Maa Elu, 24. august 2017

ISSN 2504-5865

EESTI KÜNN

586014 772504 9

AJALEHT

ETTEVÕTLIKULE

TARTUMAAL RÕHUL 15.–16.09

ED 2017

24. AUGUST 2017 • NR 33 (115) • HIND 1 €

ISTRIVÕIS E T IM

S LU

TÕNu pOsT: KUI SUL ON MASINAT TÕEPOOLEST TARVIS JA MAJANDUSLIK OLUKORD NORMAALNE, EI OLE SIIANI OLNUD RASKUSI LIISINGU SAAMISEL.

MAAINIMESELE

juba 3 nädala Pärast

traktorite müük on tõusujoonel e elmise ja käesoleva aasta traktorite esmase registreerimise andmeid võrreldes on näha, et alates märtsist 2017 on Eestisse jõudnud uute trakto-

rite tulek olnud tõusutrendis.

Ehkki esmase registreerimise ja müügi vahele ei saa päriselt võrdusmärki panna, on need andmed siiski üsna sarnased.

Kui mullu läbis aasta esimese

seitsme kuuga esmase registreerimise 471 traktorit, siis tänavu seitsme kuuga koguni 151 enam ehk 622. Enamalt jaolt on tegu päris uute traktoritega. (ME)

eesTis esMase regisTreeriMise LÄbiNud TrakTOrid 2016. Ja 2017. aasTaL 140

120

100

80

60

40

20

0

2016 jaanuar

2017

2016

2017

veebruar

2016

2017 märts

2016

2017 aprill Traktorid

2016

2017 mai

neist uued

2016

2017

2016

juuni Traktorite haagised

2017 juuli

neist uued

2016 august

2016

2016

september oktoober

2016

2016

november detsember Allikas: maanteeamet

2 || pÕllumajanDus || maa elu

24. august 2017

rukkipÕLLu küLaLisi TerViTasid pÄike Ja LÕikusOOTeL ViLJapead PeeP liNNO Virumaa Teataja

r

uk k ikuningas Hans Kruusamägi lõikas rukkimaarjapäeval Simunas esimese tänavuse rukkivihu oma Eesti Vabariigi juubeli auks külvatud põllult. Päikeselisel päeval peetud pidulik rongkäik lõikuskohta liikus rukkipõllu ja odrapõllu vahelt, kusjuures rukkipõld ei olnud tegelikult lõikuseks veel valmis.

Kuningarüüd ja krooni kandev rukkikuningas tunnistas, et kuigi rahvapärimuse järgi peaks rukkimaarjapäevaks olema rukkilõikus juba tehtud ja pool sellest tuleva aasta saagiks külvatud, on tänavu vara isegi lõikusega alustada. See ei vähendanud kokkutulnute rõõmu hea algatuse ja ilmaga õnnistatud tänuürituse üle.

Rukkiselts ja põllumajandus-kaubanduskoda tunnustasid sümboolse lõikuspeoga põllumehi üle Eesti, kes tulid algatusega kaasa ja külvasid rukist isegi rohkematele põldudele, kui algselt mõeldud – saja põllu asemel tekkis 134 rukkipõldu ja nendest soovitud miljoni leivpätsi asemel saaks kümme miljonit leiba, kui ilm võimaldab kadudeta saagikoristust. „Põllumees elab ja tegutseb looduse meelevallas,” rääkis rukkikuningas Kruusamägi. „Rukki kasvatamine on nüüdseks Eestis veel tundlikum teema, see seostub rohkem patriotismi ja traditsioonidega kui majanduslikult tulusa ettevõtlusega.”

Kogu ettevõtmine oli üks osa mullu Eesti Rukki Seltsi, Eesti Põllumeeste Keskliidu, Tartu Milli ja Leiburi koostööleppest, mille tulemusel valminud esimene leib lõigatakse kava kohaselt pidulikult lahti 17. novembril Eesti Rahva Muuseumis peetaval põllumajandus-kaubanduskoja lõikuspeol.

Kruusamäe kinnitusel ei tohi meie põldudelt kaduda rukkisort „Sangaste”. „Et meie rahvas ikka oma armastatud musta leiba saaks süüa, tuleks ka rukist külvata ja lõigata. Kes siis veel, kui mitte meie omad eesti põllumehed peaksid seda tegema,” ütles ta. „Ja millal siis veel, kui mitte meie riigi suure juubeli puhul teadvustada seda kultuuri ja neid tavasid, mida on aastasadade jooksul siinmail austatud ja mis on meie rahva elujõu allikas.”

Rukkileival on Hans Kruusamäe sõnul meie kultuuris asendamatu koht. Seetõttu algataski Eesti Rukki Selts möödunud aastal Eesti 100. aastapäevale pühendatud ülemaalise liikumise „100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile!”, mille eesmärk on hoida elus eesti rukkikultuuri, rukki kasvatamise, tarbimise ja aretamise traditsioone. „Loodame, et ka loodus teeb oma kingituse Eestile ja tuleb üle aegade parim saak,” ütles Kruusamägi.

Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild ja vanemteadur Ellen Pärn õpe-

tasid rukist lõikama ja vihke siduma ning neid hakkidesse seadma. Kes soovis, sai ise proovida. Inimestele tutvustati lõikusriistu alates sepatööna valmistatud sirbist, sellele järgnenud tehasetööna valmistatud kergemast sirbist, rehadest ja räägiti edaspidisest tehnika arengust.

Kohale tulnud maaeluminister Tarmo Tamm tänas rukkikasvatajaid kultuuri ja ajaloo edasikandmise eest. „Kui moodustatakse uus valitsus, siis maaeluministri portfell ei ole just kõige ahvatlevam, aga kui ma tänasel päeval vaatan siin ringi, vaatan teid, vaatan neid põlde, vaatan, et ühelgi teisel ministeeriumil ei ole vastu panna sellist rikkust, kui on maal,” kõneles minister.

Tamme sõnutsi on maale elama jäänud inimestes tõeline rikkus ja nemad on Eesti süda: „Eriti hindan ma neid põllumehi, kes ei mõõda oma tulemust ainult tonnides, hektarites ja arvudes, vaid mõtlevad ka selle peale, kuidas piirkond elab, kuidas inimesed elavad ja kuidas ajaloos toimetati.”

Tamm meenutas, et Eestis hakati rukist kasvatama kümme sajandit tagasi. „Ja me teame seda üle-eelmise sajandi lõppu, kui krahv Berg Sangastes aretas „Sangaste” rukki, mis 1889. aastal võitis ka Pariisis esikoha. Läbi aegade on Eesti rukist hinnatud ja rukis on meie rahvustoit, seda on nimetatud ka Eesti kullaks,” rääkis ta. Minister on kindel, et kui ilm lubab saagi ära koristada, on tänavu salvedes 1,7–1,8 miljonit tonni vilja. „Aitäh kõigile, põllumeestele ja kõigile, kes hoiavad kultuuri ja põllukultuuri hinges,” lisas ta.

Pidulisi tervitas ka rukkiseltsi patroon president Arnold Rüütel, kes ei saanud ise kahjuks kohale tulla. Eesti Rukki Seltsi asepresident Ester Šank luges tema tervituse ette, milles president meenutas rukkilõikust oma isatalus. Seal oli iga tera kulla hinnaga – kõik pidi jõudma kas toidulauale või järgmise aasta seemneks.

Rüütel tunnustas oma pöördumises rukkiseltsi tänuväärset tööd. „Eesti rahvale on rukkileib olnud aastatuhandeid põhitoiduks.

Juba nendest aegadest peale, kui meie organism oskas paremini märku anda, mida me äraelamiseks vajame, oli rukkileib aukohal meie toidulaual,” seisis läkituses. „Olgu see nii täna kui ka tulevikus. Soovin omalt poolt tervist ja jaksu meie rukkikasvatajatele – te tegelete õige ja tänuväärse tööga.”

Rukkiseltsi tegemisi tunnustasid ka Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla, Saida farmi juhataja Juhan Särgava ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus.

Nii rukkikuningas kui maaeluminister kinnitasid, et nemad ei karda rukkileiva laualt kadumist. Nad söövad seda ise ja seegi tänuüritus kinnitab rukkitraditsioonide järjepidevust.

Vanematelt üle võetud 36pealine põhikari on Kaja Piirfeldti käe all kasvanud kaks korda suuremaks ja piimatoodang suurenenud ligemale poole võrra.

Kaja Piirfeld

teeb oma lehma Sirje Niitra Postimees

õlab kummaliselt, kuid Remmelgamaa talu 34aastane perenaine Kaja Piirfeldt ütleb uhkusega, et võib enamikku oma lehmadest enda lasteks pidada, sest on nad ise seemendanud ja ilmale aidanud. Kuid lisaks seemendaja omale on tal farmis veel umbes kümme ametit.

Anija vallas Lilli külas oma vanavanemate talu isalt-emalt 13 aasta eest üle võtnud noor naine on hakkamist nii täis, et see ajab lausa üle ääre, mistõttu jagub tal tegemist talumaadest kaugemalgi. Et talul hästi läheb, on juba eemalt näha, sest töömehed siblivad ringi ja käib uue moodsa lauda ehitus, mida mitte iga väiketalunik endale lubada ei saa. Perenaine Kaja Piirfeldt meenutab sellega seoses nii seda, kuidas talle algul, piimahinna madalsei-

su aegu tootmise laiendamiseks laenu ei tahetud anda, kui ka ühe kõrge ametniku sõnu, et kõigi loodusseaduste kohaselt ei tohiks nii väikese karja pidaja üldse omadega välja tulla.

Remmelgamaa talus on lehmi peetud juba mitu põlve ja praegune kari on 30 aasta vanune. Pool sellest ajast on talutöödes aktiivselt kaasa löönud ka peretütar Kaja. Majandite lagunemise ajal alustatud talupidamine ja vanematelt üle võetud 36pealine põhikari on nüüdseks kasvanud kaks korda suuremaks ja piimatoodang suurenenud ligemale poole võrra. Nüüd moodustavad karja tuumiku holsteini-friisi tõugu musta-valgekirjud sarvilised, vaid mõni üksik eesti tõugu punane krõmpsutab teiste seas karjamaal rohtu.

Sellise karja saamiseks on tulnud tegelda tõuaretusega, mis tähendab muu hulgas hoolikat pullide valimist ja tõumullikate ostu-müüki.

KÕiKe, Mis vÕiMaliK, teeb ise Taluperenaine peab ise oma edu saladuseks seda, et ta teeb talus väga palju töid, mida enamasti on tavaks sisse osta, ise ära. Ta seemendab ja väiksemate häda-

de korral ravib loomi, sest väikeses karjas on iga loom arvel.

Lisaks peab raamatupidamist, teeb finantsanalüüse, tegeleb tõuaretusega, annab lüpsjale vabu päevi, karjatab loomi või asub traktorirooli. Juhi, koolitaja ja kogemusnõustaja roll peale selle. Tulemusena on loomade suremus tema farmis praktiliselt olematu, mis tähendab, et kari taastoodab ennast hästi ja loomi on võimalik müüa. Kui hiljuti käisid sõravärkijad, siis sai perenaine kiita, et nii heas korras jalgu polnud nad varem näinudki.

Kõige uskumatum tundub ühe noore ja õblukese naise puhul seemendaja töö. „Vahel on ehitajad mööda minnes imestanud, kui oma käe parajasti lehma sisse olen torganud ja siis olen neile öelnud, et jah, ma söön ka nende kätega, aga vesi ja seep on abiks,” naerab farmiomanik. Selge see, et töö pole kergete killast, ehkki võimaldab parasjagu kokku hoida, sest seemendaja küsib ühe korra eest 70 eurot, aga seemendada on vaja praktiliselt iga päev ja vahel isegi kaks korda päevas. Nõnda hoiab kokku kuus vähemalt ühe Eesti keskmise palga, aga aega võtab see protseduur vilunud tegijal vaid viis

maa elu || pÕllumajanDus || 3

24. august 2017

REMMELGAMAA TALU • Asub Anija vallas Lilli külas • Neljandat põlve Piirfeldti pere käes • 200 ha maad, sellest 120 ha omandis • 70 lüpsilehma • 70 noorlooma • 3 täiskohaga töötajat • Toodang üle 10 000 kg aastas • 2014 ja 2015 näitajate põhjal Harjumaa parim piimakarjatalu järvamaa kutsehariduskeskuse direktor rein oselin: Kaja on meie jaoks tõeline leid.

Selliseid õpetajaid võiks rohkem olla, õieti võiksid kõik sellised olla. Ta valdab hästi nii pedagoogikat kui ka oma eriala. On aktiivne ja särasilmne nii koolis kui ka mujal. Ta on ju meie endi kasvandik, kuid õpib kogu aeg edasi, mistõttu valdab teemat, mida õpetab. Samal ajal on ta kõva praktik, mis muudab tema räägitu noortele usutavaks.

Oluline on, et ta kasutab aktiivseid õppemeetodeid, mistõttu on tema antud tunnid noortele huvitavad ja kuulajaid on alati saalid täis. Eks seegi ole osalt tema teene, et põllumajanduse õppegrupid on sel aastal täis, samas kui teistel erialadel õppureid napib. Oleme õnnelikud, et meil on selline tore ja tark õpetaja.

ldt

Foto: toni läänsalu / postimees

ad ise minutit. Muidugi eeldab kõik see loomade head tundmist ja kohalolekut, sest innaaeg kestab lehmadel enamasti vaid kuus kuni kaheksa tundi ja seda ei tohi maha magada. Kuidas aga aru saada, et nüüd on õige aeg? Perenaine lükkab ümber ütluse, et lehm otsib pulli, sest tegelikult ta ei otsi kedagi, vaid teeb teiste lehmade peale hüpates hoopis ennast pullile nähtavaks. Seda on ta tarkadest raamatutest lugenud.

Et seda kõike teha ja osata, on tulnud palju õppida. Esmalt lõpetas Kaja Piirfeldt põllumajandusliku tootmise ja ettevõtluse erialal Türi Kõrgema Põllumajanduskooli, millest nüüd on saanud Järvamaa Kutsehariduskeskus ja kus ta praegu ka ise õpetab. Seejärel õppis ta Olust-

AVANT 220 mudel nüüd soodushinnaga

10 690 € + km*

veres raamatupidamist ja dokumendihaldust. Peale selle on ta omandanud jõudluskontrolli assistendi, seemendustehniku ja taimekaitsevahendite professionaalse kasutaja õigused. Sel kevadel lõpetas ta Tallinna Ülikooli põllumajanduse ja majanduse õpetajana ja kavatseb veelgi edasi õppida.

Osaledes rahvusvahelises väiketalude arendamise projektis, kus õpetatakse väiketalunikele, kuidas paremini hakkama saada, on ta saanud kinnitust, et meil levinud arusaam, et ellujäämiseks peab tootmine hästi suur olema, ei pea paika.

Näiteks projekti raames külastatud Saksamaal on väga palju väga edukaid väiketalusid, mis konkurentsis hästi vastu peavad. Enamasti toimetab neis mitu põlvkonda nagu Remmelgamaalgi. Kaja hindab kõrgelt oma vanemate, eriti aga isa panust, kelle kanda oli eelmise aastani suurem osa põllutöid ja masinapargi korrashoid ning kes siiani aitab nõuga ja kui vaja, ka jõuga.

Kaja ei ole kunagi mõelnud maalt ära minekule ja nüüd, kui laudaehituseks kümneks aastaks võetud laen maksmist vajab, ei tuleks see enam kõne allagi. „Muidugi, kui läheksin kooli õpetajaks ja võtaksin linna korteri, siis oleksid mul nädalavahetused ja puhkus ...” mõtiskleb ta, kuid kannab selle mõtte kohe maha. Sest ta mit-

te niivõrd ei pea, kuivõrd tahab Remmelgamaa talu edasi viia.

Ehk kunagi võtab siis ta praegu viieaastane poeg, kes kõrval asuva vanavanemate õue peal ringi jookseb, selle heas korras majapidamise üle. Lapse isa, kes elab nüüd küll eraldi, lööb samuti naise juhitava talu tegemistes kaasa, juhtides põllul ja masinapargis toimuvat. Eks ole see omamoodi näide ühistegevuse võimalikkusest. Ühistulist koostööd peab Kaja väga oluliseks ja väiketalunikele lausa vajalikuks. Tema juhitav Remmelgamaa OÜ müüb oma piima piimandusühistule E-Piim, mille liige on üle kümne aasta oldud, samuti on ta ise mittetulundusühingu Eesti Noortalunikud juhatuse liige. igal lehMal oMa niMi ja iselooM Remmelgamaa lehmadel on toredad nimed, näiteks Konn, Päike, Kõõru. Mõni saab nime kohe pärast sündi, kui millegi erilisega silma paistab. „Vaatan otsa, et mis nägu ta on, vahel on nuputamist palju. Kord panin Miksi ja Miska, aga siis hakkasid need segi minema ja ristisime ümber, nii et olid M-1 ja M-2. Üldiselt aga pannakse lehmale nimi ta ema esitähe järgi,” valgustab perenaine nimepaneku tagamaid.

Kuna koolis on veiste hooldamine üks tema aineid, siis peab õpetaja loomapsühholoogiaga hästi kursis olema. Ta teab oma kogemusest, et iseloomult on pealtnäha üsna ühesugused loomad väga erinevad.

Mõni elab oma elu nii ära, et teda ei märkagi, teine hakkab kohe silma. Mõni on kange, teine kiuslik, kolmas käib inimestel järel ja ootab paitamist, teine põgeneb. Arukustki neil piisab.

Näiteks on uues laudas hästi näha, et mõni teab täpselt, kus esimese ja viimasena jahu saab, nii et nad sätivad ennast algul saba algusse ja seejärel lõppu.

Karjas on oma juhtloomad, kelle järgi teised joonduvad. Ehkki karjatamist on tänapäeval vähe, on vahel ikka vaja loomi teise kohta ajada. Siis on näha, et kuidas ühed teiste järel tulevad. „Meil on üks üle kümne aasta vana pisike, aga hea piimaanniga lehm Viiu, keda kõik teised austavad. Teda tagant ajada ei tohi, siis ei tee ta sammugi, aga kui eest kaelarihmast tõmmata, jalutab kui koer järel,” toob perenaine näite. Muide, lehmad on läinud kogu aeg suuremaks ja see on üks põhjusi, miks on vaja uusi avaramaid lautu ehitada. ÕPetaja aMet haKKas Kohe sobiMa Peale Järvamaa Kutsehariduskeskuse, kus õpetaja Piirfeldt annab oma teadmisi edasi noortele, koolitab ta täiskasvanuidki, kes tahavad oma teadmiste taset tõsta. Nõnda on tema käe all taseme- ja töökohapõhist õpet saanud ja saamas selliste suurte põllumajandustootjate töötajad, nagu Estonia osaühingu ja Väätsa Agro. Pal-

jud neist küsivad hiljemgi õpetajalt nõu.

Piirfeldt on võtnud loomakasvataja ameti maine tõstmise oma südameasjaks. Ta on veendunud, et tegu on tohutult perspektiivika erialaga, kus teenimisvõimalusedki on head. Olgu ette öeldud, et Remmelgamaa talu farmis algab lüpsja palk 1200 eurost kätte. „Kui sul on see haridus, leiad igal pool tööd,” kinnitab ta. Pealegi on tehnika areng muutnud farmis töötamise huvitavaks ja suhteliselt lihtsaks. Nende aegadega, kui Kaja ise alustas, mil laudas olid abivahenditeks vaid sõnnikuhark ja käru, ei saa tänast päeva võrreldagi. Tegelikult täituvad kutsehariduskeskuses õppegrupid üsna hästi, kahjuks on ainult tüdrukuid ikka veel vähevõitu ja enamik noormeestest valib taimekasvatuse suuna. Loomakasvatus huvitab rohkem neid, kel see veres ehk kelle pere sellega tegeleb. Eeltingimuseks on, et loomi peab armastama ja tööd tahtma teha.

Kaja soovitab väga kõigil, kes enesetäiendamise peale on mõelnud, kooli tulla: täiskasvanud saavad õppida paindlikus õppevormis mõnel päeval kuus, praktiline osa õppest sooritatakse olemasolevas töökohas või mõnes muus enda valitud ettevõttes. Teadmiste ja oskuste kõrval on niisama olulised saadavad kontaktid ja kogemuste vahetamine. Õppegruppidega saab liituda septembri alguseni. Õpetaja amet, mille ta enda jutu järgi täiesti tühjalt kohalt leidis, on tema jaoks nagu ventiil või puhver, mis võimaldab laudatöösse vaheldust tuua.

Ta saab siis ilusa kleidi selga ja kõpskingad jalga panna ja, mis peamine, end teistele vajalikuna tunda. Siis ununevad need pikad öötunnidki, mil ta on lugenud ingliskeelseid magistritöid ternespiima kasulikkusest.

Piirfeldti jutust on tunda, kuidas ta õpetamist naudib. Kõigele lisaks võttis ta mullu enda juhtida veel Särevere õppefarmi ja osaleb juhatuse liikmena aktiivselt Eesti noortalunike ettevõtmistes. Septembri lõpus läheb Piirfeldt kahe oma õpilasega Saksamaale agriolümpiale ja usub, et noored saavad sealt väärt kogemusi.

Ta on käinud nii piimapudelitega kui ka traktoriroolis Toompeal põllumeestele õigusi nõudmas ja mäletab hästi seda uhket tunnet, kui inimesed linnatänavatel lehvitasid ja kaasa elasid. Nüüd on olukord tema sõnul maha rahunenud ja talunikud saavad oma tööd teha.

Kui talvel aega üle hakkab jääma, tahab Kaja minna uuesti ka Tallinna kõhutantsutrenni. Varem võis teda tantsijana isegi esinemas näha, kuid viimasel ajal on laudaehitus ja ülikooli lõpetamine kogu vaba aja ära söönud. Kui just maaülikool, kuhu ta nüüd uusi teadmisi hankima minna kavatseb, taas liiga suurt tükki haukama ei hakka. Ometi, õppida talle meeldib ja majandusteadused huvitavad.

jUHtKiri

Peeter raiDla

peatoimetaja

eesTi TOiT ON pariM

s

elle nädala alguses tuli sisuliselt üheaegselt kaks teadet. Hakatuseks öeldi, et 2. septembril algab oktoobrini kestev Eesti toidu kuu, mille pidulik avapauk antakse küll päev hiljem, 3. septembril Harjumaal Vääna mõisakoolis. Ja siis teatas meie kodune veterinaar- ja toiduamet, et Euroopa toiduohutusameti raporti järgi on Eesti päritolu toit pestitsiidivabaduse poolest Euroopa kõigi riikide seas Soome toidu järel teisel kohal.

Tõsi, kui sellesse viimasesse uudisesse süveneda, siis suures plaanis see tegelikult nii roosiline ei tundugi. Kui Soome päritolu toidust sisaldas taimekaitsevahendite jääke 11,3 protsenti, siis talle järgnenud Eesti päritolu toidust leiti koguni 18,5 protsendil juhtudest vähemalt ühe taimekaitsevahendi jääke. See protsent kõlab vähemalt minu kõrvade jaoks üsna hirmuäratavalt ja kuigi palju lohutust ei paku ka teadmine, et Euroopa toidus keskmiselt leiti tervelt 43,8 protsendil juhtudest mõne taimekaitsevahendi jääke.

Olen kõigele vaatamata kindlalt seda meelt, et Eesti toit on eestlasele maailma parim. Nii nagu Soome toit on soomlasele parim ja Itaalia toit itaallasele parim.

Maitseelamuste saamiseks ja uute maitsete tundmaõppimiseks tuleb mõistagi teistegi rahvaste pakutavat toitu süüa.

Ja mis siin salata, nii mõnigi Vahemere ääres, Lääne- ja Kesk-Euroopas või kaugemalgi maailmas valminud roog ongi ülimaitsev, kuid eestlase põhitoidus võiks pärineda ja peaks pärinema ikkagi kodumaa mullast ja farmidest.

Eesti toidu kuu, mida korraldatakse kolmandat aastat järjest, pakub tänavugi rohkesti maitseelamusi ja küllaga sündmusi alates toidufestivalidest, näitustest, töötubadest ja kokakoolidest ning lõpetades taluturgude ja sügislaatadega kuni künnivõistlusteni välja. Olen veendunud, et kõigil neil üritustel on võimalik süüa ka ehedat Eesti oma toitu. Head isu!

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Lyyli Virkus, Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2017

PARIM VÄIKELAADUR KÕIKIDEKS SUVETÖÖDEKS! AVANT 220

• Kaal 700 kg • Tõstejõud 350 kg • Tõstekõrgus 1,4 m • Hüdrauliline nelikvedu • 20 hj bensiinimootor

Pakkumine sisaldab järgmist varustust: • ujuv poom • 6 funktsiooniga Joystick tüüpi juhtkang • vedrustusega ja soojendusega iste • 1050 mm mullakopp 150 l

*masinaid on piiratud koguses. Kampaania kehtib kuni 31.08.2017

Küsi ka väga head liisingupakkumist!

Koostöös

Finantsteenuseid pakub Swedbank AS. Tutvuge tingimustega www.swedbank.ee/business ja vajadusel konsulteerige pangatöötajaga.

Nüüd on see osa okei aga väike palve liisinguinfo osas:

Maaletooja ja müüja: SAMI MASINAKESKUS OÜ SAUE, Tule 20. Tel 528 2732, 521 8462 VALGA, Petseri 40. Tel 524 1759 www.sami.ee

4 || marjaD || maa elu

24. august 2017

Kas sel aastal saab

metsast marju? taaVi alaS Maa Elu

M

illiseid marju sel aastal metsas korjajatele jagub ja kuidas ilm on mõjutanud marjasaaki? Kas mustikale on mõtet minna või tuleks oodata pohlade valmimist?

Kui aedmaasikad jäidki sel aastal harukordselt kalliks nii Põhja- kui ka Lõuna-Eestis, sest marjade valmimine venis kakskolm nädalat hilisemaks, samuti polnud saak nii suur kui varematel aastatel, siis metsmaasikate pakkumisi ja maasikatest punaseid metsafotosid oli sel suvel interneti suhtlusvõrgustikus palju. Neid metsades jagus.

Kuidas on olukord teiste metsamarjadega üle Eesti?

Kokkuvõtlikult tõdevad marjakorjajad, et 2017 oli hea metsmaasika-aasta, aga mustikaid ja pohli tuleb eelmiste aastatega võrreldes vähem, ehkki võib olla piirkondi, kus marju siiski on. Mõnel pool Eestis on oodata aga head jõhvikasaaki.

Kus on head Metsad?

Kui kümme või enam aastat tagasi käidi marjul ja seenel vähem, siis nüüd on marjakorjamine taas populaarne ja üha rohkem on nooremategi inimeste seas neid, kellele meeldib metsas käia.

Tartlanna Liis Rebane ütleb Maa Elule, et tema käib marjul Lõuna-Eesti Palu metsades, kust võib leida kõike natuke, aga mingit erilist rikkalikkust siiski pole. „Peamised seened, mida korjame, on ikka kukeseened. Teisi seeni ei korja kahjuks sellepärast, et pole aega nendega tegelda, kuigi marineeritud seened mulle väga meeldivad. Mustikad on ikka põhilised marjad, mida igal aastal korjame, aga sel aastal meil vedas ja saime suuremas koguses metsmaasikaid. Need panime peamiselt ikka omale talvevaruks, sest ega iga aasta saa sellist suurepärast marja korjata,” räägib Rebane. Samuti on lootust saada sel aastal metsavaarikaid. „Kahjuks pohli või jõhvikaid meie metsades pole. Või pole lihtsalt piisavalt otsinud, kuigi ega ratastega pole võimalust kõiki kohti läbi käia, sest niigi on trajektoor suur,” selgitab Rebane.

Tallinnas elav Kaire Uusen käib tavaliselt marjul Põhjaja Lääne-Eesti metsades.

„Käin Harjumaa ja Läänemaa piiri äärde jäävates rabades ja metsades, mida tunnen kõige paremini ja kus käisin juba kooliajal vanematega marjul. Sel ajal olid paljud need kohad piiritsoonis, aga kui saadi luba, mindi ikka metsa,” meenutab Uusen. jÕhviKate lootus on suur Sama moodi nagu Liis Rebane, sai ka Kaire Uusen sel aastal ootamatult palju metsmaasikaid, mida ta tavaliselt üldse ei korja. Mustikaid tundub Uuseni sõnutsi olevat Põhja-Eestis see aasta vähevõitu, samuti pohli, mis on nüüd kasvuski kõvasti hiljaks jäänud. „Käisin paar nädalat tagasi viies-kuues kohas ja mitte kuskil polnud näha suurt mustikasaaki ja pohlad olid pea märkamatud. Mõnikord hakkavad pohlad sel ajal juba punetama, nüüd oleks pidanud neid luubiga vaatama,” räägib ta.

Põhja-Eestis ei saa mustikad kahjuks kunagi nii vara valmis kui Lõuna-Eestis. „Kui ma sel aastal juuli

Vastupidi aedmaasikatele jagus metsmaasikaid sellel suvel metsades küllaga.

FOTO: PUBLICDOMAINPICTURES.NET

lõpus metsmaasikaid korjasin, siis mustikaid polnud võimalik veel korjata, need olid väikesed ega tulnud isegi varre küljest ära,” jutustab Uusen. Õige mustikaaeg algab tema jaoks augusti keskpaigast, aga sel aastal võib see isegi edasi lükkuda. „Igal juhul on hiljem parem, sest siis on mustikad mõnusalt valmis, magusad ja suured. Neid on siis ka lihtsam korjata, kui lehed hakkavad punetama või kukuvad ära. Pohlad saavutavad ideaalse suuruse, värvi ja maitse millalgi septembri teisel nädalal. Jõhvikaid ei tasu Põhja-Eestis enne septembri teist poolt korjata,” jagab ta oma kogemusi.

Kuigi mustikaid ja pohli on Uuseni meelest Põhja-Eesti metsades sel aastal tavalisest vähem, pakub loodus mõnes teises kohas jälle rohkem. „Viimastel aastatel olen jõhvikal vähe käinud, sest kui marju on vähe, siis ei taha ka korjata, aga nüüd eelvaatlust tehes üllatusin, kui tihedalt olid väikesi tooreid jõhvikaid täis kõik need suured alad, kus tavaliselt leian vaid mõne hea koha.

Eks septembris ole näha, kas need väikesed marjad saavad küpseks, lootust igal juhul on,” märgib Uusen. Läänemaal sattus ta hiljuti ühe lopsaka ja hiigelsuure põldmarjavälja keskele, millist pole ta kunagi varem näinud. „Kui see kogus marju peaks ükskord valmis saama, on see üks vägev saak.”

Mets teKitab hingerahu Nii Kaire Uusen kui ka Liis Rebane on loodusesõbrad. Rebase arvates ei saa autoga sõites kunagi sellist tunnet, nagu rattaga läbi paksude metsa-

LUBI VIIB KASVULE • • • •

Suurem saak Väiksemad fosforikaod Võimaldab kasvatada nõudlikke sorte Väiksem lisaväetamise vajadus

Kontakt Mihkel Randmaa, +372 326 0720 sales.estonia@nordkalk.com www.nordkalk.ee

KOMMENTAAR Kas soomaale tulijad tunnevad metsamarjade vastu huvi?

Aivar Ruukel turismiettevõtja, Soomaa Rahvuspargi giid Meil on metsamarjade ja soomarjade teema üsna oluline. Enamik külastajaid, kes sohu jõuavad, maitsevad ka mustikaid, murakaid, sinikaid, pohli, kukemarju, jõhvikaid – oleneb, mis parasjagu küpsed on. Korraldame ka spetsiaalseid „marjamatku” ja „seenematku”, neid võtavad enamas-

ti välisturistid soojematest maadest – hispaanlased, prantslased, austraallased. Suur eksootika on korilus Aasia turistidele, hiinlastele, korealastele, jaapanlastele. Talvistel tõukekelgumatkadel, millel osalevad eelkõige eestlased ja lätlased, maiustame lodjapuumarjadega.

Marjasaak on sel aastal keskmine, küll aga on hooaeg veidi hilisem ja marjad veidi „peenemad” kui tavaliselt.

KOMMENTAAR Kui palju mõjutas jahe ja pikk kevad tänavust metsamarjade ja seenesaaki?

Ain Kallis meteoroloog ja klimatoloog Tänavune kevade teine pool oli jahe. Nii ka juuni-juuli takkaotsa. Palju mõjutas taimede arengut muidugi sademete režiim. Meenutame: mai keskmine õhutemperatuur Eestis oli normist ehk pikaajalisest keskmisest madalam 1,1, juuni oma 1,0 ja juuli päris palju ehk de seigeldes. „Mets tekitab minus alati hingerahu ja ma võiksin seal tundide kaupa olla. Pärast metsaskäiku on puhanud tunne, kuigi ega marjakorjamine kergete killast ole, eriti siis, kui korjad käsitsi, mitte masinaga. Aga mulle meeldib,

1,7 kraadi võrra. Samal ajal tuli vihma suhteliselt vähe (mais 35, juunis 102 ja juulis 67% normist). Kohati oli põldudel ja metsades tunda isegi põuailminguid.

Looduse areng jäi keskmisest maha vähemalt kahe nädala võrra. Metsamarjade õitsemist takistasid paiguti hilised öökülmad. Eks see kõik on muutnud mõnevõrra tavapärast pilti metsades, aedades ja põldudel. eriti veel kui metsast on kaasa saadud suur saak. Soovitan inimestel aega võtta ja natuke metsas ringi jalutada, aga prügi palun ärge kaasa võtke – pole ju meeldiv sealt kõrvalt marju või seeni korjata,” paneb Liis Rebane südamele.

maa elu || pÕllumajanDus || 5

24. august 2017

Helgi ja Pojad OÜ kuivatist

käis kaer juba läbi SilVia PalUOja

Pärnu Postimees

„Kaerasaak oleks võinud parem olla, vahepealse pika põuaga ei täitunud osa terast ära,” seletab OÜ Helgi ja Pojad tegevjuht Mihkel Vainula kuivatis kaerakuhila keskel.

L

iivi lahe äärsed maad on liivased ja kivised, siinsetel põldudel tuleb hea saagi kasvatamiseks palju vaeva näha, nii nagu seda teeb OÜ Helgi ja Pojad, perefirma, mis alustas taasiseseisvunud riigi algusaastatel pingeid tekitanud ümberkorralduste ajal ning on kujunenud tuntud tera- ja kaunviljakasvatusettevõtteks. Osaühingut juhib Pärnumaa mainekaima konkursi – ärkamisaja suurkuju Carl Robert Jakobsoni nimelise konkursi laureaat, Pärnumaa populaarseim põllumees 2017 Mihkel Vainula.

Kabli külas kodu lähedal on osaühingu kuivati, mis valmis 1990. aastal Sõpruse sovhoosile, mille ligemale tuhandet hektarit põllumaad harivad Helgi ja Pojad kolme mehe ja uusima tehnikaga.

Mihkel Vainula ongi kuivatis, noorim vend Jaanus külvab kaugemal talirüpsi. Õemees Urmas Lepp naasis Põhjalahe teiselt kaldalt põllumehe põlist ametit pidama. Keskmine vend Meelis töötas piirivalves ja huvitub merest. Ema Helgi on Häädemeeste vallamajas maanõunik. „Kaera oli meil 59 hektarit, kaer on võetud, saak võinuks parem olla, aga ega nuriseda saa, ühelt põllult sain hektarilt üle viie tonni ja teiselt seitsme tonni ringis, eliiti,” võtab Mihkel kuhilast peotäie teri ja niristab sõrmede vahelt tagasi. „Järgmisena tuleb varane oder, aga aeg on nihkes, paar nädalat kindlasti, rukist ei olegi saanud veel koristada, kuigi augusti keskpaik on käes.”

Vahepealselt omanikult osaühingule ostetud kuivatis tuleb valves olla nädal ringi ööpäev läbi, kütteks vajab ahi viljajäätmeid. Hiljutisel äikesetormiööl seiskus kuivati töö voolukat-

Foto: mailiis ollino

kestuse pärast ning valves olnud Mihkel tundis ennast nagu muistne rehepapp, kes haarab küvli järele. Lõikuskuu napi uneaja arvab mees tagasi magavat talvel, kui põlde katab loodetavasti kohev lumevaip.

Helgi ja Pojad on üks 134 rukkipõllupidajast, kes andsid ennast kirja koduriigi juubeli auks korraldatud kampaaniaürituse „100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile” osalejatena. Juubelipõldu tähistav kaunilt kujundatud viit võttis aga Läti piiri lähedases külas jalad alla, taies meeldis turistidele. „Rukist ei külva me missioonist, see on teadlik valik, meie tingimustes talvitub rukis rannaaladel hästi ja kui saame saagiks seitse pool kuni kaheksa tonni hektarilt, ei peakski enam kahtlema, et rukis siin kasvab,” seletab Mihkel.

Rukkipea kummardub sajal hektaril, neljal põllul ootab kombaini sort ’Bono’, kõrge saagikusega toidu- ja söödarukis. Loodetavasti tuleb keskmiseks saagikuseks kaheksa tonni hektarilt ning miljon leiba võiksid pagarid küpsetada Vainulate toodud ühest viljakoormast jahvatatud jahust.

Läinud sügisel tegi Mihkel Vainula endale ja perefirmale nime viljelusvõistlusel suurima hernesaagi kasvatajana, saades ’Astronaute’ saagikuseks 6,6 tonni hektarilt. Sel aastal ta kellegagi ei võistle, ei taha aega

TÄPSUS JA USALDUS

JÄRVA-JAANI AUTO OÜ

PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE (teravili, jõusööt, juurviljad jm)

VEDU JA MÜÜK ÜLE EESTI Kaalutud kogused, sertifikaadid.

Killustik Sõelmed Kruus

Põldude lupjamismaterjal Liiv Pinnas Hakkepuit

Tel 506 1606, 502 5839 | info@jja.ee Koeru tn 17 | Järva-Jaani, Järvamaa

kulutada muule kui ettevõtte arengule ning on põnevil, kuidas näevad sügistalvel välja juba planeeritud põllud.

Koduriigis ühe esimese põlluplaneerija ostis osaühing suvel Läti pealinnast ning omaniku jutu järgi on uusaegsel abilisel kaks hinda: pool on metall ja pool tarkvara, mis pärineb infotehnoloogiafirmalt Topcorn. Drooni abil on linnulennuline ülevaade haritavatest maadest olemas, see on söödetud planeerija „ajusse” ning arvutiekraanil

saabki kujundada eesmä rgi – milline ühe või teise põllu pind peab olema. „Meie tingimustes on see väga hea aparaat, silma järgi vaadates on ju põllupind sile, aga nii kui tuleb kõva hoog vihma, näed kohe loike, nüüd saab maa planeerijaga tasaseks hööveldada, et vesi jaotuks põllul ühtlaselt,” seletab Mihkel, kes tegi ainukordse abilisega algust haljasväetisena sisseküntud mesikapõllul, et külvata sinna leivavili.

Mihkel vainula on piirkonna eduliseMaid pÕlluMehi, kes lÄheb alati uuega kaasa.

Häädemeeste vallavanem Magnus Mõttus märgib, et Mihkel Vainula on piirkonna edulisemaid põllumehi, kes läheb alati uuega kaasa, kuid mõtleb enne läbi võimalikud riskidki.

Koduvallas on osaühingu tegevjuht tuntud kui LC Häädemeeste klubi liige ja eelmine president; kohalikud „lõvid” meisterdasid Kabli lasteaia õuele puust rongi, Mihkel Vainula isiklik panus oli Treimani rahvamaja põranda uuendamine ning töö ja tehnikaga on ta kogukonnale õla alla pannud mujalgi.

Põllutehnika seisab justkui näituseplatsil, eri aegade traktorid kiiskavad päikesepaistel nagu haakeriistadki, tõendades neisse hoolikat suhtumist. Aga aastal 1993 alustas vast loodud firma siit-sealt osakute eest hangitud linttraktori, veoauto ja vana kombainiga. Tihemetsa sovhoostehnikumi tehnikumehaaniku haridusega vanemal vennal Mihklil nagu teistelgi pereliikmetel valutas süda sööti jäävate põllulappide ja võsa laiutamise pärast. „Esimese Belarusi ostsime laenuga, maja panime panti ja siis oli nii, et ei saanud öösel magada, sest laen oli vaja maksta ja saagid oli väikesed. Kui suutsime esimese lääne traktori tellida, siis oli tunne, et jalad on maas ja hakkab paremini minema,” meenutab Helgi Vainula, kuidas pere ettevõtlust alustas. „Masinad, millega praegu põllutöid tehakse, on võrreldamatud nõukogudeaegsetega, nendega ei olnudki võimalik maad hästi harida, aga nüüd on tõesti hea vaadata, kuidas noored mehed töötavad, teevad kolmekesi kogu endise majandi põllutöö – aeg on edasi läinud.”

Aeg on edasi läinud ja pööranud ümber vanarahva ütlemise, et põllumees on põline rikas. Mihkli arutluse järgi saab ta rikas olla korra, siis, kui müüb maha kõik masinad, mis on maja ümber ja veerevad põldudel, aga teisalt, kui tuleb näljahäda, ei jää põllumehe ja tema pere kõht tühjaks. Temale on töö hobi ja ta ei tee tööd selleks, et raha teenida.

Helgi ja Pojad OÜ on jalule ja edukaks tõusnud Euroopa Liidu investeeringutoetusteta ega slikerda mitme tütarettevõttega, et mahtuda eurotoetuste taotlejate projektidega otsustajate lati alt läbi. Sõnaka tegevjuhi arvates on euroregulatsioonidega tõmmatud maal kogu väikeettevõtlus nii lühikese lõa otsa, et oled kogu aeg mõne valdkonnas olematu teadlikkusega ametniku orgi otsas.

Uuenenud „342“ veelgi tõhusam ja efektiivsem!

• Parandatud maitseomadustega mürksööt närilistele • Turbo-impregneeritud nisu tera (toimeaine on viidud otse tera sisemusse) • Tolmuvaba • Efektiivne toime pärast esimest manustamist!

• Ei idane • Sisaldab Bitrex mõruainet • Säilivusaeg 45 kuud Toimeaine: Bromodialoon 0,05 g/kg Pakend: 200 g Kasutage biotsiidi ohutult! Enne kasutamist lugege lisatud teave alati läbi!

Saadaval kõikides hästivarustatud tööstuskaupade kauplustesja apteekides üle eesti.

6 || finantseerimine || maa elu

24. august 2017

Madalad Tänavune viljakoristus on tavapärasega võrreldes mitu nädaFoto: sanDer ilvest lat edasi lükkunud.

LÕikuse HiLiNeMiNe paNeb TeraViLJakasVaTaJad surVe aLLa

e

esti PõllumajandusKaubanduskoja hinnangul võib tänavu Eestis oodata korralikku saaki, kuid hiline koristus suurendab oluliselt riske ja võib hakata avaldama mõju vilja kvaliteedile. „Tänavune viljakoristus on tavapärasega võrreldes mitu nädalat edasi lükkunud, mis paneb põllumehed ajaga võidu jooksma. Koristama on asutud tavapärasest suurema niiskusesisaldusega vilja, mis aeglustab koristamise tempot ja suurendab kuivatuskulusid. Osa vilja on enne selle lõplikku valmimist tehtud ka siloks, et põldudel teha ruumi talirapsi külviks ja vältida sügiskülvide liigset hilinemist,” sõnas põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmus lisas, et kuigi üldiselt oodatakse tänavu head saaki, siis paiguti on tormid ja tugevad vihmad nii kaunvilja- kui ka teraviljapõldudele teinud märkimisväärset kahju ning vili on osaliselt lamandunud. Põhjaranniku-äärsete põllumeeste saagikust vähendavad kevadisest põuast tingitud probleemid. „Kui eelmise aasta saagikoristushooaeg oli ekstreemne, ilmad olid vihmased ja saagikus väike, siis tänavuse aasta märksõnaks on koristuse edasilükkumi-

ne. Praegu on eelmise aasta sama perioodi mahust Kevili terminalidesse jõudnud alles umbes kolmandik kogusest. Koristustöödega pole täiel võimsusel veel alustatudki, sest paljudes piirkondades pole vili valminud. Ainult rüps on koristatud ja selle saagikus on olnud üllatavalt hea, samal ajal rapsi koristus viibib,” selgitas põllumeeste ühistu Kevili juhataja Meelis Annus.

Annuse sõnul on tõsisemalt viljakoristusega alustatud Lõuna- ja Kesk-Eestis, aga sealgi mitte kõik põllumehed. Koristatakse varajasi talinisusid, valikuliselt ka keskvalmivaid nisusid, olenevalt põllust ka varajasi otrasid.

Statistikaameti andmetel kasvatatakse tänavu Eestis teravilja kokku 330 700 hektaril, millest 126 000 ha moodustab taliteravili ja 204 700 ha suviteravili. Võrreldes möödunud aastaga on teravilja pind vähenenud ligi 6%.

Kultuuridest kasvatatakse kõige enam talinisu (102 700 ha), suviotra (97 000 ha), suvinisu (67 400 ha), kaera (33 600 ha) ja rukist (13 300 ha). Hernest ja põlduba kasvatatakse kokku 65 800 ha, mida on ligi 19% rohkem kui mullu. Rapsi ja rüpsi kasvatatakse kokku 73 700 ha, mida on aasta varasemaga võrreldes 5% rohkem. (ME)

sepTeMber ON eesTi TOidu kuu

s

eptembris kolmandat korda korraldatav Eesti toidu kuu ühendab üle 30 kodumaisele toidule pühendatud ürituse ja festivali. „Eesti toidu kuu programm avab kodumaist toidukultuuri alates metsaandide kasutamisest ja hoidiste tegemisest ning lõpetades maapiirkondade restoranide eripakkumistega,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Eesti inimeste jaoks on toidu kodumaine päritolu järjest olulisem. Inimesed hindavad üha kõrgemalt siin kasvatatu ja toodetu kvaliteeti ning maitseomadusi. Teisalt peab Eesti toidusektor põllumeeste, toiduainetööstuste ja kokkade ning toitlustusettevõtete koostöös muutuma aktiiv-

semaks ja nuputama, kuidas Eesti toitu aktiivsemalt pakkuda,” ütles Tamm.

Eesti toidu kuu kestab 2. septembrist oktoobri alguseni ja see avatakse ametlikult 3. septembril Harjumaal Vääna Mõisakoolis. Kuna käimas on laste ja noorte kultuuriaasta, on ka tänavune Eesti toidu kuu pühendatud lastele ja noortele ning toidukuu eesmärk on kutsuda lapsi toiduüritustest osa võtma, Eesti toitu valmistama ning Eesti toidu teemal kaasa mõtlema ja rääkima.

Eesti toidu kuud tähistati esimest korda 2015. aasta septembris. Eelmisel aastal külastas Eesti toidu kuul korraldatud üritusi ligi 75 000 inimest, aasta varem 65 000 inimest. (ME)

soosivad põllumajan

Tänavu viie esimese kuu põllumajandusseadmete uute liisingulepingute maht Eestis on kõigi pankade peale kokku 45 miljonit eurot.

riiNa MartiNSON Maa Elu

aldav osa põllumajandustehnikast ostetakse Eestis liisinguga: intressid on madalad ja kuna põllumajandus on varasemate aastatega võrreldes taas tõusuteel, pole ettevõtetel liisingu saamisega suuri raskusi.

Tänavu viie esimese kuu põllumajandusseadmete uute liisingulepingute maht Eestis on kõigi pankade peale kokku 45 miljonit eurot.

Stokkeri põllumajandustehnika müügijuht Andres Suitso pakub, et 80–90 protsenti tehinguist tehakse praegu liisingu toel. Kohe välja ostetakse odavamaid tooteid ja vahel katab põllumees sissemakseks vajaliku summa oma vana masinaga, saab lisaks näiteks PRIAst toetust ja ongi 60 protsenti masina hinnast kaetud ning siis peabki otstarbekaks masin kohe välja osta.

Väiketraktori hind võib olla võrreldav sõiduauto maksumusega, aga juba pisut suuremasse tootmisesse sobiva korraliku traktori hind algab 50 000 euro juurest ja suuremad masinad maksavad üle 100 000 euro.

Kui lihtne või keeruline on liisingut saada, sõltub palju turu olukorrast. „Vahepeal oli väga raske,” nendib Suitso. „Kui

piimahind oli all ja paljud piimatootjad kahjumis, jäeti isegi kuni pool liisingu küsijaist ukse taha, aga nüüd on jälle olukord kergem. Piima ja vilja hind on normaalne, tootjad saavad kasumit teenida ning uksed on jälle lahti ja pangad lahkemad. Praegu jääb väga vähe tehinguid rahastamise taha seisma.”

Osa Eesti põllumeestest on alalhoidlikud ja võimalusel väldivad laenuraha, mis on põllumajanduse sesoonsust ja tulemi rasket prognoositavust arvestades mõistetav.

Suitso tõdeb, et mõne keskmise suurusega või väikese põllumajandusettevõtte eesotsas on väga konservatiivse maailmavaatega mees. „Mõni üritab lausa paaniliselt panka vältida, aga me oleme neid julgus-

maa elu || finantseerimine || 7

24. august 2017

intressid

de taotlusi kiirelt ja asjatundlikult hinnata,” räägib Amenberg. „See on probleem, sest kasutatud tehnika ostul on kiirus väga oluline: head masinad leiavad kiirelt ostja ja kui põllupidaja peab finantsasutuselt vastust ootama päevi, kaotab ta tihtilugu väljavalitud masina ostuvõimaluse.”

Probleemiks on tehnika vanuski. „Meie kliimas kasutatakse osa tehnikat ainult paar kuud aastas ja see tähendab, et tehnika säilib kasutuskõlblikuna pikki aastaid. Pangad tihtipeale seda ei mõista ja on oma reeglites paindumatud,” seletab Amenberg. Ta nendib samuti, et liisingutingimusi mõjutab üldine olukord – kui põllumajanduses läheb hästi, on tingimused leebemad ja vastupidi. „Üldine reegel on, et masin ei oleks liisingu perioodi lõpuks vanem kui 12 aastat, aga samal ajal see oleneb konkreetsest finantsasutusest ja tehnikast ja taotlejast.

Mascuses teeme tööd selle nimel, et teatud juhtudel oleksid tingimused tehnika vanuse suhtes paindlikumad,” räägib Amenberg.

ndustehnika liisimist

Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

tanud, et praegusel ajal on targem ikka pigem võtta liisingut kui võtmata jätta. Muidugi, kui masinaraha lihtsalt niisama kohe kontol vedelemas pole,” räägib ta. „Kuna intressid on ajaloo madalaimad, on mõistlik liisingut kasutada, mitte pangakonto nulli tõmmata, sest põllumajanduses tuleb ikka ette aegu, mil on rohkem käibevahendeid vaja.”

Suur ostab uue Eesti Põllumeeste Keskliidu president Tõnu Post ütleb, et suurtootjad ostavad reeglina uusi masinaid ja valdavalt liisingu kaudu. „Mõni spetsiifiline masin, mis on väga kallis, siis see võetakse aeg-ajalt teiselt ringilt,” lisab ta.

Post, kes on ka Saaremaal tegutseva Kõljala Põllumajan-

dusliku OÜ juht, räägib, et nemad ostavad oma tehnika uuena ja liisingu toel. „Kui sul on masinat tõepoolest tarvis ja majanduslik olukord normaalne, ei ole siiani olnud raskusi liisingu saamisel. Midagi üle mõistuse pole me tahtnud saada ja pank on me soove aktsepteerinud,” räägib ta. „Väiksemad tegijad, kelle majanduslik olukord pole tugev, võivad pangalt ka eitava vastuse saada, aga kui majanduslik olukord on hea, siis pank praegu pigem riskib andmisega, kui ära ütleb.”

Eesti põllumeeste traktoripark on naabermaadega võrreldes muljetavaldavalt võimas. Tegu pole sugugi edevusega, vaid vajadusega – ülipingelise töögraafikuga suurtoot-

mises ei saa lubada, et masin üles ütleb. „Meie olukord siin Eestis on pisut erandlik,” seletab Post. „Põllumajanduses on valdav suurtootmine, mis tähendab, et masinad on kogu aeg töös, nende töötundide arv aastas tuleb aukartustäratav ja sellega on põhjendatud, et kui masin on oma esimese kasuliku aja ära elanud, siis

liising on krediiditootena paindlik, kuna lisatagatist ei ole üldjuhul vaja, sest vara ise tagab krediidi­ kohustust.

ostetakse uus, et olla töötulemustes kindel.”

Suitso tõdeb, et näiteks Läti ja Põhjamaadega võrreldes on meie põllumajandusettevõtted mitu korda suuremad. Seetõttu on meie ettevõtete rahavood ja investeerimisvõimekuski suuremad ning masinapark võimsam.

Uued traktorid on suurtootmises enamasti, kuni kestab liising. Viis aastat ja soetatakse uus. „Suured tegijad ei hoia keegi kauem masinat, mõni vahetab ka nelja aasta pealt välja.

Samal ajal väike või keskmine hoiavad pikemalt, kuni kümme aastat,” ütleb Suitso.

Ka kasutatut liisitakse Teise või enama ringi põllumajandustehnikat ostavad rohkem väike- ja keskmise suurusega tootjad.

Kasutatud põllumajandustehnika ostu-müüki vahendava Mascus Eesti tegevjuht Annika Amenberg ütleb, et liisingut kasutatakse enamikul juhtudel, sest tegemist on kalli tehnikaga. „Loomulikult väiksemad varuosad ja lisaseadmed ostetakse pigem enda rahaga, aga kuna põllupidaja tegevus on vägagi hooajaline – osta on vaja enne, kui tulu saagist käes –, siis on rahastamisvajadus tehnika puhul ikkagi suur,” selgitab ta.

Kui lihtne või keeruline on kasutatud masinatele liisingut saada, oleneb suuresti taotlejast ja tehnikast. Rahaasjad peavad korras olema ja tehnika ei saa ka liiga vana olla. „Meie ostjate tagasiside on, et tihti puuduvad pankadel kompetents ja võimalused nen-

Pangad Swedbank Liisingu juhatuse liige Heli Silluta sõnutsi on nende klientide seas nii suured ettevõtted kui ka väiketalud ning liisingut antakse uuele ja kasutatud tehnikale. Vara vanus võib lepingu lõppedes sõltuvalt vara klassist olla kuni 17 aastat.

Silluta nendib, et vahel öeldakse mõnele liisingutaotlusele „ei” ja sel juhul on kõige levinum põhjus taotleja halb rahaline seis.

SEB Liisingu juht Rein Karofeld toob välja, et liising on krediiditootena paindlik, kuna lisatagatist ei ole üldjuhul vaja, sest vara ise tagab krediidikohustust. Kasutavad liisingut aktiivselt nii suured ettevõtted kui ka väiketalud. Liisingutaotluse vastus sõltub nii valitud varast seisukorrast ja väljalaskeaastast kui ka taotleja krediidivõimekusest. „Eelkõige soovitakse liisida uut tehnikat, aga kui vara on heas korras ja vastab SEB tootepõhimõtetele ja müüja taust on aktsepteeritav, pakume liisingut ka kasutatud põllumajandustehnikale,” sõnab Karofeld. „Praegu on põllumajandus taastumas kehvast viljaaastast, Venemaa sanktsioonidest ja sektorit räsinud seakatkust ning makseraskusi tuleb ette pigem erandkorras.”

嘀愀愀琀愀 氀椀猀愀 樀愀 欀‫ﰀ‬猀椀 瀀愀欀欀甀洀椀猀琀℀

䬀 唀 䰀 吀 䤀 嘀 䄀 䄀 吀 伀 刀 䤀 䐀

刀 䄀 一 䐀 䄀 䄀 䰀 䤀 䐀

䬀 䰀 嘀 䤀 䬀 唀 䐀

漀 吀‫ﰀﰀ‬欀甀氀�瘀愀愀琀漀爀椀搀Ⰰ 猀‫ﰀ‬最愀瘀欀漀戀攀猀�搀Ⰰ 栀愀渀椀樀愀氀愀搀Ⰰ 瀀椀洀愀最爀攀最愀愀搀椀搀 漀 ㈀ 攀爀椀渀攀瘀愀琀 洀甀搀攀氀椀琀 氀愀椀甀猀攀最愀 ㈀Ⰰ㄀ⴀ㄀㔀 洀

漀 䬀漀漀爀攀氀椀搀 樀愀 爀愀猀欀攀爀愀渀搀愀愀氀椀搀 漀 吀氀愀椀甀猀 ㌀ⴀ㄀㄀ 洀 漀 䰀愀椀 瘀愀氀椀欀 琀愀最愀爀甀氀氀攀

漀 䴀漀渀漀ⴀ 樀愀 欀漀洀戀椀欀‫ﰀ‬氀瘀椀欀甀搀 漀 吀漀爀最愀渀椀搀 瘀愀猀琀愀瘀愀氀琀 瘀愀樀愀搀甀猀攀氀攀 漀 伀琀猀攀欀‫ﰀ‬氀瘀

䴀愀猀椀渀Ⰰ 洀椀猀 欀攀猀琀愀戀℀

䴀愀搀愀氀愀搀 栀漀漀氀搀攀欀甀氀甀搀℀

䬀瘀愀氀椀琀攀攀琀 洀椀猀琀氀椀欀甀 栀椀渀渀愀最愀℀

漀 䘀䄀刀䴀䔀吀 洀愀猀椀渀愀琀攀 爀愀愀洀椀搀 樀愀 琀漀爀最愀渀椀搀 漀渀 瘀愀氀洀椀猀琀愀琀甀搀 刀漀漀琀猀椀 攀爀椀琀攀爀愀猀攀猀琀 攀堀琀爀愀 匀吀䔀䔀䰀 氀椀渀攀글 漀 䘀䄀刀䴀䔀吀 氀愀漀ⴀ 樀愀 搀攀洀漀洀愀猀椀渀愀搀 猀愀愀搀愀瘀愀氀 攀爀椀� 栀攀愀 栀椀渀渀愀最愀!

眀眀眀⸀愀最爀漀昀漀爀琀⸀攀攀 眀眀眀⸀昀愀爀洀攀琀⸀攀攀 椀渀昀漀䀀愀最爀漀昀漀爀琀⸀攀攀 琀攀氀㨀 㔀㈀㜀 㤀㠀㈀㜀

8 || finantseerimine || maa elu

24. august 2017

Kallimad masinad liisitakse, odavam tOOMaS ŠalDa Maa Elu

õllumajandustehnika täiustub iga aasta, kuu, nädala ja mõnikord ka päevaga – automaatika, mugavus, navigatsiooniseadmed ja kõik teised näitajad muutuvad üha paremaks. Uus tehnika maksab palju, aga meie põllumees saab oma tehnikapargi vajalikul ja sageli vajalikust kõrgemalgi tasemel hoidmisega hakkama. Näiteks maanteeameti kodulehe andmetel lisandus eelmisel aastal registrisse 721 traktorit, neist 617 päris uuena. Mõistagi ei ole kõik need ostetud põllumajanduses kasutamiseks, kuid valdav osa siiski. Maa Elu palus mitmel põllumajandustehnika müügiga tegeleva ettevõtte esindajal vastata küsimustele, mis moel või teisel puudutavad tehnika ostmise ja liisimise võimalusi Eestis.

OÜ Baltic Agro Machinery juhatuse liikme ja tegevjuhi Eiko Nõgolsi kinnitusel läheb nende firma müüdud traktoritest 90 ja haakeriistadest 85 protsenti liisingusse. „Kombaine võetakse tavaliselt sajaprotsendiliselt liisinguga, ehkki just tänavu osteti üks kom-

suurus võrreldes käibemahtudega jne. Põllumajandustehnika liising ei erine oma olemuselt teistest finantseerimistoodetest, kohustuse võtja põhimure on kokkulepitud ajal kindel summa tagasi maksta.

viiMastel aastatel vaadatakse pigeM hinna eest saadavat vÄÄrtust kui ainult MaksuMust.

Tulenevalt tegevusvaldkonna eripärast saab põllumees igakuise tagasimaksegraafiku asemel liisinguandjalt küsida sesoonset maksegraafikut. „Kui tegevus on hooajaline ja toodangu eest laekub raha ebaregulaarselt, nii nagu see on teraviljakasvatajatel, võiks liisingumaksete graafiku sobitada vastavusse oma rahavooga,” selgitab Kivila.

PÕlluMeest usaldataKse Põllumajandustehnika liisimisel nõutakse kliendilt tavaliselt kümneprotsendilist omafinantseeringut, aga kui tegu on spetsiifilisema masinaga, võib see suuremgi olla. Ettevõte peab olema jätkusuutlik, tal ei tohi olla võlgnevusi ja maksekäitumise ajalugu peab olema korrektne. Siis on pangad üpris lahked. Väino Kivila praktikas on selliseidki juhtumeid, kus mitu panka pakkusid kliendile liisingut 0% omafinant-

17 0 2 iit v e e 17 T 0 a 2 ik n ed h s e u T stl i õ riv t s i l ime

nn ü K i

t

Ees

bain kliendi omavahendite eest kohe välja,” kommenteerib Nõgols. Ligikaudu samad protsendid edastab OÜ Oilseeds Jatiina müügispetsialist Hardi Pikkmets. AgroFort OÜ juhataja Väino Kivila sõnul ei sõltu liisimise osakaal otseselt mitte masinast, vaid selle hinnast: „Odavamad ostetakse reeglina välja, kallimad liisitakse. Piir odavama ja kallima vahel on muidugi suhteline ning sõltub konkreetse kliendi rahakotist.

Kuna traktorid-kombainid on tavaliselt haakeriistadest palju kallimad, lähevad need muidugi liisingusse.”

Kui Nõgolsi hinnangul on liisimise osakaal püsinud viimastel aastatel ühtlasel tasemel, ütleb Pikkmets, et väljaostmise osakaal on mõnevõrra tõusnud: „Kolm-neli aastat tagasi võetigi masinaid ainult liisingusse. Aga kuna toetuste süsteem muutus – liisinguga ostes ei saa toetuse täissummat kohe kätte, summa jaotub liisinguperioodi peale –, siis ongi lihtsam võtta masina või millegi muu tagatisel laenu ja maksta seade kohe välja.” Väino Kivila AgroFortist kommenteerib, et kuna viimastel aastatel on pangad jälle lahkemad ja raha hind üsna madal, pole sageli mõtet püüda masinat iga hinna eest välja osta, vaid lasta see rahulikult finantseerida liisinguga.

Liisimisel peab põllumees arvestama mitme näitajaga: finantsseisund, investeeringu

õhu R l aa 017 m u 2 t Tar 16.09.

15.–

Eesti Künnimeistrivõistlused toimuvad koostöös Eesti Maaülikooliga 15.–16. septembril Tartumaal Rõhu katsejaamas ja

Haage Agro põldudel.

Samal ajal toimuvad ka põllumajandustehnika ja muu rasketehnika näitus ja töödemonstratsioonid: Tehnika Teeviit 2017.

www.emu.ee/kynnimv

seeringuga: „Omaosaluse suurus sõltub paljuski tagatisvara spetsiifikast ja panga riskihinnangust. Kui kasutada finantseeringut Euroopa Investeerimisfondi tagatisel (COSME programm), peab ise kohe välja käima maksimaalselt üheksa protsenti.”

Valdavalt teevad põllumajandustehnika müüjad koostööd kõigi finantseerimisasutustega. Kivila sõnul on aga igal pangal intressi määramisel oma niinimetatud „kahvlid”: „Konkreetne number sõltub peamiselt kliendi finantsnäitajatest ja riskiastmest. Ja siin ei kehti reegel, et kui naabrimees sai 1%, pean mina ka saama.”

Tehnika valimisel on Baltic Agro Machinery tegevjuhi Nõgolsi hinnangul Eesti põllumehe jaoks määravad ostetava seadme tehnilised näitajad, ma-

sina sobivus konkreetse ettevõtte vajadustega, finantseerimistingimused, järelteenindus ja mõistagi hind. Ka Hardi Pikkmets Oilseeds Jatiinast tunnistab, et viimastel aastatel vaadatakse pigem hinna eest saadavat väärtust kui ainult maksumust: „Head ja odavat asja ostad kaks korda – kõigepealt odava ja seejärel hea. Sarnaste toodete puhul ei saa muidugi hinnatase ebamõistlikult erineda.” AgroForti juht Väino Kivila ütleb oma kogemustele tuginedes, et iga põllumees loeb raha, kuid see ei tähenda sugugi, et tööriist peab odav olema: „Määrav on see, et

maa elu || finantseerimine || 9

24. august 2017

mad ostetakse välja vajalik töö saaks tehtud õigel ajal, et töö kvaliteet oleks kõrge ning alles seejärel vaadatakse, millised kulud sellega lõpuks kaasnevad – kui palju maksab masin, varuosad, hooldus jne. Kui siin tekivad „käärid”, on muidugi mõistlik rahasse lugupidavalt suhtuda.”

Eesti põllumehe ja tehnika suhete arengut iseloomustab Pikkmets nii: „Põllumehed on hakanud ostma rohkem täislahendusi. Muu Euroopaga võr-

reldes on nad juba pikemat aega eelistanud täislisadega masinaid. Meie põllumees otsib õhtuti internetist uusi lahendusi ja tahab neid homme ise proovida ning sobivusel kasutada.”

Kaks aastakümmet põllumajandusmasinate müügi ja liisingfinantseerimisega tegelnud Kivila meelest on meie põllumehed vägagi teadlikud ja kahe jalaga maa peal. Emotsioonioste ei tehta, pigem mõeldakse ja kaalutakse aasta või paar, enne kui käed lüüakse. Oma võimeid ko-

hustuste võtmisel reeglina üle ei hinnata ja tagasimaksed on korralikult tasutud. Juhuseid, kui pangad on pidanud põllutehnikat tagatisvarana realiseerima, on olnud väga, väga vähe.

Hardi Pikkmets lisab, et pangad usaldavad põllumehi. Nad võivad küll vahel maksetega hilineda, aga võimaluse avanedes tasuvad ikkagi kõik koos intressidega. Põllumeeste jaoks on seadmete soetamine mitmesuguste finantsskeemide abil tehtud suhteliselt lihtsaks, leiab ta.

Kuna viimastel aastatel on pangad jälle lahkemad, pole sageli mõtet püüda masinat iga hinna Foto: eraKoGu eest välja osta, vaid lasta see rahulikult finantseerida liisinguga.

pÕLLuMees kiNdLusTab LiisiTud MasiNa riiNa MartiNSON Maa Elu

k

ui liisitud põllumajandustehnika on kindlustatud, siis muu pigem harva.

Siiski hakatakse järjest enam kindlustama masinaid, millega tööde käigus kõige sagedamini õnnetusi juhtub, või kalleid traktoreid-kombaine, sest nende puhul oleks kahju väga suur. „Kui liising ja laen ei kohusta, siis harva kohtab sellist kindlustusobjekti,” tõdeb Salva Kindlustuse varakahjude osakonna juhataja Karen Soosalu. „Kui põllumajandustehnika peale võetud laen lõpeb, loobutakse kindustusest või kindlustatakse kõige riskialtimad, näiteks niidukid, kaarutid ja heinapressid, mis nagunii tihti katki lähevad, ja siis saab kindlustuse abil asja ära remontida.”

If Kindlustuse ettevõtete riskijuht Teet Tärgla tõdeb samuti, et rohkem kindlustatakse liisinguga soetatud masinaid.

ERGO kahjukäsitleja Heinar Ilves lisab, et pärast liisinguperioodi lõppu kindlustatakse edasi eeskätt neid masinaid, mille väärtus on kõrgem ja risk suurem, näiteks kombaine. „Kui see põlema läheb, on kahju ikka väga suur ja kindlustusest palju abi,” sõnab ta.

Tänapäeval on põldudel ja metsas liikuv tehnika väga kallis ja kindlustuse väljamaksed jäävad tihti 30 000 – 100 000 euro kanti. „Mul oli kuu aega tagasi üks kindlustusjuhtum, kus põllumees täiesti siiralt küsis, kuidas me nii odavalt kindlustust müües suudame ots otsaga kokku tulla,” meenutab Soosalu.

Põllumajandustehnikaga juhtuvad õnnetused lainetena, esmalt kevadisel kündmis- ja külvamisajal, siis tuleb niitmisaeg ja kolmanda lainena saagikoristus. Põhiliselt saavad masinad mehaanilisi vigastusi – näiteks rikub kivi või vilja sisse jäänud raudkang masina.

Kõige tüüpilisem ongi näide, kus niiduk sõidab põllul olevale takistusele otsa. Suuremad ja kõrgemad masinad sõidavad millelegi pihta või kummuli. „Kui näiteks moodne mürgiprits kummuli läheb, on kahju väga suur, isegi 100 000 euroni, sest seadmed on ülikalliks läinud,” mainib Soosalu. „Eelmisel aastal oli palju kahjusid siis, kui maapind oli pehme ja kombain püüdis välja ukerdada. Saagi-

koristuse ajal on ka kuuma ilma ja tolmu või ülekoormuse tõttu masinaid põlema läinud,” meenutab Ilves.

Hiljutisest praktikast toob Soosalu välja juhtumi, kus äsja teenindusest tulnud kombain läks põlema ja tegu on ülisuure, ilmselt sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuva kahjuga. Käimas on uurimine, mis peaks ütlema, miks säärane õnnetus juhtus.

Kui tuua näiteks arve, siis ehitus-, metsa- ja põllutöömasinate kahjusid hüvitas If Kindlustus mullu 159 korral, kokku üle 724 000 euro, tänavu on selliseid kahjusid 88 ja hüvitised ulatuvad üle 367 000 euro. Kõige suurem põllutöömasinaga seotud kahju on Ifil aastast 2002, kui hüvitati üle 112 000 euro traktori põlengu eest, 2013. aastal viis ühe traktori põleng 88 000 eurot.

Tärgla nendib, et põllumajanduses on traktorid küll kõige levinumad kindlustusobjektid, kuid kahjujuhtumid leiavad aset pigem kombainide ja niidukitega.

Kombainide puhul, mis töötavad vaid lühikesel suveperioodil, võivad kahjud olla väikestest klaasikahjudest kuni täishävinguni. Ekskavaatorid võivad kaevetöödel vajuda või uppuda. Metsamasinad, mida kasutatakse eelkõige talvel ja kevadel, võivad veekogu või kraavi ületamisel läbi jääkatte vajuda.

kuni 8% aastas Iga aastaga saab hoiu-laenuühistute tegevus järjest rohkem tuntuks ja kogub kohalike elanike seas populaarsust. Selles pole midagi imelikku, kuna aastate jooksul on paljud ise kogenud ja näinud selle finantsorganisatsiooni stabiilsust, kui meie hoiustajad saavad hoiuste eest mitu korda kõrgemat intressi, kui pakuvad juhtivad pangad.

Paljude inimeste jaoks on pangavälised finantsteenused, mida pakuvad kohalikud Eesti ettevõtted nagu hoiulaenuühistud, suhteliselt uus nähtus. Kuid nõudlus tekitab pakkumise ja näiteks munitsipaalpanga tekkimine tõestab taas teatud vaakumi olemasolu sektoris, kus rahavoogusid juhivad endiselt välismaa kommertspangad. Selle sektori intensiivne areng on põhjustatud eelkõige inimeste soovist ise oma vara hallata, see avaldab positiivset mõju nii kohalikele ettevõtetele kui ka tervikuna Eesti majandusele.

Nendele, kes esimest korda hoiu-laenuühistutesse investeerimisega kokku puutuvad, soovime üle korrata tähtsamad aspektid.

Kuidas on hoiused tagatud?

Kogu hoiustena kaasatud raha paigutatakse laenudesse, mis on tagatud kinnisvarahüpoteegiga. Samal ajal pööratakse erilist tähelepanu laenuvõtja tagatiste ja maksevõime hindamisele, see on rahvusvaheline tava ja aitab riske vähendada. Sellist laenuväljastamise moodust võib pidada piisavalt usaldusväärseks ja turvaliseks nii finantseerimist pakkuvale ühingule kui ka selle investoritele, kes praegusel juhul on hoiustajad.

Millise summaga võib kogumist alustada?

Kogumist võite alustada isegi väikese rahasummaga.

Tähtajalise hoiuse lepingu võib sõlmida summaga alates 500 eurost, kogumishoiusel alates 300 eurost ja pensionihoiusel alates lausa 20 eurost. Siiski tasub arvestada sellega, et hoiuse summast ja hoiustamise perioodist sõltub intressimäär: mida suurem summa ja pikem periood, seda tasuvam protsent.

Kui kaua te olete tegutsenud ja milliseid on ühistu majandusnäitajad?

Põhja-Eesti hoiu-laenuühistu on registreeritud 2013. aastal. Ühistu loomise ajal oli nii juhatusel kui ka töötajatel juba üle 6-aastane kogemus finantssektoris. 4 tegevusaasta jooksul on meie hoiustajad kokku teeninud intressi üle 800 000 euro.

Kes on Põhja-Eesti hoiu-laenuühistu omanik? Kes on selle asutajad?

Hoiu-laenuühistutel ei ole üht omanikku, vaid on asutajad.

Põhja-Eesti hoiu-laenuühistul on 43 asutajat, nende hulgas eraisikud ja ettevõtted. Need on inimesed, kellel on pikaajaline kogemus ja kellel on sissetulekuid teistes tegevusvaldkondades, nagu näiteks tööstus, ehitus, puidutöötlus, konsultatsiooni- ja finantsteenused.

Kuidas on teil võimalik teistest hoiu-laenuühistutest kõrgemat hoiuseintressi pakkuda?

Jah, tõepoolest, praegu pakume intressi 8% aastas. Kuid see intressimäär ei ole fikseeritud ja sõltub mitmest tingimusest: lepingu tüübist, perioodist, summast, intressi väljamaksete sagedusest jne. Kõige kasulikumad lepingud on pikemate perioodidega ja intressi väljamaksetega kuni üks kord aastas.

REKLAAM

Milline on hoiu-laenuühistu tulevane arengukava? Üks lootustandvamaid tegevusalasid on koostöö kohalike ettevõtetega. Väikeettevõtted seisavad tihti silmitsi finantseerimisvõimaluste nappusega. Selline olukord toob kaasa ettevõtete aeglasema arengu ja konkurentsieelise kaotuse sise- ja eksporditurgudel.

Samuti laiendasime pakutavate laenutoodete valikut. Sel aastal hakkasime pakkuma autoliisingut ja laenu transpor transpordivahendi tagatisel, need on osutunud perspektiivikateks suundadeks. Selles segmendis pakub Põhja-Eesti hoiu-laenuühistu (www.eestihoius.ee) ühte soodsamatest pakettidest laenuturul.

Kuidas on võimalik teie kliendiks saada?

Selleks, et meie kliendiks saada, on vaja esitada ühistusse liikmeks astumise taotlus kas interneti teel www.eestihoius.ee või teha seda meie kontoris, tasuda sisseastumistasu 6 € ja minimaalne panus osakapitali 30 € ning sõlmida leping. Kõiki dokumente saab täita meie kontoris aadressil Pronksi 3, Tallinn.

Küsimuste korral palun helistage telefonil 6 230 230.

Tegemist on finantsteenuse reklaamiga.

Tutvu finantsteenuse tingimustega ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga.

Kas on olemas liitumistasu või lepingutasu, kui ma tahan teie kliendiks saada ja hoiustamise lepingu sõlmida?

Jah, selleks, et sõlmida leping, tuleb saada hoiu-laenuühistu liikmeks ja tasuda sisseastumismaks 6 eurot, ning samuti osanikumaks 30 eurot. See on ühekordne tasu, mis tahes perioodilised tasud puuduvad. Sealjuures saab iga klient tasuta mitu lepingut sõlmida, kuna lepingu sõlmimise tasu ei ole. Ühistust lahkumise soovi korral 30 euro suurune osanikumaks tagastatakse.

Kes võib saada hoiu-laenuühistu liikmeks? Ühistu liikmeks võib saada nii füüsiline kui ka juriidiline isik.

Pronksi 3, Tallinn. Tel 6 230 230 www.eestihoius.ee

10 || teHniKa || maa elu

24. august 2017

MetsatehniKa. Väikese metsa masinaid ja tööriistasid sai kontsentreeritult näha metsamajandajate tänavusel augustikuisel kokkutulekul.

Metsaomanikud hangivad

järjest rohkem väikest tehnikat ViiO aitSaM Maa Elu

M

üügimeestega rääkides saab selgeks, et suurte ja väikeste metsamasinate tootjail on üks ühine joon: toote põhikonstruktsioon jääb enamasti samaks, midagi täiesti uut ei leiutata, kuid järjest uuenevad masina sõlmed ja lisad, mis võimaldavad inimesele kergemat elu.

ATV müügimehed Kristjan Lilles ja Päärn Raid on väljapanekule kaasa võtnud peale ATVde endi eri sorti haagiseid, tarvikuid ja riistasid, muu hulgas puulõhkumismasina, mille saab ATV sabas metsa kaasa võtta.

Huvilised jõudvatki sellistel esitlustel ATVde endi juurde enamasti haagiste kaudu, mis pilku püüavad. aina MugavaMad lahendused Tootearenduse põhisuund on Lillese ja Raidi sõnul ATVde suuremaks ja kergemaks muutmise kõrval (et oleks võimalik suurem kogus metsamaterjali korraga kärusse panna) juhtimissüsteemide parendamine ehk näiteks hüdraulilised tõstukid, vintsid, puldiga juhtimise võimalused jne. „Paned vintsi puunoti külge ja edasi tegutsed puldiga, ei pea kasutama füüsilist jõudu ja oma haiget selga vaevama,” räägivad mehed. Üks kiiresti muutuv tahk asja juures on ATVde rehvid, mis muutuvad tihedamaks ja rehvide sortiment laiemaks. See puudutab eriti neid masinaid, millega sõidetakse mujal kui metsas.

Päärn Raid ja Kristjan Lilles näitavad ATVsid, mis vaid võhikule näivad ühesugused – parempoolse mootor on pea kaks korda võimsam ja just Foto: viio aitsam see on see, millele saab haagisega koormaid järele võtta.

Murule võib metsas kasutatav rehv vajutada liiga sügavad jäljed. Asfalt tahab rehvi suuremat pidevkandepinda, maastikusõidud n-ö kõrgemat klotsi. Pea iga eri kasutusviisi jaoks saab rehve valida. Kes tahab, saab hankida endale ka katusega ATV, mille nimetuseks on siis juba UTV. Eestis olevat selliseid masinaid näha näiteks mõisates.

Raudhobu on firmade väljapanekuplatsil näha kui klassikaline metsamaterjali metsast välja tooja. Selle masina müügimeeste nimed jäid kahjuks küsimata, aga nad räägivad, et ana-

Soome suurim maaehitus- ja keskkonnahooldusmasinate erialamess

loogselt ATVdega laieneb raudhobugi puhul kõige kiiremini lisade pool, ehk siis masinat saab kasutada järjest laiemalt. Näiteks, kui lisatud on kopp või kas või väravapostide lööja. Metsaomanikele pakkuvat meeste sõnul kõige suuremat huvi tõstukid ja nii käsitsi kui ka mootoriga töötavad vintsisüsteemid. Populaarsed olevat raudhobud jahimeeste hulgas, kelle jaoks on välja mõeldud spetsiaalsed lisatarvikud, kelgud ja kärud.

Nii nagu ATV puhul on mugava elu pooldajaile välja mõteldud katusega variandid, on raud-

hobu puhul (juhitakse kas ees käies või masinal püsti seistes) jõutud istmega variandini, mis müügimeeste sõnul on küll tavapärasest raudhobust suurem.

Mõlemad masinad on metsas mõeldud eelkõige väikese metsa omaniku ja teiste väiksemamahuliste tööde tegijate jaoks. Raudhobu müüjad rõhutasid, et nende masina oma kindel nišš on endiselt alles. Masina eripära on hästi lai kandepind, mis võimaldab temaga tegutseda eritingimustes, selliselgi pehmel pinnasel, kuhu ATVga peale ei minda.

saevesKiga Metsa Näha on saage ja trimmereid ja näiteks selline halumasin, mis saeb ja lõhub notti korraga – paned ümarpuidu ühest otsast sisse ja halg tuleb teisest välja. Pilku püüab kettsaeraam, millel töövõtete demonstratsiooniks laiutab jäme jändrik saarepakk. Müügimees Kermo Vahula, kes näitab kaht erinevat kettsaeraami, iseloomustab jämeda pakuga seadet kui metsaomaniku abimeest, kui materjaliks on sattunud näiteks mõnest vanast jämedast saare- või tammepuust saadud

pakud. „Selliste pakkude metsast väljasaamisega on suur tegu ja tihti tavaline lintsaekaater neid saagida ei saagi. Selle konkreetse raami saad võtta metsa kaasa, et saagida plangud-lauad välja kohapeal. Saetud materjalina on neid hoopis kergem transportida,” seletab Vahula.

Ta lisab, et vajadusel saab saeraami pikemaks. Pikkade nottide puhul on võimalik kasutada lisatugesid ja eriti jämedate pakkude puhul toestamist mõlemalt poolt. Väljapanekule toodud raam võimaldab saagida kuni 90sentimeetrise läbimõõduga pakku, kuid sellesama lahendusega on võimalik saagida ka kuni 1,5meetrist läbimõõtu. „Eks ta ole erategija riist väikesteks eritöödeks,” ütleb Kermo Vahula. Samal ajal olevat selline saeraam olemas ka RMK-l, kus võetakse see hästi transporditav väike riist kaasa, kui minnakse näiteks saartele lõkkeplatse hooldama.

MetsaKasvatus on Moes Metsaomanike seas on seekordsel kokkutulekul (kogu pere metsapäeval) laialt jututeemaks metsakasvatustööd. Kõik need, keda märgiti ära metsamajandajate konkursi auhindamistseremoonial, tegelevad või on hakanud tegelema noore metsa hooldusega. Ringkäigul, mis tehti konkursi eelmise aasta võitja Rain Ajaotsa metsa, nähti eeskujulikult hooldatud kultuure ja noorendikke suurel pinnal. Erametsategelased ise ütlevad, et aeg on sealmaal, kui metsaomanikud on metsanduslikus mõttes nii targaks saanud, et see hakkab silma. Vähemalt üks konkursil osalejatest tunnistab, et tarkus tuli oma kogemusest – looduslikule uuendusele jäetud raielangid kasvatasid leppa ja kvaliteetsemat puitu ei tulnud iseenesest kusagilt. Sai selgeks, et selle saamiseks tuleb metsaomanikul midagi ette võtta.

Mida rohkem väikesi metsaomanikke oma metsas tegutseb, seda suurem lootus saab olla väikeste masinate müüjatel ka oma läbimüüki kasvatada.

TaTuSügSnäiUs&

TõuOo 27

2. sPtMbIl27KeL0–1 EeTiPÕLlMaAnUsUuEuIs ÜLeUrEl Parimate tõuloomade tutvustus 11.30 TÕULOOM 2017 pidulik avamine areenil

7.–9.9.

Hyvinkää lennuväli

ÜLE 260 EKSPONENDI KÕIK TOOTEMARGID KOHAL! MASINAD KÕIGIS SUURUSTES TUTVU JA VÕRDLE UUDISMUDELEID!

Lambad•kitsed•linnud•karusloomad•eesti maakarja konkurss•eesti punast ja eesti holsteini tõugu veised ning VISSID•lihaveised•hobused Põnevad töötoad•näitused•sojapiima ja tofu valmistamine•sojataimede tutvustamine•koerte demonstratsioon•poni- ja hobusõit jpm huvitavat Mustkunstnik Richard Samarüütel

16.00 Kogupere etendus „Kunksmoor ja kapten Trumm” KONTSERDID: Kaunimate aastate vennaskond 10.00, Smilers 17.30

KAUNIMATE AASTATE VENNASKOND Tasuta EPKK piimabuss:

Vanemuise parklast kell 9.30, 10.30, 11.30, 12.30, 14.30, 16.00, 17.00

maxpo.fi

TERAVILJA NISU, RUKIS, KAER JA MAHE KAER

ja pakub kuivatusteenust.

Vajadusel meie transport.

Info ja messikutsed Messukeskus Helsinki esindajalt Eestis Profexpo OÜ, Tel 626 1347, info@profexpo.ee, profexpo.ee/messukeskus

Tartu Mill AS ostab

või valmistamise töötuba

SÜGISLAAT

www.epm.ee

Laadale registreerimine 29. augustini tel 738 3822, 5855 6644 Päevapilet 7.–, sooduspilet 5.–, perepilet 14.– Lisainfo: tel 5345 8055

TÄNAME: Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda

Info Rauno Viljas, tel 50 740 50, rauno@tartumill.ee

maa elu || Lupjamine || 11

24. august 2017

Mügrid võivad olla aiapidajale suureks nuhtluseks.

Foto: wikipedia

Mügrisid saab püüda sepikuga

T Tuhast ja sõelmetest koosneva segu valmistamiseks on Kalle Sommeril enda valmistatud mikser, mis võimaldab ühtlast segamist.

Foto: Kaspar Pokk / Kanal 2

Põldude lupjamisel koguvad populaarsust uued agrolubjasegud Silja Ratt Järva Teataja

K

ui seni on põlde lubjatud kas tuha või kivijahudega ehk sõelmetega, siis nüüd on põldudele jõudnud uus trend. Populaarsust koguvad lubjasegud, milles on korraga nii sõelmed kui tuhk.

Niisuguseid segusid on asunud pakkuma Järvamaal tegutsev OÜ Preesi, mille juhataja Kalle Sommeri sõnade kohaselt on uutel lubjasegudel palju eeliseid. Ta seletab, et tuhad on tekstuurilt tsemendisarnased ja reaktiivsed ehk kiire mõjuga. Sõelmed on kuni neljamillimeetrise läbimõõduga. Nende reaktiivsus on madalam, kuid mõju kestab kauem. Seega on tuhast ja sõelmetest koosnevas lupjamissegus ühendatud mõlema aine parimad omadused.

Sommer räägib, et segu puhul toimib esimesel aastal neutraliseeriva elemendina tuhk ja järgmisel aastal hakkab avalduma sõelmete mõju. „See on kaks ühes, kiire ja aeglane mõju,” märgib ta.

Tuha üksinda kasutamise puuduseks on äralendumine ja kiire leetumine. Välismaal kasutatakse selle vältimiseks tuhkade granuleerimist, kuid Sommeri sõnul on see üsna kulukas.

Tuhast ja sõelmetest koosnevaid segusid kasutades jääb granuleerimise vajadus ära, kuna tuhk jääb sõelmete külge kinni ning nii tekivadki justkui graanulid. „On tuhausku mehi ja on sõelmete usku mehi,” muigab Sommer ja lisab, et seni ongi kahte ainet alati eraldi kasutatud. Mõte tuhka ja sõelmeid omavahel segada sündis mehe sõnul põllumeeste ja teaduritega nõu pidades. Sommer nendib, et väga pikaajalisi katsetulemusi pole tal uute lupjamissegudega ette näidata, kuid keemilise analüüsi tulemused näitavad kõrget neutraliseerimisvõimet ja reaktiivsust, peale selle sisaldab

segu palju taime kasvuks vajalikke mikroelemente. „Praegusel juhul me segame nii, et segus on 37,5% lubjakivi, 37,5% dolokivi ja siis 25% on puidutuhka.”

Segu valmistamiseks on Sommeril omavalmistatud mikser, mis võimaldab sõelmeid ja tuhka ühtlaselt segada. „Siiani kasutati kopaga segamise tehnoloogiat, aga see ei taganud nii ühtlast segamist,” täpsustab ta. Kui üldiselt eelistavad põllumehed lupjamise teenust tellida, siis segusid saab ise näiteks väetiselaoturiga külvata.

Uute lupjamissegude hinnast rääkides tõdeb Sommer, et maksumus sõltub eelkõige sellest, kui kaugele segu transportida tuleb.

Segu valmistatakse eri karjäärides, mis võimaldab pakkuda ka Lõuna-Eesti põllumeestele soodsamat hinda. Ta nendib, et kui segu hind transpordi tõttu väga kõrgeks kerkib, on targem minna ainult tuhaga lupjamise teed.

Seda muidugi juhul, kui tuhka on lähemalt saada.

Soovitatav külvinorm on Sommeri kinnitusel neli tonni lubjasegu ühe hektari kohta ning lupjamise peaks ette võtma iga nelja-viie aasta tagant. Samal ajal toonitab ta, et iga põld on erinev ja nõuab isemoodi kohtlemist lähtuvalt mullaproovidest. Lubjatakse enamasti kevadel ja sügisel enne külvitöid.

Põldude lupjamine on tegevus, mille tegemata jätmise pealt Sommeri ütlust mööda sageli raha kokku hoitakse. Ometi on PRIA kehtestanud nõude, et põllumehed peavad tegema mullaproove, et vältida muldade liiga happeliseks muutumist. „Kui raha on vähe ja on valida, kas põldu lubjata või osta väetist, siis mõistlikum on lubjata kui väetist osta,” kinnitab Sommer. „Sest kui muld ei ole korras ja on happeline, siis ta ei omasta väetist.”

Tema sõnutsi on lupjamine just Eesti oludes oluline. Noored põllumehed olevat Sommeri meelest altimad enda põldude eest lupjamisega hoolt kandma.

Igal juhul tuleb tähele panna, et lupjamine pole pelgalt ühekordne protsess. Aja jooksul läheb muld tagasi happeliseks ja vajab uut lupjamist.

Miks aga põldude lupjamine üldse nii oluline on? MTÜ Mahetootjate Nõu- ja Jõukoja juhatuse liige Margus Ess seletab, et põldude lupjamise põhiline eesmärk on muldade pH-taseme reguleerimine. Tema sõnutsi on taimed teatud pH-vahemikus võimelised palju paremini toitaineid omastama. Muldade happeliseks muutumise põhjus on aga paljuski seotud keemiliste väetiste ja pestitsiidide kasutamisega. Tavatootmises on need ained paraku igapäevased.

Ess jätkab, et maheviljeluses on lupjamisel oluliselt laiem põhjus kui mulla pH-taseme reguleerimine. „Need ained, mida kasutatakse mulla lupjamiseks – eriti äge on puutuhk, aga ka põlevkivituhk, kivijahud –, nad kõik sisaldavad suuremal või vähemal määral eri mineraalaineid, mida taimed oma elutegevuseks vajavad. Maheviljeluses on lupjamine maheväetise eest,” selgitab Ess. Nii nagu Sommergi rõhutab ta, et põlde peab lupjama vastavalt vajadusele. Kõige rohkem mõjutatakse lupjamisega muldade pH-taset, kuid mõju avaldatakse ka kaltsiumi ja magnee­ siumi tasemele mullas. „Lupjamisel peaks lähtuma põllult võetud mullaproovist ja vaatama, kuidas on lood magneesiumi ja kaltsiumi omavahelise suhtega. Kui kaltsiumivajadust eriti pole, aga on karjuv vajadus magneesiumi järele, tuleks valida selline lubiaine, mis sisaldab rohkelt magneesiumi. Vastupidi, kui magneesiumi on küllalt ja vajadus on kaltsiumi järele, siis tuleb valida selline lubiaine, mis sisaldab rohkelt kaltsiumi,” seletab Ess. Maheviljeluses võiks tema meelest lupjamisel esimene valik olla puutuhk. „Puutuhk sisaldab väga palju igasuguseid mikroelemente, mida on muude väe-

tistega maheviljeluses raske anda,” põhjendab Ess. Samal ajal usub ta, et ka tuhast ja sõelmetest koosnevatel lupjamissegudel on suur tulevik. Ess toob tuhaga lupjamise ühe miinusena välja, et suurema tuulega lendab hulk tuhka lihtsalt minema. Seega peab ilma valimisel väga hoolikas olema. „Sõelmetega segamine on selles suhtes väga praktiline, et ei toimu asjatut kadu,” lisab Ess. „Laotamistäpsus tõuseb ja võimalik on kasutada palju lihtsamat laotamistehnikat, mis väga paljudel tootjatel endal olemas on. Tootjad on igati huvitatud sellistest segudest, mida nad saavad endale sobival ajal laotada ja millele vastavalt oma põllu vajadusele midagi muud hulka segada.”

Ess räägib, et tuhast ja sõelmetest koosnevate lupjamissegudega on põldude peal maheviljelusuuringuidki tehtud. „Väljaotsa OÜ-l on koostööd Eesti Taimekasvatuse Instituudiga üks nelja-aastane väga mahukas uuring lõppenud ja teine käimas,” teab ta. „Oskuslikud segukombinatsioonid tasuvad ennast ikka väga ära.”

Põllumehed, kes saavad põldu lupjamisega korras hoides suuremat saaki ja priskemat rahalist tulu, pole Essi sõnul olukorras ainsad võitjad. „Kui muldasid mikroelementidega mitmekesistada, siis see toodang, mis tuleb, on oluliselt kõrgema väärtusega,” on ta kindel. „Tänase päeva reaalsus on selline, et kui inimene sööb tavatootmisest tulnud suurte toidupoodide toitu, on see mikroelementide poolest üsna vaene.”

Essi sõnul saavad toidulisandite müüjad niisugusest olukorrast muidugi kasu lõigata. „See on filosoofilist laadi küsimus, kas peame sööma iga päev väheväärtuslikku toitu ja kõrvale ostma toidulisandeid või meie toit võikski olla kohe oluliselt toiteväärtuslikum, kui see seni on olnud,” mõtiskleb ta.

allinna lähedal Assakul suvekodu omav pensionär Kaarel Maripuu (73) jagab Maa Elu lugejatega oma kogemusi mügride püüdmisel tavalise hiirelõksu ja sepikuga. „Meil on Assakul üks väike maalapike, kus kasvatame oma perele vajalikku köögivilja. Ma ei tea, kust need mügrid tulid, aga nad hakkasid meie elamist segama ja saaki vähendama. Närivad porgandeid ja oleks siis, et sööks ära terve porgandi, aga nad maitsevad ampsu ühest ja teisest.

Isegi avamaal kasvavate kurkide kallal on käinud,” räägib Maripuu toimunust. Ühe õunapuu ümber on näiteks korraga 10–15 auku.

Maripuu oli proovinud raputada mügride käiguaukude peale rotimürgi teri, arvestusega, et need lindudele silma ei torka, aga tulemus oli null.

Kui augud olid aetud juba lillepeenrassegi, sai abikaasa pahaseks ja otsustas ise tüli-

kate loomadega võitlusse asuda. Ta võttis tavalise hiirelõksu ja pani selle sisse tükikese sepikut. Ja ennäe imet, järgmine päev oligi mügri lõksus.

Paari nädalaga püüdis naine niimoodi kinni mitte ühe või kaks, vaid 11 mügrit. Nii et asi toimib. Lõks tuleks siiski varjata nii ära, et linnud või koduloomad, kui neid on, sinna ei satuks, paneb Maripuu südamele.

Küsimusele, kas sama nippi võiks ka muttide peal katsetada, vastab mees eitavalt, sest mutid on teatavasti loomtoidulised. Mügrid seevastu on taimse toidu peal.

Maripuudel ilumuru õues ei ole ja mutiaugud neid eriti ei sega – kui mullahunnik tuleb, silutakse see lihtsalt ära.

Mutte on nad püüdnud tavalise poest ostetud rotilõksuga. „Tänavu olen ühe suure isendi kätte saanud, jahin kaht veel, aga need ei taha kuidagi lõksu minna,” lausub ta.

REKLAAM

Tule ja tutvu MEHLÜga

Sirje Niitra

MEHLÜ Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu

Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu asutati augustis 1999. a kohalike ettevõtjate initsiatiivil. Meie tegevuseks oli pangateenuste osutamine, hoiustamine ja laenamine oma liikmetele.

2010. aasta jaanuarist jõustus makseasutuste ja e-rahaasutuste seadus, mille käigus ei tohtinud HLÜd enam pangateenust pakkuda, võisid vaid oma liikmete raha hoiustada ja laene anda. Finantsinspektsiooni makseasutuse tegevusloa korral võis jätkata ka makseteenuste pakkumist. Hetkel on makseasutuse tegevusluba hoiu-laenuühistutest ainsana Maaelu Edendamise HLÜ-l, mis lubab ka mitteliikmetel maksekontodel raha hoida ja makseid teha.

Tegevusluba omavad hoiu-laenuühistud on Finantsinspektsiooni pideva järelevalve all.

Hoiu-laenuühistud on moodustanud Hoiu-laenuühistute Liidu ja HLÜ Hoiuste Tagamise Sihtasutuse. MEHLÜ on üks viiest hoiu-laenuühistust, millel on leping hoiuste tagamise fondiga, kliendi hoius on tagatud summas 20 000 eurot.

Aastal 2016 jõustus krediidiandjate ja vahendajate seadus, mis lubab kiirlaenufirmadel laenude ja liisingute andmise Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel. Erandiks on HLÜd, millel on kuni 3000 liiget. Juba mõni aeg varem ja pärast seaduse jõustumist hakkas tekkima hoiu-laenuühistuid, et jätkata kiirlaenudealast tegevust.

Tegevusloata HLÜ-d ei kontrolli olulises osas keegi peale nende revisjonikomisjoni ja audiitori. Majandusele see ehk mingit ohtu ei kujuta, kuid hoiustajate osas seda väita ei saa. Ka kõige väiksema summa hoiustamise korral on paigutatud raha HLÜsse sooviga saada intressi ja lepingu lõppemise korral ka hoius tagasi.

Iga rahaomanik teeb kahtlemata ise otsuse, kuhu oma raha paigutada. Kuid ainult parima intressi ja kirevama reklaami järgi otsuse tegemisel võib hoiustaja hiljem valikut väga kahetseda.

Laenuvõtmine ilma taustauuringuta riskantne. Laenu puhul on võimalus jääda laenuorjusse kogu eluks või kaotada kogu vara.

Maaelu Edendamise HLÜ annab laenu eraisikutele ja ettevõtetele tegevuse arendamiseks kuni 80 000 € mõistliku intressiga kinnisvaratagatise olemasolul. Hoiustamise või laenamise tingimustega saab tutvuda meie kontorites Järva-Jaanis, Koerus, Põltsamaal.

Alates käesolevast aastast on avatud kontorid ka Tallinnas (Tartu mnt 25) ja Pärnus (Riia mnt 106). Täpsemat infot leiab kodulehelt: hoiulaenu.ee.

Maria Peldes, MEHLÜ juhataja Tutvu finantsteenuse tingimustega ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga.

12 || linD || maa elu

24. august 2017

Öised hiirekütid OLAV RENNO linnuteadja

Ö

ös on helisid, öös on liikumisi. Sumedal augustiööl võib kuulda ka paljude kakkude-öökullide häälitsusi. Ühed kõrvahakkavamad on kõrvukrätsude hüüatused kii-e või kee-ü, mõnikord kostab noorlindude kaeblikuvõitu heledat vilet pii-ü. Kui kummist lastelelu piiksutada ja niiviisi mingi hiire häält matkida, võib mõne rätsu üsna ligi peibutada. Pettuse taipamisele järgneb hoiatav vräk-räk ja nokanaksutamine.

Päeval kõrvukräts ei tegutse, vaid varjab end mõnes puuvõras. Ta on ligikaudu haki suurune, emaslind suurem kui isane. Sulestiku poolest sugupooled ei erine: põhitoon on ookerjas, ülapoolel tumepruunid triibud ja peened ristipidised tähnid. Alapool on ruskevõi hallikasookerjas tumepruunide triipudega. Hoosuled on kollakad pruuni põikmustri ja halli tipuga, sabasuled roostekarva tausta ja tumepruunide vöötidega. Ookerjate külgedega näoketta keskosa on valge, samuti kulmud. Silmade vikerkest on kevadel kollakasoranž ja läheb sügise poole kollaseks. Väga iseloomulikud on kulmude kohal tutid – „sulgkõrvad”, millel küll kuulmisega seost pole; lennu ajal on „kõr-

Mõni noor kõrvukräts jääb päevalgi üsna nähtavale.

vad” ludus, vastu kukalt tõmmatud. Nokk ja küünised on mustad, jalad üleni sulis.

Kõrvukräts on levinud põhjapoolkera metsa- ja metsastepivööndis ning mägimetsades, kus on lagendikke. Tihedas metsas teda ei leidu, sest ta jahipidamismaneer erineb enamiku kakkude „seira ja ründa” laadist – kõrvukrätsud otsivad saaki madalal lennates, vahelda-

des kaunis jõuliste tiivalöökidega sõudlendu üsna pikkade lauglennujärkudega. Ohvri, enamasti mõne pisinärilise, näiteks uruhiire tegutsemist kuuldes pidurdab räts järsult, viskab justkui kukerpalli ja rabab saagi üsna eksimatult küünistesse. Hääletut lendu soodustavad omalaadse struktuuriga suled, eriti tiibadel: suleservad on eriliselt pehmed, üksteisega

Foto: sille annuK / postimees

vähem kui teistel lindudel haakuvate udemetega. Saaki haarates käänab räts välisvarba tahapoole, nii et kaks varvast on ette- ja kaks tahapoole suunatud. Ohver surmatakse noka abil.

Kakkude kolju pole sümmeetrilise ehitusega: üks kuulmeava on teisest madalamal, mis tagab ruumilise kuulmise nii vertikaal- kui horisontaaltasapinnas. Nii on või-

malik saagi asukoht määrata lausa kaarekraadi täpsusega.

Kakud näevad pimedas paremini kui enamik teisi linde, ent nägemine teenib eelkõige takistustega kokkupõrkamise vältimist.

Kõrvukräts on üks Eestis pesitsevast kaheksast kakuliigist ja nende hulgas arvukaim – kuni 4000 haudepaari. See arvukus on suuresti kõikuv, sõltudes talvitusoludest ja toidurohkusest. Kui mahedama talve elab Eestiski üle mitusada kõrvukrätsu, siis tüsedama lumikatte ja madala temperatuuriga talvedel hukkub neid hulgaliselt Kesk- ja Lääne-Euroopa talvituspaikadeski.

Kevadel jõuavad kõrvukrätsud oma pesapaikadele märtsi lõpul ja aprilli alul.

Pesaehitamisega nad vaeva ei näe, vaid hõivavad mulluse hallvarese- või harakapesa, eelistatult mõne okaspuu ot sa s või ü le k a s v a nud hekis. Isalind teavitab oma paigavalikust iga mõne sekundi tagant õõnsakõlalist huu hüüdes, otsekui puhuks pudelisse. Emane vastab talle kimeda poolnasaalse kii-e hüüdega või heledama hoiiu’ga. Aprilli teisel poolel on pesas 4–7 lubivalget muna, mida hakatakse hauduma kohe esimesest peale. Et munemise intervall on kuni 48 tundi, siis kooruvad pojadki kahepäevase vahega, nii et nende suurus on vägagi erinev. Hauvad mõlemad vanemad ja esimene poeg koorub 28. haudumispäeval. Esialgu toob pessa toitu isalind, emane aga tükeldab seda parajateks palakesteks. Kehval hiireaastal ei suudagi kakupaar kõiki poe-

Mahlapressid, marja- ja õunapurustajad Cider Mill OÜ tootevalikust leiab sobivaid tooteid nii eratarbija kui ka väike- ja suurtootja. Valikus on mahla tegemise varustus, toidukuivatid, piima töötlemise seadmed, õlle pruulimise seadmed ja ka tervikud tootmise ja pakendamise automaatliinid. Eraisikutele pakume suures valikus mahalapresse, purustajaid, toidukuivateid ning kõike vajalikku mahla ja marjade säilitamisel või kuivatamisel. Ettevõtete vajadustele läheneme projektipõhiselt ning arutame koos läbi iga detaili tööprotsessi lihtsustamisel ja automatiseerimisel.

MEIE TEENUSED:

HOOLDUSTEENUS – toidutööstuse seadmed k.a kõik meie pakutavad seadmed.

VÕTMED KÄTTE TEENUS – pastöriseerimine, villimine, korkimine, sildistamine, pakkimine – kõik koos meie või Teie materjalidega. ÜKSIKTEENUSED ERALDI või KOMBINEERITULT: toorme eelpesu, saaduse purustus- ja pressimiseteenus, pastöriseermine, saaduse villimisteenus, taara korkimis- ja sildistamisteenus; teie toorainest valmib meie juures lõpptoode – organiseerime teile kõik pakendamiseks vajaliku (taara, pakendid, sildid jms materjalid), et saaksite oma saaduse ise luua.

RENDITEENUS: lihtsamate seadmete renditeenus (purustaja ja mahlapressid).

Palun tutvuge enimmüüdud tootevalikuga meie e-poes www.cidermill.eu Cider Mill OÜ, Lao 8-26, 80010 Pärnu Tel 5351 6054 (müük eraisikutele), 5450 2075 (projektimüük) info@cidermill.eu, www.cidermill.eu

Toitainete doseerimine ja pakendamine

Piima töötlemise seadmed

gi küllaldaselt toita ja tavaliselt kasvab üles kolm kuni neli noort. Nad hakkavad pesa naaberokstel küüniste, noka ja tiivahakatiste varal turnima alates 4. elunädalast ja annavad endast videvikust keskööni teada tsiieh-mangumishüüetega, mida mõnikord on päevalgi kuulda.

Tragimad noorukid hakkavad oksalt oksale lendama 35päevaselt ja ise hiiri küttima kümne nädala vanuselt, vanemate hoolitsust jätkub veel paariks nädalaks, misjärel pesakond hajub. Augusti lõpul hakatakse rändama edela suunas, kuid üle Läänemere naljalt ei lennata ja nii tiheneb rändevool Baltimaade lääneranniku vööndis. Äraränne kestab lume tulekuni, aga tragimad-kogenenumad vanalinnud jäävad talvitama kodupiirkonnas. Lõunapoolsetel aladel on täheldatud talvitussalku, milles kuni paarkümmend lindu veedab päeva peaaegu külg külje kõrval.

Suhteliselt nõrgad ja üpris avaliku tegutsemisega kõrvukrätsud langevad tihtipeale suuremate kakkude ja kanakulli saagiks. Metsnugis ei jäta juhust olles rätsupoegi pintslisse pistmata. Oma pesale või endale ohtu tunnetades võivad rätsud sulestiku kohevile ja tiivad rataskaardu ajada ning naksutavad valjusti nokka. Kõiki ohte vältida suutnud kõrvukrätsud on elanud kuni 28aastaseks. Rahvusvaheline looduskaitseliit on selle liigi paigutanud ohuväliste liikide lahtrisse, nii et on lootust neid huvitavaid kõrvatuttidega linde edaspidigi meie mandril kohata.

Seadmed istanduse hooldusest kuni villimiseni!

Toidu kuivatamine

Õlle pruulimise seadmed

maa elu || juustutegu || 13

24. august 2017

Juust. Ida-Virumaal Alutaguse metsade vahel Iisakus on leidnud õde-venda Triinu ja Madis Arm südikust, et hakata tootma hallitusjuuste, mis kannavad Alutaguse juustu nime.

Iisaku noored teevad

imehead juustu Tiit Efert Maa Elu

K

usjuures mõlemad noored on jõudnud elada pealinnaski, kuid tõmme maaelu vastu on neid toonud tagasi kodukanti. „Tallinnast sai siiber,” ütleb Madis, kes õppis Tallinna tehnikakõrgkoolis ehitust. Iisakus ongi tal praegu ehitusfirma ja ta annab tööd neljale kohalikule mehele.

Aktiivse mehena kuulub Madis ka Iisaku volikokku.

Aga ehitustöö on raske.

Madise sõnutsi praegu ta veel jaksab mööda katuseid turnida, aga kindlasti mitte lõputult. Tal on eesmärk võtta enda jaoks üleminekuaeg: viie aasta jooksul hakata tegema midagi muud. Kuigi ehitustööd on kuhjaga. Kui klient tuleb täna tema juurde sooviga midagi teha, siis Madis pakub tööajaks järgmist aastat, sinnamaani on kalender täis broneeritud. Lahenduse midagi muud teha pakkus noorem õde Triinu. Õde-venda teevad ühise äri Triinu sooviks oli pärast gümnaasiumi lõpetamist õppida midagi toiduga seotut. Valida oli Tallinna tehnikaülikooli või maaülikooli toidutehnoloogia vahel. Triinu proovis mõlemale poole, kuid Tallinnas jäid uksed tema ees suletuks. „Ma olen väga rahul, et sisse ei saanud,” arvab ta. Õpingud maaülikoolis sobisid talle suurepäraselt ja magistriõppes keskendus ta juba piimatehnoloogiale ning huvitus kohukeste valmistamisest.

Huvi kohukeste vastu viis Triinu aasta tagasi Indoneesiasse. Seal tunti huvi, kuidas oleks võimalik kohukesi külmutatud kujul kaugele soojale maale transportida. Tagatipuks uuriti kohukeste retsepti, et neid ise seal tootma hakata. „Tegin kohalikust piimast ja toorainest neile retsepti. Tean, et tootmiseni pole nad jõudnud, küll aga valmistavad keefirit,” räägib Triinu.

Hallitusjuustudega puutus Triinu kokku siis, kui sattus praktikale hoopis Luke farmimeiereisse, kus juba üle kümne aasta on Breti kaubamärgi all Eestis ainsana hallitusjuuste toodetud. Seal ta nägigi, kuidas hallitusjuuste valmistatakse.

Triinu pole sugugi algusest peale hallitusjuustusõber olnud. Esimest korda ei tahtnud ta seda suu sissegi võtta, vaid piirdus nuusutamisega. Järgmine kord juba võttis tükikese, aga see ei maitsenud üldse. Ajapikku on hallitusjuust

Kogu juustutootmise ahela on Triinu ja Madis ise välja mõelnud.

Fotod: Kristina Efert

talle aga meeldima hakanud.

Praktikalt saigi ta mõtte, et võiks ise juustu tootma hakata. Aga see oli pelgalt uitmõte, mis ei viinud esialgu kuhugi.

Noortel polnud piisavalt pealehakkamist ega rahagi. Madis oli ise just Iisakusse tagasi jõudnud ja alles ehitusfirmaga alustanud.

Aga nüüd, aastaid hiljem, kui ehitusfirma oli aidanud kindlust koguda ja nähes, et Kuusalusse viinavabrikusse toidutehnoloogina tööle läinud õde pole õnnelik, kutsus Madis ta koju ideega hakata juustu tegema.

Kutse langes viljakale pinnale, sest Triinu oli enda jaoks mõistnud, et viin ei ole te-

ma teema. Ükskõik kui head viina ta proovis teha, oli tulemus ikka halb. „Sest viin on ju halb,” kinnitab Triinu.

Risk kindla palga pealt maale tulla oli muidugi suur.

Oma ettevõttega ei tea ju kunagi, kuidas üldse minema hakkab.

Tasa ja targu Katsetama asuti eelmisel sügisel. Esimesed partiid valmisid Madise saja aasta vanuses palksaunas. Et midagi juustu sisse ei pudiseks, lõi ta selle kilega seest üle ja saunatamine tuli mõneks ajaks unustada.

Soetati sajaliitrine supipott, millele tehti 200-liitrisest poolikust vaadist veevann ümber. Juustukambri-

teks viidi sauna külmikud, kus juustud valmivad. Esimesed juustud olid natukene soolased, aga tulemus oli innustav. Tegelikult õnnestusid neli esimest partiid. Viies ei läinud hallitama. Aga sellest ei ole midagi, sest edasi läks kõik jälle hästi.

Esimesest veerandsajast partiist ebaõnnestus kokku kolm.

Kuigi sauna ei saanud saunana kasutada, pidi seda talv läbi kütma, sest külmikud töötavad stabiilselt soojas ruumis.

Tänavu kevadel sai Madis oma sauna tagasi, kui Triinu soetas endale Iisakusse Metsa tänavale väikese korteri, kuhu seadmed ja külmkapid ümber koliti. Asutati ettevõte ja saadi koduköögi tunnustus.

Nüüd võib ta oma juuste teistele huvilistele müüa, ent restoranide ja poodide uksed on esialgu suletud. Kontaktid on aga olemas ja nii poed kui ka restoranid on juba huvi tundnud. Seni käib müük huvilistele käest kätte. Kohalikud käivad ukse taga, ise käiakse laatadel ja Viimsis elav õde vahendab kaupa pealinnas elavatele juustusõpradelegi.

Valikus on valge-, sini- ja sini-valgehallitusjuustud. Valge on kõige mahedam, sinine see-

vastu kõige tugevama maitsega.

Kõik juustud on mõnusalt kree­ mised ja pigem vähem vänged, sest arvestatud on eestimaalaste maitse-eelistustega.

Isegi siis, kui veel õiget pakenditki ja nime ei olnud, hakkas sõna levima ja inimestel tekkis huvi. Üks 200grammine juustukera maksab kuus eurot. Isegi kohalikud, kelle jaoks on hind krõbe, lubavad endale aeg-ajalt seda maitseelamust.

Kuigi poes on palju odavamaidki sama nime kandvaid tooteid, mõistavad asjatundjad vahet.

Kogu tootmise ahela on Triinu ja Madis ise välja mõelnud. „Mida vaja on, seda tellime või teeme ise,” ütlevad nad.

Enda tehtud on näiteks vormid.

Selleks võeti sobiva läbimõõduga terastoru ja puuriti augud sisse. „Mingi aeg Triinu ainult puuris,” muigab Madis. Tulemuseks oli korralik hinnavõit, sest valmis vormid oleksid maksnud 50 eurot tükk, nüüd aga kulutati viiele vormile kokku 37 eurot.

Hallituse bakter ostetakse Eestisse pulbrina sisse. Praegu on päevane tootmisvõimekus 100 liitrit toorpiima, mida ostetakse Lohusuu vallast Mesiviss OÜ piimafarmist. „See on meile kõige lähem piimafarm,” sõnab Triinu.

Valge- ja sini-valgehallitusjuust küpsevad külmikus vähemalt ühe kuu ja sinihallitusjuust vähemalt kaks kuud.

Triinu jaoks on oluline, et kõik partiid maitseksid ühtmoodi. Selle saavutamiseks tuleb aga pingutada, sest juba piima maitse võib erineda sõltuvalt sellest, mida lehm enne lüpsi on söönud. Juustud võivad külmkapis samuti erinevalt valmida, sest niiskuse tase kapi eri osades on erinev. Külmiku all- ja tagaosas on niiskem, üleval ning eespool aga kuivem. Seetõttu on valmimise ajal tarvis juustukerasid iga natukese aja tagant keerata ja nende asukohta muuta.

Ots otsaga kokku Praegu tuleb tootmine ots otsaga kokku ja jooksvad kulud saavad kaetud. Triinu jaoks on see põhitegevus. Juustutegu võtab korraga kaks päeva. Ühel päe­ val teeb ta juustu, teisel päeval lõikab, soolab ja paneb külmkappi. Sellele järgneb uus kahepäevane tsükkel.

Praegu on päevane tootmisvõimekus 100 liitrit toorpiima, millest saab kümme kilogrammi juustu ehk 50 kera. Selline tootmismaht seab arengule piirid. Pealegi on ikkagi eesmärgiks poelettidele jõuda, et igat juustukera ei peaks ise maha müüma. Aga väljavaade on olemas, sest juba praegu käib uue tootmishoone ehitus. See tuleb noorte lapsepõlvekodu hoovi, tühjalt seisnud kõrvalhoonesse, kus kunagi on peetud sigu ja keedetud seasööki.

Madise ehituskogemus tuleb siin äärmiselt kasuks. Nii palju kui võimalik, ehitab ta ise, sest brigaadi tellimiseks raha ei ole.

Küll aga tuleb üle 30 000 euro inves­teerida seadmetesse, millele lisandub õnneks aga veel PRIA toetus.

Umbes 200 ruutmeetri suurusesse meiereisse sisustatakse katlamaja, piima vastuvõtu- ja jahutusruum, tootmis- ja pakkimisruum, olme- ja kontorinurk, üks korralik juustukelder ning laoruum. Ehitatakse ka suur vaateaken, mille kaudu saavad huvilised tootmisprotsessi jälgida.

Uus juustukatel on planeeritud 500-liitrine. Siis saab rohkem toota ja ilmselt langeb ka hind ning laieneb sortiment.

Maal tegevust jagub Maale tagasi kolimist ei kahetse kumbki. „Siin on igal juhul parem kui Tallinnas,” sõnab Madis. Meelelahutusest puudust ei tunta. „Ma käin siit rohkem teatris kui Tallinnas,” ütleb Madis. Kui maale satub mõni teater esinema, siis on kõik kohal kui viis kopikat. Tallinnas, kus etendusi on iga päev, satutakse neile haruharva. „Omasugustega tahaks vahel suhelda,” sõnab Triinu nukramalt, aga see on ka ainus miinus. „Tööpuudust siin ei ole,” sõnab Madis.

Kui tema maale kolis, siis tuli igasugu pakkumisi. Oma ehitusettevõtte kõrvalt õpetab ta kohalikus koolis keemiat, tehnoloogiat ja poistele käsitööd. Sama juhtus ka Triinuga. Tedagi on üritatud mitmesugustesse huviringidesse kaasata, aga praegu võtavad juustutegu ja -müük kogu aja ära.

Kui kõik läheb planeeritult, kolitakse järgmisel aastal tootmine koduköögist vast valminud meiereisse. Siis loodetakse lõpetada läbirääkimised ka poodide ja restoranidega.

14 || ilma- ja taimetarK || maa elu

24. august 2017

kraadi juures, kas siis raami peal soojas ruumis, toidukuivatis või saunalaval. Taim pole liiga pirtsakas, aga säilitada tasub seda ikka kinnises purgis ja pimedas. Droog, mille saame, on omapärase lõhnaga ja valkjaskollane.

Kuldvitsas on saponiine, eeterlikke õlisid, flavonoide, parkaineid, glükosiide, mõruaineid. Need kõik annavad hea põletikuvastase, puhastava ja uriinieritust soodustava toime.

Kuldvits on hea mikroobide hävitaja põies, neerus, maksas ja sapis, limaskestades. Seda kasutatakse ka tursete, vesitõve, neerukivide ja -liiva korral. Kuldvitsatee aitab ka reuma ja podagra, kopsutuberkoloosi, bronhiaalastma ja skrofuloosi korral. Suulimaskesta põletike, soori ja angiini puhul on kasutatud kuldvitsatõmmist suu loputamiseks ja kuristamiseks.

Haavade, paisete ja furunklite korral on kasutatud seda kompressi ja mähistena. Samuti on kompresse kasutatud luumurdude korral. Kuldvits sarnaneb toimelt arnikaga, mida Eestis looduslikult ei kasva. Mõnel pool on kuldvitsa nimetatudki metsarnikaks.

Kuldvitsal on veel krampe ja valu leevendav toime, näiteks sapiteede, neeru- ja põiepõletiku korral. Teed on joodud ka kõhulahtisuse vastu. Veel on peetud seda meestepunaks, kuna see toimib hästi eesnäärme põletike ja suurenemise vastu.

Metskuldvitsa võib kasutada eraldi, eriti kui on vaja puhastada lümfisüsteemi või ravida põletikke. Siis tar vitatakse seda 7–10päevase kuurina.

1 sl kuiva taimepuru valada üle kuuma veega, lasta tõmmata 10–15 minutit. Kurnata ja juua. Kui kuldvitsa kasutada maksa- ja sapiteede põletike korral, siis tuleb tõmmist juua 30 minutit enne sööki. Kui seda kasutada loputamiseks või kuristamiseks, tuleb lasta tõmmata, kuni tee on jahtunud, kurnata ja kasutada.

Euroopas kasutatakse ravimtaimena ka kanada kuldvitsa, mis meil aias ilutaimena kasvab. Selle toime pole siiski nii tugev kui metsas kasvaval kuldvitsal.

Kel vähegi metsa asja, tasub sealt kuldvitsa kaasa korjata. Tegu on hea toimega väärt ravimtaimega.

ilMatarK

jÜri KaMeNiK ilmatark

udukaare saLadused

a

Kuldvits õitseb juuli keskpaigast augustini.

FotoD: wiKipeDia

Harilik kuldvits H

arilik kuldvits (Solidago virgaurea) on püstine, haruneva ladvaga taim, mille harud on kõik kaetud kollaste liitkorvõisikutega. Alumised lehed on munajad, ülemised piklikud või süstjad, taime kõrgus 60–120 cm. Kuldvits on mitmeaastane taim, kasvab üksikuna või puhmastena.

Seda võib kohata hõredamates kuivades metsades ja metsaservas, puisniidul, nõlvakutel, mere ääres. Palju on seda noortel raiesmikel, kus kasvab suurte puhmastena ja muudab raiesmiku kollaseks. Kuldvitsal

kuldvits on hea Mikroobide hÄvitaja pÕies, neerus, Maksas ja sapis, liMaskestades.

ju Kal

KÜlViKaleNDer: aUGUSt–SePteMBer

29. T

11.13

Vili Vili

31. N

Vili, alates kl 11.19 juur Teadmistepäev

Ne i

TULI

VESI

ÕHK

S

30. K

MAA

K

Leht, alates kl 22.48 vili

Sõnn

ISTUTUSAEG 06.08 20.35

K

Juur ALLIKAS: MÄRKMIK-KALENDER „AASTA AIAS 2017” KIRJASTUSELT VARRAK

ur Amb

Leht

28. E

1. R

VI

Õis, alates kl 11.53 leht

LI

27. P

R

i ts

Õis

26. L

Jäär

vi Lõ

25. R

kits

U

fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

Sel aastal on suvi hilisem ja kuldvits õitseb veel. Kogutakse õitsemise alguses. Kui ladvaõied on õitsenud (närbunud õied muutuvad tumedaks), siis saab kõrvalharudest ja altpoolt koguda puhkevaid õisi. Äraõitsenud õied muutuvad kuivatades vatiks, tasub koguda puhkema hakkavate õitega varsi.

Värskelt puhkenud taimedel lõigatakse ladvaosa 15–20 cm maha, eemaldatakse jämedamad varred ja kuivatatakse.

Kuivatatakse 35–40

JU

KatriN lUKe

on omapärane terav lõhn, mille järgi selle ära tunned. Kuigi raiesmikelt kaob kuldvits suhteliselt kiiresti, kui need täis kasvavad, jääb mõni ikka püsima. Minul on aeda tulnud arvatavasti seemnetega mitu põõsast ja kõik on jäänud ilusasti kasvama. Korjates tasub olla tähelepanelik, sest kuldvitsaga sarnaneb ka ristirohi (mürgine taim!). Lehed ja taim on siiski erinevad. Kuldvitsa alumised lehed on munajad, ristirohul lõhistunud. Kui täpselt ei tea, uurige internetist ja raamatutest pilte ning tutvuge kuldvitsaga botaanikaaedades ja ravimtaimeaedades. Ka RMK loodusteabepunktides on teadjad inimesed.

Kuldvits õitseb juuli keskpaigast augustini. Aga septembriski võib üksikuid taimi veel seenemetsas käies kohata.

V

ugust on udude kuu. Eriti palju võib udu kohata rabades.

Kui päike paistab läbi udukihi, võib näha udukaart, üht vikerkaare vormidest. Seetõttu tutvustan seekord just udukaart.

Algatuseks veidi kaugemalt. Pärast hoovihmu päikese vastassuunda ilmuv värviline kaar on üldtuntud. Küllap on see üks ilusamaid optilisi nähtusi, mida seostatakse peamiselt suvega. Vähem teatakse seda, et peale hariliku vikerkaare on veel kaks vormi: udukaar ja pilvekaar.

Niisama vähe tuntud on öösel kuuvalguses ilmuv vikerkaar. Tuleb ette ka eksiarvamusi, näiteks peetakse mõnikord värvilisi halosid vikerkaarteks.

Niisiis, peale hariliku vikerkaare on sellel veel kaks vormi: udukaar ja pilvekaar. Nende tekkeks on vaja väga väikesi, alla 0,1-millimeetrise diameetriga veepiisku ehk udu või pilvi. Piiskade väiksuse tõttu on tähtis valguse lainelisus.

Kiired hajuvad ja difrageeruvad (difraktsioon on lainete paindumine tõkete taha) kõigis suundades, kuid kõige enam kontsentriliste rõngastena.

Need nähtused (difraktsioon, kontsentrilised rõngad) tekivad samamoodi kui tavaline vikerkaar: valgus peegeldub veetilga seest ja tekitab suure rõnga valgusallikast vastassuunas. Peamine erinevus seisneb selles, et hariliku vikerkaare puhul võib vihmapiiskade korral jälgida selgeid „geomeetrilise optika” trajektoore ehk valguskiirte teekondi, kuid uduvikerkaar tekib palju väiksemate tilgakeste puhul, mis difrageerivad valgust, põhjustades laia ja kahvatu kaare. Värvi enamasti pole, sest eri lainepikkusega valguskiired kattuvad suuresti. Harva võib siiski näha ühes servas punakat või sinakat varjundit. Üsna tüüpilised on lisakaared, mille põhjustab interferents.

Udukaar on võrdlemisi tavaline nähtus. Selleks peab olema läbipaistva taevaga udu, et päikese otsekiirgus paistaks vaatlejani (vikerkaarte tekkeks on vaja otsekiirgust). Sel juhul võib näha laia valget kaart, sageli lisakaartega. Kõige sagedamini õnnestub udukaari pildistada hommikuses rabas, kus hõre ja madal (selge taevaga) udu on tavaline. Udukaar ilmub üldjuhul enne udu hajumist, sest siis pääseb päikese otsekiirgus hõrenenud udust läbi. Öisel ajal saab udukaari tekitada autotuledega.

August on näidanud nii oma kurjemat palet (ebatavalised äikesed, pagid ja hiidrahed 12., 17. ja 19. augustil) kui ka tavatut kuumust (12. ja 19. augustil kohati üle 30 kraadi). Nädala alguseks tõrjuti lämbe troopiline õhumass idapiiri taha, kus veel mitu päeva paugutas kuni 60. pl-ni koguni üle 30kraadine õhutemperatuur – niisiis jäi „kahe Eesti päev” idapiiri taha.

Tuleb Harju keskmise augusti ilmaga nädal ehk nii vihma kui ka mõõdukat, kuni 20kraadist sooja. Näib, et ilm on rahutu, sest lohud vahelduvad harjadega: on oodata nii lausvihma kui ka sajuhooge, kuivemaid hetki ja ajutist tuule tugevnemist.

Sooja on öösiti enamasti üle 10 kraadi ja päeviti kuni 20 kraadi, mõnel päeval võib õhusoe piirduda 16 kraadiga. Kuid kõik on võimalik: 31.08.2004 oli sooja kuni 27 kraadi ja Eestit räsisid võimsad piksed – ka sel korral on mõni mudel sarnase stsenaariumi välja arvutanud 30.–32. augustiks (1. septembriks). Elame, näeme!

V

maa elu || KODu ja aeD || 15

24. august 2017

Suurtel istikuallahindlustel võite sattuda väga soodsatele leidudele ja saada sedasi taimi, mida muidu osta ei raatsiks.

Foto: liis treimann / postimees

Suvelõpu ahvatlused

puukoolides SÄDe lePiK Maa Elu

e

lulõngad, ronitaimed ja rododendronid –50%. Valik lehtpõõsaid poole hinnaga. Kõik paljasjuursed hekitaimed –50%. Kõik mullapalliga okaspuud –20 kuni –50%. Kõik veetaimed –40% ja suur valik kõrrelisi –30%.

Kaks roosi ostad, kolmanda saad tasuta. Kõik marjakultuurid 1=2. Viimased 300 elupuud ’Brabant’ vastupandamatu hinnaga 2.90 ...

Sellised pakkumised meelitasid eelmisel nädalal ostjaid puukoolide ja aiaäride kodulehtedel. Ja ülihäid pakkumisi tuleb kindlasti veel, sest suve lõpp ja sügis on hea istutamisaeg ning müüjad tahavad vastu talve oma taimevarusid vähendada.

Sügise teeb heaks istutus-

ajaks eelkõige see, et tänu vihmadele on mullas piisavalt niiskust. Eriti oluline on see kergetel liivakatel muldadel. Ilmad muutuvad jahedamaks, õhk on niiske ja veekadu on mullast hoopis väiksem kui suvel või kevadel. Seetõttu pole nüüd istutatud taimede kastmisega suurt muret: kui pole laussadu, võiks korra nädalas ikka kasta, aga harva juhtub, et sügisel istutatud taim kuivamise pärast otsa saab.

Sügisel istutatud taimed hakkavad kevadel ruttu kasvama. Kui istutate alles kevadel suve algul või kevadel õitseva püsiku või põõsa, siis sisuliselt kaotate aasta, sest esimesel aastal te tema ilu ju veel ei näegi. Varasügisel istutage seepärast ära forsüütia, pajud jt varakevadel kasvu alustavad või õitsevad taimed.

Kevadel on aiatöid palju, kuid paljasjuursete taime-

de istutusaega on väga napilt: need tuleb mulda saada ajavahemikul, mis jääb maa sulamise ja pungade puhkemise vahele, ja mõnikord on seda aega vaid kaks nädalat. Kui taime juured viga saavad, toibuvad nad istutamisest poole suveni ja kauemgi.

MÕelge hästi ja ostKe targalt Suurtel istikuallahindlustel võite sattuda väga soodsatele leidudele ja saada sedasi taimi, mida muidu osta ei raatsiks. Enne ostmist tasub aga siiski kodus eeltööd teha, sest ükskõik kui odav mõttetu ost tähendab ikka lihtsalt raha raiskamist. Mõttetud on taimed, mille jaoks teil tegelikult aias ruumi või sobivat kohta ei ole ja mis ei pruugi talve üle elada.

Võrrelda tasub mitme puukooli ja aiaäri pakkumisi. Mui-

dugi tuleb enne osturetke otsustada, kui palju saate kokku kulutada ja milline oleks sellest lähtuvalt teie soovide-vajaduste pingerida.

Pingerida aitab koostada näiteks taimede optimaalne istutusaeg ja järjekord. Suvelilled ja suvised amplitaimed olgu nüüd kui tahes odavad, nende aeg on kindlalt möödas. Sügise algul istutatud püsikud jõuavad enne külmi kindlasti juurduda. Neil on selleks vaja kolme-nelja nädalat, siis pole enam ohtu, et külm nad mullast välja kergitab. Kõrged püsikud, mille varred ja lehed on veel rohelised, kärpige madalamaks.

Juurdumist soodustab seegi, kui eemaldate kõik õied koos varrega. Kui hind on hea, ärge ostke samast liigist ja/või sordist üht või kaht, vaid ikka viis, seitse ja rohkemgi lille – suuremate taimerühma-

info@kasvumaja.ee tel 655 9750

dega saavutab alati ilusama tulemuse. Kaht taime paiguta kuidas tahad, need moodustavad alati rivi, kena rühma on lihtsam luua paaritu arvu taimedega. Õrnemate taimede juuri tasub pakase eest kaitsta muruniitest vms multšiga.

Roose võiks ehk istutada augusti lõpuni. Peenraroose tuleb talveks katta ja nende soetamine on õigem kevadeks jätta. Igihaljad rododendronid, läiklehised mahooniad jmt taimed tahavad varakevadel varjutamist, neidki on seepärast kindlam istutada kevadel.

Rahulikult võiks praegu ostmata jätta kõik talveõrnad taimed. Kui tahate siiski katsetada, istutage neid kevadel ja ikka võimalikult hea mikrokliimaga paika, siis saavad need taimed järgmise talvega kindlasti paremini hakkama. Korralikult juurdumata istikud saavad tihti talvekahjustusi. Talveõrnad on näiteks magnooliad, budleiad, aktiniidiad, suureõielised elulõngad, peensaagjas kirsipuu jt ilukirsid, kalifornia ja tömbiokkaline ebaküpress, kirss-kontpuu, jugapuud, kämmalvahtrad, alpi kuldvihm, jaapani kerria, valge mooruspuu jmt.

Kui kahtlete, uurige asja näiteks Eesti Dendroloogia Seltsi kodulehelt, sealsest artiklite jaotusest leiate Eestis külmaõrnade liikide nimekirja.

Vastupidavus sõltub taime päritolustki, Eestis paljundatud ja üleskasvatatud istikud on kindlasti vastupidavamad, kui alles kevadel Hollandist või mujalt meile sissetoodud poputatud taimed, mis ei pruugi õigel ajal kasvu lõpetada ja talveks valmistuma hakata. Esimesel kasvuaastal tasub okaspuid ja igihaljaid taimi kindlasti varjutada varakevadise päikese eest.

Okaspuud tahavad natuke rohkem juurdumisaega kui lehtpuud ja -põõsad ning seepärast on hea, kui okkakandjad saavad istutatud septembri keskpaigaks, lehtpuid ja -põõsaid saab istutada veel oktoobriski. Arvestage, et suured taimed juurduvad aeglasemalt ja väiksemad kiiremini. Sügisel on tore osta põnevate viljade või ilusa sügisvärvusega taimi, konteinertaimedel avaldub nende sügisvärvus varem ja eredamalt.

Heitlehiseid paljasjuurseid taimi hakatakse üles võtma ja istutama alles siis, kui nad on lehed langetanud ja puhkeolekusse jõudnud ega ole juurte kuivamise ohtu. Neist heki istutamiseks on seega aega kindlasti oktoobri lõpuni ja kõik et-

tevalmistustööd jõuab enne korralikult ära teha. Kui istikute juured tunduvad kuivad, pange nad enne istutamist kuni 24 tunniks vette. Pärast istutamist lõigake lehtpõõsahekk 1/3–1/2 ulatuses tagasi, siis ei jää hekk alt hõredaks.

Viljapuude ja marjapõõsaste nõuistikuid saab istutada, kuni maa on sula. Viljapuuistikute valik ja hind võivad sügisel küll paremad olla, kuid sügisel istutatud puid ohustavad peale pakase veel hiired ja jänesedki. Seepärast soovitab Jaan Kivistik oma „Puuviljaaedniku istutusraamatus” viljapuude istutamise kevadeks jätta. Sõstrad, karusmarjad ja vaarikad on aga parem istutada oktoobris. ostKe ainult terveid taiMi Vaadake soovitud taimed enne ostmist hoolega üle. Haiget taime ei maksa koju tuua.

Kahtlusi võiks äratada näiteks taime liiga kahvatu või muidu kummaline värvitoon, selline taim ei pruugi kasvama minna või jääb kauaks põdema.

Ka see, kui lehed on kummaliselt tumerohelised, on halb märk, sest üleväetamisest liiga lopsakas, suurte ja puitumata aastakasvudega taim on talveõrn.

Kui lehed on haiglaselt kollakad, neil on jahujas kirme või imelikud laigud ja plekid või kuivanud leheservad, siis on puu või põõsas ilmselt haige.

Kui elupuul on võra sees palju kollakat tooni või kadaka alumistel okstel palju pruune okkaid, siis võib tegu olla seenhaigusega. Seegi, kui muld on potis ilusasti niiske, kuid taim paistab närbunud, võib vihjata seenhaigusele.

Liigutage taimede lehti ja vaadake nende alumisele küljele, muidu võite aeda tuua lehetäid, kärsakad jt kahjurid.

Uurige taime potti ja vaadake, kas juurepall mahub sinna ikka ära või pole juurtel seal enam mingit hingamisruumi.

Kahtlane on lugu kindlasti siis, kui umbes meetrine taim kasvab ikka väikeses potis. Sellist taime ei maksa osta. Vaadake ka poti alla: kui juured juba aukudest välja kasvavad, siis on pott neil väikeseks jäänud.

Tihkelt kokku keerdunud juuri tuleb enne istutamist harutada ja kärpida ja see võib taime jälle põdema panna. Ostmata jätke sellisedki taimepotid, mille pinnal on vohama hakanud maksasammal, seda ei tasu koos soovitud taimega oma aeda tuua.

Pollis Viljandimaal müüb heas valikus viljapuid, marjapõõsaid, ilupuid ja -põõsaid

Ainulaadse tootevalikuga aiatarvete pood

Külastage meid 8. ja 9. septembril Pärnu taimelaadal ja 9. septembril Saare Maapäeval!

Ettetellimine laadale: tel 5345 4102 või puukool@seedripuukool.ee

Täpsem info www.seedripuukool.ee

TELLIMINE JA MÜÜK E–R 8–19, L 9–16 tel 5345 4102 puukool@seedripuukool.ee

Citadele

põllumajandusmasinate ja -seadmete liising

77 00 000 liising@citadele.ee www.citadele.ee

Teenuse osutaja on Citadele Leasing & Factoring OÜ, Narva mnt 63/1, Tallinn 10152, tegevusloa number FFA000096.

Kontaktid: +372 77 00 000, liising@citadele.ee. Krediidi kulukuse määr on 5,73% aastas järgmistel näidistingimustel: kapitalirent, vara hind 15 000€, esimene sissemakse 15% ehk 2250€, krediidisumma 12 750€, vara jääkväärtus lepingu perioodi lõppedes 0%, lepingu periood 5 aastat, tagasimaksete arv 60, intressimäär 6 kuu Euribor + marginaal 5% aastas, lepingutasu 180€, tarbija poolt makstav kogusumma 14 616,51 €, krediidi kogukulu 1 866,51 €.

Iga finantsotsusega kaasnevad riskid ja kohustused, mistõttu palume laenutoote tarbimise vajadus hoolikalt läbi mõelda.

Tutvu toote tingimustega www.citadele.ee ja küsi nõu meie spetsialistilt.