Ajakiri Osuti nr 2/2013

PUHKUS

AJAKIRI TEADLIKULE TARBIJALE

Väikeses Eestis leiab põnevaid kohti, mis avastamist väärivad. Miks mitte veeta suvepuhkus kodumaal.

NR 2/2013 (6) JUUNI

TEHNIKA

AED

Kuidas lõpetada truult teeninud kodumasina elutee loodushoidlikult?

Aiamööbel kestab kaua, kui toole-laudu vaid heaperemehelikult kohelda.

PRATA VETRA (LAT) 22.06 PÄRNU VALLIKÄÄR

meediapartner

juhtkiri

Teadja leiab ka Eestist suve

K

ui ma olin jupp maad noorem, käisime isa ja onudega kevaditi ikka metsas küttepuid tegemas.

See on alati ilus aeg – metsas on veel lund, kuid kasel mahl juba jookseb, sinililled õitsevad, kuid puude lehed on veel punga sees peidus, päike paitab soojalt, kuid putukad veel ei tülita.

Ma tahtsin alati metsa puid tegema minna, lausa ootasin seda aega. Päris väiksena, kui mootorsaagigi hoida ei jaksanud, pani onu minu lõkkemeistriks. See oli austav amet. Nüüd, aastaid hiljem, on juba poeg saega puude kallal ja mina taas lõkkemeister, ei jaksa ju enam nii palju rassida.

Aga ega see töö polnudki kõige suurem magnet, miks mulle need metsaskäigud nii väga meeldisid. Metsaskäigu tegi köitvaks hoopis lõunapaus. See oli hetk, kui termoselt sai keeratud kork ja ajalehepaberist välja otsitud praemuna, kotletid ja leib, mis kodust kaasa pandud.

Need olid erilised hetked, kui seal kännu otsas istudes ja esimeste kevadekuulutajate sädinat kuulates lõunapausi nautida võis. Siiamaani on, ehkki ajalehenuustaku asemel saab toidupoolis nüüd kaanega plastkaussidesse pandud ja uuema aja termoski peab paremini kuuma. Ent hetked ja emotsioonid on samad.

Eks inimene ikka tahab vabas õhus süüa. Kui on kena ilm (seda meie Eestimaa suves ikka juhtub), istume pigem välikohvikus, suvemajja ehitame väliköögi, grillikupli lükkame isegi vihma vaheajal välja juba esimeste kevadilmadega. Õues on mõnus süüa ja süüa teha. Et nauding veelgi suurem oleks, on hea teada väikeseid nippe, mis võivad palju muuta. Üle ilma leviv mürgine süütevedeliku hais ja märgade söetükkide vihmas loputamine pole just päris see. Ilusa õuesistumise võib rikkuda ka sääskede armee, ent sellegi vastu leiab rohtu.

Ja kui kodus olemine üksluiseks muutub, tasub ringi vaadata. Seda, et Eesti kubiseb kaunitest kohtadest, pole mõistnud üksnes välisturistid, vaid pikapeale saame sellest aru ka meie ise.

Nädalalõpu väljasõit loodusesse, tutvumine mõne kauni arhitektuuripärliga, taaskohtumine kultuurimälestisega, mis annab meile teadmisi ammustest aegadest, seda tänapäeval isegi nutitelefoni ja QR-koodi abil, ja jälle – eine murul, olgu siis pere või kallimaga. Seda kõike tuleb võtta kui argirutiinile kosutavat vaheldust, mis tegelikult toidab meie meeli ja vaimu järgmisteks argipäevadeks.

Kui endal ahju ei ole, kuhu puid teha, kui ei ole oma metsa, kus teetermos avada, ei ole sellest lugu ühti. Kes natukenegi tahab, leiab lahenduse kas või RMK abil, aga samuti kümnel ja kümnel teisel moel. Ja märkame märkamatult – ka Eesti suvi võib nauditav olla!

Aarne Mäe e peatoimetaja a

10% Tarbijakaitseamet kontrollis selle aasta esimesel neljal kuul garantii ja pretensiooni esitamise kohta antavat teavet 317 müügikohas üle Eesti.

Rikkumisi tuvastas amet ligi kümnel protsendil kontrollitud kauplustest.

Lisaks tootja või müüja antud müügigarantiile on tarbijal õigus esitada kahe aasta jooksul pretensioon, mis paneb kauplejale teatud kohustused. Paraku ei ole kõik müüjad nende kahe mõiste erinevusest teadlikud ning väärinfo andmisega eksitavad tarbijat.

Näiteks öeldi ühes kaupluses, et koerakostüümi kohta saab pretensiooni esitada 30 päeva jooksul. Teises kaupluses väitis müüja, et allahinnatud käekoti kohta, hinnaga kümme eurot, pretensiooni esitada ei saa. Kahel juhul ei olnud müüja pretensiooni esitamise õigusest üldse teadlik.

Võrreldes 2011. aasta kontrolli tulemustega on müüjate teadmised pretensioonist ja garantiist oluliselt kasvanud. Tookord oli rikkumisi 47 protsendil müügikohtadest. Möödunud aasta esimeses pooles oli rikkumisi 18 protsendil, 2012. aasta septembris aga kõigest ligi üheksal protsendil kontrollitud kauplustest.

Kõigi tänavu tuvastatud rikkumiste suhtes on tarbijakaitseamet alustanud menetlust.

Puudusega toote või teenuse puhul saab tarbija esitada ettevõttele pretensiooni kahe aasta jooksul alates ostetud toote või teenuse kättesaamisest. Inimesel on õigus sellisel juhul nõuda lepingutingimustele mittevastava või tootmisveaga asja parandamist või selle asendamist uuega. Kui parandamine või asendamine ei ole võimalik või ei õnnestu, on õigus raha tagasi nõuda.

Garantii on aga kaupleja või tootja lubadus pakkuda teatud aja jooksul soodsamaid tingimusi, kui näeb ette seadusest tulenev kaheaastane pretensiooni esitamise õigus. Näiteks võib kaupleja pakkuda tarbijale asendustoodet garantiiremondi ajaks.

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2012

Peatoimetaja Aarne Mäe, e-post: aarne.mae@ajaleht.ee Toimetaja Kristi Ehrlich, e-post: kristi.ehrlich@ajaleht.ee Küljendus: Ain Kivilaan, e-post: ain.kivilaan@ajaleht.ee Reklaampindade müük: müügijuht Jane Barbo, telefon 526 3578 e-post: jane.barbo@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi Telefon 433 0040 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 40 000 Järgmine tasuta ajakiri Osuti jõuab Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellinud inimeste postkasti 7. detsembril 2013.

Märtsikuu numbris meeldis lugejatele kõige rohkem lugu «Aeg näpud mulda pista».

Loosiõnn naeratas sel korral Helgi Johansonile, Malle Rabale ja Ilmele Viljandist.

Võitjad on auhinnad kätte saanud.

Osuti lugejamäng!

Palun kirjuta meile:

Milline lugu köitis Sind kui tarbijat juunikuu numbris kõige enam?

Millistele küsimustele soovid edaspidi meie tarbijateemalisest ajakirjast vastuseid leida?

Kõigi vastajate vahel loosime välja:

Valgeranna seikluspargi pääse kuni 18-aastasele noorele

2 Juuni 2013

Harvest Lager komplekt 23 liitri koduõlle valmistamiseks

Vastused saata hiljemalt 17. juuniks e-postiga osuti@ajaleht.ee või posti teel aadressile Tartu t 8, Viljandi 71020.

Palume lisada nimi ja telefoninumber.

Võitjatega võtame ühendust.

Põhjus oma rahaasjadega tegelemiseks.

Hea meelega arutame põhjused koos Sinuga läbi!

Personaalse nõustamise käigus jõuame lahendusteni, kuidas saaksid oma rahaasju targalt planeerida.

Lepi endale sobiv aeg telefonil 1772 või nordea.ee

Koos loome uusi võimalusi Tutvu teenuse tingimustega www.nordea.ee ning vajadusel konsulteeri pangatöötajaga telefonil 1772.

puhkus

Suvi Eestimaal – miks ka mitte?

Enne Pariisi minekut olla mõistlik Nuustakul ära käia. Kui Nuustakule minna ei viitsi, siis leidub Eestis teisigi kauneid ja põnevaid kohti, mis avastamist väärivad. Suvel veel eriti.

Andres Pulver andres.pulver@ajaleht.ee

K

ui eelmisel aastal olid põhilisteks kodumaisteks turismimagnetiteks lennusadam ja teletorn, siis tänavu võib olukord muutuda, sest nii mitmedki populaarsed turismiobjektid on pärast uuenduskuuri senisest oluliselt põnevamad.

Muuseumid uuenevad pidevalt Kohtla kaevanduspargis saab lisaks kaevurite maa-aluse eluga tutvumisele ka näiteks maasturisafaril osaleda, seinaronimist proovida või kasvõi ujumistiigi kaldal rannamõnusid nautida. Kaevanduspargi tegevjuht Sigrid Karon tõi uudisena välja põnevad tegevuspaketid, näiteks kaevuri kursused ja võimaluse kaevanduspargis seminari pidada.

Rakvere linnus on oma ekspositsiooni tublisti täiendanud ja üha rohkem süveneb linnuseväravast sisse astudes tunne, et oledki sattunud XVI sajandisse, eemale igapäevasest tormamisest. Uue nurgakesena on avatud linnusehoovil askeldajate pilgu eest kõrvale jääv romantikaaed, tublit täiendust on saanud linnuse relvapark ja garderoob.

SA Virumaa Muuseumid juhataja Ants Leemets vedas kultuuriminister Rein Langiga pu-

4 Juuni 2013

deli šampanja peale kihla, et Rakvere linnuses käib tänavu rohkem külastajaid kui lennusadamas. Tibusid loetakse sügisel.

Rakveres tasub sisse põigata ka vast avatud politseimuuseumi. Muuseumi mitmes teematoas saab proovida näiteks joobeseisundit simuleerivate prillidega autojuhtimist, märulipolitseinikuna rahvarahutuste mahasurumist, sõrmejälgede võtmist ning luusida rõskes keldris, kus lebab prostituudi laip. Lisaks mitmesugusele tegevusele on muuseumis ka hulgaliselt lugemist-sirvimist viimase aja verisematest tapatöödest, narkokuritegudest ning muust põnevast.

Konkurentsis Rakverega ei istu käed rüpes ka lennusadam. Tallinna merepäevade ajal 12.-14. juulini on lennusadamas külas maailma suurim purjelaev Krusenstern ja sel ajal pääseb lennusadama angaaridesse vaid kolme euro eest.

Kindlasti tasub lennusadamas uudistada 1854. aastal Tallinnas valminud Ottomar Gerni allveelaeva koopiat, sest sellest ajast pärit allveelaevu või nende koopiaid on maailmas veel kõigest kolm.

Teletorn peab peaaegu samal ajal merepäevadega ehk 10.-12. juulini oma sünnipäeva ja sel puhul tuleb teletorni turundusjuhi Viktoria Toompere sõnul teletorni kokku ligi 70 BASE-langevarjurit, kes rahvale unustamatut vaatemängu pakuvad. “Meil on plaanis kolm päeva hommikust õhtuni hüpata ja pealtvaatajatele pakkuda elamust, mida nad muidu ei pruugi oma silmaga kuskil näha,” rääkis langevarjur Toomas Talts.

Lisaks pakub teletorn kolm ühes elamustuuri, mis peale teletorni külastuse sisaldab ka merereisi purjekal Kajsamoor ja lõunat merel.

Teaduskeskus Ahhaa Tartus avab 1. juunil uue ja ainulaadse näituse “Ahhaa, räim tomatis!”, mis võtab vaatluse alla koduse Läänemere, meie igapäevase toidutarbimise ning üllatuslikud ja ülipõnevad seosed nende vahel.

Igal juhul tasub kiigata ka väiksematesse kohtadesse, kus samuti palju põnevat leida võib. Ajakeskus Wittenstein Paides pakub president Toomas Hendrik Ilvese sõnul ühte huvitavaimat ja inimlikumat Eesti ajaloo käsitlust üldse.

Ajakeskuses rännates saavad külalised teada, mis oli muinasajal eestlaste Nokia ja kuidas Eesti esimest korda Euroopasse arvati. Veel saab tutvuda täies varustuses eesti viikingiga ja tema kauni emandaga, aidata sepal rauda taguda, šamaani tantsu ja joiu abil välja kutsuda välgunoolt, süüdata urituld ning endalegi väge paluda, et järgnev teekond kulgeks edukalt.

Tartumaal Äksis ootab külastajaid unikaalne Jääaja keskus, Põlvamaal Varbusel aga maanteemuuseum. Põnevaid üritusi toimub suvel mõlemas.

Sel suvel on esimest korda võimalik külastada aprillis avatud Kihnu tuletorni. Kohalikud loodavad, et avatud majakas annab saarele lisaväärtust juurde.

Terve perega on aga vahva käia näiteks Jääaja keskuse lähedal asuvas Elistvere loomapargis või hoopis Kurtnas Vembu-Tembumaal.

Suvi täis head muusikat Nagu ikka, toimub suvel terve rida põnevaid festivale. Tallinna merepäevadest oli juba põgusalt juttu, paljude jaoks on aga suve tõeliseks

FOTO: KÜLLIKE ROOVÄLI/POSTIMEES

puhkus

LENNUSADAM: Mullu külastajatele avatud lennusadam oli esimesel tegutsemisaastal ülipopulaarne.

avalöögiks Pärnu veefestival, mis peetakse 14.22. juunini.

Birgit Baumer veefestivali korraldusmeeskonnast ütles, et tänavuse festivali naelteks on 21. juunil vanade purjelaevade etendatav merelahing ning kodumaise menubändi Ewert and The Two Dragons selle suve ainus kontsert kodumaal päev hiljem. Kontserdil lööb kaasa ka Läti bänd Prata Vetra ehk Brainstorm.

Veefestivali ajaks kerkib Pärnu kesklinna interaktiive näitusetelk, mis pakub rohkelt tegemist kogu perele.

Suve suurim muusikasündmus leiab aset 28. ja 29. juunil, mil Tallinn Star Weekendil astuvad üles maailmakuulsad staarid Jose Carreras ja Elton John. Koos Carrerasega on laval meie Annely Peebo, Elton Johni kõrval esinevad aga Tõnis Mägi ja Ultima Thule ning Sophie EllisBextor.

Aga võib-olla on kõige vägevam suvine muusikaüritus hoopis Rock Summer, millega tähistatakse legendaarse muusikafestivali 25. aastapäeva. Veerand sajandi eest esinenud artistidest on laval John Lydon ja Public Image Limited, Sakari Kuosmanen ning Ivo Linna ja In Spe. Maailmanimedest on kohal Bryan Adams, Skid Row ja Zucchero.

3.-6. juulini on Tallinna lauluväljak muutunud juba tavapärase Õllesummeri pärusmaaks.

Festivali peaesineja on ansambel Pet Shop Boys.

20. sünnipäeva tähistava festivali korraldajad on lubanud Õllesummeri ajaks püstitada üle tuhande külastaja mahutava õllerestorani.

Suve suuremate folgipidude rea avab Hiiu Folk, mis toimub 18.-21. juulini. Festivalil astuvad üles kodumaised tipptegijad ning külalised Iirimaalt, Belgiast, Suurbritanniast ja Brasiiliast.

25.-28. juulini peetava Viljandi pärimusmuusika festivali teema kajastub pealkirjas “Püha müristus” ja see on pühendatud pühade ja pidupäevadega seotud muusikale. Põnevaimad külalised on tulekul Indiast, Jaapanist, Hiinast ja Alaskalt.

Viru Folk kutsub Käsmu kaptenite külasse 9.11. augustini, külaliste valikul on sel aastal põhirõhk rootsi muusikal. Aga laval näeb esinejaid ka Ameerikast, Brasiiliast, Valgevenest, Suurbritanniast, Soomest, Norrast ja Venemaalt. Ning loomulikult kodumaise folkmuusika raskekahurväge.

Käsmu folgisuvele pannakse algus aga juba 2. juunil ning seal astuvad üles Haydamaky Ukrainast ja nende eestimaine noorem vend Svja>> lk 6

Külastusmäng

Kakskümmend kuus mõisat, milles asuvad koolid, on külalistele sel aastal kuuel päeval avatud.

Miinimumprogrammina toimub igal täistunnil mõisates giidiga jalutuskäik, avatud on näitused ja kohvikud.

Lisaks korraldatakse koolide tugevuste ja mõisate eripära rõhutamiseks kontserte, töötubasid ja muud huvitavat. Külastuspäevad: 27. juunil, 6., 7., 27. ja 28. juulil ning 10. augustil. Mõisad on avatud kl 10–18.40 Külastustasud: pered 3.20 €, täiskasvanud 1.60 €, õpilased ja pensionärid 0.90 € www.unustatudmoisad.ee

RMK TEATRIPIKNIK Tule 8. ja 9. juunil Kõrvemaale piknikule, kus kohtad värvikaid tegelaskujusid metsateel, saad matkata, piknikku pidada ning teatrit nautida.

3 km pikkusel matkal läbi laane tutvume erivanuselise metsaga ja teeme kolm peatust, kus meid ootavad Ivan Orav (Andrus Vaarik), Otto Strandman (Mait Malmsten), K. Rozin (Uku Uusberg) ning muusikud.

Teater metsas: Friedebert Tuglase „Helene, Marion ja Felix”.

Osades Guido Kangur (Felix), Maria Avdjuško (Marion) ja Piret Kalda (Helene).

Võta oma sõbrad ja piknikukorv – metsahüved ootavad! Osavõtutasu 3 eurot.

Registreerimine www.teatripiknik.ee

Juuni 2013

5

puhkus

KAEVANDUSMUUSEUM: Kohtla kaevanduspark viib maa alla, aga pakub põnevaid tegevusi ka maa peal.

ta Vatra. Kaheksast kontserdist koosnev Käsmu kaunite kontsertide sari päädib 13. juunil Urmas Alenderi suure juubelikontserdiga.

Folgist on kantud ka Leigo järvemuusika esimene päev ehk 2. august, mil on laval Johansonid, Inna Želannaja Venemaalt ja kuuleb ka Sven Grünbergi filmimuusika kontserti. 3. augustil annab kontserdi Annely Peebo, festivaliorkester, mis pandud kokku Venemaa muusikutest, kannab ette kaks sümfooniat.

Pealinnas ootavad huvilisi veel keskaja päevad 4.-7. juulini ja Birgitta festival Pirita kloost-

6 Juuni 2013

Kohtla kaevandusmuuseum – täiskasvanu 10, sooduspilet 6 eurot Rakvere linnus – täiskasvanu 6, sooduspilet 4, perepilet 12 eurot Politseimuuseum – täiskasvanu 6, sooduspilet 5, perepilet 12 eurot Lennusadam – täiskasvanu 10, sooduspilet 5, perepilet 19 eurot Teletorn – täiskasvanu 7, sooduspilet 4, perepilet 15 eurot Ahhaa keskus – täiskasvanu 12, sooduspilet 9, perepilet 26 eurot Ajakeskus Wittenstein – täiskasvanu 6, sooduspilet 3, perepilet 12 eurot Jääaja keskus – täiskasvanu 6, sooduspilet 3, perepilet 12 eurot Maanteemuuseum – täiskasvanu 4, sooduspilet 2, perepilet 8 eurot Elistvere loomapark – täiskasvanu 3,2, sooduspilet 1,6, perepilet 6,4 eurot Vembu-Tembumaa – täiskasvanu ja üle meetri pikkune laps 15, pensionär 10 eurot

ri varemetes 9.-18. augustini. Piritale toovad külakosti näiteks Opera North Suurbritanniast, Kremli ballett Moskvast ja Komische Oper Berlin Saksamaalt.

Mäng viib seiklusesse Kindlasti tasub suvel veeta palju aega värskes õhus. Adrenaliininäljaseid kutsuvad seikluspargid Alutagusel, Kundas, Valgerannas, Roostal, Nõmmel, Tartus, Valmal, Padisel, Otepääl, Kehtna vallas Pangamäel.

Mitmed seikluspargid on mõeldud vaid gruppidele, seega tasub eelnevalt lähemalt uurida, kuhu on mõtet üksinda või perega seiklusjanu rahuldama minna.

Mudilastele mõeldud seiklusrajad on avatud Nõmme, Otepää, Valgeranna ja Alutaguse seikluspargis, Tartus on omaette rajad neile seiklejatele, kel pikkust vähemalt meeter.

Alutaguse seikluspargis on Eesti ainuke suvetuubirada, kus saab suurel kiirusel tuubis mäest alla kihutada.

Looduses saab rahu nautida ka matkaradadel, millest omanäolisim on kahtlemata Eestit läbiv 370 km pikkune RMK matkatee põhjarannikult Oandust Läti piiri äärde Iklasse. Matkateed ei pea läbima ühekorraga, teekonna hõlbustamiseks on RMK selle jaganud kuueks lõiguks. Teele jääb piisavalt matkajaile mõeldud lõkkeplatse ja ööbimiskohti.

Et aga kodumaal seiklemine lõbusam oleks, on reisisellide jaoks välja mõeldud mitu reisimängu. Juba mitu aastat käib Baltikumi reisimäng, mis pakub võimaluse muuta oma puh-

FOTO: KRISTJAN TEEDEMA/POSTIMEES

PALJU MAKSAB?

JÄÄAJA KESKUS: Jääaja keskuses tervitavad külastajaid mammutiema Voorika ja pisike Äksel.

kus meeldejäävaks, avastades põnevaid sihtkohti kolmes Balti riigis.

Sihtasutus Põhja-Eesti Turism kutsub aga kõiki külastusmängule “Leia Põhja-Eesti avastamata pärlid”. Viies maakonnas – Harjumaal, Raplamaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal ja Järvamaal on välja valitud kümneid põnevaid sihtkohti, mida külastada. Ja kui auhinnamängus veab, võib mõnes neist uuesti käia.

Kui tahtmine Eestimaal seigelda on suur, aga mõtteid ikka ei ole, tasub internetist üles otsida portaal Puhkaeestis.ee. Kui sealt ka abi ei saa, siis tuleb vist reisiplaanid maha matta.

turvalisus

Koduvalveks leiab mitmesuguseid võimalusi Risto Kukk risto.kukk@ajaleht.ee

T

elefon heliseb. Küberkoer I-Cybie teatab, et majas on vargad. Ta on sellest teada andnud ka politseile. Mees paneb autole hääled sisse ja kihutab koju. Juba eemalt märkab ta väravas politseiautosid ja vilkuvaid kodutulesid. Lähemale jõudes näeb ta, kuidas politsei käeraudades varga autosse talutab.

Koduuksel vilgutab silmi ja liputab saba robotist lemmikloom – küberkoer I-Cybie.

Kirjeldatu ei ole stseen mõnest ulmefilmist, vaid koduvalve ja -jälgimise tänapäev Eestis. Ehk juba ka eilne, sest 475 eurot maksev I-Cybie on Cybnatic OÜ juhatuse liikme Andrus Kanarbiku sõnul olnud turul juba mitu aastat ja pole enam kõige uuem lahendus.

Kaardista vajadused Enne valve- või kodujuhtimise seadmete muretsemist tasub sügavalt kaaluda, mille järele tegelikult vajadus on, sest kodu valvamise ja kaitsmise süsteeme ja võimalusi on mitmesuguseid.

Kas on vaja üksnes turvasüsteemi või tarvis ka jälgida või juhtida mingeid koduse majapidamise protsesse? Kas vajadus teenuse järele on aastaringne või üksnes puhkuse ajal? Kui kaugel asub valvatav objekt naabritest ja lähimast linnast, kus asuvad turvafirma meeskonnad.

Kas on lapsed ja koduloomad, kellel on vaja aeg-ajalt silma peal hoida, olles ise kaugemal? Kas on soov näha ka videopilti või huvitavad ainult liikumistehäired?

Kas vajalik valvetehnika osta või rentida?

Kas valvatavaid objekte on üks või rohkem?

Mida saab raha eest, mida teenusepakkujale maksta tuleb? Üks võimalus on minna Oomipoodi või tellida nende kodulehelt seadmed ja need ise üles panna.

“Need seadmed ei ole üldse raskesti paigaldatavad. Kõigi seadmetega on kaasas eestikeelsed kasutusjuhendid,” rääkis Rakvere Põhjakeskuse Oomipoe müüja-konsultant Lauri Ehrlich. Tema sõnul pole valveseadmete seadistamine raskem ükskõik millise kodutehnika seadistamisest.

Oomipoest leiab nii juhtmega kui juhtmevabu seadmeid. Esimesed neist töötavad vooluvõrgus, teised aga patareide või akude pealt ning nende puhul tuleb akude laetust aeg-ajalt kontrollida. Valida võib mitmesuguste stardikomplektide vahel, milles on lisaks keskjaamale liikumisandurid ning ukse- ja aknaandurid. Kui valvata on vaja vaid ühte ruumi, on olemas ka lihtsad sead-

OD FOT

med, milles on GSM-seade ja liikumisandur ühes korpuses (129 eurot). Näiteks stardikomplekti Asor saab Oomipoest 450 euroga. Sellele on vajadusel võimalik osta juurde lisaandureid või kaameraid. Oomipood paigaldamise ja seadistamise teenust ei paku.

“Isepaigaldatavad koduvalvesüsteemid võimaldavad kasutajal paigalduse kuludelt kokku hoida. Samas on meilt võimalik lisaks süsteemi komplektile osta ka paigalduse teenust. Sellistel süsteemidel puudub igakuise maksega pikaajalise lepingu sõlmimise kohustus. Süsteemis saab kasutada igasuguseid SIM-kõnekaarte, nii odavamaid kui ka kvaliteetsemaid,” selgitas Cybnatic OÜ juhatuse liige Andrus Kanarbik.

Isepaigaldatavate valvesüsteemide puhul tuleks tema sõnul uurida, kuidas käib nende paigaldamine ja millised on ülalpidamiskulud, samuti süsteemi töökindlust ehk kui

:M

I EEL

SM

EIL

BAU

M

UM /VIR

AA

A TAJ TEA

palju seda on paigaldatud ja kas või milliseid probleeme on esinenud.

Cybnatic OÜ pakub odavaima lahendusena 65 euro eest turvakontrollerit, millel on liikumisandur juba sisse ehitatud. Sellist süsteemi saab aktiveerida nii kontrolleri klaviatuuri kui ka komplektis oleva kaugjuhtimispuldiga, n-ö püsikulud on seotud kord aastas soetatavate patareide ja kõnekaardiga.

“Kõik liikumisandurid töötavad infrapuna põhimõttel. On olnud juhuseid, kus isegi printerist välja tulnud sooja paberilehe peale on andur tööle hakanud. Seetõttu peab koduloomade olemasolul sellega arvestama. Andureid on võimalik suunata ja “välja lõigata” valvatavaid piirkondi, et ei tekiks põhjuseta häireid,” selgitas Lauri Ehrlich. Tööpõhimõte on neil seadmetel sama: peabloki sisse käib GSM-kaart ja häire korral hakkab tööle kas kohalik signalisatsioon või helistab seade neile numbritele, mis on seadmesse sisestatud. Samuti on võimalik sõlmida leping turvafirmaga, kes häire korral auto välja saadab. >> lk 8

Kiirelt ja mõnusalt Helsingisse!

REIS B A KEST5 , 2 I D TUN

ÜHE SUUNA PILET ALATES

25€ 58€ 79€

ÖÖPAKETT KAHELE ALATES

AUTOPAKETT ALATES

Hinnad kehtivad kuni 22.06.2013

Piletid ja lähem info telefonil 66 46 000.

turvalisus

“Kuigi turvaseadmed on alati esimene valik, ei tasu unustada ka usaldusväärseid naabreid.

Küllap on lähemal või kaugemal häid inimesi, kes võiksid olla teadlikud asjaolust, kui kodu pikemaks ajaks omapäi jääb. Turvaauto kohale jõudmine võib võtta teatud juhtudel oluliselt kauem aega kui hea naabri saabumine,” rõhutas GSM-valve tootearendaja Tõnu Vahter, kes siiski soovitas kasutada ka turvafirma teenuseid. GSM-valve koduvalvesüsteemi on tema sõnul võimalik liita enamiku Eestis tegutsevate turvafirmade pakutavad autoteenused. “Kindlasti loob lisaväärtust seegi, kui koduuksel või -aknal on turvalahendusele viitav kleebis, mis võib juba aegsasti pahareti ettevaatlikuks muuta,” soovitas Tõnu Vahter.

Mis on perimeetrivalve?

GSM-valve pakub nii turvakaamerate lahendusi kui liikumisanduritel põhinevat juhtmevaba koduvalvesüsteemi. Lisaks leiab neilt perimeetrivalve, mis on hea lahendus juhuks, kui puhkusele sõites jääb auto koduõuele seisma. “Veel enne, kui õuel oleva auto signalisatsioon tööle hakkab, saabub kohale turvaauto. Nii saab kuritegu lahendatud enne, kui auto rüüstamiseni jõutakse,” tõi Tõnu Vahter näite.

Juhtmevaba koduvalvesüsteemi lahenduse peamine eelis on see, et selle paigaldamiseks ei tule ühtegi juhet spetsiaalselt vedada. Süsteemiga on võimalik liita vajalikud telefoninumbrid, millel GSM-valve edastab kliendi kirjeldatud häiresõnumite sisu.

“Peamine kasutegur tuleb välja süsteemi paindlikkusest. Kui töötab hästi naabrivalve, võib süsteemiga liita ka naabri telefoni. Kui läheduses inimesi ei ela, saame kasutada turvaauto lahendust. Meie juhtmevaba koduvalve lahendust kasutatakse isegi ehitusjärgus olevate majade valvamiseks. Seatakse üles ajutine valve, ja kui maja valmib, paigaldavad meie tehnikud püsivalt jääva süsteemi,” selgitas Tõnu Vahter.

Valvekaamerat soovitab GSM-valve kasutada juhul, kui jälgimist vajab majas või maja ümber toimuv. Näiteks kui kodus on lapsed, kelle tegevusega soovib lapsevanem tööl olles kursis olla. Et kaamerate edastatavat pilti saab jälgida ka mobiiltelefonist, on kodus toimuv alati lähedal. Kvaliteetset pilti edastatakse ka öisel ajal. Siiski tasub teada, et kaamerad salvestavad ainult siis, kui on liikumist.

Maja saab valve alla panna ja selle maha võtta ka mobiiltelefoni abil. Selline võimalus võib abiks olla, kui on väikesed lapsed, kes valvesüsteemi ise käsitseda ei oska. Vajadusel võib valve alla panna ainult ühe osa kodust. Suurematele lastele on mugavaks abiliseks valvesüsteemi juhtimispult, mille abil saab laps ühe näpuliigutusega panna kodu valve alla või valve maha võtta.

Et valvesüsteem ei hakkaks tööle lemmikloomade liikumise peale, aitavad liikumisanduritesse paigaldatavad spetsiaalsed kiled.

“Praktika on näidanud, et meie süsteemid sobivad nii eramajja kui ka korterisse. Siiski paigaldatakse korteritesse rohkem liikumisandureid ja eramajadesse soovitakse kaameratega lahendusi. Meie juhtmevaba süsteemi saab panna mitmele hoonele ühe keskusega juhul, kui need hooned on päris kõrvuti. Aga alati tasub meie tehnik eelnevalt kohale kutsuda olukorda hindama. Videovalvelahendused ei sea kaamerate hulgale ega vahemaadele mingeid piiranguid,” rääkis Tõnu Vahter.

8 Juuni 2013

VALVETEHNIKA: Rakvere Põhjakeskuse Oomipoe müüja-konsultant Lauri Ehrlich tutvustas poes müügil olevaid isepaigaldatavaid valveseadmete stardikomplekte ja nendega ühilduvaid kaameraid.

KÜBERKOER I-CYBIE Kui omanik on kodust ära, lülitab S-CyberDog ennast valverežiimile. Kui elektrooniline kutsu märkab liikumist, hakkab ta maja tuledega vilgutama ja kutsub koduomaniku vajadusel koos politseiga kohale. Samas on ta ka tõeline elektrooniline lemmikloom, kes oskab käitumise ja žestidega väljendada oma tundeid. Ta on armas ja taibukas.

Tänu oma võimsale protsessorile ja tarkadele sensoritele võib CyberDog teha kõike, välja arvatud tunda maitset ja lõhna. Ta käitub nagu tavaline koer. Tema eest on vaja küll “hoolitseda” ja temaga mängida, kuid ta ei taha kunagi toitmist ega pesemist.

CyberDog oskab täita käske ja eriti meeldib talle, kui tema pead silitatakse. Kui koduomanikul pole aega oma elektroonilise koeraga tegeleda, käib ta ringi ning leiab kellegi teise, kellega mängida.

Kui mänguseltsiline jääb leidmata, lülitab ta ennast unerežiimile. CyberDog kaalub 2 kg ning koosneb 1400 detailist ja 30 m kaablist.

GSM-valve valvesüsteem edastab häireid SMSidena. Sõnumite sisutekstid seadistab tehnik valvekeskust tööle pannes. Häireid on võimalik edastada kliendi vabalt valitud telefoninumbritele või siis turvateenuseid pakkuvale juhtimiskeskusele. Ainukeseks jooksvaks tööks

on seadmete patareide vahetus, millest GSMvalve juhtimiskeskus klienti SMSi teel informeerib.

Kogu juhtmevaba GSM-valve koduvalvesüsteemi paigaldus ja koolitus maksab 150 eurot.

Kuumakse algab 7.40 eurost.

KINDEL KATUS OTSE TOOTJALT! Kiviprofiil

LISAPLEKID VIHMAVEESÜSTEEMID KATUSETARVIKUD TURVATOOTED

Trapetsprofiil

Valtsprofiil

Klassikprofiil

Allikas: Cybnatic OÜ TALLINN Tel 5344 3388 tallinn@olly.ee Kadaka tee 185

TARTU Tel 5620 2300 tartu@olly.ee Tähe 110

VILJANDI Tel 5347 4353 viljandi@olly.ee Leola 58

TÜRI Tel 5360 0757 tyri@olly.ee Tallinna mnt. 20

JÕGEVA Tel 5698 0949 jogeva@olly.ee Kassinurme, Jõgevamaa

www.olly.ee

IDA-VIRUMAA Tel 5620 2188 juri@olly.ee

turvalisus

Kui tegemist on turvakaamerate lahendusega, läheneb firma objektile pigem projektipõhiselt. “Videovalve hinnapakkumise teeme alati personaalse, lähtudes soovitud võimalustest,” märkis Vahter.

KODUJUHTUMISE VÕIMALUSED Nutipistik Lülita seadmeid sisse-välja veebist, mobiilist või seadista need automaatseks.

Liikumisandur Näitab ka temperatuuri ja valgustaset.

Abikäe ulatab teenusekalkulaator Selleks et saada ülevaatlik pilt koduvalveks pakutavatest võimalustest ja nende maksumusest, on G4Si koduvalvel spetsiaalne teenusekalkulaator, mis abistab valvepaketi koostamisel.

Kalkulaatoris saab valida sobivad seadmed, lisateenused ja maksmisviisi, samuti näitab see automaatselt G4Si teenusepakettide hinnavõrdlust ning sedagi, milleks üks või teine seade vajalik on ja mida valikuid tehes silmas pidada.

Teenuse hinnad algavad kolmest eurost kuus, mille eest saab G4Si väljakutseteenuse. See on mõeldud eelkõige neile, kes kasutavad oma vara valvamiseks lokaalset valvesüsteemi, mis ei ole G4Si juhtimiskeskusega ühendatud, ja häireteade saabub koduomaniku telefonile.

Kui klient on liitunud G4Si väljakutseteenusega, saab ta ASi G4S Eesti Lõuna müügiosakonna juhataja Üllar Libliku sõnul häire korral helistada G4Si Eesti juhtimiskeskusesse, identifitseerida ennast salasõnaga ning paluda eelnevalt kaardistatud objektile saata patrulli. Patrulli väljasõidud tasustatakse hinnakirja järgi.

Juhi ise oma kodu Kodujuhtimine on Elioni kodujuhtimisteenuse ärijuhi Riivo Pilviku sõnul rohkem kui turvasüsteem, võimaldades kliendil endal kasutusele võtta lihtsam valvesüsteem ilma keeruka paigalduseta. Süsteemi on integreeritud videolahendus. Ennekõike keskendub lahendus kliendi vajadustele, mille puhul soovitakse enamat kui turvasüsteem, samas turvateenuse osutajat aga ei vajata. Patrullteenuse pakkujaid on lähiajal soovi korral võimalik siduda ka kodujuhtimise teenusega.

“Kodujuhtimine on täna pigem n-ö iseenda naabrivalve, mille ampluaa pidevalt laieneb.

Järgmine samm ja vastutulek kasutajatele on kindlasti ka olemasoleva turvateenusega liidestamine. Seepärast on oluline saada aru, et Elio-

Suitsuandur Ohu korral saad kõne, sõnumi või meili.

Energiamõõtja Näitab, kui palju näiteks teler parasjagu elektrit võtab.

Ukseandur Pildilt on näha, kas uks on lahti või kinni.

Kodujuhtimine võimaldab kliendil kodus või eemal olles mobiili, veebi või kodujuhtimise seadmete abil oma kodu jälgida ja juhtida.

Klient saab oma kodu • valvestada ja pereliikmetele personaalseid häireteateid seadistada (liikumine, tulekahju), • elektriseadmeid sisse-välja lülitada ning elektriseadmete ja kogu elektri kulu (arvestilt) jälgida ning analüüsida, • ruumide temperatuuri ja valgustugevust vaadata, • juhtimiseks seadistada automaatikareegleid (liikumise, aja, temperatuuri, valgustugevuse, valvestamise ning häirete põhjal. Näiteks kui välisuks avaneb, lähevad esikus tuled põlema. Või kui garaažis langeb temperatuur alla viie kraadi, lülitub nutipistikusse ühendatud elektriradiaator sisse), • jälgida videopildi abil ja seda soovi korral võrku salvestada, samuti jälgida puldi vahendusel pereliikmete koju saabumist.

Allikas: Elion

MIDA ON VAJA? Tõhusa valvesüsteemi loomiseks on vaja vähemalt • juhtimiskeskust, • sise- ja välissireeni, • sõrmistikku, • liikumisandureid, • suitsuandureid, • ukseandurit.

Lisaks teevad kogu süsteemi juhtimise mugavaks juhtimispuldid.

Allikas: GSM-valve

ni kodujuhtimise teenus ei konkureeri mitte mingil moel turvateenusega, vaid seda võib võtta kas palju mitmekesisema kodujuhtimise võimalusena, mille üks osa võib olla ka valve, või koduvalve täiendusena. Meie eesmärk ei ole pakkuda alternatiivi turvateenusele või konkurentsi turvafirmadele, pigem teha nendega koostööd,” selgitas kodujuhtimisteenuse ärijuht Riivo Pilvik.

Kodujuhtimise lahendus sobib tema hinnangul nii majja kui korterisse. Pigem on tegemist lahendusega, millest on huvitatud pered, kus on kaks või enam liiget ja kelle kodu on pigem suurem kui väiksem. See tähendab, et üksi elav va-

Sirje perega 2013

Sirje perega 1982

Perekond on oluline.

Mine koos perekonnaga kruiisile ja tunne rõõmu lähedaste inimeste seltskonnast. Unustamatud elamused.

Info ja broneerimine 17 808 (85 senti kõne + operaatori tasu) või www.tallink.ee

nem inimene ei pruugi Pilviku sõnul teenust vajada. Küll aga huvitab see lastega peresid, suurte majapidamiste omanikke ja kodusid, kus liigub ringi palju inimesi või kus tahetakse käia kaasas tänapäevaste tehnoloogiliste võimalustega.

Ainus kohustuslik seade teenuse kasutamiseks on kodujuhtimise keskseade ehk keskus, mis tagab andmeside ühenduse serveriga koduseadmete juhtimiseks ja häirete edastuseks.

Kaamera puhul on vajalik ka internetiühendus läbi ruuteri. Kõik andurid ja juhtseadmed saab klient vabalt valida ja ise paigaldada. Jälgitavatele ruumidele ja juhitavatele seadmetele vastab teatud arv seadmeid. Näiteks ühetoalise korteri valvamiseks piisab ühest ukseandurist ja liikumisandurist. Ühte süsteemi võib Pilviku sõnul panna ka mitu hoonet, eeldusel, et keskseadme ja anduri vaheline signaal levib piisava tugevusega (vabas õhus umbes 30 m, ruumides umbes 15 m). Levi saab pikendada nutipistikute kasutamisega.

Kaamerad vajavad tööks võrgutoidet ja internetiühendust ruuteriga läbi võrgukaabli või Wifi.

Elion tagab seadmete kaughoolduse (tarkvara uuendamise vajadusel). Klient peab umbes kord aastas anduritel patareisid vahetama ja vajadusel seadmeid tolmust puhastama ning jälgima nende optimaalset paigutust ruumikorralduse muutusel (levi ning vaateväli).

Elioni kodujuhtimise teenuse kuutasu algab 10 eurost, mis sisaldab ka ühte vabalt valitud kaheeurost lisateenust (kodujälgimine, energiajälgimine, kaamerasalvestus), tagavara andmesideühendust, kümmet tasuta SMS-teavitust kuus (meili- ja telefoniteavitused on tasuta).

Vastavalt kasutatavatele seadmetele saab klient ise valida omale vajalikud teenused.

Klient peab kindlasti arvestama ka seadmetega seotud kulutustega. Seadmed on võimalik kohe välja osta või soetada need kuni kolmeaastase järelmaksuga (soodusintress 10%, lepingutasu 0 eurot).

Cybnatic OÜ juhatuse liikme Andrus Kanarbiku sõnul võimaldab neil müügil olev 120 eurot maksev nutikodu keskseade lisaks turvamisele juhtida ja jälgida ka elektriseadmete tööd.

“Põhimõtteliselt võib juhtida kõike,” lausus Kanarbik. Näiteks võib süsteemi ühendada ka automaatse lemmikloomasöötja.

uta Meen l! mere

tehnika

E-RAAMAT ON ALLES LAPSEKINGADES

E-raamat sobib hästi maainimestele ja eakatele On laupäeva hommik. Te vedelete diivanil ja silmate ajalehest raamatututvustust. Tundub hea raamat olevat, te tahaks seda otsemaid lugeda. Raamatupood asub aga kümnete kilomeetrite kaugusel. Ostke eraamat ja võite kohe pihta hakata.

Tiit Reinberg tiit.reinberg@ajaleht.ee

R

ahva Raamatu e-äri müügi- ja arendusjuht Toomas Aasmäe soovitabki e-raamatut inimestele, kes reisivad palju või elavad maal, kust sõit raamatupoodi võtab nii palju aega, et selle jooksul jõuaks sadakond lehekülge läbi lugeda.

Viimastel aastatel on nutitelefonid ja tahvelarvutid muutunud populaarseks ja mõlemad sobivad e-raamatute lugemiseks. Suurematel lugejatel soovitab Aasmäe aga soetada e-lugeri. Nii on üks vidin kodus küll juures, kuid see ei riku nii palju silmi nagu nutitelefon või tahvelarvuti.

Korralike e-lugerite hinnad algavad sajast eurost ja kallimad mudelid maksavad kuni 170 eurot. “Kui arvestada, et e-raamat on paberist eelkäijast ligemale kolmandiku odavam, siis tasub see investeering raamatusõbrale kiiresti ära,” sõnab ta.

Nii tahvelarvutite kui e-lugerite hinnad on kukkunud ja Aasmäe usub, et need odavnevad veelgi.

Samas mõeldakse neile juurde uusi vidinaid, mis lugemise senisest mugavamaks teevad. Näiteks on müügil juba taustavalgustusega e-lugerid, mida saab ka hämaras lugeda. “Kui õhtul voodis paberraamatut lugeda, siis peab lamp põlema ja see võib teist inimest, kes magada tahab, häirida. Taustavalgustus lahendab selle probleemi.”

Eestlased on väga elektroonikahuviline rahvas.

Vähesed meist käivad igapäevaseid rahaasju pangakontoris ajamas, vaid teeme ülekandeid internetipangas ja nutitelefonides.

Meil on taskus ID-kaart ja sellega anname e-allkirju ja valime isegi parlamenti kodus arvuti tagant tõusmata.

E-raamatute poolest pole me maailmas aga sugugi esirinnas. Kui Ameerikas moodustavad eraamatud juba viiendiku selle äri käibest, siis Eestis vaid 0,3 protsenti.

Möödunud aastal oli Eestis ostetuim e-raamat Indrek Hargla romaan “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus”, mille laadis oma nutiseadmesse 257 inimest. Paberraamatuna ostis selle aga 3099 lugejat.

2012. aasta populaarseim paberraamat oli Sofi Oksaneni “Kui tuvid kadusid”, mille soetas 12 009 inimest. Selle elektroonilist versiooni osteti aga kõigest 198 korral.

Saja eksemplari piiri suutis eelmisel aastal ületada üksnes kümme e-raamatut.

Kehva silmanägemisega inimestele soovitab Aasmäe e-lugerit ka sellepärast, et kui neil on väikest kirja tavalisest raamatust raske lugeda, siis nutikas seadmes saab tähesuuruse endale sobivaks sättida.

Muu lugemismugavuse üle võib vaielda, kuid mõelge: kui üks nii-öelda korralik tellis võib kaaluda üle kilo, siis e-luger on keskmiselt 160 grammi raskune ja mahutab tuhatkond raamatut. “Sedasi on raamatukogu teiega alati kaasas, mis on eriti mugav sageli reisivatele inimestele,” lisab Aasmäe.

Olgu raamatukaupluses soodustused kuitahes suured, siis päris tasuta sealt ühtegi paberraamatut siiski ei saa. Suur hulk e-raamatuid on internetis aga täiesti vabalt võtta. Tõmba aga alla ja hakka lugema.

Eestikeelseid e-raamatuid ripub internetis praegu 1600 ringis, kuid paberraamatutele nad suurt konkurentsi veel ei paku, sest moodustavad selles äris kõigest 0,3 protsenti. Ometi usub Aasmäe, et kuna suur osa meie elust on internetti kolinud ja kogu aeg mõeldakse uusi e-asju juurde, on üksnes aja küsimus, mil ka elektroonilised raamatud Eestis tuule rohkem tiibadesse saavad.

E-raamatud ja p-raamatud Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv tunnistab, et veel mõni aasta tagasi suhtus ta e-raamatutesse skepsisega, kuid nüüd loeb e-raamatuid ja p-raamatuid umbes pooleks. “Eraamatud on telefoni sees kogu aeg kaasas ja neid saab lugeda alati, kui vaba hetk tekib. Ja muidugi on nad ladustet ka tahvelarvutis ja mu-

2012. AASTAL ENAM MÜÜDUD E-RAAMATUTE EDETABEL 1. Indrek Hargla “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” (Varrak) – 257 2. Walter Isaacson “Steve Jobs” (Ajakirjade Kirjastus) – 215 3. Sofi Oksanen “Kui tuvid kadusid” (Varrak) – 198 4. Indrek Hargla “Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” (Varrak) – 161 5. Indrek Hargla “Apteeker Melchior ja timuka tütar” (Varrak) – 158 6. Stieg Larsson “Lohetätoveeringuga tüdruk” (Varrak) – 140 Allikas: Eesti Kirjastuste Liit

jal, nii et ära nad ei kao,” räägib ta uue tehnoloogia plussidest.

Elektrooniliselt loeb Sinijärv peamiselt inglisekeelsed raamatuid. “Parema eestikeelse kirjanduse tahaks ikka füüsilisel kujul riiulisse mahutada,” põhjendab ta. “Kuid üldiselt tahan ma lugeda rohkemaid raamatuid kui omada, nii et e-raamat on igati sobiv variant.”

APOLLO: hea e -luger on mitmekülgne ja puutetundlik Eesti suurima raamatukauplusteketi Apollo andmetel ostavad eestlased üha enam e-raamatuid, kuid vajavad siiski veel abi e-lugeri valimisel. Milline on parim e-luger Eestis?

Euroopa ja Eesti on alles e-raamatuid ja lugereid avastamas – otsitakse parimat seadet, kus oleks emakeelses keskkonnas mugav lugeda.

Apollo e-kaubanduse juhi Andre Kaibaldi sõnul ei ole e-raamatud paberraamatu otsesed konkurendid, vaid lisavõimalus raamatuid hankida ja lugeda. „E-raamatute ostjad loevad ainult paberraamatute ostjatega võrreldes palju rohkem raamatuid: aastas keskmisest üheksa raamatut rohkem. E-raamat on hulga odavam, teda saab imekiirelt kasvõi öösel soetada ja kohe lugema hakata.“ Kaibaldi sõnul algavad korralikku lugemiskogemust pakkuvate e-tindiga ekraaniga e-lugerite hinnad 80 eurost, kuid kvaliteetsemate Amazoni e-lugerite Kindle Paperwhite’i, KOBO Glo, Sony PRST-2 ja 4. põlvkonna tavalise Kindle’i hinnad võivad küündida kuni 200 euroni. Olles erinevaid e-lugereid juba mõnda aega testinud, toob Apollo välja viie populaarsema e-lugeri tugevused-nõrkused.

1. koht – Apollo soovitab: Parim e-luger on Kindle Paperwhite Amazoni uusim e-luger, millel on puutetundlik ekraan, taustavalgustus ning lihtne ja loogiline menüü. Paperwhite’i lugemise seadistused on põhjalikud: seadistada saab fonte, tulpasid, reavahesid ja muud. Raamatute sisu on kergelt kahe sõrmedega suumitav, teksti saab lisada märkmeid, otsida vasteid Wikipediast, kasutada sõnastikku jpm.

Ingliskeelsete raamatute ostmine Amazonist on selle seadmega imelihtne – need salvestatakse tasuta Amazoni pilvlahenduses. Samuti toetab luger wifit ja töötab ühe laadimisega 8 nädalat.

10 Juuni 2013

Võimalikud miinused: Kindle Paperwhite ei toeta kohe EPUB-vormingut ja seega tuleb eestikeelsed raamatud ümber formaatida. Formaadi muutmine on õnneks lihtne: arvutisse tuleb laadida tasuta programm Calibre, tõsta allalaaditud raamatud sinna, ühendada Kindle arvutiga ja lohistada raamatud lugerisse. Hind Apollos 198 €.

2. koht – Kobo Glo Kobo Glo on Kobo uus populaarne mudel. Korpus on kvaliteetne, kummise pinnaga ja on käes mugav. Kirjatüüpi ja küljendust saab lihtsalt muuta, on ka tõlkevõimalus ja ühilduvus Facebookiga. Aku peab kaua vastu, eestikeelsed raamatud saab Kobo kasutajaliidese kaudu lugerisse tõsta.

Võimalikud miinused: Kobo on aeglasem, arvutiga ühendamiseks tuleb installida tarkvara, seetõttu väheneb EPUB-vormingu eelis Kindle’i ees.

Sõnastik töötab ainult KOBO e-poest ostetud e-raamatutega. Hetkel läbi müüdud.

3. koht Kindle, 4. generatsioon Amazoni klassika – enim ostetud e-luger maailmas. Kvaliteetne ning lihtne kasutada. Teksti saab lisada märkmeid, järjehoidjad, otsida vasteid Wikipediast, kasutada sõnastikku jpm. Ekraan on hästi loetav ning rikkalike tekstiseadistusvõimalustega. Ingliskeelsete raamatute ostmine Amazonist on vaid kliki kaugusel ja raamatud salvestatakse tasuta Amazoni pilvlahenduses. Seade toetab wifit ja töötab ühe laadimisega kuni 4 nädalat. Paljude jaoks asendamatud lehe keeramise nupud on sellel lugeril alles. Hea lugemiselamus mõistliku hinnaga!

Võimalikud miinused: ei toeta Kindle’i EPUB-vormingut, kuid Calibre’i kaudu pole eestikeelsete raamatute lugemine raske. Puudub taustavalgustus ja puutetundlik ekraan. Hind Apollos 119 €.

REKLAAM

4. koht – Sony PRS-T2 Üks kergemaid lugereid. Saab valida kolme värvi: punast, valget või musta. Ekraan on selge ja loogiline. Veebibrauser on mugav ja laseb lihtsalt ka internetis surfata või näiteks otse e-postist e-raamatu linki alla laadida. Sonyga saab ka väga mugavalt märkmeid teha ja kasvõi raamatutesse või tühjale pinnale joonistada. Toetab Facebooki, EPUB-i ja Google’i raamatuid.

Võimalikud miinused: puudub taustavalgustus, resolutsioon võiks parem olla, erineb vähe eelmise põlvkonna lugerist. Hind Apollos 165 €.

5. koht – Prestigio PER3464BC Prestigio eelised on soodne hind ning audiofailide ja EPUB-vormingu toetamine. Hea valik, kui soovid ainult eestikeelseid raamatuid lugeda.

Menüü pole keeruline, kuid mitte ka nii lihtne ja funktsionaalne nagu konkurentidel. Luger istub mugavalt käes ja on kaetud kummise pealiskihiga. Saab korraga nii e-raamatut lugeda kui muusikat kuulata.

Paraku puudub lugeril wifi, taustavalgustus ning puutetundlik ekraan. Hind Apollos 80 €.

Uuri lisaks: www.apollo.ee

tehnika

KOMMENTAARID

Indrek Hargla kirjanik E-raamatuid ei soovi mina enam välja anda, sest ma ei saa aru, miks peab lugejaid suurema maksuga koormama. Minu kaks viimast raamatut ongi ilmunud üksnes paberil.

E-raamat peaks tegema raamatu lugemise lihtsamaks, kiiremaks ja mugavamaks, kuid kahjuks see pole nii.

E-raamatu puhul läheb suurem osa tulust platvormi arendajatele, mitte inimesele, kes raamatu kirjutas.

Elektroonilise raamatu õiglane hind oleks kolm kuni viis eurot ja siis loetaks neid kindlasti ka praegusest rohkem.

Seega enne, kui pole normaalset keskkonda, kus e-raamatuid avaldada, ei plaani ma seda teha.

E-raamatute puhul ei tasu Sinijärve selgitusel ära unustada sedagi, et nagu paberraamatuidki, ei pea neid üksnes ostma, vaid saab ka samamoodi laenutada. Just teatmekirjandust ja sedasorti meelelahutust, mida tõenäoliselt üle ühe korra ei loe, soovitab ta soetada elektrooniliselt, et säästa kodust ruumi.

“Emotsionaalse poolega on nii ja naa. Esmalt on ikkagi sisu see, mis köidab. Ja paremad raamatud võivad alati mõlemal kujul olemas olla,” usub ta.

Sinijärv on viimasel ajal ostnud rohkem vanade paberlemmikute e-versioone taskusse kui vastupidi. “Ent on ka asju, mille olen p-raamatuna ostnud pärast e-raamatu lugemist,” räägib ta omast kogemusest. “Üldiselt on paberit kodus juba üsna palju ja väga hea, et valikuvõimalus suureneb ning omamiskohustus väheneb.”

E-raamatu areng ei sõltu üksnes lugejatest ega kirjastajatest, vaid oma roll on siin ka riigi maksupoliitikal.

Praegu tuleb e-raamatu pealt maksta käibemaksu 20 protsenti, kui paberil kirjasõna maksustatakse üheksa protsendiga. “Maks võiks kõigil raamatutel sõltumata kujust olla ühesugune. Ei ole ju kõvakaanelistel ja pehmekaanelistel erinevat,” analüüsib kirjanike liidu juht.

“Ning ta võiks jääda väikeseks või muutuda olematuks, kuna lugemine on ajutegevusele soodsa mõjuga ning kokkuvõttes võidab riik inimeste arukuse pealt enam kui tillukeselt raamatuturult manti võttes.”

Nutitelefon raamatut ei asenda Osuti palus Paide neiul Kimberly Jakobsonil testida e-raamatut ja anda sellele oma hinnang.

Nagu enamikul temavanustel, möödub Kim-

berlylgi suur osa vabast ajast – nii kolm kuni kuus tundi päevas – arvuti või nutitelefoni seltsis. Kuigi oma lemmikmuusika tõmbab ta internetist alla ja vaatab isegi filme arvutist rohkem kui telerist, on ta raamatuid lugenud üksnes paberil. “Ma teadsin küll, et e-raamatud on olemas, kuid kõik loevad ikka paberraamatuid.

Sellepärast polnudki nende vastu huvi tundnud,” selgitab ta.

Esimesena tegi ta e-raamatuga tutvust tahvelarvutist. Raamatu allalaadimine talle raskusi ei valmistanud.

Lugemine on tema sõnul mugav. “Isegi uut lehekülge on lihtsam pöörata kui tavalises raamatus,” lausub ta.

E-raamatu plussina nimetab ta asjaolu, et pole vaja järjehoidjat kasutada ega raamatu serva ära murda, et hiljem lugemist jätkates õige koht üles leida – virtuaalsest järjehoidjast piisab. “Ja õhtul voodis lugedes pole vaja ka tuld põlema panna.”

Kuigi e-luger on tahvelarvutist silmasõbralikum, ei kavatse Kimberly uut seadet soetada.

“Tahvelarvuti on olemas ja kuna ma veedan palju aega netis, siis ega see raamatute lugemine väga palju mu nägemist ei mõjuta,” arutleb ta.

Tahvelarvutist raamatu lugemise suurimaks miinuseks peab Kimberly seda, et kogu internetiavarus, eeskätt Facebook, on vaid ühe näpuliigutuse kaugusel. “Kui on aga hea raamat, ega siis sinna Facebooki ei kipu ka,” lisab ta.

Raamatu nutitelefoni laadimine osutus talle aga raskemaks ettevõtmiseks ja ka sealt lugemine meeldis talle vähem. “Telefonist on hea lugeda lühemaid tekste, raamatu tarvis peab olema ikka suurem ekraan,” arvab ta.

Osuti palvel luges Kimberly läbi oma esimese e-raamatu, kuid ta on kindel, et viimaseks omataoliseks ei jää see kindlasti.

Ise ma e-raamatuid ei loe, sest mul lihtsalt pole selliseid seadmeid. Arvutist loen küll palju tekste, kuid raamatuid eelistan paberkujul.

Kuna Eestis on Euroopa kõige kallimad raamatud, siis võiks tulevikus e-raamatutest abi olla, kui neid saaks müüa odavamalt.

miku, kuhu ise kirjutada.

Kindle jäi koju, paberraamatud ka.

Erik Tohvri kirjanik

Epp Petrone kirjastaja Mul on Kindle'i e-luger, aga ma ei kasuta seda üldse. Olen selline vanamoodne inimene, ei ole veel harjunud. Samas usun, et sellel on tulevik küll. Paberraamat ei kao, aga uus põlvkond võtab “tahvlite” olemasolu enesestmõistetavana.

Praegu olen reisil ja otsustasin raamatute asemel kaasa võtta hoopis märk-

Lasin endale augu pähe rääkida, et raamatud ilmuksid ka elektrooniliselt, ja mul endal on ka need failid olemas, kuid eelistan ikka paberraamatut. Olen juba vana inimene ja küllalt konservatiivne, küllap seepärast.

Arvutis ma kirjutan ja võin sealt ka ajalehti lugeda, kuid raamatud on siiski midagi muud. Ajaleht muutub kiiresti vanapaberiks, kuid raamatuga on lood teised. Seda tasub ka aastakümnete pärast lugeda.

Samuti on raamatute lugemisel oluline emotsioon – nende lõhn ja see, kuidas uue lehekülje ette keerad.

ESIMENE: Paide neiu Kimbelry Jakobson luges Osuti palvel läbi oma esimese eraamatu ja on kindel, et tulevikus ei osta ta enam üksnes paberraamatuid, vaid laeb neid ka tahvelarvutisse alla.

FOTO: DMITRI KOTJUH/ JÄRVA TEATAJA

NICOREX e-sigaret Parim toode turul. Roostevabast terasest vastupidav e-sigaret ka kõige nõudlikumale kasutajale.

E-sigaret annab Sulle võimaluse suitsetamise miinused plussideks pöörata ja seejuures edasi suitsetada. Sulle jääb alles meelepärane tegevus, kuid e-suitsetades ei ladestu Sinu kehasse 4000 kemikaali.

Hind 39–75 €.

Müügil kauplustes, www.nicorex.ee

Koolilõpuks valmis?

Noorele koolilõpetajale riided ja kingad, ehted, parfüümid jpm.

Uku Keskus, Tallinna tn 41, Viljandi | www.ukukeskus.ee

Juuni 2013

11

tehnika

Iga masin jääb ükskord vanaks KESKUSED

teele.yprus@ajaleht.ee

K

uigi kodumasin võib pärast pikka teenimisaega truuks sõbraks saada, jääb ta ühel päeval vanaks ning peab ruumi tegema uuele. Mida aga ette võtta vana masinaga, et tema elutee väärikalt ja loodust säästvalt lõppeks?

Kindlasti ei tohi vana külmkappi ega veekeetjat metsa alla viia. Selleks on Eesti riigis ette nähtud kindlad kohad, kus komplektseid seadmeid tasuta vastu võetakse. Igas maakonnakeskuses on spetsiaalsed jäätmejaamad ning vähemalt 3500 elanikuga asulates on kogumispunktid.

Kui inimese kodust kümne kilomeetri raadiusesse ei jää ühtegi kogumispunkti, on vastavaid seadmeid müüval kauplusel kohustus seade tasuta vastu võtta. “Aga umbes 85% Eesti elanikkonnast elab selles raadiuses, kus on kogumispunktid olemas,” ütles elektri- ja elektroonikaseadmete ning akude ja patareide maaletoojate ja tootjate loodud koostööühenduse EESRinglus juhatuse liige Margus Vetsa. EES-Ringluse eesmärgiks ongi elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamine.

Kauplusel on kindel kohustus võtta elektroonikaromu tagasi sel juhul, kui inimene ostab samast poest endale uue seadme, seletas keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Malle Piirsoo.

“Kui kauplus keeldub, on tegemist jäätmeseaduse rikkumisega ning sellest tuleb teada anda keskkonnainspektsioonile,” ütles Piirsoo ning lisas, et kui klient uut seadet ei osta, pole kauplusel ka kohustust seadet vastu võtta.

Välja arvatud muidugi juhul, kui kümne ki-

» Transporditeenus alates 35 eurost » Küttepuude müük » Heakorratööd

LÄÄNE-VIRUMAA Lääne-Viru jäätmekeskus, Piira küla (E-R 9-17.30, nädalavahetustel ja riigipühadel suletud) Tapa, konteiner Ülesõidu 8 (E, R 9-17, L 9-14) Kunda, konteiner Koidu 55 autoparkla (E-P 10-22) PÄRNUMAA Paikre sorteerimisjaam, Raba 39, Pärnu, (1. nov-30. apr E-R 8-18, 1. mai-30. okt E-R 8-18, L 10-15) Paikre prügila, Põlendmaa küla, (avatud E-R 8-20, L 8-18) Vändra jäätmejaam, J. V. Jannseni 3a (K, N, R 12-17, L 10-17) VALGAMAA Valga jäätmejaam, Võru 109c (E-P 9-17) Otepää, Lipuväljak 28, konteiner kaubanduskeskuse juures (T 9-12, N 15-18) VILJANDIMAA Viljandi jäätmejaam, Pärnu mnt 36 (E-R 9-19) Võhma jäätmejaam, Kirsi tn 3 (N, R 15-18, L 10-14) Lisaks on enamikus vallakeskustes olemas jäätmete kogumispunktid konteinerite näol.

Allikas: EES-Ringlus

TÄPSEM INFO http://tulevik.info/ Telefon 442 6400, 5667 6238

RINGLUSPOOD

ringluspood@tulevik.info tel 5690 7161

Papiniidu 17a, Pärnu Too oma vana kasutamiskõlblik kodumasin uuele ringile!

12 Juuni 2013

FOTO: ARVET MÄGI/VIRUMAA TEATAJA

Teele Üprus

Suuremad jäätmekeskused maakonnakeskustes JÄRVAMAA Paide jäätmejaam, Mündi 49, Paide (L, P 11-14; lisaks 1. apr-30. sept K-R 10-19; 1. okt-31. märts K-R 9-18) Türi jäätmejaam, Viljandi tn 17 (N-R 14-19, L-P 11-14)

KUNST: Koolilapsed lähenesid vanadele seadmetele hoopis loovamalt. Kasutuna seisvatest arvutiromudest meisterdati Lääne-Viru jäätmekeskuse õuele robot.

lomeetri raadiuses ei ole kogumispunkti ega jäätmejaama. Oma vana masinat kauplusesse viies tuleb arvestada ka sellega, et kauplus peab sama toodet müüma. Näiteks arvutipood ei võta vastu mikrolaineahje.

ette, et see, mis metallikrattidel üle jääb, läheb metsa alla, aga üldiselt kultuur ikka järjest paraneb,” lisas ta.

Katkine korpus ei loe

Kuid inimesed peavad arvestama, et vana seade tuleb ise kogumispunkti või jäätmejaama kohale viia, eraldi transporditeenust selleks ette nähtud ei ole. Ka siis, kui hajaasulates kogumispunkte korraldatakse, sest talust tallu ei sõideta.

Malle Piirsoo lisas, et ka kauplusesse peab inimene oma vana seadme ise viima. “Kui kauplus aga osutab teenust kodust äraveol kauplusesse, võidakse selle eest raha küsida, sest tegemist on mugavusteenusega,” täpsustas ta.

Et inimesed üldse teaksid, mida oma vanade kodumasinatega peale hakata, on EESRinglus korraldanud teavituskampaaniaid, kuid Margus Vetsa arvas, et kui inimesel on reaalne vajadus, hakkab ta sellealast infot ka ise otsima. Lisaks peaks abi saama kauplustest ja kohalikest omavalitsustestki. “Eesti on üldiselt päris hästi kogumispunktidega kaetud,” leidis mees.

Piirsoo ütles, et enamasti on inimesed kursis, et oma vana külmiku või teleri saab poodi tagasi viia, kuid ei pruugita teada, et sama saab teha ka veekeetja või vanade kõrvaklappidega.

Ta toonitas, et igas kaupluses peab olema silt teabega, kus asuvad lähimad kogumispunktid ning et uue seadme ostmisel saab vana kauplusesse tagasi anda.

“Eks inimesed ikka on kursis,” arvas Priit Raamat ja seletas, et see kogus, mis aastatega ringluses ehk poodidest on ostetud ja mis peaks jäätmekeskusesse tagasi jõudma, on enam-vähem kokku jooksnud. Näiteks eelmise aastaga tuli ettenähtud 20 tonni kokku.

Kui jäätmekeskuses on koorem kokku saadud, läheb EES-Ringluse auto sellele järele. Sealt edasi viiakse need elektroonikaromud töötlemisele. Kõik, mis võimalik, läheb uuesti kasutusse, näiteks metall, klaas, plast. Margus Vetsa sõnul tehakse kõike seda ressursside hoidmise ja ohtlike ainete kättesaamise eesmärgil.

Tasuta on vana kodumasin võimalik ära anda siis, kui see on komplektne. Lääne-Viru jäätmekeskuse tegevjuht Priit Raamat kirjeldas, et kui masina korpus on veidi katki, pole midagi, oluline on sisu, mis ei pea küll töötama, kuid peab masina küljes olemas olema. Sisust saadavad väärismetallid lähevad hiljem uuesti taaskasutusse. Üleüldse sobib jäätmejaama või kogumispunkti viia kõik seadmed, mille tööks on elektrit vaja. Kas siis juhtmega seina pandavad või ka laetavad.

Kui jäätmejaama viidav elektroonikaseade ei ole komplektne, tuleb selle eest maksta. Margus Vetsa rääkis, et metallikratid võtavad vanadel külmkappidel kompressorid ära, lasevad sellest gaasi välja ja viivad siis ilma kompressorita külmiku jäätmejaama. “Sellega nad aga saastavad õhku,” ütles mees.

Seetõttu on kehtestatud, et lõhutud vana kodumasina eest peab maksma. Lääne-Viru jäätmekeskuses on tonni hinnaks 84 eurot (sisaldab käibemaksu), mis teeb kilogrammi maksumuseks 0,084 eurot.

Ka Priit Raamatul on metallikrattidega omad kogemused. Kui jäätmekeskuses on võimalik mittekomplektsete seadmete eest raha küsida, siis omavalitsustes leiduvate kogumispunktide puhul ei tea keegi, kes oma jäätmed sinna on viinud. “Teinekord elektroonikaringilt muud ei saagi kui teleri kineskoope ja tühje plastkaste,” märkis Raamat.

Aga freoon, mis külmikute kompressorites sisaldub, on ohtlik gaas. Seadmete töötlemisel võtavad käitlejad selle uuesti kasutusse, kuid metallikratid lasevad lihtsalt välja, tekitades niiviisi saastet. Õnneks on inimeste teadlikkus Priit Raamatu hinnangul aasta-aastalt tõusnud. “Kujutan

Ettenähtud kogused jõuavad tagasi

aed

Rooside ilu viivad haigused ja kahjurid Õrnade kroonlehtedega roosid võivad olla aiapidaja uhkuseks, aga ka nuhtluseks, sest haigusi ja kahjureid, mis taimi kimbutama kipuvad, on üksjagu.

Kristi Ehrlich kristi.ehrlich@ajaleht.ee

50

aastase roosikasvatamise kogemusega Rein Joost ütles, et rooside hea tervise tagab eelkõige kahjurite ja haiguste ennetamine taimedel ja neile ebasoodsate tingimuste vältimine või leevendamine, sest näiteks liigne õhuniiskus soodustab roosihaiguste, nagu hahkhallituse, ebajahukaste ja tahmlaiksuse levikut. Samas pikk kuivaperiood suve lõpupoole soosib jahukaste levikut. Suur niiskussisaldus liiga sooja talvekatte all soodustab jällegi varrepõletikku. “Õige talvine katmine on väga oluline, see peab tagama roosidele õhulise, kuiva ja jaheda mikrokliima,” selgitas Rein Joost.

Kevadel tuleb talvekate eemaldada järk-järgult pilviste ilmade ajal. Lõplikult eemaldatakse kate, kui püsivate öökülmade oht on möödas.

Järgneb põõsa kujundamine, seda tehakse, kui esimesed pungad näitavad värvi. Põõsa seest tuleb eemaldada peenikesed, võsastunud ja haiged oksad. Sellega tagab, et põõsas oleks maapinnalt õhule enam avatud. See on haiguste leviku vältimise seisukohalt tähtis.

Väetamisel tuleb kindlasti jälgida, et ei liialdata mineraalsete lämmastikväetistega, kui samas võib jääda vajalikust vähem kaltsiumi ning fosfor- ja kaaliumväetisi.

Roose peab kastma harva ja põhjalikult. “Sobivam aeg kastmiseks on hommikul vara, siis lehed päeva jooksul kuivavad ja ere päike ei põhjusta lehtedele põletusplekke. Põua ajal annab tulemust ainult õhtune kastmine,” jagas roosiekspert nõuandeid.

Joost soovitas aeda kaasa võtta terve, suletava kilekoti ja desinfitseeritud lõikevahendid, siis saab vajadusel kohe eemaldada tekkinud haiguskolded või kahjurite munadega kaetud lehed. Kott läheb hiljem põletamisele koos sisuga. See on tõhus vahend haiguspuhangute ennetamiseks.

Tähtis on ka sortide valik, mida oma aeda viia. Joosti sõnul on haigustele vastupidavamad läikivate ja nahkjate lehtedega roosid. Samuti on tugevamad punased, roosad ning valged sordid. Haiguskindlate sortide valikul tuleb eelistada Eestis antud haiguskindluse hinnanguid.

Neile, kes siiani on suutnud oma roosipeenra hoida enam-vähem haigusvaba, aga igatsevad sinna uusi sorte, mille algmaterjal ei pärine Eestist, soovitas roosikasvataja istutada uus taim esialgu eraldi kohta. Nii ei ole haigustekitajatel võimalik levida vanasse peenrasse.

VAHENDID POODIDES Kaubanduses on kahjurite tõrjeks saadaval Pyrethrum aerosool; Decis 2,5 EC; Fastak 50; Schultz Instant Spray; Schultz Insect Spray, Neko ja Neko kevadprits; Actara 25WG; Neemazal T/S; Decis MEGA 50 EW või Calypso 480 SC. Seenhaiguste tõrjeks sobivad Switch 62,5 WG, Bravo 500 SC, Topaas 100 EC, Aliette 80WG. Roosi tahmlaiksuse, hahkhallituse, jahukaste, lehelaiktõve tõrjeks Chorus 75 WG. Roosi tõlvrooste, samuti tahmlaiksuse tõrjeks Dithane NT. Allikas: Rein Joost

SPETSIAALSED ROOSIKINDAD Sellest kevadest lisandusid Gardena valikusse spetsiaalsed roosikindad, mis erinevad tavalistest töökinnastest selle poolest, et need on välja töötatud just nimelt roosidega tegelemiseks. Neil on tugevdatud näpuotsad ja peopesad, et okkad ei saaks sõrmi ja peopesi vigastada. Kinnastel on pikem randmeosa, mis pakub omakorda kaitset torkivate okaste eest. Lisaks on kinnaste pealispinnal kasutatud tugevdatud materjale, mis samal ajal lasevad käel hingata.

Husqvarna Eesti OÜ tegevjuht Jaanus Vahesalu ütles, et roosikinnaste turule tuleku üheks argumendiks on klientide tagasiside, mis näitas, et roosikindad on just need, millest tuntakse puudust aiatöid tehes.

Kindad on saadaval suurustes 7/S ja 9/L ja neid tasub küsida kõikidest hästi varustatud aianduskauplustest. Roosikinnaste soovituslik jaehind on 20 eurot.

Haiguste ja kahjurite vastu looduslike vahenditega Rein Joosti sõnul on viimastel aastatel aednikele kättesaadavate pestitsiitide hulk oluliselt vähenenud ja nende nimistu Euroopa Liidus ülevaatamisel. Seetõttu peame tahes-tahtmata tulevikus enim kasutama kahjurite ja haiguste tõrjel looduslikke vahendeid. “Meie tõrjemeetod on edukas vaid siis, kui hakkame looduslikke vahendeid kasutama juba ennetavalt ega lase kahjuritel ja haigustel laialt levida,” rõhutas ekspert ning pakkus välja järgmised looduslikud vahendid kahjurite tõrjeks.

Seenhaigusi saab edukalt tõrjuda põldosja tõmmise või hautisega.

Võtke 200 g värsket või kuivatatud põldosja ürti ja 2 l vett. Laske segul emailnõus nõrgal tulel üks tund haududa. Pritsimiseks lahjendage tõmmis vahekorras 1:10. Pritsida tuleb iga nädal, kui temperatuur on üle 10 kraadi, ja kuni hilissuveni. Kasutada võib ka kaaliumpermanganaadi keskmiselt lillakat vesilahust. Valmis lahust tuleb kohe kasutada, sest seismisel see kaotab mõju.

Lehtpuutuhaga peletab maakirpe, kärsakaid ja seenhaigusi. Puuderdage taimi hommikuse kastega mõnepäevase vahega 2-3 korda.

Sibulaleotise abil tõrjutakse punast kedriklesta.

Hakkige sibul peeneks, võtke 1 tl kohta klaas vett. Hoidke leotist 1 ööpäev suletud nõus, kurnake ja pritsige.

Võililleleotis ei meeldi lehetäidele ja röövikutele. Võtke 1 kg võilillede kohta 10 liitrit 25-30kraadist vett ja valage võililledele peale. Laske ööpäev seista ja kurnake.

Küüslaugutõmmisega on võimalik edukalt tõrjuda lehetäisid, lesti, ripslasi, röövikuid ja ebaröövikuid. Samuti toimib see jahukaste ja rooste vastu. Valage peenestatud küüslaugule (200-300 g) peale 10 liitrit 25-30kraadist vett.

Sulgege nõu tihedalt, hoidke ööpäev soojas pimedas ruumis, kurnake vedelik ja pritsige.

Pritsimisvedelike toime suurendamiseks soovitab Rein Joost lisada lahusele 30-40 g majapidamisseepi 10 liitri vee kohta, RS-pastat (rohelist seepi) või muid insektitsiidse toimega seepe.

Edukalt kasutatakse ka nõudepesuvahendit Fairy. Seda tuleb lahjendada 50 ml 10 liitris vees. Lisaks pritsimisvedeliku kleepuvuse suurendamisele, ummistavad seebid ja Fairy väikestel putukatel hingamis- ja toitumisorganid ning kahjurid hävivad. >> lk 14

Juuni 2013

13

FOTOD: ARVET MÄGI/VIRUMAA TEATAJA

aed

ROOSIDE HAIGUSED

ROOSIDE KAHJURID

Jahukaste (Spaerotheca pannosa var rosae)

Haigus levib esialgu noortel ladvalehtedel ja võrsetel, minnes üle õievartelt õienuppudele. Algul katab neid õrn jahutaoline kirme, mis muutub pruunikashalliks. Nakatunud osad kipruvad, leheservad rulluvad üles, kuivavad ning varisevad maha, kasv seiskub ja õied ei arene normaalselt.

Lehetäid (Macrosiphum)

Väikesed rohekad või kollakad mustade tundlatega õrnad putukad, kes üsna lühikese perioodi jooksul katavad kolooniana noored võrsed. Ilmuvad roosidele ploomide õitsemise ajal. Rooside noored võrsed kipruvad, õienupud avanevad halvasti, lehed muutuvad kleepuvaks ja tahmunuks.

Roosi-ebajahukaste (Peronospora sparsa)

Lehtede pealmisel küljel piki leheroodu tekivad ebakorrapärased sinakaspunased laigud, kusjuures keskroo poolt on laik sirge ja valgub servade poole laiali. Laikude vastas lehe alumisel küljel moodustub õrn hallikasvalge kirme. Lehed muutuvad hallikaspruuniks, deformeeruvad, kolletuvad ning varisevad maha. Õie kroonlehed pruunistuvad ja kuivavad ega lase õiel normaalselt avaneda. Haigus levib eriti noortel istikutel.

Lehetirt (Typhlocyba rosae)

Lehtedel on peened valged täpid, lehe alumisel küljel esinevad rohekad valkjad hüplevad putukad ja nende vastsete vatised kestad.

Ripslased (Thrips fuscipennis)

Hahkhallitus (Botrytis cinerea)

Kasvuperioodil ilmuvad lehtedele kollakaspruunid laigud. Õievarre ülaosa pruunistub ja kõverdub. Õienuppudele tekivad vesised mustjashallid eoskirmed, mis kergesti tolmavad, levitades eoseid. Seen võib levida pärast okste tagasilõikust piki vart kuni juurekaelani, hävitades kultuurosa. Levib eriti varakevadel niiske ja jahedaga.

3-4 mm pikkused väikesed silinderjad mustad või pruunid putukad.

Nende kitsad tiivad on kaetud karvakestega. Kõige enam kahjustavad roosiõisi kuumal ja päikeselisel perioodil. Õie kroonlehe servad muutuvad pruunikaks, õis ei avane, jääb mulje, nagu päike oleks õisi kõrvetanud. Kõige selgemini on kahjur näha, kui raputada õit valge paberi kohal.

Punane kedriklest (Tetranychus urticae)

Roosivarre- ehk koorepõletik (Coniothyrium wernstorffiae)

Varrepõletik ilmneb paar nädalat pärast talvekatte eemaldamist. Vartel on näha algul punakaid, hiljem tumepruune violetse ümbrisega laike.

Laikude kohal koor praguneb, tekivad haavandid, varre ülaosa kuivab.

Seeneosed tungivad külmalõhede kaudu vartesse, kus jäävad ootele, et suve lõpul nakatada uusi võrseid.

On rohkem probleemiks kasvuhoones, kus on soe ja kuiv. Õues võib ta leida endale mõnusa koha roosidel, mis kasvavad vastu sooja seina.

Avamaal kahjustab enim roose erkpunane viljapuu võrgendilest. Mõlemal puhul on lehe alumisel poolel luubiga näha kollakasrohelised kuni oranžpunased ämblikulaadsed olendid. Taimede lehed muutuvad täpiliseks, hiljem marmorjaks. Tugeva lööbe korral kattuvad noored võrsed ja lehed võrgendiga.

Liblikaliste vastsed

Roosi-tõlvrooste (Phragnidium mucronatum)

Kollakasoranžid täpilised laigud katavad roosi lehtede ülaküljed, moodustades rooste suvieoste padjandid. Sügiseks tekivad lehtede alumisele küljele analoogsed tumepruunid kuni mustad talieoste padjandid.

Kevadel näeme puhkevate pungade juures oranžpunaseid kevadeospadjandeid. Need on kergesti lenduvad ja annavad tõuke rooste tugevale levikule. Seen võib nakatada kogu põõsa ja levida ka kõrvaltaimedele. Kahjustus võib hävitada kogu taime.

Rooside lehti, pungi, võrseid ja vilju ründavad liblikaliste vastsed. Nende röövikud ja ebaröövikud on eri pikkuse ja suurusega, kuid neil kõigil on hästi arenenud pea ja haukamissuised. Näiteks hariliku külmavaksiku röövikud võivad suvel roosilehed roodudeni paljaks süüa ja noored võrsed hävitada. Lehemähkuri röövik sööb õienuppe ja nukkumiseks kerib rooside lehed endale tupeks ümber.

Mardikad

Mardikalistest ründavad roose kõige enam põrnikalised ja lehekärsakad. Valmikud söövad rooside lehed auklikuks ja kahjustavad õisi. Viimastel aastatel on roosiaedu hakanud ründama aiapõrnikate parved.

Aiapõrnika valmiku pea ja eesselg on metalse läikega sinakasroheline, kattetiivad pruunikad, 12 mm pikk. Nende tõugud on pehmed, valged, C-kujulised, hästi arenenud pea ja kolme paari rindmikujalgadega.

Kuldpõrnikas

Kaunis, 20 mm pikkune metallroheline mardikas. Tema 4-5 cm pikkusi vastseid võib leida kompostihunnikutest.

Roosi-tahmlaiksus (Marssonia rosae)

Seeneosed talvituvad roosi vartel. Suve teisel poolel ilmuvad roosi lehtede mõlemale poolele tumepruunid või mustad laigud. Lehed kolletuvad ja varisevad maha enne õiget aega. Et roosid ei saa läbida normaalselt oma bioloogilist arengutsüklit, jäävad nad nõrgaks. Kergemini võtavad haiguse külge nooremad taimed.

MÄNGUMAJAST ELUMAJANI. LEIA SOBIV TOODE HOONE24.EE KATALOOGIST info@hoone24.ee

www.hoone24.ee

aed

Iga mööbliese, mis leiab aktiivset kasutamist, vajab kestmiseks peremehe hoolt ja armastust. Õue- ja aiamööbliga on olukord keerulisem, sest väliskeskkond suurendab hooldusvajadust veelgi.

Kuido Saarpuu Merit Männi FOTOD: DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA

osuti@ajaleht.ee

A

iamööbli saab materjali järgi jagada sisuliselt nelja liiki: puit-, plast-, metall- ja punutud mööbel. Kaupluseketi Bauhof aia- ja kodukaupade arendusjuhi Anu Kudeviita sõnul on neil kõigil omad eelised ning seega raske öelda, millist liiki mööblit oleks kõige õigem osta. Pigem sõltub see vajadusest, võimalustest ja asukohast, millisesse aeda mööbel plaanitakse panna.

Supermarketi mööblisse suhtuge kahtlevalt Hinna poolest saab kõige soodsamaks pidada plastmööblit. Kudeviita ütles, et sellise mööbli disainis väga suuri muudatusi ei tehta, kuid materjal on kerge, mööblit on lihtne hooldada ja see on enamasti üsna mugav.

Märksa ilusam ja koduaeda või terrassile sobivam on puidust, punutud või metallist mööbel. Metallmööbli eeliseks on muidugi vastupidavus, materjal ei nõua erilist hoolt, kuid hooaja lõppedes on see siiski mõistlik õuest ära tõsta. “Metallist istumisalune on aga külm ja pehmel murul kipub ta rohkem sisse vajuma kui puidust mööbel,” tõi Kudeviita välja puudused.

Kudeviita julges väita, et eestlaste lemmik ja enim ostetud mööbli materjal on ikkagi puit.

“Ehkki puidu ilusana hoidmiseks tuleb natuke

Aiamööbel kestab hoolsa peremehe käes kaua Nii töötlemata kui töödeldud puitmööblit võiks õlitada vähemalt kolm korda aastas: kevadel enne õue toomist, kesksuvel ning sügisel enne talveootele panekut.

rohkem vaeva näha, sobib ta siiski igasse aeda, näeb õige hoolduse korral aastaid hea välja ja uudsust saab lisada näiteks toolipatjasid vahetades,” põhjendas ta.

Puitmööbli ostmisel tuleb jälgida konstruktsioone, detailide paksust ja materjali ennast, paraku müüakse Kudeviita sõnul osades supermarketites ka väga õhukesest materjalist tehtud laudasid ja toole, mis mõne suurema grillisõbra all ei pruugi vastu pidada. Ka odava plastmööbli puhul tuleb kasutamisel jälgida kaalupiiranguid ja seda, et tool oleks tasasel pinnal, kus kõikidele jalgadele rakendub ühesugune koormus.

Viimasel paaril aastal on traditsioonilisele aiamööblile lisandunud veel neljas kategooria, milleks on plastvitstest punutud aiamööbel. See näeb samuti hea välja, on suhteliselt ilmastikukindel, kuid oma stiililt eeldab üsna tänapäevast ja modernset elamist.

Plastrotangist suvemööbel on väliselt väga

Siseviimistluseks LINAÕLI, VAIGUÕLI, PÕRANDAÕLI Välisviimistluseks TÕRVAÕLID, TOONITUD ÕLID z Puitmööblile VIIMISTLUSTÕRV z Puitkatuste viimistlemiseks KATUSETÕRVAÕLI, KATUSETÕRV z Seene, sine ja hallituse vastu ECOKRUNT z Tootevalikus ka KÜMBLUSTÜNNID, TORUSAUNAD z z

Info meie toodete kohta WWW.ECOOIL.EE või tel 5661 5676.

Kaubavedu üle Eesti.

sarnane tubasele mööblile ja see on Aatriumi sisustuskaubamaja sisekujundaja Kristel Piirioja arvates väga suur pluss. “Kui suvi läbi, saab mööblit kasutada siseruumides ja see ei häiri silma,” tõi ta näiteks. “Väga mitme komplekti puhul on võimalik toone omavahel miksida ja saada seeläbi põnev tulemus.”

Hooldamine algab pesemisest Hoidmaks oma aiamööblit ilusana, tuleks see igal kevadel enne suvehooaja algust üle vaadata. Kui ka suvel tekib pikem kasutusvaba periood, on mõistlik mööbel siiski päikese ja vihma eest varju tõsta. Kudeviita sõnul tuleb nii lakitud, õlitatud puitmööbli kui ka plastmööbli kevadist hooldust alustada pesemisest. Kasutada võib õrna pesuvahendit ning pehmemat harja või lappi.

“Kindlasti ei tohi puhastamiseks kasutada terasest harja või nuustikut, sest teravad metallharjased võivad puidu pealispinda kahjustada ja karvaseks muuta,” rääkis ta.

Ka K-rauta Tondi kaupluse aiaosakonna juht Hannes Hallmets rõhutas, et igasuguse mööbli hooldamise juures on oluline, et puhastuskeemiaga puhastatavale liiga ei tehtaks. Mustuse eemaldamiseks on tootjad valmistanud mitmesuguseid keemiatooteid. Plastmööbli puhastamiseks on šampoonid, mida võib kasutada koos survepesuriga või siis ilma.

Lakitud mööbli puhastamine sarnaneb Hallmetsa sõnul plastmööbli puhastamisega. “Kui näiteks mööbli lakikiht on vigastada saanud, tuleks see koht puhtaks lihvida ja uuesti lakiga katta,” selgitas ta. “Parema tulemuse saab kogu tooli või laua ülelakkimisega.” Õlitatud mööbli puhul aitavad värsket ilmet tekitada hooldusõlid, mis kaitsevad puitu niiskuse, mustuse, päikese ja vihma eest ning vähendavad puidu lõhenemist, parandavad selle Juuni 2013

15

aed

tugevust ja väljanägemist. Õlitamisel tuleks kanda puidule nii palju õli, kui puit suudab imada, ning seejärel, mõne tunni möödudes, eemaldada lapiga üleliigne õli.

Nii töötlemata kui töödeldud puitmööblit võiks vähemalt kolm korda aastas õlitada: kevadel enne õue toomist, kesksuvel ja sügisel enne talveootele panekut. Suvine hooldus on eelkõige oluline seetõttu, et mööblile koguneb nii tänava- kui ka õietolmu, samuti näiteks toidujäänuseid.

“Kui mööbli pind on karuseks muutunud, siis aitab lihvkäsnaga või nn karukeelega lihvimine,” õpetas Hallmets. “Teha tuleks seda kindlasti puusüü suunas. Enne kogu mööbli õliga katmist on soovitatav teha proovikatmine ja seda kohas, kus see väga silma ei hakka, näiteks istumisaluse all. See annab aimu lõpptulemusest ja võib-olla aitab kaasa ka õigete töövõtete tekkimisele.”

Piirioja täpsustas, et lisaks lihtsale hooldusõlitamisele on võimalik õlidel valida ka tooni ja toonida mööblit vastavalt oma maitsele.

Nokitsejatele tegevust jagub Kui mõni detail on lõhki kuivanud, siis tuleb hinnata, kas see nõrgendab ülejäänud konstruktsiooni või on tegemist pelgalt esteetilise veaga. “Otsustades remondi kasuks, tuleks detail välja vahetada,” ütles Hallmets. “Kangaste puhul on asi lihtsam, katteriide vahetus ja uute padjakatete valmistamine peaks natukenegi õmblemist harjutanud inimesele jõukohane olema.”

Väga mitme komplekti puhul on võimalik erinevaid toone omavahel miksida ja saada seeläbi põnev tulemus.

Väga soojas ruumis võib mööbel liialt kuivada, mille tagajärjeks on pragude tekkimine või suurenemine.

Raketisplokk BP-240 240X200X596/605 188X200X 0X BP-190 188X200X597/605

16 Juuni 2013

PUIDUST AIAMÖÖBLI HOOLDUSNIPPE • Kui mööblit ei kasutata, on soovitatav see katta vastavate aiamööbli katetega.

• Et saavutada optimaalset vastupidavust, on vaja mööblit täiendavalt õlitada, kasutades näiteks Boatman’s mix õli.

• Ükskõik mis liiki puit, mida kasutatakse aiamööbli valmistamisel, muutub vananedes värvuselt hallikaks ning pideva õhuniiskuse ja -temperatuuri muutumise tagajärjel võivad sellesse tekkida väikesed praod ja lõhed.

• Puit on elav materjal, mis muutub ja vananeb aja jooksul. Regulaarne hooldus ja stabiilne keskkond tagavad naturaalsest puidust toodete kestvuse ja värske välimuse ning tehtud investeering jääb teid rõõmustama pikkadeks aastateks.

• Vältige liiga niisket või otsese päikesevalgusega asukohta. Liigselt ergas päikesevalgus võib mööbli pleegitada ja kahjustada viimistluskihti. Suured temperatuuride kõikumised või liigne niiskus võivad põhjustada pragude ja lõhede tekkimist.

• Väikeste pragude või kahjustuste peitmiseks kasutage spetsiaalseid puidukaitse või töötlemise vahendeid, mida on võimalik osta ehitustarvete kauplustest.

• Ennetage mehaaniliste kahjustuste teket. Mööbli teisaldamisel olge ettevaatlik, liigutage mööblit tõstes, mitte lohistades. Vältige kraapimist ja lööke.

Vahendanud: Elene.ee sisustuskaubamaja tegevjuht Veiko Tihemets

Metallmööblilt võib paratamatult mõne hooaja möödudes hakata värv kooruma. Enamasti on sellistes kohtades ka roostet. Lahendus on sama, mis lakitud mööbli puhul ehk vigastatud kohad tuleks puhtaks lihvida, vajadusel pahteldada ja katta uue värviga. Välistingimustesse sobivad hästi Hammerite metallivärvid, mida on saada ka pihustipudelites, need teevad värvimise lihtsamaks.

Ka toolikatete eluiga saab pikendada, puhastades neid kord nädalas tolmuimejaga või korralikult kloppides. Suuremate plekkide eemaldamiseks võib kasutada diivanitele mõeldud puhastusvahtusid. Mööbliga sarnaselt on soovitatav viia toolikatted ajal, mil neid ei kasutata, ilmastikukindlasse ruumi või vähemalt varju alla, et öine niiskus ja päevane päike neid asjatult ei hävitaks.

Kui mööblipadjad on varustatud eemaldatavate katetega, siis on neid lihtne puhtaks saada pesumasinaga pestes. “Tihtipeale odavamatel toodetel selline võimalus siiski puudub,” teadis Hallmets. “Sellisel juhul saab abi Softcare mööblihooldustoodetest, mille valikus on tooteid pehme mööbli kuivpuhastuseks ja ka puhastatud pindade kaitseks. Vanade ja palju otsese päikese käes olnud kangaste-patjade pesemise-puhastamise juures peab siiski arvestama võimalusega, et peale puhastamist ei ole tooted enam kasutatavad, sest kangas võib puhastamisel puruneda, kokku tõmmata või oma värvidest olulise osa kaotada.”

Kudeviita ütles, et hooaja lõppedes on mõistlik aiamööbel taas eelnevalt pesta ning seejärel asetada see kütteta, hea ventilatsiooniga ruumi. Väga soojas ruumis võib mööbel liialt kuivada, mille tagajärjeks on pragude tekkimine või suurenemine.

Hallmetsa sõnul peaks hoiustamisruum olema mõistliku temperatuuriga. “Suurte miinuskraadidega muutub enamik plast- ja kunstrotangmööblist tavapärasest hapramaks,” põhjendas ta. “Kogu mööbli võikski hooaja lõpus puhastada, kuivatada ja tolmuseks minemise vältimiseks ära pakkida.”

Tasuks vältida mööbli kilega katmist, sest nii võib puit mädanema või hallitama minna.

Mis puutub aiamööbli trendidesse, siis Hall-

mets teadis öelda, et aastast aastasse müüakse tegelikult samalaadseid tooteid, vahelduvad vaid materjal, kuju ja värv. “Näiteks odavat ja madala kvaliteediga idast pärit puitmööblit peaaegu enam ei pakuta ja kunagi väga populaarse plastmööbli müük on ka langemas,” märkis ta. “Klient hindab pigem materjalide pikaealisust ja vastupidavust.”

Kujundage välituba võimalikult mugavaks Kristel Piirioja arvates tuleks mööblikomplekti valikul lähtuda eelkõige otstarbest ja sellest, kui palju inimesi see mahutama peaks. Kui käib rohkem külalisi, siis tasuks valida kindlasti suurem laud ja rohkem toole. Kui tegu on suuremat sorti terrassiga, võiks sinna lisaks söögilauale mahutada ka diivanikomplekti ja lamamistoole.

Kui mööbel ostetud, on aeg seda nautima hakata. Et välipeod mööduksid sama mugavalt ja lõbusalt kui tubased, siis võiks Piirioja soovitusel laudu-toole sättides lasta mõttel lennata.

“Suvi on aeg vabadusele ja seda igas mõttes,” rõhutas ta. “Kõik on lubatud, värvid ja mustrid välja! Võiks sobitada oma tubaseid serviise, klaase ja tekstiile natuke lihtsamate ja vastupidavamate nõudega ja materjalidega, mida tavaliselt õues kasutame.”

Peale mööbli tasub läbi mõelda ka valgustuse pool. Piirioja meelest on üks lihtne ja levinud viis küünalde kasutamine. Nende turvaliseks kasutamiseks on head küünlaümbrised ja -laternad, sest need muudavad ka terrassi omanäolisemaks ja hubasemaks. “Nagu õuemööbel muutub disainilt ja välimuselt a ina sarnasemaks tubasele mööblile, on sama lugu ka välisvalgustitega,” on ta tähele pannud.

Piirioja soovitas rõdu ja terrassi kujundamisel ja sinna mööbli valimisel lähtuda tavalisest toa kujundamisest. “Võtke seda kõike kui suvetuba ja toapikendust suveperioodil õue,” ütles ta. “See on see koht, mille valime ilusate ilmade ajal elutoa asemel ja kus veedame meelsasti oma puhkehetked. Las olla see välituba siis võimalikult mugav.”

FOTO: MYPESTPREVENTION.COM

aed

Toome valguse aeda, aga sääsed peletame eemale Seevastu elektrivooluga töötavad aiavalgustid on peamiselt klassikalise laterna kujulised või modernsed silindrilised. Järjest enam kasutatakse ka teisaldatavaid valgusteid, mida saab pärast aiapidu või aiahooaja lõppu ära panna või peita.

Valgusteid on nii liikumissensoriga kui ilma. Liikumisanduriga valgusti üks funkt-

Kristi Ehrlich kristi.ehrlich@ajaleht.ee

>> lk 18

Meeldiva lõhnaga, 100% taimsed koostisained.

Lihtne peale kanda tänu pihustile.

Sobib ka väikelastele.

Sisaldab aaloed ja kookosõli, mis hooldavad samal ajal nahka.

Toime on tõestatud Saksamaa Troopikainstituudis.

Saadaval Looduspere poodides Pirita TOP-is (15. juunist Pirita Selveris), Viru Keskuses ja Tartu Lõunakeskuses ning e-poes www.looduspere.ee.

Hind: 9,98 €

A

iavalgustit valides on K-rauta kodusisustuse tootejuhi Margus Vällingu sõnul kõige olulisemaks võtmesõnaks funktsionaalsus – tuleb arvestada, milliseid õuealasid ja käiguteid soovitakse valgustada.

Kas valgustit on vaja ainult tee tähistamiseks ja dekoratsiooniks või tahetakse eredamat valgusjuga. Valgustuse projekteerimisel soovitab tootejuht rõhuda elamu- ja garaažiesise, katusealuste ja teeradade valgustamisele. Dekoratiivsus peaks olema teisejärguline.

Valgustid jagunevad suures plaanis kaheks: päikesepaneeliga töötavad maasse torgatavad valgustid ning juhtmetoitega niinimetatud päris valgustid.

“Päikesepaneeliga töötavad maasse torgatavad üksikute LED-lampidega lihtsad piikvalgustid on aja jooksul muutunud üha dekoratiivsemaks. Piikide asemele on tekkinud lai ja väga fantaasiaküllane valik kujukesi, mehikesi, liblikaid jms,” kirjeldas Välling tootevalikut.

FOTO: MODERNPEST.COM

Sumedate suveõhtute veel õdusamaks muutmisel tulevad appi valgustid, mis toovad aeda lisavalgust, olles teinekord ka dekoratiivse funktsiooniga. Pinisevad sääsed ühe mõnusa õhtu juurde aga kindlasti ei kuulu.

Nende vastu leiab samuti abi.

Kaitseb kuni 8 tundi sääskede eest, lisaks puukide ja parmude hammustuse eest.

Juuni 2013

17

aed

SÄÄSETÕRJE: Peleti ThermaCell eraldab sääskede eemal hoidmiseks ainet, mille lõhna inimene vaevu tajub.

FOTOD: MEELIS MEILBAUM/„VIRUMAA TEATAJA”

sioon on turvata valgustatavat ala ja võõras süttiva valguse sähvatusega eemale peletada.

Teine funktsioon on pimedas teed juhatada.

Liikumissensoriga valgustid on ka energiasäästlikud, sest valgus süttib vaid vajadusel. Üldvalgustiteks sobivad hästi näiteks postvalgustid, nendega saab valgustada aiateid ja -radasid ning taimerühmi. “Maasse torgatud valgustite puhul peab arvestama, et liiga madalale pandud valgustid jäävad talvel lume alla,” juhtis tootejuht tähelepanu.

Kui siiski on soov kasutada pinnasesse süvistatud valgusteid, siis sobivad need ka seintesse ja müüridesse. Selliselt säilitavad need oma funktsionaalsuse talvelgi.

“Dekoratiivsusele rõhudes võib eelistada terrassipinda süvistatavaid lampe, mis valgust väga ei anna, kuid on pimedas efektsed,” märkis Välling.

Aiateede valgustamisel soovitas ta lähtuda pragmaatilisusest ehk valgustada need teed, mis on kõige käidavamad ka pimedal ajal.

Aga mida ometi teha tüütute sääskedega, kes õues istumise lausa võimatuks võivad teha? Üks võimalus sääskede peletamiseks on gaasiballooniga töötav peleti ThermaCell.

Seadme plastist korpuses olev aktiivaine plaat eraldab gaasiballooni tööle pannes ainet, mis 21 ruutmeetri suurusel alal sääsed eemal hoiab.

Balloonis jagub gaasi 12 tunniks ja üks aktiivainega plaat kestab neli tundi. Komplektis on kolm plaati. Seade koos ballooni ja kolme plaadiga maksab Stokkeri Rakvere kaupluses 29.90, täitekomplekt (balloon + plaadid) 9.90.

ASi Stokker Rakvere müügipiirkonna juhi Urmas Arva sõnul on tegemist lauale pandava üpris tõhusa seadmega, mida eelnevatel aastatel on hästi ostetud. Eraldatava aine lõhna tunneb inimene minimaalselt, lubas müügipiirkonna juht.

Tondi K-rauta aiakaupade osakonna juht Hannes Hallmets soovitas siseruumides ja katusega terrassidel kasutada näiteks UV-lambiga töötavaid sääselõkse, mille toimeraadius jääb olenevalt mudelist vahemikku 30-80 m2.

“Nende tööpõhimõte seisneb selles, et sinise valgusega meelitatakse putukas vastu elektriseeritud võrku lambi sisemuses ja putukas on sellega neutraliseeritud,” selgitas Hallmets.

UV-lampide hinnad K-rauta kauplustes on vastavalt võimsusele ja mudelile vahemikus 12-70 eurot.

Osakonnajuhi sõnul on aasta-aastalt populaarsemaks muutunud elektrilised püünised, mida saab sääsetõrjeks kasutada kas toas, keldris või terrassil. “Nende tööpõhimõte seisneb helis, mida peleti edastab ning mõjub sääsele rünnaksignaalina,” märkis Hallmets. Peletava heliga pinistajaid leidub nii elektriga töötavaid kui patareitoitel, vastav rakendus on koguni mobiiltelefonidel. Vooluvõrgu toitel kasutatavaid püüniseid saab kasutada ruumides pindalaga kuni 20 m2, patareidega püüniste raadius on aga vabas õhus kolm meetrit.

Putukatõrjevahendite tootja OFF valikust leiab toote Clip On. Tegemist on seadmega, mille saab kinnitada vöö või koti külge või asetada enda kõrvale toolile. Nii ei pea sääsetõrjevahendit endale ega riietele pihustama. Toode töötab patareide abil ja eritab inimese ümber lõhnatut tõrjevahendit, mis hoiab tüütud putukad eemal.

HUSQVARNA LTH154 + KINGITUSEKS KAASA TRAKTORI HOOLDUSKOMPLEKT Võimas Kohler® mootor.

Niidulaius 97 cm.

Elektriline terade käivitus.

LTH mudel on varustatud pedaalidega juhitava hüdrostaatilise käigukastiga.

Kampaaniahind

2299 € HUSQVARNA M 46

HUSQVARNA 122 C

ABS plastikust korpus.

BioClip®.

Briggs & Stratton 450 Series mootor.

Niidulaius 46 cm.

Kaal 18 kg.

21,7 cm³, 0,6 kW, 4,4 kg.

Madal müratase.

SmartStart lihtsustab käivitamist.

Automaatselt tagastuv seiskamislüliti.

Kampaaniahind

Kampaaniahind

255 €

165 €

Kampaania kestab kuni 22.06.2013.

www.husqvarna.ee

Hea Toidu Festival

Grillfest 2013 7.-8. JUUNI, PÄRNU VALLIKÄÄRU AAS Söömapüha peab ikka olema!

Eesti vanasõna

Piletit ei ole ega tule, parklad on Tasuta sissepääsuga toidufestivalile on hea tulla jalgsi, mootor- või jalgrattaga, sest festivali ametlik autoparkla asub festivalialast veidi eemal, suurel sadamakail, aadressiga Kalda 2. Seal tagab muretu parkimise Pärnu Haldusteenused OÜ 3€ eest. Kui soovite parkimiskohta ette broneerida, siis saate seda teha aadressil parking@grillfest.ee või helistades 5283077. Paadiga saabujatel tuleb samuti võtta ühendust Pärnu Haldusteenustega.

Jalgratastega ja tsiklitega külalised pargivad tasuta Speedesti motoparklas festivalialal Ringi tänava ääres (kuni kohti jätkub). Speedesti parkla tööd korraldab MTÜ Mootorispordi arendamise keskus, parklakohti saab broneerida: speedest@ grillfest.ee või 5157507. Parkimise lisainfo: www. grillfest.ee.

Lapsi ootab Nesquik Mängumaa Grillfest on koguperefestival ja seepärast on laste rõõmuks rajatud suur mängumaa, kus lisaks batuudilinnakule jätkub tegevust igale vanusele. Avatud on ka mähkmistuba väikelastele, saab kasutada veega tualette ja töötab kauni sadamavaatega pererestoran.

Koerad ja kassid sööma!

Neljajalgsete sõprade auks avab Purina festivali tootjate ja restoranide alleel suure restorani, kus lisaks toidule pakutakse ka värsket vett ja kakakotikesi.

Kui tavaliselt on suurüritustele lemmikloomadega saabumine keelatud, siis Grillfestil on vastupidi - kõik pereliikmed peavad saama heas seltskonnas hästi süüa!

Toetame Toidupanka Igaühel on võimalus aidata neid, kelle toidulaud ei ole nii rikkalik kui festivalil pakutav. Tee annetus festivali kesktänaval Pärnu Toidupanga infopunktis või helista Toidupanga annetustelefonidele 9009005 (2€), 9009010 (8€).

1

Laud on kaetud ja pillimehed kutsutud!

H

ead naabrid, külalised ja kodulinna rahvas! Armastus käib kõhu kaudu. Mis seal pattu salata, elu üks olulisemaid naudinguid on söömine. Või mis patt see ka on! Toitumine on eluks ju lausa hädavajalik, kasvamaks ja taastamaks oma energiavarusid. Kuskilt maalt peaks kasvamine muidugi peatuma. Seepärast on tähtis, et vahele ei tohi jätta seda osa söömisest, mis kannab “märki” tervislik. Selle järel võib ka vähemtervislikke toite nautida. Nii on ka Grillfestist saanud Hea Toidu Festival, kus tuntud ja aus oleva “vana ja hea” grillliha kõrval on järjest rohkem ruumi ja tähelepanu kvaliteedil ning tervislikkusel. See on aja märk, ehk isegi lausa moes, mille üle võib vaid rõõmu tunda.

Möödunud aastal toimunud Grillfest oli aasta üks rahvarohkemaid meelela-

hutusüritusi Pärnus. Külastajaid ligi 40 000. Nii paljude inimeste osavõtt on parim tunnustus ja kvaliteedimärk Hea Toidu Festivali korraldajatele, osalejatele ja Pärnule. Festivali “peakokk” Auris Rätsep on lubanud, et sel aastal tuleb ägedam. Ja järgmisel aastal, kui on juubeliaasta, mil täitub esimesest Grillfestist 15 aastat, veelgi võimsam. See ei tohi jääda nägemata!

Oma silm ja kõht on kuningad. Ootame kõiki hea toidu, hea seltskonna, hea kultuuriprogrammi ja Pärnu sõpru Vallikääru aasale 7. ja 8. juunil, saamaks osa ühest parima miljööga rahvapeost – see on lihtne, lõbus ja toitev. Kui sind ei ole siin, siis ... oleme kurvad! Alustame suurt suve Pärnus, üheskoos, sest koos on vahvam! Ja piletit polegi vaja.

Toomas Kivimägi Pärnu linnapea

Hea Toidu Festival Grillfest 2013 Koht: Pärnu linn, Vallikääru aas Kuupäevad: 7. ja 8. juuni Avatud: kell 11-23 Sissepääs: tasuta GIP käepael festivali infopunktist: 5€ GIP sooduspakkumised: gip.grillfest.ee Festivaliala: 27000m2 Osalejaid: 200 Esinejaid: 350 Külalisi: kuni 40 000 Festivali lisainfo: www.grillfest.ee Festivali infopunkti telefon: 554 3000

REKLAAM

Hea Toidu Festival – Grillfest 2013

Angerjas + säga = angersäga?

Maailmakuulsad lihameistrid Türi Pritsumehed on kohal igal Grillfestil.

Värsket kala saab festivali toidulaadalt kaasa osta M.V.Wooli kalabussist, samuti pakub mitu restorani häid kalaroogasid.

Toiduliit tutvustab 2013. aasta Eesti parimaid toiduained, nende seas kuldmärgi pälvinud M.V.Wooli marineeritud angersäga. Selle huvitava nime ja hea maitsega kala “kasvuisa” Avo Leok on toidulaadal ka ise kohal – kasutage võimalust, astuge ligi ja uurige järele!

Seto ja Kihnu söögid ja kultuur on kohal

Lihakummardajate pidupäev Need, kes on Grillfestil käinud, teavad, et festivalil pakutakse väga hästi küpsetatud liha igale maitsele. Ka sel aastal austatakse festivali arvukates restora-

nides lamba-, veise- ja mõistagi sealiha.

Liivimaa Lihaveise telgis selgitatakse superchef veiseliha valmistamises. Kahel festivalipäeval peetakse suured toi-

Rohkem gaasi!

Gaasiga saab hästi süüa teha, aga mitte ainult. Festivali suurtoetaja Reola Gaas tutvustab festivali võistlusalas gaasi kasutusvaldkondi. Platsile tuuakse isegi gaasiga sõitev auto, et laulda üheskoos: “Sidur, pidur, gaas, gaas!”

Köögikubjas jälgib mängu Kokkade hirm Juha “Köögikubjas” Rantanen inspekteerib kahel festivalipäeval toidupakkujaid ja annab laupäeval kell 17 E-Piima juustulaval üle auhinna festivali parimale restoranile. Eelmisel aastal pälvis selle tiitli Tartust saabunud restoran Meat Market. “Need poisid suhtusid lihasse loominguliselt ja see avaldas muljet!” teatas Köögikubjas. “Restoranis näeme ...” lisas ta.

Kohv on popp Segafredo tutvustab Hea Kohvi Kohvikus uut, soodsa hinnaga myespresso kapslimasinat. Festivali kesktänaval teenindab teid Coffee Angelsi kohviratas ja Coffee Beani kohvik, nii et kõikvõimalikud moodsa aja kohvijoogid on festivalil esindatud.

duvõistlused Rakvere searibi, Talleggi kanaliha ja Kaupmehe fantaasiaroa grillimises. Liha peab Grillfestil saama, igatahes!

Värsket vaadikalja peab saama!

Festivali peatänava äärest leiame Sanaka baari, kus pakutakse Seto putru suulliimiga. Kihnlased tulevad välja oma tuntud hea leiva ja saiaga, rahvusroaks võib nimetada äädikaräimesid ja suitsukala, pakutakse ka võilillemett ja sooja toitu. Kihnu pillilatsed esinevad E-Piima juustulaval: mängivad pille, laulavad ning tantsivad. Muide, Kihnus on ainsana Eestis säilinud tantsimine ringis liikudes.

Mehhiko kokk teeb kunsti Festivali peatänaval restoranis Le Che kohtuvad Ladina-Ameerika, Idamaade ja Vahemere maitsed. Kunstnikust kokk Leno Morfin üllatab meid puhaste vegetariaansete roogadega. Lisaks maalib ta laupäeval kell 16 E-Piima juustulaval RAMi meeste laulu saatel lõhnava toidumaali, mis Eesti Toidupanga toetuseks oksjonil maha müüakse.

Juustusaia ja kultuuri Kui E-Piima juustulaval jagatakse mõlemal festivalipäeval toidutarkust ja esinevad suurepärased artistid, siis E-Piima suures telgis küpsetatakse värsket juustusaia, mis oma lihtsuse ja hea koduse maitsega on võlunud Grillfesti külastajaid juba aastaid. Maksi & Mooritsa toidulaada laval pakutakse maitsvat rahvakultuuri ja õhtusel ajal vürtsitavad külastajate meeli vahvad noortebändid.

2

Hea Toidu Festival – Grillfest 2013

HEA TOIDU FESTIVALI GIP-PAKKUMISED Festivali GIP-käepaela omanik on tõeline VIP, sest osalejad teevad häid sooduspakkumisi, festivali infopunktist saab kingiks jodeeritud vett ja kasutada Daisy GIP-tualette. Festivali ametlikele jätkupidudele on GIPsissepääs poole hinnaga. Kõik pakkumised on kirjas lehel gip.grillfest.ee.

GIP-pakkujate täpseid asukohti küsi ja vaata infopunktist ning iga GIP-osaleja juures on sooduspakkumine ka suurelt kirjas.

GIP-käepaela hind Piletilevis ja festivali infopunktis on 5 €.

3

REKLAAM

REKLAAM

Hea Toidu Festival – Grillfest 2013

Reede, 7. juuni

Laupäev, 8. juuni

E-PIIMA JUUSTULAVA

E-PIIMA JUUSTULAVA

11.00 festivalipäeva äratus - paugutulestik 11.05 muusikaline soojendustervitus: Taavi Peterson & Peacemaker 12.00 Enn Auksmanni (EELK) söögipalve ja festivali pidulik avamine 12.20 Hiline hommikukohv Meira ja Segafredoga 12.40 Toiduliit tutvustab: Eesti parim toiduaine 2013 13.00 esineb JJ-Street Dance Company 13.20 Liivimaa Lihaveis ja Eesti Kulinaaria Instituut esitlevad: Superchef 2013 13.40 Konksupood esitleb: Eesti rahva kalapüügikool 14.00 Pärnu linnapea tervitus ja Pärnu linna tervituskontsert, esinevad Pärnu Poisid 15.00 Mare Liiger ja Margit Pärn esitlevad: Eesti rahva esmaabikool (põhitõed) 15.20 Fairtrade - valikute mäng kõigile 15.40 Veinimaailm.ee esitleb: Eesti rahva veinikool 16.00 Reola Gaas esitleb: Eesti rahva gaasikool "Kokkame, sõidame ja kütame gaasiga!"

16.30 Premia jäätisemäng 16.40 E-Piima juustumäng 17.00 esinevad Kihnu lapsed 17.30 Purina koerterestoran esitleb: Suur koerteshow 18.00 Rahvatantsuansambel "Kajakas" esitleb: Eesti rahva rahvatantsukool (pedagoogid Marge Rull ja Roland Landing) 18.30 Meira publikumäng "Maitsesta julgesti!"

18.40 E-Piima juustumäng 19.00 esineb Kolumbus Kris 20.00 Rakvere Lihakombinaat ja meisterküpsetaja Tarmo Märss kutsuvad heategevuslikule BBQ-seaoksjonile 20.15 Koolidevahelised meistrivõistlused grillimises - Grillium võitjate autasustamine 20.30 esineb Kolumbus Kris 21.00 festivali erikülaline: Koit Toome 22.00 esineb Kolumbus Kris 23.00 suur ilutulestik, festivalipäeva lõpp Lava peakokk: Emil Rutiku

11.00 11.05 12.00 12.20 13.00 13.20 13.40 14.00 15.00

MAKS & MOORITS TOIDULAADA LAVA 12.00 12.15 12.30 13.00

söögipalve ja festivali avamine E-Piima juustulaval laadaprogrammi algus, päevakava tutvustus laadakauplejate esitlused Vana-Pärnu Kultuuriseltsi kollektiivid Vesiroos, Ilse ja Hõbene 13.30 laadakauplejate esitlused 14.00 Pärnu linna tervituskontsert festivali E-Piima juustulaval 15.00 Ukraina seltsi Vitšisna kollektiivid Barvinok, Trembita ja Devšata 15.30 laadakauplejate esitlused 16.00 Segaansambel Mõnusalt 16.30 laadakauplejate esitlused 17.00 Folkloorirühm Mesilased ja rahvamuusikaansambel Tõmba-Jüri 17.30 laadakauplejate esitlused 18.00 Pärnu AMS folkloorirühmad Kunglarahvas, Räämakad ja Tõmba-Jüri 18.30 laadakauplejate esitlused 19.00 esineb ansambel Suund on Pluuto 20.00 esineb ansambel Boondocks 21.00 esineb ansambel Free Ride 22.00 esineb ansambel Ol 23.00 laadapäeva lõpp Lava peakokk: Urmas Salmu (Pärnu Päikeseraadio)

EESTI GRILLILIIDU VÕISTLUSALA Koolidevahelised meistrivõistlused grillimises – Grillium 10.00 toidukorvide jagamine võistkondadele, küpsetamise algus 13.15 võistluste kohtunike registreerimine ja kohtunike koolitus, esineb Enn Tobreluts 14.00 1. vooru (Rakvere searibi) võistlustööde pimehindamine 14.15 Eesti Rahwa Grillikool 1.osa 15.00 2. vooru (Talleggi kanaliha) võistlustööde pimehindamine 15.15 Eesti Rahwa Grillikool 2.osa 16.00 3. vooru (Kaupmehe fantaasiavooru) võistlustööde avalik hindamine 19.00 võistluste lõpp ja valmistumine autasustamiseks 20.15 autasustamine E-Piima juustulaval Võistlust juhatab: Allan Hook NESQUIK MÄNGUMAA Festivali Nesquik Mängumaal on lastetegevuste telgid, suur mänguväljak, erinevad atraktsioonid, väikelaste mähkimistuba ja kauni vaatega pererestoran.

festivalipäeva äratus - paugutulestik muusikaline soojendustervitus: ansambel 4 Tankisti & Rebane Enn Auksmanni (EELK) söögipalve ja festivalipäeva pidulik avamine Maks & Moorits grillikool (pedagoog Enn Tobreluts) Üleriigiline kalapüügivõistlus - Kalake algus Vallikraavis Lõunakohv Meira ja Segafredoga Veinimaailm.ee kutsub: Eesti rahva veinikool Pärnu linna tervituskontsert, esineb Swing X ja Fred Rõigas Mare Liiger ja Margit Pärn esitlevad: Eesti rahva esmaabikool (toiduteemaline) 15.20 Premia jäätisemäng 15.30 Reola Gaas esitleb: Eesti rahva gaasikool "Kokkame, sõidame ja kütame gaasiga!"

16.00 RAMi Lõbusate Poiste Bänd ja Leno Morfini toidumaali live-kontsert-maalimine-oksjon 16.40 E-Piima juustumäng 17.00 Üleriigilise kalapüügivõistluse - Kalake võitjate autasustamine 17.15 Purina koerterestoran esitleb: Suur koerteshow 17.45 Juha "Köögikubjas" Rantanen esitleb: Festivali Parim Restoran 2013 18.00 MyFitness esiteb: Eesti rahva Zumbakool (pedagoog Marge Rull) 18.30 Meira publikumäng "Maitsesta julgesti!"

18.40 E-Piima juustumäng 19.00 StarFM kogutud heategevusraha pidulik üleandmine 19.10 ansambel Hellad Velled 20.00 Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillfest ja Eesti rahwa barbecue võistlus – BBQ võitjate autasustamine ja festivali lõpukõned 20.30 ansambel Hellad Velled 21.00 festivali erikülaline: The Belka 22.00 ansambel Hellad Velled 23.00 suur ilutulestik, festivali lõpp Lava peakokk: Emil Rutiku

MAKS & MOORITS TOIDULAADA LAVA 12.00 12.15 12.30 13.00 13.30 14.00 15.00 15.30 16.00 16.30 17.00

söögipalve ja festivalipäeva avamine E-Piima juustulaval laadaprogrammi algus, päevakava tutvustus laadakauplejate esitlused Rahvatantsurühmad Lindi Lappajad ja Audru Naised laadakauplejate esitlused Pärnu linna tervituskontsert E-Piima juustulaval Rahvatantsuansambel Kajakas laadakauplejate esitlused Purina koerteshow laadakauplejate esitlused Raeküla Seltsi folkloorirühm Kaasike ja Audru rahvatantsurühm Tuuletallajad 17.30 laadakauplejate esitlused 18.00 Rahvatantsurühm Tuurit-Tuurit 18.30 laadakauplejate esitlused 19.00 esineb ansambel The Sunstorm 20.00 esineb ansambel Trains 21.00 esineb ansambel Meeletu 22.00 esineb ansambel The Pedestrian Hit Squad 23.00 laadapäeva lõpp Lava peakokk: Urmas Salmu (Pärnu Päikeseraadio)

EESTI GRILLILIIDU VÕISTLUSALA Eesti meistrivõistlused grillimises - Grillfest ja Eesti rahva barbecue võistlus - BBQ 09.00 toidukorvide jagamine võistkondadele, võistlustööde küpsetamise algus 11.00 võistluste kohtunike registreerimine ja kohtunike koolitus, esineb Enn Tobreluts 13.00 Eesti Rahwa Grillikool 14.00 1. vooru (Rakvere searibi) võistlustööde pimehindamine (Grillfest) 14.30 2. vooru (Talleggi kanaliha) võistlustööde pimehindamine (Grillfest) 15.00 1. vooru (Rakvere searibi) võistlustööde pimehindamine (BBQ) 15.30 2. vooru (Talleggi kanaliha) võistlustööde pimehindamine (BBQ) 15.00 3. vooru (Kaupmehe fantaasiavooru) võistlustööde avalik hindamine (Grillfest) 16.30 3. vooru (Kaupmehe fantaasiavooru) võistlustööde avalik hindamine (BBQ) 19.00 võistluste lõpp ja valmistumine autasustamiseks 20.00 autasustamine E-Piima juustulaval Võistluseid juhatab: Allan Hook

FESTIVALI SUURTOETAJA

AFTER GRILL Festivali ametlikud jätkupeod ehk After Grill toimuvad ööklubides Strand, Kuursaal ja Kassa. Reedel korraldab Power Hit Radio jätkupeo ka Sunsetis. GIP-paelaga kõikidele ametlikele jätkupidudele sissepääs -50%. Kõiki GIP-soodustusi vaata lehel gip-pakkumised.grillfest.ee.

Festivali korraldaja jätab endale õiguse teha festivali paremaks korraldamiseks ajakavasse muudatusi, mille kohta on info festivali kodulehel www.grillfest.ee ja festivalialas E-Piima juustulava kõrval asuvas festivali infopunktis.

4

HEA TOIDU FESTIVALI ERIVÄLJAANNE

1. JUUNI 2013

V

ana hea eesti kombe kohaselt koguneb suguvõsa kord aastas aasale, et pidada maha üks korralik piknik ja sugulaste kokkutulek. Meid, eestlasi, ja meie häid külalisi on suure perena täpselt nii palju, et tõsisemad hea toidu huvilised mahuvad looduskaunile Pärnu vallikääru aasale kenasti ära.

Suvi on siinkandis lühike ja nii toimub igal nädalavahetusel Eesti eri paigus miskit põnevat. Mõned meie miljoniperest jooksevad öösel mööda Rakvere linna, teised avastavad Tallinna lauluväljakul, et puude taga on ka inimene, kolmandad võtavad ette palverännaku suvepealinna, kummardamaks toitu ja kõike head sellega seonduvat.

Sarnaselt eelmise aastaga on Pärnu vallikääru aas valmis kahel festivalipäeval võõrustama 40 000 toidusõpra. Et Grillfestile on sissepääs tasuta, siis lubage endale või lähedastele selle raha eest midagi tõeliselt maitsvat, ja sellest toidukultuuri festivalil juba puudust ei tule.

Nii nagu ka festivali nimi ütleb, pakutakse lisaks toidule mitmel laval kultuuri igale maitsele. E-Piima ja Maksi & Mooritsa laval astuvad kontsertidega üles rahvamuusikud, noortebändid ja popstaarid, nende seas Koit Toome, Hellad Velled, Kolumbus Kris, Taavi Peterson, RAMi Lõbusate Poiste Bänd, The Belka ja paljud teised.

Laste rõõmuks on rajatud suur Nesquiki mängumaa mähkimistoa ja lasterestoraniga, neljajalgseid pereliikmeid toidab Purina koerterestoran. Grillfest on koguperefestival, sest heas seltskonnas hästi süüa armastavad ju kõik.

On vana tõde, et näljane inimene on kuri, ja just seepärast ei ole 7. ja 8. juunil Pärnu vallikääru aasal ühtegi sellist. Kui te ei usu, siis tulge ja vaadake ise, sest ka eesti rahvatarkus ütleb: söömapüha peab ikka olema!

Kohtumiseni Pärnus Grillfestil!

Auris Rätsep www.grillfest.ee

Söömapüha peab ikka olema!

d u k i s o o s e v u s e l l e S

, säästlikud in a is d e n g e sa a st A särav kaa teevad tem d in h e FORD FIEST n d o o suviselt s mootorid ja mmikauto ootor selle suve le j) bensiinim

d FIESTA 3

(82 h Trend 1,25

D ALATES SUVEHIN % Liisingu sissemakse

0

€

Info-Auto www.infoauto.ee

€

9 990

FOCUS 5d Trend

KUGA Trend

1.6 (105 hj) bensiinimootor

1.6 (150 hj) EcoBoost bensiinimootor

SUVEHIND ALATES

13 260

LIISINGU SISSEMAKSE

0

€

%

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 infoauto@infoauto.ee TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 671 0063 kadaka@ford.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee CO2 heide 110 – 179 g/km. Keskmine kütusekulu 4,2 – 7,7 l/100 km.

SUVEHIND ALATES

20 320

LIISINGU SISSEMAKSE

0%

Pildil olevad autod on illustreerivad.

Finantseerimisteenuse pakkuja on AS DNB pank.

Tutvu tingimustega www.dnb.ee ja vajadusel konsulteeri asjatundjatega.

Pakkumine kehtib kuni 30.06.2013 või kampaaniaautode lõppemiseni. facebook.com/infoautoford

ford.ee

Hea Toidu Osuti

Ütle, vesi mu vesi, kas ma ju Ilma veeta pole elu, aga millist vett juua?

Kas kraanivesi on ikka joogikõlblik, eriti siis, kui sel on erilisem lõhn? Või kui vee suurema rauasisalduse tõttu värvub vannituba või ummistuvad veefiltrid?

REKLAAM

Auris Rätsep Eesti Grilliportaal

K

as maitse ja gaasita pudelivesi ongi kraanivesi, mida targad ärimehed meile pakendatuna ja vahvate reklaamide saatel poes müüvad? Kuidas

kontrollida koduse kraanivee kvaliteeti?

Küsimusi on palju ja neile ammendavalt vastamiseks oleks vaja ruumi rohkem kui Hea Toidu Osutil lehekülgi. Räägime gaasita ja maitsestamata ehk tavalisest joogiveest.

Vesi on äri Loo kirjutamise ajal annab Tallinna Vesi avalikkusele teada lausa suurepärastest majandustulemustest. Lasnamäel võib näha tänavareklaame, mis julgustavad kraanivett tarbima.

Eesti suuremad veetootjad kinnitavad, et pudelivee ostmine suureneb pidevalt, näiteks eelmisel aastal müüdi erinevate andmete järgi kokku 33-45 miljonit liitrit pudelivett. On selge, et veega kauplemine on mastaapne äri, kuid Eesti pudeliveegigantidele siiski mitte hüperkasumlik.

“Pudelivee tootmiseks ja müümiseks on vajalikud samas suurusjärgus investeeringud, mis teistegi jookide tootmiseks, kuid samas on vee müügihinnad oluliselt madalamad ning konkurents tihedam. Seega ei saa vee tootmisega rikkaks, vaid ennekõike täiendab see ettevõtte tooteportfelli,” selgitab ärimudelit Katrin Vernik A. Le Coqist.

Kas minu joogivesi on puhas?

“Eestis on piirkondi, kus ei ole veevärgivett, mis oleks keemiliselt ja mikrobiloogiliselt tervisele ohutu. Salvkaevude vesi võib olla kõikuva kvaliteediga, sõltuvalt aastaajast ja sademetest. Siis on kindlasti ohutum tarvitada joogiks kaubanduses müügil olevat pudelivett,” annab hüva nõu ASi Pärnu Vesi laborijuhataja Ene Udusalu.

Igaühel on võimalus lasta oma kraani- või kaevuvee koostist maakonna terviseameti laborites kontrollida, kuid see on kulukas ettevõtmine. “Mikrobioloogia ja bakterireostuse saab kindlaks teha alates 17 euro eest, kuid sellele lisanduvad veel ka väljasõidu- ja ajakulu. Vee professionaalseks süvaanalüüsiks võib kuluda juba kaugelt enam kui 1000 eurot. Joogivee kvaliteet on rohkem maapiirkonna tarbijate mure, eriti kevadel lumesulamisest tekkinud pinnavee sattumisel põhjavette või siis tulenevalt mõ-

KRAANIVEELE JAH • Sõltuvalt piirkonnast on kraanivesi pudeliveest 150-500 korda odavam.

• Pole taarat ja nii säästame ka loodust – puudub vajadus toota plastpakendit.

• Kraanivett saab oma kodust ööpäev läbi piiramatus koguses.

• Kraanivee temperatuuri saab ise reguleerida.

• Kraanivett kontrollitakse regulaarselt, seda ei ole hoitud ega säilitatud plasttaaras.

Allikad: Silver Kuusik, AS Valga Vesi ja Ene Udusalu, AS Pärnu Vesi

2 Juuni 2013

Hea Toidu Osuti

uua sind võin

FOTOD: KUTT NIINEPUU/EESTI GRILLIPORTAAL

Löfbergs Lila In-Cup kohv

ne põllumajandusettevõtte tegevusest. Kaevude omanikud peaksid hoolitsema nende regulaarse puhastamise eest,” soovitab terviseameti Järvamaa esinduse vaneminspektor Geidi Rõõm.

Valik on meie Spetsiifilise lõhna ja suure rauasisaldusega vesi ei pruugi olla joogikõlbmatu. “Jah, selline vesi ei mõju tänapäevastele kodumasinatele hästi ja võib duširuumis heledamad seinaplaadid pruunikaks muuta, aga rauarikkast veest ter-

EI KRAANI EGA PUDELIVESI: Türi mees, vandeadvokaat Indrek Naur on kindel, et maitsvaim vesi tuleb ikka suvekodu vanast heast kaevust.

visele ohtu ei ole,” selgitab Kalle Küngas ettevõttest Kuusalu Soojus OÜ.

Kes spetsiifilise koostisega vett ravimina ei tarbi ja kelle kodusest kraanist tuleb head vett, siis sobiliku joogivee valimine on muu hulgas ka trendikuse ja uskumise küsimus. Mõistagi mõjutavad meie eelistusi reklaamid ja teavitustöö, kvaliteetse kraanivee pakkujatel on hirmude maandamiseks siin mõndagi ära teha. Seda, et pudelivee järele on jätkuvalt nõudlust, kinnitavad Andres Lember ETKst ja Katrin Pats Rimist: “Kuni pudeliveele on ostjaid, seda ka toodetakse ja müüakse.”

Allikad: Katrin Vernik, AS A. Le Coq ja Kristiina Tamberg, Saku Õlletehase AS

In-Cup kohv on valmistatud 100% Arabica kohviubadest, mille pehme maitse ja elegantse aroomi toob parimal moel esile keskmine röst.

Uudistoode on saadaval hästi varustatud kauplustes üle Eesti.

Koduõlle komplektid Lai koduõlle sortide valik, alates heledatest laagriõlledest kuni musta stout'ini. Komplektis on maltoosa ja õllepärm, lisada vaid vett ja suhkrut. Nädal käärimist ja õlu on valmis ankrusse või pudelisse villimiseks. Õlu peaks jahedas laagerdama vähemalt ühe kuu. Mida kauem, seda parem saab õlle maitse.

Sarnased komplektid saadaval ka siidri ja veini valmistamiseks. www.kodupruul.eu Pärnu, Kalevi pst 82

PUDELIVEELE JAH • Mugav ja käepärane – seda on kõikjale lihtne kaasa osta.

• Mitmele veetootele on lisatud organismile vajalikke ja kasulikke aineid.

• Puudub spetsiifiline lõhn ja maitse, mis mõnes piirkonnas kraaniveel on.

• Kindel puhtus ja kvaliteet, tootmises järgitakse kõrgeimaid toidukäitlemisnõudeid, mis tähendab, et lõpptulemus on 100% kontrollitud.

Kraanivee puhul kontrollitakse puhtust, mis veevärgist välja läheb, kuid mitte seda, mida inimene oma klaasi saab lasta, vahepeale jääb palju erineva kvaliteedi ja vanusega veetorusid ja -sõlmi.

• Kvaliteetse vee mineraalide koostis on looduslik ja sügava veehorisondi tõttu ka stabiilne.

Tarbija võib olla kindel, et vesi, mida eri päevadel juuakse, on alati samasugune.

400 g

Löfbergs Lila on loonud just tassikohvi valmistamiseks spetsiaalse toote, millest tänu eriti peenele jahvatusele valmib suurepärane jook mugavalt otse Teie kohvitassis.

RAM-i lõbusate poiste bändi plaat "Läänemere lained" Esitlus 8. juunil Pärnus Grillfestil!

Moodsa aja funktsionaalsed joogiveed. Vasakul: Lõuna-Eestis toodetav I-Vesi. BioWater OÜ tegevjuhi Keith Jürimäe sõnul pole jodeeritud lauavesi mitte ravim, vaid kvaliteetne mineraalvesi, mis täidab organismi igapäevase joodivajaduse. Paremal: mao ülihappesust leevendav, gaasi ja maitseta välismaine Devin.

00 ee www.records2000.ee facebook.com/records2000

Juuni 2013

3

Hea Toidu Osuti

Ka kainelt on lõbus Auris Rätsep

Miks te alkoholi ei tarbi?

Eesti Grilliportaal

Tõnis: Selles suhtes on kuidagi “halvasti” läinud jah. Kunagi sai sporti tehtud ja siis oli arusaam, et sport ja alkohol kokku ei käi.

Nooruses elasin Õismäel, sõitsin rattaga ringi, sõin maisikepikesi ja püüdsin Harku järvest maailma väiksemaid ahvenaid. Samal ajal tegid teised kutid nurga taga suitsu ja lasid vanematel meestel õlut osta. Lapsena vaatasin, et onud tõmbasid viina järel näo kõverasse, ja lapse loogika ütles siis, et järelikult on see üks paha jook. Hiljem oli mulle selge, et ma alkoholi tarbimisega midagi ei võida ega kaota ka, lihtsalt ei taha.

Venno: Ei tunne vajadust alkoholi järele. Öeldakse, et alkohol on tarkade inimeste jook. Kõrvalt olen näinud piisavalt, et selliseid tarku inimesi on vähevõitu ja ise ei pea ka ennast piisavalt targaks, et sellist jooki tarbida. Aga võib-olla olen ma potentsiaalne alkohoolik ja mingi kuues meel ütleb mulle, et ära üldse hakka, muidu oled varsti põhjas.

Ü

priski napsulembese rahva seas on karske eluviis pigem eripära, millest asjaosalised ise avalikult palju rääkida ei taha. On see liiga intiimne teema või ei soovita massist eristumist leheveerul esitleda, kuid mitu karsklasest avaliku elu tegelast ei soovinud meie loos kaasa rääkida. Kaks Viru Kanget, kuid siiski karsket peolooma on meie ees, saage tuttavaks, kes veel ei tunne: hinnatud pulmakorraldaja Tõnis Milling ja muusikmultitalent Venno “Tibu” Loosaar.

Millal viimati napsu võtsite?

Tõnis: Napsu ei ole elu sees võtnud, mitte ühtegi alkoholi sisaldavat jooki. Olen küll ühes pulmas kõmmutanud pitsi pitsi järel, aga seal sees oli Sprite.

Venno: 44 eluaasta jooksul pole veel jõudnud võtta – elu on nii kuradima kiire. Aga kui meenutada, siis viieaastaselt sai jaanipäeval lonks õlut võetud. Suuremad poisid jagasid ka pisematele, meeste tagant sisse vehitud Žigulit, ju siis sellest piisas mulle terveks eluks. Teise lonksu võtan, kui tuleb juubel – 50 aastat esimesest lonksust!

Mida teete siis, kui teised pitsi tõstavad?

Tõnis: Ise tõstan kah, ja just seda vedelikku, mis mul parajasti ees on, olgu selleks morss, mahl või vesi. Olen pitsi isegi piimaga toostiks tõstnud. Vajadusel põhjendan,

et olen autoga, sest kui räägin karskusest, siis hakkavad teised oma joru ajama. Ja ma tõesti ei viitsi nendega siis jageleda.

Venno: Mina tõstan klaasi, seal sees on vesi, mahl või morss. Aeg-ajalt tuleb ka selgitusi jagada. Tavaliselt ütlen, et mul on ampull. Hiljem lisan, et mul on ampull ka söögi, tantsimise ja naiste vastu ning isegi ampulli vastu on mul ampull. Minu moto on siis: “Am-pulli peab saama!”.

Millist jooki peol naudite?

Tõnis: Kui olen korraldajana tööl, siis pean leppima sellega, mida seal on, tavaliselt morss või vesi. Ise peol käies joon mahla või alkoholivaba Mojitot, see on muide väga maitsev! Pidulikel sündmustel pakutakse tavaliselt ikka alkoholi, vaid mõnel üksikul korral on olnud värskelt pressitud mahla, smuutit või alkovaba kokteili.

Venno: Vesi on mu vaieldamatu lemmik.

Kõige parem vesi on Lõuna-Eestis, minu isakodu kaevus. Ja siis tulevad muud joogid: tomatimahl, keefir, õunamahl ja muu.

Mis teid peol või ööklubis rõõmsaks teeb?

Tõnis: Mulle piisab heast seltskonnast ja muusikast. Kord olin peol sõbraga, kes ala-

KOKTEILID: Baarmen Tarmo Lehtla esitleb – maitsev alkovaba kokteil igaks peoks!

ti ikka midagi tarbib, kuid ükskord oli täiesti kaine. Tema jaoks oli see pidu kohutav – naised ei tundunud ilusad, muusika oli jube ja tantsida nagu üldse enam ei osanud, justkui viibinuks teisel planeedil. Minu kui pulmakorraldaja karjääri jooksul on olnud kaks karsket pulma. Mäletan, et need olid vägagi meeleolukad, kusjuures joogiks pakuti värskelt pressitud mahla ning kodust

Hea Toidu Osuti

KOKTEILID

FOTO: KUTT NIINEPUU/EESTI GRILLIPORTAAL

Värske veekokteil (pildil vasakul) Sobib hästi suvisele kodusele aiapeole.

Sisaldab: vesi, kurgilaastud, sidrun, apelsin, mündioks.

Maitseks võib kasutada siirupeid või pressida värsket puuviljamahla.

Valmistamine: asetada kõik koostisosad klaasi ja valada peale vesi. Parim oleks valmistada suurde kannu ja hoida jahedas.

õuna- ja kasemahla. Enda korraldatud pidude joogivaliku usaldan catering-firmadele, sest ma ei tee seda, millest midagi ei tea.

Venno: Tavaliselt olen peol tööasjus ja tööd teen ma alati suure lusti ning rõõmuga, sest rahvas tuleb ju möllama saada. Selles mõttes on mu tegevus veidi silmakirjalik – ise napsu ei võta, aga teisi ärgitan peol jooma küll. Paljud ei suuda ilma alkoholita hoogu sisse saada, aga minu jaoks pole see probleem.

Meenutage mõnda lõbusat seika.

Tõnis: Mõni aasta tagasi otsiti “Foorumis” pulmaisa ja keegi soovitas mind.

Kohe tuli ühe naisterahva hoiatus, et ärgu jumala pärast Millingut võtku, sest see joob pulmas korralikult. Tavaliselt ma kommentaariumides sõna ei võta, kuid siis tundsin, et pean sekkuma. Oli tõesti üks meeleolukas pulm, kus lasin endale viinapudelisse vett panna ja tühjendasin siis pitsi mehemoodi, öeldes ülevas meeleolus ka hulga tooste ja juues pitsi ikka põhjani ...

Venno: Keskkoolis peo ajal sokutas üks tütarlaps mulle mahla sisse viina, aga ma tabasin selle enne joomist ära ja siis ignoreerisin tüdrukut aasta aega.

Kamakokteil (pildil paremal) See sobib pakkuda ka vabariigi aastapäeval.

Sisaldab: jäätis, piim, jää, kamajahu, kaneel.

Kaunistus: maasikas, mustikas, kummikomm ja jõhvikas suhkrus.

Valmistamine: kõik koostisosad valada blenderisse, kodus sobib ka saumikser.

Kunagi ammu rääkis keegi ansambel Kala trummarile: “See Venno Loosaar on ikka üks põnev mees: kui tööd teeb, siis mitte üks tilk alkot ei võta, aga kui töö läbi saab, siis paneb nii, et maa on must.” Ükskord oli juhtida mitmepäevane pidu ja viimasel päeval, kui kõik hakkasid lahkuma, kontrolliti autojuhtide joovet. Pundunud ja punaste nägudega juhid pääsesid testist läbi, aga mind võeti rajalt maha, sest alkomeeter näitas ligi kolm promilli. Hiljem selgus, et põhjuseks oli piparmündinäts.

VAHEJUHTUM Liikluspolitseinik Hanno Pevkurile: “Selliseid inimesi pole olemas!”

Kui oma 20. sünnipäevalt öisel ajal koju sõitsin, otsustas politsei autot ja dokumente kontrollida, minul aga paluti alkomeetrisse puhuda. Mõõteriist näitas jätkuvalt nulli ja sõbrad autos püüdsid imestunud politseinikule selgeks teha, et ma ei tarbi alkoholi. Politseinikul ei jäänud muud üle, kui head teed soovida. Aga autost kaugemale jõudes pöördus korravalvur ümber ja ütles: “Selliseid inimesi pole olemas!”

Kõrguste vallutamine, võrkudesse hüppamine, takistused, pikad liud maa ja taeva vahel –

SEE ON SEIKLUSPARK PUUDE OTSAS! Valgeranna Seikluspargis on 5 kõrgseiklusrada.

Puudel seigeldes avastate ennast ja kaaslasi põnevates olukordades!

Mereäärselt rajalt vinged vaated Pärnu lahele!

Pisematele pereliikmetele on meil lõbus mudilaste seikluspark!

Ära maga suve maha!

Kohtumiseni Valgeranna Seikluspargis!

+372 5622 2855 t info@valgerannaseikluspark.ee aseikluspark ee t www.valgerannaseikluspark.ee www valgerannas

MAITSEB NAGU TÕELISES

ITAALIA

PIZZERIAS!

UUS!

UUS! Juuni 2013

5

Hea Toidu Osuti

Airaan 2LIFE Naturaalselt gaseeritud hapupiimajook. Toodetud Eestis.

Tänu airaanis sisalduvale aktiivsele piimhappebakterile on toode biokeemiliselt äärmiselt aktiivne.

Hapendamise käigus luuakse bakterite arenemiseks eritingmused, mis soodustavad käärimist ja gaasi teket. See looduslik gaas eristabki 2LIFE airaani kõigist teistest klassikalistest hapupiimajookidest.

Grillipiknik Eesti moodi ehk Mida staarid söövad?

Taavi Peterson

Emil Rutiku

Kairit Tuhkanen

Kodus teen mina süüa, tavaliselt lihtsaid toite. Täna valmistan pasta Bolognese't šampinjonidega. Eriti meeldivad Aasia toidud, neid ma kahjuks ise valmistada ei oska. Täiesti vastumeelne on aga leivakreem, mida lasteaias sageli pakuti.

Grillida mulle meeldib. Olen suur kalasõber, eriti siis, kui on võimalus valmistada haugi ja siiga. Koduse menüü dikteerib nüüd meie üheaastane laps, kelle toidud on muide väga maitsvad.

Hetkel söön hummust ja jogurtikastet.

Minu kohta võib hobikokk öelda küll.

Väldin rämpstoitu – see on halvasti valmistatud toit. Ka friikartuleid ja burgerit saab hästi teha. Hindan värskelt püütud ja värskelt valmistatud kala. Räim, kilu ja linask on väga head. Olen söönud hobust, hüljest, madu, rotti, konna ja rohutirtsu. Et suurema osa kodusest ajast elan õues, siis ikka grillin. Sea- ja lambaliha pääsevad minu grillile esimeste seas, loomaliha ma grillida ei armasta. Koduses leivaahjus teen ka pitsat. Värskus on iga toidu puhul kõige olulisem.

Mina olen kõigesööja, ühte ja ainsat lemmikrooga mul ei ole. Kui kokk on vaeva näinud, siis tuleb kõike proovida. Pullimune ma näiteks söönud veel ei ole, aga kui Grillfestil pakutakse, siis maitsen huviga. Armastan sushit, böffi ja hästi küpsetatud liha, samas pean end maailma parimaks einevõileiva valmistajaks. Heas füüsilises vormis hoian ennast tööga, mitte toiduga. Grillil valmistatut naudin hea meelega, selles valdkonnas olen pigem tänulik sööja kui grillimeister. Vesi ja kohv on tähtsad, ilma nendeta ei kujuta ma oma päeva ettegi.

GRILLITUD CAMEMBERTI JUUST t 1 kera Camemberti juustu t fooliumit t peotäis pekanipähkleid või Kreeka pähkleid t 3 –4 sl Dansukkeri siirupit t soovi korral oksake värsket tüümiani t serveerimiseks õhukesi puuviljaleiva viile

SUVE- JA AIAMAJAD www.skanholz.ee f Info tel 767 9260

6 Juuni 2013

Kvaliteetne

Mässi juust fooliumisse, tee juustu pinnale noaga mõned sisselõiked, puista juust üle pähklitega ja vala peale siirup. Suru foolium juustu pealt kergelt koomale ja tõsta juust grillile.

Küpseta umbes 10 minutit.

Autor: JUTA RAUDNASK

lehtpuusüsi süütevedelik süüteblokk Piilia Kaubandus OÜ

Vaadake grilliretsepte veel www.D-kokaraamat.ee www.dansukker.ee

Hea Toidu Osuti

Hellad Velled

Koit teeb nädal enne toidufestivalil esinemist trenni, partneriks käsitööna valminud suur ja tervislik Monster Burger.

Koit Toome Minu lemmiksöök on toores värske lõhe. See tuleb viilutada õhukesteks viiludeks ning serveerida sojakastme ja ingveriga. Et töögraafik on tihe, siis vormis püsimiseks mul miskit erilist menüüd ei ole ja võileiba kaa-

sas ei kanna, söön, kuidas juhtub.

Esinemistelt tulles võtan mõnikord ka Statoilist burksi. Grillisõber olen suur, tegelikult ka. Kuigi praegu elan korteris, siis ma lausa ootan seda kolme suvekuud, kui grillimiseks läheb.

Kui valida saab, siis eelistan lihale

kala, aga heast grillribist või barbeque-lihast ma ära ka ei ütle. Kalaletist ei saa ma ükskõikselt mööduda, haug, lõhe või suitsuahjust tulnud ahvenad – see on super! Kodus teeb ikka Kaia süüa, mina olen siis tänulik söömamees.

Märt: Meil on kaaluvahekord bändis paigast ära, oleme kõik ise kaalu mehed, minu käes on hetkel keskmine koht. Vanus on sealmaal, et tuleb juba mõelda, mida suhu panna. Grillinud sel aastal veel ei ole, aga Grillfestil kavatsen proovida head ja paremat.

Mart: Sel aastal olen ise ühel korral küpsetanud tõelist liha – seakaelakarbonaadi. Lasin selle Tallinna sadama turul lihameistril marineerida ja tegin söegrillil. Liha tuleb süüa, sest see on hea. Mulle sobivad ka ekstreemsed road, näiteks hailiha, see meenutab veidi kana.

Hoveri: Üldiselt söön hea meelega kõike, aga siseelundeid ei söö, põhimõtteliselt. Maks ja kalamari jäävad minust puutumata.

Kui grillin, siis pigem kana.

Vastuseks küsimusele, mis teeb ansamblist Hellad Velled kuumima tantsubändi, vastavad mehed naerdes: “Hästi valitud laulud ja ilusad poisid, igatahes!”

Teame, et oliiviõli on tervislik toiduaine tänu oma headele omadustele.

Nüüd on käes see aeg, kus Polven Foods tõi turule oliiviõli majoneesi Jaani kaubamärgi alt.

Majonees sobib tänu oma 55% % oliiviõli sisaldusele kõikidesse sinu toitudesse.

Kauaoodatud majonees on ideaalseks kaaslaseks grillikastmete valmistamisel, ahjuroogade küpsetamisel, pirukates või siis lihtsalt saiale määrimiseks. Oliiviõli majoneesil on eriline maitse, mis teeb toidu vastupandamatuks. Sarnaselt teiste Polven Foodsi toodetega on ka oliiviõli majonees nutikas kilepakendis.

Pakendit on mugav kasutada, kuna see on kompaktne, taassuletav ja hoiab majoneesi värskena.

A SUT a TA laks! g u a st näd se o uro imus 5 e 100 tell Üle äeva p i r Ä

Maks ja Mooritsa Värska šašlõkk selle suvehooaja hitt on Värska šašlõkk (1 kg), mis ühendab endas eestimaist toorainet, head maitset ning uuenduslikku lähenemist traditsioonilistele lihatoodetele. Marinaadis on kasutatud mineraalvett Värska Originaal, mis annab lihale loodusliku soolakuse ning pehmendab seda. Šašlõkk on valmistatud kaelakarbonaadist, mis on parim šašlõki tooraine.

Värska Originaal on looduslik ning karboniseeritud mineraalvesi. Vesi asub 470 m sügavusel. Seetõttu on Värska Originaal mikrobioloogiliselt puhas, värskendava toimega ning tervistav mineraalvesi.

13.06.-26.06.2013

KAUPMEHE

JAANIMÖLL ÜLE 250 PÖÖRASE HINNAPAKKUMISE TEENINDAME JURIIDILISI ISIKUID KLIENDIKAARDI ALUSEL

WWW.KAUPMEES.EE

Juuni 2013

7

Hea Toidu Osuti

Teeme ise

Grilloni 50-liitrilises pakendis grillsüsi kestab ka pikema grillimise lõpuni ning küpsetab suuremadki palad.

Süsi sobib nii suurematele kui väiksematele grillidele ja kaminatesse ning hoiab pikalt grillimiseks sobivat temperatuuri. Seetõttu on Grilloni suures pakendis süsi nagu loodud grillimist nautiva majapidamise tarvis. Kolmekordne tugevdatud kott hoiab söe kuivana ka niiskema ilmaga.

Poodides on müügil suures valikus kõikvõimalikke valmiskastmeid, mida sobib kasutada nii toidu valmistamiseks kui ka serveerimiseks.

Aga kas ja kuidas neid ise teha? Mis vahe on marinaadil, mop-kastmel ja glasuuril? Praktilisi näpunäiteid küsisime Eesti Grilliliidu ja Kansas City Barbecue Society toiduvõistluste kohtuniku, toidupedagoogi ja grilliguru Enn Tobrelutsu käest.

Auris Rätsep Eesti Grilliportaal

Marinaad Milleks on vaja marinaadi ja marineerimist?

Liha marinaadis hoidmine muudab selle pehmemaks ja teatud mõttes ka mahlasemaks. Marinaad lagundab lihas- ja sidekudet, mille tagajärjel muutubki liha pehmemaks ja maitsed pääsevad sügavaimale liha sisse. Samas kaotame marineerimisega liha naturaalsust ja liha enda head maitset, kuid teatud juhtudel on see siiski vajalik. Näiteks šašlõkkide valmistamisel, kus liha marineerimine on kohustuslik osa. Väga head lihapehmendajad on kõiksugu hapuained ja ka näiteks karboniseeritud mineraalvesi Värska Originaal. Marinaad aitab eriti tõhusalt vintskema liha puhul.

Kas marineerida saab ainult liha- ja kalatooteid või ka muud?

Marineerida saab kõiki toiduaineid, kuid liha puhul on see üldjuhul kõige tõhusam. Marineerimise all mõtleme siin eeskätt toiduaine marinaadis hoidmist enne küpsetamist. Marinaadi koostis määrab toidu hilisema maitse ja välimuse.

Kas marinaad osta poest või valmistada ise?

Poest osta on alati kõige lihtsam ja üldsegi mitte kõige halvem lahendus. Tihtilugu arvatakse, et peab ikka ise marinaadi tegema, kuid väga hästi saame omavahel kokku segada ka poes müüdavaid marinaade ja kastmeid ning sel viisil uusi maitseid avastada.

Mis on hea marinaadi kohustuslikud komponendid?

See sõltub hästi palju sellest, mis toote töötlemiseks me marinaadi kasutame ja millist maitsetulemust soovime. Kui soovime magusamat, on hea lisada marinaadile suhkrut, mett või hoopiski maltoosat, vahtrasiirupit, Balsamico maasikasiirupit või muud põnevat. Hea värvi annab marinaadile sojakaste. Hapukust saab lisada sidruniga, vürtsikust tšilliga või siis liht-

tel: 510 3800 | e-post: info@grillonbbq.eu | www.grillonbbq.eu

8 Juuni 2013

Hea Toidu Osuti

grillkastme salt aromaatse musta pipraga. Oluline on säilitada lihtsus ja maitsete kooskõla.

Mis ained marinaadis kindlasti omavahel kokku ei sobi?

Mis on moppimise eesmärk?

Ei ole mõtet lisada üleliia soola või suhkrut.

Liigne sool viib lihast naturaalseid lihamahlu välja ja muudab liha soolaseks. Liigselt magus marinaad tekitab grillimisel suure kõrbemisohu. Magusat glasuurkastet on hea lihale määrida küpsetamise lõppjärgus, et see grillil liigselt kärssama ei läheks, vaid muudaks liha välispinna mõnusalt karamelliseks.

Milline oleks lihtne koduse marinaadi retsept?

Näiteks ühe korraliku šašlõkimarinaadi koostisse võiks kuuluda Värska Originaali mineraalvesi, rõngasteks viilutatud sibul, veidikene rapsiõli, ühe kilo liha kohta maksimaalselt supilusikatäis äädikat, maitse järgi purustatud musta pipart, suhkrut ja soola. Lisada võiks ka mõned kadakamarjad. Väga lihtne on teha ka keefiri-, maitsestamata jogurti või hapukooremarinaadis sealiha – lisada tuleks veel musta pipart ja soola ning ongi marinaad valmis.

Liha peaks marinaadis seisma kuni paar päeva. Mida kauem liha marinaadis on, seda pehmemaks see muutub. Paari tunniga saab hakkama näiteks vana hea Kaukaasia meetodiga, kus liha masseeritakse kätega, et maitsed lihasse sisse läheksid ja liha pehmeneks. Parima Armeenia-pärase grillliha retsept ongi ohtralt värsket sibulat, maitseks musta pipart, soola, suhkrut ja peotäis värskeid hakitud ürte või siis veidikene kuivatatud ürte (basiilik või koriander, petersell). Oluline, et säiliks liha enda hea naturaalne maitse. Maitseained peavad lisama vaid nüansse. Liha ei pea maitsema kui maitseaine või marinaad.

Mop-kaste Mis vahe on marinaadil ja mop-kastmel?

Marinaad ja mop-kaste võivad olla üks ja sama, kuigi tavaliselt on mop-kastmed magusamad,

vürtsikamad ja ka hapukamad kui marinaadid, sest marinaad on mõeldud toidu eelnevaks marineerimiseks ja maitsestamiseks, kuid mopkastmed maitse andmiseks küpsetamise käigus ja serveerimisel.

Enn Tobreluts

Balsamico maasikasiirupit, natukene Balsamico punase veini äädikat ning marinaadi vedeldamiseks näiteks Dublini õlut. Vürtsi saame lisada ka musta pipra või tšilliga. Kõik komponendid võiks kergelt läbi kuumutada, kloppida sisse veidikene koorevõid ja meie mop-kaste ongi lihale kandmiseks valmis.

Kaste serveerimiseks Valmiskastmete valik poes on rikkalik, kas on mõtet kastet ise teha?

Mopis olevad maitseained imbuvad lihasse ning annavad vajaliku maitsebuketi ja värvi. Lisaks kaitseb mop liha intensiivse suitsu ja kuivamise eest. Samas ei ole mop-kastme kasutamine BBQ puhul kohustuslik – paljud eelistavad kasutada pinnamaitseaineid ja säilitada liha naturaalne maitse ning veidikene kuivem välispind ja suitsusem mekk. Mida paksem on mopkaste, seda vähem saab suits lihasse imbuda ja seda vähem imendub ka kastme maitse lihasse.

Sel juhul imendub suits hoopis välispinnal oleva kastme sisse ja muudab liha kooriku veidi kibedaks ja suitsuseks. Kui mop-kaste on vedelam, saab liha rohkem maitset ja mahlasust, samas peab liha mopiga niisutama sel juhul tihedamini, sest vedelam mop valgub lihalt maha.

Alati on, kuid kas see ennast ära tasub? Pigem soovitan keskenduda õigele küpsetamistehnikale ja kvaliteetsele lihale. Hea liha maitseb ilma kastmetagi hästi. Serveerimisel sobib kastmeks ka mop-kaste. Šašlõkkidele sobivad hästi igasugu adžika-tüüpi kastmed.

Minu lemmikkaste on toit ise või siis toidu küpsetamisel tekkinud leem. Eelistan igal juhul alati puhtaid maitseid ja originaalsust, algupärasust. Tihtilugu ei raatsi ma lihale peale panna kastmeid, soovin nautida liha enda suurepäraseid maitseomadusi ja mahlasust.

Kas moppida on mõistlik ainult liha ja kala?

Glasuuriks nimetatakse kastet, mida kantakse toidule küpsetamise viimastel minutitel ja serveerimisel ilusama pinnaläike ning parema maitse saamiseks. Maitselt peaks glasuur sobima maitseainete, mop-kastme või marinaadiga, millega liha marineeriti. Grillliha pintseldatakse glasuuriga üle vahetult enne küpsemise lõppu, sest enamasti on glasuuris ka suhkrut.

Seega kõrge kuumuse juures ja pikal küpsemisel võib glasuur kõrbema minna ja liha kibedaks muuta.

Moppida saab kõike, kuid eeskätt kasutatakse seda liha puhul. Muude toiduainete puhul kasutaksin pigem glasuurimist.

Mis on klassikalise mop-kastme kohustuslikud komponendid?

Lihaga sobivad hästi kokku marjade (mustikas, mustsõstar, jõhvikas, pihlakas, kirss, kreek jne) ja alkoholi baasil valmistatud mopid (tume õlu, punane vein jne). Rasvasema liha puhul kasutage mopis vähem võid ja toiduõli, väherasvase liha puhul pange neid aga rohkem. Üldiselt võikski mopis esindatud olla magus, hapu ja vürtsikus, lisaks ohtralt koorevõid, mis tasakaalustab maitseid ja annab läiget ja rasvasust.

Glasuur Mis on glasuur ja mida sellega tehakse?

Milline võiks olla koduse mop-kastme valmistamise retsept?

Väga lihtne soovitus on valida kaks meelepärast poes müüdavat BBQ kastet, segada need väikeses potis ja lisada veidikene maltoosat või

Lai valik kohapeal valmistatud tooteid grillimiseks ning selle kõrvale värsket eestimaist köögivilja!