Osuti 4/2014

JÕULUTOIT

AJAKIRI TEADLIKULE TARBIJALE

NR 4 (11)

DETSEMBER 2014

Päev pärast esimest tõsisemat pidusööki tasub jätkata tervisliku toitumisega. >> lk 6—7

JJÕULUTUNNE

ÕIGE VALGUS

Majapidamine löödi läikima, käima pandi koduõlu, sahvris rippusid vorstirõngad.

Millal siis veel lasta tuledel särada, kui nüüd, mil loomulikku päevavalgust napib.

>> lk 9—11

>> lk 14—16

JÕULUKINGID LASTELE

MONSTER HIGH® FREAKY FUSION NUKUD 6+ BOOMCO® HULL KIIRLASKJA 6+

EVER AFTER HIGH® PÄRANDIPÄEVA NUKUD 6+

THOMAS AND FRIENDS® RONGIRADA

3+ FISHER-PRICE® EESTIKEELNE KUTSU 6 -36 KUUD

LOK

ID

L

A

IN

E

BARBIE® LÕBUSAD LOKID 3+

D

SI

D RGE

HOT WHEELS® RAJAEHITAJA TURBORADA

4+

UUES KUUES SÕNAMÄNG SCRABBLE 10+

maaletooja Rimonne Baltic OÜ • www.rimonne.ee

FOTO: ANTS LIIGUS/PÄRNU POSTIMEES

jõulukuu

Jõuluvana oodates

M

inu tänavune jõulusoov on üsna tagasihoidlik.

Loodan, et keegi kingib mulle toatermomeetri.

Muud ei tahagi. Kui miskit vaja, siis kiikan rahakotti ja olenevalt seal valitsevast olukorrast soetan endale muu vajaliku ise.

Laste ja lastelastega on muidugi iseasi, neile peab jõuluvana ikka rohkem kingitusi tooma. Ent usun, et nendegi puhul ei tasu üle pingutada ning ennast lõhki osta. Kuid eks siingi sõltub kõik rahakoti paksusest. Tagasihoidlikku, kuid südamest tulenevat kingitust ei maksa kunagi häbeneda.

Mul on õigupoolest kahju, et tavalise jõulukaardi saatmine lähedastele ja sõpradele on vähemalt meie peres kuidagi soiku jäänud. Oleme viimastel aastatel teele pannud vaid mõned kaardid neile, kes kaugemal elavad. Kellega sagedamini kokku puutud ja tihedamini läbi käid, on kaardist ilma jäänud. Luban, et püüan oma suhtumist sel aastal parandada.

Jõulukaardi saamine on ju iseenesest tore asi. Loed läbi,

muheled ja sätid siis kaardi riiulisse raamatute või piparkoogikausi najale. Ja see seisab seal ikka nädalaid, samas kui mõni tarbetu kink ununeb üsna kiiresti.

Töö juureski on tore koguda seinale jõuluõnnitlusi, mis materiaalsel kujul ehk paberist kaardil saadetud. E-posti teel liikuvad õnnitlused võivad ju ka olla, kuid isiklikult mina pole viitsinud paljusid neist, eriti keerukamaid, avadagi. Ju olen liiga vanamoeline.

Ilusat jõulukuud.

Peeter Raidla toimetaja

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2014

Toimetaja Peeter Raidla, e-post: peeter.raidla@ajaleht.ee Küljendus Janek Talpas-Taltsepp, e-post: janek.talpas@ajaleht.ee Reklaamitoimetaja: Heli Bernhardt, e-post: heli.bernhardt@ajaleht.ee telefon: 447 7077 Levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu Telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 32 000

REKLAAM

Detsember 2014

3

toidulisandid

Toidulisandeid tuleks manustada mõistusega Andris Tammela andris.tammela@ajaleht.ee

K

uigi apteegi- ja eripoodide letid ning televisioon on toidulisandite reklaamist kirjud, ei vaja normaalselt toituv inimene sealt valikust eriti midagi ja lisandite liigne manustamine võib olla isegi kahjulik.

Osaühingu Nutrilligent toitumisterapeut Siret Saarsalu, kes muu hulgas on nõustanud Eesti suusa- ning sõudmiskoondislasi, märkis, et toidulisandeid võetakse toetavalt juurde siis, kui organism ei saa toitumisest kõiki aineid kätte. „Levinumad toidulisandid, mida terve inimene kasutab menüü täiendamiseks, on D-vitamiin, asendamatud rasvhapped (eriti oomega-3-rasvhapped) ja probiootikumid,” teadis Saarsalu. „Haigel inimesel sõltub toidulisandite tarbimine konkreetsest haiguslikust seisundist. Toidulisandi vajaduse ning annuse peaks spetsialist iga indiviidi puhul eraldi välja selgitama.”

Ostjad usaldavad reklaame Nagu märkis osaühingu Terve Pere Apteek proviisor Kärt Kambla, ostavad eestlased toidulisandeid sageli reklaami põhjal, andmata

endale aru, kas tegelikult lisandit üldse vaja on. „Mõned firmad reklaamivad end palju ja nende tooted lähevad ka hästi,” kirjeldas Kambla. „Kui varem ei söödud D-vitamiini üldse, siis nüüd ostab seda iga teine, sest reklaam on taga. Millegipärast on multivitamiinis D-vitamiini osakaal tõusnud viimase aasta jooksul viis korda, viielt mikrogrammilt 25le.”

Kambla lisas, et niipalju teadlikud kunded siiski on, et D-vitamiini ostetakse pigem sügisest kevadeni ja päikselisel suvel seda peoga sisse ei aeta.

Teine palju reklaamitud artikkel on kalamaksaõli.

Selle tarbimisega soovitas Kambla ettevaatlik olla. Nimelt jagunevad vitamiinid vesi- ja rasvlahustuvateks. Esimesed tulevad organismist välja kergelt, teised võivad hakata aga kuhjuma. Kalamaksaõli sisaldab just nimelt A-, D- ja E-vitamiini, mis on kõik rasvlahustuvad. „Suures koguses ja pikaajaliselt annuseid ületades on kõik vitamiinid toksilised,” selgitas Kambla. „Eriti ohtlikud on rasvlahustuvad vitamiinid, mis võivad tekitada kahjustusi – nahalööbeid, verejookse, isegi nägemishäireid. Ületarbimisel ei ole muud teha, kui lihtsalt oodata, kuni vitamiinid organismis lahustuvad.

Tuleb teha paus ja mitte võtta enam peale.”

Kui inimene tõesti tunneb, et millestki on puudus, soovitas Kambla teha talvisel perioodil umbes kuu vältava multivita multivitamiinikuuri. „Keha ise tunneb, mida ta vajab, ja kasutab seda,” märkis Kambla. „Mit „Mittevajalik väljuta väljuta-

TOIDULISANDEID on targem osta apteegist, kus saab spetsialistilt nõu ja soovitusi küsida. Internetist tellides selline võimalus puudub.

AIVAR AOTÄHT / SAKALA

4 Detsember 2014

takse. Kui vitamiine üle võtta, on sümptomid palju hullemad, kui neid liiga vähe tarbida.”

Apteegist leiab veel mitmesuguseid toidulisandeid, millega tuleks samuti tähelepanelik olla. Näiteks on saadaval ženšennipõhine lisand. „See annab energiat, aga võib panna südame puperdama,” teadis proviisor. „Kui vererõhk on kõrge, siis ei tohi seda võtta. Kergekäeliselt ei soovita.”

Ent enne, kui üldse toidulisandite riiuli poole vaadata, võiks igaüks Saarsalu arvates oma toidusedeli paika seada.

Konsulteerige spetsialistiga! „Igapäevamenüü peab olema koostatud mitmekesiselt ja tasakaalustatult, toitainetepõhiselt,” õpetas Saarsalu. „Tervislik toitumine on regulaarne toitumine, mis hõlmab viis toidukorda päevas, neist kolm põhitoidukorda ja kaks vahepala. Fookus peaks olema toidu kvaliteedil, mitte kaloraažil. Tasakaalustatud toitumiseks loetakse menüüd, milles on kõik organismile vajalikud toitainegruppide kogused kaetud. Kui olete terve inimene ja toitute organismi vajaduste järgi, ei ole toidulisandeid vaja, välja arvatud D-vitamiin, mille puudust esineb talvel paljudel.”

Ka Pärnu MyFitnessi spordiklubi treeneri Kaarel Sisaski sõnade kohaselt algab toidulisandite valimine toidulaual leiduvast. „Tuleb olla teadlik, mida ja miks te sööte,” rääkis Sisask. „Hästi palju usutakse müüte, et mingi toiduaine teeb paksuks, ja visatakse see söögisedelist välja või vastupidi arvatakse, et mingi asi teeb näiteks targaks, ja hakatakse seda ohtralt sööma. Kõige aluseks on siiski tasakaalustatud ja teadlik toitumine. Niisama heast peast organismi koormata pole mõtet. Kui arvad, et millestki on puudus, ürita esmalt selgeks teha, millest.”

Kuidas saada aru, et on mingi aine puudus?

Omanimelise jõusaali treeneri Ain Kimberi teatel saab tavainimene teha arsti juures näiteks vereanalüüsi, kust selgub, kas on vaja lisaainet juurde manustada või mitte. „Tänapäeva suurim probleem on, et toidulisandeid tellitakse internetist,” märkis Kimber. „Mina pooldan, et huviline läheb spetsiaalsesse poodi või apteeki, peab seal spetsialistiga nõu. Müüja annab nõu, mida ja kuidas võtta. Paljud on kuulnud, et mingi asi on kasulik, aga kui oleme läbi rääkinud, läheb ta ära hoopis teise tootega. Tuleb välja, et tal polegi üldse seda asja vaja, mida ta ostma tuli. Inimeste toitumine on ju erinev ja mis on vajalik ühele, ei pruugi üldse olla tarvilik teisele.”

Saarsalu selgitusel saab toitainete defitsiiti järeldada ka organismi seisundist. „Juuste pikaajaline väljalangemine, lihaskrambid, pidev väsimus,” tõi ta näiteid. „Selliste sümptomitega tasuks oma menüü ja elustiil üle vaadata, et täpsustada, millest kehal puudus on. Head organismi tervisepeeglid on küüned, nahk ja keel.”

Sportija võib vajada lisa Toitumisterapeudi teatel tuleks toidulisandit valides uurida tootmismeetodit, ainekoguseid, toimeainete vahekorda ja et selles poleks tervist kahjustavaid lisaaineid. Samuti tasub jälgida toote puhtust, looduslikku päritolu, imenduvust organismi, mõne tarbija jaoks võib olla tähtis preparaadi manustamisviis. „Vitamiine vajame kindlasti rohkem talvel,” lisas Sisask. „Suvel ju sööme marju ja muid värskeid asju, talvel neid ei ole, seega on ka vitamiinivajadus suurem.”

REKLAAM

www.looduseparl.ee

d u k i l s u s k u L kingitused!

toidulisandid Kui teha aktiivselt sporti, vþib intensiivsel treeninguperioodil tekkida lisaainete vajadus, kui keha on ßlekoormatud. „Vajadus tekib, kui inimene ei toitu tasakaalustatult vþi ei saa toidukogusega kätte energiakulu,� märkis Saarsalu.

Kimberi kinnitusel sþltub tervisesportlase puhul lisaainete vajadus suuresti treeningukoormusest. „Mþni tþsisem harrastussportlane, näiteks jalgrattur, vþib päevas kulutada 6000–7000 kilokalorit. Sellist toidukogust ei jþua ju eluski sßßa,� tþdes Kimber. „Siis ta vþtabki lisaks sßsivesikuid ja valku ehk seda, millest lihas koosneb ja mida ta sportides lþhub. Eesmärk on kätte saada samad ained, mis kehast välja aetakse. Toidulisand ei ole mingi keemia, vaid tegu on lihtsalt puhastatud toiduga.�

Kimberi teada on aktiivsematele sportijatele olemas eraldi multivitamiinid, mis sisaldavad tavapärasest rohkem vitamiine, mida on sportijal vaja, näiteks B-grupi vitamiinid.

Harrastussportlane saab oma tervislikust seisundist ja ainevajadusest ßlevaate vereanalßßsi tehes, samuti koormustesti läbides. „Koormustest vþib viidata toitumisanalßßsi vajalikkusele,� lisas Saarsalu. „Analßßs aitab välja selgitada, kas tuleb menßßd korrigeerida vþi lisaks toidulisandeid tarvitada.�

Saarsalu kinnitusel on sportiva inime-

MIDA VÕTTA D-vitamiini saab suvekuudel 5–30 minutist päikesest.

Parimad looduslikud allikad on rasvane kala, vĂľi, muna, maks. Talvekuudel vĂľib teha multivitamiinikuuri.

Sportides suureneb E- ja C-vitamiini ning vitamiinide B1, B2, B3, B6 ja B12 vajadus.

Andmed: Siret Saarsalu

segi jaoks levinumad lisandid D-vitamiin ja oomega-3-rasvhapped, kuna meie laiuskraadil on talvel päikest vähe ning see liigub madalalt. „Et D-vitamiini sßnteesitakse UVB-kiirguse toimel nahas, siis talvel vþib selle vitamiini tase liialt madalaks jääda,� selgitas Saarsalu. „Oomega-3-rasvhapped osalevad pþletikuvastaste koehormoonide sßnteesis, toetavad liigeseid ja ajutegevust. Kuna paljud ei sÜÜ nädalas kolm korda kala, siis on tarvis kasutada oomega-3-rasvhapetest rikast kalaþli.

Vastupidi kalamaksaþlile ei ole kalaþlisse reeglina lisatud vitamiine.�

Tavaharrastajal, kes suurtes kogustes kaloreid ei kuluta, soovitas Kimber sßßa pärast trenni toitu, mis toetab taastumist. Midagi, mis sisaldab nii valku kui sßsivesikuid. „Kuldne reegel on, et kui järgmisel päeval ootab ees uus trenn, on mþistlik vþtta pärast trenni taastumisaineid,� lisas Kimber. „Kui järgmisel päeval trenni ei ole, pole vaja midagi toidule lisaks vþtta.

Kuni tunniajase treeningu korral piisab enamasti veest, kui trenn läheb pikemaks, vþib vþtta lahjat spordijooki.�

Kambla teadis, et vastupidi tavainimesele on spordiharrastajad enamasti väga teadlikud lisaainete manustajad. „Kui kuskilt midagi sportides tunda annab, tasuks teha sßgisel ja kevadel profßlaktikaks glßkosamiinikuuri, mis kestab kuu vþi kaks,� soovitas Kambla.

Lemmiklooma lisaainevajadus sĂľltub toidust Andris Tammela Kui lemmikloom saab aasta ringi kvaliteetset loomatoitu, ei vaja ta lisaaineid, kuid kodutoidul koeri vĂľiks turgutada vitamiinide ja mineraalidega.

Pärnu kodutute loomade varjupaiga veterinaari Aivi Oru sþnade kohaselt sisaldab lemmikloomapoodides ja kliinikutes mßßdav loomatoit kþiki lemmikloomale vajalikke aineid ja pole pþhjust lisaaineid manustada. „Kui koer on koduse toidu peal, vþiks talle anda lisaks kliinikutes ja lemmikloomakauplustes mßßdavaid mineraale ja vitamiine, sest kodutoidust ei saa loom kätte kþike kehale vajalikku,� þpetas Org. Kui koer elab þues, soovitas Org kßlmade ilmade saabudes suurendada looma toiduportsjoni, nii on tal talvel kergem. „Ka kodutute loomade varjupaik annab talvel koertele topeltportsjoni, sest loomad on aedikus ketis ja saavad talvel vähem liikuda,� kinnitas Org. „Jþulisem toit tekitab koerale naha alla rasvakihi, mis aitab talve ßle elada.�

Kui koerad vajavad veidi lisaturgutust, siis kassidele piisab vaid soojast kodust. „Isegi kui kass läheb hommikul välja, on tal vaja sooja kohta, kuhu þhtul tagasi tulla,� märkis Org. „Kass on lihatoiduline loom ja talle vþib peremees anda peale loomatoidu näiteks kodus valmistatud liha. Midagi muud ta ei vaja.�

REKLAAM

Tugevad silmad – hea nägemine

Originaalne Rootsi tablett silmadele

Armastan väga lugeda, kuid palju lugedes väsivad silmad kiiresti, tekib pisaratevool ja tähed hakkavad jooksma. Nßßd olen aga väga þnnelik, sest avastasin Rootsi Blue Berry tabletid, jutustab Kathy.

Avastas Blue Berry tabletid

ÂŤOstsin apteegist Rootsi Blue Berry Â?Š‹•ŽĴȹŽǯȹ Š›Â&#x;Â’Â?Š—ȹ —Ž’Â?Čą “ž‹Šȹ Â?ÂŽÂ’ÂœÂ?Čą ”žžÂ?Čą “Šȹ Â˜Â•ÂŽÂ—Čą Â&#x;§Â?Šȹ ›Š‘ž•ǰȹ œŽœÂ?Čą Â’ÂœÂŽČŹ Â?Â’Čą ”ŠžŠȹ •žÂ?ÂŽÂ?ÂŽÂœČą ÂŽÂ’Čą Â&#x;Â§ÂœÂ’Čą –žȹ œ’•–ŠÂ?Čą Ž—Š–ȹ ÂŽÂ?Šȹ Â“Â˜Â˜Â”ÂœÂŽČą Â&#x;ŽĴȹȹ —’—Â?Čą Â?§‘ŽÂ?Čą Â™ĂťÂœÂ’Â&#x;ŠÂ?Čą ™Š’Â?Š•ǯȹ Blue BerryČą Â?Š‹•ŽÂ?Â’Â?Čą Â–Ă¤Â“ÂžÂœÂ’Â?Čą –ž••Žȹ Â&#x;§Â?Šȹ ‘§œÂ?’ǡȹ ˜˜Â&#x;Â’ČŹ tan Blue BerryČą Â?Š‹•ŽĴȹŽȹ ”ä’Â?’•Žǰȹ Â”ÂŽÂœČą •˜ŽÂ&#x;ŠÂ?ȹ™Š•“žǰȹ“ž‘’Â&#x;ŠÂ?ȹä‘Â?žÂ?Â’ČąÂ“ÂŠČąĂŁĂŁÂœÂ’Â?Â’Čą ŠžÂ?˜Â?Čą Â&#x;ä’ȹ Â&#x;ÂŽÂŽÂ?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą ”˜Â?žȹ ™§ŽÂ&#x;Šȹ Š›ȏ Â&#x;žÂ?Â’ÂŽÂ”Â›ÂŠÂŠÂ—Â’ČąÂŽÂŽÂœÇŻČŽ

Parem nägemine tähendab paremat elu!

—ȹ”’—Â?Â•ÂŠÂ”ÂœČąÂ?Ž‘Â?žÂ?ǰȹŽÂ?ČąÂœÂ’Â•Â–ÂŠÂ?ÂŽČąÂ&#x;ä’ȏ –ŽȹÂ?˜˜”žœÂ?ŠÂ?ŠȹÂ?Ž›ŠÂ&#x;ŠÂ?ČąÂ“ÂŠČąÂœÂŽÂ•Â?ÂŽÂ?ȹ™’•Â?Â’ ‘Š•Â&#x;Ž—Ž‹ȹ •§§Â?ÂœÂŽČą “§’Â?ŠœÂ?ÂžÂ–Â’ÂœÂŽÇ°Čą –ä—’ȏ ”˜›Â?ČąÂœÂ’Â•Â–ÂŠÂ•Â’Â‘ÂŠÂœÂ?Žȹ—ä›Â?ÂŽÂ—ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽČąÂ?äĴȹžȹ Â&#x;ä’ȹ ÂœÂ’Â•Â–ÂŠÂ•ÂŽČą Â&#x;Š“Š•’”Žȹ Â?˜’Â?Š’—ŽÂ?ÂŽČą ™žžȏ Â?ÂžÂ–Â’ÂœÂŽČą Â”Â˜Â›Â›ÂŠÂ•ÇŻČą Š•“žÂ?Čą Â?ž——ŽÂ&#x;ŠÂ?Čą œŽÂ?Šǰȹ ”ž’ȹ •˜ŽÂ&#x;ŠÂ?Čą ”Ž‘Â&#x;ÂŠÂœČą Â&#x;Š•Â?ÂžÂœÂŽÂœÇ°Čą “ž‘’Â&#x;ŠÂ?Čą ĂŁĂŁÂœÂŽÂ•Čą ŠžÂ?˜Â?Čą Â&#x;ä’ȹ ™Ý݊Â&#x;ŠÂ?Čą —’’Â?Â’ČąÂ—Ă¤ÂŽÂ•ÂŠÂœÂ’Â•Â–ÂŠÂœÂ?ȹ•§‹’ȹŠ“ŠÂ?Šǯ

ÂœÂŽÂœČą Â˜Â—Čą –žœÂ?’”Šǰȹ ‘Š›’•’”žȹ ÂœÂ’Â•Â–ÂŠÂ›Â˜Â‘ÂžČą “Šȹ Â&#x;’’—Š–Š›“ŠœŽŽ–—ŽÂ?ÂŽČą Ž”œÂ?›Š”Â?Â’ÇŻČą žœÂ?’”Šȹ ”Šœž•’””žœÂ?Čą —§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽÂ•ÂŽČą Â?§‘Ž•Â?ŠÂ?Â’Čą “ž‹Šȹ Čą Â–ÂŠÂŠÂ’Â•Â–ÂŠÂœĂ¤Â“ÂŠČą Š“Š•ǰȹ ”ž’ȹ ›’Â?Â’Čą ™’•˜˜Â?Â’Â?Čą ˜œŠ•Žœ’Â?Čą ĂŁÂ’ÂœÂ?Ž•ȹ 䑞›Ý——Š”žÂ?Ž•ǯȹ —ȹ Â?Ă¤ÂŽÂœÂ?ŠÂ?žÂ?Ç°Čą ÂŽÂ?Čą –žœÂ?’”ŠÂ?Čą ÂœÂ’ÂœÂŠÂ•ČŹ Â?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą Š’—Ž’Â?Ç°Čą Â–Â’ÂœČą Â?˜ŽÂ?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą —§Â?ÂŽČŹ –’œÂ?ȹ™’–ŽÂ?ÂŠÂœČąÂ“ÂŠČąÂ‘Â§Â–ÂŠÂ›ÂŠÂœÇŻČą ’’—Š–Š›ȏ “ŠœŽŽ–—ŽÂ?ÂŽČą Ž”œÂ?›Š”Â?Â’ÂœČą œ’œŠ•Â?žÂ&#x;ŠÂ?Čą Â™Â˜Â•ĂťÂ?Ž—˜˜•’Â?Čą Â˜Â—Čą Š—Â?Â’Â˜Â”ÂœĂťÂ?ŠÂ?Â’Â’Â&#x;ÂœÂŽČą Â?˜’–ŽÂ?Šǯȹ ÂŠÂ‘ÂŽÂœČą Blue Berry tabletis Â˜Â—Čą Ĺ—Ĺ–Čą –Â?Čą ”˜••ŠœÂ?Čą ™’Â?–Ž—Â?Â’Čą •žÂ?Ž’’—’ǰȹ –’Â?Šȹ•Ž’Â?ÂžÂ‹ČąÂ”ÂŽÂœÂ”Â—Â§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽČąÂŽÂŽÂœÂ?ČąÂ&#x;ÂŠÂœČŹ Â?žÂ?ŠÂ&#x;ÂŠÂœČąÂœÂ’Â•Â–ÂŠČąÂ”Â˜Â•Â•ÂŠÂ?Â§Â‘Â—Â’ÂœČąÂ–ÂŠÂŠÂ”ÂžÂ•ÂŠÂœÇŻ Blue BerryČą Â?Š‹•ŽĴȹŽȹ œ˜˜Â&#x;Â’Â?ŠÂ?ÂŠÂ”ÂœÂŽČą Â?Š›Â&#x;Â’Â?ŠÂ?Šȹ ”ä’Â?’•ǰȹ Â”ÂŽÂœČą •˜ŽÂ&#x;ŠÂ?Čą ™Š•“žǰȹ “ž‘’Â&#x;ŠÂ?ȹŠžÂ?˜Â?ČąÂ&#x;ä’ȹÂ?ĂŁĂŁÂ?ŠÂ&#x;ŠÂ?ȹŠ›Â&#x;žÂ?Â’Â?Šǯȹ Blue BerryČą Â?Š‹•ŽÂ?Â’Â?Čą œ˜‹’Â&#x;ŠÂ?Čą Â’Â?ÂŠÂœČą Â&#x;ÂŠÂ—ÂžÂœÂŽÂœČą ’—’–ŽœÂ?Ž•Žǰȹ Â”ÂŠÂŠÂœÂŠČą Š›Â&#x;ŠÂ?žÂ?Čą —Ž’•Žǰȹ Â”ÂŽÂœČą ”Š——ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą ™›’••Žȹ Â&#x;ä’ȹ Â”Â˜Â—ČŹ Â?Š”Â?•§§Â?ÂœÂ’ÇŻ

—§Â?Ž–’—Žȹ ‘Š•Â&#x;Ž—Ž‹ǰȹ œ’•–ŠÂ?Čą Â&#x;§ȏ œ’Â&#x;ŠÂ?Čą Â&#x;ä’ȹ ‘Š””ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą Â&#x;ŽĴȹȹ Â“Â˜Â˜Â”ÂœÂ–ÂŠÇŻČą œ’–ŽœŽÂ?Čą —ä›Â?Ž—ŽÂ&#x;Šȹ —§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽČą Â?ž——žœŽÂ?Čą Â˜Â—Čą œ’•–ŠÂ?ÂŽČą ”’’›Žȹ Â&#x;Â§ÂœÂ’ČŹ –’—Žǰȹ ”’™’Â?ÂžÂœÇ°Čą ™’œŠ›ŠÂ?ÂŽÂ&#x;Â˜Â˜Â•ÇŻČą ’•“Ž–ȹ –§›”Š–Žȹ —ä›Â?Ž—ŽÂ&#x;Šȹ —§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽČą Â?ž—ȏ —žœŽ’Â?Čą •žȏÂ?ÂŽÂ?ÂŽÂœÇ°Čą Ž›’Â?Â’Čą Â‘Â§Â–ÂŠÂ›ÂŠÂœÇ°Čą ”ž’ȹ Â?§‘ŽÂ?Čą “žœÂ?”ž’ȹ “˜˜”œŽÂ&#x;ŠÂ?ÇŻČą ÂŠÂœÂ”ÂŽÂ–Â’Â—Â’Čą —§Ž–Žȹ”ŠžÂ?ÂŽÂ•ČąÂ˜Â•ÂŽÂ&#x;Š’Â?ČąÂ˜Â‹Â“ÂŽÂ”Â?ÂŽÇ°ČąÂŠÂœÂ“ÂŠÂ?Čą Â&#x;ä’ȹ ˜‹“Ž”Â?Â’Â?Čą ™Š’œÂ?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą œžž›Ž–ŠÂ?Čą Â&#x;ä’ȹ Â&#x;§’”œŽ–ŠÂ?Čą ”ž’ȹ Â?ÂŽÂ?ÂŽÂ•Â’Â”Â”ÂžČŹÂœÂŽÂœÇŻČą Ă¤Â—Â’Â”Â˜Â›Â?Čą ”ž›Â?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą ’—’–ŽœŽÂ?Ç°Čą ÂŽÂ?Čą •žÂ?ÂŽÂ?ÂŽÂœČą Â?§‘ŽÂ?Čą ‘Ý™™ŠÂ&#x;ŠÂ?Ç°Čą ÂœÂ’Â•Â–ÂŽČą ÂŽÂŽÂœČą Â˜Â—Čą –žœÂ?Čą Â?§™™ȹ —’—Â?Čą —§Â?Ž–’—Žȹ Š’—Šȹ ‘Š•Â&#x;Ž—Ž‹ǯ

Kust saab osta Blue Berry tablette?

˜˜Â?ÂœÂ’ČąÂ?˜’Â?ž•’œŠ—Â?Â’Â?ČąBlue Berry ÂœÂŠÂŠÂ‹ČąÂ˜ÂœÂ?ŠȹŠ™Â?ÂŽÂŽÂ?Â’ÂœÂ?ČąÂ&#x;ä’ȹÂ?˜˜Â?“Šȹ ”˜Â?ž•Ž‘Ž•Â?Čąwww.newnordic.ee.

Kas teil on kĂźsimusi?

’œŠ’—Â?˜Â?ČąÂœÂŠÂŠÂ‹ČąÂ?Ž•ŽÂ?Â˜Â—Â’Â•ČąĹœĹžĹšČąĹ™ĹžĹ™ĹžČąÂ&#x;ä’ȹ —ȹ Â•Â˜Â˜Â–ÂžÂ•Â’Â”Ç°Čą ÂŽÂ?Čą Â”Â˜Â˜ÂœČą Â&#x;Š—žœŽÂ?Šȹ Â”ĂťÂ•ÂŠÂœÂ?ŠÂ?ÂŽÂœČąÂ?˜˜Â?Â“ÂŠČąÂ”Â˜Â?ž•Ž‘Â?ÂŽČą Â?Ž”’Â&#x;ŠÂ?Čą –žžÂ?žœŽÂ?Čą ”Šȹ —§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽÂœÇŻČą www.newnordic.ee.

Rootsi Blue BerryČą Â?Š‹•ŽĴȹ’Â?ÂŽČą ”˜˜œÂ?Â’ČŹ ÂŽÂŽÂ?äĴȹžȹ ÂŽÂ’Čą Â™ÂŽÂŠÂ”ÂœČą ˜˜Â?Š–Šǰȹ ”ž—’ȹ Â?ÂŽÂ’ÂŽČą

Originaalne Rootsi Blue Berry tablett

Nägemise muutused

Â?œ’Â?Žȹ‘ä‹ŽÂ?ÂŠÂœÂŽČąÂ™ÂžÂžČąÂ•Â˜Â?˜Â?Š ȹ™Š”Ž—Â?Â’Â?ÇŻČą ÂŽÂŽČąÂ?Š›Š—Â?ŽŽ›’‹ǰȹ ÂŽÂ?ȹ™›Ž™Š›ŠŠÂ?ČąÂ&#x;ŠœÂ?Š‹ȹ”ä›Â?ÂŽÂ’ČŹ –ŠÂ?Ž•Žȹ ÂŽÂ Čą ˜›Â?Â’ÂŒÂžČą ”Â&#x;Š•’Â?ÂŽÂŽÂ?Â’ČąÂ“ÂŠČąÂ˜Â‘ÂžÂ?ÂžÂœÂŽČą ÂœÂ?Š—Â?Š›Â?Â’Â?Ž•Žǯȹ ÂŽÂ Čą ˜›Â?Â’ÂŒČą Â‘Â˜Â˜Â•Â’Â‹ČąÂ’Â—Â’Â–ÂŽÂœÂ?ÂŽÂœÂ?ȹ“Šȹ •˜˜Â?žœŽœÂ?ÇŻ

Kas teie nägemine on hea?

Silmad kipitavad sageli, esineb pisaratevoolu Vþrreldes varasemaga näete hämaras vþi pimedas halvemini Kauem lugedes hakkavad tähed jooksma Silmad on ereda valguse suhtes tundlikumad Kaugemal olevaid asju vþi objekte ei näe selgelt

Kui vastasite jaatavalt vähemalt kolmele väitele, vþib teie nägemine olla nþrgenenud.

Detsember 2014

5

jõulutoit : UR FOTO

M

PÄR UIK / AS L

NU P

OSTIM

EE S

TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KUTSEÕPETAJA ELIKA RAAL-KIKAS SOOVITAB Suitsulõhe-peedikreemi ampsuke Suitsulõhe 100 g Keedupeet 50 g Lahja majonees 30 g Till 8 g Tee nii: Püreesta lõhe ja keedupeet saumikseriga. Nõruta vajadusel peedist üleliigne mahl välja (kasutada võid näiteks paberist kohvifiltrit).

Sega püree ja majonees kokku (vajadusel maitsesta). Lase läbi pritskoti segu piparkoogile ja kaunista tilliga.

LEIA LETILT

REKLAAM

Avasta endas õllepruulija! Õllekomplektid on lihtsaim viis koduõlut teha.

Komplektis on pärm ja humaldatud maltoosa. Lisaks vajad vaid vett ja suhkrut.

Erinevaid maltoosasid kombineerides ja lisandeid kasutades saad luua omanäolise maitsega õlle.

Kui õlletegu maltoosast selge ja soovid oma õlle otsast lõpuni ise teha, leiad Kodupruuli poest linnased, pärmid ja laia valiku humalaid. www.kodupruul.eu Pärnu, Kalevi pst 82

Ehtsad ja maitsvad Maks & Mooritsa verivorstid Maks & Mooritsa verivorstid on tõeline klassika. Need valmivad ehtsast verest ning meie oma traditsiooniliste retseptide järgi.

Valikus on mahedamaitselised suitsupeekoni ja odrakruupidega verivorstid ning Eesti võiga verivorstid, samuti Tooma verikäkid. Proovi järele ning maitse ka Maks & Mooritsa kukeseeneahjuvorstikesi!

Parem toit – parem elu!

Ka jõ u Annely Soots Tervisekooli õppejõud ja toitumisterapeut

P

aljud lausa kardavad jõulusid – kardetakse jõuludeaegset ülesöömist ning paksuksminekut. Toitumisterapeudina pole ma suutnud päriselt mõista, miks inimesed ei suuda üldistest tervisliku toitumise põhimõtetest ega ka eesmärgiks võetud dieetidest jõulude ajal kinni pidada.

Toitumispõhimõtteid ei peaks jõulude ega ka muude pühade ajal oluliselt muutma. Valmistan meie suurele perele jõuluroad pea igal aastal ise ja meil pole olnud probleeme tõsise ülesöömisega. Teen süüa vaid niipalju, kui konkreetsel pidusöögil vajatakse. Ma ei pea vajalikuks hakata väga varakult pidusööke ette valmistama (süldid, pasteedid jms). Kui keegi külla tulevatest pereliikmetest on seda teinud, siis toob ta need ise kaasa.

Liiga palju toitu pole vaja Küll aga on paljudes kodudes kombeks valmistada pühadeks toitu liiga palju. Laud on lookas, nii oma pereliikmeid kui ka külalisi lausa sunnitakse kõike proovima ja sööma,

6 Detsember 2014

lutoidud

”

Ka lastele sussi sisse poetamiseks leidub tervislikumaid variante. Laske fantaasial lennata – iga päev ei pea seal sugugi kommid olema.

tagatipuks pannakse lahkujatele veel sööki kaasa.

Enamasti jääb palju toitu üle, mida süüakse veel nädala jooksul pärast pühi. Psühholoogiliselt seletaksin seda seosega toidu ja armastuse vahel. Toitu pakutakse armastatud inimesele, toidust keeldumist võetakse sageli kui armastuse tõrjumist. Sel põhjusel on raske toidu pakkumisele vastu seista, sest see vajab enesekehtestamist.

Eraldi teema ongi ahvatlustele vastuseismine. Kui on pühad ja pidulauad, siis on ahvatlusi rohkem.

Tervise seisukohast on kõige hullemad jõuluaegsed kommipakid ja lastele päkapikkude iga päev toodavad maiustused.

Kui kodus on kilode viisi komme (paljulapselises peres on ka palju jõulupakke), siis süüakse neid nii magustoiduks kui vahepalaks, eriti kui kommid on pidevalt laual kausis.

Jõulude ajal tahab enamik meist süüa traditsioonilist jõulurooga. Toitumisnõustajana ei hakka ma soovitama eksootilisi asju. Kui on soovi, võib teha ka täiesti teistsuguse jõululaua, kuid siinkohal annan vaid juhiseid, kuidas traditsioonilist pidusööki tervislikumaks muuta ja jõulude ajal kaalus mitte juurde võtta.

Väga lihtne on varuda jõuludeks kvaliteetset toorest liha. Mulle meeldib vahelduseks

jõulutoit

ol la

JÕULULAUAL võiks vahelduseks pakkuda lambapraadi, mis annab uudse maitseelamuse ning tekitab elevust.

d u k i l s i v r e t võivad

Lõpetuseks – järgmistel päevadel pärast esimest tõsisemat pidusööki jätkake tervisliku toitumisega, süües regulaarselt ja suurendades igal toidukorral taimse toidu osakaalu, nii suudate kehakaalu säilitada ka pühade ajal.

Kommi asemel sussi sisse

pakkuda lamba-, jänese- või pardipraadi, põdra või muu metslooma liha. Need annavad hoopis teistsuguse maitseelamuse ning tekitavad elevust.

Traditsiooniliselt, aga tervislikult Muidugi ei puudu jõululaualt verivorst.

Nii liha kui verivorst on tegelikult tervislikud tooted. Samuti on tervislik hapukapsas, kuid tuleb arvestada, et sageli lisatakse hapukapsale liigselt searasva ja suhkrut. Uurige, kuidas hapukapsas valmistatud on. Tervislikum on võtta prae kõrvale toorest hapukapsast salatina.

Keedukartul ei pea jõululaualt kaduma, kuid koos kartuliga võiksite hautada ka muud aedvilja (brokolit, lillkapsast, porgandit jmt), mida loomulikult ei tohi keeta pudruks, sest niisugust aedvilja ei armasta keegi. Köögivili peab jääma mõnusalt krõmpsuks.

Kindlasti ei tohi taldrikult puududa värske salat rohke külmpressitud oliiviõli ja seemnetega – see vähendab liha ja kartuli koguseid, mida ühel toidukorral süüakse.

Lauale võib hilisemaks näksimiseks anda rukki- või maisikrõpse koos taime-

pasteediga. Kui liha on juba küllalt söödud, siis edasi võiks nautida taimset toitu. Taimseid pasteete on väga lihtne ise kodus valmistada. Näiteks saab keedetud läätsi ja õlis konserveeritud päikesekuivatatud tomateid saumikserdades väga maitsva läätsepasteedi.

Hummust on samuti lihtne ise valmistada, selleks vajate kikerhernekonservi, seesamiseemnepastat ja sidrunimahla.

Mikserdage need kokku ja maitsestage meelepäraste maitseainetega, klassikaliselt pannakse sinna sibulat, küüslauku, soola, pipart ja ürte.

Laual võivad olla erinevad taimsete komponentide ülekaaluga salatid. Praadi süües on loomset valku juba piisavalt saadud, liha, kala, hapukoore ja majoneesiga salatite asemel võiksite valida kergemaid, oliiviõliga salateid, mis on väga maitsvad. Põnevate taimsete komponentidega salatite retsepte leiab igalt poolt, kui otsida.

Katsetage need enne külalistele pakkumist muidugi alati ise ära – kui teile maitseb, siis maitseb tõenäoliselt ka teistele.

Mina enam päris uusi ja läbiproovimata asju külalistele pakkuda ei julge. Alati ei ole need nii head, nagu retseptist paistavad ja vahel muidugi ei kuku esimesel korral lihtsalt kõige paremini välja.

Magustoiduks sobib kõige paremini puuvili. Võite selle juba valmis tükeldada näiteks puuviljakokteiliks, millele raputatakse peale seemneid ja hakitud pähkleid. Kui kasutate kooritud kanepiseemneid või seedermänniseemneid ja Kreeka pähkleid, siis saate ühtlasi kätte päevase vajaliku oomega-3-rasvhapete koguse.

Ma ei usu, et suure liha-kartulikõhutäie peale keegi veel kreemitorti või kringlit soovib. Aga muidugi võite ise küpsetada mõne kiiresti valmiva marja- või õunakoogi.

Soovitan kõigile välja mõelda variante, kuidas igasse söögikorda iga päev rohkem köögivilja lülitada. See on lihtne viis toitumine tervislikumaks muuta, sest köögivili on peamine vitamiinide, mineraalide ja antioksüdantide allikas. Vahepalaks ja magustoiduks sobivad alati puuviljad.

Ka lastele sussi sisse poetamiseks leidub tervislikumaid variante. Laske fantaasial lennata – iga päev ei pea seal sugugi kommid olema, laps on rõõmus ka siis, kui saab väikese mänguasja või midagi muud huvitavat.

REKLAAM

Häid jõule!

Täidetud munad on iga peolaua parim kaunistus!

Linnu Talu mune võib leida:

Kaupmees & Ko ASi kauplustes, Prismas, Tallinna ja Tartu Kaubamajas, Solarise Keskuses, Selveris, Comarketis, Lõunakeskuse taluturul, Keila Tarbijate Ühistu kaupluses, Stockmannis ja Maximas.

Tagula küla, Tõlliste vald, Valgamaa Tel 767 9425, e-post linnutalu@linnutalu.ee

KOLLASEIMA REBUGA MUNAD EESTIS! Detsember 2014

7

jõulukaunistused Uued jõuluehted on säravad siilid ja pehmed pingviinid.

Eesti 2014. aasta lind – jäälind on saanud ka kuuseehteks.

Linnud on selle talve jõulukaunistuste teema.

Loodus tuleb tuppa jõuluehetega Annika Poldre annika.poldre@parnupostimees.ee

K

as jõulud tulevad valged või mustad, pole veel päris kindel.

Kindel on aga see, et tänavused jõulutoonid on külmavõetud valge, hõbedane ja hall. Pärnu rikkaliku valikuga ja pilkupüüdvalt kujundatud vaateaknaga kaupluses Suveniir saab hea ettekujutuse sellest, mis on tänavu jõulukaunistustes uut ja mis endiselt populaarne.

REKLAAM

8 Detsember 2014

Tänavu on jõulukaunistuste teemaks loodus – mets ja mitmesugused linnud ning lisaks inglid. „Romantika valitseb ka sel aastal, tundub, et inimestele see meeldib. Näiteks on jätkuvalt populaarsed jõuluehted baleriinid,” ütleb Kristi Kõresaar OÜst Suveniir. Samuti on hõbedane ja kuldne igal aastal enim levinud jõuluvärvid. Neile toonidele lisandub tänavu hall.

Valida on halle kuuseehteid ja muidki kaunistusi.

Uued on tuntud loodusfotograafi Remo Savisaare linnufotodega ehted ja varblane valgel kuulil, mis on lisandunud mullusele leevikesele. „Külmavõetud valge ja puhas valge on selle aasta trendid rohkem kui eelmisel

aastal,” märgib Kõresaar. Puhast valget tooni täiendab veel mingi toon, näiteks valge koos hõbedasega või kuldsega. Valget kombineeritakse ka lillaga ning tänavune uus nii-öelda moetoon on vanaroosa. „Võib öelda, et hall ja vanaroosa ongi selle aasta värvid,” tõdeb Kõresaar.

Teine tänavune ehteuudis on pehmed pingviinid ja kristalselt sädelevad loomad, nagu näiteks siilid. Kõik jäine on sel hooajal uudne, uued on ka kahes suuruses jäälinnud, kes on lõppeval aastal Eestimaa aasta linnuks nimetatud.

Küllap meeldivad paljudele ka retrohõngulised nostalgilised südamed.

Kõresaare sõnul on üsna levinud, et

korraga ei osteta palju, vaid igal aastal täiendatakse jõuluehete kogu mõne uue iluasjaga. Samas ilmub mõni klassikaline jõulukaunistus aja tagant jälle uudsena, nagu näiteks tänavu must-kuldne põder. „Põder ongi klassikaline jõuluteema,” täpsustab Kõresaar.

Toimetuse palvel kaeti kaupluses Suveniir kaks pühadelauda: kuldne sobitub aastalõpu meeleoluga. Jõululaud kaeti tänavusi värvitrende silmas pidades.

Kõresaare sõnutsi hakatakse üsna varakult jõuludeks valmistuma ja juba novembris algab jõuluehete ostmine.

Novembri keskpaik ja lõpp ongi tema kogemusel kujunenud suurimaks jõuluehete ostmise ajaks.

PIRET BERGMANNI kodus võetakse jõulude ajal välja tilluke kunstkuusk ja õlgedest notsu.

FOTO: ANTS LIIGUS / PÄRNU POSTIMEES

traditsioonid

Jõulutunnet loob elevil ootamise aeg ja koosolemise rõõm karin.klaus@ajaleht.ee

E

estis on olnud aegu, kus tulnud leppida kasinate pühadetoitude ja -kingitustega. Kinkidest olulisemaks peetakse pühadetunnet ja koosolemise rõõmu.

Pärnu linnakodaniku maja perenaine Hilja Treuberg pidas oma lapsepõlve jõulupühade tähtsaks osaks pühadeootust ja muusikat.

1930. aastate lõpust meenutab Treuberg jõuludeks valmistumist, mis algas umbes nädal enne pühi. Majapidamine

Puhas tuba ja jõululaulud „Jõulureedel võttis tuttav talumees meid isaga saaniservale ja sõideti metsa kuuske tooma. Need saanisõidud lumise metsa vahel on unustamatud tänini,” rääkis meenutaja.

Jõululaupäeval saadi luba kuusk ära ehtida. Juba ehetekarbi avamine oli pidulik sündmus ning ehete, kirevate kommide ja šokolaadimunade puu otsa riputamine pakkus palju põnevust.

Tähtis osa meeleolu loomisel oli jõulukaartidel, mida tervituseks üksteisele saadeti. >> lk 10

JÕULUÕLU 15 liitrit keedetud vett jahutada 25 kraadini.

50 grammi presspärmi ja umbes 1 kg suhkrut (vastavalt maitsele) segada omavahel kuivalt ning jätta toatemperatuuril käärima.

Toatemperatuurini jahutatud veele lisada 3 pudelit maltoosat, noaotsatäis ingverit, kaneeli või piparmünti ja pärmi-suhkru segu, hoolikalt segada. Käärivat virret hoida üks ööpäev toas lahtises nõus, seejärel anum sulgeda ja viia jahedasse.

Paari päeva pärast on õlu valmis.

ulu

Karin Klaus

REKLAAM

Rõõmsa id jõ

nühiti läikima, käima pandi koduõlu ning sahvris rippusid harjavarre küljes isetehtud veri- ja tanguvorstide lõhnavad rõngad.

hi! pü

Müügil ETK, Grossi Toidukaupade ning Kaupmees & KO kauplustes.

RAKVERE PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA OÜ, Puiestee 2, 44201 Sõmeru, Lääne-Virumaa Tel 327 0870, 527 8308, faks 327 0860, rpmt@rpmt.ee, maltoosa@rpmt.ee, www.rpmt.ee

Detsember 2014

9

traditsioonid

LEIA LETILT

Nõukogude ajal riputati kuuse otsa muinasjututegelasi, käbisid ja isegi aedvilju.

REKLAAM

Ravitoimega eukalüptiviht Eukalüptipreparaatidel on põletikuvastane, antiseptiline ja rögalahtistav toime.

Eukalüpt sisaldab palju eeterlikke õlisid ja mineraale. Tänu neile avanevad poorid kiiremini, seetõttu erituvad organismist hõlpsasti ainevahetusjäägid, mikroorganismid ja muu mustus.

Eukalüptiaurude sissehingamine puhastab hingamisteid ja aktiveerib vereringet.

Eukalüpt on abiks vaimse väsimuse, stressi ja isegi depressiooni leevendamisel.

Vihaleotustõmmise võib valada vannivette või saunatünni, sellega keha pesta või juukseid loputada. Tõmmis on antibakteriaalse toimega. Eukalüptivihta võib kasutada mitu korda – kõik kasulikud toimed jäävad alles.

Müüja SAUNAPOOD, Pärnu, Papiniidu 5.

Hind 3 €

ÜLLI KONT näitab jõulu- ja nääriehteid Pärnu muuseumi kogudest.

Looduslik rahusti lemmikloomadele Pet Remedy on looduslik aroomiteraapiline preparaat, mis rahustab kiiresti stressis ja rahutuid koeri, kasse, küülikuid, närilisi, hobuseid ja linde. Stressi võib põhjustada kolimine, uus lemmikloom või pereliige, üksi koju jäämine, visiit loomaarsti juurde. Eriline väljakutse on ilutulestik.

Pet Remedy sisaldab palderjani, basiiliku, salvei ja vetiveri eeterlikke õlisid. Saadaval pistikuga difuuserina seinakontaktis kasutamiseks ning aerosoolina, mida saab pihustada asemele, vaibale, koerakuuti, transpordiboksi või autosse ja looma karvadele.

Saadaval hästi varustatud loomakliinikutes!

Lisainfo tel 7390 690 ja www.dimela.ee/ pet-remedy/

Peale tavapäraste kuuskede ja talvelooduse oli sõjaeelsetel kaartidel kristlikke motiive – Jeesuslaps sõimes, õhtumaa targad või särav jõulutäht.

Treubergi lemmikpostkaardil on lapsed kuuse all kingitusi avamas. „Panin selle kaardi kuuse alla ka sõjaaastatel ja kujutasin ette idülli kingituste ning rikkaliku toidulauaga,” pidas Treuberg seda postkaarti tänaseni armsaks.

Pere tähtpäevatraditsiooni osa oli alati muusika, orkestripaladest tolleaegsete poplauludeni. Grammofoniplaadilt kõlavad jõululaulud andsid pühadele erilist ja kaunist värvi.

Treuberg meenutas, et esimeseks jõulupühaks kutsus paar kooliõde teda külla tuttavasse taluperesse, kus peeti au sees vanu traditsioone. Käidi laudas loomadele leiba ja kanadele teri viimas.

Rehetuppa maha toodi õled, mille sees oli lastel voli mürada, teha mustlasmaadlust, pista õlest kingsepal silma peast või mängida mõistatusmänge.

Krõbistati pähkleid ja reheahjus röstiti herneid. Lakke visati õlgi ja ennustati parte külge jäänud kõrte hulga järgi tulevast vilja-aastat.

kauba saatelehti, millel üks pool kasutamata. Nendest õmbles ema kokku vihiku, mis tegi lapsele suurt rõõmu.

Sõjaperioodist mäletas Treuberg üht jõuluaja suurimat pettumust. Ema tahtis last rõõmustada ja andis talle aastaid karbis hoitud šokolaadist jõuluehte. Õnnetuseks selgus hõbepaberit lahti harutades, et šokolaad oli ussitama läinud ja kibe.

Jõulupühi tähistati kuni sõja lõpuni ka koolides. Siis hakati jõuluaja vanadesse traditsioonidesse sisse lülitunud kristlikku osa välja tõrjuma, kuused toodi tuppa poolsalaja ja kardinad tõmmati akendele ette. Rõhku hakati kallutama aastavahetuse nääripäevadele.

Näärid kui trallipidu Sündivad, surevad ja taasärkavad jumalad esinevad looduse aastaringi peegeldusena paljudes religioonides.

Meie poolkera põhjarahvaste juures kuulusid jõulud ja näärid ühte suurde jõuluringi, mis eestlastel algas toomapäeval ning lõppes 6. jaanuaril.

Treubergi sõnutsi on selles ringis jõuludel ja nääridel mõneti erinev tähendus. „Jõulud on läbi aegade olnud pigem perepüha, millest ka loomad ja esivanemate vaimud pidid osa saama,” rääkis ta oma pere traditsioone meenutades. „Ikka on viidud söögipalu lauta ja metsa alla ning riputatud puude okstele taevalindude tarvis. Jõulupäevadel käidi ja käiakse omaste kalmudel küünlaid süütamas, jõuluööks pidi toit lauale jääma hingede jaoks.”

Ussitanud šokolaad

Jõulusokid Sokisahtlist!

Kõige armsamad jõulusokid ning põnevad kingiideed leiad Sokisahtlist!

Vaata meie e-poest www.sokisahtel.net või külasta lähimat Sokisahtli sokipoodi.

10 Detsember 2014

Sõja ajal oli toiduainetega kit-sas, polnud suhkrut ega maiustusi. Präänikute jaoks keedeti siirupit suhkrupeedist ja taigen tehti kasvõi rukkijahust.

Sulatatud lambarasva sisse kasteti puuvillalõnga jupikesi – nii saadi küünlaid.

Väärtusliku kingina tollest ajast meenutas Treuberg ema valmistatud vihikukest 1943. aasaas tal Saksa okupatsiooni ajal. PabePabe rit kusagilt osta polnud, aga ema sai tuttavalt kaupmehelt peotäie

Hilja Treubergi jõulukaardid, keskel tema lemmik idüllilise jõuluõhtuga.

Kui jõulud on alati kandnud pidulikku ja harrast meeleolu, siis nääre peetakse pigem lustimise ja külaskäimiste ajaks.

Vanade aegade mäletajatel lähevad tänapäevalgi käiku vanad kasukad ja luuavarred, et tuttavatele näärisokku teha. Kunagi olid näärid tembuta tembutamise, ühiste mängude-tantsimiste ja õllekannu tõstmise aeg, nüüd on jõutud kärarikaste pidude ja peente ballideni.

Praegu ei hooli meenutaja ise enam aastavahetuse pidudest, vaid eelistab rahulikke jõule koos lähedastega.

Jõululaupäeva, oma sünnipäeva, meeldib talle veeta kodus üksinda, seltsiks perereliikviana säilinud vana kappgrammofon. „Minu jaoks on jõulud omaette ole olemise ja mõtiskluste aeg,” sõnas Treuberg.

Nääripeod ja lumehelbekesed Pärnu muuseumi peavarahoidja Ülli Kont kasvas viielapselises peres ning 1960. aastate alguses tähistati jõulude asemel nende peres nääre ja aastavahetust. „Minu lapsepõlve peale mõeldes olid näärid ainuke terve pere püha,” meenutas Kont omaaegset pühaderingi. „Linnas jaanipäeva eriti ei tähistatud, lihavõtteajal värviti lihtsalt mune. Ainuke püha, mida tõesti pikalt oodati, oli nääriaeg.”

Jõuludest polnud Kont tollal kuulnud ja last üllatas, kui klassiõde kord teatas, et tema kodus käis jõuluvana. „Kuna minu vanemad ja vanavanemad polnud usklikud, siis Jeesuse ja kristlike jõuludega seonduvast meil ei räägitud,” tõdes Kont. „Info liikumine oli tol ajal ju väga vähene ja nii ma ei teadnudki jõuludest midagi.”

Eelkoolieast, 1950. aastate lõpust Kont erilist aastavahetuse tähistamist ei mäletanud, ilmselt tänu väga vaesele ajale.

See-eest peeti vahvaid nääre koolis, kus toimus kolm nääripidu – igale kooliastmele oma. Koolipeo tähtsaim osa oli eeskava laulude, tantsude ja näidenditega, milleks põnevusega valmistuti mitu kuud varem. Kont osales mitmes näidendis küll lumehelbekese, küll metsa näärikuuske otsima läinud tüdrukuna. „Praegu on lastel alati suur jõuluvana ja kingituste ootus, aga mina ei mäleta, et minu lapsepõlves oleksid need nii tähtsad olnud,” tõdes Kont nääriajale tagasi vaadates. „Koolipeole tuli küll näärivana ja jagas kommipakke, aga olu olulisem oli pidu ise.”

Kodus kaeti pidulaud ja külla tulid sugulased. Isa tõi metsast laeni ulatuva kuuse ja ilma kuuselõhnata polnud pidutunnet. Umbes 7.–8. klassis käis Kont juba ise metsas kuuske toomas, vahel üksi, vahel vennaga.

Näärivanaks kehastus isa, kuid mõnikord poetas punase kuuega taat kingitused õue. „Mõtlesin, et kui kuidas näärivana ometi sai nii rumal olla ja asjad õue jätta, kust me seda otsida ei oleks osanud,” meenutas Kont oma lapselikku imestamist.

Et ilutulestikurakette ei müüdud, pol polnud aastavahetuse saabudes mõtet õues

saluuti oodata. Kont on sündinud ja kaskas vanud Tapal ning kuna seal asus suur sõjaväeosa, lasid sõdurid vahel taevasse mõne värvilise signaalraketi, mis lastele palju põnevust valmistas. Siiski istuti uue aasta saabumist oodates pigem toas lauas, televiisor mängimas ja kui Kremli kellad hakkasid lööma, oli aeg šampuseklaasid kokku lüüa ja uusaastasoove öelda. Hiljem mindi naabritelegi head uut aastat soovima.

Kingitused olid valdavalt väikesed asjad, sest vanematel polnud kerge viiele lapsele pakke teha. Siiski meenutas Kont, kuidas nad õega said nääri näärikingiks imeilusad Saksa nukud, keda ei andnud võrreldagi tolleaegsete kohmakate ja koledate mänguasjadega.

Nukud said nimeks Maarika ja Eerika, nendega mängiti veel aastaid ning Kont mäletab tänaseni nukkude juukseid, näoilmeid ja riietust.

Nüüdse Eesti aja saabudes olid Kondil endal juba väikesed lapsed. Algul oli põnev käia kirikus ja tunnetada teistmoodi pühalikku atmosfääri, kuid peagi see komme kadus. Pigem tundis Kont huvi selle vastu, kuidas eestlased vanasti jõule tähistasid. „Rakvere rahvatantsurühmas Tarvanpää oli õpetaja Maie Orav suur rahvakommete austaja ja rääkisin koduski lastele, kuidas vanasti taludes jõule peeti,” seletas ta.

Poes oli kaubaga kitsas 1990. aastatelgi, kui jõuludeks meisterdati sageli midagi oma kätega. Kont tegi vahel ise kingid kogu perele, näiteks õmbles tütrele pidžaama, mis äravahetamiseni sarnane poes nähtud uhke ja kalli rõivaga.

Tänapäeval peetakse nende peres jõule pereringis, aastavahetuseks kutsutakse külalisi või minnakse ise külla.

Rõõm omastega kohtumisest

FOTO: ANTS LIIGUS / PÄRNU POSTIMEES

traditsioonid

HILJA TREUBERGI jõulud ei möödu ilma jõulumuusikata vanadelt plaatidelt.

”

„Jõulud on läbi aegade olnud pigem perepüha, millest ka loomad ja esivanemate vaimud pidid osa saama.”

Kunstnik Pusa (Piret Bergmanni) lapsepõlves 1980. aastatel peeti samuti jõulude asemel nääre. Ilmselt jäid jõulud sageli töönädala sisse ja kuna vabu päevi ei antud, ei jäänud muud üle, kui kokku saada vana-aastaõhtul.

Bergmann on üles kasvanud Noarootsis, kus vanaema tallu, kogunes 31. det-

HILJA TREUBERG

sembril kogu isapoolne suguvõsa Pürksi külast, Tallinnast ja Hiiumaalt. „Vanaemal oli kokku seitse lapselast ja kuna me üksteist väga sageli ei näinud, olid ootusärevus ja kohtumisrõõm suured,” pidas Bergmann sugulastega kokku saamist nääride tähtsaimaks osaks.

Bergmannide peres tähistati küll nääre, kuid tänu vanavanematele järgiti vana-aastaõhtul siiski rannarahva jõulutraditsioone.

Näärivana asemel tuli külla pahupidi kasukaga näärisokk, kuuse asemel tegi vanaema kuuseokstest pärja. Küpsetati piparkooke ja valati õnnetina.

Kui kogu seltskond koos, oli lastel lusti laialt ja suures majas käis mängu- ja jooksumüdin hilise õhtuni. Päeval valati ämbritesse jäälaternaid, mis õhtul postide otsa teed valgustama tõsteti, korrati luuletusi, mängiti või meisterdati.

Tube täitsid toidulõhnad: vanaema tegi vorste, suitsutas liha, küpsetas lihapirukaid, veel olid laual tähekujulised saiakesed ja kõik maitsev, mida külalised kaasa tõid.

Kingitusi oli palju, sest kokku kogunes umbes 15 inimest ja iga pere tegi pakikesed teistele peredele. Suure töö tegi ära vanaema, kes oli aastaga kudunud kõigile kindad ja sokid, mis olid pakis koos väikese šokolaadiga.

Uuema aja kommetest mäletab Bergmann rakettide laskmist: vanaema talust paistis kenasti kätte ilutulestik Haapsalust. Kuna üks sugulane töötas madrusena laeval, lasti ka nende kodus õhku värvilisi signaalrakette.

Traditsioonid ei kao Tähtsad traditsioonid olid ja on Bergmanni peres kalmistul küünalde süütamine ja teenistus väikeses Noarootsi kirikus. Kui jõulud „uuel” Eesti ajal taasavastati, olnud kirik Bergmanni jutu järgi nii täis, et kõik uksest sisse ei mahtunudki. Praegu koguneb jõuluteenistustele umbes 50 inimest ja see on hea võimalus korraks kokku saada ümberkaudsete külade tuttavatega.

Kui vanemad lapselapsed jõudsid sellesse ikka, et tahtsid vana-aastaõhtut pigem koos sõpradega veeta, jäid suuremad perekondlikud kogunemised harvemaks.

Täna elab Bergmann Pärnus, kuid jõulupühadeks sõidetakse jätkuvalt Noarootsi tema ema juurde. Nüüd juba koos oma pere ja lastega, et ühiselt kuuske ehtida ja peoks valmistuda. „Kui minul lapsed sündisid, ütles vend, et nüüd on jälle õige jõulutunne – koos laste elevusega,” tõdes Bergmann.

REKLAAM

jõuluturg

sepikoda

Kehra Nukuteatri jõuluetendused 13.-14. detsember

13.-14.12 JÕULUMAA KOOS JÕULUTURUGA AVATUD PEREDELE KELL 10.00-18.00

Kelgumägi, lumelinn, uisuplats, suusarajad (lume olemasolul)

Päkapikkude söögimaja

JÕULURONG

Meisterdamise koda

Perepilet 15 €, Üksikpilet 5 € Alla 3 aastastele sissepääs tasuta KOHALE SAAB MUGAVALT RONGIGA SAUE JAAMAST JALUTUSKÄIGU KAUGUSEL

Jõuluvana Jõulukoda

Programm ja tegevused jõululaval

Jõulutall

www.vabaõhukeskus.ee

Roheline CMYK

50 / 0 / 100 / 0

PMS

376

RGB

153 / 204 / 0

Lilla CMYK

80 / 100 / 0 / 15

PMS

2617

RGB

51 / 0 / 102

Kollane CMYK

0 / 34 / 91 / 0

CMYK

0 / 7 / 19 / 0

Detsember 2014

11

REKLAAM

Apple iPhone 6

Praktilised jõulukingitused

OTSI Teet Roosaar teet.roosaar@ajaleht.ee

Hinnavaatlus.ee aitab langetada

õigeid ostuotsuseid KUS ON PARIMAD

HINNAD EESTIS?

P

raktilise meelega eestlased käivad varakult elektroonikapoodides vaatamas, mida jõulukingiks osta. Elektroonika allahindlusprotsent pole küll nii suur kui riietel, ent tehnika kestab kauem.

Pärnu Kaubamajaka Euronicsi kaupluse vahetuse vanema Heiki Kehi sõnul osteti nende poest enne majanduskriisi detsembris kaks korda rohkem kui teistel kuudel. Nüüd on detsembri müük veerandi kuni poole võrra teistest kuudest suurem. Jõulude eel lubatakse endale tavapärasest rohkem, kuid paljude jaoks on ka hind väga tähtis.

Kehi jutu järgi on konkurents tehnika puhul hinnad madalaks surunud, kuid 5–30 protsendilisele allahindlusele võib ikka loota. Ühtset allahindlusprotsenti on tema sõnade järgi keeruline öelda: mõni kaup võidakse müüki paisata tunduvalt soodsama hinnaga, tootjad võivad soodustooteid pakkuda ka muul ajal kui enne jõule.

Jõulukinkide väärtus võib olla väga erinev. „Alates kümmekond eurot maksvatest kõrvaklappidest kuni 3000 eurot maksvate televiisoriteni. Vahe on väga suur,” ütles Kehi.

Mäng paneb laste silmad särama

Parim hind siin Hind:

734 € Hind:

867 € Hind:

907 €

www.hinnavaatlus.ee

Laste silmad panevad särama telerimängud ja mängukonsoolid. Osa mänge on seotud kindlate konsoolidega, osa mitte. Praegu on populaarsed action-mäng GTA5 (49,90 eurot), jalgpallimäng FIFA15 (59,90), rulamäng Skate (sõltuvalt versioonist 19,90–40) ja rollimäng Minecraft (21,90).

Televiisoriga ühendatavate mängukonsoolide hinnad jäävad 109–159 euro kanti, taskukonsoolide hind algab 79 eurost. „Üldjuhul teatakse, mida tahetakse,” lausus Kehi ja lisas, et mänge enamasti jõuludeks alla ei hinnata.

Nii laste kui täiskasvanute kinkideks on sülearvutid, mille hinnad ulatuvad 279 eurost 1100 euroni. „Kõige rohroh kem ostetakse 399–699 euro vahele jäävaid arvuteid. Need on kesktaseme arvutid ja sobivad kõikõi geks peale mängimise. Korralike mänguarvutite hinnad algavad ligi 1200 eurost,” rääkis Kehi.

Levinumate laua- ja kontoriarvutite hinnavahemik on 269–599 eurot. „Lauaarvuti on

”

Ostetava toote kohta eelinformatsiooni kogumine on väga oluline e-kauplustes poodeldes.

Tehnikakaubad pole teksapüksid, mida Inglise veebipoest SportsDirect. com arvutipildi järgi odavalt ja muretult koju tellida saab.

SONY PLAYSTATION 4 mängukonsool, mis on praegu selle firma konsoolidest kõige uuem.

tavaliselt sülearvutiga võrreldes natuke võimsam. Vahepeal tundus, et lauaarvuteid ostetakse vähem, aga nüüd jälle päris korralikult,” kõneles Kehi.

Kehi selgitas, et tänapäevased lauaarvutid ei pruugi olla suured. Juba on olemas ka ligikaudu ruuterisuurusi karpe, mis lauale mahuvad, näiteks Mac mini. „Väikearvuteid on juba paar-kolm aastat olnud. Arvan, et see on tõusev trend. Mänguarvutid on veel suureks jäänud, aga kui mängida pole vaja, sobib väike,” rääkis Kehi.

Järjest enam ostetakse mobiiltelefone, mis tehnikakauplustes on võrguvabad. Kehi jutu järgi eelistavad ostjad kõige enam Samsungit, järgnevad iPhone, Prestigio, LG ja teised.

Apple’i hinnapoliitika järgi hinnatakse vanad mudelid uute turule ilmudes võrdlemisi korralikult alla. Nii näiteks on iPhone 4s hinnad juba alla 300 euro langenud ja inimesed ostavad seda varasemast rohkem.

Mobiiltelefonide hinnad algavad 15 eurost.

Just niipalju maksab Elisa kõnekomplekt, milles sisalduv telefon on Elisa võrku lukustatud.

Odavaima võrguvaba telefoni hind on 21,90, nutitelefonide hinnad algavad 89 eurost. „Telefon pole pelgalt helistamiseks. Sellega saab filme vaadata, GPS juhatab teed jne,” ütles Kehi. Kes tahab, et vanaema kogu aeg kättesaadav oleks, võib kinkida talle tavalise (suuremate klahvidega?) mobiiltelefoni, filmihuvilised võiksid aga silmas pidada, et Apple’i jaoks arvutist mälukaardile filme kopeerida ei saa, sest Apple’i telefonidel mälukaardiliidest pole.

Tahvelarvuti, teler või hambahari?

Lisaks nutitelefonidele ostetakse jõulude eel palju tahvelarvuteid. „Ema-isa tulevad ja tahavad kuue-seitsmeaastasele põnnile tema esimest tahvelarvutit. Selleks võib ka kallima osta, ent 79 eurone ajab asja ära,” ütles Kehi.

Sagedasim tahvelarvutite hinna hinnavahemik on 150–500 eurot. Taas eelistavad ostjad kõige enam Samsungi tooteid, ent ka Lenovol, Apple’il, LGl, Asusel ja Sonyl on minekut. Hind sõltub protsessorist, mälumahust, ekraani suurusest, pildi teravusest ja wifi või 3G kaudu internetti minemise võimalusest.

Järjest populaarsemaks muutuvad e-raa e-raamatute lugerid, mille hind jääb 99–139 euro kanti. Lugeri ekraan ei väsita silma nii palju kui tahvelar tahvelarvuti, kuid eestikeelsete raamatute tasuta alla allalaadimise võimalused on veel kesised. Paljud, kes näiteks puhkusereisile lugeri kaasa võtavad, loevad ingliskeelseid raamatuid.

elektroonilised kingitused

NINTENDO Wii mängukonsool.

: UR FOTO MAS / LUIK PÄRN U PO E STIM ES

Uus televiisor võib rõõmustada ainuüksi vana ja uue teleripildi erinevuse tõttu. Kehi jutu järgi langeta-takse otsus konkreetse televiisori kasuks sageli emotsionaalselt, mõtlemata, kuidas inimene seda tulevikus kasutab. multi-“Tänapäevane televiisor on multi meediakeskus. Mõeldakse, et mul on ju internet olemas, järelikult peab televiitelevii sor internetiühendust võimaldama,” kirkir jeldas Kehi.

Kehi soovitas ostjal eelnevalt läbi mõelda, milleks ta telerit kasutab, sest pole ju mõtet hankida võimalusi, mida ei kasutata või kasutatakse harva. Tavaliselt küsivad müüjad ostjalt hinnapiiri ja selgitavad siis, kui suure ekraani ja milliste võimalustega teleri selle eest saab.

Euronicsis algavad 19tolliste telerite hinnad 159 eurost. 229 euroga saab juba päris mitme firma 32tollise teleri. „Aga võib jõuluüllatusi tulla,” lausus Kehi.

Kehi jutu järgi võtab uus teler vähem ruumi ja on silmasõbralikum. Sobiva ekraani suuruse tunnetamiseks soovitas ta poes telerit rahulikult oma kodusest vaatamiskaugusest hinnata. „Iga inimese silm on erinev, HD-režiimil on kaugused hoopis teised,” ütles ta.

Praktiliste jõulukingitustena on elektroonikakauplustes palju keha-, näo- ja juuksehooldusvahendeid. Tõusvaks trendiks on elektrilised hambaharjad, mis suudavad hambaid käsihambaharjaga võrreldes palju paremini puhastada. Laste elektrilised hambaharjad maksavad Euronicsis 15,90–39,90, täiskasvanute omad 27,90–205 eurot.

Omaette jõulukingitus on kohviaparaadid, mis jagunevad filter-, kapsel-, padja- ja täisautomaatseteks espressomasinateks.

Tavaliste hinnad on Euronicsis 19,90–140 (kallimad termoskannuga), kapselmasinatel 54,90–99, padjamasinatel 45,90–89 ja espressomasinatel 399–1899 eurot. “Inimesed on harjunud head kohvi hindama,” lausus Kehi.

Kuna masinad on kallid, ostavad paljud värske kohvi saamiseks kohviube, jahvatavad need kohviveskis ning panevad filter- või presskannu. „On ka masin, kus on kohviveski peal ja filterkann all,” ütles Kehi.

Masin teeb koduse elu lihtsamaks Erinevaid köögi- ja majapidamisseadmeid on müügil palju. Viimase aja moeröögatus on robottolmuimeja, mis on ligi kümneaastase arengu tulemusena järjest taskukohasemaks ja otstarbekamaks muutunud. Ükski robot veel inimest täielikult ei asenda, kuid suudab tema elu mugavamaks muuta.

Robottolmuimejaid müüva OÜ Homeyard juhatuse liikme Alari Ilvese sõnul pole robotist palju abi, kui elamises on rohkesti alla 10 sentimeetrise sokliga mööblit, narmastega vaipu ja üle kahesentimeetrise kõrgusega lävepakke.

Loomulikult ei suuda robot ka treppidest üles ronida ning riiuleid ja diivaneid koristada.

Samas on sellega mugavam puhastada kohti, kuhu pääsemiseks peab roomama või põlvitama ja eelkõige aitab ta aega kokku hoida. „Robottolmuimeja koristab inimesega võrreldes tolmu sama hästi või paremini nendes kohtades, kuhu ta ligi pääseb,” rääkis Ilves.

“Meie elamises on robot juba kolm aastat asendamatu igapäevane koristaja. Inimene lisab

oma panuse korra nädalas, kloppides vaibad, puhasta puhastades mööblitagused nur nurgad jne.”

Ilves tõdes, et robottol robottolmuimejaga rahulole rahulolemine sõltub väga palju ootustest puhtuse suhtes. Kui koristatakse korra-kaks kuus, ei ole masina tõttu vabanenud aeg nii märgatav.

Ent kui elamises on allergikuid, lemmikloomi või väikesi lapsi ning karvu, liiva ja toidupuru tekib põran põrandale hetkega, aitab robot igapäevaselt ela elamist korras hoida.

Tarbija24 andis kahe lapsega perele, kus on mitu lemmiklooma, kaheks näda nädalaks kasutada 649 eurot maksva roboti iRobot Roomba 870 ja 599 eurot maksva roboti Neato Botvac 85, paludes neid hinnata. „Robottolmuimeja ostaksin endale juhul, kui oleks 600 eurot vaba raha,” leidis perenaine. Kahest robotist meeldis perele rohkem Neato, mis töötas naise hinnangul loogilisemalt.

Pereema jutu järgi olid mõlemad tolmuimejad suurepärased abilised igapäevakoristusel, sest neid saab nädalapäevade ja kellaaegade järgi seadistada koristama ajal, mil ise tööl ollakse. Korra nädalas käidi elamine ka tavalise tolmuimejaga üle, sest kapi alla ja mööbli vahele robotid ei mahtunud. Mõlemal mudelil olid kummist rullikud, mida peab puhastama harva, Neatol veel tavaliste harjadega rullikud, mis vajavad puhastamist sagedamini.

Kuna robottolmuimeja peab end pärast töötamist laadima, tuleb laadijat hoida pidevalt seinas. Väikeste lastega peres osutus laadijale õige koha leidmine keeruliseks. Kui robot laadijata jätta, hakkab aku tühjenema ja enne järgmist töötamist tuleb seda vähemalt tund aega laadida.

Mõlemad robotid jäid hätta pikakarvalise vaibaga. Merisiga ja koer robotit ei kartnud, lastel oli kilkamist mitmeks õhtuks. Neato sai madala vaiba puhastamisega hakkama, iRobot jäi madala vaiba peale sõitmisega hätta.

Sõltumatuid arvamusi robottolmuimejate, kodumasinate, audio-videoseadmete jpt asjade kohta võib lugeda portaalist Arvustus.com. Selle järgi võib uus Neato Botvac 85 puhastada nüüd seinast mitte 4,5, vaid vähem kui sentimeetri kauguselt.

Arvustus.com soovitab enne otsustamist tutvuda kõigi tootjate viimaste saavutustega, sest praegu on robottolmuimejate areng kiire ja iga päev võib tuua kaasa uusi üllatusi.

Uurige teiste arvamusi Arvustus.comi arvustustest ja kommentaaridest võib olla abi, kui soovite muretseda uue mobiiltelefoni, arvuti, teleri, kodumasina või muu elektroonikaseadme. Tehnikakaupadest sobivaima toote ja soodsaima ostukoha väljavalimiseks pakub portaal koguni sõltumatut tasulist (viis eurot maksvat) ostuabi, ent palju kasulikku leiate ka tasuta arvustustest ja foorumist.

Ostetava toote kohta eelinformatsiooni kogumine on väga oluline e-kauplustes poodeldes. Tehnikakaubad pole teksapüksid, mida Inglise veebipoest SportsDirect.com arvutipildi järgi odavalt ja muretult koju tellida saab.

Hiina veebikauplustest AliExpress, DealeXtreme, FocalPrice jne midagi ostes tasuks esmalt selgeks teha maksud, mis kaubale väljapoolt Euroopa Liitu tellides lisanduvad. Käibemaksu tuleb tasuda juhul, kui paki väärtus ületab 21,98, tollimaksu, kui paki väärtus on suurem kui 150 eurot. Käibemaksu võetakse ka transpordikulult.

Internetikauplusega tutvumist tuleks alustada tellimistingimustest ja seejärel guugeldada, kuidas teised selle veebipoega rahule on jäänud.

Elektroonika välismaistest veebikauplustest ostmine on risk. Kindlasti peaks tootel olema CE-märgistus, mis on Euroopa Liidu piires müüdavatel toodetel kohustuslik.

Abi on tootemargi guugeldamisest ja vastavate YouTube’i videote vaatamisest, ent üldiselt kehtib reegel, et odava hinna eest kvaliteetset toodet ei saa, garantiist rääkimata.

REKLAAM

EESTI SUURIM JA SOODSAIM EROOTIKAPOOD Asutatud 23 aastat tagasi AAA-krediidireiting

VALIK populaarsetest mängudest, mida erinevate konsoolide abil mängida saab.

• üle 6100 toote

Hot Lips

• hinnad alates 0,99 € • kõik tooted kohe olemas • ostmisel kingitus • lisaallahindlus • tasuta saatmine

Tutvu kohe ja veendu ise!

www.hotlips.ee Detsember 2014

13

FOTO: ANTS LIIGUS / PÄRNU POSTIMEES

valgustid

Õigesti valitud välisvalgustus loob ilu ja peletab pimedust Anu Villmann anu.villmann@ajaleht.ee

M

ida lühemad ja valgusahtamad on päevad, seda enam otsitakse talvekaamose vastu leevendust kunstvalgusest. Osuti uuris ASi Esvika Elekter välis- ja leedvalgustuse projektijuhilt Arvi Õiguselt ja Elektroskandia Baltics OÜ energiaefektiivsete lahenduste müügijuhilt Ivar Kurelt, kuidas õues valitsevasse hämarusse helgemaid noote luua.

LEIA LETILT

REKLAAM

Õigus nimetab praegust pimedat perioodi põhjusega „välisvalgustuse kõrghooajaks”.

Millal siis veel lasta tuledel särada, kui nüüd, mil loomulikku päevavalgust napib?

Toas on lihtne valgust lisada. Kui tegu pole just lae/seina külge või pinna sisse „uputatud” valgussilmaga, võtab lambi paika sättimine vaid mõne hetke ja toas ongi heledam.

Kuid mida teha õues? Sinna juba impulssostuna suvalist valgustit panna ei maksa ega tihtilugu saagi.

Mõistlik oleks välisvalgustus läbi mõelda enne maja ehitamist, fassaaditöid või koduümbruse kujundamist.

Arvi Õiguse kogemust mööda juhtub seda siiski üsna harva, et välisvalgustus hoone projekteerimisel kohe lõplikult paika pannakse. „Pigem jäetakse siia-sinna igaks juhuks juhtmeotsi,” on ta kursis, „see on ka arusaadav, sest valgustus on vajalik eelkõige arhitektuursetel ja emotsionaalsetel ning vähem praktilistel kaalutlustel, mistõttu on kergem selle üle otsustada siis, kui maja on päris valmis ja saab vahetult hinnata, mida ja kuidas tarvis valgustada.”

Igale oma

360 kraadi Kui vajad 360kraadist pööret valgusesse, siis leiad kõik siit: Led Tellimiskeskus Logistic ledtellimiskeskuslogistic.ee

14 Detsember 2014

Kui olemasolevast tuledesärast jääb vajaka ja vabu juhtmeotsi pole jäetud, mil moel siis olukorda parandada?

Valmismaja väljast valgustamiseks on mitmeid võimalusi ja mõnikord on õuevalgustuse lahendamine maja ennast puutumata ainus võimalus.

Näiteks muinsusväärtuslikul linnamajal või 200aastasel rehielamul ei tohigi lambijuhtmeid välisseintesse süvistada.

Maja valgustamiseks tuleb sellistel juhtudel kasutada suundvalgustust. Sobiva suundvalgusti peaks leidma iga hoonetüüp, sest valida on erineva laiuse ja võimsusega valgusvihkude vahel, millega saab heita valgust tervele seinale või tuua välja ainult konkreetse detaili.

Hoovi valgustamiseks võib valida ka maasse süvistatud lambid, mis valgustavad seinu alt üles või siis näiteks tuulekasti paigaldatavad valgustid, mille valgusvihk langeb ülalt alla.

HEA TEADA!

Valmismaja valgustamiseks on mitmeid võimalusi ja mõnikord on õuevalgustuse lahendamine maja ennast puutumata ainus võimalus.

Muinsusväärtuslikul linnamajal või 200aastasel rehielamul ei tohigi lambijuhtmeid välisseintesse süvistada. Maja valgustamiseks tuleb sellisel juhul kasutada suundvalgustust.

Aedades on aina levinumad kuni meetrikõrgused pollar- ehk tulpvalgustid. Parematel neist saab valgusvihu suunda muuta. „Üks huvitav valgustusviis on maasse süvistatavad suundvalgustid, mis on lume rookimise või muru niitmise ajal oma pesas ega saa kahjustada,” nimetab Õigus.

Kes pelgab, et maa sees satub lampi niiskust ja valgusti lakkab töötamast, võib kaaluda hoonest eemal asetsevaid lambiga varustatud maste-poste. Kui ei taha aiamuru juhtmete vedamisega rikkuda, võib panna aeda madala võimsusega LED-valgustid koos päikesepaneeli või laetava akuga. Neid on mugav vajaduse korral haljasalal ümber paigutada.

Tavalisim viis koduümbruse valgustamiseks on garaaži, maja sissekäigu ees või kohal paiknevad liikumisanduriga halogeenprožektorid.

Need võib nüüdsel ajal asendada viis korda efektiivsemate LED-prožektoritega.

Ivar Kurg soovitab enne poodi tormamist mõeldagi esmalt, mida täpsemalt valgustada tahetakse. „Kas valgustada tahetakse fassaadi, maja ümbrust, kõnniteed, aeda, haljastust või auto sissesõiduteed,” toob ta välja enam levinud välisvalgustuse asukohad.

Kindlasti võiks küsida nõu asjatundjalt. „Kuna valgustehnika ja -lahendused on muutunud üsnagi keeruliseks ning võimalusi on rohkem kui üks, oskab ekspert anda nõu, mida ja kuidas valgustusega saavutada. Ka valmis hoonet saab valgustada. Lihtsalt siis peab enam jälgima, kuhu kaableid paigaldada,” selgitab Kurg. Ta julgustab majaomanikke tellima valgustuse projekteerijalt 3D-eskiisi. „See annab maja tulevasest valguslahendusest üsna täpse ettekujutuse,” märgib Kurg.

Soojem või külmem valge Hoonele pasliku valgustuslahenduse leidmine sõltub paljudest teguritest, nagu näiteks ümbruskonnast. Aktiivse liiklusega tänavafrondi ääres paiknev maja ja üksik metsatalu eeldavad ju isesugust lähenemist. Tähtsat rolli mängivad ka ehitise suurus, arhitektuur, loodus ja fassaadiviimistlus.

valgustid Arusaadavalt ei sobi sama lahendus kortermajale ja eramule – iga stiil ja koht nõuavad oma vaatenurka. Kui näiteks valgustatav fassaadikattematerjal on krobeline ja tume, vajab säärane pind heleda ja sileda seinaga võrdväärse valgustulemuse saavutamiseks märksa võimsamat valgusallikat.

Reeglina kasutatakse tiheasustusega linnaruumis soojemaid värvustemperatuure (3000 kelvinit). Modernsete funktsionalistlike klaasja betoonehitiste neutraalvalge ilmestamiseks on sobilik värvustemperatuur kuni 4200 kelvinit või siis külmvalge tooniga (5000 kelvinit) valgustid. Ajaloolise hõnguga majade juures kasutatakse pigem sooja (kuni 3200 kelvinit) värvust.

Ilusa tulemi nimel ei maksa valgustusega liialdada. Õigus kirjeldab karastatud klaasi sisse ehitatud LED-valgustusega rõdupiirdeid, mis ei kiiska küll suurelt ja uhkelt, kuid mõjuvad pimedas pilkupüüdvalt ja esteetiliselt. „Osa inimesi tahab oma elustiili ja maja eksponeerida, valgustades julgelt ja suurelt kõike ning siin on kerge vinti üle keerata,” hoiatab ta.

Suurem osa koduomanikke eelistab siiski pehmet, sumedat ja diskreetset valgustust.

Põhjamaades kasutatakse praegu rohkem klassikalise kuju ja tagasihoidlikuma välimusega valgusteid. Meil eelistavad inimesed pigem soojema värvitooniga valgusteid. Õigus räägib, et Eesti uuseramute valgustus on üldjuhul julge ja mitmekesine. „Moodsa maja arhitektuur peakski olema valgustusega rõhutatud,” leiab ta. „Aga näiteks 1960ndatel valminud tüüpilise viiekordse telliskivimaja eksponeerimisel ei tasu väga julgeks minna.”

Mis aga puudutab nüüdisaegseid kortermaju, siis enamasti on need arhitekti heakskiidul kohe koos välisvalgustusega ehitatud.

Maja ülevalgustamist – sest ärgem unustagem ka tänavalt tulevat valgustust – aitavad ära hoida pargi- ja kõnniteelambid, millel väljuva valguse nurk on piiratud.

Valgusräiguse ehk soovimatu valguse peamised põhjused on õuevalgustuse vale paigaldus, liialt suur kaldenurk või vale kõrguse ja võimsuse suhe. Liialt suure kaldenurgaga on näiteks mõned vanemat tüüpi, altpoolt laia ümara paunaga õuelambid.

Pasliku valgustuslahenduse leidmine sõltub paljudest teguritest, nagu näiteks hoone ümbruskonnast, maja suurusest, arhitektuurist ja fassaadiviimistlusest.

pahatihti kõrge värvustemperatuuriga (üle 5000 kelvini) valgustid, mis hiljem osutuvad vägagi häirivaks. Kindlasti peaks ka jälgima valgustite vandaalikindluse astet (IK-klassi),” toonitab Kurg.

IP-klass peaks välisvalgustite puhul olema vähemalt 65 ja maa sees isegi 67. „Kvaliteetsed ja vastupidavad välisvalgustid on tolmu- ja niiskuskaitseklassiga 66. Välisühenduste tegemiseks on viimane sõna geel- ehk valuvaikkarbikud,” vahendab Õigus.

Kurg soovitab eelistada tuntud tootjate valgusteid ja kasutada kindlasti paigaldusfirmat, kes annab oma tööle garantii.

Niiskusohu tõttu on maa sisse käivaid valgusteid maapinnal olevaist keerulisem paigaldada. Selliste lampide pesad peavad olema dreenitavad. Vihmavee ära juhtimiseks pannakse valgustikorpuse alla peenkillustikku.

Kui niiskus satub sellegipoolest valgustisse, tuleb vesi valguskandjast eemaldada ja lamp uuesti korralikult tihendada. Samuti tuleks valgustite läheduses olla lumerookimisega ettevaatlik.

Säästes elektrit ja raha Õiguse kogemust mööda ununevad inimestel lume alla jäänud lambid ja kevadel, pärast hangede sulamist, tullakse elektriärisse lumekoristuse käigus purunenud valgustitele asendusosi tellima.

Pime aeg on praegu suures osas ees ja välisvalgustus võib põleda lõviosa ööpäevast. Kuidas valgustada pimedal ajal maja nii, et see ei läheks väga kulukaks?

Ivar Kure jutu järgi annab tarbijale kokkuhoidu see, kui valgusteid juhitakse targalt. Teisisõnu viiakse välisvalgustus öötundidel alandusrežiimile, kasutatakse liikumis- või radarandureid, mis panevad lambi põlema ainult siis, kui maja lähedal on liikumist. Õiguse sõnul jääb üks üles ja alla valgust näitav LED-seinavalgusti (inglise keeles kutsutakse seda wall-washer) oma energiatarbelt 1–3 vati juurde, mis on mõistlik energiakulu ega koorma rahakotti. „Öise aja välisvalgustus ongi üldjuhul pigem markeeriva loomuga, kus saab hakkama mõnede vattidega. Öösel on ju tavaliselt valgustatud maja sissekäigud, ka hoovid ning põlemas mõned valve- ja perimeetrituled, mis heidavad valgust krundi piirini ja hoiavad pahalased eemal,” lisab Õigus.

Mis aga puudutab säästulampe või siis kompaktluminofoori, siis valgustuseksperdid õues nende tarvitamist õigeks ei pea. Talvel on sääraste valgusallikate käivitamine madala välistemperatuuri tõttu raskendatud ning liikumis- ja radaranduritega ei tohiks säästulampe üldse kokku panna, kuna see lühendab valgusallika eluiga.

REKLAAM

KINDEL KODU PÕHJAMAA KLIIMAS Valgustus rõdu-, aia- või terrassipiirde või -postide küljes mõjub esteetiliselt, kuid on ka praktilise otstarbega, markeerides territooriumi piiri.

75

omatalo

Ilm määrab Päevasel ajal märjalt asfaldilt ja lumelt peegelduvat liigset, vahel isegi pimestavat valgust saab vähendada valgusti juhtimise ehk astmelise hämardamisega.

Et õuevalgusti vastaks ilmaoludele, on vaja väga jälgida mitmeid parameetreid. „Eriti tuleb silmas pidada tolmu- ja niiskuskindluse astet (IP-klassi). LED-valgustite puhul veel kindlasti ka valgusallika värvustemperatuuri, kuna tihti odavama hinna tõttu võetakse

Aedades on aina levinumad kuni meetrikõrgused pollar- ehk tulpvalgustid.

Tutvu parima majavalikuga

www.omatalo.ee Detsember 2014

15

valgustid

Valguskuningriigi esileedid – LED-lambid Anu Villmann anu.villmann@ajaleht.ee

K

iiresti arenevas LED-valgustite maailmas leiab alati midagi uut ja huvitavat. Näiteks lampe, millel saab muuta värvustemperatuuri, vahvaid pisikesi poolevatiseid punktvalgusteid ja isegi painduvaid valguspaneele – midagi igale maitsele.

LED-valgustite kasuks kõneleb kindlasti fakt, et neid paindlikult juhtides saab märgatavalt energiat säästa, eriti just välisvalgustuses. „Juhtimise all peame silmas dimmerdamist ehk valgusvoo muutmist väiksemaks või suuremaks. Näiteks LED-õuevalgusti, mis muudab aias, sõltuvalt aastaajast, puude ja põõsaste värvi,” täpsustab ASi Esvika Elekter välis- ja leedvalgustuse projektijuht Arvi Õigus.

Või siis RGB-märgistusega värvusdioode sisaldavad lambid, mis vahetavad või kombineerivad oma tooni vastavalt kasutaja soovile.

Mis ei pea paika?

Samas tuleb tõdeda, et kuigi LED-valgusteid kasutatakse kodus ja kontoris aina rohkem, saadavad neid jätkuvalt mõned eksiarvamused.

Näiteks eelarvamus, et „leedide” tööaeg on lühem kui hõõglampidel ega vasta klassikalisele 30 000–50 000 põlemistunnile. Või siis vastupidi müüt LED-lambi igikestvusest. „Ka LED-valgusallikal on oma eluiga ja teatud tundide järel valgusti valgusvoog väheneb. Kui tootja annab garantii, et valgusti eluiga on 30 000 tundi, ei tähenda see, et pärast seda aega valgusallikas otsa saab. Lihtsalt tema valgusviljakus väheneb,” selgitab Elektroskandia Baltics OÜ energiaefektiivsete lahenduste müügijuht Ivar Kurg.

Samuti sõltub LEDide töökindlus – nagu paljude muude asjade puhulgi – tootjast. „Odavates Aasia päritolu lampides kasutatakse madala kvaliteediga toiteplokke ja vale värvustemperatuuri. Kõikuv värvustemperatuur ja ajas langev valgusvoog toovad kaasa selle, et paari aasta pärast on lambi valgusviljakusest alles vaid pool,” hoiatab Õigus.

Vahel arvatakse ekslikult, et LED-valgusallikas ei kuumene. Kuumeneb küll ja mida võimsam LED, seda kõrgemale temperatuur küünib.

Et liiga kõrge temperatuur ongi tihti LED-kristalli eluea lühenemise põhjus, on LED-valgusti jahutus eriti oluline.

Kuna aga LED-lambid ei kuumene

siiski nii palju kui halogeenid ning on ka mõõtudelt väiksemad, paigaldatakse neid sageli madalatesse ripplagedesse, kuhu halogeenid jällegi ei mahu.

Mida silmas pidada?

Täna on LED veel võrdlemisi kallis valgustitüüp, mistõttu soovitavad eksperdid kasutada LED-lampe seal, kus valgusti peab pidevalt põlema või siis liikumisanduri küljes, kuna LED kannatab tunduvalt rohkem sisse- ja väljalülitamist kui kompakt- ehk säästulamp.

LED-valgustite juhtmestik tuleb hoida suure võimsusega kaablitest eemal. Kuna LEDvalgustid on väikese võimsusega, indutseerivad suurema võimsusega kaablid LEDlampide juhtmestikku lisapinget.

Valgusti sisse lülitamisel võib lamp põleda nõrgemalt kui

muidu või hakata vilkuma. Kodus tasub asjatundjate sõnul hoiduda ka liiga külma valgusega (üle 5000 K) LED-valgustist. Liiga külm valgus kahjustab silmi, pikemaajaliselt ka õrna nahka, ja mõjub inimese üldisele enesetundele halvasti.

LED-valgusallikat ostes tuleks uurida järele selle toitepinge, ener energiaklass, garantiitingimused, eeldatav eluiga ja valgusallika värvustempe värvustemperatuur.

ELEKTROSKANDIA BALTICS müügijuhi Ivar Kure sõnul lubab LEDtänavavalgustite kasutamine võrreldes naatrium- ja elavhõbelampidega energiakuludelt kokku hoida 2–5 korda. LED-valgustite valgusviljakus on tänavavalgustuses eriti efektiivne, kuna valgusvoog suunatakse sinna, kuhu vaja.

URMAS LUIK

REKLAAM

LIS TA T LV AS AKS ER U EH TA VI D

Ridi-radi-ralla FORDI HINNAD ALLA!

FIESTA

FOCUS 2014

HINNAVÕIT KUNI

2 500 €

HINNAVÕIT KUNI

SOODUSHIND ALATES 10 735 €

SOODUSHIND ALATES 14 345 €

3 000 €

TOURNEO CONNECT

4 000 € HINNAVÕIT KUNI

SOODUSHIND ALATES 18 650 €

Info-Auto www.infoauto.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 infoauto@infoauto.ee TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 671 0121 kadaka@ford.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

CO2 heide 98–146 g/km. Keskmine kütusekulu 4,2–7,9 l/100 km.

Kampaania kehtib 1 – 31. 12. 2014 või kuni kampaaniaautode lõppemiseni.

Pildid on illustratiivsed. Kampaania tingimused ford.ee facebook.com/infoautoford

KUGA

5 500 € HINNAVÕIT KUNI

SOODUSHIND ALATES 22 970 €

FOTO: LIIS TREIMANN / POSTIMEES

jõulud linnas

Linnad pakuvad üllatusi Teet Roosaar teet.roosaar@ajaleht.ee

I

gal aastal mõtlevad sajad inimesed, millega teid seekord üllatada ja sageli kipub see neil õnnestuma.

Eelmisel aastal valis telekanal CNN Tallinna koos jõuluturuga maailma parimate talviste sihtkohtade hulka. Ajakirjanikke paelusid vanalinna kitsad tänavad, keskaegsed hooned ja omanäolised jõuluturud, mis meenutasid neile jõulukaarte.

Huvitavaid jõuluturge võib otsida Berliinist,

Jõulude eel Tallinna, Tartu, Narva või Riia külastamisse ei maksa suhtuda eelarvamusega.

Birminghamist ja Kopenhaagenist, kuid CNNi hinnangul oli Tallinna raekoja platsil asuv jõuluturg Euroopa üks kaunimaid.

Tänavu avati raekoja platsi jõuluturg 21. novembril ja seda saab külastada 10. jaanuarini. Laval on uhke LED-ekraan, taas keerlevad karussellid, mis on tehtud Peter Petzi kõige legendaarsemate karussellide järgi.

Vaatamiseks on väljas põhjapõdrapere, kelle vasikas on nüüd suuremaks sirgunud ja veelgi uhkemad sarved kasvatanud.

Jõuluvana ootab oma majakeses lapsi iga päev alates keskpäevast. Kultuuriprogrammid toimuvad reede ja laupäeva õhtul ning pühapäeva pärastlõunal.

Jõuluturul pakutakse käsitööd, toiduaineid, maiustusi jms. Paljud meistrid tulevad kauplema ise, et omatehtud kaupa tutvustada.

2006. aastast on kunstnikud Tallinnas korraldanud omalaadset jõulunäitust, mille kõik eksponaadid on valmistatud piparkoogitaignast. Selle aasta näituse teema on „Mänguasjamuuseum”, näitus on avatud 18. detsembrist 8. jaanuarini Pärnu mnt 6 asuvas disainija arhitektuurigaleriis.

PiparkoogiMaania korraldaja Pelle Kalmo sõnul loovad erinevate loomealade professionaalid igal aastal piparkoogitaignast uue kunstilise maailma, mida käib vaatamas üle 10 000 inimese. Külastajad saavad hääletada enim meeldinud töö poolt, näituse lõppedes selgitatakse välja kõige populaarsemad piparkoogitaiesed. Avatud on ka väike kohvik, kust saab kunstnike tehtud piparkooke kaasa osta.

Selle aasta piparkoogitaigen on saadud Rakvere perefirmalt Päts. „Piparkoogitaigen >> lk 18

REKLAAM

Lähed reisile? Tee kohe ka reisikindlustus!

Seesami reisitõrke lisakaitse või omal soovil tühistamise lisakaitse puhul on oluline kindlustus osta hiljemalt 3 päeva jooksul peale esialgse lennupileti ostmist või reisipaketi broneerimist.

toimuvate ummikute, lennuplaani sobimatuse vmt põhjustel. Samuti katab reisitõrke lisakaitse looduskatastroofidest (tsunami, maavärinad, vulkaanipurse) tulenevad reisitõrke kahjud.

Seesami reisikindlustus võimaldab Sul panna endale kokku sobiv pakett erinevate kindlustussummade ning lisakindlustuskaitsetega, mis vastab just Sinu soovidele ja reisi iseloomule. Küsi lisainfot Seesami müügiesindajalt ja tutvu erinevate võimalustega www.seesam.ee/reisikindlustus või sõlmi leping internetis aadressil osta.seesam.ee

Omal soovil tühistamise lisakaitse pakub reisijale kaitset enne reisi tekkivate ootamatuste osas, eriti juhul, kui puhkusereis ostetakse pikalt ette. Reisi tühistamise põhjus võib olla ükskõik milline – lähedase või lemmiklooma haigestumine, streigioht või ootamatud tööülesanded. Oluline on jälgida, et omal soovil tühistamise lisakaitse alusel võib reisi tühistada hiljemalt 72 h enne reisi algust.

Reisitõrke lisakindlustus on mõeldud tavapärase reisitõrkekindlustuse täiendamiseks. Lisakindlustus pakub kaitset ka nendeks puhkudeks, kui lennufirma muudab oma lennuplaani kas ülebroneeringute, lennuväljal

reisikindlustus

www.seesam.ee/

Tegemist on kindlustusega, tutvu tingimustega www.seesam.ee või pea nõu kindlustusspetsialistiga.

jõulud linnas on ühest küljest isuäratavalt lõh-nav ja kutsuv materjal, teisalt aga väga raskesti käsitletav, kapriisne ja rabe. Valmis tööd lagunevad oma raskuse all ja külasta-jate tõttu, kes ei suuda oma käsi, näppe ja keelt talitseda ning proo proo-vivad kunsti sööma hakata,” kõneles Kalmo.

Tööd valmivad 300 kilost taignast ligi 125 kunstniku abil vahetult enne näitust ja paljud hävinevad näituse lõpuks. „Seega on tegemist hapra jõuluimega, mida saab vaadata vaid loetud nädalate jooksul.

FOTO: Igal aastal on osa töid lagunenud juba enne kohaletoomist – nii auk auklike autoteede kui libeda jää tõttu,” rääkis Kalmo.

Toompealt võib leida Luscher & Matieseni Eesti joogikultuuri muuseumi, kogu vanalinn ja eriti Pikk tänav on oma käsitöö- ja disainipoodidega ka muidu jõululik.

Küsimusele, kuhu ta oma külalised sööma viiks, vastas Tallinna linnavalitsuse ettevõtlusameti töötaja Mall Oja, kellel Osuti jõulueelset Tallinna tutvustada palus, et talle meeldivad näiteks Meistrite Hoovi Pierre’i šokolaadikohvik, Pika tänava Maiasmokk, Anneli Viigi käsitöökompvekkide kohvik ja Prantsuse kööki pakkuv Bonaparte’i kohvik.

Tallinna kõige võluvam ja trendikam koht on Oja jutu järgi Kalamaja, mis keskajal oli kalurite ja laevaehitajate ning hiljem vabrikutööliste elupaik. Nüüd elab seal noor kogukonnatunnetu-

PELLE

KALMO

2006. aastast on Tallinnas korraldatud omalaadset jõulunäitust, mille kõik eksponaadid on valmistatud piparkoogitaignast.

sega põlvkond. „Olen ise pärit Tartust ja see meenutab puust Tartut, Tähe ja Kalevi tänava kanti,” ütles Oja. Kalamaja suurim vaatamisväär vaatamisväärsus on Lennusadam, kuid seal asu asuvad ka Eesti Disaini Keskus, Tellis Telliskivi loomelinnak ning arvukad oma omanäolised ja taskukohased söögiko söögikohad. „Neile, kelle jaoks jõulurahu tähendab rahu ja mõtlikkust, soovitan nostalgilist jalutuskäiku nooruslikus Kalamajas koos kohvikuskäigu või restoranilõunaga. Ka põnevaid kingitusi leiab just Kalamajast, kas Disainima Disainimajast või Telliskivi kaubatäna kaubatänavalt,” rääkis Oja. Niguliste muuseumis toimuvad igal laupäeval ja pühapäeval kell 16 orelipooltunnid, kuhu pääseb muuseumipiletiga. 23. novembrist 15. detsembrini on Eesti erinevates paikades Jõulujazzi kontserdid.

Maa- ja rannarahva jõulud Kes jõulukommete vastu huvi tunneb, võib minna vabaõhumuuseumi või Viimsi rannarahva muuseumi. Esimeses näeb neid maa-, teises rannarahva vaatepunktist.

Vabaõhumuuseumi turundusassistendi Helena Halleri sõnul küpsetatakse 5.–7. detsembrini Härjapea talus leiba, lisaks valmivad detsembrikuistel toidupühapäevadel Härjapea perenaistel jõu-

REKLAAM

Asturia

ESMAKORDSELT EESTIS! Kiiev

luaja toidud. Härjapea talu käsitöölaupäevadel tutvustavad perenaised jõulukuul 1920.–1930. aastate kampsuneid, Lau külapoe õmblejanna toas õpetab käsitöömeister Taimi Puus 12.–14. detsembril rišeljöötehnikat.

19.–21. detsembrini on vabaõhumuuseumis avatud jõuluküla, kus seekord keritakse Halleri jutu järgi lahti ühe eesti naise elulõnga 19. sajandi lõpust 20. sajandi viimase veerandini. „Talust tallu astudes avanevad külastajale erinevad ajastud oma murede ja rõõmudega,” kirjeldas Haller.

Vabaõhumuuseumi taludes loetakse sel ajal jõululugusid, mängitakse vanu mänge, ennustatakse, valmistatakse pühaderoogasid, lauldakse näärilaule ja meisterdatakse näärikarnevaliks maske.

Toimub väike jõululaat, 20. ja 21. detsembril on Sutlepa kabelis koorikontserdid ja jõulupalvus.

26. detsembrist 13. jaanuarini on vabaõhumuuseumis pühadetoimetuste nädal. „Kuni nuudipäevani 13. jaanuaril jätkas pererahvas pühade pidamist: käidi üksteisel külas, mängiti, söödi jõulu- ja nääriroogasid, peeti sugulasi meeles.

Vabaõhumuuseumis saab sisse astuda Härjapea ja Sepa tallu, Kuie kooli ning Lau külapoodi, et pühadest viimast võtta,” tutvustas Haller.

Rannarahva muuseum kooskoos neb Pringi rannakülas vanas koolimajas avatud rannarahva muuseumist, Kingu rannatalus asuvast Viimsi vabaõhumuuseuvabaõhumuuseu mist ja Naissaare muuseumist.

Selgituse, kuidas kahte esiesi messe Tallinnast sõita, leiate muuseumi veebiküljelt.

Viimsi vabaõhumuuseumis on 6. detsembrist 4. jaanuarini igal laupäeval ja pühapäeval avatud jõuluturg, kus pakutakse ehedat eestimaist toidukaupa, jõuluroogasid, käsitööd, kinkin gitusi ja jõulukaunistusi.

Rannarahva muuseumi jõujõu lulaat toimub 13. detsembdetsemb ril. Peale jõulukuu sündsünd muste ja näituste väärivad vaatamist mõlema muumuu seumi püsiekspositsioopüsiekspositsioo nid.

Tartus artus ootavad lodi ja dinosaurused

29. I kell 19 Jõhvi kontserdimaja 30. I kell 19 Vanemuise kontserdimaja 31. I kell 19 Estonia kontserdisaal 1. II kell 17 Pärnu kontserdimaja

Moodne keelpillikvartett Kiievist unikaalse kavaga!

Elektroinstrumendid, säravad kostüümid ja koreograafia muudavad Asturia kontserdi vaatemänguliseks etenduseks, tuntud teoste seaded hämmastavad oma uudse kõlaga.

Piletid müügil Eesti Kontserdi kassades, Piletimaailmas ja Piletilevis Lisainfo 334 2000 www.concert.ee

18 Detsember 2014

Detsembrikuise Tartu üks keskpunkt on raekoja plats, kus süüdati advenadven diküünlaid, peetakse jõujõu lulaata ja kuulutatakse välja jõulurahu. Rae-koda sai advendiaja alguseks jõulukaunis-tused, mis tõstavad esile ajaloolise hoone samsam baid, fassaadi ja kellakella torni. Enamik hoone valval gustusest on soe valge.

Jõululinn Tartu programmijuhi Aile Parmsoo sõnul toodi raekoja platsile lodi

guasjamuuseum ja Teatri Kodu. Mänguasjamuuseumi arendusjuhi Marge Pärnitsa sõnul on neil kogu detsembrikuu avatud uus suur jõulunäitus „Tagurpidi jõulud”, põhimaja kõigis ruumides on jõuluhõngu ning maja on täis päkapikuüllatusi. 10. detsembril avatakse vahegaleriis Birute Petrauskaite näitus rohuloomadest ja pehmetest mänguasjadest, et anda jõulukinkide valmistamise ideid. 27. detsembril toimub Teatri Kodus maiasmokkade päev, kus saab maiuse meisterdamises kätt proovida.

Sel nädalavahetusel on Tartu Näituste messikeskuses traditsiooniline jõululaat, mille üks osa on jõulumaa koos loomade näitusega. 30. detsembril toimub Vanemuise teatris ja kontserdimajas aastalõpuball, kuhu oodatakse rohkem kui 1700 külalist.

Vene turistide seas on populaarsed Fama ja Astri ostukeskused (Astri keskuses on kino, bowling ja planetaarium), Narva-Jõesuu SPA ja Sanatoorium, Meresuu SPA ja Hotell ning Noorus SPA Hotell. Loomulikult on sinna oodatud ka eestlased, ent kes ootab Narva-Jõesuus vaikust, võiks venelaste talvevaheajaga arvestada.

Peale Narva soovitas Tjaželova külastada Vaivara Sinimägede muuseumi ja Sillamäel pommivarjendis asuvat nõukogude aja muuseumi. Nõukogude aja muuseum avati selle aasta kevadel ja seal tutvustatakse nõukogude ajal võõrastele suletud Sillamäe linna ajalugu aastatel 1946–1990. Sillamäe linnamuuseumi lahtiolekuaegu peaks kindlasti enne veebiküljelt vaatama, see on avatud ainult mõnel tööpäeval kas ennevõi pärastlõunal.

Narvas linnus, Sillamäel pommivarjend

Euroopa kultuuripealinn Riia

Narva üks põnevamaid kohti on Narva linnus ja selle Põhjaõu. Põhjaõuest on loodud 17. sajandi linnakvartal, kus tegutsevad neli ajaloolist käsitöökoda ja apteek, oma teenuseid pakub rahavahetaja. 11. jaanuarini tegutseb muuseumis päkapikkude kool, kus saab uudistada jõulumänguasjade valmistamise töötuba, mängida ja kuulata kamina ees jõululugusid. Linnuse üksikkülastajate ekskursioonid toimuvad igal laupäeval algusega kell 13.

13. detsembril korraldavad Narva kutseõppekeskus ja Narva muuseum Põhjaõues talvelaada, kuhu oodatakse kaupmehi ja käsitöölisi Eestist, Lätist ja Leedust. Külastajad saavad osaleda kutseõppekeskuse õpetajate ja õpilaste meistriklassides ning Põhjaõue meistritubades. Viimastes valmistatakse esemeid vanade tehnoloogiate järgi.

Laadalistele pakutakse kodutarbeid, jõulukingitusi, maiustusi, lihakraami, ehteid ja suveniire. Toimub traditsiooniline sööming, kus külalised maitsevad Narva kutseõppekeskuse peakoka ja õpilaste valmistatud roogasid.

Narva on 21. detsembrini Eesti sügispealinn. Kui te 15. novembril 1700. aasta Narva lahingu taaselustamist vaatama ei jõudnud, võite veel kuulata 13. detsembril Narva linnuses ansambli Cantatores Narvensis kontserti „Jõuluoratoorium”, 13. detsembril Mihkli kirikus mängitavat Bachi „Jõuluoratooriumi” ja 14. detsembril linnuses esitatavat kontserti „Tutta la vita e amore” (Kõik elu on armastus). 20. detsembril on Narva Mihkli kirikus orelikontsert, 21. detsembril Geneva keskuses sügispealinna galakontsert, kus osalevad tuntud Eesti lauljad.

Narva on Peterburi turistide üks meelissihtkohti. Narva külastuskeskuse turismiala spetsialisti Anastassia Tjaželova sõnul on venelased talvel peamised linna külastajad, eriti palju saabub neid pika talvevaheaja tõttu. Kui tavaliselt tulevad idanaabrid kas üheks päevaks või nädalavahetuseks, siis talvepühade ajal jäädakse pikemaks ja sel ajal suureneb ka Moskva turistide osakaal.

Selle aasta Euroopa kultuuripealinnas Riias avati 27. novembril vanalinna jõululaat, mis ootab külastajaid 9. jaanuarini.

Argipäeviti tegeletakse laadal peamiselt kauplemisega, kontserdid ja muu programm on koondatud nädalavahetustele. Avatud on jõuluvana maja ja spetsiaalne postkontor, lapsi ootavad küülikud ja poni.

Traditsioonilised laadakaubad on hõõgvein, röstitud mandlid, piparkoogid, suitsutatud liha ja lihatooted. Kingiks võib kaasa osta käsitsi kootud käpikuid, sokke, mütse ja salle, puidust küünlajalgu, Läti mett, magusa lõhnaga küünlaid, ehteid, puust mänguasju jpm.

Kõige parem on külastada toomkiriku juures toimuvat laata õhtuti, et minna seejärel otsima vanalinna erinevates kohtades asuvaid jõulupuusid. 5. detsembrist 11. jaanuarini toimub Riias festival „Cristmas Tree Trail 2014”, mille raames näitavad kunstnikud klaasist, puuhalgudest ja muust materjalist meisterdatud jõulupuude installatsioone. Festival sai alguse viis aastat tagasi, et tähistada aastal 1510 Riia turuplatsile mustpeade gildi poolt püstitatud esimest jõulupuud.

Kel kuuski otsides kõht tühjaks läheb, võib külastada vanalinna kohvikuid.

Riia turismibüroo avalike suhete töötaja Anna Blaua soovitas proovida koduseid kooke ja küpsetisi Tirgonu tänaval asuvas kohvikus Sweetday, nautida Läti kööki huvitava interjööriga Kalku tänava etnorestoranis Kalku Varti ning külastada linna parimate kokkadega restorani Muusu Skarnu tänaval.

Riialaste seas on väga populaarsed Riia Toomkirikus ja Kipsala rahvusvahelises näitustekeskuses toimuvad jõulukontserdid. Tallinna Kalamaja kohalik analoog on Kalnciema puumajade kvartal, kus talupidajad igal laupäeval oma toodangut pakuvad.

Läti etnograafilises vabaõhumuuseumis jätkub tegevust terveks päevaks. 21. detsembril tähistatakse seal talvist pööripäeva, 26. detsembril on traditsiooniline talveball.

REKLAAM

Jõmmu ja ehitati esinemislava koos istepinkidega. Lisaks suurele jõulukuusele on platsile kerkinud puidust loomakujudega võlumets. Soojust annavad elava tulega pajad.

Kümme Tartu muuseumi ja Soome Instituut kutsuvad kaasa lööma lodjal ja selle ümbruses avatud meisterdamistöökodades. Nädalavahetustel on avatud vana jõulukohvik, kus 7. detsembril on külas põllumajandusmuuseum, 14. detsembril Uhti kõrts ning 21. detsembril jõulumemm, jõulutaat ja päkapikk.

Kõige tegevusrohkem on 13. detsembril raekoja platsil peetav jõululaat. Keskpäeval algab puuteo-triatlon, kus neljaliikmelised võistkonnad võtavad mõõtu kahemehesaagimises, puude lõhkumises ja riita ladumises. Tund aega hiljem algab platsil VI talvine tantsupidu, millel mullu osales 350 tantsijat.

Detsembrikuiseks kehakinnitamiseks soovitas Tartu linnavalitsuse maine- ja turismiteenistuse juhataja Karmen Viikmaa raekoja platsi ääres asuvat Truffe koh kohvikut, kus 6. det detsembril paku pakutakse erinevate rahvaste ja 14. detsembril eesti jõuluroogasid.

Oma külalised viiks ta veel näiteks Crepi kohvikusse sooja kanasa kanasalatit, Itaalia restorani La Dolce Vita pastasid ja Werneri kohvi kohvikusse kooke nautima.

Viikmaa jutu järgi võiks Tartu külastaja käia näiteks AHHAA teadus teaduskeskuses, kus on 14. novembrist 26. aprillini ava avatud dinosauruste näitus. „AHHAA teaduskeskuses avaneb inimesel erakordne võima võimalus keerata aega mitusada miljonit aastat tagasi ja koh kohtuda elusuuruses dinosaurustega.

Lõunakeskuses on 4D-elamuskino ja si s e s e i kl u sp a rk , Vanemuise kontser kontserdimajas toimub 13. detsembril PõhjaEuroopa vanim täna tänavatantsuvõistlus Battle of EST. Väiksemaid lapsi rõõmustavad män män-

e-kaubandus

Et e-ostlemine laabuks

”

Kadri Paul tarbijakaitseamet

E-poe tausta kontrollimisel on abiks tarbijakaitseameti kodulehel olev must nimekiri e-kauplejatest, kes ei järgi seadusi või ei täida oma kohustusi tarbijate ees või keelduvad täitmast tarbijakaebuste komisjoni otsuseid.

M

MO FOTO: EL

Eraisik või juriidiline isik

RIIG / SA

KALA

ugav on ostud teha kodust väljumata – just sellist võimalust pakuvad e-kauplused. Kindlasti on e-poest tellimine hea alternatiiv tavakauplusest ostmisele, kuid alati ei laabu internetis ostlemine probleemideta.

Seda näitab ka tarbijakaitseameti pöördumiste statistika.

Suurem osa ametile e-kaubanduse kohta laekuvatest pöördumistest on seotud tellitud kauba kättesaamise, selle tagastamise ja ettemaksuna tasutud summade tagasisaamisega.

Probleeme tekitab seegi, et sageli jäetakse ostjale mulje, nagu kuuluks e-pood juriidilisele isikule, kuigi tegelikult on e-kaupleja hoopis eraisik ning sellisel juhul ei kehti ostjale tarbijaõigused. Vähemusse jäävad kauba kvaliteediga seotud probleemid.

Selleks, et internetis ostlemine oleks meeldiv kogemus, peaks tarbija arvestama teatud nüanssidega.

Enne e-poest kauba tellimist tuleb endale selgeks teha, kas pood kuulub juriidilisele või füüsilisele isikule. Seda saab teada, kui vaadata, kelle pangakontole tuleb raha kanda, ja seejärel kontrollida, kas ettevõte või füüsilisest isikust ettevõtja on registreeritud äriregistris. Paljud eraisikud müüvad kaupu ja teenuseid kuulutuste kaudu internetiportaalides ja suhtlusvõrgustikes. Sel juhul jääb oht, et ostetav kaup on võltsitud, lisaks ei kehti eraisikult ostes kaubale seadusest tulenev kaitse ega laiene tarbijaõigused ning tarbija ei saa pöörduda tarbijakaitseametisse. Tarbijakaitseamet saab lahendada vaid eraisikust

tarbija ja ettevõtja (ka füüsilisest isikust ettevõtja) vahelisi vaidlusi, eraisikutevahelistes vaidlustes saab abi vaid kohtust.

Risk on suurem ka siis, kui osta kaupa väljastpoolt Euroopa Liitu (EL). Tellides kaupa kolmandatest riikidest, näiteks USA-st või Hiinast, ei saa tarbija probleemide korral abi tarbijakaitseametist ega ELi tarbija nõustamiskeskusest.

Üldine taustakontroll Kuna internetis on palju fiktiivseid e-kauplusi, kus võetakse vastu tellimusi, ilma neid kunagi täitmata, tuleb enne ostmist teha e-poe üldine taustakontroll. Otsingumootorite abil tasub vaadata lisainfot müüja varasema tegevuse ja ostjatega käitumise kohta, kuid seejuures arvestada ka sellega, et sotsiaalmeedias ja ajaveebides võidakse levitada ebaõigeid ja eksitavaid arvustusi ja ülevaateid konkreetsete e-kaupluste või e-teenuste kvaliteedi kohta. E-poe tausta kontrollimisel on abiks tarbijakaitseameti kodulehel olev must nimekiri e-kauplejatest, kes ei järgi seadusi või ei täida oma kohustusi tarbijate ees või keelduvad täitmast tarbijakaebuste komisjoni otsuseid. Veel tasub enne tellimuse tegemist saata müüjale kiri mõne küsimusega ja vaadata, kas ja kuidas kaupleja sellele vastab.

E-poe tingimused ja tarbijale mõeldud muu teave kodulehel

PÕRSAS KOTIS. Et internetist kauba tellimine poleks kotis põrsa ostmine, tuleks kõigepealt põhjalikult uurida kauba omadusi ning tellimise ja tagastamise tingimusi.

Enne ostmist tuleb vaadata, kas ja millist tarbijale mõeldud infot e-kaupluse kodulehel leidub. E-poe veebilehel peab kindlasti olema järgmine teave: müüja nimi, asukoha ja e-posti aadress, kuhu probleemide puhul pöörduda; lepingust taganemise, kauba tagastamise ja pretensioonide esitamise tingimused; kuidas ja millal peab kauba eest maksma; kui kaua võtab aega kauba kohalejõudmine ja kui suur on postikulu, samuti see, kes kannab tagastamiskulud. Tarbijat tuleb teavitada ka sellest, kui tema sõlmitavale lepingule ei

laiene taganemisõigus või kui mingi tegevuse tõttu taganemisõigus lõpeb. Välismaise e-poe kodulehel peab olema ka märgitud, milliste riikide seadused sealt ostes kehtivad.

E-poes tuleb tähelepanelikult tutvuda kauba tellimistingimustega, seejuures pöörata eriti suurt tähelepanu sellele, kuidas ja millal peab kauba eest maksma ja millised võivad olla lisakulud (posti- või teenustasud).

Kui e-poes olev info ei ole piisavalt ülevaatlik, siis küsige klienditeenindajalt lisateavet.

Ostude eest tasumine Mõistlik on internetiostude eest tasuda rahvusvahelise krediitkaardiga, sest nii on ebaausa kaupleja otsa komistamisel suurem võimalus ette makstud summa panga abiga tagasi saada. Risk on väiksem ka siis, kui teha makse deposiitarvele vastava vahendaja kaudu (nt PayPal). Suuremate ostude tegemisel tasub eelistada kauplejaid, kes soovivad saada osalist ettemaksu või võimaldavad hoopis maksmist kauba kättesaamisel.

14päevase taganemisõiguse kasutamine Tähtis on teada, et e-poest ostetud kaubaga võib tutvuda samamoodi nagu jaekaupluses.

Seega on tarbijal näiteks õigus tellitud kingi proovida, aga mitte röstriga saiu röstida. Kui ostetud toode mingil põhjusel siiski ei sobi või tarbija pole teenusega rahul, siis on tal õigus lepingust taganeda 14 päeva jooksul alates kauba kättesaamisest või teenuslepingu sõlmimisest.

Tarbija peab olema kursis, et kui ta otsustab kasutada 14päevast taganemisõigust, siis peab ta kindlasti tegema e-kauplejale taganemisavalduse. Tarbija poolt kauba tagasisaatmise ja e-kaupleja poolt tarbijale raha tagastamise tähtaeg on 14 päeva. Seejuures peab kaupleja tarbijale peale maksumuse tagastama kauba kättetoimetamisega seotud kulud. Kauplejal on õigus tagasimaksega viivitada juhul, kui tarbija ei ole kaupa tagasi saatnud või esitanud tõendit, et ta on kauba teele pannud.

REKLAAM KAUGREISID:

LÄHIREISID:

MIAMI - KARIIBI MERE KRUIIS MAAILMA SUURIMA KRUIISILAEVAGA 02.–13.12.2015 ALASKA - VANCOUVER - KAMLOOPS - TRACY ARMY FJORD COLUMBIA JÄÄLIUSTIK 18.–31.07.2016 AUSTRAALIA - UUS-MEREMAA 15.11.–30.11.2015 SINGAPUR - UUS-MEREMAA - FIJI SAARED 25.01.–08.02.2016 USA LÄÄNERANNIK: NEW YORK - LAS VEGAS - GRAND CANYON - SAN FRANCISCO - HAWAII - LOS ANGELES 23.05.–06.06/19.09.–03.10.2015 HONG KONG - MACAU - TAIWAN - FILIPIINID 08.–22.05.2015 VIETNAM - KAMBODŽA 17.–30.04.2015 SALAPÄRANE TAI JA KULDSETE TEMPLITE BIRMA 20.02.–05.03.2015 KULDSETE TEMPLITE BIRMA 23.02.–05.03.2015 KUUBA - KARIIBI MERE PÄRL - CANCUN - MEXICO 15.–28.11.2015 ARGENTIINA - BRASIILIA 24.10.–04.11.2015 HAWAII SAARED 21.–29.03.2015 EKSOOTILINE LÕUNA-INDIA JA SRI LANKA 06.–17.03/10.–21.10.2015 RANNAPUHKUS JA RINGREIS SRI LANKAL 07.–17.03/11.–21.10.2015 INDONEESIA - JAAVA - BALI - SULAWESI 24.10.–05.11.2015 UUS! SINGAPUR - INDONEESIA - MALAISIA 27.02–12.03.2015

VELIKIJE LUKI 19.–21.06/09.–11.07/20.–22.08.2015 KALININGRAD - NIIDA 24.–26.07.2015 PETERBURI - VIIBURI - PORVOO - HELSINGI 04.–07.07.2015 LOODUSKAUNIS JA LUMMAV PÕHJA-POOLA 05.–10.08.2015 LÕUNA-POOLA - VARSSAVI - KRAKOV - ZAKOPANE 11.–16.07.2015 PÕHJA-SAKSAMAA MEKA: RÜGEN, VALGETE KALJUDE SAAR 07.–14.06/24.–30.08.2015 SIGULDA LILLE JA TAIMELAAT 02.05.2015 KURAMAA HERTSOGITE LOSSID RIIAS JA JURMALAS 30.–31.05/25.–26.07.2015 SOOME JÄRVEDE VÕLU JA IMTRA KOSE VETEMÄNG 07.–09.08.2015

2999 € 3999 € 4589 € 4399 € 2999 € 2999 € 2899 € 2995 € 2599 € 3220 € 3699 € 2999 € 1999 € 1599 € 2890 € 2890 €

240 € 240 € 259 € 399 € 399 € 555 € 25 € 110 € 223 €

EESTI REISID ROMANTILINE VORMSI 30.05/27.06/22.08/12.09.2015 RUHNU SAAR 17.–18.06/15.–16.07/12.–13.08.2015 SAAREMAA - KAARMA DOLOMIIDIKAEVANDUS - ABRUKA 05.–06.07/16.–17.08.2015 UUS! HIIUMAA KOHVIKUTE PÄEVAD 01.–02.08.2015 MUHUMAA - SAAREMAA - VILSANDI 30.–31.05/18.–19.07/22.–23.08.2015

44 € 109 € 109 € 109 € 109 €

KUREMÄE KLOOSTER - ALATSKIVI LOSS - SIBULATEE 29.–30.08.2015 89 € RÄPINA MÕISA AIAD - PIUSA KOOPAD - SETO KUNINGRIIK 13.–14.06/18.–19.07/15.–16.08.2015 98 € VIHTERPALU MÕIS - KÕLTSU MÕIS - KEILA-JOA LOSS 30.05/28.06/6.09.2015 UUS! 35 € JÕULUSÄRAS KÕLTSU JA KEILA-JOA MÕISAD 21.12.2014 UUS! 35 € PÕHJA-EESTI MÕISAD KILTSI - SAGADI - VIHULA 13.06/15.08.2015 36 € KOHTLA KAEVANDUSPARK - TOILA ORG - NARVA KINDLUS 07.06/04.07/23.08.2015 UUS! alates 45 €

LINNAPUHKUS LONDON - WINDSORI LOSS 13.–16.03/01.–04.05/03.–06.07.2015 VIINI FILHARMOONIKUTE SUVEÖÖKONTSERT 13.–15.05.2015 RODODENDRONIÕITES VANA HANSALINN BREMEN 22.–25.05.2015 MAAILMALINN PARIIS 19.–22.03.2015/02.–05.07.2015 ANTIIKNE ROOMA 10.–14.12.2014/13.–17.03/11.–14.06.2015 DUBAI - ABU DHABI - ARAABIA ÜHENDEMIRAADID 06.–13.04/07.–14.11.2015

www.mainedd.ee

Lisainfo tel 644 4744, 641 8350, 641 8285, e-post info@mainedd.ee. Rüütli 14, 10130 Tallinn. Lõunamaa reisipaketid, soodsad lennuki- ja laevapiletid, reisikindlustus. Grupireisid vastavalt tellimusele.

20 Detsember 2014

565 € 580 € 385 € 650 € 650 € 1399 €

Eestimaa mõisad tuksuvad jõulurütmis

FOTO: TOOMAS TUUL / SAGADI MÕIS

jõulud mõisas

>> lk 22

REKLAAM

Peod ja seminarid Sagadi mõisas!

RMK Sagadi mõis Sagadi, Vihula vald, Lääne-Virumaa telefon 676 7888 · sagadi@rmk.ee · www.sagadi.ee Detsember 2014

21

jõulud mõisas

Tea Raidsalu tea.raidsalu@ajaleht.ee

L

ääne-Virumaa pärl RMK Sagadi mõis pakub kirevat jõuluprogrammi igas vanuses huvilisele. RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keedus tõdes, et mõisa jõuluürituste traditsioon ulatub juba sajandite taha ning praegu hoitakse ammustest tavadest kinni. Praegugi on härrastemaja kaunistatud mõisa traditsioonide kohaselt kuusevanikute, kullatud käbide ja värviliste klaaskuulidega ning kogu detsembrikuu toimuvad jõuluprogrammid koolilastele. „Seda oleme teinud juba looduskooli loomisest peale 1999. aastal. Eks sellelgi on oma juured juba mõisaajas – jõulude ajal kutsuti kokku ka külalapsed ning kuuse all jagati neile maiustusi,” jutustas Keedus.

Detsembrikuus muutub kogu Sagadi muinasjutuliseks jõulumaaks. Põnevad mängud ning ülesanded on leidnud endale koha mõisa härrastemajas, metsamuuseumis, looduskoolis ja mõisapargis. Saab lõkke juures kuuma taimeteed juua, uurida, kuidas näevad välja metsloomade jõulud. Koos jõuluhaldjaga on võimalik ringmänge mängida, teha üks hobusõit või meisterdada pisikene jõulukink.

Jõulude eel poevad mõisad üle Eesti tasapisi pühaderüüsse ning ootavad endale külla osa saama lustlikest ühistegevustest või väga pidulikust programmist.

Jõuluprogrammis osalevad lapsed saavad maiustada kohapeal küpsetatud piparkookide ja Sagadi mõisaaia õuntega. „Aga nüüd ei jaga neid mitte mõisaproua, vaid korstnapäkapikk! Sagadi häärberi pööningu suures mantelkorstnas elab nimelt päkapikuproua, kes on aastate jooksul saanud sadade laste tõeliseks lemmikuks,” avaldas Krista Keedus. Õpetlikumat laadi ettevõtmist korraldab looduskool, kus jõulupuuprogrammi käigus saavad emad-isad koos pere pisematega tuttavaks erinevate okaspuudega, seiklevad päkapikkudena mikromaailmas ning meisterdavad armsa jõuluehte, mida puule riputada.

Meeleolukas jõulupidu Sagadis saab suurepärase alguse seltskondliku mängu käigus, kui jõuluehtes mõisahäärberis pakutakse nii tegutsemist, nuputamist kui nalja.

Ettevalmistused jõuluõhtuks on alati aasta üks põnevam sündmus. Ettevalmistus Sagadi mõisa moodi tähendab seda, et pannakse kõlama jõulukellad, heidetakse pilk jõulufilmide ja -laulude varasalve ning tuntakse õige jõulusaia hõrku maitset ja paljut muudki.

REKLAAM

26. dets algusega kell 19.00 astub üles

Pille Piir klahvpillidel, Silvia Ilves tšellol, Oliver Rõõmus rütmipillidel.

AASTA LÄBI • • • •

talv ja elab jääkaru toimetamist põnnist pensionärini seiklused härrastemajas ja mõisapargis peosaalid erilisteks sündmusteks

Ronald Harwoodi komöödia

vaata: www.kukrusemois.ee kirjuta: info@kukrusemois.ee helista: 5687 6503, 5305 9902

14.02 15.02 16.02 10.03 11.03 12.03 17.03 18.03 19.03 21.03

LAEKVERE RAHVAMAJA TARTU VANEMUINE VÕRU KANNEL HALJALA RAHVAMAJA NARVA RUGODIV IISAKU RAHVAMAJA SINDI SELTSIMAJA PÄRNU KONTSERDIMAJA VÄNDRA KULTUURIMAJA RAKVERE TEATER

Täispilet 12 eurot ja sooduspilet 8 eurot, piletid müügil kohapeal ja Ticketpro´s.

Mammuti meisterdamise toad lastele IGAL ADVENDIPÄEVAL 30.11 07.12 14.12 21.12 Kell 12–15

20. detsembril kell 15.00 Eesti-Läti-Leedu koorilauljate kontsert – Camille Saint-Saëns “Oratorio de Noël”, Op. 12 (”Jõuluoratoorium”).

Pääs keskuse piletiga.

Algus kell 19

Helgi Sallo, Katrin Karisma, Endrik Kerge, Hans Miilberg Lavastaja: Ago-Endrik Kerge, kunstnik: Riina Vanhanen, muusika: Jaak Jürisson

22 Detsember 2014

Tallinn Staadioni 1, Tartu Jõe 9a, www.citymotors.ee



5911 3318, info@jaaaeg.ee, www.jaaaeg.ee Jääaja Keskus on avatud T–P 11–18 NB! Jääaja Keskus on suletud 24., 25. ja 31. detsembril 2014 ning 1. jaanuaril 2015

jõulud mõisas

Veel jääb osalejale tore fotomälestus ühest jõuluvana sõbralikust äpardusest.

Krista Keeduse sõnul saab Sagadis jõulunapsi villimistöötoas meisterdada oma jõulujoogi. Mõisaajal oli iga mõisaproua ülesanne ja uhkuseasi oma salaretseptiga napsi kokkusegamine. Kasutati ürte, marju ja maitseaineid, mis muutsid oma mõisas aetud viina suupäraseks ning andsid sellele sageli juurde tervistavaid omadusi. Parimad retseptid olid teada-tuntud laiemalt ning osa neist on jõudnud ka tänapäeva. „Meie poolt on komponendid ja õpetus, aga täpse retsepti valib igaüks ise. Joogi peaks kindlasti vähemalt paar nädalat enne mekkimist valmis tegema, et maitsed ikka esile jõuaksid tulla!” selgitas Keedus.

Võrumaal asuv Rogosi mõis pakub firmadele võimalust pidada jõuluõhtut, mis sisaldab pidulikku õhtusööki koos suupistetega, ringkäiku mõisas ja majutust. Lisatasu eest on võimalik lasta end hellitada näo- ja kehahoolitsustega ning keerutada jalga ansamblimuusika saatel.

Olustvere mõis Viljandimaal on viimased kümme aastat igal detsembrikuul korraldaREKLAAM

”

Detsembris muutub kogu Sagadi muinasjutuliseks jõulumaaks.

Põnevad mängud ning ülesanded on leidnud endale koha mõisa härrastemajas, metsamuuseumis, looduskoolis ja mõisapargis.

nud mitmesuguseid jõuluüritusi. Juhataja Tiina Randaru sõnul käivad nende juures nii lapsed kui ka töökollektiivid, korraldajad kohandavad programmi vastavalt osalejate vanusele. „Teeme saani- või vankrisõitu, söödame ja paitame tallis loomi ning küpsetame leivakojas leiba,” loetles Randaru Olustveres pakutavat.

Lisaks saavad külastajad uudistada Voldemar Luhti ainulaadset puuhobuste näitust ning vaadata linnu- ja loomatopiste väljapanekut. Kavva kuulub ka jõuluetendus koos jõuluvanaga ning talvepäev päädib piduliku jõululõunaga mõisamajas.

Kes ei soovi pühade ajal kodus olla, võib tänavu jõule pidama minna Saaremaale Pidula mõisasse, kus võib mõnusalt aega veeta 23.–27. detsembrini. Külalistele pakutakse ettevõtmisi ühisest kirikuskäigust kuni jõululõunasöögini pargis. Mõistagi on külla oodata jõuluvana ning kaetud on ahvatlev pidulaud. Veel tutvutakse Saaremaa vaatamisväärsustega ja mõnuletakse spaas. Lapsed saavad osaleda suusavõistlusel ning sõita hobusaaniga.

Harjumaal paikneva Padise mõisa esindaja Elika Laanese sõnul tähistab Padise mõis jõule juba traditsiooniks saanud laste jõulupeoga, kus pakutakse mitmesuguseid suupisteid, lastele võimalust meisterdada ja etendust vaadata. Igal aastal on kohal käinud ka jõuluvana. „Sellel aastal meil aga jõulukontserte plaanis ei ole, maja on erinevaid jõulubroneeringuid täis,” täpsustas Laanes.

LAUAD ÄGISEVAD MÕNUSATE JÕULUROOGADE ALL Mõisates pakutakse üpris eriilmelist jõulumenüüd, milles on nii teada-tuntud klassikud, kuid leidub ka üllatuslikke roogi, mis pakuvad gurmaanidele avastamisrõõmu.

Sagadi mõisa spetsiifiline roog on karupraad, aga seda saab RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keeduse kinnitusel ka muul ajal. „Siiski sobib see oma pidulikkuse poolest kindlasti väga hästi ka jõuluaega,” rääkis Keedus.

Peale Sagadi jõulumenüü tehakse eripakkumisi just kliendi soovidest lähtudes.

Elika Laanese sõnul on Padise mõisa jõuluroogadest esiletõstmist ja kindlasti maitsmist väärt põdrapraad kardemonikastme, ahjukartuli ja hautatud punase kapsaga.

Olustvere mõisas pakutakse külalistele tavaliselt traditsioonilist jõulupraadi, mille peamised komponendid – verivorstid ja hapukapsad – valmivad kohapeal. „Võimalik on tellida ka mooritud lambaliha, Ferseni kalkunipraadi, ahjus küpsetatud seakooti mädarõikakreemiga ja palju muid huvitavaid toite,” loetles Tiina Randaru.

Maiasmokkadele pakutakse Olustveres ahjuõunu ja piparkoogimagustoitu.

Jah!

Tellin parimad ajakirjad!

Puhkan sõbraga 5* Türgis!

Loosime

5

Luksuslikku puhkust KAHELE Türgis Kõik hinnas

Reisikorraldaja:

Võidad kuni

40% kaanehinnast

TELLI ja VÕIDA! tel 666 2233 www.ajakirjad24.ee/tyrgi Loe täpsemalt: www.ajakirjad24.ee/tyrgi