Ajakiri Osuti nr 1/2011 by AS Eesti Meedia

TEHNIKA • Kuhu areneb digi-TV? • Uued telerid • Automaailma uudised AJAKIRI TEADLIKULE TARBIJALE

TALVEPUHKUS Kus? Miks? Kui palju maksab?

DETSEMBER 2011 NR 1

Jõulud kodus Eesti toit ja jook jõululaual

Tegusat vana aasta lõppu kõigile! Ühinenud Ajalehed Pärnu Postimees Virumaa Teataja Järva Teataja Valgamaalane Sakala

november 2011

Psühholoogia:

Kui isad punuvad patse

“Saime me la llapsed p psed ps surrogaatema ma ma abil” b l” bi l”

BEEBI

TA LV 2 0 1 1

Imetamise müüdid ja tõde Pöörased sünnituslood

Hind: 4.80 €

UUES VÕTMES RAHVUSKIRJAD Imelised pikad kleidid Mustrid varrastega nr 10

Teismelise näonahk klaariks:

9 tõhusat toodet

ANNI KREEMI lapipõllud KINGIIDEED JÕULUDEKS Sõled ja preesid VILLAST LÕNGANI VABRIKUS JA KÄSITSI

VAHVAT VAHV VAH AHV HVA VA AT LASTE LASTETUBA TETUB TUBA UBA BA A

TALVET TA ALV VEE KL K LAS ASSI SIK KA KA KLASSIKA

ISSN 1736-9045

Külluslikult Külluslik ku ult ltt sisustuside eid eid sisustusideid

“Lase lapsel laps pse ell seisva ak a k kss kasvada!” kasv ka s da! sva da!!” da iseseisvaks

juhtkiri

Raha ja õnn

„K

ust sina küll selle raha võtad, et igal aastal reisimas käid?” küsib kassajärjekorras seisev vanem naine kõva häälega teiselt. Vastus on vaikne ja kiire: „Vaata, kui vähe mu ostukorvis toitu on.” Moraalijutlusel, mis hoiatab teise rahakotti piilumast ja soovitab iseenda pangaarvet jälgida, on pikk habe ees. Sellest hoolimata tikume tihti naabri uut autot kadestama, sugulase tütre head, aga kulukat haridust osatama, töökaaslase kalleid saapaid piidlema või kauge puhkusereisi järele õhkama. Samas ei oska me ettegi kujutada, milliseid ohvreid üks või teine otsus on endaga kaasa toonud või millest selle nimel on tulnud loobuda. Väiksematest sissetulekutest ja vähemaga läbisaamisest pole pääsu praegugi, mis siis, et oleme üle elanud majandussurutise ja sellele järgnenud kriisi ning jõudnud majanduslikus mõttes elavamate aegade ja paremate päevadeni. Firmajuhid võivad ehk kergemalt hingata ja aeg-ajalt trükitakse uudiseid majanduse elavnemisest, aga lihtsa tööinimese kukkur pole paraku raskemaks läinud. Terve talupojamõistus kutsub korrale ja isegi kui uue asja soetamiseks on raha, ei kipu me ostma ega kulutama, vaid jätame selle mõtte sinnapaika, et raskemaid aegu paremini üle elada. Kuigi tasub üksnes rõõmu tunda, et üle jõu elamine ja arutu pillerkaar läbi on saanud, on tarbimise seiskumisel ka oma kurb külg: ostukorvid on pooltühjad, kassapidajaid jääb vähemaks ja sugulane kaotab töö. Seda tähtsamaks muutub teadlik tarbimine. Kui varakult kindla eesmärgi nimel raha kõrvale panna või juba suvel, kui toasoe pangaarvet ei kahanda, oma kallitele ja lähedastele kingitus ära osta või valmis teha, ei pea jõuluajal raskeid otsuseid langetama. Siin püüamegi oma abikäe ulatada. Ajakiri „Osuti” on lugemine teadlikule tarbijale, kes tahab kaupadest ja teenustest tulvil elukeskkonnas õigeid valikuid ja tarku otsuseid teha. Ajakiri pakub viie maakonnalehe lugejale kauplustes lettidel müüdava ja igapäevaelus vajalike teenuste osutajate kohta lisainfot ja soovitusi. Lisaks lühematele lugudele püüab ajakiri vaadata konkreetse teema kõrvalmõjudele ja toob lugejateni kommentaarid oma ala asjatundjatelt. „Pärnu Postimehe”, „Sakala”, „Virumaa Teataja”, „Järva Teataja” ja „Valgamaalase” tellijad saavad selle ajakirja postkasti tasuta, osaliselt levib see tasuta ka Tartus ja Tallinnas, kogutiraažiga 40 000. Arutult laristada oskab iga loll, oma sissetulekuga hästi hakkama saada on juba keerulisem. Kõige tähtsam on aga raha või selle nappimise kõrval teist märgata, hoida ja mõista. Aegajalt tasub endalt küsida, kas me ikka teame, et maailmas on kõige raskem lähedust leida ja seda hoida. Soojust täis jõuluaega!

Kuidas alandada lihatoodete hinda? Eestis on sadakond tunnustatud lihatöötlemisettevõtet, kes toodavad väga mitmekesiseid ning sarnaste nimetustega tooteid, mis valmivad erinevate retseptide järgi. Poelettidelt leiab nii odavaid kui kallimaid tooteid. Põllumajandus-Kaubanduskoja lihafoorumil, kus arutelu keskmes oli lihatoodete kvaliteet ja tarbijate teadlikkus, nenditi, et kuigi kõik Eesti lihatooted on valmistatud väga rangeid toiduohutuse nõudeid järgides ning neid süües pole tarbijatel põhjust muretsemiseks, kehtib kõikide toodete puhul otsene seos toote hinna ja kvaliteedi vahel. Et Eesti tarbijate ostujõud on paraku madal, siis ei saa ka lihatööstused tootearenduses seda fakti eirata. Nii on poelettidel ka kõhnema rahakotiga tarbijate vajaduste rahuldamiseks tooteid, mille valmistamiseks on kasutatud odavamat toorainet. Üheks võimaluseks vorstide ja teiste lihatoodete hinna alandamiseks on lihamassi kasutamine. Mitmetele foorumil esinenud lihatööstuste esindajatele tegi muret, et tarbijad ei tee piisavat vahet liha ja lihamassi vahel. Lihamass on ühtlane värske liha mass, mis saadakse luudele kinnitunud lihas- ja teiste pehmete kudede mehaanilisel eemaldamisel vastava seadme abil. Eesti lihatööstused kasutavad põhiliselt kanalihamassi, seda lisatakse eelkõige vorstidele ja pihvidele. 2010. aastal tarbiti Eestis keskmiselt 70,1 kilogrammi liha ja lihatooteid ühe elaniku kohta. Tarbimine on aastaga vähenenud 3,3 kilogrammi võrra. Majanduse elavnemisele vaatamata püsisid elanikkonna sissetulekud madalad, mis ilmselgelt sundis tarbijaskonda hoolikalt jälgima tehtavaid kulutusi.

71%

Mahetoit ja tavatoit Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul on mahetoidu hinnavahe tavatoiduga praegu lubamatult suur, ulatudes kordadesse. Samas näitas toiduturu uuring, et 51 protsenti tarbijaist oleksid valmis mahetoidu eest maksma üksnes 10 protsenti enam, väiksem osa maksaks mahedate toiduainete eest peale 20 protsenti ja üksikud üle 30 protsendi.

Aastaid tehtud toiduturu-uuringu kohaselt on toidukaupade hindade vaatamise harjumus järjest süvenenud. Kui 2007. aastal vaatas poes alati hindu 60 protsenti inimestest, siis mullu juba 71 protsenti. Sama ajaga on 17 protsendilt 11 peale vähenenud nende arv, kes ostavad toidukaupa oma soovi kohaselt. Enamus küsitluses osalenutest vastas, et ei saa alati oma soove rahuldada.

Kodumaist kaupa on järjest raskem ära tunda Toiduturu uuring näitas sedagi, et tarbijal on kodumaist kaupa järjest raskem ära tunda. Ta tahaks küll teada, kust toidu valmistamiseks kasutatud tooraine pärineb, kuid pahatihti tootel kas puudub sellekohane teave või on see nii väikeses kirjas, et seda peaks kodus luubiga uurima. Teiseks on kaubad seoses kaubakettide omabrändide tulekuga muutunud järjest enam anonüümseks. Küsitletud inimestest vastas tervelt 91 protsenti, et

kodumaist toidukaupa on välismaisest keeruline eristada ja alati see ei õnnestu. Teine vastuolu puudutab valmistoitu, mida inimesed sooviksid samuti senisest rohkem osta, kuid ka selleks napib raha, mistõttu tegelikult on kasvanud nii kodus toidu tegemine kui näiteks kartuli ja muu köögivilja kodus kasvatamine. Samas on vähenenud väljas söömine.

Eestimaist toidukaupa saavad endale lubada vaid jõukamad Eve Rohtla peatoimetaja

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2011

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post: eve.rohtla@sakalakirjastus.ee Toimetaja Signe Siim, e-post: osuti@ajaleht.ee Küljendus Ain Kivilaan, e-post: ain.kivilaan@ajaleht.ee Reklaamidirektor Merle Aasna, e-post: merle.aasna@ajaleht.ee Reklaam: reklaam@parnupostimees.ee, reklaam@sakalakirjastus.ee, reklaam@virumaateataja.ee, reklaam@jt.ee ja reklaam@valgamaalane.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi Telefon 433 0040 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 40 000

Konjunktuuriinstituudi toiduturu uuring näitas, et Eesti inimesed on hinnatundlikumad kui kunagi varem ja enamik ei saa poest osta seda, mida tahaksid, sest hinnad on tõusnud, sissetulekud aga samaks jäänud või vähenenud. Ehkki uuring näitas, et kaks kolmandikku tarbijaist eelistaks kodumaist toidukaupa, saavad seda endale soovi järgi lubada vaid jõukamad, vahendas veebiväljaanne Tarbija 24.ee. Kohaliku toidu puhul hinnatakse eelkõige selle harjumuspärast maitset ja värskust, aga ka usaldusväärsust ja tervislikkust, tutvustas konjunktuuriinstituudi sotsioloog Lia Lepane uuringutulemusi. Veerand küsitletuist pidas oluliseks ka lisaainete vähest sisaldust. Edasist tarbimiskäitumist puudutava küsimuse kohta vastas 43 protsenti, et nad eelistaksid mahetoitu ja tervelt 51 protsenti tervislikku toitu, samas saavad seda kõrgema hinna tõttu endale lubada vaid vähesed.

Detsember 2011

jõulud kodus

Kodumaised maitsed

käsikäes uuenduslikkusega pakuvad meeldejääva jõuluõhtusöögi

Üha enam tõusevad au sisse kõikvõimalikud eestimaised tooted ning pöördutakse tagasi juurte juurde. Nii leiavad aukoha ka jõululaual ammutuntud ja kodused road, mille retseptid leiab vanaema kaustikust. RETSEPT Soe šokolaadifondant Andres Jakovlev

tea.raidsalu@sakalakirjastus.ee

lustvere teenindusja maamajanduskooli kokaeriala õpetaja Elli Vendla jutu järgi tagab jõulusöömaaja ideaalse õnnestumise planeerimine. „Kõigepealt pane paika menüü, siis arvesta sellega, kui palju on sul sööjaid ja siis hakka järgemööda toite ette valmistama!” Näiteks piparkoogid saab valmis teha varakult, samuti võib päeva või isegi paar enne pidulikku söömaaega küpsetada jõulukeeksi. „Keeks läheb seistes üha maitsvamaks, muidugi kui see enne otsa ei saa,” muheles teadja. Elli Vendla sõnul on neil koolis igal aastal enne pühi temaatilised tunnid, kus valmivad hõrgud jõuluroad – nii klassikalised kui ka pisut erilisemad. Kõige tähtsam on Vendla sõnul ikkagi käppa saada oskused ja nipid, kuidas küpsetada klassikalist seapraadi. „See võib tunduda küll imelihtne, aga üks õige seapraad peab olema pealt kuldne pruun ning seest pehme ja mahlane. Prae tegemisel peab arvestama, et keskeltläbi kulub ühe kilo liha küpsetamiseks üks tund,” teab õpetaja. Andres Cateringi peakokk Andres Jakovlev tõdes, et loomulikult ei saa üle ega ümber traditsioonilisest seapraest, kuid tema isiklikult soovitaks hoopis proovida parti, hane või ka näiteks kalkunit. Prae ettevalmistusest kõneldes sõnastas Andres Jakovlev kodukokkadele rusikareegli: mida madalamal temperatuuril ja kauem liha küpsetada, seda mahlasem ja pehmem see jääb. „Sealiha peaks olema võimalikult palju läbi-

6 Detsember 2011

200 g tumedat šokolaadi 200 g võid 4 muna 100 g suhkrut 60 g jahu 1 tl kakaod piparkoogimaitseainet Sulata šokolaad ja või vesivannil. Kui mass on natuke jahtunud, lisa munad, suhkur ja ülejäänud koostisained. Vala saadud mass võiga määritud väikestesse kuumakindlatesse vormidesse (kreembrülee vormid sobivad selleks ideaalselt). Küpseta vorme ahjus 180 kraadi juures umbes 10 minutit, olenevalt suurusest. Lase magustoidul vormis jahtuda umbes 6–7 minutit. Siis peaks maius väikese noa abil anumast ilusasti välja tulema. Maiust võib serveerida näiteks jäätise, vaniljekastme ja mitmesuguste marjadega. FOTO: ERAKOGU

Tea Raidsalu

kasvanud, et ikka oleks ka rasva, mis praadi küpsemisel ise kastab. Loomulikult tuleks iga 15–30 minuti järel kasta liha oma mahlaga,” õpetas Jakovlev. Kokk soovitab valmistada liha määrimiseks lisakastme, milles võib kasutada endale sobivaid maitseid, näiteks mitmesuguseid ürte, küüslauku või miks mitte ka moosi. „Kindlasti peab jälgima, et liha üle ei küpsetaks!” manitses Jakovlev. Neile, kellele meeldib köögis tõsiselt askeldada, soovitab Andres Jakovlev hankida endale lihatermomeetri. „Termomeetriga saab küpsetamise ajal mõõta liha sisetemperatuuri – siis on alati kindla peale minek,” selgitas ta.

Sealiha sisetemperatuur võiks koka sõnutsi olla 70, kanal ja kalkunil 75, veisel ja lambal 55–65 kraadi, olenevalt sööja eelistusest. Osal valmispraadidel on termomeeter kaasas, nii saab ka algaja hakkama mõnusa roaga. „Arvestama peab veel ka liha järelküpsemisega, pärast ahjust välja võtmist küpseb liha oma kuumusega edasi veel vähemalt 10 minutit ja temperatuur võib selle ajaga tõusta kuni viis kraadi,” tõi Jakovlev välja olulise nüansi. Prae serveerimise puhul on Jakovlevi sõnul oluline teada, et enne liha lahti lõikamist peaks

jõulud kodus

Jõulumaiuseks passib hästi šokolaadikattega punapeedikeeks.

ootama 10–15 minutit, et lihamahlad kinni jääksid ega voolaks lõikamisel välja. Oskari lihatööstuse müügi- ja turundusdirektori Madis Lina sõnul on nende tänavuse aasta jõulutoodete valik lai ja huvitav. „Usun, et erineva maitsemeele ja ostujõuga tarbija leiab endale jõululauale meelepärase toote,” sõnas Lina. Veretooteid on valikus kümme erinevat, nende hulgas sööjatele tuttavad ja heaks kiidetud Pöialpoisi verivorst ja kahe peki verikäkk. „Sellel aastal on uued hapukapsa täidisega verivorst ja tanguvorst ning naturaalsete pohlamarjadega verivorst,” tutvustas Lina. Lihavalmistisi on Oskaril sel aastal ühtekokku kolmteist. „Selle aasta põhiliseks uuenduseks on jahutatud lihast valmistatud suuretükilised, eri maitsete ja lisanditega talvepraed, mis on fooliumist küpsetuskarbis, mis omakorda pakendatud küpsetuskilesse – seda on tarbijal äärmiselt mugav kasutada. Kõikidel lihavalmististel on kaasas tarbimisjuhis ja retseptisoovitus,” selgitas müügi- ja turundusdirektor. Parima vastuvõtu on Madis Lina sõnul seni saanud õuna-ingveri-kaneeli ahjupraad. Jõululauale kuuluvad Madis Lina tõdemusel ka sült ja pasteet. „Oskar on suuruselt teine sülditootja Eestis ning meie valikus on sealihasült, Delikatess sült ning Delikatess keele-tarrend. Pasteetidest pakume Oskari maksapasteet ja E-vaba maksapasteeti, mis võitis tänavu toi-

ISUÄRATAVAD: Olustvere teenindusja maamajanduskooli kokaeriala I kursuse õpilane Kristin Zilinski küpsetas tunnis maitsvaid seene-singipirukaid, mis ka jõululauda ehivad. FOTOD: ELMO RIIG/„SAKALA“

dumessil parima pasteedi auhinna,” rääkis Lina. Praetud verikäkiviile on Madis Lina õpetuse kohaselt mõistlik enne serveerimist salvrätikul nõrutada. „Lisandiks sobib kõrvitsasalat, marineeritud sibul ja kindlasti hapukoor. Praetud käkki võib serveerida ka jõhvikakisselliga, mis ei tohiks olla väga paks. Krõbedaks praetud seibid on soovitatav enne serveerimist paraja suurusega kuubikuteks lõigata,” õpetas ta. Verikäkist võib valmistada ka tšipse. Selleks tuleb käkist lõigata õhukesed viilud ning neid ahjus saja kraadi juures kuivatada. Verikäkitšipse sobib süüa koos dipikastmega, kuhu passib suurepäraselt küüslauk. Verivorstidega nullist peale mässavad vähesed oskajad ja viitsijad. Elli Vendla tõdemusel on väga oluline keeta korralik puder, milles on mõnus sõmer kruup, lihatükid ja maitseks sibul. Verivorsti küpsetamisel tuleb hoolikalt jälgida valmimise aega ja kuumust, et vorst liialt kuivaks ei muutuks. Jõululaud saab mitmekesisem, kui lauale panna isetehtud hoidised, meile omastest maitsetest nagu pohlamoos, marineeritud köögiviljad, õunad, ploomid, seened – ühesõnaga kõik see, mis valmistatud kohalikust toorainest ja on hoidisena purki pandud. Samuti tasub roogades julgemalt pruukida kohalikke marju ja puuvilju – astelpajust ploomini. „Kuna jõulude aeg on pime aeg, siis soovitan prae kõrvale lisandiks teha värvilisi toite, näiteks erinevaid köögivilju keedetult, aurutatult või küpsetatult – nii on vaagnal ka silmailu ja muidugi maitsmisrõõmu,” toonitas Elli Vendla. Mõistagi kuulub jõulumenüüsse hapukapsas. „Miks eestlane on kapsast liha juurde pannud? Vanasti talumehed-naabrid võistlesid, kelle seal on paksem pekk, see on tehtum mees. Ja rasket pekist sealiha aitas seedida kapsas,” tegi Elli Vendla jutus lõbusa kõrvalepõike. Santa Maria menüüinsener Ilmar Räni pakkus välja, et traditsioonilisele hapukapsale võib maitset anda apelsinipipra, pardirasva, tumeda õlle või kuiva siidriga. Detsember 2011

jõulud kodus

kuumale keedetud veele üks kuni kolm teelusikatäit teesegu ning lasta seda tõmmata kuni 30 minutit,” juhendas Siim. Saku Õlletehas pakub tänavu talvel kesvamärjukese austajatele hooajalist Saku mõdu jõulupruuli. Lisaks valmis Saku õllemeistrite käe all Pühadeporteri eripruul ka kõrgelt hinnatud maitsebuketiga Saku Porterist. Saku Õlletehase turundusdirektori Kadri Ärmi hinnangul on talv aeg, mil õllesõbrad ootavad teistsuguse iseloomuga ja põhjamaise talvega sobivaid maitseid. „Talvel eelistatakse täidlasema maitsega jooke, näiteks porter-tüüpi õllesid või hooajalisi maitsenüanssidega jooke nagu mõdu,” selgitas ta. Saku Mõdu on turundusdirektori sõnul teinud läbi põhjaliku tootearendusprotsessi. Mõdu talvisest eripruulist võib aimata ingveri, kaneeli ja nelgi maitsenüansse. „Mõdu eripruuli tempimise muutis keeruliseks tootes põhimaitset andev naturaalne mesi, mis on teiste maitsete osas väga kapriisne,” rääkis Ärm joogist, mis pälvis Tallinna toidumessi külastajatelt parima jõuluõlle tiitli. Saku Pühadeporteri pruulimisel on kasutatud kohvi- ja šokolaadilinnaseid, mistõttu on tumepruuni porteri maitse täidlane ja kergelt magus. Pühadeporterit soovitab Kadri ri Ärm serveerida

RETSEPT Piparkoogitort Sille Varblane 1 kg piparkoogitainast Täidis: 400 g kohupiimapastat 1 pakk (200 ml) vahukoort 2 sl suhkrut vahukoore vahustamiseks kohupiimapastale suhkrut maitse järgi nii, et hea maitsega oleks 1 purk pohlamoosi või „valepohlamoosi” või ka õuna-arooniamoosi Võta tükk tainast ja rulli see küpsetuspaberi peal võimalikult õhukeseks. Tõsta tainas koos küpsetuspaberiga ahjuplaadile, küpseta eelkuumutatud 200kraadise ahju keskmisel siinil umbes 15 minutit. Enne täidise vahele panemist tuleb põhjad immutada mõlemalt poolt morsi või miks ka mitte piimaga. Iga kihi vahele pane kohupiima-vahukoorekreemi ja sinna peale pohlamoosi. Pealmisele kihile pudista kuues piparkoogiplaat ning kaunista marjadega. Juba paari tunni pärast sai piparkoogitorti lõigata, kuid eriti hea saab siis, kui tort seisab enne serveerimist üle öö jahedas. Selle tordi eelis on, et piparkoogiplaadid võib valmis küpsetada mitu päeva varem ning päev enne serveerimist kokku panna. FOTO: ERAKOGU

„Kes katsetada soovivad, võiksid kapsast hautada koorega. Natuke rosmariini hulka raputades saab mõnusa kõrvalmaitse, kindlasti on hea lisand mesi,” loetles Andres Jakovlev võimalusi. „Mina lisan kapsale šampanjat!” avaldas Elli Vendla. „Kõigepealt valan kuumale pannile rasvainet, siis panen kapsa ning kuumutan segades. Siis lisan šampanjat ja kuumutan veel. Alkohol aurustub ära ja jääb selline hõrk pidulik mekk, mis annab põneva nüansi.” Ilmar Räni soovitab traditsioonilisi jõulumaitseid mitmekesistada lihtsate kohalike maitseainetega. „Eri lihade puhul on hea täiendada traditsioonilisi jõuluvürtse nagu nelk, vürts, loorber, muskaatpähkel, kaneel ja kardemon eestipäraste kohalike maitsetega, näiteks köömnete, tüümiani, majoraani ja pune ehk oreganoga,” loetles Räni. Sea- ning veiseliha maitsestamiseks soovitab Ilmar Räni Santa Maria maitseainesegude valikust proovida köömneid sisaldavat „Jahimehe maitseainet”. Elli Vendla manitseb, et päris kõiki roogasid ei peaks siiski jõulude ajal piparkoogimaitsega ära timmima. Kui üks toit on sellega maitsestatud, siis piisab. Jõululaud on läbi aegade olnud rikkalik ning seetõttu tasuks Ilmar Räni sõnul jõuluroogades kasutada nii isu tekitavaid kui seedimist soodustavaid maitseaineid. Meie kliimast lähtuvalt on mitmel maitseainel tervendav toime. „Ingver, tšilli, mesi ja astelpaju on need toniseerivad maitsed, mis meid talvel kosutavad ja enesetunnet parandavad, külmetust leevendavad,” tõi Räni näite. Jõuluaeg ei möödu ilma hõõgveinita, kuid soojendav pühadejook ei pea alati sisaldama alkoholi. Lihtsalt saab valmistada aromaatselt lõhnava ja ergastava rüüpe, lisades õuna-, mustsõstra- või mustikamahlale ingverit, kaneeli, nelki ja vanillisuhkrut või vanillikauna. Samuti ei saa mainimata jätta õdusat talvejooki teed, kõige tervislikum ja hubasem saab jook, mis on valmistatud ravimtaimedest. Energia talu peremees Aivar Siim on loonud spetsiaalse Jõulutee, mille koostisosade hulgast leiab kibuvitsamarju, punet, iisopit, piparmündi-, mustsõstra- ning vaarikalehti ja -varsi. Soojust lisavad nelgipuu õienupud ja kaneelipuu koor. „Klaasitäie tee valmistamiseks tuleb lisada

8 Detsember 2011

mõõduka suurusega pealt avatud klaasis temperatuuril 12–14 kraadi. „Erilise toiduelamuse saamiseks sobib Pühadeporterit nautida tugevamate praadide ja liharoogade kõrvale, samuti šokolaadi sisaldavate maiuste juurde,” juhendas Ärm. Kokaraamatute autori ja toidublogi pidaja Sille Varblase peres on traditsioonilised piparkoogid laual terve detsembri. „Kasutan seda perioodi maksimaalselt ära, olen kogu kuu vältel katsetanud mitmesuguseid magustoite ja kooke, mis sisaldavad piparkoogitainast, piparkooke või piparkoogimaitseainet, samuti pohli ja jõhvikaid,” rääkis Varblane. Piparkoogitainast saab Varblase sõnul kasutada kohupiimakoogi põhjana. Samuti saab sellest küpsetada korvikesi, pallikesi, vahvleid, pannkooke ning spetsiaalses pähkliküpsetajas teha pähkleid. Samuti võib piparkookidesse tippida kuivatatud jõhvikaid. „Võib proovida teha piparkoogimaitseainega maitsestatud keedutaignapalle jõhvika-kohupiimatarretise täidisega või piparkoogi-kohupiimajõhvika kihilist magustoitu ja kirjut koera piparkookidest,” loetles Varblane. Alati ei pea jõuluõhtusöök lõppema koogiga, vaid Elli Vendla sõnul võib pakkuda kerget mustika-maasikasuppi kas toorjuustu-vahukoorekreemiga või lihtsalt vahukoorega, millele võib puistata röstitud kaerahelbeid. Tervislikuks vahepalaks ja näksimiseks võiks valmistada ka porgandikrõpse. „Viiluta porgand ja keeda seda kergelt. Siis kuumuta viile hästi paksus suhkrusiirupis, et need muutuksid kergelt klaasjaks. Seejärel lao lõigud plaadile ja kuivata neid aeglaselt madalal kuumusel praeahjus. Samamoodi võib teha krõpse ka kõrvitsast,” õpetas Elli Vendla ning lisas, et tervislikud ja ilusad ampsud sobivad ka näiteks roogade kaunistamiseks. Tore komme on ka külakostiks toidu viimine. Sille Varblane arvab, et kui külaline saabub jõulupühadel omavalmistatud roaga, võiks see olla eelnevalt kokku lepitud. Enamasti valmistub ka võõrustaja külalise vastuvõtuks ja toodud roog võib olla ülearune või liiga sarnane pererahva poolt pakutavale. „Mina isiklikult ei poolda valmistoitude kinkimist, küll aga puuviljade, kommide, kohvi, tee kinkimist, miks ka mitte mingi kompott või moos, selle vastu poleks mul midagi,” tõdes ta.

jõulud kodus

i Tell

j u ba tä

na sõbrale või koostööpartneri le

aitsvad m lt u ik s t e m d e u U üd poodides! se talvetooted nü östu

Linnamäe Lihatö

magus kingitus

Linnamäe Lihatööstus jätkab suvetoodete sarjast juba tuttavaks saanud Linnamäe Hubertuse tegelaskujuga ka talvetoodete pakenditel. Sortimendis on täiesti ainulaadsed tooted, millest ükski ei sisalda kunstlikku maitsetugevdajat E621.

us 250 g 600 g AS BACULA Tel 767 9660; 5556 4125

www.moos.ee Valgamaa, Puka vald, Aakre

Sortimendis on kokku kuus sealihast toodet ja kolm põdralihast toodet, mis on eriti tervislikud oma ülimadala rasvasisalduse ja kõrge valgusisalduse poolest. Valikus on näiteks jõuluhõnguline KESKAJA VERIVORST, HUBERTUSE VERIVORST põdralihaga, VANAKOOLI KRUUBIVORST suitsulihaga, HUBERTUSE VERIKÄKK põdralihaga (viilutatuna), HUBERTUSE põdrapraad, Linnamäe AHJUPRAAD MALTOOSAGLASUURIGA, Linnamäe SUITSUNE AHJUPRAAD jt. Nendest viimase ahjuprae teeb eriti eriliseks ehtne suitsumaitse. Samuti on eestimaise maltoosa kasutamine lihaglasuurina ainulaadne Eestis – maltoosa ja seakaelakarbonaad on justkui kokku loodud!

n dala

alikus ine , ST OLI lihaga

www.lihapood.ee

Detsember 2011

jõulud kodus

Kui paksuks teeb nädalane jõuluroogade Osuti eksperiment näitas, et inimesed, kes plaanivad jõulupühade ajal lakkamatult rasvast toitu süüa, võiksid jõuluvanalt laiemaid pükse paluda.

kilosid kaotada tunduvalt raskem,” vangutab ta pead. Mida nädal aega arutut söömist organismile täpselt teeb, ei julgenud ta ennustada, sest iga inimene on erinev.

Tiit Reinberg

23. detsember

tiit.reinberg@jt.ee

Eksperimendi esimesel õhtul olen kutsutud sünnipäevale India restorani. Sobib. Pühade arvestuses oleks ju tegu 23. detsembri õhtuga, mil sageli peetakse firmapidusid – söömisorgia traditsioonilisi avapauke. Ja nagu tüüpilistel firmapidudel, ei puudu meiegi laualt alkohol. Toit on suurepärane, jook on suurepärane ja isegi soliidse koguse hävitamiseks kuluv pingutus on suurepärane. Magan nagu nott.

t saada teada, kas ja kuidas mõjub eestlaste traditsiooniline aastalõpu õgimismaraton (seapraad, kapsas, verivorstid – teate seda loetelu ju peast!) tervisele, imiteerisin juba novembris tavapärast pühadenädalat ehk sõin kõike, mida tõenäoliselt leiab toidulaualt 23. detsembri ja 1. jaanuari vahel. Saamaks teada, mida võib nädal vitsutamist lisaks kehakaalule ka organismile teha, tuli algul fikseerida minu tervislik olukord. Mõõtmised ja vereproovid näitasid, et kaalun 77,2 kilo ja olen igati terve. Kolesterool, vere suhkrusisaldus, vererõhk ja veel paarkümmend olulist tervisenäitajat olid nii normis kui ühel 36aastasel mehel olema peavad. Perearst Ingrid Alt ei pea katset kaugeltki nutikaks: „Juurde võtta on väga lihtne, kuid hiljem

24. detsember Jõululaupäev! Hommikul on küll tavapärasest suurem janu, kuid ei midagi hullu. Kõht pole tühi (eelmise õhtu praad oli tõesti pirakas), kuid sellest hoolimata ei tohi hommikusöögiga kokku hoida. Singi-juustusaiad, mahl, kohv ja hommik venib mõnusalt pikaks. Lõunal seega eriti ei pinguta. Kartulisalat paari võileivaga sobib häs-

ti – eks pühadeõhtu ootelgi käiakse külmikust värsket kartulisalatit „maitsmas”, pistetakse põske mõni täidetud muna või paar piparkooki. Õhtul istun sõna otseses mõttes lookas laua taga. Kindlasti on tegu tänavuse tippmargiga, kui mitte terve elu söömisrekordiga. Kerge külmlaud, ahjupraad, kapsas ... Kui laua taga saab ümber juba viies tund, hakkab mõnus täiskõhutunne asenduma kerge valuga. Aitab! Öösel ärkan korduvalt, sest kõhus on tunne, nagu oleksin korvpalli alla neelanud.

25. ja 26. detsember Hommikuks on enesetunne paranenud ja, oh üllatust, kõht mahutab palju rohkem toitu, kui eilse õhtu järel julgenuks arvata. Kaks päeva lähevad, nagu jõulude esimene ja teine püha minema peavad. Külmkappi vaadates tekib hirm, et seda ei õnnestu iial tühjaks süüa, kuid tegelikkus osutub kardetust lihtsamaks. See praematerjalide, singirullide ja kookide taha mattunud kissell, milleni alles kuu aja

SINU KEHA JA HINGE

AITAVAD SÜGISEST

KEVADENI TASAKAALUS HOIDA

TERVISEKS

TOOTED

Terviseks tooted on müügil kõikides suuremates toidukaupluste tervise riiulites!

FOTOD: WWW.SXC.HU

jõulud kodus

KOMMENTAAR MARGUS SILBAUM, toitumisspetsialist

”

orgia?

Mida nädal aega arutut söömist organismile täpselt teeb, ei julge ennustada, sest iga inimene on erinev. INGRID ALT, perearst

31. detsember

pärast arvan end jõudvat, läheb kõhtu juba teise jõulupüha lõunaks. Muidugi koos kohupiima ja vahukoorega. Olen suutnud mao nii välja venitada, et pole mingi probleem tavapärasest kaks korda suurem kogus sisse parkida. Eksperimendi neljandal hommikul pükse jalga pannes lasen rihma ühe augu võrra järgi. Ärplen, et enesetunne pole halvenenud, kuigi öösel pole uni enam tavapäraselt hea. Sama päeva õhtul pean oma sõnad tagasi võtma, sest pärast järjekordse jõuluprae sisse söömist ei ole saunas sugugi meeleolukas olla – pärast esimest lühikeseks jäänud leili teen pika pausi ja teisel korral tulen lavalt veelgi kiiremini alla.

27. detsember Õudne, aga see pilgeni täis tundunud külmkapp on tühi. Aeg toidutagavarasid täiendada. Nagu pühade vahel ikka, saab suurest seasöömisest kõrini. Aastavahetuseni, mil uus seahooaeg peale tuleb, on aega ka. Nii valin hoopis kana. Lisaks kõhu suurenemisele ja une halvenemisele märkan veel ühte muutust: magusaisu on meeletult kasvanud ja kommiletist on võimatu tühja käega mööda minna. Söön rõõmuga, sest eks on ju jõulude ajalgi kommi iga nurga peal, igas kausis ja kingikotis!

28. ja 29. detsember Tere taas, seapraad! Aga hapukapsas enam alla ei lähe. Selle olen asendanud toorsalatitega.

30. detsember Lõunal saan aru, et väljas söömise asemel tuleb ikka kodus pugida, sest isegi ühest pirakast sööklapraest ja magustoidust kõhtu enam päris täis ei saa. Tahaks veel midagi näksimiseks otsida.

Pühadenädal tõi 3,4 lisakilo!

LEEVENDUS Apteegist leiab leevendust ■ Paide Maksimarketis asuva Farmacia apteeker Agnes Salum kinnitab, et ülesöömise vastu ühte kindlat rohtu pakkuda pole – hädaline peab tulema apteeki ja selgitama, mida ta on söönud ja mille üle kaebab. Küll aga ei salga Salum, et aasta lõpus on sellisel kaubal alati minekut ja sageli ostavad inimesed seedimist toetavaid preparaate juba pühade eel varuks. ■ Kõige rohkem küsitakse liigsöömise järel Rennie, Espumisani ja Botadyni tablette. Abi võib olla ka raviteest, näiteks köömneteest. Kui teepaki saab kätte euroga, siis tabletikarbi hinnad ulatuvad kümne euroni. Parim ravim on Salumi sõnul siiski oskus pidulaua taga piiri pidada.

Eksperimendi viimasel õhtul, teoorias siis 31. detsembril, lähen sõpradele külla. Esimese hooga tõmban jalga teksad. Vale mõte. Isegi rihma lõdvemaks laskmisest pole abi. Püksid on kitsad mis kitsad. Dressid istuvad nagu valatult. Kaheksa päevaga saavutatud tase on võimas – suudan õnnetud võõrustajad peaaegu lagedaks süüa. Aga söömine on muutunud sunnitööks. Iga amps läheb alla suurte raskustega. Tunne on vastik. Järgmisel hommikul võetakse perearsti juures uued proovid. Veeretan end ka kaalule. See näitab 80,6 kilo. „Pühadenädalaga” olen juurde võtnud 3,4 kilo! Ingrid Alt kinnitab, et kui toiduportsjoneid normaalsesse suurusesse tagasi ei vii, võin jaanipäevaks sada kilo kaaluda. Uute vereproovide vastused on aga üllatus! Need on täiesti normis. „Ühe nädalaga ei suuda neid ikka nii palju paigast ära viia,” selgitab Alt, kuid lisab, et liigsöömist jätkates on see vaid aja küsimus ehk et tervis kannatab korralikult.

Keskmisel inimesel on aastas üle tuhande toidukorra ja kui iga päev suuta järgida tervisliku toitumise põhimõtteid – süüa päeva esimeses pooles energiarikkamaid toitaineid, näiteks hommikul putru, lõunaks üks keskmine praad koos rohke salatiga ning õhtuks jätta energiavaesemaid toitaineid, näiteks salatit ja natukene lihapoolist –, poleks tarvis üksikute valede toidukordade pärast liialt stressata. Jõulud on ainult üks kord aastas, pühade ajal ei tasu kalduda liialt ekstreemsustesse, vaid püüda leida selline kuldne kesktee. Olen kindel, et kui antud katsealust oleks mõõdetud täppisseadmetega, siis oleks selgunud, et nädalane kaalutõus ei tulnud pelgalt rasva arvel, vaid organismi lihastoonus ja veesisaldus võisid samuti tõusta, tegemist oli nn kunstliku kaalutõusuga. Sel viisil juurdetulnud kilode mahavõtmine ei pruugi samuti olla ülemäära keeruline. Kui algset söögitava jätkata aga aasta ringi, oleks pilt teine. Pühad pole parim aeg tervisliku toitumisega alustada. Ideaalis tuleks ka jõuluõhtul süüa süsivesikutevaeseid ehk salatipõhiseid toite. Traditsiooniline on verivorsti ja liha kõrval näiteks kõrvitsa söömine. Õhtused saiakesed, kartulilaar ja piparkoogidki pole väga sobivad. Kõik sõltub siiski tarbitavatest kogustest, tuleks püüda mitte üle süüa ja kõike laua peal olevat maitsta. Üks selline suur mees suudaks ju õhtu jooksul pidevalt kõhtu täites muude asjade kõrval ära süüa ka näiteks kilogrammi jagu verivorsti, mis kaloraažilt oleks võrdsustatud kahe tahvli šokolaadiga. Sealt saadav ülemäärane energia talletub kindlasti rasvarakkudesse. Et tekiks kiiremini täiskõhutunne, on lihtsaim lahendus tasakaalustada toidukordi sellesama salati söömisega. Ühe jõulumaitselise joogi saamiseks tasuks proovida näiteks marjadest, piimast ja kaneelist smuutisid valmistada.

TEAVE Kuidas üle elada jõulud tervisele liiga tegemata? ■ Perearst Ingrid Alt selgitab, et kõige tähtsam otsus langetatakse poodi pühadeks toidukraami ostma minnes. Keskmine eestlane võtab siis ostukorvi asemel kohe käru, et kõik söök ära mahuks. „Ärge minge arust ära. Ostke toitu ikka normaalses koguses,” kõlab esimene õpetus. Meid on ju õpetatud, et toitu tuleb austada – kui see on juba koju toodud, süüakse see reeglina ära, kasvõi vägisi. ■ Külla minnes soovitab Alt eestlasele iseloomuliku tagasihoidlikkuse hüljata ja küsida võõrustajate käest, kas juba laual olevale toidukraamile tuleb lisa. „Tüüpiline viga ongi see, et külalised söövad kõhu normaalselt täis ja siis tuuakse lauale veel paar üllatust, millest pole lihtne ega viisakas loobuda,” selgitab ta. „Kui aga kohe lauda istudes tean, et õhtu lõpeb lemmikkoogiga, hoian ennast algul tagasi ja jätan koogile rohkem ruumi.” ■ Kui ühel õhtul saabki toiduga liialdatud, aga järgmistel päevadel süüakse normaalselt, pole Aldi sõnul lahti midagi hullu. „Kui tunnete, et sõite liiga palju, hoidke järgmisel päeval end tagasi ja tehke näiteks üks mahlapäev.” ■ Samuti aitab järgmisel päeval õigete asjade söömine. Alt õpetab, et kui olete õhtul näiteks liigselt magusaga patustanud, võiks järgmisel päeval süüa viinamarju, mis aitavad organismi puhastada. Soovitatakse ka kiivisid, kuid siingi kehtib reegel, et kui üks inimene saab neist kergendust, siis teisel ei pruugi see sama hästi toimida. ■ Imerohtu, mis hoiaks ära kõik ülesöömisest tekkivad probleemid ehk peamiselt erinevad seedehäired, Alt ei tea, kuid apteekidest tasub leevendavat kaupa otsida küll.

Detsember 2011

jõulud kodus

Jõulude eel tasub kappe tuulutada Taas on käes on päevad, mil kodudes hakatakse jõulukaunistusi paika sättima. Paraku kipub sellega alati kaasnema tõsine peavalu: küll napib raha, aega või ideid. Rahu – seekord on lood teised. JÕULUTUNNE

Riina Martinson riina.martinson@parnupostimees.ee

una tänavusel jõuluajal on moes retro, ei peagi kodukaunistajad mööda poode tormates raha tuulde laskma, vaid ette võtma hoopis oma, veelgi parem vanaema kapi kaugeimad riiulid.

Alusta koristamisest Sisekujundaja Heldi Rebane soovitas jõulutunde loomist alustada koristamisega. „Inimesed kipuvad enne jõule pisut paanikasse minema ja kurtma, et neil pole kaunistamiseks midagi põnevat,” tõdes ta. „Tegelikult on jõulud parim aeg aastas tegeleda kodus hubase ja mõnusa meeleolu loomisega. Enne ostutretile minekut on kasulik vaadata, mis kodus juba olemas. Samuti on hea teada viimaseid trende, mida kirjeldatakse eelistatuimates disainiajakirjades.” Niisiis, alustage suurema koristustööga. Senisest hoopis rahulikuma meeleolu saab luua, kui peidate liigsed nipsasjad silme alt ära kappi. „Korjake ära vaasid ja asetage nende asemele mõni kandik küünaldega ning pange need ka argipäeva õhtul põlema, sest isegi üheainsa küünla soe värelev leek teeb ruumi õdusaks ja pidulikuks ning pakub turvatunnet,” soovitas Rebane. Ka mööblit võib ümber sättida, lisada uusi patju ja pleede, seegi muudab meeleolu. Suured aknad, millest suvel avaneb kena vaade, on talveõhtutel lihtsalt sünged nelinurgad ja need tasub kardinatega katta. Kodu saab pidulikuma ilme, kui katate laua suure linaga, sellele väiksem linik ning peale kas küünlad, orhidee või õitsev jõulukaktus. Isegi kunstlillede seast leiab sobivad meeleoluloojad.

12 Detsember 2011

■ Juba mõne diivanipadja ja kardinate vahetamine loob uue meeleolu. ■ Soojad pleedid diivanil ja tugitoolis lisavad mugavust ja soojust. ■ Hubasust annavad süüdatud küünlad aknalaual, riiulil või söögilaual. ■ Pidulikkust lisab söögilauale katteks valitud pikk laudlina ja küünlad, orhidee või jõulutäht. ■ Laudlinana võib kasutada valguse käes sädelevat kardinakangast. ■ Väikesed nipsasjad, vaasid, pildid ja küünlad mõjuvad paremini, kui neid on mitu. ■ Küünalde alla sädemekorjajaks kandikuks sobib klaasitud pildiraam. ■ Kaunista kuusk uutmoodi: kasuta ainult tulesid või paeltest seotud kuldseid ja punaseid lehve. Vähem on parem.

MOODNE: Kõige moodsam kuusk on tänavu kaunistatud üksnes hõbedaste ehetega. FOTOD: URMAS LUIK/„PÄRNU POSTIMEES“

jõulud kodus

Kodule uut ilmet luues otsige kapist üles vanaemade-aegsed kardinad, padjapüürid ja pitslinikud ning sobitage need kaasaegsesse interjööri.

Pitsid välja Tänavuse jõulumoe lemmikuks on 50.–60. aastad. „Kõige sagedamini mainitakse kodukujundusajakirjades, et moekaim on retro,” teadis Rebane. „Otsige üles kaunistused, mis on 1950. aastate ilmega, näiteks põhjapõdrad ja vintage mänguasjad. Laske fantaasial lennata.” Kui leiate kuskilt veel näiteks rahumärgid ja -tuvid, olete eriti moodne. „Praeguses pöörases ja keerulises majanduslikus olukorras otsitakse trende ajast, mil elu oli rõõmsam, jäljendatakse muretut hipiaega,” kõneles Rebane. Alati võib kombineerida vana ja uut. Nii olekski hea teinekord mõned kardinad või padjad aastaks-paariks ära panna ja siis uuena taas välja võtta. Rääkides värvidest, siis punane ja valge on alati jõulumoes, aga tänavu on Rebane erialakirjanduses kohanud veel soovitusi kasutada koos kas hõbedasi ja rohelisi, türkiissiniseid ja pruune või valge ja kahvatu türkiissinise toone. „Trendid trendideks, aga mina julgustaks inimesi siiski tegema oma kodu just selliseks, nagu nad ise soovivad,” lisas ta.

Kõik nii sarnane Ometi on jõulude ajal poed ja tänavad aastast aastasse sarnased, samuti meie kodudki: elektrituled räästas, pärg uksel, kolmnurk aknal ja säravate pallidega kuusk toas. Rebane arvas, et tegelikult pole see sugugi

halb. Tahavad ju täiskasvanudki jõulude ajal kunagi lapsepõlves kogetud õnnelikku meeleolu kasvõi natukeseks ajaks oma ellu tagasi tuua. Eks need värvikirevad tuled majalgi ole omamoodi lapsepõlve minek. „Kui see inimesele rõõmu valmistab, siis miks mitte,” julgustas ta. Samas võib teha ka omamoodi. Akendel põlevad tuled on pimedal ajal ütlemata mõnusad meeleolu loojad, aga aknalaual ei pea olema tingimata kolmnurk, võib olla lihtsalt pisike lambike. Selle asemel, et uksele plastmassist pärg riputada, võib võtta mõne ilusa aluse ja kirjutada sellele jõululuuletuse või hea soovi – iseendale ja külalistele tervitussõnumiks. Komme pole vaja tingimata jõulusussi sisse pista. Võib võtta hoopis mõne kaanega karbi, mille lapsed oma maitse järgi ise ära kaunistavad. Või hoopis lemmikmänguasja – näiteks poisile toob päkapikk maiuse aknalauale seatud veoauto kasti ja tüdrukule nukuvoodi padja alla.

Kuusel vähe ehteid Ikka ja jälle tõstatub jõulude eel teema, kas ikka sobib ehtsat kuuske tuppa tuua. Ega selles vaidluses lõplikku tõde polegi. Küll on kindel, et lapsed rõõmustavad hariliku lõhnava kuuse üle väga. „Kes soovib, võib kaunistada kuuse ainult elektrituledega või kasutada naturaalseid küünlaid,” märkis Rebane. „Minule meeldibki, kui ehteid on pigem vähem.” Kuuske ehtides tasub samuti välja otsida kõige vanemad ehted, aga ringkäik poodidesse näitas, et tänavu leiab lettideltki hea valiku retrostiilis ehted: kommi- ja jõuluvanakujulisi,

SOODNE JA PIDULIK: Sisekujundaja Heldi Rebane leidis soodsa kauba müüjana tuntud Jyski Pärnu poest kangaid, küünlaid ja kunstlilli, millega õnnestub katta väga pidulik laud. „Jõulukuul võiks iga päev laud nii kaetud olla,” soovitas ta.

VANA ON MOES: Kui tahate olla trendikas, otsige poest vanaaegsena mõjuvaid ehteid.

puna-valgetriibulisi kepikesi ning heegeldatud lumehelbeid. Trendijärgijad võivad kuuseehteks osta hõbedasi liblikaid ja lilli ning rohelise puu üksnes nendega katta. „Alati on võimalus ehteid ise valmistada,” sõnas Rebane ja soovitas võtta näiteks kingituspaki sädelevat paela ja sellest kenad lehvid siduda. Ülimoodsaid ehteid saab teha ka nii: lõikate papist rombid välja ja katate need sädeleva värviga või šokolaadi ümbert võetud hõbedase paberiga. Nii saabki moodsa rohelise-hõbedase värvikombinatsiooni. Tegelikult oleks selliseid ehteid vahva koos lastega meisterdada: iga päev saab teha uue ehte maiustusepaberist, mille päkapikk öösel sussi sisse pistis.

Kaubamajakas soovitab: ehted kellad pesu parfüümid maiustused lilled raamatud aksessuaarid Kaubamajakas on pühadel avatud: 24. detsembril 10-18, Hyper Rimi 9-20 25. detsembril suletud, Hyper Rimi 9-20 31. detsembril 10-18, Hyper Rimi 9-22 1. jaanuaril suletud, Hyper Rimi 10-20 Kohtumiseni Kaubamajakas Papiniidu 8/10 Pärnus! www.kaubamajakas.ee

EELISTA EESTIMAIST!

Põnevad käsitöötooted internetist otse koju. Meilt saad kingituse nii lähedastele kui firmale!

www.estcraft.com

Suurim ja parim valik eestimaiseid ahjupotte ahjude, kaminahjude, kaminate, pliitide ja soemüüride ehitamiseks

aasta lõpuni SOODUSHINNAGA! Laevastiku 3g, Tallinn 10313. Tel 662 6350, info@saviton.ee www.saviton.ee

14 Detsember 2011

talvepuhkus

Huvitava talvepuhkuse nimel tuleb vaeva näha Talvepuhkuse ajal tasub avastada Eestimaad ja külastada jõuluehtes Stockholmi või Helsingit, rannailma on kõige odavam otsida Egiptusest.

Teet Roosaar teet.roosaar@parnupostimees.ee

javahemikul jõuludest uue aasta esimese nädala lõpuni on hinnad laes, sest paljudel ettevõtetel on kollektiivpuhkus ja lastel koolivaheaeg. Kel vähegi võimalik, võiks puhata muul ajal, kes seda ei saa, peaks soodsaid võimalusi otsima hakkama varakult. Detsembri alguses puhkusevõimalusi otsima hakkavate inimeste jaoks pole asi siiski päris lootusetu. Jõulude järel algavad Põhjamaades allahindlused, põnevaid puhkusevõimalusi on Eestimaa täis.

Seltsis on odavam puhata Kel ühtegi mõtet pähe ei tule, võiks avada veebiportaali Puhka Eestis. Olete juba käinud näiteks Tallinnas Viru hotelli viimasel korrusel avatud KGB muuseumis? Puhkusereisile tasub sõita perega või vähemalt kahekesi. Hea sõber või sõbranna aitab ööbimisraha kokku hoida, sest enamik hotellitube on kahele ja ühese toa hind ei jää sellest märkimisväärselt alla. Auto bensiinikulu on laias laastus võrdne kahe inimese bussipiletitega, kolme-neljakesi on kasulikum autot kasutada.

Toimetuse arvestuse järgi kulub täiskasvanul Helsingis käimiseks ligi 80 ja lapsel 70 eurot. Stockholmis kulub täiskasvanul ligi 110 ja lapsel 90 eurot.

Kel raha vähem, saab suurepärase puhkusereisi hommikul oma autoga kodust välja sõites ja õhtul koju naastes. Eesti hotellides ööbimine maksab Estraveli turundusdirektori Mari-Liis Rüütsalu sõnul keskmiselt 20–25 eurot inimese kohta. Go Travel Pärnu büroo reisikonsultant Ülle Laur soovitas Tallinnas ööbimiseks Balti jaama lähedal asuvat Shnelli hotelli, mille kahest tuba müüb reisibüroo 36 euro eest. Juurde saab osta teatri- ja kontserdipileteid, mis paketis ostes on odavamad. Reisibürood teevad Eesti eri linnades asuvate hotellide, teatrite, muuseumite, veekeskuste ja spaadega koostööd. Kaht teatripiletit ja kahest hotellituba sisaldava teatripaketi võib Estravelist osta hinnaga alates 89 ja Go Travelist alates 95 eurost. Perepuhkuseks sobib näiteks Ahhaa teaduskeskuse, Aura veepargi ja Tartu mänguasjamuuseumi pääsmeid ning hotellituba sisaldav perepakett, mille hinnad algavad 120 eurost. Pere tähendab kaht täiskasvanut ja kaht last, mis teeb ühe inimese keskmiseks kuluks 30 eurot. Grand Rose spaas Saaremaal võib ema lapsega öö veeta ja saunamõnusid nautida 56, neljaliikmeline pere 86 euro eest. Reedel ja laupäeval on hinnad kallimad.

Kui kord Kalev koju jõuab Kui Kalevipoeg jõuludeks Soomest koju tuleb, võiks ta pere pärast pühi Helsingisse või Stockholmi viia. Kell 8 Helsingisse väljuva ja kell 21 tagasi tulema hakkava Viking Line’i päevakruii-

si piletid maksid novembris 22 eurot, tavaliselt on nende hind 30 eurot olnud. Laur soovitas Helsingi-reisi büroos komplekteerida, sest nii tulevad vaatamisväärsuste piletid odavamad. Koos Viking Line’i piletiga maksavad meremaailma Sea Life piletid Go Travelist ostes täiskasvanule 12,50 ja alla 15 aastasele lapsele kaheksa eurot. Kui külastada päeva jooksul näiteks teaduskeskust Heureka ja Sea Life’i, kulub täiskasvanul Helsingis ligi 80 ja lapsel 70 eurot. Arvesse on võetud laeva-, ühistranspordi- ja sissepääsupileteid ning kaht söögikorda. Tallinki Stockholmi-kruiisi hinnad maksavad jaanuari alguses 29 eurot. Selle eest saab ühe koha aknata nelja inimese kajutis, kus tuleb veeta kaks ööd. Odaval hinnal on oma reeglid. Abielupaar võidakse eraldi meeste- ja naistekajutitesse panna, emale lapsega pakutakse perekajutit. Rüütsalu soovitas lastega peredel Stockholmis külastada teadusparki Tom Tits Experiment pealinna külje all, Vaasa muuseumi, Astrid Lindgreni teoste muuseumi Junibacken ja armeemuuseumi. Laur lisas, et neli korda kuus korraldab Tallink eestikeelseid Stockholmi linnaekskursioone, paraku pole jaanuari graafik veel teada. Toimetuse arvestuse järgi kulub täiskasvanul Stockholmis käimiseks ligi 110 ja lapsel 90 eurot. Arvesse on võetud laevapiletid, kolme muuseumi pääsmed, ühistranspordi maksumus ja kaks söögikorda. Põhjamaade kõrval ei tasuks unustada lõunanaabreid. Rüütsalu sõnul võiks Jurmala kõrval avastada ka Sigulda piirkonda. Talvel on sealsed seikluspargid küll suletud, kuid nädalavahetustel saab kihutada ehtsa talvebobiga.

Suusapuhkus oleneb rahakotist Rüütsalu jutu järgi võidab Leedus Nida liivarandade ja delfinaariumi kõrval järjest enam populaarsust Druskininkai kuurortlinn. Äsja avati seal vinge talispordihall Snoras Snow Arena, kus saab aasta läbi harrastada lumelauasõitu ja suusatamist. Detsember 2011

talvepuhkus

Kairo

SAUDIARAABIA Hurghada

Luxor

r me i

Assuan AAFRIKA

MÄGEDESSE SUUSATAMA: Nädal aega kestva Alpi suusapuhkuse pakett maksab Eesti reisifirmadest ostes alates 679 eurost. FOTOD: SXC.HU

ne na Pu

EG I PTUS

JORDAANIA Petra

Sharm el Sheik

16 Detsember 2011

IISRAEL

g jõ

Päikesereisid on Rüütsalu sõnul sel perioodil võrdlemisi krõbeda hinnaga. Eestist on võimalik otse sõita Egiptusesse Sharm el Sheiki ja Hurghadasse, Kanaari saartele Tenerifele või Indiasse Goasse. Seitsme-kaheksatunnine Goa reis võib väikelastele liialt kurnav olla. Kanaari saarte kliima on mahedam kui Egiptuses, loodus lopsakam. Eurooplastel on seal turvalisem ja kõrghooajal on hinnad laes. „Iga päevaga võivad hinnad muutuda,” hoiatas Laur. Novembri alguses maksis Teztoursi 5.–12. jaanuarini kestev Tenerife reis kahele täiskasvanule 1829 eurot ehk 914 eurot inimese kohta. Ööbimine on kahe tärni korterhotellis, ilma söökideta. Võib-olla saab viimasel hetkel odavamalt? „Ei pruugi, praegu on vaba ainult kuus kohta,” vastas Laur. „Tenerife on praegu kallis, sest inimesed ei julge Egiptusesse minna,” ütles Laur.

KAIRO Egiptuse pealinn, kus tasub külastada Egiptuse muuseumi, kopti linnaosa ja vanalinna. Kairost kagus omaette linnas, mis on tänaseks Kairoga kokku kasvanud, asuvad Giza püramiidid (Hufu, Harfa ja Menkaura) ja sfinks. Igal õhtul toimuvad püramiidide juures heli- ja valgusetendused.

se ilu

Päikest on odavam otsida Egiptusest

EGIPTUS

Talispordihalli päevapiletite hinnad algavad täiskasvanutele 18,82 ja koolilastele14,19 eurost. Nädalavahetusel on hinnad kallimad, kasulikum on võtta perepilet. Lisandub Leetu sõitmise ja seal ööbimise hind, mis on Eestist odavam. Suusapuhkuse võimalused on piiritud ja olenevad rahakotist. „Lähim meile on Himose suusakeskus, mis on mõistlik just väikeste lastega külastamiseks, kuna sõit on lühike ja talutav ka pisematele. Vilunumad suusatajad võivad ette võtta pikema teekonna Levile või Tahkole Soomes, Åresse Rootsis või Trysilisse Norras. See aga eeldab pikemat autosõitu või lennukiga kohale sõitu,” kõneles Rüütsalu. Himose päevapilet maksab täiskasvanule 36 ning 7–11aastasele lapsele või üle 65aastasele suusahuvilisele 23 eurot. Täiskasvanu suusavarustuse rendi eest tuleb välja käia 31, kuni 11aastase lapse suusavarustuse eest 21 eurot. Suusamajakeste rendihinnad algavad 322 eurost. Alpidesse viivad Tallinnast nädalaks suusatama Alpiexpress, Germalo Reisid ja Mainor Meelis, hinnad algavad 679 eurost. Teiseks võimaluseks on Rüütsalu sõnul minna läbi Helsingi Soome turismifirma Aurinkomatkat vahendusel, mille hinnad algavad 665 eurost. Kel nii palju raha pole, peab suusarõõme otsima Kuutsemäelt, Jänedalt või näiteks Läti suusakeskusest Ozolkansist. Viimase päevapilet algab täiskasvanutele 9,96 ja alla 16aastastele lastele 8,53 eurost, öö korteris maksab 14,22–21,34, öö hotellis 35,57–45,53 eurot inimene.

Abu Simbel

200 km LUXOR SUDAAN Egiptuse endine pealinn, kus asuvad Luxori ja Karnaki tempel. Luxori lähedal asuvad Memnoni kolossid, kuninganna Hatšepsuti tempel ja Kuningate Org. Linna läbivad erinevad Niiluse kruiisid, võimalik on end ühelt kaldalt teisele sõidutada lasta.

ABU SIMBEL Assuanist 280 kilomeetrit lõuna poole asuv küla, kus asub Ramses II tempel, mida peetakse Vana-Egiptuse üheks uhkeimaks vaatamisväärsuseks. Abu Simbelisse pääseb Assuanist laeva või bussiga ning Kairost või Assuanist lennukiga, sinna on keerulisem pääseda kui Giza püramiidide juurde või Luxorisse. HURGHADA Punase mere ääres asuv kaluriküla, mis on kasvanud rahvusvaheliseks kuurordiks. Luxor asub nelja-viietunnise bussisõidu kaugusel ja sinna sõidetakse politseieskordi saatel kolonnis, Kairosse sõit võtab ligi seitse tundi. Paljud puhkajaid ei sõida kuhugi, vaid päevitavad ja sukelduvad. SHARM EL SHEIK Siinai poolsaarel kõrbes asuv hotellikomplekside grupp Na’ama Bay lähedal. Kairo asub kuue- kuni kaheksatunnise bussisõidu kaugusel, Luxor teisel pool Punast merd. Kuurordist tehakse ekskursioone Siinai (Moosese) mäele (sõit 3 tundi), Jordaanias asuvasse Petra kaljulinna (5 tundi) ja Iisraeli Jeruusalemma (6 tundi). PETRA Tänapäeva Jordaanias asuva Petra kaljulinna rajasid 6. sajandil eKr muistsed nabatealased. Tee linnani läheb läbi kilomeetripikkuse kitsa kõrgete kaljuseinte vahel lookleva mäekuru, liikuda saab vaid jalgsi, kaameli, hobuse või eesliga. Minnes viib tee allamäge, tagasi tulles võib pidev tõus halvaks üllatuseks olla. Pange jalga kinnised jalanõud, et mitte varbaid vastu teravaid kivirahne peksta. Allikas: Osuti

Kes püramiidide maa poliitilist olukorda ei pelga, võib jaanuari alguses saada Sharm el Sheikis nelja tärni hotellis kõik hinnas toa, mis maksab nädalaks kahele 996 eurot ehk 498 eurot inimese kohta. Hurghada jaanuari alguse kolmetärnihotell hommiku- ja õhtusöökidega oli veelgi odavam: 697 eurot kahene ja 377 eurot ühene tuba üheks nädalaks. Ühepäevane bussiekskursioon Kairosse maksab Lauri andmetel Hurghadast 80 eurot täiskasvanule ja 40 eurot lapsele ning Sharmist 73 eurot täiskasvanule ja 44 eurot lapsele. Kuurordist Sharm el Sheikist väljasõit Luxorisse maksab 84 eurot täiskasvanule ja 44 eurot lapsele. Veel võib minna 130 euro eest Sharmist Iisraeli (nii täiskasvanu kui laps) ja 243 euro eest (laps 200 eurot) Petrasse. Nädalase Sharm el Sheiki puhkusereisi hinnaks võiks arvestada sel ajal ligi 700 ja nädalase reisi Hurghadasse hinnaks 530 eurot inimese kohta. Arvestus sisaldab paketihinda, üht ekskursiooni ja sadat eurot muudeks kulutusteks. Goa ja Tai reisid on sel ajal büroode kaudu väga kallid. Paljud soovitavad nii kaugele minna vähemalt kolmeks-neljaks nädalaks, sest lennupiletid on kallid, kuid kohapealne elu odav. Kes iga senti ei loe, võib osta kahenädalase ligi 1200eurose Goa või 2000eurose Tai pa-

keti, kuhu sisse jääb ka aastavahetus ja sellega seotud pidustused. Finnair viib Bangkokki ja tagasi 1556 euroga, Riiast Hanoisse lendama hakkava Aerosviti aastavahetuse piletihinnaks on 1370 eurot. Samas on võimalik mõneks muuks talvekuuks osta India lennukipiletid 400 ning Bangkoki või Hanoi lennukipiletid 600 euroga. Aasias saab ööbida 10–15 dollari eest, söök maksab paar dollarit. Iseseisvalt reisijad leiavad infot portaalidest Trip ja Seljakotirändur.

Ärge muretsege nii palju Poolsada eestlast on viimastel aastatel jõule ja uut aastat vastu võtnud Kambodža kuurortlinnas Sihanoukville’is. „Jõulude ajal oleme teinud eraldi seapraadi, kapsast, kartulit ja muud, mida eestlane on harjunud jõulude ajal sööma. Kui tuuakse verivorsti, siis valmistame ka seda ja paneme lauale,” ütles 2007. aasta detsembris avatud Beach Road Hotelli üks omanikke Lauri Mattus. Mattuse jutu järgi peatub neil alati mõni eestlane ja nii jõulude kui aastavahetuse ajal on hotellis olnud pikk laud. „Ühel aastal kuulasime Tõnis Mägi „Koitu”, siis olid kõik baaris püsti ja kätest kinni. See oli võimas,” kirjeldas Mattus. Pärnu perearst Sirje Retsja soovitas kõigil, kel rahakott kannatab, igal juhul soojale maale minna. Tipphooaja asemel eelistab ta päikesereise kevadel. Kõige sagedasemaks hädaks, millega Indiast või Taist tulnud arsti poole on pöördunud, on kõhulahtisus. Seedehäiretest tõsisema hädaga pole Retsja kokku puutunud, enamasti on ikka kas kõht lahti või temperatuurivahest tingitud külmetushaigus. Need, kel pole võimalik soojale maale minna, pole haigustele vastuvõtlikumad. „B-vitamiinist ja valgusevajadusest saadav kasu pole nii suur, et sellest inimese tervis sõltuks. Käige suusatamas ja spaas,” soovitas Retsja.

talvepuhkus

MIKKO, MAIT, MARGO JA JAKKO

MALTIS

„Muusika ühendab me käed” Kontserdil kõlavad laulud ootusest, valgusest, sünnist ja suurimast jõuluimest – Jeesuslapsest.

4. detsembril kell 18 8. detsembril kell 19 13. detsembril kell 19 15. detsembril kell 19 18. detsembril kell 18 22. detsembril kell 19 23. detsembril kell 19

Tartu Pauluse kirik Vändra Kultuurimaja Pärnu Ammende Villa Taagepera Loss Olustvere Mõis Kambja kirik Vihula Mõis

Kohapeal ja eelmüügis piletid alates 11 €, pensionärile ja 7-16 a. 10 €. Kontserdi toimumispäeval pilet 13 €.

Info +372 505 9625, www.kontsertkorraldus.ee

TÄHELEPANUKS ■ Eesti välisministeeriumi teatel on rahutused, mis said alguse Kairos Tahriri väljakul, levinud üle kogu Egiptuse. Jätkuvalt on ebastabiilne Põhja-Siinai, vahejuhtumitest on teatatud ka El-Arishi linnas, Lõuna-Siinais, Ismailia linnas, Fayoumi piirkonnas, Suessi kanali ümbruses, Asyūtis, Luxoris ning Aswānis. Punase mere ümbrusest ja Hurghadast hetkel eraldi teateid ei ole. ■ Välisministeerium soovitab ohutuse eesmärgil vältida kõiki meeleavaldusi ja rahvakogunemisi. Kui teie asukoha läheduses toimub meeleavaldusi, siis püsige oma hotellis või peatuspaigas. Eesti turistidel tuleks järgida reisikorraldajate ning kohalike ametivõimude korraldusi ja soovitusi. ■ Säilitage suurem ettevaatlikkus ka kirikute, kloostrite ja kaubanduskeskuste ümbruses. Samuti tuleks tavapärasest ettevaatlikum olla kohtades, kus viibib palju välismaalasi. ■ Riigis on esinenud rünnakuid üksikute naisterahvaste vastu, mistõttu ilma meessoost saatjata liikumine võib olla ebaturvaline. Väljaspool rannakuurorte on soovitatav riietuda kohalikke tavasid arvestades. ■ Kohalikud julgeolekuvõimud pööravad suurt tähelepanu turistide ohutuse tagamisele. Kui plaanite reisida väljapoole turismikuurorte, tuleb olla valmis täiendavateks julgeolekukontrollideks ja kaasas kanda isikut tõendavat dokumenti.

HEA TEADA ■ Olukorras, kus Eesti kodanik reisib Egiptusesse liinilennuga, kuid soovib tagasi Eestisse reisida tšarterlennuga, tuleb selleks taotleda eraldi luba Egiptuse tsiviillennundusametist. Tšarterlennu eest vastutab lendu organiseeriv turismifirma. ■ Egiptuses on reede ja laupäev puhkepäevad, mil riigiasutused on suletud. ■ Riias reisikorraldaja GoAdventure korraldatud pressikonverentsil selgitas Rootsis resideeruv Egiptuse suursaadik Osama Elmagdoub, et Egiptuses Tahriri väljakul toimuv on puhtalt poliitilise iseloomuga ning sellel ei ole ega saagi olla mingit seost või mõju turismisektorile ning puhkepiirkondade tavapärasele elule. „Egiptuses on probleeme poliitikaga, mitte inimeste turvalisusega,” väitis suursaadik.

5.-10. detsembrini jaanuari ja veebruari koduetendused

-50%

Soodustus ei kehti eelnevalt broneeritud piletitele

KINGIABI: rakvereteater.ee

Detsember 2011

FOTO: SXC.HU

talvepuhkus

Reisikindlustus ei kata kõiki riske Teet Roosaar teet.roosaar@parnupostimees.ee

eisile minnes on mõistlik sõlmida reisikindlustusleping, kuid ärge unustage, et probleemide puhul ei suhtle te mitte müügiagendi, vaid kahjukäsitle-

jaga. Euroopa Liidu piires reisimisel tuleks kaasa võtta kehtiv Euroopa ravikindlustuskaart. See

katab vajalikud arstiabikulud, kuid ei hüvita omavastutusega seotud tasusid: visiiditasu, voodipäevatasu jms. Mitmetes riikides hüvitatakse erakliinikute raviteenused vaid osaliselt või ei hüvitata neid üldse. Euroopa ravikindlustuskaardist pole abi, kui on vaja haiget või surnut ühest riigist teise transportida. Siin aitab kindlustusfirmaga sõlmitud tervisekindlustusleping, mis reeglina aga ei hüvita kroonilistest haigustest või rasedusest tekkinud tervisehädasid, mida katab Euroopa ravikindlustuskaart. Soovitav on sõlmida nii reisikindlustusleping kui võtta kaasa Euroopa ravikindlustuskaart. Kindlustuslepingu sõlmimiseks tuleks aga aega varuda ja mitte lasta peibutada end firmade reklaamist, et kõige mugavam on internetis või automaadis raha ära anda ja lepingu sisu unustada. Reisikindlustus koosneb meditsiiniabi-, reisitõrke- ja pagasikindlustusest. Neid võib sõlmida komplektina, aga ka näiteks pagasikindlustust ära jättes. Kindlustusjuhtumi olemasolu peab suutma tõendada reisija. Kui lend hilineb või kott varastatakse, tuleb hankida selle kohta tõend. Kuidas aga tõendada kõiki esemeid, mida te kaotsi läinud kohvrisse pakkisite? Meditsiiniabi kindlustusega ei maksa muretseda, kas teie kirst ikka kodumaale saadetakse. Erinevused kindlustusfirmade vahel algavad kirstust või tuhastamisest, lähedase inimese haiglas vaatamas käimise kulude katmisest jms. Tähelepanu tasuks pöörata hambaravi, prillide, karkude jt meditsiiniliste abivahendite hüvitamispiirile, samuti ravikulude piirile, mille ületamiseks kindlustaja eelnevalt nõusoleku peab andma. Kui end täis joote, pilve tõmbate, enesetappu üritate, kakluses osalete, suguhaigusesse nakatute või benji-hüppeid teete, siis ärge lootkegi, et kindlustus teie ravi eest maksab. Osa tegevusi eeldab ohtliku tegevuse lisakaitset. Reisitõrkekindlustus tuleks sõlmida võimalikult aegsasti, enamasti hakkab see kehtima alles paari päeva pärast. Kindlustuslepingust on abi,

kui te ise või keegi lähedastest ootamatult haigestub, vigastada saab või sureb, samuti näiteks siis, kui teie majas või korteris tulekahju puhkeb. Tunduvalt keerulisem on olukord, kui te lennule hilinete, lennu- või reisifirma pankrotistub, lennufirma streigib või sõiduplaani muudab või reisi toimumist segab mõni katastroof. Ühistranspordi hilinemist või väljumata jätmist tehnilise rikke, liiklusõnnetuse või ilmastikuolude tõttu üldjuhul hüvitatakse, samuti auto sattumist liiklusõnnetusse, aga näiteks rehvi purunemine on juba teie enda mure. Lennu- või reisifirma pankroti vastu kindlustus enamasti ei kaitse, eraldi tuleks küsida kindlustuskaitse kehtivust streigi ja lennuplaani muutumise korral. Looduskatastroof võib, aga ei pruugi olla kindlustusega kaetud, tuumakatastroof, riigipööre ja rahvarahutused on aga kindlasti välistused. Looduskatastroofi kaitse võib olla piiratud mingi summaga ja kindlustusfirma võib nõuda, et Eesti ametivõimud on loodusõnnetuse katastroofiks kuulutanud. Pagasikindlustusega kaitsete end pagasi transportimise käigus purunemise või kadumise, varastamise või röövimise vastu. Raha, piletite, väärisesemete, dokumentide (välja arvatud pass), prillide, kontaktläätsede, proteeside jms kadumist ei hüvitata, hinnaliste esemete hoidmiseks on erinõuded. Mõni kindlustusfirma tahab, et arvutit, fotoaparaati, videokaamerat, mobiiltelefoni jms hoitakse valvega hoiuruumis, mõnele piisab lukustatud numbritoast. Esemete hüvitamisel soovitakse teada nende vanust. Näiteks Swedbank P&C Insurance vähendab üle ühe aasta vanuste esemete taassoetamismaksumust 20% võrra iga aasta kohta. Enne kindlustuslepingu sõlmimist on mõistlik saata kindlustusfirmale e-kiri, kus on üksikasjalikud küsimused kõigi ohtude kohta, mille vastu te end sellel reisil kindlustada soovite. Siis ei teki hiljem vaidlusi, kus te ei suuda lepingu müüja suulisi lubadusi tõendada.

Vanemuise teater esitleb:

Disney ja Cameron Mackintoshi muusikal P. L. Traversi lugude ja Walt Disney filmi põhjal

Peaosas HANNA-LIINA VÕSA või NELE-LIIS VAIKSOO Lavastaja Georg Malvius (Rootsi) / Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm / Dekoratsioonikunstnik Iir Hermeliin (Tallinna Linnateater) / Kostüümikunstnik Ellen Cairns(Šotimaa) Koreograaf Cedric Lee Bradley (USA)

Alates 9. detsembrist Tallinnas, Tartus juba laval! Hooaja peasponsor

vanemuine.ee 18 Detsember 2011

talvepuhkus

Allikad: Pärnu Postimees, Go Travel

U SX C .H

■ Üksik pensionär Tallinnas: ühene tuba Shnelli hotellis 34, Eesti Draamateatri pilet 12, KGB muuseumi pilet 7 eurot. Kokku 53 eurot. ■ Ema lapsega Saaremaal: Grand Rose spaas võib öö veeta ja saunamõnusid nautida 56 euroga. ■ Turismibüroos müüakse Ahaa teaduskeskuse, Aura veepargi ja Tartu mänguasjamuuseumi pääsmeid ning hotellituba sisaldavat perepaketti, mille hinnad algavad 120 eurost. Pere on kaks täiskasvanut ja üks või kaks last. ■ Üksik pensionär Stockholmis: kaht ööbimist sisaldav päevakruiis 29, Tom Titsi teaduspark 21,58, Vaasa muuseum 12,70. Koos söögi ja ühistranspordipiletitega võiks arvestada vähemalt 100 euroga. ■ Ema alla 12aastase lapsega Helsingis: Viking Line’i päevakruiis 30, lapsele tasuta; Heureka 21 ja 14,50, Sea Life 12,50 ja 8. Koos söögi ja ühistranspordiga võiks arvestada ligi 140 euroga. ■ Neljaliikmeline pere Helsingis, üks laps alla, teine üle 12a: Viking Line’i päevakruiis 90, Heureka 71, Sea Life 41. Koos söögi ja ühistranspordiga võiks arvestada ligi 300 euroga. ■ Üksik pensionär nädal aega Egiptuses Hurghadas: 377 lend, ühene tuba, hommiku- ja õhtusöögid, 80 Kairo ja 84 Luxori ekskursioon. Koos pisikulutuste ja mõne väljas söömisega võiks arvestada vähemalt 600 euroga. ■ Ema lapsega nädal aega Egiptuses Hurghadas: 697 lend, kahene tuba, hommiku- ja õhtusöögid, 120 Kairo ja 128 Luxori ekskursioon. Koos pisikulutuste ja mõne väljas söömisega võiks arvestada ligi 1100 euroga, ilma ekskursioonideta 850 euroga. ■ Neljaliikmeline pere nädal aega Egiptuses Hurghadas: neljast tuba selleks ajaks leida ei õnnestunud, seetõttu tuleb võtta kaks kahest tuba. Koos pisikulutuste ja mõne väljas söömisega võiks arvestada 2200, ilma ekskursioonideta 1700 euroga.

Mida peaks sisaldama reisiapteek? FO TO :

Valik puhkusevõimalusi

■ Peavalurohi ■ Palavikualandaja ■ Pipraplaastrid ■ Söetabletid ■ Kõhulahtisuse vastu näiteks loperamiid või Smecta pulber

■ Haavaplaastrid ■ Pihustiga antiseptik käte pesemiseks ■ Päikesekreem ■ Vastavalt igaühe vajadustele näiteks iiveldusvastased tabletid, tagavaraprillid jms.

■ Ravimid peavad olema tootja pakendis, ravimiameti loata võib välismaale kaasa võtta kuni viis (1. jaanuarist 2012 kuni kümme) erinevat nimetust käsimüügi- või retseptiravimeid, iga nimetust kuni viis jaemüügipakendit. Ettevaa-

tust näiteks söetablettide kogusega. Täpsemalt lugege ravimiameti võrguküljelt: http://www.ravimiamet.ee/14561. ■ Vaktsineerimissoovitused riikide kaupa leiate terviseameti võrguküljelt: http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/reisimine-ja-tervis/ soovitused.html. ■ Malaariasse nakatumise oht sõltub riigist, reisimisviisist, reisiajast jpm. Täpsemalt http://www. vaktsineeri.ee/reisivaktsineerimine.html. ■ Lennuki käsipagasis ei või vedada üle 100 milliliitrises pakendis vedelikke. Alla 100 milliliitrised vedelikud tuleb pakendada läbipaistvasse korduvsuletavasse kuni üheliitrise mahutavusega plastkotti. Lähemalt http://www.tallinn-airport.ee/traveler/keelatudesemed. Allikas: Osuti

Saka Mõis - pankranniku pärl! Saka Mõis (Satzae, Satze, Szacke, Sackekülle, Grodt-Sacke, Sakka ja Sackhof) - rajatud 17. sajandil, on Ida- Virumaa romantilisim pelgupaik maalilise paekalda serval - koondades endasse nii kultuuri-, arhidektuuri- kui looduspärandi. Asudes paigas, mis on saanud ülestähendamist ka eesti rahvuslikus eeposes Kalevipoeg - viskas ju soome kotkas mehe kõrge kalju peale just Viru rannas. Kohas, kus meri seisma jäi ja kaldast algas maa. Saka Mõis asub Ontika maastikukaitseala läänepiiril, mis loodud 70 aastat tagasi. Seal jooksevad kaks seni rööbiti kulgenud rannikujärsakut, pannes aluse 1200 km pikkuse Balti klindi kõige atraktiivsemale ja kõrgemale osale - 55 meetrit merepinnas. Saka Cliff Hotel & SPA on alates 2004 aastast mitmekesistanud oma 33 numbritoaga Eesti spaamaastikku, pakkudes eelkõige romantilist majutus- ja wellness - teenust. 2010 aasta lõpus avati aga kõikidele külastajatele värskelt renoveeritud ajalooline Saka Härrastemaja, pakkumaks privaatsemat ja luksuslikumat majutust ning igati kaasaegseid konverentsi- ja seminarivõimalusi. Tänasel päeval majutatakse ühekorraga ära 100 külalist ja sama paljudele saab korraga katta ka söögilaua- mõisakompleksi a´ la carte restoran on kolinud hotellist härrastemaja 0- korrusele. Saka Mõis on aasta aastalt kujunenud mõnusate kontsertide pidamise kohaks. Ollakse ka Jõhvi Kontserdimaja üks ametlikest kontserdikohtadest. Huvitavaid esinejaid ja põnevaid kontserte on senini jagunud vaid suvisesse hooaega. Hetkel, detsembris 2011, on pooleli mõisa esimene talveaja sari "Hämarate Õhtute" muusika, mis vältab 5. novembrist 2011 kuni 25. veebruarini 2012. Sari sai ellu kutsutud just turismi madalhooajaks, et elavdada talveaaja karget nukrust ja ilu. Aastavahetusel pakutakse meelelahutust eelkõige eestikeelsele publikule stiilse aastavahetusprogrammiga. Saka Mõisa uksed on lahkelt avatud kõigile huvilistele, oma tulek palutakse nii restorani kui ka majutuse poole pealt suure populaarsuse tõttu ette broneerida, siis jätkub ruumi kõikidele soovijatele.

Kaunist ja südamlikku jõuluaega ... Saka Mõis Kohtla vald Ida- Virumaa ½ saka#saka.ee 33 4 00 www.saka.ee

Detsember 2011

talvepuhkus

Korralik varustus suurendab talispordirõõme Selleks, et talispordivarustuse eest välja käidud raha asja ette läheks ja suuskade või uiskudega tõelist talverõõmu nautida saaks, tasub veidi vaeva näha. Selgita välja, milline varustus kasutajale kõige sobilikum on. VARUSTUS

Kristi Ehrlich kristi.ehrlich@virumaateataja.ee

ujutage ette, et lähete spordivarustust müüvasse poodi sooviga endale näiteks suusad ja sinna juurde kuuluv varustus välja valida. Te olete jõudnud natuke aega uurida suuski, pükse ja jakke, kui teie juurde astub klienditeenindaja ning asub küsimusi esitama: palju te kaalute, kui tihti te suusatate ja kõige lõpuks uurib ta veel sedagi, kui palju te higistate. Hawaii Expressi Rakvere kaupluse juhataja Sven Salepi sõnul ei taha nad sellega üldsegi mitte kliendis ebamugavust tekitada, vaid hoopiski abikäe ulatada. „Rääkige, siis ei ole hiljem pettumist ega alt minekut,” andis Salep kõige olulisema soovituse, millest spordivarustust valides lähtuda, olenemata sellest, kas meelisala on mäe- või murdmaasuusatamine, lumelauasõit või uisutamine.

Valem murdmaasuusakepi leidmiseks ■ klassikastiili suusakepp – inimese pikkus × 0,85 ■ uisustiili suusakepp – inimese pikkus × 0,90 Mäesuusakepi leian nii Mäesuusakepp on õige pikkusega, kui hoiad kepist kinni seda vastu maad toetades ning käsi moodustab 90kraadise nurga. Pealisriietuse tõkkeindeksid: ■ tuuleindeks ehk tuule läbilaskvus, ■ veeindeks ehk vee läbilaskvus, ■ hingamisindeks ehk palju laseb materjal kehal tekkivat niiskust välja.

Mida siiski tähele panna, kui klienditeenindajat kohe abiks ei ole? Lumelaua ostusooviga poodi siseneja peaks eelkõige endale selgeks tegema, kus sõita kavatsetakse, kas Eestis või väljaspool. Eesti lumistel nõlvadel, kus laskumised lühikesed, kiirused väikesed ja tehakse hüppeid, võiks Salepi hinnangul eelistada lühemat lauda. Samas tuleb Kesk-Euroopa mägedest laskumiseks valida pikem laud, mis tagab suurel kiirusel stabiilsema sõidu. Algajal lumelauduril tasuks hoopiski investeerida kvaliteetsetesse saabastesse ja klambritesse ning eelistada odavamat lauda, millelt hiljem, kogemuste omandades, saab saapad ja klambrid kallimale lauale ümber tõsta. „Kvaliteetne” tähendab saabaste puhul jäikusklassi, mille järgi saapaid liigitatakse. Kui jäika saabast eelistada, on paljuski enesetunde küsimus. „Klambreid valides peaks kindlasti jälgima, et saabas mahuks klambrisse ja mitte püüda suruda number 40 suuruses saabast M-suurusesse klambrisse,” tõi Sven Salep välja ühe apsaka, mida aeg-ajalt tehakse. Vihjeks neile, kes tahavad sellel alal tõsiseltvõetavad näida, ütles Salep, et aktiivselt lumelauda sõitvate inimeste jaoks mängib disain olulist rolli: jälgitakse, et värvid kokku sobik-

sid, et saapad, klambrid ja laud ühe terviku moodustaksid ning igal juhul eelistatakse värvilise põhjaga lumelauda musta aluskattega lauale.

Suusavaliku määrab sõidustiil Küsimustele vastamisega tuleb alustada ka murdmaasuuski valides – kas sõidetakse klassika- või uisustiilis, vastavalt sellele tuleb valida ka suusad. Uisustiilisuusad on reeglina 10–15 sentimeetrit inimesest pikemad, klassikasuusad 20–25 sentimeetrit pikemad. Vahe on ka suusa paindes, mis on eriti oluline klassikasuusa puhul. „Mida raskem inimene, seda jäigem peab suusk olema,” rõhutas sporditarbeid müüva kaupluse Rix Ratas juhataja Riho Lüüs. Kuigi on olemas niinimetatud universaalsuusad, millega võib mõlemat stiili harrastada, ei saa Lüüsi ütlusil universaalidega sõites täit mõnu kummalgi juhul. Sõidumugavust silmas pidades tasuks soetatavate suuskade eest välja käia pigem natuke rohkem kui vähem. Esiteks ei saa kõige odavama suusa puhul painet valida, teiseks ei pea suusapõhjale kantud määre üle ühe sõidu vastu, sest põhjakattematerjal on sile, mitte poorne, ja määrdel pole kuhugi

L 11. veebruar 2012 kell 19 Rakvere teater

Catarina Mora flamenkoteater Flamenkomuusikateatris tantsijad näitlevad, lauljad tantsivad ja loomulikult ei puudu lavalt flamenko-kitarrid!

Sinu kirglikuim jõulukingitus! www.piletimaailm.ee Koostöös Hispaania saatkonnaga Tallinnas

talvepuhkus

TÄHTIS: Murdmaasuusavarustuse puhul on lisaks kvaliteetsetele suuskadele oluline valida sobilik riietus: liibuvad püksid ja jakk, mille eesotsas on tuuletõkkematerjal.

PRILLID 79 € MÜTS 18.90 €

FOTOD: ARVET MÄGI/ „VIRUMAA TEATAJA“

Ivo Linna

Maria Listra Raadio Laste Laulustuudio

Jõulukontserdid

JAKK 185.90 € SUUSAD 399.90 €

Kaunid ja rõõmsad jõulukontserdid toimuvad 14. detsembril Keila kirikus 12 EUR 19. detsembril Pärnu kontserdimajas 10/12/15 EUR 22. detsembril Tallinna Kaarli kirikus 15 EUR 26. detsembril Viljandi Pauluse kirikus 10 EUR 27. detsembril Tartu Peetri kirikus 12 EUR Esitusele tulevad klassikalised üldtuntud ja eestikeelsed jõululaulud. Kaasa teevad: klaveril Antti Kammiste, kitarril Ain Varts, dirigendid Kadri Hunt ja Kaie Tanner.

Algus kõikjal kell 19.

Piletid müügil Piletilevi müügipunktides üle Eesti ja internetis www.piletilevi.ee.

PÜKSID 109.90 € KEPID 210 €

SAAPAD 210.84 € KLAMBRID 49.90 €

Detsember 2011

talvepuhkus

TRENDIKAD: Lumelaudurid panevad varustust ostes suurt rõhku disainile, millega käib muu hulgas kaasas ka värvikirevus.

KIIVER 89 € PRILLID 65 €

LUMELAUD 129 € JOPE 159 €

imenduda. Samas on kvaliteetsel suusapõhjamaterjalil tehtud kivilihv, mis tagab hea libisemise kindlatel temperatuurivahemikel. Suusasaapavaliku määrab samuti sõidustiil: uisustiili saabas on kõrgema sääre ja jäigema pöiaosaga, klassikastiili saabas on madala sääre ja pehmema pöiaosaga, mis annab jalalabale rohkem liikuvust. Sama jutt universaalsusest, mida kõnelesime suuskade puhul, kehtib ka saabaste ostul. Suusakeppide kerge kaal ja vastupidavus olenevad materjali süsinikusisaldusest. „Vähese süsinikusisaldusega kepid katki küll ei lähe, aga raskem inimene võib need looka vajutada,” selgitas Riho Lüüs ning lausus, et õiges pikkuses keppide välja valimiseks võiks lähtuda järgmisest: uisustiili suusakepi ots peaks ulatuma inimesele nina alla, klassikastiili suusakepp peaks ulatuma inimesel õlani või natuke üle. Slaalomisuuskade valik sõltub suusataja tasemest ja sõidetava nõlva raskusastmest. Harrastaja võiks valida enda pikkused suusad ja leebema jäikusega. Edasijõudnud slalomistid eelistavad lühemaid ja jäigemaid suuski. Pikemad suusad võimaldavad pigem sirgemat sõitu, kus kurvid sujuvamad. Lühematega on seevastu mugavam manööverdada ja nõksutada (trikitada). Kui suusa- ja lumelauavarustuse puhul peab jälgima seda, teist ja kolmandat, siis uiske soetades tuleb meeles pidada – uisusaabas peab olema täpselt paras. „Ninast ei ahista, aga varvas on vastu saapanina. Muidu hakkab saabas jalas loksuma ja õige tunnetus kaob ära,” rõhutas Riho Lüüs, lisades, et uisk ei ole jooksutoss, mis võib poole kuni numbri võrra suurem olla.

Suur tähtsus on riietel

PÜKSID 135 € SAAPAD 165 €

22 Detsember 2011

Korraliku varustuse üks osa, olenemata spordialast, on talviseks kehaliseks aktiivseks tegevuseks sobilik riietus, mille kõige olulisem osa on Sven Salepi kinnitusel spordipesu. Spordipesu ülesanne on juhtida naha pinnalt niiskus järgmisesse kihti, mis omakorda juhib niiskuse kolmandasse kihti. Kolmas ehk välimine kiht väljutab suurema osa niiskusest, kui seda võimaldab materjali hingavus. „Lumelauaga sõitmine on hästi aktiivne tegevus, mistõttu jope ja püksid on lumelauduritel suhteliselt õhukesest materjalist,” selgitas Salep ning täpsustas, et seepärast loevad väga palju pealisriietuse tõkkeindeksid. Sellise spordiala harrastajatel tasuks valida riietus, mille tõkkeindeks on 5000 ja üle selle. Samas pesu nende õhukeste riiete all võiks poodides pakutavast kõige õhem olla. Oma olemuselt on lumelaudurite riided laialõikelised, et mahutada sinna alla kaitsmed, ja värvilised, et mäel silma paista. Mäesuusatajatel tuleb Salepi sõnul arvestada väga muutlike ilmaolude ja veidi vähema liikumisega, kui lumelaudurite puhul, ning vastavalt sellele valida pigem natuke soojem aluspesu ja korralike tõkkeindeksitega pealisriided. „Suurtes mägedes on lahtised tõstukid, mitte kinnised gondlid, tõkkeindeksid ja soe pesu tagavad selle, et sa ei külmu ära ka siis, kui mäkketõus kestab 15 minutit ja tuul lõõtsub,” kõneles Sven Salep. Murdmaasuusatamise harrastajal tasub valida liibuv jakk ja püksid, mille eesosas on tuuletõkkematerjal ja tagumine osa tagab keha hingamise. Ära ei tohi unustada ka korralikku mütsi, mis peal hingata laseb. Eest tuuletõkkega riided sobivad ideaalselt ka uisutajatele.

talvepuhkus

Kas sina teadsid, et Eesti Jõuluvana elab Jõgeval? Sel aastal ootab Jõuluvana oma kodus külalisi 6.–30. detsembrini. Külastamise soovist anna teada telefonil 772 1987. Vaata ka Jõuluvana veebikodu www.jogevajoul.ee. 10. detsembril

PUUPÄEV JA JÕULULAAT

Jõululaat on avatud kella 10–15. Päeva juhib Puulõug, esinevad ansambel Parvepoisid ja tantsuansambel Puujalg. Pääse 1 €. 11. detsembril

EESTI JÕULURAHU VÄLJAKUULUTAMINE

Kell 16 kuulutab Jõgeva kultuurikeskuse ees jõulurahu välja EELK peapiiskop Andres Põder. Tseremoooniale eelneb kell 15 kultuurikeskuse suures saalis Tallinna poistekoori kontsert. 30. detsembril

PIDULIK AASTALÕPUPIDU Aastalõpupidu algab Jõgeva kultuurikeskuses kell 19. Esinevad Heidi Tamme, ansambel Dolores ja teised. Õhtut juhib Janek Varblas.

6. jaanuaril

UUSAASTAKONTSERT

Kell 19 virgutavad Jõgeva kultuurikeskuses huviliste vaimu ansambel Noorkuu ja Rosanna Lints. Pilet 3.50 € (müügil kohapeal).

Rohkem infot veebilehelt www.jogeva.ee SOOVITUS: Kliiniline psühholoog Elen Kihl rõhutab, et puhkuse ajal tuleb end töömõtetest välja lülitada. FOTO: URMAS LUIK/„PÄRNU POSTIMEES“

Kõige olulisem on mitte muretseda Kindlasti vajab iga inimene puhkust. Töö (kool) ja puhkus peavad vahelduma nii lühikese, keskmise kui pika intervalliga. Lühikeseks intervalliks on tööl käival inimesel näiteks kohvipausid ja lõunapaus, lastel vahetunnid. Keskmine intervall on nädalavahetus, kus oleks väga vajalik nii töö- kui koolimõtetest välja lülituda. Pikk intervall on puhkused ja koolivaheajad. Reeglina puhkavad inimesed suvel. Viimastel aastatel on aga ka talvepuhkus kogunud üha enam populaarsust. See on igati tervitatav, kui saab talvelgi aja maha võtta ja seda koos lähedaste inimestega veeta. Puhkus on efektiivne aga üksnes siis, kui inimene suudab tööga seotud mõtetest ja tegemistest distantseeruda. Inimene vajab valgust ja pime aastaaeg võib mõnel inimesel põhjustada meeleolu langust. Meie kehas on hormoone, mis on seotud valguse ja pimedusega ning une-ärkveloleku reguleerimisega. Kui melatoniini tase ajus tõuseb, tekib unisus ja väsimus. Kui inimesed sõidavad lõunasse puhkama või lähevad mägedesse suusatama, on see oluline eelkõige emotsionaalses plaanis. Saab eemale kodustest askeldustest, tegeleda meeldivate tegevustega toredate inimeste seltsis. Pikemad reisid koos lastega käivad suuremale osale peredest üle jõu. Sellest ei maksa heituda. Kasutage ära kõik, mida meie loodus pakub. Käige rohkem jala, jalutage metsas ja mere ääres, toimetage aias, minge talvel kelgutama ja suusatama. Soovitav on käia õues iga ilmaga. Need, kellel on koer, mõistavad õueskäimise võlu. Kõige olulisem on mitte muretseda ja kaevelda asjade üle, mida me muuta ei saa. Need, kes ei käi igal aastal soojal maal, pole sugugi haigemad. Haigustele on vastuvõtlikumad hoopis need lapsed, kes veedavad kõik vabad hetked arvutis. Elen Kihl, kliiniline psühholoog, psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus

Detsember 2011

tehnika

Teleriost: raske valida, lihtne vaadata Televiisori ostmine pole üksnes valik sobiva hinna ja meeldiva kaubamärgi vahel, võrdlema peaks ka teisi teleri parameetreid.

Arved Breidaks osuti@ajaleht.ee

„A

lustada tuleks musta-valge balansist, see on koduse telepildi kvaliteedi alus,” ütles Võru elektroonikapoe Andermi omanik Urmas Truup. „Sealt edasi on juba maitse asi, kas inimene tahab LED-, plasma- või LCD-ekraani,” lausus ta. Musta-valge tasakaalu on võimalik testpildiga kindlaks määrata ja seda Truup ka demonstreerib. Kui absoluutse valge ja musta ruudu vahele mahub 18 silmnähtavalt teineteisest erinevat vahetooni, on musta-valge balanss Truubi sõnul okei. Paljude telerimudelite puhul pole kõik vahetoonid sugugi eristatavad.

LED-telerite poolt räägib väike energiakulu ning langenud hind.

Millist ekraanitüüpi eelistada? Truup on veendunud plasmatelerite pooldaja, sest vähemalt viies võrdluspunktis annavad need tema hinnangul LED- ja LCD-teleritele silmad ette. Esiteks mainitud musta-valge balanss, mis on plasmaekraanidel parem, edasi reageerimisaeg, gradatsioon ehk see, kui hästi on pilt nurga alt jälgitav, pikem tööiga ja ka mängimiseks sobivad plasmatelerid paremini. Vähetähtis pole lastega peredes seegi, kui tugev on ekraan, mille pihta mõni mänguasi laia kaarega võib lennata. „Plasmaekraan on sisuliselt kuulikindel,” märkis Truup. Plasmaekraani miinuseks võrreldes LED-valgustusega teleritega on suurem energiatarve. Truubi sõnul kehtib see väide paari aasta vanuste plasmatelerite puhul, kuid uutel mudelitel on voolutarvet tublisti kärbitud, kuigi mitte nii väikeseks kui LED-teleritel. Tootjafirmade osas Truup selgeid eelistusi välja ei too. LED-ekraanide ja 3D-telerite puhul tõstab ta siiski esile LG-d ja Panasonicut. „Kui soovida 3D-telerit, siis soovitan plasmaekraaniga Panasonicut,” lausus Truup. 3D-pildi puhul demonstreerib Truup LG ja

24 Detsember 2011

”

Plasmaekraan on sisuliselt kuulikindel. URMAS TRUUP, Võru elektroonikapoe Anderm omanik

Panasonicu pakutava kvaliteedi vahet, kus esimesel mudelil ulatub pilt ekraanist välja kuni pool meetrit, Panasonicul aga umbes paar meetrit. Viimasel on ka pildi kontuurid täiesti puhtad. Kuigi turul on suur menu saatnud Samsungi telereid, ei soovita Truup neid oma klientidele. „Samsungi jätaks tahapoole, sest musta-valge balanss on sel üks kehvemaid ja garantiiprobleeme on ka päris palju.”

Ergas LED, mahe plasma Kiites edasi plasmateleri voorusi, toob Truup välja asjaolu, et paljud kliendid soovivad küll osta LED-telerit, kuid ei teadvusta endale, et võrreldes plasmaekraaniga väsitab see erksa pildiga silmi rohkem. „Pilt ei tohi väsitada silmi, karata näkku,” selgitas ta. Pole ime, et Truubi kaupluses müüaksegi kõige rohkem just plasmatelereid. „Ma teen neile selle siin selgeks, aga kui inimene ikka tahab LED-telerit, siis ta selle ka saab,” ütleb omanik ja müügimees ühes isikus. Ekraani suuruse osas lähevad praegu kõige paremini kaubaks 32tollised telerid. „Hind on see, mis mängib,” põhjendab Truup selle suurusega ekraani menu. „Aga müün ka suuri telekaid hästi.” Karta, et väikeses toas on suurt ekraani halb jälgida, Truubi kinnitusel ei maksa. „Plasmaekraanil on minimaalne vaatamiskaugus kaks ja pool meetrit. Tasub osta küll suur telekas,” lausus ta.

LED-telerid võidavad südameid Elioni tehnikapoodides müüdavatest teleritest moodustavad enam kui poole need, mil LED-valgustusega ekraanitehnoloogia. „Möödunud aastal turule tulnud LED-taustavalgustusega telerid on võitnud eestlaste

südamed,” ütles Elioni audio-video kauba ostuja ärijuht Karel Kask. LED-telerite poolt räägib tema sõnul nende väike energiakulu ning langenud hind – aastaga on need telerid odavnenud paarisaja euro võrra. „See on väga positiivne trend, sest LED-lampidega valgustatud teler tarbib keskmiselt 40 protsenti vähem elektrit kui vanad LCD-telerid, mis baseeruvad päevavalguslambi tehnoloogial,” lausus Kask. „LED-taustavalgustus tagab palju suurema kontrastsuse ning detailsema pildi.” Teleri ostmisel tuleks energiasäästu kõrval silmas pidada ka silmade heaolu. Seetõttu soovitab Kask 100Hz kaadrisagedusega LED-taustavalgustusega telereid. Samsungi toodetest soovitab ta D5000 ja kõrgema seerianumbriga telereid. LG kaubamärgi kvaliteetsemad telerid algavad seerianumbriga LV4500, Philipsi kaubamärgi puhul tasuks jälgida seerianumbrit 5606H. Kes ootab oma telerist rohkemat, neil tuleks jälgida, et teleril oleks Smart TV sisu. „Sellised on näiteks Samsung D6000 seeria, LG LV5500 ja Philipsi 6626-seeria telerid,” rääkis Kask.

FOTOD: SXC.HU

tehnika

Teler või arvuti?

Üleminek digitelevisioonile on muutnud ja muudab veelgi meie arusaama televisioonist, hägustades piire teleri ning arvuti, televisiooni ja interneti vahel.

igupoolest vaatavad paljud inimesed juba praegu igapäevaseid saateid interneti vahendusel. „Eestis pakub Elion ainukesena internetipõhist televisiooniteenust ehk siis kõigi Elioni klientideni jõuab telepilt üle interneti,” ütles ettevõtte sisuteenuste juht Paul Kristjan Lilje.

Internet tuleb telerisse, TV internetti Peamine erinevus võrreldes teiste telepilti edastavate tehnoloogiatega on selle kahesuunalisus. See tähendab, et vaataja saab tellida endale soovitud programmi televiisori vahendusel. „Selline tehnoloogia võimaldab internetitelevisiooni vahendusel viia kodudesse videolaenutuse, vaadata saateid ja filme siis, kui endale sobib, kasutades selleks salvestusteenust,” rääkis Lilje. Mõistagi ei piirdu võimalused üksnes telesaadetega, sest internetipõhise televisiooniteenusega on võimalik teleri ekraanilt korraldada oma asju Facebook’is, saata e-kirju, teha videokõnesid, pangaoperatsioone, ostelda e-poodides, osaleda interaktiivsetes telesaadetes. „Internetipõhine televisioon võimaldab teleriekraanile tuua kõik internetis leiduva,” lausus Paul Kristjan Lilje. Paraku on tema sõnul interaktiivsete teenuste valik hetkel veel üsna kasin, kuigi kõik selles valdkonnas tegutsevad ettevõtted, alates teleritootjatest kuni teenusepakkujateni, töötavad selle nimel, et selgitada välja enam huvipakkuvad teenused, mida inimesed teleriekraani vahendusel kasutada soovivad.

Internetipõhise televisiooni puudus on vajadus kiire internetiühenduse järele kodus. „Standardkvaliteediga telepildi jaoks on vaja ühendust kolm-neli megabaiti sekundis, kvaliteetsema HD-pildi ehk kõrglahutusega televisioonipildi jaoks on vaja kiirust seitse-kaheksa megabaiti sekundis,” selgitas Lilje. Samuti läheb kiiremat võrguühendust tarvis juhul, kui kodus on rohkem kui üks teler. „Näiteks kolme üheaegse HD-kvaliteediga telepildi vaatamiseks peab interneti kiirus olema vähemalt 20 megabaiti sekundis,” ütles Elioni sisuteenuste juht.

Digipööre tõi uued eestikeelsed programmid Mullune digipööre on pisut enam kui aastaga Eesti telemaastikku põhjalikult muutnud, sest vaatajateni jõuab praegu oluliselt rohkem kodumaiseid ning tõlgitud välismaiseid programme, leiab Starmani kommunikatsioonispetsialist Kristi Reiland. Oluline kvaliteedihüpe seisab aga veel ees. Üleminekut digitelevisioonile ei nimetata asjata ka revolutsiooniks. Selle tulemusel on Eesti publikul võimalik Reilandi andmeil vaadata juba 27 eestikeelset kanalit ning avatud on uks uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks. Valikuvõimaluste suurenemine on vähendanud kolme Eesti suure telekanali – ETV, Kanal 2 ja TV3 – keskmist vaadatavust ning kasvanud on väikeste, konkreetsemale sihtrühmale suunatud kanalite populaarsus. Muutused vaadatavuses pole suured, jäädes paari protsendi raamidesse, kuid siiski. „Vaevalt hakkavad uued tulijad kolme suure kodumaise kanali positsioone ohustama, kuid vaikse järjekindlusega võtavad uued tulijad neilt vaatajaid ära,” tõdes Reiland. Analooglevis oli varem vabalt kättesaadavad üksnes kolm Eesti kanalit, praegu on kodumaiseid digikanaleid 11, neist vabalevis on neli. „Digipööre on suurtes, rahvusvahelistes telekorporatsioonides tekitanud huvi Eesti turu vastu ja nüüdseks on juba 27 teleka-

OMADUSED TELER KUI TELEFON ■ Samsung on loonud võimaluse kasutada telerit ka telefonina. Kuidas? ■ Samsungi nutitelerite D9000 seeria mudelitel on sisseehitatud kaamera ning D7000 ja D8000 seeria teleritele on võimalik lisada väline, USB-kaabli abil ühendatav kaamera, mis loob võimaluse pidada Skype’i vahendusel nii hääl- kui ka videokõnesid. TELER JÄLGIB SIND ■ Sony HX92, HX82 ja NX72 seeria nutitelerid suudavad tuvastada vaataja lahkumise teleri eest ning lülitavad end kohe ooterežiimile. Kui vaataja naaseb teleri ette, lülitab see end automaatselt tööle tagasi. Allikas: elion.ee

nalit eestikeelsena kättesaadavad,” lisas Reiland. Kindlasti on laienenud ka üldine programmivalik, sest koos emakeelse tõlketa kanalitega on Eesti vaataja käsutuses rohkem kui 160 telekanalit. Oluline kvaliteedihüpe seisab Reiljandi hinnangul aga veel ees. „Digipöörde uus kvaliteedihüpe toimub siis, kui enamik telekanaleid hakkab levima üliselge pildiga HD-formaadis,” lausus ta. HD-kanalite arv on jõudsalt kasvanud ning praegu saab Eestis vaadata kümmet selles formaadis programmi. Näiteks looduskanalid National Geographic HD ja Nat Geo Wild HD, ajalookanal History, Eurospordi programmid ning muusika- ja kultuurikanalid Arte, Mezzo, IConcerts jne. Uue teleri ostmisel tuleks Reilandi sõnul kindlasti silmas pidada, et see oleks HDvalmidusega. Telepildi kvaliteedi tõusu ja programmivaliku suurenemise kõrval arenevad edasi ka teised teenused, mida on võimalik teleekraani vahendusel pakkuda. „Tulevikus on kindlasti üheks lahutamatuks teleteenuste osaks videolaenutus kodus – otse teleriekraanil,” ütles Reiland. Tulevikumuusikaks on tema sõnul ka erinevad lahendused, mis annavad võimaluse juhtida oma tele-eelistusi nutitelefonist, iPadist ja arvutist ning vaadata lemmiksaateid igal pool, kus on olemas internetiühendus. „Pingutame kõvasti, et saaksime kõiki neid uusi teenuseid järgmises aastanumbris meie klientidele pakkuma hakata,” lisas Reiland.

Kaabelvõrgud digilevi ootuses Kuigi Eestis mindi digitaalsele televisioonile üle juba mullu suvel, näevad enamik kaabelTV kliente endiselt analoogpilti, ütles Starmani kommunikatsioonispetsialist Kristi Reiland. Teleprogrammid, mida kaabel-TV operaatorid vastu võtavad, on praegu 95 protsendi ulatuses digitaalse signaaliga, mille teenusepakkuja konverteerib vaataja jaoks analoogsignaaliks, selgitas Reiland. Nõnda see siiski ei jää, sest varem või hiljem lõpeb selline pildikvaliteeti vähendav konverteerimine ära ning ka kaabelvõrgud lähevad üle digiTV-le. Starmani kaabelvõrk suudab Reilandi sõnul juba praegu pakkuda kõikjal digiTV teenust ning selle on valinud endale juba rohkem kui pooled kliendid. Vahetust on lihtne teha: Starmani klientidel tuleb oma soovist teada anda ning ülejäänu eest hoolitseb firma. Detsember 2011

tehnika

Hübriidautod – mida Eestis pakutakse? Hetkel pakutakse meie turul kümmet erinevat hübriidautot. Millised need on ja kas nendega ka tegelikult säästa õnnestub?

HÜBRIIDAUTO

Karl-Eduard Salumäe karl.salumae@sakalakirjastus.ee

äästmine on moes. Moodne soovib olla ka automaailm, mistõttu räägitakse neljarattaliste puhul üha enam nende loodussõbralikkusest. Eesti ja Jaapani vaheline elektriautode projekt on särtsuga sõitvatele masinatele siinmail palju tähelepanu tõmmanud ning jätnud mõnevõrra unustuse hõlma hübriidautod. Kuid kui elektromobiili kasutamist piiravad akude vähene kestvus ning alles paberil olev kiirlaadimispunktide võrgustik, siis hübriidid sobivad pere ainsaks ja igapäevaselt käigus olevaks transpordivahendiks hästi.

Kümme mudelit Hübriidautod kujutavad endast põhimõtteliselt tavalist sisepõlemismootoriga neljarattalist, millele on täiendavalt külge pandud elektriajam. See võimaldab teatud olukordades üksnes elektri jõul liikuda ning niiviisi loodust ja kütust säästa.

■ Hübriidautoks nimetatakse sellist autot, mis kasutab sõitmiseks mitut energiaallikat. Enamasti on hübriidautol sisepõlemismootor ja sellele lisaks elektrimootor. Neist viimast kasutatakse eelkõige paigast liikumisel, väikestel kiirustel sõitmisel ja kiirendamisel, et vähendada sisepõlemismootori kütusekulu ja heitgaaside hulka. ■ Elektrimootor töötab akude abil, mida laetakse kahel viisil: elektrigeneraatoriga, mida käitab sisepõlemismootor, ja pidurdamisel tekkiva kineetilise energia talletamisega.

Elektriajami akude laadimiseks kasutatakse pidurdamisel tekkivat kineetilist energiat. Hetkel on Eestis saadaval kümme erinevat hübriidautot. Lähiaastatel see arv tõenäoliselt mitmekordistub, sest üha enam uusi mudeleid saavad endale hübriidversiooni. Praegu saada olevast kümnest mudelist koguni üheksa kuuluvad kahele Jaapani autokontsernile – Hondale ja Toyotale. Esimene neist pakub meie turule kolme hübriidi: väikeautot Jazz Hybrid, sportlikku kupeed CR-Z ning Toyota Priusega konkureerivat keskautot Insight. Toyota valikusse kuuluvad lisaks Priusele veel luukpäraga Auris HSD ning koguni neli Lexuse mudelit: Aurisel baseeruv CT 200h, suur keskauto GS 450h, esindusauto LS 600h ning luksusmaastur RX 450h. Viimasele pakub konkurentsi ainus Saksa päritolu hübriid Eesti turul – Volkswagen Touareg 3.0 TSI Hybrid.

Tegelik sääst Hübriidautode puhul pakub palju kõneainet, kas ja kui palju nendega tegelikult kokku õnnestub hoida. Teadupärast maksavad need tavamudelitest enam ning erinevate testide põhjal on selgunud ka, et tehase lubatav kütusekulu kipub reaalses elus pahatihti umbes viiendiku võrra suurem tulema. Hübriidauto omamist võib kahtlemata elustiiliks pidada. Kõnealustel autodel on ka omad eelised – näiteks elektrimootori abil liigub see müravabalt, kuid puht ratsionaalselt on hübriidi eelistamist moodsale diiselmootoriga väikeautole siiski väga keeruline põhjendada. Kütusetarve on neil vägagi sarnane, ent diiselauto puhul hoitakse kokku akude valmistamiseks kuluv ressurss. Selge on ka see, et akud ei kesta igavesti ning alles aeg näitab, kui hästi kallid komponendid päriselus vastu peavad.

KLIIMACENTRUM www.kliimacentrum.eu

Elektrikaminad

Tel 501 6277

Soojuspumbad

tehnika

ESIMENE: Toyota Prius oli esimene masstootmisse jõudnud hübriidauto.

TOYOTA

EESTIS MÜÜGIL OLEVAD HÜBRIIDAUTOD

ODAVAIM: Honda Jazz Hybrid on hetkel Eestis saada olevatest hübriidautodest odavaim, makstes 18 790 eurot. HONDA

MARK JA MUDEL

HIND EURODES

KESKMINE KÜTUSEKULU

Honda Jazz Hybrid

18 790

4,5 l/100 km

Honda Insight

21 390

4,4 l/100 km

Honda CR-Z

22 050

5,0 l/100 km

Toyota Auris HSD

22 090

3,8 l/100 km

NIPP

Toyota Prius

27 475

3,9 l/100 km

■ Hübriidautod sõidavad säästlikult üksnes siis, kui ökonoomse sõidustiili reeglitest korralikult kinni peetakse. Veidigi raskema gaasijala korral saab sisepõlemismootor kõvasti tööd ning elektriajami olemasolust tulenevad eelised kaovad.

Lexus CT 200h

29 393

3,8 l/100 km

Lexus GS 450h

54 319

7,6 l/100 km

Lexus RX 450h

57 514

6,3 l/100 km

VW Touareg 3.0 TSI Hybrid

68 332

8,2 l/100 km

Lexus LS 600h

107 435

9,3 l/100 km Allikas: automüüjad

Ridi-radi-ralla Fordi hinnad alla!

FIESTA

C-MAX

FOCUS

MONDEO

Talverõõm algab elegantses Fiestas, kus moodne luksus ja uudsed tehnoloogiad on ühendatud parimal viisil.

C-Maxi ruumikasse salongi mahutad taliteedele minnes mugavalt kogu pere ja muud loomad.

Uue Focusega käivitad rohkem kui auto. Isegi külmal talvehommikul. Taliteedel pole talle vastast.

Mugava Mondeoga tuhised kiiremini kui kõige väledam põdrarakend.

HINNAVÕIT KUNI

€ 2 000.-

€ 3 300.-

€ 3 500.-

Vaata valikut www.ford.ee .for ord. d.e Info-Auto www.infoauto.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 infoauto@infoauto.ee TALLINN Kadaka Kassi si 6 tel tel. 671 0063 kad kadaka@ford.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee Pildid on illustratiivsed. Pakkumised kehtivad kuni 23. detsember 2011 või kuni soodushinnaga sõidukite lõppemiseni. Kampaaniatingimusi vaata www.ford.ee. facebook.com/infoautoford

Detsember 2011

tehnika

Millised autod kestavad? Erinevate autode töökindlusest aitavad ülevaate saada sellekohased statistikad, mida igal aastal tehakse.

VASTUPIDAV: Porsche 911 platseerus viimases TÜVi töökindlusstatistikas mitmes vanuseklassis esikohale. FOTO: INTERNET

TÜVi töökindlusstatistika põhineb ligemale seitsme ja poole miljoni auto tehnilise kontrolli tulemustel.

Karl-Eduard Salumäe karl.salumae@sakalakirjastus.ee

öökindlus on auto üks tähtsamaid omadusi ning uut neljarattalist soetades küsitakse huvipakkuva mudeli ostu kaaludes tihti, kas see ka kestab. Sageli pöördutakse sellele küsimusele vastuse saamiseks asjatundjast tuttava poole, kelle hinnangut usaldatakse. Kes aga soovib, võib tutvuda mõne autode töökindlust kajastava statistikaga. Iga aasta lõpus koostab Saksamaa tehnoülevaatuse organisatsioon (TÜV, Technischer Überwachungsverein) koostöös sealse autoajakirjaga Auto Bild autode töökindlust kajastava aastaaruande. Ligemale 7,5 miljoni sõiduki tehnilise seisu kontrollimise põhjal koostatakse edetabelid, kus esimesele kohale seatakse see automudel, mille puhul avastati kõige vähem suuremaid tehnilisi vigu. Sealjuures jagatakse kontrollitud autod erinevatesse vanuseklassidesse, sest on igati loomulik, et uuemad ja vähem sõitnud masinad lagunevad keskmiselt vähem. Seni uusima, 2011. aasta raporti nime kandva edetabeli esikohale jõudis esmakordselt hübriidauto – Toyota Prius. Vaid 2,2 protsendil kontrollitud kahe kuni kolme aasta vanustest Priustest avastati tõsisemaid tehnilisi vigu. 2012. aasta raportit on oodata detsembrikuu teises pooles, viimaste aastate raportitega saab tutvuda veebilehel www.anusedcar.com.

TÜVi 2011. AASTA RAPORTI VÕITJAD VANUSEKLASS MARK JA MUDEL

TÕSISTE VIGADE HULK (%)

2–3 aastat

Toyota Prius

2,2

4–5 aastat

Porsche Boxster/Cayman 4,2 ja Toyota Corolla Verso

6–7 aastat

Porsche 911

5,5

8–9 aastat

Porsche 911

8,3

10–11 aastat

Porsche 911

8,7 Allikas: www.anusedcar.com

28 Detsember 2011

KÜMMEL/„S FOTO: PEET ER

Ohutuks talviseks sõiduks soeta õige varustus

AKALA“

tehnika

Pikk sügis on otsakorral ja käes tagumine aeg vaadata oma auto üle sellise pilguga, et ka külmades-lumistes oludes hakkama saada.

aanteeameti abiga tuletame meelde tähtsamaid asju, mida järgides on palju ohutum sõita ka kehva ilmaga. Et sügistalvisel sademeterohkel ajal on nähtavus halb, tuleks hoolitseda tulede ja klaasipesuseadme korrashoiu eest.

Näe ja ole nähtav On tarvis kontrollida, kas kõik pirnid töötavad ning tuled on terved ja puhtad. Üle on vaja vaadata klaasipesuseadmed ja veenduda, et pesuvedelikku piisab. Eriti tähtis on see enne pikale sõidule minekut, sest tiheda liiklusega lörtsisegusel teel võib puhastusvahendit kuluda palju. Mõistagi tuleb kanda hoolt, et külmade tulles oleks paagis talvine vedelik. Tuuleklaasi puhastatagu korrapäraselt ka seestpoolt ning hoitagu ühtlasi puhtad klaasipuhasti harjad. Seda saab teha pesuvedelikku kastetud lapiga. Kulunud harjad on vaja välja vahetada. Kui olud ja eeskiri lubavad, tuleb sõites alati kasutada kaugtulesid.

Õiged rehvid Et sügisene ja talvine teekate üllatusi ei valmistaks, peavad rehvid olema pidamise tagamiseks korras ja nendes peab olema õige rõhk. Talverehvide muster peab rehvi kesksoones mõõdetuna olema vähemalt kolm, kuid soovitatavalt neli-viis millimeetrit sügav. Rõhku määrates võtke arvesse ka koormust. Kui kõik rehvid

NÕUANDED Et viimased talved on olnud lumerohked, tasub meeles pidada järgmisi asju. ■ Varu erakorraliste olukordade tarvis kõigile sõitjatele autosse sooje riideid ja pleede. ■ Muretse endale ja kaasasõitjatele helkureid või helkivaid riietusesemeid. ■ Ole valmis mööduma pimedas liikuvatest jalakäijatest. ■ Võta kaasa korralik valgusti. Hoolitse, et selles jätkuks voolu. ■ Kliimaseade püsib töökorras, kui käivitad seda regulaarselt ka külmal ajal. Kõleda ja niiske ilmaga kaotab kliimaseade kiiremini udususe. ■ Kliimaseadme käivitumise kõige madalam temperatuur on enamasti kirjas auto kasutusjuhendis. ■ Sõida teeoludest ja tingimustest lähtudes. ■ Varu sõiduks aega. Halva ilma korral jäta endale lisaaega liikvele minekuks, näiteks auto ja akende lumest ja jääst puhastamiseks. Allikas: maanteeamet

pole kulunud ühtviisi, tuleb vähem kulunud paigaldada taha. Ise rehve vahetades jälgige kindlasti märgistust, et pöörlemissuund oleks õige. Talverehve tuleb kasutada detsembris, jaanuaris ja veebruaris, naastrehvide aeg jääb vahemikku 15. oktoobrist 31. märtsini. Meeles tasub pidada sedagi, et rehvide kumm kaotab nõutavad omadused kolme-nelja aasta jooksul. Uute naastrehvidega sõites peab esimesed 500 kilomeetrit vältima jõulist kiirendamist ja pidurdamist. Rehve, mida ei kasutata, tuleb hoida valguse eest kaitstuna kuivas ja jahedas ruumis, eraldi lahustitest, õlist ja rasvadest. Autot aitavad teel hoida ka korras amortisaatorid, seepärast on vaja lasta neid regulaarselt kontrollida. Seda tasub teha asjakohaste seadmetega, kui amortisaatorid lekivad või auto ei pöördu pärast nurkadest kõigutamist tagasi põhiasendisse, vaid jääb kõikuma.

Piisav vool tagab käivitumise Hulk talviseid probleeme tuleneb voolu puudusest, sestap tuleb lasta enne külmade tulekut kontrollida aku mahutavust ja korrasolekut. Auto elektriseadmestikku on vaja kasutada läbimõeldult: palju voolu tarbivad seadmed, näiteks soojendid lülitatagu sisse ainult vajaduse korral. Pakasega tarbivad need, eriti lühikeste sõitude puhul, elektrit rohkem, kui auto suudab akusse laadida. Ka kabiini kütusesoo-

jendi tarbib voolu ja vähendab aku käivitamisvõimsust. Hoolitsema peaks sellegi eest, et aku ja selle klemmid oleksid hoolikalt kinnitatud ning aku oleks kuiv ja puhas. Klemmid ei tohi olla oksüdeerunud ja vedelik peab ulatuma umbes 15 millimeetrit üle plaatide. Mootorisoojendi võimaldab säästa mootorit ning vähendada kütusekulu ja heitmeid. Autot ei maksa soojendada asjatult. Nullkraadi puhul piisab poolest tunnist, kõva külmaga peaks jätkuma kahest. Siseruumi soojendi kasutamine suurendab mugavust, parandab turvalisust ja vähendab õhku paisatavate heitmete kogust. Pole ju siis enam vaja lasta mootoril härmatise eemaldamiseks enne sõitma minekut tühikäigul töötada. Külmaga kergendab käivitust ka täissünteetiline mootoriõli. Järgida tuleb autotootja määratud õlivahetusvahemikke ja õli kvaliteediklassi ning vahetada iga kord ka õlifiltrit. Unustada ei maksa sedagi, et külmakindel jahutusvedelik võimaldab vältida mootoririkkeid. Jahutusvedelikku peab vahetama iga paari aasta tagant. Detsember 2011

kingiideed

Isetehtud kingitused Tuppa toob jõululõhnad omatehtud pomander — nelgiteradega pikitud apelsin või mandariin. Kes raatsib, võib maitseaine välja nokkida ning juba pisut mekki kogunud tsitruselise ära süüa. Pomanderi säilitamisel tuleb olla hoolikas: kuivas ja jahedas kohas ei lähe puuvili mädanema, vaid kuivab ära.

b teha meelepärast Hiirekujulise tassisoojendaja saa tt tuleb keerata tooni vildimatist . A4-suurune ma le kleepida roosast toruks, õmmelda kokku ning pea g sabakeseks pasmatist lõigatud silmad ja suu nin sib ülejäänud riba.

Selle tassivesti koob osav vardaklõbistaja valmis paari tunniga. Kõigepealt tuleb mõõta tassi ümbermõõt ja seejärel kududa edasi-tagasi sobilik tükk. Tassi ümber kinnitub soojendaja nööpide abil.

30 Detsember 2011

FOTOD: ELMO RIIG/„SAKALA“

Piparkoogid ei pea alati lesima tald rikul. Hoopis toredam on need haakida kruusi ser va külge. Kel pole spetsiaalset vormi, võib pra o lõigata piparkoogi sisse enne ahju suskamist.

kingiideed

Päkapikud on laste vaieldamatu d lemmikud. Neid kootud tegelasi saab riputada kuu se külge kaunistuseks, kuid nendega saab mängi da ka näpunukuteatrit .

Klaasid jalaga, 6 tk Jaanid möödas, aeg valmistuda jõuludeks. Kingitused Magaziini kauplusest. Hind 9.99 € Pärnu Magaziin Valga Magaziin Tallinna mnt 70, Pärnu Riia 14, Valga Avatud E–R 9–18, Avatud E–R 9–18 L 9–15, P suletud L 9–15, P suletud

. „Ostsin kasuAnni Maritale tegi ema kaisunuku ni ja pesin seda tatud rõivaste poest ühe kampsu hästi kuumalt nii, nagu villast eset ei tohi pesta: tihkemaks. ning tsentrifuugisin ja vanutasin Sellele õmbleNuku kehaks kasutasin varrukat. vatiini täis. sin vildist kujundid ning toppisin apikke või S amamoodi võib valmistada päk gus. Sipsiku,” õpetas ema Katrin Kan

Külmutatud kaseviht Värskelt külmutatud kaseviht loob jaanipäevale omase lõhna, ergutab vereringet ja jätab nahale mõnusalt puhta tunde. Kasutada sulatatult ja leotatult. Hind 2.30 € Pärnu Saunapood Tartu Saunapood Papiniidu 5, Pärnu Tehase 16, Tartu Avatud E–R 10–18 Avatud E–R 10–18 ja L 10–16 ja L 10–16 Tel 443 4276 Tel 730 8410 www.saunapood.com

Detsember 2011