Maa Elu, 25. jaanuar 2018

ISSN 2504-5865

9

772504

586014

ENE LAUR: PANEN IGASSE TOOTESSE SISSE TEGIJA VÄE EHK ENDA ENERGEETIKA, MILLELE LISANDUB LOODUSE JÕUD JA ESIVANEMATE TARKUS.

METSAOMANIKU ABC TÄNASE MAA ELU KESKEL ILMUB JUBA KOLMAS METSAOMANIKU ABC.

TALV NÄITAB METSAS NÕRKU KOHTI KUI KRAAVID ON UMBES, EI PÄÄSE MASINAD PEHMEL AJAL LIIKUMA.

25. JaaNuaR 2018 • NR 4 (137) • hiNd 1 €

aJaleht

etteVÕtlikule

maaiNimesele

Turismitalu teeb kanepiõli ja -küpsiseid MaaRiUs sUvisTE Lõuna-Eesti Postimees

V

algamaale elama kolinud noor pere hakkas kasvatama kanepit ja teeb tollest taimest nüüd õli, jahu ja küpsiseid. Peale selle saab kanepist seemneid, mida nad ka röstivad.

Kunstimäe turismitalu asub Otepääl endises Sangaste vallas. Kadri Salum-Jussila ja Raimo Jussila elasid enne Tallinnas ja käisid Valgamaal Kunstimäel Kadri vanematel abiks. Peaaegu igal nädalavahetusel. Lõpuks otsustasid: parem minna juba püsivalt maale elama.

2011. aastast ongi nad maainimesed. Kunstimäe turismitalu ümbruses elavad nüüd Kadri ja Raimo koos kahe lasteaiaealise tütrega, Kadri vanemad ja Kadri õde oma perega. „Turismiga on, nagu on: suvel on, talvel on, aga kevadel ja sügisel? Mõtlesime, et midagi peaks veel tegema. Aga mis oleks see nišitoode ja annaks talule juurde?” jutustab Kadri, kuidas nad kanepini jõudsid. Olgu kohe öeldud, et tööstuslik ehk seemnekanep ei ole psühhotroopsete omadustega.

Kanepi all on neil põllupinda iga aastaga aina rohkem, viimati viie hektari ringis. See on kogus, mille nad suudavad oma

perega ära käidelda. „Esimene aasta oli prooviaeg, õpiaeg. Kanepit oli maas poole hektari jagu. Vaatasime, kuidas sellele meie muld meeldib, kuidas kasvab, kuidas koristada. Ega infot keegi naljalt jagada ei tahtnud.

See oligi algul kõige raskem, kust leida teadmisi ja infot,” seletab Kadri. „Teeme kõik oma perega ära.

Kadri isa on suureks abiks, ta on meil tehnikamees ja sõidab väikese kombainiga,” ütleb Raimo.

Kanepi mahapanemisaeg on olenevalt kevadest kas mai lõpupool või juuni algus, ülesvõtmisaeg septembri lõpus või oktoobri alguses. Ideaalis tahaks kanep saada isegi paar öökülma, siis lõpeb kasvamisperiood ära. kanepilehTedesT mahla Aga eelmisel sügisel jäi Kunstimäe talu kanepisaagist ilma. „Sügis oli soe ja tuli nii palju vihma, et meil läksid seemned tõlvikutes idanema,” räägib Kadri. „Ei saanud põllule minna, sest põld oli väga märg. Üritasime, aga jäime kombainiga kinni.

See pisku, mis üles saime, oligi kõik. Palju seemneid oli idanema läinud, neid toiduks enam kasutada ei saa.”

Kuna neil oli kanepiseemneid varasema aasta varudest, siis oma mahetooted said siiski tehtud. Põhitoode on ülimalt tervislik kanepiõli. Seda tooda-

Maale elama kolinud Kadri Salum-Jussila ja Raimo Jussila hakkasid Kunstimäe turismitalus kanepit kasvaFoto: maariUs sUViste tama ja sellest mitmesuguseid tooteid tegema.

vad nad nii palju, kui suudavad ära müüa – et oleks võimalikult värske.

Veel on tootevalikus kanepijahu, küpsised, seemned ja röstitud seemned. „Õli pressimisest jääb järele graanul, see on jahvatatud jahuks ja tehtud küpsised,” tutvustab Kadri. Retsept on tema oma. „Kanepijahu võib asendada nisujahuga ükskõik millises retseptis. Nisuja-

hu on kergitava toimega, kanepijahu ei kerki, aga on see-eest väga tervislik.”

Neil on plaan hakata kanepilehtedest mahla pressima. „See on ülitervislik,” teab Kadri Salum-Jussila. „Miks me üldse otsustasime kanepiga tegelema hakata, on see, et kanepitaimest saab kõik viimseni ära kasutada. Midagi kaotsi ei lähe.

See on supertaim, see on väga

• kulumaterjalid • varuosad• loomakasvatustarvikud

www.pmkaubamaja.ee SE TEHNIKAKESKUS OÜ • Tel 5668 7957, 5687 7399

tulus. Selles mõttes, et on vähenõudlik ega taha palju hoolt.

Kuna oleme mahetootjad, siis me üldse sellega midagi vahepeal ei tee – kevadel paneme maha ja sügisel võtame üles.”

Turism ja kanepiTooTed Turism ja kanep täiendavad teineteist. Kanepitooteid müüvad nad laatadel-messidel, oluline koht väiketootja jaoks on sot-

siaalmeedia – antakse teada, kes mida soovib, ja pererahvas viib kohale. Välja on kujunenud püsikliendid, mitte ainult Eestis, vaid ka piiri taga, näiteks Soomes ja Taanis. Kunstimäe kanepiõli kasutab üks restoran Tallinnas ja teine Tartus. „Mahedalt kasvatamine suurelt on väga keeruline, aga väikselt väga hea,” sõnab Kadri. „Kanepi nõudlus Euroopas on aktiivne, just mahekanepi järele.

Sai käidud koolitusel, kus räägiti, et Eesti on kanepikasvatuselt Euroopa Liidus Prantsusmaa järel teisel kohal.”

Kas Kunstimäe on turismitalu või kanepitalu? „Üks toetab teist. Põhirõhk jääb ikka turismile, seda oleme siin üle 15 aasta teinud,” arvab Kadri. Tekkinud on püsikliendid, olgu puhkajad või ettevõtted, kes peavad suve- või talvepäevi. Püsikliendid Peterburist käivad Kunstimäel rahu ja vaikust nautimas.

Küsimusele, kus ollakse talupidamisega viie aasta pärast, vastab Kadri: „Arvan, et jätkame kindlasti turismitaluna. Selle hääbumist praegu küll ette ei näe. Aga kanep? Ehk oleme oma toodetega ka poes väljas.” Raivo lisab: „Viie aasta pärast sooviksin, et teeme oma kanepijahust küpsiseid suuremas koguses ja nendega võiks mõnda poeketti sisse saada.” Kadri on sellega igati päri.

2 || Loomade haigused || maa elu

25. jaanuar 2018

Ohtlikud loomahaigused Veiste katk on väga nakkuslik, ägedalt kulgev veiste viirushaigus, mida iseloomustab veremürgitus, limaskestade põletik ja suur suremus. Haigusele on vastuvõtlikud kodusõralised, eelkõige veised ja pühvlid. Väikemäletsejalised haigestuvad harva. Viirus levib saastunud sööda, allapanu, transpordivahendite ja inimese kaudu.

Nodulaarne dermatiit on väga nakkuslik ägedalt kulgev viirushaigus. Sellega kaasnevad palavik, sõlmelised muutused nahas ja limaskestadel, harva siseorganites, nahaaluse sidekoe turse ning lümfisõlmede põletik.

Haigusele on koduloomadest vastuvõtlikud veised.

Lammaste katarraalne palavik – mittenakkav mäletsejalistel, peamiselt lammastel esinev haigus. Palavik, keele ja suuõõne limaskesta liigveresus ja kärbuslik haavandumine, sõrapõletik ja Aafrika seakatkuga oleme pidanud võitlema juba alates 2014. aastast.

skeletilihaste degeneratsioon.

Aafrika hobusekatk – äge kabjaliste mittenakkav haigus, mida levitavad verd imevad putukad. Kõrge palavik, veritsus, tursed ja suur suremus.

Linnugripp – väga nakkuslik ja ägedalt kulgev lindude viirushaigus, mida iseloomustab veremürgistus, peapiirkonna turse, hingamis- ja seedetrakti elundite põletik ja suur suremus, kuni 100 protsenti.

Suu- ja sõrataud – ägedalt kulgev, väga nakkav kodu- ja uluksõraliste viirushaigus, mida iseloomustab haavanduvate villide teke suuõõne ja keele limaskestas, ninal, sõravahes ja udaral, vahel ka, eriti noorloomadel, raske südamelihase ja skeletilihaste degeneratsioon.

Allikas: Veterinaarja Toiduamet

Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Vastutustundlik talunik

ei lase võõraid farmi Taavi Alas Maa Elu

S

eakatk ja linnugripp on haigused, mis hirmutavad Eesti talunikke juba pikemat aega ja sunnivad rangeid abinõusid kasutama, aga loomi ohustavad veel mitmed tõved, millest avalikkus vähem teab. Üks asi on Eestis igaveseks muutunud – see aeg, kui iga huviline võis üle laudaukse kiigata või tulla lehma-siga silitama, on möödas, sest nii võib ohtu seada kogu loomakarja ja inimesegi tervise ning tekitada suurt majanduslikku kahju.

Inimesed ise on saanud paljudest vana aja haigustest lahti osalt seepärast, et elu on parem, süüa rohkem, ollakse teadlikud hügieenist ja ravimid on käepärast. Samas põevad inimesed nüüd haigusi, mida sada või kakssada aastat ei põdenud eriti keegi.

Teeme lühiülevaate koduloomadega seotud probleemidest ja haigustest, sest katk ja muud ohtlikud tõved levivad endiselt, ehkki loomasööt ja elutingimused on paranenud ja ravimid kättesaadavamad. Kui kõik on kuulnud seakatkust ja linnugripist, siis teisi haigusi, millega tänapäeva talunik või ühistu veiseid, lambaid, sigu või kodulinde kasvatades arvestama peab, on küll ja küll.

Loomahaigus ohustab ka inimest Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Harles Kaup ütleb, et Eesti talunikule või ühistule valmistavad kõige rohkem peavalu loomataudid, kui need karja tabavad. „Suurimat kahju tekitavad eriti ohtlikud loomataudid.

Loomataud loetakse eriti ohtlikuks, kui selle tekitajal on oma-

dus kiiresti levida loomapopulatsioonis, põhjustada ulatuslikku haigestumist ja suurt suremust ning millega võib kaasneda suur majanduslik kahju, samuti kui loomataud kujutab tõsist ohtu inimese elule ja tervisele.”

Eriti ohtlikud loomataudid, mis maailmas endiselt levivad, on Harles Kaupi sõnul Aafrika hobusekatk, suure patogeensusega linnugripp, lammaste katarraalne palavik, Newcastle’i haigus ehk Aasia linnukatk, nodulaarne dermatiit, sigade klassikaline katk, suu- ja sõrataud, väikemäletsejaliste katk. „Siia rühma kuulub ka enamikule tuttav Aafrika seakatk, millega oleme pidanud võitlema juba alates 2014. aastast. Arvestades tänapäeva liikumisvabadust ja -võimalusi, ei ole ükski eelnimetatud loomataud meist kaugel,” rõhutab Kaup.

Et nood haigused Eesti ta-

lunike ja ühistute karjadeni ei jõuaks, saab Kaupi sõnul kõige rohkem ära teha loomapidaja. „Loomapidaja peab mõistma bioohutuse üldist tähtsust ja tõhusa bioohutuse eelist just loomapidajale endale. Teadlik loomapidaja ei lase võõraid (inimesi, loomi, transporti jne) oma farmi.”

Reegleid täida enda huvides Kui farmi on vaja siseneda, peab loomapidaja Kaupi sõnul kindlasti uurima, kas tulija pole hiljuti viibinud mõnes teises loomafarmis. Samuti kasutatakse tänapäeval loomapidamishoonesse sisenemisel kaitserõivastust ja läbitakse desobarjäär.

Kaup kinnitab, et ka välisriigist äsja saabunul ei ole kindlasti farmi asja, seda saab lubada ainult siis, kui saabumisest on möödunud piisav aeg.

Reegleid on veelgi. „Loomade ostmisel uurib teadlik loomapidaja enne päritolufarmi loomatervishoiu staatust ja peab ostetud loomi alguses teistest eraldi. Eriti tähtis on loomakasvatushoonetes tagada heakord ja korrapäraselt teha näriliste ja putukate tõrjet,” loetleb Kaup.

Suuremad karjad Mis on loomade tervises muutunud? Eesti Maaülikooli produktiivloomakliiniku peaarst Hertta Pirkkalainen ütleb, et tänapäeval on karjad suuremad ja individuaalne tähelepanu lehmadele on vähenenud.

Tema sõnul pööratakse praegu kõigi produktiivloomade juures erilist tähelepanu nakkushaiguste tõrjele. „Kõige eredam näide on Eestis möllav Aafrika seakatk ja selle tõttu karmistunud bioohutusnõuded. Mitu

veisefarmi tõrjub vabatahtlikult nakkushaigusi: rinotrahheiidi viirus, viirusdiarröa viirus,” märgib Pirkkalainen. Piima ja liha hügieeninõuded on Eestis ranged ja on kindel, et tarbijani jõudev toodang on hügieeni mõistes väga kvaliteetne.

Eesti lehmad maailmatasemel Kuna veiste söötmis- ja pidamistingimused on Eesti farmides eeskujulikud ja kasutatakse parimat geneetilist materjali, on lehmade piimatoodang viimase kümne aasta jooksul tõusnud peaaegu 3000 kg lehma kohta aastas. „Saame öelda, et meie lehmad on maailmatasemel,” tunnustab Hertta Pirkkalainen.

Piima kvaliteet on Eestis järjest paranenud juba 7–8 aastat. Sellele on kaasa aidanud kvaliteetne sööt ja farmerite suuremad teadmised.

Loomade tootlikkus on tõusnud ja see muudab nad haavatavamaks.

Kuid nagu tippsportlased on kõige paremas vormis olles haigustele vastuvõtlikud, siis sama käib ka loomade kohta. „Loomade tootlikkus on tõusnud ja see muudab nad haavatavamaks. Tänapäeva veterinaaria keskendub suuresti haiguste ennetamisele, mis lähtub headest söötmisja pidamistingimustest,” selgitab Pirkkalainen.

Kolm põhimuret Muidu on Eesti piimaveiste hädad üsna samad, mis mujal maailmas. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli andmetel (2016) saab öelda, et

kolm levinuimat täiskasvanud piimalehmade probleemi on 1) udaratervis, 2) sigimisprobleemid ja 3) jäsemehaigused.

Need on peaarsti sõnul seotud lehmade rohke piimatoodanguga ning söötmis- ja pidamistingimustega. „Suure toodanguga kaasneb tugevam stress ja eelnimetatud probleemid mõjutavad lehma püsivust karjas – lehm peab vähem aastaid vastu. Tänapäeva farmer peab arvestama lehma heaolu ja tervisega, aga ka majandusliku tasuvusega. Tasakaalu leida pole kerge,” nendib Pirkkalainen.

Tekib lasteaiaefekt Eesti veisekarjad on nüüdseks vabad inimesele ohtlikest haigustest, nagu brutselloos ja tuberkuloos. Samas oleme viimase 30 aasta jooksul ostetud loomadega sisse toonud teisi nakkushaigusi, nagu kopsunakkuse mükoplasmoosi ning sõrahaiguse digitaaldermatiidi.

Endiselt peab loomaarst olema farmerile toeks nakkushaiguste ohjeldamisel.

Mõni ainevahetushaigus, näiteks poegimishalvatus, on järjest harvem tänu tasakaalustatud söötmisele. Teisalt on suurest piimatoodangust tingitud energiavajaduse tõttu ketoos farmides sagedane mure.

Vasikad kannatavad hingamisteede põletiku ja kõhulahtisuse all, need on valdavalt nakkuslikud ning neid saab ennetada hea sööda ja korralike elutingimustega. Samas ollakse vasikate ravimisel sunnitud kasutama hulgaliselt antibiootikume. Suures farmis, kus vasikaid on palju tihedalt koos, tekib justkui lasteaiaefekt – haiguste ringlemine on soodsam.

Seda mõjutab ka kliima, kevadel ja sügisel on haigeid loomi rohkem.

maa eLu || mets || 3

25. jaanuar 2018

meTsamajandamine. Kui kraavid on umbes, ei pääse masinad pehmel ajal liikuma, aga ka jalgsi käijad võivad hätta sattuda.

JUHTKiRi

olematud talved

näitavad metsas nõrku kohti viiO aiTsaM

majandaja kasu Majandaja jaoks on teed ja taastatud kraavid erametsaliidu juhatuse liikme Ants Eriku sõnul igal juhul konkurentsieelis. Üks asi, et on võimalik metsas liikuda, ja teine, et kehva talveajaga võib puidu hind turul tõusma hakata ja siis võidab see, kelle metsast materjali kätte saab.

Kasu on olemas ka muid metsatöid korraldades. Näiteks on vahe sees, kas metsataimede istutaja peab kevadel langile tööle minnes koos taimedega müttama mitusada meetrit läbi rägastiku või saab sinna oma masinaga juurde sõita – kui metsaomanik on selle töö tellinud, peegeldub erinevus töö hinnas. Kehvem ligipääs muudab kallimaks ka kõik järgnevad metsahooldustööd.

Erik toob näiteks riigimetsa majandaja RMK, kes on viimasel kümnendil metsa infrastruktuuri kordategemisse investeerinud suuri summasid. „Imestatud on, et miks ikkagi on metsa vaja neid kapitaalselt ehitatud teid ja ümberpööramiskohti, aga näiteks nüüd, kui paljudes erametsades ka kokkuveetud materjali enam kätte ei saanud, said autod riigimetsas korralike teede tõttu tööd jätkata.”

Kulukaid maaparandustöid ja teede ehitust erametsaomanikud enamasti ei jaksa ise ette võtta, sest see nõuab raha ja investeeringu tasuvusaeg on väga pikk. „Selleks, et maaparandus suuremalt ette võtta, on erametsaomanikul praegu toetuse saamiseks kaks võimalust. Väikeste ettevõtmiste puhul saab taotleda Erametsakeskuselt toetust, mille maksimumsumma on 10 000 eurot. Huvi selle toetuse vastu on tohutult kasvanud ja toetuse-eelarvet kõigi jaoks enam ei jätku,” räägib

peatoimetaja

TÄNAPÄEVA MITŠURINLASED

M

N Maa Elu

ii nagu Eesti rohkem kui 110 000 metsaoma nik ku saab jagada näiteks metsaomandi suuruse, elukoha jms järgi paljudesse rühmadesse, on mitmekesised ka nende huvid oma metsa suhtes. Need ulatuvad traditsioonilisest metsa majandamisest sinnani, et mets olgu, nagu on, kas omaniku ükskõiksuse tõttu või ka looduskoosluse omapäi arengut tähtsustava põhimõtte pärast.

Kraavivõrkude toimimine puudutab siiski enamikku.

Väikemetsaomanikud on jutustanud vanast nipist, kuidas nad kevadise vete voolamise ajal metsas vaatamas käivad, mispidi vesi liigub, et fikseerida kohti, kus peaks kasvõi labidaga kaasa aitama, et ei tekiks vee metsa alla kogunemise kohti. Vesine talv näitab samad asjad kätte.

Teisal on omanikud ise vanu kraave puhastanud. Järgmine etapp on juba toetuste abil suuremaid töid ette võtta, nii kraave kui ka metsateid taastada.

PEETER RaiDla

e ei vaja looduselt armuande, vaid võtame need ise,” ütles kunagi tubli sordiaretaja Ivan Mitšurin, pidades minu mälu järgi silmas eeskätt just oma lemmikala, uute puuvilja- ja marjasortide kujundamist.

Mitšurinlaste liikumise tagajärjel sai sellest aga absoluutne tõde, mis viis selleni, et üritati koguni jõgesid ümber pöörata.

Selline ühe arvamuse absolutiseerimine ja tegelikkusest möödarääkimine pole paraku kuhugi kadunud, vaid ajab tänapäevalgi meie igapäevaelus tugevaid juuri. Ka meil Eestis. Maailm on selliste mitšurinlaste meelest ainult must või valge.

Halli, rääkimata kollasest, rohelisest, sinisest või punasest, ei ole nende jaoks olemas: on vaid üks tõde, mida raiutakse järjekindlalt päevi, nädalaid, kuid, aastaid ...

Kahju, et selline suhtumine on tabanud meiegi majanduselu kahte võimalikku ja äärmiselt reaalset, samas sadu uusi töökohti tõotavat suurobjekti, millega esialgu saab küll tutvuda vaid arvutiekraani vahendusel. Jutt on Rail Balticust ja tselluloositehasest, mis on jaganud avaliku arvamuse kahte lehte.

Võib juhtuda, et sellelaadseid projekte lisandub veelgi, kui meenutada hiljuti ennistatud ideid sillast mandri ja Muhu saare vahel ning tunnelist, mis liidaks kaks sõbralikku sugulusrahvast siin- ja sealpool Soome lahte.

Oma „tõde” levitades on tänapäeva mitšurinlased juba eos hävitanud võimaluse pidada normaalset mõttevahetust ning kaaluda rahulikus õhkkonnas ühe või teise projekti plusse ja miinuseid. Mitsurinlased ei viitsi ära kuulata vastaspoole igati mõistlikke argumente, vaid raiuvad juba esimese lause pealt vastu: see ei ole nii, õigus on hoopis meil.

Kõige kummalisem on aga see, et ehkki sellised mitšurinlaste rühmad on pigem väikesearvulised, kipuvad nende valjuhäälsed karjatused avalikkuse arvamust kujundama. Ja tihtipeale ongi see neil korda läinud.

Mõistagi näitab see ühiskonna nõrkust.

Seda, et kohe-kohe oma 100. sünnipäeva pidav Eesti Vabariik on küpsusest veel kaugel. Eks selle juured ulatuvad meie parlamendini, kus niisugune mitšurinlik suhtumine on igapäevane nähtus. Vahet pole, kas keskerakond on võimul ja reformierakond opositsioonis, või vastupidi, reformierakond on võimul ja keskerakond opositsioonis, ikka ja jälle on valdav suhtumine: õigus on meil ja ainult meil! Ilmselt just seepärast peljataksegi Eestis nii väga referendumite korraldamist riigile äärmiselt olulistes asjades. Sest järsku selgub, et rahvas pole mitšurinlastega sugugi ühel meelel.

„

Vana kraavi puhastamine.

Foto: erakogU

mida silmas Pidada?

• Korrast ära kraavisüsteemid ja hooldamata metsateed muudavad metsaomaniku tööd metsas kulukamaks.

• Liigniiskus mullas tekitab hapnikupuuduse, mille tõttu puude juurte tegevus aeglustub ja puud võivad hukkuda. Metsakuivendusega liigset pinnavett ära juhtides saab vähendada üleujutusi.

• Maaparandussüsteemide käigus hoidmiseks tuleks iga 10–15 aasta järel teha süsteemi osalist taastusremonti. Kui seda ei tehta ja süsteemi ka ei hooldata, amortiseerub see 25–30 aastaga ega toimi enam.

• Metsaseadus maaparandust ei reguleeri, vaid märgib, et maaparandussüsteemide projekteerimine, ehitamine ja hoid käib maaparandusseaduse järgi. Samas maaparandusseadus sätestab korra vaid nendele süsteemidele, mis on registreeritud maaparandussüsteemide registris.

• Kui kraavid on juba registrisse kantud, toimub kogu tegevus maaparandusseaduse alusel. See kohustab metsaomanikku oma maal asuvat süsteemi hooldama ja korras hoidma ehk tegema maaparandushoiutöid, mis jagunevad hooldamiseks ja uuendamiseks.

• Hooldamiseks loetakse näiteks taimestiku, sette ja voolutakistuste eemaldamist kraavi voolusängist. Kui näiteks truup on lagunenud või tuleb terve kraav esialgsel kujul taastada, on see maaparandusseaduse järgi uuendamine.

• Kui kraavid ei ole maaparandussüsteemide registris, siis tuleb metsaomanikul uurida kohalikust omavalitsusest, mis reeglid vallas kaeve- ja ehitustöödel kehtivad, ja toimida suuremate tööde puhul selle kohaselt.

Allikas: Erametsakeskus

maaPaRaNdussÜsteemid eestis • Metsadesse on Eestis kraave kaevatud tsaariajast peale. Intensiivseim metsakuivendussüsteemide rajamine kestis nõukogude ajal.

1990. aastate alguseks oli süsteem-

selt kuivendatud 550 000 kuni 600 000 hektarit metsaalasid.

• RMK arvestuse järgi paiknevad riigimetsa kuivendussüsteemid umbes 490 000 ha metsamaal. Teid

Ants Erik. Teine võimalus on PRIAlt küsida maaelu arengukava alusel jagatavat suuremat ELi toetust, mida saavad taotleda kas ettevõtjad, mittetulundusühingud või töödeks ekstra moodustatud ja kümneid kinnistuid haaravad maaparandusühistud. „Ma ei räägi ainult maaparandusest metsas, vaid see laieneb ka põllumaale. Metsa- ja põllumajandus ongi pigem üks tervik, võiks öelda, et seotud nii füüsiliselt, majanduslikult, sotsiaalselt kui ka kultuuriliselt. See on ikka ühine huvi, et teed oleksid korras

vÄikeste ettevõtmiste PuhuL saab taotLeda eRametsakeskuseLt toetust, miLLe maksimumsumma on 10 000 euRot.

on riigimetsas kokku umbes 8700 km. Erametsade kohta niisugust täpset arvestust ei ole.

ja veed voolaksid õigesti,” ütleb Erik. pigem aina TähTsam Et soojad talved jätkuvad ja oletatavasti muutuvad aina tavapärasemaks, on kraavivõrgu ja teede küsimus üha päevakohasem. Nagu riigimetsas nii ka erametsas käib jutt valdavalt seniste süsteemide taastamisest, mitte uute ehitusest.

Ants Eriku sõnul on ootus, et maaparandussüsteemide taastamine metsas ja põllul oleks ühtlasem ja tugevamini toetatud. „Minu arvates oleneb taristu seisukorrast nii metsakui ka põllumajanduse tulevik.”

Kui metsaomanik teab, et ta metsas on kunagi tehtud metsakuivendust, saab ta vaadata maa-ameti geoportaali maaparandussüsteemide kaardirakendusest, millisesse suuremasse süsteemi ta metsa vanad kuivenduskraavid kuulu-

Allikas: Toivo Meikar, RMK vad ja kellega koos naaberkinnistu omanikest peaks moodustama ühistu, kui tahta kogu süsteem taastada.

Kui tahetakse täpsemat teavet mis tahes kraavide kohta oma metsas, tuleks minna põllumajandusameti kohalikku kontorisse. Vete äravooluks on Eestis kraave kaevatud ammustest aegadest nii metsamaale kui ka põllumaale, ka sellisele, mis on hiljem metsastunud.

Paljusid erametsades olevaid kraave ei ole maaparandussüsteemide registris ja on neidki, mille olemasolu jäljed looduses on küll nähtavad, kuid kaartidelt neid ei leia.

Ka siis, kui on huvi moodustada maaparandusühistu, tuleks kõigepealt põllumajandusameti kohalikku esindusse minna. Arvestada tuleb, et maaparandusühistu moodustamine, käivitamine ja töös hoidmine tähendab üsna suurt töökoormust.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad). tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2018

4 || Pestitsiidid || maa eLu

25. jaanuar 2018

Naturaalsed pestitsiidid MaRGUs aMEERiKas Maa Elu

V

iimasel aja l on meed ia k a na lid ed a sta nud pa lju eksitavat infot professionaalsete põllumeeste ja taimekaitsevahendite kohta. Kuigi Eesti toit on pestitsiidide sisalduse poolest tunnistatud üheks Euroopa puhtamaks, lausa Soome järel teisel kohal olevaks, siis meie taimekasvatajate süüdistamist looduse reostamises ja mürgitamises on ikka ja jälle kõmu-uudiste tasemel ette võetud. Loodetavasti pole seda tehtud odava populaarsuse ja tähelepanu saavutamise eesmärgil, vaid peamine põhjus on teema mittevaldamine, asjatundmatus ja vähene arusaamine looduses toimuvatest protsessidest.

Kindlasti on enamikule üllatuseks, et 99,99 protsenti pestitsiididest, mida me iga päev koos toiduga sööme, on toodetud taimede endi poolt. See on väga tavaline ja täiesti loomulik, sest looduses liigid omavahel konkureerivad ja olelusvõitluses on keemiliste ühendite abiks võtmine väga laialt levinud. Koguseliselt võib öelda, et toiduga sööme iga päev ligikaudu 1,5 g naturaalseid pestitsiide, mis on 10 000 korda rohkem seal leiduda võivatest sünteetiliste pestitsiidide jääkidest! mis on pesTiTsiidid?

Pestitsiidideks nimetatakse keemilisi ühendeid, mis on teatud organismidele mürgised, nende arengut takistavad, pidurdavad või hävitavad.

Need võivad olla naturaalsed ehk looduslikult taimede poolt sünteesitud, nimetatakse ka alkaloidideks, või siis inimese valmistatud ehk sünteetilised. Eesmärk ja toime

on mõlemal sama – kahjustada konkureerivat organismi ja saada seeläbi ise soodsam kasvu- ja arengukeskkond. Erinevus on vaid selles, et inimese tehtute kohta on olemas lubatud toodete register, täpsed keskkonnamõju analüüsitulemused, kasutussoovitused ja regulatsioonid: jääkide piirmäär, kasutamiseks lubatud kogus, töötlemise aeg jne. Taimede toodetud naturaalsete pestitsiidide kohta on meil aga andmeid vähe ja regulatsioonid puuduvad.

Kokku on neid loodusest määratud 10 000 ringis. Me küll teame, et mõned taimed on meile mürgisemad kui teised, kuid kuidas need looduses omavahel eri liikide suhtluses toimivad, seda teatakse veel vähe. Õnneks ei pea me naturaalsete pestitsiidide pärast väga muretsema, kuna evolutsiooniprotsessi käigus on aastatuha ndete jo oksul välja kujunenud teatud tasakaal, oleme ju arenenud koos nendega. Teatavasti on toksikoloogia esimene reegel – iga aine mürgisus sõltub selle kogusest ja kontsentratsioonist.

Väikeses hulgas võib aine olla meile väga vajalik, raviv või stimuleeriv. Suuremas koguses võib sama aine aga olla mürk.

Mõistagi on toime igale liigile erinev, rohusööjad kannatavad kindlasti rohkem taoliseid ühendeid kui inimene.

Taimede olelusvõiTlus Kui aga muuta menüü väga ühekülgselt vaid taimetoidul põhinevaks ja liialdada mõne meile mittesobiva liigiga, võib teoreetiliselt endale ka kahju tekitada. Sest olelusvõitluses ellujäämise nimel või eeliste saavutamiseks toodavad kõik taimed kümneid eri liiki pestitsiide. Eelkõige taimehaiguste tekitajate vastu, aga ka kahjurputukatega võitlemi-

99,99 PRotsenti Pestitsiididest, mida me iGa PÄev koos toiduGa sÖÖme, on toodetud taimede endi PooLt.

seks. Näiteks kapsataim toodab vähemalt 49 liiki pestitsiide. Vormilt võivad need olla vedelikud taimemahlas, tahke aine taime pinnal või gaasilised, kui taim annab juba lõhnaga vaenlasele signaali oma mürgisuse ehk kaitsevalmiduse kohta.

Inimene püüab seda muidugi ära kasutada. Näiteks sordiaretuse üks eesmärk ongi sortide aretamine, mille looduslik resistentsus taimehaiguste suhtes on suurem ehk sort toodab naturaalset pestitsiidi, mis ei lase seenhaigusel tekkida. Samuti on olemas kahjurikindlus. Näiteks on leitud kartulisorte, mida kartulimardikas ei söö. Kahjuks on need ka inimesele mürgiseks osutunud. Uute biotehno-

loogiliste võtetega on aga ka edu saavutatud. Mõned maisisordid on suudetud panna sünteesima looduslikke pestitsiide, mis on nende kahjuritele mürgised. Sealjuures aine seemnetesse ei levi ja inimtoidule ohtu pole.

Kui öeldakse, et laboris on leitud meie põllu- või aiasaadustest mingite ainete jääke, siis alati peab olema ära märgitud, kui palju ja kas see ületab lubatud piiri. See on vajalik, kuna tänapäevane mõõteja analüüsitehnika on arendatud nii täpseks, et piltlikult öeldes on võimalik iga üksiku molekuli aurud kinni püüda.

Täpsemat infot edastamata on tegemist pooltõdedega ehk paanika tekitamisega. Näiteks kui maisipõllul on umbrohutõrjeks kasutatud herbitsiidi Roundup, siis mõningane kogus selle toimeaine glüfosaadi jääke on määratud ka teradest. Selleks, et inimene sealt toksilise doosi saaks, peaks ta korraga ära sööma 86 tonni maisi! See jäetakse kahjuks ütlemata.

TaimekaiTsevahendid ja TaimemÜrgid Taimekaitsevahendeid ehk pestitsiide saab jaotada kolmeks: kahjurputukate tõrjevahendid ehk insektitsiidid, taimehaiguste tõrjevahendid ehk fungitsiidid ja umbrohtude tõrjevahendid ehk herbitsiidid. Kui keegi tahab neid mürkideks nimetada, siis insektitsiidid on olemuselt taimekahjuritele mürgid, fungitsiidid taimehaiguste tekitajatele mürgid jne.

Kapsataim toodab vähemalt 49 liiki pestitsiide.

Foto: WikiPeDia

Analoogselt on ka mõni medikament mõnele haigustekitajale mürk. Austusest arstide suhtes me ravimeid taoliselt ei nimeta, aga põllumeeste taimekaitsetöid püüavad teatud huvigrupid selge järjekindlusega taoliselt sildistada. Termin taimekaitsemürgid on jäänud meile nõukogude ajast venekeelsest sõnast jadohimikatõ ja kunagi omandatud mõisted on visad kaduma.

Ekslikult püütakse ka kõiki pestitsiide taimemürkideks nimetada. Tegelikult on taimemürgid taimede endi poolt toodetavad naturaalsed pestitsiidid ehk keemilised kaitsevahendid selle vastu, et neid ära ei söödaks või haigused neid ei kahjustaks.

Taanis eelmise aasta lõpus avaldatud teadusuuringutest selgus, et tänapäevase agrotehnika juures on võimalik leida põllukultuuridest ja meie igapäevasest toidust paljude taimekaitsevahendite jääke. Nende kogust ja ohtlikkust võrreldi mükotoksiinide ning meie poolt tarbitava kohvi ja alkoholi ohtlikkusega 47 erinevast toiduainest. Tulemuseks saadi võrdlus, et pestitsiidijääkide oht meie toidus on sama, kui juua üks klaas veini iga seitsme aasta järel.

Mõistagi ei tohi pestitsiididesse hooletult suhtuda.

Eriti sünteetilistesse, mis on väiksema transpordi- ja laokulu eesmärgil väga kontsentreeritud. Absoluutselt ohutuid pestitsiide pole olemas ja alati tuleb rangelt kinni pidada kasutusjuhendist ja kasutada vaid lubatud kultuuridel. FAO andmetel läheb meil praegu ülemaailmselt taimekahjustajate tõttu kaduma kuni 40 protsenti taimekasvatussaagist. Teist samapalju suudetakse taimekaitsetöödega kaitsta. Kõiki reegleid järgides on tänapäevaste taimekaitsevahenditega võimalik saada tulukas taimekasvatustoodang, avaldades loodusele võimalikult vähe survet.

Enam teadust, vähem ideoloogiat!

Talvine tänavahooldus

Müüme motoplokke lisadega: lumesahk, hari, lumepuhur, puistur, niiduk jpm. www.krkmoigu.ee • www.dakr.com

Müüme metalli- ja puidutööpinke, metalli- ja palgisaage, kommunaaltehnikat, niidukeid jpm.

• Lamekatusetööd. Katmine PVC- ja SBS-materjalidega.

• Plekkkatused.

• Vihmaveesüsteemid ja katuseturvatooted.

• Hea hinnaga terviklahendused.

OMAME KOGEMUST ANTUD VALDKONNAS ÜLE 10 AASTA

TEKOFLEX OÜ Võta meiega ühendust:

+372 554 1722 Info@tekoflex.ee www.tekoflex.ee

MÜÜME SEEMNEKARTULIT Reet Maret Teele Birgit

Ants Anti Piret Jõgeva kollane

Tel 513 4723, merike.harjo@etki.ee

AGU PALO: STATISTIKAST ON NÄHA, ET LÄHEMA 40 AASTA JOOKSUL SAAME KOGU EESTI PEALE IGAL AASTAL RAIUDA 10 MILJONIT TIHUMEETRIT.

METSAÜHISTUD KASVAVAD

VÄGA SUUR OSA EESTI METSAST JA MAAST ON ERAOMANDIS, ÜHISTUD AITAVAD OMANIKUL OMANIKUKS JÄÄDA.

TEHNIKAT TALUMETSAS TOIMETAMISEKS

TALUMETSAS TOIMETAMISEKS TULEB LEIDA MASINAID, MIDA SAAB KASUTADA VÕIMALIKULT PALJUDE MAATÖÖDE TEGEMISEKS.

Metsaomaniku ABC Riided kaitsevad 25. JaaNuaR 2018 • NR 1 (3)

metsameest RiiNa MaRTiNsON Maa Elu

K

ülm, tuul, vihm, langevad oksad, töötav saekett, tulised õlipritsmed – kõige selle eest peab riietus kaitsma metsas töötajat.

See polnudki väga ammu, kui metsa puid tegema minnes veeti jalga rätid ja kirsad ning tõmmati selga puhvaika. Ehkki täna näeb metsas hoopis teistsugust pilti, pole vattkuueaeg veel lõplikult möödas.

Stokkeri isikukaitsevahendite ja tööriiete tootejuht Kristina Tamm tõdeb, et vahel harva on neilt veel jalarättidega kandmiseks sobivaid kirsasaapaid tellitud, kuid kindel suund on sinna, et metsatööriided muutuvad väliselt järjest enam vaba aja riietusega sarnaseks, lasevad töölisel end vabalt liigutada ja kaitsevad: riietuse ülemine osa pigem halva ilma ja püksid saeketi eest. pesusT jopeni Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula rõhutab, et kui töötaja peab õues tööd tegema, tuleb talle väljastada sobivad tööriided. See, millised riided sobivad, sõltub töö iseloomust. „Näiteks on vaja erinevaid riideid turul müüjale, kes seisab enamiku ajast paigal, või metsamehele, kes teeb liikuvat ja rasket tööd.

Füüsilise töö tegijale on vaja riideid, mis juhivad niiskuse kehast eemale, aga ei lase välist niiskust ja vihma jope sisse. Samuti on tähtis, et jope ja püksid peaksid tuult,” kirjeldab ta. „Talvel on tarvis nii korralikku jopet kui ka kihilist riietust.”

tÖÖÕNNetused metsas valik 2017. aastal metsas töölistega juhtunud tööõnnetustest • Kukkus 1,5 meetri kõrguselt seljaga vastu maas lamavat kändu.

• Traktorilt maha hüpates vigastas põlve.

• Oks kukkus vastu pead.

• Parem käsi jäi puulõhkumismasina vahele.

• Puupruss kukkus jalale.

• Metsamaterjali koorma laadimisel purunes tõstuki istmekonstruktsioon ja osa konstruktsioonist tungis töötaja paremasse reide.

• Koormarihmu kinnitades libises puuoksal ja kukkus.

Allikas: tööinspektsioon Saega töötamiseks on kaitsepüksid, mille kiuline vooder suudab töötava sae seisata sekundi murdosa jooksul.

Mootorsaega töötamise korral tuleb arvesse võtta vigastuse ohtu. Millist riietust ja isikukaitsevahendeid konkreetse mootorsaega töötamisel kasutada, on kirjas sae kasutusjuhendis. „Need isikukaitsevahendid, mis on sae kasutusjuhendis ette nähtud, tuleb soetada ja neid tuleb ka kasutada,” toonitab Kaljula. „Ei tohiks unustada esmaabi- ja kommunikatsioonivahendeid, et vajadusel saaks endale abi kutsuda.”

Metsanduses toimub igal aastal 20–30 tööõnnetust, millest kümmekond on lõppenud raske tervisekahjustusega. „Paraku peab tõdema, et peaaegu igal aastal saab metsas surma

ka üks inimene, mullu oli ses suhtes õnneks erand,” märgib Kaljula. „Surmaga lõppenud tööõnnetused on siiski enamasti põhjustatud puu kukkumisest kannatanu peale, mida ei takista tööriietus, vaid pigem töökorraldus.” kaiTse sae eesT Tööriiete puhul kipub olema reegel, et odava raha eest head kvaliteeti ei saa. „Mida kallimad riided, seda paremini need kaitsevad ilma eest ja neis on mugavam ennast liigutada,” selgitab Tamm. „Kõige enam ostetakse keskmise hinnaklassi riideid. Lihtsalt ei teata veel nii hästi, miks kallim parem on.”

Turvapükste üks eesmärk

on kaitsta töötava sae eest.

Pükste välimine kiht kaitseb ilma eest ja sisemine on valmistatud kiulisest materjalist, mis suudab peatada töötava saeketi. „Kui töötav saag läheb vastu jalga, siis see lõikab pükste välise kihi läbi, aga sisemine kiududest kiht keerdub ümber 20 meetrit sekundis liikuva saeketi ja peatab selle. Töömehe jalg jääb terveks, aga pükse enam edasi kasutada ei saa, sest kiud on kahjustatud,” seletab Tamm. „Selle kaitsva kihi tõttu on püksid veidi raskemad, kuid võimalikke vigastusi silmas pidades on see siiski vajalik.”

Valikus on turvapükse, kus on saetera eest kaitsev kiht

Foto: Urmas LUik

180kraadiselt, kallimatel pükstel on see 360kraadi ümber jala. „Need püksid ei ole kasulikud ainuüksi professionaalsele metsamehele. Meil endil üks töötaja kodus saagis puid, libastus ja kukkus sae otsa. Oli õnn, et ta neid pükse kandis,” toob Tamm näite.

Turvapüksid on vahel harva mootorsaega töötavale inimesele ehk kallid osta, kuid valmistatakse ka turvasääriseid, need saab tööd tehes tavalistele pükstele kaitseks peale tõmmata.

TÖÖriieTus muuTub kihiliseks Pidevalt õues töötajale on vajalik soe pesu. Seda valides ar-

mastavad paljud puuvillast särki ja pelgavad sünteetilist materjali. Paraku imab puuvillane niiskuse endasse ja pikalt selles rasket tööd rassida ei kannata.

Tamm räägib, et sooja pesu ostes tasub teada, et on eraldi pesu aktiivseks tegevuseks ja näiteks kalameestele. „Raske füüsilise töö tegijal peab pesu niiskust kehast eemale juhtima, ühe koha peal istuv kalamees peab aga kohe sooja saama,” sõnab ta.

Joped suudavad tänapäeval hästi tuult ja vihma inimesest eemal hoida, kuid päris pikka päeva vihma käes olla nendega siiski ei saa. „Kui pealisriided muuta täiesti veeja tuulekindlaks, et terve tööpäeva vihma käes välja veaks, siis kannataks hingavus,” tõdeb Tamm.

Väga oluline on, et metsas oleksid seljas hästi nähtavad riided, neoonvärvides ja helkuriga. Just neoonvärv on eriti tähtis, sest see muudab töölise teistele hõlpsasti nähtavaks ja aitab õnnetusi ära hoida. Kui aga juhtub õnnetus ja keegi kukub, on võimalik teda maastikul lihtsamalt üles leida. mis selga? Üldjuhul peaks mootorsaega töötades kasutama järgmisi isikukaitsevahendeid: Kiiver kaitseks langevate okste ja kokkupõrgete eest.

Kuulmiskaitsevahendid kaitseks müra eest. Reeglina teevad mootorsaed müra üle 85 dB, mistõttu on kaitsevahendite kasutamine nõutud.

Kaitseprillid või -visiir, mis kaitsevad silmi lendavate osakeste eest. Saega töötades on parem kasutada visiiri, mis kaitseb kogu nägu.

Sisselõikekaitsega kindad kaitsevad sisselõigete ja kriimustuste ning õli- ja kütusepritsmete eest. Paremakäelisel peab vasaku käe kinnas olema saekaitsega ja kaitsema kätt ka saeketi eest.

Tööjope/jakk, mis võiks olla erksavärviline, et töötaja oleks metsas hästi nähtav.

Saekaitsega kaitsepüksid või säärised, mis koosnevad mitmest kihist pikakiulisest kangaga voodrist, mis takerdub saagi ja seiskab selle sekundi murdosa jooksul. Kui kaitsekihid on purunenud, tuleb püksid välja vahetada.

Saapad, millel on sisselõikamiskaitse, turvanina ja mittelibisev sügava mustriga tald.

2 || metsaüLem || maa eLu || Metsaomaniku ABC

RMK SAI ÕIGUSE OSTA LOODUSKAITSEALUSEID MAID

R

iigikogu kiitis eelmisel teisipäeval heaks seadusemuudatuse, mille kohaselt on edaspidi oluliste looduskaitseliste piirangutega eramaade omandamise õigus ka Riigimetsa Majandamise Keskusel. Seni kehtinud korra kohaselt finantseeriti selliste kinnisasjade omandamist vaid riigieelarvest.

Keskkonnaministeeriumi selgituse kohaselt oli muudatuse eesmärk luua täiendav võimalus kasutada looduskaitsepiirangutega kinnisasjade riigile omandamiseks lisaks riigieelarvelistele vahenditele ka teisi allikaid, et tagada riigi kohustuse tõhusam täitmine. Tänu muudatusele saab edaspidi selleks seni riigieelarves ette nähtud vahendeid kasutada muul otstarbel. „Looduskaitsealuste maade omandamiseks vajaliku raha saamiseks müüb RMK maatükke, mida ta ei vaja ja mis seisavad seetõttu kasutult. Igati mõistlik on neid maatükke paremini ära kasutada ning osta nende müügist

saadud tulu eest looduskaitsealuseid maid,” selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.

Maade riigile omandamise järjekorras on 1. jaanuari 2018. aasta seisuga 151 kinnisasja. Maa-ameti prognoosi kohaselt oleks 3 miljoni euro eest aastas võimalik omandada umbes 45 kinnisasja.

Looduskaitseseaduse alusel looduskaitsepiirangutega maa riigile omandamise eesmärk on kompenseerida maaomanikule seatud olulised piirangud. Kaitstavate maade riigile omandamine looduskaitseseaduse alusel on üks olulisemaid meetmeid eramaade looduskaitse alla võtmisel tekkivate piirangute hüvitamisel. Oluline on seejuures tagada maaomanike õigus saada piirangute eest õiglast hüvitist mõistliku aja jooksul. Looduse kaitsmine toimub eelkõige avalikes huvides ning selle kohustuse täitmist ei saa jätta eraomanike kanda.

Maa omandamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (ME)

MEIE USUME ENDISELT, ET METSATEHINGUTES ON OLULINE OSTJA USALDUSVÄÄRSUS

Ostame üle Eesti raieõigust, metsa- ja põllumaad Tel 504 8545, 5556 7840 Volupuu@gmail.com www.ostanmetsa.ee

OSTAME:

PAKUME:

25. jaanuar 2018

Staažikas metsaüle KRisTiNa TRaKs Maa Elu

MK Võrumaa metskonna metsaülem Agu Palo on riigimetsi majandanud ligi 40 aastat ja ütleb, et mets on Võrumaa rahva jaoks eluallikas – selle arvelt ehitatakse talusid, koolitatakse lapsi, elatakse. „Olen näinud igasuguseid aegu ja praegu, tõsi, raiutakse metsa päris palju. Aga arvud küll ei näita, et teeksime seda tulevaste põlvede arvelt,” ütleb ta.

Palol, kelle nimi tähendab võru keeles kuiva liivast nõmmemetsa, on viimase aasta jooksul väga palju tulnud selgitada – ei, me ei raiu Eestimaad lagedaks ja jah, tulevastele põlvedele jääb ka metsa. „Palju jääb, statistikast on näha, et lähema 40 aasta jooksul saame kogu Eesti peale igal aastal raiuda 10 miljonit tihumeetrit,” kinnitab ta. Nimelt saavad selle aja jooksul valmis metsad, mis pandi kasvama nõukogude ajal 1960.–80. aastatel. Neid pandi väga palju, sest toona tegeleti aktiivselt metsakasvatuse ja kehvemate põllumaade metsastamisega.

TihumeeTer pudeli hinnaga Palo alustas metsaülemana tööd 1980. aastal. Tol aastal tema istutatud mets on uhkeks sirgunud. Seda võib igaüks imetleda Haanja suusaraja ääres. „See on juba suur mets, kaks aastat tagasi võeti siit harvendusega 70 tm hektarilt välja, aga hektaritagavara on praegu 250 tihumeetrit. Väga hästi on see mets kasvanud,” kiidab Palo. „Liiga jämedaks pole mõtet metsa kasvatada, sest nüüdisaegne puidutööstus ei vajagi väga jämedaid palke.

Toftan näiteks teeb kaks lauda juba 8 cm läbimõõduga palgist.”

1980ndatel ei maksnud mets suurt midagi. Võrdluseks – tihumeeter kõige väärtuslikumat palki riigimetsast maksis 3,62 rubla ehk umbes samapalju kui pudel viina. Tänapäeval ei saa isegi küttepuid ühe pudeli viina eest. Seega on metsa väärtus ajas kasvanud vähemalt kümme korda, kui mitte rohkem. „Metsa raiuti nõukogude ajal neli korda vähem kui praegu. Polnud lihtsalt vaja, sest majad ehitati betoonist ja vähene vajaminev puit toodi näiteks Karjalast,” meenutab Palo.

Küll aga kasvatati hoogsalt metsa ja nii on alates 1975. aastast Eesti metsapindala tunduvalt suurenenud. See tulenes endiste põllumaade metsastamisest piirkondades, kus polnud sobilikke tingimusi põllumajanduseks, sh Võrumaal.

Haanja mees Palo on omakandi metsaasja põhjalikult uurinud ja märgib, et kui sõjaeelse Eesti Vabariigi algul oli Haanja kandis metsi vaid 19 protsenti, siis nüüd on Haanja looduspargis 70 protsenti metsa. See on tõsi:

kui Suure Munamäe tornist alla vaadata, siis eriti muud peale metsa ei näegi. Riigimetsi on RMK Võrumaa metskonnas praegu 47 000 hektarit. ÖÖsiTi meTsavargaid passimas Suhtumine metsa muutus riigikorra vahetudes. „Üheksakümnendate alguses oli uskumatu, kuidas metsa varastati. See oli tavaline asi. Käisime öösiti metsas passimas ja ega nende varastega õieti midagi teha ei saanud. Seadusi polnud, autot ei tohtinud käest ära võtta, saagi ka mitte. Varas sai mingi karistuse, kandis selle ära ja hakkas jälle otsast pihta. Nüüd eelmisel aastal oli kogu Eesti peale 14 ebaseaduslikku raiet, aga need polnud vargused, vaid kogemata üle piiri minek masinaga. Sisuliselt on metsavargus kui kuriteoliik kadunud,” räägib Palo.

Suurem erametsade raiumine algas 2000. aastate alguses, kui omanikud olid oma metsad tagasi saanud. „Nüüd näeme vigu, mis siis tehti. Kinnistud löödi maksimaalselt lagedaks ja metsa seal ei uuendatud. Praegu võimutseb seal pihlakas, toomingas, remmelgas, sarapuu.

Läbimatu võsa, sisuliselt tühi maa. Hakkpuiduks see mass küll kõlbab, kuid korralikku metsa sinna pole tulnud ega ise ka tule.”

sisuLiseLt on metsavaRGus kui kuRiteoLiik kadunud.

Nüüd puhuvad jälle uued tuuled. Erametsaomanikud on väga usinad metsauuendajad ja riigimetsast ei maksa rääkidagi. Metsaseadus näeb küll ette, et teatud osa metsast võib jätta looduslikule uuendamisele. Palo ütleb, et Võrumaa riigimetsadest uueneb looduslikult 15–20 protsenti. „Need on alad, kus on eeldused näiteks kase tekkeks ja kus tegelikult on raske istutada, kuhu ei pääse juurde, ei saa maapinda ette valmistada.

Näiteks haaba ei ole mõtet istutada, sest see tuleb ise. Sel on vaid üks vaenlane – põder,” selgitab ta. „Mets on meie kandis elu. Tean paljusid perekondi, kes on talu üles ehitanud tänu metsale. Metsa abil koolitatakse lapsi, ostetakse autosid, tõsi, seda on ka kõrist alla läinud. Metsaga tehakse kõvasti äri ja eks ikka üritatakse kergeusklikke lollitada. Paljud firmad ostavad kokku metsamaad ja inimesed müüvad ka. Seda ei peaks tegema – tuleks müüa raieõigust. Sest muidu müüd maa maha, ostja võtab sealt kohe maksimumi, siis paneb uue metsa kasvama ja teenib uuesti.” hoolikal peremehel väärT meTs Palo palub kindlasti vahet teha looduskaitsealusel metsal ja tulundusmetsal. Esimene on mõeldud sealsetele elanikele ja taimedele elu- ja kasvukohaks. Selliseid metsi on Eestis sisuliselt veerand kõigist metsadest. Tulundusmets ongi aga tulu teenimiseks. Mets kasvab aastakümneid ja pealiskaudsel vaatlusel justkui iseenesest, aga tegelikult on seal tegemist üks-

jagu. Eriti alguses, kui mets on veel noor. „Esimesed 20 aastat on nagu inimlapse kasvatamine ja eriti hoolas tuleb olla esimese viie aasta jooksul. Kui pole hoolas, läheb mets käest ära ja laps ülekäte. Tuleb jälgida, et noori puuhakatisi ära ei söödaks, et hein ja kiirekasvulisemad liigid seda ei lämmataks.

Edasi järgneb metsa kujundamine, et sellest kasvaks võimalikult väärtuslik mets. Jah, kasvatame nii, nagu kasvukoha tüüp lubab. Looduse vastu ei saa, kuid mõistliku metsamajandamisega saab metsa kasvu suunata ja mõjutada. Kui mõned tööd jäävad tegemata, siis mets ei tule selline, nagu soovime,” jutustab Palo.

On metsi, mis on rohkem inimeste silma all ja kindlasti neile eriti südamelähedased.

Palo sõnul on Võrumaal selliseid riigimetsi ligi 2000 hektarit. „Näiteks siinsamas Kubija ümbruses. Siin käiakse sportimas, puhkamas. On alati käidud. Paberite järgi võiksime need metsad maha võtta, aga me ei tee seda, vaid püüame arvestada inimeste soovidega,” lubab ta. Veel näitab Palo Roosisaare tee ääres asuvaid männikuid, kus on mindud nii-öelda kompromissile. Männihiiglased on siin 140–160 aastat vanad, pärinevad mõisaajast. Hiiglaste ümber aga asub tõeline lasteaed – järgmine põlvkond puid tuleb hooga peale. Palo selgitab, et siin tehti mitmes järgus turberaiet – kõigepealt võeti maha alusmets, jäid vaid männid ja mõni kuusk. Siis valmistati ette maapind, et männiseemned saaksid juurduda. See õnnestus tõeliselt hästi ja nüüd on noor männik juba nii tihe, et annab läbi murda. „Kui noored puud kasvavad 2–3 meetri kõrguseks, tuleb peale juba valgustusraie. Esimesed kümme aastat tuleb männikul hoolega silm peal hoida, kuna edaspidi saab ta päris tükk aega omapäi hakkama,” räägib metsaülem. kas kuusikud lõpevad?

Viimase aasta jooksul on palju poleemikat tekitanud idee vähendada kuuse raievanust. „Vanusega on nii ja naa. Kui tulundusmets on küpseks saanud, siis pole mõtet lasta seda pikalt seista. Männiga ei juhtu midagi, aga kuusega küll – juurepess tuleb sisse. Omanik peab lähtuma sellest, mida ta metsas näeb. Kui näeb, et mets on omadega läbi, siis tuleb see maha võtta. Kui tahame saada korralikku puitu, siis tuleb mets õigel ajal kasvama panna, selle eest hästi hoolitseda ja õigel ajal maha võtta. Meil ei ole kindlasti seda muret, et kuusikud otsa saavad,” räägib Palo. „Riigimetsas on küll asi kontrolli all ja me teame, mis metsas toimub. Vähemalt iga viie aasta tagant käiakse igal eraldisel, hinnatakse puistu tagavara ja vaadatakse, mis töid on vaja teha. Minule on metsaminek alati väga meeltmööda, kuid eks arvuti- ja paberitööd ole ka üksjagu. Vana kooli metsamehena aga tahaks esimesel võimalusel tormata metsa kaema.”

Palo annab mõtteainet nendele, kes arvavad, et metsa üldse raiuda ei tohiks ja kui me

Metsaomaniku ABC || maa eLu || metsaüLem || 3

25. jaanuar 2018

em: mets on meie kandis elu!

Eestis niisamuti jätkame, siis mets üsna varsti lõppeb. „Meie puidutööstus on arendatud maailmatasemele. Selles saab tööd ligi 40 000 inimest. Kas me tõesti tahame, et nad läheksid välismaale tööle? Tõenäoliselt mitte. Ärevaks teeb mind ka asjaolu, et ikka veel läheb suur osa Eesti puidust välja odava paberipuiduna (2016. aastal veeti Eestist välja 2,5 mln tihumeetrit ümarpuitu – toim). Võiksime seda ise siin väärindada, teenida rohkem, anda inimestele tööd.”

Staažikas metsülem lõpetab meie metsajutu arvudega.

Kui aastas raiutakse umbes 10 mln tm puitu (nii on see viimastel aastatel olnud), tähendab see umbes 34 000 hektari lagedaks raiumist, lisaks metsa harvendus-sanitaarraietest ja raadamisest tulev puit. Eestis on praegu 507 000 hektarit küpseid tulundusmetsi, neid jätkuks selles tempos raiudes 15 aastaks.

Aga meil on veel valmivad metsad ja keskealised metsad. Need saavad lähima 30 aasta jooksul kõik küpseks ja ainuüksi keskealisi metsi on umbes 721 000 hektarit. Seega kokku lüües on meil 40 aasta varu olemas, arvestades, et jätkame praeguse tempoga. „Peaks tulevastele põlvedele jätkuma küll,” arvab Palo. Ega 40 aasta pärastki Eestimaa metsast tühjaks ei saa, sest noored metsad on kasvama pandud ja mets uuendatakse ka edaspidi.

RMK Võrumaa metskonna metsaülema Agu Palo sõnul on meie puidutööstus arendatud maailmatasemele. Selles saab tööd ligi 40 000 inimest.

Foto: kristina traks

OÜ Brushwood pakub tööd

METSAVEOTRAKTORI JUHILE Tööülesanded: • võsa, tüveste ja raidmete kokkuvedu ning virnastamine • kasutatavate masinate remont ja hooldus Töö asukohad põhiliselt Raplamaal ja Harjumaal, vähemal määral võimalik ka Läänemaa, Järvamaa, Pärnumaa, Lääne-Virumaa.

Omalt poolt pakume: • kindlat tööd, konkurentsivõimelist palka • autokompensatsiooni • muud lisatasud kokkukleppel Nõuded kandidaadile: • töökogemus samal ametialal vähemalt 1 aasta • hea tehniline taiplikkus ja masinate remondi oskus • vastava kategooria juhiluba

Vinni Varahaldus OÜ ostab

pakkumised@vvh.ee tel 509 2222

CV saata hiljemalt 28.01.2018 e-postile allan@energywood.ee Lisainfo tel 508 2501.

Metsatõstukite jagajad proffidele Nordhydraulic (Rootsi)

• Sektsioonidest koosnev mehaaniline hüdrojagaja 6/8XYZ • Läbivooluhulk kuni 80 l/min • P port (sisse) = BSP 1/2”sk • T port (välja) = BSP 1/2”sk • Tööpordid A, B = BSP 1/2“sk

OÜ Landeker ostab metsa ja maad, sobib ka läbiraiutud ja hüpoteegiga maa, ettemaksu võimalus!

info@landeker.ee

OSTAME

nia h Kampaa

ind

km

+ 1160 €

KUNI KAUPA JÄTKUB

Ringtee 12a, Tartu Tel 734 4430 info@hydropower.ee

METSAKINNISTUID KASVAVA METSA RAIEÕIGUST PÕLLUMAAD KOOS METSAGA Forest Reserves OÜ +372 515 6858 info@forestreserves.ee www.maa.ee

Tallinna mnt 2e, Jõgeva Tel 502 1306

www.hydropower.ee www.hydac.ee

4 || metsaühistu || maa eLu || Metsaomaniku ABC

25. jaanuar 2018

Metsaühistud kasva TOOMas ŠalDa Maa Elu

histutel on Eesti metsanduses kanda järjest olulisem roll. „Väga suur osa Eest i metsa st ja maast on eraomandis, ühistud aitavad omanikul omanikuks jääda. Ühistud ei kutsu kedagi üles oma metsa või maad müüma, vaid püüdlevad selle poole, et need ei jääks hooletusse. Meie oleme abikäsi, mis omanikku aitab. Metsaomanikke on väga erinevaid, neist enamik tegeleb igapäevaselt hoopis millegi muuga, ühistu aitab metsa korras hoida ja seda majandada,” selgitab MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatuse esimees Kadri-Aija Viik. kindel ja lihTne lahendus Enamasti jõutakse ühistuni metsaomandiga seotud murede ja küsimuste kaudu. „Omanikuks olemine ei peaks kellelegi peavalu valmistama. See eeldab, et inimene teab, mi-

da metsas teha ja mida ta selle eest saab. Ühistus on vajalikud teadmised kõik olemas,” kommenteerib Viik. Metsaomanikeni on jõudnud sõnum, et nad ei pea iga päev oma metsa pärast muretsema, neil on ühistute näol olemas tugi, kust küsida nõu või tellida teenused. Inimesele jääb otsuste tegemise vaev.

Eestis on umbes 110 000 metsaomanikku, kellest laias laastus üks kümnendik ehk 11 000 juba kuulub mõnda ühistusse ja see protsent kasvab järjekindlalt. Nüüdseks on metsaomanike ring enamasti välja kujunenud, on küll ka pärimist ja kinkimist, aga domineerib ostmine ja müümine, kus midagi juhuslikku ei ole.

MTÜ Ühinenud Metsaomanikud sündis 2012. aastal pärast seda, kui mitmed Valga-, Viljandi- ja Pärnumaa metsaühistud otsustasid liituda. Mittetulundusühinguna tegutsetakse põhjusel, et nii on liikmetel suurem kaasarääkimisvõimalus – igal liikmel on üks hääl, olgu tal metsa nii palju või vähe kui tahes. „Varemgi hästi toiminud ühistud tunnetasid vajadust edasi minna, aga kvaliteedi tõstmine eeldas mahu kasvu. Kutsusime veelgi laiemat ringi ühistuid meiega liituma, aga alustasime nendega, kellega asjadest ühtmoodi aru saime. Kellega liitunud pole, nendega teeme lihtsalt koos-

tööd. Ühinenud Metsaomanikel on soov kaasata võimalikult palju erametsaomanikke, sest suurem liikmete arv annab parema võimaluse tööd planeerida ja korraldada,” tutvustab Viik enda juhitavat organisatsiooni, kus praegu on 750 liiget, kellele kokku kuulub 170 000 hektarit metsamaad.

nõusTamisesT mÜÜgini „Metsaomanikku abistab ühistu kõigepealt esmase nõustamise kaudu. Metsamajanduslikel tegevustel ja toetuste taotlemisel on meil abiks metsakonsulendid, metsameistrid ja piirkonnajuhid. Eesmärk on olla metsaomanikule võimalikult lähedal ja kättesaadav, mistõttu ongi meil esindajad Valga-, Viljandi- ja Pärnumaal. Pakume kvaliteetset ja professionaalset abi kõikides metsandustegevustes: nõustamine, toetuste taotlemine, metsauuendus, raie.

Korraldame igal aastal raieid umbes 60 000 tihumeetri mahus ja vahendame metsataimi, mullu kogunes 1,2 miljonit taime.

Kui võimekust jagub, pakume teenuseid ka neile, kes ühistu liikmed pole.

Hinnad on „omadele” mõistagi soodsamad, näiteks raie korraldamisel maksab liige 1,7 ja teised 2,5 eurot tihumeetri eest. Äriühingute küsitav hind jääb tavaliselt 3–4 euro kanti.”

Liikmemaks on ühistus hektaripõhine. Aastane miinimumsumma on 10 eurot, muidu 20 senti metsamaa hektari kohta.

Palju küsimusi esitatakse toetuste kohta. „Juhtub, et metsaomanik ei teagi, et tal on võimalik toetust saada, tuletame talle seda meelde. Näiteks sihtkaitsevöönditega seotud Natura 2000 toetust on makstud juba neli aastat, aga ikka veel on neid, kes ei tea selle olemasolust midagi. Nii võib kaotada päris suure summa. Kui administreerimine on meile usaldatud, ei peagi metsaomanik muud tegema, kui hiljem oma pangaarvet vaatama. Kuigi võtame väikese teenustasu, on väga paljud rahul, et ise ei pea üsna mahuka asjaajamisega tegelema,” kinnitab Viik.

Kui paljud müüvad oma metsa oksjoni kaudu, siis Ühinenud Metsaomanikud läks teist teed. Kasvavat metsa ei müüda enampakkumisel, vaid korraldatakse ise raied ja müüakse 98 protsenti puidust tulundusühistu Eesti

Ühistu LisateGevus on Laia teemadeRinGi katvate kooLituste ja inFoPÄevade koRRaLdamine.

Puidumüügikeskus kaudu, mille asutasid 2013. aastal neli metsaühistut, sh Ühinenud Metsaomanikud. Puidumüügikeskuse ülesanne ongi müüa metsaühistute puitu võimalikult hea hinnaga ja metsaomaniku jaoks võimalikult lihtsalt. „Oleme katsetanud ja jõudnud tulemuseni, et meie teenuseid kasutades ja meie kaudu müües metsamüüjad enamasti võidavad. Ühistu marginaal on väike, oleme MTÜ ega pea teenima kasumit. Meie kaudu müües on müüjal lisagarantii, sest kogu arveldamine käib ühistu kaudu ja keegi rahast ilma ei jää. Kui keegi meile maksmisega viivitab, saab metsaomanik oma raha ikkagi õigel ajal kätte. Ühistu maksab ka ülestöötajatele, nendelgi ei ole raha kättesaamisega muret. Mõlema poole jaoks on riskid hajutatud.” Metsa ülestöötamisel kasutab ühistu kontrollitud usaldusväärseid koostööpartnereid. Ühistu lisategevus on laia teemaderingi katvate koolituste ja infopäevade korraldamine. „Üks populaarsemaid on olnud hooldusraiekoolitus. Palju huvilisi toovad kokku toetusi, säästvat metsamajandamist, aga ka bioloogilist mitmekesisust käsitlevad üritused. „Korraldame 3–5 tasuta koolitust aastas ja huvipuuduse üle kurta ei saa.

Võimalusel õpetame ja arutame kõigi teemade üle välitingimustes, sest üks õige metsaomanik

Metsaomaniku ABC || maa elu || Metsaühistu || 5

25. jaanuar 2018

atavad liikmete arvu slaidide vaatamisest tavaliselt vaimustatud ei ole.”

Tihe koostöö on Ühinenud Metsaomanikel sihtasutusega Erametsakeskus. „See on nagu metsameeste PRIA ja sellel on ka teabekeskuse sisu. Aga metsaühistute katusorganisatsioon on MTÜ Eesti Erametsaliit, kes tegeleb seadusloome ja poliitikaga ning kelle kaudu on ka meie ühistu liikmel võimalik talle olulistel teemadel kaasa rääkida,” selgitab Viik.

FSC grupisertifikaat lisab väärtust Säästva metsamajandamise ehk FSC rahvusvahelise grupisertifikaadi saamine eeldab jõupingutusi ja nõuete täitmist kontrollitakse rangelt: tööjõudu koheldakse õiglaselt, metsa majandatakse säästvalt, metsaomanikul on pikaajaline finantsplaan jne. Esimesena Eestis sai FSC sertifikaadi 2001. aastal RMK, nüüdseks on see veel mitmel Eesti metsamajandajal, nende seas ka MTÜ-l Ühinenud Metsaomanikud. „FSC grupi liikmed peavad täitma päris paljusid täiendavaid nõudeid ning see lisab kohustusi ja kulusid, kuid annab ka eeliseid.

Otsest kasu saab metsaomanik puidumüügil. Eriti kõrgelt hindavad sertifikaadi olemasolu äriühingud, sest sertifitseeritud puidu tihumeetri eest makstakse näiteks hetkeseisuga euro rohkem kui ilma sertifikaadita puidu eest. Kui kogus on suur, on võitki suurem. Turu madalseisu ajal nõutigi ainult sertifitseeritud puitu. Paljudes riikides, näiteks Suurbritannias ja Saksamaal tahavad tarbijad FSC märgi abil veenduda, et nende ostetud kaup on tehtud kestlikult majandatud metsast pärinevast puidust,” selgitab Viik. FSC grupiga on liitunud 52 Ühinenud Metsaoma-

nike liiget, kes majandavad ligikaudu 60 000 hektarit metsamaad ja kellest kaks kolmandikku on eraisikud ja kolmandik äriühingud. Kui pidada silmas eraisikutest metsaomanike arvu, ollakse Baltimaade suurim FSC grupp.

Tänavuse talve kohta ütleb Kadri-Aija Viik, et muidugi on metsamees raskes seisus.

Hädas olid nii metsaomanikud kui ka ülestöötajad. „Vähemalt kaks kuud läks raisku, aga õnneks külm lõpuks saabus. Kõigil on pikk tööjärg ees, masinad huugavad täistuuridel. Aga pole halba ilma heata, oleneb, kelle mätta otsast vaadata: puidu, eriti küttepuu hind on tõusnud rekordilisse kõrgusse. Vaatasin just ühte akti ja veendusin, et kui oleks sama puidu ära müünud pool aastat tagasi, oleks tihumeetri eest saanud 15–18 eurot vähem kui praegu.

Metsaomanik, kes sai kuidagi raie tehtud või vähemalt alustas sellega ja praegu müüb, on kõva võitja. Kõige tavalisem küttepuu maksis eelmisel aastal kõige rohkem 19 eurot, praegu räägime 30 eurost.

Hinnatõusu põhjus on see, et on olnud kaks erakordselt viletsat talve. Eelmise aasta lõpus ütlesime kõigile, et kui saate, ärge küttepuuga üldse tegemist tehke, las need tükid seisavad. Sel aastal soovitame vastupidi alustada küttepuust.

Palgi hind nii drastiliselt ei muutu, küttepuu on defitsiit.”

Jutu lõpetuseks ütleb Viik, et ükski metsaomanik ei peaks pelgama ühistutega suhtlemist. „Tulge ja küsige, keegi teid vägisi enda külge siduma ei hakka. Tulge mitmekesi, pidage nõu, võtke aega ja tehke rahulikult oma otsus. Meie tegutseme maksimaalse läbipaistvusega ja vastame kõigile küsimustele.”

Puhkehetk bioloogilise mitmekesisuse õppepäeval Luitemaal.

Foto: erakogu

Ostame madalama kvaliteediga

OKASPUU- JA METSAKUIVA PALKI (pikkus 3-6 m)

LEHTPUUPAKKU (pikkus 2,4 ja 3,0 m) Müüme EHITUSPUITU JA VOODRILAUDU Täpne info tel 510 5565

Pakume tööd

KETASSAERAAMI JUHILE Väärt mehele hea palk, vajadusel abistame elamispinnaga.

Tel 510 5565, 503 0452, invester@invester.ee

www.invester.ee Järvamaa, Paide

www.apmets.ee

6 || metsatehNiKa || maa eLu || Metsaomaniku ABC

25. jaanuar 2018

Talumetsas tasub toimetada aiN alvEla Maa Elu

ma valdustest südamest hooliv metsamees ei taha oma põlvest põlve kestnud laant tingimata korraga lagedaks võtta, vaid lõigata sealt harvenduse käigus üksikuid puid ja nendest saadud materjalile ise omanäolist väärtust anda.

Iseäranis päevakorras on see praegu, kui metsaalune tüma, puidu kokkuostuhind kehvapoolne, valmis saematerjali hind aga üsna soolane ning ühiskonnas kõlab üha valjemalt üleskutse intensiivse metsakasutuse asemel pigem säästlikult ja kestlikult metsa majandada. palju valikuid ja paindlik TÖÖ Kuidas siis majandada metsa nii-öelda käsitöönduslikus korras, säästes metsa, kuid teenides enam-vähem stabiilset tulu? Laiemas vaates käib jutt raietest, mis on määratletavad harvendusena.

Kuna iga töö jaoks eraldi

pole alati mõtet spetsiaalset tehnikat soetada, siis tuleks talumetsas toimetamiseks leida masinaid, mida saab kasutada võimalikult paljude maatööde tegemiseks. Eriti kui võtta eelduseks, et enamjaolt pole eesmärk töö kibekiiresti valmis saada, vaid soovitakse seda teha hoolikalt ja kaalutledes, tegemisest mõnu tundes.

Kõigepealt tuleb appi võtta muidugi tavaline mootorsaag.

Kui saemees on hoolas, saab sellisel moel ka suuri puid langetada, alusmetsas kasvavaid nooremaid puid säästes. Läbisaetud puuga ei tuuseldata mööda metsa ringi, selle laasimine ja järkamine toimub maapinnal. Nii toimides taastub mets kiiremini ja valutumalt.

Selliselt järgatud palke võib kokku koguda käsitsi, võib kasutada ATVd, väiksemat traktorit. Kogumiskohast väljavedamiseks on juba olemas palju eri marki palgiveohaagiseid.

Neid saab komplekteerida tõstukiga, aga võib hankida ka lihtsalt käru. Viimaseid on vedavate ratastega ja ilma veota, on ainult palkide vedamiseks, on selliseid, millele saab laadida ka oksarisu, on universaalseid, millega võib vedada sisuliselt kõike.

Kõigi nende ette saab haakida tavalise põllumajandustrakto-

ri, mis vähegi suuremas maamajapidamises peab niikuinii olemas olema. Säärase multifunktsionaalse kodutraktori võimsus peaks olema 80–150 hj, siis on kindel, et enam-vähem kõik tööd saab tehtud.

Kolme- ja neljateljelistest harvesteridest ja väljaveotraktoritest kaalub selline traktorist ja tõstukist-haagisest koosnev rakendus keskeltläbi kaks korda vähem ja metsad saavad materjali väljaveo käigus vähem kahjustada. väike saeraam, palju võimalusi Kui majapidamises on tarvis laudale uus vooder panna, korralik kasvuhoone või lehtla ehitada, treppi parandada või mõni muu puitmaterjali vajav töö ette võtta, pole ju tahtmist raha välja käia, kui enda metsas puud kasvamas, millest prussi ja lauda lõigata. Seda enam, et lehtpuu saematerjali meil puiduturul eriti saada pole, aga maamajapidamises

”Ükski suuR tootja LehtPuuLauda ei tooda, seda oLeks mõistLik vÄiketootjaL vaLmistada.” keRmo vahuLa

Kaubamärgi Lemeks Mets alla on koondunud seitse metsamaterjali varumisega tegelevat Lemeks Grupi tütarettevõtet koos sadamaterminalidega.

Grupi aastane puidukäive ulatub 800 000 tihumeetrini, millest enamus müüakse koduturul, varustades kohalikke puidutööstusi toormaterjaliga.

AS Lemeks Tartu pakub tööd

METSAVEOAUTO JUHILE Tööülesanded:

• metsamaterjali vedu, peale- ja mahalaadimine, vagunite laadimine; • materjali sortimine; • metsamaterjali koguste jälgimine üleandmisel ja vastuvõtmisel; • tööga seotud dokumentide (veoselehed jm) korrektne täitmine; • metsaveoauto hooldus ja remont.

Ootame Sind oma meeskonda, kui oled kohusetundlik, hea tehnilise taibuga ning omad kehtivat kutsetunnistust.

Vajalik on eelnev töökogemus metsaveoauto juhina.

Pakume omalt poolt püsivat töökohta, kindlat palka ning

korralikke töövahendeid (metsaveoautoks on 2017. a Volvo).

Kandideerimiseks saada palun CV aadressil personal@lemeks.ee hiljemalt 5. veebruariks.

Võimalik on kandideerida ka www.cvkeskus.ee kaudu.

Lisainfo Mati Prok, AS Lemeks Tartu juhataja, tel 517 5141.

oleks tarvis, kasvõi sauna lavalaudadeks.

Sestap kuluks talus ära üks korralik tõhus saeraam, et kogu materjal endale ise valmis lõigata – täpselt vajalikus mõõdus ja koguses.

Väiksemat sorti saeraamide tootmisele on spetsialiseerunud Rootsi firma Logosol. Elektrisaega varustatud saeraamiga Farmer’s Sawmill saab saagida kuni nelja meetri pikkuseid ja 60 cm jämedusi palginotte, maksab 3500 eurot, ilma saeta variant 1450 eurot. Odavama bensiinimootorsaega variandi hind, mil sarnased parameetrid ja kasutusel saag Stihl MS391 või Stihl MS661, jääb 2300 euro piiresse.

On ka otse haagisele monteeritud saeraame, mis registreeritaksegi haagisena ja mille täiskomplekti hinnad ulatuvad üle 35 000 euro. Lisaks toodab Logosol nelikanthöövleid ja muid puidutöötlemisseadmeid, mis võimaldavad ka väiketootjal metsamaterjalist kvaliteetset suure lisandväärtusega ehitusmaterjali või muud tarbepuitu valmistada.

Logosoli saagimisseadmeid Eestisse toova osaühingu Farron Tehnika müügispetsialist Kermo Vahula on seda meelt, et väiketöödeks mõeldud metsa- ja puidutehnika on vajalik neile, kes soovivad toimetada oma metsast saadud puiduga väiksemas mahus kui Ees-

Lihtsa abivahendi palgist laua saagimiseks saab soetada 150–200 euro eest ja see käib tavalise kettsae külge.

Tegijal peab olema muidugi kannatust, aga töö kvaliteet pole sugugi paha.

Foto: LogosoL

tis siiani tavaks, andes sellele üksjagu suuremat lisandväärtust, kui suurtööstusena toimiv saekaater eales suudab. „Praegu saetakse Eestis näiteks lehtpuust saematerjali väga vähe, lehtpuitmaterjalist voodrilauda ei õnnestu leida, kuigi sel oleks turgu küll. Ükski suur tootja lehtpuulauda ei tooda, seega on sellist materjali mõistlik

Metsaomaniku ABC || maa eLu || metsatehNiKa || 7

25. jaanuar 2018

kerge ja paindliku tehnikaga VÄiketehNika metsatÖÖdeks

miNihaRVesteR aRBRO stROkehaRVesteR 400s

puude langeTamiseks ja laadimiseks • Vähemalt 2,5 kW võimsusega ja piisavalt pika saeplaadiga mootorsaag • Traktorilt käitatav palgikraana koos kettsaega varustatud lõikepeaga • Sama tõstuki otsa kinnitatav võsagiljotiin ehk raiepea • Traktori haakesse sobib palgiprotsessor väiksemamahuliseks puulangetuseks ja järkamiseks • Bensiinimootoriga võsalõikaja • Metsatööks vajalikud käsitööriistad: kirves, kiin, rihmad jne

• Tootja Poola • Põllumajandustraktori tagumisse haakesse käiv lihtne, kiire peaga paindlik harvester • Komplektis ka kabiini seadistatavad juhtkangid, hüdrovoolikud, arvuti jm • Nokka kraana, mille küljest harvesteripea on eemaldatav ja asendatav laadimispeaga • Noole pikkus 7–8,5 meetrit • Tõstukit käitab traktori hüdraulika • Õlisüsteemi rõhk 175–200 bari • Hüdropumba võimsus 45–90 l/min • Harvesteripead juhib eraldi hüdropump, mida käitatakse traktori jõuvõtuvõllilt • Harvesteripea eraldi hüdrosüsteemil on oma õlipaak, filtreerimissüsteem, rõhu stabilisaator ja vajadusel ka õlijahuti

väiketootjal valmistada. Haavapuust sauna voodrilauda on ehituspoes küll erakordselt kalli hinnaga saada, aga näiteks saar, vaher, kask on puuliigid, millest toodetud materjali vähe liigub,” räägib Vahula. „Väikesemahulistes, aga puidule suurt lisandväärtust andvates töödes peitub üks palju räägitud säästva metsamajanduse lahendusi. Üksik, muu raie käigus metsast

tulev haab või saar ei pea ju minema pelgalt küttepuuks. Rootsis on see juba ammu juurdunud tava, meil alles lapsekingades.” mobiilne või paikne Mootorsaega käitataval saeraamil on maksimaalse lõikekvaliteedi saavutamiseks oluline, et sael oleks spetsiaalne palgi pikisaagimiseks

ette nähtud kett ja plaat. Nimelt on piki puidukiudu saagimiseks mõeldud kett mõnevõrra peenem tavalisest saeketist ja selle hammaste teritusnurk on 10 kraadi, seega üksjagu väiksem kui ristikiudu lõikamiseks mõeldud kettidel. Kuna külgepidi väänamist piki puitu saagimisel pole, siis võivad juhtplaat, keti juhtsoon ja kett ise olla pee-

maTerjali saagimiseks ja servamiseks • Kettsaega või lintsaega käitatav saeraam, kas statsionaarne või mobiilne • Materjali servaja • Puidufrees • Väike tisleritöökoda vajalike käsitööriistadega

Allikas: Maa Elu

nemad, mis tagab kitsama lõiketee.

Jõudluse poolest pisut suuremad on hüdraulilise palgi pealetõstmise ning palgi ja selle tugede liigutamise süsteemiga varustatud saeraamid. Neid on ka Logosoli tootevalikus, aga näiteks OÜ Aiatäht on Eesti turule toonud Wirex-marki saeraamid.

Enamasti on tegemist statsio-

naarsete, elektriliste lintsaagidega seadmetega, mis hinnalt märksa kallimad. Sae horisontaalse käsitsi liigutamisega saeraami hind algab 4500 eurost, täiuslikumate, palgipaigutamise ja raami toestamise hüdraulikaga varustatud variantide hinnad küünivad aga kaugelt üle 15 000 euro.

Väikeste saeraamide tööle saab väärtust lisada laudade

Tule HARVESTERIvõi FORVARDERIOPERAATORIKS INFO kaido.leiten@amikor.ee Tel 503 5462

Arbro miniharvester on sobilik väikesemahuliseks metsatööks, seda saab sobitada kõikide vähemalt sadakond hobujõudu arendavate põllumajandustraktorite haakesse.

Foto: Fao Far

• Elektrooniline mõõtesüsteem ühendatav traktori pardaarvutiga • Traktori veojõud 90–160 hj • Traktori ja harvesteri täismass 4,5–6,5 tonni Allikas: PPUH Fao Far

servaja kasutamisega. Servaja kuulub loomulikult puidutöökoja statsionaarse sisseseade hulka ja seda käitavad elektrimootorid. Näiteks laua servamismasin Logosol Board Edger C210 maksab 5620 eurot. Samuti on eri firmade tootevalikus väikeettevõtjale mõeldud tislerimasinad, formaatsaed, höövelpingid, vertikaalfreesid jmt.

Amikor TR

palkide kokku- ja väljaveoks • Vähemalt 100 hj võimsust arendav põllumajandustraktor • Traktori haakesse sobiv uni-

versaalne tõstukiga varustatud palgiveohaagis • Palgihaaratsid nottide kogumispaika lohistamiseks • ATV või muu maastikusõiduk koos vintsi ja kasthaagisega metsa ligipääsemiseks, tööriistade veoks, väiksemate puude transportimiseks või vintsi abil teele väljavedamiseks • Spetsiaalsed konksud käsitsi palkide tõstmiseks

Kasvava metsa ja metsakinnistute ost Info tel 5667 8631

info@marrekpuit.ee

www.marrekpuit.ee

8 || PuidutÖÖstus || maa eLu || Metsaomaniku ABC

25. jaanuar 2018

invamajadel on TähTis soTsiaalne roll. Õnnetused käivad inimesi pidi. Kui kellelgi jalad enam ei kanna, ei saa ta kõndida.

Eesti esimesed

invamajad TÕNU TalvaR Maa Elu

Õ da.

nnetused käivad inimesi pidi. Kui kellelgi jalad enam ei kanna, ei saa ta kõndi-

Mõnegi jalutu aitavad taas jalule arstid, aga kõiki mitte.

Nemad peavad istuma ratastooli, kasutama tugiraami või tugikeppi. Toeks tulevad teised abivalmis kaaskodanikud, sealhulgas ehitajad. Mitte et nemad kedagi kõndima õpetaks.

Aga nad ehitavad hädalisele tema vajadustele vastava invamaja, kus ratastooliga liikudes on kergem elada.

Kunagi nimetati jalutuid santideks. Tõsi – vanal eesti sõnal sant on ka teine tähendus: kerjus. Siinkirjutatus seda tähendust pole. Hiljem hüüti sante invaliidideks. Praegu on nad ametlikus kõnepruugis lii-

kumispuudega inimesed. Sisulist vahet neil kolmel pole. Kõik tähendavad ühte ja sedasama, vahetus vaid termin. valminud koosTÖÖs Varem Eestis invamaju toodetud ei ole. Pärnumaal Lihulas võttis puidust tehasevalmis moodulmaju ehitav Greencube OÜ töö ette.

Et teada saada, mida kõike invaliid vajab, sõlmis Greencube Tallinna Ülikooliga teadmusteenuse lepingu. Alla kirjutasid ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas ja Greencube’i juhatuse esimees Henri Bekmann.

Loodi töörühm, mille tuumiku moodustasid Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži Terviseedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuse ning Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse spetsialistid.

Projekti juhtis kolledži disainilektor Gina Metssalu. Tööst võt-

sid osa arstid, arhitektid, projekteerijad, disainerid ja sihtrühma esindajad. Kaasati kolledži tudengid ja MTÜ Ligipääsetavuse Foorum. Rahaliselt toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Määrati invamajasse sobivad lahendused, ruumide, mööbli ja seadmete paigutus. „Eesmärk oli kasutajale mugav ja efektiivne invamaja. Sõnaga – elukvaliteet,” sõnas Henri Bekmann. rohkem liikumisruumi Seni olid liikumispuuetega inimestele peaasjalikult abiks kaldteed asutuste, kaupluste ees. Mis majas sees, oli tehtud enamjaolt tervete inimeste järgi, välja arvatud sotsiaalmajad ja mõni muu erand. Tavamaju invaliidide jaoks ümber ehitada on keeruline ja kallis, sageli võimatugi.

Mõned näited uudsest lähenemisest. Kui tavaliselt piisab

Fortruck Group on metsaveohaagiste ja metsaveo pealisehitistega tegelev ettevõte Esindame Iirimaa ettevõtte Robinson Distribution toodangut Eestis ja Venemaal. Robinson on spetsialiseerunud metsaveo haagiste, pealisehitiste ja metsamaterjali tõstukite tootmisele.

Pakume teile eriti head ja kulusid kokku hoidvat lahendust metsamaterjali veoks.

Selleks on poolhaagis, mille etteotsa on võimalik paigaldada tõstuk. Tõstukit eraldab

Esimese invamaja ehitamine Lihulas.

inimesele majas liikumiseks poole meetri laiustest läbikäikudest, siis invamajas peavad need olema kolm korda laiemad, uksed meetrilaiused.

Uksi ja ratastooli ümberpööramise kohti peab invamajas olema nii palju kui vaja ja nii vähe kui vähegi võimalik. Näiteks köögis ja duširuumis peavad need olema. Uksed ja pööramiskohad vajavad lisapinda.

Tööpindade alused jäetakse tühjaks, sest sinna sõidetakse ratastooliga. Voodi on ratastooliga ühekõrgune. Siis saab hõlpsasti ühest teise. Põrandad on kergesti hooldatavad, seinad pestavad. saab jääda oma koju Invamajadel on tähtis sotsiaalne roll. Peamine – invamaja kasutajat ei ole vaja viia hooldekodusse. Ta jääb omade keskele, sisseharjunud keskkonda.

koormaosast kaheosaline vahesein, mis on kõrgemaks tõstetav hüdraulika abil. Samuti on hüdrauliliselt võimalik liigutada haagise tagumist osa tõstukile lähemale, et laadimisel oleks võimalik kasutada iga tüüpi tõstukit (erineva noole pikkusega). Haagise raam on valmistatud kõrgekvaliteedilisest terasest Strenx, raami raskuskese on astmelise paindega toodud allapoole, et tagada maksimaalselt hea juhitavus ja stabiilsus koormaga haagise kasutamisel.

Haagist saab vedada iga sadulveok, eriti tõhus on muidugi selline, millele on paigaldatud hüdraulika. Hüdraulikaga sadulveokit saab

FotoD: greenCUBe oÜ

Jääb oma koju. Kui tavaliselt vajab invaliid päev läbi mõne lähedase või hooldaja abi, siis invamajas saab ta peaaegu kõigega ise hakkama.

Kodust hooldekodusse viimine on katsumus nii sellele, keda viiakse, kui ka viijatele.

Invamaja vabastab sellest. Invamaja saab ühendada sealsamas kõrval seisva tavamajaga, kus elavad pere ülejäänud liikmed. Seejuures on kõigile tagatud privaatsus. Invamajale saab lisada lisamooduleid.

Kui aga invamaja enam vaja ei lähe – näiteks lahkub selle asu-

tavamaju invaLiidide jaoks ÜmbeR ehitada on keeRuLine ja kaLLis, saGeLi võimatuGi.

kas jäädavalt, on võtta järelturg. Invamaja tõstetakse taas treilerile ja sõidutatakse sinna, kuhu vaja. Rahule jäävad nii müüja kui ka ostja.

Tellimus esimesele Lihula invamajale tuli kodukandist – Pärnumaa Lääneranna valla Mõisakülast. Greencube kasutab kahte invamaja tüüpprojekti. Ühes on 18,2 ja teises 30,2 ruutmeetrit põrandapinda.

Saab arvestada ka tellija erisoovidega. Nii juhtuski, et esimese invamaja suuruseks kujunes 44 ruutmeetrit. Just nii suur oli olnud vana maja, mille asemele invamaja püsti pandi. Invamajad on ühekorruselised ja kaetud laudisega.

Mõistagi uuris Greencube eelnevalt võimalikku invamajaturgu. Selgus, et neid soovitakse mitmel pool üle Eesti. Huvi on tuntud ka Soome, Rootsi ja Norra rehabilitatsioonikeskustest.

kasutada karjääris, hakkepuidu veol jne. Kui teil on ettevõttes juba selline hüdraulikaga sadulauto, siis miks mitte ka metsa vedada, soetage meie poolhaagis. Selline lahendus on kõvasti soodsam, kui spetsiaalselt ehitatud metsaveoauto, mida ei saagi muuks otstarbeks kasutada, kui metsamaterjali veoks ja võimaliku rikke puhul on metsamaterjali laadimisvõimalus sunniviisiliselt peatatud.

Loomulikult on meie toodete valik palju suurem, kuhu kuuluvad ka hakkepuiduhaagis ja karjääri kallurhaagis. Kõikide toodetega saab lähemalt tutvuda meie kodulehel

www.fortruck.ee Küsi lisa telefonil 5300 2200

maa eLu || uudised || 5

25. jaanuar 2018

TOETUSE LÕPLIK HEAKSKIIT

E

elmise aasta saagikoristusperioodi erakorraliste ilmastikuolude tõttu pöördusid Balti riigid ja Soome eelmise aasta sügisel Euroopa Komisjoni poole erakorralise toetuse saamiseks. 17. jaanuaril toimus Brüsselis põllumajandusturgude ühise korralduse komitee istung, kus kiideti heaks Euroopa Komisjoni ettepanek eraldada erakorralist toetust ilmakahjude osaliseks hüvitamiseks Eestile, Soomele, Lätile ja Leedule.

Arvestades eelmise aasta liigsete sademete regionaalset omapära, võttis Euroopa Komisjon toetuse välja töötamisel aluseks ühise turukorralduse määruse artikli, mis annab aluse konk-

reetsete probleemide lahendamiseks. Liigsete sademete tõttu ei olnud 2017. aasta augustist oktoobrini võimalik teha taliviljakülvi. Seega on toetus ette nähtud ilmastikuolude tõttu külvamata jäänud ja kahjustada saanud talivilja pindade eest. Koristamata jäänud saagi eest vastav artikkel toetust maksta ei võimalda, seetõttu ei ole erakorralisest toetusest võimalik kartuli- ja köögiviljakasvatajaid toetada.

Erakorralisest toetusest 9,1 miljonit eurot saab Leedu, 3,5 miljonit eurot Läti, 1,3 miljonit eurot Eesti ja 1,1 miljonit eurot Soome. Lisaks on liikmesriikidele antud õigus omalt poolt toetusele 100% riigieelarvest lisada. (ME)

MAIT KLAASSENI NELJAS AMETIAEG REKTORINA

S Foto: konstantin seDneV / eesti meeDia

KIKAS TEGUTSEB UUES MAJAS Pole sugugi tavaline, et Eesti kapitalil põhinev keskmise suurusega toiduainetootja endale päris uue tootmishoone ehitab.

Sellega sai aga hakkama Loo alevikus tegutsev osaühing Kikas, kes tegutseb mullu novembri lõpust täiesti uutes ruumides – vaid paari kilomeetri kaugusel vanast kohast suurel ristmikul, kus kobaras teisigi tootmishooneid.

Kaks miljonit eurot maksma läinud Kikase punastes värvides tootmishoone pole täisvõimsusel veel tööle hakanud, kuid see võimaldab tõsta toodangu mahtu kaks korda, selgitab ettevõtte turundus- ja müügijuht Rein Hünerson. Uues tehases on igati tänapäevased töö- ja olmeruumid. Praegu teeb seal tööd 30 inimest, kuid lähiajal on kavas töötajaid juurde võtta ja tootevalikut suurendada.

Mullu müüs Kikas 909 tonni mitmesuguseid lihatooteid. (sirje niitra)

Permakultuuri käsiraamat

Ulrike Windsperger

Raamatus „Permakultuuri käsiraamat. Nutikas planeerimine ja jätkusuutlik aiandus” tutvustatakse permakultuuri põhimõtteid ja uusimaid teadmisi ning õpetatakse mitme näite abil aeda planeerima ja rajama.

Permakultuuris käsitletakse aeda kui ühtset ökosüsteemi, kus oma roll on täita kõigil: taimedel ja putukatel, loomadel ja lindudel, kasuritel ja kahjuritel. Kõige tähtsam on leida tasakaal ja aeda sobivad mõjutusvahendid, et nautida muretut ja mugavamat elu, saades samas head saaki.

Detailsete plaanide ja piltlike joonistega varustatud käsiraamat on õpetlik abimaterjal nii alustavale kui ka veendunud maheaednikule.

Kõva köide, 188 lk

Müügil Sakala, Virumaa Teataja, Pärnu Postimehe, Järva Teataja, Lõuna-Eesti Postimehe, Postimehe Tallinna ja Tartu klienditeeninduses ning raamatupoodides üle Eesti!

www.postfactum.ee

el teisipäeval pidas Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen oma inauguratsioonikõne. Klaasseni juba neljas ametiaeg maaülikooli rektorina algas tegelikult juba 1. jaanuaril 2018. Oma üheks olulisemaks ülesandeks on ta pidanud eestikeelse õppe ja teaduse säilimist ning edendamist kõrgkoolis.

Varem on Mait K la a ssen ol nud maaülikooli rektor aastail 1993−1996, 2 0 0 8 −2 01 2 ja 2013−2017. (ME) Mait Klaassen.

Foto: miHkeL mariPUU

6 || iLma- Ja taimetaRK || maa eLu

hibiskus TOivO NiiBERG Räpina aianduskooli õpetaja

H

ibiskus ehk hibisk (Hibiscus) on heitlehiste või igihaljaste lehtpõõsaste ja -puude ning rohttaimede perekond kassinaeriliste sugukonnast, mis on esindatud peaaegu 300 liigiga peamiselt troopikas ja lähistroopikas. Siia kuulub ka puuvillapõõsas.

Lehed on harilikult hõlmised, õied suured, mitmevärvilised, vili on kupar. Kanephibiskust (H. cannabinus) loetakse väärtuslikuks kiutaimeks.

Toidutaimedest tuntumad on aga troopikas viljeletav baamia ehk okra (H. abelmoschus), mida autor edukalt ka Eesti kliimas kileloori all kasvatas, sest söömist väärt on just noored rohelised viljad koos seemnetega. Mõneti meenutavad need väikesi rohelisi paprikavilju, kuid on ribilised ja otsast järsult teritunud. Okra seemne saatsid mulle sõbrad USAst, kus see on eriti populaarne köögivili. Euroopas kultiveeritakse baamiat Bulgaarias ja Ungaris.

Veelgi vähem tuntakse meil toidutaimena haput hibiskust (H. sabdariffa). Hapu hibiskuse lihakaist õienuppudest (läbimõõt kuni 7 cm) valmistatakse jooke ja želeed, lehti tarvitatakse salatina. Hapetest on ülekaalus sidrun-, õun- ja askorbiinhape. Hapu hibisk ehk karkade jõudis Euroopasse 18. sajandil, aga suurema populaarsuse saavutas 1960. aastatel. hibiskus ravimina Hibiskus on hästi tuntud Cvitamiini allikana, ent mitte

ainult. Hiina meditsiinis on seda aegade vältel kasutatud kõrge vererõhu ja maksahädade korral. Hiinas on tehtud kliinilisi katseid, tõestamaks taime võimalikku abistavat rolli südamehaiguste ennetamisel (takistab halva kolesterooli ladestumist).

Raviefekt põhineb peamiselt P-aktiivsete ainete ja antotsüaanide olemasolul.

Hibiski- ehk karkadeteed on sajandeid araabia rahvameditsiinis kasutatud leevendava, spasmolüütilise ja antibakteriaalse vahendina.

Hibiskitee tugevdab kapillaare, aitab langetada vererõhku, alandab kolesterooli, on antibakteriaalse toimega, mõjutab soodsalt maksa ja kõhunäärme talitlust, sel on allergiavastane toime, kaitseb alkoholi toksilise mõju eest.

Jooki soovitatakse kõikidele vanusegruppidele, sest see kustutab janu, reguleerib söögiisu ja parandab seedimist. On täheldatud, et külm jook alandab, kuum jook aga kergitab vererõhku.

Hibiskuses sisalduv kvertsetiin parandab nägemist, võtab silmadelt väsimuse, aitab organismil puhastuda, väljutades mittevajalikud ainevahetusjäägid.

Karkade stimuleerib sapi tootmist, suurendab maksa kaitsevõimet, parandab ainevahetust, täidab organismi elujõu ja toonusega, suurendades vastupanuvõimet nakkushaiguste suhtes. Seepärast kutsuvad araablased hibiskiteed reipuse ja pikaealisuse joogiks.

RetsePt

karkade ravimTee Võta 2 kuhjas tl karkaded, vala peale 1 klaas keeva vett ja keeda kinnises nõus 3–5 minutit.

Magusta suhkruga. Joo korraga 1 klaas või pool klaasi gripi ja teiste külmetushaiguste profülaktikaks. hibiskusemorss Võta peotäis kuivatatud hibiskuseõisi, vala peale liiter külma vett ja kuumuta keemiseni. Lase kinnises nõus jahtuda, kurna, lisa maitse järgi suhkrut või siirupit ja serveeri külmalt või jääkuubikutega.

NB! Hibiskus on vastunäidustatud neeruhaigetele, sest sisaldab piisavas koguses oblikhapet.

FotoD: WikiPeDia

ju Kal

KÜlviKalENDER: JaaNUaR–vEEBRUaR Õis

28. P

Õis, alates kl 20.58 leht 08.39 16.30

31. K

15.27 Osaline kuuvarjutus

Leht Leht, alates kl 20.53 vili

MAA

TULI

VESI

ÕHK

V

30. T

VI

Vili, aiatöödeks sobimatu päev Vili, alates kl 21.13 juur

2. R

Juur

S

1. N

K

29. E

R

i ts

ur Amb

27. L

Jäär

vi Lõ

Juur, alates kl 19.40 õis

kits

LI

26. R

hibiskus ToiduTaimena Nii hapu hibiskuse kui ka rooshibiskuse õied, mida kutsutakse ka Hiina roosiks või toakaseks, kõlbavad kuivatatult teeks. Lihakad õielehed sisaldavad 7,5–9,5 protsenti valkaineid (nendest 6 asendamatut aminohapet) ja 2,4 protsenti pektiini.

Autori kolm aastat kestnud mõõtmiste tulemusena on rooshibiskuse õite C-vitamiini sisaldus kõikunud 45–50 mg% (nagu sidrunil). Värskeid lõigutud või rebitud õisi võib kasutada salatisegudes ja toitude (võileivakatete) kaunistuseks.

Toakase õied kõlbavad kuivatatult teeks, värskeid lõigutud või rebitud õisi võib kasutada salatisegudes ja toitude kaunistuseks.

U

K

una valgust ja selget ilma on veel vähe, siis on tore meenutada neid päevi, kui on olnud selge ilm. Päevasel ajal on selge taevas tavalise sinise värvusega. On huvitav mõelda, miks see on nii ja mis värvi võib veel taevas olla ja mis põhjustab neid teisi värvusi.

Taevasina põhjuseks on valguse hajumine õhumolekulide kaootilisest liikumisest tingitud hõrenduste ja tihenduste ehk fluktuatsioonide (kõikumiste) tõttu. Sellisel juhul hajuvad eelistatult lühemad lainepikkused. Seda nähtust tuntakse Rayleigh’ ehk molekulaarse hajumisena. Kui valguse teekond atmosfääris on väga pikk, näiteks päikeseloojangu ajal, siis on sinine ja violetne valgus nii palju jõudnud hajuda, et näeme õhtutaevast roosaka või punakana. Lühemad lainepikkused lisaks hajumisele ka neelduvad paremini. Seetõttu, mida kõrgemale atmosfääris liikuda, seda enam on alles lühilainelisemat nähtavat komponenti ja seda violetsem on taevas. Teine taevasina põhjus on veel: päikese kiirgusmaksimum on rohekassinises, selle lainepikkusega energiat on spektris enam kui violetset.

Kui hajutavad osakesed on enam-vähem võrdsed (või ka suuremad) hajuva valguse lainepikkusega, siis hajuvad kõik lainepikkused võrdsel määral. Seda nähtust tuntakse Mie ehk sfäärilise hajumisena. Atmosfääris on selleks mitmesugused heljuvas olekus tolmuosakesed ja veepiisakesed, mistõttu näeme näiteks rünkpilvi tavaliselt valgetena või udu piimjalt valkja ja helehallina. Ka väiksematelt laiustelt tulnud sumestatud (tolmuses, niiskes) õhumassis on sfääriline hajumine tugevam, mistõttu taevas näib valkjam.

Kes aga tahab veelgi sügavamale minna ja protsesse mõista aatomites või molekulides toimuvate protsesside tasemel, sellele on seletus järgmine. Taevasina põhjuseks võiks esimese hoobiga pidada valguse hajumist. Kui aga uurida lähemalt, siis selgub, et valgus võib läbida keskkonda kahel moel: kas puhtalt elektromagnetlainetusena või siis avaldavad valgus ja aineosakesed üksteisele vastastikust mõju ja sel juhul neelduvad valguskvandid molekulidelt, mis kiirgavad seejärel samu valguskvante, mis neeldusid molekulidel. Just selles taevasina põhjus seisnebki. Sealjuures neelduvad rohkem lühema lainepikkusega kvandid (sinised ja violetsed), mille molekul uuesti välja kiirgab (sama kvandi, mis neeldus).

Seega kiiratakse uuesti välja rohkem sinist ja ultravioletset valgust. See on molekulaarne hajumine.

Alates 10. jaanuarist jäi õhutemperatuur peaaegu kõikjal alla 0 °C – seega jäi talv üllatavalt kaua püsima, kuid enam mitte: 24. jaanuaril jõudis Norra merele mitmekeskmeline sügav tsüklon (õhurõhk keskmes alla 970 hPa), mis liikus edasi Skandinaavia kohale. See avas tee läänevoolule ja nii on 25. jaanuaril vihmane ja erakordselt soe ilm, sest õhutemperatuur tõuseb 2...7 kraadini.

Kuigi nõrgenevas ja hääbuvas madalrõhusüsteemis õhumass jahtub ja vihma sekka tuleb ka märgi helbeid, ei näi enam möödunud kahe nädalaga sarnanevat talveilma tulevat. Tõenäoliselt jätkub selline ilmastik, nagu oli detsembris või jaanuari alguses: sademeid võib palju tulla, kuid õhk on soe (enamasti 0...5 kraadi), nii et püsivat lumikatet ilmselt ei ole või siis on selleks lootust peamiselt kõrgustikel.

JU

TAEVA VÄRVUS

Ne i

ilmatark

Tubane teepõõsas

Sõnn

JÜRi KaMENiK

Toakask. Paljudes kodudes kasvatatakse rooshibiskust ehk toakaske, mille suuri erksavärvilisi õisi võiks soovi korral kasutada tee ja salati valmistamisel.

ISTUTUSAEG

ilMaTaRK

25. jaanuar 2018

K kUUkaLenDri koostaJa signe siim, 2018

V

maa eLu || Kodu Ja aed || 7

25. jaanuar 2018

liNNUvEERG

Porr askeldab päev läbi puutüvedelt toitu Foto: WikiPeDia otsides.

VÄSIMATU RONIJA OLAV RENNO linnuteadja

K Avamaal peenraski võib tomateid kasvatada, selleks valige madalakasvuline ja varajase saagivalmimisega sort.

Foto: eLmo riig / sakaLa

seemned. Kevad polegi enam väga kaugel ja praegu on õige aeg köögiviljaseemnete varu üle vaadata. Kindlasti tasub uurida, mida uut ja huvitavat pakuvad aiapoed.

Aeg seemnevaru

üle vaadata TiiNa PaasiK Maa Elu

P

oodides on juba praegu rikkalik valik sorte. Seemnete valimisel lugege kõigepealt pakendil olevat kirjeldust, eriti tähtis on vaadata seemnete säilivusaega, kasvukoha märget, samuti haiguskindlust, kasvuaja pikkust, vilja suurust ja maitseomadusi.

Köögivilju saame peale avamaa ja kasvuhoone kasvatada rõdul ja anumates.

TomaT Avamaal peenras k asvata misek s sobivad madalakasvulised ja varajase saagivalmimisega sordid ‘Mato’, ‘Koit’, ‘Terma’ ja ‘Varto’. Peenrale istutatakse taimed siis, kui öökülmaoht on möödas. Vajadusel saab taimed katta kattelooriga.

Anumatesse, rõdule ja aknalaule sobivad samuti madalakasvulised sordid. Seemnete külviga tasub alustada juba jaanuaris. Sortidest passivad hästi ‘Vilma’, ‘Betalux’ ja ‘Polbig’ F1.

Anumad võib täita kasvuturbaga. Et taimedel oleksid toitained kohe võtta, pange anuma põhja kanakakaväetist või poes müügil olevat hobusesõnnikukomposti. Taimed vajavad kogu kasvuaja lisaväetamist, selleks sobivad mitmesugused köögiviljataimede väetised. Enne väetamist tuleb taimi kasta ja siis alles kasutada kastmisvett koos väetisega.

Kasvuhoonesse sobivad kõik tomatisordid, kuid soovitaksin siiski mõningaid. Eesti sort ‘Malle’ F1 on haigustele vastupidav, lõhenemiskindel ja heade maitseomadustega. Sügisel taimelt korjatud viljad järelvalmivad hästi ja tomateid saab kasutada kuni jõuludeni. ‘Evelle’ F1 on samuti haiguskindel ja selle viljad ei lõhene.

Müügil on palju värviliste sortide seemneid. Aastate jooksul on häid tulemusi andnud järgmised sordid, mis sobivad kodukas-

vuhoonesse. ‘Black Cherryl’ on väikesed tumedad viljad, see on kõrgekasvuline sort. ‘Green Zebra’ viljad on kollakasrohelised tumeroheliste triipudega, samuti kõrgekasvuline sort.

‘Black from Tula’ on kõrgekasvuline, viljad granaatõuna-mahagonivärvi tumedad. ‘Goldene Königin’ on kõrgekasvuline kollaste viljadega sort.

‘Goldkrone’ – kõrgekasvuline, viljad väikesed kollased ja väga maitsvad.

kurk Kurkidest sobib kodukasvuhoonesse hästi ‘Saladin’ F1. See on pikaviljaline, emasõitega ja ilma mõruaineteta sort.

Kodukasvuhoonesse võib panna ka lühiviljalisi sorte, mida kasvatatakse tavaliselt avamaal.

Avamaale sobivad paremini lühiviljalised, haiguskindlad ja emasõitega sordid. Kuna uusi sorte tuleb pidevalt juurde, tasub aiapoes natukene asja uurida. Siiski soovitan mõnda sorti, mis on end aastatega õigustanud: ‘Dirigent’ F1, ‘Adam’ F1, ‘Aztec’ F1. paprika Paprikaseemned külvatakse veebruari lõpus või märtsi algul, sest taimede ettekasvatamiseks kulub 50–60 päeva. Paprikataimi kasvatatakse

enamasti kasvuhoones, kui aga aias on tuulevaikset ja päikesepaistelist kohta peenra rajamiseks, võib madalakasvulisi sorte edukalt kasvatada ka peenral.

Huvilised saavad panna paprikataimi ka rõdule või suurtesse taimepottidesse.

Paprikasortidest soovitan valida näiteks ‘Rewia’ – väga varajane ja sobib ka peenrale. ‘Trapez’ on samuti varajane sort ja talub madalat temperatuuri. ‘Gourmet’ sobib kasvuhoonesse.

Kibepiprataimed edenevad üsna hästi ka aias peenral ja anumates. Sordivalik on suur, aga siiski paar nimetust. ‘Cayenne’ annab intensiivse punase värvusega viljad ja on tulise maitsega. ‘Hyngarian’ on varajane, teravamaitseline ja kollakasroheliste viljadega. Kibepiprataimi ongi tarvis kasvatada aias, sest viljumine on hea. Kõrvuti ei maksa panna magusaid ja kibedaid sorte.

Baklažaanisortidest võiks huvi pakkuda ‘Tsakoniki’, mis on lilla-valgekirju koore ja valge viljalihaga. Sobib kasvuhoonesse. Seemned külvake veebruaris, ainult siis on loota head saaki.

Soovitangi huvilistel juba veebruaris alustada köögiviljataimede kasvatamist!

ui puude otsas askeldavad tihased, puukoristajad ja rähnid loodusehuvilisele hõlpsalt silma hakkavad, siis pisikest kasvu porr jääb sageli märkamata. Ta pruunikirju sulestik lausa sulab kokku puukoore mustriga ja ainult valkjas alapool reedab selle puutüvel ülespoole turnija. Ka häälitsus on tal vaikne kõrgetooniline tsriii, mis ei kosta kuigi kaugele.

Niisiis liigub see kleenuke, umbes sinitihase suurune linnuke mööda tüve lühikeste hüpetega üha ülespoole, tavaliselt mitte püstloodis, vaid natukesehaaval spiraalselt. Tihedama võraosani jõudes lendab ta jälle sama või teise tüve jalamile ning alustab uut spiraali, uurides ja uuristades oma peenikese ja veidi kõvera nokaga läbi kõik koorepraod ja samblikututid, kust leiab peitu pugenud putukaid ja ämblikke ning nende mune. Vaadatakse läbi ka jämedamad oksad, enamasti nende alaküljel rippudes. Et jõudsamalt oma nokka kasutada, toetub ta suhteliselt pikale ja jäigavõitu sulgedega sabale. Seemnetest porr suurt ei hooli ja maapinnale laskub harva.

Porre on eristatud 8 liiki, kellest meie oma on levinud Iirimaast Jaapanini. (Kesk-Euroopas ja Balkani maadel jagab ta metsi välimuselt üsna sarnase, ent lühemate varvastega aedporriga, kes on seal hõivanud lehtmetsad.) Eestis hinnatakse porri asurkonda 150 000 kuni 200 000 paarile, kellest enamik on paigalinnud, osa aga rändab septembris-oktoobris lõuna poole. Talvel võib Eestis leiduda kokku kuni 300 000 porri, sealhulgas palju põhja- ja idapoolseid linde. Elupaigana eelistatakse kuusikuid ja kuusesegametsi, kus võib pesitseda isegi kuni 30 paari ruutkilomeetril; hõredamalt leidub neid ka vanemates lehtmetsades ja parkides.

Kevade poole, märtsi alul hakkavad ka porrid laulma – see esitus on tavahüüule järgnev heledakõlaline vilistav triller. Tüüpiliselt on soodsaim koht pesa ehitamiseks irdunud kuusekoore vahel. Porrile sobiv tehispesa peaks olema allapoole kiiljalt kitsenev, külgmise lennuavaga pesakast. Tüsedalt vooderdatud pesas leidub juba aprilli lõpul kuni 8 valkjat, jämedamal otsal tumeroosade täppidega pärjatud muna, mida haub 13–15 päeva üksnes emalind. Poegi toidavad mõlemad vanemad, tuues puudelt korjatud selgrootuid. Umbes kahe nädalaga hakkavad pojad lendama ja käivad veel nädala pesas ööbimas.

Osa vanalinde kasvatavad juunis üles teisegi pesakonna. Porri keskmine eluiga on kaks-kolm aastat, enamik noori hukkub esimesel eluaastal nii rohkete vaenlaste kui ka pakase tõttu. Vanalindude kadu on 50 protsenti aastas ja maksimaalse elueana on registreeritud ligemale 9 aastat.

8 || RahVataRKus || maa eLu

25. jaanuar 2018

ploomirasv ja mesilased

viisid pärimusmeditsiinini REET saaR Maa Elu

V

anasti teadis iga pereema, milliste koduste vahenditega turgutada valutavaid liikmeid või ravida külmetust. Unustuse hõlma pole need tarkused kunagi vajunud, pigem on viimasel ajal tavameditsiini kõrval vaaremade ravitarkused ehk pärimusmeditsiin üha enam kohta leidmas.

Enekun OÜ Raplamaalt on üks neist, kes kasutab toodete valmistamisel vanarahva retsepte. Salvide tähtis komponent on sea siserasv, aga ka mesi ja taruvaik.

Sea siserasv ehk ploomirasv ja hanerasv olid veel 18. sajandil igas talumajapidamises aukohal. Arvati, et ploomirasval on tervendav toime. Ploomirasv olla muutnud naha pehmemaks ja ravinud korpas käsi. Seda kasutati salvide valmistamisel, aga ka määrdeainena vankriratta vahel või hobuserakmeid pehmendava vahendina. Sellega löödi läikima säärsaapad enne kirikusse minekut ja sellest keedeti seepi. Tol ajal, kui arstiabi oli kaugel või puudus hoopis, aitasid salvid kergematest hädadest üle saada.

Raskemate hädadega mindi ravitseja juurde, kel olid põhjalikumad teadmised taimedest ja nende mõjust.

Ene Lauri valmistatud tooted lähtuvad pärimusmeditsiinist.

Tõuke andsid mesilased 2008. aastal tegid mesilased Ene ja Kunnar Lauri maja seina sisse pesa. Nii sai alguse Polgu talu väike mesila. See oli üks tegur, kuidas pärimusmeditsiinini jõuti. Rõõmsameelne perenaine ei mäleta enam täpselt, mitu aastat tagasi ta esimese toote valmistas. Algas kõik sellest, et ta käis Raplas kehakoorijate valmistamise koolitusel ja tegi mõnedki segud valmis.

Kord töölt tulles seisis naine toidupoes leti ees ja pilk libises üle ploomirasva. „Siis „puudutas saatus mind oma tiivaga”, kui kasutada väljendit raamatust „Veel üks Lotte”. Koju jõudes oli selge, mida edasi teha, sest ploomirasv oli teinud

mu pähe pesa,” kõlab poeetiline meenutus. Esimesena proovis naine teha saialillesalvi.

Enne uuris internetist õpetusi, aga lisas kohe juurde isikliku valmistamisviisi. Tulemus sai oma meelest hea. Ta kinkis salve tuttavatele ja neiltki tuli kiitev tagasiside.

Igal tegijal on oma käekiri.

Ene valmistab igat salvi kaua, kuumutab seda kindlal temperatuuril mitmel päeval ja kui vähegi võimalik, siis puupliidil. Üks valmistamisviis on õistaimede segude jaoks, okastaimede puhul on tema sõnul vaja rohkem kuumutamise ja jahtumise tsükleid, et seal hakkaks toimima oma keemia.

Kõige menukam on praegu tugev salv männi, ürtide, mee ja taruvaiguga. Segu tuleb hoolikalt naha sisse masseerida. Toime põhineb sellel, et salv suleb poorid ja hoiab haige koha soojas, mis võimaldab salvist saada vajalikku energiat ja sagedust valutavatele liigestele ja lihastele. Ene on seisukohal, et mesi toimib infovahetuses katalüsaatori ja teejuhina. „Ma ei tee kunagi salvi, kui pole ise terve või ei ole sobivas meeleolus. Panen igasse tootesse sisse tegija väe ehk enda energeetika, millele lisandub looduse jõud ja esivanemate tarkus,” toob Ene välja

Foto: reet saar

kolm olulist tegurit. Seda kinnitab iga purgikese peal olev kiri: „Täitsa ise tehtud, mõeldes just Sinule.”

Praegu on Enekuni toodete loetelus viis eri toimega salvi, kuus nimetust kehahoolitsejaid ning sääskedele ja puukidele vastumeelne naturaalne segu. Väljatöötamisel on juuksemask. „Minu salvid on täiesti looduslikud, ma

kõiGe menukam on PRaeGu tuGev saLv mÄnni, ÜRtide, mee ja taRuvaiGuGa.

ei kasuta nende valmistamisel ühtki kunstlikku lõhna- või värvainet. Salvid säilivad väga hästi, olen neid õigesti töödelnud. Ka mesi ja taruvaik on väga head säilitajad,” iseloomustab tegija. Ta ei panusta sellele, et salvid oleksid värvi poolest pilkupüüdvamad, aga „olen väga õnnelik, kui see juhtub”. igaÜhel oma Toode Ene Lauri mitmekülgne ettevalmistus tuleb tema tegemistele vaid kasuks. Zooinseneri diplomi sai ta parasjagu sel ajal, kui majandid hakkasid lagunema, ja talle polnud enam tööd pakkuda. Siis kutsuti ta kooli keemiaõpetajaks. „Keemias

olin tugev, aga õpetamisest ei teadnud ma midagi. Mõnda aega tundsin ennast ebakindlalt, kuigi valmistasin alati väga põhjalikult ette,” meenutab Ene. Selle kõrvalt läks ta kohe õppima keemiaõpetajaks. Ta on olnud koolis ka arvutiõpetaja, lõpetanud magistriõppes informaatika ja kooli infojuhi eriala ning kutseõppes arvutivõrkude eriala. Praegu töötab ta koolis eriliste lastega. „Mulle meeldib oma teadmisi jagada, ka elukogemust ja pärimust edasi anda,” ütleb ta kõigi oma tegemiste kohta. Loodustoodete valmistamise kõrval korraldabki Ene Laur töötubasid ja loenguid, kus räägib pärimusmeditsiinist ja õpetab valmistama kehahoolitsustooteid. Ta ei karda, et koolituste järel jääks tema turg väiksemaks, sest vaid üksikud hakkavad ise segusid tegema. Turul on küll ettevõtjad, kes pakuvad temaga sarnaseid tooteid, aga konkurentsi ei tohi karta, pealegi „kaks kokka ei tee sama retsepti järgi ühesugust rooga”.

Palgatöö annab praegu naisele sissetulekust stabiilse osa, aga üha enam on vajadus rohkem arendada Enekuni, sest on näha, et idee töötab. Ta on liitunud Eesti esimese veebipõhise arendusprogrammiga PESA, kus Eesti juhtivate konsultantide abil aidatakse ideest vormida läbilöögivõimeline toode. Ka Facebook on Ene sõnul ülihea turunduskoht, aga oma sõnul pole ta kõige parem selle võimaluse kasutaja – sotsiaalmeediaga tuleks palju põhjalikumalt tegeleda. Tähtsad müügikohad on laadad, aga üha enam valib naine, kuhu minna. Mardilaadal Eestis ja Soomes on ta kindlasti kohal.

Polgu apitalus tegutsev väike pereettevõte toodab praegu looduslikust toorainest kehaõlisid-koorijaid, salve ja kreeme, mis sisaldavad alati ka mett ja muud mesilaste poolt valmistatut. Üheks arengusuunaks võib saada apiteraapia ehk mesilasravi. Näiteks on rahustava toimega ainuüksi mesilaste sumina kuulamine ja hingamisteede probleeme võib leevendada taruõhk.

Pere viiest tütrest neli on õppinud meditsiini või farmaatsiat, ema valmistub loodusterapeudi kutseeksamiks. Uute toodete tegemisse jäävad ka arutelud tütardega. Kuna oma perest on konsultandid võtta, siis pereisa Kunnari sõnul on laua ümber tuliseid arutelusid peetud, kus teinegi kord põrkuvad klassikalise meditsiini ja loodusravi põhimõtted.