Maa Elu, 21. detsember 2017

ISSN 2504-5865

ISTIKUTE VAHATAMINE

ET KAITSTA OKASPUUTAIMI MEIE METSADES LEVINUD KAHJURI MÄNNIKÄRSAKA EEST, ON LOODUD TÕHUS TÕRJEVIIS – VAHATAMINE.

9

772504

586014

INDREK KASELA: TÄNANE TARBIJA TAHAB VÄRSKET KALA KINDLAST ALLIKAST JA SELLISES KOGUSES, ET TAL OLEKS SEDA MUGAV ÄRA TEHA.

JÕULUTAIM IILEKS

JÕULUTAIMEKS SOBIB IILEKS HÄSTI OMA ROHEPUNASE VÄRVIKOOSLUSE PÄRAST. VANAROOMAS KINGITI ROHELISI IILEKSIOKSI SÕPRUSE JA LUGUPIDAMISE MÄRGIKS.

! a g e a u l u õ j u k k i l hu

21. DETSEMBER 2017 • NR 50 (132) • HIND 1 €

AJALEHT

ETTEVÕTLIKULE

MAAINIMESELE

Ra

leib, liha ja õlu

olgu kogu jõuluaja laual RiiNA MARTiNSON Maa Elu

T

änane toomapäev oli uue aasta saabumiseks ehk jõuludeks valmistuvatel vanadel eestlastel suur koristamispäev, mille õhtul meisterdati Tahma-Toomas ja viidi see suure saladuskatte all naabrite ukse taha.

Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige Ahto Kaasik räägib, et nii eestlased kui ka meie naabrid elasid looduskalendri järgi ja oma tegemised sätiti looduse muutumist jälgides. „Jõulud on aeg, mil üks astronoomiline päikeseaasta lõpeb. Pool aastat oleme jälginud, kuidas päevad lühenevad. Jõulude eel toomapäeval jääb päike pessa ja päevade lühenemine lõpeb. 22., 23. ja 24. detsembril püsib päike pesas ja 25. detsembrist hakkavad päevad kukesammu võrra pikemaks venima, ühtlasi algab looduses uus aasta: uue päikese ja soojuse algus, see on väga tähtis kõigile, kes siin põhjamaal elavad,” seletab Kaasik. „Jõulupühad on uue aasta seeme, mil luuakse kogu järgmise aasta õnn.”

Kui uut aastat hakati tähistama 1. jaanuarist, siis rahvas hakkas seda päeva kutsuma uueks jõuluks, sest jõul tähendab aastavahetust.

Ehkki elu on aastatetagusega võrreldes tundmatuseni muutunud, saab paljusid vanu jõulutavasid järgida isegi linnakorteris elades. Nii näiteks on tänane toomapäev põhiline jõuludeks valmistumise päev. „Toomapäev ehk nõgikikkapäev ehk tahmapäev on aasta kõige suurema puhastuse päev. Kogu elamine peab saama sel päeval puhtaks pühitud ja pestud,” räägib Kaasik. „Kor-

teris tasub ära koristada kõik kohad kuni külmkapitaguseni välja, kõik nurgad ja riiulid tuleb korda teha.”

Kui füüsiline puhastus tehtud, tuleb hoolitseda vaimse ruumi eest – tänapäeval teeme seda jõulukaunistusi välja pannes. Vanasti tehti sel päeval jõulukroone ja muid kaunistusi ning sätiti paika. „Jõulukaunistuste tegemine rahustab ja puhastab meeli ning aitab vaimses mõttes pühasse aega siseneda,” seletab Kaasik.

Toomapäeva õhtu lahutamatu osa on Tahma-Toomase tegemine. Vanasti tehti nukk vanadest rõivastest, tänapäeval võib teha kasvõi ajalehtedest. Keerutage kokku üks enam-vähem inimesekujuline nukk ja määrige selle nägu tahmaga. Korteris, kus muud tahma pole, võib kasutada küünlatahist tahma. Nukk kehastab mustust ja laiskust ning võtab selle enda kanda.

See tuleb nüüd viia kellegi maja või korteri ukse taha. Kindlasti tuleb seda teha salaja.

See on mustuse ja laiskuse peletamise tava, millega tegeles kogu küla. Kui keegi leidis oma ukse tagant Tahma-Toomase, viis selle kohe teise ukse taha edasi. Nii need nukud rändasid ukse tagant teise taha, kuni pühade lõpus lõkkes ära põletati. „Lastele see tegevus väga meeldib, eriti salaja väljas hiilimine,” sõnab Kaasik.

Kui kodu on koristatud, kaunistatud ja Tahma-Toomas ära viidud, on peremees ajast aega käinud ümber maja ja teinud kriidi või söega sellele kaitsvad või õnnistavad märgid: korrapärase kõrgusega harudega ristid – nii püsti kui ka kaldus, päikeseristid või ühe joonega tõmmatud viisnurgad. Märgid tehti uste ja akende kohale, värava peale, samuti sõidukite ja olulisemate tarberiistade peale.

Nüüd on kodu puhastatud, õnnistatud ja vaimselt kaitstud.

JÕULUD

J

õulud on päevad, mil üks elu on lõppemas ja algamas uus. Sellest, mida inimene nüüd teeb, sõltub tema käekäik järgmisel aastal. Sel ajal on esivanemate hinged kodus käimas.

Jõuludeks koristatakse ja ehitakse kogu maja ning valmistatakse aasta rikkalikumad

road. Suurem osa ettevalmistustest tehakse 21. detsembril. Eluruumid koristatakse ülima hoolega. Puhtaks pühitakse isegi seinad ja laed, ka õu tehakse puhtaks.

24. detsember on saunaskäimise päev: saun pannakse kütte juba hommikul ja enne keskpäeva peab saunas käidud olema.

Kuna jõulude ajal on kõik tööd peale hädavajalike keelatud, on aega jõude olla ning koos perega jõulumänge mängida, laulda ja mõistatada.

Uue aasta juurde kuulub õnnevalamine ja ennustamine.

Allikas: Maavalla Koda

Vana jõulutava on meisterdada toomapäeva õhtul Tahma-Toomas ja see siis salaja naabrite ukse taha sokutada. Nii saab lahti oma pere laiskusest ja mustusest.

Foto: peeteR LANGoVitS

ne loodusega annab pühadele veelgi enam väge juurde,” lisab autor.

Tuppa toodi õled. „Just õlevihk kehastab jõulude tulekut,” nimetab Kaasik. „Peremees seisis sellega ukse taga ja küsis, kas jõulud võivad tuppa tulla. Jõulud on nagu mardivõi kadrisandid, kes tulevad meile õnnistust tooma, aga tuppa tulevad vaid kutsumise peale.”

Tänapäeval tuuakse tuppa kuusk ja Kaasik peab seda samuti ilusaks jõulutavaks, aga kel võimalik, võiks siiski õled samuti või vähemalt pisut puhast põhku tuppa tuua. leiVapÄts laual Kogu jõuluaja peab laual püsima kolm asja: leib, liha ja õlu.

Isegi kui mõnda neist peres ei sööda. Need kolm on mõeldud esivanemate hingedele, sest jõulud on hingedeaja püha, mil meie esivanemate hinged on kodus käimas.

Leib, liha ja õlu peavad

laual olema katmata. Leib olgu terve pätsina, mitte lahtilõigatuna. Õllepudel või -kapp peab samuti olema lahti. Liha ja õlut võib pikkade pühade ajal laual vahetada, aga leivapäts püsigu kogu aeg sama.

Kõige tähtsam söömaaeg ja rikkalikum laud peab olema kaetud 24. detsembri ehk vana-aasta õhtul. „Esivanemad on rõhutanud, et sööma peab kas 7, 9 või 12 korda. Iga söögikord ei pruugi olla korralik praad, esimene võib ju olla, aga järgmisteks piisab magustoidust, salatist või ühest mandariinist,” seletab Kaasik. „Oluline on loendada, mitmes toidukord on.”

Kaasikute peres on laste initsiatiivil jõuluõhtul väljas tabel, kuhu igaüks saab mär-

kida, mitu korda ta juba söönud on. „See on omalaadne lõbus mäng, nende söömakordade üles märkimine,” mainib mees.

Põlisrahvaste tarkuse järgi tuleb teha tähtsaid toiminguid, mille eesmärk on midagi paremaks luua, kindel arv kordi: 3, 5, 7, 9 või 12 korda. Kordused suurendavad toimingu mõju. On ju jõulude ajal söömine omamoodi rituaal, millega eelolevaks aastaks jõudu ja tervist kogutakse.

Vana tava kohaselt pakutakse jõuluööl leiba ka kõigile koduloomadele ja soovitakse neile häid jõule. Tänapäeval on lautasid vähestes kodudes, aga lemmikloomi palju.

Jõulude ajal on toitu viidud ka hiitesse ja teistesse pühapaikadesse. Kui teil oma pühapaika veel pole, aitab selle leida Ahto Kaasiku tänavu ilmunud raamat „Pühapaikade teejuht”. „Jõulurõõmu jagami-

laulu- ja mÄnguaeg Kuni 25. kuupäevani on püsitud kodus ning see on aasta suurim mängude ja laulude aeg. Samuti on jõulude ajal väga soositud tegevus mõistatuste mõistatamine, see on vaimne tegevus, mis meie meeli ergutab, ning kõikvõimalike juttude vestmine.

25. detsembril või 1. jaanuaril on sobilik aeg tulevikku ennustada. Võib valada külma vette sulatatud tina, aga sobib kasutada ka lambarasva või mesilasvaha, samuti küünlavaha.

Tänapäeva jõulude lahutamatu ja mõnele tähtsaim osa – kingitused – tekitab palju pingeid ja viib tähelepanu asjadele ja saamisele, mis ei haaku jõulude algse mõttega. „Kuna kinkimise tava on nii juurdunud, tasub mõelda, kuidas seda arukalt teha. Kui tulevad suured pered kokku, pole ehk vaja, et kõik kõigile kingitusi teevad. Kui tegu täiskasvanutega, sobivad hästi loosipakid, millega igaüks ühe kingi saab. See ei ole nii koormav inimesele ja loodusele,” pakub Kaasik.

2 || kalaTÖÖSTuS || maa elu

21. detsember 2017

indrek

Eesti peaks pan SiRJe NiiTRA Postimees

aaremaal kalatööstust omaval PRFoodsil on kalakasvatusi mitmes riigis ja edaspidi plaanitakse ka Eestis kala kasvatama hakata. Firma juht Indrek Kasela usub, et just kala on see toiduaine, millesse siin investeerida tasub.

Kohtume börsifirma PRFoods juhi Indrek Kaselaga Olümpia konverentsikeskuses pärast seda, kui ta on just lõpetanud aasta viimase aktsionäride koosoleku juhtimise. Saalist pudeneb välja palju rahulolevate nägudega mehi ja naisi, kingikotid näpus, sest jõulud on lähedal. Rahuloluks annab põhjust seegi, et aasta on olnud edukas ja kõigil on lootust sellest edust tükike endale saada.

Vanerex OÜ Veemeistri tee 7, Haage Tartumaa Tel 5650 9995 vanerex@vanerex.ee www.facebook.com/vanerex

merest kala püüdmIne jääB Indrek kasela sÕnul tulevIkus rohkem harrastuskalameeste hoBIks.

Soovime oma töötajatele ja koostööpartneritele rahulikke jõulupühi ning edu ja õnne uuel aastal!

Kasela on moodsa habemega mõnus mees, kellega ajakirjanikul lihtne jutule saada. Ja mis põhiline – tal on ka, mida öelda. Algatuseks kiidab ta oma meeskonda, lisades, et see on üksiti ka naiskond. Ega ilma toetavate ja asjatundlike inimesteta nii suurt firmat edukalt ei juhigi. Kuna PRFoods on viimasel ajal uusi ettevõtteid eri maades juurde ostnud, tuleb vaeva näha, et need ühes rütmis toimima panna.

Ehkki firmal on 1334 aktsionäri, oli neid kohal väike saalitäis, sest tänapäevased IT-võimalused lubavad osaleda ka ilma füüsilise kohaloluta. Muide, PRFoods on üks väheseid, kui mitte ainus börsifirma, mis oma aktsionäride üldkoosoleku netis üle kannab. Seda hinnatavam on, et seekord oli üks väikeakt-

sionär siiski Soomest kohale tulnud. Kasela sõnul on aktsionärid sama olulised kui töötajad, keda on mitme riigi peale kokku kolmesaja ringis, lisaks renditööjõud. „Ega ettevõte pole ainult hooned ja masinad, see on eelkõige inimesed, kes mingi asja nimel koos tööd teevad,” märgib ta. Ise on ta selle firmaga seotud aastast 2003.

Enne seda oli Kasela põhitöö investeerimisfirma juhtimine, mis paigutas raha Baltimaade firmadesse. Kui tuli pakkumine omandada osalus väikeses Saaremaa kalatehases, tundus see mehele kohe huvitav.

Nüüdseks on sellest välja kasvanud rahvusvaheline ettevõte.

Soomes on PRFoodsil kaks kalatööstust, lisaks üks Šotimaal ja teine Londoni lähedal. Kala, forelli ja siiga kasvatatakse Soomes Turu lähedal meres ja Põhja-Rootsi kasvandustes, kust tuleb lisaks vikerforell. tÕmBaB mandrilt inimesi Lisaks kohalikele töötab Saaremaa kalatehases neidki, kes mandrilt tööle käivad – kokku on firmas 134 töötajat.

Lennukiga Saaremaal tööl käia on Kasela sõnul nüüd palju mugavam, kui Viimsist iga päev Tallinna kesklinna sõita. Ise käib ta ka ikka paar korda kuus saarel, et asjadel pilku peal hoida ja enamasti selleks oma autot ei kasuta.

Hommikul läheb ja õhtul tuleb tagasi. Suvel on asi lihtsam, sest siis saab töö venitada nädalavahetusele ja sealses suvekodus aega veeta. Soomes ja Rootsis tuleb isegi tihemini käia ja kuus tuleb sõidus olla kuus või seitse päeva, kuidas kunagi.

Eri maid võrreldes ütleb Kasela, et näiteks Šotimaal on töötajate palkamine isegi lihtsam, sest tööandja maksukulu on väiksem. Palka saavad töötajad

INDREK KASELA • • • • • •

Sündinud 1971.

ASi PRFoods juhatuse liige.

LL.M kraad õigusteaduses New York Universityst (1996).

Bakalaureusekraad Tartu Ülikoolist (1994).

Nõukogu liige gruppi kuuluvates äriühingutes: Saaremere Kala AS ja Vettel OÜ.

Nõukogu liige äriühingutes AS Toode, ELKE Grupi AS, EPhaG AS, Salva Kindlustuse AS, AS Ridge Capital, AS Premia Tallinna Külmhoone.

• Juhatuse liige äriühingutes OÜ Transtech Service, OÜ Fine, Wood and Company OÜ, Lindermann, Birnbaum & Kasela OÜ, Managetrade, Noblessneri Jahtklubi OÜ ja Gridio OÜ, samuti mitmes äriühingus ja mittetulundusühingus Baltikumis ja Venemaal.

Indrek Kasela on seda meelt, et kalakasvatus ja -tööstus ongi Eestis kõige perspektiivikam põllumajandusvaldkond üldse.

Foto: MiHkeL MARipUU

maa elu || kalaTÖÖSTuS || 3

21. detsember 2017

kasela:

nustama kalasse välismaal pisut rohkem, kuid ka kulud on seal suuremad ja kokkuvõttes jääb meie töötajail raha isegi rohkem kätte.

Sellist asja, et tavalisel töötajal on oma maja ja suvekodu, mujal naljalt ei leia. „Ma ei ütleks ka seda, et meie Soome tehase töötajad elavad paremini kui Saaremaa omad. Kui ostsime Soomes ettevõtte, oli palgavahe tõesti kaheksa kuni kümme korda, aga praegu on see kahanenud kahele korrale.

Lisaks on meil ilus puhas loodus, tasuta rannad ja metsad,” selgitab ta ja lisab, et meie inimestel on palju lihtsamad valikud kui näiteks leedulastel, sest saame vajadusel väga lihtsalt Soomes tööl käia.

Saaremaal valmivad ka-

latooted vikerforellist ja lõhest, vähesel määral ka siiast ja räimest. Seal tehakse kõik kohapeal alates fileerimisest kuni suitsutamise ja marineerimiseni. Novembris müüdi näiteks ainuüksi räimerulle, mis on üks minev kaup, seitse tonni. Ka kalamari, mis tuleb enda kasvatustest, on üks põhitooteid. Seda tehakse 70 tonni aastas. Soomes ja Rootsis on praegu veel looduslikud tingimused vääriskala kasvatamiseks paremad, aga tulevikus on plaanis ka Eestisse mõni kalakasvatus rajada. kalatÖÖstus perspektiiVikas Indrek Kasela on seda meelt, et kalakasvatus ja -tööstus ongi Eestis kõige perspektiivikam põllumajandusvaldkond üldse. „Praegu on veel piimandusel teatud eelis, aga teravilja on siin keeruline kasvatada, sest häid põllumaid väga palju ei ole. Mida aga meil on palju, see on vesi ja Läänemeri on tegelikult väga puhas. Samas kala tarbimine kasvab meeletult. Seetõttu soovitaksin riiklikult panustada just kalasse,” arutleb ta.

Ka lisaväärtus, mis kalast tuleb, on Kasela sõnul märksa suurem ku i nä iteks loomakasvatuses. Ainsana näeb ta konkurentsivõime poolest Eestis perspektiivi mahepiimakarjal, kuhu tasub investeerida. Ka loodushoiu seisukohalt on kalakasvatus ja -töötlemine kasulikumad. Näiteks Rootsis võtavad PRFoodsi kalakasvatused süsihappegaasi rohkem loodusest välja, kui sinna tagasi saadavad, kiidab ta. Ka söötmise efektiivsus on kala puhul hea.

Nimelt kulub ühe kilo loomaliha tootmiseks 8 kilo sööta, aga kilo punase kala tootmiseks vaid 1,1 kilo. Samas on loomakasvatus Euroopas kõvasti subsideeritud, mis tähendab, et kui toetused ära võtta, siis see kuigi efektiivne po-

leks. Aga nagu viimasel ajal näha, võib toetuste jagamine ka üsna palju paha teha, märgib ta nagu muuseas.

Muide, Inglismaa suurim ekspordiartikkel on Šoti lõhe. „Puhtas vees kasvanud kala tahavad kõik saada,” on ärimees veendunud. Ta on ka seda meelt, et Eesti riigijuhtide teadlikkus on selles osas veel liiga väike. „Fonde on küll eraldatud, aga ehk pole kõige õigemad inimesed neid jagamas olnud,” arvab ta. Olles kogu Baltikumi suurima kalatööstuse eesotsas, on Kasela strateegiline huvi, et Eestis oleks rohkem kalakasvatusi, sest nõndanimetatud metsiku kala varu on piiratud. Pealegi on kalakasvatus tänapäeval arenenud tippteaduse tasemele – antibiootikume ei kasutata juba praegu ja kalatoit on orgaaniline.

M

kalaturul kÕrgliigas Praegu kasvatab Kasela juhitav firma aastas kala 2,5 miljonit kilo. PRFoods mängib maailma kalaturul nii-öelda kõrgliigas, olles ametlik tarnija Inglise kuninganna kojale ning esindatud 37 riigis ja maailma paremates kaubamajades luksusbrändina John Ross Jr. nime all. Soomes on kaubamärgiks Heimon Kala, Eestis aga Gourmet House.

Seni on Eestis müük olnud suhteliselt väike, jäädes 5–6 miljoni euro vahele ja piirdudes esialgu ümarkala ja kalamarjaga, kuid seda on kavas kasvatada. Põhjus on muidugi selles, et mujal on võimalik mitu korda kallimat hinda saada. Õnneks on viimasel ajal punase kala hind mõnevõrra langenud ja praegu stabiilne.

Kasela rõõmustab selle üle, et kala tarbimine on noorte hulgas kasvutrendis ja selle üheks põhjuseks peab ta suši üha kasvavat populaarsust.

Kaubandusel on aga tema sõnul veel palju teha kala paremaks pakkumiseks. Inglismaal näiteks näevad kalaletid palju ligitõmbavamad välja, teab ta öelda. „Tänane tarbija tahab värsket kala kindlast allikast ja sellises koguses, et tal oleks seda mugav ära teha,” lisab ta. Ka tootjad võiksid tema sõnul tootearendusse ja turundusse senisest enam investeerida.

Merest kala püüdmine jääb kalaärimehe sõnul tulevikus rohkem harrastuskalameeste hobiks. Niipea kui jää läheb, laseb ka Kasela oma paadi vette, aga suureks kalameheks ta ennast siiski ei pea – käib merel rohkem lõbu pärast. „Olen purjetaja, kes vahel ka õnge vette viskab. Minu saak ookeanist on kindlasti palju muljetavaldavam kui Läänemerest,” lausub ta. Kuna Kasela on oma firmasse võtnud tööle spetsialistid, kes tööga hästi hakkama saavad, siis jääb tal enda sõnul piisavalt aega ka puhata.

PRFoods on Tallinna börsil kevadest 2010, mil põhitoodang oli veel jäätis. Lõppev aasta tuleb Kasela sõnul aktsionäridele hea: ainuüksi 11 kuuga on müük kasvanud 49 protsenti ehk 60 miljoni euroni, brutokasum oli 4 miljonit eurot, aga põhiline teenimise aeg on aasta lõpp ehk viimane kvartal, mis peaks kasumit oluliselt kergitama. Firma aktsia on tänavu Tallinna börsil üks kõige edukamatest ehk kosunud aastaga poole võrra.

Osa kasumist on lubatud aktsionäridele välja maksta.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2017

JUHTkiRi

peeTeR RAidLA

peatoimetaja

TARKUST JA RAHU aa Elu soovib kõigile oma lugejaile ja koostööpartnereile rahulikku jõuluaega. Oma veidi enam kui kolmeaastase eluea jooksul on Maa Elu jõudnud kümnete tuhandete kodude lugemislauale. Siiras tänu teile selle eest!

Jõulud on see aeg, kus me kõige enam mõtleme oma lähedastele. Neile, kes läinud kaduva teed, neile, kes astuvad praegugi meie kõrval, neile, kelle sündimist me alles ootame. Vaid nii, üksteist hoides ning põlvkondadevahelisi sidemeid väärtustades suudame ka rahvana veel pikki sajandeid siin kodusel Maarjamaal püsida.

Iseseisev Eesti riik saab uuel aastal saja-aastaseks. See on kõigi meie pidupäev, sest meie olemegi ju see riik. Mitte riigikogu, valitsus või president, ehkki neilgi on oma kindel roll täita ja ilma nendeta ka päris ei saa. Ütleb ju meie põhiseadus, et kõrgeima võimu kandja on rahvas.

Võib ju retooriliselt küsida, et kui võim on rahva käes, siis kelle käes võim on. Eks ikka meie käes. Kahjuks kipuvad seda unustama just need, kes peaksid meie ehk rahva teenistuses olema.

Eeskätt just riigikogu ja valitsus, samuti kohalikud omavalitsused, mille liikmeid oleme harjunud võimukandjateks kutsuma ning neid sellega ära rikkunud. Pigem võiks neid hakata nimetama rahvateenriteks. Ehk toob see vähemalt mõnegi nn võimukandja kahe jalaga maa peale tagasi.

Usun ja loodan, et riigikogulaste, valitsusliikmete ja omavalitsustegelaste hulgas on jätkuvalt aatelisi mehi ja naisi, aga nad on kuidagi üldise võimumassi sisse ära kadunud. Sestap tasubki uuelt aastalt soovida, et aated Eestis taas ausse tõuseksid. Ja et iga otsus, mida riigikogu, valitsus või omavalitsus langetab, sünnib alles üheksakordse mõõtmise järel, tervele mõistusele, elukogemusele ja tarkusele tuginedes.

Ilusat ja kaunist jõulurahu kõigile!

4 || meTS || maa elu

21. detsember 2017

Vahatamine päästab kuuselapsed kAiRi OJA Maa Elu

t kaitsta okaspuutaimi meie metsades levinud kahjuri männikärsaka eest, on loodud tõhus tõrjeviis – vahatamine. „Kui noori taimi õigel ajal ei kaitsta, võib kahjur nahka panna kuni 30 protsenti metsa istutatud okaspuutaimedest,” teab ASi Plantex tegevjuht Ivar Lepmets.

Tõsi ta on – männikärsakas on tillukeste kuusekeste üks kardetumaid kahjureid. Äsjaistutatud taimi ihkavad metsas süüa mitmed tegelased. Arvatakse, et männikärsakas on neljajalgsete järel teine metsaistutuse nässuajaja.

Männikärsakad munevad okaspuukändude juurtele või vallitatud ja tihendatud raiejäätmetele. Mardikad toituvad noorte okaspuude koorest. Eriti suure näljaga kõlbavad ka noored külvatud männitaimed. „Iseäranis meeldib neile taimetüve maapinnalähedane osa,” selgitab Ivar Lepmets.

Kõige enam kahjustusi leiab kuivale ja liivasele alale istutatud okaspuukultuuris. kolmeaastane pilootprojekt Põhjamaades on männikärsaka tõhusat tõrjevahendit otsitud aastaid. Varem kasutati tõrjeks sünteetilisi insektitsii-

de, nüüd katsetakse poolsünteetilisi vahasid.

2012. aastal algatati põhjamaade initsiatiivil rahvusvaheline koostööprojekt, et leida parim kärsakatõrjevahend. Riigimetsa Majandamise Keskuse rahalisel toel ja põhjamaade projekti raames rajati kolme aasta jooksul ka Eestis vahatatud hariliku kuuse potitaimedega katsekultuurid. Lisaks uuriti Eesti Maaülikoolis jätkuprojektina Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel vahatatud kuuse- ja männitaimi riigi- ja erametsades. „Tulemused on olnud üllatavalt head – vahatatud taimi kahjustasid männikärsakad palju vähem kui neid, mis olid töödeldud varemalt kasutuses olnud taimekaitsevahenditega,” ütleb projekti Eesti koordinaator, EMÜ dotsent Ivar Sibul.

Pilootprojekti olid kaasatud ka Eesti ettevõtted. „Vahakate kaitseb taimi väga efektiivselt, sest putukad ei suuda kõvast vahakihist läbi hammustada,” selgitab Lepmets. „Lisaks näitasid meie katsed, et valge värvus puutaime juurekaelal mõjutab putuka käitumist. Sellel on putukale mõningane visuaalne peletav mõju,” lisab dotsent Sibul. „Suure tõenäosusega peab mardikas valge juurekaelaga taime juba kahjustatud toidutaimeks, millel pole enam piisavalt toiduks sobilikku koort,” arvab Sibul.

Männikärsaka perekonna Euroopas levinud neljast liigist on Sibula ütlust mööda metsa-

kahjurid ainult harilik männikärsakas ja väike-männikärsakas. „Meie metsades võib kohata kolme liiki männikärsakaid: harilik männikärsakas, suurja väike-männikärsakas. Suurmännikärsakat leidub Eestis vaid paiguti ja võrdlemisi harva, teda esineb niiskemas metsas, kuid peaaegu mitte kunagi lageraie alal,” jätkab Sibul. Väike-männikärsakat esineb Eestimaa metsades palju rohkem kui suur-männikärsakat, kuid vähem kui harilikku männikärsakat. „Viimasega on neil sarnane bioloogia, kuigi väike-männikärsaka peamine elupaik on niiske kuusemets.

Mõni aasta tagasi registreeriti Eestis veel neljaski männikärsaka liik – Hylobius transversovittatus, kel eestikeelset nime veel polegi. See mardikas erineb ülejäänud männikärsaka liikidest just bioloogia tõttu,” valgustab Sibul. Nimelt elavat liik hoopis märgalal ja toitub seal kasvavast mitmeaastasest rohttaimest, harilikust kukesabast. Okaspuutaimed tema toidusedelisse ei kuulu. „Metsas elavaid männikärsakaid meelitavad kevadisele värskele raiesmikule talvisest raietööst järele jäänud okaspuukändudest ja toorestest raiejäätmetest lenduvad lõhnaühendid,” räägib Sibul.

Värskete okaspuukändude juured, metsakõdu ja mullaga seotud mittekuivanud raidmed on Sibula ütlust mööda männikärsakale sobilikud mune-

Ise loodud, hästi loodud!

miskohad ning hiljem munadest koorunud tõukudele head arenemis- ja toitumispaigad. „Lennanud raiesmikule, liiguvad mardikad siin kõndides toiduobjekti otsides. Toidutaime leiab männikärsakas üles põhiliselt lõhna, lühidistantsilt ka nägemise abil. Kuigi putuka toidutaimede nimekiri on kaunis pikk, haarates peaaegu kõiki okaspuid, toimub mardikate munemiseelne ja -järgne küpsus- ja taastumissööm raiesmikule istutatud või seal kasvavate mõneaastaste kuuse- ja männitaimede koorel, mida näritakse laikudena,” avaldab ta. kolmandik kaoB Männikärsaka kahjustuste tõttu hukkub Eestis igal aastal istutatavatest okaspuukultuuridest veerand kuni kolmandik. „Männikärsaka arvukus värskel raiesmikul võib Eestis ulatuda 100 000 kuni 150 000 isendini hektari kohta, soojema kliimaga Lääne-Euroopas on kahjuri arvukus raiesmikul mitu korda suurem. Sõltuvalt asustustihedusest võib ühte taime kahjustada korraga mitu kuni mitukümmend mardikat,” sõnab Sibul. Massilise esinemise korral aga kooritakse kogu noor ja tilluke tüveke juurtest kuni esimeste oksteni paljaks.

Sibul jätkab, et väiksemad kahjustused võivad taimel ajapikku kattuda vaiguga ja armistuda. „Kahjustuskohast võib alguse saada ka taime nakatumine juurepessu eostega või teis-

te ohtlike seenpatogeenidega, sest uusimate uuringute valguses suudab männikärsakas neid haigustekitajaid endaga kaasas kanda. Kahjustatud istikud jäävad tihtipeale kasvus kiratsema. Tugeva vigastusega puukesed hukkuvad aga juba selsamal suvel. Mis veelgi hullem – mardikate suure arvu korral võib hävineda kogu kevadel istutatud metsakultuur,” räägib Sibul. teeVad tÕsist kurja Männikärsakate põhjustatud otsene kahju metsamajandusele on suur, näiteks Rootsis pidavat see aastas ulatuma 15–30 miljoni euroni. „Euroopas tervikuna küündib võimalik kahju ligi 140 miljoni euroni. Männikärsakate võimalik kaudne kahju seenpatogeenide levitajana võib olla aga märksa suurem. Ka Eesti riigi- ja erametsades on männikärsakas kõige ohtlikum männi- ja kuuseistutuskultuuride kahjustaja,” märgib Sibul. „Arvestades, et Eestis istutatakse igal aastal raiesmikele kuni 18 miljonit okaspuutaime, millest veerand kuni kolmandik hukkub männikärsakate kahjustuse tagajärjel, ulatub kärsakate tekitatav potentsiaalne kahju täiendava istutusmaterjali ja tööjõukulu näol eraja riigimetsades enam kui poole miljoni euroni aastas,” nendib Sibul.

Varem kasutati männikärsaka tõrjeks sünteetilisi insektitsiide. Männikärsakate kahjustuste vältimiseks, kahjurite

Ilusaid hetki ja lähedust, meelerahu ja rõõmu kaunist jõuluaega!

„LOO ISE KODU HEAKS” Anna Lutter

Lakkadega kaaned, 120 lk

Anna Lutteri raamatus „Loo ise e kodu heaks“ on meisterdamisideed, mis aitavad aasta pimedama ja tubasema aja mõnusamaks ja sisukamaks muuta. Anna leidlikud näpunäited teevad köögis toimetamise lihtsamaks ja muudavad elu- ja lastetoadki põnevamaks. Anna annab nõu, kuidas olemasolevaid esemeid nutikalt uuendada ja seeläbi kodule uut ilmet anda ning kuidas käepäraste, aga silma rõõmustavate lahendustega sisustust täiustada.

ehe, , Pärnu Postim ja ta ea T aa m u ir ja Müügil Sakala, V timehe, Postimehe Tallinna os !

P ti ti es E es Lõuna-E upoodides üle at am ra g Järva Teataja, in n s induse Tartu klienditeen www.postfactum.ee

Aitäh usalduse eest aastal 2017!

Männikärsaka eest kaitsmiseks kaetakse vahaga taime tüveke juurekaelast kuni esimeste oksteni.

Fotod: eRAkoGU

maa elu || meTS || 5

21. detsember 2017

männikärsaka küüsist mistõttu selle preparaadiga töödeldud okaspuutaimed satuvad looduslikes tingimustes männikärsakate rünnaku alla. Samas, olles kontaktis ja toitudes töödeldud taimedel, kannavad männikärsakad preparaadi jääke loodusesse laiali, saastades sellega otseselt keskkonda ja viies neid ka biotoobi toiduahelasse,” kõneleb Sibul.

tõrjeks ja taimede kaitseks on aegade jooksul välja töötatud mitmesuguseid võtteid. „Peamiselt on kasutatud sünteetilisi insektitsiide, alates viiekümnendatest aastatest ülimürgistest klooriga (DDT, heksakloraan) ja fosfororgaanilistest (klorofoss, bensofosfaat) putukamürkidest kuni kaheksakümnendatel rakendust leidnud sünteetiliste püretroidpreparaatideni (Decis, Fastac, Kestac, Sherpa jt),” loetleb Sibul.

Viimasel kuuel-seitsmel aastal on riigimetsades kasutatud

sünteetilist neonikotinoidpreparaati Actara, millega kõik metsakultuuri istutatavad taimed töödeldi juba taimlas.

Sibula hinnangul aitasid Eesti Maaülikooli eelmise ja selle aasta metsaentomoloogilised uurimistööd selgitada, miks on see inimesele ja looduskeskkonnale ülitoksiline preparaat männikärsaka tõrjel väheefektiivne. „Leidsime, et kontaktja seedemürgina mõjuval süsteemsel neonikotinoidil Actara (toimeaine tiametoksaam) puudub mardikatele peletav mõju,

VaHa ei pidurda kasVu WeevilStop projekti raames (nii nimetati kõneks olnud põhjamaade männikärsakaprojekti) uuriti muu hulgas vaha mõju taime kasvule (Oslo Ülikool) ja tehti hulgaliselt välikatseid lankidel (Rootsis ja Norras), et võrrelda vaha kaitsetoimet võrreldes pestitsiididega ja töötlemata kuusekultuuriga (Rootsi Põllumajandusülikool). „Välikatsete tulemused olid paljulubavad ja kinnitasid, et vaha ei mõjuta oluliselt taime kasvu, kuid on männikärsaka vastu tõhusamgi kui keemilised preparaadid,” kinnitab Lepmets. Plantex oli projektis poolautomaatse vahatamisliini prototüübi väljatöötamise katsebaas.

Nüüdseks on Plantex liini ettevõtte Räpina tootmisüksuses kasutusele võtnud ja teinud

de istutamist peab üles leidma kahjustatud taimed.”

seadmetesse mahuka investeeringu. „Oleme liini juba mõnel hooajal katsetanud ja seni oleme igati rahul,” sõnab Lepmets.

Kolmeaastase arendustöö tulemusena õnnestus välja töötada vahatamiskonveier, mis võimaldab kaheaastase kuuseseemiku – potitaime – vahaga katta juurekaelast kuni 14 cm kõrguseni. „Katsetuste käigus sai tehnoloogiat täiustatud, et oleks tagatud vahakihi optimaalne paksus (0,8–1 mm). Kriitiline osa kogu tehnoloogiast oli tagada taimedele korralik jahutus pärast vahatamist,” räägib Lepmets. Nüüdseks on tõestatud, et kuusetaim talub kokkupuudet kuuma, 80kraadise vahaga, kuid vaid lühikest aega.

Hea jahutussüsteem tagab, et taimede koorealune osa ei saa vahatamise käigus kahjustatud,” lausub ta.

Peale Plantexi vahatab Eestis okaspuutaimi RMK. Vahatamine tõstab kuuse potitaime hinda veerandi võrra ehk saja euro võrra hektari kohta. „Eks jääb metsaomaniku enda otsustada, kas kanda see kulu ja luua istutatud taimedele paremad ellujäämisvõimalused või võtta kärsakakahjustuse risk. Kui kasutada metsauuendusel töötlemata taimi, tuleks juba ette arvestada, et sama protseduuri peab tulevikus kordama või vähemasti on vaja istutust hiljem täiendada,” tõdeb Lepmets. „Kahjustatud kultuuri täiendamine on väga töömahukas – enne uute taime-

inimese pÕHjustatud proBleem „Samas pole kõiki metsa istutatavaid okaspuutaimi vaja männikärsakate eest kaitsta.

Kui taimed planeeritakse istutada teise või vanema aasta raiesmikule ja läheduses pole suurepinnalisi värskeid lageraiealasid, siis on männikärsakate arvukus istutusalal väike või pole neid üldse ja puutaimed jäävad kahjustamata.

Männikärsaka metsakaitseline probleem on inimese enda esile kutsutud. Kui teeme uuendusraieid suurepinnaliste lageraietena ajaliselt ja ruumiliselt üksteise lähedal, ei kao männikärsakate kahjustus.

Turberaiete või püsimetsana metsi majandades poleks männikärsakate probleemi,” teab metsateadlane Sibul. „Ka niiskematel aladel pole männikärsakas kuigi arvukas. Samuti mõjutab nende aktiivsust üldine kevadsuvine ilmastik: kui kevadel ja suvel on ülekaalus jahedad ja vihmased ilmad nagu tänavu, on männikärsakate aktiivsus ja kahjustused tagasihoidlikud,” räägib männikärsakate käitumist aastaid uurinud Ivar Sibul. „Seega on metsaomanikul majanduslikult oluline planeerida õige metsapuutaim sobivasse kasvukohatüüpi. Nii talitatakse juba paar viimast aastat Eesti riigimetsas. Nimelt ei töötle RMK kõiki metsa istutatavaid okaspuid üldse vaha või liimi ja liivaga (viimane töötlusviis on sarnane vahatamisega, liimitamisel kaetakse okaspuutaime tüveke esmalt liimiga ja

siis kvartsliivaga), vaid ainult neid puukesi, mis istutatakse männikärsakaohtlikele aladele,” lisab Sibul. liHtne teHnoloogia Ivar Lepmets ütleb, et vahatamise tehnoloogia on iseenesest lihtne. „Eesmärk on katta kuuseseemiku alumine osa (mullapallist kuni 14 cm) ühtlaselt mehaanilise tõkkega, et männikärsakas sellest läbi ei hammustaks.”

Kuna vaha on toatemperatuuril kivikõva, tuleb seda kuumutada 80 kraadini, siis muutub see vedelaks ja pealekantavaks. „Piltlikult öeldes viib konveier kuusetaimed kuuma vahaduši alt läbi, taimed on rõhtsas asendis ja pöörlevad ümber oma telje – see tagab ühtlasema katvuse,” selgitab Lepmets. Vahetult pärast vahaga katmist satuvad taimed külma veeduši alla, see tagab nende kiire jahutamise.

Noore kuuse koorealune osa ei talu Lepmetsa sõnul pikaajalist kuumutamist. „See on sama nagu inimeselgi – kui pistad näpu kuuma vaha sisse ja seejärel kohe külma vee alla, siis peaaegu ei tunne põletust. Ilma jahutuseta võid aga saada tõsise tervisekahjustuse.”

Pärast vesijahutust tõstab konveier taimed taas püsti ja need läbivad ventilaatorikambri, kus puhutakse ära üleliigne vesi. „Seejärel toimub pakkimine,” lisab Lepmets. AS Plantex vahatab okaspuutaimi detsembrist veebruarini. „Sel aastal on Eesti erametsaomanike tarvis plaanis vahatada umbes 300 000 kuusetaime. See kogus on aasta-aastalt suurenenud,” märgib ta.

Puiduturul viimase 10 aasta parimad hinnad!

Tänu Eestisse kerkinud pelleti- ehk graanulitehastele ja koostootmisjaamadele kasutatakse meie puiduturul ära kogu metsast kättesaadav puit. Tugev nõudlus on olemas nii palgil, paberipuul kui hakkel. Oma panuse kogu puiduturu edukasse toimimisse annab osaühing Valga Puu. Tegu on 1999. aastal asutatud metsamajandamisega tegeleva ettevõttega, mis kuulub bioenergeetika arendamise ja taastuvenergia tootmisega tegelevasse kontserni AS Graanul Invest. Kogu kontsern põhineb Eesti kapitalil ning on kiiresti arenedes kasvanud Euroopa suurimaks puidugraanulite tootjaks, omades täna tehaseid kogu Baltikumis. Valga Puu ülesandeks on Imaveres, Ebaveres, Osulas ja Patkülas asuvate graanulitehaste varustamine erasektorist hangitava ümarpuidu ja puiduhakkega. Seda ja teisi eesmärke täites on Valga Puust tänaseks saanud üks Eesti suuremaid metsamajandamise ettevõtteid.

Osaühingu Valga Puu ressursijuht Jüri Tambets, millises mahus teie ettevõte Graanul Investi tehaseid varustab?

Graanul Investi tehastel on kolm tooraineallikat: RMK-lt ostetakse ümarpuitu ja metsahaket, ümarpuidu ja metsahakke kokkuostu erasektorilt korraldab Valga Puu ning saeveskitelt ostetakse saepuru ja tselluhaket. OÜ Valga Puu peab järgmisel aastal nelja Graanul Investi tehasesse viima pool miljonit tihumeetrit ümarpuitu ja 400 000 kantmeetrit metsahaket. Mahud on tõepoolest suured. Graanul Investi neli Eesti tehast toodavad kokku miljon tonni puidugraanulit, milleks kulub ümarmaterjalis arvestatuna 2,5 miljonit tihumeetrit puitu.

Kuna enamuses tehastest on ka koostootmisjaam, kus toodetakse nii elektrit kui sooja, kulub nendes täiendavalt 300 000 tihumeetrit metsahaket (okasad, ladvad ja võsa). Seega on nelja tehase tarbimisvõimsus kokku 2,8 miljonit tihumeetrit aastas.

Mida võidab sellest kõigest keskmine metsaomanik?

Metsaomanikule tähendab see, et kogu metsast saadav puit ostetakse ära, raisku ei lähe midagi. Enne pelletitehaste ja koostootmisjaamade teket olid paljud metsaomanikud hädas vähemkvaliteetsest küttepuust lahti saamisega, aga nüüd on turg olemas ka kõige viletsama kvaliteediga puidule.

Staažika metsamehena mäletan aegu, kui Eestis kehtis kokkulepe, et alla üheteistsentimeetrise läbimõõduga metsamaterjal jäetakse metsa maha, sest iga sellise puidu tihumeetri turustamine tekitas rohkem kulu kui tulu.

See puit, mille eest täna makstakse korralikku raha, jäeti lihtsalt langile kõdunema. Metsale see kahju ei teinud, küll aga metsaomaniku rahakotile. Tänu uutele võimalustele tehakse nüüd esimesi harvendusraideid ja noorendike hooldust hoopis teise suhtumisega. Graanulitehased kasutavad ära isegi vaid kolmesentimeetrise läbimõõduga puud. Kui paberipuu läbimõõt

algab seitsmest sentimeetrist ja väga peenikest puud ei taha keegi eriti ka kodus ahju panna, siis ilma tehaste ja koostootmisjaamadeta lähekski see puit raisku. Tänu hakke kokkuostule saavad oma kraavipervede puhastamisele tehtud kulutused tagasi põllumehed.

Millist metsamaterjali ja haket Valga Puu erasektorilt graanulitehaste toormega varustamiseks kokku ostab? Milline on turu hinnatase?

Kokku ostame praktiliselt kõike.

Vaid haab on pelletitootmiseks tänu puidu omadustele vähekõlbulik puu , aga teised puuliigid on kõik sobilikud. Hindu püüame küll küttepuu osas hoida stabiilsena, aga turu kõikumiste ja konkurentsi tingimustes oleme hindu arvestataval määral tõstnud. Praegu on hinnad väga kõrged nii saepalgil kui paberipuul. Aasta tagasi oli okaspuu saepalk 10 euro võrra odavam, paberipuu tihumeeter on tõusnud rohkem kui veerandi võrra 40 euro kanti. Nii et metsa müümi-

Metsa terviseks!

OÜ Valga Puu, Hummuli, 68410 Valgamaa tel 551 9478 | joel@valgapuu.ee | www.valgapuu.ee se mõttes on praegu väga õige aeg.

Palju on ilmastiku taga kinni, raiuda saab vähe, aga loodame, et talv seekord vahele ei jää.

Graanul Investi tehased asuvad Valga-, Järva-, Võruja Lääne-Virumaal. Mida see tähendab logistiliselt Valga Puu ja teie klientide jaoks?

Metsa müümisel on kliendile kasulik, kui sihtkoht on võimalikult lähedal, transpordikulud on väiksemad ja omanikule jääb kätte rohkem raha. Ja talvel tekib tavaliselt mingil ajal moment, kus transporti on turul ebapiisavalt. Mida lähemal on sihtkohad, kuhu puitu veetakse, seda suuremat mahtu suudetakse samade autodega vedada. Kui näiteks Jõgevalt Imaverre saab ühe autoga vedada päevas neli koormat, siis Kundasse mitte üle kahe. Valga Puul on olemas teenusepakkujate võrgustik, võime transpordi korraldamise enda peale võtta, aga eks autosid ole teistelgi ja omanik ise otsustab, keda kasutab.

Millised on graanulitehaste eelised teiste puidu kokkuostjate ees?

Kui sadamates võetakse vastu paberipuud alates seitsmesentimeetrisest kuni kuuekümne sentimeetrise läbimõõduni, siis Valga Puu ostab graanulitehaste jaoks kokku puitu, mille diameeter algab kolmest sentimeetrist ja jämeduse piirangut polegi. Lisaks on leebemad kvaliteedinõuded antud materjalile. Näiteks ei juhtu midagi, kui sees on ka mõningal määral mädanikku. Imavere ja Osula graanulitehastes on materjali mõõtmisel mindud üle elektroonilisele mõõtmissüsteemile, Helme tehases minnakse seda teed lähiajal. Elektrooniline mõõtmine tagab, et mõõtva inimese tujust ja silmamõõdust ei sõltu enam midagi. Masin mõõdab ja loob koormast 3D-pildi, mida saab igaüks vaadata ja uurida ning mille põhjal arvutatakse välja müüjale makstav rahasumma. Omanik saab mõõtmisprotsessi reaalajas jälgida.

6 || maHlaTÖÖSTuS || maa elu

21. detsember 2017

mahlatootmisest Eestis, aga mi peeTeR RAidLA Maa Elu

aa Elu kavatsus seada Eesti mahlatootjad pingeritta jooksis liiva üsna proosalisel põhjusel: selleks vajalikud andmed on puudulikud.

Isegi statistikaamet lõpetas 2014. aastast andmete kogumise mahlatootmise kohta. Viimati 2013. aastal kogutud andmete põhjal toodeti Eestis mahla 18,2 miljonit liitrit. Kuid sellest möödunud mõne aastaga on olukord Eesti mahlaturul oluliselt muutunud.

Siinkohal võtame vaatluse alla vaid mõned tuntumad tegijad. pÕltsamaa FeliX Eesti suurim mahlatootja praeguse seisuga on kahtlemata Põltsamaa Felix. On pakutud, et 2017. aastal kujuneb Eesti mahlatootmise mahuks ligi 28 miljonit liitrit, mis peaks olema rekordiline (senine rekord jääb statistikaameti andmeil 2009. aastasse, mil toodeti 27,3 miljonit liitrit mahla). Tõsi, Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viilol on käesoleva aasta juunis ajalehele Vooremaa väitnud, et veel neli aastat tagasi ehk siis 2013. aastal toodeti Eestis koguni 38 miljonit liitrit mahla. See tundub küll väheusutav ning eeldaks mõne suurtegija ärakukkumist, mida pole aga mulle teadaolevalt toimunud.

Kui tulla tagasi käesoleva aasta 28 miljoni liitri juurde, siis sellest pool ehk 14 miljonit liitrit valmib just Põltsamaa Felixis, kus tänavu suve alguses valmis uus mahlatehas.

Põltsamaa Felixi emafirmana toimiv Rootsi ettevõte Orkla Foods Sweden AB, mis omakorda kuulub Norra kontserni Orkla ASA koosseisu, koondas nimelt käesoleval aastal kogu oma Baltimaade mahlatootmise Põltsamaale, mis kasvatas mahlatootmise senise mahu kahekordseks. Kui sinnani valmistati Põltsmaal 7 miljonit liitrit mahla aastas, siis nüüd koguni 14 miljonit liitrit.

Põltsamaa Felixi 2016. aasta müügitulu ulatus üle 25,1 miljoni euro. Majandusaasta aruandest ei ole küll võimalik täpselt välja lugeda, kui suure osa sellest moodustas mahla müük, kuid võib oletada, et umbes veerandi ehk siis 6,2 miljoni euro ringis. Nagu öeldud, peaks see arv nüüd kahekordistuma ja küündima 12 miljoni euro kanti aastas. Muide, Põltsamaal valmivad nüüd ka lätlaste Gutta kaubamärki kandvad mahlad.

Eestis kaheliitriseid mahlapakke valmistama. rÕngu maHl Kõik ülejäänud Eesti mahlatootjad jäävad oma mahu ja müügituluga eespool nimetatud Põltsamaa Felixi ja A. Le Coqi varju. Üks tuntumaid väiketegijaid on aktsiaselts Rõngu Mahl, kelle 2016. aasta müügitulu oli 2,2 miljonit eurot. Sellest 53,7 protsenti ehk pisut üle 1,1 miljoni euro moodustas mahlamüük.

Rõngus valmistatakse eeskätt mahlakontsentraate ja -jooke.

Rõngu Mahla oma-

vIImatI 2013. aastal kogutud andmete pÕhjal toodetI eestIs mahla 18,2 mIljonIt lIItrIt.

nikeks on võrdselt 50 protsendiga Peeter Munitsõn ja osaühing MPMR Holding, mis küll ka Munitsõni kontrolli all toimib.

MPMR Holding sisenes omanikeringi alles käesoleva aasta augustis. Sinnani oli Rõngu Mahla üks omanikke Venemaa alam Pavel Petuhhov, kes oli aktsiad omandanud 2003. aastal. largo 1999. aastal loodud AS Largo kannab oma praegust nime maist 2007 (sinnani tegutseti aktsiaseltsina Caritas Water).

Veidi aega enne nimemuutust läks Largo hulgifirmana tuntud Svensky Kaubanduse aktsiaseltsi kontrolli alla, kellest 2012. aastal sai ka ainuomanik.

Largo mahlatööstus asub Viljandimaal Võhma linnas ning kasutab lisaks „Largole” ka veel kaubamärke „Hea” ja „Mayas”.

Hiljuti tuli ettevõte turule aga värskelt pressitud mahlade

a. le CoQ Kui eeskätt õlletootjana tuntud A. Le Coq 2003. aastal aktsiaseltsi Ösel Foods üles ostis (ja selle paar aastat hiljem endaga liitis), sai A. Le Coqist Aura mahlade tootja. 2016. aasta aruande järgi moodustas puu- ja köögiviljamahlade tootminze ligi 11,2 protsenti A. Le Coqi üldisest müügitulust. Kui mullu oli A. Le Coqi müügitulu 76,9 miljonit eurot, siis sellest mahlatööstuse osa peaks olema 8,6 miljonit eurot.

Aktsiaselts A. Le Coq on teatavasti Soome kontserni Olvi Oyj ainuomandis. Oma mahlatootmise on A. Le Coq koondanud Tartu külje all asuvasse Reola tehasesse, kus omaaegne Ösel Foodski tegutses. 2010. aastal investeeris A. Le Coq uude mahlatootmisliini veidi üle 1 miljoni euro ning asus selle järel esimesena

Soovime oma praegustele ja tulevastele klientidele ja koostööpartneritele ilustat jõuluaega ning tegusat uut 2018 aastat!

Seemnekartuli tellimused (Eesti esimene paljundus): Tel 775 9175 Võhma tee 2, Esku, 48005 Põltsamaa vald

"Red Sonia" A1 "Elfe" A1 "Concordia" A1 "Milva" A1

"Afra" A1 "Laura" A1 "Jelly" A1

Tel 509 8691, www.heakartul.ee

maa elu || maHlaTÖÖSTuS || 7

21. detsember 2017

itte ainult sarjaga „Muhe”. Vaid mahlatootmisele keskendunud Largo 2016. aasta müügitulu oli veidi üle 2 miljoni euro. salVest Põltsamaa Felixi suur konkurent purgisuppide ja muude valmistoitude, hoidiste ning puu- ja köögiviljakonservide turul AS Salvest on mahlatootmises alles väike tegija. Salvesti 2016. aasta müügitulu oli 18 miljonit eurot, mahlatootmine moodustas sellest vaid üsna väikese osa, ilmselt kuskil 1–2 protsendi kandis. Nagu ettevõtte ainuomanik Veljo Ipits 2016. aasta suvel Tartu Postimehele vahetult enne uue mahlaliini paigaldamist tunnistas: „Me ei trügi massmahlaturule, tahame pakkuda teistest paremat mahla.” Olgu lisatud, et Salvesti mehud on ilma kunstlike lisa- ja säilitusaineteta. kadarBiku kÖÖgiVili Osaühing Kadarbiku Köögivili oli üks esimesi Eestis, kes hakkas valmistama smuutisid ehk naturaalseid köögiviljamahlu. Aasta oli siis 2004. Tarbijale tuntud tetrapakendisse hakati Kadarbikus smuutisid villima 2008. aastal. Kadarbiku Köögivilja 2016. aasta müügitulu oli 4,2 miljonit eurot, millest 32,18 protsenti ehk 1,35 miljonit eurot moodustas mahlatootmine.

Ettevõtte omanikud on legendaarne köögiviljakasvataja Ants Pak koos abikaasa Siiri ning poegade Veiko ja Villega, kellest igaühele kuulub veerand osakapitalist.

Kadarbiku järel on smuutiturule siginenud teisigi tegijaid eesotsas juba mainitud Põltsamaa Felixiga.

HeYdaY organiC Alles jaanuaris 2015 loodud osaühing Heyday Organic on

üks huvitavamaid uusi tegijaid.

Alustas tegevust nime all New Juice, oma praeguse nime võttis septembris 2015. Ettevõtte omanik on Tallinnas elav Anton Maljugin, kes teinud mahlatootmise rajamisse märkimisväärseid investeeringuid. Maljugin on investeeringuteks kasutanud nii oma muudest äridest (peamiselt laevandusest) teenitud dividende kui ka laenuraha.

2016. aastal, mis oli Heyday Organicu jaoks sisuliselt käivitamisaasta, küündis müügitulu küll vaid 52 667 euroni, kuid võib arvata, et juba 2017. aastal kujuneb käive oluliselt kopsakamaks. Ettevõtte toodangut müüvad juba näiteks Selveri ja Coop Eesti kauplused. Heyday mahlatootmist juhib Maljugini ülikoolikaaslane Janno Veskimäe. Heyday mahlad on pastöriseerimata ja valmivad kõrgsurvemeetodil. auXner 2012. aasta septembris loodud ja Tallinna külje all Haabneemes tegutsev osaühing Auxner on samuti keskendunud puuja köögiviljamahla tootmisele.

2016. aastal kerkis müügitulu üle 330 000 euro. Auxner kasutab toodete müügil „Semu” kaubamärki, rõhutades oma mahlade tervislikkust. On jõudnud oma mahladega ka juba naaberriikide turule. Ettevõtte enamusosanik on Mikk Miller. kÜmned VÄikesed tegijad Lisaks mainitutele tegutseb Eesti mahlaturul veel kümneid väiketegijaid. Toon siinkohal näiteks vaid ühe, osaühingu Halika Õunatalu Põlvamaalt. Lauri Kasvandile kuuluva ettevõtte 2016. aasta müügitulu oli pisut üle 188 000 euro, millest 7,16 protsenti moodustas mahlatootmine.

Usun, et selliseid väikesi mahlatootjaid võib leida igast maakonnast.

müük hooldus varuosad

Eriti leevikesepapa neljavärviline rüü pakub Foto: WikipeediA meile silmailu.

Linnud kui jõuluehted puudel OLAV RENNO linnuteadja

M

eie ühed silmapaistvamad talilinnud – leevikesed ilmuvad enamiku inimeste jaoks nähtavale alles novembris. Siis saabub meie maile hulgaliselt Soomest ja Loode-Venemaalt karmima põhjamaise talve eest pagevaid „punnpaabusid” ja ka meie oma leevikeste perekonnad söandavad suvi läbi neile varju pakkunud metsade rüpest lagedale tulla.

Vähe on värvuliste liike, kel on nii selgelt väljendunud sugupooli eristada võimaldav sulestik. Isaslinnud on tõepoolest nagu jõulupuuehted: nende rind ja kael on mahepunane, lagipea, põsed ja lõuaalune, samuti hoosuled ja tüürsuled, st tiivad ja saba mustad, turi ja tiivanukid tuhkhallid, tiivavööt, kõhualune ja päranipuala puhasvalged. Emaslindude pea, tiivad ja saba on samamoodi mustad, selg aga savikashall ja alapool hallikasbeež. Jämedal tuhmmustal nokal on piisavalt võimu enamiku viljakestade purustamiseks, nii et leevikesed söövadki põhiliselt seemneid, aga rohkesti ka lehtpuude pungi.

Leevikese levila laiub Euraasias Iirimaast ja Pürenee-

dest Kamtšatka ja Jaapanini. Ta asustab metsavööndit taiga põhjapiirist lõunapoolsete mäestike metsadeni. Sel tohutul areaalil on eristatud üheksa leevikese alamliiki, kes omavahel naljalt ei segune, vaid püsivad nii pesitsedes kui ka talvitades üsna kindlalt oma levialal. Põhjapoolsematelt aladelt rändab leevike oktoobris parvedena parasvöötme keskossa, Euroopas isegi Vahemere ja Musta mereni. Soomes ja Rootsis on jälgitud leevikeste koondumist neemedele, et sealt soodsana tunduval hetkel üle mere pürgida. Eestis on Sõrve säärel oktoobri lõpul mõnel päeval loendatud üle viie tuhande Kuramaa poole startiva leevikese. Tagasirände tippaeg on märtsis.

Aprillis siirduvad leevikesed oma pesapaikadele segametsades ja kuusikutes, kus leidub ohtralt noori kuuski.

Nad võivad pesitseda ka võsastunud puisniitudel, suuremate parkide hooldamata osades ja tihedama põõsastuga või hekirohketel kalmistutel. Et leevikeste häälitsused on tasaseja lühidavõitu ning nukrakõlaline laulgi üsna vaiksepoolne, siis ei panda neid pesitsusajal kuigivõrd tähele. Ometi hinnatakse leevikese asurkonda Eestis 100 000 kuni 200 000

haudepaarile, Euroopas aga 2–4 miljonile.

Mai alul ehitab leevikesepaar pesa enamasti noore kuuse, harva kadaka või elupuu tihedasse võrasse kuni 3 meetri kõrgusele. Põhilise töö teeb emalind, isane toob vaid mõne kõrre või raokese. Pesa on suhteliselt madal ja lai, ilma erilise vooderduseta – pesakihid on väljast sissepoole järjest peenemast materjalist. Emane asub hauduma siis, kui kogu 4–6 valkjasrohelise tausta ja punapruunide täppidega muna sisaldav kurn on munetud. Isane toob talle kogu 12–13päevase haudeaja kestel toitu ja seda veel kuus päeva, mil emane oma kinnisilmsete ja paljastena koorunud poegi soojendab. Pojad saavad alul lehetäisid ja sipelgaid, siis järjest suuremaid putukaid ja ka pisikesi tigusid. Silmad avanevad alles 8päevastel poegadel, aga 16päevastena võivad nad pesast lahkuda, kuid vajavad veel umbes nädala vanemlikku hooldust. Seejärel asuvad vanalinnud teist pesakonda soetama, ema punub uue pesa, isa aga toob veel vanemate lähedal püsivatele poegadele ja emalinnule toitu – suuremjaolt taimset.

Juulis hajuvad esimese pesakonna pojad ümbrusse, vanalinnud aga kasvatavad augusti keskpaigaks üles ka

teise pesakonna. Vaenlasi on aeglasevõitu leevikestel hulgani: raudkullid ja pasknäärid, nugised ja oravad, sekka mõni metsistunud kasski, nii et kaod on suured ja potentsiaalselt 8 aastani küündiv eluiga jääb palju lühemaks – keskmiselt kolm aastat.

Meil talvitavad leevikesed ilmuvad lumisel ajal külades ja hõredamalt hoonestatud linnades majade lähedusse, aedadesse ja parkidesse. Põhiliseks toiduks on sellal sireli-, vahtra- ja saareseemned ning puupungad, sealhulgas ka õunapuude omad.

Nad käivad ka lindude toidulauale pandud või nendelt maha pudenenud seemneid nokitsemas ning loodusesõpradele silmailu pakkumas. Aeg-ajalt saab siis ka nende tasaseid hüüdeid ja isegi laulukest kuulda.

Häälitsuste järgi on leevike saanud mõne oma rohketest rahvalikest nimedest, näiteks „lüübik” või „krüükslind”. Saksa keelest on võetud „tombak” või lausa otsetõlge „toompapp” – isasleevikese rüü meenutab kirikuisanda oma. Kuna leevikesi nähakse rohkem karmima talveilmaga, on neid kutsutud ka külmalindudeks.

Leevikeste näol lisab loodus meile jõuludeks ja lumisteks päevadeks värvivaheldust ja silmailu.

8 || PuIduTÖÖSTuS || maa elu

21. detsember 2017

puidufirma leiab klien TOOMAS ŠALdA Maa Elu

aplas tegutseva osaühingu Intarsia põhitöö on puidust eritellimustoodete valmistamine. „Kõik meie töötajad on kunagi olnud töötud, aga nüüd leiab nende kätetöö koha paljudes Eesti kodudes, mõisates ja asutustes. Mulle endalegi täpselt teadmata teid pidi on meid üles leidnud ka välismaised firmad ja eraisikud,” on ettevõtte juht Jaak Erlemann rahul. alustas nullist Tartu Riiklikus Ülikoolis rahanduse ja krediidi eriala lõpetanud Rapla mees Jaak Erlemann töötas pärast ülikooli aastaid kohalikus pangakontoris, aga kuna sotsialistiku riigi panganduses makstavad palgad ei ole võrreldavad turumajandusliku riigi pangas teenitavaga, läks mees perekonna elujärje parandamiseks tööle puidufirmasse. Kapitalistliku

korra ajal tegutseval ettevõttel on omakorda see miinus, et see võib pankrotistuda. Nii jäigi Jaak kaheksa aastat tagasi töötuks. „Istud ühe kuu kodus, istud teise, aga siis hakkab ajude peale, kaua sa naise kulul ikka elad. Korraldasime perekondliku koosoleku, mille tulemusena otsustasime koos abikaasa ja väimehega perefirma luua,” meenutab ta. Sündis osaühing Intarsia, mis kasutab kaubamärki Puustuudio. Alustati laatadel lillekastide müümisest.

Jaagul on selgelt meeles esimene klient. „Asjaliku olemisega mees astus ligi ja uuris, et kuidas läheb ja kas ikka ostetakse ja millest kaste teeme. Mina ei osanud muud, kui kiitsin takka, et hästi ostetakse ja jääkidest teeme. Kuidas ma ütlen, et pole veel ühtegi müünud ja kaste teen juppideks saetud laudadest. Siis uuris, et mille tootmisest meil jäägid tekivad, mis meie põhitoode on … Midagi ma seal keerutasin, aga vähemalt läks kaubaks.

Julgus ja kogemused tulid tasapisi.” Raamatupidamislikus miinuses oli Intarsia mitu aastat, aga tooteid ja kliente tuli juurde ning abi oli ka toetustest. „Saime osta tuttuued pingid. Ostsime need ise välja, mõne kuu pärast käisid PRIA ametnikud

meie juures, jäid nähtuga rahule ja raha kanti tagasi.”

Toksides täna otsingumootorisse Intarsia OÜ või puustuudio, avaneb ettevõtte kodulehe külastajale esinduslik valik täispuidust või vineerist valmistatud tooteid: aia- ja puitmööbel, köögid, veiniriiulid ja -karbid, lillekastid, liivakastid, tarbeesemed, mänguasjakastid, laste mängumajad, postkastid, talusildid ja muud tooted. Firma töömahust 95 protsenti on eritellimused. „Suviti on kõige suurem nõudlus kokkukäiva kaanega liivakastide järele, mille kaane saab lihtsalt ja sujuvalt istmeteks muuta. Katusega liivakaste tahetakse samuti. Reeglina me lattu ei tooda, aga kui talvel mõni tühjem nädal on, siis liivakaste oleme teinud. Soome ja Rootsi oleme saatnud palju aiatoole.

Tänuväärne koostööpartner on üks Rootsi kauplusekett, kes meilt kauba eksponeerimise kaste, veinialuseid ja muud si-

meIe trump on see, et saame teha täpselt klIendI soovItud mÕÕtude ja väljanägemIsega eseme.

sustust tellib. Sealt tuleb tellimus siis, kui uus kauplus hakkab jälle valmis saama ja seda on vaja sisustada. Oleme eritellimustooteid saatnud veel Hispaaniasse, kõige kaugemad sihtkohad on olnud Barbadose saar ja Austraalia. Huvitav töö oli ühe Hongkongi firma tellimusel Moskva lihasehaigetele lastele saadetud arendusmängude tootmine. Sellised suured, kaks meetrit kõrged, värvilised ja põnevad mängud olid. Tegime neile vineerist kaheksat mudelit. Selle tellimuse täitmiseks pidime lisatööjõudu palkama. Tähtajad olid kogu aeg kukil, töötasime täistuuridega, aga saime hakkama, praegu on väga tore meenutada. Ma isegi ei tea, kuidas need välismaa ettevõtted meid üles leiavad, ju on abi väimehe eestvedamisel valminud korralikust koduleheküljest www. puustuudio.ee. Pole seda nüüd tükk aega uuendanud,” tunnistab Jaak. poest ei saa Jutuga kodumaale naastes ütleb mees, et põhilised Puustuudiost tellijad on tallinlased, tartlased, pärnakad, aga Rapla inimene tellib siit midagi haruharva. „Oleme püüdnud kohapeal reklaami teha, aga tulemust eriti ei ole,” kommenteerib ta. „Tallinna elamistes on meie voodeid,

Peamiselt eritellimusi täitva osaühingu Intarsia toodang aga on selliseidki, kuhu mahub 500 pudelit. Fotol Intarsia

maa elu || PuIduTÖÖSTuS || 9

21. detsember 2017

nte kodu- ja välismaalt

ulatub seinast seina. Just on valminud järjekordne veiniriiul, seekord väiksem, Foto: tooMAS ŠALdA juht Jaak Erlemann.

kummuteid, kirjutuslaudu ikka päris palju. Üks pere tellib ning teine ja kolmas tahab ka. Meie trump on see, et saame teha täpselt kliendi soovitud mõõtude ja väljanägemisega eseme. Poest seda ei saa.

Juhtub sedagi, et klient toob ajalehest välja lõigatud pildi ja soovib täpselt samasugust asja, aga valget. Ei mõõte ega midagi. Aga oleme ära teinud ja on rahule jäädud. On selliseidki kundesid, kes tahavad ilmtingimata tammepuud punaseks värvida, sel juhul ohkan vaikselt ja meenutan endale, et kliendi soov on seaduseks.

Talusilte oleme hästi palju teinud, aga nendega on vahel see probleem, et arvatakse, et tegu on hirmus lihtsa ja odava tootega. Aga korraliku esindusliku talusildi valmistamiseks kulub kaks ja pool tööpäeva, pinnad on vaja immutada ja töödelda, et silt vihma ja tuule käes vastu peaks, materjaliks sobib tamme või saare viie sentimeetri paksune plank. Paarikümne euroga seda ei tee.”

Eredamalt meelde jäänud töödest toob Erlemann välja teleprojekti, kus lapsed joonistasid oma unistuste tuba ja projektis osalenud ehitusfirma tellis võitnud Hagudi tüdruku joonistuse realiseerimise Intarsialt. „Tegime neiu joonis-

tuse järgi lastetuppa mahtunud kompaktse majakese, kus sees kolmekordne nari, kirjutuslaud ja muu lastele vajalik.

Tulemus oli vahva.”

Erlemanni meeskonna täppistööd võib leida isegi Kadrioru lossi roosiaiast. Seal on kolm pinki, mis tehtud täpselt 1936. aastal valminud pinkide koopiana. „Laost või keldrist leiti üks näidis, mis anti meile ette, tegime sajaprotsendilised koopiad. Materjal oli kask ja kui pinke Tallinna poole saatma hakkasime, oli päris raske neid autole tõsta. Jälle ma ei tea, kuidas meid leiti. Otse pöörduti, presidendi adjutandi kaudu käis suhtlemine ja päris põnev oli sellist tellimust täita.”

Tihedat koostööd teeb Intarsia ühe tuntud laevafirmaga. „Valmistame neile vineerist menüüaluseid, materjaliks on tammespoonitud vineer, mis on kaetud peitsi ja tulekindla lakiga. Oleme neid ikka hulgi teinud, ju siis ollakse rahul,” kommenteerib Jaak.

Praegu käivad firmal läbirääkimised ühe tuntud sisustuskaubamajaga. „Läbirääkimiste õnnestumisel teeksime jälle sammu edasi, sest hakkaksime kaupa tootma partii kaupa. Ettevõtjal on kindlam olla, kui tööjärg on pikemalt ees. Magaksin rahulikumalt ja juuksed ei oleks nii hallid.

Praegu on tööjärg kindel kaheks kuuks. Seegi pole laita.”

Veiniriiul 500 pudelile Rõõmu teeb Jaagule asjaolu, et viimasel ajal on ettevõttel tekkinud koostöö restoranide ja mõisatega, mille võlvkeldritesse on vaja veiniriiuleid. „Mõõdame keldrid täpselt üle. Esmapilgul võib see näida lihtsa tööna, aga kuna võlvid ei ole tegelikult ühtlase kaare kujuga, on arvestamist vajavaid nüansse palju.

Püüame teha nii, et riiuli ja lae vahele jääks mitte üle sentimeetri. Ühele mõisahärrale meeldis, järgnes teine ja kolmas riiul. Loodetavasti tuleb neid veel. Seni on kõige suurem riiul mahutanud kuni 500 pudelit.”

On tooteid, näiteks eelpool nimetatud liivakastid, mille soodsamad analoogid on ka kauplusesse jõudnud, aga osa kliente tellib oma lastele liivakasti ikka Puustuudiost. „Poekaup on õhemast ja vähem vastupidavast materjalist. Meie teeme liivakaste 3 cm paksusest lauast, enamasti männist, vahel isegi kasest ja kliendid kiidavad, et asi on tugev ja kestab.”

Kuna parajasti on jõuluaeg, valmib Intarsias ka Aafrika mahagonist ja Kanada tammest küünlajalgu ja lõikelaudu. Samas on see ikkagi ai-

nult jõuluaegne nokitsemine, kui muust tööst aega üle jääb.

Enamasti kasutatakse tootmises Eesti materjali, aga tamm ja saar tulevad Ukrainast. Eesti tamm on väga okslik, mujalt tuleb ilusam.

Kuigi tööd on palju praegugi, tahab peremees teha sammu edasi, tuleb osta CNC-pink. „Ei ole tahtnud laenu võtta ja seni pole sentigi võtnud, aga tuleval aastal on pingi ostmine nii või teisiti kindlalt kavas.”

Töötajaid on Intarsias viis ja kõik nad on millalgi olnud töötud. „Väga rahul, et nii tublid inimesed oleme leidnud. Meil on olnud aegu, kui tööjõudu oleks juurdegi tarvis. Otsides olen paraku sattunud sellistegi tegelaste otsa, kes tulevad neljandal päeval joogisena tööle ja keda ei saa järelikult usaldada, lõhub ennast või masinad ära.

Tööbüroo kaudu on samuti igasuguseid „toredaid” kandidaate tulnud, kõige meeldejäävam oli ühe noore mehe CV, kus ta nõudis palka 2600 eurot kätte ja kohapealset väljaõpet. Mis ma sellisega peale hakkan?”

Lõpetuseks julgustab Jaak Erlemann töötuks jäänud inimesi oma unistusi realiseerima. „Laske end julgelt nõustada, osalege pakutavates koolitustes, kasutage starditoetusi ja alustage tegutsemist. Ettevõtja on siiski tore olla, mis siis, et tööpäev kestab 24 tundi.”

Maaelu Edendamise Sihtasutuse töötajad ja konsulendid soovivad rahulikke jõule, rõõmsat vana aasta lõppu ja teguderohket uut aastat

WWW.ERT.EE

10 || Ilma- ja TaImeTaRk || maa elu

21. detsember 2017 seks. Fenkoli mugulad sobivad salatisse ja mõnesse kalatoitu, seemned tee ja maitsesegude sisse. Fenkolit kasvatatakse Eestiski, kui seemned ei saa valmis, saab lehesaaki ja mugulat ikka.

Toitudest on kõhtu pehmendava toimega punane peet, kõrvits, ploomid, kapsalised.

Kevadel karulauk, suvel tikrid ja maasikad, sügisel ploomid.

Aasta läbi tasub tarvitada rohkelt köögivilja nii toorena kui ka soojas toidus.

Kui pankrease töö on häiritud, tasub seedimise parandamiseks appi võtta toores aedpetersell. Kui soolte peristaltika on häiritud, siis sobib paakspuukoor. Koore kogumisel peab teadma, et seda tuleb kuumutada 100 kraadi juures tund aega või hoida enne kasutamist aasta kuivas kohas, et mürgised ained kaoksid. Teelusikatäit koort keedetakse 10–15 min ja lastakse tõmmata 30 min, tarvitatakse enne sööki või söögiaegade vahel lonksudena 1 tass päevas. Liiga kaua ei tohi kasutada, muidu harjubki organism sellega ja sooled jäävad laisaks.

Kasutatud on ka türnpuumarju, aga väikses koguses, sest need on mürgised.

Taimedest, mis soodustavad sapieritust ja on ühtlasi lahtistava toimega, saab valmistada teesegusid. Segudesse võiksid kuuluda jahvatatud linaseemned ja köömned, basiilik, kibuvitsamari, pune, aed-liivatee, mesiputk. Selliste retseptidega segusid oleme Karepa ravimtaimeaias teinud ja need toimivad. Ise tehes kasutage julgesti neid taimi, mis teie enda aias kasvavad. Taimi võib aeg-ajalt vahetada: 1 tl segu valada üle kuuma veega, lasta tõmmata 10–15 min, tarvitada enne sööki. Alustada võiks ühest tassist, kui vaja, võib kogust suurendada. Linaseemned ja köömned peavad olema jahvatatud, et toimeained saaksid eralduda. Muidu peaks keetma 30 min või hoidma termoses 2 tundi.

Leebema lahtistava toimega on kõik lima sisaldavad taimed: kassinaeri ja altee (ehk tokkroosi) õied, lehed ja juured, teelehe lehed ja seemned.

Kui on kõhukinnisus, ei tohiks kasutada pipart, taruvaiku, saialille, soopihla, tammekoort, lepakäbisid, nelki, mustikaid ja tedremarana juurt, neil on kõhukinnisust tekitav toime. Menüüst tuleks välja jätta sai ja muud nisutooted.

Lisaks seedimise soodustamisele on ravimtaimedel hea maitse ja nendega võib maitsestada jõulu- ja nääritoite.

iLMATARk

JÜRi kAMeNik ilmatark

TURBULENTS, SEE VA OHTLIK NÄHTUS LENNUNDUSELE …

V

Kõhukinnisuse vastu aitavad ka kassinaeri õied.

Foto: WikipediA

Kui kimbutab kõhukinnisus J

ätkan üle-eelmises Maa Elus alustatud kõhuhädade leevendamise teemat. Kui siis oli juttu kõhulahtisusest, siis seekord räägime kõhukinnisusest. Kõhukinnisuse põhjused võivad olla vähene liikumine, istuv töö, vale toit, soolte peristaltika häired, düsbakterioos ja vähene sapieritus.

Esmalt võiks proovida taimede ja toiduga seedimist parandada. Kõige lihtsam on kasutada linaseemneid, millest valmistada leotist umbes 60kraadise veega, lasta haududa umbes 30 min ja juua enne sööki või õhtul. Võib ka pudru sisse segada, kui puder juba keedetud. Aga linaseem-

kÕhukInnIsuse pÕhjused vÕIvad olla vähene lIIkumIne, Istuv tÖÖ, vale toIt, soolte perIstaltIka häIred, düsBakterIoos ja vähene sapIerItus.

ju Kal

kÜLVikALeNdeR: deTSeMBeR

09.19 15.23

26. T

11.20

Leht Leht, alates kl 02.27 vili Vili

28. N

Vili, alates kl 08.23 juur

29. R

Juur ALLikAS: MäRkMik-kALeNdeR „AAStA AiAS 2017” kiRJAStUSeLt VARRAk

MAA

TULI

VESI

ÕHK

S

27 K

VI

K

25. E

R

Ne i

Leht

Sõnn

24. P ISTUTUSAEG

Õis, alates kl 16.42 leht

ur Amb

23. L

i ts

vi Lõ

Õis, aiatöödeks sobimatu päev

Jäär

LI

22. R

kits

U

fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

vastu, neid võib tarvitada leivatainas ja kapsaste maitsestamisel. Leivatainasse sobivad koriander, köömned, lina- ja kõrvitsaseemned, viimaseid võib lisada ka saiatainasse.

Põldubadele passivad iisop ja liivatee. Karepa Ravimtaimeaias sündis nõiasupi maitseaine just iisopiga, eriti kui toidus on veise- või ulukiliha. Kruubi- ja tangupudrule sobib harilik pune, mis soodustab sapieritust ega lase gaasidel tekkida.

Eksootilisema maitsega on fenkol ehk apteegitill, mille seemneid tarvitatakse imetamise ajal gaaside vältimi-

JU

kATRiN LUke

neid võib ka jahvatada veskis või mikseris ja lisada neid keefiri, jogurti või salati sisse. Lisaks lahtistavale toimele on linaseemnetes kiudaineid, mis paisuvad kehasoojuses ja puhastavad soolestikku läbides sooleseinu. Jahvatatud linaseemnetel on mõnus maitse. Alustada võiks lusikatäiest, kui vaja, saab kogust suurendada. Kui kõht korras, siis pole vaja enam kasutada.

Seedimist soodustavad maitsetaimed, millel on sapieritust soodustav toime. Pune, iisop, aed-liivatee, basiilik, aedsalvei, piparrohi ja kadakamarjad sobivad maitsestama liharoogi.

Juustu, juustupirukate ja pitsa maitsestamiseks sobivad basiilik ja pune, ka sidrun ja liivatee. Kaalikate maitsestamiseks võib kasutada köömneid ja aed-liivateed, salatitesse sobivad koriander, laugud ja petersell.

Köömned aitavad gaaside

V

äga muutliku ilmastikuga – tsüklonite ja nende lohkude vaheldumine antitsüklonite ja harjadega –, samuti konvektsiooniga (rünk- ja rünksajupilved ning äike) kaasneb eeskätt lennundusele ohtlik nähtus – turbulents. Praegune ilmastik ongi just selline väga muutlik, sageli esineb jugavoole, millega kaasneb turbulents. Samas on turbulentsi palju tuulise ilmaga maapinna lähedal, sest viimane pole päris sile, vaid „kare”. Seetõttu tasub teha juttu turbulentsist.

Turbulents tähendab sellist vedeliku või gaasi voolamist, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas – teisisõnu, aineosakeste trajektoorid lõikuvad turbulentsi korral. Selline liikumine tekib asjaolust, et aineosakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Kõige rohkem turbulentsi on atmosfääri kõige alumises ehk planetaarses piirkihis, mis piirneb altpoolt maa- või veepinnaga. Turbulents omakorda põhjustab õhu liikumist takistavat nn turbulentset sisehõõret ehk turbulentset viskoossust.

Turbulentsil on piirkihis kaks tekkepõhjust: • aluspinna ebatasasused (reljeef) – maismaal erineva kõrgusega pinnavormid, taimestik, rajatised jne, kuid veepinnal lained, mis mehhaaniliselt takistavad õhu laminaarset liikumist; • aluspinna ebaühtlane soojenemine, mis kohati genereerib tõusvaid õhuvoole (konvektsioon), mille väliseks tunnuseks on rünk- ja rünksajupilved, kuid mitte alati.

Turbulentsi matemaatiline käsitlemine on nii atmosfääri- kui ka meredünaamikas teooria keerukamaid valdkondi.

Piirkihi kohal on vaba atmosfäär, kus turbulents tekib vaid erioludes (näiteks jugavoolu piirkonnad). Samas pilvede puudumine teeb raskeks subtroopilise jugavoolu ja sellega kaasneva turbulentsi visuaalse avastamise. Vastav nähtus, selge õhu turbulents (CAT − Clear Air Turbulence) on äärmiselt ohtlik lennundusele.

Turbulentsi tõttu tekib õhusõidukite loopimine, mida on ilmselt kogenud iga lennukiga rohkem reisinud inimene. Üldiselt on olnud eeltalvine aeg, sest pole olnud püsivat talveilma. Meenutan, et eeltalv algab koos esimese ajutise lumikatte moodustumisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla 0 °C. Algab ebamäärane periood, kui soojemad (sula)ilmad ja külmad lumised ilmad vahelduvad.

Seevastu talv algab püsiva lumikatte moodustumisega või külmailmade domineerimisega.

Kuigi ida pool võib püsiva lumikatte tingimustes rääkida ka päristalvest, on nii mõnelgi päeval ülekaalus plusskraadid. Ka edaspidi ei näi tõsiseltvõetavat talveilma silmapiiril, kuid on võimalik, et 22. detsembri paiku satub siiski pisut külmem ja lumisem episood. Lääne pool on ilm sügisesem ja märjem – seal ilmselt ei saa talvest rääkida. 24. detsembril ja hiljem näib, et ülekaalu saavutab ikka soe ja niiske õhumass, mistõttu sooja on 0...5 kraadi ja kui sajab, siis vihma või uduvihma.

K V

maa elu || kodu ja aed || 11

21. detsember 2017

Iileks ja teised

erksate viljadega jõulutaimed Säde Lepik Maa Elu

I

ileksit teame kõik anglo­ ameerika kultuuriruumist pärit jõulukaartidelt, kus see punaste viljade ja läikivate teravaservaliste või lausa ogaliste lehtedega taim on eriti efektne kas lume seest välja piiludes või siis, kui nende tumerohelistel igihaljastel lehtedel on heledad servad.

Kaminasimssidele, akende ja uste ümber jõuluks sätitud vanikuis on iileksi seltsiliseks tihti puuvõõrik ja luuderohi.

Meie kodukauba poed pakuvad pühade eel kindlasti kunst­ iileksiga küünlajalakaunistusi.

Lillepoodidest võib praegu aga osta iileksi lõikeoksi, mis on tihedalt täis punaseid ümaraid mitme seemnega luuvilju. Hind oli 6 eurot oks. Lehti pole keegi kade seepärast, et ilu liiga palju ei saaks, okstelt ära murdnud: rikkalikult viljuv Põhja-Ameerika idaosast pärit männas-iileks (Ilex verticillata) ongi heitlehine ehk suvehaljas põõsas.

Meie tingimustes on heitlehine ka sile iileks (I. laevigata). Iileksite ilusaid vilju ei tohi inimene suhu pista – need on väga mürgised! Linnud maiustavad nendega aga muretult. Männas-iileks on külmakindel, kuid neid taimi pole ma meil müügil näinud. Puukoolidest leiab igihalja Meserva iileksi sorte ja neid on hea tahtmise korral võimalik koduaias kasvatada.

Justkui okaskroon ja verepiisad Jõulutaimeks sobib iileks hästi oma rohepunase värvikoosluse pärast. Vana-Roomas peeti detsembris jumal Saturnuse auks rõõmupühi ning ka siis oli kombeks üksteisele kingitusi teha.

Rohelisi iileksioksi kingiti sõpruse ja lugupidamise märgiks.

Keldi preestrid on ammustest aegadest iileksiokstega kaunistanud oma pühapaiku. Uskumuste järgi hoidnud iileks eemal kurjad vaimud. Kristluse levides sobisid iileksi teravtorkivad lehed hästi sümboliseeri-

ma okaskrooni ja punased viljad jälle märkima süütult valatud verd.

Iileksid kuuluvad astelpõõsaliste (Aquifoliaceae) sugukonda ja neid on üle 400 liigi.

Iileksite hulgas leidub nii kääbuspõõsaid kui ka epifüüte, samuti puumõõtu liike. Iileksitel on tagasihoidlikud valged õied, viljad võivad olla ka kollased, oranžid või mustad. Aretistel näeb sinakasrohelisi, kollaseid ja lillakaspunaseid või hoopis hõbevalgete ja kuldsete täppide, triipude, laikude ja servadega lehti. Looduslikult kasvavad iileksid Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Austraalias, Aasias, Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Mitme LõunaAmeerika liigi lehtedest tehakse kuulsat mateteed. Iileksi puit on hästi hele, seda kasutatakse inkrustatsioonides, klaveriklahvide tegemiseks jm.

Jõulukaartidelt tuttav okkalise leheserva ja efektsetes kobarates paiknevate punaste viljadega taim, Lõuna-Euroopas ning ka Inglismaal ja Iirimaal looduslikult kasvav teravalehine iileks (I. aquifolium) on meil õues hakkamasaamiseks kahjuks külmaõrn. Sobivates tingimustes sirgub see aga puuks. Meil võiks seda liiki proovida kasvatada näiteks talveaias või kasvuanumas, mille toote talveks verandale. Mõned sordid (nt ‘Alaska’) on põhiliigist kuuldavasti külmakindlamad. Ja Tapio Vares on teravalehelist iileksit Hiiumaal siiski kasvatanud.

Igihaljastest iileksitest on kõige külmakindlam Meserva iileks (Ilex × meserveae). See teravalehise ja Kaug-idast pärit kurdlehise iileksi hübriid (I. aquifolium × I. rugosa) on nime saanud USA sordiaretaja Kathleen Meserve’i auks. Meserva iileksil on mitmeid sorte, nt

Iileksi lehed sobivad sümboliseerima okaskrooni ja viljad verepiisku.

Foto: Säde Lepik

Iileksite ilusaid vilju ei tohi inimene suhu pista – need on väga mürgised!

‘Blue Prince’, ‘Blue Princesse’, ‘Blue Boy’, ‘Blue Girl’ jt. Sordi­ nimed vihjavad, et iileksid on enamasti kahekojalised taimed, kui soovite näha ka nende vilju, siis istutage aeda nii emas- kui ka isastaim. Meserva iilekseid kasvab näiteks Hiiumaal Suuremõisa lossiaias, kuid neid on ka Tallinna, Tartu- ja Võrumaa taimekogujail jm.

Tõsisem talv võtab ära iileksite võrsetipud, kuid ka poole meetri kõrgune põõsake oleks ju tore. Karmi külma eest võiks põõsaid siiski kaitsta pakasekangaga. Soojemas kliimas on iileks hea hekitaim, seega tohib

• metsa- ja põllumaa ost • kasvava metsa ost-müük • metsamaterjali transport • metsa ülestöötamine • kallurveod, kopateenus • metsatehnika treilerveod Järvamaa, Türi, Tehnika 14a Tel 503 5585 • www.kolmestar.ee kolmestar@kolmestar.ee

neid vajadusel julgesti kärpida.

Saartel ja pehmema kliimaga rannikul võiks ehk üritada ka mustade marjadega täkilise iileksi (I. crenata) kasvatamist.

Aeglase kasvuga iileksile otsige aias kindlasti soe, tuulevaikne ja vähemasti poolvarjuline koht, sest kõiki igihaljaid põõsaid tuleb meil kaitsta ereda kevadpäikese eest. Taime juurestik ei talu tallamist.

Iileksile meeldib viljakas, pidevalt parasniiske ja pigem happelise reaktsiooniga muld. Need ei nõua tingimata turbaaeda, sobib ka niiske happeline liivmuld. Iileksifännid kosutavad neid rododendroniväetise või kõdusõnnikuga.

Veel punaste viljadega taimi Punaste viljade ja väikeste igihaljaste lehtedega on PõhjaAmeerikast pärit lamav talihali (G. procumbens). Selle ka-

narbikuliste sugukonda kuuluva külmakindla pinnakattetaimega on koduaias palju lihtsam hakkama saada kui iileksiga. Talihalja lehed on paraku väikesed ja pigem pohla omade moodi. Selle teevad aga tasa punased umbes 10 mm läbimõõduga viljad: need lindudele vist ei maitse ja püsivad madalal (kõrgus umbes 15 cm) kääbuspõõsal kevadeni. Siis hakkavad igihalja ehtima roosakad õied. Viljaküllusele vihjab ka sordinimi: ‘Very Berry’.

Lamav talihali sobib väga hästi turbaaeda rododendronite seltsiliseks, sest sellelegi meeldib happeline muld, poolvari ja rododendroniväetis. Talihalja ei või kuivale unustada.

Laiuva kasvukuju tõttu piisab tiheda pinnakatte saamiseks sellest, kui istutate ühele ruutmeetrile umbes 9 taime. Taime saate paljundada kevadel jaga-

des. Talihali on kena ka omaette või koos padipõõsa, kanarbiku või mõne kääbusokaspuuga taimeanumas kasvades.

Külmakindla madala pinnakatte saab aeda ka Hiinast pärit Dammeri tuhkpuust (Cotoneaster dammeri), taimel on väikesed igihaljad lehed, valged õied ja sügisel valmivad punased viljad.

Natuke meenutavad iileksilehti Põhja-Ameerikast pärit läiklehine mahoonia (Mahonia aquifolium) ja roomav magnoolia (M. repens), nende õied on kollased, viljad hoopis sinised ja need valmivad juba suvel. Paremini talvituvad need paksu lume all. Mõne külmakartliku taimega on kaunis keerukas hakkama saada ka toas, sest kõigil pole neile talvel pakkuda valget jahedamapoolset kasvuruumi. Mõnikord müüakse lille­kaupluses näiteks õlipuuliste sugukonda kuuluvat erilehist osmantust (Osmanthus heterophyllus). Selle Jaapani päritolu taime nahkjad ja väga „okkalised” lehed näevad tõesti tigedad välja. Inglismaal saab sügisel nautida osmantuse hullutavalt lõhnavaid valgeid õisi.

Toataimena on meil müüdud osmantuse sorti ‘Tricolor’, mille lehtedel on valkjad, kollakad, helerohelised või isegi punakad träpsud-laigud. Igihaljaste nahkjate lehtedega Jaapani skimmia (Skimmia japonica) kuulub ruudiliste hulka. Fännid on sedagi meie läänesaartel kasvatada üritanud. Taimel on roosakaspunased õienupud ja valged õied. Ka skimmia tahab pigem haput mulda.

Punaste viljadega toa­ taimeks on kõige kindlam osta täkiline ardiisia (Ardisia crenata). Ida-Aasiast pärit taimel on sügavroheline igihaljas lehestik, tagasihoidlikud, kuid healõhnalised tähekesekujulised õied ja viljad, mis värvuvad just aasta kõige pimedamaks ajaks punaseks. Jaapanis sümboliseerivad ardiisia viljad õnne ja küllust. Nahkjad lehed on paksenenud äärtega.

Leidke taimele kodus valgusküllane, kuid otsese päikese eest kaitstud koht. Taimele sobib, kui temperatuur püsib 15 kraadi ümber. Õhurikas, kerge ja õrnalt happeline kasvumuld hoidke parasniiske, kastmiskordade vahel laske sellel taheneda. Keskküttega korteris on õhk tavaliselt kuiv, sel juhul tasub ardiisiat aeg-ajalt veega piserdada. Siis püsivad viljad taimel kauem, muidu tõmbuvad need krimpsu ja varisevad kergesti.

12 || kÄSITÖÖ || maa elu

21. detsember 2017

lapitehnika

annab kangastele uue elu ReeT SAAR Maa Elu

L

apiButiik on pisike lapitehnika- ja õmblustuba ning käsitööpood Märjamaal, mida Airi Evestus peab juba viiendat aastat. Perenaise sõnul ei ole ärinime kahes pooles vastuolu: algus viitab lapitehnikale, teine pool sellele, et iga ese on kordumatu. Lapitehnikas esemed seda ju ongi, isegi siis, kui sarnaseid asju on valmistatud mitu tükki.

Lapsepõlves Airit käsitöö ei köitnud, palju huvitavam oli isa seltsis traktoriga põllul sõita. Kodukaunistamise soov tuli koos oma pere loomisega. Ta nägi lapitehnikakursuse kuulutust, läks kohale ja vaimustus, mis sellest tekkis, põleb heleda leegiga siiani.

Päris alguses noor naine ettevõtlusest ei mõelnud, aga kui tellimusi hakkas tulema üha enam ja oli vaja arveid esitada, sai osaühing alguse ning väga loomuliku järjena harrastusest töö. Enne tegi ta läbi koolituse „Käsitööga tööle”, et saada nõuandeid, kuidas end käsitööga elatada.

Ettevõtte asutamine on Airi sõnul küll suur samm, aga tegelikult pole seal midagi karta, sest väikese käibega osaühingu pidamine pole keeruline. Võimalus asutada äriühing mitterahalise sissemaksega on alustajale suur tugi, ja kui peakski ebaõnnestuma, saab alati lõpetada.

EASist saadud alustava ettevõtte toetuse eest sai soetatud paar tööstuslikku õmblusmasinat. Järgnevatel aasta-

LapiButiigi perenaine Airi Evestus naudib lapitehnika mitmekülgseid võimalusi.

tel on lisandunud overlokmasin, tööstuslik aurutriikraud ja tikkimismasin. Unistus on saada tööstuslik siksakimasin, sest selle piste on ilusam, hääl vaiksem, kvaliteet ja töömugavus parem kui kodumasinal, kuid esialgu jääb ostmine hinna taha. kodust oma tÖÖtuppa Ettevõte läks kodus hooga käima, kuid varsti jäi seal kitsaks. Lapitehnik, nagu Airi enda kohta on kirjutanud, leidis Märjamaal peatänava ääres

ruumid. Juba on siingi riiulid tihedalt kangaid ja valmiskaupa täis. Vatiini mõõdab ja tekkide mustriplokke paneb naine kokku avaras fuajees. „Ükskõik kui palju sul ruumi on, ikka sa ära ei mahu,” kordab ta muheledes abikaasa ütlemist. „Lapitehnika on minu jaoks ennekõike taaskasutus,” toob Airi välja oma eelistuse. Meelsasti võtab ta materjali vastu, kui keegi pakub kangaid. Kasutatud kardinad leiavad tee töökotta ka teise ringi poodidest. „Mulle tänapäevased kangad nii väga ei

Foto: Reet SAAR

meeldigi. Kuigi nõukaaegsed kangad võivad olla täiesti uued, tulevad need kapist välja uuele ringile. Eelistan kasutada seda, mis on varem olemas, ma ei lähe ekstra uut materjali ostma.

Kui näen uut roosilist kangast poes, jätab see mu külmaks, aga samalaadne kangas teise ringi poes paneb silma särama.

Nõukaaegsed kangad on minu meelest nii ilusad, need sobivad minu maalähedase stiiliga,” seletab Airi.

LapiButiigi kodulehel on pikk loetelu toodetest, mida

saab tellida: alates võtmehoidjatest ja lõpetades suurte tekkidega, aga meister täidab ka tavatumaid soove. Kõige rohkem tellitakse praegu väikelastele mängu- ja põrandatekke.

Palju soovitakse laste nimedega lipukette. Menukad on põlled ja pajalapid. Nüüd on hakatud küsima nutitelefonikotte, üks viimaseid arendusi on taskutega topsid. Päkapikusokid on jõulude eel juba tellijateni jõudnud. Üks Tallinna lasteaed on LapiButiigist tellinud õige omapäraseid „teatmematerjale”.

Näiteks pehme ilmajaam, kus on kirjas nädalapäevad. Hommikul kinnitatakse ilmale vastav märk (pilv, päike, sadu) krõpsu abil päeva juurde. Samuti valmis seinavaip, kus lapsed saavad valida, mis riided tänase ilmaga selga panna: sall, kindad, saapad, kleit, lühikesed või pikad püksid. Vildist tähestik 20 cm kõrguste tähtedega on juba üle antud, enne jõule on vaja ka numbrid valmis saada. „Selliste tellimuste kavandamine ja teostamine võtab hästi palju aega, see tekitab minus kärsitust. Kui töö tehtud, on eelnenud emotsioonid unustatud ja on hea tunne, et valmis said nii teistmoodi asjad,” räägib tegija.

Ikka juhtub, et tellima tullakse viimasel minutil. Kui vähegi võimalik, tuleb Airi inimesele vastu. See on end ära tasunud – kiirtellijatest on saanud püsikliendid.

Kui kliendil on selge soov ja seda on võimalik mõistliku ajaga teostada, lüüakse käed.

Kes annab õmblejale vaba valiku, siis kaheksakand on motiiv, mis aitab alati välja, kui ei tule muud ideed. „See on kindla peale minek, mis paljudele meeldib. Õppisin ära ka kiirvariandi, kuidas selleks vajalikke kolmnurki teha.”

Airi ei salga, et raskemaid hetki on ka, aga üldjuhul ta naudib lapitöö tegemist. Siin on vaja kannatust ja loovust, täpsust ja arvutamist. Kui tellitakse asju, kus on palju väikesi detaile või nikerdamist, võtab ta enne tegemist hoogu. Masstööde tegemist ta ka eriti ei nau-

di. Kuid päris toredad on olukorrad, kui töö käigus selgub, et soovitud kangast napib. Siis tuleb väljapääsuks näiteks vahetada plokkides teatud värve, aga eks ole ka tükikesi kokku õmmeldud, et motiiv kokku saada. Õmblustoa algusaastal juhendas Airi siin töötube.

Esimene grupp sai nii palju oskusi kätte, et saavad ise edasi tegutseda. Uusi töötube pole ta enam teinud, sest selleks kulub nii palju energiat. Kursust on küsitud ja pole välistatud, et see tuleb kunagi jälle, aga praegu tahab kolme poja ema pärast tööpäeva kodus pere päralt olla. Kuigi ka seal laseb ta kätel käia: täidab pehmeid palle vatiiniga, ajab kingikottidele paelu sisse, paneb tikkimismasina tööle ja suhtleb klientidega. internet turundaB juBa ise Oma toodete müüki alustas Airi Facebookis ja selle kaudu tellitakse kõige rohkem siiani. Kodulehel on ka e-pood. Aasta tagasi lisandus blogi, kus on toodete kirjeldused ja fotod. „Olen jõudnud selleni, kus internet turundab mind ise – märksõnadega tulen Google’i esilehel välja. Teadlikult ma turundusega ei tegele, teen lihtsalt oma postitusi. Kuna ühe domeeni peal on mu koduleht, blogi ja Facebooki konto, siis kõik see annab külastatavust juurde.

Mina hea meelega tegelikult ainult õmbleksin, keegi teine võiks müüa, aga õhtul kodus tuleb just arvutis klientidega suhelda,” räägib LapiButiigi perenaine.

Tellimusi tal jagub. Kui ongi vaiksem aeg, siis sel ajal saab riiulisse õmmelda, et poes oleks valmiskaupa. „Mulle isegi pinge ja järjekord meeldib – siis teen tööd hoogsamalt. Lapitehnika on minu kirg, minu hobi, minu töö. Lapitehnika on põnev ja pakub palju mängurõõmu. Kunagi ei tea päris täpselt ette, milline näeb välja lõpptulemus.

Lõpptulemuse ootamine teebki õmblemise nii põnevaks,” ütleb Airi Evestus.

KVALITEETSED PELLETIKATLAD AIRO 40, 70, 100, 150 kW TURBO 70, 100, 200, 300, 500 kW

BIO 15, 25, 40 kW

ECO 25, 40, 70, 100, 200, 300 kW

PÄIKESEPANEELID

Tehasegarantii 10 aastat

Pelletid Premium

6 mm, 8 mm

Hubaseid pühi ja maitsvaid piparkooke!

Vaheta seemet iga 3 aasta tagant www.seemneliit.ee

www.alve.ee

Suur-Jõe 67, Pärnu • tel 501 7062 • 447 8477