Maa Elu, 15. juuni 2017

AGO TÄHISTE: KAUPA TELLIDES JÄLGIME HOOLIKALT ILMATEADET. KUI ON ILUS, ON OHT, ET TELLID LIIGA VÄHE. KUI KALLAB VIHMA, VÕIB KAUP KÄTTE JÄÄDA.

TALUNIKE STRESS

PÕLLUMAJANDUSTOOTJATE ELU ON PINGELINE, EBASTABIILNE JA ETTENÄGEMATU EHK STRESSI TEKITAV.

9

772504

586014

ISSN 2504-5865

EESTLANE ARMASTAB SAUNA

IGA AASTAGA OSTETAKSE ÜHA ENAM VÄIKSEID VALMISSAUNU JA KÜMBLUSTÜNNE.

15. JUUNI 2017 • NR 24 (106) • HIND 1 €

AJALEHT

ETTEVÕTLIKULE

MAAINIMESELE

Pajumäe talumeierei kolib lüpsja eluruumidest välja teet roosaar

Pärnu Postimees

P

ajumäe talu üles ehitanud Arvo Veidenbergi pilk peatub järjest sagedamini kolmeaastasel Reevol. Talu peab juba mitmendat aastat tema poeg Viljar, aga jaanipäeval 77aastaseks saav mees tahaks teada, mis lapselapsest saab. „Olen eluaeg tahtnud nõunikuks saada, et ei vastutaks millegi eest. Nüüd on see aeg käes.

Ka teine unistus, talu moodne meierei, hakkab kohe täituma,” räägib Arvo.

Meierei ehitamiseks uue laenu võtmine on pere jaoks risk. Mitte just ülemäära suur, sest talul läheb hästi ja kaua sa lüpsja eluruumideks mõeldud vana meierei ruume ikka kõpitsed, aga raha tuleb ju tagasi maksta.

Arvo mäletab, kuidas 1998. aastal valmis neil uus laut ja siis tuli Vene kriis. Piima hind langes kahe kuuga 3,60 kroonilt 1,10 kroonile liiter. Sellise kokkuostuhinnaga polnud võimalik laenu tasuda ning tuli hakata jogurtit, kohupiima ja teisi mahetooteid valmistama.

Tänu mõistusele ja visale tööle pääses talu haamri alla minemisest. Plastämbritega töökohtadesse mahetoodete viimisest kujunes edulugu ja nüüd leiab Pajumäe tooteid igast puhast ja naturaalset kaupa au sees pidavast müügikohast.

KUI TEHA, SIIS KORRALIK Vana meierei ei suuda üha kasvavat nõudlust rahuldada. Ööpäevas jõutakse seal töödelda kuni 1500 liitrit, aga talu 80 lehma annavad 2000. Kui karja suurendada, jääks toorpiima

üha enam järele, selle kokkuostjatele müümine pole mõistlik.

Viljar otsustas meierei ehitamiseks PRIAlt toetust küsida. Investeerimine väljapoole Harjumaad, mahetoodang ja Eestis ainsana võiõli ehk ghee tootmine andsid lisapunkte ja nii otsustas PRIA ehitust toetada 45 protsendiga selle maksumusest.

Uus meierei, millele eelmisel nädalal nurgakivi pandi, maksab 1,1 miljonit eurot. Sellest üle poole tuleb talul tasuda endal, kuid õnneks on Maaelu Edendamise Sihtasutuse 15aastase laenu tingimused soodsad: viis aastat maksepuhkust ja intress neli protsenti. PRIA toetuse kättesaamiseni aitab ehitusega seotud makseid teha Swedbanki laen.

Uue meierei töötlemismahuks on Viljar planeerinud 3000 liitrit ööpäevas. Selleni ei pea jõudma kohe ja viieaastane maksepuhkus annab hingetõmbeaega, ent varuga tuleb ikka arvestada.

Noorperemees sooviks millalgi hakata karja suurendama, et lüpsimaht ja töötlemisvõimsus tasakaalus oleksid. Kui vaja, võiks ju ka teistelt piima juurde osta, aga seda ta hästi ei tahaks.

Uue meierei tehnilise projekti tegid maaülikooli teadurid Vilma Tatar ja Hannes Mooste, kes planeerisid kõik alates ruumidest kuni inventarini välja.

Seadmed on automatiseeritud, soojendamine hakkab toimuma kuuma auru ja jahutamine jääga, suvist energiat koguvad päikesepaneelid.

Piima töötlemise põhimõtted jäävad küll samaks, kuid kiire jahutamine ja parem pesusüsteem aitavad tooteid veelgi kvaliteetsemaks muuta. Uus meierei on lüpsiplatsist teisel pool teed ja piim jõuab sinna tee alla kaevatavate torude kaudu.

Pajumäe talu noorperemees Viljar Veidenberg koos poja Reevo ja naise Kadriga.

Uues majas peaks ruumi jätkuma ka juustu laagerdamiseks, mis praegu vanas keldris küpsevad. „Kelder annaks võimaluse hallitusjuustu toota. Juustu suhtes tahaks edasi mõelda, teha seda kas hallituse, erineva kooriku või aukudega,” ütleb Viljar.

Ratsionaalselt, kuid uuenduslikult on Pajumäe talu varemgi toimetanud. Nende tehtud on näiteks Eesti esimene külmlaut. „Tol ajal teati, et lüpsikari peab olema soojas. Algul käisid noored uut lauta vaatamas, mõne päeva pärast tu-

lid koos vanematega – kuidas see loom seal toime tuleb. Kuni 25 külmakraadiga pole mingit probleemi, isegi 30 külmakraadi taluvad lehmad paremini kui 30 soojakraadi,” kõneleb Arvo.

VIIEKÜMNEEUROSEST POLNUD KAHJU Meierei nurgakivi panemisele kogunenud külalised kiitsid talu, mille ajalugu on nagu Eesti rahval oma tõusude ja mõõnadega. „Tundub, et selline elulaad käibki eestlaste elu juurde.

Peame kõvasti tööd tegema, et elu sees hoida ja lapsi kasvata-

da,” ütles kauaaegne talupidajate keskliidu tegevjuht Kaul Nurm, kes nimetas end Pajumäe talu karjaseks.

Kiidusõnadega polnud kitsi ka vanaperemees Arvo, kes tänas kauaaegseid talutöötajaid Sirje Luike ja Elli Merdikest, raskel ajal raha laenanud arstist talupidajat Jaak Herodest, teadlasi ja paljusid teisi, kellele talu käekäik on korda läinud. Kohale olid tulnud Viljandi maavanem Erich Palm ja maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti, presidendi kantselei peakoka abi Tiina Vassil-

FOTO: TEET ROOSAAR

kova tunnustas Pajumäe talu toodete ehedat maitset.

Nurgakivi kapslisse pandud talutoodete ja klientide nimekirja, Postimehe, Sakala ja muude asjade kõrval leidis koha isegi üks viiekümneeurone. „See ehitus on meile tõesti väga oluline,” ei väsinud Arvo rõhutamast.

Kapsli libistasid auku taluperemees Viljar ja tema poeg Reevo. Kuigi Arvo teab, et talupidamine ei saa olla kohustus, oleks tema süda rahul, kui lisaks pojale mõni lastelastestki tema elutööd jätkaks.

2 || PÕLLUMEHE MURE || MAA ELU

15. JUUNI 2017

Talunikel tekit ilm ja ametn sirje niitra Postimees

Kui mullu sai kodumaist maasikat juba jaanipäeval lahedalt osta, siis praegu paljud maasikad alles õitseFOTO: MAILIIS OLLINO vad ja suuremat saaki on oodata juuli alguses.

Maasikahooaja algus venib taavi alas Maa Elu

M

aa Elu küsis Eesti maasikakasvatajatelt, kui palju jäävad sel aastal marjad eelmise aastaga võrreldes hiljaks ja millist saaki on kehva ja külma kevade järel oodata.

Maasikakasvatajad viskavad nalja, et kõige paremad tingimused maasikate jaoks olid sel talvel Pandivere kõrgustikul, kus oli lund, aga on ka probleem – seal ei kasvatata maasikaid.

Põhiosa Eesti maasikatest tuleb Tartumaa ja Lõuna-Eesti suurtelt maasikakasvatajatelt, kes pole selle aasta ilmadega sugugi rahul. Suures osas Eestis oli lumevaene kõle talv, millele järgnes külm, tormine ja pikk kevad jätkuvate öökülmadega, mis maasikataimedele üldse ei meeldi. Kui kaetud aladel mõjutab ilm vähem, siis avamaa maasikate saak laseb oodata. Eelmisel aastal oli Eesti maasikat suurtes kogustes juba jaanipäeva ajal müügil.

SAAK JÄÄB KEHVEMAKS Tartumaa suur maasikakasvataja, OÜ Kindel Käsi (eestimaasikas.ee) juht Valdis Kaskema ütleb, et lootust avamaalt suuremat saaki saada on alles juuli algul. „Kui esimesed õied tulid juuni alguses, võib küll öelda, et arvestada saab juuli esimese nädalaga. Teine asi on selle maasikaga, mis tuleb tunnelist ja katteloori alt. Sealt tuleb muidugi varem,” selgitab Valdis Kaskema.

Kui juuni peaks nüüd edasi keskmisest soojem tulema, võib saak nädal varem valmida, kui aga kogu juuni jääb jahedaks, võib saak veel nädala võrra venida.

Samuti pole loota rikkalikku saaki. „See aasta jääb kindlasti heast saagist kaugele. Talvekahjustused on suured ja praegusel õitsemisajal on jahedad ööd, vihmavalingud, tormid. See on väga raske taimele kasvamiseks. Mingeid suu-

ri saake siit sellel aastal küll ei tule,” usub Valdis Kaskema. „Meil siit Lõuna-Eestist ja Tartu ümbrusest tuleb põhiline maasikate hulk ja kuna ilmad pole olnud soodsad, siis saak jääb umbes pool sellest, mida võiks muidu soovida.”

OÜ Kindel Käsi maasikapõldudel kasvab peamiselt sort ‘Sonata’, mis talub transporti, on efektiivne kasvatada ja korjata. „Ühesõnaga, ideaalne sort kaubaketimüügiks,” märgib Kaskema. „Teine sort, mida kasvatame, on ‘Asia’. See on hea lauamari, kasvatame karpi panemiseks, sobib hästi poekettidele ja saab ka kaugema maa taha viia, säilib hästi ja välimus on ilus, kutsub ostma.”

SÜGIS POLNUD SOODNE Teine Lõuna-Eesti maasikakasvataja, Tartumaal asuva Laari talu OÜ juhatuse liige Kadri Nebokat ütleb, et nemadki ei oota veel saaki.

Nende põhisort on ‘Polka’ (vt www.facebook.com/LaariTaluMaasikad). „Ilmselt märkas enamik inimesi, et kevad algas hiljem ja ööpäeva keskmine temperatuur püsis pikalt madal. Sellest lähtudes prognoosin maasikasaagi algust juuni viima-

®

sele nädalale. See on tavapärasest poolteist nädalat hiljem,” lisab Nebokat.

Laari talu nõustub Valdis Kaskemaga, et selle aasta maasikasaak tõotab tulla keskpärane või isegi väike. „Kuna sügis oli lühike, siis ei jõudnud taim end korralikult ette valmistada. Samuti pole kevad olnud soodne. Taim sai külmal kevadel kasvama hakata umbes kaks nädalat hiljem ja seetõttu jääb saakki poolteist kuni kaks nädalat hilisemaks. Samuti pole taim suutnud saavutada täit kasvufaasi, kuid juba on õied küljes.

Sellest lähtudes julgen öelda, et saak tuleb pigem keskmine või väiksem,” räägib Nebokat.

Harjumaa tuntud maasikakasvataja, Rabakivi talu (www.tabasalumaasikad.ee) peremees Tiit Kaareste ütleb, et neilgi ei alga suurem müügihooaeg tõenäoliselt enne juuli algust.

Saagi osas ei saa veel lõplikku hinnangut anda, aga Tiit Kaareste arvab, et see tuleb mõõdukas. „Pigem keskmine, sest aprilli lõpu ja mai alguse pikalt kestnud igaöised suhteliselt tugevad öökülmad võisid juba kasvu alustanud taimi nõrgestada,” lisab ta.

ui linnainimesele on s tress vaat et moehaiguseks saanud ja selle leevendamiseks on võimalus suvekodusse või tur ism ita l lu põgeneda, siis maainimesel on stressi tekitajaid märksa enam ja minna pole oma loomade ja taimede juurest kuhugi.

Kui küsime tuntud stressikäsitlejalt TTÜ professorilt Mare Teichmannilt talunike stressi kohta, vastab ta, et see on ülipõnev teema ja et Eestis pole seni veel maainimeste seas vastavaid uuringuid tehtud. Ta soovitab vaadata üht ameeriklaste uuringu kokkuvõtet, kus on välja toodud sealsete farmerite põhilised stressorid.

USA teadlased James ja Lilly Walker on need jaganud viide gruppi, millest esimese moodustavad rahalised raskused, teise ilm, kolmanda ülekoormus, neljanda teised inimesed (väike suhtlemisring, konfliktid) ja viienda maaelu spetsiifilised mõjurid, nagu suured vahemaad, taime- ja loomahaigused.

Kindlasti on kõik need mõjurid ka meil olemas. Esiteks on põllumeeste sissetulekud tsüklilise iseloomuga ja palju väljaminekuid tuleb teha enne saagi eest raha saamata, kusjuures kunagi ei tea ette, kui palju seda laekub. Ülekoormus tekib sellest, et puhuti on tööd nii palju, et ei jõua ära teha, ja puhkamiseks pole alati võimalust. Ilm on aga selline faktor, mis linnainimesi kunagi sel määral ei mõjuta kui maatöö tegijaid ja seda on ka väga raske ette näha.

Rääkisin selle loo tegemise ajal paljude talunikega, kuid vaid vähesed olid valmis sel teemal avalikult sõna võtma.

Ei taha oma hädasid kogu maailmale kuulutada, põhjendasid ühed, teised ei uskunud, et rääkimisest abi võiks olla. ÄKKI KONTROLL LEIAB MIDAGI Eriti karm on elu väiketalunikel, keda pole kuigi palju alles jäänud. Neid lämmatab nii see, et nad ei saa oma toodangut mõistliku hinnaga müüa, kui ka asjaolu, et pärast Euroopa Liiduga ühinemist on lisandunud tohutul hulgal bürokraatiat. Enamasti peab üks inimene tegema nii oma päristööd kui ka täitma tohutul hulgal pabereid. Suurfarmis on selleks tavaliselt eraldi inimesed palgal.

On mitu ametkonda, kes talunikke pidevalt kontrollivad: põllumajandusamet, veterinaar- ja toiduamet, PRIA, kesk-

TÜ Vasula Aed juhataja Imbi Rohejärv tõdeb, et aiapidaja peab arvestama, et vahepeal tuleb öökülma ja siis lainena kahjurid ja seejärel veel mingi muu häda. Lõputu võitlus saagi nimel.

FOTO: SILLE ANNUK

konnaamet jt. Meeletut stressi tekitab pidev hirm, et keegi võib jälle tulla kontrollima suvalisel ajal, heal juhul eelmise õhtu etteteatamisega. „Isegi kui sul on kõik enamvähem korras, leiab põllumajanduses alati midagi, mille kallal norida, kui ametnik tahab,” räägib üks anonüümsust palunud väiketalunik, kes ise tootmise lõpetas. „Seda võiks võrrelda olukorraga, kui sõidad kiirusel 96 kilomeetrit tunnis Tartust Tallinna ja iga metsatuka taga mõõdab politseinik kiirust. Kui ta tahab, siis peab kinni, kui ei taha, ei pea. Aga

KOMMENTAAR MAA ISE MAANDAB PINGEID Taimi Elenurm psühholoog Tänapäeva inimese tööpinge põhjuste suure viisiku moodustavad Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) järgi ebakindlus, ülekoormus, töösuhted, töö- ja pereelu konflikt ning emotsionaalne kurnatus. Esimesed neli on omased ka maatööle. Vast ehk ainult viimane – teiste inimeste teenindamisest tingitud töö emotsionaalsus ja sellest tulenev kurnatus – pole maatöös probleemiks. Küll aga tekitavad pingeid teiste inimeste nõudmised, kel on oma ülesanded aruandluse ja kontrolli vallas täita.

Pinge puhvrid on võimalus teha tööd kodus või selle läheduses ning vähemasti osaliselt vaba valik ise oma tööjärge kavandada. Kuigi ilm ja loodus võivad neisse plaanidesse muudatusi tuua, suhtub talunik neisse rahulikult. On ju teada tõde, et stressi vähendab rahumeelne hoiak ehk leppimine asjaoludega, mida muuta ei saa. Putukad, teod, rotid ja mutid on talunikule nuhtluseks, kuid nendega heanaaberlike suhete hoidmine võib samas ka loodusvaatlemise elamusi pakkuda.

Looduses liikumine maandab pingeid. Ühes värskes uuringus on koguni püütud tõestada, et mullas on aineid, mis mõjuvad rahustavalt ja tõstavad õnnetunnet.

MAA ELU || PÕLLUMEHE MURE || 3

15. JUUNI 2017

tavad stressi nikud

eelkõige häirib asjaolu, et iga metsatuka taga on politseinik – miks ta, kurat, seal jälle on ja äkki järgmine peab kinni. See hakkab pikapeale ajudele.”

Erinevate toetuste saamiseks tuleb täita hulk pabereid ja siiski ei või olla kindel, et hiljem ei leita põhjust toetused ära võtta. Eriti kurioosne näide on 70 eluaasta piiri ületanud taluniku Hilja Valgu oma.

Nimelt võttis PRIA temalt ära suure osa toetusi ja sundis tagasi maksma ka varem saadud raha. Olulise rikkumisena käsitleti näiteks seda, et ühel traktoristil polnud tervisetõendit. Naine andis asja kohtusse ja sai seal õiguse ning PRIA oli sunnitud tunnistama ametnike tehtud vigu. Kõik etteheited Valgule tühistati ja enamik toetusrahast kanti tagasi. „Üks seadus käsib ja teine keelab, võimatu on kõiki nõudeid täita,” kommenteerib Valk juhtunut. Ühtlasi meenutab ta, et kui juhtimise pojale üle andis, kontrolliti tedagi poole aasta jooksul üle kümne korra.

KAHJURID RÜNDAVAD Tartumaal asuva tulundusühistu Vasula Aed juhataja Imbi Rohejärv räägib, kuidas peab igal aastal võitlema sipelgate, tigude, lepatriinude ja teiste putukatega, mis saagi nahka ähvardavad panna. Kuid ta on opti-

mistlik: „Ega selle pärast ei maksa muretseda, mida muuta ei saa. Aiapidaja peab sellega arvestama, et vahepeal tuleb öökülma ja siis lainena kahjurid ja seejärel veel mingi muu häda.”

Kui närv väga mustaks läheb, teeb naine kepikõndi, käib ujumas või läheb naabrinaisega juttu puhuma. „Kui saad teada, et temal ka samad mured, hakkab kohe kergem,” lausub ta.

Kepikõnni viimasel kilomeetril on tal vahel ka probleemile hea lahendus pähe turga-

Männiku Piima juhataja Avo Samarüütel ütleb, et et praeguse piimahinna juures pole põhjust nuriseda, küll aga oli olukord hull paar aastat tagasi, kui toota FOTO: MARGUS ANSU tuli alla omahinna.

tanud. Sama on juhtunud metsas seenel käies.

Praegu jälgib suurt õunaja marjaaeda ning maasikapõlde omav Rohejärv, kuidas läheb taimedel õitsemine ja putukaparved liiguvad. Samas käib pidev võitlus umbrohuga. „Ennustamisega peab olema ettevaatlik. Nii kui rõõmustama hakkad, tuleb kusagilt mingi pauk,” hoiatab ta. Ilma vingerpusside kohta räägib ta, kuidas aastaid tagasi kanamunasuurused raheterad kogu saagi nii hävitasid, et puud olid pärast raagus ja vigastusi täis. Nüüd loodab ta, et loodus sellist karistust teist korda aiapidajaile peale ei pane.

PRIA lauskontrollide kohta ütleb kahe põllumajandusfirma omanik, et ükski inimene ei suuda kõiki nõudeid täita – kusagil tuleb ikka piir ette. „Kui võtan keskkonnasõbraliku maasika üles ja tahan selle asemel õunapuud istutada, siis seda ma teha ei tohi,” räägib Rohejärv. „Olen suhelnud sel teemal ametnikega ja saanud vastuseks, et lahendust ei olegi. No mis ma siis teha saan – kui ei ole, siis ei ole, pean leppima. Huvitav on veel see, et kui helistan PRIA spetsialistile, siis ta ütleb, et tema seda asja ei tea, ja annab teise numbri, kust küsida. Aga mina pean kõiki nüansse teadma, pusletü-

kid ise kokku ajama ja jälgima hoolega, mis kuupäeval millist põldu niitma peab.” Positiivsena mainib ta, et ega kontrollijad kohe karistama kipu, kui ei ole sihilikku viga tehtud ja esialgu antakse „kollane kaart”.

ERINEVAD NÕUDMISED Männiku Piima juhataja Avo Samarüütel, kellel on 380 lüpsilehma ja lisaks suur teraviljakasvatus, ütleb, et praeguse piimahinna juures pole enam põhjust nuriseda, küll aga oli olukord hull paar aastat tagasi, kui toota tuli alla omahinna. „Mind häirivad sellised ärimehed nagu Oliver Kruuda, kes püüavad piimatootmist hävitada, kantides rahad riiulifirmasse ja jättes põllumeestele rahad maksmata,” sõnab ta.

Ehkki Samarüütel peab kontrolli eurorahade kasutamise üle õigeks, häirivad teda mõned rumalana näivad eeskirjad. Näiteks kui ametnikud ise arvestavad oma tööaega tööpäevades, siis põllumajandustootjaile kehtestatud nõudmised on päevades. „PRIA võib ükskõik millist meie aruannet läbi vaadata teatud arvu tööpäevade jooksul, aga meile kehtivad ainult päevad,” sõnab ta. „Kui loomal kaob kahest kõrvamärgist üks ära, peame sellest teatama kahe päeva jooksul. Kui see sattub olema jõulude aegu, mil on neli püha ja ametnikud puhkavad, pole meil kellelegi teatada, aga pärast pühi tuleb ametnik kontrollima ja kui avastab, et kõrvamärk puudu, oleme seadust rikkunud ja saame trahvi. Sellega on meid justkui teise sordi inimesteks ehk maamatsideks tehtud.”

Põllumeeste alatiseks nuhtluseks on vihm: häda on käes siis, kui kevadel pärast külvi seda ei tule, aga eriti veel siis, kui sügisel liigse vihma tõttu põllule ei saa minna ja vili riknema kipub. Tänagi vahivad kõik põllumehed Samarüütli sõnul taevasse. „Tahaks siloteoga alustada, aga märga heina auku ajada mõtet ei ole. Kui homme on ilus ilm, siis ülehomseks lubatakse vihma. Aga ega see pole kurtmise koht, sest siin keegi midagi muuta ei saa. Tuju teeb muidugi halvaks, sest kui õigel ajal sööta teha ei saa, on ka piimatoodang hiljem kehvem.”

Tartumaa põllumeeste eestkõneleja Jaan Sõrra juhib tähelepanu asjaolule, et kui linnas tegutsevatel ettevõtjatel ja töötajail on võimalik minna psühholoogi või psühhiaatri juurde, siis maainimestel enamasti see võimalus puudub ning ega neil jää selleks aega ja rahagi. Neid väiketalunikke, kes on tegevuse lõpetanud või plaanivad seda teha, on tema sõnul palju, osa on lõpetanud haiglavoodis. Eriti raske oli vahepeal piimatootjail, kelle olukord on nüüd õnneks mõnevõrra paranenud, aga ka seakasvatajail, kellele Aafrika seakatk palju halba tegi ja nüüdki piiranguid seab.

juhtkiri

riina martinson toimetaja

MIKS MAAOMANIK PUHKAJAID EI SALLI?

N

ädalapäevad veel ja üle Eesti hakkavad järgemööda süttima suuremad ja väiksemad lõkked. Sajad sõpruskonnad võtavad söögid-joogid-grillid kaasa ja suunduvad mõnda looduskaunisse kohta. Paraku tuleb igal suvel lugeda-vaadata meediast, kuidas maaomanikud puhkajaid kiruvad. Miks ometi nad nii tigedad on? On neil kahju, kui seltskond korra teki maha viskab ja väikese grilli teeb või inimesed tema maa pealt läbi vee äärde lähevad?

Tasub meenutada, mis maaomanikele meelehärmi teinud. Eks ikka see, kui nad peavad teiste jäetud prahti kokku korjama või on otse veepiirile autoga kippujad loodusele viga teinud.

Minu kodust läheb mööda Romantiline Rannatee, kus suvel palju rattureid väntab. Tunduvad toredad loodussõbrad, kes autosõiduga keskkonda ei saasta. Bussiootekojad oma pinkidega on rattureile heaks puhkekohaks. Aga miks ometi on suvel bussipeatus prügi täis? Jõudsid nende toidupakenditega seni sõita, sõida palun edasi, kuni prügikasti näed.

Klassika on aga eraomaniku maa peal hädal käimine. Pole saladus, et populaarsetes puhkekohtades kipuvad põõsaalused haisema. Eriti on sellega hädas „metsikute” randadeni viivate teekeste ääres elavad maaomanikud.

Teisalt saan aru hädalistest. Prügikotikese viib viisakas koju kaasa, aga sellest koormast on vaja kiiresti lahti saada. Enamasti siiski mitte nii kiiresti, et ei jõuaks põigata sügavamale metsa või kõrkjatesse.

Võtame harjumuseks taskus kanda kilekotikest, kuhu tekkiv prügi poetada.

Nii on järgmistel ilus tulla ja kui maaomanikud ei pea võõraste järelt koristama, ehk tulevikus polegi nad nii tigedad.

Olgem ausad, seni on neil selleks õigust olnud küllaga.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Ain Kivilaan Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2017

Tomson OÜ Telefon 5690 3944 E-post putukatorje@gmail.com www.kahjuritorje.ee

4 || PEREFIRMA || MAA ELU

15. JUUNI 2017

Ääremaa ettevõtjal peab olema mitu tuluallikat toomas šalda Maa Elu

P

ärnumaal Häädemeestel ja Treimanis kaupluste pidamise, majutuse ja iluteenustega tegeleva osaühingu Korall A.H.T. peremees Ago Tähiste on nõus Maa Eluga kohtuma tingimusel, et artikkel ei kujuneks järjekordseks nutulauluks: Läti piiri äärsed kauplused kaovad kohe-kohe ära ja varsti nendesse enam kellelgi asja pole. „Viimased paar aastat ei ole küll eriti rõõmustavad olnud, aga kuna tegutseme mitmel suunal, oleme seni hakkama saanud. Peame saama. Läti odavale alkoholile on Eesti meediakanalid piisavalt tasuta reklaami teinud, ehk aitab,” ütleb pärast sõjaväge kümme aastat liinibussi rooli keeranud ja 1992. aastal oma kodukandis ettevõtlusega algust teinud mees. „Kui äriga alustasime, oli veidi üle kolmesaja elanikuga Treimanis neli toidupoodi,” meenutab ta. Pärast nelja tegutsemisaastat endise kalakombinaadi lähedal asunud poekeses osteti juba suurem maja päris Treimani südamesse, kus on tänagi korralik toidupood, majutus- ning Tähistete enda eluruumid. Kui varem renditi ühte ruumi Eesti Postile, siis nüüd pakutakse kaupluses postiteenuseid frantsiisi alusel. „Ettevõtjaks olemise juures rõõmustab hea kollektiiv, töö laabumine ja väike kasum peab ka olema, et investeerida ja töötajatele suuremat palka maksta,” ütleb Tähiste. „Algusaastatel läks hästi, ega muidu poleks suurt maja osta saanud. Proua on Pärnust pärit, eks oleme ka selles suunas vaadanud, aga elupaigana ei tõmba linn mind üldse.” Üheksakümnendate keskel proovis mees koos äripartneriga Häädemeestel hulgikaubandusega tegeleda. Koguni Lätist käidi, aga paari aasta pärast

®

Ago Tähiste oli nõus ajakirjanikuga kohtuma vaid tingimusel, et artikkel ei kujuneks järjekordseks nutulauluks teemal, et Läti piiri äärsed kauplused kaovad viinaralli tõttu kohe-kohe ära.

FOTO: TOOMAS ŠALDA

sai selgeks, et väiksemas kohas on mõistlikum ikkagi lihtsalt kauplust pidada.

Uusi ettevõtmisi lisandus Korall A.H.T. nimistusse ridamisi: paarkümmend aastat tagasi avati Häädemeestel ilusalong, kus majandab perenaine Hille, pikalt peeti muude tegemiste kõrvalt Dreimanni kõrtsi, üle kümne aasta tagasi asutati astelpajuistandus, kuue aasta eest hakati kodu ja poega samas hoones, millel nüüd nimeks Kalbuse maja, pakkuma majutusteenust ja eelnevale lisaks pakutakse suviti Lemme rannas puhkajatele sööke-jooke ja pesemisvõimalust. Kui üks äri läheb kehvemini, siis teise abil saadakse hakkama.

ILM, ASUKOHT JA ALKOHOL Vaata kust otsast tahes, mereäärses piirkonnas kaubanduse ja majutusega tegeleva ettevõtte edukus sõltub kõige rohkem ilmast. Jaheda ja märja suvega on kauplustes käive nadi

ning majutuse poolel ööbijaid vähem. Sooja ja kuivaga on seevastu isegi kõik telkimiskohad hõivatud. „Viimaste aastate suved pole paraku just kõige kaunimad olnud,” kostab Tähiste. „Kaupa tellides jälgime hoolikalt ilmateadet. Kui on ilus ilm, on oht, et tellid liiga vähe. Kui on külm või kallab vihma, võib kaup kätte jääda.”

SUVI KOGUB TUURE Tänu Eesti ja Läti erinevale alkoholipoliitikale on piiriäärsete alade kaupmeestel pinnal püsida varasemast märksa keerulisem. „Meediakanalid vahepeal käisid ja küsisid mõõdutundetult, et millal me poe kinni paneme. Mina ei osanud vastata muud, kui et kõik oleneb tarbijaskonnast, aga kuna sellest räägiti nii palju, siis inimestel jäigi mulje, et varsti on uksel taba ees,” räägib Tähiste. „Ei tahaks selleni jõuda. Kohalikud olid päris mures, et kas

nüüd nad peavadki iga tarviliku pisiasja pärast Lätti sõitma.”

Veidi enam kui nädala pärast on jaanipäev ja see tähistab suvele rõhku panevate kaupmeeste jaoks kibekiire hooaja algust. Seal kandis on ilus liivarand, kaunis loodus ja palju suveüritusi. Kui vähegi ilma on, tuleb ka rahvast. Turiste käib nii Eestist kui ka välisriikidest. Üha enam on rattamatkajaid, Romantilise Rannatee projekt on hästi mõjunud. „Kes korra käinud, broneerivad isegi juba järgmiseks suveks kohad ära. Aga see ei tähenda veel kindlustunnet – kui suvi on nigel, siis pahatihti broneeringud tühistatakse. Me pole ettemaksu nõudnud, sest mis siin sandi ilmaga ikka nii väga teha on,” nendib mees. „Siin on metsa- ja rabaradu, lindusid käiakse vaatlemas, aga kõike on meeldivam teha ilusa ilmaga. Linnas on äraütlemisi kindlasti vähem, sest tegevust ja vaatamisväärsusi on rohkem.”

Tegelikult on omaette vaatamisväärsus juba Kalbuse maja hoovist ning eriti teise korruse akendest ja rõdult avanev vaade otse paarisaja meetri kaugusele jäävale merele ja ümbritsevale loodusele.

Maja ja ranna vahel on turistide käsutuses grillimaja, telkimisplats.

MEEDIAKANALID VAHEPEAL KÄISID JA KÜSISID MÕÕDUTUNDETULT, ET MILLAL ME POE KINNI PANEME. „Sageli tullakse ning lihtsalt otsitakse rahu ja vaikust, mõni võtab puude varjus päikesevanne. Aga eks ole ka energilisemat kaadrit,” ei tee Tähiste saladust ka eestlaste peopidamiskommete osas. „Meie juurde tulijad on enamasti rahulikud loodusenautijad, Lemmes ja Krapis on kärtsu ja mürtsu rohkem.”

MAA ELU || LINNUD || 5

15. JUUNI 2017

Kägu – parasiit linnuriigis olav renno linnuteadja

Ü

Paarinädalane käopoeg ei mahu kasuvanema – tiigi-roolinnu pessa FOTO: WIKIPEDIA enam ära.

ks meie looduse tähelepandavamaid linde on kägu – see kukulind, kelle kevadine kojujõudmine aprilli lõpul on ülimalt kõrvatorkav. „Kukuvad” vaid isaskäod ning kaua ja kõvasti. Esimene kevadel kuuldud kägu pidavat kuulajale palju ennustama, näiteks eesseisvate eluaastate arvu, vallalistele piigadele aga, et mitme aasta pärast mehele saab.

Enamik rahvaid on käole nime pannud just kuk’ku-hüüde järgi ning ainult eesti ja soome, läti, valgevene ja ukraina keeles on ta nimi muu tuletisega.

Välimuselt meenutab kägu mõnd pisemat kulli ja kuna suve edenedes käod lakkavad kukkumast, on arvatud, et kui neile juuli hakul „odraokas kurku läheb”, siis muutuvadki nad raudkullideks. Kägusid leidub meil kaht värvusvarianti: enamik on halli ülapoolega, kuid leidub ka ruske sulestikuga kägusid. Isase käo pea ja kael on

ühtlaselt helehallid, emasel aga on kael ja lõuaalune vöödilised.

Kägu on levinud kogu Euroopas, puududes vaid Islandil ja tundravööndis, ja enamikus Aasia metsavööndist. Euroopas on käo arvukust hinnatud kuuele kuni kaheteistkümnele miljonile paarile, Eesti asurkond kõigub 20 ja 50 tuhande paari vahel. Kindlat paarisuhet ei näi kägudel olevat ja kevade kestel paaritutakse mitme seltsilisega.

RÄNDAB ÜKSINDA Talvitama rändavad käod Aafrikasse lõuna poole ekvaatorit, Aasia omad Kagu-Aasiasse ja Borneole. Eestist lahkuvad käod enamjaolt augustis, reeglina üksikult, mitte salgana.

Rändel läbitakse korraga pikk vahemaa, rekordina isegi 3600 kilomeetrit. Teekonna pikkus metsatundrast Ida-Aafrika savannideni küünib üle kümne tuhande kilomeetri ja selle läbimiseks kulub paar kuud. Kojuränne käib kärmemini.

Kägulaste sugukonda kuuluva 140 linnuliigi hulgast on

umbes 60 liiki pesitsusparasiidid, kes munevad teiste lindude pessa. Meie käol on kasuvanemateks mitukümmend liiki värblinde, näiteks linavästrik, lepalind, hall-kärbsenäpp, põõsalinnud, roolinnud, kadakatäks, kiurud, lambahänilane ja mitmed teised.

Emakäol valmib muna iga 4–6 päeva takka, sesooni kestel tosina ringis. Ta sokutab munad ikka ühe ja sama peremeesliigi pessa. See valik on geneetiline ja päritakse emaliini pidi. Iga emakägu muneb isemoodi koorega mune – kes siniseid nagu lepalind, kes tähnilisi roosakashalli koorega nagu punaselg-õgija. Muna suurus sobitub peremeeslinnu omaga ja on suhteliselt pisike.

Emakägu luurab mõne linnupaari territooriumil paar-kolm päeva ja tavaliselt õhtupoolikul leiab momendi, mil pesaomanikud on parajasti ära. Ta lendab siis pesa juurde, haarab sealt ühe muna nokka, pöörab end tagakehaga pesa kohale ja muneb sinna – kõik see võtab vaid 10 sekundit. Siis lendab ta minema,

pesast näpatud muna nokas, ja sööb selle eemal ära. Kuna kägu sarnaneb välimuselt raudkulliga, siis ei söanda pesaomanikud teda rünnata, küll aga suudavad mõnikord võõra muna eristada ja eemaldavad selle.

TEISED VÄLJA Kui käopoeg 12 päeva järel koorub, on kasuvanemate järglased samuti äsja koorunud või veel munas – laululindudel kestab haudeaeg keskmiselt 14 päeva. Üsna kohe ilmneb tal refleks saada iga „võõrkeha” oma seljale, mis koos tiivanukikestega justkui korvi moodustab, ja see tugevate jalgade varal pesaserva poole suruda. Selleni jõudes toetab käopoeg oma tiivahakatised pesaäärele ja teeb seljaga äkilise tõuke. Nõnda talitab ta veel ja veel, kuni ta pesas enam midagi „ülearust” ei tunneta. Siis avab ta oma laia noka, kuhu kasuvanemad hakkavad putukaid toppima. 20 päeva pärast tuleb noor kägu pesast välja, on lennuvõimeline, ent laseb end veel kuni kolm nädalat toita.

ÜKS KÜSIMUS

Keskkonnaministeeriumi nõunik Hanno Zingel (pildil), kui metsateel on ees silt „Eramaa”, kas tohib seda teed mööda edasi sammuda või sõita?

Kui matkates tuleb vastu silt „Eramaa”, siis tuleb kindlasti maaomanikult maal viibimiseks küsida luba või valida teine marsruut. Mootor- või maastikusõidukiga võõral maatükil sõitmiseks peab alati olema maaomaniku luba.

Mis puudutab loodussaaduste korjamisse, siis võõral maatükil võib looduses vabalt kasvavaid marju, seeni, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid sarnaseid loodussaadusi korjata siis, kui omanik ei ole määranud teisiti.

Telkida või muul viisil püsivamalt peatuda võib võõral maatükil reeglina üksnes omaniku loal. Tähistamata ja piiramata eramaal võib eeldada maaomaniku nõusolekut ja telkida tohib kuni üks ööpäev ning sel juhul tuleb silmas pidada, et telkimiskoht jääb elumajade nähtavus- ja kuuldekaugusest väljapoole.

Riigimetsas võib viibida igal pool, kui tegemist ei ole liikumispiiranguga kaitsealadega või pole otseselt viibimist keelavaid silte. Tähis „Riigimets” ei tähenda, et metsas ei või viibida. Loodussaaduste, näiteks marjade, seente ja pähklite, dekoratiivoksade, ravim- ja dekoratiivtaimede korjamine on riigimetsas lubatud.

Riigimetsas telkimise ja lõkketegemise võimalustega saab tutvuda RMK kodulehel.

Lõkke tegemisel tuleb järgida tuleohutusnõudeid ja kui metsad on kuulutatud tuleohtlikuks, siis lõket teha ei või.

Väljaspool telkimisalasid ja -kohti tohib riigimaal telkida kuni üks ööpäev. Lõket võib väljaspool ettevalmistatud ja tähistatud kohta teha üksnes riigimaa valitseja (omaniku) loal.

Kui minnakse puhkama kaitsealadele, peab lisaks lähtuma looduskaitseseaduses ja konkreetses kaitse-eeskirjas sätestatust. Üldreeglina võib kaitsealal lõket teha ja telkida vaid kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades.

Veekogud jagunevad kasutuse järgi avalikeks või avalikult kasutatavateks veekogudeks, millel on kallasrada, ning veekogudeks, mis ei ole avalikult kasutatavad, ehk eraveekogud, millel kallasrada puudub.

Kõikidele avalikele või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudele peab olema ligipääs vähemalt nelja meetri laiuselt veekogu veepiirist, laevatatavatel veekogudel 10 meetri laiuselt ning kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada. Omanik ei tohi seda sulgeda isegi siis, kui eramaa on tarastatud või liikumiskeeluga tähistatud.

Ranna või kalda piiranguvööndis tohib autoga sõita veekogule nii lähedale, kui kaugele ulatub sõitmiseks ettenähtud tee. Mere ääres on ranna piiranguvöönd 200 meetrit, järvede ja jõgede kalda piiranguvöönd on sõltuvalt veekogu suurusest 50–100 meetrit.

Looduskaitseseaduse järgi on mootorsõidukiga sõitmine ranna või kalda piiranguvööndis väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine keelatud.

riina martinson

MAKITALT SUURIM VALIK AIATÖÖRIISTU. Akutoitega, bensiinimootoriga või juhtmega abilised aeda!

Makita innovatsioon on tähistatud erinevate tähistega millest igaüks kannab ainulaadset tehnilist lahendust.

Makita 4-taktiline mootor.

Madal heitkogus.

Madalad kasutuskulud.

Madal müratase.

Ei vaja õli ja kütuse segamist.

Harjadeta hooldusvaba mootor.

Väiksem energiakulu, 50% pikem tööaeg.

Harjadeta mootor tagab pikema aku kasutusea.

Kuni 50% pikem tööaeg ja pikem mootoriiga.

Makita kiirlaetavad LXT akud.

Maailma suurim 18 V Li-ion akusüsteem.

Kiirlaadiaga kuni kolm korda kiirem laadimisaeg.

Mugav ja kompaktne liugtüüpi akusüsteem.

Rohkem jõudu, pikem tööaeg.

2 x 18 V akusid saab kasutada koos, tulemuseks 36 V.

www.makita.ee

S

uvi meelitab inimesed ratastele ja algab mööda Eestimaad tuuritamine. Nii mõnigi kord paneb aga uusi kohti avastama tõtanuid kukalt kratsima teeotsal ilutsev silt – eramaa.

6 || VÄIKETANKLA || MAA ELU

15. JUUNI 2017

Laukna tankla täidab külakeskuse rolli reet saar Maa Elu

E

estis ringi sõites hakkavad tee ääres silma suurte tanklakettide sildid, aga on neidki, millel nimekaimusid pole. Üks selline on Comser, mis asub Raplamaa serval Laukna külas üsna Läänemaa piiri lähedal.

Tanklat peab siin Margus Jehe juba 1994. aastast. Varem oli samal territooriumil majandi naftabaas ja kaalumaja, kuid praeguseks on teenindushoone nii põhjaliku uuenduskuuri läbi teinud, et kunagist tüüplahendust enam ära ei tunne.

1993. aastal tegevuse lõpetanud Sooniste sovhoosi varasid hakkas realiseerima Laukna hoiuühistu, mille ainus palgaline töötaja oli Jehe. Majandi tankla avati nüüd kõigile. Peagi kehtestas riik nõude, et kütust müüa võis ainult juhul, kui see on ettevõtte põhitegevus. Kuna hoiuühistu põhiülesanne oli siiski põllumajandusreform ära teha, siis tuli tankla erastada. „Aastapäevad juhtiski tankla tööd hoiuühistu. Nägin, et tankla majandab end ära, seetõttu tekkis julgus see enampakkumisel osta,” meenutab Jehe.

Comser oli moodustatud 1992. aasta oktoobris ja kui ärinimi „lahti võtta”, siis pakkus esmalt just arvutiteenuseid, edasi sai peamiseks kütusemüük. Esimestel aastatel jätkus kauplemist vaid luugi kaudu, 1997. aastal valmis kauplusehoone, kus müüdi tüüpilist tanklakaupa: õlisid, autokeemiat, autotarvikuid ja esmatarbekaupu.

Kunagi oli külas kolm poodi, aga kui need järjest uksed sulgesid, siis tanklapoe kauba-

valik aina suurenes. Piima ja värsket lihakraami siit osta ei saa – selle kiiresti rikneva kauba müüki ei oska prognoosida –, aga kaks korda nädalas tuuakse värsket leiba-saia ja sügavkülmutatud tooted on alati olemas. Hoones on ka väike kohvikunurk. „Meie tegevus on suhteliselt stabiilne olnud. Isegi masuaja müüki vaadates pole kukkumist olnud,” iseloomustab Jehe enam kui kahekümne aasta jooksul toimunut. Nende suurklient on kohalik piimafarm, lisaks ümbruskonna ettevõtted ja inimesed. Ent 25 aasta kestel on toimunud suur väljaränne ja elanikke jääb piirkonnas aina vähemaks. Praegu elab Laukna külas alla 200 inimese. Kui majand lõpetas ehk töö kadus, lahkusid ka inimesed. Elanikke

TUNDUB, ET MAAL OSTETAKSE KÜTUST SIIS, KUI RAHA ON, MITTE SIIS, KUI SOODSAM HIND. juurde ei tule, noored lähevad mujale õppima. Kes on paigale jäänud, muutuvad vanemaks, nemad ei tarbi ega liigu autoga nii palju, räägib Jehe. Aga tanklat on ikka vaja.

KUIDAS ELLU JÄÄDA Mis aitab väiketanklal suurte kõrval ellu jääda? „See, kui kedagi päris kõrval pole,” tuleb vastuseks. Lähimad tanklad on Lauknalt 15–20 km kaugusel Ristil ja Märjamaal. Ka asukoht otse maantee ääres on pluss. Suvel on müük aktiivsem, sest on põllutööd ja rahvas liigub rohkem. Suurem ostmine käib kuu alguses, kui pensionid ja palgad käes. Omanik ei salga, et teatud päevadel on

alkoholi müük üsna arvestatav sissetulekuallikas.

Suurte kettide hinnamänguga pole väiketankla kaasa läinud, kuigi omal moel ollakse sellega seotud. Praegu on suurtel kombeks, et nädal algab kõrgema hinnaga, kesknädalast hakatakse seda alandama ja nädalavahetusel on kõige odavamad hinnad. Kuna Comser sel moel ei tegutse, on siinne hind nädala alguses odavam, aga kui oleks konkurent kõrval, siis tuleks neilgi hindu liigutada.

Jehe sõnul suurte kettide turundusvõtted maal ei toimi.

Tundub, et maal ostetakse siis, kui raha on, mitte siis, kui on soodsam hind.

KÜTUSEÄRI NII JA NAA Paarikümne aasta jooksul on kütuseäris paljugi muutunud.

Algusaegadel tuli oma autoga kütuse järel käia Raplas, kus tsisternvagunite ümbrus ujus ümberlaaditavast kütusest. Žigulis vormistati ostjale saatelehti ja võeti sularaha vastu.

Kui üks kilekott sai täis, tõsteti raha auto pakiruumi. Nüüd tuuakse kütus igasse tanklasse kohale.

Kütuseäri on läbi aegade meelitanud ligi pettureid. „Olles teadlikult küll püüdnud oma äri ausalt ajada, oleme kindlasti kaudselt olnud osalised meiegi,” tunnistab Jehe. Oli aeg, kui turul liikus toorbensiinist lisanditega parajaks timmitud bensiini, mille valmistamine tundus igati seaduslik, kuni maksuamet kohalike „keemikute” töö lõpetas. „Katust” ei ole väiketankla pidajale pakkumas käidud, Jehe arvates on koht selleks liiga kõrvaline, küll on aga veidral kombel kütust pakutud – sõitis

suur auto ette ja juht pakkus, et ostku kütus sularaha eest ära. Tegemist oli ilmse käibemaksupettusega: paberite järgi näidati, et kütus viidi riigist välja (ekspordil käibemaksu ei ole), aga tegelikult müüdi Eestis odavama hinnaga maha. Üks autojuht ütles kord, et tal on täna juba kolmas Valgevene reis. „Tõrjusin neid alati sellega, et meil on mahutid täis.”

Kunagi oli tankla kõrval aiaga piiratud mahutites 250 tonni kütust, nüüd on maa all 60tonnine mahuti, mille sektsioonides on kolm toodet: ühte sorti bensiin, diisel ja erimärgistatud kütus. Kuna hulgihinnad iga päev muutuvad, on ostuhetke äratabamine tanklapidajale väga oluline.

MIS MURUKS? Sinu muru roomuks!

Jehe vahendab Statoili peadirektori mõtet, et tulevikus jäävad domineerima vaid suured tanklaketid – väiketanklad kas ostetakse üles või lõpetavad ise tegevuse. Jehega pole seni keegi läbi rääkima tulnud, aga tulevikule peab mõtlema. Pensionini on mehel veel mõned aastad aega, aga tankla müüki ta kindlasti ei välista. Praegu on Laukna tanklast saanud omamoodi külakeskus, kus käiakse oste tegemas ja saab sõna juttu ajada.

Siia jätavad postiljonid ajalehti ja kullerid postipakke. „Tööd saab siin kolm inimest. Miinuses pole siiani olnud. Nagu öeldakse: rikkaks pole saanud, aga puudust pole ka tundnud,” kõlab kokkuvõtteks.

OÜ Comser omanik Margus Jehe räägib, et külapoodide sulgemise järel on tankla suurendanud toidukauba valikut – kaks korda nädalas tuuakse ka värsket leibasaia.

FOTO: REET SAAR

Kiletaja Metal-Fach Z593 ja Z577 Hooldusniidukid 1,35–2,8 m

55cm Recycler (20955) ®

KÜSI PAKKUMIST JUBA TÄNA!

679€

UUS

TimeCutter HD X5450HD

www.alatalutehnika.ee

TOO D

Tel 504 3918, 5695 1182 alatalutehnika@gmail.com

E

Akpil pöördader 3x3 ja 4x4

6250€

www.toro.ee

Rootorniidukid Metal-Fach 2,5 m ja 2,8 m

Ruloonipress Metal-Fach Z562 (rootoriga, rootori ja nugadega)

MAA ELU || SAUN || 7

15. JUUNI 2017

Suvi on saunaostu aeg riina martinson Maa Elu

E

estlased on kirglikud saunamõnude nautijad, kuna aga korralik maasaun kas ei mahu moodsa kodu hoovi või on selle ehitamine liialt kulukas, siis soetatakse iga aastaga üha enam väikseid valmissaunu ja kümblustünne.

Inimeste huvi valmissaunade ja kümblustünnide vastu on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, kinnitavad tootjad. „Kui laatadel käime, on uudistajaid palju,” sõnab Viljandimaal kümblustünne valmistava OÜ Barrelstar omanik Kuldar Helü. „Kõik tahaksid sellist endale, aga rahakott ei hakka veel peale. See pole esmatarbekaup, mille peab kohe ostma, aga kui võimalus tekib, siis ostetakse. Iga aastaga järjest rohkem.”

Barrelstar valmistab kümblustünne seitse aastat ja enamik kaubast jääb Eestisse. Helü meenutab, et esmalt soetas ta tünni endale ja siis mõne aja pärast tuli plaan hakata puidust midagi tegema. Nii mõte tünnide tootmiseni jõudiski.

Tipphooajal, mis kestab aprillist augustini, valmistavad nad 30–40 tünni kuus. Kui mullu oli ametis kolm inimest, siis tänavu juba neli. „Nõudlust on ja püüame edasi areneda,” sõnab mees. „Suvel teeme tööd ja talvel on aega nuputada, kuidas tooteid paremaks teha.”

TÜNN SAUNA EI ASENDA Helü sõnutsi ei saa tünni päris sauna asendajana võtta, see on pigem mõnus ajaveetmisvõimalus. „Saab sõpradega õhtul pikalt soojas vees istuda. Väljas võib jahe olla, aga vees on mõnus,” iseloomustab ta. „Saunas pikalt olla ei jõua, tünnis aga küll. Eestlane on veerahvas ja meile meeldib vees olla.”

Kümblustünnid tulid suurele pildile, kui Eesti suusatamises olid veel väga head ajad ja Otepää etappidel raja ääres tünnis võistlustele kaasa elati.

Kodudesse tünnide soetamine

Kümblustünn sauna just ei asenda, aga pakub isegi talvel võimalust sõpradega pikalt õues mõnusalt aega veeta.

FOTO: ARVO MEEKS

on aga alles õiget hoogu sisse saamas. Siin mängib rolli hindki, mis algusaastatel enamikule meie inimestest üle jõu käis. „Esimesed puidust tünnid maksid 20 000 krooni ja rohkemgi, praegu maksab samaväärne tünn 600–700 eurot,” ütleb Helü. „Nüüd saab isegi plasttünni odavamalt kui tookord puidust tünni.”

Tünnide hinda on alla toonud ka konkurents. „Tegijaid on rohkem ja kui maht suureneb, siis läheb hind alla,” tõdeb Helü. „Inimesed ostavad rahakoti järgi. Plastsisuga tünnid on kallimad, aga läheb selles suunas, et kogutakse raha ja ostetakse kallim variant. Ega odavamad puidust tünnidki kao, nende järele on nõudlus olemas.”

Plastist sisuga tünn kestab kauem ja seda on lihtsam hooldada. Puidust tünnide eluiga on kuus kuni kümme aastat ja plastist ilmselt 20 aasta kanti – täpselt ei teata, sest nii kaua pole neid tehtud.

TORUSAUNAD Üle seitsmeaastase kogemusega OÜ Saunasell valmistab mitmesuguse kuju ja suurusega välisaunu ehk torusaunu, ovaalsau-

nu, saunamaju, lisaks kümblustünnegi. Müügijuht Triinu Mägi räägib, et nende tootmismaht on viimase kolme aasta jooksul kasvanud. „Selleks aastaks planeerisime 20–25protsendilist kasvu, mis tundus väga julge prognoosina, kuid kõik märgid näitavad, et ületame selle vähemasti kahekordselt,” sõnab ta.

60 protsenti toodangust läheb ekspordiks. „Oleme saatnud oma saunu enam kui 15 riiki, aga peamiselt ekspordime sellistesse Kesk-Euroopa riikidesse nagu Saksamaa, Holland ja Šveits, aga suur osa läheb Ameerika Ühendriikidesse,” loetleb Mägi. „Uute turgude leidmine on aeganõudev, aga kui teha ära korralik kodutöö ja leida õiged kontaktid, siis midagi kaelamurdvat ei ole.”

SAKSLANE PIKUTAB SAUNAS Igas riigis on oma saunakultuur. Mägi räägib, et näiteks sakslased armastavad saunas pikutada, seega peab leiliruumi pikkus olema minimaalselt kaks meetrit. Hollandis eelistatakse tänu väikestele kruntidele väiksemaid torusaunu. USAs soovitakse peale suurema leili-

ruumi ka eesruumi ja terrassi. Erinevalt eestlastest mujal maailmas saunas ei pesta, seda tehakse kõrval asuvas elumajas.

Eestla ne eelistab ruumikat sauna, kus saaks pärast leilivõtmist ka pesta ja riietuda või eesruumis niisama aega veeta, sõbraga pärast leili juttu ajada.

IGLUSAUN LEILIGA EI LÖÖ Neljandat aastat valmistatakse Eestis ümara kujuga ilgusaunu. Priit Kallas räägib Iglusauna sünnist, et ta hakkas koos partneritega otsima võimalusi, kuidas leil käituks klassikalise saunaga võrreldes teisiti. „Tavasaunas on tunne, et leil lööb laksti vastu selga, aga meie saunas rändab leil tänu kumerale kujule lae alla ja vajub mööda seinu alla ja mässib inimesed sisse. Ei teki efekti, et saad matsu vastu selga. Meie

Iglusauna välimus meeldib paljudele ja nii on mõne aastaga õnnestunud neid müüa juba 17 riiki.

FOTO: IGLUSAUN.EE

leil on mahe ja niiske,” seletab Kallas.

Ilgusauna mudeleid on mitmeid, aastas toodetakse neid umbes pool tuhat ja need lähevad üle Euroopa, edasimüüjaid tegutsevad 17 riigis. Kaugeim paik on Jaapan, kuhu kohe partii teele saadetakse. Kallas räägib, et ühel sealsel saunaettevõttel tekkis huvi iglusaunade vastu, nad käisid ise seal kohtumas, tegid toodetes väikesed mugandused ja nüüd liiguvad esimesed saunad tõusva päikese maa suunas. „Näib, et meie disain sobib kõigile, aga arusaam saunast ja leilist on riigiti erinev,” tõdeb Kallas. „Kui eestlane ja soomlane on selle teadmise emapiimaga kaasa saanud, siis Lääne-Euroopas inimesed ei mõista päris täpselt, mida leil teeb ja miks on näiteks sauna värsket õhku vaja.”

AIAMAJAD • SUVEMAJAD SAUNAD • KUURID FXe% Î :e ee¯F%

SOODUSPAKKUMISED KODULEHL!

8 || KAHJURID || MAA ELU

15. JUUNI 2017

Võitlus lehetäidega peab eneli käger

Substrali aianduskonsultant

evadel tahame, et linnud sööksid ära kõik sitikad ja röövikud meie koduaias, kuid maasikaid ja õunu me nendega nõus jagama ei ole.

Pigem rippugu linnud jalgupidi linnuvõrkudes.

Tegelikult linnuvõrk ei aita, sest visates selle lihtsalt üle puu, saavad linnud kõige magusama mandi võrgu alt kätte ega jää püünisvõrku kinni. Kõige lihtsam oleks sõlmida lindudega leping, et hoolitseme taimede eest koos ja jagame saagi pooleks, kõigepealt võtan mina nii palju, kui tahan, ja siis võid sina vaadata, mida teed ülejäänud marjadega.

Minu jaoks oli elamus vaadata, kuidas kaks kaelushakki üritasid linnupeletuspallile maanduda. Proovige ise maanduda õhupallile! Seda üksteise süüdistamist oli õhus nii palju, et teised linnud hoidsid kaugemale. Kui linnupeletuspallil peetakse kõige tõhusamaks suurt kõike jälgivat silma, siis tegelikult on abi ka läiklevatest kuuseehetest, heeliumist tühjaks jooksnud fooliumist õhupallidest, vanadest CD-plaatidest, kohvipakiribadest. Need

tuleks paigutada kõrgemale kaitstavast saagist ja anda neile võimalus liikuda mõne ridva otsas.

Abi on maasikate õitsemise ajal taimede vahele pandud punaseks värvitud kividest. Oma aia linnud õpivad kiiresti, et seal pole punane värv mitte küps, vaid tugev vastane, ja marjade valmimise ajal ei käida enam nii palju kontrollimas, samas võib mingi hulkuv seltskond maanduda ja peo maha pidada, nokkides nii valminud kui valmimata marju.

LEHETÄID Lehetäid on põhjalaiuskraadidel ühed peamised taimede kahjustajad, kes imevad noorte taimede ja võrsete mahla, nõrgestavad taime ja samal ajal eritavad mürki, mis põhjustab lehtede keerdumist. Keerdumise tulemusena tekivad võrsetippudesse „varjualused”, kust lindudel ja röövputukatel on raskem neid kätte saada. Lehetäide süljega levivad mitmed taimeviirused.

Silmaga esmapilgul märkamatud lehetäid peavad juunis juba ohjeldamatut pidu. Olles toiduahela allotsas, on palju neid (lepatriinud, kõrvahargid, väikesed linnud, nagu pöialpoisid, tihased), kelle ellujäämine sõltub lehetäide arvukusest. Lisaks on nende „nahk” nii õhuke, et ohtlikuks võivad saada nii kuivad kuumad suveilmad,

külm vihm ja lehe kaudu väetamine.

Ainus võimalus ellu jääda on kiiresti sigida. Lehetäide arengutsükkel on lühike, suve jooksul sünnib ligi 50 põlvkonda. Lehetäid veedavad talve munas, millest kevadel koorub nn matriarh, kes sünnitab elusaid „neitsisid”. Reeglina on nad tiibadeta ja paljunevad aseksuaalselt nagu ka matriarh. Sügisel hakkavad seni eranditult emaseid lehetäisid sünnitanud lehetäid sünnitama ka isaseid, et viljastada emane, kes hakkab munema, tagades uue lehetäide põlvkonna järgmisel aastal.

Lehetäide kõige mõttetum vaenlane on inimene, kes neid lihtsalt tapab ega tarvita toiduks. Kõige tõhusam aeg on piirata lehetäide arvukust varakevadel, kui nad munast kooruvad, ja sügisel, kui toimub munemine.

Sipelgad ja lehetäid elavad sümbioosis: sipelgad pakuvad lehetäile kaitset vaenlaste rünnakute eest, veavad neid uutele karjamaadele ja vastutasuks „lüpsavad” magusat nestet toiduks. Samas krõmpsutatakse valgulise toidu nappuses meelsasti lehetäisid.

Lehetäid toituvad taimemahlas olevast proteiinist ja väljutavad süsivesikud (suhkrud) mesikastena. Kui sipelgad ja teised putukad mesikastet ära ei kasuta, nakatuvad lehetäidega kaetud taimed nõgihal-

Lepatriinud on aiapidaja head abilised, kuna söövad oma elu jooksul üle tuhande lehetäi.

litusse, mis kaste ära tarvitab, kuid häirib tugevasti taime fotosünteesi.

KUIDAS VÕIDELDA Lehetäide uus põlvkond sirgub aiahooajal iga paari nädala tagant. Seetõttu on tarvis olla

võitluses järjepidev, mitte harjutada lehetäisid mingi konkreetse tõrjevahendiga ning selle vältimiseks võitlusvahendit pidevalt vahetada. Kuna nad on nii õrnakesed, siis ei maksa vast esimeses hoos haarata päris mürkide järele, eriti taimede

putukate tõrje WING BUSTER

STA-A-WAY Niisked salvrätid putukate peletamiseks • mõju kuni 6 tundi • ei sisalda DEET'i • võib kasutada al 6 elukuust

Erinevate putukate hävitamiseks • saab kasutada nii käsitsi kui ka automaatse doseerimissüsteemiga ZEP Meter Mist 3000

• pihusti piserdab kuni 200 m³ ulatuses • võib kasutada nii sise- kui välistingimustes • sisaldab 3000 doosi

Pärna pst 13, Valga | Laada 5, Rakvere | Tallinna 44, Viljandi Võru 6, Tartu | Liivalaia 20a, Tallinn Poed avatud E–R 9–17 www.zep.ee

Katlamajad, kütuste müük, soojamajandus, teraviljakuivatid, põletid, soodsam kütus Põlevkivikütteõli müük teraviljakuivatitele ja soojusseadmete hooldus Pakume teraviljakuivatite • põletite reguleerimist • katelde hooldust ja puhastust • kütusfiltrite puhastust • kütustega kokkupuutuvaid detaile • automaatika häälestust • suitsugaasi parameetrite mõõtmist • häireautomaatika paigaldust ja muud vajalikku

Võta meiega ühendust! info@metsaoksjon.ee, telefon: 671 8108 www.swenergia.ee

Tel 447 7862 | Faks 4477 863 | E-post info@swenergia.ee

MAA ELU || KAHJURID || 9

15. JUUNI 2017

olema järjepidev ja leidlik riga, mis hoiab täid eemal ja loob taimele kasvamiseks hea mikrokliima. Viljapuudele tuleks paigaldada liimivööd, sest neist ei pääse sipelgad nii lihtsasti üle lehetäisid karjatama.

Liimivööd tuleb panna ka puude tugipostidele.

Kindlasti ei maksa taimi lämmastikuga üle väetada ja siin pole vahet, kas tegu on loodusliku või mineraalse väetisega. Pigem on ohtlik esimene variant, kuna pole õrna aimugi, mida see täpselt sisaldab.

Vältimaks taimedele isevalmistatud vahenditega kahju tekitamist, tuleks neid esmalt proovida mõnel lehel, noorel võrsel ja alles paari päeva pärast töödelda terve taim.

FOTO: LAURI KULPSOO

puhul, mida toiduks tarvitame, vaid proovida looduslikumaid vahendeid. Samas ei suuda ka need looduslikumad vahendid vahet teha headel ja halbadel putukatel.

Kapsast, tilli, salatit ja teisi taimi saab kaitsta katteloo-

ROHELINE SEEP JA SOODA Parimaks ja ohutuimaks vahendiks peetakse tugeva veejoaga taime lehtede alakülgede pritsimist. Vee võimet saab tugevdada, lisades sinna taimekääritisi, kaaliumpermanganaati, kuni tekib helelilla lahus, söögisoodat (1/2 tl + 1 l vett), rohelist seepi (15 ml + 1 l vett) – tasub arvestada, et paljud taimed ei talu kanget lahust. Samuti võib lisada nõudepesuvahendit.

Seep on aluseline (kuivatab), takistab kestumist ja ummistab lehetäide hingamisavad, mistõttu ei saa kahjurid hingata ja surevad. Rohelise seebi lahusega võiks vajadusel puudelepõõsastele teha korralikku pesu. Peseb maha lehetäid, nende

PROOVI JÄRELE

magusa neste ja väldib seenhaiguste levikut.

Kestumist takistavad ka kõik õlilahused ja suhkruga magustatud joogid, näiteks kokakoola. Kuigi Coca-Cola Zero ei sisalda suhkrut, mõjub ka see lehetäidele laastavalt, sest joogi happelisus jääb alles.

Sigareti- ja tubakapakkidel hirmsaid pilte olete näinud?

Kindlasti meenub ütlus, et üks suits tapab hobuse. Tubakat on kasutatud läbi aegade igasuguste satikate-putukate tapmiseks.

Põhjusi, miks ma seda teha ei soovita, on mitmeid. Kuna nikotiin on närvi- ja südamemürk, ei luba näiteks Saksa taimemürkide seadus seda kasutada enam ei ilu- ega söögitaimede pritsimiseks. Pealegi võivad tubakaga pritsides taimed haigestuda tubaka mosaiikviirusesse.

Sipelgad ja lehetäid elavad sümbioosis: sipelgad pakuvad lehetäile kaitset vaenlaste rünnakute eest, veavad neid uutele karjamaadele ja vastutasuks „lüpsavad” magusat nestet toiduks.

FOTO: SHUTTERSTOCK

Sinepipulber 3 tl + 1 l vett segada ja hoida kaanega suletuna 48 tundi. Kurnata ja lahjendada 1:4.

Kõik taimsed kääritised ja leotised toimivad ka lehe kaudu väetisena.

Lõhnav neitsikummel (Tanacetum parthenium) või lõhnav püreeter (vahel eksitavalt kitsekakar) on tuntud meil kui vana taluaia lill ja kuulub soolikarohu perekonda. 20–40 g kuivatatud või 100–150 g värsket ürti valatakse üle 200–300 ml 70–80 °C veega. Lastakse seista suletud nõus 1–2 päeva, kurnatakse ja lahjendatakse leige veega üheliitrisele mahule. Tarvitatakse kohe. Toimib lehemahlast ja lehtedest toituvatele kahjuritele.

Kasutatakse ka lõhnaeksitajana.

Põldosja ja kõrvenõgese keedus 250 g värsket peenestatud põldosja ja 250 g nõgest keedetakse 2 l vees tasasel tulel kaane all 20 minutit, kurnatakse ja lahjendatakse 10 l mahuni. Kannatajateks on kärntõbi (tahmlaiksus) ja lehetäid, ripslased, rohulutikad, tirdid, lehekirbud, kedriklest.

Küüslaugu tõmmis 50 g küüslauku surutakse läbi küüslaugupressi ja lisatakse 300 ml toasooja vett. Jäetakse 3–4 ööpäevaks suletud nõusse

pimedasse kohta seisma. Pritsimislahuse tegemiseks võetakse 15 ml (1 spl) 1 liitri vee kohta. Taimi pritsitakse 2–3päevaste vahedega 5–7 korda. Mõjub kahjulikult lestalistele, lehetäidele, ripslastele, ussikestele, kipub kahjustama pisiseeni (jahukaste, hahkhallitus ja roostelised seened) ning tegema liiga bakteritele. Toimib lõhnaeksitajana.

Tomati- ja/või kartulilehe leotis 3–4 kg värskeid lehti või varsi valatakse üle 10 l veega. Lastakse 1 ööpäev seista, seejärel kurnatakse. Pritsimiseks lahjendatakse 1:3 röövikute ja ebaröövikute tõrjeks. Kapsa- ja naeriliblika eksitamiseks pritsida kapsaid, kaalikaid ja naereid. Lõhn eksitab ka hiilamardikaid ja maakirpe.

Koirohu leotis Õitsemise ajal korjatud 1 kg värskele või 200–300 g kuivale koirohuürdile lisatakse vett ja keedetakse tasasel tulel kaane all 10–15 minutit. Kurnatakse ja lisatakse vett, kuni saadakse 5 liitrit kontsentraati. Pritsimiseks lahjendatakse 1:2. Kontsentraat säilib õhukindlalt suletuna jahedas ruumis 3–4 kuud. Tõrjub rohulutikaid, mitmesuguseid röövikuid, tõusmepõletikku, hahkhallitust ja roosteseeni. Toimib lõhnaeksitajana.

10 || ILMA- JA TAIMETARK || MAA ELU

ilmatark

15. JUUNI 2017

Piduliku välimusega verev oblikas on Ükotoidu sþprade seas väga menukaks muutunud.

FOTO: MARGUS ANSU

jĂźri kamenik

ilmatark

AEGA HELKIVAID Ă–Ă–PILVI VAADELDA

H

Oblikad teevad seedimisele head K

as teate, et maailmas kasvab koguni 200 liiki oblikaid?

Nende seas on ßhe-, kahe- ja mitmeaastaseid rohttaimi. Troopikas oblikaid ei leidu, kßll aga pþhjapoolkera parasvÜÜtmes. Meil siin Eestis on kasvamas 13 liiki oblikaid. Kþige tavalisem on muidugi kþigile tuttav hapuoblikas. Praegu on þues just oblikate kþrgaeg, seda oleks paslik kasutada vþimalikult intensiivselt, sest Eesti suvi on ßßrike ja roheluse koostis kiirelt muutuv.

HAPUOBLIKAS Oblikas kuulub tatraliste (Polygonaceae) sugukonda, selle lähisugulased ongi tatar ja rabarber. Oblikaid on sÜÜgilisana kasutatud juba antiikajast.

Antiikajal hinnati oblikalehti just sÜÜgiorgiate aegu, need ergutasid seedimist ja leevendasid kþhuprobleeme. Juba sa-

olla ettevaatlik. Hapuoblikaga ei maksa liialdada ka neil, kel on neerukivid vĂľi neerupuudulikkus, osteopeenia vĂľi osteoporoos.

Toiduvalmistamisel peaks oblikaroogade tegemisel vältima alumiiniumnþusid. Samuti on peenralt lehti lþigates ohutum kasutada roostevaba nuga.

Kuid praeguseid värskeid oblikalehti pole mþtet liialt karta.

Värsked lehed on vähema happega ja kultuursordid on ekstra mahedamad.

OBLIKAROOGADE TEGEMISEL PEAKS VĂ„LTIMA ALUMIINIUMNĂ•USID.

kĂźlvikalender: juuni 14.33

Suve algus 07.24

23. R

ISTUTUSAEG

Vili, alates kl 00.53 juur

Âœ ÂĄ

9(6,

ÂŽ+.

Juur Juur, alates kl 01.44 Ăľis

VĂľidupĂźha

78/,

22. N

0$$

Vili

21. K

9,

ÂŽÂŤ ÂŚÂ˜

20. T

5

/,

Vili 04.03 22.42

Ă Ă ÂŤ

Leht, alates kl 20.15 vili

18. P 19. E

£¥­

¥ ­

Leht

̧§

17. L

¢Ž •¤

ÂŻÂĄ Äš

16. R

VEREV OBLIKAS See on punase värvivarjundiga ja bordoopunaste leherootsudega oblikas. Erineb tavalisest hapuoblikast just värvi poolest.

On uskumatult piduliku välimusega ja kaunistab kenasti toidulauda. Kasutatakse pþhiliselt värskelt. Suured lehed sobivad ka kiireks vokkimiseks.

On väga moekas viimaste aastate Ükotoidusahvrites. Väga sobiv värsketesse segusalatitesse nii väärtusliku ja pilkupßßdva lisandina kui ka hapuka maitse lisajana.

Edukat oblikaaega! Olge nutikad kasutama rohelist oma tervise taastamiseks ja toidulaua rikastamiseks.

8

apteeker ja taimetark

Hapuoblikas on ßks väheseid taimi, kus toiduks sobivaid lehti saab koguda varakevadest hilissßgiseni.

Hapuoblikalehti kasutatakse värskena salatites, suppides, kastmetes, pestodes ja pßreedes.

Lehti ka hautatakse ja neid vĂľib talveks kuivatada, soolata, konserveerida vĂľi sĂźgavkĂźlmutada.

Lehed passivad pirukatäidiseks, omletilisandiks ja pitsakatteks.

Hea on teada sedagi, et kuivanud lehtedes oblikhappe sisaldus väheneb. Toiduks on hapuoblikat tarvitatud sajandeid, tänapäeval on see kþige populaarsem Inglismaal ja Prantsusmaal. Hapu maitse on oblikal oblikhappe tþttu. Vanades lehtedes ja ka sßgisel on taimes oblikhapet rohkem. Peale orgaaniliste hapete sisaldab oblikas rikkalikult A- ja C-vitamiini ning mineraalainetest magneesiumi, kaltsiumi, rauda, kaaliumi ja fosforit.

Oblikhappe suhtes tundlikel inimestel, kel on diagnoositud podagra, tuleks tarvitades

-8

maret makko

jandite eest pakkusid värsked kevadised oblikalehed vanadele eestlastele kauaoodatud kevadist värskendust ja toidulisa.

Tollel ajal oli just oblikas supitaim, mis aitas talvest väsinud keha turgutada. Et supp toitvam saaks, vþib sinna lisada liha, vþid vþi tangu.

Austraalias on oblikad inimese kaasabil muutunud tßßtuks umbrohuks. Kogu maailmas tarvitatakse oblikaid mitmel viisil: lehti, leherootsusid ja noori vþsusid toiduks, juuri naha parkimiseks, lehemahla metallnþudelt rooste eemaldamiseks, juuri punase vþi kollase värvaine saamiseks. Rahvameditsiinis tarvitatakse oblikat lahtistina, seedimise soodustajana, sÜÜgiisu äratajana ja välispidiselt liigesepþletike vastu. Oblikas on väga visa ja sßgavale tungiva juurestikuga taim.

Selle seemned säilitavad idanemisvþime koguni 80 aastaks.

Hapuoblikas kasvab looduslikult suurel alal. KÜÜgiviljataimena eelistatakse leherohkemaid, suuremate ja heledamate ning vähem hapumate lehtedega sorte. Peenral vþib oblikas kasvada 3–4 aastat, siis jääb taim nþrgemaks ega kasvata enam lehti nii rikkalikult.

elkivate ÜÜpilvede hooaeg algas mai lþpus. Senimaani siiski kuigi uhkeid vaatemänge pole olnud, kuid see aeg seisab ees – on ju hooaja tipp ja parimad tingimused nende vaatlemiseks juulis.

Tasub meenutada, et helkivate ÜÜpilvede vaatlemiseks soodsad tingimused on laiustel, kus on valged ÜÜd, mis tähendab, et atmosfääri alumine osa on Maa varjus, kuid kþrgemasse ossa, sealhulgas mesosfääri ßlemisse ossa, jþuab otsene päikesekiirgus, mis hajub jääkristallidel ja osa valgusest peegeldub tagasi. Seetþttu ongi pilved vþrdlemisi eredad ja Üisel ajal hästi nähtavad. Parimad vþimalused polaarmesosfääripilvi näha on perioodil astronoomilise suve algusest kuni augustini (pþhjapoolkeral) ja laiustel 50–65°, kus on parajalt valged ÜÜd. Kþige paremini tulevad pilved esile umbes 60. (pþhja)laiusel.

Kuidas neid eristada troposfääripilvedest? Tavalised kiudpilved näivad helkivate ÜÜpilvede taustal mustad vþi väga tumedad, sest asuvad liiga madalal, et päike saaks neid valgustada, v.a eha-koidu vÜÜndis, kus kiudpilved on lihtsalt raskesti nähtavad. Kui viimased asuvad seniidis vþi lþunataevas, vþivad need samuti olla ßmbritsevast taevast heledamad ja nii päris palju valeteateid helkivatest ÜÜpilvedest on kindlasti just sellise olukorra pþhjustatud.

Kui helkivad ÜÜpilved asuvad seniidis ja lþunataevas, siis need ei ole säravalt hþbedased, vaid pigem tuhmilt sinakad. Sel juhul on neid esmapilgul raske kiudpilvedest eristada, eriti kui vaatlejatel pole kuigi palju kogemusi.

Helkivate ÜÜpilvede morfoloogia alusel eristatakse mitut vormi ja neil omakorda alamvorme. Enamik vormidest meenutavad ßhel vþi teisel moel kiudpilvi. Kuid lisaks neile on veel olemas loor, mis meenutab ßhtlast (difuusset) helendust. Loori ßldiselt kogenematu vaatleja ei märka, kuid teisi tßßpe (virved ja keerised vþi tombud) saavad kþik erilise vaevata vaadelda. Loor eelneb tavaliselt teistele vormidele.

Vaatlemisel pannakse kirja taeva selgusaste – täiesti selge, veidi kiudpilvi, osaliselt kaetud keskmiste pilvedega jne – ja kellaaeg. Ăœldiselt on hea, kui taevast on vĂľimalik kauemat aega vaadata, silmad harjuvad siis pimedusega. Kui kasutada on mingeid abivahendeid, näiteks binokkel, siis on neid vĂľimalik avastada kuni pool tundi varem kui palja silmaga.

Mþtet on hakata helkivaid ÜÜpilvi taevast otsima mais ja nii kuni septembrini välja. Need pßsivad pea kohal mþnest minutist mitme tunnini. Mþnikord on need eredamad keskÜÜ paiku ja nþrgenevad siis hommikupoole ÜÜd ruttu, aga vahel saavutavad suurima heleduse just vastu hommikut (enne päikesetþusu).

Kuna helkivaid ÜÜpilvi eriti prognoosida ei saa, siis on raske soovitada midagi muud, kui et olla tähelepanelik ja nende jälgimisele aega pßhendada. Siiski on viimasel ajal pþneva, kuid hapra vþimalusena esile kerkinud helkivate aimamine nn signaali abil, mida saab jälgida spetsiaalsel veebilehel https://www.iap-kborn. de/forschung/abteilung-radarsondierungen/aktuelle-radarmessungen/oswin-mesosphaere/.

Soe, päikese toel mitmel pool enam kui 20kraadine ilm, näib kestvat, kuid sajuvþimalus suureneb ja ilmselt on tegu hoogsadudega ning pßsib äikeseoht.

Õis ALLIKAS: MÄRKMIK-KALENDER „AASTA AIAS 2017� KIRJASTUSELT VARRAK

MAA ELU || KODU JA AED || 11

15. JUUNI 2017

Meelespea on

inglaste salatitaim toivo niiberg Räpina aianduskooli õpetaja

M

eil tihtipeale aias ja põllul tüütuks umbrohuks peetav meelespealill on toidutaimena aus inglaste seas, kus seda kasvatataksegi sageli aedades kui salatikultuuri.

Lõosilm ehk meelespea (Myosotis) on väikeste helesiniste õitega rohttaimede perekond kareleheliste sugukonnast. Lõosilmi on üle 30 liigi, peamiselt Euroopas ja PõhjaAmeerikas. Eestis kasvab üheksa liiki, millest põld-lõosilm (M. arvensis) ja liivlõosilm (M. sricta sün. M. micrantha) on tavalised üheaastased umbrohud.

Põldlõosilm on meie kõige tavalisem looduslik meelespea ehk äraunustamiselill ja äraunusta-mind-lill. See ei ole nii suurte õitega kui näiteks aedades sageli ilutaimena kasvatatav mets-lõosilm (M. sylvatica) ja seega ei ole sel ka väärtust iluaednike jaoks. Luubiga uurides leiate, et põld-lõosilma väikesed õied on täpselt sama ilusad kui suurte peenralillede omad. Ka need on taevasinised ja viie kroonlehega, mille tipul on väikene sisselõige.

Kroonlehed on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad rattakujulise õie.

Põld-lõosilm on üks meie tavalisemaid põlluumbrohtusid.

Inimesed ei ole leidnud selles midagi väärtuslikku. Välja juurida pole seda kuigi raske, kuid peagi ilmuvad uued taimed mullas peidus olevatest seemnetest. Kui aga põld-lõosilm kasvama jätta, võib see kasvada suureks puhmaks. Puhma alusel võime näha tihedat lehekodarikku, mis kuivab taime õitseajaks. See-eest jäävad alles varsi katvad lehed. Nii lõo-

silmade lehed kui ka varred on karedakarvased.

Põld-lõosilmale on iseloomulik, et varre alusel on karvad risti varrega, hoiavad sellest eemale, varre tipuosas on aga üpris tihedalt vastu vart liibunud. Põld-lõosilma viljad arenevad pikkade viljaraagude tipus, neid katab suuremas osas õietupp, mis paistab silma oma karvasuse ja sügavate hammaste poolest.

Põld-lõosilma viljad – pähklikesed – vabanevad tavaliselt koos tupplehtedega. Viljad on kaetud karedate karvadega, mistõttu need jäävad kergesti mööduvate loomade ja inimeste riiete külge. Vahel võib põldlõosilm muutuda päris tüütuks, nii on see viljade järgi saanud põlluharijatelt veidi halvustava nime – põllutäi. Tasub mainida, et lõosilmad on ka väga head mullastiku happelisuse looduslikud indikaatortaimed: mida happelisem on pinnas, seda punakamad on lõosilmade õied, mida aluselisem, seda sinisemad.

LÕOSILMAD ILUAIANDUSES Iluaianduses on levinum metslõosilm. Metslõosilm kasvab Kesk-Euroopa ja Karpaatia metsades. Tüüpiline metsataim õrnade roheliste lehtedega, talub varju ja eelistab niiskemat kasvukohta. Mitmeaastane taim, mida kasvatatakse kaheaastasena. Puhmad on 30 cm kõrgused. Lehed pikliklamedad. Õied on 1 cm läbimõõduga, taevasinised, kinnitunud väikeste õieraagudega võrsete tippudesse. Õitseb maist 40–45 päeva. Viljub ja annab isekülvi.

On palju sorte roosade, helesiniste, siniste õitega. Metslõosilma kultuursort ‘Pompadour’ sobib hästi lillepeenrasse ja aeda, tuues sinna romantilist taevasina. Mitmeaastane, talvekindel kultuur, talvitub katteta. Ilusti ja vara õitsev taim harunenud varre ja kobaratesse koondunud arvukate õitega.

Hästi kasvab varjulises kasvu-

Lõosilma-murulaugusalat 300 g noort lõosilmaürti ja 100 g murulauku, 2 keedetud kanamuna, maitseks soola ja kastmeks 2 kuhjas sl hapukoort. Lõosilm ja murulauk lõika peeneks ribaks, sega juurde hakitud muna, hapukoor ja maitsesta soolaga.

Lõosilmasalat terava tomatikastmega 150 g noort lõosilmaürti, 1–2 koorega keedetud kartulit, 2 kuhjas sl peeneks lõigutud muru- või karulauku, maitseks soola ja kastmeks 1–2 sl teravamaitselist tomatikastet ning ¼ klaasi tomatimahla. Lõigu lõosilm ja murulauk peeneks.

Koori kartul ja lõigu see parajateks kangideks. Sega kokku tomatimahl ja kaste, maitsesta soolaga ning vala ühtlase kihina salatile peale.

Kaalika-kiivisalat lõosilmaõitega Riivi jämedalt 200 g kaalikat.

Koori 2–3 kõvemat kiivit ja lõigu need õhukeseks viiluks või kangiks. Puhasta 1 väiksem mugulsibul (soovitatavalt punane) ja lõika see väikseks kuubikuks. Sega juurde 1 sl taimeõli, 1 kuhjas sl leotatud köömneid, 1–2 sl valget veiniäädikat, 2–3 kuhjas sl peenestatud melissi ja maitseks veidi soola. Peale puista peotäispaar lõosilmaõisi.

Lõosilmad on väga head mullastiku happelisuse looduslikud indikaatortaimed: mida happelisem on pinnas, FOTO: SHUTTERSTOCK seda punakamad on õied, ja mida aluselisem, seda sinisemad.

kohas, niiskes, viljakas ja drenaažiga pinnases. Soovitatakse lillepeenarde, rõdude, murude ja iluaedade kujundamiseks.

Külv külmlavasse. Liiga toiteainerikas muld soodustab lehtede kasvu ning see rikub nende looduslikku arengut.

Temperatuuril 20° tärkab 14–20 päeva jooksul. Tiheda ja kerakujulise puhmiku moodustab seeria Ball, eriti sort ‘Blue Ball’.

Tugev püstine puhmik ja tumesinised õied on omased sordile ‘Music’. Madalad ja tihedad, valgete, siniste või roosade õitega sordid on omased seeriale Victoria.

Aed-lõosilm (M. alpestris) ehk alpi lõosilm eelistab võrreldes teiste meelespeadega valgusküllast kasvukohta. Pärineb Euroopa mäestikelt. Taim on lühiealine püsik, mida kasvata-

POLLIS Viljandimaal müüb heas valikus viljapuid, marjapõõsaid, ilupuid ja -põõsaid.

MÜÜK Täpsem info www.seedripuukool.ee

RETSEPTID

E–R 8–19, L 9–16 tel 5345 4102, puukool@seedripuukool.ee.

takse siiski peamiselt kaheaastasena. Annab isekülvi. Tiheda karvase puhmiku peal puhkeb mais-juunis hulgaliselt väikesi kollase silmaga taevasiniseid õisi. Leidub valge- ja roosaõielisi vorme. Külvata juunis. Head peenra ääristaimed. Aedmeelespea sobib hästi lillepeenardesse, kus kasvatatakse tulpe ja nartsisse, kenad on koos piibelehtedega mai lõpus.

Meelespead võivad hästi kasvada ka päikese käes, kuid siis väheneb õitsemise aeg 30–40 päevalt 20 päevani. Sordile omaseid lõosilmi paljundatakse pistikutega. Mais-juunis võetakse taimelt 4–5 cm pikkused võrsed, mis istutatakse peenrasse ja varjutatakse. Talub hästi ümberistutamist kogu vegetatsiooniaja vältel, isegi õitsemise ajal. Kui te saite sügisel

meelespea seemneid ja tahate, et need kevadel õitseksid, tuleb külv teha oktoobris-novembris.

LÕOSILM RAVIMTAIMENA Rahvameditsiinis on lõosilmaürti hinnatud kui head rögalahtistit ja ülemiste hingamisteede ravitsejat. Lehed sisaldavad piisavalt C-vitamiini, rutiini ja karotiini, mis tulevad kasuks veresoonkonnahaiguste ravis.

Ravimtee valmistamiseks võtta 2 tl kuiva droogi, valada sellele 2/3 klaasi keeva vett ja lasta 10 minutit kinnises nõus tõmmata. Tee tarvitada ära päeva jooksul väikeste lonksudena, magustamiseks soovitatakse kasutada mett.

Lõosilm toidutaimena on eriti aus inglaste seas, kus seda kasvatataksegi sageli aedades kui salatikultuuri. Noor lõo-

Lõosilmasupp frikadellidega 0,7 liitrit lihapuljongit, 200 g frikadelle, 100 g lõosilmaürti, 1–2 mugulsibulat, 1 juurpetersell või pastinaak, 1 sl õli ja maitseks veidi soola. Haki sibul, riivi juurpetersell või pastinaak jämedalt, pruunista kiirelt väheses õlis ja lisa keevale leemele. Seejärel lisa leemele hakitud lõosilm ja frikadellid ning maitsesta supp soolaga. Keeda veel 10–15 minutit.

silm on salati- ja supitaimena populaarne ka Kaukaasia köögis, vanematest lehtedest valmistatakse püreed ja neid lisatakse hautistele. Lehtedel puudub spetsiifiline maitse ja sellepärast saab neid edukalt kasutada nii köögivilja- kui ka puuviljasalatites. Õisi võib segada toorsalatite hulka, eriti sobilik lisand on need kapsa, kaalika ja rõika toorsalatis, andes nendele erilist värvikust. Toiduks võib tarvitada kõiki lõosilma liike.

12 || KASVUHOONE || MAA ELU

15. JUUNI 2017

Suvel jagub kasvuhoones tööd küllaga tiina paasik köögiviljakasvataja

K

odukasvuhoones kasvatatakse tihti tomateid ja kurke koos. Ehkki need taimed vajavad pisut erinevaid tingimusi, võib õige tegutsemise korral mõlemalt head saaki korjata.

Tomatitaimi kastetakse 2–3 korda nädalas. Kastmisvajadus oleneb ilmastikust ja taimede vanusest. Ebareeglipärane kastmine toob kaasa viljaalgete varisemise ja viljade lõhenemise.

Kastmisel tuleb vältida vee sattumist taimelehtedele. Tavaliselt kastetakse taimi hommikupoolikul.

Kurgitaimede kastmisel tuleb arvestada, et veevajadus on suur, kastmiskordade arv oleneb temperatuurist, valguse intensiivsusest, saagikusest. Taimi tuleb ka vihmutada, sest õhuniiskus peab saagiajal olema 75–90 protsenti. Kuiv õhk põhjustab punase kedriklesta levikut, õhuniiskus üle 80 protsendi pidurdab seda.

Kodukasvuhoones kasvatatakse tavaliselt kurgi- ja tomatitaimi samas kasvuhoones, siis on mõistlik eraldada kasvualad vaheseinaga ja selleks sobib hästi katteloor.

Pealtväetamiseks tuleks kasutada tahket täisväetist või koos kastmisveega täisväetist.

Esimest korda vajavad taimed lisaväetamist juba pärast juurdumist (paar nädalat pärast is-

tutamist), soovitatav on kastmisveele lisada täisväetist. Kuna tomat ei kasuta kasvusubstraadis olevaid taimetoitaineid ära täielikult, tuleb seda teha pealtväetamisega. Tahke täisväetise (kanakaka + mereadru) graanulite külvi järel kobestage väetis mulda, seejärel kastke taimi eelsoojendatud veega.

Teist korda on hea väetada esimeste viljade valmimise ajal.

Kurgitaimede väetamisel kasutatakse suurema lämmastikusisaldusega väetisi, see soodustab taimede vegetatiivset kasvu. Järgmine väetamisekord on taimede õitsemise alguses.

KÜLGVÕRSED ÄRA Külgvõrsete eemaldamine tomatil algab, kui esimene külgvõrse on pikem kui 5 cm, piiramatu kasvuga sortide kasvatamisel tuleks taimed kujundada üheharuliseks. Külgvõrseid koos alumiste lehtedega võetakse kord nädalas. Alumiste lehtede eemaldamist alustatakse, kui esimeses kobaras hakkavad viljad värvuma. Parem on lehti eemaldada hommikul, siis armis-

KURGI- JA TOMATITAIMI KOOS KASVATADES ERALDAGE KASVUALAD KATTELOORIST VAHESEINAGA.

TraktoriRaskused

tuvad haavad ööseks. Korraga võetakse 2–3 lehte.

Taime ladvad võiks ära lõigata augusti lõpul või septembri alguses. Viimase kobara peale jäetakse paar lehte. Taimede kujundamine on vajalik õhu liikumise parandamiseks ja seenhaiguste leviku piiramiseks.

Kaheharuliseks võib jätta piiratud kasvuga sordid, aga arvestusega, et teine haru vajab ka toestamist.

Tomatitaimede heaks viljumiseks ja suure saagi saamiseks tuleb taimedele tagada õige soojusrežiim: päikesepaistelisel päeval 20–22, pilves ilmaga 18–20 ja öine temperatuur 15–16 kraadi. Taimede viljakandmisajal on soovitatav temperatuur kasvuhoones päiksepaistelisel päeval 22–26, pilves ilmaga 20–22 ja öösel 17–18 kraadi. Ohtlik on kasvuhoone ülekuumenemine, sest 32kraadine kuumus muudab õietolmu steriilseks ja õied varisevad. Hea on taimi kergelt piserdada, see jahutab taime ladvaosa. Kasvuhoone õhuniiskus peaks olema 60–70 protsenti, suures niiskuses on viljastumine häiritud ja levivad haigused. Kasvuhoone õhutamine tagab õige õhurežiimi.

Tomatitaimede tolmeldamine kogu kasvuaja jooksul parandab märgatavalt viljastumist. Kodukasvuhoones on lihtne tolmeldamise viis õisikute igapäevane raputamine, seda tehakse hommikupoolikul, tulemuseks on korralik saak.

KURK TAHAB SOOJA Kurgitaimede kasvuajal peab jälgima kasvuhoone soojust ja valgust. Temperatuur olgu päeval 22–24 ja öösel 20–22 kraadi, ohtlik on üle 35 ja alla 15 kraadi, niisugune temperatuuri kõikumine võib taimede arengu peatada. Kurgitaimed pole valguse suhtes nii nõudlikud kui soojuse suhtes, seega on ala-

Kurgitaimede veevajadus on suur ja saagiajal peab õhuniiskus kasvuhoones olema olema 75–90 protsenti.

FOTO: DMITRI KOTJUH

tes märtsist võimalik kasvatada kasvuhoones kurgitaimi loomuliku valguse toel. Terava päikese korral vajavad taimed varjutamist.

Kurgitaimede lõikamisel kasutage teravat nuga või pihukääre. Taimede kujundamine oleneb sordist. Uuemad pikaviljalised sordid võiks kodukasvuhoones teha üheharuliseks ja kasutada allalaskmismeetodit. Taimel kärbitakse tekkivad külgharud, samuti alumised lehed, viljad moodustuvad peavarrele. Jälgige, et

alumised viljad ja lehed ei puutuks kokku kasvusubstraadiga, valgustingimuste parandamiseks lõigake vajadusel ka lehti. Taime tuginööri hakatakse alla laskma siis, kui taim on kasvanud spaleertraadini. Sellist tegevust korratakse jätkuvalt. Moondunud viljad, köitraod, kollakad lehed kärbitakse hooldustööde käigus. Köitraod kasutavad liigselt taimetoitaineid ja pole abiks taimede toestamisel.

Lühiviljaliste kurgitaimede kujundamine algab alumis-

te külgvõrsete, õite ja viljaalgete kärpimisest. Suurema saagi kannavad taimed, millel on eelpool kirjeldatud kärpimine tehtud kuni 40–50 cm kõrguseni. Edaspidi võib kärpida vastavalt soovile ja arvestada sordi iseärasusi.

Kasvuhoonesse riputage kahjurite püüdmiseks kollaseid liimpüünised, neid tuleks kasvuhoonesse riputada rohkem kui üks. Saagikoristamine algab kurgil olenevalt sordist 1–1,5 kuud pärast taimede kasvukohale istutamist.

TRAKTORIRASKUSTE MÜÜK JA VALMISTAMINE/ERITELLIMUS.

Tel +372 5648 5989 | info@traktoriraskused.eu

• PLASTIKSINDEL • MAKROLON • ÜLDEHITUS

www.plastkatus.ee

Kindelaed.ee

• BETOONAED • HOONED • MÜRATÕKE

info@traktoriraskused.eu info@plastkatus.ee info@kindelaed.ee Tel +372 5648 5989

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Niidupargi tn 12, 80047 Pärnu, tel 442 7883 leili.ruul@hariduskeskus.ee

KUTSEKESKHARIDUSÕPE Põhikonkurss: 19. juuni–19. juuli Ī Kokk Ī Laotöötaja Ī Turismiettevõtte teenindaja Ī Toitlustusteenindus UUS! Ī Müüja-klienditeenindaja Ī Pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia Ī Ehitusviimistlus Ī Elektroonikaseadmete tehnik

Ī IT-süsteemide nooremspetsialist Ī Keevitaja Ī Koostelukksepp Ī Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus Ī Puitkonstruktsioonide ehitus Ī Sisetööde elektrik Ī Sõiduautotehnik Ī Tisler

PÕHIHARIDUSE NÕUDETA KUTSEÕPE Põhikonkurss: 19. juuni–11. august Ī Abikokk Ī Palkmajaehitaja

KUTSE HEAST KOOLIST

KUTSEÕPE KESKHARIDUSE ALUSEL Põhikonkurss: 19. juuni–11. august Ī Müügikorraldaja Ī CNC töötlemiskeskuse operaator Ī IT-süsteemide nooremspetsialist Ī Juuksur Ī Kosmeetik Ī Hooldustöötaja Ī Raamatupidaja Ī Kergete rõivaste rätsep Ī Sekretär Ī Väikeettevõtja

www.hariduskeskus.ee