Ajakiri Osuti nr 1/2012

TEHNIKA

AJAKIRI TEADLIKULE TARBIJALE

• Nutifoni ostes kiika selle sisse • Eestlasele tundmatu BlackBerry • Milline nägi välja kõige esimene nutitelefon?

NR 1/2012 (2) MAI

OSTJATE VÕRGUTAMINE

MOODNE AEDNIK

Olete mõelnud, miks leib ja piim asuvad kaubahalli kõige kaugemas nurgas?

Aiatöö ilma vaevata

KVALITEETSED TAMREXI TOOTED MÕISTLIKU HINNAGA! Tamrexi tooteid iseloomustavad hea materjalide valik, toodete kasutusmugavus, funktsionaalsus, nutikus ja orienteeritus detailidele. Mõistliku hinna ja kõrge kvaliteedi taga on aastatepikkune pühendumine kliendi vajaduste kaardistamisele ja parimate lahenduste leidmisele. Tamrexi oma tootesarjast leiab head hinda ja kvaliteeti hindav klient töökindad, tööriided ja tööjalanõud, aga ka mitmed isikukaitsevahendid, suitsuandurid, efektiivsed tulekustutid, tuletekid, esmaabikomplektid jpm.

Kõrge krae, mis kaitseb tuule eest

Kvaliteetne OPTI tõmblukk

Hea puutetundlikkus

Kvaliteetsed õmblused

Nahaga kaetud nimetissõrm

Suured rinnataskud

Töötõenditasku

Kvaliteetne ja vastupidav kitsenahk

Pliiatsitaskud

Kvaliteetsed õmblused

Põuetasku

Mobiilitasku Pliiatsitaskud

Õli ja mustust hülgav kangas

Pikendatud seljaosa

Tamrexi töökindad

Kvaliteetne OPTI tõmblukk

Mobiilitasku

Mahukad lukuga küljetaskud

Hingav käeselg

Elastsest ja hingavast võrkkangast seljaosa

Suitsupakitasku

Lõige, mis tagab vaba liikumise

Mugav lõige

Reguleeritavad takjakinnitusega õlarihmad

Vööaasad

art 44-315

Praktilised ja mahukad ripptaskud

Tamrexi tööjakk

HIND 4.20 €

art 670-1804

HIND 55.- €

Cofra Score tööjalanõud art 335050

HIND 70.- €

Hingav võrknahk Torkekindel vahetald Libisemist takistav välistald

Õli ja mustust hülgav kangas

Kerged ja painduvad Hingav ja lööki summutav sisetald

Funktsionaalne reietasku

Tamrexi töötunked

Täisnahast pealsed

Tugevast Cordura-kangast põlvekaitsmete taskud ja altservad

art 672-1804

HIND 69.- €

Alumiiniumist turvanina

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.08.2012

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Tallinna mnt 19c

juhtkiri

Toidupoodi mine siis, kui kõht on täis

T

ihti oleme kuulnud mõnd pereisa nöökamisi ütlevat: „Minu nõrgemal poolel on ostlemises must vöö.”

Küsimus, kas osta või mitte osta, võib tekkida ka ostusõltlase peas. Eriti pärast seda, kui sissepõige kaubamajja lihtsalt halva tuju või üksinduse leevendamiseks on lõppenud jalad nõrgaks võtnud kalli kostüümi või uue ma-pean-selle-endale-saama parfüümi soetamisega. Koju jõudnuna mõtleb poodleja, kelle eelarve just kummist pole, kas tal ostetut tegelikult vaja oligi, sest uus asi ei tee rõõmu, vaid tekitab hinge- ja süümepiinu.

Niisuguse käitumise tagajärgi näeb taevakanalite vahendatavates psühholoogilistes dokumentaalfilmides, kus poodlejad korrastavad oma riidekappe ja tõstavad sealt välja aastaid tagasi ostetud esemeid, millel veel hinnasiltki küljes. Šoppamise järel on süümepiinad olnud nii suured, et kalli raha eest soetatud riideesemed ongi kappi jäänud. Ei taha neid näha ega selga panna.

Pole kindel, kas see jutt kõhna rahakotiga keskmist eestlast lohutab. Pole selle rikka mehe teisepoole elu midagi nii kaunis, kui välja paistab. Vaevalt see vaesema mehe rahakotti paksemaks teeb.

Pingelise koduse eelarvega maadlev lihtne eestlane, kellel on vaja poes käia sellepärast, et igapäevast leiba osta, küsib endalt iga kord enne poodiminekut ja ka kaupluseriiulite vahel, mida ja kuidas osta, et pere võimalikult tervislikult ning samas odavalt ja maitsvalt kõhu täis saaks. Temal pole aega analüüsida, kas poeskäimine on rohkem psühholoogia või aritmeetika, lugemisoskus või orienteerumine.

Aga kõik need oskused ja palju muudki on hädavajalikud, eriti praegu, kauplusekettide ja marketite osavate võrgutajate haardesse sattudes.

Kauplus on nagu elav organism, mis kohandub ja muutub ning hingab koos oma tarbijatega.

Müügisaali väljapanekuid planeerivad, jälgivad ning teevad ostjate käitumist arvestades muudatusi just selleks tööle võetud spetsialistid, parimad tarbijate harjumustega kursis olevad asjatundjad.

Sotsioloogidki uurivad, kuidas inimesed toidukaupu ostes otsuseid teevad.

Põhilised toiduained nagu leib ja piim, mida enamik inimesi iga päev vajab, on alati poe tagumises nurgas. Nii võib kindel olla, et klient möödub võimalikult paljudest riiulitest isegi siis, kui tal on tarvis ainult piimavarusid täiendada. See aga pikendab tunduvalt poes viibimise aega ja suurendab impulssostude tõenäosust. Emor on uurinud ja leidnud, et seitse ostuotsust kümnest tehti just poes olles, ja see trend on pigem tõusev.

Ostjate meelitajad oskavad võrgutada, sest tunnevad meie käitumismustreid. Impulssostude suhtes on eriti haavatavad need, kes võtavad supermarketisse kaasa pisipere. Kui sa suudad oma kolmeaastase magusasõbra kommiriiulite vahelt kuidagi eemal hoida, siis kassa juurde on just lapse silmade kõrgusele paigutatud läbipaistev muna, mis on tuubil värvilisi ja läikivates paberites šokolaadimune või -tahvleid. Ja muidugi on viisakas lapsevanem lõksus, sest äkki puhkeb „ei” järel skandaal või jonnikisa, mis toob kaasa teiste ostlejate kriitilised pilgud.

Ka täiskasvanutega saab manipuleerida, näiteks kollaseid hinnasilte paigaldades. Tudengid on oma diplomitöödes tõestanud, et tarbijad tajuvad kollaseid hinnasilte kui pakutavat soodustust. Tegelikult kasutab osa ettevõtteid seda ära, muutes hinnasildi värvi reaalset soodustust tegemata.

Aga kuidas siis hakkama saada? Mulle meenub vanaema ütlus: „Ära mine tühja kõhuga toidupoodi!” Olen täheldanud, et selles keelus on elutõde.

Püüame teadlikku tarbijat veelgi harida ja aidata tal ostuotsuseid teha. Jagame ajakirjas nõuandeid ja nippe ning anname teada uutest kaupadest. „Osuti”, mille kogutiraaž on 32 000, saavad postkasti üksnes need, kes on endale tellinud ühe viiest maakonnalehest, kas „Pärnu Postimehe”, „Sakala”, „Virumaa Teataja”, „Järva Teataja” või „Valgamaalase”. Üksikmüügist soetatud kohaliku lehe vahelt seda ei leia.

Arukaid otsuseid soovides

Eve Rohtla peatoimetaja

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2012

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post: eve.rohtla@ajaleht.ee Toimetaja Signe Siim, e-post: osuti@ajaleht.ee Küljendus Ain Kivilaan, e-post: ain.kivilaan@ajaleht.ee Reklaamidirektor Jaak Martinson, e-post: jaak.martinson@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi Telefon 433 0040 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 32 000 Järgmine tasuta ajakiri Osuti jõuab Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellinud inimeste postkasti 29. septembril.

Noorte toitumisharjumised teevad muret Poliitikauuringute Keskuse Praxis koostatud noorteseire aastaraamatust selgub, et noorte toitumisharjumustes ilmnevad murettekitavad suundumused. Ühelt poolt on alakaalulisi noori 39,4 protsenti, teisalt on kasvanud ülekaaluliste arv.

Võrreldes 2008. aastaga oli 2010. aastaks puuvilja mittesöövate noorte osakaal kasvanud 8,1 protsendilt 13,7 protsendini ja juurvilja mittesöövate noorte osakaal 13,4 protsendilt 16,8 protsendini.

40 protsenti noortest sööb keskmiselt 200–500 grammi puuvilja ja 11 protsenti sama palju juurvilja päevas. Ootuspäraselt söövad noored naised meestest rohkem juurvilja ja puuvilja.

Teiseks ohtlikuks suunaks on aastaraamatu andmetel ülekaalulisuse kasv.

2005/2006. õppeaastaga võrreldes oli kasvanud ülekaalulisuse ja rasvumise all kannatavate noorte osakaal (4 protsendilt 6,4 protsenini), alakaaluliste koolinoorte osakaal oli 2009/2010. õppeaastaks vähenenud 42,7 protsendilt 39,4 protsendini. Ülekaalulisi on rohkem poiste seas, samas kui alakaalu esineb rohkem tüdrukute hulgas. 16–26aastaste seas on

alakaalulisi noori rohkem Ida-ja LääneVirumaal ning vähem Lääne-, Saare- ja Hiiumaal.

Noorte hariduslikku tausta võrreldes on näha, et nii üle- kui alakaalulisi 16–26aastaseid on rohkem põhihariduse või madalama haridusastmega noorte seas.

61,3 protsenti koolinoortest on 1–4 päeval nädalas kehaliselt aktiivne. 35,2 protsenti on aktiivne 5–7 päeva nädalas ja 3,5 protsenti ei ole üldse kehaliselt aktiivne.

4,8 Euroala riikides oli aprillis hindade kasvutempo kõige suurem Eestis, selgub Eurostati statistikast.

Aprillis tõusid Eestis hinnad aastases võrdluses 4,3 protsenti. Euroopa Liidu riikidest tõusid hinnad siiski veel enam Ungaris, kus vastav näitaja oli

5,6 protsenti.

12 kuu keskmine hinnatõus oli Eestis see-eest kogu Euroopa kõrgeim − 4,8 protsenti.

Aprilli inflatsioon võrdluses märtsiga oli Eestis 0,4 protsenti ehk 0,1 protsenti vähem kui euroala ja Euroopa Liidu keskmine.

Kuidas õpetada lapsi rahaga vastutustundlikult ümber käima?

Tarbijaveeb minuraha.ee tõi välja mõningad soovitused, kuidas õpetada lapsele rahaga vastutustundlikku ümberkäimist.

• Kaasa lapsed võimalikult varases eas pere rahaasjade planeerimisse. Näiteks kui tahate suvel reisile minna, arutage koos, kui suuri kulusid see kaasa toob ja millised on võimalused vajaliku summa kokku saamiseks – nii säästuvõimalused kui ka mõtted, kuidas saaks rohkem teenida.

• Kui lastel on mõni suurem ostusoov (näiteks mänguasi, tehnikavidin, jalgratas jne), siis võiksid nad proovida vähemalt osa vajaminevast rahast koguda.

• Kui teie peres on tavaks anda lastele iganädalane või igakuine taskuraha, siis võiks lapsi motiveerida osa taskurahast säästma. Motiveerimisel aitab selline nipp: paku välja, et sellele sum-

male, mis lapsel iganädalasest/igakuisest taskurahast kõrvale panna õnnestub, maksad sa intressi. Intressi suurus leppige koos kokku.

• Ettevaatlik peaks olema heade hinnete ja igapäevaste koduste majapidamistööde eest (näiteks nõudepesu, oma toa koristamine) tasu maksmisega.

Head hinded ning toa korras hoidmine peaks olema loomulik, mitte erakorraline sündmus, mille eest peaks maksma.

• Kui kauplused korraldavad hulle päevi, osturallisid ja muid turunduskampaaniaid, tasub lastele (ja iseendale) selgitada, et soodushinnaga tasub osta siiski asju, mida tõesti vaja on, mitte osta seepärast, et mingi kaup on hetkel odav.

Allikas: www. minuraha.ee

Teet Roosaar teet.roosaar@parnupostimees.ee

O

stjad armastavad liikuda mööda kaupluse välisringi.

Kaubahallide planeerijad üritavad neid meelitada müügisaali keskele. Mõnikord see õnnestub, mõnikord mitte, kuid ärge arvake, et teie teekond juhuse hooleks on jäetud.

Ümbertõstmised häirivad ostjat Maxima kauplusteketis vastutab kaupade paigutamise eest müügisaalis brändi- ja kommunikatsiooniosakonna direktor Ty Lehtmäe. Tema osakond juhib uute kaupluste müügisaali tehnoloogilise lahenduse planeerimist ja teeb väljapanekus hiljem muudatusi. „Alguses arvame, et tuli ideaalne kauplus, aga kauplus on nagu elav organism.

Töö käigus on mõnikord vaja asju ümber tõsta,” rääkis Lehtmäe.

Naine teab, et ümbertõstmised häirivad ostjaid, kes on harjunud kaupu kindlast kohast leidma ja planeerib seetõttu suuremaid muudatusi pool aastat ette. Iga-

Ostja liigub kaubahallis kaupmehe kavandatud rajal

FOTO: MARGUS ANSU/„POSTIMEES”

kaubandus

Olete mõelnud, miks leib ja piim asuvad kaubahalli kõige kaugemas nurgas? Miks müüdavamad kaubad on asetatud silmade kõrgusele?

Kaupade paigutus ja sellega seotud ostmispsühholoogia on omaette teadus, mida Eestiski oskuslikult kasutatakse. päevast paigutust muudavad sagedased ostukampaaniad, näiteks oli Ostuöö ajal Pärnu Maxima XXX hüpermarketis kaupu tavapärasega võrreldes poole rohkem.

Kaupade erinev paigutus algab juba sissepääsu juurest. Paljudel supermarketitel,

näiteks Selveril on ostutsooni alguses paremat kätt tööstuskaubad, et ostjal oleks võimalik valida, kas minna edasi või põigata paremale riiulite vahele. Kohe sissepääsu juures on ka reklaamid ja kampaaniaalused.

Selver on ostutsooni algust kasutanud

erinevate riikide rahvusköökide ja päevapakkumiste tutvustamiseks. „Iga kuu on meil üks rahvusköögi nädal,” ütles Pärnu Ülejõe Selveri juhataja Urve Mällberg.

Ostutsooni algusesse paigutatakse ka suuremad ja raskemad esemed. „Kui >> lk 4

Mai 2012

3

kaubandus

inimene tuleb, valib ta sobiva ostukorvi ja paneb raskemad asjad alla. Väga ebamugav oleks piimapakkide vahele toole sättida,” selgitas Lehtmäe.

Paljudes kaubahallides on kohe sissepääsu juures ajakirjanduse lett. Hea värsket ajalehte võtta, kuid näiteks ühe naisteajakirja peatoimetaja on tunnistanud, et nende läbimüük tugineb alla ühe eurose kaanehinnaga ajakirja impulssostudele.

Kampaaniad muudavad vahekäigud kitsamaks Vahekäikudes on ostjal võimalus jätkata teekonda tagaseinas asuvate leibade-saiade juurde või pöörata näiteks riideosakonda. Kõik tooterühma kuuluvad kaubad peavad asuma ühes kohas, sest kui ostja otsitut sarnaste kaupade juurest ei leia, teeb ta järelduse, et kauplus seda asja ei müü. Üht ja sama kaupa võidakse eriväljapanekus dubleerida, kuid teiste seast välja jätmine kahandab läbimüüki.

Mällbergi sõnul on müügisaali vahekäigud jäetud tavaliselt nii, et kaks ostukäru sealt kõrvuti mööda mahuks. Erinevad kampaaniad sunnivad vahekäike kitsamaks muutma, sest suurem kaubakogus tuleb kuhugi ära paigutada. Pärnu Ülejõe Selveris on tavaline riiulite vahe kaks ja pool meetrit. „See on kahe otsaga küsimus,” tõdes Lehtmäe. „Inimene peab tundma end mugavalt, samas ootab ta kampaania ajal, et soodne kaup otsa ei lõpe.”

Lehtmäe jutu järgi on Maxima vahekäigu tavaline laius selline, et inimene saab käed laiali seal seista.

Mida tihedamini kaubad on paigutatud, seda rohkem kipuvad need purunema. Lõhkumist aitab kompenseerida suurem läbimüük. Lõhkumiste protsenti Maxima ei planeeri.

2005. aastal ilmunud raamatu „Müük ja müügikorraldus kaupluses” autori, emeriitdotsent Ülo Mallese sõnul arvestavad kauplused kadusid, mille hulka kuuluvad nii ostjate kui kauplusetöötajate vargused, riknemised, purunemised ja muud käitlemisel tekkinud kaod. Kadude protsenti pole ükski kauplustekett nõus avaldama. Mallese andmetel oli NSV Liidu ajal suuremates kauplustes varguste kaoks kinnitatud 0,40 protsenti ja kunagi pakkus Iseteeninduse Instituut Kölnis ostjate tekitatud varguse protsendiks ühe protsendi käibest.

Ostuööl külastas Maximat nelja tunni jooksul sama arv inimesi nagu tavaliselt nädala jooksul. „Kui ikka tahetakse muruniidukit ja see on Ostuööl kolmandiku võrra odavam, siis tullakse öösel,” teadis Lehtmäe rääkida.

FOTO: MARGUS ANSU/„POSTIMEES”

Ostja võtab riiulilt parema käega

UUS JA VANA KAUP. Vanemad kaubad paigutatakse ette, uuemad tahapoole, et ostja esmalt vanema kauba võtaks. Kui mingi kaup riiulil otsa lõpeb, näitab see seda, et müügiassistendid on kaupa valesti tellinud.

4 Mai 2012

Kaupade riiulitele paigutamise aluseks on kaupade väljapaneku kaart ehk planogramm, mille järgi kaupluse töötajad erinevad kaubad vertikaalselt riiulitesse paigutavad. Rangelt loetud on ka iga kauba arv riiuli esiotsas ehk nägu.

Vanemad kaubad paigutatakse ette, uuemad tahapoole, et ostja esmalt vanema kauba võtaks.

Kui mingi kaup riiulil otsa lõpeb, näitab see Mällbergi jutu järgi seda, et müügiassistendid on kaupa valesti tellinud.

Väljapaneku kaardi koostamisel arvestatakse kaupade käivet, mitte reklaamivõimalust. Omatooted on paigutatud suhteliselt tagasihoidlikule kohale, nende parem asukoht tähendaks kauplusele väiksemat läbimüüki.

Lehtmäe sõnul saavad ostetavamad kaubad rohkem nägusid ja suuremad pakendid paigutatakse riiulitel allapoole. Ostupsühholoogia mõistmiseks tuleks tema jutu järgi ette kujutada rombikujulist teemanti: parim asukoht on parema, järgmine vasaku käe juures, seejärel silmade kõrgusel ja lõpuks all.

Kõige halvemad on kaks alumist riiulit, millelt eseme võtmiseks peab inimene kummardama.

Seetõttu paigutataksegi erinevate tootjate kaubad riiulitel vertikaalselt, mitte horisontaalselt. „Ükski bränd ei tohi sattuda liiga alla,” rääkis Mällberg. „Aga kallis tee on siiski üleval, sest alumistelt riiulitelt ei ostetaks seda üldse.”

Mällbergi sõnul tootja riiulis kohta osta ei saa, tema mängumaa on reklaampinnad ja eriväljapanekud. Küll aga lepib tootja või hulgifirma kaupmehega kokku, kui mitme näoga on firma väljapanekukaardil esindatud.

Riiuli vasak või parem pool tähtsust ei oma, sest inimene liigub piki riiulivahet. „Kõige parem oleks planeerida riiulid diagonaali, et inimene näeks liikudes enda ees asuvaid kaupu paremini,” ütles Lehtmäe. „Nii aga kaotaks kauplus müügipinnas.”

Mällbergi jutu järgi üritavad kaupluse töötajad väljapanekukaardist ehk planogrammist kinni pidades mitte unustada maitsekat üldmuljet. Näiteks sokke on võimalik paigutada heledamast tumedamaks, erinevaid kaupu värvi järgi grupeerida. „Suuremad numbrid asuvad üleval, väiksemad all, näiteks sokkidel. Aga aluseks on siiski planogramm,” ütles Mällberg.

Kõige paremad väljapanekualad asuvad riiulite otstes, kus asuvad nii kaupluse väljapanekud kui tootja eriväljapanekud. Näiteks Lumenel oli aprillis Pärnu Ülejõe Serveris oma stend, mis oli firma logode ja valgustusega. Mallese jutu järgi on pilkupüüdvad väljapanekud müügi jaoks kõige efektiivsemad.

Valgustus võimendab soovitavat Valgustusel on kaupade näitamisel oluline roll.

Maxima kavatseb tuua valgustuse allapoole, inimese pea kohale ja asendada külma sinaka valguse soojema kollasega. „Valgustuse eesmärk on tuua välja loomulikkust ja võimendada soovitavat,” selgitas Lehtmäe. „Algul panime piimalettide peale sinaka valguse, aga see võimendas külmust. Timmisime selle kollasemaks, parim resultaat on valge ja kollase vahel. Piim peab näima loomulikuna, sinine ei tekita ostusoovi.”

Teise näitena, kus valgustus ostmist võib mõjutada, tõi Lehtmäe leiva-saiariiulid. „Leibasaia saab esile tõsta suunatud valgusega. Kindlasti kollane spekter, et neist paistaks soojus ja pehmus.”

Parim koht värvide esiletõstmiseks on kaupluste puuviljalett. „Vaadake, millised värvid,” rääkis Mällberg. „Kollane rohelise kõrval, punase kõrval kollane õun. Oluline on, et värvid vahelduksid.”

Puuviljade isuäratavuse suurendamiseks kasutatakse peegleid. „Need näitavad kogust suuremana ja võimendavad värskustunnet,” ütles Lehtmäe.

Maxima kavatseb 15. juunist välja tulla uue värvikontseptsiooniga, mis puudutab nii kaupluste väljanägemist kui muud sümboolikat ning asendada senise sinise, valge ja punase tumehalli, oranži, salatirohelise ja kakaopruuniga. „Tumedamad toonid tekitavad mugavust ja hubasust. Oranž peaks tekitama söögiisu ja

kaubandus

Raske kaup on laoruumide lähedal Leib-sai asuvad kþikides kaubahallides tagaseinas. Mallese jutu järgi vastab see kþige ßldisemale reeglile paigutada kþige sagedamini nþutavamad kaubad mßßgisaali tagumisse ossa, et sundida klienti muudest kaupadest mitu korda mÜÜduma.

Lehemäe ja Mällberg rääkisid, et suurt tähtsust omab ka ladude ja tsehhide asukoht. Lao suurus moodustab Maxima kaupluste ßldpinnast 25–30 protsenti.

Lehtmäe sþnul alustatakse mßßgisaali planeerimist tagaruumidest, et paika panna nendega seotud tsehhid ja kaaluletid (kondiiter, kulinaaria, liha-kalatooted). Raske kauba jaoks leitakse asukoht laoruumide lähedal, et neid vþimalikult vähem ostjate vahel vedada. „Kui leib, sai ja piim asuksid mßßgisaalis sissepääsu juures, oleks raske sinna kaupa viia.

Samamoodi on joogid suhteliselt ladude lähedal.

Mida suuremamahulisem on kaup, seda lähemal on mßßgiprotsess,� selgitas Mällberg.

Kaupu tuuakse mßßgisaali päev läbi. Ka tipptundidel, mis on sþltuvalt kauplusest erinevad.

Mþnes poes käiakse kell 11–13 lþunasÜÜki otsimas, mþnes mitte, kßll aga algab igal pool kella 16–16.30 paiku tÜÜlt tulijate voog.

�

Alguses arvame, et tuli ideaalne kauplus, aga kauplus on nagu elav organism.

TÜÜ käigus on mþnikord vaja asju ßmber tþsta.

FOTO : SXC .HU

sobib värvigammaga, salatiroheline rþhutab värskust ja kvaliteeti,� rääkis Lehtmäe.

Lehtmäe hinnangul on Maxima senised värvid liiga kßlmad, vaoshoitud ja konservatiivsed. „Tahame muutuda avatumaks,� lausus ta.

TY LEHTMÄE, Maxima kauplusteketi brändi- ja kommunikatsiooniosakonna direktor

>> lk 6

Säravad hinnad Tehnikatähes!

Rohkelt häid pakkumisi Tehnikatähe kauplustes ßle Eesti

90

49

$XWRNÂ OPLN 6(1&25 6&0 9 /

179 ½ 1RUP Ÿ

1RUP

/&' WHOHU 3KLOLSV 3)/ ´ +] )XOO+'

/(' /&' WHOHU )XQDL /(' + 0 ´ :;*$ (67 PHQ Â

259 ½ 1RUP Ÿ

449 ½ 1RUP Ÿ

. OPLN 6FKDXE /RUHQ] '7) . [/ [6 FP / / 7$//,11 ª 0DJLVWUDOL NHVNXV WHO ‡ 5$.9(5( ª 3}KMDNHVNXV WHO .2+7/$ -b59( ª 9LURQLD .HVNXV WHO ‡ 9,/-$1', ª -DNREVRQL .LYL WHO 3b518 ª 3RUW $UWXU WHO ‡ 9Ž58 ª 9DEDGXVH WHO +$$36$/8 ª 5DQQDURRWVL NHVNXV WHO ‡ -Ž*(9$ ª 6XXU WHO

www.tehnikataht.ee

kaubandus

Küsimusele, kas kaupu ei saaks siis müügisaali tuua, kui poes on vähem ostjaid, vastas Mällberg: „Kaupu tuleb kogu aeg ja kaubad lõpevad kogu aeg otsa.”

Selleks, et inimesed keset ostlemist ära ei väsiks, on Maxima Pärnu hüpermaket teinud kondiitrileti juurde väikese mahlabaari, kus ostjad püstijalu mahla saavad juua ja kondiitritooteid tellida. Tavaliselt on pingid ja muud aja maha võtmise võimalused rohkem kaubakeskuse osa, kuid Maxima XXX on juba päris suur.

Ostja jääb kauemaks kauplusesse ja ostab meelsamini, kui ta saab vahetuskabiinis riideid selga proovida ja jalanõude peegli abil kingade

sobivust hinnata. Maximas on sellistele lisaväärtustele mõeldud, sest kaupluses on suur riiete ja jalanõude sortiment. Väiksemates kaubahallides alati riietumiskabiine ei ole. Üheski super- või hüpermarketis pole seinale paigutatud kella. Kui ostjale meelde tuletada, et ta peab lasteaeda lapse järele tõttama, jätab ta kiirustades mõne asja ostmata.

Alustel kaup peaks olema vöökõrgusel Ostjate ahvatlemiseks on Maxima XXXs pikk kondiitritoodete lett, millest leiva ja liha ostja

Kassatsooni paigutatakse impulssostud.

Müügitöö korralduse õppematerjali järgi tuleks ka vargusohtlikud kaubad paigutada nii, et kassapidajad või teenindusleti töötajad saaksid neil silma peal hoida.

alati peab mööduma. „Kui küsitakse, saab kaalukooke ja salateid alati ka maitsta, pakendatud kaupu muidugi mitte,” lausus Lehtmäe.

Maxima brändi- ja kommunikatsiooniosakonna direktor tunnistas, et nende eriväljapaneku pappkastid pole just kõige maitsekamad.

Uus kontseptsioon näeb ette plastikust kampaaniaümbriseid. „Maxima eripära ehitada kastidest väljapanekuid on tulnud Leedust,” selgitas ta.

Alustele pandud kaup peaks olema vöökõrgusel. Nii on ostjal seda kõige mugavam võtta. Ühe lisaväärtusena pakub Maxima värske kala ostmise võimalust otse akvaariumidest. „Liimisime alla kiviimitatsiooni ja panime klaasile taha sinise,” kirjeldas Lehtmäe nende loomulikumaks muutmise võimalusi.

Kalade akvaariumist müümine on Eestis pälvinud rohkem keskkonnaaktivistide tähelepanu, Eestis kohtab seda võrdlemisi harva. „Kolmes iksis peaks klient kõike leidma, müüakse neid suhteliselt vähe,” kommenteeris Lehtmäe.

Näitena, et väljapanekus on mõnikord ka juhuslikkust, tõi Lehtmäe kleepsukampaania nõude väljapaneku. „See peaks asuma kassade juures. Seal tuleb meelde, et oi, mul on kleepsud, aga ebamugav on tagasi joosta,” kõneles ta.

Suurimaks erinevuseks Pärnu Maxima ja teiste linna kaubahallide vahel on piima asukoht.

Kui Selveril ja Rimil on see tagaseinas, siis Maxima XXXs liigub ostja mööda välisringi kassade poole tagasi ja teeb siis jõnksu sissepoole piima järele. See vastab paremini soovitusele meelitada ostjad tagasi müügisaali keskele, kuhu enamasti paigutatakse kaubad, mille järele ostja soovi korral läheb: loomatarbed, maiustused jpm. „Piimatoodete asukoht on kassade lähedal seetõttu, et need võimalikult vähe ilma külmata oleks ja ostja saaks õrnad tooted kõige peale paigutada,” põhjendas Lehtmäe piimatoodete asukohta. Ülejõe Selver on piimatoodete kõrvale pannud hommikusöögihelbed. „Neid on nii hommikutoodete seas kui piima kõrval. Toode, mis on kahes kohas väljas, müüb alati rohkem,” rääkis Mällberg.

Kassa juures ootavad ahvatlused Kassatsooni paigutatakse impulssostud. Olavi Ennu võrgus avaldatud müügitöö korralduse õppematerjali järgi tuleks ka vargusohtlikud kaubad paigutada nii, et kassapidajad või teenindusleti töötajad saaksid neil silma peal hoida, kuid Mällbergi hinnangul ei jõua kassapidaja turvatöötajaks olla.

6 Mai 2012

kaubandus

FOTO: TOOMAS HUIK/„POSTIMEES”

„Väärtuslikumad asjad on teatud summast alates turvaelementidega turvatud ja poes asuvad kaamerad. Kassa juures tehakse viimase hetke ostud,” ütles Mällberg. „Kui impulssostudeks kassade juurde koondatud kaup ei ole vargusohtlik, siis võiksid ka tubakatooted olla saalis vabalt välja pandud, kuid üldjuhul on need kassa juures ja enamikel juhtudel müüb kassapidaja neid nagu letikaupa,” lausus Mallene.

Needsamad väikesed šokolaadid, habemeajamistarbed jpm on ka mujal kaupluses, ent kassade juurde pannakse need psühholoogiliseks mõjutamiseks. Laste mõjutamiseks maiustusteriiulitel nende silmade kõrgusega ei arvestata, maiustuste haaramise kohaks on kassajärjekord.

Maxima on kassade keskele paigutanud kohviautomaadi ja toonud kassade töö kiirendamiseks suitsud eraldi müügikohta.

Selleks, et ostjatel oleks kaubahallides nii suvel kui talvel mugav liikuda, hoitakse seal 19–21 kraadist temperatuuri. Siseraadio programmi ostavad kõik Eesti toidukaupluste ketid osaühingult Artist Siseraadiod. „Kaubakeskuse muusika peab olema mõnus ja neutraalne, muusikavalik ei tohi kedagi ärritada,” selgitas Lehtmäe üldisi põhimõtteid.

Müügisaali ülesandeks on ostja kaubani juhtida Teet Roosaar

”

Toode, mis on kahes kohas väljas, müüb alati rohkem.

URVE MÄLLBERG, Pärnu Ülejõe Selveri juhataja

Müügikorralduse käsiraamatu kirjutanud Ülo Mallese sõnul on müügisaali ülesandeks ostja kaupluse käsutuses olevate vahendite abil nõutava kaubani juhtida.

Oma 2005. aastal ilmunud raamatus „Müük ja müügikorraldus kaupluses” soovitab Mallene rajada kaupluse sissepääsu hoone või müügisaali otsseina, et ostja läbiks võimalikult palju riiulivahesid ja kaupade muid väljapanekuid. Müügisaali sisenedes võiksid paremat kätt jääda kaubad, mida ostja iga kaupluses käigu puhul ei vaataks, kuid neist kaupadest möödudes võib nii mõnigi kaup tema tähelepanu äratada.

Iga päev nõutavate kaupade (leib, piim jt) müügikohad tuleks Mallese arvates paigutada müügisaali kõige kaugemasse nurka, sest säärase asetuse puhul on ostja sunnitud muudest

harvemini nähtavatest kaupadest mööduma vähemalt kaks korda.

Liha- ja kalatoodete müügiletid paigutatakse tavaliselt müügisaali tagaseina, et kauba toomine ettevalmistusruumist ostjat ei häiriks. Kui kaupluses on kulinaarialett, peaks see paiknema köögile võimalikult lähedal.

Kassade vahetusse lähedusse soovitab Mallene projekteerida esmajoones väikesemõõtmeliste kaupade väljapanekute kohad, sest need tekitavad impulssoste.

Küsimusele, mis teda kui endist õppejõudu kaubanduses kõige rohkem häirib, vastas Mallene: „Ostjate lollitamine soodushindadega.

Mõningal juhul jätkub soodushinnaga kaupa ainult esimeseks tunniks, näiteks roogitud lõhet või lahustuvat kohvi. Seda võib nimetada ka eksitavaks reklaamiks, mis on reklaamiseaduse järgi lausa keelatud.”

kaubandus

Sobiv muusi soodustab o Teet Roosaar teet.roosaar@parnupostimees.ee

Artist Siseraadiod OÜ juhataja Priit Laur jättis Rootsis puuviljad ostmata, sest konditsiooneeritud puu- ja juurviljaosakonnas oli ebamugav viibida, kui töötaja kuulas raadiost valjusti hevimuusikat. „Astusin soojast jahedasse ruumi ja siis oli seal üks pikajuukseline hevimees, kes raadiost kõva hevimuusikat kuulas. Tuju läks pahaks ja puuviljad jäid sel korral ostmata,” kirjeldas Laur.

Laur juhib ettevõtet, mis Eesti kaubanduskeskustele, jae- ja ehituskauplustele siseraadioprog-

Lööme maja särama 2 est! e /m € 1 vaid 11,5

Soodsad ja praktilised eelvärvitud voodrilauad nüüd soodushindadega Puumarketi kauplustes.

Tule ja tutvu!

www.puumarket.ee 8 Mai 2012

ramme koostab. Kümme aastat tagasi otsustasid tema, Rain Kelk, Ivo Merioja ja Mallar Prandi asutada firma, mis kaupluste muusikavalikule professionaalselt läheneks, mitte ei jätaks seda juhuslikkuse hooleks. „Tollal oli tavaline, et toidupoes mängis Üllar Jörbergi, Scooteri või Filipp Kirkorovi plaat ning turvamees ja müüja ajasid selle saatel mõnusasti juttu. Supp, praad ja magustoit võivad igaüks eraldi olla väga head asjad, aga kui need kokku segada, siis tulemus enam nii hea ei ole,” rääkis Laur.

Selline muusikavalik ei vastanud enam kaupluseomanike ootustele. Nelja reklaami- ja muusikakogemustega mehe mõte sattus soodsale pinnale ning äri läks kiiresti käima. Täna on ettevõtte palgal kaks muusikapsühholoogi ja kuus tehnikaspetsialisti, kes vastavalt kliendi soovidele programmi kokku panevad.

Supermarketite kontseptsioonid on erinevad.

kaubandus

Kes rõhub eestimaisusele, kes värskusele. Pärnus ja Narvas kõlab kauplustes üsna erinev muusika, sest ühtede lemmikud on Ivo Linna ja Birgit Õigemeel, teised eelistavad rohkem vene- ja ingliskeelset muusikat.

Jaanipäevamuusika viib inimeste mõtted grillimisele, jõuluprogramm avab rahakoti kingitusteks, kuigi väljas võib alles vihma sadada. Kui kauplustes on vene või hispaania päevad, juhib muusika sellele ja vastava maa kaupadele tähelepanu.

Lauri jutu järgi tehti Londonis Harrods’i kaubamajas katse, kus kaubamaja ühes osas mängis klassikaline muusika ja teises mitte. Muusikaga osas müüdi rohkem. Samamoodi aitas klassikaline muusika noori peletada ühest Kopenhaageni tsentraalsest raudteejaamast, kus noored varem armastasid koguneda.

Artist Siseraadiote kodulehel on üleval teleklipid, kus muusikapsühholoog Dali Kask räägib erineva muusika mõjust ostjatele ja toob näiteid. Ühest intervjuust selgub, et muusikaprogrammi üks funktsioon on olmehelide summutamine, sest sammude ja jutu kõla suures ruumis oleks ebameeldiv.

Hea muusikaprogramm aitab hoida liikumise rütmi ning tekitab ostjas mõnusat meeleolu ja positiivset atmosfääri. Erinevas vanuses inimeste muusikaeelistuste seas üritatakse leida tasakaal. Põhireegel on, et muusika ei tohi kedagi ärritada.

Kui mõni raadiojaam võib endale lubada esitada programmis üksnes 40–50 hittloo mängimist, siis Artist Siseraadiote klientide muusikavalikutes on igapäevaselt mängimas üle 1000 erineva loo, mida kokkulepitud aja tagant vastavalt kontseptsioonile uuendatakse. Ja selliseid valikuid on palju, sest igale kliendile koostatakse muusikavalik personaalselt, arvestades tema klientide profiili ja turunduseesmärke. „Sisuliselt oleme ka meie nagu raadiojaamade kett, aga veidi teistsuguste põhimõtete järgi tehtud,” ütles Laur.

Klient: Santa Maria AS Kaubanduskett: Selver (35 kauplust üle Eesti) Mis toimus: Selveri siseraadios reklaamiti ühe nädala jooksul aktiivselt Santa Maria tooteid ja võrreldi seda perioodi eelneva nädalaga.

Tulemus: Kassamüügi raporti järgi kasvas Santa Maria toodete kogumüük 147% võrreldes ajaga, mil siseraadios reklaami ei mängitud.

Klient: PepsiCo Eesti AS / Lays Kaubanduskett: Selver (35 kauplust üle Eesti) Mis toimus: Selveri siseraadios reklaamiti Laysi „Võida laptop” kampaaniat selle kahel viimasel nädalal ajal, mil tavapäraselt hakkab kampaaniahoog raugema.

Tulemus: Siseraadio kaasamisel kasvas Laysi toodete müük kampaania eelnevale tõusule lisaks täiendavalt 36%, võrreldes kampaaniaperioodiga, kui ei tehtud siseraadioreklaami.

Klient: Pernod Ricard Estonia OÜ / Ararat Kaubanduskett: Selver (35 kauplust üle Eesti) Mis toimus: Selveri siseraadios reklaamiti kolm nädalat aktiivselt Armeenia brändit Ararat ja võrreldi seda perioodi eelneva samalaadse perioodiga, kui siseraadioreklaami ei mängitud.

Tulemus: Kassamüügi raporti järgi kasvas Ararat brändi toodete müük 15 korda.

FOTOD: SXC .HU

ika stmist

SISERAADIO MÕJU

Allikas: Artist Siseraadiod OÜ

”

Supp, praad ja magustoit võivad igaüks eraldi olla väga head asjad, aga kui need kokku segada, siis tulemus enam nii hea ei ole, PRIIT LAUR, Artist Siseraadiod OÜ juhataja Mai 2012

9

jook

Mõõdukas kohvijoomine kurja ei tee Andres Pulver andres.pulver@virumaateataja.ee

K

ui kohv oli kruusis veidi aega jahtunud, tõstsin selle esimeseks sõõmuks suule ja ...

Siiani näen ennast kuidagi kõrvalt – kuidas ma, kohvitass nina all, kraanikausi juurde sammun ja aurava joogi minema kallan.

Meievaheline armastus sai otsa ja pärast seda pole ma enam kohvi pruukinud. Hea küll, viimasel ajal ehk vahest lõuna ajal söögikohas magustoiduks kohvikreemi või ehk ka kohvijäätist, ehkki sellist kaupa on praegu suhteliselt raske poest leida.

Ah jaa, aasta oli siis 1994. Ja pärast kohvijoomise lõpetamist tunnen end selles suhtes küll paremini, et ei ole mingeid probleeme hommikuse „käivitumisega”, olen voodist tõustes kohe tegus ja töökorras. Nüüd joon teed ja sedagi mitte väga palju.

Coca-Cola Eesti andmetel sisaldab üks tass kohvi 100 mg ja tass teed (nagu ka 50grammine tahvel šokolaadi või pooleliitrine pudel CocaColat) 50 mg kofeiini.

Perearst Maire Suurkivi ütles, et tema hinnangul on tees siiski umbes neli korda vähem kofeiini kui kohvis. „Paar-kolm tassi kohvi päevas küll tervist ei mõjuta,” lausus Suurkivi, kes lisas, et liitrite kaupa kohvi juues tuleks arvestada, et kohv viib mikroelemente, eriti aga kaltsiumi organismist välja. „Aga mõõdukas tarbimine ei ole küll tervisele kahjulik ja mina ei ole ühelegi oma patsiendile öelnud, et ta peaks kohvijoomise lõpetama,” kinnitas Suurkivi.

Ehkki kofeiini on vahel peetud sõltuvust tekitavaks, ei kujuta selle mõõdukas kogus endast tegelikult mingit ohtu ning kofeiin ei klassifitseeru sõltuvust tekitavate mõnuainete hulka. „See sõltuvus on pigem käitumuslik,” nentis Maire Suurkivi, kes lisas, et mingeid võõrutusnähtusid ei tohiks kohvijoomise lõpetamisel tekkida.

Oma kogemusest oskan öelda, et kõrvalnähud puudusid, ehkki oma elu hullematel päevadel olin suutnud sisse kaanida kolm-neli liitrit kanget musta kohvi päevas.

10 Mai 2012

Praegugi on mul silme ees 4. mai kena kevadhommik, mil pärast ärkamist end nagu tavaliselt kööki seadsin ja endale suure kruusitäie aromaatset kohvi keetsin. Lükkasin rõduukse lahti ja hingasin sisse mõnusat kevadõhku. Ilm oli päikeseline ja soe, tervis hea, olin hästi välja maganud ja eelmine õhtu möödus rahulikult kodus.

„Suures koguses kohvi tarvitamine võib põhjustada südamepekslemist ja vererõhu tõusu, kuid see möödub mõne aja pärast,” rääkis doktor Suurkivi.

Coca-Cola Eesti teatel on uuringud näidanud, et isegi kui vererõhk kofeiini tarbimise toel tõuseb, siis vaid mõõdukalt ja vähem, kui näiteks trepist üles ronides. Kuid siiski on soovitatav kõrge vererõhu korral enne kofeiini sisaldavate jookide tarbimist konsulteerida oma arstiga ja tarbida kofeiini mõõdukalt.

Vendor Eesti spetsialistide hinnangul maksab valmistada üksnes nii palju kohvi, kui korraga ära juuakse. Filtrimeetodil tuleks võtta 50−65 grammi kohvi liitri vee kohta, vee temperatuur peaks jääma vahemikku 92−96 kraadi ja tõmbamisaeg võiks olla 4−6 minutit.

Presskannus saab natuke pehmema ja mitte nii hapuka maitsega kohvi. Kohvipuru tuleks liitri vee kohta võtta 60 grammi, vee temperatuur peaks olema õige pisut madalam ehk 90−95 kraadi ja tõmbamisaeg 3−4 minutit.

Ilmselt mäletavad paljud lugejad veel aega, mil kohvi tuli kauplustest lausa tikutulega taga otsida ning rohelisi ube ise kodus röstida. Eestlased ei ole küll kunagi eriti suur kohvijooja rahvas olnud, kuid armsaks ja lähedaseks on see jook siiski paljudele. Skandinaavias juuakse inimese kohta üle tosina kilo kohvi aastas, Eestis küünib vastav number 5−6 kiloni.

Kõige tähtsam ja laiemalt kultiveeritavam

Uus! Kõht täis Eesti moodi!

Rakvere üllatab suvel eriliste maitsetega!

Paku perele ja sõpradele ehtsa mustikapüreega Mustikamarinaadis grill-liha, mahlakat Leiva-jogurtimarinaadis grill-liha,, hapukate rabarberitükkidega jogurtimarinaadis Rabarberišašlõkki või pisut karamellise mekiga naturaalse kaljaga marineeritud Kaljašašlõkki. Grillvorsti austajatele pakuvad teravamat elamust Salaamigrillvorstid lambasooles ning proovida tasub Eesti Rahwa grillvorste, millele on lisatud suus sulavat suitsujuustu. Kõikidele pisematele grillijatele maitsevad hästi ehtsa ploomipüreega mahedad Lastegrillvorstid ploomidega. Kõik tooted on ilma tehislike lõhna- ja maitsetugevdajateta (E621).

FOTOD: SXC.HU

jook

kohvipuu liik on araabia kohvipuu, mis pärineb Etioopia mägismaalt, kuid kultiveerima hakati teda 15. sajandil Araabia poolsaare lõunaosas.

Kohvikeetmine levis sealt kiiresti Türgisse ja mujale Lähis-Itta. 1616. aastal toodi kohv esmakordselt Euroopasse − Veneetsiasse. Pariisis avati esimene kohvik 1643. aastal. Eestis on kohtutoimikute põhjal näha, et 1697. aastal pidas keegi Kehrwieder kohvikut Narvas, Tallinna esimese kohviku avas 1702. aastal hispaanlane Alphonso Tellado Carvallido.

Omal ajal ei olnud kohvijoomine Eestis sugugi populaarne ning nii mõnedki tähtsad tegelased astusid avalikult selle joogi pruukimise vastu üles. Üks sellistest oli tuntud pastorihärra Otto Wilhelm Masing, kes „äratas” rahvast kohvi vastu „Pühapäeva vahelugemistes”.

Masing leidis, et kohv on „üks rahasööja ja

varakaotav tühi maius”, mis sugugi kõhtu ei täida ega inimest ei toida. Ega see konkreetne jook seda tee muidugi, kuid paraku tuleb sama süüks panna veel paljudele jookidele. „Oleks ehk kohvi veel tervisele kasuks, siis ehk seda maiust veel sünniks vabandada: aga seda temast ei või kiita, sest et kõik mõistlikud ja targad tohtrid seda temale süüks annavad, et ta tervist ja rammu aegamööda vähendab, mis ju sestki tunda, et kui ta liiga lahja on, kõhu paneb kolisema ja ta lahti teeb ja kui liiga kange tehakse, une kaotab ja inimese paneb värisema.”

Päris jube on see jook küll, kui Masingu juttu täht-täheliselt uskuma jääda. „On mitu korda nähtud, et inimesed kauagi kidusid, ilma et tohtrid oleksid osanud arvata,

mis viga neil pidi olema. Jätsid viimaks kohvipruukimise maha ja said ilma arstimata ja tohterdamata terveks,” teatab Masing. Ega kõik inimesed ilmselt kannatagi kohvitaolist kanget jooki.

Masing leiab, et kohvijoomine võiks Eestimaal märkimisväärselt väheneda: „Oleks siis küll väga soovida, et see raha- ja tervist-kaotaja maiustamine saaks vähenema, ning see, kes teda veel ep ole hakanud pruukima, ta jätaks, kus ta on. Naisterahvad tahavad väga himulised tema peale olla, iseäranis niisugused, kes linnapaigus elanud või sakste juures teeninud; ja on tema ju mitmes paigas meie maa rahva meelest väga armsaks saanud.”

Masing üritab tegeleda ka matemaatikaga >> lk 12

– kõik silmale vajalik ühes tabletis Üks PRO-Visio tablett sisaldab inimorganismile üheks päevaks vajaliku koguse luteiini, zeaksantiini, mustikaekstarkti, E-vitamiini ja seleeni.

Luteiin on üks tähtsamaid silmade kaitset mõjutavaid aineid, mis aitab vältida silma võrkkesta kahjustust.

Luteiin ja zeaksantiin loovad silma võrkkestale loomuliku kaitse tugeva valguse ja päikesekiirte eest, ltreerides kahjulikku sinist valgust ja takistades selle jõudmist silma võrkkestani. Ühtlasi aitavad luteiin ja zeaksantiin ära hoida erinevate silmahaiguste, nagu näiteks silmakae, tekkimist ja soodustavad isegi silmakahjustuse pidurdumist. Mida suurem on luteiini sisaldus kollatähnis, seda väiksem on vanusest tingitud kollatähni taandareng.

Inimorganismi päevane luteiini vajadus on ligikaudu 6 mg. Kuna inimorganism ei ole ise võimeline luteiini tootma, siis peame me seda saama toiduga või toidulisandeid kasutades.

Mustikates sisalduvad antotsüaanid soodustavad rodopsiini (nägemispigment) teket ning aitavad seega kaasa pimedas nägemise parandamisele. Antotsüaanid tugevdavad väikeste veresoonte seinu ning parandavad silma vereringet, mõjutades positiivselt ka diabeedihaige veresooni. Mustikates antotsüaanid mõjuvad soodsalt ka sõidukite ja mehhanismide juhtidele ning pilootidele, et parandada nägemist ja silmade kohanemist pimedas.

E-vitamiin ja seleen on antioksüdandid. E-vitamiin aitab parandada vereringet. Seleen on ülimalt tähtis koostisosaa nendel ensüümidel, mis takistavad rakumembraani kahjustumist.

KASUTUSSOOVITUSED: silmade ealiste muutuste ja kollatähni taandarengust tingitud vaeguste korral ennetamiseks ja aeglustamiseks pinges ja väsinud silmade puhul, (näiteks arvuti- ja TV-ekraani kiirgusest, eredast valgusest ja pika-ajalisest lugemisest või silmadega töötamisest väsinud silmadele) sõidukite ja mehhanismide juhtidele, et parandada nägemist ja silmade kohanemist pimedas

Üks tablett sisaldab Kogus Luteiin 6,0 mg Zeaksantiin 0,7 mg Mustikaekstarkt 20,0 mg E-vitamiin 30,0 mg Seleen 50,0 μg

Mai 2012

11

jook

ning tulutult kokku arvata kohvi peale kulutatud raha: „Võib see vähem peagi arvata, kui palju raha selle tühja kauba eest võõrale maale läheb, kui kuuleb, et iga aasta Peterburi, Riia ja Tallinna kaudu mitusada suurt poolesäilituselist tündrit kohviga sisse tuuakse. Igas tündris on tuhat ehk poolteist tuhat naela. Saab aasta otsa, kohvi ka otsas; ja teised laevad jälle teist kohvi peale toovad. Odavamalt sel ajal paremat kohvi ei osteta kui poolteist rubla nael.”

Kui me arvestame iga tündri kohta poolteist tuhat naela ehk alla 700 kilo ja korrutame selle kasvõi tuhande tündriga (kuigi Masing väidab neid küll vaid mõnisada olevat), saame tulemuseks 650−700 tonni kohvi ja seda suure Vene riigi kohta. Arvestades praegu tagasihoidlikult Eesti kohvitarbimiseks 5 kg inimese kohta aastas, saame Eestisse aastas sisseveetava kohvi koguseks 10 korda suurema numbri.

Lõpetuseks jutustab Masing rahvale ka kohvi saamiseloo, mis olla juhtunud nii: „Nägid ükskord õitselised Araabiamaal kitsi ühe väikese puukese kallal närivat ja tema lehti söövat ja peagi pärast seda hüppavat ja kargavat, kui oleksid pööratseks ja hulluks läinud; aga teised kitsed, kes mitte puu kallal käinud, olid kõik rahulisti maas. Mõtlesid kohe õitselised, et selle puu koore ja lehe ramm lojused nõnda ärksaks ja elavaks teinud, et ei kestnud kargamata ega hüppamata paigal seista; sest siis läksid ise katsuma, kuidas nende enestega lugu pidi minema, kui selle puu koort ja tema lehti mekiksid. Võtsid siis suhu, närisid ja tundsid kohe une lahkuvat ja kõik meeled ärksaks saavat. Rääkisid seda teis-

MIS NIMETUS MILLIST KOHVIJOOKI TÄHENDAB Eesti üks tunnustatumaid baristasid Urmet Laht (pildil) ütles, et korralik kohv võiks valmida värskelt jahvatatud ubadest ning filtreeritud veest kas siis presskannus või filtrikohvina. Laht tutvustas ka erinevaid kohvi serveerimise võimalusi.

Espresso − 2,5−3,5 cl kontsentreeritud kohvijook. Valmistatakse espressomasina abil. Kohvikogus ühe tassi peale varieerub 7−10 g vahel, sealjuures kahe tassi valmistamiseks ei kulu mitte kohvikogus × 2, vaid pisut vähem (ehk 1 tass ca 10 g, 2 tassi ca 17 g).

Espresso peal PEAB olema ka crema ehk vaht. Serveeritakse üldiselt kas portselantassist või paksu seinaga shotiklaasist.

Cappuccino − espresso, aurutatud piim, piimavaht. Parima tulemuse tagamiseks on hea serveerida 150−180ml tassist. Kusjuures piimavahtu EI TÕSTETA tassi mitte lusikaga, vaid valatakse koos aurutatud piimaga kannust.

Oluline on piima õigesti ette valmistada, arvestades, et piim vahustub ca 35 kraadise kuumuseni ning pärast seda üksnes kuumeneb. Kuumutatakse ca 65 kraadini.

Caffè latte – „kohv ja piim” − sisaldab tavaliselt ühte espressot ja aurutatud piima. Serveeritakse tassist, mahult suu-

tele, ja jooksis kõla peagi läbi kõige Araabiamaa, et niisugune puu leitud, mis une ära ajab, kui tarvis valvata. Hakati teda siis istutama ja suure murega harima.” „Kui mõni inimene tunneb, et talle kohv ei

rem kui cappuccino. Tassi valmistatakse espresso ning valatakse peale piim.

Macchiato − espresso koos tilga kuumutatud piimaga, vahekord ca 1:1.

Latte macchiato – „määritud piim”, sarnaselt caffè latte’le serveeritakse klaasist.

Klaasi valatakse enne piim, siis espresso.

Doppio − topelt espresso.

sobi, siis ei pea seda iga hinna eest jooma, elutähtis toiduaine pole kohv kindlasti,” lausus perearst Maire Suurkivi. Aga kes tahab ja sellest rõõmu või mõnu tunneb, võib kohvi rahulikult edasi nautida.

jook

Põhjused, miks kohv ei maitse hästi Räpane kohvimasin või presskann. Enamasti ei viitsi keegi oma filtermasinaid pesta.

Ka presskann loputatakse tihti üksnes jooksva vee alt läbi. Korralikult pesemata masinaga või halvasti pestud presskannus tehtud kohvil on tugev mõru maitse.

Lahtunud kohv kannus või termoses. Kui kohvi hoitakse kannus pärast selle valmistamist liiga kaua, siis pole joogil enam õiget maitset.

Kui kohvikann seisab liiga kaua pidevalt köetaval kuumal plaadil, nagu me tihti kohvikutes ja kiirtoidukohtades märkame, ja kohvis sisalduvate keemiliste ühendite keemispunkt on madalam kui vee keemispunkt, toimub kannus pidev keemiliste ühendite muundumine ja juba mõne aja pärast ei ole kohvil enam värsket aroomi ega maitset. Vesi aurustub pidevalt kannu avausest välja, kaasates ka kohvis olevaid aroome, mis teeb joogi kangemaks. Valmisjook puutub õhuga kokku ja tekitab omamoodi keemilise protsessi, mis omakorda mõjutab kohvi maitset.

Kannus on kohv hea kvaliteediga kuni 20−30 minutit pärast selle valmistamist. Kui kohv sei-

sab kauem kui 30 minutit, muutub kohvi maitse mõruks, kibedaks ja kangemaks.

Termoses võib filtrikohvi kauem säilitada, kuid seda millegipärast kardetakse märksa enam. Kõrgekvaliteedilises termoses on mõistlik kohvi säilitada kuni kolm tundi pärast selle valmistamist. Termoses hoitud kohvi peetakse kvaliteetseks ja heaks, kui see on seal olnud mitte rohkem kui tund aega, aga ka kolme tunni jooksul säilib selle joogi küllaltki hea maitse.

Termos on paljudest teistest võimalustest parim kohvi säilitaja, sest hoiab selle temperatuuri kõrgena ilma kuumutamata, termosest vesi ei aurustu ja kohv ei puutu kokku õhuga ning termosest ei kao kohviaroomid.

Halvasti hoitud jahvatatud kohvipuru või kohvioad. Kui korraga suuremas koguses jahvatatud kohv või avatud kohvipulbri pakk on kas korralikult sulgemata purgis või on pakk lohakalt lahti jäetud, siis valguvad kohvist kõik maitsvad keemilised ühendid ja aroomid õhku. Jahvatatud kohv peaks olema õhukindlas purgis või tuleks avatud pakk sulgeda nii tihedalt, kui võimalik.

MAITSEV KOHV KODUSEL MOEL ■ Filtrikohvi valmistamise meetodil saab kõige selgema kohvi. Paberfilter ei luba tassi jõuda rasvadel, mida presskannukohvis leidub. Ka ei satu filtrikohvijooki pisikesi kohvipulbri osakesi. Kui filtri abil kohvi õigesti valmistada, siis ei ole see kunagi kange ega vesine (lahja), mõru ega kibe. See on täpselt nii hea, kui kohvinautija soovib. Filtrikohvi puhul on kõige selgemini tunda erinevate kohvide maitseerinevusi.

Kuidas teha head filtrikohvi?

■ Parim väljatöötatud vahekord on 55−65 grammi kohvi 1 liitri vee kohta.

■ Vee ja kohvi kokkupuute ehk kohvi tõmbamise aeg peaks olema neli kuni kuus minutit.

■ Vesi peab olema puhas, ebameeldiva lõhnata ja maitsema hästi. Vesi on kohvi puhul tähtis komponent, sest filtrikohv koosneb 98,5−99 protsendist veest.

■ Veetemperatuur peaks olema 92−96 kraadi. Presskannu puhul ei tohi vett kunagi päris keema lasta.

■ Veekeedukannus juba varem keema lastud ja seal seisnud vett ei tohi uuesti keemiseni kuumutada. Juba keedetud ja seisnud vesi on nn surnud vesi ja ei maitse hästi.

■ Kohvimasin ja kann ning filtrid peavad olema puhtad.

■ Kohvipulber olgu värske ja ideaalis vahetult enne valmistamist jahvatatud.

Allikas: blogi Coffeecaves`s http://coffeecave.wordpress.com/

REKLAAM

Kõrvakuulmise seisukohalt on väga tähtis hea sisekõrva mikrotsirkulatsioon

Lõpuks ometi kuulen ma jälle hästi!

Kanadas, Ontarios elav John jutustab oma loo: “Mind vaevas pikka aega kohin kõrvades ja mu kõrvakuulmine muutus aina viletsamaks. See oli väga ebameeldiv. Siis proovisin tone™ tablette ning kõik muutus paremuse poole...“

„K

uulmisprobleemid tekkisid mul 5 aastat tagasi. Tundsin, et mu kõrvakuulmine halveneb väga kiiresti ning mind hakkas vaevama pidev kohin kõrvades (lad. keeles tinnitus). Sageli oli tunne, nagu viibiksin mürarikkas suurlinnas.

Sõpradega suheldes oli mul raske kuulda ning aru saada, mida nad ütlevad. Nad pidid mitu korda öeldut kordama, et see minuni jõuaks. Tundsin end halvasti ja see tegi mind kurvaks.“

Märkasin muutust juba kuu aja pärast „Olin väga üllatunud, kui apteegis pakuti mulle toneȱ Ĵ ǰȱ ȱ ei uskunud, et miski võiks mind aidata. Ent apteeker selgitas, et tone Ĵ ȱ ȱ ȱ ȱ taimsed ained, mis parandavad hea kuulmise tagamiseks väga olulist sisekõrva mikrotsirkulatsiooni.

Ostsin ühe paki toneȱ Ĵ ȱ ȱ ȱ ȱ ȱ ä ȱ Řȱ Ĵ ȱ päevas. Juba enne esimese paki otsasaamist tajusin kuulmise paranemist. Tõsi, muutus paremuse poole oli küll väike, ent märgatav. Kohin kõrvades vähenes ning ka kõrvakuulmine hakkas tasapisi paranema. Peale kahte kuud toneȱ Ĵ ȱ ä ȱ ȱ ȱ juba selgesti tuntav. Kohin kõrvades kadus täielikult ning ma

sain vabalt oma sõpradega suhel- väidavad, et kõik on “nagu alati”. mis toetavad närvisüsteemi normaalset tegevust ning osalevad da. Nüüd tunnen end nagu vanapaljudes organismi biokeemilistes del headel aegadel ning ka mu sõ- Faktid tone tablettide reaktsioonides, mis omakorda aitabrad ja pere on tähele pannud, et kohta vad tagada hea kõrvakuulmise. mu kõrvakuulmine on silmnähtaTone tabletid on originaalne SkanTone tabletid aitavad head kõrvavalt paranenud!“ dinaaviast pärit preparaat, mis kuulmist säilitada. sisaldab kõrvakuulmisele kasuVananemisega seotud Võtke 2 toneȱ Ĵ ȱ ȱ likke looduslikke taimseid ekstmuutused hommikul vähemalt 2-3 kuu välrakte.

Vananemisega seotud kõrvakuultel, et stimuleerida kõige tähtToneȱ Ĵ ȱ ȱ mise nõrgenemist nimetatakse samate kõrvaosade mikrotsirkupresbüakuusiaks (lad. keeles pres- suur kogus rutiini ja oksirutiini latsiooni ja anda neile aega (sisalduvad tatralehtede ekstrakbyacusia). Sagedasemad kaebutaastumiseks. sed: raske on aru saada vaiksest tis). Need ained tugevdavad kõnest, peas ja kõrvades kohiseb. sisekõrva kapillaaride ja vereInimene lepib mõningase kõr- soonte süsteemi. Galganirohu vakuulmise kaotusega, kuid kohi- ekstrakt suurendab kuulmistenat kõrvades ja peas on raske talu- ravust. Mustikaekstrakt tugevdab Toneȱ Ĵ ȱ ä ȱ ȱ da. Kõrvakohin suureneb, kui kapillaare ning parandab sisekõrva apteekidest. mikrotsirkulatsiooni. inimene närveerib millegi pärast vedeliku või õhtuti ning vaikses ümbruses. Humalaekstrakt vähendab sise- Rohkema info saamiseks Kohin kõrvus võib vaevata ka kõrva ärritust ja parandab kuul- külastage interneti lehekülge öösel. Vanemad inimesed kurda- misteravust. Kuulmisfunktsiooni www.newnordic.ee või helistage vad ka suurema või väiksema seisukohast on väga tähtsad ka telefonil 684 3838. pearingluse üle. Eakamad inime- niatsiin, magneesium ja kaalium, sed, kelle kõrvakuulmine on nõrgenenud, kannatavad kurbuse, deKas teie kõrvakuulmine on nõrgenenud?

JAH EI pressiooni, rahutuse, kohmetuse 1. Vestluspartnerist on sageli raske aru saada. või ebakindluse käes ning nad on 2. Vestluses pean sageli vestluskaaslasel paluma öeldut korrata. sotsiaalselt vähem aktiivsed. Prob3. Mõned ümbritsevad helid ärritavad mind ja tunduvad tüütud. leeme kõrvakuulmisega on paljudel inimestel ja enamik püüavad 4. Kõrvus kumiseb, pea käib ringi. seda varjata. Kellelegi ei meeldi 5. Väldin vestlusi mind ümbritsevate inimestega, sest tunnen tunda ennast teistsugusena, inimeend ebamugavalt. ne kardab teiste pilkeid, sest ei saa Kui te vastasite vähemalt kolmele väitele jaatavalt, võib teie ǰȱ ȱ §§ ǯȱ äĴ ȱ kõrvakuulmine olla nõrgenenud! vad paljud inimesed probleemi ja

tehnika

Millest sõltub nutitelef Karl-Eduard Salumäe karl.salumae@sakalakirjastus.ee

M

ida aeg edasi, seda suurema osa nutitelefonid mobiilide turust vallutavad. Lihtsakoelise telefoniga harjunuile võivad hulgaliselt erinevaid funktsioone ja võimalusi pakkuvad nutifonid aga hirmus keerulised tunduda ja kui esimest sellist ostma minnakse, loodetakse usutavasti küllaltki tihti, et soetatud saab selline taibutelefon, mille kasutamismugavus ja -lihtsus pikemaajalisel kasutamisel heaks osutuvad – lühikesel esmatutvusel ei saa ju palju suutvast tehnikavidinast täit ülevaadet. Millest nutitelefoni kasutusmugavus ja -lihtsus aga üldse oleneb ning kellele missugune nutifon sobib?

Opsüsteem on põhiline Tehnikaekspert Glen Pilvre selgitust mööda ei ole nutitelefoni koostekvaliteet kasutusmugavuse osas sugugi ebaoluline – igast otsast odavust peegeldavat telefoni ei ole ju mõnus kasutada –, kuid tegelikult määrab mugavuse ja lihtsuse ikkagi see, milline operatsioonisüsteem nutifoni käitab.

Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem ehk süsteemitarkvara on nutitelefonide puhul sama, mis tavaarvutite puhul Microsoft Windows või Linux.

Teisisõnu: see on tarkvara, mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme.

Siinmail ilmselt tuntuimad nutitelefonide opsüsteemid on Apple’i nutifoni iPhone jooksutav iOS, uutel Nokia mudelitel kohtav Windows Phone ning näiteks Samsungi või Sony Ericssoni taibutelefonidel kasutatav Google’i Android.

Paar kuud tagasi avaldas Glen Pilvre ajakirjas „Tehnikamaailm” arvamust, et just esimesena nimetatu on praegustest operatsioonisüsteemidest parim. „Sujuvaim graafika, väga hea funkt-

14 Mai 2012

Kui tahta rääkida nutifonide kasutusmugavusest ja -lihtsusest, ei piisa erinevate tootjate eristamisest ning vaadata tuleb ka telefoni sisse.

sionaalsus, lugematul hulgal rakendusi ja ühilduvus mis tahes keskkondadega. Kui te ei taha palju „häkkida”, vaid tahate parimat – nii kvaliteedis, omadustes kui töökindluses, siis toimivamat kombinatsiooni iOSist hetkel pole,” kirjutas ta.

”

Tegelikult määrab mugavuse ja lihtsuse ikkagi see, milline operatsioonisüsteem nutifoni käitab.

GLEN PILVRE, tehnikaekspert

Ära lase äiksel ennast häirida!

Piksekaitse ja maanduskontuuride lahendused.

Järelkontroll, maandustakistuste mõõtmine.

Liigpingepiirikud.

Nõustamine ja järelmaksuvõimalus. www.piksekaitse.ee rein@piksekaitse.ee, tel 5622 9291

PINSKA OGAPLAATFERMID

Kõigile fermide tellijatele TASUTA kaasa katuse aluskattekile.

VÄRVITUD VOODRILAUD

(krunt + värv)

Soodushind 11,40 €/m²

Info: tel 504 5132 | www.pinska.ee

Kampaania kestab tellijatele kuni mai lõpuni.

tehnika

foni kasutusmugavus? ergas, kõik asjad juhtuvad kohe, ilma hakkimise või viivitusteta.” „N9 on tervikuna väga toimiv ja kvaliteetne.

Selge opsüsteem, muu hulgas parim Skype’iintegreeritus ja nii edasi,” jätkab ta. „See on ka ainus tänapäevane mobiil, mis näitab „laual” pidevalt kella ja mille ekraaniluku saab ilma nuppe vajutamata topelttoksamisega maha.

Kokkuvõttes väiksed asjad, aga iga nüanss on läbi mõeldud ja see loeb.”

Samas tunnustab Pilvre ka Windows Phone’i viimast süsteemi ja Nokia N9 telefonil kohtavat Meego opsüsteemi. „Windows Phone on ilus ja teeb lihtsaid asju väga hästi,” räägib ta. „Kasutajaliides on väga

ECO OIL

Avastamisrõõm Androidiga

Siseviimistluseks LINAÕLI, VAIGUÕLI, PÕRANDAÕLI z Välisviimistluseks TÕRVAÕLID, TOONITUD ÕLID z Puitkatuste viimistlemiseks KATUSETÕRVAÕLI, KATUSETÕRV z Seene, sine ja hallituse vastu ECOKRUNT - kampaaniahinnaga! z

Info meie toodete kohta aadressil WWW.ECOOIL.EE või tel 5661 5676.

Tel/faks: 607 0048 t 505 5661 info@krkmoigu.ee

www.krkmoigu.ee

Metalli- ja puidutööpingid, põllumajandustehnika jpm

Kaubavedu üle Eesti.

www.vari.cz www.ags.cz

NIIDUKID

KÕRGELE ROHULE

Kui iOS ja Windows Phone jäävad Glen Pilvre juttu mööda nii-öelda lihtsamini hallatavate opsüsteemide tiiba, mis eeldavad nende kasutajatelt ehk mõnevõrra vähem nupukust, et mõista süsteemi hingeelu, siis Google’i Android on algusest justkui tühi arvuti, kuid pakub seevastu palju rohkem võimalusi telefoni ja rakenduste sätteid muuta ning tehnikavidinat just enda tahtmiste järgi vorpida. „Ise ma enam ausalt öeldes sellega vaeva näha ei viitsi,” tõdeb Pilvre, kuid lisab, et kel on huvi taolise „nuputamisega” tegeleda, sellele sobib Android suurepäraselt. Üheks selliseks inimeseks on ka tööalaselt mobiiltelefonidega tegelev Erkki Jaanhold, kes kasutab Androidi võimalusi näiteks selleks, et erinevatele aplikatsioonidele endale meelepärane välimus anda. „Mina olen Androidiga väga rahul,” kinnitab ta. Ühte meelt on Pilvre ja Jaanhold selles osas, et viimase paari aasta jooksul on nutitelefonide kasutusmugavus ja -lihtsus pigem paranenud. „Tundub küll, et nutitelefonide opsüsteemid liiguvad nii-öelda selgepiirilise kasutajakogemuse poole, kuid samal ajal on ka funktsionaalsust juurde tulnud,” räägib Pilvre. Erkki Jaanhold tõi aga välja, et suure panuse kasutusmugavuse paranemisele on andnud ka võimsamad protsessorid, mis telefoni kiiremini käitada suudavad. „Minu varasemad telefonid ei suutnud näiteks kalendrit korralikult avada ja sünkroniseerida.

See kõik võttis liiga kaua aega ja mul ei olnud seda mugav kasutada,” tõi Jaanhold näite.

Mai 2012

15

tehnika

Talv nõuab nutifonide kasutamiseks erimeetmeid

Eestis mitteeksisteeriv BlackBerry maailm Üks nutitelefonide tootja, mis sarnaselt Apple’ile enda toodetele spetsiaalset süsteemitarkvara pakub, on Kanada ettevõte Research In Motion, mille nutifonid kannavad nime BlackBerry. BlackBerry interneti teenus on saadaval enam kui 90 riigis, kuid Eesti erinevalt näiteks Leedust nende hulka ei kuulu.

Eelnev tähendab, et Maarjamaal saab BlackBerry telefoniga teha üksnes selliseid toiminguid nagu helistamine ja tavasõnumite saatmine. Äriklienditootena mõeldud BlackBerry võtmefunktsioonid, nagu näiteks kiirsõnumite saatmise programm BlackBerry Messenger,

vastava serverisüsteemi puudumise tõttu siinmail aga ei toimi. Mujal maailmas ongi BlackBerry tuntud eelkõige tänu e-kirjade ja sõnumite sisseehitatud krüpteerimise funktsioonile, mis tagab kirjade ja sõnumite saatmisel kõrge turvalisuse. Ühtlasi on nende kirjutamine mugav, sest kõik mudelid peale Stormi nime kandva seeria omavad klaviatuuri, mida ei kuvata puutetundlikule ekraanile. Eesti mobiilsideoperaatorid on BlackBerry müügile mittetoomist põhjendanud liiga väikese oodatava nõudluse ning vastava lepingu sõlmimise keerukusega.

Koos nutitelefonide laiema levikuga on krõbeda talvega riikides muututud üha teadlikumaks, et pakase käes pärsib nutifoni kasutamist mitu asjaolu. Näiteks tuleb vältida taibutelefoni jäämist pikemaks ajaks külma kohta.

Suurte miinuskraadide puhul väheneb iga aku mahutavus drastiliselt, kuid tavatelefonist tihedamat laadimist vajavad nutifonid võivad selle peale iseäranis kiiresti „ära surra”. Samuti on juhtunud, et näiteks seisvasse autosse jäänud nutitelefoni tarkvara on eriti külma ilma puhul katsumusele alla vandunud ja „lolliks läinud”. Lisaks on kuulda olnud juhtumitest, kus puutetundlik ekraan pole pärast tugevate miinuskraadide kätte jäämist enam korralikult tööle hakanud.

Märksa sagedamini ette tulev probleem seisneb aga selles, et harilikke kindaid kandes ei õnnestu nutitelefoni puutetundlikku ekraani kasutada.

Nimelt töötavad levinumad puutetundlikud ekraanid elektrilaengutega, mida sõrmega vajutades juhitakse. Läbi tavalise kinda telefon seda aga ära ei tunne.

Kui näiteks Koreas hakati kinda käest äravõtmise vältimiseks puutetundlike ekraane esialgu viineriga toksima, siis nüüdseks on leitud hoopis mugavam lahendus. Nimelt on müügile jõudnud spetsiaalselt nutitelefoni kasutamiseks väljatöötatud talvekindad, mille puhul on strateegiliselt oluliste sõrmede otsad kaetud elektrit juhtiva kihiga. Niinimetatud nutikindad on ka Eestis vabalt saadaval. Kindapaari hind algab umbes 15 eurost.

tehnika

Kas puutetundlik ekraan on tulnud selleks, et jääda?

Kuigi nutitelefonide puhul on lisaks puutetundlikule ekraanile katsetatud erinevaid telefoniga opereerimise võimalusi nagu nuppudega QWERTYklaviatuur ja erinevad joystick’id, on esimesena nimetatu nutifonide puhul siiski valdavas enamuses. Kuid kas puutetundlik ekraan võiks taibutelefonide puhul tulevikus millegi muuga asenduda? „Eks inimene tahab ikka oma sõrmega surkida,

nii et päriselt ei kao see ilmselt kuskile,” arvab Glen Pilvre, kuid lisab, et Apple’i uus kõnetuvastusliides Siri on heaks näiteks häälkäskluste suurest potentsiaalist. „Kui telefon saab väga hästi aru sinu jutust ja sellele ka arukalt vastab, siis võiks tulevikus väga palju asju ajada nutitelefonide puhul ära häälega,” leidis ta.

KÕIGE ESIMENE Esimene nutitelefon oli uskumatult innovaatiline Kõige esimese nutitelefoni konstrueerisid Ameerika päritolu ettevõtted IBM ja BellSouth juba 1992. aastal, pannes sellele nimeks Simon (pildil). Laiemale avalikkusele 1993. aastal kättesaadavaks muutunud tootel puudusid nupud – toimingute, nagu näiteks telefoninumbri valimine, sooritamiseks tuli kasutada suurt osa telefoni esiosa katvat puutetundlikku ekraani. Muu hulgas sisaldas Simon näiteks märkmikku ning võimaldas saata fakse ja e-maile. Oma aja kohta võib seda pidada uskumatult innovaatiliseks.

Mai 2012

17

kindlustus

Seltsid pakuvad erinevate tingimustega reisikindlustust Kui suvine puhkusereis viib sind välismaale, tuleb juba lennupileteid või reisipaketti soetades kaaluda, kas osta ka reisikindlustus.

Kuna kõikide seltside tingimused on erinevad, tasub endale sobivaima leidmiseks võrrelda vähemalt kolme seltsi pakkumisi.

Heli Lehtsaar tarbijaveebi minuraha.ee toimetaja

R

eisikindlustuse leping hõlmab tavaliselt tervisekindlustust ehk meditsiiniabikindlustust ning selle eesmärk on hüvitada sulle ootamatu haigestumise või õnnetusse sattumise tagajärjel tekkinud

kulud. Levinumad lisakindlustused, mida saab juurde osta, on pagasikindlustus ja reisitõrkekindlustus.

Kui reisid Euroopas, siis tasub teada, et Euroopa Liidu riikides ja veel mõnes liitu mittekuuluvas riigis kehtib Euroopa ravikindlustuskaart. Kaarti saavad Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed Haigekassast tasuta taotleda ning see annab sulle õiguse arstiabile Euroopa

OLULINE ■ Kuna kõikide kindlustusseltside reisikindlustuse tingimused on erinevad, tasub võrrelda vähemalt kolme seltsi pakkumisi, et endale sobivaim leida.

■ Kui sinuga peaks reisil õnnetus juhtuma või haigestud, võta esimesel võimalusel ühendust oma kindlustusseltsiga. Kui maksad arstiabile kulunud summad esialgu ise kinni, hoia tšekid ja arved alles, sest kohustus oma kulusid tõendada on sinul. Ka siis, kui sul on sõlmitud reisitõrke kindlustus ning su reis jääb ära või lükkub edasi transpordifirma tõttu (näiteks lennuk ei väljunud tehnilise rikke või halva ilma tõttu), siis tuleb sul transpordifirmaltt reisitõrke põhjuse kohta tõend võtta.

Kindel katusealune.

Iga ilmaga!

Kiviprofiil

Liidu riikides, Norras, Šveitsis, Liechtensteinis jaa Islandil.

Euroopa ravikindlustuskaardi olemasolu ei tähenda siiski seda, et kui peaksid vajama arstiabi, on kõik tasuta. Esiteks ravikindlustuskaart erapraksistes ei kehti, nii tuleb leida riiklik raviasutus. Sealgi tuleb sul maksta patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, haiglas viibides voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi. Need summad on riigiti erinevad, ulatudes mõnekümnest eurost mitmesaja euroni. Teiseks ei kata kaart transpordikulusid ühest riigist teise – näiteks kui juhtub raske õnnetus ja ravi tuleb jätkata Eestis, kuid su transportimiseks on võimalik kasutada ainult lennutransporti. Selle kohta, kui suured võivad olla arstiabi puhul omavastutustasud näiteks Soomes, Rootsis või Hispaanias, saad infot Haigekassa kodulehelt. Selle info abil saad otsustada, kas sulle on jõukohane maksta omavastutustasud oma taskust või tuleks kaaluda meditsiiniabi kindlustuse ostmist.

Trapetsprofiil 20 katus

Valtsprofiil

Klassikprofiil

TALLINN Sõpruse pst 29 Tel. 53 44 33 88 tallinn@olly.ee Avame 01.06.2012

18 Mai 2012

TARTU Tähe 110 Tel. 56 202 300 tartu@olly.ee

VILJANDI Leola 58 Tel. 53 474 353 raido@olly.ee

RAKVERE Ringtee 4 Tel. 56 644 006 rakvere@olly.ee

JÕGEVAMAA Kassinurme Tel. 56 980 949 jogeva@olly.ee

Meditsiiniabi kindlustus Selle eesmärk on ravi- ja transpordikulude hüvitamine, kui sa reisi ajal ootamatult haigestud või satud õnnetusse, mille tagajärg on kehavigastus

kindlustus

lustushuvi saaks kaetud. Lisaks vaata üle, kas mingitele kuludele on kehtestatud eraldi limiit ja kui suur see on. Üldjuhul on eraldi limiidiga kuluks hambaravi, mille puhul ühes seltsis hüvitatakse sulle näiteks 128, teises 150 ja kolmandas 200 eurot.

Tutvu kindlasti välistustega, mille puhul kindlustusselts ei pea sulle hüvitist maksma. Hüvitamisele ei kuulu üldjuhul näiteks plaaniline ravi, taastusravi kulud, kroonilise haiguse ägenemine, samuti ei saa hüvitist, kui sa olid õnnetuse toimumise ajal joobes.

FOTO: SXC.HU

Reisitõrkekindlustus

või trauma. trauma Üldjuhul hüvitatakse vältimatu ars arstiabi, sh omavastutustasud ning hädavajalikud arsti määratud ravimid, samuti uuringud, haiglaravi ning sinu transpordikulud välismaal ja sealt koju. Tasub teada, et meditsiiniabi kindlustuse tingimustes võivad kehtida piirangud eakatele ja rasedatele.

Kindlustust ostes pööra tähelepanu kindlustussumma suurusele, mis peaks katma sinu võimaliku haigestumise kulud välismaal. Kindlustussumma suuruse variandid pakub reeglina välja selts ning sul võib olla võimalik valida mitme variandi vahel. Summa suurus sõltub ka sellest, millisesse maailma piirkonda/riiki sõidad – mida kaugem ja eksootilisem riik, seda suurem võiks olla kindlustussumma.

Erinevates seltsides on kindlustussummad erinevad. Mõnes seltsis võib sul näiteks Euroopa reisi puhul olla võimalik valida kas 30 000 või 70 000 eurone kindlustussumma, teises aga on summa kindlaks määratud: näiteks 45 000 või 100 000 eurot.

Kuigi kindlustussumma suurusest sõltub sinu kindlustusmakse, ära tee valikut ainult soodsaima pakkumise põhjal, vaid jälgi, et sinu kind-

Selle eesmärk on kindlustada reisi ärajäämise, katkemise või hilinemise vastu. Reisi ärajäämise põhjuseks võib olla näiteks kindlustatu või tema lähedase haigestumine. Seejuures on osade seltside tingimustes selgelt lahti kirjutatud, kes on lähedane inimene (nt ema, isa, laps, vend, õde), teistel seda tehtud pole. Sel juhul tuleks seltsist selle kohta enne lepingu sõlmimist täpsustust küsida ning teha seda soovitatavalt kirjalikult.

Reisi ära jäämise või katkemise põhjuseks on ka plaanipäraselt reisi sihtpunkti mitte jõudmine või ootamatu vajadus reisilt naasta – näiteks, kui sul on kodus käinud vargad, või lähedane inimene haigestus ootamatult.

Reisitõrkekindlustus ei hakka enamasti kohe kehtima. Kindlustusseltsid sätestavad lepingu jõustumise tähtaja erinevalt, näiteks võib leping jõustuda kas kohe või alles 2–5 päeva pärast selle sõlmimist ja kindlustusmakse tasumist.

Tutvu välistustega, mille puhul sulle reisi ära-

jäämisest, katkemisest või hilinemisest põhjustatud kahju välja ei maksta ning arvesta, et seltsiti on need erinevad. Tavaliselt on välistustena kirjas näiteks streik ja loodusõnnetus (orkaan, vulkaanipurse jne), kuid mõnedes seltsides on võimalik loodusõnnetuse riski vastu siiski kindlustada, kui osta lisakaitse.

Pagasikindlustus Selle eesmärk on kindlustada su reisile kaasa võetav pagas varguse või röövimise riski vastu, samuti juhuks, kui su pagas transpordiettevõtte süül kas hilineb, kaob või kahjustub. Üldjuhul kehtib sul pagasikindlustuse puhul omavastutus. Mõnedel seltsidel on omavastutuse summa suurus kirjas kindlustustingimustes ning see võib olla näiteks paarkümmend eurot, teistes seltsides lepitakse summa sinuga kokku lepingut sõlmides. Pööra tähelepanu sellele, mida pagasikindlustusega kindlustada ei saa.

Tavaliselt on sellisteks asjadeks näiteks raha, lennukipiletid, pangakaardid, kunsti- ja antiikesemed jne.

Hilisemate ebameeldivuste vältimiseks uuri, kuidas sa pead reisil pagasi eest hoolitsema. Näiteks võib kindlustusselts kehtestada erinõuded sülearvuti, videokaamera ja muu tehnika hoidmisele: seda ei tohi anda lennuki või bussi pagasiruumi ning kui tehnika ei ole parajasti su isikliku järelevalve all, tuleb see hotellis anda seifi või valvatavasse hoiuruumi. Näiteks kui lähed päevaks randa ning jätad sülearvuti hotellituppa, kust vargad selle minema viivad, ei ole kindlustusselts kohustatud kahju välja maksma.

INFO Kuidas saab taotleda Euroopa Ravikindlustuskaarti?

Eesti Haigekassas kindlustatu saab taotleda tasuta Euroopa ravikindlustuskaarti: ■ riigiportaali www.eesti. ee kaudu, ■ tuua taotlus ise klienditeenindusbüroosse (v.a keskosakond), ■ saata taotlus haigekassasse postiga, ■ saata taotlus haigekassasse digitaalselt allkirjastatuna e-postiga.

Vaata lähemalt www.haigekassa.ee

Mai 2012

19

remont

Kodule uued silmad Koos püsivalt soojade ilmadega on kätte jõudnud ka aknavahetuse kõrgaeg. Kuigi talvel on tootjate ja paigaldajatega võimalik hinna üle rohkem kaubelda, eelistab tüüpiline koduomanik oma elamu silmadele uued klaasid ette panna ajal, kui lõoke juba kõrgel lõõrib.

Arved Breidaks osuti@ajaleht.ee

A

knavahetust ette valmistades tuleb teha üksjagu valikuid, millele on mõistlik mõelda juba enne aknafirmasse minekut. Näiteks: kas vahe-

tada korraga välja kõik aknad või jagada investeering mitme aasta peale? Kas tellida puidust või plastikust raamidega aknad? Kas valida kahe- või kolmekordsed aknad? Kas eelistada suure tehase toodangut või otsida üles mõni väiketootja? Kas paigaldada uued aknad ise või tellida see teenus firmast?

Vahest kõige põhimõttelisem on valik aknaraami materjali vahel. Kas puit või PVC? Võib isegi öelda, et tegemist on osaliselt usuküsimusega, sest levinud arvamuse kohaselt tehakse „õiged” aknad puidust ja plastik on määratletav pigem odava ehk siis viletsama materjalina.

remont

Puitraami poolt räägib usk, et tegemist on n-ö hingava materjaliga, samas kui plastik sulgeb aknaava nii, et sealt ükski õhumolekul läbi ei mahu.

FOTO: SXC.HU

Aken ei peagi „hingama” „Tegelikult ei „hinga” ka puitaknad,” ütles kuues Eesti linnas kaubamärgi Glasaken all tegutseva OÜ Viidomõisa Aknad juht Erki Saarman.

Vähemasti mitte need puitaknad, mida tööstusliku masstoodanguna valmistatakse. Miks need peaksidki, sest „hingamine” tähendab lahtiseletatult ju tuule läbilaskmist ja selle vastu on uued pakettaknad suhteliselt kindlad. Toa tuulutamiseks võib teha akna lahti, ent selleks ei pea raami vahelt pidevalt läbi puhuma.

Teine müüt, mida ikka ja jälle kummutada tuleb, on arvamus, et puitraamiga aken peab plastikuga võrreldes paremini sooja. Tegelikult mitte ja selleks on Saarmani sõnul väga lihtne seletus: „Raam moodustab akna pinnast üksnes 10–12 protsenti.” Seega on ka raami roll soojuse pidamisel suhteliselt tagasihoidlik.

Akna pinnast on suurem osa kaetud siiski klaasiga ja see on soojapidavuse osas kriitilise tähtsusega.

Seega on raami materjali valik rohkem maitse küsimus. Ja hinna küsimus, sest puitraamid on üldjuhul PVCst kallimad.

Järgmine otsustus puudutab seda, kui soojapidavaks teie aknaavad saavad. Valida tuleb kas tehase tüüptoodangu ehk Saarmani sõnul

AKNAFIRMAD PAKUVAD OMA TOOTEVALIKUS KA UKSI ■ Uste tootmisel on laiemalt levinud materjalid puit, raud, alumiinium ja PVC. Eramutes ja suvilates on laiemalt kasutusel PVC materjalist sise- ja näiteks rõduuksed. Rauduksi ostetakse palju korteritele, aga ka koolidele ja rahvamajadele. Alumiiniumuksed on eelistatud teenindus- ja kaubandusettevõtetes.

■ Uksed on hooldusvabad ja üldjuhul ka piisavalt tugevad, et kannatada välja nendel näiteks voodilinade kuivatamine.

hea soojapidavusega akna ja viimasel ajal üha rohkem kasutust leidva passiivmaja akna vahel.

Tüüptoodanguks on tehastel kahekordse klaasi ja umbes 68–70 millimeetri paksuse raamiga (puidul õhem, plastikul paksem) aken. Passiivmaja akna raam on 10–15 millimeetrit paksem. Tavalise aknaga võrreldes muudab selle soojakindlamaks eeskätt kolmekordne klaas ning termoliist, mis asendab tavaakna alumiiniumliistu. >> lk 22

remont

Mõistagi on sellel ka oma hind: passiivmaja aken on tavalisest aknast kolmandiku võrra kallim.

Millal valida passiivmaja aken ja millal rahulduda tavalise aknaga, selgitab ASi Plasto müügiesindaja Herki Nurk. „See sõltub majast ja aknaava klaaspinna suurusest. Üksnes akna soojapidavusest pole tolku, kui näiteks lagi, seinad, katus sooja ei pea.”

Passiivaken annab Nurga sõnul suurema efekti korruselamute puhul, sest kortermajad peavad üldjuhul paremini sooja kui individuaalelamud.

Eriti juhul, kui korter juhtub asuma mõnel keskmisel korrusel. Siis võib kolmekordne aken osutuda puuduvaks täpiks I peal ehk muuta teie eluaseme tõeliselt säästlikuks.

Individuaalelamu puhul annab passiivaken Nurga kinnitusel suurema väärtuse juhul, kui maja kontseptsioon näeb juba projekti järgi selle ehitamist passiivmajaks või siis väga madala energiavajadusega hooneks. Passiivakna eelised tulevad välja ka suurte klaaspindade puhul ehk mida suuremad on aknad, seda suurem on energiasääst, mille tagab kolmekordne aken.

Hooldusvaba plastik Materjali valikul võiks mõelda sellelegi, millist hooldust aknad hiljem vajavad. Plastikust aknad on hooldusvabad, kui jätta kõrvale nendelt tolmu ja mustuse võtmine. Saarmani andmeil tikuvad inimesed mõnikord akna sulusesüsteemi õlitama, ent see võib, vastupidiselt soovitule,

akent hoopis kahjustada. Sulusele kantud määre hakkab koguma tolmu ja mustust, mis muudab akna avamise ja sulgemise ajapikku järjest raskemaks. Lahenduseks on sellisel juhul vaid suluse vahetus. Üldiselt on PVCaken nii Saarmani kui Nurga kinnitusel aga väga kasutuskindel ja need näited, kus midagi on rikki läinud, on üksikjuhtumid.

Seevastu puitakna puhul on selle hooldamine vajalik. „Puitaken, ükspuha, kuidas seda on töödeldud, meie kliimavööndis, kus on nii suur temperatuuride vahe, hooldusvaba ei ole,” kinnitas Saarman. „Sees ei juhtu sellega midagi, aga väljastpoolt tuleb seda orienteeruvalt seitsme aasta tagant üle värvida.”

Insenertehniliselt ei ole PVCakna eluiga määratletud. Euroopas pandi esimesed plastikust aknad majadele ette 1970. aastate alguses ja need püsivad ees ka nüüd, 40 aastat hiljem. Küll on Herki Nurga sõnul täiustunud mehaanika ja akende kasutamine on muutunud mugavamaks.

Seejuures on aknatootjad läbi aastate ja aastakümnete hoidnud valtsid ja sulused standardsena, mis võimaldab Nurga sõnul neid vajadusel välja vahetada. Seda muidugi eeldusel, et aknatootja, kellelt te kunagi aknad ostsite, endiselt ka töötab või kasutab sama tehnoloogiat mõni teine firma.

Majandusbuumi järel läks ka Eestis mitu aknatootjat hingusele. Kas see tähendab, et nüüdseks pankrotistunud firmast akna ostnud kliendid peaksid tuleviku pärast muretsema? Saarmani SOOVITUS. Korteri või maja puhul, kus aknaid on kolm-neli või rohkem, on mõistlik vahetada kõik korraga välja. Töö tehakse ära ja remont ei jää mitme aasta peale venima.

FOTO: SXC.HU

sõnul müüb Glasaken sisuliselt sama toodet, mida pankrotistunud Glaskek. Kui aga pankrotistunud firmal pole tehnoloogilises mõttes pärijat, siis võib Saarmani sõnul tõesti juhtuda, et varuosad ei klapi omavahel kokku ja näiteks avatav raam tuleb välja vahetada.

Mõistlik on töö lõpule viia Milliste väljaminekutega tuleb akende tellimisel veel arvestada?

Koos akna vahetusega oleks mõistlik paigaldada välimine veeplekk ja aknalaud ning teha viimistlus nii sees kui väljas. Kuigi aknad paigaldatakse igal juhul ilmastikukindlalt ja kohene välisviimistlus ei ole tingimata vajalik, siis pikema aja jooksul ei ole Saarmani sõnul tihenduseks kasutatav vaht välitingimustes vastupidav ja seda tikuvad ka linnud nokkima.

Betoonpõrandate ehitus Tel 527 7638 www.esc24.ee

22 Mai 2012

remont

Kui tellida firmast täispakett, mis hõlmab vanade akende eestvõttu, äravedu, uute paigaldamist ja viimistlust, tuleb keskmiselt akende hinnale lisada 40 protsenti.

Ajaliselt kulub akende eest ettemakse tegemise päevast kuni nende ettepanekuni üldjuhul 20 päeva. Erinevatel tehastel on kättetoimetamise aeg erinev ja see sõltub paljuski tehase tootmisvõimsusest. Mida suurem see on, seda kiiremini saavad ka aknad tehtud.

Aknavahetustööle kuluva aja planeerimisel tuleb arvestada ühe akna paneku ajaks umbes tund ja veerand.

Kui saad, vaheta korraga Kui akende vahetus veel täies mahus ees seisab, tuleks välja mõelda seegi, kas vahetada korraga kõik aknad või jagada töö ära mitme aasta peale. Korteri puhul, kus aknaid on kolm-neli, on mõistlik vahetada kõik korraga välja. Töö tehakse ära ja remont ei jää mitme aasta peale venima.

Individuaalelamu puhul, kus aknaid on kümmekonna ringis, võib nende korraga väljavahetamine olla perele majanduslikult koormav. Kas võtta laenu? Saarman soovitab sellise valiku korral tõesti pangalaenu kaaluda. Esiteks saab kümne akna korraga tellimisel suurema allahindluse ja kui korraga aknad välja vahetada, on ka kokkuhoid küttekulude pealt kohe maksimaalne.

AKEN TEEB END ISE PUHTAKS ■ Kümmekond aastat pakuvad klaasitootjad ka nn isepuhastuvat klaasi, mis sobib hästi sellistele klaaspindadele, mille pesemine on raske või soovib majaomanik end aknapesuga vähem koormata.

■ Päris isepuhastuv see klaas siiski pole, sest puhtaks saamiseks vajab seegi vett.

Ent üldjuhul piisabki vaid veest, vihmaveest, sest klaasil on kattekiht, mis muudab vihma üle kogu klaaspinna laotuvaks kileks, mis uhabki mustuse minema.

■ Oma „abi” osutab puhastamisel ka UVkiirgus, mis klaasikatte mõjul lagundab pinnale kogunenud mustuse, et vihm võiks selle maha pesta.

■ Esmakordselt sellise klaasiga turule tulnud Prantsuse klaasitootja Saint-Gobain Glass aga rõhutab, et päris hooldusvaba see klaas siiski pole ja vajab siiski pesemist, olgugi et vähem kui tavaline aknaklaas.

UKSESALONG

DĞdžŝŶ ĂůƟĐ Km Sõpruse 145, Tallinn, tel 650 6116 Lao 12-5, Pärnu, tel 443 1518 E-R 9-18 L 9-15

www.mexin.ee

Tartus Anne 44, tel 7 420 148, tartu@glasaken.ee Tartus Lõunakeskus (liuvälja ukse kõrval), tel 7 457 171, lounakeskus@glasaken.ee Viljandis Kauba 10, tel 43 34 272, viljandi@glasaken.ee Võrus Jüri 27, tel 78 22 722, voru@glasaken.ee Põlvas Oja 7, tel 79 76103, polva@glasaken.ee Valgas Vabaduse 12, tel 76 61684, valga@glasaken.ee

Mai 2012

23

remont

Odavate akende müüjad tegutsevad taas Majandusolukorra paranedes on Eestis taas märgata toimetamas odavate, peamiselt Poola päritolu akende müüjaid, kellega kaupa tehes paljud aknaostjad ehitusbuumi ajal näppe kõrvetasid, vahendab Postimehe veebiväljaanne Tarbija24.ee.

Mõned kriisiajal koos ostjatele antud garantiidega kui vits vette kadunud ettevõtted tegutsevad lausa samadel aadressidel. Aknaid müüvas ettevõttes Arutech ekspordi eest vastutava Katerina Kraavi sõnul on tarbijad nüüd loodetavasti ettevaatlikumad ning ei kiirusta tellima aknaid kahtlase taustaga ettevõtetelt. „Ettevaatlikkuseks on ka põhjust. Pärast ehitusbuumi lõppu avastasid paljud aknaostjad, et garantiiküsimustega pole enam kellegi poole pöörduda. Ühel hetkel olid pea kõik väiksemad aknamüüjad firma tegevuse lõpetanud, eriti need, kes pakkusid turuhinnast palju madalamalt peamiselt Poola päritolu aknaid,” rääkis Kraavi.

Ta lisas, et Poola aknatootjad püüdsid kriisi ajal kanda kinnitada ka Skandinaavias. „Suheldes tellijatega messidel Rootsis ja Norras, kuuleb sageli etteheiteid Poola päritolu odava, kuid ebakvaliteetse toodangu aadressil. Eesti tootjatele pole see halb uudis, sest meie toodang on kaasaegne ja kvaliteene, samas hinnad aga väga mõistlikud,” lausus Kraavi.

Eesti tarbija väärtushinnangud sarnanevad Kraavi sõnul Skandinaaviale ning Eesti tarbija hindab ka keerulisemaid, innovatiivseid ja energiasäästlikke lahendusi.

Arutech Parimad Aknad OÜ on asutatud 1999. aastal ning tegeleb plastakende, uste ning vaheseinte tootmisega. Ettevõtte kaks tootmisliini võimaldavad toota 350−400 akent päevas. Arutechil on 21 filiaali üle Eesti ning ettevõttes töötab 130 inimest.

KORTERELAMUTE TOETUSTE TAOTLUSTE ESITAMISE TÄHTAEG PIKENES ■ Majandus- ja kommunikatsiooniminister pikendas korterelamutele mõeldud rekonstrueerimistoetuse taotluste vastuvõttu 30. novembrini 2013.

■ Toetuse piirmäärad sõltuvad korterelamu rekonstrueerimise komplekssuse tasemest.

■ 35protsendlise toetuse saamiseks peab toetust taotlev korterelamu rekonstrueerima küttesüsteemi lokaalselt reguleeritavaks, paigaldama radiaatoritele küttekulude jaoturid, soojustama ja rekonstrueerima fassaadi osaliselt või täies mahus, soojustama ja rekonstrueerima katuse, vahetama kõik aknad energiasäästlike akende vastu, paigaldama soojatagastusega ventilatsioonisüsteemi, täitma energiaauditis toodud soovitused ja programmi „Korterelamu renoveerimislaen” nõuded ja saavutama rekonstrueerimisega vähemalt 50protsendilise energiasäästu soojusenergia tarbimiselt ning saavutama energiamärgise klassi C. ■ 25protsendilise toetuse saamiseks peab toetuse taotleja rekonstrueerima küttesüsteemi lokaalselt reguleeritavaks, paigaldama radiaatoritele küttekulude jaoturid, soojustama ja rekonstrueerima fassaadi osaliselt või täies mahus, soojustama ja rekonstrueerima katuse, vahetama kõik aknad energiasäästlike akende vastu, mida eelnevalt vahetatud ei ole, ja saavutama rekonstrueerimisega vähemalt 40protsendilise energiasäästu soojusenergia tarbimiselt ning energiamärgise klassi D. ■ 15protsendilise toetuse saamiseks peab toetust taotlev korterelamu saavutama energiasäästu kuni 2000 ruutmeetrise suletud netopinnaga korterelamus vähemalt

20 protsenti, üle 2000 ruutmeetri suuruses korterelamus vähemalt 30 protsenti, täitma energiaauditis toodud soovitused ja programmi „Korterelamu renoveerimislaen” nõuded.

■ Rekonstrueerimistööde teostamisega tuleb hoones tagada sisekliima vastavus nõuetele ning korterelamu peab saavutama vähemalt energiamärgise klassi E. ■ KredExi renoveerimislaenu taotlev korterelamu saab esitada toetuse taotluse koos laenutaotlusega Swedbank’i või SEB Panka. Korterelamud, mis kasutavad renoveerimisel ainult omavahendeid või korterelamud, kes ei kuulu KredExi korterelamu renoveerimislaenu sihtgruppi ning kasutavad muud panga renoveerimislaenu, saavad esitada toetuse taotluse koos lisadokumentidega KredExile.

■ Rekonstrueerimistoetust sai taotleda alates 30. septembrist 2010 ning praeguseks on toetus eraldatud 306 korterelamule 9,5 miljoni euro ulatuses.

KATUS LÄBI? TEEME ÄRA! Tuleme kohale ja mõõdame. Valmistame ning paigaldame. Üle Eesti.

VALGUST LÄBILASKVAD MATERJALID ja SUITSUEEMALDUSSÜSTEEMID. Saadaval Bauhofi kauplustest üle Eesti

VILJANDI

PAIDE

VALGA

Koidu t 13 tel/faks 433 7100 gsm 509 9543

Pärnu t 116 tel/faks 385 3025 gsm 5343 2543

Männiku 2a tel 766 1580 gsm 503 9543

24 Mai 2012

Keraplast OÜ

Valdeku 132, Tallinn

z

Tel 659 9249

z

www.keraplast.ee

z

aed

Moodne aednik Kuigi põhilised aiatööriistad on juba ammuilma leiutatud, toovad nende tootjad igal kevadel turule ikka mõne uue modifikatsiooni, mis peaks muutma tarbija arusaama mugavast aiatööst.

Arved Breidaks osuti@ajaleht.ee

FOTO: ARHIIV

„O

mavahel konkureerivad tootjad toovad pidevalt turule uusi lahendusi, püüdes üksteist üle trumbata,” rääkis Tondi K-Rauta aiaosakonna juhataja Hannes Hallmets. Mõistagi võidab sellest kõige rohkem klient, kelle jaoks tööriistade turvalisuse ja kasutusmugavusega seotud uued lahendused ongi mõeldud.

Kuigi labidas jääb ikka labidaks ja ka aiahargi põhiolemus samaks, liigub firmade tootearendus selles suunas, kuidas muuta need igivana algkuju järgi valmistatavad tööriistad kasutajale võimalikult mugavaks. „Selle saavutamiseks lisatakse põrutusvastaseid elemente, kasutatakse uudseid materjale, mis tagavad parema käes püsimise,” ütles Hallmets. „Näiteks labidate ja harkide kuju on loodud nii, et nende kasutamine oleks võimalikult mugav, ergonoomiline ja ei koormaks töötegijat.”

Nii on Fiskarsi tootevalikus reguleeritava varrega labidad-hargid, et need sobiksid hästi kätte igas kasvus töötegijale. Rehavarred jällegi on tehtud tilgakujulise läbilõikega, sest sellisena püsivad need paremini käes.

Peale selle nuputavad tootearendajad, kuidas vastaksid moodsad aiatööriistad kõige paremini kasutaja muutunud nõudmistele. Needsamad labidad ja hargid pole kitsalt talupidamises kasutatavad tööriistad, vaid vajalikud ka linnakodu aias, kus aga erinevalt maakodust ei

JÄTA MEELDE!

Aiatööriistad tuleb pärast kasutamist puhastada, vajadusel õlitada ning roosteplekid liivapaberiga maha nühkida ning õliga edasise korrodeerumise vastu kaitsta.

pruugi tööriistade hoidmiseks olla üleliia vaba ruumi.

Seda silmas pidades on Fiskars loonud QuikFit varre, mille otsa on võimalik kruvida kuni 35 erinevat tarvikut puude, muru ja õue hooldamiseks. Pakutakse nelja tavalist ja kaht teleskoopvart, mis peale ruumi võimaldab ka raha kokku hoida. 2010. aastal võitis see instrument Hallmetsa sõnul Red dot disainiauhinna.

Amortisaatoriga labidad Gardena tõi tänavu kevadel turule uut tüüpi labidate ja aiaharkide sarja Terraline, mille uudsus seisneb tööriistale lisatud põrutusamortisaatoris. Tegemist on unikaalse lisandiga, mis on esitatud patenteerimiseks.

Tootesarja kuuluvad eri kuju ja otstarbega labidad ja hargid, mis lisaks amordile on varustatud ka kummist libisemiskindla jalatoe ja laia käepidemega, millest vajadusel saab kahe käega kinni võtta. „Mitmed aiatööd nõuavad palju jõudu,” selgitas Husqvarna Eesti tegevjuht Jaanus Vahesalu. (Gardena kuulub Husqvarna ettevõtete

gruppi). „Gardena põrutusamortisaator kaitseb käsi põrutuse eest, kui labidas peaks hoogsal töötamisel põrkuma näiteks vastu kivi või puujuurt. Samas ei sega amort pehme pinnase kaevamist.”

Põliste tööriista prototüüpide täiustamise kõrval näevad tootjad vaeva ka sootuks uute loomisega, mis aiatööd lihtsustavad. Üks selline on Hallmetsa sõnul näiteks Fiskarsi pinnasepuur, mis teeb istutamistöö ja aiaehituse tunduvalt lihtsamaks. Või teleskoopvarrega umbrohunapsik, millega koduaias võililledega rinda pista. Tööriist on kerge ja mugav kasutada ning erinevalt käsitsi juurimisest ei nõua kummardamist.

Aiatööks vajalik arsenal Moodsad aiatööriistad võivad olla küll innovaatilised, kuid klassikalisi aiatööriistu need siiski ei asenda. Millised on need abivahendid, milleta aednik kindlasti hakkama ei saa ja millest tuleks alustada näiteks perel, kes on paneelmaja korteri oma maja ja seda ümbritseva aia vastu vahetanud? >> lk 26

FOTO: PEETER KÜMMEL/„SAKALA”

aed

„Aiaga majapidamises peaks kindlasti leiduma terav saag ja kirves, korralik tugev labidas ning hark,” ütles Hallmets. Sügisel ja kevadel on aia koristamisel asendamatud metallist ja plastikust rehad. Kevadel läheb viljapuude lõikamisel kindlasti tarvis oksalõikurit ja -saagi, samuti taimede istutamiseks vajalikke tööriistu.

Kes rajab iluaia kõrvale ka tarbeaia, vajab mulla kaevamiseks ja kobestamiseks korralikku aiaharki. Hargi eelis labida ees seisneb Hallmetsa sõnul selles, et hargiga saab muld rohkem õhustatud ja ka vihmausse vigastab see vähem.

Ent labidat läheb vaja tõsisemate mullatööde jaoks, nagu puude ja põõsaste istutusaukude kaevamine ja peenramaa rajamine. Sõltuvalt pinnasest tuleb valida ka sobilik tera. Kõva, kivise ja savise pinnase jaoks sobib paremini terava otsaga labidas, kumeraotsalise labidaga on jällegi parem kaevata liivast ja pehmema muldkattega pinnast.

Tarbeaias ei saa läbi ka kõpla ja käppkobestita, mis on abiks peenarde mullakooriku purustamisel, kobestamisel ja rohimisel.

Aiakääride valikul tuleb jälgida reeglit, et väikesed, vaheliti teradega oksakäärid on mõeldud peenemate okste ja noorte kasvude lõikamiseks, mille jämedus jääb alla 16 millimeetri. Jämedamate ja ka paksemate kuivanud okste eemaldamiseks on loodud alasiga oksakäärid. Ning lõpuks: majapidamises peaks olema ka kirve- ja noateritaja.

Hallmets paneb aiapidajatele südamele, et tööriistad tuleb pärast kasutamist puhastada, vajadusel õlitada ning roosteplekid liivapaberiga maha nühkida ning õliga edasise korrodeerumise vastu kaitsta.

UUDNE VÄETIS – VIHMAUSSI SÕNNIK ■ Aianduskeskus Hansaplant tõi sel kevadel müüki vihmaussi sõnniku ehk biohuumuse, mis on ökoloogiliselt puhas orgaaniline kompost.

■ Uudset väetist saadakse veise sõnniku ümbertöötlemisel sõnnikuussidega. Produkt on lõhnatu, sõmer, mustale mullale sarnanev mass, mis sisaldab tasakaalustatud kombinatsioonis terve rea vajalikke toitaineid, mikroelemente, fermente ja muud taimede kasvu soodustamiseks vajalikku. Ühtlasi puudub vihmaussi sõnnikus patogeenne mikrofloora, umbrohujuured, helmintide munad ja raskmetallide osad.

Allikas: www.hansaplant.ee

MÄNGUMAJAST ELUMAJANI. LEIA SOBIV TOODE HOONE24.EE KATALOOGIST info@hoone24.ee

www.hoone24.ee

AiatÜÜ ilma vaevata Signe Siim aiandusraamatute toimetaja

S

aabunud kevad rþþmustab igaßht – päikesepaiste meelitab þue ka kþige tubasema nohiku. Ikka tärkavast loodusest, värskest tuulekesest ja imelistest lþhnadest osa saama. Kevadel vþistlevad salamahti kþik need, kel pisutki aednikuverd – just säravad kevadlilled sunnivad vþþrastesse aedadesse sisse kiikama ja vaagima, kas seal on midagi ilusa-

,PEVBFE LBVOJLT VBFE LBV 4Ă WBJNNVUBUVE E QVJEVTU QFFOSBĂŠĂŠSJTFE BJBQPTUJE MBUJE KB MJQJE MJMMFLBTUJE OJOH MJMMFLBTUJE OJOH QBMKV UFJTJ UPPUFJE QBMKV UFJTJ UPPUF LBVOJ LPEVBJB LBVOJ LPEVB SBKBNJTFLT 7BBUB NFJF BBTUB UPPUFLBUBMPPHJ XXX JNQSFTU FF

mini, paremini, þnnestunumalt tehtud kui endal. Imeliselt virguv aed kiidab tegijat ega lase nähtud vaeval sugugi välja paista.

Aga aednik ei tohi tark olla ßksnes taimi valides, lehevärve kokku sättides ja viljavaheldust planeerides. Oskuslikult tuleb ka aiatÜid teha, hoides tervist ja arvestades oma organismi vþimetega. Kes vähegi kokku puutunud þpetatud aednikega, see on kindlasti kuulnud tarkuseteri, et aiatÜÜpäev tuleb planeerida vaheldusrikas – midagi teha kummardades (näiteks kaevata), midagi sirutades-kßßnitades (näiteks oksi kärpida) ja higistamaajavale tÜÜle peab järgnema rahulikum tÜÜjärg, et puperdama kippuv sßda saaks jälle maha rahuneda. Ei tohi unustada sedagi, et ka homme on päev. AiatÜÜ ei saa niikuinii kunagi valmis.

Mþned nipid, mida meeles pidada: 1. arvesta oma fßßsisega – esimesed kevadised tÜÜpäevad olgu lßhemad ja leebemad, kui talvel on vähe liikumist olnud;

KATALA kaubamärgi all pakume Eestis disainitud ja toodetud kvaliteetseid

puidust karkassiga kasvuhooneid ning aiandusmÜÜblit.

Kþik KATALA tooted valmivad käsitÜÜna.

www.katala.ee a ee katala@hot.ee t.ee

6. vali ka jalanĂľud vastavalt tÜÜle, väldi niiskel pinnasel (vĂľi redelil turnides!) libedaid taldu! Ăœlekaalulised aednikud peaksid eelistama väikese kontsaga jalatseid; 7. vali omale sobilikud tÜÜriistad – hea tÜÜriist on kerge, ergonoomilise käepidemega (vasakukäelistel on omad!), Ăľige pikkusega varrega – käepide ei tohi ulatuda sĂźdamekĂľrgusest Ăźlespoole ega ka palju allapoole (vale pikkusega labidavars garanteerib kaevajale seljavalu); 8. kui vĂľimalik, vali eriti kvaliteetsed tÜÜriistad.

Need on kßll kallid, aga korraliku hoolduse korral peavad su eluaja vastu; puhasta kþik osad mullast jm pärast iga tÜÜpäeva; oksakääre þlita ja terita hoolikalt, eriti sßgisel talvekorterisse jättes; 9. eelista alati raskete asjade lohistamist nende tþstmisele ja kandmisele; 10. maakaevamisel eelista labidat, millel on lai tagasikeeratud serv jala toetamiseks, nii saad kasutada jþudu mugavamalt; vþimalusel vaheta jalga ja juhtkätt;

2. enne suuremaid kurnavamaid tÜid painuta-siruta end veidi ehk vþimle keha soojaks, pärast raske ßhetßßbilise tÜÜ lþppu tee mþned venitusharjutused, arvestades, et kummardava tÜÜ korral tuleb nßßd sirutada ja vastupidi – koormus jäägu tasakaalu;

11. pßßa raskusi kandes hoida käed kehale lähedal ja raskus vþrdselt mþlemale käele ja jalale jagada;

3. riietu vastavalt ilmale ja tÜÜle, karda tuult alaseljale ja kuklale (need niiskuvad tÜÜd tehes kiiresti ja on aldis tuuletþmbele);

13. see ei ole ßldse häbenemisväärne, kui rohid neljakäpukil ja paned pþlvede alla niiskusttþrjuva mati (hoiab ka maapinna vþimaliku kßlmuse liigestest eemal). Pakutakse suisa erilisi pinke-aluseid, mida saab pÜÜrata vastavalt vajadusele. See näitab, et oled nutikas aednik ja oskad end hoida. Neljakäpukil saad teha ka rohimise käigus seljale harjutusi, seda kßßru lßkates ja nþgusaks tþmmates. Nii väsid vähem ning alaseljal ja liigestel ei ole ßlekoormuse ohtu. Kßkitamine on pþlvedele, eriti lopsakama ßmbermþþdu juures, vastunäidustatud.

4. kanna korralikku peakatet − sitikad ei satu juustesse, päike ei kĂźpseta (päikesepiste ei ole naljaasi ja see ei ole Ăźldse nii harv, kui arvata vĂľiks!) ja tuul ei tee liiga; 5. kasuta korralikke tÜÜkindaid (kogenud aednikud kreemitavad käed enne kinnaste kätte tĂľmbamist paksult kokku, kui ka kßßnealused jätad kreemi täis, on neid pärast mugavam puhastada); kindad vali vastavalt tÜÜle – kaevamiseks nahkpeopesaga ja paksemad, istutus- ja rohimistÜÜks kummeeritud peopesaga, oksalĂľikuseks tihedad, et okkad ei torgiks;

FOTO: SILLE ANNUK/„POSTIMEES�

aed

12. raskusi tþstes ära kummarda selga kþveraks, vaid lasku-tþuse pþlvedest sirge seljaga;

14. väikeses aias raja (iseäranis kÜÜgiviljade tarvis) tþstetud peenrad, saad pingil istudes vþi peenraservale toetades mugavalt toimetada.

Allikas: Briti Kuningliku Aiandusseltsi (RHS) vþrgukßlg ja „Aianduse entsßklopeedia� (eesti keeles kirjastus Varrak, 2010), aiatÜÜriistade tootjate kataloogid.

Mai 2012

27

aed

Puude ja põõsaste lõikamine Puude ja põõsaste oluliseks hooldustööks on nende okste lõikamine ja võra kujundamine.

Sellega saab reguleerida taimede kasvu ja kuju, õitsemist ja viljakandvust, tervist ja vastupidavust. Okste lõikamine ei kuulu mitte kõigi puude ja põõsaste iga-aastaste hooldustööde hulka. See on töö, mis tuleks ette võtta siis, kui selleks on tõesti vajadus, mitte aga siis, kui naabrimees seda teeb.

Kõikidele liikidele on eriti sobimatu lõikusaeg pungade puhkemisest lehtede täiskasvamiseni. Sel ajal kasutavad taimed kogu energia lehtede, võrsete ja õite kasvatamiseks ning neil on raske toime tulla lõikamisest tekkinud stressiga, moodustada kaitsebarjääre ja haava kinni kasvatada. Oksa koor on siis väga õrn ja on oht seda vigastada. Viljapuudel on seda lõikusaega kasutatud liiga jõulise kasvu mahasurumiseks. Lehepind väheneb siis kõige pikemaks ajaks.

Mõned spetsialistid peavad ebasobivaks

HOOLDUSLÕIKUS KUU JÄRGI ■ tagasi lõigata kahaneva kuu ajal tulemärgis; ■ hekki pügada kahaneva kuu ajal; ■ viljapuid lõigata tagasi kahaneva kuu ajal viljapäevadel; ■ haigestunud puittaimi lõigata kuu loomise ajal.

ka lehtede langemise aega. Hilissügisene lõikus segab toitainete ladestumist, mis on vajalikud järgmise aasta kasvuks. Ka on mädanikke põhjustavate seente elu seatud niiviisi, et just sel ajal on õhus palju seeneeoseid (teine selline periood on mais-juunis).

Kerget lõikust võib teha igal ajal. Murdunud ja surnud okste äralõikamine ei sega taimede arengut ning pole vajadust selleks paremat hetke oodata.

Allikas: Väino Eskla ja Sulev Järve „Puude ja põõsaste lõikamine”, kirjastus Varrak, 2012.

Üldisi soovitusi lõikamiseks • Lõikamisvajadust vähendab kasvukohale sobivate liikide valik ja õige istutustihedus.

• Enne lõikama asumist tuleb endale selgeks teha, mida sellega tahetakse saavutada.

• Taimi tuleks lõigata sagedamini ja vähe korraga, mitte aga harva ja palju korraga.

Viimasel juhul kipub tekkima liigselt vesivõsusid, suurte haavade paranemine võtab kauem aega ning nakkusoht on suurem.

Tugev lõikamine on paratamatu vanade viljapuude põhjaliku noorendamise korral.

• Taimeliikide tundlikkus lõikuse suhtes on erinev. Osa talub kääri- ja saetööd väga hästi, teised aga ei kannata üldse.

• Üksikult kasvavaid ja hõredalt istutatud taimi ei ole vaja reeglina nii tihti lõigata kui tihedat taimestikku (hekki, põõsarühma).

• Võimaluse korral peaks püüdma säilitada taimeliigile omast looduslikku kuju ja kasvuviisi.

Erandiks on pügatavad hekid, mille puhul taimedele omaloomingu võimalust ei anta.

MINA KASVAN VAID PARIMAL MULLAL!

Lõikamisaeg Ilu- ja marjapõõsaste lõikamise aja määrab nende liik, kasutamine (vabalt kasvavad või hekid) ning õitsemine. Puude oksalõikuseks peetakse tänapäeval sobivaks nii kevadtalvist kui ka suvist perioodi.

Puude tervise seisukohalt on sobivaim lõikusaeg taimede kõige aktiivsema elutegevuse perioodil – maist augustini. Ainult kasvuajal on puudel piisavalt energiat, et moodustada kaitsebarjääre mädanikuseente tõrjeks; sel ajal areneb ka lõikekohti sulgev haavapuit kõige kiiremini. Tulemuseks on haavade korralik kinnikasvamine ning tekkinud mädanikukollete kapseldumine. Lehes puudel on lihtne märgata ja ära lõigata kuivanud oksi.

Puhkeperioodil (soovitavalt märtsis-aprillis) on puid ja põõsaid lõigata kõige mugavam. Sel ajal ei ole aednikud veel koormatud kevadtöödega. Ka paistavad raagus puudel kasvuvead ja väljalõikamist vajavad oksad paremini silma. Oksi ei tohiks lõigata suure (alla -10 °C) külmaga, sest läbikülmunud oksad on rabedad, murduvad liiga kergesti ning lõigates tekivad oksakraesse lõhed. Halb on aga see, et talvised lõikekohad jäävad kauaks avatuks, sest puhkeperioodil ei reageeri taim kuigi kiiresti. Sageli kärbub kambium lõikehaava servades (nekroos), seeläbi haav suureneb ning seentel on lihtsam kudedesse pääseda.

28 Mai 2012

“Selleks, et kasvaksin maitsvaks ja kauniks vajan ma parimat mulda. Sellist, nagu on BIOLANI AIAMAA MUST MULD, mis meeldib mulle ja minu sugulastele köögiviljaaias ning sõpradele lillepotis.”

BIOLANI AIAMAA MUST MULD: - VÄETATUD MULLASEGU - EI SISALDA UMBROHUSEEMNEID - SOBIB KASUTAMISEKS ERALDI VÕI SEGATUNA TAVALISE PINNASEGA

FO TO :

SX C.

HU

test

NIPP Kuidas eemaldada rõivastelt nätsuplekki?

■ Pista riietusese, millele näts on külge kleepunud, sügavkülma. Hoia seda seal paarkolm tundi ning seejärel hakka külmunud nätsu tükikesehaaval lahti murdma. Seejärel pese nagu tavaliselt.

■ Võta jääkuubik, hõõru sellega nätsuplekki ning hakka ettevaatlikult noaga lahtisulanud nätsutükikesi maha kraapima.

■ Kui on näts laiali läinud, st õhukese kihina riidel, siis saab selle kuuma triikraua ja salvrätiga kergelt ära. Pane salvrätt nätsu peale ja suru natuke aega triikrauaga. Kui on nätsu rohkem, tõsta salvräti puhas koht jälle pleki peale ja korda protseduuri.

■ Nätsu saab riietelt lahti, kui hõõruda seda päevalilleõliga ja siis pesta seebiga.

■ Nätsu aitab nii riietelt kui ka juustest lahti sulatada äädikas.

Karge mündimaitse teeb suu värskeks Tea Raidsalu osuti@ajaleht.ee

K

aupluses võtab närimiskummi valik silme eest päris kirjuks, sest eri tootjatelt on sorte kümneid. Ega selle suure valikuga rahulikult tutvuda polegi tõtt-öelda võimalik, sest nätsupakid on asetatud kassa juurde ja seal sobrades võib teenida järjekorra takistamise eest pahameelt. Ja nii rändab ikka ostukorvi vana tuttav järeleproovitud lemmik.

Avastamisrõõmu pakub see teema aga palju!

Nätsu testimisel jäid seekord kõrvale puuvilja- ja marjamaitselised nätsud ning proovimiseks sai võetud üksnes mündi- ja piparmündimaitselised närimiskummid. Hindeid hammaste sõpradele ei pannud, igaüks sai väikese kommentaari selle kohta, kuidas see maitses, kui kaua maitse kestis, milline tundus koostis.

1. Jenkki Spearmint, rohemündi maitseline närimiskumm Toodetud Soomes R-kiosk, 1€ Nätsupatja närima hakates ei muutu see teraliseks pudruks, vaid ühtlaseks kummiseks massiks. Maitse tundub

Seekordses testis astub üles kuraditosin närimiskummi, selgitamaks, missugust värskust need pakuvad. Sõna saab ka spetsialist, kes selgitab närimiskummi vajalikkust ja toimet.

algul liialt magus ja vähe piparmündine, kuid värskust annab piisavalt. Pala suurus on paras, närimine ei ole liialt koormav.

Jenkkid on pakitud grip-ribaga suletavatesse kottidesse. Need on kõige etemad nätsupakid üldse, olles väga mugavad ja hügieenilised.

2. Jenkki Peppermint, piparmündimaitseline närimiskumm Toodetud Soomes Rimi, 0.79€ Värske ja tugeva maitsega.

Nii kummaline, kui see ka ei tundu, on sinine Jenkki selline näts, mis läheb närides paremaks, sest kuigi piparmündimaitse kaob, ei ole see ebameeldiv. Samuti ei lähe näts pärast pikka mälumist suus püdelaks ega lagune laiali.

3. Mentos, mündimaitseline närimiskumm rohelise tee ekstraktiga Toodetud Venemaal Comarket, 0.46€ Väga õrn maitse ja see kaob kiiresti. Kui nätsupatja närima hakata, krõmpsuvad mingid terakesed hammaste all ning kui see järele jääb, kaob ka maitse. Ega see suud eriti värskenda. Liiga pehme ja lödi, isegi vedel, tundub, nagu sulab suus ära. Ebamugav närida, sest kleepub hammaste külge.

Mentose nätsude pakend meeldib hästi, sest karp on üsna tugevast materjalist ja hea on see, et kaant saab uuesti sulgeda ja allesjäänud nätsud ei pudene laiali.

4. Mentos, valgendava toimega mündimaitseline närimiskumm rohelise tee ekstraktiga Toodetud Venemaal Comarket, 0.46€ Mõnus mahe värskendav maitse, kuid maitset võiks hoida pikemat aega. Koostis on normaalne, ei ole liialt kõva ega ülearu pehme. Ümmargune nätsupadi on üpris suur ja esialgu harjumatu.

5. Wrigley’s Electro, mündimaitseline närimiskumm Toodetud Prantsusmaal Comarket, 1.55€ Üks vähestest nätsudest, mis on saadaval lehtedena. Väga terav ja torkiv maitse, mis närides muutub üha intensiivsemaks. Maitse on liiga kange ja pikalt seda suus hoida ei kannata. Naljakas ja ootamatu on seegi, et näts pole harjumuspärane valge, vaid leheroheline.

6. Wrigley’s Instinct mentooli- ja mündimaitseline närimiskumm Toodetud Prantsusmaal Comarket, 1.55€ >> lk 30

Mai 2012

29

test

KOMMENTAAR

Näts puhastab hambaid ja peletab kaariest Riina Runnel, TÕHUS NÄRIMISKUMM: Kindlasti tasub uurida toote koostist ja eelistada neid tooteid, kus on magusainena sorbitool või ksülitool. Kaariesevastane toime on tootel, mis sisaldab vähemalt 60% ksülitooli.

FOTO: SXC.HU

Kui karp lahti võtta, hoovab vastu tugev piparmündilõhn.

Maitse on võõras ja imelik, üsna magus ning kaob üsna ruttu ja erilist värskust ei paku. See näts muutub närides üsna siniseks.

Nii Instinct kui eelkirjeldatud Electro pakkusid kõige rohkem üllatusi. Karbid on originaalsed: näevad moodsad välja ja on ka mugavalt taassuletavad. Need nätsud on hüva suutäis teravate elamuste otsijale!

7. Wrigley’s Doublemint, mündimaitseline närimiskumm Toodetud Saksamaal Comarket, 0.95€ Väga kehv pehme pakend. Selleks, et üht tükki kätte saada, tuleb kogu pakk laiali lammutada, sest lehed on paberiribaga omavahel kokku liimitud. Nätsuleht pruunikat tooni, mõnusa värske lõhnaga. Koostiselt pudrune ja üpris sitke, närides läheb üha kõvemaks. Piparmündimaitse algul üsna õrn ja tundub, et kaob kiiresti, kuid jätab värske järelmaitse. Liiga magus.

8. Brick Mint, mündimaitseline närimiskumm Toodetud Türgis Rimi eritellimusel Rimi, 0,38€ Kõva, teraline, kipitav maitse, isegi piprane tundub. Kui kaob teravus, siis on ka kogu maitse läinud. Kleepub hammaste külge, närides muutub vedelaks ega hoia struktuuri. Suu teeb küll värskeks, kuid ei ole suurem asi närimisnauding.

9. Brick Peppermint Classic, mündimaitseline närimiskumm Toodetud Türgis Rimi eritellimusel Rimi, 0,38€ Nätsupala algul väga kõva, peab ikka tugevasti

30 Mai 2012

närima, et jagu saada. Väga kange piparmünt, mis annab kohe jõulise maitselaksu ja muutub ka üsna pea maitsetuks ning koostiski laguneb laiali. Ilmselt sobib neile, kes närimiskummi eriti ei armasta, kuid vajavad suuvärskendust – närima kaua ei pea ega kannatagi.

10. Orbit Spearmint, mündimaitseline närimiskumm A&O, 0,43€ Esialgu on veidra võõra maitsega. Mündimaitse on õrnalt tunda ja see kaob kiiresti. Koostiselt on paras, ei ole liialt kõva ega pehme.

11. Orbit Peppermint, mündimaitseline närimiskumm A&O, 0,43€ Kui närima hakata, siis krõbisevad mingid terad pikalt hammaste all ja see on häiriv. Üsna kange näts, maitse püsib pikalt tugev. Kui esmane kange mekk vaibub, jääb suhu mõnus värskus ja puhtus.

12. Dirol Sweet Freshness, A&O, 0,42€ Väga magus näts, tundub nagu sööks kommi. Värskust ja piparmündimaitset on paraku vähe ja see kestab lühikest aega. Eriti ei värskenda. Kui magus maitse hakkab vähenema, muutub koguni läilaks. See näts ilmselt sobib sellele, kes ei taha tugevat piparmünti ja eelistab magusamat nätsu.

13. Dirol Frosty Mint, A&O, 0,45€ See näts pakub närijale tõeliselt kanget värskendust. Tugev maitse ja meeldib, et see pole kipitav ega häirivalt vänge. Koostiselt on näts paraku kleepuv ja pikalt seda närida ei taha.

Tartu ülikooli suu- ja hambahaiguste õppejõud

P

ärast sööki tabab hambaid happerünnak, mis viib hambaemailist kaltsiumi välja. Selline hammas on mõnda aega kaariest tekitavatest bakteritest kergemini kahjustatav. Tegemist on normaalse protsessiga ja sülg neutraliseerib happesuse, see tähendab, et olukord suus muutub taas normaalseks.

Kui pärast söögikorda närida närimiskummi, toimub taastumine mitu korda tõhusamalt ja kiiremini. Nätsu närimine puhastab mehhaaniliselt hambapinnad sinna jäänud toiduosakestest ja suurendab erituva sülje hulka.

Eriti kasulik on suhkruvaba närimiskumm. Suhkruvaba ei ole tegelikult päris õige – tegelikult on suhkur asendatud mõne muu magusainega. Üks enimkasutatav suhkruasendaja nätsudes on sorbitool. Sorbitooli leidub rohkesti näiteks pihlakamarjades. Kuigi hambakatu bakterid suudavad ka sorbitooli enda tarbeks kasutada, toimub see aeglasemalt.

Teine suhkruasendaja, mida ka hambaarstid soovitavad, on ksülitool, tuntud ka kui kasesuhkur. Nagu nimi ütleb, leidub ksülitooli kasemahlas, aga ka puuviljades ja marjades (maasikates, vaarikates, ploomides, banaanides). Tööstuslikult toodetakse ksülitooli kasepuidust. Ksülitooli hind on võrreldes sorbitooliga kahe- ja suhkruga võrreldes kümnekordne, kuid tegemist on ainsa suhkruasendajaga, millel on teaduslikult tõestatud kaariesevastane toime.

Ksülitool on oma magususelt suhkruga võrdne ja tarvitamise järgselt jääb suhu jahe värskendav tunne. Kaariest tekitavad bakterid ei suuda ksülitooli lõhustada, seega on ksülitool hammastele täiesti ohutu. Vähe sellest – ksülitool tungib hambakattu ja takistab seal bakterite kasvu ja paljunemist.

K

sülitoolil ja sorbitoolil on üks võimalik ebameeldiv kõrvaltoime – kõhulahtisus. Meie soolestikus olevad bakterid lõhustavad ksülitooli ning tekitavad käärimist ja gaase. Kõhulahtisus ohustab meid siiski ainult ülisuurte koguste tarvitamisel, paar nätsupatja pärast sööki mõnel korral päevas jääb lubatud piiri sisse.

Suhkruasendaja toime on kõige tõhusam, kui närimiskummi või pastilli kasutada pärast söömist. Närimiskummi puhul piisab 10–15 minutist närimisest. Pikemaaegsem tarvitamine ei anna suuremat toimet ja koormab ainult meie mälumislihaseid ning see võib kaasa tuua lõualiigese probleemid.

Päris väikestele lastele ei ole närimiskumm vajalik, nende süljeeritus on loomupäraselt suurem. Kui laps kannatab suukuivuse all või tarvitab suukuivust põhjustavaid ravimeid, siis on ksülitooliga tooted soovitatavad. Kindlasti oskab ka hambaarst vajadusel nõu anda.

See on maitseasi, kas tarvitada närimiskummi või pastille. Närimine soodustab sülje eritumist ja seetõttu tasub eelistada närimiskummi.

Pastilli imetakse võimalikult kaua – nii pikeneb toimeaeg. Pastille võiks eelistada juhul, kui esineb bruksismi ehk hammaste krigistamist või lõualiigese haigusi.

Mitte iga hambasõbraliku närimiskummi või pastillina reklaamitud toode ei ole tõhus. Kaariest ennetava toime saamiseks peab minimaalselt kolm korda päeva tarvitama kokku vähemalt 7 grammi ksülitooli (soovitused jäävad 4–12 grammi vahele). Arvestades, et keskmiselt sisaldab kõrge (60–100%) ksülitoolisisaldusega nätsupadjake ligi 1 grammi ksülitooli, võiks päevas kasutada 4–12 nätsulehte või -padjakest.

Kindlasti tasub uurida toote koostist ja eelistada neid tooteid, kus on magusainena sorbitool või ksülitool. Kaariesevastane toime on tootel, mis sisaldab vähemalt 60% ksülitooli. Närimiskummi tarvitamine vahetult pärast sööki aitab hambaid puhastada ja vähendab kaariese ohtu.

reklaam

MXXQLO D NHOO -}HVXX SXKNHDODO 7DUWX 9LOMDQGL PQW QGDO NLORPHHWULO

/DDGDPHHOHROX ORRYDG

Ansambel Seelikukütid x .DXSOHMDLG MD RVWMDLG RQ LJDVW LOPDNDDUHVW x .DOHSXUMHND UHLVLG 9}UWVMlUYHO x .lVLW||PHLVWULWH ORRPLQJ x .DOD N}LNY}LPDOLNXO NXMXO x 9llJYHUH . ODNDSHOO

,QIR ODDGDSlHYD NRKWD OHLDG YHHELOHKHOW ZZZ YRUWVMDUY HH

KATUSTEX OÜ Katuselaastu ja -sindli tootmine, müük, paigaldus ning hooldus.

Kalev Mõttus juhataja

Kõige mõnusam soojustusmaterjal!

Tel 5389 1200 katustex@hot.ee

SOE, SOODNE JA KESKKONNASÕBRALIK Tselluvill sobib nii uute kui renoveeritavate kodude soojustamiseks.

Meie poolt sertifitseeritud paigaldajad soojustavad põrandad, seinad, kaldlaed ja laepealsed.

Väiksemaid koguseid on võimalik paigaldada ka ise.

Katusefermid Majaelemendid z Elementmajad OTSE TEHASEST! z

Infot edasimüüjate kohta leiad meie kodulehelt!

z

www.tselluvill.ee Turvakardinad OTSE TEHASEST! Tel 671 9201

info@eimur.ee

z

www.eimur.ee

z

-

OÜ EIMUR Pärnu mnt 102 Tallinn Mai 2012

31

reklaam

32 Mai 2012