Maa Elu, 8. märts 2018

ISSN 2504-5865

772504

586014

KAIDO TAMBERG: PILTLIKULT ÖELDES TOODI PRUUT MEILE, KOTT PEAS, PULMALAUDA, NAGU KESKAEGSES AASIAS, ILMA ET ME TA NÄGU VÕI TEGU EELNEVALT HINNATA SAANUKS.

NÕUDLUS KASVAB

KALA NÕUDLUS KASVAB JA ÜHA ENAM OSATAKSE KÜSIDA MUUDKI KUI LÕHET, FORELLI JA KOHA.

9

RAHASTAMISE VÕIMALUSI JAGUB

VÄIKESTE KOHTADE ETTEVÕTJAD ON MURES, KUIDAS LEIDA VAJALIKKE VAHENDEID JA KAS VÕETUD RISK IKKA ENNAST ÄRA TASUB. PANGAD KINNITAVAD, ET RAHASTAMISE VÕIMALUSI JAGUB.

8. MÄRTS 2018 • NR 10 (143) • HIND 1 €

AJALEHT

ETTEVÕTLIKULE

MAAINIMESELE

mööbli

eksport seljatab importi PEETEr raiDLa Maa Elu

T

unnistan ausalt, et esimest korda mööb­ li ekspordi ja impor­ di näitajatesse süüvi­ des olin siiralt üllatunud. Inter­ netikaubanduse hoogsale aren­

gule vaatamata oli mööbli eks­ port Eestist 2017. aastal ligi ne­ li korda suurem kui mööbli im­ port. Kusjuures laias laastus on selline suhe püsinud juba pik­ ki aastaid.

Eesti mööbli olulisemad ostjad on Soome (2017. aas­ tal 213,1 miljonit eurot), Nor­

ra (151,8 miljonit eurot) ja Sak­ samaa (115,3 miljonit eurot).

Mööbli suurimad importijad Eestisse aga Soome (49,6 mil­ jonit eurot), Leedu (35,3 miljo­ nit eurot) ja Poola (24,5 miljo­ nit eurot).

Mõneti üllatas mind seegi, et mööbli ekspordi maht on

samas suurusjärgus puidu ja puittoodete ekspordiga. Näi­ teks kui mullu oli mööbli eks­ port ligi 1,03 miljardit eurot, siis puidu ja puittoodete eks­ port oli 1,38 miljardit eurot.

Puidu ja puittoodete import Eestisse oli 2017. aastal 0,48 miljardit eurot.

2005

2006

981

930 816

780

591

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

255

228

203

202

145

133

125

476

543

2007

176

197

158

502

407 2004

Allikas: statistikaamet

0

123

200

106

400

448

600

559

702

800

178

1000

Mööbli hulka on siin arvatud ka madratsid, madratsialused ja padjad.

230

Import Eksport

739

1200

1 029

MÖÖBLI EKSPORT JA IMPORT EESTIS (MILJ. EURODES)

2017

Epiim Special juust erilisele naisele www.epiim.ee

2 || mets || maa elu

8. märts 2018

ERAKORRALINE ABI KARTULIJA KÖÖGIVILJAKASVATAJATELE

M

aaeluministee­ rium saatis koos­ kõlasta m isele määruse eelnõu, millega kehtestatakse erakor­ raline toetus kartuli­ ja ava­ maaköögivilja kasvatajatele, kel jäi 2017. aasta sügise tuge­ vate vihmade tõttu saak osa­ liselt koristamata. „2017. aasta liigniiske sü­ gis viis paljud taimekasvata­ jad keerulisse majanduslikku olukorda. Seetõttu on erakor­ ralise toetuse eesmärk toeta­ da Eesti kartuli­ ja avamaa­ köögivilja kasvatajaid, kel­ lel jäi eelmisel sügisel liigse­ te sademete tõttu saak osali­ selt või täielikult koristama­

ta,” sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Erakorralist toetust antakse selle põllumaa kohta, kus jäi alates 2017. aasta sep­ tembrist koristamata kartul (välja arvatud varajased kar­ tulisordid) või vähemalt üks järgmistest avamaaköögivilja­ dest: aedhernes, aeduba, juur­ seller, kaalikas, lehtkapsas, lillkapsas, naeris, pastinaak, porgand, porrulauk, spargel­ kapsas, söögipeet ja valge pea­ kapsas.

Toetust antakse kartu­ li­ või avamaaköögivilja kas­ vatajatele, kes taotlesid 2017. aastal ühtset pindalatoetust või puu­ ja köögivilja kasva­

tamise otsetoetust ning kel­ le taotlus rahuldati. Koris­ tamata kartuli või avamaa­ köögivilja kasvatamise pind­ ala suurus peab olema vähe­ malt 0,3 hektarit ning põl­ lumaa pindala määramisel võetakse arvesse kartuli­ või avamaaköögivilja põld pind­ alaga vähemalt 0,01 hektarit.

Toetuse taotlusi saab esita­ da PRIA kaudu 19.−23. märtsi­ ni 2018. (ME)

TÄNAVU JUBA ÜLE 140 KATKUSEA

E

estis oli 26. veeb­ ruari seisuga tuvas­ tatud ühtekokku 141 Aafrika seakat­ ku nakatunud metssiga. Neist 130 kütiti ja 11 leiti surnult.

Enim on käesoleval aas­ tal olnud katkusigu Saare­ maal, kus oli eelmise nädala

alguseks kütitud juba 38 kat­ ku nakatunud metssiga. Har­ jumaal oli nakatunud sigu 27, Pärnumaal 14 ning Raplamaal ja Tartumaal võrdselt 11. Muu­ des maakondades oli 26. veeb­ ruari seisuga katkusigade arv alla kümne.

Nagu varasematel aasta­

tel, on ka tänavu leitud kat­ ku nakatunud metssigu igal nädalal, nii et tänase seisuga on neid juba tublisti rohkem.

Seni on arvukamad leiud toi­ munud ajavahemikul 23.−29. jaanuarini ja 13.−19. veebrua­ rini, mil tuvastati võrdselt 28 katkusiga. (ME)

PUIDURAFINEERIMISTEHASE TOORAINE ON ERAMETSAS OLEMAS

E

rametsaliit kinni­ tas sel teisipäeval, et Eesti erametsad on raieküpset pui­ tu täis ja planeeritava puidu­ rafineerimistehase tooraine­ vajadus ei ohusta meie met­ sade kestlikku majandamist.

Erametsaomanike poolt on Eestisse planeeritav uus ja ajakohane puidutöötlemiste­ has oodatud, sest väärindab seni olulise kodumaise nõud­ luseta metsamaterjali, öeldi pressiteates.

Eesti Erametsaliidu juha­

tuse esimehe Mikk Linki sõ­ nul on siinsed erametsad raie­ küpset puitu täis. Selle põhjus on metsade alaraie – viimase 20 aastaga on Eesti metsade tagavara suurenenud üle 40%, mis on peaaegu 200 miljonit tihumeetrit. (ME)

Künd või otsekülv?

Mida teha stressis taimega?

Kuiv kevad ja märg sügis – kas ja kuidas kohaneda?

Kas valida teenus või saan ise hakkama?

TEADUSLIK-PRAKTILINE KONVERENTS

"AGRONOOMIA 2018"

14. märtsil kl 9.15–16.30 Tartus Eesti maaülikooli peahoone aulas (Kreutzwaldi 1a) Ettekanded: • Eesti 100: taimekasvatuse sajand – Rein Lillak • Taimekasvatuse tulevikust – Illar Lemetti • Globaalsetes keskkonnamuutustes peituvad võimalused Eesti põllukultuuridele? – Evelin Loit • Kuidas kliima taime haavab? – Eha Kruus • Tuleviku toit mineviku viljadest – Külli Annamaa • Otsekülvi mõju mullaomadustele ja keskkonnaseisundile – Elsa Putku • Põllukultuuride madal kasvuressursside kasutamise efektiivsus: põhjused, uue põlvkonna diagnostika ja lahendused – Tiina Tosens • Odrapõlde kahjustav Ramulari collo-cygni on Eestis kohastunud – Andres Mäe • Vahekultuuri rullimise tehnoloogia kasutamine köögiviljakasvatuses – Kalvi Tamm • Põllumajandusteenused, kellele ja miks? – Henrik Klammer • Põllumehe mõtisklus – Margus Muld, Aasta põllumees 2017 Konverents on tasuta!

Palume end kirja panna Eesti maaülikooli ürituste kalendri kaudu 12. märtsiks.

Konverentsi korraldab Eesti maaülikool koostöös Eesti Taimekasvatuse Instituudiga.

Konverentsi rahastab Teadmussiirde pikaajaline programm taimekasvatuse tegevusvaldkonnas.

Puidust riided. Kangast, mille lähtematerjaliks puit,

Puitu saab ViiO aiTSaM Maa Elu

uidust on võima­ lik val­ mistada kangast, m i l le s t oma kor­ da saab too­ ta rõivaid ja muid tek stiilitooteid.

Selleks tuleb puit, mille põhikoostis­ osaks teatavasti tselluloos, peenes­ tada tehniliseks tselluloosimassiks, kust puidu teised komponendid (lig­ niin, hemitselluloos jms) on keemilisel töötlusel eraldatud. Järgmiste tööt­ lemisetappide siht on muu­ ta puidukiu molekuliahelaid nii, et ainet oleks võimalik kasutada tekstiilkiuna.

Keemiline sekkumine eristab puidu alusel toodetud kiudu näiteks puuvillakiust ning sellepärast nimetatakse ühte tehiskiuks ja teist loo­ duslikuks. Kolmas jaotis on sünteetiline kiud. Puidust te­ hiskiud erineb sünteetilisest kiust selle poolest, et lähte­ materjaliks on taastuv res­ surss. Vastavalt tehnoloogiale nimetatakse puidutselluloo­ sist saadud tehiskiudu kas vis­ koosiks, modaaliks või näiteks lyocell’iks ’iks (euroseaduste tõlki­ jad on välja pakkunud ka ees­ tikeelse lüotselli, tuntuim kau­ banduslik nimetus Tencel). Ni­ metusi on rohkem.

Tallinna tehnikakõrgkooli õppejõu Diana Tuuliku õppe­ materjalidest lugesin, et puidu­ tselluloosist tehiskiu saamist katsetati juba 19. sajandil ja esi­ mesena hakkas tehiskiud vis­ koos puuvilla välja vahetama naiste sukkades ja aluspesus.

Samuti sai viskoosist (USAs ni­ metatud rayon’iks) suhteliselt varakult voodri­ või mööblirii­ de koostisosa.

Puidutselluloosist valmis­ tatud tekstiilile ennustatak­ se pikka iga. Kuna tavapärane puuvilla kasvatamine saastab ja koormab keskkonda (tohutu hulk putukatõrjemürke, väga suur veekulu), otsitakse teks­ tiili saamiseks säästlikumaid meetodeid. Üks radadest on puidutselluloosist tekstiil, mil­ le tootmisprotsessi püütakse muuta järjest keskkonnasääst­ likumaks. Tuntuimad puidu­ tselluloosist saadud materjalid märgivad ka seda: modaal on viskoosist puhtam ja keskkon­ nasäästlikum, lyocell on toode­ tud neist kolmest kõige kesk­ konnahoidlikumalt.

Puit vastu nahka Kui seda kõike lugesin, tekkis loomulikult huvi vaadata, kas kodus „puidust” riiet on. Esi­ mene avastus oligi, et jah, mu lemmiksviiter sisaldab puuvilla kõrval 35% viskoosi. Poeskäigul leidsin Maximast lillelise, 100% modaalkiust salli. Katsudes tun­ dus sall puuvillariidest õhem, tihedam ja palju siledam. Loe­ tu põhjal seostus, et ahah, see

on ilmselt pikkadest tehiskiu­ dudest. Peale erineva kiupikku­ se saab tehiskiule anda muidki erinevaid lisaomadusi (kandili­ sem või ümaram kiud jne).

Rapla rõivapoes proovisin esialgu puidutselluloosi alusel toodetud riiet leida katsumise järgi, aga sellest ei tulnud mi­ dagi välja. Nii viskoosist kui ka puuvillast saab toota kareda­ mat ja siledamat kangast. Ainu­ ke selge „käekogemus” oli see, et eriti pehmed rõivad, näiteks hommikumantlid, olid erandi­ tult sünteetilisest kiust. Dia­ na Tuuliku järgi pole see siis­ ki üldine reegel – näiteks puu­ villastki saab pehmet flanelli või viskoosist ülipehmet tehis­ karusnahka.

Kõige „puisemad” rõivaese­ med leidsin naiste pesu riiu­ lilt – peaaegu 100% puidutsel­ luloosist lähtuv materjal, alati lisatud ka mõni protsent elas­ taani. Elastaan (tootesiltidel ka nimetusega Lycra, Span­ dex jm) on sünteetiline kum­ mitaoline kiud, mis annab ma­ terjalile elastsust. Näiteks alus­ püksid, kus 95% modaalkiudu ja 5% elastaani – siidjalt sile, „külm” ja üsna õhuke materjal.

Sealsamas kõrval rippusid riidepuudel naiste ühevärvili­ sed öösärgid: viskoos 95%, Lyc­ ra (elastaan) 5%. Et neid sün­ teetilisest materjalist öösärki­ dest eristada, tuli vaadata mär­ gistust – kogenematu käega katsudes vahet ei tee.

Kleitide ja pluuside seas lei­ dus „puitu” igasugustes varian­ tides. Näiteks huvitava laiali­ valguva mustriga kleit – 83% viskoosi, 14 akrüüli ja 3% elas­ taani, valge pressitud lillemust­ riga pluus – 75% viskoosi, 23%

Kleidi (vasakul) põhimaterjal on puidutselluloosist saadud viskoos.

Kampsunis (paremal) on kahte sorti puidutselluloosi alusel saadud tehiskiudu.

FotoD: VIIo aItSaM

maa elu || mets || 3

8. märts 2018

leiab riidepoest rohkem, kui võiks arvata.

ka selga panna

PEETEr raiDLa

PUIDU PÕHIKOMPONENDID • • • •

Tselluloos 40–50% Hemitselluloos 25–35% Ligniin (puitaine) 20–30% Ekstraktiivained, tuhk, lämmastik 0,1–7%

tselluloosi tÖÖtlemine Tselluloositehas puidurafineerimistehasena võib toota tehnilist sulfaattselluloosi paberitööstusele või eelhüdrolüüsi tehnoloogia kasutamisel suure puhtusastmega tselluloosi, mis sobib keemiliseks töötlemiseks tselluloosi derivaatideks. Näiteks ksantogenaattselluloosiks, mida kasutatakse viskooskiu valmistamiseks, või atsetüültselluloosiks, mida kasutatakse atsetaatkiu valmistamiseks.

polüestrit ja 2% elastaani. Sil­ ma hakkas, et voodriga rõivas­ tel on viskooskiud olnud eriti just voodrimaterjali koostisosa.

Hiljem Diana Tuulik täiendas, et voodrikangastel kasutatakse eranditult pikakiulist viskoo­ si. Spetsialistid nimetavad vis­ koosi pikka kiudu filamendiks ja lühikest staapelkiuks. Ühe eriti kireva kampsuni materjalis oli nii viskoos­ kui ka modaalkiudu: modaal 27%, puuvill 20, viskoos 15, polü­ amiid 15, elastaan 14 ja vill 9%.

Väiksemas koguses leidus vis­ koosi laialt paljudes esemetes alates sokkidest (nt 32% koos­ tisest) ja lõpetades meeste pint­ sakutega (nt 35%). bambuse nÄide Pesuriiulilt leidsin ka lilleli­ sed bambusest püksid (80% bambus, 15% polüester ja 5%

KUNA TAVAPÄRANE PUUVILLA KASVATAMINE SAASTAB JA KOORMAB KESKKONDA, OTSITAKSE TEKSTIILI SAAMISEKS SÄÄSTLIKUMAID MEETODEID.

Spandex ehk elastaan), sokki­ de seast sokid, mille kiukoos­ tises 80% bambust. Taimetark Urmas Laansoo on kirjutanud, et bambust peetakse ekslikult rohttaimeks – see on ikkagi puu, seejuures maailma kõige kiirema kasvuga. Segadus võib olla tekkinud sellest, et kõrre­ liste sugukonda kuuluval bam­ busel on väga palju liike, mil­ lest osa ongi lühikese kasvuea­ ga nagu tavapärased kõrrelised ja teised kasvavad puuna.

Mitu bambusest kaupade müüjat reklaamib oma kaupa kui eriti keskkonnasäästlikku, kuna see puu oma ülikiireks kasvuks väetisi ega putukatõr­ jemürke ei vaja. Rapla poes se­ da väga uskuda ei julgenud. Ju­ ba mitu aastat tagasi andis tar­ bijakaitseamet teada, et Eestis pakutakse müügiks sokke, sär­ ke, hommikumantleid, rätikuid, lõnga jms, mille koostisosaks on märgitud „bambus”. Märgis­ tusest jääb mulje, nagu oleks tegu loodusest töötlemata ku­ jul saadud kiuga, kuid enamas­ ti on see ikkagi keemilise vis­ koosmenetlusega saadud tehis­ kiud, nii et õigem oleks märgis­ tusel kasutada sõna „viskoos” või „bambusviskoos”.

Tegelikult on võimalik saa­ da ka puhast looduslikku bam­ busekiudu. Näiteks üks Soome tekstiilifirma kirjeldab interne­ tis, et kasutab ainult seda. „Tea­ tud kasvustaadiumis on bam­ buse võrsetest võimalik kiudu eraldada ka ilma seda tselluloo­ siks lahustamata. Sellist mater­ jali toodetakse maailmas siiski väga vähe,” ütleb Diana Tuulik. keemiaga Ja keemiata Bambus viis mõtte analoogia­ le: kui näiteks kuusetselluloosi alusel saadud tehiskiud oleks toote märgistuses mitte vis­ koos või modaal, vaid hoopis „kuusk”, siis mis tunne oleks seda toodet osta? Isegi „keemi­ liselt töödeldud kuusk” tekitaks metsaga otsesema mõtteseo­ se kui lihtsalt viskoos või mo­ daal – tänapäeva pealiskaudses maailmas tervendaks see ini­ meste tajusid ...

Teine selline märgistus võiks Eestis kasvavatest puu­ dest olla „kask”, mujal kas­ vavatest pöök, eukalüpt, pii­ nia. Kõik nimetatud puuliigid kokku on tooraine, mida Dia­ na Tuuliku sõnul tekstiilitöös­ tuse teoorias algmaterjalina mainitakse. „Ise olen külasta­

peatoimetaja

tekstiilikiudude Jaotus • Naturaalsed ehk looduslikud kiud: puuvill ja muud seemneilt eraldatud kiud, niinekiud (lina jm), keratiinkiud (vill, siid jm).

• Keemilised tehiskiud: lyocell-, modaal- ja viskooskiud, kupro-, atsetaat- ja triatsetaatkiud.

• Keemilised sünteetilised kiud: akrüül-, elastaan-, polüamiid-, polüester-, polüpropüleenkiud.

Allikad: Diana Tuulik „Keemilised kiud”, Rein Reiska „Tselluloosi tehnoloogia”

Kuusk on üks tekstiili tehiskiu tooraine.

jUHTKiri

Foto: PIXaBaY.CoM

nud Euroopa suurimat viskoo­ si tootmise tehast – Lenzing AB Austrias. Nemad kasuta­ vad eranditult kuusepuitu ning väidetavalt sellist, mis mööbli­ tööstusele ei sobi,” räägib Dia­ na Tuulik.

Aja nõudel arenevad teh­ noloogiad keskkonnasäästlik­ kuse suunas. Loodusliku kiu tootmisahelas on tähtsal kohal kiutaime kasvatamise muutmi­ ne mahedamaks. Tehiskiu toot­ misel otsitakse võimalusi jätta keskkonda koormavaid etappe vahele või asendada töötlemis­ aineid orgaanilistega.

Väiksemas koguses ja kal­ limalt on võimalik saada täies­ ti mahedat looduslikku kiudu.

Puidutselluloosist tehiskiudu täiesti naturaalsega asendada siiski ei saa või vähemalt pole tänapäeva teadus sinna jõud­ nud. „Ka Eesti puit sobib teks­ tiili lähtematerjaliks, kuid sel­ lestki ei saa ainult mehaanili­ selt purustades kiudu, millest tekstiilmaterjali kedrata. Ikka­ gi tuleb puidukiud lahustada, ekstraheerida ja alles siis saa­ dud viskoosne ketrusmass kiu­ dudeks formeerida,” ütleb Dia­ na Tuulik.

MAAMESS KUTSUB TAAS

I

ga­aastane Maamess kutsub taas.

Järjekorras 26. rahvusvaheline Maamess toimub tänavu Tartus 19.−21. aprillini. Ehk siis neil, kel kindel plaan oma toodangut või kaupa messil tutvustada ja pakkuda, on just nüüd paras aeg oma soovist korraldaja­ tele teada anda.

Eelmise aasta Maamessi näitajad olid muljetavaldavad: 500 eksponenti 10 riigist, 43 510 külastajat ja 60 000 ruutmeetrit messipinda, sellest 6500 ruutmeetrit kindla katuse all. Messi­ üritustega on haaratud Tartu Näituste messikeskuse kolm sisehalli ja ka neid ümbritsevad väliplatsid. Tegu on vaiel­ damatult Eesti suurima ja Baltimaades tunnustatuima maateemalise messiga, mis pealegi kuulub Euroopa suurimate põllumajandusnäituste korraldajate lii­ tu. Omamoodi tähendusrikas on olnud seegi, et Tartu linnapea on sümboolse võimu linnas messi ajaks maameeste kätte usaldanud.

Kui Maamessi rahvusvahelist põllu­ majandusnäitust korraldatakse juba 26. korda, siis 24. korda toimub rahvusvahe­ line puidutöötlemis­ ja metsandusnäitus ning ka toidumess, 20. korda aga aian­ dusnäitus. Pole kahtlust, et Maamess on kohtumispaigaks kõigile maaeluga seo­ tud inimestele – põllu­ ja metsamees­ tele, tootjatele ja müüjatele, aiandus­ ja mesindushuvilistele. Kolm päeva kestvad messiüritused pakuvad kohalikele ja vä­ lisettevõtjatele hea võimaluse kogemusi, teavet ja kontakte vahetada.

Maa Elul on hea meel teada anda, et me oleme koos Postimehega juba mit­ mendat aastat järjest messi ametlikud meediapartnerid. Messini jäänud näda­ latel püüab Maa Elu oma lugejaid kursis hoida kõige sellega, mis osalejaid ja külas­ tajaid messil ees ootab ning mida võiks messile minnes silmas pidada.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2018

Paljasjuursed roosid nüüd soodushinnaga al. 5 eurost! www.rooz.ee

Kampaania kestab kuni 31.03.18. Roosid saadame välja aprillis.

4 || FaRmIteHNIKa || maa elu

8. märts 2018

võimekas söödamikser annab aiN aLVELa Maa Elu

änapäeva farmi­ tehnikas on täh­ tis koht sööda­ mikseritel, mille automaatika ja tehnilised võimalused pea­ vad tagama loomadele päe­ vast päeva õige sööda­ ratsiooni.

Tulemusliku ja tõ­ husa põllumajandus­ tootmise juures on tarvis täpsust ja kiirust, aga ka kokkuhoidu. Kui farmis on pooleteistkümne tuhande pealine piimakari, siis igaühe­ le eraldi sööda segamine ja et­ teandmine ei tule muidugi kõ­ ne alla. Säärane laudatäis vei­ seid sööb ööpäevas paarküm­ mend söödamikseritäit sööda­ segu ning selle täpne koosta­ mine ja kiire etteandmine on­ gi võimalik ainult spetsiaalset tehnikat kasutades. valik sÕltub PisiasJadest Peale selle, et on olemas iselii­ kuvaid ja järelveetavaid sööda­ miksereid, jagunevad need ma­ sinad kolme klassi: Eestis po­ pulaarseim vertikaaltigudega mikser, horisontaalsete tigude­ ga söödamikser ja siinmail kõi­ ge vähem levinud labamikser.

Kõige vähem vast sellepärast, et labamikseril on sööda sega­ mise aeg kõige pikem. Samas saab sellise mikseriga segada kõige peenemaid kvaliteetsöö­ tasid.

Söödamikserite modifikat­ sioone on väga palju, mistõt­ tu selle valimisel peab arvesta­ ma, kui palju eri loomagruppe on tarvis sööta, kui palju loomi üldse on ja kuidas nad eri far­ mides paiknevad.

Muu hulgas ka Strautman­

ni farmitehnikat maale toova osaühingu Agriproff müügijuht Karmo Karrik kinnitab, et põ­ hiline valikukriteerium võiks ikkagi olla masina vastupida­ vus, näiteks asjaolu, kui palju on ühel või teisel mikseril ku­ luosasid ja kui sageli neid vahe­ tama peab. Paljud asjad peitu­ vad nüanssides. „Horisontaalvõllidega söö­ damikseril on palju kuluosa­ sid, samas iseloomustab neid kiire ja ühtlane töö, kusjuures need mikserid sobivad ka väi­ keste söödakoguste segami­ seks. Vertikaaltigudega mikse­ ril jääb rohkem sööta teolaba­ de külge ja väikesest kogusest läheb nõnda arvestatav kogus raisku,” kirjeldab Karrik. „Nii ongi Eestis suurim kasutajas­ kond ühe­ ja kaheteolistel ver­ tikaalmikseritel, millel on vä­ hem kuluosasid, madalam ke­ re ja mahub seega kenasti lii­ kuma ka vanades, veel nõuko­ gude ajast kasutuses laudahoo­ netes. Jõuvajadus on samuti pi­ sut väiksem kui horisontaalti­ gudega mikseril.”

Tigude arv näitab laias laas­ tus masina jõudlust. Nii on väi­ kese üheteolise järelveetava ver­ tikaaltigudega mikseri sööda­ anuma maht vahemikus 4–16 m³, kahe teoga analoogil 10–24 m³. On olemas ka kolme teoga 22–45 m³ vertikaalmikserid.

Karmo Karrik teab, et neid kõige suuremaid miksereid on Strautmann hiljaaegu müünud näiteks üüratutesse Katari kaa­ melifarmidesse. vÄiksem mikser on Paindlik Ja kiire Karriku sõnul pääseb suure söödamikseri kasutegur mõju­ le siis, kui farmis on palju loo­ mi, aga vähe eri loomagruppe.

Siis läheb eri liiki söödasegusid vähem tarvis ja loomi saab söö­ ta ühtlaselt sarnaste ratsiooni­ dega.

Kui loomagruppe on palju, näiteks Vändra POÜs on neid

kaheksa, siis kulub marjaks väiksem, aga selle võrra väle­ dam söödamikser. Vändra far­ mides on praegu kasutusel ju­ ba kolmas Strautmanni mik­ ser, 17 m³ mahtuvusega iselii­ kuv variant, millega tuleb tee­ nindada 1400 piimalehma. Päe­ vas toodetakse ja veetakse loo­ madele ette 22 kubutäit sööta, selleks kulub 85 liitrit kütust.

Lehmade piimaand oli keskmi­ selt 11 000 liitrit looma kohta aastas. Veel haritakse ettevõt­ tes 4000 hektarit põllupinda.

Väiksema mikseriga saab kiiresti teha eri liiki ratsioone, sööta kõiki loomagruppe n­ö individuaalselt, vajadusel lisada üksikutele kogustele rasvahel­ beid, maisijahu või muud söö­ dalisandit, olla söötmisel täp­ sem ja konkreetsem.

Mikserite tootearenduses keskendutakse samuti iseene­ sest väikeste asjade täiustami­ sele – püütakse näiteks teo ku­ ju muutmisega saavutada väik­ sem jõuvajadus, osa tigude lii­ kumine on muudetud astme­ liseks, et sööda segamine jät­ kuks veel ka teo peal liikudes.

Masinatele lisatakse magnetid, et sööda seest metallist võõr­ kehad eemaldada, asendatak­ se kõige rohkem kuluvaid koh­ ti tavalise musta metalli ase­ mel roostevabast terasest ma­ terjaliga jmt. „Näiteks teo servadesse pannakse roostevabast mater­ jalist riba, mis suurendab teo eluiga kuni kaks korda. Samas maksab tigu ise 10–15 korda rohkem kui see kuluosa,” kir­ jeldab Karrik. „Ka segamisnõu sees alumise kolmandiku võiks teha roostevabast terasest, see lisab kolm kuni viis aastat ka­ sutusiga juurde.” iseliikuv on kallis, kuid tÕhus Iseliikuv söödamikser on järel­ veetavast umbes seitse korda kallim. Karmo Karrik iseloo­ mustab hinnavahet Strautman­

ni näite põhjal – kui 17 m³ järel­ veetav variant maksab umbes 35 000 eurot, siis sarnases va­ rustuses, veidi tummisema la­ oprogrammiga iseliikuva mik­ seri hind küünib juba 230 000 euroni.

Mis kallutab otsuse seda­ võrd kalli masina kasuks, kui sama töö jaoks on olemas üks­ jagu odavamaid võimalusi?

Karmo Karrik selgitab seda tööjõu maksumuse ja võime­ kusega. Kui farmis tuleb päe­ vas teha paarkümmend mik­ seritäit sööta ja üks inimene peaks seejuures jooksma vä­ hemalt kahe traktori vahet – üks, mis veab söödamikserit, teine, mis laadib sellesse silo, jahu ja muud, siis puhtfüüsili­ selt poleks see võimalik. Iselii­ kuva mikseri juures on sellist jooksmist poole vähem.

Veel tuleb arvestada, et kui järelveetaval mikseril kulub sööda pealelaadimise alusta­ misest selle loomade ette lao­ tamiseni umbes veerand tundi, siis silo freesiga automaatselt peale laadiv ja seejuures pee­ neks hekseldav iseliikuv mikser teeb mahutitäie valmis viie mi­ nutiga. Kolmekordne ajavõit on määrava tähtsusega ja kompen­ seerib pikapeale masina kalli­ ma hinna. „Iseliikuva mikseri söötmis­ logistika saab peensusteni pai­ ka panna, et oleks võimalikult efektiivne. Selle töö on vähe­ malt kaks­kolm korda järelvee­ tavast kiirem,” selgitab Karrik. „Söödamikser on väga spetsii­ filine masin, sellega saab teha põhimõtteliselt ai­ nult ühte tööd. Kasute­ guri määravad inimfak­ tor, lisamasinate vajadus, ajakulu ja kütusekulu.”

Ta märgib, et suure osa sööda segamiseks kulu­ vast ajast võtab selle peenesta­ mine. Mida kuivem segu, seda raskem on mikseril seda pee­ neks hekseldada. Seega, kui pealevõtmise käigus frees osa

Iseliikuv söödamikser Verti-Mix on varustatud freesiga, mis

ISELIIKUVA MIKSERI SÖÖTMISLOGISTIKA SAAB PEENSUSTENI PAIKA PANNA, ET OLEKS VÕIMALIKULT EFEKTIIVNE.

maa elu || FaRmIteHNIKa || 5

8. märts 2018

ninaesise tuhandetele loomadele VÄIKETRAKTOR ON FARMIS HÄDAVAJALIK

F

armides on populaarseks masinatüübiks muutunud väikesed, 20–60 hj võimsusega universaalsed minitraktorid, mille külge – ette ja taha – saab ühendada kõikvõimalikke tööriistu alustades sahast ja lõpetades aiapostide aukude puuriga.

Tänapäeval mehhaniseeritakse farmides kogu töö. Tädikest, kes kühvliga lehmadele saepuru alla viskab, enam naljalt ei kohta.

Masinaid peab aeg-ajalt uuemate vastu välja vahetama, et võimalikult efektiivselt töötada.

Väike, näiteks Avanti või Norcari tüüpi traktor on tegelikult suuremaski farmis tõhus abimees. Selle frontaallaadur suudab tõsta 500 kilogrammist paari tonnini, seega vähemalt silopalli, selle külge saab rakendada näiteks lumepuhuri, laudas sööda ettelükkaja, sõnnikuroobi, põhupurusti, niiduki, haaratsid ja kopad. Ka näiteks tigumeetodil sööda ettelükkamise seadme, mis n-ö pudistab sööda pehmelt loomade ette, mitte ei sõtku seda kokku nagu tavaline sahk.

Sellise väiketraktori külge

s saab kokkupressitud silo ja heina kerge vaevaga kätte, hekseldab selle läbi ja laadib söödamahutisse. Kulub umbes viis minutit ja sööt on valmis.

Foto: StrautMaNN, agrIProFF

silomassist läbi hekseldab, on suur osa tööst juba tehtud. Õige ratsiooni mÄÄrab automaatika Iseliikuv mikser laadib en­ nast ise, aga on ka järelveeta­ vaid, mil taga frees, mille kau­ du saab silo mahutisse freesi­ da. Sama freesi abil saab peale laadida ka jahu ja muud. Väik­ semad kogused, teinekord ai­ nult 5, 10 või 20 kg mikroele­

mente ja mineraalsöötasid laa­ ditakse mikserisse eraldi spet­ siaalse luugi kaudu.

Mikseritel on sees kaal, ek­ raanil olev märgutuli näitab, kui ratsioonijärgne kogus peal.

Samal ekraanil on näha, mis üldse söödanõusse läheb ja kui suured on ühe või teise kompo­ nendi kogused. Paljudel mikse­ ritel fikseerib automaatika ka selle, kui palju söödasegu on tarvis segada.

Sellised tsüklid ja söödarat­ sioonid saab sisestada kas otse masinasse või, nagu see tavali­ selt toimub, sisestab söödase­ gude koostisosad farmijuhata­ ja oma arvutisse ning andmed jõuavad juba mälupulgal sööda­ mikserisse.

Keskmine järelveetav mik­ ser vajab vedukiks traktorit, mil 80–120 hobujõudu. Tava­ liselt rakendataksegi mikseri ette piisava jõuvaruga traktor.

Mikseri tigusid käitab jõuvõtu­ võllilt jõu saav kardaanühen­ dus, aga on ka elektrohüdrauli­ lise juhtimisega miksereid. Mõ­ nel kardaanühendusega mik­ seril on ka vahereduktor, mis võimaldab tigudele rakenda­ da kahte kiirust. On ka täiesti autonoomse hüdrosüsteemiga söödamiksereid, peamiselt on need allapanu laialiviskamise lintidega varustatud masinad, mille energiatarve suurem.

saab haakida allapanulaoturi, mis töötab pöörlevate ketastega nagu väetisekülvikki. Sellise riistaga saab edukalt laotada allapanuturvast ja saepuru.

Saadaval on spetsiaalsed põhupallipurustajad, mis on enamasti ka iselaadivad – traktori haakesse käiva masina tagant käib luuk lahti, tagurdades saab põhupalli masinasse, luuk kinni ja seejärel juba purusti tööle.

Nüüd tasub selle riistaga vaid farmis ringi sõita, purustis olev suur ventilaator viskab allapanuks mineva peenestatud põhu juba lehmade alale.

Kui allapanulaotur pole Eesti agrofirmades veel kuigi levinud, siis põhupurustaja peaks küll vähemalt pooltes farmides olemas olema. Ka mõnedel iseliikuvatel söödamikseritel on silorulli lõhkumist hõlbustav ülemine tera, mis pealelaadimist kergemaks muudab. Siloaugus on silomass raskete masinatega kõvasti kokku tambitud, mistõttu peab olema terav ja tugev lõikur, et seda sealt kätte saada.

ISELIIKUV SÖÖDAMIKSER STRAUTMANN VERTI-MIX SF • Segamisnõu maht 11–20 m³.

• Iseliikuv söödamikser on võimeline segama ning välja ja peale laadima.

• Ühe teoga, mudel Double varustatud kahe teoga.

• SF mudelid esiveoga, Double SF on tagaveoga, tellida saab ka 4WD. • Mootor kuuesilindriline integ-

reeritud turbolaadija ja õhu vahejahutiga.

• Täitekolud mineraalainete lisamiseks.

• Kaitse ülekoormuste eest ja programmeeritav kaalumisseade.

• Suur ja kiiresti toimiv segamistäpsus, kergesti opereeritav.

Allikas: Agriproff

LOOMADE TURVALISE TRANSPORDI TAGAB SPETSIAALNE HAAGIS aiN aLVELa Maa Elu

S Saabuvad PRIA taotlusvoorud: 26. märts – 4. aprill 2018 on PRIA-s avatud väikeste põllumajandusettevõtete arendamise meede, toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot.

23.–30. aprill 2018 on PRIA-s avatud taotlusvoor “Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas”, toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 150 000 eurot.

Meie nõustame Sind PRIA ja LEADER-toetuste taotlemisel ja aitame Sul koostada vastavad taotlusdokumendid, sh ka äriplaanid.

Tel 5664 2402 www.heanou.com

petsiaalselt loomade veoks mõeldud haagis peab olema võimali­ kult madala kliirensi­ ga, libisematu põrandaga ja lii­ kumisel stabiilne.

Loomapidamisettevõttes on pidevalt tarvis loomi ühest kohast teise transportida, kas farmist kaugemale karjamaale, ühest laudast teise, neid müü­ ki viies või muul põhjusel. Teh­ nikatootjad on selle vajadusega arvestanud ja saadaval on just loomade veoks tehtud haagi­ sed. Tavaliselt on loomaveohaa­ gised mõeldud 7–14 veisele, aga nendega saab vedada ka lam­ baid, sigu ja teisi loomi.

Sellised haagised käivad ta­ valise traktori haakesse, üldju­ hul peab nendega liiklemise kii­ rus jääma 40 km/h piiresse ja nende konstrueerimise juures on silmas peetud just loomade turvalisust.

Osaühingu Stokker Agri müügijuht Andres Suitso mär­ gib tänapäevast loomaveohaa­ gist kirjeldades, et ennekõike peab jälgima, kuidas loomad

Ajakohane loomaveohaagis on turvaline ja mugav, et loomi ühest kohast teise transportida.

haagisesse ja sealt maha saa­ vad. Kuigi haagis on juba ise­ enesest madal, peaks sel ometi olema eraldi võimalus kaldtee loomiseks, mida mööda loomad oma kohale saaksid minna. Sa­ geli kasutatakse eraldi treppe, aga mugavama ja kiirema töö tagab see, kui haagisel on endal selline lahendus olemas. „Näiteks on Belgia firmal Joskin haagised, millel on loo­ made pealelaadimiseks hüdrau­ liliselt allalastav põhi. See on eriti tähtis piimalehmade tur­

valiseks vedamiseks, kes on vi­ gastuste suhtes õrnemad. Selli­ ne lahendus aitab vältida loo­ ma jalgade vigastamist ja ja­ lahaiguste tekkimist,” märgib Suitso. „Lisaks on hea, kui sel­ lises haagises saab vajaduse jär­ gi ehitada vaheseinu ja et seal oleks eraldi sissepääs nii­öelda veost teenindavale inimesele.”

Teine tähtis asi loomaveo­ haagise juures on see, et põ­ rand poleks libe. Tavaliselt te­ hakse see lihtsalt krobeliseks, sellele on keevitatud väikesed

Foto: JoSkIN

kõrgendused või midagi muud.

Kõik see on muidugi parem kui mitte midagi, aga nüüdseks on turul ka haagised, mille põrand on kaetud materjaliga, mis sar­ naneb staadionikattega, on pi­ sut pehme, ilmastikukindel ja täiesti libisemiskindel.

Loomaveohaagistel puu­ dub üldjuhul põhivarustuses varikatus, selle saab tellida li­ savarustusena. Veel saab haa­ gise juurde kombineerida mit­ mesuguseid väravaid loomade laadimisteele suunamiseks jmt.

6 || HalDusReFORm || maa elu

8. märts 2018

haldusreform

tõi kaasa paraja segaduse MaariUS SUViSTE Lõuna-Eesti Postimees

R

ääkides haldusre­ formist ja sundliit­ misest, ütleb Ote­ pää vallavanem Kai­ do Tamberg, et piltlikult öel­ des toodi neile pruut, kott peas, pulmalauda, ilma et pruudi nä­ gu või tegu eelnevalt hinnata saanuks. „Riik sai probleemist tasuta lahti,” lisab ta.

Haldusreformi järel on liitu­ nud ja sundliidetud omavalit­ sused juba mõnda aega tegut­ senud uutes oludes. Kuidas see on ühe valla näitel kohalikku elu mõjutanud ja millised prob­ leemid on esile kerkinud?

Näiteks Otepää vallas oli nõnda, et ühinesid Otepää ja Sangaste vald, osa Palupera valla küladest tuli Otepää alla ning Puka sundliideti juurde.

Proovikivi missugune!

Endine pikaaegne Sangaste vallavanem ja praegune Otepää vallavanem Kaido Tamberg, mida säärane ühinemine ja sundliitmine vallale kaasa toonud on?

Kui siiralt öelda, siis paraja se­ gaduse on toonud. Eriti sund­ liitmine. Puka valla sisetüli­ de tõttu aastaid kestnud sisu­ lise juhtimise puudumise all kannatanud kogukonnale ja tegemata töödele lisaks eel­ nev valla juppideks jagamine.

Piltlikult võeti vallalt suur osa tulubaasist ära ja jäeti suuremad kuluallikad uue val­ la kanda. Seda ilma hüvitiseta ja abita riigi poolt. Tekib küsi­ mus, et miks justnagu karista­ ti omavahel ilma selletagi ju­ ba kokkuleppinuid ja läbirää­ kinuid ettearvamatu nii­öel­ da Brežnevi pakiga. Samas on ju pukalased meie enda kogu­ kond ja ega nemad ka otseselt oma endiste juhtide suutma­ tuse eest ei vastuta.

Riik võinuks selle olukor­ ra küll õiglasemalt ära klaari­ da ja võinuks ise olla otsusta­

vam liitumisfaasis mõjutaja.

Teistel liitunutel on lihtsam, sest meil olid eelnevalt asjad läbi räägitud.

Millised probleemid on seoses liitumise ja sundliitmisega esile kerkinud? Kas nendega osati arvestada?

Sundliitumine lõi sassi kõik me läbimängitud kaardid ja läbikalkuleeritud plaanid.

Piltlikult öeldes toodi pruut meile, kott peas, pulmalauda, nagu keskaegses Aasias, ilma et me ta nägu või tegu eelne­ valt hinnata saanuks. Riik sai probleemist tasuta lahti, meie elu tehti nii­öelda huvitava­ maks. Oli probleeme, mida ju­ ba eelnevalt adusime, aga tu­ li ka hulga üllatusi. Omapä­ raseid otsuseid ja suuremat raharännet enne liitmist, to­ hutud hoonete­ ja koolikulud ja muud sellist. Kululusti jät­ kub. Liitumise puhul muidugi kandus osa poliitilist vaegkul­ tuuri ja vanu kodusõdu ka uu­ de volikokku. On siin kibes­ tunuid ja eelnevas omavahe­ lises suhtestressis persoone, kes siin püüavad jätkata oma stiilis mänge ja sellega vingu­ tavad õhku. Aga sellest saab ja tuleb lahti saada, ja saadak­ se ka ajapikku.

Kui palju bürokraatiat on uue valla elu korraldamine kaasa toonud?

Bürokraatiat jätkub söögi al­ la ja peale. Eks see ole üldi­ sem probleem meie riigis. Rii­ gi kohandumine uue olukorra­ ga halduses võtab aega. „Last saada on lihtne, aga katsu sa teda kasvatada,” oleks tädi Mari tarkusetera reformi­issi­ dele. Aruanded ja mõned sea­ tud tähtajad on uutes oludes ebareaalsed. Samuti on prae­ gu kehtivad vana Otepää val­ la mõningad määrused ja kor­ rad uute olude jaoks nii­öelda kummist ja paranoiavaimust kantud.

Kas vallalt palka saavate ini-

meste arv on vähenenud või hoopis suurenenud?

Praegu on inimesi umbes sama palju tööl. Pigem arv muutub vähenemise suunas, aga mitte suures mastaabis.

On auto suur või väike, pidur­ sidur­rool ja rattad on ikka kõigil enam­vähem samas ar­ vus. Lihtsalt ühte mahub vä­ hem ja teise rohkem reisijaid.

Töötajaid vajab ikka ka suu­ rem vald ja sealjuures üha ha­ ritumaid. Töökohtade täpsem vajadus ja struktuur selgub aasta teises pooles. Siis ole­ me targemad. Praegu on üle­ minekuaeg.

Kui palju läheb aega, et liitunud vald hakkab ühtse tervikuna tegutsema?

Kui poliitiline kodurahu jalu­ le saaks ja juhid juhitud saa­ vad, siis üsna pea. Ehk isegi uuel aastal. Eks mingid erisu­ sed jää ka, aga üldiselt hak­ kab laev liikuma ühel valitud kursil.

Millised ülesanded pidi omavalitsus üle võtma tegevuse lõpetanud maavalitsuselt ja kuidas nende ülesannete täitmine läinud on?

Valdadele pärandati enamik ülesandeid. Kahjuks mitte pii­ savalt raha nende täitmiseks.

Seega tuleb ka ise valikuid teha. Eks see riigi ülesan­ nete täitmine riigi endagi poolt oli juba ennegi suh­

Kaido Tamberg oli pikaaegne Sangaste vallavanem, nüüd juhib kohalike valimiste võitjana Otepää valda.

Foto: MaarIuS SuVIStE

teliselt kokku kuiva­ tatud. Järelikult pea­ me ise nende asjade­ ga hakkama saama, mida inimesel tegeli­ kult vaja on.

Kui praegu saaks haldusreformis midagi teisiti teha, siis mis see oleks?

Oleksin riigi asemel otsusta­ vam, välistanuks sundliitmi­ se olukorra tekkimise ja mõel­ nuks asjad ikka koos paremi­ ni läbi. Riigilt oodati enamat otsusekindlust, aga saadi vas­ tutust võtta mitte julgev pool­ pehme kogukondi tülli aja­ da võimaldav variant. Kokk peab ikka noaga vorsti lõika­ ma, mitte seda otsakesega tor­ kima.

8. märts 2018 Kalamajaka müüdud kalast moodustab kevadel ja sügisel 70 protsenti kohalik kala, aga talvel ja suvel võib protsent olla vas­ tupidine. „Kui merel on selline kaas peal nagu praegu, on ko­ halikku kala lihtsalt vähe. Kui siin saab lesta püüda, eelistame ja müüme kohalikku kala, aga kui ei saa, ostame mujalt sisse, klient ei pea ilma lestata jääma,” toob Indrek näite. Teiste Lääne­ mere­äärsete riikide kalu ei pea tema sõnul kartma, importkalal võib eeliseidki olla.

Peale firma enda müügi­ kohtade varustab Kalamajakas värske kala ja mereandidega li­ gi kolmesadat toitlustuskoh­ ta üle Eesti. „HoReCa­sektoris (lühend ingliskeelsetest sõna­ dest hotels, restaurants, catering) katsetatakse päris palju ja kõike. Kasvab valge kala osa­ kaal. Kui veel mõni aasta tagasi oli konkurentsitult nõutuim ko­ ha, siis nüüd läheb hästi ka siig, Indrek Tekko koos Pärnu Kalamajaka poe juhataja Luule Visteriga, kes nagu peremees isegi teab kalast peaaegu kõike.

Foto: LaurI LaaN / PÄrNu kaLaMaJakaS ahven, tursk, mõned importka­ lad,” kommenteerib Indrek. „Et aasta ringi nõudlust rahulda­ da, tuleb meil osa toorainest külmutada, aga kui seda teha maksimaalselt värske kalaga, siis kvaliteet märkimisväärselt ei kannata. Toodame külma fi­ leed ette ja saame seda suvise palavuse ajal kasutada.”

Kalamajaka hinnakirjas on üle 300 toote ja see täieneb pi­ devalt. Viimasena jõudis sorti­ menti Saaremaa farmi siig, mil­ le turule toomine rihiti just EV 100 tähistamise kanti. „Jahime osaühingus Calamaris, kus hil­ neile järele võtma ja usun, et on ka teisiti valmistatuna vä­ erinevatelt turgudelt võimali­ jem töötasin veel tõstukijuhi, Kalamajakas on andnud oma ga hea. Ahven on küll kohast kult mahedaid looduslikke ka­ jääruumi brigadiri ja varustaja­ panuse. Nägime, et ekspordita­ luisem, aga selle vastu aitab fi­ lu ja mereande ning peamine na. Paari aasta pärast suundu­ vat vääriskala on võimalik olu­ leerimine. Kel endal aega na­ märksõna on alati värskus.”

TOOMaS sin ettevõtlusse, 2004 asutasi­ lisel määral jätta Eestisse. Täna pib, saab osta fileed. Paljudes ŠaLDa me koos abikaasa Dianaga, kes müüme siseturul sadu tonne nii riikides on tavaline, et näiteks tegevus mitmel rindel Maa Elu oli omal ajal sprotte karpides­ Eesti kui ka kaugematest ve­ tindihooajal süüakse tinti, ah­ Jõudes jutujärjega tagasi Ka­ se toppinud ja räimi enne suit­ test püütud kala ja mereande.” venahooajal ahvenat, rääbi­ lamajaka sünni­ ja arenguloo saühing Pärnu Kala­ sutamist varrastanud, ning ka­ Tallinnas on Kalamajakal kolm, sehooajal rääbist väga suures juurde, tunnistab Indrek, et majakas on paljudel latööstuses ülikogenud Meelis Pärnus, Tabasalus ja Viljandis koguses. Püüamegi Kalamajaka teekond tänasesse päeva on ol­ eestimaalastel aida­ Kodasmaaga osaühingu Pärnu üks ning peagi lisandub veel poodide ja Pärnu turuhoones nud pikk ja käänuline ning liht­ nud taasavastada Kalamajakas. Alles hiljem olen kaks müügikohta. asuva kohviku kaudu suunata ne see äri ei ole. „Tõusen reegli­ värske hooajalise kala ja kogu mõelnud, et mu vanaisa töötas inimesi eelistama hooajalist ka­ na kella viiest, sest hommiku­ tegevusaja jooksul rõhutanud, piima­, vanaema leiva­ ja isa li­ Parim on hooaJaline la. Küsige müüjalt julgelt hoo­ tunnid on kõige produktiivse­ et hea ja maitsev kalaroog ei hatööstuses, vahest pärineb kala ajalist kala, see on kõige värs­ mad ja mõnusamad. Kuue ajal tähenda ilmtingimata lõhet või sealt ka minu tõmme toiduai­ Kala nõudlus kasvab ja üha kem ja sageli soodsam,” soovi­ vaatan arvuti postkastid üle, koha. „Kala ja mereannid paku­ netööstuse poole,” arvab Ind­ enam osatakse küsida muudki tab Indrek. Kuna Kalamajakas päevas laekub 100–150 töökirja. vad nii palju elamusi ja emot­ rek. „Umbes seitse aastat kes­ kui lõhet, forelli ja koha. „Koo­ oma müügikohtade kaudu kõi­ Pool seitse hakatakse Taanis ja sioone, et minagi pole jõudnud kendusime hulgiärile, ostsime litame oma teenindajaid pide­ ke turustada ei jõua, üritatakse Hollandis kalaoksjoniteks val­ kõike järele proovida,” kinni­ kala kokku ja müüsime edasi, valt, nad oskavad kliendile soo­ võimalikult värsket kala Selve­ mistuma, kolm korda nädalas tab Pärnu Kalamajaka omanik aga üha enam nägime täitma­ vitada, mida ja kuidas valmista­ rite kaudu pakkuda. ostame sealt kala. Panen telli­ ja juhatuse liige Indrek Tekko. ta nišši jaekaubanduses. Sõb­ da. Kui sellest ei piisa, aitab sõ­ Lähitulevikus rõõmustab mused kokku ja korraldan koos Autoremondilukksepaks rad­tuttavad tellisid minu kau­ ber internet. Kõige rohkem os­ kalasõpru senisest arvukam kolleegidega logistikat: siit mi­ õppinud Indrek jõudis kala­ du pidevalt kala ja nõnda veen­ tetakse ikka lõhet ja koha, aga rääbise jõudmine meie kala­ nevad autod peavad täis olema äri juurde pooljuhuslikult. dusin isegi, et olemasolev jae­ järjest enam küsitakse ka sii­ lettidele. „Eelolevast suvest ja tagasitulevad samuti, see on „Äraelamiseks oli vaja raha tee­ kaubandus nende soove ei ra­ ga, lesta, haugi ning muidugi kasvab Peipsi järvel rääbise paras keemia. Mandumistun­ nida, aga autotöökojas prakti­ hulda. Kauplustes pakutav oli räime, kilu, tinti ja heeringat,” püügikvoot, seni oli 40, nüüd net tekkida ei saa. Iga päev on kal olles ei saanud me senti­ meil võrreldes Skandinaavia­ kirjeldab Indrek eestlase mait­ tõuseb 400 tonnini. See peaks erinev, kogu aeg midagi juh­ gi. Nagu paljud teisedki Pärnu ga kesine. Eestil on sama palju se­eelistusi. huvilistele andma võimaluse tub,” kirjeldab mees oma tööd. noormehed, läksin aktsiaselt­ merd kui Taanil, Soomel, Root­ Palju rohkem võiksime te­ selle delikatesskalaga tutvust „Aga mingi muu ala tegijana ma si Pärnu Laht räimekaste laa­ sil, Norral, aga seal söödi kala ma arvates süüa ahvenat ja teha.” Loodetavasti on tänu ennast ei näe, pole kunagi selle­ dima. Järgmisel koolivaheajal hoopis teistes kogustes ja kva­ teisi hooajalisi kalu. „Ahvenat suuremale püügimahule sood­ le mõelnudki. Ma ei kujuta Ka­ leidsin kastipesijana rakendust liteedis. Nüüd oleme hakanud peamiselt suitsutatakse, aga ta sam hindki. lamajaka tegevust ette iseenda­

kalased käed

annavad hea tunde O

maa elu || Kala || 7 ta, olen selles igas mõttes sees.

Mul lihtsalt peavad käed kala­ sed olema, saan sellest oma hea tunde kätte,” tunnistab Indrek, kelle ettevõtte kasv ja edu on tulnud järk­järgult ja aastate­ ga. Kiita tahab ta kõiki firma töötajaid. „Üksinda poleks ma kaugele purjetanud. Kõige täht­ sam tugi on muidugi abikaasa Diana, kes praegu on küll las­ tekasvatamisele pühendunud.

Meelis Kodasmaa hoiab tseh­ hil silma peal, tegeleb Läti tu­ ruga jne. Igas töölõigus on meil oma tugisambad ja hulk inime­ si, kes teevad oma tööd väga hästi ja annavad igale kalakilole lisaväärtuse. Püügist taldriku­ ni on pikk tee ja tulemusse pa­ nustavad väga paljud tublid ini­ mesed. Meil ei ole mingit kõr­ gelt ja kaugelt juhtimist, kõik on omad, sealhulgas kalurid.”

Ligi kuus aastat tagasi jõu­ dis Kalamajakas uuele taseme­ le, sest Indrek omandas osalu­ se juba veerandsada aastat te­ gutsenud osaühingus Calamaris. „Varasemal Kalamajakal polnud oma tööstust, aga nüüd asume Calamarisega mõlemad Papsaa­ res ja saame ülesandeid jagada – tootmine ja eksport on Cala­ maris, kalapüük Pärnu lahel ja Peipsil, poed, HoReCa­sektor, lo­ gistika ja import Kalamajakas.

Kahe ettevõtte kaudu liigub aas­ tas umbes tuhat tonni kala ja kalatooteid.” Pärnakate ja linna­ külalistegi poolt kenasti omaks võetud Kalamajaka kohvik on juriidiliselt küll eraldi üksus, aga samas on sellel kindel koht ettevõtte visiitkaardil. Kohvi­ kus töötavad entusiastlikud inimesed eesotsas noore ja an­ deka peakoka Erik Tammele­ hega, kelle juhtimisel püütakse klientidele tõestada, kui maits­ vaid ja tervislikke roogi saab värskest ja eriti just hooajali­ sest kalast valmistada. „Meel­ diva üllatusena oleme avasta­ nud, et figureerime isegi resto­ ranide edetabelites,” on Indrek rahul, kuid rõhutab, et kuigi pa­ kutakse kõrgel tasemel kalatoi­ te, ei pea kohvikusse tulemist pelgama ka igapäevaselt riides turulkäija, kes end just peetide­ kaalikatega on varustanud.

Ise Kalamajaka pealik peale kala suurt muud ei söögi. „Va­ hel hommikuti veidi peekonit ja suveõhtul šašlõkki, aga üldi­ selt olen ikka kalausku. Olen kõigesööja, aga kalu ja merean­ de, nende valmistusviise ja ret­ septe on nii rohkesti, et tahan võimalikult paljusid proovida.

Need on sedavõrd maitserikkad ja mul on veel nii palju avasta­ mata, et jätkan samas vaimus.

Ma ei saa lihast sellist emot­ siooni,” tunnistab ta.

8 || mets || maa elu

8. märts 2018

Mets on saadud laenuks lastel Kairi Oja Maa Elu

estimaal on enam kui 100 000 eramet­ saomanikku, kel­ le omandis on um­ bes pool Eesti met­ samaast. Ühistulisse te­ gevusse on neist kaasatud kümnen­ dik. Miks peaks era­ metsaomanik soovi­ ma metsaühistuga liituda?

Ligikaudu pool Eestist on kaetud metsaga. Mets ja met­ samajandamine on aastatuhan­ deid meie igapäevaellu kuulu­ nud. Metsa minnakse seene­ le-marjule ja lihtsalt puhkama, mõtteid koondama. Arvatavas­ ti pole paremat stressirohtu kui paaritunnine rännak metsas.

Tõenäoliselt on sootuks teine tunne, kui minnakse päris oma metsa. Samuti on mets meie tu­ luallikas. See ei tähenda kind­ lasti oma metsa ülepeakae­ la esimesele pakkujale maha­ müümist, vaid mõistlikku met­ samajandamist, mis tagab tulu ja finantsilise turvatunde aas­ tateks või lausa põlvkondadeks.

Miski ei sünni niisama Eesti Metsaühistu juhatuse lii­ ge ja asutaja, metsanduskonsul­ tant Rünno Viir ütleb, et loo­ duses ei sünni midagi niisama. „Tihti näeme kevadel aias õu­ napuudel suurt õiemerd, mis tõotab rikkalikku saaki. Pii­ sab aga ühest pakaselisest ke­

vadööst ja kogu saagilootus on luhtunud,” lausub ta. „Nii on ka metsaga – kogemus ja teadmi­ sed on need, mis teevad meid metsaga sinasõbraks.”

Viir jätkab, et esmased met­ sandusteadmised pärandatak­ se tihti isalt pojale, ent eestla­ ne on hakanud metsast võõ­ randuma ja sellest on kahju. „Teadmised, mis kandusid põl­ vest põlve, on hääbumisohus.

Meie ühistu üks eesmärk on te­ ha kõik, et metsaomanike tead­ mised ja tahe oma metsa eest ise hoolt kanda ei kaoks, vaid tõstetaks taas au sisse,” räägib ta. Samavõrd on tähtis säilita­ da side loodusega.

Lõviosa eestimaalasi on metsa saanud pärandina. Tõ­ nu Tomannist sai samuti met­ saomanik vanavanaisa talu pä­ rimise teel. „Kuna tegemist on küllalt vana metsaga, nõuab see tarka ja läbimõeldud ma­ jandamist. Nagu paljudel teis­ tel metsaomanikel polnud mi­ nulgi teab mis teadmisi-koge­ musi,” meenutab mees. „Kohtu­ sime Rünno Viiriga, kes tegut­ ses toona konsulendina, arva­ tavasti aastal 2010. Tollal või­ maldas riik Erametsakeskuse kaudu erametsaomanikele kon­ sultatsiooni. Tema juhtus minu konsultandiks,” jätkab ta.

Hiljem asutas Viir Ees­ ti Metsaühistu ja kutsus ka Tomanni selle liikmeks. „Nüüd­ seks oleme koostöös Eesti Met­ saühistuga teinud maaparan­ dustöid (kraavide uuendamine, metsakaitse), uuendusraied ja

osalenud paljudel koolitustel,” loetleb ta.

Iga metsaühistu isemoodi Tomann ütleb, et metsaühistud erinevad fookuselt ja teenuste ulatuselt päris palju. „Kuna po­ le keelatud olla korraga mitme ühistu liige, soovitan seda või­ malust kasutada.” Ühistud pakuvad Tomanni sõnul rühmakoolitusi ja muid koolitusi. „Viimasel ajal on se­ da vähemaks jäänud, sest liik­ med on juba piisavalt teadlikud.

Algusaastail oli ühistu liikme­ te koolitamine primaarne, eda­ si liikus fookus kõikvõimalike toetuste taotlusele ja nende abil tööde tegemisele,” kõneleb ta.

Tomanni arvates on hea, kui nooremad ühistuliikmed mõned tööd koos ühistuga ise läbi teevad, sest siis kinnis­ tub kogemus koos teadmiste­ ga ning edaspidi on nad valmis asju ka ise tegema.

Usalduskrediit on olulisim Metsamajanduse juurde kuulub nii raie kui ka edasine metsa­ uuendus, siingi saavad ühistud abiks olla. „Ühistutel on ena­ masti usaldusväärsed koostöö­ partnerid ja info liigub selles vallas enamasti soovituslikul teel,” sõnab Tomann. Eesti Met­ saühistu liikmete arv on jõud­ salt kasvanud – algselt Harju­ maal alustanud ühistu on laie­ nenud üle Eesti. „Julgustaksin küll eramet­

saomanikke metsaühistu liik­ meks astuma, sest professio­ naali kaasamine metsamajan­ damisse on igati mõistlik ja põhjendatud. Ka liigub turul igasuguseid tegelasi, oleme ju kõik kuulnud isehakanud kok­ kuostjatest. Ühistu kaudu toi­ metades on usalduskrediit suu­ rem,” sõnab ta.

Tomanni sõnul püütak­ se metsaomanikku tihtipeale oma metsa kahtlastel tingimus­ tel müüma meelitada ning kui metsaomanik pärast taipab, et on orki lennanud, on juba hilja.

Petiseks osutunud „partner” te­ gutseb edukalt edasi ja enamas­ ti ei juhtu temaga midagi hullu. Ühistu kaitseb erametsaomaniku huve „Ka ei suuda üksiküritaja alati end riiklikul tasandil parimal moel esindada ja tema hääl ei pruugi välja kosta,” põhjendab Tomann. „Ühistu peaks olema see, kes esindab väiksemaid erametsaomanikke seadusloo­ mes.” Ka maksustamine on täh­ tis, et väikeomanik ei satuks ebasoodsasse olukorda, kuna teenib elu jooksul metsast tulu vaid üks kord ja ülejäänud aeg on ainult kulud.

Veel toob Tomann välja nüüdse „Eestimaa metsade hä­ vitamise” retoorika, kus praegu sageli vint üle keeratakse. „Ka siin on ühistu roll seista ühe­ ülbalise ühiskondliku hoiaku kujunemise vastu, mille ko­ haselt on oma metsas kasvõi hooldusraiet tegeva inimese ai­

Mets on ka meie tuluallikas, kuid see ei tähenda kindlasti oma metsa ülepeakaela esimesele pakkujale mahamüümist, vaid mõistlikku metsamajandamist.

Foto: Erakogu

nus soov meie metsa hävitada,” muigab ta.

Ka Peeter Leidmaa päris metsamaa oma vanaisalt. „Kui taasiseseisvumine tuli, hakka­ sin ise metsa majandama. Mu­ retsesin saed ja muu vajali­ ku. Tegin ise küttepuud, palgi­ teoks palkasin mõne külamehe abiks,” alustab ta.

Ajapikku mõistis Leidmaa, et sel moel toimetada pole ma­ janduslikult kõige efektiivsem. „Lepid näiteks ühe palgipikku­ se kokku, mida lõigata, kuid kõik muu, mis ei kuulu kok­ kulepitud sortimenti, läheb

V451M JA V461M

UNIVERSAALNE EFEKTIIVSUS Uued V451M ja V461M ruloonpressid - suur jõudlus ja tihedad ruloonid silo, heina ja põhu pressimiseks.

Küsi pakkumist ja masina demo oma piirkonna müügiesindajalt.

www.balticagromachinery.com *Foto on illustreeriv

NOTHING RUNS LIKE A DEERE

maa elu || mets || 9

8. märts 2018

lt, mitte päranduseks vanematelt KOMMENTAAR antti Jartsev, ANT Metsahalduse OÜ öötasime 2013. aasta talvel alltöövõtjana Rünno Viiri isiklikus metsas Tartumaal Maaritsas. Rünnole meie raietöö kvaliteet ja suhtumine meeldis ning järgmine raie tema metsas toimus juba ilma vahemeesteta.

Järk-järgult kaasati meid ka ühistu tegemistesse ja praegu on ühistu üks meie suuremaid tööandjaid – umbes kolmandik aasta mahust.

Koostöös ühistuga oleme arendanud igapäevast tööd nii, et klientidel on ülevaade metsas toimuvast iga päev olemas. Kasutame elektroonilisi teavitusi ja vahelaoprogrammi, kust reaalajas saabub info sisuliselt iga

puunoti liikumise kohta.

On tähtis, et praegu, kus kõik metsaga seonduv kirgi kütab, oleks meie tegevus ka kõige metsavõõramale kliendile selge ja läbipaistev.

Kliendi jaoks on kindlasti mugav, et peale raietöö saab ka muud metsas vajalikud tegevused tellida ühest kohast. Raiet planeerides saab kokku leppida edasises uuendus- ja hooldustöös ja töö tegijale jääb kohustus needki teha.

On hea, et arusaam „polemetsa-pole-probleemi” ehk igal juhul lageraie pooldamine pole õnneks antud metsaühistus juurdunud. Alati on võimalus teha vahekasutusraieid ja kodukoha-äärseid metsi saab majandada ka püsimetsana.

Ka tema toonitab usaldus­ väärsust ühistusse kuulumi­ se eelisena. „Enne ühistuga lii­ tumist sain 2–3 telefonikõnet kuus, kus pakuti mingit ra­ ha ja taheti mets ära osta küll maaga, küll ilma. Toonitati, et raiega peaks kiiresti algust te­ gema, muidu võib mets kätte ära mädaneda,” lausub ta mui­ gamisi.

Leidmaa loodab, et neist kohtadest, kus praegu lageraie tehtud, tõuseb tulevikus kasu järeltulevatele põlvedele. „Mets on ju taastuv ressurss ja õnneks kasvab ajapikku ka peale.”

lÄbimÕeldud metsamaJanduskava Eesti Metsaühistu juhatuse lii­ ge Rünno Viir ütleb, et kõikide tegemiste õnnestumise alus on võimalikult „värsked” takseer­ andmed. „Alles seejärel pan­ nakse kokku esialgne omani­ kutulu kalkulatsioon,” sõnab ta. Veel on tähtsad metsakait­ selised küsimused, mida ühes­ koos omanikuga läbi arutatak­ se. Koos otsustatakse ka et­ tevõtlusvorm, mille alusel on metsaomanikul arukaim toi­ metada. „Hindame kraavide seisu­

T

joonelt kütteks. See ei tundu­ nud kõige õigem,” räägib ta.

Leidmaa juhtus osalema Sa­ ku vallamajas toimunud RMK infopäeval. „See oli vast viis aastat tagasi,” ütleb mees. „Tek­ kis mõte, et võiksin mõne met­ saühistuga liituda, saaksin vaja­ likku nõu. Kahest minu väljava­ litud nimest oli Rünno Viir see, kes kiiremini ühendust võttis.”

Mindi koos metsa ja Leidmaa küsis otse: „Kui see oleks Sinu mets, Rünno, mis sa siin ette võtaksid?”

Nüüdseks on koostöös ühis­ tuga Leidmaa metsamaal teh­

tud raie, mille tulemusel kujun­ dati kahehektariline maatükk parkmetsaks. „Ilusad tugevad männid jäid püsti, sai ilus,” on mees rahul. lageraie Parim aJastus Metsadega tutvumisel selgus, et Leidmaa maal on metsatük­ ke, kus on mõistlik teha üks­ nes lageraiet, ent üheskoos ot­ sustati, et seda tehakse siis, kui hinnad on soodsad. „Nüüd, mil palgihinnad ilmastikuolude tõt­ tu tõusid, võttis Rünno Viir mi­ nuga ühendust ja toimus suu­ rim raie, mis minu metsas on

KARNO TÜH

EHITUS JA KÜLMATEHNIKA

• • • • • • • •

ajalooliselt seni toimunud,” sõ­ nab ta. „Tänu õigele ajastusele ületas tulu esialgse pakkumi­ se vaat et 50 protsenti,” ei var­ ja Leidmaa heameelt. Nüüd on asjad sealmaal, et samade tük­ kide peal on mõeldav kevadel projektirahastuse toel teha mi­ neraliseerimine, istutus ja kraa­ vide taastamine.

Paar aastat tagasi pak­ kus Eesti Metsaühistu võima­ lust kasutada soodustingimus­ tel puulõhkumismasinat. „Sain mitme aasta küttevaru kodu lä­ histelt metsast tehtud,” sõnab Leidmaa.

Külmutusseadmete projekteerimine, valmistamine, müük ja monteerimine.

külmutusseadmete projekteerimine, müük ja paigaldus säilituskambrid ja tööstuskülmruumid kiirkülmutuse tunnelid ja kambrid seadmed kalatööstuse ettevõtete jaoks laevade külmutusseadmete remont ja hooldus tehnoloogilised seadmed toiduainetööstusele isoleeritud külmruumide uste müük ja paigaldus isoleeritud paneelide müük ja paigaldus

korda metsamaal ja arutame, kuidas on kõige targem puitu müüa – on see siis enampak­ kumine, kasvava metsa müük või kasvava metsa müük sorti­ mentide alusel,” kirjeldab Viir oma tööd ühistu juhina. Veel kuuluvad ühistu tööde ja tege­ miste loetellu mineraliseerimi­ ne, istutustööd ja hooldusraie.

Eesti Metsaühistu veab metsamaterjali välja ka ATVga, mille haakes on käru koos tõs­ tukiga. „Sel moel on võimalik metsa välja tuua pinnast kah­ justamata ka neist kohtadest, kus suured traktorid enamasti hätta jäävad,” lausub Viir. tÖÖde Cv „Väga tihti olen olukorras, kus kohtun metsaomanikuga esi­ mest korda ja kohe alustame tehinguga, mille rahaline väär­ tus on kümnetes tuhandetes eurodes ning tehtud töö jälg metsamaale jääb sajanditeks,” ütleb Viir. „Eesmärk on te­ ha metsatöö nii, et metsamaa tootmispotentsiaal ei vähene, vaid jääb samaks või suureneb,” lausub ta ning lisab, et on tih­ ti näinud pärast raietöid pilti, kus metsa kasvatamise asemel võiks hakata kasvatama riisi. „Mõistagi ei maksa paljas jutt midagi,” ütleb ta. Seetõttu on Eesti Metsaühistu enne töö­ de algust andnud esmakordselt kontakteerunud metsaomani­ kule võimaluse tutvuda juba tehtud töödega. „Metsaühistu­ siseselt kutsume seda tehtud tööde CVks,” sõnab Viir.

Terve ja koolitatud töötaja on investeering ettevõtte edusse Töökeskkonna Haldus OÜ pakub töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna teenuseid ja koolitusi, mille kvaliteedi tagavad pikaaegsete kogemuste ja teadmistega praktikud Ootame koostööle ettevõtteid, kes hoolivad koolitatud töötajast

Esmaabikoolitus Eesti Punase Risti ainekava mahus 16 akad h, hind 70 € 09.–10.04.2018 eesti keel • 02.–03.05.2018 vene keel 07.–08.05.2018 eesti keel

Esmaabiandjate täiendkoolitus 8 akad h, hind 50 € 10.04.2018 eesti keel • 03.05.2018 vene keel 08.05.2018 eesti keel

Tuletööde tegemise koolitus 6 akad h, hind 78 € 16.03.2018 eesti keel - soodushind 68 € 03.04.2018 vene keel

Evakuatsiooni- ja tuleohutuse eest vastutava isiku koolitus 8 akad h, hind 88 € 12.03.2018 eesti keel - soodushind 78 € 30.04.2018 vene keel

Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete koolitus 24 akad h, hind 140 € 21.–23.03.2018 eesti keel - soodushind 130 € 04.–06.04.2018 vene keel • 23.–25.04.2018 eesti keel 16.–18.05.2018 vene keel • 28.–30.05.2018 eesti keel

Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete täiendkoolitus 8 akad h, hind 80 € 23.03.2018 eesti keel - soodushind 75 € 06.04.2018 vene keel • 25.04.2018 eesti keel 18.05.2018 vene keel • 30.05.2018 eesti keel

Tõstukijuhi koolitus 8 akad h, hind 97 € 13.03.2018 eesti keel - soodushind 90 € 02.04.2018 vene keel • 26.04.2018 eesti keel 09.05.2018 vene keel • 22.05.2018 eesti keel

Ehitusplatsi koordinaatori koolitus 8 akad h, hind 86 € 26.03.2018 vene keel • 12.04.2018 eesti keel 14.05.2018 vene keel • 24.05.2018 eesti keel

Tõstukijuhi koolitus praktikaga (pädevustunnistuse omandamine) 16 akad h, hind 138 € 13.–14.03.2018 eesti keel - soodushind 130 € 02.–03.04.2018 vene keel • 26.–27.04.2018 eesti keel 09.–10.05.2018 vene keel • 22.–23.05.2018 eesti keel

Troppija/ kraanajuht (sild-, pukk-, torn-, autokraanad, telfrid) 8 akad h, hind 82 € 19.03.2018 vene keel - soodushind 75 € 11.04.2018 eesti keel 17.04.2018 vene keel 04.05.2018 vene keel

Kontoriergonoomia koolitus 3 akad h, hind 45 € 14.03.2018 eesti keel - soodushind 40 € 20.04.2018 eesti keel Tööstusergonoomia koolitus 4 akad h, hind 50 € 14.03.2018 eesti keel - soodushind 45 € 20.04.2018 eesti keel

Asbestikoolitus (Eesti ettevõtete töötajatele) 8 akad h, hind 95 € 09.04.2018 eesti keel 10.04.2018 vene keel

Tööstus-, tootmis- ja laohoonete ja ehitiste (laod, külmhooned, terminalid, puuvilja- ja köögiviljahoidlad jne) ehitamise peatöövõtt.

Teeme avatud koolitusi ja koolitusi ettevõtetes/asutustes kohapeal

Töökeskkonna Haldus OÜ Õismäe tee 179,Tallinn Tel 553 2238, 654 1050 • info@tkhaldus.ee

Alasi 5a, Tallinn | Tel 662 8483 | www.karno.ee | e-post: karno@karno.ee

Töökeskkonna Haldus OÜ arstikeskuses KÜÜDORFI TÖÖTERVISHOID saab teha erinevaid tervisekontrolle

Küüdorfi Töötervishoid Õismäe tee 179, Tallinn Tel 5693 1828, 661 6812 • registratuur@tkhaldus.ee

10 || VaRIa || maa elu

LiNNUVEErG

8. märts 2018

eesti vein. Eesti Maaülikoolis toimunud infopäeval, mis seekord keskendus meie muutliku kliima mõjudele, leidsid viinamarjakasvatajad ja teadlased, et peamine probleem on õunhape, mis annab veinile hiljem teravama maitse.

eesti oma viinamarjaveini

omapära on terav maitse Talvel täidavad männileevikesed kõhtu ka Foto: WIkIPEDIa pihlamarjadega.

SirjE NiiTra

HARV KÜLALINE PÕHJALA METSADEST olav renno linnuteadja

P

õhja­polaarjoone ümbruse kar­ mid talved sunnivad enamik­ ku sealses taigas ja metsatund­ ras pesitsevaid värvulisi lõuna poole pagema. Üks vähestest eranditest on männileevike – välimuselt üsna sil­ mahakkav ja loomult flegmaatiline, kas­ vult Euroopa suurim vintlane. Ta on um­ bes vainurästa suurune, kuid jässakam ja paksema sulestikuga. Isaslindudel on see kere eesosas suuremalt jaolt vaarikpuna­ ne, emastel rohekaskollane. Kõhualune on tuhkjashall, tiivad ja saba on must­ jaspruunid. Tiival on kaks kitsast val­ get vööti. Need linnud on oma kodupai­ gas sedavõrd inimusaldavad, et neid või­ di püüda koguni kahva abil, nii et mõnel pool on seda linnuliiki nimetatud tobu­ keseks. Männileevikeste hüüded on ta­ sased ja enamjaolt flöötivad, samuti mõ­ nesilbine laul.

Männileevike on levinud nii Euraa­ sia kui ka Põhja­Ameerika põhjapoolsei­ mates okasmetsades ja metsatundravöön­ dis, kus enamasti püsitakse kogu aas­ ta. Harva, 4–6 aasta takka võetakse toi­ dunappuse korral ette lühemaid rändeid lõuna poole, meie kandis mitte kauge­ male kui Leeduni ja mõni salgake jõuab üliharva Põhja­Saksamaanigi. Talvel hoi­ duvad männileevikesed salkadesse, pesit­ susajal elatakse omaette paaridena. Poole­ saja aasta eest täheldati nende arvukuse pidevat kahanemist, mis näiteks Soomes küündis sajandivahetuseks 70 protsendi­ ni esialgsest. Praegu pesitseb Soomes neid viisteist tuhat paari. Eestis on männilee­ vike ebaregulaarne talvitaja, kokku kuni 200 isendit. Üliharva jääb mõni isend siia ka suveks ja 1975. aasta suvel pesitses üks paar ühel Lahemaa puisrabal.

Männileevike asustab kase­ ja kada­ kaseguseid vanu kuusikuid, vähem lepib männimetsaga. Emalind ehitab pesa rõht­ sa külgoksa harude vahele mõne meetri kõrgusele, enamasti noore kuuse või ka­ daka otsa. Paksuseinalise pesa väliskiht on oksaraagudest, seesmine vooderdis pehmemast ainesest. Mai lõpul või juu­ ni alul on pesas 3–7 muna, mida haub emalind üksi 13–14 päeva, mil isalind teda toidab. Pojad viibivad pesas kaks nädalat ja esialgu toob toitu isane, hiljem mõle­ mad vanalinnud. Alul saavad pojad putu­ kaid ja ämblikke, teisel pesanädalal juba seemneid ja muud taimset rooga. Vana­ lindudel laieneb pesitsusajal osa söögito­ rust paunakeseks­puguks, milles poegade toitmiseks korjatud seemned enne nende nokka pistmist pehmenevad.

Enamiku aastast on männileevike tai­ metoitlane ja sööb seemneid, puupungi, noori lehti ja võrseid ning marju. Põhiosa toidust saab ta okstel askeldades, maapin­ nale laskub harva ja on seal liikudes üs­ na kohmakas. Meil on teda nähtud söö­ mas pihlaka­ ja kadakamarju.

Arvukuse kahanemise tõttu on män­ nileevike hävimisohu piirile jõudnud lii­ gina kõikjal võetud kaitse alla.

Postimees

E

esti Maaülikooli aian­ duse õppetooli profes­ sor Kadri Karp on se­ da meelt, et uuringuid tuleb teha eri aastatel, kuna tingimused on aastati erinäoli­ sed. Viinamarjade biokeemiline koostis sõltub tema sõnul suu­ resti kliimast, samuti marjade kasvukohast. Kui lõunapoolse­ tes traditsioonilistes veinimaa­ des on probleemiks hapete vä­ hesus, siis jahedas kliimas na­ gu meil on marjad liiga happe­ lised. Samas on viinhappe si­ saldus siin soovitatud tasemel.

Teise murena kipub Ees­ ti marjades olema liialt vähe suhkrut. Suhkrusisaldus on aga oluline, kuna kvaliteetveinides moodustub alkohol marja enda suhkrust. „Nendel sortidel, mil­ le suhkrusisaldus on väiksem, tuleks kaaluda asjakohaste kas­ vatustehnoloogiate rakenda­ mist,” selgitab Karp. Uuringu­ test kogutud info põhjal loo­ dab ta tulevikus anda tootja­ tele soovitusi, kuidas kasvata­ da meie oludes eri sorti veini­ marju.

Praegu otsitakse selliseid sorte, millega saab teatud kas­ vatusviise rakendades niiviisi manipuleerida, et õunhappe si­ saldus väheneb. On sorte, mis selleks ei sobi, ja sorte, mis häs­ ti sobivad. Väga erinevates tin­ gimustes on avamaal vastu pi­ danud ja head veini teha või­ maldanud sellised sordid na­ gu Venemaalt pärit ‘Hasans­ ki Sladki’ ja Lätist tulnud ‘Zil­ ga’. Väga levinud on ka saksa sort ‘Rondo’, mis on aga suh­ teliselt haigusõrn ja mida tu­ leb seetõttu pritsida, samas on tegu väga hea veinimarjaga.

Eelmine aasta oli Kar­ bi hinnangul viinapuutai­ medele drastiliselt jahe.

Selle vastu aitavad häs­ ti plasttunnelid, mida meie kasvatajad on ka kasutanud ja niiviisi väga head veini saa­ nud. Külma vastu ai­ tab ka istanduse raja­ mine mäekülgede soo­ jadele kallakutele. Ees­ tis on juba olemas üks terrassistandik, mis kogub hästi päikese­ soojust. Kasutada saab erinevaid katteid. Vii­ masel sügisel alustatigi nende katsetamisega. Õunhappe ülekaal te­ kib jaheda sügise kor­ ral just augustis­sep­ tembris.

Tänavune talv Kar­ bi hinnangul viina­ puudele kuigi hea po­ le olnud. Rohkem kui külm kahjustab meil taimi hoopis tempera­

Eestis on praegu 40 viinamarjakasvataja ringis – enamik neist teeb veini, kuid on ka lauamarja kasvatajaid.

FotoD: Erakogu

PRAKTIKU SOOVITUSI VIINAMARJAKASVATAJALE • Istutamine kilemultšiga.

• Taimereas tilkkastmise toru.

• Taimed samal talvel kasvatatud ja 3–5 lehega.

• Maa ette valmistatud eelmisel aastal ja kogu suvi mustkesana hoitud.

• Kaitsta kevadiste hiliskülmade ja sügiseste

varakülmade eest.

• Lihtsam võimalus halla eest kaitsta on viinamäe vihmutamine – jää sees on taime temperatuur null kraadi ja pungadega ei juhtu midagi.

• Viinapuu ebajahukaste on siinsete avamaade suurim probleem. Pritsi-

tuuri kõikumine. Halb on see, kui jaanuari keskpaigani on soe, sest taimedel kestab sü­ gav puhkepaus aastavahetu­ seni. Kui jaanuar on liiga soe, hakkab kasv pihta ja kui sel­ lele järgneb külm veebruar, on taim oma külmakindluse sel­ leks ajaks kaotanud. Järgmine oht, mis iseloomustab ka prae­ gust aega, seondub sellega, et kui oksad ei ole lume all, siis hakkab päike neid päeval soo­ jendama, aga öösel külmetab.

On selge, et nii suur tempera­ tuuri kõikumine kahjustab tai­ mi. Seetõttu on talvel vaja he­ ledaid õhulisi katteid. Praegu on taimi juba hilja katta, kuid koduaias saab siiski kuuseoksi peale panna. Tootmisistandi­ kud peavad talveks val­ mis olema juba enne uue aasta saabumist.

Viinamarjakasvata­ jad ja sellest veini val­ mistajad on maaülikooli juures koos käinud juba 11 aastat. Ettekannetest olu­ lisem on professor Karbi sõ­ nul selle raames toimuv koge­ muste vahetamine ühise laua taga. Räägitakse, kuidas eel­ mine aasta on läinud, ja jaga­ takse oma tähelepanekuid. See

da ennetavalt 1–2 korda lahja Ridomili lahusega.

• Loomadest ohtlikud kährik, rebane, mäger, lindudest eri sorti rästad, eriti septembri lõpus, kui marjad valmivad. Kasutada võrku.

• Reavahede harimine on energiamahukas ja mul-

valdkond on ju meil alles väga noor ja iga tarkus kulub mar­ jaks ära.

Eestis on praegu 40 viina­ marjakasvataja ringis – ena­ mik neist teeb veini, kuid on ka lauamarja kasvatajaid. Nõn­ da on näiteks omamaine viina­ mari Tartu Lõunakeskuses sü­ gisel müügil. „Kui alustasime, siis maitsesime värskeid veine, nüüd oli meil degusteerimisel juba ka 2014. aasta ‘Rondo’ ja 2015. aasta ‘Hasanski’. Seega saame hinnata, kuidas veinid seistes arenevad,” räägib Karp.

Ta lisab, et punast veini ei tohi­ gi kohe värskelt ära juua – see tuleb panna keldrisse ja avada alles kahe­kolme aasta pärast, sest selleks ajaks on maitsed tasakaalustunud.

Meil on neidki, kes

EESTIS VÕIB VIINAMARJA KASVATADA KÜLL JA VIINAPUUDEGA POLE ROHKEM MURET KUI MISTAHES TEISE VILJAPUUGA.

lapinnalt vihmaga üles pritsiv pori määrib marju.

Lihtsam on hoida pind rohelisena ja niita või trimmerdada, suuremal pinnal kasutada väiketraktorit hooldusniidukiga.

Allikas: Jaak Eensalu, Annemäe talu

viinamarju koduseina ääres hobi korras kasvatavad. Küsi­ me, miks need hapud või ise­ gi kibedad kipuvad olema. Pro­ fessor ütleb, et on veel üks asi, mis tuleb inimestele selgeks te­ ha. Nimelt on väikesed kivide­ ga marjad veini tegemiseks ja vaid suured ja kivideta niisama söömiseks. Veini­ ja lauasor­ te ei tohiks seega segi ajada.

Teiseks muudavad viinamar­ jad värvi augusti keskel ja pal­ jud aiapidajad tahavad neid siis kohe maitsta, tegelikult korja­ takse veinimari alles oktoobri algul. Sinisena seisab mari see­ ga üle kuu ja alles siis saavutab oma õige maitse.

Kokkuvõtteks ütleb Karp, et Eestis võib viinamarja kasva­ tada küll ja viinapuudega pole rohkem muret kui mistahes tei­ se viljapuuga. Ehkki me ei hak­ ka kunagi konkureerima suur­ te veinimaadega, siis tasub seda ala siin arendada. „Veinidel po­ le halba maitset, on vaid oma­ pärane maitse ja näiteks veini­ turistid otsivad huvitavaid ehk teistsuguseid maitseid. Prants­ lase jaoks võib meie veini te­ ravus just väga huvitav olla,” näeb professor siin Eesti jaoks võimalust.

maa elu || tasuB teaDa || 11

8. märts 2018

PRIA MAKSIS VÄLJA 51 MILJONIT EUROT KESKKONNATOETUSI

V Eestis on mürgistusteabekeskus, kuhu helistatakse üle kahe tuhande korra aastas.

Foto: PIXaBaY.CoM

mürgisus sõltub

kogusest ja kontsentratsioonist MarGUS aMEEriKaS Baltic Agro

K

ahjuks teatakse ai­ nete ohtlikkuse või toksilisuse koh­ ta suhteliselt vä­ he. Veel levib väga palju eksi­ tavat infot ja tihti võrreldak­ se aineid, arvestamata nende hulka, iseloomu, formulatsiooni jne. Toksikoloogia esimene ree­ gel: iga aine mürgisus sõltub kogusest ja kontsentratsioonist. Seda mõõdetakse näitaja­ ga LD50, mille ühik on mg/kg – mitu milligrammi peab mingit ainet saama (sööma) kehakaalu ühe kilogrammi kohta, et poo­ led isendid (50%) surmava an­ nuse (LD – lethal dose) saaksid.

Absoluutselt ohutuid aineid pole olemas. Ka tavaline joogi­ vesi või puhas hapnik võivad meile ohtlikud olla. Võrdleme mitut laialt levinud ainet: Vesi on sisuliselt mitte­ mürgine – LD 90 000. Puh­ tast veest on raske mürgitust saada. Võib aga olla meile kah­ julik, kui üle 10 liitri korraga ära juua, sest tekitab ülejäänud keharakkudes ohtliku kont­ sentratsiooni languse.

Sahharoos on magusaine ehk suhkur, mida toodetakse suhkruroost või suhkrupee­ dist. LD 30 000, sisuliselt mit­ temürgine. See muidugi ei tä­ henda, et seda ohjeldamatult süüa tasuks.

Sidrunhape esneb paljudes puuviljades. LD 12 000, kergelt toksiline.

Etanool ehk alkohol saa­ dakse suhkrutest, mida pärm­ seened söövad ja mis siis nen­ de elutegevuse jääkproduktina meile tarbida jääb. LD 7000, kergelt toksiline. See tähendab, et 0,7 liitrit peaks 100 kg kaa­ luvale inimesele surmav olema.

Glüfosaat on üldhävitava umbrohutõrjevahendi toimeai­ ne. Enim tuntud ka kaubamär­ gina Roundup. LD 5600, ker­ gelt toksiline, ligilähedane alko­ holi mürgisusele. Blokeerib fo­ tosünteesi ja toimib selle kau­ du klorofülli sisaldavatele or­ ganismidele.

Söögisooda on levinud kee­ miline ühend, mida ka toidu valmistamisel kergitusainena kasutatakse. LD 4220, keskmi­ selt toksiline.

Lauasool ehk naatriumklo­ riid on kõige levinum toiduli­ sand või konservant, eluliselt vajalik teatud koguses kõigile elusorganismidele. LD 3000, keskmiselt toksiline.

Atsetaminofeen – valuvai­ gisti Paracetamol toimeaine.

LD 1944, keskmiselt toksiline.

Vesinikperoksiid ehk vesi­ nikülihapend on kasutusel pu­ hastusainena, desinfitseerimi­ seks ja valgendamiseks. Ka ra­ ketikütuseks või juuste blon­ deerimiseks. LD 1580, keskmi­ selt toksiline.

Teobromiin on kakaouba­ des esinev alkaloid, mis annab šokolaadile iseloomuliku mait­ se ja lõhna.

LD 1265, keskmiselt toksi­ line.

Rotenoon – laiatoimeline kahjuritõrjevahend. Mõnedes maades lubatud kasutada ma­ heviljeluses. LD 132–1500, vä­ ga toksiline.

Vasksulfaat – üks vani­ maid laiatoimelistest seenhai­ guste tõrjevahenditest taime­ kasvatuses. Lubatud kasutada maheviljeluses. LD 300, väga toksiline.

Kofeiin – kohvi toimeaine, kohv on igapäevaselt tarvita­ tav jook. LD 192, väga toksiline.

DDT – kunagi väga palju ka­ sutatud efektiivne ja kurikuulus kahjuritõrjevahend. Kahjuks aga kasutamise järel ei lagune ja ku­ muleerub. Seetõttu on kasuta­ mine juba aastakümneid keela­ tud. LD 113–800, väga toksiline.

Nikotiin – sigarettide toi­ meaine. LD 50, ekstreemselt mürgine.

Tsüaniid – paljude bakte­ rite, seente ja vetikate poolt sünteesitav aine. Leidub pal­ judes taimedes, kasutatakse orgaanilises keemias ja kah­ juritõrjes. LD 10, ekstreemselt mürgine.

Vitamiin D on elusorganis­ midele väikeses koguses väga vajalik vitamiin, just meie põh­ jamaa tingimustes, kus on vä­ he päikesepaistet ja organis­ mis võib puudus tekkida. LD 10, ekstreemselt mürgine.

Strühniin on väga mürgi­ ne taimne alkaloid, naturaal­ ne pestitsiid, mida kasutatak­ se ka rottide tõrjel. LD 1–2, ülimürgine.

Alfatoksiin on taimedel arenevate erinevate mikroseen­ te (seenhaiguste tekitajate) elu­ tegevuse jääkprodukt ehk mü­ kotoksiin. Eristatakse 14 pea­ mist alfatoksiini, mis arenevad eelkõige niisketes oludes tera­ viljadel enne kombainimist põl­ lul või hiljem hoidlas, kui vili on niiskena liialt kauaks seis­ ma jäänud. Mida kauemaks vili sügisel vihmaga põllule jääb, se­ da suurem on tõenäosus, et seal

mükotoksiinid esinevad. See­ ga septembris ja eriti oktoobris kombainitud viljadel võib suure tõenäosusega olla alfatoksiine.

Enne söötmist tuleb kindlasti laboris vähemalt üldtoksilisus määrata. Nakatunud vilja tolm võib samuti väga ohtlik olla. LD 0,003 – ülimürgine.

Botuliin on bakterite toode­ tav närvimürk. Üks teadaoleva­ test mürgisemaid naturaalseid aineid. LD 0000,1 – ülimürgine.

Tegelik ainete toime sõl­ tub aga veel mitmest asjaolust, nagu koostoimed, formulat­ sioonid, järelmõju jne. Mõis­ tagi kõige enam ikkagi kogu­ sest. Kuigi kofeiini toksilisus on suhteliselt suur, saame se­ da tarbida, kuna kasutame väga väikeseid kontsentratsioone ja loodetavasti ka koguseid. Sama glüfosaadiga: kui ühele hektari­ le pritsitakse umbrohutõrjeks 2 liitrit toimeainet, mille mürgi­ sus on ligilähedane piiritusele, siis isegi siis, kui see kõik saa­ gi sisse jääks, jaguneks (lahje­ neks) see ära näiteks kuueton­ nises nisusaagis. Tegelikult aga pritsitakse seda üldjuhul enne kultuurtaimede külvi kas keva­ del või sügisel. Taliviljakesasid pritsitakse juulikuus ja saak ko­ ristatakse sealt 13 kuu möödu­ misel. Selleks ajaks on toime­ aine mullas lagunenud ja saa­ gist jääke leida väga keeruline.

Ainete toksilisuse näitajad on määratud katseloomadel laboratoorsetes tingimustes ja on keskmised näitajad. Kind­ lasti on indiviidide vahel suu­ ri erinevusi ja mõnede ainete suhtes on võimalik ka väikeste doosidega („treeninguga”) talu­ vust tõsta. Näiteks maotaltsu­ taja maomürgi suhtes, narko­ maan oma narkootikumi suh­ tes või alkohoolik etanooli (vii­ na) suhtes jne.

Eestis on mürgistusteabe­ keskus, kuhu helistatakse üle kahe tuhande korra aastas. Li­ gikaudu kolmandikul juhtu­ dest on mürgistus saadud ra­ vimitest, üle 40 protsendi ke­ mikaalidest ja 10–20 protsen­ ti võrdselt taimedest, seentest, marjadest ja mujalt. Üldjuhul on aga nii, et vä­ ga väikeses hulgas võib mingi aine olla meile isegi vajalik, ra­ viv või stimuleeriv. Suuremas koguses võib sama asi aga olla meile mürk. Muidugi on toime igale liigile isesugune, rohusöö­ jad kannatavad kindlasti roh­ kem naturaalseid pestitsiide ehk taimseid alkaloide kui inimene.

Facts first – faktid eelkõige.

eebruarikuu lõ­ puks said 6136 põllumeest ja loo­ mapidajat PRIA vahendusel kätte 51 miljo­ nit eurot maaelu arenguka­ va pindala­ ja loomatoetusi, mida on kokku ligi paarküm­ mend alaliiki.

Kõige arvukamalt (1954) oli loomade heaolu toetuse saa­ jaid, kes said kokku üle 6,1 mil­ joni euro. Summalt suurim − 22,6 mln eurot − oli keskkon­ nasõbraliku majandamise toe­ tus, mida jagati 1475 saajale.

Mahepõllumajandusliku toot­ mise toetust said 1747 taotlejat

kokku 15,3 mln eurot. „Põllumajandusmaa ja ­loomadega seotud maaelu arengukava keskkonnatoetu­ sed aitavad majandada tava­ tootmisest keskkonnasõbrali­ kumalt, anda meie toidulauale kodumaist mahetoitu, kaits­ ta Eesti loodust ja pärand­ kultuuri, kohalikke taime­ sorte ja ohustatud loomatõu­ ge,” loetles PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell keskkonnatoetuste eesmärke. „Võrreldes tavatootmise ja ot­ setoetustega on nende toetus­ te saamiseks hulk täiendavaid tingimusi, aga toetused aita­

vad seda kompenseerida.”

Kõigist pindala­ ja looma­ toetuste saajatest Eestis moo­ dustavad keskkonda väärtus­ tavate toetuste kasutajad kok­ ku veidi alla poole. Ligi miljo­ nist hektarist taotlusalusest maast moodustab aga kesk­ konnatoetustega seotud pind ligi kaks kolmandikku.

Toetuste saajate nimekir­ jad on avaldatud iga konkreet­ se toetusmeetme materjalide juures PRIA kodulehel www. pria.ee. Järgmine pindalatoe­ tuste taotlusvoor algab 2. mail ning taotlusi saab tänavu esi­ tada ainult e­PRIAs. (ME)

KÄIB LOOMAKASVATUSE OTSETOETUSE TAOTLUSTE VASTVÕTT

P

RIA alustas 2. märt­ sil loomakasvatuse otsetoetuse taot­ luste vastuvõttu.

Piimalehma kasvatamise ot­ setoetust on võimalus saada kuni 400 piimalehma pidajal.

Loomakasvatuse ülemineku­ toetusi rahastab Eesti riik ja neid toetusi on viit liiki. Üle­ minekutoetust ute ja amm­ lehma kasvatamiseks saa­ vad vastavate loomade pida­ jad. Ute, piima ja veise ülemi­ nekutoetust saavad taotleda vaid need, kellele on varase­ ma majandustegevuse alusel määratud toetusõigused või kes on need eelmiselt toetus­ õiguse omanikult üle võtnud.

Nõuded toetuse saajate­ le on samasugused nagu eel­ misel aastal: loomade vanus, arv, karjas pidamise aeg ja muud andmed on kehtesta­ tud maaeluministri määrus­ tega. Samuti on toetuste saa­ mise tingimused kirjeldatud PRIA kodulehel www.pria.ee/ loomatoetused2018.

Piimalehma kasvatamise otsetoetust on võimalus saada kuni 400 piimalehma pidajal.

Foto: PÄrNu PoStIMEES

Sel aastal on aga oluline muudatus taotluste esitami­ sel: kõigil toetuse soovijatel tuleb taotlus täita ja esitada elektroonilise kliendiportaali e­PRIA vahendusel. „Valdav enamik loomapi­ dajaid on juba varem e­PRIAt kasutanud, näiteks 2017. aas­ tal laekus e­PRIAs juba ligi 92

protsenti taotlustest,” ütles PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell.

Taotluste vastuvõtt kestab kuni 21. märtsini. Pärast se­ da saab piimalehma kasvata­ mise otsetoetust taotleda hi­ linenult veel 16. aprillini, aga siis vähendatakse toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Kõikide loomakasvatu­ se üleminekutoetuste ühiku­ määrad kinnitab PRIA 10. juu­ niks 2018, otsused 22. juuniks 2018. Piimalehma toetuse ühi­ kumäära kinnitab PRIA 1. detsembriks 2018, otsused 10. detsembriks 2018. Kuni 100 piimalehma pidaja saab kind­ lakstehtud loomade eest toe­ tust kehtestatud ühikumäära alusel, 101–400 piimalehma pi­ daja toetus arvutatakse koe­ fitsiendiga 0,5.

Määratud toetuste maks­ mine algab pärast otsuste kinnitamist. Kõnealuste toe­ tuste maksmiseks on täna­ vu eelarves kokku 18,4 mln eurot. (ME)

JÄÄTMEKÄITLUSE ARENDAMISSE JÕUAB 12 MILJONIT EUROT

K

eskkonnaminister Siim Kiisler kin­ nitas uue jäätme­ te kogumise, sor­ timise ja ringlussevõtu aren­ damiseks mõeldud toetuse tingimused. Jäätmekäitluse­ ga seotud tegevuste arenda­ mise jaoks on kokku 12 mil­ jonit eurot. „Eestis tekib täna ligikau­ du pool miljonit tonni olme­ jäätmeid, millest lõviosa jõuab põletusahju või prügimäele.

Vaid kolmandik olmejäätmetest saab ringlussevõtu teel endale uue elu. See on ressursside rais­ kamine. Vajame rohkem selli­ seid tarku lahendusi, mis jäät­ metest hoopis tooted teeks,” ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.

Toetust saavad taotleda nii kohalikud omavalitsused kui jäätmekäitlusega tegele­ vad ettevõtted ning toetuseks saadaolev kogusumma 12 mil­ jonit eurot jaguneb kolme te­

gevuse vahel. Jäätmejaamade ja –majade rajamiseks, laien­ damiseks ja inventari soeta­ miseks on 2 miljonit eurot, korduskasutuseks ettevalmis­ tamiseks 3 miljonit eurot ning liigiti kogutud jäätmete ring­ lussevõtuks ettevalmistami­ seks ja ringlussevõtuks 7 mil­ jonit eurot.

Olulisim erinevus võrrel­ des varasemate taotlusvooru­ dega on jäätmete liigiti kogu­ mise soodustamine. (ME)

12 || RaHa || maa elu

8. märts 2018

maaettevõtte

rahastamiseks võimalusi jagub SirjE NiiTra Postimees

E

hkki pangad kinnita­ vad, et vahet ei ole, kas ettevõtet tahe­ takse asutada või sel­ le tegevust laiendada maal või linnas, on paljud väikeste koh­ tade ettevõtjad mures, kuidas leida vajalikke vahendeid ja kas võetud risk ikka ennast ära ta­ sub. Võimalusi rahastada on mitmeid, millest mõnda all­ pool tutvustame.

Oma ettevõtte alusta­ mine pole kunagi liht­ ne – olgu siis asukohaks mõni maapiirkond või linn – igal pool sarna­ sed mured. Tartumaa põllumeeste liidu ju­ hi Jaan Sõrra sõnul on põllumees üldi­ selt pankadele väga aus ja usaldusväärne klient ning seda on pan­ gajuhid ka ise korduvalt välja öelnud. „Kui tagatis on olemas, siis pole laenu saamisega min­ geid probleeme. Mure on selles, et kui ilm nöögib, lükkub kõi­ gi kohustuste täitmine edasi ja võib sattuda raskustesse laenu tagasimaksmisega. Füüsilisest isikust ettevõtjad panevad ta­ gatiseks sageli kogu oma isik­ liku vara ja see on mõnevõrra ohtlik,” lausub ta.

Pankadega suhtlemisel pole Sõrral enda sõnul kunagi suu­ ri probleeme olnud. „Kui mida­ gi soovitada, siis seda, et ei ta­ su ühest pangast teise joosta.

Kui sul on pangas pikk ajalu­ gu, siis on ka suhtumine pa­ rem. Muidugi, mis väikestesse ettevõtetesse puutub, siis ega pangad nendega, kel vaid 10 hektarit maad ja vana taluma­ ja, väga õiendada ei taha. Elu­ maja küll kellelgi panti panna ei soovita, sest siis võib juhtu­ da, et jääd ka kodust ilma, mi­ da on juhtunud,” õpetab pika­ aegne põllumees. kÜsi nÕu asJatundJalt Põllumeestel on alati võimalik pöörduda mõne Maaelu Eden­ damise Sihtasutuse (MES) juu­ res tegutseva konsulendi poo­ le. Aastaid selles ametis olnud Eesti taluliidu tegevjuht Alvar Timmi ütleb, et nõustab iga kuu mõnda inimest, kes soo­ vib midagi tootma hakata kas siis vanematelt saadud või hil­ juti oma vahenditega soetatud kinnistul. „Ega alustamiseks midagi väga head soovitada ei olegi. Lihtsam on, kui inime­ sel on endal mingid ressursid olemas. Sel juhul võib ettevõt­ ja ka ise oma ettevõttele laenu anda, lootuses, et kui sel hästi minema hakkab, saab raha ta­ gasi,” räägib ta.

Kui sellist võimalust po­ le, siis tuleb konsulendi sõnul

Maal tegutseva ettevõtte finantseerimisvõimalused on suuresti samad, mis pealinnas tegutsevatel ühingutel.

Foto: arVo MEEkS / VaLgaMaaLaNE

hakata rääkima toetusmeet­ metest. Näiteks saab taotle­ da noore alustava ettevõtja toetust, mis on mõeldud ku­ ni 40aastastele. „Ega see pisku suurema ettevõtte loomisel vä­ ga palju kaasa ei aita. Sellega võib ehk ainult juuksuriks ha­ kata, põllumajanduses nii väi­ kese summaga väga palju ära ei tee,” hindab konsulent. Ta li­ sab, et ka selle toetuse peale on konkurents väga tihe, sest soo­ vijaid on palju ja kaugeltki kõi­ gile ei jagu. Juba tegutsev et­ tevõte võib küsida tulemuslik­ kuse parandamise toetust, mis mõeldud tootmise laiendami­ seks, kuid sedagi ei jagu kõigile soovijaile ja 40 protsendi ulatu­ ses peab omafinantseering ole­ ma. „Kui teil on PRIA kiri tas­ kus, et on pool miljonit eurot toetust eraldatud, siis on pan­ ga uksest kindlam tunne sisse astuda,” lisab Timmi. Konsulen­ did aitavad koostada äriplaani ja teha tasuvusanalüüse, kust peaks selguma, kui kiiresti kin­ del pind jalge alla tekib.

Pöörduda võib ka mõne fi­ nantsnõustaja poole. Redgate Capitali partner Valeria Kiisk kinnitab, et maal tegutseva et­ tevõtte finantseerimisvõimalu­ sed on suuresti samad, mis pea­ linnas tegutsevatel ühingutel.

Pigem on neil võimalusi isegi natuke rohkem, lisab ta.

Peale tavapäraste EASi star­ ditoetuste ja koolitusprogram­ mide on piirkonna ettevõtetel võimalik taotleda regioonide konkurentsivõime tugevdami­ sele suunatud EASi toetusi, sa­ muti toetusi Maaelu Edendami­

se Sihtasutuselt ja Maaeluminis­ teeriumi hal­ latavatest Eu­ roopa struktuu­ rifondidest. Kui panga jaoks jääb tagatisest puudu, siis aitab välja Kre­ dExi käendus ja maa­ piirkondade firmasid lisaks MESi käenduse võimalus, kus­ juures neid kahte saab kombi­ neerida. „Start-up, mentorlusprog­ rammid ja ingelinvestorid ei tee vahet firma asukohast läh­ tudes. Tõsi, toetuste puhul on mõned valdkonnad välistatud, näiteks kinnisvaraarendus, kuid piirkonna elu arendami­ sele suunatud tootmis­ ja tee­ nusettevõtted võivad olla ra­ hastuse taotlemisel päris edu­ kad,” selgitab Kiisk. Ta lisab, et kui rääkida juba tegutseva ettevõtte rahastamise võima­ lustest, siis need ei sõltu kuigi­ võrd ettevõtte asukohast. Et­ tevõtja tööriistakast on tema sõnul täis erinevaid võimalu­ si: tavaliseks saanud panga fi­ nantseerimise kõrval (investee­ rimislaenud, liisingud) eksistee­ rib kapitaliturg, mis pakub roh­ kelt võimalusi oma­ ja võlakapi­ tali kaasamiseks nii põhibörsi kui ka First Northi kaudu. Nii näiteks asub First Northil akt­ siatega esindatud Linda Nek­ tar Võrumaal ja Tallinna bör­ si üks edukamaid tegijaid Har­ ju Elekter Keilas.

Veel on olemas erakapi­ talifondid, pensionifondid ja ühisrahastus, mis kõik loovad

võimalusi ettevõtete rahastamiseks ja mis ei sõltu ettevõtte asukohast. „Olu­ line on, et ette­ võttel oleks kas­ v ua mbitsioon, tegus ja pühen­ dunud meeskond ja läbimõeldud plaan oma idee realiseerimiseks,” leiab nõustaja. laenu antakse Ühtemoodi Pangad annavad laenu ühtviisi nii maal kui ka linnas. Ka SEB väikese ja keskmise suuruse­ ga ettevõtete segmendi juht Edward Rebane kinnitab, et üldjoontes on maapiirkonnas alustava ettevõtte rahastamis­ tingimused samad mis linnas paiknevatel ettevõtetel. Põhili­ ne erinevus on see, et maapiir­ kondades tegutsevate ettevõte­ te tagatiseks pakutava kinnis­ vara väärtus on reeglina väik­ sem kui suurlinnades ja selle vahetus ümbruses. Siin tulevad aga appi riiklikud fondid, nagu KredEx ja MES (Maaelu Eden­ damise Sihtasutus), kelle kau­ du on võimalik taotleda projek­ tidele täiendavaid tagatisi.

Põllumajandusette­ võtted moodustavad SEB finantseerimisportfellist üha suurema osa. Reba­ ne kinnitab, et nende laenukahjude arv on võr­ reldes mõne teise sektoriga märksa väiksem. „Põllumehed on ausad ja lugupeetud ärime­ hed, kes oma lubadusi peavad,” kinnitab ta ja lisab: „Kui meil

panga­ na on us­ ku, et pro­ jektil läheb tulevikus häs­ ti, siis me seda ka finantseeri­ me. Pank on abiks äriprojektide hindamisel ja meil on tihtipeale ka rohkem kogemusi. On tek­ kinud ka olukordi, kui me soo­ vitame projektiga mitte algust teha. Oskame tänu oma kom­ petentsile riske ette näha. See aitab ettevõtjal ära hoida kah­ ju, mis tulevikus võiks kalliks maksma minna.”

Swedbanki põllumajanduse sektorijuht Brit Padjus vastab küsimustele nii: „Finantseeri­ misel lähtume eelkõige äriplaa­ ni jätkusuutlikkusest. Ettevõtte asukoht ei oma tähtsust, oluli­ sed on ennekõike inimesed, kes selle taga on. Elu on näidanud, et maapiirkondades on tublid inimesed.” Swedbankil on ärik­ liendihaldurid peaaegu kõikides maakonnakeskustes, mistõttu ollakse kohaliku äriga hästi kursis. Laenutoodetel on vaja­ lik tagatiste olemasolu, näiteks põllumajandusettevõtete puhul on põllumaa panga jaoks väga hinnatud tagatis. Kui tagatisi ei ole piisavalt, saab kasutada Euroopa Investeerimisfondi või Maaelu Edendamise Sihtasu­ tuse garantiid. Liisingutoode­ tel on tagatiseks ostetav vara.”

Coop Panga äripanganduse juht Hans Pajoma selgitab, et alustaval ettevõttel on igasu­ guse finantseeringu saa­ mise eeldus äriplaani ja meeskonna olemasolu,

OMA ETTEVÕTTE ALUSTAMINE POLE KUNAGI LIHTNE – OLGU SIIS ASUKOHAKS MÕNI MAAPIIRKOND VÕI LINN.

kes seda äriplaani ellu hakkab viima. Investeeringu saamise viis ja võimalus sõltuvad äri­ plaanist ja kapitalivajadusest.

See, kas alustav ettevõte asub maal või linnas, muutub täht­ saks siis, kui äriplaan on otse­ ses sõltuvuses ettevõtte asuko­ hast. „Kui rääkida võõrfinantsee­ rimise võimalustest alustavale ettevõttele, siis võimalusi on.

Esmane eeldus on aga kindlas­ ti omanike endi stardikapita­ li olemasolu või siis sõbrad­ja­ tuttavad­tüüpi omakapitali ra­ hastus, millega saaks äriplaani käima lükata. Kui see faas on läbitud ja ettevõte on suutnud saavutada stabiilse rahavoo, mis on piisav laenude teenin­ damiseks, siis on sobilik kaasa­ ta oma äri laiendamiseks pan­ kasid,” selgitab Pajoma. Ühe al­ ternatiivina on pangad valmis kaaluma ka mõne tugevat ra­ havoogu omava ettevõtte ga­ rantiid, mis aitab alustaval et­ tevõttel oma kohustusi täita se­ nikaua, kuni ettevõtte enda ra­ havoog muutub piisavalt tuge­ vaks.

Finantsteenuseid, peaas­ jalikult tagatisi (käendusi) ja laene, mis lihtsustavad Eesti ettevõtete ligipääsu kapitali­ le ja aitavad tõsta nende kon­ kurentsivõimet, pakub ka Kre­ dEx. Laenukäendus aitab, kui ettevõte soovib kasutada pan­ galaenu, liisingut või panga­ garantiid, kuid selle väljasta­ miseks puuduvad piisavad ta­ gatised või tegutsemisajalu­ gu. Kogu protsess on ettevõt­ te jaoks võimalikult muga­ vaks tehtud ja seda saab te­ ha pangas laenu taotlemisel.

Ettevõtluse alustamisel on veel abiks KredExi stardilaen, mis sobib alustavale ja kuni kolm aastat tegutsenud ettevõttele investeeringute ja käibevahen­ dite rahastamiseks.

maa elu || teHNIKa || 13

8. märts 2018

Eestis saab tutvuda Iirimaa puiduveohaagistega aiN aLVELa Maa Elu

K

uigi Eestis kasuta­ vad metsaveofir­ mad veokitel val­ davalt suhteliselt kalleid Soomest või Rootsist pärit nii­öelda pealisehitisi, siis tegelikult on olemas ka hinnalt odavamaid, aga kva­ liteedilt samaväärseid puidu­ veoks mõeldud täis­ ja pool­ haagiseid.

Väidetakse, et näiteks Sak­ samaal ja Iirimaal toodetud metsaveohaagised ja tõstukid on saadaval mitmeid tuhan­ deid eurosid soodsama hinna­ ga kui Skandinaavias toodetud analoogid, kuid kvaliteedilt ei jää Lääne­Euroopas toodetud haagised Põhjamaade konku­ rentidele karvavõrdki alla. venemaale mÕeldud haagised Aastaid metsatehnikat müü­ nud OÜ Fortruck Group alus­ tas mullu Iirimaa metsahaa­ giste tootja Robinson täis­ ja poolhaagiste Venemaale müü­ gi ettevalmistamist. Venemaa esinduse kaudu käib müük ju­ ba aastaid, ent nüüd püütak­ se Robinsoni metsamaterjali veoks mõeldud haagiseid ja sa­ mas firmas toodetud puidu­ tõstukeid hakata müüma ida­ naabrile Eesti kaudu.

Dokumentide kordaaja­ mine Venemaa tolliga aga võ­ tab aega, mistõttu kolm juba kohale toodud haagist seisab praegu Eestis Viimsis ja nen­

dega on huvilistel seal võima­ lik tutvuda. Põhimõtteliselt ka osta, aga kuna haagised on tehtud just Venemaa tu­ ru jaoks, seal aga tohib maan­ teeliikluses kasutada veidi pi­ kemaid autoronge, siis konk­ reetsed Robinsoni haagised on umbes meetri jagu meil luba­ tutest pikemad. Meil on au­ torongi maksimaalne pikkus 18,75 m, Venemaal lubatakse kasutada 20 m pikkuseid au­ toronge.

Veel nõutakse Eestis, et selline täishaagis oleks kolme silla ja topeltratastega. Robin­ soni haagisel on küll kolm sil­ da, aga topeltrattaid pole. Ku­ na Eestis saab eriluba taotle­ da vaid tonnaažile – lubatud 44 tonni ületavale osale palgi­ veo puhul kuni 48 ja 52 tonni, siis praegu selliseid haagiseid Eesti teedel kasutada ei tohi.

Robinsoni haagiste šas­ siil saab kasutada suuremat osa tugiposte, samuti on uni­ versaalne tõstuki kinnitus­ alus. Poolhaagistel on hüd­ rauliliselt liigutatav kaitsesein tõstuki ja koorma vahel ning hüdrauliliselt tõstuki suunas liigutatavad tugipostid, kus­ juures tagumine osa on liigu­ tatav kuni neli meetrit tõstu­ kile lähemale nii, et nool ula­ tuks ka kõige tagumist pak­ ki laadima. rootsi raud, Poola keevitaJa, iirimaa tehnika OÜ Fortruck Group juhataja Aivar Kesa on seda meelt, et

PUIDUVEO POOLHAAGIS ROBINSON FL-ST3S.42L

Väidetavalt tuleks see, Venemaa turu jaoks mõeldud Robinsoni poolhaagis ostjale 5000–6000 euro võrra Foto: roBINSoN odavamalt kätte kui Põhjamaades tehtud analoogne haagis.

Iirimaal toodetud haagised on Skandinaavia maade omade­ ga vähemalt samast kvalitee­ diklassist. Ta ei saa põrmugi aru, miks Eesti metsavedajad niivõrd Soome haagistes kin­ ni on. „Tõin juba kolm haagist Eestisse, aga nagu ikka, Vene­ maaga asjaajamine ei lähe nii, nagu alguses loodad. Igata­ hes on praegu siin olemas nii poolhaagis kui ka täishaagis, spetsiaalselt Fortruck Groupi tellimusel tehtud,” räägib Ai­ var Kesa. „Robinsoni haagis­ tel on täpselt seesama raud,

mis soomlaste omadel, sama­ sugused sillad on all, ilmselt samad Poola keevitajad teevad neid nii Iirimaal kui ka Soo­ mes. Kvaliteet on täpselt sa­ ma, uus, pika raami ja täis­ haagisega autokomplek­ ti hind tuleb aga kesk­ miselt 15 000 eurot, poolhaagise oma 5000 eurot odavam.”

Ta selgitab, et näi­ teks Robinsoni poolhaa­ gise lahendus on mõeldud ees­ kätt väiksemale veofirmale, kes soovib endale tehnikat, mida saaks võimalikult paind­

likult kasutada. Poolhaagise­ le saab auto kabiini ja haagi­ se turvaseina vahele paigalda­ da tõstuki. Viimaseid toodab sama Iirimaa firma, tooteva­ likus on kahte tüüpi kraa­ nasid haardeulatusega 8,1 m ja 9,7 m.

ROBINSONI POOLHAAGISE LAHENDUS ON MÕELDUD EESKÄTT VÄIKSEMALE VEOFIRMALE.

• Tootja Iirimaa • Pikkus 13 600 mm, laius 2550 mm, kõrgus 3950 mm • Täismass 42 tonni (tehniliselt võimalik 50 t) • Tühikaal 6500 kg (tõstukita ja postideta) • Sillad BPW 3 x 9,0 tonni • Rehvid 6 x 385 / 65 R 22.5 premium M + S • Õhkvedrustus • Trummelpidurid • Haagis on valmistatud terasest STRENX 700 • Kuus metallist tugiposti (7 tonni) Allikad: Robinson, Fortruck Group

Kesa kinnitab, et esiosas paikneva tõstukiga pääseb poolhaagise kõikidele noti­ pakkidele ligi, sest kõige vii­ mased tugipostid on hüdrau­ lika abil kuni neli meetrit et­ tepoole liigutatavad.

Nüüd saavad puiduveofir­ mad mõnda aega, kuni ma­ sinad edasi Venemaa poole liikuma hakkavad, Eestis­ ki Robinsoni metsahaagis­ tega tutvust teha. Sest na­ gu kinnitab Aivar Kesa, saab neid põhimõtteliselt too­ ta ka Eesti maanteede nõu­ deid järgides.

14 || Ilma- Ja taImetaRK || maa elu

8. märts 2018 lispidiselt vannis, padjas, kree­ mis ja leotises. Lihtsaim ja kõi­ ge tavalisem meetod on ravim­ taimetee.

Immuunsüsteem moodus­ tab kehaga terviku, selle uni­ kaalse süsteemita poleks ini­ mese elu siinses maailmas või­ malik. Immuunsüsteem kaitseb ja hoiab meid tervena, võidel­ des haigustekitajatega, bakte­ rite, viiruste, seenhaiguste, pa­ rasiitide ja allergeenidega. See kompleksne süsteem on seo­ tud organismi kõikide osadega ja korraldab kaitset mitmel ta­ sandil. Süsteemi korrashoid on inimesele eluküsimus. Peamine mürke väljutav organ on maks, kus haigustest ja saastest tek­ kinud jäägid verest välja filtree­ ritakse. Maks ja neerud on kaa­ satud mürkide filtreerimisse, eriti kehasse jäänud ravimite, sealhulgas antibiootikumijää­ kide filtreerimisse, ning on eri­ ti vastuvõtlikud sellest tulene­ vale pingele. Taimsed ravimid ja puhastuskuurid tugevdavad ja toetavad nende funktsioone.

Ravimtaimed, nagu saialill, rosmariin ja võilillejuur, toe­ tavad maksa tegevust ja aita­ vad mürke lagundada. Võilille­ juur, harilik maarjaohakas, ha­ rilik maarjalepp ja siilkübar pa­ randavad pikaajalisest ravimi­ te tarbimisest tekkinud mak­ sakahjustusi. Kibuvitsamarja­ tee puhastab verd ja parandab maksa funktsiooni.

Aedseller ja eriti seemned aitavad neerudel mürke filt­ reerida ja väljutada. Harilik al­ tee rahustab ja puhastab seede­ trakti. Kummeli­ ja raudrohu­ tee vähendavad allergia­ test põhjustatud põle­ tikke organismis.

Nõges aitab verd puhastada ja taas­ tab vereloomet, eri­ ti rauasisaldust ve­ res, mis kosutab ja annab jõudu.

Küüslauk on parim mikroobidevastases võitluses, vahel isegi parem kui antibioo­ tikumid, sest paljudel mikroo­ bidel on tekkinud nende suhtes resistentsus. Siilkübar on pa­ rim looduslik antibiootikum, puhastades ka verd ja lümfi­ süsteemi. Ženšenn ja taralõng aitavad stressiga toime tulla, tugevdavad immuunsüsteemi, annavad energiat ning mõjuvad soodsalt maksale ja põrnale.

Veel on puhastavad ra­ vimtaimed must leeder, hari­ lik pärn, aedtill, nõmmliivatee, salvei, valge iminõges, harilik nõianõges, harilik pune, kol­ misruse, naistepuna, linnuro­ hi, käokuld, köömned, paaks­ puukoor, piparmünt.

iLMaTarK

jÜri KaMENiK ilmatark

STRATOSFÄÄRI ÄKILINE SOOJENEMINE EHK BERLIINI FENOMEN

K

Siilkübarad on parimad looduslikud antibiootikumid, puhastades seejuures ka verd ja lümfisüsteemi.

Foto: Marko SaarM / SakaLa

Puhastame organismi

ravimtaimedega MarET MaKKO apteekertaimetark

K

una talve selg­ roog on praegu­ seks murtud, päi­ ke käib kõrgemalt ja päevad pikenevad hoogsalt, tuues kevade järjest lähema­ le, on paslik korraks peatuda, peegli ette astuda ja ennast vaadata: kas keha tahaks pu­ hastamist nii vaimses kui ka füüsilises plaanis?

Pikk pime ja haigusroh­ ke talveaeg on kehast välja pi­ gistanud hulga elujõudu ja jät­ nud sinna palju aineid ja mür­ ke, mida oleks vaja kindlasti välja uhada enne uue perioo­ di algust.

Taimseid vahendeid on ka­ sutatud keha ja vaimu puhas­ tamiseks ja turgutamiseks muistsetest aegadest alates.

Need teadmised on meie pä­ randus.

Korralikul toitumisel on tõ­ siste haiguste vältimises väga tähtis roll. Looduslik toit, ee­ listatult maheproduktidest, toetab tervist. Värsked puu­ ja juurviljad on peamised vita­ miini­ ja mineraaliallikad ning annavad kiudaineid, mis viivad kehast jääkained välja. Ärge liialdage toitudega, mis sisaldavad rafineeritud suhk­ rut ja valget jahu, nagu koogid, küpsised ja kõikvõimalikud maiustused. Vältige liigse koh­ vi, tee ja alkoholi joomist ning suitsetamist. Meie ühiskond on muutunud väga tehnoloo­ giliseks, füüsiline koormus, mis oli kunagi igapäevaelu loomulik osa, on asendunud moodsate mugavustega ja jäänud vaba aja harrastuseks. Treenimise täht­ sust tuleb rõhutada, see aitab lõõgastuda, maandab pingeid, tõstab lihaste toonust ning tu­ gevdab südant ja kopse. Füüsi­ line koormus stimuleerib vere­ ja lümfiringlust, nii et kõik ke­

RETSEPT immuunsüsteemi tugevdamise tee Siilkübar, aasristik, kurgirohi, lagritsajuur.

Jooge teed kolm korda päevas mitu kuud järjest, vajadusel tehke kahenädalasi pause. haosad on soojad ja immuun­ sus heas korras. Meie füüsiline, emotsionaalne ja vaimne ter­ vis on omavahel tihedalt seo­ tud. Paljud füüsilised vaevused, nagu peavalu, seedehäired ja vi­ lets immuunsus, on seotud just stressiga. Siin aitavad hästi ra­ vimtaimeteed, ­vannid ja ­õlid.

Need aitavad lõõgastuda ja lõd­ vestuda. rohkesti vÕimalusi Ravimtaimedega tervendami­ seks on väga palju võimalusi.

Drooge võib manustada teena, tinktuurina, veinides ja siiru­ pina või hoopis kasutada vä­

www.agrovaru.ee

Tel 633 9290 505 5344 ju Kal

Juur

VI

14. K

Õis, aiatöödeks sobimatu päev

15. N

Õis, alates kl 12.12 leht

16. R

Leht

TULI

VESI

ÕHK

U

K

Juur, alates kl 00.45 õis

MAA

S

13. T

JU

Sõnn

Juur

ur Amb

11. P

LI

Vili, alates kl 11.52 juur

06.47 18.16

R

i ts

Vili

10. L

12. E

Jäär

Ne i

13.20

kits

vi Lõ

9. R

Istutusaeg

KÜLViKaLENDEr: MÄrTS

V

okkuvõttes võib öelda praegu­ se talve kohta kahtmoodi: kol­ meosaline talv: soe algus, väga meeldiv keskpaik ja liiga külm lõpuosa; erakordselt soe, kuid väga külm talv.

Alates 20. sajandi keskpaigast on Ees­ ti keskmine õhutemperatuur tõusnud roh­ kem kui maailmas keskmiselt (0,2–0,3 °C kümnendi kohta). Lumikattega päevade arv on vähenenud (aastatel 1961–2002 keskmi­ selt 25,9 päeva võrra) ja sademete hulk kas­ vanud (5–15%). Seoses globaalse soojene­ misega prognoositakse nende trendide jät­ kumist, ainult juuni muutub külmemaks ja lumisemaks. Sellele vaatamata on lumi novembrist aprillini jätkuvalt tavaline (ok­ toobris ja aprillis on 0–5 lumepäeva). See kõik tähendab, et selliste trendide jätku­ des on 2100. aastal talv selgelt tsüklonaal­ ne: tormine, vihmane ja soe, meri enamasti ei jäätugi (külmalained ja padulumed siis­ ki ei kao), suvi aga selgelt antitsüklonaal­ ne: tuulevaiksem, palav ja paduvihmadega.

Isegi kui lähebki nii, siis on ikkagi mõ­ ned sündmused, mis toovad intensiivseid külmalaineid, tuletades kunagisi karme tal­ vi meelde. Üheks selliseks sündmuseks on stratosfääri äkiline soojenemine ehk Ber­ liini fenomen, sest just seal see nähtus 1950ndatel avastati ja esmakordselt kirjel­ dati. Stratosfääri äkiline soojenemine on seotud polaarpöörise jagunemisega (kak­ sistumisega), mille tulemuseks on jugavoo­ lu aeglustumine – stratosfääri läänetuuled muutuvad nõrgemaks, peatuvad või asen­ duvad idavooluga. Selle mõjul hakkab tsir­ kulatsioon (õhuringlus) muutuma ja suure­ neb (pool)meridionaalse tsirkulatsioonitüü­ bi tõenäosus. Stratosfäärist alguse saanud muutused jõuavad maapinnale mitme päe­ va kuni paari nädala möödudes, mõjutades kõige rohkem Euroopat.

See, milline tsirkulatsioonivorm on pa­ rasjagu ülekaalus, sõltub Rossby ehk pla­ netaarlainetest ja polaarpöörise tugevu­ sest. Kui viimane on mingil põhjusel nõrk (näiteks jagunemise tagajärjel), siis saavad areneda suure amplituudiga Rossby lained, mistõttu tavapärane läänevool (tsirkulat­ siooni W­tüüp) asendub näiteks põhja­ või kaguvooluga (vastavalt C­ või E­tüüp), mis omakorda tähendab tavaliselt suuri anoma­ aliaid. Ilmselt sellest ka põhjus, miks Terav­ mäed vaevlesid kuni 5­kraadise kuumalaine käes (oli mõneks päevaks Norra kõige soo­ jem koht), sest sinna jõudis troopiline õhu­ mass Atlandi ookeani 30ndatelt laiustelt või miks Suurbritannias oli mitmel pool päeva­ ne õhutemperatuur alla 0 °C koos tugeva­ te lumede, tuiskude ja eluohtliku olukor­ raga (väljastati punane ehk 3. astme hoia­ tus), sest sinna jõudis nn ultrapolaarne ja arktiline õhumass. Lund sadas ja külma oli kõikjal Euroopas, v.a Islandil, Teravmägedel ja Portugalis.

Niisiis, kuigi regionaalsemalt määrab Eesti ilmastikku suuresti Barentsi mere sei­ sund: kui palju on seal jääd (kui jääd pole, siis väheneb aastaaegade kontrastsus), muu­ davad sellised sündmused märkimisväärselt muidu valitsevat olukorda.

Endine olukord on hakanud taastuma ehk ilm on tasapisi, eriti päeviti, soojemaks muutunud. Siiski oli veel nädala alguses mitmel pool kuni –20 °C. Nii tundub, et –10 °C mõnda aega enam kuskil ei tule, veelgi enam: talv suudab ehk vastu pidada vaid 10. märtsini, pärast mida algab kevadtalv ehk lumesulamise aeg.

K kuukaLENDrI kooStaJa SIgNE SIIM, 2018

V

maa elu || KODu Ja aeD || 15

8. märts 2018

agaav katab, toidab ja joovastab TOiVO NiiBErG

Räpina Aianduskooli õpetaja

A

gaavid (Agave) on lihakate lehtedega taimede perekond amarülliliste sugu­ konnast, esindatud umbes 300 liigiga troopilises ja subtroopili­ ses Ameerikas sademevaestelt aladelt. Kultuurtaimedena tun­ tud peaaegu 50 liiki. Agaav on saanud nime vanakreeka mü­ toloogia tegelaskuju Agaue jär­ gi, kes tappis purjuspäi oma po­ ja Pentheuse ja hiljem häbi pä­ rast ka enese. Agaavide lihakad jäigad ogatippudega lehed moo­ dustavad tiheda lehekodariku, mille läbimõõt ulatub suurekas­ vulistel liikidel mitme meetrini.

Selline korpulentne toiteaineri­ kas lehekodarik on vajalik sel­ leks, et mõne kuuga kasvatada mitut tuhandet õit kandev õisik.

Looduses paljuneb agaav pea­ miselt seemnete, aga ka juure­ võsude abil.

Agaav õitseb ainult ühe kor­ ra, pärast mida taim sureb. Sel­ lest hoolimata võib taime elu­ iga ulatuda mitmekümne aas­ tani, sest sageli hakkavad agaa­ vid õitsema alles 10–30aastase­ na. Agaavi kodumaal Mehhikos võtab see aega 15–25 aastat, ja­ hedamas kliimas kuni 50 aas­ tat. Ühel heal päeval kasvab te­ ma lehekodariku keskelt hirm­ sa kiirusega välja kuni 12 m kõr­ gune korraliku puutüve jämedu­ ne vars, mille harude otsa ilmu­ vad õisikud. Toas agaav ei õitse, kuid seda võib juhtuda talveaias kasvatatava ja ka igal suvel väl­ javiidava oma eluea saavutanud agaaviga.

PoPulaarne ilutaim Agaavid on väga levinud deko­ ratiivtaimedena haljastuses ja toataimena. Esimest korda too­ di agaav Euroopasse 1561. aastal.

Nende populaarsus ilutaimede­ na sai alguse 19. sajandil. Välis­ tingimustes kasvatatakse neid Vahemere maades ja Musta me­ re kaldal. Suurte mõõtmete tõt­ tu ei saa kõiki agaave toas kas­ vatada. Kõige rohkem kasvata­ takse Ameerika agaavi (Agave americana), mis on ka Ameeri­ kas kõige levinum liik.

Kokkupuude agaavimahla­ ga põhjustab naha punetust ja ville, mis püsivad üks­kaks nä­ dalat. Kipitus võib esineda veel aasta otsa, isegi kui kokkupuu­ tekohas enam midagi näha po­

le. Kuivanud taimeosi võib see­ vastu käsitseda paljaste kätega.

Agaaviokka torge võib põh­ justada veritsust. Kui torge on sügav, siis võib torkekohas ja sel­ lest kuni 6–7 cm kaugusel nahk veel paar­kolm nädalat sinakas olla.

Sisalagaavide lehtedest (A. sisalana) valmistatakse väär­ tuslikku sisalkiudu ja seda vil­ jeletakse kui väärtuslikku kiu­ taime. agaav toa- Ja Õuetaimena Ka toataimena on levinum Ameerika agaav, mis aga kas­ vades nõuab üha suuremat ruu­ mi, mahtudes hiljem ainult suu­ rematesse ruumidesse­eeskoda­ desse, vallutades väiksemas ko­ dus terve toa. Talvel vajab jahe­ dat, aga valgusküllast kasvu­ kohta, kus temperatuur võib ol­ la isegi 0 kraadi lähedal. See on sobilik talveaia taim. Leherose­ ti läbimõõt heades kasvutingi­ mustes võib ulatuda 2–3 meet­ rini. Lehed ise kasvavad peaae­ gu 1,75 cm pikkuseks. Looduses kasvab Mehhikos mägedes ise­ gi kuni 2500–3000 m kõrgusel.

Euroopas palju kasutatud po­ titaimena lossides, trepimade­ metel, terrassidel ja klumpides.

‘Marginata’– leheservad kol­ lased.

‘Mediopicta’ – laiade lehtede keskel kollane joon lehe tipust kuni aluseni.

Toataimeks sobivad seega väiksemad liigid. Agaave pal­ jundada juurevõsudega. Sobi­ vam muld on mätta­, lavamul­ la ja liiva segu vahekorras 2:1:1.

Suuri agaave kasvatada puu­ nõudes. Talvel vajavad agaavid valgusrikast kasvukohta ja ja­ hedat (mitte üle 10 kraadi) kui­ va ruumi.

Kasta kord nädalas, lastes enne järgmist kastmiskorda mullapinnal kuivada. Suvel viia taimed välja ja neid võib istu­ tada ka rühmiti muru sisse või püsi­suvilillepeenrasse. Agaave istutada ümber iga 2–4 aasta ta­ gant. Istutuspott võtta eelmi­ sest ainult veidi suurem.

Kiuline agaav (A. filifera). Le­ hed jäigad, tipus teravate oga­ dega ja servas valgete kiudude­ ga. Vajab sooja (18–24 kraadi) ja hästi valget kasvukohta. Istuta­ da ümber 2–3 aasta tagant kak­ tustele mõeldud mullasegusse.

Viktooria agaav (A. victoriaereginae). Lehed tumerohelised, paksud, 3–6 cm laiad ja 10–20 cm pikad. Leheservad tuhm­

Pildil on loo autor Toivo Niiberg Räpina Aianduskooli kasvuhoones koos 12aastase Ameerika agaaviga, mis Foto: Erakogu suvel õue viiakse.

valged, tipp jäme, kolmetahu­ line ja lõppeb lühikese terava ogaga. Talvel vajab jahedamat, 8–12kraadist valgusrikast kas­ vukohta. Istutada ümber 2–3 aasta tagant kaktustele mõel­ dud mullasegusse.

Suveks võiks agaavid viia ae­ da ja tõsta lilleklumpi. Klump ehk ümarpeenar on tavapära­ selt eraldi seisev, omaette an­ sambli moodustav ümara kuju ja lilledega kujundatud peenar.

Pärit 19. sajandi keskelt. Ajalooli­ selt on püütud kõrgusefekti saa­ vutada peenarde keskkohti kõr­ gemaks kuhjates. Sageli asetati kesksele kohale mõni dekora­ tiivne agaav või muu silmator­ kava tuttvõraga toalill. agaav ravimtaimena Ravimtaimena kasutatakse eel­ kõige Ameerika ja sinist agaavi.

Paljude teiste agaaviliikide mahl ärritab nahka ja põhjustab sage­ dasel kokkupuutel nahaga naha­ vähki. Ameerika agaavi mahla on kasutatud muu hulgas see­ dehäirete ja artriidi leevenda­ miseks ning diureetikumina.

Raviomadused ja biokeemiline koostis sarnaneb aaloega. Agaav vähendab valu, soodustab kuse­ eritust, rögalahtisust ja sel on antiseptilised omadused.

Agaavilehed sisaldavad ste­

roidide hulka kuuluvaid saponii­ ne, mida kasutatakse hormoon­ preparaatide, näiteks kortisooni ja progesterooni sünteesimiseks.

Hiinas valmistatakse agaavist kontratseptiive.

Kodustes tingimustes aitab agaav reumahädade vastu. Al­ koholitõmmise valmistamiseks võta üks osa väikesteks kuubi­ kuteks lõigatud lehti ja 10 osa kanget alkoholi, 40–70%. Tõm­ mist lase seista nädal aega toa­ temperatuuril pimedas kohas, seejärel filtreeri ja säilita tume­ das pudelis. Tõmmisega määri valutavaid kohti. Pärast mää­ rimist hoia seda kohta soojas.

Tõmmis parandab vere liiku­ mist väiksemates kapillaarides.

Määritud koht võib hakata vei­ di tulitama ja see on üsna loo­ mulik reaktsioon. Mingeid hili­ semaid tüsistusi ei teki.

Kõhupuhituste vastu sega 20–25 tilka värsket agaavi­ mahla 1 sl vee või mah­ la hulka ja tarvita kolm korda päevas enne sööki.

Kõhuhädade korral võta 50 g peenelt riivitud agaavi lehti ja vala peale 1 klaas keedetud toatem­ peratuurini jahutatud vett, se­ ga ja lase 4–6 tundi seista. Kur­ na ja hoia harilikus külmikus.

Tarvita korraga 1 sl enne sööki.

L.EE.MKT.AH.02.2018.0045

RAVIMIREKLAAM

Jaga kallistusi, mitte usse! prasikvanteel, püranteel

febanteel, püranteel, prasikvanteel

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Ainult veterinaarseks kasutamiseks.

Maksahaigused. Tükelda agaavileht väikesteks kuubiku­ teks, kuivata päikesevarjus tuu­ letõmbusega kohas ja jahvata pulbriks. Tarvita 0,2–0,5 g kor­ raga 3 korda päevas kollatõve ning teiste põletikuliste ja nak­ kuslike maksahaiguste vastu.

Köha ja bronhiit. Võta 50 g peenelt riivitud agaavilehti, vala peale 1 klaas keedetud toatem­ peratuurini jahutatud vett, se­ ga ja lase 1 tund seista, kurna.

Tarvita korraga 1 sl enne sööki.

Krooniline bronhiit. 100 g taluvõid (sulata), 100 g mett, 50 g kakaopulbrit, 10 g hanerasva ja 1–2 sl agaavimahla. Esmalt se­ ga mee hulka agaavimahl. Su­ lata või, sega juurde hanerasv ja kakaopulber. Nüüd sega juur­ de meega segatud agaavimahl ja mikserda korralikult läbi. Ase­ ta segu väiksemasse purki ja hoia harilikus külmikus. Tarvi­ ta 1 kuhjas sl korraga 2 kor­ da päevas segatuna toa­ sooja piimaga.

TALVEL VAJAVAD AGAAVID VALGUSRIKAST KASVUKOHTA JA JAHEDAT KUIVA RUUMI.

agaav toidutaimena Ameerika ja sinisel agaavil on söödavad õied, lehed, varred ja mahl. Sageli süüakse agaavi marineeritult. Mahla hakatakse koguma, kui taim on 7–10 aastat vana. Agaavi lehemahl sisaldab kuni 15 protsenti suhkrut. Meie suuremates poodides on müüa ka agaavisiirupit. Agaavisiirup on neutraalse ja hästi magusa maitsega looduslik suhkruasen­ daja. Peamine magus süsivesik agaavis on inuliin ehk fruk­ tosaan. Agaavisiirup on kauni merevaiguvärvusega, sisaldab väärtuslikku suhkrut, on vede­ la koostisega ja seetõttu lihtne kasutada. Suurepärane magus­ toitude, müslide, jookide ja küp­ setiste maitsestamiseks. Lahus­ tub hästi. Samas on ka hea loo­ duslik kõhurohi ja seedetrakti korrastaja, vähendades kõhupu­ hitust ja soodustades seedimist.

Peale suhkrute sisaldab agaa­ visiirup kaaliumi­ ja magneesi­ umiühendeid ning mõningaid mikroelemente. Võrreldes suhk­ ru ja meega lahustub agaavisii­ rup jahedas vees tunduvalt kii­ remini, mistõttu on agaavisii­ rupit hea lisada külmadele joo­ kidele.

Mehhikos tehakse agaavist rahvuslikku alkohoolset jooki pulket ehk agaaviõlut (pulque).

Tegemist on väikese alkoholisi­ saldusega joogiga, mida valmis­ tasid juba pärismaalastest in­ diaanlased. Mehhiko vallutanud hispaanlastele meeldisid aga kangemad joogid ja nii püüdsid nad pulket destilleerida, saa­ des sedasi kangema alkohoolse joogi mezcal’i. 18. sajandi algu­ ses levis väikeses Tequila külas valmistatud omapärase ja igati kvaliteetse mezcal’i kuulsus Eu­ roopasse, kus seda hakatigi ni­ metama tekiilaks. Kuna Tequila linnakese (oma nime on nii linn kui ka jook saanud tequili sugu­ harult, kes asustas neid paiku enne asteekide vallutusi) ümber kasvas peamiselt sinine agaav (A. tequila Weber), siis kuju­ nes sellest peamine tekiila val­ mistamiseks sobilik agaaviliik, mille kasvuareaal on tänaseks seadusega määratletud. Samas on kõik tekiilad mezcal’id, kuid kõik mezcal’id ei ole veel tekii­ lad, nagu iga konjak on brän­ di, kuid iga brändi pole veel konjak. Tekiila ori­ ginaalpudel märgista­ takse Mehhiko sea­ duse järgi tähisega NOM 1102­I.

16 || KaRJaKasVataJa || maa elu

8. märts 2018

Parim piimakarjakasvataja võtab tunnustust kui avanssi SiLVi LUKjaNOV

Järvamaal Järva-Jaanis piima tootva Teet Kallakmaa sõnul sõltutakse põllumeestena palju loodusest, kuid ilmataati võtab mees pigem võrdväärse partnerina.

Järva Teataja

P

arima piimakarjakas­ vataja tunnustus tu­ li Teet Kallakmaa en­ da meelest grammi­ ke avansina, samas tõdeb ta, et tööd on tehtud kõik need aastad vaid südamega.

Järvamaal Järva­Jaa­ nis piima tootval Teet Kallakmaal sai eelmisel aastal valmis uus lüp­ silaut ja renoveeritud kaks noorkarjalauta.

PRIA poolemiljonilise toetuse abiga ja suure närvikuluga pangalt laenu saamisel, aga valmis sai. Ka kogu­ summa 1,5 miljonit eurot kõige eest pole just vähe, kuid pisut nagu avansina tundub mehele Maaelu Eden­ damise Sihtasutuselt saadud tunnustus see­ tõttu, et ühe lauda sisus­ tuse renoveerimine ju veel käib. „Kuigi need tööd val­ minud projekti ju ei kuulu­ nudki ja sisustuse 80 noorloo­ male uuendan omavahenditest, kuid seda ma justkui avansiks nimetangi,” arutleb ta.

Samas tõdeb Kallakmaa, et on kõik need 22 aastat põl­ lumajandusettevõtet juhtinud südamega. Ka nominendiks on teda varemgi seatud. Nii on või­ du üle põhjust rõõmu tunda. „Tunnustuseks esitas meid Eesti jõudluskontrolli keskus, sest meie piima somaatiliste rakkude arv on märkimisväär­ ne. See tähtis arv näitab, kuidas me karja eest hoolitseme,” lau­ sub ta. Kui aastaid tagasi nägid kõik piimakarjakasvatajad koos toodangu arvudega ka üksteise somaatiliste rakkude arvu, siis paaril viimasel aastal on see tea­ ve vaid tootja ja jõudluskontrol­ li keskuse päralt. Kallakmaa ei tea, miks sellest nii suur sala­ dus on saanud. „Selles arvus ka­ jastub aastatepikkune töö, mis sõltub paljudest asjadest: looma heaolu laudas, tema lüpsirutiin, toodetava sööda kvaliteet. Nii on praegune tunnustus kogu meie meeskonnale, kes looma­

Foto: JÄrVa tEataJa

peale. Põh­ jus lihtne: loomade arvu osas sa i a l les uuendatud komplek s­ luba, milles fikseeritud 60 0 pea l i ne lüpsilehmade arv.

dega kokku puutub. Mui­ dugi pelgan olu­ korra muutust, sest see võib toimuda sama kii­ resti,” selgitab ta.

Paaril viimasel aastal on ettevõttes toimunud muutu­ sed ka lauda juhtimises. Loo­ makasvatusjuhina asus ette­ võttes paar aastat tagasi töö­ le mehe elukaaslane Pille Pa­ lumaa ja eelmine aasta tuli et­ tevõttesse mehaanikuna tööle koduküla mees Andres Piiroja. „Need juhtivate spetsialistide vahetused olid küll radikaalsed, kuid hädavajalikud. Olen tule­ mustega väga rahul. Mina küll näen, et tõusime kohe taseme kõrgemale,” kinnitab ta.

Ettevõttes töötab aastaid nii 30 töötaja ringis. Tähtsam on Kallakmaa meelest see, et

kõik tööd teevad nad ise. „Puh­ talt piimakarjakasvatajana saab ka vähemate töötajatega hakkama, kuid meie kasvata­ me aastaid ka ise teravilja ja rapsi. Samuti ei osta me ühte­ gi teenust sisse külvamise ega koristamise juures.”

Kõik töö tehakse omal jõul ära seetõttu, et nii on väl­ ja kujunenud. Kallakmaa pole renditeenuse vas­ tu. Ta mõistab, et mu­ jal maailmas kasutatak­ se seda edukalt ja väga palju ka suures tootmi­ ses. „Kuid Eestis on kuidagi kergem, kui vajalik tehnika on

endal olemas.

Vähemalt minu­ sugusel väikeettevõtjal on nii kindlam,” arvab ta, li­ sades, et võimalusel on ta val­ mis teistelegi teenust pakku­ ma. „Eelmisel sügisel seda siin naabritega üksteisele viljako­ ristusel pakkusime, kuid mõis­ tame ka, et esmalt oleme ikka kõik enda eest väljas.”

Kui paluda Kallakmaal unistada, siis veeretab mees jutu sujuvalt kas­ vu asemel kvaliteedi

ARETUS ON PIKA VINNAGA ASI, KUS ETTEVAATLIKKUSEL ON SUUR OSA.

loodavad tÕuaretusele Nii loodab Kallak­ maa, et uue tase­ me annavad toodan­ gu kvaliteedile eelmi­ se aasta kevadest karjas kasvavad Inglismaalt pärit džörsi tõugu vasikad. Neilt, suve hakul seemendusealiseks saanutelt, loodab ta saada veel­ gi suurema valgu­ ja rasvasisal­ dusega piima. Siingi jääb mees ennustustes pigem tagasihoid­ likuks ja eelistab rohkem rää­ kida konkreetsete tulemuste pealt. „Kõik ju proovivad rista­ ta midagi uut. Nii ootame meie­ gi suure uudishimuga „inglaste” esimest piimatoodangut. Mis me siin poolel teel ikka kilka­ me,” jääb ta endale kindlaks.

Loomakasvatusjuht Pil­ le Palumaa lisab, et praegu on karjas 17 džörsi tõugu mullikat, kuid suve hakul on kavas see­ mendusse võtta veel teine sama palju oma karjast lisaks. „Kat­ setame tasa ja targu. Suure kar­ jaga ei taha riskida, kuid tagasi­ hoidlikult ning toodangu ja pii­ makvaliteedi pealt oleme val­ mis astuma järgmisi samme,” sõnab ta.

MEIL ON UUED MUDELID

Mõlemad on seda meelt, et aretus on pika vinnaga asi, kus ettevaatlikkusel on suur osa. „Kui tuleb tagasilööke, tuleb tuurid maha võtta,” kinnitab Kallakmaa.

Ka maad, mida harida, pole piirkonnas kuskilt juurde võt­ ta. Kõik on ettevõtjate vahel jaotatud ja rendimaad teistelt üle ostma ei hakata. See pole lihtsalt sünnis. Nii saabki aren­ gus vaid parandada kvaliteeti ja tõsta efektiivsust. „Piimatoot­ mine on meie põhiharu. Teravi­ li ja raps jäävad kõrvalharuks.

Nii tuleb piimatootmises alan­ dada omahinda. Kui seda suu­ dame võimalikult madalal hoi­ da, siis elame hästi. See on meie igapäevatöö täna ja on ka aas­ tate pärast,” teatab ta.

Nii unistab Kallakmaa uuest investeeringust uude lüp­ siplatsi. Seda juba paari aasta pärast ja mõne sel ajal avane­ va rahatoetuse toel. „Loodan, et avanevad uued rahataotlus­ voorud ja saan praeguse kala­ saba­lüpsiplatsi asemele uue tä­ napäevasema. Praegune on 13 aastat käigus olnud ja vana nii füüsiliselt kui ka moraalselt,” kõneleb ta. Et piima omahinda kontrolli all hoida, tuleb astuda tehnoloogiliselt uus samm. Se­ da teab Kallakmaa tipptehno­ loogiat hinnata oskava tehni­ kahuvilisena kindlalt. Ka spor­ ti tehes eelistab ta parimaid va­ hendeid ja telefonigi vahetab välja vähemalt iga paari aasta tagant. „Tehnoloogia saab kaasa aidata nii toodangu kui ka pii­ makvaliteedi tõusule. Usun, et ka rasva ja valgu protsent pii­ mas meil aastatega aina kas­ vab.”

Põllumeestena sõltutakse palju loodusest, kuid ilmataati võtab Kallakmaa pigem võrd­ väärse partnerina. Kuigi ükski aasta pole teisega sarnane, an­ nab kogemustega ilmagi vastu aina paremini valmis olla. „Sa­ mamoodi ei saa põllumees juh­ tida hinnapoliitikat. Siingi tu­ leb osata hakkama saada ja mõ­ ningaid ootamatusi ette nähes elimineerida need hoopis või­ malusi pakkuvateks ootusteks.

Nii on kergem endal ja kestame ka kauem.”

Keskliigendiga laadurid

TUTVU MUDELITEGA UUEL KODULEHEL

www.multione.ee

AS Agrovaru

Vana-Narva mnt 30/5, 74114 Maardu Tähe 135b, 51013 Tartu

Tel 633 9290 • 505 5344 • faks 633 9292 info@agrovaru.ee • www.agrovaru.ee