KAJA PIIRFELDT: ET PÕLLUMAJANDUSES ETTEVÕTJANA LÄBI LÜÜA, PEAKSID OLEMA TEADMISED NII LOOMA- KUI KA TAIMEKASVATUSEST JA SEDA HOOLIMATA SELLEST, KUMMALE ETTEVÕTE ON SPETSIALISEERUNUD.
9
772504
586014
ISSN 2504-5865
ELU MÕISAS TÄISTUURIDEL
VAEVALT OSKAS MOOSTE MÕISNIK EDUARD VON NOLCKEN MÕISA RAJADES MÕELDA, ET SAJA AASTA PÄRAST TEGUTSEB MÕISAS HULK ETTEVÕTJAID JA PAIGAST ON SAANUD PIIRKONNA KULTUURISÜDA.
KUI HAKKAKS MESINIKUKS MESILASTE PIDAMISELE VÕI MESINIKU AMETILE ON MÕELNUD PALJUD. MAA ELU KÜSIS KOLMELT TUNNUSTATUD ASJATUNDJALT, KUIDAS ASJAGA ALUSTADA.
22. VEEBRUAR 2018 • NR 8 (141) • HIND 1 €
AJALEHT
ETTEVÕTLIKULE
MAAINIMESELE
Tervisesportlane toodab koduköögis maapähklivõid Pähklikoja perenaine Merilin Saare: „Vahepeal pean enda eest maapähklivõi lausa ära peitma, muidu saab purk liiga kiiresti tühjaks.” Foto: MaarIUS SUvISte
MaariuS SuViSTE Lõuna-Eesti Postimees
R
osinate ja kaneeliga, krõmpsuvat ning teiste maitsetega maapähklivõisid tegema hakanud Pähklikoja perenaise sõnul on maapähklivõi vitamiini- ja valgurikas ning aitab vähendada magusaisu. Tartu lähedal Külitsel elav osaühingu Pähklikoda juht Merilin Saare hakkas eelmise aasta algul koduköögis maapä h k livõid tegema. „Kuna olen aktiivne tervisesportlane, siis otsin ja tarbin tooteid, mis on liikuvale ja aktiivsele inimesele sobilikud.
Leidsin kaubandusketist imporditud maapähklivõid, kuid mitte ühtegi Eestis toodetud võid. Sõin poetooteid, kuid tundsin, et maitse pole päris õige,” räägib Saare, lisades, et enamikule poetoodetele on lisatud suhkruid ja õlisid. Ta hakkas ise puhast maapähklivõid valmistama, proovima eri maitseid ja maitsekooslusi. „Armusin silmapilkselt omavalmistatud maapähklivõidesse,” tunnistab ta. Seejärel läks lumepall veerema: kõigepealt hakkas ta tootma sõpradele-tuttavatele, seejärel jõudis laatadele, taluturgudele ja väiksematesse poodidesse, internetis tellimisest rääkimata. Merilin Saare sõnul ei ole maapähklivõi tootmises midagi rasket, aga kõik võtab aega. Kõigepealt tuleb parajal temperatuuril ja täpselt aega jälgides (20–30 minutit) maapähkleid kergelt röstida. Seejärel tuleb neid töödelda köögikombainis, kuni maapähklist hakkab eralduma õli ja konsistents muutub täiesti vedelaks. Edasi tuleb lisada maitseaineid: sool, mesi, rosinad jne. Kui segu on valmis, tuleb kõik purkidesse panna, mis tegelikult polegi kõige lihtsam tegevus. Algusest lõpuni võtab protsess aega mitu tundi. „Kõige raskem töölõik on röstimine, et õige temperatuur oleks. Pähkleid peab pidevalt segama ja neid ei tohi kindlasti üle röstida ehk kõrbema lasta. Natukene ebamugav on seda vedelat massi ka purki panna,” jutustab Pähklikoja perenaine. halvaa maitseGa Kõige esimesi tooteid said proovida lähedased ja sõbrad. Saare 93aastane vanaema on suur maapähklivõi sõber. Igal
hommikul läheb üks lusikatäis pudru maitsestamiseks. „Meie pähklivõid maitsevad ka lastele,” teab Merilin Saare. Tema sõnul jääb maapähklivõi söömisel natuke kurgulakke kinni. „Kes pole enne proovinud, saab päris huvitava maitsekogemuse. Palju võrreldakse maapähklivõi maitset halvaa maitsega.” Merilin Saare igapäevatöö on Eesti Posti Tartu kandekeskuse vahetuse juhtimine, maapähklivõid teeb ta hobi korras. Ta tõdeb, et Eesti turu nõudlus pole kuigi suur, kaubandusketid seevastu saavad importida masstoodangut ja odavama hinnaga. „Aga kui klient võrdleb meie tooteid ja poe masstoodangut, siis on maitsevahe kohe tunda,” kinnitab väiketootja. Pähklikoja iga purgitäis on algusest lõpuni käsitsi valmistatud ja tegu on alati ainult värske toodanguga.
MAAPÄHKLIVÕI ON VITAMIINI- JA VALGURIKAS NING PALJUDESSE TOITUMISKAVADESSE SISSE PANDUD. Pähklikoja maapähklivõisid on kuue maitsega. Kõige popim on Saare sõnul krõmpsuv maapähklivõi, mis sisaldab näpuotsatäit meresoola ja suuremaid maapähklivõi tükke. Huvitavad on ka näiteks rosinate ja kaneeliga ning kakao ja meega pähklivõid. Kõik maitsed paraku tuult tiibadesse saanud pole. „Katsetada oleme saanud palju, mõtteid on pea kogu aeg täis. Näiteks proovisime tšilli- ja barbeque-maitselist võid valmistada või siis magusatele võidele kookosõli lisada. Need maitsed ei olnud mulle vastuvõetavad, seega need tootmisesse ei
läinud.” Perenaine tunnistab, et klientidele on natuke võõras seemnetega pähklivõi, mis sisaldab seesami- ja linaseemneid, kuid „maitselt on see tegelikult päris sarnane krõmpsuva võiga”. PuDrule ja PaNNkooGile Kuidas on kõige õigem maapähklivõid süüa? „See sobib suurepäraselt magusate või soolaste suupistete valmistamiseks, leiva- ja saiamäärdeks. Samuti saab maapähklivõid lisada magustoitudesse, smuutide sisse või külmade kastmete valmistamisel maitsenüansi loomiseks. Eriti hästi maitseb maapähklivõi hommikuse pudru või pannkookidega. Samuti saab maapähklivõid kasutada paljudes küpsetistes, magusates ja soolastes. Suvel kuuma ilmaga jahutab üks mõnus maapähklivõijäätis meid kenast maha,” loetleb Merilin Saare. Kui populaarne maapähklivõi eestlaste seas on? „Aasta-aastalt on maapähklivõid järjest rohkem tarbima hakatud,” teab Saare. „Kunagi nägime USA filmides, kuidas saia peale määriti magusat moosi ja soolast pähklivõid. Meie jaoks tundus see imelik. Nüüd sööme ka ise niimoodi ja see viib täiesti keele alla.” Saare sõnul on inimesed praegusel ajal rohkem teadlikud, mida nad tarbivad. Maapähklivõi on vitamiini- ja valgurikas ning paljudesse toitumiskavadesse sisse pandud, seega soovitab ta julgelt seda proovida. „Kui maitseb, saab väga huvitavaid retsepte katsetada ja mõnusa pähklise maitseelamuse paljudes toitudes. Maapähklivõi aitab magusaisu vähendada – üks lusikatäis enne igat toidukorda ja magusat enam nii palju ei tahagi,” ütleb tervisesportlasest väiketootja.