Maa Elu, 13. juuli 2017

jakoB tammela: MESINDUS EI OLE ALATI FÜÜSILINE TÖÖ, SIIN ON PALJU LOOMINGULISI MOMENTE, MIS ANNAVAD SELLELE TÖÖLE ILUSA VÄRVINGU.

9

772504

586014

ISSN 2504-5865

13. JUULI 2017 • NR 27 (109) • HIND 1 €

AJALEHT

ETTEVÕTLIKULE

MAAINIMESELE

PÄrnus. messini on jÄÄnud 2 nÄdalat

eesti taludes tehakse

ka šamaanitrumme ja tsirkust TaaVi aLaS Maa Elu

a

vatud talude päeva nimekirjas on mõ­ ni talu, mis pais­ tab teiste seas sil­ ma oma erilise tegevusala poo­ lest – näiteks šamaanitrummi­ de valmistamise või tsirkuse­ programmi pakkumisega. Kõik, kes soovivad sellel suvel saa­ da avatud talude päeval veidi teistmoodi kogemusi ja elamu­ si, võivad seada sammud ja rat­ tad nii Pärnumaa kui ka Hiiu­ maa poole.

Kes ei tunne huvi köögivil­ jakasvatuse või loomapidamise vastu, vaid millegi isetegemise ja samuti tegevustes kaasalöö­ mise vastu, võib avatud talu­ de päeval võtta suuna Pärnu­ maale, sest Vändra kandi Kas­ tarro talus ei ripu kalavõrgud ega määgi lambad, vaid valmis­ tatakse šamaanitrumme. Ava­ tud talude päeval võivad kõik ise oma silmaga järele vaadata ning proovida, miks ja kuidas neid tehakse.

Talu perenaine Inge Saar üt­ leb Maa Elule, et trumme on ta teinud juba kümme aastat. „Olen esimene naine Eestis, kes neid tegema hakkas,” selgitab Inge.

See pole aga pelgalt käsitöö, vaid sinna juurde mahub veel palju hoomamatut. „Kui neid loon, samastun inimestega, kel­ lele need on mõeldud,” selgitab Inge, kes eelistab personaalsete trummide tegemist. See, kuidas nad praegusesse tallu jõudsid, on samuti omaette lugu. Aas­ tal 2001 ostis Saar suvekodu Poakale, samal ajal kutsus Kaika Laine teda endale õpilaseks, aga Inge loo­ bus, sest soovis ise en­ nast „kandvaks” kasva­ tada selleks taimi tund­ ma õppides. „Õnneks oli ka õpetaja sellel ajal kõrval ja juhendamas,” räägib ta. 2007. aasta lõpus müüs ta suvekodu ja ostis saadud raha eest krun­ di hoopis Järva­Jaani, kus kat­ setas taas taimedega.

Luidja tsirkusetalu on omanike nägu.

Praeguse vana, 1800ndatest pärit maja Vändra vallas Ori­ külas ostsid nad alles möödu­ nud aastal. „Siin on vana karja­ mõis, mille lugu pole veel jõud­ nud täpsemalt uurida,” sõnab perenaine. Igal juhul teadis In­ ge Saar, et ei taha maal elades keskenduda põllumajandusele, kuigi teda lummab väga taime­ maailm. „Kes on kursis Sinikka Piippo raamatutega, saa­ vad aru mu mõttemaa­ ilmast,” rõhutab ta.

VÄndra kandi kastarro talus ei ripu kalaVõrGud eGa mÄÄGi lambad, Vaid Valmistatakse Šamaanitrumme.

Kastarro talus pole ainult trummid, vaid natuke loomigi, mõned kitsed, haned, koerad ja kass. „Ja kuna mind on pisut suditud toitlustuse ala peale, la­ sen sellel kunstiandel ka endast välja voolata,” lubab perenaine.

Nii avab avatud talude päeva puhul Inge Saa­ re kodus uksed

Fotod: erakogu

improvisatsiooniline kohvik, kus kõik huvilised saavad proovida kokakunsti hõrgu­ tisi. „Näpuotsaga on ka pilte, katsume mõne neist sõprade­ ga seintele üles saada. Trum­ me endal siin väga palju pole sel lihtsal põhjusel, et ei tee neid hunnikute viisi valmis, aga plaanin natuke oma tege­ misi selles vallas tutvus­ tada ... ja kui on huvi, saavad inimesed sel­ lest tööprotsessist osa võtta,” lubab Saar põnevat ja teistmoodi ees­ t i t a lu k o ge ­ must. „Aeg­ajalt on tore lihtsalt aeg maha võt­ ta ning nauti­ da uute ja vana­ de tuttavate selts­

konda tassi tee, pannkooki­ de ja koduse vaarikamoosiga.” ÕPeTaTakse TuleneelamisT Hiiumaal asub üks teine eri­ moodi eesti talu – Luidja tsir­ kusetalu.

Selle eestvedajad Helena Ehrenbusch ja Ulrike Jäger üt­ levad Maa Elule, et tsirkusetalu on omanike nägu: „Talu tegemi­ si veab rahvusvaheline tsirku­ seduo „Schokokaboom”, kellel on tagataskus aastatepikkune kogemus ja suur armastus tu­ le­ ja tsirkuseteatri, tantsimi­ se, koreograafia ja klounindu­ se vastu.”

Nende esimene suur tule­ etendus Luidjal toimus 2007. aastal, mis osutus ootamatult niivõrd edukaks, et andis hoo sisse Luidja tsirkusetalu idee

tekkele. „Oleme sellest ajast pea iga aasta toonud välja üks­kaks kohaspetsiifilist etendust, mit­ mesuguseid programme ja suu­ ri visioone,” seletavad nad. Kes külla tulevad, saavad taluoma­ nikelt otse küsida, mis on talu tulevikuplaanid ja kuidas nen­ dega koostööd saab.

Helena Ehrenbusch ja Ulri­ ke Jäger usuvad, et nende tsir­ kuseprogrammid pakuvad iga­ ühele midagi, oled sa mees või naine, blond või tumedavereli­ ne, pikk või lühike, normaalne või kummaline. „Tuletsirkus pa­ kub maagilisi pilte ja tundeid, osalustsirkuse etendustes võib igast vaatajast saada tsirkuse­ staar,” rõhutavad Helena ja Ulri­ ke. Sotsiaalset tsirkust teevad nad inimestele, kes omakorda töötavad inimestega, näiteks õpetajad, sotsiaaltöötajad, ning riskinoortele ja erivajadustega inimestele.

Avatud talude päeval oo­ tab tsirkusetalu külla kõiki inimesi, keda huvitab tsirkus ja selle võimalused maal. Kü­ lalistel on võimalik osa saada tsirkuseelust, õppida uusi os­ kusi, mõelda kaasa tsirkuseta­ lu ja kultuurielu arendamisele maal. Toimuvad töötoad alga­ jatele žonglööridele, õpetatak­ se tuleneelamist, mis on küll ai­ nult täiskasvanutele. Päeva lõ­ petab osalustsirkuse etendus, kuhu oodatakse vaatajaid va­ nuses 2–102. Tsirkusetegevus­ te vahepeal tegeleb külaliste­ ga Saksamaalt tulnud erikülali­ ne, tseremooniameister Krause.

Omapäraseid asju ja tegevu­ si pakuvad paljud teisedki ta­ lud üle Eesti, ehkki enamik näi­ tab huvilistele köögi­, puuvilja­ või siis loomakasvatust, isiklik­ ku juustu­, õlle­, veini­ või siid­ ritootmist, mesilaste pidamist, ökopõllumajandust ja muud.

Harjumaal jäi erilisematest asjadest silma võimalus vaada­ ta ja „proovida” Kernus põhu­ maja, Viimsis uurida pärimus­ meditsiini ja Kose vallas päike­ seelektrijaama.

2 || mesilased || maa elu

13. juuli 2017

Lääne-Virumaal Vinni vallas hukkus tuhandeid mesilasi.

Foto: Marianne Loorents

Põldude pritsimine lõppes mesilaste massisurmaga

V

inni vallas In­ ju külas hakka­ sid mesilased läi­ nud nädalal pä­ rast ümbruskonna rapsi- ja viljapõldude pritsimist mas­ siliselt surema, kirjutas Viru­ maa Teataja.

OÜ Artocarpus juhi Mai­ re Valtini sõnul ei ole ta ko­ gu oma kahekümneaasta­ se mesinikustaaži jooksul sellist pilti näinud – põlde pritsiti ööl vastu neljapäeva ja mesilaste suremine algas juba hommikul kella küm­ ne paiku. Tarumesilasi veel on, kes hauet toidavad, aga töömesilasi sisuliselt enam mitte. „Tarude ees oli palju sur­ nuid, ja kui tõstsime taru lah­ ti, oli neid seal paks kiht,” üt­ les Valtin. Tema sõnul lenda­ vad tarude ümber mõned al­ lesjäänud mesilased, kes või­ vad olla hoopis surnud len­ numesilasi asendavad noored mesilinnud. „Kui vanad mesilased ära surevad ja lennumesilasi ei ole, peavad perele toitu otsi­ ma nooremad, kes ei ole kor­ jeks valmis. Siis jäävad lap­ sed tarus hooldamata, ja kui nemad välja lähevad, see ta­ ru hääbub,” selgitas Valtin Virumaa Teatajale ning lisas, et ellujäänud peavad veel ka surnud mesilased tarust väl­ ja kandma.

Rapsipõldu pidava Olt & Ko OÜ juhi Ilmar Olti sõnul pritsisid nad põlde kolmapäe­ va õhtul kella üheteistküm­ nest kella kolmeni öösel. Põl­ dudele tehti haigustõrjet ja pritsiti leheväetist. „Meie reegleid rikku­ nud ei ole, praeguse ilmaga lõppeb mesilaste lendami­

ne kella üheksa paiku,” üt­ les Olt. „Mesiniku hääl ei kos­ ta mitte kuskile,” rääkis Valtin. „Ja tegelikult saab mesinik oma töö viljast 10 protsenti, ülejäänud on kõik see, mis mesilane teeb tol­ meldamise kaudu keskkon­ nale – köögiviljale, puuvilja­ aedadele.”

Valtini sõnul arvestavad Läti, Leedu ja Soome valit­ sus sellega, et mesindus on üks põllumajanduse sektor, ja motiveerivad mesinikke taru­ toetusega. „Kui soomlaste uuringuid vaadata, siis rapsikasvatajad saavad mesinduselt tohutult juurde – seemned on suure­ ma rasvasisaldusega, valmi­ mine on ühtlasem, kui me­ silane käib põllul tolmelda­ mas,” selgitas Valtin Virumaa Teatajale. „Aga milleks seda mürki on vaja panna õitsvale taimele? See seadus, et õits­ vat põldu võib pritsida, isegi öösel, on jama.”

Veterinaar- ja tervishoiu­ ameti ning põllumajandus­ ameti võetud proovide tule­ musi on Virumaa Teataja sõ­ nul oodata alates eelolevast nädalast. Kui mesitarudest kogutud proovidest leitak­ se surmav hulk mürki, ana­ lüüsitakse ka ümbruskonna rapsi- ja viljapõldudelt võe­ tud proove.

Kui proovid näitavad, et mesilaste surma põhjustas pritsimine, võib see pritsija­ le tähendada väärteomenet­ lust, ütles põllumajandus­ ameti spetsialist Aare Mägi.

Samuti võib tekkida pritsijal muid probleeme, kui on te­ gu näiteks PRIA toetustega.

(BNS)

Pagaritööstuse müügitulu ulatus esimeses kvartalis 44,2 miljoni euroni

P

agaritööstuste müü­ gitulu oli 2017. aasta esimeses kvartalis 44,2 miljonit eurot ehk 6,9% vähem kui eelmi­ sel aastal samal ajal. Madala nõudluse tulemusel müügitulu vähenes ning esimese kvartali kogukasum oli 48 300 eurot, selgub maaeluministeeriumis koostatud Eesti pagaritööstu­ se 2017. aasta esimese kvartali ülevaatest. „Pagaritööstuste müügitu­ lu vähenes esimeses kvartalis kiiremini kui kulud, mistõttu oli kogu sektori kasum väik­ sem kui eelmisel aastal. Kuigi eksport Soome ja Rootsi kas­ vas, jäi teiste oluliste kauban­ duspartnerite nõudlus eelne­ va aastaga võrreldes kidura­

maks,” ütles maaeluminis­ teeriumi kaubanduse ja põl­ lumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhata­ ja Taavi Kand. „Samas, kuna tugev konkurents sunnib et­ tevõtjaid jätkuvalt investee­ rima tootmise modernisee­ rimisse, investeerisid paga­ ritööstuse ettevõtted mate­ riaalsesse põhivarasse 2017. aasta esimeses kvartalis 2,0 miljonit eurot ehk kolm kor­ da rohkem kui eelmisel aas­ tal samal ajal.”

Pagaritööstuse 2017. aas­ ta esimese kvartali koguka­ sum oli 48 300 eurot, kuna müügitulu vähenes kiiremi­ ni kui kulud ja selle tulemu­ sel jäi sektori kasum väike­ seks. (ME)

Jakob Tammela sõnul on mesiniku iga tööpäev väga töörohke ja seda seitse päeva nädalas.

Jakob Tamm

mesilaste juurde minnes p taru katusele ja ütlen neil Kairi Oja Maa Elu

artumaa mesi­ nik Jakob Tam­ mela (77) sündis ja kasvas pere­ konnas, kus me­ silased olid justkui pere­ liikmed. Tema vanavane­ mad mõistsid mesilaste­ ga toimetada ning mesi ja meesaadused olid au sees nii toidulaual kui ka ravivahendina. Nii pole vast ime, et mesindus on jäänud tema ellu tänaseni.

Kirjeldage paari sõnaga oma mesinikukarjääri algusaega.

Millised olid toonased olud, kui raske või kerge oli sellega algust teha?

Minu mesindushuvi algas juba kauges lapsepõlves Järvamaal Päinurmes, oma vanemateko­ dus. Mu vanemad omakorda jät­ kasid oma vanemate tegevust.

Nii on meie peres juba põlvest põlve toimetatud mesilastega ja peetud lugu neist toredatest tiivulistest, keda meie kutsume lihtsalt – kodumesilased.

Kuigi minu esivanematel olid algelised pakktarud ja ni­ gelad mesindustehnilised va­ hendid, oli neil armastus me­ sinduse ja mesilaste vastu.

Mees nähti toidulauale väärtus­ likku lisa. Talus oli ju palju füü­ silist tööd, mett süües kaob aga väsimus kiiresti. Mäletan seda­ gi, et vanaema kasutas mett sil­ marohuna kae vastu. Mesi on rikas organismile vajalike vita­ miinide poolest ja peaks olema alati meie toidulaual, sest õied on andnud nektari kaudu oma parima, mis neil on.

Viimaste aasta­ kümnete jooksul on teadlased avasta­ nud õietolmus umbes 250 ühendit.

Minu esivanemad ei tead­ nud kahjuks õietolmu ravioma­ dustest ja see jäi neil kasuta­ mata. Võib-olla kärjemett süües sai söödud veidike suira, mida vanaema nimetas mesilaste lei­ vaks. Viimaste aastakümnete jooksul on teadlased avastanud õietolmus umbes 250 ühen­ dit. Tähtsamad neist on val­ gud, suhkrud, vitamiinid, lipii­ did, fenoolsed ühendid, ensüü­ mid ja mineraalained. Valkude molekulid koosnevad paljudest aminohapetest, neist kaheksa asendamatut aminohapet, mida inimese organism peab toiduga kätte saama. Need on leutsiin,

histidiin, arginiin, treoniin, va­ liin, metioniin, lüsiin ja fenüül­ alaniin. Õietolmus olevad asen­ damatud rasvhapped võtavad osa prostaglandiinide moodus­ tamisest, viimased aga erguta­ vad suguhormoonide tootmist ja seetõttu tõusevad õietolmu tarvitades potents ja elulust ning eostumisvõime.

Taruvaik oli esivanematel tuntud nii valuvaigistaja kui ka haavandite ravimina. Sa­ muti oli taruvaik asendamatu mädapaisete raviks. Asetades taruvaiku paisele, sai see pea­ gi terveks.

Nagu teati vanal ajal ja tea­ me ka praegu, on kõik mesin­ dussaadused inimesele vajali­ kud ja kasulikud – kui tervisli­ kud toiduained ja vajaduse kor­ ral ka ravivahendid. Mees olev E-vitamiin aitab ära hoida taip­ likkuse langust, unisust, rõhu­ tud olekut, külmatundlikkust ja tõstab oluliselt immuunsust.

K-vitamiin on vajalik vere hüü­ bimiseks. B1-vitamiin tugevdab insuliini toimet, suurendab urii­ ni eritust, vähendab kilpnäärme hormooni, mõjub soodsalt när­ vipõletiku ja närvivalude kor­ ral. Samuti tarvitatakse mett maksahaiguste ja sapiteede um­ mistuste puhul. Mesi võib nor­ maliseerida maomahla happe­ sust: külma vesilahuse joomine

maa elu || mesilased || 3

13. juuli 2017 sülemite paigutamiseks õuna­ puuoksalt või marjapõõsalt – sülemikobara alla pandi valge laudlina ja sülem raputati lina­ le. Linaga oli võimalik viia sü­ lem tühja pakktaruni ja valada ilusasti tarusse. Tarust mööda­ valatud mesilased ronisid aga ise tarusse.

Mäletan, et talveks viidi ta­ rud aita talvituma. Soojustu­ seks visati mõni riie üle taru ja oligi kõik. Kevadel pidi aga õige aja valima, mil tarud õue, aeda viia ja oma kohale panna.

Vahel oli tarvis sugulaste vahel tarusid ühest talust teise viia.

Seda tehti siis talvel lumetee­ ga, sest regi liigub vaikselt. Su­ viseks mesilaste ümbervedami­ seks puudus arvatavasti aga os­ kus, sest ma ei mäleta, et seda oleks kunagi tehtud.

Esivanemate kodus tarvi­ tati ainult kärjemett. Ei ol­ nud mingisugust mee vurri­ tamist – seda ei saanudki toi­ muda, kuna pakktarudest lõi­ gati ainult kärjetükke välja.

Mee vurritamine tuli hiljem, kui võeti kasutusele raamta­ rud. See tõi muidugi kaasa meetoodangu kasvu.

mela:

Fotod: erakogu

panen käe le tere suurendab happesust, soe vesi­ lahus aga vähendab seda. Mao­ haavade ja suure happesisaldu­ se puhul tuleb juua sooja mee­ lahust kaks tundi enne sööki.

Peale vitamiinide on mees mi­ neraalsooli, happeid, fermente, aromaatseid aineid jne.

Mida veel oma vanavanemate ajast mesilastega seoses mäletate?

Vahel õhtul, kui vanaema tup­ pa tuli, ütles ta rõõmsalt, et homme hakkavad mesilased „peret heitma” – tänases kõ­ nepruugis on see sülemlemine.

Kui ta lisas, et „suisa mitmes tarus mesilasemad laulavad”, oli see kindel märk, et järgmi­ ne päev tuli valvel olla. Keegi pidi siis kindlasti kodus olema ja jäi sel päeval põllu­ või hei­ natööst vabaks. Õhtuti kontrollis vanaema kõik tarud üle ja kuulas hoo­ lega, kas on juba emade lau­ lu kuulda. Kui noor ema on oma aja kupus ära olnud, an­ nab ta isevärki signaaliga tea­ da, et hakkab väljuma ja vana ema peab lahkuma. Lahkub ta muidugi, kuid seda suure hul­ ga mesilastega, kes koos on võimelised alustama uut elu kusagil mujal. Sellel ajal ei olnud meil ko­ dus olemas sülemikaste

Kui suur on teie mesitarude arv praegu?

Mesilasperede arv on viidud minimaalseks ja needki jagatud laste ja lastelaste vahel. Vasta­ sel korral ei jõuaks tööga toime tulla. Kui varem oli mesila, siis nüüd on ainult mesilastarud.

Meie mesitarud asuvad Põl­ vamaal Nooritsmetsa külas.

Mooste naaberkülas, imeilu­ sas paigas keset metsi või õi­ gupoolest metsas olevas tupi­ kus, siit edasi enam autoga ei pääse, üksnes jalgsi. Looduslik korjemaa on ideaalne, sest ju­ ba varakevadel annab paju esi­ mese nektari­ ja õietolmusaagi.

Edasi järgnevad mustikas, pohl, vaarikas, pajulill ja paljud ra­ viomadustega metsalilled. Sügi­ sel kõige viimasena aga kanar­ bik. Kanarbikuga on see lugu, et mee võtmine hilineb – vaja on ära oodata õitsemise lõpp –, aga kuidagi tuleb ikka toime.

Nii on olemas looduslik mee­ taimede konveier: üks taim lõ­ petab õitsemise, teine alustab.

Kanarbikumesi ei sobi aga me­ silastele talvetoiduks.

Kuidas näeb välja mesiniku tööaasta – eri etapid aastaaegade lõikes jne?

Tegelikult on mesiniku iga töö­ päev väga töörohke ja seda seit­ se päeva nädalas. Mesinikel näiteks ei ole suve jooksul üh­ tegi vaba päeva. Pole mõeldavgi sõita kusagile soojale maale su­ vitama. Inimesed kipuvad arva­ ma, et mesi on kallis. Kuid eks proovitagu seda ise toota! Kes kord seda tööd ja vaeva on näi­ nud, leiab, et mesi peaks veel kallim olema. Peale selle peab mesinik olema aus ja puhas, se­ da sõna otseses mõttes ja laie­ mas tähenduses. Nende kahe sõna vahele mahub kogu me­ sindus. Nii oleksid kõik osapoo­ led rahul, mesilased ja mesin­ dussaaduste tarbijad. Kui me­ sinik aga ostab hulgilaost mee ja müüb seda edasi oma nime all, on ta muutunud vahenda­ jaks. See on aga omaette teema ja kuulub äri valdkonda.

Kuidas on kujunenud teie klientuur, kui palju neist on n-ö püsikunded, kui palju juhuslikke ostjaid, näiteks turul? Kas

keegi on olnud teie truu kunde aastakümneid?

Mee turustamine on ka omaet­ te suur teema. Minul pole sel­ lega kunagi raskusi olnud. Võib öelda, et minu klientuur on üle kogu Eesti. See on pikkade aastate jooksul niiviisi kujune­ nud. Kuna turustan mett Tartu vanas turuhoones igal sügisel 1. oktoobrist, on mind lihtne leida. Mett müün ise, sest mul­ le meeldib inimestega suhel­ da ja vastata nende arvukatele küsimustele. Kahjuks ei jätku mett alati niipalju, kui on soo­ vijaid. Rõõmu teeb, kui vahel tuleb mõni meeostja ja ütleb, et tema juba lapsena käis ema või vanaema käekõrval mett ostmas. Need on toredad het­ ked. Tihti on meeostjate tead­ mised meest nigelad. Ei teata, et korralik mesi peabki kristal­ liseeruma, ei teata, et tahkes mees on meekristallid ehk te­ rad, mitte aga suhkruterad. Ei teata sedagi, et tahke mesi ja­ guneb peene­ ja jämedaterali­ seks. Jämedateraline mesi saa­ dakse, kui kristalliseerumine toimub aeglaselt ja meekristal­ lidel on aega ja ruumi kasva­ da. Kõik need on head meed, olgu siis jämeda­ või peenete­ raline mesi.

Mida mesinikutöös enim naudite?

Mesindus ei ole alati füüsiline töö, siin on palju loomingulisi momente, mis annavad sellele tööle ilusa värvingu. Tore on, kui leiad mõne küsimuse puhul õige lahenduse ja viid selle ellu.

Raskusi mesinduses ei pane tähelegi, sest see on enda vali­ tud tee. Olgugi et vahel õhtuks oled rampväsinud, kuid see on meeldiv väsimus. Rõõmu val­ mistab, kui noor ema on mune­ le hakanud ja seda head meele­ olu jätkub pikemaks ajaks.

Alati kui lähen taru juurde, panen käe katuse peale ja ütlen mõttes neile: „Tere, sõbrad, kui­ das elate? Tulin teile külla pari­ mate soovidega.” Nii vast ongi nendega mingisugune side loo­ dud. Siis tegutsen edasi ja teen, mida vajalikuks pean.

Millest üks mesinik unistab?

Kui mesinikke iseloomustada, on kõik nad enamasti rahuli­ kud ja tasakaalukad inimesed.

Teisiti see ei saakski olla, sest tegeldakse ikkagi elusolendite­ ga. Samuti on mesinikevahe­ lised suhted korrektsed ja vii­ sakad. Kui oleme alati sallivad teiste inimeste suhtes, on ko­ gu meie minevik suur heade mälestuste paradiis, kust ei saa meid keegi välja ajada.

Elus on kaks ilusat asja – need on mälestused ja unistu­ sed. Millest üks mesinik unis­ tab? Eks ikka sellest, et oleks mesilastele soodne suvi. Et pe­ red oleksid tugevad, et süle­ mid metsa ei lendaks ja mesi­ lased koguksid sügiseks kor­ raliku saagi. Või siis üllataksid kehval suvel hea saagiga. Aga mesinik kui loodust armastav inimene ei tohi kunagi ahneks minna, vaid peab leppima selle­ ga, mis loodus annab ja võimal­ dab. Edu pandiks on aga mesi­ niku oskused, teadmised ja ko­ gemused. Seega tuleb end pide­ valt täiendada ja mesila päevi­ kusse kirja panna kõik juhtu­ nud möödalaskmised. Hiljem võib neid vigu analüüsida ja te­ ha vastavad järeldused.

Ausalt ja puhtalt mesinda­ des saame korraliku mee, hoia­ me üleval mesiniku au ja väär­ tust. Hea on sellist mett müüa, nii naabrimehele kui ka tutta­ vaile. Või külla minnes kingitu­

sena kaasa võtta, sest pudi­pa­ di kinkimise aeg on möödas.

Sobib ka töötasuna mõne tee­ nuse eest!

Mis teeb mesinikule muret?

Arvatavasti on kõigi mesini­ ke suurim mure taimekaitse­ mürkide vale kasutamine. Ise­ äranis, kui seda tehakse valel kellaajal. Eriti taunimisväär­ ne on, kui pritsitakse õitsvaid taimi keset päeva. See on otse­ ne lennumesilaste surm. Kui ei ole lennumesilast, kes siis hak­ kab poegadele toiduks tooma õietolmu, nektarit ja joogivett?

Nii jääbki mesilaspere kiratse­ ma või hoopiski hukkub. Siin sõltub palju põllumehe aruku­ sest – kas ta on võimeline mõt­ lema globaalselt või peab ainult oma tulu silmas. On ju öeldud: kui kaovad mesilased, kaob ka inimkond. Nii et mõtlemisai­ net on palju põllumajanduses ja mesindusvaldkonnas. Loodan ikka, et mesilased säilivad. Tä­ napäeva inimese tarkus peaks olema ikka selline, et meie ei hävitaks mesilasi, me vajame neid. Kui mesilaste saatus ku­ juneb kemikaalide tõttu traa­ giliseks, ei kurvasta see mit­ te üksnes mesinike, vaid kogu ühiskonda. Tark, haritud ja in­ telligentne põllumees ei hakka iialgi tegema keemilist umbro­ hutõrjet siis, kui põllukultuurid õitsevad. Vastasel korral saa­ vad hukka ka kimalased, keda on niigi väheks jäänud. Lõppu­ de lõpuks on niisugune tegevus riigiseadusega keelatud. Mesi­ nik ei tee mitte eales haiget me­ silasele, sest tollel ei ole oma valu kellelegi kaevata ja iga me­ silane on meile hindamatu aa­ re. Nii õpetati minule juba lap­ sepõlves.

Tuleb mõelda sellelegi, et meil tulevikus oleks üldse hu­ vilisi, kes mesindust arendavad, edasi viivad ja võib­olla ise­ gi täiustavad. Selleks et noor­ tes inimestes tekiks huvi me­ sinduse vastu, olen kirjutanud lasteraamatu „Vahvad tiivuli­ sed”. Raamat jutustab mesilas­ te elust, nende tegemistest ja tööjaotusest mesilastarus nii, nagu see tegelikult on. Lap­ sed saavad ettekujutuse mesi­ laste tähtsusest ja toimimisest igapäevaelus. Jutustus käsit­ leb väikese mesilase elu alates sünnihetkest, põimub seiklus­ tega ja asjaliku toimetamisega tähtsal tööpostil. Täiskasvanu­ gi saab sellest raamatust tead­ misi, väikelastele sobib see aga suurepäraselt unejutuks.

Mesilaste õilsal liigil oleks justkui omamoodi õigus nõu­ da inimeselt privileege. Me ei tohiks neile kunagi haiget teha, sest kõigi mesilaste elu möödub inimkonda teenides ja mesin­ dussaadustele on raske leida al­ ternatiive.

Tänu oma astlale on mesi­ lased elanud meie põlvedeni, muidu oleksid meemaiad isen­ did nad ilmselt ammu hävita­ nud.

Milliseks tõotab teie hinnangul kujuneda tänavune meeaasta, milliste märkide järgi looduses on seda võimalik hinnata?

Tänavune hiline kevad pärs­ sis mesilasperede arengut, see ei tahtnud kuidagi vedu võtta.

Aga kui saabusid mõnedki soo­ jemad ilmad, muutus olukord juba lõbusamaks. Juuni algus­ päevadel olid perede arengul ju­ ba täistuurid peal. Milliseks ku­ juneb tänavune meesaak, ei os­ ka keegi öelda. Nagu juba ütle­ sin, peab mesinik olema rahul sellega, mis loodus annab.

jUHTKiri

PEETEr raiDLa

peatoimetaja

Võitlus Piima PÄrast

t

oorpiima kokkuost Eestis on püsinud aastaid suhteli­ selt stabiilsena. Näiteks 2011. ja 2017. aasta mais oli piima kokkuost vastavalt 55 900 ja 62 400 ton­ ni. Vähe on muutunud ka piimatoode­ te valmistamise mahud. Kui 2011. aasta mais toodeti Eestis joogipiima 7600 ton­ ni, koort 2300 tonni, hapendatud piima 3700 tonni, võid 500 ning juustu ja ko­ hupiima 3500 tonni, siis 2017. aasta mais olid vastavad näitajad 8700, 2300, 3700, 300 ja 3600 tonni.

Midagi revolutsioonilist ei ole aastail 2011–2017 juhtunud ka piima ja piima­ toodete ekspordis ning impordis. Sta­ tistikaameti andmetes on piim ja pii­ matooted liidetud küll koos linnumu­ nade ja meega ühise kaubagrupi alla, kuid selge on, et põhilise mahu sellest annavad just piim ja piimatooted. Mais 2011 oli kõnealuse kaubagrupi ekspordi­ maht 13,31 miljonit eurot, mais 2017 aga 15,78 miljonit eurot. Piima ja piimatoo­ dete import moodustas 2011. aasta mais 3,96 miljonit eurot, 2017. aasta mais 6,33 miljonit eurot.

Kõige selle taustal on piimatööstu­ ses toimunud viimase kuu jooksul mit­ med olulised sündmused. Tänavu juu­ ni lõpus otsustas PRIA toetada aktsia­ seltsi E­Piim Tootmine uue piimatöös­ tuse rajamise projekti 15 miljoni euroga.

Koos E­Piimaga sellelesamale 15 miljoni­ le pretendeerinud ASi MilkEst omani­ kud teatasid aga nädal tagasi, et ei hak­ ka PRIA otsust vaidlustama, vaid raja­ vad ilma toetusrahata ise oma moodsa piimatööstuse.

Värsked tuuled puhuvad nüüd Teres­ ki, kes on paljudele tootjatele piima eest miljoneid võlgu jäänud. Eelmisel kolma­ päeval rahuldas nimelt konkurentsiamet Maag Grupi taotluse, mille kohaselt AS Tere koondub Maag Gruppi kuuluva Far­ mi Piimatööstusega. Tekkiva piimakont­ serni soovid pole sugugi väheambitsioo­ nikad.

Võib arvata, et ega teisedki olulise­ mad sama valdkonna tegijad eesotsas Va­ lio Eesti, Saaremaa Piimatööstuse ja Es­ tover Piimatööstusega ei jää neid muu­ datusi näpp suus vaatama. Ja nad pole sugugi ainsad, kui mõelda ka rohketele väiketööstustele ja jäätisevabrikutele. Nii et piimatööstuses on oodata konkurent­ si tihenemist ja teravnevat võitlust toor­ piima pärast.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2017

4 || PiimaTÖÖsTus || maa elu

13. juuli 2017

Just praegu vahetab Tere välja osa toodete kujunduse. „Pakkidel hakkab olema vähem kribu-krabu, visuaalselt on pakendid selgema kujundusega ja värvid senisest kirkamad,” Foto: kristina traks näitab Jaak Timusk.

Põlvkonna jagu punast Tere piima KriSTiNa TraKS Maa Elu

t

änavu suvel möödub 20 aastat Tere piima turuletoomisest. Sel­ lega algas murrang piimatoodete kvaliteedis ja ju­ ba terve põlvkond inimesi on üles kasvanud nii­öelda uue aja piimatoodetega.

Tundub uskumatu, et 25–30 aastat tagasi oli normaalne, et piima müüdi kobakates klaas­ pudelites, pudel avati pöidlaga fooliumkorgile surudes ja välja valades hulpisid esimeses klaa­ sitäies mitte just isuäratavad piimarasvatükid. Oli neid, kes just selle kogemuse tõttu piima juua ei suutnudki. Samuti olid siinmail tundmatud tänapäeval täiesti tavalised piimatooteid, näiteks jogurtid või kohupii­ mamagustoidud. Jogurtit saa­ di vaid siis, kui keegi seda Soo­ mest külakostiks tõi. Kui laua­ le pandi jogurt Mansikka Pe­ rinteinen (maasika traditsioo­ niline), oli tegemist haruldase pidusöögiga.

Tere ASi Põlva tootmisük­ suse tootmisjuht Jaak Timusk on piimanduses töötanud li­ gi 40 aastat ja mäletab kõiki neid aegu. Kui 20 aastat taga­ si alustati Tallinna Piimatöös­ tuses Tere kaubamärgi all too­ dete valmistamist, siis polnud tegemist vaid toote näo silumi­ sega, vaid muutus kogu sisu.

„Nõukogude piimatooted olid hoopis teistsugused kui need, mis hakkasid 1990. aastate kes­ kel Tere märgi alt tulema. Tal­ linna piimatööstus oli vaja eu­ ronormidele vastavaks saada, seetõttu investeeriti tootmi­ sesse. Muidugi muutus too­ dang ja lisandusid tooted, mi­ da Vene ajal siinmail ei tun­ tudki, näiteks jogurtid,” rää­ gib Timusk. „1990. aastate al­ guses läksid ettevõtted Vene standarditelt üle Euroopa toi­ duohutussüsteemile, Tallinna piimatööstus oli esimene Ees­ tis, kes seda tegi. Teine oli Põl­ va Piim, kes on nüüd juba aas­ taid Tere tiiva all.” Euronõuete­ le vastamise tunnistuse sai esi­ mesena Tere ja teisena Põlva.

Tere punase pakendi turu­ letoomine näis tollal paljude­ le kahtlase väärtusega turun­ dustrikina ja ettevõtmisele edu ei ennustatud. Nimelt oli nõu­ kogude ajal traditsiooniliselt lahjem piim pakendatud sini­ sesse ja rasvasem punasesse pakki. Tallinna piimatööstu­ se juhid aga otsustasid värvid ära vahetada. Selgus, et see tõi müügiedu ja kõik need aastad on 2,5protsendine punases pa­ kendis piim olnud Eesti kõige ostetum piim.

Mitte kõik nõukogudeaeg­ sed tooted pole aga unustuse­ hõlma vajunud. Näiteks sula­ tatud juust Merevaik on aas­ takümneid olnud omas toote­ grupis kõige müüdum ja Ees­ tis on see sisuliselt sulajuustu sünonüüm: sulajuust, see ongi Merevaik! Sama lugu on Tere kohukestega – neidki valmis­

KOONDUMINE ANNAB ETTEVÕTTELE UUE HINGAMISE

t

ere ASi juhataja Margit Talts ütleb, et koondumine Maag Gruppi kuuluva Farmi Piimatööstusega annab Põlva Piimale uue hingamise ja plaanitakse rohkem panustada ekspordile.

Põlva Piim on ammusest ajast väljaspool Eestit tuntud kui ekspordiettevõte. „Euroopas teavad kõik pulbriostjad, et Põlva Piima lõssipulber on väga hea kvaliteediga,” sõnab Talts. „Praegu valmistame lõssipulbrit kolm korda nädalas, kuid võiksime seda teha iga päev. Kaks korda rohkem võiks siit pulbrit tulla. Mui-

dugi loeb maailmaturuhind – kui see on väga odav, on mõttekam panustada muudele toodetele.

Praegu hakkame rohkem tegema pulbrit. Selleks on kõigepealt vaja spetsialiste, sest pulbritorni operatsioonid on keerukad ja väljaõpe kestab mitu kuud.”

Tema sõnum ettevõtte töötajatele, hankijatele ja klientidele: tootmine käib uute omanike käe all edasi ja kui kohus kinnitab Tere ASi saneerimiskava, saab hakata vanu võlgu klaarima. „Me pole positiivse otsuse ootel istunud, käed rüpes, vaid tootearendus on toimunud ko-

gu aeg. Jah, oleme pidanud turunduselt ja reklaamilt kokku hoidma, kuid kõik, mis tootmises vaja, on tehtud. Jooksvalt on kõik arved tähtajaliselt makstud. Sügisel kavatseme turule tulla uute tootesarjade ja toodetega,” räägib Talts. „Vanade võlgadega saame hakata tegelema kohe pärast saneerimiskava kinnitamist ja meie eesmärk on maksta võlad kiirendatud tempos. On väga tähtis, et meie koostööpartnerid, sealhulgas piimatootjad, meid jälle usaldaksid. Selle nimel käib töö iga päev.”

tati juba Vene ajal ja nendega on üles kasvanud mitu põlv­ konda. Meie glasuurkohukesed on maailmas unikaalsed too­ ted – väljaspool endise Nõuko­ gude Liidu piire taolist maiust ei tunta.

Tere AS Farmi Piimatööstuse­ ga ja see muudab Põlva piima­ tööstuse väljavaateid palju po­ sitiivsemaks.

Sisseseadelt pole Põlva tööstus just tuttuus tehas, kuid Timuski sõnul on kõik seadmed hästi hooldatud ja aja jooksul on siia palju investeeri­ tud. Seega kõik toimib, tööl on väljaõppinud inimesed ja suh­ ted peamiste tarnijate, piima­ tootjatega on paranemas. See on eriti tähtis, sest piimatoote kvaliteet algab farmist. „Lehm peab olema hästi toide­ tud, terve, kontrolli­ tud. Kui tsistern töös­

tusesse saabub, siis tehakse neli analüüsi, enne kui otsus­ tame, kas piim sobib või mit­ te. Üliharva juhtub, et ei võta vastu, sest põllumees teab, et peab müüma kvaliteetset pii­ ma – see on tema enda huvi,” räägib Timusk. „Päevas võta­ me vastu umbes 200 tonni pii­ ma, peaaegu alati on mõni au­ to meil siin ees. Võiksime võtta kaks või kolm korda rohkem, kuid praegu on sellised ajad.”

omaaeGne suuRim PulbRiTÖÖsTus Põlva Piim ehitati 1965. aas­ tal. 1980. aastate keskel oli see Nõukogude Liidu kõige suu­ rem piimapulbritööstus, siis oli siin 7 pihustuskuivatit, prae­ gu 3. Eesti suurim piima­ tööstus on see endist viisi, kuigi mõnda aega kestnud määramatuse tõttu on ettevõte too­ dang viimastel aastatel langenud. Möödunud nä­ dalal sai Maag Grupp kon­ kurentsiametilt loa koondada

aRVuTi JuHib Keset tööpäeva on piimatöös­ tuses liikumas näha üsna vä­ he inimesi ja käsitsitööd näeb

meie Glasuurkohukesed on maailmas unikaalsed tooted – VÄljaspool endise nõukoGude liidu piire taolist maiust ei tunta.

vaid kahes kohas: kodujuustu valmistamisel ja mõnede val­ mistoodete karpidesse pakki­ misel. Muide, kodujuustule on lausa peale kirjutatud, et see on käsitsi valmistatud toode.

Kõik muu teevad ära masinad ja piimatööstuses toimuvat jäl­ gitakse arvutiekraanilt. Nii on kohe näha, kui mõnes töölõi­ gus hakkab tooraine lõppe­ ma või kuidas parasjagu toru­ de pesemine edeneb. Pesu on piimatööstuses väga tarvilik ja alati pestakse kogu süsteem pärast toote valmistamist läbi.

Timusk selgitab, et laborgi on piimatööstuses tähtis koht.

Analüüse ei tehta mitte ainult toorainetele, vaid ka kõikidele valmistoodetele. „Oleme osali­ sed ühes ringtestis – Suurbri­ tanniast saame proovid, ana­ lüüsime ja saadame vastused tagasi. Tulemuste põhjal antak­ se hinnang meie laborile. See on üleilmne kontrollisüsteem, millega saab kontrollida labo­ ritöötajate pädevust. Nimelt me ei tea, mis proovides on, ja meie labor peab tuvastama õi­ ge vastuse. Selles testis oleme osalised juba 2000. aastatest, kui ettevõttel oli veel Hollan­ di omanik.”

Põlva piimatööstusest tu­ leb sadakond Tere toodet, kõi­ ge lihtsam nendest on joogi­ piim. See saab pakki nõnda: piim võetakse vastu, separee­ ritakse, pastöriseeritakse, pan­ nakse piimatanki ja pakenda­ takse. „Me ei muuda seal mida­ gi,” ütleb Timusk. Muidugi on ta kuulnud rahvajuttu, et kül­ lap segatakse seda kõige liht­ samat joogipiima kokku piima­ pulbrist. „See on täielik linna­ legend, millel puudub igasugu­ ne mõistlik seletus. Miks peak­ sime võtma piima vastu, val­ mistama sellest pulbri ja seejä­ rel pulbrist uuesti piima? Meil ei ole ju mõtet hoida palgal ini­ mesi, kes piimast pulbrit val­ mistaksid, ja samamoodi hul­ ka töötajaid, kes pulbrist piima teeksid. Märksa mõistlikum ja odavam on piim kohe paken­ dada ja müüa.”

TaRbiJa oTsusTab, mida TÖÖsTus Toodab See ütlus pole Timuski sõnul sõnakõlks, vaid peab igati pai­ ka. Ta toob näiteks kilepaken­ di. Sellisest pakkimisviisist on paljudes riikides tänaseks loo­ butud, kuid Eestis ei näi selle populaarsus kahanevat. „Pea­ aegu kõikides kodudes on ole­ mas kannud, kuhu kilepakk panna. Meid ei näi häirivat ise­ gi see, et mõnikord pakk võib katki minna ja siis on pahan­ dust palju,” muigab Timusk. „Näiteks hapukoort on mõni tootja proovinud müüa ka top­ sis, kuid ostja lihtsalt ei võta uuendust omaks – arvatakse, et õige hapukoor on ikka ki­ lepakendis ja seda saab sealt törtsukaupa välja pigistada.

Kui nii, siis me ei hakka tarbi­ jale teistsugust pakendit pea­ le suruma.”

Sama lugu on toodetega – kui tarbija seda ei osta, lõpe­ tatakse tootmine. Just selle­ pärast on märgatavalt vähe­ nenud lahjade jogurtite toot­ mine ja ka lahjat piima pole enam müügil. „Meil oli 1,5prot­ sendine piim, aga lõpetasime tootmise, sest nõudlus oli vä­ ga väike. Enamik inimesi ostab 2,5protsendist piima,” märgib Timusk. „Üldse on tarbimis­ harjumusi väga raske muuta ja lihtsam on teha inimestele seda, mida nad soovivad, mit­ te õpetada neid meie järgi mi­ dagi tarbima.”

maa elu || uudised || 5

13. juuli 2017

Noor Virumaa künnimees

VesiViljeluse etteVõtjad saaVad taotleda laenu

m Võrumaal võistlemas HEiNO LaiaPEa Maa Elu

r

õuge vallas Sän­ nas Võrumaa põllu­ meeste künnivõistlu­ sel/õppusel oli põllul

viis atra.

Kuigi põllumeestele vajaks tutvustamist viiekorpuseline Kvernelandi pöördader, mil­ le kõik reguleerimised tehak­ se traktorikabiinist (see tule­ vikuader reguleerib ise adra töölaiust olenevalt põllu ku­ just), on huvipakkuv noorima kündja, 13aastase Andres Tam­ me lugu.

Mullu oli ta Võrumaa põl­ lumeeste kündi jälgimas koos juhendaja ja künnimeistri Rai­ do Kunilaga. Kohtunike kõr­ val nägi ja kuulis noormees, mi­ da künnivõistlustel hinnatak­ se. 2016. aasta septembris kün­ dis Andres Olustveres noorte künnivõistlustel Raido Kunila võistlustraktori ja adraga ning saavutas elu esimesel võistlusel 27 osavõtja seas tubli 9. koha.

Kevadel andis Baltic Agro kasutada traktori John Dee­ re 5100M, Kaspar Järvala va­ na Kvernelandi võistlusadra, mida täiustati Raido Kunila võistlusadra järgi. „Tegime mi­ nu adra järgi, midagi uut ei ha­ kanud välja mõtlema. Freesi­ mis­ ja treimistööd tehti osa­ ühingus Rakvere Põllumajan­

aaelu Edenda­ mise Sihtasu­ tus hakkab väl­ jastama Euroo­ pa Merendus­ ja Kalandus­ fondi aastate 2014–2020 ra­ kenduskava vahenditest lae­ ne vesiviljelustoodete tootmi­ sega alustavale või juba tege­ levale ettevõtjale.

Rahastamisvahendi kasu­ tamise eesmärk on anda Ees­ ti vesiviljelussektorile ligipääs laenurahale just selliste lae­ nude näol, mille osas vesivil­ jelussektoris tegutsevate et­ tevõtjate jaoks finantsturud ei toimi. Lisaks on laenuga tehtava investeeringu puhul jäetud ettevõtjale suurem va­ likuvabadus. Samuti on sel­ lel oluliselt vähem piiranguid võrreldes näiteks tagastama­

tu abiga. Kindlasti tuleb ar­ vestada, et laenu peab kasu­ tama vesiviljelustootmisega seotud investeeringuteks.

Eelmisel Euroopa Kalan­ dusfondi 2007–2013 eelarve­ perioodil väljastati laene ve­ siviljelusega tegelevatele et­ tevõtjatele ca 5 miljoni euro ulatuses. Maaelu Edendami­ se Sihtasutuse juhatuse liik­ me Madis Reinupi sõnul on praegugi ettevõtjaid, kellel on tõsine huvi vesiviljelusette­ võtlusega tegeleda.

Vesiviljelustoodete toot­ misega alustavate või tege­ levate ettevõtete investeeri­ mislaenu suurus ühele taot­ lejale on vahemikus 10 000 kuni 400 000 eurot ning lae­ nuperioodi pikkuseks on ku­ ni 15 aastat. (ME)

kalurid saaVad toetust nüüdisaegsemate PüügiVaHendite soetamiseks

a Juhendaja Raido Kunila jälgib Andres Tamme kündmisoskusi.

dustehnika,” selgitab Raido Ku­ nila. Traktoril olevate emblee­ mide järgi on Andres Tamme kündmist toetamas ka Muuga­ Laekvere kool, Laekvere valla­ valitsus ja Tammetõru talu.

Niiviisi ühiselt ja suurema kärata on lühikese ajaga ede­

nenud noore künnimehe tiim.

Andres alustas traktorisõitu õige varakult isa süles ja teeb nüüd talus kõiki masinatöid.

Tagasihoidlik noormees õpib ka koolis hästi ja on aineolüm­ piaadidel häid tulemusi saavuta­ nud. Oleks vaid tõsiseid künni­

Esmakordselt Eestis

PÄRNU JAHI- JA KALANDUSMESS 2017 28.–29.07.2017

Sauga jõe kaldale on oodatud jahindus- ja kalandussõbrad ning kõik inimesed, kes armastavad viibida looduses ja merel.

Tooteid tutvustavad jahi-, mere-, matka- ja kalavarustuse pakkujad.

- Tegevusi leidub nii suurtele kui väikestele!

- Sadamas tutvustatakse erinevaid veesõidukeid ja võimalik on leppida kokku proovisõite - Toimuvad jahindus- ja kalandusteemalised ümarlauad - Töötubade telk 200 noorele ja lapsele. TASUTA (eelregistreerimine) - Off-road rada - Avatud jahivibulasketiir - Toitlustus – forellipüük, kodumaine suitsukala, ulukiroad Messi raames toimub 29. juulil kalapüügivõistlus PÄRNU LAHE KOHA 2017 SISSEPÄÄS Lisainfo ja messile registreerimine

www.parnumessid.ee

Meedia- ja koostööpartnerid: oostööpartnerid: tnerid:

TASUTA

Foto: Heino LaiaPea

huvilisi noori rohkem ja leiaksid nad samasugust toetamist. Võ­ rumaa künnivõistlustel oli ju­ hendajatel lubatud otse künni­ vaol atra reguleerida ja nõu an­ da. Võrumaa künnivõistlused on 19 aastaga arenenud heaks künnikoolituseks.

lates 10. juulist saavad kalalae­ va ja kalapüügi­ luba omavad ka­ lurid taotleda PRIA vahen­ dusel püügivahendi parenda­ mise toetust.

Toetust saab kasutada ankurdatud mõrdade soe­ tamiseks Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel, mis aitab pii­ rata alamõõdulise kala kaas­ püüki, samuti antakse toe­ tust rannapüügil kasutatava­ te hülgepeletite ja hülge kah­ justustele vastupidavamate mõrdade jaoks.

Täpsemad nõuded taotle­

jatele ning tingimused toetu­ se saamiseks on kehtestatud maaeluministri määrusega.

Püügivahendi parendamise toetust rahastatakse Euroo­ pa Merendus­ ja Kalandus­ fondi meetmest 1.15, mille eelarve perioodiks 2014 ku­ ni 2020 on 3,9 miljonit eurot.

Tänavu on toetuste maksmi­ seks eraldatud 780 000 eu­ rot. Üks taotleja võib toetust saada kuni 80% planeeritud investeeringu abikõlblike ku­ lude maksumusest. Taotlu­ si võetakse käesoleval aastal vastu 30. novembrini või eel­ arve ammendumiseni. (ME)

RMK vastuste- ja osaluspäevade sari „MIS ON PUUDE TAGA?“ tutvustab RMK erinevaid tegevusvaldkondi ja kutsub kaasa lööma.

PARKIDE PÄEVAD 15. juulil TOILA-ORU PARGIS Ida-Virumaal 29. juulil KEILA-JOA PARGIS Harjumaal algusega kell 10.00 Tule löö kaasa Eesti kaunimate parkide korrastamisel, pea piknikku murul ning naudi pargi õiteilu ja rohelust jalutuskäigul pargis.

Juhendamine toimub nii eesti kui vene keeles.

ELISTVERE LOOMAPARGI PÄEV 19. augustil algusega kell 11.00 Tule tutvu loomapargi köögipoolega, aita kaasa loomadele toidupoolise valmistamisel ja pea piknikku koos loomapargi elanikega.

Elistvere loomapargi päev on sissejuhatus 21.−27. augustil toimuvasse sünnipäevanädalasse.

Uuri lähemalt ja pane end kirja: www.rmk.ee/mis-on-puude-taga/

6 || Turismitalu || maa elu

13. juuli 2017

2011. aastal valminud Päsari maja esimesel korrusel on peosaal, köök, duširuumid ja WC-d. Teisel korrusel on kahe- ja kolmekohalised toad.

Fotod: Kristina Efert

Kauksi Puhkemaja

võlub looduse ja toiduga Tiit Efert Maa Elu

P

eipsi järve populaar­ seim, Kauksi rand meelitab igal aastal kohale turiste, kes vajavad öömaja ja toitlustust.

Kauksi Puhkemaja on võitnud klientide südame sellest hoo­ limata, et asub võrreldes kon­ kurentidega rannast kõige kau­ gemal.

Peipsi järve põhjakallas on unikaalne ja looduskaunis. Jär­ ve üks tuntumaid ja ilusamaid randu asub Kauksis. Siit al­ gab liivane supelrand, mis pea katkematu ribana ulatub Nar­ va jõe suudmesse Vasknarvani ehk Eestimaa idapiirini.

Peipsi põhjakallas on met­ sarikas, kaldapealsel laiuvad kuninglikud männimetsad, kus leidub rohkelt marju ja seeni.

Valla keskus Iisaku jääb siit 12 kilomeetri kaugusele, maakon­ nakeskus Jõhvi 42 ja Tartu 88 kilomeetri kaugusele. Tallin­ na sõitmiseks kulub vähemalt kaks tundi ja läbida tuleb üle 170 kilomeetri.

Kuigi Kauksi Puhkema­ ja viitab justkui ühele maja­ le, on neid hoovis tegelikult kolm. Peale selle on siin pere­ rahva elumaja, suitsusaun ja püstkoda.

Talu on suurest maanteest paar kilomeetrit eemal ning metsavaheline tee siit enam edasi ei vii. Lähim talukoht asub sama tee ääres, kilomeet­ ri jagu eespool. Ümberringi on tihe mets ja üks klient olla taluhoovis näinud karuotti ukerdamas. Tun­ nistajaid sellele väitele ei ole, küll aga pidid aeg-ajalt hoovi sattuma kitsed. Sa­ muti jooksevad sealt läbi jänes ja rebane.

Siin talus käiakse puh­ kamas nii seltskonniti kui ka ük­ sinda. Tullakse pidutsema, aga samuti asjalikke töiseid semina­

re pidama. Kauksi randa viib ta­ luhoovist kahe kilomeetri pik­ kune jalgrada, mille läbimiseks kulub 25 minutit. Suvel on siin nii palju tööd, et pererahval en­ dal polegi aega Peipsi äärde min­ na. „Selleks suveks on päris häs­ ti broneeritud,” sõnab Kauksi Puhkemaja perenaine Piret Ta­ listu. „See-eest puhkame talvel ja käime Aafrikas suve otsimas.”

Enam seda ei teeks Kauksi Puhkemaja on raja­ tud Pireti abikaasa Aivari va­ naema kodutallu, kus on sün­ dinud ka Aivari isa. Aga 1950. aastatel jäi talu tühjaks. Talu­ maja müüdi maha, see viidi pal­ kidena minema ja pandi kus­ kil mujal püsti. Endisesse talu­ hoovi jäi vaid kaev. Kõik kas­ vas võssa ning kohalik mets­ kond tegi siin loomadele heina.

Kui taasiseseisvunud Ees­ tis võeti vastu taluseadus, oli pärijatel õigus talumaad tagasi saada. Sugulased leppisid oma­ vahel kokku, et kellelgi preten­ sioone pole, kui Aivari pere võ­ tab rääma jäänud talukoha en­ da hoole alla. Nii asutigi endi­ se nimega Paesaare talu taasta­ ma. „Viis-kuus aastat ehitasime, kuni 1997. aastal kolisime majja sisse,” meenutab Piret.

Tookord tuldi siia liht­ salt elama, turismile esialgu ei mõeldud. „Mees on riskial­ dis. Hakkasime käima seenel, vaatasime koos metsi ja maid,” räägib Piret ja tunnistab, et kui peaks praegu sellisest seisust alustama, siis ta enam seda ei teeks. „Mitte mingi hinna eest,

90 protsenti klientidest on Eestist, neist omakorda üle poole Tallinnast.

aga eks me olime nooremad ja uljamad,” selgitab ta.

Naine ise on pärit hoopis Viljandimaalt. Ida-Virumaal oli ta käinud ainult koolipõl­ ves ekskursioonil. Tal oli Vil­ jandi kesklinnas juuksuri töö­ koht. Hiljem on ta õppinud ka turismiarendust ja rahvuslik­ ku tekstiili.

Perele lisas Kauksi kolimi­ ne aga hulgaliselt kilomeetreid ja tunde maanteedel. Pere kolm tütart jäid koolis käima 30 ki­ lomeetri kaugusele Mäetagu­ sele. Kui pere liisis endale uue auto, siis esimene kohustuslik õlivahetus 15 000 kilomeet­ ri läbimise järel jõudis kätte vaid paari kuuga. „Siis mõistsi­ me, kui palju peame ringi sõit­ ma,” meenutab perenaine. Kui­ gi lapsed on nüüdseks koolipõl­ vest välja sirgunud, käib Aivar ise siiani Mäetagusele tööle. Tal on seal 300 hektarit põllumaad. „Kui on hooaeg, siis ta läheb va­ ra ja tuleb õhtul,” räägib pere­ naine, kelle kanda ongi turismi­ talu pidamine. Mees aitab muru niita ja remonditöid teha.

Kui mõne aasta nautisid Aivar ja Piret niisama Kauksi kaunist loodust, siis jõudis ka neile pärale Kauksi võlu turis­ mipiirkonnana. „Hakkasime tu­ rismiga tegelema, sest midagi oli vaja teha,” räägib Piret.

2000. aastal valmis esimene kahe magamistoaga puhkemaja, mis kannab Suure maja nime.

2003. aastal kerkis Väike ma­ ja ja seejärel suitsusaun. Hoovis asunud lodu kohale, kus polnud võimalik murugi niita, kaevati tiik. Vesi on seal üle pea ja saab paadigagi sõita. Tiiki on elama toodud ka kalad. „Nii me vaik­ selt arenesime, laenu ei võtnud, kõik, mis teenisime, investeeri­ sime tagasi,” räägib Piret.

Tema sõnutsi võtsid turistid talu kohe omaks ja neid on käi­ nud algusest peale. Kuna Pire­ til on aastatega juba kogune­

Kauksi Puhkemaja perenaine Piret Talistu tunnistab, et polegi sellist kuud, kus kliente üldse ei ole. Ka talvel korraldatakse pidusid ja Peipsile suunduvad kalamehed vajavad öömaja.

nud turismiäris paras kogemus, siis küsitakse tema käest nõu. „Ma ikka ütlen, et käivitami­ ne võtab paar aastat aega ja al­ les kolmandast-neljandast läheb asi käima,” räägib ta.

Uusima majana valmis 2011. aastal Päsari maja. Nimi tuleb talukoha nimetusest – Paesaare talu, millest on kohalikus keele­ pruugis kujunenud Päsari. Ma­ ja esimesel korrusel on peosaal, köök, duširuumid ja WC-d. Tei­ sel korrusel on kahe- ja kolme­ kohalised toad.

Sakslane naudib loodust ja musta leiba 90 protsenti klientidest on Ees­ tist, neist omakorda üle poo­ le Tallinnast. Edasi tulevad ju­

ba külalised Narvast ja Tar­ tust. Välismaa turistid pärine­ vad valdavalt Venemaalt ja Sak­ samaalt.

Enamik kliente leiab tee Kauksi Puhkemajja omal käel.

Veerand klientidest broneerib booking.com internetikeskkon­ na vahendusel.

Läinud aasta täituvus oli keskmiselt 22 protsenti. Voo­ dikohti on kokku 28. Aga see protsent ei sisalda külalisi, kes tulevad lihtsalt sööma või pi­ dutsema. „Mina olen väga ra­ hul,” kinnitab Piret. „Me oleme juba sellises vanuses, et üldse ei paanitse. Kui kliente pole, siis saan aiatöid teha.”

Juulikuus peab Piret leidma aiatöödeks siiski aega klienti­

de kõrvalt, sest majad on bro­ neeritud. Ta tunnistab, et pole­ gi sellist kuud, kus kliente üld­ se ei ole. Ka talvel korraldatak­ se pidusid ja Peipsile suundu­ vad kalamehed vajavad öömaja.

Ehku peale pole mõtet tulla, ik­ ka peaks ette helistama ja voo­ dikoha broneerima.

Suviti on kliente, kes pea­ tuvad pikemalt. Üks perekond käib juba 12 aastat. Alguses oli ema kahe tütrega, nüüd on li­ sandunud kolm tütretütart.

Saksa turist tahab Pireti sõ­ nul looduses olla ja kasutab lii­ kumiseks palju jalgratast. Vest­ luse ajal tuleb üks selline Pire­ ti juurde ja tunneb huvi rukki­ leiva vastu. Piretil on oma juu­ retis ja ta valmistab leiba ise.

Turistile maitseb leib hästi, ta on väga tänulik ja ostab seda ka kaasa.

Piret on palganud koka, kel­ le ta kutsub suuremate ürituste puhul endale appi. Kui on väik­ semad seltskonnad, siis teeb ta süüa ise. Piret ei pelga üksikuid kliente, kes tulevad lihtsalt söö­ ma. „Võib ka kaks inimest tul­ la ja ma teen süüa, aga kõik on ettetellimisel,” sõnab ta.

Toitu pakkudes üritab ta järgida Peipsi piirkonna tradit­ sioone.

Peipsi-meelne toitlustus Kui rohkearvuliste külalistega pulmade ja sünnipäevade pu­ hul peab ta arvestama keskmi­ se maitsemeelega ja laual on klassikaline toit, siis väikse­ matele seltskondadele pakub ta rohkem kohalikku kraami, na­ gu suitsukala ja värsket hapu­ kurki. Lisaks küpsetab ta naa­ dipirukat ja kapsapirukat naa­ diga. Laual võib kohata ka ha­ puoblikasuppi. Aivari viimane firmaroog on näiteks külmsuit­ sutatud Peipsi koha.

Hommikusöögiks pakub Piret pannisooja omletti, seda­ sama omavalmistatud leiba ja saia, oma külmsuitsutatud fo­ relli, värsket hapukurki, karu­ lauguvõiet. Kõik on lihtsalt su­ per ja omanäoline. Hommiku­ söögi valik sõltub paljuski hoo­ ajast. „Meie eelis ongi toitlusta­ mine,” sõnab Piret.

Kokku on talul maad 69 hektarit, kus kasvab valdavalt mets. Näiteks majad on ehita­ tud oma metsa palkidest. Met­ sas leidub pohli, seeni, musti­ kaid. Piretil pole midagi selle­ gi vastu, kui kliendid lähevad sügisel metsasaadusi korjama.

Sügiseti käib Kauksis üks Pe­ terburist pärit perekond met­ sas seenel. Aga nad korjavad ka põdrakanepit, et teha tuntud Ivani teed.

Talu hoovis on mõned jalg­ rattad, mida saab rentida. Vii­ mase aasta suurim atraktsioon on olnud kaks küülikut, kes ilu­ sa ilmaga tõstetakse aedikusse, kus lapsed ja teisedki soovijad saavad neid rohulibledega toi­ ta. Hoovis on veel grillahjud, mis on klientidele tasuta kasu­ tamiseks. Küll aga soovitab pe­ rerahvas söe kaasa võtta.

Kuigi hoov on suur ja lai ning sinna annaks palju ehi­ tada ja rajada, selliseid ambit­ sioone pererahval ei ole. Küll aga annab siiski tunda voodi­ kohtade nappus. Kui näiteks peole tuleb 50 inimest, siis öömaja neile pakkuda ei ole.

Kuigi telkimiseks on hoovis ruumi küllaga, on see paljude­ le vastumeelne. Nii ongi plaa­ ni võetud ehitada juurde neli väiksemat maja. „Ja peamaja vajab ka sauna,” räägib pere­ naine. Kuigi olemas on suitsu­ saun, asub see lahmaka hoovi teises otsas.

maa elu || aed || 7

13. juuli 2017

kibuvitsaõitest

aeg teHa suViseid külVe TiiNa PaaSiK

V

saab aromaatse tee MarET MaKKO Maa Elu

j

RETSEPT

uba iidsetest aega­ dest on kibuvits ol­ nud kogu tsivilisee­ ritud maailma soosi­ tud põõsas nii oma kaunite õi­ te kui ka võrratu lõhna pärast.

Eestis on kibuvitsa nimetatud orjavitsaks. See tuleb pärimu­ sest, et orjaajal olla pekstud or­ je okkaliste kibuvitsadega, et suurendada valu ja vigastusi.

Neitsi Maarjat on nimeta­ tud ka „okasteta roosiks”, kes uskumuse kohaselt vabastatud pärispatu mõjust. Kuna roosi on nimetatud neitsi Maarja lil­ leks, siis kibuvitsas on nähtud deemoni­ ja nõidusevastast tai­ me. Seda taime on seostatud Kristuse kannatustega (kibu­ vitsakroon).

Eestis on kibuvitsa peetud maagilise väega pühaks tai­ meks, mis maja juures kasva­ des kaitseb pikselöögi eest.

Vahemere maades on aas­ tasadu kibuvitsa kasvatatud lõhna­ ja kosmeetikatööstu­ se vajadusteks. Lõuna­Prant­ susmaa ja Bulgaaria on suured kibuvitsakasvatajad ja Bulgaa­ ria on suur kibuvitsaõli tootja. Ühe kibuvitsaõli kilogrammi tarvis läheb vaja 3000–5000 kilo kibuvitsaõisi.

Eestis ja Skandinaavia maades kasvavad kibuvit­ sasordid on eriti väärtusli­ kud. Marjasaagi ja vitamiini­ väärtuse poolest on eriti lop­ sakas ja väärtuslik kurdlehine kibuvits (Rosa rugosa). Selle tunneb ära tumeroheliste kur­ ruliste lehtede, jõudsa kasvu, tihedaogaliste varte ja suurte kibuvitsamarjade järgi. Loo­ duslikult kasvab see meelsas­ ti mererandadel. Kibuvitsast kõlbavad kasutada lehed, õied ja marjad.

kibuvitsaõieõli valmistamine Pange värsked kuivad kibuvitsaõielehed läbipaistvasse purki ja valage peale jojobaõli nii, et kõik õielehed oleksid kaetud ja purk korralikult suuni täis.

Nüüd sulgege purk kindlalt kaanega, et õhk juurde ei pääseks ja õli välja ei tuleks. Loksutage ja pange purk sooja ja päikesepaistelisse kohta, kus on palju valgust. Iga päev kurnake õielehed välja ja pigistage õlist kuivaks. Saadud õlile pange jälle uus kogus värskeid kibuvitsaõielehti, loksutage ja hoidke edasi soojas ja päikselises kohas. Nii tuleks vahetada õielehti seni, kuni olete saanud endale sobiva lõhnatugevusega õli (7– 12 päeva). koRJamisaeG Praegu on kibuvitsadel õitse­ mise aeg. Õied on kaunid ja healõhnalised. Kibuvitsaõisi (ka lehti) kogutakse kuiva ja kergelt päikesepaistelise ilma­ ga. Jälgige, et korjatav mater­ jal oleks värske ja hea kvali­ teediga (mitte auklik ja koltu­ nud). Kogumisnõuks võiks ol­ la korvike, sest sealt käib tuul kenasti läbi. Kuna õied on väga tundlikud, tuleks need kiiresti pärast korjamist seada kuiva­ ma. Kuivatada on parem soo­ jas ja õhurikkas, päikese eest varjatud kohas. Laotage ma­ ha puhas paber ja õied sin­ na peale nii, et need ei oleks hunnikus, vaid ühtlaselt hõre­ dalt üksteise kõrval. Iga päev võiks segada paksemaid koh­ ti. Vähemalt nädalaga on teie saak kuiv, kauni värvi ja ime­ hea lõhnaga.

Kui õli on valmis, kurnake see tumedatesse pudelikestesse. Kurnata tuleks 2–3 korda, et õlisse ei jääks taimseid jääke. Korgid sulgege õhukindlalt ja pudelid hoidke jahedas ja pimedas. Väiksed pudelid on paremad, sest siis määrdub õli kasutamisel vähem ja püsib värskem. Õli võib kohe hakata kasutama.

Kui õied on täiesti kuivad (krõbisevad), tuleks need pa­ kendada kindlasti õhukind­ lalt, kas vastavasse kotti või nõusse. Kuiv droog on väga niiskustundlik ja pleekub val­ guse käes. Kui valgus ja niis­ kus saavad ligi, kaob õite hea aroom ja värvus muutub tuh­ milt pruuniks. See on selge märk, et droogi väärtus on nullilähedane.

Praegu on veel hea aeg ka kibuvitsalehtede kogumiseks ja kuivatamiseks, valida tuleks noored ja terved lehed. Muidu­ gi veel parem ja õigem aeg ol­ nuks enne õitsemist.

TeHke Teed Õitest ja lehtedest saab imehea ja ilusa värviga aromaatse tee. Õied on väga eksklusiivsed ja samal ajal soojad ning sõbra­ likud. Tee tegemisel soovitan

kasutada väga puhast vett ja klaaskannu. See toob välja kibuvitsa­ õite peened mait­ senüansid ja an­ nab teele sära.

Teel lasta tõmma­ ta mitte üle 5 mi­ nuti. Kurnata kohe ja juua kuumalt. Võib maitses­ tada oma soovi kohaselt, kuid naturaalselt on tee veelgi mõ­ nusam.

Tee valmistamisel võib leh­ ti ja õisi segada, samuti võib teed teha nii õitest kui ka leh­ tedest eraldi. Kibuvitsa lehti ja õisi sobib segada teiste vähem lõhnavate ravimtaimedega, millest tahate teed teha. Sa­ muti võib kibuvitsa aromaat­ seid ja kauneid õisi kasutada teiste jookide maitsestamiseks ja kaunistamiseks, ka rahus­ tavate vannide tegemisel on need omal kohal.

Kibuvitsaõitest saab nu­ tikas perenaine veel valmis­ tada palju muudki vajalikku: marmelaad, äädikas, lõhnave­ si, lõhnasool, lõhnapadjakesed, nahaõli.

Kibuvits on ravimtaim ja avitab paljude hädade vastu.

Kibuvitsaõisi ja ­lehti võib ka­ sutada külmetuse, köha, kõ­ hu­, neeru­, põie­ ja närvihai­ guste korral, samuti aitab roo­ si ja jooksva vastu.

Rahvameditsiinis on ki­ buvitsaõisi kasutatud nende rahustava ja põletikuvasta­ se toime tõttu. Kibuvitsa­ õietee aitab kõhukinnisu­ se vastu, puhastab maksa ja verd.

Kui teil on lähedal õitse­ mas palju kibuvitsa, võiksite proovida valmistada mõnusat kibuvitsaõieõli, mis on peene lõhnaga ja nahka niisutav, toi­ tev ja noorendav.

arajane kartul, redised ja sala­ tid on suve kes­ kel juba tarbitud ning et suve lõpul ja sügise algul saaks värsket salatit, võib kasvatada mitmesugu­ seid lühikese kasvuperioo­ diga köögivilju.

Värskeks salatiks võib kasvatada köögivilju, mis valmivad paari­kolme kuuga.

Soovitan katsetada ka spi­ nati­ ja põldkapsasrohu tai­ mede kasvatamist anumates terrassil ja rõdul.

Hiina kapsas ehk pekin­ gi lehtnaeris (Brassica rapa subsp. pekinensis) kuulub ristõieliste sugukonda ja on üheaastane rohttaim. Kasu­ tatakse enamasti värskelt, sisaldab valku, C­vitamiini ja mineraalaineid.

Aedspinat (Spinacia oleracea L.) kuulub maltsaliste sugukonda, on üheaastane rohttaim. Spinatilehed sisal­ davad mitmeid vitamiine ja mineraalaineid. Kasutatakse pirukate, suppide valmistami­ sel. Sobib ka külmutamiseks.

Põldkapsasrohi ehk nae­ rishein (Brassica rapa L. em.

Metzg) kuulub ristõieliste sugukonda, on üheaastane rohttaim. On mahlakas, ker­ gelt vürtsise maitsega, lehte­ des on palju C­vitamiini. Ka­ sutatakse värskelt.

Kirjeldatud köögiviljade kasvatamine on üsna sarna­ ne. Kasvukoha ettevalmista­ misel on soovitatav kasvuala kaevata või peenar kobesta­ da, korjata välja umbrohu­ juured. Seejärel pind tasan­ dada rehaga. Spinatit ja põld­ kapsasrohtu võiks proovida kasvatada suuremates tai­ mepottides või anumates.

Anumate täitmiseks on soo­ vitatav kasutada köögiviljade kasvatamiseks sobivat uni­ versaalset kasvuturvast. seemneTe kÜlV Hiina kapsa seemned kül­ vatakse juuli algusest ala­

tes kuni juuli keskpaigani.

Peenrale külvil on reava­ he 45–50 cm ja taimede va­ he reas oleneb sordist. Tai­ mede kasvutiheduse mää­ rab sort – kui tugeva kas­ vuga on taimed. Spinati­ ja põldkapsasrohuseemne­ te külvil tasub vaadata ka pakendil olevat külviskee­ mi. Anumatesse külvi võib teha tihedama, sel juhul on saaki hea korjata just noor­ te taimedena. Selline noor­ taimede kasutamine salati­ teks on väga levinud ja hu­ vitav. Pärast külvi on va­ ja kasta.

Kasvuaegsed tööd on mulla kobestamine, umb­ rohutõrje (kõplamine) ja kastmine. Taimi on soovi­ tatav kasta hommikupooli­ kul. Hiina kapsa taimed va­ javad korra pealtväetamist, selleks on soovitatav kasu­ tada köögiviljataimedele so­ bivat vedelväetist koos kast­ misveega. Taimi väetatak­ se 3.–4. nädalal pärast tär­ kamist.

Kui taimed on 3–5 pä­ rislehe faasis, siis tuleb Hii­ na kapsa taimi harvendada.

Hiina kapsast võivad ohus­ tada kapsakärbes ja lehe­ täid. Soovitatav on kasutada looduslikku taimset ekst­ rakti NEEMAZAL­T/S, ka­ sutusõpetust vaadake info­ lehelt. Anumates kasvavad taimed vajavad tihedamat kastmist. saaGi koRisTamine Saaki koristatakse valikuli­ selt, spinati ja põldkapsas­ rohu anumates kasvavate noorte taimede lehti lõiga­ takse värskeks salatiks ju­ ba siis, kui taimede kõrgus on 10–15 cm.

Hiina kapsa saak valmib olenevalt sordist 60–70 päe­ va pärast peale külvi, alumi­ si lehti võib võtta paarikau­ pa taimelt ja kasutada toi­ duks. Pea lõigatakse juurelt nii, et see oleks kompaktne.

Hiina kapsas säilib värskena lühikest aega.

OSTAB KASVAVAT JA LADUSTATUD VÕSA NING RAIEJÄÄTMEID www.reinpaul.ee

Tartu Mill AS ostab • elektri installatsioonitööd, elektriseadmete paigaldus • elektrimaterjalide müük • tööstuselektriseadmete ehitus ja hooldus • tööstusautomaatika ehitus ja hooldus • elektripaigaldiste käit, A-pädevus • surveseadmete järelevaataja (katlamajad) • tööstuslike LED-valgustite müük

Kaur@reinpaul.ee, tel 5343 9250

KONTAKT tel 503 3772 meelis@testerinvest.eu

TERAVILJA NISU, RUKIS, KAER JA MAHE KAER

ja pakub kuivatusteenust.

Vajadusel meie transport.

Info Rauno Viljas, tel 50 740 50, rauno@tartumill.ee

8 || Varia || maa elu

13. juuli 2017

Väiketüll on enamjaolt sisemaa asukas.

Foto: eLMo riig

illusa nimega kaunid linnud – tüllid OLAV RENNO

l linnuteadja

agedal liiva­ või kli­ busel kruusaran­ nal, aga ka sisemaal veeloikudega taime­ vaestes paikades võime koh­ tuda pisemat kasvu kurvitsa­ liste­kahlajatega, kes oma su­ lestikult on maapinnaga üsna üht tooni ja kellest tihtipea­ le esimese kohalolu märgi an­ nab nende häälitsus.

Rahvakeelsed nimed on mereäärsetes kihelkondades liivatülli mahedavõitu kut­ sehüüu tüü-ip ja mängulau­ lu tju-lüiu kohased: tüllilind, tüllitaja, tillutis, küllik jne – Mart Mäger on selliseid hää­ litsustest tuletatud nime­ sid loendanud üle kaheküm­ ne. Väiketülli karedam hüüd prii-ä ja rutakas poolkrigistav mängulaul triü-triü-triü-... ei ole sellist tähelepanu ärata­ nud ja teda on kutsutud ka rüüdaks. Mängulaulu esita­ vad isalinnud aeglaste tiiva­ löökidega madallennul.

Eestis hinnatakse kumma­ gi liigi arvukuseks 1000–2000 haudepaari. Väiketülli hulk on langenud üsna pisut, ent liiva­ tülli oma on viimase poole sa­ jandi kestel Eestis ja kogu Eu­ roopa ulatuses kahanenud um­ bes nelja­ kuni viiekordselt.

Liivatüll on levinud põhja­ poolsemalt kui väiketüll ning Lääne­ ja Põhjamere ranniku­ aladest lõuna pool teda hau­ delinnuna ei leidugi. Ta on levinud ka ümber Grööni­ maa, Islandil, Euraasia ark­ tilistel aladel ja Kirde­Kana­ das. Meie randadel on mai­ kuus läbirändavaid liivatülle lausa salkadena. Liivatülli põhjapoolsemad asurkonnad talvitavad Aafrikas, aga Bri­ ti saartel ja Põhja­Prantsus­ maal on nad koguni paigalin­ nud. Meil pesitsevad liivatül­ lid jõuavad pesapaikadele juba aprilli alguseks. Liivatüll pe­ sitseb peaaegu erandita ranni­ kul ja meresaartel, kus leidub lagedaid liiva­ või klibulaike.

Väiketülli leidub ran­ nikul harva, sisemaal aga asustab ta liivaseid jõe­ ja järvekaldaid ning kruusa­ ja liivakarjääre. Ta saabub keva­ del aprilli keskpaigast alates, seega paar­kolm nädalat hil­ jem kui liivatüll, sest ta talvi­ tab Aafrika keskvööndis lõu­ na pool Saharat. On huvitav, et seda Läänemere ümbru­ ses üsnagi tavalist liiki pol­ nud Carl Linné märganud lii­ vatüllist eristada ja liigina on väiketüll kirjeldatud hoopis Filipiinidelt leituna ning al­ les kümmekond aastat hil­ jem, lausa 18. sajandi lõpul, osati teda Euroopas omaet­ te linnuliigina näha.

Välimuselt ja käitumiselt on meie mõlemad tüllid es­ mapilgul üsna sarnased: lui­ tunudpruuni selja ja hele­ da alapoolega ning mustval­

ge pea­ ja kaelamustriga. Bi­ nokliga uurides näeme eri­ nevusi: jalad on liivatüllil ke­ vadel oranžikad, väiketüllil kollased, väiketüllil on silma ümber kitsas erekollane rõn­ gas. Tüllidel on suhteliselt lü­ hike nokk, väiketüllil on see must, liivatüllil oranžkollase tüviku ja musta tipuga. Liiva­ tülli musta krae kurgualune maniskiosa on laiem, lennul on tiibadel näha valge triip.

Mõlemad tüllid on suuruselt nagu lõoke, kuid liivatüll tun­ dub mõneti jässakam.

Toiduhankimisel käitu­ vad tüllid omamoodi: nad ei songi nokaga pinnases, vaid toimivad „seira–jookse–nopi” moodusel: seisavad ja jälgivad mingi putuka või ämbliku il­ mumist, jooksevad selle juur­ de, haaravad saagi nokka ja jäävad uuesti paigale. Liiva­ tüllil on peale selle veel üks toitumismaneer: ta seisab rannal ühel jalal ja võdistab teisega vastu poolpehmet lii­ va või muda, kuni sealt mõni ussike või vähike välja ilmub, ning neelab selle alla.

Pesa on tüllidel lihtne, vä­ heste kivikeste või rannakar­ pidega „vooderdatud” madal lohk liival või kruusal. Harva on liivatülle pesitsemas leitud madalmurusel rannamaal, kus nad on rohukamarata aladel mõnikord pesakohaks leidnud kuivanud „lehmakoogi”. Mune­ takse neli pirnikujulist suhte­ liselt suurt muna, mis kaalu­ vad kokku peaaegu samapalju kui poolesajagrammine ema­ lind ise. Munakoor on kreemi­ kashalli tausta ja peente tume­ date täppidega, nii et tüllipesa ja munade märkamiseks peab olema terane nägemine. Hau­ vad mõlemad vanalinnud kor­ damööda ja pojad kooruvad keskmiselt 24 päeva pärast.

Pesa hävides soetab tüllipaar järelkurna, milles on 2–3 mu­ na. Emalind suudab isegi kol­ manda ja neljandagi korra hau­ dumist alustada, nii et tüllipe­ si võib leida juuliski. Pojad lah­ kuvad pesast, kui on vaid kui­ vaks saanud ja hakkavad va­ nemate hoole all üsna varsti ise toitu leidma. Nad on valge alapoole ja kaelusega, selg aga tumeda­heledatähniline, jäädes liiva ja kruusa taustal peaaegu märkamatuks.

Kui pesa lähedale ilmub soovimatu võõras, olgu inime­ ne või neljajalgne, eemaldub hauduv lind aegsasti. Poega­ de puhul aga hakatakse vi­ gast teesklema või liigutak­ se vastu maad liibudes nagu mingi hiir. Enamasti täidab see vigur oma otstarbe ja eemale petetud kiskja loobub tüllipe­ sakonna otsimisest. Ometi ei näe suurem osa tüllipoegi oma teist kevadet, aga ellu jäänud võivad saada kuni kümne ja enamagi aasta vanuseks.

Tüllid olid valitud Eesti aasta lindudeks 2012.

Indrek Tenno tõdeb, et praeguseks on kogu kompleks taastatud algupärases võtmes.

Fotod: erakogu

mõtlusait setomaal pakub üksindusturismi Kõrgõssaarõ talu välikäimla valiti 2015. aastal Eesti kauneimaks.

SirjE NiiTra Postimees

s

etomaal Perdaku kü­ las Kõrgõssaarõ talus asub Eesti ainus mõt­ lusait, mis on avatud rahu ja vaikust otsivatele ja looduskeskkonda armastava­ tele inimestele, kes eelistavad kärarikkale linnapuhkusele pi­ gem üksindusturismi.

See seto talu asub keset suuri metsi Eesti ääremaal, ot­ se Vene piiri ääres ja pakub ela­ musi neile, kellele meeldib vee­ ta vaba aega Eesti põlistalus kauni looduse ja loodushääl­ te keskel. Kahekorruselise ai­ da teisel korrusel on romanti­ line magamistuba kahele, aida luugist avaneb vaade Venemaa­ le, putukate eest kaitseb mos­ kiitovõrk. Aida terrassil on ka vihmaga õdus lugeda, kirjutada või niisama vaikuses unistada.

Aida esimene korrus on si­ sustatud muuseumina, kus saab oma käega katsuda ja uu­ rida traditsioonilisi seto talu­ esemeid. See on ideaalne koht mõtlusteks, meditatsiooniks, metsarännakuteks, perega puh­ kamiseks, armunutele kahekesi aja veetmiseks, kirjutamiseks, muust maailmast rahu saami­ seks, üksinduse nautimiseks, elujõu taastamiseks või inspi­ ratsiooni kogumiseks loomin­ gulise tegevuse tarvis. Võima­ lik on nautida suitsusauna mõ­ nusidki. „Kunagi mu naise vanava­ navanaisale kulunud talukoha ostsime 2000. aastal tagasi pel­ galt õppelaenu eest. Algne ees­ märk oli lihtsalt lastega suviti maal puhkusi veeta. Kui hiljem tekkis mõte jagada seda kohta teistegagi, rääkisime EASiga, et äkki saaks niisugust uuelaad­ set ettevõtmist toetada. Kuid see mõte kanti eos maha, sest selline asi ei pidavat popp ole­ ma ja mitte ei keegi taha täna­

päeval üksi ol­ la – ühesõnaga öeldi, et pers­ pektiivitu. Pi­ dimegi ise kõik ette võtma ja seetõttu jäi ehi­ tus aastateks ve­ nima. Kuna koht oli ülimalt lagune­ nud, hooned vaevalt püsti, tuli hakata neid kohe renoveerima. Prae­ guseks on kogu kompleks taastatud algupärases võt­ mes: laastukatused, uus ahju­ kompleks koos korstnaga – ahi, pliit, leso, soemüür, korsten. Tu­ li remontida vundament ja va­ hetada alumised palgid, panna uued aknad, uus põrand, taas­ tada uksed, renoveerida kaev.

Lisaks ehitasime sauna, mille­ le vahepeal oli keegi korstna­ ga ahju sisse pannud, tagasi suitsusaunaks,” kirjeldab pere­ mees Indrek Tenno tehtud tööd ja nähtud vaeva.

Et seda unikaalset kohta Vene piiri ääres laiemaks kasu­ tamiseks pakkuda, ehitati oma­ enda metsast saadud palgist kõrvalhoone, mis sai nimeks Mõtlusait. Mõtluse ja meditat­ siooni teemaline on selle turis­ mitalu kontseptsioon terviku­ nagi. Talu ümbritsevad peami­ selt männimetsad, aga ka ka­ sesalud. Metsad on erakordselt seenerikkad, samuti leidub oht­ ralt mustikaid ja pohli.

Turismiliigina on Monika ja Indrek Tenno võtnud kasu­ tusele termini üksindusturism, mida Eestis seni pole kasuta­ tud. Koht ei sobi nimelt suvi­ tamiseks või ajaveetmiseks nei­ le, kes soovivad pidevat hoolit­ sust ja järelevalvet või kelle ees­ märk on suurema seltskonnaga pidu korraldada. „Meie näge­ muse kohaselt on see mõeldud

inimestele, kes soovivad puha­ ta ja aega veeta omaette ja ük­ sinduses,” ütleb pererahvas. Kü­ laliste kasutusse antakse kogu talukompleks, kus põhihoo­ nes on samuti võimalik ööbi­ da, süüa teha, hoiustada toitu külmikus, vaadata soovi kor­ ral telerit. Suitsusauna tellimi­ ne käib lisateenusena ja selleks tuleb kohale inimene, kes sau­ na valmis kütab. „Eks maail­ mas on sellist omaette olemise võimalust järjest vähemaks jää­ nud ja seda me soovimegi pak­ kuda. Talukohta saab üürida ka vaimsete praktikatega seotud ürituste tarbeks, nagu näiteks mõtlus­ ja šamanismilaagrid, eneseabiseminarid ja muu tao­ line. See paik sobib ideaalselt perele või paarile ning loomuli­ kult üksikule uitajale, kes maa­ ilmakära eest kõrvalises kohas veidi varju otsib,” selgitab Ind­ rek Tenno.

Olgu mainitud, et kõik ma­ jas leiduvad pitsid on perenai­ se enda tehtud ja nende must­ rid algupärased, ainult materjal on nüüdisaegne, et kergem hool­ dada oleks. Kokku on seal kar­ dinapitsi üheksa meetrit, lisaks

muud pitsid.

Et osa­ ta seto pitse õigesti teha, lõ­ petas filoloogi hari­ dusega perenaine eelmisel aastal Räpina Aianduskooli rah­ vusliku tekstiilitöö eriala.

Küsimusele, kuidas mõtleb pere majutusteenust pakku­ des vältida neid, kel ainus mõ­ te pidu panna, vastavad nad: „Asume piiri peal ja ega seda kohta kerge leida olegi. Ainu­ kesed „külalised” on piirival­ vurid, kes oma tööd imeliselt teevad – kord tabasid nad isegi õuelt kohaliku uitaja, kes tah­ tis kaevupumpa näpata. Augus­ tis võib vaid mõni üksik seene­ line üle hoovi kõndida ja ega muid hingelisi näegi. Lähim ta­ lu on kilomeetri kaugusel, „city” ehk Saatse poolteise kilomeet­ ri kaugusel ja „metropol” ehk Värska 23 kilomeetri kaugu­ sel. Internetiga on talus lood halvad, tuleb joosta põllule või kempsu taha. Vihma ja lumega on see üsna tülikas, aga samal ajal väga lõbus ja üksindustu­ rismi harrastajaile sobiv.”

Talu on saanud nüüdseks auhindugi, näiteks Värska valla kauneima suvekodu tiitli aastal 2014. Peale selle valis Postime­ he žürii ristpalgist välikäimla Eesti kauneimaks välikäimlaks aastal 2015.

maa elu || lemmiKlOOm || 9

13. juuli 2017

kasside toit olgu sarnane äsjapüütud hiirte ja lindudega TOOMaS ŠaLDa Maa Elu

e

estis elab hinnangu­ liselt 150 000 kassi.

Kahekümneaastase staažiga lemmikloo­ maarst, kassipidaja ja lemmik­ loomade toitumisekspert Ken­ no Ruul kinnitab, et valdav osa kassidest peab leppima nen­ de tervist tegelikult kahjusta­ va toiduga. „Nüüdisaegne elu­ korraldus on viinud lemmik­ loomad kaugele nende loomu­ likust elukeskkonnast, nende vabadust piiravad kitsad ela­ mistingimused ja nad söövad ületöödeldud ülimalt pika säi­ livusajaga poetoitu, mistõttu nende tervis kannatab ja oma­ nik maksab loomakliinikute­ le pahatihti suuri summasid.

Stressis on nii loomad kui ka omanikud. Eriti puudutab see kasse, kes on tegelikult kitsalt kohanenud toore liha sööjad, kuid ei saa oma toidulaua suh­ tes omanikele soovitusi anda,” selgitab Ruul. Kuna tema enda kass sai kuivtoidust raskekuju­ lise allergia, on ta ennetava toi­ tumise edendamisele pühenda­ nud palju aega ja energiat. „Ma küll nõustan ja tegelen lemmik­ loomade loodus­ ja nõelraviga tagasihoidlikul määral prae­ gugi, aga esikohale olen sead­ nud sellise kassitoidu väljatöö­ tamise ja tootmise, mida tarbiv loom ei vajakski arsti abi,” tut­ vustab ta enda tegemisi. Kõi­ ge sagedamini esinevad kassi­ del allergiad, põie­ ja seedeprob­ leemid, kuid ravi järel ilmneb haigus tihti uuesti, põhjuseks vale toitmine. „Kassid on saa­ gipüüdjad, kes peavad saama värsket liha. Ja kui rämpstoitu tarbiv inimene jääb haigeks, siis miks peaks see kasside puhul teisiti olema. Inimesed ei arves­ ta, et tegelikult peaksid kassid saama vaid toortoitu. Poodides ja ka loomakliinikutes müüda­ vad kassitoidud pole just see, mida nad tegelikult vajavad,” on Ruul kriitiline.

Kenno Ruuli enda kass saab iga päev ainult toortoitu ja on eluga igati rahul.

Kassi ideaalne söök on tema veendumuse järgi hiir või lind, kelles on umbes 70% vett, 20% valku, 7% rasva ja 2% süsivesi­ kuid. „Kassid on kehvapoolsed joojad, sest neil puudub janu­ instinkt ja seetõttu on just toi­ dus sisalduv vesi neile väga täh­ tis. Poetoidus on vett aga lausa seitse korda vähem kui näiteks hiires. Toorele lihale lisaks va­ jab kass ka saagis sisalduvaid luid, milles on tema organismi­ le tarvilik kaltsium ja vitamii­ nid. Nii ei olegi õige oma lem­ mikut toita näiteks ainuüksi kanafileega, sest osa toitaineid jääb saamata. Sama kehtib ka­ la kohta.”

Pakitoitudes sisalduvad enamasti taimsed valgud (kõi­ ge kasutatavam on soja) pole täisväärtuslikud, sest põhjus­ tavad kassidel ainevahetushäi­

reid ja loomse valgu nappus vä­ hendab kassi vastupanuvõimet.

Sageli inimesele kõlbmatutest jääkidest tehtud ja kuumtöödel­ dud toidud põhjustavad looma­ del vaevusi, näiteks allergiaid.

Töötlemise tagajärjel muutu­ vad isegi algselt kvaliteetsed toitained sedavõrd, et neis te­ kivad looma jaoks kehavõõrad ained. Ja paraku kehtib eelnev Ruuli kinnitusel nii tavapoo­ dides kui ka loomakliinikutes pakutavate kallimate kassitoi­ tudegi kohta. Küsimusele, kui­ das loomatoitude importijad te­ ma ponnistustesse suhtuvad, vastab Ruul napisõnaliselt, et mitte just positiivselt. Kui poe­ toidust pole pääsu, soovitab ta eelistada kvaliteetseid konser­ ve kuivtoidule, sest esimene si­ saldab rohkem vett. „Kuivtoi­ du peal elavad kassid kanna­

tavad väga sageli veepuuduse all. Piim pole samuti kassidele soovitatav, nad on loodud söö­ ma toortoitu, milles on piisa­ vas koguses vett. Kui kass on juba kuivtoidusõltuvuses, on te­ da sellest raske võõrutada põh­ jusel, et toidus on keemilised maitsetugevdajad, aga järkjär­ guline üleminek toortoidule on täiesti võimalik. Kuivtoidus on 30% süsivesikuid, mis moodus­ tavad pahatihti veel ka vähelii­ kuva kassi naha alla rasvkoe.

Tervislikus kassitoidus on süsi­ vesikuid alla 10%. Suur osa kas­ sidest ei näri kuivtoitu, mistõt­ tu on neil palju igeme­ ja ham­ maste haigusi. Isegi kõige hoo­ livamad loomaomanikud ei ai­ ma, et nende lemmikud kanna­ tavad pahatihti varjatult. Süsi­ vesikud rikuvad paljudel kassi­ del veresuhkru ja insuliini ta­

Foto: erakogu

sakaalu, mis põhjustab suhk­ ruhaigust, süsivesikute liigsus soodustab ülekaalulisust,” hoia­ tab Ruul.

TaGasi JuuRTe JuuRde Lähtudes vanasõnast „Kus viga näed laita, seal tule ja aita!” on Kenno Ruul koos mõttekaaslas­ tega asutanud osaühingu Ulti­ mate Raw (eestikeelses vabatõl­ kes täiuslikult toores), mis ju­ ba mõnd aega on oma kodule­ he kaudu juhendanud kassiar­ mastajaid, kuidas loomi õiges­ ti toita, ja pakkunud enda val­ mistatud loomulikku toitu, mil­ le koostis lähtub kasside met­ sikute eellaste omast. Tootmi­ seks on olemas veterinaar­ ja toiduameti luba. „Meie paku­ tava kassitoidu tooraine on loo­ mulik, me ei töötle seda termi­ liselt ja see sarnaneb looduses

leiduva toiduga. Oma retsep­ tid oleme koostanud, järgides just kassi füsioloogilisi vajadu­ si. Täpne retsept on ärisaladus, aga võin avaldada, et selles on 80% liha ja luid ning 20% si­ seorganeid. Toote maitset va­ rieerime, lisades sellele veise­, lamba­ või sealiha,” kinnitab Ruul. Parimaks toortoidu säili­ tamise viisiks on külmutamine, sest nii säilivad toitained kõige paremini. Kuna osa kasse võib ülessulatatud toidu peale nina kirtsutada, on Ultimate Raw’l kavas toortoitu ka jahutatud kujul pakkuma hakata.

Kui praegu ostavad kasside toortoitu kliendid, kellega Ruul on enamasti isiklikult kohtu­ nud ja kes on mõistnud toor­ toidu eeliseid, siis lähitulevikus tahab tema ettevõte jõuda ma­ hukama tootmiseni. Paljassaa­ res moodulkonteineritesse pai­ gutatud tootmisüksuse käivi­ tamiseks on isegi juba tööjõud välja valitud ja pakendidki di­ sainitud, esimene partii peaks valmima septembris. Eelläbi­ rääkimiste käigus on Ruuli kin­ nitusel nende toodete müümise vastu huvi üles näidanud mitu loomakliinikut. „Kindlasti pea­ me kasutama kullerteenuseid osutavate firmade abi,” lisab ta.

Ruul on veendunud, et pea­ gi muutub paljude Eesti kasside elujärg märgatavalt tervisliku­ maks. Praegu meil lemmikloo­ made tasakaalustatud toortoitu ei müüda, pakutakse vaid kuiv­ toite ja konserve, aga maailmas näitab toortoidu müük kasvu­ tendentsi. „Meie eesmärk on kolme aastaga jõuda 30% tu­ ruosani, mis arvestades inimes­ te terviseteadlikkuse kasvu ei ole sugugi võimatu. Kassi võta­ vad need, kes temast hoolivad, ja vaevalt kassiomanik arvab, et loomale piisab õnnelik ole­ miseks vaid silitamisest.” Kui toortoidu kasutamise rahalist poolt vaadata, siis jaehind ku­ juneb tõenäoliselt samasugu­ seks nagu praegu müügil ole­ vatel kallimatel konservtoitu­ del. „Teisalt hoiab kassiomanik lemmikule õiget toitu pakku­ des kokku ravikulude pealt,” on Ruul klientide leidmise suhtes optimistlik.

10 || ilma- Ja TaimeTarK || maa elu

13. juuli 2017

iLMaTarK

jÜri KaMENiK ilmatark

kuidas tekiB ViHm

m

Mungalilleõied on kenad salatite ja võileivatortide kaunistused.

Fotod: WikiPedia

Söödavad õied k

evadest sügiseni saab õisi kasutada salatites, küpsetis­ tes, paneerimiseks.

Näiteks juuni lõpus õitses karu­ lauk, mille valged õied sobivad salatitesse, suppidesse, praadi­ desse, hautistesse ja lihtsalt toi­ du kaunistamiseks. Õitel on tu­ gev küüslaugumaitse. Õievar­ red sobivad samuti salatisse, neil on õrnem maitse. Avane­ mata veel nupus õisi saab ha­ pendada ja marineerida koos vartega. Tänavu on karulauk õitsemise lõpetanud, aga järg­ misel aastal juuni paiku on see jälle olemas.

Võililleõisi saab mais­juu­ nis, vahel üksikuid hiljemgi.

Sobivad peenestatuna sala­ tisse, smuuti sisse, panee­ rimiseks koos muna ja jahuga. Teen taina mu­ nast, jahust, piimast või veest, kastan võililleõied selle sisse ja paneerin õlis või võis.

Sireliõisi võib salati pea­ le kaunistuseks panna. Jäne­ sekapsaõied annavad kevadel salatitele hapukat maitset ja õrna roosakasvalget ilu. Peen­

Saia, pannkooke või keeksi valmistades võib tainasse panna saialille keelõisi.

ju Kal

KÜLViKaLENDEr: jUULi

Vili

17. E

04.34 22.20

Vili, alates kl 08.04 juur

19. K

Juur, alates kl 10.31 õis

20. N

Õis

21. R

Istutusaeg

Juur

VI

MAA

TULI

VESI

ÕHK

S

18. T

R

K

22.26

LI

16. P

Ne i

Leht, alates kl 02.52 vili

Sõnn

15. L

i ts

K

Õis, alates kl 11.10 leht aLLikas: MÄrkMik-kaLender „aasta aias 2017” kirJastuseLt Varrak

ur Amb

Leht

Jäär

vi Lõ

14. R

kits

U

fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

Ristikuõisi saab kasutada nii salatites kui ka smuutides.

Kurgirohuõied sobivad või­ leibade ja kohupiimatoitude, tortide ja kookide kaunistu­ seks. Neil on õrn kurgimaitse.

Noored lehed sobivad paneeri­ miseks koos muna ja jahuga.

Roosiõitest, kui neid pole pritsitud mürkidega, saab val­ mistada siirupit, mis on huvi­ tav serveerida juustuga, aga võib panna ka koogitainasse.

Roosiõitel tuleks ära lõigata kannad, et siirup kibe ei jääks. Õisi keedetakse veega, li­ satakse sidruni­

JU

KaTriN LUKE

ras kasvav murtudsüda an­ nab punakaid südamekujuli­ si õisi. Murulaugu ja talisibula õied, kui need lahti harutada, koosnevad imetillukestest si­ bulatest. Kasutan neid kartuli­ salatis jm salatites. Eelis sibula ees: neid ei pea koorima ja need on mõnusa krõmpsu maitsega.

Terveid õisi saab toidu peale kaunistuseks panna.

Juulis saab kassinaeri, kur­ girohu, kõrge vägiheina ehk üheksavägise, võõrasemade, be­ gooniate ja saialille õisi. Saialil­ lel kasutage ainult õie keelleh­ ti, saialille südamik on mõrk­ jas. Kui teha segaõiesalat, so­ bib selle peale õrn kaste õlist ja sidrunimahlast vm hapust mahlast. Serveerida kohe pärast valmistamist. Ime­ ilus salat sobib iga toidu kõrvale.

V

öödunud ilmajutus oli jut­ tu põhiliselt sademeliiki­ dest. Kuna sageli sajused ilmad paistavad jätkuvat (sellest lähemalt viimases lõigus), siis võib jätkata vihmajutuga. Suurem osa sadudest on laussademed – need on siis lausvihm, lauslumi, lauslörts, jäävihm ja jäätuv vihm, mis tulevad enamasti kiht­ sajupilvedest, vahel ka kõrgkihtpilve­ dest. Kirjeldan nende tekkemehhanis­ mi. Ülejäänud sademeliigid moodustu­ vad vähemalt osaliselt teisiti. Hoovih­ made (äikesesademete) kohta võib öel­ da, et need on olulised meil Eestis vaid soojal aastaajal.

Kuidas siis tekib vihm? Suurem osa kihtsajupilvedest (ja ka kõrgkihtpilve­ dest), millega lausvihm ehk rahvasuus lihtsalt vihm on seotud, koosneb veepii­ sakestest ja laskuvatest jääkristallidest või lumehelvestest, mis võivad suvelgi jõuda pilvekihi alumistesse osadesse, kui õhumass on väga jahe. Pilvede ülemine osa võib koosneda allajahtunud veepiisa­ kestest ja ka ainult jääkristallidest – kui kiud­ ja kiudkihtpilved sulanduvad kõrg­ kiht­ ja kihtsajupilvedega. Pilve suur ver­ tikaalne ulatus koos selles asuvate alla­ jahtunud veepiisakeste ja laskuvate jää­ kristallidega muudabki pilve sajurohkeks, sest segapilvedes toimub jääkristalli­ ehk Bergeroni­Findeiseni protsess.

See on tuntud veel kui Bergeroni, jääkristalli­ või külmade pilvede prot­ sess. Üks tänapäevase sademeteooria alusepanijaid on ka Alfred Wegener, ke­ da vahel samuti seoses jääkristalliprot­ sessiga mainitakse. Soojades pilvedes, mille temperatuur on üle 0 ˚C, toimub soojade pilvede protsess, mis seisneb pil­ vepiisakeste liitumises kokkupõrgete ta­ gajärjel ja koalestsentsi (nn kokkuklee­ pumise) tõttu. Koalestsentsi tagajärjel te­ kib rünksajupilvedes ka ebakorrapärase kujuga hiidrahe.

Bergeroni­Findeiseni protsess põhi­ neb asjaolul, et jää kohal on tasakaaluline veeauru rõhk väiksem kui samal tempe­ ratuuril vedela vee kohal. Seega, kui pil­ vedes on korraga nii veepiisakesi kui ka jääkristalle, liiguvad veemolekulid vee­ piisakestest jääkristallidele ehk viima­ sed kasvavad esimeste arvel. Moodustu­ vad lumehelbed, mis hakkavad raskusjõu mõjul laskuma. Suvisel ajal sulavad need vihmapiiskadeks, kuid külmal ajal, kui kogu õhumassis on temperatuur mada­ lam kui 0 ˚C, jõuavad need lumena Maa aluspinnani ehk sajab lund.

Möödunud nädal oli väga külm: 6. juuli päeval oli sooja 12...16 kraadi, saju­ hoogude ajal langes 10 kraadi lähedale, vastu 7. juulit oli kohati öökülma. Viima­ ti olid juulis märkimisväärsed öökülmad 2008. ja 2009. aastal. Põhjuseks ikka loo­ dest saabunud arktiline õhumass. Kuid juba 10. juuliks ehk seitsmevennapäevaks pööras ilm teistsuguse lehekülje: öökülmaoht kadus ja päeviti oli valdavalt üle 20 kraadi sooja.

Ilm jätkub mõõduka temperatuuri­ fooniga (Harju keskmine suvi), kuid aju­ ti väga sajuselt: lõunatsüklon või siis lõu­ natsükloni omadustega tsüklon toob 13. juulil ilmselt rohked sajud, on äikeseoht.

Näib, et soe õhumass taandub itta, mis tähendab meie jaoks jahedat ja sajuhoo­ gudega ilma. Nädala lõpuks võib ilm pa­ raneda ja soojemaks muutuda, kuid ela­ me, näeme!

mahl ja moosisuhkur. Retsepte on mitmeid, igaüks katsetab ja leiab oma. Kuivatatud roosiõi­ te pulbrit saab kasutada talvel kookide kaunistamiseks. Kel roose pole, saab koguda mere­ randades kasvavaid kurdleheli­ se kibuvitsa õisi ja mujalt loo­ dusest tavalisi kibuvitsaõisi.

Mungalilleõied on kenad salatite ja võileivatortide kau­ nistused. Lehed oma sinepise maitsega passivad võileivale ja salati sisse. Seemneid saab ka­ sutada konservides ja toitudes nagu kappareid.

Kõrvitsa ja kabatšoki õisi saab muna ja jahuga õlis panee­ rida ning tulemuseks on huvi­ tav vahepala või roog.

Karaskit, saia, pannkooke või keeksi valmistades võib tai­ nasse panna saialille, maapirni, päevalille keelõisi. Talveks võib õisi kuivatada, need annavad küpsetisele ilusa kollase mustri ja neis on kasulikke karotiine.

Kes tahab anda toidule vürtsikamat maitset, siis sel­ leks sobivad maitsetaimede õied − nõmm­liivatee, salvei, pune, iisop. Võib panna nii sa­ latitesse kui ka lihatoitudes­ se. Õied on ilusad värvilised ja soodustavad seedimist.

Tortide ja kookide kau­ nistamiseks on kasutatud ka meie rahvuslikku rukkilille.

Kui te taimi hästi ei tunne, siis tasub neid enne kasutamist uurida. Paljud kaunite õitega taimed on mürgised. Seepärast kasutage taimi, mida kindlalt tunnete, või koguge infot bo­ taanikaaedadest või asjatund­ jatelt. Õites on samad raviomadu­ sed, mis taimel endalgi, õied annavad toidule ilu ja vürtsi.

Katsetage ja saage värvi­ küllasem ja tervis­ likum toi­ dulaud!

V

maa elu || KOdu Ja aed || 11

13. juuli 2017

lavendlilõhnaline juuli SÄDE LEPiK Maa Elu

k

ui olete lavend­ li oma aias ilusas­ ti kasvama saa­ nud, siis proovi­ ge, kuidas annab seda kaunist lõhna­, ravim­ ja maitsetaime peale imetlemise veel nautida ja kasutada.

Ehk on see ealine iseärasus, aga mulle meeldivad lavendli­ lõhn ning sinised ja lillakad­ roosakad lavendlitoonid iga aastaga järjest rohkem. Tähk­ lavendel kasvab mul väikese roosipeenra servas. Roosiõite ja lavendlitoonid sobivad hästi kokku, lavendlilõhn peaks pele­ tama lehetäisid jt pahalasi ning pealegi saab lumeta külma pel­ jates hilissügisel nii ülesmulla­ tud roosidele kui ka lavendli­ tele kuuseoksad korraga pea­ le laotada. Siis on lavendli igi­ haljaid poolpõõsakesed kaits­ tud varakevadise päikese eest.

Ligemale 40 lavendliliigist, mis looduslikult kasvavad Va­ hemere maades, Kanaari saar­ tel, Madeiral, Assooridel jm, sobib üsna külmakindel tähk­ lavendel (Lavandula angustifolia) meie kliimasse kõige pare­ mini. Looduslikult kasvab see allosast puitunud varte, kit­ saste hallikasroheliste lehtede ning siniste piklike ja tiheda­ te tähkõisikutega liik Lõuna­ Prantsusmaal jm mägedes um­ bes 1000 meetri kõrgusel. sooVid TuleneVad PÄRiTolusT Aias meeldib tähklavendlile päikesepaisteline tuulevaikne kasvukoht, kus muld on kerge, pigem lahja ja lubjarikas ning laseb hästi vett läbi. Näiteks ki­ viklibusel ja liivasel nõlvakul peaks lavendel end üsna kodu­ selt tundma. Happelist mulda, üleväetamist, kõrget põhjavee­ seisu ja liigniiskust lavendel ei talu. Liigniiskus on isegi ohtli­ kum kui talvekülmad, arvata on, et lavendli hukutavad pi­ gem meie heitlikud talveilmad ja peenrale seisma jääv vesi kui külmad. Kuni –15° taime kind­ lasti ära ei võta, ohtlik võib olla üle –20° pakane. Sel puhul ta­ sub taimedele lund juurde kuh­ jata või kui teeb lumeta külma, need kindlasti kuuseokste või muu kuiva ja õhku läbi lask­ va materjaliga katta. Umbse ja vettinud katte all saab lavendel kergesti hukka.

Aias võib lavendel ilusasti vastu pidada isegi kuni kümme aastat. Lavendel talub hästi pü­ gamist ja sobib kääbushekikski, kuid taime lõikamissoovitused on natuke vastakad. Mitu alli­ kat, näiteks Kaja Kure hiljuti ilmunud „Maalehe maitsetai­ meraamat”, soovitab ke­ vadist põhjalikku kor­ rastuslõikust, see hoiab lavendlipuhmad ilusad, muidu võivad need laia­ li vajuda. Ja pärast õitse­ mist soovitatakse tähkla­ vendlilt üldiselt õisikuvarred ära lõigata, siis ei lamandu taim talvekatte ja lume all.

Maastikukujundaja Hel­ le Väärsi oma Lahemaa aias tähklavendlit aga ei kata ja pä­ rast õitsemist tagasi ei lõika, lõhnakimpudesse võtab ta ok­ si siit­sealt valikuliselt, ühtegi puhmast ära nüsimata. Tema

Roosid ja lavendlid Tõstamaa mõisa ees. Lavendel peletab roosidest eemale lehetäid.

kasvatab põhiliiki ja laseb sellel isekülvist omatahtsi paljuneda. Õisikud jätab ta seega taime­ le alles, sest lavendliseeme ta­ hab talvist läbikülmumist. So­ bivas kohas edeneb tähklaven­ del ka nõnda väga hästi. Katse­ tage ise, kas on õigem õisikuid maha lõigata või isekülvi lootu­ ses alles jätta.

Tähklavendlil on palju kau­ neid sorte. Meie istikuäride va­ likus on nii vanu tuttvaid kui ka uuemaid sorte, mis erine­ vad kõrguse ja õite tooni poo­ lest. Madalamatest sortidest sobivad hästi ääristaimedeks lillakassiniste õitega ’Hidcote’, ’Munstead’, ’Munstead Strain’ ja ’Thumbelina’, siniste õitega ’Dwarf Blue’, ’Blue Scent’, tu­ melilla ’Elegance Purple’. Um­ bes 40 cm kõrguseks kasva­ vad roosakate õitega sort ’Ro­ sea’, kirgaste tumesiniste õite­ ga ’Felice’, tumesinine ’Hidcote Blue’ ja sügavlilla ’Royal Pur­ ple’, lillakas on ka ’Gancetto’.

Valged õied on sortidel ’Ellagance Ice’, ’Melissa’ ja ’Edelweiss’.

aias Võib laVendel ilusasti Vastu pidada iseGi kuni kümme aastat.

Liikidest on meil müügil ol­ nud ka laialehise lavendli (L. latifolia) ja prantsuse lavend­ li (L. stoechas) taimi, mõlemad on tähklavendlist hoopis kül­ maõrnemad. Väga uhkete õisi­

kutega prantsuse lavendlit meil õues püsikuna küll kasvatada ei saa, võib­olla sobib ta suvel potitaimena terrassile.

Lavendliliike saab paljunda­ da seemnetega, sorte mais hal­ jaspistikute ja augustis poolpui­ tunud varrepistikute ja lookvõr­ sikutega. Suuri puhmaid saate jagada. Taimi ette kasvatades külvake seeme juba märtsis.

PRoVanCe’i laVendlikaRVa PÕllud Neil, kes on õigel ajal Prant­ susmaale Provance’i sattunud, ei lähe sealsed lavendlipõllud meelest. Kuigi lavendel kasvab seal ka looduslikult, on kün­ kad lavendlisiniseks muutnud ikka inimesed, kes kasvata­ vad lavendlit eeterliku õli pä­ rast. Juuli lõpus niidetakse la­ vendel maha. Lavendliõli kva­ liteet sõltub taime kasvuko­ ha kõrgusest, mullast, kasva­ tatud liigist ja sordist, ilmasti­ kust ja isegi põllu suunast. Mi­ da kõrgemal asuvad põllud, se­ da väärtuslikumat õli sealt ko­ gutud taimedelt destilleerides kätte saab. Liikidest on parfü­ meeriatööstuses eriti hinnas tähklavendel, sest selle õlis on kõige vähem kamprit. Madala­ mal kasvatatakse palju lavan­ diini (Lavandula x intermedia), mis on tähklavendli ja laiale­ hise lavendli steriilne hübriid.

Laialehise lavendli ja lavandii­ ni õlid on tugevama lõhnaga ja robustsemad, neid kasutatak­ se palju hügieenitoodetes ja ka näiteks igasugustes peletusva­ hendites.

Lavendlifarmerite elu teeb keeruliseks närbumistõbi, mil­ le tekitajat kannavad edasi le­ hetirdid. Varem rajati uus la­ vendliistandus iga kümne aas­ ta tagant, nüüd tuleb seda te­ ha juba nelja­viie aasta tagant.

Et tirte eksitada, kasvatatakse lavendlit näiteks vaheldumisi nisuribadega või pritsitakse la­ vendlitaimi valge savi leotise­ ga, sest halli taime põlgab tirt ära. Pestitsiididega lavendlipõl­ de pritsida ei tohi, sest siis huk­ kuksid mesilased. Lavendlime­ si on samuti kuulus Prantsuse toode, küllap on paljud seda rei­ silt kaasa toonud või seal näi­ teks lavendlimee jäätist söönud. abi iGaks eluJuHTumiks Antiseptiliste omadustega la­ vendlist on ammust aega abi otsitud nii katku kui ka putu­ kahammustuse korral. Lavend­ lil on põletikukuvastane, rahus­ tav ja lõõgastav toime, aroom­ teraapias kasutatakse seda ka pea­ ja lihasevalude vastu. La­ vendlivannid (vette võib lisa­ da nii kuivatatud taimi kui ka õli) aitavad kergete nahalõhe­ de ja ­põletuste korral. Unetu võiks padjale tilgutada pisut lavendliõli või teha kaisupad­ ja, kus on lavendlit. Lahjenda­ tud õli kompress leevendab ve­ revalumit ja turset. Tugevama lõhnaga lavandiini ja laialehi­ se lavendli õli toime on ergu­ tavam, sellega on tõrjutud kül­ metushaigusi, kurguvalu, köha ja reumavalu. Lavendli vesitõm­ mis leevendab gaasidest tingi­ tud kõhuvalu ja väljutab vett.

Foto: sÄde LePik

Mesilastele ja liblikatele la­ vendel meeldib, kuid paljudele pahalastele mõjub lavendlilõhn peletavalt. Lavendlikimpudega on tõrjutud kirpe, koisid, äädi­ kakärbseid ja sääski. Mitu mõ­ jusat mutipeletusvahendit (nt Detia sarja lõhnatõkke tekita­ mise kuulid ja Brosi peletus­ lahus, mida valatakse mu­ tikäikudesse) on vänge la­ vendlilõhnaga.

L av e nd l ig a s o b ib maitsestada küpsetisi, jooke, salateid, ühepaja­ toite, kalaroogi, uluki­ ja lambaliha. Lavendli mait­ se on tugev, igaks juhuks alustage tema pruukimist ettevaatlikult. Retsepti­ des võib näiteks rosmarii­ ni asendada lavendliga. Ka­ sutage õiepungi ja noori leh­ ti. Need on head näiteks koos tilli, pune, tüümiani, salvei ja basiilikuga.

Kuivatatud lavendli maitse on veidi pehmem. Kuivatami­ seks lõigake õisikuvarred ära siis, kui õisiku alumises osas on avanenud esimesed õied, kuid ülemised õied on veel nupus. Teh­ ke seda ennelõunal, nii säilib eeterlik õli pare­ mini. Kuivatage õisikuid päi­ kese eest varjatud õhurikkas ruumis ja väikeste kimpude­ na või õhukese kihina, kui­ vi lavendliõisi säilitage pi­ medas suletud anumas.

Kui raat­ site, siis lisage lavendlit van­ ni­ ja leilivette ning tehke la­

vendlist suvemälestuseks sii­ rupit, suhkrustatud õisi vm.

Siirupi jaoks võtke 2 sl lavend­ liõisi, 5 dl vett ja niisama pal­ ju peensuhkrut. Pistke potti, keetke, laske tõmmata, kur­ nake, pange pudelisse ja lisage jookidele. Uhke tordikaunistu­ se saate suhkrustatud lavendli­ õitest: kloppige munavalge lah­ ti, kaste sellesse lavendliõied, siis pange need küpsetus­ paberiga kaetud ahjuplaadi­ le, raputage suhkruga üle ja laske õitel avatud ukse­ ga jahtuvas ahjus kuivada.

Küpsetised teeb eriliseks la­ vendlisuhkur. Segage näi­ teks 250 g (tuhk)suhkru hulka 2 sl peeneks haki­ tud lavendliõisi, tampige se­ gu natuke uhmris ja pange siis purki küpsetamist või magustoidutegu ootama.

Raamatust „Kingitused aiast” on võetud luksusliku kehakoorija retsept, mis so­ bib kandade jt kuiva naha­ ga kohtade hooldamiseks.

Vaja on 150 g peensuhkrut, 50 g Demerara suhkrut, 15 g roosi õielehti ja 15 g kuivatatud lavendli­ õisi, 10 tilka roosiõli, 10 tilka lavendliõli, 120 ml magu sma nd l i­ või jojobaõli, 1 sl glütseriini. Segage kausis kokku suhk­ rud ja õied, lisage õlid ja glütseriin. Segage kõik hoolega läbi. Pange keha­ koorija külma steriliseeri­ tud purki.

12 || VÄiKeeTTeVÕTJa || maa elu

13. juuli 2017

eesTi Vein. Valgejõe Veinivilla valmistab kodumaistest marjadest veine, mis ei jää maitseomadustelt alla paljudele välismaistele veinisortidele, pakkudes neid maitsmiseks külalistele nii oma kaunis veinitalus kui ka Tallinna vanalinna restoranides.

Veinivilla tõstab

marjaveini viinamarjaveinide kõrvale SirjE NiiTra Postimees

V

algejõe Veinivil­ la perenaine Tiina Kuuler on tegeli­ kult ajakirjanik, kes muu hulgas on ka kümme aas­ tat Postimehes töötanud. Kuid oma tõelise kutsumuse on ta leidnud nüüd hoopis veinitegija ja sommeljeena tegutsedes. Ta näitab uhkusega oma maalili­ se Lahemaa rahvuspargi serval Valgejõe kaldal asuvat maaval­ dust ja avarat endist metskon­ namaja, mis juba kolm aastat mahutab nii pere oma kodu kui ka degusteerimiseks ehitatud avara, läbi kahe korruse ulatu­ va kaminasaali. Näoga jõe poo­ le on veel avar terrass, kus ilu­ sa ilma korral on samuti mõnus häid veine maitsta. Tuleviku­ plaanides on ka oma köök koos toitlustuse võimalusega – siis saab ruume rentida juba igasu­ guste ürituste korraldamiseks.

Abikaasa Allan Alaküla, kes on samuti tuntud ajakirjanik, niidab parasjagu marjapõõsas­ te vahel traktoriga muru. Tii­ na näitab istandust, kus sirge­ tes ridades kasvavad must aroo­ nia ning must ja roheline sõs­ tar, ning selgitab, et viimase sor­ di aretasid soomlased mustast sõstrast. Ja et vein tuleb sellest maitselt Uus­Meremaa Savig­ non Blanci sarnane. Edasi viib ta meid kõrgele jõekaldale, kuhu juba on valmis tehtud astmed viinamarjade kasvatamiseks.

Viinamarjavääte leidub maja sei­ na ääres ja mujalgi, nii et tule­ vikus saame kindlasti Valgejõe viinamarjaveinegi maitsta. Seni, kuni enamik marju veel valmis ei ole, käärib veinikoja vaatides aga rabarberivein. Muide, sellest

Veinivilla perenaine Tiina Kuuler oma marjaistanduses, murupügamise eest hoolitseb Allan Alaküla.

tehtud vahujook on külastajate seas üks populaarsemaid.

VALGEJÕE VEINIVILLA: • Tegutseb 2014. aasta lõpust • 2015. aasta müük 5000 liitrit • 2016. aasta müük 7000 liitrit • Veinikoja külastus, loeng ja 5 veini degusteerimine maksab 12 eurot inimese kohta.

• Veinide tegemisel on kasutusel õun, ebaküdoonia, aroonia, must ja roheline sõstar, pihlakas, alõtša, rabarber, pohl jt kohalikud metsamarjad.

Valik Valgejõe Veinivilla toodetest.

aJakiRJanikusT eTTeVÕTJaks Ja ei kaHeTse Kuidas ajakirjanikust üldse kümme aastat tagasi veini­ gurmaan sai? „Olles tööta­ nud mitmes ajalehes ja ajakir­ jas, hakkas mulle tundu­ ma, et see valdkond on ennast ammendanud.

Kuna olin toiduajakir­ janikuna sattunud sage­ li veine testima, polnud asi mulle võõras. Kord jäi Allani tädil hästi palju õunamahla üle ja et see raisku ei läheks, panin osa ema abiga veiniks käärima. Nõud selleks olid meil kodus kogu aeg ole­

Fotod: eero VaBaMÄgi

mas ja koduveine sai varemgi tehtud. Välja tuli täiesti korra­ lik kuiv vein,” kirjeldab naine oma esimest veinitegu.

Nüüd on perefirmal, mil­ le tegemistes lööb juba kaasa praegu ema käe all koolis som­ meljee kutset omandav pere vanim poeg Gregor (23) ja vahel ka pesamuna Gabriel (14), oma väike veinikoda. Parasja­ gu ootab ühes rooste­ vabast terasest mahu­

õunu ei paista põhja­eestis kuiGi palju tuleVat, samal ajal on aGa loota pihlakamarju.

VILI KUIVAKS

MURETULT

!

― kvaliteetne viljakuivatite kütus ― gaasist soodsam ― garanteeritud töökindlus ― rikkeabi 1 h jooksul ― paindlik maksegraafik ― usaldusväärne partner Küsi pakkumist 447 7862 info@swenergia.ee www.swenergia.ee

tis villimist õuna­ebaküdoo­ niavein ja teises aroonia mus­ ta sõstraga. Ühes anumas on korraga 980 liitrit, millest saab 1306 pudelit veini. Muide, villi­ misel käivad täiesti vabatahtli­ kult abiks sõbrad, sest tasulist tööjõudu perefirma esialgu ei kasuta. Vahel mõni tuttav he­ listab ja tunneb muret, ega te­ da pole villijate nimekirjast väl­ ja arvatud, sest see on ju ome­ ti üks lõbus töö.

Selle aasta saagi kohta ütleb Kuuler, et tundub, et tuleb hea luuviljaliste aasta, ent õunu ei paista Põhja­Eestis kuigi palju tulevat, samal ajal on aga loota pihlakamarju. Arooniat ja vahel ka õuna ostab ta Tartu lähedalt Vasula aiandist, rabarberit üm­ berkaudsetest aedadest ja Ra­ ba farmist Tartumaal. Tooraine on niisiis kõik eestimaine, osalt ka mahe. Seega annab Valgejõe veinivilla kaudselt tööd palju­ dele marjakasvatajaile ja met­ samarjade korjajaile. edendab eesTi oma VeinikulTuuRi Tiina on võtnud enda missioo­ niks Eesti oma veinikultuuri edendamise: ta õpetab sommel­ jeesid, korraldab koduveini val­ mistamise koolitusi, konkurs­ se ja degusteerimisi. Muu hul­ gas soovib ta kummutada müü­ ti marjaveinist kui kehva kva­ liteediga magusast joogist, mi­ da varem kodudes tehti. „Kor­ ralik kuiv või poolkuiv marja­ vein on täiesti samaväärne vii­ namarjaveiniga. Olen oma koo­ litustel veini maitsta andes kor­ duvalt kogenud, kuidas inimes­ te varasemad eelarvamused ko­ duveini kohta on hetkega pu­ runenud,” lausub ta. Augustis ootab naist ees pikem reis, ni­ melt on ta kutsutud asjatundja­ na USAsse ühe puuvilja­marja­ veinide konkursi žüriisse.

Kuuler tunnistab, et te­ ma tehtud veinid on suhteli­ selt kallid, makstes 10–15 eu­ rot 0,75­liitrine pudel, kuid li­ sab, et igasugune kohalik toit on kallis, sest valmib väikes­ tes kogustes kohalikust toor­ ainest ja suures osas käsitöö­ na. Samas tahavad meie riigi külalised toidu kõrvale just mi­ dagi kohalikku maitsta. Tallin­ na vanalinna söögikohtades on Valgejõe veinid väga nõutud ja näiteks vabaõhumuuseumi Ko­ lu kõrtsis läheb see samuti häs­ ti. Nüüd on meie Euroopa ees­ istumise korraldajad juba par­ tii Valgejõel valminud poolma­ gusat rabarberi­salveiveini kü­ lalistele pidulike õhtusöökide juurde desserdiks pakkumiseks tellinud. Nii et Valgejõe veinide tuntus muudkui kasvab.