Maa Elu, 18. jaanuar 2018 by AS Eesti Meedia

ISSN 2504-5865

KÜTMISEL ON TÄHTIS MUGAVUS

KELLEL JÄÄB TOOTMISES PUIDUPRAHTI JÄRELE, SEE KASUTAB SELLE KÜTMISEKS ÄRA, AGA MUIDU MINNAKSE IKKA MUGAVAMA PELLETIKÜTTE TEED.

772504

586014

VIKTORIA KAASIK: KANAPIDAMINE ON ÜKS KORRALIK NAKKUSHAIGUS, MIS LEVIB JÕUDSALT JA LAHTI SELLEST EI SAA.

KIRGI TEKITAV MAJA

HIIUMAAL KÜTAB JUBA AASTAID KIRGI ÜKS LUIDJAL ASUV VÄIKE MAJA, MIDA VALD ON KORDUVALT MÜÜA ÜRITANUD.

18. JAANUAR 2018 • NR 3 (136) • HIND 1 €

AJALEHT

ETTEVÕTLIKULE

Number Traktorikategooriad T1 ja T5

Täname kliente, kes on valinud Valtra!

www.valtra.ee

Tehnika 8, 72213 TÜRI MÜÜK: Toomas Jürgen, 504 8564 MÜÜK: Janek Rannama, 5302 4858 Tartu mnt 56, ÜLENURME MÜÜK: Andres Kontse, 515 4355 MÜÜK: Urmas Sarja, 514 3163 MÜÜK: Tarmo Toover, 5333 5170 Lepna tee 1, RAKVERE MÜÜK: Veikko Tihvan 501 1885

MAAINIMESELE

Eestis

2 || ARVAMUSPLATS || MAA ELU

18. JAANUAR 2018

uudised KESKKONNAMINISTER: TEGEMIST EI OLE HÄDAOLUKORRAGA

ädal tagasi tegid Eesti Erametsaliit ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit avaliku pöördumise, et anda teada Eesti metsades valitsevast erakordsest olukorrast, mis on tingitud tavapärasest oluliselt suuremast sademete hulgast. Metsaliidud juhtisid tähelepanu, et märgades oludes metsatööde tegemine ei ole looduskeskkonna suhtes vastutustundlik ja läheb vastuollu metsanduse hea tavaga. Keskkonnaminister Siim Kiisler nõustus metsaliitude antud hinnanguga, et olukord Eesti metsades on eriline. Keskkonnaagentuuri andmetel on alates 2017. aasta augustist kuni eelmise nädalani olnud ilm üle Eesti järjepidevalt väga sademeterohke. Viimase poolaasta erakordselt vihmased ja üsna soojad ilmastikuolud on märkimisväärselt piiranud metsasektori ettevõtete töö tegemise võimalusi. Keerulised ilmastikuolud on mõjutanud raskendavalt ka metsasektori ettevõtete võimekust oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Minister tõdes, et kuigi tegemist ei ole hädaolukorra

Vihmased ja soojad ilmastikuolud on märkimisväärselt piiranud metsasektori ettevõtete töö tegemise võimalusi. foto: sander ilvest / eesti meedia

seaduse mõistes eriolukorraga, on tegemist kahtlemata erakordse olukorraga, millega toime tulemiseks paluvad metsasektori ettevõtted kõigi osapoolte mõistvat suhtumist ning rakendada võimalusel leevendusi kohustuste täitmisel ja nende vajakajäämisel. Ilmaolud on tulnud vastu ministri lootustele, et viimaste päevade mõnevõrra külmemad ilmad jätkuvad, nii et ettevõtetel oleks peagi võimalik taastada tavapärane töörütm ja jätkata lepingujärgsete kohustuste õigeaegse täitmisega. (ME)

KAVANDATAKSE ALUTAGUSE RAHVUSPARKI

eskkonnaministeerium soovib luua Alutaguse rahvuspargi, mille eesmärgiks on kaitsta ja väärtustada piirkonna loodust ja pärandkultuuri. Alutaguse rahvuspark plaanitakse moodustada ligi 44 000 hektari suurusena Virumaa tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kait-

seks. Tegemist on ideetasandil kavatsusega, mida asutakse peagi tutvustama nii Alutaguse vallale kui ka teistele seotud osapooltele. Kui rahvuspargi loomise idee pälvib kohalike elanike heakskiidu ning osapooltega leitakse üksmeel rahvuspargi loomiseks, soovib keskkonnaministeerium moodustada Alutaguse rahvuspargi veel 2018. aastal. (ME)

REKLAAM

Miks valida just Extraflame HP pelletikatel? Extraflame on kvaliteetne Itaalia tootja, kelle pelletikatlaid iseloomustab pikk hooldusintervall ja suur kasutusmugavus. Puutetundlik ekraan, nädalapõhine programmeerimine ning kontroll ja seadistus interneti kaudu on vaid mõned katelt iseloomustavad omadused.

Üheks oluliseimaks teguriks katla häireteta töö juures on põletipea automaatne puhastus. Vastavalt pelleti kvaliteedile on võimalik seadistada intervall, misjärel puhastatakse põleti täielikult. Lisaks on katlasse integreeritud tsirkulatsioonipump, paisupaak, ülekuumenemise termostaat ning kaitseklapp.

Kompaktne HP mudel on saadaval kolmes erinevas võimsuses 15 kW, 22 kW ja 30 kW Kasutegur kateldel 93%

www.torujyri.ee RAKVERES Niine 5 • Tel 324 5311, 5302 7667 TARTUS Tähe 117a • Tel 736 7143 VILJANDIS Leola 49 • Tel 433 0002, 505 8394 PÄRNUS Riia mnt 106 • Tel 443 0491, 529 7491

Bussiga linnas käimine pole kõige lihtsam variant, kui ei ela just vallakeskuses või mõnes suuremas tihefoto: gertrud alatare / pärnu postimees asustusega külas.

Kolm teelahet

maalt pealinna poole Statistikaameti andmeil ka ainus paik, kus mullu oli sündide-surmade suhe sündide kasuks.

sigrid koorep Sakala

ageli tunnustatakse neid, kes on linnast maale elama kolinud. Lisaks kestab aastaid algatus „Maale elama” ja üha enam jõuab jutust tegudeni plaan tuua riigiasutusi maakondadesse. See kõik kõlab kenasti ja lubab uskuda, et külad ei jää tühjaks ja selle alevi keskelt kolmanda korstnaga kortermaja akendes ei haiguta tulevikus pimedus. Kuid tegelikkuses paneb elukorraldus isegi heal töökohal ja haritud maainimese kannatuse ja võime tulevikus toime tulla üha tõsisemalt proovile. Mitte et maal poleks mõnus! Hoopis kahe käega tuleks tervitada inimesi, kes pole pealinna pagenud. Pagemine toimub ja kui mitte pealinna, siis maakonnakeskusesse vähemalt. On näha, et maakondade elanikkond väheneb iga aastaga. Näiteks Viljandimaal on tänavu aasta alguse seisuga elanikke poole tuhande võrra vähem kui mullu, Saare maakonnas võib kahanemisarvu üle isegi rõõmustada, sest see on vaid 116. Rapla maakonnas on aasta jooksul inimesi ligi tuhande võrra vähem. Muidugi ei saa kogu kahanemist panna väljarände arvele ja mõjutab ka suremine. Sageli need, kes surevad, on juba eakad ja elanud neis piirkondades ajast, mil oli rohkelt tööd põllumajanduses ja mujal. Sünnid maakondades surmasid ei ületa, sest noored on sageli läinud pealinna, et teha karjääri, saada paremat palka ja luua pere. Tallinna elanikkond on aastaga kasvanud üle 5000 võrra ja see on Eestis

VALIKUD ON KASINAD Võtame näiteks inimese, kes on käinud kõrgkoolis ja leidnud, et tahab elada maal, mitte pealinnas. Kui tema koduvalla keskuses ongi sobivaid töökohti, siis tõenäoliselt on need juba hõivatud, sest ümbruskonnas elab teisigi haritud inimesi, kes kodu lähedal töökohta vajavad. Kui Harjumaa välja jätta, oli töötukassa töökuulutusportaalis selle aasta alguses üle Eesti näiteks ainult 45 avaliku sektori tööpakkumist. Otsitakse küll veel näiteks remontijat ja toidupoodi müüjaid, kuid esimeseks ei kvalifitseeru, teisel ei näe piisavat ambitsioonikust. Niisiis jääb üle võimalus uurida, mida pakutakse maakonnakeskuses, sest töökulutusportaalide andmeil enamik maakondade tööst just seal asubki. Jah, on räägitud, et Eestis on töökätest järjest enam puudus, mis turgutab välistööjõu sissetoomist. Miks ei minda siis sellesse ametisse, kus töökäsi sisse ostetakse? Maale kolinud ülikooliharidusega inimesel on tõesti keeruline end esimese hooga sättida liinitööle või kassiiriks. On ehmatav, kui kauplust külastades tervitab endine koolilaps oma kooliaja head õpetajat, kui viimane kaupluseriiulil teepakke üksteise kõrvale sätib. Vesteldes selgub, et see on veel hea valik, sest muid töid pole piirkonnas ammu pakkuda. Neiu, kes lõpetas gümnaasiumi medaliga ja käis läbi kõrgkooli, oli samuti mõnda aega õnnega koos, sest oli osalise töökoormusega müüja kodukoha kirikuabikaupluses. Ta oli teinud valiku: elan maal!

PALGAOOTUSEST Võib kõlada arrogantselt, aga ikkagi tekib küsimus: kas selleks on kolm või viis aastat kõrgkoolis õpitud? Pigem tuleks rihtida ikkagi oma unistuste ja pädevuste poole. Arukust ju oleks, oskusi samuti, kuid lihtsalt maal või maakonnakeskuses ei ole neid oskusi nii palju tarvis kui näiteks pealinnas. Samas ei kiputa tõesti esimese hooga töölise kohale, mille netopalk Eestis on Palgad.ee andmetel 678 eurot kuus. Oskusi oleks vähemalt ju keskmise palga jagu! Liiati näitab Palgainfo agentuuri 2017. aasta uuring, et töötajate palgaootuse mediaan on kasvanud aastaga kahesaja euro võrra ja on 1400 eurot netos. Siit hargnebki esimene teeots maalt linna poole.

SÕIT TÕESTI MAKSAB, ERITI NÜÜD, MIL AKTSIISITÕUS JÕUDIS TANKLATESSE JA KÜTUSE HIND TÕUSIS 1,3 EURONI. Kui seda teeotsa veel ei valitud ning sammutakse edasi kivisillutise asemel kruusateel, leppides tööga, mis jääb kõvasti allapoole kvalifikatsiooni, siis üpris kiiresti tõdetakse, et 600–700 euro eest see ära ei tasu. Korter tahab üüriraha või kodulaen tasumist, kommunaalkulud maksmist ja auto kütust. Kui püsikulud kokku arvutada, jääb elamiseks üle näputäis. Juba 2013. aastal tehtud regionaalse pendelrände kordusuuring näitab, et ainuüksi Tartusse siseneb mobiilivõrgu andmete järgi iga päev 21 000 inimest ja väljub 13 000, Pärnusse siseneb 10 600 ja väljub 5800 ning Jõhvi 11 300 ja 5900

inimest. Kuna suur osa elanikest pendeldab iga päev maakonnakeskuse vahet, nõuab auto omajagu lisakulu, et üldse maalt tööle jõuda. Linna korteri ostmine ei pruugi alati kõne alla tulla, sest näiteks ühe panga kodulehelt on näha, et laenutaotleja minimaalne nõutav netosissetulek mujal kui Harjumaal peab olema 540 eurot. Kui sellegi välja veab, siis tuleb silmas pidada, et kõigi võetud laenude ja liisingute kogusumma ei või ületada sissetulekust 40 protsenti. Seega on tõenäoliselt kriips peal unistusel kodust maakonnakeskuses. Pendeldamine on ainus perspektiiv. Tuleb järgmine teeots linna poole. Maksku, mis maksab, sõita tuleb ikkagi. Sõit tõesti maksab, eriti nüüd, mil aktsiisitõus jõudis tanklatesse ja kütuse hind tõusis 1,3 euroni. Muidugi võiks bussiga linnas käia ja olekski vast mõistlikum, eriti kui räägime juulikuust alates tasuta bussisõidust maakonna piires. Ent seegi pole kõige lihtsam variant, kui ei ela just vallakeskuses või mõnes suuremas tiheasustusega külas. Bussipeatus, kus reisija peaks olema näiteks kell 7.10 hommikul, võib asuda kolme-nelja kilomeetri kaugusel. Esiti kulgeb sinna sügistalviselt porine kruusatee metsade vahel ja kui taskulambi valgel see lõik läbitud saab, ootab ees viimane kilomeeter, milleks on maakonna tähtsusega maantee serv. IDÜLL JA KITSASKOHAD Lõpuks hakkab ka valgeks minema ja bussipeatus paistab. Hea, kui tööpäeva lõpus samas hämaruses jälle peatuses tagasi olla, et kodutee kottpimedas astuda ei jääks. Siis mõtleb nii mõnigi, et mugavus maksab ka midagi ja haarab kapilt autovõtmed, et kütuse hinnast hoolimata tööle sõita või hoopis asjad autosse pakkida ja linna kolida. Päevast päeva toimuv pendeldamine ja kütuse hinnatõus. See on kolmas teeots, mis peibutab pealinna. Jah, maal on mõnus. Seda võib tõdeda irooniaga, kuid teisalt täiesti ausalt, ilma igasuguse irooniata. Maal on rahu ja pingelangus. Seal tõstavad viljapõllul kuulatamiseks pea metskitsed, kui juhtud neile liiga lähedale sattuma. Kevadel saab imetleda kuldnoka rüü läikivaid tähne, kui linnuke noka otsas rohelisi tõuke pesakasti poole viib. Esimesed maasikad on oma aiast, mitte turult! Kui parasjagu mõni pereliige varahommikul muru ei niida, hakkab koos esimeste päikesekiirtega läbi avatud akna linnulaulu tuppa kostma. Kas see idüll ja rahu kaalub üle maaelu kitsaskohad – seda näitab tulevik. Jääb loota, et pealinna pagemine pole ainus pääsetee ja saab elada nii, et kõik unistused täituksid, millega noor inimene on kord ellu astunud. Et aastate lisandudes ei pühiks ühiskond neid aateid ja ootusi prügikasti, sest nii võibki puid laduma jääda üks väga nutikas inimene, kes tegelikult suutnuks neist halgudest meisterdada hoopis Euroopa parima ökomaja. Kas anda kolm tilka verd kolme kruusatee ristil? Lõpetada teelahkmel seismine, sest maal elamine ongi privileeg, mille eest tuleb peale maksta, kannatada ja nautida. Solidaarsus.

MAA ELU || KANAKASVATUS || 3

18. JAANUAR 2018

KANAD RENDIKS. Üha enam on Eestis peresid, kes soovivad suveks endale maakoju kanad võtta.

Lastega pered

rendivad suveks kanad riina martinson Maa Elu

õned suuremad kanakasvatajad pakuvad võimalust, et annavad perele kanad ja sügisel võtavad enda juurde tagasi talvekorterisse, et siis järgmisel kevadel uuele ringile minna. Märjamaa ligidal Sillaotsa talus kanu pidav Viire Martma on kanu suveks rendile andnud juba neli suve. „Mõnel suvel rohkem, teisel vähem. Oleneb sellest, kui palju mul kanu on – kuna toodan mune, siis kõiki linde ju välja anda ei saa,” räägib ta. „Selleks suveks on juba broneeringuid tehtud.” Suvekanu tahavad pidada eelkõige väikeste lastega pered. Näiteks need, kes lähevad paariks kuuks maale suvekodusse, aga kanu võetakse ka aedlinnadesse. Pärnumaal Nurmenuku talus eri tõugu kanasid kasvatav Viktoria Kaasik ütleb, et kanade tellimusi on juba üsna palju kogunenud. „Kanapidamine on üks korralik nakkushaigus, mis levib jõudsalt ja lahti sellest ei saa,” muheleb ta. Kaasik on samuti müünud kanu ja neid siis talveks tagasi enda juurde võtnud, et kevadel jälle suvekoju saata. Talvekorterisse võtab ta vaid neid kanu, kes tema juurest võetud ja on kindel, et linnud pole suvel teiste kanadega kokku puutunud. Vastasel korral oleks risk haigusi oma lauta tuua. Kaasik seletab, et kanade seas levib palju haigusi alates bronhiidist kuni nakkavate kõhuhädadeni. Kui võtta kanad, siis oleks haiguste vältimiseks mõttekas võtta kõik samast kohast. „Meiegi toome kanad ainult ühest kohast,” lisab ta. Tibud on toredad, aga kui tahta kanadelt mune ka saada, tasub suvise kanaprojekti peale mõtlema hakata juba talvel – linnu munemisvalmis kasvamine võtab aega.

Paljud lastega pered soovivad kanu pidada – kui aastaringne võimafoto: elmo riig / sakala lus selleks puudub, siis vähemalt suvel. Kanu valides tasub teada, et eksootilisemad kanatõud ei pruugi nii foto: marko saarm / sakala tihti muneda kui munakanad.

Tihtipeale peljatakse kanu võtta, sest kukk hakkaks enda pere ja naabrite und segama. Tegelikult pole kukke vajagi võtta, kanad munevad tematagi. Kanu valides tuleks mõelda, kas tahetakse rohkem mune saada või on soov eelkõige põneva välimusega lind õuele jalutama võtta. „Mõni helistab ja räägib, et tahab kanu, kes palju muneksid, teistel on välja valitud mingi kindel tõug ja uurivad, millal neid oleks võimalik saada. Palju tahetakse näiteks braama kanu, kes on ilusa välimusega,” kirjeldab Kaasik. Ilukanad hakkavad munema hiljem ega pruugi iga päev muneda. Ka on ilukanu raskem hankida, siis peaks mõne kanakasvatajaga juba talve teises

pooles ühendust võtma ja tellimuse sisse andma. Suvel kana pidamine ei nõua ülemäära keerulisi tingimusi. Küll aga ei soovitata tänapäeval enam kanu vabalt õue peale siblima lasta, sest rebased ja muud loomad võivad linnud endale kõhutäiteks viia. Ka koerad kipuvad kanadele paha tegema, oma pere koer ehk mitte, kuid hulkuvad koerad on ettearvamatud. „On olnud nii, et kanad läksid linna, aga tagasi tulid pooled, sest naabri koer tegi liiga,” ütleb Martma.

SUVEL KANA PIDAMINE EI NÕUA ÜLEMÄÄRA KEERULISI TINGIMUSI. Kanadele piisab suhteliselt väiksest aedikust. Suveks võib kanadele ehitada oma majakese või nn kanatraktori, mida saab vajaduse järgi ühest kohast teise liigutada. Ideid nende val-

mistamiseks leiab internetist palju ja lihtsamate valmis meisterdamisega saab hakkama ka paar aastat koolis tööõpetuse tundides puutööd õppinu. Kui suvekodus on kanal head tingimused, siis kolimisstressi karta pole, küll aga võib probleeme tekkida sügisel kanalasse naastes. „Kanadel on oma hierarhia ja kui tulevad uustulnukad või keda pole mitu kuud nähtud, siis võivad need kolki saada,” selgitab Martma. „Hoiame siis linde natuke aega eraldi.” Paljudes peredes on kanad võrdväärselt kasside-koertega lemmiklooma staatusesse tõusnud. „Need kanad ei lähe kunagi supiks, enne surevad loomulikku vanadussurma,” mainib Kaasik. Kaasik räägib, et kanade võtmisel on kaks lainet – kevadel ja sügisel. Kevadel, kui ilmad soojaks lähevad, on mõnus linde pidada, aga sügisel ostetakse seepärast juurde, et rebased või kährikud on osa linde ära viinud ja soovitakse karja uuendada.

MÜÜ OMA VANA NING OSTA UUEM JA PAREM!

Maailma suurim RASKETEHNIKA portaal!

juhtkiri

peeter raidla

peatoimetaja

HÄMAMINE JÄTKUB

õne nädala pärast raporteerib riik uhkusega, et 2017. aasta maksulaekumised olid suuremad kui 2016. aastal. Sellega tehti algust juba eelmisel nädalal, kui rahandusministeerium teatas, et möödunud aasta novembris tasuti 568,8 miljonit eurot makse, mida oli 7 protsenti rohkem kui samal kuul aasta varem. Tegelik asjade seis on Jüri Ratase valitsuse aktsiisipoliitika tagajärjel aga üsna kurb. Eelmise aasta novembri lõpu seisuga oli eelarves kavandatud aktsiisilaekumistest täidetud vaid 80,2 protsenti, sealhulgas alkoholiaktsiisi osas 71,1, tubakaaktsiisi osas 82,6 ja kütuseaktsiisi osas 83,1 protsenti. Riigi rahandus on 2017. aastal järje peal püsinud üksnes tänu füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu enamlaekumisele 2016. aastaga võrreldes. Ehk siis tänu Eesti ettevõtete heale tööle, mis on lubanud kopsakamat palka maksta. Suurem palk on omakorda kaasa toonud tarbimise ja hindade kasvu, mis kajastub riigi eelarves käibemaksu tublisti kosunud laekumises. Mõni aeg tagasi juhtusin kuulama ühte rahandusametnikku, kelle sõnul pole riigieelarve täitmisega muret, sest laekunud sotsiaalmaks tasandab luhtunud aktsiisipoliitikaga tekitatud augud. Pärast seda, kui praegu opositsioonis oleva reformierakonna eestvõtmisel haigekassale ja töötukassale kuuluv raha riigikassaga ühte patta panna, loodi selleks ka ideaalne võimalus. Ja kahjuks keegi selle eest ei vastuta. Eelmise aasta novembris avaldatud riigikontrolli raport juhtis küll tähelepanu asjaolule, et valitsus on oma kulude katmiseks kasutanud 500 miljoni euro ulatuses töötukassa ja haigekassa raha, kuid see jutt läks valitsuse ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Valitsusele pole korda läinud ka õiguskantsleri viide sellele, et nii tegutsedes rikutakse haigekassa seadust ja töötuskindlustuse seadust. Nii polegi riigi rahanduspoliitikas riigimehelikkust küll kuskil näha. Lihtsam on edasi hämada.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad). Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2018

4 || ETTEVÕTLUS || MAA ELU

18. JAANUAR 2018

Väikelinna õmblusfirma

ei mõtle ainult kasumile toomas šalda Maa Elu

iina Pukk-Koikson on ühe ja sama õmblusvabriku väravast sisse ja välja käinud enam kui nelikümmend aastat. Ta on olnud kuduja, õmbleja, brigadir, meister, erastamise järel osanik ja nüüd juba kümmekond aastat ainuomanik. Lisaks teeb ta koos abikaasaga oma ettevõttes juurdelõikaja tööd. Osaühing Oberis on mitu korda, viimati 2015. aastal, valitud Saarde valla kohalikuks aasta ettevõtteks. Valla esindaja põhjendas viimatisel auhinna üleandmisel, et igale omavalitsusele on tähtis, et kohapeal oleks töökohti eakatele ja noorematele, naistele ja meestele, Oberis on mitu aastakümmet pakkunud õmblejatele tööd kodu lähedal. Tiina Pukk-Koikson rõhutabki, et turusituatsiooni tõttu ei saa Kilingi-Nõmmes tegutsev allhankele orienteeritud õmblusfirma toota suurt kasumit, aga kuni peale maksma ei pea, siin lõpetamisele ei mõelda. Paljud kohalikud naised saavad leiva lauale ega nukrutse kodus ning ei pea tööle jõudmiseks läbima pikki vahemaid. ENAMIK EKSPORDIKS Oberis kasvas üheksakümnendatel välja üle-eestilisest rahvatööndusettevõttest „Kodu”. „Kuulusime Tallinna peakontori alla, algul erastasid kogu firma pealinna ülemused, aga kuna vana süsteem ei toiminud, kadus neil motivatsioon jätkata. Siin töötanud üle kolmekümne naise olid mõistagi hirmul, et jäävad tööst hoopis ilma. Meile allhanget organiseerinud autojuht oli õnneks ettevõtlik mees ja koos asutasimegi 1996. aastal oma osaühingu. Laenasin temalt veel osakute eest tasumiseks viissada krooni. Ise ma muud tööd ei osanud ja oma kolme lapsega kuhugi kolida ei tahtnud. Kümmekond aastat tagasi nägi äri-

partner, et meie tegevus pole enam piisavalt kasumlik, keskendus teistele aladele ja müüs oma osakud mulle. Tasa ja targu oleme edasi toimetanud,” meenutab Pukk-Koikson. „Oleme jäänud vanade liistude juurde, teeme ainult allhanget. Ju siis oleme need kõige rumalamad, kelle kohta küsitakse ikka ja jälle, et miks nad seda teevad. Aga me ei oska muud ja kodus passida ei taha,” põhjendab ta. Üheksakümnendate turusituatsioon erines nüüdsest nagu öö ja päev, Soome ja Rootsi ettevõtjad nägid, et Eestis on oskuslikud õmblejad, kes teevad sama töö ära mitu korda odavamalt. „Ise ma pole koostööpartnereid otsinudki, meid leiti üles odava tööjõu tõttu. Korraga oli meil Soomest kolm ja Rootsist kaks arvestatavat koostööpartnerit. Ühe Rootsi partneriga oli leping, et teeme iga nädal 2000 toodet, lisaks teised tellimused. Pikka aega oli väga raske, töötasime vahel ka nädalavahetusel, aga kõik olid vajadusel mitme eest väljas. Pidime välja rabelema ja end tõestama. Hiljuti lugesin oma tollal 9aastase tütre (laulja Liisi Koikson) päevikut, kus seisab, et kõik teised puhkavad, aga ema on ikka tööl ...” Nii ongi Oberises aastate jooksul valminud peamiselt välismaiste firmade tellitud tooted. Teatakse, et kvaliteet on tagatud ja tähtaegadest peetakse kohusetundlikult kinni. „Algusajal telliti meilt väga palju kampsuneid. Suurte partiidena oleme õmmelnud aluspesu ja muid trikootooteid, jopesid, isegi koerte jalutusveste. Praegu teeme kõige rohkem tööriideid, mis lähevad Skandinaaviasse. Siia saadetakse näidised, meie teeme valmis. Oma kaubamärgi loomisele pole me isegi mõelnud. Toodame sutsuke siia, sutsuke sinna. Messidel end näitamas ei käi, sest seal otsitakse kas kõige odavamat hinda või neid, kes suudavad toota väga suures mahus. Meie sobime neile, kes soovivad keskmiseid või väiksemaid partiisid,” tutvus-

Tiiu Mandel on Oberises töötanud kogu ettevõtte tegutsemise aja jooksul. foto: toomas šalda

tab Pukk-Koikson Oberise argipäeva. Töötaja seisukohalt on väiksema partii eelis see, et töö ei ole üksluine. „Kui sees on mitme tuhande tootega partiid, siis naised ütlevad, et on tüütu nii kaua üht ja sama teha. Kui mõni töö tundub raske või keeruline, siis mina ütlen, et teeme ruttu ära, saab lahti. Ülemus peab olema piksevarras ja leidma positiivse vaatenurga.” Väga suuri investeeringuid ei ole Oberis pidanud tegema. „Me ei ole kunagi laenu võtnud ega toetu-

si küsinud. Uusi masinaid ostame omavahenditest. Viimati ostsime kaks tuhat eurot maksnud puutetundliku ekraaniga õmblusmasina, aga tohutule automaatikale pole meil väikeste partiide tõttu mõtet panustada. Õmblejat on ikkagi vaja. Automaatika õigustab end ainult väga suure koguse korral. Saja toote jaoks pole mõtet hirmkallist masinat hankida, see ei tasu end kuidagi ära. Kui pidev tööjärg ja korralik hind oleks pikaks ajaks tagatud, võiks osta.”

PRAEGU TEEME KÕIGE ROHKEM TÖÖRIIDEID, MIS LÄHEVAD SKANDINAAVIASSE.

INIMENE ON ESIKOHAL Oberise koostöö rootslastega toimib praegugi, aga maht on kahanenud, eelmine kuu läks sinna vaid 600 toodet. Soomest praegu tellimusi pole, kaks sealset partnerit on lõpetanud

pankrotiga, üks pidas Kilingi-Nõmme õmblejannade tööd liiga kalliks. „Kui tüki pealt raha juurde küsida, hakkavad tellijad kaduma. See on järele proovitud. Ei öelda otse, et liiga kallis, vaid lihtsalt kaotakse ära,” kommenteerib Pukk-Koikson. „Eks rootslasedki tahaksid odavamalt saada, aga kuskil tuleb piir ette. Kui partiid on suured, siis tuleb odavam Aasiast tegija leida, aga väikeste partiidega pole mõtet sealseid hiigelvabrikuid tülitada. Meie teeme mõnda mudelit 15–20 tükki ega nurise. Tooted on läinud keerulisemaks, aga ühikute arv on kahanenud. Kehval päeval õmblemegi ainult poolsada toodet, paremal jälle kümme korda rohkem. Tean, et heale perioodile järgneb lahjem. Näiteks septembris oli tööjärg väga ilus,

aga novembris päris hapu. Tore, et meid on taas leidnud ka mõni Eesti firma.” Ise on Tiina Pukk-Koikson õppinud tööasju rahulikumalt võtma. „Muidugi püüan kollektiivile töö ja leiva tagada, aga enda tervis on ka tähtis. Näiteks pensioniiga jõudis mul kätte nii, et sain sellest teada mitu kuud hiljem juhuslikult. Polnud lihtsalt aega sellele mõelda. Nüüd võtan rahulikumalt – kui hiljuti suur riigihange sees oli, olin küll nädalavahetusel rakkes, aga muidu mitte.” Pa ljusk i tä idab ettevõte sotsiaalset missiooni. „Meil töötavad naised, kes ei saa või ei taha suuremates linnades tööl käia. Reaalsusest lähtuvalt kaasneb sellega paraku ka mõnevõrra väiksem sissetulek. Aga ju inimestele sobib, sest enamik neist on meie juures tööl olnud kogu ettevõtte tegutsemise aja. Pooled töötajad on pensionärid, paljud käivad tervislikel põhjustel ametis osalise tööajaga. Rõõm on seegi, et iga päev on koht, kuhu tulla, ja tööd saab teha kodu lähedal. Jõulude ajal oli meil pikem puhkus, mitu inimest ütles, et hakkas juba igav. Ise tundsin samuti. Saab suhelda ja töö ei murra konti. Kedagi millekski ei sunnita. Kes tahab ja suudab rohkem teha, teenib ka suuremat palka. Kes jõuab vähem, pole samuti hullu. Meil on oma pere tunne ja ühised rõõmud-mured. Kolm inimest on meilt läinud tööle Viljandisse või Pärnusse, aga kaks tundi päevas kulub neil sõitmisele.” Praegu on Oberise nimekirjas 22 töötajat. Kellegagi võidu Oberises ei joosta. „Päris ilma tööta pole me pidanud istuma, aga on ette tulnud, et annan ühe vaba päeva lisaks. Me ei ole enam suurele edule orienteeritud, hiigelplaane ei tee. Maja on välja ostetud, kuni suudame kütte eest ja palgad ära maksta, pole ju põhjust ülemäära muretseda või lõpetamisele mõelda. Olen leplikumaks ja mõistvamaks muutunud. Kui millalgi mõtlesin, et mina ja töötajad peame kõik ülesanded täitma kõige kiiremas korras ja muud varianti ei olegi, siis nüüd saan aru, et inimesega tuleb leppida sellisena, nagu ta on, ja anda talle võimalus.”

MAA ELU || POTTSEPP || 5

18. JAANUAR 2018

AHIKÜTE. Pottseppi võib tõepoolest nimetada elava tule hoidjaiks, sest just nemad on toonud ja toovad ka edaspidi soojuse ja tulehelgi paljudesse kodudesse, kusjuures selle ameti kadumist karta veel ei maksa.

Elava tule hoidjad sirje niitra Postimees

hkki uusi ja säästlikke küttesüsteeme tuleb üha juurde, eelistavad paljud koduomanikud kas põhi- või lisasooja allikana siiani ahju- või pliidisoojust, sest sellisel kütmisviisil on palju eeliseid, mistõttu on pottsepa amet ikka au sees. Küsime MTÜ Eesti Pottsepad juhilt Mati Malmilt, miks ta ametivennad ja -õed sellise paljude arvates hääbuva alaga üldse tegelevad. Hiilgeaeg, kus Eestis oli väga palju puitasumeid ja ahje telliti massiliselt ka kortermajadesse, on muidugi möödas. Samas on Eesti rahvas suhteliselt alalhoidlik ja osa kasutab ikka veel tavalisi ahjusid ja pliite või moodsamaid kaminahjusid. Hästi palju tekitatakse nõndanimetatud tagavaralangevarju efekti, eriti kohtades, mis suurtest asumitest eemale jäävad. Hajaasustus ja valglinnastumine on populaarne – kõik suurte tõmbekeskuste ümber olevad põllud ehitatakse täis. Sellistesse kohtadesse tellitakse sageli soojust salvestav kaminahi või soojamüüriga pliit või ka vana hea tavaline ahi. Sellega tagatakse endale sõltumatus tehnilisest progressist ja heitlikest ilmaoludest, mis võivad aeg-ajalt elektrikatkestusi põhjustada. Meil võib küll olla udupeen maaküttesüsteem, aga kui elekter ära läheb või kompressor üles ütleb, istume ikka külmas. Nii et hääbuvaks ei saa seda eriala veel nimetada, aga kuidas on muutustega? Pottsepa eriala ongi praegu kohanemisfaasis. Paljud on juurde õppinud lisakütteseadmete paigaldamise ja tegutsevad mitmel rindel. Vähenemas on põhikütte osakaal ning suurenemas abi- ja lisakütte, samuti dubleeritavate

Fotomeenutus Erasmus+ programmi raames toimunud rahvusvaheliselt koolituselt, millesse olid kaasatud Saksa, Austria ja Eesti pottsepad. foto: erakogu Pildile on jäänud ka nende koolitajad.

süsteemide osakaal. Paljud noored pered, kes kolivad maale elama ja renoveerivad hooneid, jätavad vana hõngu säilitamiseks ahjud ja pliidi alles või lasevad neid parandada. Hajaasustusega piirkondades on ahiküte endiselt valdav. Olen märganud, et ka paljude uute majade elanikud tahavad oma elamisse ahjusoojuse sisse tuua, lastes sinna kaminahju või soemüüriga pliidi ehitada. Ka Lõuna-Eestis väga levinud soojad pingid ehk lesod on taas moodi läinud. Põhjamaa inimesed, meie nende hulgas, on reeglina väga alahoidlikud ja mõtlevad kodu soetades alati ka sellele, mis juhtub, kui vool ära kaob. Mul on endal kodus üks ahi ja puupliit säilinud ja kui sõbrad Soomest külas käisid, ei jõudnud nad ära imestada, kui mõnus soojus neist tuleb ega tahtnud pliidi juures kaugemale minnagi. Nii et nostalgia on kindlasti üks argument. Puu-

küttest ruumi eralduv kiirguslik soojus on ikka täiesti eriline. Lisaks on ahjutule ees mõnus mediteerida ja ahiküte aitab küttekulud kontrolli all hoida. Nagu juba ütlesin, puhuvad muutuste tuuled ja ahiküte tuleb tagasi, aga veidi teises kuues. Kuna aeg saab üha suuremaks väärtuseks, siis võimaldavad uued seadmed kontrollida kütmisprotsessi ka ahikütte korral. Tavaliselt on võimalik seda juhtida nii käsitsi kui ka automaatika abil, mis reguleerib põlemiseks vajaliku õhu juurdevoolu. Kesk-Euroopas ehitatakse praegu juba 95 protsenti kütteseadmetest koos automaatikaga. Inimene võib hommikul tööle minnes panna rahulikult ahju, kamina või pliidi küdema, automaatika kontrollib põlemist ja vajadusel ka suleb kõik klapid, nii et pere koju tulles on toad soojad ja kõik korras. See suund hakkab üha enam ka meil Baltimaades ja Põhja-Euroopas levima.

Kuidas on pottsepa töö viimase paarikümne aastaga muutunud? Muutunud on nii töö praktiline pool kui ka asjaajamine. Kuni aastani 2010 oli selles valdkonnas tegutsemine üsna anarhiline ehk reguleerimata. Siis võeti vastu tuleohutusseadus, mis sätestas, kes ja mis tingimustel võivad tahkekütusel töötavaid kütteseadmeid ehitada ja remontida. Seda võivad teha ainult vastava pädevuse ja kutsetunnistusega isikud. 2011. aasta sügisest hakati koostöös meie kutseühinguga väljastama pottsepa kutsetunnistusi. Päästeamet oli protsessi kaasatud ja koostööd tehti korstnapühkijatega. Sellest ajast on intensiivselt koolitusi tehtud ka juba tegutsevatele pottseppadele. Meie kutsestandardi on aluseks võtnud Läti ja Leedu kolleegid ning see pakub huvi ka Vene ametivendadele. Mis puudutab käelist tege-

vust, siis turule on tulnud palju uusi materjale, mis nõuavad uutmoodi lähenemist. Samas väärtustatakse vana ja olemasolevat. Eesti pottseppade head käsitööoskused pole kuhugi kadunud ja neid on põlvest põlve edasi antud. Vanaaegsed glasuuritud ehk pottahjud on ikka veel au sees ja sel alal teeme isegi koolitusi. Kuid mida aasta edasi, seda enam tuleb tootjatelt uusi lahendusi ja kõigi nendega peavad pottsepad ennast kursis hoidma. Kliendil pole tavaliselt aega oodata, et pottsepp toimetaks tema juures kuu või kaks, ladudes üles mingit keerulist kahhelahju, seepärast minnakse lihtsama lahenduse teed ja tellitakse tehasest moodulitest tehtud ahi, mille oskuslik meister kohapeal valmis ehi-

HAJAASUSTUSEGA PIIRKONDADES ON AHIKÜTE ENDISELT VALDAV.

Pottsepatööd Lõuna-Eestis Ahjude, pliitide ja kaminate projekteerimine, ehitamine ja remont Eksperthinnangute koostamine kasutusloa saamiseks või kütteseadme vea tuvastamiseks Pottseppmeister, tase 5, kutsetunnistus Kerameus OÜ Tel 5650 0569 E-post: sander@kerameus.ee www.kerameus.ee

tab. Lihtsama tehaseahju paigaldamiseks kulub kõigest päev või kaks, keerulisemate korral kuni nädal. Palju sõltub lõppviimistluse keerukusest. Kui suure osa Eestis tegutsevatest pottseppadest teie ühing koondab ja kui palju neid üldse on? Kas pottseppi on Eestis palju või vähe ja kuidas juurdekasv tuleb? Praegu on meil 50 liiget, mis moodustab kõigist Eestis tegutsevatest pottseppadest neljandiku. Me ei seagi palju suuremat eesmärki. Meiega ühinevad need, kes on huvitatud teemasse süvitsi minekust ja ala arengus aktiivselt kaasa rääkimisest. MTÜ Eesti Pottsepad on osalenud kutsestandardite väljatöötamisel ja Päästeameti seminaridel esinejate ja kuulajatena. Tulemas on Maksu- ja Tolliameti, Siseministeeriumi ja Päästeameti suur ühisseminar. Kaasa oleme löönud ka rahvusvahelistel koolitustel. Tegevuse oleme suunanud mitte ainult oma liikmetele, vaid kõigile ametikaaslastele. Pottsepaks saab õppida mitmes kutsehariduskeskuses, aga ka iseseisvalt vajalikke teadmisi omandades ja meistri või mentori käe all töötades. Pottsepaselli taseme saamiseks kulub umbes aasta ja siis tuleb kutsekomisjoni ees eksam sooritada. Et järgmine aste ehk pottsepapaberid saada, tuleb praktiseerida kolm aastat. Nii et linnalegendil, nagu saaks pottsepp kiiresti ja vähese vaevaga jõukaks, alust ei ole. Tegelikult jääb pottsepa töötasu samasse suurusjärku teistes ehitusvaldkondades tegutsevate oskustööliste omaga. Samas ei ole nende linnalegendide toel praegu vaja kedagi ametisse meelitada, aga kuna osa vanemaid tegijaid langeb paratamatult välja, siis on uusi juurde ikka tarvis. Nõudlus selle ala spetsialistide järele pole vähenenud, kuigi uusi kütteliike on palju juurde tulnud. Tuleb siiski mainida, et töö ei kuulu just kergete kilda, sest nõuab üsna suurt pingutust, tuleb pikka aega püsida ühes ebamugavas asendis, tõsta raskusi. Samas annab suure vabaduse objekte valida ja tööd teha, lisaks on tegu väga loomingulise protsessiga. Tartu Kutsehariduskeskuses töötades on mul olnud õpilasi vanuses 17–62. Seega piire ei ole ja alati saab mõne uue kutse ju olemasolevale lisaks juurde õppida.

6 || KÜTTESÜSTEEMID || MAA ELU

18. JAANUAR 2018

KORRALIK KÜTTESÜSTEEM ON TÄHTIS. Maapiirkondades annab m ja renoveeritakse vanemaid tootmishooneid ning kütteseadmete müüjatel

Tootmishoone kü Avatud talude päev toob maaelu Eesti inimestele lähemale. foto: kamilla selina lepik / sakala

NELJAS AVATUD TALUDE PÄEV

äesoleva aasta 22. juulil toimub neljandat korda üleeestiline avatud talude päev, mis annab taludele ja muudele põllumajandustootmistele võimaluse näidata, kuidas valmib kodumaine toit ning põllumajandustoodang. „Üle-eestiline avatud talude päev toob maaelu Eesti inimestele lähemale. Päeva külastamisest saadud posi-

tiivne kogemus saadab meid kõiki kogu aasta ning kes teab, äkki meelitab nii mõnegi pere maale elama ning maaelu arendamisse panustama,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Sel päeval on oluline roll ka meie laste harimisel, sest just siis on ainulaadne võimalus jälgida, kuidas leib tegelikult meie lauale saab ning kui ettevõtlikud ja uuendusmeelsed inimesed maal elavad.” (ME)

TÄIENDAVAD KALASTUSKAARDID PEIPSILE

üdaööl 1. veebruaril algab veebikeskkonnas www.pilet.ee ja hommikul kell 9 keskkonnaameti kontorites täiendavate kalastuskaartide taotluste vastuvõtt. Keskkonnaministri määrusega suurendati Peipsi, Lämmijärve ja Pihkva järve võrgulubade arvu poole võrra. Määruse muudatus jõustub 1. veebruaril 2018 ning

samast kuupäevast saab ka lube taotleda. Kalastuskaarti saab taotleda märtsi- ja aprillikuuks kahte püügipiirkonda − Peipsi järvele ning Pihkva järvele ja Lämmijärvele. Üheks kuuks maksab luba 7 eurot. Loa võib osta üheks või mõlemaks kuuks. Muudatusega antakse kalastajale võimalus valida endale meelepärasem kalastamisperiood. (ME)

RIIK KAVATSEB PÕLLUMEESTELE LAENU ANDA

uroopa Liidu erakorralise, 1,3 miljoni euro suuruse toetuse väljamaksmine põllumeestele pole võimalik enne sügist, mistõttu plaanib riigikogu võimaldada põllumeestele erakorralist laenukrediiti. „Euroopa Komisjoni nõudmised on sellised, et me ei suuda enne oktoobrit seda välja maksta, aga põllumeestel on vaja toetust kevadeks, et osta seemneid ja väetist,” ütles riigikogu maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk. Kokk lisas, et Euroopa Komisjoni esitatud tingimustel toetuse maksmiseks on vaja kõik toetust soovivad

põllumehed läbi käia ning neid küsitleda, aga PRIA ei suuda seda enne sügist teha. Kuivõrd põllumeestel on vaja toetust juba kevadeks, siis on plaan võimaldada põllumeestel Maaelu Edendamise Sihtasutusest saada laenukrediiti, mis tuleks tagasi maksta pärast sügisel makstava erakorralise toetuse välja maksmist. Euroopa Komisjon otsustas detsembris tulenevalt kehvadest ilmastikuoludest saagikoristusperioodil eraldada Balti riikidele ja Soomele erakorralist toetust kokku 15 miljonit eurot, millest 1,3 miljonit eraldatakse Eestile. (BNS)

BALTIC MILL PLAANIB AKTSIATE BÖRSILE VIIMIST

alti teraviljatootja Baltic Mill plaanib tulevikus aktsiate börsile toomist, teatas Nasdaq Tallinn

sotsiaalmeedia vahendusel. Baltic Millile kuuluvad Leedus Malsena Plius ja Amber Pasta, Lätis Rigas Dzirnavnieks ja Eestis Balti Veski. (BNS)

aetakse taga mu riina martinson Maa Elu

ugustist detsembrini on kütteseadmete paigaldajatel kõige kiirem tööaeg. „Pole haruldased juhtumid, kui esimese külmaga tahetakse kütma hakata ja avastatakse, et katel või kogu küttesüsteem pole enam kõlbulik,” räägib OÜ Cerbos tegevjuht Margus Kukk. „Huvi on tõesti suur – lähed ühte objekti vaatama, aga väikses kohas sõna levib ning kutsutakse teisi ka vaatama ja küsitakse uue küttesüsteemi valikuks nõu.” Tihti paigaldatakse uus küttesüsteem PRIA toetuste abil. Seadmete ostuks saab ka eraldi toetust küsida, aga see on tihti sisse kirjutatud uue hoone ehitamise või vana renoveerimise projekti. Kui on soov tootmishoonesse kütteseadmete soetamiseks toetust taotleda, tasub pöörduda konsulentide poole, kes aitavad valida sobiva toetusmeetme. TOOTMISJÄÄGID KATLASSE Võimalusi, kuidas väiksemaid tootmishooneid-töökodasid kohaliku ja taastuva kütusega kütta, on mitmeid: puugaasikatlad komplektis soojussalvestitega, kalorifeer-soojapuhurid, pelletikatlad ja muudki. Puidutöötlemisettevõtted tarvitavad tihti kütmisel ära oma tootmisjäägid. „Kui tootmises jääb üle kuivi puidujäätmeid, tasub kütmiseks kasutada puidugaasikatelt koos soojussalvestiga,” soovitab Cerbose soojustehnik Peep Bergmann. „Meil on üks klient, kes teeb puitmaju ja kütab oma pisikeste klotsidega juba üle kümne aasta.” Puugaasikatlas põleb puit kaheastmeliselt: esimesel põlemisel tekib puugaas ning teises põleb õhuhapniku ja puugaasi segu, mille peaaegu jäägitul põlemisel eraldub rohkem soojust kui tavalistes kateldes

foto: urmas luik

ega teki keskkonnale kahjulikke põlemisjääke. Kui oma tootmisjääke kütmiseks piisavalt ei jätku, võib katla ümber seada pelletiküttele. Selleks saab katlale paigaldada pelletipõleti, mis töötab täielikult automatiseeritult. Üha enam soovitaksegi lokaalsete tahkeküttekatelde üleviimist automaatsele puidupelletitega kütmisele, sest pelletite kasutamisel on kütuse varumine ja kütteks kasutamine palju mugavam kui halupuudega või puidu tootmisjäätmetega, räägib Kukk. Pelletite kütteväärtus on suurem kui tootmisjääkidel ja halupuul ning mida ajakohasemalt on küttesüsteem automatiseeritud, seda odavam hoone kütmine on. Pelletitega kütmine ei vaja katlakütjat ega muud lisatööjõudu, piisab ühest inimesest, kes perioodiliselt hooldab katelt ja puhastab tuhast. „Mida aeg edasi, seda enam hakatakse kütmisel kasutama pelleteid. Kellel jääb tootmises puiduprahti järele, see kasutab selle kütmiseks ära, aga muidu

minnakse ikka mugavama pelletikütte teed,” kinnitab Kukk. Tihti tehakse uued tootmised endistesse lautadesse, millel pole soojustust ja põrand külm. Uued tootmised on sisse kolinud ka vanadesse tühjaks jäänud töökodadesse ja laohoonetesse, samuti kolhoosi kontoritesse, sigalatesse, vähem ehitatakse uus hoone nullist üles. Vanad hooned on väga suure soojuskaoga ja tuleks enne kasutusele võttu soojustada. SOOJUSKIIRGUR HT Motors Baltic OÜ tootespetsialist Hanno Velt räägib, et viimased paar aastat on populaarsed kütusepõletiga infrapunasoojuskiirgur-ahjud, need sobivad kasutada garaažis, ehitusobjektil, remonditöökojas, rasketehnika hoiustamishallis, laoruumis ja tööstushoones. „Paljud kirikud Eestis kasutavad neid. Just saabunud partiistki läheb mitu ahju kirikutesse,” nimetab Velt. „See ahi annab käivitamisel kohe maksimumvõimsusel sooja, erinevalt soojapuhurist, mis vajab õhu soojendamiseks aega

Pelletikaminad ja -katlad

Korstnapühkimisteenus

Ahjud, pliidid, kaminad

Pottsepatööd

Pliidi- ja ahjukestad

Küttesüsteemide eksperthinnangud

Kütteseadmete hooldustarvikud Tel 558 6786

Cerbose müügiesindaja Ene Ostrov tõdeb, et üha enam tunnevad kliendid huvi puidupelletitega kütmisele ülemineku võimaluste vastu.

Telliskorstnate renoveerimine

MAA ELU || KÜTTESÜSTEEMID || 7

18. JAANUAR 2018

märku ehitusbuum – ehitatakse uusi ja paigaldajatel tööpuudust pole.

kütmisel

ugavust

Infrapunasoojuskiirgur-ahjudel on rattad all ja neid saab vajadusel liigutada ühest ruumist teise või õue. foto: erakogu

ja palju elektrienergiat. Soojuskiirgur-ahi ei tee müra, kirikusse ju ei sobi segavad helid.” Laiem avalikkus nägi neid ahjusid aastavahetusel Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud kontserdil, mil need soojendasid laval esinevaid artiste. Samuti Maamessil kasutatakse hallide kütmiseks just neid. See ratastel liikuv ja kergesti ühest ruumist teise liigutatav ahi vajab töötamiseks diislikütust ja minimaalselt elektrit (40 W). Velt tunnistab, et inimesed ei söanda diislikütusel töötavat küttekeha siseruumidesse tuua, sest nad ei usu, et see lõhna ei tekita. Alles siis, kui seadet töös nähakse, tunnistatakse, et tõepoolest lõhna pole. „Lihtsalt jutuga on neid raske müüa, küll aga messidel, kus seda töötamas nähakse,” märgib ta. „Siis veendutakse ka, et sooja annab kiirgur võimsalt. Näiteks laiemalt tuntud diiselpuhurid teevad palju müra, on janused ja vajavad ka suitsutoru, meie ahjud ei vaja suitsutoru.” Kui köetavaks pinnaks on soojustatud 350–400 m2 ruum, välistemperatuur nulli juures, soovitud sisetemperatuur 15 kraadi ja kütmiseks kasutatakse Weltemi kõige võimsamat soojuskiirgur-ahju, tarbib ahi 4–5 liitrit kütust tööpäeva jooksul. Väiksemad mudelid passivad hästi suvilasse ja maakodusse. „Soomes on igas mökki’s selline ahi,” sõnab Velt. Ahjul on rattad all ja seda saab kergesti liigutada ühest ruumist teise või õue, kui näiteks talvel veoautol ratast vaja vahetada. TIHE KONKURENTS Soojustehniliste seadmete valik turul on üpris lai ja üsna palju on küttesüsteemide pakkujaid, aga ka nõudlus on suur. Kütteseadet valima hakates tuleb selgeks teha, millega kütta eelistatakse, kui palju ollakse valmis kütmise nimel tööd tegema ning kui suurt ja millise otstarbega ruumi on vaja kütta. Siis saab teha soojustehnilised arvutused, mille põhjal valitakse tehniline lahendus, mis

tagab ka kõige käredama pakasega ettenähtud soojuse hoones. „Tavaliselt on 15–18 kraadi piisav, kui mutrivõtmetega tööd teha, 20ga hakkab juba füüsilist tööd tehes palav,” ütleb Bergmann. Korralik küttesüsteem on meie kliimas väga tähtis. „Kui väljas on 20 kraadi külma ja midagi juhtub, pole kliendil aega oodata,” nendib Kukk. „Me lihtsalt ei saa pakkuda ebakvaliteetset kaupa, nii teeksime endale hiljem tööd juurde.” Kui inimene hakkab küttesüsteemi valima, siis uurigu, kui palju on seda Eestis paigaldatud, milline on kasutajate kogemus ja kas varuosi on saada. „On juhtunud, et mõni ainult müügiga tegelev kütteseadmete firma tarnib maale odavaid seadmeid ja müüb need suhteliselt odavalt ka maha, aga kui ühel päeval tekib rike ja on varuosa vaja, pole seda seadme müüjalt saada ja klient peab ise hakkama seda otsima. Samal ajal on väljas 15–25 kraadi külma,” kirjeldab Kukk ja soovitab valida küttesüsteemi müüja, kes pakub ka paigaldust ja hooldust.

PELLETITEGA KÜTMINE EI VAJA KATLAKÜTJAT EGA MUUD LISATÖÖJÕUDU, PIISAB ÜHEST INIMESEST. Iga katelt peab iga aasta hooldama – seda peab tegema omanik, aga võib teenust tellida. „Mida aeg edasi, seda mugavamaks inimesed muutuvad, mõni ei taha tuhkagi ise välja võtta ja tellib sellegi teenuse,” märgib Kukk. Velt soovitab küttelahenduste pakkujate seni tehtud töödega tutvuda, see annab suures pildis ettekujutuse, kes küttelahendust kasutavad, ja võimaluse kasutajaga põgusalt vestelda – oma soojakogemusi ollakse tavaliselt nõus jagama.

EN303-5-standardile vastavad kütteseadmed!

Tasakaalusüsteem hoiab Ponsse Ergo 8W harvesteri kabiini maapinnaga horisontaalselt ka siis, kui sillad asuvad ebatasasel foto: ponsse plc metsaalusel.

PONSSE METSATRAKTORID HOIAVAD END LOODIS ain alvela Maa Elu

oome metsatraktorite tootja Ponsse võttis oma kaheksarattaliste masinate juures kasutusele uudse kabiini stabiilsussüsteemi, mis hoiab juhi koos kabiiniga maapinna suhtes loodis ka siis, kui masin ise üle kändude ronib. Ponsse konstruktorid on oma kätetöö ristinud kabiini stabiilsusfunktsiooniks ActiveFrame ja see on mõeldud kasutamiseks Ergo, Buffalo, Elephanti ja ElephantKingi mudelitel. Tegemist on hüdraulilise kabiinivedrustusega, mis säästab juhti esmalt metsamaastiku ebatasasusest tingitud vasakule-paremale suunatud kõikumiste eest, teisalt säilitab kabiini horisontaalasendi ka kallakul. Erinevalt Ponsse Scorpioni traktoritele paigaldatud elektroonilistel anduritel põhinevast sünkroonsüsteemist toimub ActiveFrame’i tasakaaluhoidmine mehaani-

liselt. Ponsse metsatraktorid on monteeritud kahekordsele raamile, esisillad on kinnitatud esimesele, kabiin teisele raamipoolele. Sel moel saab kahe raami liigendi raskuskeskme viia võimalikult madalale ja tänu sellele kabiini kõikumist vähendada. Süsteemi ülesanne on hoida kabiini võimalikult stabiilselt horisontaalasendis. Maksvusele pääseb süsteem pikkade vahetuste korral, hoides masina operaatorit ülemäärasest loksutamisest, sest metsatööl käib sõit ju ikka üle kraavide ja kändude. Stabiilses salongis istuva juhi meeled on erksad, töö käib kiiremini, ka sõita saab kiiremini ja nõnda kujuneb kogu tegevus metsas tulemuslikumaks kui jäigal raamil seisva kabiiniga traktoril. Vähemalt teoreetiliselt, sest juhi mugavust töötegemisel peetakse põllu- ja metsatraktorite juures võtmetähtsusega asjaoluks, millele insenerimeeskonnad tootearenduses alati tähelepanu osutavad.

PONSSE ERGO ACTIVEFRAME • Masina pikkus 8,13 m, laius 2,63–3,86 m, transpordikõrgus 3,87 m • Kliirens 0,6 m

• Kaal 21,5–22,5 t • Maksimaalne sünkroniseeritav kaldenurk 7 kraadi Allikas: Ponsse Plc

PUIDUGRAANULKÜTTEL

ÕHKKÜTTEKATLAD võimsusega 24–250 kW • PELLETI KATLAD • PELLETI KATLAD AUTOMAATSED • BIOMASS KATLAD • TAHKEKÜTTE KATLAD • ÕHKKÜTTE KATLAD • TÖÖSTUSLIKUD KATLAD • KATELDE TARVIKUD

Usaldusväärsed biomassi küttesüsteemid

60-4900 k kW

EELISED:

• eraldiseisev seade automaatse süütamisega, isepuhastuv põleti, kasutegur 92% • isepuhastuv põleti, puhastub automaatselt, tagab korrektse põlemise ning säästab aega ja tööd • automaatne süütamine: seade lülitub ise välja, kui küttevajadust ei ole ning vajadusel süttib ise ja alustab tööd • ökonoomne: vähendab küttekulusid võrreldes propaangaasiga üle 65%, diisliga üle 65% ja gaasiga üle 25%

• ökoloogiline • graanul 6–8 mm • kohe kasutatav, ei vaja eripaigaldust, kiiresti võimalik viia ühest kohast teise

Теl 516 4463 www.kamenkatlad.ee

http://ee.biofire.fi/

Võimalikud kasutuskohad: töökojad, abihooned, kasvuhooned, tennisehallid, garaažid, ajutised hooned jm

www.biofire.fi - biofire@biofire.fi - +385 6233 2267

Alo Solba, tel 509 2279 • Tarvo Alvet, tel 527 7201 alotarvo@gmail.com www.alotar.ee

8 || VAIDLUS || MAA ELU

18. JAANUAR 2018

Võitlus Hiiumaa vana m sirje niitra Postimees

iiumaal kütab juba aastaid kirgi üks Luidjal asuv väike maja, mida vald on korduvalt müüa üritanud ja mille eelmine vallavolikogu mullu sügisel otsustas lõpuks võõrandada kunagiste omanike järeltulijaile. Paraku sellega asi ei lõppenud. Hiidlased ja needki, kes saarel ringi sõitnud, teavad seda looduskaunis kohas Luidjal asuvat endist metskonna ja hilisemat külaseltsi Edu maja, kus vahepeal väga head hambaarstiteenust pakuti, väga hästi. Paljud on kuulnud ka kunagise Haavalauka talu pärija pikaks veninud võitlusest oma vanaisa talukoha pärast. „See maja on minu vanaisa ehitatud, mu kadunud ema ja praegu veel täisjõus tädi on seal sündinud. Meil on olnud kogu aeg soov see maja taastada sellisena, nagu see kunagi oli,” vastab Signe Voolaine küsimuse peale, miks ta nii kan-

gesti ühe vana maja pärast võitleb. Ta selgitab, et Haavalauka talu koosnes kunagi kahest majapidamisest, milles elasid kaks venda. Teises majas elab tema vanaonu tütar oma perega praegugi sees ja suhted kahe venna järeltulijate vahel on head. Nad on siiani koos ka tagastatud maad ja metsa hooldanud. MAJA EI TAGASTATUD Selle maja lugu on tegelikult väga pikk ja keeruline. Seda ei tagastatud õigusjärglastele omanikele väidetavalt seetõttu, et seal oli sees hiidlastele nii vajalik hambaravikabinet, ja neile maksti selle eest ka kompensatsiooni, nagu erastamiskord ette nägi. Hiljem kuulus hoone mõnda aega vallale ja seal oli sees külaselts. Kui Voolaine aastal 2000 selle vastu huvi tundma hakkas, pakkus ta välja, et kasutaks maja suvekoduna ja selts saaks siis ülejäänud aja seal oma tegevusi edasi arendada. Sellele mõttele ta toetust ei saanud. Vahepeal tehti hoones eurorahaga remonti ja võeti sinna üürnik sisse. Kahe aasta eest, kui maja tühjaks jäi, küsis Voolaine, kas temagi saaks hoone rendile võtta. Ta tuletas vallaametnikele meelde ka oma ostusoovi, mis polnud 17 aasta jooksul korrakski raugenud. Jaatavat vastust vallast ei tulnud.

Naine selgitab pikaks veninud protsessi: „Augustis 2015 tundis volikogu huvi, et kui maja pannakse avalikule enampakkumisele, siis kas oleksin osaleja. Kinnitasin, et olen nõus osalema oksjonil, kui alghind on majal koos kuuriga 45 000 eurot. Volikogu tegi otsuse panna maja avalikule enampakkumisele hinnaga 40 000 eurot, kuid asi jäi miskipärast venima ja avalikule enampakkumisele maja selle hinnaga ei jõudnudki. Siis sama aasta lõpus hindas vald oma varad ümber ja maja hind tõusis 20 000 euro võrra. Seejärel pandi maja koos kõrvalkinnistul asuva maja juurde kuuluva kuuriga avalikule enampakkumisele kokku 65 000 euroga. Pärast enampakkumiste nurjumist küsis vald minult jälle pakkumist, ühtlasi anti teada, et ühe pakkumise on nad juba saanud. Need pakkumised võttis vald ilmselt lihtsalt teadmiseks, sest otsustas maja koos kuuriga panna sama hinnaga müüki hoopis maakleri vahendusel.” Kuna huvilisi ikka ei olnud, langetas volikogu lõpuks hinda 60 000 eurolt 50 000 eurole. Nüüd oli tehingust välja jäetud kuur, mis maja juurde kuulus, ehk krundi pindala oli selle võrra vähenenud. Krunt on niigi kolmest küljest teedega piiratud, mis kahandab selle väärtust. Pealegi on elektriliini tõttu

Hiiumaal kütab juba aastaid kirgi üks Luidjal asuv väike maja, mida vald on korduvalt müüa

REKLAAM

Valtra on Eestis enim müüdud kaubamärk Valtra on täna Eestis enimmüüdud traktor turuosaga 14,9%, edestades nii teisel kohal olevat John Deere’i kui ka kolmandal kohal asuvat New Hollandit. 2017. aastal müüdi Eestis kokku 82 Valtra traktorit, AS Taure on tarninud Eestisse üle 1550 traktori.

kaudu. Info liigub kasutajalt kasutajale kiiresti,“ ütleb AS Taure müügijuht Toomas Jürgen.

„Me alustasime SmartTouchi mudelite tutvustamist oma klientidele 2017. aastal ja nüüdseks on tellitud ka juba esimesed SmartTouchi kasutajaliidesega traktorid. Kõik meie kolm kontorit – Türi, Tartu ja Rakvere – pakuvad klientidele mitmeid võimalusi uute SmartTouchi seadmetega tutvumiseks. Paljud kliendid on tublit uurimistööd teinud ka iseseisvalt nii interneti kui ka sotsiaalmeediakanalite

„Olla 2017. aastal Eestis esimesel positsioonil on tähelepanuväärne tulemus. Koos oma tugeva partneri Taure AS-iga püüame hoolitseda oma klientide eest parimal moel ja pakkuda neile usaldusväärset teenindust. Me ootame juba põnevusega aastat 2018, et rõõmustada uusi traktoriomanikke ja pakkuda neile Eestis Valtra kogemust,“ räägib Matti Tiitinen, Valtra kaubamärgi ärijuht.

Edu saavutamisel on oluliseim roll olnud põldudel toimunud aktiivsetel esitlustel. Kõige populaarsemad T-seeria mudelid Eestis on T214 ja T234. Hiljuti sai klientidelt hea Aasta oli edukas mitmel põhjusel. Eesti kliendid võtsid hästi tagasiside ka uus T254. Valtra suurim kliendisegment vastu nii Valtra uued, neljanda põlvkonna traktorid kui Eestis on põllumajandus; samas kasutatakse Valtra trakteisedki tooted, näiteks uute funktsioonidega Valtra Smart- toreid arvukalt ka teehoolduses, metsanduses ja turba Touchi kasutajaliidese. tootmises.

www.valtra.ee

MAA ELU || VAIDLUS || 9

18. JAANUAR 2018

maja pärast jätkub tegu ehituskaitsevööndiga. Kõige selle tõttu Voolaine seekord konkursil ei osalenud, aga ei osalenud ka keegi teine.

üritanud.

foto erakogu

OTSUS TAGASTADA LAPSELAPSELE Volikogu tegi otsuse tagastada talukoht omaniku lapselapsele. Kuna selleks ajaks oli toimunud juba mitu avalikku enampakkumist, siis otsustas volikogu eelmise aasta septembris müüa kinnistu otsustuskorras 51 000 euro eest Voolainele, kusjuures üks põhjendus oli, et tegu on õigusjärgse omanike järeltulijaga. Otsuse tekstis nii seisabki: „Kaalukaks argumendiks on asjaolu, et tegu on endiste omanike järeltulijaga, kes soovib taastada esivanemate talu ning kes on oma soovi talukoht tagasi saada avaldanud juba 2000. aastast.” Tundus igati õiglase otsusena ja seda kinnitab ka tollane volikogu esimees Jüri Ojasoo. „Kuna mitmel korduval oksjonil polnud tehtud pakkumisi, siis oli vaja asi ära otsustada, kusjuures hind ei olnud otsustuskorras müügi puhul enam määrav,” märgib ta. Siiski küsiti kõigilt varem huvi üles näidanud inimestelt, mis hinnaga nad oleksid nõus ostma. Sealt see segadus Ojasoo hinnangul sõnul pihta hakkaski. Tema hinnangul tegi praegune Hiiumaa Vallavolikogu põhjenda-

matult vale otsuse: „Pole ühtki argumenti, miks varasem otsus ümber oleks tulnuks vaadata ja uus konkurss korraldada.” Kuna vald on omaosaluse korras panustanud Luidja maja renoveerimisse, siis on 80 protsenti selle müügist saadavast rahast otsustatud panna sama piirkonna õigeusu kiriku restaureerimisse ja seda eelmise vallavolikogu otsust pole seni keegi muutnud. Ülejäänud raha jääks valla käsutusse. VANA OTSUS TÜHISTATI Uus volikogu tühistas vana volikogu otsuse. Vahepeal olid aga valimised ja Hiiumaa vald (haldusreformi järgne nimetus) sai endale uue volikogu, kes otsustas siiski panna kinnistu uuesti eelläbirääkimistega enampakkumisele. Selle aluseks oli ühe huvilise Martin Keskküla vaie, kes oli varem pakkunud ostuhinnaks 50 000 eurot, mille peale Voolaine omakorda oli tõstnud oma pakkumise 51 000 euro peale. Oma vaides väidab Martin Keskküla, et menetluse käigus on muudetud enampakkumise reegleid ja pakkujaid ei ole võrdselt koheldud. Ta leiab, et Hiiu Vallavolikogu oleks pidanud andma ka teistele huvilistele võimaluse oma pakkumist parandada. Hiiumaa Vallavolikogu, ei tea,

kas hirmust, et Martin Keskküla kaebab nad kohtusse, või mingil muul põhjusel, tunnistaski Hiiu Vallavolikogu mullu septembris tehtud otsuse kehtetuks. Voolaine esitas nüüd omakorda kohtusse kaebuse volikogu otsuse ehk Keskküla vaide rahuldamise peale. Ta leiab, et eelmise volikogu otsust polnud mingit põhjust ümber teha. Kaebuses palub vandeadvokaat Indrek Veso esialgse õiguskaitse korras keelata kõik toimingud Luidja maja kinnistuga või seada sellele käsutamise keelumärge. Ta leiab, et otsustuskorras vara võõrandamisel ei peagi huvitatud isikuid võrdselt kohtlema, lähtudes pakutud summast, kuna antud juhul omas tähtsust asjaolu, et k innistu võõra ndata k se inimesele, kellel on isiklik ajalooline side selle kohaga. „Seega ei kohelnud Hiiu Vallavolikogu Martin Keskküla ebavõrdselt,” leiab Voolaine huvide kaitsja. Pealegi olid sel-

ÜKS LUBAS ÜHT, AGA TEINE TEGI TEIST JA OMAVAHELINE KOMMUNIKATSIOON HÄSTI EI TOIMINUD.

leks ajaks kõik muud variandid ennast ammendanud. See, et vallavalitsus korjas enne seda huvilistelt rahalisi pakkumisi, mille tegijate hulgas oli ka Keskküla, ei mängi tema sõnul mingit tähtsust. Hiiumaa Vallavolikogu ei oleks tohtinud Veso sõnul varasemat kinnistu võõrandamise vormi, milleks oli vallavolikogu otsuse kohaselt otsustuskorras müük, tagantjärele muuta ja asuda uuesti enampakkumist rakendama, nagu nüüd tehti. TAGANTJÄRELE TARKUS Mitteametlikult on mitu asjaga seotud isikut tunnistanud, et Luidja maja kinnistu müügis on tehtud vigu algusest peale. Vallavalitsus võttis pakkumisi, aga otsuseid tegi volikogu. Üks lubas üht, aga teine tegi teist ja omavaheline kommunikatsioon hästi ei toiminud. Esialgu pandi kinnistu korduvalt enampakkumisele, siis anti otsustuskorras õigusjärgsete omanike järeltulijale ja seejärel otsustati taas konkurss korraldada. „Asi on tegelikult mäda mõlemalt poolt,” võttis loo kokku üks anonüümseks jääda soovinud volikogu liige. Martin Keskküla, kes tegeleb portaali jokker.ee kaudu pokkeri, spordiennustuste ja kasiinoga, ei soovinud juhtunut kommenteerida, ehkki talle sellise võimaluse andsime.

KOMMENTAAR Aivar Viidik, Hiiumaa vallavolikogu esimees:

una selle maja müügiprotsessis oli tekkinud arusaamatusi ja ebakõlasid, aga ka juriidiliselt vaieldavaid küsimusi ning pretensioonid olid üleval mõlemalt poolt, siis tegi volikogu otsuse keerata asi nulli ehk alustada otsast peale. Varasema enampakkumise oli võitnud Keskküla, samas oli volikogu teinud otsuse müüa see maja Voolainele, mis oli sisuliselt vastutulek endiste omanike esindajale. Praegu ei oska ma öelda, millises vormis müük aset leiab. Võimalik on nii avatud või suletud kui ka suuline ja kirjalik enampakkumine. Võimalik on nii kohtuväline kokkulepe kui ka kohtu otsus. Mis puutub endiste omanike järeltulija kohtule esitatud avaldusse, siis loomulikult on tal õigus seda teha ja esitada kohtus oma vastuväited. Praegu tunnevad tegelikult mõlemad pooled, et neid on ebaõiglaselt koheldud. Emotsionaalselt saan aru, et endise omaniku järeltulijana võib inimene tunda teatud seost selle kohaga ja kohustust seda arendada, aga juriidiliselt ei anna see talle kahjuks eesõigust. Pealegi, nagu mulle tundub, on ka Martin Keskküla huvi tõsine ja kõiki tuleb võrdselt kohelda.

MIS SA KÜLMETAD? KIIRE - TÕHUS - SÄÄSTLIK KÜTTELAHENDUS ON SIIN!

Diislitoitel kütteseadmed ajutiselt kasutuses olevatele pindadele, muudesse kütteta ruumidesse, maakodusse, suvilasse, ehitusjärgus hoonetesse, garaažidesse ja kodumajapidamisse. Ülimalt säästlikud 0,75 l/h Diislitoitel kütteseadmed ratastel Elektrienergia tarbivus vaid 40 W/h Saastevabad Lõhnatud Soojuskiirgur-ahi WHO-070 Köetav pind 60 m2 Küttevõimsus 8,1 kW Kütusekulu tunnis 0,75 l Paak 24 l Hind 1275 € + käibemaks

Puhurahi WFHO-150 Köetav pind 130 m2 Küttevõimsus 18 kW Kütusekulu tunnis 1,4 l Paak 50 l Hind 1790 € + käibemaks

onoomselt ja koloogiliselt oloogiliselt Sinule Ökonoomselt

KAMPAANIA tootega kaasa 20L kanister diisliga!

WHO-070

WFHO-150

Valikus soojuskiirgur-ahjusid ka suurte pindade kütmiseks. Max kütteväärtusega 35 000 kcal/h, 40,7 kW, köetav pind 330 m².

www.soojuskiirgur.ee

info@soojuskiirgur.ee tel 5650 0509 (Tallinn) tel 5199 9304 (Tartu)

10 || ILMA- JA TAIMETARK || MAA ELU

katrin luke fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

ui kurk jääb kibedaks ja valusaks, tuleb kohe alustada raviga. Hea, kui on taruvaiguga mett, seda võiks võtta teelusikatäie, imeda aeglaselt ja mitte peale juua. Sama kasulikud on astelpajuõliga tooted, kibuvitsasiirupid ja -moosid. Kui kodus on külmetusesalvi, milles eeterlikke õlisid ja taimi, võib sellega kurku väljastpoolt määrida ja soojalt katta. Taimedest on hea kibuvitsamarjadest tee, sinna võib lisada nelki. Nelgil on põletikuvastased omadused, kibuvitsas on karotiinid, mis tugevdavad limaskesta, ja C-vitamiin, mis aktiveerib immuunsüsteemi. Kes sügisel ette mõtleb, teeb kibuvitsamarjadest moosi või siirupit. Seda saab teha nii marju keetes ja hiljem kurnates kui ka mahlapressiga valmistatud pastast. Ise teen alati moosi- või marmelaadisuhkruga, nii moodustub mõnus pasta, mida limpsida. Retsepte olen jaganud ennegi ja neid leiab Karepa Ravimtaimeaia kodulehelt. Et siirup või moos kurgule tõhusam oleks, tuleks sellele lisada nelki ja ingverit. Kes moosi pole teinud, saab valmistada kibuvitsamarjateed, lisades joogile nelki ja ingverit. Kui päris haiguse alguses sellist moosi süüa või teed juua, saab kurgu ruttu korda. Taimedest on soodsa toimega iisop ja salvei, millest saab teed teha: valage 1 sl taimepuru üle kuuma veega, laske kaane all 10–15 min tõmmata ja jooge. Kurguvaluga päris kuumana teed ei jooda, laske pisut jahtuda. Teed tuleb juua lonkshaaval 1–2 tassi päevas. Iisopiteega on ka hääl samal päeval tagasi saadud, nii et tasub proovida. Kurku pehmendava toime-

ga on kassinaeris ja altee − nende õied, lehed ja juured sisaldavad limaaineid. Limaaineid on ka Islandi samblikus, kuigi see on kibe. Sestap võib sambliku enne kuuma veega üle valada, hoida 5 min ja seejärel uue veega 30 min keeta. Siis tulevad lima ja muud ained välja ning saate tõhusa ravimi. Islandi samblikul on antibiootilised omadused, limaained pehmendavad kurku. Kui lund pole, saab mereäärsest männimetsast samblikku ka talvel kätte. Kuivab toas ilusti ja kui on kiire, siis lihtsalt lõigake alumine pruun osa ära, peske sooja veega ja pange kohe keema. Maitseks võib lisada kibuvitsamarju või jõhvikaid. Üks saksa prouadelt pärit retsept: närige mandlipõletiku ajal mungalilleseemneid, mitu seemet päevas. Need valmivad suve lõpul ja on kibeda vürtsise maitsega, kuid neis oleval sinepiõlil on antibiootilised omadused. Talveks võib seemneid õliga sügavkülma panna või marinaadis säilitada. Värsked või õliga säilitatud seemned on tugevama toimega. Neid võib kasutada ka salatikastmete ja maitseõlide maitsestamiseks.

Veel võib kurku kuristada, selleks sobivad soolalahus ja tammekoore keedus. Tammekoort keetke 10–20 min ja laske jahtuda. Kuristage kurku iga paari tunni järel. Kuristamiseks sobivad ka iisopi, kuldvitsa ja salvei tõmmised. Mädase mandlipõletiku korral on kasutatud kaaliumpermanganaadi lahust, mida tuleb lahjendada nii, et vedelik jääb helelilla värvusega. Vahekord on 1 : 200, aga peab jälgima, et kõik kristallid oleksid lahustunud, muidu võib limaskesta kõrvetada. Kui on mädane kurgumandlipõletik, võiks menüüs piirata nisu- ja piimatooteid. Nii põletikku ravides kui ka edaspidi järelravis peaksid toidulaual olema porgandisalat, -mahl või -smuutid, astelpajumahl ja -marjad jm oranži

foto: pixabay.com

PEAMINE ON ALUSTADA KURGU RAVIMISEGA VARAKULT, ERITI LASTEL.

ju Kal

külvikalender: jaanuar Leht

21. P

Leht 08.53 16.13

24. K

26. R

Vili

MAA

TULI

VESI

ÕHK

Vili, alates kl 15.40 juur 00.20

Juur

25. N

Leht, alates kl 08.27 vili

23. T

22. E

i ts

ur Amb

20. L

Jäär

vi Lõ

Õis, alates kl 22.27 leht

kits

19. R

värvi viljad. Karotiinid taastavad ja tugevdavad limaskesti. Vanasti keetsid rannanaised meie kandis oma lastele kibuvitsamarjadest moosi, küll õunte, alõtšade või ploomidega. Nii mõnigi laps pääses tänu sellele mandlite lõikusest. Et organism karotiine paremini omastaks, peaks lisama õli või rasva, hautistes võid ja koort, magustoidus vahukoort või kohupiima. Kasulik on riivitud toores peet, mis tugevdab verd ja immuunsüsteemi. Antibiootilise toimega on mädarõikajuur, mida võib kasutada võiga segatult, salatites, kastmetes. Üks talvine hea kaste koosnebki jõhvikatest, mädarõikast ja meest. Kes soovib, võib lisada küüslauku. Purustage mikseris ja tarvitage kastmena või võtke lusikaga sisse nagu ravimit. Kasutada tasub kõike, mida olete varunud: musti sõstraid, lodjapuumarju, pihlakamarju. Viirushaiguste ajal võib tarvitada ka purpur-siilkübara tooteid, et immuunsüsteemi tugevdada ja haiguste ajal vastu pidada. Peamine on alustada kurgu ravimisega varakult, eriti lastel, sest ravimata kurgupõletik võib lõppeda mandlite eemaldamisega.

Kibuvitsamarjadest tee aktiveerib immuunsüsteemi.

esti ilm on muutlik ja ebareeglipärane – nii oleme isegi viimase nädala vältel kogenud tohutuid ilmavõnkeid. Seetõttu on suureks abiks oskus ennustada ise ilma kohalike tunnuste järgi. Kui seda ametlike prognoosidega kombineerida, peaks saama üsna usaldusväärse ilmaennustuse. Tutvustan lühidalt mõningaid põhimõtteid ja tähelepanekuid, alustades üldisemast. Vanarahval ja meremeestel on ilma kohta hulk vanasõnu ja tähelepanekuid, mis jaotatakse põhiliselt kaheks: meteoroloogilised ja mittemeteoroloogilised. Esimesse rühma kuuluvad tähelepanekud, millele on ka teaduslikku seletust võimalik leida. Need on atmosfääriga tihedalt seotud. Teise rühma kuuluvad mitmesugused nn looduse põhjal (loomadtaimed, looduse aastaajalised nähtused, mingid eripärased tunnused) kujunenud ütlemised, mis on enamasti kaudsemad ega pruugi endas tõetera kätkeda. Kohalikud tunnused jaotatakse veel üldisteks (kehtivad igal pool) ja lokaalseteks (kehtivad enamasti mingis konkreetses paigas või piirkonnas). Kuid lisaks sellele on viimasel ajal hakatud üha rohkem rääkima sellest, et paljud ilmavanasõnad (tähelepanekud) enam ei kehti. Seda seostatakse kliimamuutusega – sel juhul võime kehtivuse (või üldistusjõu) alusel jaotada ilmavanasõnu veel ka nn ajatuteks (inimeluga võrreldes) ja ajaliselt piiratuteks ehk kehtivad vaid teatud perioodil (näiteks 1930ndatel, 2010ndatel või hoopiski mõne kliimaoptimumi või kliimastaadiumi ajal). Seda, et vähemalt mõned seni kehtinud tähelepanekud on muutunud kasututeks ja ilma/ilmastikku on üha raskem ennustada, hakkas oma elu lõpu poole rääkima tuntud Vellavere ilmatark Vadim Želnin. Kui kogemusi pole või neid on vähe, et oma tähelepanekute järgi ilma ennustada, siis võiks lihtsalt püüda ilma muutumissuunda ette aimata. Ei maksa üritada maksimaalset täpsust ega üksikasjalikkust saavutada. Üldiselt tuleb meeles pidada, et Eestis erineb ilm üsna sageli ka väikesel maa-alal ning vaid mõne üksiku tunnuse põhjal enamasti ennustada ei õnnestu, sest loodus on pidevas muutumises. Öeldakse, et päris usaldusväärne on ennustus siis, kui saabuvat ilma näitavad kooskõlas vähemalt 10–12 märki ja tunnust. Muidugi on võimalik hakkama saada ka vähemaga. Käesolevas hetkes on nii eelnenud päevade kui ka tulevikus kujuneva ilma tunnused. Kogemuse järgi paistab, et kõige rohkem annavad ilma lühiprognoosiks infot pilved. Esiteks peegeldavad need atmosfääri seisundit ja sealseid protsesse (justkui kaudne aeroloogia), teiseks, nagu on öelnud meteoroloog Milvi Jürissaar, on pilved meie igapäevased kaaslased. Eestis peab see tõepoolest paika – harva on hetki, kui silmapiiril pole ühtki pilve, ja veel harvem on lausa pilvituid päevi. Nädal algas tormiselt ja külma ilmaga, kuid lund sadas väga vähe. Kuigi ilm praegu soojeneb, näib, et õhutemperatuur ei tõuse üle 0 °C, samuti ei paista suurt lumesadu ega tuisku. Tundub, et talv on praeguseks kindlustunud, ent elame, näeme!

kiiresti korda

ILMA ENNUSTAMINE KOHALIKE TUNNUSTE JÄRGI

Ne i

ilmatark

Sõnn

jüri kamenik

Kipitav kurk

ISTUTUSAEG

ilmatark

18. JAANUAR 2018

Juur, alates kl 19.40 õis kuukalendri koostaja signe siim, 2018

MAA ELU || KODU JA AED || 11

18. JAANUAR 2018

Mina peenestan noaga tükeldatud pässikut tee jaoks uhmris.

foto: säde lepik

Must pässik

turgutab tervist ja pärsib magusaisu säde lepik Maa Elu

ui tahad väljas valitseva pimeduse pärast vajuda poolest detsembrist talveunne ja ärgata alles siis, kui hommikuti tööle minnes on lõpuks ometi valge ning kui piparkoogiisu ei saagi koos pühadega otsa ja aju nõuab iga vaimupingutuse peale magusat, on ehk aeg teha üks turgutuskuur musta pässiku teega. Olen proovinud – minul pärsib hommikul ja õhtul joodud tee tõesti magusaisu ja olemise teeb see ka kuidagi reipamaks. Kasetüvel kasvav seen must pässik (Inonotus obliguus) on Venemaal, Soomes, Norras jt Põhjala rahvaste juures ammu tuntud võimas ravimtaim. Kui otsite selle seene kohta internetist vene (чaгa), inglise (chaga mushroom), soome (pakurikääpa), norra (kreftkjuke) vm keeles teavet, saate seda küllaga. Musta pässikut kiidetakse selle eest, et see mõjub virgutavalt, tõstab toonust, parandab und, mälu, keskendumis- ja töövõimet; tugevdab immuunsüsteemi ja annab energiat; pärsib magusaisu ja vähendab pärast kasutamist mõneks tunniks glükoosisisaldust veres; leevendab ärevustunnet ja närvilisust, aitab menopausiga kaasnevate hädade, vererõhuhäirete, lihase- ja liigesevalu, bronhiidi, astma ja eriti mao-, soole-, maksa- ja nahahaiguste korral. Kui poolgi sellest tõsi on, oleks ühelt taimelt küll patt enamat tahta! Mustast pässikust kirjutajad toovad ikka välja, et selles on palju kaaliumi, joodi ja ensüüme aktiveerivaid mangaaniühendeid. Eestikeelses kirjanduses on ravimtaime koostis kõige ülevaatlikumalt esitatud Ain Raali raamatus „Taimedes talletuv tervis”. Seal on nimetatud fenoolseid aldehüüde, polüfenoole, fenoolkarboonhappeid, kinoone, flavonoide, triterpeene, alkaloide. /…/ „Unikaalne keemiline koostis annab ka ainuomase (kuigi lõplikult tõestamata) toime. Mõnes mõttes toimelt sarnane purpur-siilkübaraga.”

Rahvameditsiinis on musta pässikut eriliselt hinnatud vähiravi toetava vahendina. Sellise ülemaailmse kuulsuse taga on küllap kuigivõrd ka Aleksandr Solženitsõni romaan „Vähktõvekorpus”, mis ilmus esmalt hoopis saksa keeles (1968, eesti k 2000) ja oli NSV Liidus kaua keelatud kirjandus. Vähktõbi sobis ju ka sümboliseerima nõukogude korda. Ka kirjanikku oli vaevanud pahaloomuline kasvaja. Imesid must pässik raamatus toime ei pane, enamikule haigeist on see ka kättesaamatu. Usbekistani pealinnas Taškendis ju kaskesid ei kasva, musta pässikut pole seal kusagilt võtta. Üks vana maa-arst vastab sundasumisel peategelase kirjale ja selgitab, et Moskva lähedal Aleksandrovi kreisis ei olnud tema patsientidest talupoegadel üldse vähktõbe, põhjuseks ilmselt see, et tavalise musta tee asemel keetsid ja jõid nad musta pässiku teed. POLE ÜLDSE SEENE MOODI Meil on talvel, mil puud raagus, parim aeg kindlaks teha, kas kodumetsas või kusagil ümbruskonnas kasvab kiiduväärt puuseent. Rahvasuus ja vanemas kirjanduses nimetatakse musta pässikut ka kasekäsnaks. Rahvasuu loomulikult ei eksi, aga minu arvates pole must pässik sugugi ei käsna ega ka seene moodi. Kui seda metsa otsima lähete, siis vaadake, ega pole kasetüvel või jämedamatel okstel märgata musti ja justkui söetükkidest koosnevaid ebakorrapärase kujuga kivikõvasid mügarikke. Need mustad mügarikud ehk täpsemalt küll puukoorelõhest väljapressivad steriilsed moodustised ongi musta pässiku tekitatud. (Seene õhuke viljakeha, mida hästi ei märkagi, on hoopis puu koore all peidus.) Pealt musta ja krobelise ning seest roostepruuni kõva kogumiku läbimõõt võib ulatuda mõnest mõnekümne sentimeetrini. Puutüvelt saab selle kätte kirvega. Tundub, et ravimtaimede kasutuseski on trendid ja need vahetuvad lainetena. Mulle on nüüd taas moekas must pässik väga tuttav seepärast, et minu

koolipõlves pidid kõik lapsed koguma ravimtaimi. Kogusin pärnaõisi. Vanem vend aga sattus kuidagi koguma just musta pässikut, mida meie kandis kutsuti siis torikaks. (Hüüdnimi tuleneb ilmselt sellest, et must pässik kuulub torikuliste sugukonda.) Raamatus „Eesti NSV ravimtaimed” (teine trükk 1972) on see seen musta pässiku nime all sees (sünonüümideks kasekäsn, must kõbjas, must torik). Meie ema oli metsatehnik ja vennal edenes korjamine väikse vanemliku abiga ludinal: teised õpilased viisid apteeki paarsada grammi kuivi pärna- või kummeliõisi, venna torikuvaru täitis vähemalt ühe kartulikoti. Tubli pioneer ja parim ravimtaimekoguja sõitis selle eest Krimmi pioneerilaagrisse Artek – keegi teine polnud toriku kogumise peale tulnud ega nii suurt kogust kokku saanud. Üks suure pässiku tekitatud must mügarik võib kaaluda mitu kilo ... Liiga väikeseid kogumikke ei maksa puult ära võtta, las need kasvavad suuremaks.

RAHVAMEDITSIINIS ON MUSTA PÄSSIKUT ERILISELT HINNATUD VÄHIRAVI TOETAVA VAHENDINA. Kaskedel kasvab teisi seeni veel, näiteks nelja liiki taelikuid. Tuletaela paljud teavad, aga üldiselt on puuseened meile veel üpris tundmatud. Musta pässikut on eksitav nimetada kasekäsnaks seepärast, et see nimi on antud hoopis teistsuguse välimusega seeneliigile (ladina keeles on see Piptaporus betulinus). Metsast turgutavat ravimtaime otsides tuleb liikidel vahet teha. Õigel kasekäsnal, mis pole ravimtaim, on neerja kujuga alt valge, pealt hallikaspruun pehme kübar, mis kinnitub kasetüvele. Musta pässiku ja kasekäsna fotod ja kirjeldused leiate huvi korral näiteks Sulev Järve raamatust „Puuseened pargija ilupuudel”. Kolme tähtsamat kaskedel kasvavat seent – musta taelikut, tuletaela ja musta pässi-

kut – tutvustas Erast Parmasto artiklis „Talvel kaasikusse seenele” (vt www.loodusajakiri.ee), sealt saate ka teada, kuidas must pässik paljuneb ja levib. Musta pässikut tuleks koguda elavalt või just langetatud puult, sest pärast puu surma hakkab ka pässik lagunema ja kaotab ravitoime. Kodus lööge mügarikud väiksemateks tükkideks ja kuivatage kas umbes 50 kraadi juures või hea tuuletõmbega varjualuses. Kuivatatult säilib droog mitu aastat. Enne tarvitamist võib mügariku panna mõneks tunniks sooja vette, siis on seda hõlpsam peenestada. Mina tambin mügarikutüki uhmris peeneks ja lisan seda siis umbes lusikatäie teele. Enne joomist lasen teel natuke tõmmata. Eriti tuntavat lõhna või maitset pässikul nii pole. Puhas ja kange pässikukeedus on mõru. Et droog saaks mõjuda, laske sel tõmmata kuumas vees. Pässikupuru võib lisada ka kohvile, mõnele meeldivale teele ja kasvõi hommikupudrule. Tõsisema tervismure korral tehke tõmmist. Selleks võtke pool klaasitäit pässikupuru, lisage kolm klaasitäit 50kraadist vett, laske kuni kaks ööpäeva seista ja jooge siis poole klaasi kaupa enne sööki. Apteegist ja interneti kaudu saab osta kuivatatud musta pässikut, eliksiiri, ekstrakti jms. Musta pässikut ei kasutata antibiootikumikuuri ajal. Muid olulisi vastunäidustusi pole. Kui tavaliselt ei soovitata ühegi ravimtee kuuri liiga pikaks venitada, siis pässiku puhul on öeldud vastupidi: et mõjuks, kasutage seda suurtes kogustes ja kaua. MOEKAS TÕMMIS KOOGI SEES Soomes läks must pässik väga moodi mõne aasta eest ja see laine ulatub meilegi. Seda kinnitab näiteks Marja Lönnqvisti eesti keelde tõlgitud raamat „Taevalikud toorkoogid”. Tal oli – ehk on praegugi – Helsingis Katariinankatu 1 toortoidukohvik Hymy, kus toorkookide kõrvale pakuti joogiks vanilje ja kardemoniga maitsestatud kuuma pässikutõmmist. Ka oma ilma suhkru, munade, või ja nisujahuta toorkoogiretseptides kasutab Marja Lönnqvist vajaliku vedelikuna peamiselt pässikutõmmist. Marja Lönnqvist kirjutab nii: „Kasekäsn (st must pässik) on mu absoluutne lemmik ja ma hindan seda väga kõrgelt. See on ürtide kuningas. Joon seda kannutäie peaaegu iga päev. /.../ Tõmmist on kerge valmistada. Täida kastrul veega ja lisa 1–4 väikest kasekäsnatükki või 1–4 lusikatäit käsnapulbrit. Hauta keedust pliidil 15 minutit, lase sel seista terve öö. Kuni käsnast eraldub veel värvi. Värskest käsnast saab keeta kange kohvi sarnast pigimusta tõmmist ja seda ongi varem joodud kohvi asemel. Tõmmise maitse võib olla pisut vahelduv, teravate aistingutega inimene võib selles hoomata vaniljearoomi. Kasekäsnatõmmist võib toortoiduretseptides kasutada vee asemel ning kohvi, supi ja smuuti vedelikuna. See sobib hästi marjadega, sest C-vitamiin tugevdab kasekäsna häid omadusi. Tõmmisesse võiks maitseks lisada vaniljet, kaneelipulga, kardemoni, tüki ingverit, tähtaniisi, lagritsajuurt, kuldjuurt, kummelit või kuivatatud marju /.../ Üks minu lemmiklisand on ergutava mõjuga põdrakanep.”

linnuveerg

Faasanid tegutsevad päeval maapinnal, foto: wikipedia ööbivad aga puude otsas.

FAASAN EI SUUDA EESTI LOODUSES KANDA KINNITADA olav renno linnuteadja

namikul kanaliste seltsi 250 liigist on väga selge sooline välimuse erinevus. Selles suhtes on kõige tuntumad faasanid, keda on eristatud kuni 45 liiki. Faasaniliikide mitmekesisuse poolest hiilgab Aasia subtroopiline vöönd ja parasvööndi lõunaosa. Euroopas elutseb jahifaasan, kelle algkodu on Kaukaasiast ja Volga alamjooksu piirkonnast üle Kesk-Aasia jõeäärsete ja mägimetsade Hiina, Mandžuuria ja Koreani. Jahifaasan on kaalult tedresuurune, ent pika sabaga. Isastel küünib see kahe kolmandikuni üldpikkusest. Isaslinnud kaaluvad kuni poolteist kilogrammi, emased ühe kilo ringis. Faasanikukk on väga värvirikas: pea, „kuklasarved” ja kael läikiv-tumerohelised, kere mustaviiruliselt punapruun, kaelal valge poolrõngas, tagaselg ja tiivad sinihallid, saba vaskse läikega kollakaspruun, külgpea laialt punane. Kana on kollakaspruuni rüüga. Seda faasaniliiki kui hinnatud jahilindu on introdutseeritud paljudesse riikidesse, alates juba keskajast, Kreekasse aga koguni kahe tuhande aasta eest. Nüüd on faasan „juurdunud” enamiku Euroopa maade püsifaunasse. Ta on naturaliseerunud Lõuna-Rootsis ning Lõuna- ja Kesk-Soomes. Teda on sisse talutatud ka USA keskvööndisse ja Tšiili lääneserva. Eestis on jahifaasanit katsutud kinnistada mitmel ajal: paarikümnel aastal enne esimest maailmasõda, kahe sõja vahelisel ajal, 1960. aasta ümbruses ja alates 1985. aastast. Väikesi asurkondi on olnud Taageperas, Vigalas, Väänas, Aakres, Hiiu- ja Saaremaal, aga ikka tosina aastaga hääbunud. Nüüd kasvatatakse faasaneid mitmes farmis (mõnes mitusadagi lindu), lastes neid sügisel tasulise jahipidamise tarbeks jaopärast loodusesse. Igatahes on faasan Eesti jahilindude nimistus ja hooaeg on sätitud oktoobrist veebruarini. Faasanid tegutsevad päeval maapinnal, ööbivad aga puude otsas. Nad on põhiliselt taimtoitlased, ei põlga ära ka ussikesi ja putukaid. Sobiv elupaik on niiske põõsarohke lagendikega (ka põldudega) vahelduv maastik. Sügisel tekkinud salgad hajuvad aprillis, mil kuked hakkavad mitmekaupa koos üksteisest mõõtu võtma, tapeldes oma kriiskavate hüüete saatel lausa kodukukkede moodi. Mais moodustuvad paarid, kukk kaitseb kindlat territooriumi, emane teeb varjulisse kohta madala süvendi, muneb sinna 7 kuni 14 oliivpruunikat muna ja haub neid 23 päeva. Tibud hülgavad pesa kohe pärast oma kollase-pruuni udusulestiku kuivamist ja jäävad ema hoolde, toitudes esimesed neli nädalat põhiliselt putukatest. Augustis ühinevad pesakonnad salkadeks. Kui Soomes on faasani arvukus 30 aastaga kahekordistunud, siis Eestis ei saa nad „jalgu alla”. Ilmselt on põhjus siinse vaenlaskonna – kährikute, rebaste, nugiste ja metssigade rohkemas hulgas.

Renault soovitab