jakoB tammela: MESINDUS EI OLE ALATI FÜÜSILINE TÖÖ, SIIN ON PALJU LOOMINGULISI MOMENTE, MIS ANNAVAD SELLELE TÖÖLE ILUSA VÄRVINGU.
9
772504
586014
ISSN 2504-5865
13. JUULI 2017 • NR 27 (109) • HIND 1 €
AJALEHT
ETTEVÕTLIKULE
MAAINIMESELE
PÄrnus. messini on jÄÄnud 2 nÄdalat
eesti taludes tehakse
ka šamaanitrumme ja tsirkust TaaVi aLaS Maa Elu
a
vatud talude päeva nimekirjas on mõ ni talu, mis pais tab teiste seas sil ma oma erilise tegevusala poo lest – näiteks šamaanitrummi de valmistamise või tsirkuse programmi pakkumisega. Kõik, kes soovivad sellel suvel saa da avatud talude päeval veidi teistmoodi kogemusi ja elamu si, võivad seada sammud ja rat tad nii Pärnumaa kui ka Hiiu maa poole. Kes ei tunne huvi köögivil jakasvatuse või loomapidamise vastu, vaid millegi isetegemise ja samuti tegevustes kaasalöö mise vastu, võib avatud talu de päeval võtta suuna Pärnu maale, sest Vändra kandi Kas tarro talus ei ripu kalavõrgud ega määgi lambad, vaid valmis tatakse šamaanitrumme. Ava tud talude päeval võivad kõik ise oma silmaga järele vaadata ning proovida, miks ja kuidas neid tehakse. Talu perenaine Inge Saar üt leb Maa Elule, et trumme on ta teinud juba kümme aastat. „Olen esimene naine Eestis, kes neid tegema hakkas,” selgitab Inge. See pole aga pelgalt käsitöö, vaid sinna juurde mahub veel palju hoomamatut. „Kui neid loon, samastun inimestega, kel lele need on mõeldud,” selgitab Inge, kes eelistab personaalsete trummide tegemist. See, kuidas nad praegusesse tallu jõudsid, on samuti omaette lugu. Aas tal 2001 ostis Saar suvekodu Poakale, samal ajal kutsus Kaika Laine teda endale õpilaseks, aga Inge loo bus, sest soovis ise en nast „kandvaks” kasva tada selleks taimi tund ma õppides. „Õnneks oli ka õpetaja sellel ajal kõrval ja juhendamas,” räägib ta. 2007. aasta lõpus müüs ta suvekodu ja ostis saadud raha eest krun di hoopis JärvaJaani, kus kat setas taas taimedega.
Luidja tsirkusetalu on omanike nägu.
Praeguse vana, 1800ndatest pärit maja Vändra vallas Ori külas ostsid nad alles möödu nud aastal. „Siin on vana karja mõis, mille lugu pole veel jõud nud täpsemalt uurida,” sõnab perenaine. Igal juhul teadis In ge Saar, et ei taha maal elades keskenduda põllumajandusele, kuigi teda lummab väga taime maailm. „Kes on kursis Sinikka Piippo raamatutega, saa vad aru mu mõttemaa ilmast,” rõhutab ta.
VÄndra kandi kastarro talus ei ripu kalaVõrGud eGa mÄÄGi lambad, Vaid Valmistatakse Šamaanitrumme.
Kastarro talus pole ainult trummid, vaid natuke loomigi, mõned kitsed, haned, koerad ja kass. „Ja kuna mind on pisut suditud toitlustuse ala peale, la sen sellel kunstiandel ka endast välja voolata,” lubab perenaine. Nii avab avatud talude päeva puhul Inge Saa re kodus uksed
Fotod: erakogu
improvisatsiooniline kohvik, kus kõik huvilised saavad proovida kokakunsti hõrgu tisi. „Näpuotsaga on ka pilte, katsume mõne neist sõprade ga seintele üles saada. Trum me endal siin väga palju pole sel lihtsal põhjusel, et ei tee neid hunnikute viisi valmis, aga plaanin natuke oma tege misi selles vallas tutvus tada ... ja kui on huvi, saavad inimesed sel lest tööprotsessist osa võtta,” lubab Saar põnevat ja teistmoodi ees t i t a lu k o ge must. „Aegajalt on tore lihtsalt aeg maha võt ta ning nauti da uute ja vana de tuttavate selts
konda tassi tee, pannkooki de ja koduse vaarikamoosiga.” ÕPeTaTakse TuleneelamisT Hiiumaal asub üks teine eri moodi eesti talu – Luidja tsir kusetalu. Selle eestvedajad Helena Ehrenbusch ja Ulrike Jäger üt levad Maa Elule, et tsirkusetalu on omanike nägu: „Talu tegemi si veab rahvusvaheline tsirku seduo „Schokokaboom”, kellel on tagataskus aastatepikkune kogemus ja suur armastus tu le ja tsirkuseteatri, tantsimi se, koreograafia ja klounindu se vastu.” Nende esimene suur tule etendus Luidjal toimus 2007. aastal, mis osutus ootamatult niivõrd edukaks, et andis hoo sisse Luidja tsirkusetalu idee
tekkele. „Oleme sellest ajast pea iga aasta toonud välja ükskaks kohaspetsiifilist etendust, mit mesuguseid programme ja suu ri visioone,” seletavad nad. Kes külla tulevad, saavad taluoma nikelt otse küsida, mis on talu tulevikuplaanid ja kuidas nen dega koostööd saab. Helena Ehrenbusch ja Ulri ke Jäger usuvad, et nende tsir kuseprogrammid pakuvad iga ühele midagi, oled sa mees või naine, blond või tumedavereli ne, pikk või lühike, normaalne või kummaline. „Tuletsirkus pa kub maagilisi pilte ja tundeid, osalustsirkuse etendustes võib igast vaatajast saada tsirkuse staar,” rõhutavad Helena ja Ulri ke. Sotsiaalset tsirkust teevad nad inimestele, kes omakorda töötavad inimestega, näiteks õpetajad, sotsiaaltöötajad, ning riskinoortele ja erivajadustega inimestele. Avatud talude päeval oo tab tsirkusetalu külla kõiki inimesi, keda huvitab tsirkus ja selle võimalused maal. Kü lalistel on võimalik osa saada tsirkuseelust, õppida uusi os kusi, mõelda kaasa tsirkuseta lu ja kultuurielu arendamisele maal. Toimuvad töötoad alga jatele žonglööridele, õpetatak se tuleneelamist, mis on küll ai nult täiskasvanutele. Päeva lõ petab osalustsirkuse etendus, kuhu oodatakse vaatajaid va nuses 2–102. Tsirkusetegevus te vahepeal tegeleb külaliste ga Saksamaalt tulnud erikülali ne, tseremooniameister Krause. Omapäraseid asju ja tegevu si pakuvad paljud teisedki ta lud üle Eesti, ehkki enamik näi tab huvilistele köögi, puuvilja või siis loomakasvatust, isiklik ku juustu, õlle, veini või siid ritootmist, mesilaste pidamist, ökopõllumajandust ja muud. Harjumaal jäi erilisematest asjadest silma võimalus vaada ta ja „proovida” Kernus põhu maja, Viimsis uurida pärimus meditsiini ja Kose vallas päike seelektrijaama.