Maa Elu, 30. november 2017

ISSN 2504-5865

JuBa TEinE METsaoManiku aBC

TÄNASE MAA ELU KESKELT LEIAB LUGEJA TAAS VAHELEHE METSAOMANIKU ABC.

9

772504

586014

JoRMa õiGus: MESINDUS ON USALDUSE KÜSIMUS. HEA, KUI ON TUTTAV MESINIK, KELLEST TEAD, ET TEMA MESI ON KVALITEETNE JA PUHAS NING INVENTAR VASTAB NÕUETELE.

kEhV ilM kiMBuTaB ka METsaMEhi

VIHMANE SÜGIS EI LASE KORRALIKULT TÖÖD TEHA MITTE ÜKSNES PÕLLUMEESTEL, VAID METSAFIRMADKI ON HÄDAS PEHMEST METSAST PALKIDE VÄLJAVEDAMISEGA.

30. NOVEMBER 2017 • NR 47 (129) • HIND 1 €

AJALEHT

ETTEVÕTLIKULE

MAAINIMESELE

sealiha tasub süüa küll SIRJE nIITRA Postimees

s

ealihast rääkides kerkib paljudel silme ette rasvast nõretav seapraad, kuid tegelikult saab sea eri tükkideks lahtilõikamisel üsna mitmesuguse toiteväärtuse ja rasvasisaldusega sealihalõiked – näiteks fileetükis on vaid kuus protsenti rasva.

Toiduliidu korraldatud sealiha propageerival pressiüritusel kõnelenud Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia lektor Riina Soidla kummutas mitmeid sealihaga seotud müüte, kinnitades, et sealiha tasub süüa, sest see on organismile väga vajalik.

Soidla sõnul on mitmed sealiha söömisega seotud müüdid kergesti kummutatavad. Esimesena võttis ta käsile üsna levinud arvamuse, et sealiha teeb paksuks. Tegelikult ei tee sealiha iseenesest kedagi paksuks, kahjuli-

kud on vaid suured kogused.

Rasvasisaldus sea sise- ja välisfilees on teadlase sõnul väga väike. Võrdluseks – kartulikrõpsud, mida lapsed heal meelel söövad, sisaldavad rasva lausa mitu korda rohkem.

Teine müüt – sealihaga võib saada kahjulikke aineid või mikroobe. Tegelikult on liha tootmine pideva seire all ja õigusaktides on ette nähtud meetmete kogum kahjulike ainete vältimiseks, mis haarab kogu liha ahela laudast lauani. Euroopa Liidus on keelatud loomadele hormoonide süstimine, antibiootikume ei tohi kasutada haiguste profülaktikaks ja nende manustamisele on enne tapale viimist sätestatud keeluajad.

Liha süüa pole eetiline. Arvatakse, et loom piinleb tapmise ajal. Soidla sõnul tapetakse loom võimalikult humaanselt ja elusloomi kaitseb loomakaitseseadus. Kõik lihunikud on saanud vastava koolituse ja neil peab olema pä-

rasvasIsaldus sea sIse- Ja vÄlIsFIlees on teadlase sõnul vÄga vÄIke.

LIHA TARBIMINE KASVAB

Toiduakadeemia peakokk Tarvo Kullamaa oskab sealihast hõrgutisi foto: marek metsLaiD / toiDULiit teha mitut moodi.

devustunnistus. Kogu eluslooma kohtlemine ja tapmine on järelevalve all, selleks on ametis lausa looma heaolu spetsialistid.

Liha toiteväärtus oleneb teadlase sõnul liha keemilisest koostisest ehk valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide ja mineraalainete sisaldusest lihas. Liha keemiline koostis sõltub omakorda mitmetest tegu-

ritest: looma liik, sugu, vanus, tõug, genotüüp, lihase anatoomiline päritolu, söötmine, pidamisviis jne.

Inimese valguvajadus on suur. Täiskasvanud inimese ööpäevane valguvajadus on 60–100 grammi, sellest loomse valgu vajadus 30–50 g. Inimese organism ei talleta suuri valgukoguseid tagavaraks, seepärast peab valk lisanduma organismi

• kulumaterjalid • varuosad• loomakasvatustarvikud

www.pmkaubamaja.ee SE TEHNIKAKESKUS OÜ • Tel 5668 7957, 5687 7399

• 2016. aastal söödi Eestis liha rekordiliselt palju: 82,2 kg inimese kohta, • sellest sealiha 44,2, linnuliha 26,1 ja veiseliha 8,8 kg.

• 88 protsenti tarbitud sealihast on kodumaist päritolu.

• 66 protsenti lihatoodete ostudest on nn impulssostud.

• Planeeritud ostude puhul on esikohal maitse, siis harjumus ja kolmandana kaubamärk.

• Ostuotsuse tegemise juures on hind langenud 4.–5. kohale.

Allikas: Toiduliit, Emor

iga päev. Loomset valku saame lihast, kalast, munadest ja piimatoodetest. Loomsed valgud omastatakse tavaliselt paremini kui taimsed ja seetõttu on neid vaja umbes kaks korda vähem kui taimset valku. Liha valkudest on toiteväärtuse seisukohalt tähtsamad lihaskoe, vere ja sidekoe valgud. Inimesele on asendamatud kaks rasvhapet: linool- ja linoleenhape,

neid ei suuda organism moodustada ja need peavad laekuma toiduga.

Lihaskude ja veri on aga väga head rauaallikad, kusjuures lihas leiduvat rauda omastab organism tunduvalt paremini kui taimetoidus sisalduvat rauda. Lihas sisalduvad mikroelemendid vask, mangaan, seleen, tsink, koobalt tagavad normaalse vereloome, kuuluvad inimorganismi bioaktiivsete ainete koostisse ja on seetõttu vajalikud normaalseks elutegevuseks. Mis puutub vitamiinidesse, siis sealiha vitamiinisisaldus on tunduvalt suurem kui veise-, lamba-, linnu- või vasikalihal. Soidla sõnul tuleb liha süüa ja eriti vajab liha kasvav organism.

Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul käib lihatööstus üha enam kaasa muutunud suundumustega, milleks on näiteks kiire vahepala ja nii-öelda käigu pealt söömise võimaldamine. Perenaised soovivad aga järjest enam, et kokkamise töö oleks nende eest ära tehtud, nii et kodus saaks pooleldi valmis toote kohe ahju pista.

Väga hea on selleks eelküpsetatud liha, mis võimaldab lõuna mõne minutiga valmis saada. Teisalt on ka värske liha väga nõutud. Tarbijad teavad aina enam erinevaid väärttükke ja nende omadusi ning oskavad kaupmehelt küsida. Pole ka saladus, et toidutegemine pakub naudingut ning pere või sõpradega koos köögis toimetamine on üks mõnus suhtlemise viis.

2 || meSiNik || maa elu

30. november 2017

Jorma Õiguse sõnul pole viimased aastad mesinikele kuigi soodsad olnud.

fotoD: kristina efert

Mesinik. Endine Mõisaküla linnavolikogu esimees Jorma Õigus otsustas tänavu uude Mulgi valla volikokku mitte kandideerida ja keskendus hoopis mesiniku ametile.

Pühendunud

mesilastele TIIT EFERT Maa Elu

J

orma alustas mesinikuna 2003. aastal, kui võttis Mõisaküla linna südames asunud koduhoovi kaks mesilasperet. Mesilinnud tegid naabrid rõõmsaks, sest nende ploomipuud kandsid kenasti vilja. Nad uskusid, et mesilaste töö aitas saagikusele tublisti kaasa. Kui Jorma otsustas tarud linnast eemale viia, olid naabrid lausa rahulolematud, et kasulikud tööloomad minema viidi. vÄLJaõpe on vaJaLik Esimese kümne aastaga kasvatas Jorma mesilasperede arvu kümneni. Samal ajal tundis ta puudust väljaõppest. Kui 2012. aastal algasid Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis mesinike koolitused, oli ka Jorma platsis. Kandideeris 50 soovijat, 24 võeti vastu. Vaadati mitut asja, üks neist oli ettevõtluskogemus. Jorma oli juba 2004. aastast tegutsenud FIE-

na ja kuna kogemusi jagus, läbis ta konkursi edukalt.

2013. aastal lõpetas ta kursused 5. kutsetasemega, olles ainus selle tasemega mesinik Mulgimaal. Eestis on vaid 11 niisugust mesinikku. 5. tase tähendab kutselist mesinikku, 4. tase abimesinikku. Praegu on Jorma ise juba teiste koolitaja ja hindamiskomisjoni liige. „Kui kooli läksin, oli mõte mesindusest elatuda. Soovisin hakata elukutseliseks mesinikuks,” räägib ta.

Pärast kooli lõpetamist kasvas mesilasperede arv sajani. „Müüsin mett sugulastele ja tuttavatele. Kliente on järjest juurde tulnud, ostavad käest ära,” räägib Jorma. „Mesindus on usalduse küsimus.

Hea, kui on tuttav mesinik, kellest tead, et tema mesi on kvaliteetne ja puhas ning inventar vastab nõuetele.” Algul olid Jarmogi meevurrid pärit Vene ajast, nüüd on kõik tarvikud roostevabad või toiduplastist.

2014. aastal taotles Jorma enda toodetele pääsukesemär-

gi, see tähendab, et kogu tooraine on eestimaine. Kuigi ökomärki tal pole, järgib ta seda põhimõtet ning mürke ja ravimeid ei kasuta. Tema arvates ostavad mesinikud asjata kalleid lestatõrjeribasid, sest lestad muutuvad nende suhtes resistentseks. Jorma kasutab lestade vastu orgaanilisi happeid, need ei tekita resistentsust, aga peab rohkem toimetama ja kulub rohkem aega.

Mesinik peaB pÜhenduMa Jorma on meetootmisesse päris palju investeerinud. Ta ostis Mõisakülla maja kindla teadmisega, et rajab sinna mesila. „Mesila rajamisel kulub iga mesilaspere kohta umbes tuhat eurot. Vaja on ruume, vurre jm.

Igal aastal peab inventari kümne protsendi ulatuses uuendama. Lisaks kulub ravimitele,” loetleb Jorma.

Mehe eesmärk on, et järgmisel aastal oleks tal 150 mesilasperet. Tööd jagub aasta ringi.

Jaanuaris tuleb hakata raame tegema. Talvel on loengud, kevadel õppepäevad ja siis hakka-

vad taimed õitsema. Suviti on kohalikud üritused ja festivalid.

2013. aastal kutsuti Jorma kandideerima kohalikku volikokku, ta sai volikogu esimeheks. Amet nõudis oma ja kannatajaks olid mesilased. Mesilasperede arv kahanes drastiliselt, sest mesilased ei tule ise oma eluga toime. „Mõned mesinikud ütlevad, et ei võta mett ära ja jätavad mesilastele. Tegelikult on see karuteene. Näiteks kanarbikumesi lööb mesilastel kõhu lahti, võilill jällegi kristalliseerub ja mesilased surevad nälga. Talveks tuleb anda ikka suhkrusiirupit,” teab Jorma.

MitMekesine Loodus Mõisakülas on vaheldusrikas loodus. Linn on ehitatud soisele pinnale, lähistel on palju metsvaarikat ja soo ääres kanarbikku. Kui vaarikas õitsemise lõpetab, alustab põdrakanep.

Mesilased korjavad ka pärnaõit.

Jorma sõnul meeldib eestlastele mahedamaitseline mesi, millele kanarbik pisut vürtsi juurde annab.

Viimased aastad pole mesinikule kuigi soodsad olnud. „Kaks aastat on olnud kehvad, seevastu 2013 ja 2014 olid rekordilised,” nimetab Jorma. „Kui on hea meeaasta, siis jääb mesinikule mulje, et see ongi normaalne, kuid aastad pole vennad ja tänavust meesaaki võib pidada Eestis keskmiseks.”

Kuigi kevad oli külm ning suvi jahe ja vihmane, õitsesid taimed kauem kui tavaliselt.

Mesilastele on see hea, kui paljud taimed õitsevad ühel ajal ja pikemat aega. „Möödunud aastal sai mesi jõuludeks otsa, kuna paljud inimesed ja asutused on viimastel aastatel leidnud, et tervislik meepurk passib imehästi kingipakki. Sel aastal on mett rohkem ja kõik meesoovijad on teretulnud,” sõnab Jorma.

MõisakÜLa tõusud Ja Langused Jorma sõnul ta Mõisakülast ära kolida ei tahaks, aga et sel-

les linnas hakkama saada, peab olema ettevõtja.

Mõisaküla linn asub EdelaEestis, vabariigi lõunapiiri läheduses.

Ma a kon n akeskusest Viljandist jä ä b Mõisaküla 49 kilomeetri, Pärnust 63 ja Tallinnast 189 kilomeetri kaugusele.

Kolm kilomeetrit Mõisakülast põhja pool kulgeb ida-läänesuunaline Valga-Uulu maantee, mis tagab hea ü henduse lä himate vä ikelinnadega, K ilingiNõmme, Abja-Paluoja, KarksiNuia ja Tõrvaga. Mõisakülast saab hõlpsasti ka Lätisse.

Mõisakü la linna tekkimine on seotud Pärnu-Valga kitsarööpmelise raudtee rajamisega Esimese Vene Raudteede Juurdeveo Seltsi poolt.

Mõisaküla raudteejaam valmis 1895. aastal ja esimene rong Pärnust Valka väljus 5. oktoobril 1896. Järgmisel aastal avati Mõisaküla-Viljandi raudtee, mis aastaks 1900 sai ü hendatud Tallinnaga.

Tagamaks tööd ka naistele ja lähtudes asjaolust, et Abja ümbrus oli traditsiooniline linakasvatuspiirkond, rajati 1909. aastal Mõisakülla linavabrik.

Selleks ajaks oli Mõisakü las juba 100 maja umbes 1000 elanikuga. Mõisaküla linavabrik oli esimene suurem linavabrik Lõuna-Eestis. 1938. aastal sai Mõisaküla linna staatuse.

Mõisaküla oli kiiresti arenev tööstuslinn, ü ks jõukamaid Eesti väikelinnu. Kuni 1940. aastani arenes linn hoogsalt.

Teise maailmasõja tagajä rjed olid Mõisakü la jaoks traagilised: hävis linna keskosa, raudteetehas, depoohoone, jaamahoone, osa raudteemaju, veevärk ja kõik töökojad.

23. septembril 1944 õhkisid taganevad väed raudteejaama koondatud laskemoonarongid.

Põles ära 70 maja. Ettevõtetest pääses ainukesena purustustest linavabrik. 1946. aastal taastati depoohoone, kus algas vedurite remont. 1960. aastal moodustati veduridepoo baasil Mõisaküla Mehaanikatehas, mis allutati Tallinna Ekskavaatoritehasele. Praegu tegutsevad omaaegsete raudtee tehaste ja saeveski asukohas OÜ Mõisaküla Masinatehas, OÜ Uno Light, OÜ Puit ja Mööbel, Metalworld OÜ.

Ajaloolised raudteetehaste hooned on OÜ Mõisaküla Masinatehas omandis. Linavabriku hoonete omanik on OÜ Uno Light.

Enne teist maailmasõda elas Mõisakülas 2556 inimest.

Suurettevõtete (raudteetehase ja linavabriku) likvideerimine viis Mõisakü la linna raskesse sotsiaalmajanduslikku olukorda: tekkinud pikaajalise tööpuuduse tõttu vähenes elanike arv pidevalt. Sõjaeelse ajaga võrreldes on elanike arv tä napäevaks vä henenud 62 protsendi võrra, aastatel 1959–1991 kahanes rahvastik 40 protsenti. Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist 1991. aastal elas Mõisakülas 1310 inimest. Nüüdseks on elanikke 700 ringis.

2017. aasta haldusreformi käigus liitus linn Karksi, Abja ja Halliste vallaga uueks Mulgi vallaks.

maa elu || TeHNika || 3

30. november 2017

pingelisele hooajale

järgnegu hoolas ülevaatus AIn ALVELA Maa Elu

p

õllumehed üldiselt teavad, et pärast sügiseste hooajatööde lõppu saabub aeg aasta läbi põllul rassinud tehnika enne varju alla paigutamist üle vaadata, logisema hakanud osad taas kinni keerata ja mõni jupp ehk uue vastu väljagi vahetada.

Just sügisesele tehnika ülevaatusele keskenduvad talvekuudel ka põllutehnika esindused – hooldusmeeskonnad sõidavad mööda Eestit ringi, laod on varuosasid täis ning farmeritele pakutakse hooldusel ja remondil soodustusi.

Ennekõike vajavad ülevaatust iseliikuvad riistad – traktorid, kombainid, hekseldid ja taimekaitsepritsid. Kui aga taluperemees soovib, siis vaadatakse muidugi üle ka haakeriistad. Reegel on siiski selline, et remondimees saab käe külge panna vaid tehnikale, millega tema ettevõte konkreetselt tegeleb, nii-öelda võõra kaubamärgi kallale ei minda. Üldiselt on ülevaatused korraldatud nõnda, et konkreetse toote Eesti esindaja saadab tellimuse laekudes tehnikaomaniku juurde oma hooldusgrupi. Kuna kõikidel suurematel tehnikamüüjatel on esindused paigutatud üle Eesti tõmbekeskustesse, siis ei tohiks ootejärjekord väga pikaks venida. Ülevaatuse käigus tehnika vajadusel pestakse-puhastatakse, kuu-

Baltic Agro Machinery hooldusjuht Jaanus Metsaots juhatab hooldusmeeskondade vägesid arvuti tagant, mille ekraanidel on näha suur osa abivajavast foto: ain aLVeLa tehnikast.

latakse ära omaniku mured ning hooaja jooksul pardakompuutrite salvestatud andmeid appi võttes tuvastatakse vead ja varuosade vajadus.

Baltic Agro Machinery esindab alates 2015. aastast Eestis muu hulgas ka John Deere’i põllumajandustehnikat. Sügisese hooldusaja jooksul pakutakse originaalvaruosadele 25protsendilist allahindlust, samuti pakutakse 20 protsenti soodsamat hinda taimekaitsepritside pihustitele.

Ülevaatus kestab kolm-neli tundi, kombainide eksperdiülevaatus maksab Baltic Agro Machinerys 99, traktorite oma 59 eurot. Selle sees on ka agrofirmasse kohalesõit.

masIn Ise saadab meIle Igal HommIkul Ülevaate Ja vaJadusel veateate spetsIaalsete koodIde alusel.

Aitame äri kasvama Tule, räägime võimalustest Sinu ettevõtte arenguplaanide rahastamisel.

Enne lepingu sõlmimist soovitame tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral pidada nõu spetsialistiga.

Registreeru nõustamisele 669 0966 või cooppank.ee/ärieestis

Baltic Agro Machinery hooldusjuht Jaanus Metsaots märgib, et korralise ülevaatuse muudab lihtsamaks John Deere’i masinatel juba mõnda aega kasutatav GPSi kaudu kaugjuhitav süsteem JDLink, mis annab esinduses asuva tehniku arvutiekraanile täpse ülevaate nende masinate tehnilisest seisukorrast, mis süsteemiga ühinenud ja ennast selles aktiivsena hoiavad. Jaanus Metsaotsa sõnul on tema halduse all umbes 200 sellist masinat. „Masin ise saadab meile igal hommikul ülevaate ja vajadusel veateate spetsiaalsete koodide alusel,” selgitab ta süsteemi olemust. „Näeme masinaga tehtud töid ja tekkinud vigasid. Jälgida saab kõike, mille jälgimiseks on masinal peale pandud andurid. Kuni selleni välja, et kütusepaak vajab täitmist.”

JDLink on paigaldatud kõikidele traktoritele alates 6. seeriast, iseliikuvatele mürgipritsidele, kombainidele ja silokombainidele.

Analoogsed sooduspakkumised on saadaval teistegi masinamarkide esindustes. Nii ootab Konekesko Eesti korralise hoolduse väljakutseid Claasi tehnikale, pakkudes varuosadele 20protsendilist allahindlust. Ka New Hollandi tehnikat Eestis esindav Tatoli pakub kuni jõuludeni Horschi varuosi 15 protsenti tavalisest odavama hinnaga. Päris mitmed diilerid aga plaanivad oma ülevaatuste kampaaniaga alustada uue aasta alguses.

JUHTkIRI

PEETER RAIDLA

peatoimetaja

100 aasTaT

T

eisipäeval möödus 100 aastat päevast, mil siis veel Eestimaa kubermangu Maanõukogu võttis vastu oma otsuse kõrgemast võimust: „Igasugused määrused, käsud ja dekreedid, tulgu nemad kelle poolt tahes, on Eestimaal kuni Eesti Asutava Kogu kokkukutsumiseni maksvad ainult siis, kui Eesti Maanõukogu nemad välja on kuulutanud, kuna vastasel korral neid mitte ei tule täita.”

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva pidustused on alanud. See on kõigi meie pidu.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2017

4 || aRvamuSPlaTS || maa elu

30. november 2017

õigus teada … toidu päritolu TARMO TAMM maaeluminister

õ

igus teada toidu päritolu – esmapilgul tundub see olevat lihtne ja õiguspärane ootus, mis süvenedes üha keerulisemaks muutub. Teema paremaks mõistmiseks tuleb kõigepealt vastata kahele küsimusele: mida mõistame toidu päritolu all ja miks peab inimesi sellest teavitama?

Esimene küsimus puudutab teatud määral inimeste hinnanguid. Kas loeme toidu päritoluks asukohta, kus toode, mida tarbime, on valmistatud? Või on meile tähtis tarbitava toidu põhitooraine päritolu? Mis on see, mis meid tarbijana tegelikult huvitab?

Kindlasti ei ole siin ühest vastust, kuna väärtushinnangud on erinevad. Oma riigi majanduse käekäigu pärast muret tundev inimene eelistab ilmselt Eesti põllumajandusest pärit ning Eestis töödeldud ja valmistatud toitu. Vaadeldes aga Eestit osana Euroopa Liidu siseturust, kus kehtib kaupade vaba liikumise põhimõte, võib toidu päritolu jaotada ka kui ühisturul toodetud (ELis) ja kolmandates riikides toodetud (ELi-väline) toodang.

Seni on ELi kohustuslik päritolumärgistus lähtunud peamiselt toiduohutuse aspektist ja seetõttu on see kohustuslik eelkõige suurema riskiga toodetel, nagu näiteks värske liha.

Samuti on tehasetähisega märgistatud kõik jaekaubanduses müüdavad pakendatud loomse päritoluga tooted. See ongi see ovaalne tähis, mille leiame igalt piima- ja lihatoote pakendilt, kus on kirjas tootjatehase asukohariik ning ettevõtte number. Teadlikum tarbija võib selle tähise järgi teha üllatavaid avastusi, näiteks võib toode pakendi järgi tunduda kodumaine, kuid on pärit hoopiski mõne lähemal või kaugemal asuva riigi tehasest. Samas ei ütle tehasemärgis meile midagi tooraine päritolu kohta. kohustusLiku pÄritoLuMÄrgistuse piLootproJektid Miks on märgistuse teema aktuaalne? Sest praegu on ELis toimumas kaks paralleelset protsessi. Ühelt poolt on mõned ELi liikmesriigid Euroopa Komisjoni loal korraldamas nn pilootprojekti, mille raames tuleb selles riigis turule toodetavatel toidukaupadel märgistada põhitooraine päritolu. Näiteks Prantsusmaal ja Soomes piima- ja lihatoodetel, Leedus ja Kreekas piimatoodetel. Selline märgistamine on endaga kaasa toonud teatud turumoonutused või muudatused. Näiteks Belgia toiduainete eksport kahanes pärast Prantsusmaa kohustusliku päritolumärgistuse kehtestamist 20 protsenti.

Siinkohal seisamegi küsimuse ees – kas peaksime va-

lima sama raja, lootes, et sarnane mõju kehtib ka Eesti turul ning meie toiduainetööstus hakkab senisest rohkem kodumaist põllumajandustoodangut kasutama? Samas võib ennustada, et sellise lähenemise tulemusel halvenevad meie väljavaated teiste ELi liikmesriikide turgudel kanda kinnitada. ELi siseturu üldise loogika seisukohalt on tegemist samuti mõnevõrra küsitava suunaga, mis loob kunstlikke tõkkeid kauba vabale liikumisele. vaBatahtLik pÄritoLuMÄrgistus Euroopa Komisjonil on lähikuudel valmimas nn vabatahtliku päritolumärgistuse rakendusmäärus. Esmapilgul tekitab selline reguleerimisala imestust: miks peaks reguleerima vabatahtlikku tegevust? Tegelikult on eesmärk lihtne – kui toidu pakend tekitab tarbijas väära ettekujutuse toidu valmistaja ja põhitoorme päritolu kohta, tuleb toorme tegelik päritolu pakendil selgelt märgistada. Esmapilgul lihtsana tunduv küsimus tekitab ilmselt kogu ELi tasandil laiema arutelu teemal, mida lugeda tarbijale antavaks infoks, mille alusel ta tooraine päritolu eeldab.

Kui toidu päritoluriik või lähtekoht on märgitud ja see ei ole sama, mis toidu põhilis(t)e koostisosa(de) oma, siis märgitakse ka kõnealuse koostisosa päritoluriik või lähtekoht või märgitakse, et põ-

hilise koostisosa päritoluriik või lähtekoht on toidul märgitust erinev.

Pa kun lugeja le mõtteaineks mõned küsimused, mille põhjal analüüsida enda seoseid erinevate tähistega.

Kui pakendil on kirjas näiteks „Varblase talu saunasink”, kas eeldate, et tegemist on Eestis asuva ta-

luga, mis tootis singi enda kasvatatud ja tapetud loomade lihast?

Kas eeldate, et Jõhvis asuva lihakombinaadi tüüptoodangu värvides pakendatud „Jõhvi peekon” on valmistatud selles tehases ja Eestis kasvatatud loomade lihast?

Ostes rahvusvärvides disainitud pakendi, kas eeldate,

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul peame igal juhul aktiivselt kaasa rääkima Euroopa Komisjoni vabatahtlikku päritolumärgistust käsitleva eelnõu menetlemises, et lõpetada tarbijaga manipuleerimine foto: Urmas LUik / PärnU Postimees petliku päritolu abil.

et selles sisalduv toode on toodetud Eestis ja kohalikust toorainest?

Kui toode kannab tähist „Tunnustatud Eesti maitseelamus”, kas eeldate, et tegemist on Eestis toodetud ja kohalikust toormest tootega?

Näiteid võib tuua lõputult.

Kõige lihtsam viis enda arvamuse õigsuses veenduda on minna poodi ja vaadata näidetes toodud toodetele sarnaste, reaalselt olemasolevate kaupade tehasetähiseid, mis samas ei ütle midagi toorme kohta.

Seetõttu ongi Euroopa Komisjon vastavalt ELi põllumajandusministrite ja Euroopa Parlamendi määrusele välja tulemas rakendusmäärusega, mis kaitseb tarbijaid pettuse eest, kus neile üritatakse teatud päritolu teeseldes müüa toodet, mis pole kaugeltki selle päritoluga. vaLik on Meie Eelneva põhjal on meil valida, kas katsetada ka Eestis nn kohustuslikku päritolumärgistust, mis võib rahvusvahelisele kaubandusele pärssivalt mõjuda ja meie eksporti kahjustada, või suhtuda ELi tasandil sellistesse pilootprojektidesse pigem ettevaatlikult.

Igal juhul peame aktiivselt kaasa rääkima Euroopa Komisjoni vabatahtlikku päritolumärgistust käsitleva eelnõu menetlemises, et lõpetada tarbijaga manipuleerimine petliku päritolu abil. Kindlasti puhastaks ja korrastaks see Eesti koduturgu ning eestimaist toodangut eelistavad inimesed saaksid poes oma valikut kergema vaevaga teha.

KARNO TÜH

EHITUS JA KÜLMATEHNIKA

Tööstuslikud külmalahendused ja jahutusseadmed ning üldehitustööd KARNO TÜH allüksus Külmutustehnika pakub teenuseid külmutusseadmete projekteerimise, valmistamise, müügi ja monteerimise valdkonnas

Tööstus-, tootmis- ja laohoonete ja ehitiste (laod, külmhooned, terminalid, puuvilja- ja köögiviljahoidlad jne) ehitamise peatöövõtt.

• külmutusseadmete projekteerimine, müük ja paigaldus • säilituskambrid ja tööstuskülmruumid • kiirkülmutuse tunnelid ja kambrid • seadmed kalatööstuse ettevõtete jaoks • laevade külmutusseadmete remont ja hooldus • tehnoloogilised seadmed toiduainetööstusele • isoleeritud külmruumide uste müük ja paigaldus • isoleeritud paneelide müük ja paigaldus

Alasi 5a, Tallinn | Tel 662 8483 | www.karno.ee | e-post: karno@karno.ee

VEIKO MERILO: KUI EESTISSE TEKKISID SUURTE VÄLISFIRMADE ALLETTEVÕTTED, LÄKS KONKURENTS KARMIKS.

VÄIKE ON PAINDLIK

ÜKSKI SUURTÖÖSTUS EI HAKKA VÄIKEST PALGIKOGUST ERI MÕÕTUDESSE SAAGIMA, AGA OSA VÄIKEETTEVÕTJAIST JUST SELLEGA TEGELEBKI.

IDEED OTSE METSAST

METS PAKUB ETTEVÕTLUSEKS VÄGA ERINEVAID IDEID, NÄITEKS EHTSAST JA NATURAALSEST PRUUNKARURASVAST SAAB SEEPI KEETA.

Metsaomaniku ABC

Kuusetaimed 30. NOVEMBER 2017 • NR 2

rohetavad samblana RIInA MARTInSOn Maa Elu

k

unagi võimsana mühisevad kuusemetsa puukesed katavad praegu otsekui sammal Eesti Maaülikoolis metsauuendamist õpetava Andres Jääratsi Pärnumaal asuva taimla maapinda.

Need osaühingus Metsapärdi Agro sel kevadel seemnest külvatud taimed on suvega kosunud umbes kümne sentimeetri pikkuseks, tuleval kevadel istutab masin need kaheks aastaks põllule kasvama.

Jääratsil kasvavad kodutalu maadel pisikesed arukased ja harilikud kuused. Kased lageda taeva all, harilikud kuused kasvuhoones, millelt nüüd sügisel kile eemaldatud. Kuuski on rohkem, sest need on erametsakasvatajate seas nõutud. kuused kasvuhoones Kui me läinud nädala lõpul novembri tuult ja niiskust trotsides kileta kasvuhoonesse kuusebeebisid uudistama läksime, selgitas Jäärats, et kate võetakse sügise saabudes kasvuhoonelt maha, et taimed hakkaksid aegsasti talvitumiseks valmistuma, sest liiga hea eluga harjunud puukesed ei pruugi talve üle elada.

Kevadel sai 500ruutmeetrisesse kasvuhoonesse külvatud viis kilo seemet ja kasvamas on seal praegu tiheda rohelise vaibana, kus mõned üksikud mustad laigud sees, ehk 400 000 taime, pakub Jäärats.

Seemned tuleb külvata heasse turbasse: see on ilma umbrohuta, õhuline ja väetis sees. Samas nõuab turvas palju kastmist, vahel isegi kaks-kolm korda päevas. „Halvimal juhul

Eesti Maaülikooli metsataimekasvatuse lektor Andres Jäärats usub, et kuusk jääb edaspidigi peamiseks puuks, mida erametsa istutatakse. fotoD: marko saarm Ja erakoGU

läheb isegi kolm tonni vett päevas,” märgib Jäärats.

Teisel kevadel võetakse kuused kasvuhoonest üles ja istutatakse põllule ümber. Põld tuleb korralikult ette valmistada, maa peab olema umbrohust vaba ja istutusmasin tahab võimalikult siledat ja hea tekstuuriga pinnast.

Põllul on põhiline töö rohimine. „Tänavu oli rohimine üks lõputu töö, sest niiske ja jahe suvi pani umbrohu tohutult vohama, oma viis korda oli vaja üle käia,” meenutab Jäärats ja nendib, et lõpuks sügisel suurte sadudega ei saanudki viimast korda rohitud ja taimed on praegu rohu sees peidus. Nüüd ootab peremees, kui külm üle käib, siis saab rohu

puukeste ümbert maha tallata, et vältida võimalikke talviseid lumekahjustusi.

Pärast kaht aastat põllul peaksid kuused olema vähemalt 22 sentimeetrit kõrged ja lähevad müüki.

Mullu sai põllule istutatud umbes 400 000 kuuseseemikut. „Taimede ülelugemine on tülikas tegevus ja kevadel on nii kiire, et polegi aega selleks. Täpselt saan arvu teada, kui taimed maast välja võetakse ja müüki lähevad,” räägib Jäärats.

Talvitumisega kuusekestel probleemi ei ole. Loomulikult oleks hea, kui maa esmalt läbi külmuks ja siis lumi peale sajaks, aga pole hullu, kui pakane palja maa peale tuleb, sest

kuuse juur kannatab välja ka 20kraadise külma.

Hea pole, kui esimene külm liiga vara tuleb. „Ühel aastal tuli septembri esimeses pooles kuus kraadi külma ja siis esines külmakahjustusi vaata et pooltel taimedel,” meenutab Jäärats.

Mees usub, et kuusk jääb edaspidigi peamiseks puuks, mida erametsa istutatakse.

Kuuske pannakse agaralt ka sinna, kus lehtpuud maha võetud: kuuske istutatakse ja lehtpuu kasvab vahele ise.

Kase ostusoove ei tule erametsakasvatajatelt nii palju, sest kask kasvab ka looduslikult päris hästi. „Aga on entusiaste, kes loodavad, et nii saab kiiremini ja parema tulemuse.

Eks kase seemegi ole varutud headest puistutest,” sõnab Jäärats.

Kasega on ses mõttes lihtsam, et see läheb müüki juba aastasena, selleks ajaks peab olema taim vähemalt 30 sentimeetrit kõrge. Kask külvatakse avamaale kasvuturbale, aga algul pannakse peale katteloor.

Tänavu oli nii jahe, et veel jaanipäevalgi tuli loori peal hoida.

Kui ruutmeetrile mahub kasvama umbes sada kasetaime, siis kuuski kasvuhoones kuni tuhat.

Metsapärdi Agro saadab kõik taimed müüki paljasjuursetena. See tähendab, et kevadel tuleb hoolikalt ilma jälgida ja töödega võimalikult vara alustada, sest lühikese aja

jooksul tuleb võimalikult palju ära teha.

Paljasjuurne kask läheb Jääratsi kinnitusel ilusti metsas kasvama. Kes tahab, võib ka ise kuskilt kraavikaldalt mõne tillukese kase kevadel välja kaevata ja soovitud kohta istutada. Lihtsalt seda tuleb jälgida, et pungad poleks juba hiirekõrvul, siis on suurem risk, et taim ei suuda uue kasvukohaga kohaneda.

Mändi Jäärats ei kasvata, kuna erametsa seda põdrakahjude hirmus ei taheta. Mänd on ka hellem, nõuab hoolikat ümberkäimist ja sel on rohkem haigusi. „Kui kits kuuske närib, siis kuusk taastub sellest aja möödudes, aga kui põder männilt ladva ära võtab, on puu edasine kasv küsimärgi all,” tõdeb Jäärats. tuLu ootad aastaid Kui kõrvalseisjale võib tunduda metsataimede kasvatamine üsna lihtne ja tulus äri: külvad seemne maha ja kaevad aasta-kolme pärast müügiks välja, siis nii see paraku pole. Kõige kallim on tööjõukulu. Jäärats on välja arvutanud, et kuusetaime omahinnast teeb see isegi kaks kolmandikku, arukasel tuleb see väiksem.

Metsataimepuudus on Eestis praegu nii suur, et Jääratsi hinnangul võiks veel viis miljonit taime aastas vabalt turule tulla. Kuuldavasti on ettevõtlikke inimesi, kes soovivad sellega alustada. Samas on see ala, mis nõuab omajagu investeeringuid ja raha tuleb tagasi pikalt oodata.

Jäärats on kasvatanud metsataimi kuus aastat. Tuleval kevadel soovib mees ühe uue kasvuhoone püsti panna, aga suuremat tegevuse laiendamist siiski ei plaani. „Paberi peal arvutades paistab see tulus tegevus, aga tegelikkuses mitte nii väga. Vähemalt miljon taime aastas peaks müüma. Laienemiseks oleks vaja suuremat investeeringut.

Arvan, et raha selleks isegi leiaks, aga hooajatöölisi napib,” ei usu Jäärats, et äri paisutamine võimalik oleks.

Just tööjõu puudus ongi peamine, mis ei luba laiendamisega vähemalt lähiaastatel riskida. Töö taimlas on hooajaline ja siis on lühikese aja jooksul vaja ära teha palju tööd.

2 || meTSaRaie || maa elu || Metsaomaniku ABC

30. november 2017

Lageraie ületab mitu korda

metsauuenduse mahtu PEETER RAIDLA

M Maa Elu

etsa raiumisse on läbi aegade suhtutud nii ja naa. Õnneks Eestis on, mille üle vaielda, sest metsa on meil vähemalt praegu piisavalt.

Kui mets on küps, siis tuleb seda raiuda, sest metsa väärtus hakkab sealt alates pigem kahanema. Teisalt on vaja arvestada sellega, et uue metsa pealekasv võtab aega aastakümneid.

Ehk siis tegu on väga pika protsessiga, seda enam, et noored istikud on metsloomadele maiuspalaks ja metsauuenduseks nähtud vaev võib ka tühja joosta.

Statistikassegi on suhtutud nii ja naa, kuid see on vähemalt arvude poolest tihtipeale halastamatu. Kes viitsib vähegi süveneda siinsamas kõrval olevatesse tabelitesse, võib ise veenduda, et Eesti metsades toimuv lageraie ületab mitu korda metsauuenduse mahtu. Ja nii on see olnud kogu 21. sajandi kestel.

Metsa tervise parandamiseks tehtav hooldusraie on hädavajalik ning mulle kui kõrvalseisjale tundub, et sellega on meil kõik enamvähem korras. Ehkki eks me kõik oleme metsas uidates näinud lange-

nud, kuid paraku koristamata jäänud puid. 2016. aastal toimus hooldusraie 68 794 hektaril, kust mahuliselt saadi 2,18 miljonit kuupmeetrit puitu.

Samas lageraiet tehti 49 564 hektaril ja sealt saadud puidu kogus oli ligi 11,05 miljonit kuupmeetrit. Muide, aastal 2007 ehk vaid kümmekond aastat tagasi oli Eestis koguraie maht vaid 6,9 miljonit kuupmeetrit, millest lageraie andis 4,87 miljonit. Lageraiet tehti siis 23 522 hektaril.

Metsa uuendamisel on aastaid olnud põhirõhk kuusel ja männil. Näiteks 2016. aastal tehti riigimetsas istutustöid 6443 hektaril, millest 3033 hektarit läks kuuseistikute ja 2610 hektarit männiistikute alla. Kolmandal kohal oli kask 766 hektariga ja kõigi ülejäänud puuliikide päralt oli vaid 35 hektarit metsa. Erametsa kohta nii täpseid andmeid statistikaamet kahjuks enam 2014. aastast alates ei paku.

Metsauuendus eesti Metsades aasta

Metsaraie eesti Metsades

kogu metsauuendus (ha)

sh metsakülv (ha)

sh metsaistutus (ha)

2000

9162

1698

4961

2001

9812

1280

2002

10 004

2003

aasta

koguraie (ha)

sh lageraie (ha)

2000

113 391

19 553

5805

2001

116 292

21 685

1204

5649

2002

128 364

23 938

11 307

1695

6029

2003

122 549

22 696

2004

10 551

1309

6263

2004

132 097

23 115

2005

8184

1312

6027

2005

129 721

14 235

2006

8349

1490

6219

2006

101 414

18 740

2007

7257

908

5907

2007

96 786

23 522

2008

8366

1234

6620

2008

106 079

25 556

2009

8228

1084

6031

2009

103 416

25 199

2010

8821

1275

6366

2010

131 141

37 278

2011

9578

1039

7129

2011

136 177

36 910

2012

11 504

1242

8958

2012

142 021

36 276

2013

12 772

856

9779

2013

137 142

37 140

2014

8012

617

5785

2014

133 118

47 075

2015

8275

466

6068

2015

118 281

44 858

2016

8355

231

6443

2016

124 618

49 564

Allikas: statistikaamet

Märkused: 1. Kogu metsauuendus sisaldab metsakülvi ja metsaistutuse kõrval veel ka metsameeste kaasabi metsa looduslikule uuenemisele.

2. Alates 2014. aastast ei käsitle metsauuenduse andmeallikana kasutatav metsateatis enam erametsa ja muude metsade andmeid, mistõttu andmed erinevad varasematest aastatest.

Meie teenused • Maaparandustööd • Metsakuivendustööd • Platside ja teede ehitamine Meie müügimeeskonna kontaktid:

Uue põlvkonna

• Urmas Nigula, tel 521 8582

metsatõstukeid

• Arne Suigusaar, tel 521 6146

müüb

• Võsa ja peenmetsa niitmine - freesimine • Pinnase laadimistööd

• Taavi Rand, tel 5335 8636 • Lembit Roosioja, tel 528 7081 • Ülar Nõmmik, tel 509 0794 • Tormis Talviste, tel 5348 7354

Konekesko Eesti AS, Põrguvälja tee 3a, Rae vald, www.konekesko.ee

Oniar OÜ, Pargi 16, Märjamaa, tel 5553 8339, metsatehnika@oniar.eu, www.oniar.eu

Info@timberstonehitus.ee • tel 5661 1206

Metsaomaniku ABC || maa elu || meTSaTÖÖd || 3

30. november 2017

Mets. Vihmane sügis ei lase korralikult tööd teha mitte üksnes põllumeestel, vaid metsafirmadki on hädas pehmest metsast palkide väljavedamisega ja kuna puitu napib, pole ülearu palju tööd ka saeveskitel ja pelletitehastel.

Metsameestelgi jääb saak

vihma tõttu kasinaks RIInA MARTInSOn Maa Elu

i

ga päev ja mitu korda, hommikul ja õhtul vaatan ilmateadet,” ütleb metsakinnistute ja raieõiguse ostu ning raietega tegeleva osaühingu Starforest üks omanikest Aarne Annamaa. Eri riikide ilmaennustusportaalide jälgimisest rääkides kisub küll mehe suu muigele, kuid teema on siiski tõsine. Sõltub ju teinekord paarist kraadist, kas töölised pääsevad sel päeval masinaga metsa palke tooma või mitte. Näiteks läinud nädalal näitas ühel ööl paari miinuskraadi ja kohe sai firma järgmisel päeval rohkem masinaid metsa välja vedama saata.

Kuna metsatöid tehakse tihti kruusateede ääres, vajutab ilm töötempole tugeva pitseri. Vihm, plusskraadid, metsateed ja suured masinad – see on keeruline kombinatsioon. „Me ei lähe julmalt peale, sest kui tee ära lõhkuda, läheb parandamine meile kalliks,” tähendab Annamaa. „Peame arvestama kohalike elanikega, et me nende koduteed ei lõhuks ja igapäevaelu ei segaks.”

„

kLiendid tuLevad tagasi Starforestil, mille kontor asub Pärnus, on juriidiliselt vanust paarkümmend aastat, kuid aktiivselt hakati metsakinnistuid ostma kümmekond aastat taga-

Aarne Annamaa tõdeb, et tihti ei tea metsaomanikud oma metsa väärtust ja praktikas kipub olema nii, et kui omanik küsib metsale mitmelt poolt hinnapakkumist, siis kerkib hind tihti isegi kõrgemaks, kui omanik ise lootis esialgu. foto: erakoGU

si ja raieõigusi viie aasta eest.

Põhitöökohaga on firmas ametis Aarne Annamaa ja Gunnar Soodla, aga aastatega on ettevõttel kujunenud oma kindlad koostööpartnerid, kes peaasjalikult ainult neile töötavad: transpordifirma, kaks raiefirmat ja kolm saemeest, kes teevad keerukamaid töid kohtades, kuhu suure tehnikaga ligi ei pääse. „Need on väikefirmad.

Nad pole küll otseselt meie palgal, aga sisuliselt on meie töötajad, kellega juba aastaid koos tööd teeme,” selgitab Annamaa.

Igapäevaselt tegeletakse palju metsaraiete planeerimise ja teostamisega. „Kuna olen metsanduses töötanud 1994. aastast alates, siis tunnen paljusid inimesi. Palju pakkumisi tuleb vanadelt klientidelt. Kes korra on raiet tellinud, tuleb teist ja kolmandatki korda meie juurde,” kirjeldab Annamaa. „Mingil määral teeme reklaami ajalehtedes, varem ostsime kinnistuid maa-ameti oksjonitelt, nüüd osaleme aktiivselt oksjonikeskkondades.”

Firmal on praeguseks metsa üle paari tuhande hektari. „Oleme ostnud ka sellist metsa, kus lageraie tehtud, või metsa, kuhu on noorendik peale kasvanud,” ütleb Annamaa ja lisab, et nad valivad kinnistuid pigem Kesk- ja EdelaEesti piirkonnas. „Meie kontor on Pärnus ja nii suudame päeva jooksul rohkem tööd ära teha. Kui maad ja tööobjektid asuksid kaugel, kuluks sõidu peale aega ja peaks lisatööjõudu palkama.”

Üks osa metsafirma tööst on käia vaatamas metsakinnistuid, mida pakutakse müügiks või mille raieõigust tahetakse müüa. „Metsameister vaatab metsa üle, kui metsakava olemas, hindab selle õigsust või kui kava tehtud pole või on aegunud, tuleb teha uus,” kirjeldab Annamaa.

oManik ei tea Metsa hinda Kui oma korteri hinna võiks kinnisvaraportaalis samas piirkonnas sarnaste korterite hindade põhjal välja nuputada, siis metsaga on lugu hoopis keerulisem.

Annamaa ütleb oma kogemusele tuginedes, et enamik metsaomanikke ei tea oma

metsa väärtust. Kes ise metsaga ei tegele, ei tea reaalset turuhinda. „Praktikas kipub olema nii, et kui omanik küsib metsale mitmelt poolt hinnapakkumist, siis kerkib hind tihti isegi kõrgemaks, kui omanik ise esialgu lootis,” sõnab ta. „On ka vastupidiseid olukordi, kus omanik arvab, et ta mets maksab kaks korda rohkem, kui on selle reaalne väärtus.”

Palju on kirjutatud sellest, kuidas metsakinnistuid osta soovivad helistajafirmad hakkavad tegema omanikule pakkumisi võimalikult odavalt, järgmisel päeval pakuvad natuke enam ja kolmandal päeval juba kolmanda firma nime alt 10 000 eurot rohkem. Ikka lootusega inimene konksu otsa saada. Kuuldavasti on nii mõnigi metsaomanik sääraste pakkumiste õnge läinud.

Annamaa ütleb, et tegelikult tuli säärane telefoniterror mingil määral isegi kasuks, sest kui metsaomanikul oli soov müüa ja vähegi oidu peas, siis pärast sellist helistamist võttis ta ise teistegi metsafirmade ja -ühistutega ühendust ja sai lõpuks oma metsa õiglase hinna teada. Ja korralikku hinda pakkuvad metsafirmad said uusi kliente. „Tänapäeval meil ei olegi sellist ootust ja lootust, et keegi tuleks hinda küsima ainult meilt, hinna-

MILLIST ILMATEADET USKUDA?

s

tarforesti omanik Aarne Annamaa ütleb, et lühiajalised prognoosid on Eesti ilmateenistusel suhteliselt täpsed. Ta jälgib selle järgi, millisel metsakinnistul tööd vaja teha on, ilmateenistuse asukohapõhist 48tunnist ilmaennustust. „See on väga hea, näitab üsna täpselt, kas täna on oodata

selles kohas päikest või vihma,” kiidab mees.

Pikemaajalisi prognoose uurib ta norrakate ja venelaste ilmaportaalidest, kuid paraku nende järgi töid planeerida ei saa. „Nädal on siiski maksimum, mille puhul saab enam-vähem oma tööd planeerides ilmaennustusega arvestada,” võtab ta kokku.

pakkumisi küsitakse mitmelt poolt. Nii ongi õige,” rõhutab Annamaa.

Metsa hind sõltub suuresti sellest, millised puuliigid seal kasvavad ja kui vanad puud on.

Laias laastus on nii, et kui tegu noorendikuga, on kinnistu odavam, kui peal küps mets, siis kallim. Nii võivad naabrimeeste metsad küll ligistikku olla, kuid ühes on rohkem mändi, teises leppa ja esimese omanik saab märksa kallimat hinda. Kõige väärtuslikum ongi täiskasvanud männimets.

kui hiljem buumimulli lõhkemise järel.

Praegu on soodne aeg müüa. Kui keegi müüa tahab, siis müüdud saab kindlasti, selles kahtlust pole, tahtjaid on piisavalt. Ka palgile, mis saab maha võetud, on ostja kindlasti olemas. Puidu turustamisega praegu probleemi pole. „Meie müüme oma palgi Eestisse ja sinna, kust parasjagu rohkem raha saab,” sõnab Annamaa. „Praegune vihmane sügis on ühest küljest isegi hea, sest puidu hinnad kerkivad. Aga jällegi, mis sest kasu on, kui puud anda ei ole, ei saa metsast kätte.”

Nagu põllumees ei saanud masinatega põllule sopa sisse minna, ei pääse metsafirmad tööootel objektidele. Lihtsam on suurematel firmadel, kes saavad valida, kuhu mehed saata, ning jätavad pehmemad metsad pakase lootuses ootele.

kas tasuB MÜÜa Metsamüüjate soovid ja taust on seinast seina. Vanematel inimestel on tihti suur emotsionaalne side kodu kõrval kasvava metsaga ja nad ei soovi seda müüa. Kui aga pärijad metsa omanikuks saavad, pole sageli neil metsaga sidet, samuti puuduvad oskused ja soov metsaga tegeleda. Siis on Annamaa hinnangul tõesti arukas kaaluda metsa müüki. „Arvan, et näiteks Tallinna elanik ei peakski omama kuskil Lõuna-Eestis viit hektarit metsa,” arutleb mees. „Kui ta on selle saanud pärandina, on müük tulumaksust vaba. Tihtipeale on nii, et pärijad lasevad metsa maha raiuda, aga uuendustöödest enam jaks üle ei käi ning kinnistule kasvab peale padrik, nagu erametsades tihtipeale kipub olema, kui keegi metsa eest ei hoolitse. Maksad maamaksu ja suurt tolku metsast pole. Mets ei tohiks olla su kodukohast eriti kaugel, et sul oleks aega sellega tegeleda ja silma peal hoida.”

Küsimusele, millal on õige aeg metsa müüa, kostab Annamaa vastuseks, et kõige kasulikum oleks olnud seda teha 2007. aastal. „Siis läksid puidu hinnad pööraselt kõrgeks, kaks korda üle reaalse hinna. Maailm läks siis korraks hulluks kõigi asjadega. Pärast kukkus kolinal alla,” meenutab ta.

Ometi müüdi tol ajal hoolimata kallist hinnast suhteliselt vähe, sest inimestel läks hästi ja polnud nii suurt rahavajadust

istutavad Ja kÜLvavad Lisaks muule teeb firma valgustusraiet ja metsaistutust: nii oma kinnistutel kui ka klientide maadel. Viimastel aastatel on maha pandud ainult kuuski. „Varem oleme proovinud ka mände istutada, aga meie kogemus on see, et põder pistab kõik nahka. Seepärast me mändi enam ei istuta. Jah, mitmesse kohta sobiks küll mändi panna, aga kui tellida taimed, istutada ja kolme aasta pärast tuleb põder ja sööb kõik ära, siis on kahju suur,” seletab Annamaa.

Viimastel aastatel on firma ka metsa külvanud, selleks on spetsiaalne masin, mis valmistab maapinna ette ja ühtlasi külvab seemne. Külvatakse männi- ja kuuseseemnesegu: kui põder sööbki hiljem männitaimed ära, jääb kuusk ikka alles. Sel viisil saab kõvasti tööaega kokku hoida. Ajaline kaotus metsa kasvus pole suur, sest potitaimena istutatakse kahe- ja kolmeaastaseid, aga tööde ajakulus on võit märkimisväärne, samuti on rahaliselt sedasi soodsam. „Sellel aastal saime oma töö eest uue metsa kasvatamisel Eesti Erametsaliidu ja Erametsakeskuse tänukirja kogenud metsakasvataja tiitliga,” lisab Annamaa.

4|| Reklaam || maa elu || Metsaomaniku ABC

30. november 2017

Gunnar 509 7926 Aarne 504 9803

AS PK Oliver OSTAME: Metsa- ja põllumaad Raieõigust

OSTAME , RAIUME JA HOOLDAME METSAKINNISTUID info@starforest.ee

OSTAB

PAKUME: Raie- ja väljaveoteenust

• Virnastatud võsa • Raiejäätmeid

Forest Stock OÜ, Jüri 24, Võru 65608.

Tel 503 7570; info@foreststock.ee

www.starforest.ee

• Lehtpuu küttepuitu • Saepindu Tel 504 4807, 521 9230 kaido@pkoliver.ee

Hüdraulikakomponendid ühest kohast!

Lõigatud võsa kasvab kiiremini ja tihedamaks.

Puruks pekstud võsa kuivab ära ja enam ei kasva!

Pakume suure võimsusega kettniidukeid Rootsi tootjalt Slagkraft. Ketid peksavad järelejäävad puutüved laiali, mis kiirendab taimede kuivamist.

Komponentide jae- ja hulgimüük NB! Püsikliendi soodustused!

Tihedama võsa ja ka kändude purustamiseks koos pinnase kobestamisega pakume freese Prantsuse tootjalt Plaisance. Saadaval nii eraldi kandemasinaga kui ka ekskavaatori noole otsa monteeritavad freesid.

Asume Mõigu tehnopargis, Läike põik 3 513 5150, melker@melkerbaltik.eu

METSAMAJANDAMISKAVADE KOOSTAMINE NÕUSTAMINE METSA MÕÕTMINE JA HINDAMINE PIIRIDE SISSEMÄRKIMINE

Ringtee 12a, Tartu Tel 734 4430 info@hydropower.ee

RAIEEELSED HINNANGUD

Tallinna mnt 2e, Jõgeva Tel 502 1306

www.hydropower.ee www.hydac.ee

Tel 5303 7682, info@metsaekspertiisid.ee www.metsaekspertiisid.ee

Metsakinnistute ja põllumaade ost Ostame üle Eesti metsa- ja põllumaid ‒ väga hea hinna eest, igas suuruses ja seisukorras, otse omanikelt kui vahendajatelt. Oleme huvitatud ka looduskaitsealadel asuvatest kinnistutest. Nõustame metsamajandamise küsimustes.

Vaseten OÜ

+372 505

5671

info@vaseten.ee

www.vaseten.ee

Metsaomaniku ABC || maa elu || meTS ja PuiT || 5

30. november 2017

Väike metsa- ja ehitusfirma

peab turuga kohanema TOOMAS ŠALDA Maa Elu

p

ärnumaal Surju lähedal käsitööpalkmaju ja saematerjali tootva ning ühtlasi ehituse ja metsavarumisega tegeleva osaühingu Meris omanik ja juht Veiko Merilo tõdeb, et on ettevõtte tööd ja tegemised seni seadnud selle järgi, mida turg parasjagu nõuab. „Käibe järgi on meil praegu esikohal metsavarumine, seejärel tulevad ehitustööd ja kolmandale kohale jääb palkmajade ehitus,” kirjeldab Merilo firma tegemisi.

1990. aastal, seega juba rublaajal loodud ettevõtte asutas tehnikaülikoolis tööstus- ja tsiviilehitust õppinud Veiko Merilo eesmärgiga leida oma koht ehitusturul. Ehitussektor aga tollal kiratses, tellimusi oli vähe ja firmajuht hakkas üha rohkem metsa poole vaatama. „Mõni aeg tegelesimegi ainult ümarpuidu kokkuostu ja ekspordiga. Üheksakümnendate lõpus saatsime iga kuu Rootsi, Norrasse ja Soome ligemale kolm tuhat tihumeetrit palki ja paberipuud. Ümarpuidu kõrgaeg sai aga peagi läbi ja taas tuli ümber orienteeruda.

Nägin, et vähemalt osa meie tegevusest peab andma puidule täiendava väärtuse. Nii jõudsime palkmajade ehituse juurde.

Praegu on meil aeg, kus tegeleme kõigega, mis meie oskuste ja teadmiste raamidesse mahub ning leiva lauale toob. Majanduse olukord on meid suunanud.” tÄnuvÄÄrne norra turg Kui avada Merise hiljuti valminud koduleht, on esikohal palkmajade, -suvilate ja -saunade tootmine. „Palkmajad vajavad kõige rohkem reklaami ja on meie toodetest visuaalselt kõige atraktiivsemad, mistõttu need kodulehel domineerivadki,” sõnab Merilo. „Valmistame käsitööna massiivpuidust palkmaju seinapaksusega 150 ja 200 millimeetrit. Palki-

Osaühingu Meris juht ja omanik Veiko Merilo kiidab eelmisel aastal Rootsist kasutatud saeraami ostmist, millega nüüd enda objektidele puitfoto: toomas ŠaLDa materjali ja Euroopa turule saatmiseks euroaluste materjali toodetakse.

de varade tegemiseks kasutame freespinki, mis kindlustab seinapalkide parema kvaliteedi ja kiirendab tootmist. Nurgatapid valmistame käsitööna. Tappidest kasutame Norra tappi, järsknurktappi ja kalasabatappi. Materjalina eelistame mändi. Kõige paremini sobib palkmajaks aeglaselt kasvanud, tihedate aastaringidega männipuit, sest sellel ei teki hiljem suuri mahu muutusi. Pakume palkmaju, saunu, suvilaid meie projektide alusel või lähtudes kliendi soovidest.

Kui on idee, aitame projekti teha ja selle kooskõlastada.”

K ä sitööpa l k majad, mis on masintoodetud majadest märksa kallimad, lähevad peamiselt Norrasse. „Seal on välja kujunenud traditsioon, et palkmaja peab olema käsitsi tahutud. Norras ollakse veendunud, et nii on

• METSATEHNIKA MÜÜK • METSATEHNIKA HOOLDUS • METSATEHNIKA VARUOSADE MÜÜK

ilusam ja sobib loodusesse paremini. Meie teeme siin maja kuni katuseni valmis, võtame lahti, nummerdame palgid ja viime kohale, kus meie enda meeskond maja siis uuesti kokku paneb,” selgitab Merilo. Palkmaju tellivad norrakad endale nii koduks kui ka suvilaks. „Siin on piir ähmane. Seal võib ka 350ruutmeetrine hoone tegelikult suvila olla. Üldjuhul on Norra turule pääsemiseks vaja kohapealseid soovitajaid. Mõne maja oleme ehitanud ka rootslastele. Eesti klientidele ole-

kõIge paremInI sobIb palkmaJaks aeglaselt kasvanud, tIHedate aastarIngIdega mÄnnIpuIt.

Paistu 3c, Viljandi.

Tel 434 9085, 505 2255 agrosilva@hot.ee

www.metsatehnika.ee

me teinud suvilaid ja saunu, aga kohalik turg on vähemalt praegu käsitööpalkmajade mõttes sisuliselt olematu. Vahest siis, kui rikkamaks saame, tekib ka nõudlus,” loodab Merilo.

Kullaauguks Norra klientidele palkmajade ehitamist tema sõnul pidada ei saa. „Meie jaoks on see lihtsalt üks võimalus puitu väärindada.” Kuigi paljud Eesti tootjad on välisturgudel edu saavutanud masintoodetud palkmajadega, Merise pealik lähitulevikus sellele ei mõtle. „Masintootmine ja käsitöö on täiesti erinevad valdkonnad. Et masinatega toota, peab tegema väga suuri investeeringuid, mida meie vähemalt lähiajal teha ei plaani.

Tootmist suudaks me suurendada ka käsitsi tehes, aga see on ikkagi hooajaline töö, paigaldus toimub maist oktoobrini.”

Mets annaB Leiva Kuigi suur osa Merise töödest ja käibest on seotud metsavarumisega ja ettevõttele kuulub tuhatkond hektarit metsa, ei ole nii, et kogu palkmajade ehituseks vajalik materjal on omast käest võtta. „Suure osa materjalist ostame sisse või kui näeme müügis olevat sobiva metsaga raielanki, teeme pakkumise.

Metsast tuleb kõike, palkmaja jaoks on vaja korralikke jämedaid palke.”

Teisedki osaühingu Meris tegevusalad on seotud puiduga. „Pakume ka üldehitust, püüan leida puiduga seotud objekte.

Kuna ostsime eelmisel aastal Rootsist kasutatud, aga väga heas seisukorras saeraami, saame suure osa saematerjalist ise saetud. Väga hea meelega oleme teinud näiteks laudteid ja vaatetorne. Muidu toodame saeraamiga peamiselt Inglismaale, Saksamaale ja Hollandisse

minevat euroaluste materjali.

Saeraami ost oli väga õige otsus,” on Merilo rahul. Tema enda aeg ja energia kuluvad peamiselt sellele, et kümnel kuni viieteistkümnel palgatud mehel pidev tööjärg ees oleks. „Kõige suurema osa meie leivast annab metsavarumine. Raiume umbes 15 000 tihumeetrit aastas. Meil on oma metsaveoauto ja harvester, väljaveoteenust ostame sisse. Majandame oma metsades ja sobivusel ostame raieõiguse. Kui üheksakümnendatel ainult metsavarumisega tegelesimegi, siis sealtmaalt, kui Eestisse tekkisid suurte välisfirmade allettevõtted, läks konkurents karmiks ja pidime muid tegevusalasid juurde vaatama. Üritame küll metsa endalegi juurde osta, aga lepime ka raieõigusega, et oleks puitu, mida väärindada.”

Metsavarumine on keeruline töö hoolimata sellest, et iga talve eel lubavad mõned ilmatargad, et tulemas on sajandi kõige külmem talv. „Reaalsus on see, et külma peale lootma jääda ei saa, võib-olla kuu aega on õiget külma, kus saab mõne pehmema langi kätte. Kõik metsavarujad on hädas, et ei saa metsa sisse, teeäärsed raielangid on enamasti juba ju tehtud. Kogu aeg tuleb nuputada.

Viimastel aastatel oleme suvelgi raiunud, mõnes mõttes on soojal ajal isegi parem, sest on kuivem ja teid ei panda kinni.

Aga jah, metsa ülestöötamine on pidev ilmaga võistlemine,” ohkab Merilo.

Kokkuvõtteks ütleb ta, et on oma firmaga üritanud teha seda, mille järele on nõudlust. „Üritame aasta ringi tööd leida ja hea meel on, et lõppeval aastal on tegemist väga palju olnud. Praegugi on meil kaks suurt objekti töös ja järgmiseks aastaks paar lepingut sõlmitud.

Tuleviku kohta arvan, et niiöelda kõigega tegelemine ei ole kõige jätkusuutlikum, tuleb hakata valikuid ja investeeringuid tegema. Majandus liigub sinnapoole, et toimub spetsialiseerumine. Endale mulle meeldib ehitus kõige rohkem, siin tuleb järjest juurde õppida ja teisalt annab puit väga palju võimalusi. Ehitus ja puit jäävad Merise märksõnadeks nii või teisiti. Meie käive on igal aastal suurenud, eelmisel aastal ületasime poole miljoni euro piiri ja tänavu kasvab see jälle.

Tööjõuprobleem kummitab meidki, oskajaid ja vastutada suutvaid mehi on keeruline leida, aga peame hakkama saama,” on Merilo optimistlik.

6 || Saeveski || maa elu || Metsaomaniku ABC

30. november 2017

Väikese saeveski pluss vunud Eesti reformides sai isa hoone erastada. „Sestpeale ongi see olnud minu käes, kuid varem oli saagimine kõrvaltegevus. Pärast seda, kui talus tuli teha otsus piimatootmine lõpetada, on kõrvaltegevusest saanud põhitöö,” jutustab Argo Aavekukk.

Suure osa saeveski tööst moodustab teenustöö – näiteks lähedal elavad või suvekodu pidavad inimesed toovad kohale oma palgid ja tellivad saagimist. Umbes kolmandiku töömahust katab puit, mille Argo Aavekukk ise ostab, et täita tellimusi või et saagida ümarpuit ära ja panna kuivama, pakkuda potentsiaalsele ostjale valmismaterjali.

Kui teenustööde osa on nii suur, kas võiks arvata, et kuni lähikonnas maaelu kestab, on saeveskil perspektiiv jalul püsida? „Usun küll,” ütleb Argo Aavekukk ja räägib, et eraisikutest tellijate seas on nüüdseks nähtav põlvkonnavahetus. „Võib-olla inimene oma palki siia tuues rahas nii väga ei võidagi, sest materjali tuleb edasi-tagasi transportida, aga on neid, kelle jaoks on väga tähtis lasta saagida ja kasutada just oma metsa puitu.” Üks tellijate seltskond on veel linnainimesed, kes on lähikonnas ostnud endale mõne vana talukoha ja kes põhimõt-

VIIO AITSAM Maa Elu

kski suurtööstus ei hakka väikese tellija väikest palgikogust eri mõõtudesse saagima, aga osa väikeettevõtjaist just sellega tegelebki.

Lää nemaa l Kullametsa külas elava Argo Aavekuke ettevõtte Uus-Mõtte OÜ väike saeveski töötab Kullamaa külje all kolhoosiaegses tootmishoones. Varjualuses on näha valmis saetud materjali virnasid. Sees käib kase saagimine tellimustööna – Tšehhi päritolu lintsaeraamil, mis on ostetud 2013. aastal Leaderi programmi toel. „Hea, et tööd praegu on.

Metsad on nii pehmed, et puitu saab kätte vaid mõne kõrgema koha pealt. Keegi oma metsa väga ära ju ei taha lõhkuda,” räägib Argo Aavekukk. „Näiteks nädal tagasi, enne praegust tellimust oli tööpaus.”

Põhiliselt teenustöö Uus-Mõtte OÜ tootmishoone on pärit 1970. aastate algusest, kui rajati Kullamaa kolhoosi saeveski, kus töötas Argo Aavekuke isa. Taasiseseis-

teliselt ei osta oma lauamaterjali linnast, vaid kohalikult ettevõtjalt.

Laiendada ei plaani Praegune saeraam on saeveski kolmas ja kõige moodsam. Selle tootja on kasutanud nii palju hüdraulilisi lahendusi, et inimese füüsilise töö osa on minimaalne ja üks inimene saab kõigega hakkama. Ainuke käsitsitöö on pindade tõstmine.

Argo Aavekukk töötabki üksi ja abilisi kutsub vaid suurte tellimuste korral. „Mingi aeg proovisin suuremalt, kui siin oli veel ketassaeraam. Tööd jätkus, tootlikkus oli suurem ja ka käive, aga endale tulu rohkem ei tulnud, samas vastutus oli hoopis suurem. Loobusin ja eelistan tegutseda üksi omas tempos. On rahulikum ega pea muretsema näiteks selle üle, kust võtta raha, et meestele palka maksta aegadel, kui tellimusi pole.”

Nüüd, uue saeraami ajal oleks Aavekuke sõnul raske leida meest, kes kõigega hakkama saaks.

Ilmastikust nii tugevasti sõltuval tegevusalal tuleb arvestada olukorraga, kus toorainet napib.

„See raam on üsna kapriisne.

Iga eksimus maksab 50 eurot, mis on ühe saelindi hind. Endal läks seda kooliraha alguses ka päris palju, enne kui kõik töövõtted kätte sain.”

Ettevõtte laiendamise asemel on mees panustanud koostööle – kui on vaja saematerjali kuivatada, laseb ta seda teha lähimas kuivatis Märjamaal. Kui on endal vaja metsamaterjali, hangib ta selle koostööpartnerilt, siinsamas Kullamaa lähistel tegutsevalt metsa ülestöötajalt. „Ainuke asi, millele olen mõelnud, on seimeri (mitmekettaline saag laudade servamiseks – V. A.) väljavahetus. Kui ikka peaks vaja olema puhast õhukest lauda, võidaks parema seimeriga päris palju – tootlikkus oleks suurem,” ütleb Argo Aavekukk.

Mitu tegevusharu OÜ Uus-Mõtte saeveskist umbes 50 kilomeetrit Kesk-Eesti poole, Lipa külas Raplamaal tegutseb Pajo saeveski, mille valmismaterjali virnade katusealused on pikemad. Tootmise struktuur on siin vastupidine – suurem osa toodangust on omaostetud puidust ja teenustööd moodustavad vaid väikese osa. „Varem telliti rohkem, aga nüüd inimesed ise nii väga metsa enam ei tee ja ka väikesed metsa ülestöötamise brigaadid on kadunud. Suurtel ülestöötajatel

Meie peamiseks tegevusalaks on kasutatud metsatehnika ja varuosade müük.

Tuntumad brändid on Komatsu, John Deere, Ponsse, Swingcut, Finnskogsvalsen.

Oleme Sulle abiks kasutatud metsatehnika soetamisel.

MFO OÜ on asutatud aastal 2011. Kogu meie meeskond omab pikaajalisi kogemusi metsanduses. Tänu oma klientide usaldusele oleme tänaseks suurimad kasutatud metsatehnika edasimüüjad Baltikumis.

MFO OÜ

Varuosade müük

Metsatehnika müük

Vilusi küla, Lohusuu vald 42007 Ida-Virumaa Eesti

Janar Kihu (EE, RU, EN, FI) Telefon: +372 5061 843 E-mail: janar@mfo.ee

Indrek Reisenbuk (EE, EN, RU, FI) Telefon: +372 5155 888 E-mail: indrek@mfo.ee

Swingcut roomikud

Cranab haaratsid

Mehaanik Lars Åstbom (SE, NO, DN, EN) Telefon: +467 0576 8536 E-mail: lars@mfo.ee

Üllar Kukk (EE, RU, EN, FI) Telefon: +372 5554 4538 E-mail: mfo@mfo.ee

Finnskogsvalsen veorullikud

Metsaomaniku ABC || maa elu || SaeveSki || 7

30. november 2017

on paindlikkus

on puidu müügiks lepingud suurte töötlejatega. Vanas mõistes taluelu, kus kõik on oma ja ise tehtud, jääb järjest vähemaks,” kirjeldab ettevõtte omanik Aivar Pajo muutusi. Samas on ta suhteliselt pika ajalooga saeveski (alates 1992, saeveski alustas omal ajal nullist) saanud tuntuks paigana, kust lähikonna inimesed käivad ehitusmaterjali ostmas ning seda müüakse ka kaugemale.

Aivar Pajo märgib, et praegu on saeveskil palkide saamisega raskusi ilmastiku tõttu, kuid selle kõrval mõjutab olukorda valitsuse uus tulumaksukorraldus – on metsaomanikke, kes on võtnud hoiaku, et ei hakka endale metsatulu tekitama, sest müügi korral müüja pigem kaotaks kui võidaks. Mets jääb müümata ja parem seisku.

Ka Pajo saeveskis on varem olnud rohkem töötajaid. Töökohti on teadlikult vähendatud tööde mehhaniseerimisega, nii et esialgu sai viiest kohast kolm ja lõpuks jäi saeveskisse vaid üks töökoht. Ent ettevõttes on töötajaid rohkem – see Lipa küla saeveski on nimelt näide nendest, kus saagimise kõrval on ka teine või mitu tegevusharu. Lipal valmistatakse palkidest tooteid, näiteks bussiootepaviljonid, pingid-lauad, aga ka suvemajad jms. „See on valdkond, kus tööjärg on kogu aeg ees.”

Argo Aavekukk oma ühemehefirma saeveskis. foto: Viio aitsam

vÄike on kasuLikuM Samamoodi nagu Argo Aavekukel Kullamaal pole ka Aivar Pajol plaanis oma ettevõtte saeveski poolt laiendada. „Väikesel saeveskil on kergem hakkama saada – kui peaks tekkima olu-

kord, et tööd pole, siis panedki seisma. Kui mul oleks ainult saeveski ja palktooteid kõrval poleks, kui ehitaksin välja kuivati ja muu sellise, võtaksin tööle rohkem inimesi, oleks see juba keskmine ettevõte, mis on tegelikult hoopis haavatavam.”

Aivar Pajo põhjendab analoogselt Argo Aavekukega, et suurema hulga töötajatega keskmisel ettevõttel tekivad kohe ka suuremad kohustused ja raskused. Ilmastikust nii tugevasti sõltuval tegevusalal tuleb arvestada olukorraga, kus toorainet napib – töömaht võib väheneda, kuid töötajatele tuleb kindlustada töö ja tasu, samas on maapiirkondades aina keerukam leida kvalifitseeritud tööjõudu. erinÄoLine seLtskond Nii Lipal kui ka Kullamaal rääkisime muu hulgas teistestki lähikonna väikestest saeveskitest, millest paljud on kadunud. Mulje jäi, et olemasolevad väikesed on nii erineva kujunemisloo ja näoga, et neile on raske ühist nimetajat leida: on väikesi, kes on spetsialiseerunud nišitooteile-teenuseile; neid, kes panevad saeveski tööle vaid vastavalt vajadusele; neid, kes põhiliselt saevad materjali oma tarbeks; neid, kes arendavad valmistoodangu müüki jne.

Jõudsime kuskile sinna, et võrreldes suurte saetööstustega on väikese positsioon turul mitmes mõttes kehvem, kuid trump on paindlikkus. Vaid väikesed saeveskid on need, kelle jutule saab minna väikeste puidukoguste ja erisoovidega mõõtude, pikkuste jms asjus.

Kui müüte metsa- või põllumaad, siis pakkuge kindlasti meile ka!

www.kinnistu.ee tel 5348 8010

Karurasvast 8 || meTS PakuB ideid || maa elu || Metsaomaniku ABC

saab väärt seepi KARURASVASEEP MAARIUS SUVISTE

• Eelkõige mõeldud kasutamiseks saunas, sobib ka mujale.

• Hõõruge seep märja saunanuustiku peal vahule, seejärel peske.

• Pärast puhta veega loputamist nahk justkui krudiseb.

Hea on kasutada pesemiseks vihmavett.

• Seep ei kuivata nahka ja jätab selle mõnusalt pehmeks.

Sobib probleemsele nahale.

• Seebiga on riietelt ka raskesti eemaldatavad plekid välja pestud, näiteks mustikaplekid.

Allikas: Aare Jaama

Lõuna-Eesti Postimees

k

Karurasvaseebi tegija Aare Jaama keedab seepi suures pajas. Retseptiks on saja aasta vanused teadmised.

Seebimeister lõikab välja parajad tükid ja paneb need aastaks kuivama.

fotoD: maariUs sUViste

SAMPO ROSENLEW HARVESTER HR46x

optimaalne lahendus harvendus- ja hooldusraieks

SORDITUD OKASPUU- JA METSAKUIVA PALKI LEHTPUUPAKKU (pikkus 2,4 ja 3,0 m)

Täpne info tel 510 5565.

Väärt mehele hea palk, vajadusel abistame elamispinnaga.

Pakume tööd

KETASSAERAAMI JUHILE. Tel 510 5565, 503 0452, invester@invester.ee

www.invester.ee Järvamaa, Paide

OSTAME

HIN EA

Rapla-, Harju-, Lääne-, Pärnu-, Järva-, Viljandi- ja Lääne-Virumaal

√ võsa ja lehtpuistu raieõigust √ virnastatud võsa ja raidmeid √ virnastamata võsa ja raidmeid √ saetööstuse jäätmeid (pinnud jms) e-post arne@energywood.ee tel 5300 0304

MÜÜME HAKKEPUITU PUIDU HAKKIMISE TEENUS e-post jaanus@energywood.ee tel 507 7859

KIIR

HEAD HINNAD JA KIIRE TASUMINE!

väike kerge harvendusraie forvarder

• HÜDRAULIKASÜSTEEMI DIAGNOSTIKA JA REMONT • MÕÕTESÜSTEEMID JA METSATARVIKUD

Hakkepuidu tootmine ja müük Raie • Kokkuvedu • Hakkimine

(pikkus 3-6 m)

SAMPO ROSENLEW FORVARDER FR28 • ei kahjusta metsapinnast • mootori võimsus 124 kW • pöördenurk kuni 45° • kandevõime 10 tonni • 10meetrine tõstuk • max koorma pikkus 4,4 m • ergonoomiline kabiin

Brushwood OÜ

D

• ökonoomne ja töökindel • hea manööverdusvõimega • mugav, vaikne, ohutu kabiin • mootori võimsus 124 kW • suurem kütusepaak ja õlipaak • hüdropump 140 cc • Motomit-mõõtesüsteem • uus rotaator • uus piduriga riputi

Ostame

tud, nüüd tuleb kaugemalt otsimas käia,” lausub Jaama. Seebi valmistamiseks kasutab ta veel seebikivi ja keedusoola.

Karurasvaseepi keedab ta saja aasta vanuse tehnoloogia ehk retsepti järgi. Seebikeetmine toimub kindlat kuufaasi järgides. „Vanarahvatarkuse järgi tuleb keeta enne täiskuud, kui kuu narmendab taevas – siis pi-

H

Tel 5303 1642 • www.ts-hydraulic.ee

bikuninga tool.

Kui patta läheb 25 kilo rasva, mis on saadud Eestis kütitud karudelt, siis sellest kogusest tuleb kuusevaigu raskuse jagu seepi rohkem välja. Karurasvaseebi sisse minevat kuusevaiku korjab ta käsitsi puudelt, mis vigastuste tõttu on seda eritanud. „Kodu lähedalt metsast on kuusevaik ära korja-

E IN

METSATEHNIKA MÜÜK JA HOOLDUS

ringi ajab. „See on minu kuldne päästja. Masin segab ühtlaselt ära, seda saab panna käima mitme kiirusega, samas see ka jahutab. Nii et 27 korda või rohkemgi on elu lihtsamaks läinud. Nüüd ei pea enam füüsiliselt väntama ja seisma. Saan istuda oma seebikunni toolil ja mängu jälgida.” Paja juures ongi puidust valmistatud iste, see-

kuivaB aasta aega Seebikeetmine kestab tavaliselt 10–11 tundi. „Seep on elus asi, iga kord käitub isemoodi. Ole siis hiromant ja arva ära, mida on veel vaja panna patta või mida sai palju,” nendib ta. Kõik käib siiski tunde järgi. „Aastaid arendasin, mõnikord õnnestus, mõnikord mitte. Vahel on juhtunud, et tuleb ümber keeta, siis on kulunud ka kolm päeva keetmiseks.”

Lõpptulemusena hangub seep pajas ära. Jaama lõikab sealt suured kettad välja ja viib töökotta. Seal lõikab ta seebitükke välja peene roostevaba traadiga, kuid seda saab teha ka peene nööriga. Enamasti tulevad sajagrammised portsud, vahel ka suuremad. Mida väiksemad tükid lõigata, seda kiiremini ja paremini need läbi kuivavad. Seep kuivab üle aasta.

Kui aastane protsess seebi keetmisest kuni kivikõvaks kuivamiseni on täis saanud, alles siis saab seda laatadel müüma hakata. Seega tänavu novembris tehtud seepi saab müüa alles aasta pärast, näiteks mõnel jõululaadal.

Enne katsetab Jaama seepi ise, võtab partiist tüki ja peseb ennast sellega. Proovib, kuidas vahutab. Kui külluslikult vahutab, siis on kõik hästi läinud ja võib müüma hakata. „Karurasvaseebi üks pluss: see kulub väga aeglaselt. Kulu on umbes üks euro kuus ehk teisisõnu euro eest saab kuu aega kasutada,” räägib seebikuningas Aare Jaama. Kuivas kohas hoides säilib seep kasutamiskõlblikuna aastakümneid.

TASUM

ravitoiMega rasv „Peab kogu aeg juures olema ja vajadusel kohe reageerima,” teab Jaama omast käest.

Ta seisab ja segab, seisab ja segab. Päev läbi, kaheksa tundi järjest püsti. Aga ükskord sai tal isu täis, arvas, et tuleb endal elu lihtsamaks teha, ja tegigi. Ta valmistas mehaanilise segaja, mis ise pajas komponente

di seep kõige paremini vahutama,” teab ta.

Jaama sõnul on ammu teada, et karurasv on raviva toimega. Samuti oli kuusevaik paljude salvide koostisosa juba muistsel ajal. „Karurasv on mitu korda väärtuslikum ja tervislikum kui searasv. Miks?” küsib Jaama ja vastab ise: „Lihtne ja loogiline: karu kogub selle kõik ju naha alla ja sellega peab talve üle elama. Tal on seal kõik vajalikud ained olemas.”

E

ell on 8.30, kui Aare Jaama suurele roostevabast materjalist pajale tule alla teeb. Ta kallab patta, mis kunagi oli tainasegamise jaoks mõeldud, üheksa ämbritäit vett, kokku peaaegu 100 liitrit. Vesi tuleb keema ajada.

See võtab palju aega, tund aega hiljemgi ei näita vesi veel ühtegi keemise märki.

Aga mõne aja pärast võib karurasva patta panna. Selleks kougib peremees kottidest välja ehtsa ja naturaalse kodumaise pruunkarurasva. Patta läheb seda väärtuslikku kraami 25 kilo.

Tund aega keeb, siis hakkab protsess pihta, selgitab Valgamaal Tõrva vallas Soontaga külas elav jahimees ja topisetegija Aare Jaama, kes on karurasvaseepi teinud üheksa aastat. „Mõtlesin, et rasva ei tohi niisama ära visata, sellele tuleb leida otstarve. Õnneks leidsingi.”

Ta näitab seebisegamise mõla, millega on aastaid pajas seepi seganud. „Pidevalt tuleb segada. Isegi tualetti ei tohi vahepeal minna, muidu läheb vahtu ja ajab üle paja ääre – jookseb minema,” muigab ta. Ükskord juhtuski nii, õnneks suurt kahju ei tekkinud.

30. november 2017

maa elu || liNNud || 5

30. november 2017

Kaks halli tihast s

ügise edenedes hakkavad mitmed linnud tihedamalt inimeste elupaikade juurde tulema. Esmalt sageneb rasvatihaste seltskond, läinudtalviste kogemuste najal lootes siin välja pandud lisasööta leida. Esimese lume aegu ilmub aedadesse ja elamute juurde ka sinitihaseid ning kui läheb külmemaks, näeme lindude toidulaudade juures ka tagasihoidliku halli sulestikuga mustapäiseid tihaseid. Enamasti on tegemist salutihastega, kes varem kandsid sootihase nime. Ehkki enamikus Euroopa keeltes nimetatakse seda linnukest sootihaseks ja ka tema ladinakeelne nimetus palustris seostab teda soodega, on ta põhilised elupaigad ikkagi leht- ja segametsad, puisniidud, veekogude kaldapuistud, suured pargid ja kalmistud. Teine hallikuueline tihane – põhjatihane – elutseb okas- ja segametsades ning ilmub inimelamute lähedale harvem ja enamasti käredama külma puhul.

Nüüdissüstemaatikale aluse pannud Carl von Linné oskas võtta oma „Looduse süsteemis” 1758. aastal kirjeldatud lindude hulka vaid salu- ehk sooti-

hase, põhjatihane aga kirjeldati omaette liigina peaaegu 60 aastat hiljem. Ometi on mõlemad liigid Rootsiski täiesti tavalised, aga neil vahet teha on üsnagi tähelepanelikkust nõudev.

Nii salu- kui ka põhjatihasel on must pea ja kurgualune ning valkjad põsed, hele alapool ning tumedamad, pruunikashallid tiivad ja saba.

Neid eristada saab lagipea järgi – salutihasel on see läikiv, põhjatihasel tuhmmust, salutihase kurgulaik on terava, põhjatihasel ähmasema piirjoonega ning põhjatihase tiival on helehall laik. Heaks tundemärgiks on häälitsused: salutihase kutsehüüd on heledakõlaline tsit või järsk tsitjä, põhjatihasel aga venitatud karedapoolne dää dää dää.

Ka laul on erinev: salutihasel üksluine dip-

dipdip-rodu, põhjatihasel mahedapoolne diü-tiü-tiü-trillerdus.

Salutihase levila hõlmab sega- ja lehtmetsade vööndit Euraasias (katkestusega Kesk-Siberis) ja mägimetsi kuni 1300 meetrit üle merepinna. Eesti asurkonna suurust hinnatakse 50 000 kuni 80 000 haudepaarile, talve aga võib meil veeta paarsada tuhat isendit.

Põhjatihase areaal ulatub Ing-

Eesti salutihase asurkonna suurust hinnatakse 50 000 kuni 80 000 haudepaarile. fotoD: WikiPeDia

lismaast Vaikse ookeanini ja küünib tublisti põhja poole, koguni metsatundrasse, Kesk- ja Lõuna-Euroopas piirdub enamasti mägimetsadega. Eestis pesitseb kuni 100 000 paari põhjatihaseid, talvitab kuni 300 000, nende hulgas ka põhjapoolseid isendeid.

Meie kaks halli tihaseliiki on vägagi paaritruud. Elukaaslane leitakse juba esimesel talvel ja püsitakse koos kuni ühe paarilise surmani. Ohtusid aga on palju ja kooselu kestab harva üle kolme aasta. Pesaõõnsus toksitakse ise mõnesse pehkivasse puutüvesse, sootihane kasutab ka puulõhesid, harvem tehispesi või väike-kirjurähni vanu pesaõõnsusi. Pesakoopa tegemiseks kulub aprillis-mais mitu nädalat. Valge tausta ja punapruunide tähnikestega kirjatud mune on tavaliselt 7–9 ja neid asub viimase muna munemise järel hauduma emalind. Põhjatihasel kujundavad tähnid muna tömbima otsa ümber nagu pärja. Haudeaeg on kaks nädalat, poegadel kulub mõlema vanema toodud putukate ja ämblike varal lennuvõimeliseks saamiseks 18–20 päeva. Põhjatihase pesitsusaeg on nädala võrra hilisem kui salutihasel. On täheldatud, et segametsas võttis salutihase paar, kellega kõrvuti oli pesitsema hakanud põhjatihane, sellelt pooliku pesaõõnsuse jõuga üle. Nii

et taolised seigad võib-olla ongi tinginud põhjatihase hilisema pesitsemise?

Veel hiljaaegu täielikeks paigalindudeks peetud sootihased võivad mõnel sügisel hulgana võtta ette pikemaid rändeid ja nii on Kabli linnujaamas saanud rõnga näiteks 1986. ja 1988. aastal oma 125 salutihast. Nende läbirände kõrgpunkt langeb septembri lõpule ja oktoobri algusele. Hoopis intensiivsema rändega, Kablis 15 korda enam (üle 21 000) püütud põhjatihase läbirände kõrgaastad aga ei lange sugulasliigi omadega hoopiski ühte, nii nagu ka hulgalise-

· Korterelamute kompleksne renoveerimine · Fassaaditööd · Katusetööd · Elamute ehitus · Omanikujärelevalve

Kuula raadiot Elmar, ole sõber, osale ja võida

REIS KAHELE MADEIRALE!

Tallinn ja Harjumaa 91,5 MHz / Läänemaa 92,2 MHz / Kesk-Eesti 91,7 MHz / Saaremaa 91,5 MHz / Pärnumaa 99,0 MHz / Lõuna-Eesti 91,2 MHz / Tartu linn 88,5 MHz

Põhjatihane on talvel liikvel kogu valge päevaaja.

www.dominos.ee

linnuteadja

Tel 509 7953 dominos@dominos.ee

OLAV RENNO

ma läbirände päevad on põhjatihasel olnud kümmekond päeva varasemad kui salutihasel.

Novembri keskpaigaks on suurem liikumistuhin möödas ja üha enam neid halle tihaseid hakkab linnutoitlatesse ilmuma. Esialgu on näha vaid salutihaseid, põhjatihaste käredamat hoiatushüüdu kuuleme majade lähedal enamasti alles detsembris, kui metsaservadel ja võsastikes looduslikud toiduvarud – külma eest peitu pugenud putukad ja ämblikud ning nende munad pideva tarbimissurve all järjest napimaks jäävad. Sügisel ja talvel söövad mõlemad tihased rohkesti ka mitmesuguseid seemneid.

Salutihane on inimest usaldavam („julgem”) kui põhjatihane ja mõni isend võib ajapikku toidupakkujaga sedavõrd harjuda, et söandab inimese peopesalt päevalilleseemne napsata.

6 || ilma- ja TaimeTaRk || maa elu

30. november 2017 raseks vahendiks pidas ta taime kolmanda päeva palaviku korral, kuid see pidavat hea olema ka kollatõve vastu, tapvat kõhuusse ja tugevdavat kopse.

Maainimesed andvat seda veistele, kui loomi vaevab kopsuhaigus.

Rahvapärimuse järgi on taime kasutatud lastel esineva verevaesuse, kahvatuse ja näärmetiisikuse korral, ka vannidena. Rahvapärane nimi haavarohi kõneleb ise enda eest. Vanemas trükisõnas mainib August Wilhelm Hupel (1777), et ruskmetega värvib talupoeg tulikollast värvi.

Kolmisruse on üks tõhusamaid allergia- ja põletikuvastaseid taimi. Seda on kasutatud allergiliste löövete, psoriaasi, neurodermatiitide, ekseemide, nahahaavandite raviks tõmmisena, kompressina ja vannina. Ürt toimib ka rahustavalt.

Kolmisruse on ravimtaim, mida soovitatakse kasutada teena ja kompressina korraga, siis on toime tugevam.

Rahvameditsiinis peetakse seda üheks paremaks lümfisüsteemi puhastajaks. Parandab tõhusalt astmat, herpest ja aknet. Tarvitatakse mädaste nahakahjustuste korral mähistena. Seespidiselt tarbituna suurendab söögiisu ja soodustab seedimist, ergutab uriini- ja higieritust, seetõttu sobib kasutada külmetushaiguste ajal.

Allergiliste nahapõletike korral avaldab kolmisruse soodsat toimet haiguse kõigis kolmes faasis: tugeva sügelemise staadiumis, nahapõletiku ägenedes, samuti tekkinud haavandite vastu. Allergilisi dermatiite ravides saab parima tulemuse, kui juua teena sisse ning samal ajal teha vanne ja kompresse. Vannid sobivad ka imikutele ja vanuritele, kui on läbi põetud viirusinfektsioon, millega kaasneb maksa, neeru või soolestiku tegevuse häirumine. Sel juhul annab kolmisruskme õigeaegne kasutamine efekti.

Kolmisruskme toime suureneb koos käoorviku (Viola tricolor) ürdiga. Psoriaasi vastu võib valmistada tinktuuri (lahjendada 1 : 5) või 10protsendilist salvi.

Taime keemiline koostis on rikkalik, sellise toimega taimi on vaid üksikuid.

Kolmisruskme ürdist on eraldatud kümmekond flavonoidi (sealhulgas luteoliini ja tema glükosiide), kumariine, tanniine, park- ja mõruaineid, eeterlikke õlisid. Taimest on leitud mikroelemente: mangaani, rauda, kroomi, vaske. Palju on vitamiine, seahulgas C-vitamiini ja karotiini.

ILMATARk

JÜRI kAMEnIk ilmatark

VasTuolulinE ValGusREosTus

E

Kolmisruse on üheaastane ja suure paljunemisvõimega.

foto: WikiPeDia

kolmisruse

puhastab lümfisüsteemi

k

olmisruse (Bidens tripartita) on turbaaukude, soostunud niidu, tiigi ja kraavikalda taim.

Meie looduses on see küllalt levinud, kuid sellest hoolimata üsna vähetuntud. Soode kadumisega Lääne-Euroopast on kolmisruse seal peaaegu unustatud.

allergIlIste naHapõletIke korral avaldab kolmIsruse soodsat toImet HaIguse kõIgIs kolmes FaasIs.

ju Kal

kÜLVIkALEnDER: DETSEMBER

Õis

4. E

08.57 15.25

Õis, alates kl 22.37 leht

6. K

Leht

R

VI

MAA

TULI

VESI

ÕHK

Leht, alates kl 22.37 vili Vili

8. R

Vili, aiatöödeks sobimatu päev aLLikas: märkmik-kaLenDer „aasta aias 2017” kirJastUseLt Varrak

S

7. N

K

5. T

ISTUTUSAEG

17.47

LI

3. P

Ne i

Juur, alates kl 23.21 õis

Sõnn

2. L

i ts

ur Amb

Juur

Jäär

vi Lõ

1. R

kits

U

apteekertaimetark

Keskaegses Euroopas tunti kolmisruset kui uriinieritust soodustavat ja kootavat vahendit, mida soovitati palaviku, kivitõve, neeru- ja kusepõiehaiguste või veritsuste korral.

Inglise taimetark Nicholas Culpeper (1616–1654) kasutas nimetust hepatorium, sest taim tugevdab maksa. Eriti suurepä-

JU

MARET MAkkO

Kolmisruse eelistab kasvada kolooniana. Taim on üheaastane ja suure paljunemisvõimega.

Vars on okslik, hargnev, kuiv ja värvuselt punakaspruun, selle tipus paikneb korvikesena punakas õisik. Ravimtaimena kogutakse lehti ja noori võrseid enne õitsemist.

Kolmisruskme perekonnanimi tuleneb kahest ladinakeelsest sõnast, mis viitavad taime seemnise tipul esinevale kahele harjasele (bi-dens – kakshammas). Liigiepiteet tripartita tähendab kolmeosalist, olles seotud taime kolmejaguste lehtedega.

V

t käes on väga valgusvaene aeg, tasub rääkida valgusreostusest.

Ilmavaatleja töö ilmajaamas, eriti pilvede määramise, aga ka atmosfäärinähtuste vaatlemise osas oleneb tegelikult päris palju valgusoludest.

Näiteks on kõige raskem pilvi vaadelda ja määrata siis, kui pole peaaegu mingisuguseid valgusallikaid. Sellisel juhul on võimalik määrata vaid pilvede olemasolu – kas tähti on näha või mitte ja hoolikal vaatlusel ehk ka umbkaudne pilvisus.

Mis on valgusreostus? Valgusreostusega on tegu siis, kui tehisvalgus satub sinna, kuhu sel pole ette nähtud sattuda.

Näiteks tänavalaterna valgus võib segada inimeste magamist, sest selle valgus, mis on tegelikult ette nähtud vaid teed valgustama, satub ka mujale, näiteks inimeste magamistuppa. Kõige rohkem on valgusreostust tiheasustusaladel, eriti hiidlinnades ja nende kogumites.

Valgusreostus tekitab keskkonnaprobleeme, kahjustab ökosüsteeme, sest ajab sassi päeva ja öö rütmi, mõjutab negatiivselt inimeste tervist, sest mõjutab psühholoogiat, hormonaalset tasakaalu, käitumist ja nõrgendab immuunsüsteemi ehk kunstlik päeva ja öö tsükli muutmine võib lõpuks põhjustada tõsiseid psühholoogilisi ja füsioloogilisi tagajärgi, ja isegi soodustada vähi teket.

Kuigi valgusreostuse vähendamiseks on hakatud aina enam kasutama energiasäästlikke leedvalgusteid, on tegu siiski vastuolulise teemaga: nende energiasäästlikkus võib innustada hoopis suuremat arvu valgusteid kasutama, samuti on tegu intensiivsema valgusega ja see on sinakam kui naatriumlampide oma ehk lainepikkus on lühem – see tähendab, et valgusreostus hoopiski suureneb, sest Maa atmosfääris hajub väiksema lainepikkusega ehk sinakam valgus rohkem kui punakamad toonid.

Aga nagu alguses öeldud, kergendab valgusreostus üsna madalate ning veidi ka keskmiste pilvede vaatlemist ja määramist, kuid ülemised pilved jäävad enamasti ikka pimeduse varju. Tehisvalguse abistav mõju oleneb õhumassi sumestatusest (uduvine ja põuavine halvendavad vaatlustingimusi, sest valgus hajub õhus olevatelt tolmu- või niiskuseosakestelt rohkem) ja valgusallikate suunast. Kui valgusreostus on oluliselt tugevam pooles kuni kolmveerandis taevas, siis see pigem soodustab vaatlustingimusi, aga kui see on ühtlane igal pool vaatleja ümber, siis on tegu halvendava asjaoluga.

Mõistagi on valgete ööde ehk nautilise hämariku perioodil valgust piisavalt ka ilma täiendavate valgusallikate ja valgusreostuseta – pilvi ja nende erimeid on võimalik enam-vähem hästi vaadelda ja määrata.

Kuigi üldiselt on olnud hilissügisene nädal, pole puudust olnud ka talvemärkidest: näiteks 23. novembril tuiskas ja 26. novembri hommikuks oli kohati maa öösel sadanud lumest valge. Nädal algas siiski soojalt ja vihmaselt, mis sulatas viimasegi lume. Edasiste päevade ilm jätkub üldiselt nii: pilves ilm, paljudes kohtades sajab lörtsi ja lund, rannikul ka vihma. Õhutemperatuur on 0...4 kraadi, kuid 3. detsembrist alates võib ka päeval kohati alla 0 °C jääda. Tuule suund muutub kiiresti ja palju (on nii tugevat kirde- kui ka lõunatuult oodata), sest sünoptiline olukord on heitlik. Seega on klimaatiliselt tegu veel klassikalise eeltalvega.

K V

maa elu || kodu ja aed || 7

30. november 2017

asetage nüüd taimelamp, see lisavalgus soodustabki taimede kiiret kasvu. Saaki korjake siis, kui taimedele on kasvanud kuus kuni seitse pärislehte.

Kui taimelamp appi võtta, võib toas salatirohelist kasvatada ka aasta kõige pimedamal ajal. foto: Tiina Paasik

Taimelamp

aitab aknalaual maitsetaimi kasvatada Looduses kasvab vaid punaste lehtedega jõulutähti, aga aretatud on ka roosades, lillades, valgetes ja kollakates toonides sorte, samuti Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees kirjusid.

Jõulutäht too koju soojalt pakituna Riina Martinson Maa Elu

E

elolevail nädalail tuuakse tuhandeid kodusid ja kontoreid kaunistama mitmevärviliste lehtedega jõulutähti. Sellest taimest on kujunenud meie inimeste vaieldamatu jõululemmik. Sobilike kasvutingimuste korral võib taim ilus püsida kolm-neli kuud ja eriti roheliste näppudega pererahva juures jäädagi püsililleks.

Väga oluline on teada, et jõulutäht ei taha tuuletõmmet. Kui koju toodud taim läheb peagi kollakaks või kukuvad lehed maha, sai ta ilmselt teekonnal poest koju külma ja tuult. Seega laske jõulutäht alati poes hoolikalt sisse pakkida, isegi kui auto otse poe ees ootamas.

Toas otsige jõulutähele võimalikult jahe koht. Loomulikult ei tasu taime jahedale aknalauale ära peita, kuid kamina juures pole sel kindlasti pikka iga. Arvestage sellegagi, et taim tahab palju valgust ega talu mulla läbikuivamist. Kastes jälgige, et lehed märjaks ei saaks.

Jõulutähte valides oleks kaval uurida selle õisi. Kui lehtede keskel varte tipus olevad pisikesed õiepungad pole veel avanenud, on taime eluiga ilmselt pisut pikem. Aegajalt võib jõulutähte toita kaktuseväetisega.

Teine ammune jõuluaja lemmik on jõulukaktus. Selle lille puhul tasub arvestada, et taim ei salli liigutamist, eriti õitsemise ajal. Nagu teisigi kaktusi ei tohi seda üle kasta ja enne õitsemist peaks kastmisega veelgi tagasihoidlikum olema.

Iga aastaga tuuakse pühadeks järjest enam koju tilluke-

si potis kasvavaid kuuski või küpresse.

Rohelise mõtteviisiga inimestele meeldib, et selliseid puid ei pea paari nädala pärast välja viskama.

Veelgi enam, neid võib proovida õues edasi kasvatada.

Sellistele jõulupuukestele oleks hea leida kodus valge ja jahe kasvukoht ning kasta rikkalikult, samuti meeldib neile okste piserdamine.

Kui jõulud läbi, peate otsustama, kas puu läheb peagi äraviskamisele – eks see ühekordseks kasutamiseks ju kasvatatud ongi, või soovite te seda aias edasi kasvatada. Viimasel juhul tuleks puule leida kevade tulekuni võimalikult jahe kasvukoht.

Kui ebaküpressid ei pruugi meie talvesid üle elada, siis rahulikult võib välja istutada kuuse, nulu ja kadaka sorte. Loo autorile kingiti neli aastat tagasi jõuludeks üks kunstlumega ülepuistatud 15 sentimeetri pikkune Kanada kuusk, mille kevadel aeda istutasin. Kaks aastat ei toimunud taimega pealtnäha midagi, kuid kolmandal kevadel näitas esimesi uusi võrseid ja tänavu kosus puuke veelgi ja on nüüd tore põlvekõrgune kaunitar.

Kuid ebaküpressi võib jätta toataimekski. Näiteks ei tasu meie kliimas õues kasvatada sagedasti jõulude ajal poodides pakutavat tumerohelist Kalifornia ebaküpressi ‘Ellwoodii’, ka ‘Goldcrest’ ei ela tõsist talvekülma üle. Väljas kasvatamiseks sobimatuid ebaküpressisorte võib proovida kasvatada toas potipuuna ja nii on jõulude ajal alati roheline puu omast käest võtta. Suveks võib puu õue või terrassile varjulisemasse kohta tuua.

Tiina Paasik Maa Elu

T

aimede kasvatamine aknalaual on viimasel ajal üsna levinud ja seda saab teha aasta ringi. Kuigi arvatakse, et aasta kõige pimedamal ajal pole võimalik maitsetaimi aknalaual kasvatada, saab siiski häid tulemusi, kui anda taimelambiga lisavalgust.

Aiaärides on saada mitmesuguseid stiilseid taimelampe, kallimaid ja odavamaid. Pimedal ajal kaunistavad need lambid kogu ruumi – soovitan kindlasti proovida!

Kasutage taimelampi detsembris-jaanuaris rohelise sibula kasvatamiseks või külvake pottidesse kiiresti tär-

kavate maitsetaimede seemneid. Külvake taimi, mille noori lehti saab peatselt kasutada toidu maitsestamiseks ja võileival.

Kõige parem on taimi kasvatada köögis, sest siis need kaunistavad kööki, lõhnavad hästi ja ürdid on toiduvalmistamisel kohe käepärast.

Jõudsamalt edenevad ürdid ja ajatatav sibul lõunapoolsetel akendel, aga kasvatada saab ka teistes ilmakaartes.

Taimepottideks valige meeldiva suuruse ja materjaliga potid.

Mida kasvatada Huvitavama tulemuse saab, kui suurematesse pottidesse panna kokku erinevad ürdid (majoraan, koriander, till, rukola) või mitut värvi basiili-

AS ARAVETE AGRO JÄRVAMAAL VÕTAB TÖÖLE

AGRONOOMI Põhilised tööülesanded: • ettevõttes agronoomilise töö korraldamine ja planeerimine, töötajate juhendamine ja tööprotsesside kontrollimine; • põlluraamatu täitmine, raamatupidamisele esitatavate aruannete õigeaegne koostamine ja esitamine, eelarvestuse protsessis osalemine.

Nõuded kandidaadile: eriharidus, eelnev töökogemus põllumajandusettevõttes, hea arvutioskus, täpsus ja korrektsus tööülesannete täitmisel, kiire õppimis- ja arenemisvõime, kohusetunne, hea pingetaluvus, B-kat autojuhiluba.

Ettevõte pakub: erialaseid täiendkoolitusi, konkurentsivõimelist palka, ametiautot ja telefoni.

Vajadusel elamispinnavõimalus.

Sooviavaldus ja CV palume saata 27. detsembriks e-posti aadressil info@araveteagro.ee.

kud. Värskeks salatiks tasub kasvatada aedspinatit, põldvõõrkapsast ehk rukolat, lehtpeeti ehk mangoldi.

Maitsetaimedele sobib kasvuturvas, mille pH on 5,6–6,5, sest enamik maitsetaimi talub nõrgalt happelist mulda.

Veel parem on kasutada spetsiaalselt maitsetaimede (ürtide) kasvatamiseks valmistatud mullasegusid, need sisaldavad liiva, mis muudab segu õhulisemaks.

Taimepotid täitke kasvusubstraadiga, kastke eelsoojendatud veega (20–25 kraadi). Külvake mitu seemet potti ja katke külvid kergelt kasvu­ substraadiga. Seemnete idanemiseks hoidke potte toatemperatuuril. Külvid tärkavad kiiresti, 3–7 päevaga.

Tärganud taimede kohale

Poetaimed mulda Kui ostate väikestes potikestes kasvavad maitsetaimed poest, siis istutage need kodus ümber suuremasse potti. Edaspidi pole muud muret, kui taime kasta ja toiduks kasutada.

Söögisibula ajatamine on hea võimalus köögiaknal rohelist sibulat kasvatada.

Sibulat ajatada on lihtne, selle tarbeks saate poest osta ajatussibula. Kui olete kasvatanud suvel šalottsibulat, siis seda hindan ajatamiseks paremaks. Šalottsibula lehed on kompaktsed ja püstised, sobivad toidu kaunistamiseks ja võileivalisandiks. Sibula ajatamiseks on müügil sort ‘Stuttgard Riesen’, eelnevalt on hea ajatussibulad suuruse järgi sorteerida.

Sibula ajatamiseks vajate taimepotti või anumat, mille võib täita kasvuturbaga. Anuma võite täita ka puhta veega ja asetada sibulad sinna. Lõigake sibulate pealt ära umbes ühe sentimeetri paksune osa, see kiirendab sibulate juurdumist ja pealsete kasvu. Asetage sibulad taimepotti või anumasse enam-vähem üksteise kõrvale, sibulate vahele võib raputada kasvuturvast, aga ei pea.

Asetage pott sooja kohta ja katke ajalehe või kattelooriga. Mõne päeva pärast, kui märkate, et sibulad on juurdunud ja rohelised lehed hakkavad kasvama, tõstke sibulad aknalauale.

Kastke ettevaatlikult eelsoojendatud veega (20–24 kraadi), proovige lehti mitte märjaks teha. Pealtväetamist sibulad ei vaja. Pealseid võite võtta paarikaupa.

Järjepidevuseks pange uued sibulad hakkama nädala pärast, nii tehke kasvuhoonesaagini välja.

Minul kulub korralikuma saagini umbes kuu aega.

PUIDUGRAANULKÜTTEL

ÕHKKÜTTEKATLAD võimsusega 24–250 kW

EELISED:

• eraldiseisev seade automaatse süütamisega, isepuhastuv põleti, kasutegur 92% • isepuhastuv põleti, puhastub automaatselt, tagab korrektse põlemise ning säästab aega ja tööd • automaatne süütamine: seade lülitub ise välja, kui küttevajadust ei ole ning vajadusel süttib ise ja alustab tööd • ökonoomne: vähendab küttekulusid võrreldes propaangaasiga üle 65%, diisliga üle 65% ja gaasiga üle 25%

• ökoloogiline • graanul 6–8 mm • kohe kasutatav, ei vaja eripaigaldust, kiiresti võimalik viia ühest kohast teise Võimalikud kasutuskohad: töökojad, abihooned, kasvuhooned, tennisehallid, garaažid, ajutised hooned jm Alo Solba, tel 509 2279 • Tarvo Alvet, tel 527 7201 alotarvo@gmail.com www.alotar.ee

8 || TeHNika || maa elu

30. november 2017

kombain hakkab

suure saagi nimel ise mõtlema AIn ALVELA Maa Elu

h Traktori kabiinis olevale kuvarile saab saata põllutööks vajaliku info. Ja vastupidi, kontoris võtab arvuti foto: JoHn Deere vastu iga liigutuse, mida masin põllul teeb.

Tubane arvuti „näeb”,

mis põllul teoksil AIn ALVELA Maa Elu

V

iimased viis aastat on võimalik tellida John Deere’i põllumasinale RDA (remote display access) funktsiooni, mis tähendab, et traktori, kombaini või pritsi juhtpuldi ekraani pilti saab jagada kontoriarvutiga.

Kui põllumehel tekib probleem näiteks kombaini seadistustega, siis JDLinki lehe kaudu saab koduarvuti või nutiseadme ekraanile saata otsepildi keskarvuti monitorilt.

Kas siis omanik või tootespetsialist saab nõustada operaatorit distantsilt, masina juurde sõitmata.

JDLink-süsteem paigaldatakse praegu juba tehases kõikidele uutele 6R, 7R, 8R, 9R traktoritele, W-, T- ja S-seeria kombainidele, hekselditele ja iseliikuvatele pritsidele, lisavarustusena 6R traktoritele. Eraldi on võimalik paigaldada JDLink John Deere’i traktoritele alates 30. seeriast. Lihtsam versioon

on saadaval ka teiste tootjate traktoritele.

Baltic Agro Machinery hooldejuht Jaanus Metsaots selgitab, et lisaks arvutile on JDLinki äpp saadaval nii Androidi kui ka Apple’i nutiseadmetele. Telefoniversioonil on olemas samad funktsioonid, mis arvutiekraaniltki näha.

Seda saab katsetada ja proovida ka demoversioonina. „Tänapäeva hoolduse töö ei ole ainult mutrikeeramine või õlivahetus. Keerulisemaks muutuvad masinad nõuavad nendega tegelevatelt meestelt nüüdisaegset taipu. Tehnik peab olema nii lukksepp, peenelektroonik, elektrik, ITmees kui ka psühholoog,” iseloomustab Metsaots tehnikahooldaja argipäeva. „Et kõiki võimalusi ära kasutada ja infotehnoloogiaga kursis olla, on väga oluline meeskonna koolitus. Tehasekoolitustest, kus tehnikud käivad, on enamik seotud elektroonika ja diagnostikaga.”

Lisaks tavapära-

tÄnapÄeva Hoolduse tÖÖ eI ole aInult mutrIkeeramIne võI õlIvaHetus.

sele koolituskeskusele Saksamaal on John Deere avanud internetipõhise John Deere University keskkonna, kus saab osa kõikvõimalikest loengutest. Loomulikult tuleb iga kursuse lõppedes teha eksam. Tulemused ja saadud punktid salvestatakse iga mehe kontol. Läbitud koolituste ja tulemuste põhjal saab tehnik taseme, mis on võrreldav kõikide meeste vahel üle maailma.

Metsaotsa hinnangul on üks asi ise analüüsida juhtunut, teine on aga ligipääs üle maailma juhtunud probleemidele ja nende lahendustele.

Sellega kaasneb pidev võimalus pöörduda John Deere’i tehasespetsialistide poole infoportaali DTAC kaudu. See on omamoodi tehnilisele personalile mõeldud Google. „Kui meil on juhtunud midagi esmakordselt, tasub alati kontrollida, kas kellelgi on juba olemas kogemus sama veaga. Igas keskuses on alati mees, kes saab sisestada probleemi kirjelduse süsteemi,” räägib Metsaots. „Vastused ja lahenduse soovitused saame tavaliselt tunni jooksul, tihti rutemgi. Alati saame sisestada meie lahendatud probleemid teistele infoks.”

iljuti Saksamaal peetud põllumajandusmessil Agritechnica 2017 pälvis hõbedast värvi medali New Hollandi kombain, mis suudab eesseisvat tööjärge lahti mõtestada ja sellele vastavalt tööd seadistada.

Nii nagu uusimad veoautod suudavad välja arvutada tõenäolisi maanteel ette tulevaid olukordi ja traktori pardakompuuter pakub juhile välja optimaalsed käigud ja kiirused, nii hakkavad ka kombainid nii-öelda mõtlema, et suuremat tootlikkust saavutada ja saagikadusid vähendada.

Pikki päevi kombainikabiinis veetev juht suudab oma oskuste ja kogemuste najal küll masinast maksimaalse välja võtta, aga inimlikel võimetel on kusagil piir ja teatud tasemest pole näiteks viljakao ja terade vigastuste vähendamiseks võimalik enam midagi ette võtta.

New Hollandi konstruktorid aga lõid kombaini, mis enne uue töö alustamist mõtleb ette, mida ja kuidas teha, et töö oleks võimalikult tõhus. Uudse tehnoloogia kasutamise eeldus on, et kombaini pardaarvutis sisalduksid varasemate aastate andmed: saagikaardid, põllu topograafia ja GPSi asukohapõhised seadistused. Koristust alustades korrastab süsteem esime-

sel töökäigul varasemate andmete abil oma seadistused selliselt, et need reageerivad kiiresti muutuvatele koristustingimustele.

New Hollandi põllutehnikat Eestis esindava ASi Tatoli insener Jaanus Kilgi iseloomustab uuenenud IT-süsteemiga nutikat kombaini kui proaktiivset masinat, mis nagu varemgi on varustatud anduritele ja täiturseadmetele tugineva süsteemiga, aga kuhu on „mõistuse” teravdamiseks lisatud uudne puhastussüsteemi rõhuandur sõelte koormuse vahetuks määramiseks. „Viljamassi peksuaparaadis viibimise aega reguleeritakse

suunavate labade nurga muutmisega,” selgitab Kilgi, „see tehnoloogia annab rootorkombainidel rootorite pöörlemissageduse reguleerimisest või peksukorvi pilu muutmisest märksa suurema efekti.”

Efekt seisneb Kilgi sõnul terade kao vähenemises: neid ei pudise põllule ja neid ei muljuta peksumasinas katki.

Süsteem võimaldab valida kolme koristusstrateegia vahel. „Kombaini arvutisse salvestatud varasem info võimaldab kombainil seadistusi optimeerida automaatselt – veel enne, kui heeder vilja siseneb,” kirjeldab Jaanus Kilgi uudse tarkvara võimalusi.

Kolmesilindrilise AGCO Poweri mootoriga MF 5709 arendab kuni 95 hj, just paras, et olla paindlik traktor foto: masseY ferGUson transpordi ja laadimistööde jaoks.

kolm silindrit annab võitu

võimsuses ja kokkuhoius AIn ALVELA Maa Elu

k

OÜ Tesler Grupp Rägavere tee 40A, Rakvere, Lääne-Virumaa 44312 Tel 527 0047, 5563 4175, 468 837 327, teslersauna@gmail.com

New Hollandi kombainid on niigi tuntud oma rekordsaagi koristamise võime poolest. Nüüd hakkab nii-öelda intelligentne masin veel eraldi saagikadusid jälgima ja seadistab kombaini töö nii, et kogutud terad foto: ain aLVeLa ka kenasti salve jõuaksid.

olmesilindrilised mootorid lähevad põllumajandustraktorite juures üha rohkem moodi, sest farmerite seas suureneb nõudlus alla keskmise võimsusega, aga samas universaalsete, tõhusate ja säästlike traktorite järele.

Tänavusel põllumajandustehnika messil Agritechnica esitles Massey Ferguson kahte uut kolmesilindrilise mootoriga varustatud mudelit MF 5708 ja MF 5709, mil vastavalt kuni 85 ja 95 hj. Kui tavaliselt on sellise võimsusega traktoritel 3,2– 3,5liitrine neljasilindriline mootor, siis Massey Ferguson võttis kasutusele kolmesilindrilise jõuallika, mis senistega võrreldes annab sarnase töömahu juures välja sama palju või rohkemgi võimsust, olles

samas kütusetarbimise poolest ökonoomsem.

Tegemist on suhteliselt lihtsakoelise, ent mitmesuguste maamajandustööde jaoks loodud traktoriga, mis sobib suuremasse agrofirmasse abitöödeks või talunikule põhiliseks abivahendiks, et töötada põllul ja farmis.

Prantsusmaal Beauvais’s asuvas Massey Fergusoni tehases toodetud traktoritel on uue mootori kõrval uuenduslik ka lihtne, kuid võimekas 12 x 12 jõuülekandega poolautomaatne käigukast, millel on 16 edasi- ja 16 tagasikäiku jaotatuna nelja käigugruppi. Muu hulgas saab kasutada üliaeglast nn roomava kiiruse käiku. Poolautomaatika tähendab sisuliselt seda, et käiguvahetus toimub sidurita, valida saab ka sõltuvalt kiirusest ja mootori koormusest toimuva automaatse käiguvahetuse ühe käigugrupi piires. Just see

funktsioon annab sellisele traktorile hästi ökonoomse kütusekasutuse, sest üleminek teisele kiirusele toimub kõige otstarbekamal ajal.

Käigukastil on piduriga neutraalkäigu seadistamise lisavõimalus, mis lihtsustab näiteks laaduriga töötamist.

Klahvlülitit vajutades seab see piduripedaali allavajutamisega käigu neutraalasendisse. Nõnda on võimalik traktorit juhtida sisuliselt ühe pedaaliga.

Kolmesilindrilise mootori on kasutusele võtnud veel näiteks Claas, millel Same Deutz-Fahri 2,9liitrise töömahuga jõuallikaga varustatud Atos 200 seeria masinad arendavad kuni 97 hj. Claasi Atos 240 standardvarustusse kuulub 10 + 10 ülekandearvu ja nelja kiirusgrupiga käigukast. Sarnane nn kloontraktor kuulub ka Deutz-Fahri tootevalikusse.