Osuti 3/2012

VABA AEG • Jõulud looduses • Mida metsa kaasa võtta?

• Ilmakindel jõuluroog metsloomadele AJAKIRI TEADLIKULE TARBIJALE

NR 3/2012 (4) DETSEMBER

JÕULURÕÕM

TEHNIKA

• Kinkekaart või langevarjuhüpe?

• Kõige lahedamad ja sobimatud kingid • Kas kingituse saab poodi tagasi müüa?

Selleks, et auto pakaselisel talvehommikul ikka eluvaimu näitaks, peaks masina külmakindlaks muutmist alustama juba varakult.

Tegusat aasta lõppu kõigile! Ühinenud Ajalehed Pärnu Postimees Virumaa Teataja Järva Teataja Valgamaalane Sakala

juhtkiri

Kõige toredam jõulukink

K

üsimus, mida sa jõuludeks tahad, väsitab küsijat ja vastajat ühtmoodi. Isegi kui mõni kingisoov või suurem unistus on vahel pähe turgatanud, siis pärimise peale see loomulikult otsekohe meelde ei tule, ja liiga palju raha nõudvat kingisoovi ei söanda ju kõva häälega välja öelda. Kellel seda raha siis ikka puuga selga võtta on.

Samas võib kinkimise rõõm tõepoolest saamise rõõmust suurem olla. Tean inimesi, kelle puhul see kindlasti paika peab. Isegi kui vargsi poetad, et nendel jõuludel pole vaja kingitusi teha, saame lihtsalt kokku, istume mõnusalt ümber laua ja ainus, mida seekord üksteisele kingime, on aeg, on ta ikka kõigest hoolimata vaimuka ja vahva, aga samas tarviliku asja ära pakkinud, et sellega teisele inimesele rõõmu teha. Ja kuidas siis selle peale pahandada, kui kinkija suurim õnnetunne saab alguse saaja siirast üllatumisest ja tänust: „Kust sa teadsid, et just seda on mulle kõige rohkem vaja!”

Kindlasti oleme pärast kingituse lahti pakkimist ka avastanud, et välja koorunud asjale ei ole meie elus kohta. Mida sellega siis peale hakata?

Ameerikas on täiesti aktsepteeritud kingituste tagastamine poodi, kus nende eest raha peo peale laotakse või sobivama suuruse ja mustriga mudeli vastu välja vahetatakse. Sealsetes suuremates kaubamajades on mitme teenindajaga pikad letid, kuhu saab kingitud asjad tagasi müüa või ümber vahetada.

Muidugi on Ameerika rikkus, kaubarohkus, suhteliselt odavad hinnad ja tarbimiskultuur jõudnud üle mõistuse käivate tuurideni. Kauplusesse viiakse tagasi näiteks elektroonikakaupu ja seadeldisi, mille käivitamiseks liiga põhjalikult ja kaua juhendit tuleb lugeda või millele mõistus peale ei hakka.

Majanduslangus on sealsetessegi tarbimistavadesse muutusi toomas ja tagastamispoliitikat on jõuliselt muutma hakatud.

Kaubandusketid on tagastamiste vältimiseks palganud asjatundjaid, kes tulevad ise sinu koju ja näitavad, kuidas nõudepesumasinat käima panna. Ka palutakse kauba tagastajal ost hoopis heategevuseks annetada. Ameeriklane saab annetuse oma maksudesse arvestada. Poed soovitavad aina rohkem kinkekaartide lunastamist, sest siis saab inimene ise kauplusest endale vajaliku asja valida. Tagastustähtaegu on kõvasti vähendatud, osad kauplused on kauba poodi tagasi toomise eest teatud tasu määranud.

Eestis pole taolist kingituste poodi tagasi viimise tava olnud.

Liiatigi nõutakse praaktoote või ostetud kauba mõne muu põhjendatud tagastamise puhul ostutšekki, aga meie kombestik ei luba kingitusele hinnasiltigi külge jätta, kaupluse ostutšeki lisamisest rääkimata.

Meile on juba lapsepõlves toonitatud, et kingitud hobuse suhu ei vaadata: kingitut tagasi ei lükata ja edasi ei kingita. Seetõttu täitubki kodu kasutu nänniga, mis ainult tolmu kogub või ruumi võtab ja millest rõõmu ei tunta.

Samas ei ole ilus kinkijale grimasse teha, sest kust tema võis teada, et olid endale nädal tagasi ise just samasuguse kalendermärkmiku ostnud. Kingitus tuli ju südamest. Seega tasub ehk siiski mõelda kingituse edasi kinkimisest. Loomulikult võib riideesemeid, mida ise selga ei pane, ära anda, lastekodudesse, varjupaikadesse ja päevakeskustesse viia. Nii võib teile ülearune või sobimatu asi tänuliku omaniku leida.

O

mamoodi murelikuks teeb laste ja noorte seas leviv soov, kui mitte nõue tähtpäevaks raha saada. Kui praktiliselt mõelda, siis on sel ju mitu head külge: noor saab kingitud raha eest talle kõige ihaldusväärsema asja soetada ja riiulile ei kogune mõttetuid nipsasjakesi.

Teisest küljest ei jää talle ka emotsioone ega mälestusi, sest raha võib pudeneda ainult argisusele.

Mäletan lapsepõlvest, mis tunne mind valdas, kui tohtisime kuuse alt pakid ära korjata. Juba ette pelgasin, et nagunii on mulle „pehme” kingitus, pakitud pruuni jõupaberisse, millesse saab pisikeste sõrmedega hõlpsasti augu sisse torgata. Jälle on mamma kudunud labakindad või sokid – mida muud sealt oodata oli! Enamasti see tunne ei petnud.

Aja jooksul on mu jõulutunne läbi teinud imeliku muutumise.

Nüüd, mil vanamamma on olnud juba aastaid Metsakalmistul, tunnen kuuse alla pandud kingitusi vaadates aadates alati hinges kripeldust: mis ma küll kõik õik ära ei annaks, kui võiksin sealt leida paki, kus on mamma kootud kärbsekirja kindad sees.

Eve Rohtla

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2012

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post: eve.rohtla@ajaleht.ee Toimetaja Signe Siim, e-post: osuti@ajaleht.ee Küljendus Ain Kivilaan, e-post: ain.kivilaan@ajaleht.ee Liina Valt, e-post: liina.valt@ajaleht.ee Reklaami valdkonnajuht Viktoria Nahkur, e-post: viktoria.nahkur@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi Telefon 433 0040 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 32 000 Järgmine tasuta ajakiri Osuti jõuab Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellinud inimeste postkasti 16. märtsil 2013.

peatoimetaja

Minisun D-vitamiin – Väike Päike igasse päeva!

Minisun on kõige parem vahend tagamaks kogu perele vajalik päevane D-vitamiini kogus.

DŝŶŝƐƵŶ ŽŶ ǀćŝŬĞ ŬƐƺůŝƚŽŽůŝ ŵĂŝƚƐĞŐĂ ƚĂďůĞƩ͕ ŵŝĚĂ ŽŶ ŬĞƌŐĞ ŶćƌŝĚĂ͕ ŝŵĞĚĂ ǀƁŝ ĂůůĂ ŶĞĞůĂƚĂ͘ Minisun on Soomes välja töötatud D-vitamiini ƐŝƐĂůĚĂǀ ƚŽŝĚƵůŝƐĂŶĚ͕ ŵŝůůĞ ƚŽŝŵĞ ũĂ ŝŵĞŶĚƵŵŝŶĞ ŽŶ ŚćƐƟ ƵƵƌŝƚƵĚ͘ DŝŶŝƐƵŶ ŽŶ ƐĂĂĚĂǀĂů ŬĂ ϯϬϬ ƚĂďůĞƫ ƐŝƐĂůĚĂǀĂƐ ƉĞƌĞƉĂŬĞŶĚŝƐ͘

Minisun – D-vitamiin kogu perele.

SaadavĂů ŚćƐƟvarustatud apteekides.

2 Detsember 2012

kaubandus

Kiirustage, täna algasid Piiks-piiks päevad!

FOTO: PEETER LANGOVITS/„POSTIMEES“

Teet Roosaar teet.roosaar@parnupostimees.ee

L

aupäeva keskpäeval tungleb kaubanduskeskustes palju inimesi, kes ostukärusid täidavad. Rohkem kui ühe-kahe toidukaupluse külastamine röövib vähemalt kaks-kolm tundi. Minnes samal ajal veel mõnda riidepoodi, olete veerandi nädalavahetusest kulutanud tänapäeva „jahilkäiguks”.

Millal süüa osta Eks ikka siis, kui külmkapis valitseb tühjus ja selle täitmiseks aega on. Reede õhtul või laupäeva lõuna paiku poodi minemise asemel tasub nädala sisseostud teha laupäeva õhtupoolikul või pühapäeval, mil rahvast on poodides vähem.

Selleks, et kõigist toidukaupade nädala allahindlustest osa saada, tuleks need aga osta kampaania alguses. Hea hinnaga kohv võib kiiresti otsa lõppeda ja nädalavahetusel poodi minnes ei pruugi seda enam müügil olla.

Maximas algavad nädala allahindlused teisipäeval, Rimis kolmapäeval ja Selveris neljapäeval. Paraku ei saa iga päev tööl käivad inimesed oma elu allahindluste järgi seada.

Toitu ja esmatarbekaupu müüvate kauplusekettide paar nädalat kuni kuu kestvad sooduskampaaniad on enamasti varakevadel, pärast jaanipäeva ja oktoobris-novembris. Kampaaniate ajastus ja loogika on iga ettevõtte jaoks ärisaladus.

Nende planeerimisel püütakse prognoosida

Sooduskampaaniate ajal allahinnatud kaupu ostes võib märkimisväärselt säästa, kuid kaupluste läbikammimine kulutab aega ja bensiini.

Selleks, et mitte ostuhullusesse nakatuda, tasub poekülastused eelnevalt läbi mõelda.

>> lk 4

Detsember 2012

3

kaubandus

tarbijate käitumist, arvestada hooaja, tähtpäevade ja konkurentide käitumisega.

Eduka kampaania ajal võib mõne kaupluse läbimüük suureneda kuni kolm korda. Maxima kõige edukamad kampaaniad on Ostuööd, Rimil Tudish Piip ja Selveril Laadapäevad.

FOTO: ANTS LIIGUS/„PÄRNU POSTIMEES“

Veidrad kampaanianimetused

Linna parim ostukorv orv aastast aa astas astas asst st 1992 19 992

Suur-Jõe 58 t Pärnu t tel 447 9111

Ostuööd eristuvad oma hilisõhtuse ostlemise tõttu teistest kõige selgemalt, kuid isegi keskmisest ostjast teadlikumale tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhatajale Hanna Turetskile oli üllatuseks, et Selveri Laadapäevad on mõeldud igapäevasemate ja Ohhoo päevad kvaliteetsemate kaupade müügiks. See näitab, et paljud inimesed ei tee erinevatel ja sageli veidrate nimetustega kampaanianimetustel vahet, osates neid enamasti ainult kaupluseketiga seostada.

Plaks-plaks, Maximüük, Mammutipäevad, Metsikult soodsad hinnad, Ohhoo päevad – ostjate jaoks on sellised nimed tõeline infomüra. Tõenäoliselt ei hakka keegi ka meelde jätma, et Maximüügi ja Metsikult soodsate hindade ajal müüakse odavamalt tööstuskaupu, sest need toimuvad ajal, mil ka teised poed tööstuskaupu alla hindavad.

Toiduainete ostmist näiteks Laadapäevade ajaks jätta on keeruline, hulga olulisem on info, et pärast kella 20 on Selverites sama päeva pagaritooted poole odavamad. Raha aitab kokku hoida korraga kolme-nelja toidupoe külastamine ja igast kauplusest ainult kõige soodsamate asjade ostmine. Või ostmine kauplusest, mille hinnatase tundub teile kõige soodsam.

Iganädalase poeskäijana on mul Pärnus tekkinud harjumus osta Maximast juur- ja puuvilju, Rimist juustu, endise Tiina poega samast majast liha ning turult Saaremaa lihatööstuse peagi lõppeva realiseerimisajaga tooteid. Kui midagi on kiiresti vaja, saab selle hõlpsamalt kätte Selverist, suurem söögikraam on aga kasulikum Maximast osta. „Tarbeesemeid on mõttekas osta allahindlusperioodil, selleks ajaliselt ja rahaliselt ette arvestades. Toidukaupade puhul on ühest soodsast ostust olulisem poe üldine madalam hinnatase, aga kindlasti ka kauba kvaliteet,” rääkis Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhataja Anne Sägi.

Sägi sõnul võib soodushind kallimas poes mõnikord olla sama, mis tavahind odavamas poes. „Pigem on mõistlik võrrelda toidukaupade kilohindu kui lasta end mõjutada sooduspakkumise sildist,” soovitas ta.

Riiete allahindlused toimuvad jaanuaris ja juulis, kampaania ajaks eraldi sisseostetud kaupadega Tallinna kaubamaja Osturalli ja Stockmanni Hullud Päevad aprillis ja oktoobris. Aeg-ajalt korraldavad ostukeskused sooduskampaaniaid, et läbimüüki elavdada ja ostjad poodi meelitada.

Jaanuaris ja juulis toimuvate riiete ja jalanõude allahindluskampaaniate eesmärk on vabaneda lõppeva hooaja toodetest ja teha ruumi uuele kaubale. „Kes see ikka sooviks osta septembris suvekleiti või aprillis talvemantlit,” ütles Tallinna Kaubamaja turundusdirektor Anne-Liis Ostrov.

Tema kolleeg, Stockmanni turundusjuht Erica Järv lisas, et nende kampaaniakalender on tehtud aastaks ette ning lühikampaaniate vajalikkust hinnatakse jooksvalt ja neid tehakse siis, kui on vaja müüki elavdada.

Tallinna Kaubamaja ja Stockmann on turuliidrid, kelle järgi teised oma plaane seavad.

Nii Ostrov kui Järv rõhutasid, et Osturalli ja Hullud Päevad ei ole allahindluskampaaniad, vaid ainult selleks ajaks varutud kvaliteetsete kaupade läbimüük.

Hooajakaupade allahindluse lõpuspurdiks teeb Tallinna Kaubamaja lisaallahindluse.

Muude kaubamaja allahindluskampaaniate ajal on hind ühesugune kampaania lõpuni.

Stockmann veebruaris-märtsis lisaallahindlusi ei tee.

Mine poodi targa sõbraga Kui hea hinnaga toidukaup võib kiiresti otsa lõppeda, siis tööstuskauba puhul jääb alati kummitama mõte, kas oodata seismajäänud kauba veel suuremat allahindlust või ostetakse sobilik asi varem ära. Turetski hinnangul võivad lisaallahindlusele lootma jääda need, kes on keskmistest mõõtudest erineva suurusega. „Naistel näiteks lähevad number 37 ja 38 esemed kohe ära,” ütles Turetski. „Kui riided sobivad paljudele, ostetakse need kiiremini ära.”

Sägi soovitas ostmata jätta asjad, mis on küll soodsa hinnaga, aga pole parajad. „Poodi võiks minna koos sõbraga, kes annaks nõu, kas ost on mõistlik. Olen ise nii teinud ja nii mõnigi soodsa hinna tõttu ahvatlev ese jäi minust poodi. Hiljem oli ostmata jätmisest hea meel,” rääkis ta.

Turetski jutu järgi on varem juulis ja jaanuaris alanud allahindlused viimastel aastatel varasemale ajale nihkunud, alates kohe pärast jaanipäeva ja jõule. Pikkus sõltub müügi

Tule osta jõululaud looka!

kaubandus

edukusest, märtsis müümine näitab, et varem pole sisseostetud kaubast lahti saada õnnestunud. „Jõulude ajal ostetakse kaupu nagunii. Ostuhullus haarab ka kainemaid ostjaid, erinevad reklaamid ja jõulumuusika õhutavad takka. Väga kerge on pead kaotada ja kulutada rohkem, kui võimalused lubavad. Jaanuar ja aasta algus on justkui rahaline pohmell,” kõneles Sägi.

Ostuööl Pärnu Maxima kaubanduskeskuses võis soetada soodsa hinnaga mähkmeid.

FOTO: ANTS LIIGUS/„PÄRNU POSTIMEES“

Luubi all vajalikkus ja hind Jõulukinke suvel ette osta on liiga äärmuslik, samas on näiteks Turetski läinud aastal lähedastele erinevaid ajakirjandusväljaandeid tellides maksmist kolme kuu peale hajutanud. „Kui leiaks varem sobiva asja, ostaks ära,” lausus ta jõulukinkide etteostmist kommenteerides.

Erinevaid kaupu soetades on esmatähtis meeldima hakanud kauba vajalikkus ja selle hind. Allahindlusprotsendile vaatamata tuleb vaadata summat, millega asja müüa pakutakse ja otsustada, kas see on tõesti kõige soodsam. „Masu ajal olid soodustused suuremad. Headest kauplustest sai 50–60 protsenti allahindlust, tänaseks on see kahanenud kolmekümnele. Samuti oli masu ajal suurem valik, kui nüüd 50–60 protsendile jõutakse, siis valikut enam pole,” tõdes Turetski.

Osa kaupmehi võib „tavahinda” enne allahindlust tõsta, et –70% paremini välja paistaks. Miinusmärk tähendab sageli sõna „kuni” ja 70 protsenti odavamaid tooteid võib poes olla üksikuid. „Ei tasu vaadata allahindluse protsenti, vaid summat, mida kauba eest välja käima peab. Isegi kui toote hind on 200 euro pealt 100 peale

”

„Ostuhullus haarab ka kainemaid ostjaid, erinevad reklaamid ja jõulumuusika õhutavad takka.”

ANNE SÄGI, Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhataja

>> lk 6

Detsember 2012

5

kaubandus

hinnatud, tuleb 100 eurot ju reaalselt maksta. Sõltumata psühholoogilisest heaolutundest, et saite toote hirmus odavalt kätte,” jutustas Sägi.

Sägi sõnul tuleb alati endalt küsida, kas ma saan endale lubada sajaeurost teksapaari. Emotsionaalsete hetkeostude asemel võiks näiteks uute saabaste ostmist pikemalt ette planeerida ja osta need mitte hädavajalikul hetkel, vaid siis, kui saapaid soodsa hinnaga pakutakse.

Kõikidele vajaminevatele ostudele, kaasa arvatud jõulukinkidele mõtlemine võimaldab valida ostmiseks sobilikku aega ja koguda tasapisi raha. Hoiupõrsasse igal palgapäeval 10–20 eurot poetades ei pea detsembris ahastama, kust küll kõikideks kingitusteks raha võtta.

Varakult planeerimine aitab säästa

FOTO: PEETER LANGOVITŠ/„POSTIMEES“

REKLAAMTEKST

Alternatiiv tavapärasele jaekaubandusele – OTSEMÜÜK Tihti tundub otsemüük teistsugune kui tavakaubandus. Tegelikult eristab neid kahte üksnes paar pisikest detaili.

Mis on otsemüük?

Otsemüük tähendab tarbekaupade ja teenuste turustamist otse tarbijale, inimeselt inimesele põhimõtte järgi. Tihti arvatakse, et see tähendab ukselt uksele käimist ja toodete n-ö pähe määrimist, kuid nii see pole.

Otsemüük on kaubandus väljaspool poeseinu ja sobib vaba graafiku tõttu paljudele hoopis paremini.

Avon – maailma suurim otsemüüja Avon on maailma juhtiv ilutoodete otsemüügifirma, kus müügitööd teevad iseseisvad müügiesindajad. Avonis ei ole müügiesindaja mitte alati ja ainult müügiagent, vaid hoopis püsiklient, kes võib tellida üksnes endale, oma perele ja lähedastele.

Müümiskohustust ei pane Avon kellelegi.

Tänaseks on Avoni müügiesindajaid maailmas üle 6,5 miljoni ja ühiselt võideldakse nii rinnavähi kui koduvägivalla vastu.

Kaubamaja sinu kodus Avonil on rohkesti kliente, kel pole piisavalt vaba aega, et poes ostlemas käia – näiteks kiire töögraafikuga ärinaised või väikelastega kodus olevad emad. Kliendi heaolu ja soove arvestades võimaldab Avon tooteid tellida kodus või tööl arvuti tagant lahkumata ning saadetise võib suisa koju kätte saada.

6 Detsember 2012

Kindel garantii Mõnikord avastavad ostjad toodetel defekte või pole toode täpselt selline, nagu ette kujutati. Vahel juhtub, et kaupmees ei võta kaupa tagasi. Avonis seevastu kehtib 100% garantii, mis tähendab, et kliendil on õigus puudustega toode kolme kuu jooksul oma konsultandi kaudu tagastada või ümber vahetada.

Otsemüük on igaühe teenimis- ja säästmisvõimalus Tihti soovitakse otsemüügiga lähemalt tutvuda, et oma tavatöö kõrvalt lisaraha teenida. Avoni püsikliendil on rohkem võimalusi, parem allahindlus ja ahvatlevamad pakkumised. Tööpäeviti kella 8–19 jagavad lahked Avoni klienditeenindajad ettevõtte kohta infot ja leiavad teile lähima müügiesindaja.

Miks ma olen Avonis?

"Olen Avonis, sest see on eneseteostusvõimalus ja sellega on hästi huvitav tegelda, kohtub erinevate inimestega ja tekib palju uusi tutvusi. Mulle meeldib, et Avoni kvaliteetne tootevalik on hästi laialdane ja igast kataloogist leiavad vajaliku nii minu pere, sõbrad kui ka tuttavad!"

Müügigrupijuht Katrin

Ostjad on kogunenud kell 9 avatavale Tallinna Kaubamaja järjekordsele Osturallile. Tihti kestab see üheaegselt Stockmanni Hullude Päevade ja teiste suurkaupluste kampaaniatega.

Turetski on ette planeerinud eeskätt lapse jaoks vajalikke oste, kuigi tuttavad on imestanud, kuidas ta küll oskab lapse kasvamisega arvestada. „Seni pole alt läinud,” sõnas Turetski naerdes ja kirjeldas, et talviste ja suviste allahindluste ajal saapaid, talvejopet, pükse, tosse jt asju ette ostes on ta märkimisväärselt säästnud. „Jälgin, et toode oleks vastupidav, hülgaks vett, ei kuluks.

Odava hinna kõrval ei tohi kvaliteeti unustada,” lausus Turetski.

Turetski tõdes, et enda riiete ja jalanõude ostmist on ta vähem ette kavandanud, kuid mõnda hooaja alguses meeldima hakanud asja on tal allahindluste ajal siiski osta õnnestunud. Televiisorite, diivani jt kallimate asjade ostmist üritab ta aga kindlasti ette planeerida ja nende soetamiseks varem raha koguda.

Ostukampaaniaid korraldades jälgivad kaupmehed, et igas kaubaklassis oleks tooteid, mis rahva poodi meelitavad. „Parimad poodi meelitajad on kindlasti värsked kalaja lihatooted,” ütles Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid. „Klient ootab kampaania puhul ikka seda, mida tal kohe vaja läheb,” lisas kaubamaja turundusdirektor Ostrov.

Turetski kõneles, et teda on poodi meelitanud kohv ja näiteks see, kui jaanipäeva eel liha 20 protsenti odavamalt müüdi. „Eile läksin poodi ja ei kavatsenud kala osta. Nägin, et lõhefileed, mida tavaliselt müüakse seitse eurot kilo, pakuti nelja euroga. See sundis mind lõhe kasuks otsustama,” rääkis ta.

Allahindluste ajal on Turetski suuremas koguses ostnud pesuvahendeid ja tualett-tarbeid. „Suhkur pole põhjuseks, mis mind poodi meelitaks. Tööstuskaupu olen vaatama läinud. Mõni aasta tagasi tegin remonti, siis huvitas ehituskaupade soodusmüük. Kreenholmi voodipesu sooduspakkumisel olen käinud,” meenutas ta.

Turetski ütles, et ta läheb sooduspakkumisi vaatama siis, kui miski tekitab huvi ja on vajalik. Samas ei külasta ta mitte kõiki sooduspakkumisi, vaid ikka valib.

Sägi rõhutas, et poodi ei tasu minna niisama vaatama, mida huvitavat pakutakse. Ostja peaks teadma, mida ta tahab ja kui palju tal on võimalik kulutada. Muidu võib soodsa hinna jaht lõppeda nii, nagu ühe tema tuttava neiuga – teel soodushinnaga küpsetuspaberini jäi ette kingalett, kus leidus mitu paari ilusaid ja hästi sobivaid kingi.

Garantii, välismaalt ostmine ja netipoed Kampaaniate ajal alla hinnatud toodetele kehtivad samasugused garantiitingimused nagu tavahinnaga kaupadele. Garantii ei kehti vaid siis, kui tootel on silt „Defektiga toode” ehk inimene teab ostes, et ta on valinud rikutud või puudusega kauba. Sel juhul märgitakse vastav info ka ostutšekile. „See on täisvale, kui kauplus teatab, et soodusmüügi ajal garantii ei kehti,” ütles Turetski. „Tarbija peab aru saama, et tegu on defektse tootega ja vahe peab olema selgelt tähistatud, mitte lihtsalt sildile või ostutšekile kirjutatud, et soodushinnale garantii ei kehti. Kauplus seadust muuta ei saa.”

Turetski rõhutas, et ostjale tuleb näidata konkreetset defektikohta. „Näiteks arvutikoti luku tila pärast ei saa terve koti garantiid piirata,” selgitas ta.

Sägi soovitas ostutšeki alati alles hoida, sest kahe aasta jooksul on ostjal õigus kauplusele pretensioon esitada ja ta

kaubandus

peab suutma ostmist tõendada. Pretensioone võib esitada ka defektiga toodete puhul, aga kui ostjat on defektist enne ostmist teavitatud, siis selle veaga ta poodi tagasi minna ei saa.

Eesti kaupluste soodusmüükide kõrval ei tasuks unustada välismaalt, kasutatud riiete kauplustest ja netipoodidest ostmist. Garantiitingimused on seal küll keerukamad, ent kaubad mõnikord tunduvalt odavamad.

Turetski on piiri tagant ostnud palju lapsega seotud asju.

Tema lemmikkett on rootslaste H&M (Hennes & Mauritz),

mis Eestiski järgmisel sügisel kolm kauplust kavatseb avada. „Kui lapsele midagi on vaja, tean, et sealt saab soodsamalt,” ütles ta.

Kevadel soodusmüügi ajal Berliinis käies nägi Turetski mantlit, mille tavahind oli Eestis 250 ja soodushind 170 eurot. Berliinist sai ta selle 110 euroga. „Riidekaubad on tihtilugu piiri taga odavamad, minagi olen kasutanud võimalust nii endale kui lastele soodsamaid kaupu osta,” tõdes Sägi. „Konkureerivalt on kõrvale tekkinud

netipoodides ostlemine, millega ei kaasne reisikulu. Mõnikord saadetakse kaup tellijani saatekuludeta ja hinnavõit võib kohaliku jaekaubandusega võrreldes olla suisa 30–40 protsenti. Pigem eelistan viimast ning teen oste mugavalt kodus rahulikult oma vajadustele mõeldes.”

Kasutatud riiete kauplustest võib osta rõivaid, mille vahet uutega on raske märgata ja mis on uutest tunduvalt odavamad. Paljud noored eelistavad just „kaltsukaid” külastada, sest nii jääb raha olulisemate asjade jaoks rohkem järele.

”

„See on täisvale, kui kauplus teatab, et soodusmüügi ajal garantii ei kehti,” HANNA TURETSKI, tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja

Oleme koos – see on parim jõulukingitus!

Enne internetist kauba ostmist tasub uurida portaali tarbijatingimusi ja veenduda selle usaldusväärsuses.

Stockholmi kruiis

al.

37 €

/ in.

koht B4 kajutis

Info ja broneerimine 17 808 (85 senti kõne + operaatori tasu) või www.tallink.ee

FOTO: ELMO RIIG/„SAKALA“

Detsember 2012

7

kaubandus

Sooduskaartide raha aegub Teet Roosaar

R

imi, Maxima, Selveri ja ETK sooduskaartidega kogutav raha võib kaotsi minna, kui te seda kaupmeeste määratud ajal ei kasuta.

SINU RIMI KAARTI kasutades koguneb üks protsent ostusummalt Rimi raha. Seda antakse, kui arve on vähemalt pool eurot. Rimi rahaga võib tasuda kuni 99 protsenti ostusummast.

Rimi kaardile kogutud raha kehtivusaeg on aasta. Pärast seda üle aasta kaardil olnud raha aegub. Ostutšekilt on näha nii ostuga kogutud Rimi raha, selle saldo kui kuu lõpus kasutuks muutuv rahasumma.

Rimi rahaga võib ostude eest tasuda nii Rimides kui Säästumarketites. Läti ja Leedu Rimides ning Neste tanklates kogute kaarti kasutades Rimi raha, kuid kasutada saab seda ainult Eestis.

MAXIMA AITÄH KAART kogub samuti ühe protsendi ostusummalt, kuid sellega saab tasaarveldada ainult kuni 30 protsenti ostusummast.

Raha teenimiseks miinimumsummat pole, ent seda on võimalik kasutada alles siis, kui Maxima raha on kogunenud üle euro.

Raha on kehtiv kaardi kehtivusaja lõpuni, mille leiab kaardi tagaküljelt. Ostutšekil kaardi kehtivusaja lõppemisest ei hoiatata ja kui kaart kaotab kehtivuse, tuleb Maxima raha uuele kaardi-

le ülekandmiseks eraldi avaldus teha, automaatselt see sinna ei satu.

Maxima raha summat näeb ostutšekilt. Sellega ei saa tasuda suhkru, tubakatoodete ja alkoholi eest. Kaubandusketi raha on võimalik koguda ainult Eestis asuvates Maxima kauplustes.

PARTNERKAART kogub ühe protsendi ostusummalt Selverites, Tallinna ja Tartu kaubamajas ning kauplustes I.L.U., ABC King ja Nero. Kaubamajades, I.L.U.s, ABC Kingas ja Neros on Partnerkaart püsikliendikaardi eest ja sellega tehakse viieprotsendiline allahindlus.

Partnerkaardi raha laekub kontole järgmisel päeval, seda saab kasutada nii kogu ostusumma ulatuses kui osaliselt. Punkte ei kogu ja Partnerkaardi raha eest ei saa tasuda tubakatoodete ja kinkekaartide eest.

Punktisaldot näeb ostutšeki lõpus, üks punkt võrdub ühe sendiga. Partnerkaardi raha kehtivusaeg on 31. jaanuarist 31. jaanuarini. Seega tuleb tänavu ja järgmise aasta esimesel kuul kogutav raha ära kasutada jaanuari lõpuks, pärast seda hakkab kaart uusi punkte koguma.

ETK SÄÄSTUKAART on ülejäänutega võrreldes üks keerulisemaid. Boonuspunktide arvestus on kuupõhine. Punktid kantakse arvele järgmise kuu kuuendal kuupäeval, ent üksnes siis, kui olete eelmisel kuul ostnud vähemalt 80 euro eest.

1000 punkti võrdub 1,3 euroga. Sellise summa

Kliendikaartide omanikel tasub tähele panna, et Rimi, Maxima, Selveri ja ETK sooduskaartidega kogutav raha võib kaotsi minna, kui seda kaupmeeste määratud ajal ei kasutata.

FOTO: MARGUS ANSU/„POSTIMEES“

teenimiseks tuleb poest kaupu osta 200 euro eest. Rimis, Maximas või Selveris 200 euro eest ostes kantakse sooduskaardi kontole kaks eurot.

Säästukaardi raha saab kasutada sama aasta 31. detsembrini. Ostutšekilt on näha üksnes punktide jääk ja järgmisest tasemest puudujääv summa. Oma Säästukaardi raha summat võib küsida infotelefonilt, poest (müüjad näevad seda) või ise arvutada, kui jagate punktisumma arvuga 770.

FOTO: LIIS TREIMANN/„POSTIMEES“

kingitus

Hea kink loob elamuse Birgit Itse birgit.itse@ajaleht.ee

A

raabia Ühendemiraatides pole novembripori ega näpistavaid külmakraade. Pole valgeid jõule ega sinililledest siniseid kevadeid. See-eest on Dubais aasta läbi soe ja vähemalt 25 kraadi sooja.

Karin Laanejõe Bhatt elab seal juba 11 aastat.

Hiljuti sai ta posti teel oma elu parima kingituse. „Tädipoeg saatis mulle Soomest värvilisi vahtralehti! Ma olen nii õnnelik!” Talle meenub ka, et sama armas oli see, kui mõned aastad tagasi saatis ema talle sünnipaevaks koduaiast ühe lumikellukese.

Isetegemise rõõm Seda, et õnnelikuks teevad just pisiasjad, on kogenud ka järvalane Anu Ansberg, kes valmistab kingitused ja kaardid ise. Ta hindab asju, mis on oma kätega valmistatud. „Sellist asja sõbrale kinkida on hoopis teine tunne,” kinnitab ta. Poes käimata ta siiski ei saa, sest seal valitsev materjalide rohkus on Anu jaoks ahvatlev. „Uusi materjale ja tehnikaid katsetades võib sõltuvusse sattuda,” muigab Anu. Kui poodi minekuks napib aega või raha, saab Anu kinnitusel omapärase kaardi ka kodustest materjalidest. Piisab, kui on natuke paela, pitsi, katkine kaelakee, kust pärleid võtta. Kui on veel

Kinkekaart või langevarjuhüpe? Raamat või pusle? Auto või legoklotsid? Röster või parfüüm?

Sokid või šokolaadimassaaž? Ükski ei tundu õige ja küsimus – mida kinkida – jääb endiselt õhku. Spetsialistid soovitavad lähtuda inimese isiksusest ja huvidest, mitte niivõrd soost ega vanusest.

võimalik veebist mõni sõbra lemmikpilt pilt välja trükkida ja kaardile liimida, võib lõpptulemus kujuneda tõeliselt vahvaks. Et see nii ka oleks, soovitab Anu mõelda sügavalt ja südamest selle inimese peale, kellele kaart läheb. „Minu arvates on see põnev, nii paned ka iseennast proovile, kui hästi sa seda inimest tunned – tema iseloomu, hobisid, lemmikvärve, stiili,” räägib Anu õhinal. Tema jaoks muudab kinkimisrõõmu suuremaks seegi, kui kaardi üleandmise järel selgub, et ta on kõigega n-ö märki tabanud.

Käsitöökaartide, -albumite ja -karpide valmistamise juurde jõudis ta umbes aasta tagasi, kui külastas paari sellealast koolitust Paides Lipi-Lapi äris. „Kaartide valmistamisega ma enne nii aktiivselt ei tegelenud, pigem olin see, kelle käest paluti alati kaartidele salmid sisse kirjutada, sest kümmekond aastat tagasi läbisin 3aastase kalligraafia koolituse.” Suureks eeskujuks isetegemise vallas on Anule olnud tema ema. Naise sõnul on ta alati imetlenud, kuidas ema suudab kõik kingitused nutikalt lahendada.

Kingitusi teeb Anu heal meelel ka spontaanselt, mitte ainult jõuludeks ja sünnipäevadeks. „Kui elu liiga ära planeerida, ei ole ju huvitav. Et elamust saada, tuleb see ise luua.” Nii on Anu teinud kaarte nimepäevaks või ka mõne muu teene eest tänutäheks. „See toob sageli suuremat rõõmu kui sünnipäeva virrvarris üle antud asi,” on Anu täheldanud.

Kogemus kogu eluks Ise tehtud asjade kõrval on üsna levinud kinkida otseselt elamusi. On neid, kes peavad parimaks kingituseks kõik koos ühise laua taga istuda, kinkides sel moel lähedastele aega oma elust.

Kui paluda lastel iseloomustada, mis on kin-

gitus, siis kooruvad sealt välja sõnad nagu eriline, hea, lahe. Ja ikka peegeldavad need soovid soovija iseloomu ja huvisid, unistusi ja igatsusi.

Kes tahab endale lendavat kopterimudelit, kes printsessi kostüümi, kes tahaks rongiga sõita, kes minna veeparki.

Paljud lapsevanemad eelistavad asjadele üha enam lapsega või perega koos kuskile minemist. Üks teismeline tüdruk oli väga rõõmus, kui sai oma sünnipäeval teada, et kingituseks on sõit Otepää seiklusparki, kuhu ta võib kaks paremat sõpra kaasa võtta.

Meenub ka sõbra korraldatud väljasõit armsamale mööda Eesti „välismaad”. Käidi nii Eestimaa Šveitsis, Saksamaal, Londonis, Pariisis kui ka Norras. Nädalavahetus lõpetati Emajõe Ateenas.

Kui endal nupp ei noki, korralduseks aega napib või ei saa ellu viimisest osa võtta, siis elamusi müüvate teenusepakkujate hulk on viimastel aastatel jõudsasti suurenenud.

Veebipoe kingitus.ee turundusjuht Liis Udris tõdes, et nende kõige populaarsem kingitus on aastaringselt olnud langevarjuhüpe. „Kuigi seda saab teha ainult suvel, ostetakse seda palju ka jõulude ajal.” Udrise andmeil suureneb jõulude ajal ka šokolaadifondüü tegemise, šokolaadimassaaži, veinikursuste, käsirelvadest laskmise pakettide, uisutamiste ja veekeskuste piletite läbimüük.

Liis Udris soovitab omanäolise kingitusena ka isetehtud ehteid, kootud sokke, purgike mett või moosi, isetehtud luuletust või joonistust. Tegevuse puhul peab ta eeliseks seda, et kingitus ei jää kapile tolmu koguma, vaid emotsioon jääb meelde terveks eluks.

Eriliste kingituste pakkumisele keskendunud veebipood present.ee asutaja Maksim Butšenkov >> lk 10

Detsember 2012

9

kingitus

meenutas, et kingituste veebipoodi ajendas teda looma ise kingiks saadud koduse õlletehase menu sõprade seas. „Iga kord, kui keegi küsib, kuskohast see või teine asi saadud on, pakub see positiivset emotsiooni.”

Nii Butšenkov kui ka Udris nendivad, et üldjuhul ei ole neil vaja läinud seadusega määratud kaht nädalat kingi tagastamiseks. Udrise ütlust mööda on nende keskkonnas võimalik ka kinki enda jaoks sobivama vastu vahetada. „Kui ikka selgub, et ei julge minna langevarjuhüpet tegema, saab selle vahetada ööbimise vastu pukktuulikus,” tõi ta näite.

Kui siiski selgub, et kingitus ei sobi, tagastatakse raha ülekande teinud kingi ostjale, mitte kingisaajale.

Järvalane Anu Ansberg valmistab kingitused ja kaardid ise.

Ta hindab asju, mis on oma kätega valmistatud. Et lõpptulemus kujuneks tõeliselt vahvaks, soovitab Anu mõelda sügavalt ja südamest selle inimese peale, kellele kaart läheb. „Nii paned ka iseennast proovile, kui hästi sa seda inimest tunned – tema iseloomu, hobisid, lemmikvärve, stiili,” räägib Anu. Kinkimisrõõmu muudab suuremaks seegi, kui kaardi üleandmise järel selgub, et kõigega on märki tabatud.

FOTOD: BIRGIT ITSE/„JÄRVA TEATAJA“

Maailma muutev kingitus Jõulude eel on palju annetuskampaaniaid, sõpruskonnad ja töökollektiivid koguvad lastekodulastele ja loomade varjupaikadele kingitusi.

Ligi kakssada eestlast on aga otsustanud hoopis kinkida ühele Aafrika lapsele hariduse. Lisaks veel sadu, kes on teinud ühekordseid annetusi eetilise kingitusena. MTÜ Mondo toetusprogrammi juht Riina Kuusik-Rajasaar ütles, et kõige levinum eetiline kingitus on Ghana lesknaistele kana kinkimine. „Aga valitud on kõike – ka kitsi, härgi, söepliite, esmaabi- ja õmbluspakke.”

Kana ise posti panema siiski ei pea, vaid kingitus tehakse pangalingi teel. Valitud toetusprogrammi annetust tehes saab sisestada oma lähedase meiliaadressi ning tema postkasti saabub e-kaart. „Kaardilt saab lugeda, et annetus Ghana naistele on sinu kingitus temale,” selgitas Kuusik-Rajasaar.

Mondo partnerriigid on Ghana, Keenia, Uganda ja Afganistan ning toetada saab konkreetset kogukonda või projekti. Kingi hind kõigub 4 eurost 200 euroni.

Asjade kinkimise asemel või sellele lisaks on võimalik toetada ka mõne Ghana või Keenia lapse haridusteed. Kuusik-Rajasaar kinnitab, et toetust saavad lapsed on kas orvud, ühe vanema kaotanud või äärmises kitsikuses elavad lapsed, kes ilma välise toetuseta kooli minna ei saa.

Ghanas läksid eestlaste toel sel sügisel lapsed kooli juba neljandat korda, Keenias algab õppeaasta jaanuaris – Mondo toetusprogrammi lastele kolmandat aastat. Laste kooliteed soovitakse programmi abil toetada põhikooli lõpuni. Ghanas maksab üks kooliaasta 40 eurot aastas. Selle raha eest ostetakse lapsele kaks koolivormi, sandaalid, koolikott, vihikud-pliiatsid ning makstakse lapse eksamitasud. Keskharidus maksab Keenias seevastu 180 eurot aastas.

Riina Kuusik-Rajasaar on veendunud, et võiksime vaesemate ja kaugemate riikide aitamist näha võimalusena. „Kolm eurot kuus on kaduvväike summa meie elus, kuid lapse jaoks Keenias on see elamisväärse elu aluseks.” Mondo toetusprogrammid ja senised tulemused on üleval võrguküljel www.muudamaailma.ee.

Vaieldamatult ostetakse kõige rohkem kingitusi detsembris. Küsimus „mida sa jõuludeks tahad?” kordub kodudes, töökohtades, sellesisulisi küsimusi kuuleb poelettide vahel ja ühistranspordis.

Valgamaalane Katrin (31) on lahendanud selle oma peres kingituste nimekirjaga. „Meil on kinnine blogi, kuhu üksnes pereliikmed ligi pääsevad. Iga inimese kohta on seal eraldi postitus tema kingisoovidega ja asjaosalised saavad ise ära kustutada nimekirjast selle, mis on kas ära ostetud või kohe plaanis osta.” Sellisel moel väldivad nad ka kinkide kordumist.

Ebameeldivad üllatused Kes kellele kingituse teeb, selgub loosi teel. Nimekirja algne eesmärk oli see, et kingitused oleksid vajalikud ja praktilised, aga nüüd on see Katrini sõnul laienenud ka muude kinkide jaoks.

Samas võiks ju kingitus olla üllatus. Ka siis, kui see väljendab kingisoovi täitumist. Muidugi on neid, kes kinnitavad, et neile üllatused ei meeldi. On ka mõistetav, kui jõulu teisel pühal taasavastad kinkide hulgast pruunid ahvikõrvadega sokid, neoonoranži lipsu või sõrmuse, mis muudab soojuse käes värvi. Kingisaajas võitlevad ahastus, nördimus ja soov need kingitused poodi tagasi viia. Kuigi jõuludeks raha ei kingita, te>> lk 12

KÕIGE LAHEDAMAD KINGITUSED Kõige lahedam kingitus mulle on üks paar ketse, mis on ise ära värvitud ja kuhu on peale kirjutatud. Midagi praktilist ja samas midagi, mis ka silmailu pakub. Kõige kummalisema kingi sain sõbrannadelt, kes kinkisid mulle tavalise seebi ja tegid selle kohta pika-pika luuletuse.

Ise tegin sõbrannale savist Zeniidi fotokaamera. Lõpptulemus oli ilus ja fotograafiahuvilisele sünnipäevalapsele meeldis.

Elena Üks selline jäme pastakas, millel olid graveeringud peal, aga mis tegelikult oli tampooni hoidja. Kolm tükki mahtus üksteise otsa. Väga lahe asi oli.

Kati

Üks sõber kinkis mulle 1992. aastal välja antud Eesti koondise pildiga järgmise aasta minikalendri. Ma ei müüks seda kümne tuhande eest ka ära.

Marko Ideaalse kingituse omadus on orienteeritus konkreetsele inimesele. Minu jaoks tähendab see seda, et valitakse mitte üldiselt (mees, hobid), vaid lähtudes minu eripäradest ja harjumustest. Senine parim kingitus minu jaoks on kodune õlletehas.

Maksim

Minu kõige parem kink, mis ma olen teinud, oli vihik. Iga lehe peal luuletus kolleegist, kellele selle kingi tegin. Kuna ta hoiab kõik minult saadud kingid alles (vile, kui tal hääl ära oli; peoKantud roheline nõukogudeaegne kleit, pestud ja triigitud. Lisaks koorekohvišokolaad. Kas pesasuurune märkmik, et ta saaks kirja panna, mis on vaja meeles hoida) oli teda raske üllatada, aga selle kingiga ma seda suutsin. Ei mäleta ka, et oleks kellelegi teisele ühegi kingisee just lahe oli, aga mäletan seda ka nüüd, 10 aastat hiljem. ga sellist meeleliigutust tekitada suutnud. Kõige toredam kink, mille ma ise olen saanud, päSirli rineb päevast, mil kössitasin ja olin natuke hingeliselt katki. See oli ühele inimesele piisav Kõige lahedam võib-olla oli kotitäis lotopileteid, vist sada piletit või sinnakanti. Kahjuks miljo- ajend minna poodi ja osta mulle tillukene patarei. See oli väga-väga armas.

Küllike nit ei võitnud, aga tegevust jätkus päris pikaks ajaks.

Emil Minule meeldivad lihtsad asjad. Ma ei soovi üldiselt neid asju, mida tavaliselt kingiks soovitakse, sest saabaste, saumikseri või panni puhul tean ma ju ise kõige paremini, millist vaja.

Minu isa Tiit sai sel aastal 50. aastaseks ja kinkisime talle vennaga sünnipäevaks raamatu „50 põhjust, miks me armastame isa Tiitu”. See oli fotoalbum isast koos pildiallkirjadega, na- Vaieldamatult parim kingitus, mis on mulle seni tehtud, on tandemhüpe langevarjuga. Minu töökaaslased teadsid, et kardan kõrgust nagu tuld. Nad teadsid ka seda, et langevarjuhügu ta mängib korvpalli, ta armastab ema Liivet, temaga on seljatagune kindel jms. Minule on lepatriinuarmastust teadvad inimesed kinkinud eriti armsaid lepatriinusid, ise tehtuid, pe on viimane asi, mida tegema lähen. Tagantjärele olen kingituse eest tänulik, sest muidu oleks jäänud saamata ainulaadne kogemus, millest ka oma lastelastele rääkida. kuskilt laiast ilmast kaasa haaratuid jne.

Liis Triin

10 Detsember 2012

13. ajakirjanumber TASUTA, kui vormistad detsembris aastatellimuse.

Telli kingituseks! tel 617 7717 v천i www.psyhholoogiasinule.ee psyhholoogiasinule@expresspost.ee

kingitus

SOBIMATUTE KINKIDE TOP 10 10. Korduvad mänguasjad Kuigi laste kinginimekirja koostamine sugulastele tundub hea mõte, võib see viia jõuluõhtul selleni, et järjekordset pakki avades nendib jõnglane pettunult, et selline mul juba on.

9. Majapidamismasinad Aeg-ajalt tundub, et teine inimene võiks kodus teha vahvleid või kolmnurkseid võileibu. Eriti halb on, kui uhke kodumasin on tellitud kuskilt välisriigist. Ka vannitoa aksessuaarid ei ole eriti õnnestunud kingiidee, kui selleks pole just soovi avaldatud. Sest kujutage ette, kuidas tunneb end häbelik 8aastane poiss, kui avastab, et pere ühine vannituba lõhnab üleöö roosi ja vanilje järele.

8. Filmid

FOTO: WWW.SXC.HU

Kui sa just ei tea kingisaaja filmieelistusi väga hästi, on see üsna riskantne kingiidee. Austin Powers võib olla ühe jaoks naljakas, teise jaoks labane. Ka kunstiliselt kõrgetasemeliste filmidega on samasugune võimalus alt minna.

kib selliseid kingitusi saades soov need tõesti rahaks vahetada.

Seda on kogenud ka Lääne-Virumaa juurtega saatejuht Liis Lusmägi. „Olen saanud kinke, mille puhul mõtlen, et inimene pole üldse minuga arvestanud.” Sellises olukorras ei tea Liis, kumb on hullem – kas see asi lihtsalt ära visata või ruttu kellelegi edasi kinkida. „Mulle ei meeldi riiulitel tolmu koguvad asjad ja kuskile asjade peitu panek on lihtsalt ära viskamise edasi lükkamine,” arvab Liis. Poodi tagastamise võimalus oleks tema hinnangul väga hea võimalus. „Tavaliselt ei ole ju selliseid kinke palju, aga need kipuvad tulema siis, kui tahetakse kinkida midagi väga originaalset ja unustatakse kingisaaja iseloom sootuks.”

Ookeani taga ja ka Euroopa riikides on võimalus soovimatud kingid poodi tagastada üsna tuntud võimalus. Igal poeketil on oma reeglid ja tingimused, aga tavaliselt jääb tagastussumma 85 protsendi kanti ostusummast ning ese tuleb tagastada kahe nädala kuni kuu jooksul. Kuigi kauplusele ei ole selline tehing kõige kasulikum, võidavad sellest tarbijad.

Kingituste veebipoe turundusjuht Liis Udris ei pea sellise teenuse rakendamist aga õigeks. Tema arvates pole eestlased veel selleks valmis. „Usun, et mõned inimesed ei os-

kaks siis enam võib-olla kinki väärtustada, küsiks selle eest pigem raha ja kasutaks seda enda otstarbeks kuskil mujal.”

Sellist kingi tagastamise teenust ka ükski Eesti kauplus ei reklaami ja tarbijakaitseameti kinnitusel pole ühelgi kauplusel ka kauba tagasi võtmise kohustust. Ameti koduleheküljelt võib lugeda, et kahenädalane tagastusperiood kehtib ainult nendele kaupadele, mis on ostetud sidevahendi abil, näiteks veebipoest, kataloogist või koduse müügiesitluse käigus. Seega saab kauplusesse toote tagastada üksnes juhul, kui esemel on mõni tootja viga. Tarbijakaitseamet soovitab arusaamatuste ennetamiseks kauba tagastamise võimalused üle küsida enne ostu sooritamist.

Selveri müügidirektor Kristi Lomp arvas, et teenuse puudumine võib olla seotud eestimaalaste ostuharjumustega. „Kinke ostetakse läbimõeldult ja kingi saajale mõeldes, seega ei tohiks üldjuhul vajadust kingi tagastamiseks tekkidagi. Samuti on Eestis pigem tabu panna kingitusega kaasa ostutšekk, mis oleks tagastamise eeldus.”

Lomp kinnitas, et nende kaupluseketis vahetatakse mittesobiva numbriga riideese või jalanõud kindlasti ümber. „Üldiselt lahendatakse sellised küsimused juhtumipõhiselt, võimalusel püüame kliendile vastu tulla.”

On neid, kes peavad parimaks kingituseks õhtut, kui kõik koos ühise laua taha jõuavad.

Nii kingitakse lähedastele aega oma elust.

Taimekaitsevahendid – kaitsevad või mürgitavad?

Lk 32–33

Lk 22–23

Kui soovid oma last rõõmustada uute rõivastega, oleks kasulik vaadata enne nende riidekappidesse ja otsida midagi sarnast. Vastasel juhul oleks targem soetada mõne rõivapoe kinkekaart.

2. Eale sobimatud mänguasjad Lapsed jäävad vanemate silmis alati lasteks ja lapselapsed vanavanemate silmis alati väikesteks jõnglasteks. Mida peaks aga tegema varateismeline autoga, millega mängis viimati 10 aastat tagasi?

1. Suvaline asi Siia kuuluvad asjad, mida sa isegi kaht korda poes ei vaataks, rääkimata kasutamisest. Millegipärast aga tundub kinkijale, et sul on neid „vaja”. Nii ongi sul vähemalt kolme aasta varu kreeme, jäleda väljanägemisega puidust kell Jeesuse pildiga ning aastane varu sokke. http://listverse.com

Aastas on palju erilisi päevi, mil seisame silmitsi mõttega, mida lähedastele kinkida.

RIA NOVOSTI/SCANPIX

NE: MAJANDUSTEADLA

ajakiri • XXIII aastakäik • november

SVEN ARBET

Tellimuse saad vormistada just nii pikaks ajaks, kui soovid, et kingitus Sinu lähedast rõõmustaks. Tellimuse vormistajale saadame kinkekaardi, mille ta saab ise üle anda. Et kinkekaart jõuluks kohale jõuaks, vormista tellimus hiljemalt 17. detsembriks.

Eesti esimene aia-, suvila- ja majaomanike

ajakiri • XXIII aastakäik • november 2012

valgustid

Omatehtud

Sügis

hortensiaõitega

Loe lk 2–3

Tellimiseks helista 680 4444, kirjuta klienditugi@lehed.ee või täida tellimiskupong veebiaadressil www.maaleht.ee/kingitus.

MAAKODU Lustiga loodud

Uuel aastal hakkavad palgad tuulegeneraator tõusma Eesti esimene aia-, suvila- ja majaomanike

HIND 1.20 €

Maaleht ja Maakodu on parim kingitus!

Lk 24

Lk 46–47

5. Jalatsid Armsale tädile valmistab suurt rõõmu kinkida sulle jõuludeks mõni ajatu või eriti moodne paar jalanõusid. Sul endal ei näi nende jaoks raha jätkuvat või talle tundub, et sa oled moest lootusetult maha jäänud. Olukord on lihtsam, kui tark vanatädi on jätnud kviitungi kingakarbi sisse, sest „mine sa nende moodsa aja jalanõude kvaliteeti tea”.

3. Rõivad

30 AASTAT SURNUD: millised olid Leonid Brežnevi lahkumise tegelikud asjaolud

2012

Lk 8–9 8. november 2012 Nr 45 (1309)

vat piiri aga võimalikult vettpida on Eestile vaja Venema

Eestlane luiskab oma toidulaua uhkemaks

www.maaleht.ee

Miks läks kalakaitse peainspektor pättide poolele?

6. Muusika Elu on kord juba niimoodi seatud, et noorte muusika käib lapsevanematele närvidele. Milleks tekitada endale lisapiina ja osta lapsele plaate, millelt kostev heli meenutab paremal märtsikassi kräunumist.

4. Abikaasale sobimatud kingitused Kui otsustad, et sinu abikaasa on teie kümnendal ühisel jõuluõhtul väärt saama kingituseks röstrit, ära imesta, kui aastavahetuseks leiad töölaualt lahutuspaberid.

Telli jõulukingiks head lugemist!

DAVID VSEVIOV: Milleks

7. Video- ja arvutimängud Kuigi laps võib olla nurunud mõnd mängu mitu kuud ja sulle isegi kaardi valmis joonistanud, kus asuvad poed, kust seda mängu osta saab, on sellise kingivihje kasutamine üliohtlik. See võib talle meeldida niivõrd, et tema ekraani tagant ära saamine võib osutuda tõeliseks lapsevanemlikkuse proovikiviks.

TELLI MA AK OD JA TU U PERUU LE SSE

PÄK AP IKK

kingitus

Isetehtud pakend lisab kingitusele väärtust Kristi Ehrlich kristi.ehrlich@ajaleht.ee

I

mmi Kuusik Rakvere Turu Tarest ütleb, et parim viis kinkide pakkimiseks on taaskasutus – aasta jooksul majapidamisse kogunevad paberid, kotid ja muud ümbrised tasub kõrvale panna ja jõulude aegu need uuesti käiku lasta. „Paberit, milles on kingitus toodud, ei tasu kunagi ära visata,” märkis Kuusik, lisades, et kortsus ja juba kasutatud paber on palju ilusam kui sile pakkepaber. Kasutamata pakkepaberile efekti lisamiseks julgustas Kuusik käsi agaralt käiku laskma ja materjali kortsutama.

Efektne välimus vana ajalehega Teisele ringile võib lasta ka mitmesugused sangadega paberkotid, mille sisse pakitakse poodides pesu või riideid. Värvikirevate kottide puhul piisab kaupluse või keti nime peitmisest, ilma kaunistusteta kotti võib oma nägemuse järgi ärgi täiendada.

Huvitavalt annab pakkida ka kõige tavalisemasse ajalehte. Immi Kuusik eelistab üksnes musta trükivärviga trükitud ajalehte. Tagasihoidlikku pakendit sobib kaunistama näiteks suur valge lehv.

Samuti saavutab lihtsa musta-valge kombinatsiooni, kui mustale paberile liimida üks kitsam või laiem riba valget pitskardinat ja kaunistatud pakkepaber ongi valmis. Ja miks mitte kasutada kardinat pakkepaberi asemel ja kink sellesse mässida.

Omapära lisavad kaunistused, mida võiks pakile kinnitada: kuivatatud apelsinikettad, heegeldatud ja tärgeldatud motiivid, nagu tähekesed ja inglid, pärlikeed või üksikud pärlid, jõuluehted, mida enam ei kasutata, kaneelikoored, mis lisaks silmailule turgutavad haistmismeeli.

Mitmesuguseid võimalusi pakuvad puuoksad.

Kui kuuse haljad oksad on juba oma lihtsuselt võluvad, siis raagus oksi annab täiendada, kattes oksa näiteks hõbedase spreivärviga või pihustades oksale natuke kunstlund. Kunstlumeefekti tagab seegi, kui oksale liimida penoplastipuru.

Erksavärvilise paberi puhul piisab Immi Kuusiku arvates ka tavalisest takunöörist pakendi sidumiseks – lisandid on üleliigsed.

Neil, kes natukest näputööd ei pelga, soovitab

Kõige lihtsam on kingi pakkimiseks osta supermarketist sobivas suuruses kott ja kink sinna sisse poetada. Kes aga natukenegi selleks tegevuseks oma aega tahab panustada, saab vähese vaevaga omanäolised ümbrised.

Kingi lapsele jõuluks korralik peapesu.

Uued vahvad Puhas Limpa kinkepakid poistele ja tüdrukutele. www.orto.ee

>> lk 14

Detsember 2012

13

kingitus

käsitööhuviline Tiiu Tagamets mõelda riidest kingikottide peale. „Riidekottide eelisena võib sinna hiljem panna kas õunu, kuivatatud teed või sibulaid,” loetles ta.

Koti õmblemiseks sobib enam-vähem igasugune materjal. Näiteks oli Tagamets meisterdanud koti linasest riidest, mille kaunistamiseks on lisatud rahvariidemustriga puuvillasest riidest elemendid. Teise koti tarvis oli kasutusele võetud etud jupp teksapükste säärest, põhi kokku õmmeldud ning teksapükste paksudest küljeõmblustestt kotile sangad kinnitatud. „Siia võib midagi gi raskemat sissee panna,” märkiss naine.

TEE ISE KINKEKOTT

Kuidas aga läK heneeda väikestele ja kergelt heneda purunevatele puru unevatele asjadele: trühvlitele ja küpsistele, küps istele, mida jõuludeks kingitakse, aga mida kingakarpi just ei poeta. Kõige lihtsam on endal karp kokku voltida. Lõika hommikuhelveste karbil sobivalt kõrguselt põhi ära, jättes lõigates karbi ühe seina pikemaks – sellest saab kaane peale voltida. Kata kokkuvolditud karp kauni paberiga. Lihtsaim viis karbikaane sulgemiseks on kleebis.

Sokid-sallid kingikotis

D TO FO :A E RV TM I ÄG /„V IRU MA A TE AJ AT A”

Ilmselt pole jõuluvana, õuluvana, kelle kingikott ei sisaldaks pehmeid sokke, ke, salle ja käpikuid, mida on paberisse küllaltki laltki tülikas panna. Rakvere Loovuskeskuse keskuse omanik Jule Käen-Torm aga ga läheneb pehmete esemete pakkimisele akkimisele hoopis loomingulisemalt malt ning sätib sokid „kaheksajala” sajala” kõhtu. „Kaheksajala” ala” meisterdamiseks läheb eb vaja vana kampsunit, kahte ahte nööpi ja natuke nööri või lõnga. Lõika kampsunil varrukas ära ja pööra see pahupidi. hupidi. Seo kitsam ots nööriga kinni inni ja pööra varrukas õiget pidi tagasi. Keera sall või sokid rulli ning ng suru varrukasse nii, et pool sellestt jääks tühjaks. Seo varrukas nööriga keskelt kokku. Tühjaks jäänud varrukaosa kaosa lõika kääridega ribadeks – nii tekivad kaheksajala kombitsad. Silmadeks ks õmble või liimi nööbid.

Immi Kuusikk aga ütleb, et mõne kauni kingi puhul on pakkimine lausa usa liiast. Laudliniku võiks hoopiski ümber kätekuivatuspaberi uivatuspaberi tühjaks saanud papist rulli keerata erata ja pilkupüüdva paelaga kinni siduda.

Et iga kink omaniku leiaks, eiaks, on lihtsaim viis sellele nimesilt kinnitada, aga tavapärase sildi asemel el võib katsetada piparkookidele glalasuuriga nime kirjutamist või liimida pakile hoopiski kingisaaja foto.

Et mitte osta kallist kinkekotti, saab mõne vana koti eeskujul ja natuke voltides selle ise meisterdada. Miks mitte teha kinkekott ajakirjast või vanast noodivihikust välja rebitud leheküljest. Universaalne materjal on pestav tapeet, mis tugevam ja kannatab pisut raskemaid esemeid sisse poetada.

Koti ülemisse serva vajuta augurauaga augud ning kinnita kas nöör, pael või jämedam lõng. Või hoopiski murra ümmargune pitsilise servaga paberist taldrikualus keskelt pooleks ja kata sellega kotisuu ning kinnita klambritega.

tehnika

FOTO: ELMO RIIG/„SAKALA“

Autohoolduses pole välklahendusi Kuido Saarpuu kuido@jt.ee

P

aides autovaruosadega kaupleva OÜ Heko Kaubanduse juhataja Heiki Lipandi kogemus jagab autoomanikud sõiduvahendi talveks ettevalmistamise järgi laias laastus kaheks: ühed uurivad ja küsivad juba eelnevalt, mida, millal ja miks teha, teised seavad kauplusse sammud alles siis, kui on tõsine häda käes. „Palju selliseid korralikke, külmade ilmade tulekuks põhjalikke ettevalmistusi tegevaid inimesi pole,” ütles ta. „Kui ikka klient tuleb poodi jutuga, et peab hommikul kella kaheksaks Tallinnas olema, on minu vastus, et siis tuleb öösel kell kolm üles tõusta ja teatud ajaks auto käima panna. Selline vastus võib inimesi muidugi pahandada.”

Kuigi meie liikluspilti ilmuvad aasta-aastalt üha uuemad ja töökindlamad sõidukid, pole Lipandi sõnul auto külmakindlamaks muutmisel ühest lahendust. „Kui auto 30 miinuskraadi juures käima ei lähe, ei tasu kohe eeldada, et mida-

Selleks, et auto pakasesel talvehommikul ikka eluvaimu näitaks, peaks masina külmakindlamaks muutmist alustama varakult. Juba tõrkuvat masinat korda saada võib olla kõike muud kui lihtne.

gi peab kindlasti tuksis olema, ja hakata kõiki juppe järjest välja vahetama,” selgitas ta. „Piisab sellest, et ilm läheb mõne kraadi soojemaks ja sama auto käib. See, et naabrimehe auto samal hommikul tööle läheb, pole argument.”

Kogemus, millist kaubamärki eelistada, tuleb inimesele ajapikku. Heiki Lipand käis seda järele proovimas, tänavu tegi ta marsruudil Tallinn– Magadan–Tallinn kaasa umbes 26 000 kilomeetrit pika ja peaaegu kaks kuud väldanud autoreisi.

Millised võiksid olla esmased (ja kõige lihtsamad) sammud auto talveks ettevalmistamisel?

Enne suuremate külmade tulekut ei tohi unustada suvist klaasipesuvedelikku talvise vastu vahetada. Kui seda ei tehta, võivad näiteks auto klaasipesupumbad lõhki külmuda. Vedeliku anum on plastikust ja kannatab üldjuhul selle külmumise ära. Kuigi võiks eeldada, et lihtsam variant on aasta ringi talvevedelikku kasutada, on väidetavalt suvisel sees mingi lisand, mis eemaldab klaasilt paremini putukaid. Hinnavahe on ka loomulikult suvise kasuks. Üks võimalus on suvevedelikule külmakindlust tõstvat kontsentraati lisada.

Jahutusvedelikul on oma eluiga. Öeldakse, et

rohelist ja sinist tuleks vahetada iga paari aasta tagant, punase eluiga on viie aasta kanti.

Küsimus pole selles, et jahutusvedeliku külmumistemperatuur hakkaks teatud aastate järel vähenema, vaid selles, et vedelik muutub agressiivseks ehk hakkab metalliga reageerima, seda „sööma”.

Olenevalt kohast, kus auto iga päev seisab, võib ka salongifilter vajada talve eel vahetamist.

Kas tõsta auto kojamehed talviti püstisesse asendisse või mitte?

Klaasipuhasti luudade eluea hoidmiseks soovitan selle pisikese tõstmisliigutuse siiski teha.

Põhjus on lihtne: kui inimene õhtul sõidust tuleb, võib ta kasvõi hajameelsusest unustada klaasipuhastid töötavasse asendisse ning hommikul süüte sisselülitamisel tähendab see kojameeste automaatset töölehakkamist. Olukorras, kus luuad on öösel klaasi külge külmunud, võib äkiline töölehakkamine päädida õhukese kummiriba (see, mis tegelikult klaasipinda puhastab) purunemisega.

Et pidev üles tõstmine võib aga klaasipuhastajate vedru välja venitada, seda ma enda kogemuste põhjal suurt täheldanud ei ole. Pidev luudade vahetus võib olla hoopis suurem kuluartikkel. >> lk 16 Detsember 2012

15

kingitus

Autod on ajapikku läinud üha korralikumaks ja iga kord ei pruugi olla ainuõige samm poest uut akut osta. Alati saab lasta teeninduses aku üle kontrollida.

Autoomanikule on kasulik teada ka aku vanust.

Bensiinimootoriga auto aku võiks kesta viis ja diiselmootoriga autol kolm-neli aastat. Mida lisaderikkam auto, seda lühem on aku eluiga.

Kui aku ja starter on korralikud, soovitan käivitumisprobleemide ilmnedes uurida, ega voolu kuluta mõni salajane tarbija. Selleks võib olla näiteks hiljuti paigaldatud lisavidin või rikkiläinud relee.

Lisatarbija väljaselgitamine on eriti oluline kaugel, näiteks Soomes, tööl käivate inimeste puhul, kelle auto on nädalaid sõitmata. Tarbija kurnab aku tühjaks ja see külmub läbi, muutudes parajaks palliks. Lahendus võib olla aku ülessulatamine ja taaslaadimine, aga kui sisemised plaadid on puruks pressitud, akust enam asja ei saa. Üldiselt tuleks pikalt seisvate ja laadimisvõimaluseta autode puhul aku üldse maha võtta.

Külmkäivitus kulutab palju voolu ja talvel lühikesi otsi sõitvatel inimestel soovitan akut juurde laadida.

Tänapäeval on olemas ka laadimisvoolu reguleerivad nn targad laadurid, mille külge võib aku unustada lausa nädalateks. Tavaaku indikaatorit pimesi usaldada ei tasu, sest see näitab vaid ühe sisemise konteineri olekut, mitte terve aku seisundit.

Käivitusabi laadimisjuhtmete (rahvakeeli krokodillide) kasutamine on tänapäevaste elektroonikat täistuubitud autode juures tõeline ohuallikas, seda nii abi andva kui ka vastuvõtva masina

NÕUANDENURK • Talvisel ajal tuleb ette palju pimedas sõitu. Kui kasutada aastaid tuledes ühtesid ja samu lampe, siis nende valgustugevus väheneb.

• Tava(toidu)poodidest autole kuluosi ostes olge kriitiline. Kunagi pole teada, millise taustaga on superodavalt müüki paisatud partii. Tanklaketid on paremini varustatud.

• Autofoorumid jagavad kasulikke nippe, kuid kõike tundmatute kasutajate postitatut ärge pimesi uskuge. Mure korral pöörduge teenindustesautopoodides töötavate asjatundjate poole.

• Eesti oludes saab iga autoga talvel sõita. Margipõhiselt läheneda ei tasu.

Allikas: Heiki Lipand

Krokodillide kasutamine on tänapäevaste elektroonikat täistuubitud autode juures tõeline ohuallikas, seda nii abi andva kui ka vastuvõtva masina elektrisüsteemile.

FOTO: ELMO RIIG/„SAKALA“

Kuivõrd tähtis osis on autole eluvaimu andev aku?

tehnika

elektrisßsteemile. Variant on kasutada eraldi varuakut, millelt siis juhtmetega käivitada.

Suureks abiliseks vĂľib olla plokisoojendus, kuid see eeldab vaba vooluvĂľrku. Niisugust vĂľimalust korteriinimestel tavaliselt pole.

Kuidas vältida lukkude-uste kinnikßlmumist? Ära ei tasu unustada auto uste tihendite silikoonþliga ßlekäimist. Kuigi paljud autoomanikud klþpsivad suurema osa aastast oma sþiduvahendi lukke kinni ja lahti puldist, oleks ettenägelik lukud talveaja eel ära määrida ja nende tÜÜkindluses veenduda.

Kel on vĂľimalik, puhastagu ukselukke suruĂľhuga.

Mida tasub jälgida talvise tankimise juures?

Aastaid diiselmootoriga autoga sĂľitnuna Ăźtlen, et 15 kĂźlmakraadist madalama temperatuuri juures vĂľiks kaaluda autokĂźtuses lisandi kasutamist.

Just esimeste suuremate kĂźlmadega tasub tankimisel olla ettevaatlik, sest pole teada, kas ja millised tanklaketid on jĂľudnud talvekindlamale kĂźtusele Ăźle minna.

Seda tuleb eriti jälgida olukorras, kus autoga sþidetakse vähe ja tangitakse harva. Kui ikka terve paak on suvist kßtust täis, ei too kßlmaga lahendust ka lisand.

Vähem hooldust saava vanema diiselauto puhul vþiks sßgisel kaaluda kßtusefiltri väljavahetamist.

FOTO: ANTS LIIGUS/„PĂ„RNU POSTIMEES“

AUTOTUNNETUS OSUTUB MĂ„Ă„RAVAKS

Milliseid rahvaabinippe teate soovitada?

Tean juhust, kus autoomanik ei katnud mootori soojas hoidmiseks vatitekiga mitte kapotti, vaid jättis sþiduajaks teki mootori ja kapoti vahele.

Tulemus oli kärssama hakanud tekk.

Varuosapoodides on mßßgil spetsiaalsed aknakatted, millega klaasid ÜÜseks kinni katta, nþnda on hommikul vähem kraapimist. Kui on aega, on parim variant muidugi autol kohapeal käia lasta, et klaasid lahti sulaksid. Minu nipp on tuua toast pisut soojemat vett ja kallata see klaasile.

See on mßßt, et jääkaabits kriibib klaasi. Klaasi pinda rikuvad hoopis pisikesed liivaterad ja muu mustus, mis talvel sinna paratamatult satuvad ja siis kaabitsaga laiali nßhitakse.

Keemilised jääeemaldajad toimivad aga paremini siis, kui hoida neid toas soojas, mitte auto kßlmas salongis.

�

See on mßßt, et jääkaabits kriibib klaasi.

HEIKI LIPAND, OĂœ Heko Kaubanduse juhataja

(HVWLPDLQH /}EXV +DULY 5HLVLWHHPDOLVHG ODXDPlQJXG ² (XURRSD UHLV MD $DVLD UHLV +LQG DODWHV Ą

Kaheksa aastat ennast ja tehnikat rasketel maastikuradadel Roosna-Alliku off-road-vþistkonnas Maasturid proovile pannud ning samanimelise autode hoolduse, remondi ja varuosade mßßgiga tegeleva ettevþtte juhataja Toomas Kärp talviseid ekstreemolusid ei pelga.

Tuleb ßksnes oma sþiduvahendit ja selle käitumist erinevates oludes hästi tunda.

Kärbi sþnul eeldab off-road-vþistlusel hea tulemus juhilt ßlimat tähelepanelikkust vþistlustrassi suhtes ja oskust hinnata olukordi þigesti. „Maastikuradadel vþib olla hulgaliselt kivekände ning seitsmekßmne kanti ulatuva maksimumkiirusega kokkupþrge vþib tuua ßsna kurbi tagajärgi,� selgitas ta. „Tahes-tahtmata kandub sama tähelepanelikkus ßle ka tavaliiklusse. Pimedal ajal, mil on suur vþimalus, et loomad ette jooksevad, tuleb see vägagi kasuks.�

Lisaks tähelepanelikkusele tuleks Kärbi meelest talvisesse liiklusse kaasa vþtta hea autotunnetus. „Meie liikluspiltki näitab, et paljud talvi-

sed þnnetused juhtuvad juhtidega, kes ei oska kßlmade ja libedusega hinnata auto pidurdusmaad ega erinevates teeoludes ja kiirustel kurvis käitumist – ßhesþnaga masina ßldist käitumist,� selgitas ta. „Sellised asjad tuleb selgeks teha juba enne liiklusse sukeldumist. Ka on iga auto erinev ehk pole nii, et þpid ßhe auto selgeks ja siis on teisega samamoodi. Nßansse rehvivalikust sillavalemini, mis kþik vþivad auto liikumist mþjutada, on lihtsalt sedavþrd palju.�

Kohti, kus masinat erinevas olukorras vþimalikult ohutult proovida, vþib iga sþidukijuht leida. Kindlasti ei tohi katsesþite ette vþtta avatud liiklusega teedel, pigem loota jää-, lume- ja libedasþiduradadele.

Kui lumikate on väga paks, panustavad offroad’i mehed tavaliselt suurele hoole ja inertsile. Pikemate läbikäikude loomiseks kasutatakse ka kÜite ja vintsi abi. Tavateedele suundudes soovitas Kärp pakiruumi paigutada lumerookimisvahendid.

DPDWXQD 6LVDOGDE HUDOGL UD SHHGLDW YlLNHVW HQWVÂ NOR MD $DVLD N}LNLGH (XURRSD ULLNLGH NRKWD

RELE

PARIM KINK KOGU PE

/$67(/

(

7(//, 5(,6,7((0$/,1( /$8$0b1* .2+( KHOLVWD QXPEULO NHOO TavatariiďŹ alusel.

Detsember 2012

17

tehnika

Hoolimatus m

T

FOTO: ELMO RIIG/„SAKALA“

AUTOOMANIKUD SAAB JAGADA KAHEKS: sõidukist ja selle tehnoseisundist huvitujad ning suuresti vaid raha kokkuhoiust lähtujad.

TALVESÕIDU MEELESPEA • Varuge erakorraliste olukordade tarvis autosse sooje rõivaid ja pleede kõigile reisijatele, samuti helkureid.

• Olge valmis mööduma pimedas liikuvatest jalakäijatest.

• Põdrad liiguvad kõige rohkem hämaral ajal.

• Võtke kaasa korralik valgusti. Hoolitsege, et valgustil jätkuks voolu.

• Rehviketid võivad osutuda mõnikord asendamatuks abiks, näiteks suvekoju viival teel ja metsateel, mis asub põhimaanteest ja muust asustusest eemal.

• Sõitke vastavalt teeoludele ja sõidutingimustele.

• Varuge sõiduks aega. Kui teid oodatakse, andke teada viivitusest.

• Varuge halva ilma korral lisaaega ka liikvele minekuks. Näiteks auto ja akende hoolikas puhastamine lumest ja jääst on liiklusohutuse seisukohalt vältimatu.

Allikas: Maanteeamet

alvehommikul remonditöökojast auto- ja veoabi nõutaja peab arvestama tavapärasest suurema väljaminekuga.

Samuti on raskete ilmaolude korral hädaliste arv kiire suurenema ja abi võib viibida.

Türil tegutseva OÜ Autotuba juhataja Kristo Puusepa sõnul on bensiinimootoriga autode puhul olulisim talvise käivitamise osis ikka töökorras aku. „Kui juba õrnalt jaheda ilmaga annab autoaku endast märku, pole vaja enam aega viita,” ütles ta. „Selline aku tuleks kohe ära kontrollida ja vajadusel uus osta. Edasi pöörata tähelepanu kütusefiltritele, seda eriti diiselautode puhul.”

Linnas lühikeste otste sõit ja rohkete elektriliste lisade kasutus tühjendab auto akut rohkem kui generaator seda laadida suudab. „Kui aku on tühjenenud alla 65 protsendi oma normaalsest mahutavusest, ei suudagi generaator seda täis laadida,” selgitas Stik ASi Paide esinduse juhataja Heiki Pillesson. „Abi saab olla üksnes täiendavast laadimisest.”

Pillessoni sõnul ei kipu autoomanikud teatud põhitõdedest kinni pidama. „Näiteks tuleks hoida auto kütusepaak alati võimalikult täis, et vältida paaki liigniiskuse tekkimist,” soovitas ta. „Kui ikka tangitakse-sõidetakse viie liitri kaupa ja soodustatakse kondensvee teket, siis probleemides kütusemüüjaid süüdistada küll ei tohi.”

Kuigi see pole otseselt auto käivitamisega seotud, ei soovita Pillesson pakaselise öö eel masinale käsipidurit peale tõmmata, vältimaks käsipiduritrossi kinnikülmumist.

Kristo Puusepa soovitus on varuda talvehommikutel kannatust, lastes autol 10–15 minutit kohapeal töötada. Selline samm lihtsustab nii klaaside jääst puhastamist, kui on kasulik ka mootori „tervisele”, sest vedeldab õlisid. Üks suur ohukoht külma mootori puhul on suur gaasitamine.

Puuseppki jagas autoomanikud kaheks: sõidukist ja selle tehnoseisundist huvitujad ning suuresti vaid raha kokkuhoiust lähtujad.

Viimase probleemi tõi Puusepp välja eriti

Uhiuue Honda CR-V loosis osalemiseks tee need 2 sammu!

us Võida uhiu Honda CR-V

Kindlusta Ifis ja osale autoloosis

1.

Sõlmi või pikenda Ifis üks alltoodud aastane kindlustusleping: • Liikluskindlustus • Kaskokindlustus • Reisikindlustus • Kodukindlustus • Õnnetusjuhtumikindlustus

2.

Ja registreeri www.if.ee poliisi nr ja oma kontaktandmed.

Kampaania kestab 01.11.2012 - 31.01.2013. Kampaania reeglid www.if.ee Kindlustusteenuse pakkuja on If P & C Insurance AS. Tutvu kindlustustingimustega www.if.ee või küsi lisainfot

1211.

Võta rahulikult, meie aitame sind.

tehnika

maksab talvel kuhjaga kätte

• Korras tuled ja klaasipesuseade parandavad nägemist ja nähtavust.

• Puhasta tuuleklaasi regulaarselt ka seestpoolt ja vajadusel klaasipuhasti harju klaasipesuvedelikku kastetud lapiga.

• Korras rehvid ja õige rõhk parandavad pidamist.

• Talverehvide minimaalne mustri sügavus on 3 mm

ka Stikil võimalus hädalist abiauto kohalesaatmisega aidata. Kliendil tuleb alati arvestada, et kiireloomuline appitõttamine tühjendab rahakotti tunduvalt rohkem kui näiteks korraline hooldus.

Arvestada tuleb nii puksiirteenuse kui ka varuosa ja remondi töötunni hinnaga. Ka võib üleöö muutuvate ilmaolude korral hädaliste arv kasvada väga kiiresti ning abi saamine võib viibida.

Talv võib tabada ootamatult ka hoolikat peremeest, ometi on kindel see, et ettevalmistatud masinal esineb probleeme vähem.

Kümmekond ja rohkem aastat tagasi nägi Stik ASi Paide esinduse juhataja Heiki Pillesson töökojas esimese lume ja külmade tulekul klientide tekitatud parajat kaost, kuid enam mitte. „Ei tea, kas on asi selles, et inimesed teadvustavad talve tulekut rohkem, kuid olukord, vähemalt rehvivahetuses, on igal juhul muutunud paremuse poole,” ütles ta.

Samuti on viimaste aastate kaks krõbekülma talve nii Pillessoni kui ka Puusepa sõnul inimeste mõttemalle muutnud.

Kui inimest vähegi huvitab, oskab kord juba käivitusega kimpus olnu üldjuhul hiljem teatud veakohti ennetada, on Puusepa tähelepanek. Pillesson märkis, et igal aastal lisandub autorooli uus põlvkond ja teatud olukorrad lihtsalt tuleb omal nahal ära kogeda. Ütlus „tehke mu sõnade, mitte mu tegude järgi” auto(hoolduse)maailmas tihti ei kehti.

(soovitatavalt 4–5 mm). Rehvi mustri sügavust mõõdetakse rehvi kesksoones.

• Kontrolli regulaarselt amortisaatorite seisundit. Töötavad amortisaatorid hoiavad auto tee pinnal kinni.

• Piisav vool tagab käivitumise. Hoolitse selle eest, et aku ja aku klemmid oleksid hoolikalt kinnitatud.

Allikas: Maanteeamet

FOTO: TOOMAS KÄRP/ERAKOGU

liisinguautode puhul. „Tõsisemad probleemid hakkavad pihta just liisinguperioodi lõppedes, mil auto vaadatakse enne tagasivõtmist üle ja palutakse vead likvideerida. Aastad tegematajätmist võib nõnda korraga kätte maksta,” selgitas ta.

Ka inimeste tehnilised teadmised tunduvad Puusepa tähelepanekut mööda aasta-aastalt üha nõrgemaks jäävat. „Noore, peale kasvava põlvkonna puhul tundub, et nemad tõesti ei tea autodest midagi. Vanasti ehitati ju ise endale autosid-mootorrattaid, kuid nüüd on papa-mamma abil ostetud mingi sõiduvahend ja rohkem noort ei huvitagi,” põhjendas ta. „Ka on olemas vanem kontingent inimesi, kes on soetanud endale uuema auto, kuid sealjuures ei soovi ega tahagi oma masinat torkida.”

Auto talveks ettevalmistamise juures tõstatas Puusepp veel välishoolduse teema. Autot on nimelt soovitatav vahatada kaks korda aastas: sügisel ja kevadel. „Talve-eelne vahatamine on oluline, et kaitsta autot soola ja muu teedelt tuleva mustuse eest,” selgitas ta. „Keegi ei taha küll seda uskuda, aga kui auto on must, siis pikapeale imbub mustus värvi sisse. Ka on kõik eelneva värvikahjustusega kohad talveoludes roostetamisele väga altid.”

Autotoale toob talv alati juurde kiireloomulisi töid, kui tuleb kliendi tõrkuvale autole järele sõita, see töökotta vedada ning nobedasti viga tuvastada ja masin liikuma saada.

Kuigi seda teenusena välja ei reklaamita, on

PANE TÄHELE

KOMMENTAAR

..sest elu koosneb pisiasjadest! Üllar Kütt Paide politseijaoskonna juht

L Microlife rütmihäirekindlad vererõhuaparaadid on saadaval apteekides!

Vererõhu mõõtmisel: • vahetult enne mõõtmist väldi söömist, joomist, suitsetamist ja füüsilist aktiivsust, kuna need tegevused tõstavad vererõhku • peale manseti paigaldust ja enne mõõtmist puhka 5 minutit • mõõda vererõhku võimalikult loomulikus keskkonnas, soovitavalt kodus

BHS A/A – BHS Protocol

BP 3AG1

• vererõhu mõõtmise ajal ära räägi, liiguta ega köhi • kahe järjestikuse mõõtmise vahel puhka vähemalt 1 minut

• ära muuda ravimannuseid arstiga konsulteerimata

• võrreldavad on samades tingimustes mõõdetud tulemused (keskkond ja kellaaeg)

• kuna tegu on meditsiiniseadmega, siis loe hoolikalt kasutusjuhendit ja vajadusel konsulteeri arstiga!

Maaletooja:

BHS A/A – BHS Protocol

– Pulsirütmi häire kindlakstegemine – Kliiniliselt kontrollitud

iiklusseaduse § 33 lg 2 p 3 paneb juhile kohustuse enne sõidu alustamist veenduda, et tuled, registrimärgid ning juhi vaatevälja jäävad aknad ja tahavaatepeeglid on puhtad. Akende puhul pole mõeldud ainult mustust, vaid kindlasti ka lund, jääd ja nn uduseid klaase.

Kahjuks näeme liikluses sageli jäätunud klaasidega sõidukeid. Sellistega liigelda on väga ohtlik, sest juht peab nägema, mis tema ümber toimub.

Ei piisa ainult sellest, et näha kuskilt praost natukene maad ette, oht võib tulla ka teisest suunast. Eelmisel talvel juhtus Paides vähemalt kaks liiklusõnnetust, kus jäätunud klaasidega sõiduk sõitis ülekäigurajal teed ületanud jalakäijale otsa, sest juht lihtsalt ei näinud teda.

Mäletan oma tööst üht juhtumit, kus varahommikul märkasime Tallinna– Tartu–Luhamaa maanteel Žigulid, mille aknad olid täiesti jäätunud. Peatasime auto, selle esiistmetel istus kolm suurt meest ning tagaiste ja pagasiruum olid toidukaupa täis. Küsimusele, kuidas niimoodi jäätunud klaasidega sõita näeb, vastati, et see on sundolukord, sest autos on palju jäätist ja seetõttu ei saa soojendust kasutada – jäätis sulab ära. Hiljem selgus, et kogu kaup oli samal ööl varastatud ühest Lõuna-Eesti poest.

Lisaks klaasidele tuleb hoolitseda sellegi eest, et tuled on puhtad. Sageli juhid puhastavad ära küll esituled, et ise paremini näeks, aga unustavad tagatuled. Kui autod lund üles keerutavad, kattuvad tagatuled lumega kiiresti ja võib juhtuda, et tagant läheneja ei pane ees sõitjat tähele või märkab teda liiga hilja.

Muidugi on arusaadav, et sõiduajal ei saagi oma sõiduki tulesid ja numbreid puhtana hoida, aga kui peatus teha, tuleb need üle vaadata ja puhastada.

On olnud juhuseid, kus juht mätsib numbrid lumega kokku lootuses, et siis kiiruskaamera sõidukit ei tuvasta, kuid tegelikkuses on kaamera fotod küllalt hea kvaliteediga. Registrimärgid peavad valgel ajal olema loetavad 40 ja pimedal ajal 25 meetri kauguselt.

Detsember 2012

19

Telli nüüd Eesti Päevaleht!

Võida 3 x 1000 € väärtuses kodusisustust Kaubamajast!

Kõik Eesti Päevalehe Kodupaketi ja Äripaketi praegused tellijad saavad samuti loosimistele registreeruda.

Järgmised loosimised toimuvad 19.12 ja 9.01.

Lisainfo: klienditugi@lehed.ee või 680 4444

Telli ja registreeru: epl.ee/kodu Kodupakett sisaldab: ӡ Eesti Päevaleht E–R ӡ Uus laupäevaleht LP ӡ Eesti Päevaleht ja LP digilehena

Sobivat saagi otsimas Mootorsaag on tõsine tööriist, mille kasutamine nõuab ohutusreeglitest kinni pidamist ja kainet mõtlemist.

Ent kui selle kasutamine piirdub koduaias aeg-ajalt mõne kergema töö tegemisega, ei pea soetama suurt ja kallist profisaagi, vaid valida võib oluliselt odavama ja tunduvalt optimaalsema mudeli.

Stokkeri kaupluseketi Viljandi poe müüja Jaanus Siim võrdleb kettsaagide maailma autode omaga – mootorid, mis erinevaid masinaid liigutavad, võivad erineda töömahult kordades.

FOTO: ELMO RIIG/„SAKALA”

Karl-Eduard Salumäe karl.salumae@ajaleht.ee

M

ootorsaage võib mitut pidi eri klassidesse jagada. Ühe liigituse järgi on olemas „väikesed” ehk kodutarbijatele mõeldud saed ja „suured”, proffidele leiva teenimiseks mõeldud mudelid. Samas jääb nii-öelda

suurte ja väikeste saagide vahele selliseid mudeleid, mis ei taha õieti kumbagi kategooriasse sobituda. Seega võib mootorsaagide määratlemisel kasutada ka kolme alaliiki: kodutarbijatele mõeldud saed, poolprofi saed ja profisaed.

Stokkeri kaupluseketi Viljandi poe müüja Jaanus Siim toob mootorsaagide jagamisest rääkides paralleele automaailmaga. Jättes mõningad erandid välja, on kõigil autodel neli ratast, rool ja pedaalid, kuid mootorite kubatuurid, mis selliseid kooslusi edasi viivad, erinevad kordades.

Just jõuallika töömaht ja võimsus ongi need, mis mootorsaage omavahel suuresti eristavad.

Kui odava ja kompaktse kodutarbija mootorsae kubatuur jääb alla 35 kuupsentimeetri ja võimsust võib olla vähem kui üks kilovatt, siis profisae vastavad näitajad võivad olla näiteks 67 kuupsentimeetrit ja 3,3 kilovatti. „Iga saega on võimalik tööd teha,” toonitab osaühingu Saemeister Paide poe juhataja Jaanus Palu. „Oskaja võib nõrgema saega sama töö palju paremini ja kiiremini teha, kui mitteoskaja võimsama saega.”

Lahja saega raskemat tööd teha on siiski

ebamugav, seega tuleb leida oma vajadustest lähtudes optimaalse võimsusega aparaat.

Loo tarbeks kommentaare andnud spetsialistide kogemuste põhjal piisab niinimetatud keskmisel kodukasutajal, kes toimetab peamiselt koduaias, harilikult 1,2–1,5 kilovatise võimsusega mootorsaest.

Tarbetult vägeva sae ostjad hävivad rahas.

Kui tuntud kaubamärki kandvate väikeste mootorsaagide hinnad algavad 200 euro piirimailt, siis poolprofi saag maksab juba umbes 500 eurot ning profitööriista hind ligineb 1000 eurole. Nõrgem saag on kaalult

5 aastat garantiid!

Ainsana Eestis annab ECHO oma metsa- ja aiatehnikale 5-aastase tarbijagarantii.

Jaapani kvaliteet!

Metsa- ja aiatehnika

Loe: www.echo-eesti.ee

tehnika

VARUSTUS OLGU KORRALIK ■ Nii Stokkeri kaupluseketi Viljandi poe müüja Jaanus Siim kui ka osaühingu Saemeister Paide poe juhataja Jaanus Palu tõdesid, et kodukasutajad ei raatsi reeglina saagi ostma tulles täiendavat kulutust teha ning saagimistööks sobilikke pükse, saapaid ja muud seesugust soetada. Kas või juba seepärast, et ostetakse nii kallis saag, kui rahakott kannatab.

■ Jaanus Palu soovitus on siinkohal kindel: pigem olgu saag lahjem, aga turvavarustus korralik. „Selle puudumine võib valusalt kätte maksta,” põhjendas ta.

■ Jaanus Siim selgitas, et näiteks turvapüksid aitavad ära hoida endale jalga saagimist. „Neile on sisse õmmeldud kiuline materjal, mis peatab keti kindlasti enne tõsiste vigastuste tekkimist,” kõneles Siim.

bensiini ja õli kokku segada, puudub ving ning ka müra on palju vähem. „Kasutuskogemus on elektrisae puhul kindlasti meeldivam,” võtab Jaanus Siim kokku. Ta ise kasutab bensiinimootoriga sae kõrval just nimelt elektrisaagi.

Eksib see, kes arvab, et elektri- ja akusaagidest on üksnes nõrku versioone. Mõlema võimsus võib olla kaks kilovatti või enamgi. Sealjuures on elektri- ja akusae hind samaväärse võimsusega sisepõlemismootoriga sae hinnast madalam.

kergem. Kui lahja mudeli puhul jääb see 3 kg piiresse, siis profisaag kaalub umbes kaks korda rohkem.

Elektri- ja akusaed Tihti juhtub, et inimese jaoks optimaalseim variant pole mitte sisepõlemismootori, vaid hoopis elektri- või akutoitel töötav kettsaag. Nende puhul pole vajadust kahetaktilisele jõuallikale

Tundmatud mudelid mureks

KAUBAMÄRGID Millised kaubamärgid pole „suvalised”?

■ Kettsaagide maailmas on palju tuntud kaubamärke.

■ Enamlevinud on: Stihl, ECHO, Husqvarna, Jonsered, Partner, McCulloch, WOLFGarten, Dolmar, Makita.

Kõnealuste kettsaagide nõrgemad kohad puudutavad mõistagi jõuallika toitmist. Elektrisae puhul peab vool piisavalt lähedalt võtta olema, siis akude puhul võib muresid tekitada nende kestvus. Jaanus Palu räägib, et kui parema mudeli puhul saab täis laetud akuga neli-viis tundi tööd teha, siis odavama sae akul võib võhma jätkuda üksnes kolmveerand tunniks.

Kettsaage müüvad nii kauplused, kus saab valida tuntud kaubamärki kandvate toodete vahel, spetsialistidelt otsustamisel abi küsida ning lasta tööriista hooldada ja remontida, kui ka sellised poed ja keskused, kes ostavad saage sisse hetkehinnast lähtudes ega paku müümise kõrval muid teenuseid. Jaanus Palu kinnitab omast kogemusest, et nii-öelda suvaline kettsaag võib hulgaliselt peavalu valmistada. Seda seepärast, et tööriista päritolu ei õnnestu tihtilugu tuvastada ja kui (reeglina õrnavõitu) saag peaks katki minema, ei leia sel juhul kusagilt sobivat varuosa. „Vahest on pimedaid juhuseid ja saag õnnestub ikkagi ära remontida,” räägib Palu, kelle kinnitusel tuleb tundmatu kettsaega hädas olijaid ikka ja jälle ette. Ta lisab, et isegi kui probleemist saadakse võitu, kipub see sae omanikule ikkagi tuska tegema, sest spetsialisti töötund on kallis ja remont seetõttu kulukas. „Kui ta maksis sae eest näiteks 90 eurot ja remont läheb maksma 40 eurot, siis ta ongi juba pahane,” tõdeb ta.

Makita uue põlvkonna mootorsaagide omadused: EasyStart - Vedruga starter koos optimaalse mootorijuhtimisega sae ülikergeks käivitamiseks.

Touch&Stop - Kõik-ühes-lüliti (käivitus, seiskamine, poolgaas, õhuklapp).

Primer pump sae kiireks käivitamiseks.

MPI (Memory Power Ignition) - alati õigeaegne, ülitäpne ja tugev säde.

CAT - Katalüsaatoriga mudelite heitgaasid on madalamad seaduses ettenähtud normidest.

EA3201S35A

CAT Catalytic Converter

Ideaalne saag kergemateks töödeks nii aias kui metsas! See hobikasutamiseks valmistatud saag on kerge kaaluga, teda on lihtne käsitseda ja ta on varustatud Easy Start süsteemiga.

Lati pikkus: 14”/35 cm 32 cm3 / 1,4 kW / 4,3 kg Väga mugav võtmeta ketipingutus ja ketivahetus.

EA3500S35B

CAT Catalytic Converter

Suurepärane saag küttepuude lõikamiseks! Ülikerge käivituse, kõrgete ohutusnõuetele ja mugavusfunktsioonidega varustatud mootorsaag on soodsas hinnaklassis!

Lati pikkus: 14”/35 cm 35 cm3 / 1,7 kW / 4,4 kg

EA4300F38C

CAT Catalytic Converter

Talunikusaag - sobib puude langetamiseks, laasimiseks, küttepuude lõikamiseks ja järkamiseks. Magneesiumkorpus on kerge ja vastupidav.

Lati pikkus: 15”/38 cm 42,4 cm3 / 2,2 kW / 4,9 kg

MAKITA aia- ja metsatehnika saadaval hästivarustatud ehitus- ja metsakauplustes!

Küsi Makita tooteid edasimüüjatelt. Lisainfo: www.makita.ee

Easy Start süsteemiga varustatud saagi on väga kerge käivitada!

raha

Väikelaen ei pruugi osutuda väikeseks laenuks Heli Lehtsaar tarbijaveebi www.minuraha.ee toimetaja

J

õulukuul kipuvad väljaminekud paratamatult suurenema ja nii võib tekkida kiusatus või ka vajadus võtta rahanappuse leevendamiseks väikelaenu või osta mõni kingitus järelmaksuga.

Enne laenuvõtmist tasub tõsiselt järele mõelda, kas laenamata ei ole kuidagi võimalik hakkama saada – laen on ju kohustus laenuks võetud summa koos intressidega tagasi maksta, nii et ost läheb intressi ja lepingutasu võrra kallimaks.

Kui aga siiski on vaja laenata, tuleb seda teha targalt. Selleks hinda esiteks reaalselt oma võimekust igakuiste laenumaksetega edaspidi hakkama saada. Kui oled kindel, et see sujub probleemita, võid uurima hakata erinevate pakkujate erinevaid laenuvõimalusi.

Tarbimislaenu pakuvad nii pangad kui laenukontorid Selliseid laene, mida pangad pakuvad eraisikutele kas sissetuleku, teise eraisiku käenduse või pangas oleva hoiuse tagatisel, nimetatakse tavaliselt väikelaenuks või tarbimislaenuks. Eesmärk, milleks seda laenu kasutada, ei ole laenuandja poolt määratud, nii et inimene võib laenu eest näiteks mööblit või kodutehnikat osta, reisida jne. Paljud kauplused pakuvad ka järelmaksuga ostmise võimalust: erinevus tarbimislaenust või väikelaenust seisneb selles, et reeglina saab järelmaksu taotluse teha samas poes, kus müüakse huvipakkuvat kaupa, näiteks arvuteid, ehitusmaterjale jmt. Laenu ehk järelmaksu andja aga pole üldjuhul kauplus ise, vaid kauplus pakub järelmaksu koostöös mõne laenu andva panga või muu äriühinguga. Sõltuvalt kauplusest vahendatakse kas ühte või mitut järelmaksu pakkujat.

Jõulukuul kipuvad väljaminekud paratamatult suurenema ja nii võib tekkida kiusatus või ka vajadus võtta rahanappuse leevendamiseks väikelaenu või osta mõni kingitus järelmaksuga.

SEITSE KÜSIMUST LAENUVÕTJALE 1. Kas asja, mille jaoks plaanin laenu võtta, on tõesti vaja?

2. Kas mul on ostu võimalik edasi lükata?

3. Kas oleks võimalik osa või kogu ostuks vajaminev raha hoopis säästa?

4. Kas ostu kasutusiga on pikem kui laenu tagasimaksmise periood?

5. Kas mu sissetulek on laenamiseks piisav ja stabiilne ka pikaajaliselt?

6. Kas pean millestki loobuma, et saaksin tasuda igakuiseid laenumakseid?

7. Kui võtan praegu selle laenu, kas jätan end ilma võimalusest laenata tulevikus millegi tähtsama jaoks?

FOTO: ELMO RIIG/„SAKALA“

Nii väikelaenude, tarbimislaenude kui järelmaksu tingimused – intressimäär, laenusumma suurus, nõutav sissetulek jmt – on erinevate pakkujate juures erinevad. Seetõttu tasub süveneda ja erinevate pakkujate laenutingimusi võrrelda.

Pankade pakutavaid tingimusi saad võrrelda tarbijaveebi võrdlustabelite abil, mis asuvad võrguaadressil http://www.minuraha.ee/tarbimislaenu_vordlus. Tabelist selgub näiteks, et 500eurose ostu tegemiseks pakuvad pangad nii järelmaksu, väikelaenu kui arvelduskrediidi võimalust. Sõltuvalt laenu liigist ja tingimustest on 500eurose laenu tähtaeg 10–12 kuud, intressimäär kõigub vahemikus 9,9–28% ning laenu kogukulu ehk kokku tagasimakstav summa koos lepingutasu ja intressidega jääb 540–730 euro piiresse.

Pane tähele, et lisaks pankadele pakuvad tarbimislaene ka mitmed kiirlaenukontorid, mille tingimused võivad pankade omast ebasoodsamad olla. Näiteks täitsin ühe laenukontori kodulehel taotluse 500 euro laenamiseks 12 kuuks: selle puhul tuli igakuine kuumakse 70 eurot ning kokku tulnuks seega tagasi maksta 840 eurot!

Kindlasti tuleb hoiduda kiirlaenu võtmisest, mis on rahvasuus tuntud SMSlaenuna ning mida pakutakse kas SMSi või interneti teel. Kiirlaenude probleem on väga lühike tagasimaksmise aeg, üldjuhul mõnest nädalast mõne kuuni ning väga kõrge intressimäär. Näiteks võib erinevate pakkujate kiirlaenu intressimäär sõltuvalt laenuperioodi pikkusest ja summa suurusest olla nii 400% aastas kui ka üle 900% aastas. Sellist laenu võttes on üsna tõenäoline end peatselt makseraskustesse mässida.

Oluline teada enne laenu võtmist: Intressimäär. Lisaks intressimäära suurusele uuri kindlasti, kas intressi arvutatakse laenujäägilt või kogu laenusummalt. Kui intressi arvutatakse kogusummalt, tähendab see sinu jaoks suuremaid kulusid, sest hoolimata sellest, et oled laenuperioodi jooksul osa laenu juba tagasi

KÜSI TEABELEHTE! Erinevate laenupakkujate tingimuste võrdlemist lihtsustab see, et iga laenuandja, olgu siis tegemist panga või laenukontoriga, peab sulle enne lepingu sõlmimist andma tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. Sinna on märgitud konkreetselt sulle pakutavad tingimused laenusumma suuruse, intressimäära, krediidi kulukuse määra, muude lisanduvate tasude, viiviste ja teiste võlgnevusega seotud tasude, lepingu kestvuse jpm kohta. Kuna teabelehe vorm on kõikide laenuandjate juures ühesugune, teeb see sulle erinevate pakkujate tingimuste võrdlemise hõlpsaks.

Vaata lähemalt http://laenatargalt.ee

maksnud, arvestatakse intressi ikkagi veel kogusummalt, mille laenasid.

Lepingutasu. See võib olla näiteks teatud protsent sinu laenusumma suurusest või siis kindel fikseeritud summa.

Muud kulud. Kui tahad laenuperioodi jooksul lepingut muuta – näiteks taotled maksepuhkust või maksegraafiku muutmist – tuleb selle eest maksta. Vaata hinnakirjast või küsi teenindajalt ka seda, et kui peaksid laenumaksed võlgu jääma, siis kui palju maksavad laenuandja poolt sulle saadetavad meeldetuletuskirjad. Ühe teatise hind võib ulatuda üle kümnekonna euro.

Laenu periood ja kuumakse. Kui vajaminev laenusumma teada, arvuta välja, milline oleks sinu jaoks optimaalseim laenutähtaja pikkus ja kuumakse suurus. Arvesta, et kuigi pikem laenuperiood tähendab väiksemaid kuumakseid, siis lõppkokkuvõttes maksad rohkem intresse ja laen on su jaoks kallim kui lühemaajaline laen.

Ennetähtaegne tagasimaksmine ja maksepuhkus. Uuri, kas sul on võimalik laenu enne tähtaega tagasi maksta, kui selleks peaks võimalus tekkima. Ennetähtaegse tagastamise puhul võib laenuandja nõuda täiendavat tasu. Samuti selgita välja, kas sul on võimalik taotleda maksepuhkust ning kas seda saab ainult põhiosa maksete ajutiseks peatamiseks või on võimalik täielik maksepuhkus (põhiosa ja intressid).

Detsember 2012

23

vaba aeg

Mets pakub jõulutunnet Trükkides otsingumootorisse sõnaühendi „jõulud metsas”, annab Google üle 18 tuhande vaste. Leidub nii sellenimeline laul, raamat, joonistusvõistlus, luuletus, kutse suusatama ja ka pika traditsiooniga ettevõtmine.

Birgit Itse birgit.itse@ajaleht.ee

M

TÜ Harju Matkaklubi liikmetel ja sõpradel on tavaks kutsuda jõulude eel linnarahvas maale. Nii juba veerandsada aastat. Iga ilmaga, sadagu uduvihma või möllaku tuisupilved. Lõkkel valmib ravimtaimetee, ringi käib maiuste kandik ning metsa alla pannake kaasa võetud pruukost metsaelanikele, olgu nendeks loomad või linnud. Iga kord on kellelgi rääkida mõni jõulujutt, meeleolu hoidmiseks saab kitarri saatel tuntud viise kaasa laulda.

Harju Matkaklubile tegi ettepaneku sellist ettevõtmist organiseerida koostöös Tallinna Looduskaitse Seltsiga tuntud ja armastatud looduskaitsja Veljo Ranniku.

Harju Matkaklubi juubeliraamatus meenutas

suvel manalateele läinud Veljo Ranniku traditsiooni algust järgmiselt: „Algus oli üsna ammune. Olin siis Tartu kandis looduskaitseametnik ning minu tööalasse kuulus ka metsloomade talvise lisatoidu ja loodusesse viimise korraldamine. Tegid seda põhiliselt jahimehed, kuid toiminguga liitus ka teisi inimesi. Eriti köitis see tegevus noori. Nii ütlesingi 1964. aasta ühel loodusesõprade suvisel jututoa üritusel välja mõtte – minna detsembri keskel, kui talv hakkab karmistuma, metsa nii vanade kui noortega. Kaasa võtsime metsloomadele suupärast: saiakoorikuid, porgandeid, kapsalehti, aga ka pekitükke plaaniga asetada see puuokstele metsaelanikele kättesaadaval viisil.

Sõitsimegi rongiga Peedu alla, tõusime lumisele Vapramäele põlise tamme juurde, soojenduseks tegime väikese lõkke. Keegi ütles, et see on nagu „jõulud metsas”.”

Veljo Ranniku mäletamist mööda toimunud see nõnda mitmel talvel. Kui töö-ja elujärg viis teda Tallinna, algatas ta traditsiooni sealgi. Hiljem on ettevõtmisest innustust saanud loodusesõbrad teistes maakondadeski. Järvamaale levis traditsioon 2006. aastal, kui Tammiku metsa tuli

– kõik silmale vajalik ühes tabletis Üks PRO-Visio tablett sisaldab inimorganismile üheks päevaks vajaliku koguse luteiini, zeaksantiini, mustikaekstarkti, E-vitamiini ja seleeni.

Luteiin on üks tähtsamaid silmade kaitset mõjutavaid aineid, mis aitab vältida silma võrkkesta kahjustust.

Luteiin ja zeaksantiin loovad silma võrkkestale loomuliku kaitse tugeva valguse ja päikesekiirte eest, ltreerides kahjulikku sinist valgust ja takistades selle jõudmist silma võrkkestani. Ühtlasi aitavad luteiin ja zeaksantiin ära hoida erinevate silmahaiguste, nagu näiteks silmakae, tekkimist ja soodustavad isegi silmakahjustuse pidurdumist. Mida suurem on luteiini sisaldus kollatähnis, seda väiksem on vanusest tingitud kollatähni taandareng.

Inimorganismi päevane luteiini vajadus on ligikaudu 6 mg. Kuna inimorganism ei ole ise võimeline luteiini tootma, siis peame me seda saama toiduga või toidulisandeid kasutades.

Mustikates sisalduvad antotsüaanid soodustavad rodopsiini (nägemispigment) teket ning aitavad seega kaasa pimedas nägemise parandamisele. Antotsüaanid tugevdavad väikeste veresoonte seinu ning parandavad silma vereringet, mõjutades positiivselt ka diabeedihaige veresooni. Mustikates antotsüaanid mõjuvad soodsalt ka sõidukite ja mehhanismide juhtidele ning pilootidele, et parandada nägemist ja silmade kohanemist pimedas.

E-vitamiin ja seleen on antioksüdandid. E-vitamiin aitab parandada vereringet. Seleen on ülimalt tähtis koostisosaa nendel ensüümidel, mis takistavad rakumembraani kahjustumist.

KASUTUSSOOVITUSED: silmade ealiste muutuste ja kollatähni taandarengust tingitud vaeguste korral ennetamiseks ja aeglustamiseks pinges ja väsinud silmade puhul, (näiteks arvuti- ja TV-ekraani kiirgusest, eredast valgusest ja pika-ajalisest lugemisest või silmadega töötamisest väsinud silmadele) sõidukite ja mehhanismide juhtidele, et parandada nägemist ja silmade kohanemist pimedas

24 Detsember 2012

Üks tablett sisaldab Kogus Luteiin 6,0 mg Zeaksantiin 0,7 mg Mustikaekstarkt 20,0 mg E-vitamiin 30,0 mg Seleen 50,0 μg

FOTO: ELMO RIIG/„SAKALA“

vaba aeg

üle 30 loodusesõbra, suuri ja väikesi, noori ja vanu. Ka ise kohal olnud Veljo Ranniku tundis selle üle heameelt, sest tema arvates on see kaunis sissejuhatus jõuludele. „See on südamlik tegu ja tugi meie kaaskondlastele, metsloomadele. Eelkõige aga meile, linnainimestele, endile,” on ta öelnud.

Metslooma jõuluroog olgu ilmakindel Sellega, et metsloomade toitmine on eelkõige emotsionaalselt tähtis toiming inimeste jaoks, nõustuvad ka jahimehed. Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ei osanud lisatoitmise kasutegurit hinnata, nentis vaid, et paari päeva pärast on söögipaneku kohal vaid metsloomade jäljed ning toidust pole jälgegi. „Kindlasti saavad metsloomad ka ise hakkama, aga sellised lisasöötmised teevad meid ennast paremaks inimeseks.”

Nii ongi jahimeestel komme talvise pööripäeva paiku viia metsloomadele süüa – metskitsedele heinu, metssigadele kartulit ja teisi köögivilju. Ta tõdes, et pärast toiduviimist on soe tunne ja ka lapsed küsivad igal aastal jõulude lähenedes, kas metsanotsudele ka külla läheme.

Jahimees Peeter Hussar tuletab meelde, et metsloomadele jõululauda kattes peaks looma talvise menüüga arvestama. Nii ei sobi suure külmaga köögiviljad, sest need kipuvad jäätuma. „Loom sööb seda igal juhul, aga kui ta seda läbi külmunud kapsast või porgandit palju sööb, võib see tema maole ohtlikuks saada,” hoiatab Hussar. Ta on näinud metsas aga ka lausa kummalist „sööta” – arbuuse.

Selleks, et loomad toidu ka üles leiaks, oleks

mõistlik ühendust võtta kohalike jahimeestega.

Kes teakski veel paremini, kus loomad käivad või kus on nende söötmiskohad. Isegi, kui seal on nagunii see toit olemas, on see Hussari kinnitusel siiski abiks.

Heina puhul on kogenud jahimees täheldanud seda, et tänapäeval suve teisel poolel masinatega tehtud kultuurheina loomad ei tahagi. „Hein peab olema tehtud enne jaani, kui see on veel liigirikas ja sees on õienutte,” teab Hussar.

Samas soovitab ta loomasõpradel mõelda ka jõuludest kaugemale ning valida endale näiteks liik, kelle söötmisega tegeletakse koostöös kohalike jahimeestega terve talve. „Kui lumi on veel ka märtsis silmini, on lisasöötmine sootuks vajalikum.” Tema ütlust mööda on sellistel talvedel ellu jäämine tõsine väljakutse kõikidele metsloomadele.

Kui selline soov kindel või ka lihtsalt tahtmine metsaelukatele jõulurõõmu pakkuda, julgustas Hussar ühendust võtma lähima jahimeeste seltsiga või tuttava jahimehega, kellega loomade talvise lisasöötmise üle nõu pidada.

Lõke eeldab eeltööd Järvalane Kairi Raud arvab, et õige jõulutunne tekib ikka lumist metsa vaadates. Metsas käib ta igal aastaajal ning ilmast sõltumata. „Tähtis on valida sobiv riietus ja jalanõud,” on ta veendunud. Tema tuttavate seas on neidki, kes viimastel aastatel on võtnud pere ja sõbrad kaasa ning korraldanud jõuluõhtu metsas. „Ollakse koos ja nauditakse lumist loodust, viiakse metsloomadele toitu, juuakse termosest sooja teed ning süüakse piparkooke.” Kairi >> lk 26

MIDA TALVEL LOODUSESSE KAASA VÕTTA? • Natuke rohkem sooje riideid, kui arvad algul vaja minevat. Eriti, kui sa pole väga sagedane looduses käija. Topeltkampsunist olulisem on jope, mis peab tuult.

• Samuti võta kaasa veidi rohkem toitu, kui arvad vaja minevat. Külmas kulutab inimene rohkem energiat ning seetõttu vajab ka rohkem toitu.

• Vähemalt üks korralik tasku- või pealamp koos varupatareidega. Varupatareid hoia võimalikult oma ihu lähedal, sest seal on kõige soojem.

• Laetud akuga mobiiltelefon.

• Tulehakatusmaterjali, näiteks kuivi ajalehti. Võimaluse korral võta kaasa väike kirves.

• Tikke rohkem kui üks toos. Tikke hoia veekindlas kotis.

• Tangi auto enne teele asumist, pagasiruumi pane kindlasti puksiirköis ja „krokodillid”.

• Labidas.

• Korralik kaart.

Allikas: Riigimetsa Majandamise Keskus

Talvine mets annab muinasjutulise jõulutunde. Harju matkaklubil on tavaks kutsuda jõulude eel linnarahvas maale.

Nii juba veerandsada aastat. Iga ilmaga, sadagu uduvihma või möllaku tuisupilved.

Tallinna Karastusjoogid AS ANNO 1896 Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist.

Detsember 2012

25

vaba aeg

FOTO: ELMO RIIG/„SAKALA“

tunnistab, et on ka ise sellele mõelnud, kuid pole jõudnud mõtet veel teoks teha. „Kuna endal metsa pole, oleme mõelnud riigimetsas olevate lõkkekohtade peale,” rääkis ta.

Riigimetsa Majandamise Keskuse kommunikatsiooniosakonna juhataja Mari-Liis Kitter julgustas talvel puhkealasid kasutama, kuid soovitas eelnevalt koduleheküljel tutvuda, kas objekti juures on talvise kasutuse märk ehk lumehelves. Lumise talve korral tähendab see näiteks seda, et juurdepääs lõkkekohta või puhkemaja ümbrus hoitakse lumevaba. Iga objekti juures on ka talvise kasutuse juhend. „Keskusel on looduses ligi 600 puhkeobjekti, neist umbes neljandikku hooldatakse ka talveperioodil,” täpsustas Kitter.

Kui ise minna tundub veidi hirmutav, tasub maad kuulata maakonna loodusesõprade seas.

Keegi kindlasti teab kedagi, kes käib matkamas või tunneb kohalikke loodusolusid.

Aeg-ajalt korraldatakse ka n-ö organiseeritud väljasõite, nagu loo alguses nimetatud Jõulud metsas. Tava-

KAUGREISID: MIAMI – KARIIBI MERE KRUIIS MAAILMA SUURIMA KRUIISILAEVAGA 04.–15.12.2013 H: 2875 € AUSTRAALIA – UUS-MEREMAA 16.11.–01.12.2013 H: al 4589 € USA LÄÄNERANNIK: NEW YORK – LAS VEGAS – GRAND CANYON – SAN FRANCISCO – HAWAII – LOS ANGELES 25.05.–08.06. / 15.–29.09.2013 H: 2999 € SINGAPUR – SUMATRA SAAR – LANGKAWI – KUALA LUMPUR 23.02.– 08.03.2013 H: 2890 € HONGKONG – MACAU – TAIWAN – FILIPIINID 11.–25.05.2013 H: 2999 € VIETNAM-CAMBODZA 13-26.04.2013 H: 2899 € SUUR INDOHIINA RINGREIS: VIETNAM – LAOS – KAMBODŽA 17.–30.03.2013 H: 2999 € WASHINGTON – PHILADELPHIA – NEW YORK – NIAGARA 10.–18.08.2013 H: 1999 € Lisateave: tel 644 4744, 641 8350, 641 828.

Rüütli 14, Tallinn 10130, e-post: info@mainedd.ee www.mainedd.ee

liselt teisel või kolmandal advendil toimuvate „metsajõulude” ettevalmistamist alustab Harju Matkaklubi juba paar kuud varem, kui mõeldakse läbi võimalikud toimumiskohad. Klubi president Jüri Kõiv ütles, et klubi lepib alati maa omanikuga ürituse korraldamises kokku, tule alustamiseks võtavad nad kaasa kuivad puud ning tee keetmiseks ka puhta joogivee. „Põhipuude osas oleme alati maaomanikuga kokkuleppele saanud.”

Metsajõuludest osavõtt pole kunagi eeldanud klubi liikmeks olemist, vaid oodatud on kõik, kel soov advendiajal aeg maha võtta. „Keskmine osalejate arv on jäänud 40–60 vahele,” täpsustas ta. Kõiv tundis heameelt, et sel aastal saavad nad koostöös Looduse Omnibussiga inimestele ka transpordi osas abiks olla.

Kel aga mõte töökaaslastega jõuluks metsa minna, peab arvestama, et enam kui 50 osaleja korral on vaja eelnevalt kokku leppida. Riigimetsas annab selleks loa RMK loodushoiuosakond, taotlus tuleb saata e-aadressil: puhkus@rmk.ee.

KUUBA, KARIIBI MERE PÄRL – CANCUN – MEXICO CITY 23.11.–06.12.2013 ARGENTIINA – BRASIILIA 26.10.–08.11.2013 EKSOOTILINE LÕUNA-AAFRIKA – VICTORIA KOSK 01.–15.03. / 06.–20.10.2013 SALAPÄRANE TAI JA KULDSETE TEMPLITE BIRMA 16.02.–01.03. / 27.10.–09.11.2013 KULDSETE TEMPLITE BIRMA 01.–11.02.2013 / 19.–29.11.2013 HAWAII SAARED 17.–25.03. / 17.–25.11.2013 PEKING – PÕHJA- ja LÕUNA-KOREA 06.–16.04. / 06.–16.10.2013 EKSOOTILINE LÕUNA-INDIA JA SRI LANKA 17.–28.11.2012 / 09.–20.03.2013 IISRAEL – JORDAANIA 08.–16.10.2013 UUS! NB! Kohapeal eestikeelne giid.

LÄHIREISID: KIHNU SAAR 14.07. / 11.08.2013 PÄIKESELINE MUHUMAA JA SAAREMAA 06.–07.07. / 31.08.–01.09.2013 HIIUMAA VÕLUD 15.–16.06. / 20.–21.07.2013 SOOME JÄRVEDE VÕLU JA IMATRA KOSE VETEMÄNG 05.š–07.07. / 09.–11.08.2013 RIIA – JURMALA JA KURAMAA HERTSOGITE LOSSID 20.–21.07. / 17.–18.09.2013 HISPAANIA – PORTUGAL – ANDORRA – GIBRALTAR

Kui veab, võib metsas saada üllatusliku, aga meeldejääva kohtumise osaliseks.

MIDA METSLOOMADELE VIIA? *Metskitsedele ja jänestele – suvisest võsast tehtud lehisvihad (sobib ka kaseviht) ja käsitsi tehtud hein, leiba, saia; * metssigadele – kartulit, leiba, saia; * põdrale – soolakamakat; * lindudele – teri, leiba, saia.

Allikas: Peeter Hussar

H: 2999 € H: 3699 € H: 4299 € H: 2995 € H: 2499 € H: 2999 € H: 2966 € H: 1999 € H: 1250 € H: 90 € H: 92 € H: 92 € H: 230 € H: 110 €

Lõunamaa reisipaketid, soodsad lennuki- ja laevapiletid, reisikindlustus.

Grupireisid vastavalt tellimusele.

29.09.–10.10.2013 H: 950 € POOLA : VARSSAVI – KRAKOW – ZAKOPANE 14.–20.07.2013 H: al 375 € LUMMAV ŠVEITS 20.–28.07.2013 H: al 550 € KÜTKESTAV BAIERIMAA JA LUDVIG II LOSSID 16.–19.06.2013 H: al 560 € TULBIÕITES HOLLAND JA MAAILMA KUULSAIM LILLEFESTIVAL 15.–23.04.2013 H: al 560 € INGLISMAA – ŠOTIMAA 26.06.–07.07.2013 H: al 989 € GOTLAND – ROOSIDE SAAR 03.–08.08.2013 H: al 459 € VIIN – SLOVEENIA – HORVAATIA 26.04.–05.05. / 13.–22.09.2013 H : 490 € IIDNE KREEKA KOOS PUHKUSEGA KORFU SAAREL 20.–27.08.2013 UUS! H: 890 € PORTUGALI PÄRLID 10.–16.06. / 21.–27.10.2013 UUS! H: al 894 € LINNAPUHKUS LONDON, WINDSORI LOSS 20.–24.02.2013 / 20.–24.03.2013 H: al 550 € MAAILMALINN PARIIS 15.–18.12.2012 / 25.–28.04.2013 H: al 650 € ANTIIKNE ROOMA 12.–16.12.2012 / 20.–24.03.2013 H: al 650 € RODODENDRONIÕITES HANSALINN BREMEN 18.–21.05.2013 H: al 355 € PÕNEV DUBLIN 08.–13.06.2013 UUS! H: al 589 € VIIN – SUURSUGUNE UNELMATELINN 16.–19.05.2013 H: al 650 € KARM IMEDELINN – REYKJAVIK 10.–14.04. / 10.–15.07. / 02.–06.10.2013 UUS! H: 899 € KIREV ISTANBUL 22.– 6.05.2013 UUS! H: 750 €

vaba aeg

JÕULUD METSAS 07.12.2012 Lahemaa rahvuspark, Ojaäärse loodusmaja, Ojaäärse metsarada Retked talvises metsas ja jõulukaunistuste ning -kingituste valmistamine looduslikust materjalist Korraldaja RMK 9.12. 2012 VIKIPALU Jalutuskäik metsas, lõkkel tee keetmine, metsloomadele toidu viimine, jõulujutud ja jõulumõtted.

Korraldajad MTÜ Harju Matkaklubi koostöös Looduse Omnibussiga.

EESTI JAHIMEESTE SELTSI MAAKONDLIKUD LIIKMESORGANISATSIOONID JÄRVAMAA JAHINDUSKLUBI tel 385 0820, Silva Milder jklubi@hot.ee KOERU JAHIMEESTE SELTS tel 506 9310 Raivo Matrov raivo.matrov@mail.ee VILJANDIMAA JAHIMEESTE LIIT tel 434 9630, 520 9224 vjl@vjl.ee HALLISTE JS tel 5345 3091 Tõnu Tukk tukk@hot.ee MTÜ HOLSTRE JAHISELTS tel 501 7732 Arne Kärmas arnekarmas@hot.ee LEHOLA JAHISELTS tel 554 5200 Joosep Käba joosep.kaba@mail.ee MTÜ LEIE JAHIMEESTE SELTS tel 515 6678 Kalevi Kaur kalevi.kaur@kolga-jaani.ee MÕISAKÜLA JAHISELTS „METSIS” tel 5599 8118 Art Õun jsmetsis.moisakyla@mail.ee RIMMU KÜTID tel 50 49 247 Arne Lohu arnelohu@hot.ee

MTÜ SUURE-JAANI JAHISELTS Võlli küla, Suure-Jaani vald 71504 Viljandimaa VIIRATSI JAHISELTS tel 5649 1642 Hannes Unt viiratsi.jahiselts@hotmail.com PÄRNUMAA JAHIMEESTE LIIT tel 443 0199 Eero Nõmm pjl@hot.ee ARE JAHIMEESTE SELTS tel 446 3255, 520 1014 Jaak Jäme arejs@hot.ee HALINGA JAHIMEESTE SELTS tel 552 7645 Mart Mölder halingahjs@halingahjs.eu Jahiselts MASSIARU tel 52 31 051 Eimar Kaldoja selts@massiarujahiselts.ee RAHNOJA JAHISELTS tel 446 6470, 515 0945 Aadi Saar aadi.saar@mail.ee RÕUSA-SUUREJÕE JAHIMEESTE SELTS tel 51 52 641 Arli Aru arli.aru@ gmail.com TIHEMETSA JAHISELTS tel 503 6706 Väino Lill Vaino.

Lill@hariduskeskus.ee JAANIKESE JAHINDUS OÜ tel 504 7332 Tõnis Balodis jaanikese@hot.ee OÜ Tündre Taagepera jahipiirkond tel 53 433 591 Indrek Valner indrek.valner@mail.ee RAKVERE JAHINDUSKLUBI rjk@rjk.ee

KUNDA JAHINDUSKLUBI tel 5341 7151 Ando Holm ando.holm@gmail.com LINNUKÜTI JAHIÜHING tel 514 7974 Argo Veskilt linnukuti@hot.ee MTÜ VIITNA JÜ tel 517 5069 Mati Mets kattrans@hot.ee IDA-VIRU JAHIMEESTE SELTS tel/faks 335 6512 Raimu Aia ida.virujs@gmail.com MAHU JAHIPIIRKOND OÜ tel 50 47 631 Hannes Kuusmik hannes.kuusmik@mail.ee MAIDLA JAHIMEESTE SELTS tel 509 6711 Janek Lainjärv janek@elkarin.ee Allikas: Eesti Jahimeeste Selts

Loomadele pruukosti viimine on metsajõulude tähistamisel ikka oluline olnud. Eriti ootavad ühist metsaminekut lapsed.

FOTO: ERAKOGU

Detsember 2012

27

köök

Tuttav ja t küsimusi Teadmised sojast on enamasti üsna pinnapealsed ja piirduvad rohkem arvamustega, kas kasulik või kahjulik, isegi sügavam uurimine ei anna täit selgust, sest sojatoodete tarbimine on erinevatel andmetel nii kasulik kui kahjulik.

KERGE EINE ca 200 g pehmet tofut ¼ keskmist sellerit 1–2 porgandit 4–5 sl röstitud mandlilaaste 2–3 küüslauguküünt või 0,5–1 tl küüslaugujahu, võib asendada ka ½ tl värske riivitud ingveriga ürdisoola, sidrunipipart, pisut heledat siirupit või suhkrut, värskeid ürte serveerimiseks 2 täistera koorikleiba VALMISTAMINE Puhasta seller, porgand, küüslauk ja riivi helvesteks.

Purusta pehme tofu, maitsesta. Sega juurde seller, porgand, küüslauk, maitseroheline. Kontrolli maitset.

Rösti koorikleib, kata tofusegu ja mandlilaastudega.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada Teie tervist.

28 Detsember 2012

Allikas: www.sojaliit.ee

Sille Varblane osuti@ajaleht.ee

N

äiteks väidetakse, et sojatoodete tarbimine kahjustab meeste viljakust ning soodustab rinnavähi teket. Samal ajal kinnitavad teised uurijad, et sojatoodete tarbimine langetab vere kolesteroolitaset, aitab ning vähendab täiskasvanutel teatud südamehaigustesse haigestumise riski ja on vähivastase toimega. Veregrupist sõltuva toitumisteooria järgi on A- ja AB-veregrupiga inimestele soja kasulik, B- ja 0-veregrupiga inimestele aga kahjulik. Võib-olla veregrupist tõesti miskit sõltub, igal juhul on erinevad uuringud andnud erinevaid tulemusi soja kasulikkuse ja kahjulikkuse kohta. Otsuse peab igaüks ise langetama.

Sojauba on kõige valgurikkam kaunvili, koosneb 37‒40% valkudest, 19‒20% õlist ja 20‒30% ekstraktiivsetest ainetest. Valgusisaldus sojas on 2‒2,5 korda kõrgem kui mitmete loomade lihas ning isegi 14 korda kõrgem kui kanalihas. Sojavalk on loomsele valgule sarnasem kui näiteks herne valgule, selles esinevad kõik eluks vajalikud aminohapped.

Sojauba on ka üks suuremaid taimse õli allikaid.

Peale valgu, õli ja kiudainete sisaldavad sojaoad veel süsivesikuid, rikkalikult mineraalaineid ja vitamiine. Sojas on kaltsiumi kaksteist korda, fosforit kaheksa korda ja rauda seitse korda rohkem kui nisus. Võrrelduna lihatoitudega on sojas mineraalaineid kuni neli korda rohkem.

Vesilahustuvatest vitamiinidest leidub põhiliselt erinevaid B-rühma vitamiine (B1, B2, B3, B6, P ja PP). Sojauba sisaldab rohkelt kesknärvisüsteemi ja südametegevust tugevdavat B1-vitamiini, mida leidub kolm korda rohkem kui lehmapiimas ja kuus korda enam kui nisus, tatras ja kaeras. E-vitamiin on tähtis antioksüdant, väldib enneaegset vananemist. K-vitamiin on vajalik vereringele ja kaltsiumi omastamiseks. B6-vitamiin lagundab rasva ja süsivesikuid, sojas on seda neli korda rohkem kui lihas.

Paljud taimetoitlased kasutavad oma igapäevatoidu valmistamisel erinevaid sojaprodukte, kuna soja on hea valgu ja rasva allikas. Sojatooted on abiks ka neile, kellele on lehmapiim vastunäidustatud. Tänu suurele valgu kogusele ja rohkele õlile leidub sojas suhteliselt vähe süsivesikuid, mis teeb soja asendamatuks toiduaineks diabeetikule ja tänuväärseks ka kaalujälgijale ning tsöliaakia puhul. Soja tasakaalustab veresuhkru ja insuliinitaset, seepärast sobivad sojatooted hästi diabeetikutele.

Sojas on tervislik rasvasisaldus ‒ madal küllastunud rasvade poolest ja rikas küllastumata ras-

köök

tundmatu, tekitav soja vade poolest. Sojas on arvestatavalt ka kiudaineid, mis koos rikkaliku valgu ja rasvaga annavad pikemaks ajaks täiskõhutunde, võimaldades kaalu langetada. Kuna sojatooted on kolesteroolivabad, siis langeb kolesteroolitase veres.

Soja ei paista silma erilise maitse ega lõhnaga, küll aga juhitakse tähelepanu tervendavatele omadustele. Soja pole mingi imerohi, vaid see on tervislik lisa toidulauale ning igaüks võib ise otsustada sojatoodete tarbimise üle. Kõige rohkem pelgavad inimesed aga geenmuundatud ehk GMOsoja ning selle mõju tervisele ja keskkonnale.

Soja sobib kasutada laktoosi talumatuse ja lehmapiima allergia puhul.

Soja reguleerib soolte tegevust, leevendab kõhukinnisust, kiirendab ainevahetust.

Sojaubadel on palavikku alandav ja põletikuvastane toime, seetõttu kasutatakse sojatooteid külmetushaiguste raviks ja peavalu vastu.

Sojatooted aitavad vähendada soolade ladestumist, alandavad kolesteroolitaset veres ja seetõttu aitavad ravida ja ennetada haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse. 25 g sojaproteiini päevas on piisav annus.

Soja parandab aju biokeemiat ja mälu.

Soja lagundab sapikive.

Soja leevendab osteoporoosi ehk luude hõrenemist ja üleminekuea vaevusi.

Soja puhastab organismi radioaktiivsetest ja mürgistest ainetest tänu fosforiühenditele.

Sojatooted Sojapiim on sojaubade vesiekstrakt. Piima valmistamiseks panna oad külma veega likku umbes 14 tunniks, vahepeal vahetada vett. Purustatud oad, millest on saanud paks piim, kurnatakse läbi riide, saadud vedelikku kuumutatakse ~20 minutit, riidele jäänud kuivaks pigistatud kiudainerikast massi nimetatakse okaraks. Sojapiimast saab valmistada kohupiima, jogurtit,

sojajuustu, sojatoorjuustu. Sojapiima saab iise se se väga edukalt teha. Ostes sojaoad soja liidu interr-netipoest, tuleb piima liitri hind väga soodne. Ise tehtud sojapiima võib kasutada ka toitude valmistamiseks.

Okara — soja piima tegemisel tekkinud tahke jääk, millest saab teha erinevaid sööke ja kasutada ka muna asemel sidusainena.

Sojavalk – kasutatakse vorstides. Sojavalgust saab valmistada liha meenutavaid asendustooteid, sest need valgud on hästi töödeldavad, moodustavad erineva välimusega struktuure ning seovad edukalt lõhnu ja maitseid, näiteks sojakotletid, sojahakkmass, sojakuubikud, sojaviilud.

Tofu on sojapiimast valmistatud kohupiimavõi juustulaadne toiduaine. Valmistamiseks lisatakse sojapiimale looduslikku kalgendajat, mis eraldab vadaku ja helbed.

Pehme tofu ehk sojakohupiima saamiseks lastakse vadak nõrguda sõelal. Kasutusvõimalused on samad, mis lehmapiimast valmistatud kohupiimal.

Kõva tofu ehk sojajuust saadakse samast kohupiimast vee väljapressimise teel. Tofu on kreemja värvuse, tiheda konsistentsiga ja maheda maitsega toorjuust.

Sojakastme valmistamiseks segatakse aurutatud sojaoad, röstitud ja purustatud nisuterad, vesi ja maitseained ning segul lastakse erinevate mikroorganismide (bakterid, pärmiseened, hallitusseened) abil pikalt käärida. Fermentatsiooniprotsess kestab kuni 12 kuud. Sojakaste on universaalne maitseaine Hiina ja Jaapani köögis.

Sojakastmes on olemas kõik neli põhimaitset — soolane, magus, mõru ja hapu.

Milliseid tooteid on võimalik osta?

Kauplustes on müügil My Soya tooted, Alpro Soya sojapiimatooted ja ka Eesti tootja OÜ Uus Algus „Ole Terve” tooted. „Ole Terve” tootesarja

SOJATOOTEID EI TOHIKS KASUTADA:

TOFUOMLETT MAIRE SUITSULT 1 väike sibul 1 punane paprikakaun praadimisõli 4 muna 4 sl vett veidi soola 200 g tofut hakitud petersellilehti VALMISTAMINE Kuumuta peenestatud köögivilju õlis 3–4 minutit, pidevalt segades.

Klopi munad lahti, lisa vesi, sool ja kuubikuteks lõigatud tofu.

Kalla pannile köögiviljade peale ja kuumuta väikesel kuumusel, kuni põhi on pruunistunud ja pind hüübinud.

Libista omlett taldrikutele ja raputa peale petersellilehti.

Allikas: www.toidutare.ee

inimesed, kellel esineb tsöliaakia – soja talumatus; sojaallergikud – tekitab kõhulahtisust; neeruhaiged, kuna soja on väga kaaliumirikas; vähihaiged, kuna sojavalgud toidavad ka vähirakke ja panevad vähkkasvaja vohama. Vähihaigete suhtes on aga ka teine teaduslik arvamus, et vähihaiged peavad sööma vähemalt 85 g sojat päevas, siis üks soja isoflavoonidest surub maha selliste veresoonte kasvu, mis transpordiksid vähkkasvajani toitaineid. Nii et arvamusi on vastakaid ja igaüks peab ise otsustama, mida õigeks pidada, aga nagu iga toiduainega, nii ka sojaga ei tasu liiale minna.

Soja leidub tänapäeval pea igas valmistoidus või poolfabrikaadis, mida poest leida võib. Olgu see sojaproteiin, sojaõli, soja letsitiin vms. Sojalisandid on muutumas igapäevaseks universaalseks toidu osaks. Ollakse ka seisukohal, et kääritamata soja on üks enim kahju tekitav toksiline aine.

Viimase aja uuringud näitavad, et üle 90% soja saagist on geneetiliselt muundatud. Mitmed iseseisvad ja sõltumatud uuringud on näidanud, et geneetiliselt töödeldud toidud võivad tõsiselt kahjustada inimkeha, seega tuleks jälgida vastavat infot pakendil. Soja süües tuleks valida orgaaniline ja kääritatud soja. Kääritamine kõrvaldab peaaegu kõik antitoitained ja toksiinid, mida leidub toores sojaoas. Väikestes kogustes kääritatud orgaanilisi sojatooteid koos erinevate tervislike toitudega teeb kehale head.

>> lk 30

Naiste tervise heaoluks

Maitsev vahepala või hommikusöök FemiSoya sisaldab rohkesti sojat, linaseemneid ja kibuvitsamarju, milles on naiste tervisele väga tähtsaid taimseid östrogeene, C-vitamiini ning mineraal- ja kiudaineid.

FemiSoya Gluteeni-, kolesterooli- ja laktoosivaba .

FemiSoya Plus Suhkru-, gluteeni- ja laktoosivaba.

Saadaval hästivarustatud kauplustest Maaletooja AS Oriola

Detsember 2012

29

köök

sojatoodetes ei ole kolesterooli, säilitusaineid, mürkaineid ega kantserogeene. „Ole Terve” sojatooted on valmistatud geneetiliselt töötlemata toorainest.

Sojaoad on müügil tervisetoodete kauplustes. Soodsama hinnaga geneetiliselt muundamata sojaube saab osta Eesti Soja Liidust, saadetakse ka postiga kohale. Võib kasutada piima tegemiseks, aga keedetud sojaube võib kasutada sarnaselt köögiviljadele salatites, suppides, putrudes või pajaroogades, püreeks töödeldult, aga ka näiteks kotletis.

Hoiatus! Ainult leotamisega pehmendatud toored sojaoad ei ole toiduks kõlblikud, sest sisaldavad veel mürgiseid aineid, mis hävinevad alles kuumtöötlemisel. Sojaube peab tingimata keetma. Leotage sojaube enne kuumtöötlemist 12 tundi, seejärel aga keetke uues vees 2 tundi, lisades maitseks küüslauku, sibulat ja loorberit, sool lisage alles küpsetele ubadele.

12 tundi leotatud sojaube võib frittida õlis 5–7 minutit, maitsestada soolaga ning süüa nagu pähkleid.

Sojapiim – toidupoodide piimaletis või poeriiulitel, olenevalt poest on müügil Alpro sojapiim nii liitrises pakis naturaalsena kui ka 200 ml pakendites erinevate maitsetega. Samuti on samalt firmalt müügil soja köögikoor.

Sojadesserdid vanilje- või šokolaadimaitsega.

Sojajahu – küpsetiste ja kastmete valmistamiseks.

Sojahelbed – jogurti või piimaga söömiseks.

Soja piimapulber – piima tegemiseks.

Soja koorepulber – kohvi peale.

Tofukreemid – kohupiimakreemi meenutavad maitsestatud tofukreemid.

Sojahakkmass – võib kasutada nagu tavalist hakkliha nii supi kui teiste roogade koostises, isegi kapsahautises ja pajaroogades.

Sojakotletid, sojakuubikud – toitude valmistamiseks.

Sojaõli Tofu – sobib kasutada nii külmades salatites kui ka soojades toitudes.

Tofuvõided – kasutada leivakattena.

Sojatoodete nimekiri ei ole täielik, kauplustest võib leida mitmeid teisigi tooteid.

Minu tutvus sojaga algas kaks aastat tagasi, kui lapsel kahtlustati lehmapiima-, muna- ja ka nisuallergiat, mis hiljem küll lükati ümber, sest allergianäitajad ei olnud piisavalt kõrged. Eesti Soja Liidust sai ostetud hea hinnaga sojaube ja katsetatud ise sojapiima tegemist, mis polnud sugugi keeruline. Ise tehtud piimast tegin ka jogurtit, toorjuustu, kohupiima. Piima valmistamisel tekkinud okarat kasutasin soja toorjuustu-okara küpsiste tegemiseks, sojapannkookide valmistamiseks. Sojakohupiimast tegin kotlette, sojapiimast piimamagustoite, näiteks karamellkisselli. Piima valmistamine ei ole meil enam päevakorral, aga poes müüdavatest sojatoodetest mõned siiski aeg-ajalt meie lauale jõuavad.

Sojatoodetega tutvust tehes soovitaksin alustada maitsestatud sojapiimast, sojadesserdist või sojahelvestest, mida jogurtiga süüa.

Andmed soja koostise ja kasulikkuse kohta on pärit Eesti Soja Liidu lehelt.

30 Detsember 2012

TAIMNE VORMIROOG 400 g külmutatud aed- ehk juurvilja ca 150 g pehmet tofut 1 tl sidrunipipart maitse järgi ürdisoola/aroomisoola värskeid petersellilehti ehk muud maitserohelist KATE 2 keskmist tomatit 100 g soja salatikastet mozarellat või riivitud parmesani, muud juustu (kogus omal soovil) värsket/kuivatatud oreganot ehk muud ürti omal soovil Herbamare ürdisoola Sobib iseseisvaks toiduks.

Võib pakkuda liha, kala juurde. Külmalt sobib hästi võileivakatteks.

VALMISTAMINE Kalla aed-, juurviljapakk kaussi, sega juurde maitsestatud ja purustatud pehme tofu, vala kõik 16×22cm vormi.

Kata segu soja salatikastmega. Vorm aseta eelsoojendatud 180º ahju. Küpseta 25— 30 minutit, kuni vormi ääred hakkavad kergelt pruunistuma. Kui katad vormi tomativiiludega, raputa ürdid ja pisut Herbamare ürdisoola tomatitele. Aseta vorm ahju, küpseta ca 15 minutit ja nüüd kata mozarellaviilude ehk soovitud juustuga, küpseta kuni juust hakkab parajalt sulama.

Kui külmutatud aed- ja juurvili on väga suuretükiline, lõika väiksemaks. Proovi näiteks brokolit koos kõrvitsaga. Üldiselt sobivad kõik segud, mis maitsevad. Toore, väga tugeva juurvilja (näiteks kaalikas, naeris, porgand) võid peenestada riiviga või aurutada 1–3 minutit enne vormi panekut.

Eelmise päeva järelejäänud aed- ja juurviljad hoia külmutuses, saad maitsva vormi kohe õhtuks. Vajadusel võid vormi täiendada mistahes liha/ kalatoote, pasta või riisiga, siis arvesta võiete ja kastmete kogused vastavalt vajadusele.

Allikas: www.sojaliit.ee

5

äes! k n o tellida mus ja u j r i k a misel eg aja e a g u m l i par suslik k u l Aasta b a nas. d oot i n i a j h i l l i Te vägag gituseks k i õ k , in äärde sõbrale k s. e r e ahem endale ja line luksu V e s i sin tõe irju k e n s a o j s a e a e y Antal d parimaid samalt! S d üü oo Telli n uni 33% s k

i s i e r e hkus

u p t u t a võrr

i k r ü T kahele

Telli head lugemist: -23% 6 KUUD 12.90

-26% 6 KUUD 12.90

-23% 6 KUUD 19.90

-26% 6 KUUD 12.90

-23% 6 KUUD 17.90

-26% 6 KUUD 12.90

-23% 6 KUUD 12.90

-17% 12 KUUD 16.00

-17% 6 KUUD 11.90

-33% 6 KUUD 12.90

-16% 6 KUUD 10.90

-19% 6 KUUD 6.10

-21% 6 KUUD 13.90

Vaata a lisa jja telli www.ajakirjad24.ee/tyrgi, tel 666 2233 või tellimine@kirjastus.ee.

Kui annad oma kinketellimuse soovist teada, saadame Sulle tellimuse vormistamisel ka kinkekaardi (märksõna “Soovin kinkekaarti”).

Võidureisis sisaldub otselend Tallinn–Antalya–Tallinn koos toitlustusega, sõit lennujaamast hotelli ja tagasi, 7 ööd majutust ja toitlustust kõik vägagi hinnas 5* hotellis Euphoria Club Hotel Tekirova (Corinthia) ning GoAdventure reisiesindaja teenused kohapeal.

Loe lisa www.goadventure.ee.

Kampaania kestab kuni 10. jaanuarini 2013. Loosimises osalevad kõik Ajakirjade Kirjastuse ajakirjade tellijad, kel on kehtiv tellimus seisuga 10. jaanuar 2013. Võitjad loositakse välja 14. jaanuaril 2013.

EESTLASTE LEMMIK REISIKORRALDAJA

Parimad jõulukingid lastele!

Hot Wheels ssuur seinarada tõstuktorniga

5+

sBarbie lillehaldjad 3+

sEestikeelne Scrabble 10+ sBallistiks pall-autode lahingukahur 3+

sPolly maja 4+ sThomase rongirada

sVõlujuustega Rapuntsel 3+

käokell sEestikeelne 6-36 kuud

Eestikeelne laulev kutsu s6-36 kuud

maaletooja Rimonne Baltic OÜ s www.rimonne.ee

3+