olid vanast ajast tuttavad ja nõnda läks sisseelamine suhteliselt kergelt, ehkki lahendada tuli ka mõningaid üsna tõsiseid probleeme. Mere on aastaid pingelist tööd tehes õppinud väärtustama pikemat puhkust, milleks võtab suvel 2–3 nädalat ja ühe nädala talvel vabaks. Hiljaaegu käis ta Dubais päikest saamas ja energiat kogumas. Nädalalõpud üritab naine ikka kodus veeta. Kodu on siiski parim akude laadimise koht, kus lisaks pereliikmetele on seltsiks ja jooksupartneriks kaks koera ja kaks kassi. Ehkki toidutööstus on olnud Mere suur armastus viimased 14 aastat, polnud see sugugi tema esimene valik. Ta õppis tubli kergejõustiklasena esmalt hoopis kehalise kasvatuse õpetajaks. See tundus nii loomulik, kuna vanaema oli koolidirektor, ema õpetaja ja isa õppejõud. Esimene töökoht oli tal siiski Soome ettevõttes Unilever, mis samuti toiduainetega seotud. Seejärel kutsuti võimekas juht tubakafirmat juhtima. Vahepeal lõpetas naine EBSis rahvusvahelise äri eriala ja sai seejärel juba toonase Rakvere Lihakombinaadi turundusjuhiks. Kõik töökohad on teda ise üles otsinud, märgib Mere.
JUHTkiRi
RiiNA MARTiNsON toimetaja
ROHENÄPPUDE PIDUPÄEVAD
K
ui aasta tagasi nautisime erakordselt sooja maid ja muruniiduk oli juba kevadpühast alates iganädalane kohustuslik kaaslane, siis tänavu samal ajal said musta huumorit armastavad aiaomanikud oma sotsiaalmeedia kontodel jagada pilte, kus nad niidukiga õues lume sees radasid lükkavad. Tänases Maa Elus kirjutame, et kevade algus on seni küll jahe olnud, kuid midagi erakordset pole maikuises lumeski. Tegelikult sadas kolm aastat tagasi lund isegi veel 17. juunil. Kas on veel meeles? Eesti taimekasvatusinstituudi agrometeoroloog Laine Keppart tõdeb meie esiküljeloos, et kevad on oma tulekuga tõesti hilisem, kuid taimedele meeldibki pigem ühtlaselt jahe, mitte järjepanu vahelduv rannailm ja öökülm. Praegu on teravili kasvanud aeglasemalt, kuid vili ei saa temperatuuri järsust kõikumisest tingitud kahjustusi. Nüüdseks tundub kevadsoe kindlalt kohal olevat ja nädalavahetuseks lubatakse lausa rannailma. See tähendab ühtlasi, et aiasõpradel on käes kauaigatsetud võimalus näpud korralikult mulda pista. Kuna palju tööd on lume tõttu veel tegemata, on nii mõneski kodus oodata tõelist aiatöömaratoni. Täpselt sama seis on põllumajandusettevõtetes, kus tuleb kevadtöödeks näpistada öötundegi. Täistuuridel tiirleb taimelaatade karussell ja ehkki kõikvõimalike suuremate ja väiksemate aiandite pidajatel on kibekiire tööaeg nii nädala sees kui ka nädalavahetusel, ei kurda keegi liigse koormuse üle, sest eelolevad nädalad toovad neile kogu aastaks põhilise leiva lauale. Olen kaks nädalavahetust järgemööda käinud taimelaatadel ja imestanud üha laieneva kaubavaliku üle, aga tõelise elamuse sain hoopis külastajaid vaadates: milline õhin ja rahulolu peegeldus kaubakotikesi näpu otsas tarivate inimeste nägudel! Mullu järgnes kuumale maile jahe ja vihmane suvi. Hulk aastaid ilmaennustustest kirjutanud ajakirjanikuna tean, et pikaajalisi ilmaprognoose, eriti ilmataatide omi, tõe pähe võtta ei tasu – nende täkkessemineku protsent on sama suur kui horoskoopidel. Nii lihtsalt loodan, et tänavu järgneb nigelale mai algusele eriliselt ilus suvi, kus parasjagu soojust ja sademeid. Et suve lõpul meie silmad ikka rõõmust säraksid, kui oma lopsakat aeda imetleme ja tootmispõllult saaki koristame.
Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad). tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2017
4 || mulTŠ || maa elu
18. mai 2017
Tsirguliinast tuleb
värviline multš siRJE LEMMik
Valgamaalane
M
ullu sügisel asutatud Estmulch OÜ toodab Valgamaal Tsirguliinas lisaks naturaalsele veel kuut värvi multši, mida saab kasutada aianduses ja haljastuses pinnasekattematerjalina. Tsirguliina aleviku lähistel, endise Eesti Põllumajandustehnika kaubakontori territooriumil tegutseva Estmulchi omanikud on endised tsirguliinlased, kohalikus keskkoolis õppinud Andrus Asi ja Bruno Gross, kes omavahel ammused head sõbrad. Kui hommikupoolikul firmasse kohale jõuan, käib seal erkpunase multši tegemine. Spetsiaalsesse punkrisse pannakse kopaga hakkpuitu, mis seejärel suundub suurde torusse, milles käib hakke värvimine. Ühest seadme otsast sisse läinud värvitu hake tuleb teisest otsast välja juba erepunasena. „Spetsiaalses haamerhakkuris rebitakse puit ribadeks, rebitud hake läheb värvimisaparaati, kus on veega segatud looduslik värv, mis pihustite abil hakkele kantakse. Hake valmistatakse eestimaisest kooritud okaspuust ja selle teeme samuti ise. Puidu ostame kokku. Okaspuuhakke vastupidavus on parem kui kiiresti mädaneval lehtpuul,” kirjeldab tootmisprotsessi 43aastane Asi. Temal on ettevõtluskogemust juba paarikümne aasta jagu ja ta on veel mitme firma omanikeringis. „Koorevaba rebitud hakkpuit on peenema struktuuriga kui tükeldatud hake ja võtab seepärast värvi paremini peale,” täiendab firmaomanikku müügijuht Külli Uibo. Värvitud multš peab enne kottidesse pakkimist paar päeva kuivama. „Hallitamaminekut kartma ei pea, sest ko-
tte vajav
MULtŠ • Takistab loomulikul moel umbrohu kasvu. • Säilitab mullas niiskust. • Kaitseb taimejuuri külma eest. • Säästab aega aiaalade hooldamisel. • Multš laotatakse ühtlaselt
pinnasele. Dekoratiivse katte korral piisab 3–4 cm paksusest kihist. Ainult puruga multšides peaks kihi paksus sõltuvalt taimede liigist olema 5–7 cm. Vajadusel võib kattekihi alla panna kattekanga.
ti sees on õhuaugud ja värviski on aineid, mis ei lase multšil hallitama minna,” täpsustab Asi. muLTŠ ei vaJa hooLdusT Esimese proovipartii, mis valmis eelmise aasta sügisel, katsetas müügijuht oma aias ära ja väidab, et talv on kenasti üle elatud ja multš on sama erksavärviline, kui see oli sügisel peenrale pannes. „Esialgu valmistasimegi ainult musta ja pruuni värvi multši. Talv on möödas ja pole üldse värvi muutnud. Üldiselt ongi multšiga nii, et see peaks kenasti vähemalt kolm kuni viis aastat vastu pidama, siis on vaja uut värvi peale panna ja kobestada,” kinnitab Uibo. Aiandust harrastava naise sõnul on inimesel, kel aega vähe ja elu kiire, väga soodus aias multši kasutada. „Toode on hooldevaba, takistab umbrohu kasvu ja aitab parandada mulla struktuuri. Lisaks soodustab taimede arengut, säilitades mullas niiskust ja kaitstes taimejuuri külma eest. Samas on dekoratiivne ja silmale kena vaadata ning säästab märkimisväärselt aega aia hooldamisel,” loetleb Uibo plusse. Miinusena nimetab ta aga seda, et multš paljunduspeenrasse ei sobi, sest taimed ei saa selle alt läbi kasvada. Praegu teevad nad lisaks värvitule kuut värvi multši: musta, tumepruuni, kuldset, kahte tooni punast ja oranži. „Värvitootjal on pakkuda lausa 80 värvi, kuid jääme esialgu selle valiku juurde. Kui klientidel tekib erisoove, saab alati neid kaaluda,” sõnab Asi. Küsimusele, kust multšitootmise idee tuli, vastab Asi, et firma kaasomanik Bruno Gross elas mõne aasta Ameerikas ja kuna seal on aiapidajate ja haljastajate hulgas multš ülipopulaarne, tekkiski mõte kodumail tootmine käivitada. „Käisin ka ise paaril korral Ameerikas asjaga tutvumas ja nii see otsus eelmisel aastal sündiski. Värviseade ongi pärit Ameerikast ja
Osaühingu Estmulch müügijuht Külli Uibo katsetas uue toote oma aias juba ära ja ütles, et multš on nüüd kevadel sama erksavärviline, nagu oli Foto: paUL poderat / VaLGamaaLaNe sügisel peenrale pannes.
kõik tootmiseks vajaliku oleme soetanud omavahenditega, toetust kusagilt taotlenud ei ole,” selgitab Asi. Toode pakitakse firma kujundatud 50liitristesse kilekottidesse. Kotitäiega saab ära katta ühe ruutmeetri pinda. „Kes soovib multši tellida suurtes kogustes, saab seda siit ka lahtisena veoautokasti laadida,” ütleb Asi.
MESSIL TASUB JUBA AINUÜKSI REKLAAMI MÕTTES KÄIA. SAIME SEALT SIDEMEID, MIS NÜÜDSEKS ON LEPINGUTE JA TELLIMUSTENI JÕUDNUD.
Kuna aiandushooaeg alles algas, ei ole multši veel väga palju müüdud, kuid tellimusi on juba küllaga ja toodangu valmistamisega hakati hoogsalt pihta. „Tootmine on meil tellimusepõhine. Võimsus on 100 kuupmeetrit tunnis. Tellijad on peamiselt eraisikud, aga ka haljastus- ja aiandusfirmad. Peagi läheb meie toodang müügile E-Piima poodidesse. Esialgu püüame aktiivselt laatadel osaleda, sest tulime alles turule ja oma toodangut peab reklaamima. Ees on ootamas laadad üle Eesti, kuhu plaanime kohale minna,” kinnitab müügijuht. „Eks kaugem unistus on kaupa müüa suurte kaubanduskettide kauplustes ja seda ka eksportida,” ütleb Uibo. Tänavu osales firma Tartus Maamessil.
„Maamessi jaoks tegimegi esimesed punast ja kuldset värvi multšid. Kuigi me seal toodangut ei müünud, vaid ainult tutvustasime, olime rahva palvel lõpuks ikkagi kõik kaasavõetud multšikotid sunnitud ära müüma. Kuus nendest rändas lausa Ukrainasse. Maastikukujundajadki leidsid meid messil üles,” räägib müügijuht. „Messil tasub juba ainuüksi reklaami mõttes käia. Saime sealt sidemeid, mis nüüdseks on lepingute ja tellimusteni jõudnud,” kinnitab Asi. Konkurentsist rääkides ütleb ettevõtja, et taolise tehnoloogiaga tehtud multši tootjaid Eestis pole. „Kooremultši on turul olemas, kuid kooritud puhast mitte. Küll valmistab multši üks Pärnumaa firma, kuid mitte samasugust: hakkpuit tehakse suuremate tükki-
dena. Olen kuulnud, et ka lätlased teevad, kuid täpsemalt pole uurinud.” Müügijuht Külli Uibo on varem Andrus Asiga koostööd teinud ettevõtjana. Naisel on 20aastane ettevõtluskogemus puidufirmades. „Olen juhtinud Valgjärvel saekaatrit ja olnud tegev perefirmas. Kuna mulle meeldib väga aiandus, kujundan hoole ja armastusega oma koduaeda,” räägib Uibo. Naine on proovinud tööd teha ka Rõngu Pagaris, kuid see ei sobinud, sest puit on hingelähedasem. Nii ettevõtjad kui ka müügijuht on optimistlikud ja usuvad, et nõudlus nende toote järele on olemas ning küll müük kosuma hakkab. „Eks peame ise algul rohkem reklaami tegema ja toodet tutvustama,” ütleb Uibo.
maa elu || meTSamaSinad || 5
18. mai 2017
Tootsist
Brasiilia vihmametsa ja Siberi taigasse Maa Elu
P
ärnumaal Tootsis endises turbatööstuse masinaehitustsehhis tegutseb ettevõte, mille toodang leiab järjest enam kasutamist kõikidel mandritel Euroopast LõunaAmeerikani. Samal ajal ei tea osaühingu BalmecForest tegemistest täpsemalt isegi paljud kohalikud elanikud, sest 97 protsenti ettevõtte toodangust läheb Eestist välja. Siim Soomägile kuuluv firma toodab metsalangetustraktorite ehk harvesteride varuosi enamikule maailmas tunnustatud metsamasinavalmistajate mudelitele ja laiendab järjest tootevalikut. Tihemetsas metsatehnikuks ja Luual metsaväljaveotraktori operaatoriks õppinud Soomägi tegi Eesti ja Rootsi metsades palgatööd 2007. aastani, mil majanduses algas raskem aeg ja mehel tekkis liiga palju tasustamata vaba aega. „Hakkasime Pärnus väikesel rendipinnal teenuseid pakkuma: langetustraktori kettide teritamine, plaadi sirgestamine ja muud,” seletab Soomägi. „Veorullideni jõudsime, sest oma masinal oli vaja. Vanade rullide taastamine ei õigustanud end ja kuna mitmel kliendil tekkis meie vastu huvi, konstrueerisime esimesed päris oma rullid. Järgnes mitmeaastane katsetamiste ja uute lahenduste otsimise aeg, 2010. aastal leidsime, et oleme tootmiseks valmis. Siinsed kliendid kiitsid ja üsna kiiresti leidsime väliskontakte Rootsist ja Poolast, asi hakkas kasvama.” Uusi tooteid töötab BalmecForest välja tihedas koostöös toodete otseste kasutajatega. Eri tootjate metsalangetustraktorite veorulle on igasuguseid, mõned kaaluvad vaid 7–8 kilo ja maksavad paarsada eurot, aga on ka 160kiloseid ja mitu tuhat maksvaid rulle. „Meil on valikus paljudele masinamarkidele sobivaid tooteid,” räägib Soomägi. „Suurettevõtetega võrreldes saame olla paindlikud ja toota vajadusel väikeseid koguseid. Praegu on selliseidki edasimüüjaid, kes panevad meie rullid juba uute masinate külge, aga meie põhikliendid on siiski metsamasinate varuosade müüjad, kes saavad lõpptarbijalt tagasisidet, millist toodet täpselt tahetakse. Olenevalt regioonist ja metsade eripärast on lõpmata palju nüansse. Meile saadetakse mõnikord vana ja kulunud veorull, millelt tuleb võtta mõõdud, aga teha mõned asjad teisiti.” Paindlikkus ja koostööpartnerite arvamuse väärtustamine ongi Soomägi hinnangul üks peamisi nende trumpe. See, et
TuRg muuTuB kiiResTi Firmaomanikuna jälgib mees tähelepanelikult, mis metsamasinate turul toimub. Kuigi BalmecForesti edule panid aluse langetustraktori veorullid, hakati paar aastat tagasi tootevalikut hoolega laiendama. Esimesena lisandusid laasimisnoad, mis on samuti kuluosad ja neid on igal metsalangetustraktoril kunagi uusi vaja. „Paljuski määravad just rullid ja noad, kui suur on masina tootlikkus ja mis kvaliteediga on tulemus,” kinnitab Soomägi. Suurtootjatele allhanke tegemine BalmecForestit ei innusta. „Kindlasti ei ole see eesmärk omaette, sest kasumimarginaal oleks väiksem ja töö poleks nii huvitav,” nendib Soomägi. „Üks suurtootja asus enda initsiatiivil meie rulle üle Euroopa edasi müüma, sest nägi, et hinna ja kvaliteedi suhe on väga hea. Nemadki said oma korraliku kasumi kätte. Tol ajal see meile sobis, sest toodangu maht kasvas hüppeliselt, aga pigem oli meie jaoks määrav kaasnenud mainekujundusefekt – see oli nagu tasuta reklaam, väga paljud Euroopa kliendid said tänu sellele teada, et me olemas oleme. Müüsime suurtootjale
niigi väga soodsalt, aga kolmandal aastal hakati meid hinnaga nii kõvasti survestama, et otsustasime loobuda. Pärast seda tootmismaht vähenes, aga kasu m k a s v a s.” Soomägi tõdeb, et laias plaanis on neil läinud hästi, aga siingi pole pääsetud tagasilöökidest.
soBivad Ruumid LeiTi TooTsisT Kui varem tegutses BalmecForest Pärnus rendipinnal, siis kolm aastat tagasi koliti mõnekümne kilomeetri kaugusele Tootsi. Soomägi ise polnud Tootsi Turba tootmishoonetes kunagi käinud, aga luges lehest, et ettevõte müüb oma masinaehitustsehhi tehnikat. „Tulin
BalmecForest toodab langetustraktorite varuosi enamikule maailmas tunnustatud mudelitele. Foto: toomas ŠaLda
vaatama, mida pakutakse. Seadmed olid küll vanad, aga kogus võttis silme ees kirjuks. Kaup lõppes sellega, et peale masinate ostsime ära ka mitu hoonet ja ei kahetse. Sisepinda on meil nüüd umbes 4500 ruutmeetrit, millest praegu on kasutuses pool. Aja jooksul leiame kindlasti rakenduse ka ülejäänud pinnale. Pärnus poleks meil olnud võimalik sarnase suurusega tootmispinda omada ja arendada,” tõdeb mees. Töötajad tulid Pärnust kaasa, aga masinapargi arenedes on meeste arv hoopis kahanenud. Praegu on palgal kuus inimest, seega ollakse väike ettevõte hiigelsuure pinna peal. „Viie aasta perspektiivis on meie jaoks kõige tähtsam jätkuv tootevaliku laiendamine ja töötajate koolitamine,” rõhutab Soomägi. „Lähen ise peagi Pärnumaa Kutsehariduskeskuse kursusele, et kvalifitseeruda CNC-pinkide töökohapõhise õppeprogrammi juhendajaks. Kaks töötajat hakkavad samuti sügisest aasta jooksul igas kuus neli päeva CNC-pinke põhjalikumalt õppima – teoreetiline osa koolis ja praktiline töökohas. Arenguruumi on ja võimalused tuleb ära kasutada.”
MAKITALT SUURIM VALIK AIATÖÖRIISTU. Akutoitega, bensiinimootoriga või juhtmega abilised aeda!
Makita innovatsioon on tähistatud erinevate tähistega millest igaüks kannab ainulaadset tehnilist lahendust.
Makita 4-taktiline mootor. Madal heitkogus. Madalad kasutuskulud. Madal müratase. Ei vaja õli ja kütuse segamist.
Harjadeta hooldusvaba mootor. Väiksem energiakulu, 50% pikem tööaeg. Harjadeta mootor tagab pikema aku kasutusea.
Kuni 50% pikem tööaeg ja pikem mootoriiga. Makita kiirlaetavad LXT akud. Maailma suurim 18 V Li-ion akusüsteem. Kiirlaadiaga kuni kolm korda kiirem laadimisaeg. Mugav ja kompaktne liugtüüpi akusüsteem.
Rohkem jõudu, pikem tööaeg. 2 x 18 V akusid saab kasutada koos, tulemuseks 36 V.
www.makita.ee
TOOMAs ŠALDA
masinal kasutataks töötingimustega ideaalilähedaselt sobivat veorulli, on kvaliteetse ja ökonoomse tulemuse saamisel esmatähtis. „Tegime kliendi soovil tema masinale mitu varianti uusi rulle, täiustasime neid omaniku tagasiside põhjal. Lõplik variant sai tema hinnangul nii hea, et masin, mille keskmine kütusekulu oli varem 20 liitrit tunnis, hakkas kulutama liitri jagu kütust tunnis vähem. Poole aasta peale teeb see kõva võidu, sest hooajal töötab masin 24/7,” seletab mees. Kliente on BalmecForest leidnud mitmel moel. „Muidugi on väga hea, kui rahulolev klient soovitab meid, aga ainult sellele ei saa loota,” tõdeb Soomägi. „Messidel oleme käinud palju, sealhulgas kaugetel esmapilgul kohaliku tähtsusega üritustel, aga kui tahad piirkonnas tulemuseni jõuda, on see hädavajalik. Pikemas perspektiivis tasub end kenasti ära rahvusvahelistel messidel osalemine.” Kuu aja pärast toimub Rootsis maailma suurim metsamess „ElmiaWood 2017”, mis toimub iga nelja aasta tagant ja kus on koos metsandusvaldkonna tegijad üle maailma. „2013. aastal olime seal BalmecForesti boksiga esimest korda väljas ja leidsime endale Brasiilia edasimüüja,” toob näiteks Soomägi. „Mõnede klientideni jõuame aga hoopis kasutatud metsamasinate kaudu: omanik avastab, et siin toodetud detail teeb head tööd, ja otsib meid ise üles. Näiteks tuleb Austraaliast kiirtellimus, teeme soovitud asja valmis ja paneme lennukile.”
„Kindlasti ei ole see kerge teenistuse koht, et ostan treipingi ja hakkan rikastuma,” ütleb ta. „Mingil ajal oleme ikka väga kõvasti pead murdnud, et miks mõni meie kallist ja kvaliteetsest materjalist toode kuskil katki läheb või praguneb. Me ei kasuta tavateraseid, vaid märksa sitkemaid, tugevamaid ja kulumiskindlamaid sulameid, millest enamik valmistatakse meile eritellimusena. Esmapilgul töötad välja väga hea materjali, teed enda arvates suurepärase toote, aga peagi saad teada, et Siberis 40kraadise külmaga käib krõps ja ongi katki.”
6 || linnud || maa elu
18. mai 2017
Võitluse vahele kulub isastutkal pisike puhkuski ära.
Foto: wikipedia
Tutkas – sulgkraega turniirirüütel OLAV RENNO linnuteadja
E
nam-vähem kõigil loomaliikidel putukatest imetajateni kuulub sigimistsüklisse mäng, tegelikult tõsine jõukatsumine, mille peamine eesmärk on selgitada liigi püsimiseks võimekamad isasloomad. Linnu-
riigis on märgatavamad ja ilmekamad mängud teada näiteks metsisel ja tedrel, rohunepil ja tutkal. Tutkas kuulub kurvitsaliste-kahlajate hulka, kes teise nime on pälvinud oma niisketesvesistes elupaikades toiduotsinguil tihtipeale vees kõndimise-sumamise tõttu. Tutkaste isaslinnud ja emaslinnud eri-
nevad nii suuruse kui ka välimuse poolest. Isased on umbes hakisuurused ja kaaluvad 200 grammi ringis, emased on kolmandiku võrra kergemad. Välimuses on ainsad ühised tunnused oranžikad jalad ja valge V-joonis sabatüvikul. Lühike nokk on emastel tumehall, isastel roosakasoranž. Emase sulgrüü on ülapoolel pruuni-
kashall mustjate tähnidega, alapoolel hele. Isastutkaid on raskem kirjeldada: kevadist hundrüüd iseloomustab kahar sulgkrae ja topelttutt, mida mänguplatsil kohevile aetakse. Need ehissuled on igal isasel eri värvust lumivalgest süsimustani ja mitmesuguse mustriga, nii et kaht ühesugust „kukke” on lausa võimatu leida. Nägu on kaetud oranžkollaste lihakate nahanäsaratega. Sellise uhke sulestikuga isatutkad kogunevad maikuul reeglina kuni 15 linnu kaupa lagedal rannaniidul, luhal või sooserval olevatele kuivematele kohtadele ning asuvad oma tugevust ja võitluskunsti võrdlema. Kohevil kraega linnud teevad alul vastaste suunas pettesööste, lähevad järjest ägedamaks, rabavad vastast sulgedest, aeg-ajalt hüppavad vastamisi õhku kuni meetri kõrgusele ja haakuvad varvastega teineteise sulgedesse. Tõsiseid vigastusi üksteisele naljalt ei põhjustata, kuid mänguplatsile võib elutult maha jääda mõni ülikurnatud ja rabanduse saanud tutkas. Tavaliselt on mänguplatsi keskel mustja kraega ja ääre pool pruunide ehissulgedega linnud, mõned valgepäised jäävad aga „satelliitideks”. Emased jälgivad mängu nii-öelda distantsilt ja lähevad ühekaupa mänguplatsile, kus paarituvad endale meelepärase isasega. Mõnikord saab see õnn osaks ka valgekraelistele, ent enamasti eelistatakse endale mängu keskel koha kätte võidelnud isaslinde. Ka läbirändel mõnepäevaseid peatusi tehes ei jäta tutkakuked juhust kasutamata, et sobivatel kohtadel üksteisega võidelda. Tutka ladina-
keelne nimetuski Philomachus pugnax (sõjakas lahinguarmastaja) viitab tema võitlushimule; meie rannarahvas on tutkast nimetanud „riiukukeks”. Õigust öelda on meie looduses kunagi massilised tutkamängud jäänud minevikku. Millalgi paarsada aastat tagasi hakkas Kesk-Euroopa ja ka Baltimaade tutkapopulatsioon kahanema, ent veel 60 aasta eest võis Eestis pesitsevat asurkonda hinnata mitmele tuhandele emalinnule (isased ei osale pesitsemises üldsegi ja väljendi „ronga isa” võiks asendada „tutkaisaga”). Läbirändajaid nähti kümneid tuhandeid, kokku kaugelt üle saja tuhande. Eelmise sajandi lõpuks aga pesitses meil napilt pool tuhat tutkast, kümne aasta eest veel kuni viiskümmend ja nüüd heal juhul 10–20 isendit. Tutkas arvati paari aasta eest Eestis kaitstavate linnuliikide esimese kategooria hulka. Ka veel saja aasta eest tutkastele pesitsemiseks sobivad alad Hollandis, Põhja-Saksamaal ja -Poolas ning Kesk-Rootsis ja Lõuna-Soomes on neist nüüdseks üsnagi tühjenenud. Paljud linnuuurijad seostavad tutkaste arvukuse kahanemise parasvöötme keskosas kliima soojenemisega. Teravmägede ja Novaja Zemlja saarestikes aga on täheldatud tutkaste rohkenemist. Tutka koguhulgaks terve leviala ulatuses (põhiliselt Euraasia tundravööndis kuni Leena suudmealani) pakutakse umbes poolteist miljonit paari. Pärast meelepärase isasega paaritumist leiab ematutkas mai lõpupoolel niiskel luhal või rannaniidul pisut kõrgemal põndakul rohtkattes hästi varjatud koha, voolib rinna-
ga pinnasesse madala pesalohu, vooderdab selle väheste kõrtega ja muneb sinna reeglina neli muna. Need on tumepruunilt laigustatud oliivrohelise koorega ja ühest otsast teravamad, et üheskoos vähem ruumi võtaksid. Munade kogumass on enam kui pool emalinnu omast, neid hautakse 21 päeva ja pojad on kohe kuivamise järel valmis emalinnu saatel pesast lahkuma ning varsti juba ise toitu noppima. Nad söövad nagu vanalinnudki igasuguseid niiskuslembeseid ja mudas elutsevaid selgrootuid, peamiselt putukaid ja nende vastseid ning ussikesi. Lennuvõimeliseks ja iseseisvaks saavad pojad kolme ja poole nädalaga. Emalinnu kutsehüüd on tasane väh või nhö. Kui paljud kahlajad sorgivad nokaga mudas ja avastavad toidu kompimise varal, siis tutkad seiravad pilguga maapinda ja nopivad söödava nokka, sikutavad vihmausse maast välja, osa toitu hangivad ka madalast veest. Pimedas otsivad tutkad toitu harvem ja seda vaid kuulmise abil, suutes tajuda vihmausside liikumishelisid. Juuni lõpupoole algab isastel sulgimine ja nad kaotavad oma kaela- ja peaehted, nii et enne ärarännet augustis ja septembris on nad üsna emaslindude sarnased, ainult suuremad. Talvitatakse troopilises ja Lõuna-Aafrikas, vähemal hulgal ja paiguti Vahemere ja Araabia mere rannaaladel, aga ka Lõuna-Austraalias. Kirdepoolseimad pesitsuspaigad on talvekorterist 12 000 kuni 15 000 kilomeetri kaugusel. Tutka eluiga võib küündida üle 13 aasta.
NORCAR BSB EESTI AS MÜÜK, HOOLDUS ja vajalikud HAAKERIISTAD a6020 a7236
755xc
a7545 4T
www.norcar.com
Rebase 16, Prillimäe, Rapla maakond • tel 526 7524 • info@norcar.ee • www.norcar.ee
maa elu || meSinduS || 7
18. mai 2017
Mesilaste ja mesinike tööd tasub hinnata TOOMAs ŠALDA Maa Elu
E
elolev laupäev, 20. mai on kuulutatud rahvusvaheliseks mesilaste päevaks, mille puhul on mesinikud juba terve nädala käinud lasteaedades ja koolides enda ja oma hoolealuste tegemisi tutvustamas. Ettevõtmisega on ühinenud 23. sünnipäeva tähistav Tartu Mänguasjamuuseum, mille laupäevane sünnipäevaüritus pealkirjaga „Öös on mänge ja päevas on mett” saab olema õige magus ja muuseumikarudele meelepärane, sest juba kell 11 läheb neile külla Eesti Mesinike Liit. Piletist priil üritusel räägitakse meest, mesilastest ja apiteraapiast ning kaasa võetakse läbipaistev mesitaru päris mesilastega. Kindlasti saab seal suu magusaks teha. Mänguasjamuuseum on koostöös Eesti Mesinike Liidu ja Poola Vabariigi Suursaatkonnaga oma laupäevasesse kavva võtnud Poola lasteraamatu „Mesilane” tutvustamise ja vastavasisulise näituse avamise. LasTes TekiB huvi Rahvusvahelist mesilaste päeva tähistati Eestis esmakordselt aasta tagasi, kui aktiivsemad mesinikud käisid koolideslasteaedades oma tegemisi tutvustamas. Kuna esimene katsetus õnnestus, jätkatakse tänavu samas vaimus. „Kõige rohkem meeldis lastele jälgida klaasist vaatlustarus toimetavaid mesilasi,” meenutab aasta mesiniku tiitlit kandev Erki Naumanis. „Veel oli meil kaasas hulgaliselt muid eksponaate, mida igapäevatöös kasutame. Suureks hitiks kujunes üles ehitatud kärg, mis pisikeste näppude kaasabil üpris auklikuks muutus. Mainimata ei saa jätta suitsikut! Lapsed
Tänavune külm kevad on olnud mesilastele erakordselt raske, sest neil ei ole võimalik hankida endale eluks Foto: aNts LiiGUs vajalikku õietolmu.
seisid lausa järjekorras, et paar korda lõõtsa pumbata ja suitsupahvakuid õhku suunata.” Naumanise eestvedamisel käidi mullu kolmes Tallinna lasteaias. Tänavu on kaasa löövaid mesinikke ja külastatavaid õppeasutusi rohkem. Pealinna mesinikke toetab seekord projekti elluviimisel Tallinna Keskkonnaamet. Tallinna Mesinike Seltsi liikmed käivad pealinna lasteaedades ja koolide loodustundides juba läinud esmaspäevast ja jätkavad oma ringkäiku veel pärast laupäevast mesilaste päevagi. Pärnumaa Mesinduse Seltsi juhatuse liige Andres Lilleste käis mullu kahes Pärnumaa lasteaias ja ühes koolis. „Minu tundides oli kohal hinnanguliselt 120
last, kes kuulasid ja vaatasid huviga,” sõnab ta. „Demonstreerisin töövahendeid, lasin proovida mesiniku maski ja pikki kindaid, proovida mett, suira, õietolmu ja uurida värsket kärjeraami. Pärnu lastes tekitas samuti kõige rohkem elevust klaasseintega vaatlustaru ühe raamitäie mesilastega.”
EESTIS ON HINNANGULISELT UMBES 6000 MESINIKKU, AGA NENDE TÄPSET ARVU EI OLE VÕIMALIK ESITADA.
TuhaT Tonni meTT Eraldi statistikat laste ja täiskasvanute kohta mee tarbimise osas ei koguta, aga teada on, et Eestis süüakse aastas ära ligikaudu 1000 tonni mett. Mesinike huvi on, et lapsed ja nende kaudu lapsevanemad teaksid, mis on mesi ja milline on hea mesi. Enda ja laste tervise pärast muretsevad emad ja isad jälgivad üha enam, et kommide ja muude maiustuste asemel kasutataks nende kodus mett. Olgu siis lihtsalt lusikaga süües, küpsetamisel või tee magustamisel. Üha enam tungivad peale kunstlikud magusained, aga meie püüdleme selle poole, et lapsed hindaksid praegusest enam looduslikku ja tervislikku mett. Poekomm tähendab
mett osta. Nii tunnete mee kvaliteeti ja saate kõik täpselt järele küsida. Suurtes poekettides pakutakse palju
importmett ja reeglina sätitakse see keskmistele, silmade kõrgusel asuvatele riiulitele. Ostjal tasuks uurida pigem alumisi ja ülemisi riiuleid.
halvemal juhul toiduvärvide, maitselisandite ja teiste kemikaalide kooslust, aga puhas looduslik mesi sisaldab õietolmu ja mesilaste sünteesitud kasulikke suhkruid. Kemikaalid mõjutavad negatiivselt lapse närvisüsteemi, aga meel on pigem vastupidine, rahustav mõju. Kuid mettki tuleb tarbida mõistlikult, sest uuringutest on selgunud, et kõige parem on süüa gramm mett päevas kehamassi kilogrammi kohta, see on umbes supilusika jagu. Kuigi mett ei tohi müüa tervisetootena ega seda nii reklaamida, on meel selgelt inimese organismi positiivselt mõjutavad omadused. „Vahet võiks teha ehedal kodumaisel meel ja kaubanduses levivatel meelaadsetel toodetel. Teemat on palju käsitletud, kuid ikkagi rõhutan, et alati tasub eelistada Eesti mett sellisele, millel on silt „Toodetud Euroopas”,” selgitab Lilleste. Levinuim „Toodetud Euroopas” sildiga mesi on tema sõnul Leedu päritolu, kuid kas see ka tegelikult sealt pärineb, ei olevat võimalik tõestada ega ümber lüka-
Pärnumaa Mesinduse Seltsi juhatuse liige Andres Lilleste tõdeb, et külmad kevaded ja suved toovad kaasa vähese tootlikkuse ja suured kulutused. Õiglane oleks sel juhul müüa mett kallimalt, aga turg ei Foto: ardi trUiJa talu hinna kõikumist.
ta. Eesti mesi on aga sageli paraku kallim kui lõuna poolt sisse toodu. kohaLik mesi on hinda vÄÄRT Mee ja mesindussaaduste eest ei pruugi meie mesinikud alati õiglast tasu saada. Lilleste kinnitab, et vihmased ja külmad kevaded ja suved toovad kaasa vähese tootlikkuse ja suured kulutused. Õiglane oleks sel juhul müüa mett kallimalt, aga turg ei talu hinna kõikumist. „Tänavune kevad on olnud erakordne, on külma ja isegi lund. Mõjutatud on nii loodus kui ka otseselt mesilased, sest neil ei ole võimalik hankida endale eluks vajalikku õietolmu ja madal temperatuur ei lase emamesilastel head munemise rütmi saavutada. See viib omakorda mesilaste hukkumiseni. Mesinikest enamikul on tulnud juba mesilasi toitmas käia, et neil jätkuks kannatust tarus püsida,” teab Lilleste. Eestis on hinnanguliselt umbes 6000 mesinikku, aga nende täpset arvu ei ole võimalik esitada.
„Seadus küll nõuab iga mesilaspere PRIAs registreerimist, aga paljud eiravad seda. Sanktsioone ei rakendata ja kedagi vägisi registrisse ei kanta. Kahjuks jääb mesilaste pidajaid tasapisi vähemaks. Paljuski on see tingitud mesindusega seotud riskidest, nagu mesilase looduslik kahjur varrolest ja pestitsiidide kasutamine põllumajanduses. Nii ongi mesinike keskmine vanus üsna kõrge. Viimastel aastatel on siiski tekkinud mõningane huvi ka nooremate seas, kes enamasti võtavad mesindust mõnusa hobina. Positiivselt mõjuvad nii päris algajatele kui ka edasijõudnutele suunatud koolitusprogrammid. Iga aastaga kasvab suurmesinike mesilate hulk. Eestis leidub juba selliseidki mesinikke, kes talitavad 1000 ja enamgi mesilasperet. Mesindusega enda äraelatamine sõltub peamiselt mesiniku kulutuste mahust. Paljud näevad mesindust täiendava sissetulekuallikana, kuid põhikohaga elatusallikaks saab lugeda alates 80 perega mesilaid,” räägib Lilleste.
sOOVitUsi MeeOstJALe
E
esti mee puhul on pakendile märgitud „Toodetud Eestis”. Iga Eestis toodetud mesi kristalliseerub umbes kahe kuuga pärast purki panemist. Õige mesi on seega kristalliseerunud. Vahel müüakse ka sellist Eesti mett, mis on paks ja veidi voolav, kuid seda tingib pakendamine – mett soojendatakse pisut, et seda pakendisse pumbata. Kui mesi ei ole kristalliseerunud, aitab hea mee ära tunda tuletikk. Mesi ei tohi tiku pealt maha voolata, vaid peab hakkama vaikselt valguma ja tikk peab jääma meekihiga kaetuks. Võimalusel tasub otsida endale mesinik, kelle käest regulaarselt
Meesegaja/sulataja 200 L/400 V 1970 €
Meevurr
4 kasseti, täisautomaat 1340 €
• Meevurr 8 kasseti, täisautomaat 2060 € • Radiaalmeevurr, 56 raami, täisautomaat 1890 € • Meepump 1,5 kW/230 V 1380 € • Meedosaator 1450 € • Meesegaja/sulataja 100 L/400 V 1500 € · Sülemiferomoon Apiroi 7 € · 6raamiline taru LN 23 € · Haavapuidust graanulid suitsikule 1,80 € · 40raamiline kaanetusliin 15 500 € JA PALJU MUUD!
Meepump
0,37 kW/230 V 1180 €
Kauplus Rakveres Laada 17 • info@mesinduspood.ee • tel 5363 5082
8 || PÕllumajanduS || maa elu
18. mai 2017
Traktorivalikut mõjutab,
kui kiirelt hooldemees kohale lendab siLViA PALUOJA
Pärnu Postimees
uured põllumajandusettevõtted muretsevad jõudumööda uueaegset tehnikat ja kuna seda ei parandata enam mitte mutrivõtmega, vaid sülearvutiga, vaadatakse valiku tegemisel, kui kiiresti hooldusmehed vajadusel kohale jõuavad. Aiamaalappe haritakse siiani aga Vene ajast jäänud Belarussidega. Üle 20 aasta on Liivi lahe ranniku kiviseid ja kiduraid põlde harinud perefirma OÜ Helgi ja Pojad, mis teeb ära omaaegse Sõpruse sovhoosi töö ligemale 800 hektaril. Mullu kasvas neil põldudel rekordiline hernesaak, sort Astronaute andis viljelusvõistluse põllult kasvatajale vastu 6,6 tonni teri hektarilt. Rekordsaagi kasvatanud osaühingu juhatuse liige Mihkel Vainula ütleb, et sellekevadist hernekülvi alustas ta 28. aprillil ja hernes on juba üleval. Külvitöö lõppes osaühingus 10. mail, viimasena läks
mulda poolsada hektarit valget mesikat. Abiks oli Saksamaa perefirma Claas traktor, üks kahest, mille osaühing hiljuti muretses. „Traktoriparki uuendasin aastavahetuse eel, kui tõin Massey Fergussoni asemele kaks Claasi,” mainib Vainula ja lisab, et traktoripargi uuendamine sõltub paljuski müügimehest. Kui müügimees on kompetentne, usaldusväärne, korraldab traktori kohaletoimetamise kiiresti ja mistahes probleemi korral on kohe hüva nõuga platsis, siis selle järgi teebki põllumees ostuotsuse.
Liig kaRvane hind Firma Massey Fergussoni traktor ei täitnud Vainula sõnade kohaselt sellele pandud lootusi masinaklassi kirjeldatud võimekuse osas, Häädemeeste põldudel vähemalt. Kui Saksamaal toodetud Fendti traktoril poleks küljes „nii karvane” hinnasilt, eelistaks Vainula töökindluse ja -mugavuse poolest seda masinaklassi. „Mul on põhitraktor Fendt ja duubeltraktor on Claas, lisaks on esindatud John Deere ja Valtra traktor, varuvariant peab olema, eriti väga kiirete tööde ajal,” tõdeb Vainula. „Mõlemad Claasid ja John
Deere on liisinguga, praeguste liisinguintresside juures on mõistlikum traktoreid liisida, kui neid välja osta, sest kui traktor ei sobi, läheb see juba liisingu ajal vahetusse.” Kallite ja aina täiuslikumate traktorite tööjõudluse täielikuks kasutamiseks ei saa Vainula arvates tera- ja kaunviljakasvatajad koopereeruda, sest kõigil on korraga tipptund. Koopereerumine võib tulla kõne alla erandkorras, näiteks kivikoristusel. Põhitöödel on traktor vajalik selle omanikule täisjõudlusega, sest kui on vaja künda, külvata, saaki koristada, siis juhtub see meie ilmastikku arvestades ühel ajal ja üleöö. „Minule ei ole tähtis, et traktor oma liisingu ära tasub, tähtis on, et töö saab tehtud. Kui põld näeb ilus välja, siis see tehnika sobib, aga kui vastupidi, müün traktori ja liisin uue. OÜ Helgi ja Pojad juhatuse liige Mihkel Vainula: „Minule ei ole tähtis, et traktor oma liisingu ära tasub, tähtis on, et töö saab tehtud. Kui põld näeb ilus välja, siis see tehnika sobib, aga kui vastupidi, müün traktori ja liisin uue.” Foto: maiLiis oLLiNo
Reeglina on ju nii, et mida kallim masin, seda suurem on selle jääkväärtus,” arutleb Vainula. „Aga masinaid ei saa lõputult suureks ajada, sest meie põllud jäävad siis neile väikeseks.” Piirkonnale mõeldes möönab Vainula, et suurtootjad on jõudumööda endale uueaegset tehnikat muretsenud. Aga aiamaalappe haritakse siingi Vene ajast jäänud Belarussidega, mis on hea hoolduse korral kasutusel siiani. Hobi korras kasutab Vainulagi veneaegset K-701 ehk rahvasuus Kirovetsi, kui on vaja põllumulda sügavkobestada. nii uus kui ka vana Pärnu madalikul Reiu jõe kallastel on Surju Põllumajandusliku OÜ kasutuses 1400 hektarit haritavat maad, see on omaaegse Surju sovhoosi õigusjärglase käes võrreldav majandiaegse põllumaaga. Kevadtööde järg on osaühingu tegevjuhi HanPõhara Agro OÜ tegevjuht Jaanus Põldmaa: „Tootmistalud käivad ajaga kaasas ja nii on mõnelgi pool Euroopas traktoritootjad üllatunud ja peavad seda lausa meie eripäraks, et eestlased hindavad uusi lahendusi ja käivad ajaga Foto: aNts LiiGUs kaasas.”
nes Isanda jutu järgi sealmaal, et 6. mail alanud külvi võib lehekuu 20. päevaks lõpetatuks öelda. „Meie maad on pigem märjad, mistõttu peame kevaditi kuivatamise eesmärgil kogu kevadkülvi pinna kultivaatoriga üle harima,” nendib ta. Surju valla põhilise tööandja, osaühingu kasutuses on keskeltläbi üheksa ja poole aasta vanused traktorid. Ettevõttes on lisaks uuemale tehnikale kasutusel veel sovhoosiajast jäänud paar Belarussi, millega farmis sõnnikut välja lükatakse ja vajadusel külvikule väetist laetakse. Uusim on aga sel aastal liisitud New Holland, mille mootoris on 270 hobujõudu. See võimas abiline kiirendab märgatavalt mullaharimist ning külvamistki. „Me ei taha ajada traktoriparki väga kirjuks ja uute muretsemise eel vaatame, kus on lähimad nende firmade teeninduskohad, sest iga asi, mis liigub, kulub ju, meil ongi New Hollandid, mille lähim täisteenindus on Audru vallas, ja Valtrad, mida saab lasta üle
maa elu || PÕllumajanduS || 9
18. mai 2017 vaadata Türil,” selgitab Isand traktoripargi uuendamise põhimõtet. Enne uue traktori muretsemist vaetakse osaühingus hinnapakkumisi ja sedagi, milline on traktori varustusaste ning kui mugav on selle kabiinis olla juhil, kes peab seal päevast päeva tööd tegema. „Hind on ka oluline, aga reeglina ostame uue või demomasina, mida kui näidist on natuke kasutatud ja mille hind on selle võrra paindlikum,” mainib Isand. Ümberkaudu on väiketootjatel ja hobiaiapidajatel aga kasutuses üsna eakaid traktoreid, mida on hästi hooldatud ja hoitud. Uus traktor koos haakeriistadega ei mahuks mõnele erapõllulapile äragi ja seda ei jõuaks väiketootja liisidagi. uue LemBus Audru valla tuntud põllumajandusettevõtja Põhara Agro OÜ tegevjuht Jaanus Põldmaa seevastu arvab kogemustele tuginedes, et uuendusmeelsed on kõik, kes vähegi tootmisega tegelevad, ja isegi Euroopa traktoritehastes on imestatud eestlaste uuendusmeelsuse üle traktorite ja põllutehnika soetamisel. „Tootmistalud käivad ajaga kaasas ja nii on mõnelgi pool Euroopas traktoritootjad üllatunud ja peavad seda lausa meie eripäraks, et eestlased hindavad uusi lahendusi ja käivad ajaga kaasas,” sõnab Põldmaa. Põhara Agro harib ligemale 900 hektarit maad ja on spetsialiseerunud tera- ja kaunviljade kasvatamisele. Sellekevadise külvi arvab tegevjuht lõpetatud saavat 20. mai paiku. Põllumaa
on tükati veel märg ja seda tuleb kultiveerides ette kuivatada. Samal ajal on käsil taliviljade väetamine ja pritsimine, mida saab külviootele jäetud põldude tahenemist oodates teha. Põllutraktorid on ettevõttes eri vanusega, kolmest kaheksa aastani. Kasutuses on mitme firma masinad, nii Claas, Fendt kui ka John Deere, sest traktorite võimsus on erinev nagu ka põllud, mida nendega haritakse. Põldmaa oleks traktoreid võib-olla kiireminigi vahetanud ja ajaga rohkem kaasas käinud, aga vahepeal uuendas osaühing kombaine ning kõike korraga ei jõua. Osaühingule uue traktori valikul lähtub tegevjuht küll firmamärgist, kuid sellest tähtsam on talle see, kui kaugel on tema kodust konkreetse firma hooldusmehed, kui kiiresti jõuavad nad vajadusel kohale ja kui kompetentsed on nad tänapäevaste tarkvaralahenduste maailmas, sest tihtipeale ei lahendata traktori juures probleeme mutrivõtmega, vaid hoopis sülearvutiga. „Kuna meil on suur ettevõte ja masinaid kasutame intensiivselt, paneme rõhku kvaliteedile ja tarkvaralistele lahendustele,” ütleb Põldmaa. Traktor on praegu tootmisvahend, mille keskmine eluiga suurtootmises on viis aastat, siis sunnib elu ise peale uue liisingu täienenud tarkvaraga masina ostuks. „Tähtis on see, mida rohkem suudab traktor sinu eest monotoonseid liigutusi teha, näiteks põllul ise sirgelt sõita ja põllu otstes sinu eest erinevaid lülitusi läbi viia,” arutleb Põldmaa, kelle sõnade kohaselt on põllumajanduses saanud ümber masinate kaua kestmise aeg.
Surju Põllumajandusliku OÜ tegevjuht Hannes Isand ütleb, et reeglina ostavad nad uue või demomasina, mida kui näidist on natuke kasutatud ja mille hind on selle võrra paindlikum. Foto: Urmas LUik
TraktoriRaskused
TRAKTORIRASKUSTE MÜÜK JA VALMISTAMINE/ERITELLIMUS.
Tel +372 5648 5989 | info@traktoriraskused.eu
• PLASTIKSINDEL • MAKROLON • ÜLDEHITUS
www.plastkatus.ee
Kindelaed.ee
• BETOONAED • HOONED • MÜRATÕKE
info@traktoriraskused.eu info@plastkatus.ee info@kindelaed.ee Tel +372 5648 5989
10 || ilma- ja TaimeTaRk || maa elu
18. mai 2017
iLMATARk
VÕiLiLL eNNUstAB • Kui juhtud unes nägema võilille, siis ennustab see õnnelikku ühendust. • Pruudikimpu torgatuna toob võilill värskele noorpaarile õnne. • Lill on ka lootuse, suve ja lapsepõlve sümbol. • Paljud usuvad, et võilille südamik aitab leida vastuse küsimusele või toob lihtsalt edu. Märgitakse, et kui puhud seemned laiali, viivad need sinu armastust ja kiindumust kallimale. • Keskaja rituaalides: kui võilill kumas lapse lõua all kuldselt, siis tähendas see, et laps saab rikkaks. 18. sajandi Inglismaal: mida kollasemat kuma võilill lapse lõua all näitas, seda lahkemad ja meeldivamad nad olid.
JÜRi kAMENik ilmatark
TOLMUKEERISED
A
Võilillest saab abi seedehädade korral, samuti on see podagra ja reuma leevendaja.
Foto: marko saarm
võilill – muru hirm
ja võimsa väega ravimtaim
K
ipub olema nii, et mida on küllaga, ei oska me hinnata, enne kui kitsas käes või haigus kallal. Siis on isegi Eesti inimene valmis umbrohuna kirutud ja vihatud võilille ümber nimetama ravimtaimeks. Võililli on kasutatud väga kaua toiduks ja raviks. Need on ühed kõige värvikamad ja tugevamad taimed. Võilille võib nimetada seedimise etaloniks Taimede Kuningriigis. Võilill Taraxacum officinale on perekondliik, mille kohta Eesti taimemäärajas kirjeldatud üle 150 perekonnaliikme. Kasutamise ja tähtsuse aspektist pole eri liikidel suurt vahet. Suurte kollaste korvõisikute tõttu on võilille kutsutud ka „maapealseks päikeseks”, mis äraõitsenuna külvab laiali oma seitse tuhat seemet. TeRviseLe aBiks Putuktolmleja võilill on hea meetaim. Kevadised noored lehed ja õienupud on hinnatud
kuLTuuRTaim Tänapäeval on võilill ka aretatud salatitaim. Lääne-Euroo-
võilillevein 10 liitriks veiniks: • 4 kg võilillenutte • 60 g sidrunhapet • 3,7 kg suhkrut Korja võilillenutid, vala üle keeva veega. Lase seista 24–36 tundi, olenevalt ruumi temperatuurist: soojas kohas vähem, jahedas kauem. Kurna. Lisa 3 kilo vees lahusta-
tud suhkrut ja sidrunhape. Pane 3–4 kuuks käärima, selita. Käärimise lõpus lisa 700 g suhkrut. Villi pudelitesse ja pane pudelitele tihedad korgid peale. Maitse paraneb laagerdumisel. Allikas: Mercedes Merimaa kokaraamat „Väega toidud”
Foto: Urmas LUik
pas on võilill saastatuse tõttu murudest kadunud ja sellest on saanud hinnatud peenrataim. Eestis ei pea veel minema turule ostma salativõilille, kuigi
ju Kal
kÜLVikALENDER: MAi
Leht, alates kl 13.11 vili 04.33 22.04
Vili, alates kl 15.33 juur
24. K
Juur
Istutusaeg
26. R
Juur, alates kl 15.15 õis
22.44
MAA
TULI
VESI
ÕHK
S
25. N
Ne i
Vili
23. T
VI
K
22. E
Sõnn
21. P
K
Õis aLLikas: mÄrkmik-kaLeNder „aasta aias 2017” kirJastUseLt Varrak
ur Amb
Leht
LI
20. L
R
i ts
Õis, alates kl 06.52 leht, aiatöödeks sobimatu päev
03.33
Jäär
vi Lõ
19. R
kits
U
taimetark
meie seemnepoodides on saada Saksa päritolu kultuurvõililleseemet. Meie poeletilt ei leia veel suurte lehtedega saagikat „Vert de Montgmagny” või eriti lopsakat kiiresti valmivat „Ameliore’na Coerur Plein” võilillesorti, kuid Eesti loodustoodete poodides on saada Taani võililletalu ja Saksa meditsiinikatsed läbinud võilillepreparaate. Põhja-Ameerikas tähistab võilill kevade algust ja sealses kultuuris on võilillefestivalid tuntud juba kümneid aastaid. Pärnumaal Kihlepas toimus võilillefestival tänavu juba 7. korda. Suure loodusteadlase Goethe lemmikvein oli võilillevein, mida saab nautida vähestes Euroopa kohvikutes, ka võililleõlu pole karastusjookide maailmast puudu. Lille lühikese hooaja tõttu on tarbijal endal vaja minna vägeva juurde just siis, kui võilill ise õide puhkeb. Olen proovinud võilillepeenart külvata ja rohida, kuid rohimise juures tekkis küll tunne, et see pole vist kohane tegevus praeguses liigirikkas Eesti looduses. Vaadakem ringi, egas võilill igas nurgas kasvagi, metsast ei leia seda üldse, vähem rannikualadelt, veel vähem soodest, kuid võilille levikuala on siiski suur.
retsept
JU
MERCEDEs MERiMAA
vitamiiniallikas oma rohke Cja B-vitamiini poolest, olles tublid verepuhastajad. Nüüd kevadel saab õitest ja lehtedest teha salatit. Võilille õienutte saab marineerida nagu kurki, kasutades erinevaid kurgi marineerimise retsepte. Tuntumad on ravimi ja toiduna siiski võilillejuured. Juuri röstitakse nagu kohviubegi, et vähendada nende mõru maiku. Võilillemesi on ikkagi parem kui valge suhkur – valge surm. Võilill on tuntud podagra ja reuma leevendajana, sobib diabeetikutele ja hea seedimise toetajana aitab see meil „elu seedida”. On koos kõrvenõgesega abiks kevadise allergia korral. Juba keskajal oli võilill tuntuim maksapuhastaja. Ehkki aiapidajad peavad võilille tüütuseks, tasub teada, et murusse ilmub võilill selleks, et aidata teistel taimedel paremini kasvada. Võilill täidab looduses samasugust osa nagu sapp, maks ja põrn inimorganismis. Lill viib õhku sügavamale maa sisse, muutes mulla struktuuri ja aidates taimedel omastada vajalikke aineid mulla mineraalsest koostisest.
V
tmosfääris võib kohata väga mitut tüüpi keeristuuli alates nõrkadest ja ohututest udukeeristest sooja vee kohal kuni purustavate tornaadodeni, mis on tavaliselt seotud rünksajupilvede ja frontidega. Küllap igaüks on näinud, et vahel, tavaliselt päikeselise ja vaiksema ilmaga, tekivad tuulekeerised, mis tõstavad tolmu ja prahti üles – need on mais päikeseliste ja vaiksete ilmadega teinekord lausa igapäevaseks nähtuseks. Kui selline keeris kujuneb hästi välja, siis võib enam kui minuti jälgida tolmupöörist, mis võib mitme meetri kõrgusele ulatuda, harva enam. Sagedamini kõrbetes, steppides ja poolkõrbetes võivad sellised keerised ulatuda sadade meetrite kõrgusele ja tugevuse poolest lõhkuda kerge konstruktsiooniga ehitisi. Veel suuremaid tolmukeeriseid võib näha Marsil ilmselt hõredama atmosfääri ja suurema temperatuurikontrasti pärast. Tolmukeeristel on teisigi nimetusi, nagu tolmusaatan, tolmukurat ja tolmutont. Inglise keeles nimetatakse neid dust devil. Tolmukeeriste teke on seotud labiilse õhu kihistusega. See tekib siis, kui päike soojendab aluspinda tugevasti ja viimane omakorda selle kohal olevat õhku. Nii tekib mõne meetri paksune õhukiht, milles õhutemperatuur langeb kõrgusega väga kiiresti. Seega soosib selline olukord õhu vertikaalset liikumist. Kui mingis piiritletud kohas, näiteks turbulentsi tõttu, kuid võib-olla ka iseeneslikult, kerkib „mullina” kogus õhku, siis võib see õhukogum pöörlema hakata ja tõmmata lähikonnast uut sooja õhku juurde. Nii saab alguse tolmukeeris. Tolmukeeris on teatud määral ennast säilitav nähtus, sest keskmes oleva madalama rõhuga ala tõmbab ümbrusest sooja õhku juurde, mis keerisesse sattunult kerkib pööreldes. Keeris liigub tavaliselt teatud kiirusega, mistõttu on varustatud uute koguste sooja õhuga. Tolmukeerised ulatuvad teatud kõrguseni, sest soe õhk jahtub kerkides ja seetõttu selle tõus aeglustub ja lakkab viimaks. Tolmukeeris võib äkitselt kaduda, kui selle sisemusse satub jahe õhk, millel pole eeldusi hakata kerkima. Alalhoidlikkusest saab kiire lõpp. Tolmukeerised pole samasuguse tekkega kui tornaadod, kuigi mõlemad nähtused on labiilse õhu kihistusega seotud. Tõeliste tornaadode puhul on vajalikud rünksajupilved, milles on suur, mitmekilomeetrise läbimõõduga keerleva õhu sammas (mesotsüklon). Mai on olnud lumerohke. Eriti palju lund sadas 9. mail Nõmme külas Saaremaal, kus tekkis 18 cm paksune lumikate. Tugevat hooglund sadas paiguti veel 10. mail. Niivõrd lumised maikuud meenuvad veel 1999. ja 2004. a, kuid ka 2014. a mai algus oli väga külm ja kohati lumine. 11. mail tekkis nõeljas teraline härmatis, mida ei ole vist nii hilisel ajal (üldse mais) varem registreeritud: pole ka ime, sest õhutemperatuur langes hommikuks kohati –7 kraadini ja tekkis tihe udu. 14. mail muutus ilm märksa soojemaks ja lume asemel hakkas sadama vihma. 19. maiks on oodata südasuviselt sooja õhumassi kohalejõudmist: kui päikest jagub, siis tuleb sooja 20…25 kraadi, pilves ilmaga jääb alla 20 kraadi. 21. mail annab üleliigne soojus järele ja õhutemperatuur jääb valdavalt alla 20 kraadi, ent suurt külma ega lund pole siiski oodata.
V
maa elu || kodu ja aed || 11
18. mai 2017
Võõrasema
on slaavlastele viinavürts ja prantslastele maiusroog Toivo Niiberg
Räpina Aianduskooli kutseõpetaja
Merike Aomets
Räpina Aianduskooli kutseõpetaja
K
annikesi (Viola) on looduses 450 liigi ümber ja Eesti looduses esineb neist 17, sagedasem liik on põldudel umbrohuna kasvav põldkannike, vähem aaskannike. Meil aedades ja haljastuses rohkesti kasutatav ja populaarne võõrasema (Viola x wittrockiana) on aretatud aaskannikese (V. tricolor) ristamisel teiste liikidega. Aaskannike on väga vana ravimtaim, ka lõhnavat kannikest on varasematel aegadel kasutatud viinamarjaveini maitsestajana. Kuivatatud kannikesejuuri on kasutatud Vene viinade maitsestamiseks peaaegu kogu viinavalmistamise ajaloo vältel. Põldkannike (Viola arvensis) on levinud kogu Euroopas, see on ühe- kuni kaheaastane taim, mis eelistab kasvada liivakal mullal. Esineb palju varieteete ja moodustab hübriide aaskannikesega. Põldkannikese kõrgus on kuni 30 sentimeetrit. Õied on 11,5 sentimeetrit pikad, kroonlehed valkjad, kollakasvalged või kahvatukollased, sageli kaks ülemist osalt lillakad. Õitseaeg talvituvatel isenditel aprillist, teistel maist-juunist kuni sügiseni. Viljad valmivad alates juunist. Viljaks on kupar, kus on palju väikeseid seemneid, mis paiskuvad laiali. Aaskannike (Viola tricolor), mida rahvas kutsub käoorvikuks, kasvab liivakatel aladel, umbrohuna söötidel ja põldudel, ka teede äärtes. Eelistab lubjavaest pinda. Esineb palju varieteete õie suuruses ja värvuses. See on ühe- kuni kaheaastane, taime kõrgus 10–30 sentimeetrit. Õiekroon 1,5–3 sentimeetrit pikk, kahevõi kolmevärviline. Õitseb juu-
nist augustini, viljad valmivad alates juulist. Sarvkannikese (V. cornuta) ladinakeelne nimetus cornuta tähendab sarvjas, sarvetaoline ja on antud taimele selle õiel oleva pika kannuse tõttu. Sarvkannike on looduslikult levinud Lõuna-Euroopas Püreneedel ja Alpidel. See on mitmeaastane mäestikutaim, mida meil kasvatatakse ilutaimena aedades enamasti üheaastasena. Taime kolmekandiline vars on harunenud, kõrgus 15–20 sentimeetrit. Õied 2–3sentimeetrise läbimõõduga. Kroonlehed helelillad või helelillakassinised, neelus kollased. Tänapäeva sortidel on õied ka kollased või sinise-lilla-kollasekirjud. Õitseb maist augustini. Aedkannike ehk võõrasema (V. wittrockiana) on aedades ja haljasaladel varakevaditi kasutatav taim. Ladinakeelne nimetus wittrockiana on taimele pandud Rootsi botaaniku ja kannikeste uurija V. B. Wittrocki (1839–1914) auks. Taime vars on üleni lehistunud, taime kõrgus on kuni 25 sentimeetrit. Kannusega suured õied on kuni kuus sentimeetrit või suuremad, mitmesugustes värvitoonides ja keskel kollase „silmaga”. Aedkannike on kaheaastane, mida tänapäeval kasvatatakse ka üheaastasena, külvates jaanuaris kasvuhoonesse. Agrotehnika Aedkannike ehk võõrasema on meie tingimustes esimese istutuse taim. Nii võõrasema kui ka sarvkannikest saab kasvatada ühe- ja kaheaastasena. Üheaastasena kasvatades külvata seemned kasvuhoonesse detsembri lõpus või jaanuari alguses. Külvid katta vermikuliidivõi õhukese liivakihiga. Muidugi ei tohi külvid kuivada. Sobiv idanemistemperatuur on 18–21
retseptid Ürditee 1 kuhjas tl kuivatatud kannikeseürdile valada peale 1 klaas kuuma 70kraadist vett ja lasta 10 minutit tõmmata, juua vastavalt vajadusele 2–3 klaasi päevas. Ravikuuri kestus kaks nädalat. Õietee Õieteel on täheldatud kerget rahustavat toimet. Kuivatatud õisi soovitatakse kasutada segus humalakäbide, veiste-südamerohu ja piparmündiga unetuse ja neurooside korral (kõiki komponente võtta võrdses koguses). Valmistada nagu eelmist teed. Tee toime tugevneb veelgi, kui joodava temperatuuriga tõmmis magustada meega. Teed soovitatakse juua üks klaas pool tundi enne uinumist. Suhkrustatud kannikeseõied Kannikeseõied suruda kangesse suhkrusiirupisse, mis lastakse hetkeks keema tõusta, ja siis jahutada. Õied tõstetakse siirupist välja ja kuivatatakse nagu suhkrustatud puuvilja. Teine võimalus on kannikesed munavalgesse kasta, tuhksuhkruga üle puuderdada ja siis ühekordse kihina kuivatada.
Võõrasema on kasvupinna suhtes vähenõudlik ja õitseb rikkalikult nii päikesepaistelises kui ka poolvarjulises kohas, kuid ei talu värsket Foto: Urmas Luik sõnnikut ega komposti.
kraadi, taimed tärkavad 7–14 päevaga. Taimed pikeerida jaanuari keskel ja lasta kasvada. Veebruari esimeses pooles asetada taimed 10 kraadi juurde. Jahedas peavad noored taimed olema kolm-neli nädalat, see soodustab õiepungade teket. Märtsis algul või keskel taimed potistada ja panna 12–15 kraadi juurde, aprilli keskel alustavad taimed õitsemist. Avamaale külvata taimed juunis või juuli algul. Tõusmed pikeerida, kasvukohale istutada augustis või harvendada pikeeritud taimi. Võib juhtuda, et taimed hakkavad juba sügi-
sel õitsema. Lumeta talvel võib taimi katta kuuseokstega. Tänapäeval on aretatud ka sorte, mis ei talu talve. Kasvupinna suhtes on võõrasema vähenõudlik ja õitseb rikkalikult nii päikesepaistelises kui ka poolvarjulises kohas. Ei talu värsket sõnnikut ega komposti. Ilusamaid ja haruldasemaid taimi saab paljundada ka rohtsete pistikutega, mis juurduvad 2–3 nädalaga. Ühelt taimelt võib saada kuni 3000 seemet, ühes grammis on 800 seemet. Raviomadused Kannikesed olid juba muistses Egiptuses kuulsad ravim-
Kannikeseõied mahlatarretises 0,3 liitrit greibimahla, 1 klaas vett, 100–150 g suhkrut, 8 lehte želatiini või 2 kuhjas sl želatiinipulbrit, 1/2 tl vanillsuhkrut, 1 sidrun ja paar kohevat peo-
Kannikeseõie liköör Võtta 992 g värskeid kannikeseõisi, valada peale 1,23 liitrit kanget viina, 8–10 g viinhapet (sidrunhapet) ja lasta üks kuu pimedas seista. Kurnata, lisada maitse järgi suhkrut ja värviks veidi puhast mustikamahla.
ja lõhnataimed. Kannikestest kuuluvad ravimtaimede hulka aas-, põld- ja lõhnav kannike. Ravimiks kasutatakse õitsemise ajal korjatud ja kuivatatud maapealset osa (ürti) tervikuna. Peamine toimeaine on rutiin, mida õitsemisaegsetes lehtedes on kuni 0,13 protsenti, lisaks mitmesugused värvust andvad flavonoidid ja karotinoidid, eeterlikud õlid, saponiinid ning C-vitamiin. Aaskannikese ürti kasutatakse kroonilise psoriaasi, paisete ja vinnide, ka raskesti paranevate nahahaavade ravimisel. Kannikesetee mähised ja
vannid vähendavad nahahaigustest põhjustatud sügelust. Õieteemähist on kasutatud vesise ekseemi korral. Ürt koguda ja kuivatada õitsemise ajal. Kuivatada päikese ees varjatud tuuletõmbusega kohas 5–7 sentimeetri paksuse kihina. Ürt on kuiv, kui kannikese varred painutades murduvad. Kannikesed on ka nõrgad veeväljutajad (diureetikumid) ja verepuhastajad, hoides ära veresoonte lubjastumise (ateroskleroosi), samas kiirendavad need ainevahetust. Ürditeed kasutada seespidiselt ülemiste hingamisteede katarride ja palaviku puhul.
TEEME OTSUSTAMISE LIHTSAKS!
Cub Cadet murutraktorite järelmaks 6 kuud intressivaba Kehtib ka ettevõtetele!
täit värskeid eri värvi kannikeste kroonlehti. (Samas võib ühte tarretisekaussi panna ka ainult üht värvi kroonlehed, teise teist värvi, kolmandasse kolmandat värvi jne.) Leotada želatiini 10 minutit väheses vees. Segada mahl veega, lahustada suhkur ja leotatud želatiin ning kuumutada tasasel tulel pidevalt segades, kuni kõik on lahustunud. Lasta segul veidi jahtuda, valada see klaasist dessertpokaalidesse, segada juurde kannikeseõied ja kõige peale asetada õhukeselt lõigatud koorimata sidruniviil. Tõsta pokaalid 2–3 tunniks jahedasse. Kannikeseõied valge veini tarretises 2,5 klaasi vett, 1 klaas valget kuiva veini või vermutit, 1/2 klaasi suhkrut, 8 lehte želatiini või 2 kuhjas sl želatiinipulbrit ja paar kohevat peotäit värskeid eri värvi kannikeste kroonlehti. Asetada želatiin vähese veega likku, lisada pool klaasi vett ja kuumutada pidevalt segades, kuni želatiin on täielikult lahustunud. Segada 2 klaasi keedetud jahutatud vett, vein ja suhkur kuni suhkru täieliku sulamiseni. Segada želatiinilahus pideva joana veinileeme hulka. Valada segu dessertpokaalidesse, segada juurde kannikeseõied ja tõsta 2–3 tunniks jahedasse tarduma. Soovi korral võib enne serveerimist peale puistata purustatud kooritud mandleid või pähkleid.
0% intress
12 || VaBaTaHTlikud || maa elu
18. mai 2017
eesti taludes töötavad
vabatahtlikud Saksamaalt ja Nepalist TAAVi ALAs Maa Elu
F
ilmis „Siin me oleme” sõidavad Muhumaa taluõuele tallinlased sooviga vaikses talus mõned puhkusepäevad veeta. Seda võib iga eestlane nüüdki teha, kui tunneb huvi maaelu vastu, aga tahab vabatahtlikuna talutöödes kaasa lüüa. Eesti talud ootavad vabatahtlikke, kes tahavad ehedat maaelu kogeda, värskes õhus maatööd teha, uusi sõpru leida ning midagi uut ja kasulikku juurde õppida. Pole võimatu, et vabatahtlik töö mõnes Eesti mahetalus on sama elamuslik kui muhulastele Kohviveski külaskäik. Seni on enamik Eesti talude vabatahtlikest välismaalased. Tullakse Lääne-Euroopast, palju Saksamaalt, Hollandist, Belgiast, samuti Ameerikast, eksootilisemad vabatahtlikud Eesti taludes on näiteks Nepalist ja Lõuna-Koreast. Eestlasi satub taludesse vabatahtlikuks vähem, kuid väga oodatud on eestlasedki, kellel pole oma suvilat või maakohta ning kes soovivad õppida taime- või loomakasvatust. Kui soovite just mahetalu tegemistest osa saada, maheaiandust või mahetootmist õppida, siis tasub pöörduda organisatsiooni Wwoof Eesti poole.
Pärnumaal asuva Sepa mahetalu perenaine Nele Tamm ütleb, et nende talus on käinud tööl vabatahtlikke Ameerikast, Norrast, Saksamaalt, Tšehhist, Austriast, Šveitsist ja Hollandist. Foto: Urmas LUik
Pärnumaal asuva Sepa mahetalu perenaine Nele Tamm on alati lahkelt vabatahtlikke vastu võtnud. „Meie talus on käinud vabatahtlikud Wwoofi kaudu. Oleme olnud selle veebilehel taluna üleval juba kuus aastat. Selle aja jooksul on meil käinud vabatahtlikuna kaks eestlast ja vene rahvusest Eestis elavad inimesed, kes soovisid eesti keeles suhelda,” räägib Tamm. Üks eestlane on käinud vabatahtlikuna otse ühendust võttes. saksa TÜdRuk keedaB moosi Valdav osa Sepa talu vabatahtlikest on välismaalased. „Meil on olnud inimesi Ameerikast, Norrast, Saksamaalt, Tšehhist, Austriast,
Šveitsist, Hollandist. Eelmine suvi oli nii kaetud, et talus oli kogu aeg üks-kaks vabatahtlikku. Sel aastal pole seni veel keegi soovi avaldanud,” märgib Tamm. Tööd, mida huviline saab Sepa talus katsetada ja millele kaasa aidata, on palju: kõik taimekasvatusega seonduv, näiteks rohimine, niitmine; meiereis piimatoodete valmistamine ja pakendamine; müügitöö laatadel ja üritustel. Tamm meenutab, et šveitsi tüdrukud, kes eesti keelt ei rääkinud, müüsid Pärnus Gildipäevadel väga hästi. Mehed saavad Sepa talus kätt proovida kiviaia ladumisel ja aidata karjaaeda teha. „Eelmisel aastal oli üks saksa tütarlaps, kes kohe soovi avaldades teatas, et tema erihuvi on metsamarjadest moosi keetmine ja ta saigi ohtralt moosi keet a .
Oleme töid valinud tulija huvide ja võimete järgi,” lisab Tamm. muRese maheTaLLu 33 RiigisT Viljandimaal asuv Murese mahe- ja lambakasvatustalu on alati lahkesti vabatahtlikele avatud ja huviliste puudust pole praegugi. Perenaine Mirja Arm ütleb, et nemad ootavad vabatahtlikult, et talle maatöö meeldiks ja et inimene oskaks enda järelt ka koristada. „Vastu pakume oma kodu, meiega koos töötamist, elamist ja vaba aja veetmist,” räägib Arm. Nii nagu Sepa talus käib ka Murese talus eestlasi kahjuks vähe. „Huvi on küll tuntud ja kirjutatud, aga kohale on jõudnud mõned üksikud. Aastast 2007 käivad meid aitamas vabatahtlikud eri riikidest. Kõige rohkem on olnud sakslasi, kuna nemad panevad ennast juba pool aastat varem kirja. Minu jaoks on kõige eksootilisemad olnud vabatahtlikud Iisraelist, Lõuna-Koreast, Nepalist, Maltalt. Neid on kokku käinud 33 riigist,” loetleb Arm. Seega kui tunnete, et suvepuhkuse ajal tahate ennast rohkem liigutada, kogeda tõelist maaelu, õppida midagi uut ja ehk tulevikuks midagi kasulikku, leida uusi tuttavaid-sõpru, pääseda oma argielust välja, olete oodatud vabata ht l i-
KUidAs tALUsse tÖÖLe MiNNA? Wwoof eesti mTÜ juht karin kilk, kas taludel ja teistel maaettevõtetel on praegu lihtne leida endale vabatahtlikke töötajaid? Kui asja südamega ajada, siis kindlasti on võimalik saada toredad motiveeritud vabatahtlikud ning tänuks abikäte eest oma teadmisi edasi anda. Praeguses linnastuvas ja kiirustavas ühiskonnas on puhtas looduses viibimine üha enam hinda läinud. Mitmed uuringud on tõestanud, et loodusel on inimesele tasakaalustav ja rahustav toime. Lisaks on üha populaarsemaks muutumas vabatahtlik töö kui eluviis, mis annab võimaluse midagi oma kätega ära teha, praktilist ja elulist kogeda. MTÜ Wwoof Eesti laseb vabatahtlikul tutvuda maheda maaeluga. Kuna üha rohkem on neid, kel enam maal elavaid vanaemasid-vanaisasid pole, siis on meie ettevõtmine justkui lüli maa- ja linnaelu vahel. kes on põhilised vabatahtlikud? millistes taludes ja kui pikalt soovitakse töötada? MTÜ Wwoof Eesti keskmine vabatahtlik on elukestvast õppest huvitatud inimene vanuses 21–51, kes soovib saada osa talu igapäevaelust, abistada talunikkuks. Seda tööd ei pea tegema kuu aega, taluga kokkuleppel saab minna ka paariks päevaks või nädalalõpuks või kiiremate hooajatööde ajaks. mis on WWooF? Kui registreerida ennast Wwoof Eesti lehel (www. wwoof.ee), saab ligipääsu mahetalude kontaktandmetele. Soovi-
ku igapäevastes töödes, õppida midagi uut, olla osa loodusest ja panustada puhta looduskeskkonna säilimisse. Vahel minnakse tallu vabatahtlikuks kõigest nädalavahetuseks, vahel nädalaks, vahel kuuks-paariks. See sõltub vabatahtlikust ja kokkuleppest konkreetse taluga. kas eesti taludes käib rohkem välismaalasi? Kui MTÜ Wwoof Eesti 10 aastat tagasi loodi, siis oli pigem tavapärane, et tuldi välismaalt meie taludesse woofima. Nüüdseks on olukord muutunud ning umbes 30 protsenti on eestlasi ja 70 protsenti välismaalasi (sageli Saksamaalt, Prantsusmaalt, Hollandist, Belgiast jne). Me otseselt ei jälgi, milline vabatahtlik millise taluga ühendust võttis ja reaalselt woofima läks. Samuti me otseselt ei vahenda, vaid anname võimaluse isetoimivale süsteemile. Seega on täpseid arve keeruline välja tuua. Hiljaaegu liitus Wwoof Eestiga üks Hollandis elav eestlane, kes ütles, et soovib paariks woofima, kuuks tulla Eestisse woofima sest neil pole enam looduslikku metsa ja raba, kus end korralikult välja puhata. Ta ütles, et õnneks Eestis on veel see rikkus olemas, ning oli mures, et siinsed võimud ei väärtusta seda piisavalt. ja valib pakutud loetelust ja tegevusvaldkonna põhjal endale talu välja ja võtab talunikuga ühendust, lepib talunikuga kokku woofimise aja ja kestuse, töö, elamistingimused jms. Vastutasuks vabatahtliku töö eest pakub talunik vabatahtlikule töötamise ajaks peavarju ja sööki. Woofimine on vastastikune andmine: vabatahtlik pakub oma abi, talunik jagab talle teadmisi ja oskusi, mis on võrreldav erialalise praktilise koolitusega.