Maa Elu, 29. juuni 2017

sIRet eLMI: KASVAN KOOS TELLIMUSTEGA, AGA MITTE NII, ET TOODAN LAOTÄIE MARMELAADI HUUPI VALMIS JA SIIS HAKKAN VAATAMA, KUHU SEDA MÜÜA.

InVesteeRIMIne pRIa toetUse abIL

PRIA JAGATAVATE INVESTEERINGUTOETUSTE ABIL ON EESTISSE KERKINUD SADU PÕLLUMAJANDUSHOONEID JA PRAEGU TOIMUVAD TOETUSVOORUD NÄITAVAD HUVI JÄTKUMIST.

9

772504

586014

ISSN 2504-5865

eestI on sUURUseLt teIne kanepIkasVataJa eURoopas LÄINUD AASTA ANDMETE PÕHJAL KASVAB KANEPIT EUROOPAS EESTIST ROHKEMATEL HEKTARITEL VAID PRANTSUSMAAL. AGA ARENGURUUMI ON VEEL KUHJAGA. 29. Juuni 2017 • nr 25 (107) • Hind 1 €

aJaleHt

etteVÕtliKule

maainimesele

Sügisene künnivõistlus

kolib tartumaale

riSTo mETS Tartu Postimees

V

arem Kehtnas ja Olustveres korraldatud Eesti künnimeistrivõistlusi peetakse sel korral Tartumaal Rõhul. Oma põllumaad künnimeistrite käsutusse annavad Haage Agro ja maaülikool.

Põhjuseid, miks tänavu just Tartumaal, on rohkem kui üks, kinnitab MTÜ Eesti Künniselts juhatuse liige Margus Ameerikas. Ühelt poolt sai selline otsus langetatud seetõttu, et Tartumaal ei ole enam väga ammu selletaolisi mõõduvõtte korraldatud. Eri paigad ja erinevad korraldajad lisavad üritusele värvi. Teine oluline põhjus on aga koostöö maaülikooliga ja tudengite kaasamine. „Üks asi on, mida ülikoolis õpetatakse, teine asi aga ise järele proovida, kuidas midagi töötab,” räägib Ameerikas. Ta avaldab arvamust, et tehnikaeriala tudeng võiks vähemalt korra stuudiumi jooksul saada kündmiskogemuse nüüdisaegse tehnika-

Aasta tagasi toimusid Eesti künnimeistrivõistlused Kehtnas.

ga, et avastada, millised maaharimisvahendid on üldse olemas ja kuidas neid kasutada.

Just seetõttu on võistluse korraldajail plaanis tulevikuski mõõduvõttu aeg-ajalt Tartumaale tuua.

Foto: PEEtEr raidLa

MÕeLdud ka rahVaLe Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi juhataja Aret Vooremäe märgib, et ülikooli jaoks on sellise ürituse korraldamine päris uus asi. Seni on Rõhul võõrustatud

viljeluspäevade külalisi, samuti puuviljandushuvilisi. Seda, et üritus hakkab Eesti eri paikade vahel roteeruma, peab Vooremäe heaks variandiks. „Nii ei pea maad hoidma üksnes rohumaana, vaid saab sellele an-

da teisigi funktsioone.” Kus ja millal tulevased künnivõistlused tulevad, pole esialgu siiski veel otsustatud.

Künnivõistlus võib aga Vooremäe hinnangul meelitada kokku päris palju rahvast. Seda enam, et ürituse toimumispaik on otse Tartu-Viljandi tiheda liiklusega maantee ääres.

Ameerikas täpsustab, et mullu käis Kehtnas võistluspaigast kahe päeva vältel läbi ligemale 5000 inimest, mis on selle aleviku kohta arvestatav rahvahulk. Kui võistlemine ise ei pruugigi põlluharimisest kaugel seisjale huvitav tunduda, siis tavapäraselt pakutakse juurde ka muud meelelahutust ja see toobki rahva kokku.

Kehtnas oli väljas 30 eri firmat ja asutust.

Nii ka Tartumaal, kus koos võistlusega tuleb Tehnika Teeviit ehk põllumajandus- ja rasketehnika näitus ja demonstratsioonid. Ameerikase sõnutsi on juba uuritud mitme põllumajandustehnikaga tegeleva ettevõtte valmisolekut üritusel osaleda ja tagasiside on olnud valdavalt positiivne. „Soovijad saavad ise masinate rooli istuda ja töötamist proovida,” kinnitab ta.

Publikule tahavad korraldajad pakkuda künnikoolitusi ja ekskursioone maaülikooli Rõhu katseaias. Traktori rooli atra vedama pannakse ka veidi kuulsamaid külalisi. Julgemad saavad võistelda lausa hobukünnis. Tulekul on veel vigursõit ja vanatehnika näitus. Osa-

leda on lubanud näiteks LõunaEesti vanatehnika klubi ja Eesti Põllumajandusmuuseum. Üks atraktiivsemaid ettevõtmisi hakkab arvatavalt olema aga pulling ehk raskuste vedu traktoriga. eestis tuLeb MM Künnivõistlus ise on siiski ürituse A ja O. See on tõsine mõõduvõtt, mille hindamisjuhend üksi on paarkümmend lehekülge pikk. Võistlejaid tuleb kokku kuni 20 ja neid hindavad kohtunikud.

Võistluspaiku ja ürituse korraldamise nüansse saavad korraldajad harjutada veel päris mitu aastat, kuni aastani 2026, mil piltlikult öeldes tuleb läbida küpsuseksam. Nimelt just sel aastal lasub eestlaste õlul ülesanne korraldada maailmameistrivõistlused. „Kui Eesti künnivõistlustel pannakse järgmine võistluspaik ja ajakava paika igal aastal uuesti, siis maailmameistrivõistluste graafik on paigas juba aastani 2035,” tõdeb Ameerikas.

MMil osaleb tavapäraselt 30 riiki umbes 60 võistlejaga.

Tänavune MM peetakse Aafrikas Keenias ja sinna sõidavad ka eestlased.

Enne seda on aga Eesti künnimeistrivõistlused ning seda 15. ja 16. septembril Rõhul. Künnivõistlusi on Eestis korraldatud teadaolevalt juba pea poolteist sajandit. Esimese omataolise võistluse korraldas Carl Robert Jakobson 1874. aastal Kurgjal.

Üle 60 € ostude kohaletoimetamine TASUTA! *

* Kehtib teisipäeviti

www.pmkaubamaja.ee Tellimiskeskus: +372 5668 7957, +372 5687 7399. Tehniline konsultatsioon: +372 5697 0060. E-post: info@pmkaubamaja.ee. SE Tehnikakeskus OÜ Selja tee, Sauga vald, Pärnumaa

2 || eTTeVÕTJa || maa elu

29. juuni 2017

teeneteMÄRGId „eestIMaa Heaks”

V

iljandis Ugala teatris 16. juunil põllu majanduskauban dus koja eestvõtmisel toimunud põllumeeste suurkogul andis maaeluminister Tarmo Tamm kahekümne ühele silmapaistvale põllumehele ja maaelu edendajale teenetemärgi „EestiMAA heaks”.

See põllumeeste keskliidu aumärk antakse silmapaistvate teenete eest Eesti maaelu ja põllumajanduse edendamisel, samuti panuse eest põllumajandushariduse vallas ja maakultuuri edendamisel. Hõbedast aumärgil on kujutatud Eesti põllumajanduse suurkuju Carl Robert Jakobsoni.

Teenetemärgi „EestiMAA heaks” pälvisid: 1. Ago Soasepp, Eesti Põllumeeste Keskliidu esimees aastatel 1997 kuni 2000; 2. Agu Sammelselg, OÜ Tammsaare tegevjuht; 3. Aldo Vaan, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse esimees, Topi talu peremees; 4. Ants Puusta, ASi Baltic Agro juhataja 5. A r v i Ta m me l , A Si A. Tammel omanik, Eesti Künniseltsi asutaja ja künnimeistrivõistluste korraldaja; 6. Jaak Läänemets, põllumeeste ühistu KEVILI nõukogu esimees, OÜ Avispeamees juhataja, Uuetoa talu peremees; 7. Juhan Särgava, Eesti Põllumeeste Keskliidu president aastatel 2010 kuni 2016, OÜ Saidafarm juhataja; 8. Jüri Miglai, Eesti Põllumeeste Keskliidu esimees aastatel 1995 kuni 1997; 9. Kaja Kärner, ERRi Vikerraadio vastutav toimetaja, raadioajakirjanik; 10. Kalle Hamburg, Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees,

Raplamaa Talupidajate Liidu juhatuse esimees, TÜ Talukartul juhatuse liige, MTÜ Eesti Kartul juhatuse esimees, Kalle Hamburgi talu peremees; 11. Kalmer Märtson, OÜ Hinnu Seafarm omanik ja juhataja; 12. Karin Sepp, Põlvamaa Põllumeeste Liidu juhatuse esinaine, MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse liige, OÜ Kuustemäe loomakasvatusjuht, Koka talu perenaine; 13. Katrin Noorkõiv, MTÜ Liivimaa Lihaveis juhataja, OÜ Luha Lihatööstus juhataja, Sentafarmi perenaine; 14. Mait Klaassen, Eesti Maaülikooli rektor; 15. Miralda Paivel, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli põllumajanduse valdkonna koordinaator, taimekasvatuse, mullaõpetuse ja väetamisõpetuse õpetaja; 16. Peeter Kibe, Eesti Põllumeeste Keskliidu nõukogu esimees aastatel 1998 kuni 2002; 17. Peeter Viil, Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur; 18. Rando Värnik, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi professor; 19. Toomas Kevvai, maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler; 20. Tõnis Blank, Eesti Põllumeeste Keskliidu büroo juhataja aastatel 2000 kuni 2002, Rapla maavanem; 21. Ulve Märtson, OÜ Hinnu Seafarm omanik ja veterinaararst.

Teenetemärk „EestiMAA heaks” on olnud Eesti Põllumeeste Keskliidu kõrgeim autasu. Teatavasti 8. juunil viidi lõpule Eesti Põllumeeste Keskliidu ühinemine Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga. (ME)

eRaMetsad VaJaVad koLM MILJonIt MetsataIMe RoHkeM

k

eskkonnaministeeriumis valmis kultiveerimismaterjali toodangu analüüs ja metsataimede kasutusvajaduse prognoos, mille kohaselt kasutati möödunud aastal metsade uuendamiseks ligi 29 miljonit metsataime. Selleks, et metsauuendamiseks taimi piisavas koguses jätkuks, peaks aastas juurde kasvatama 3 miljonit taime.

Valminud analüüs annab ülevaate kultiveerimismaterjali tarnijatest, metsa-

taimetoodangust, kultiveerimismaterjali sisse- ja väljaveost Eestis ning võtab kokku, kui palju metsataimi aastatel 2014−2016 kasutati. Lisaks prognoositakse lähitulevikus vajaminevaid metsataimede koguseid, et anda metsataimekasvatajatele tootmiseks ja turustamiseks suuremat kindlustunnet.

Eesti metsade uuendamiseks kasutati 2014. aastal 26,2 miljonit metsataime, 2015. aastal 27,9 miljonit metsataime ja 2016. aastal 28,9 miljonit metsataime. (ME)

nIItMIse tUVastaMIseL kasUtatakse sateLLIIdIpILte

p

RIA alustab tänavu niitmise tuvastamist satelliidipiltide abil. Kogutud andmete baasil asus PRIA looma satelliiditeenuste kasutamise infosüsteemi SATIKAS. SATIKAS kasutab e-PRIA kaudu sisestatud põllupiire.

Niitmise indikatsiooniks on põldudel oleva biomassi muutused ajas. Saadud teavet ei

hoia PRIA ainult endale. Seda saavad PRIA inspektorite kõrval kasutada ka pindalatoetuste taotlejad. Niitmise analüüsi tulemused jõuavad e-PRIAsse ja avalikule veebikaardile kls.pria.ee/kaart/, kus on eraldi kiht „Niitmise tuvastamine”. PRIA loodab, et niitmise tuvastamise tulemusi saab näha juuli keskpaigast. (ME)

Lapse esimesed pü kriSTina TrakS Maa Elu

inna Sahvri naturaalsed marmelaadid on ter v isetead like inimeste hulgas hinnatud kraam.

Idee just sellist marmelaadi valmistada sai ettevõtte looja ja omanik Siret Elmi aga hoopiski beebipüreedest, mida oma lapsele andis.

Siret tunnistab nüüd, kui OÜ Minna Sahver on juba seitse aastat vana ja aina laieneb, et ega tal polnud plaanis ettevõtjaks hakata ja tegelikult oli ta oma eluga päris rahul. Seitse aastat tagasi jäi ta lapsehoolduspuhkusele Rapla Vesiroosi Gümnaasiumist, kus töötas kantseleitöötaja-sekretärina.

Paljud inimesed ei kannata dokumentidega töötamist silma otsaski, aga Siret naudib seda üliväga ning sellepärast oli tal kindel plaan pärast lapsega kodus olemist kooli tööle naasta.

Kooli büroosse ta mõni aeg hiljem tööle tagasi läkski, kuid juba kaks nädalat hiljem oli selge, et nii ei lähe mitte. „Pidin valima, kas jätkata koolis või panustada oma ettevõttesse, mis juba võttis tuure üles.

Muidugi otsustasin ettevõtte kasuks ja tulin koolist ära,” räägib ta.

Mis siis vahepeal oli saanud? Kui Sireti laps jõudis lisatoidu andmise ikka ja hakkas püreesid saama, tekkis Siretil mõte, et midagi võiks ju nendest maitsvatest ja värvilistest püreedest teha. „See midagi võiks olla marmelaad, sest ilma värvaineteta naturaalset marmelaadi keegi ei teinud,” meenutab ta. Julgustasid ka kõik lähedased, kes samuti ettevõtjad: Sireti ema firma valmistab martsipanifiguure ja ekspordib neid juba 20 aastat Rootsi, Sireti vend peab sepikoda ja isa transpordifirmat. Õigupoolest on Siretki hariduselt väljaõppinud ettevõtja – ta on lõpetanud Mainori majanduskooli ärijuhtimise eriala ja õppinud Tallinna majanduskoolis rahandust ja krediiti.

Nõnda asutaski Siret 2010. aastal ettevõtte Minna Sahver.

Nimi on pandud Sireti kalli vanaema auks, kellel ehtsa maavanaema kombel oli suur aed ja muidugi head-paremat täis sahver. „Firma nimi on vanaema auks ja ettevõtte logol on kasutusel tema käekiri,” selgitab Siret. katsetused Koos emaga hakkas Siret katsetama marmelaaditegu. Selgus, et see pole üldse lihtne – väga kerge on kogu laar ära rikkuda, nii et segu ei tardu. „Grammipealt peab olema koostisainete vahekord õige, vaid siis asi õnnestub,” teab Siret nüüd.

Kõik tuli teha algusest peale oma kätega. Siret korjas ise püreede jaoks metsamarju, ise keetis need püreeks, valmistas

OÜ Minna Sahver looja ja omanik Siret Elmi plaanib marmelaadi ka eksportima hakata.

marmelaadi ja muidugi tutvustas seda laatadel. Marmelaadi valmistati alguses Siret koduköögis ja jõudumööda käis ema abiks. „Üsna kiiresti hakkas paistma, et asjal on jumet.

Juba esimesed müügid laatadel näitasid, et turul on nõudlus. Suuremat tuntust tõi saade „Sõida maale” ja siis hakati järjest minu marmelaade küsima,” jutustab ta.

Kogu Minna marmelaadides kasutatav marjatooraine on eestimaine. Tõsi, pärineb tavatootmisest, sest mahedana oleks Eesti oludes vaat et võimatu sellist toorainet kokku osta või siis läheks see üleliia kalliks. Ka praegu käib Siret mõningaid marju ise metsas korjamas. Näiteks metsmaasikaid. „Mul on üks salakoht,” naeratab ta. Sügisel on kavas minna Laulasmaale kibuvitsamarju varuma. Aiamarjad ostab ta kokku ümberkaudsetelt talunikelt.

Marmelaadide sortiment on tõeliselt värviline, eri maitseid on üle 20. Vahepeal oli rohkemgi, kuid Siret on tootmisse jätnud vaid need, mis tõepoolest edukad on. „Läbi aastate on hitt olnud metsmustikamarmelaad. See on hästi ilusa tumeda värviga. Minu enda lemmikmaitse on astelpaju – marjana on astelpaju päris vänge, kuid kommina just paras,” ütleb ta.

Värviliste marmelaadide hulgast leiab tõeliselt põnevaid maitseid. Selgub, et mar-

melaadi saab teha kadakamarjadest ja koguni nõgestest, köögiviljadest rääkimata. „Valmistame allhankena nõgesemarmelaadi ja marmelaadi kadakasiirupist. Väga huvitavad tooted ning tundub, et müük läheb täitsa hästi,” ütleb Siret. suureMasse tootMisesse Minna marmelaadide tootmine käis alguses Sireti koduköögis, kuid õige pea hõivasid marmelaadikastid peaaegu kogu elamise. „Kui marmelaadikastid juba otsaga elutuppa jõudsid, siis oli selge – tuleb vaadata suuremate tootmisruumide järele. Valtu külas leidsin need tänu vennale, kes siin üle tee Puraviku sepikojas tegutseb. Tema teadis, et saadaval on tühjad ruumid, ja need sobisidki mulle,” räägib Siret. „Siin oli Vene ajal rooside kasvuhoone, hiljem tootmishoone, kus sees ainult tühjad seinad. Aga mulle passis see hästi – sain kõik oma käe järgi teha. Ruumid on väikese varuga, nii et saan tootmist laieneda.”

Sireti ettevõte laieneb koos tellimustega. „Mul on valmisolek toota kohe rohkem, kui kliendid seda soovivad. Kasvan koos tellimustega, aga mitte nii, et toodan laotäie marmelaadi huupi valmis ja siis hakkan vaatama, kuhu seda müüa,” selgitab ta oma põhimõtteid.

Augustis jõuab kohale masin, mis märgatavalt marmelaadi valmistamist kiirendab.

Kui seni tehakse kõik käsitsi

maa elu || eTTeVÕTJa || 3

29. juuni 2017

püreed andsid äriidee marmelaad teHaKse Valmis Kas VÕi umBrOHust

M

– segu läheb vormidesse käsitsi, võetakse sealt välja käsitsi ja pakitakse samuti käsitsi, siis edaspidi hakkab vormidesse valamine toimuma masina abil.

Marmelaadi valmistab Siret koos kahe abilisega. Muidugi on ta ise iga päev kohal ja teeb kõike, mida vaja. „Olen väga rahul sellega, et saan ise oma graafiku luua ega pea kaheksast viieni tööl käima. Kuigi mul on tööd ettevõtjana rohkem kui palgatöötajana, siis saan oma aega planeerida ise.

Suvel on hästi mõnus see, et ei pea äratuskella peale ärkama, vaid tegutsen hommikul rahulikult ja omas rütmis. See on ka nagu puhkus,” nendib ta.

Paindlikult lubab ta toimetada ka oma töötajatel – nad ise valivad, millal etteantud töö ära teevad. Näiteks köögitööline on Siretil täielik hommikuinimene ja tema armastab mõnikord lausa kell viis tööle tulla. Pärastlõunal on juba tööpäev läbi, kui tal aga on

vaja võtta vaba päev, siis teeb töö ette ära ja saabki päeva niimoodi vabaks. Samamoodi reguleerib ise oma tööaega pakkija. Sireti sõnul on tal töötajatega tohutult vedanud – nad on iseseisvad, kohusetundlikud ja usaldusväärsed ehk just sellised, nagu iga tööandja unistab.

MÜÜk on teGeVuse VÕti Kuigi võib tunduda, et toode on sedavõrd hea, et müüb ennast ise, ei tohi sel tundel lasta end uinutada, teab Siret. Ta osaleb endiselt igal aastal mitmel laadal ja pakub aktiivselt oma kaupa. Eriti tähtis on laatadel laiema tuntuse püüdmine just alustava ettevõtte jaoks, kui tegemist on veel ostjatele tundmatu kaubaga.

Minna Sahvri marmelaadid on müügil üle Eesti, ettevõtte kõige suurem klient on Rimi keti talukaupade osakond Talu Toidab. Kas rahvas ei kurda, et maius on liiga kallis? „Mõnikord on olnud nurinat, aga kui nad saavad aru, kui palju

on selle tootega vaeva nähtud, siis enamasti mõistetakse ka hinda. Eks kalliks teeb toote naturaalsus ja käsitsitöö,” selgitab Siret. Edaspidi on plaan katsuda marmelaadi eksportida ning praegu loob Siret edasimüüjatega kontakte.

Ettevõtjatöö kõrvalt aitab Siret Raplamaa mentorklubis teisi alustavaid ettevõtteid ja jagab meelsasti soovitusi, kuidas kiiremini oma ettevõtmisele hoog sisse saada.

Ta leiab, et ettevõtjaks hakata on praegusel ajal väga lihtne, sest vastne ettevõtja saab palju moraalset tuge: koolitusi ja toetavaid organisatsioone on mitmeid. „Mina olen väga seda meelt, et tuleb ära kasutada kõik pakutavad toetused. Kui võimalused on olemas, oleks patt jätta need kasutamata. Jah, toetuste taotlemise bürokraatia hirmutab paljusid, kuid kui algusest peale rahulikult samm-sammult asi ette võtta, siis sellega saab hakkama igaüks.”

armelaadi saab isegi nõgesest ja maius on väga ilusat rohelist värvi. Nõgesemarmelaadi idee autor on OÜ Vagaaed, mis valmistab just nõgesest tooteid ja otsib nõgesele kasutusvaldkonda.

Ettevõtte juht ja omanik Margit Kirsipuu ütleb, et näeb nõgesetoodetel tohutut ekspordipotentsiaali, sest maailmas hinnatakse üha enam tervislikkust ning nõges on vitamiini- ja mineraalisisalduselt väga väekas taim. „Valmistame nõgesepulbrit, sest nii on võimalik taime kasutada aasta ringi. Pulbrit saab lisada paljudele toitudele – ka näiteks leivasse. Praegu teemegi koostööd Muhu Pagaritega, kes valmistavad nõgesepulbriga leiba, ning maiustuste osas Minna Sahvriga, kes toodab meile nõgesemarmelaadi,” räägib Kirsipuu. „Marmelaadi juures pelgasime, et on vast liiga kallis, kuid paistab, et läheb väga hästi müügiks – paljud otsivad alternatiivi tavamaiustustele ja välismaalastelegi tundub selline nii-öelda kiiksuga toode meeldivat.”

Kirsipuu selgitab, et nõgese häid omadusi pole vaja selgitada vanemale generatsioonile, nemad teavad neid nagunii. „Noorem rahvas aga kaldub rohkem taimetoitluse poole ja nendele on nõges suurepärane raua allikas. Oleme oma nõgesetooteid tutvustanud ka hiinlastele ja saanud ülimalt positiivse tagasiside – nemad fännavad kõike, mis on põhjamaine ja pärit puhtast loodusest. Meie nõgesed just sellised ongi,” lisab Kirsipuu. Nõgese kasutamine tundub siinmail veel võõravõitu, kuid näiteks Soomes kasvatatakse nõgeseid lausa spetsiaalsetel põldudel ning neid kasutatakse ravimitööstuses preparaatide valmistamisel, samuti toiduainetööstuses.

JUHTkiri

PEETEr raiDla

peatoimetaja

LooGIka Ja MÕIstUse VastU

k

as keegi oskab seletada, miks Loksa linn saab haldusreformi järel üksi jätkata, aga enam kui kolm korda suurem Keila linn ei saa? Või miks Pärnu linnaga paljuski kokku kasvanud Sauga vald ühineb Sindi ja Toriga, aga Pärnust ligemale 40 kilomeetri kaugusel asuv Tõstamaa tuleb Pärnu linnaga sundliita? Selliste küsimuste jada võiks jätkata. Vahet pole, millisesse Eestimaa kanti vaadata, kas kagusse, kirdesse, läände või lõunasse. Üsna mitu omavalitsuste liitumist lihtsalt ei allu loogikale ega mõistusele. Justkui mingi ravimatu tõbi oleks võimukandjaid tabanud.

Maa Elu on korduvalt kirjutanud, et praegu elluviidav haldusreform on läbi mõtlemata ja paljuski poolik. Selle hea tõestus on Saaremaa, kus küll tekib üks ja tugev omavalitsus, kuid miks jäeti üksinda hulpima igati sümpaatne, aga ikkagi väga väike Ruhnu? Võib-olla tulnuks Ruhnu taas Pärnumaa alla tuua ja Kihnuga paari panna? Vanad sõbrad ikkagi. Samas, Pärnumaa kui selline kaob ju ka uuest aastast ära. Nagu teisedki maakonnad.

Nüüd on küll hilja haldusreformile pidurit panna, aga arvata võib, et selle tagajärgi annab kohapeal veel pikka aega helpida. Toompea võimukoridore see mõistagi ei eruta. Ehkki viimaste päevade sündmuste valguses – pean siin silma IRLi murenemist ja tõsiseid lahkhelisid Keskerakonnas − võib juhtuda, et seda valitsust, kes praegu haldusreformi elluviimiseks üliolulisi otsuseid langetab, enam sügiseste valimiste ajal polegi. Ja kui ongi, siis on suur oht, et jätkatakse vähesuutliku, ilma valijate tegeliku mandaadita vähemusvalitsusena. Seda pealegi ajal, kui me oleme Euroopa Liidu eesistuja.

Nii kerkibki ikka ja jälle huulile küsimus: kui võim on rahva käes, siis kelle käes võim on?

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad). tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2017

4 || kInnISVaRa || maa elu

29. juuni 2017

MaaLe eLaMa. Hajaasustusega maapiirkondades on kinnisvara müügipakkumisi rohkem kui ostuhuvilisi, kuid mõne varasema aastaga võrreldes on huvi tõus siiski märgatav.

p

loodus ümberringi on väga atraktiivne. „Kui meil oleks näiteks kuskil Põhja-Eesti rannikul ligipääsuga merele kokku kukkumas palkmaja, siis sellise vara vastu oleks huvi elav, kui aga sarnane maja on sisemaal, kus lähima keskuseni 30–50 kilomeetrit, siis suurt huvi ennustada ei saa,” nendib Värnik.

Kui inimene paneb oma maja müüki, siis suurt rolli hinna määramisel mängivad emotsioonid. Paraku ei muuda maja ostjale hinnalisemaks asjaolu, et see on müüja vanaisa ehitatud või et müüja on oma kallid lapsed seal üles kasvatanud. Ostja pole nõus maksma kellegi teise lapsepõlvemälestuste eest.

Nii ongi kinnisvaraportaalides hinnad sageli soolasemad kui kinnisvara tegelik hind, hinnakäärid algul küsitu ja tegeliku tehinguhinna vahel võivad olla isegi 30 protsenti.

Mida otsitakse?

Enim nõutud on elamud, mis sobivad aasta ringi elamiseks.

Miks Ära?

Põhjuseid, miks maalt ära minnakse, on mitmeid. Üks põhiline: tervise tõttu ei saa enam maja kütmise, muruniitmise ja muuga hakkama ning ollakse sunnitud korterisse kolima.

Põhjuseks on seegi, et lapsed on pesast välja lennanud ja maja kahe inimese jaoks liialt suureks jäänud. Tihti on majaomanikel otstarbekam sel juhul osta korter ja suvila. „Vanemate talukohtade ja muude kaugemate kohtade majade müügi põhjus on tavaliselt elukoha muutus – noored kolivad linna või paar lahutab.

Samuti esivanemate lahkumine, müüjateks sel juhul pärijad.

Töökoha muutus sunnib samuti linna minema,” loetleb Pent.

Maale elama asuda võib nüüd suvel hakul tunduda väga romantiline plaan, kuid otsus peab olema siiski väga läbi mõeldud. „Kõige lihtsam on maal elada, kui oled ise ettevõtja või saad teha arvutitööd linnakontorisse minemata,” seletab Värnik. „Mitmed mu kliendid on kolinud väikeste lastega Tallinnast Võrumaale ja nende töökoht on olnud ITvaldkonnas, mida saab kodus teha. Naised on olnud kunstnikud ja nende töö ei eelda linnas olemist. Kui maale elama minna, siis oleks hea, kui töökoht ei sõltu linnakeskkonnas olemisest.”

Noored on liikuvad ja üldjuhul pole 20–30 minutit tööle sõita neile probleem. „Mul on mitu tuttavat, kes sõidavad iga päev Võrumaalt Tartusse tööle ja tagasi,” lisab Värnik.

Lastega pere tahab maale,

eakas kolib maamajast korterisse riina marTinSon Maa Elu

raegu otsivad maapiirkonda kinnisvara kõik sihtgrupid, kinnitab Arco Vara kutseline hindaja Reet Värnik. „Ehk ainult pensionärid ja kohe sinna ikka jõudvad inimesed välja arvatud, sest neil on tihti terviseprobleemid, mis raskendavad ise elamu haldamist.

Nemad kolivad pigem väga vastumeelselt maalt korteritesse.”

Värniku sõnutsi torkab silma, et järjest enam lastega peresid tahab linnast välja maale kolida. „Nad seletavad seda vaiksema elukeskkonna otsimisega. Vanemad tahavad, et lapsed saaksid vabalt õues ringi joosta, mitte ei peaks neid pidevalt kättpidi viima. Maal elamine tundub inimestele turvalisem,” räägib ta.

Kui võrrelda linnalähedasi ja maakonna kaugemaid piirkondi, siis kindlalt on eelistatud linnast kuni 20 kilomeetri raadiuses asuvad majad, sest nii on mugavam täiskasvanuil tööl ja lastel koolis, trennis ja huvialaringides käia.

Siiski on tasapisi suurenemas nõudlus kaugemate talukohtade vastu, kinnitab Kinnisvaraeksperdi Pärnu maakler Arne Pent. „Neid soovitakse suvekodudeks, eelistatakse looduskaunist asukohta ja privaatsust,” lisab ta ja meenutab, et näiteks 2008. aastal toodi palju müüki korrastatud suvemaju, kuna paljudel olid võetud suured pangalaenud ja majanduslanguse tõttu tuli püksirihma koomale tõmmata. Praegust kasvavat huvi maamajade vastu saab seostada aga üldise majandusolukorra paranemise ja sissetulekute kasvuga.

Kui selle kohe kokkukukkuva majaga kinnistu asuks merest paarisaja meetri kaugusel, oleks ostuhuviliste järjekord ukse taga, lähemast asulast Foto: aNtS LiiguS mitmekümne kilomeetri kaugusel padrikus asudes võib see aga ostjat ootama jäädagi.

„Läbi aegade on nõudlus vanade talutüüpi elamute ja hoonete vastu, aga nende pakkumine on suhteliselt kokku kuivanud, sest enamik vanu tühjaks jäänud hooneid realiseeriti kümmekond aastat tagasi,” seletab Pent.

Maakodu otsivate inimeste jaoks mängib väga tähtsat rolli ilus looduskeskkond, alati on suur pluss lähedal asuv suur tiik, järv või jõgi, samuti kuppelmaastik. „Üldjuhul pole takistuseks, kui maja vajab elamiskõlblikuks nokitsemist, aga elementaarne on, et selleni viiks korralik tee, mida mööda pääseks ligi 24/7. Kui tee on sügisel pori tõttu läbipääsmatu, siis see on suur müügitakistus,” rõhutab Värnik. „Mõni küla või alev võiks ka

ligidal olla, kus vajadusel kiiresti poodi või arsti juurde pääseks.” raske MÜÜa Mõni müügikuulutus kaob kinnisvaraportaalist kiirelt, teine jääb isegi paariks-kolmeks aastaks või kauemakski seisma. Siin võib süüdi olla kas liiga kõrge müügihind, keeruline ligipääs või puuduv elektriühendus. „Väga tähtis on tehnovõrkude olemasolu,” kinnitab Värnik. „Pole isegi väga tähtis, et veevärk ja kanalisatsioon majas sees oleksid, oluline on, et neid oleks võimalik hõlpsasti teha. Kui elektriliine pole ja kaev kasutuskõlbmatu, on nende taastamine niivõrd aja- ja rahakulukas, et potentsiaalne ostja jätab selle pakku-

mise kõrvale ja vaatab midagi muud.”

Värnik toob veel välja, et raskem on ostjat leida üle 200ruutmeetristele majadele. Läinud sajandi 80. ja 90. aastatel ehitati sääraseid maju lootuses, et kui lapsed suureks kasvavad, jäävad nad oma peredega sinna elama. Paraku on tänapäeval siiski suund, et leibkonnad tahavad eraldi elada. „Käisin Võrumaal hindamas maja, mis oli 700ruudune,” meenutab Värnik. „Kui uurisin, miks nii suur maja ehitati, siis öeldigi: arvasime, et lapsed leiavad endale elukaaslased, tulevad koju elama ja hakkavad seal oma lapsi kasvatama.”

Mööda Eestit ringi sõites

näeb sageli kokkukukkumise äärel maju, mille korstnast ikka suitsu tõuseb. Seal elavad enamasti memmed-taadid, kel koduga nii suur emotsionaalne side, et nad pole nõus mingil tingimusel ära kolima. Kui selline maja ükskord tühjaks jääb ja on nii halvas seisus, et renoveerimine nõuab suurt summat, siis pärijatel on lootust see kinnistu kiirelt maha müüa vaid siis, kui

mÖÖda eesTiT ringi sÕiTes nÄeB sageli kOkkukukkumise ÄÄrel maJu, mille kOrsTnasT ikka suiTsu TÕuseB.

ESTOMET OÜ | Tehnika 3b, Türi | 72213, Järvamaa, Eesti | info@estomet.ee

maa elu || eHITuS || 5

29. juuni 2017

põllumajandusehitusturg kõigub eurotoetuste ja maailmaturuhindade rütmis ToomaS ŠalDa Maa Elu

o

saühing Mapri Ehitus on põllumajandusehituse valdkonnas üks Eesti turuliidritest. Praegu on ettevõttel töös kümmekond põllumajandusobjekti, mis moodustab firma kõigi tööde mahust umbes veerandi. „See on üks meie mitmest tegevusharust, milles meil on piisavalt kompetentsi, aga ainult põllumajandusehitusele me keskenduda ei saa, selleks on Eesti liiga väike,” selgitab Mapri Ehituse müügijuht Margus Väärsi. „Palgal on meil kokku 80 inimest, neist 35 ringis on suviti hõivatud põllumajandusobjektidel. Põllumajandusehituses ongi tööd enamasti suvel suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul. Tartu firmana püüame enda inimesi kodule lähemal hoida, kaugemal rakendame enamasti alltöövõtjaid, kellest on meil välja kujunenud usaldusväärsete partnerite ring.”

Nii nagu ehituses üldse, on põllumajandusobjektidegi puhul konkurents tugev. Vanematest ja endale nime teinud selle valdkonna tegijatest toob Väärsi välja Paide MEK ASi, VMT Ehitus ASi ja Agorek OÜ. Väiksemaid ja uusi ehitusfirmasid on aga väga palju. „Mapri Ehituse jaoks oli põllumeeste usalduse võitmine pikk ja keeruline protsess. Tegu on kinnise ja põhimõttekindla seltskonnaga ning kui sul on veel näidistöid vähe ette näidata, ega siis jutule võeta. Aga kui oled midagi hästi ära suutnud teha, levib jutt edasi. Meie strateegia on algusest peale olnud kõigepealt kliendi eesmärkide väljaselgitamine ja seejärel talle parimate lahenduste otsimine ja pakkumine.” arenG on kiire Viimased aastakümned on Margus Väärsi kinnitusel toonud

Osaühingu Timorvara juhataja Väino Peets ütleb, et tema ettevõttele on paaril viimasel aastal põllumajandusehituses varaseFoto: tooMaS ŠaLda mast vähem tööd jagunud.

Foto:MaPri EHituS

põllumajandusehitusse uued põhimõtted: „Kui NSVLi ajal ehitati raskeid raudbetoonist ja silikaadist jäädavamaid rajatisi, siis nüüd kerkivad peamiselt kerghooned. On aru saadud, et tehnoloogiad muutuvad nii kiiresti, et kapitaalselt ja sajaks aastaks ette pole mõtet ehitada. Hoone peab mõistlikult kiiresti valmis saama, et oleks võimalik tootma hakata. Peamised mõõdupuud ongi kiirus ja efektiivsus. Kindlasti peab ehitaja teadma tellija tulevikuplaane, et ta ei ehitaks sellist hoonet, mida ei ole võimalik edaspidi laiendada või ümber ehitada. Põllumajandustehnika ise areneb väga kiiresti ja see mõjutab kogu protsessi juba projekteerimisest peale. Kui vanasti oli näiteks lauda ehitamisel täpsusühikuks kümme sentimeetrit, siis nüüd räägime millimeetritest. Kõik on maksimaalselt või selle lähedaselt automatiseeritud ning see seab eritingimused kõigele alates elektrisüsteemidest. Kõige uudsema tehnoloogiaga seotud objektid ongi ehitaja jaoks kõige väljakutsuvamad ja huvitavamad.”

Peale uute hoonete ehitamise tuleb põllumajandusehitusest rääkides teemaks mure rohkearvuliste vanade, sageli tühjalt seisvate kolehoonetega. „Nendega, mida tasus rekonstrueeri-

da, hakkab ring täis saama. Sageli on odavam ja mõistlikum vana maha lammutada ja uus ehitada. Vana hoone ringi ehitamise puhul ei pruugi lõpptulemus ikkagi ootustele ja vajadustele vastata,” leiab Väärsi.

Kui põllumajandusehitust näiteks elamuehitusega võrrelda, siis pööratakse rõhku teistele teguritele. Visuaalne pool ei ole nii oluline kui praktilisus, vastavus kasutatavatele seadmetele ja sobivus loomadele. Kõik see nõuab eriteadmisi. ehitatakse edukateL aeGadeL „Suuremates riikides ongi osa firmasid spetsialiseerunud konkreetselt põllumajandusehitusele, aga Eesti turg jääb selleks liiga väikeseks ja ebastabiilseks. Turg kõigub eurotoetuste jagamise rütmis. Teine turu mõjutaja on põllumajandustoodangu maailmaturuhind – kui hinnad on all, siis raha ehitamiseks lihtsalt pole. Meil ei toimi mujal maailmas tavapäraseks saanud loogika, et halvas majandusseisus tuleb investeerida selleks, et heal ajal varasemast rohkem raha teenida. Eestis ei ole see veel võimalik, sest ettevõtetel ei ole tagataskus suurt midagi ja paljuski elatakse

peost suhu,” kahetseb Väärsi.

Nüüdne seis on õnneks siiski juba veidi rõõmsam kui lähimineviku aastatel, sest piima- ja lihahinnad on tõusnud.

Samal ajal on kerge madalseis viljakasvatajatel. „Põllumehed üritavad üsna aktiivselt ära kasutada viimast investeeringutoetuste perioodi. Ja kuigi sigade Aafrika katk teeb ikka veel palju pahandust, ei kao kuhugi ka kodumaine seakasvatus. Inimesed tahavad liha süüa ja kõike ei saa sisse osta,” on Väärsi veendunud.

Mapri Ehitusel on praegu käsil mitme suure sigala ehitus.

Kuna ettevõttel on Lätis tütarfirma Mapri Būve, saab Väärsi võrrelda naaberriikide põllumajanduse olukorda: „Lätlased on meist mõne aasta maas, aga tulevad kiiresti järele. Kui viis aastat tagasi oli seal uusi põllumajandusehitisi vähe, siis nüüd tuleb neid järjest juurde. Enamasti kerkivad seal veiselaudad ja teraviljakompleksid. Nende toetuste süsteem on veidi lihtsam ja tarbijasõbralikum.” Põllumajandusehituse lähituleviku kohta ütleb ta, et see pigem stabiliseerub tänasest veidi väiksema mahuga tasemele: „Ära see ei kao ja suuri hüppeid ei tee, sest maa potentsiaal on suures osas kasutatud.”

ÜLdeHItUses on tÖÖd RoHkeM ToomaS ŠalDa Maa Elu

M

aa Elu külastas ka teist muude ehitusteenuste seas põllumajandusehitusega seotud osaühingut Timorvara.

Tartu külje all Luunjas asuvas kontoris ütles ettevõtte juht Väino Peets, et kuigi firma kodulehelt võib leida pika nimekirja põllumajandusobjektidest, mille valmimisse on Timorvara oma panuse andnud, on paar viimast aastat selles valdkonnas hõredamad olnud. Samal ajal on üldehituses ja betoonitöödega tööd rohkem kui mullu. „Põllumajandusobjektidel oleme teinud samuti palju betoonitöid, eriti viljakuivatite juures. Ehituslikult pole siin midagi väga keerulist, aga kui punkrite jaoks on kolmemeetrised augud maa sees ja Eesti pinnas on just, nagu ta on, tuleb kõvasti vaeva näha, et vesi pidama saada. See töö on meil hästi käpas. Teine, mida oleme palju teinud, on laudapõran-

dad. Aga turul on seis selline, et suured firmad saavad objekti kätte ja väiksematele jääb see, mis pärast koore riisumist alles jääb. Meiesugustele öeldakse hind ette ja siis peame täpselt rehkendama, kas saame sellega hakkama ja võtame töö vastu või mitte. Sageli on sedagi, et teeme oma pakkumise, mis suunatakse sujuvalt järgmisele ehitajale ja küsitakse temalt otse, kas teeb odavamalt. Hulgi on väikseid firmasid, kes sama tööd mingi nipiga meist odavamalt suudavad pakkuda.

Nii tegelemegi praegu peamiselt alltöövõtu korras üldehitusega. Siin on eriti just suvel tööd nii palju, et meie enda viie brigaadi 25 mehele lisaks kasutame alltöövõtjaid ja renditööjõudu Ukrainast. Korraga on praegu töös kümmekond objekti,” kirjeldab Peets. Timorvara meeskond on varasematel aastatel renoveerinud vanu lauda hooneidki, aga Peets pole kindel, et tellijale selline tegevus end enam ära tasub, ruutmeetri hind tuleb suurem kui uue ehitamisel.

NORCAR BSB EESTI AS

www.norcar.com

MÜÜK, HOOLDUS

ja vajalikud

HAAKERIISTAD

www.norcar.com Rebase 16, Prillimäe, Rapla maakond • tel 526 7524 • info@norcar.ee • www.norcar.ee

6 || eHITuS || maa elu

29. juuni 2017

investeerimine PRIA toe projektide elluviimiseks veel aega.

kriSTina TrakS Maa Elu

RIA jagatavate investeeringutoetuste abil on Eestisse kerkinud sadu põllumajandushooneid ja praegu toimuvad toetusvoorud näitavad huvi jätkumist.

PRIA peadirektori asetäitja Jaanus Hämmal jagab soovitusi, kuidas hõlpsamini toetust taotleda.

Milliseid objekte on PRIA investeeringutoetuste abil kõige enam rajatud?

Toetusmeetmeid, mis aitavad ettevõtjatel ja ühistutel rahastada põllumajandustootmisega seotud investeeringuprojekte, on maaelu arengukava (MAK) eelmisel (2007–2013) ja käimasoleval (2014–2020) perioodil terve hulk. Lisaks tootmishoonete ja nende juurde kuuluvate taristute rajamisele on võimalused saada toetust mobiilseteks ja paikseteks masinateks ja seadmeteks, IT riist- ja tarkvaraks jpm. Millisest meetmest toetust saada, sõltub nii kavandatavast projektist ja selle maksumusest kui ka ettevõtte tegevusvaldkonnast, suurusest või sellest, kas kuulutakse ühistusse või tunnustatud tootjarühma.

Vaadates kõige „mahukamaid” meetmeid, kust on eelmisel ja praegusel MAKi perioodil kõige rohkem investeeringuteks toetusi taotletud, siis ainuüksi ehitusprojekte rahastati eelmisel perioodil MAKi meetme 1.4 (investeeringutoetused mikroettevõtete arendamiseks, loomakasvatusehitisteks ja bioenergia tootmiseks) viie taotlusvooru tulemusel 437 ehk kokku summas 54,6 mln eurot. Praeguse perioodi analoogse meetme „Põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse arendamise investeeringutoetus” kolmes taotlusvoorus on praeguseks 131 ettevõtjale toetust makstud kokku 8,6 mln eurot. Need arvud kasvavad, sest toetusesaajatel on oma

Kas alati küsitakse raha rohkem, kui teil jagada on?

Enamikus taotlusvoorudes ja sihtgruppides on tõesti alati olnud taotletud summa suurem kui taotlusvooru eelarve. Sel juhul otsustatakse nõuetekohaste taotluste rahastamine meetme määruses sätestatud hindamiskriteeriumide põhjal saadud paremusjärjestuse alusel. Kehtivad ka lävendid ehk taotlusele tuleb saada vähemalt teatud arv hindepunkte, et seda saaks rahuldada.

Kui suur osa projekte reaalselt käiku läheb? Kas selles kajastuvad ka majandusolud – kui on ikka kehvad ajad piima müügis, siis tehakse ka vähem investeeringuid?

Käiku läheb valdav enamik kavandatud projekte. MAKi eelmisel perioodil rahuldati meetme 1.4 taotlusi kokku umbes 3100, neist katkestati 123 ehk veidi alla 4 protsendi toetuse abil kavandatud investeeringutest jäi ellu viimata.

Majandusoludel on kindlasti mõju, kuid mitte niivõrd taotlemisele, kuivõrd just projekti elluviimisele. Ettevõtja teab, et kõiki kulutusi toetus ei kata ja tema peab lisama kohustusliku omaosaluse.

Investeeringutoetusi ei maksta enamiku meetmete puhul välja mitte kohe määramise ajal, vaid siis, kui ettevõtja on investeeringu või osa sellest ära teinud, teatud ulatuses kulud tasunud ja esitab PRIAle maksetaotluse. Selleks on olnud aega sõltuvalt meetmest 2–4 aastat. Eelmisel aastakümnel pikendati seoses üldise majandussurutisega loomakasvatusehitiste meetmes investeeringu lõpetamise tähtaega kahelt aastalt neljale. Tänavu pikendas maaeluministeerium põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse meetme esimese kolme taotlusvooru toetusesaajatel tähtaega kolmele aastale.

Investeeringutoetustest võib kehvades majandusoludes toimetulekuks ka abi olla, kui ettevõtja otsustab oma senist vähetootlikku tegevusala muuta. Näiteks toimus tulemuslikkuse meetmes 2015. aastal eraldi taotlusvoor seakasvatajatele,

Mullu septembris valminud erivajadustega loomade laut Sargvere PÜ Palu laudakompleksis.

MIKS VALIDA TRV KLIIMA 1. Omame üle kümne aasta kogemust jahutussüsteemide paigaldamisel ja hooldamisel.

2. Pakume teile kvaliteetset ja kiiret hooldusteenust.

TRV Kliima AS Assaku alevik, Rae vald, Harju maakond 75301 Tel 610 5454 e-post trv@trv.ee www.trv.ee

3. TRV pakub nii hooldust kui ka paigaldust, pole vaja mitmest kohast otsida.

et neil oleks võimalik teha kulutusi Aafrika seakatku tõttu nõutavateks täiendavateks abinõudeks või lõpetada seakasvatus täielikult ja teha investeeringuid tegevuse jätkamiseks mõnes teises põllumajandusliku tootmise valdkonnas.

Investeeringu elluviimisel võib olla abi liisingust, Maaelu Edendamise SA pakutavast laenust või tagatisest. PRIAlt saab toetuse väljamakset taotleda ka osaliselt tasutud kulu-

e-prias TaOTluse sisesTamise aJakulu Ja keerukus sÕlTuB suuresTi TaOTleJa kavandaTavasT TegevusesT.

dokumentide alusel, mida on paljud kasutanud – kuludokumentide esitamise ajaks peab arvetest olema tasutud kohustusliku omaosaluse ja mitteabikõlblike kulutuste eest. Toetusega kaetav summa tasutakse teenusepakkujale 7 päeva jooksul pärast seda, kui PRIAlt toetus laekub.

Millised on tingimused taotlejale üldiselt? Kui palju taotleja peab vaeva nägema toetuse saamiseks?

Taotleja peab esitama PRIA eteenuse keskkonna (e-PRIA) kaudu tulemuslikkuse toetuse saamise taotluse, paberil enam taotlust esitada ei saa. Taotluse esitamine e-PRIAs on loogilise ülesehitusega ja koosneb üksteisele järgnevatest sam-

mudest, mida ka abimaterjalides kirjeldatakse. Süsteem pärib andmeid registritest (äriregister, maksuamet, kinnistusraamat, ehitisregister) ja teatud andmeväljad täidetakse automaatselt. Näiteks äriühingute puhul ei pea taotleja sisestama majandusaasta aruande näitajaid, need on automaatselt eeltäidetud äriregistrist võetud andmetega.

Sammudes on aga ka andmevälju, mida peab taotleja ise täitma või märkima valikvastuse. Andmeväljade täitmine ei ole keeruline, kui meetme tingimuste ja nõuetega on määrusest tutvutud ning sõltuvalt kavandatavast tegevusest on toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid olemas (näiteks nõutud arv hinnapakkumusi, ehi-

VÄLISVOODRILAUAD alates 4.50 €/m²

EHITUSPRUSSID, -LAUAD, PÕRANDALAUAD TERRASSILAUAD (pruun immutus)

OÜ INVESTER Paide, Prääma • Info 503 0452, 510 5565 • vallo@invester.ee Kohaleveo võimalus.

maa elu || eHITuS || 7

29. juuni 2017

etuse abil on vaeva väärt tOetust KÜsitaKse KaKs KOrda rOHKem, Kui seda anda On Põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse toetuse statistika põhjal valdkondade kaupa: tegevusvaldkond

taotletud toetuse summa

rahuldatud toetuse summa

makstud toetuse summa

Loomakasvatus (v.a piimatootmine ja mesindus)

20 236 406

14 982 169

4 594 355

Muude põllumajandussaaduste tootmine (k.a mesindus)

15 560 236

10 085 382

4 290 814

Piimatootmine

37 036 363

21 927 098

4 037 124

Seakasvatajad

4 828 796

4 187 582

2 272 084

67 379 905

22 656 332

13 468 600

145 041 706

73 838 564

28 662 977

Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamine Kokku:

Allikas: PRIA

Foto: dMitri kotJuH

PRIA keskus Tartus Tähe tänavas.

tamise puhul ehitusluba, vormikohased hinnapakkumused ja ehitusprojekt). Eeltöö nõutavate dokumentide osas peaks olema tehtud enne taotluse täitma asumist. Kui näiteks ehitusloa vajadus selgub taotleja jaoks alles toetustaotluse täitmise käigus (mis pahatihti jäetakse taotlusperioodi viimastele päevadele), ei jõua ta ajaliselt seda nõuet enam täita.

E-PRIAs taotluse sisestamise ajakulu ja keerukus sõltub suuresti taotleja kavandatavast tegevusest. Mobiilsete masinate ja seadmete ostmise korral võtab see vähem aega kui ehitamise korral, kuna täidetavate väljade ja lisatavate/nõutavate dokumentide hulk on ehitamise korral suurem.

Taotluste esitamine e-PRIA

kaudu on märgatavalt vähendanud paberimajandust ja muutunud lihtsamaks. Konsulendi kasutamine sõltub taotlejast ehk sellest, milline on taotleja arvutikasutamise oskus, ja muidugi kavandatava investeeringu keerukusest. Väga paljud taotlejad saavad ise suurepäraselt hakkama.

Enne taotluse täitma hakkamist peab taotleja määruse abil aegsasti selgeks tegema, milliseid dokumente just konkreetselt tema tegevuse puhul on vaja taotlusele lisada ja millise ajaga on võimalik need saada. Kuna toetusetaotluse esitamine e-PRIA kaudu toimub elektrooniliselt, siis ühtegi nõutavat dokumenti paberil esitada ei saa. Need tuleb taotlusele lisada elektroonselt failidena.

Foto: kriStJaN tEEdEMa

Kõik määruses nõutud dokumendid ja andmed tuleb PRIAle esitada taotluste vastuvõtuperioodi jooksul ja kui seda ei tehta, võib PRIA jätta taotluse menetlusse võtmata.

Küllap on teid ka üritatud ninapidi vedada. Kas saaksite mõne näite tuua? Kuidas te taotlejaid kontrollite? Mõne põllumehe jutust on jäänud mulje, et PRIA kontrollid on lausa nagu repressiivorgan …

PRIAl on tõesti ELi ja Eesti eelarvest rahastatavate toetuste vahendajana ka makseagentuuri roll ja ülesanne tagada, et toetused jõuaksid õigete sihtgruppideni ja sihipärasesse kasutusse. Kontroll hõlmab nii taotle-

jaid, dokumente kui ka toetuste abil valminud objekte. Vähemalt üks kord enne lõplikku väljamakset kontrollime kohapeal kõiki objekte.

Kontrolli pole põhjust karta kellelgi, kes on toetuse taotlemisel ja kasutamisel kõiki nõudeid täitnud. Teadlikku skeemitamist ja trikitamist toetuste kättesaamiseks kasutavad eelkõige need, kes soovitud toetust ausas konkurentsis ei saaks. PRIA

eelTÖÖ nÕuTavaTe dOkumenTide Osas peaks Olema TeHTud enne TaOTluse TÄiTma asumisT.

on aastate jooksul välja töötanud tõhusad kriteeriumid riskide hindamiseks ja töötajad on saanud mitmesuguseid koolitusi – teame, mida jälgida ja kuidas kontrollida. Üks eesmärk on pettusi ennetada, tuvastades sellised katsed juba enne toetuse määramist või väljamakset.

Levinumad võtted ebaausal investeeringutoetuse taotlemisel on näiteks need, et taotleja ettevõte on seotud hinnapakkujaga või on hinnapakkujad omavahel seotud – lepitakse kokku, et tehakse turuhinnast kõrgema hinnaga pakkumused, mille eesmärk on aidata taotlejal ka kohustuslik omaosalus toetusega katta. On proovitud raha küsida ka nn fiktiivsele ettevõttele: ettevõte on loodud nii-öelda kunstlikult ja just nii, et tema majandustegevus vastaks toetuse saamise tingimustele. Vahel on ühel füüsilisel isikul mitu ettevõtet selleks, et iga ettevõte saaks taotleda toetusi, mida üksik ettevõte toetuse ülemmäära täitumise korral rohkem ei saaks, või et saaks taotleda mitut toetust, mis on mõeldud erineva suurusega ettevõtetele.

Kui investeering jääb lõpetamata ja objekti ei võeta kasutusse sel otstarbel, milleks toetust maksti, siis nõuab PRIA makstud summa tagasi. Samuti tuleb meil toetus tagasi nõuda siis, kui valminud objekt ei ole määruses nõutud aastate jooksul toetuse saajal sihipärases kasutuses.

Millised on põhilised komistuskivid raha taotlemisel, mida ikka ja jälle näete?

Ehitusinvesteeringute korral on suur murekoht läbimõtlematus.

Ehitusprojektid on pealiskaudsed ja mitmed olulised aspektid läbi mõtlemata. Kui ehitusprojekt on vähese infoga, toob see kaasa ehitusmaksumuse ligikaudse hindamise, millest tulenevalt on ehitusettevõtjad sunnitud hinnapakkumuse koostamisel arvestama suures mahus ettenägematute kuludega ning sellest tulenevalt on keskmine ehitushind tunduvalt kallim kui tegelik turuhind sel ajal. See mõjutab märkimisväärselt taotleja omaosaluse suurust. Lisaks toob investeeringu suur maksumus kaasa

ohtralt küsimusi PRIAlt, millele taotleja alati ei suudagi vastata – tulemuseks on kas taotluse rahuldamata jätmine või investeeringu abikõlblike kulude vähendamine.

PRIAle esitatud ehitusprojekt peab andma üheselt mõistetava info, millest tuleb välja, kuhu, kui palju ja mida ehitada soovitakse.

Ehitusprojekti ja hinnamõistlikkuse probleemide kõrval on takistus ka ehitise püstitamise õiguspärasus. Väga tihti tuleb ette olukordi, kus ehitusluba on hakatud taotlema viimasel hetkel ning vajalik dokument jääb taotluse juurde esitamata.

Mida soovitaksite raha taotlejale, et taotlemine lihtsam oleks?

Kavandatavad tegevused, millele toetust soovitakse taotleda, tuleks hästi läbi mõelda ja taotluse ettevalmistamisega tuleks alustada võimalikult vara. Oluline on tutvuda meetme määrusega. Seal on toodud nõuded taotlejale, loetelu toetatavatest tegevustest ja andmetest, mis tuleb taotlusel esitada, ning dokumentidest, mis tuleb sõltuvalt tegevusest taotlusele lisada.

Kavandatavate tegevuste kohta andmete e-PRIAsse sisestamisel tuleks kindlasti jälgida nende jagunemist nn põhitegevusteks ja kaasnevateks tegevusteks. Tegevuste andmete korrektne sisestus on väga tähtis taotluse hindamise seisukohalt, sest see toimub automaatselt nende andmete põhjal, mis on taotlusele märgitud.

Taotluse esitamist ei tohiks jätta vastuvõtu viimastele päevadele. Palume enne taotluse täitma asumist veenduda, et registrites on taotleja kohta nõutavad andmed/dokumendid olemas – kui e-PRIA neid ei leia, ilmuvad veateated ja see takistab taotluse esitamist. Samuti soovitame aegsasti maksuametist maksusaldo üle kontrollida, et võimalik maksuvõlg ei segaks PRIAle toetustaotluse esitamist.

Kindlasti soovitame alustada taotluse täitmist juba nn eeltäitmise perioodil. Üldjuhul avame e-PRIAs taotluste eeltäitmise nädal aega enne väljakuulutatud taotlusperioodi.

8 || eHITuS || maa elu

29. juuni 2017

Ükski mure

pole betoonist rEET Saar Maa Elu

Mä r ja maa valla piires valmis 2011. aastal koguni neli uut lüpsifarmi. Üks neljast, Kärneri-Jõe osaühing ehitab nüüd uut silohoidlat. „Järgmisel aastal valmib meil ka uus sõnnikuhoidla.

Keskkond on pärast seda paremini kaitstud. Kiida ehitajat,” ütleb tellija Ago Kirsipuu ja kiirustab edasi. Jutule võtab Veiko Palanen. Ta ehitas siinset lauta veel VMT Ehituse töötajana. Kolme aasta eest loodi nende oma väikefirma VSV Betoon kolmeliikmelise meeskonnaga. See on nii-öelda ajutrust, tellimuste täitmisel on partneriteks head alltöövõtjad. Kolm tähte firma nimes tähendavad Veiko Palaneni (juhatuse liige ja objektijuht), Silvar Zukkerit (betooni-

tööde objektijuht) ja Veljo Palaneni (3D projektijuht). „Me armastame betooni,” teatab ettevõte oma kodulehel, lisades: ükski mure pole betoonist. See viitab, et tellijad saavad neilt soovitud lahenduse.

oMa Lahendused Laukna kahe lööviga silohoidlasse tuleb neli boksi mõõtudega 12 x 38 meetrit. Silohoidla seina paksus on 30 cm, kõrgus 3,8 m ja pikkus 76 m. Palaneni sõnul on objektil eriline see, et sein valati kogu pikkuses korraga. Enamasti valatakse 10 m kaupa, siis pannakse vuugilindid otsa ja jätkatakse. „Töövuugid on siin ehitatud seina sisse.

See on meie oma väljatöötatud lahendus, et sein jääks ilus sile, töövuugid on õiges kohas ja toimivad – kahanedes ei teki betooni pragusid ja vuugid ei lase silomahlu läbi. Lihtne lahendus, aga töötab,” paotab objektijuht pisut tehnoloogiat. Silohoidla ehitus kestab augusti keskpaigani.

Firma igapäevatöö on betoonkonstruktsioonide ehita-

mine ja tellimusi jagub. Teine suur suund on laudapõrandate karestamine, et vähendada loomade libisemisohtu. Põrandasse freesitakse keskmiselt 3 mm sügavusega tihedad sooned. Resultaat pole igavene, aga neli-viis aastat peab vastu. Seda protseduuri saab laudas teha oma kolm korda, seega umbes 15 aastat saab põrandat „ergutada”, enne kui jõutakse betooni kaitsekihini. „Noore ettevõttena pidime midagi välja mõtlema, et pakkuda uut teenust. Jaan Metsamaa Metsaküla Piimast ütles, et mõtle välja lahendus, mis oleks hea hinnaga ja töötaks.

Võtsime härjal sarvist ja otsisime lahenduse. Tõsi, see pole päris originaalne. Meie lähim konkurent on Poola-Saksa piiril ja tegutseb suurejooneliselt.

Pisut kopeerisime teda,” räägib Veiko Palanen. Tehnika osteti Šveitsist. Loomad põrandate karestamise ajaks välja minema ei pea. Tööd ei sega seegi, kui maas on sõnnikut. Aparaat teeb küll kõva häält ja esimestel minutitel on

loomad pisut ärevil, aga kuna nad on lauda igapäevaste helidega harjunud, siis pärast on nad juba uudishimulikud ega tahtvat tööjärje eest äragi minna.

Ligemale poolteise aastaga on üle 30 000 m2 laudapõrandaid karestatud. Tagasiside on olnud väga hea ja peaaegu kõik Eesti suuremad laudad on läbi käidud. „Töö ei murra konti – paned klapid pähe ja jalutad 400kilose masina järel. Tuunime tehnoloogiat ja arendame edasi teenuseid ning püüamegi minna pigem betooni erilahenduste peale ega rõhu ainuüksi valamisele, sest see turg on Eestis täis ja konkurente on palju,” jutustab Palanen.

Ta turundab firmat agaralt interneti kaudu ja tellimused paistavad ka Soomest, Rootsist, Lätist ja Leedust. Sihikul on Austriagi, kus on palju väikefarme, kuid seal on ees konkurent Poolast. Ettevõtja sõnul on Eesti lautades veel palju uuendamist vajavat. Näiteks sõnnikukraapide ketid ja trossid ku-

lutavad juhtraua põhja aastatega läbi. Praegu on meil rohkesti enam kui kümne aasta vanuseid lautu, kus selline probleem on esile kerkinud. Rootsis nägid nad huvitavat tehnoloogiat, kuidas vesilaserlõikuriga vahetada sõnnikukraapide sii-

Raikküla(Lubja) paekarjäär Potsepa liivakarjäär

Eivere paekarjäär

Anelema paekarjäär Rõstla paekarjäär Selja II kruusakarjäär Aardlapalu liivakarjäär

Väikevedude tellimused +372 5303 9898 Projektimüük ja lepingud +372 517 6087 info@eestikillustik.ee | www.eestikillustik.ee

maa elu || eHITuS || 9

29. juuni 2017

OÜ VSV Betoon juhatuse liige Veiko Palanen hoiab silma peal Laukna silohoidla ehitusel.

Fotod: rEEt Saar / Erakogu

ne nii, et betooni armatuurraud jääb terveks. „Probleem on, lahendus on ka, kuid see on meie põllumeeste jaoks veel liiga kallis. Aga usun, et nelja-viie aasta pärast on need masinad Eesti turul ja töö tehakse ära,” kõlab kommentaar.

VÄikeFirMa tuGeVused Veiko kiidab firma väikest tööperet, kus igaühe tugevad küljed rakenduse leiavad. Ta toob esile vend Veljo suurepärased arvutioskused. Neil on 2017. a litsentsiga programm ArchiCAD, mis nii väikeses ette-

30.06 – 31.07

võttes polevat tavaline. Ehitusjoonised modelleeritakse ümber 3D-vaatesse, mis toob kõik vastuolud joonistel välja ja võimaldab tellijal tõetruult tutvuda enda tellitud tootega. 3D-distolaseri abil mõõdetakse remonti vajavad hooned

väga täpselt üles, nii et tellija saab täieliku ülevaate ka materjalikulust. „Usun, et tänu sellistele teenustele on väike pereettevõte saanud 99% tellimustest. Suudame juba esimeses etapis täpselt ära näidata, mida saab teha teatud sum-

ma eest, me ei kasuta taktikat teha odav pakkumine ja küsida hiljem juurde. Räägime asjadest ausalt. Eksimusteks ei ole ruumi,” iseloomustab Palanen nende stiili.

Ta ei näe varianti, et väikeettevõte kasvaks kuuest töö-

tajast suuremaks. „Keegi on öelnud, et kui tuumik ei jõua enam verd ringi pumbata, siis pole vaja nii palju inimesi enda ümber hoida. Pigem teeme erilisi asju ja hoiame strateegia oma käes. Hoidume töövahendusest, et meie spetsiifilised oskused ei läheks turule laiali – sellega kasvataksime endale konkurente. Jääme lahenduste juurde, mille oleme ise välja töötanud. Arenguruumi on meil palju, aga minu ülesanne ongi mõelda strateegiale ja innovaatilistele lahendustele,” kirjeldab Palanen. Ta toonitab, et VSV Betoon teeb ise head tööd, peab tähtaegadest kinni ja eelistab teha koostööd nendega, kes mõtlevad samamoodi. Ei meeldi tellijad, kes otsivad pahatahtlikult vigu. Uut koostööd ei tule tellijatega, kellega on tulnud arvete tasumisel piike murda.

Eesti turg on väike ja ka ettevõtja valib klienti.

VSV Betoon i mullune käive oli pea 230 000 eurot, tänavu peaks tulema 650 000 ringis.

Kasum investeeritakse uutesse töövahenditesse.

Kolm aastat on Veiko Palaneni sõnul möödunud kiiresti ja nii töiselt, et vaba hetke peaaegu ei ole. Jaanipäeval võeti väike paus ja käidi puhkamas Palangal. Aga suvi ongi rabamiseks, talvel on tempo mõõdukam. Tellijate tunnustus on VSV Betooni jaoks parim tagasiside.

10 || kanep || maa elu

29. juuni 2017

Eesti on suuruselt teine kanepik

Ago Siineri ja Tarmo Taela hinnangul jääb Eestis kasvatatud kanepiseemnest siia vaid kümnendik, ülejäänu läheb Euroopasse.

Fotod: Tiir Efert / erakogu

Tiit Efert Maa Elu

änu Ago Siineri ja Tarmo Taela kümne aasta pikkusele tööle on Eesti põllumehed võtnud omaks tööstuskanepi kasvatamise. Läinud aasta andmete põhjal kasvab kanepit Euroopas rohkematel hektaritel vaid Prantsusmaal. Aga arenguruumi on veel kuhjaga.

Tarmo ja Ago on tuttavad juba koolipõlvest ja koos jõuti ideeni, et Eestis võiks tööstuskanepit kasvatada. „Meid on inspireerinud kanepikasvatuse pikk ajalugu Eestis, kogu tänapäevase kanepitööstuse väike ökoloogiline jalajälg ja kanepitoodete väga tervistav mõju. Kanep tundus intrigeeriv, hakkasime tõsisemalt uurima,” räägib Ago, kes õppis ülikoolis keskkonnatehnoloogiat. Tarmo õppis samal ajal reklaami ja imagoloogiat.

Aga Eesti polnud veel Euroopa Liidus ja õigusaktides valitses neil teemadel tühjus. „Ot-

VILI KUIVAKS

MURETULT

!

― kvaliteetne viljakuivatite kütus ― gaasist soodsam ― garanteeritud töökindlus ― rikkeabi 1 h jooksul ― paindlik maksegraafik ― usaldusväärne partner Küsi pakkumist 447 7862 info@swenergia.ee www.swenergia.ee

seselt keelavat seadust polnud, aga lubavat ka mitte,” ütleb Tarmo. Niipea Eesti 2004. aastal Euroopa perre vastu võeti, asusid mehed tegutsema. Valdkond oli uus ja väljakujunemata. See oli põnev ülesanne.

Esimene saak 2005. aastal loodi ettevõte Perfect Plant OÜ, mehed rentisid Viljandi- ja Läänemaal kuus hektarit põllumaad ja panid esimese saagi kasvama. Nende esmahuvi oli kiukanep, millest saab kangast toota. Koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Saksamaal tegutseva Nova instituudi ja Euroopa Tööstuskanepi Assotsiatsiooniga tehti eeluuringu projekt, et uurida tööstuskanepi potentsiaali Eestis. Saksamaal Karlsruhes korraldati õpikoda, kuhu tulid eri riikide kiuvabrikute juhid, põllumehed, hulgimüüjad. Vahetati infot nii taime kasvatamise, töötlemise tehnoloogiliste võimaluste kui ka tööstuskanepi ja sellest valmistatud toodete müügivõimaluste kohta. „See, et nad meie pärast kokku tulid, kõlab suurelt, aga tegelikult oli neil en-

dal ka teema vastu sügav huvi. Valdkond oli sel ajal lapsekingades kogu Euroopas,” sõnab Ago. Mida rohkem mehed süvenesid, seda lähemale jõudis arusaamine, et kiukanep käib neile üle jõu. Investeering olnuks liiga suur ja kohe oleks vaja olnud 1000 hektarit maad.

Käega siiski ei löödud, sest leiti muid võimalusi. 2006. aasta suvel tehti Lõuna-Eestis Mooste katsejaamas koostöös Jõgeva Sordiaretuse Instituudiga õlikanepisordi ‘Finola’ taimekatsed. Tegemist on Ameerika Ühendriikidest pärit ja Soomes elava Kuopio ülikooli professori J. C. Callaway aretatud sordiga.

Kuna ‘Finola’ põlvneb kahest Siberi sordist, sobib see meie kliimasse ideaalselt. Mehed leidsidki, et asuvad kanepiseemneid müüma ja kokku ostma. „Mõistsime, et seemnesektoris on võimalik vähemate vahenditega turg käima saada,” räägib Tarmo.

Juba 2007. aastal leiti seitse kasvatajat, kes külvasid kanepit kokku 150 hektarile. Saak realiseeriti Saksamaale. Samal aastal saadi ‘Finola’ kanepisordi ai-

Kanepitooteid tarvitab regulaarselt pool protsenti rahvastikust.

nuesindus- ja paljundusõigus Eestis.

Talunikud ei pidanud alguses kanepi kasvatamist üldse atraktiivseks. Mehed käisid talunikega kohtumas, korraldasid seminare, aga ikka oli kasvupind väga väike. Selle põhjus oli lihtne: kuigi Perfect Plant lubas kogu saagi ära osta, oli külviseeme suhteliselt kallis ja kokkuostuhind jällegi odav. Praeguseks on külviseemne hind on jäänud samaks, aga kokkuostuhinnad on tõusnud. Nüüd kasvab ‘Finola’ kanep Eestis juba 6000 hektaril ja kasvatajaid on poole­saja ringis.

www.apmets.ee

Perfect Plant ostab Soomest paljunduseks kõlblikku, paljundab seda kohapeal C-klassi ehk külvi seemneks ning müüb edasi siinsetele talunikele. Viimased peavad oma seemet pidevalt uuendama, sest muidu ei peeta seda enam samaks sordiks. „Sõltuvalt keskkonnatingimustest hakkab taim muutuma ning elama oma elu, selleks peab keegi orginaali hoidma,” räägib Tarmo.

Mida kanep tahab Kanep kasvab edukalt mitmesugustel muldadel. Kõige paremini sobivad suure toitaine- ja huumusesisaldusega kergema

maa elu || kanep || 11

29. juuni 2017

asvataja Euroopas Oma tooted

S

eni pööras Perfect Plant tähelepanu seemnete müügile ja õlipressimisele, aga tänavu kevadel tuldi välja oma toodetega: kanepiõli, kanepiseemned, kanepipähklid, kanepikiudained ja kanepiproteiin. Väljatöötamisel on mitmed tervislikud lõpptooted, et lihtsustada kanepiseemnete ja õli tarbimist ning laiendada tarbijaskonda. Praegu on tooted müügil Tallinna ja Tartu Kaubamajas ning mõnes ökopoes, aga mõeldakse ka ekspordi peale. Tootmine toimub Tartumaal Ülenurme vallas Õssu külas.

Kanep (Cannabis sativa)

K

anep on üks iidsemaid kultuurtaimi, mida on sajandeid kasvatatud vastupidava kiu ja õlirikaste seemnete saamiseks. Pärineb arvatavasti Aasiast, Hiinas on kanep alates kiviajast olnud ainuke kodumaine kiutaim. Templiseinte kaunistuste järgi on järeldatud, et egiptlased tundsid kanepit juba 1500 aastat eKr. Euroopa arheoloogilised leiud kõnelevad peamiselt kahest kanepikasutamise viisist: kiust valmistati nööri ja kudumeid, seemneid tarvitati söögiks. Vanimad kanepikiu leiud pärinevad eelrooma rauaajast (800–400 eKr).

Eestis on kanepiseemnete jälgi leitud mitme linna keskaegsetest ladestustest.

lõimisega mullad. ‘Finolale’ ei meeldi savine, kamaraline ja märg muld, paremini passivad liivakad hästi kuivendatud liivsavimullad. Õige idanemistemperatuur on kümme kraadi. Tavaliselt tekivad sellised tingimused juba maikuus, aga sel aastal külvati kanepit veel juuniski. Kanep valmib 110–115 päeva jooksul pärast külvi. „Tuleb ikka samal ajal, sõltumata ilmast,” räägib Tarmo. Ilm teadaolevalt saagikust ei mõjuta.

Kõige tähtsam on põllumaa hoolikas ettevalmistami-

ne. Kui mulla temperatuur on sobiv, tärkab taim 48 tunniga.

Saaki mõjutab ka õige tihedus, kui taimi on liiga palju, võivad varred minna liiga peenikeseks. Tuleb valida sobiv külvisügavus, üks kuni poolteist sentimeetrit. Sügavamale külvamine võib takistada taime algset sirgu-

Talunikud ei pidanud alguses kanepi kasvatamist üldse atraktiivseks.

mist. Ühtlane külvisügavus tagab ühtlase idanemise ja elujõulise taimiku.

Kui seeme on valmis, siis seda korjatakse tavalise viljakombainiga. Võtmesõna on aeglane koristamine. „Põllule pole mõtet rallitama minna,” räägivad mehed. Nad teavad juhtumit, kus 25 hektarit koristati lausa kolm päeva. „Aga saaki tuli seal ka hästi,” kiidavad nad.

Viiakse Euroopasse Eestis kasvatatud kanepiseemnest jääb siia vaid kümnendik, ülejäänu läheb Euroopasse. Perfect Plantil pole tu-

kommentaar

LUMI toodete baaskomponent

Kanepisort ‘Finola’

F

‘

inola’ on lühike, varase õitsemisega kanepisort, mis väga ei harune. Peale seemne annab ‘Finola’ rahuldavat kiudu, mida võiks võrrelda rohkem lina kui kanepiga, kuid madala kasvukõrguse tõttu jääb saagis tunduvalt alla teistele tööstuskanepi sortidele. Varem oma aretuskoodi FIN-314 järgi kutsutud sort nimetati ümber ‘Finolaks’ ja kanti 2003. aastal Euroopa Ühenduse ametlike tööstuskanepi sortide nimistusse.

Soomes aretatud sort andis kasvatuskatsetel saagiks 1,7 tonni hektarilt, mis on suurem kui kõigil seni aretatud sortidel.

‘Finolat’ kasvatatakse Kanadas, mitmes Euroopa riigis, Austraalias ja Uus-Meremaal. Eestis oleks normaalne saagikus 0,8– 1,2 tonni hektarilt.

Tulus kanep

K

ülviseemne hind on kuni 500kilogrammise koguse ostmisel üheksa eurot kilogrammi kohta. Suurema koguse korral hind langeb. Ühele hektarile kulub 25 kilogrammi seemet ehk investeering on 225 eurot hektari kohta. Ühe hektari keskmine saagikus on 800 kilogrammi kuni 1,2 tonni. Ühe tonni kvaliteetse tavapõllumajanduses kasvatatud seemne eest saab 1200 eurot, mahedalt kasvatatud seemne eest aga kuni 1900 eurot.

rustamisega muret. Küll on aga kahju, et Eesti ettevõtted ostavad kanepiseemet pigem Hiinast, sest sealt saab odavamalt. „Aga küll see paika loksub,” loodab Ago. Meeste hinnangul tarvitab kanepitooteid regulaarselt pool protsenti rahvastikust. Kui see tõuseks kümme korda, võiks kogu Eestis kasvatatud seeme jääda siia. Ent viis protsenti rahvastikust ei tohiks veel lagi olla. Möödunud aastal kasvas kanep Eestis 3700 hektaril ja tänavu üle 6000 hektaril, sellise kasvuga on Eesti seemnekanepi kasvatamisel Euroopas eesrinnas.

Helen Hirv LUMI asutaja

K

osmeetikatööstuses kasutatakse paljusid õlisid, seetõttu küsitakse meilt sageli, miks kasutame baaskomponendina just kanepiõli. Kanepiõlis väga hea oomega ra svhapete suhe. Tervislikus menüüs oleks see 3:1 ehk 3 osa oomega-6- ja 1 osa oomega-3-rasvhapet. Ent tänapäeva inimese toidus on sageli oomegarasvhapete suhe tugevalt oomega-6 poole kaldu. Sama lugu on nahaga: kui oomega-3 ja oomega-6 on kreemides kenasti tasakaalus, siis me ei tekita nahale põletikku. Kanepiõlis on oomega-3 ja oomega-6 suhe 1:3, samas kui oliiviõlis, mida kosmeetikatööstuses sageli kasutatakse, on suhe 1:7, avokaadoõlis 1:13.

Lisaks heale oomegarasvhapete suhtele on kanepiõli ainuke õli maailmas, mis sisaldab kõiki kolme naha jaoks asendamatut rasvhapet, mida nahk ise toota ei suuda.

Tänu kanepiseemne külm­ pressimisele ja sellele, et seda õli ei rafineerita, on kõik need asendamatud rasvhapped LUMI toodetes olemas.

Lisaks on kanepiseemneõli väärtuslik fütosteroolide, vitamiinide, klorofülli ja haruldase oomega-6-gamma-linoleenhappe allikas – ülikõrge rasvhapete sisaldus mõjub soodsalt nahale ning leevendab ka allergilisi reaktsioone.

Kanepiõli on rikkalik E-vitamiini allikas, oliiviõliga võrreldes sisaldab see viis korda rohkem E-vitamiini.

Kosmeetikatooted, mis sisaldavad kanepiõli, on nahka rahustava ja taastava toimega, asendamatud rasvhapped tõstavad naha elastsust ja aitavad säilitada niiskust, mida kaotame päikese, kuiva õhu ning pesemisvahendite tõttu. Kanepiseemneõliga nahahooldusvahendid sobivad ideaalselt laste-

le ning tundliku ja probleemse nahaga inimestele. Kanepiseemneõli toimib ka UVkaitsena – kanepiseemneõli päikesekaitsetegur (SPF) on 6. Mis võib-olla on inimestele alati enim üllatav info, on see, et pakume kanepiõliga aknelise naha hoolduse sarja Tundra – selleks on väga lihtne põhjus ning seda kinn itab k a meie klientide väga hea tagasiside. Kanepiõlis nimelt on väga kõrge hulk linoolhapet. Kui rasus on vähe linoleaati ehk linoolhappe soola, siis on rasu kleepuvam ning kleebib koorumata rakukesed nii tugevalt kinni, et tekibki ummistus. Uuringud näitavad, et kui 2,5protsendise linoolhappe lahusega nahka mõjutada, siis tekib vähem ummistusi ehk teada-tuntud müüt, et õli nahale ei sobi, ei pea alati vett. Oluline on konkreetse õli koostis. Kindlasti on erinevate toodete kasutamine individuaalne ning näiteks soovitatakse sageli jojoba õli vistrikulise naha niisutamiseks, aga jojoba õli peetakse komedogeensemaks kui kanepiõli (5 palli skaalal 0 jojoba õli 3 vastu).

Meie jaoks ülioluline tegur kanepi kasuks on kindlasti kanep kui põllukultuur: kanepit saab kasvatada väga keskkonnasäästlikult ilma maad kurnamata ning külvata teda täpselt nii palju kui vaja juurde ilma vihmametsa raiumata jne. Kasvatamiseks ei ole vaja kasutada taimekahjurimürke ja see valmistab kenasti maad ette järgmiste põllukultuuride tarvis. Kasutame Perfect Planti õli, kuna teame täpselt selle kvaliteeti alates külviseemnest kuni töötlemiseni välja. Seemned kontrollitakse väga põhjalikult, töötlemine toimub nii-öelda meie silma all. Nii saame oma põhitoorme kvaliteedis täiesti kindlad olla. Lisaväärtus on see, et meie peamine tooraine on eestimaine ja mahe.

PETKUS VILJAKÄITLUSSEADMED

Meil saad valida eriala viies valdkonnas:

Suvine põhivastuvõtt 5. juuni – 15. august 2017 Koolis on tänapäevased õppebaasid ja head elamistingimused Tallinna 46, Paide kool@jkhk.ee, tel 525 3736

• sorteerid • triöörid • vibrolaud • konveierid • mahutid • kuivatid • puhtimisseadmed www.petkus.fi info@petkus.fi, tel 5303 4211 Pärnu mnt 11, 71012 Viljandi

12 || lInnuD || maa elu

29. juuni 2017

Emane öösorr päevasel puhkepaigal.

Foto: WikiPEdia

Lüpsihelid

öises nõmmemetsas OLAV RENNO linnuteadja

s

uvises metsaöös on mõndagi, aga öösel on vähestel inimestel metsa asja. Rohkem kui tavaliselt vast jaaniööl sõnajalaõit otsimas käies ... Metsavaikust häirivad vaid juhuslikud hääled – on ju kevadised kakkude huiklemised lakanud

ja vaid harva on kuulda mõne rätsupesakonna virisev-piiksuvat toidumangumist. Aga siis: hõredast nõmmemännikust hakkab kostma poolvalju surisevat-võrisevat heli, mis mõne sekundi järel tooni muudab, ent on pikk ja pidev errrrrrorrrrrerrrrrrrr ... Kellele meenutab see häälitsus ketravat vokki, kellele piima soristamist lüpsikusse, kellele mingi vuriseva masi-

na ühtlast töötamist – see oleneb kuulaja poolt varem kogetud helidest. Mõnel pool arvanud vanarahvas, et öösorr on õppinud oma laulu hobuse kusesoristamist järele aimates.

Heliallikale sumedas suveöös lähemale hiilides õnnestub mõnikord seda lauljat silmata oma laulukohal, tavaliselt jämedamal männioksal. Seal lesib pikuti oksa (tavaliselt las-

maailmas leiduB 80 liiki ÖÖsOrlasi, neisT paarkümmend uues maailmas.

Enamiku saaki püüavad öösorrid õhust – kas ringlennul ülespoole sööste tehes või kärbsenäpi kombel oksal varitsedes ja putuka poole lennates –, kuid nopivad selgrootuid ka maapinnalt. Öö jooksul toob kumbki vanalind poegadele kuni kümme toidupaketti, igas kuni 120 mitmesugust putukat, alates sääskedest kuni suurte ööliblikateni, sekka ka kiile ja mardikaid.

Kahe ja poole nädalaga saavad pojad lennuvõimeliseks, ent jäävad veel paariks nädalaks vanemate hoole alla. Putukate seedumatu kitiinkatte osad öögatatakse räppetompudena välja.

Toiduhankimise poolest on öösorrid nahkhiirte konkuren-

did, kuid kajaloodivõimeid neil ei ole. Valgete öödega aladel pole putukajahil probleeme, ent lõuna pool on täheldatud poegade koorumise seost noorkuuga, nii et suurem toiduvajadus langeb täiskuu ajale. Nagu õhuputukate püüdjail ikka, on ka öösorri nokk lai ja kurgupära avar. Nokalahk on ääristatud harjassulgedega, mis tagavad parema püügitulemuse. Osa putukaist püütakse oksal varitsedes ja kärbsenäpi laadis saaki tabama sööstes, enamasti aga haaratakse ringi lennates, pesast isegi kuni kolm kilomeetrit eemaldudes.

Maailmas leidub 80 liiki öösorlasi, neist paarkümmend Uues Maailmas. Seal elab ka ainus pikema ebasoodsa ilma puhul tardunne suikuv linnuliik – unisorr, kes võib PõhjaAmeerika lääneserva mäestikes külma ilma puhul peituda kaljuurgu ja seal oma kehatemperatuuri umbes 20 kraadi peale alandada.

Lisaks tavaöösorri Euroopas pesitsevale veerandile miljonile paarile leidub liiki ka Lääne-Siberi kuivades metsahõrendikes ja Kesk-Aasia eelmäestikes. Meil pesitseb ligikaudu 10 000 öösorripaari, koos oma järelpõlvega rändavad nad talvitama Idaja Kagu-Aafrikasse, olles end ärarände ajaks augustis-septembris lausa rasvaseks nuumanud. Sügisese läbirände ajal peavad öösorrid oma öist jahti päeval soojenenud maanteede kohal, kus putukatel meeldib lennelda, ja satuvad pahatihti autode tulevihku ega suuda iga kord elupäästvalt käituda-põigelda.

Põnev lind igatahes!

PÄRNU JAHI- JA KALANDUSMESS 2017

MINI-EUROPEADE laupäeval, 8. juulil Türi põhikooli staadionil.

Eesti Europeade Komitee lisainfo 5328 4841

kuna ta lösutab terve päeva puuoksal või maas. Öösorri elupaigad on peale hõredate nõmmemännikute ka rabaservade männiharvikud ja poolvõsastunud liivikud. Päeval puhkavad öösorrid maas, meelsasti kanarbikupuhmaste varjul. Ka pesa on maapinnal, kus madalas vooderduseta lohus on juuni alul kaks valkja põhivärvuse ja tumedate laikudega muna. Udusulis pojad kooruvad 18päevase haudumise järel, eri ajal, sest emasorr hakkab hauduma kohe esimese muna munemise järel. Ema soojendab neid neli päeva ja asub siis isalinnule appi poegi toitma, pojad aga uitavad pesa ümbruses tasapisi ringi.

Esmakordselt Eestis

Europeade peaproov

17.00 rongkäik Türi põhikooli staadionile.

18.00 kontsert.

kuvad linnud oksale ju ristipidi) hallrästast pisut suurem lind, kelle pruunikashall sulgrüü on mustjalt ja valkjalt kirjatud. See on öösorr! Oma öist mängulaulu esitavad vaid isased, tehes seda tihti üle kolme minuti järjest.

Aeg-ajalt tõustakse õhku ning vaheldumisi lennatakse aeglaste tiivalöökidega ja laueldakse kergitatud tiivul. Emase lähikonda saabudes katkeb soristamine järskude fi-orr-hüüete ja vaibuva tärinaga. Uudistaja lähenedes läheb ta lendu mõnikord vaid mõne meetri kauguselt, lastes kuulda lühikese krru-itt-hüüde, mille esimene silp on ninahäälne ja teine teravama heliga. Lendu heidutatud öösorrid laskuvad üsna lähedale, lend on peaaegu hääletu.

Isaslinnul välgahtavad tiiva- ja sabasulgedel valged laigud, mida emasel pole.

Päevavalges on öösorril silmalaud pilukil, öösel aga on ta musta vikerkestaga silmad avali – ümmargused ja inimese sõrmeotsa suurused. Kuupaistel või muu valguse vihus läigatleb silm punasena.

Nagu looduse salapärasuste puhul ikka, on inimestel ka öösorri kohta kujunenud hulk uskumusi ja oletusi. Lausa „rahvusvaheliselt” arvati teda öösiti karjamaadel kitsi lüpsmas käivat ning otse „kitselüpsjaks” nimetatakse liiki näiteks ladina, saksa, poola ja vene keeles, kitsele ja piimahankimisele vihjatakse ladina ja itaalia keeles.

Soomlased nimetavad teda ketrajaks, mitmes keeles kannab ta ööpääsukese „tiitlit”. Mart Mäger loetleb oma linnunimetuste raamatus tervelt 80 Eestis selle linnu kohta kasutatud nime, nende hulgas „laiskkull”,

28.–29.07.2017 Tasuta.

Kaasa võtta istumisalus või piknikutekk!

Sauga jõe kaldale on oodatud jahindus- ja kalandussõbrad ning kõik inimesed, kes armastavad viibida looduses ja merel.

Tooteid tutvustavad jahi-, mere-, matka- ja kalavarustuse pakkujad.

·Mini-Europeade on üleeuroopalise rahvakultuurifestivali Europeade Eestimaa kollektiivide peaproov, mida korraldab Eesti Europeade Komitee koos kohaliku linna korralduskomisjoniga. ·Europeade on Euroopa suurim rahvaste rahvakultuuri rändfestival, mille algatasid aastal 1964 Belgia flaamid. Sellest ajast toimub Europeade igal aastal erinevas riigis ning sellel osaleb kokku 4500–6000 osalejat kõigist Euroopa maadest. 2011. aastal toimus Europeade Tartus. ·Europeade moto: “Europeade ühendab kõiki Euroopa rahvusgruppe. Iga kultuur, ükskõik kui väike ta ka poleks, suurendab meie rikkust oma harulduste, tavade ja loomusega. Europeade tõestab, et armastus oma rahva laulude, tantsude, muusika ja rahvarõivaste vastu ühendab riike, rahvuseid, inimesi.” (Edmon De Clopper, Europeade liikumise algataja ja esimene president) ·Esimest korda osalesid eestlased 1993. aastal 30. Europeadel Taanis. See oli siis ka lätlastele ja leedulastele uus kogemus. Edaspidi on eestlased osalenud kõigil 25 Europeadel.

www.europeade.ee

Üritust toetab ja kohalikud omavalitsused.

·Eestit on seni esindanud kokku 7931 tantsijat, muusikut, lauljat, juhendajat. Sellel aastal sõidab Eestist Soome Turu linna kõige rohkem osalejaid: 70 kollektiivi 954 inimesega, nendest 34 kollektiivi osalevad festivalil esimest korda. ·Eestimaale on tänavune osalus eriline ka seetõttu, et esindatud on kõik 15 maakonda ja neli suuremat saart (Saaremaa, Hiiumaa, Muhumaa ja Vormsi).

- Tegevusi leidub nii suurtele kui väikestele!

- Sadamas tutvustatakse erinevaid veesõidukeid ja võimalik on leppida kokku proovisõite - Toimuvad jahindus- ja kalandusteemalised ümarlauad - Töötubade telk 200 noorele ja lapsele. TASUTA (eelregistreerimine) - Off-road rada - Avatud jahivibulasketiir - Toitlustus – forellipüük, kodumaine suitsukala, ulukiroad Messi raames toimub 29. juulil kalapüügivõistlus PÄRNU LAHE KOHA 2017 Lisainfo ja messile registreerimine www.parnumessid.ee Meedia- ja koostööpartnerid: oostööpartnerid: tnerid:

maa elu || maRJaD || 13

29. juuni 2017

Sõstik, vampel ja pampel sOrdid, mida paKuB Kristiine puuKOOl:

Maa Elu

e

esti aedades kasvavad juba ammu kultuurmustikad, -pohlad ja -jõhvikad, seega võiks istutada tavapäraste maasikate, sõstarde ja tikripõõsaste kõrvale omapärase nime ja välimusega sõstikut, maasikvaarikat, vamplit või pamplit. Aianduskeskustes ja puukoolides pakutakse juba aastaid nende eri sorte, aga paljud pole nendest marjadest kunagi kuulnud, neid oma silmaga näinud ega maitsnud.

Osaühingu Kristiine Puukool tegevjuht Silvia Parktal ütleb, et neil on sel kevadel vähetuntud söödavate viljadega istikutest müügil kõik nimetatud: sõstik ehk karussõstar, vampel, pampel ja maasikvaarikas. Mida need marjad endast kujutavad ja kas neid võiks oma aeda istutada?

Põldmarja ehk põldmurakat, mida inglased väga palju söövad, teatakse Eestis hästi, sest seda kasvab meilgi looduslikult maa lääneosas ja saartel. Pamplid on aedmurakad, mis on põldmuraka sugulased, roosõieliste sugukonna muraka (Rubus) perekonna pärismuraka (Eubatus) alamperekonna kultuurliik.

• Karussõstar ehk sõstik – ‘Josta’ • Vampel – ‘Tayberry’ • Pampel – sordid ‘Loch Ness’ ja ‘Thornfree’ Maasikvaarikas meenutab, nagu nimigi ütleb, osaliselt maasikat, osaliselt vaarikat.

Pamplid kasvavad kuni 1,5 m kõrguseks ja viljad on magusad, maitsvad, värvuselt mustjad. Pampleid leiab eraaedades juba üsna palju. Võrreldes põldmurakaga on pamplid suured ja võimsad, kuid suhteliselt kül-

makartlikud. Pampel eelistab päikesepaistelist ja tuulevaikset kohta. Kuna pampli juured ulatuvad väga sügavale, talub see vaarikast paremini kuivust.

Marjad on vaarikaga võrreldes tugevamad nii maitselt kui ka vastupidavuselt.

pampel eelisTaB pÄikesepaisTelisT Ja TuulevaikseT kOHTa.

sÕstik on MahedaM kui sÕstar Karussõstra marjad on maitselt mahedamad kui mustad sõstrad ja pisut paksema kestaga.

Fotod: WikiPEdia

Marjad on sõstardest suuremad ja magusamad. Sõstik on jõudsa kasvuga, vähenõudlik, suhteliselt külma- ja haiguskindel põõsas. Kristiine Puukoolis on müügil sõstiku sort ‘Josta’, mille marjad on valminult mustad, keskmise suurusega.

Viljad meenutavad karusmarja, kuid on maheda mustasõstramaitsega. Need on kasulikud marjad, sest sisaldavad C-vitamiini. ‘Josta’ põõsas võib kasvada kuni 1,8 m kõrguseks ning

on külma- ja haiguskindel. Väliselt on sõstikus mõlemat: lehed meenutavad karusmarja lehti, aga on pisut suuremad. Sõstikut võib paljundada nagu musta sõstart.

VaMpeL sobib VaarikasÕpradeLe Vamplid on suured tumepunased, magusad, aromaatsed, maitsvad marjad. „Kes soovib aeda midagi uut, maitsvat ja huvitavat, siis vampel on suu-

repärane valik. Sobib külmutamiseks, keedise, mahla ja veini valmistamiseks,” loetleb Silvia Parktal. Välimuselt ja maitselt meenutavad rohkem vaarikat kui pamplit ja varred on kaetud peenikeste ogadega.

Kasutada võib ka nimetust vaarikpampel, sest tegemist on vaarika ja pampli ristandiga. Kasvukoht võib olla sama mis vaarikal. Vampel eelistab sooja kasvukohta, samuti tugesid. Esimestel talvedel on soovitatav vamplit katta. Kui pampli paljude sortide viljad on mustjad, täiesti põldmarja moodi, siis vamplil on need vaarikavärvi, magusad ja piklikud, kuni 5 cm pikkused.

Maasikas + Vaarikas Maasikvaarikas (Rubus illecebrosus) meenutab, nagu nimigi ütleb, osaliselt maasikat, osaliselt vaarikat. Parktal ütleb, et maasikvaarikal on suured valged dekoratiivsed õied ja augustis valmivad pilkupüüdvad säravpunased maitsvad viljad. „Maasikvaarika taimed levivad kiiresti juurevõsudega, nii et selle levikut on soovitatav piirata.”

Maasikvaarika põõsas kasvab üle poole meetri kõrguseks ja on üsna haiguskindel.

Kui põõsas kasvab päikeselises kohas, siis saavad marjad kiiremini valmis.

Õnnestumise rõõm Kekkilä erimuldadega

LOO KASVUKS PARIMAD EELDUSED Kuidas olla aiatöödel edukas kevadest sügiseni? Kõik algab mullast, sest kõige olulisem on luua kasvuks parim võimalik alus.

See õnnestub kõige paremini, kui valida muld kasutuskoha vajaduste järgi.

Kevadine aia ettevalmistamine

uueks kasvuperioodiks ei ole kunagi olnud nii kerge, taimede ümbrust on lihtne värskendada, laotades uue kattemulla talvistele jälgedele. Erimuld aia katmiseks ja hooldamiseks on tume ja toitainerikas värske muld, mille suur lämmastikusisaldus käivitab kevadise kasvu ja mullas sisalduv kaalium on abiks õitsemisel. Mullale lisatud looduslik huumus parandab juurdumist ja võrsumist. Mikroorganismid lagundavad lehed ja varred huumuseks, mis võimaldab taimedel saada pinnasest rohkem toitaineid. Kasv käivitub mühinal ja kevadine värske rohelus tuleb tumeda mullapinna alt esile kiiremini, kui oskate arvata.

Hoiab ära ka umbrohu tekke.

Kekkilä aiakattemulda kasutatakse terve hooaja vältel aia hooldamisel.

Puude ja põõsaste istutamiseks

Erimuld aia katteks 40 l

Erimuld puude ja põõsaste istutamiseks 40 l

Okaspuudele ja rododendronitele

Püsikutele ja roosidele valitakse aias ikka paremad kohad, sest kõik soovivad nautida nende õieilu. Püsikute ja rooside erimuld vastab toitainerikast pinnast eelistavate mitmeaastaste taimede vajadustele: struktuur on vastupidav ja õhurikas, savine liiv parandab vee ja toitainete püsivust mullas. Erimullale on lisatud piisavas koguses lupja ja väetisi.

Mullas sisalduv huumus parandab taimede juurdumist ja suurendab nende vastupidavust talvel.

on hea teha pisut ettevalmistusi. Kui valida õige muld, saab taim kasvuks parima võimaliku aluse. Erimuld puude ja põõsaste istutamiseks loob noorele taimele ideaalsed tingimused, et laiendada juurestikku ja end tugevalt pinnasesse kinnitada. Pressitud turbatükke, mis hoiavad hästi niiskust ka kõige kuivemal perioodil, ning karedat mineraalmaterjali sisaldav muld on struktuurilt õhurikas ja vastupidav. Mullas sisalduv looduslik huumus parandab taime võimet toitaineid omastada ja soodustab seega ka juurdumist. Hästi arenenud juurestik aitab kiiremini kasvatada võra ja võrseid.

Erimuld püsikutele ja roosidele 40 l

sobib happelist mulda eelistavatele taimedele mõeldud kvaliteetne erimuld.

See on loodud rododendronite, põõsasmustikate, okaspuude ja hortensiate istutamiseks. Okaspuudele ja rododendronitele mõeldud erimuld sisaldab tumedat turvast ja komposteeritud puukoort. Muld on sobivalt väetatud, kuid seda on lubjatud vähe, et tagada happelisi muldi armastavate taimede vajadused. Mullale on lisatud mikroelemente, mis kirgastavad igihaljaste taimede lehtede värvitooni. Looduslik huumus aitab kaasa taimede juurdumisele ja parandab nende talvitumist.

Suvelilledele on loodud spetsiaalne, nende professionaalse kasvatamise põhitõdesid arvestav erimuld. Suvelillede puhul soovitakse, et lilled kasvaks kiiresti täieliku õitsemiseni. Kõige lihtsam on seda saavutada, kui valite rõdukastidesse, pottidesse ja amplitesse õige mulla.

Suvelillede erimuld on kerge ja õhurikas, mis annab taimede juurtele hädasti vajalikku hapnikku. Kastmise ja vee omastamise lihtsustamiseks on mullale lisatud Erimuld kastmiskristalle. Erimulla pikatoimelise suvelilledele 40 l väetise toitained tagavad tõhusa kasvu kogu suve jooksul, lisaks tuleb anda tavapäraselt kasutatavaid väetisi. Mullale on lisatud huumust, mis aitab tugevdada taimede juuri. Tänu sellele kasvavad suvelilled tihedaks ja õitsevad rikkalikult. Laske kaunitel suvelilledel olla oma tulevase suve rõõmuallikas!

Uued Kekkilä erimullad on loodud aia taimerühmade vajadusi arvestades. Kõik viis erimulda sisaldavad lisaks kvaliteetsete Kekkilä mulla komponentidele nagu liiv, savi, spetsiaalväetised ja vajalikud mikroelemendid ka huumusepreparaati, mille kohta on professionaalses taimekasvatuses leitud‚ et neil on oluline kasvu parandav mõju.

Sellised ühendid on looduslikud juurdumise ja juurestiku kasvu hoogustajad.

Erimuld okaspuudele ja rododendronitele 40 l

Multicote’i väetist, mis on pikatoimeline väetis ja tagab taimede muretu kasvu terve hooaja vältel ning esimesel nelja kuu jooksul taimed lisaväetamist ei vaja.

Turba-nugget’eid, mis on kokku pressitud turba tükid, nad tagavad mulla stabiilse niiskuse ka kõige kuivemal perioodil.

www.kekkila.ee

Taavi alaS

14 || Ilma- Ja TaImeTaRk || maa elu

29. juuni 2017 ürdivõisse, ahjukabatšokkidelele. Basiilikul on närve tugevdav, spasme lõõgastav ja rahustav toime. On aidanud ka peavalude korral. Soodustab sapieritust ja seedimist. Kasvama läheb seemnest ja üsna ruttu. Armastab päikesepaistet ja kergemat vett läbilaskvat mulda. Niiskus ja külm basiilikule ei sobi.

Koriander kasvatab nii lehti kui ka seemneid. Lehed sobivad liha- ja kalasuppidesse ning muudesse toitudesse, salatitesse, samuti borši maitsestamiseks ja idamaiste toitude koostisesse. Seemnete ja miks mitte ka lehtedega saab täiendada leiva- ja karaskitainast. Valminud seemned tuleb koos vartega ära lõigata ja panna resti peale või kimpudesse kuivama, seejärel elektrikuivatis üle kuivatada. Pärast kuivamist järelvalmivad seemned kolm kuud.

Aga tulemus on vaeva väärt!

Lõhn ja maitse ületavad isegi ökopoodide tooted mitu korda.

Piparrohi on liha-, kala- ja seenetoitude maitsestamiseks.

Nagu nimigi ütleb, on see pipramaitsega. Üle doseerida ei tasu.

Kurgirohu lehti saab kasutada paneerimiseks ja püreestatult salatisse. Tähti meenutavaid siniseid õisi saab kasutada võileibadel, kohupiimaja kodujuustutoitudes ning kookide kaunistuseks. Kurgimaitse ja -lõhnaga kurgirohi on olnud kasutusel depressiooni korral.

Mungalille õied ja lehed on sinepimaitselised ning sobivad salatitesse, võileivale, aga ka lihatoitudesse. Seemneid võib kasutada nagu kappareid. Kasvama panna niiskemasse mulda. Seemnete närimine aitab mandlipõletiku korral. Kibeda maitsega, aga on abi saadud. Samuti hävitab mikroobe ja soodustab seedimist.

Müügile tuleb järjest uusi maitsetaimi ja nii on ka meie aias tänavu tšillipune (võib olla alternatiiv meie küüslaugusõpradele), oliivirohi (meenutab küll männikasvude maitset), kääbuskarri (kalale, India toitudele), steevia (suhkruleht) ja lisaks karulaugule longus jm laugud. Proovime, katsetame − ilusad on küll!

Maitset annavad ka looduses kasvavad kuusevõrsed, kadakamarjad, maajalg, raudrohulehed – loodus on maitseid täis. Otsige ja leidke! Põnevaid katsetusi ja tervislikke maitseid!

ilmaTark

JÜri kamEnik ilmatark

ÄIke Ja RÜnksaJUpILVed – sUVe LaHUtaMatUd kaasLased

k

Punel on rahustav, külmetust ja köha leevendav, sapieritust suurendav ja spasme leevendav toime.

Fotod: WikiPEdia

Suvised ürdimaitsed

meie toidulauale

p

ärast jaanipäeva algavad puhkused ja siis on hea, kui omast käest on toidu maitsestamiseks midagi võtta. See on ka tervisele kasulik.

Pune ehk oregano sobib maitset andma liha- ja juustutomatitoitudele. Eesti metsaäärtes ja kadakate vahelt leiate parema maitsega pune kui see, mis toidupoes müügil. Kreeka pune on kirbe maitsega, Eestis kasvav looduslik pune on mahedam ja seda saab ka aeda kasvama tuua. Punel on rahustav, külmetust ja köha leevendav, sapieritust suurendav ja spasme leevendav toime. Lõõgastab silelihaseid, on eriti hea menstruatsioonivalu korral. Sobib une- ja stressiteede koostisesse, Eestis kasvav pune ka lihtsalt hea maitsega teeks.

Aedliivatee ehk tüümian on intensiivse maitsega, sobib lihale, pastale, pitsale. Häs-

hamaitseaine, milles on ka pune, liivatee, piparrohi jm.

Kuivatame taimed, sõelume läbi resti lehed välja ja peenestame mikseris pulbriks koos soolaga.

Nii saab enda jaoks kokku segada kala-, pitsa- jt maitseained või soolad, poest ei pea toidu maitsestamiseks midagi ostma.

Basiilik annab hea maitse juustu-tomatitoitudele ja lihatoitudele, lehe võib võileiva peale panna, isegi süldi maitseainena on seda kasutatud. Ise olen lisanud kurgimarinaadile,

Koriandri lehed sobivad liha- ja kalasuppidesse ning muudesse toitudesse.

eesTi meTsaÄÄrTes Ja kadakaTe vaHelT leiaTe parema maiTsega pune kui see, mis TOidupOes müügil.

ju Kal

kÜlvikalEnDEr: JUUni/JUUli

04.12 22.39

Ne i

Sõnn

Õis, alates kl 19.59 leht Leht Leht

5. K

Leht, alates kl 08.08 vili

6. N

Vili

7. R

Vili, alates kl 20.45 juur aLLikaS: MÄrkMik-kaLENdEr „aaSta aiaS 2017” kirJaStuSELt Varrak

TULI

VESI

ÕHK

S

4. T

MAA

K

3. E

VI

Õis

LI

2. P

ISTUTUSAEG

03.51

R

i ts

Juur, alates kl 10.02 õis

ur Amb

1. L

Jäär

vi Lõ

30. R

kits

U

fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

JU

kaTrin lUkE

ti tugeva maitse tõttu lisatakse toidule vaid näpuotsaga. Olen lisanud liivateed ka veiselihale, kui teen hautist koos kaalikatega, samuti sealihale, siis panen ka õunamahla.

Liivateesid on mitme maitsega. Sidrun-liivatee ja nõmmliivatee on nõrgema maitsega, neid võib lisada julgemalt. Sidrun-liivateel on sidruni lõhn ja veidi sidruni maitset. Sobib kalale, salatiõlidesse, loomulikult ka lihale ja pastale. Liivateed, eriti aedliivatee, on köha- ja astmaravimid, seedimise soodustajad ja pisut ergutava toimega.

Iisop sobib uluki- ja veiselihale, sealihale, ubadele. Maitse on omapärane. Läheb ruttu seemnetest kasvama, ka pistikutest, kui taime jagada. Iisop on hea köha- ja kurgurohi, toimib palaviku, naiste üleminekuea higistamishoogude, maksa rasvumise vastu.

Karepa ravimtaimeaias olid iisop ja pune esimesed maitsetaimed, mida hakkasin kasutama meie nõiasupis, milles veiseliha, suitsuliha, oad ja seened.

Hiljem kasvas sellest välja li-

V

una homme ehk 30. juunil on oodata tsükloni idaservas väga sooja ja niiske (troopilise) õhumassi kohalejõudmist ühes äikestega, siis tasub juttu teha rünksajupilvedest ja äikestest; liiatigi võib öelda, et need on suve tunnuseks.

Alustuseks tuleb äikese puhul rääkida konvektsioonist, sest viimasega on see tihedalt seotud. Konvektsioon on ainehulkade liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis, erandina ka pooltahketes ja isegi tahketes ainetes, kuid tingimuseks on siiski aine plastilisus. Konvektsioon tekib raskusjõu toimel, sest enamasti on tiheduse erinevuste põhjuseks just temperatuurierinevused.

Atmosfääris mõistetakse konvektsiooni all õhu vertikaal- ehk püstsuunalist liikumist. Konvektsiooni tõttu tekivad kõik rünk- ja rünksajupilved ning areneb äike.

Rünksajupilved võivad välimuselt olla väga mitmekesised ja teinekord üldse olla vaataja eest varjatud näiteks kihtpilvedega või peitunud teistesse pilvedesse, tihti kõrgkiht- ja kihtsajupilvedesse (maskeeritud rünksajupilved). Sageli on rünksajupilved kõrgele ulatuvate tippudega (tavaliselt 7–10 km, Eestis maksimaalne võimalik umbes 17 km aluspinnast) ning turbulentse ja kobrutava välimusega. Seetõttu on need vähemalt tekkimise ja kiire arengu faasis väga rünklikud. Kõige tähtsam rünksajupilve tunnus on aga pilvetipu jäätumine, sest troposfääri ülaosas ehk 8–10 km kõrgusel aluspinnast on temperatuur pidevalt -45...-65 °C. Jäätumise ja tugevate tuulte tagajärjel venivad pilve ülaosast sageli välja kiudpilved. Vahel jääb tipp küll ümaraks, kuid piirjooned on pehmemad ja laialivalgunumad kui jäätumata tipul, samuti „lameneb” kobrutav pind kohas, kus pilv jäätub.

Rünksajupilvedega võib kaasneda äike, nii et vaatleja näeb tavaliselt välku ja kuuleb müristamist, millega kaasnevad iseloomulik tuultesüsteem ja tugev sadu.

Alati äikest aga pole, sest pikse (välku ja müristamist) toovad Eestis kaasa enamasti kõige kõrgemale arenenud rünksajupilved, mille kõrval võrdlemisi madalad rünksajupilvekesed (Cumulonimbus humilis) on samuti üsna tüüpilised.

Niisiis ei saa rünksaju- ja äikesepilve vahele võrdusmärki panna.

Jaanieelsel nädalal oli mitu kuiva ja isegi päikeselist päeva. 17. juunil tõusis õhutemperatuur juba 26 kraadini. Seejärel muutus ilm sajuseks ja tuuliseks ning õhutemperatuur hakkas langema.

24. juuni öö oli vaikne ja sajuta, kuid kohati esines öökülma. Pärast seda muutus ilm uuesti sajuseks ja tuuliseks.

Muutusi ei too ka lähiaeg: kui 28. juunil oli sajuta ja rahulik ilm, siis 30. juuniks toob Lääne-Euroopast Läänemerele liikuv tsüklon oma idaservas kuuma ja niiske õhumassi kohale. See tähendab nii tugevat sadu kui pikseid, pole välistatud ka äikeseraju. Siiski tuleb hoiatada, et sellise õhumassiga võib kõike oodata: mõni koht võib jääda sajuta ja nautida rahulikku südasuvist soojust (päeval võimalik üle 25 kraadi, ööl vastu 30. juunit võib sooja olla üle 20 kraadi), teisalt aga käia üle metsik maru, nii et elame-näeme! Isegi kui juuni lõpus mõni koht pääseb sajust, peaks hiljemalt 2. juuliks kõik kohad korralikult kastetud saama ja tuleohu maandatud, sest tsüklon jääb Läänemere regiooni ja põhjustab tuulist, sajust ja jahedat ilma.

K V

maa elu || kODu Ja aeD || 15

Sobimatus kohas muutuvad aedfloksid haigustele vastuvõtlikumaks.

Fotod: SÄdE LEPik

tegutsege enne,

kui haigused lehed ära rikuvad SÄDE lEPik Maa Elu

t

ihti rikuvad rooside ja flokside õitseaja ära lehehaigused. Suve hakul on õige aeg haiguste vastu midagi ette võtta.

Paljud on hädas tülika seenhaiguse roosi-tahmlaiksusega (Diplocarpon rosae).

Selle tõve tunnete hästi ära augustis, kui roosipõõsa vanemate alumiste lehtede ülemistele külgedele on äkki ilmunud tumedad matid plekid.

Soojal ja niiskel suvel võite plekke näha juba juuliski. Alt levib nakkus siis ruttu ülespoole ja kogu roositaim on sellest varsti haaratud.

Lehed hakkavad kolletuma ja varisevad peagi ning lehtedeta roos näeb päris õnnetu välja.

Taimele kasvavad küll uued lehed, kuid sügisel arenema hakanud võrsed ei jõua puituda. Haigestunud taim läheb talvele vastu väiksemate jõuvarudega ja võib ka hukkuda.

Tahmlaiksuse tekitajad talvituvad peenrale jäänud lehtedes ja kõdus. Järgmisel suvel satuvad seeneeosed roosipõõsaste alumistele lehtedele ilmselt vihmapiiskade või kastmisega. Seepärast tuleb kõik nakatunud lehed peenralt hoolega kokku koguda ja ära põletada, neid ei tohi maha vedelema jätta ega kompostihunnikusse visata. Kui näete taimel esimesi haigusest rikutud lehti, võtke need kohe ära ja hävitage, see ehk aitab natuke aeglustada nakkuse levikut.

tÕrJepreparaadid Ja LoodusLikud abiVahendid Roosi-tahmlaiksuse vastu aitab pritsimine, selleks sobivad seenhaiguste tõrjepreparaadid Score 250 EC, Topas 100 EC jt.

Kui teie roose on mullu ja varasematel aastatel roosi-tahmlaiksus vaevanud, siis ärge oodake, kuni plekid tänavugi nähtavale ilmuvad. Just nüüd on õige aeg taimi selle haiguse profülaktikaks esimest korda pritsida. Pritsimislahust tehes lahustage näiteks 2 ml preparaati Score 10 liitris vees. Sellise lahusega pritsige oma roose 10– 12 päeva tagant vähemalt kolm või isegi neli korda. Lahus jääb paremini taimele, kui lisate sinna natuke rohelist seepi, võtke seda näiteks 20– 40 g 10 l vee kohta.

HaigesTunud Taim lÄHeB Talvele vasTu vÄiksemaTe JÕuvarudega Ja vÕiB ka Hukkuda.

Roheline seep ei meeldi ka lehetäidele. Neist võib lahti saada ka roose nõgese, hariliku puju, soolikarohu, küüslaugu, suure mungalille või võilille leotisega pritsides. Kauem seisnud nõgesevirts (lahjendatult umbes vahekorras 1 osa virtsa ja 9 osa vett) sobib suve esimesel poolel väetisekski.

Roosi-jahukaste (Spaerotheca pannosa var. rosae) võib taime lehed ära rikkuda juba kesksuveks. Selle tõve korral ilmub lehtedele valge jahune kirme. Algul levib seenhaigus noorte lehtede pealmisel pinnal ja võrsete tippudes, haiguse

edenedes jõuab kirme ka vanematele lehtedele. Hiljem muutub kirme pruunikashalliks.

Jahukaste tõrjeks on kogenud roosikasvatajad edukalt pruukinud mitmeid koduseid vahendeid. Abi on näiteks tuhaleotisega pritsimisest. Seda tehes võtke 10 liitri keeva vee kohta 1 l tuhka ja keetke segu paarkümmend minutit kuni tund aega. Laske segul jahtuda, pritsides võtke 3 l tuhalahust 7 l vee kohta. Tuhk pärsib seeneeoste arengut ja seepärast võib tuhka raputada taimede alla mullale. Jahukastet on tõrjutud ka põldosjatõmmise, nõudepesuvahendi Fairy (50 ml 10 l vee kohta) ja kaaliumpermanganaadi (3–5 g 10 l vee kohta) lahusega. Pritsida tuleks kaks kuni kolm korda, jättes pritsimiste vahele kolm kuni viis päeva. Kui kodused vahendid ei aita, siis sobib aiapoe preparaadivalikust Topas 100 EC, kasutusõpetus, mida tuleb täpselt täita, on tootega kaasas.

Jahukaste teeb kurJa FLoksideLe Aedfloksid ehk aed-leeklilled (Phlox paniculata) kasvavad kindlasti igas maakodu aias.

Ja aedadeta, kus heljub floksilõhn, ei kujuta mina Eesti suvede teist poolt ettegi.

Eriti uhket floksirida mäletan varalahkunud aiakujundaja Irma Tungla aiatee äärest.

Sellest vaatepildist innustatuna igatsesin samasugust endalegi.

Paraku läks see katsetus luhta, sest teeäär, mille oma floksidele valisin, oli nende maitse jaoks vist liiga kuiv ja põuane paik ning mina ei uurinud piisavalt flokside kasvusoove. Floksid jäid mul seal iga-

Roosi-tahmlaiksus rikub ruttu roosi lehed.

Ostame

KASVAVAT METSA JA RAIELANKE Pakume raieteenust Tel 503 5462 kaido.leiten@amikor.ee

tahes jahukastesse. Mäletan, et eriti kannatas selle all varane punaseõieline sort ‘Tenor’. Sobimatus kohas muutuvad floksid haigustele vastuvõtlikumaks.

Need vajavad viljakat parasniisket mulda, mis ei tohi olla ka happeline. Põuaga tuleb flokse kasta. Katsuge kasta nii, et märjaks saab muld, mitte taime lehed, sest siis annate seenhaigustele ainult hoogu.

Floksidele ei sobi ei kuivus ega liigniiskus. Kuivus põhjustab turgori ehk taime siserõhu langust ja just see muudabki uurijate andmeil floksid jahukastele vastuvõtlikuks. Jahukaste arengut soodustab veel see, kui lilled on saanud liiga palju lämmastikväetist. Ka liiga tihedalt kasvavad taimed haigestuvad kergesti. Nii et ärge unustage floksipuhmaid aegajalt jagada.

Floksi-jahukastest annab märku valkjas jahutaoline kirme, mis tekib taime alumistele lehtedele, kust see levib edasi üles ja jõuab ka õisikuteni. Vananedes kirme tumeneb, sinna tekivad väikesed mustad eostega viljakehad. Nakatunud taimede lehed kuivavad ja varisevad varakult. Viljakehadest vabanevad eosed aga nakatavad järgmisi taimi.

Kui märkate nakatunud lehti, siis korjake need taimelt kohe ära ja põletage. Üleni nakatunud taim lõigake maha ja hävitage samuti.

Aarne Kähr soovitab raamatus „Aedfloks” riputada hommikul, kui lilled on veel kastemärjad, floksilehtedele ja taimede vahele puutuhka, sest see muudab keskkonna leeliselisemaks ja pidurdab seente arengut.

Flokse võib pritsida puutuha ja rohelise seebi või üheprotsendilise kaltsineeritud sooda lahusega. Taimsetest vahenditest sobivad jahukaste tõrjeks küüslaugu või põld-piimohaka leotis. Nendega pritsige suve jooksul mitu korda.

Tõrjepreparaatidest sobib juba eespool mainitud Topas 100 EC, sellega võiks pritsida ka maapinda taimede ümber.

Minu floksid kasvavad nüüd koos teiste püsikutega peenras, sealsed tingimused sobivad neile ilmselt paremini, sest seal pole jahukaste floksilehti enam eriti rikkunud.

Endale flokse soetades tasub kindlasti uurida, kui vastuvõtlikud on ilusad õitsejad jahukastele. Uuemad ja paljud Venemaal aretatud sordid peaksid püsima tervemad, lillemüüjad väidavad sama laigulise floksi (P. maculata) sortide kohta.

Amikor TR

29. juuni 2017

16 || kÜÜSlauk || maa elu

29. juuni 2017

Must küüslauk

kogub populaarsust SirJE niiTra Postimees

k

ahe aasta eest Eestis musta küüslaugu tootmisega oma põhitöö kõrvalt alustanud Margus Sarmet räägib, et huvi selle huvitava toidu, maitseaine ja toidulisandi vastu turul kasvab ning pole võimatu, et ta sellele peagi täielikult pühendub. „See tundus nii põnev, huvitav ja uus ning midagi käegakatsutavat,” põhjendab mees, kes oli varem riiklikul tasandil ehitussektorit juhtinud ja teadus-arendustegevust koordineerinud, miks ta ühtäkki musta küüslauku tootma hakkas. Ja kui hakkas hästi minema, polnud enam mõtet pooleli jätta. Eelmise aasta jooksul kasvas tema musta küüslaugu müük juba kaks korda ja huvi aina suureneb, sealhulgas ka suurte tööstuste suunalt.

Tooraine tuleb kõik Eestist, kuid möödunud aastal oli maheküüslaugu saamisega Sarmeti sõnul raskusi, mistõttu selle osakaal on esialgu väike. Sellel aastal loodab ta rohkem mahetoodangut töödelda.

Musta küüslauku tehakse nimelt nii mahedast kui ka tavalisest küüslaugust ja vastavad tähised on pakendil olemas. Maheda osakaalu on kavas suurendada sedamööda, kuidas toorainet kätte saab.

Küüslaugu tarnimise kokkulepped on Tartu-, Põlva- ja Võrumaa põllumeestega olemas. Möödunud talve elas küüslauk kenasti üle ja kuna see võetakse üles alles augusti algul, siis on lootust, et külm kevad kasvu väga ei mõjuta ja tuleb korralik saak. Tonn kuus ehk 12 tonni aastas kulub seda Sarmetil töötlemiseks ära ja musta küüslauku tuleb sellest lõpuks välja poole vähem.

Väikesi, ahjutäiest väiksemaid koguseid ehk alla 250 kilo ümbertöötlemiseks vastu võtta ei saa.

Musta küüslauku tuntakse ja hinnatakse Aasias ja Ameerikas juba ammu, aga PõhjaEuroopas, sealhulgas Eestis on see alles viimasel ajal kuumaks suundumuseks muutunud. Lisaks toitude maitsestamisele kasutatakse musta küüslauku garneeringus, lisatakse salatitesse, risotodesse ja pastadesse, kuid see sobib hästi ka magustoitude ja smuutide sisse. „Vaid fantaasia saab musta küüslaugu kasutamisele piire seada. Sel hooajal hakkas näiteks Rakvere lihakombinaat lisama seda põnevama maitse andmiseks oma toorvorstidele ja E-Piim sulatatud juustule,” räägib Sarmet. Kõigi suuremate poekettide lettidelt peaks praegu juba musta küüslauku leidma nii

musTa küüslauku TunTakse Ja HinnaTakse aasias Ja ameerikas JuBa ammu.

mugula kui ka kooritud küünte kujul. Tööstustele ja suurköökidele on must küüslauk saadaval mugavalt pulbri ja pastana.

Kõiki neid tooteid saab tellida ka e-poest postiautomaati toimetamisega. Kõige odavam see kaup ei ole: 75 grammi suurune pakk pulbrit maksab olenevalt poest 4,7 kuni 6 eurot, kuid maitse ja tervist toetavad omadused on seda hinda väärt. „Musta küüslaugu maitse on tegelikult üsna intensiivne ja toitude maitsestamiseks kulub seda vaid näpuotsatäis. Liiga palju ei tasu seda toitudesse lisada, sest maitse sellest tugevamaks ei muutu ja seega oleks tegemist vaid raiskamisega.

Näiteks maitsevõisse on optimaalne kogus kaheksa protsenti purustatud musta küüslauku, soovitatav on alusena kasutada näiteks soolakristallidega võid. Nii piimarasv kui ka sool võimendavad musta küüslaugu maitset imeliselt,” jagab Sarmet soovitusi.

Kuna turg oli sisuliselt tühi, kui Sarmet üksinda oma garaažis musta küüslaugu tegemisega katsetama hakkas, tuli tal ka tarbija ise kasvatada ehk hakata reklaami tegema ja teavet jagama. Nüüd on tal kaks inimest abiks, kuid raskemad tööd teeb mees siiani ise ära.

Ta on ise ehitanud ühele olemasolevale ahjule kaks tükki juurde ja augustis, kui tuleb uus saak, hakkavad kõik täiel võimsusel huugama. Ehkki investeering on olnud suhteliselt suur, nendib mees, et enam ta tootmisele peale ei pea maksma.

Tulevikuplaanides on musta

küüslaugu tootjal loomulikult välisturule jõudmine ja Soome ühes kaubaketis juba ollaksegi kohal. Sarmet ei pea võimatuks, et sellest kunagi tema põhitöö võiks saada, veelgi enam, ta peab seda üsna tõenäoseks juba lähiaastail.

Musta küüslauku tehakse toorest küüslaugust, küpsetades mugulaid umbes 70 kraadi juures kolm nädalat. Selle tulemusel muutub küüslauk pehmeks, omandab mustja värvuse ning magusa maitse, milles on ka uudset, nii tagaotsitud viiendat imelist umami maitset. Küüslaugus on sama palju naturaalseid suhkruid kui banaanis, sellest ka magus maitse. Seepärast sobib must küüslauk peale soolaste roogade hästi ka magustoitudesse. „Ise söön seda tihti šokolaadi asemel,” märgib Sarmet. Ta lisab, et küpsemise käigus suureneb küüslaugus sisalduvate inimese organismile kasulike antioksüdantide hulk kuni 80 korda.

VENTILEERITAVAD FIIBERTSEMENDIST FASSAADIPANEELID on toodetud Jaapanis.

Sobivad ERAMUTELE, KORTERIÜHISTUTELE, LAO- ja BÜROOHOONETELE, ÜHISKONDLIKE- ja ELURUUMIDE VIIMISTLUSEKS MUUDE PLAATIDE ASEMEL.

Margus Sarmeti tulevikuplaanides on musta küüslauguga välisturule jõudmine.

Fotod: Erakogu

Eesti tootja vahtpolüstüreen:

Eesti turul!

• Tulepüsivusklass A2-S1, dO, st materjal on tulekindel!

• Külma- ja niiskuskindel.

• Asbestivaba, tootmisel kasutatakse ainult ökoloogilisi materjale.

• Seenmädanikukindel ja isepuhastuv pinnakate.

• Tootevalikus on enam kui 400 erineva faktuuri, pinnakatte, paksususe ja värvitooniga toodet.

• Katteplaate saab paigaldada nii horisontaalkui ka vertikaalasendis.

• UV-pinnakaitse – garantiiaeg kuni 30 aastat.

• Materjal on tellimuse alusel (3 kuud).

PENOPLAST, EPS, VAHTPOLÜSTÜREEN PARIMA HINNAGA EESTIS! Eesti tootja vahtpolüstüreen: EPS50 EPS60 Saada hinnapäring EPS60 silver või helista ning saa parim EPS60 pakkumine!

EPS80 EPS100 tel 5590 8903 Soojustusplaat OÜ EPS100 silver soojustusplaat@gmail.com EPS120 perimeeter www.soojustusplaat.com U plokid erinevad mõõdud L plokid-erinevad mõõdud EPS plaadid lamekatustele (kaldega) Plaadi mõõtmed: 1200x1000 mm / 1200x3000 mm / 1000x3000 mm / 1000x600 mm Plaadi paksused: 20 mm-1200 mm

Tellimused ca 20 m³ transport üle Eesti TASUTA! Tellimused alates 350 € transport Tallinnas ja lähistel TASUTA!

KUUM HIND! Tellis

Puit Kivi Krohv Tel 501 2026, megalet@online.ee www.fasadfromjapan.com | www.megaletgrupp.com