Maa Elu, 6. juuli 2017

LEMBIT PAAL: MINU KODU EI ALGA MINU KODUUKSEST, TAHAN, ET KA ÜMBRUS KORRAS OLEKS JA ELU EDENEKS.

9

772504

586014

ISSN 2504-5865

6. JUULI 2017 • NR 26 (108) • HIND 1 €

AJALEHT

ETTEVÕTLIKULE

MAAINIMESELE

PÄRNUS. MESSINI ON JÄÄNUD 3 NÄDALAT

Laadamüüja peab teadma ostja soove tAAVi ALAs

J Maa Elu

uulis valmivad meie kliimas köögiviljad ja marjad, mida väiketootjad saavad müüa üle Eesti toimuvatel suvelaatadel. Kus ja kuidas oma toodangut kõige paremini müüa ja laadakülaliste soove aimata, et kaup kätte ei jääks?

Väiketalunikud ja aiasaaduste müüjad pole oodatud sel suvel ainult suvelaatadele, vaid ka muusika-, vanavaraja muudele laatadele või sündmustele, sest väga paljudel neist on võimalik müüa kas värskeid aiasaadusi või omavalmistatud toodangut. Laadakalendri järgi peetakse kõikjal Eestis ainult juulikuus üle 60 ja augustis üle 30 suurema laada, kuid siia pole arvatud kohalikke külapäevi ja muid õuemüüke, kus huvilised saavad samuti oma toodangut müüa.

Kuulsamad Eesti laadad on 25. korda toimuvad Jäneda talupäevad juuli lõpus, Tallinna külje all staažikas Harku Kantri & Laat, kuhu peale esinejate oodatakse ka huvitava omatoodangu müüjaid. Augusti tippsündmu-

seks on paljude Eesti hobilaadaliste jaoks Hauka laat Antslas, kus kõik müügikohad on juba praegu broneeritud. Hauka laada kohta on öeldud, et see on üks paremaid kohti, kus müüa oma talu või väikeettevõtte toodangut, sest ostjaid jagub ja Lõuna-Eesti mehed käivad raha välja heldelt ja oskavad laadameeleolu tekitada.

Suuri ja huvitavaid laatasid toimub aga igal pool, Narvast Hiiumaani ja Valgast Tallinnani. Harjumaal korraldatakse juulist augustini üle 20 suurema laada, rääkimata väikestest üritustest või müükidest.

Moodi on läinud laadad, mis kannavad sama nime, kuid toimuvad kordamööda Eesti eri linnades ja asulates, et keegi ei peaks väga kaugele sõitma.

EDUKA MÜÜGI TAGAB VÄRSKE JA KVALITEETNE KAUP, MILLE HIND ON TASAKAALUS OSTJATE OOTUSTEGA.

ostja taHaB KevadeL ÜHt, suveL Hoopis teist Näiteks tuleb sel suvel üle Eesti kaheksa Heinakuulaata, kuhu oodatakse huvilisi kauplema eestimaise omatoodangu, talukaupade, aiandustoodete, istikute ja muu sellisega. Tapa, Põltsamaa, Kohila, Tamsalu, Haapsalu, Kehra, Saue, Kose on kohad, kuhu laat jõuab.

Heinakuu laatade korraldaja Silvi Pärn on kogenud, et külastajate soovid ja nõudlus muutuvad Eestis vastavalt hooajale. Edukas on see müüja, kes teab, mida vastaval hooajal soovitakse osta. „Näiteks kuni juuni lõpuni on kõige nõutavamad puukoolide ja ettevõtete istikud. Meie laatadel on sel hooajal müümas käinud Arli Puukool, Seedri Puukool, Päidre Puukool, Krista Puukool. Meie laadal müüvad väikeettevõtjad ja eraisikudki nii lilletaimi kui ka köögiviljade taimi,” loetleb Pärn.

Juulis ostjate soovid ja ootused muutuvad. „Suvehooajal käivad laatadel värskete aedviljade ja Eesti maasikate müüjad, samuti tulevad laadale mett pakkuma mesinikud üle Eesti.“

Augustist-septembrist kuni oktoobrini on istikute müügi aeg ja septembrist hakkavad talupidajad, eraisikud ja väikeettevõtjad agaralt müüma köögivilja (kartul, kapsas, porgand, sibul jne), et iga soovija saaks talvevarud laadalt kätte. mÜÜja peaB tegema reKLaami ja paKKuma inFot Mida peavad müüjad, kes tulevad oma aiasaadusi müüma, veel tegema, et müük oleks edukas ja laadalised rahul?

Silvi Pärn rõhutab, et üks on kindel – laadale tulev kaupleja peaks varakult tegema oma kaubale piisavalt reklaami. „Meie avaldatav reklaam toetab pakutavate kaupade müüki ja kutsub laadale potentsiaalseid kliente. Samuti peaksid istikute ja aiasaaduste müüjad tagama müügikohal piisava info pakutava kauba kohta. Näiteks kui pakutakse tomatitaimi, siis oleks hea, kui kauba juures oleks kirjas sordi kirjeldus ja omadused.

Samuti oleks hea, kui reklaami mõttes oleksid juures pildid taimedest ja viljadest. Mida rohkem reklaami ja visuaal-

set infot, seda parem on võimalus leida oma kaubale ostja,” märgib Pärn.

Kaup peaB oLema eesti oma Juuli keskel toimub Eestimaa südames Paides Juulilaat ja augustis Augustilaat, kuhu oodatakse samuti väga erinevaid kauplejaid, sh aiasaaduste müüjaid. Nende laatade korraldaja, Paide Kultuurikeskuse peaadministraator Ülle Laas ütles Maa Elule, et nende kogemusel ootavad külastajad suvelaadalt peamiselt üht: et oleks lai valik kaupa ja et see oleks Eesti oma. „Eelkõige kodumaine omanäoline toodang ongi see, mida suvelaatadelt osta soovitakse. Külastajad soovivad osta kodumaiseid värskeid aia- ja põllusaadusi ning talutooteid. Rõivaste ja jalanõude müüjadki on ikka oodatud, sest ostjatel huvi paistab jätkuvat,” märgib Laas.

Paide ja Järvamaa laatade põhjal võib Ülle Laas kinnitada, et need, kes oma kaupa müüma tulevad, peavad suutma vastata ostjate ootustele, mis on tegelikult üsna lihtsad ja kõigile teada: „Eduka müügi tagab värske ja kvaliteetne

kaup, mille hind on tasakaalus ostjate ootustega.” aiasaadusi saaB mÜÜa FestivaLiL ja vanavaraLaadaL Harjumaal Kose lauluväljakul toimub 22.–23. juulil omapärane laat, kus ühendatud on muusika ja mahetoodang – Maheda Muusika festivali mahelaat.

Selle raames oodatakse laadale mahekaupmehi, viimane registreerimistähtaeg on 15. juuli.

Kui Koeru antiigi- ja vanavaralaat ootab vaid vanavaramüüjaid, siis Alatskivi vanavaralaadal Vanad Head Asjad kaubeldakse ka looduslähedaste toodetega, nt saab osta kanepi- ja tatratooteid, Peipsist püütud kala jpm. Juuli lõpus Valgas peetaval rahvusvahelisel vanavara- ja käsitöölaadal saab samuti osta-müüa aiasaadusi ja istikuid.

Inimesed on aru saanud, et poes müügil olevad või sadade kilomeetrite kauguselt tulevad aia- ja põllusaadused ei ole alati küllalt kvaliteetsed, nii minnakse laadale otsima kaupa, millel on kohalik hõng juures.

Eesti eri paigus toimuvatest laatadest saab ülevaate veebilehelt www.laadakalender.ee.

KUIDAS OMA KAUBAGA LAADAL VÄLJA PAISTA? • Paiguta oma kaup või aiasaadused letile atraktiivselt.

• Kui kaupa ei ole väga palju, jäta visuaalselt mulje, et seda on palju ja näeb hea välja. Ära paiguta kaupa ühtlaselt letile, vaid nn trepiastmetele, et möödujad näeksid paremini, mida müüd.

• Müü ainult kvaliteetset ja puhast kaupa.

• Kasuta letil värvilisi suuri silte, reklaame, pilte.

• Lisa juurde kauba kohta käiv info.

• Pane leti kõrvale üles oma ettevõtte või talu tutvustus/ pildid. Kui ostjad näevad, kus aiasaadused on kasvanud või kuidas kodus toodangut valmistatakse, suureneb usaldus ja soov kaupa osta.

• Näe ise hea välja, ole kenasti riides ja puhas – mustad Suuri ja huvitavaid laatasid toimub aga igal pool, Narvast Hiiumaani ja Valgast Tallinnani.

Foto: mARGUs ANsU / PostimEEs

•

•

• •

•

käed (kartulite tõstmisest porised) või määrdunud lett tõukavad ostjad eemale.

Vaata, et jätkuks aiasaaduste pakkimiseks ilusat paberit, paberkotte, kilekotte, kaste vms.

Ole sõbralik, suhtle ostjatega, kutsu neid ligi kaupa vaatama, anna maitsta või proovida.

Vasta ostjate küsimustele.

Jaga oma talu või ettevõtte kontaktandmeid, kodulehe aadressi, et inimene saaks hiljem ühendust võtta.

Kui müük ei lähe, siis korralda loosimisi, tee eripakkumisi (kaks ühe hinnaga), paku lastele midagi tasuta, ära sunni inimesi ostma, vaid räägi oma ettevõttest, talust, toodangust, kogudes huvilised enda ümber.

2 || PeRsOON || maa elu

6. juuli 2017

VAstUKAJA

HALDUSREFORMI LOOGIKAST Selgituseks juhtkirjale „Loogika ja mõistuse vastu” (ME 29.06)

sULEV VALNER

Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik

K

ui jätta kõrvale valitsuse paar kaalutlusõigusega sündinud poliitilist otsust, mida peaksid selgitama eelkõige neid teinud poliitikud, on kõigi ülejäänud otsuste taga haldusreformis väga selge haldusreformi seadusest tulenev loogika.

Selle loogika aluseks on, et reformi esimeses etapis, kui omavalitsustel endal oli kuni eelmise aasta lõpuni võimalus ise omavahel kokku leppida seaduses nõutud kriteeriumi täitmiseks ühinemise suunad ja tingimused, siis nii ka läks, nagu kohapealsed volikogud otsustasid. Seda võimalust kasutas tervelt 160 omavalitsust 213st, seega valdav enamus Eesti omavalitsusi. Ehkki valitsuse algatatud ühinemiste vooru jäänud juhtumid on andnud viimasel ajal avalikkuses palju kõneainet, on tegu siiski üksikjuhtumitega kogu toimuva reformi suures pildis.

Kui artiklis on küsitud, miks Pärnu linnaga paljuski kokku kasvanud Sauga vald ühines Sindi ja Toriga, aga mitte Pärnu linnaga, siis see oli kohapealsete volikogude teadlik valik. Jah, mingi osa selle valla mõne küla elanikke protestis volikogu otsuse vastu ja tahtis ühineda Pärnu linna suunas. Aga needsamad vallaelanikud on oma volikogu eelmistel kohalikel valimistel valinud ja sellega andnud talle volitused kohaliku elu küsimusi otsustada.

Kui eri inimeste soovid erinevad, siis lõplikult otsustab see otsustuskogu, kellele on seadusega vastav pädevus antud. Kõnealuses küsimuses oli otsustamine antud kohaliku volikogu kätte, kellel on kohustus kõik elanike erinevad pöördumised ära kuulata, aga keegi ei saa võtta kohalikelt volikogudelt õigust ja vastutust otsustada.

Kui haldusreformi seaduses oleks kokku lepitud läbiv printsiip, et sundida kõik keskused ühinema nende tagamaaga, siis oleks teatud valikud kujunenud teistsuguseks. Sellise reegli kehtestamist pakkus mõni ekspert aruteludes välja, aga see ei leidnud toetust. Peale jäi soov, et las igas piirkonnas otsustatakse kohapeal, kas näiteks Pärnu, Tartu või Viljandi puhul on tingimata vaja sundida naaberomavalitsusi linnaga ühinema või mitte. Oma loogika on nii ühel kui ka teisel printsiibil. Ühel juhul eelkõige keskuse ja tagamaa ühine toimimine, teisel juhul, et linna- ja maainimestel on ik-

ka väga erinevad huvid ja las nad olla eraldi, kui tahavad.

Nagu elu näitab, sündis eri piirkondades erisuguseid lahendusi. Nagu selleski suhtes, kas nimetada ühinemise järel tekkivat ja maakonnakeskust ehk küllalt suurt linna sisaldavat omavalitsust vallaks (Valga, Jõgeva, Saaremaa) või linnaks (Pärnu, Haapsalu, Paide).

Kui artikkel küsib, miks jäeti ikkagi eraldi väike Ruhnu saar, siis eelkõige oli see valitsuse vastutulek kohaliku volikogu ja saarerahva tungivale soovile, mida toetas haldusreformi seaduses lubatud erand merelistele väikesaartele.

Kas need 160 kohalikku volikogu tegid ühinemisteks kõige õigemad otsused või oleks kuidagi teisiti kujunenud pilt parem ja loogilisem saanud? Kes siis selle „õige” Eesti tulevase kaardi oleks pidanud kohalike volikogude asemel valmis joonistama? Kas on põhjust arvata, et mingid kesksed otsustajad ametnike või poliitikute seast oleksid teadnud kohalikesse volikogudesse valitud kohalikest inimestest paremini, kellega ühinemine igas piirkonnas õige ja inimestele hea on? Praegu tundub, et neid tarku on päris palju, kes oleksid enda arvates paremini teinud.

Läti haldusreformis aastal 2009 sündis tulevaste omavalitsuste kaart lausa parlamendi tasemel. Lätlased ise heidavad oma reformile tagantjärele ette just otsuste ebajärjekindlust, kuna paljudes kohtades ei lähtutud algselt seatud kriteeriumidest, vaid mingitest muudest poliitilistest kokkulepetest. Ei kõla eeskujuna, mida otsuste langetamise meetodina tingimata järgida.

Kokkuvõttes on haldusreformiga kujunev tulevaste omavalitsuste loogika meie enda nägu, sest meie enda valitud kohalikud volikogud tegid parimad otsused, mida nad sel hetkel oskasid teha. Haldusreformi seaduses lepiti kokku põhimõtted, mida sel ajal oli võimalik kokku leppida. Lisaks siis valitsuse algatatud otsused, mis sündisid paljuski kohapealse sisendi põhjal, mis tuli piirkondlike komisjonide ja omavalitsuste enda antud tagasiside kaudu. Kui keegi tahab mingil põhjusel öelda, et see kõik on ebaloogiline ja mõistusevastane, ei saa ütlejalt seda õigust ära võtta. Aga ütleja peab arvestama, et nii öeldes ta sisuliselt umbusaldab neid sadu või isegi tuhandeid valitud inimesi, kes selles protsessis vallajuhtidena või kohalike volikogude liikmetena peamisi kokkuleppeid tegid.

Lembit pa

rohkem kui ainult p siRJE NiitRA Postimees

hkki Pajusi farmi omanik Lembit Paal kannab praegu uhkusega aasta põllumehe tiitlit, võiks talle auhinna anda ka Eesti ajaloo talletamise, vanavara restaureerimise, lõõtsamängu edendamise, külaelu edasiviimise ja veel paljude teiste tegevuste eest.

Pajusi ABF ainuomanik Lembit Paal pakub oma kabinetis Pajusi firmasildiga lehmakomme ja laseb ajakirjanikku esimesest ehmatusest rahulikult toibuda. Nimelt on siin seinad täis punaste lippudega ehitud aukirju, nõukogudeaegseid silte ja, üllatus-üllatus, nurgas seisab täies elusuuruses Valdimir Iljitš ise. Mitte et Paal vanu aegu tagasi igatseks, aga see on tema jaoks üks osa meie ajaloost, pealegi nüüd üsna naljakas vaadata. Kõnealune Lenini kuju ehtis näiteks omal ajal Väimela näidissovhoostehnikumi aulat. See leiti ühest kuurist plastiliini ja värviga dekoreerituna ja Paal lasi kuju korda teha. Sellega seoses räägib ta loo, kuidas aastaid tagasi tema ettevõtet üks vene keelt rääkiv väliskodanik külastas ja seltsimees Leninit nähes teda mitu korda kättpidi tänas. maaeLu ja -tÖÖga tuttav Lapsest peaLe Alustame juttu sellest, kuidas Lembit Paalist põllumees sai.

Pärast Kilingi-Nõmme keskkooli lõpetamist 1980. aastal oli tal kaks valikut: kas minna ajalugu või põllumajandust õppima. Omajagu süüd elukutse valikus oli kindlasti sellelgi, et ema suunati pärast Räpina sov-

hoostehnikumi lõpetamist tööle Tihemetsa külje all asuvasse Tõlla sovhoosi. Juba üsna väikse poisina käis Lembit siloauke katmas, mis polnud sugugi kerge töö. Kõplamine ja heinategu olid samuti igasuvised tegevused. Kuna ema jäi pärast isa surma kolme lapsega üksi, oli väike lisasissetulek perele väga vajalik. „Ega see maatöö nüüd väga tore olnud, sest sellal, kui teised olid kusagil laagris, pidin mina loorehaga heina kaarutama, et meie kaks lehma ikka talvel söönuks saaks,” meenutab mees tagantjärele.

Pärast EPA lõpetamist sattus Lembit Paal tööle sootuks Elvasse. Nimelt tegi ta ülikooli ajal koos kaaslastega bändi nimega Kokteil, millega käidi esinemas nii oma kooli pidudel kui ka pulmades ja juubelitel. Üks bändikaaslane oli pärit Elvast, kuhu suundus veterinaarina tööle pärast lõpetamistki. Poistel oli soov muusikaga tegelemist üheskoos jätkata ja nii sattus ka Lembit kolmeks aastaks Elva sovhoosi. Muide, mees võtab nüüdki pea igal õhtul ühe oma kolmest Teppo lõõtspillist kätte, et sellest mõni lõbus lugu välja võluda.

KOKKU ON SARVLOOMI ÜLE 2100, KELLELE SÖÖDA KASVATAMINE ON OMAETTE PARAS PROOVIKIVI. Et noormees lõi aktiivselt kaasa Tartus tegutsenud noorte põllumeeste klubi ettevõtmistes, hakkas ta sealt silma Pajusi kolhoosi esimehele Peeter Merilainile, kes tegi talle ettepaneku enda juurde tulla. Kuna abikaasa Külli lõpetas samal ajal arstiteaduskonna, sai otsustavaks, et tallegi lubati koht leida. Naine asuski peagi juhatama Pajusi maa-ambulatooriumi ja tohterdab ümbruskonna elanikke hinnatud perearstina siiani.

Ehkki elamiseks anti peaagronoomile korter ridaelamus, hakkas pere kohe oma maja plaane pidama ja nüüd lõpuks, pärast kümme aastat kestnud vahepeal lõputuna tundunud ehitamist on see valmis ja peremehe hobide kohaselt stiilse vanaaegse mööbliga sisustatud.

Kuigi maja tundub talle endalegi liiga suur, on seal kõik eluks va-

Lembit Paali kabinetis seisab täies elusuuruses Valdimir Iljitš ise.

Fotod: KRistJAN tEEdEmA / tARtU PostimEEs

jalikud ruumid mugavalt ühe katuse all koos. Pealegi külastavad lapsed oma vanematekodu tihti ja võimalik, et mõni neist tulevikus sinna elamagi tuleb. Muu hulgas mahutab hoone vanade autode kogu, mille kroonijuveeliks peab omanik ilusat punast Lada 2107, mille talle kolleegid ja sõbrad tänavu 55 aasta juubeliks kinkisid ja mis on sõitnud kõigest 300 kilomeetrit. Peremees käib seda nüüd aeg-ajalt silitamas. Õue peal seisab veel valge Niva, mil samuti oma ajalugu ja millega omanik vahel oma lühemaid töösõite teeb. Vanade Vene autode kõrval kogub ta ka selleaegseid põllutöömasinaid, mis eraldi kuuris seisavad.

Vanade hoonete ja mööbli restaureerimine on samuti üks Paali suurtest kirgedest. Ta on korda teinud vanad mõisahooned, milles nüüd käsitöönäitusi ja koguni kontserte korraldab. Oma kodu lähedale Põltsamaa jõe kaldale aitas ta Pajusi külaseltsil ehitada kõigile kasutamiseks avaliku ranna.

Mees lööb siiani kaasa kohaliku külaseltsi tegemistes ja kindlasti võib seda, et Pajusi nii ilus ja hoolitsetud välja näeb, mingis osas tema teeneks pidada. „Minu kodu ei alga minu koduuksest, tahan, et ka ümbrus korras oleks ja elu edeneks,” lausub ta.

Kui üheksakümnendate alguse põllumajandusreformi käigus kõik majandid ennast ümber kujundama pidid, lõi Lembit Paal selles protsessis aktiivselt kaasa. „Meil oli algusest peale mõte, et me ei tee mingit uut kolhoosi ühistu või osaühingu nime all, kus kõik on kõigi oma ja kellelegi midagi ei kuulu. Töötajad said vabalt koonduda eri äriühingutesse ja neil oli võimalik omanikuks saada,” jutustab ta toimunust.

Pajusi kolhoosi põllumajandus jagunes kolmeks ettevõtteks, milleks olid Kalana, Pajusi ja Kütimäe. Peale selle tekkis abitootmise baasil 15 aktsiaseltsi, mis tegelesid nii kalakasvatuse kui ka betoontoodete ja killustiku tegemise, aga samuti ravimite, tärklise ja veini tootmisega. Väga tulus äri oli Nõukogude Liidu haridusministeeriumile õppevahendite valmistamine. Pajusi kolhoosil, mis asub sisemaal, oli isegi oma laevastik, mille kalalaevad püüdsid Taani väinades turska ja kaubalaevad vedasid kaupa. „Alustasime kõike puhta lehena, sest meile ei tulnud mingeid kolhoosi kohustusi kaasa, samal ajal polnud ka raha.

Kõik kolhoosi varad tuli välja osta kas sularahas või osakutena, niisama ei saanud keegi midagi. Varade, näiteks laevade müügi rahast kaeti varasemad kohustused,” selgitab Paal tollal toimunut.

maa elu || PeRsOON || 3

6. juuli 2017

paal –

põllumees ainuomaniK otsustaB ja vastutaB Ehkki Pajusi ABF alustas kümne omanikuga, on praeguseks Lembit Paalist saanud ainuomanik. Kolmest üheskoos alustanud põllumajandusfirmast on nüüd alles vaid tema oma, teised on raskustesse sattudes ennast Pajusile maha müünud. Põllumajandust on ju mitu üsna ränka kriisi räsinud. Kõige raskem oli aastate 2008–2009 suure majanduskriisi aegu, kui liisingu- ja laenukohustusi oli ühes kuus miljon krooni, aga piimaraha laekus 1,2 miljonit krooni, millest tuli katta kõik muudki kulud, mis oli aga võimatu. „Õnneks tuli pank meile vastu – külmutas laenu- ja liisingumaksed mõneks ajaks – ja nii pikkamisi kosusime, kuni normaalne elu piimahinna tõusu tõttu taas võimalikuks osutus,” meenutab farmiomanik.

Pajusi vedas välja ja pärast kaht ränka aastat loodetakse tänavu kasumisse jõuda. Eelmisel kahel aastal kogus firma endale madala piimahinna tõttu 800 000 eurot kahjumit. „Nagu enamik karjakasvatajaid, kes investeerinud uutesse hoonetesse ja seadmetesse, ei osanud meiegi toota piima 22 sendiga liiter,” tõdeb ta. Praeguse piimahinna juures jõuab ettevõte juba jooksvaid arveid maksta ja on lootus, et hakkab pisut ülegi jääma. Seda lootust toidab muu hulgas ka ühistulise piimatootmise rajamise kava.

Viimane laienemine leidis Pajusil aset 2009. aastal suure kriisi ajal, kui Paal ostis oksjonilt pankrotistunud Kütimäe farmi maad. Ta meenutab, kuidas temaga ühise laua taga istusid üks soomlane ja üks Rootsi kapitalile kuuluva ettevõtte esindaja. Alghind oli 2,3 miljonit ja nelja miljoni krooni eest sai ta vara endale. Kuna pank tollal põllumajandusfirmadel kohustusi juurde võtta ei lubanud, pidi mees selle raha sõpradelt kokku laenama ja eraisikuna pakkumise tegema. „Endal pole mul kunagi miljoneid arvel seisnud, aga õnneks on elus ikka häid sõpru elus olnud, kes raskel hetkel abikäe ulatavad. Hiljem sain pangaga asjad korda ja ma pole seda sammu kunagi kahetsema pidanud,” räägib ta.

Nüüd enam kuhugi laieneda pole, sest heade naabrite-

ga on kokku lepitud, et teiste valdustesse ei kiputa. Pealegi on läheduses Austria ja Taani kapital, mille võimekus maid kokku osta on mitu korda suurem. Jõgevamaa hindab Paal toidu tootmiseks väga sobivaks piirkonnaks. Ta kuulub ka sealse põllumajandustootjate ühistu juhtkonda.

Ainuomanikuks olemine Paalile sobib, sest ta on harjunud ise otsustama ja vastutama, tal pole kommet raskel hetkel kellegi selja taha pugeda. Mis ei tähenda, et ta oma spetsialiste ei kuulaks. Näiteks igal reedel toimub loomakasvatusnõupidamine, kus kõik soovijad sõna saavad. Piimatoomine ongi Pajusi firma põhiline tootmisala ja sissetulekuallikas. Veidi laekub tulu teraviljamüügistki.

Kari koosneb tuhandest põhikarjaloomast ja 900 noorloomast. Pajusi Mahetootmise osaühingus on veel ka üle 200 lihaveise.

Kokku on sarvloomi seega üle 2100, kellele sööda kasvatamine on omaette paras proovikivi. Haritavat maad väga palju ei ole – 2300 hektari ringis.

JUHtKiRi

LEMBIT PAAL: • • • • • • • • • • • • • • •

Eesti aasta põllumees 2016 Sündis 1962 Kilingi-Nõmmes Lõpetas 1985 EPA agronoomina 1985–1989 töötas Elva sovhoosis agronoomina 1989. aastast Pajusi kolhoosi peaagronoom Aastast 2009 Pajusi ABF ainuomanik 1000 põhikarjalooma, 900 noorlooma, 200 lihaveist Haritavat maad 2300 hektarit Aasta müügikäive 2,7 miljonit eurot, toodang 800 tonni piima kuus Annab tööd kokku 50 inimesele, elamist 10 perele Abikaasa Külli on perearst Poeg Taavi (31) kaitses doktorikraadi loodusteaduste alal Tütar Hanna (30) lõpetas Tartu Ülikooli psühholoogina ja Otsa kooli klassikalise laulu erialal Poeg Meelis (26) on IT-tehnik Hobid: ajalugu, vanavara kogumine ja restaureerimine, lõõtsamäng, külaliikumine

indrek Klammer, kolleeg ja sõber: Mäletan hästi, et saime Lembituga tuttavaks millalgi 90ndate teisel poolel põllumeestele korraldatud Hollandi reisil. Olime seal siis teistega võrreldes alles noored tegijad ja

meil oli omavahel paljustki rääkida ning kogemusi vahetada. Sealt alates sai vastastikku külas käidud majapidamisi vaatamas ja ühiselt ärigi aetud.

Lembit on erakordne optimist ja seda ka põllumehele kõige raskematel aegadel. Temaga kohtudes on tal alati nägu naerul ja see lausa nakatab teisi. Lembitu kõiki tegemisi ja ettevõtmisi ei jõua üles lugeda, jääb vaid imestada, kuidas ta seda kõike jõuab. Tema eestvedamisel on päästetud mitu väärtuslikku vana hoonet, sügiseti korraldab ta rehepeksupäeva, kus vanadele masinatele hääled sisse pannakse ja traditsioone au sees hoitakse. Mõni hea aasta tagasi õppis Lembit ära lõõtspilli mängimise ja see on tal ikka pidulikel üritustel kaasas. Kindlasti aitab õhtune lõõtsamäng tal päevased mured vähemalt järgmise hommikuni unustada.

Oma tegemistes tuntakse Lembitut kui kindla sõnaga meest, enne temalt kindlat vastust ei saa, kui ta on kõik enda jaoks põhjalikult läbi mõelnud. On väga hea meel, et viimastel aastatel on tema tööd laiemaltki märgatud ja kõrgelt tunnustatud. See on mees, kes teab, mis on talupojatarkus ja oskab seda mõõdutundega kasutada. Ainult temasuguste meeste toel saab Eesti põllumajandus ja maaelu püsima jääda.

Lembit Paal võtab nüüdki pea igal õhtul ühe oma kolmest Teppo lõõtspillist kätte, et sellest mõni lõbus lugu välja võluda.

PEEtER RAiDLA

peatoimetaja

TALUD KUTSUVAD

S

elle nädala alguse seisuga oli 23. juulil toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale registreerunud juba 275 talu ja põllumajandustootmist, neist sadakond avab oma uksed sel puhul esmakordselt. 2015. aastal alguse saanud avatud talude päev, milles toona osales 147 talu, on vaid paari aastaga jõudsalt kosunud ja kujunenud südasuvise maaelu üheks tähtsündmuseks. Olgu öeldud, et mullu osales avatud talude päeval 234 talu ja põllumajandustootmist.

Aastaiks 2014–2020 koostatud Eesti maaelu arengukavast ja Euroopa maaelu arengu põllumajandusfondist rahastatava avatud talude päeva korraldajate ring on üsna avar ning sellesse on haaratud maaeluministeerium, maamajanduse infokeskus, talupidajate keskliit ja põllumajandus-kaubanduskoda. Kui arvestada asjaoluga, et põllumajandus-kaubanduskojaga liitus eelmise aasta septembris piimaliit ja tänavu juunis põllumeeste keskliit ning et kaasa löövad veel ka kohalikud Leader-grupid ja külaliikumine Kodukant, siis saab järeldus olla vaid üks: avatud talude päeva õnnestumise nimel pingutavad kõik meie maaelu olulisemad edendajad.

Selle, mis avatud talude päeval toimub, peab huviline ise enda jaoks avastama, abiks igati infokülane veebileht www.avatudtalud.ee. Pakutav on sõnas otseses mõttes külluslik. Päeva korraldajad on püüdnud selle kokku võtta nii: loomad ja taimed, põnev tehnika, ehe talutoit, töötoad ja ekskursioonid. Eespool viidatud veebileht suudab iga mainitud sõna sisustada sadade sündmustega.

Talusid külastades tasub alati meeles pidada, et igas talus kehtib nagu igas koduski oma kodukord. Seda järgides tõotab avatud talude päev tuua igale huvilisele mõnusat tegevust ja meeldivaid elamusi.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2017

www.cfmoto.ee

4 || KalaPÜÜK || maa elu

6. juuli 2017

nutirakendus

asendab kalureile püügipäevikut siRJE NiitRA Postimees

A

asta algusest saavad meie kutselised kalurid kasutada oma püügiandmete esitamiseks ja ka püügiloa saamiseks mobiilirakendust PERK (püügiandmete esitamise rakendus kaluritele), mis muudab nende elu lihtsamaks, võimaldades kokku hoida nii aega kui muid kulusid.

PERK on nutirakendus ehk äpp, mis võimaldab kutselistel ranna- ja sisevete kaluritel esitada kohustuslikud kalapüügiandmed digitaalselt läbi mobiiltelefoni või tahvelarvuti.

Selle rakenduse kasutuselevõtuga astus Eesti digimaailma ka kalanduse valdkonnas. Nimelt on Eesti esimene riik Euroopas, mis sellist täisdigitaalse andmeedastamise lahendust kaluritele pakub.

Peale selle parandab elektrooniline andmete esitamine kutselistelt kaluritelt saadavate

andmete kvaliteeti ja operatiivsust. Võrdluseks olgu toodud, et paberpäevikuid esitatakse aastas 25 000 ja neis toodud andmete töötlemine on ajamahukas – tuleb ette vigu, loetamatut käekirja, täitmata ridu jm. Rakendus on eesti-, inglisja venekeelne, selle loomist rahastati Euroopa merendus- ja kalandusfondi 2014–2020 vahenditest. teeL nuLLBÜroKraatia pooLe Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna nõunik Keno Kaasiksoo lausub, et PERK on üks osa kalanduse infosüsteemist ja oli viimane puuduv lüli nullbürokraatia projektist. Praegu on tema sõnul veel vaja ühtteist täiendada, aga koos juba töötavate ja veel loomisel teenustega saab kodanik igati mugava teenusteportfelli, mille abil riigiga suhelda. Elektrooniliselt saab täita kalapüügiloa avaldusi ja uuest aastast on plaanis välja anda elektroonilised kalapüügiloadki. PERKi funktsioonidega saab rannakalur esitada oma kohustuslikud püügiandmed riigile ja võtta kala arvele oma ettevõttesse. Esmakokkuostja

saab tehingu teha nutiseadet kasutades sealsamas sadamas.

Oluline on, et kõik andmed on kättesaadavad kutselise kalapüügi registrist, kust saab ülevaate ettevõtte püügistatistika kohta. „Kuna PERK on Euroopas esimene rakendus, millega rannakalurid saavad kohustuslikke andmeid esitada, siis puudusid ootused ja eesmärgid, kuid asjaosalistega rääkides tundus, et selline teenus on meil veel puudu. Oleme saanud arvestatava hulga kasutajaid, kellega koostöös saame teenust veel lihvida ja paremaks teha. Proovime kliendile tekitada nähtamatute teenustena piisavalt lisandväärtust ja kindlasti luua sinna ka teenuseid, mis tekitaksid kaluritel soovi PERKi kasutada. Meil on väga hea start antud ja siit edasi saab asi ainult paremaks minna,” hindab Kaasiksoo.

Küsimusele, mis need näh-

tamatud teenused on, vastab ta, et tegu on teenustega, mis on juba olemas ja mida saaks nüüd integreerida PERKi. Näiteks kui varem tuli eelteade esitada keskkonnainspektsioonile

fot o: U

RmA

sl

UiK

telefoni teel, on nüüd võimalik teha seda PERKi kaudu, kusjuures kasutaja jaoks andmemaht ei suurenenud. Sama on

kavas teha veekogule mineku ja tuleku teate edastamisega politsei- ja piirivalveametile.

Andmete hulk ei suurene, lihtsalt riigiasutused kogusid seni paralleelselt andmeid, aga PERK jagab neid nüüd ise asutuste vahel, mistõttu kodaniku jaoks läheb asi oluliselt lihtsamaks.

Kuna mujal Euroopas samalaadset teenust pole, on Eesti siin pioneeriks. Juba on paljud liikmesriigid kõnealusest rakendusest huvitatud ja kui kõik plaanipäraselt läheb, saab seda tulevikus teistega jagada läbi FOCUSsüsteemi (Fisheries Open sourCe commUnity Solutions).

Eesti sellealastest tegemistest on kirjutanud juba ka Euroopa suurim kalandust propageeriv ajakiri Eurofish. teeB KaLuri eLu LiHtsamaKs Pärnu kalur Tarmo Luks, kes peab seda ameti juba neljandat

põlve, kasutab uut teenust tänavu veebruarist. „Kui varem pidi paberkandjal müügipäevik mul kogu aeg kaasas olema ja sinna tuli pastakaga pidevalt märkmeid teha – mis merel üsna ebamugav oli –, siis nüüd piisab vaid laetud akuga nutitelefonist,” räägib ta.

Lisaks tuli iga kuu arvutada püütud kala koguseid, panna kirja püügipäevad ja esitada aruandeid eri ametkondadele, nüüd teeb selle töö PERK ära. Iga-aastase püügiloa hankimiseks pole samuti vaja enam ametnike uksi kulutada, sedagi saab teha mugavalt nutirakenduse kaudu ja püügiluba tuleb otse telefoni.

Luksi meelest teeb see kalurite muidu üsna raske elu oluliselt lihtsamaks ja säästab nende püügiajal niigi nappi aega.

Need, kes PERKi kasutavad, on tema teada kõik rahul. Eriti palju aega säästavad kaugemate paikade, näiteks saarte kalurid, kes varem pidid iga kuu kaugel linnas asju ajamas käima.

Seda, et mõni vanem kalur nutiseadme kasutamisega hakkama ei saa, Luks ei karda, sest kalurid on reeglina õpihimulised ja midagi üleliia keerulist uues süsteemis tema hinnangul ei ole. „Eks ta algul pisut harjutamist taha, mul ka algul tuli mõni viga sisse ja tuli uuesti teha,” lisab ta.

Luks avaldab lootust, et ametnikudki uut rakendust usinalt kasutama hakkavad, mitte aga nii, nagu juhtus temaga hiljaaegu ühe toetuse avalduse esitamisel, kui riigiamet püügiandmeid ikka tema käest eraldi küsis, ehkki need olid PERKi süsteemis kõik avalikult kättesaadavad.

maa elu || teHNIKa || 5

6. juuli 2017

tami automaticsi

taimekasvatusautomaatika saab peagi tootmisküpseks toomAs ŠALDA Maa Elu

T

aimekasvatusautomaatika arendamisele pühendunud osaü hingu Ta Mi Automatics eellugu algas kahe aasta tagusest jaanipäevast, mil tänu Võistes aiandit pidavatele vanematele taimekasvatusega igati kursis olev Mirko Metsaoru ja endale tippvõrkpallurina nime teinud Tamar Nassar mehejuttu ajasid.

Koos isaga Weiss Aiand OÜd vedav Metsaoru avaldas sõbrale, et nii aiandid kui ka väikekasvatajad tunnevad puudust tõhusast, lihtsast, vastuvõetava hinnaga automaatikast, millega oma tööd tulemuslikumaks ja vähem vaevanõudvaks muuta. „Automaatika, elektroonika ja mehhatroonika on mind lapsest saati köitnud ja meie perefirmana toimivas aiandis jõudsin koguda palju mõtteid,” kinnitab ta.

Nassar võttis sõbra ideedest vedu ja asus juba samal õhtul vastava ala kirjandust uurima ning tekkivatele küsimustele internetist vastuseid otsima. „Kui Mirkole sobib hästi elektroonika ja tal on taimekasvatuses n-ö katsepolügon omast käest võtta, siis mind huvitab IT-pool,” ütleb võrkpalli kõrvale nüüdseks teisegi tegevusala leidnud mees. Eelmisel aastal jõudis tandem oma idee teostamisega nii kaugele, et otsustas osaleda konkursil „Ettevõtlik pärnakas”, kus nende esitatud projekt „Taimevalvur” pälvis esikoha. Kogunenud teadmiste, motivatsioonilaengu ja 3000eurose preemiarahaga asutasid nad TaMi Automatics OÜ, mille senisest arengust nad oma Pärnumaa Ettevõtlusinkubaatoris asuvas väikefirmale igati sobivas tagasihoidlikus kon-

Weiss Aiandi kasvuhoonetes kasutatav TaMi Automaticsi tehnika võimaldab protsesse jälgida igal pool ja Foto: toomAs ŠALdA igal ajal. Fotol ettevõtte osanikud Tamar Nassar (vasakul) ja Mirko Metsaoru.

toris Maa Elule meelsasti ülevaate andsid. Praegu valmistuvad nad koos mõttekaaslastega TTÜ, Swedbanki ja Tehnopoli asutatud rahastu „Prototron” konkursi järgmiseks vooruks, kuhu pääses üle kolmesajast esitatud ideest nelikümmend. Rahastu eesmärk on toetada noori ettevõtjaid esimese töötava tootenäidise väljatöötamisel. „Meie ideeks on masinõppe põhimõttel töötav kastmisseade, mis kogub ja analüüsib taimekasvatusprotsessi andmeid ning jagab ja täiendab pidevalt juhiseid, kuidas tulemusi parandada,” selgitab Nassar. ÕigLase Hinnaga automaatiKat ei oLe saada „Praegu saadaolevad taimekasvatuse automatiseerimiseks mõeldud seadmed sobivad vaid suurtootjatele ja on sedavõrd kallid, et nendele kuluva raha tagasiteenimiseks

Tasuta.

Kaasa võtta istumisalus või piknikutekk!

kulub ebamõistlikult palju aega. Olen muude asjade kõrvalt tegelnud suurte automaatikat pakkuvate firmade toodete, näiteks kastmismasinate hooldusega ja näinud, et väikestele taimekasvatajatele ei pakuta sisuliselt midagi. Meie alustasimegi ülekastmise mõõtja prototüübist, mis sobib isegi päris väikesele kasvuhoonele: andur ja imbvoolik mulda ning töötab. Seda oleme edasi arendanud ja arendame ka praegu veel vastupidavamaks ja n-ö lollikindlamaks. Aega on võtnud, aga enne, kui ise päris rahul oleme, me tootmist ei alusta. Kiiret pole, kuigi taimekasvatajad uurivad juba praegu, millal müüma hakkame.

Meiega on ühendust võtnud ka edasimüüjad, kes meie tegemistes potentsiaali näevad.

Kui väikeses mahus kasvatajatele mõeldud tooted valmis saame, siis järgmine etapp on

TEOORIA JA PRAKTIKA ÜHENDAMINE PEAB ANDMA GARANTII, ET FIRMA TOOTED SUUDAVAD TÄITA NENDEGA KAASA ANTUD LUBADUSED.

teooria ei maKsa testimata midagi Võiste aiandis on kõik eelkirjeldatud prototüübid juba rakenduses ja õigustavad end igati, kinnitab Metsaoru ja näitab arvutiekraanilt online-infot, mis tuleb Võistes asuvates kasvuhoonetes töötavatelt pH-stabilisaatoritelt ja ülekastmisseadmetelt. Vajadusel saab tehnika toimimist arvuti või nutitelefoni abil ümber seadistada. „Veebruaris panime need tööle ja probleeme pole olnud. Nipet-näpet tuleb veel täiustada, aga asi toimib,” kommenteerib Metsaoru. Tööprotsess on Weissi Aiandis tänu teistelegi TaMi Automaticsi seadmetele oluliselt lihtsamaks läinud: kui varem pidi kastmisvett iga kahe tunni tagant rehaga põhjalikult läbi segama, sest väetis settis põhja, siis nüüd teeb seda õigel ajal masin.

Tulemuseni ehk tootmise ja kasumini jõudmisel oleks väikefirmal lihtsam ja kiirem tee investorite kaasamine, aga kuigi Metsaoru ja Nassar on sellele mõelnud, püüavad nad vähemalt esialgu kõigega ise hakka-

VILI KUIVAKS Europeade peaproov

MINI-EUROPEADE laupäeval, 8. juulil Türi põhikooli staadionil.

17.00 rongkäik Türi põhikooli staadionile.

18.00 kontsert. Üritust toetab

meie visioonides juba professionaalne aiandus, mille mahud võivad olla kui suured tahes. Ja veel kaugem siht on intelligentse kõrgtehnoloogilise disainkasvuhoone loomine, mis on nišitoode inimesele, kes tahab mugavust. Selleni jõudmiseks peame läbima päris palju vaheetappe,” kirjeldab Metsaoru ettevõtte tänast ja homset päeva. Nassar lisab, et kuna Eesti on ikkagi väikeriik, peab firma igal juhul sihtima rahvusvahelist turgu.

Oma ideede teos-

tamisel saavad TaMi Automaticsi mehed tehnilist ja IT-alast abi tuntud Eesti visionääride asutatud Q-Mind OÜ-lt. „Üks meie probleeme on, et siin Pärnus pole meil oma ideedest mitte kellegagi rääkida. Me ei ole leidnud tööjõudu, kes suudaksid ühendada automaatika ja programmeerimise ning kes tunneksid taimekasvatuse tõdesid,” tunnistab Nassar.

Kui TaMi Automaticsi praegu töös olevaid projekte loetleda, siis need on ülekastmise mõõtja, pH-stabilisaator ja väetisesegaja. Ülekastmise mõõtjat kasutatakse hüdropoonilises taimekasvatuses, st kivivillas, kookosmatis vms, ja selle ülesandeks on mõõta sissemineva ja väljavoolava kastmisvee suhet. Kastmisvee pH ehk vesinikeksponendi stabilisaator alandab vee pHd soovitud väärtuseni. Seadme tööd juhib kontroller, mis vastavalt seadistatud pH-väärtusele teostab protsessi, mille tulemuseks on vee pH alandamine. Vajalik on vaid happe olemasolu, eelseadistatud seade kasutab selleks lämmastikhapet. Automaatne väetisesegaja segab IBC-mahutis vee ja lisatavad veeslahutsuvad ained, näiteks väetised. „Esimesed kaks on prototüüpide staadiumis, kolmanda vastu huvi tundvad taimekasvatajad võivad juba praegu ühendust võtta,” kostab Tamar Nassar.

ja kohalikud omavalitsused.

Eesti Europeade Komitee lisainfo 5328 4841

MURETULT

!

― kvaliteetne viljakuivatite kütus ― gaasist soodsam ― garanteeritud töökindlus ― rikkeabi 1 h jooksul ― paindlik maksegraafik ― usaldusväärne partner Küsi pakkumist 447 7862 info@swenergia.ee www.swenergia.ee

ma saada. „Enamikust start-upidest erineme selle poolest, et liigume edasi hästi aeglaselt ja kalkuleerime vahel vist liigagi palju. Iga järgmist sammu kaalume väga põhjalikult. Kindlasti ei ole meie eesmärk ideed maha müüa,” selgitab Nassar.

Metsaoru lisab, et TaMi Automaticsi tegemistes ei ole midagi väga uuenduslikku: „Mis uuendust on selles, et keegi teeb pHmasina või ülekastmise mõõtja? Iva on testimises, teadmistes ja kogemuste rakendamises ehk teooria ja praktika ühendamises. Oleme isegi teinud ainult teooria baasil mitu seadet, mis pidid töötama, aga kui praktika mängu tuli, oli tulemus mage.

Et võimalikke probleeme vältida, rakendame aiandis millegi uuega esimesi katsetusi tehes kaitsemehhanisme. Kui midagi on valesti, töö seiskub. Teooria ja praktika ühendamine peab andma garantii, et meie tooted suudavad täita nendega kaasa antud lubadused. Vajadus kõike põhjalikult testida tähendab aga kahjuks sedagi, et ideede jõudmine tootmisse võtab rohkem aega.”

Eeloleval sügisel peaks tootmisküpseks saama pH-stabilisaator ja väetisesegaja, sest neid on Weiss aiandis nüüd juba küllalt katsetatud, ülekastmisseadme puhul leiti parem tehnoloogia, mida aga pole saanud veel testida. „Tahame tootmist alustada väiksemas mahus, mitte kohe üritada turgu vallutada. Mingeid probleeme tekib alati ja püüame klientide huvides riske maandada,” ütleb Metsaoru.

TaMi Automatics ei kiirusta oma ideede järgi tehtud toodete poelettidele paiskamisega sellegi tõttu, et kummalegi osapoolele ei ole TaMi Automatics praegu n-ö leivatöö. Metsaorul jagub aiandis toimetamist kuhjaga, kuid ta kinnitab, et aastas on perioode, mil taimekasvatus võtab vähem aega, ja kiiretelgi aegadel on ta firma toodetud seadmete kasutamise tõttu nii või teisiti ettevõtte tegemistega seotud: „Minu jaoks ühendab meie ettevõte kaht mulle südamelähedast tegevusala ehk põllumajandust ja elektroonikat.” Nassar mängib jätkuvalt professionaalsel tasemel võrkpalli, kuid nii või teisiti peab iga sportlane vanuse edenedes mõtlema spordijärgse elu peale. „Mulle väga meeldib TaMi Automaticsi sisu ja areng ning millalgi kavatsen sellele täiel määral pühenduda. Ma ei ole leidnud võrkpallile ühtegi paremat alternatiivi kui see siin,” kinnitab ta.

6 || mets || maa elu

6. juuli 2017

Raiesmi

võib metsaomanikule lisatu Viio Aitsam Maa Elu

eadmine, et mets on koht, kust inimene leiab lõputu hulga tervendavaid taimi, levib Eestis üha rohkem. Kaasa aitavad kõiksugused kirjutised ja õppepäevad.

Mitu taimetoodete valmistajat märgib, et metsa ravimtaimede korjajat, kellega kaupa teha, ei ole siiski kerge leida.

Oleme oma metsariigis jõudnud imeliku olukorrani, kus loodustooted on moes ja mets üha armsam, kuid paralleelselt kasvab nende eestlaste hulk, kes enam metsa minna ei julge. Metsas on puuk, karu, uss ja need teised „hirmsad asjad”.

Vaade üle kolme aasta tagasi tehtud raie alale.

Fotod: Viio Aitsam

Tonnide viisi ravimtaimi Taimede kogumise huvi iseenesest on üleval. Näiteks internetifoorumitest küsitakse sageli: kas keegi Eestis ravimtaimi kokku ostab? Meenutatakse, et nõukogude ajal tegid seda apteegid. Nüüd apteegid enam kokkuostu ei korralda, vaid see on läinud üle suurematele taimede ja taimesegude müüjatele, ka muude loodustoodete tootjaile.

Ajakirjas Eesti Rohuteadlane ilmus hiljuti ülevaade, kust saab üle pika aja vähemalt osaliselt andmeid, kui palju Eesti turul kodumaiseid ravimtaimetooteid liigub. Kirjutis nende turustamisest 2015. aastal haarab paraku vaid neid droogide käitlejaid, kel on terviseameti

luba, et oma toodangut ka apteekides turustada. Neid ettevõtteid on Eestis praegu seitse (andmeid saadi kuuelt).

Ettevõtted turustasid 2015. aastal apteekide kaudu 14 tonni kas kasvatatud või loodusest pärit ravimtaimi, metsataimi pole eraldi välja toodud. Koguseliselt oli kõige rohkem linaseemneid (3,2 t) ja teekummeli õisikuid (1,6 t), järgnesid umbes poole tonniga kibuvitsamarjad, köömned, islandi käokõrv, must pässik (kasekäsn), piparmündilehed ja saialilleõisikud. Kümne enimturustatud ravimtaime hulgas olid veel leesikalehed ja -võrsed (0,4 t) ja naistepunaürt (0,3 t). Kokku turustati rohkem kui 80 eri ravimtaime.

Kirjutise autorid märgivad, et seitsme droogide käitleja (OÜ Elujõud, OÜ Kubja Ürt, MK Loodusravi OÜ, Raivo Küti ettevõte Loodusravi, Uuskaubi talu, OÜ Vadi Gild, OÜ Valentina Droog) kõrval tegutseb Eestis veel hulk teisi ettevõtjaid, kes valmistavad taimetooteid (nt teesegud, millele ei tohi peale kirjutada raviotstarvet) ja turustavad neid toidu- või looduspoodides või turgudel. Kui arvestada hulka nii nemad kui ka see taimekogus, mida inimesed oma tarbeks on kasvatanud-korjanud, tuleb kasutatavate ravimtaimede maht aastas kaugelt üle 14 tonni ja lisandub ka importkaup.

Kirjutise juures olevast tabelist leiab metsaga seotult veel, et 2015. aastal turustati apteekide kaudu 362 kilo leesikalehti või -võrseid, 284 kilo pajulilleürti, 266 kilo pärnaõi-

si, 137 kilo kaselehti ja 129 kilo tammekoort.

Kogujaist on puudus Osal droogide käitlejatest on taimekorjajatega kokkulepped juba olemas, kuid osa neist vajab lisakoguseid. Üldine tingimus on, et enne võetaks tootjaga ühendust ja lepitaks kõik kokku: ka taimede kogumisaeg, nende hoidmise-transportimise tingimused ja seegi, kuidas just üht või teist taimeosa võtta, on tähtsad.

Kristian Sander Kubja ürditalust rõhutab, et päris ühe kilo kaupa ei tasu taimi pakkuda, kogused peaksid olema suuremad. Kubja ürditalu toodab taimedest oma tooteid, kuid osa taimekogusest müüakse edasi teistele töötlejatele.

MK Loodusravi OÜ juht Margo Kütt ütleb, et tema ettevõte otsib pidevalt juurde inimesi, kes aitaksid metsast ravimtaimi korjata – ise kõike ei jõua. Mida näiteks vaja oleks? „Islandi käokõrv, leesikas, must pässik, kaselehed, männikasvud,” loetleb Kütt ja lisab, et pakkuda võib tegelikult kõike.

Ravimtaimede kogumine on tema sõnutsi tegevusvaldkond, mis metsaomanikule võib alguses raske tunduda, kui ei tunne taimi ära või pole korjamiskogemust. „Kui sisse elada ja harjuda, võib see kujuneda arvestatavaks tegevuseks,” ütleb Kütt.

Uutest koostööpartneritest oleks huvitatud näiteks ka RemedyWay OÜ. Firma müügi- ja turundusjuht Nelly Vahtramaa räägib, et päevakorral on toot-

Ostame hakkimiseks

Anna Lutter

„Loo ise. 25 ideed tuppa ja õue’’ MÜÜGIL RAAMATUPOODIDES ÜLE EESTI

Hakkimine ja tasumine kiire. www.reinpaul.ee

andrus@reinpaul.ee, tel 528 5800

maa elu || mets || 7

6. juuli 2017

mik

ulu tuua mise laiendamine, üks uus salv, mille komponentideks on meeja ravimtaimed, ning vajaminevate taimekoguste maht kasvab. meedia mÕjuB „Kundede tahtmised erinevad – kes tahab odavamat, kes kvaliteetsemat taime. Aga uus nähtus on, et kui on tegu kvaliteetse ja õigel ajal korjatud vähelevinud taimega, ollakse ostmisest huvitatud ka siis, kui see on kallim,” märgib Kristian Sander. Mis need vähelevinud taimed on? Näiteks on küsitud soo kassiurba, soopihla, kikkaputke, ubalehte ...

Mitu droogide käitlejat räägib, et nõudlus turul on otseselt seotud meediaga. Sirje Aiaots Uuskaubi talust toob näiteks, et kevadtalvel, kui ajakirjas Mida Arstid Sulle Ei Räägi kirjutati, nagu oleks võilillejuurest abi ka meeste eesnäärmehädade puhul, tekkis nõudlusebuum. „Meil oli selleks ajaks võilillejuur otsa saanud. Aga nüüd, kui seda jälle pakume, on ajakirjajutu peale tekkinud huvi vaibunud,” räägib Aiaots. „Kui keegi rahvaravitseja kirjutab ubalehest, siis kõik tahavad ubalehte, kui naadist, siis naati,” kinnitab seose olemasolu Kristian Sander. „Ettevõtted aga tellivad trende, hetkel teemaailmas olevaid trende. Kui kuskilt tuleb info, et selles ja selles taimes on midagi head, vitamiine jne, siis soovitakse just seda taime ka oma tootesse.”

Sander lisab, et sageli ei lähtuta kauba reaalsest ainete sisaldusest. Näiteks on praegu moes goji-marjad (hariliku ta-

MAKSUD LÄTIS JA MEIL

L

äti tuttav ütleb, et neil metsa ravimtaimede teema päevakorral pole, kuid seente ja metsamarjade korjamine küll. Eraisikute puhul kehtib reegel, et nende metsasaaduste müüki kuni 3000 euroni aastas ettevõtlustuluks ei loeta ja see on maksuvaba.

Eestis on teisiti. Maksu- ja tolliamet: Kui eraisik (mitte FIE) saab tulu ravimtaimede müügist, siis peab ta selle tulu ise deklareerima ja

maksma tulumaksu tuludeklaratsiooni alusel. (Näiteks, kui inimene korjab ja müüb metsikult kasvavaid ravimtaimi.)

Kui isik tegeleb püsivalt ravimtaimede kasvatamise ja müügiga ning see on ettevõtluseks, siis peab ta end registreerima äriregistris füüsilisest isikust ettevõtjana. Registreeritud ettevõtja võib ettevõtlustulust dokumentaalselt tõendatud kulud (seemned, istikud vms) maha arvata ning netotulu maksustatakse tu-

lu- ja sotsiaalmaksuga.

Ravimtaimede kokkuostja ei pea eraisikule makstavalt summalt tulumaksu kinni pidama, kuid ta peab vormistama selle kohta raamatupidamisliku dokumendi ning eraisiku identifitseerima, et seda väljamakset saaks lugeda kokkuostja tegevusega seotud kuluks. Eraisik saab küsida sellest dokumendist endale koopia, et tal oleks õige saadud summa tuludeklaratsiooni täitmise ajal meeles.

Metsmaasikas on üks neid tänuväärt taimi, mille puhul on rahvaravis kasutatud nii vilju, lehti kui ka õisikuid.

ralõnga marjad), mis vitamiinisisalduse poolest jäävad meie oma metsamarjadele alla. riKKad raiesmiKud Muude metsakoosluste kõrval on ravimtaimede mõttes erilised alad raiesmikud. „Õnnelikud võivad olla metsaomanikud, kellel on raiesmikud, imelised taimelavad, mis igal aastal täienevad mõne uue liigiga,” on näiteks öelnud metsaomanik ja taimeravitundja Riita Belouštšenko.

Raiesmik on paik, kus muutunud valgusolude tõttu hakkab kasvama mitmekesine taimestik. Mis just, oleneb kasvukohast ja kooslus aastatega muutub. Katseks üle vaadatud raiesmikel oli see hästi näha: värskelt raiutud kuusiku kohal taimestik alles alustas kasvu, kuid juba oli näha kändude vahel metsmaasikaid. Ravimtaimedest hakkas langi servas ka käbihein silma. Üle kolme aas-

ta tagune raiesmik näitas rikkalikku taimevalikut, kus peale metsmaasika, vaarika ja kõiksuguste rahvaravis tähtsate põõsaste olid näiteks kortsleht, koldrohi, nurmenukk, mailane, angerpist, angervaks, madarad, pune jne.

Poolnaljatamisi öeldu peale, et metsaomanikud saaksid Eesti ühiskonnas vaenatud raiesmikke oma huvides ära kasutada, sealt taimi korjata ja müüa, ütleb MK Loodusravi OÜ juht Margo Kütt täiesti tõsiselt, et tegelikult seda tulekski teha.

Botaanik Ulve Pihlik, kellelt pärineb keskkonnaagentuuri kodulehel olev ravimtaimede ülevaade, näeb ohtu selles, et meil keegi loodusest varutavate ravimtaimekoguste üle arvet ei pea – on võimalus, et korjatakse üle ja tehakse taimekooslustele liiga. Kuid raiesmik on paik, kuhu kohe kasvavad puuliigid peale ja nagunii rohurinde kooslus jälle muutub ...

Harilik käbihein paistab oma iseloomulike õisikute ja viljakogumikega hästi silma.

Kui tasuvaks metsataimede ja muude tervist toovate metsasaaduste kogumine võiks kujuneda, sõltub nii paljudest tahkudest, et seda täpselt öelda ei saa. Jõudluse kohta tõi üks droogide käitleja näiteks, et kui üks inimene korjab neli-viis kilo pärnaõisi, on see väga hea näitaja. Üks 70aastane naine oli korjanud ühe talvega umbes 26 kilo pohlalehti (varteta, kuivas kaalus), mis on väga suur kogus.

Võrdluseks: tavaliselt on müügipakendites kuivatatud taimi 15–20 grammi (juured jms rohkem), nii et 26 kilo = 1300 pakki.

Kasutatud on Janne Sepa (ravimiamet) ja Ain Raali (TÜ farmaatsia instituut) kirjutist „Ravimtaimede turustamisest Eestis aastal 2015” (Eesti Rohuteadlane 1/2017) ning Ulve Pihliku ülevaadet „Ravimtaimed” (www.keskkonnaagentuur.ee)

Suur lõõtspillide koondorkester UKU SUVISTE & ELE MILLISTFER Rahvamuusikud Leedust Kaarel Tuvike

15. juulil kell 18

Põlva Intsikurmus Piletid PILETILEVIS ja kohapeal PÕLVA VALD

Peipsi toidusuveniiriks on meepräänik kaneeli ja koriandriga, millel uhke Peipsimaa muster peal ja mida on nüüd tore külalisFoto: ÜLLE JUKK tel meenena koju kaasa viia.

PEIPSIMAA MAITSETE AASTA KÄIB TÄIE HOOGA siRJE NiitRA

M Maa Elu

aaelu ministeeriumi toidupiirkondade konkursil sel aastal võitjaks tulnud Peipsimaa võtab oma missiooni tõsiselt – suuremaid ja väiksemaid ettevõtmisi, kus selle kandi toidule ja kultuurile tavalisest suuremat tähelepanu pööratakse, jagub tuleva aasta kevadeni välja.

Algas kõik sellest, et Peipsi järvega piirnevatest omavalitsustest koosnev Peipsimaa valiti maaeluministeeriumi korraldatud konkursil 2017. aasta Eesti toidu piirkonnaks. Kohaliku toidu tutvustamiseks valitakse nimelt juba teist aastat välja üks Eesti toidu piirkond, mille toidule ja toidukultuurile pööratakse aasta jooksul suuremat tähelepanu.

Eelmisel aastal sai õiguse oma saart ja sealseid maitseid tutvustada endale Hiiumaa. Peipsimaa maitsete aasta projektijuhi ja Peipsimaa Kogukonnaköögi eestvedaja Triinu Akkermanni sõnul said peipsimaalased sealt nüüd head eeskuju võtta. „Hiiumaa väiketaludelt ja omanäolistelt pisikestelt söögikohtadelt on alati palju õppida olnud. Käisime seal oma ettevõtjatega lausa õppereisil ja panime paljugi kõrva taha,” tõdeb ta. Samal ajal sai selgeks, et ega hiidlaste toidukultuuri mandrile transportida pole võimalik ja igal piirkonnal on ikka oma eripära. Pealegi on kohalike tootjate toit alati maitsvam kui kaugelt toodu.

Peipsimaa maitsete aasta algas 1. mail ja lõpeb täpselt aasta pärast ehk siis 1. mail 2018. Algas see 30. aprillil Alatskivil rahvaüritusega, milleks oli Peipsi Toidu Suur Pidu. Peipsimaa piirkonna eri paigust tulid kokku toidu tootjad ja pakkujad, et ennast laadal näidata.

Külastajaid oli palju ja osalised jäid väga rahule.

1. mail toimus Peipsimaa maitsete aasta ametlik avamine kutsutud külalistele Alatskivi lossis. Tänavu on kõik Peipsi toidu traditsioonilised ettevõtmised Akkermanni ütlust mööda saanud pisut pidulikuma varjundi.

Viimati valiti Peipsi toidusuveniir. Konkursile laekus 12 toodet, millest võitjaks osutus meepräänik kaneeli ja koriandriga, millel uh-

ke Peipsimaa muster peal ja mida on nüüd tore külalistel meenena koju kaasa viia. Ehkki päris ohhooefekti korraldajate meelest konkursil ei olnud, andis see hulga mõtteid kohalike meenete edasiarendamiseks.

Peagi toimub teist korda peetav Peipsi järvefestival, mille käigus 6.–15. juulini korraldatakse üritusi Peipsi eri sadamates Vasknarvast Värskani välja. Igas sadamas kostitab inimesi kohaliku toiduga mõni sellekandi ettevõtja, toimuvad lodjasõidud, õpitoad ja kontserdid, lisaks kalurite päevad 9. juulil Lohusuus ja 15. juulil Varnjas. Lohusuus leiab sellal aset järjekorras juba 15. Peipsi kalasupi konkurss, kus saavad osaleda kõik need, kel tagataskus mõni seni salajas hoitud põnev kalasupiretsept.

Peale selle on Setomaal 12.–13. augustil sarnaselt kõikjal toimuvate kohvikute päevadega Kostipäiv ehk Setomaa kohvikutepäev Seto Külavüü eri paigus, kus rahvas saab oma toidutegemise oskusi näidata. Igaaastastel sibula- ja kalalaatadelgi on seekord rohkem Peipsimaa eripära ja kultuuri välja toodud.

Eriti põnevaks peaks kujunema 12. septembril ERMis korraldatav Peipsi toidu seminar, kus koos selle kandi toidukultuuriga tuleb vaatluse alla sealne joogikultuur. Et viia kõike head ja huvitavat, mis Peipsimaal pakkuda, mujalegi Eestimaal, on kavas septembris-oktoobris korraldada nii Tallinna kui ka Pärnu ja Tartu restoranides Peipsi toidu nädal. „Kui muidu toimib Peipsimaa Eestimaa sahvrina, kust tullakse sibulat, rääbist, jõhvikaid, seeni ja muud head-paremat varuma, siis nüüd tahame näidata, mis eri piirkondade meisterkokad sellest maitsvat taldrikule panna oskavad,” nendib Akkermann.

Kindlasti ootab talvelgi ees Peipsi toitu tutvustavaid üritusi. Tuleval kevadel leiab aga Alatskivil aset järjekorras teine Suur Peipsi Toidu Pidu. Loodetavasti saab Peipsimaa selle aastaga endale tavalisest rohkem tähelepanu tõmmata, võitma peaksid sellest nii kohalikud ettevõtjad kui ka kogu Eesti majandus. Peipsimaa toiduvõrgustikku kuulub juba praegu 20 ettevõtet ja see ring laieneb kindlasti veelgi.

8 || lINNuKasVatus || maa elu

6. juuli 2017

eestlaste

munaisu kasvab tiit EFERt Maa Elu

ga eestlane sööb aastas keskmiselt 230 muna ja see arv on iga aastaga järjest kasvanud, selgub Eesti juhtiva linnukasvatusteadlase Matti Piirsalu intervjuust. Eile tähistas ta 70. sünnipäeva.

Millal on Eestis kõige rohkem kanu elanud?

1940. aastal oli Eestimaal kasvamas 1,68 miljonit kana ja kukke. Samal aastal toodeti 170 miljonit kanamuna.

Kõige suurem oli kodulindude arv Eestis 1991. aastal, ulatudes 31. detsembri seisuga ligemale 6,8 miljonini. Linde oli 1991. aastal enam suurtootmisega tegelevates majandites (kolhoosides, sovhoosides ja teistes riiklikes majapidamistes), kus kasvatati pea 85 protsenti lindude koguarvust.

Tolleaegsetes suurtes linnukasvatustes kasutati tööstuslikku tüüpi linnukasvatushooneid, kus ühes lindlas oli mõnikord 144 000 kana ja kuni 100 000

MATTI PIIRSALU − ELULOOLIST • Sündinud 5. juulil 1947 Raplas • 1971 lõpetas Eesti Põllumajanduse Akadeemia linnukasvatuse erialal • 1978. aastal kaitses Leningradi Põllumajanduse Instituudis kandidaadiväitekirja • 1995–1996 Eesti Põllumajandusülikooli doktorant • 1978. aastast Ülemaailmse Linnukasvatuse Teadusliku Assotsiatsiooni liige, alates 1998. aastast Eesti osakonna president • 1988–1989 Lindude Tõuaretuse Nõukogu sekretär, juhatuse liige • 1990. aastast Akadeemilitibu. Kodumajapidamistes peeti kanu põhiliselt oma pere tarbeks ja elanikkonna majapidamiste osa munade kogutoodangust Eestis moodustas 15 protsenti.

Kuidas hinnata kanakasvatuse seisu Eestis praegu?

•

• • • •

se Põllumajanduse Seltsi liige, alates 1999. aastast eestseisuse (juhatuse) liige.

1985–1987 ENSV Agrotööstuskoondise ja ENSV Riikliku Agrotööstuskomitee linnukasvatussektori juhtiv zootehnik 1986–1993 ka Eesti Põllumajanduse Õppe- ja Nõuandekeskuse lektor 1987–1988 ENSV Riikliku Agrotööstuskomitee esimehe asetäitja abi 1989 ENSV Riikliku Agrotööstuskomitee linnukasvatuse osakonna juhataja 1990–1991 põllumajandusministeeriumi linnukasvatussek-

Praegu on Eestimaa munatootmises toimunud oluline tagasiminek. 2016. aastal toodeti meil statistikaameti andmetel vaid 194,1 miljonit muna ja igalt kanalt saadi keskmiselt 278 muna aastas. Umbes 60 protsenti tarbitud munadest

tori juhataja • 1992–1997 põllumajandusministeeriumi põllumajandusosakonna, tootmisosakonna ja maamajandusosakonna peaspetsialist • 1998–2003 põllumajandusminsteeriumi loomakasvatusbüroo juhataja • 2004–2010 põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna nõunik • 1989–2014 Linnukasvatajate Seltsi juhatuse liige • 2011–2014 Eesti Linnukasvatajate Seltsi palgaline juhatuse esimees toodetakse Eestis, importmunade osakaal on 40 protsendi kandis …

Meil toodetud munadest eksporditakse Lätti 37 protsenti, Leetu 34 protsenti ja Rootsi 12 protsenti. Imporditakse mune põhiliselt Lätist (35 prot-

Üle-eestilised pottseppade ja korstnapühkijate suvepäevad Meil on hea meel teatada, et üle-eestilised pottseppade ja korstnapühkijate suvepäevad toimuvad 8. ja 9. augustil Paatsalu puhkekeskuses (Paatsalu küla, Varbla vald, Pärnumaa). Toredaks tavaks saanud üritus on seekord juba üheteistkümnendat korda!

Nii nagu varem, hoolitseme ka sel korral vaimu ja füüsise eest. Esimese päeva programmi kuuluvad ettekanded ja diskussioonid, mida viivad läbi ASi Wienerberger, Saint-Gobain Ehitustoodete Weberi äriüksus ja külalisesinejad. Lisaks toimuvad meeleolukad ühistegevused, sööme head ja paremat ning naudime saunamõnusid. Meelelahutuslik programm on plaanitud suvepäevade teisele päevale.

Kui oled pottsepp või korstnapühkija ja soovid suvepäevadel osaleda, siis anna meile sellest teada.

Osalejate arv on piiratud ning kes ees, see mees! Seetõttu palume registreerimise ja osalustasuga kiirustada. Ürituse osalustasu 35 € maksta hiljemalt 24. juuliks. Ülekannet tehes palun märkida kindlasti juurde osaleva isiku täisnimi, e-posti aadress ja telefoninumber ning kindluse mõttes võite osalusest teada anda ka meilitsi.

Konto omanik: WIENERBERGER AS Arvelduskonto: EE653300333513900005 Panga nimi: Danske Bank Selgitus: Pottseppade suvepäevad, osaleva isiku ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress ja telefoninumber Rohkem infot leiate www.wienerberger.ee.

Küsimused ja tagasiside: Urmas Alles, müügijuht Tel 504 5801 | Urmas.Alles@wienerberger.com Kairi Pops, turundusjuht Tel 5331 3303 | Kairi.Pops@wienerberger.com

senti), Leedust (29 protsenti) ja Poolast (27 protsenti).

Munadega isevarustatuse tase on viimastel aastatel püsinud 64–67 protsendi piires.

Eestlaste munaisu on viimasel kümnel aastal näidanud olulist kasvu. Kui 2006. aastal sõi

Linnukasvatusteadlase Matti Piirsalu sõnul on Eestimaa munatootmises toimunud tagasiminek.

Foto: ERAKoGU

REKLAAM

maa elu || lINNuKasVatus || 9

6. juuli 2017 Miks on kanaliha parim tooraine toidu valmistamiseks?

Kanabroileriliha on tervisliku toitumise seisukohalt kasulikum süüa kui veise-, seavõi lambaliha. Kanabroileriliha on hea aminohappelise koostisega ning seda võib kasutada enamiku liharoogade valmistamiseks. Hinnalt on kanabroileriliha lihttarbijale samuti taskukohane. Eestis toodeti 2016. aastal linnuliha 27 500 tonni elusmassis. Linnuliha osatähtsus kogu Eestis toodetud lihast oli 2015. aastal 23 protsenti.

Kogu aeg on maakodudes peetud ka kanu. Samal ajal on jäänud n-ö vanaemasid maal järjest vähemaks. Kui palju on kodukanade kasvatamine seetõttu Eestis vähenenud?

Kogu minu teadliku elu jooksul on Eestimaa kodumajapidamistes kasvatatud kodulinde. Kuna inimeste arv maal aina väheneb, siis on ka linde kasvatavate memmede-taatide osa linnukasvatajate hulgas oluliselt vähenenud. Põhiliselt kasvatatakse kodumajapidamistes linde oma tarbeks.

Praegused noored inimesed enam taludes linde varasemal hulgal ei pea, sest munad ja linnuliha on kõikjal kättesaadav.

iga Eestimaa elanik keskmiselt 163 muna, siis nüüdseks on see kasvanud 230 munani aastas. Viimastel aastatel on roheliste survel munakanade heaolule rohkem tähelepanu pööratud.

Hollandist alguse saanud

kanapuuride pinda suurendati Euroopa Liidu direktiivide alusel meil varem kasutatud 450 ruutsentimeetrilt 650 ruutsentimeetrini. Imelikul kombel uutes tingimustes munevus ei paranenud, vaid hoopistükki alanes.

Enamik Eesti kaubanduses pakutavatest kanadest ja munadest jõuavad müüki suurfarmidest. Mille poolest erinevad need kodukana munadest?

Kodukanade munadel võrreldes suurtootmises toodetud munadega põhiliste toitainete sisalduse poolest olulist erine-

vust ei ole. Värviliste munade põhitoitainete kogus on valge munakoorega munadega sama.

Muna on küllalt täpselt geneetiliselt paika pandud koostisega. Geneetiliselt on mõjutatud vaid munakoore värvust.

Maitseasi on muidugi see, et kodukanamunadel on rebu kollasem kui puurikanade munadel. Puurikanad saavad söödaga värvituid kasulikke vitamiine ja mineraalaineid, kuid koduõues sööb kana klorofüllirikkaid taimi ja muid söödavaid lisandeid.

Kas ja kuidas on suurfarmis võimalik kasvatada kanu ilma antibiootikumideta?

Taasiseseisvunud Eestis lindude söötmisel antibiootikume ei kasutata.

Kui palju kasutatakse suurfarmides kanadel kasvuhormoone?

Taasiseseisvunud Eestis kanade söötmisel kasvuhormoone ei kasutata. Paljudes linnukasvatusmaades, eeskätt USAs, kasvuhormoone lindude söötmisel siiski kasutatakse.

Mis tingimustes, mis toitumusega, kui kaua kasvanud ja mis kaaluga kana peaks olema, et kanaliha oleks kvaliteetne?

Kanabroileriliha teeb väärtuslikuks hea aminohappeline koostis ja seda liha saab kasutada praktiliselt kõigi liharoogade valmistamisel. Kvaliteetne kanabroileriliha toodetakse käesoleval ajal põrandakanalates sügavallapanul.

Oluline muutus on toimunud broilerite kasvukiiruses. Kui

paarkümmend aastat tagasi kulus kahekilogrammise kehamassiga linnu üleskasvatamiseks 50–63 päeva, siis käesoleval ajal Eestis realiseeritakse broilerid kehamassiga 2,4 kilo ja sellise kehamassi saavutamiseks kulub vaid 38–42 päeva.

Kanad annavad nii valget, rohelist, pruuni kui ka sinist jm värvi mune. On neil ka mingi maitse- või muu vahe?

Vahe on põhiliselt ainult geneetiliselt mõjutatud munakoore värvuses. Muna toitainete sisalduses vahet ei ole.

KAHTLEMATA MEELDIB KANALE VÄLJAS VABALT OLLA ROHKEM KUI KINNISES PUURIS. Mis on vahet tava-, õrre-, vabakäigu- ja mahekanadel?

Olenemata sellest, kas kana peetakse puurides, õrrel, mahekanadena või vabakäigukanadena, jäävad nad ikka kanadeks. Vahe on ainult kasvatamiseks loodud heaolutingimustes. Mahekanade sööt ja lisasöödad peavad olema kasvatatud mahesöötadena ja lisandidki tuleb valida. Selline tootmine nõuab rohkem kulutusi lindude heaolule ja lindude söötadele, kuid on tervisliku toitumise seisukohalt tervitatav.

Hiljuti oli kanadel linnugripi tõttu keeld väljas käia. Kuivõrd mõjutab kanade heaolu

ja munade kvaliteeti see, kui kanad saavad käia väljas puhtas õhus ja ussikesi näksata?

Hiljutine kanagripp levis mitmes riigis, kuid meil on enamikus farmides võetud tarvitusele kõik vajalikud meetmed selle haiguse leviku tõkestamiseks. Alates maikuust võib kodulinde jälle väljas pidada. Kahtlemata meeldib kanale väljas vabalt olla rohkem kui kinnises puuris. Kuid ettevaatlik peab haiguste suhtes alati olema. Linnukasvatushoonetes ja nende ümber peab valitsema kord ja puhtus.

Kui palju olete ise kanu kasvatanud?

Kanu ja teisi kodulinde kasvatasime isa-emakodus kogu minu lapsepõlve ja kooliskäimise aja. Põhiliselt on minu kokkupuude lindudega olnud linnukasvatusettevõtetes: Rakvere haudejaamas juhatajana, Roela sovhoosi linnukasvatuse peazootehnikuna, Sindi sovhoosi peazootehnikuna ja 26 aastat põllumajandusministeeriumis looma-linnukasvatuse valdkonnas.

Milline on teie lemmiktoit kanalihast või -munast?

Minule maitseb hästi grillitud või suitsubroiler, munadest vutimuna.

Kas kanaliha kui toorainet saab tänapäeva laborites ka järele teha?

Kanaliha kui toorainet on võimalik laboris valmistada. Selle tootmine laboris on tööstuslikult aga väga kallis ja mitteotstarbekas. Minu arvates suisa jabur mõte.

10 || Ilma- Ja taImetaRK || maa elu

iLmAtARK

JÜRi KAmENiK

6. juuli 2017

Kurgirohi rahustab

ja aitab menopausist üle

ilmatark

kasut at a kse sageli salati või garneeringuna ja kastmete koostises. Eriti levinud on kurgirohu kasutamine köögiviljana Põhja-Hispaanias, Põhja-Itaalias ja Saksamaal. Sügavkülmutamine kurgirohu lehtede säilitamiseks ei sobi.

Kurgirohu juuri korjatakse sügisel. Neid kasutatakse rohelise õli valmistamisel, lisatakse juustule, kohupiimale, hapukoorele. Õielehed sisaldavad mittemürgist alkaloidi tesiniini, millel on magus meesarnane maitse. Kurgirohu õis on üks vähestest tõeliselt sinist värvi söödavatest õitest ja seda kasutatakse magustoitude kaunistamiseks või lisandiks magusa-

Foto: WiKiPEdiA

HARILIKKU KURGIROHTU KASVATATAKSE TÄNAPÄEVAL PEAMISELT ÕLIRIKASTE SEEMNETE PÄRAST, MILLEST VALMISTATAKSE GAMMALINOLEENHAPET.

ju Kal

KÜLViKALENDER: JUULi Juur 07.07

Juur

10. E

04.21 22.31

Juur, alates kl 08.35 õis

12. K

Õis, alates kl 18.51 leht, aiatöödeks sobimatu päev

13. N

Leht

14. R

Leht ALLiKAs: mÄRKmiK-KALENdER „AAstA AiAs 2017” KiRJAstUsELt VARRAK

MAA

TULI

VESI

ÕHK

S

Õis

VI

V

11. T

R

LI

9. P

i ts

K

8. L

Jäär

ur Amb

Vili, alates kl 20.45 juur

kits

vi Lõ

7. R

tele puuviljatoorsalatitele. Õisi suhkrustatakse ja kasutatakse tortide kaunistamiseks.

Lehtedest ja noortest võrsetest saab ka sügisel värske kurgi maitselist salatit. Õisi võib lisada salatitesse, kasutada toitude ja võileibade kaunistamiseks.

Noore kurgirohu maapealne osa või vanade taimede noored võrsed on üks parimaid komponente hakklihataignasse. Taignasse lisamisel ajada kurgirohu lehed ja võrsed läbi hakkmasina ja segada siis taignale juurde vahekorras 3 osa hakkliha ja 1 osa kurgirohtu. Raske on noore kõrvenõgese kõrval leida taime, mis annaks pikkpoisile ja kotletile nii palju mahlakust ja maitsenüanssi kui kurgirohi.

Mesinike seas on kurgirohi hinnatud meetaim, mida kasvatatakse põllukultuurina. Külvinorm on 30 kg/ha ja reavahe on 25 cm. Kuigi seeme pole odav, tasub kurgirohi igati ära, sest annab hiljem juba isekülvi. Hektariselt kurgirohupõllult võib saada keskmiselt 200 kilo mett aastas, pealegi õitseb kurgirohi pidevalt hilissügiseni.

Kurgirohtu tarvitatakse ravimtaimena ainevahetuse parandamiseks, hormonaalsüsteemi korrastamiseks ja menopausi sümptomite ületamiseks.

U

K

urgirohi (Borago officinalis) on üheaastane taim, mille kodumaaks on Hiina. Teda tarvitatakse ravimtaimena ainevahetuse parandamiseks, hormonaalsüsteemi korrastamiseks ja menopausi sümptomite ületamiseks.

Kurgirohi kasvab 30–60 cm kõrguseks ja 40 cm laiuseks puhmiktaimeks. Taim on üleni kaetud näärmekarvadega.

Kurgirohi õitseb meil juunist hilissügiseni. Õied on sinised, 1,5–2,5 cm läbimõõduga, allapoole suunatud. Leidub ka roosade õitega isendeid ja aretatud on valgeõielisi sorte.

Ravimiks kasutatakse kuivatatud lehti ja noori võrseid, ka seemneid. Kuivatada tuleb kiiresti, sest paksud lehed muutuvad aeglasel kuivatamisel kollaseks ja kaotavad raviomadused. Soovitav on ajada taimed nöörile ja kuivatada seejärel tuuletõmbuses päikese eest varjatud kohas või kasutada dehüdraatorit.

Kurgirohtu tarvitatakse ravimtaimena ainevahetuse parandamiseks, hormonaalsüsteemi korrastamiseks ja menopausi sümptomite ületamiseks. Kurgirohu üldiste põletikuvastaste ja palsamlike omaduste poolest on sellega leevendatud külmetust, bronhiiti ja hingamisteede haigusi. Teda on rahvameditsiinis kasutatud neeru- ja põiepõletiku, maokatarri, kurvameelsuse, stressiseisundi, reumavalude puhul, verdpuhastava vahendina, organismist liigse vee väljaajamiseks ja nõrga lahtistina.

Ku r g i r ohu s le idu v ad oleiin- ja palmitiinhape võivad mõjuda organismi kolesteroolitaset kõrgendavalt. Kurgirohu seemnetest pressitud õli kasutatakse muu hulgas ekseemi ravis.

Harilikku kurgirohtu kasvatatakse tänapäeval peamiselt õlirikaste seemnete pärast, millest valmistatakse gammalino-

JU

Räpina aianduskooli õpetaja

Ne i

P

ilved on meie igapäevased kaaslased, nagu nende kohta on öelnud teenekas meteoroloog Milvi Jürissaar. Samas mõnel aastaajal, sh suvel, võib sedasama öelda ka sademete kohta, ja nii tundub see kohane praegugi. Seetõttu tutvustan sademeid, eriti nende liigitamist ja liigitamisega seotud küsimusi.

Atmosfäärinähtused jaotatakse viide rühma: hüdrometeoorid (vesi õhus), litometeoorid (tahked osakesed), fotometeoorid (optilised nähted), elektrometeoorid (elektrilised nähted) ja klassifitseerimata nähtused, mida nimetan anemometeoorideks, sest need on tuulega seotud. Sademed kuuluvad hüdrometeooride alla – niisiis sademed on atmosfäärist aluspinnale langev vedel või tahke vesi ja selle kohta on tehtud isegi keeleanalüüs (Konsap, 2008).

Sademeid on olemas vähemalt 16 liiki.

Tekkekoha järgi jagunevad need kaheks: pilvedes tekkivad, langedes sealt aluspinnani, ja õhuniiskusest otse maapinnale ja esemetele tekkivad.

Pilvedes tekivad ja neist langevad vihm, uduvihm, lörts, lumi, lumeterad ehk udulumi, rahe, lumekruubid, teralumi, jäävihm, jäätuv vihm, jäätuv uduvihm, vahel nimetatakse loetelus ka udu, kui see laskub pilvedest aluspinnani. Õhuniiskusest tekivad maapinnale ja esemetele kaste, hall ja härmatis. Jääkristalle (teemanttolm) ja udu, mis on jääkristallide või veetilkade suspensioonina õhus, võib vaadelda kui esimest ja teist tüüpi sademete üleminekuvormi. Nimetatud sademeliigid võivad omavahel kombineeruda, eriti sageli juhtub seda lörtsi ja vihma, rahe ja vihma või lume ja teralumega.

Sademed jaotatakse langemise iseloomu järgi laus- ja hoogsademeteks. Hoogsademed on tavaliselt hootise iseloomuga (võivad alata ja lõppeda järsku, intensiivsus on muutlik) ja nad on seotud konvektsioonipilvedega (rünk- ja eriti rünksajupilvedega). Hoogsademed on hoogvihm, rahe, külmal ajal hooglumi, lumekruubid, jääkruubid, hooglörts. Seevastu laussademete tugevus muutub ühtlaselt ja aeglaselt, sageli kestab selline sadu kaua. Enamasti on laussademed nõrgad või mõõdukad (kõrgkiht- ja kihtsajupilvede puhul), harva tugevad (ülipaksude kihtsajupilvede või ulatusliku rünksajupilvede kogumi puhul, viimasel juhul peaks sadu vähemalt 4 tundi kestma, sest muidu märgitakse see vaatlustes hoogsajuks). Laussademete hulka kuuluvad lausvihm, lauslumi, lauslörts, jäävihm, jäätuv vihm (kihtsajupilvedest), uduvihm, lumeterad ehk udulumi (kihtpilvedest) ja nn seenevihm (peen lausvihm, rahvasuus).

Mõisted „laussademed” ja „hoogsademed” viitavad tegelikult ainult saju iseloomule ja kestusele ega ole seotud selle tugevusega, kuigi hoogsadu võib märksa tugevam olla.

Nädal on jahe ja sagedaste sajuhoogudega. 4. juuli sagedased hoovihmad ja piksed on praeguseks asendumas üha kuivema ja rahulikuma ilmaga, ja nii võivad 7. ja 8. juuli kõige suvisema ilmaga tulla: palju päikesepaistet ja sooja vähemalt kohati üle 20 kraadi. Teise variandi kohaselt on kõige suvisem vaid 7. ja kohati ehk ka 8. juuli, sest siis võivad kohale jõuda uue tsükloniga seotud sajud.

toiVo NiiBERG

Sõnn

SADEMED – MEIE IGAPÄEVASED KAASLASED

leenhapet (GLA). Ühestki teisest teadaolevast taimsest toorainest ei saa nii palju GLA-d: taimeseemneõli sisaldab 17–28% GLA-d. Seemnetest moodustab taimeõli üleüldse 26– 38%. Seda õli turustatakse täheõieõli või kurgirohuõli nime all lisaainena GLApuuduse all kannatajatele.

K u i v at a tud kurgirohuürdist valmistatud teed on kasutatud südametegevust ergutava, närve rahustava, reumat leevendava ja palavikuvastase vahendina. Iraanis on kuivatatud kurgirohust valmistatud tee traditsiooniline rahustav jook. See on sügavat purpurset värvi, kuid muutub roosaks, kui talle lisada mõni tilk sidrunhapet.

Ravimtee valmistamiseks võtta 1 sl ürti (õitest, lehtedest) klaasi keeva vee kohta, hoida kaane all või termoses 5 tundi, seejärel lisada pisut mett. Tarvitatakse 3 sl päevas 6–7 päeva järjest.

Tavalise tee valmistamiseks võtta 1 kuhjas tl kuivatatud õisi klaasi keeva vee kohta, lasta 10–15 minutit tõmmata ja kurnata. Maitsvama teesegu saame, kui võtame võrdsetes osades piparmünti, kurgirohuõisi ja melissi.

Maitse- ja toidutaimena kasutatakse kogu taime õitest juurteni. Noored lehed sisaldavad keskmiselt 17 mg% C-vitamiini ja 3,4 mg% karoteeni, lisanduvad saponiinid, eeterlikud õlid ja parkained. Limaaineid on lehtedes ja õites koguni kuni 30%. Taimsetel limaainetel on põletikuvastane, valuvaigistav, maohapet neutraliseeriv ja peristaltikat stimuleeriv toime. Mineraalainetest on tähtsamad räni- ja kaaliumiühendid.

Värskel kurgirohul on kurki meenutav lõhn ja maitse. Teda

K V

maa elu || KODu Ja aeD || 11

6. juuli 2017

Rohekas santoliin tuleb meie tingimustes talveks tuppa tuua või sooja kasvuhoonesse viia.

Fotod: WiKiPEdiA

maitseaine. Viimastel aastatel juba jõudsalt Eestimaa aedadessegi jõudnud rohekas santoliin annab toidule kerget oliivimaitset ja rosmariini lõhna.

Rohekas santoliin

ehk oliivirohi toiVo NiiBERG Räpina aianduskooli õpetaja

L

ooduslikult kasvab rohekas santoliin ehk oliivirohi (Santolina rosmarinofolia sün. S. viridis) Hispaanias, Portugalis ja Lõuna-Prantsusmaal. Vahemere maades kohtab neid põõsaid kuivadel, päikeselistel kallakutel. Taim on hästi kohanenud kuivade tingimustega: väikesed lehed ja valged karvakesed pehmendavad lõõskava päikese toimet ja vähendavad vee aurumist. Tõlgituna kohalikust keelest tähendaks rohekas santoliin „püha lina”.

Santoliini taimeperekond (Santolina) on esindatud 8 liigiga, kuuludes õistaimede suurimasse korvõieliste (As-

teraceae) sugukonda. Santoliinid on madalakasvulised poolpõõsad, mida kasvatatakse sageli üheaastasena aias või toas mitmeaastasena, eluiga 5–10 aastat. Santoliinid moodustavad ümaraid põõsakesi ning neid hinnatakse ilusa oliivrohelise või hõbehalli lehestiku ja kuldsete nööbikestega sarnanevate õisikute tõttu. Õitseb meil juunis-augustis. Sobib hästi peenarde ääristaimedeks, kasvades keskmiselt 25 cm kõrguseks, on meie oludes kahjurite- ja haigustevabad aiataimed.

Rohekas santoliin annab toidule kerget oliivimaitset ja rosmariini lõhna, sobib pasta, pitsa, juustu, liha- ja kalaroogade, kastmete ja marinaadide maitsestamiseks, samuti võib kasutada toorsalatites ja dipkastmetes eriti koos avokaadoga. Noori võrselatvu lisada roogadele hakitult või tervelt.

Kaunid ja õrnad võrseladvad sobivad hästi garneeringuks.

OLIIVIROHI TOITUDES avokaado-tomatismuuti oliivirohuga. 1 klaas kirsstomateid, 1 avokaado ja peoga värskeid oliivirohuvõrseid. Lõigu avokaado pikuti pooleks, eemalda kivi ja seejärel eralda terava lusika abil viljaliha koorest, aseta see mikserisse. Lisa tomatid ja veidi peenemaks lõigutud oliivirohi ning mikserda. Serveeri kohe. pähkline avokaadosmuuti oliivirohuga. 1,5 klaasi piima, 1 suur peotäis värskeid oliivirohuvõrseid, 1/2 avokaadot, 1–2 jääkuubikut, 1–2 kuhjas sl jämedalt peenestatud Kreeka pähkleid. Lõigu avokaado pikuti pooleks, eemalda kivi ja seejärel eralda terava lusika abil viljaliha koorest. Pane piim ja veidi peenemaks lõigutud oliivirohi mikserisse ja lülita paar-kolm korda sisse-välja, et segu ühtlustuks.

Nüüd lisa avokaado, jääkuubikud ja mikserda kõik ühtlaseks mas-

siks. Serveerimisel sega juurde purustatud pähklid. avokaado-tomatidipp oliivirohuga. 3 avokaadot, 1 lihakam tomat, 1 sidrun või laim, 1–2 kuhjas sl peeneks hakitud oliivirohuvõrseid, 1–3 küüslauguküünt, maitse järgi soola ja suhkrut. Esmalt torka tomat kahvli otsa ja pista minutiks keeva vette, jahuta jooksva külma vee all ja eemalda terava noa abil koor. Seejärel lõigu tomat väiksemaks ja aseta mikserisse. Eralda avokaado viljaliha nii, nagu eelmistes juhendites on soovitatud, ja lisa mikserisse koos küüslaugupressi abil pressitud küüslauguga. Lisa ülejäänud komponendid ja mikserda ühtlaseks kastmeks. juustudipp oliivirohuga.

500–600 g värsket köögivilja (juurseller, kaalikas, pastinaak,

lillkapsas), 150 g hapukoort, 50 g riivjuustu, 1–2 kuhjas sl peeneks hakitud oliivirohu võrseid, 1 kuhjas sl värskelt hakitud tilli ja maitseks veidi soola. Mikserda kõik komponendid kokku ja serveeri kohe kangideks lõigutud värske juurselleri, kaalika ja pastinaagi või väikesteks õisikuteks tükeldatud lillkapsa kõrvale. avokaado ja oliivirohu võie.

2–3 avokaadot, 2 kuhjas sl taluvõid, 2 kuhjas sl hästi peeneks hakitud värskeid oliivirohuvõrseid, 1 kuhjas sl värskelt hakitud tilli, 2–3 sl sidrunimahla ja maitseks veidi soola. Valmista avokaadodest kahvli abiga püree, sega juurde sidrunimahl ja pehme või, kuni moodustub enam-vähem ühtlane püree. Seejärel sega juurde peenestatud maitseroheline ja maitseks veidi soola. Serveeri kohe röstsaia või -leivaga.

Roheka santoliini kääbussort ‘Primrose Gem’ on saanud Inglise Kuningliku Aiandusseltsi auhinna Garden Merit. Taim võib kasvada 0,1–0,5 m kõrguseks ja 0,5–1 m laiuseks. Nagu pukspuu, sobib santoliin sõlmaedades kääbushekiks, olles samas kergesti paljundatav ja kiirekasvuline, või klassikalisse ürdiaeda eri aiaosade eraldamiseks.

Rohekas santoliin oli juba antiikajal ja keskajal tuntud ravimtaim. Ravimtaimena stimuleerib seedetegevust ja vähendab kõhugaase, aktiveerib südametegevust, ravib bronhiiti ning on põletikuvastase toimega. Peamiseks ravimaineks on mitmesugused eeterlikud õlid (1,8%) ja terpeenid.

Rohekas santoliin on meie tingimustes talveõrn (talub kuni 15kraadist külma) ja talveks tuleb taim tuua tuppa või viia sooja kasvuhoonesse.

Paljundatakse seemnete ja pistikutega.

Ilutaimena kasvatatakse selle sugulast harilikku santoliini (Santolina chamaecyparissus), mis olemuselt meenutab raudrohtu. Selle lehed on hallikad ja sametised ning pisikesed kollased õisikud ilmuvad teisel kasvuaastal.

Harilik santoliin talub hästi pügamist ja on kasvutingimuste suhtes vähenõudlik.

Lehed lõhnavad tugevalt ja peletavad eemale kahjureid.

Et taim püsiks ilusam, on soovitatav harilikku santoliini veidi pügada-kujundada.

Vähem kasvatatakse sulgjat santoliini (S. pinnata). Levinumad on hariliku ja sulgja santoliini hübriidsed sordid ‘Edward Bawles’, ‘Lemon Queen’, ‘Lemon Fizz’, ‘Santa’ ja ‘Neapolitana’.

Hariliku santoliini värskeid või kuivatatud võrselatvu võib kasutada mahetaimekaitses kahjurputukate eemale peletamiseks. Pritsimislahuse valmistamiseks võta värskeid võrseid 1 liitri pritsimisvedeliku kohta 50–60 g, kuivatatuid 1 kuhjas sl. Peale vala 1 liiter keeva vett ja lase kinnises nõus seista, kuni tõmmis on jahtunud, kurna ja uduta taimi kuiva ilmaga. Röövikute aktiivse lennu ajal võiks udutamist korrata iga kolme päeva tagant. Pritsimist tuleks korrata ka vihmale järgneval kuival päeval.

Oma kodumaal tõrjutakse kuivatatud santoliiniokstega edukalt ka riidekoisid, asetades oksad villaste riideesemete vahele.

Püsikuna kasvatamiseks istuta taim potti, mis on täidetud kerge, liivaka, lubjarikka mullaga ja ära kasta seni, kuni see pole täiesti kuivanud pärast viimast kastmist. Soojas, päikeselises kohas säilitab põõsas oma kompaktse kuju ja ilusa valevuse. Pikaks veninud, turritavad oksad tuleb aktiivsel kasvuperioodil ära lõigata. Kuival mullal talub santoliin talvel temperatuuri langemist kuni –15 kraadini, seepärast tuleb taimed koos pottidega tuua külma kasvuhoonesse. Kui külma kasvuhoonet pole, võivad taimed talvituda ka jahedas ja hästi valgustatud ruumis (aknalaual). Kui aga temperatuur on tõusnud juba –5 kraadini, vii taimed taas õue.

Veendu, et muld jääks täiesti kuivaks ka pärast taimede õueviimist. Santoliini on kõige kergem paljundada 10 cm pikkuste pistikutega.

12 || taluPIDaJa || maa elu

6. juuli 2017

isa oskuslik suunamine kasvatas pojast põllumehe siLVi LUKJANoV Järva Teataja

K

olmanda klassi õpilasena ennast juba talumajapidamises toimetamas mäletav Carl Zibo valis pärast üheksandat klassi põllumehe tee teadlikult. Nüüd, mil kutsetunnistus taskus, loodab ta saada Eesti parimaks heinaseemnekasvatajaks. „Unistama peab ja ikka suuremalt, et pürgimine selle poole tekitaks sellise mõnusa adrenaliinilaksu,” teab Väike-Maarja valla Liivaküla küla Ööpiku talu 20aastane noorperemees. Selle mõnusa adrenaliinilaksu tunde on temasse süstinud isa oma oskusliku suunamisega.

Nii mäletab Carl ennast juba kolmandast klassist saati toimetamas vanemate talus, kus siis veel loomi peeti. „Isa kõrval töötasin abilisena, söötsin, lüpsin ja vedasin sõnnikut.

Kõike tegin, sest isa oskas innustada nii, et töö polnud mulle tüütav, vaid paras väljakutse,” lausub ta.

See, kuidas isa innustas poega oma jälgedes astuma, väärib noormehe sõnutsi vaid imetlust. Tänu sellele teadis Carl juba kaheksandas klassis, et pärast Kiltsi põhikooli lõpetamist läheb ta kutsekooli põllumeheks õppima.

Isa oli Carlist vorminud mitte lihtsalt põllul tööd tegeva mehe, kes tema ettevõttes Vao Ader OÜ seni sulasena tööd teeb, kuni ükskord on aeg ettevõte üle võtta. „Isa süstis minusse sedavõrd eneseusku ja innustas oma asja ajama, et juba kutsekoolis õppimise ajal lõin endale oma ettevõtte Ööpiku Agro OÜ,” täpsustab ta.

Carl jõudis oma ettevõtte loomiseni Järvamaa kutsehariduskeskuses kolmandal kursusel. Siis oli ta kindel, et soovib jätkata teraviljakasvatajana nagu isa. „Oma osaühingus sain hakata arendama oma suunda ja varakult tunda, mis tähendab olla ise oma ettevõtte peremees,” arutleb ta. Peale selle sai ta nii hakata taotlema PRIAst

Carl Zibo valis pärast üheksandat klassi põllumehe tee teadlikult.

noortele talunikele antavaid toetusi.

Isa ja poeg tegutsevad samadel talumaadel ja sama tehnikaga, kuid piltlikult öeldes omas leivas. Ettevõtete omamine pole neid mitte tülli ajanud, vaid suurendanud hoopis nende võimsust. „Ajapikku oli meie kodutalus loomapidamine asendunud teraviljakasvatuse ja rohusöötade tootmisega ning nüüd teeme seda koos ja aina suurema hooga,” selgitab Carl Zibo.

Noorperemees otsib endale lisaks ka rendimaid. Ikka selleks, et oma osa laiendada ja piirkonnas kõik maad haritud oleksid.

Arenev turg on Zibo sõnutsi just rohusöötade müük, sest neid väikekarjapidajaid, kes eelistavad loomadele heina ja põhku osta, tuleb aina juurde. „Just

sellised kitse-, lamba- ja hobusepidajad, kes eelistavad loomi karjatada ja rohusöötasid pigem ostavad. Või ei jagu neil mõlemaks maad, kuid meil on loomapidamisest karjamaid üle.

Neile saamegi heina teha,” teatab ta.

Müügiks läheb hästi ka teraviljapõldudelt saadav nisu- ja odrapõhk. „Talus loomade pidamise ajast on alles kõik söödatootmiseks vajalik tehnika ja on ainult tore, kui saame nendega midagi kasulikku teha,” lisab Carl. Et rohusöödakasvatus tõi eelmisel aastal tulu juba ka noorperemehele, kavatseb ta tänavu koguseid veelgi suurendada.

Kui teravilja ja rohusöötasid toodavad isa ja poeg koos, siis eraldi on Carl Zibol mõttes alustada heinaseemnete

Foto: ERAKoGU

tootmist. Ta teab, et kodumaise heinaseemne järele on suur vajadus nii nende piirkonnas kui ka kogu Eestis üldse.

Noor peremees teab koolis õpitule toetudes, et seemneid ostetakse palju sisse, kuid need ei pruugi olla Eesti kliimas kõige sobivamad. Parem on kasvatada omaenda kliimas omaenda seemet, mis peab paremini vastu.

Carl soovitab noortel, kel selge siht silme ees, valida varakult oma tee ja minna julgelt seda mööda. Kui selleks on kindel amet, mida saab õppida pärast põhikooli lõppu ametikoolis, siis ei tasu noormehe arvates küll kolme aastat gümnaasiumile kulutada. Kõrgkoolis saab õppida ka pärast kutse omandamist, kuid siingi on Carlil oma seisukoht.

„Kõrghariduse tunnistusest rohkem vajan teadmisi, mida rakendada oma ettevõttes. Nii lähen õppima edasi, et saada kutsetunnistuse taseme neli kõrvale ka tase viis. Pean seda tähtsamaks,” selgitab ta.

Kutsetaset saab Zibo tõsta ka Järvamaa kutsehariduskeskuses. Viies tase annab peale süvendatud teadmiste põllumajandusest tarkusi ettevõtlusest ja põllumajandustootja kutse. „Kindlasti aitab viies tase kaasa minu ettevõtte arengule, sest näen tulevikus ennast suurema ettevõtte juhina kui ainult talus koos isaga tööd tegemas,” lausub ta.

Nii usub Carl, et kui praegu saavad nad koos 42aastase isaga 300 hektari harimisega ise hakkama, siis kümne aas-

ta pärast on neil harida vähemalt 500 hektarit ja selle harimisel abiks kindlasti kaks-kolm töötajat. „Olen siis tunnustatud heinaseemnekasvataja, kes teeb ka rohusöötasid, sest nii riskialtil alal nagu põllumajandus peab lihtsalt mitu rauda tules olema.

Ei saa vaid ühe suunaga tegelda,” arvab ta.

Samuti plaanib noorperemees uuendada tehnikaparki ja seda juba mõne aasta pärast.

Kui praegu teevad isa ja poeg tööd suuresti veel Vene tehnikaga, siis loodab noorperemees Carl Zibo, et mõne aasta pärast on mitme asemel neist lääne masinad. „Nii palju kui võimalik ja seda mitte ainult toetusrahaga, vaid eesmärk on tõsta tootmisefektiivsust ka juba olemasolevatelt maadelt,” lausub ta.