Maa Elu, 25. mai 2017

ISSN 2504-5865

HAPUKAPSAKUNINGAS

OLEV ORGMETS ON TEINUD HAPUKAPSAST 20 AASTAT JA SAAVUTANUD SELLISE MAINE, ET TEDA KUTSUTAKSE LÄÄNEMAA HAPUKAPSAKUNINGAKS.

9

772504

586014

MART LAIDMETS: SEDA, ET PÄRAST KOOLI TÖÖKOHTA EI LEIA, POLE VAJA KARTA. TÖÖJÕU VAJADUS ON ERITI SUUR METSANDUSERIALADEL.

SIGU TOIDAB ARVUTI

RAKVERE FARMIDES KASVAB KORRAGA LIGEMALE 95 000 SIGA, KES SÖÖVAD AASTAS UMBES 72 000 TONNI JÕUSÖÖTA.

25. mai 2017 • nr 21 (103) • hind 1 €

ajaleht

etteVÕtliKule

maainimesele

Ühistuline kalajahutehas muudab kalurid vabaks Siia kerkibki uus kalatehas.

Hetk tehase nurgakivi panekust Paldiskis.

Foto: eraKoGu

siRJE NiiTRa Postimees

H

iljaaegu sai Paldiskis nurgakivi tehas, mis võimaldab Eesti kalaühistutel uue aasta algusest töödelda eksporti saatmiseks 25 000 tonni väheväärtuslikku kala aastas ja avab neil sellega turul uusi võimalusi.

Eesti Kalatootjate Keskühistu juhatuse liikme Mart Undresti sõnul võttis projekti käivitamine mõnevõrra aega, aga nüüd on asjad nii kaugel, et kopp on maasse löödud ja sel nädalal hakkavad juba uue tehase seinad kerkima. „Maailma mastaabis on see üsna tilluke, aga Läänemere ääres arvestatav tegija,” kommenteerib ta.

Projektile panid õla alla kolm Eesti kalurite tootjaorganisatsiooni – Kalapüügiühistu, Kut-

seliste Kalurite Ühistu ja Traalpüügiühistu.

Vajadus taolise väheväärtusliku kala ümbertöötlemiseks loomasöödaks või muudeks komponentideks oli Eesti strateegilisi huve ja Läänemere püüki arvestades Undresti sõnul juba ammu olemas. Tehas võimaldab aasta ringi ümber töötada seda kala, mida ei õnnestu kohe maha müüa, samuti halvema kvaliteediga kilu

ja räime, mis sobib pigem loomatoiduks. Aastate lõikes on sellise kala osakaal väga erinev, keskmiselt kolmandik kogupüügist.

Praegu moodustab Eestis püütavast kalast kilu ja räim 90 protsenti. Praegu läheb see osa kalast, mis inimeste toiduks ei kõlba, külmutatult Taani kalajahutehastesse, kus sellest tehakse loomasööta. Osa läheb teistele kalaja-

hu ja -õli tootjatele ning karusloomafarmidesse. Kui praegu on kalaühistud teatud mõttes sundvaliku ees, siis oma tehase valmimisel saavad nad juba vaadata, kuhu, kellele ja mis hinnaga müüvad. „Kui projekt käima läheb, ei pea me ka inimtoiduks minevat kala enam ida poole iga hinnaga saatma,” usub Undrest. Konkurentsi tõustes peaksid kokkuostuhinnad kosuma ja kalurid

• kulumaterjalid • varuosad• loomakasvatustarvikud

www.pmkaubamaja.ee SE TEHNIKAKESKUS OÜ • Tel 5668 7957, 5687 7399

seeläbi oma töö eest suuremat tasu saama.

Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik on avaldanud arvamust, et kui meil oleks selline tehas olnud mõned aastad tagasi, siis ei oleks idaturu ärakukkumine nii palju meie kalandussektorit mõjutanud.

Ehkki sarnased täisvõimsusel töötavad tehased, mis on küll Paldiskisse kavanda-

tavast palju väiksemad, on Lätis ja Soomes juba olemas, usuvad siinse tehase asutajad, et sinna hakkavad oma saaki tooma ka teiste riikide kalamehed. Projekti kogumaksumus jääb kümne miljoni euro kanti. Sellest kuus miljonit tuleb Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning ülejäänu kalasektori omainvesteeringuna. Uues tehases saab tööd 20 inimest.

2 || SeaKaSVatuS || maa elu

25. mai 2017

eesti siga toidab arvuti RiiNa MaRTiNsON Maa Elu

K

es ikka veel arvab, et sigade söögiks on mingid nina kirtsutama panevad jäänused, siis teadku, et tänapäeva suurfarmi seasöögiretseptid on täpselt välja arvestatud toitumisnõustajate poolt ja kogused annab loomale ette arvuti.

Suurfarmis ei saa lihtsalt lubada, et loom kasvult kängu või veel hullem, haigeks jääks ja nii on valdavalt kodumaistest teraviljadest jahvatatud jõusöödas täpselt välja arvutatud hulk toitaineid, vitamiine ja aminohappeid. Kõik selleks, et siga kasvaks poole aastaga vajalikku kaalu ega oleks liialt rasvane.

Kuidas tänapäeval sigade toitmine käib, uurib Maa Elu Eesti kahe suurima seakasvataja Rakvere Farmide ja Atria käest.

Atria farmide 40 000 siga sööb kuus kaks miljonit kilo sööta. „Praegu ostame valmissööda sisse tarnijatelt. Söödaliike on kümmekond, neid antakse loomadele vanusegrupi järgi. Toitmine käib tänapäeval automaatselt söödaarvuti abil, mingit käsitsi söötmist enam pole,” selgitab Atria juhatuse liige Olle Horm. Ülirange KonTroll Rakvere Farmide seakasvatusdivisjoni direktori Daniel Fry-

Põrsad võõrutatakse emapiimast 28 päeva pärast sünd ja grillvorstivalmiks kasvavad nad poole aastaga.

dendali sõnutsi mõjutab sööt otseselt sealiha kvaliteeti, seetõttu kehtivad sellele ülikarmid kvaliteedinõuded. „Meie farmides kasvab korraga ligemale 95 000 siga, kes söövad aastas umbes 72 000 tonni jõusööta. Jälgime hoolega seasööda koostist ning kontrollime laborites kvaliteeti ja koostist, et sigadele oleks tagatud vajalik energiahulk, proteiin, aminohapped, vitamiinid ja mine-

Foto: MarGuS aNSu

raalid – see kõik mõjutab lõpptoodet. Seetõttu on sööda kvaliteet meil iga päev luubi all,” selgitab ta.

Komponentide analüüsi sisestavad spetsialistid arvutisse ning arvuti kalkuleerib retsepti. „Jah, on oluline, et töötame välja just õige toiteväärtusega retseptid. Selle jaoks on eraldi sigade toitumisspetsialist,” kinnitab Frydendal.

Rakvere Farmid valmistab

osa sööta ise ja lisaks toodetakse seda Scandagra Eestis, mis lähtub retseptide koostamisel Euroopa ühe suurima seakasvatusriigi Taani soovitustest. Mistahes kõrvalekalded sigade toidusedelis väljenduvad kiiresti loomade tervises, seetõttu arvestatakse sööda koostise väljaarvutamisel umbes 50 toitefaktoriga, seletab Scandagra söödatehnoloog Marge Malbe.

erinevus aJab sTressi Kui inimtoidu puhul rõhutatakse, et toidulaud ei tohi olla üksluine – iga päev olgu ikka midagi uut laual, siis sigade söök erineb vaid vanuse lõikes ja muidu saavad nad iga päev sama sööta. „Sead on iseloomu poolest väga mugavad loomad ja neile ei meeldi, kui sööt muutub, see ajab nad stressi. Selles mõttes on siga peenutsev,” lausub Frydendal.

tusest vähem ja vastupidi,” tõdeb ta.

Viimastel nädalatel on Aafrika seakatku leidude arv Eestis vähenenud ja kirja on pandud alla kümne juhu nädalas, paraku ei saa seda veel lugeda märgiks, et katk taandumas oleks.

Veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu osakonna juhataja Harles Kaup seletab, et kevadel on seakatku metssigadel leitud vähem seetõttu, et aktiivne jahihooaeg on lõppenud – aprillis ja mais emi-

sed poegivad ning põrsastega emiseid ei kütita. „Muidugi on metssigade arvukus üldiselt vähenenud,” lisab Kaup. „Nende põhjuste pärast leiame praegu vähem seakatku suhtes positiivseid metssigu, kuid seakatk taandumise märke kindlasti ei näita.”

Katku leviku tõttu on Eestis kitsendustega tsoonid, mis seavad piirangud loomade ja loomsete saadustega kauplemisele. Kaardil on need tsoonid märgitud sinise, roosa ja punasega. Eestis on

praegu vaid Hiiumaa märgitud sinisega ja rangeima ehk punasega on märgitud osa Kesk-Eestist ja osa Saaremaast.

Kui eeloleval suvel ei diagnoosita kodusigadel katku, loob see tsoonide muutmise eeldused.

Sel juhul on võimalik kaardil punane ala Eestis asendada roosaga. Roosat ala siniseks muuta on aga võimalik ainult siis, kui viimasest katkus metssea leidmisest on möödas 12 kuud.

Euroopaski ei näita Aafrika seakatk taandumise märke. Poolas

Sigade toit peab peaasjalikult tagama, et loom võimalikult kiiresti kaalus juurde võtaks, aga täpselt välja arvutatud ja seale hästi omastatava toiduga saab muu hulgas tagada, et farmi lämmastikuemissioon keskkonda väheneks.

Mingeid toidujäätmeid tänapäeva suurfarmi sead ei saa. „Toidujäätmete söötmine on Aafrika seakatku nakatumise seisukohalt üks suurim riskiallikas, seega ei, meie tootmises on toidujäätmete kasutamine täiesti keelatud,” rõhutab Frydendal. „Pealegi ei saa siga toidujäätmetest täisväärtuslikke aineid, mida on looma arenguks vaja.”

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsendi Ragnar Lemingu sõnul mõjutavad kvaliteetse sealiha tootmist mitmed tegurid, millest peamised on seotud sigade geneetika, söötmise ja pidamistingimustega. „Sigade geneetiline potentsiaal saab realiseeruda üksnes siis, kui sigade pidamine ja söötmine kogu üleskasvatusaja jooksul vastab nende igapäevastele vajadustele,” nimetab Leming. „Söötmisplaan peab olema otsast lõpuni väga hästi läbi mõeldud ja söötmine tuleb korraldada nii, et kõikide toitainete tarve oleks võimalikult ratsionaalselt kaetud. Sigade sööda rikastamiseks kasutatakse mitmeid mineraalseid lisandeid, vitamiine ja ensüüme, need kõik on vajalikud sööda toiteväärtuse parandamiseks ja kvaliteetse sealiha tootmiseks.”

KatK Kergitas sealiha hinda

A

afrika seakatku tõttu on Eestis kodusigade arv kukkunud ja liha hind tõusnud.

See rõõmustab seakasvatajaid, aga paneb kukalt kratsima lihatööstureid. „Eestimaist siga on vähe ja hinnatase aastatagusega võrreldes tunduvalt tõusnud,” kinnitab Atria juhatuse liige Olle Horm. „Hinnad on praegu väga kõrged nii Eestis kui ka Euroopas.”

Kui lihatööstuste tooraine hind on aastaga kasvanud märkimis-

väärselt, siis poes pole lihatoodete hinnad tooraine hinnatõusuga sama sammu astunud. Tarbijale poleks säärane hinnatõus vastuvõetav olnud ja nii kannatavad lihatööstused. „Tapamajahindades on liha hind kasvanud 1.30 pealt 1.80 euroni, aga poeletil nii suurt kasvu ei näe,” sõnab Horm.

Rakverel ja Atrial on oma seakasvatus ja lihatööstus, kus kasutavad valdavalt enda liha. „Meil on seetõttu kergem olnud. Ikka on nii, et kui seakasvatusest tuleb rohkem raha, siis lihatöös-

on katk metssigadel laienenud nendele aladele, kus eelmisel aastal diagnoositi seda ainult kodusigadel: taudistunud metssigade ala on suurenenud nii põhjas kui ka lõunas.

Lätis pole veel katkuhaigeid metssigu leitud riigi edelaosas, aga märgid näitavad, et peagi jõuab seakatk ka sinna. Aafrika seakatku on tuvastatud ka metssigadel ja kodusigadel Ukrainas ning Moldova kodusigadel, loetleb Kaup. riina martinson

RAVIMIREKLAAM

P

EL

A T E

P

U

U

G

ID

!

Advantix® (imidaklopriid, permetriin) PELETAB ja HÄVITAB puugid juba enne, kui need jõuavad kinnituda.

imidaklopriid, permetriin

www.minulemmikule.ee Ära kasuta kassidel!

L.EE.AH.03.2015.0008

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendi infolehte. Kaebuste püsimisel või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu oma loomaarstiga. Ainult veterinaarseks kasutamiseks.

s Kü

u ik il in ist ak g m pt e e o o il a

v st

õi

maa elu || etteVÕtja || 3

25. mai 2017 kliendile otsast peale, sest ta on aastaga eelmise jutu ära unustanud. Minu põhimõte on: pinnas on selleks, et taim püsiks püsti, ülejäänu on toitmise küsimus – see tähendab kastmist ja väetamist. Kogemus on nii suur, et lasen õpetussõnu nagu lauluraamatust,” ütleb mees muheledes. Kvaliteetne kaup, teadmised, pikk müügitöö kogemus, ostjate usaldus – need on Orgmetsale tähtsad. Hea suhtlemisoskus peale selle. Vahel tuleb mõni inimene halvas tujus ja nähvab kas hinna või muu peale. Olev püüab taolist olukorda mõne nalja või repliigiga maandada. Rohkem on ikka juba tuttavaks saanud ja heatahtlikke ostjaid.

Hooajal sõidab Olev Orgmets välimüükidele neljal päeval nädalas.

Foto: reet Saar

Hapukapsakuninga

magus elu REET SAAR Maa Elu

S

el varakevadisel päeval ilmutavad end mõne tunni jooksul kõik neli aastaaega, kuid Märjamaal istikuid müüv Olev Orgmets ütleb, et on kõige sellega harjunud. Ilmast ei lase end segada ka ostjad: külmaga karastatud võõrasemade ja maasika frigotaimede kastid tühjenevad jõudsalt, aina vähemaks jääb haagises viljapuude ja marjapõõsaste istikuid.

Niimoodi sõidab peremees hooajal iga nädal neli päeva ringi. Põhilised müügikohad on Hiiumaa ja Märjamaa. Olev tahab olla vaba mees nagu Gabriel ja eelistab ise ostjate juurde sõita, oma kodus Ristil ta võimalikku ostjat oodata ei soovi.

Räpina ja EPA diplom taskus, alustas noor agronoom Eesti esimeses roosiaias Jõgeva külje all Kuristal 1968. aastal. Kõik need aastad on ta kasvatanud roose ja teisi istikuid, teinud ka haljastust ja viljapuude lõikust. Iluaeda on mees Ristil oma kodu juurde rajanud 1982. aastast saadik. Tagasilöögi andis see, kui üheksa aasta eest põles elumaja maha, aga tasapisi läheb ka iluaed edasi. Olevi lemmikud on mõned roosid ja firma logogi on punane teehübriidroos „Ingrid Bergman”.

1999. aastal sai alguse FIE Olev Orgmetsa Aiandusäri.

2006. aastal lisandus OÜ Olevi Puukool, mis tegeleb ka mesinduse ja vähesel määral metsandusega. Umbes 40 mesitaru asuvad Ristil ja Taeblas. Omaniku sõnul võiks mesila olla suuremgi, aga siis tuleks mõnest teisest tegevusest loobuda.

Puukool asub Läänemaa sõlmpunktis – otse Risti teeristis. Üle 4 ha suurune ala oli

varem soine, nüüd on maa parandatud, kaevatud kraavid ja kanalid. Peremehe sõnul pole enam kastmisega probleemi: vesi on omast käest võtta, pump tuksub, kastmisliinid on laiali veetud, happesus 5,2, see on taimedele sobilik. Sellele maalapile rajab Olev lisaks puukoolile ka dendroparki.

Olev Orgmetsa Aiandusäri on europassiga, mis tähendab, et tema kasvatatud viljapuuistikuid ja marjapõõsaid võib Euroopa Liidu piires müüa.

Igal aastal käib kohal taimeinspektor, võtab taimedelt võrseid, neile tehakse laborianalüüsid. „Mul on üks väheseid puukoole, kus ei ole viljapuude bakterpõletikku,” toob Orgmets välja. See viirushaigus on õuna- ja pirnipuudel, juba ka mõnedel ploomisortidel. Poolas ja Lätis on seda palju. Lätlased, kes müüvad meie laatadel istikuid, toovad oma taimedega tõve sisse. „Mul on kõik istikud eestimaisel alusel, see on aidanud haigused ära hoida. Olgugi et mul pole pakkuda kõiki sorte, mida küsitakse, aga see on tervete taimede nimel,” ütleb aednik.

Aiandusäri valikus on üle tuhande nimetuse – roosiistikud, viljapuud, marja- ja ilupõõsad, suvelilled, maasikad, leht- ja okaspuud. Arv sõltub ka sellest, kui palju Olev neid paljundada jõuab. Masuaeg pani inimesed rohkem kõike ise kasvatama, mis tähendas, et aednikultki osteti palju taimi.

TempoKalT veebruarisT Jõuludeni Aedniku kiire aastaring algab veebruaris. Noortaimed tellib Orgmets koos partneriga Hollandist. Sealsed sordid on puhtad ja kogemuste põhjal on teada, millisest firmast saab kvaliteetseid taimi. Edasi jätkub

noortaimede kasvatamine juba oma kasvuhoonetes. Võõrasemasid karastab ta jahedas kasvuhoones, seega ei karda need heitlikke ilmu. Tänavu on varajaste ostjate peenrad ja amplid saanud nii lund kui ka vihma ja selle ilusti üle elanud.

PEAD PAKKUMA KVALITEETI IGAL ALAL. OSTJAT PETTA EI TOHI. „Pead pakkuma kvaliteeti igal alal. Ostjat petta ei tohi.

Mina seisan selle eest, et kui inimene ostab minult midagi, siis ta saab korraliku taime. Olgu neid pigem vähem, aga olgu kvaliteetsed,” sõnastab Orgmets oma põhimõtte, kuidas konkurentsis püsima jääda.

Ta toob uskumatuna kõlavaid näiteid, et Türi laadal on õunapuude pähe müüdud leppasid, pirnipuude asemel papleid, mägimändide asemel soost kaevatud mände. On Olevgi Türi lillelaadal müünud, aga see laat on väga suureks läinud, tema eelistab rahulikumaid variante. Sestap ei kipu ta tulema ka Märjamaa laadale, mis on siiski väike kohalik laat, vaid eelistab müüa kas päev enne või pärast laata. Siis keskenduvad inimesed vaid tema kaubale, saab ostjaga rahulikult suhelda ja küsimustele vastata.

See-eest Hiiumaa laatadel on ta kohal. Sagedaste välimüükide esimene päev möödub Hiiu saare kuues kohas, teine päev Kärdlas. Aegsasti tuleb oma teadaanded välja saata ega lasta end segada sellest, kui müügipäeval ilm nöögib.

Ostjate korduma kippuvad küsimused – kuidas istutada ja millisesse mulda. „Igal kevadel hakkad sama jutuga samale

meesT hapuKapsani Kevad on kiire aeg taimemüügil, pärast jaanipäeva läheb kiireks mesilas. Edasi tuleb meevurritamine, augusti lõpus algab perede koondamine ja ravimine. Orgmets pingutab selle nimel, et varroalest tema mesilas pead ei tõstaks. Mesinike liidu liikmena on ta huviga osalenud õppereisidel, kus konsulendid on bussis kaasas ja pikk sõiduaeg täidetakse loengutega. Niimoodi on käidud silmaringi laiendamas Poolas, Austria-Saksamaa mesilates ja mullu Sloveenias-Horvaatias. Eelmisel aastal taotles Orgmets oma meele Tunnustatud Eesti Maitse ehk nn pääsukesemärgi. Märgile lisab väärtust teadmine, et see on Eestis vähem kui kümnel mesinikul kuuest tuhandest. Mesindus on Olevi sõnul küllalt keeruline ala, aga ta tahaks oma neljast lapsest kellegi mantlipärijana välja koolitada.

20 aastat teeb Orgmets hapukapsast, olles saavutanud sellise maine, et teda kutsutakse Läänemaa hapukapsakuningaks. „Hakkasin lihtsalt proovima,” sõnab ta algust meenutades. „Eks selle käigus tuli üllatusi ka. Mõnikord on looduslik suhkrusisaldus kapsas suurem. Kui seda ei tea, siis on tulemuseks pehme puder. Sobivad sordid on hea tulemuse saamisel määravad.” Algusest peale on valikus hapum ja vähem hapu kapsas, ikka kliendi maitse järgi. Soola paneb ta kolmandiku võrra vähem, seda saab alati oma maitse kohaselt lisada.

Oma lemmikaastaajaks nimetab mees jaanuari. See on kõige vabam kuu, kui metsatööde kõrval saab vahel käia sooja päikese all akusid laadimas.

Olevi abikaasa juhendab koreograafiastuudiot Lootus.

Tehnikumiajast peale tantsis ka mees rahvatantsurühmas, aga oma liikuva töö tõttu oli sunnitud sellest loobuma. Haapsalu seeniorrühma esinemised on põhiliselt nädalavahetusel, kui Olev on välimüükidel. Raske oli ka nädala sees pärast pikka müügipäeva Haapsallu proovi sõita.

Meie jutus kõlab Olevi suust korduvalt, et tal on töö ja hobi koos. Enamasti toimetab mees Ristil majapidamises üksinda, suvel on siiski abijõudu vaja. Oma panuse annavad abikaasa, kolm poega ja tütar. „Teen nii palju, kui jõuan, ei ole mingit vastumeelsust. Aga lõpmatuseni ei jõua reisima jääda, tuleb hakata valikuid tegema,” arvab 69aastane mees. Sõber on öelnud, et vaadaku ikka passi ka, aga sel hooajal sõidab Olev nagu alati oma klientide juurde.

JUHTKiRi

PEETER RaiDla

peatoimetaja

KUTSEHARIDUSEST

T

äpselt nädal tagasi kõneldi riigikogus kutseharidusest ja seda olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps kinnitas, et kui veel 1997. aastal oli Eestis 90 kutseharidust pakkuvat õppeasutust kokku 31 300 õpilasega, siis praeguseks on kutsekoole 33, kus on 25 000 õpilast. Neile võib lisada mõned rakenduskõrgkoolid, kus kutseõpe on samuti õppekavadesse võetud.

Aastakümneid on räägitud kutsehariduse osakaalu suurendamise vajadusest, kuid erilisi muutusi selles vallas pole toimunud. Seis on selline, et vaid 26 protsenti põhikooli ja 10 protsendi gümnaasiumi lõpetajatest otsustab kohe pärast üldhariduse omandamist jätkata õpinguid kutsekoolis. Linnakoolides on need protsendid veelgi väiksemad. Olgu öeldud, et kolm protsenti põhikooli lõpetajatest peabki oma haridustee sellega lõppenuks.

Kutsekoolide ainelist olukorda vaadates tuleb tunnistada, et enamik neist on kenasti korda tehtud. Ning ka sisuline pool, kutseõppes kasutatavad tehnoloogiad ja masinad on tubli arenguhüppe teinud. Repsi sõnul on viimase kümne aasta jooksul panustatud kutsehariduse ainelise baasi arendamisse 190 miljonit eurot Eesti riigi ja Euroopa Liidu raha. Summa on küll suur, kuid paraku vananeb tehnoloogia praegu kiiremini kui eales varem ja seadmedki amortiseeruvad. Juba järgmisel aastal vajab kutseharidus oma taseme hoidmiseks 32,5 miljonit eurot.

Tööandjate esindajana oli riigikogu kõnetooli palutud mööblitööstuse Standard juhatuse esimees Enn Veskimägi, kes tõdes: kuigi üldiselt ollakse arvamusel, et meie kutseharidusel pole suurt häda midagi, ei leia ometi koguni kaks kolmandikku ettevõtetest kutsekoolide lõpetajate hulgast piisavalt vajalikke töötajaid. Sestap tegelevadki paljud ettevõtteid, iseäranis kaubanduses, ise uute töötajate koolitamisega.

Tööstuses on aga üha enam hakatud rakendama nn õpipoisiõpet, mis on paraku üsna ressursimahukas. Pealegi on tulevik üsna tume: prognoosi kohaselt lahkub aastail 2016−2024 Eesti tööjõuturult ligi 50 000 inimest rohkem, kui sinna siseneb.

Veskimägi leidis, et olukorra parandamise üks võimalusi on muuta kutsehariduse rahastamine tulemuspõhiseks, mis arvestaks õppetöö kvaliteeti. Praegune rahastamismudel ei motiveeri õppekvaliteeti panustama.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad). tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2017

4 || eriala || maa elu

25. mai 2017

olustvere Teenindus- ja maamaj TOOMas ŠalDa Maa Elu

lustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktor Arnold Pastak saab uhkusega kinnitada, et Eesti vanim põllutöökool on kümne aasta jooksul läbi teinud tähelepanuväärse arengu ja viimased viis aastat on õppima tulijaid järjest lisandunud. „Meil on 290 pärast põhikooli meile tulnud õpilast, lisaks umbes 500 täiskasvanut.

Korraldame ka lühemaid ja pikemaid kursusi ja koolitusi, kus osaleb veel ligi 700 inimest aastas. Põllumajanduskooli jaoks on meie õpilaste arv väga korralik. Kui mõtleme, et 1999. aastal lõpetas meil vaid kolm põllumeest, siis praegu saame tõdeda, et oleme üsna populaarsed.” õppiJaid igas vanuses Kool alustas tegevust 1914. aastal Kõo mõisas Kõrgemajärgulise Alampõllutöökoolina, mis 1917. aastal muudeti põllutöökeskkooliks. 1920. aastast jätkas kool Eesti Aleksandri Põllutöökeskkooli nime all tegevust juba Olustveres. Nimed on vahetunud, aga kool tegutseb täna-

seni. Põllumajandusliku kallakuga koolist on nüüdseks saanud haridus- ja teadusministeeriumi hallatav kutseõppeasutus, millele kuulub Baltikumi kõige täiuslikumalt säilinud mõisakompleks 29 ehitise ja rajatisega. Kool pakub põhikooli- ja gümnaasiumijärgset kutseõpet ning täiend- ja ümberõpet täiskasvanutele. Õppekavarühmad on põllundus ja loomakasvatus; reisimine, turism ja vaba aja veetmine; majutamine ja toitlustamine; toiduainete töötlemine; sekretäri- ja kontoritöö; majandusarvestus ja maksundus ning käsitöö. „Ühendame kolm maaelu valdkonda ühtseks toiduainete ahelaks alates tooraine tootmisest, jätkates töötlemise ja toiduvalmistamise ning lõpetades teenindusega,” tutvustab direktor Arnold Pastak. Koolil on õppetalu, mis moodustati 1994. aastal Olustvere Sovhoostehnikumi reorganiseerimise käigus. Õppeasutuse omandis on 507 hektarit maad, lisaks kasutab õppetalu ligemale kolmesadat hektarit renditud põllumaad. Toiduainete töötlemise õpetamiseks ehitati 2010. aastal nüüdisaegne õppetööstus ja -köök. Tootmispraktikat tehakse tugevates kodumaistes ettevõtetes ja mitmes välisriigis. Olustvere Teenindusja Maamajanduskool on kutseõppeasutuste kvaliteediauhinna võitja aastail 2007 ja 2013.

Uusi õppijaid oodatakse dokumente esitama alates 5. juunist.

Teooria Ja praKTiKa KÄsiKÄes Direktor Arnold Pastak on kooliga seotud juba 41 aastat – siin õppinud, õpetanud ja kooli juhtinud. Vaid seoses EPA ja sõjaväega tulid mõneaastased pausid sisse. „Oleme üks kahest koolist, kus Eestis põhihariduse baasil põllumajandust üldse õpetatakse, peale meie on veel Järvamaa Kutsehariduskeskus. Praegu õpetatavad erialad on meil välja kujunenud igati loogilist rada pidi. Maaturismi ja kodumajanduse erialad tulid 1995. aastal koos PHARE projektiga, sest meil on mõisakompleks ja mõistlik oli teenindussuund juurde võtta. Kodumajandusest sai peagi koka eriala. Üheksakümnendate keskel lisandusid raamatupidamine ja sekretäritöö, sest nende järele oli suur nõudlus. 2006. aastal liideti meiega Õisu Toiduainetetööstuse Tehnikum ja 2010. aastal saime valmis õppetööstuse koos laboritega. Meil on liha, piima, jookide ja pagariõpetuse laborid. Koostöös Viljandi Kultuuriakadeemiaga lisandus aastatuhande alguses käsitöö. Mida iganes õpetame, teeme selgeks nii teooria kui ka praktika, kunagi pole me kuivalt raamatupõhised. Õpilaste käsutuses on lina- ja lapikoda, villa- ja käsitöökoda, sepikoda, keraamikakoda, leivakoda, klaasikoda, meekoda. Neisse kõigisse korraldame huvilistele ekskursioone. Meil on oma kindlad asjad ajada ja püüame

dubleerimist miinimumi viia.

Ainsana Eestis õpetame mesindust, jookide- ja piimatehnoloogiat. Lihatoodete tehnoloogiat õpetatakse peale meie veel Tartus. Põllumajandusõppesse tullakse Olustverre üle Eesti, teistele erialadele enamasti lähemalt,” võib Arnold Pastak rahul olla.

Olustvere kool on üle elanud raskeidki aegu, aga huvi siinse hariduse vastu kasvab. „Põllumajanduse erialadele oleme saanud kõik tahtjad vastu võtta. Toiduainete tehnoloogias on väga suur täiskasvanud õppijate huvi, aga põhihariduse baasil tulijaid võiks enam olla.

Vahest pole nii noor inimene veel suutnud enda jaoks määravaid otsuseid teha. Sellest on kahju, sest tegelikult on tänapäevane toiduainetööstus väga põnev, modernne ja viisakas eriala. Kunagine kuvand, et näiteks lihakombinaat on üks verine ja kole koht, on läbi ja lõhki eksitav. Ka turismiteeninduse spetsialiste suudaksime senisest rohkem vastu võtta. Kõige tähtsam on siiski, et oleme Eesti taasiseseisvusaja haridusreformide ajal püsima jäänud ja viimase kümne aasta jooksul suutnud hoogsalt areneda ja investeerida. Meid on toetanud nii Eesti riik kui ka Euroopa Liit, lisaks teenime ise, sest kogu õppeprotsess on suunatud millegi tootmisele või teenindusele.”

Pastak usub, et tasemel kutseharidust ootavad ees head

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktor Arnold Pastak ja põllumajanduse eriala 3. kursuse õpilane Indrek Raidma kooli õppetalu juures.

Foto: tooMaS ŠaLDa

Raikküla(Lubja) paekarjäär Potsepa liivakarjäär

ajad. „Riigigümnaasiumide reform mõjutab kutseharidust tõenäoliselt positiivselt. Praegu on veel omajagu niinimetatud torukoole, kus õpitakse esimesest kaheteistkümnenda klassini välja ning kust pärast üheksandat klassi keegi õpilast väga ära lasta ei taha. Kui põhikoolid ja gümnaasiumid lahku lähevad, pilt muutub.

Eesmärk on, et 35 protsenti

Eivere paekarjäär

Anelema paekarjäär Rõstla paekarjäär Selja II kruusakarjäär Aardlapalu liivakarjäär

Väikevedude tellimused +372 5303 9898 Projektimüük ja lepingud +372 517 6087 info@eestikillustik.ee | www.eestikillustik.ee

maa elu || Eriala || 5

25. mai 2017

janduskool katab kogu toiduahela Kommentaarid Mark-Hubert Heil (2. kursuse põllumajanduse õpilane) Järvamaalt Koerust: Kuna isa on põllumajandusettevõtte juht, tekkis põllumajanduse vastu huvi varakult.

Tundus mõistlikum tulla kutsekooli, mitte keskkoolis aega parajaks teha. Õpilased saavad oskused, et tööturul hakkama saada. Edasi lähen suure tõenäosusega maaülikooli põllumajandust ja loomandussaaduste tootmist ja turustamist õppima.

Rando Kiviste (2. kursuse põllumajanduse õpilane) Pärnumaalt Tali külast: Olen väiksest peale masinatega tööd teinud ja oli loogiline siia õppima tulla. Palju saab praktikat. Masinapark on siin suur ja tänapäepõhikoolilõpetajatest läheks kutseharidusse, aga seda pole veel saavutatud. See oleks mõistlik määr. Kindlasti rõhutan, et kellelgi ei ole kutsekooli valimise tõttu tee kõrghariduse poole kinni, meilt on Maaülikooli ja teistessegi kõrgkoolidesse mindud küll ja veel. Kui Maaülikooli silmas pidada, siis tänu erialastele oskustele on meie diplomiga noor sisseastumisel

isegi eelisseisus. Ja tööta meie lõpetajad ei jää. Esialgne palk ei pruugi küll kohe uhke olla, aga kuskilt peab alustama, peaasi et tööd ei karda. Praktikakohtadega pole meil mingit muret.

Gümnaasiumisse tasub minna nendel, kes tahavad valida akadeemilisemat suunda. Kes tahab lisaks teadmistele oskusi omandada, võiks põhjalikult kaaluda kutseharidust. Eriti veel, kui ül-

dainete tulemused ei ole kuigi silmapaistvad.”

Tingimused on head Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli hooned on heas korras, mõisapark hooldatud, spetsialistid tugevad ja õppetöös kasutatav tehnika nüüdisaegne. Õpilaskodu, kus elab kaks kolmandikku koolis õppijatest, on mugav ja tänapäeva-

vane, õpime seda kasutama ja korras hoidma. Mõningane varasem kokkupuude põllumajandusega võiks enne siia õppima tulekut olemas olla, muidu on raske. Kindlat plaani veel tuleviku osas pole.

Joosep Jürimäe (2. kursuse põllumajanduse õpilane) Hiiumaalt: Kodus küll mingit talupidamist ei ole, aga tahtsin ikkagi Olustverre tulla ja põllumajandusega tegeleda. Pärast kooli lähen esialgu pigem palgatööle, et kogemusi saada, aga kaugemas tulevikus on kõik võimalik.

Kui saab, lähen kodusaarele tööd tegema, aga mandril on variante rohkem. Põllumajandushariduse saab siin hea, praktika ja teooria on võrdselt au sees. ne, õpilaste käsutuses on spordi- ja jõusaal, tegutsevad spordi- ja isetegevusringid. Viljandi oma teatri ja kinoga ei asu kaugel, raamatukogu on koolil endal olemas. „Lapsevanematele rahustuseks: kord on siin majas. Me arvestame sellega, et ealiste iseärasuste tõttu võib teismelistel vahel distsipliiniga probleeme olla, aga laias laastus on noored väga toredad.

Mida kauem olla ema-isa tiiva all, seda aeglasemaks ja keerulisemaks see iseseisvaks kasvamine kujuneb. Pakume õpilastele tasuta hommikuputru ja lõunasööki, õpilaskodus on toidutegemisvõimalus. Kes hästi õpib, saab kuus 60 eurot õppetoetust. Kui noor läheb praktikale ja teeb head tööd, makstakse talle praktikatasu,” kiidab direktor õpilaste eluolu. „Viimaste aastate investeeringud on meil suures osas läinud põllumajandustehnikasse, sest see areneb jõudsalt ja aegunud tehnikat pole mõtet õpetada. Ulatuslikum masinapargi uuendamine oli meil 2013. aastal, aga igal aastal liisime või ostame midagi juurde: kombainid, traktorid, külvikud jne. Meil on koos rendimaadega üle 600 hektari haritavat maad ja suuregabariidilist tehnikat on nii palju, et järgmisena tahamegi ehitada masinahalli.

See on juba projekteerimisel.”

Lähemast ja kaugemast tulevikust kõneledes on Arnold Pastak veendunud, et tihe koostöö ettevõtetega peab jätkuma. Ikka selleks, et teooria, praktika ja ettevõtete tööjõuvajadused oleksid tasakaalus. „Kool ei tohi kapselduda.

Me ei õpeta enda, vaid ettevõtete jaoks. Enamik töid on tänapäeval masinatega tehtavad, masinaid peab üha paremini tundma. Muuseas, ka tüdrukud saavad suurepäraselt hakkama tehnikaga, kus meeste lihasejõud enam suurt

rolli ei mängi. Olustvere kooli peamine siht on, et lõpetajad oleksid valmis iseseisvalt mõtlema, analüüsima ja aru saama, mis ümberringi toimub, ning käituma vastavalt sellele. Kõik järjest digitaliseerub ja sellega tuleb kohaneda.

Loodame, et tuleb juurde uusi säravaid õpetajaid, et oleks nii kogemust kui ka särtsu.”

Olustvere õppetalust Õppetalu juhataja Riho Kala: „Õppetalu taaselustamine algas 1994. aastal, kui omandireformi käigus sai kool tagasi endised maad. Talu on kooli osa, aga toimib isemajandava üksusena. Selle eesmärgid on õpilaste praktiline väljaõpe, erialaõpetajate enesetäiendamine, põllumajandustootjate täiendkoolitus, maamajandusliku huvihariduse võimaldamine, kõrge tootmistaseme saavutamine ning koostöö teadusasutuste, koolide ja ettevõtetega. Üks asi on raamatutarkus, aga siin näeme otseselt, mis ja kuidas reaalsuses toimib. Kasvatame teravilja, rapsi ja kartulit, meil on heina- ja karjamaid ning metsa. Õppetalu hooldada on mõisapark ja väike kollektsioon­ aed. Olemas on tall hobustega, suvist rohelust ilmestavad kitsed, lambad ja alpakad. Õpilased teevad tööd isuga. Talu kasutuses on moodne tehnika ja noored on sellest huvitatud. ITpool areneb ka põllumajandustehnika juures ja see motiveerib õppima.”

6 || traKtoriD || maa elu

25. mai 2017

RUKKIRÄÄK OMA NIME EI HÄBENE OLAV RENNO linnuteadja

E

esti lindude hulgas on tervelt 15 liiki, kes oma kohalolekust annavad teada oma nime välja hõigates. Kiivitaja, suurkoovitaja, tikutaja, põldvuti, kalakajaka, siisikese, piiritaja, viristaja (siidisaba), jõgitiiru, metsvindi, peoleo, ööbiku ja veel mõne teise kõrval teeb seda ka eelmisel nädalal pikalt rändeteelt tagasi jõudnud rukkirääk. Rukkiräägu häält tuntakse eksimatult: see kõlab kui kahe jäigapiilise kammi vastamisi tõmbamine – krääk krääk. Seda häält teevad vaid isaslinnud oma territooriumist teavitamiseks ja emaslindude peibutamiseks. Sageli õnnestub viimati mainitu ülihästi ja edukamatel isastel ongi kaks-kolm kaasat. Oma kuni kümne hektari suurust reviiri kontrollib iga räägupapa tiidsalt ja vahetab õige tihti häälitsuskohta, joostes väga kiiresti läbi rohu või viljakõrte.

Rukkirääk on peaaegu hallrästa suurune, kuid lühikese sabaga. Ta ülapoole suled on heleda servaga ja tumepruuni kesklaiguga, kehaküljed roostepruunid nagu tiivadki, külgpea ja alakael hallikad, kõhualune vöödiline. Silm on must ja suhteliselt suur, nagu öösel tegusatel lindudel ikka. Roosakashallid pikavarbalised jalad on lennul rippu, mitte vastu keha tõmmatud. See lind kuulub kureliste seltsi ruiklaste sugukonda, olles sugulane laugu (vesikana), taida (tiigikana) ja huikadega, kuid elutseb kuivemates paikades.

Rukkiräägud veedavad talve Kesk- ja Ida-Aafrika rohtlates ja ka soistel aladel, kus nad võivad kohtuda oma lähisugulase savannirääguga, kes on pisut väiksem ja punasilmne. Üsnagi peiduliselt tegutsevaid rääkusid lendamas naljalt ei näe ja kuna nad jälitaja eest pagevad ikka mööda maapinda, siis on arvatud, et nad ka lõunamaale ja tagasi kulgevad jalgsi. Tegelikult rändavad nad mitmesaja meetri kõrgusel lennates ja läbides öö jooksul sadu kilomeetreid. Lääne- ja Kesk-Euroopa räägud jõuavad Aafrikasse üle Gibraltari väina, idapoolsed asurkonnad kasutavad ränderajana Niiluse orgu, kus nad sobivates kohtades end toiduga kosutavad. Sealkandis aga satuvad nad koos põldvuttidega hulgaliselt püünisvõrkudesse, mis koos jahipidamisega Lõuna-Euroopas ja Türgis kahandab rukkirääkude arvukust veelgi.

Veel 19. sajandi lõpupoole oli rukkirääk üks sügisese linnujahi objekte ja räägu röstprae retsepte leidus paljudes kokaraamatutes. Siis aga hakkasid nende lindude asurkonnad läänest alates märgatavalt hõrenema ja alates 1950ndatest võis seda meilgi täheldada.

Põllunduse intensiivistumine, eeskätt rohumaade ülivarane niitmine ja orasepõldude kuni kaheksakordne pestitsiididega töötlemine ei jäta seal pesitsevatele lindudele peaaegu üldse järelpõlve kasvatamise võimalust. Looduslikel rohumaadel heinavarumise lõpetamisega aga kaasneb seal mahavajunud heinast viltja pinnakatte teke, mis takistab toidu kättesaamist.

Mitmes Lääne- ja KeskEuroopa riigis, kus rukkiräägu asurkonnad on jõudnud lausa väljasuremise äärele, on riiklik loodushoiu süsteem saavutanud maakasutajatega kokkuleppeid, et rääkude asualadel viivitatakse heinavarumise alustamisega juuli keskpaigani, millega seoses makstakse üsna märkimisväärset kompensatsiooni. Sel moel on õnnestunud säilitada ja isegi taastada räägupopulatsioone, näiteks Briti saartel nii Ühendkuningriigis kui ka Iiri vabariigis. Paljudes riikides püütakse heinakoristamisel piirata masinate liikumiskiirust, et niidukimürast liikvele peletatud linnud jõuaksid pageda. Et nad ei jääks järjest kitseneval niitmata alal lõksu, nõutakse niitetöö alustamist põllu keskjoonelt.

Praeguseks on rukkirääkude arv Eestis langenud alla 5000 rääksuja isaslinnu. Eesti kahe linnuatlase andmete võrdluses on rukkiräägu esinemine atlaseruutudes vähenenud umbes 5 protsendi võrra (1980. a paiku leidus teda kolmveerandis ruutudest), kuid asustus on mitmekordselt hõrenenud ja paiguti pole rääkusid enam mitmel kevadel kuuldud.

Päeval pole rääkude häälitsemine nii intensiivne kui öösiti. On tähelepanekuid, et iga isalind rajab rohkem kui ühe pesa, mille isasega liitunud emalind valmis ehitab ja sinna 6 kuni 14 muna muneb.

Need on kollakasruuge põhivärvuse ja punakaspruunide või violetsete laikudega. Munakurn jääb emalinnu hooleks ja umbes 18päevase haudumise järel kooruvad pruunikasmustad pojad, enamasti jaanipäeva paiku. Juba järgmisel päeval õpetab ema oma pojukesi toitu, peamiselt putukaid, tigusid ja vihmausse leidma. Kolmandal elupäeval saavad nad sellega iseseisvalt hakkama. Lendama hakkavad noored viie nädala vanuselt, aga pesakonnad hajuvad juba enne seda.

Osa emalinde löövad lahku vaid paarinädalastest poegadest ja soetavad teisegi pesakonna. Juuli teisel poolel hakkavad vanalinnud sulgima, kaotavad sellal hoosuled ja jäävad paariks nädalaks hoopis jalameesteks. Augusti teisel poolel asutakse ükshaaval rändele ja septembri lõpuks on rukkiräägud meilt läinud.

Rukkirääk on Iirimaa rahvuslind. 1995. aastal valiti ta Eestis aasta linnuks.

müügiedu tuli silvi lUKJaNOv Järva Teataja

astaid Eesti turul teisejärgulise traktori suure müügiedu taga näeb edasimüüja klientide teadlikkuse kasvu ja lubab, et seoses uue tehase avamisega Saksamaal lisandub valikusse mitmeid uusi ja aina paremaid traktoreid.

ARKi registri andmetel osteti kompaktsete 100 hj traktorite klassis aasta nelja esimese kuuga kõige enam traktorit Deutz-Fahr 5105.4 G. Oilseedsi müügiesindaja Ergo Viil sõnab, et müügiedu tuli neilegi ootamatult. „Varem pole nii olnud, et suure hinge ja armastusega tehtavat traktorit oleks sedavõrd ostetud,” arutleb ta. Kuna masina hind pole muutunud, siis usub Viil, et edu taga on senisest enam plusse ja miinuseid võrdlema õppinud kliendid. „Ju on plusse-miinuseid kaaludes otsustatud eelistada meie pakutavat traktorit.”

Rohkem on Viili sõnutsi traktorit ostetud peretallu, kuhu mitmeid haakeriistu kasutada võimaldav Deutz-Fahr 5105.4 G hästi sobib. „Universaalse põllu- ja laudatraktori ostjad on just väiketootjad, samas mõned suuremad kasutavad seda edukalt ühe töö tegemisel, näiteks laudas söödamikseri ees.”

Eesti turul on Deutz-Fahr olnud peaaegu 20 aastat, edasimüüjaidki on olnud mitmeid, viimased kuus aastat siis Oilseeds. „Seni Eesti turul teisejärgulise

traktori müügiedu pole kindlasti juhuslik, sest olen just Saksamaal uue tehase avamisel, kus meile tutvustatakse mitut uut mudelit, mida kavatseme hakata Eestis müüma, sest tahame pakkuda põllumehele vaid parimaid töövahendeid.”

Seni on traktoreid ostnud nii Lõuna- kui ka Põhja-Eesti põllumehed, kaks traktorit leidsid omanikud Eesti saartelt.

TÄHTIS ARGUMENT TRAKTORI OTSINGUL ON HOOLDUS: KUI TIHTI TULEB HOOLDUSES KÄIA, JA TASUB UURIDA, KUI TIHTI TEGELIKULT KÄIAKSE. Jõgeva vallas Põltsamaal tegutseva kartulikasvatustalu peremees Viljar Pruuli ostis „sakslase” vähem kui kuu tagasi ja on rahul. „Sain PRIAst noortaluniku toetust ja nii saigi otsitud senise Vene traktori asemele uut masinat. Sakslase hinna ja kvaliteedi suhe tundus kõige mõistlikumana,” kinnitab ta.

Vähem tähtis polnud hea müügimees. „Ta jättis mulle sobivalt otsustamisruumi, polnud pealetükkiv, see sai minu otsuses vaat et määravakski.”

Uue traktoriga loodab Pruuli tööd teha vähemalt kümme aastat, miks mitte kauem-

Harva söandab rukkirääk tihedast rohurindest lagedamasse kohta ilmuda.

Foto: SteVe VaLaSeK

ARKi registri andmetel osteti kompaktsete 100 hj traktorite klassis aasta nelja esimeaLLiKaS: WWW.DeutZ-FaHr.CoM se kuuga kõige enam traktorit Deutz-Fahr 5105.4 G.

gi. „Kabiinis oli mugav istuda, vaikne. Suurte uste-akende tõttu hea nähtavus, lisaks konditsioneer ja õhkvedrustusega iste. Kuid eks need asjad ole peaaegu kõigil tänapäeva traktoritel, nii et üle kiita ma oma ostu ka ei taha,” lausub ta. heal TraKToril on eesTi oma hõng Juures Kui hea traktori puhul on mõistetav, et seda toodetakse vähemalt 20 aastat, siis Eestis võiks sama iseenesestmõistetav olla fakt, et seda tehakse vähemalt mõningal määral kodumaal. Nii nagu Norcari traktorite kõik metallosad valmivad Raplamaal. Üle 20 aasta tegutseva Norcar-Bsb Eesti ASi juhataja Jaak Ojandu meelest on traktorit ostes väga tähtis, et sellel oleks kodumaa hõngu juures.

Mida rohkem, seda parem. „Kui ikka sinimustvalget on põhjust traktori juures lehvitada, siis on tugevam tunne nii müües kui ka ostes,” usub ta.

Ojandu teada ei valmista Eestis keegi traktorit otsast lõpuni. Nemad seda küll algusaastail tegid, kuid mõistsid peagi, et äriliselt on kasulikum, kui igaüks jääb oma tugevuste juurde. „Nii toimib meil Soome partneriga ema ja tütre koostöö hästi sel moel, et metallitööd teeme meie ja koostamist nemad,” selgitab ta.

maa elu || traKtoriD || 7

25. mai 2017

ootamatult tÄnaVused lemmiKud

SAA, KELLEKS TAHAD.

JÄÄ ISEENDAKS.

2017. aasta jaanuaris−aprillis liiklusregistris enim esmaselt registreeritud ratastraktorid mark

mudel

mootori võimsus

väljalaskeaasta

esmased

FENDT

724 VARIO

174

2017

10

VALTRA

T234

184

2017

7

DEUTZ-FAHR

5105.4 G

72

2017

6

NEW HOLLAND

T7.270AC

191

2017

6

JOHN DEERE

6215R

188

2017

5

NEW HOLLAND

T6.165

111

2017

5

TYM

T433

31

2017

5

CLAAS

AXION 940

282

2017

5

VALTRA

N154E

116

2017

5

JOHN DEERE

6155M

114

2017

4

KUBOTA

M8560

69

2017

4

NEW HOLLAND

TD5.95

73

2017

4

FENDT

828 VARIO

211

2017

4

FENDT

FENDT 936 VARIO

269

2017

4

JOHN DEERE

8345R

280

2017

4

Kuna valdav osa traktori haakeriistadest on samuti metallist, siis valmivad needki Eestis, täpsemalt Raplamaal ja kodumaa headuses.

Ojandu peab samuti mõistlikuks jälgida, millest traktor on tehtud. Eelistada soovitab ta kindlasti metalldetailidega traktoreid. „Kui neil midagi puruneb, ei pea seda kohe välja vahetama, vaid saab taastada,” teab ta. Metalldetailide iga on pikem ja neid saab korrastada näiteks üle värvides või tagasi sirgeks lüües. Seda võib teha traktorist ise või lasta teha spetsialistil. Seegi on Ojandu teada odavam kui uue detaili ostmine. „Plastdetailide korral taastamisvõimalus puudub. Kui need purunevad, siis vajavad väljavahetamist ja see ei pruugi olla üldse odav,” tõdeb mees.

Ojandu soovitab valida traktorimargi, mis on turul olnud aastaid. Mida kauem on traktorit toodetud ja müüdud, seda kindlam võib olla selle kvaliteedis. „Toota saab vaid häid traktoreid, selliseid, millele on tahtjaid.

Ainult siis

on olnud mõtet neid arendada aina paremaks.” Muidugi tasub traktoreid valida vähemalt 20 aastat turul olnute seast.

Tasub hoida silm peal järelturul, sest head traktorit sealt ei leia. Ojandu toob välja, et nende traktoreid kasutab klient üsnagi lõpuni välja. Kui teatud traktoreid leiab järelturult palju, siis peab sellel olema mingi põhjus. „Millegipärast tahetakse masinast kiirelt lahti saada ja selle põhjust tasub enne ostu kindlasti küsida,” lausub ta. „Meie traktoreid järelturult väga leida ei tohiks.”

Tähtis argument traktori otsingul on hooldus: kui tihti tuleb hoolduses käia, ja tasub uurida, kui tihti tegelikult käiakse. On tarvis teada, kui palju vajab masin hooldust, varuosasid ja kui kiirelt hooldus tehtud saab. Siingi on Ojandul näiteks tuua enda traktoristide eelistus: üks umbes 20 aastat tagasi Pärnumaale ostetud masin pidi suuremasse hooldusesse tulema ainult ühel korral. „Siis vajas see mootori vahetust ja on siiani väga heas töökorras.”

Tublit traktorit saab mitut moodi rakendada. Mida universaalsem töövahend, seda parem. Tänapäevast traktorit kasutatakse ehituses, põllumajanduses ja haljastuses. Mida enam saab masinale külge panna igasuguseid haakeriistu, seda erinevamaid töid saab sellega teha.

Veel parem, kui traktori kinnistu on sedavõrd universaalne, et haakida saab eri firmade haakeriistu. põllumees osTab ToeTuse eesT Ja eelisTab uuT Eesti põllumees eelistab euroraha eest osta parima hinna ja kvaliteedi suhtega uut traktorit, kasutatud masinad rändavad eelkõige riigist välja. Ü le 40 aasta traktoritega sina

peal olev mitmekordne Eesti künnimeister ja aastaid Stocker Agri tooteesitlejana töötav Jüri Lai on märganud, et Eesti põllumees eelistab osta euroraha eest uut ja päris kallist traktorit. Nii on Kesk-Eestis elaval mehel viimasel kahel nädalal olnud enam sõite just Võrumaale ja Saaremaale. „Ju seal on siis PRIA toetusi saadud, sest siis läheb tavaliselt mürgel lahti,” teatab ta.

Lai mõistab kallite masinate ostjaid, sest neil masinail on järelturuväärtuski suurem. „Nagu autodelgi: mida kallima hinnaga masina paned viie aasta pärast müüki, seda vähem on protsentuaalselt selle hind langenud,” selgitab ta. Eesti põllumees kuigi varmalt teise ringi masinaid ei osta, need rändavad rohkem müüki Lätti, Leetu, Poola ja Soome, isegi Afganistani.

Klient otsib mõistagi parimat. Kui üsna täpselt teatakse, milleks ja kui võimast traktorit tahetakse, siis hakatakse uurima hinda, järgmisena hilisemaid kulutusi hooldusele ja küttekulu. Aina enam peetakse tähtsaks hilisema teeninduse kvaliteeti ja kiirust, see teeb Laiale heameelt.

Veel rõõmustaks traktoristina alustanud meest, kui ettevõtja mõtleks ostmisel ka traktoristi töömugavusele. Kuna ettevõtja loeb raha, pole selliseid peremehi siiski nii palju, kui sooviks. Kui traktoristil on kabiinis mugav tööd teha, teeb ta tööd hästi ja rõõmuga. Traktor on siiski mehhanisaatori teine kodu, Laia sõnutsi tasub sellele mõelda. „Odava raha eest head asja ei saa. Seegi on vana tõde ja hea traktori juures maksab hobujõust rohkem kabiini mugavus,” selgitab ta.

Kui traktoristi jõud käib masinast üle, see tähendab õhtuks pole ta rohkem väsinud kui traktor, siis töötab ta hästi aastaid ja heal meelel. „Kõige rohkem väsitab traktoristi müra, kohe hirmsat moodi, ja võib rivist välja viia pikaks ajaks, aga seisvast traktorist pole ühelgi ettevõtjal kasu,” ütleb Lai.

SISSEASTUMINE 22. JUUNI – 5. JUULI 2017

TUTVU ERIALADEGA sisseastumine.emu.ee

8 || eriala || maa elu

Kutseharidu

Foto: KriStJaN teeDeMa

siRJE NiiTRa Postimees

estis annavad praegu põllumajanduses ja metsanduses vajalikku kutseharidust 12 õppeasutust, millest tuntumad on Luua ja Olustvere koolid, lisaks koolitab nende erialade spetsialiste Eesti Maaülikool.

Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets, mis need põhilised koolid on, kust noor praegu maatööks vajalikke oskusi saab nõutama minna?

Kui rääkida kutseharidusest, siis on meil selgelt välja kujunenud kaks kompetentsikeskust. Need on metsandusharidust andev Luua Metsanduskool ja põllumajandusele oskustöölisi välja õpetav Olustvere Teenindus- ja Majanduskool. Metsandust saab õppida veel Pärnumaal, aga seal on rohkem õpipoisi õpe, kus inimesed saavad töö kõrvalt teoreetilisi teadmisi. Põllumajanduses on oluline kutse andja veel Järvamaa Kutsehariduskeskus.

(Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli arengukava järgi pidi sellest saama kompetentsikeskus küll juba aastaks 2013, kuid see eesmärk täideti vaid osaliselt. Uue arengukava kohaselt peaks õppeasutus toimima maineka kutseõppeasutuse-kompetentsikeskusena, mis pakub eri sihtgruppidele koolitust, nõustamist ja erialast oskusteavet avatud ja loovas õpikeskkonnas ning lähtub keskkonnasõbraliku ja jätkusuutliku majandamise põhimõtetest, alates aastast 2020 – S. N.) Kuivõrd on ministeerium kursis tegeliku tööjõuvajadusega nendes valdkondades?

Metsandus ja puidutööstus on analüüsitud Kutsekoja juures tegutseva OSKA programmi raames ja sellest on meil ülevaade olemas. Selgus, et vähem oleks vaja kõige lihtsama ehk raietöö tegijaid,

EGA TÄNAPÄEVAL KEERULISTE MASINATEGA NIISAMA TÖÖLE HAKATA EI SAA, SEE NÕUAB IKKA PÕHJALIKKU ETTEVALMISTUST.

sest neid on juba piisavalt.

Samas on rohkem vaja spetsialiste, kes valdavad tänapäevast tehnoloogiat ja suudavad töötada üha keerulisemaks muutuvate masinatega.

See ei tähenda niivõrd koolitusmahu suurendamist, kuivõrd seda, et õppima tulijad poole pealt välja ei langeks, mis omakorda eeldab õppeprogrammide vastavusse viimist tegelike vajaduste ja ootustega. Selleks peavad pingutama nii tööandjad kui ka õppeasutused.

Kas taoline uuring on kavas ka teistel maamajanduse erialadel?

Jah, sel aastal keskendub OSKA tööjõuvajadusele põllumajanduses ja toidutööstuses, mis samuti põllumajandusega tihedalt seotud. Nii et aasta lõpupoole oskame öelda, kus seal need üle- või puudujäägid ja kitsaskohad on.

Kui vaatame õppijate arvu kutsehariduses, siis kõige vähem oli neid aastatel 2009–2010, mil põllumajandust ja loomakasvatust õppis ainult 430 inimest. Praegu on õppureid 690 ehk üle poole rohkem. Järelikult oleme madalseisust välja tulnud. Eriti head tööd oma ala populariseerimisel koos tööandjatega on teinud Olustvere. Ega tänapäeval keeruliste masinatega niisama tööle

Tuleviku tehnikaharidus Tallinna Polütehnikumist

MEEDIA INFOTEHNOLOOGIA ELEKTROONIKA ENERGEETIKA TELEKOMMUNIKATSIOON

3 erialaosakonda ja ligi 20 põnevat eriala!

Võtame vastu õpilasi nii põhikooli kui ka keskkooli baasil. Uued õppekavad, ka lühiõpe!

Dokumentide vastuvõtt alates 15. maist: põhikooli baasil 7. juulini keskkooli baasil 19. augustini sessioonõppesse 15. septembrini

vaata lähemalt

www.tptlive.ee Õppimine Tallinna Polütehnikumis on tasuta!

Pärnu mnt. 57 Tallinn tel. 610 3601 info@tptlive.ee

Foto: Hans-Kristen Sapas

Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmetsa sõnul on riik teadvustanud, et tehnoloogiasse ja tehnikasse on vaja kindlasti investeerida.

25. mai 2017

maa elu || eriala || 9

25. mai 2017

us üritab eluga kaasas käia hakata ei saa, see nõuab ikka põhjalikku ettevalmistust.

Kuidas ollakse rahul õpetamise kvaliteediga? Kas selle kohta on ministeeriumil tagasiside, et mida annaks parandada?

Tööandjad on üldiselt teoreetilise ettevalmistusega rahul, aga nende arvates jääb sageli vajaka praktilistest oskustest.

Seega tuleks koos tööandjatega vaadata, kuidas praktika poolt paremini korraldada annaks.

On teil andmeid selle kohta, kui paljud lõpetajatest reaalselt omandatud erialale tööle lähevad?

Need, kes kooli ära lõpetavad, üldiselt ikka lähevad tööle.

Probleem on suur väljalangevus ehk õpingute katkestamine. Selliseid, kes kursuse ühel või teisel põhjusel pooleli jätavad, on 20–25 protsenti, seda on päris palju. Seda, et pärast kooli töökohta ei leia, pole vaja karta. Tööjõu vajadus on eriti suur metsanduserialadel. Ka töötasu on seal üsna mõistlik ja see motiveerib. Vahel võib noortel takistuseks saada seegi, et tööle minnes ei saa enam suures linnas elada, ehkki see peaks ju ette teada olema, et tuleb maale tööle minna.

Luua kooli hinnatakse kõrgelt, aga sealgi vist napib in-

vesteeringuid, mis võimaldaksid õpetamise taset veelgi tõsta?

Oleme Euroopa Liidu vahenditega seal päris hea baasi loonud, aga eks tehnika ikka vananeb. Oleme teadvustanud, et tehnoloogiasse ja tehnikasse on kindlasti investeerida vaja. Luua kool on ise metsa omanik ja eks seetõttu ole seal uusi masinaid kogu aeg tarvis. Metsatöötlemise tehnika on kallis ja seda pole mõtet niisama õue peale seisma osta, et siis näidata, kuidas asi teoreetiliselt käib. Kindel on see, et vananenud tehnika peal ei saa välja õpetada noori, kes hiljem nüüdisaegsetesse ettevõtetesse tööle lähevad.

Samas on teatud väga spetsiifiline tehnika nii kallis, et seda ei saa koolid kindlasti endale soetada. Siin peavad ettevõtted appi tulema, võimaldades õppuritel pärast teooriat nende juures kohapeal praktiseerida.

Metsandusega seondub ka puidutööstus, mis on väga tähtis, et metsast saadav puit saaks korralikult väärindatud, nii et Eesti rahval sellest võimalikult suurem tulu tõuseks.

Seda kaadrit valmistatakse ette mitmel pool üle Eesti. Üks sellealase koolituse keskus on aga Võrumaal Väimelas, kuhu riik on palju investeerinud.

Spetsialistide poole pealt on siin õla pannud nii Eesti Maa-

ülikool kui ka Tallinna Tehnikaülikool.

Kas tahaksite pisut ka maaülikooli osa kommenteerida?

On kõlanud kriitikat, et kolmpluss-kaks-süsteem kõigil erialadel ennast ei õigusta.

Veterinaararstide ettevalmis-

tuses toimib integreeritud õpe praegu väga hästi. Samas Järvamaa Kutsehariduskeskus alustas nüüd ka loomaarsti abilise kutse andmist, kuna ülikoolis on võimalik õppida vaid arstiks ja vahepealset etappi ei ole. Tööandjad tahaksid, et bakalaureuseõpe

oleks rohkem praktiline ja valmistaks noori ette nii, et nad saaksid kohe pärast lõpetamist tööle minna.

Mis maaülikooli puutub, siis põllumajanduslike erialade üliõpilaste osakaal on olnud seal stabiilne viimased kümme aastat, jäädes kahe prot-

sendi ringi. Tundub, et see ongi optimaalne.

Kutsehariduse poole pealt võib öelda, et kõik, kel huvi ja tahtmist, saavad õppima. Populaarsemad koolid on, nagu mainitud, Luua ja Olustvere, kus siis ka mõnevõrra suurem konkurss.

puiduveoki juhtide vajadus suurem kui tänane koolitatavate arv.

Raietöölisi on piisavalt, seetõttu võiks nende väljaõpet vähendada.

ne omandab praktilised tööoskused ettevõttes kasutada oleva tehnoloogiaga. Kuna enamik Eesti põllumajandusettevõtteid on väikesed, siis praktika õnnestumine sõltub palju praktika juhendajate olemasolust ja nende pühendumusest. Praktikant ei ole odav lihttöö tegija, vaid õpilane, kes peaks saama praktiseerida kõikides ettevõtte töö etappides. Arusaadav on ka põllumeeste mure, et tehnoloogia, mida ettevõtetes kasutatakse, on väga kallis ja algajal võib juhtuda äpardusi, mis võivad ettevõtjale kulukaks kujuneda. Et parandada õpilaste praktikavõimalusi, on tähtis teha koostööd kutsehariduskoolidega. Oluline roll on erialaliitudel, mis saaksid aidata leida häid praktikakohti. Kooli ülesandeks jääb praktikajuhendajate koolitamine.

Praegu oleks hädasti vaja süsteemset täiskasvanute ümber- ja täiendõpet toidutöötlemise valdkonnas, et täita tekkinud tühimikku mõnedel töökohtadel, nagu näiteks automatiseeritud tootmisliine seadistavad operaatorid, hügieenispetsialistid, tootevalmistajad. Tänapäeva toidutööstuses moodustab kogu tehnoloogilisest protsessist ligemale poole toodete pakendamine, mis toimub reeglina automatiseeritud tootmisliinidel. On tekkinud operaatorite vajadus, kes oleksid võimelised pakkeliine korrektselt seadistama ja hooldama, vastav õppekava aga puudub.

Milliseid töötajaid vajatakse ja mida neilt oodatakse: • tipptasemel tootmisjuhid: majanduse, tehnoloogia, personali, sektoripoliitika jms teadmisi; • keskastmejuhid – protsessijuhid (tehnoloog, vahetuse meister): lahendusi tehnoloogilistele probleemidele, igapäevase töö korraldamist; • tootevalmistajad, pakendajad, tootmis- ja pakkeliinide operaatorid: protsessidest sisulist arusaamist, nende juhtimist nüüdisaegsete seadmetega; • hügieenispetsialistid (pesijad, puhastajad, koristajad): teadmisi hügieenist, toiduohutusest, koristusvahenditest, puhastusmeetoditest; • turundusspetsialistid, müügimehed: peavad teadma, mida müüvad.

Kommentaarid rmK metsamajandusosakonna metsamajanduse peaspetsialist rainer laigu: Metsanduses võib ametid jagada suures osas kolme gruppi: spetsialistid, oskustöötajad (masinaoperaatorid ja raietöölised) ja lihttöötajad (istutajad jt). Kõik ametid vajavad isesuguseid oskusi ja teadmisi ning kõik need on RMKs hinnatud.

Meie töötajad omandavad hariduse erinevates õppeasutustes.

Spetsialiste koolitab Eesti Maaülikool ja Luua Metsanduskool, oskustöötajaid Luua Metsanduskool ja lihttöötajad on enamasti ilma erialase hariduseta.

Luua Metsanduskool on oskustöötajate oskuste ja teadmiste parandamisse palju panustanud.

Samas oleksid vajalikud Haridusja Teadusministeeriumi lisainvesteeringud, mis võimaldaksid õpetamise taset veelgi tõsta.

Eesti Maaülikoolis on takistuseks 3+2 aasta (Bologna) süsteem. Siin on metsanduse ringkonnad teinud Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku muuta akadeemilise metsandusõppe õppekavade struktuuri ja spetsialiseerumise ulatust katkestamata õppeajaga inseneriõppeks.

RMK töötajate vajadusest lähtuvalt võib spetsialistide koolitamise arvu veidi vähendada. Samas on langetustraktori ja väljaveotraktori operaatorite ning

eesti põllumeeste Keskliidu juhatuse liige ann riisenberg: Liit peab ennast põllumajandusvaldkonna tööandjate esindajaks ning on huvitatud, et tööturul olevad töötajad oleksid kvalifitseeritud oskustöölised. Aastast 2003 on Eesti Põllumeeste Keskliit põllumajandusvaldkonna kutseandja, mis tähendab seda, et meie ülesanne on töömaailmas vajalike kompetentside kirjeldamine ja nende rakendamine õppekavadesse. Selleks teeme koostööd nii Järvamaa Kutsehariduskeskuse kui ka Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooliga.

Mõlemas kutsehariduskoolis õpib põllumajanduserialadel enam-vähem sama arv õpilasi. Põllumajandustööandjate esindajatena ja kutseandjatena näeme nende koolide tugevaid külgi, mis üksteist täiendavad. Mis puutub tööandjate ootustesse koolilõpetajate suhtes, siis teatud vastuolu ootuste ja tegelikkuse vahel on olemas. Põhjuseks on õpilaste praktiline töökogemus enne töömaailma astumist. Arusaadav on see, et kutsekoolid ei ole võimelised kaasas käima tehnika viimase sõnaga, et koolis praktilist õpet korraldada. Lahendus on, et õpila-

OÜ Alpter Grupp on pikaajalise kogemusega transpordiettevõte. Pakume veoteenust nii Eestis, Euroopas kui ka Venemaal.

Kaubavedu Euroopasse ja sealt tagasi teeme tent- ja külmikhaagistega ning Venemaale transpordime erinevaid konteinereid.

Eestis teenindame suuremaid saetööstusi erinevat tüüpi haagistega.

Otsime oma meeskonda töökaid ja kohusetundlikke

AUTOJUHTE Pakume mõistlikku palka ja tööd tänapäevase tehnikaga.

Kui vajad tööd või otsid oma kaubale transporti, võta julgelt ühendust!

Meiega jõuab kaup kiirelt ja usaldusväärselt sihtkohta.

Lisainfo tel 502 9299 info@alpter.ee www.alpter.ee

põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Tiina saron: Ettevõtjate hinnangul on praegu toidutööstuses hõivatutest suur osa 50–60aastased, aga järelkasvuga on keeruline. Mõnikord on noorte koolist tulnud spetsialistide tase küsitav. Samas tõdevad kutseõppeasutused, et toidutöötlemise erialade õppimine ja tööstuses töötamine pole noorte jaoks ahvatlev. Peljatakse vahetustega tööd, pikki vahetusi, graafiku alusel tööd jms. Ka töötasu ei ole alati väga motiveeriv.

Maaelu Festival 3. juunil kell 10 Lääne-Virumaal Sõmerul • Ettevõtjate ja asutuste paraad • Suur Põllumeeste Liidu ala koos tehnika ja müügilettidega • Kariloomade näitus ja 500 lamba pügamine • Maamuuseumite plats • Töötubade plats • Toidu- ja käsitööuulits • Taimeplats koos perepuu pookimise töötoaga • Loomade uulits • Vanavara plats • Söögiplats • Palju tegemisi lastele – batuudid, hobuvankrid ja ratsutamine, robootika jm töötoad, airjump, puldifarm, miniloomaaed, elektriautod • Õnneloos ja oksjon • Üksjagu mõnusaid kohvikuid ja kaks kultuurilava • Peaesinejad

Väikeste Lõõtspillide Ühing ja LÜÜ-TÜRR Info ja laadaliste registreerimine maia@someru.ee tel 527 7235 www.someru.ee www.rakverevald.ee

Üritus on alkoholivaba ja isiklikud lemmikloomad palutakse koju jätta.

Pääs festivali alale on TASUTA

10 || metS || maa elu

25. mai 2017

metsahooldus

kasvatab tulevikutulu KERTU KEKK

SA Erametsakeskus

M

e hindame metsa erinevaid väärtusi. Mets pakub silmailu, elu- ja varjupaika, stressileevendust, head kõhutäit, töökohta, kvaliteetset ehitusmaterjali, kodusooja ja palju muud. Mets on tihedasti seotud süsteem, kus liigid konkureerivad pidevalt vee, valguse ja toitainete pärast. Metsa väljanägemine ja seal kasvavad liigid sõltuvad suuresti pinnasest, metsakeeles öeldes kasvukohatüübist. Samas kasvukohatüübis võib kasvada erineva ilmega mets, sageli mängivad sel juhul rolli metsaomaniku tehtud valikud. meTs on omaniKu nÄgu Tavaliselt on metsaomanikul õigus ise valida, kuidas ta oma metsa hoida ja kasvatada soovib. Tarvilik on, et metsaomanik seda õigust teadvustaks ja metsaga seotud soovid selgeks mõtleks – kas tulevikus tahab ta oma metsast tulu teenida, seal loodusturismiteenuseid pakkuda, metsa puutumatuna hoida või mõnda muud eesmärki täita? Kuigi mets võib kasvada mitu inimpõlve, tuleks metsas tehtavad või tegemata jäe-

tavad tööd tulevikusoove silmas pidades aegsasti läbi mõelda. Võib öelda, et mets on omaniku nägu, sest metsakasvatuslike võtetega või nende kasutamata jätmisega saab omanik metsa arengut mõjutada.

TuleviKumeTsa KuJundamine algab varaKulT Kui metsaomaniku eesmärk on aastate pärast endale või lastelastele metsast tulu teenida, tasub selle nimel aegsasti tööd teha. Tulevikumetsa kujundamine algab juba noorendikueas.

Noores metsas tehakse valgustusraiega esimene ja kõige tähtsam valik – otsustatakse, milliste puude valgus- ja toitetingimusi konkureerivate puude raiumise teel parandada soovitakse. See määrab metsa koosseisu tulevikus, sest vähenenud konkurentsi tingimustes kasvavad alles jäänud puud jõudsamalt.

Luua Metsanduskooli metsakasvatuse õpetaja Dimitri Randoja sõnul on kõige enam valgust ja ruumi juurde vaja valgusnõudlike puuliikide ja viljaka pinnasega kasvukohtade noorendikes, kus puud kasvavad tihedalt ja kiiresti. Valgustusraied on vajalikud ka okas- ja lehtpuu seganoorendi-

JÕHVIS

EESTI KEELES

Põhihariduse baasil kutsekeskharidus • IT-süsteemide nooremspetsialist, 3 a • Kokk, 3 a • Juuksur, 3 a • Tisler, 3 a Keskhariduse baasil kutseõpe • Juuksur, 1 a 6 k • Raamatupidamine, 2 a** Haridusnõudeta • Abikokk, 1 a

kes, kus okaspuu võib kasvukonkurentsis alla jääda. „Valgustusraiel tehtud otsused määravad puistu tulevikuilme. Seetõttu on tööde tegemisel lisaks sae käsitsemise oskusele olulised ka metsanduslikud teadmised, eriti puuliikide tundmine,” rõhutab Randoja.

meTsaomaniKud valmis invesTeerima Noores metsas tehtud valgustus- või harvendusraie võib metsaomaniku jaoks esialgu tähendada vaid kulutusi või paremal juhul katavad tulud kulud. Siiski jõuab üha rohkemate metsaomanikeni teadmine, et hooldusraieteta ei ole noorel metsal head väljavaadet väärtuslikuks puistuks kujuneda.

Aina enam vaadatakse majandamisotsuseid tehes tulevikku ja valgustusraieid tehakse hoolimata sellest, kas väljaraiutav puit leiab kasutamist või mitte.

Maaülikoolis uuriti valgustusraiete majanduslikku mõju 2000. aastate keskel. Tookord leiti, et investeering tasub end suurema arvestusliku aastatulu näol ära juba 8 aastaga. Metsakasvataja ja Vardi Eramet-

saseltsi juhatuse liikme Taavi Ehrpaisi kogemus näitab, et valgustusraiet tehes saab metsaomanik juba esimesest harvendusraiest kindlat tulu, suureneb ka uuendusraiel saadav kasu. „Kui noore metsa eest hoolt kanda, võib lõppraiega teenida umbes 5000 eurot rohkem,” räägib metsamees.

KUI EESMÄRK ON AASTATE PÄRAST ENDALE VÕI LASTELASTELE METSAST TULU TEENIDA, TASUB SELLE NIMEL AEGSASTI TÖÖD TEHA.

Tallinna mnt 13, Sillamäe, lda-Virumaa

E h r pa isi sõnul on Vardi Erametsaseltsi liikmete huvi noort metsa hooldada suur, metsaühistus korraldatud õppepäevadel on väga paljud liikmed õiged töövõtted selgeks õppinud ja oma metsas tehakse töö ise ära. Vajadusel aitab töid korraldada metsaühistu.

Hooldusraiete tegemisel on kindlasti abiks toetus, kuigi tänu madalale määrale ja toetuse maksustamisele võis viimasel paaril aastal näha huvi jahenemist. Tänavu on toetuse määr tõusnud. Nii loodab Ehrpais, et tänu sellele ollakse jälle aktiivsemad taotlust esitama.

ToeTus aiTab Kaasa Et motiveerida metsaomanikke oma metsas toimetama ja noort metsa hooldama, maks-

takse hooldusraiete tegemiseks maaelu arengukava vahenditest toetust. Erametsakeskuse toetuste üksuse juhi Maris Tõnuri sõnul toetatakse metsameetme raames kahjustatud metsa taastamist ja kahjustuse kõrvaldamist, noore metsa hooldamist, kahjustuste ja metsatulekahju ennetamist. „Selle toetusmeetme juures on suurim maht just hooldusraietel,” ütleb Tõnuri.

Toetust saab küsida hooldusraieteks kuni 30aastases puistus, tööga võib alustada juba taotluse esitamisele järgneval päeval. Toetuse summa on 153 eurot hektari kohta, mis katab umbes poole tegelikest kuludest. Füüsilistel isikutel peetakse enne toetuse väljamaksmist kinni tulumaks.

2017. aasta taotlusvoor on kohe algamas, taotluse saab Erametsakeskusele esitada 29. maist kuni 14. juunini.

Lihtsaim ja kiireim viis taotlust esitada on e-PRIA kaudu, oma liikmete eest esitavad ühistaotlusi ka metsaühistud. Maris Tõnuri rõhutab, et kui füüsilisest isikust taotlejad saavad taotlemiseks kasutada ka teisi kanaleid, siis juriidilised isikud, sealhulgas metsaühistud, saavad taotluse esitada vaid e-PRIAs.

2017. a suvine vastuvõtt Jõhvi, Sillamäe ja Narva õppekohtades 5. juunist 11. augustini

www.ivkhk.ee

NARVAS VENE KEELES

VENE KEELES Põhiharidusebaasil kutsekeskharidus • Sisetööde elektrik, 3 a • Automaatik, 3 a IVKHK pakub: • Mäetööline, 3 a • Tasuta õpe • Õppetoetus ja sõiduhüvitis • Laborant, 3 a • WiFi • Osalemine projektides • Noorem tarkvaraarendaja, 3 a • Parimatele preemiareisid • Välispraktika võimalus • Kokk, 3 a • Jõusaalid • Õpilaskodu Jõhvis ja Sillamäel • Pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia, 3 a • Laotöötaja, 3 a * Lisaks töökohapõhine õpe ** Paindlik õpe (õhtuti) • Puitkonstruktsioonide ehitaja, 3 a • Keevitaja, 3 a Põhihariduse baasil kutseõpe • Õmbleja, 1 a VENE KEELES • Maaler, 1 a • Kokk, 3 a • Plaatija, 6 k • Ehitusviimistlus, 3 a Keskhariduse baasil kutseõpe • Metallilõikamispinkidel töötaja, 3 a • Noorem tarkvaraarendaja, 2 a • Laotöötaja, 3 a • Kondiiter, 1 a • Noorem tarkvaraarendaja, 3 a • Sisetööde elektrik, 2 a** Keskhariduse baasil kutseõpe • IT-süsteemide nooremspetsialist, 2 a** • Keevitaja, 2 a** • Väikeettevõtja, 2 a** • Noorem tarkvaraarendaja, 2 a** • Mäetööline, 1 a 6 k** • Laotöötaja, 1 a 6 k** • Keemiaprotsesside operaator, 1 a 6 k** • Müürsepp, 1a 6 k** • Tootmisautomaatik, 1 a** • Keemiaprotsesside operaator, 1 a 6 k** • Veokorraldaja, 1 a** • Keevitaja, 1 a (osakutse poolautomaatkeevitja)**

Põhihariduse baasil kutsekeskharidus • Sõiduautotehnik, 3 a • Ehitusviimistlus, 3 a • Keevitaja, 3 a • Pagari ja kondiitritoodete tehnoloogia, 3 a • Kokk, 3 a • Mehhatroonik, 3 a • Multimeedium, 3 a Põhihariduse baasil kutseõpe • Keevitaja (osakutse poolautomaatkeevitaja), 1 a** • Veokorraldaja, 1 a 6 k* • Maaler, 1 a* • Müüja-klienditeenindaja, 1 a* • Rõivaõmblemine, (osaoskus kergete rõivaste õmblemine), 1 a* • Rõivaõmblemine (osaoskus soojendusvoodriga toodete õmblemine), 6 k* • Sisetööde elektrik, 2 a** • IT-süsteemide nooremspetsialist, 2 a** • IT tugiisik, 1 a** Keskhariduse baasil kutseõpe • Multimeedium, 2 a • Turismikorraldus, 2 a • Raamatupidaja, 2 a • Kondiiter, 1 a 6 k • Mehhatroonik, 2 a** • Ärikorralduse spetsialist, 2 a* • Arvjuhtimisega (APJ) metallilõikepinkide operaator, 2 a** Haridusnõudeta • Abikokk, 1 a • Puhastusteenindaja, 1 a

Jõhvi, Kutse 13 Tel 530 88342 · www.ivkhk.ee

Narva, Kreenholmi 45 Tel 356 9385 · www.nvtc.ee

SILLAMÄEL

Sillamäe, Tallinna mnt 13 Tel 392 5160 · www.svtc.ee

maa elu || eriala || 11

25. mai 2017

Aiandus saab selgeks räpinas KRisTiNa TRaKs Maa Elu

R

äpina Aianduskool on musternäide sellest, kuidas õppida on võimalik igas eas – siin õpivad kõrvuti nii värskelt põhikooli lõpetanud noored kui ka vanaemad, kes tahavad aianduse peensustest rohkem teada.

Kooli direktor Kalle Toom ütleb kohe, et ideega „tahan lillepeenart ja võiks ju õppida Räpinas selle tegemist” pole mõtet siia kooli tulla, sest õppimine Räpinas tähendab kaugelt enamat kui vaid iluaianduse tudeerimist. Räpinas õpetatakse aiandust juba 1924. aastast ning õigupoolest on Räpina linn tuntud just siinse Eestis ainukese aianduskooli poolest. Praegu õpib koolis üle 600 õpilase, tippajal umbes viis aastat tagasi oli õpilasi koguni 800. Õpetatavaid ameteid on Räpinas praegu viis: aednik, maastikuehitaja, florist, tekstiilkäsitööline ja keskkonnakaitse spetsialist. Viimane eriala tekitab direktori sõnul tihti eksiarvamusi – nimelt tüüpiliselt arvatakse, et õpetatakse looduskaitseaktiviste. „Keskkonnakaitse ei tähenda seda, et õpetame keskkonnaaktiviste, kes ennast puude külge hakkavad aheldama. Valmistame ette spetsialiste, kes lähevad tööle Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaametisse, RMKsse, kohalikesse omavalitsustesse, ettevõtetesse. Meie õpilased õpivad tundma ja mõistma loodust, aga kuna näiteks Keskkonnainspektsioonil on haldusmenetlused, siis õpivad õppurid ka juriidikat,” selgitab Toom. Räpina kool on ainuke koht Eestis, kus keskkonnakaitset saab õppida kutsehariduse tasemel. aedniKu eriala Kõige hinnaTum Erialadest on populaarseim aedniku oma. „See pole pelgalt iluaiandus, kuigi ka sellest saavad õpilased teadmised, vaid suunatud siiski aianduslikule tootmisele,” täpsustab Toom. „Anname teadmised katmikala- ja avamaatootmisest, viljapuude ja köögiviljade kasvatusest. Välja jääb teravilja- ja kartulikasvatus. Tegemist on tõsise õppetööga, kus mütsiga lüüa ei saa – kasvõi juba sellepärast, et ladina keeles tuleb taimenimed kõik selgeks saada. Kuna paljud meie õpilased on pereinimesed, õpivad pere ja töö kõrvalt, siis täname alati lõpuaktusel peresid selle eest, et nad usaldasid oma kallid kaheks aastaks meile.”

Valdavalt kestabki õppetöö kaks aastat. Õppevormideks kas statsionaarne päevaõpe, töökohapõhine õpe või sessioonõpe, viimasel on aastas kuus nädalast õppesessioo-

ni. Näiteks tekstiilkäsitööd saab praegu õppida vaid sessioonõppe vormis. „Selline õppevorm nõuab õpilaselt vankumatut distsipliini ja oskust teha iseseisvat tööd. Praktiline õpe toimub siin koolis, kuid kogu teooria tuleb omandada iseseisvalt. See pole lihtne, eriti kui samal ajal on vaja täiskohaga tööl käia ja perele panustada. Võib-olla just sellepärast on näiteks keskkonnakaitse erialal üsna palju õpingute katkestajaid. Inimene lihtsalt ei jõua korraga kõigega tegeleda ja jätab õppimise pooleli.”

Veel katkestatakse Toomi sõnul õpinguid, sest kooliskäimise ajal saab õpilane aru, et kujutas eriala ette kuidagi teistsugusena. „Näiteks tullakse õppima maastikuehitust, kuid tegelikult mõeldakse rohkem maastikukujundusest. Vast ei arvestata sellega, et ehitamine on füüsiliselt raske. Või et tuleb mulda kärutada, kive tõsta, oledki päev otsa põlvili peenra vahel, paned sillutist või töötad puidutöömasinatega. Katkestatakse sellepärastki, et kardetakse masinaid,” toob ta välja. „Maastikuehitus erialana koosneb aedniku-haljastajatööst, kivitööst ja puidutööst. Kõike peab oskama, muidu pole sa ju maastikuehitaja, vaid lihttööline.” noorT huviTavad lilled Ja ehiTamine Toom räägib, et noori inimesi kõnetavad erialadena peamiselt florist ja maastikuehitus, seevastu aiandus ja käsitöö on nn elustiilierialad – inimesel peab kõigepealt tekkima arusaam, mida ta elult tahab, siis ta huvitub sellest sügavamalt ja asub ala õppima. „Aednikuks õpivad kas tõeliselt noored huvilised ja entusiastid või keskealised, kel on idee, et nad tahavad elada teatud viisil ja tegeleda aiandusega. Tulevad need, kes on kutseala ja ametit vahetanud ning aru saanud, et aianduses hakkamasaamiseks on vaja teadmisi,” seletab Toom.

Kümme aastat on Räpina aianduskool teinud koostööd Maarja külaga ja koolis on õpperühm, kus erivajadusega noored õpivad abiaednikuks. Samuti on eraldi rühm noortele, kelle kodune keel on vene keel.

Nõnda tuleb igal aastal Räpinasse õppima noori Ida-Virumaalt ja isegi Venemaalt. Aianduskooli tullakse üle Eesti, kõige rohkem Tallinnast ja Harjumaalt, edasi Tartust ja Tartumaalt ning alles siis Põlvamaalt ja muudest Eesti maakondadest. enamiK õpilasi Tuleb TöölT Koguni kolmveerand Räpina aianduskooli õpilastest tuleb õppima mitte otse koolipingist, vaid töölt. „Tahaksime, et noorte osakaal oleks suurem, kuid praegu on kujunenud nii,” märgib Toom.

Noortest õppijatest üle 80 protsendi töötavad ja õpivad

pärast aianduskooli lõpetamist edasi. Võib-olla alati ei asuta erialasele tööle, kuid kui aianduskooli lõpetajast saab näiteks ehituspoe aiaosakonna müüja, siis rakendab ta tööl koolis õpetatud teadmisi. Toom räägib, et tööandjad mõnikord kurdavad, et neile ei tule aianduskoolist tööjõudu. „Tegelikult on asi selles, et väljaõppinud inimene ei taha teha lihttööd, ta tahab oma teadmisi-oskusi rakendada ja areneda. Lihttöö tegemiseks, nt aiasaaduste korjamiseks, ei ole vaja kaks aastat koolis õppida. Samas meie õpilased saavad nii hea ettevalmistuse, et tööta nad ei jää ja me ei kohta neid pärast kooli lõpetamist töötukassas.” enne Kaalu, siis Tule Aianduskooli direktor soovitab esmalt enda jaoks mõelda läbi mõned põhilised küsimused. „Küsime mõnedele erialadele õppima tulijatelt: milline on olnud kokkupuude erialaga? Miks te seda õppida tahate? Mida te kavatsete õpituga peale hakata? Vastused näitavad, kas koolitulija on asja läbi mõelnud,” teab Toom.

Veel tasub näiteks aedniku ja maastikuehitaja ameti juures arvestada töö hooajalisusega. „Peaks mõtlema, mida ta teeb talvel, ja peab arvestama, et suvel on ülikiire ning puhata pole üldse aega. Seevastu talv on vabam ja rohkem puhkamiseks,” räägib Toom.

Kooli konkurssi enamas-

ti pole, kui, siis mõnel erialal sessioonõppesse. Ent päris kõiki soovijaid vastu ei võeta. Näiteks tekstiilkäsitöös küsitakse õpilasekandidaadilt näha tema valmistatud käsitööesemeid.

Keskkoolitunnistuse põhjal ei otsustata, sest enamasti on keskkooli lõpetamisest palju aastaid möödas ja koolitulija on võib-olla vahepeal töötanud hoopis teisel alal või omandanud lausa doktorikraadi.

Eriti oodatud on päevaõppesse tulijad. „Isegi kui õpilane aiandusest või mõnest teisest erialast õpinguid alustades suurt midagi ei tea, siis me äratame ala vastu huvi. Meil on suurepärased õppimis- ja elamisvõimalused, samas on kool piisavalt väike, et jõuaks igaühega individuaalselt tegeleda.” maailmaTasemel KuTseharidus Räpina kool on nagu teisedki Eesti kutsekoolid värskelt remonditud ja ajakohaselt sisustatud. Kalle Toomi sõnul on Eesti kutseharidus täiesti maailmatasemel ja koolilõpetajate oskustele pole midagi ette heita. „Jah, aeg-ajalt on kuulda ettevõtjate kurtmist, kuidas koolist tulnud inimene ei oska seda või toda. Samas töötaja spetsiifiline koolitamine täpselt ettevõtte vajaduse järgi saabki ju toimuda ainult ettevõtja juures. Meie anname teadmistele tugeva algbaasi.”

Kalle Toom toob välja veel

Räpina Aianduskooli direktor Kalle Toom ütleb, et ideega „tahan lillepeenart ja võiks ju õppida Räpinas selle tegemist” pole mõtet siia Foto: KriStiNa traKS kooli tulla.

ühe mõtlemapaneva fakti: üle Eesti on otse põhikoolist kutsekooli tulijate tunnistuse keskmine hinne 3,3. „Meie kasvatame kutsekoolis sellisest kolmepoisist meistri, kes toidab ära pere ja loob ühiskonnale väärtust. Lisaks on kutsekool hariduslike erivajadustega noortele üldse ainu-

ke võimalus elus edasi minna.

Mõtleme, et keskmiselt on ühe kutsekooliõpilase aastane õpetamiskulu riigile umbes 3000 eurot. See on tegelikult üsna vähe võrreldes selle kuluga, kui noor inimene ei õpiks ega töötaks, elaks üksnes sotsiaalsüsteemi kulul või satuks lausa kriminaalsele teele.”

taimehuViline noormees peab Kodus talVeaeda

P

raegu Räpina Aianduskooli II kursusel õppiv Jaano Oras nakatus „taimehaigusesse” juba 14aastaselt, kui kasvatas tomati-, arbuusi- ja melonitaimi ning neid teistelegi müüs. Noormees katsetab vanemate loodud talveaias kõiksugu põnevate taimede kasvatamist ja näeb oma tulevikkugi just taimemaailmaga seotuna.

Kui palju neli-viis aastat tagasi rajatud talveaias parasjagu taimi kasvab, ei oska Jaano öeldagi. Tema kõige suuremad lemmikud on orhideed, neid kasvab umbes 80. „Lemmikuid on mul palju. Mõnel liigil meeldivad juured, teisel õied, kolmandal lehed,” ütleb ta. „Minu suurim unistus on saada endale Grammatophyllum speciosum, mis on maailma suurim orhidee. See

võib kasvada kuni kolme meetri kõrguseks!”

Taimi oma talveaeda on noor aednik toonud siit-sealt – neid ostnud, saanud praktikalt või taimevahetuse kaudu. Näiteks harilik viigipuu ja pistaatsia pähklipuu jõudsid Jaano juurde just taimevahetuselt. Tallinna Botaanikaaias praktikal olles märkas Jaano huvitavat taime Citrus medica, millel on kaheksajalakujuli-

sed õied ja mis kasvab ainult Indias. Noormees küsis pistoksa – ja oks läks kasvama!

Jaanol on mitmeid tulevikuplaane, mõistagi on need seotud botaanikaga. Ta plaanib minna Tartu Ülikooli bioloogiat õppima ja unistab oma ettevõttest, mis müüb toataimi. Muidugi võiks olla päris oma botaanikaaed ja miks mitte ka viinamarjaistandik.

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Niidupargi tn 12, 80047 Pärnu, tel 442 7883 leili.ruul@hariduskeskus.ee

KUTSEKESKHARIDUSÕPE Põhikonkurss: 19. juuni–19. juuli • Kokk • Laotöötaja • Majutusteenindus • Toitlustusteenindus UUS! • Müüja-klienditeenindaja • Pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia • Ehitusviimistlus • Elektroonikaseadmete tehnik

• IT-süsteemide nooremspetsialist • Keevitaja • Koostelukksepp • Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus • Puitkonstruktsioonide ehitus • Sisetööde elektrik • Sõiduautotehnik • Tisler

PÕHIHARIDUSE NÕUDETA KUTSEÕPE Põhikonkurss: 19. juuni–11. august • Abikokk • Palkmajaehitaja

KUTSE HEAST KOOLIST

KUTSEÕPE KESKHARIDUSE ALUSEL Põhikonkurss: 19. juuni–11. august • Müügikorraldaja • CNC töötlemiskeskuse operaator • IT-süsteemide nooremspetsialist • Juuksur • Kosmeetik • Hooldustöötaja • Raamatupidaja • Kergete rõivaste rätsep • Sekretär • Väikeettevõtja

www.hariduskeskus.ee

12 || eriala || maa elu

25. mai 2017

Tudengina Aafrikasse elevandipoegi ravima RiiNa MaRTiNsON Maa Elu

M

aaülikooli õppekavad hõlmavad kõike, mis jääb maa ja taeva vahele, sealhulgas järved, jõed, loomad, kalad, majad, masinad ja mets. Ka tudengite praktikakohad võivad viia iseäranis põnevatesse kohtadesse.

Eesti maaülikoolis (EMÜ) saab gümnaasiumi lõpetamise järel teha valiku 19 õppekava hulgast, magistriastmes on tänu spetsialiseerumisele valik veelgi suurem. Kuna mullu avati esmakordselt kalanduse ja vesiviljeluse õppekava, siis tänavu suuri muudatusi enam plaanis pole.

Varasematel aastatel on kõige tihedama konkursiga

õppekavad olnud toiduainete tehnoloogia, keskkonnakaitse, loodusturism, veterinaarmeditsiin ning maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine. Noorte valikuid on keerukas ennustada, kuid võib arvata, et nimetatud erialad on populaarsed tänavugi.

EMÜ turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Kairit Prits räägib, et kuna EMÜ on riigi ees vastutav põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse ning veterinaaria valdkondade õppe tagamise eest, siis on nende prioriteedid seotud just nimetatud õppekavadega. „Kuna maaülikool on ainsana Eesti ülikoolidest oma valdkonnas maailma saja parima ülikooli hulgas, on nendel erialadel tagatud Eesti parim teaduspõhine kompetentsus,”

kinnitab ta. „Kuna ühiskonna ja tööandja ootused muutuvad kiiresti, siis uuendusi teeme ennekõike õppekavade sisus, täiendades neid uute ainetega ja suurendades interdistsiplinaarsust.”

Koostöös Läti ja Leedu ülikoolidega valmistatakse praegu ette põllumajanduse ja toiduainete tootmise ärijuhtimise õppekava magistriastmele. „Muudatused on kavas keskkonnahoiuga seotud valdkonnas – vähendame õppekavade arvu, kuid sisu muutub mitmekesisemaks,” lisab Prits. praKTiKa aiTab Tööle Kuigi inseneeria valdkonna lõpetanud on tööandjate poolt väga oodatud ja sageli värvatakse üliõpilane tööle juba koolipingist, on tehni-

kaõppekavad endiselt väiksema konkurentsiga. „Siin võib põhjust otsida sellest, et insenerilt oodatakse väga häid matemaatikateadmisi ning see on paljude gümnaasiumilõpetajate jaoks komistuskivi,” tõdeb Prits.

Kuna EMÜ annab õppuritele hea praktilise põhja, siis töökoha leidmisega noortel pärast maaülikooli lõpetamist probleemi pole olnud. „Oleme koostöös vilistlaste ja ettevõtetega pidevalt oma õppekavu ja praktikasüsteemi täiustanud, et noortel oleksid tööturule siirdudes oskused ja teadmised, mida tööandja ootab,” sõnab Prits. „Hulgaliselt on ettevõtteid ja asutusi, kes just maaülikooli tudengeid praktikale ootavad ning tihti õpingute ergutamiseks stipendiu-

me jagavad. See näitab, et tööjõu vastu on suur huvi.”

Loomulikult on tööd lihtsam leida valdkondades, kus nõudlus suurem, näiteks veterinaarmeditsiin, põllumajandus, tehnilised erialad. piiri Taha Sageli on räägitud, et paljud arstitudengeist siirduvad pärast õpinguid välismaale tööle.

Niisamuti on maaülikooli lõpetajatest suurem osa välismaale tööle asunutest lõpetanud just veterinaarmeditsiini õppekava.

Arvestades kasvavat nõudlust akrediteeritud õppekava lõpetanud loomaarstide järele, on EMÜ seda eriala viimastel aastatel õpetanud peale eesti keele ka inglise keeles. Nii saab suurendada välisriikidest saabuvate õppurite arvu, teisalt aitab see kohalikul tudengil kindlustada endale edukam rahvusvahelise karjäär. Üle maailma aina aktuaalsemaks muutuvad teemad – keskkonnahoid, metsandus, kliimasoojenemine, toitumine – on integreeritud mitmesse õppekavva, mis peaks taga-

Veterinaarmeditsiini tudengid õpivad ravima Eesti loomi, kuid praktika raames on käidud näiteks Lõuna-Aafrikas elevandipoegi abistamas.

ma lõpetajatele tööturul head võimalused.

Bakalaureuseõppes saab õppida näiteks keskkonnaplaneerimist ja maastikukujundust, metsandust, aga ka vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogiat ning maamajanduslikku ettevõtlust ja finantsjuhtimist. Rakenduskõrgharidusõppes saab omandada tehnotroonika ja puidutöötlemise tehnoloogia eriala. Integreeritud õppekavadel on võimalik tudeerida veterinaarmeditsiini, vesiehitust ja veekaitset ning maaehitust. Kõikides valdkondades saab jätkata magistri- ja doktoriõpinguid. „Maaülikoolis õppimine ei ole puhtalt teoreetilise põhja ladumine,” rõhutab Prits. „Veterinaarmeditsiini tudengid õpivad ravima Eesti loomi, kuid praktika raames on käidud näiteks Lõuna-Aafrikas elevandipoegi abistamas.

Hüdrobioloogid õpivad jõgedel ja järvedel proovide võtmist, tehnikainstituudi õppurid ehitavad töökojas masinaid – muu hulgas pälvis seal hiljuti ehitatud iseliikuv suruõhumasin rahvusvahelise võidu Ungaris.”

Foto: PuBLiCDoMaiNPiCtureS.Net

Terasman OÜ tegeleb mittestandardsete metallkonstruktsioonide ja seadmete projekteerimise ning valmistamisega.

Metallkonstruktsioonide tootmisega tegelev tehas asub asub Kesk-Eestis.

Meie põhitoodanguks on erinevad konveierid, mahutid, sillad ja muu ehituslik ning masinaehituslik toodang. Peamised tegevusvaldkonnad: alternatiivenergia ja prügitöötlusjaamad, kaevandus, ehitus jne.

Lisaks tootmise täistsüklile pakume eraldi teenustena plasmalõikust, keevitust, pinnatöötlust (liiva-haavliprits, värvimine) ning pakkimist.

Vaata lisaks

www.terasman.ee

VAATA LISA: WWW.STIHL.EE

OTSIME UUSI KOOSTÖÖPARTNEREID! Oleme avatud uutele ülesannetele ja oleme abiks teie idee elluviimisel.

maa elu || hooajatöö || 13

25. mai 2017

Noori saab sel suvel lihtsamalt tööle võtta Taavi Alas

Mida oodatakse hooajatöötajalt ja mida pakutakse talle peale palga?

Maa Elu

K

uidas leiavad algaval suvel taludaiandid hooajatöötajaid ja kuidas hõlbustab seda noorte palkamise reeglite lihtsustumine?

Eestis on maapiirkondi ja asulaid, kus tööd on vähevõitu.

Suuremates kohtades on jälle tööjõupuudus. Noored tahavad koolivaheajal rohkem tööd teha, aga seni oli nende palkamine tehtud keeruliseks, nüüd õnneks muutub see talude ja aiandite jaoks hulga lihtsamaks.

Alates 1. juulist ei pea ettevõtja enam taotlema kuni 14aastase noore palkamiseks eraldi luba tööinspektsioonilt, vaid peab nõutud info sisestama ainult töötamise registrisse. Ka võivad 13–14aastased või vanemad koolikohustuslikud töötajad teha koolivaheajal rohkem tööd kui varem: koguni 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas.

Koolikohustuse täitnud alaealised saavad aga töötada täistööajaga: 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Seni said koolikohustuse täitnud 15aastased töötada vaid 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas ning 16–17aastased 7 tundi päevas ja 35 nädalas. Pikeneb ka töötamise aeg, sest koolikohustuse täitnud alaealisel lubatakse seadusemuudatuse järgi nüüd teha tööd kuni kella 22ni õhtul.

Ettevõtjate jaoks on plusse veel – juba mai algusest kadus senine tööde nimekiri, mida alaealised tohtisid teha, seega võivad noored teha senisest hulga rohkem töid.

Piirangute tõttu noori ei palgatud Harjumaal Saue vallas asuva Rehe talu ehk Talumaasikad OÜ juhataja Lauri Ulm ütleb Maa Elule, et seni ongi jäänud 7–14aastaste noorte palkamine selle taha, et neile pidi hankima eriloa. „Kuna ei ole soovinud sellega tegeleda, siis oleme siiani nende palkamise välistanud,” märgib Lauri Ulm.

Lauri Ulm Talumaasikad OÜ juht: Hooajatöötajatelt ootame valmisolekut vähemalt mõned nädalad tööd teha ja kokkulepitu järgi kohal käia. Omalt poolt oleme valmis pakkuma transporti, mõnusat seltskonda, värsket õhku, piiramatult maasikaid peenral söömiseks ja päevitunud jumet.

Tule tööle, vt: www.talumaasikad.ee.

Suuremad maasikakasvatajad on hooajatöödeks palganud võõrtöölisi. Siin istutavad ukrainlased Foto: Tairo Lutter maasikataimi.

Tema sõnul ei saa otsesõnu öelda, kas hooajatöötajate leidmine on sel kevadel-suvel lihtne või keeruline, sest palju sõltub enda tegevusest. „Kindlasti on iga kätepaar abiks, kuid vahel tuleb natuke vaeva näha, et need sobivad inimesed üles leida,” ütleb Ulm. Praegu läheb töötajate leidmine „keskmiselt”. „Iga aastaga tundub, et läheb aina raskemaks. See on samuti üks kaalukas põhjus, miks talu ei saa liiga suureks kasvada, kuna siis peab hulga rohkem vaeva nägema töötajate leidmisega,” lisab Saue valla maasikakasvataja.

Hoogsalt palgatakse ukrainlasi ja teisi Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin ütleb, et hooajatöötajate leidmine on läinud 2017. aastal lihtsamaks, aga põhjus pole noorte palkamise reeglite muutumises, vaid eelkõige seoses välismaalaste seaduse muudatustega, kus ettevõtjate silmis ebamõistlik palganõue aiandustootmises välismaalasest hooajatöölistele kaotati ja turul palgatingimused võrdsustusid. „Suuremad tootjad on läinud võõrtööjõu palkamise teed – nad on hooaja alguseks

Eestis kohal, motiveeritud, soovivad tööd teha. Olukord, kus tööandja saab teatud ajavahemikul kindla hulga töötajatega arvestada. Marjakorjamine ja köögiviljakoristus on raske käsitöö, kohalikku inimest on sellisele tööle järjest raskem leida.

Tööandjal on kindlust vaja, et saak põllult saab koristatud täpselt siis, kui selleks on õige aeg,” selgitab Raimond Strastin välismaalaste palkamise põhjusi.

Noorte töötamise lihtsustamist oodati kaua Aiandusettevõtjad on noorte töötamise tingimuste lihtsustamisega rahul. „Aiandusliit tegi oma ettepanekud koos teiste organisatsioonidega noorte värbamise lihtsustamise kohta juba rohkem kui kolm aastat tagasi. Kiidame ka Kaubanduskoda, et nad algatuse lõpuni viisid,” rõhutab Raimond Strastin.

Siiski peaks riik kindlasti lisaks võimaldama sotsiaalmaksu osalist maksmist ajutise tööjõu ja osalise tööajaga töötamise korral. „Praegu maksab tööandja miinimumpalgalt täismääras sotsiaalmaksu töötaja eest, kes töötab osalise tööajaga –

näiteks nädalas 5 tundi, teenib kuuga umbes 50 eurot, aga tööandjat maksustatakse täiel määral. Sotsiaalmaks on tihtipeale suurem kui inimese töötasu,” toob Strastin välja.

Mikrotootja vajab noori töötajaid Kindlasti on noorte palkamise reeglite muutus tervitatav. „Oli ka viimane aeg ses suunas seadusandjal liigutama hakata, kuna siiani kehtinud alaealisele lubatud tööde nimekiri oli eluvõõras ja jabur. Tuleb julgustada seadusandjat astuma veelgi jõulisemaid samme tööjõuturu konkurentsivõime parandamiseks. Eelkõige mõjub see muudatus aiandusvaldkonnas positiivselt väike/mikrotootjale, kelle jaoks suurtootja arvelt ressurss vabaneb (nemad palkavad välistööjõu). Mikrotootjal on nüüd rohkem võimalusi,” selgitab Strastin. Tema sõnul peab aga arvestama, et noore palkamine tähendab lisavastutust, juhendamist ja lisaaega tööandja poolt, see sobib ekstensiivsema tootmismudeliga paremini kokku. „Intensiivtootmisse osalise tööajaga noor või kuupäevast kuupäevani töötav malevlane pigem ei sobi.”

Raimond Strastin Eesti Aiandusliidu tegevjuht: Hooajatöötajalt oodatakse eelkõige seda, et töö saaks tehtud.

Vastutuse võtmist selle eest, et antud tööülesanne saaks korrektselt täidetud. Paraku on lihtsa ja rutiinse töö tegemisega probleeme, eriti meie Y- ja

Z-põlvkonna noortel, kes eelistavad teha lihtsat ja mugavat tööd võimalikult suure töötasu eest. Aiandustootmises on paraku palju käsitsitööd ja töö on füüsiliselt raske. Kui ilm on hea ja saak valmis, siis pole pikalt aega arutada, kas teeme tööd või ei tee. Saak ei küsi.

Tööandjad on reeglina võimaldanud transporti, osa saagist tasuta isiklikuks tarbeks korjata, kohvipause tööandja kulul jne.

Malevlastele on tehtud tööandja kulul väljasõite lähiümbruse põnevatesse paikadesse, peale tööd tööandja transpordiga ujuma, pallimängud jne. Tean näiteid, kus bussitäis malevlasi on viidud keeglit mängima, kontsertidele lähimasse linna, et tunnustada neid raske tööülesande eduka täitmise eest.

Kust leiab noori töötajaid?

Heidi Paabort Eesti ANK tegevjuht, Tugimeetme Noorte Tugila juht Kui aiandid ja talud otsivad suvehooajaks tööjõudu, siis kas nad võivad pöörduda noorte töötajate otsingul Noorte Tugilasse?

Tõesti, Eesti ANK veab Noorte Tugila võrgustikku ja sel põhjusel on teada, et Eestis on igas ilmakaares noored, kes otsivad väga aktiivselt tööd.

See hoogustub just vaheajal.

Muutunud õigusaktid võimaldavad noortel lihtsamalt tööle jõuda.

Kindlasti võib meie poole pöörduda, sest Noorte Tugila spetsialist on noortega otse kontaktis ja tänu sellele, et Noorte Tugilad tegutsevad noortekeskuste juures, saavad nad infot edastada ja levitada laiemalt ja lihtsamalt.

Sobiva piirkonna Noorte Tugilaga saab võtta ühendust: tugila.ee, ank.ee.

Millises Eesti piirkonnas noored suveks kõige aktiivsemalt tööd otsivad?

Meie viimane analüüs näitab, et tööd otsivaid noori on rohkem maapiirkondades, kus maal elamine on märgitud peamise töö leidmise takistusena. Noored, kes ei õpi ega tööta, vajavad vahel hooajalist tööd, et saada esmane töökogemus, samas võib sellest töökogemusest saada pikem koostöö või stardipakk, jõudmaks tagasi kooli. Mitmed noored vajavad haridustee jätkamiseks iseseisvust ja peavad õppimise kõrvalt töötama. Paljudel noortel on võimalik oma pere hooldamise kõrvalt tööle minna ainult siis, kui töö on ajaliselt paindlik.

NORCAR BSB EESTI AS

www.norcar.com

MÜÜK, HOOLDUS

ja vajalikud

HAAKERIISTAD

www.norcar.com Rebase 16, Prillimäe, Rapla maakond • tel 526 7524 • info@norcar.ee • www.norcar.ee

14 || ilma- ja taimetarK || maa elu

KaTRiN lUKE fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

M

eie kandis on nii, et kui kägu kukkuma hakkab, tuleb minna nurmenukke korjama. Kasvavad need paestel pindadel, kadakate vahel heinamaadel.

Rahvasuus kanavarbad, taevavõtmed ... Inglismaal usuti, et nende õites elavad vaimud, kes tulevad öösel maa peale head tegema. Eks uskumus ongi seotud sellega, et nurmenukul on puhastav toime: puhastab keha, vaigistab valu, aitab bronhiidi, astma, reuma ja migreeni vastu, paneb higistama. On neid, keda nurmenukutee on aidanud peavalude korral, siis puhastuskuurina. Oma kogemusest võin öelda, et nurmenukutee paneb hästi magama ja sobib ka lastele. On ilusa kollase värvi ja hea maitsega.

Korjamine-kuivatamine.

Korjata võiks korvi sisse. Kodus, aga parem juba korjekohal võiks laotada võrgule. See võib olla rest või raam, millele on kärbsevõrk või aukudega kangas tõmmatud. Nurmenukuõites askeldavad väiksed putukad saavad siis loodusesse tagasi minna. Hoiame pimedas ja ventilatsiooniga eelkuivatis 1–3 päeva. Kodustes tingimustes sobib ka akendeta puhas ruum või pööning, kus õhk liigub. Seejärel kuivatame elektrikapis õied lõplikult kuivaks. Kodus võiks olla väike toidukuivati või dehüdraator, mida kodutarvete poed ja maarahvapoed praegu kõik müüvad. Kodustes tingimustes on kasutatud ka kuuma saunalava, põrandaküttega pinda, praeahju jne.

Kui saab kuivaks, siis on korras. Ajalehe peal kuivatada ei soovita, trükivärv on ikkagi mürgine! Tasuks meisterdada raam, millele saab näiteks kärbsevõrgu peale tõmmata.

Naaberriigis Soomes on nurmenukk looduskaitse all, meil õnneks veel on kohti, Foto: eLMo riiG / SaKaLa kust koguda.

Hea, kui raamil oleksid väiksed jalad või alus all, et õhk saaks liikuda. Nurmenukk tahab hoolikat kuivatamist, vähimagi niiskusega läheb see hallitama. Kui taim on kuiv, peab see näppude vahel mudides krõpsudes purunema.

Säilitamine. Väiksema koguse korral sobib klaaspurk, kui droog on krõpskuiv. Suuremaid koguseid tuleb hoida kilekotis, mis õhku ja niiskust läbi ei lase. Võib panna ka paberkotti, kuid see peab olema

ülikuivas kohas või siis omakorda kilekotis.

Tee valmistamine. Võtta 1 tl peenestatud nurmenukuõisi (1 spl peenestamata õisi), valada üle umbes 95kraaduse vee-

NURMENUKUTEE PANEB HÄSTI MAGAMA JA SOBIB KA LASTELE. ON ILUSA KOLLASE VÄRVI JA HEA MAITSEGA.

ju Kal

KÜlviKalENDER: Mai–JUUNi Õis, alates kl 14.25 leht

28. P

Leht 04.20 22.18

31. K

2. R

15.42

Vili

MAA

TULI

VESI

ÕHK

Vili, alates kl 19.16 juur, aiatöödeks sobimatu päev Juur

S

1. N

Leht, alates kl 22.18 vili

V

30. T

VI

K

29. E

R

ur Amb

27. L

i ts

vi Lõ

Õis

Jäär

LI

26. R

kits

U

A

asta eest, mais 2016 oli Eestis juba alates aprilli lõpust erakordne põud. See hakkas lõppema alles pärast 4. juunit. Lähiminevikust meenub midagi sarnast vaid 2002. ja 2006. aastast. Ka praegune mai on olnud väga kuiv, kuigi mitte nii ekstreemne kui aasta eest – seetõttu tasub teha juttu põuast, mis on ühtaegu põnev ja põletav.

Põud tekib sellest, et pikka aega ei ole sademeid, mis varustavad maismaad veega. Kuna aprill oli väga sajune ja külm, siis esialgu pinnases vett jätkus ja põhjaveetase oli suhteliselt kõrge, mõnel pool ajasid jõed isegi üle – seega on praegu esialgu tegemist pigem veel meteoroloogilise põuaga, mis tähendab, et sademeid on teatud perioodi vältel pikaajalise keskmisega võrreldes tunduvalt vähem. Põua ühtne definitsioon siiski puudub, sest see ehk võimalikud kriteeriumid ja tunnused sõltuvad koha geograafilistest jt iseärasustest. Niisiis võib öelda, et põud tekkis teatud mõttes kohe pärast viimaseid suuri aprillisadusid (29. aprillil). Meteoroloogiline põud ei ole siiski kuigi järjepidev olnud ja on mõnel pool ilmselt isegi katkenud, sest 9. mai paiku sadas paiguti tugevat lund, samuti oli 18. mai paiku ja veel mõnel teisel päeval sademeid.

Samas pole nendest sadudest piisanud, et põud lõppeks ja erakordselt suur tuleoht lõppeks.

Kui põud saab rahulikult areneda, st pika aja vältel ei tule olulisi sademeid, siis saabub järgmine faas – agrometeoroloogiline põud, mis tekib siis, kui põllukultuuridele ei jätku piisavalt mullavett.

Mullavee vähesus võib saada saagile saatuslikuks, kui see juhtub põllukultuurile tundlikus arengufaasis. Ilmselt üksikutes kohtades, halvemal juhul mõnel pool, on jõudnud põud areneda juba agrometeoroloogilisse faasi. Samaaegselt jätkub meteoroloogiline põud, kuni saabuvad märkimisväärsed sademed.

Kestev põud, mõnel päeval ka väga madal suhteline õhuniiskus (isegi alla 30%) on tõstnud tuleohuindeksi erakordselt kõrgeks – mõnel pool kuni 4000 ühikut, võrdluseks: aasta eest 31. mail kaguservas koguni üle 8000 ühiku (veelgi kõrgem oli tuleoht 2010. a Virumaal – augusti algul üle 10 000 ühiku, 2002. a septembris Valgas 20 581 ühikut ja 1992. a juulis Tartus 19 608 ühikut).

Veel räägitakse hüdroloogilisest põuast. Selle aluseks on jõgede vooluhulga vähenemine ja järvede-veereservuaaride veetaseme langemine teatud piirini.

See tekib tavaliselt pikaajalise sademevähesuse tingimustes. Ja lõpuks – põua viimane faas (inimühiskonna kontekstis) on sotsiaalökonoomiline põud, mille tunnuseks on see, kui loodusliku vee vähesus hakkab inimesi mõjutama, eriti puudutab see majanduslikke aspekte.

Vastukaaluks mai esimese poole lumesadudele, härmatisele ja muudele talvemärkidele muutus ilm 19. mail südasuviselt palavaks. Üleliigne soojus andis 21. maiks järele ja üle 25 kraadi enam õhutemperatuur kuskil ei tõusnud, aga 20 kraadini küll. Mõõdukalt soe ilm püsib 27. maini, siis on oodata lühiajalist külmenemist ja märkimisväärset öökülmaohtu.

Kuigi aeg-ajalt sajab, ei ole suurt sadu, mis tuleohu kustutaks, veel ette näha. Südasuviselt palav ilm võib uuesti tulla 30. mai paiku, ent väga kindlalt seda väita siiski ei saa – elame, näeme!

(Primula veris)

JU

PÕUD ON TAAS AKTUAALNE

ga ja lasta tõmmata 5–10 minutit. Võib valmistada presskannus või sõelaga kannus.

Maitsestada võib rafineerimata suhkru, mee või agaavisiirupiga (on väiksema glükeemilise indeksiga, ei tõsta nii palju veresuhkrut). Imeilusa kollase värviga tee sobib õhtuteeks, ka närvilisele inimesele, samuti kuurina organismi puhastamiseks ja peavalu korral. 1–2 tassi nurmenukuteed päevas on paras annus.

Veel kasuliku. Nurmenukulehti saab kasutada salatis. Ühest lehest ei saa küll tervet päevakogust C-vitamiini, aga 10–20 lehest küll. C-vitamiini saame kevadel ja suvel peaaegu igast taimest ja köögiviljast, mis loomulikus keskkonnas kasvanud. Nurmenukulehest saame karotiini, klorofülli ja puhastavaid aineid ehk saponiine. Lehti võib salatiks hakkida murulaugu, talisibula, karulaugulehtede ja -vartega – kõik kasvavad ühel ajal.

Nurmenukulehti võib koguda ka enne õitsemist. Kui esimesed juba õitsevad, siis kadakate all varjus on neidki, mis hakkavad õitsema hiljem − nende lehed on väikesed ja sobivad salatisse. Õitest võib teha jahu ja kasutada seda toiduvärvina. Õied annavad ilusa värvi likööridele ja muudele napsudele. Selleks tuleb täita kolmveerand purki õitega ja valada viinaga üle. Kes soovib, võib lisada suhkrut või siirupit. Nurmenukuõitestki saab siirupit keeta, kui ei taha kuivatamisega vaeva näha. Nii õisi kui ka lehti on kasutatud alkohoolsete jookide maitsestamiseks ja värviandjana. Nurmenukuõitel on imehea lõhn, korjamisest jääb kätele imeline lõhn. Usun, et värske nurmenukk võiks olla parim parfüüm, kui osataks selle lõhna säilitada.

Ravimina on kasutatud nurmenukujuuri, neil on tugevam toime (ka reumale ja närvidele, kolesterooli vastu), aga juurte kogumine on suur ja vaevarikas töö. Juureteed ei tohi anda väikelastele ja vanuritele. Juurte kogumine on hilissügisene tegevus.

Naaberriigis Soomes on nurmenukk looduskaitse all, meil õnneks veel on kohti, kust koguda. Korjata saab veel paar nädalat. Tavaliselt kestab nurmenuku õitseaeg umbes kuu aega 9. maist kuni 9.–10. juunini. Sel aastal ei oska ennustada, sest kevad on hiline, aga viimased nukud leiate kadakate alt, kus need Põhja-Eestis veel juuni algulgi õitsevad.

Ilusat korjamist ja kauniõielise taime tee nautimist!

Ne i

ilmatark

Sõnn

JÜRi KaMENiK

nurmenukk

ISTUTUSAEG

ilMaTaRK

25. mai 2017

K

Juur aLLiKaS: MÄrKMiK-KaLeNDer „aaSta aiaS 2017” KirJaStuSeLt VarraK

V

maa elu || KoDu ja aeD || 15

25. mai 2017

Kosmostega suvest suvesse sÄDE lEPiK Maa Elu

K

evad on edenenud nii visalt, et seemneid ei raatsigi külma mulda panna.

13. mail külvasin siiski lillepeenrasse katteloori alla oma suvikulemmiku – kosmose – seemned, sest nendeta pole peenral õiget ilmet ning armsaid kosmoseõisi tahaks ju näha ikka enne kui augusti lõpus.

Harilik kosmos (Cosmos bipinnatus) sai ja jäi mulle hästi armsaks lilleks kohe esimesest kasvatamiskorrast. Umbes kümne aasta eest tegi läänerannikul, kus mu maakodu aed on, ühel talvel pikemalt lumeta külma. Valdavalt punaroosa-valgeõieliste asukatega püsikupeenar jäi seetõttu kevadeks palju lagedamaks. Mõni lill on peenrasse jõudnud kingitusena, osa kasvab seal katsetamissoovist ja mõned ka aiareiside meenutusena.

Lumeta talv tegi eriti lagedaks peenra tagumise otsa. Et vana taluaedade asukas harilik rõngaslill seal ise kõiki tühikuid ei hõivaks, oli peenra lõpetuseks ruttu midagi ilusat tarvis. Kohe ei tulnud head mõtet, milliseid püsililli sinna hankida ja sobitada ning nõnda sattuski püsikute juurde hoopis meil üheaastase suvelillena kasvav harilik kosmos. Levinud roosade ja valgete õitega sordisegu ‘Sensation’ pilt oli seemnepakil nii armas, et pakk rändas poes nagu iseenesest ostukorvi. Ajutised lahendused on ikka kõige püsivamad – minu peenra sabaots on sestpeale igal suvel olnud kosmoste päralt.

JusTKui Tilli lehed Kosmos on lihtsale lillele natuke kummaline ja suurejooneline nimi. Kreeka keelest pole mul õrna aimugi, kuid eri allikate väitel tähendavat kosmos kreeka keeles kaose vastandit ehk korrastatud või harmoonilist maailma.

Nimi võib ehk võõras olla, kuid see lill tuleb teile kindlasti tuttav ette. Kosmosel on lihtsad kakraõied (kollastest putkõitest südamikku ümbritsevad roosad, valged, punased või lillakad keelõied, mille otsad on natuke sakilised) ja selle õrnad kahelisulgjad vastakuti asetsevad lehed meenutavad tilli omi.

se Bon Bon’ on nii täidetud, et meenutavad juba natuke aedastreid ... Minule meeldivad pooltäidisõitega sordid (nt sordiseeria ‘Pop Socks’) rohkem. Väga kaunid on ka lihtsa puhasvalge õiega sordid (‘Sonata White’, ‘Purity’). Ilusad punased õied on sortidel ‘Versailles Red’, ‘Rubenza’, ‘Sonata Carmine’, ‘Cosima Purple Red’, ‘Rubinata’.

Mõne sordi (nt tumeroosa ‘Sea Shells’ ja ‘Pied Piper Red’) keelõied on torujalt kokku keerdunud.

Kahevärviliste õitega on näiteks sordid ‘Picotee’, ‘Candy Stripe’ (valkjasroosal kroonlehel on punane ääris) ja ‘Daydream’ (valkjasroosa õie südamiku ümber on punane ring).

Kosmosed on hea taust madalama kasvuga taimedele, neist saab kujundada ka omaette peenra või heki üheks suveks.

Eriti kaunilt mõjuvad kosmoseõied siis, kui tihedaks kasvanud pehme lehestikurohelus peenramulla ära varjab ning seetõttu ma neid väga hõredalt külvata või istutada ei soovita. Imeuhkeid kosmoseid saab imetleda näiteks Prantsusmaal kuulsa Villandry lossi purskkaevude aias. Lill, mis juba sinna sobib, kõlbab kindlasti ka maakodu lillepeenrasse tühikuid täitma.

Suurde korvõieliste sugukonda kuuluvad kosmosed on pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. Perekonnas on umbes 25 liiki, osa neist kasvab Mehhikos, USA lõunaosas ja Brasiilias ka mitmeaastaste rohttaimedena.

Oma päritolu tõttu meeldivad kosmostele päikeselised, soojad ja tuulte eest kaitstud kasvukohad, kus on kerge huumusrikas muld. Mõned sordid edenevat üsna hästi ka poolvarjus. Mina pole neid poolvarju pannud, sest kirjanduses on palju hoiatusi teemal, et varjus ja lämmastikuga üleväetatud maal kas-

www.apmets.ee

vatab taim lopsaka lehemassi, õisi tuleb aga vähe. lihTne KasvaTada Vähenõudlikku ja leplikku harilikku kosmost on lihtne kasvatada. Kui seemned mai keskel mulda saavad, täidab jaanipäevaks peenart õrn rohelus ja umbes juuli keskpaigast saab siis sügiskülmadeni õisi imetleda. Neid puhkeb rohkem, kui närbunud õied ära korjata.

Liiga vara ei ole kosmoseseemet peenrale mõtet külvata, sest öökülmad võivad õrnad taimed ära võtta. Seemned idanevad 15–18 kraadi juures kümme päeva kuni kaks nädalat.

Tavaliselt pole ma kosmosekülvi kattelooriga katnud, tänavu tegin seda jaheda kevade pärast ja heas lootuses, et nii näen õisi rutem. Loori all on tänavu teistelgi soojalembidel kindlam tärgata, ilma saavad suvelilledest hakkama saialilled ja rukkililled, mis külma ei karda. Katteloor aitab mullas ka niiskust hoida

ning muld püsib kobedam. Kui loori enam tarvis pole, siis võtke see taimehakatistelt ära kas pilves ilmaga või vähemalt õhtupoolikul, et neil oleks kergem kohaneda ja ere päike õrnu taimi ei ehmataks.

Häid soovitusi otse peenrale külvatavate suvelillede kasvatamiseks leiate Merike Aometsa kirjutatud „Maalehe suvelilleraamatust”.

Kui tahate, et kosmosed juba juunis õitsema hakkaksid, siis tuleb taimed ette kasvatada. Seemne peaks siis külvama aprillis, sest muidu võivad taimed välja venida ja enne öökülmaohu möödumist neid peenrasse istutada nagunii ei saa. Viimastel aastatel on ettekasvatatud kos-

KOSMOS ON LIHTSALE LILLELE NATUKE KUMMALINE JA SUUREJOONELINE NIMI.

mosetaimi müünud ka aiandid ja aiakeskused.

Varred on harilikul kosmosel üsna tugevad ja isegi kõrgekasvulisi sorte (ka üle 120 cm) ei ole vaja toestada. Kui suve hakul kosmoseid natuke harvendada ja nende vahel tärganud umbrohud välja tõmmata, siis saavad lilled sügiseni ise hakkama, need ei oota kastmist ega väetamist. Kuna minul on need juba kaua samas kohas kasvanud, olen sügisel peenrasse natuke komposti seganud. Kosmoseid ei kiusa haigused, need annavad mõnikord isekülvi ja neid võib kasvatada ka lõikelilledeks. pilKupÜÜdvad sordid Sordist ja kasvutingimustest olenevalt kasvavad harilikud kosmosed 60–120 cm kõrguseks, väga sobivas kohas võib kasv võimsamgi olla. Suuremate õite läbimõõt on kuni 12 cm. Aretatud on ka täidis- ja pooltäidisõielisi sorte. Valgete täidisõitega ‘Double Clic Snow Puff’ ja roosa ‘Duble Clic Ro-

naTuKe KollasT Ja rusKeT Uuem hariliku kosmose sort ‘Xanthos’, mis pälvis mullu rahvusvahelise ühingu Fleuroselect kuldmedali, üllatab aga õrna võikollase õievärvusega. Üllatav on see toon seepärast, et kollaste ja oranžide õitega on ju tavaliselt teise meil suvelillena kasvatatava kosmoseliigi – väävelkollase kosmose (C. sulphureus) – sordid.

Väävelkollase kosmose sordid on pisut nõudlikumad, madalama kasvuga (30–70 cm) ja need moodustavad tihedamaid puhmikuid. Õite läbimõõt on 4–6 cm. Väävelkollase kosmose taimed tasub ette kasvatada, sest need on harilikust kosmosest külmakartlikumad. Eriti madala kasvuga (30 cm) sordisari ‘Ladybird’ sobib hästi lilleanumatesse.

Mõnes Eesti aias võib kohata ka rusket kosmost (C. atrosanguineus). Mehhikos kasvab see liik püsikuna, meil see talve õues üle ei ela. Sügisel tuleb taime mugulad välja kaevata, ületalve saab neid hoida nagu daaliaidki kuivas jahedas ruumis. Ruske kosmose väikestel sametistel punakaspruunidel õitel on kerge šokolaadilõhn.

16 || KÜmNeVÕiStluS || maa elu

25. mai 2017

Talunikud nautisid

kümnevõistlust silvi lUKJaNOv Järva Teataja

E

simest korda noortalunike kümnevõistlusel osalenud ja iga päev talutöid tegevatele meestele olid mitmed alad üsna võõrad. Ebavõrdne tundus ka mõõduvõtt kooliõpilastega, sellegipoolest nautisid nad võistluspäeva ja kutsuvad teisigi talunikke üles võistlustel osalema.

Türi lillelaadal peetud noortaluniku võistlustel oli põllumajanduskoolide õpilaste kõrval võistlustules kaks noort talunikku: Järvamaal metsanduse valdkonnas pereettevõttes tegutsev Artur Metsare ja Viljandimaal kuuendat aastat küüslauku, sibulat ja rapsi kasvatav ning selle kõr-

Metsanduses tegev Artur Metsare käis harjutamas veise eluskaalu mõõtmist, sest see tundus talle aladest kõige võõram.

valt osaühingus Estonia agronoomina töötav Lauri Mukk.

Metsare tunnistab, et võistluspäeva hommikul ta kahtles, kas oli mõistlik üldse tulla. „Kaks kolmandikku aladest olid mulle võõrad ja aega harjutada polnud,” kõneleb 36aastane talumees, kes õpib Järvamaa kut-

sehariduskeskuses sessioonõppes taimekasvatust. „Ainult korra käisin koolis harjutamas veise eluskaalu mõõtmist. Ebakindlus oli suur ja ilm oli ka nii ilus päikseline, et oli tahtmine hoopis perega mere äärde sõita,” lisab nelja lapse isa.

Pärast kümmet ala oli Metsare rahul ja uskus, et viimaseks ta ei jää.

Kui enda arust läks Metsarel kõigil aladel enam-vähem, siis kohtunikud näitasid maamõõtmises alavõitu. „Muidugi olen rõõmus, et igapäevasest töökogemusest metsanduses oli sedavõrd kasu, et kiirelt tehtud sammudega mõõtmine läks kohe nii täpselt,” lausub ta.

Metsare tahab järgmisel aastal tulla oma tulemust üle-

Lauri Mukk jäi noortalunike võistluse kümnest alast enim rahuFotoD: eraKoGu le saeketi vahetusega.

tama. „Nüüd vähemalt tean, mis mind ees ootab. Loodan, et tuleb hulgaliselt teisi noori talunikke, sest alad on tehtavad. Oleks tore just talunikega omavahel mõõtu võtta, mitte võistelda kooliõpilastega, kel kevadel võistlusteks hulga rohkem aega harjutada,” kutsub ta. Kuna noortalunike jõuproovile on oodatud kuni 40aastased mehed, saab Metsar võistelda veel mitu aastat.

Teine noor talunik Lauri Mukk päris täpselt ei teagi, kuidas teda võistluskihk haaras. Temagi tuli võistlema ilma harjutamata ja võistles pingevabalt. „Mingi võistlusnärv tuleb iga ala juures sisse, kuid väga ei pabistanud kuskil. Ju ei osanud,” ütleb ta. Rahule jäi mees saeketi vahetusega ja traktoriga ülesannetel, vähem rahule loomade mõõtmisega, sest mõõdulinti hoidis Mukk käes teist korda, esimest korda 15–20 aastat tagasi kodutalus. „Tulen kindlasti veel, nüüd tean täpsemalt, mis ees ootab.

Vähemalt ei jää ajahätta nagu seekord sammudega maad mõõtes.” Nii loodab Mukk, et tema ja Metsare innustasid teisigi noori talunikke võistlema tulema. „Talunikele on kõik alad igapäevaelus vajalikud, kasvõi üldharivas mõttes,” arvab Mukk.

Tänavu katsus noortalunike kümnevõistluses jõudu 29 võistlejat, võitjana väljus eelmisel aastal kuuenda koha saanud Felix Lavrentjev Järvamaa kutsehariduskeskusest. Lääne-Virumaa taluperest pärit ja teisel kursusel põllumajandust õppiv noormees tunnistab, et võistluse

käigus tundis ta ennast üsna nadilt. „Ükski ala ei sujunud nii, nagu oleksin soovinud. Ei uskunud, et kuuendakski tulen, kuid tulin hoopis esimeseks,” imestab ta pärast võidust teadasaamist.

Võidetud mootorsaagi läheb Lavrentjevi kodutalus väga vaja. Noormees lubab, et tuleb järgmisel aastal tiitlit kaitsma.

Parima koduperenaise tiitli võitnud Järvamaa kutsehariduskeskuse põllumajanduse eriala kolmanda kursuse õppur Jessica Kull oli väga õnnelik. „Kartsin, et jään tänavugi teiseks nagu eelmisel aastal, kuid hoolimata täiesti ebaõnnestunud traktorisõidust võitsin nooremat kooliõde,” hõiskab ta. „Küll tema võidab järgmisel aastal, siis ma enam võistlema ei tule.”

Parima noortaluniku tiitlit püüdsid 14 õpilast Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, 13 õpilast Järvamaa Kutsehariduskeskusest ning kaks noortalunikku.

Noored panid end proovile kümnel võistlusalal: väetiste külvinormi arvutamine, või valmistamine purgis, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, põllukultuuride seemnete tundmine ja viljakoti kaalumine, lüpsimasina hooldus, põllutööriistade haakimine traktorile, saeketi vahetus ja kasti valmistamine.

Noortalunike kutsemeistrivõistlused toimusid 17. korda, neist viimased kolm aastat Türi lillelaadal. Võistlust korraldas Järvamaa Kutsehariduskeskus koostöös Maaeluministeeriumi ja sihtasutusega Innove.