Maa Elu, 26. oktoober 2017 by AS Eesti Meedia

VELLO TEDER:

ISSN 2504-5865

176 SUUREMAT

MAA ELU PANI MÜÜGITULU JÄRGI RITTA SUUREMAD TAIME- JA LOOMAKASVATUSFIRMAD, MILLE 2016. AASTA KÄIVE ULATUS ÜLE 700 000 EURO.

772504

586014

VIIMASTE VALIMISTE EEL TAHTIS VALD SIINSETELT ETTEVÕTJATELT RAHA LAENATA, ET SELLE ABIL TEEREMONT KIIRESTI ÄRA TEHA, AGA ME ARVASIME, ET MAKSAME NII PALJU MAKSE KÜLL, ET MIDAGI VÕIKS VASTU KA SAADA.

VENNAD GABORID PANID SELJAD KOKKU

NING VALMISTAVAD KOOS PUIDUST KATUSEKONSTRUKTSIOONE JA KASVATAVAD KOOS LIHAVEISEID.

26. OKTOOBER 2017 • NR 42 (124) • HIND 1 €

AJALEHT

ETTEVÕTLIKULE

MAAINIMESELE

lõputud vihmasajud

kahandavad põllumehe toetust riiNa MartiNsON Maa Elu

RIAlt mahetootmise ja keskkonnasõbraliku majandamise toetusi saaval põllumehel on kohustus osa maast talveks taimkatte alla panna. Kuna aga vihmane sügis venitab saagikoristust kuni kuu võrra ja osa põlde jääb hoopis koristamata, ei jõua paljud seda nõuet täita. Seoses hilise kevadega ja sügiseste vihmadega on põllumehed PRIAlt uurinud, kuidas käituda, kui erandlike asjaolude tõttu ei ole võimalik talvise taimkatte rajamise nõuet täita. PRIA otsetoetuste menetlusbüroo juhataja Tanel Trell ütleb, et suurim põhimõtteline muudatus on, et koostöös maaeluministeeriumiga rakendatakse ilmaolude tõttu nõude täitmata jätmise korral tavamääradest leebemat sankt-

siooni ehk vastava toetuse vähendamist. Ülevaadet, millises piirkonnas on olukord kõige hullem, PRIAl veel pole. Talvine taimkate peab olema rajatud 1. novembriks ja teatised nõude täitmata jätmisest ilmastikuolude tõttu tuleb edastada 15 päeva jooksul arvates hetkest, kui on selge, et nõuet ei saa täita. Läinud nädalal oli neid teatisi laekunud üle Eesti üheksa. „Liiga vähe üldistuse tegemiseks. Kuid jah, telefonitsi nõu küsijaid on arvukalt,” tõdeb Trell. kui Palju kaotab? Küsimusele, kui palju põllumees rahas kaotab, kostab Trell, et toetust makstakse tehtavate kulutuste hüvitamiseks: künd, seeme ja muu. „Kui maa jääb kündmata ja seeme maha külvamata, siis pole selle jaoks ka kulutusi tehtud ning selle võrra makstaksegi toetust vähem. Seega otsest rahalist kaotust niisuguse vähenduse tõttu talvise taimkatte nõudega seoses ei pruugi tekkida,” selgitab ta. Keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetuse taot-

KUIDAS KÄITUDA, KUI NÕUET EI SAA ERANDLIKE ASJAOLUDE TÕTTU TÄITA?

aotleja peab PRIAt erandlikest asjaoludest kirjalikult teavitama kas paberkandjal või saatma teavituse e-posti aadressil info@pria.ee. Teavitus tuleb esitada hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates hetkest, kui oli selge, et nõude täitmine ei ole võimalik. Teavituses tuleb ära tuua talvise taimkatte alla planeeritud põllud, millele ei olnud erandlike as-

lemisel peab 1. novembrist 31. märtsini olema talvise taimkatte all 30% toetusõiguslikust maast ja mahepõllumajandusele ülemineku ning mahepõllumajandusega jätkamise (MAHE) toetuse taotlemisel 20% põllumaast. Kui KSM toetuse puhul oleks tavaline toetuse vähendus kuni 30%, siis tänavu seoses erandlike ilmastikuoludega kuni 17,6%. MAHE toetusel vastavalt 20% ja 10%.

jaolude tõttu võimalik talvist taimkatet rajada. Enne teavituse esitamist peab taotleja olema veendunud, et talvist taimkatet ei ole võimalik rajada ka algselt talvise taimkatte alla mitte planeeritud põldudele. Allikas: PRIA „Milline vähendusprotsent iga taotleja puhul rakendub, sõltub sellest, kui suurel osal pinnast jäi taimkate rajamata – eespool viidatud protsendid on maksimaalsed olukorras, kus talvist taimkatet ei ole üldse,” selgitab Trell. „Eeldus leebema vähenduse kohaldamiseks on neile, kes esitavad PRIAle teatise nõude täitmata jäämi-

se kohta erandlike ilmaolude tõttu.” Kui nõue jääb osal maast või kogu nõutavas ulatuses ilmaolude

eesmärk on kaiTsTa mulDa ja veTT ning paranDaDa nenDe seisunDiT.

tõttu täitmata, tuleb selle kohta PRIAle teatis saata, näidates ära konkreetsed põllud. Kui põhjus, et ilmastik ei lasknud talvist taimkatet rajada, vastab tõele, kasutab PRIA teatise esitaja suhtes väiksemat toetuse vähendust. Kui põllumees toob tegemata tööde põhjuseks liigniiskuse, kasutab PRIA selle põhjenduse paikapidavuse hindamiseks Riigi Ilmateenistusest saadud andmeid eri piirkondade sademete hulga, õigemini niiskuse indeksi kohta erinevatel perioodidel, samuti kontrollib olukorda kohapeal. talviNe taimkate kaitseb Miks üldse on vaja talveks põllud taimkatte alla panna? Maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Reelika Päädam selgitab, et eesmärk on kaitsta mulda ja vett ning parandada nende seisundit. Talvine taimkate takistab muldade leostumist ehk vajalike toitainete väljaviimist mullast ja sattumist põhjavette, säilitab põhja- ja pinnavee kvaliteedi. Leostumine halvendab mulla kvaliteeti. „Ühtlasi pakub roheline taimik maastikulist mitmekesisust, luues põllumajandusmaastiku loomadele ja lindudele täiendavaid elu- ja toitumispaiku,” lisab ta.

Terasman OÜ tegeleb mittestandardsete metallkonstruktsioonide ja seadmete projekteerimise ning valmistamisega. Tehas asub Kesk-Eestis Järvamaal. Tehase põhitoodang on konveierid, elevaatorid, mahutid ja teised masinaehituslikud seadmed, mis leiavad kasutust elektrijaamades, põllumajanduses, kaevandustes ja karjäärides, prügipõletusjaamades, sadamaterminalides ja mujal. Terasman OÜ on rahvusvahelise haardega ettevõte, kelle toodangust ligi 90% eksporditakse Soome, Rootsi, Saksamaale, Hollandisse ja Taani. Meeleldi teeme koostööd teiste Eesti metalli- ja masinaehitusettevõtetega. Oleme panustamas kasvu ja arengusse ning ootame heameele heameelega meie Aravete tehasesse uusi töötajaid. Võtke meiega ühendust: telefon 605 2330, e-post info@terasman.ee.

2 || eTTeVÕTJa || maa elu

26. oktoober 2017

Romek Gabor kinnitab, et lihaveiste kasvatamine sööb närve mitu korda vähem kui ehitamine.

Foto: tooMas ŠaLda

Lihaveisekasvatusest

sai põhitöö tOOMas ŠaLDa Maa Elu

äeval, mil Maa Elu Pärnust mõneteistkümne kilomeetri kaugusel Urgel mitut ettevõtet majandavale Romek Gaborile külla sõidab, on mees just lõpetanud lihaveiste karjamaadelt lautadesse ajamise. „Temperatuuri poolest võiksid nad veel väljas olla, aga hirmus märg on, loomad vajuvad joogiküna juurde tulles mutta,” kommenteerib ta. Kuna veiseid on poole tuhande ringis, kulus nende lauta ajamiseks mitu päeva. „Jah, ongi nii, et hobist on saanud põhitöö ja põhitööst hobi,” ütleb ehitusinseneriks õppinud Gabor. Koos vend Rolandiga töötasid nad mitu aastakümmet ehitusettevõtetes projektijuhtidena ja veavad nüüdki endale kuuluvat puidust katusekonstruktsioone projekteerivat ja tootvat osaühingut Garold Grupp.

Peamiselt aga kulub meeste aeg praegu hoopis poole tuhande lihaveise kasvatamisele ja nendega seotud töödele. Kummalgi vennal on oma firma, ühel nimeks Heinamaa OÜ ja teisel Urge Veis OÜ. kooNerdamiNe Pole kokkuhoid Nii hariduse kui ka töökogemuse tõttu ehitust peensusteni tundvad vennad Gaborid asutasid Garold Grupi 2000. aastal ja hakkasid pakkuma ehitusteenuseid alates peatöövõtust kuni ventilatsiooni paigaldamiseni. Peagi keskenduti Rootsi tehnoloogia järgi puidust katusekonstruktsioonide projekteerimisele, tootmisele ja paigaldamisele. „2006. aastal hakkasime tootma katuseferme, oli buum ja nõudlus laes. Töötasime vajadusel isegi mitmes vahetuses, sageli ka nädalavahetusel. Tänaseks on meie konstruktsioonid tuhandetel majadel. Firmasid, kes analoogset toodangut pakkusid, oli vähe. Aga siis tuli aeg, kui majandus käis alla ja ehitati vähe. Meil küll tööd oli, aga järjest enam tuli ette, et Garold Grupilt küsiti pakkumine, meie saatsime

joonised ja kalkulatsioonid, aga tegelikult otsustas ehitaja või omanik üritada kokku hoida ja konstruktsioonide ehituse meie jooniste järgi ilma oskusteta soss-seppadele usaldada. Kui meie tootsime fermid, saatsime need nummerdatud täiskomplektina objektile ja paigaldasime, sai hoone mõne päevaga kile alla. Aga kui ilma korraliku jooniselugemise oskuseta nii-öelda ehitajad hakkasid kättejuhtuvast puitmaterjalist midagi analoogset kokku klopsima, kulus kuu aega ja muu töö samal ajal seisis. Nii puitu kui ka aega kulus rohkem. Hoone omanik ei pruukinud alguses arugi saada, et midagi on valesti, kuid esialgu plaanitud kokkuhoid muutus ettenägematuks kuluks. Lõpuks sõimas klient ehitajaid ja ehitajad teda. Meie pakutav Rootsi tehnoloogia eeldab õigete materjalide ja kinnituste kasutamist, aga ega siis võimalikult odavalt tegija kuluta raha rihvelnaelale või ettenähtud kinnitusplaadile, tema võtab musta kõige odavama vale pikkuse ja läbimõõduga kruvi ning muudkui

kinnitab. Tulemuseks on katusekonstruktsioonilaadne toode, millest pole kindel, et see lume raskuse all sisse ei vaju. Meie oleme ostnud programmid ja tootmisseadmed, meie maksame palka projekteerijale, aga keegi teine riisub koore. Kes neid jõuab kontrollida ja oma õigusi taga ajada? Seda võib tegelikult varguseks pidada,” on Romek Gabor nördinud. Ta on näinud sadu objekte, kus Garold Grupi projekt on realiseerunud moel, millele tema garantiid ei annaks. Tasapisi hakkasid vennad täistuuridel rabelemisest väsima ja ka ehituses saabus langusaeg. „Praegu toodame ferme enamasti kindlatele koostööpartneritele. Uute klientidega tegeleme juhul, kui meil on aega või neil aega oodata. Teeme umbes viiendiku sellest, mis kunagi tegime.”

põllumeheTÖÖD Tehes närv puhkaB, ei pea käima ja sõDima ehiTusTÖÖlisTe ja TellijaTega.

loomad ehituse asemele Kuus aastat tagasi ostsid Gaborid kohtutäiturilt Urgel tühjalt seisnud laudahooned ja võtsid hobi korras lihaveised. Romek läbis Olustveres põllumajanduse kiirkursuse. „Alustades oli meil paarkümmend ammlehma, mullikat ja tiinet veist, aga lumepall hakkas veerema – loomi on vaja sööta, joota, töödeks tehnikat osta. Sööta ostsime teistelt, oma põllud seisid kasutuseta. Peagi hakkasime ise heina tegema, ostsime hädapärast tehnikat. Nii on põhitööst saanud hobi ja hobist põhitöö. Maad on meil umbes 2000 hektarit, loomi 500 ringis. Juba füüsiliselt pole aega ehitusega varasemaga võrreldavas mahus tegeleda. Põllumehetööd tehes närv puhkab, ei pea käima ja sõdima ehitustööliste ja tellijatega,” on Romek Gabor valikuga rahul. „Loomad ostsime soomlastelt, kellel oli samuti fermitööstus. Neilgi oli buumi ajal ehitus põhitegevuseks, buumi lõppedes võtsid loomad. Nüüd teevad katusekonstruktsioone siis, kui loomadest aega üle jääb. Nagu meiegi.” Gaborite veisekarjas on nüüdseks esindatud mitmed

tõud: herefordid, limusiinid, simmentalid, šaroleed. „Igal tõul on oma eelised,” kinnitab Romek. Vendade veisekasvatusel on olemas mahetunnustus, kogu toodang läheb ekspordiks. „Vasikaid müüme tavaliselt kuuekuusena ETKÜ (Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu) kaudu. Ostavad türklased, poolakad, slovakid, liibanonlased. Kurvaks teeb see, et veisekasvatajaid justkui kiusatakse. Ammlehmade toetus on naeruväärne, piimaveis saab rohkem kui lihaveis, aga piim jääb ju enamasti Eestisse või tehakse pulbriks. Meil läheb kõik eksporti. Raha toob riigile eksport, aga võrreldes teiste ELi riikidega, isegi Läti ja Leeduga, on meie toetused hulga väiksemad. Vend käis hiljuti Horvaatias, seal saab meiesugune veisekasvataja hektari kohta toetust 570 eurot, soomlased said juba neli aastat tagasi 600 eurot, meie saame pindalatoetust sada eurot hektarilt. Teised saavad selle raha eest osta tehnikat, maksta töölistele normaalset palka, maksta makse, meie peame tegema mitu korda rohkem tööd, sest tehnika jaoks lihtsalt pole raha. Miks muudetakse igal aastal toetuse saamise reegleid? Meil on kohustus hein rulli keerata, aga loomi ei ole nii palju, et see kogus ära tarbida, rullid mädanevad maanteede ääres. See ei huvita kedagi, et rullide tegemine nõuab tööd ja aega. Ametnik ütleb mulle, et müüge oma hein maha, mina vastan, et hea meelega müün, osta ära, aga ta ei taha osta. Kellele ma müün? Mina üksinda teen üle 3000 heinarulli ja minusuguseid on kümneid või isegi sadu, kellel pole oma heinarulle kuhugi panna. Loomad suudavad sellest vaid osa ära süüa. Järgmisel aastal on mul sama kogus jälle kasvamas. Võiks ju midagi muud lisaks kasvatada, aga pole ressurssi. Rahaga on nii, et kõik, mis tuleb, läheb käiku, vaja on renoveerida lautasid, osta tehnikat ja loomi. Investeeringutoetuse saamine on liiga keeruline. Ühte lauta oleme nelja aastaga uuendanud 200 000 euro eest, tänavu saime selleks esimest korda investeeringutoetust 20 000 eurot. Kaks lauta on veel renoveerimata. Midagi suuremat ei julge ette võtta. Põllumees ei tea, mida järgmine aasta toob, mida jälle muudetakse,” kõneleb mees, kes koos vennaga on igal aastal loomadesse, tehnikasse ja maasse investeerinud 50 000 kuni 100 000 eurot. „Kuna oleme mahedad, siis tavalist jõusööta me loomadele ei anna, aga mahejõusööt on üle jõu käivalt kallis. Õnneks kasvavad loomad sellest hoolimata hästi. Kuue kuuga kasvab vasikas keskmiselt 300kiloseks. Kui on alla 260 kilo, siis me teda ära ei anna, sest ta saaks transpordi käigus kannatada. Kokku ostetakse kuni 30kuuseid loomi.” Kui praegu on ettevõttel 250 ammlehma, siis tulevikus tahaks peremees nende arvu kasvatada 600ni. Samuti arvab ta, et firmal võiks olla oma lihapakkimistsehh, mis võimaldaks tegevust laiendada ja saada täiendavaid käibevahendeid. Paraku tõdeb Gabor, et lähiajal need plaanid tõenäoliselt ei realiseeru. „Aga ega veiselihanõudlus kuhugi kao, teeme nii, nagu rahakott, aeg ja tervis võimaldavad,” kinnitab Romek Gabor kokkuvõtteks.

maa elu || TOmaTid || 3

26. oktoober 2017

loodetud tonnine saak tomatipuult jäi unistuseks siLvi LuKJaNOv

Peeter raiDLa

Järva Teataja

iapidamisega elatist teeniv talupere pani tomatipuu kasvama lootuses saada sellelt lubatud suurt saaki, praeguseks on 2,5meetriseks kasvanud puu saak jäänud keskmiseks. Tav a l iselt sa ab ühelt tomatitaimelt saaki kaks-kolm kilo ehk 15–20 tomatit, tomatipuult sai Ambla vallas Aravetel asuva taimekasvatustalu peretütar Aire Pitk vaid sutsu rohkem. „Venemaalt saadud seemnepakil lubatud 1500 kilo ehk poolteist tonni jäi vaid unistuseks. Kindlasti kasvas mul tänavu ka sorte, mille saagikus oli tomatipuu omast suuremgi,” võrdleb ta. Ka tomatipuu kõrgus jäi seemnepakil lubatud neljast meetrist märksa väiksemaks. Nendel sirgus üksipäini kasvuhoones laiutanud tomatipuu vaid 2,5 meetri kõrguseks. Pitk arutleb, et selle taga võib olla hiline mahaistutamine, pere istutas taimed kasvuhoonesse juunis, ja siinne ebasobiv kliima. Lisaks polnud tänavu tomatile sobilik aasta. „Proovime järgmisel aastal uuesti ja siis istutame taimed varem maha.” Pitk müüb tomatitaimi ja tomateid Mägise Aia OÜs 2015. aasta suvest, varem tegeles talu köögiviljandusega isa Vello Peitong, kes on tomatikasvatusele keskendunud üle 30 aasta. Temalegi oli tomatipuu uudne kogemus. „Kaheksa seemet oli pakis ja kõik läksid kasvama. Huvitav oli endalgi, mis ja kuidas sealt tulema hakkab. Saak polnud siiski ootuspärane,” kinnitab temagi. Et katsetada perele meeldib, see põnevus neid taimedega tegelemise juures hoiabki, siis on nad kindlad, et järgmisel aastal läheb tomatipuu seeme taas mulda. Kasvatamisel tehakse mõndagi teisiti ja kui ikka saagikus ei parane, siis pole sellele tomatisordile siinne kliima lihtsalt paslik. Kolm põlvkonda on talus koos toimetades suurendanud kasvupinda ja laiendanud sortimenti. „Kõiki taimi ja toodangut müüme kodutalust ja siiani on neist ennemini puudus tulnud kui üle jäänud. Nii et pole põhjust laatadel käia,” lausub Pitk. Lilleseemneid külvab noor-

Branson 2900h 28 hj HST

10 200 € +KM

JuHtKiri

peatoimetaja

KOHALIKUST TOIDUST, MASTAAPSELT

Foto: aire pitk

Taimekasvatustalu peretütrele Aire Pitkale meeldib katsetada. Sellel aastal proovis ta esmaFoto: dMitri kotJuH kordselt tomatipuud kasvatada.

perenaine juba detsembris, kibekiire aeg algab veebruari algul tomatiseemnete külviga. Kui esimestel aastatel pistis tegus naine mulda vähemalt 130 tomatisorti, siis tänavu korjas aiast saaki vähemalt kahesajalt sordilt. Ta on seda meelt, et katsetamata ei tule teadmist, milliseid tomateid üldse pakutakse. „Ka inimeste maitse on erinev ja nii saan kõigile sobilikku pakkuda,” sõnab ta. Nii on arvata, et järgmisel aastal on sorte vähemalt sama palju. „Pigem ikka rohkem, sest uusi sorte tuleb ju aina peale. Eriti on hakatud neid sisse tooma Venemaalt. Sealne tomat sobibki meie kliimasse paremini kui Hollandist toodu ja on pehmema koorega,” teab Pitk. Esimesi tomateid müüb Pitk jaanipäeva paiku ja talust saab värskeid tomateid sügiseni välja. Ostjad teavad Aire Pitki ja Vello Peitongi juurde käia kaugemaltki kui 50 kilomeetrit. „Kes on korra käinud, räägib teistele ja tulevad koos. Nii pole me pidanud reklaami taimedele tegema ja kätte pole neid siiani üleliia jäänud,” on Pitk rahul. tÄNavuNe suvi Niiske iseGi tomati jaoks Tomatisaak sõltub enamasti ilmast ja natuke sordist, kuid tänavusel suvel oli õhuniiskus sedavõrd suur, et õied tikkusid viljaks kasvamise asemel hoopis mädanema. Üle 30 aasta tomateid kasvatav Vello Peitong teab, et tomatisaak sõltub ilmast ja ainult ilmast. Kõige paremini

kasvab tomat tavalises Eesti kliimas, kuid tänavune aasta oli isegi niiskust armastavale tomatile liig mis liig. „Õhus oli palju niiskust ja tuulutaminegi ei aidanud. Õied hakkasid vilja kasvatamise asemel hoopis mädanema,” selgitab ta. Kui mai keskel kasvuhoonesse istutatud taimedelt sai veel päris head saaki, siis mida hilisemaks taimede istutus jäi, seda enam mädanesid nii tomatid kui ka õied. Enam sobis Peitongi aiandis tänavune niiske kliima ühele Venemaa sordile, mis mehe sõnutsi tähendab tõlkes kuninglikku kingitust. „See ribiline lapik tomat oligi kui kingitus, saagiks lausa viis kilo taime kohta,” kinnitab ta. Sellele ei jäänud palju alla teine Venemaa tomat, mida Peitong on huvilistele juba aastaid tutvustanud kui sorti armuke. „See on piklik tomat, 13–14 sentimeetrit, mida üks mu lastelastest armastab. Hea mugav otsast hammustades ju süüa.” Ka Hollandi sordile ‘White beauty’ tundus eestimaine kliima sobivat, saagikus jäi nelja kilo kanti taime kohta. Kahjuks välimuselt tooreilmelisi tomateid ei kiputa hästi maitsmagi, rääkimata ostmisest. „Tunduvad ju välimuselt toored, aga tegelikult on valmis ja maitsvad,” kinnitab Peitong. Suurusegi poolest pole tomatid tänavu kiita. Kui varem on Peitong korjanud 700grammiseid ja raskemaidki tomateid, siis tänavu kasvasid viljad vaid poolekiloseks. Selliseid

Branson traktorid nüüd Farmestis Küsi lisa: info@farmest.ee, tel 5699 6450 www.farmest.ee

TOMAT

iljad on ümmargused, lapikud või piklikud siledad või ribilised, peamiselt punased, harvemini kollased, roosad, violetsed või isegi valged. Väga valgusnõudlik. Eestis piirab tomatikasvatust avamaal sooja aja (ööpäeva keskmine temperatuur üle +15 kraadi) lühike kestus. Varajaste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuaeg tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90–120 päeva. Eestis tuleb harva ette aastaid, kus tomati kasvuks soodsate päevade hulk on üle 80, sageli on neid aga alla 40. Keskmiselt sisaldavad küpsed tomatid vett 94, süsivesikuid 2,9, valku 0,8, rasva 0,4, kiudaineid 0,8 ja mineraalaineid 0,6 protsenti. Peamised energiaallikad tomatis on suhkrud (glükoos ja fruktoos). Rohkelt vitamiine (B-rühma vitamiinid, C-, E- ja Kvitamiin), mikroelemente (vask, raud, jood, fluor ja tsink). Mineraalelementidest on tomatis palju kaaliumi ja vähe naatriumi. Küpseid vilju süüakse värskelt näiteks salatites, võileivakattena, lisandina pearoogade juurde ja kasutatakse garneerimisel. Tähtis konservitööstuse tooraine. Hinnatud on omas mahlas konserveeritud terved tomatid kooritud ja koorimata kujul, laialdselt kasutatakse ka konserveeritud purustatud tomateid. Tomatitest tehakse püreed, pastat, kastmeid (nt ketšupit) ja konserve. Allikas: internet kandis taas Venemaa sort, mille mees on ristinud krunniks, vene naiste peas kantava juustekinnituse järgi. Poolekiloseid krunne oli sel sordil tänavu küljes lausa 20 ringis. „Krunn on mu teise lapselapse lemmik. Hea burgeri vahele pandav lihatomat, millelt lõigatud rattad on teinekord suuremadki kui burger ise,” kiidab ta.

Branson 5025CH 47 hj HST konditsioneer

17 900 € +KM

änavu oktoobris sai alguses kolme aasta peale kavandatud kümne Läänemere-äärse riigi ja 15 toiduvaldkonnas tegutseva organisatsiooni koostöö projekti „Baltic Sea Food” raames. Euroopa regionaalarengu fondi poolt rahastatava projekti eesmärk on töötada välja toimiv ärimudel, mis aitaks piirkondlikel toiduvõrgustikel kohalikke toidutooteid tõhusamalt ja efektiivsemalt, seejuures väiksemate kuludega turustada. Eesti poolt veab projekti maaeluministeerium, kelle kõrval löövad partneritena kaasa veel MTÜ Eesti Maaturism ja meie põllumajanduskaubanduskoda. Projekt lähtub tõsiasjast, et paljud Läänemere-äärsete riikide piirkondlikud toidutootjad on väikesed pereettevõtted, kelle jaoks on oma toodete müügi ja logistika korraldamine aeganõudev ja kulukas ettevõtmine. Turustamine suurte poekettide ja hulgiladude kaudu ei tule juba seepärast kõne alla, et väikeettevõtete tootmismahud ei ole nende kettide jaoks piisavalt suured ja stabiilsed ning toodete hinnatase on suurettevõtetes valminud toodanguga võrreldes kõrgem. See omakorda piirab väikeettevõtete toodangu turustamist kauplustele, hotellidele, restoranidele ja muudele toitlustusettevõtetele. Ehkki ka kohvikud ja restoranid toimivad enamasti väikeettevõttena, on neil oma töö paremaks korraldamiseks olnud siiani tavaks tellida tooteid otse ühelt või kahelt vahendajalt, enamasti hulgiladudest, selle asemel et esitada tellimusi kümnetele erinevatele väiketootjatele. Projekt „Baltic Sea Food” (ehk siis „Läänemere toit”) üritab seda tava murda. Kolm aastat on pikk aeg ja näis, kuidas see õnnestub. Ühine ettevõtmine väärib igati toetamist ja Maa Elu kavatseb selle kulgemisel silma peal hoida.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad). Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2017

4 || munad || maa elu

26. oktoober 2017 kampaaniahindadega võistelda suuda,” märgib noorem Riisenberg. Teise probleemina näeb ta seda, et koodi number 2 pakendil, mis tähendab vaba õrrekana, kasutavad needki, kes peavad kanu puurides, mis lihtsalt veidi suuremad ja annavad nõutud pinna suuruse välja. Munade tootmisega üksi oleks Kehtna Mõisa osaühingul väga raske edukas olla – põhiosa käibest annab siiski toorpiim.

Isa ja poeg Siim ja Märt Riisenberg juhivad Kehtna Mõisa osaühingut, mille farmis kaotati kanade puurides pidamine juba viie aasta eest.

Foto: tairo Lutter

Rõõmsate kanade munad

lähevad hästi kaubaks sirJe Niitra Postimees

ks me kõik ole poeleti ees seistes mõelnud, milliseid mune valida. Kui tahaks midagi väga head ja väike hinnavahe ei heiduta, rändavad korvi enamasti need, mille karbi peal kirjas rõõmsad kanad või õrrekanad, sest kes see ikka kurva kana mune tahab. „Toliku kanade munadel on hoopis teine maitse, mina neid poemune enam üldse ei taha,” ütleb tädi Maimu ja mul ei jää üle muud, kui teda uskuda. Toliku kanad jalutavad vabalt koduõuel ringi, söövad teri ja ussikesi ning peremees võtab neid sageli sülle. „Minu naine üldse poemune süüa ei saa – kohe hakkab halb ja pärast on terve päev haige. Seetõttu ostame mune kindlalt talunikult,” lisab teemale oma kommentaari fotograaf, kes sellele loole pildid tegi. Otsustasime uurida, mil määral on rõõmsate kanade munade näol tegu müügiargumendi ja reklaamiga ja mil määral on asjal tõepõhja all. Külastasime sel eesmärgil Kehtna Mõisa OÜ kanafarmi, mida peavad isa ja poeg Siim ja Märt Riisenberg ja millest on teada, et seal kaotati kanade puurides pidamine viie aasta eest ja nüüd siblivad kõik 7000 sulelist rõõmsalt ringi.

„Otsustasime, et meie väikeses kanalas on otstarbekam lubada kanad puuridest välja,” ütleb Märt Riisenberg. „Loodame, et nüüd on kanad õnnelikumad, sest neil on stressi vähem.” Varem munesid Kehtna kanad kolmekesi puuris, kus oli ruumi liikuda vaid poole meetri raadiuses. Õnnelikel õrrekanadel on seevastu võimalik liikuda 50 meetrit ning pool kanalatäit ehk ligi 2500 kana saavad omavahel suhelda, tukkuda õrrel ja muneda pesakastis. usuvad, et kukeGa oN kaNadel lÕbusam Samas võib suures summas elades lindudel nagu inimestelgi stress tekkida, mis mõnel juhul avaldub teiste nokkimises. Selle vältimiseks pannakse kanalatesse põhupalle ja muid hõrgutisi. Siiski oli ka Kehtna Mõisa kanalas näha, et mõned teisi nokkisid. Vaieldud on selle üle, kas suures kanalas peaks ka mõni kukk olema. „Ega munemiseks pole kukke vaja, aga me usume, et ehk on kanadel siis elu lõbusam, kui mõni kukk hulgas, seetõttu on meil nüüd kaks kukke kanakarjas,” räägib Siim Riisenberg. Samas võib see ju ka kanu kadedaks ja omavahel tülli ajada, viskame seepeale nalja, omistades tiivulistele inimlikke omadusi. Loomade ja lindude heaolu pole Märt Riisenbergi sõnul üksnes sõnakõlks. „Ehkki me ei tea, mida nad tunnevad, on meie kohus püüda nende elutingimusi parandada.” Seda põhimõtet on Kehtna Mõis OÜ rakendanud nii kanade kui

ka veiste pidamisel. Kas munad ja piim seetõttu ka maitsvamad on, otsustavad tarbijad. Rebu on igal juhul tumekollane, saame veenduda, kui talitaja ühe muna sõrmede vahel katki pigistab. Palju oleneb söödast. Kehtna Mõis OÜ kasvatab sööda ise oma põldudel ja paneb sinna lisaks maherapsiõli, mis lisab munadele oomegarasvhappeid. „Lõppude lõpuks pole tähtis, kas meie usume, et need munad tervislikumad on, tähtis on, et seda usub see Tallinna hipster, kes neid poest ostab,” lausub Siim Riisenberg. Tema sõnul lisab usaldusväärsust seegi, et igal munal on oma nägu, need ei ole kõik ühesugu-

sed. Kaup ei seisa ka pikka aega kusagil laos, vaid jõuab alati värskelt poeletile. Mees lisab, et meil on praegu käsitöökaubad moes, aga sellises farmis nagu neil valmivad munadki käsitööna, sest töötajate osavad sõrmed panevad need karpidesse ja märgistavad Kehtna Mõis OÜ sildiga. Rohelise mõttelaadiga inimesi peaks aga köitma, et kanad ei pea väikeses ruumis traatvõrgu peal tammuma, vaid saavad looduslikul pinnasel teiste seas ringi siblida. Kas kanala tingimused vastavad vabapidamise tingimustele, seda käib Vete-

rinaar- ja Toiduameti ametnik PRIA palvel kontrollimas. Siim Riisenberg nimetab teda kanade heaolu spetsialistiks, sest tema otsusest sõltub, kas ettevõttele antakse kanade heaolu toetust või mitte. Selline toetusliik on tõepoolest olemas ja tänu sellele ollakse munatoodanguga praegu plussis. Abiks on seegi, et osa kaubakette võtavad tuntud tootja munad sisse pisut kõrgema hinnaga. „Ega me hulgi- ja

igal munal on oma nägu, neeD ei ole kõik ühesuguseD.

tÕestust ÕrrekaNade muNade Parema kvaliteedi kohta Pole Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi tõdeb, et ei ole selle teemaga kahjuks põhjalikult kursis ega tea, kui palju tavaliste ja vabapidamisel olevate kanade munade koostise erinevust üldse uuritud on. „Kindlasti sõltub muna koostis sellest, mida kana sööb – kas saab kontrollitud toitu või väljas lisaks näiteks ussikesi nokkida. Aga ma ei julge väita, et ühe muna koostis oleks selle tõttu parem kui teisel,” ütleb ta. Ta lisab, et väikesed erinevused nii maitse kui ka toitainelise koostise osas on tõenäolised, seda sõltuvalt kana pidamise viisist ja riigist, kus kana kasvab. Pitsi juhib tähelepanu, et kui inimene sööb ühe muna päevas, mis on 50 grammi, siis kogu toitumise seisukohast ei ole suurt vahet, kas see sisaldab mingit toitainet 1,1 või 1,2 ühikut. „Pigem võib inimesel olla vabapidamisel kana muna ostes hea tunne, et lindu ei ole hoitud väga väikeses puuris, selleks et inimene muna süüa saaks.” Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu osakonna vanemspetsialist Urmas Niilo ütleb, et munakanade pidamisel kontrollitakse nõudeid õrtele ja põrandapinnale, samuti paiknemistihedust alternatiivmeetodil pidamisel. „Kontrollime õrte mõõtmeid ja seda, et need ei põhjustaks kanadele vigastusi. Samuti peab põranda pind vastama nõuetele ehk olema kaetud sobiliku allapanuga, milleks on tavaliselt peenestatud põhk.” Kanade tervisliku seisundi hindamisel jälgitakse, et sulestik poleks määrdunud ja et kanadel ei esineks välimisi vigastusi ega kannibalismi. Kehtna Mõisa OÜ kohta ütleb ametnik, et seal olid kõik eelnimetatud nõuded täidetud ja kanad oli välisel vaatlusel hea tervisega. Õrrekanade munade kvaliteedi kohta ei osanud ta midagi öelda.

SCANDIC metsaveotehnika on projekteeritud ja toodetud Eestis. Kvaliteetsed komponendid, rohke lisavarustus ja varuosade kohene kättesaadavus teevad SCANDIC haagistest usaldusväärse valiku metsatöödel. Komplekteerime just Teile sobiva lisavarustusega lahenduse!

LAHENDUS HOBIMETSNIKULE

LAHENDUS PROFESSIONAALILE

6-tonnise kandejõuga ja 1,9 m² koormaalaga ST-6 on mõistliku hinnaga metsaveohaagis hooajatöödeks. See on projekteeritud silmas pidades väikemetsaomanikke, kes ei vaja iga päev rasketehnikat, kuid kes hindavad kvaliteeti, töötõhusust ja oma aega.

10-tonnise kandejõuga ja 2,8 m² koormaalaga ST-10D on mõeldud tõsisele tegijale, kes soovib metsa majandada aasta läbi. Erilise vastupidavuse annavad haagisele kaks tugevat raamitala. Tiisli pööramine võimaldab masinat hõlpsasti läbi erinevate maastike juhtida.

ST-6 on ideaalne kandma kuni 5 m palke ja energiapuitu ning ei jäta oma kerguse tõttu maapinnale sügavaid jälgi.

ST-10D on ideaalne kandma kuni 6 m palke ja on asendamatu kaaslane nii harvendustöödel kui lageraiel.

26. oktoober 2017

Maal aitab

ellu jääda perefirma Maarius Suviste Valgamaalane

ui paari aasta eest kõrvalhoone maani maha põles, oli ettevõtlik maapere valiku ees: kas jätkata või lüüa kõigele käega ja alustada millegi täiesti uuega. Ent grillimeistrist pereisa jätkas grillimist ning tordi- ja koogimeistrist pereema küpsetamist. Sõna otseses mõttes tõusid nad tuhast ja on nüüdseks uuesti jalad alla saanud. Tarmo ja Esta Märss ning nende kolm last elavad Otepää lähedal Neeruti külas Lande talus, mis on perepea sünnikoht. „Kõigepealt tuleb luua perefirma,” ütleb pereema vastuseks küsimusele, mida nemad on ette võtnud, et maal ellu jääda. Nendega oli nii, et enne oli firma ja siis pere. Pereisa pani ettevõtte püsti 14 aastat tagasi – siis alustas ta grillimeistrina. Nimi Lande Grillikoda võeti kasutusele kümme aastat tagasi, samal ajal tuli ka, nagu peremees ütleb, naine majja, Tarmo ja Esta abiellusid. Pereema hakkas tegema torte, kooke, kringleid, küpsiseid, peagi lisandus peoteenindus tähtpäevadel ja koosviibimistel. Nii perefirma alguse saigi. „Sealihale hakati juurde pakkuma kartulit ja salatit,” täiendab pereisa. Esta ja Tarmo teevad tööd üle Eesti, igal aastal on ka saarel ära käidud. Viimasel ajal tuleb tellimusi ka lähikonnast. Grillimine pole ainult pereisa pärusmaa. Sellest annavad aimu diplomid talu seinal – suur osa nendest on perenaise omad. Viimati käis Esta Palamuse laadal võistu tervet siga grillimas. Mõni näide: Põlvamaa parim grillija 2011, Grillfestivali esikoht 2012. aastal. Lapsedki on juba grillivõistlustel käinud. Seda öeldes an-

Valgamaa elanikud Tarmo ja Esta Märss ütlevad, et kõige parem on olla iseenda tööandja. Pereisa on grillija pereema tordimeister. Foto: Maarius Suviste

nab pererahvas mõista, et peale grillimeistri ja tordimeistri netilehekülje on neil lähitulevikus väljas tulemas veel kolmaski, mis on seotud lastega. Justkui kolm põrsakest, teeb pereema väikese vihje. Tulekahju toob pisara silma 2015. aasta juunis põles maha pere kõrvalhoone. Täielikult hävis äsja valminud köök, kaks külmkambrit, laoruum, puukuur ja tööruum, kannatada sai ka saun. Oma pere ja äia abiga ehitatakse seda üles, et uuesti ree peale tagasi saada.

„Hommikul panin siin põrandal plaate, õhtul läksin torti tegema,” meenutab Esta. „Hommikul vara üles, õhtul hilja magama. Tempo oli nii kiire, et vahepeal läks meelest päeva jooksul kasvõi korragi süüa.” Tulekahjust rääkides on pereema silmad veekalkvel. „Kõik läks ...” ohkab ta tragöödiat meenutades. „Ikka on hinges sees,” tunnistab ka Tarmo. Hävis ju mitme aasta töö ja vaev. Tulekahju sai alguse pikendusjuhtme külge ühendatud nõudepesumasinast – kumb neist üles ütles, jäigi teadmata. Hea, et peavari – elumaja alles jäi.

Pubist toodi uksed Pärast tulekahju kaalus pere, kas jätkata senise tööga või minna kuhugi palgatööle. Otsustati jätkata. Kuna õnnetus juhtus keset hooaega, oli grillimist üksjagu ja raha tänu sellele liikus. Kogu perel olid käedjalad tööd täis. Pärast õnnetust aitasid neid tuttavad, sõbrad, naabrid ja päris võhivõõrad. Oli neid, kes tulid, andsid raha ja soovisid: ostke lastele midagi head, ostke riided selga, jalanõud jalga, ostke, mida vaja on. Oli ka ootamatuid abipak-

kumisi. Nimelt lammutati tol ajal Otepääl Pühajärve ääres Nuustaku pubi. Tarmo oli nõus sealt abi vastu võtma: uksed on sealt pärit, samuti lambid, seinalauad, osaliselt köögisisustus. „See aitas meil edasi minna. Kasutasime heaperemehelikult ja andsime teistele ka. Tegelikult

Tempo oli nii kiire, et vahepeal läks meelest päeva jooksul kasvõi korragi süüa.

maa elu || Perefirma || 5 polnud me ainsad, kes sealt asju toomas käisid,” muheleb ta. Grillimeister ise sigu ei pea. Rümbad toob ta poolesaja kilomeetri kaugusel asuvast ettevõttest. „Lähikonnas pole sigalaid. Terve õiges mõõdus rümba hankimine on problemaatiline. Kõige parem on kuni 20kilone rümp, aga sobivad ka kuni 50kilosed,” räägib grillimeister, kel aasta jooksul läheb vaja sadakond siga. „Kui grillimisega alustasin, olin noor ja rumal ning küpsetasin liiga kaua. Algul tegin nii, nagu vanad mehed õpetasid: 16 tundi järjest 80 kraadi juures. Mida aeg edasi, seda rohkem taipasin, et sel puudub mõte,” jutustab ta. Nüüd ta teab, et barbeque-ahjus küpseb liha 8–9 tundi, temperatuur on umbes 100 kraadi – küpseb piisavalt kiiresti ja jääb mahlaseks. Grillil ka kobras ja veis Ei ole nii, et grillitakse ainult suvel. Kaugel sellest, südatalvelgi suure külmaga on Tarmo oma tööd teinud. Küpsetatud on ka vana-aastaõhtul. Kord oli nii külm, et niipea kui liha ahjust välja võeti, polnud mõne hetke pärast enam aru saada, kas see oli üldse ahjus olnud või ei. Tarmo on grillinud ka kobrast ja veist, kaladest meeldib talle üle kõige suitsutatud tuur. „Kobras on ka päris hea,” märgib ta. „Üks veis oli 150kilone. Neljakesi tõstsime vardasse. Vändast keerata polnud enam väga raske. Lihakeha kaotab küpsetamisel päris palju kaalust, nii et mahatõstmine oli juba lihtsam.” Kas grillimas käimine tasub ära? „Naha hoiab toore,” vastab Tarmo. „Konkurente on küll, aga häid tegijaid on vähe. Oleme sõbrad, kõigile jätkub midagi. Mina käin Tallinnas küpsetamas, pealinnast tulevad siiakanti küpsetama.” Rääkides maaelu tulevikust, ütlevad Esta ja Tarmo, et nad ei ole kordagi mõelnud, et jätaksid maaelu ja läheksid linna korterisse nelja seina vahele. „Õppisin Tartus ja elasin keset linna korteris – ei taha enam,” tunnistab Emajõe linnas kondiitri-tehnoloogi hariduse saanud Esta. „Kui nüüd korra Tartus ära käin, siis see väsitab. Tulen linnast tagasi ja mõtlen: kuidas on võimalik linnas elada? Siin on vaikus ja rahu – see on kõige parem. Lapsed lähevad välja, jooksevad, mängivad – tervelt 21 hektarit on selle jaoks maad. Lasku käia!”

6 || Taime- Ja lOOmaKaSVaTuS || maa elu

26. oktoober 2017

176 eesti suuremat taime2016 OLI ÜKS RASKEMAID

taime- ja loomakasvatusﬁrmad

maakond

müügitulu 2016

2015

saadud toetused 2016

varade maht

2015

omakapital

Puhaskasum

2016

2015

2016

2015

2016

2015

Rakvere Farmid AS

Viljandimaa

28 569 000

31 575 000

960 000

680 000

33 400 000

32 433 000

29 633 000

28 364 000

1 269 000

-908 000

Peeter raiDLa

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu

Raplamaa

12 843 776

9 862 264

1 106 389

1 035 608

6 953 279

5 736 400

5 768 046

5 033 230

734 816

-23 535

Atria Farmid OÜ

Valgamaa

11 642 337

12 881 736

864 144

237 193

15 331 934

15 455 765

13 572 453

13 937 146

-364 693

64 465

Estonia OÜ

Järvamaa

11 393 695

10 487 373

989 971

1 179 541

20 931 330

22 416 934

10 164 115

10 143 430

20 685

807 081

Maa Elu

aa Elu on siinsamas kõrval olevas tabelis ritta seadnud Eesti suuremad taime- ja loomakasvatussaadusi tootvad ettevõtted, mille 2016. aasta müügitulu küündis üle 700 000 euro. Põllumajandusega seotud abitegevustele, põllutehnika müügile ja hooldusele ning ka üksnes taime- ja loomakasvatussaaduste vahendamisele keskendunud firmad on siit tabelist välja jäetud. Kokku suutsin selliseid 0,7 miljoni euro suurust künnist ületavaid ettevõtteid leida 176. Nende arv võiks küll märksa suurem olla, ent 2016. aasta oli minu hinnangul üks raskemaid Eesti põllumajandusele ning mõistagi vajutas see oma valusa pitseri ka majandusnäitajatele. Üle poolte siia tabelisse nopitud ettevõtetest, täpsemalt 96 lõpetas 2016. aasta kahjumiga, neist koguni 82 enam kui 100 000 euro suuruse kahjumiga. Ehk siis üldpilt on tõepoolest masendav. Seakasvatajaid on enim mõjutanud seakatk ja Eesti jagamine tsoonideks. Veisekasvatajaid piimahinna mullune madalseis, millest nüüdseks on küll üle

Grüne Fee Eesti AS

Tartumaa

9 885 353

9 784 858

350 167

285 749

9 156 929

8 185 523

7 361 807

5 845 330

1 816 477

1 374 915

DAVA Foods Estonia AS

Harjumaa

8 055 904

8 504 726

6 588 792

7 342 099

877 040

2 907 999

-2 030 959

-1 238 533

Valjala Söödatehas AS

Saaremaa

7 794 000

7 969 000

272 000

146 000

10 336 000

9 952 000

28 000

217 000

-389 000

-452 000

Väätsa Agro AS

Järvamaa

6 373 198

5 978 511

757 900

998 444

21 032 625

21 651 620

390 482

1 576 437

-1 185 955

-457 751

Saimre Agro Grupp OÜ

Viljandimaa

6 135 480

6 958 876

718 051

1 014 651

13 810 110

14 743 540

7 103 001

8 211 048

-1 108 047

254 507

Tartu Agro AS

Tartumaa

5 366 890

6 515 011

721 137

934 879

11 115 309

11 254 898

7 592 770

8 283 792

-691 022

-4 582

Sagro AS

Harjumaa

5 234 387

5 128 851

263 413

163 366

4 456 590

3 663 797

2 870 555

2 535 131

347 813

138 719

Nurmiko AS

Harjumaa

4 917 290

4 489 571

2 335

6 670 946

6 417 376

2 510 176

2 379 813

190 363

133 524

Mangeni PM OÜ

Viljandimaa

4 653 923

3 276 144

345 016

204 046

12 820 486

12 778 269

5 287 875

5 493 017

-205 142

-484 548

Laheotsa OÜ

Harjumaa

4 542 919

4 013 350

980 859

867 941

19 295 852

16 474 161

12 944 167

11 368 359

1 845 808

1 380 710

Peri Põllumajanduslik OÜ

Põlvamaa

4 529 616

4 259 104

496 196

473 838

16 305 196

15 883 071

5 323 467

6 008 643

-690 476

-102 318

Vändra OÜ

Pärnumaa

4 427 094

4 084 460

704 340

849 895

14 884 731

14 302 752

11 672 002

11 312 729

359 273

674 718

Kadarbiku Köögivili OÜ

Harjumaa

4 216 870

3 758 411

3 289 397

3 221 313

1 129 948

911 914

218 034

163 277

Halinga OÜ

Pärnumaa

4 133 096

4 114 087

897 994

616 358

14 725 941

15 916 773

1 681 857

1 795 582

-113 725

-1 437 321

Aravete Agro AS

Järvamaa

4 127 922

3 943 984

735 111

1 089 912

13 450 499

15 112 753

2 776 296

4 524 000

-1 747 704

-1 417 116

Põlva Agro OÜ

Põlvamaa

4 101 138

4 769 606

563 716

527 162

16 250 919

16 632 048

4 730 336

4 879 549

-149 213

-316 652

Pae Farmer OÜ

Raplamaa

3 882 466

4 466 057

929 218

844 560

11 893 991

11 443 755

8 083 604

8 209 922

-96 317

512 365

Plantex AS

Tartumaa

3 882 307

3 162 776

3 497

13 314

4 562 006

4 401 759

3 949 589

3 708 947

240 642

343 603

Hansaplant OÜ

Harjumaa

3 721 271

3 357 514

2 864 645

2 909 795

2 196 819

2 050 302

246 517

143 398

Ühinenud Farmid AS

Harjumaa

3 644 268

4 804 911

199 269

238 463

14 653 339

15 462 156

722 303

1 565 744

-845 281

-869 670

Lõpe Agro OÜ

Pärnumaa

3 600 871

3 896 731

542 841

457 705

11 403 598

11 213 968

5 069 482

5 151 566

-82 084

283 310

Weiss OÜ

Pärnumaa

3 496 659

2 964 169

456 995

585 842

7 569 455

7 044 662

4 612 722

4 574 137

38 585

523 794

Aru Põllumajanduse OÜ

Lääne-Virumaa

3 311 447

3 150 574

786 834

509 753

7 543 098

8 086 685

6 039 760

6 816 143

-696 383

982 305

Voore Farm OÜ

Lääne-Virumaa

3 254 683

2 935 917

570 596

551 226

7 727 694

12 200 788

3 644 128

4 225 832

-565 957

104 798

Hummuli Agro OÜ

Valgamaa

3 165 389

3 041 074

416 886

344 190

12 408 037

10 130 358

1 995 012

1 816 396

178 616

1 115 051

Härjanurme Mõis OÜ

Jõgevamaa

3 013 210

2 966 836

249 144

296 525

11 423 161

11 187 727

3 769 343

31 32

Selja OÜ Sanlind OÜ

Pärnumaa Valgamaa

3 011 917 2 985 995

3 095 456 3 105 917

448 103 56 883

571 069 53 980

8 270 173 8 458 166

8 388 763 7 662 859

4 828 352 8 302 440

4 075 627 5 021 674

-306 284 -193 323

-143 055 83 393

7 498 988

803 451

860 772

Saimre Seakasvatuse OÜ

Viljandimaa

2 952 236

3 476 852

220 030

193 848

4 181 930

4 210 620

2 698 344

2 569 240

129 104

732 583

SF Pandivere OÜ

Lääne-Virumaa

2 747 711

1 866 738

2 794 216

2 671 731

2 304 449

2 326 122

-21 673

-43 824

Adavere Agro AS

Jõgevamaa

2 623 427

2 583 238

413 768

489 578

9 415 290

9 534 885

3 349 915

3 867 321

-517 406

-283 348

ATLAS 4400l 12-20-24 m POOMID – 3. seeria poom koos 3D-vedrustusega – automaatne poomi tasakaalustamine kahe sensoriga – Seletron 7sektsiooniline või individuaalne pihustilülitus – jäljesõiduseade sillapööramisega – Delta 80 juhtpult + juhtkang – konstruktsiooni garantii 3 aastat

maa elu || Taime- Ja lOOmaKaSVaTuS || 7

26. oktoober 2017

ja loomakasvatusettevõtet taime- ja loomakasvatusﬁrmad

maakond

müügitulu 2016

saadud toetused

2015

2016

varade maht

2015

2016

2015

omakapital 2016

Puhaskasum

2015

2016

2015

Raikküla Farmer OÜ

Raplamaa

2 590 528

2 388 961

745 063

526 752

11 028 637

11 186 040

6 496 968

6 292 698

204 270

Laatre Piim AS

Valgamaa

2 583 649

2 848 595

377 632

460 665

5 719 797

5 194 023

2 950 894

3 584 612

-633 718

54 858 73 120

Trovador OÜ

Lääne-Virumaa

2 540 831

2 847 291

412 558

370 858

7 325 155

6 675 458

4 177 953

3 704 318

473 635

986 791

Peetri Põld ja Piim OÜ

Järvamaa

2 518 085

2 574 456

917 238

436 773

7 009 541

7 230 311

3 184 242

3 017 419

166 823

141 232

Pajusi ABF AS

Jõgevamaa

2 513 475

2 471 570

342 245

460 037

8 021 901

8 184 052

1 437 093

1 883 503

-446 410

-332 141

Friendsland OÜ

Tartumaa

2 378 328

2 624 967

196 768

169 240

4 354 687

3 548 894

2 226 285

2 258 824

27 461

343 135

Paunvere Agro OÜ

Jõgevamaa

2 364 491

2 651 089

407 362

431 794

5 438 907

5 180 774

896 919

808 909

88 010

115 579

Saare Peekon OÜ

Saaremaa

2 321 170

2 150 194

10 642

2 348 684

2 314 173

-260 372

-86 725

-173 647

-255 087

Kehtna Mõisa OÜ

Raplamaa

2 309 250

2 379 003

644 952

387 888

5 741 482

6 145 510

3 112 445

3 101 532

35 913

185 886

Torma Põllumajandusosaühing

Jõgevamaa

2 237 005

2 647 701

597 158

501 300

5 580 693

6 263 458

3 536 049

3 976 256

-440 207

-54 953

Balti Karusnahk AS

Harjumaa

2 236 492

3 859 971

11 911 180

13 578 675

6 198 480

8 550 500

-2 352 020

-758 763

JK Otsa Talu OÜ

Lääne-Virumaa

2 209 887

2 344 921

293 042

336 070

6 411 601

5 095 739

2 049 350

2 410 684

-667 934

14 600

Sigwar OÜ

Ida-Virumaa

2 186 614

2 357 002

340 858

75 157

2 798 217

2 648 471

1 668 647

1 437 708

230 939

-35 862 105 780

Sadala Piim OÜ

Jõgevamaa

2 123 971

2 902 531

71 860

68 137

2 729 698

3 090 111

1 910 289

2 096 589

-186 300

Metstaguse Agro OÜ

Järvamaa

2 106 866

2 082 052

395 638

395 386

4 861 555

4 044 144

2 555 788

2 537 345

18 443

89 381

Markilo OÜ

Lääne-Virumaa

2 079 957

1 620 694

420 239

386 419

2 866 497

3 051 677

87 114

-6 368

109 682

138 633

Kabala Agro OÜ

Järvamaa

2 079 523

2 548 582

517 631

595 893

4 992 601

5 143 910

2 183 546

2 302 546

-119 000

249 760

Lõuna-Eesti Talumuna OÜ

Põlvamaa

2 069 477

1 881 457

1 697 247

1 669 481

685 894

601 427

84 467

-104 788

Kõpu PM OÜ

Viljandimaa

2 034 269

2 206 479

349 105

420 566

5 341 554

5 621 515

2 896 265

3 259 178

-362 913

139 941

Orgita Põld OÜ

Raplamaa

2 029 709

2 377 147

531 336

416 114

6 499 629

7 018 269

3 726 267

3 907 579

-180 612

198 835

Kaiu LT OÜ

Raplamaa

2 019 078

2 419 118

328 391

397 868

6 977 475

7 149 254

3 949 945

4 409 259

-459 314

221 168

Saimre OÜ

Viljandimaa

2 017 653

1 839 870

344 304

168 451

4 968 927

5 270 007

685 483

1 330 598

-645 115

-840 722

Muuga PM OÜ

Lääne-Virumaa

2 014 423

1 917 062

377 684

395 359

4 214 360

4 358 517

2 088 540

2 357 799

-269 259

26 826

Järva PM OÜ

Järvamaa

2 013 388

2 132 441

484 840

467 966

6 515 967

6 769 428

1 564 335

2 193 203

-628 868

-292 428

Metsaküla Piim AS

Harjumaa

1 935 203

1 911 939

784 875

369 248

6 397 707

6 316 705

3 913 063

3 360 426

562 637

276 463

Männiku Piim OÜ

Tartumaa

1 934 110

1 673 205

219 696

269 118

5 145 092

5 667 932

5 013 507

5 161 001

-97 494

284 270

Valjala Seakasvatuse OÜ

Saaremaa

1 924 198

2 200 973

226 167

141 325

2 199 683

2 272 667

753 206

221 674

-221 480

8 721

Laekvere PM OÜ

Lääne-Virumaa

1 914 057

2 371 838

338 935

419 243

4 734 097

4 506 863

2 569 563

2 843 015

-273 452

250 760

Voore Mõis OÜ

Lääne-Virumaa

1 905 017

1 798 455

40 476

64 996

3 650 798

4 227 249

1 350 834

1 865 571

-514 737

-138 338

Hinnu Seafarm OÜ

Harjumaa

1 804 615

2 681 247

2 435 455

2 987 796

2 354 334

66 67

Risti Agro AS Kõljala Põllumajanduslik OÜ

Järvamaa Saaremaa

1 787 974 1 782 267

1 673 601 1 873 002

277 237 491 439

338 137 233 519

7 403 830 5 036 570

7 456 946 4 589 110

2 802 931 3 232 297

2 843 657 2 916 830

-286 827 -113 899

-360 679 -55 577

Saimre Viljakasvatuse OÜ

Viljandimaa

1 769 156

2 381 751

531 840

75 822

5 983 954

6 531 160

1 735 399

3 033 743

198 554

212 986

2 375 122

-639 723

333 603

Tiigikalda OÜ

Viljandimaa

1 763 614

662 141

22 962

1 655 308

303 992

1 173 385

60 262

1 113 123

-276 473

Vinimex OÜ

Lääne-Virumaa

1 728 933

1 845 944

205 050

203 651

2 831 025

2 936 489

2 255 034

2 301 070

-46 036

-63 105

Koplimäe Agro OÜ

Harjumaa

1 718 051

1 486 685

130 847

114 429

3 116 793

2 391 405

999 933

797 636

202 297

66 840

Krootuse Agro AS

Põlvamaa

1 691 332

1 450 488

287 124

341 135

4 127 000

4 121 602

2 473 048

2 440 404

39 234

173 378

Ääre Seakasvatus OÜ

Saaremaa

1 683 692

1 631 261

13 740

1 745 277

1 700 053

665 812

760 637

-94 825

-46 488

Laiuse Põllumajanduse OÜ

Jõgevamaa

1 682 684

2 473 683

328 465

493 295

4 256 947

4 166 198

2 839 538

3 137 504

-297 966

-238 580

Küüni Farm OÜ

Harjumaa

1 670 237

1 042

1 379 746

75 175

344 567

2 526

342 041

EKSO Farm OÜ

Põlvamaa

1 635 756

1 897 250

110 595

178 036

4 435 334

4 579 746

2 490 238

2 500 026

28 896

67 480

Abja Farmid OÜ

Viljandimaa

1 626 070

1 830 229

28 590

56 615

6 435 939

7 313 840

1 978 632

2 655 067

-676 395

-467 937

Kesa-Agro OÜ

Valgamaa

1 610 593

1 681 708

222 588

238 793

4 326 641

3 874 640

778 441

712 234

66 207

78 876

Küüni-SF TÜ

Harjumaa

1 594 834

3 139 718

357 419

1 557 636

356 234

1 261 903

-257 669

Kärla Põllumajandusühistu

Saaremaa

1 583 799

1 715 715

213 834

276 038

4 502 229

4 371 969

1 258 090

1 591 664

-333 574

-170 427

Paistevälja OÜ

Järvamaa

1 581 485

1 632 764

301 120

290 258

3 562 320

3 560 567

1 791 814

1 736 965

54 849

134 042

Puurmani Põllumajandusühistu

Jõgevamaa

1 577 457

2 039 202

338 781

411 570

4 763 252

5 187 443

3 796 816

4 121 617

-317 506

142 254

Võhandu Põllumajanduse OÜ

Võrumaa

1 563 809

2 245 644

198 178

223 591

5 722 393

6 169 175

1 559 212

2 143 741

-584 529

99 559

Kure Mõis OÜ

Tartumaa

1 532 651

1 584 279

160 195

233 163

3 484 635

3 679 350

2 420 490

2 654 121

-233 631

81 906

Flores Aed OÜ

Harjumaa

1 520 120

1 418 559

1 044 944

882 682

398 227

359 098

39 129

10 186

Karinu PM OÜ

Järvamaa

1 507 919

1 700 632

356 234

350 087

4 284 820

4 358 966

1 302 943

1 832 982

-530 039

74 245

Karpo OÜ

Viljandimaa

1 501 879

1 646 776

254 408

280 316

3 126 231

3 150 862

1 333 189

1 506 836

-173 647

10 028

Rannu Seeme OÜ

Tartumaa

1 492 461

2 212 071

253 590

245 465

4 733 879

3 795 037

2 671 618

2 644 685

26 933

461 671

Vao Agro OÜ

Lääne-Virumaa

1 491 091

1 464 682

144 192

267 322

7 555 832

7 213 218

6 261 611

6 432 752

-171 141

-175 674

Kaarli Farm OÜ

Lääne-Virumaa

1 486 316

1 675 497

280 259

291 067

3 858 756

4 217 138

2 759 097

3 035 648

-276 551

-137 728

Mereranna Põllumajandusühistu

Saaremaa

1 474 115

1 379 582

367 527

496 947

3 694 865

3 894 470

3 024 708

3 150 606

-122 698

11 718

Kuivajõe Farmer OÜ

Harjumaa

1 454 294

1 563 479

265 921

302 168

4 236 066

4 182 147

2 006 292

1 940 591

65 701

14 655

TEEME KÕIKI ELEKTRITÖID Kui teil on probleeme elektriga, siis leiame sellele lahenduse, omame selleks kõiki lube ja pädevusi.

MATERJALID MEIE KAUDU SOODSA HINNAGA Meilt on võimalik osta erinevaid elektrimaterjale soodsa hinnaga. Aitame ka elektrimaterjalide valimisel ja kohaletoomisel.

ELEKTRITÖÖD ELEKTRIPROJEKTID ELEKTRIPAIGALDISTE HOOLDUS KÄIDUKONTROLL AVARIITÖÖD

www.teet.ee Ringtee 1, Põltsamaa, Jõgevamaa 48106 Tel 502 4974

saadud. Loodetavasti aastateks. Taimekasvatajatel läks paremini, ehkki saagikuse käärid Eesti eri piirkondade lõikes olid üsna suured. Viljakasvatajaid ootavad rasked ajad ilmselt alles ees, kui vesistele taliviljapõldudele mõelda. Ehk siis kerge pole kellelgi. Iga ettevõte on ainulaadne ja mingit ühtset nimetajat ei saa pakkuda ka müügitulu üldisele langusele. Ma ei hakka neid põhjuseid siin üksipulgi analüüsima, toon vaid ära mõned ettevõtted, kes võinuksid ka siin tabelis olla. Näiteks OÜ Aiu Põllumajandus, kelle müügitulu langes 2015. aasta 1,32 miljoni euroga võrreldes 0,57 miljonile. Veelgi järsema languse tegi läbi OÜ Laeva Agro, kelle müügitulu langes 2,85 miljonilt eurolt 0,44 miljonile. Järve Põllumajanduse OÜ müügitulu langes 0,99 miljonilt eurolt 0,08 miljonile, põhjuseks vara müük uuele omanikule. Osaühing Kohala SF on küll veel siin tabelis, kuid temagi müüs läinud aasta jõulude eel maha sisuliselt kogu oma vara. Sellist kurba loetelu võiks jätkata, olgu või Pärnumaal tegutsenud aktsiaseltsiga Vahenurme Agro, mis detsembris 2015 pankrotti läks. Tabelis võinuks varasemate tulemuste põhjal olla ka mitu ettevõtet, kes polnud aga suutnud selleks esmaspäevaks oma eelmise aasta majandusaruannet äriregistrile esitada. Nende seas on näiteks OÜ Aaspere Agro, OÜ Sadala Agro ja AS Ruixi Mõis. Võib arvata, et heast elust ei jäta keegi aruannet esitamata, ju sellel ikka mingi kehvapoolne põhjus on. Samas on terve suur seltskond ettevõtteid, kelle arengus ei ole suuri langusi toimunud, kuid ometi on 0,7 miljoni euro piir jäänud napilt ületamata. Siin väärivad mainimist näiteks igati tublid OÜ Pihlaka Farm, OÜ EKSO Agro ja OÜ Jerwer. Tabelisse on jõudnud aga OÜ Paugo Põld, mis loodi alles detsembris 2014 ja mis keskendunud teravilja ja rapsi kasvatamisele, tehes seda üliedukalt. 2008. aastal loodud osaühing Tiigikalda tegi aga 2016. aastal järsu arenguhüppe ja viis oma müügitulu sisuliselt nullist hoobilt üle 1,7 miljoni euro, kusjuures võlusõnaks kujunes õlikanep.

8 || Taime- Ja lOOmaKaSVaTuS || maa elu

ERAKORRALINE TOETUS PUUVILJAKASVATAJATELE

el esmaspäeval, 23. oktoobril jõustus maaeluministri määrus, millega kehtestati Euroopa Liidu erakorraline toetus Eesti puuviljakasvatajatele Venemaa poolt ELi toiduainete sisseveo keelustamisest tingitud kahjude osaliseks hüvitamiseks. Määrusega on kehtestatud ajutine erakorraline toetus Eesti puuviljakasvatajatele kuni 2000 tonni värskeks tarbimiseks mõeldud õunte, pirnide, ploomide ja maguskirsside turult kõrvaldamiseks, saagi koristamata jätmiseks ja toorelt koristamiseks. Erakorraline abimeede on avatud alates 23. oktoobrist 2017 kuni 30. juunini 2018 või kuni 2000 tonni suuruse koguse täitumiseni. Puuviljakasvatajad, kes soovivad tekkinud kahjude hüvitamist, peavad sellest eelnevalt teavitama põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonda, kes teeb vajalikud kohapealsed kontrollid. Pärast seda tuleb toetuse taotlus esitada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA). Toetus makstakse välja hiljemalt 30. septembriks 2018. (ME)

taime- ja loomakasvatusﬁrmad

26. oktoober 2017

maakond

müügitulu 2016

saadud toetused

2015

2016

2015

varade maht 2016

2015

omakapital 2016

Puhaskasum

2015

2016

2015

Sakala Põldur OÜ

Viljandimaa

1 453 354

1 917 777

421 966

382 204

2 865 836

2 618 817

2 001 945

2 119 998

-118 053

183 841

Kõo Agro OÜ

Viljandimaa

1 444 981

1 644 381

269 991

263 150

6 700 511

5 473 368

2 768 785

2 360 366

-40 496

374 247

Sargvere Põllumajandusühistu

Järvamaa

1 438 598

1 316 784

350 412

416 130

5 759 585

4 729 187

4 100 395

3 923 903

176 492

202 107

Kaavere Agro OÜ

Jõgevamaa

1 437 458

3 383 503

4 228

87 750

5 650 429

5 134 960

1 847 492

1 969 043

18 743

701

Surju PM OÜ

Pärnumaa

1 436 577

1 447 552

265 522

346 714

4 568 767

4 586 769

3 262 820

3 242 570

20 250

118 900

Mäo Põllumajandusühistu

Järvamaa

1 414 261

1 357 972

361 397

389 011

2 802 264

3 092 971

1 691 459

2 027 738

-336 042

-47 858

Rebruk Farm OÜ

Järvamaa

1 402 590

1 655 212

359 020

298 990

7 223 489

7 238 422

1 642 063

1 945 411

-303 348

-242 085

100

Linnu Talu OÜ

Valgamaa

1 341 363

1 346 590

246 717

265 330

2 634 722

2 135 482

1 271 446

1 257 655

13 791

389 885

101

Nigula Piim OÜ

Läänemaa

1 339 613

1 335 823

119 290

194 392

3 576 560

3 696 834

1 099 892

1 611 406

-511 514

-321 243

102

Ranna Farm OÜ

Tartumaa

1 273 547

1 385 788

141 452

193 617

3 172 953

3 123 679

2 221 154

2 227 959

196

2 857

103

Tavex OÜ

Raplamaa

1 264 448

1 304 096

212 240

245 120

4 058 929

4 083 091

2 876 539

2 872 058

34 481

64 670

104

Reinu-Einari OÜ

Läänemaa

1 250 393

1 786 629

221 641

207 976

2 801 301

2 709 313

1 510 845

1 529 433

46 412

58 596

105

Perevara AS

Jõgevamaa

1 236 719

3 925 978

540 246

507 029

6 414 481

7 117 929

1 540 112

2 206 520

-666 408

-561 272

106

Rannu Mõis OÜ

Tartumaa

1 235 970

1 139 174

129 793

150 755

2 876 364

2 937 400

1 140 803

1 203 477

-62 674

-83 157

107

Oidermaa Talu Seemnekeskus OÜ

Põlvamaa

1 219 054

1 473 878

48 414

54 656

2 079 673

1 638 912

1 858 566

1 515 801

342 765

336 572

108

Massiaru Põllumajanduslik OÜ

Pärnumaa

1 205 789

1 153 450

492 883

300 560

4 192 452

4 431 911

3 190 302

3 027 597

162 705

59 173

109

Sürgavere Põllumajandusühistu

Viljandimaa

1 204 609

1 155 756

203 264

218 886

2 562 847

2 687 446

916 270

1 098 569

-182 299

-179 487

110

TAC-Ettevõtted AS

Järvamaa

1 174 541

1 113 363

292 068

301 934

3 224 663

3 259 229

2 629 190

2 736 467

-79 277

83 512

111

Bioman Agro OÜ*

Viljandimaa

1 153 723

1 844 482

808 314

421 411

1 655 130

2 045 021

-748 610

561 667

-1 310 277

439 633 -505 641

112

Tammsaare OÜ

Järvamaa

1 151 517

1 113 976

240 219

252 637

5 038 342

5 440 178

924 413

1 393 448

-469 035

113

Kõpsta Seafarm OÜ

Lääne-Virumaa

1 151 416

1 047 613

154 384

2 611 304

1 976 341

632 513

616 709

15 804

19 076

114

Minu Maitse OÜ

Harjumaa

1 136 654

483 665

691 147

117 099

400 593

61 722

338 871

37 436 205 772

115

Õnne Piimakarjatalu OÜ

Jõgevamaa

1 132 256

1 827 871

153 750

269 136

5 767 225

4 447 688

146 258

2 475 536

-3291

116

ML Eeriksaare OÜ

Viljandimaa

1 085 165

1 049 064

135 125

85 172

2 086 257

1 501 015

1 422 308

1 220 656

201 652

39 147

117

Lüüste Põllumajandusühistu

Pärnumaa

1 081 969

1 533 000

16 549

1 634 867

1 260 113

384 390

2 298 287

86 103

13 709

118

Milligrupp OÜ

Viljandimaa

1 074 804

2 384 297

275 132

396 917

4 578 127

4 580 331

1 956 543

1 904 063

52 480

87 647

119

Koigi OÜ

Järvamaa

1 059 190

1 235 117

294 383

344 868

4 252 350

3 652 042

1 466 802

1 751 498

-284 696

67 697

120

Piistaoja Katsetalu OÜ

Pärnumaa

1 054 074

1 057 789

155 540

196 646

3 282 264

3 191 798

2 018 016

2 018 329

-314

5 128

121

Kärneri-Jõe OÜ

Läänemaa

1 050 286

1 039 146

145 822

300 882

3 263 297

2 954 730

1 911 507

1 733 751

177 756

79 725

122

Kaisma OÜ

Pärnumaa

1 042 022

998 650

550 207

300 773

2 669 180

2 742 519

1 057 094

123 124

Vetiku S.T. OÜ Viraito OÜ

Lääne-Virumaa Jõgevamaa

1 026 660 1 019 138

1 106 766 1 147 500

147 175 86 750

160 770 143 877

2 287 586 3 831 397

2 275 235 4 221 278

1 253 041 1 542 724

908 974 1 175 063

148 119 77 978

10 858 46 751

1 988 970

-446 246

-220 400

125

Tartumaa Maamees AS

Tartumaa

998 078

994 545

114 513

137 185

2 564 512

2 516 062

1 462 508

1 502 187

321

75 370

126

Karuvälja OÜ

Lääne-Virumaa

995 148

734 443

238 227

240 240

519 906

967 788

-267 618

32 952

-300 570

-76 335

127

Väimela Põllumajanduse OÜ

Valgamaa

979 287

1 044 388

53 623

46 050

2 990 650

2 951 693

428 019

576 345

-148 325

-144 532

128

Tõhela Agro OÜ

Pärnumaa

968 705

1 043 167

125 716

190 683

2 614 483

2 470 310

331 191

681 833

-350 642

-281 123

129

Paala OÜ

Viljandimaa

962 507

1 043 970

204 165

244 228

2 048 181

2 179 086

1 296 930

1 449 234

-152 304

-47 462

130

Võhmuta PM AS

Lääne-Virumaa

955 853

903 047

213 635

196 626

2 487 732

2 622 223

2 086 731

2 219 654

-132 923

-60 047 76 846

131

Männiku Teravili OÜ

Lääne-Virumaa

950 889

991 702

178 658

124 769

2 399 093

1 492 825

1 001 591

472 875

331 216

132

Kaarli TÜ

Tartumaa

945 968

840 700

288 638

284 983

1 516 727

1 906 121

656 705

814 812

-158 107

8 414

133

Avispeamees OÜ

Lääne-Virumaa

935 544

926 915

120 806

129 790

3 596 087

2 537 210

1 719 330

1 849 839

-100 509

274 174

134

Müüriku Farmer OÜ

Lääne-Virumaa

926 074

1 256 043

171 396

223 167

2 075 908

3 085 307

1 860 429

2 126 736

-266 307

-8 651

maa elu || Taime- Ja lOOmaKaSVaTuS || 9

26. oktoober 2017

taime- ja loomakasvatusﬁrmad

maakond

müügitulu 2016

2015

saadud toetused 2016

varade maht

2015

2016

omakapital

2015

2016

Puhaskasum

2015

2016

2015

135

Järelvanker OÜ

Põlvamaa

919 606

999 260

60 719

14 249

777 576

642 884

238 055

220 050

33 005

136

Rauni Põllumajanduse OÜ

Saaremaa

914 050

801 670

174 143

168 853

2 380 150

2 318 164

1 291 547

1 274 063

17 484

12 904 22 537

137

Õitseng OÜ

Lääne-Virumaa

910 880

1 207 804

280 563

307 628

2 378 250

2 616 013

1 275 447

1 447 819

-172 372

-115 008

138

Talukartul TÜ*

Järvamaa

910 283

795 856

819 131

882 720

537 054

538 769

4676

8566

139

Vaimastvere Agro OÜ

Jõgevamaa

899 994

790 365

155 684

90 890

3 362 711

3 280 100

590 784

590 743

-68 352

140

Laanekuru OÜ

Viljandimaa

897 647

782 682

238 100

234 824

4 097 555

2 175 877

1 729 996

1 540 261

269 735

221 478 -63 337

141

Kupna Mõis OÜ

Lääne-Virumaa

893 186

742 329

5 240

1 996 231

2 192 606

145 213

440 715

-295 502

142

Tempo Põllumajandus OÜ

Harjumaa

889 675

866 455

42 452

73 680

992 198

1 034 470

-195 322

-266 614

71 292

3912

143

Umbusi Agro OÜ*

Jõgevamaa

879 652

666 874

141 869

139 063

2 817 152

1 719 749

1 440 200

1 185 707

254 493

149 853

144

Pae Ühistalu TÜ

Raplamaa

867 907

1 222 933

406 576

379 273

2 512 249

2 562 940

2 361 610

2 354 356

7254

-51

145

Luunja Mõis OÜ

Tartumaa

862 434

728 445

214 717

146 428

2 935 531

2 982 138

2 892 544

2 885 481

7063

162 493

146

Kirbla OÜ

Läänemaa

862 340

1 190 728

223 225

426 077

4 266 428

4 269 886

2 023 418

2 001 411

12 582

-31 318

147

Vardja Masinaühistu

Põlvamaa

859 971

1 039 744

237 832

321 766

1 890 023

2 087 602

1 420 898

1 541 487

-120 589

230 542

148

Teedla Mõis AS

Tartumaa

855 831

966 541

226 974

169 030

2 278 749

2 293 310

771 663

911 567

-139 904

-78 658

149

Pöide AG OÜ

Saaremaa

845 023

675 881

203 771

204 101

1 802 832

1 596 416

869 019

828 973

40 046

109 348

150

HTM Grupp OÜ

Järvamaa

834 238

1 184 722

289 555

268 564

2 367 071

2 470 816

1 049 488

895 060

154 428

154 643

151

Heko Põld OÜ

Tartumaa

833 106

1 240 560

172 814

170 277

2 748 423

2 251 495

1 709 646

1 703 898

5748

269 511

152

Väimela Majand OÜ

Võrumaa

822 870

1 058 446

142 655

159 717

1 937 687

2 042 372

275 137

408 166

-133 029

81 180

153

Eesti Tõusigade Aretusühistu

Tartumaa

822 396

1 319 772

470 731

468 012

1 712 105

788 133

545 233

592 087

-46 854

167 672

154

Kookla Seemnekeskus OÜ

Viljandimaa

812 620

867 531

187 326

172 495

3 055 281

2 955 999

1 572 803

1 621 714

-48 911

253 154

155

Triigi Farmer OÜ

Lääne-Virumaa

792 985

730 004

116 177

128 109

1 659 403

1 761 994

732 267

932 306

-200 039

-86 340

156

Paugo Põld OÜ

Viljandimaa

791 078

44 240

532 837

9140

293 336

9140

284 196

9140

157

Varnja Farmid OÜ

Tartumaa

789 832

926 441

102 307

83 714

1 698 246

1 878 717

547 191

693 580

-146 389

190 353 226 694

158

Mägiste Põllumees OÜ

Võrumaa

788 911

657 312

29 405

15 335

2 118 437

1 703 915

726 324

649 296

77 028

159

Valjala Põllumajanduslik OÜ

Saaremaa

767 689

739 527

129 786

138 727

2 132 071

2 146 490

832 159

829 951

2208

7564

160

E.K. Partner Grupp OÜ

Ida-Virumaa

759 910

544 952

28 894

24 371

843 659

985 213

524 510

362 784

161 726

64 665

161

Hanval Grupp OÜ

Lääne-Virumaa

162

Haljava OÜ

Harjumaa

755 127

815 745

3382

57 888

1 032 350

1 009 112

655 056

612 884

42 172

18 570

754 590

800 233

91 155

124 288

2 265 260

2 374 439

469 957

630 563

-160 606

-105 665

163

Haage Agro OÜ

Tartumaa

752 688

1 960 435

250 713

266 375

4 024 549

4 310 925

3 653 815

3 851 340

-197 524

292 614

164

Ohtla Põld OÜ

Läänemaa

752 038

1 099 616

452 466

193 832

1 971 680

1 824 899

851 393

165 166

Kuie Põllumajandusühistu Tõntso Agro OÜ

Lääne-Virumaa Valgamaa

750 076 743 011

765 323 601 449

206 556 167 309

242 553 158 590

2 035 026 2 736 283

2 033 520 2 703 786

1 544 079 849 459

807 596 1 569 606

43 797 -25 527

-12 132 79 460

167

Oss OÜ

Saaremaa

742 805

745 516

5685

5489

847 392

725 619

269 035

839 542

9917

19 212

395 034

-125 999

-138 156

168

Kohala SF OÜ

Lääne-Virumaa

741 933

930 948

86 396

164 094

1 891 844

2 465 935

1 652 830

1 531 541

121 289

-273 335

169

K&G Saarelt OÜ

Lääne-Virumaa

738 930

593 073

207 293

197 375

2 560 455

2 712 696

2 484 253

2 674 398

-150 145

51 540

170

Soone Farm OÜ

Tartumaa

733 205

1 303 411

193 687

175 440

3 694 439

3 857 400

710 552

942 450

-231 898

16 565

171

Räpina Põllumajanduslik OÜ

Põlvamaa

727 872

775 783

114 701

113 916

1 387 903

1 495 955

603 960

725 359

-121 399

1484

172

Pakar AS

Harjumaa

724 778

786 246

121 325

138 353

1 835 588

1 899 347

1 376 244

1 370 623

5581

53 976

173

Piilia Põllumajanduse OÜ

Raplamaa

720 649

991 281

325 832

299 113

1 781 142

1 869 213

1 704 607

1 702 871

1736

-2786

174

Mällikvere Põllumajandusühistu

Jõgevamaa

711 474

759 461

149 969

139 242

2 735 577

2 872 226

2 055 164

2 324 512

-219 348

154 974

175

Veskimäe AS

Järvamaa

711 204

755 490

185 282

207 034

2 736 169

2 739 852

1 346 821

1 476 099

-129 278

-40 551

176

Tulevik OÜ

Valgamaa

707 235

602 912

155 678

194 881

2 299 296

2 329 181

2 008 007

2 099 974

-91 966

-11 204

MEIE PAKUME HÄID

LAHENDUSI

Pakume vahendeid, mis EEMALDAVAD hallituse ebameeldivad lõhnad rasvad ummistused katlakivi niiskuse plekid rooste pigi tahma õli värvi

TULEMAS ON 2017. AASTA VIIMASED METSATOETUSTE VOORUD

etsembri alguses on 2017. aasta viimased metsatoetuste voorude tähtajad. Metsaomanikel, kes tänavu uuendustöid tegid või metsale uued inventeerimisandmed tellisid, tasub toetuse küsimiseks juba praegu oma metsaühistuga ühendust võtta. Metsa uuendamise toetust saab küsida 1. detsembrini. Toetatakse metsataimede soetamist ja istutamist, metsamaapinna ettevalmistamist ning metsauuenduse hooldamist metsamaal, mille kohta on olemas kehtivad inventeerimisandmed. Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist. Metsa uuendamise toetuse taotluse saab erametsaomanik või metsaühistu oma liikmete eest esitada ainult e-PRIAs. Toetust tasub taotleda metsaühistu kaudu, sest nii on toetuse määrad erametsaomanikule kaks korda suuremad. Taotlusvooru eelarve on 250 000 eurot. Metsa inventeerimise toetust, mida nimetatakse sageli ka metsakava toetuseks, saab küsida metsamajandamiskava tegemiseks vajalike inventeerimisandmete koostamise eest. Toetuse taotlemiseks peab erametsaomanik olema metsaühistu liige. Me t s aü h i s t u d s a av ad e-PRIA kaudu inventeerimistoetuse taotlusi esitada kuni 15. detsembrini, Erametsakeskus rahuldab taotlusi kuni 300 000 euro ulatuses. (ME)

10 || lind || maa elu

26. oktoober 2017

Pika sabaga pisike lind OLAV RENNO linnuteadja

ügis teeb puuvõrad ja põõsad lehtedest järjest hõredamaks ning toob meie pilgu ette ka neid tiivulisi, kes siiani silma ei hakanud. Ühed nende seas on sabatihased, kes oma igapäevast toitu – putukaid ja teisi lülijalgseid otsides uitavad mõne- kuni paarikümnelinnuliste salkadena mööda põõsastikke ning hõredaid leht- ja segametsi. Talve poole tuleb neid ka parkidesse ja aedadesse ning seltsib tihastega. Ent mitmete tunnuste poolest erinevad nad päristihastest sedavõrd, et süstemaatikud on eraldanud nad omaette sugukonnaks. Oma nime võlgnevad nad oma pikale sabale, mis on linnukese ümar-kerajast kerest tubli kaks korda pikem. See on soodne tasakaalu hoidmise vahend linnule, kes enamiku oma toidust hangib puu- ja põõsaokste välimiste raagude tippudel turnides. Mõni loodusevaatleja on sabatihast kujult võrrelnud pulga otsa pistetud koheva lõngakeraga. Enamik sulestikust on hele: pea ja rind puhasvalge, külgedel roosakat jumet, kukal ja tiivad mustad, enamjaolt musta saba külgedel palju valget, turi ja sabaalune roosakaspruun. Sabatihase üldpikkus on kuni 15 sentimeetrit, kehakaalult (8 kuni 10,5 grammi) käblikuga lausa võrdne ja

sinitihasest tillem. Ka nokk on pisem kui ühelgi tihasel, nii et puukoore alt ta putukaid välja koukida ei suuda. Sabatihase levila hõlmab kogu Euraasia metsavööndi, välja arvatud põhjapoolne taiga. Mitmete erinevate välistunnuste järgi on liik jaotatud 20 alamliigiks, kellest kõige laiemalt – Skandinaaviast Kaug-Idani on levinud meie valgepäine alamliik. Kesk-Euroopa sabatihastel on peaküljed tumehallid ja neid satub siiakanti haruharva. Põhja ja kirde pool pesitsevad sabatihased rändavad karmi talve eest pisut lõuna poole ja nende läbirännet on märgata oktoobris-novembris. Kabli linnujaamas on sabatihane rõngastatud lindude esikolmikus – mõnel sügisel on rõngastatud isegi üle 10 000 sabatihase. Sõrve säärel on mõnel oktoobripäeval loendatud koguni 18 000 üle mere Kuramaa poole pürgivat sabatihast. Talveks Eestisse jäävate sabatihaste hulka hinnatakse 200 000 kuni 400 000 (mõnel talvel miljongi!), nii et salku võib näha igal pikemal loodus-

Sabatihane on üks meie õrnemamoelisi laululinde. Foto: Wikipedia

m atkal, kevade poole ka külades-alevikes, isegi linnades, kuid üsna harva okasmetsas. Et linnukesed peavad pidevat häälesidet, siis on nad kergesti märgatavad oma heleda tii-tii-tii või tsuristavate kutsehüüdude järgi. Eestis pesitsevate sabatihaste asurkond kõigub 50 000 ja 100 000 paari vahel. Varakevadel lagunevad talisalgad paarideks, mis kestavad vaid kesksuveni, mil pesakonnad ja järglasteta jäänud linnud uuesti salkadeks kogunevad. Isane

sabatihane valib pesitsusterritooriumi reeglina oma salga talvise ümberuitamise piirkonnas, osa emaslinde aga võib ümber asuda kaugemale. Pesapaigana eelistatakse soiseid alasid. Isalind annab endale valitud reviirist teada agaralt lauldes – see kõlab mõneti nagu sinitihasel – ja võtab tihti nokka mõne heleda sulekese või samblikutüki, et emalinnule oma tublidusest märku anda. Kosimise ajal hoiab isane tiibu pisut ripakil ja laiutab saba lehvikuks; aeg-ajalt lendab ta mõ-

ne meetri kõrgusele, ikka üha lauldes. S a b at i h asepaar meisterdab oma pesa põõsasse või puuvõrasse, tavaliselt pooleteise kuni kolme meetri kõrgusele. See on oksale toetuv ja paari peenema oksarao külge kinnituv pikergune suhteliselt paksuseinaline samblast, sulgedest, ämblikukookonitest ja samblast kokku põimitud paun, mille ülaotsas on lennuava. Sisevooderdis koosneb loendamatutest sulekestest, pesa väliskiht aga on kaetud sambliku- või kasekoore ebemetega. Selles tosinasentimeetrise läbimõõduga ja kuni 15 sentimeetri kõrguses hällis on maikuu keskpaigaks 7–12 valget muna, mida emalind haub peaaegu kaks nädalat. Sellal toob isalind talle pisiliblikaid ja ämblikke, nii et ematihane ei tule pesast naljalt välja. Pojad saavad lennuvõimeliseks 16–17 päevaga, ikka putuktoidu najal. Muidugi jääb pesa poegadele kitsaks, selle sein kipub

rebenema ja tihtipeale tolknevad kahe nädala vanuste poegade sabad pesapõhjast välja. Poegi toidetakse veel paar nädalat pärast pesast väljalendugi. Ööbitakse end tihedalt kõrvuti rõhtsale oksale sättinult. Harva on mõni sabatihasepaar asunud pesitsema puuõõnde, veelgi harvem leitakse neid pesitsemas pesakastis. Selline pesakoht on selgelt turvalisem kui pehmest materjalist paun, ent ikkagi eelistatakse liigile aastatuhandetega omaseks saanud pesitsemismoodust. Ehkki sabatihaste pesitsustulemused jäävad rohkete vaenlaste tõttu üsna kasinaks – üles kasvatada suudetakse pojad vaid igas viiendas pesas, ei ole meil täheldatud järelkurni ega teistkordset pesitsemist. Seeeest on sabatihastel tavaks, et järelpõlve kaotanud vanalinnud asuvad edukate paaride abilisteks ja nii toidab mõnda pesakonda neli-viis vanalindu. Hilissügisel leiavad paljud salgad meelepärase – varjerohke ja toiduküllase – elupaiga roostikes. Näiteks Matsalu lahe roostikes talvitab tuhandeid sabatihaseid. Nende küttimiseks lendavad sinna raudkullid ja hallõgijad, kellest viimased on rahvasuus saanud tihasekulli nime. Ehkki Euroopas elutseb mitu miljonit sabatihasepaari, on enamikus riikides sabatihane kuulutatud kaitsealuseks liigiks. Üksikud rõngakandjad on elanud koguni kümne aasta vanuseks, keskmiseks elueaks on arvutatud kaks ja pool aastat, aga aastavanuseks saab kõigest veerandiosa poegadest. Nii et ilus, aga õrn see pikasabaline linnuke.

maa elu || eTTeVÕTJa || 11

26. oktoober 2017

eraettevÕte. Kui Vello Teder sõjaväest tulles noore mehena veoautorooli istus ja oma esimesed välismaasõidud tegi, ei osanud ta arvata, et kunagi 50 veokiga autoparki ja selle juurde käivat remonditöökoda pidama hakkab.

firma juhiks ja omanikuks sirJe Niitra Postimees

ui mööda lõputuna tunduvat auklikku kruusateed Raasikul Aave Transpordi kontorisse jõuan, võtab mind vastu noor naine, kellega telefoni teel suhelnud olin. „Kus isa on?” küsib ta koridoris kõndivalt mehelt, aga see ei tea vastata. Siis helistab ja lõpuks leiame otsitu üles toast, kus kohvi juuakse. Teen kohe järelduse, et tegu on perefirmaga, ainult, nagu hiljem selgub, ei moodusta pere mitte see noormees koos firmajuhiga, vaid hoopis firma raamatupidaja ja asjaajaja Maret Mihklepp on Vello Tederi tütar. Lisaks kuulub algusest peale ettevõtte omanike ringi Vello naisevend Aare Kattai. Küsingi algatuseks, miks tee nii porine ja auklik on, et vaid paarkümmend kilomeetrit tunnis sõita saab ja siiski auto hullult ära määrib. „Kui noore poisina Vene sõjaväkke läksin, siis lubati, et kui tagasi tulen, on tee korda tehtud. Viimaste valimiste eel tahtis vald siinsetelt ettevõtjatelt raha laenata, et selle abil teeremont kiiresti ära teha, aga me arvasime, et maksame nii palju makse küll, et midagi võiks vastu ka saada,” selgitab Teder habemega probleemi olemust. Seni aga peavad tema firma autod suurele maanteele ringiga sõitma mööda teed, mis sõita kannatab. Tänane firmaomanik on ise autoroolis maanteid mõõtnud küll ja küll ning istub vajadusel nüüdki veel reka kabiini. „Eks esialgu võlus see, et sai Soomes käia, värvilisi asju ja nätsu tuua. Tütar ka rõõmus-

Vello Teder oma uhiuue veoki ees, mis kohe saab DHLi sildid peale ja läheb kaupa vedama.

Foto: sirJe Niitra

Pelletite tootmises kasutame eriti hea kvaliteediga kuiva saepuru, seetõttu on meie toodetes tuhasisaldus viidud miinimumini.

Ostame

1000 kg BigBag Premium pellet 8 mm pelletid Hind: 163 €

975 kg alus 6 mm pelletid

Kampaaniahind 174 € (Tavahind 185 €)

975 kg alus 8 mm pelletid

Kampaaniahind 174 € (Tavahind 185 €)

Lisainfo ja tellimine tel 5359 1403 info@agripellet.ee www.puidupellet.ee

Meie ladu asub Tallinnas Vesse 12 ja Roosna-Allikul Metsa tee 15.

KASVAVAT METSA JA RAIELANKE Pakume raieteenust Tel 503 5462 kaido.leiten@amikor.ee

ga välja tulla. Seetõttu ei saa ka juhtidele raske töö eest väärilist palka maksta. Raskeks muudab töö eelkõige pikalt kodust eemal olemine ja hulk paberimäärimist, viimasel ajal ka pagulaste koormast maharaputamine. Meele teeb mõruks seegi, et näiteks Soome autojuht teenib märksa rohkem. Kui põhjanaabrist transpordifirma omanik saab kirjutada selle töö eest endale dividende, siis meie oma on õnnelik, kui nulli jääb. Siiski on Aave Transport igal aastal pisut palku tõstnud. Kindlust annab püsiv ja usaldusväärne klient, kes raha alati õigel ajal üle kannab. Toetava teenusena on ettevõttel ka üsna korralik remondibaas. Omast kogemusest teab Teder öelda, et kaks last kasvasid üles peaaegu isa nägemata. Nüüd on tal kodus veel seitsmeaastane tütar, kellega tahaks rohkem tegeleda, ja seetõttu läheb mees sõitu vaid hädavajadusel ehk kui mõni juht haigestub või tuleb ekstra tellimus. Maret siiski karmi lapsepõlve ei kurda, vaid ütleb, et issiga oli tore autos kaasa sõita. „Imestasin, kuidas ta küll teab, kellele mis paber viia tuleb, sest see maailm tundus nii keeruline,” meenutab ta. Raasiku vallaga on ettevõttel tugev side ja eelmisel aastal valiti Aave Transport isegi kogu Harjumaa aasta toetajaks. Raasiku terviserajal käiakse nii suvel muru niitmas kui ka talvel suusaradu tegemas. „Kuna meil mägesid napib, siis ehitasime tänavu sinna kaks kõrgendikku ja jõulinnaku, kavas on panna pingid ja muud vajalikku, et lastel seal tore olla oleks,” lausub Teder. Kuna motosport on aastaid omanike huvi olnud ja käib hästi kokku firma suunitlusega, siis on aastate jooksul mitut selle ala sportlast toetatud. Võistlustel käimiseks soetati spetsiaalne auto, millelt müüakse rallivarustust. Teder ise harrastab rattasõitu ja suusatamist. Küsimuse, kuhu ettevõte edasi areneda tahab, suunab Vello Teder oma tütrele sõnadega: „Mina ei tea, kuhu Maret areneda tahab. Ma ise niidaks pigem võsa ja vahel istuks ajaviiteks rooli kah.” Aave Transport OÜ aastakäive on 2,9 miljonit ja töötajaid on palgal 68. Kogu teenitud raha on seni tagasi investeeritud ja see jätkub tõenäoliselt lähiaastailgi.

Amikor TR

autojuhist

tas, kui talle Anttila kaubamajast muumitrolli tõin,” meenutab Vello Teder, muie suunurgas, aega, kui veel tavaline autojuht oli ja välismaalt puuvilja Eestisse toomas käis. Esimene auto, mille rooli ta keeras, oli aga hoopis Aruküla kolhoosi GAZ-51. „Mina olin roolis, kunstpull oli kõrval ja sõitsime ühest laudast teise,” räägib ta. Enne seda sai sääreväristajaid lõhutud, nagu poistel tollal kombeks oli. Kuidas tekkis mõte ise firma teha? „Kõndisin kord Tallinnas Vabaduse väljakul ja vaatasin, et Tallinna Pank. Astusin sisse ja küsisin, kes tegeleb siin veoautode liisimisega. Kutsuti mees, kellega ajasin pool tundi juttu ja nõusolek oligi olemas,” vastab Teder ja lisab, et esialgu oli mõte soetada kaks autot ja ise sõitma hakata. Sellal oli see aga peaaegu võimatu, et väike Eesti üksiktegija Soome ja Rootsi turule sisse murrab. Selleks tuli ikka väga palju erinevaid litsentse hankida, sest igal maal olid oma nõudmised. Ega Eesti Rahvusvaheliste Autovedude Assotsiatsioon (ERAA) ka väga palju kaasa ei aidanud. Tuli pugeda suurema tegija hõlma alla, siis sai tegutsema hakata. Tollal oli kasulikum tühja autoga välismaale kauba järele minna, sest nii tuli lihtsam ja odavam, nüüd ei tule see enam kõne allagi ja pole ka mõtet, sest kaupa, mida vedada, jagub ja asjaajamine on üksjagu lihtsamaks muutunud. Ühe külmikautoga alustanud firmast on tänaseks välja kasvanud 50 veokiga ettevõte, millest osa on suured rekad ja teised väiksemad „käpikud”, mil haagist taga ei ole. Tänu partner Aare Kattaile, kel oli tuttav DHLis, pakuti oma teeneid sellele rahvusvaheliselt tuntud ekspediitorettevõttele ja mõlemapoolne kasulik koostöö on jätkunud tänaseni. Sõidukid võetakse viieks aastaks liisingusse ja pärast seda on need juba Aave Transpordi omandus. Juhte on mitmelt poolt üle Eesti. Ka välismaalt on pakkumisi olnud, kuid seni on omadega hakkama saadud. „Tööd on nii et tapab, aga veohind tapab jälle teistpidi,” lausub Teder ja lisab, et kahjuks veo hind kulutustega kaasas ei käi. Tema hinnangul võiks kütuseliitri ja kilomeetri hind olla samas suurusjärgus, praegu on siin suured käärid ja vedajail raske omade-

12 || SÜGiS || maa elu

26. oktoober 2017

MIDA TEHA LEHTEDEGA?

Kui puulehti on murul õhuke kiht, võib neist niidukiga üle sõita ja peenestatud lehed murule jätta, paks lehekiht tuleb aga siiski ära riisuda. Foto: urMas Luik

• Tehke komposti. • Kaevake koos sõnnikuga maasse. • Asetage põõsaste alla multšiks. • Katke tulbisibulate istutusala.

• Kasutage uute istutusalade rajamisel. • Katke nendega külmaõrnad püsikud. • Jätke osa lehti suveks, et muruniitega komposti teha.

aianduskonsultant eneli käger: „Tuleb jälgida, milliste puude lehtedega tegu, sest näiteks hobukastanid, pärnad ja tammed on Eestis väga tihti haiged ning nende lehti ei tohiks parki või aeda maha jätta. Lehtede ärariisumisega saab mõnevõrra pidurdada haiguse levikut.”

Professor mari ivask: „Puulehed võib peenrasse kaevata. Lehed kõdunevad mullas ära, annavad sinna oma toitained ja parandavad mulla struktuuri. Minu eestiaegse aiandusharidusega ema tegi alati nii ja ma pole kuskil nii head mulda näinud kui oma ema aias.”

Foto: urMas Luik

Foto: siLLe aNNuk

Puulehed. Alanud on igasügisene arutelu, kas riisuda puulehti ja viia need krundilt minema või lasta loodusel oma loomulikku rada kulgeda. Et lugejal lihtsam otsustada oleks, kogusime asjatundjate soovitusi, kuidas lehtedega kõige mõistlikum toimetada oleks.

kas riisuda puulehti või mitte? riiNa MartiNsON Maa Elu

äga suurt kõmu on tekitanud mullu ringlema läinud professor Mari Ivaski sõnad, mille järgi ei tohiks puulehti riisuda ja õige on lasta neil talve jooksul puu alla laguneda. Ivask tõdeb Maa Eluga rääkides, et ideaalis oleks tõepoolest nii kõige parem, paraku moodsas linnalises keskkonnas sel viisil toimetada siiski ei saa. „Puulehed on osa looduse ringkäigust. Kui puu on toitained juurtega maast võtnud ja lehed kasvatanud, siis peavad need mulda tagasi jõudma, muidu jääb muld vaeseks,” räägib Ivask. „Tegelikult ei saa lehti igale poole maha jätta. Loomulik on need ära riisuda sealt, kus jalutatakse, kuid mingil juhul ei tohi lehti põletada.” Kõige targem on lehedest teha kompost. Mitte igaüks ei viitsi kompostiga jännata või ei pea seda linnaaeda sobilikuks, siis on hea mõte lehtedest muruniidukiga üle sõita ja jätta peenestatud lehed murule, kus need aja jooksul ära kõdunevad ja muru väetama jäävad. Samuti võib puulehed peenrasse kaevata. „Lehed kõdunevad mullas ära, annavad sinna oma toitained ja parandavad mulla struktuuri,” räägib Ivask. „Minu eestiaegse aiandusharidusega ema tegi alati nii ja ma pole kuskil nii head mulda näinud kui oma ema aias.” Tõsi, näiteks tamme lehed kõdunevad väga aeglaselt ja

need ei sobi otse mulda kaevamiseks, küll aga põõsaste alla multšiks. Oma aias riisub Ivask sügisel lehed ära seal, kus rohkem liigutakse, põõsaste ümbrusest ja muudest varjatumatest kohtadest aga alles kevadel. „Selleks ajaks on taimedele vajalikud toitained kõdunevatest lehtedest mulda liikunud ja lehtede mass palju väiksem kui sügisel, siis võib kokkuriisutud lehed, kui see võimalik on, ära põletada,” räägib ta. Puulehtede riisumata jätmise vastased toovad välja, et lehtede all saavad kahjurid talvituda. Ivask kostab selle peale, et samamoodi talvituvad lehtede all kasurid ehk aiale kasulikud putukad. „Kasu on suurem kui kahju,” rõhutab ta. haiGused ja kahjurid Substrali aianduskonsultant Eneli Käger on seda meelt, et pargis ja koduaias on mõistlik lehed ära riisuda ja neist komposti teha, kui see võimalik pole, siis lasta prügifirmal need ära viia. Oma toimetusi planeerides on tähtis jälgida, milliste puude lehtedega tegu, sest näiteks hobukastanid, pärnad ja tammed on Eestis väga tihti haiged ning nende lehti ei tohiks parki või aeda maha jätta. „Lehtede ärariisumisega saab mõnevõrra pidurdada haiguse levikut. Mürke nende puude haiguste vastu ju pole ja linnas ei saakski neid kasutada,” tõdeb Käger. „Kõige enam on probleemiks hobukastani keerukoi, sireli keerukoi ja tirdid. Enamik kahjustajaid talvitub varisenud lehtedes.”

Teada on, et hariliku sireli ja tamme lehed lagunevad aeglaselt, kuid paksemas kihis ei lagune ka vahtra, õunapuu ja teisedki lehed. Kui lehed talveks puu alla maha jäävad, siis meie niiske ja külma talvega lehed ei lagune ja kevadeks on seal paks märg lehevaip ja muru selle all peaaegu surnud. Lehed on mõistlik kokku korjata, kuskil ladustada ja komposteerida ning siis juba valmis kompost puude juurte peale tagasi viia. Kui perfektset muru taga ei aja, võib ju koduaias lehed ka maha jätta, aga ikka vaid siis, kui lehed on terved. Tuul lennutab lehti ühest aia otsast teise ja naabri aeda ka ning nii need haigused levivad. „Taimekaitsevahendite riiul on väga lühike ja kui jätame lehed kokku korjamata, siis teeme ise endale kurja,” hoiatab Käger. Päris sageli on meie koduaedades lehehaigusi: tahmlaiksust ja roostehaigusi. Näiteks kaskedel esineb leheroostet ja arvatakse, et see kandub üsna lihtsalt edasi lehistele. „Koduaedades on väga palju ilusaid poogitud lehisevorme ja juba poolest suvest on näha, et tihti on need pruunid, sest rooste on neile edasi läinud. Need haiged lehed ja okkad tuleb kindlasti kokku korjata,” soovitab Käger.

On hea, kui lehed saab koduaias komposteerida, selleks ei pea tingimata lehti hunnikusse kuhjama. Käger soovitab kokkuriisutud lehed panna suurtesse tugevatesse kilekottidesse. Tänavu on palju vihma sadanud ja lehed märjad ning neid pole vaja eraldi niisutada. Küll aga tuleb kõdunemisprotsessi käimalükkamiseks lisada lehtedele midagi lämmastikurikast, näiteks kanakakat või muruniidet. Samuti sobivad aianduspoes müüdavad komposti kiirendajad ja lämmastikurikkad väetised. „Kõik need väetised, millele on peale kirjutatud „Kevad”, sobivad,” soovitab Käger. Lehekotte tuleb aeg-ajalt raputada ja järgmiseks sügiseks peaks kottides olema valmis parajalt lagunenud kompost. Puulehed võib ka põõsaste all multšiks viia. Et leht- ja okaspuudel on erinevad haigused, sobib puulehe multš hästi okaspuudele, näiteks elupuude alla. Kuid kindlasti pange lehti vaid õhukese kihina ja mitte vastu puutüve. Haiged lehed tasub Kägeri soovitusel siiski põletada, kui tegu naabritest kauge maakohaga, ja linnas pigem lasta ära viia. Mõni soovitab ka haigustunnustega lehti komposteerida, kuna lagunemisprotsessi käigus haigustekitajad hävivad. Paraku on haigustekitajate hävimiseks vaja üle 50kraadist soojust ja meie kliimas, eriti talvel, on seda väga keeruline saavutada isegi spetsiaalse kiirkompostriga, rääkimata lage-

da taeva all olevast kompostihunnikust. koGub Naabrite lehti Maastikuarhitekt Kati Niibo on tõeliselt lehtede usku – ta mitte üksnes ei kogu oma krundilt kõik lehed kokku, vaid veab naabrite omad enda õuele lisaks. Tema aias saavad uued istustusalad alguse nii, et sügisel veab ta väljavalitud kohta otse murule 30sentimeetrise lehekihi, lisab sinna sõnnikut ja puutuhka. Vahepeal käivad kanad seda lehekihti segamas ja kevadel ei ole kõik lehed veel päris lagunenud, kuid põõsaste istutamiseks saab teha augud ja lagunemata lehed hoiavad umbrohu eemal. Niibo teeb lehtedest ka komposti, lisaks lähevad need multšiks või põllule sõnnikuga koos lagunema. Paljud vanemaealised inimesed on harjunud lehti sügisel otse peenrasse kaevama. See on mulla lõimisele väga hea, aga sõnniku lisamiseta ei ole sellel tööl suurt mõtet, sest nii ei hakka lehed mulla sees korralikult lagunema, aga koos sõnnikuga on lehed kevadeks kadunud. „Olen aastaid nii teinud ja kinnitan, et see moodus töötab. Kasutan hobusesõnnikut ja kaevan maa läbi labidalehe sügavuselt,” soovitab Niibo. Komposti teeb Niibo aga nii: valib varjulise koha, asetab hunniku põhja kergesti lagunevaid oksi ning nende peale laob vaheldumisi puulehti ja sõnnikut. Kui sõnnikut pole, ajab asja hästi ära niidetud muru. Kindlasti tasub kompostihunnikusse lisada puutuhka ja jälgida, et kuhi saaks küllaldaselt vett, siis ongi aasta pärast kompost valmis. Puhas lehekompost on hap-

peline ja sobib vaid turbaaia taimedele. Happesuse neutraliseerimiseks visataksegi lehekihtide vahele puutuhka või aialupja. Nagu öeldud, sobivad lehed hästi põõsaste alla multšiks, aga kui lisada neile sõnnikut, hakkavad lehed kiiremini lagunema. Tamme ja hobukastani lehed lagunevad teiste lehtedega võrreldes aeglaselt ja tänu sellele aitavad need põõsaaluseid terve järgmise suve umbrohuvabana hoida. Kui soovite tamme ja hobukastani lehti komposteerida, siis oleks hea seda teha ülejäänud puulehtedest eraldi, sest nende lagunemine võtab kauem aega. Kes veel nüüd hilissügisel tulbisibulaid istutab, võib peenrale kuhjata puulehti, mis hoiavad peenra sooja ja sibulad saavad ilusti juurduda. Kevadel tuleb lehekate varakult eemaldada. Kes riisumise peale aega raisata ei viitsi, võib puulehtedest muruniidukiga üle sõita ja peenikese lehepuru talveks murule jätta. „Jah, kui lehti on vähe, võib muruniidukiga üle käia, aga kui palju, tuleb lehed ikka kokku korjata,” rõhutab Käger. Kui peenestatud puulehed talveks murule jätta, tuleb lisada õige pisut puutuhka – kui lehe- ja tuhakiht ei jää paks, on see murule väetis. Ilma puutuhata teevad lehed murupinna liialt happeliseks. Kui puulehti palju, võib osa neist järgmiseks suveks varuks jätta ja siis on neid hea kasutada koos muruniitega komposti tegemisel, sest roheline niide ise ei lagune, aga vaheldumisi puulehtedega kõduneb väärtuslikuks kompostiks.

maa elu || KÖÖGiVili || 13

26. oktoober 2017

kaalikas sõi naeri välja taavi aLas Maa Elu

ui kolmkümmend aastat tagasi kasvas igal põllul kartul, kapsas, porgand või peet, siis nüüd kohtab nii suurte tootjate kui ka väikeaednike peenardel-kasvuhoonetes taimi, mida varem kuigivõrd ei teatud või mille viljade värv või kuju tunduvad võõrana – näiteks valge või lilla porgand või sinine tomat. Kartulit süüakse Eestis endiselt, aga see pole toidulaual enam nii kesksel kohal kui enne. Eesti kaugete aegade toitudest rääkides kohtab igal pool sõna „naeris”, see on isegi muinas- ja rahvajuttudes alati sees. Praegusel ajal ei näe naerist kusagil kasvamas ja võib-olla ei teatagi varsti, milline see välja näeb või millise köögivilja sugulane on. Maa Elu uuris köögiviljakasvatajatelt, kui palju on Eestis hakatud tarbima uusi köögivilju või maitsetaimi, mida siinkandis varem ei tuntud või ei kasvatatud. Ja põhiküsimus – kuhu kadus naeris? taasavastatud PastiNaak ja lehtkaPsas Värske saaremaise köögivilja kasvataja, Rautsi talu (Saitklap OÜ, www.facebook.com/ rautsitalu) turundusjuht MariLiis Tuisk märgib, et peamine põhjus, miks naerist enam kusagilt ei leia, on see, et kaalikas on naeri välja söönud – kaalikas ei puitu nii kergesti ja säilib paremini. Kui naeris ongi kadunud, siis Mari-Liis Tuisu sõnul on eestlaste köögiviljaeelistused laienenud. „Soovitakse rohkem valikut, kuna köögiviljadest tehakse smuutisid, krõpse, püreesid jne. Alati on turgu klassikalistele juur- ja köögiviljadele. Samas oodatakse kasvatajatelt mingil määral ka maailma suundumustega kaasaskäimist,” selgitab ta. Välismaalt on üle võetud uusi asju, mida 20–30 aastat tagasi veel ei teatud. „Kindlasti on Eestis uudsed värvilised juurviljad (peedid, porgandid), taasavastatud on pastinaak

Praegusel ajal ei näe naerist kusagil kasvamas ja võib-olla ei teatagi varsti, milline see välja näeb või millise köögivilja sugulane on.

(teise nimega aed-moorputk) ja lehtkapsas,” loetleb MariLiis Tuisk. katmikala laieNdab sortimeNti Grüne Fee (www.grynefee.ee) juht Raivo Külasepp rõhutab, et peamised traditsioonilised köögiviljad, mis Eesti turul hästi kaubaks lähevad ja mida inimesed igal juhul tahavad, on peet, porgand, kapsas, kaalikas avamaal ning tomat, kurk ja lehtsalat kasvuhoones. „Uusi tooteid tuleb samuti pidevalt juurde,” lisab ta. Põhjus, miks naerist enam ei leia, on Külasepa sõnul lihtne – naerile pole nõudlust ega turgu, seetõttu pole seda kasvatada mõttekas. „Lisandunud on võimalus

katmikalalt aasta ringi kodumaiseid tooteid saada,” toob Külasepp välja. „Uued” köögiviljad ja maitsetaimed, mida mõnikümmend aastat tagasi peaaegu üldse ei tarbitud, aga mis nüüd kuuluvad meie igapäevasele toidulauale, on Raivo Külasepa sõnul juurseller, pastinaak, valge rõigas, Hiina kapsas ja jääsalat avamaal ning lehtjääsalat (frillis), rukola, basiilik, tüümian, pune ja koriander katmikalal. PastiNaak Üha PoPulaarsem Pärnumaal asuva Metste Aiandustalu OÜ (www.metstetalu. ee) tegevjuht Katrin Pärn sõnab, et samamoodi nagu tema enda toidulaual on kartuli osatähtsus mujalgi langenud – selle kõrvale on ilmunud pastinaak,

Võimalikud lisaseadmed: sahad ja lumetõrjeseadmed  niidukid (ka maastikuhoolduseks)  haljastusseadmed  lehepuhurid/imurid  võsalõikurid ja kännufreesid  asfaldifreesid  tänavapuhastusseadmed ja -harjad  pesurid ja umbrohuharjad  laadurid, kopad, kahvlid, kastid ja palju muud 

Pakume nii Multihogide kui ka teiste liikurmasinate ja traktorite lisaseadmeid.

www.multimasin.ee

raktoom@raktoom.ee FB Multihog Eesti

Foto: puBLiCdoMaiNpiCtures.Net

KOMMENTAAR hoidisemeistri lemmikud oN lehtkaPsas ja suvikÕrvits

kai Põldvee-mürk Hoidisemeister, raamatu „Hoidistaja aastaring” autor ja Facebooki-lehe „Kodused hoidised” looja ui rääkida viimaste aastate aiapidamiskogemusest, siis suvikõrvits on endiselt minu suurim lemmik. Selle vilja

kasutusala on suur ja lai, alates lihtsalt panni peal praadimisest, hakkliha-juustutäidisega ahjuplaadile panekust ja lõpetades vägaväga erinevate hoidiste tegemisvõimalusega. Suvikõrvitsa kõrval on paljude eestlaste uus soosik lehtkapsas ehk kale. Suure klorofüllisisalduse ja muude kasuli-

ke omaduste kõrval pakub see peenras ka silmailu. Lisan seda suppidesse ja ahjuroogadesse, rohelistesse smuutidesse ja teen ahjus kalekrõpse. Ületalve säilitada on seda samuti väga lihtne – kuna kale talub kuni 20 miinuskraadi, saame seda talvel peenralt korjata või säilitada sügavkülmas.

aga ka porgand ja peet. Katrin Pärn ütleb, et avamaakultuuridest on tema lemmik juba mitmed aastad olnud pastinaak. „Naerise saagikus on reeglina väiksem kui kaalikal ja kui

kaalikat saab ikka pidada võrdlemisi magusaks köögiviljaks, mida on hõlbus erinevatesse toitudesse lisada, siis naeris on jäänud selle varju. Maitseomadustelt on sellega toimetami-

ne keerulisem, mõned sordid on koorimata kujul üsna mõrkja maitsega. Meie talu maadel kasvab siiski naeris hulga paremini kui kaalikas,” räägib Katrin Pärn.

14 || ilma- Ja TaimeTarK || maa elu

26. oktoober 2017 val või supilusikatäis 5–6 korda päevas, kopsupõletiku korral 7–10 päeva järjest. Soopihla keedetakse 30 min ja juuakse 1 tass päevas. Mõlemast taimest saab teha ka tinktuuri 40kraadise viinaga: 1 osa kuivatatud taime 5 osa viina kohta, lasta nädal pimedas seista ja kurnata. Kuurid on 10–14 päeva 20 tilka korraga 2–3 korda päevas. Nohu korra l a itavad ürdisalvid, millesse on lisatud piparmündi- ja eukalüptiõli. Karepa Ravimtaimeaias valmistame ninasalvi aedliivateest ja männipungadest, mida saab juba praegu koguda, need on väikesed ja vaigused ning sisaldavad palju eeterlikku õli. Veel võib lisada sookailu latvu, mida saab samuti praegu metsast koguda. Sulatage rasv, kookos- või palmirasv, pange taimed sisse ja hautage 2–3 tundi 90 kraadi juures. Siis lisage eeterlikku õli 10 ml 0,5 liitri kurnatud rasva peale. Kui valmistate köhasalvi, võite lisada nulu, kadaka, salvei eeterlikku õli. Nohu korral on kasulikud aedliivatee, salvei, kibuvitsamarja tee. Gripi vastu on alati hea kasutada purpur-siilkübara tinktuuri või teed. Veel enne haigestumist võiks kuuri läbi teha. Haigestumise korral samuti tarvitada, võetakse 20–30 tilka 2–3 korda päevas. Mina valmistan tinktuuri ja kui haigeks jääma hakkan, siis võtan napsuna. Minnes viiruste ajal rahvarohkesse kohta, määrin nina alt ja suu ümbrust oma külmetuse ürdisalviga Hilisemas ravis võib kasutada ka puhastavaid teesid, näiteks angervaksa ja pärnaõit, millel on palavikku alandav ja puhastav toime. Pärast haigust tuleks puhata ja aeg maha võtta, toituda nii, et keha saaks vitamiine ja mineraale. Kes on varunud kappi kõrvenõgest, raudrohtu, maasikalehti, marju, siis kõik need taimed ja sügavkülma varutud saadused on nüüd abiks, et organism jälle tugevaks saaks. Limaskestade taastumiseks on vajalikud karotenoidid, mida leiab astelpaju-, pihlaka- ja kibuvitsamarjadest, porgandist ja saialilleõitest. Porgandist saab valmistada salatit, koos õli vm rasvainega omastab organism karotiini paremini. Samuti võiks süüa kibuvitsamoosi või -siirupit koos kohupiima, jogurti või vahukoorega. Enne kui gripihooaeg siia jõuab, turgutage oma immuunsüsteemi ja tervist värske õhu, astelpajumahla, jõhvikate, taimeteede ja marjasmuutidega. Vältige stressi ja vihastamist, hoidke end!

iLMatarK

JÜri KaMeNiK ilmatark

LUMI JA SELLE SUGULASED

Köha vastu pakub leevendust iisopitee.

Foto: arvo Meeks

külmetuse ja gripi vastu K

ui sind kimbutab külmetus, tee endale kuum saun või vann või mine kuuma duši alla. Kui see pole võimalik, söö kuuma suppi ja joo kuuma teed. Supp maitsesta eestimaiste ravimtaimedega, näiteks iisop, pune ja liivatee sobivad ideaalselt maitsestama nii liha kui ka köögivilja ning puhastavad keha mikroobidest. Ingver sobib kõrvitsaja porgandisupi sisse. Petersell ja seller panevad neerud tööle ning nii saab keha jääkainetest ja limast vabamaks. Rinnaesine ja kael tasub sisse määrida ürdisalviga, sinna kõrvale tasub juua kuuma teed pärnaõiest, iisopist vm palavikku ja hingamisteid puhastavatest taimedest. Kui tunnen, et rinnas on raske, olen määrinud

nohu korral aiTavaD ürDisalviD, millesse on lisaTuD piparmünDi- ja eukalüpTiõli.

ju Kal

KÜLviKaLeNDer: OKtOOBer–NOveMBer

07.36 16.32

Ne i

Õis, alates kl 01.46 leht Leht

1. K

Leht, alates kl 08.43 vili

2. N

Vili

3. R

Vili, alates kl 11.46 juur aLLikas: MÄrkMik-kaLeNder „aasta aias 2017” kirJastuseLt varrak

TULI

VESI

ÕHK

31. T

MAA

30. E

Õis, aiatöödeks sobimatu päev

Sõnn

üleminek talveajale

ur Amb

29. P

Õis

01.22

i ts

Juur, alates kl 15.59 õis

28. L

Jäär

vi Lõ

27. R

kits

fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

landi samblikust teed koos kibuvitsamarjadega: võtan suure peotäie Islandi samblikku ja paar pihutäit kibuvitsamarju, lisan 2–3 l vett ja keedan 30 min. Lasen seista, segan ja kurnan. Juua tuleb mitu tassi lonkshaaval. Kui tunned, et ajab köhima, rüüpa jälle lonks. See tee alandab ka palavikku ja aitab kibeda kurgu korral. Islandi sambliku kibe maitse kaob, kui korra valad üle keeva veega, siis valad vee ära ja paned uue veega keema. Ravivad limaained, mis samblikust keetes välja tulevad. Streptokokke hävitava toimega on sookail ja soopihl. Neist võib valmistada teed või tinktuuri. Sookailust tee valmistamiseks võetakse 1 sl võrseid ja valatakse kuuma veega üle, lastakse termoses tõmmata 2 tundi. Võetakse lonkshaa-

KatriN LuKe

külmetuse vastu salvi, ka surun siis sooja teetassi vastu rinnakut. Soojus aitab ürdisalvis olevatel ainetel kiiremini naha alla jõuda. Hea on ka kohe teki alla minna, hästi annavad sooja lambanahad, villased tekid ja pleedid. Kui tunned, et kurk on kibe, siis aitab salveitee, aga külmatunde ja kibeda kurgu korral on väga hea kibuvitsamarjadest ingveri ja nelgiga tehtud tee. Mõnest nelgiterast piisab, sest nelgil on tugev baktereid hävitav toime. Kui on tõsisem haigestumine ja tugev köha, siis aitab seda leevendada iisopi, paiselehe, aedliivatee, teelehe, pune, männipungade segust valmistatud tee. Peenestatud taimed vala üle keeva veega, lase tõmmata 15–20 min ja joo. Köhateele võib lisada kassinaeri ja altee õisi, lehti ja juurt. Väga hästi aitab lima väljutada ja köhahooge leevendada Islandi samblik. Seda tuleks keeta 30 min ja lasta veel 30 min tõmmata. Ise valmistan Is-

una viimase nädala jooksul on tulnud eri faasis sademeid, sh lund, siis tasuks teha praegusele ajale kohaselt juttu nii lumest kui ka selle sugulastest. Alustan lumest. Lauslumi on tahked sademed, mis langevad maapinnale lumekristallidena või räitsakatena, kui õhutemperatuur on alla 0 °C. Tavaliselt sajab kihtsajupilvedest (Nimbostratus), aga ka kõrgkiht-, kihtrünk- või kihtpilvedest. Üks teine lumesajuliik on hooglumi – need on jääkristallidena esinevad tahked sademed (lumesadu), mis algab ja lõpeb tavaliselt järsku, ka intensiivsus muutub järsult. Hooglund sajab rünk- ja rünksajupilvedest. Pilvede hulk on muutlik. Õhutemperatuur on alla 0 °C. Ka lumi ise esineb mitmes eri vormis: laus- ja hooglumena; lumeterade, teralumena või klassikaliste ilusate suurte ja korrapäraste kristallidena, vahel koos teiste sademetega. Kuid lumega on rohkemal või vähemal määral suguluses veel mitmeid sademeliike: lumekruubid, teralumi, udulumi, jääkristallid (teemanttolm). Lumekruubid on sademed, mis langevad aluspinnale läbipaistmatute ümmarguste või koonusekujuliste lumekuulidena diameetriga 2–5 mm. Need on valged, kareda pinnaga ja näpuga kergesti katkisurutavad tükid. Lumekruupe sajab rünksajupilvedest ja tegu on hoogsademetega (rünk- või rünksajupilvedest). Tihti kaasnevad hooglumega. Tavalisemad sügisel ja kevadel, harvem talvel; saju ajal on õhutemperatuur 0 °C ümber. Lumekruupe aetakse sageli segi rahega. Lumeterad ehk udulumi on sademed, võivad olla läbipaistmatud plaadivõi kepikesekujulised, meenutades sageli mannateri, diameetriga alla 2 mm ehk on märgatavalt väiksemad kui lumekruubid. Lumeteri sajab kihtpilvedest, vahel koos uduvihmaga (sel juhul jäite oht) ja tegu on laussademetega. Lumeteri sajab tavaliselt temperatuurivahemikus 0…–10 °C. Teralumi on lume üks vorme, mis kujutab endast väikeseid lumest kämbukesi, kus ei ole näha ilusaid/korrapäraseid kristalle, vahel koos jäänõeltega või härmunud lumekristallidega (plaadikesed, tähekesed). Sajab tavaliselt udu või uduvine korral 0 °C lähedal ja tihti enne sulale minekut. Tegu on laussademetega. Jääkristallid (teemanttolm, jäänõelad) on sademed, mis esinevad õhus hõljuvate väikeste jääkristallidena vaikse, sageli pakaselise ilmaga. Tihti moodustuvad maalähedases õhukihis otse veeaurust (sublimatsioon), aga võivad langeda ka pilvedest. Väga sageli tekivad halod. Tegu on laussademetega. 43. nädala ilm (23.–29.10.2017) on seni pakkunud kõiki sademefaase ja mitmeid lume vorme, kusjuures juba nädala alguses tekkis Virumaal lumekirme. Ka öökülmad õhus on muutunud peaaegu garanteerituks. Võib öelda, et kätte on jõudnud hilissügis. Eeltalve kohta on ilmselt veel vara midagi öelda. Neljapäeval tuleb rinda pista lumesadude ja tuisuga, sest kagutuul muutub tormiseks. Ilmajutu kirjutamise ajal polnud veel selge, kas sajufaas jääb lumiseks või sajab ainult algul lund, seejärel aga ilm soojeneb, nii et lumi muutub vihmaks. Isegi kui jääb külmem variant kehtima, ei näi talvised olud üle paari päeva püsima jäävat, vaid nädala lõpuks on ikka sügiseselt soe ja vihmane ilm tagasi.

K V

maa elu || KOdu Ja aed || 15

26. oktoober 2017

Pihlakat võib sügavkülmutada kobaratena ja ka puhastatult tuhkFoto: urMas Luik suhkruga ülepuistatult.

Kui seemned sügisel mulda panna, saab kasvuhoonest noori salati- ja spinatilehti aprilli keskpaigast alates.

PIHLAKAD TALVEKS tOivO NiiBerG

Foto: eGert kaMeNik

sügisene külv

lubab varajast saaki tiiNa PaasiK Maa Elu

ügisel võib külvata köögiviljaseemneid aeda peenrale või kasvuhoonesse, et saada kevadel varajast saaki. Talvealuseks külviks sobivad külmakindlate köögiviljade seemned. Seemnete külv peaks toimuma oktoobri lõpul ja novembris. Seemned võivad mullas endasse vett imada, aga mitte idaneda, sest idanenud seeme võib hukkuda. Kui on pikk ja soojapoolne sügis, siis võib seemned külvata isegi veel detsembris. mida kÜlvata? Nii kasvuhoonesse kui ka aeda peenrale sobivad samad köögiviljasordid. Siin loos nimetan neid sorte, mida olen ise kasvatanud. Aiapoes on palju huvitavat, sortide valikul soovitan eelistada varajasi sorte. Aedporgand ‘Muscade’ on väga varajane, porgandi pikkus 16–18 sentimeetrit, oranži südamega. Aedsalat ‘Witte Dunsel’ (lõikesalat, lambakõrvasalat), väga

S Maa Elu

saagirikas, kollakasroheliste lusikakujuliste rohkete lehtedega, kiirekasvuline. Aedtill ‘Mammoth’ sobib hästi talvealuseks külviks. Aedspinat ‘Industra’ on püstise kasvuga tugev taim, suurte lehtedega. Aedseller (lehtseller) ‘Gewone Snij’, kasutatakse lehti, mis on vürtsika maitsega. Aedkoriander, paljuneb ka isekülvi teel, vürtsika maitse ja lõhnaga. Aedpetersell ‘Festival 68’, lehed siledad ja aromaatsed, kasutatakse värskeid ja kuivatatud lehti. Murulauk, sisaldab hulgaliselt C-vitamiini, mineraalaineid ja väävliga eeterlikke õlisid. Talisibul ‘Bajkal’ külvatakse oktoobris avamaale ja esimesed värsked pealsed korjatakse mai algul. Puulehed PeeNrasse Sügisel on kasulik viia kokkuriisutud puulehti kasvuhoonesse ja aeda peenra täiteks. Soovitatav on puistata kuivad lehed peenra süvendisse ja neile peale rehitseda muld, võib lisada ka

veidi sügisväetist. Peenra põhja sügavus olgu kuni 40 sentimeetrit ja põhja võib puistata komposti. Enne peenra põhja mullaga katmist on hea kasta seda eelsoojendatud veega ja siis muld peale rehitseda. Kasvuhoones tasub külvata seemned peenra äärtesse, siis ei sega need kevadel tomati ja teiste taimede kasvukohale istutamist. Peenra pealispind rehitseda siledaks, seejärel tõmmata kuni 10 sentimeetri sügavused külvivaod, vao põhja võib puistata universaalset kasvuturvast – olen täheldanud, et seemned idanevad nii ühtlasemalt. Tänavu sügisel on niiske muld ja pole vaja külvivao põhja kasta, sest niiskust on piisavalt. Seemneid külvatakse natukene tihedamalt, sest osa seemneid ei pruugi idaneda. Külviread on kasulik märkida, kasutades etikette, kirjutada liiginimi, sordinimi ja külvikuupäev, see on tarvilik, sest nii saab jälgida seemnete idanemise aega ja saagi valmimist. Külvatud seemned katta mullaga ja vajutada lauajupiga

kinni, nii on seemnete idanemine ja tõusmete tärkamine hea, seemned saavad paremini kontakti mullaga. kevadel kata ja kasta Katteloori võib asetada külvidele märtsikuus, siis kui kasvuhoone päevane temperatuur on üle 10 soojakraadi, öised temperatuurid võivad langeda miinusesse. Katteloori kasutamine kiirendab seemnete idanemist ja kaitseb juba tärganud taimi. Peenral saab katteloori asetada külvidele, kui lumi on sulanud. Kasvuhoones tuleb esimene kastmine teha eelsoojendatud veega ja kastmisega tasub alustada juba märtsi algul, teha seda vajaduse järgi, kastmiseks kasutada esialgu peenema sõelaga kastekannu. Aias peenral on vaja külve kasta alles siis, kui kuiv ja päikesepaisteline ilm on juba pikemat aega püsinud. Taimed aias ja kasvuhoones ei vaja pealtväetamist, sest tegemist on varajaste sortidega ja taimed kasutavad hästi mullas olevaid taimetoitaineid. Noori salati- ja spinatilehti saab kasvuhoonest korjata aprilli keskpaigast alates. Aias peenral valmib saak aprilli lõpus või mai algul. Värsket porgandit saab korjata mai lõpust alates. Kõigi kasvatatavate köögiviljade saak ongi esimeseks varajaseks köögiviljaks. Soovitan külvata talisibulat ‘Bajkal’, sest see sobib tarbimiseks koos väikese mugulaosaga. Seemet on aiapoes saada.

el sügisel on metsas ja aias palju pihlakaid ning oleks väga mõistlik neid talvekski korjata. Vesihoidiseks sobivad valminud, pisut külma saanud või veidi sügavkülmas hoitud pihlakad (kultuursortidel ei ole külmaga mõjutus oluline). Marjad asetada pooleliitristesse pudelitesse ja valada peale keedetud jahutatud vesi, nii et see ulatub poole pudelikaelani. Pudelid kuumutada veevannis aeglasel tulel, kuni pudelite sisu temperatuur on tõusnud 80 kraadini. Harilikku pihlakat oleks talveks kõige õigem kuivatada. Mõrkjamaitselisi hariliku pihlaka vilju soovitatakse koguda koos kobaratega hilissügisel pärast esimesi öökülmi, mil need omandavad meeldiva maitse. Seda aega pole aga mõistlik oodata, sest enamasti on linnud selleks ajaks puhta töö teinud – küll nemad juba teavad, mis on hea. Pealegi on siis marjade vitamiinisisaldus juba tublisti vähenenud. See on kõige suurem veidi enne marjade täisküpsust. Viljad puhastada viljaraagudest ja enne kuivatamist hoida marju külma õhu käes, seejärel kuivatada ahjus või kuivatis 40–60 kraadi juures õhukese kihina. Kui pihlakatest soovitakse valmistada ainult teed, võib neid kuivatada kobaratena nööril tuuletõmbuses katusealuses. Kuivavaid kobaraid tuleks sageli üle vaadata ja eemaldada mustaks tõmbuvaid mädanevaid vilju või kobaraosi. Kuivatamise kiirendamiseks ja maitseomaduste parandamiseks võib pihlakaid 2–3 minutit keevas vees blanšeerida ning seejärel nõrutada ja kuivatada. Säilitada riidest või paberist kottides kuivas jahedas kohas. Kuivatatud pihlakamarjad säilitavad oma raviomadused ja toiteväärtuse paar aastat. Kultuuristatud magusamaitselisi aedpihlaka vilju kuivatada viljaraagudest puhastatult, hoides neid algul õhukese kihina 5–6 päeva päikesepaistel, närbunud vilju pidevalt segades. Kui

marjad hakkavad muutuma kortsuliseks, siis kuivatada need kiiresti 60 kraadi juures – nii saame isegi rosinatest väärtuslikuma lõppsaaduse. Pilviste ja vihmaste ilmade korral kuivatada ahjus nagu harilikku pihlakatki. Kuivatatud aedpihlakat kasutada kompottide ja kompotisegude valmistamiseks, aga ka rosinate asendajana. Sügavkülmikus säilitamiseks oleks pihlakas või kultuuristatud aedpihlaka marjad musta sõstra ja maasika järel sobivuselt kolmandal kohal. Pihlakat võib sügavkülmutada kobaratena ja ka puhastatult tuhksuhkruga ülepuistatult. Pihlakamarjad lisatakse toitudele sügavkülmutatult, sest ülessulanuna lagunevad kiiresti ka kõik väärtuslikud bioaktiivsed ained ja C-vitamiin. Metspihlakate mõru maitse vähendamiseks võib puhtad marjad panna kaheks tunniks sügavkülmutusse. Seejärel asetada marjad sõelale ja tõsta 1–2 minutiks soolaga maitsestatud vette (1 kuhjas tl soola 1 liitri vee kohta) ja seejärel sügavkülmutada. Pool liitrit õunamahla valada keedunõusse, lisada 200 g suhkrut ja keeta mõni minut tasasel tulel, kuni kogu suhkur on lahustunud. Lisada 1 kg tükeldatud õunu ja 1 kg viljavartest puhastatud metspihlakaid, ka siin on soovitatav pihlakaid enne muljuda. Kuumutada segu, kuni temperatuur tõuseb 95 kraadini. Jahtunud segu tõsta 150–200 g suurustesse plasttopsidesse ja asetada sügavkülma. Mõruainevabad aedpihlaka viljad pesta, nõrutada ja laotada paariks päevaks riidele päikesepaistele. Seejärel panna marjad savist nõusse ja vajutada puulusika või -nuiaga katki (lapikuks). Lisada viiendik kuni neljandik kaaluosa suhkrut, segada ja lasta ööpäev seista. Seejärel suruda hoidis tihedalt plastkarpidesse või 200 g kilekottidesse ja asetada sügavkülma (mõrkja m a it s e l i s e metspihlaka korral asendada suhkur meega).

16 || VÕrSed || maa elu

26. oktoober 2017

Võrumaal võrsuvad

võrratud võrsed tiit eFert Maa Elu

ui rohke värske roheline kraam hakkab sügisel söögilaualt kaduma, on head vitamiinilisandid mitmesugused võrsed. Noored talunikud Võrumaal neid just kasvatavadki. Võrse sisaldab kõiki elemente, millest inimkeha koosneb, sealhulgas energiat andvaid ja taastumist hõlbustavaid toitaineid, samuti happeliste jääkide eemaldajaid. Idandamiseks sobivad hästi nisu, kaer, oder, tatar, rukola, spargelkapsas ehk brokoli, redis, kurgirohi, koriander, basiilik, salatkress, sinep, rebashein, harilik apteegitill, punapeet, aedhernes ja päevalill. Odravõrsemahlas on väidetavalt valku rohkem kui viljakuse sümboliks peetud munas. Lisaks on rohttaimede valgud polüpeptiidide kujul – lihtsamate, lühemate aminohapete kettidena, mis võimaldab kiiremini ja efektiivsemalt vereringesse ja kudedesse imenduda. Rohttaimedes on vähemalt 20 aminohapet ja taimede vitamiinispekter on äärmiselt lai. Toidule lisatuna pakuvad need ka ohtralt silmailu. Võrumaa põldude ja metsade vahel Konna talus kasvatab võrseid Kunnamõisa OÜ. Noor pere askeldab aktiivsemalt teist aastat. Alustati köögiviljade kasvatamisega. idee ookeaNi taGaNt Võrsete maailm on kirjum, kui üks puslesõbergi võib ette ku-

Kunnamõisa OÜ juhataja Merit Helekivi sõnul pakuvad nad üle 20 võrsesordi.

jutada. „Mitmed söödavad õied on üllatava maitsega,” räägib ettevõtte juhataja Merit Helekivi. Kuidas ta kõige selleni jõudis? „Palju infot tuleb Ameerikast,” märgib perenaine. Seal kasutatakse võrseid ohtrasti. Merit hakkas teemat täpsemalt uurima. Väärtuslikumad võrsed on tema sõnul päevalillel, brokolil ja nisuorasel. Võrsesorte on pakkuda üle 20, on hooajalisi, eksklusiivseid ja aasta ringi saadaval olevaid. Värske kaup läheb Võrumaa talust välja kaks korda nädalas.

„Seda selleks, et kaup oleks alati värske,” rõhutab Merit. Tartusse jõuab kraam tunni ajaga. Kasvuhoones kasvab kolm gruppi taimi: võrsed, söödavad õied ja minilehed. Väljas peenral kasvavad hooajal miniköögiviljad. „Teeme oma tööd hingega, üritan ikka ja jälle midagi uut ja huvitavat leida,” lisab ta. Ettevõte alustas eraklientidele pakkumisega, seejärel lisandusid lähemad toidukohad Võrumaal, kes on jäänud klientideks siiani.

krooN toidul „Võrse on väike nüanss toidul, kroon selle peal,” ütleb Merit. Tema sõnul on rõõm näha, et kokad hindavad ja kasutavad neid. Merit teab, et tuleb end pidevalt kursis hoida toidumaailmas toimuvaga, seda nii meil kui ka mujal maailmas. Inimestele tuleb infot anda. Tihtilugu ei tehta näiteks vahet võrsel ja idul. Idu on seemne osa, millest areneb taim. Võrseks nimetatakse taime maapealse varre

Fotod: kristiNa eFert

kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos sellele kinnituvate lehtedega. „Peamine erinevus: idu ei kasva päevavalguses, aga võrse küll ja sellel süüakse maapealseid lehti ja vart,” toob Merit välja. Kõik taimed kasvavad mullas. „Taimed saavad suurema väärtuse, kasvades sümbioosis mullaga.” Pealinnas on ettevõttel seni veel üksikud kliendid, soov on järk-järgult kasvada. „Tahame eeskätt hoida head kvaliteeti ja tagada tarnekindlust. Ees-

märk on kasvatada võrseid aasta ringi sedasi, et need oleksid ühesuguse maitse ja välimusega nii suvel, sügisel, talvel kui ka kevadel.” Merit on lõpetanud Eesti Maaülikooli veemajanduse eriala ja töötanud aastaid vesiehituse projekteerijana. „Saan rakendada oma teadmisi ka praeguses töö. Projekteerijatöö andis väärtusliku kogemuse ja arusaama, kuidas looduskeskkond meie ümber toimib. Siin on see lihsalt mikrotasandil, põhimõtted jäävad samaks,” kinnitab Merit.

PIMEDUSEST VALGUSESSE L E E DVA LG U S T I D UFO 80–250 W 120 lm/w IP 65 3000-6000 K

TULEMUSTELE ORIENTEERITUD! Teie jaoks alati olemas! Janne Ehte-Tammiste, 5850 5566 Madis Vaher, 552 1083

Leedpaneel 600 x 600 mm 35 W 110 LM/W 4000 K Samsung led chip

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE KUTSEHARIDUSE EDENDAMISE INNOVATSIOONIKOHVIK (KEIK) Õppevaldkond — ÄRINDUS, HALDUS JA ÕIGUS Õppekavarühmad: majandusarvestus ja maksundus, sekretäri- ja kontoritöö, hulgi- ja jaekaubandus Reedel, 10. novembril kell 14.30 suures auditooriumis (B-303) esineb ettekandega "Tuleviku tööelu 4.0" Tiina Saar-Veelmaa. Ootame osalema, kaasa mõtlema valdkonna spetsialiste ja kõiki huvilisi!

Tänavavalgusti 50–150 W 120 lm/w

KONTAKT tel 503 3772 meelis@testerinvest.eu

KEIK on osalejatele TASUTA. Lisainfo ja registreerimine kuni 3. novembrini. Anneli Rabbi Tel 516 1099 anneli.rabbi@hariduskeskus.ee