Maa Elu, 29. märts 2018

Avo sAmArüüteL: VALISIN AASTAID TAGASI ÜHE VÄGA LOOMINGULISE ALA, PÕLLUMAJANDUSE, MIDA ARMASTAN SIIANI. IGA KORD, KUI PÕLLULE LÄHEN, OOTAB MIND EES SUUR LOOMING, KUS MIDAGI POLE KINDLATE REEGLITE JÄRGI ETTE KIRJUTATUD.

9

772504

586014

ISSN 2504-5865

MESSINI ON JÄÄNUD 3 nädALAt 29. MÄRts 2018 • NR 12 (145) • HIND 1 €

M A A M E s s I A M E t L I K M E E D I A PA Rt N E R

2 || Piim || maa elu

29. märts 2018

Piimaühistu. Põllumehed ütlesid ühe suure piimaühistu loomise arutelul välja mõtte moodustada ühistu asemel hoopis enam suurtootjate ärihuve arvestav aktsiaselts.

Miks puudub Eestis üks suur piimaühistu?

Silvi Lukjanov Järva Teataja

L

äinud reedel kogunesid Eesti tipp-põllumehed Olustveres, arutleti, miks puudub Eestis üks suur piimaühistu.

Väätsa Agro juht Margus Muld: aktsiaseltsi oleme valmis minema ja sinna ka panustama Me pole ühegi suure ühistu liige, sest äris on põhiline teenida kasumit. Teha otsuseid, mis on rahaliselt mõistlikud. Siiani on meie suurus taganud, et suudame ise paremini piimahinda kaubelda, kui saaksime seda ühistu kaudu. Kui ühinemine toob majanduslikku kasu, siis oleme valmis seda tegema. Oleme alati avatud ettevõtmistele, mis meile kasu toovad.

Ka Eestis peavad suured tootjad koostööd tegema, kuid arvan, et meie koostöövorm ei ole enam ühistu, vaid aktsiaselts, kus jagame osaluse selle järgi, kui palju oleme valmis või tahame panustada. Aktsiaseltsina on meil samuti ühine huvi teenida võimalikult palju ja väärindada oma toodet. Aktsiaseltsi oleme valmis minema ja nõus sinna ka panustama.

Kehtna Mõisa juhatuse liige Märt Riisenberg: ega aktsiaseltsilgi midagi viga pole Oleme õnnelikud, et meil on piirkondlikud ühistud, kui se-

nini pole õnnestunud midagi enamat. Ühistud on põhikirja järgi võrdsed ja igal liikmel on üks hääl, kuid meil on suured ja väiksemad tootjad. Nii ei saa eeldada, et ühistu põhimõtted on kõigile vastuvõetavad. Ühistusse kogunevad need, kes näevad, et nad saavad koos stabiilsemat piimahinda ja turvatunnet. Ju siiani on kriisid olnud kas liiga lühikesed või röövinud meie vara veel liiga vähe, kuid ühistut saavad teha need, kes üksteist usaldavad. Siiani pole tekkinud usaldust, et ühte ühistusse saaks kokku vähemalt tuhat tonni piima päevas.

Eestis pole ühtegi piimatootmist, millel oleks määrav turujõud. Seda saame teha ainult koos ja ühistulises vormis.

Karja suurus pole praegustes ühistutes probleeme tekitanud.

Kui tekib aktsiaseltsi näol arvestatav ühendus ja kõik üksteist usaldavad, siis ega sellegi midagi viga pole.

E-Piima Tootmise nõukogu esimees Sulev Mölder: ka ühistus arvestame kõigi panusega Küsimusele, miks puudub Eestis üks suur piimaühistu, võib lihtsalt vastata: ju me pole selleks valmis. Aastaid tagasi oli piimatootjaid rohkem kui praegu ja vahepealse aja jooksul on piimatootjate ühistegevus paranenud.

Usalduse kohta: on olnud aegu, kus meil oli ligi 300 lii-

ASi Tartu Agro juhataja Aavo Mölder: palju oleneb maailmaturu hinnast Tootjale on tähtis piimahind ja piimaühistule see, kuhu piima müüa. Palju oleneb maailmaturu hinnast ja oma sektori võimsusest. Ühistud võivad koostööd teha, kui suudetakse milleski kokku leppida. Praeguse tootja majandusolukord ei võimalda tal endal kombinaati ehitada. Ükski ühistu liige ei tohi tunnetada, et ta kaotab teiste arvelt. Iga ühistu liige peab usaldama iseennast ja ühingut. Usalduse alus on majandustulemused, üksinda on hea kaubelda, kuid parema hinna saab ühistuna.

Konverents „Põllumees kui tippjuht” algas siis, kui ka päris tipud olid saali esiritta jõudnud.

get, praegu on üle 150. Sellegi põhjus on tootjate vähenemine. Ühistu põhikirjas on kõik hästi reguleeritud, ka panusega on arvestatud. Maailmapraktika näitab, et enamikus riikides on ühistud ja need ulatuvad ka üle riigipiiride. Liikmeid on mitu tuhat, kõik usaldavad ja toodavad piima. Ühistus võidavad kõik piimatootjad. Ühistegemise vorm on väga vana ja võtame sellest parima.

Kõljala Põllumajandusliku

OÜ juht Tõnu Post: minu huvid on teised kui väiksemal tootjal Piimatootjatena oleme pikemalt koos istunud kahel korral: 2008. aastal tekkis piimandusühistu Epiko, 2016. aasta kriisis mõistsime, et koos oleks lihtsam, kuid kriis läks vist liiga ruttu üle. Tekkis taas arvamus, et üksi saab paremini hakkama. Eestis on kümme suuremat ja kuus väiksemat piimatööstuse omanik-

Osaühing KAUBI FARMID Jõgevamaal Põltsamaa vallas Puurmanis

CE-kategooria AUTOJUHILE Eesti-sisesed veod kallur-poolhaagisega.

Nõutav kutsetunnistus ja digikaart.

Info tel 513 9474.

Foto: Elmo Riig

ku, keda piimatootjatena kõik üleval peame. Seda on palju.

Kogus 2000 tonni piima päevas on maailma mõistes väike ja selle oleksime võimelised kokku panema üheks ühistuks, tootmiseks. Saaksime mastaabiefekti, tänapäevase tööstuse,

Eestis pole ühtegi piimatootmist, millel oleks määrav turujõud.

Halinga OÜ omanik Raul Peetson: suurtel on mõistlik ühineda aktsiaseltsiks Saame ju aru, et üksik piimatootja ei suuda suurte kampaanias piimahinna osas kaasa rääkida. Kuni hoiame, et igal ühistu liikmel on sõltumata piimatoodangust üks hääl, ongi suurtel tootjatel probleem.

Suurte ärihuvid on teised. Aeg on läinud edasi ja suurematel piimatootjatel oleks mõistlik ühineda aktsiaseltsiks.

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli konverentsil „Põllumees kui tippjuht” peetud diskussiooni juhtis Saaremaa Piimatööstuse juhatuse esimees Ülo Kivine.

pakub poegimissigalas tööd

Tartu Mill AS on üks Eesti suurimaid teravilja ümbertöötlejaid, 2017. aasta käibega 44 miljonit eurot.

hakkajale FARMIJUHATAJALE.

Otsime oma meeskonda

Motivatsioonipaketile lisaks pakume kolmetoalist möbleeritud korterit.

Pakume tööd kohusetundlikule

tootjatele parema piimahinna ja raha, millega teenindada piimaühistu pangalaenu. Kriisi ajal kaotasime nii palju raha, et sellest oleks saanud juba ehitada, kuid otsime siiani usaldust. Kompimine käib ja ühistut saab teha vaid vaba tahte alusel. Muidu sellest midagi välja ei tule.

Kindlasti minul 26tonnise päevatoodanguga on ühistus märksa suurem huvi kui väiksemal tootjal, kuid siiani pole see takistanud ühistus olemist. Suurt hulka piima kokku pannes võidavad kõik, kuid selge on, et väikestel tuleb samuti mõelda suurenemisele, et konkurentsis püsida.

Laienemise tõttu otsime

FARMITÖÖLIST. Helista ja küsi lisa tel 502 1578, alar@kaubi.ee.

MÖLDER-OPERAATORIT põhitöökohaga Tartus.

Peamised tööülesanded: · teravilja töötlemisprotsessi jälgimine ja reguleerimine; · häirete likvideerimine, vajadusel häiretest ja tõrgetest teatamine; · käideldava teravilja ja valmistoodangu kvaliteedi kontroll.

Nõuded kandidaadile: · hea tehniline taip; · hea pingetaluvus, kiirus, täpsus ja paindlikkus tööülesannete täitmisel; · inglise või vene keele oskus; · soovitatavalt autojuhiluba.

Töötamine graafiku järgi, sh öötöö.

Ettevõte pakub: · motiveerivat palka; · erialast väljaõpet; · huvitavat ja vaheldusrikast tööd kiiresti arenevas ettevõttes.

Kandideerimiseks palun saata CV ja motivatsioonikiri märgusõnaga „mölder-operaator“ hiljemalt 25. aprilliks aadressil Väike-Kaar 33, 50406 Tartu või info@tartumill.ee.

Lisainfo info@tartumill.ee ja www.tartumill.ee.

maa elu || tiPPjuHt || 3

29. märts 2018

Põllumajanduses on kõige suurem väärtus inimesed Silvi lukjanov Järva Teataja

P

õllumajanduse tippjuht 2018 Avo Samarüütel tunnistab, et võivad olla lehmad ja tehnika, kui aga pole inimesi, siis pole sul midagi.

Tartumaal tegutseva osaühingu Männiku Piim juht Avo Samarüütlel kinnitab, et suur osa saadud auhinnast kuulub tema juhitava ettevõtte kokkuhoidvale meeskonnale. „Meid on 15 inimest ja see on kogu tehnika ja loomade juures suurim väärtus, kõigi panus on hindamatu,” kinnitab ta.

Ettevõtet juhib Samarüütel koos loomakasvatusjuhiga. „Mina õiendan tehnikaga.

Ka agronoomia koos põlluraamatutega, palkade tegemine ja söödaratsioonide koostamine on minu töö,” selgitab 1978. aastal EPAs mehhaniseerimise eriala lõpetanud mees. „Loomakasvatusjuht Helin Õkva teeb loomakasvatuse aruanded, tegeleb ravimise, seemendamise ja lauda töökorraldusega,” lisab Samarüütel.

Helin Õkva ühines osaühinguga Männiku Piim 1997. aastal. Väimela põllumajanduskooli veterinaariharidusega naises nägi Samarüütel potentsiaali ja pakkus ta talle 2007. aastal ehitatud robotlaudas loomakasvatusjuhi kohta. „Robotlaut eeldab head arvutitundmist ja temal olid need oskused kohe olemas. Siiani pole see muutunud,” kiidab ta. Ülejäänud 13 töötajast on farmis seitse inimest, lisaks raamatupidaja, ülejäänud on põllu poolel. „Oleme juba kõik soliidses eas, keskmine vanus jääb 58 aasta kanti. Mina olen ettevõttes üks vanimaid,” arutleb 63aastane Samarüütel. Vanusele ettevõttes suurt rõhku ei panda. Teatakse vaid, et osaühingus on kümme osanikku ja neist ainult üks on pensionil. „Teised kõik töötame. Alustasime 1993. aastal võrdsetel põhimõtetel, lõime osaühingu sisuliselt tühjale kohale ja oleme tuumikuna töötanud kõik need 25 aastat.” Juurde on võetud vaid viis-kuus töötajat, kõik väga tublid inimesed, üks neist

loomakasvatusjuhiks tõusnud Helin Õkva.

Tartumaal Haaslava vallas haritakse 1300 hektarit maad, kasvatatakse 721 looma, neist 381 lehmad. Teravilja saadakse sedavõrd, et kolmveerand saagist läheb müügikski. Osaühingus püritakse tippu nii laudas kui ka viljapõllul, rekordeid on Samarüütlil ette näidata mõlemas majandamisharus. Männiku Piima robotlaut on siiani üks eeskujulikumaid Eestis ja saab robotlautadest parimaid tulemusi: 381pealine kari annab peaaegu 12 tonni piima lehma kohta aastas. Kopsaka väljalüpsi eeltingimus on hea söötmine ja veiste tõuaretus.

Ka põlde haritakse Männiku Piimas tipptehnoloogiaga.

Uuemad traktorid ja kombain on varustatud GPS-süsteemiga, neid juhivad arvutid, inimesel on vaja neid vaid põllu otsas ümber pöörata. „Pürime selle poole, et töövahendid oleksid veel mugavamad. Mis töö saab ära teha masin, seda teeb masin. Elame ajastul, kus füüsilist tööd on põllumajanduses vähe, kuid masinate taga peavad olema targad inimesed,” leiab Samarüütel.

Kõike tehakse ühiselt koos, et tagada inimväärne elu ka maatöö tegijatele. „Piim ja vili on võrdselt tähtsad, üks haru täiendab teist, aga kõige tähtsam meie firmas on inimene,” rõhutab ta tänavu värske tiitlikandjana samamoodi nagu aastaid tagasigi.

S a m arüütli sõnutsi pole neil laienemisplaani ei loomakasv at u ses ega põllu nduses. Kui suured tegijad on kõik ü mb e rringi, pole maad kusa-

gilt juurde saada. „Jääme oma suuruse juurde, kuid täiustada ja parandada on põllumajanduses alati. Praegu ehitame kuivatit. Elu on juba pikemat aega näidanud, et sealt on king pigistanud,” kõneleb mees. „Valisin aastaid tagasi ühe väga loomingulise ala, põllumajanduse, mida armastan siiani. Iga kord, kui põllule lähen, ootab mind ees suur looming, kus midagi pole kindlate reeglite järgi ette kirjutatud.”

Põllumajandussektori tippjuht kuulutati välja 23. märtsil Olustvere lossis toimunud konverentsil „Põllumees kui tippjuht”, juba kuuendat aastat järjest.

Avo Samarüütlile tiitli üle andnud maaeluminister Tar-

mo Tamm sõnas, et ulatab selle uuendusmeelsele ja uuenduslikule juhile, kes pürib töös üha uute rekordite poole. „Avo Samarüütel on kogenud põllumees, kes on Tartumaal üles ehitanud eeskujuliku piimafarmi Männiku Piim, tegutseb Laeva piimaühistus ja Tartumaa Põllumeeste Liidus. Ta on mõni aasta tagasi valitud Eesti aasta põllumeheks ja pälvinud parima piimakarjakasvataja tiitli. Tema järjepidev töö tõestab, et edu ei saabu üleöö, vaid on pideva enesetäienduse ja ettevõtlikkuse tulemus,” kõneles minister.

Avo Samarüütlit autasustati skulptuuriga „Kuldne viljapea”, mille autor on Tiiu Kirsipuu.

Põllumajandussektori tippjuhi valimiskomisjoni kuulusid tänavu põllumeeste ühistu Kevili juhataja Meelis Annus, Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Padjus, OÜ Estonia tegevjuht Ain Aasa, Eesti Maaülikooli kuratooriumi esimees Madis Ajaots, Viru Lihaühistu juhatuse esimees Einar Jakobi, ASi Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas, Kõljala Põllumajandusliku OÜ juht Tõnu Post ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktori asetäitja Riho Kala.

pEETEr raidla

peatoimetaja

ArvAmuste PALJususest

n

eed, kes olid 1980. aastate keskel Mihhail Gorbatšovi algatatud perestroika ehk uutmispoliitika tunnistajaks, mäletavad kindlasti ka tema põhilisi teese: uudne majanduspoliitika (kooperatiivide teke, eraomandi taastulek), avalikustamine (ajaloo mustade aukude selgeksrääkimine, võitlus võimu kuritarvitamise vastu) ning arvamuste paljusus ehk pluralism (valdav ei olnud enam üks ja õige arvamus, mida sinnani esindas NLKP).

Võib koguni väita, et nende kolme teesi elluviimine viis ka Eesti Vabariigi iseseisvuse taaskehtestamiseni. Kui majanduse edendamisega − nüüd juba eraettevõtete kaudu – ja ka avalikustamise tulemustega võime igati rahul olla, siis arvamuste paljusust ei taha enam paljud meist ühiskonna normaalse seisundina tunnistada.

Kui 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate alguses tekkinud poliitilised liikumised ja parteid suutsid alguses ühe selge eesmärgi, Eesti Vabariigi taaskehtestamise nimel isegi ühte sammu astuda, siis juba kuskil 1990. aastate keskel muutusid needsamad parteid meie ühiskonna arengu takistajaiks. Enam ei tolereeritud arvamuste paljusust. Leiti taas, et ainult ühe, parasjagu võimule pääsenud partei arvamus on see kõige õigem. Ühiskonna ehk rahvaga ei soovinud ega soovi siiani enam ükski erakond arvestada. Vaid korra iga nelja aasta tagant, enne järjekordseid valimisi teeseldakse, kuidas kõik rahva arvamusega arvestavad, kuid pärast valimisi jätkub kõik vanaviisi. Sestap ma olengi meie praegusi erakondi pigem NLKP rakukesteks pidanud.

Kõige hullem selle juures on paraku see, et niisugune NLKP-lik suhtumine on saanud valdavaks ka erakondadevälistes kodanikerühmitustes.

PÕLLuMAjANDussEKtORI tIPPjuHI tIItLI ON PÄLVINuD: 2018 – OÜ Männiku Piim juht Avo Samarüütel 2017 – Kõljala Põllumajandusliku OÜ juht Tõnu Post 2016 – OÜ Avispeamees juht Jaak Läänemets 2015 – OÜ Estonia tegevjuht Ain Aasa 2014 – OÜ Kehtna Mõis juht Märt Riisenberg 2013 – OÜ Voore Farm juht Indrek Klammer

juHTkiri

„Piim ja vili on võrdselt tähtsad, üks haru täiendab teist, aga kõige tähtsam meie firmas on inimene,” rõhutab Avo Samarüütel.

Foto: Elmo Riig

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad). tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2018

www.omaporsas.ee Oma Põrsas pakub eestimaist sealiha Vajangu perefarmist!

SEALIHA al 2,69 €/kg Ootame teid Tallinnas Mustamäe turul ja Balti Jaama Turul, Tabasalus Klooga mnt 5a, Rakveres Vaala keskuses ja Pikk 11

4 || luPjamiNe || maa elu

29. märts 2018

Muldade lupjamine –

igipõline teema valli loidE

Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrotehnoloogia osakonna vanemteadur

m

ullad, millel põllumehed toimetavad, ei ole ühesug u sed . O sa muldi on juba tekkepõhiselt lubja(karbonaadi)vaesed, mis tähendab, et need on happelised ja mõjutavad tegevust neil muldadel negatiivselt. Väheneb huumusesisaldus, mis omakorda halvendab vee ja toitainete siduvust, veotakistust, taimed saavad kehvemini kätte vajalikke toiteelemente jne. Üks oluline mulla heaoluseisundi näitaja on kaltsiumisisaldus, mis on märksa täpsem kui laialt levinud hindamine mulla pH järgi. Kaltsium on mullale sama tähtis kui inimesele ja selle puudusel tekivad terviseprobleemid mõlemal. Pole enam uudis, et kasvatades rapsi happelisel mullal, tabab seda raske haigus – kapsanuuter.

Kehvemates tingimustes kasvanud taimed on ka haigustele vastuvõtlikumad. Enamikule kultuurtaimedele sobib kasvukeskkond, mille pH on 6–7. Happelisemat keskkonda taluvad rukis, kaer, tatar, kartul, kõrrelised heintaimed. Happelisemal mullal kui pH 4,5 ei kasva needki.

Seega, et teada, kui heas seisukorras on sinu põld tegelikult, peaksid aeg-ajalt kontrollima ja määrama mullast mitte ainult pH-, fosfori- ja kaaliumi-, vaid ka kaltsiumi-, magneesiumi- ja orgaanilise süsiniku (Corg) sisalduse. Nii mõnigi põllumees püüab põlde lubjata

Happelist põldu tuleb lubjata lubjatarbe kohaselt.

ainult pH järgi. Sel viisil võib saada osa muldi üle- või alalubjatud, mis omakorda tekitab asjatut lupjamise lisakulu. Lupjamata jätmisel jääb aga oodatud tulu saamata.

Samuti arvatakse mõnikord, et korduslupjamist peaks tegema alles 7 aasta pärast. Kui mulla kaltsiumisisaldus ei ole langenud selle aja vältel alla optimaalse piiri (1500 mg/kg), siis küll, aga muidu mitte. Nii nagu

hea peremees ei jäta vajaduse korral oma traktorile õli lisamata, tuleks samamoodi suhtuda mulla lupjamisse ja hoida silm peal mulla kaltsiumisisaldusel.

Mullast lähtudes tähendab see praktikas, et happelist põldu tuleb lubjata lubjatarbe kohaselt. Sellega luuakse mullas tingimused taimede paremaks kasvuks ja arenguks. Taimetoiteelemendid (NPK) on 100 prot-

Foto: kRistiNA tRAks

senti omastatavad mulla pH 6 juures, kuid juba pH 5,5 puhul saavad taimed kätte lämmastikust 90 protsenti, fosforist 50 protsenti ja kaaliumist 100 protsenti. PH 5,0 korral on need näitajad vastavalt 75, 45 ja 75 protsenti.

Kaltsium lahustub happelises mullas ja liigub sademeveega ülemisest kihist alumisse, toimub leostumine ja muld muutub happeliseks. Mulla ha-

pestumist põhjustavad ka orgaanilise aine lagunemisel tekkivad mitmesugused happed ja väetamisel kasutatavad füsioloogiliselt hapud väetised, nagu ammooniumnitraat, karbamiid ja eriti ammooniumsulfaat, mille 500 kg väetise hapestava mõju neutraliseerimiseks kulub ligemale 600 kg lubiväetist.

See, millist lubiväetist kasutada, sõltub paljudest asja-

oludest. Kui varem kasutati ainult tolmjaid lubiväetisi (tolmpõlevkivituhk, klinkritolm), siis tänapäeval on lubiväetiste valik laiem ja omadustelt mitmekesisem. Tolmjatele lubiväetistele on lisandunud lubjakivija dolokivisõelmed, biotuhad ja nende segud. Neil kõigil on oma väärtused.

Tolmjad lubiväetised on kiiretoimelised, kuid nende omaduste (kergesti leostuvad) tõttu on neid soovitatav kasutada väiksemates kogustes ja tihedamini, et efektiivsemalt ära kasutada väetistes sisalduvaid kergesti lahustuvaid toiteelemente või siis mulla liigtugevat leelistumist (pH>7,2). Teised on aga rahulikuma ja pikema toimeajaga ja sobivad suurema (>3 t/ha) lubjatarbega muldade lupjamiseks.

Kuna igal lubjaliigil on enamasti lisaväärtus mõne taimetoiteelemendi, nagu magneesiumi, kaaliumi, väävli jt suhtes, siis parima tulemuse annab nende omavaheline kombineerimine, kas siis kasutades eri lubiväetisi vaheldumisi või nende segusid. Lubiväetiste segud, mida valmistab vastava tehnoloogiaga Preesi OÜ, on viimase aasta uudistoodang.

Tasapisi liigub põldude lupjamistehnoloogia nüüdisaegsete IT-lahenduste suunas, kus külvik töötab lubjatarbekaardi kohaselt – sellega tagatakse parem kvaliteet ja ressursikasutus.

Oma koduaias tasub samuti teada, kas muld on happeline või mitte. Kui on käepärast puutuhk, on mõistlik seda kasutada. Puutuhk sisaldab küll vähe kaltsiumi, kuid see-eest mõningaid toitaineid, nagu näiteks kaaliumi. Suurema happesuse korral on soovitatav kasutada lubjakivisõelmeid (või -jahu), mis sisaldaks ka magneesiumi, või siis lisada 10–20 protsenti dolokivijahu.

Lupjamistööde tegemiseks on sobiv aeg siis, kui põld kannab ja taimik võimaldab. Lubjakivisõelmeid võib ka kerge lumikatte korral külvata, tolmjaid lubiväetisi leostumise tõttu aga mitte.

Puide Talu OÜ pakub müügiks sertifitseeritud herneseemneid:

Suurem saak Väiksemad fosforikaod Võimaldab kasvatada nõudlikke sorte Väiksem lisaväetamise vajadus Sobib mahepõllunduses kasutamiseks Kontakt Maikel Jätsa, tel 5804 3839 sales.estonia@nordkalk.com www.nordkalk.ee

roheline hernes "KARITA C2"

(idanevus 85% , 1000 seemne mass 275 g, keskmise valmimisajaga, suureteraline, hea proteiinisisaldusega, madalakasvuline, väga hea seisukindlusega sort)

kollane hernes "STARTER C2"

(idanevus 80% , 1000 seemne mass 230 g, varajase valmimisajaga, hea saagipotentsiaaliga, hea seisukindlusega)

Info 5647 2901 www.puidetalu.ee

maa elu || varia || 5

29. märts 2018

JUUST. Peipsi põhjakaldal Iisaku aleviku piiril avas uksed meierei, kus jätkub kaubamärgi Alutaguse Juust all hallitusjuustude tootmine, mis seni valmisid koduköögis.

Alutaguse Juustu meierei avas uksed Tiit Efert Maa Elu

A

lutaguse Juust on aastavanune ettevõte, mida veavad õde ja vend Triinu ja Madis Arm. Alutaguse Juustu on seni valmistatud Iisakus Metsa tänaval kortermaja 15ruutmeetrises köögis. „Oleme aasta jooksul tassinud teisele korrusele saja liitri kaupa kokku seitse tonni piima. Nüüd ei pea me seda enam tegema,” sõnab Madis muiates.

Ettevõtlik pere Meierei avamine on noorte ettevõtjate jaoks tähtis samm. Seni koduköögis valminud tooteid võisid nad müüa ainult ise kas sõpradele-tuttavatele või laatadel. Meierei võimaldab tunnustatud köögina müüa ka kauplustele ja restoranidele. „Ei jõua enam laatadel käia.

Mitu restorani ja poodi tahab meie tooteid, kõik ootavad köögi tunnustust. Nad tahavad olla esimesed, kes hakkavad meie juustu laiemalt pakkuma,” räägib Triinu.

Müügi üle pole Alutaguse Juust pidanud kunagi nurisema. Kõik on ära ostetud, kätte pole ühtegi juustukera jäänud,” sõnab Triinu. Isegi siis, kui veel õiget pakendit ja nimegi polnud, hakkas sõna levima. Kuigi poes on palju odavamaidki sama nime kandvaid tooteid, mõistavad asjatundjad vahet.

Ettevõtte sortimendis on valgehallitusjuust ja sini-valgehallitusjuust. Alguses katsetati ka sinihallitusjuustuga, aga kitsastes tingimustes töötades pidid nad sellest loobuma. Valgehallitus on agressiivne ja kippus sinihallitusele väikeses korteris peale minema.

Samas valgehallitusjuust on kõige mahedama maitsega. Kõik juustud on mõnusalt kree­mised ja pigem vähem vänged, arvestatud on eestimaalaste maitsega. Uues meiereis võtab Triinu taas ette sinihallitusjuustu valmistamise.

Triinu vastutabki ettevõttes tootmise eest, ta on maaülikoolis piimatehnoloogiat õppinud. Hallitusjuustudega puutus ta kokku Luke farmimeiereis praktikal, kus on Breti kaubamärgi all Eestis ainsana hallitusjuuste toodetud. Seal nägi ta, kuidas neid valmistatakse.

Hakkas idanema idee ise hallitusjuustu toota. Vahepeal töötas Triinu viinavabrikus toidutehnoloogina, kuid see amet ei sobinud talle. „Ükskõik kui head viina ma tegin, see ei meeldinud mulle.” Kui vend Madis tegi ettepaneku midagi koos tegema hakata, oli Triinu kohe nõus ja kolis kodukanti tagasi.

Madis on läbi-lõhki tehnikainimene. Ta on õppinud Tallinna tehnikakõrgkoolis ehitust ja peab Iisakus ehitusfirmat.

Kolm nädalat Maamessini

J

ärjekorras juba 26. Maamessini on jäänud täpselt kolm nädalat.

Ootame külastajaid 19.–21. aprillil!

Lõunanaabrid Maamessil Maamess on aastatega kasvanud mahult ja sisult.

Maamess on tunnustatuim maateemaline mess Baltimaades. Tänu kuulumisele Euroopa suuremate põllu­ majandusnäituste korraldajate liitu EURASCO on mess hästi tuntud ka kaugemal, seda näitab piiri­ taguste ettevõtete esindatus messil. Tänavu on hea meel tõdeda, et Maamess võõrustab üha enam Läti ettevõtteid. Välisettevõtted moodustavad tänavu eksponentide koguarvust rohkem kui kümnendiku.

Iisaku noored ettevõtjad Triinu ja Madis Arm, kel on olnud au oma tooteid ka vabariigi aastapäeval presidendi külalistele pakkuda.

Madis hoolitseb, et õel oleks kõik edukaks juustuteoks olemas. Meiereigi on suuresti tema enda ehitatud. Laenu pole võetud, otsitud on soodsaid lahendusi.

Innustav algus Juustutegu hakati katsetama üle-eelmisel sügisel. Esimesed partiid valmisid Madise sajaaastases palksaunas. Et midagi juustu sisse ei pudiseks, lõi ta selle kilega seestpoolt üle ja saunatamine tuli mõneks ajaks unustada. Sauna soetati sajaliitrine supipott, millele tehti 200liitrisest poolikust vaadist veevann ümber.

Juustukambriteks viidi sauna külmikud. Esimesed juustud olid natukene soolased, aga tulemus oli innustav. Neli esimest partiid õnnestus, viies ei läinud hallitama, aga edasi läks kõik jälle hästi. Esimesest veerandsajast partiist ebaõnnestus kokku kolm.

Juustutegemise võti on piima tahkete osakeste kalgendamine juustumassiks. Et piim muutuks tahkeks ja saaks moodustuda juustumass, lisatakse laapi. Nii moodustub kalgend, mille lõikamisel tekib juustutera ja vadak. Lisatakse juuretist, mis hapendab piima ja annab juustule õige maitse.

Veel pannakse kaltsiumkloriidi, mis korvab piima kuumutamisel sadestunud kaltsiumi, ja hallitusjuustudele hallituskultuuri.

Alutaguse Juustu päevane tootmisvõimekus on 100 liit-

rit, millest saab umbes 12 kilogrammi hallitusjuustu. Piim tuleb Lohusuu vallast osaühingu Mesiviss piimafarmist. Alutaguse juustud valmivad pastöriseerimata lehmapiimast. „Just pastöriseerimata piimast valmistatud hallitusjuust on õige maitsenüansiga,” selgitab Triinu.

Valgehallitus- ja sini-valgehallitusjuustu valmimine võtab vähemalt kuu, sinihallitusjuustul kaks kuud. „Juustuga on nagu hea veiniga: mida kauem, seda parem,” lisab Triinu. Seni valmistas ta juustu kahel päeval, nüüd uues meiereis kolmel päeval nädalas.

Kõik juustud on mõnusalt kree­ mised ja pigem vähem vänged, arvestatud on eestimaalaste maitsega.

Juustutegu võtab aega kaks päeva. Ühel päeval teeb ta juustu, teisel päeval lõikab, soolab ja paneb külmkappi. Järgneb uus tsükkel. Meireisse plaanitakse osta uus 500liitrine juustukatel, et saaks tootmist tunduvalt suurendada.

Kolimine pooleli Meiereisse on kaheksast külmikust koduköögist üle toodud neli. Mahajäänud neli on veel juustu täis ja nende valmimine võtab veel paar nädalat.

Külmikud on aga ajutine lahendus. Aasta pärast peaks valmima juustukelder, kus erinevad juustud saavad oma boksid. Tegemist on hermeetiliste ruumidega, kust hallitus ei tohi välja pääseda. Kelder saab olema kahe uksega. Tootmisruumist viib trepp alla, teiselt poolt pääseb pakendamisruumi.

Meierei rajati noorte lapsepõlvekodu hoovi, tühjalt seisnud kõrvalhoonesse, kus isa pidas kunagi sigu ja kanu.

200ruutmeetrisesse hoonesse on plaanitud katlamaja, piima vastuvõtu- ja jahutusruum, tootmis- ja pakkimisruum, olme- ja kontorinurk, juustukelder ja laoruum. Juustukelder ja pakkimisruum pole veel valmis. Kuna tootmisruumidesse pääseb vaid Triinu, siis on huvilistele tehtud vaateaken, kust saab juustutegemist jälgida.

Madise ja Triinu isa Jaak Arm, kes kunagi hoone ehitas, on Iisakus aktiivne ettevõtja.

Mees kasvatab lambaid ja valmistab kaubamärgi Lammas ja Roos all lihatooteid. Vabariigi aastapäeval käidi koos presidendi vastuvõtul külalistele suupisteid valmistamas. Alutaguse Juustu poolt oli juustuvaht seeneküpsistel.

Alutaguse Juustu uusim toode on juustukrõpsud. Kas need ka tulevikus kauplusesse jõuavad, pole Triinu kindel.

Nende tegemine võtab palju aega, sest ahju mahub korraga vaid üks plaaditäis. „Laatadel müüme neid kindlasti,” sõnab Triinu.

Foto: Tiit Efert

juust

J

uust on suure bioloogilise väärtusega, sisaldab asendamatuid aminohappeid, rohkelt kaltsiumi ja mikroelemente. Hallitusjuustus on palju A-, E-, D- ja B-grupi vitamiine.

Valgehallitusjuust on saanud nime juustu pinnal kasvavast valgehallituskihist. Valgehallituse vohamist nimetatakse juustu õitsemiseks. Valgehallitusjuust valmib väljastpoolt sissepoole.

Sinihallitusjuustu eripära on hallitusseene kasv juustu sees, seega valmib juust seestpoolt väljapoole. Et hallitusseenel oleks kasvamiseks piisavalt hapnikku, torgatakse juustu augud.

Sini-valgehallitusjuustus kasvavad valge- ja sinihallitus korraga. Kõigepealt hakkab arenema sinihallitus juustu sees, hiljem lisatakse valgehallitus juustu pinnale.

Juustu suurimad vaenlased on õhk ja kuumus. Soojus ajab juustu riknema, õhk kuivatab.

Seega on juustu õige säilitada külmkapis suletud pakendis.

Juustu tõeline maitse pääseb esile, kui hoida seda enne serveerimist toatemperatuuril, sini- ja sini-valgehallitusjuustu umbes tund, valgehallitusjuustu umbes pool tundi enne söömist. Toatemperatuuril pääseb juustu lõhn paremini esile.

Allikas: Alutaguse Juust

Messinaelad mesilasemärgiga Üks Maamessi traditsioon on messiuudiste esiletõstmine. Tänavu kaunistab messigraafikat mesilane, ka messinaelad tähistatakse mesilasemotiiviga.

Messinaelte seas leidub nii Eestis väljatöötatud masinaid ja tooteid kui ka välismaiste kaubamärkide innovaatilisi seadmeid. Messiuudistega saab tutvuda Maamessi ametlikus kataloogis, mille saab tasuta iga messikülastaja, ja enne üritust ka Maamessi veebilehel www.maamess.ee.

Ettevalmistused Maa­ messiks on täies hoos. Tere tulemast Maamessile!

Margus Kikkul

Maamessi projektijuht

Fotomeenutusi eelmise aasta Maamessilt.

Fotod: Arvo Meeks

6 || kÜte || maa elu

29. märts 2018

õhksoojuspump kütab

kasvuhoonet katlamajast säästlikumalt ain alvEla Maa Elu

v

iimastel aastatel on kasvuhoone kütmiseks taasavastatud vana, eluruumide kütteks juba ammu kasutusel olev õhksoojuspump, mille paigaldamine ja ülalpidamine tuleb kasutajale odavam kui siiani laialt tarvitatav katlaküte.

Agar aiasaaduste kasvataja paneb niipea, kui ilm lubab, kasvuhoonesse aedvilja või ettekasvatatud kevadlilletaimi. Kriitilise tähtsusega on katmikala sisekliima, sest kasvueas taimed vajavad stabiilset sooja ja niiskust.

Kui taimi ette kasvatada õnnestus ehk kastide sees kusagil maja soojades siseruumides, siis peagi on need vaja kasvuhoonesse ümber istutada, viimane peab aga selleks ajaks olema mõnusalt soojaks köetud. Kui kasvuhoones üldse kütet pole, saab seda taimede kasvatamiseks kasutada alles siis, kui välistemperatuur püsib öösel ja päeval plusspoolel. Kes aga soovib omakasvatatud värsket kurki või tomatit lauale panna juba siis, kui teistel need alles õitsevad, peab taimede kasvatamisega alustama juba talvekülmade aegu.

Suurte katmikalade kütmiseks kasutatakse juba aastakümneid katlasüsteemi. Kui kasvuhooned laiuvad mitmesajal ruutmeetril, on tarvis radiaatoritega varustatud keskküttesüsteemi, väiksema saab soojas hoitud vast ka lihtsalt kusagile keskele paigutatud ahjuga. õhK Kütab EFEKtiivsElt Kui elumaja köetakse niikuinii lokaalse katlamajaga, siis saab sellesse küttesüsteemi ühendada ka kasvuhoone soojustorustiku. Kui sellist võimalust ei ole, tuleb aiandushuvilisel üles ehitada spetsiaalselt katmikala kütmiseks mõeldud süsteem – näiteks pelleteid või kerget kütteõli kasutaval katlal põhinev keskküte. Igal juhul on sellise

Kasvuhoonesse sobib samasugune õhksoojuspump, mida juba aastaid on eluruumide kütmiseks kasutatud. Hooldada on seda palju lihtsam Fotod: PUblicdomAiNPictUREs.NEt kui katlaküttel põhinevat süsteemi.

KÜttEsEADME VALIK sÕLtuB KAsVuHOONE suuRusEst • Kasvuhoone kütteseade peab olema töökindel ja arvestama kasvuhoone niisket keskkonda.

• Kasvuhoones ei tasu kasutada ehitustel kasutatavat soojapuhurit, mis tarbib palju elektrit, teeb kõva müra ja pole pikaaegsel kasutusel kuigi töökindel.

• Laialt kasutatav keskküttel põhinev süsteem on küll üsna tõhus ja töökindel, ent vajab pidevat tähelepanu ja kulu on suhteliselt suur.

• Kasvuhoone kütmiseks võib kasutada gaasisoojendit (2 kW, 4,5 kW jt), mille hind jääb vahemikku 90–500 eurot.

• Gaasisoojendi on kasvuhoones hea, sest gaasileek toodab ka taimedele vajalikku süsihappegaasi (CO2).

• Gaasisoojendi on hea n-ö abikütteks, kui on oodata öökülma.

• On ka sarnasel tööpõhimõttel, aga kerge kütteõliga köetavaid soojendeid, aga nende

kasutamine on gaasisoojendist umbes kolmandiku võrra kallim. Seda tüüpi soojendid on mõeldud maksimaalselt 50 m² kasvuhoone kütmiseks.

• Olemas on spetsiaalsed elektrilised kasvuhoone soojapuhurid hinnaga alates 120 eurost.

• Ühest 2000 W võimsusega puhurist piisab kuni 30 m² soojendamiseks.

• Digianduriga varustatud niiskuskindel soojapuhur annab

katmikalale ühtlast, mitte liialt kuuma õhku püsivalt, reguleerides sisekliimat ühe kraadi täpsusega.

• Töökindel ja küllaltki jälgimisvaba lahendus katmikala kütmiseks on õhksoojuspump, mille hind algab 900 eurost.

• Õhksoojuspump tasub end kõige paremini ära kasvuhoones, kus pinda on 50 m² ja rohkem.

soojaandmise korraldamine tülikas, kulukas, ka ärevust tekitav, sest tuli peab katlas kogu aeg all püsima, muidu võib selle aasta saagi maha kanda.

Nüüd on põllu- ja aiainventari müüvad ettevõtted välja pakkunud võimaluse kütta kasvuhooneid õhksoojuspumbaga, põhimõtteliselt samasugusega, millega elumaju ja kortereid köetakse. Väidetavalt mõjub sellise stabiilse kütmismooduse kasutamine hästi taimede saagikusele ja pikendab nende kasvuaega.

Alternatiiv keskküttele ja õhksoojuspumbale on elektriliste lampide ja kiirgurite kasutamine. Aga vähegi suuremal pinnal kipub selline küttemoodus elektriarve pilvedesse kergitama, samuti jääb kütmise efektiivsus õhkküttega võrreldes kehvapoolseks – laias laastus võib öelda, et lambi tarbitud üks kilovatt elektrienergiat suudab eraldada ka ühe kilovati soojusenergiat. Võrdluseks õhksoojuspumba kasutegur: 1 kW kasutatud elektrienergiat = 4 kW soojusenergiat.

OÜ Starfeld kütteseadmete müügijuht Imre Tamme kinnitab, et õhksoojuspump on kasvuhoone kütmisel väga efektiivne, säästlik ja kindel, mida saab vajaliku temperatuuri hoidmiseks kasutada varakevadest hilissügiseni. Kuna õhkkütteseadmeid saab hõlpsasti monteerida, võib need talveks kasvuhoonest ära võtta ja paigaldada kuni järgmise kevadeni näiteks talumajapidamise töökotta sooja andma. „Kasutamine on väga lihtne. Paned seadme puldist käi-

ma, määrad soovitud temperatuuri ja seade hoiab ise katmikalal seda taset, olgu siis väljas öökülmad või sulailm,” kirjeldab Tamme. „Tehnoloogiliselt käib kõik täpselt samamoodi nagu tubasel õhksoojuspumbal. Kütta saab sellega kasvõi paarikümne ruutmeetri suurust pinda, suurim ala, kuhu praegu plaanis õhksoojusküte paigaldada, on 14 000 m². Viimasel juhul on tegemist muidugi juba mitme seadme kombinatsiooniga.” Õhksoojuspumpade tüü-

Allikas: Rodoaed, Starfeld

piline võimsus jääb 2,5 ja 18 kW vahele, kütmisvõimekust saab rusikareeglina arvutada nii, et 50 W võimsus kütab ära ühe ruutmeetri. Seega 2,5 kW võimsusega õhksoojuspump sobib maksimaalselt 40–50ruutmeetrise kasvuhoone kütmiseks.

KasvuhoonE Pidagu sooJa Süsteemi küttevõimekus ja seadme efektiivsus sõltub sellest, millisest materjalist kasvuhoone on valmistatud. Kasvuhoone kattematerjalist sõltub, kui palju energiat kulub selle kütmiseks. Seepärast on tähtis kasvuhoone õige ventilatsioon, aga ka soojapidavus.

Kõige soojapidavam materjal on plastkate (polükarbonaat paksusega 4–10 mm), mille valmistamisel on juba arvestatud, et n-ö õhumullides sisalduv õhk tagab hea soojapidavuse. Kahekordsest kilest kattega kasvuhoone peab loomulikult paremini sooja kui ühekordse kilega. Kõige vähem peab sisemist sooja kinni klaaskasvuhoone, sest tavaliselt kasutatakse seal ühekordset klaasi (3–4 mm), mis väliskeskkonnaga vahetult kokku puutudes on üpris hea soojusjuht. „Kel juba katlasüsteem toimib ja töötab, see peab otsustama, kas jätkata sellega või otsida soodsamaid alternatiive,” ütleb Tamme. „Uue kasvuhoone rajamisel tasub küll rakendada elektrilist õhkkütet.”

Kui kasvuhoone on suur, siis soovitab Imre Tamme paigaldada ruumi keskele, näiteks lakke õhksoojuspumba. Kui ka sellest väheks jääb, võib katmikala alla paigaldada mitu sellist kütteallikat. Keskküttetorustiku vedamisest tuleb see igal juhul odavam, kinnitab Tamme.

Tõsi, kui ka suhteliselt väikese keskküttelahenduse ehitamise alginvesteering ulatub vähemalt 10 000 euro kanti ja see ehitatakse kindla suurusega ruumi ja pinna soojaga varustamiseks, siis 4 kW võimsusega jahutussüsteemiga varustatud õhksoojuspump maksab käibemaksuta 904 eurot. „Elekter on kütmiseks kergest kütteõlist odavam ja pelletile ei saa ka kindel olla.

Selgi talvel oli aeg, kui puidugraanulit polnud saada ja selle hind tõusis päris kiires tempos,” räägib Tamme. „Võin kinnitada, et õhksoojuspumba kasutamine katmikala kütmiseks tuleb katlasüsteemi ülalpidamisest vähemalt poole odavam.”

Lame- ja viilkatuste hooldus, remont, renoveerimine ja ehitus, ehitusega kaasnevad plekitööd.

Ventilatsiooni- ja küttekorstnate kontroll, puhastamine, taastamine ja ehitus.

Sademevee äravoolusüsteemide paigaldus ja hooldus.

E-Katused OÜ

Tel 505 6372, ekatused@gmail.com www.e-katused.ee

Einola Talu OÜ võtab vastu sertifitseeritud seemnekartuli tellimusi.

Pakkuda on järgmisi sorte:

Korvtõstukilt tehtavad tööd (sh lume- ja jäätõrje katustelt).

Kontakt: Priit Einola | tel 5668 1156 | e-post: einolatalu@gmail.com

maa elu || PiimaHiNd || 7

29. märts 2018

piima. „Meil Eestis on seni rõhku pandud võimalikult suurele väljalüpsile, aga paraku kannatab nii piima rasvasus.

Mõlemat lihtsalt ei saa, et lehm annab piima palju ja see on ka rasvane. Kui rasvaprotsent on alla nelja, siis kuigivõrd tulu ei tule. 4,2protsendise piimaga aga saab juba mõne sendi liitrilt rohkem tulu.”

Aaman, kes on ka uut ekspordile panustavat piimatööstust rajava E-Piima nõukogu esimees, loodab uuele tehasele. „Kui see projekt õnnestub, siis lüüakse Eesti piimandusturul kaardid segamini ja tootja peaks hakkama saama samasugust hinda nagu lehmapidaja Saksamaal.” Piimatööstuse projekteerimine ja rahastajatega läbirääkimine praegu käib ning projekt püsib ajakavas. Tehas peaks valmima 2020. aastal.

Tartu Agro piimafarmis on parajasti lüps käsil.

Foto: kRistJAN tEEdEmA

Piimatootmises kestab tühikäiguaeg kriSTina TrakS Maa Elu

P

iimatootjad nimetavad praegust aega paigalseisuks või tühikäiguks, sest piima kokkuostuhind katab küll kulutused ja võib-olla jääb sent-paar liitri kohta kasumiks, kuid investeerida selliste sissetulekutega ei saa. „Tühikäiguaeg on, suuremate investeeringute peale praegu mõelda ei saa,” ütleb MESi poolt eelmisel aastal parimaks

piimakarjakasvatajaks tunnistatud Teet Kallakmaa Metstaguse Agro OÜst. „Hind jääb 27–29 sendi juurde piimaliitrilt ja selle rahaga investeeringuid ei tee.”

Kallakmaa märgib, et tõenäoliselt jäävad suuremad ehitustööd Euroopa Liidu järgmisesse rahastusperioodi, seni panustatakse vaid pisematesse 20 000 – 30 000eurostesse investeeringutesse. Üldse on piimatootmises suund pigem sinnapoole, et rohkem väärtustatakse rasvavalku. „Tähtis on saada rasvasem piim, mitte niivõrd „vett” lüpsta. Tootmises on alati mõttekoht see, kuidas kulutusi kokku hoida, et piimatootmise omahind oleks odavam,” lisab ta.

Tartu Agro juht Aavo Mölder tõdeb, et piima hind kõigub palju. Näiteks peab tootja hakkama saama olukorras, kus hind võib aasta lõikes muutuda lausa kolmandiku. „On öeldud, et investeeringud peaksid olema kooskõlas toodanguväärtusega, aga meil kõigub see kolmandiku võrra – kuidas neid kooskõlla panna?” Näiteks sai tootja eelmise aasta lõpus piimaliitri eest keskmiselt 34 senti, nüüd märtsis vaid 30 senti. Ka pikemaid plaane on Mölderi sõnul keeruline teha, sest sisuliselt valitseb turujõudu töötleja. „Tööstus ütleb mulle kuu viimasel tööpäeval järgmise kuu hinna ning minu valik on otsustada,

Linnu Talu mune võib leida Selveri, Prisma ja Coop Eesti Keskühistu kauplustes, Tartu taluturul ja Kaupmees & Ko ASis.

Tagula küla, Tõlliste vald, Valgamaa Tel 767 9425 e-post linnutalu@linnutalu.ee www.linnutalu.ee

kas võtan selle vastu või mitte. Baas, millelt farmer saab teha majandusanalüüsi, on väga krobeline.”

Tartu Agro müüb aastas 15 000 tonni piima, müük käib ühistu Laeva Piim kaudu. Osa piima läheb Valiole, osa sõidab Leetu. Kuhupoole kokkuostu hind edasi liigub, on Mölderi sõnul väga raske öelda. „Kui see püsib 30 sendi juures, siis miinust me ei teeni ja peale tootmisele maksma ei pea,” ütleb ta. strEss on suur Karukämbla farmi peremees Ants Aaman nendib, et 30sendine piimaliitri hind laseb lehmapidajal küll elada, kuid stres-

si külvab hindade ebastabiilsus ja asjaolu, et investeerida selle hinnaga ei saa. „Maailmaturul on piimahinnad väga kõikuvad ja see mõjutab ka meie tootjaid.

Võimatu on ennustada, kuhu hind liikuma hakkab, ja nii ei saa ka erilisi plaane teha,” kurdab Aaman. „Eelmisel aastal arvati, et piimatootjal hakkab paremini minema, kuid nii pole läinud. Samas on maailmaturud praegu väga võiusku, sest nüüd on selgunud, et margariin ja taimerasv polegi nii tervislikud, nagu pikka aega arvati.”

Just selle suundumuse tõttu on Aamani sõnul väga tähtis, et lehmad annaksid rasvasemat

PiKKi lEPinguid Ei tEE E-Piima juht Jaanus Murakas selgitab, et Eesti piimaturg on rahvusvahelise turu peegeldus ja meie tööstustel on vähe võimalust tootjale makstavates hindades midagi kaasa rääkida. „Piima maailmaturu hind on juba mõnda aega olnud äärmiselt kõikuv, sisuliselt puudub stabiilsus ja hind on alati kuskile liikumas. Jah, aastane keskmine hind tuleb võib-olla päris ilus, kuid turul puudub stabiilsus,” räägib Murakas. „Isegi kuud või kahte on raske ennustada ja pikki lepinguid ekspordi osas võimatu teha.

Kuuekuune lepingki on juba väga pikk ja lausa erandlik.”

Lähikuude suhtes on Murakas pigem pessimistlik ja arvab, et samasugune hinnatõmblus jätkub.

Tavatarbija võib imestada, et mis piimahinna langusest ometi räägitakse, kui poes pole piimaletis midagi sellist näha ja pigem hinnad üha tõusevad.

Murakas ütleb, et see pilt on üsna petlik. „Kui meil pole ekspordis pikki kokkuleppeid, siis kohalike kauplustega enamasti on.

Hinnad on fikseeritud, need on kõrged ja ega seda kallist kaupa ei osteta. Eesti tarbija on väga-väga hinnatundlik ja vähe on neid, kes ostavad lemmiktoodet olenemata hinnast. Enamasti valitakse näiteks juustupakk letist ikka hinna alusel,” räägib Murakas. „Lausa 80 protsenti juustust müüakse kauplustes just kampaaniate ajal ja kampaaniahinnad peegeldavad globaalseid hinnakõikumisi.”

8 || eNerGia || maa elu

29. märts 2018

milliseid hooneid

hakkab puudutama liginullenergia nõue? riina MarTinSon Maa Elu

K

as nõue, et kahe aasta pärast võib Eestis vaid liginullenergiamaju ehitada, tähendab, et tulevikumajad on pisikeste mitte lahtikäivate akendega ventileeritavad õhukindlad karbid?

See on sage hirm, mis mõtteist läbi käib, kui kuuldakse üsna varsti Eestis uutele majadele kehtima hakkavatest nõuetest. Kui aga vaadata piltidelt Eestis juba ehitatud nullja liginullenergiaeramuid, siis saab vähemalt ühe hirmu maha võtta – enamasti on need majad lõuna poole vaatavate peaaegu seinasuuruste akendega.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) nõunik Margus Tali kinnitab, et riik ei hakka ette ütlema, kui suur peab olema uks või mitu akent tuleb paigaldada ega ka seda, milliseid materjale tuleb seinte või katuse ehitamisel kasutada.

Mis siis ikkagi on liginullenergiamaja ja milliseid hooneid see uuendus puudutab?

Seadus räägib „sisekliima tagamisega hoonetest”, mille ehitusluba antakse või ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2018. või 2019. aasta lõppu.

Tali selgitab, et sisekliima tagamisega hoone all mõeldakse neid, kus on küttesüsteem ruumides vajaliku temperatuuri saamiseks või ventilatsioon, mis teeb ruumiõhu paremaks või reguleerib niiskust. „Näiteks kõik elumajad on sisekliima tagamisega hooned, aga garaaž võib olla näide sellisest hoonest, kus ruumi ei ole vaja kütta ning eraldi sisekliima loomiseks ei ole seadmeid paigaldatud,” toob Tali välja. Kõnealuse nõude alla käivad veel näiteks koolimajad, lasteaiad, rahvamajad, tervisekeskused ja poed.

Samas töökojad on energiatõhususe nõuetest vabastatud,

KuIDAs NÕuEt tÄItA? • Hoone krundile paigutamisel tuleb arvestada krundi eripära ja hoone paiknemine ilmakaarte suhtes hoolikalt läbi mõelda.

• Hoone ehitamisel peab senisest rohkem tähelepanu pöörama õhutihedusele.

• Hoone peab olema mõistlikult soojustatud (kombinatsioonid võimalikest lahendustest leiab KredExi koduleheküljelt).

• Hoone piirdekonstruktsioonidel tuleb vältida külmasildu.

• Hoones peab olema tagatud kontrollitud õhuvahetus ja vajaduse järgi juhitud küttelahendus.

• Kui võimalik, tuleb vältida aktiivse jahutamise kasutamist ja mugav ruumitemperatuur tagada passiivsete vahenditega (näiteks vältides päikeseenergia tuppa jõudmist ajal, kui hoonet ei köeta).

Viljandis valminud liginullenergiaeramu, mis pälvis Eesti Puitmajaliidu ja Eesti Puitmajaklastri korraldatud konkursil tiitli „Energiatõhusaim hoone 2016”. Päikeselistel päevadel soojeneb maja akendest sisse paistva päikesekiirguse toimel. Hoone katusel on elektrivõrku ühendatud Foto: Elmo Riig päikesepaneelid ja suvel toimib maja päikeseelektritootmisjaamana.

kuna need pole elu- ega kontoriruumid, kus peaks olema kindel ruumitemperatuur. Sama kehtib näiteks saekaatri kohta.

Energiasäästu mõõtmise ja projekteerimisega tegeleva OÜ Termopildi juhataja Toomas Rähmonen ütleb, et ehkki tulemas on väga suured muudatused, pole neist veel palju räägitud. „Projekteerijad teavad, aga on oluline, et teaksid ka tellijad, kelle rahakoti peal seda kõike tegema hakatakse.”

Rähmonen rõhutab, et nõutud kvaliteediga hoonet ei saa pelgalt soojustuse lisamisega.

Liginullenergiahoone eeldab kõige paremaid ehitus- ja soojustusmaterjale ning ehituskvaliteeti, hoone väga väikest energiatarbimist ja korralikku ventilatsiooni. Aga sellest väga suure tõenäosusega ei pruugi piisata ja hoone peab lisaks ise energiat tootma, näiteks päikesepaneelidega.

aKEn toodab Ja raisKab Kui oskuslikult planeerida, võivad ka liginullenergiahoones olla nii lahtikäivad aknad kui ka ahiküte. „Mina ei näe põhjust, miks aknad ei võiks lahti käia,” kinnitab Rähmonen. Avatavad aknad on lihtsalt kallimad ja siin võib tekkida koht, kus muidu kalliks mineva ehituse juures kokkuhoidu otsima hakatakse.

Tali ja Rähmonen rõhutavad, et liginullenergiahoone ehitus algab otsusest, kuidas hoone ilmakaarte suhtes krundile paigutatakse. Suuremad aknapinnad peaksid avanema lõunasse, et kasutada maksimaalselt ära päikesesoojust.

Samas suvel, kui päikest palju, võivad aknad tuua hoopis lisakulu, kui tekib vajadus hoonet jahutada. Siin on abiks, kui lõunapoolse elutoaakna kohal on sirm, mis laseb tuppa talvise madalamalt käiva päike-

se, aga suvel, kui päike kõrgelt paistab, pakub varju. „Kui maja põhjaküljele aknaid planeerida, siis kindlasti mitte suuri. Ida- ja läänesuund nõuab alati suuremat nuputamist, kuna päike paistab sealt madalalt nii suvel kui ka talvel,” räägib Rähmonen. „Suured aknapinnad on atraktiivsed, aga energeetika seisukohalt seni parajad proovikivid.

Kui võrrelda tippsoojapidavusega akent ja keskpärast seina, siis seina soojapidavus kipub ikkagi parem olema.”

Nii võib aken olenevalt planeeringust kas toota või raisata energiat. „Põhjaküljes asuvad seinasuurused aknad on kindlasti raiskamine, lõunaküljel sõltub lahendusest: kui talvel laseb päikest sisse ja suvel mitte liialt palju, siis võib selle akna bilanss olla isegi positiivne.

Suur aken pole liginullenergiamajas tabu, aga see peab asu-

ma õige koha peal,” täpsustab Rähmonen.

Praegu tundub enamikule eestlastele jutt majade jahutamisest jabur, aga kui ehitame soojapidavaid maju, siis need peavad sooja nii talvel kui ka suvel. „Soojapidavust ilma kaasnevaid mõjusid arvestamata parandades saame selle, et peame hakkama hooneid jahutama ja see on väga suure energiakuluga tegevus,” tõdeb Rähmonen. suvilast ElumaJaKs Mis saab aga siis, kui inimene ehitab suvila ringi elumajaks või lagunenud maamaja kohale uue?

Tali selgitab, et ehitise ümberehitamisele rakenduvad energiatõhususe miinimumnõuded on märksa leebemad võrreldes uute hoonetega.

Suvila ümberehitamisel eluhooneks sõltub liginullener-

giahoone nõuete kohaldumine konkreetse suvila olukorrast.

Kui suvila eluhoone nõuetega kooskõlla viimiseks vajalikud ehitustööd jäävad ümberehitamise piiridesse ega toimu uue hoone püstitamist, ei kohaldu sellele liginullenergiahoone nõuded.

Kui suvila asemel eluhoone püstitamine eeldab olemasoleva lammutamist ja uue ehitamist, mis erineb oluliselt lammutatud hoonest, kohalduvad sellele uue hoone energiatõhususe miinimumnõuded.

Ka olemasoleva asemele uue hoone ehitamisel sõltub kõik ehitustööde täpsest laadist. Kui tegemist on hoone taastamisega ehk eesmärgiks on ehitada lammutatud hoonega samasugune ehitis, siis sellisele hoonele liginullenergiahoone nõuded ei laiene.

Kui aga olemasolev hoone lammutatakse ja selle asemel ehitatakse uus, mis erineb lammutatud hoonest, kohalduvad sellele energiatõhususe miinimumnõuded.

Lõpliku otsuse tegemine, kas tegemist võib olla vana ehitise taastamise või uue ehitise püstitamisega, on kohaliku omavalitsuse pädevuses.

Erandid tulEvad Liginullenergiahoone tasemele vastamine on küll edaspidi ehitusloa andmise eelduseks, kuid kõigile ei kohaldu nõue ühe puuga. Juba praegu on ehitusseadustikus erandid hoonetele, millele energiatõhususe nõuded ei kohaldu. Selle erandi alla käivad näiteks suvilad, töökojad ja religioosseteks tegevusteks kasutatavad hooned.

Lisaks on ettevalmistamisel täiendused, millega sätestatakse liginullenergiahoone nõudele põhjendatud erandid. „Kui liginullenergiahoone tase ei ole kulutõhusana saavutatav, peab hoone vastama B-energiaklassi tasemele,” lisab Tali.

MKM valmistab selle aasta jooksul ette hoonete energiatõhususe regulatsiooni täiendused, millest annab ülevaate ehitusvaldkonda esindavatele liitudele, energiatõhususe spetsialistidele ja kohalike omavalitsuste esindajatele, kes on edaspidi inimestele kontaktiks ning aitavad nõu ja jõuga.

Et aidata eluhoonete ehitajatel, seahulgas väikemajade ehitajaid liginullenergiahoonete kavandamisel, on KredExi koduleheküljel avaldatud viie liginullenergiahoone tasemele vastava eramu näidisprojektid.

Neid võivad kõik huvilised kasutada ja ideid ammutada.

maa elu || metallitÖÖstus || 9

29. märts 2018

metalbossi juhataja:

Soomes majade renoveerimisega ei venitata TooMaS Šalda Maa Elu

e

elmisel nädalal käisime Tamperes messil ja linna läbides oli kena vaadata maju, millel on meie valmistatud uued rõdupiirded. Selliseid hooneid on juba päris palju, eriti Helsingis ja selle ümbruses. Soomes on lihtne – kui hoone detail on algselt ette nähtud kestma näiteks viiskümmend aastat, siis pole küsimustki, välja see vahetatakse.

Vajalikke töid edasi ei lükata,” ütleb umbes kümme aastat tagasi esimese rõdupiirete partii üle lahe saatnud osaühingu Metalboss juhataja Vallo Loob. Ettevõttel on tootmisüksus Audrus ja kolmteist kilomeetrit Lihula poole Ahastes. Firma käive on ühtlaselt kasvanud ja juba mitu aastat ületanud miljoni euro piiri.

Peaaegu kõigis keeltes ühtmoodi mõistetava ja ambitsioonikalt kõlava nimega Metalboss asutati teadmisega, et toodetele ja paigaldusele on juba ette tellija olemas. „Koos praegu Soome poolel firma tegevust juhtiva Helari Vihastiga olime varemgi metallisektoris tegevad, aga siis küsiti konkreetselt, kas me rõdupiirdeid tahame toota. Kui Eestis oli ehitusbuumi viimane aasta, saatsimegi teele 67 esimest rõdupiiret kahele Helsingi kesklinna kortermajale. Meil läks hästi, sest Eesti ehitusturg kukkus kolinal kokku, aga meie leidsime uue ja üsna kindla leiva. Rõdupiirete tellimuste hulk kasvas juba järgmisel aastal arvestatavalt. Ise püüdsime samuti maju renoveerivatele firmadele ja arendajatele oma oskusi ja võimalusi aktiivselt tutvustada. Praegu saadame aastas Soome 300–350 rõdupiiret. Peamiselt Helsingis ja selle ümbruskonnas tegutseb meie paigaldusmeeskond. Kaugemale väga minna ei tahagi, see tähendaks, et meeste liikumine ja majutamine muutuks keeruliseks ja ebamugavaks,” kirjeldab Loob

„

Osaühingu Metalboss juhataja Vallo Loobi sõnul peab selleks, et mingis piirkonnas edukalt toimetada, olema kohapealne pädev esindaja.

Foto: toomAs ŠAldA

Metalbossi lahetaguseid tegemisi. „Et mingis piirkonnas edukalt toimetada, peab olema kohapealne pädev esindaja. Helari Vihast suudab meie praeguses tegevusraadiuses kõik suurepäraselt ära teha, aga kui asi valguks liiga laiali, võiksid tegemised üle pea kasvada,” arvab ta. aEg maKsab Metalbossi üks peaeesmärk ja trump on tähtaegadest kinnipidamine. „Muidugi teavad Soomes tegutsevad ehitusettevõtted, et metallitöid on Eestist soodsam tellida, aga tellimuste saamisel on määrav seegi, et sa poleks varem tähtaegu ületanud. See eeldab tööde ja tegemiste põhjalikku planeerimist ja operatiivsust.

Paigaldust võib takistada ilm, teise alltöövõtja aeglane

töötempo või muu, aga seni oleme kokkulepitud päevaks oma ülesanded täitnud. Seda hinnatakse kõrgelt, sest kui peatöövõtja ei saa asju õigeks ajaks valmis, ähvardavad teda karmid sanktsioonid, trahv võib ulatuda kuni kümnendikuni objektil tehtavate tööde maksumusest. Meie jaoks teeb asja lihtsamaks asjaolu, et ühe aasta jooksul on meil Soomes tavaliselt 30–40 objekti, osa neist sageli ühel ajal ja saame oma tegevust ümber mängida nii, et kuskil ikka saab tööd teha, tühjalt passimist ei ole, kasutame aega maksimaalselt ära.”

Ligikaudu 90 protsendi ulatuses tellitakse Metalbossilt rõdupiirdeid Soomes viiskümmend ja enam aastat tagasi valminud majadele. „Kui aeg käes, lähevad rõdupiire ja kõik selle-

ga seotud betoonelemendid vahetusse. Eestis näib paraku, et riskist hoolimata lükatakse rõdupiirete vahetamist üha edasi, aga pääsu tegelikult pole. Tallinnas juba on vähemalt üks rõdu paneel läbiroostetanud kinnituste tõttu alla kukkunud.”

Soomes nõudlus uute rõdupiirete järele ei lõpe, sest vanemaid maju on sealgi palju. Kui uusarendustel tõmbas masuaeg põhjanaabrite juureski rahulikumaks, siis renoveerimist seal edasi ei lükata. Metalbossile sobib kindel tööjärg mõistagi hästi, aga selle säilitamine tähendab pidevat tõsist pingutust. „Meil on olemas kõikvõimalikud sertifikaadid, töötajate palk on väga konkurentsivõimeline, jõuliselt aktiviseerunud Soome maksuametiga on asjad korras jne,” kommenteerib Loob.

Kuigi rõdupiirded moodustavad ettevõtte toodangu põhiosa, täidetakse siin ka teistsuguseid tellimusi. „Maja renoveerima asudes vahetatakse Soomes väga paljudel hoonetel ühe hooga välja ka ventilatsioonisüsteemid. Lähiajal läheb meil töösse 20tonnine konstruktsioon, mis paigaldatakse seitsmekorruselise maja katusele ja millest ventilatsioon hargnema hakkab. Ühele logistikakeskusele tootsime mullu 40 metalltreppi, veoautodele valmistame tõmmitsaid, millega rummu peale kinni jäänud rattaid lahti tõmmata, elektritarvete ladudele toodame kaablirullide veokärusid jms.”

PlasmalõiKus lisab võimalusi Kui toodete detailid valmis, saadab ettevõte need Riiga tsin-

kimisse. „Enne värvimist tsingitakse kõik meie tooted. Oleme mõelnud ise tsinkimistsehhi rajada, aga esialgu ei suudaks me tagada, et üle miljoni euro ulatuv investeering end ära tasuks. Tsehhil peaks ka olema selline asukoht, et ümbruskonnast tuleks palju tellimusi,” selgitab Loob.

Investeerinud on Metalboss aga juba praegu soliidselt. 2013. aastal valmis ettevõtte Ahaste tsehh, kus tehakse ära kõik keevitus-, haaveldus- ja värvimistööd ning pakutakse teenust ümberkaudsetele firmadele.

Audru tootmisüksusse hangiti mullu mitusada tuhat eurot maksma läinud plasmalõikuspink, tänu millele on võimekus tooteid valmistada tunduvalt kasvanud. Järgmisena on kavas osta laserlõikuspink. „Eesti ehitussektorisse toodame väga vähe. Kui keegi otse tellib, siis teeme, aga me ei ürita kellegagi siinse turu pärast iga hinna eest võidelda. Kohalik hinnatase seda ei vääri ja turusolkimist on palju. Riski hajutamiseks üritame hoopis järjest enam vaadata ehitusest väljapoole ja leida partnereid pigem masinaehitajate seast. Kui saaksime stabiilse suure tellimuse, suudaksime tegevust üsna kiiresti märkimisväärselt laiendada. Usun, et leiaksime ka täiendavat tööjõudu, sest näiteks keevitajate palgad on meil ümbruskonnas ühed paremad. Juba sel kevadel loodame tegelikult paar-kolm head uut meest leida. Praegu on meil Eesti ja Soome peale kokku 25 töötajat. Mõtleme pidevalt omatoodete peale, aga neid leida pole lihtne. Nüüd, kui on olemas plasmalõikuspink, saame avaramalt mõelda. Lihtsamaid asju saavad paljud teha, suuremad investeeringud annavad võimaluse tootmist mitmekesistada.”

Audrus ja Ahastes tegutsemise kohta ütleb Loob, et tegelikult pole vahet, kas viia tooteid Helsingisse Audrust, Saarevõi Harjumaalt, hind on suurusjärgus sama. Keerulisem on juhul, kui kohapeale on vaja tellida väiksem kogus materjali, siis tuleb rahakotti kergendada rohkem, kui näiteks Tallinna firma seda tegema peab.

Kokkuvõtvalt saab juhataja igal juhul tõdeda, et Metalboss on oma niši leidnud, millest annab tunnistust seegi, et Ahaste tootmisüksust plaanitakse lähitulevikus laiendada. „Ehituskonstruktsioonide osale tuleb juurdeehitus teha, paari aasta pärast jääb olemasolev pind väikeseks.”

HEA VALIK ERATARBIJALE OMA PUIDU TÖÖTLEMISEKS.

DEMOPÄEV 4. aprill kl 11–14

ELEKTRIMOOTOR - 4 kW 3588 € 3450 € KAMPAANIA + TASUTA 10 saelinti!

BENSIINIMOOTOR – 14 hj 4020 € 3850 € KAMPAANIA + TASUTA 10 saelinti! * Hinnad sisaldavad käibemaksu.

Kampaania kuni 30. aprill 2018.

Harjumaal Kurtnas!

AIATÄHT TALLINN Tuleviku tee 10, Peetri Tel 5558 5709

AIATÄHT SAKU Tehnika 7, Saku Tel 5324 4296

10 || arvamusPlats || maa elu

29. märts 2018

tselluloositehas ja metsak ARVAMusPLAts

t

selluloositehase rajamise kavatsus on meie ühiskonna sisuliselt pooleks jaganud, kusjuures mõistlikku dialoogi tehase pooldajate ja vastaste vahel pole kahjuks tekkinud. Teise poole argumendid on lastud lihtsalt kõrvust mööda või siis lämmatatud oma argumentide valjuhäälsema väljahüüdmisega. Maa Elu annab endale aru, et ka siin olev Peeter Krimmi kirjatükk kutsub esile nii poolehoidu kui ka vastuseisu. Maa Elu on valmis avaldama mõlema poole põhjendatud seisukohti. maa Elu peatoimetaja Peeter raidla

pEETEr kriMM

Leningradi Metsatehnilise Akadeemia lõpetanud metsaomanik

„

ellist tehast oleks meile ammu vaja,” kõlab metsakasvatajate üksmeelne arvamus Est-For Investi plaanide kohta.

Planeeritav asukoht Lõuna-Eestis on arukas valik, kuna vedu kaugetesse sadamatesse lõikab paberipuu hinda valusalt. Tehas on kavandatud teenindama ka Lätit, eriti selle põhjapiirkonda. Kui tselluloositehas tuleb Eestisse, ei tule seda kunagi Lätti. Praeguseni valdavalt eksporti mineva odava paberipuu väärtust tõstaks tselluloosiks keetmine 4–5 korda.

Kõik oleks nagu tore, aga ei ole. Õnnetuseks kasutavad osaliselt sama toorainet ehk peent okaspuud ka pelletitootjad ja saeveskid. Monopoolses seisundis saavad saeveskid praegu kalli peenpalgi kätte paberipuu hinnaga ja pelleti puhul läheb sarnane kraam sisuliselt ahju. Tehase üle ei tunne rõõmu ka paberipuu eksportöörid, Skandinaavia tehased ja isegi meie endi sadamad.

Et konkurendid sõrgu vastu ajavad, on arusaadav. Kuid nemad pole sugugi suurimad tehase vaenlased. Hoopiski müstiline metsakaitsjate seltskond nimega MTÜ Eesti Metsa Abiks (EMA) on asunud vastupanurinde etteotsa.

KadEdus või rumalus Nagu eestlastele ikka kombeks, aplodeerime välisinvestori tuleku peale, aga kui sama üri-

tab teha naabrimees, tõuseb veri näkku. Muidugi, kasum läheb ju naabri taskusse! Mingu parem svenssonile, mis sest, et raha Eestist ära aurab.

Sellist tõsieestlaslikku suhtumist demonstreeris suurepäraselt seni lugupeetud „Pealtnägija” seltskond 31. jaanuari saates, kus EMA juhtis karmi tuld tehase pihta. Hämmastuseks polnud ründajatel ühtki relva ja täristati tongipüsse ehk faktide pähe läksid käiku oletused ja spekulatsioonid.

Teatavasti planeeritakse Est-For Investi 100% erakapitalil baseeruvana, millest vähemalt 51% oleks Eesti poolel.

Kuidas saab tehast võrrelda Estonian Airiga, nagu seda „Pealtnägijas” tehti? Sama edukalt võib EMA võrrelda Kuud Marsiga, mõlemad on taevakehad.

Keegi ei hakka miljarditehast kavandamagi, enne kui pole lahendatud toormeküsimust. Riigiettevõttega RMK sõlmitavale paberipuu tarnimise lepingule kleebiti „Pealtnägijas” külge riigiabi salatehingu silt. Ja seda turuhinnaga müügi juures, mis tehase tulekuga kahtlemata kerkib! Lepingu 15aastane periood olla üle mõistuse pikk. Kas piisaks aastast, mil miljard peaks olema tagasi teenitud?

Tagatipuks uuriti, kes on kelle sugulane. Kui vastabki tõele, et Est-Fori arendaja isa andis pojale äriidee, siis kellele ta selle andma oleks pidanud?

Kummalisel kombel räägib kuumavereliselt tehase vastu võitlev EMA samal ajal vajadusest puitu väärindada ja riigi toetusest sellele.

Saladuslikust allikast on meediasse imbunud arvamus, et Est-Fori lõugade vahele söödetakse varsti kõik Eesti metsad. Tegelikult ei suuda tehas alla neelata isegi mitte kõike paberipuud.

KummalisEd arusaamad Fakt, et raiudes senise tempoga, on meie maa metsadest lage 20 aasta pärast, ei pärine saladuslikust allikast, vaid EMA esindaja suust televisiooni otsesaates. Metsa vähegi tundev inimene saab aru, et selline tegu on võimalik vaid sel juhul, kui kõik Eesti metsad saavad X päevaks ühekorraga raieküpseks ehk 70aastaseks. Pealegi ei tohiks me nüüdsest enam is-

tutada ühtki puud ja looduslikult paljunenud tuleks hävitada! Teadmata jääb, kas kogu massiivist pool ehk erametsad natsionaliseeritakse ja veerandil kaitsealustest võetakse kaitse maha?

Metsakaitsjate loogika üks alustaladest „Mida vähem puid raiutakse, seda rohkem jääb neid kasvama” kõlbab rehkenduseks mudilastele. Võrrandi õige vastus on „ ... seda rohkem jääb neid mädanema”. Vastupidi teatud ringkondades levinud arvamusele ei kasva puu igavesti ja ühele hektarile ei mahu neid lõputu arv.

Kaitsjad pole rahul, et raiesmikudki liigitatakse metsade koguvaru hulka. Metsade koguvaru pole olemas. On metsamaade kogupindala ja puidu koguvaru, kaks täiesti erinevat näitajat eri mõõtühikutega. Mõnele võib olla üllatuseks teadmine, et raiesmik ei jää raiesmikuks igavesti.

Samuti võideldakse meetaimede ja metsamarjade nimel, seostades neid suure metsaga.

Tegelikult kasvavad meetaimed ja maasikad-vaarikad raiesmikel ning noorendiku all. Paksu kuusiku all ei kasva mitte midagi, isegi mitte rohi.

EMA soov raiuda metsa nii, et ei suureneks tuulemurru oht ega väheneks tuulevari, läheb kahjuks vastuollu füüsikaseadustega. Ainus raieviis, mis tormiohtu ei suurenda, on lageraie, aga mida teha sel juhul tuuletõkkega? Kas tuleks jätta püsti puude varjud? Fakt, et lageraie, mille vastu kaitsjad ennastsalgavalt võitlevad, on vaieldamatult parim viis uue metsapõlve kasvatamiseks.

Metsakaitsjad ei piirdu oma tegevuses ainult puudega. Nemad kaitsevad isegi hunte, toetudes iseenda leiutatud tõdedele. Sellele küsimusele andis ammendava vastuse Eesti Maaülikooli dotsent Tiit Randveer Maa Elu artiklis „Meie suurulukite sõra- ja käpakäigust” (04.01.2018). Loodetavasti jätkub kaitsjatel oidu hundikasvatuse jutuga mitte sattuda mõne karjakasvataja õuele.

Äkki teeks kogu Eestist kaitsealuse reservaadi. Ei peaks enam ehitama hüljatud linnupesade vahel vonklevat Rail Balticut, tselluloositehasest rääkimata.

Foto: ARvo mEEks

tundmatud autorid EMA väitel on nende hulgas metsaomanikke. Kindlasti on.

Minulgi on kaks tuttavat, mõlemal plats kümme korda suurem minu omast, aga teemast ei jaga

kumbki ööd ega mütsi. Üks laseb raiuda, saab tünga ja uue metsa kasvatamine jääb jumala hooleks. Teine ei tee mitte midagi ehk kasvatab vabatahtlikult salumetsa EMA rõõmuks, kes endale selliste kaitse alla võtmisega vastu rinda taob. Salumets tähendab maakeeles lehtpuumetsa, kus valitseb hall-lepp, mis kukub pikali 30aastasena. Seal on piisavalt valgust, et vohaks ohjeldamatu võsa, kus kindlasti pääseb lahedalt liikuma hiir. Kui salumets polnud tõeline padrik enne, siis peale kaitse alla võtmist see kindlasti selliseks muutub.

Selliseid „salumetsi” on külateede servad täis.

Küll on mõlemad omanikud rahulolematud kuusikute raievanuse langetamisega 10 aasta võrra. Kuuldes, kui imeväikest osa kuusikutest jutt puudutab ja miks seadus vajalik on, pungitavad silmi: „Aga sellest pole me kuulnudki!” Jääb üle küsida, kes on valeinformatsiooni meediasse paisanud?

Huvitava loo avaldas 30.01.2018 Pärnu Postimehes

Pärnus elav belglane Tom Peeters, manitsedes eestlasi mitte kordama sama viga, mis tema kodumaal hallil ajal tehti.

Hr Peeters teab kohe täpselt, et Eestis raiutakse metsa liiga palju ja kohalikud suhtuvad sellesse ükskõikselt. Tõenäoliselt käis väidetav keskkonnaajakirjanik infot hankimas mitte küla-, vaid linnasaunas. Loomulikult ei saa belglane teada saladust, et metsal on vastik omadus uuesti kasvama hakata ning metsa raiumine ja hävitamine on kaks eri asja. Kahjuks pole belglased kunagi osanud metsaga ringi käia. Nii nagu Peetersi esivanemad selle hävitamisega üle pingutasid, pingutab praegu Brüssel üle kaitsealuste reservaatide rajamisega ja seda kahjuks Eesti pinnal kohalike käsilaste ja entusiastide abiga. Siinjuures meenub miskipärast aasta 1940, mil võimu haarasid „bezdelniki”.

Tänini ei tea belglased, et põllu taasmetsastamine on käkitegu ja seejärel kaitse alla võtmine veel lihtsam. Kas ei teata või ei taheta?

VIHMAUSSISÕNNIK

(konsentreeritud lõhnatu biohuumus ehk vermikompost)

Mullamäe Farm OÜ ostab või rendib Haljala ja Rakvere vallas Lääne-Virumaal

Vihmaussisõnnik on valmistatud veisesõnnikust. Sobib kõikidele taimedele, millel on juured. Soovitav on segada 1:3–1:5 kasvupinnasega või lisada istutusauku. Istutatud taimedele panna sentimeetrine kiht taime juurekrooni peale. Parandab pinnase agrokeemilisi omadusi. Kiirendab idanemist, juurdumist ning suurendab saagikust. Vähendab põllumajandustoodete nitraadisisaldust ja taimede haigusi. Ei ole inertne ega sisalda patogeenseid organisme. Üledoseerimise ohtu ei ole. Soovitav tarbida 5 aasta jooksul. Saadaval 2 l, 5 l, 20 l, 50 L ja 1000 l pakendis.

KARJA- JA ROHUMAID.

UNIVERSAALNE TOITEVEDELIK

Tel 5900 0140 mullamaefarm@gmail.com

Universaalne toitevedeliku kontsentraat on valmistatud vihmaussisõnnikust (vermikompostist). Toitelahus on tasakaalustatud toiteainete kogumik, mis on ökoloogiliselt puhas ja naturaalne. See sisaldab vihmaussisõnnikus olevaid humiinaineid, fulfo- ja aminohappeid, vitamiine, looduslikke fütohormoone, mulla mikroorganismide eoseid, mikro- ja makroelemente. Sobib toa- ja välitaimede kastmiseks, aed- ja puuviljade kasvatamiseks. Aitab tõsta

TOODETUD EESTIS anno 2010

taimede immuunsust, saagikust ja idanevust. Parandab kasvupinnase agrokeemilisi omadusi. Seemnete idandamisel teha segu 1:10, kastmisel 1:50 ja taimede välispidiseks (varre ja lehe kaudu) kastmiseks 1:100. Üledoseerimise ohtu ei ole. Kontsentraat on ohutu keskkonnale, loomadele ja mesilastele. Saadaval 0,5 l, 1l, 5l ja 1000l taaras. Soovitav kasutada 2 aasta jooksul.

www.okomuld.eu

e-post okomuld@gmail.com 88209 Pärnumaa, Lääneranna vald, Hõbesalu küla. Tel +372 518 5433

maa elu || arvamusplats || 11

29. märts 2018

kaitsjad

Kõrvaline on küsimus, kas sellise näo ja nimega belglane Pärnus üldse eksisteerib. Tähtis on edastatud sõnum ja pole raske arvata, kelle kõrvad koos teadmistega loo tagant paistavad.

EKSITEEL JURIST Fantastilisi selgitusi jagas EMA jurist Sven Anton 15. veebruari Maa Elu artiklis „Kas naaber peab lageraiest teadma?”.

Saime teada kaitsjate eesmärgist muuta seadust, nii et raietele kehtestataks planeeringunõue sarnaselt ehitistega.

Kahjuks on kõrgelt haritud jurist midagi väga segi ajanud. Juhul kui üldse saab metsa raiumist ehitustegevusega võrrelda,

Nagu eestlastele ikka kombeks, aplodeerime välisinvestori tuleku peale, aga kui sama üritab teha naabrimees, tõuseb veri näkku.

siis mitte ehitamise, vaid lammutamisega. Mõlemal juhul pilk naabermaja akendest avardub ja lammutusluba sarnaneb raieloaga vähemalt nime poolest. Lammutamiseks pole planeeringut vaja, ehitamiseks on. Seega läheks EMA loogikat järgides seda vaja hoopis metsa istutamiseks!

Seadusemuudatuse bürokraatiapoolest ja ebaefektiivsusest pole mõtet rääkidagi.

Hr Antoni väitest, et metsateatis on üksnes formaalsus, tuleb aru saada, kuna kontoris pliiatsi murdmiseks pole tal raieluba vaja läinud.

Arvestades, et mets on kasvataja viljapõld, tuleks juristil tõsiselt kaaluda õiguskantslerilt planeeringunõude kehtestamise nõudmist ka põllumeestele, eriti maisi külvamise puhul.

Tegelikult on korteriomanikul või turismiettevõtjal alati võimalus aknast paistva metsa kohta teada saada, millised plaanid selle omanikul on. Samuti ei keela keegi vaadet ära osta. Mets ei ole meri, mis muutumatuna püsib.

Kodanikul, kel harvesterit nähes käed värisema hakkavad, tuleks pilk pöörata tervishoiuasutuse poole, kuna ka viljakombain võib olla tervisele ohtlik, suur ja kole masin.

MEEDIAMANIPULAATOR Kahtlemata on EMA seltskond äärmiselt osav ühiskondliku hoiaku kujundaja. Endale sobivate arvamuste tarvis kasutatakse kontekstist väljarebitud tõlgendusi ja leitakse statistikaameti üksikult realt vajalik arv.

EMA meediatöö kindlaks võiduks tuleb lugeda tulundusmetsadest loodud negatiivset kuvandit, kus omaniku silme ees jooksevad vaid rahanumbrid. Mainimata jäetakse, et rahanumbrid jooksevad korraks iga kolmanda põlvkonna silme eest. Tulundusmets nagu polekski õige mets. Seal ei kasva seeni-marju, pole lindeloomi, pole puidki, ainult kännud. Ja niipea kui noored puud on hernekepi mõõdu saavutanud, tõmmatakse nad koletu harvesteriga maha. Ainuke õige on kaitsealune ürgmets!

Mõistetavalt ei sobi Est-Fori konkurentidel tulla lagedale jutuga, et tehas nende vorstiviilu õhemaks viilib. Hea mõte on taguda keskkonnatrummi (reostatud Emajõgi ja kogu Peipsi järvistu ning sobimatu koht ülikoolilinna kõrval) ja väga hea mõte palgata selleks professionaalsed trummarid.

EMA võitlejad võisid riigi sünnipäeva tähistada täiel rinnal, sest nende propaganda vili

jõudis EV100 juubelilavastusse metsades toimuva „tapatöö” kujul. Rohkem pole võimalik näkku sülitada tagasihoidlikele inimestele, tänu kellele meil ilusad metsad üldse olemas on, ja laiemalt kogu riigi puidusektorile.

Päev pärast kalli „kunstiteose” esilinastust sõimati värdjaks RMK metsaülemat, kes langetustraktori tööle saatis. Mida arvata sellisele „loomingule” alla kirjutanud presidendist?

HEAOLUÜHISKONNA PRODUKT Kõikide EMA arusaamatute mõtete hulgas leidub siiski üks arusaadav. Põlvkondade jooksul kogutud metsandusteadmisi ei soovita kuulata ja füüsikareegleid eiratakse lihtsal põhjusel: vastasel korral kaotaks nende vahva organisatsioon mõtte. Tuleb aru saada inimestest, kellele enda idee on armas nagu oma laps.

Meeldib see meile või mitte, aga fakt, et viimasel ajal on siginenud kõikvõimalikke kaitsjaid nagu sügisese vihmaga seeni, on heaoluühiskonna tunnus.

Tihti pole kaitsjatel kaitstavast objektist õrna aimugi. Nagu näiteks karusloomakaitsjad, nende hulgas üksikud riigikogu liikmedki, kes kaitseks loomi tapmise eest neile massimõrva korraldades. Heaoluühiskond on selline, kus paljudel inimestel on piisavalt raha ja ebapiisavalt tegevust.

Vaadeldes põlgust raha ja tulundusmetsade suhtes, tselluloositehase ümber toimuvat ning mõttetute looduskaitsepiirangute arutut laienemist, tekib küsimus, miks on meil üldse vaja kakelda ja üleilmse majandusliku võidurelvastumisega kaasa joosta. Äkki teeks kogu Eestist kaitsealuse reservaadi. Ei peaks enam ehitama hüljatud linnupesade vahel vonklevat Rail Balticut, tselluloositehasest rääkimata. Tehastega jännaku rumalad naabrid.

Loodusturistidest vietnamlaste hordidel poleks vaja piirduda ainult piiriäärse metsa uudistamisega. Paneks metsamehed turistide hõisete saatel kahemehesaega näidispuud langetama, naised sirbiga rukist lõikama ja ojas pesu pesema. Igale perele koera asemele hunt ja taludele toa taha aedikusse oma karu. Ise sööksime seeni-marju ja eputaksime kunstnahkades. Vahvaid ideid oleks lõputult ja endil poleks vaja midagi teha, ainult turistide taskuid tühjendada. Iseasi, mida kaitsjad siis pihta hakkavad, aga küll nad oma võimete juures midagi välja mõtlevad!

Linnuveerg

Kaks rannikulembest rändurit OLAV RENNO linnuteadja

E

hkki talve veel jätkub, on paljud pika kodutee tiibade alla võtnud Põhjala linnud jõudnud juba meie kanti, kus teevad ka mõne lühikese vahepeatuse, et end pisut kosutada. Kaks tundras pesitsevat värvulist-laululindu peavad nii talvitamisel kui rändel endale sobivaimaks lagedat merekallast.

Need tuuli trotsivad linnud on keltsalind ehk lapi tsiitsitaja ja sarviklõoke. Paraku on mõlema liigi läbirände hulk meil viimase poole sajandi kestel kahanenud, kuid märtsi lõpust mai alguseni ja septembri keskelt novembrini võivad loodusesõbrad neid lagerannikul matkates vahetevahel ikka silmata. Tavaliselt tegutsevad nad ühe-kahekaupa, keltsalind harva ka salgakestena, kuni 15 lindu koos. Üliharva jääb mõni isend lumevaesel talvel meiegi rannikule.

Keltsalind on umbes varblasesuurune tsiitsitaja. Selg pruuni-, musta- ja valgetriibuline, alapool valkjas. Isaslinnul must lagipea, kurgualune ja puguala, mida roostjast kuklast lahutab valge triip, emasel pea pruunimustriline. Haudelinnuna on liik levinud arktilistes lagedates või hõreda põõsarindega rohutundrates nii Euraasias kui Põhja-Ameerikas, sealhulgas Jäämere saartel. Lind muneb juunikuus maapinnal olevasse pessa. Ühes kurnas on 5–6 muna ja haudumine kestab 12–14 päeva. Poegi toidetakse eranditult selgrootutega, hiljem siirdutakse seemnetoidule, mis valdab ka talvitusaladel – Euroopas Põhjamere ääres ning Ukraina ja Kaspia-poolsetes steppides. See lind on tihtipeale üsna „julge” käitumisega ja tõuseb ligineja eest lendu alles mõne meetri kauguselt.

Sarviklõokesi on eristatud üle 40 alamliigi, kellest kaks kolmandikku elutsevad Ameerikas, üks Marokos ja ülejäänud Euraasias. Meil nähtav alamliik pesitseb kuivemas kalju- ja moreenpinnasega samblikutundras Norrast Kirde-Aasiani ning Skandinaavia mäginiitudel ülalpool puiskasvu piiri. Ta on olnud väga arvukas (Euroopas kuni 6 miljonit paari), ent viimase 70 aasta kestel pidevalt vähenenud – oletatakse, et tema tundraelupaikade samblikukate on kahanenud ülemäärase porode karjatamise tõttu. Eestis nähakse neid läbirändel enamasti põhja- ja läänerannikuil.

Sarviklõoke kevadrüüs.

Fotod: WIKIPEDIA

Isane keltsalind kevadel.

Selle põldlõokesega sama suure linnu seljapool on mahepruun, alapool hallikas, aga eksimatult ära tuntav on ta pea järgi. Laup, lõuaalune ja tagapõsed on tal kollased, puguala ja lai haberiba must ning lagipea külgedelt püstuvad peened mustad sulgkõrvad, mis enamasti hoiduvad ludusse. Ka sarviklõokesi nähakse meil ühe- või mõnekaupa, üliharva salkade või parvekestena. Hästi varjatud pinnaselohukesesse meisterdatud paksuseinalises pesas on juuni alul 3–5 muna, mida emalind haudub 10–12 päeva ja soojendab siis poegi viis päeva, isane aga toob talle ja poegadele putukaid ja muid selgrootuid. Pojad lahkuvad pesast kümne päeva vanustena ja enne lennuvõimestumist hooldavad vanemad neid pesa ümbruses veel nädala. Vastavalt pakase ja lume saabumisele hakkavad pesakonnad tasapisi lõuna poole liikuma. PõhjaEuroopa asurkonnad talvitavad Põhjamere ümbruses, osaliselt ka sisemaatasandikel, ja Musta mere ümbruses. Vahemere maade mäestike sarviklõokesed on peaaegu paiksed, tehes vaid vertikaalrändeid ja talvitades orgudes.

KATUS PEAB PIDAMA IGA ILMAGA! Peatse kohtumiseni “Eesti ehitab” ehitusmessil TALLINN Kopli 72, Tallinn 10412 Tel: 6446 258 / GSM: 5238 965 E-post: karukatus@karukatus.ee

TARTU Ringtee 25, Tartu 50105 Tel/fax: 7349 300 / GSM: 5562 9613 E-post: tartu@karukatus.ee

RAKVERE Rägavere tee 48, Rakvere 44312 Tel/fax: 3242 298 / GSM: 5819 1711 E-post: rakvere@karukatus.ee

www.karukatus.ee

12 || varia || maa elu

29. märts 2018

Põllumajandustoodang kasvas viiendiku võrra

P

õllumajandustooda ngu vää r tus oli mullu esialgseil andmeil 906 miljonit eurot, mis on 21% enam kui 2016. aastal, selgub maaeluministeeriumi koostatud põllumajandussektori 2017. aasta ülevaatest.

Näiteks suurenes taimekasvatussaaduste toodangu väärtus 19%, kusjuures enim kasvas teraviljatoodangu väärtus, koguni 56 protsenti. Loomakasvatussaaduste toodangu väärtus kasvas 27 protsenti, sealhulgas piimatoodangu väärtus 40 protsenti. (ME)

Täiendati seakatku tõrje regulatsiooni

M

aaeluministeerium saatis eelmisel nädalal eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks klassikalise seakatku ja Aafrika seakatku tõrje eeskirja muutmise eelnõu. „Määruse eesmärk on täpsustada ja täiendada farmidele kehtestatud bioohutusnõudeid, mis puudutavad veokite liikumist, erinevate materjalide ladustamist farmi territooriumil ning piirdeaedu,” ütles maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev.

Näiteks sõnastatakse selgemalt nõue, et sigu ei tohi pidada samas ruumis muud liiki koduloomadega ja välistatud peab olema ka nende

omavaheline kokkupuude.

Lisaks sätestatakse loomsete kõrvalsaaduste veoks kasutatava veovahendi loomakasvatushoone tarastatud alale sissepääsu keeld.

Kehtiv punkt välistab haljassööda toomise ettevõtte territooriumile. Kuna haljassööt pole ainus võimalik nakkuskandja, vaid nakkus võib levida ettevõtte territooriumile mis tahes ladustatava materjaliga, siis täiendatakse sätet üldise keeluga, aga loetelu jäetakse lahtiseks.

Tarastamisega tuleb välistada loomapidamisettevõtte territooriumilt eelkõige metssead (sealhulgas põrsad) kui võimalikud viirust edasikandvad loomad. Taudipunktis tuleb enne sigade hukkumist määrata nende kaal. (ME)

Eesti ühines laevade ballastvee konventsiooniga

K

eskkonnaministeerium andis eelmisel nädalal teada, et Eesti on ühinenud laevade ballastvee konventsiooniga, mille eesmärk on kaitsta meie merekeskkonda laevadega levivate võõrliikide eest.

Võõrliigid on üks viiest põhilisest ohust, mis Läänemere seisundit ohustavad. Seni on Läänemeres registreeritud 140 võõrliiki.

Näiteks aastail 2011−2016 registreeriti Läänemeres 14 uut võõrliiki. Enamasti reisivad võõramaised taimed ja loomad meile laevade ballastvee mahutites, kust nad sadamates merre pumbatakse.

Võõrliikide leviku ärahoidmiseks tuleb konventsiooniga liitunud riikidel, milleks nüüdseks on ka Eesti, laevadele paigaldada puhastussüsteemid. (ME)

Tööd saab

TÖÖDEJUHT Tööülesanded: • töötamine tee-ehitus- ja pinnasetööde objektidel; • tööprotsesside juhtimine; • 3D-masinjuhtimise kasutamine; • mõõtmis- ja märkimistööd GPS-rooveriga; • mahtude ja kandevõime kontrollimine; • dokumentatsiooni koostamine; • tööde üleandmine järelevalveinsenerile ja tellijale.

Nõuded kandidaadile: • ehitusharidus või selle omandamine; • autojuhilubade olemasolu; • arvutikoskus (Word, Excel, CAD).

Kasuks tuleb eelnev kogemus ehitusplatsil.

Ettevõte pakub: • väljaõpet; • vastutusrikast ja huvitavat tööd; • ettevõttesisese karjääri võimalust; • tänapäevaseid töötingimusi; • meeldivat kollektiivi ja motiveerivat tasu; • erialaseid täiendkoolitusi.

Tööleasumine: esimesel võimalusel.

CV saata ivo@kaurits.ee Info Ivo Lõhmus, tel 5342 3094.

Tšehhi põllumajandusmasinad pakuvad kõva konkurentsi Taavi Alas Maa Elu

K

ui ühes vanas Eesti filmis küsis väike tehnikahuviline poiss motovõistlustel, „kas tšehhid ka tulevad”, siis võib öelda, et tšehhid tulevad hea meelega, kui neid kutsutakse. Pettuma ei pea. Seda võib öelda ka nende tehnika kohta.

Eestis on Tšehhi ja endine Tšehhoslovakkia ikka olnud tuntud kui väike ilus imedemaa. Selle tunnistajaks on kuulus sõiduauto Škoda, mida näeb Eestimaa teedel palju.

Kuigi praegu eelistab lääne põllumees või ettevõtja IdaEuroopa toodangut peamiselt soodsa hinna pärast, siis tegelikult ei jää Tšehhis ja Slovakkiaski toodetavate masinate kvaliteet maailmakuulsatele tootemarkidele alla. Millised on põhilised masinad-traktorid, mida Eesti talunik, väiketalunik, turismiettevõtja või suurema maakoha omanik võiks Tšehhi ja Slovakkia toodangust valida ja osta?

Tšehhi masinad on taskukohased Tšehhi, Slovakkia jt idaeurooplaste masinaid Eestisse toova KRK Mõigu juht, masinaehitusinseneri haridusega Karl Renser elas ja töötas kaheksakümnendatel mitu aastat Talleksi esindajana Tšehhoslovakkias ning kinnitab, et Tšehhi tehnika vastab tänapäevalgi oma töökindluselt ja kvaliteedilt igati maailmatasemele.

Karl Renser avaldab kõigepealt, et Kesk-Euroopa riikides, mis paljude eestlaste silmis on endised idabloki maad, toodetakse tegelikult pea igas riigi nurgas masinaid. „Seal pole ime, kui põllumajandusmasinate ja ka autobusside, autode tehas asub Tabasalu-suuruses asulas, mis annab tööd väikese koha elanikele ja hoiab inimesi ära kolimast ning laiemalt hoiab elu üleval terves riigis,” kiidab ta. „Seal pole tuntavat ääremaastumist.”

Kui Eestis on Škoda autona aina populaarsem, siis Tšehhi ja Slovakkia põllumajandus-, aiandus- ja metsamasinatest ei räägita Renseri sõnul peaaegu üldse võrreldes Skandinaavia või Lääne-Euroopa tuntud toodetega.

Kuna Eesti turg on väike, ei jõua tihti siia kõik need põllumajandusmasinad, metsandusja aiatehnika, mis võiks jõuda, ja mis oleks Eesti maaettevõtjaile ka taskukohased ning samal ajal kvaliteetsed. „Tšehhi ja Slovakkia masinaid saadab edu terves Euroopas ja kaugemalgi,” kinnitab Renser ja toob näiteks Saksamaa, Austria, Šveitsi, Austraalia ja veel paljud riigid maailmas, kus võib põldudel näha Tšehhi põllumajandusmasinaid. „Unikaalsena hoiab Tšehhi tooted see, et neid toodetakse samas riigis, kus neid arendatakse, mis omakorda annab positiivse tulemuse nii riigi enda majandusele, tööhõivele kui ka kaubamärkide tuntusele, mis seostub konkreetse riigiga.”

Mis pälvib eriti tähelepanu?

Tšehhi Vabariigis toodetakse põllumajandustehnikast trak-

Karl Renser tutvustamas SECO murutraktorit.

toreid (Zetor), väiketraktoreid (Šalek s.r.o.), mullaharimismasinaid (firmad Farmet, OpalAgri, SMS, Nopo ZM jt), niidukeid (Agrostroj, Rozmital), külvikuid, traktorite frontaallaadureid, söödakärusid (Cernin jt), fekaaliveokeid (AgroStar jt), rapsiõli tootmisseadmeid, mürgipritse (Agrio jt), sorteerimispakkimisliine jpm.

KRK Mõigu OÜ toob maale niidukeid, väiketraktoreid ja aiamasinaid. Üks populaarsemaid tooteid on Seco Groupi murutraktorid. Seco Group asutati 1888. aastal ja kuulub Tšehhi Vabariigi tuntud kvaliteetsete traktorniidukite tootjate hulka. Nende tooted on järjest edukamad eelkõige nõudlikumatel Euroopa turgudel, näiteks Saksamaal, Prantsusmaal jm. Seco Group toodab võimsaid murutraktoreid: kuni 24 HJ Starjet ja Crossjet (sh 4x4).

Crossjet suudab lõigata ka kahe pöidla jämedust võsa ja vedada kuni 200kilost käru. Kui Challenge ja Starjet on odavamad, siis kallis ja võimsam on Goliath 4WD. Niidab trimmerist neli korda kiiremini Teine populaarne masin, mida KRK Mõigu maale toob, on 1990. aastal rajatud firma Dakr kõrge rohu niidukid – need suudavad ühes tunnis niita ära 1800 m² maa-ala ja enam, sõltuvalt mudelist ja lisadest. Dakri niidukiga saab võrreldes trimmeriga vähemalt neli korda kiiremini niita.

Renser, kes aastakümneid ka ise masinaid ehitanud, sooviks, et Eesti masinatehased võtaks midagi ette ning hakkaks valmistama oma projek-

teeritud tooteid, ja seda just väljaspool Tallinna.

Samuti pakub KRK Mõigu huvitava tootena firma Vari mini-aiatraktoreid. Vari loodi aastal 1969 ja selle tooted olid Eestis kasutusel juba nõukogude ajal. Vari aiatraktori puhul on tegemist väikese vägilasega, mille külge saab haakida lisasid vastavalt vajadusele. Mootorina kasutatakse põhiliselt Honda mootoreid. Vari toodetest on KRK Mõigu vahendanud pikaajaliselt nii aia- kui ka metsandusmasinaid.

Vari tooted on Renseri jutu järgi Eestis tuntud ammu ning nendes, kes kasutasid niidukeid juba aastakümneid tagasi, peaks see nimi tekitama äratundmisrõõmu. Üks hea Tšehhi niiduk, mida Renser ise praegu huvitavaks peab, on nõlvade niiduk Spider. Seda võiks ka Eestis kasutada, kuna niidukit saab juhtida puldist ja see niidab kraavikaldaid ja kõrgemaid künkaid. „Lõuna-Eesti ja näiteks isegi Viljandi lossimägede puhul oleks Spideri niidukid kasutamiseks sobivad, sest neid juhitakse puldist, seega ei pea niitja ronima trimmeriga mööda künkaid ega kraave,” selgitab Renser. saab kohandada põllupidamiseks Firmade Dakr ja Vari kaherattalised niidukid on mehaanilise veoga ja masina kasutajal on vaja seda vaid õiges suunas juhtida. Selle tegevuse saab veel mugavamaks muuta, lisades tagaistme. Seega sobib niiduk koos istmega ka vanemale inimesele, kes omal jalal pikalt liikuda ei jaksa.

Foto: Taavi Alas

Kellel eelmise aasta suvel ja sügisel oli probleeme kiiresti rohtu kasvava maakoha, võsastumise või rikkis ja vana niidukiga, siis nüüd kevade alguses, kui kindel valik uute aiamasi­ nate soetamiseks veel tegemata, on võimalus valida Tšehhi rohuniidukid. Need suudavad läbi murda ka kõige kangekaelsemast kõrgest rohust ja isegi võsast. Seda tüüpi niiduki puhul tasub kasutada kogumiskasti, mis suudab multšida ja niidetu kokku koguda. Siis ei pea pärast reha või puhuriga lisatööd tegema.

Eestlased, külastage rohkem Tšehhit! „Saksamaal, Austrias, Šveitsis on need niidukid koos lisadega vägagi populaarsed,” märgib Renser. Pealegi võib niidukitele juurde panna lisasid: mullafreesi, käru, oksapurusti, pühkimisharja, multšeri, kaaruti, adra jpm. Talvisel ajal aga saab kasutada lisadena lumesahka või -puhurit.

Kuna Eestis on endiselt kasutusel ka Tšehhi väiketraktor TZ, siis sellegi varuosi tarnib Karl Renser Eestisse.

Põline masinaehitusmees Karl Renser ei kiida ainult Tšehhi tehnikat, vaid tahaks, et Eesti majanduspoliitikas võetaks Kesk-Euroopa riikidelt, kellel on meiega sarnasem taust, rohkem eeskuju. „Kes pole Tšehhis-Slovakkias käinud, neil soovitan kindlasti minna. Te näete palju ilusaid vanalinnu, losse ja sedagi, kui kiiresti need riigid arenevad. Ehitatakse palju uusi teid, ristmikke, tunneleid. Majad on kõik korras ja enamikus soojustatud.”

maa elu || taluturG || 13

29. märts 2018

sangaste taluturg

edendab piirkonna elu MaariuS SuviSTE Lõuna-Eesti Postimees

v

algamaal Sangastes on käima lükatud taluturg. Laupäeviti toimuvatest taluturupäevadest on saanud toredad koosviibimised. Taluturu algatas ja käivitas piirkonna pärl Sille Roomets. Tema oli see, kes ütles, et kaua siin mõelda – ära tuleb teha. „Idee tuli, kui järjest kasvas soov saada kohalikku ja talutoitu, mida kohapealt kauplusest aga ei leidnud. Olen harjunud lapsest saati mõtlema, et vingu vähem ja kui tahad, et midagi muutuks, tuleb ise teha ja kaasa lüüa,” räägib Sangaste taluturu eestvedaja Sille Roomets.

Sangaste Rukkiküla võrgustik oli nõu ja jõuga abiks mõtlemas ja ette valmistamas.

Appi tulid Sangaste Rukki Maja ja Silva-Agro peremees Aavo Vällo ning Kunstimäe talu peremees Andres Salum. Taluturupäevadega alustati Sangaste Rukki Maja juures 2016. aasta oktoobris, esialgu katsetades huvi ja vajadust.

Esialgu oli Roometsa jutu järgi ka pisut keeruline leida müüjaid – selgus, et polegi väga palju talusid, kes toodak-

Soojal ajal on Sangaste taluturul märkimisväärselt rohkem müüjaid-ostjaid, kui oli märtsi keskel.

Foto: mAARiUs sUvistE

sid midagi. „Leidsime müüjaid muudelt taluturgudelt, kutsusime neid Antslast, Otepäält, mõni on kaugemaltki,” märgib ta.

Ostjad ja talunikud võtsid turu omaks, ja nii oli julgust edasi minna järgmiste sammudega.

Et võtta maha hirm tervisekaitsenõuete ja õues müümise

ees, toimus eelmise aasta kevadel talude ja koduköökide infopäev. Valmis sai ka kohaliku omaalgatuse programmi projekt, mille abil oli võimalik soetada turuletikomplekt.

Kui algne mõte oli soetada teisaldatavad letid, mida talud saaksid mujalgi laatadel kasuta-

da, siis pikapeale küpses ikkagi otsus hankida varjualusega turuletid, et kaitsta ostjaid, müüjaid ja kaupu vihma, tuule ja lume eest. Turuletid valmisid eelmise aasta juulis. Vald tuli nõu ja jõuga appi ning turuletialune maa saadi taluturu korraldamiseks tasuta kasutada.

innustust saadi antslast Endine Sangaste volikogu esimees ja praegune Otepää volikogu aseesimees Rando Undrus ütleb, et projekti elluviimine kulges rahulikus tempos nagu eestlastele kohane – et oleks aega läbi mõelda, järele mõelda, katsetada, proovida.

Tema enda roll taluturul on olnud olla tehniline ja logistiline abijõud, kui asi puudutab laudade ja pinkide tassimist või muusika jaoks kõlarite vedamist. Samal ajal on ta ka kaupa müünud: paar-kolm korda on mõni müüja palunud abi, kui on ise pidanud ära olema ja ostjad kaupa oodanud.

Undrus selgitab, et eesmärk oli tagada, et piirkonna inimesed saaks osta värsket kohalikku toitu. Selleks tuligi algatada Sangastes taluturu traditsioon, kust saab osta piirkonnas kasvatatud köögi- ja juurvilja ning sellist toidukaupa, mida kohalikust poest ei saa. „Innustust saime Antsla taluturu edukast stardist ja meie taluturu aeg ongi rihitud nii, et see Antslaga ei kattuks,” märgib ta.

Rando Undrus lisab, et Sangaste taluturu letikomplekt on avalikus kasutuses Sangaste Rukki Maja juures parkla haljasalal. Seda hooldab MTÜ Sangaste Rukkiküla ja kohalikud meistrimehed. Turulettide soetamist toetasid kohaliku omaalgatuse programm, Sangaste Rukkiküla ja Sangaste vald.

KauP PoolE tunniga otsas „Taluturupäevast on saanud mõnus laupäevahommikune ajaviide pere, tuttavate ja naabrite seltsis, ostes värsket talu-

kaupa otse tootjatelt. Ühest turust teevad õige turu inimesed ehk müüjad ja ostjad. Mida rohkem neid on, seda lahedam ja vahvam see kõik on. Oluline on, et turg toimiks järjepidevalt,” kõneleb Rando Undrus.

Sille Roometsa ütlust mööda on väiketootjad avastanud ka uue võimaluse otse kodust müüa, selle asemel et käia kaugetel laatadel.

Kes ostmas-müümas käivad? „Enamasti ikka kohalikud inimesed Sangaste-PukaOtepää piirkonnast, samuti siin piirkonnas suvitajad ja ka möödasõitjad,” ütleb Roomets. Talud ja väiketootjad on peamiselt Sangastest, Otepäält ja Antsla vallast.

Rando Undruse sõnul on ostjad juba harjunud Kõrtsijüri talu lihatoodetega, aga ka suitsukala ja värske kalaga (viimasega siis, kui meri armuline on) ning aiasaadustega. Kevadisel ajal ootavad ostjad ka istikuid ja lilli.

Oma kandist on pärit ka kitsepiimatooted ja koogid ning pirukad ja vutimunad, kartulid, porgandid, mis sageli on lausa ette tellitud. „Võib-olla üks erilisemaid müügiobjekte on olnud näiteks lastelegi rõõmu pakkunud küülikud,” lisab ta.

Taluturg toimub märtsist detsembrini kuu keskmisel laupäeval 10–12. Suvisel ajal on müüjad kohal varemgi ja ostjate olemasolul nõus olema pisut kauem, kui kaupa jätkub. Samal ajal on juhtunud, et mõni kaup saab otsa esimese poole tunniga.

Turupäevadest, müüjatest ja müügile tulevatest kaupadest teavitamiseks on Facebookis loodud leht Sangaste Taluturg.

mAAmess KesKendub ProFessionAALideLe riina MarTinSon Maa Elu

t

artus 19.–21. aprillil toimuval Maamessil oma toodangut tutvustada soovivaid firmasid ja ettevõtjaid oli tunduvalt rohkem, kui messiala mahutab. Osalejate arv jääb nagu mullugi poole tuhande kanti. Uusi tulijaid on igal aastal olnud kuni 150, nii ka tänavu.

Maamessi projektijuht Margus Kikkul nendib, et kuna oma kaubaga messile pääseda soovijad on palju, saavad nad osalejaid valida. Jälgitakse, et Eesti firmad pääseksid end tutvustama ja mess püsiks endiselt põllumajandus- ja metsanduskesksena. „Ehitus ja autod võiksid jääda pigem Tartu Näituste teistele messidele. Ka turupoolt üritame mitte väga suureks paisutada, et Maamessist ei kujuneks tavaline laat,” lisab ta.

Seitsmel hektaril ja 500 firmaga Maamess on saavutanud maksimumi ja korraldajad laiene-

Maamessi projektijuht Margus Kikkul nendib, et kuna oma kaubaga messile pääseda soovijad on palju, saavad nad osalejaid valida.

Foto: lAURi kUlPsoo

misplaane ei pea. „Maamess on valmistoodang ja seda pole vaja enam muuta. See peaks jääma ikka esmajoones äritegemise, mitte meelelahutuse kohaks,” usub Kikkul.

Praegusest suuremal pindalal ei suudaks külastaja kõike haarata ja paratamatult jääks osa nägemata või peaksid külastajad olema kohal kaks päeva. See ei tundu aga reaalne. „Mess paneb juba praegu Tartu ja selle ümbruse hotellid umbe, suurema messi tarvis võib hotellikohti lihtsalt puudu jääda,” selgitab Kikkul.

Oleme juba harjunud, et Maamessi külastab palju põhjanaabrite gruppe, aga aasta-aastalt näeb aina enam ka lõunanaabreid. „Soome on väga tugevate messitraditsioonidega. Kui mess toimub, siis tul-

lakse ka Lapimaalt Helsingisse kohale. Seal on messiturism väga levinud ja nii nad meiegi juurde jõuavad,” ütleb Kikkul. „Mõni aasta tagasi ütlesidki Soome firmad, et neil on väga kasulik Maamessile välja tulla, sest siin on palju Soome külastajaid.”

Soomlaste kinnitusel saavad nad siin sõlmida kontakte ka oma kodumaiste klientidega. On täiesti võimalik, et Maamessile tulev Läti firmagi saab siin kodumaiseid kliente. Nii ongi varasemate aastatega võrreldes tänavu messil rohkem Läti firmasid. „Selgelt on näha, et Eesti ja Läti firmad on hakanud aktiivselt koostööd tegema,” lisab Kikkul.

Põllumeeste kõrval on messile loomulikult oodatud kõik linnainimesed ja lapsed. „Eks teeme messi ikka nii, et kui kuskilt Eesti otsast hakatakse tulema, siis ikka täis autoga ja tervel perel on terveks päevaks meie juures tegevust,” sõnab Kikkul.

Põllumajandusega iga päev mitte kokkupuutuv inimene saab messil hea ülevaate, millega maal tegeletakse. Usutavasti avaldab muljet meie põldudel kasutatav uus tehnika.

Kui mehed saavad tehnikat uudistada, siis perenaistel on põnev talutoodangu ja aianduse müügialadel ringi käia ja lastel loomi vaadata.

Traditsiooniliselt on messil tõupullide näitus ja oksjon ning raievõistlus. Erilisena võib välja tuua veel Baltic Agro Machinery korraldatava näituse, kus näeb, kuidas John Deere’i traktor on saja aasta jooksul arenenud.

Kohila Vineer OÜ on Latvijas Finieris tütarettevõte. Latvijas Finieris on üks Euroopa juhtivatest vineeritootjatest. Kohila Vineer OÜ on kasepuidust spooni ja vineeri valmistav puidutöötlemise ettevõte.

Lõpptooteks on väga kvaliteetne erinevate pinnakatetega vineer, mille peamised kasutusvaldkonnad on ehitus, transporditööstus, laevaehitus ja mööblitööstus.

Otsime oma meeskonda

KATELSEADME OPERAATORIT

Peamised tööülesanded:

• katlamaja töökorras hoidmine, hooldamine (sh katlamaja põletite hooldus) ning tehniline järelevalve; • vajadusel remonditööd; • tehnoloogilise dokumentatsiooni korrashoid.

Sinult ootame:

• erialast väljaõpet; • töökogemust termaalõlikatla operaatorina vähemalt aasta; • täpsust, kohusetundlikkust ja iseseisvalt töötamise oskust.

Omalt poolt pakume:

• sooja, puhast ja valget töökeskkonda 2016. aastal valminud tootmishoones; • võimalust kasutada massaaži, taastusravi või endale sobivat sportimisviisi ettevõtte kulul; • võimalust kasutada ettevõtte pakutavat kohapealset toitlustust (lõuna osaliselt kompenseeritud, öisel ajal supp tasuta); • võimalust kasutada ettevõtte koostööpartnerite pakutavaid soodustusi; • töögraafikut 3 tööl, 3 vaba (päevased ja öised vahetused, vahetuse pikkus 12 tundi).

Tööpäeva algus vastavalt kell 8 (päevane) või kl 20 (öine).

Kandideerimiseks saada CV e-aadressile personal@kohilavineer.ee.

Täiendav info tel 5688 8517, Anu Õun.

14 || ilma- ja taimetark || maa elu

29. märts 2018 lehe õied. Taimed valada kuuma veega üle ja lasta tõmmata 20 min. Islandi samblik vajab keetmist 30 min ja seejärel tõmbamist umbes 45 min, kuni moodustub sültjas mass. Kibeda maitse peletamiseks võib sambliku enne keetmist kuuma vette panna, lasta mõni minut seista, valada vesi ära ja uue veega keema panna.

Soolestiku puhastamiseks jääkainetest, mis soolteseintele kogunevad, võib kasutada toidus linaseemnejahu nii smuutide kui ka jogurtiga. Koos marjajahudega sobib kama asemel.

Soolestikku puhastavad kõik teisedki seemned (kõrvits, tšiia ja kliid), aedviljad ja aprillis loodusest saadav karulauk.

Kel akna peal rohelist sibulat või küüslauku, siis needki on abiks. Aedviljadest kabatšokid ja muud kõrvitsalised, soovitatavalt koorega. Sobivad ka hoidisena.

Parasiitide vastu aitab soolikarohu- ja koirohutee või tinktuur, kõrvitsaseemned ja kuivatatud kukeseened. Kukeseentest jahvatada jahu või teha tinktuur. Kes alkoholi ei taha, võib tilgutada tinktuuri kuuma vee sisse. Kukeseenepulbrit võib ka lihtsalt veega segatuna sisse võtta, seda kuumutada ei tohi. Kasutada 30 min enne sööki, kuuri pikkus 10 päeva. Ülihead keha puhastajad on toormahlad ja smuutid, mida saab valmistada juur- ja puuviljadest, marjadest. Ideaalne oleks, kui need pärineksid mahekasvatusest. Mahlu võib valmistada seguna, näit porgand-õun-ingver-seller. Peedimahl peaks enne tarvitamist umbes pool tundi lahtiselt seisma. See on eriti tõhus verele ja veresoontele, ka kehvveresuse korral ja pärast keemiaravi. Porgandi ja peedi mahlapressijääkidest saab valmistada pirukaid, kotlette, lisada tainasse jahu asemel, suppidesse, ühepajatoitu. Kel pole mahlapressi ega mikserit, saab valmistada toorsalateid.

Mikseriga võib teha smuutisid. Sügavkülma marjadele ja mahladele saab lisada tärkavat rohelist, idusid ja rohejahusid. Ise valmistan hommikuti smuutit leotatud toortatrast, meest või agaavisiirupist, õuntest ja sügavkülma varutud marjadest. Kasutada saab ka kuivatatud taimi. Näiteks on hea smuuti banaanist, punasest sõstrast, tšiiaseemnetest ja kõrvenõgesejahust. Vedeldamiseks lisada vett või vahtramahla. Sobib ka põdrakanepi, võilillelehe vm jahu. Kõrvenõgese tarvitamise aeg on oktoobrist maini, valgel ajal sellega liialdada ei maksa, siis saab keha oma serotoniinikoguse juba päikesest.

ilMaTark

jÜri kaMEnik ilmatark

veeL Lume suLAmisest

K

Lümfisüsteemi puhastamiseks, eriti kui nahal on punne ja allergiaid, sobib kasemahl.

Foto: liis tREimANN

Paastuaeg on lõppemas v

anasti kestis paastuaeg vastlapäevast lihavõteteni.

Siis söödi peamiselt taimset toitu. Lihavõttepühaks hakkasid kanad munele, lehmad lüpsma, merest sai värsket kala, pühadeks tapeti mõni loom ja õuest sai juba värsket. Tänavune kevad õuest rohelist just ei luba, karulaugudki on lume all. Hakkama tuleb saada sellega, mida varunud oleme. Siiski, mõnel pool juba vahtramahl jookseb ja kanadki on munele hakanud. Ja kauplusest on kõike saada.

Kõige parem on siiski oma sügavkülma ja keldrisse varutu, tublimad on kindlasti ka aknalauale juba rohelise kasvama pannud. Kalendrikevad küll algas, kuid akna taga on veel talv – oleme väsinud ja haigustest kurnatud. Pu-

ju Kal

kÜlvikalEndEr: MärTS–aprill Ne i

Sõnn

Leht

MAA

TULI

VESI

ÕHK

Leht, alates kl 09.55 vili

5. N

Vili

6. R

Vili, alates kl 21.01 juur

S

4. K

K

I ST U T U S A E G

Õis, alates kl 01.57 leht

LI

3. T

Õis 06.45 20.06

VI

Õis

15.37

1. P 2. E

R

i ts

Juur, alates kl 20.52 õis

ur Amb

31. L

Jäär

vi Lõ

30. R

kits

U

fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

tede, peterselliga: 1 sl taimepuru valada üle 0,3 l kuuma veega, lasta tõmmata 10–20 min ja juua päeva jooksul. NB! Põldosja ja linnurohtu tuleb keeta 30 min. Kuur võiks kesta 7–10 päeva. Väga tõhus neerupuhastaja on kasemahl, mida aprilli lõpust mai alguseni saab. Praegu müüakse kasemahla poodideski, aga alati võib ka ise sügavkülma panna, hapendada või pastoriseerida, et oleks käepärast võtta. Aedviljadest on head seller, kõrvits, kurk. Marjadest jõhvikad, pohlad, kirsid.

Liigeste puhastamiseks sooladest ja streptokokkidest, mis põhjustavad põletikke ja reumat, sobib soopihl. Soopihla tuleb keeta 30 min või hoida termoses 6−8 tundi. Samuti on kasulikud segud kuldvitsast, angervaksast, kaselehtedest, põldosjast ja kummelist.

Hingamisteede puhastamiseks, kui on olnud tugev bronhiit või kopsupõletik ja köha pole veel kadunud, sobivad paiseleht, Islandi samblik, kassinaeris, teeleht, üheksavägiseõied. Samuti aprillis õitsema hakkava paise-

JU

kaTrin lukE

hastuskuur enne suurt kevadet kulub igati ära.

Kõige tähtsam organismi puhastaja on puhas, mürkideta kasvatatud toit. Puhastuskuuri ajal tasub vältida nisujahu (seda saab asendada kookos- ja tatrajahuga) ning piima.

Lümfisüsteemi puhastamiseks, eriti kui nahal on punne ja allergiaid, sobivad teelehe- ja kolmisrusetee, seller, kasemahl.

Veresoonte puhastamiseks on hea harilik mailane, tatraürt, angervaksatee, arooniad, viirpuumarjad, peet.

Maksa ja sapiteesid puhastavad võilillelehed- ja juured, saialill, raudrohi, kõrvenõges, kibuvitsamari. Need taimed soodustavad sapieritust ja parandavad seedimist. Lisada võib kaselehti, põdrakanepit, põletike korral ka metskuldvitsa. Taimesegu valada üle kuuma veega, lasta tõmmata 15–20 min ja juua 30 min enne sööki või söögiaegade vahel. Ka kevadise vahtramahla kuurid on maksale head.

Neerusid puhastatakse raudrohu, kortslehe, kaseleh-

V

una (kevad)talv jätkub, siis jätkan teemal „sula”. Eelmisest jutust jäi meelde see, et sula ja lume sulamine ei ole üks ega seesama ja lume peamine sulataja on soe õhk, mitte aga vihm või päike. Jutt jäi madalate pilvede, soojuskiirguse ja sula „maagilise kolmnurga” juurde – jätkan sellest kohast.

Niisiis, kuna praegu on õhumass külm ja kui madalaid pilvi pole, siis järelikult pole ka aluspinnale suunatud soojuskiirgusvoog kuigi suur. Samal ajal peegeldab lumi suurema osa lühilainelisest kiirgusest tagasi, nii et ka see ei põhjusta lume sulamist. Seda kinnitavad ka minu visiidid maapiirkondadesse.

Teisiti on olukord siis, kui lumi on väga vana (firn – ehk sõmerlumi on omadustelt lume ja jää vahepealne materjal, mis esineb peamiselt liustike ülaosas) või saastunud. Saastunud lume albeedo (eelmisel korral selgitasin, et albeedo ehk peegeldusnäit on 0st kuni 1ni) on oluliselt madalam.

Seega neeldub tunduvalt enam kiirgust ja lumi võib üksnes neeldunud kiirguse mõjul sulada, isegi kui õhutemperatuur on nullist madalam. Seda näemegi maanteede ja asulate ümbruses, kus lumi on saastunum, eriti kui pole pikka aega lund sadanud. Suuremates asulates lisandub kindlasti veel soojasaare efekt – inimese elutegevuse tõttu eritub keskkonda soojust, samuti neelavad asulad päikeselise ilmaga palju rohkem kiirgust, mistõttu temperatuur on asulates kõrgem ja see mõjub samuti lund sulatavalt.

Värske lume albeedo on üle 0,9, mistõttu neeldub väga vähe kiirgust ja seetõttu päike lund eriti ei sulata.

Et lumi pole sula, sellest saab aru peamiselt kahel moel: kohev, ei hakka kokku, sätendab. Küll aga sulab päikese mõjul vana, firniks muutunud lumi, saastunud ja porine lumi ning lumi, mis on kontaktis mingi tumedama pinnaga, näiteks puutüvede vahetus läheduses, asfaldil jne.

Puhas värske lumi on hea indikaator, näidates seda, kas temperatuur on hilistalvel (klimaatiline kevad pole ju veel alanud) üle 0 °C või mitte.

Seoses teemaga „sula” on toimunud üllatavaid arenguid. Ettevõtte Ilmainstituut OÜ all on alustamas tegevust ilmaterminikomisjon, kus on välja pakutud sellised terminid: pöördkihistus (inversiooni „maakeelne” vaste), pahvaktsüklon ja nihkesula (olukord, kui õhutemperatuur on alla 0 °C, aga lumi sulab, teine sulaliik on nominaalsula, kui õhutemperatuur on üle 0 °C, aga lumi ei sula, v.a päikese käes, mida juhtub sagedamini, viimati 24. märtsil). Kindlasti jätkub avastusi isegi sellises kitsas valdkonnas nagu „sula”.

(Kevad)talv kestab. Nädala alguses liikus madalrõhulohk üle Läänemere ja Soome lahe kagusse ja lumesadu liikus lõuna poole, tuues värske lumekihi. Selle järel tugevnes Skandinaavia keskosas kõrgrõhuhari, mille mõjul ilm selgines. Ülejäänud nädal oli ja on peamiselt sajuta ja talvine: hommikuti kuni –15 °C ja päeviti 0...–5 °C, kohati ja lühiajaliselt ka soojem. Suuremat lumesadu ja tuisku on üsna tõenäoliselt oodata aprilli alguses, kuid soovitan siiski silm peal hoida jooksval ilmaprognoosil. Nagu ikka – elame, näeme!

kUUkAlENdRi koostAJA sigNE siim, 2018

K V

maa elu || kodu ja aed || 15

29. märts 2018

Ilubataat ja teised kenad kassitapulised Säde Lepik Maa Elu

S

uurtes toidupoodides on mõnikord müügil bataadi (Ipomea batatas) ehk maguskartuli pikerguse kuju ja punaka või kollaka koorega mugulaid, mis on meie kartulitest tublisti suuremad. Lõuna- ja KeskAmeerikast pärit maguskartulid on väga tärkliserikkad ja suure energiasisaldusega (100 g / 117 kcal / 489 kJ) ning seepärast pole vast põhjust kurvastada, et bataate saab õues kasvatada vaid troopikas ja meie põhitoiduse hulka need ei kuulu.

Soojanõudlik bataat annab sobivas kliimas arvestatava mugulasaagi umbes 120 päevaga.

Lopsakad lehed aiavaasis Lilleanumaid sobivad meil aga väga hästi täiendama ilubataat ja mitu teistki kassitapuliste (Convolvulus) sugukonna lehtertapu (Ipomoea) perekonna liiget. Ilutaimena kasvatatakse bataadi ilusa lehekuju ja värviga sorte. Viiest kokkukasvanud kroonlehest moodustunud õielehtrid on bataadil armsad, kuid lehtedest hoopis tagasihoidlikumad. 1–2 meetri pikkuste roomavate vartega taimed on kenad peenras pinnakatjatena.

Ilubataadi lehed on sordist olenevalt kas südaja, sõrmjaguse või sõrmlehise kujuga, nende värvus ulatub eredast laimirohelisest kollakasroheliste ja mustjaspunaste toonideni. Sordil ‘Tricolor’ on näiteks roosakasvalge leheserv, kollakasroheline on ‘Terrace Lime’.

‘Marguarita’ südajad lehed on laimirohelised, sordil ‘Black Heart’ aga mustjaspunased.

‘Blackie’ mustjaspunased lehed on lõhistunud, hästi tumeda lõhistunud lehestikuga ‘Sweet Georgia Deep Purple’ on väga kena aiavaasist alla rippudes. ‘Sweet Georgia Red Heart’ on aga punakaspruunide südamekujuliste lehtedega. Natuke kaasa aidates saate pik-

Ilubataadi lehed on sordist olenevalt kas südaja, sõrmjaguse või sõrmlehise kujuga, nende värvus ulatub eredast laimirohelisest kollakasroheFoto: Pixabay.com liste ja mustjaspunaste toonideni.

kade vartega taime ka tugedele väänduma kinnitada.

Ilubataadi seemet poest otsida ei maksa, neid paljundatakse pistikute või mugulatega.

Juba mitmel aastal on põnevama taimevalikuga aiandid kevadel ka ilubataadi taimi müünud. Soovi korral saate pistikuid teha, need kasvavad üsna ruttu.

Ilubataadile valige võimalikult päikeseline ja soe kasvukoht. Neile meeldib rammus muld. Aiavaasis tuleb neid üsna rohkelt kasta ja väetisega kosutada – tänuks on taimede kiire ja lopsakas kasv. Kui ilubataat on sügiseks väikesed mugulad alla kasvatanud (pistikutest kasvatatud taimelt erilist saaki loota pole), siis hoidke neid ületalve jahedas ja kuivas kohas nagu daaliaid või kartuleid. Neist on aga lihtne ilma

jääda, sest magusad mugulad maitsevad väga hiirtele.

Mitu ilusat lehtertappu Aprillis jõuate veel ettekasvatuseks külvata mitme kauni soojalembese ja meil üheaastase ronitaime seemet. Külvist õitsemiseni kulub neil lehtertapuliikidel umbes kolm kuud. Õite iga on neil kahjuks üürike, kuid selle eest puhkeb närtsinute asemele üha uusi õielehtreid ja nõnda kuni külmadeni. Lehtertapud on kenad võrestikul ronides või näiteks mõnele tugevamale taimele toetudes – vahva ju, kui näiteks ebajasmiinile ilmuvad suve lõpukuul hoopis lehtertapu õied.

Kõige tuntum liik on meil ilmselt südajate lehtede ja taevassiniste õitega kolmevärviline lehtertapp (Ipomea tricolor), mis võib kasvada kuni 3 m kõr-

EESTI TAIMEKASVATUSE INSTITUUT võtab vastu järgmiste

SEEMNEKARTULI SORTIDE TELLIMUSI: TEELE • REET • PIRET • ANTS • ANTI • JÕGEVA KOLLANE Info ja hinnad www.etki.ee Tel 513 4723 Merike Harjo Müügil ka toidukartul. Tel 534 68618 Katrin Kalm

guseks. Aretatud on ka punaste, lillade ja kirjude õitega sorte.

Punaste lehtrikujuliste õitega on erepunane lehtertapp (I. coccinea) ja ka madalama kasvuga (u 2 m) sulgjas lehtertapp (I. quamoclit), mille lehtede kuju on niitjas. Õhtul avanevad uhked valged õied on kuu-lehtertapul (I. alba). Verev lehtertapp (I. purpurea) näitab oma lillasid või kirjusid õisi aga hommikupoolikul.

Väga põnev taim on hõlmine lehtertapp (I. lobata, sün Mina lobata) ehk miina. Tema u 2 cm pikkused torujad õied hoiavad kõik jonnakalt õievarre ühele küljele ja jahmatavad oma värvikusega: algul on need punased, siis kollased ja lõpuks valged. Korraga võib taimel olla kõigis nime-

tatud toonides õisi. Lehed on sõrmhõlmised. Sobivas kasvukohas võib miina sirguda kuni 3 m kõrguseks.

Lehtertappude taimi ette kasvatama hakates pistke parajalt niiske külvimullaga täidetud potti kuni 2 cm sügavusele 3–5 seemet. Seniks, kuni ilmuvad tõusmed, oleks hea pott katta niiskust hoidva kile või klaasiga. Selleks võib kuluda 10–14 päeva. Sel perioodil on paras temperatuur kuni 20 °C.

Juba mitmel aastal on põnevama taimevalikuga aiandid kevadel ka ilubataadi taimi müünud.

Et taimehakatised välja ei veniks, hoidke neid võimalikult valges kohas ja soovitatavalt natuke jahedamas ruumis, kus on kuni 18 °C. Vajadusel tuleb noori ronitaimi juba potis toestada, kord nädalas andke neile ka väetist. Tasapisi tuleks neid ka õueõhuga harjutama hakata. Õue saab toredad ronitaimed istutada pärast öökülmaohu möödumist ja mulla soojenemist, andke neile seal päikseline ja tuulevaikne kasvukoht. Muld peaks olema viljakas ja vett hästi läbi laskma.

Taimede vaheks on istutades paras jätta u 35 cm.

Tüütu kassitapp Eespool esitletud iludustel on ka üks tüütu ja kõigile tuttav sugulane, mis ei puudu vist küll ühestki suuremast aiast.

Ka hariliku kassitapu (Convolvulus arvensis) õrnad valged või roosakad õielehtrid on ju päris armsad, kui neid me oma mustasõstrapõõsas küll näha ei taha. Tülikas kassitapp mässib end kähku ja tihedalt ümber teiste taimede ja kipub neid lamandama või lämmatama. Ladinakeelne sõna convolvere tähendab eesti keeles keerduma ja selle järgi on nime saanud kogu kassitapuliste sugukond.

Kassitapp kuulub roomjuureliste hulka ja see teebki taime raskesti tõrjutavaks. Peajuurest arenevad tal rõhtsalt kasvavad külgjuured, millele võib tekkida lisapungi. Siis arenevad sealt nii võrsed kui ka uued peajuured ja need võivad tungida kuni 2 m sügavusele. Kui te kevadel näiteks freesiga mulda harides kassitapujuuri tükeldate, võib igast tükist varsti kasvada uus sama võimsa juurestikuga taim.

Suur osa juurestikust jääb neil künnikihist sügavamale. Kassitapp levib ka seemnetega.

Kõige lihtsam on kassitappu vaos hoida välja kurnamisega.

Tõmmake väikesed taimed kohe välja, kui neid aias märkate, ja kõblates koristage ära ka maast välja tulnud juurejupid.

Kohtades, kus te mulda ei hari, niitke kassitapp kindlasti maha enne õitsemist. Kui taime maapealset osa järjekindlalt hävitada, siis ei saa kassitapp juurtesse varuaineid koguda.

Herbitsiide ei tasu koduaias kasutada ja kui kellelgi on siiski suur kiusatus neid kassitapu vastu pruukida, tasub arvestada, et ka kerge mürgitamise elab see vastupidav taim kaunis hästi üle. Glüfosaati sisaldavad vahendid on aga ohtlikud kõigele elavale.

www.aiamaailm.ee info@aiamaailm.ee

Rikkalik valik lille- ja köögiviljaseemneid, lillesibulaid ja istikuid nii kauplustele, kui ka aiapidajetele.

16 || muNad || maa elu

29. märts 2018

munadepühad

rõõmustavad kaupmehi vas ka kevadpühadeks kutsub, kuulub munade kõrval veel palju muudki, mis kaupmeest rõõmustab.

SirjE niiTra Maa Elu

P

oed on juba mõnda aega kevadpühade ootuses oma letid erkkollast nänni täis ladunud ja munade müük kasvab iga päevaga, ületades peagi tavalist päevakäivet mitu korda. Poodnikud rõõmustavad, et pühad suurendavad ühtlasi ka muu kauba läbimüüki.

Rimi ostujuhi Margus Amori sõnutsi tuleks pühademunad juba varakult ära osta, sest värske muna koor tuleb palju kehvemini munalt ära kui paar nädalat seisnud munadelt. Samal ajal tõdeb ta, et ees ootavate pühade juurde, mida rah-

EEs ootab PiKK nädalavahEtus „Lihavõtete tähistamine on Eestis järjest rohkem populaarsust kogunud. Tarbijakäitumise mõistes on tegemist nii-öelda pika nädalavahetusega, kus suguvõsa või siis sõpruskond kokku saab. Kaetakse laud ja pakutakse head-paremat. Kuigi tegemist on liikuva pühaga, siis tihti seostatakse seda kevadhooaja saabumisega ja olenemata ilmast alustatakse paljudes kodudes juba ka grillimisega,” räägib Amor. Ta lisab, et kõik see kokku tõstab kaupmeeste müügiootused kõrgeks ja oodatakse ligikaudu 15 protsenti müügitõusu võrreldes tavanädalatega.

Varasem kogemus ütleb sedagi, et munade müük kasvab samanimeliste pühade ajal meeletult. „Kui tavaliselt müüme kanamune tuhandetes, siis munadepühade ajal kümnetes tuhandetes. Kanamune oleme pühade ajaks varunud vastavalt eelmise aasta müükidele. Toona jagus valgeid mune kõikidele ning ilmselt ei tohiks neist puudust tulla ka sel aastal. Mõistagi pakume mune nüüd ka soodsate hindadega. Kokkuvõttes oleme suurenenud nõudluseks valmis,” selgitab Rimi ostujuht olukorda.

Mida tähendavad aga peagi saabuvad pühad munatootjatele? Eesti suurima munatootja Dava Foodsi tegevjuht Vladimir Sapožnin ütleb, et kui tavaliselt müüb ettevõte umbes miljon muna nädalas, siis kahe nädala jooksul enne lihavõtteid üle kolme miljoni muna ehk 50 protsenti rohkem. „Varusid ei saa kahjuks pikalt koguda, sest Euroopa Liidu reeglite järgi tohib muna „parim enne” olla ainult 28 päeva, kuigi külmikus hoides on ka kolm kuni neli kuud täiesti okei. Me näiteks müüme oma grupis Taanist

Dubaisse ja Saudi Araabiasse mune, kus need lähevad jaherežiimis konteineriga kuu aega sinna ja seejärel kehtib veel poes „parim enne” kaks kuud,” kõneleb Sapožnin.

Dava Foodsi kanalates on ainult valged kanad, kes munevad valgeid mune. „Kana muneb ikka nii, nagu looduse poolt ette nähtud. Ega seda protsessi kiirendada ei saa. Seetõttu tuleks tarbijail ikka pühadeks mune veidi ette osta,” soovitab Sapožnin. väiKEtootJa: mEiE munE PolE värvida vaJa Ehkki poed müüvad ka erinevaid munavärve ja -lakke, pole neil, kes tarbivad mõne värvilise koorega munadele keskendunud väiketootja toodangut, selliseid abivahendeid osta tarvis.

Ajakirjanduses on juttu olnud Koigi vallas Vaali külas oma hobitalus toimetavast Maarja Koivuojast, kes lubas Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks saada oma

suleliste abiga koguni sada erinevat värvi muna. Tal on kümneid eri sorti kanu ja nende ristandeid, kelle abiga siis uusi mune aretab. Uusima värvina sai ta hiljuti oma munadele ka kollase tooni.

Raplamaal poolesaja kana, jäneste ja ühe kitsega toimetav Inre Mehide, kelle kanad munevad ilusaid roosa, rohelise, pruuni ja helesinise koorega mune, teatab, et sattus seda tegema täiesti juhuslikult. „Sõitsime naisega mööda Eestimaad ringi ja ostsime prooviks erinevaid mune kokku ning panime need kodus oma kanade alla hauduma. Vedas, et hakkasime saama seitset eri tooni mune, mis endalegi meeldima hakkasid. Nüüd

katsetame huvi pärast edasi,” selgitab ta. Kanu on tal musti, pruune, musta-hallija pruuni-valgekirjusid, halle ja ka üks kollakaspruun, keda pere kuldkanaks kutsub.

Päris valgeid mune ei mune neist ükski, kõigil on mingi toon juures. Pere müüb mune oma sõpradele ja tuttavatele, aga suuremat hinda värviliste eest ei küsi. „Muna on muna,” lausub peremees. Aga tahtjaid on ilusatel värvilistel munadel muidugi palju. Praegu on munemise kõrghooaeg ja päevas tuleb kuni 35 muna, mis on Mehide hinnangul väga hea tootlus.

Kuna nõudlus värviliste munade järele on kasvanud, siis on Mehidel kavas panna tänavu juba rohkem mune haudele. „Ega siin mingit kunsti pole, sest kana ise haub välja,” lausub ta. Kõik kanad on vabapidamisel ja isegi talvel on luuk lahti, nii et kes soovivad, võivad käia õues värsket õhku hingamas. Pere peab kanu oma põhitöö kõrvalt. „Mingit toetust me ei vaja, aga tahaks, et kui viiks poodi müüki, ei peaks mingeid lisamakse tasuma,” ütleb mees jutu lõpetuseks.

lihavõtEtE tähistaminE on EEstis järjEst rohkEm populaarsust kogunud.

Need siin on oma loomulikes värvides munad.

Foto: liis NiitRA

on kevadkoristuseks valmis!

Koppharjad

Tänavapuhastusharjad

K1800

HW2200

3600.-

hind alates:

2300.-

K2000

HW2700

3850.-

hind alates:

2850.-

Veesüsteem lisavarustusena:

Veesüsteem lisavarustusena:

hind alates:

hind alates:

720.-

Põhja-Eesti müügihall: Tule 20, 76505 Saue, Harjumaa Telefon: +372 528 2732, +372 521 8462 E-mail: joosep.kaba@sami.ee Lõuna-Eesti müügihall: Petseri 40, 68204 Valga, Valgamaa Telefon: +372 524 1759 E-mail: heiki.kuld@sami.ee

440.-

Hinnad ei sisalda käibemaksu