Maa Elu, 14. september 2017

14. SePTemBeR 2017 • nR 36 (118) • HInd 1 €

AJALeHT

eTTeVÕTLIKULe

EESTI KÜNN

ISTRIVÕIS E T IM

TARTUMAAL RÕHUL 15.–16.09

ED 2017

9

margus ameeriKas: NÄITAME, ET TRAKTORID, MILLEGA TÄNA TÖÖD TEHAKSE, ON IKKA HOOPIS MIDAGI MUUD KUI MÕNIKÜMMEND AASTAT TAGASI.

S LU

772504

586014

ISSN 2504-5865

mAAInImeSeLe

algab juba homme

Taimekaitsepritside tippklass MARJA- JA KÖÖGIVILJAKASVATAJALE! Anne Toompalu | 526 5699 | anne@starfeld.ee | www.starfeld.ee

2 || põllumajandus || maa elu

14. september 2017

Künnimeistrivõistlused. Homme ja ülehomme toimuvad Tartu ma maadel künnimeistrivõistlused, lisaks lubatakse huvilisi ülikooli vilja

küsime asjatundjalt

Gerd Kanter läheb põl Riina Martinson Maa Elu

Kui õunad on ilusad, aga te ise neid ei taha, siis ärge jätke neid puude alla vedelema, sest Eesti õuntele tahtjaid jagub.

Foto: Liis Treimann

Kas korjata puu alt mädanevad õunad ära?

E

estis valmisid sel aastal õunad hilja ja saak on seinast seina: on kohti, kus õunapuud on tühjad, ja kohati on õunu väga palju. Suure õunasaagi või kärnaste õunte korral tekib sageli küsimus, mida mahakukkunud õuntega teha. Maa Elu küsis kahelt õunakasvatuse eksperdilt, kas mahakukkunud õunad tuleks ära korjata või võivad need puu alla vedelema jääda.

Lauri Kasvand, Halika Õunatalu OÜ juhataja: „Õunakasvatajana soovitan kindlasti õunad puu alt ära koristada. Pole otseselt oluline, mis nende õuntega edasi saab, aga õunapuul on järgmisel aastal igas mõttes kergem, kui kõik õunad on puu pealt ja puu alt koristatud.

Kui õunu komposteerida, siis peaks seda tegema õunapuudest pisut eemal, et õuntes või nende pinnal talvituvad haigused taas puule ei leviks. Kui jääb aega, võiks puu alt kokku korjata isegi õuna-

puu lehed ja needki komposteerida. Purustatud õunad ja lehed komposteeruvad seejuures kiiremini ja neid saab kompostina varem kasutama hakata. Mahamatmine on väga töömahukas tegevus, õunapuu eest hoolitsemisega on tööd juba selletagi küllalt.”

Anne Ojasalu, Valtu Aed OÜ: „Kindlasti soovitan puu alla maha kukkunud haigestunud õunad regulaarselt ära korjata. Komposti ei soovita neid panna, pigem maha matta. Õunapuulehed soovitan kindlasti võimalusel komposteerida. Ärge laske korralikke õunu raisku minna! Kui õunad on ilusad, aga te ise neid ei taha, siis ärge jätke neid puude alla vedelema, sest Eesti õuntele tahtjaid jagub.

Meie kandis on sel aastal õunaaiad õige tühjad. Nõudlus on suurem, kui pakkuda on. Eestimaine õun on viimastel aastatel väga hinnas, eriti soovivad õunu väiketootjad, kes valmistavad mahla või siidrit.”

Küsis Taavi Alas

Kuidas arvutada, kui palju on piimatootes suhkrut?

V

iimasel ajal on väga palju räägitud suhk rumaksu kehtestamise vajalikkusest ja kutsutud inimesi üles lugema toiduainete pakenditelt, kui palju konkreetne toiduaine suhkrut sisaldab. Siiski pole asi mustvalge ja toiduainetööstuse liit on võtnud selgitada, mida numbrid pakendil tähendavad.

Nimelt arvavad paljud, et piimatoodetele märgitud süsivesikute hulk tähistabki tootele lisatud valget suhkrut, kuid tegelikult on valge suhkru koguse väljaselgitamine pisut keerulisem. „Euroopa Liidu toidumärgistusstandardite kohaselt saab pakendil välja tuua süsivesikute koguse ja suhkrute koguse, mis ei võrdu aga sugugi valge lauasuhkru kogusega,” kinnitas Valio Eesti turundusdirektor Krista Kalbin.

Piimatoodetes on kolme tüüpi suhkruid: piimas olev laktoos ehk looduslik piimasuhkur, puuviljades olev glükoos ja fruktoos ning lisatud suhkur ehk sahharoos. „Tavalises piimas ja piimajookides sisaldub ligi-

kaudu 5 grammi naturaalset piimasuhkrut ehk laktoosi 100 grammi toote kohta. Hapendatud piimatoodetes on jogurti- või keefiribakterid hapnemisprotsessi käigus osa laktoosi ära tarbinud, mistõttu on hapendatud piimatoodetes laktoosi keskmiselt 3,5 grammi 100 grammi toote kohta. Lisatud suhkru koguse arvutamiseks tulebki esimesena arvutada suhkrute kogusest maha laktoos,” sõnas Kalbin.

Nüüd tuleb suhkrute kogusest maha arvutada marjadest ja viljadest pärinev fruktoos ja glükoos. „Üldjuhul on fruktoosi ja glükoosi maitsestatud piimatootes tavalise 3–4protsendilise viljasisalduse korral ca 0,3 grammi ja eriti marjastes ca 15protsendilise viljasisaldusega toodetes kuni 1,5 grammi 100 grammi kohta,” selgitas Kalbin.

Tema sõnul näitab see arvutus, et lisatud suhkru osakaal võib marjajogurtites olla kuni kaks korda väiksem kui pakendile märgitud suhkrute osakaal. Laktoosivabadel toodetel on olukord pisut erinev, sest nendel sõltub suhkrusisaldus tootmistehnoloogiast. (ME)

el vähegi huvi põllutööde vastu ja soov lastele näidata, kust toit poodi jõuab, saab künnivõistlustel oma ala parimate juhendamisel teadmisi täiendada ja lahutada meelt vaadates, kuidas tippsportlane ja -poliitikud traktorit põllul taltsutada suudavad.

Eestis toimuvad künnimeistrivõistlused juba aastast 1964, vaid mõni üksik aasta on vahele jäänud. Kaks viimast olid Kehtnas, enne seda aastaid Olustveres ja nüüd siis esmakordselt koostöös Eesti Maaülikooliga nende Rõhu katsejaamas ja kõrval Haage Agro põldudel, Tartust kümmekond kilomeetrit Viljandi poole sõita.

Paraku pole kündmine nii atraktiivne tegevus, mis pered üle Eesti kohale meelitaks, ja künniselts hakkas juba tükk aega tagasi nuputama, mida vaatemängulist võistlusele juurde lisada. Nii saigi ellu kutsutud VIP-künnivõistlus, kus üle Eesti tuntud inimesed nüüdisaegsel traktoril kündi proovivad. Tänavu pakuvad maaeluministrile konkurentsi maaülikooli rektor, Tartu linnapea, Gerd Kanter, Laine Randjärv ja mõni lubadus on veel õhus. „See on eelkõige korraldatud selleks, et propageerida põllumajandust, meie puhast tervislikku toitu ja tõsta selle töö tegijate mainet. Näitame, et traktorid, millega täna tööd tehakse, on ikka hoopis midagi muud kui mõnikümmend aastat tagasi,” selgitab Eesti künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas.

Põllutehnikat müüvatele firmadele pakutakse võimalust oma masinaid reaalses töös näidata ja soovijatel ka ise roolis neid proovida. Seega paralleelselt künnivõistlustega toimub „Tehnika teeviit” – alternatiiv tavanäitustele, kus masinad ühes kohas lihtsalt paigal seisavad.

Osalema võib tulla igaüks, kes võistluskünni reegleid teab ja piisavalt varakult ennast kirja annab.

Viimastel aastatel on lisandunud traktorite tõmbevõistlus ehk pulling, kus oma ala fanaatikud pakuvad traktorite võimsuse piire kombates pealtvaatajatele eredat vaatepilti.

Homme hommikul algavad eelkõige professionaalsetele põllumeestele mõeldud põlluseminarid, kus kogemusi jagab tunnustatud taimekasvataja Andres Härm. „Eesmärk on näidata taliteraviljade ag-

rotehnikat, et panna tubli alus järgmise aasta edukale saagile,” selgitab Ameerikas.

Künnikoolitusel näitab Urmas Lees oma traktori juures adra reguleerimist ja kvaliteetse künni ABC-d.

Põllumajandusmuuseum tuleb kohale oma väljapanekutega ja töötubades saab näha rehepeksu, hobukündi ning võistlevad uunikum-traktorid. Üks vanatraktoritega kündja tuleb osalema koguni Soomest.

Talle pakub konkurentsi Heino Prost, kündes oma 1938. aasta Deeringuga.

Tudengid kaasa Ameerikase sõnutsi on künniseltsi huvi, et taolised üritused toimuksid jätkuvalt ja erinevates Eesti piirkondades. „Sellest on kasu nii osalejatele kui ka võistlejatele, kui näeb igal aastal midagi uut ja veidi teistmoodi,” sõnab ta ja lisab, et taolise ürituse korraldamine on seotud suure vaevaga ning palju lihtsam on seda teha, kui on mõni aasta vahet. „Pakume maaülikoolile taolist ajakava, et kui tudeng õpib ülikoolis kolm kuni viis aastat, siis vähemalt korra ta saaks künnivõistlustel osaleda.

Kas ise künda, olla abikohtunikuks või kuidagi muudmoodi kaasa aidata,” räägib Ameerikas. „Usun, et need, kes on olnud need kaks päeva kündi hindamas, võivad kooli künnipraktikas arvestuse kätte saada. Kindlasti on taoline õppetöövorm palju põnevam kui vaid teoreetiliselt piltide ja raamatute järgi hinnates.”

Karikas ootab naist Kui palju osalejaid võistlustulle asub, selgub täpselt alles võistluspäeval. Korraldajad prognoosivad 15 kuni 20 osalejat. „On teada-tuntud vanemad tegijad ja mitmekordsed künnimeistrid, kuid on ka palju noori. Mõni veel sellises vanuses, kes ise maanteel sõita ei tohi,” iseloomustab Ameerikas. „Osalema võib tulla igaüks, kes võistluskünni reegleid teab ja piisavalt varakult ennast kirja annab. Väga suurt võistlejate arvu ei saa me kahjuks lubada, sest võistlusala on kindla suurusega, kuid loodame, et mahutame kõik soovijad ära.”

Oma osalejad saadavad võistlustulle ka Olustvere ja Türi ametikool. „Loodetavasti näeme ka naiskündjaid. Meil on anda välja üle kolmekümne aasta seisnud parima naiskündja karikas,” lisab Ameerikas.

Kui nõukogude ajal olid peaaegu igas maakonnas omad künnivõistlused ja vabariiklikele pääsesid vaid parimad, siis nüüd on lisaks meistrivõistlustele künnivõistlused vaid Võrumaal ja rahvusvahelised koolinoorte võistlused Olustveres. „Nagu iga tehnikaala on ka võistluskünd suhteliselt kulukas,” nendib Ameerikas. „Tuleb ju traktor ja ader oma käe järgi ära sättida ning lihtsustatult öeldes seina äärest võetud masinaga on raske konkurentsis edu loota. Kõik see tähendab, et võistlejaid ei ole liialt palju ning kandepind võiks olla suurem.”

Eestis toimuvad künnimeistrivõistlused juba aastast 1964, vaid mõni üksik aasta on vahele jäänud.

Foto: Elmo Riig /sakala

maa elu || põllumajandus || 3

14. september 2017

külje all maaülikooli Rõhu katsejaapuuaeda uudistama.

vihmasaBinad ja ÖÖKÜlmaoht ajavad saagilootja närvi

ldu kündma K

silvia Paluoja Maa Elu

auaaegne agronoom ja Eedu-Ennu talupidaja Eduard Jaansen arvab, et ilmastiku poolest ei ole tänavune aasta põllupidajale veel kõige hullem, aga kuna suvi on jahe, venib vegetatsiooniaeg pikemaks ja saagid valmivad paar nädalat tavalisest hiljem. „Saagi poolest ei ole see aasta kõige hullem ja ega vihmagi pole meie kandis Nurme külas palju tulnud, aga ta tilgutab niimoodi, et rikub päeva ära,” nendib Pärnu külje all toimetav Jaansen. „Läksin ühel päeval ristikuseemet võtma, sain põllu peale, tegi juba traktori aknad märjaks, tuli tagasi tulla. See teebki teatud mõttes närviliseks, et saaks justkui põllule minna, aga siis tuleb sabin kaela.”

Eedu-Enno talus on kaks ja poolsada hektarit koristuspinda, enamasti heinaseemne, oa ja soja all. Kui tavaliselt on timutiseemet koristatud juulis, siis seekord sai seda tööd teha alles augustis, nii et tubli kuu aega hiljem. Uba on talupõllul nii ilus, et Jaansen pole enda sõnul sellist põllu peal veel kasvamas näinudki, aga koristada seda veel ei kannata. Kuigi alumised kaunad on juba mustad, ülemised veel rohetavad ja alles nädala-paari pärast võib uba võtma hakata.

Seevastu esimest aastat seemneks kasvatatav Eestis aretatud sojauba teeb murelikuks, sest kultuur tahab eriti sooja suve ja küsitav on, kas kaunad jõuavad enne öökülmasid valmida.

võitjad maailmameistrivõistlustele Miks üldse säärast võistlust vaja on? „Eelkõige muidugi künnioskuste levitamiseks ja propageerimiseks. Paneb ju korralik künd aluse tulevasele saagile,” selgitab Ameerikas. „Kust aga neid parimaid oskusi saada? Ikka nendest maadest, kus põllumajandus- ja maaharimiskultuur on väga kõrgel tasemel.

Selleks tuleb osaleda künni maailmameistrivõistlustel, mida korraldatakse juba 64. korda, seekord siis Keenias.”

Eestit esindab künni-MMil eelmise aasta kaks meisterkündjat: üks pöördatrade võitja ja teine tavaatrade klassis. Tänavu esindavad Keenias Eestit pöördatradega Jüri Lai ja tavaadraga Raido Kunila. Selle aasta võitjad esindavad Eestit järgmisel aastal Saksamaal toimuval MMil. Kuna kündmine pole 100 meetri jooks, kus stopper ülitäpselt võitja kätte näitab, on künnivõistlusel võitja väljaselgitamine hoopis keerulisem.

Rõhul toimub hindamine MMi reeglite alusel. „Selleks sai reeglistik värskelt eesti keelde

tõlgitud ning on kõigile kättesaadav. Eelnevalt muidugi toimuvad koolitused, juhendamised nii kündjatele kui ka kohtunikele,” kinnitab Ameerikas. „Nurinat võib muidugi põhjustada alati taoline hindamine, kus paljud asjad ei ole täpselt stopperi ja mõõdulindiga mõõdetavad. Hindavad võistlusel mitmed komisjonid nii nagu näiteks iluuisutamises. Samas on aga ka ees väga täpne juhend ja hinnatakse kuni kümmet künnielementi.”

Kohtunike taseme tõstmiseks ja suurema erapooletuse tagamiseks tuleb seekord hindajateks ka kaks Soome kohtunikku.

Olgu veel öeldud, et seni pole eestlased kündmise maailmameistrivõistlusel veel medaliteni jõudnud, kuid mõnel aastal on esimesse kümnesse kohad saadud. Tavaliselt osaleb võistlejaid MMil kuni 30 maalt, kokku siis kuni 60 võistlejat. Traditsiooniliselt on esiviisik erinevatest Ühendkuningriigi riikidest, aga võitjariigid on olnud teiste seas ka näiteks Prantsusmaa, Austria ja Belgia.

vanajumal hellitab Eedu-Enno taluga võrreldes ligi kümme korda suuremal pinnal kasvatab tera- ja kaunvilju OÜ Vändra, mille tootmisjuht Kaido Madisson ütleb, et vanajumal on nende kandis olnud sel aastal oma meeskonna mees. „ Meie ei sa a k u r ta , 1. septembriks oli talivili kõik maas ja panime külviku uuesti kuuri alla, sellega on juba mu-

re murtud, koristada on veel põhiliselt suvinisu ja natukene otra, kusagil 400 hektari ringis,” annab Madisson mihklikuu esimese täisnädala lõpul ülevaate sellest, kuhu Jakobsonimail on sügistöödega jõutud.

Kogemustega tootmisjuhi jutu järgi on aeg nihkes ning osaühingus on liigutud selles taktis, nagu põllul vili on küpsenud. Aga näiteks suvinisuga pole ühelgi sügisel olnud nii, et see pole 8. septembrikski võetud ja tera küpsemiseks on vaja veel vähemalt paari ilusat kuiva sooja päeva. Koristatud on ka taliraps, aga saak ei pane käsi plaksutama. Suviraps ligemale 170 hektaril on alles roheline ning enne paarikolme nädalat pole see koristusküps. „Saagid on meie maa kohta olnud head, ei tohi kurta, tera ei ole õnneks väga lahjaks jäänud, kuigi toiduklassi müügivilja on keeruline saada, talinisu läks proovide järgi söödaklassi, nüüd loodame suvinisu peale, et sealt võib veel natukene saada müügivilja, aga rukkiga läks hästi,” selgitab Madisson, lisades, et Vändra osaühingu põhitegevus on piimakarjakasvatus ja oma toodetud vili kulub karjasöödakski ära. mais Kardab Külma Loomakasvatussuunda nimetabki tootmisjuht savimaadega Vändra eeliseks, sest iga kolme aasta järel tuleb ümber künda üle 300 hektari rohumaad ja sellesse saab adra sisse lüüa juba juuli keskel, nii et taliviljade külviks on võimalik maad varakult ette valmistada. „Eelmisel aastal oli meil päris suur probleem talivilja külviga, saime talirapsi ja rukki maha, aga talinisu ajaks läksid põllud nii pehmeks, et kaevasime ekskavaatoriga põllu peal külvikut, et seda kätte saada, sel aastal on külviga hästi õnnestunud, saime jutti talirapsi, talinisu ja rukki maha,” on Madissonil põhjust rõõmustada. Samas toob murekortsud otsaette teadmine, et vahepeal kiskus öösel temperatuur juba nulli, aga paarsada hektarit maisi on põllul ja tõlvik hakkab alles nüüd, septembri keskel valmima.

Maaeluministeeriumi põllumajandussektori ülevaatest võib sellesügisestele saagikoristajatele, kündjatele, külvajatele meenutada, et aasta tagasi oli augustis vili küps, aga põllud muutusid suurtest sadudest pehmeks ega kandnud masinaid, koristustööd oli takistatud ja pikaleveninud koristusega langes teraviljasaagi kvaliteet ja suurenesid saagikaod. Seevastu september oli tavalisest paari kraadi võrra soojem ja sademete poolest normist kuivem ning hilinenud saagikoristus sai täishoo, nagu ka taliteraviljade külvamine.

Ilmast rääkides rõõmustab OÜ Vändra tootmisjuht Kaido Madisson, et vanajumal on nende kandis olnud sel aastal oma meeskonna mees.

Foto: urmas Luik

MÜÜ OMA VANA NING OSTA UUEM JA PAREM!

Maailma suurim RASKETEHNIKA portaal!

juHtkiRi

Riina MaRtinson toimetaja

vaesus ja talveKartulid

v

iimase nädala jooksul jälgisin huviga ühes veebiportaalis käivat kommentaarirohket arutelu vaesusest ja sellega toimetulekust. Ühed kurdavad, et raha pole, teised jagavad neile õpetusi, kuidas hakkama saada. Sage soovitus on mõne tuttava juurde appi kartuleid võtma minna – saab talvekartulid tasuta. Mõned on toimetulekuraskustes tuttavaid-sugulasi kutsunud kartuleid võtma, aga sealtpoolt leitakse kümme ettekäänet mitte tulla. Puhas laiskus.

Aga kohe tuleb riburada vastuseid, kus üksipulgi arvutades näidatakse nõukaaegsetesse tõekspidamistesse kinni jäänuteks nimetatutele kätte, et kokkuvõttes kulub bensiinile rohkem raha, kui tasuta kartulitest võidaks. Täpselt sama käib seenelkäigu kohta – raha kulub auto või bussiga metsa sõites rohkem, kui seeni turult ostes.

Mõlemal poolel on õigus. Poest saab tõesti talvel kartulid nii imeodavalt, et ükski kõrvalseisja ei oskaks ilmselt välja arvutada, kuidas ometi põllumehed nii odavalt kartulit müües suudavad teenida kasumit, et oma lastele midagi head osta saaks.

Keskealistele meenuvad kartulivõtuga seoses kohustuslikus korras sügisel põllul veedetud päevad. Kel ikka maatöö soont loodus kaasa andnud pole, sel võis see aeg küll kartulivõtu ees eluaegse vastumeelsuse tekitada.

Samas usun ma, et kümmekond aastat veel ja inimesed hakkavad maksma raha selle eest, et saaksid sügisel kuskile tallu kartuleid võtma minna. Täpselt samuti, nagu praegu lähevad paljud Eestimaa pered suvel turismitallu eelkõige selleks, et lapsed saaksid lambaid, küülikuid ja kanu näha ning neile pai teha.

Tõsi on, et kartulikoti saab nii odavalt, et selle nimel ei viitsi korteriinimene enam käsi mustaks tegema hakata.

On see nüüd hea või halb, et kartulikilo poest talvel alla 20 sendi eest saadaval?

Pooled on rahul, teised ei saa tehtud töö eest väärilist palka. Loomulikult leiab ka kallimaid ja hoopis maitsvamaid kartuleid, aga see on selle loo teema, mis ei alga sõnaga „vaesus”.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2017

4 || teeviit || maa elu

14. september 2017

Näitus. Käsikäes künnimeistrivõistlustega Rõhu katsekeskuses ja Haage Agro põldudel leiab homme-ülehomme aset põllumajandus- ja rasketehnika näitus „Tehnika teeviit”, kus huvilised saavad mitmekümne kohale tuleva ettevõtte pakutavaid masinaid ise proovida.

Teeviidal saab nutiseadmes juhitavaid masinaid proovida Toomas Šalda Maa Elu

M

aa Elu uuris nelja ettevõtte juhilt, mis kohaletulnutele enim huvi pakkuda võiks.

ASi A.Tammel juhataja Indrek Tammel loetleb masinaid, millega nad välja tulevad, ja kinnitab, et kõik masinad on nende spetsialistide juhendamisel ka proovimiseks. „50hobujõulise Belaruss 422.4-ga võistleb noorkündja Olustverest, Belaruss 1025.5 ja pöörd­ adraga aga tudeng maaülikoolist,” lisab ta.

Tammeli sõnutsi on näitusel uudistamiseks teiste seas McCormicki traktorid, millel hobujõude 105–160, ja Belarussid võimsusega 50–350 hobujõudu. Kõige suurem Belaruss on varustatud paralleelsõiduseadme ja automaatse roolimissüsteemiga. Tuntud teleskooplaadurite tootja Merlo valikust on proovimiseks kohal TF50.8CS mudel. Haakeseadmetest on väljas Agroluxi adrad, Tšehhi tootja SMS randaal

Just nii liikus Intrac Eesti kombain Massey Ferguson läinud nädala lõpul „Tehnika teeviidale”.

ja sügavkobestaja ning firmalt Einböck ketasäke Aerostar-Rotation. Belarussi traktoritehase lipulaev, 350hobujõuline mudel 3522.5 on komplekteeritud firma SMS rullrandaaliga.

Aktsiaseltsi Intrac Eesti põl-

lumajandusmasinate müügijuht Teet Suursild kinnitab, et „Tehnika teeviit” on end seniste toimumisaastatega igati tõestanud ja firma läheb näitusele esindusliku väljapanekuga. „Tutvustame uut Massey

Fergusoni väiketraktorit MF 4707, mis osaleb ka künnivõistlusel,” ütleb ta. „Lisaks toome kohale traktori MF 6714S koos uue põlvkonna esilaaduriga ja traktorimudelid MF 7722 Dyna-VT, mida huvilised saa-

Foto: Teet Suursild

vad proovida koos Kongskilde HRWT viiehõlmalise adraga, ja MF 5613. „Publikumagnetiks ennustan Massey Fergusoni uut kombaini MF 7345 Avtiva S MCS, mis on esimene kolme trumli-

ga peksumasinaga Massey Fergusoni kombain Eestis,” pakub Suursild ja kinnitab, et ei karda, et keegi kallite masinate proovijatest midagi ära lõhub, sest traktorisse mahub kaks inimest ja instruktor näitab täpselt ette, kuidas miski toimib.

Urmas Lees, kes on aktsiaseltsi Dotnuva Baltic Kvernelandi tootejuht, usub, et nende kõige põnevam masin on Kvernelandi ader 2500S i-Plough®, mis on pärjatud tiitliga „Machine of the Year 2016”. „Selle adraga asuvad oma künnivõistlusel võistlustulle ka VIPid,” mainib ta. „See on uue põlvkonna ader, mille juhtimine toimub ISOBUS-liidese abil.

See tähendab, et adra reguleerimiseks ei ole vaja traktori kabiinist välja tulla, kõik toimub monitori vahendusel elektrohüdrauliliselt.”

OÜ Väderstad müügijuht Priidu Adrijani kinnitusel tutvustavad nemad Rootsis toodetud kvaliteetseid teraviljakülvikuid ja mullaharimisriistu. „Toome „Tehnika teeviidale” neli masinat, mida igaüks siin katsetada saab. Kaks neist on tahvelarvutist iPad Air juhitavad-kontrollitavad külvikud Spirit 600S ja Rapid 400C, üks põimagregaat TopDown 500 koos peenseemnekülvikuga BDA 360 ja üks suurekettaline randaal Carrier L 510millimeetriste ketastega, millel ainsana turul olevatest saab ketta nurka muuta nelja eri astmesse,” kirjeldab ta. „Üks meie populaarsem agregaat on kindlasti TopDown 500. Saagid on üha suuremad ja sellest tuleneb vajadus segada mulda väga suur kogus põhku ja selleks see just mõeldud ongi.”

maa elu || teeviit || 5

14. september 2017

Kunagi ränkrasket kündmistööd võib nüüd teha, valged sokid jalas Toomas Šalda Maa Elu

„M

eenub ühe põllumehe ütlemine, et hea adraga tunned tehtust rõõmu, lähed õhtul koju, lased vilet, ei pahanda naisega ega karista lapsi,” ütleb ASi A.Tammel üks omanikest Arvi Tammel atrade arengust rääkides.

Kui vaadata praegu vanu masinaid, siis hämmastab, kui nutikad olid inimesed juba sajand tagasi, tõdeb ASi Dotnuva Baltic Kvernelandi tootejuht Urmas Lees. Eelmise aasta künni-MMil Inglismaal oli suur vanade masinate töödemonstratsioon, kus töötasid nii rehepeksumasinad kui ka aurukateldega käitatavad adrad, mida trossidega üle põllu veeti. „Nüüdisaegne teraviljakombain ja ader ei erine põhimõtete poolest nendest oma eelkäijatest,” ütleb Lees. „Adra kohta peab kahjuks nentima, et meie „lööktööaegne” suhtumine on töö mõttekusse ja kvaliteeti jätnud negatiivse jälje ja peame oma arusaamadega alles jõudma eelkäijate tasemele. See on ka homme algavate künnivõistluste organiseerimise mõte, et täita lünka, mis ajalugu on meile tekitanud.”

50 aasta jooksul on muutunud masinate tehnilised lahendused ja eriti kiireks on areng läinud viimastel aastatel tänu elektroonika võidukäigule. Täpselt 50 aastat tagasi lõi Kverneland adrale automaatse kivikaitsesüsteemi, mis laseb peatumata ja atra purustamata künda kivistel põldudel. 1971. aastal pandi automaatkaitse ka pöördadrale, aga Eestis sai pöördatra soetada alles 90ndatel, Nõukogude Liidus neid üldse ei toodetud. „Kõik praegu Eestimaal kasutatavad adrad on varustatud sellise kivikaitsega, ilma ei jõuaks me kuidagi oma põlde kivivabaks koristada,” räägib Lees. „1981. aastal võeti kasutusele sujuv töölaiuse muutmine, mis on tähtis tootlikkuse ja kütusekulu seisukohalt.”

2007. aastal ehitati kahest

Vasakpoolsel traktoril on kasutuses nii esi- kui ka tagaader. Just nii saab traktori võimsust kõige paremini ära kasutada ja künni tulemus jääb suurepärane.

adrast koosnev liitader, mis võimaldab olenevalt traktoritest ja põllu tingimustest kasutada kumbagi atra eraldi või ühe suure adrana. „Nüüd näeme Rõhul i-Plogh®’d ehk nutiatra, millega töötamisel ollakse kabiinis valgete sokkidega ning miks mitte tikk-kontsadega. Lisaks sellele, et kõik reguleerimised saab teha kabiinist, hoiab GPS vao alati sirgena, olenemata, kuidas mullatingimused muutuvad või kui looklevalt traktor sõidab,” iseloomustab Lees.

Tammel meenutab, et pool sajandit tagasi oli meil kasutada maailma kõige suurema adratehase, Odessa tehase toodang, kus valmistati ühesuguste kultuurhõlmadega atrasid kogu Nõukogude Liidule. „Eestlased püüdsid saada meie tingimuste jaoks so-

bivamat töövahendit ja hakkasid tootma hüdropneumaatilise kivikaitsega atru, mis oli küll samm töökindluse ja tootlikkuse poole meie kivistes tingimustes, aga kuna kasutati Odessa kultuurhõlma, jäi töökvaliteet sisuliselt samaks,” meenutab Tammel.

Samm edasi tehti 80ndate lõpus, kui alustati Tartu adra arendamist, mis oli mingil määral koopia Kvernelandi adrast. Seda 3–5sahalist rippatra toodeti aastaid, ader oli varustatud lehtvedru-kivikaitsega ja vinthõlmadega ning see oli nihe kvaliteetsema künni poole.

1989. aastal käisid Eesti kündjad esmakordselt maailma künnimeistrivõistlustel, kus oma filigraanseid künnioskusi demonstreeris kogu ilma künniparemik, seda kahesa-

müük hooldus varuosad

haliste atradega. Aasta hiljem toodeti juba Eestis partii kahesahalisi Tartu atru, mida kasutati samal aastal künnimeistrivõistlustel Ilmatsalus, kus toimusid esimesed rahvusvahelistele künnireeglitele vastavad võistlused.

Alates 1992. aasta septembrist hakkas vastloodud aktsiaselts A.Tammel Norra firma Kverneland esindajana Eesti põllumeestele tarnima kuulsaid Põhjamaa atru, nende hulgas jõudsid siia ka esimesed pöördadrad. Näitused, erinevates tingimustes atrade töödemonstratsioonid, künnivõistlused ja künni õppepäevad olid tollal eriti huvipakkuvad ja rahvarohked.

Intrac Eesti ASi põllumajandusmasinate müügi-

juht Teet Suursild tõdeb, et üks suurem muudatus on olnud pöördadra kasutuselevõtt ja kivikaitsete täiustumine. „Kui vanasti oli adral lihtsalt neli hõlma, kündma hakati keskelt ja keset põldu jooksid vaod lahku, siis nüüd on tulemuseks ilus ühtlane põld,” räägib Suursild. „Kivi tabades võis varem ader lihtsalt puruneda, väga polnud kasu ka poltkivikaitsetest. Tänapäeval kasutatavad lehtvedru-

eriti kiireks on areng läinud viimastel aastatel tänu elektroonika võidukäigule.

müük hooldus varuosad

Foto: Arvi Tammel

ja eriti hüdraulilised kivikaitsed on märksa efektiivsemad. Üha enam kasutatakse tagaadrale lisaks esiatra.”

Väderstad OÜ müügijuht Priidu Adrijan leiab, et künnitehnikas pole väga suuri muutusi toimunud, kui mitte arvestada pöördatrade kasutuselevõttu. „Künnitehnika osakaal on ettevõtetes viimase 50 aasta jooksul pigem langenud ja on eelistatud tehnikat, mis võimaldab mulda harida minimeeritud meetodil,” selgitab ta. „Aga kui võrrelda kümne aasta taguse ajaga, on künnitehnika osakaal olnud stabiilne ja viimasel paaril aastal isegi tõusuteel. Künd jääb üheks tähtsaks mullaharimise meetodiks edaspidigi, aga selle osakaalu suurus on ettevõtetes erinev.”

6 || intervjuu || maa elu

14. september 2017

eestis ostetaks tuhat uut põllutö PÕLDUDE LUPJAMINE ERINEVATE AGROLUPJADEGA ENEFIX

PUIDUTUHK

KIVIJAHUD

UUDIS: sõelmete ja tuha segu:

lubjakivi 37,5% • dolokivi 37,5% • puidutuhk või Enefix 25%.

Küsi lisaks: info@preesi.ee, tel 510 7691.

MIKS VALIDA TRV KLIIMA 1. Omame üle kümne aasta kogemust jahutussüsteemide paigaldamisel ja hooldamisel.

2. Pakume teile kvaliteetset ja kiiret hooldusteenust.

TRV Kliima AS Assaku alevik, Rae vald, Harju maakond 75301 Tel 610 5454 e-post trv@trv.ee

3. TRV pakub nii hooldust kui ka paigaldust, pole vaja mitmest kohast otsida.

www.trv.ee

POLLUMAJANDUSTEENUSED

Kaasaegne ja tõhus tehnoloogia kombineerituna läbiproovitud töövõtetega ja pädeva meeskonnaga täidab suurepäraselt ka kõige nõudlikumate klientide vajadused ning tagab parima võimaliku kvaliteedi.

Meie töö kannab vilja!

Voore Farm Teenused pakub: • vedelsõnniku täisteenus, uue teenusena vedelsõnniku laotamine maisile kasvu ajal; • maisi täisteenus külvist koristuseni; • rohusilo täisteenus külvist koristuseni.

Kõiki teenuseid on võimalik tellida ka eraldi.

kRistina tRaks Maa Elu

p

õllul sõitev uhiuus traktor või kombain ei ole enam mingi eriline vaatamisväärsus, uusi masinaid on soetatud rohkesti – ainuüksi PRIA toetustega on neid viimase kümne aasta jooksul ostetud ligemale 10 000.

Kuidas käib masinameetmete alusel raha jagamine, räägib Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti arengutoetuste osakonna juhataja Lauri Kolberg.

Kui palju on kahe viimase rahastusperioodi jooksul põllumasinate ostuks raha küsitud ja saadud?

Põllutöömasinate- ja seadmete ostust rääkides kõneleme meetmetest 1.4 ehk mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetus ja praegusel

rahastusperioodil 4.1 ehk põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus. Neist kahest on kokku soovitud toetust 12 079 põllutöömasina ja -seadme jaoks, toetuseid on määratud 8127 masina jaoks ning selle aasta augusti lõpu seisuga välja makstud 6594 eest kogusummas 95 miljonit eurot.

Miks on summad nii erinevad?

Sellepärast, et toetust ei maksta välja kohe määramise järel, vaid kuludokumentide põhjal siis, kui toetusesaaja on investeeringu ellu viinud ehk masina juba soetanud. Praegusel perioodil määratud toetustel ei ole investeeringute elluviimise tähtaeg veel saabunud. Mõnikord juhtub, et ettevõtja mõtleb ümber ja loobub ostust. Võib ka selguda, et esitatud kuludokumendid pole nõuetekohased või ei tehtud sellist investeeringut, nagu taotluses kavandati. Ka siis jätab PRIA toetuse välja maksmata.

Kas põllutöömasinaid saab soetada veel mingite meetmete abil?

Lisaks neile meetmetele on teatud suuruse ja staatusega põllumajandustootjatel olnud võimalus kasutada põllutöömasinate soetamiseks väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetust (MAK 2014–2020 meede 6.4) ja põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust (praegu MAKi meede 6.1 taotlejaile vanusega kuni 41 aastat). Neid toetusi on ühel ettevõtjal võimalik saada ühel korral ja summad pole kuigi suured: väiketootja võib saada kuni 15 000 eurot, noortalunik kuni 40 000 eurot. Vähemalt pool toetusest tuleb mõlemas meetmes kasutada investeeringute tegemiseks põhivarasse. Nende toetuste abil soetatakse küll ka põllumajandusmasinaid, aga väiksemates summades.

Kui suur osa meie põldudel liikuvast tehnikast on ostetud toetuste abil?

Meil ei ole selle kohta andmeid.

Kui aga võrrelda PRIAle esitatud ja rahuldatud taotluste hulka, siis võib küll eeldada, et paljud soetavad tootmises vajaliku tehnika siiski omal jõul. Ilma masinateta pole ju tootmine mõeldav.

Mida kõige enam toetustega ostetakse?

Kõigis taotlusvoorudes on olnud ülekaalus traktorid, mis moodustavad määratud toetuste objektidest pisut alla kuuendiku.

Traktoreid sooviti kahe MAKi perioodi nn masinameetmete toetusega kokku soetada 2096 korral, toetus määrati 1473 korral. Veel ostetakse palju niidukeid (taotletud 1199, rahuldatud 835 korral), külvikuid (taotletud 1189, rahuldatud 749) ja haagiseid (taotletud 997, rahuldatud 679). Kombaine sooviti 10 aasta jooksul osta 691 korral, rahuldatud on neist taotlustest 451.

Kas masinaid soetada soovijaid on rohkem, kui on raha jagamiseks?

Soov ija id on enamasti rohkem, kui eelarve

Tutvu teenustevalikuga kodulehel.

www.voorefarm.ee www.facebook.com/voorefarm teenused@voorefarm.ee tel 5331 4533 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti arengutoetuste osakonna juhataja Lauri Kolberg.

Foto: erakogu

maa elu || intervjuu || 7

14. september 2017

se toetuste abil öömasinat aastas toetusi määrata võimaldab.

Erandiks on väikesed põllumajandusettevõtted: kahes esimeses meetme 6.4 taotlusvoorus sooviti toetusi eraldatud eelarvest vähem. Konkurents toetusele on nn masinameetmetes seda suurem, et lisaks mobiilsetele masinatele ja seadmetele saab samadest meetmetest toetust ka tootmisrajatisteks, nende juurde tehnovõrkude ja teede-platside rajamiseks, hoonetesse paiksete seadmete ja tehnoloogia soetamiseks, istandike rajamiseks jne.

Mida silmas pidada, kui planeerida toetuse abil põllutööriista ostmist?

Iga toetusmeetme täpsed tingimused on kehtestatud maaeluministri määrustes. Näiteks kehtivad iga meetme puhul nõuded taotleja suuruse ja eelmiste majandusaastate näitajate (sh müügitulu ja omatoodetud põllumajandustoodete osakaal sellest) kohta, noortalunikel ka vanuse ja hariduse kohta. Taotleja ei tohi olla maksuvõlglane ja kui võlgnevuste kohta on tehtud maksegraafik, peavad maksed olema tasutud. Sama kulutuse jaoks, milleks toetust taotletakse, ei tohi samal ajal taotleda ega olla varem saadud toetust muudest allikatest.

Enne taotluse täitma asumist tuleb kindlasti tutvuda maaeluministri vastava määrusega. Juba sellepärast, et toetuse saamisega kaasnevad edaspidised kohustused: näiteks tähtajad, mille jooksul tuleb taotluses kirjeldatud investeeringud ellu viia ja PRIAle selle kohta dokumendid esitada, samuti investeeringuobjekti sihipärane kasutamine.

Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse (meetme 4.1) toetuse taotlemisel rakendatakse juba mitu aastat nn võrdlushindade kataloogi, mis määrab mobiilsete masinate piirhinnad, mille ulatuses sellise masina jaoks toetust makstakse. Varem selgusid hinnad masinamüüjate koostatud hinnapakkumustest, mille toetuse taotlejad olid neilt küsinud ja siis PRIAle esitasid.

Võrdlushindade kataloog on endisi hinnapakkumusi asendav elektrooniline keskkond, kuhu nii masinamüüjad kui ka toetustest huvitatud ettevõtjad ise saavad sisestada andmeid müügil olevate mobiilsete masinate-seadmete kohta, mille soetamiseks on plaanis toetust taotleda. Eesti Taimekasvatuse Instituudil on volitused neid andmeid kontrollida ja määrata masinatele mõistlikke piirhindasid. Kataloogis näidatud maksumus ei määra kauba müügihinda, vaid maksimaalse piirmäära, mille ulatuses PRIA konkreetse mudeli soetamiseks toetuse määrab. Reaalsed tehingud ostja ja müüja vahel toimuvad ikka turusituatsiooni järgi. Hinnakataloogis valideeritud hinnad kehtivad kaks aastat, see-

KUI PALJU RAHA SAAB Keskmised väljamakstud toetused masinaliikide kaupa: Masin Toetussumma

(eurodes)* Traktor 25 085 Kombain 58 248 Koristusmasin 38 654 Külvik 13 563 Press 12 985 Niiduk 4747 * Kahe rahastusperioodi keskmine. NB! Tegemist ei ole masina lõpphinnaga, vaid toetussummaga, millele lisandub veel omafinantseeringu osa.

Allikas: PRIA

järel saab andmeid vajadusel muuta. Hinnakataloog lihtsustab nii taotlejate kui ka PRIA toiminguid ning vähendab dokumentidega manipuleerimise võimalusi.

Toetust saab taotleda vaid nende masinate ja seadmete jaoks, mis on hinnakataloogi kantud ja mille andmed on taotlusvooru alguseks valideeritud. Seega on mobiilsete masinate jaoks toetuse soovijal mõistlik enne taotlusvooru saabumist masinamüüjate juures kaupadega tutvuda ja hinnakataloogist järele vaadata, kas soovitud toote andmed on seal olemas.

Raha taotlemine toimub elektroonilises e-PRIA keskkonnas, mitte enam paberil.

Kas saab välja tuua komistuskivid, millele kiputakse toetust küsides takerduma? Jagage nõuandeid, kuidas taotlemine võimalikult sujuvalt läbida.

Raha taotlemine toimub elektroonilises e-PRIA keskkonnas, mitte enam paberil. Juba taotluse täitmise käigus kontrollib süsteem automaatselt teistest riiklikest andmekogudest mitmesuguseid andmeid taotleja ja tema ettevõtte kohta (äriregistrile esitatud majandusaastate aruanded, tegevusvaldkond majandustegevuse registri alusel, ettevõtlusvorm, käibemaksukohustuslaseks olek, mahetunnustuse olemasolu jne). Taotlejatel tuleb arvestada, et teistest andmekogudest saadavaid andmeid kuvab süsteem sellisena, nagu need seal kirjas on, ja neid käsitsi taotlusvormil muuta ei saa. Samuti ei saa PRIA teha parandusi andmekogudes, mille haldajad me ise ei ole. E-PRIAs taotluse täitmise abistamiseks on PRIA iga meetme jaoks välja töötanud juhendid, mis aitavad samm-sammult vormi täita. Nõustame kasutajaid ka telefonitsi või võib pöörduda meie maakondlikesse teenindusbüroodesse, kus on olemas

kliendiarvutid, vajadusel saab abi meie töötajatelt.

Taotluse ja äriplaani sisuliseks koostamiseks soovitame abi saamiseks pöörduda nõuandeteenistuse konsulentide poole.

Mõistlik oleks taotlus hästi läbi mõelda ka sellest vaatevinklist, et oluline info ei jääks esitamata. Meil on olnud juhtumeid, kus taotluse rahuldamata jätmise korral esitatakse alles vaide käigus sellist lisainfot, mida õigel ajal esitades oleks taotlus saanud kõrgemad hindepunktid.

Aeg-ajalt on kuulda olnud, kuidas PRIAt üritatakse üle kavaldada. Kas seda tuleb veel ette?

E-PRIA kasutuselevõtu järel on seda vähemaks jäänud. Kuna hulk kontrolle toimub nüüd automaatselt, siis ei lasegi e-PRIA taotlust lõpuni täita ja esitada neil, kes tingimustele ei vasta. Ühtlasi ei saa selliseid andmeid taotlusel ise käsitsi „õigeks” sättida ehk end taotlemiskõlblikuna esitada, kui seda tegelikult ei olda.

Suur abi on rikkumiste ärahoidmisel hinnakataloogist, mis kehtestab mobiilsetele masinatele kõigi jaoks ühesuguse piirhinna. Enam ei saa tekkida selliseid vaidlusi nagu varem: kas hinnapakkumustes esitatud hinnad ka tegelikkusele vastavad või on näidatud kallimatena, et saada kätte suurem toetus.

Petukatsed toimuvad enamasti teatud tüüpskeemide järgi, mida oleme õppinud ära tundma.

Mida veel tuleks tähele panna toetusraha taotlemisel?

Põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse saajal tuleb kasutada ka omavahendeid, sest toetus katab vaid osa objekti maksumusest. Samuti ei maksta toetust välja enne, kui investeering on juba tehtud ja selle kohta esitatakse PRIAle maksetaotlus koos kuludokumentidega.

Et lihtsustada investeeringu eest tasumist, saab esitada maksetaotluse osaliselt tasutud kuludokumentide (OTKA) alusel eeldusel, et toote või teenuse müüja/tarnija sellega nõus on. Investeeringuobjekti saab osta ka liisinguga. Sel juhul saab investeeringu elluviimist tõendavaid dokumente PRIAle esitada ühe taotluse kohta kalendriaastas kuni neljas osas ja seda viie aasta jooksul pärast taotluse rahuldamist, kokku 20 korda.

Maaelu SA pakutavate tagatiste ja laenude teema on tegelikult väga aktuaalne, sest tingimused on tavaliste krediidiasutustega tehtavate tehingute omadest märksa soodsamad ja MESist saavad abi ka need, keda ehk pank jutule ei võtakski. Lisaks on MESi kaudu toimiva nn finantsinstrumendi jaoks eraldatud osa MAKi eelarvest just selleks, et toetuste kasutamine oleks ettevõtjale jõukohasem.

Uuenenud „342“ veelgi tõhusam ja efektiivsem!

• Parandatud maitseomadustega mürksööt närilistele • Turbo-impregneeritud nisu tera (toimeaine on viidud otse tera sisemusse) • Tolmuvaba • Efektiivne toime pärast esimest manustamist!

• Ei idane • Sisaldab Bitrex mõruainet • Säilivusaeg 45 kuud Toimeaine: Bromodialoon 0,05 g/kg Pakend: 200 g Kasutage biotsiidi ohutult! Enne kasutamist lugege lisatud teave alati läbi!

Saadaval kõikides hästivarustatud tööstuskaupade kauplustesja apteekides üle eesti.

17. septembril kl 9–16 kodulindude ja küülikute laat Nurmenuku talu- ja puhkekeskuses Pärnumaal Sauga vallas Kiisa külas Koostöös Eesti linnukasvatajate seltsiga toimub esimest korda tõukanade ja -kukkede näitus ja nende hindamine!

Näitusel osalevad ainult täiskasvanud linnud ja eelkirjapanek on kohustuslik.

Tulemused kuulutab välja žürii, selgub ka publiku lemmik ja Best in Show 2017.

Tõu parimad saavad auhinnad, diplomid ja rosetid. Kõigi näitusel osalejate vahel loositakse välja Estfarmi auhinnaks välja pandud 1t vilja!

Laada- ja näitusekülastajad saavad:

• vaadata ja uudistada kauneid kodulinde- ja küülikuid; • tutvuda väikeloomadega; • osta endale enim meeldinud küülikuid, kodulinde (kanad, kuked, haned, pardid, tibud jne); • kohtuda inimestega, kes tegelevad tõulindude ja -küülikute aretamisega ja küsida neilt nõu.

Rohkem infot FB lehel Nurmenuku Talu ja Puhkekeskus või www.nurmenukupk.ee Müügikohtade broneerimine ja näitusele registreerimine tel 507 7851 või pereturism@gmail.com

Müüme metalli- ja puidutööpinke, palgisaage, põllumajandus- ja kommunaaltehnikat, mitmesuguseid niidukeid.

8 || puud || maa elu

14. september 2017

Kodumaiste lehtpuuliikide olukor aino aasPÕllu dendroloog

len ligi 50 aasta jooksul inventeerinud meie metsasid, looduskaitsealuseid vanu mõisaparke ning linnades olevaid parke, haljasalasid ja õuepuid. Kurvastusega peab nentima, et enamasti on meie kodumaiste lehtpuuliikide olukord selle aja jooksul tunduvalt halvenenud.

Harilik pärn (Tilia cordata) oli meie hiiepuu, vanade mõisaparkide põhipuuliik, lemmikpuu, keda istutati vanasti taluõuedesse. Eelmise sajandi 70ndate lõpus vanu looduskaitse all olevaid parke inventeerides imetlesin harilikke pärnasid, eriti suur oli vahe harilike jalakatega, kes olid jalakasurma poolt juba ammu tugevalt kahjustatud.

Lõpetasin 1979. aasta hooaja Viljandi lossimägedes, kus oli palju poolkuivanud jalakaid, nende vahel ilusad vanad pärnad, seest juba õõnsad, aga ikka veel võrad ilusad ja elujõulised. Aasta hiljem Tartu ja Valga linnaparke inventeerides olin üllatunud, sest noorte pärnade võras leidus palju kuivanud oksi, spetsialistide arvates olid need põhjustatud eelmise aasta väga külmast talvest. Valgas olid noored pärnad kuivade okstega, Lä-

Vabaduse väljakule istutati hariliku pärna uued haiguskindla sordiga puud (pilt 1), paraku ilmusid võrasse paari aasta pärast esimesed haiguskahjustusega oksad ja sellised nagu 2. pildil ja veel natuke aega hiljem nagu 3. pildil.

ti-poolses osas olid puud pöetud ja ilusad, nii ka mujal Läti teede ääres olevad puud.

1982. aastal olin Gruusias dendroloogiakonverentsil ja Leedu kolleegidega sel teemal suheldes selgus, et neile oli see

haigus jõudnud juba ammu, neil oli juba kandidaaditöö selle kohta valminud, nad saatsid meile selle venekeelse kokkuvõtte ja saime teada, et harilikke pärnasid kahjustab haigus Stigmina compacta, mille eestikeelne

nimi on pärna võrsesurm.

Uuemate uuringute järgi lisanduvad pärnavähk ja teised vähem agressiivsed haigused.

Pärna võrsesurm algab punga kahjustustest, kus haigestunud pungast väljub terve hulk

haigeid oksi, mis näevad välja nagu „nõialuuad” ja mis hiljem kuivavad, võrsetel on näha pruune-musti laike.

See haigus on tasapisi KeskEuroopast meieni roomanud.

Valgast Tallinna jõudmiseks

14 11.–1 7. SEPTEMBER

makra ugok

TALLINN TARTU NARVA RAKVERE PAIDE

www.tööriistamarket.ee

*Pakkumine ei laiene kampaaniatoodetele

maa elu || puud || 9

14. september 2017

ord järjest halveneb

esitleb:

im

nn i Kü

t

Ees

017 2 t i i eev 017 T a ik d2 n e h s u Te istl õ v i r eist ul Rõh , l a a 017 tum Tar 6.09.2 1 15.-

Eesti Künnimeistrivõistlused 2017 .

Tehnika Teeviit 2017 Eesti Maaülikooli Rõhu katsejaamas

11 aasta pärast nägid puud välja juba Fotod: aino aasPÕLLu

kulus ligi 15 aastat. Märkasin Männiku tee äärsetel ja Nõmme keskuses olevatel noorematel puudel tüüpilisi haigusest kahjustatud oksi. Ennekõike saavad kannatada teeäärsed puud, kus on sool ja heitgaasid.

Selleks ajaks olid Lõuna- ja Kesk-Eesti pärnaalled selliseid „nõialuudadega” poolraagus puid täis. Praeguseks on need enamasti välja raiutud. Tallinnas neid veel leidub. Aga kõige masendavam on näha vanu mõisparke, kus harilik pärn oli põhiliik, ja seal seisavad vanad haigusest rikutud kuivanud rondid.

Noorte puude eluiga saab pikendada ainult võrade tagasilõikamisega, ravi sellele haigusele ei ole. Lõikamata puud hingitsevad kauem, aga on kohutavalt inetud. Arukas inimene enam ei istuta endale harilikku pärna.

Kui aga tahta väga pärna istutada ja selleks on ruumi, soovitan valida suurelehise pärna (Tilia platyphylla) või tunduvalt väiksemakasvulise läiklehise ehk Krimmi pärna (Tilia x euchlora). Viimast hindavad

Tänapäeval ei soovita harilikku tamme koduaeda istutada, sest juba poolest suvest on paljud puud kaetud Foto: riina martinson jahukastega.

eriti mesinikud tema hilise õitsemise tõttu (õitseb augustis), õitel on eriline meeldiv vürtsikas lõhn. Need puud peaaegu ei haigestu või haigestuvad imeharva.

Harilik tamm (Quercus robur) on meie kõige pikaealisem puu, hiiepuu, vanade parkide üks põhiliik. Tänapäeval ei soovita teda haljastuses kasutada, veel vähem istutada koduaeda, sest ta on juba poolest suvest kaetud jahukastega, teda ründavad mingid uued müstilised haigused, „tamme äkksurm” või midagi muud.

Mõne aasta eest kevadel kutsuti mind Viljandisse ja Kadriorgu vaatama, miks kuivasid ära ilusad tiheda võraga kuldses keskeas olevad puud, mis sügisel olid veel terved. Väga palju on uutes elurajoonides Viimsis mõistatuslikke puude kuivamisi, mis seal on tingitud sellest, et tamm ei talu veerežiimi muutust, mis paratamatult kaasneb uute teede rajamise ja pinnase tõstmisega.

Tamme on alati armastatud istutada tähtpäevade puhul, soovitan siis istutada tema püramiidvormi ‘Fastigiata’, mida tuleks siis kevadel lehtede puhkedes kohe pritsida jahukaste vastu. Kui puu lehed on „jahused”, siis on juba hilja.

Punane tamm (Quercus rubra) on võõrliik. Aga see-eest läikivate lehtedega, mis sügisel värvuvad punaseks ega haigestu kunagi jahukastesse.

Arukask (Betula pendula) on väga ilus puu metsaservas oma rippuvate okstega, eriti sügisel, kui ta on üleni kuldne. Talupojatarkuse järgi teda koduõue ei istutatud, sest tal on pindmine juurekava, vanemad puud või-

paljudes kOhtades laiutavad linnahaljastuses vähedekOratiivsed haiged igerikud kuivi Oksi täis puud.

vad tormiga murduda. Tema all ei taha midagi kasvada, aga ta istutati sauna taha, oli ta ju tavaline metsapuu. Õue peale istutati harilik pärn või harilik tamm – hiiepuud. Populaarne lauluke „Üks kask meil kasvas õues” oli vaba tõlge saksa laulust „Üks pärn meil kasvas õues”, aga selle luuetaja koduõuele oli tuul toonud kaseseemne.

Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal toodi arukaski juba Kadriorgu, ilmselt selle laulu saatel. Nõukogude ajal oli väga soodus tuua metsast talvel välja kaevatud suure mullapalliga puid, Tallinna Lasnamäe linnaosa on neid täis. Aga need pole ilusad arukased, vaid enamasti lühiealised igerikud sookased või arukase ja sookase hübriidid, mis kasvasid Tallinna niiskemates lähimetsades. Kaskedele ei meeldi teede soolamine, liiga kuivad paepealsed mullad ja liivmullad.

Paljudes kohtades laiutavad linnahaljastuses vähedekoratiivsed haiged igerikud kuivi oksi täis puud. Kask ei sobi linnahaljastusse. Koduaeda mahuks ära tema madal leinavorm ‘Youngii’.

Scanmet OÜ on metalliala ettevõte, kes on uue suunana alustanud valmistama roostevabast terasest seadmeid ja tarvikuid liha-, piima-, kala- ja pagaritööstustele, valmistoitude valmistajatele ning juurviljade käitlejatele, samuti alkoholi- ja mahlatootjatele.

Seadmete valmistamine toimub projektipõhiselt, et parimal võimalikul moel lahendada klientide ette kerkivaid hügieeni- ja materjalikäitlemise probleeme.

Meie uutel töötajatel on pikaaegne kogemus seadmete projekteerimisel, valmistamisel ja käikuandmisel Balti regioonis ja Skandinaavias.

Seadmete ja tarvikute valikusse kuuluvad: • Erinevad lint-, lamell- ja kruvitransportöörid ning automaatjuhtimisel konveierliinid.

• Mitmesugused tõste- ja kallutusseadmed kärudele, konteineritele ja mahutitele.

• Hügieenilüüside ja tootmisruumide inventar, kapid, riiulid ja pöördlauad.

• Tapamajade sterilisaatorid.

• Liha- ja kalalõikusliinid.

• Kogumis-, säilitus-, ja segamismahutid ning sulatus- ja tempereerimismahutid.

• Töötasapinnad ja hooldusplatvormid.

Ja palju muud tootmises vajalikku!

Võta ühendust ja leiame koos teie vajadustele sobivad lahendused!

SCANMET OÜ tel +372 504 2133 juri@scanmet.ee www.scanmet.ee

Reede, 15. september 10.00-17.00

13.00 Võistluste avamine 13.40-17.20 Künnimeistrivõistlused kõrrepõllul 13.30-15.00 Maa Elu VIP künnivõistlus 15.00 Traktorite tõmbevõistluse treeningud

Laupäev, 16. september 09.00-17.00

09.05-12.50 Künnimeistrivõistlused rohumaal 13.00-15.00 Traktorite tõmbevõistlus 16.00 Võistlejate autasustamine

Mõlemal päeval põllumajandustehnika töödemonstratsioonid, masinate proovisõidud, vanatehnika näitus ning hobukünni töödemonstratsioonid.

Soovijatele ekskursioonid Rõhu viljapuuaeda.

Sissepääs: 1 euro.

Vaata lisaks: www.emu.ee/kynnimv

10 || muuseum || maa elu

14. september 2017

Kurgja, Tori ja Ülenurme

mahutati sundabiellu silvia Paluoja

Pärnu Postimees

K

uidas ühendada tegevtalumuuseum Kurgjal, ajalooline hobusekasvandus Toris ja põllumajandusmuuseum Ülenurmel? Väga lihtsalt! Maaeluminister Tarmo Tamme allkirjaga asutamisdokumentidel, millega on 28. augustist tõmmatud ühisnimetaja – sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid alla Carl Robert Jakobsoni talumuuseum, Eesti põllumajandusmuuseum ja Tori hobusekasvanduse kompleks.

Sihtasutuse siht on Eesti põllumajanduse ajaloomaterjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel, aga ka valdkonna terviklik arendamine, uued teenused, investeerimisvõimekus. Maaeluministri sõnul suureneb asutuste liitmisega nende majanduslik võimekus, tegevuse planeerimine on paindlik, säilib Tori hobusekasvanduse pikaajaline traditsioon, hoogustab hobumajandussektori areng. „Ühendamise plusside-miinuste saldot pole kerge ennustada,” möönab Carl Robert Jakobsoni Sihtasutuse nõukogus Pärnumaa omavalitsuste liitu esindav Jaanus Männik. „Küllap kümme viimast aastat otsustamatust ja sõnade tegemist Tori hobusekasvanduse puhul on viinud sellise eri profiiliga asutuste sundabieluni.”

Riigireformi sellest etapist jäi välja Eesti piimandusmuuseum Imaveres, sest Imavare vallavolikogu liikmed otsustasid aastapäevad tagasi, et vald peab ainuõigeks iseseisva sihtasutuse moodustamist. See oli vastus rahandusministeeriumi nõudele moodustada kolmest maaelu temaatikaga tegelevast muuseumist üks sihtasutus ning Tori hobusekas-

Tänavu üle Eesti käivast liitumissunnist ei pääsenud isegi Carl Robert Jakobson, kelle kodutalu ehk Kurgja talumuuseum kahe teisega liideti.

Foto: urmas Luik

vandus on nüüd kolmikus niiöelda uusik. „Imavere vallavalitsus on näidanud üles huvi, et Eesti piimandusmuuseumist võiks saada Imavere valla hallatav asutus, kuna tegemist on piirkondlikult olulise kultuuriasutusega, mille puhul peaks otsustusja juhtimistasand olema kohapeal,” selgitab maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Marko Gorban on SA Eesti Maaelumuuseumid kolmeliikmelise nõukogu esimees ja esindab maaeluministeeriumi, teised liikmed on rahandus- ja

kultuuriministeeriumist. Juhatuse liige on põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Hobumajanduse-, kultuuri- ja ajaloopärandi kompetents kaasatakse sihtasutuse juhtimisse nõuandva nõukoja kaudu.

Gorbani jutu järgi on maaeluministeeriumi muuseumid teinud koostööd varemgi ja tihendavad seda ühendasutuses.

Näiteks on põllumajandusmuuseum rentnikuga lepingu lõpetamise järel korraldanud Tori hobusekasvanduse kompleksi igapäevast tegevust. Asekantsleri sõnu kinnitavad nagu ühest suust ka Kurgja muuseumi direktor Monika Jõemaa ja

põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild. „Põllumajandusmuuseumiga teeme koostööd kogu aeg, osaleme nende ettevõtmistel töötubadega ja nemad meie talupäeval, kogumistööd oleme teinud tervikpildist lähtudes, töötajad on käinud ühisüritustel, ekskursioonidel,” loetleb senist tegevust Jõemaa, kes on koos Sillaga mõlema muuseumi nõuandvas kogus ning tunneb kolleegi messide ja muude ürituste kaudu.

Sild loodab, et koostöö talumuuseumiga tõhustub nüüd

veelgi. Põllumajandusmuuseum haldab Tori hobusekasvandust läinud aasta detsembrist ning on hobusekasvatajate seltsi ja teiste hobuorganisatsioonidega korraldanud ühisüritusi Toris ja ka oma muuseumis Tartumaal Ülenurmes.

Jõemaa sõnade ko-

sihtasutuse siht On eesti põllumajanduse ajalOOmaterjali kOgumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine.

haselt ei ole Kurgja talumuuseum Tori hobusekasvandusega koostööd teinud, küll aga teiste Tori kandi ettevõtetega, nagu näiteks Klaara-Manni puhke- ja seminarikeskus, OÜ Matogard, MTÜ Soomaa Turism, Eesti hobusekasvatajate selts.

Küllap väheneb edaspidi 40kilomeetrine kaugus Kurgja ja Tori vahel, sest SA Eesti Maaelumuuseumid on projekti „Tori – Soomaa värav” külastuskeskuse rajamisel partner ning Merli Sild kinnitati hiljuti projekti meeskonda koosolekul Tori vallamajas. Koos MTÜga Eesti Maaturism terendub vastsele ühendasutusele võimalus tekitada külastajates huvi elamusi pakkuva maaelu vastu.

Pärnumaalaste südameil aga kripeldab küsimus: millega õigustatakse Pärnumaa visiitkaardi ja selliste meie ärkamisaja ning ajaloolis-kultuurilise järjepidevuse pärlite kadumist iseseisvate asutustena, nagu seda on Jakobsoni rajatud kodutalus Eesti ainus tegevtalumuuseum ja Tori hobusekasvandus. „Kui poleks ühtaegu toimuvat revolutsioonilist haldusreformi ja maavalitsuste ülepeakaela likvideerimist, küllap saanuks ja tulunuks Kurgja ja Tori hobusekasvanduse saatuse otsustamine võtta Pärnu maakonda, nii nagu tehti Järvamaal piimandusmuuseumiga,” arvab Jaanus Männik.

Võib-olla leevendab pöördumatut toimingut Merli Silla kinnitus, et Tori hobusekasvanduses on 11 tiinet hobust ja tulevast aastast on seal taas varsad nagu hobusekasvanduse kestlikkuse ja arengu tõendus. Mullu põllumajandusmuuseumi elama asunud eesti tõugu Virgel sündis 27. augustil varss ja täkupoisi nimeristsed peeti läinud pühapäeval.

Haldusuuendusega hõivatud Vändra alev ja vald ei oleks Monika Jõemaa arvates leidnud neljast omavalitsusest moodustuva Põhja-Pärnumaa valla eelarves sellist raha investeeringuteks, nagu tegevtalumuuseumi arendamine vajab. „Esimesed ettevõtmised on seotud sihtasutuse tegevuse käivitamisega, lähiajal koostatakse sihtasutuse arengukava, otsustatakse lähiaastate investeeringud ning kinnitatakse struktuur, otsused tehakse sihtasutusse kuuluvaid asutusi, valdkonna eksperte, hobumajandussektorit ja kohalikke omavalitsusi kaasates,” lubab Marko Gorban.

maa elu || tehniKa || 11

14. september 2017

PõllumajandustehniKa. 18 aasta eest Eesti põllumajandustootjate asutatud osaühing Starfeld müüb ja hooldab uut põllumajandustehnikat, kuid viimasel ajal on rohkem tähelepanu pööratud aianduses vajaminevale.

toetused soosivad

aiandustehnika soetamist siRje niitRa Postimees

s

tarfeldi juhatuse esimees Toomas Starke seletab, et nende sihtgrupiks on pigem väikesed ja keskmise suurusega tootjad ja konkurentidest püütakse eristuda kogu aeg uue otsimisega. Muide, nemad tõid 2001. aastal Eestis esimesena turule teravilja otsekülviku, mille suhtes olid paljud esialgu väga skeptilised, kuid nüüd kasutavad seda paljud viljakasvatajad. Kuna enne vilja külimist pole vaja künda, vähendab see tuntavalt harimiskulu ja aitab saaki suurendada. Eestis on selle kohta juba palju häid näiteid.

Viimasel ajal on Starfeld hakanud rohkem ka aianduses vajalikku tehnikat pakkuma ja seda soosib nüüd ka toetuste maksmine. Varem oli aiandus

pigem vaeslapse osas ja sel alal tegutsejad pidid ise vaatama, kuidas hakkama saavad.

Suurim on vajadus kartulikasvatuses, mille tarvis on pakkuda masinaid mugulate mahapanekuks ja ülesvõtmiseks nii väikepõllupidajale kui ka suuremale tootjale. Päris ise liikuvaid kombaine Starfeld siiski ei müü, ehkki Eestis on nende müüjad olemas. Mõne vao mahapanija jaoks on mõistagi tehnika soetamine kallis ja siis tuleks odavam kartul poest osta.

Aga hobitalunikul, kes kasvatab ka müügiks, tasub masinad soetada, sest lähevad maksma mõne tuhande euro ringis ja tasuvad mõne aja pärast ära. Normaalne on masinale tehtud investeering 3–5 aastaga tasa teenida.

Maasikakasvatajale pakutakse harjamasinat maasikataimede puhastamiseks istandustes. See võtab ära kuivanud lehed ja pealsed, et need haigusi ei levitaks ega kevadel uusi kasve ei segaks. Lisaks on maasikakasvatajale teisigi seadmeid,

OÜ Starfeld tõi 2001. aastal Eestis esimesena turule teravilja otsekülviku.

mis hõlbustavad oluliselt töötegemist. Köögiviljakasvatajad saavad abi kattelooride pealeja mahakerimiseks, mis käsitsi on päris suur töö, sest loor on

üsna raske. See kehtib muidugi suuremate pindade kohta. Uudisena on pakkumisel kastmissüsteemid, mis üle hektarisuurusel põllul juba hädavajalikud.

Foto: oÜ starFeLd

Ka sibula ja küüslugu kasvatajaile on mõeldud: alates mugulate mahapanekust kuni nende ülesvõtmiseni. Järelhoolduse hõlbustamiseks pakutakse har-

jamasinaid, mis sobivad ka muu köögivilja puhastamiseks. Jällegi on need vajalikumad suuremale tootjale.

Küsimusele, kuidas läheb, vastab Starke, et alati saab paremini minna, aga seni on nina vee peal hoitud. „Aastad on erinevad ja pikaaegset stabiilsust väga raske tagada. Eks me sõltu üldisest põllumajanduse olukorrast, sest niipea kui mõnes sektoris halvemini läheb, tõmmatakse seal kohe ka investeeringutele pidurid peale.

Viimast välja ei anta, sest kunagi ei tea, kui kaua kehv aeg kesta võib,” tõdeb ta. Praeguse aja hindab ta keskmiseks – väga hull pole, aga leiva lauale saamiseks tuleb ikka kõvasti pingutada. Selle aasta müügimaht peaks jääma kahe miljoni euro kanti.

Küsimusele, kas mitte pole kasulikum ostmise asemel kalleid seadmeid rentida, vastab Starke, et sageli on siiski vastupidi. Pealegi on kõigil vaja sama masinat kasutada ühel ja samal ajal ning siis võib seda raske leida olla. „Nagunii tuleb see kellelgi kinni maksta ja rentija tahab omakorda midagi teenida.

Nii et vahel on kasulikum seade päris endale soetada,” selgitab ta ja lisab, et tänu eurotoetustele on selline tegevus nüüd ka tootjaile jõukohaseks muutunud. Ehkki eestlane on individualist, siis juhtub sedagi, et vajalik masin ostetakse naabrimehega kahe peale.

Edaspidi tahab Starfeld oma tegevuse suunata rohkem nišitoodetele. Selleks tuleb kogu maailmas ringi vaadata ja uurida kohapeal, mis kliente huvitab. Ees ootav talv ongi selleks igati sobiv aeg.

12 || turismitalu || maa elu

14. september 2017

turism. Sel suvel tuldi Eestis turismitaludesse puhkama või pidutsema nii Eestist kui ka välismaalt. Hoolimata küllaltki jahedast suvest oli külastajate poolest kohati üsna kuum suvehooaeg.

Turismitalud kogesid kuuma suvehooaega Taavi Alas Maa Elu

mugavat ligipääsu paljudesse põnevatesse paikadesse.

aa Elu uuris turismitalu pidajatelt, kuidas suvi möödus ja kes neil puhkamas käisid.

Selgus, et kodumaiste külastajate osakaal oli suur ning turismitaludes tehakse peale puhkamise kõike muudki – peetakse firmaüritusi, suvepäevi, pulmi, kuid tullakse ka rahu ja vaikust nautima. Üha enam tulevad Eestisse lähinaabrid. Kuigi meil on palju sarnast Läti ja Leeduga, on Eestil rohkem põhjamaa hõngu, samuti tõmbavad siia saared ja meri. Mitme turismitalu kogemus näitab, et Eestisse satub ka külalisi eksootilistest Aasia maadest.

Nii nagu eestlaste seas on saanud aina populaarsemaks Läti-Leedu ja Poola külastamine, võib täpselt sama tendentsi tajuda vastupidises suunas. Üsna palju võis sel suvel Eestimaa teedel ja külastuspaikades näha Poola numbrimärkidega autosid ja matkabusse. Üks põhjus, miks turistid ja külalised aga igale poole ei jõudnud, võis sel aastal olla paljudes kohtades käiv teeehitus, mis vähendas kiiret ja

Löödi 12 aasta rekord Märjamaa vallas asuva Luhtre turismitalu perenaine Marje Schmidt ütleb, et suvi oli külastajate suhtes ennekuulmatult kuum. „Meil pole 12 aasta jooksul kunagi nii palju külastajaid olnud. Üks seltskond ei jõudnud veel hoovilt lahkuda, kui teine juba sees oli,” jutustab Schmidt. Kui Eestis käib aina enam välisturiste, siis Luhtre talus olid 80 protsenti külastajatest eestlased, suvepäevad ja pulmad olid varakult broneeritud. „Välisgrupid said allesjäänud vabad päevad,” märgib perenaine.

Luhtre talu kogemus näitab, et eestlastele meeldib suviti turismitaludes pidada pulmi, suvepäevi, sünnipäevi või huvigruppide kohtumisi. Lisaks hinnatakse kõrgelt maalähedast toitu.

Läänemaal asuva Rehe turismitalu peremees Raoul Spitsmeister tunnistab, et turiste jagus neilgi. „Külastatavus oli suurem kui eelmisel suvel! Ei ole halba ilma, vaid halb riietus,” tõdeb ta.

Kuna Rehe turismitalu asub metsas, aga mitte kaugel maanteest, tõmbab inimesi sinna eelkõige loodus. „Pooled kliendid tulevad metsa loodust nautima. Meil on tekkinud üks püsiklient Tallinnast, kes külastab meid vaikuse pä-

Parimad lahendused sügishooajaks!

Madis Vaher, tel +372 552 1083 Janne Ehte-Tammiste, tel +372 5850 5566

rast. Ta ei saa suurlinna müras korralikult välja puhata ning käib meil sisuliselt magamas,” jutustab mees.

Itaallased suitsusaunas Turiste ja matkajaid jätkus rohkesti ka Lõuna-Eestisse.

Haanjamaa Mooska talu perenaine Eda Veeroja räägib, et neil oli väga tegus suvi, saunalisi ja suitsusaunakultuuri huvilisi käis rohkem kui möödunud suvel. Turistidele meeldib Mooska talus kõige enam märgist Ehe kandev „Suitsusaunas käik koos pererahvaga ja vanu saunakombeid järgides”. „Palju saunahuvi oli Eesti perede seas, sauna tuldi kolme põlvkonnaga või hoopiski kahekesi. Saunalisi oli paljudest riikidest: itaallased, sakslased, jaapanlased, venelased, lätlased, leedukad ja muidugi jaapanlased,” loetleb Veeroja.

Pärnumaal mitmekülgset tegevust pakkuva Maria talu peremees Enn Rand räägib, et neil sel suvel turistide hulk ei kasvanud. „Palju oli küll püsikliente, aga juulikuu oma jahedate ilmadega sundis palju soodushindu tegema. Augustis siiski asjad paranesid ja suurem rõhk oli korporatiivklientidel,” selgitab ta.

Maria turismitalu juures meeldib peremehe sõnul klientidele kõige rohkem südamlik

Turismitallu lastele loomi näitama

Ü

ldiselt hindavad ettevõtjad suve kordaläinuks ja aktiivseks.

Olenevalt ettevõtte asukohast hinnatakse suvehooaega kas sarnaseks eelmise aastaga või isegi paremaks. Loomulikult on ka ettevõtteid, kelle suvi polnud nii edukas, kuid sageli oli see tingitud ka välistest faktoritest – näiteks teeremondist ettevõtte vahetus läheduses või kehvast ilmast.

Ettevõtjad ütlevad, et vaatamata heitlikule suvele oli broneeringute ülesütlejaid siiski vähe.

Selgus, et aktiivse puhkuse pakkujatel oli edukam suvi. Sellest võib järeldada, et jahedama ilmaga ollakse just valmis osalema mõnel loodus- või veematkal.

Saartel asuvad ettevõtjad ütlevad, et värskendatud laevaühendus mõjus turismihooajale elavdavalt, samuti ollakse arvamusel, et rohkem suurüritusi tooks kindlasti külastajaid juurde.

Piirkondade maitsete aasta tiitel on toonud Hiiumaale ja Peipsimaale rohkem külastajaid.

Maaturismi põhikülastaja on siiski kohalik inimene või lähiriigist tulija. Samas „eksib” maapiirkonda tulijaid kaugetest maadest, nagu Jaapan, Hiina, India, Uus-Meremaa, Singapur ja Indoneesia. 60–70 protsenti oli kohalikke ja 30–40 protsenti väliskülastajaid.

Ettevõtjate sõnul kasvab perede arv, kes tulevad lastele maaelu ja loomi näitama.

Kuigi maaturism on väikeettevõtluse vorm ja seetõttu väga hinnatundlik ja sageli hooajaline tegevus, siis valdavalt vaadatakse tulevikku optimistlikult. Rõõmu teeb, et üha sagedamini võtavad ettevõtjad hilissügisel aega enda jaoks ja puhkavad, et uuel hooajal uue hooga edasi tegutseda.

Raili Mengel MTÜ Eesti Maaturism juhatuse esimees

ja püüdlik teenindus. „Maria talu ei ole pelgalt väike korrastatud maakodu, vaid suurem ala, mis koosneb paljudest hoonetest, radadest, pargiosadest ja aktiivse tegevuse kohtadest. Saab oma käega katsuda paljusid koduloo-

mi, ratsutada ja vankriga sõita,” iseloomustab Rand.

Maria talus on põimunud vana ja uus arhitektuur ning lapsi vaimustab seal kõige rohkem territooriumil asuv 150aastane Jõuluvana Korstna talu.

Iga aastaga kasvab per

maa elu || turismitalu || 13

14. september 2017

Igasugune hirmutamine tekitab lehma organismis adrenaliini, mis takistab piima andmiseks vajaliku hormooni teket. Foto: Mailiis Ollino

Kehvades tingimustes peetud lehm piima ei anna

L

ehm annab suures koguses kvaliteetset piima ainult juhul, kui ta on hästi hoitud, toidetud ja piisavalt poputatud, rääkis Väätsa Agro juht Margus Muld toiduliidu piimapäeval. „Meie suurimas farmis on ligikaudu 2250 lehma ja näeme selgelt, et mida rohkem panustame nende heaolusse, seda suurem on lehmade tootlikkus,” kinnitas ta.

Tähtis on, et lehm tunneks ennast grupis ja lüpsikarussellil mõnusalt. „Oleme hankinud lehmadele gruppidesse automatiseeritud sügamisharjad, mille juures tekivad lausa järjekorrad – lehm müksab masinat, hari hakkab tööle ja lehm saab mõned het-

ked silmad kinni mõnuleda,” rääkis Muld.

Ka lehmade lüpsmisele minek toimub võimalikult rahulikult, sest igasugune hirmutamine tekitab lehma organismis adrenaliini, mis takistab piima andmiseks vajaliku hormooni teket. „Lehma udarat puhastatakse spetsiaalses lahuses kõrgel temperatuuril pestud rätikuga, mis mõjub lehmale nagu vasika suu, ning lehm hakkab piima sõõrutama. Lüpsiseadeldis kinnitatakse lehma külge ja see liigub koos lehmaga mööda karusselli, ilma et see lehma mõnusat olemist segaks – mida rahulikum on lehmal olla, seda parem on piimatoodang,” sõnas Muld. (Toiduliit)

Kütitud emakaru polnud tänavu poeginud

K

rede arv, kes tulevad lastele maaelu ja loomi näitama.

Foto: MEELIS MEILBAUM

KASVAVA METSA OST-MÜÜK ÜMARPUIDU KOKKUOST METSATRANSPORDI TEENUS Tel 740 5542, 504 1738 info@iriscorptrans.ee

www.iriscorptrans.ee

eskkonnainspektsioon uuris Võle külast tulnud teadet, mille järgi kuulsid inimesed kahe orvuks jäänud karupoja nuttu. Kuna piirkonnas oli 27. augustil lastud loa alusel emakaru, tuli selgitada, kas see karu oli poegadega või mitte. Poegadega emakaru küttimine on teatavasti keelatud.

Jahimehed peavad võtma kütitud karult bioproovid ja

esitama need analüüsimiseks Keskkonnaagentuurile. Nende alusel tehtud ekspertiis näitas, et antud karu ei olnud sel aastal poeginud. Seda näitasid selgelt nii lootearmide puudumine emakaseinal kui ka kollaskehade olemasolu munasarjades. Sellega langeb ära kahtlus, et Haljala jahimees küttis poegadega emakaru, ühtlasi alus väärteomenetluse jätkamiseks.

(ME)

14 || lihatööstus || maa elu

14. september 2017

eesti lihatööstus töö siRje niitRa Postimees

prillis Vastse-Kuuste lihatööstuse endistes ruumides tööd alustanud Ühistu Eesti Lihatööstus kaubamärk on esialgu tarbijale veel üsna tundmatu, mistõttu oma nikud, kellek s on kaheksa Eesti farmerit, pingutavad koos töötajatega iga päev selle nimel, et tarbija nende tooted üles leiaks.

Iga algus on raske. Kui pead alustama uue kaubamärgiga turul, kus tegijaid palju ja osa neist juba aastakümneid tuntust kogunud, siis on see veel mitu korda raskem.

Pealegi on Eesti tarbija üsna konservatiivne ega kipu uusi tooteid kohe omaks võtma, eriti kehtib see uute maitsete kohta.

Seda kõike pidid teadma ka need kümme Eesti farmerit, kes selle aasta aprillis otsustasid seljad kokku panna, et ühte ühistusse koondununa ise enda kasvatatud sealiha

töötlema asuda. Ühistu Eesti Lihatööstus nõukogu esimees Urmas Laht räägib, et idee on sealihatootjate peas idanenud ammuilma. „Juba 1990. aastate algul tahtsime ühistuga Viru erastada ühistulise osa Rakvere Lihakombinaadist,” meenutab ta. „Tollal andsime kõik koos 49 protsenti Rakvere Lihakombinaadi vajaminevast toorainest. Kahjuks läks asi teisiti. Erastajaks osutus üks ühistu, mis oli enne meid sinna ühe lehma viinud ja nii tõrjuti meid eemale, üsna ruttu müüsid need inimesed aga selle osa maha.”

Aga mõtet polnud maha maetud. Järgmine tõsisem arutelu leidis aset pärast seda, kui Laht istus ühel ministeeriumis toimunud nõupidamisel Atria juhi Olle Hormiga ühe laua taga ja Horm teatas, et Vastse-Kuuste Lihatööstus läheb müüki. „Palusin, et ta ootaks veidi ja lubasin kolleegidega aru pidada, mida ka tegin. Käisime kohapeal vaatamas. Tootmine käis sellal seal veel ainult pakkeliinil, kuid kogu liha töötlemiseks vajalik tänapäevane sisseseade oli olemas,” meenutab Laht esimest tutvust Vastse-Kuuste tootmisega.

Olles ka Eesti Tõusigade Aretusühistu Nõukogu eesotsas, teatas ta kolleegidele, et selline lihatööstus on müügis

ja tegi ettepaneku ära osta.

Kahekümnest liikmest kümme olid nõus selle projektiga ühinema ja nii sündiski aasta pärast Ühistu Eesti Lihatööstus. Olgu mainitud, et need, ligi veerandi kogu Eesti sealihatoodangust andvad ettevõtted, on praegu majanduslikult Eesti ühed tugevamad.

KaubamärK vajab sissetöötamist Korralik baas, kus tootmist sai kohe alustada, oli vastsel firmal nüüd küll olemas, kuid Eesti Lihatööstuse kaubamärk oli tarbijale esialgu tundmatu.

Müügitehingu käigus oli nimelt kokku lepitud, et VastseKuuste kaubamärk jääb Valgas tegutsevale Soome kapitalil põhinevale Atriale. Seda fakti paljud Eesti inimesed veel ei tea ja ka Eesti Lihatööstuse kaubamärk, millel ilutsevad viis tärni ja kuldne siga kirjaga, et valmistatud kodumaisest sealihast, võib paljudele esialgu võõras olla. Eesti teravilja peal kasvanud Eesti sead, kelle lihast valmivad tervislikud, säilitusainevabad tooted, ongi Eesti Lihatööstuse trump, mida omanikud ka igal võimalusel rõhutavad. Teiseks kummutavad nad müüdi, nagu poleks ainult sealihast võimalik vorsti teha. „Meie sealiha kvaliteet on aastatega tõuaretuse ja uute tehnoloogiate toel nii palju

Eesti sealiha kvaliteet on aastatega tõuaretuse ja uute tehnoloogiate toel nii palju paranenud, et sellest saab maitsvaid ja kvaliteetseid tooteid, mis pole sugugi liiga rasvased.

Foto: erakogu

√ Lautade ehitamine √ Silohoidlate ehitamine √ Sõnnikuhoidlate ehitamine √ Betoonitööd √ Lao- ja tootmishooned

mapri.eu

maa elu || Lihatööstus || 15

14. september 2017

ötab kaubamärki sisse Ühistu Eesti Lihatööstus omanikud: • Markilo – Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal • Viru Mölder Lääne-Virumaal • Voore Farm Lääne-Virumaal • Kupna Mõis Lääne-Virumaal

paranenud, et sellest saab väga maitsvaid ja kvaliteetseid tooteid, mis pole sugugi liiga rasvased,” kinnitab Laht.

Temagi tunnistab, et iga uue kaubamärgi turuletoomine on keeruline. Esiteks ei oska tarbija seda esialgu kaubandusest leida ega poest küsida, teiseks ei ole kauplused valmis uue nimega tooteid kuigi meelsasti sisse võtma.

Ei saa ka pahaks panna, sest pole ette teada, kuidas uus kaubamärk müüb ehk kui ruttu ostjad selle omaks võtavad.

Kõigil on ju kasumit teenida vaja.

Kuna tegu on naturaalsete, suure lihasisaldusega toodetega, siis pole nende hindki kõige odavam ja kilepakendis kauba säilivusaeg ei ületa 25 päeva. See tähendab ühtlasi lühikesi tarneaegu ja muudab müügitöö keerukamaks.

• Markilo LT Lääne-Virumaal • Hinnu Seafarm Harjumaal • Jampo Seakasvatus Tartumaal • Saimre Seakasvatus Viljandi- ja Jõgevamaal

Samas on need poeketid, näiteks Põlva Coop ja Oma Põrsas, kus Eesti Lihatööstuse tooted sees, läbimüügiga väga rahul. Ning tehasepoes käivad kohalikud ja kaugemaltki inimesed korraga nii suuri koguseid ostmas, et see tuli lahti teha ka pühapäeval.

Eesti Lihatööstuse töötajad annavad toodangu tutvustamisse oma panuse, käies agaralt laa-

Eesti Lihatööstuse töötajad annavad toodangu tutvustamisse oma panuse, käies agaralt laatadel degusteerimisi korraldamas.

tadel degusteerimisi korraldamas. On juba ka saavutusi.

Nimelt valiti Eesti Lihatööstuse šašlõkk tänavu Grillfesti pimedegusteerimisel aasta parimaks ja Naistelehe konkursi võitis 92 protsendi suuruse lihasisaldusega toorvorst lambasooles. Hiljuti toimunud Hauka laadal said ettevõtte tooted samuti tarbijate suure poolehoiu osaliseks.

Tegevjuhiga läks halvasti Kolmandaks on oluline, et ettevõttes oleksid juhid, kes oskavad protsesse õiges suunas juhtida. Sellega pole Eesti Lihatööstusel kuigi hästi läinud, tunnistab Laht. „Esimesel juhil lasime minna, õigemini andsime märku, et me tema teeneid rohkem ei vaja. See kahju, mis meile esimese poole aastaga tekitati, oli sedavõrd suur. Praegu käib selle kokkuarvamine ja kui arvud teada, siis omanikud otsustavad, mis edasi saab. Kui minu käest küsitaks, kas ma Mart Luike tööle võtta soovitan, siis minu vastus oleks kindel ei. Majandusinimesena ütlen, et pole vahet, mida inimene juhtima hakkab, kui ta vaevub tootmise eripära üksipulgi selgeks tegema (Luik on ajakirjanduse taustaga – S. N.). Antud juhul me sellist soovi ei märganud, küll aga oskas ta hästi raha kahele poole laiali küh-

veldada,” valgustab mees juhtunut.

Praegu peavad omanikud aru, kuidas keerulisest olukorrast välja tulla ja esialgu keskendutakse heade müügijuhtide otsimisele, sest see valdkond on esmatähtis. Uut tegevjuhti kiirkorras palgata pole plaanis – selle töö teevad ära omanikud ise, kes iga kahe nädala tagant koos käivad, et tekkinud probleeme ühise laua taga lahendada. Infovahetus telefoni ja meili teel on nagunii igapäevane. „Kui aga mõni lugeja tunneb huvi müügitöö vastu, siis on meie uksed valla,” lausub Laht. Ta kiidab tootmisjuhti Tarmo Saart ja juhiabi Kaili Hallapit, kes praegu väga professionaalset tööd teevad ja nii tootmisel kui ka logistikal ja müügitööl silma peal hoiavad. Samuti on tal ainult häid sõnu öelda tootmises ja müügipunktides töötavate inimeste kohta, kes oma tööd hoole ja armastusega teevad.

Laht on enda sõnul tänulik kõigile, kes Vastse-Kuuste lihatööstuses kunagi töötanud ja tehase nii heas korras hoidnud. „Tegime supertehingu,” kinnitab ta. Eesmärk on kaubamärk korralikult sisse töötada ja saavutada kaks kuni kolm protsenti lihaturust. Kümne aasta pärast loodetakse saada juba Eesti suurimaks kodumaise sealiha töötlejaks.

Kas tead, et kui Sul on vähemalt 0,3 ha maatulundusmaad ja tegeled põllumajandusega, on Sul võimalus saada MES konsulentide nõuandeteenused kuni 90% toetusega.

Helista ja küsi lisa telefonil 648 4920 või e-maili teel info@pikk.ee

Kuula parimat Eesti tantsumuusikat raadios Elmar igal laupäeval kell 17

Eesti-sisesed ja rahvusvahelised põllumajandustehnika veod! www.treileriveod.ee

Tallinn ja Harjumaa 91,5 MHz / Läänemaa 92,2 MHz / Kesk-Eesti ja Lääne-Virumaa 91,7 MHz Saaremaa 91,5 MHz / Pärnumaa 99,0 MHz / Lõuna-Eesti 91,2 MHz / Tartu linn 88,5 MHz www.elmar.ee

Tel 510 3239 ∞ Jälgige meie tegemisi www.facebook.com/allikugrupp

16 || lind || maa elu

14. september 2017

Suurima nokaga

vint olav Renno linnuteadja

e

namasti kõrgel puuvõras tegutseda eelistav suurnokk-vint satub meie silma ette siis, kui ta suhteliselt harva maapinnale laskub või sügisel toominga- ja pihlakamarju söömas, pahatihti ka kirsse ja kreeke noolimas käib. Põhiliselt sööb suurnokk-vint nende viljade seemneid ja viljalihast ei hooli. Nagu pildilt näha, on tal üsna kena ja pisut papagoilik sulestik. Tiiva mustjassinistest hoosulgedest on seespoolsed säbrulise tipuga.

Erilist tähelepanu pälvib ta sinihall või helepruun tavatult massiivne koonusjas nokk. See on kuni 2 sentimeetri pikkune, isastel pikemgi ja tüvikul niisama jäme. Kui vintlastel on nokk nii-öelda peene nokitsemise instrument taimeseemnetest tuuma välja koukimiseks, siis suurnokk-vindi oma on ku-

junenud jõuliseks tööriistaks.

Sellega purustab lind ka kõvu kirsikive, neelates tuuma alla ja puistates kestatükid maha. Ülanoka serv on keskosas pisut nõgus ja alanokal vastava nurgaga, noka sisekülge tugevdavad sarvised paksendid ja pikuti nokka kulgeb mitu harja ja vagu. Tugevad alalõualihased suudavad nokapoolte vahel tekitada kuni 430 njuutoni ehk 44 kg suuruse jõumomendi või üle 10atmosfäärilise surve. Väikese, 50 kuni 60 grammi kaaluva olendi puhul on see ju lausa fenomenaalne! On juhtunud, et hooletu linnurõngastaja näpp satub linnu noka vahele ja saab rängalt muljuda, nii et sõrmeluus mõra. Põhilise toidu moodustavad vahtra- ja jalakaseemned ning mitmete puude pungad.

Suurnokk-vinti võime kohata hõredates leht- või segapuistutes, näiteks parkides, puisniitudel, kalmistutel, suurtes vanades puuviljaaedades ja met-

saservadel. Ta on levinud Briti saartest Jaapani ja koguni Kamtšatkani. Euroopas pesitseb üle 3 miljoni paari, laiendades vähehaaval oma asuala, ilmselt seoses kliima soojenemisega. Näiteks Inglismaale ilmus see liik 180 aasta eest, Eestisse pisut hiljem, aga Soome alles sada aastat tagasi.

Eestis on suurnokk-vindi arvukust hinnatud 20 000 kuni 40 000 haudepaarile. Ta on meil suuremalt jaolt rändlind, kes saabub oma Vahemereni küündivatelt talvituspaikadest tagasi juba märtsi lõpul.

Oma pool tuhat suurnokk-vinti elab talve üle aga Eestis. Pole selge, kas need on meil pesitsevad isendid või pärinevad Venemaalt, kus karmimad pakased edukat talvitamist pärsivad.

Suurnokk-vindi paar rajab oma pesa kõrgele lehtpuu otsa, tavaliselt külgoksale. Pesakoha valib isalind ja ehitab enda murtud raagudest pesa aluskihi. Edasi ehitatakse koos ja

enamasti toob isalind lähedusest, ka maapinnalt vajaliku materjali ja emane paneb selle paika. Lõpuks on pikerguse põhiplaaniga vaksalaiune kausjas pesa valmis. See on selgelt kolmekihiline: mõnekümnest oksaraost aluskiht, mitme sentimeetri paksune kulukõrtest vahekiht ning peentest kuiva rohu libledest ja vähestest metskitse või metssea karvadest sentimeetripaksune sisevooder. Ka suhteliselt madal, mõne sentimeetri sügavune pesalohk on pisut pikergune (7 x 9 cm), nii et suurnokk-vindi pesa on hõlpsalt tuntav selle iselaadi kuju järgi. Tiheda lehestiku varjul olevat pesa on aga raske silmata ja seda võib näha alles hilissügisel, kuid ka siis ei pääse sellele naljalt lähedale.

Suurnokapaarid pole niisugused territooriumikaitsjad nagu enamik teisi värvulisi ja võivad pesitseda üsna lähestikku. Ilmselt seetõttu on suurnoka laul vaikne ja kesine – peamiselt kutsehüüdude tsik ja ziii jada. Mai lõpuks või juuni alguseks on pesas 4 kuni 6, harva 7 rohekas- või sinakasvalkja tausta ning mustjaspruunide laigukeste ja kõverjoontega muna, mida emalind hakkab hauduma juba kolmanda muna munemise järel. Isane käib teda toitmas ja harva haub ka ise. Pojad kooruvad 14 päevaga, saavad vanematelt alul isalinnu toodud ja emale üle antud libli-

ka röövikuid ja muid pehmeid putukaid, hiljem aga, kui emagi toiduretkedel käib, ka vanalindude pugus pehmenenud seemneid. Isalind käib toidu järel kilomeetri või paari kaugusel, ema otsib seda pesa lähedalt. Pesa hoitakse piinlikult puhas: alul söövad vanalinnud poegade väljaheited ära, nädala pärast võetakse roojapall nokka ja pillatakse pesast eemal maha. Kahenädalased

pojad turnivad aeg-ajalt pesaoksal, 19päevaselt hakkavad lendama ja veel kahe nädala pärast peavad ise hakkama saama. Esialgu on nende sulestik hallivõitu ja alapool ähmaste vöötidega. Veel kuu aega uitavad suurnokk-vindid hajusate salkadena ringi, meelsasti kirsiaedu külastades ning poolvalmeid sarapuupähkleid ja tammetõrusid süües. Augusti lõpupoolest alates jääb neid meil järjest vähemaks ja oktoobris on nad juba talvituspaikades.

Seal elatakse pöögipähklite ja oliiviseemnete varal, aga neid nähakse isegi kreeka pähklipuude otsas.

Ehkki kohmakavõitu noorlindudest elab järgmise kevadeni vaid üks viiendik, püsib suure nokaga vintide arvukus üsna stabiilsena. Rõngastusandmetel on nende eluiga kuni 12 aastat.

Isase suurnokk-vindi sulgrüü on õige uhke.

Foto: WikiPedia

Kuivatikatlad ja hakkeahjud võimsusega 40kW - 10MW Asenda kallinev importgaas ja diisel kodumaise hakkega!

Säästa kuivatamiskuludelt ja suurenda kasumit!

Werneco OÜ eesmärk on pakkuda toimivaid lahendusi teraviljakäitluse ja bioenergia valdkonnas alates ideest kuni järelhoolduseni.

Oleme paindlikud ja lähtume iga lahendamist vajavast probleemist, olgu selleks siis teravilja ratsionaalne käitlus või ökonoomne küttelahendus individuaalselt, lähtuvalt Teie vajadustest.

Pakume toimivaid lahendusi.

Kuivatiprojektide erilahendused.

Teraviljakäitlusseadmed

www.werneco.ee Tel 5801 3334 priit@werneco.ee

maa elu || Äpp || 17

14. september 2017

jahimehe abimees. Eestis väljatöötatud jahimeeste äppi on alla laaditud sajas riigis ja see abistab jahimehi Soomest Argentiinani.

äpp aitab jahil

meeskonda jälgida MaaRius suviste Valgamaalane

K

õik sai alguse sellest, et mees oli jahil ja passis ega olnud tal õrna aimugi, kus teised jahimehed on ja jahikoerad liiguvad. Mõtte lükkas kiiremini liikuma tõik, et oli talv ja miinuskraadid lähenesid kahekümnele.

Otepääl elav Herko Sunts on vähemalt neljandat põlve jahimees. Ta oli 17aaastane, kui hakkas isa kõrval jahil käima nagu mees muiste. Kunagine Kuusalu vallavanem ja tööinspektsiooni peadirektori asetäitja, pikaajalise jahikogemusega Herko Sunts mõtles, kuidas saaks jahimeeste elu kergemaks ja lihtsamaks teha.

Appi tuli jaht nutitelefonis. Sunts on osaühingu Huntloc üks asutajatest ja meeskonna juht. Tegu on neli aastat tagasi loodud Eesti omanikele kuuluva ettevõttega, mille eesmärk on jahimeestele mõeldud tarkvara Huntloc ja meeskondade juhtimise tarkvara Li-

Osaühingu Huntloc üks asutajatest ja meeskonna juht Herko Sunts on vähemalt neljandat põlve jahimees. Eesti hagijas Sandy on peremehele suureks toeks ja abiks. Kaks aastat tagasi saavutas Fotod: maarius suviste Huntloc oma rakendusega Eesti ettevõtluskonkursil „Ajujaht” 2. koha.

veTeam arendamine. Peale telefonirakenduse alustasid nad kolm aastat tagasi koera jälgimisseadme arendamise ja tootmisega. Tasub märkida, et kaks aastat tagasi saavutas Huntloc oma rakendusega Eesti ettevõtluskonkursil „Ajujaht” 2. koha.

Huntloc tuleneb ingliskeelsetest sõnadest hunt (jaht) ja location (asukoht). Nagu nimigi ütleb, näeb rakenduses reaalajas jahimeeste ja koerte asukohta, saab vahemaid mõõta, näeb jahil osalejate liikumise ajalugu ehk liikumisteekonda ja muudki.

Sunts ütleb, et Huntlocil on Eestis 2000 ja kogu maailmas 5000 kasutajat. Äppi on alla laaditud sajas riigis. Esiviisik on säärane: Eesti, Läti, Leedu, Soome ja üllatuslikult – USA. Muide, jahti nutitelefonis kasutavad ka näiteks Austraalia ja Argentiina jahimehed. aitas talusid leida „Eestis on Huntloc ainus. Soomes on kolm ja Rootsis üks seesugune rakendus, mis on aga mitu korda kallimad ja keerulisemad. Ega rohkem maailmas väga konkurente olegi,” nendib Herko Sunts.

Baasrakendus on Huntlocil kõigile huvilistele tasuta. Kes tahab paremaid ja rohkemaid võimalusi, peab rakenduse eest tasuma. Ilma rahata saab näiteks reaalajas teada jahimeeste asukohad, jahisündmusi markeerida ja osalejatega jagada, kasutada Google’i kaarte jms.

Huntloci kõrval on Sunts koos meeskonnaga arendanud ka LiveTeami. See tuleneb samuti inglise keelest, mis tähendab reaalajas ehk laivis olevat meeskonda. Kindlasti tuleb Li-

veTeam tuttav ette neile, kes tänavu suvel käisid avatud talude päeval ning otsisid nutitelefonis selle rakenduse kaudu juhiseid, kuidas ühte või teise tallu kohale jõuda. Otepääl toimunud Ironmani ajal oli meditsiinipersonalil LiveTeami kaudu võimalik jälgida, kus on esimene ja kus viimane võistleja.

Päästis Koera elu Jälgimisseade on asja ette läinud teistelgi juhtudel. Sunts räägib markantse loo. Nimelt üks vanem härrasmees, vanust juba 80 ligi, tahtis sõita süstaga Võhandu jõel ja sealt lõpuks edasi Peipsi järvele. Lähedased olid aga mures ja panid süsta sisse jälgimisseadme, et jooksvalt teada saada, kus matkaja parajasti asub. „Juhtus aga nii, et lõpuks Peipsile jõudes triivis ta süstaga üle Vene piiri ja võeti kinni. Õnneks lähedased teadsid tänu seadmele, kus ta on, ja juhtum lahenes lõpuks hästi.” Ta lisab, et jälgimise rakendust saab kasutada näiteks seenel ja marjul: kui rikkalik saagikoht leitud, märgid kenasti asukoha ära (niisamuti teekonna selle kohani) ja järgmisel aastal on juba lihtsam üles leida.

Jälgimisseade on aga päästnud lausa elu. Koera elu, lausa kaks korda. Nimelt oli ühe terjeri kaelas jälgimisseade. Suur koer hakkas teda purema ja omanik sai õnneks õigel ajal jaole. Seade oli küll katki, aga rihm jäi terveks, see päästiski terjeri elu.

Lõpetuseks olgu öeldud, et Suntside peres on traditsioonid au sees. Nii käib ka Herko Suntsi vanem poeg isaga jahil kaasas. Alustas juba siis, kui oli 7–8aastane ja käis sokujahil.

Uue metsapõlve hüvanguks SYSTEMSEPARATION LTD pakub erinevaid kvaliteetseid

METSATAIMI

Kuusk, hübriidlehis, kask, must lepp, mänd, tamm ja Eesti tingimustes end juba tõestanud taimekaitsevahendeid, efektiivne ulukitõrjevahend TRICO ja taimejuurestiku töötlemiseks mõeldud HÜDROGEEL. Tel 5552 6619; 5822 2000; info@systemseparation.ee www.systemseparation.ee

TEIE PARTNER TERAVILJA KAUBANDUSES

www.ang.ee OSTAME HERNEST, RAPSI, OTRA, NISU Võta meiega ühendust! info@metsaoksjon.ee, telefon: 671 8108

Võta meiega ühendust: Silja Holter, tel 512 5052, silja.holter@ang.ee Andres Norre, tel 5307 4749, andres.norre@ang.ee Margus Marrandi, tel 503 8151, margus.marrandi@ang.ee

18 || ilma- ja taimetarK || maa elu

14. september 2017

ilMataRk

jüRi kaMenik ilmatark

Kihtpilved ja udu

a

Tänavu on palju pihlakamarju, patt oleks neid mitte kasutada.

Foto: PuBLiCdomainPiCtures.net

Pihlakatee

sada kompotti. Parema maitse saab, kui marjad enne hoidisetegu sügavkülmas hoida, külmunud marjad muutuvad magusamaks ja annavad rohkem mahla välja. Olen teinud mehu nii, et sulatan külmutatud marjad üles ja lasen läbi mahlapressi. Siis lisan vett ja moosisuhkrut, lasen 10 minutit tasasel kuumusel podiseda ja kohe purki. Muidugi võib ka keetmata kujul tarbida, aga mitte üleliia palju, kuigi maitse on hea, eriti koos meega, sest pihlakamari võib ülitundlikul inimesel ärritust tekitada.

Külmutatud pihlakamarjadest ja õuntest saab mahla teha: 4–5 osa õunu ja 1 osa pihlakamarju. Eks see ole maitseasi, kuidas timmida, aga tulemus on huvitav ja kasulik! Kui mul mahlapressi polnud, keetsin õunu ja pihlakaid koos veega, siis kurnasin, lisasin suhkrut ja panin pudelisse. Ka nii sai hea joogi.

Keedetud või toorest mehu saab kasutada kookide kaunistamiseks ja koogipõhja immutamiseks, kohupiima- ja jäätisemagustoitude peal ning morsi valmistamiseks.

Mehu keetes võib lisada ka sibulat, paprikat, tšillit ja teha liha kõrvale tšatni. Magusama hoidise sisse võib panna õunu.

Igal juhul on need hoidised head külmetuse korral ja limaskestade taastamiseks pärast kurgupõletikku või bronhiiti. Samuti tugevdavad need immuunsüsteemi ja seedimist, pealekauba pakuvad maitseelamusi.

asendab hommikukohvi

p

ihlakamarjad olid vanasti tähtsad nii vitamiiniallikana kui ka talvel külmarohuna. Pihlakaid on istutatud kodu kaitsma ja usutud, et pihlakast tehtud ehe või pulk kaitseb ka kodust eemal olles. Koduõuelt pihlaka maharaiumist seostati kaitse kadumise ja õnnetustega. Lisaks aitavad pihlakaõied ja -marjad tervist parandada ja gurmeetoitusid maitsestada.

Tänavu on palju pihlakamarju, patt oleks neid mitte kasutada. Looduslike sortide kibe maitse (parasorbiinhape) kaob kuumutamisel ja külmumisel.

Pihlakamarjades on palju Cvitamiini, see säilib töötlemisel, samuti karotiini ja pektiinühendeid, mis koos suhkrutega ühinedes moodustavad seedekulgla limaskestale kaitsekihi, seovad ja viivad kehast välja mürgiseid ühendeid. Pihlakamarjaseemnetes sisalduv amügdaliin suuren-

pihlakamarjad tuleb ära kOrjata, kui need On erkOranŽidpunased, siis saab neid ideaalselt kuivatada.

ju Kal

külvikalendeR: sePteMBeR

06.56 19.32

19. T 20. K

08.30

22. R

TULI

VESI

ÕHK

Juur, alates kl 13.06 õis Õis

Sügise algus 23.02

MAA

S

21. N

Vili, alates kl 07.52 juur Juur

VI

K

18. E

R

Ne i

Vili, aiatöödeks sobimatu päev

Sõnn

17. P ISTUTUSAEG

Leht, alates kl 04.09 vili

ur Amb

16. L

i ts

vi Lõ

Leht

Jäär

LI

15. R

kits

U

fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

me. Karepa ravimtaimeaia hommikutees on pihlakamarjadele lisatud kanarbikku, põdrakanepit ja maapirni. Ka värvilisi õisi võiks lisada, näiteks saialille või maapirni keelõisi.

Kuivatatud pihlakamarju võib panna maitseainesegudesse, parem oleks marjad enne jahvatada. Pihlakas sobib liha maitsestama. Karepa ravimtaimeaias valmistame metsamaitse ürdisoola, milles on jahvatatud pihlakamari koos kuuseokaste ja punega. Jahvatatud või peenestatud marju võib lisada saia-, leiva-, pannkoogi-, keeksi- ja karaskitaina sisse. Maitse saab põnevam ja sidrunhapet pole vaja.

Pihlakamarjadest saab teha mehusid, jooke, siirupeid ja li-

JU

katRin luke

dab organismi vastupanuvõimet radioaktiivsele (ka röntgeni)kiirgusele, kaitstes raku hingamisensüüme kiire lagunemise eest.

Pihlakamarjades olev sorbiinhape toimib sapiajatina ja kerge lahtistina. Vähene sapieritus ja sapihaigused on tihti kõhukinnisuse põhjuseks. Pektiin ja parkained pidurdavad soolestikus käärimisprotsesse ja vähendavad gaaside teket. Pihlakamarjad sobivad alahappesusega gastriidi ja maopõletiku korral. Samuti on neist abi suhkruhaiguse, vitamiinipuuduse ja veresoonte lupjumise korral, palaviku ja külmetuse vastu, maonõre happesuse suurendamisel.

Pihlakamarjad tuleb ära korjata, kui need on erkoranžid-punased, siis saab neid ideaalselt kuivatada. Kui öökülmad, vihmad ja udu on marjad pehmeks ja mustaks teinud, siis enam ilusat kuivatust ei saa. Kuna pihlakamarjades on säilitusaine sorbiinhape, siis võivad need ka toas või tuuletõmbega ruumis kuivada, kuid kõige parem on ikkagi kuivatada toidukuivatis vm kuivatis. Kuivatatud pihlakamarju võib panna teesegudesse, eriti hommikutee sisse, sest marjadel on ergutav toi-

V

ugustist algas Eestis tüüpiline udude aeg. Sestap tasub rääkida ududest, aga ka nende seosest pilvedega, kuna just nüüd on saabunud aasta üks pilvisemaid ja udusemaid perioode.

Alustagem veidi kaugemalt. Pilved tekivad veeauru kondenseerumisel või sublimeerumisel, kui õhk on tavaliselt selle tõusmise tagajärjel adiabaatiliselt ehk soojusvahetuseta jahtunud kastepunktini. On ka erandeid, näiteks rünksajupilvega seotud pilve erikuju mamma arvatakse üldiselt tekkivat õhuvoolude laskumise tagajärjel, kui pilve alasi jahtub. (Tegelikult on selle pilvekuju moodustumise teooriaid palju.) Kondenseerumine võib alata siiski ka juba 75–80% suhtelise niiskuse juures, kui õhus on hügroskoopseid kondensatsioonituumakesi. Sel juhul moodustub nn niiske vine ehk hägu, mida nimetatakse ka uduvineks. Uduvines on nähtavus horisontaalsuunas kokkuleppeliselt 1–10 km (lennunduses 1–5 km). Udu ja uduvine koosnevad kondensatsiooniproduktidest, olles seega õhu niisked sumestused, seevastu somp koosneb tahketest osakestest (tolm, suits jne), olles õhu kuiv sumestus.

Neid mõisteid ei maksa segi ajada.

Eestile hästi iseloomulik pilveliik on kihtpilved (Stratus). Kihtpilvedel on kolm vormi: pilvetükid; lauspilvisus, kuid pilvekihi alumine piir ei ulatu aluspinnani, ja udu. Kaks viimast varianti kombineeruvad tihti omavahel (kinnise taevaga udu). Kihtpilved on väga olulised õhutemperatuuri moduleerijad aluspinna lähedal. Kihtpilved asuvad kõige madalamal: pilvekiht võib alata vahetult aluspinna lähedalt, kuid ka alles mõnesaja meetri kõrguselt (inglise k high fogs). Kihtpilved võivad madalduda aluspinnani või seal tekkida, sel juhul moodustub udu, nii et nähtavus langeb horisontaalsuunas alla ühe kilomeetri. Nähtavust üksnes palja silmaga täpselt mõõta ei saa, kuid sobivate orientiiride korral on seda siiski üsna täpselt võimalik hinnata, nt ilmajaamades saavad vaatlejad seda kasutada.

Kas udu on pilv? Vähemalt Eestis kuulub udu tõepoolest kihtpilvede hulka, kuid sel juhul algab pilv otse aluspinnalt või selle vahetust lähedusest. Seetõttu võib meil udu pidada lihtsalt kihtpilveks.

On autoriteetseid allikaid, mille kohaselt udu rangelt võttes pilvede hulka ei kuulu, kuigi udu ja pilvede peamine erinevus seisneb selles, et esimene neist tekib/asub aluspinna vahetus läheduses, teine sellest kõrgemal (inglise keeles on termin high fogs).

Mägedes võivad udu moodustada ka kihtrünkpilved, rünkpilved, rünksajupilved või kihtsajupilved. Kuna tegelikult ongi udu ükskõik millist tüüpi pilv, mis ulatub aluspinnani, käsitletakse seda vahel hoopiski 11. pilveliigina (nt raamatus „Cloud Dynamics”, 1993).

September on pakkunud nii suvepalavust kui meeletut kõledust, ent mitte õigeid öökülmi. Ka äikesehirmu on mõned kohad saanud tunda, eriti 10. septembril.

Praegu näib olevat sügisilmade võidukäik: on sageli tuulised ja sajused ilmad, sooja alla 20 kraadi, äikeseoht on arvatud 14. septembrile. Üks intensiivne tsüklon võib seejärel teha oma töö: toob sadu ja tormi 15. septembriks, siis kõledad ilmad. Kuid pole välistatud, et sellest järgmine tsüklon toob õige pea saju ja sooja õhumassi taas Läänemere idakaldale.

K

Õis, alates kl 20.40 leht aLLikas: mÄrkmik-kaLender „aasta aias 2017” kirJastuseLt varrak

V

maa elu || KOdu ja aed || 19

14. september 2017

muru tuleb kõrgemalt niita siRje niitRa

Esimesed lehed võib rahulikult koos muruga Foto: marko saarm ära niita.

Postimees

t

änavune september on alanud vihmadega ja muru kasvab mühinal. Õue vaadates märkame rohelisel vaibal juba kollaseid ja pruune täppe, sest lehtpuud on asunud lehti langetama.

Maa Elu uurib, kuidas toim ida , et koduõu jätkuva lt ilus oleks ja taimed hästi talvituksid.

Hansaplanti aednik Karin K ä ä r a me e s soovitab muru septembris edasi niita, kuid seda tuleks teha kõrgemalt ehk reguleerida niiduk senisest kõrgema režiimi peale. „Kindlasti tuleb jätkata muru niitmist, sest taimed kasvavad ju edasi. Küll aga tuleb niidu kõrgust reguleerida varasema 3–5 sentimeetri pealt 6–8 peale. Septembri esimesel poolel tuleb murutaimedele anda väiksema lämmastikusisalduse ja suurema kaaliumi-fosforisisaldusega sügisväetisi,” soovitab ta.

Kui aias on mõned kohad suve jooksul väga ära tallatud, siis taastama pole praegu mõtet asuda, küll aga võiks sellised kohad uuendamiseks ette valmistada. Kui on olemas aeraator või spetsiaalsed tallad, võiks nendega pinnast õhustada ja lisada koledaks läinud kohta paremat mulda, et järgmisel kevadel sinna uus muru külvata.

Esimesed lehed võib rahulikult koos muruga ära niita. Mida aga teha järele jäänud hakk-

Need viljad on veel toored, laske neil vähemalt nädala põõsal Foto: maiLiis oLLino kosuda ja hiljem pole maitsel häda miskit.

põlatud marja KaitseKs

mu r uga? Aednik soovitab vähemalt septembrikuus see ära koristada, sest nii on ilusam ja muru saab hingata.

Aasta viimase niite aeg sõltub tema sõnul ilmast. Tasub teada, et muru kasvab veel ka pluss viiekraadise õhutemperatuuri juures. Samas ei tohiks viimast niitmist ka väga kaugele lükata, oktoobri keskel või lõpupoole tuleks see ära teha.

Kuidas käituda püsililledega, mida meil kõigil õues leidub, et need järgmisel aastal sama elujõulised oleksid? Septembris paljud taimed alles õitsevad ja nende kallale poleks aedniku sõnul praegu veel mõistlik minna. Kui aga esimesed suuremad

külmad on üle käinud, võib küll varred ära lõigata. Kui madalalt, sõltub liigist, aga mõni sentimeeter peaks ikka järele jääma.

Suvelilled võib nüüd välja vahetada sügisõitsejate – krüsanteemide, eerikate, kanarbike jt vastu.

Mis roosidesse puutub, siis need võivad samuti kõigi rõõmuks õitseda esimeste külmadeni, mil on mõistlik need 10–15 sentimeetrit tagasi lõigata. Roosid vajavad kindlasti sügisväetist ja seda tuleks neile just septembris anda. See aitab neid kevadeks paremini valmistuda ja tugevamaks muutuda.

Talveks kinnikatmise kohta ütleb Kääramees, et Eestis-

se sobivate sortide puhul pole see hädavajalik.

Küll aga võib pärast tagasilõikamist lillepeenra pealispinda multšida kas komposti või parema mullaga, aga samas võib seda kõike ka kevadel teha. Roose pole mõtet katta enne esimeste külmade tulekut, sest nii võivad need kevadeks hukka saada.

Selleks peavad väljas ikka miinuskraadid olema. Katmiseks on erinevaid tehnikaid ja head on nii turvas kui ka kuuseoksad, kusjuures kasutada võib korraga mõlemaid. Mõned kasutavad muldamiseks koguni liiva, mõned teevad koormakattest tunneli, kus taimedel hea talvituda.

Netist leiab teisigi soovitusi. Nii näiteks võivad septembris ilmuda okaspuudel, eriti elupuul ja kadakal, võra sisse kollakaspruunid oksad. Sellest ei tasu ehmuda, sest reeglina on tegemist vanade okstega, millest taim soovib enne talve tulekut vabaneda. Pruunistunud oksad tuleks eemaldada ja kokku koguda, sest need võivad meeldida kahjuritele ja põhjustada haigusi. Haigustunnustega taimejäänused (lehed varred, viljad) tuleb ära põletada, neid ei tohi kompostihunnikusse visata.

Riina MaRtinson Maa Elu

K

aheksa aastat tagasi tõi ämm mu l le sügisel ühe uudse taime. Keegi lätlane olevat poe ees müünud. Internet toona veel suurt midagi maasikavaarika kohta öelda ei osanud. Istutasin taime maha ja kevadel avastasin ehmatusega, et see ei elanud talve üle. Hiliskevadel hakkas aga sügisel istutatud taime asemel kolm uut end maast välja ajama. Nii saingi teadmise, et igal kevadel tärkab taim uuesti ja varasemast arvukamalt.

Nüüdseks on maasikavaarikaid Eesti paljudes koduaedades kasvamas ja internetis arvamusi selle kohta rohkelt. Pea kõik need mainivad viljade kehva maitset ja kiidetakse vaid marjade ilusat välimust. Ühesõnaga – maad nende alla raisata ei tasu.

Arvasin minagi nii. Suured punased viljad tulevad umbes poole meetri kõrguseks kasvavale põõsale augustis. Üliilusad viljad kohe kutsuvad noppima. Meilgi korjati kohe punaseks läinud viljad põõsalt ära ja polnud neil maitset miskit. Paar aastat lapsed küll noppisid neid, siis tüdinesid ja mullu jäid punased marjad põõsale seisma. Siis juba seismisest tumelillaks tõmbunud vilja suhu pistes tuli aga tunnistada, et väga maitsev. Tänavu jäid viljad taas põõsale seisma ja viis-kuus päeva punasena püsinud marju noppides tuleb jälle öelda, et täiesti söödavad on need.

Jah, ülivõrdes kiita ei saa, aga sel suvel napi päikese käes valminud maasikatest on lõpuni valmida lastud maasikavaarikad magusamad küll. Täpselt nagu viinamarjaga ’Zilga’– esimesed paar aastat arvasime, et hapud marjad ning kui enam korjata ei viitsinud ja värvunud marjad paar nädalat rahulikult päikese käes seista said, avastasime, et tegu väga magusate marjadega.

Kui suve algul jäime muru niitmisega hiljemaks, olid meetri kaugusel peenrast pisikesed taimekesed kohe murust tõusmas. Levis peenraski teiste taimede vahele kõike oma teel lämmatades. Kiskusin üleliigsed maasikavaarikad mullast välja, pisut juurt jäi külge, võtsin labida ja vajutasin mullasse prao ühe suure kännu kõrval, pistsin väljakitkutud maasikavaarika sinna sisse ja vajutasin jalaga mulla taime ümber kinni ning ei mingit kobestamist, rohimist, väetamist, kastmist. Läinud nädalal olid neil taimekestel juba punased viljad küljes.

Seega sobib maasikavaarikas minu kogemuse põhjal pinnakatteks sinna, kus miski muu mõistlik ei kasva. Kuna põõsas on tihe ja varred kaetud teravate ogadega, ei pääse sellest hekist läbi ükski naabri kass. Istutada tasub taimed nii, et niiduki või trimmeriga saaks ümberringi hooldada.

Vihje: kes seda taime oma aeda tahab, siis küsige varasuvel mõne tuttava käest, kel see kasvamas. Uskuge, ta on üliõnnelik, kui natukenegi neid ära anda saab.

Kindel valik nõudlikule era- ja ärikasutajale!

TEEME MAAELU MUGAVAMAKS • SEPTIKUD, BIOPUHASTID, PUMPLAD

• KONSULTATSIOON, MÜÜK, PAIGALDUS

LEHEIMUR-HEKSELDID Parkide, platside ja haljasalade koristuseks PUIDUHAKKURID Okste ja puidu hakkimiseks

TÄNAVAPUHASTUSHARJAD Tänavate, kõnniteede ja õuealade puhastuseks

TRASSIFREESID Kaevetöödeks side- ja elektrikaablite, veetorude ja muu paigaldamisel KÄNNUFREESID Kändude freesimiseks ja eemaldamiseks

KVALITEETNE TÖÖ • TURU PARIM HIND • SERTIFITSEERITUD TOOTED Telefon 5595 7767 | E-post info@septicum.ee septicum.ee

OKSAPURUSTAJAD Taimejääkide ja okste purustamiseks

MÜÜK / HOOLDUS HARJUMAAL JA TARTUS www.laski.ee

20. september DEMOPÄEV Kõrvemaal!

Proovimiseks Laski tehnika, John Deere traktorid ja niidumasinad, gator sõidukid jne.

20 || ilm || maa elu

14. september 2017

jahe suvi

oli tavapärasest kuivem e hkki tagantjärele tundub, et lõppev suvi oli erakordselt külm ja vihmane, siis väikese Eesti eri paigus erines ilm tuntavalt. Riigi Ilmateenistuse andmed näitavad, et aastate keskmisega võrreldes sadas tänavu pisut vähem vihma. juuni oli kõige jahedam suvekuu, kus keskmiseks temperatuuriks mõõdeti 13,4 kraadi, aastate keskmine on 14,4. Samas oli see kõige päikesepaistelisem suvekuu, mil päikest nägime 283,5 tundi, ometi oli seda paarkümmend tundi tavapärasest vähem. juuli oli kõige kuivem suvekuu. Eestis sadas keskmiselt maha 48 millimeetrit sademeid, aastate keskmine on aga 72. Eriliseks tegid suvesüdame aga rahesajud. Näiteks 18. juulil sadas Pärnumaal Varbla vallas nii palju rahet, et maa oli valge.

tuule maksimum mõõdeti 12. augustil Osmussaare ilmajaamas:

Väike-Maarja oli suve keskmisena (norm 15,5 °C) kõige jahedam koht:

14,3 °C

Suve minimaalne õhutemperatuur mõõdeti 2. juunil samuti Väike-Maarjas:

38,2 m/s

suve keskmine õhutemperatuur:

suve sajusumma eesti keskmisena:

(norm 16,0 °C)

(norm 224 mm)

15,2 °C

Vilsandi oli suve kõige kuivem koht:

111 mm

Suvekuudel oli kõige vähem päikest Triikojal (norm 779):

620,2 tundi

Samuti oli Triikoja suve kõige Tooma ilmajaamas sadas sajusem koht (norm 231 mm): 59% suvepäevadest 317 mm (sademeid vähemalt 0,1mm)

775,4 tundi

(norm 790,4 tundi)

Suvekuudel oli kõige rohkem päikest Roomassaares:

august oli küll selle suve kõige soojem suvekuu, mil mõõdeti keskmiseks temperatuuriks 16,5 kraadi, kuid aastate keskmisest oli august kraadi võrra jahedam.

Lõikuskuu oli ka kõige sajusem, sademeid oli 87 millimeetrit (norm 83).

205 mm

Päikest oli suvel eesti keskmisena:

(norm 165 mm, seal oli ka kõige vähem sajupäevi: 30 päeval sadas vähemalt 0,1 mm)

1,1 °C

Suve maksimaalne õhutemperatuur mõõdeti 12. augustil Viljandis:

30,8 °C

936,7 tundi

Suve maksimaalne ööpäevane sajuhulk (66% augusti sajunormist) mõõdeti 23. augustil Mehikoorma hüdromeetriajaamas:

57 mm

Ruhnu oli suve keskmisena kõige soojem koht:

Allikas: Keskkonnaagentuur, Riigi Ilmateenistus

16,1 °C

Ilmateenistuse andmetel sadas Tartus 11. juunil ja 13. juulil sedavõrd tugevat paduvihma, et tänavatel tekkis suur üleujutus.

Foto: kristJan teedema

Sel suvel sadas kõigil kolmel kuul korduvalt rahet. Näiteks 18. juulil sadas Varbla vallas Nõmme külas 15 minutiga nii palju rahet, et maa oli valge. Rahesadu pandi kirja samal päeval ka Läänemaal ja Tõraveres.

Foto: eLmo riig

12. ja 13. augustil käisid üle Eesti võimsad äikesepilved koos väga tugevate tuulepuhangutega, maksimumiks registreeris Osmussaare vaatlusjaam 38,2 m/s. Hoonetele tekitatud purustuste põhjal arvatakse, et tekkisid ka keeristormid ehk trombid. Vihmavalingute sekka tuli Foto: eLmo riig mitmel pool rahet.

NORCAR BSB EESTI AS

www.norcar.com

MÜÜK, HOOLDUS

ja vajalikud

HAAKERIISTAD

www.norcar.com Rebase 16, Prillimäe, Rapla maakond • tel 526 7524 • info@norcar.ee • www.norcar.ee