Maa Elu, 23. november 2017

RAIVO KOPPEL: AHIKÜTTEST PAREMAT SOOJUST POLE OLEMAS JA AHJU VASTU EI SAA MITTE ÜKSKI MASIN.

METSAOMANIKU ABC

TÄNASE MAA ELU VAHEL ON LISALEHT METSAOMANIKU ABC, MILLES PÜÜAME PAKKUDA METSAOMANIKULE HUVITAVAT LUGEMIST JA HÜVA NÕU.

9

772504

586014

ISSN 2504-5865

TALUMEIEREID

ÜKSKI TALUMEIEREI EI SEA SIHTGRUPIKS KLIENTE, KES POODI MINNES EI TEA, MIDA NAD TAHAVAD.

23. NOVEMBER 2017 • NR 46 (128) • HIND 1 €

AJALEHT

ETTEVÕTLIKULE

MAAINIMESELE

2 || Piim || maa elu

23. november 2017

EESTI KANAMUNAD ON FIPRONIILIVABAD

S

eoses Euroopa kanamunadest leitud pestitsiidi fiproniiliga tellis Eesti veterinaar- ja toiduamet laborianalüüsid võimaliku fiproniili sisalduse kohta viieteistkümne kodumaise munatootja, sealhulgas seitsme mahefarmeri kanamunade osas. Mitte ühestki proovist keelatud pestitsiidi fiproniili ega ka teisi keelatud aineid ei tuvastatud.

Lisaks võeti proove ühe suurettevõtte kanalihast ning ka sealt fiproniili ei leitud. Munadest ja kanalihast

võeti kokku 22 proovi. Septembris ja oktoobris kontrollis veterinaar- ja toiduamet 30 suuremat linnufarmi tuvastamaks, kas kanadel on esinenud kanalesta ning milliseid pestitsiide on nende tõrjeks kasutatud. Selgus, et Eesti lindlates keelatud aineid parasiitide tõrjeks ei kasutata.

Belgia teavitas suvel Euroopa Komisjoni, et on leidnud pestitsiidiga fiproniil saastunud kanamune. Fiproniili kasutati ebaseaduslikult kanalestade tõrjeks munakanadel. (ME)

UUDSELEIB EESTI VABARIIGI 100. AASTAPÄEVAKS

L

äinud nädalal reedel toimus Tartus Eesti Rahva Muuseumis põllumajandus-kaubanduskoja korraldusel lõikuspidu, kus koos Eesti Rukki Seltsi, Tartu Milli ja Leiburiga tunnustati rukkikasvatajaid, kes osalesid aktsioonis „100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile!”. „Rukis kasvas tänavu hästi ja saagikus oli hea, kuid vilja valmimine ja koristus jäi tavapärasest mitmeid nädalaid hilisemaks ja muutis koristuse keeruliseks. Siiski on möldrid kinnitanud, et ka tänavu piisab Eesti leiva küpsetamiseks kodumaisest rukkist,” selgitas põllumajanduskaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmus lisas, et miljoni juubelileiva aktsiooniga on oodatud liituma kõik pagaritööstused. Oleks tore, kui juubelipõldudel kasvanud rukkist valmistatud täisterajahust küpsetatud leivad hakkaksid kandma logo „100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile”, sest see annab tarbijale selge sõnumi, et leib on valmistatud eestimaisest rukkijahust. „Jahu jagub kõigile, kes soovivad Eesti sünnipäeva puhul rukkileiba küpsetada, olgu nendeks suured pagaritööstused või koduleiva küpsetajad, kellele Tartu Mill pakub Eesti juubeliks kasvatatud rukkist valmistatud täisterajahu,” ütles Tartu Milli teravilja ostujuht Rauno Viljas. (ME)

EDULOOD INNUSTAVAD PÕLLUMEHI KOOSTÖÖLE

M

aaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti ütles eelmisel reedel Eesti Maaülikoolis peetud konverentsil „Ühistegevuse rahvusvahelised kogemused ja edulood” tunnustavalt, et põllumehed on konkurentsivõime ja sissetulekute kasvu nimel astumas arengus järgmist sammu ehk rohkem ühistegevusse koondumas. „Kui põllumehed on otsustanud mõnes valdkonnas seljad kokku panna, saab riik neile abiks olla ühistegevuslike ettevõtmiste käimalükkamisel – põllumajanduspoliitika roll on pakkuda põllumehele olulist stabiilsust ning ka stiimulit vajaliku arenguhüppe tegemiseks,” toonitas kantsler.

Lemetti sõnul teeb maaeluministeerium tööd, et suureneks põllumeeste konkurentsivõime toidutarneahelas ning maaelu arengukava raames panustatakse ühistegevuse ja muude koostöövormide suurendamisele.

Selleks, et olla tänapäeval edukas, peab põllumees tootmise ja tehnoloogia kõrval tundma ka turgusid, töötlemist ja turundust ning oskama arvestada ja ennetada riske. Ühistegevuse senisest aktiivsemaks käivitumiseks vajame ka hästi informeeritud ja seda informatsiooni kasutada oskavaid põllumehi, kes muu hulgas suudavad oma eesmärkide saavutamiseks hinnata erinevate taotlusmeetmete vastavust ning tundma asjaajamise tõdesid. (ME)

AVANES EESTI SUUREMAID KAITSEALASID ÜHENDAV KODULEHT

L

äinud nädalal avatud kodu lehelt www.kaitsealad.ee leiab teavet Eesti rahvusparkide ja olulisemate kaitsealade kaitsekorra, loodusväärtuste ja külastusvõimaluste kohta. „Meie unikaalse looduse hoidmiseks on Eestis võetud kaitse alla 18,7% maismaast ja 26% veealast. Kuna Eesti looduskaitsesüsteem on juba enam kui saja-aastane ja selle pika arengu jooksul muutunud küllaltki keerukaks, soovisime uue kodulehega koondada tähtsama looduskaitseteabe ühte portaali ja selgita-

da seda nii kohalikule kui ka külastajale võimalikult arusaadavalt,” lausus keskkonnaameti looduskaitse nõunik Kaja Lotman.

Kodulehe esialgses etapis on avatud Eesti rahvusparkide ja viie olulisema kaitseala – Alam-Pedja looduskaitseala, Endla looduskaitseala, Haanja looduspark, Otepää looduspark, Viidumäe looduskaitseala – lehed. Valiku aluseks on kaitsealadel toimuvate avalike ürituste rohkus, külastuskoormus ja kohalike elanike osalus kaitsealaga seotud tegemistes. (ME)

talumeierei lähtub tooMas ŠalDa Maa Elu

„

a ei tahtnud mingil juhul kodukülast ära kolida ja hakata tööle suurtööstuses või kodunt kaugel õpetajana. Pärnumaal asuv Oidrema küla on suurepärane koht talumeierei arendamiseks ja nii lõingi endale ise töökoha. Siin elavad mu neli venda, õde ja ema ning üldse on siin väga mõnus kokkuhoidev ja aktiivne kogukond,” räägib Õisu toiduainetööstuse tehnikumi ja EMÜ lõpetanud Mirjam Pikkmets naeratades ja kiigutab põlvedel kahte last.

Peagi näeb ilmavalgust tema ja valla bussijuhi ametit pidava elukaaslase Argo kolmas järeltulija. Laste kasvatamise kõrvalt jõuab Mirjam majandada koduhoovi rajatud Mätiku Talumeiereid, hoolitseda lammaste ja kanade eest, olla OTTi (võrgustik, mis organiseerib tootjate ja tarbijate kaubavahetust ilma vahendustasuta) üks eestvedaja, kuuluda Talumeiereide Liidu juhatusse jne. Neli aastat tegutsenud talumeierei tootevalik ja maht on kasvanud ning uusi tänulikke tarbijaid aina lisandub.

UUed tooted „Isa oli kogenud piimatootja, tundis hästi piimatöötlejate seltskonda ja soovitas mul juba kooliajal koos Talumeiereide Liidu grupiga minna tutvuma Rootsi väikemeiereidega. Seal tundsin, et õpin õiget eriala ja tahangi sellele pühenduda. Hiljem oleme käinud Prantsusmaal, Šveitsis, Saksamaal ning ikka veendunud, et väiketaludel on perspektiivi. Vanemate eeskuju ja välismaal nähtu andsidki julgust alustada oma ettevõttega. Talumeierei võimaldab loomingulisust, kuid riske on samuti palju,” avab Mirjam oma valikute tagamaid. „Ehitasime kodumaja hoovi väikese meierei, kus praegu töötleme ümber viis tonni piima kuus. Aasta tagasi oli see kogus poole väiksem, järelikult on meid leitud, ilma nõudluseta pole ju mõtet toota.” Tänavu sai Mätiku Talumeierei loa pakkuda oma kaupa ka kauplustes, seni turustati toodangut ainult otse tootjalt tarbijale (OTT) või käest kätte. „Päris esimesed partiid olid puhas katsetamine. Alustasime küüslaugujuustuga, mille tegemist õppisin Rootsis.

Kuigi seda võib ka võileivale või pasta sisse panna, nimetame seda salatijuustuks, sest see sobib sinna ideaalselt.

Nüüd on meil kuut sorti salatijuustu: üks neutraalne valge ja viis maitsestatut, mõni tahab päikesekuivatatud tomatit, teine Vahemere ürte.

Peagi lisandusid kohupiim ja või. Suures kombinaadis valminud võil ei ole õiget ehe-

Mätiku Talumeierei perenaine Mirjam Pikkmets, mahetoitu nautivad lapsed ja lauatäis kodutalu tooteid.

Foto: tooMas ŠaLda

dat maitset ja paljud eelistavad väiketootjate kaupa. Uute toodete tegemist olemegi sageli alustanud iseenda või klientide soovidest lähtudes.

Näiteks mina eelistan piimale keefirit, aga poekraami tarbida ei suutnud. Klientide palvel tulid maitsevõid.

Lähedased küsisid lapijuustu, mida on eriti mõnus süüa soojalt. Grilljuustu hakati meilt suviste grillipidude aegu küsima. Jogurt ja hapukoor tulid põhjusel, et oma perekond nagunii tarbib. Nüüd on meil viit sorti jogurteid, lapsed lausa nõuavad joogijogurteid, milles kasutame naturaalseid marju.

Järjest populaarsemad on mahešokolaadiga kohukesed.

Riccota’t teeme soolasemat ja vähem soolast,” kirjeldab perenaine. Mätiku Talumeierei toodang jaguneb kolmeteistkümneks tootegrupiks. „Müü-

müügipäevadel läheb praegu Kõige paremini KaubaKs või, eKs siin ole oma osa hiljutisel võiKriisil.

gipäevadel läheb praegu kõige paremini kaubaks või, eks siin ole oma osa hiljutisel võikriisil. Kohupiimal on ka väga hea minek. Lähiajal tahame jõuda kõvajuustu tootmiseni, milleks ehitame laagerduskeldri.” maitseL on vahe Mirjam ja tema kunded teavad, et nime järgi sama toiduaine võib olla väga erineva maitsega. Masstoodang ja käsitöö ei saagi olla ühesugused. See lihtne tõsiasi toobki talutoidu austajad leti juurde või paneb seda internetist tellima. Teisipäeviti on Mätiku Talumeierei oma piimatoodetega Pärnu Haigla juures toimuval OTTi turul ja Paikusel, neljapäeviti Haapsalus, reedeti viiakse ettetellijaile kaup kätte Tallinnas ja kodukandis. Tartus on ettevõttel oma edasimüüja. On ka kauplusi, kus Mätiku tooted pidevalt saadaval: Viljandi Talutoidu Ait, Pärnu pagaritöökoda „Leivakas” ja Tabasalu talupood. Mätiku toodete kohta saab kõige täpsemat infot Facebookist. „Ettetellimine tagab soovitud kauba olemasolu,” kinnitab Mirjam. „Kui Pärnusse ja Haapsallu

maa elu || Piim || 3

23. november 2017

b klientide eelistustest Tulevikku vaadates lubab Mirjam töötada selle nimel, et Mätiku Talumeierei kaubamärk turul kinnistuks ja nende tooted oleksid lihtsamalt leitavad. „Võib-olla on meil praegu liiga palju tooteid, peame rohkem spetsialiseeruma. Igal juhul peame jõudma stabiilsuse ja kasumini. Tuleb uuendada seadmeparki, et sama kvaliteediga toode valmiks väiksemate kuludega. Klientidest puudu ei tule, seda kinnitab kasvõi OTTi võrgustiku kasvav populaarsus,” usub Mirjam.

võtan kauba kaasa oma äranägemist mööda ega saa kunagi päris kindel olla, mis müüdud saab, siis Tartusse ja Tallinnasse läheb ainult ettetellitud kaup. Turupäeva õnnestumist võib takistada näiteks halb ilm, sest inimesed lihtsalt ei tule kodunt välja. Ettetellimine annab väiketootjale tänuväärse garantii, et masstoodangust säilitusainete puudumise tõttu märksa lühema säilivusajaga kaup raisku ei lähe. Klient saab omakorda kindel olla, et tema soovid saavad täidetud.”

Talutoote hind on ja jääb mõnevõrra kallimaks kui mass toodangul. „Tootmistehnoloogia on ju täiesti erinev. Käsitsi tehes kulub tööd

ja energiat mitu korda enam.

Palju sõltub toorainest. Mina tean, mida meie lehmad söövad ja millist piima nad parasjagu annavad. Kogu meie tooraine tuleb paarisaja meetri kauguselt, emale kuuluvast 70 lüpsilehmaga mahepiimafarmist, kus lehmad jalutavad oma soovi järgi sisse ja välja.

Kõik toodetesse pandavad lisandid on samuti mahedad.

Suurtööstused standardiseerivad oma piima, aga meil võib maitse ja värv veidi kõikuda, sest kui saabub näiteks võililleaeg, on meie või kollasest kollasem, suurtööstuses pole see kunagi sellist värvi.” Ükski talumeierei ei sea sihtgrupiks kliente, kes poodi

minnes ei tea, mida nad tahavad. „Meie kliendid viivad end kurssi, kuidas ja millest me toodame, ning teavad täpselt, mida ise tarbivad. Hind ei ole kõige tähtsam. Samas – meie või hind on praegu poevõiga samas suurusjärgus. Kooretooted peaksidki meie tegevuse tasa teenima ja tulugi tooma.

Saame küll kulud tasa, aga investeerimiseks suurt midagi ei jää.”

üKsKi talumeierei ei sea sihtgrupiKs Kliente, Kes poodi minnes ei tea, mida nad tahavad.

taLUmeiereide Liit 1999. aastal asutatud Talumeiereide Liit (endise nimega Eesti Piimakäitlemistalude Liit) ühendab 23 piimatootmistalu. Liidu eesmärk on ühistegevuse ja teadmiste edendamise kaudu toetada väikemeiereide tegevust, et turule jõuaksid maitsvad ja tervislikud käsitöönduslikud piimatooted. Põhitegevus on olnud kogemuste ja info vahetamine ning õppereiside ja koolituste korraldamine, on kirjas liidu kodulehel.

Mirjam Pikkmets, kes on üks neljast liidu juhatuse liikmest, ütleb, et on neidki, kes võiksid liidu liikmed olla, aga ei ole. „Me ei ole üksteisele konkurendid, kuigi vahel võivad letil meie tooted kõrvuti olla ja hinnadki sarnaneda.

Maitsed on igal tootjal ikkagi erinevad. Kuigi meie suuremad liikmed, näiteks Saidafarm ja Nopri Talumeierei, suudavad pakkuda arvestatavaid koguseid, on meie liikmete tootmismahud ikkagi väikesed. Mätiku Talumeierei kuulub liitu 2009. aastast ja liikmelisusest on ainult kasu tõusnud. Koolitame end ühiselt, käime õppereisidel. Üksinda ma ei saaks näiteks minna kolmeks päevaks mõnda Rootsi edukasse talumeiereisse kogemusi hankima. Ühtlasi on meist saanud sõpruskond, saame üksteiselt küsida seadmete ja muude igapäevaste asjade kohta. Meil on tohutute kogemuste ja teadmistega liikmeid, näiteks Tiit Niilo ja Juhan Särgava, kes suhtuvad teistesse liikmetesse alati toetavalt. Kutsume Eestisse ka välislektoreid. Õpime küll ühte ja sama asja, aga igaüks läheb oma meiereisse ja saab erineva tulemuse. Kõigil liikmetel on tootesortiment laienenud, eriti juustude osas. Lisaväärtus on seegi, et saame institutsioonidega ühiselt suhelda, meiega arvestatakse. Ei ole nii, et ainult suurtööstused seavad reegleid.

Neile väiketootjatele, kes liitu ei kuulu, julgen kindlalt liitumist soovitada.”

JuHtKiri

peeter raiDla

peatoimetaja

MAA ELU UUED TÄHISED

N

ovember on olnud Maa Elu jaoks märgiline. Esiteks kerkis Maa Elu tiraaž tänu Lõuna-Eesti Postimehe turuletulekule esmakordselt üle 90 000. Ning teiseks, Postimehe ja viie maakonnalehe vahel ilmuva Maa Elu vahel on täna esimest puhku omakorda vaheleht.

Kui Maa Elu esimene number 2014. aasta oktoobris trükivalgust nägi, ei osanud mina küll sellist edulugu ette näha.

Algselt Pärnumaal, Viljandimaal, LääneVirumaal, Järvamaal ja Valgamaal kohaliku lehe vahel levinud Maa Elule andis uue hingamise Postimehe kui üleeestilise päevalehe vahele minek 2015. aasta detsembris. Nüüd, novembris 2017 lisandus sellele veel Lõuna-Eesti Postimees, mis on võtnud Valgamaa kõrval oma pilgu alla ka Võrumaa ja Põlvamaa.

Võib ju teoreetilises plaanis vaielda, kas peamiselt teiste lehtede vahel ilmuv Maa Elu on võrreldav nii-öelda iseseisvat elu elavate ajalehtedega. Meie ise oleme seda meelt, et on küll. Üks vastuargument kahtlejaile on asjaolu, et Maa Elu on võimalik eraldiseisvanagi tellida. Põhiline on aga ikkagi see, et lugejad on siiani Maa Elu kõik 128 numbrit hästi vastu võtnud ning leht ise on muutunud kümnetes tuhandetes peredes ja kümnetes tuhandetes ettevõtetes iganädalaseks harjumuspäraseks väljaandeks.

Maa Elu väike ja töökas toimetus annab endast parima, et lugejad lehes ilmuvaga edaspidigi rahul oleksid. Alati saab paremini teha ja eks meiegi pürime pidevalt selle poole, pakkudes rõhutatult maaelule keskendunud lugusid ja teavet ning reklaamiandjaile Eesti suurima levikuga keskkonda, mille kaudu oma nii praeguste kui ka tulevaste klientideni jõuda. Tänud teile selle eest, et olete nüüd juba kolm aastat meiega olnud.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2017

on talveks valmis!

• Liivapuisturid • Lumekopad • Sahad jpm

Maaletooja ja edasimüüja: SAMI MASINAKESKUS OÜ / SAUE 76505, Tule 20. Tel 670 9621, 528 2732, 521 8462 / VALGA 68204, Petseri 40. Tel 524 1759

www.sami.ee

4 || Piim || maa elu

23. november 2017

Eesti suuremate

piimatootjate pingereast peeter raiDla Maa Elu

M

aa Elu võttis eesmärgiks panna tabelisse ritta Eesti suuremad piimatootjad. Algselt oli mõte noppida 2016. aasta aruannetest iga ettevõtte kohta välja neli põhilist näitajat: piima müügist saadud tulu, piima kogutoodang, lüpsilehmade arv ja keskmine väljalüps lehma kohta. Paraku jooksis see kavatsus liiva ja seda üsna proosalisel põhjusel. Nimelt suhtuvad ettevõtted oma näitajate kajastamisse väga erinevalt.

On neid, kel kõik neli eespool mainitud näitajat kenasti tegevusaruandes kirjas, kuid umbes pooltel on üks või teine näitaja jäänud mainimata. Mõnel juhul pole aga võimalik üldse mingit piimatootmise näitajat välja tuua, isegi piima müügist saadud tulu mitte, sest see on koos vilja ja muude saadus-

enim toetUst saanUd piimatootjad, kes kohUstUsid piimaLehmade arvU mitte sUUrendama piimatootja Härjanurme Mõis OÜ

toetuse suurus (eurodes) 175 906

Sadala Piim OÜ

150 865

Abja Farmid OÜ

103 086

Selja OÜ

88 798

Revino Farming OÜ

84 650

Laekvere PM OÜ

76 354

Piistaoja Katsetalu OÜ

63 756 Allikas: PRIA

te realisatsiooniga pandud ühte patta nn segapõllumajanduse müügina.

Lõpuks leidsin päästerõnga PRIA veebilehelt, kus on kirjas piimatootjatele antud toetuse saajad. Kokku oli neid 2017. aasta lehel 510 ettevõtet, kellest 72 said nn erakorralist kohanemistoetust üle 50 000 euro. Need 72 ongi siin tabelis ritta seatud.

Lisaks seitse ettevõtet, kes said üle 50 000 euro toetust kohustuse eest hoiduda piimalehmade arvu suurendamisest.

Võrreldes algselt koostatud poolikute andmetega tabelit ja PRIA toetuste põhjal koostatud tabelit, julgen öelda, et need siin olevas tabelis ära toodud 79 põllumajandusettevõtet ongi Eesti suuremad piimatootjad.

Statistikaameti andmeil toodeti Eestis 2016. aastal piima kokku 783 155 tonni, keskmine väljalüps lehma kohta oli 8878 kilogrammi. Toon siin võrdluseks ära mõnede suuremate ettevõtete vastavad andmed. Näiteks osaühingus Estonia toodeti eelmisel aastal 18 233,8 tonni piima, kusjuures keskmine väljalüps lehma kohta oli 10 514 kilogrammi aastas. Lüpsilehmi oli aasta lõpu seisuga aga 1819. Osaühingus Vändra toodeti 2016. aastal 15 000 tonni piima, majandi 1327 lehma keskmine piimaand oli 11 688 kilogrammi.

Põlva Agros lüpsid lehmad keskmiselt 11 359 kilogrammi aastas (kokku 1111 lüpsilehma), osaühingus Halinga 9045 kilogrammi (1728 lehma), Pae Farmeris 9391 kilogrammi (1198 lehma), aktsiaseltsis Ühinenud Farmid 9294 kilogrammi (1200 lehma). Selliseid tublisid ettevõtteid on Eestis õnneks kümneid ja kümneid.

Statistikaameti andmeil toodeti Eestis 2016. aastal piima kokku 783 155 tonni, keskmine väljalüps lehma kohta oli 8878 kilogrammi.

Foto: MarKo saarM / saKaLa

enim kohandamistoetUst saanUd piimatootjad 2017 (Tabelis on ära toodud piimatootjatele antud erakorralise kohandamistoetuse suuremad saajad aastal 2017.) piimatootja

Väätsa Agro AS Estonia OÜ Halinga OÜ Mangeni PM OÜ Aravete Agro AS Vändra OÜ Tartu Agro AS Pae Farmer OÜ Põlva Agro OÜ Weiss OÜ Pajusi ABF AS Raikküla Farmer OÜ Laatre Piim AS Paunvere Agro OÜ Saimre OÜ Mereranna Põllumajandusühistu Hummuli Agro OÜ Kaska-Luiga talu Tammsaare OÜ Voore Mõis OÜ Kaiu LT OÜ Kärla Põllumajandusühistu Trovador OÜ Kuivajõe Farmer OÜ Kõpu PM OÜ Järva PM OÜ Adavere Agro AS Surju PM OÜ Metstaguse Agro OÜ Torma Põllumajandusosaühing Vao Agro OÜ EKSO Farm OÜ Kehtna Mõisa OÜ Kabala Agro OÜ Mäo Põllumajandusühistu Peetri Põld ja Piim AS

toetuse suurus (eurodes) 344 592 273 154 264 090 258 406 209 705 207 554 205 403 186 660 168 071 163 770 155 781 147 792 142 722 126 130 120 600 111 843 107 848 106 158 105 083 104 315 100 320 96 941 96 326 96 019 95 865 94 175 92 946 90 642 89 874 88 798 87 876 87 569 85 879 85 726 84 804 83 728

piimatootja

Peri Põllumajanduslik OÜ TAC-Ettevõtted AS Ühinenud Farmid AS Kõljala Põllumajanduslik OÜ Metsaküla Piim AS Tavex OÜ Orgita Põld OÜ Sargvere Põllumajandusühistu Risti Agro AS Nigula Piim OÜ Rannu Mõis OÜ Viraito OÜ Puurmani Põllumajandusühistu Krootuse Agro AS Laiuse Põllumajanduse OÜ Karinu PM OÜ Kesa-Agro OÜ Ranna Farm OÜ Kaarli Farm OÜ JK Otsa Talu OÜ Sürgavere Põllumajandusühistu Rebruk Farm OÜ Tõhela Agro OÜ Karpo OÜ Koigi OÜ Vaimastvere Agro OÜ Kaisma OÜ Paala OÜ Võhandu Põllumajanduse OÜ Kärneri-Jõe OÜ Rauni Põllumajanduse OÜ Männiku Piim OÜ Vetiku S.T. OÜ Tartumaa Maamees AS Aaspere Agro OÜ Väimela Põllumajanduse OÜ

toetuse suurus (eurodes) 81 885 81 731 81 117 80 809 80 809 79 888 79 734 77 890 77 737 76 354 76 354 75 740 74 050 72 206 72 052 70 670 68 980 68 673 68 673 68 519 67 597 67 136 64 064 64 064 63 910 63 142 61 913 60 530 59 762 58 379 58 072 58 072 57 150 56 689 52 695 51 466 Allikas: PRIA

maa elu || Piim || 5

23. november 2017

eesti piimatootjad

võiksid Euroopas esirinnas olla Kristina traKs Maa Elu

P

õlvamaal Kiuma külas asuva Külmsoo talu peremees Raivo Musting leiab, et Eesti piimatootjad võiksid viie aastaga tõusta Euroopa kõige efektiivsemaks. Musting on piimakarja kasvatanud 28 aastat.

Musting lisab oma mõttele siiski ühe aga: „Saaksime Euroopa esimesteks piimatootjateks juhul, kui meie enda ametnikud lõpetaksid põllumehe ahistamise mõistuse- ja loodusevastaste nõuetega! Praegu me kahjuks raiskame tohutult aega ja raha mõttetute ja isegi kahjulike nõuete täitmise peale.” Musting on nende teemade peale palju mõelnud ja tundnud mitmesugustes vaidlustes ametkondade paindumatust.

Oma maade vahel sõites näitab ta mõrult muiates põlluservi, kus kõrgub kõiksuguseid umbrohtusid pujust takjateni välja. „Nõue on, et põllu ümber pean 2–4 meetri laiuselt kasvatama umbrohtusid. See olevat vajalik selleks, et putukatel oleks kuskil elada. Nagu neil mitte kuskil mujal Eestimaal ruumi poleks, kui just nendes põlluäärsetes umbrohuribades!”

Omaette teema on Mustingu sõnul PRIA keskkonnasõbraliku tootmise toetuste saamiseks vajaliku liblikõieliste kasvatamise nõude täitmine. „Siin on variandiks hernes, uba või ristik. Hernes lamandub ära, asja tast pole. Ristikust normaalse silo saamiseks pean kasutama keemilist konservanti ja mitte vähe. Tuletame meel-

Külmsoo talu peremees Raivo Musting on piimakarja kasvatanud 28 aastat.

de – jutt käib keskkonnasäästlikust tootmisest! Muidu sealt lihtsalt silo ei saa. Uba proovisid sel aastal paljud kasvatada, tulemust näeme kõikjal – jäigi põldu,” räägib Musting. „Nüüdne soovitus: kündke uba mulda.

See on viimane rumalus, sest uba maa sees ei mädane. See on kevadel täpselt samasugune nagu praegu.”

Põldude kündmisesse soovitab Musting üldse reservatsiooniga suhtuda. Muidugi on kohti, kus see on õige maaharimisviis, kuid näiteks tema on juba 12 aastat teinud maaharimist minimeeritult. Maad ei künta ja haritakse vaid nii sügavalt, kui taimel tõesti vaja on. Mustingu sõnul on see viis poole odavam kündmisest, mille teeb kalliks just suur kütusekulu. „Meie ametnike arvates on ainuke

viis mulla viljakust säilitada liblikõieliste kasvatamine. Väidan oma kogemusele tuginedes, et see pole mitte parim, vaid tegelikult üsna sisutu tegevus.

Ka soomlased imestavad meie erakordselt rohke herne- ja oakasvatuse üle,” seletab ta. „Oabuum on ilmselt seemnete maaletoojate osav lobitöö, sest tegelikult ei sobi välismaised sordid meie tingimustesse kasvama.” pLaan kasvada Räägime piimatootmisest. Musting läheneb sellele väga metoodiliselt ja on oma lautades kõige tühisemana näivatele pisiasjadelegi tähelepanu pööranud.

Lüpsilehmi on karjas 230, plaani järgi on neid aasta pärast 300. Lisaks noorkarja paarsada pead. „500 pead ongi see, mis

Foto: KristiNa traKs

ma oma maade pealt ära jõuan toita,” selgitab ta ja lisab, et on kogu aeg oma karja suurendanud, ka viimase piimakriisi ajal.

See kriis oli staažikale põllumehele juba neljas. „Tulime toime nii, et lehmad sõid ära 1600 tihumeetrit puitu, kuid kari jäi alles,” viipab ta kohe kodu juures oleva raielangi poole.

Lähiaja plaanides on Mustingul noorkarjalauda projekteerimine. Praegune laut on üle poole sajandi vana ja amortiseerunud, ruumigi kipub väheks jääma. Piimahind on tema sõnul praegu 350 eurot tonn ja sellega majandab ära, jääb kopikas endalegi.

Külmsoo talus saab peale oma pere tööd veel kuus inimest. Palgad on korralikud, 1200–1400 eurot kätte. „Teist-

moodi ei saa. Laudatöö on külm, raske, varajane ja ma ei saa siia töötajaid vähema raha eest. Ka minu inimesed tahavad lapsi koolitada, normaalselt elada ja ma pean seda palka neile maksma,” kinnitab Musting. Tegelikult on kogu talumajapidamine üle antud poeg Olele, kes on ettevõtte tegevjuht ja farmijuhataja.

Raivo tegeleb masinate ja põldudega. Ise nimetab seda rantjee-eluks.

LehmadeL mõnUs eLU Külmsoo kari on väga terve, seda tunnistab normist palju väiksem somaatiliste rakkude arv Külmsoo lehmade piimas.

Need on rakud, mis iseloomustavad udara tervist: mida vähem neid on, seda tervem on loom. Musting selgitab, et iga päev ja igal lüpsil võetakse igalt lehmalt piimaproov. „Sõltumata sellest, kas loom on visuaalselt haige või terve. Kui proov on korras, alles siis läheb lehm lüpsile, kui ei, siis läheb kõige viimasena, et vältida kokkupuudet tervete loomadega. See on põhimõte, milles me järeleandmisi ei tee.”

Laudas on loomadel all matid, millele pannakse purustatud põhku. Just purustatud põhku, sest see imab palju paremini niiskust kui tavaline põhk. Kuivas keskkonnas ei arene bakterid nii kiiresti ja loomad püsivad kenasti puhtad.

Poolel laudal on uudsed söötmiskohad, kus loom süües ei hõõru kaela ära, vaid pistab pea kahe painduva toru vahelt läbi. Tegemist on pisikese detailiga, kuid kui lehmal on vähem ebamugavust, sööb ta rohkem ja vast annab veidi rohkem piima. „Loomade heaolu on äärmiselt tarvilik, algusaas-

elupõline Fie raivo musting otsustas lõpuKs, et sellest ettevõtlusvormist talle aitab.

tail me ei osanud sellele tähelepanu pöörata. Tegelikult on väga tähtis, kuidas ta asemel magab, kuidas ta püsti käib ja sööb. Stressis lehm on haige lehm,” teab peremees.

Kuigi Külmsoo laudast on Põlva Piima õuele vaid üheksa kilomeetrit, siis sinna ei lähe talust praegu liitritki piima. Enne kui vanad võlad klaaritud pole, ei hakkagi minema. Selle asemel läheb piim müügiks Laeva Piimaühistu kaudu, mõnel päeval 300 kilomeetri kaugusele, mõnikord aga hoopis 600 kilomeetri kaugusele piiri taha. Ärge Fieks hakake! Üks põhimõtteline muudatus on Külmsool sellest aastast veel: elupõline FIE Raivo Musting otsustas lõpuks, et sellest ettevõtlusvormist talle aitab.

Nüüd tegutseb ta osaühinguna ja nii-öelda fiendust ei soovita vaenlaselegi. „Minu sõnum: tehke, mis tahate, aga ärge jumalapärast FIEks küll hakake! Te maksate ennast pooleks ja nii jääbki,” rõhutab ta. „Seadusandja pole üldse arvestanud variandiga, et FIE võib minna miinusesse, nii nagu piimatootjad viimased kaks aastat olid.

Seega mul on kolme sentimeetri kõrgune pakk maksmata arveid, mida ma ei saa kuludesse kanda, kuna FIE raamatupidamine on kassapõhine. Samal ajal pean maksma eelmise aasta tulemustelt avansilist sotsiaal- ja tulumaksu. Seega mulle arvestatakse tulumaks tulude pealt, mida ma pole teeninud ja mida ma ka ei teeni.”

FIEst osaühinguks saamine oli pikk kadalipp, lausa kaheksa kuud asjaajamist. „FIE varade osaühingule andmine on ülikeeruline protsess, see nõuab tohutult teadmisi (mida tavainimesel pole), meeletult kannatlikkust, palju-palju paberimäärimist. Nõu küsida pole selles projektis kelleltki.

Eks ma teadsin, et see nii keeruline on, ja sellepärast tegutsesingi FIEna 28 aastat,” sõnab Musting. Ta oli muide makstud maksude järgi Eesti FIEde esikümnes.

6 || teHnika || maa elu

23. november 2017

Uudne seadeldis

aitab ohutult puid kärpida ain alvela Maa Elu

M

öödunud suvel jõud is Eestisse uudne multifunktsionaalne tõstuk-saag-traktor, nii-öelda kolm ühes, mis ennekõike on tõhus abimees linnades, aga ka mujal elumajade või õhuliinide lähedal kasvavate puude ohutul langetamisel.

Teleskooplaadur, mille osaühingu ArborEst juht ja omanik Heiki Hanso koos Intraci inseneridega kohalikele oludele vastavaks komplekteeris, pole iseenesest tehniliselt midagi seninägematut, lihtsalt siinmail pole miskipärast taibatud traktorit, palgitõstukit ja saage sellisel moel kokku panna. Ideaalne abivahend on see näiteks liinihooldustöödel ja kommunaalraiel parkides, linna- ja külatänavatel, aga võib ka metsateid ja taluhoonete ümbrust korrastada. Mugav on sellist tööriista kasutada suurte puude istutamiseks, mis just viimastel aastatel nii linnas kui ka maal moodi läinud on. „See on puhtalt raiemasin, „puukraana”, „raierobot”, millega erandjuhul saab assisteerida ka arboristi puuvõra kärpimisel,” iseloomustab Hanso. „Masinat on mugav kasutada teekoridoride raadamiseks ja kommunaaltööde juures, kus liiklust tuleb võimalikult vähe ja lühidalt takistada. See on tellijale odavam ja põhjustab kõigile vähem stressi.”

Peaaegu pool aastat uue traktoriga töötanud Heiki Hanso hindab Manitou komplekti suurepäraseks töövahendiks, millega saab tunni ajaga ära teha sisuliselt kümmekonna saemehe päevatöö.

Nii ongi tema senised konkurendid arboristid muutunud koostööpartneriteks ja Hansolt tellitakse teenust – otstarbekam on maksta tõstukirendiks 150–200 eurot tunnis kui päevapalka mitmele töömehele. „Surfasin Youtube’is head ja tõhusat lahendust otsides ning sattusin kusagil USAs taolise masina kasutamise peale. Sai asja uuritud, võimalusi otsitud ja nüüd on selline masin ka siin.”

Manitou ennekõike ehitustöödeks mõeldud tõstuk sai Heiki Hanso soovide kohaselt varustatud arboristile vajaliku tehnikaga ning konstrueeritud ohutuks ja kiireks puude langetaFoto: aiN aLveLa miseks linnaoludes.

mitmekÜLgne masin Manitou MRT 2550 marki teleskooptõstukil on 25 meetri pikkune nool, mille otsa kohalike inseneride tööna konstrueeriti veel paar lisameetrit andev spetsiaalne poomiühenduse ots, saega varustatud tõstuki ja muude abivahendite kinnitamiseks. Selle koostas sertifitseeritud keevitaja ja arvestatud on see kuni kolmetonnise raskuse tõstmiseks. Tõstuki pea on pärit Soome firmast Mecanil, saeplaadi pikkus ja käppade haardeulatus lubab läbi lõigata kuni 60sentimeetrise läbimõõduga puutüve. Lisaks on olemas noole otsa kinnitatavad tõste-

kahvel, korvtõstuk, kraanavints, kopp ja raiepea. Öötuled lasevad tööd teha ka pimedal ajal, kui tänavatel vähem liiklust. „ Manööverdamisvõime on sellist tüüpi tõstukil palju parem kui tavalisel traktoril. Kõik rattad ju keeravad.

Puid saab kärpida õhuliinide kohalt ja mujal kitsastes kohtades. Langetada on samuti ohutum, sest puu saab jupikaupa lühemaks võtta,” kirjeldab Hanso tõstuk-traktori omadusi. „Mõistagi on töö kiirem ja paindlikum, võrreldes sellega, kui seda inimestega teha. Inimtöö on ju kõige kallim, mis olla saab. Kusjuures töötada saab iga ilma-

ga. Kuulad soojas kabiinis raadiot ja muudkui lõikad. Lust ja rõõm!”

Komplekti hind ulatub 250 000 euroni, see on ArborEstile liisitud. Masina tööorganite ostmist toetas PRIA 50 protsendi ulatuses. Edasi on Hansol plaanis soetada ka haagis, et saaks lõigatud notid ja oksad kohe koormasse laduda ja nõnda töötegemist veelgi kiiremaks muuta.

Praeguseks on tööd tehtud üle nelja kuu ja Manitou juhtkangide taga on olnud Heiki Hanso ise. „Eks siia tuleb millalgi ikka eraldi operaator palgata.

Aga tahan asja endale korralikult selgeks teha, et siis saaks

juba uue juhi välja õpetada,” räägib ta. „Esimese puu võtsin suvel maha vabaõhumuuseumi juures ja siis oli ikka üksjagu nikerdamist. Nüüd saan juba aru, et juhtimine on väga lihtne ja mugav.”

Kui nüüd ka mõni negatiivne omadus esile tuua, siis selleks nimetab Hanso Manitou tõstuki küllalt suurt kaalu ja sellest tulenevat läbivusprobleemi. Masin kaalub 19 tonni, igale rattale langeb koormus 4,5 tonni ja kui on ikka pehmem koht, siis songib maapinna üksjagu üles.

Kuna maanteesõidu kiirus on 40 km/h, siis igale pikemale sõidule tuleb treiler abiks tellida.

MANITOU MRT 2550 • • • • • • • • •

Tootja Prantsusmaa Mootor Mercedes Euro VI Võimsus 150 hj Tõstejõud 4999 kg Maksimaalne tõstekõrgus 24,6 m Maksimaalne sõidukiirus 40 km/h Tõsteraadius 360 kraadi Varustatud Mecanili haarats-lõikurpeaga Noole külge saab haakida võsagiljotiini, hekilõikurit, tõstekonksu, kahveltõstukit, korvtõstukit, lumesahka, kühvel-koppa jne Allikas: Intrac, Manitou

PUIDUTÖÖTLEMISSEADMED ON JÄRJEST EFEKTIIVSEMAD annela laaneots

K Maa Elu

liendid vajavad ja müüjad pakuvad puidutöötlemisseadmeid, mis on järjest efektiivsemad, säästlikumad, kiiremad ja automatiseeritumad.

Suunad on jätkuvalt automatiseerimine, efektiivsus, säästlikkus. „Kliendid tunnevad suurt huvi CNC-töötlemiskeskuste vastu, soovivad, et pin-

kide materjalidega täitmine ja tühjaks laadimine toimuksid automaatselt. Samuti kasutatakse plaatmaterjali ladustamiseks üha rohkem automaatseid laosüsteeme (Store-Master), mis tänapäeval on võimelised plaatmaterjali viima ja tooma 2–3 korruselt. Igale mööblitootmise etapile on pakkuda vastvaid seadmeid,” räägib Indrek Lindoja osaühingust EstTech Grupp.

EstTech Grupp OÜ pakkus möödunud nädalal Inst-

ruteci messil Holz-Heri seadmeid plaatmaterjali (vineer, MDF, puitlaastplaat jne) töötlemiseks: servapealistusmasinad, CNC-töötlemiskeskused, ruumisäästlikud vertikaalsed saagpingid, horisontaalsed saagimiskeskused ja automaatne laosüsteem Store-Master. „Järjest rohkem tahetakse kiiremaid, efektiivsemaid ja kvaliteetsemaid seadmeid,” kinnitab Lindoja. Tema sõnul ostetakse Eestis kõige enam

servapealistusmasinaid ja CNCtöötlemiskeskusi.

Uutest asjadest esitles HolzHer Ligna enda uut tööstuslikku laserkandimasinat Lumina Industry 1596 ja töötlemiskeskust Nextec 7707, mis on mõeldud just väikestele mööblivalmistajatele.

Weinigi ametlik esindaja, osaühingu EstTech Grupp tegevjuht Argo Rebase soovitab, et uue masina soetamisel tasub mõelda kvaliteedile. „On teh-

tud otsuseid, kus on valikuga eksitud. Maksab energia ja tööjõud. Kui on investeeritud pikaajaliselt, on arusaamatu, et natuke suurema kuutasu arvelt otsustatakse odavama masina kasuks. Kui tahad hea ja odavat masinat, tuleb osta kaks masinat – üks odav ja teine hea.”

ASi Hekotek juhatuse esimees Heiki Einpaul ütleb samuti, et puidutöötlemises on samasugused suunad nagu tööstuses üldiselt. „Mida

vähem inimkäsi protsessis, seda parem. Võimalikult paljusid liikumisi ja protsesse juhivad arvutid. Tooraine, puidu kasutamist optimeerivad samuti arvutid. Kahjuks on see kõik investeeringuna kallis ja seetõttu saavad selliseid lahendusi lubada ainult suurema tootmismahuga ettevõtted.

Väikestel ettevõtetel läheb hinnakonkurentsis püsimine iga aastaga aina keerulisemaks,” tõdeb ta.

MARGIT DÜÜNA: TÕTT-ÖELDA ON NII RIIGI- KUI KA ERAMETSADE RAIETÖÖD PRAEGU MUL KÕIK MARSRUUDID LÄBI LÕIGANUD.

KODUMAISEID METSAPUUDE ISTIKUID NAPIB

METSAGA KIIRELT RIKKAKS EI SAA

KEL SOOV KEVADEL OMA METSA PUID ISTUTADA, SIIS ON KÄES VIIMANE AEG ISTIKUID TELLIDA, SEST KÕIGILE SOOVIJAILE KODUMAISEID TAIMI EI JÄTKU.

EHKKI METSAGA RATSA RIKKAKS EI SAA, ON SELLE OSKUSLIKUL MAJANDAMISEL PIKAAJALINE TULU TAGATUD, LUBAB EESTI ERAMETSALIIDU JUHATUSE ESIMEES MIKK LINK.

Metsaomaniku ABC

23. NOVEMBER 2017 • NR 1

250

soome:

1400

Peaaegu 70% väljaspool Eestit elavatest erametsaomanikest elab Soomes

1200

• 2082 metsaomanikku • 9002,2 ha metsa

200

1000

150

800

600 100

erametsaomanikke

Austraalia 24 omanikku – 107,7 ha

Belgia 27 omanikku – 166,5 ha

Iirimaa 36 omanikku – 147,6 ha

0

Venemaa 39 omanikku – 138,6 ha

50

Norra 45 omanikku – 146,5 ha

400

Kanada 63 omanikku – 368,9 ha

P

ool Eestimaast on metsa all ja sellest pool kuulub eraomanikele. Kus elavad metsaomanikud, kui vanad nad on, kui palju on nende seas naisi ja milliste välisriikide elanikud on meie metsa ostnud?

Neile küsimustele leiab vastuse aastaraamatust „Mets 2016”.

Kahe aasta taguse seisu järgi oli meil 112 922 erametsaomanikku, kellest 95 protsenti olid füüsilised isikud ja vaid viis juriidilised. Hoolimata sellest kuulus juriidilistele isikutele ehk firmadele 35 protsenti erametsast. Keskmine erametsaomandi suurus oli 9,3 hektarit: füüsilistel isikutel 6,4 ja juriidilistel 65,7 hektarit.

Sugu. Eraisikutest metsaomanikest olid 45 protsenti naised ja 55 mehed. Naistele kuu-

1600

USA 77 omanikku – 581 ha

Maa Elu

registri andmetel kõige rohkem Soomes (2081), järgnevad Rootsi (263), Suurbritannia (97), Saksamaa (94) ja Ameerika Ühendriigid (77).

Struktuur. Ühel katastriüksusel asuvat metsa omavad inimesed moodustasid 62 protsenti erametsaomanike arvust ja neile kuulus veerand erametsamaa kogupindalast. Samas leidub 71 inimest, kellele kuulub üle 100 katastriüksuse, mille metsamaa pindala moodustab samuti kokku pisut üle veerandi metsa kogupindalast.

Rohkem kui sadat kinnistut omab 55 metsaomanikku, kellele kuulub kokku pisut alla veerandi erametsamaa pindalast.

Enamiku (96 protsendi) erametsaomanike omandist paikneb ühes maakonnas, kuid leidub kaheksa inimest, kelle metsamaa paikneb kõigis Eesti maakondades.

95 protsendil füüsilisest isikust erametsaomanikest on Eesti kodakondsus, välisriikide kodakondsusega on üks protsent ning ülejäänute kodakondsus pole teada.

1800

Saksamaa 94 omanikku – 360,6 ha

riina Martinson

luva metsamaa keskmine pindala oli 5,2 hektarit ja meestel 7,5. Seega omavad mehed rohkem metsa ning nendele kuuluva metsamaa keskmine pindala on märgatavalt suurem.

Vanus. Suurimat metsamaa pindala omavad keskealised ja üle keskea inimesed. Kõige enam on metsaomanike seas 41–50aastaseid (22,4 protsenti füüsilistest isikutest erametsaomanike metsamaa pindalast). Üle 40aastaste metsaomanike metsamaa keskmine pindala on suurem kui teistes vanusegruppides. Mida noorem on metsaomanik, seda väiksem on tema omanduses oleva metsa pindala. Ka eakate metsaomanike metsamaa pindala on pisut väiksem kui keskealistel omanikel.

Elukoht. Omaniku elukoha järgi on suurima eraisikutest metsaomanike arvuga maakonnad Harjumaa ja Tartumaa, järgnevad Pärnu- ja Saaremaa.

Maainimesi on metsaomanike seas enam.

Välismaalastest Eesti metsa omanikke elab rahvastiku-

riik

300

Suurbritannia 97 omanikku – 486,3 ha

Eesti mets?

väljaspool eestit elavate füüsilisest isikust erametsaomanike arv ja neile kuuluva metsaomandi pindala (ha).

Rootsi 263 omanikku – 1707,3 ha

Kellele kuulub

võõrsiL eLavad eesti metsa omanikUd

hektarit metsa

200

100

0

Luksemburg Holland Läti Šveits Hispaania Prantsusmaa Taani Austria Leedu Monaco Itaalia Afganistan Malaisia Malta Omaan Palestiina Angola Araabia ÜE Brasiilia Bulgaaria Colombia Ecuador Egiptus Küpros Mehhiko Nigeeria Poola Portugal Saudi Araabia Tšehhi Ukraina UusMeremaa kokku

metsaomanikke

ha

16 14 14 12 10 10 9 6 6 6 3 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

37,4 34,5 113,8 49,2 10,5 15,8 103,5 21,2 14,6 97,9 6,3 0,6 8.6 17,6 1,5 18 0,4 0,5 0,2 0,3 0,1 1,9 5,8 0,2 0,4 2,5 1,7 2,9 11,6 0,5 0,7 7,7

2980

13 802,1

Allikas: aastaraamat "Mets 2016"

Küpset metsa aeg paremaks ei tee!

Küsi nõu ja tee meile oma kasvava metsa pakkumine.

Stora Enso Eesti AS • Liivalaia 13, 10118 Tallinn • Tel +372 714 000 • storaenso.eesti@storaenso.com • www.storaensomets.ee

2 || mets || maa elu || Metsaomaniku ABC

23. november 2017

oma mets. „Kui vahel väga väsinud olen, siis tuleb metsa minna,” ütleb Elupuu talu perenaine Margit Düüna.

OSTAME: Metsa- ja põllumaad Raieõigust PAKUME: Raie- ja väljaveoteenust Forest Stock OÜ, Jüri 24, Võru 65608.

Tel 503 7570; info@foreststock.ee

www.apmets.ee

Brushwood OÜ Hakkepuidu tootmine ja müük Raieõiguse ja metsakinnistute ost Metsamaterjali tootmine ja müük

Ostame Pärnu-, Rapla-, Lääne-, Viljandi- ja Harjumaal

√ √ √ √

võsa raieõigust koondamata raidmeid ja võsa saetööstuse jääke (pinnud jms) metsamaterjali raieõigust (kogu sortiment)

Info: Arne Torilo, tel 5300 0304, arne@energywood.ee

MÜÜME HAKKEPUITU PUIDU HAKKIMISE TEENUS Info: Jaanus Muskat, tel 507 7859, jaanus@energywood.ee

Oma pere mets annab

häid emotsioone viio aitsaM Maa Elu

E

lupuu talu Raplamaa Lipametsa külas on vana ja uus. Vana tähendab seda, et maale elamist otsinud Düünade pere ostis 1990. aastate keskel vana talusüdame. Uus on see, et nad panid talule uue nime (vana säilib naabertalus) ja liitsid sellega veel kaks juurde ostetud maatükki. Nüüd on neil maad 20 hektarit ja pool sellest on mets.

Talu ise on hobitalu, kus kasvatatakse loomi alates hobustest ja lõpetades silmatorkavalt paljude lemmikloomadega ning kus perenaine Margit Düüna korraldab muude tööde kõrvalt huvilistele ratsamatkasid ja laagreid. mitmekesi metsatÖÖL Mets on koht, kust talu saab oma küttepuidu ja vajaliku ehitusmaterjali. „Ma ei oska aastast küttepuuvajadust muudmoodi ütelda, kui et vähemalt viis riita peab olema rehe all olemas,” naerab Margit Düüna, kes mehe ja poja kõrval ka ise mootorsaega metsas käib.

Eelkõige läheb kütteks metsakuiv puit või tuulemurru ja tormiheite puud. Kahemeetrised notid tuuakse oma traktoriga kodu juurde, kus need kreissaega lühemaks saetakse ja halgudeks lõhutakse. Mitte masinaga, sest halumasin läks rivist välja.

Kuna majas käib ehitus, on vaja olnud ka lauamaterjali. Selleks viiakse palgid kas lähedal asuvasse Pajo saeveskisse või kutsutakse kohale mobiilne saekaater. „Viimati mees ise tegi sellega, saeraami omanikul polnud endal aega,” kommenteerib Margit Düüna.

Korra on talus tehtud ka kahe hektari ulatuses lageraiet, aga selle põhiline ajend oli, et naabrid võtsid kahelt poolt oma metsa maha ja tormituuled hakkasid Düünadel metsa murdma. „Seda tuli ennetada.

Pärast istutasime kase peale ja osaliselt uueneb mets looduslikult,” räägib Margit Düüna.

Nüüd, kus ta neli last on juba suured, on Margit läinud muide maaülikooli loodusturismi õppima. Muu hulgas on saanud metsateadmisi ja kui räägib oma metsast, siis nii, et see on sinilille kasvukohatüüp, paepealne segamets, kus ülekaalus kuused ja männid. kahte moodi mets Samas liigitab ta oma talu metsa ka nii, et see osa, mis maja juurde jääb, on „mets nagu mets”, kuid juurdeostetud maal teisel pool külateed on see, mis on „midagi hingele”. Sellesse metsa jääb üks vana talukoht, mille hooned on nüüdseks lagunenud ja kogu ala on metsa kasvanud, õieti käib metsastumine veel praegugi. „Seal

Margit Düüna ütleb muu hulgas, et ilma metsata talu tema ette ei kujuta.

on veel mõned lagedamad alad, mida suviti kasutame hobuste karjamaaks,” räägib Margit Düüna.

Sel metsastuval rohumaal näeb võimsaid kuuskesid, mis on lagedal ise kasvama hakanud ja kasvatanud endale konkurentsi puudumist ära kasutades laiad ja tihedad võrad.

Teisal on palju noori puid ja seda ala kutsutakse pereringis noorendikuks. Kui hobused on oma metsalagendikukoplis, hoitakse neil kõvasti silma peal, et kuuskede kallale ei mindaks. „Muld on viljakas ja süüa on neil seal palju, aga kui see söödud, tuleb nad teise koplisse ära viia, sest hobune oskab ikka väga hästi kuuske hinnata,” naerab Margit Düüna.

mets on Koht, Kust talu saab oma Küttepuidu ja vajaliKu ehitusmaterjali.

Kui talusse tulevad matkagrupid (Margit on teinud ka temaatilisi matkasid, nagu näiteks seenematk jms), siis üldjuhul kulgevad matkamarsruudid igaüheõiguse alusel kõrval asuvas riigimetsas. Oma metsa toob Margit Düüna matkalisi n-ö erijuhtudel, aga ise käib see-eest seal tihti.

Ta ütleb, et käib vaatamas „neid vaatepilte”. „Üks koht metsanoorendikus on selline, kus ise kasvama hakanud puud kasvavad nagu üksteise kukil.

Sellest kohast käin alati läbi, sest seal tekib täiesti eriline, ütleksin, et ürgne tunne. Seal on kõik ise looduslikult tekkinud ja inimene ei ole kordagi sekkunud.” Teine Margiti vaatepilt on needsamad võimsad lagendikukuused, mille võra algab lausa maapinnalt. „Seal on kuidagi nii, et vaatan: oh, ilu-

sad puud, ja see visuaalne pilt, kus puud on nii võimsad, terved ja minu meelest justkui säravad või hiilgavad, meeldib mulle väga ja see puude imetlemine justkui annab mulle midagi juurde.”

Margit arutleb, et ilmselt lisab paigale müstikat ka konkreetse talu lugu, inimeste saatus (lagunenud talu jäi tühjaks küüditamisega). „Ma loodusgiidina panen natuke nagunii omalt poolt juurde ja siis nii ongi, et kui ma käin sealt metsast läbi ja mõttes veel neid puid kõnetan, saan sellest väga palju kosutust.”

Ta jutustab, kuidas nad abikaasaga kodus köögilaua taga arutavad, kuidas metsas toimida, mida teha. Kuna mõlemad teavad oma metsa iga põõsast ja puud, käib arutamine ka puu kaupa. Ja taustas on see, et põhiline, mis otsuseid mõjutab, pole rahaline kasu, vaid emotsioon. giiditÖÖ mõjUtab Margit Düüna on imekspandava energiaga naine, kelle tegevushaare on väga lai, ulatub poe turvatöötaja ametist Tallinna Kaarli kooli loodusringi juhendamiseni ja tugiisiku rollini mitme pere juures. Kodune loodusturismi arendamine on viinud ta peale nüüdsete ülikooliõpingute igasugustele kursustele ja õppepäevadele. Arutame, kas ta nii aktiivselt oma looduseteadmisi täiendaks, kui turismindusega ei tegeleks.

Margit arvab, et küllap vist mitte. Aga lapsepõlvest saadud looduslähedus oleks olemas nagunii. See on, mis viib ta, kui on vaja keerulisemaid otsuseid teha, just oma emotsioonide metsa ja mis talle on andnud kannatlikkuse looduses toimuvat jälgida. „Kui laps olin, siis sõidutasin jalgrattaga konnasid,” naerab naine. „Peale kahepaiksete meeldivad mulle näiteks ämbli-

Foto: viio aitsaM

kulaadsed, kogu see pisielustik.

Mul on nii, et mõne samblasema koha peal metsas võin vahel kõhutada tundide kaupa, et jälgida, mis elu seal sambla peal tegelikult käib.”

Turismi- ja giiditöö on loodustarkust järjest juurde toonud. Mõni aasta tagasi leidis ta kõrvalt riigimetsast haruldase seene kroonliudiku kasvukoha, andis seeneteadlastele märku.

Mükoloog Indrek Sell käis kohapeal ja pani vaatluse kaardile. Tänaseks on RMK kahjuks selle paiga lagedaks raiunud. vanemad ees, Lapsed jÄreL Margit Düüna iseloomustab oma peret kui kooslust, kus on väga palju individuaalsust ehk oskust ise hakkama saada. „Metsa suhtes ka on kuidagi nii läinud, et kuidas vanemad ees oma veendumuste ja arusaamadega, nõnda lapsed järel,” nendib naine. Just lapsed on need, kes ristisid emotsioonide metsa nimeta kinnistu Lepatriinu metsaks. Teine metsatükk kõrval on Hommiku mets.

Arutame veidi, kui suur peaks oma mets olema, et kõik matkarajad selle piiridesse mahuksid. Ajend on natuke see, et Margit Düüna on jutustanud ümbruskonna metsatöödest. RMK riigimetsa lageraied on muutnud metsasihi, mida mööda Margiti ratsamatkajad liikusid, poriteeks ja sedapidi enam liikuda ei saa, sest hobune ei taha pori sees käia. „Tõtt-öelda on nii riigikui ka erametsade raietööd praegu mul kõik marsruudid läbi lõiganud,” nendib naine. Ta arutleb, et võib-olla tasuks osta talule juurde mõni läbiraiutud metsatükk, millele ise uus mets peale kasvatada.

Ta enda üks lemmiktöid on peale paljude muude lemmikute metsa istutamine, mida ta ongi kevaditi käinud tegemas nii era- kui ka riigimetsas.

Metsaomaniku ABC || maa elu || eRamets || 3

23. november 2017

Metsaga kiirelt rikkaks ei saa POOL EESTI METSAST KUULUB ERAOMANIKELE

sirJe niitra Postimees

• Pool Eesti maismaast on kaetud metsaga • Eestis on metsa 2,3 mln ha • Sellest erametsa 1 mln ha • Metsaomanikke kokku üle 113 000, neist 95 protsenti eraisikud • Keskmine metsaomandi suurus 6,8 ha • Erametsaliitu kuulub 20 metsaühistut • Mets liigiti: mänd 44, kask 27, kuusk 19, haab 5, sanglepp 3, teised 2 protsenti Allikas: Erametsaliit

E

hkki metsaga ratsa rikkaks ei saa, on selle oskuslikul majandamisel pikaajaline tulu tagatud, lubab Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link.

Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link, millist abi teie juhitav liit metsaomanikele pakub, milleks see üldse vajalik on?

Erametsaliit on ellu kutsutud kõigi erametsaomanike esindamiseks ja nende huvide kaitsmiseks riiklikul tasandil ja ka teiste huvigruppidega suheldes.

Metsaomanikud otse meiega liituda ei saa, meie liikmeteks on metsaühistud, mis koondavad endas piirkonna erametsaomanikke. Tegutseme selle nimel, et omanikel oleks võimalik parimal moel oma metsa majandada.

Milliseid saavutusi võite esile tuua, millest erametsaomanikel viimasel ajal kasu on olnud?

Tänavu said lisaks Natura 2000 toetusele, mis oli mõeldud neile, kelle mets asus nimetatud looduskaitsevõrgustikus, sellega võrdväärselt toetust ka kõik teised metsaomanikud. See oli siis otsene rahaline kasu.

Kui palju metsaomanikke on teiega liitunud ja kui suurt osa Eesti metsa pindalast nad haldavad?

Erametsa on meil suurusjärgus miljon hektarit ja meie liikmetele kuulub sellest 340 000 hektarit. Koos riigimetsaga on Eestis metsa 2,3 miljonit hektarit. Võib öelda, et pool Eestist on kaetud metsaga ning sellest umbes pool kuulub riigile ja ligi pool erametsaomanikele.

Millised on metsaomaniku kohustused ja õigused? Kas need on tasakaalus?

Metsaomanikuks pole tavaliselt hakatud, vaid selleks on saadud kas tagastamise või pärimise teel. Koos metsaga kukub inimesele sülle hulk kohustusi, sest täita tuleb seadusest tulenevaid nõudeid, mida on päris palju. Eelkõige on täh-

Sügisene metsa ettevalmistamine kevadiseks istutuseks.

tis rõhutada, et eraomand ja seega ka metsa omamine on Eestis seaduslik. Vahel kuuleme meedias keskkonnakaitsjate diskussioone, justkui oleks kogu mets meie kõigi oma ja omanik ei tohikski seal midagi teha. Neid kohti, kus metsaomaniku vabadust oma metsas toimetada piiratakse, on päris palju. Vahel tulenevad need piirangud looduskaitsevööndist ehk vajadusest loodust kaitsta, mõnikord kehtestatakse, näiteks lindude pärast, mõneks ajaks üldine metsas liikumise keeld.

Samas ei pruugi juhuslikult metsa sattunud matkajad neid piiranguid teada ja neist kinni pidada ning see teeb muret.

Samas toob metsa oskuslik majandamine omanikule kasu.

On palju võimalusi, kuidas metsa väärtust tõsta ja metsaühistud püüavad oma liikmeid selles osas harida. Näiteks, kuidas kasutada õigeid võtteid metsa istutamisel ja hooldamisel. Metsal ja metsal on suur vahe. Kui võrdleme ise kasvama hakanud lepametsa, kus palju prahti sees, metsaga, kuhu omanik isutanud kuuske ja mändi ning seda korralikult hooldanud, siis võib raieküpseks saamisel olla väärtuse vahe kuni kuuekordne.

Kui metsaomanikul endal teadmisi napib, siis kust ta nõu küsima peaks?

Esimene koht, kuhu peaks pöörduma, on kohalik metsaühistu.

Sellesse on riik palju panustanud, et metsaühistutel oleks see nõu ja ka inimesed, kes seda jagavad. Hirmu, et mets võidakse

käest ära võtta, ei peaks keegi tundma. Kui näiteks omanik tahab oma metsas raiet teha, siis saab ühistu oma spetsialistide abiga aidata tal seda korraldada ja taotleda ka toetust kulude kompenseerimiseks.

Kui üks vanem inimene on näiteks pärimise teel metsatuka saanud ega oska või ei jaksa sellega midagi peale hakata, siis millest peaks ta alustama? Kas metsaga võib ka rikkaks saada?

Erametsaliidu liikmed ehk metsaühistud näevad selliseid niiöelda tavalisi inimesi, kelle vanus jääb 60 ja 80 vahele, iga päev. On ka noori, kes värskelt pärinud metsa oma vanavanematelt. Nad küsivad, kas peaks metsa maha müüma, sest pakkumisi on ju palju, või oleks mõistlik seda majandada, et see endale ja tulevastele põlvedele midagi sisse tooks.

Eesti keskmine metsaomand on kusagil kuus hektarit. Kui tegu on küpse palgimännikuga, võib seda maha raiudes tõepoolest korraga palju teenida. Samas peab ka teadma, kuidas seda nii realiseerida, et petta ei saaks.

Teisalt lasub metsaomanikul pärast selle maha raiumist metsa uuendamise kohustus ja sedagi on tarvis õppida, kuidas seda teha mõistlikult, et kulud võimalikult väikesed ja kasu suurem oleks.

Tegelikult on metsa majandamine pikaajaline protsess, mis algab puude istutamisest, järgneb hooldamine ja harvendusraie ning alles kaheksakümne

Foto: eraKogu

kuni saja aasta pärast saab seda lõigata. Kui tahta metsast ära elada, peaks seda ikka veidi rohkem olema. Minu käest on küsitud, kui palju peaks metsa olema, et ei peaks tööl käima ja võiks puhtalt sellest ära elada. Olen vastanud, et kusagil 500 hektarit. Selliseid eraisikust metsaomanikke meil üksikuid on, aga mitte väga palju.

Kui hea investeering mets on?

Kui mul oleks suurem hulk vaba raha ja kaaluksin, kas osta korter Tallinnas või metsakinnistu kusagil Kesk-Eestis, siis kumba soovitaksite?

Kõik sõltub tingimustest, aga usun, et kui teate, millist metsa soovite osta, ja on ka plaan, mis sellega peale hakata, siis on võimalik teenida küll. Investeerida tasub viljakama maaga metsa, kus on olemas kasvuperspektiiv. Kui siis natuke omalt poolt kaasa aidata, investeerides metsa uuendamisse, siis on lootust, et mets kunagi tootma hakkab. Korterit ostes on lootust tulu muidugi kiiremini saama hakata. Samas on mets pikaajaline investeering, mis annab tulu pikka aega ehk on hea investeering tulevastele põlvedele mõeldes. Seega kiirelt rikkaks metsaga ei saa.

Kui heas korras meie erametsad praegu on? Kas metsaomanikud on hoolsad omanikud olnud? Ütleks nii, et nad on head omanikud, kuid ka algajad, kes alles õpivad metsa eest hoolt kandma. Neile ei saa pahaks

panna, et esivanemate käest on mets ära võetud ja hoolduses, aga ka teadmistes on auk sisse jäänud. Nüüd on paljudel õnneks juba mets inventeeritud ja majanduskavad olemas ehk kümne aasta plaan silme ees.

See võimaldab kulusid-tulusid paremini planeerida. Võrreldes mõne teise riigiga on meil metsa ikka väga palju, seega kartusel, et varsti kõik maha raiutakse, pole mingit alust. Aga võrreldes lähinaabritega, siis Soomes ja Rootsis on mets esialgu veel paremini hooldatud ja omanikud teenivad rohkem kui siin.

Samas on meil mets hästi mitmekülgne: on nii lepikuid kui ka küpseid kuusikuid, aga ka kuusenoorendikke ja männikuid.

Uuendamist oleks siiski rohkem vaja. Tegelikult on metsaomanikul kohustus, et viiendal aastal pärast raie tegemist peab seal olema piisav arv teatud kõrgusega noori puid kasvamas.

Kuusiku asemele peaks tekkima ikka kuusik, männiku asemele männik ja nii edasi. Riikliku metsanduse a rengu k ava 2010–2020 järgi peaks meil raielankide uuendamine jõudma 40 protsendini, aga praegu on ainult 20 protsenti ehk poole jagu. Eesti paikneb metsavööndis ning looduslikult metsastuvad kõik alad, kuid mitte alati piisavalt kiiresti ja sobiliku puuliigiga. Riigimetsas on olukord parem ja see on meile eeskujuks.

Erametsaliit on ellu kutsutud kindlasti ka selleks, et kaitsta metsaomanike huve suhetes poliitikute ja riigiametni-

kega. Mis praegu need kõige põletavamad probleemid on?

Meil on palju füüsilisest isikust metsaomanikke, kes on võrreldes metsafirmadega ebasoodsas olukorras. Neil pole kuigi mõistlik oma metsa investeerida, sest peavad maksma suurema osa teenitud tulu pealt tulumaksu – maksuvabastus on ainult FIEdele, see on 2877 eurot aastas. Taotleme FIEde tulumaksusoodustust ka kõigile eraisikutele, kes praegu tahavad oma metsa investeerida ehk seda uuendada ja hooldada. Veel sooviksime, et metsamaterjali ja raieõiguse müügi tulust saaks teatud protsendi maha arvata. Need meetmed aitaksid kaasa, et mets ikka meie oma omanike kätte jääks, mitte välismaalastele maha ei müüdaks. See on tähtis ka riigi julgeoleku pärast.

Teiseks sooviksime, et ka piiranguvööndile, kus teatud tegevused metsas keelatud, kehtiks kompensatsioon võrdväärselt Natura metsatoetustele. Piirangute tõttu saamata jäänud tulu metsaomanikele on praegu suurusjärgus 816 000 eurot.

Kolmas mure on seotud eurotoetustega. Erametsaomanikud saavad kolme liiki toetusi: Natura 2000, hooldusraie, metsakahjustuste ennetamise ja taastamise toetus. Praegu peab riik nende pealt kinni 20 protsenti tulumaksu. Näiteks saab hooldusraie korral metsaomanik taotleda poole tehtud kulude hüvitamist ja kui ta selle toetuse saab, peab riik sellest tulumaksu kinni. Tegu pole ju mitte tulu, vaid kulude kompenseerimisega. Euroopa õigusaktid ei luba samuti riigil oma eelarvet liidu vahenditest täita. Selle asja tahame küll ära klaarida.

Lähenevate jõulude eel sobib küsida, millistel tingimustel võib inimene minna erametsa endale kuuske tooma.

Põhiline mure metsaomanike jaoks seisneb selles, et jõulukuuske minnakse võtma uuendatud metsanoorendikust. Üldjuhul metsaomanikud pole vastu, kui kuusk võetakse kusagilt vana metsa seest või kraavipervelt. RMKl on sama probleem, kuid neil on olemas mobiilirakendus, mille kaudu saab inimene näha, kust võib kuuski võtta. Metsas viibimine on igameheõigus, aga alati tasuks enne metsaühistult uurida, kelle metsaga on tegu ja kas sealt tohib puud võtta. Kui kontakti ei saa, siis soovitaks vältida noorendikke, kus metsaomanik on palju vaeva näinud, et istikust puu võrsuks.

Metsakinnistute ja põllumaade ost Ostame üle Eesti metsa- ja põllumaid ‒ väga hea hinna eest, igas suuruses ja seisukorras, otse omanikelt kui vahendajatelt. Oleme huvitatud ka looduskaitsealadel asuvatest kinnistutest. Nõustame metsamajandamise küsimustes.

Vaseten OÜ

+372 505

5671

info@vaseten.ee

www.vaseten.ee

4 || SISUTURUNDUS || METSAOMANIKU ABC 4 || sisututundus || maa elu || Metsaomaniku ABC

23. NoVEMbEr 2017 23. november 2017

METS. Eesti pindalast 51% katab mets, millest umbes pool kuulub erametsaomanikele. Kui metsa teadlikult ja järjepidavalt majandada, kasvab metsa väärtus ajas ning tulu sellest saab mitu põlvkonda.

Kas Sina tead, kuidas oma metsa väärtust tõsta?

TOOMAS KELT

Kas Sina tead, mida metsaomanikuna erinevates metsa kasvufaasides ja hooaegadel tegema pead ning kuidas kõige vastutustundlikumalt töid teha? Kas tead ka, milliseid metsatöid riik toetab ning et Sul on võimalik suur osa metsa majandamiskuludest toetusena tagasi saada? Toetusi on teisigi!

Eesti erametsaomanike kesk miseks metsaomandi suuruseks on 6,4 ha.

Mitmete metsatöid tegevate ettevõtete jaoks on see liiga väike ala, mis tingib kallima hinna või teenusepakkuja keeldub töid tegema.

Siiski on metsaomanikel ühiselt tegutsedes võimalik kõik vajalikud tööd kvaliteetselt ning soodsatel tingimustel edukalt läbi viia.

Selleks on metsaomanikud loonud Metsaühistu, kes seisab metsaomanike huvide eest ning aitab metsa vastutustundlikult majandada ning metsa väärtust tõsta. Kas Sina tead, kuidas oma metsa eest hoolitseda ja selle väärtust tõsta?

Kõik algab plaanist Nagu iga projektiga, algab kõik olemasoleva olukorra kaardistamisest ning tööplaani koostamisest. Ka metsamajandamise puhul tuleks selgeks teha, mis puud seal kasvavad, kui vana mets on, kas seal on ka varem metsatöid tehtud ning mis oleks vajalikud järgmised sammud. Selleks tuleks läbi viia metsa inventeerimine ja koostada metsamajandamise kava.

Metsamajandamise kava on kui metsa pass, milles sisalduvate andmete alusel saab omanik ülevaate oma metsa olukorrast ja lähtekohad metsa majandamiseks järgnevateks aastateks.

Kuidas seda kõige paremini teha? Selles tulevad appi Metsaühistu spetsialistid, kes annavad nõu ning aitavad metsamajandamise kava kokku panna. Ühistu korraldab metsaomanikele ka mitmeid õppepäevi metsandusteadmiste ja -oskuste levitamiseks. Õppepäevadel jagatakse nii praktilisi oskusi (näiteks võsasae kasutamine), tutvustatakse seadusi ja reegleid (näiteks metsaomaniku maksuteemade avamine) kui ka õpetatakse loodustarkusi (näiteks ravimtaimede õppepäev). Õppepäevadele on oodatud nii Metsaühistu liikmed kui ka kõik metsahuvilised, kui ei ole piiritletud teisiti.

Uue metsa kasvatamine tuleb hoolikalt läbi mõelda. Metsaühistu aitab ka sellega. Pildil metsaistutajad Põlvamaal.

Metsa hooldamine Kui Sa pole varem midagi oma metsaga ette võtnud või pole seda järjepidavalt teinud, vajab Su mets suure tõenäosusega hooldamist. Mida see täpselt tähendab, aitavad taas Metsaühistu spetsialistid ühiselt välja selgitada.

Tavaliselt on selleks hooldusraie. Sõltuvalt metsa vanusest ja puude keskmisest jämedusest kas valgustus- või harvendusraie. Kui Sul on metsaomanikuna endal piisavalt aega, oskusi ja vahendeid nende tööde tegemiseks, saad Metsaühistust kasulikke nõuandeid.

Kui vajad abi, leiab Metsaühistu oma usaldusväärsete koostööpartnerite hulgast tööde tegija.

Hooldusraietöödeks on võimalik saada ka toetust, selle taotlemisel on samuti abiks Metsaühistu.

Metsa hoolduse alla käivad veel mitmed erinevad tööd, millele algaja metsaomanik alati tähelepanu ei oska pöörata. Näiteks tasub noorendikke kaitsta ulukite eest, kasutades selleks spetsiaalsed vahendeid – repellente.

Metsaraie ja puidu müük Paljud metsaomanikud soovivad oma metsast saada majanduslikku tulu, milleks on puidu müük. Raietööde korraldamine ja varutud puidu müük on Metsaühistule igapäevane tegevus.

Miks teha seda läbi Metsaühistu? Põhjus selleks on lihtne - puitu ostavad kokku mitmed tööstusettevõtted. Väikeste puidukogustega on aga

suurte tööstuste müügiplatsidel raske juurde pääseda. Ühises turustuskanalis olev puit on aga piisavalt konkurentsivõimeline, et tagada ka väikemetsaomanikele juurdepääs suurte tööstuste juurde.

Metsaühistus on tööl spetsialistid, kes peavad tööstustega läbirääkimisi paremate tingimuste saamise üle.

Kõik see võimaldab ka väikeste puidukoguste eest saada konkurentsivõimelist hinda, mida muidu ükski väikemetsaomanik eraldi ei saaks.

Kui soovid oma metsakinnistut või raieõigust enampakkumisel müüa, aitab Metsaühistu samuti oma spetsiifiliste teadmiste ja kogemustega leida parima lahenduse.

Fotod: Metsaühistu.

METSAÜHISTU LIIKMETE ARV

Uue metsapõlvkonna rajamine Metsamajandamise juurde käib kindlasti ka uue metsa kasvatamine. See on oluline kohe alguses hästi läbi mõelda, sest praeguste otsustega määrad ära, milline on mets Sinu lastelastel.

Metsaühistu aitab nõuga ja abi saad nii planeerimiseks kui tööde läbiviimiseks.

Metsaühistu spetsialistiga koos pannakse paika, millist puuliiki kasvatada ja millist uuendusmeetodit (looduslik uuenemine, külvamine või istutamine) kasutada. Ühistust saab metsaomanik tuge ka tööde tegemiseks – maapinna ettevalmistamiseks ning vajadusel istutamiseks.

Metsaomanikule on väga oluline ka see, et Metsaühistu abil saab juba varakult tellida vajalikke puutaimi. Ühistellimused tagavad kvaliteetse ja kontrollitud tai-

Allikas: Metsaühistu

mematerjali, ning ka taimede kättesaamine on lihtsam – Metsaühistud asuvad üle Eesti.

Ning vähetähtis pole ka metsauuenduseks antav toetus, sedagi aitab taotleda Metsaühistu.

Liitu Metsaühistu perega!

Metsaühistu on metsaomaniku jaoks nagu toetav pere, mis

aitab kõigi (metsa)küsimuste korral. Või argisemalt – Metsaühistu on nagu metsandusfirma, kus Sina, metsaomanik, oled üks omanikest. Olgu metsamaa suur või väike – Metsaühistus on kõigi liikmete hääled võrdsed ning ühistu tegutseb just Sinu huvides! Võimalus meie perega liituda on kõigil metsaomanikel. Vaata lisaks www.metsauhistu.ee.

Metsaomaniku ABC || maa elu || metsa mÜÜk || 5

23. november 2017

mida peab

metsa müümisel silmas pidama? peeter raiDla Maa Elu

M

aa Elu uuris, mida peaks metsaomanik oma metsa müümisel silmas pidama. Soovitusi jagas portaali metsaoksjon.ee juht Lehar Lindre.

Kõigepealt peaks metsaomanik otsustama, kas müüa metsakinnistu või ainult raieõigus. Lõpliku otsust tehes tuleks lähtuda eelkõige konkreetsetest asjaoludest, riskidest, rahavoogude võrreldavast analüüsist ja metsaomaniku ootustest. Juuresolevas tabelis on lihtsustatud võrdlus viie hektari suuruse metsakinnistu müügitulu võrrelduna samalt kinnistult müü-

dava kasvava metsa raieõiguse müügituluga. Ükskõik kumma variandi k asu k s metsaoma n ik otsustab, on mõistlik panna müügiobjekt enampakkumisele.

Siis selgub ena masti k a õig l a ne müügi h i nd .

Eduka oksjoni korraldamise eelduseks on võimalikult ajakohased metsavarusid iseloomu stav ad andmed. Kui metsakava puudub või on vananenud, tasub ühendust võtta usaldusväärse

ja erapooletu, riiklikult atesteeritud metsakava koostajaga. Selles vallas tegutsevad näiteks Meriz Metsahaldus OÜ, Terrapro OÜ ja Metsabüroo OÜ, kuid riiklikult atesteeritud metsakava koostajaid on teisigi.

M i d a metsa müügil tasub veel silmas pidada? Lehar Lindre joonistas Maa Elu jaoks selge plaani, millest metsaomanik võiks müügi puhul lähtuda.

Tutvu oma metsa dokumentatsiooniga. Uuri maaplaanilt piirimärkide kohta, et välja selgitada, millises nurgas on tähiseks metalltoru ja kus piirikivi. Tutvu ka metsa andmetega metsaportaalis. Kui metsa andmed on vanemad kui viis aastat või oled metsas vahepeal raiet teinud, siis on mõistlik tellida uus metsakava. Mida värskemad on metsa andmed, seda rohkem pakkumisi on võimalik ostjatelt saada. Uuri, millised seadusjärgsed kitsendused metsal on.

Vastava info leiab maa-ameti geoportaalist kitsenduste kaardilt.

tUnne oma metsa

Tutvu oma metsa ja selle piiridega looduses

Otsusta, kas müüd metsaraiet või metsa koos maaga

Metsaraie müük

Metsa müük koos maaga

Registreeri metsaportaalis metsateatis

Koosta pakkumiskutse

Võta vähemalt 5 pakkumist

Korralda pakkujate vahel oksjon

metsakinnistU ja raieõigUse mÜÜgi võrdLUs

metsakinnistu müük

raieõiguse müük

Kinnistu pindala

5 hektarit

5 hektarit

Metsavarude koosseis

100% mänd

100% mänd

Metsavarude vanus

90 aastat

90 aastat

Metsavarude tagavara

1200 tm

1200 tm

Omandireformi käigus tagastatud

jah

jah

Võimalik raieõigus

100% lageraie

100% lageraie

Ligikaudne müügihind

45 000 €

45 000 €

Kulutused metsa uuendamisele (taimed + istutamine)

puuduvad

4000 €

Lubatud mahaarvamised tulust (taimed + istutamine)

puuduvad

-4000 €

Tulu enne maksustamist

45 000 €

41 000 €

Tulumaks 20%

puudub

-8200 €

Kinnistu turuväärtus

puudub

5000 €

LigikaUdne kasUm

45 000 €

37 800 €

Enne müügiprotsessi alustamist vaata oma mets üle ja uuri, millises seisukorras on kinnistu piirid ja piirimärgid.

Võta ühendust võitjaga ja alusta ettevalmistusi lepingu sõlmimiseks

Metsaraie müük

Allkirjasta ostjaga langi üleandmise akt, milles tuleb fikseerida metsa olukord üleandmisel.

Pärast raietöid koosta ostjaga langi vastuvõtmise akt. Langi vastuvõtmisel kontrolli, kas raietöid tehti kokkulepetele vastavalt. Kui ei, siis tagasta akt ja anna aeg puuduste kõrvaldamiseks.

Pakkumiskutse on vajalik selleks, et kõik pakkujad saaksid hinda pakkuda samadel tingimustel. Eriti tähtis on pakkumiskutse koostada metsaraie müügi korral. Kutsele tuleks lisada kasvava metsa raieõiguse lepingu tingimused. Kui müüd metsaraiet, siis on tark lisada lepingusse punkt, et ostja ei tohi ostetud raiet edasi müüa. Nii hoiad end kursis, kes metsaraie eest vastutab.

Siin tasub arvestada sellega, et kirjalikul enampakkumisel ei toimu pakkujate vahel korduvat ülepakkumist.

Metsa müük koos maaga

Võta ühendust notaribürooga ja broneeri tehingu aeg. Teata võitjale tehingu aeg ja notaribüroo, kus tehing vormistatakse. Võitja edastab vajalikud andmed otse notaribüroole. Kontrolli, et enne tehingut oleks müügisumma laekunud notari deposiidikontole.

6 || istikud || maa elu || Metsaomaniku ABC

23. november 2017

Kodumaiseid metsapuude EESTI METSATAIMETOOTJATE LIIT riina Martinson Maa Elu

Erametsaomanikud istutasid tänavu kevadel ja sügisel oma metsa umbes kümme miljonit uut puukest, peamiselt kuuske.

Fotod: arvo MeeKs

el soov kevadel oma metsa puid istutada, siis on käes viimane aeg istikuid tellida, sest kõigile soovijaile kodumaiseid taimi ei jätku. Umbes pooled erametsa istutatavad taimed tuuakse lõunapoolsetest riikidest.

Metsaseaduse järgi peab erametsa omanik raiesmikel metsa uuendama viie aasta jooksul pärast raiet. Võib lasta loodusel oma tööd teha, aga kui soovida tulevikus metsast korralikku tulu saada, tuleks puud siiski istutada.

Eestis tegutseb kümmekond suuremat metsataimede kasvatajat, kuid nende toodangust on viimastel aastatel selgelt väheks jäänud. Nii tuuakse igal aastal sisse miljoneid Lätis ja Leedus kasvatatud taimi, on toodud Poolast ja Rootsistki. Kuidas soojema kliimaga riikidest toodud puud meil vastu peavad, võtab Maa Elu lähiajal uurida.

Erametsaomanikul on kõige lihtsam puuistikuid hankida oma piirkondliku metsaühistu kaudu, kes teeb taimetootjatega eelnevad kokkulepped, soovitab Läänemaa metsaühistu tegevjuht Mikk Link. „Taimetootjad on suured ettevõtjad, kes tahavad varakult garanteeritud ostumahtu teada, aga väike metsaomanik

koondab Eesti päritolu algmaterjalist Eesti metsade uuendamiseks sobivate metsataimede kasvatajaid: • Forestplanter OÜ • Simmer OÜ • Metsapärdi Agro OÜ • Tokoforest OÜ • Trikamba OÜ

võib-olla ei mõtlegi veel sügisel, kas ikka tahab kevadel istutada, või pole plaanides kindel,” seletab Link.

Kui on soov tuleval kevadel metsa istutada, on praegu tagumine aeg metsaühistuga kontakti võtta ja tellimus esitada. „Kui ärgata alles veebruaris-märtsis, võib juhtuda, et taimed on selleks ajaks otsas,” sõnab Link.

Pärnumaal osaühingus Metsapärdi Agro taimi kasvatav Andres Jäärats tõdes läinud nädala lõpul, et tal on tellimusi juba sedavõrd kogunenud, et peagi on kevadel väljamineva toodangu maht kaetud. Tellimusi on esitatud ka aasta ja kahe aasta peale ette.

Eesti Metsataimetootjate Liidu juhatusse kuuluv Jäärats teab,

eestis tegutseb KümmeKond suuremat metsataimede Kasvatajat, Kuid nende toodangust on viimastel aastatel selgelt väheKs jäänud.

OSTAME

AS PK Oliver OSTAB

• Virnastatud võsa • Raiejäätmeid • Lehtpuu küttepuitu • Saepindu Tel 504 4807, 521 9230 kaido@pkoliver.ee

> metsa- ja põllukinnistuid (ka hüpoteegiga koormatud kinnistud) > kasvava metsa raieõigusi

OSTAME:

PAKUME > raie- ja väljaveoteenust > metsamaterjali transporti > kaeveteenuseid > treileriteenuseid > kallurvedusid > tsisternveoseid

Metsa 21, Rapla e-post info@amestinvest.ee Tel 489 4004, 525 2638

PAKUME:

et taimedest on praegu terav puudus. Metsataimede kasvatajaid on Eestis lubade järgi küll mitukümmend, aga neid, kes müüvad aastas 100 000 taime ja rohkem, vaid kümmekond. Iga-aastane taimevajadus on suurem, kui tootjad praegu katta suudavad. „Enda kogemusest ütlen, et peamine põhjus, mis takistab toodangu mahu suurenemist, on tööjõu puudus,” nimetab Jäärats. Nimelt ei ole töö aastaringne, vaid hooajaline, aprillist oktoobrini ning maapiirkonnas on siis raske ajutisele tööle inimesi leida. „Turustamisega probleemi kindlasti pole,” kinnitab Jäärats. „Arvan siiski, et kolme aasta pärast on kaks-kolm miljonit taime ikka turul juures. Kuuse kasvatamine seemnest võtab kolm aastat. Sisuliselt seda 22 senti, mille saate taime müügist, ootate kolm aastat.”

Paljud meie metsaomanikud on alles algajad ja avastavad, mis metsaomanikuks olemise kohustused on. Kui arvestada kokku ettevalmistustöö, istikute maksumus ja hilisem hooldustöö, kulub metsa uuendamiseks hektari kohta umbes 1000 eurot. „Metsaomanikul on väga raske sellist väljaminekut teha, kui ta hakkab metsa uuendamise peale mõtlema alles siis, kui raie tehtud ja raha kulutatud. Samas pole see üle mõistuse suur kulu, kui ta arvestab selle kohe sisse enne raietulu saamist,” seletab Link. kUUske kõige enam Mets uueneb ka looduslikult.

Kultiveerimise teel ehk istutades või külvates on mõistlik uuendada just paremates kasvukohtades. Muudel juhtudel võib looduslikule uuendusele kaasa aidata või

Metsaomaniku ABC || maa elu || istikud || 7

23. november 2017

istikuid napib jättagi raiesmik looduse kujundada.

Kõige rohkem istutatakse erametsadesse kuuske, järgnevad mänd ja kask. „Natuke ka sangleppa ja ega muud metsa istutatagi,” sõnab Jäärats.

Kuuseistik on pisut kallim kui harilik mänd, aga erametsaomanikud eelistavad siiski kuuske. Mõne aasta eest oli olukord, kus kasvatajad ei suutnudki kõiki männiistikuid maha müüa.

Link seletab, et männi kasvatamise teeb riskantseks see, et noored männid on põtradele maiusroaks. Riigimetsa istutatakse mändi rohkem, sest neil on rohkem võimalusi: kui põder sööb männi ära, siis RMK jõuab uued puud istutada, aga eraomanikule võib see liiga suureks kuluks osutuda. Metsaomanik pigem kardab ja valib kuuse. Tõsi, noori kuuski armastavad kitsed, aga neid jäi vahepealsetel lumerikastel talvedel väheks.

Kuusekultuure rajatakse igal kevadel ja nüüd ka sügisel massiliselt. See, et kuuski kõige enam istutatakse, ei tähenda aga, et tulevikus seal paks kuusemets kasvaks, ikka segamets, kus seas kaski, haabasid ja muid lehtpuid. „Kuuske tuleb istutada, sest looduslikult tuleb seda visalt,” sõnab Jäärats. „Aabitsatarkus ütleb, et okaspuud on mõistlik istutada ja lehtpuud

võib lasta ise kasvada. Kuuse aladele suruvad lehtpuud ise sisse. Hiljem saab seal valgustus- ja harvendusraiega olukorda parandada.” tasU 30 aasta pÄrast Seemnest metsa istutuskõlblikuks kasvab puu kolme aastaga, siis on see 20–30 sentimeetrit pikk. Siiski peab arvestama, et ilma edasise hoolduseta on metsa istutamine mõttetu. Noor taim vajab esimestel aastatel kindlasti ümbritseva rohu trimmerdamist, muidu puud hukkuvad rohu all: sügisel vajub kulu taimele peale, siis lumi veel otsa, hiirtel on seal hea toimetada ja kevadel ei pruugi taim end enam püsti ajada.

10–20 aasta pärast tuleb teha valgustusraiet ja võtta maha liialt tihedalt vahele kasvanud lehtpuud ja mõned kuused. Esimest korda saab metsaomanik puudest tulu umbes 30 aasta pärast, kui esimest harvendusraiet teha. Õige palgapäev tuleb aga alles 60–80 aasta pärast.

Praegu tehakse metsades, kus kevadel plaanis istutada, pinnase ettevalmistust. Et lihtsam oleks taimi hooldada, selleks veab masin raielangile kändude vahel laveerides vaod, mille harjale kevadel taimed istutatakse. Nii on hiljem hooldada kergem, sest leiab taimed kulu ja vaarikate seast üles.

POOLED METSATAIMED TULEVAD LÄTIST riina Martinson Maa Elu

RIIK TOETAB

P

ärast raiet või metsaosa hukkumist tuleb kasvama panna uus metsapõlv ehk mets

uuendada.

Erametsaomanikul on võimalik taotleda metsa uuendamise toetust.

Toetust saab taotleda metsaühistu ja erametsaomanik. Met-

saühistu kaudu toetust küsides on toetuse määrad kaks korda suuremad.

Toetatakse metsataimede soetamist ja istutamist, metsamaapinna ettevalmistamist ja metsauuenduse hooldamist, kui metsas on tehtud raie või mets on hukkunud. Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist.

Pisikesi mände erametsaomanikud pisut pelgavad kasvama panna, kuna põtradele on noored puud tõeliseks maiusroaks.

E

rametsaomanikud on hakanud hoogsamalt oma metsa uuendama ja tänavu kevadel sai erametsades mulda üheksa miljonit uut puukest. Kuna kohalikke taimi napib, toodi ligi pooled istikud Lätist.

Kui mullu turustati erametsa istutamiseks 7,9 miljonit metsapuutaime, siis tänavu kevadel juba 8,8 miljonit, lisaks istutati uusi puukesi sügisel. „Võrreldes mõne aasta taguse mahuga on istutatud taimede kogus erametsadesse mitmekordistunud,” ütleb Keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist Eda Tetlov. Infot turustatud metsaistutusmaterjali kohta kogub Keskkonnaamet registreeritud kultiveerimismaterjali tarnijatelt ja liikmesriikidest saadetud teatistelt.

Metsataimed, nii istikud kui ka seemikud või siis suletud juurekavaga taimed, saadakse metsataimede kasvatajate käest. Elukutselised kultiveerimismaterjali tootjad on registreeritud ja Keskkonnaamet kontrollib nende tegevust. 2016. aastal turustas omatoodetud taimi 60 isikut.

Vähesel määral kasvatavad metsaistutus-

materjali ka eraisikud oma tarbeks. „Oma tarbeks taimede kasvatajad ei ole registreeritud ja seetõttu pole nende toodetu kohta täpset arvestust,” lisab Tetlov.

Nagu öeldud, tuuakse taimi meile ka väljastpoolt Eestit. 2017. aasta kevadel istutatud taimedest toodi meile väljastpoolt 43 protsenti, samas aasta varem oli see arv 29. Tänavu toodi enim metsaistutusmaterjali Lätist.

Imporditakse seepärast, et kodumaiseid ei jätku. „See on tõesti nii, et sobilikke sortimente, nagu paljasjuurne kuuseistik, pole meie tootjatel metsaomanikele piisavalt pakkuda,” kinnitab Tetlov. „Meil on lubatud sisse tuua hariliku kuuse ja männi algmaterjali, mis pärineb Lätist või Leedust. See tähendab Leedu või Läti päritolu seemnest kasvatatud taimi.”

Varem on toodud isegi Saksamaalt kuuseseemneid, millest kasvanud puud on Tetlovi sõnutsi näidanud head kasvu ja tervist. „Samas on ka kehvemaid kogemusi lõunapoolsete mändidega. Teadmata, mis toimub kliimaga, on keeruline hinnangut anda lõunapoolset päritolu taimede kasvu ja arengu kohta meie kliimas.

Vaieldamatult on parim kodumaine, kasvukohaga kohastunud algmaterjal,” räägib ta.

EDU ALGAB MAAST MADALAST KORRALIKUD REHVID SAAD Kui müüte metsa- või põllumaad, siis pakkuge kindlasti meile ka!

www.kinnistu.ee tel 5348 8010 VEOAUTOREHVID | TÖÖSTUSREHVID | VALUVELJED | REHVITÖÖD VILJANDIS Tomuski tee 3, tel 5647 5342 | Riia mnt 97, tel 434 0401 TARTUS Võru 53, tel 5648 8878 TALLINNAS Peterburi tee 1a, tel 5684 2174 info@aalux.ee

8 || Reklaam || maa elu || Metsaomaniku ABC

23. november 2017

MEIE USUME ENDISELT, ET METSATEHINGUTES ON OLULINE OSTJA USALDUSVÄÄRSUS

www.metsaru.ee | info@metsaru.ee | Tel 5809 7401

Lõigatud võsa kasvab kiiremini ja tihedamaks.

Puruks pekstud võsa kuivab ära ja enam ei kasva!

Pakume suure võimsusega kettniidukeid Rootsi tootjalt Slagkraft. Ketid peksavad järelejäävad puutüved laiali, mis kiirendab taimede kuivamist.

Ostame üle Eesti raieõigust, metsa- ja põllumaad Tel 504 8545, 5556 7840 Volupuu@gmail.com www.ostanmetsa.ee

Gunnar 509 7926 Aarne 504 9803

Teeme lõppraieid

Ostame kasvava metsa raieõigust ja metsamaterjali

TÄNAVALEGAALNE ATV CFMOTO CFORCE 550 ATR

Tihedama võsa ja ka kändude purustamiseks koos pinnase kobestamisega pakume freese Prantsuse tootjalt Plaisance. Saadaval nii eraldi kandemasinaga kui ka ekskavaatori noole otsa monteeritavad freesid.

Asume Mõigu tehnopargis, Läike põik 3 513 5150, melker@melkerbaltik.eu

OSTAME , RAIUME JA HOOLDAME METSAKINNISTUID info@starforest.ee

KÜSI MEIE KÄEST • kasvava metsa raieõiguse, • metsakinnistu, • virnastatud võsa ja raiejäätmete, • kasvava võsa HINDA. LISAKS OSUTAME • puidu hakkimis, • põldude ja kraavide puhastamise, • metsamajanduskavade koostamise TEENUST.

www.starforest.ee

HIND alates 5890

€

ÜLIVÕIMEKAS JA VASTUPIDAV ATV MAJAPIDAMISSE PARIM!

maa elu || Elu talus || 7

23. november 2017

Valgamaal Kaagjärve külas elavad Mart ja Teele Kase koos tütar Annaga. Nad võtsid omale põhiloomadeks just kitsed – nendega juba igav ei hakka.

Foto: Maarius Suviste

Maal elad nii, nagu tahad Maarius Suviste Lõuna-Eesti Postimees

V

iimsist Valgamaale kolinud ja põlistallu kodu loonud Mart ja Teele Kase ning tütar Anna elavad koos kitse- ja kanakarjaga, kuke ja kahe koeraga keset ehedat loodust Karula mail.

Praegune kodu on Mardiga alati olnud. Kalde talu Kaagjärve külas on tema vanavanaema loodud. Vanaema Heljo ja vanaisa Mart pidasid seal väiketalu, kus olid lehmad, lambad, sead, kanad, pardid, haned. Pärast vanavanemate siitilmast lahkumist oli talu Mardile ja Teelele pigem suvila eest. Kuus aastat tagasi hakkasid nad Mardile pärandatud talu rohkem korda tegema ja nüüdseks on üsna palju muutunud. „Palkmaja on saanud uue ilme seest ja väljast, uus sissesõidutee laseb ka poriga kohale jõuda ja hoov on avaram,” tutvustab Mart. Sel aastal hakkasid nad keldri peale suvekööki rajama. „Maaelu on üks suur tohkeldamise ja aeglase protsessi nautimine. Aga kui vaadata viie aasta taguseid pilte, siis on siin muutunud maailmatuma palju.”

Psühholoogiat ja teatrikunsti õppinud ning teatris dramaturgina ja reklaamiagentuuris loovjuhina töötanud

Mart Kase jätkab maal elades kirjatööd. „Kirjutada saab igal pool. Lihtsalt mu sisemine kell on selline, et parimad töötunnid on varahommikuti. Maal on lihtsam vara kirjutama hakata kui linnas.” Mõtete ülestähendamine, oma talu loo kirjutamine ja blogi metsikelu.ee pidamine aitab tal luua süsteemi, et miks nad seda kõike teevad. Soe on lugeda aja möödudes neid jutte ja et teistelgi oleks soe, pani ta sel aastal kokku raamatu „Metsik päevaraamat”.

Kitsed – kallistamiseks parajad Loomapidamise seis on praegu selline: seitse lüpsil kitse, seitse kitsetalle, kolm sikku ehk meessoost kitse, 28 kana, kukk ja kaks Iiri setterit. Järgmisel kevadel sünnib umbes 30 kitsetalle lisaks – vaat siis alles läheb huvitavaks. „Loomadega saab ka nalja,” rõõmustab Teele. „Maal peabki nalja ka saama, mitte ainult kogu aeg tõsine olema,” lisab Mart.

Kitsed said talu põhiloomadeks pooljuhuslikult. „Otsisime põhitegevuseks midagi, mis läheb peres kõigile korda, ja loomi me armastame, aga lehm ja hobune on ilmselgelt veidi suured loomad,” tunnistab pereisa. Sestap sobivad loomad, kes on kallistamiseks paraja suurusega ja ka

nutikad, et nende krutskitest rõõmu tunda. Teelele jäid silma Tüüringi kitsed, keda nad käisid Võrumaal Andri-Peedo talus vaatamas, ja Kalde tallugi võeti kitsed.

Kitsekasvatusest ei teadnud nad kolm aastat tagasi suurt midagi. Aga nad lugesid raamatuid, õppisid ja eks julge pealehakkamine on pool võitu.

Kitsepiim on hea ning sellest tehtud toorjuust ja kõva juust veelgi paremad, teab Mart.

Praegu teeb Kalde talu mitme maitsega toorjuustu ja kitsevõid. Värsket juustu saab pakkuda ainult nii: ühel päeval lüpsad, siis jahutad, järgmisel päeval pastöriseerid ja ülejärgmisel päeval on see juba juustuna inimeste suus. „See on asi, mida välismaalt ei saa kunagi sisse tuua. Oma lugu ja oma toodang on äärmiselt olulised,” rõhutab peremees.

Loomadega igav ei hakka Mart ja Teele arvavad, et maal on lihtne elada, kui on tegevust ja väärtustad ka suhteidtegemisi linnas. Nemad näevad praegu oma Tallinna sõpru tihedamini kui siis, kui elasid Viimsis ja töötasid Tallinnas. „Meil käiakse palju külas ja see on vahva,” on Mart rahul.

Neil on puitmajas hea ahi, mõnus on magada, jalatallad vastu ahju, ja hommikul saab kohe majast välja loodusesse

astuda. Eestis ei ole halba ilma, leiab Mart, on lihtsalt nurin. „Vaata, kui maal astud õue, kuulad loodust ja võtad vastu oma loomade positiivsust, siis ongi kõik olemas, justkui isiklik jackpot.” „Sõbrad arvasid, et meil pole maal midagi teha,” meenutab Teele. See pole õige. „Tulime maale, võtsime loomad ja hakkasime kodulinde kasvatama. Kui pole loomi-linde, kelle eest hoolitseda, siis võib maal igav hakata küll. Loomad on distsipliin – lihtsalt pead nende eest hoolitsema, ei saa niisama käed rüpes istuda.” „Linnast külla tulnud sõbrad ei jõudnud ära imestada, et kitsi tuleb lüpsta iga päev,” muigab Mart. Veel suurem oli üllatus, kui kuuldi, et mitte kord päevas, vaid lausa kaks korda.

Teele ütleb, et nad on Valgamaal püsivalt elanud kaks ja pool aastat ning selle aja jooksul on nad palju jõudnud ära teha. Ent veel rohkem on teha. „Kõik võtab aega, kõik nõuab palju aega. Aga me tõeliselt naudime seda, mida teeme,” tunnistab ta. „Maal saad elada nii, nagu ise tahad,” teab pereisa. „Linnas käiksin nagu hull ühest korteri otsast teise ja otsiksin tegevust. Samuti on maakeskkond lapsele kasvamiseks äge – oma kit-

sede piim, oma kanad, oma pori, oma õunad, oma seiklused oma õue peal.”

Kas millestki ka puudust tuntakse? „Kohati sellest, et kõigil üritustel ei saa osaleda, kuhu meid kutsutakse,” vastab Mart. „Ühe ürituse pärast Tallinnasse sõita pole otstarbekas.

Kui saame mitu asja ühildada, siis võtame sõidu ette.” Linnaelust nad päris võõrdunud ei ole. Tartus käiakse igal teisipäeval, siis on Annal ujutamine Aura veekeskuses ja Laulupesas laulutund. Pealinnas käiakse vast üle kahe nädala. „Tore on see, et Kalde talu asub Tallinnast vaadatuna täiesti teises Eesti otsas. Sellega käib mingi vale arusaam kaasas, mõeldakse, et kui elad maal, siis ega oma pesast kuhugi ei liigu. Aga meie liigume väga palju ning näeme Eesti erinevaid tahke ja sisu,” räägib pereisa. „Kui masstoorainest tehtud päevapraad maksab Tallinnas juba 4–5 eurot ja sellest portsust jääb maamehel kõht pooltühjaks, siis siin pole midagi rääkida. Maal paned lauale oma juurviljad, kitsejuustu,

Kui pole loomilinde, kelle eest hoolitseda, siis võib maal igav hakata küll.

munad ja vitsutad kodus nagu peenes restoranis.”

Linn võtab inimese vangi Perekond Kase usub, et linnas on lihtsam elada, kuigi see ei pruugi inimest õnnelikuks teha.

Linnas teenid küll rohkem, aga ka kulutad rohkem. Eelkõige on linnas muidugi võimalik tegeleda ettevõtlusega ja/või käia tööl.

Samuti käia väljas, teatris, minna spontaanselt peole jne. „Aga kokkuvõttes võib linn inimese vangi võtta, nii et ta ei julge oma stabiilset elu enam muuta, kuigi väga tahaks. Ühel hetkel elus tuleb otsustada, kas teed midagi ise ära või ei tee.

Pole mõtet unistusi edasi lükata, need jooksevad sinust kiiremini eest ära,” räägib Mart Kase, kelle sõnul on Valgamaa tore koht ja kõikide võimaluste maa. „Kes tahab väga tegutseda, see teab, et Valgamaal saab küll tegutseda.”

Mart arvab, et inimesi, kes tahaksid maale elama minna, on palju. Aga sageli jääb see realistlikke küsimuste taha: kuidas saada rahaliselt hakkama ja kas maal igav ei hakka.

Ta ütleb, et maal elamiseks on vaja kaaslast ehk perekonda, kohta, kus elada ehk talu ning kolmandaks plaani, mida talus teha. „Kui need kolm tingimust on täidetud ja perekond on toetav, siis ära nii palju kõhkle – tee elus suuri muutusi ja oled õnnelik.”

8 || loodus || maa elu

23. november 2017

Looduse tundmine

tuleb kasuks taavi alas Maa Elu

T

änapäeva linnastunud inimestel on kehvemad loodusteadmised kui nende esivanematel. Maa Elu uuris, millist loodusõpet Eesti looduskeskustes pakutakse. „Viimasel ajal toovad päris paljud firmad oma töökollektiivi metsa ja meil palutakse 4–5 tundi nendega tegeleda,” räägib RMK Aegviidu Külastuskeskuse teabejuht Tiina Paltser. Need võivad olla suvepäevad, talvepäevad või seenepäevad, mille raames loodusesse tullakse. Tiina Paltseri sõnul saab külastuskeskus koolitusse siduda mitu valdkonda. Ühes punktis tutvustatakse metsloomi. „Meil on olemas kõik vahendid: koljud, väljaheited, jäljed, nahad jne,” loetleb ta. Teiseks on taimede või puude tundmine, ka siin on looduskeskusel kõik tarvilik olemas. Kolmandas kohas on matkateema ja looduses liikumine: kuidas lõket teha, kuidas vett puhastada jne. Soovi korral on veel neljaski punkt, kui ettevõte või õppijad soovivad.

LoodUstUUr ja viktoriin Eesti loodus- ja külastuskeskustel on pakkuda programme mitmele vanuserühmale ja erineva teadmistepagasiga inimestele. „Oleme üsnagi paindlikud vastavalt sellele, mida keegi täpsemalt tahab ja millele soovitakse tähelepanu pöörata,” lubab Tiina Paltser.

RMK Elistvere loomapargi

INFO • RMK Aegviidu Külastuskeskus pakub programme, üritusi ja õppepäevi. Õpetajatele tehakse õppepäevi, et nad saaksid hiljem ise lastele teadmisi edasi anda. Korraldatakse üritusi ja matku peredele ja sõpruskondadele.

• Elistvere loomapargi külastuskeskus pakub õppeprogramme, mis sobivad ka täiskasvanutele. Ettevõtted tee-

vad oma töötajatele või töötajad ise tellivad tavaliselt loomapargi tuuri koos giidiga, koolituse juurde sobib viktoriin, meisterdamine vms.

• Lilli loodusmaja suunab suure osa tegevustest lasteaialastele ja õpilastele, nende programmide valiku leiab www. keskkonnaharidus.ee. Programmidest vabal ajal oodatakse külla ka täiskasvanuid.

• VapramäeVellavere-Vitipalu Sihtasutus pakub loodusmatku igas vanuses inimestele. Lastele on välja töötatud ligi 40 loodusõppeprogrammi.

• Külastuskeskuste programmid leiab aadressilt www.loodusegakoos.ee.

külastuskeskuse teabejuht Elle Mäerand ütleb, et neil on õppeprogrammide keskmes loomad. „Pakume loomade õues vaatamisele lisaks õppeprogramme, mis on enamasti kõik meie metsade imetajatega seotud. Need on küll mõeldud õpilastele, aga väga hästi kohaldatavad ka täiskasvanutele. Meie programmid on nähtaval kodulehel www.loodusegakoos.ee. „Tavaline, mida näiteks üks ettevõte oma töötajatele või töötajad ise tellivad, on loomapargi tuur koos giidiga. Sinna juurde saab lisada viktoriini, meisterdamise jne.”

nad, haned, küülikud, kitsed, lambad ja hobused. Meie elu on seatud nii, et ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult väike. Saame hakkama ka kriisiolukorras ilma elektri, mootorikütuseta ja välise toiduabita.

Tahame selles osas inspireerida külastajaidki,” avaldab ta põneva elamusvõimaluse, mis linnainimesele sügavat muljet avaldab.

Matkadest pakub Lilli loodusmaja rabamatka Teringi maastikukaitsealal ja metsamatka loodusmaja õpperajal. „Igal matkal pakume emotsiooni, avastamisrõõmu ja teadmisi meid ümbritsevast loodusest ja inimese rollist looduse suures majapidamises. Räägime palju vanarahva uskumustest ja kommetest ning suhtumisest loodusesse. Õpime märkama metsaasukate tegevuse jälgi, et teada, kes meie läheduses tegutsevad. Retkelised saavad teada, kuidas puid ja tai-

mi kasutada toiduks, raviks ja lihtsalt hea enesetunde saamiseks. Pärast retke pakume kergeid taimseid ja talusaadustest valmistatud suupisteid ning degusteerimiseks taimeteesid,” tutvustab Ly Laanemets loodusõppe sisu.

eheda taLUeLU kogemUs Viljandimaal asuva Lilli loodusmaja perenaine ja retkejuht Ly Laanemets räägib, et kui külalised nende loodusmaja õue jõuavad, siis satuvad nad esmalt ehedasse ja toimivasse väiketalusse. „150aastaste hoonete ja põlispuude all toimetavad ka-

metsikULt metsas Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA projektijuht Triinu Pertels ütleb, et nemad pakuvad loodusmatku igas vanuses inimestele. „Töögruppidele seiklusmatkad, kuhu on lisatud teadmised loodusest: GPS-matk, metsikult metsas, maastikumäng, fotojaht, laternamatk. Korraldame neljal korral aastas teemakohaseid õppeid: loomade jäljed talvel, õppepäevad lindudest, taimedest, seentest. Sinna võivad tulla kõik huvilised,” kutsub Pertels.

Vapramäe Loodusmajas toimuvad loodusõhtud ja kord kuus

Elistvere loomapargi õppeprogrammide keskmes on loomad. Foto: siLLe aNNuK

loodusteemalised loengud eakatele. „Aasta jooksul korraldame mitu loodusmatka, millest võib osa võtta kogu perega.

Lastele on meil välja töötatud ligi 40 loodusõppeprogrammi.” vanad ja noored Tänapäeva inimeste loodusteadmised on looduskeskuste väitel vägagi erinevad. On neid, kes ei tea peaaegu midagi, ja on inimesi, kellel on teadmised olemas, aga puudub kogemus ja oskus loodust jälgida. „Vanem generatsioon tunneb paremini taimi, aga ellujäämise ja matkamise osas on teadmised kehvapoolsed – nooremal

oluline osKus on Kus tahes looduses Käies osata näha ja märgata.

kaljukotkas – väärikaim kull OLAV RENNO linnuteadja

O

lgu linnu-uurija või lihtsalt loodusesõber, aga vaatluskäigul seiratud kotkas annab päevale jumet juurde. Ka looduskaugele inimesele on laotuses tiirleva kotka nägemine omaette elamus.

Eesti looduses elutseb kaht liiki suuri kotkaid: merikotkas ja kaljukotkas. Mõlemad on meie põlislooduse sümbolid ja alles viimase mõnekümne aasta jooksul saanud üle vahepealsest, paarisaja aasta kestel üha süvenenud madalseisust. Kui merikotkas oma üle tuhande isendi suuruse asurkonnaga on muutunud paiguti üsna igapäevaseks linnuks, siis kaljukotka arvukus – alla veerand tuhande linnu – on mitu korda väiksem ja tema inimpelglikkus hoiab teda meie igapäevakäikudest eemal.

Kalju- ehk maakotkas on merikotkast pisut sihvakam ja napilt kümnendiku väiksem, aga temagi emaslindude tiibade sirulaius küünib kahe ja veerandi meetrini ning kaal üle 6 kilo. Isased on – nagu kõigil kulli-

listel – väiksemad, kaaludes napilt üle 3 kilo. Vanalinnu sulestik on tume, enamjaolt pruuni tooni, hoosuled aga hallid ja tiiva kerepoolsel osal valkjas laik, saba on hall tumedate vöötidega ja selle tipp laiema musta vöödiga. Tihtipeale on vanemate lindude sulestik laiguti luitunud ja heledam. Pea ja kukal on kollakasroostjad. Noorlindudel on sulestikus valgeid laike, musta tipuga saba tüvikuosa on valge ja muutub aasta-aastalt tumedamaks. Jalad on varvasteni sulgedega kaetud, võimsate mustade küünistega varbad on kollased. Lennul tehakse 6–8 järjestikust jõulist tiivalööki ja siis laueldakse paar sekundit, nii et lennukõrgus ei muutu. Soodsate tuulevoogude korral võib ka pikemalt lauelda või kõrgemal keerelda.

Kaljukotka levila hõlmab põhjapoolkera metsavööndit ja mäestikualasid. Kuuest alamliigist on meie oma, nominaatvorm kodus peaaegu kogu Euroopas ja Lääne-Siberis. Ainult taiga põhjaosast rännatakse talveks lõuna poole, mujal on kaljukotkad paigalinnud.

Kaljukotkas on üsna paaritruu lind ja iga paar hoidub aas-

ta läbi oma pesitsuspaikkonda. Enamik nendest asub raba-metsamaastikul. Igal paaril on ajapikku rajatud mitu pesa, mida eri aastatel kasutatakse vaheldumisi. Pesa ehitab kotkapaar enamjaolt männi otsa, kas jändrikule rabamännile inimkaugel rabasaarel või kõrge mastimänni ladvaharude vahele. Reeglina on pesapuu teistest ümberkaudsetest puudest nii vanem kui ka jämedam. Vähem on pesi leitud haabadel ja kuuskedel. Veebruaris hakkab kotkapaar uut pesa ehitama või mõnd vana kohendama, tassides sellele veerand meetri paksuse kihi roikaid ja oksi. Vanemad pesad võivad saada paari meetri tüseduseks ja niisama laiaks. Euroopas paikneb selle kotka pesadest puu otsas vaid kümnendik, enamik aga kaljueenditel.

Samal ajal pesaehitusega harrastatakse lennumänge, mil tiireldakse üheskoos õhus, aeg-ajalt kokkutõmmatud tiivul allapoole sööstes. Märtsi keskpaigaks on pesas kaks, harvem kolm muna, mida emalind hakkab hauduma kohe esimese munemise järel, nii et pojad kooruvad paaripäevase va-

hega. Pole harv juhus, kui neist nõrgem omavahel toidu pärast nägeledes hukkub, nii et enamasti kasvab üles ainult üks poeg. Haudeaeg on 44 päeva, poja (või hea õnne korral poegade) pesast väljumiseni läheb veel kuni 80 päeva. On kirjeldatud, et mõni päev enne lennuvõimestumist ei tooda pessa enam toitu ja poeg meelitatakse pesast välja planeerima, nii et ta maandub läheduses ja veedab paar päeva maapinnal ringi kõndides. Noorlind jääb vanemate juurde järgmise varakevadeni.

Kaljukotkad tarbivad erandita loomset toitu, nii elusalt püütud kui ka surnult leitud.

Viimasel juhul on oht, et jahimeeste surmatud, ent leidmata jäänud ulukite lihast satub pliihaavleid (jahiseadusega küll kasutamiseks keelatud) kotka seedekulglasse, nii et järgneb pikaldane surmav mürgistus.

Igal aastal ravivad maaülikooli veterinaarid terveks mitu alla neelatud seatina toimel surmale määratud lindu, ent enamikku tohtrite manu toodud kotkaid ei õnnestu päästa. Arvata on, et iga aasta jääb Eestis tosin või rohkemgi pliiohvrit

Kaljukotkas patrullretkel.

Foto: WiKiPedia

avastamata.

Elusat saaki ründab kaljukotkas, kui on seda oma patrull-lennul märganud, kusjuures kõrgemalt saagi peale sööstes võib ta kiirus olla kuni 80 m/sek. Saakobjekt võib kaaluda kuni 15 kilo. Suuremal loomal haarab ta küüntega peast kinni, nii et läbi kolju ajusse tungivad küünised surmavad ohvri lausa hetkelt. Jänes või rebane haaratakse turjast.

Ei põlata väiksemaidki loomi, isegi uruhiiri. Emakotkas suudab lendu tõusta kuni kolme ja poole kilose saagiga, suuremat saaki süüakse-tükeldatakse kohapeal.

Noorena pesast võetud ning inimeste üles kasvatatud ja treenitud nn jahikotkad olid keskajal Euroopaski kasutusel. Tänapäeval harrastatakse kaljukotkaga küttimist KeskAasias ja araabia maades. Vabas looduses on kaljukotkad ela-

põlvkonnal on kõik vastupidi,” märgib Tiina Paltser.

Elle Mäerand täiendab, et ei saa öelda, et inimeste teadmised loodusest just väga nigelad on, aga tundub, et nende asjade üle ei mõelda. „Paljudele täiskasvanutelegi on näiteks üllatus, et meie hirvlased ehk siis metskits, põder ja hirv vahetavad sarvi igal aastal. Oluline oskus on kus tahes looduses käies osata näha ja märgata. Eks märke on palju ja kui neid märgata, siis tekib ka huvi uurida, mis need on ja kust nad tulevad. Seda püüame samuti õpetada,” jutustab ta.

Triinu Pertelsi sõnul saadakse koolist üsna hea teadmistepagas kätte, lisaks on tänapäeval õpilastel võimalus käia väljasõitudel loodusesse. „Võimalik, et liigilised teadmised on veidi puudulikud,” toob Pertels välja lüngad, mida saab aga igaüks igas vanuses täita.

nud kuni 38 aasta vanuseks, vangipõlves koguni 57 aas-

taseks.

Enamikus keeltes viitab selle kotka nimi, et teda loetakse vastava rahva poolt vägagi väärikaks linnuks. Skandinaavlastel ja mõnedel teistelgi on ta kuningkotkas, poolakatel esikotkas, ibeerlastel ja itaallastel päriskotkas, leedukatel üllas kotkas, kreeklastel, inglastel ja prantslastel kuldkotkas, rumeenlastel vapikotkas jne. Kaljukotka kujutis ehib paljude riikide vappe ja lippe. Sakslased ja hollandlased on ta nimeks pannud kivikotkas, tšehhid, slovakid, bulgaarlased, türklased, lätlased ja mitmed teisedki – kaljukotkas, nagu meiegi. Eestis on ta tuntud ka laanekotka ja maakotkana ning soomlastel ongi ta maakotkas. Kuna Eestis sel kotkal pole pesapaigaks kaljusid leida ja hiidrahnud on talle vaid istekohtadeks, siis võiksime teda hakata rohkem maakotkaks hüüdma, nagu ornitoloogiaühingu linnunimede komisjon on paralleelnimeks kinnitanud.

maa elu || tŠilli || 9

23. november 2017

Eestis kasvatatud tšillit köögiviljaletilt ei leia tiit eFert Maa Elu

K

uigi Eesti kasvuhoonetes kasvab sadu tšillisorte ja tuhandeid taimi, siis suurte poodide letilt leiab kahjuks ainult Hispaanias ja Hollandis kasvanud kaunu.

Kaupluste maheletilt leiab ka mahemärgistusega tšillit, mis on toodud kohale Iisraelist, kuigi mahekasvatajaid leiaks ka kodumaalt. Miks see nii on ja kuhu siis Eesti tšillikasvataja oma toodangu müüb? sUUrim kasvataja Pärnumaal Audru vallas Malda külas asuv Tamme talu on kodumaistele vürtsisõpradele tuntud ürditalu, kus kasvab kümneid ürte, millest valmistatakse maitseainesegusid ja teesid. Talu perenaine Heli Viedehof on leidnud oma taimekogusse ligemale pool tuhat lõhna-, maitse- ja ravimtaime.

Tšillikasvatus pole küll Tamme talu põhitegevus, ent siiski aukohal.

Alguse sai see kümmekond aastat tagasi, kui valmis esimene kasvuhoone ja Heli ostis poest Cayenne’i seemneid. Aastate jooksul on ta proovinud mitmeid sorte, aga on truuks jäänud ühele Aasiast toodud tšillile. „Eks ta ole siin ristunud teiste sortidega, aga on meie taluga kohanenud. Kuju ja maitse on algsena säilinud,” räägib perenaine. Tegemist on keskmise teravusega punase pisikesekaunalise viljaga, mis kasvab madala põõsa küljes.

Arvestades taimede arvu, on Tamme talu ilmselt Eesti suurim tšillikasvataja, taimi on üle 1300. Lisaks kasvatatakse oma tarbeks Habanero tšillit ja jalapenot.

Vähese soojuse ja päikesega ei tahtnud Aasia tšilli tänavu valmida, seda sai tavapärasest poole vähem. Korjamine lõppes eelmisel nädalal ja viljad, mis ei jõudnud punaseks minna, jäeti järelvalmima. „Sant aasta on olnud päikese- ja soojanõudlike kultuuride kasvatamiseks,” sõnab Heli.

Talu põhimõte on, et ühtegi ürti ega vilja värskelt ei müüda, vaid need kuivatatakse või töödeldakse muul moel. Kuivatatud kaunadest võetakse välja seemned järgmise hooaja külviks.

Tšillid külvatakse veebruaris, kasvuhoonesse jõuavad võrsunud taimed mais. Kevadiste, varasuviste ja sügiseste öökülmade eest kaitseb kahekordne kile ja vajadusel pealeheidetud loor.

Juba esimesel aastal, kui tšillikasvatus algas, hakkas Heli neid marineerima ning moose ja kastmeid valmistama.

Praegu on kaubanduses müügil tooted, mil nimeks tuline amps, sõstrasärts, tšilli-sibulamarmelaad, sibulasärts, särtsusool, tšillikaunad marinaadis, ürdiõli tšilliga, päikesemoos ja särtsusool. Retseptid on Heli enda välja mõeldud ja tulisuses arvestab ta eestlaste maitset.

TŠILLIKASVATAJALE • Külva tšilli toas potti juba veebruaris. Mida varem külvad, seda pikem on hiljem saagiaeg.

• Pane ühte potti neli-viis seemet, siis on kindel, et sealt võrsub vähemalt üks elujõuline taim. Kehvemad näpista ära.

• Kui seemneid jääb üle, siis ühte seemnepakki võid kasutada kuni neli aastat.

• Kui mulla soojus on 29 kraadi ringis, võrsub taim juba nädalaga.

• Kui soovid taime kasvuhoonesse istutada, siis jälgi, et öökülmad

Talu tootmishoone ühes otsas on poeruum, siin saab ülevaate kõigist Tamme talu toodetest. Turismihooaja lõppedes paneb pood uksed kinni ja talus algab pisut rahulikum aeg.

Talvisel ajal käib kibe moosikeetmine ning teede ja maitsetaimesegude pakendamine.

See kõik on käsitöö.

Poe aknal on valge kann, mille peal punased tšillikaunad.

Selle valmistas Tamme talule keraamik Kaja Rinaldo, kellelt telliti ka talu sümboolikaga teetassid. „On ju ilus ja rõõmus vili, kui tšillit näed, läheb kohe tuju heaks. Sellepärast ma seda kasvatangi,” ütleb Heli. Inimesed armastavad vürtsikamat järjest rohkem ja Heli plaanib tšillikasvatust laiendada. Praegu on tšillide päralt 240ruutmeetrine kasvuhoone. metste taLUs Lai vaLik Eestimaa suurima tšillikollektsiooni leiab Pärnumaa teisest otsast, Saarde vallast Kärsu külast Metste aiandustalust.

Talus on kolm kasvuhoonet, ühes kasvatatakse tšillit endale, teises müügiks ja kolmandas on kollektsioon, kus leiab igast sordist paar-kolm taime.

Sorte on üle 120. Kokku kasvab talus 150 ruutmeetril 800 taime ringis.

Tšillit kasvatatakse Metste talus juba aastaid. Perenaine Vaike Pärn lõpetas 1970. aastatel Olustvere tehnikumi agronoomina. Talu on ühe pere käes olnud juba aastast 1927.

Aastakümnete vältel on kasvatatud vilja, peetud loomi, tehtud heina. Aga on ka kasvatatud paprikaid, tomateid, kurke.

2011. aastal hakkas kasvatatut üle jääma ja talu peretütar Katrin Pärn registreeris end ettevõtjaks. Esimene edukas müügiartikkel oli suur salatisibul, mille uudishimulik tarbija kiirelt omaks võttis. Edasi lisandusid porgandid ja oad, köögivilja- ja maitsetaimed. Siis aga

HABANEROMOOS sellele liiga ei teeks. Sobiv aeg on kuskil maikuus. Kata igaks juhuks taim ööseks looriga.

• Tšilli vajab palju vett ja toitaineid. Tuleb jälgida, et pott kunagi läbi ei kuivaks.

• Sõltuvalt sordist võib tšilli saaki anda kesksuvest kuni oktoobri lõpuni.

• Kui soovid kindlasti järgmisel aastal sama sorti kasvatada, siis võta ühest kaunast seemned, kuivata ja pista järgmisel aastal uuesti mulda.

Allikas: Heli Viedehof, Tamme talu

• 500 g apelsine • 300 g laime • 1,2 l vett • 60 g Habanero tšillit • 1,7 kg suhkrut • 0,5 dl sidrunimahla Pese ja koori tsitrused, haki koored. Poolita apelsinid ja pigista mahl keedunõusse. Tükelda laimid, haki tsitruste koored

KOMMENTAAR priit Lõhmus PIPFoods

O

leme oma toodetesse saanud Habanero tšillit Metste talust. Kui saak polnud suvel veel valminud, saime eelmise aasta saagist külmutatud tšillit. Kui sü-

juhtusid ette uuemad tšillide seemned, neidki ei põlatud kasvatada. „„Ühest tšillisordist sai peagi viis, siis kümme, järsku oli üle seitsmekümne ja nüüd on piiriks jäänud mõni sort üle saja kahekümne. Edaspidi enam nii rikkalikku kollektsiooni ei talleta: oleme enda jaoks huvipakkuvad sordid ära näinud, maitsnud ning teada saanud, mis sordist mida üldse teha tasub ja saab,” räägib Katrin. „Talvel otsid internetist, reisidelt ja tuttavate kaudu uusi põnevaid

ja lisa needki keedunõusse. Vala peale vesi ja keeda tasasel tulel poolteist tundi. Eemalda tšillidelt seemned ja sisu ning haki. Lisa need koos suhkru ja sidrunimahlaga keedunõus olevale segule ja keeda 15–20 minutit pidevalt segades. Pane kuumalt purkidesse ja kaaneta.

Allikas: Vaike Pärn, Metste talu

seemneid ja kui kasvatatud taim tõepoolest hea ja huvitava saagi annab, on põhjust seda uuesti kasvatada. kasvatada.”

Katrinile meeldibki eeskätt seemnejaht, emale seevastu taimede kasvatamine. Isa on see, kes ei tarbi vist ühtegi toitu ilma tšillita. Isegi 92aastane vanaema sööb mahedamat tšillit hoidistes ja salatites. „Eestlane on tšillirahvas,” kinnitab perenaine Vaike. Ta peab ennastki suureks tšillisõbraks, kuigi hindab mahedamaid sorte.

Talul on välja kujunenud oma klientuur, kes tunneb tšillisid ja nende tulisust. Kõige rohkem kasvatatakse ja kü-

gisel küpses uus saak, saadeti meile kiiresti pakk uue värske kraamiga. Suvel saime paar kilogrammi maailma kõige kangemat tšillit ‘Carolina Reaper’ Soome talust Heinän Puutarha. Sellest jagub pikemaks ajaks. Panime endalegi selle kasvama, eks paistab, kuidas järgmisel aastal saak on. sitakse Habanero tšillit. Palju läheb Tallinnasse restoranidele. Laatadele võetakse kaasa nii värskeid kaunu kui ka enda valmistatud pulbrit, mis on poeletil leiduvast tublisti tulisem ja nüansirikkam. „Meie pulber võib olla punane, oranž, roheline või valkjaskollane. Ka tulisusastmeid on pakkuda mitu, sest

tŠillid KülvataKse veebruaris, Kasvuhoonesse jõuavad võrsunud taimed mais.

jahvatame ikka sarnaste sortide kaunu koos,” räägib Katrin.

Tšillipulbri kõrvale on lisandumas uus toode, kuid seda veel katsetatakse.

Tšillide kasvatamine on teinud Metstest Romantilise Rannatee kaardil teematalu. Talu külastavad grupid, ka naaberriikidest tullakse. Mõni peab olulisemaks Metste tšillit, mõni sibulat. „Kuigi oleme linnadest (Pärnu 50 km ja Viljandi 41 km) suhteliselt kaugel, on hea tahtmise ja ettevõtlikkuse juures kõik võimalik. Tuleb ise sellesse uskuda, mida teed,” kinnitab Katrin.

Leiab ka mahetŠiLLit Kes soovib aga mahedalt kasvatatud tšillit, peab autonina pöörama Kopra Karjamõisa poole, mis asub Valgamaal Laatres. Kopra Karjamõis on oma nišis ilmselt suurim tšillikasvataja, hoolimata sellest, et talu peremees Jüri Koppel tõmbas tänavu tšillikasvatust koomale ja piirdus vaid 200 mahedamapoolse jalapeno taimega, lisaks mõned tulisemaid vilju kandvad taimed, mille seemned ta eelmise aasta saagist kõrvale pani. „Üritame ik ka PõhjaEuroopa maitse-eelistustega kaasas käia, vägisi Eestit lõunamaaks ei tee,” sõnab Jüri muiates. Aastate jooksul on mees kasvatanud ja müünud paljusid sorte. Ta on tšillit pannud purki, valmistanud adžikat, kuivatanud, aga kliente võiks rohkem olla.

Kopra Karjamõisa sõprade hulgas on tšillihuvilisi, aga suurklient, kes lõpuks kogu saagi ära ostab, on Moe peenviinavabrik, kes valmistab mahedat pipraviina J. J. Kurbergi PIPAR. Jook on Eesti parima toiduaine konkursil võitnud pronksimärgi „Parim toiduaine Lääne-Virumaa väiketootjalt”. „Kopra Karjamõis oli meil aastaid tagasi ainuke mahetootja, kes suutis meile tarnida vajaliku koguse mahetšillit. Oleme nende tšillidega väga rahul ja mahe käsitöömaitseviin PIPAR meeldib inimestele,” räägib viinavabriku juht Sven Ivanov.

TASUTA koolitused põllumeestele Taimekaitse aluskoolitus professionaalsele kasutajale (22 tundi) 27.–29. november Säreveres 5.–7. detsember Lääne -Virumaal Kadrina vallas 8.–10. jaanuar 2018 (koht täpsustamisel) Lektorid Kaja Marrandi või Ene Milvaste ja Marek Kõbu.

Taimekaitsevahendite professionaalse kasutaja täiendkoolitus (12 tundi) 30. november Säreveres 11. detsember Tõrvas 12. detsember Lääne- Virumaal Kadrina vallas 4. jaanuar 2018 Saaremaal Kõljalas 12. jaanuar 2018 Pärnus 15. jaanuar 2018 (koht täpsustamisel) Lektorid Kaja Marrandi või Ene Milvaste.

Vajalik eelnev registreerimine http://jkhk.ee/pages/taeienduskoolitused/ tasuta-pria-kursused.php.

Täiendav info 5329 2188 Ruth Türk, koolitusjuht, ruth.turk@jkhk.ee.

Meie müügimeeskonna kontaktid:

Uue põlvkonna metsatõstukeid müüb

• Urmas Nigula, tel 521 8582 • Arne Suigusaar, tel 521 6146 • Taavi Rand, tel 5335 8636 • Lembit Roosioja, tel 528 7081 • Ülar Nõmmik, tel 509 0794 • Tormis Talviste, tel 5348 7354

Konekesko Eesti AS, Põrguvälja tee 3a, Rae vald, www.konekesko.ee Oniar OÜ, Pargi 16, Märjamaa, tel 5553 8339, metsatehnika@oniar.eu, www.oniar.eu

10 || ilma- ja taimetaRk || maa elu

23. november 2017 Veenilaiendite raviks võib varemerohujuurest tehtud salvile lisada saialille, kollast mesikat, kastaniõisi, -pungi, -vilju või -koort, majoraani ja rosmariini. Taimede ürdid lisage hiljem, lehtedele ja õitele piisab kuumas õlis 1–2 tunnist.

Rosmariini, majoraani ja lavendlit võib lisada eeterliku õlina nii salvile kui ka õlileotisele.

ilMatarK

JÜri KaMeniK ilmatark

KIUDPILVEDE JÄRGI VÕIB ILMA ENNUSTADA

Varemerohi värskena. Luumurru või põrutuse korral tehke toorest juurest või lehtedest putru, aga mähist tuleb hoida peal ainult seni, kuni nahk hakab kipitama. Siis tuleb mähis eemaldada ja nahk puhastada.

Kasutada võib kohe pärast kipsi või lahase äravõtmist. Mida kiiremini pärast traumat tarvitada, seda paremini vigastatud koht taastub ja tüsistusi on vähem. Värske varemerohumahla või -tõmmisega on peatatud ninaverejooksu ja kaotatud verevalumeid.

Ü

Varemerohi on siniste õitega lopsakas karedate lehtedega taim, mis õitseb mais-juunis.

Foto: WiKiPedia

varemerohi

on mitmekülgne abimees

P

raegu on õige aeg enne maa külmumist juuri korjata ja neist ravimit teha. Talvel traumade korral hea võtta ning aitab liigese- ja seljavalu vastu. Varemerohtu on kasutatud ka troofiliste haavandite ja gangreeni ravis.

Varemerohi on siniste õitega lopsakas karedate lehtedega taim, mis õitseb mais-juunis.

Kui pärast õitsemist niita, kasvatab ilusad suured lehed. Sobib pinnakattetaimeks, kraavikallastele ja metsa äärde. Ei soovita keset aeda või lillepeenrasse istutada, sest varemerohi kipub vohama. Paljuneb ka seemnetega. Kui on soov kasvu ohjeldada, tuleb taim pärast õitsemist ja enne seemnete valmimist maha niita.

Varemerohu ladinakeelne

Varemerohusalv sea-, palmivõi kookosrasvaga. Varemerohust salvid ja õlileotised aitavad traumade, närvipõletike ja veenilaiendite korral. Välja kaevatud, pestud ja mustast koorikust puhtaks kaabitud varemerohujuured tükeldage 1–2 cm tükkideks, pange sulatatud rasva sisse, hautatage umbes 90kraadises rasvas 6–8 tundi, kuni varemerohu juur muutub klaasjaks. Kurnake ja pange purki.

Kui on radikuliit, sundasendist või traumadest tingitud õla- või seljavalu, võib varemerohujuurele lisada soopihlajuurt. Sel juhul kurnake, lisada võib nulu ja lavendli eeterlikku õli, liitri sal-

Varemerohujuure õlileotis. Õlileotis aitab liigesevalude ja traumade korral. Tükeldage juur ja valage viinamarjaseemneõliga üle. Lisada võib männipungi, nulu- ja lavendlioksi. Laske toas üks päev seista, seejärel pange külmkappi. Mina hoian külmas umbes nädala, siis sügavkülma ja sealt võtan portsudena välja. Kui on toores taim ja kuumutamata õli, kipub leotis ruttu hallitama ja käärima, seepärast tulebki seda külmas hoida. Rääsumist ja käärimist hoiab ära lavendli, nulu ja kadaka eeterlike õlide lisamine.

varemerohust salvid ja õlileotised aitavad traumade, närvipõletiKe ja veenilaiendite Korral.

ju Kal

KÜlviKalenDer: noveMber–DetseMber

Õis, alates kl 10.04 leht

27. E

08.43 15.34

Leht Leht, alates kl 18.30 vili

29. K

Vili

30. N

Vili, alates kl 22.38 juur

1. R

Juur ALLIKAS: MÄRKMIK-KALENDER „AASTA AIAS 2017” KIRJASTUSELT VARRAK

VI

MAA

TULI

VESI

ÕHK

S

28. T

R

K

19.03

LI

26. P

Ne i

Õis, aiatöödeks sobimatu päev

i ts

Sõnn

25. L

Jäär

ur Amb

Õis

kits

vi Lõ

24. R

Kasutage välispidiselt ja mitte üle kolme nädala! Ainult erandjuhul jooge teena, näiteks maohaavandi kokkukasvatamiseks, kopsutuberkuloosi või limaskesta kahjustuse korral. Siis ainult kümnepäevase kuurina, sest taim sisaldab mürgiseid alkaloide, mis kahjustavad maksa ja paralüseerivad pikaajalisel kasutamisel kesknärvisüsteemi.

Varemerohtu kasutatakse määrimiseks kuni kolm nädalat järjest, siis tuleb pidada vahet või kasutada teisi määrdeid.

Väetis. Veel on varemerohtu kasutatud väetisena: kaaliumisisalduse tõttu sobib hästi tomati, kurgi, kabatšoki, kõrvitsa, kartuli väetamiseks vesilahusena ja kompostina. Vesilahust saab teha ka kuivatatud taimest, lisage 200 g sooja vett ja laske päev-paar tõmmata, lahjendage vahekorras 1 : 5 või kuiva maa korral 1 : 10.

Kui teha toorest taimest kääritatud väetist, siis umbes l kg taimi 10 liitri vee kohta, laske tõmmata 7–10 päeva ja lahjendage 1 : 5 või 1 : 10.

Varemerohu lehtedega saab ka lõnga kollaseks värvida.

U

fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

vi kohta 30–40 ml. Eeterliku õli asemel võib hautamise ajal lisada männipungi, lavendlioksi, kadakamarju.

JU

Katrin luKe

nimi tähendab „kokku kasvatama”, taimel ongi raku uuenemist toetav, vereringet soodustav, paistetust ja valu vähendav toime. Bakterivastase mõju tõttu on varemerohutõmmiste ja -leotistega haavu loputatud, paiseid määritud, luukoepõletikke, traumasid ja põletushaavu ravitud. Eestis on taime luukudujaks nimetatud.

Varemerohu viinatõmmis. Tükeldage juured ja valage viinaga üle. Laske 1–2 nädalat pimedas seista, loksutage aeg-ajalt.

Saab kasutada valutava selja ja liigeste korral. Ise olen kasutanud juba esimisel päeval, kui häda käes (trauma, nihestus), ja olen abi ikka saanud.

Karepa Ravimtaimeaias oleme varemerohule lisanud kuusevaigusalvi selle haavu parandava toime tõttu ning seganud selja- ja veenisalvi sisse.

V

heks tavalisimaks pilveliigiks on kiudpilved (Cirrus). Neid näeb kõige paremini küll kevadel ja suvel, sest maist juulini on madalpilvisust kõige vähem, seega on kiudpilved sageli nähtaval, ent isegi praegu, hilissügisel, võib neid ometigi näha. Kiudpilvede tähtsus seisneb eeskätt ilmade ettekuulutamises, sest kiudpilved kannavad sageli endaga infot tulevase ilma kohta.

Kiudpilved asuvad enamasti 7–10 km kõrgusel aluspinnast (maa- või veepinnast). Välimuselt on kiudpilved peaaegu alati kiulise ehitusega, kuigi mõnikord on see halvasti välja kujunenud. Värvuselt on päeval valged või helehallid, kuid õhtul ja hommikul sageli kollased, oranžid ja punased. Kui need asuvad atmosfääris mitme kihina (duplicatus), siis on alumised neist õhtusel ajal sageli tumedad.

Valgete ööde ajal näivad põhjataevas olevad kiudpilved väga tumedad või mustad, eristudes niiviisi helkivatest ööpilvedest.

Kiudpilved on sageli olemas ka lauspilves ilmaga, kuid siis on need osaliselt või täielikult teiste pilvekihtidega varjatud. Mõnedel kiudpilvede alamliikidel ja vormidel on suur prognostiline väärtus (Cirrus uncinus), mida on ka vanarahvas väljendanud.

Tõepoolest, kiudpilvedega võib ennustada ilma … Niisiis, kiudpilvede mõned erimid on ilma lühiprognoosimise seisukohast väga olulised, sest viitavad üsna usaldusväärselt lähenevale ilmamuutusele, sagedamini pilvisuse tihenemisele ja sademetele juba mitu tundi kuni üks ööpäev ette. Selle poolest on kõnekaimad konksjad kiudpilved (Cirrus uncinus), mis väga tihti viitavad algavale järgnevusele – protsessile, mis on iseloomulik näiteks tüüpilisele läänetsüklonile, mille puhul pilveliigid järgnevad üksteisele kindlas järjekorras. Sellises aktiivses tsüklonis on selgesti eristatav soe sektor, mida ida poolt piirab soe front ja lääne poolt külm front (põhjapoolkeral). Tsükloni eri piirkondi iseloomustavad aga teatud kindlad pilveliigid, mis loobki võimaluse igal tähelepanelikul pilvevaatlejal nende põhjal lähema aja ilma prognoosida.

Kuigi lühiajaliselt oli külmem ja sadas lundki, jätkub ilm pigem hilissügisesel lainel. Nii jõuab neljapäeval (23.11.) uus aktiivne madalrõhkkond Norra merele ja tuleb üle Skandinaavia Läänemerele.

Hakkab sadama. Õhutemperatuur on öösel enamasti alla 0 °C (saartel on soojem), päeval võib veidi soojem olla.

Reedel (24.11.) püsib madalrõhkkond Norra ranniku lähistel ja selle serv ulatub üle Läänemere. Esialgu ilmas muutusi pole, hiljem ulatub tugevam sadu kindlamalt ka idaserva ja läheb soojemaks, sadu aga vesisemaks.

Laupäev (25.11.) tuleb madalrõhkkonna kaguservas peamiselt vihmahoogudega. Õhutemperatuur on tõusutendentsis, olles enamasti igal pool üle 0 °C. Pühapäeval (26.11.) tuleb madalrõhkkonna serva mööda lõunast niiskust juurde ja päeval sajab pea kõikjal (vihmast märja lumeni). Kui Eesti lähedal tekib tsüklon, on oodata tormist tuult ja tugevat sadu. Õhutemperatuuris olulisi muutusi pole või on see pisut madalam.

Edaspidi võib ilm jälle pisut jaheneda ja omandada talvisemaid jooni.

K V

maa elu || kodu ja aed || 11

23. november 2017

Millised lehtpuud sobivad aeda ja parki Aino Aaspõllu dendroloog

P

argis ja suuremas koduaias võib kasvatada mitmesuguseid lehtpuid, kuid enne istutamist tasub teada puuliikide soove ja võimalikke haigusi. Soovitan alati haljasalal või pargis vaadata, kui suureks puukoolis müüdav väike puuke aastate pärast sirgub. Enamik puid talub küll pügamist, kui sellega varakult alata. Tuttava aias on ilus nelja meetri laiune kerakujuline tamm, mis oli kunagi mõtlematult istutatud ja enam ei mahtunud ära.

Lahendus leiti pügamise abil.

Arukask (Betula pendula) on väga ilus puu metsaservas oma rippuvate okstega, eriti sügisel, kui ta on üleni kuldne. Talupojatarkuse järgi teda koduõue ei istutatud, sest tal on pindmine juurekava, vanemad puud võivad tormiga murduda. Tema all ei taha midagi kasvada, aga ta istutati sauna taha, oli ta ju tavaline metsapuu. Õue peale istutati harilik pärn või harilik tamm – hiiepuud. Populaarne lauluke „Üks kask meil kasvas õues” oli vaba tõlge saksa laulust „Üks pärn meil kasvas õues”, aga selle luuetaja koduõuele oli tuul toonud kaseseemne.

Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal toodi arukaski juba Kadriorgu, ilmselt selle laulu saatel.

Nõukogude ajal oli väga soodus tuua metsast talvel välja kaevatud suure mullapalliga puid, Tallinna Lasnamäe linnaosa on neid täis. Aga need pole ilusad arukased, vaid enamasti lühiealised igerikud sookased või arukase ja sookase hübriidid, mis kasvasid Tallinna niiskemates lähimetsades. Kaskedele ei meeldi teede soolamine, liiga kuivad paepealsed mullad ja liivmullad. Paljudes kohtades laiutavad linnahaljastuses vähedekoratiivsed haiged igerikud

Talupojatarkuse järgi arukaske koduõue ei istutatud, sest tal on pindmine juurekava, vanemad puud võivad tormiga murduda. Tema all ei taha midagi kasvada, aga ta istutati sauna taha, oli ta ju tavaline metsapuu.

Künnapuu on eriti ilus sügisel oma säravate vasevärvi lehtedega.

kuivi oksi täis puud. Kask ei sobi linnahaljastusse. Koduaeda mahuks ära tema madal leinavorm ‘Youngii’.

Künnapuu (Ulmus laevis) on tunduvalt vastupidavam ja dekoratiivsem, eriti ilus on sügisel oma säravate vasevärvi lehtedega.

sior) olevat naljaga pooleks arhitektide lemmik, sest jätab nende kaunid ehitused varju suhteliselt lühikeseks ajaks: ta lehtib meil viimasena ja langetab lehed esimesena. Ta pole ka eriti populaarne aiapuu, juured on pindmised ja kurnavad muru. Aga paari viimase aastakümne jooksul on meieni Kesk-Euroopast jõudnud teda kahjustav haigus saaresurm (Hymenoscyphus pseudoalbidus).

Nukker oli näha viie aasta eest Läänemaal ringi sõites massiliselt kuivanud noori hariliku saare salusid. Tallinnas pole näha enam ühtegi tervet puud, tugev tagasilõikus on ajutine kergendus nagu harilikul pärnalgi.

Harilik saar (Fraxinus exsel-

Harilik vaher (Acer platanoi-

Harilik jalakas (Ulmus glabra) ei ole nii laialt levinud pargipuu kui pärn. Et see puuliik kannatab jalakasurma kahjustuste all, oli teada juba eelmise sajandi 30ndatel, kui vanemat erialast kirjandust uurida. On perioode, kus haigus on eriti agressiivne. Eriti kurb on vaadata, millised kahjustused on tänaseks kuulsas Hirvepargis, Tornide väljakul ja Kadriorus.

Fotod: URMAS LUIK / PÄRNU POSTIMEES

des) on kasvamas nii parkides kui ka linnahaljastuses ja suuremates koduaedes. Plussiks tema varane rikkalik õitsemine, võimalus vanematelt puudelt vahtramahla saada. Suur valik vorme: punaselehiseid, valgekirjulehiseid ja üks väiksekasvuline ‘Globosum’, kes mahub ka väikesesse aeda.

Must lepp ehk sanglepp (Alnus glutinosa) on teenimatult vähe haljastuses kasutust leidnud.

Nõukogude ajal oli väga soodus tuua metsast talvel välja kaevatud suure mullapalliga puid.

Vanades parkides võis neid puid leida Läänemaal, kuna ta kasvab ka niiskematel liikuva põhjaveega aladel. Ta on kiirekasvuline dekoratiivne puuliik, kes võtab aias palju ruumi, aga soovitan kasvatada tema vorme, mis on Soomes laialt levinud ja mida leidub juba ka meie kollektsionääride aedades. Näiteks püramiidvorm ‘Pyramidalis’ ja lõhislehine ‘Imperialis’.

Hall ehk valge lepp (Alnus incana) pole haljastuses kunagi kohta leidnud, aga parkides on varem kasutatud tema lõhislehist vormi ‘Laciniata’, Lätis oli kollaselehine vorm ‘Aurea’ ja isegi leinavorm ‘Pendula’. Nüüd oleme Soomest saanud punaselehise vormi ‘Rubra’.

Kui need vormid on poogitud valge lepa alusele, siis ootab meid selle liigi nuhtlus, sest

ta ajab rikkalikult kõikjale juurevõsusid. Loodame, et uuemad katsed pookida vorme musta lepa alusele toovad edu.

Harilik haab (Populus tremual) on lühiealine ja varakult seenhaigustesse nakatuv puuliik ja teda pole kunagi haljastuses kasutatud, kuid tema püramiidvorm ‘Erecta’ on linnahaljastuses Soomes juba ammu kasutusel. Nüüdseks on ‘Erecta’ jõudnud Tallinna, kus ta oma kitsa võraga on asendamatu.

Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) on väiksekasvuline puuke, mis mahub ka väiksemasse aeda, eriti soovitan tema dekoratiivseid sorte. Pihlakas pole nõudlik mulla suhtes ja talub ka varju. Vanarahva uskumuse järgi peaks ta olema igas väravas halva ärahoidmiseks.

Granaadipuu kasvab toaski Toivo Niiberg

Räpina aianduskooli õpetaja

G

ranaadipuu sobib kasvatamiseks kasvuhoones, talveaias ja toas, kus vajab keskmise toitainesisaldusega mulda ja sooja hästi valget kasvukohta. Toas kasvatada madalamaid kuni 1,5 m kõrguseks kasvavaid ja kompaktsema võraga või siis toas kasvatamiseks mõeldud sorte. Kasvuajal vajab rikkalikku kastmist ning iganädalast täisväetisega väetamist. Talvel, puhkeperioodil tuleb kasta minimaalselt ja hoida 13–16kraadisel temperatuuril.

Paljundatakse kevadel seemnetega või suvel poolpuitunud pistokstega. 10–15 cm pikkused 5–7 pungaga pistoksad panna juurduma 20kraadisesse substraati. Pistikud juurduvad 1–2 kuuga. Seemned idanevad 20–24 kraadi juures kuni 25 päeva. Seemned külvata 1 cm sügavusele ja sooja substraati nagu pistikudki.

Kui tõusmed on umbes 9 cm pikkused, soovitatakse taim istutada 25 cm läbimõõduga potti, mis jääks tema püsivaks kasvukohaks.

Kujundamisel jätta põõsale 4–6 põhioksa. 5 aastat ja vanemad oksad lõigata võrast

välja. Samuti lõigata maha juurekaelast ja tüvelt tekkivad võsud.

Esimesed õied võivad puhkeda juba 2–3 aasta vanusel põõsal, aga need soovitatakse esialgu eemaldada, et tagada taimele tugevam kasv. Õitsemisest vilja valmimiseni kulub 6 kuud. Heades valgustingimustes granaadipuu lehti ei langeta. Halvema valgustuse korral võivad lehed südatalvel kolletuda ja variseda, siis kasta taime vähem. Umbes poole kuu pärast puhkevad esimesed pungad ja kasvab uus lehekroon.

Esimesed õied võivad puhkeda juba kaheaastasel granaadipuul.

Foto: Margus Ansu

Väiksemas korteris sobivad kasvatamiseks kääbusgranaadipuu (P. granatum var. nana), mis on 30 kuni 45 cm kõrgune ja umbes meetrise läbimõõduga rikkalikult viljuv kerajas põõsas, ja täidisõieline granaadipuu (P. granatum f. plena). Mõlemad paistavad silma oma dekoratiivsuse poolest, viljad jäävad väga väikeseks ja neil on eelkõige iluefekt. Õitsema hakkavad need juba aasta pärast külvi. Paljunevad hästi ka pist­ okstest.

Keskküttega korteris vajab taim sagedast piserdamist toasooja veega, soovitatavalt igal hommikul ja õhtul.

12 || aHi || maa elu

23. november 2017

ahjUmeister. Ahjumaailma nime all Eestis heledatoonilisi ahjusid pakkuma hakanud meisterpottsepp Raivo Koppel ütleb, et ahjusoojusest paremat ei ole ega tule ja et hea ahi annab ühtlaselt sooja 24 tundi järjest.

ahju soojusest

paremat ei ole olemas sirJe niitra Postimees

E

hkki väljas on sompuskülm sügisilm, võtab Koppel meid vastu oma nägusas ja väga soojas kodus Märjamaal.

Avatud köögiga toas on heledate glasuurplaatidega kaetud kaminahjule lisaks puudega köetav pliit, mille soemüür annab sooja ka kõrvalasuva vannitoa soojale istmele. Selle meistri kohta ei saa küll öelda, et endale pole midagi jagunud. Õue peal on suur kollane furgoonauto, mida mees hellitavalt Hiltoniks kutsub, sest selles saab kusagil pikemalt tööl olles ka ööbida. Kõrvalhoonesse on aga sisse seatud väike töökoda. Ehkki Raivo Koppeli kohta sobiks hästi öelda kuldsete kätega töömees, sest ta on teinud peaaegu kõiki ehitusel vajalikke töid, siis see nimetus talle kohe üldse ei meeldi. „Mina arvan, et pea on tähtsam kui käed, sest kõike tuleb teha mõistusega,” lausub ta.

Pottsepaks koolitas tänane väga nõutud ahjumeister ennast aasta aega põhiliselt internetis iseõppimise teel, külastades vastavaid kodulehti üle terve maailma, kusjuures jõudis kiiresti Põhja-Ameerika Pottseppade Assotsiatsiooni tarkusi tudeerima. Seal tehti esimene ahi alles 1980. aastal, teab Koppel rääkida, sest enne seda olid ainult kaminad kasutusel. Hiljem ilmusid ameeriklaste kodulehel juba ka mõned eestlase tehtud ahju pildid.

Pottsepa ameti juurde jõudis aga Saaremaalt pärit mees seetõttu, et leidis endale 2002.

Raivo Koppel oma kodus isetehtud heleda ahju ees toasooja nautimas.

aastal „jooksuaja”, nagu ta ise ütleb, Märjamaalt naise, aga töökohta sellega kaasa ei saanud. Mõtles siis, mis see õige amet võiks olla, mis liiga palju investeeringut ei vajaks ja sellises väikeses kohas leiva lauale tooks. Mõte liikus ahjude peale, sest neid saab teha aasta ringi. Ega toona Eestis suurt muid ahje tehtud kui punasest tellisest ja plekkahje, aga tema juurutas heleda disainiga ahjud, mida nüüd lisaks kahhelahjudele põhiliselt teebki.

Oma eeliseks pottsepatöös peab Koppel seda, et tal puudub vanast ajast pärit taak ja kõik on tulnud endal algusest peale välja mõelda. Tema osaühing Ahjumaailm pakub terviklikke lahendusi alates konkreetsesse interjööri sobiva küt-

tekolde projekteerimisest kuni selle valmis ehitamiseni. Koostööd on tehtud mitme maa pottseppadega ja Eesti kolleegidega, kellest mitmeid võib Koppel täna oma õpilasteks nimetada.

Nende hulka kuuluvad ka tema enda praegu Viljandis elav poeg Kerri ja Elvas elav väimees Tarmo Tsepokaite, kellega koos on nii mõnigi huvitav küttesüsteem valminud. Tavaliste pottahjude ja pliitide kõrval on tehtud nii uhkeid disainahje kui ka grillikodasid ja leivaahje. Koostöös on valminud tellistest firmaahi poja Kerri Koppeli firma Unibuild nime all.

Neil soojust salvestavatel ahjudel on lisaks koldele küpsetusahi ja seina paksus on selline, et ahi soojeneb ühtlaselt ja sellele ei teki pragusid ka pikemal

Foto: Liis Niitra

KOMMENTAAR riina siimar, õpilane uidugi on Raivo kõva pottsepp ja tunneb oma ala hästi.

Mina hakkasin esimese naisena Eestis seda ametit tema käe all õppima kuue aasta eest. Raivo oli õpetajana väga konkreetne ja range, nõudis algu-

sest peale head tööd. Mina olen selle ametiga nüüd väga rahul ja leian, et selles pole midagi nii rasket, et naine hakkama ei saaks, aga ega see väga kerge töö ka ole.

Raivo on hea suhtleja. Saaremaa mehena on huumorimeelne, teeb palju nalja, on igati tore ja lõbus mees – igav temaga juba ei hakka.

kasutusel. Selline ahi on töötoa korras ehitatud ka Keskkonnauuringute Keskuse ahjulaborisse. Unibuildi ahju võib ekstreemselt kütta järjest terve ööpäev ja mingi ülekütmine seda ei murra. Koppel on seda meelt, et head ahju ei saagi üle kütta.

Nõnda peab ta jamaks jutte, et keegi pani kolm halgu rohkem ja ahi läks ülekütmisest lõhki, sest kui ahi on korralikult tehtud, siis seda juhtuda ei saa.

Oma esimese ahju kohta ütleb Koppel, et ega ta kliendile öelnud, et teeb esimest ah-

M

ju. Aga valmis see sai ja annab ühes Raplamaa väikeses külakeses pererahva kiitusel tõrgeteta sooja siiani. Koppeli sõnul tunneb hea ahju kaugelt ära selle järgi, et korsten ei suitse. „Võib ju rääkida peenosakestest ja kasutegurist, aga kui ahi ära laguneb, siis on kaotus rahakotile suur.

Suitsev korsten võib anda märku sellest, et kas ahi või korsten või koguni mõlemad on pigi täis ja suitsuga haihtub õhku põlemata energia,” selgitab ta.

Koppel soovitab kõigil nädala puuvaru tuppa valmis tuua. Esiteks muutub igal õhtul kuuris puude järel käimine tüütuks tegevuseks ja teiseks põlevad vähemalt kaks päeva toas olnud puud paremini, andes ka rohkem sooja. memmeahjUL kindeL hind Heal meistril on alati palju tööd, nõnda ka Koppelitel. Kõike ei jõua ära teha ja vahel tuleb oodata mitu kuud. Praegu on isal ootamas mitu pottahju tellimust, pojal on aga ees koguni kümme tööd. Vahel ajavad järjekorra sassi kliendid, kes oma aja viimasel hetkel edasi lükkavad. Eks see ole inimesele ka üsna kulukas ettevõtmine.

Hind sõltub mõistagi ahju tüübist, kasutatavatest materjalidest ja disainist. Ahjumaailmal on välja töötatud kindel keskmise suurusega ahjuprojekt, millel nimeks Memmeahi, ja selle punastest tellistest lihtsa, kuid väga nägusaks viimistletava ahju saab memm kätte kolme tuhande euroga, aga mõni teine võib ka pisut rohkem maksta. Mõnevõrra on võimalik sellest hinnast allagi saada.

Seevastu kõige kallim kahhelahi koos pliidikompleksiga on maksnud 20 000 eurot.

Eestis on paarkümmend tunnustatud pottseppa, kuid mitte kõik nad pole nii head suhtlejad kui Raivo Koppel. Seetõttu on temalt tellitud artikleid erialaajakirjadesse. Pottseppadel on kolm taset: sell, pottsepp ja pottseppmeister. Tema kuulub mõistagi viimaste hulka, kuid töö hind sellest ei sõltu. „Kord tellis kaminahju üks mees, kellel oli kodus juba maaküte olemas – niisama ehk igaks juhuks. Paari aasta möödudes, kui juhuslikult kohtusime, teatas mees minu pärimise peale, et kütab ainult ahjuga, sest maaküte läks rikki,” räägib Koppel toreda loo. Selle peale rõhutab ta taas, et ahiküttest paremat soojust pole olemas ja ahju vastu ei saa mitte ükski masin. See pole niisama ütlus, vaid sel on teaduslik põhi all, sest ahjusoojus on sarnane päikesesoojusega.