Ajakiri Osuti nr 2/2012

VABA AEG Elu parima reisi võib korraldada ise.

AJAKIRI TEADLIKULE TARBIJALE

NR 2/2012 (3) SEPTEMBER

KODU

FOTOGRAAFIA

Madratsit vali hoolega, sest une kvaliteedist sõltub meie tegemiste edukus.

Pildistamishuvilise kassijaht. Õppetunnid Santorinilt.

Suvel tee saani, talvel valmista vankrit.

Setu vanasõna

FOTO: ELMO RIIG / „SAKALA”

juhtkiri

Et homne päev läheks korda!

V

ähkren juba mitmendat öötundi voodis ega saa und. Uinumist segavad paljud asjad eelmisest päevast ja nädalastki, pinged ja mured, millele lisandub mõte, et tuleb magama jääda, sest järgmisel päeval ootab ees äärmiselt tähtis kohtumine.

Püüan maha rahuneda ja mõelda ainult heale. Ikka ei tule und. Vaatan kella ja näen, kuidas uneaeg möödub ühtviisi aeglaselt ja samas liiga kiiresti. Vastu hommikut saabub peaaegu ahastus, sest järjest vähem jääb aega, mis oli mõeldud välja puhkamiseks. Poolteist tundi enne äratuskella saabub sügav uni, mis ärkamise talumatuks muudab.

Kindlasti pole suurele osale inimestest unetud ööd kauge ja kättesaamatu mõiste, vaid kahjuks reaalne olukord.

Ometi veedame keskeltläbi poole oma elust voodis.

Me pöörame liiga palju tähelepanu oma välimusele, autole, kodutehnikale, meelelahutusele ja kogume raha kaugetesse paikadesse reisimiseks. Kahjuks jätame unarusse magamiskoha, voodi, madratsi ja ihusõbralikud voodiriided, mis võivad meie järgmise päeva kordaminekule uskumatult palju tähendada.

Enamasti hakatakse madratsi vahetamisele mõtlema siis, kui magamisalus külje keeramise aegu häälekalt hädaldab ja vedrud juba puusakonte hõõruma hakkavad. Üks põhjus, miks madratsit nii hõlpsasti vahetama ei kiputa, on muidugi selle krõbe hind.

Sattusin mööblipoes kogemata pealt kuulma äsja leivad ühte kappi pannud noorpaari, kes olid lahtikäiva diivani asemel otsustanud endale lõpuks voodi osta. „Appi, madrats on kallim kui voodi!” hüüatas noor naine. „Me peame esialgu vist ainult madratsi ostma,” tõdes ka teine pool.

Madratsid pole tõepoolest just kõige odavam kaup. Sellepärast tuleb enne selle ostu asjaga põhjalikult tegelda, uurida internetist eri tootjate materjale, mudeleid, hindu ning käia mööda kauplusi, et leida endale just sobiv maga-

misalus. Seda enam, et igaühel on väga erinevad harjumused ja soovid. Mõni tahab väga pehmet voodit, teisele on hädavajalik jäigem madrats, kolmandad eelistavad ennekõike looduslikku materjali. Internetist kehale ja unele midagi nii olulist ehku peale tellida ei ole mõistlik.

Osutile oma eksperthinnangu andnud eri firmade madratsimüüjad olid kõik ühel meelel, et sobiva madratsi leidmise kõige tähtsam osa on proovimine ja seda paraku interneti teel teha pole võimalik.

K

ui aga ostja kaupluses küljealust proovima hakkab, siis kõige levinum viga on müüjate sõnul madratsi käega katsumine. Madratsile tuleb ikka pikali heita. Alles lamades saame aru, kas see on just meie meele ja keha järgi.

Ekspertide ja ka arstide sõnul peaks ühe madratsi asemel soetama vähemalt kaks, veel parem kolm, kui lisaks madratsile ka kattemadratsit ja madratsi kaitset nimetada.

Need, kel pole raha uut madratsit osta, võiksid mõelda vanale madratsile asetatava kattemadratsi soetamise peale.

Sellegi ost tagab mugavama magamisasendi ning rahulikuma une.

Mäletan lapsepõlvest, et mu ema ei soovinud mulle kunagi ilusaid unenägusid, vaid head und. Need, kes on une ootuses küljelt küljele rähelnud, teavad, et rahuliku ja kosutava une nimel pole ükski pingutus ülearune. Küll on hea hommikul tõustes nentida, et magasin nagu nott.

Head und!

Eve Rohtla

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2012

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post: eve.rohtla@ajaleht.ee Toimetaja Signe Siim, e-post: osuti@ajaleht.ee Küljendus Ain Kivilaan, e-post: ain.kivilaan@ajaleht.ee Reklaamidirektor Jaak Martinson, e-post: jaak.martinson@ajaleht.ee Reklaami valdkonnajuht Viktoria Nahkur, e-post: viktoria.nahkur@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi Telefon 433 0040 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 32 000 Järgmine tasuta ajakiri Osuti jõuab Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellinud inimeste postkasti 8. detsembril.

peatoimetaja

Mika Myllyaho

Tragia komöödi kahes vaatuses

Eva Püssa, Liina Tennosaar, Merle Palmiste (Eesti Draamateater)

KÜLALISETENDUSED ÜLE EESTI! 23.10 kell 19 Rapla Kultuurikeskus 28.11 kell 19 Paide Kultuurikeskus 29.01 kell 19 Rakvere teater 20.02 kell 19 Ugala teater 6.03 kell 19 Haapsalu Kultuurikeskus 3.04 kell 19 Viimsi Huvikeskus

Piletid müügil kohapeal, Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades üle Eesti. www.vanemuine.ee 2 September 2012

kodu

FOTO: S XC

.HU

Madratsit vali hoolega Ligi kolmandiku oma elust veedame magades ja une kvaliteedist sõltub ka meie tegemiste edukus, kinnitavad spetsialistid. Sobiva madratsi leidmise muudab lihtsamaks oma vajaduste ja võimaluste teadvustamine.

Birgit Itse birgit.itse@jt.ee

ahaks lihtsalt oma koju, oma voodisse ja magada!” Küllap oleme mingil ajahetkel kõik niimoodi unistanud, olgu põhjuseks pikale veninud tööpäev, raske füüsiline katsumus, tüütavaks muutunud telkimine või hoopis midagi muud. Tegelikult mõtleme selle „voodi” all enamasti madratsit, kuigi ka voodi ise või raam, millele madrats on asetatud, on oluline. See, kas ja kuidas me uinume ja magame, sõltub paljuski meie küljealusest.

Elene Paide keskuse tegevjuhi Veiko Tihemetsa sõnul võib madratsi ostul välja tuua kaks hooaega. „Üks on suve algus, kui inimesed lähevad maakodusse ja teine on praegune kooli alguse periood.”

Kevade lõpul, suve hakul ostsid Paidest omale madratsi ka oisulased Tatjana ja Kalle Kasemaa. „Kuigi suurema osa ajast magab sellel meie laps, olen ise ka selles voodis maganud ja väga mõnus on,” kiitis Tatjana.

„T

Õige valikul küsi abi Veiko Tihemets tõdes, et inimeste teadlikkus madratsite osas on tõusnud ning ka ostuotsuse puhul ei ole enam hind nii määrav. „Kõige rohkem müüme madratseid, kus nii hind kui ka kvaliteet on keskmiste hulgas,” märkis Tihemets.

Kuigi ka Eesti suuremad madratsitootjad kinnitavad, et inimeste teadlikkus madratsite osas on tasapisi tõusnud, teatakse endiselt

”

„Inimesed pigem ei tea, millise tootja madratsil nad magavad. Isegi seda ei pruugita teada, kas magatakse poroloonil või vedrumadratsil.”

ALO REINTAM, Hilding Anders Baltic AS müügi- ja turundusjuht

vähe ning konsultantide-spetsialistide soovitused võetakse tänulikult vastu. Furnico OÜ müügidirektor Toomas Tapupere hinnangul suhtuvad inimesed madratsi teemasse pealiskaudselt, arvestades aega, mis sellel veedetakse. „Ühed, kel on kiiresti midagi vaja ja kes vaatavad rohkem hinda, ning teised on need, kes on midagi lugenud ja kujutavad enamvähem ette, mida nad tahavad.” Dreamlandi kaupluste disainer-ostujuht Tiina Tõnspoeg ja Delux OÜ müügijuht Kätlin Saar on samuti kogenud, et mõnel on küll olemas soovid madratsi jäikuse ja materjali looduslikkuse osas, kuid üldiselt on teadlikkus väiksevõitu. „Mõnikord osatakse küsida, kas on taskustatud või katmata vedru, kas katteriie on looduslik või sünteetiline, aga neid, kes väga täpselt teavad, mida tahta, on üksikuid,» ütles Saar.

Hilding Anders Baltic AS müügi- ja turundusjuht Alo Reintam on täheldanud, et kui poodi tulles veel osatakse küsida, siis kord juba madratsi soetanud inimesed ei oska oma madratsi kohta midagi öelda. „Inimesed pigem ei tea, millise tootja madratsil nad magavad. Isegi seda ei pruugita teada või mäletada, kas magatakse poroloonil või vedrumadratsil.”

Õige leiab pikutades Kõik tootjad on ühel meelel ses osas, et sobiva madratsi leidmise kõige tähtsam samm on proovimine. See tähendab madratsil pikutamist, mitte käega katsumist või korraks madratsi serval istumist. Toomas Tapupere selgituse kohaselt on käega katsumine kõige levinum viga, mida tehakse. „Kui lähete madratsit ostma, alati tuleb peal pikali olla.

Magame me ju ikka pikali,” rõhutas ta. Kätlin Saar lisas, et üksnes madratsil lamades on võimalik aru saada, kas see on liiga kõva või

liiga pehme. „Madrats peab keha toestama ning istudes ei saa sellest aru.”

Alo Reintam rõhutab, et proovimine on oluline juba seetõttu, et pole olemas madratsit, mis sobib kõigile. „Me oleme kõik individuaalsed ja ainult proovides on võimalik leida endale sobivaim.”

Kuigi internetiostude osakaal suureneb ka madratsite puhul iga aastaga, ei tee siingi tootjad järeleandmisi ning soovitavad leida võimaluse madratsile eelnevalt pikali visata.

Tapupere toob näite, kuidas neile on netipoe andmete põhjal helistatud ning nad on juhatanud kliendi poodi, kus konkreetne mudel on olemas.

Nii Toomas Tapupere kui ka Alo Reintam pakuvad välja võimaluse teha veebist eelnevalt otsingut, tutvuda pakutavaga ning seejärel käia poodides madratseid proovimas. Mil moel madrats lõpuks soetatakse, sõltub kliendi eelistusest. Tapupere soovitab olla netiostude puhul tähelepanelik ka transpordikulude osas. „Mõnikord on see samas skaalas sellega, kui toode kauplusest osta,” teab ta.

Madratsi materjalist sõltub hind „Eesti on vedrumadratsimaa,” kinnitab Alo Reintam. „Mida rohkem lõuna poole, seda enam ostetakse vedrudeta madratseid, Tšehhis ja Lõuna-Euroopa riikides ostetakse rohkem poroloon- või lateksmadratseid aga ka nende kahe materjali kombinatsioone. Ka poroloonile on võimalik anda erinevat kuju nii, et osaliselt on madrats pehmem, osaliselt jäigem,” selgitab Reintam. Ta arvab, et eestlaste vedrumadratsi usk on seotud ilmselt Skandinaavia mõjuga. „Ajalooliselt on peetud vedrumadratsit ka vastupidavamaks.”

Kuigi Unikulmas toodetakse vedrumadratseid ka kliendi individuaalsusest lähtudes, on >> lk 4

September 2012

3

kodu

FOTO: DMITRI KOTJUH/„JÄRVA TEATAJA”

Ortopeedide soovituse kohaselt peaks madratsit proovima pikutades, mitte käega katsudes või korraks madratsi servale istudes. Madrats peab keha toestama ning istudes ei saa sellest aru.

DMITRI KOTJUH / „JÄRVA TEATAJA”

samm edasi Eesti turulgi müüdavad viskoelastsed madratsid. Tiina Tõnspoeg kinnitab, et seda tüüpi madratsid sobivad kõigile, sõltumata kehatüübist. „Need võtavad inimese keha kuju ega tekita survepunkte või lihaspingeid. Raskemad kehaosad vajuvad sügavamale nii, et selgroog jääb sirgu.” Kuigi selle madratsi materjal on sünteetiline, on Tõnspoja kinnitusel tegemist hingava materjaliga. „Muidu ei saakski see madrats keha järgi vormuda, kui õhk seal vahel ei liiguks,” täpsustas ta.

See, et inimeste vajadused ja teisalt ka rahalised võimalused madratsit soetades on erinevad, tõdesid ka tootjad. Taskustatud vedru moodustab kolmandiku madratsi hinnast ning mida rohkem vedrusid, seda rohkem toetuspunkte. Hinnatundlikke kliente, kes otsivad kõige odavamat, on endiselt palju, aga tasapisi kasvab nende hulk, keda tootjate esindajad liigitavad keskklassi hulka ehk kelle ostueelistust on võimalik asjatundlike selgitustega muuta. Reintami hinnangul sõltub isegi 60–70 protsenti müügist klienditeenindajast. Samas tõdes ta, et alati ei pruugi kallim olla kliendi jaoks parim. „Õige madratsi valikul soovitan kliendil usaldada oma sisetunnet. Ehk valida see, mis talle pikutades kõige mõnusam tundub,” julgustas Reintam.

Matt mõõdab madratsi sobivust Selleks, et inimeste valikut lihtsustada, on olemas sensor-matid, mis mõõdavad inimese survet madratsile ja sedagi, kuidas konkreetne madrats inimese keha toestab. „Sama kaaluga inimese puhul võivad olla tulemused täiesti erinevad, sest ühel on puusad laiemad ja teisel selg nõgusam. Selline seisukoht, et 80 kilogrammi kaaluvad inimesed peaksid ostma endale pakitud vedruga madratsi, mil-

4 September 2012

PROOVIMISE NIPID Ameerika ortopeedide soovituse kohaselt võiks madratsit proovides lebada sel isegi kuni 20 minutit ning selle aja jooksul tuleks proovida erinevaid asendeid, eelkõige aga oma lemmikmagamisasendit.

Kui olete olnud mõnes majutusasutuses, kus uni oli eriti kosutav, võib julgesti küsida, millise firma milliseid madratseid nad kasutavad.

lel on latekskiht peal, ei ole alati õige,” rääkis Reintam. Küll aga peab tema sõnul paika seisukoht, et mida suurem on kehakaal, seda rohkem võiks madratsil olla toetuspunkte.

Reintami kinnitusel on matiga testid samuti kinnitanud inimese sisetunde õigsust. „See, milline madrats inimesele proovides enim meeldib, on üldjuhul tema jaoks kõige õigem ka mati järgi. Siin on teatud nüansid, aga üldjuhul on see siiski seal esikolmikus.”

Matiga testimispäevad toimuvad näiteks Askos ja Aatriumis, kuhu tuleb vastavast soovist ise teada anda, aga neid korraldab kord kvartalis ka Elene. Veiko Tihemetsa kinnitusel on huvi selliste testpäevade vastu olnud seni Paides väga suur. „Inimene tuleb kohale, viskab madratsile pikali ja arvuti näitab ära, millised kehapiirkonnad vajavad rohkem tuge, millised vähem.” Tihemets lubas, et järgmine selline päev toimub ettevõtte Viljandi esinduses 6. oktoobril ja Paide kaupluses 13. oktoobril.

Madrats seljahädasid ei ravi Madratsiostu muudab keeruliseks seegi, et lisaks inimese individuaalsusele puuduvad mõistete osas ühtsed kokkulepped. Mitte ainult Eestis, vaid Euroopas laiemaltki. Nii näiteks rõhutatakse ka võõrkeelsetes ostujuhendites, et Euroopas pole olemas ühtset kokkulepet selles osas, milline on ortopeediline madrats. Wikipediagi viitab, et ka ortopeedilise madratsi materjal võib olla väga erinev, alustades vedrumadratsist ja lõpetades kõrgtehnoloogiliste kunstmaterjalidega.

Põhitingimus on siiski see, et need toestavad magamise ajal selga ja nende surve kehale magamise ajal on väiksem.

Seljaravi arst Leili Lepik soovitab seljaprobleemidega inimestel eelistada pehmele mad-

ratsile tugevat ja tehismaterjalile looduslikku. „Selja jaoks on kõige halvem pehme ja lohku vajunud madrats.” Ka magamisasend on tema sõnul oluline. „Selili ja sirutatud asendit tuleks eelistada kõhuli magamisele. Padjale toetatud pea ja kael peaksid jääma horisontaalasendisse.”

Kuigi Lepik kinnitab õige madratsi head mõju selja tervisele, rõhutab ta, et madrats üksi ei ravi ega enneta seljaprobleeme. Sellega nõustuvad ka madratsitootjate esindajad. Alo Reintam märkis näiteks, et seljaprobleeme on niivõrd erinevaid, et igaüks peaks eelnevalt oma perearsti või ortopeediga nõu pidama. „Kõik tänapäevased materjalid ja vedruplokid on tehtud sellisel moel, et terve seljaga inimesele sobivad paljud erinevad. Aga seljaprobleemide korral on vaja vastavalt arsti soovitusele kaaluda, kas valida pehmem või jäigem madrats. Selle peale välja minna, et ostan endale ortopeedilise madratsi ja selg saab korda, pole kuigi mõistlik,” toonitas Reintam.

Tiina Tõnspoeg soovitas aga mõelda ka seljalihaste tugevdamisele. „Sageli on seljaprobleemide põhjuseks nõrgad seljalihased ning selles osas küll ükski madrats abiks ei ole.”

Reintam nentis ka, et ega sedagi kokkulepet pole, millistele tingimustele ortopeediline madrats vastama peab. „Minu teada näiteks Saksamaal ei lubatagi seda sõna kasutada madratsite müügis.”

Mõisted tekitavad segadust Tegelikult peaks ühe madratsi asemel soetama vähemalt kaks. Lisaks madratsile ka kattemadratsi. Ideaalis lisandub sellele veel madratsikaitse.

Kätlin Saar rõhutab, et vedrumadratsi ostu puhul on kattemadratsi ost väga oluline. „See on täpp I peal, mis tagab magamismugavuse, annab elastsuse ja toestuse ning teisalt see ka kaitseb madratsit.”

Taas tuleb tõdeda, et tootjatevahelist kokkulepet terminite osas pole. Seetõttu kipuvad edasimüüjatel, saati siis ostjatel segamini minema kattemadrats ja madratsi kaitse.

Küsides üht, võid saada teise. Teinekord lähevad aga segamini ka kattemadrats ja madrats.

Kätlin Saar soovitab jälgida erinevate madratsite paksust. „Vedrumadrats valmis kujul on 16–17 või 20–21 sentimeetrit paks. Kattemadrats on alates 5 sentimeetrist ja paksemad. Sellest õhemat nimetatakse madratsi kaitseks,” selgitas ta.

Kätlin Saar selgitab, et vedrumadratsile asetatava kattemadratsi sees on poroloon vähemalt 3 sentimeetrit, millele lisandub tepitud kate, mis annab 1,5–2 sentimeetrit juurde. „Kattemadrats võib olla erinevate täidistega, tavalisim ja odavaim on sünteetiline poroloon, sellele järgneb visko-elastne poroloon, mis kohandub kehaga ja toestab paremini, aga kattemadratsit tehakse ka lateksist, mis on naturaalseim ja kõige paremini hingav,” täpsustas Saar. Ta lisas, et kattemadratsi materjale ka kombineeritakse.

kodu

MADRATSI VALIK LIHTSAMAKS Tootja ja edasimüüja kodulehel on palju kasulikku materjali, kuid selle lugemine võib valiku veelgi keerulisemaks muuta. Selleks, et poes valik libedamalt läheks, peaks olema valmis vastama järgmistele küsimustele.

1. Kas madrats peaks olema pigem jäik või pehme?

2. Kas eelistate vedrumadratsit või muud materjali?

3. Kas (katte)madratsi materjal peaks olema looduslik või sünteetiline?

4. Millisesse hinnavahemikku võiks(id) madrats(id) jääda?

5. Kas teil on allergiaid?

Madratsi kaitse on õhuke ja tavaliselt läbi tepitud. Kuigi seda võib panna ka vedrumadratsi peale ning sel on veidi pehmendav omadus, on Kätlin Saare kinnitusel selle funktsioon kattemadratsit kaitsta. „Madratsi kaitse on kergelt pesumasinas pestav ja allergiliste inimeste puhul on soodsam osta tavalisemale kattemadratsile selline madratsi kaitse.

Tiina Tõnspoeg tundis heameelt, et inimesed on kattemadratsi kasulikkusest hakanud aru saama, samas oste-

takse seda ka ilma madratsita. „Vanemad inimesed, kel pole raha osta uut voodit või madratsit, kuid kes magavad aastakümneid vanal diivanil või kušetil, kus vedrud on väsinud ja madrats vormist väljas, ostavad teinekord ainult kattemadratsi ja see on tegelikult ka parem kui mitte midagi,” arvas ta.

Tiina Tõnspoja veendumusel tagab mugav magamisase ka rahulikuma une ning kattemadratsil on selles oluline roll. „Lisaks sellele, et kattemadrats on vedrumadratsi oluline eluea

pikendaja, vähendab see ka madratsi survepunkte. Inimene keerab öösel just seetõttu palju, et keha tunnetab survepunkte.”

Madratsi eluiga pikendab hooldus Kuigi madratsi garantiiaeg sõltub nii tootjast kui ka madratsi valmistamise tehnoloogiast, ulatudes viiest kahekümne viie aastani, nõustusid >> lk 6

Lähme tuttu!

Muinasjuttu!

VEDRUMADRATSI LIIGID

Klassikaline ehk bonell-vedruplokk. Vedrud on omavahel tihedalt seotud, madrats reageerib sujuvalt magaja asendimuutustele ning toetab keha just seal, kus vaja.

Pocket- ehk taskustatud vedruplokk tähendab seda, et kõik vedrud on pakitud omaette kotikestesse, mis pakub kehale magamisel paremat tuge.

Kõik madratsid, kušetid ja kattemadratsid

-20%

*

Kampaania kestab 01.10.-11.11.2012 *RED, BLACK ja TOP sarja tooted

Multipocket-vedruplokk – pakitud vedrusid on ühe ruutmeetri kohta kaks korda rohkem. Suur vedrude arv peab tagama eriti täpse keha toestamise ning seeläbi ka sügavama une.

MADRATSI SISU Madratsi sisumaterjalina kasutatakse tänapäeval enamasti klassikalist porolooni, selle vetruvamat edasiarendust high-resiliance porolooni ning lateksit. Viimasel ajal kogub populaarsust memory- ehk visco-poroloon, mis järgib eriti täpselt kehakumerusi ning pakub seeläbi lihaskonnale maksimaalset tuge.

Miinuseks on selle materjali „hangumine” madalamatel temperatuuridel. Need, kes hindavad eriti jäika madratsit, võiksid kaaluda kookosekihiga madratsi ostmist.

Allikas: www.sleepwellbed.com

SUUREMAD EDASIMÜÜJAD: HAAPSALU Tiffani Mööblisalong, Tallinna mnt. 1 JÕGEVA Müntmööbel, Aia 1a JÕHVI Edem Mööbel, Jaama 8 KOHTLA-JÄRVE Edem Mööbel, Ehitajate 2 KURESSAARE Müntmööbel, Uus - Roomassaare 35 KÄRDLA Isabella Mööbel

NARVA Mööbel.Zip, Fama Keskuses WebShop.ee, Puškini 4 PAIDE Elene.ee, Prääma tee 9A PÕLVA Põlva Mööblimaja PÄRNU Papera Mööblimaja AkkoWood, Roheline 74 RAKVERE Müntmööbel, Rägavere tee 42 Mööbel.Zip, Põhjakeskuses

RAPLA Rapla TÜ mööblikauplus TALLINN Aatrium Sisustuskaubamaja Mööblimaja Mööbel.Zip, Ülemiste Keskuses TARTU Müntmööbel, Teguri 39 Elene.ee, Mööbel.Zip ja Pesapuu, Sisustus E-Kaubamajas WebShop.ee, Lõunakeskuses VILJANDI Elene.ee, Home Gallery-s

VÕRU WebShop.ee, Pikk 15b Elene.ee, Kagukeskuses

SUUREMAD VEEBIPOED: www.on24.ee www.hansapost.ee www.anttila.ee www.living.ee www.elene.ee Teisi edasimüüjaid vaata

www.sleepwellbed.com

kodu

KUIDAS VALIDA MADRATSIT?

Kui madrats on liiga pehme, vajub keha liialt madratsi sisse – selline asend painutab lülisamba kõveraks.

Kui madrats on liiga kõva, ei saa puusad ja õlavöö piisavalt madratsi sisse vajuda ning talje ei saa tuge. Ka selles asendis paindub lülisammas ebaloomulikku asendisse.

Tartu: Viigardi OÜ, Teguri 39; Unolik OÜ, Sõbra 56, Jõe keskus; Pärnu: Ananke OÜ, Papiniidu 5; Paide: Ananke OÜ, Tallinna 5; Võru: Võru Seeder OÜ, Kose tee 1c; Valga: Alsildar OÜ, Vabaduse 14; Rakvere: Alsildar OÜ, Tallinna 14.

Tutvuge meie edasimüüjatega üle EesƟ aadressil: www.L -uks.ee

Õige asend. Madrats annab paraja toe taljele ning õla- ja puusavöö saavad piisavalt madratsi sisse vajuda.

MIKS ME VÄHKREME?

OÜ E-Katused on Eesti Katuse-ja Fassaadimeistrite Liidu liige. Üle 245 000 ruutmeetri teostatud katusetöid üle Eesti.

Teostame katuste ehitus- ja remonditöid alates 1996.a.

Eesti Korteriühistute Liidu koostööpartner alates 2002.a.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige alates 2004.a.

6 September 2012

Madratsi mõju meie unele on seotud sellega, kas ja millist survet avaldab see meie naha-alustele veresoontele. Ükskõik, millisele kehaosale pikema aja vältel toetudes aeglustab keharaskus kapillaaride vereringet, mis edastab nahale hapnikku ja toitaineid.

See omakorda sunnib naha närvirakke ja valusensoreid saatma ajule signaali, et on vaja asendit vahetada. Asendi muutus taastab selles piirkonnas verevarustuse, kuid häirib lühiajaliselt ka und.

Allikas: webmd.com

intervjueeritavad, et madratsi tegelik eluiga võib õige hoolduse korral olla veelgi pikem.

Hooldus on aga garantii kehtivuseks oluline.

Tootjate hooldusnõuded küll veidi erinevad, aga äärmiselt tähtis on madratsit aeg-ajalt õhutada ning keerata.

Viimane aeg madrats välja vahetada on siis, kui see on deformeerunud ehk kui vedrud välja pungitavad või madrats lausa lohku vajunud.

Enne uue madratsi koju toomist on vaja lahendada veel üks küsimus – mida teha vana madratsiga. Lahenduse leidmine on oluliselt lihtsam, kui tegemist on väiksemõõdulise või kasutuskõlbuliku madratsiga, mille saab viia suvilasse või maakodusse. Aga transportida jäätmejaama näiteks 2×2 m või veelgi suuremat vedrumadratsit on omaette ettevõtmine. Sellele on mõelnud ka Eesti suuremad madratsitootjad, aga head lahendust nad leidnud pole. Alo Reintam tõdes, et tegemist on probleemiga, mille üle on juba pead murtud. „Õnneks ei ole meil veel vanade madratsite tagasi võtmise kohustust. Kui see tekib, siis see kajastub ka edaspidi toote hinnas,” on Reintam otsekohene.

Võimalike klientide murele on aga lahenduse leidnud edasimüüjad, kellest madratsivahetust on korraldanud näiteks Sotka. Sama teenus on püsivalt olemas ka Elene Paide ja Viljandi esinduses.

Veiko Tihemetsa kinnitusel püütakse klientidele vanast madratsist lahti saamisel vastu tulla. „Kui inimene on ostnud meilt madratsi ja tellinud selle kojutoomise, oleme viinud vana madratsi ise jäätmejaama. Eriti vanematele inimestele on see oluline olnud.”

kodu

Uue kodu fookuses madalam küttekulu Artur Froš ehitusinsener

hitusturul on viimasel ajal kujunenud üheks olulisemaks teemaks energiasäästlike, madala küttekuluga hoonete projekteerimine ja ehitamine. Uusi mõisteid, nagu energiatõhus maja, passiivmaja, madalenergiamaja, liginullenergiamaja, kulutõhus maja, on lisandunud päris palju ja tihti ei tea ka ehitusvaldkonna spetsialistid täpselt, mille poolest need sarnanevad või erinevad. Püüame mainitud mõisteid võimalikult lihtsalt ja lühidalt lahti rääkida.

E

Energiatõhus maja Eesti seadusandlus defineerib üheainsa peamise näitaja, energiatõhususarvu (ETarv), mis iseloomustab hoone summaarset aastast energiatarvet mitte ainult küttele, vaid ka valgustusele ja hoones paiknevatele seadmetele, nagu konditsioneerid, arvutid, televiisorid ja külmikud. Sea-

dus kehtestab hoonete energiatõhususele miinimumnõuded ET-arvu baasil, näiteks eramute ET-arv ei tohi ületada 160 kWh/ m2 aastas. Hoonete energiaklassid ja hoone energiamärgis põhinevad samuti ET-arvu väärtuse vahemikel.

Augustikuu lõpus võttis valitsus vastu uued energiatõhususe miinimumnõuded, mis jõustuvad 2013. aasta jaanuaris ja on olemasolevatest tunduvalt rangemad.

Võtmesõnaks on kuluoptimaalsus, mis tähendab energiatõhusust kogu hoone elutsükli jooksul ja sellega luuakse eeldused, et maja tuleb ehitada pikas perspektiivis madalamaid küttekulusid arvestades. Määruses on defineeritud ka madalenergiahoone ja liginullenergiahoone mõisted ja kriteeriumid.

Madalaenergiamaja Uue määruse kohaselt on madalenergiamaja väikeelamu ja kortermaja, mille ET-arv on alla 120 kWh/ m2 ja millele vastab B-energiaklass. Teistele hoonetüüpidele on kehtestatud suuremad ETarvud.

Liginullenergiamaja Üldise definitsiooni järgi on liginullenergiamaja äärmiselt kõrge energiatõhusu-

sega maja, mille vähene energiavajadus kaetakse peamiselt taastuvenergia allikatest. Praktikas tähendab liginullenergiamaja sellist hoonet, milles toimub taastuva energia tootmine kohapeal. Aasta kokkuvõttes on ostetud ja müüdud energia tasakaalus. Arvestades praeguseid päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite hindu ning tootmisvõimsusi, ei ole liginullenergiahoonete rajamine majanduslikult tasuv. Euroopa Liidu direktiivi kohaselt peavad alates 2020. aastast kõik uued elamud olema liginullenergiahooned.

Passiivmaja Passiivmaja on selline maja, milles mugav ja tervislik sisekliima on tagatud aktiivse küttesüsteemita, nagu radiaatorküte või põrandaküte, maja kütavad päike ja majas olevad inimesed ja seadmed. Tõsi, passiivmajas on lubatud vähesel määral täiendav küte, kuid see toimub läbi ventilatsiooni.

Kulutõhus maja Tasuvusarvestused on näidanud, et praeguste ning 30 aastaks prognoositavate ehitus- ja energiahindade juures on kulutõhus maja, mille seinte U-arvud on vahe-

Unistusest reaalsuseni on ainult üks samm

www.aeroc.ee

mikus 0,15 kuni 0.22W/m2K. Edasine välisseinte soojustamine tõstab ehitushinda, kuid ei anna samaväärset kütteenergia kokkuhoidu.

Kui on kindel soov ehitada võimalikult energiatõhus maja, siis soovitan võtta eesmärgiks madalenergiamaja ehitamise, mis on hetkel kõige kulutõhusam lahendus.

Mida eelistada? Ükskõik, kuidas me madala küttekuluga maju ka nimetame, on nende ehitamisel AEROCi toodete kasutamisel väga selged eelised, võrreldes teiste seinamaterjalidega. Peamiseks eeliseks on materjali hea soojapidavus, näiteks EcoTerm Plus plokkide soojapidavus on ligi kaks korda parem kui puidul ja on vaid kaks-kolm korda halvem kui soojustusmaterjalidel, nagu mineraalvill või EPS. Hoolimata materjali kergusest on AEROCi plokid sama survetugevusega kui teisedki turul saadaolevad kergplokid.

Passiivmajade ehitamisel tuleb AEROCist seinu soojustada oluliselt õhema soojustuskihiga kui teiste kivist seinamaterjalide korral, sest kandval AEROCi kiviseinal on endal hea soojaisolatsioonivõime.

raha

Kaupluse kliendikaardiga võib ka laenu saada Heli Lehtsaar Tarbijaveebi www.minuraha.ee toimetaja

isaks pankadele pakuvad krediitkaarte ka mitmed kauplusteketid, kes on klientidele krediidi ehk laenu andmise võimaluse sidunud oma kliendikaardiga. See võib tunduda mugav, aga pead arvestama lisakuludega, mis laenu kasutamisega üldjuhul kaasnevad.

Enne kui hakkad taotlema mõne poe kliendikaarti, millega sulle ka krediiti pakutakse, pea meeles, et kaarti kasutades võtad sa igapäevaostudeks (olgu siis toit, rõivad või kodutehnika) tegelikult laenu. See aga toob kaasa täiendavaid kulusid, sest kasutatud raha eest tuleb üldjuhul intressi maksta ning emotsionaalsemad ostjad võivad kergesti laenutsüklisse sattuda. Ka pead arvestama, et kui kaardiga on võimalik näiteks poe kassast sularaha

L

välja võtta, maksad selle eest teenustasu. Kuna üldjuhul pakutakse kliendikaarte ka ilma krediidivõimaluseta, tasuks hoolega mõelda, kas sa üldse laenu vajaksid.

Kui siiski poe kliendikaart-krediitkaardi kasuks otsustad, loe enne lepingu allkirjastamist hoolega kaardi kasutamise tingimused läbi. Pane tähele, et kaardi nimes ei pruugi sõna „krediitkaart” üldse sisalduda, kuid sisuliselt on siiski tegemist krediitkaardiga. Lisaks tasub teada, et üldjuhul ei ole kauplus, kelle kliendikaardiga krediidivõimalus kaasneb, ise krediidi pakkuja.

Selleks on tavaliselt kas mõni pank või muu krediidiandja ning seetõttu peaksid uurima, kellega täpselt sa krediidilepingu sõlmid. Tarbijaveebist www.minuraha.ee saad lähemalt lugeda, mida tähele panna enne laenulepingu sõlmimist: http://www.minuraha.ee/enne_ laenu Ühtlasi on hea teada, et krediitkaardi pakkuja peab sulle andma tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, mis on kõikides eraisiku-

SOOJUSPUMBAD ÕHK-VESI TULNUD SELLEKS ET JÄÄDA - töö välistemperatuuril kuni -25°C - küttevee pealevoolutemperatuur kuni +60°C - patenteeritud koaksiaalsoojusvaheti (mitte plaatsoojusvaheti) - COP sõltuvalt mudelist kuni 4,50 - elektriühendus sõltuvalt mudelist 230V või 400V - lisa-elektriküttekeha 3–6 kW või 9 kW külmema ilma puhuks 36 eri mudelit, sealhulgas: - sisseehitatud tarbeveeboileriga mudelid - sisseehitatud õlikatlaga mudelid - sisseehitatud gaasi-kondensaatkatlaga mudelid

PLASTOR AS Hoiu 7, 76401 Laagri, Harjumaa, tel 679 6756, plastor@plastor.ee, www.plastor.ee

8 September 2012

Juurdeühendatavad lisamoodulid: - kahe kütteahela juhtkomplekt - olemasoleva küttekatla toetuskomplekt - reguleerkomplekt elektrikütte radiaatorite ahela (kuni 15 tk) juhtimiseks soojuspumba abil - reguleerkomplekt ruumiõhu suviseks jahutamiseks - basseinivee soojendamise komplekt

Garantii 5 aastat

tele laenu väljastavates ettevõtetes ühesugune. See lihtsustab sul erinevate pakkumiste võrdlemist. Teabelehel märgitakse ära sulle pakutava laenu suurus, intressimäär aastas, krediidi kulukuse määr, muud lisanduvad tasud, viivised ja teised võlgnevusega seotud tasud, lepingu kestvus jne.

: TO FO

SXC

.HU

HEA TEADA Mida tasub uurida kaupluse kliendikaarti taotledes, millel on ka krediidivõimalus?

• Kas kaardil on väljastamistasu, kuu- või aastatasu? Erinevate kaupluste tingimused on erinevad – mõnes võib olla kehtestatud kuutasu, mõnes mitte.

• Kas sulle kasutada antava krediidilimiidi suuruse saad lepingut sõlmides ise valida või on see juba lepingus ette kindlaks määratud? Krediidilimiit on summa, mille ulatuses saad kaarti kasutada.

• Kui suur on aastane intressimäär ja kuidas seda arvutatakse? Kas kaarti kasutades hakatakse intressi arvestama kohe ostu sooritades või kehtib teatud päevade jooksul intressivaba periood? Praegu pakutavate erinevate kaupluste krediitkaartide seas leidub mõlemaid variante.

• Millal pead kasutatud raha tagasi maksma – kas kuupäeva saad lepingut sõlmides ise valida või on kaardi väljastaja selle kindlaks määranud?

• Kas pead kokku lepitud maksepäeval kogu kasutatud summa korraga tagasi maksma või saad seda teha regulaarsete osamaksetena? Praegu pakutavate erinevate kaupluste krediitkaartide puhul on kasutusel mõlemad variandid.

• Kui tegemist on regulaarsete osamaksetega ehk püsimaksega kaardiga, tähendab see, et kasutatud raha tagasimaksmiseks on kindel kuupäev ning sa võid maksed jaotada pikema perioodi peale. Üldjuhul saad lepingut sõlmides valida, kui suure osa kasutatud summast igakuiselt tagasi maksad.

Tasuks valida enda võimalustele vastav võimalikult suur summa, sest mida kiiremini kannad pangale laenatud raha tagasi, seda vähem pead intressi maksma. Üldjuhul on võimalik ka kogu kasutatud summa maksepäeval tagasi maksta, nii ei pea sa intressi üldse tasuma.

• Mis juhtub, kui sul ei ole maksepäeval kontol piisavalt raha, et kasutatud summa tagastada või kokkulepitud püsimakse teha? Kas hakatakse arvestama viivisintressi, pead maksma trahvi või kaasneb muid kulusid?

• Kas sa saad ise oma kaardiga seotud kontole raha juurde kanda, et kaardil olevat summat suurendada? Kui jah, siis kas sellele osale, mille ise juurde maksid, makstakse ka intressi?

• Kas kaardiga on võimalik pangaautomaadist või kaupluse kassast sularaha välja võtta? Kui see on võimalik, siis arvesta sellega, et pead maksma raha välja võtmise eest teenustasu. Reeglina on see teatud protsent väljavõetavast summast, millele võib lisanduda ka fikseeritud tasu. Uuri selle kohta hinnakirjast järele.

vaba aeg

Elu parima reisi võib korraldada ise kõige odavamalt lennufirma ja öömaja leiab internetist või kohapealt kerge vaevaga.

Kaugreisideks kuluvast rahast peaaegu poole moodustab lennukipiletite maksumus. Uudiseid lennukipiletite sooduspakkumiste kohta avaldavad veebiportaalid Trip ja Seljakotirändur, sooduspakkumisi võib leida Reisieksperdi, Estraveli ja lennufirmade kodulehekülgedelt.

Teet Roosaar teet.roosaar@parnupostimees.ee

seseisvalt reisida armastavate inimeste jaoks on parimaks reisibürooks Google.

Arvutiajastul pole enam mõtet iga teenust reisibüroost tellida või pakse reisiraamatuid kaasas tassida. „Nõukogudeaegse elukogemusega inimene saab igal pool hakkama,” julgustas töökaaslane, enne kui seljakoti võtsin ja üksinda Indiasse läksin.

Need olid kuldsed sõnad. Omapäi reisimiseks pole oluline mitte perfektne võõrkeelte oskus, vaid organiseerimisvõime ja suutlikkus endale kindlaks jääda. Enamasti on reisija elu nii mugavaks tehtud, et te ei pea mitte otsima, vaid kümnetest pakkumistest valiku tegema.

Minu seljakotiga reisimise kõige eredamateks hetkedeks on olnud päikesetõus Indias Varanasi kaldapealsel, Xiani moslemite kvartal Hiinas ajaloolise Siiditee alguses ning Kambodža Pärnuks nimetatava Sihanoukville’i turg. Reisibüroode hinnakirju lugedes oleksid need jäänud kättesaamatuks. Õnneks taipasin kiiresti, et lennukipileteid müüb

I

Reisi raamatute abil www.petroneprint.ee

FOTOD: SXC.HU

Aastaid tagasi arutasime naisega, kas tasub oma autoga Itaaliasse minna. Tookord ulatus tema jaoks turvaline keskkond Poola-Leedu piirini, hiljem oleme omapäi isegi Hiinas Shaolini kloostris käinud.

SOOVITUS Lennukipileteid ostes jälgige, et erinevate lendude vahe oleks vähemalt paar tundi. See on eriti oluline, kui sõidate erinevate lennufirmadega.

Suurim kulutus on lennupiletid Internetist leiab odavate lennupiletite otsingumootoreid (ITA Software, Skyscanner, eBookers, Ticketsworld, eestikeelne Sky24 jpt), kuid alati ei pruugi kõik otsingumootorid kõiki lennufirmasid näidata. Võrrelge ühe ja sama lennukompanii hindu erinevatelt lennuväljadelt, katsetage väljumist ühelt ja naasmist teisele lennuväljale ning vältige vahendajaid.

Tallinn on maailma jaoks kolgas. Uurige sooduspakkumisi Riiast, Helsingist ja Stockholmist, üritage lennufirmade pakkumisi Ryanairi Saksamaa ja Londoni lendudega kombineerida. Finnairi kauglennud on eestlaste jaoks küll kõige mugavamad, aga sageli on odavam näiteks Turkish Airlines’iga Riiast või Helsingist Istanbuli kaudu laia maailma sõita.

Internetist lennukipiletite ostmiseks ja maandumisjärgse öömaja broneerimiseks on vaja krediitkaarti, mida väljastavad kõik Eesti suuremad pangad. Eelistage tavalist Visa Classic’ut, kallimate krediitkaartidega kaasnev reisikindlustus tasub end ära alles siis, kui aastas mitmeid kauglende teete.

Lennukipileteid ostes jälgige, et erinevate lendude vahe oleks vähemalt paar tundi.

See on eriti oluline, kui sõidate erinevate lennufirmadega. Lennud kipuvad hilinema ja üks lennufirma ei vastuta, kui te järgmisele lennule hiljaks jääte.

Mõistlik on kohe pärast lennukipiletite ostmist sõlmida reisitõrke-, pagasi- ja tervisekindlustus. Enne lepingu sõlmimist tasub kõik tingimused ja välistused hoolega läbi lugeda ning erinevate kindlustusfirmade pakkumisi võrrelda. Ärge eeldage midagi, müügijuttu uskuma jäädes võite hiljem pettuda.

Lennu- või reisifirma pankroti vastu kindlustus enamasti ei kaitse, eraldi tuleks

küsida kindlustuskaitse kehtivust streigi ja lennuplaani muutumise korral. Looduskatastroof võib, aga ei pruugi olla kindlustusega kaetud, tuumakatastroof, riigipööre ja rahvarahutused on aga kindlasti välistused.

Looduskatastroofi kaitse võib olla piiratud mingi summaga ja kindlustusfirma võib nõuda, et Eesti ametivõimud on loodusõnnetuse katastroofiks kuulutanud.

Hilisemate tõlgendusvõimaluste vastu kaitsmiseks võiksite kindlustusfirmale saata elektronkirja üksikasjalike küsimustega, kas ja millistel tingimustel on mingi juhtum kindlustatud. Siis ei teki hiljem vaidlusi, kus te ei suuda lepingu müüja suulisi lubadusi tõendada.

Umbusk kindlustusseltside vastu ei tohiks siiski viia selleni, et jätate end kindlustamata. Eriti kurjalt võib see kätte maksta reisil haigestudes.

Reisikava aitab hakkama saada Soodsate lennukipiletite ostmise ja reisi vahele võib jääda kuid, mõnikord isegi üle poole aasta. Olen seda aega kasutanud võimalikult üksikasjaliku reisikava koostamiseks. Sellest pole õnnestunud küll kunagi täpselt kinni pidada, aga hea, kui kõik reisiks vajaliku võimalikult varakult välja uurite.

Iseseisvalt reisijate portaalis Seljakotirändur on avaldatud eri riikide, piirkondade ja linnade turismiportaalid, lennuki-, rongija bussipiletite ostmise võimalused, olulisemad lennujaamad ja sealt linna viivad transpordivahendid, iga riigi kohta kirjutatud eestikeelsed reisiraamatud ja -blogid jpm. Internetifoorumist Trip.ee leiab teiste eestlaste kogemusi, veelgi rohkem on neid ingliskeelses Tripadvisor’is. Öömajad võiks veebist varem valmis vaadata, aga mitte ära broneerida. Internetis ei ole kunagi kõiki soodsaid ööbimisvõimalusi, ent kasulik on teada vähemalt piirkonda, kus teised seljakotireisijad peatuvad.

Kõige parema hinna ja kvaliteedi suhtega >> lk 10

September 2012

9

vaba aeg on hostelid, mille otsingumootoreid on vähemalt kümmekond. Üritage Google’i abiga leida konkreetse riigi ja linna hosteli- või hotelliportaale, neis on valik suurem.

Enne Hiina sõitmist lugesin ühe reisibüroo reklaami: meie otsingumootor leiab kõige odavama öömaja. Kontrollisin ja kui neid uskuma oleksin jäänud, oleks mulle Xianis 60eurone hotell kaela määritud.

Selle asemel toksisin ma Google’isse „hostel in Xian” ja avasin portaali Hostelworld lehe, mida esimesena pärast reklaame pakuti.

Klõps kaardile näitas, et enamik neist asub vanalinnas, hostelite juures on isegi juhtnöörid, kuidas nendeni rongi- ja lennujaamast jõuda.

Hinnataseme ja kättesaadavuse saab teada, kui konkreetseid kuupäevi kontrollida. Teiste reisijate hinnangud leiate, kui trükite portaali Tripadvisor hotelli või hosteli nime.

Kui aega on vähe, olen internetist leitavast tasuta reisijuhist Wikitravel paar soodsamat hostelit välja vaadanud. Trükitud reisijuhid on võrdlemisi kallid ja enamasti on seal ära märgitud öömajad raamatu ilmumise ajaks juba hindu tõstnud.

Mõnikord tahetakse viisa väljastamiseks hotelli kinnitust, mille kliendist huvitatud

ööbimiskoht teile saadab. Kuii võimalik, üritagee hakkama saada da öömaja eest sisssemakset tegegemata.

Viisa väljastatamise võimalustest test annab ülevaate aate umi välisministeeriumi kodulehekülg.

Detaile võite otsida tsida näiteks Estravelii veebiküljelt. Kas neilt eilt ka viisa osta, sõltub õltub vahendustasu suurusest.

Olen Hiina viisade hankimiseks kasutanud GoTraveli teenust, mis oli odavam am kui Pärnu–Tallinn–Pärnu –Pärnu bussipiletid ja viisa iisa hankimise ajakulu. u. India viisa saamiseks neli aastat tagasi saatsin tsin passi tähitud postiga India Hel-

Lugeda või reisida?

Erinevaid reisijuhte soetades tekib mingil hetkel küsimus, kas sama raha eest oleks mõttekam raamatuid osta või reisida, reisijate piibliks nimetatud Lonely Planet’il on nii eeliseid kui puudusi.

Eesti raamatupoodides on kõige rohkem esindatud eestikeelne Dorling Kindersley „Silmaringi” ja Berlitz’i reisijuhtide sari. Mõlemast on reisil suhteliselt vähe abi, ent riigiga tutvumiseks need muidugi kõlbavad. Üritasin 44,66 eurot maksvast „Silmaringi” Indiast leida juhtnööre näiteks Goa Palolemi randa reisimiseks. Kuigi raamatus on palju pilte ja illustratsioone, leidub seal Palolemi kohta vaid neli üldist lauset ja Goa randade asukohakaart. Berlitz’i 149 eurot maksev India teejuht on veel hullem: Palolemi kohta on kolm kirjeldavat lauset ja üldine Goa randade ülevaade.

Selle asemel, et raha ja aega kulutada, tasub Google’i otsingumootorisse sisestada „Wikitravel Palolem” ja te saate tunduvalt praktilisemaid juhtnööre. Ostes 18–25 euro eest raamatukauplustest, Estravelist või veebist (http://www. lonelyplanet.com) ingliskeelse Lonely Planet’i, saate teele kaasa transpordisoovitusi, kaarte, hindu jpm praktilist infot sisaldava abimehe.

Lonelyy t’it Planet’it on nime-tatud ate „reisijate ks”, piibliks”, ee on sest see kaasass enamiljakotiränkel seljakotiränel. Osa reisiduritel. ritiseerib raajaid kritiseerib matuss trükitud info st ja massiturismi täpsust del käimist, soovitaradadel arja Rough Guides, des sarja Bradt’i’i või mõnda teist reisijuhti.i.

Mõni Lonely Planet’i väljaanne hkem, mõni vähem õnneson rohkem, d. Kui tunnete, et veebist kogutud tunud. rjalist jääb väheseks, muretsege see. Mina materjalist tasin end algul usinalt „piiblitega”, ent leidvarustasin s, et võrgus on info värskem ja kaarte leisin siis, dub ka kasutatud Lonely Planet’ites, mida näiteks Trip.ee kaudu teistelt reisijatelt osta saab.

singi saatkonda, nüüd on nende viisakeskus Tallinnas.

Paljud riigid on viisa väljastamiseks loonud e-viisa teenuse või annavad viisa piirilt. Enamasti on need lühiajaliste viisade saamiseks, kui tahate pikemalt peatuda, tuleb saatkonnaga suhelda.

Liiga palju ei maksa karta Enne tundmatutesse riikidesse reisimist tasuks terviseameti koduleheküljelt vaadata vaktsineerimissoovitusi riikide kaupa ja lasta end lähimas vaktsineerimiskabinetis vaktsineerida. Enne Indiasse minekut vaktsineerisin end A-hepatiidi, kõhutüüfuse ja Jaapani entsefaliidi vastu.

Keerulisem on lugu malaariatablettide võtmisega, mis on üsna kallid ja kõrvalnähtudega. Malaariaoht sõltub aastaajast, piirkonnast ja reisimisviisist. Üldisema ülevaate riskidest saab terviseameti koduleheküljelt, detailsemaid kirjutisi avaldavad maailma tervishoiuorganisatsioon (WHO) ja erinevad ingliskeelsed reisijate foorumid (näiteks Travelfish). Ükski inimene ei oska soovitada, milline haigus just teid võib tabada. Lähtuda võiks tervest mõistusest, pesta käsi ja süüa toitu, mis teie silme all tulelt läbi on käinud.

vaba aeg

KASULIKUD VEEBIAADRESSID

Esimesel omapäi reisimisel Indias kartsin karts rohkem ja vaatasin hoolega, millised käe käed toitu puudutavad. Hiinas, Vietnamis ja KamKam bodžas olin tänavatoitu süües juba julgem, julgem sest seda proovimata oleksin paljust ilma jääjä nud.

Nüüd, kui Eestis on kasutusel euro, tasub teele kaasa võtta ainult natuke korraliku väljanägemisega 20euroseid ning deebet- ja krediitkaardid. Eesti pankade valuutavahetustasud on röövellikud, pole mingit mõtet siit kohalikku valuutat või dollareid kohaliku valuuta vastu vahetamiseks osta. Kui saate, muretsege Eestist ainult 30–40 dollari väärtuses ühedollarilisi, need kuluvad alati ära.

Raha ja pangakaarte olen hoidnud üle õla riiete alla käivas reisirahakotis, mille Helsingi lennujaamast ostsin. Teine, rihma alla käiv vöökott päeva-paari rahaga on rohkem petteks, mis kõrvalistele isikutele kohe silma jääb.

Kahekesi reisides võiks ühe inimese kätte

Seljakotirändur (www.seljakotirandur.com) – iseseisvaks reisimiseks nõu andev eestikeelne veebiportaal, kuhu on koondatud üle 11 000 reisimisega seotud lingi.

Wikitravel (http://wikitravel.org) – ingliskeelne tasuta reisijuht.

Trip.ee (www.trip.ee) – eestikeelne reisijate foorum.

Tripadvisor (www.tripadvisor.com) – ingliskeelne reisijate foorum, mille tugevamaks küljeks on teiste reisijate öömajade hinnangud.

Lonely Planet’i foorum (http://www.lonelyplanet.com/thorntree/index.jspa) – paljudele, mõnikord ka väga spetsiifilistele küsimustele vastuseid andev ingliskeelne reisijate foorum.

Eesti välisministeerium (http://www.vm.ee/?q=reisi-ja-konsulaarinfo) – välisministeeriumi reisi- ja konsulaarinfo ning erinevate riikide reisiinfo.

Terviseamet (http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/reisimine-ja-tervis. html) – nakkusohud välisriikides ja vaktsineerimissoovitused riikide kaupa.

Vaktsiin.ee (http://www.vaktsiin.ee/reisijale) – reisimeditsiini- ja vaktsineerimiskabinettide asukohad.

Ilmake.ee (http://ilmake.www.ee) – seitsme päeva ilmaennustus maailma eri paikades.

Localtimes (http://localtimes.info) – kellaaeg maailma erinevates paikades.

Bloomberg (http://www.bloomberg.com/markets/currencies) – erinevad valuutakursid.

CouchSurfing (http://www.couchsurfing.org/) ja Hospitality Club (http://eesti. hospitalityclub.org) – tasuta võõrastes kodudes ööbimise võrgustikud.

I hate taxis (http://www.ihatetaxis.com) ja To and from the airport (http://www. toandfromtheairport.com) – maailma erinevatest lennujaamadest linna pääsemise võimalused.

Hitchwiki (http://hitchwiki.org) – ülemaailmne hääletajate portaal.

Allikas: „Osuti”

jätta suurema summa ja teise kätte igapäevaraha ning pangakaardid omavahel ära jagada.

Teine, kes ei maksa, jälgib rahaga toimetajat. Ühelt tuttavalt on Peterburis rahakott varastatud isegi küljetaskust, mis poolpikkadel pükstel põlvest allapoole jääb. Olge tähelepanelik, kui keegi teid tõukab või sigaretiga riivab, ja pöörake tähelepanu mitte tõukajale, vaid rahakotile. Rahakoti hotellitoas või pükste tagataskus hoidmisest ei hakkaks siinkohal rääkimagi.

Teenindajad on millegi müümiseks Lõpuks on see hetk käes. Astute unesegasena lennukist välja, piirivalvur kontrollib viisat ja kõikvõimalikke deklaratsioone. Enne lennujaama ukse taga passivate taksojuhtide ette ilmumist tasuks hankida natuke kohalikku raha ja teha veel kord rahulikult selgeks, kuhu te tahate minna.

Lennujaamast linna pääsemise võimalused on avaldatud näiteks portaalis www. toandfromtheairport.com. Paljudest lennujaamadest sõidab linna metroo või linnaliinibuss. Mõnikord on bussipeatused küll halvasti tähistatud, aga kui olete eeltööd teinud, teate, kuhu minna. Kui ei tea, küsige teistelt reisijatelt, teenindajad on enamasti millegi müümiseks, mitte erapooletu info jagamiseks.

Indias on lennujaamades ettemakstava takso süsteem. Maksate leti taga fikseeritud summa ja saate tšeki, mis tuleb kohale jõudes taksojuhile anda. Ta üritab küll varem tšekki enda kätte saada ja teid suvalises kohas maha sokutada, aga jääge endale kindlaks ja andke tšekk alles siis, kui olete veendunud, et ta tõi teid õigesse kohta.

Osa öömajasid pakub lennujaamadesse vastutulemise teenust. Kui otsustate taksosabast sõiduki võtta, jalutage pakkumisi kuulates järjekorra lõppu (hind tavaliselt langeb) ja jääge kindlaks öömajale, kuhu sõita kavatsesite. >> lk 12

– kõik silmale vajalik ühes tabletis Üks PRO-Visio tablett sisaldab inimorganismile üheks päevaks vajaliku koguse luteiini, zeaksantiini, mustikaekstarkti, E-vitamiini ja seleeni.

Luteiin on üks tähtsamaid silmade kaitset mõjutavaid aineid, mis aitab vältida silma võrkkesta kahjustust.

Luteiin ja zeaksantiin loovad silma võrkkestale loomuliku kaitse tugeva valguse ja päikesekiirte eest, ltreerides kahjulikku sinist valgust ja takistades selle jõudmist silma võrkkestani. Ühtlasi aitavad luteiin ja zeaksantiin ära hoida erinevate silmahaiguste, nagu näiteks silmakae, tekkimist ja soodustavad isegi silmakahjustuse pidurdumist. Mida suurem on luteiini sisaldus kollatähnis, seda väiksem on vanusest tingitud kollatähni taandareng.

Inimorganismi päevane luteiini vajadus on ligikaudu 6 mg. Kuna inimorganism ei ole ise võimeline luteiini tootma, siis peame me seda saama toiduga või toidulisandeid kasutades.

Mustikates sisalduvad antotsüaanid soodustavad rodopsiini (nägemispigment) teket ning aitavad seega kaasa pimedas nägemise parandamisele. Antotsüaanid tugevdavad väikeste veresoonte seinu ning parandavad silma vereringet, mõjutades positiivselt ka diabeedihaige veresooni. Mustikates antotsüaanid mõjuvad soodsalt ka sõidukite ja mehhanismide juhtidele ning pilootidele, et parandada nägemist ja silmade kohanemist pimedas.

E-vitamiin ja seleen on antioksüdandid. E-vitamiin aitab parandada vereringet. Seleen on ülimalt tähtis koostisosaa nendel ensüümidel, mis takistavad rakumembraani kahjustumist.

KASUTUSSOOVITUSED: silmade ealiste muutuste ja kollatähni taandarengust tingitud vaeguste korral ennetamiseks ja aeglustamiseks pinges ja väsinud silmade puhul, (näiteks arvuti- ja TV-ekraani kiirgusest, eredast valgusest ja pika-ajalisest lugemisest või silmadega töötamisest väsinud silmadele) sõidukite ja mehhanismide juhtidele, et parandada nägemist ja silmade kohanemist pimedas

Üks tablett sisaldab Kogus Luteiin 6,0 mg Zeaksantiin 0,7 mg Mustikaekstarkt 20,0 mg E-vitamiin 30,0 mg Seleen 50,0 μg

September 2012

11

vaba aeg

SOOVITUS Päris iga sendi pärast ei tasu arengumaades muidugi kakelda. Kusagil saate ikka pügada, see on reisimise paratamatus. Tavaliselt on aga kaotus liiga väike, et seda pikalt taga nutta.

Viiking Spaa Hotelli SÜGISESED HINNAÜLLATUSED

KULDNE SÜGIS (3 päeva, 2 ööd) 31.08-31.10 Hind alates 95 €/inimene Paketti kuulub: z majutus kaheses toas (2 ööd) z 2 hommikusööki z 2 õhtusööki z hommikumantlid toas z hoolitsustest valikuliselt 3 protseduuri: - kiire üliniisutav näohooldus 30 min või „Viinamarja värskus“ 40 min (jalgade mähis kerge massaažiga), saab valida 1 kord - šampanja ja roosiõie kätehoolitsus (ei sisalda maniküüri) - šampanja ja roosiõie jalahoolitsus (ei sisalda pediküüri) - maasikane kätehoolitsus (ei sisalda maniküüri) - vannihooldus „Lavendli lõõgastus“ vannitrühvliga - vannihooldus „Apelsini kirkus“ vannitrühvliga - massaažitool - massaažisaapad - soolakamber - infrapunasaun z saunakeskuse ja jõusaali kasutamine lahtiolekuaegadel Check in 14.00 Check out 12.00 Pakume ravipaketti, kuhu kuulub majutus, 3 söögikorda ja raviprotseduurid: z Klassikaline taastusravipakett (alates 5 päevast) septembris ja oktoobris hinnaga alates 41 €/inimene/ööpäev (norm hind 51 €/inimene/ööpäev) Pakett kehtib vabade kohtade olemasolul.

Nende ja paljude teiste pakkumistega tutvu meie koduleheküljel www.viiking.ee Sinu südame SPAA

12 September 2012

Enne öömaja väljavalimist on mõistlik veenduda, et lubatud soe vesi, konditsioneer ja traadita internetiühendus on ikka olemas, ning natuke hinna üle kaubelda. Hinnapiiriks võiks arengumaades võtta kümme dollarit ühese toa eest. Samas ei tasu hinna üle tingimisega liiga hoogu minna, sest väga odav öömaja on tavaliselt ka üsna jube. Öömaja asukohast sõltub palju, sageli on targem paar dollarit toa eest rohkem maksta, kui see transpordile kulutada.

Korralikult välja puhanuna on õige aeg uurida, kus asuvad läheduses head söögikohad, turismibürood, metroopeatused, bussijaamad jms. Ignoreerige tegelasi, kes üritavad kogu teie puhkuse ühtse paketina ära organiseerida, ostke ainult see ekskursioon või pilet, mida hetkel vaja on.

Väike pügamine teeb targemaks Kohalikke vaatamisväärsusi leiab turismiportaalidest, veebipõhisest reisijuhist Wikitravel ja paljudest trükitud reisijuhtidest, millest tuntuim on „reisijate piibliks” kutsutav Lonely Planet. Kuna Eestis maksavad erinevate riikide Lonely Planet’id 18–25 eurot, eelistatakse osta arengumaadest piraatkoopiaid. Enne piraatkoopia ostmist võtke see pakendist lahti ja vaadake, kas kaardid on selgelt kopeeritud.

Korralik kaart on ühest kohast teise reisides hädavajalik, ilma selleta võivad rikša-, moto- ja taksojuhid teid jumal teab kuhu sõidutada. Kui Lonely Planet’it ei raatsi osta, printige kodus Google Maps’ist kaardid välja.

Olen eelistanud vanu Lonely Planet’eid, kus info on küll veidi vananenud, kuid kaardid mugavalt sees.

VISA VÕI MASTERCARD?

Lisainfo aadressil info@viiking.ee või telefonil +372 449 0500 Lisainfo info@viiking.ee või või (hotelli vastuvõtt) tel +372 449449 0505 (müük) +372 0505 (müük) või 449 Spaa 0500 Hotell (vastuvõtt) Viiking, Spaa Hotell Viiking Sadama 15, 80012 Pärnu Sadama 15, 80012 Pärnu

Eesti pangad väljastavad nii Visa kui MacterCardi deebet- ja krediitkaarte.

Kumba valida?

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask soovitab rahakoti vahele muretseda rohkem kui ühe kaardiorganisatsiooni logoga kaarte, sest täpseid „maakaarte”, kus on levinud üks või teine kaart, ei ole. „Üldjuhul kehtib reegel, et kui Teie reisi sihtkohas on olemas MasterCard ja VISA deebetkaarte aktsepteerivad sularahaautomaadid, siis saab sealsetes poodides ka deebetkaardiga ostude eest tasuda,” ütles Siilivask.

Maailma eri paikades asuvate Visa sularahaautomaatide asukohti võib otsida veebiaadressil http://www.visa.com/atmlocator/index.jsp#(page:home), MasterCardi sularahaautomaatide asukohti aadressil http://www.mastercard.us/ cardholder-services/atm-locator.html.

Allikas: „Osuti”

vaba aeg

Punktist A punkti B viib kõige odavamalt ühistransport. Abikaasa oli meeldivalt üllatunud, et olin kodus välja uurinud linnaliinibussi numbri, mis Hiinas Xianist terrakotasõdurite väljakaevamiskoha juurde viis. Linnades on kõige paremaks liikumisvõimaluseks metroo, linnade vahel lennuk, rong või magamisbuss.

Riigiti võib ühistranspordikorraldus olla väga erinev. Vältige taksosid (erandiks Hiina, kus need on fikseeritud hindadega ja väga odavad) ning eelistage mopeedi- ja motorikšajuhte, kui selles linnas metrood või linnabusse pole.

Rikšajuhtidega tuleb hind enne teeleasumist kokku leppida. Uurige seda Lonely

Planet’ist või Wikitravelist, küsige öömajast ja teistelt reisijatelt. Sõidukijuht taipab kohe, kui te õiget hinda ei tea ja nöörib halastamatult.

Päris iga sendi pärast ei tasu arengumaades muidugi kakelda. Kusagil saate ikka pügada, see on reisimise paratamatus. Tavaliselt on aga kaotus liiga väike, et seda pikalt taga nutta.

Austage kohalikke tavasid, aga ärge olge liiga sinisilmne. Jumal armastas minu 10ruupialisi Indias Varanasi templis samapalju kui 5euroseid, mida ühelt Euroopa naiselt iga suguvõsa liikme õnnistamiseks küsiti. Kui Hiinas Shaolini templis mungale liiga väike rahatäht annetuseks ei sobinud, jätsin annetamata.

Erinevate religioonide usupühad leiate veebiportaalist Seljakotirändur. Seal on ka maailma suurimad festivalid, mis sageli on usuga seotud. Pühakodadesse sisenedes tuleks võtta müts peast, riietuda õlgu ja põlvi katvalt ning mõnikord jalanõud ukse taha jätta.

Kui suhtute teiste tõekspidamistesse lugupidavalt, pööratakse teie eksimustele viisakalt tähelepanu. Minu suurimaks veaks on olnud eest lahti nööbitud särgiga Hurghada tänavatel kõndimine. Vabandasin noorukite ees, kes selle pärast tüli norisid.

Teenusepakkujate agressiivsusele vaatamata on inimesed võõrsil enamasti lahked ja abivalmid ega jäta teid hätta ka siis, kui omavahel ainult käte ja jalgade abil oskate suhelda. Rohkem pealehakkamist, kui te ei taha, et elu kaunimaks reisiks jääb klassiekskursiooniga Läti külastamine.

PASS, PAPP, PILETID Reisivarustus peab olema kerge ja kergesti leitav. Enamasti maksavad asjad võõrsil vähem kui Eestis ja te ei pea raha kulutamiseks palju vaeva nägema. Kes on korra kogenud käsipagasiga reisimise eeliseid ja raske seljakotiga öömaja otsinud, üritab võimalikult vähem kaasas tassida. Igaühe soovid ja vajadused on erinevad, seetõttu olgu järgnev pigem meeldetuletuseks.

1. Pass koos valguskoopiatega esi- ja viisalehest.

2. Sularaha ja pangakaardid, arvestades nii väikestes kupüürides maksmise võimalust kui erinevaid kaardisüsteeme.

3. Elektrooniliste lennupiletite väljatrükid.

4. Riiete alla käiv rahakott, pükste sisse õmmeldud lisataskud.

5. Hügieenitarbeid valides arvesta seda, et lennuki käsipagasis ei või üle 100 milliliitrises pakendis vedelikke vedada.

6. Peavalurohtu, palavikualandajat, kõhukinnistit, desinfitseerijat jms sisaldav väike reisiapteek.

7. WCpaberi rull, kuivad ja märjad taskurätikud.

8. Sissekantud jalanõud, natuke pesu ja sokke, fliis, vihmakeep ja muu võimalikult kerge, mugav ja minimaalne riietus. Talveriided võivad olla vanad ja odavad, et neist pärast maandumist vabaneda.

9. Väike taskulamp?

10. Väike sülearvuti koos laadija ja ID-kaardi lugejaga?

11. Fotoaparaat?

12. Kõrvaklapid ja pleier muusika või loengutega pikkadeks rongi- ja bussisõitudeks?

13. Lonely Planet või muu reisijuht, mõni pehmete kaantega juturaamat, mida pole kahju maha jätta?

Kaasa ei tasu võtta midagi, milleta hakkama saab. Riided ei pea olema uued, seljakott võiks olla selline, mis India busside pagasiruumis vastu peab.

Allikas: veebiportaal Seljakotirändur

GASTRONAUTIKA Stockholmi kruiis

al.

37 € koht B4 kajutis

Toidupakett

al.

61 €

2 õhtusööki + 1 hommikusöök ( sääst 10 € ) Sel sügisel sõidavad Tallinki ja Silja Line’i kruiisilaevad maitseelamuste laineharjal. Sind ootavad külaliskokkade hõrgutavad erimenüüd ning esinduslik joogivalik. Meie laevadelt leiad nii nõudliku gurmee, eilse ja tänase Vene klassika, toekate roogadega grilli kui ka peresõbraliku Rootsi laua.

Telli toidukorrad juba enne maitseelamuste rohket kruiisi, sest nii säästad raha.

Info ja broneerimine 17 808 (85 senti kõne + operaatori tasu) või www.tallink.ee

tehnika Mati Roosalu on 2002. aastal Itaalias reisil olles pildistanud kõike, mis ette juhtus. Tema soovitus on: ära piirdu sellega, et pildistad vaid reisikaaslasi kauni hoone või paeluva maastiku taustal.

Tee võimalikult palju selliseid pilte, kus on esiplaanil kohalikud ja nende tööd-tegemised.

FOTOD: MATI ROOSALU

mikusööki väike jalutuskäik linnas või rannas. Usu, see, mida näed varasel hommikutunnil, on hoopis teine maailm kui reisijuhi serveeritu.

Keskendu põhilisele!

Pildistada või mitte pildistada?

Pildistada või mitte pildistada? Seda hamletlikku küsimust pole digiajastul mõtet püstitada. Loomulikult võib, peab ja saab digikaameraga pildistada igal ajal ja iga ilmaga.

Mati Roosalu Maksifoto OÜ juhataja

aasaegsed digikaamerad on iga päev kaasas kandmiseks soodsad, kvaliteetsed ja piisavalt kompaktsed. Uusimad neist võimaldavad pildistamist ka viletsates valgustingimustes, et teha meeleolukaid öiseid linna- ja maastikuvõtteid.

Pildistamine ei ole kulukas hobi, sest vahet pole, kas pildistad mõnikümmend või mõnituhat kaadrit, kui sa neid fotopaberile välja ei trüki, ei pea sa oma mälestuste talletamise eest midagi maksma.

K

Kingad ja kaamera Kaugele maale reisi planeerides ei tohiks ei kingade ega ka kaamera ostmist viimasele minutile jätta. Mõlemad vajavad harjumist ja sissekandmist. Osta kaamera varakult, loe hoolikalt läbi kasutusjuhis, proovi ja harjuta

14 September 2012

”

Ära piina oma sõpru tuhandete piltide arvutist vaatama sundimisega. Osta oma parimate reisipiltide jaoks korralik album, kuhu saab pilte sisse kleepida ja pildiallkirju lisada.

erinevate olukordade ning motiivide pildistamist. Kui võimalik, siis osale mõnel koolitusel või tee väike reis kodukandis, et kaamerat erinevates olukordades proovida.

Kerge ja võimekas

Enne päästikunupule vajutamist mõtle, mida tahad oma pildiga teistele öelda. Motiivi valikul keskendu alati põhilisele, vajadusel kasuta zuumimist või veelgi parem – jalgu – ja mine objektile lähedale. Jälgi, et põhimotiiv oleks pildil piisavalt suur, põnevalt valgustatud ning asetseks kas siis pildi keskel või kuldlõike tulipunktis.

Püüa pildistada nii, et kaadrisse ei jääks segavaid detaile. Digikaameraga pildistades kontrolli kindlasti tulemust ekraanilt ning ebaõnnestumise korral muuda võttekohta või vaatenurka ja pildista kas või kümneid kordi uuesti.

Suhtle kohalikega!

Kohalikke pildistades ole viisakas ja sotsiaalne. Vahet pole, kas pildistad neid, kes sind kui liikuvat rahakotti jahivad, või siis oma igapäevaste toimetustega ametis olevaid inimesi. Küsi pildistamiseks alati luba. Kui sa kohalikku keelt ei oska, siis aitab kehakeel.

Näita tulemust kaameraekraanil, kiida, meelita ja kui poseerimise eest raha küsitakse, siis ära ole kitsi, aga ära ka väga heldeks mine, sest võib juhtuda, et kõiki, kes sulle seejärel poseerida soovivad, sa jäädvustada ei jõuakski.

Reisikaamera peaks olema kerge, aga samas ka küllaltki võimekas. Vahet pole, on selleks kompakt- või peegelkaamera, tähtsaim parameeter on objektiivi ulatus.

Kitsastel tänavatel miljööpilte tehes vajad sa lainurka, kaugemal asuvate objektide pildistamisel on aga abiks pikk fookuskaugus.

Seega, vali reisikaameraks vähemalt 7–10kordse zuumobjektiiviga kompaktkaamera või osta peegelkaamerale kerge zuumobjektiiv. Ära unusta kaasa võtta piisavalt mälukaarte, sest pole ime, kui klõpsutad võõral maal tuhandeid kaadreid. Küll kodus sorteerid ja kustutad!

Ära fotosid unusta!

Ära koonerda klõpsudega!

Ära piina teisi oma piltidega!

Reisil olles pildista kõike, mis sulle ette juhtub. Ära piirdu sellega, et pildistad vaid reisikaaslasi kauni hoone või paeluva maastiku taustal. Tee võimalikult palju selliseid pilte, kus on esiplaanil kohalikud ja nende töödtegemised. Pildista detaile, lilli, loomi ja alati nii lähedalt, kui vähegi võimalik. Ära jää õhtul hotellituppa konutama või veelgi hullem, kaasavõetud joogipauna tühjendama, vaid mine parem öist linna ja ööelukaid pildistama. Kui tahad saada huvitavaid pilte, siis uuri, millal tõuseb päike, ning tee enne hom-

Ära piina oma sõpru tuhandete piltide arvutist vaatama sundimisega. Osta oma parimate reisipiltide jaoks korralik album, kuhu saab pilte sisse kleepida ja pildiallkirju lisada.

Mõttetu on pilte toppida mitusada pilti mahutavasse kiletaskutega säästualbumisse, sest nagunii ei viitsi keegi korraga enam kui sadat pilti vaadata. Kui oskad, võid teha DVDle lühikese 5–10minutilise slaidiprogrammi, mida on mõnus talveõhtul sõprade seltsis teleriekraanilt vaadata.

Head reisi ja põnevaid reisipilte!

Reisilt naastes ära jäta oma pilte hooletusse. Kopeeri need kohe oma arvuti kõvakettale, sorteeri ja kustuta mittevajalikud ning tee parimatest kindlasti turvakoopia. Ära looda liialt kaasaegsele tehnikale, keskmine arvuti kõvaketta eluiga on üksnes 10 aastat ning CD või DVD kettadki ei säili kauem kui paarkümmend aastat, kui sedagi.

Seega, kui sa ei kasuta mõnd garanteeritud pilveteenust, on parim turvakoopia tavaline värvifoto, mis säilib albumis enam kui 100 aastat.

tehnika

REKLAAM

Bioenergia kui tee tulevikku Aastasadu on tarbitud soojusenergia tootmiseks taastuvat energiat. Ajapikku on bioenergia kasutus ebamugavuse pärast jäänud tahaplaanile. Kasutusele on võetud mitmeid taastumatuid loodusvarasid, mis on olnud kasutajale mugav. Suured muutused on toimunud just viimasel kümnendil, kus maailmas pööratakse järjest rohkem tähelepanu taastuvatele energiakandjatele. Taastumatute maavarade massiline kasutamine on viinud asjad nii kaugele, et püütakse leida keskkonnale ja tarbija rahakotile võimalikult väikest kahju tekitavat energia tootmise viisi. Põhilised taastuvad loodusvarad, mida soojusenergeetikas kasutatakse, on puit ja erinevad biokütused.

Nüüdseks on soojusenergia tootmine taastuvatest kütustest muutnud mugavamaks ja - mis peamine - ei erine suuremalt gaasi- ega õliküttest.

Katelde pakkumise ja paigaldamise juures lähtutakse kliendi vajadustest-soovidest, kliendile pakutakse optimaalne paigaldus ning katelseadme asukoht. Kõikide katelde juurde kuulub tehniline lahendus, mis koostatakse kliendi hoone või planeeritava katlamaja eripära arvesse võttes. Klientidele pakume tehnilise lahenduse kütuse vastuvõtust ja hoiustamisest kuni tuha ärastamiseni.

Tänu meie pakutavatele innovatiivsetele lahendustele ja täiuslikule juhtimissüsteemile tagame kliendile võimaluse tegelda oma igapäevategevusega ja säästa energiamajanduses kümneid ja sadu tuhandeid eurosid.

Vaata ka www. gilles.ee, www.swenergia.ee

Hakkepuidu- ja puitgraanulküte Juba pikemat aega on soojusenergia- ja kütusemüügiga tegelnud SW Energia OÜ püüdnud leida endale hakkepuidul töötavat, kõrge kasuteguriga ja täisautomaatset katelseadet, mis vastaks tänapäeva kõrgetele nõudmistele. Mitme aasta pikkune otsimine andis tulemuse 2011. aastal Austrias, kui sõlmiti leping biokütuste katlaid tootva ettevõttega Gilles. Nüüdseks on SW Energia OÜ paigaldanud biokütustel töötavaid (hakkepuit, puidugraanul) katlaid juba kümneid. Üks suurem hakkepuidul töötav katlamaja on valmimas Pärnumaal Paikusel, kuhu paigaldatakse 1,2 MW Gillese katel. Mõned väiksemad katlamajad on valmimas Kehtna vallas, Lokuta külas. Keskkonnainvesteerigute Keskuse toel valmiv katlamaja sai endale 150 kW biokütusel töötava katla Gilles HPK-RA. Gilles tähistas sellel aastal 20 aasta juubelit, mis näitab, et bioenergiat kasutavaid katlaid on arendatud ja toodetud pikka aega. Gillese katelde lai võimsuste valik, mis algab 12,5 kW ja lõppeb 1,2 MW juures, annab tarbijale päris suure valikuvõimaluse, katlad sobivad nii koju kui suurtööstustesse. Kõikide katelde puhul on võimalus valida kütuseks puidugraanul või hakkepuit. Hakkepuidul töötav katel võib kütusena kasutada ka puitgraanuleid.

Katlaid saab kütta halupuudegagi, kusjuures puudub vajadus katla automaatika oluliseks muutuseks. Muudatused saab teha puutetundlikul ekraanil mõne nupuleva-

olukorras, reguleerides õhu pealevoolu. Katelde kõrge kvaliteedi määrab materjalivalik - kõrgekvaliteetne teras.

Katlaseinu katab tulekinlda villa kiht, mis tagab ideaalse soojapidavuse ja väikesed soojuskaod. Rõhku on pandud tuleohutusele. Suur tulekindlus on saavutatud spetsiaalselt väljatöötatud kütuse etteandesüsteemiga. Kütus eraldatakse punkrist ja põlemiskambrist n-ö sulgsöötjaga, mis pöörlemisel doseerib õige kütuse koguse, samas tagades tuletõkke etteandeteo ja põlemiskambri vahel.

REKLAAMLUGU

GILLESE KATELSEADMED GILLESE KATELSEADMED - uus tase WÀLVDXWRPDDWVHWH SHOOHWL MD KDNNHNDWHOGH NDVXWDPLVHO

jutusega. Hakkepuidu- ja puidugraanulkatelde suureks eeliseks võime lugeda nende kõrget automatiseerituse taset, mis on lahendatud puutetundliku juhtpaneeli, distantsjuhtimise, suitsutorude automaatse puhastamise ning tuha juhtimisega tuhakonteinerisse. Oluline on katelde kasutegur eri töötsüklitel. Gillese katelde kasutegur jääb üle 90% igal töörežiimil, mis näitab, et katlas suudetakse kütusest saadav energia suuremalt osalt ära kasutada. Suure kasuteguri saavutamiseks kasutatakse katla juhtimise juures hapniku- ja temperatuuriandurit, mis tagab põlemiskambris stabiilse kütusepõlemise igas

NDVXWDPLVHNV QLL NRGXPDMDSLGDPLVHV

NXL WÒÒVWXVHWWHYÑWHWHV

tehnika

Iga pildistamishuviline teab loodusfotograafe, kes on valmis tundide kaupa vaatlustornis või rabas passima, et mõni metsloom või -lind talle omases keskkonnas pildile saada.

Gert Kiiler gert.kiiler@ajaleht.ee

egelikult saab samasugust jahti pidada ka linnaloomadele ja ehkki tehnika ei pea sel juhul olema sama võimas ning ka oskuste osas võib mööndusi teha, pole linnaloomajaht sugugi lihtne tegevus ja põgus jalutuskäik fotoaparaadiga.

Muidugi oleneb taolise fotoretke raskus sellestki, millist tulemust pildistaja taga ajab.

Usun aga, et kel vähegi asja vastu huvi, sel jääb alati pärast fotojahti kripeldama, et kõige parem pilt jäi ikkagi saamata.

Kassi-inimesena olen keskendunud linnas just neile neljajalgsetele kodustatud kiskjatele. Ja ehkki põnevaid pilte vahvatest kiisudest olen teha saanud ka imeilusas kodulinnas, pidasin ma tõelise kassijahi maha Kreeka ühel tuntumal turismisaarel Santorinil.

Nädala jooksul pühendasin päevast vähemalt 3–4 tundi kassidele, kusjuures kogu see aeg ei kulunud vaid pildistamisele, vaid ka loomade ning võttepaikade tundmaõppimisele.

Järgnevalt jagan kogemusi, mis fotojahi käigus enda jaoks avastasin ja tagasiteel laevas selgeks mõtlesin. Kindlasti ühtivad mingid põhitõed tõdedega, mida jagatakse (mets-) loomade pildistamisel, aga kuna ise olen harrastaja, siis on ka järgnev mõeldud eelkõige minusugusele – säriaegadest ja fookuskaugustest siin juttu ei tule.

Jutt on küll kokku pandud Santorini näite najal, kindlasti saab samu kogemusi kasutada kenasti ka meie kodustes tingimustes.

T

Kartlikud ja julged Kõigepealt mõni sõna pildistatavate objektide ehk kasside kohta. Nagu inimesi, leidub ju ka neid mitut tüüpi ja vaid väheseid on mugav pildistada.

Esimene tüüp on „kartlik kass”. Nagu sa pildistamiseks vajalikule kaugusele lähed, nii ta hirmunult jooksu paneb. Sellist isendit on väga raske pildile saada. Tulemuse saamiseks peab pikalt luurama ja siis kiire olema, et oma kahe-kolme klõpsu võimalus ära kasutada.

Mitte sugugi lihtsam pole pildistada teist tüüpi ehk „liiga julget kassi”.

See on eelmisele risti vastupidine isend: kui sa tema pildistamiseks maha kükitad, nii ta kohe sinu suunas jooksma pistab. Kui jõuad siiski ühe kiire klõpsaka teha, on tihti tulemuseks suures plaanis kassipõsk.

See kass ei karda absoluutselt inimest ja

16 September 2012

Kassijaht nõuab kannatlikkust. Õppetunnid Santorinilt Kellukesega kass teeb tutvust turiste ootava eesliga. Oli suur kunst tabada moment, mil ükski turist kompositsiooni segama ei satuks.

FOTOD: GERT KIILER

loodab, et sa teda pildistamise asemel hoopis silitad. Võid ta küll kaenlasse võtta ja viia kümmekond meetrit eemale – sinna kuhu ta kompositsiooniliselt hästi sobiks – kuid pildistamise hetkeks on ta nagu magnetiga sinu juures tagasi. Sellisel juhul oleks väga vaja abimeest, kes kassi õigesse kohta paika paneks ja teda seal kaabiks, päästes sellega pildistajale nii olulised paar-kolm sekundit.

Modellid on parimad Ka kolmas versioon pole pildistajale kuigi suur õnnistus, nimetame teda siis „tuimaks kassiks”. Jah, temaga pole muret, et ta kuhugi

minema jookseb või sülle hüppab, paraku on häda see, et ta ei teegi midagi.

Kus iganes ta siis ka ei leba, ega ta naljalt ei viitsi ennast liigutada. Võid oodata kümneid minuteid, kuid ta ei liiguta vurrugi, ringutamisest rääkimata. Sellist kassi peab mõnikord suunama – kas siis helidega või füüsiliselt, liikudes talle lähedale. Alles siis saad ta püsti ja heal juhul ka tegutsema. Loodan, et loomakaitsjad sellist teguviisi pahaks ei pane.

Kui sa oled tema läheduses valinud välja sobilikud dekoratsioonid, siis tuleb teda lihtsalt õiges suunas ergutada. Olles võtteks valmis ja aimates ette, kuhu ta läheb, võid saada just parimad kaadrid, kas siis ta hüppamisest,

tehnika

Seda kassi olin oma pool tundi piiranud ja pildistanud eri nurkadest tema magamist.

Lõpuks passisin 15 minutit ühe koha peal, näpp päästikul, eeldades, et kohe-kohe ta ringutab. Ta tegigi seda täpselt siis, kui mulle telefonikõne tuli. Ühe käega sai samaaegselt pilt ikkagi tehtud.

Selle pildi sain oma eelmisel Santorini reisil, kui ma spetsiaalselt kasse ei otsinud. Esimene kolmest kaadrist, mille jõudsin pildistada, enne kui kass lahkus. Lihtsalt vedas.

küüru tõmbamisest või muust aktiivsest tegevusest.

Aga muidugi on olemas ka üks haruldane liik kasse, neid võiks nimetada „modell-kassideks”.

Modell-kass tegutseb ise ja teeb seda mõõdukal tempol. Ta uurib ümbrust, liigub siia-sinna, pakkudes sulle erinevaid taustu. Ta peab sind küll silmas ja aeg-ajalt vaatab ka kaadrisse, kuid üldiselt toimetab omasoodu. Selline on fotograafi unistustekass.

Eeltöö tuleb kasuks Kuid modelli leidmisega on tehtud vaid osa suurest tööst. Hea kassifoto õnnestumisel mängivad olulist rolli ka teadmised – nii loomade endi käitumise kohta, kui ka kassijahiks valitud piirkonna kohta. Küllap sama kehtib ka metsloomafotojahi puhul.

Teades, kuidas kassid tavaelus käituvad, oskad ka ette arvata, mida nad järgmiseks teevad. Pilgust ja kehahoiakust saab välja lugeda, kuhu ta järgmiseks hüppab, ja siis oled sa hea kaadri saamiseks valmis. Siin on kassipidajatest piltnikud muidugi eelisseisus.

Näiteks teab iga kassiomanik, et neil loomadel on kombeks kaunis tihti haigutada ja haigutav kass on efektne. Seega – kui sa oled kassi juba mõnda aega passinud ja ta pole selle jooksul haigutanud, siis on varsti loomalt seda liigutust oodata.

Ka on kassisõbral teada, et kui loom oma lamamispoosi vahetab, siis käivad sinna juurde enamasti ka küürutamine ja enda venitamine, mis taas on efektne.

Samas võib oma tarkusega ka alt minna.

Nii ootasin ühe peesitava kassi puhul üle veerand tunni ja selle jooksul ei teinud ta mitte ühtegi liigutust, ehkki pidevalt oli tunne, et nüüd see peab juhtuma, ja näpp oli kaamera käivitusnupul valmis. Et väljas oli 30 kraadi sooja, polnud see ootamine kuigi lihtne. Ja just siis, kui mulle tuli oluline telefonikõne kodust, hakkas loom nihelema. Õnneks oli aparaat tulistamisvalmis timmitud ja nii sain soovitud pildi ühe käega ära klõpsida, teisega telefoni kõrva ääres hoides. Ühe enda lemmikute hulka kuuluva haigutamispildi sain hea juhuse tõttu eelmisel reisil kätte kohe esimese võttega ja seda tavalise seebikaga. Mõnikord veab.

Mitte vähetähtis pole ka territooriumi tundmine. Parimad kassipildid sain alles oma teisel-kolmandal jahipäeval. Selleks ajaks oli peas juba valminud „kataloog” kohalikest kassidest ja sellest, kust ja millal neid leida võib. Et aga kassid on tihtipeale ka omapead kõndijad, siis ei pruugi mõnel päeval neid üldse „kodus” olla.

Mitmepäevase luure põhjal oskad juba ka aimata, kuidas konkreetne kass käitub, ning tead, millisel kellaajal millisesse paika kõige parem valgus paistab. Nii pole iga kord vaja enam tausta otsida, vaid lähed kohale konkreetse plaaniga.

Kuum lõunamaine kliima paneb ka kassil ila tilkuma.

UKSESALONG

DĞdžŝŶ ĂůƟĐ Km Sõpruse 145, Tallinn, tel 650 6116 Lao 12-5, Pärnu, tel 443 1518 E-R 9-18 L 9-15

www.mexin.ee

Valguses ja varjus Üks suuremaid vaenlasi lõunamaisel kassijahil on muidugi valgus või siis õigemini selle puudumine. Kuna päevasel ajal on seal tohutult palav, siis ei viitsi reeglina ükski kass end liigutada. Neid nagu >> lk 18

September 2012

17

tehnika polekski. Ja kui sa pika otsimise järel mõne leiadki, siis lebab ta oimetult kõige varjulisemas paigas. Elavnema hakkavad nad alles siis, kui õhtu kätte jõuab ja päike end loojuma seab. Aga ka siis eelistavad elukad liikuda kõige varjulisemates kohtades. Katsu siis seal keskpärase tehnikaga korralikku pilti saada, samas kui päikesevalguses saaks teha sini-roosa-kollasel taustal lausa ideaalseid postkaardipilte.

Hämardudes ilmuvad aga hiirekuningad oma peidukohtadest välja nagu zombid Michael Jacksoni „Thrilleri” videos – ei oleks osa-

nud eales arvata, et neid nii palju on. See neetud valgusepuudus!

End tuleb täielikult mobiliseerida sellele lühikesele hetkele, mil palavus on järgi andnud, kuid valgus pole veel kadunud. Teadupärast toimub see protsess lõunamaades palju kiiremini kui meil.

„Kitty-kitty-kitty” Kui nüüd arvata, et kõike eelnevat arvestades on ideaalne kassipilt peaaegu käes, siis ollakse eksiteel.

Sellel pelglikul kassil tuli sadu meetreid mööda kitsaid tänavaid järel käia, et lõpuks aia vahelt üks pilt saada.

Kassipoeg, keda pidin pildistama aia vahelt, sest ta ei kavatsenudki sealt välja tulla.

Uudishimu pani aga teda sealpoolgi trikke tegema.

tehnika Just siis, kui sa oled mõnda kassi paarkümmend minutit jälitanud-meelitanud, teinud ka mõned proovivõtted ning lõpuks leidnud ideaalse võttekoha ja kasski on võõristusest üle saanud, ilmub järsku ei tea kust välja kassipildistaja vaenlane number üks: aktiivne turist. Nood võivad liikuda ka grupiti ja on tavaliselt varustatud tavalise seebikarbifotokaga.

Samal ajal kui sina oled loomast viiekümne meetri kaugusel valmis päästikule vajutama, astub too tegelane aktiivse kittykitty-kitty’tamise saatel sinu ja modelli vahele, peletades vaese looma hoovihämarusse.

Aktiivne kititaja aga tatsab järgmise huviväärsuse poole.

Ses mõttes on vist metsikus looduses toimetavatel piltnikel lihtsam – üksikus rabas ei tolgenda turiste.

Oletame aga, et oled kõik eeltöö kenasti ära teinud ja ka turisti käest pääsenud ning saanud enda arvates suurepärase kassifoto. Kas siis ongi kõik ja hing rahul? Otse loomulikult mitte, sest süües kasvab isu. Isegi siis, kui sul on vahvaid pilte erinevatest kassidest paarkümmend, ei kustu tõelisel pildistamiskirega inimesel fotojanu. Siis hakkad juba tahtma, et üheaegselt oleks pildil juba mitu looma. Ja kui nad seal juba on, siis võiks nad võtta huvitavaid poose, üksteist taga ajada või mängida ...

Ja muidugi võiks ka taust olla juba perfektne.

Mida parem võte välja tuleb, seda enamat veel ihaldad. Aga lõpuks jääb ikka sisse tunne, et see kõige parem pilt jäi tegemata.

Miks mulle meeldivad kassid?

Hotelliomaniku kass, kes ühel öösel läbi avatud akna tuppa tuli ja mu padjale magama keris. Üllatus oli öösel suur. Pildi nimi: kellel janu, sellel jalad.

Nii palju kui ma oma elu mäletan, on meil alati peres olnud mõni kass. Vahest isegi mitu. Ma ei kujutakski elu teistmoodi ette.

Proovides sõnastada seda, mis mind kassides võlub, siis pole see sugugi lihtne ettevõtmine. Nad on lihtsalt sellised ... lahedad. Aga kui ikkagi defineerimisega edasi pingutada, siis meeldib mulle kindlasti kasside iseseisvus. Tahan, tulen – tahan, lähen. Aga kui ma ükskord jälle tulen, siis võtke mind vastu ja ümmardage. Kasse ei ole võimalik käskida ja ei peagi.

Samuti on nad oma iseteadvuses rahulikud ja väärikad. Kui mänguhetked kõrvale jätta, siis ei tee nad midagi ülearust.

Nad oskavad elust mõnu tunda ja miskipärast ma usun, et nad ise arvavad, et hoopis nemad peavad inimesi.

Tean, et järgneva ütlemisega pahandan ma koeraomanikke, aga ütlemata ka ei saa jätta — kasside suurim pluss on minu jaoks see, et nad ei käitu nagu koerad.

Oma isepäisuses võivad nad mõnikord ka närvidele käima hakata ja tõsiselt vihastama panna, aga siis ühel hetkel pärast rahunemist avastad, et sellepärast sa neid ju armastadki.

Gert Kiiler

Soovid osta või müüa kasutatud rasketehnikat?

Vaata maalima suurimat rasketehnika portaali www.mascus.ee !

Selle kellukesega kassi sabas käisin ühel õhtul ligi tund aega.

Oli väga uudishimulik ega peljanud absoluutselt pildistamist.

Küll oli aga valgust sellel kellaajal juba napilt.

KASVUHOONED

SÜGISESED SOODUSTUSED! Mitu kassi on pildil ikka uhkem kui üks kass.

September 2012

19

ELMO RIIGI VALGUSMAALING

tehnika

Säilitamist väärivatest piltidest tuleb teha koopiaid Karl-Eduard Salumäe karl.salumae@ajaleht.ee

aar aastat tagasi üritas hobifotograaf Janika Brauer ühel hommikul oma lauaarvutit käivitada. Tulutult. Kõvaketas oli töölepingu üles öelnud ning sinna talletatud informatsiooni kõige kaduva teed viinud. See tähendas, et kaotsi oli läinud ka arvutisse salvestatud fotovaramu. Üks osa piltidest oli täiendavalt CD-plaatidele kirjutatud, umbes 5000 fotot olid aga igaveseks kättesaamatuks muutunud.

P

20 September 2012

Ühele ainsale kõvakettale salvestatud fotod võivad kergesti kaotsi minna.

Võimalusi piltidest koopiate tegemiseks on mitu.

„Nende seas oli mitmeid väga ilusaid pilte,” meenutab Janika Brauer kurbusega. Ta võttis kogemusest õppust ning praeguseks on tema arvuti kõrvale kerkinud kuus kõrget virna CD-plaate. Kõige paremad fotod on olemas ka paberile trükituna.

Digitaalselt ja paberil Hariliku arvutikasutaja jaoks on arvutis olevatest pildifailidest koopiate tegemiseks kolm peamist võimalust: fotode salvestamine mõnele teisele kõvakettale, piltide kirjutamine CD/DVD-plaatidele või kopeerimine mälupulgale ning fotode paberile trükkida laskmine. Nii Janika Brauer kui ka osaühingu Mati foto juhataja Mati Sereda leiavad, et koopiate olemasolu säilitada soovitavatest piltidest on hädavajalik. Samuti, et kõige

paremad fotod võiksid olemas olla nii digitaalsel kujul kui ka paberil. „Digitaalne foto on enda jaoks, paberil pilt teistele näitamiseks,” võtab Mati Sereda kokku ning lisab, et tema peres talletatakse enda tarbeks tehtud pilte kahel moel – kui ta ise on piltide hoidmiseks kasutusele võtnud eraldi kõvaketta, siis abikaasa tegeleb fotoalbumite koostamisega.

Miski pole igavene Mõistagi ei kesta mitte miski igavesti, kuid fotodest tehtud koopiate oodatav eluiga võib olenevalt koopia vormist siiski kordades erineda. Näiteks aktiivselt kasutust leidvate mälupulkade kestvusajaks peetakse paarikolme aastat ning pidevalt töös olevate kõvaketaste harilikuks elueaks viit aastat.

tehnika CD-plaatide elueaks arvati varasemalt olevat teatud juhtudel isegi sada aastat, kuid viimastel aastatel tehtud uuringud leiavad, et see ei pea kaugeltki paika. Näiteks 2008 viis Prantsuse teadlane Jacques Perdereau läbi uuringu, mille kohaselt on CD-plaadi harilik eluiga 10 aastat.

Kvaliteetselt paberile trükitud fotode eluiga peetakse tunduvalt pikemaks: professionaalsete fotoprinteritega tehtud piltide säilivusajaks loetakse olenevalt kasutatavast paberist 50–150 aastat. Kiirlabori prindiga tehtud pildid säilivad teaduslike uurimuste kohaselt umbes 30 aastat, kehva kvaliteediga ja odavalt trükitud paberpildid võivad aga tuhmuda juba mõne aastaga.

FOTODE VÄLJATRÜKK ON KALLIS Suure hulga fotode seast paberkujul albumisse minevaid pilte välja valides tuleb silmas pidada, et fotode trükkimine maksab raha. Paberfoto tükihind oleneb mitmest tegurist, nagu näiteks tellitavate fotode arvust ja suurusest või sellest, kui kiiresti pilte kätte saada soovitakse. Näiteks paarikümne 10×15 mõõdus pildi trükkida laskmise puhul on tükihind tavaliselt umbes 18 eurosenti.

MÄLUPULGALE MAHUB PALJU PILTE Pildifailide digitaalse kopeerimise osas otsuse tegemisel on kahtlemata oluline, kui palju üks või teine andmekandja fotosid suudab mahutada. CD-plaadile mahub infot 700 megabaiti, DVD-plaadile oluliselt rohkem – vahemikus 4,7–17,08 gigabaiti ehk maksimaalselt pea 25 korda nii palju kui CD. Veelgi suurem on tänapäeval aga mälupulkade mahutavus: levinud on näiteks 32-gigabaidise mahuga pulgad, kuid soovi korral võib osta ka näiteks 256 GB mahuga mälupulga.

Eelnev tähendab, et näiteks 6,5 megabaidise suurusega fotosid mahub CD-le 107, DVD-le 740–2690, 32 GB mälupulgale aga 5041.

POLE VAHET, MIS SU AUTO NUMBER ON. KASKOKINDLUSTUSE NUMBER ON

Tutvu kindlustustingimustega www.rsa.ee, vajadusel pea nõu RSA kindlustusnõustajaga. /MRHPYWXYWERHNE SR 'SHER *SVWMOVMRK % 7 )IWXM ½PMEEP QMW OYYPYF VELZYWZELIPMWWI 67% OMRHPYWXYWKVYTTM

WWW.RSA.EE

test

LED-valgustus teeb tuleviku Valgustitemüüja ennustab, et koos hõõglampidega visatakse ajaloo prügikasti ka halogeen- ning säästulambid ja tulevik kuulub LED-valgustusele.

Tiit Reinberg tiit.reinberg@ajaleht.ee

lektripirnide ostmine pole enam kaugeltki nii lihtne kui aastakümneid tagasi. Siis tuli lihtsalt otsustada, kas haarata riiulit 40W, 60W või 100W hõõglamp.

Nüüd seisavad lisaks hõõglampidele kauplustes ka halogeen-, säästu- ja LEDlambid.

133 aastat tagasi Thomas Alva Edisoni leiutatud hõõglampidel ei tohiks enam pikka iga olla, sest Euroopa Liidus on nende tootmine alates septembrist keelatud, kuid laovarudega võib edasi kaubelda.

Kas hõõglambid üldse kaovad, on tegelikult omaette küsimus, sest nutikad eestlased on juba avastanud, et kui neid tööstuspirnide

E

nime all edasi müüa, siis euroseaduse hammas peale ei hakka. Seda, kas tööstuspirn keeratakse aga tehase või magamistoa lakke, ei uuri keegi.

Valgustite e-kaubamaja Light24.ee konsultant Aarne Sulev nimetab hõõglampide keelustamist Eestis mõttetuseks, kuid Euroopa Liidu lõunamaades nagu Hispaania ja Itaalia on see õige samm.

Sulev selgitas, et kui hispaanlase köögi laes ripub hõõglamp, mille energiast 90 protsenti läheb sooja tootmiseks ja samal ajal jahutab konditsioneer toa temperatuuri, siis on tegemist ilmselge raiskamisega.

Eestis või Soomes tähendab pime aeg enamasti ka külma ja tuba tuleb nagunii samal ajal kütta. Seega ei lähe soe raisku, aga tekib küsimus, kas toa saab ka odavamalt kui elektriga soojaks.

Kui keelustamiseks juba läks, siis oleks võinud Sulevi arvates lisaks hõõglampidele ühe korraga ka halogeenvalgustid keelustada, sest sisuliselt on needki hõõglambid, millele on üksnes lisatud gaase.

Kõige julmemad sõnad ütleb Sulev aga

KÕIGE KALLIM ON TEGELIKULT KÕIGE ODAVAM Osuti võttis oma testi neli kodutarbimises kasutatavat lampi: LED-, säästu-, halogeen- ja hõõglambi.

Kuigi energiatarve erineb neil üle kümne korra, siis valgust annavad need enamvähem ühepalju.

Kui kõik neli lampi korraga põlema panna, siis suurt vahet nende valgusel ei

ole, üksnes hõõg- ja halogeenlambi valgus on natukene kollakam. Need kaks lampi lähevad ka kuumaks, teised mitte.

Säästulamp erineb teistest selle poolest, et hakkab valgust andma väikese viivitusega.

Mida pikem on lambi eluiga ja vähem energiat tarbib, seda kõrgem on ostu-

hind.

Kõige pikema elueaga on LED-lamp, mis tootja kinnitusel töötab 25 000 tundi ehk ühtejärge ligemale kolm aastat.

Oma testis arvutasimegi, et kui lamp peab põlema 25 000 tundi, siis kui palju lamp selle ajaga elektrit tarbib ja mitu korda tuleb selle aja jooksul soklisse uus

nn pirn keerata.

Osuti arvutus näitab, et kuigi LED-lamp on hõõglambist 20 korda kallim, siis tuleb lõppkokkuvõttes LED siiski tunduvalt odavam. Kui hoida ühte tuba ligemale kolm aastat elektriga valge, siis kulub hõõglambiga selle tarvis üle saja euro eest rohkem elektrit kui LEDiga.

LED-LAMP

SÄÄSTULAMP

HALOGEENLAMP

HÕÕGLAMP

Võimsus: 3W Hind: 12.92 Energiamärgistus: A Eluiga: kuni 25 000 tundi.

Kui arvestada elektri maksumuseks 0,117 eurot kWh, siis kulutab see valgusti 25 000 tunniga elektrienergiat 8,7 euro eest. Kui sellele liita lambi maksumus, on kogukulu 21,6 eurot.

Võimsus: 8W Hind: 4.21 + jäätmekäitlustasu 0.19 Energiamärgistus: A Eluiga: kuni 10 000 tundi 25 000 töötunni tarvis on vaja osta kolm lampi, mis teeb nende maksumuseks 13,2 eurot. 25 000 tunniga kulutab see säästulamp 23,4 euro eest energiat. Kulud kokku on 36,6 eurot.

Võimsus: 28W Hind: 1.67 Energiamärgistus: D Eluiga: kuni 3000 tundi 25 000 töötunni tarvis on vaja osta üheksa lampi, mis teeb nende maksumuseks 15,03 eurot. 25 000 tunniga kulutab see halogeenlamp 81,9 euro eest energiat.

Kulud kokku on 96,93 eurot.

Võimsus: 40 W Hind: 0.60 eurot.

Energiamärgistus: E Eluiga: kuni 1000 tundi.

25 000 töötunni tarvis on vaja osta 25 lampi, mis teeb nende maksumuseks 15 eurot. 25 000 tunniga kulutab see hõõglamp 117 euro eest energiat. Kulud kokku on 132 eurot.

22 September 2012

test

u helgeks

TÄNAVALGUSTUS MUUTUB SÄÄSTLIKUMAKS Järvamaa Koigi valla Sõrandu küla tänavavalgustus võib olla küll Eesti üks väiksemaid, aga sellest hoolimata näitab see teistele omavalitsustele teed, sest valgust annavad seal üksnes säästlikud LED-lambid.

Koigi vallavanem Kristjan Kõljalg ütles, et esialgne plaan nägi ette muuta tänavavalgustus säästlikumaks Koigis, ent kui selgus, et kõige kiiremini on vaja lambid korda saada Sõrandu külas, otsustasid nad seal katsetada.

Neli valgustit läks koos paigaldusega maksma 1623 eurot ja nüüd võib Sõrandu rahvas olla uhke, et neil on kui mitte terve riigi, siis vähemalt Järvamaa kõige keskkonnasõbralikum tänavavalgustus.

Türi vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Urmas Kupp ütles, et neil on projekt tänavavalgustuse üleviimiseks LED-valgustusele valmis kirjutatud ja ootab võimalust

nende tööde jaoks abiraha taotleda.

Kuigi kokkuhoid elektrikulult oleks suur, ei pruugi see investeering Kupu hinnangul ära tasuda, sest LED-valgustid on veel kallid. „Et oleksime õigeks ajaks valmis, olemegi varakult tegutsema asunud, sest asjaajamine võtab kaua aega,” sõnas ta.

Tänavu kulub Türil tänavavalgustuse elektriarvete tasumiseks 60 800 eurot. Kui suvekuudeks ja öösiti tänavavalgustust välja ei lülitataks, võiks kulu ulatuda isegi 100 000 euroni.

Kupp peab LED-valgustuse plussiks sedagi, et valguse tugevust saab reguleerida. „Õhtul ja hommikul oleks valgustus tugevam ja öösel, kui inimesed ei liigu, hämaram,” selgitas ta.

Kupp usub, et praegune tänavavalgustus vahetatakse kindlasti LED-valgustite vastu välja, küsimus on üksnes ajas.

SEITSE LINNA SAAB UUE TÄNAVAVALGUSTUSE

säästulampide kohta: „See on suhteliselt väärastunud lahendus ja pikka iga sel pole.”

Säästulambi üks suuremaid miinuseid on Sulevi selgitusel tõsiasi, et see ei kannata sagedast sisse- ja väljalülitamist. Säästulamp ei hakka kohe ka täisvõimsusega tööle, vaid vajab soojenemisaega.

Kõige rumalam koht, kuhu säästupirn panna, on WC, kus tuli ei põle kunagi pikalt, kuid klõpsimist on palju.

Säästupirn tasub Sulevi arvutuste kohaselt ära üksnes siis, kui see väga pikalt põleb. Näiteks õuevalgusti, mis annab valgust õhtust hommikuni.

Sulev on veendunud, et valgustite tulevik kuulub LED-lampidele, mis on praegu oma konkurentidest tunduvalt kallimad, kuid tarbivad näiteks hõõglambist kümme korda

Osuti võttis oma testi neli kodutarbimises kasutatavat lampi: hõõg-, halogeen-. säästu- ja LED-lambi. Kui energiatarve erineb neil üle kümne korra, siis valgust annavad need enam-vähem ühepalju.

FOTOD: DMITRI KOTJUH / „JÄRVA TEATAJA”

Seitse linna saavad riigi abiraha toel kahe aasta jooksul uue tänavavalgustuse, mis vähendab elektrikulu kahe kolmandiku jagu.

Septembris otsustas valitsus müüa Austria riigile saastekvoote ning suunata raha Kuressaare, Valga, Võru, Jõhvi, Haapsalu, Keila ja Paide linna valgustussüsteemi uuendusse.

Seitsme linna omaosalus töödes on kümme protsenti.

Keskkonnainvesteeringute keskuse nõukogu esimees ja keskkonnaminister Keit PentusRosimannuse hinnangul on väiksemate Eesti linnade tänavavalgustus kohati ajast ja arust, kasutusel on 50 aasta tagant pärit energiat raiskavad lahendused. „Energiatarve väheneb selle programmi tulemusel linnades keskmiselt 66 protsenti,” sõnas ta.

vähem energiat. „LED areneb väga kiiresti ja ka hind on langenud,” sõnas ta.

Sulev usub, et LED-valgustust ootab ees samasugune võidukäik, mille on läbi teinud mobiiltelefonid – 15 aastat tagasi olid needki ju üksnes rikkurite mängumaa, kuid nüüd ei kujuta enam keegi elu ilma taskutelefonita ette.

Kuigi LED-lambi hind võib nii mõnelgi ostjal rahakotti augu teha, tuleb Sulevi selgitusel arvestada sellega, et toote eluiga on hõõglambist 25 korda pikem. Seega tuleks LEDlambi hinda võrrelda 25 hõõglambi omaga ja siis ka arvestada, et see võtab kümme korda vähem elektrit.

Pentus lisas, et tänavavalgustuse arendamise programmi eesmärk on luua linnadesse tänapäeva parimaid tehnoloogilisi võimalusi kasutav kvaliteetne, nutikas ja säästlik välisvalgustuse lahendus.

Katseprogrammi käigus saab energiasäästliku tänavavalgustuse seitse keskmise suurusega Eesti linna ehk linnad, kus elanike arv jääb vahemikku 8000 kuni 15 000.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium prognoosis, et programmiga saavutatakse elektrienergia kokkuhoid ligi 5 GWh aastas, mis praegust hinda arvestades vastaks säästule umbes pool miljonit eurot aastas.

Esialgse ajakava järgi kulub järgmine aasta valgustussüsteemi projektitöödele ja ületulev aasta ehitustöödele.

Vesi LED-lampide veskile on ka järjest kallinev elekter, sest kokkuhoid järjest suureneb.

LED-lambi ostmisel soovitab Sulev tšekk kindlasti alles hoida. „Hästi palju on müügil rämpsu,” sõnab ta. „Kui lubatakse, et lamp töötab 25 000 tundi, kuid on paari nädala pärast rikkis, siis tuleb kauplusesse tagasi minna.”

Kui mõnikümmend senti maksva hõõglambi võib ka toidukauplusest osta, siis kallimad lambid soovitab Sulev soetada kas elektri-, valgusti- või ehitustarvete kauplusest, kus saab spetsialistiga nõu pidada. „Alati tasub selgitada, kuhu ja milleks valgustit vajate, ja uurida, mida spetsialist soovitab.”

reklaam

O kvaliteetne malmkatel Ferroli, O terasest akumulatsioonipaak 950 liitrit (2150 mm x 780 mm) O akupaagi soojustus 50 x 1000 x 5000, 3 rulli + O alumiiniumteip 75 mm x 45 m + traat 0,7 mm x 29 m, 3 tk O paisupaak 80 l O katla ohutusgrupp 3,0 bar, kuni 50 kW O 3-T termoklapp 60 °C, Rp 1.1/4””, Kvs 14,0 O tsirkulatsioonipump Nocchi SR3 32-40 + liitmikud + O termorelee 30-90 °C 1,5 m kapillaar O termomeeter T 100/100, 120 °C, 2 tk

24 September 2012