Ajakiri Osuti nr 1/2014

KODU

AJAKIRI TEADLIKULE TARBIJALE

NR 1 (8)

APRILL 2014

Kui liinid jäävad kaugele, võib kodu elektriga varustada tuule või päikese abil. >> lk 29–31

ÕIGUSED

SPORT

Kõigele, mida tarbija ostab, kehtib garantii. Miks me oma tarbijaõigusi aga nii vähe kasutame?

Jooksmine, jalgrattasõit, korvpall – enamik meist spordib oma tervise heaks. Kuidas tagada, et me sellega endale hoopis liiga ei tee?

>> lk 8–12

>> lk 3–7

www.bauhof.ee

juhtkiri

Meie kõigi ühine asi „M

e kõik oleme tarbijad. Me kõik väärime, et oleksime kaitstud petvate ja eksitavate reklaamide ja siltide eest; õigust olla kaitstud ebaturvaliste või kasutute ravimite ja teiste toodete eest; õigust valida konkurentsivõimeliste hindadega toodete vahel. Ent tänapäevane elu on liiga keeruline, et praegustest seadustest nende õiguste tagamiseks piisaks.

Tuhanded tavalised majapidamises kasutatavad asjad sisaldavad potentsiaalselt kahjulikke aineid. Igal aastal lisatakse meie toitu ja piserdatakse viljale uusi kemikaale. /.../ Kui koduperenaine pole toitumisekspert, matemaatik, keemik ja mehaanik, ei suuda ta korralikult ja kokkuhoidlikult maja pidada ja pere jaoks sisseoste teha.”

Need kaks lõiku sobiksid väga hästi 15. märtsil rahvusvahelise tarbijakaitsepäeva puhul peetud kõnesse. Need pärinevadki sealt. Ainult et seda kõnet ei peetud aastal 2014, vaid 1960. Väidetavasti olevatki sellest, Ameerika Ühendriikide legendaarse presidendi John F. Kennedy kõnest, alguse saanud tänapäevane tarbijakaitse, rääkimata tarbijakaitsepäevast.

Natuke naljakas, eelkõige aga kurb, et veel praegugi peame tegelema täpselt samade muredega, mis olid jutuks poolsajandi eest. Osaliselt on probleemid veelgi kasvanud, teisest otsast aga hakkavad ununema. Kahjuks mitte alati seepärast, et need on tähtsuse kaotanud, vaid me oleme nendega harjunud ja leppinud.

Eestlaste tarbimisharjumusi iseloomustabki suures osas leplikkus. Tarbijakaitseameti 2012. aastal tellitud uuringust selgus, et 44 protsenti küsitletutest ei teadnud oma tarbijaõigusi ning üle poole ei olnud viimase aasta jooksul kordagi oma tarbijaõiguste kaitseks kaupleja või teenusepakkuja poole pöördunud. Õigusi meil ometigi justkui oleks. Seadus lubab pretensiooni esitada veel kaks aastat pärast ostu sooritamist või teenuse kättesaamist, kuue kuu jooksul aga eeldatakse, et viga on tekkinud tootja süül.

Paari kuu eest ostis üks mu sõber USAs iPadi. Kohe-kohe oli välja tulemas uus mudel, ent poes kinnitati talle, et see ei jõua enne sõbra Ühendriikidest lahkumist lettidele. Siiski oli uus iPad varsti poes saadaval. Tunnistan ausalt – mina ei saa päris hästi aru, mis neil kahel põlvkonnal vahet on. Ent Apple’i fänni jaoks on oluline, et tal oleks kõige uuem pill.

Nii läks ta poodi tagasi ja nõudis tahvelarvuti ümbervahetamist, kuna müüja oli andnud valeinfot. Teenindaja ja kliendi jutuajamine oli olnud suuline, sellest polnud mingit tõendit. Lihtne olnuks keelduda. Sellegipoolest ei teinud kauplus asjast numbrit. Vanem mudel asendati pikema vaidluseta ning tasuta uue ja kallimaga. Sorry, meie viga!

Miks Eestis probleemid enamasti nii lihtsalt ei lahene? Üks võimalik vastus on, et meil pole olnud Kennedyt, kes pidanuks ajaloo pöördepunktiks saava kõne. Ent küllap oleme me ise – tarbijad ju kõik, presidendist kodutuni – selles päris palju süüdi. Kui me seisaksime oma õiguste eest kindlamalt, muutuks ka äride ja tootjate suhtumine.

Eks olukord ongi juba paranenud. Nagu ütleb selles Osutis tarbijabijakaitseameti kommunikatsioonijuht Hanna Turetski, on tarbijate te eksitamine aastatega tublisti vähenenud. Ent veel leidub kauplusi,, kes teatavad, et garantii kehtib saapale, aga mitte selle lukule.

Oma õiguste eest seismine võib olla keeruline, aeganõudev ja närvesööv. Aga kui me oma õigusi järjepidevalt kaitseme, muutub see lõpuks lihtsamaks.

Hans Väre e peatoimetaja ja

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2012

Peatoimetaja Hans Väre, e-post: hans.vare@ajaleht.ee Keeletoimetaja Gitta Lilienthal, e-post: gitta.lilienthal@ajaleht.ee Küljendaja Liina Valt, e-post: liina.valt@ajaleht.ee Reklaam: Jane Barbo, e-post: jane.barbo@ajaleht.ee Reklaampindade broneerimine: Heli Bernhardt, e-post: heli.bernhardt@ajaleht.ee telefon: 447 7077 Levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee Ajakirja Osuti toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest.

Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi Telefon 433 0040 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 32 000 Järgmine tasuta ajakiri Osuti jõuab Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellinud inimeste postkasti 31. mail 2014.

Osuti lugejamäng!

Palun kirjuta meile:

Milline lugu köitis Sind kui tarbijat aprillikuu numbris kõige enam?

Millistele küsimustele soovid edaspidi meie tarbijateemalisest ajakirjast vastuseid leida?

Kõigi vastanute vahel loosime välja Põhja- ja Baltimaade ainsa alkomeetrite tootja OÜ Rovico populaarseima*

huulikuta alkomeetri Alcoscan®2700.

Alkomeeter on kalibreeritud. Tootega saab lähemalt tutvuda www.alkomeeter.com. * Alcoscan®2700 on enim müüdud huulikuta alkomeeter Eestis.

Vastused saata hiljemalt 14. aprilliks e-postiga osuti@ajaleht.ee või postiaadressil Tartu t 8, 71020 Viljandi.

Palume lisada nime ja telefoninumbri.

Võitjaga võtame ühendust.

Rahvasportlased kipuvad korjama rumalaid vigastusi Andris Tammela andris .tammela@ajaleht.ee

T

artu Ülikooli kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi vanemarsti-õppejõu Agnes Mägi teadmist mööda tekib tervisespordiga tegelejatest rohkem vigastusi kesk- või vanemaealistel, eriti siis, kui neil on olnud sportimises paus. „Tihti on neil tõusnud kehakaal, alustatakse liiga suurte koormustega või lööb hoopis välja mõni vana vigastus,” kirjeldab Mägi. „Kui kehakaal on suurenenud, ei saa ju kohe jooksma hakata vanaviisi, see mõjub põlvedele. Teiseks joostakse palju asfaldil. Hakkab silma, et end ei valmistata ette: enne ega pärast treeningut ei tehta soojendus- ega venitusharjutusi.”

Vigastuste tüüp sõltub Mägi andmeil ka spordialadest. „Sportmängudes on ülekaalus ägedamad vigastused hüppeliigese, meniski või põlvesidemetega,” loetleb ta. „Vastupidavusaladel,

Tervisespordiüritustel osalejad ei anna endale tihti aru treeningmetoodika ja koormuste kohta, samuti pööratakse liialt vähe tähelepanu spordijalatsite valimisele ega teata, milliseid abivahendeid saab sportimisel kasutada.

vastupidi, kipuvad olema ülekaalus ülekoormusvigastused, mis puudutavad alajäsemeid, põlvevigastusi, hüppeliigest, või tekib säärevigastus.

Suusatajad kaebavad ka alaseljavigastusi.”

Eripära nõuab erilist suhtumist Inimestel esineb tihtilugu ka eripärasid, millest neil ei pruugi aimugi olla. „Võib olla ebasümmeetriat: üks jalg teisest mõni millimeeter pikem, nii et inimene ise ei teagi,” toob Mägi näite. „See võib olla põhjustatud lülisambast.

Samuti esineb lampjalgsust, inimese samm on normist veidi kõrvalekalduv.”

Seesugused vead tulevad enamasti sellest, et inimesed ei ole noorena ettevalmistavalt treeninud, ei ole lapsepõlves harjutanud tasakaalu, koordinatsiooni ega painduvust. „Näen, et täiskasvanud inimesed ei paindu tänapäeval üldse, neil võib olla väike kõrvalekalle sümmeetrias, aga see kõik on risk ülekoormusvigastuste tekkeks,” seletab taastusarst.

Ebasümmeetria või muude hädade korral tuleb erilist tähelepanu pöörata jooksujalatsitele.

Spordipoe A2K müügijuhi Jaanus Ausi kinnitusel mängivad jooksujalatsite valimisel rolli jooksja tase, eesmärgid, kehakaal ja seegi, milli-

FOTO: MARKO SAARM/SAKALA

väldime vigastusi

sel pinnasel joostakse. „Tavaharrastajatele soovitan, et nad kindlasti ei valiks ülikerget jooksujalatsit,” räägib Aus. „Pigem võiks valida kergete absorbmaterjalidega jalatsi. Kerged ja pigem minimalistlikud jalatsid on mõeldud võistluskalduvusega inimesele. Absorbmaterjalidega jalats on küll raskem, samal ajal põrutust vähendav.”

Kui inimesel puudub ülevaade oma pöia seisundi kohta, on Mägi sõnul kõige ohutum osta neutraalsed jalanõud. „Uuringutega on leitud, et see on kõige parem variant,” kinnitab arst.

Väikese eeltööga on võimalik valida ka individuaalselt kõige paremini sobivad tossud. Selleks tuleb läbida käimismustri test, mida saab teha enamikus Eesti suuremates maakonna- ja tervisespordikeskustes. Samuti on suuremates spordipoodides olemas surveplaadid, millelt saab aimu, kas inimene koormab astudes mõnda kohta tavapärasest rohkem või mitte. „Käimismustrit mõõdetakse arvutiga ühendatud jooksulindil,” teab Mägi. „Sellega mõõdetakse, kuidas inimene jala maha asetab. Siis saab tulemuste järgi valida sobiva mudeli või korrigeerida spetsiaalsete jalatugedega jalatsit nii, et inimesel langeks kõikjale ühtlane koormus.”

Ausi ütluse järgi on müüjal õiget mudelit >> lk 4

REKLAAM

OSTAME Tel 502 0471, 447 3672 www.vesmel.ee

t metsakinnistuid t kasvava metsa raieõigust

FOTO: LIIS TREIMANN/POSTIMEES

väldime vigastusi

soovitada üsna keeruline, kuid abiks tuleb ka näiteks enda vanade jalanõude uurimine. „Vanalt jooksujalatsilt saab vaadata kulumise järgi, kuhu poole jalg vajub,” õpetab Aus. „Kas kulumine on pigem välis- või siseküljelt või hoopis neutraalne. Seda tasub alati müüjale öelda.”

Mägi teada saab jooksusussi valida ka pöia järgi. „Kui inimese pöiahoid on kõrgem, sobib talle pehmem jalats, kui madalam, siis jäigem,” tutvustab tohter. „Niimoodi valides saab ennetada, et inimene liigesed üle koormab.”

Peale selle on olemas ortopeedilised sisetallad, mis valmistatakse personaalselt. Enamasti on neid tarvis vigastuste korral. „Mul oli probleeme hüppeliigesega,” meenutab sporditoitudega kaupleva osaühingu Freesport Trading müügiesindaja ja agar sportija Aigar Raja. „Mu käimismuster skänniti arvutisse ja lasin teha ortopeedilised sisetallad igapäevaseks kasutamiseks.

Mõjusid küll.”

FOTO: MARGUS ANSU/POSTIMEES

Kompressioontooted aitavad TARTU ÜLIKOOLI kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi vanemarst-õppejõud Agnes Mägi

FOTO: URMAS LUIK/PÄRNU POSTIMEES

SPORDIPOE A2K müügijuht Jaanus Aus

”

Teaduslikult on tõestatud, et eksisteerib ainult neli ainet, mis kindlasti mõjuvad. Need on kofeiin, C-vitamiin, keratiin ja sooda.

AGNES MÄGI

4 Märts 2014

Igati väärt vigastuste ennetajaks peavad asjatundjad kompressioontooteid. „Kompressioonsukad parandavad veenivere äravoolu. See peab ju jalgadest ülespoole toimuma,” kinnitab Mägi. „Samuti aitavad need vähendada jalaturseid, parandavad mikrotsirkulatsiooni. Nii saab töötav lihas rohkem hapnikku, mistõttu on lihas omakorda paremas seisundis. Neist on kasu ka näiteks luuümbrise põletiku korral. Kõik luuümbrise valud algavad lihasest, mida sukk aitab kaitsta.”

Ausi selgitust mööda põrutab asfaldil jooksmine alati jalga. Põrutus lõhub omakorda lihast, kust häda liigub edasi kõõlustesse, sealt liigestesse. „Kompressioonsukk absorbeerib põrutuse ära ja tänu sellele on võimalik vigastusi ennetada,” lisab Aus. „See ei ole mingi moeröögatus, vaid sel on reaalne kasutegur. Uuringute järgi on 28 protsendi ulatuses võimalik vigastusi vältida, kui kasutad treeningul kompressioontoodet.”

Kompressioontooteid tehakse sääre ümbermõõdu järgi ja need on mõeldud kõigile sportlikust tasemest olenemata. Sellised sidemed sobivad hästi tavaellugi. „Isegi kui on tulemas pikk päev, palju vaja jalgel seista, võid panna hommikul sukad jalga. Seal on ikka suur vahe, kas sul on lõunaks jalad väsinud või mitte,” kirjeldab Raja. „Aitab väga hästi jalgu säästa, näiteks müüjad võiksid neid kanda. Need tulevad kasuks ka pikal lennureisil, kus jalad kipuvad ära surema.”

Spordikauplustest leiab ka tugisidemeid, kuid neid ei soovita Aus huupi osta. „Sidemed on nagu rusikas silmaauku inimesele, kes tegeleb kontaktsete spordialadega, nagu näiteks korvpall,” tõdeb ta. „Samas on olemas spetsiaalne toode jooksjale, mida saab kasutada, kui on selline vigastus nagu ITB sündroom, mis väljendub põlve välisküljel teravas valus. Ent vigastusega on alati mõistlik pöörduda esmajärjekorras arsti, mitte kaupluse poole. Arst oskab soovitada, millist vahendit peaks inimene vigastuse korral kasutama.”

Jaheda ilmaga sportides aitavad vigastusi vältida ka lihastele ja liigestele määritavad soojenduskreemid. Raja sõnul jagunevad need kolmeks. Kõige tavalisem kreem määritakse peale pärast kerget soojendust. Vihmase ilmaga sobib kõige paremini veekindel soojenduskreem. „Kui hakkab sadama või on külm ja tuuline, ei ole seda tunda,” selgitab Raja. „Aga rõivaste alla ei ole seda mõtet panna, sest see on natuke rasvane.

See sobib ikka lühikese dressiga.”

Kauplustes on saadaval ka kaitseõli, mis tõrjub tuult ja vett, kuid sooja ei anna.

väldime vigastusi

Nii Mägi kui Raja rõhutavad, et toidulisandeid ja taastusvahendeid tuleb tarbida targalt. „Põhirõhk võiks olla siiski normaalsel tervislikul toitumisel, ei pea sööma igasuguseid pulbreid,” toonitab Mägi. „Olen kohanud kaalulangetajaid, kes on loobunud tasakaalustatud toidust ning et vitamiinid kätte saada, tarbivad toidulisandeid.

Samas pikkadel spordidistantsidel ei saagi muudmoodi, kui tuleb tarbida süsivesikuid, et lõpuni vastu pidada.”

Geelid ja batoonid Raja soovitab pikkadel mahutreeningutel kasutada spordigeele ja toidubatoone. „1,5tunnise treeningu puhul piisab enamasti ka tavalisest spordijoogist,” toob Raja näite. „Muidugi sõltub, kuidas oled harjunud ja milline on ilm. Suvel palavaga tekivad pikal trennil krambid lihtsamini ja siis tuleb taastusaineid rohkem tarbida. Kuid pidevalt ei ole küll mõtet neid treeningul kasutada.”

Mägi andmeil on teaduslikult tõestatud, et eksisteerib ainult neli ainet, mis kindlasti mõjuvad.

Need on kofeiin, C-vitamiin, keratiin ja sooda. Ülejäänu puhul puudub teaduslik tõestus, et ained tõesti organismi jõuavad. „Võid ju peoga vitamiine võtta, aga kui need maos enne imendumist lahustuvad, ei ole sellest midagi kasu,” nendib Mägi.

Raja nõuande järgi tasuks enne rahvaspordiüritusele minekut trennis järele proovida, kuidas üks või teine asi organismile mõjub. „Kas tekitab kõrvetisi või mõjub kõhule? Võistlus ei ole koht, kus katsetada. Aga kui sa tead, et üks või teine asi sulle hästi mõjub, tuleb see ju võistlusel kasuks.”

REKLAAM

KUIDAS SPORTIDES LISAAINEID KASUTADA? Aminohapped. Et veri käiks paremini läbi ja ei tekiks kiiresti piimhapet, muudavad aminohapped veresooned laiemaks. Kõige paremini sobivad lühikeseks võistluseks või võistluseks, kus kipub piimhapet rohkem tekkima, näiteks 5–10 kilomeetri jooksus, sõudeergomeetril, rattasõidu algkiirenduse ajaks. Võetakse 15–20 minutit enne starti. Aminohapped sobivad ka pärast võistlust kiireks taastumiseks, sest aitavad organismil valku sünteesida. Samas ei soovitata tarbida päevas üle ühe ampulli. Seega tarbida kas enne või pärast võistlust.

”

Vanalt jooksujalatsilt saab vaadata kulumise järgi, kuhu poole jalg vajub. Kas kulumine on pigem välis- või siseküljelt või hoopis neutraalne. Seda tasub alati müüjale öelda.

JAANUS AUS

Magneesium. See on tõhus vahend krampide vastu. Enamasti läheb vaja pikkadel jooksu- või rattadistantsidel, samuti tasuks hoida varuks palava ilmaga sportides. Vedel magneesium imendub 10–15 minutiga, seega, kui on soodumus krampide tekkeks, võiks ampull olla võistlusel kaasas. Enne maratoni võib teha kolmepäevase magneesiumikuuri, neelates igal õhtul enne magama minekut ühe ampulli. Poolmaratoni joostes on abiks, kui magneesiumi võtta õhtul enne võistlust.

Spordigeel. Seda ei ole mõtet lühemal kui 1,5tunnisel võistlusel või trennis kasutada. Harrastussportlasel piisab tavatoidust või spordijoogist. Geelid jagunevad vedelateks (enamasti 40grammised tuubid) ja paksudeks (70grammised tuubid). Joostes on parem tarbida vedelaid geele, mis sisaldavad vett, neile ei ole vaja peale juua. Paraku võivad need talvel ära külmuda. Paksud geelid on külmakindlad, kuid sisaldavad nii palju süsivesikuid, et tuubi sisu tuleks kindlasti vähemasti kaheks jagada, muidu ei pruugi kõht vastu pidada. Samuti vajavad need paremaks imendumiseks vett. Sobib pigem suusatajale või ratturile.

Toidubatoonid. Sobivad kõige paremini ratturile, sest jooksu ajal on batoone kehv närida. Kui aga rattaga pikka maad sõites kõht tühjaks läheb, on neid mugav süüa. Eelistada võiks müslibatoone või heledat šokolaadi. Tume šokolaad vajab imendumiseks rohkem vedelikku kui hele. Kindlasti peab peale jooma.

Spordijook. Tervisesportlasel ei ole vahet, kas osta spordijook spordipoest või marketist. Spordipoe joogipulbrid sisaldavad enamasti rohkem aineid ja igaüks saab oma soovi järgi kogust reguleerida. Kokkuvõttes tuleb see odavam. Külma ilmaga segatakse kangem jook, sest higistatakse vähem ja seetõttu ka juuakse vähem. Suvel seevastu tehakse lahjem jook ja juuakse rohkem.

Taastusjook. Seda tasub tarbida pärast intensiivset trenni või pikka võistlust.

Klassikaline taastusjook segatakse vee või piimaga. Pakis on mõõdulusikas.

Panna 300 milliliitrit pulbrit vette või piima, segada ära ja juua vahetult pärast trenni või võistlust. Jook annab organismile valku ja muid kasulikke aineid, samuti aitab üle saada näljatundest.

Aktivaator. Tegu on 200milligrammise kofeiini või guaraana ampulliga, mis aitab võistluse lõpus organismi äratada ja distantsi lõpus mobiliseerida väsinud keha viimasedki jõuraasud. Arvestama peab, et ampull mõjub 20–25 minutit. finišit Kui võtta aktivaator sisse liiga vara, võib saada enne fin korraliku „haamri”, sest organismil ei jätku enam res ressursse.

Teistkordne aktivaatori kasutamine organismile e enam mõju ei avalda, sest tühjast kohast ei ole ju mi midagi võtta. Kui energiajook stimuleerib ainult närvisü närvisüsteemi, siis aktivaator aitab lisaks kka endast viimase välja pigistada.

Allikas: A Aigar Raja

L D: SIL FOTO

E ANN

UK/PO

E STIME

S

TOIDULISANDEID JA TAASTUSVAHENDEID tuleb tarbida targalt. Põhirõhk võiks olla siiski normaalsel tervislikul toitumisel. Enne rahvaspordiüritusele minekut peaks trennis järele proovima, kuidas üks või teine asi organismile mõjub.

Märts 2014

5

väldime vigastusi

Venita nii enne kui pärast treeningut

1

Puusavenitus. Võtad ühe käega teisest kinni ja sikutad ühele poole, keha peab olema sirge. Algul venitad ühele, siis teisele poole.

K

uigi viimasel ajal on kõlanud väiteid, justkui venitamine pärast sportimist ei ole kasulik, on pikamaajooksja Roman Fosti risti vastupidisel arvamusel. Ta kinnitab, et venitusharjutused aitavad lihast säästa ning venitada tuleb nii enne kui pärast sportimist. „Venitused jagunevad dünaamilisteks ja staatilisteks,” tutvustab ta. „Esimesed on kerged viibutused, mida tehakse soojenduseks 15–30 sekundit enne trenni. Staatilisi venitusharjutusi tehakse pärast trenni või võistlust ning siis hoitakse lihast venituses üle 30 sekundi.”

Enne jooksutreeningu alustamist soovitab Fosti teha harjutusi viis kuni kümme minutit. „Dünaamilised venitused aitavad enne võistlust

REKLAAM

lihase soojaks muuta,” põhjendab Fosti. osti. „Külma lihast on väga lihtne ära tõmmata.”

Tähtis on teada, et venitust alustatakse tatakse alati ülevalt ja liigutakse alla. Soojenduseks eks võib teha pearinge, käteringe, puusaringe, põlveringe õlveringe ja pöiaringe, seejärel väljaastes venitusharjutusi tusharjutusi kergelt jõnksutades. Võib painutadaa harkseisus kergelt keskele, vasakule ja paremale. male. Igasse suunda kümme korda.

Veelgi olulisem on aga venitada pärast trenni või võistlust. „Eks harrastusjooksja pigem teebki staatilisi harjutusi, dünaamilised ed kuuluvad rohkem tugeva trenni juurde,” ütleb Fosti ja lisab, et ega harrastajaid enne metsajooksu su eriti venitamas näe. „Igal juhul võiks dünaamilisi milisi harjutusi teha enne kiirustreeningut.”

Trenni lõppedes aitab venitus agaa lihase nor-

maalse seisundi taastada. „Trennis tõmbab lihas kokku ja venitusega tõmmatakse ta pikaks tagasi,” selgitab jooksja. „See aitab vereringet aktiveerida ja viib jääkaineid organismist välja. Samuti viib venitamine lihase tagasi normaalsesse asendisse.”

Fosti tõstab ka esile, et kui inimene aina treenib ega hooli pärast seda venitamisest, muutub ta lihas üha lühemaks, mis omakorda suurendab vigastusohtu. „Kui lihas on lühike ja teed järsu liigutuse, võid lihase kergelt ära tõmmata,” teab Fosti. „Väide, et venitamine ei ole kasulik, on minu arust täielik jaburdus.”

FOTOD: ARDI TRUIJA/PÄRNU POSTIMJEES

Andris Tammela

väldime vigastusi Roman Fosti staatilised venitusharjutused trenni lõpus

5

Säärelihase venitus. Toetud postile või puule, nagu lükkaks seda eemale.

Tagumine jalg on sirge.

2

Seljavenitus. Võtad kerge harkseisu.

Kummardad iga korraga sügavamale ette ja lõpuks üritad viia pea põlvede poole.

Painutada võib valupiirini ja siis hoiad seal.

Kui harjutades tunned, et hakkad paremini venima, võid end rohkem tagant sundida.

4

Pealmise e reielihase venitus. Haarad jalast ja tõmbad selle vastu tuharat. Teine jalg ei tohi olla väljapoole keeratud, vaid peab olema otse. Võid ka keha hoida sirgena, suruda da jala vastu tuharat ning painutada nutada põlvel olles ette.

3

Tagumise reielihase venitus.

Tehakse mõlemale jalale eraldi. Leiad jalale toetuskoha, võtad pöiast kinni ja tõmbad enda poole. Kui inimene nii hästi ei paindu, võib lihtsalt reiest kinni hoida.

7

Reielähendaja venitus.

Paned käe põlvele ja lased end alla, niipalju kui saad.

Teed seda mõlemale jalale.

8

Tuharalihase venitus.

Seda on kõige parem teha istudes, nii et paned ühe jala üle teise jala põlve. Kui maha ei saa istuda, toetud kätele.

9

Õlavenitus.

Tõmbad ühe käega teist kätt enda eest läbi.

6

Pöiavenitus.

Toetad jala vastu posti, puud või seina.

Kaelavenitus.

Pea peab olema otse, lõug ei tohi alla vajuda. Võtad käega peast ja tõmbad valupiirini nii ühele kui teisele poole.

10

REKLAAM

Vabanege punnis kõhust

Tundus, et kõht lõhkeb!

Inimkehas elavad üherakulised seened, mida nimetatakse pärmseenteks. Candida albicans on üks nendest.

Pärmseeni ehk pärmi on palju liike. Tuntuimad on pagari-, õlle- ja veinipärm. Pärmseened hakkavad liigse suhkrutarbimise korral vohama. Dida koostises olevad ürdiekstraktid koos kaneelipuu eeterliku õliga aitavad säilitada organismi loomulikku mikrobioloogilist tasakaalu.

T

iina võtab enne sööki alati ühe Dida tableti. Varem paisus Tiina kõht süües nii, et ta tundis end täispuhutuna. „Öösiti läks mu kõht väga punni ja tekkis tunne, et lähen lõhki. Gaaside ja kõhu ȱ äĴ ȱ ȱ ȱ ȱ § ǯȱ Olin juba kaotamas lootust kuskilt abi saada, sest ei leitud mingisuguseid mao- ega sooletalitluse häireid.

Et kõht ei paisuks, sõin väljaspool kodu väga vähe, nagu linnuke. Kandsin avaraid riideid, et peita oma punnis kõhtu.

Avastas Dida tabletid

„Möödunud suvel lugesin kaneeli kasulikkusest ja Didaȱ Ĵ ȱ ȱ ȱ neid proovida. Tundsin kohe positiivset mõju ja mõne aja pärast muutus mu kõht jälle lamedaks. Praegu on minu seedimine täiesti korras. Olen õnnelik, sest mu elu muutus silmanähtavalt paremaks.

Nüüd võtan alati ühe tableti enne hommikusööki ja teise tableti enne lõunasööki.

See on nii hea tunne, kui kõht on jälle lame ja seedimine korras,“ jutustab Tiina naeratades.

Pärmseened

Pärmseen võib organismis kontrollimatult vohades põhjustada kõhupuhitust, üldist väsimust, päraku sügelemist ja seedehäi ǯȱ ȱ ȱ ȱ Ě ȱ tasakaal on normaalne, on pärmseente kasv ja paljunemine kontrolli all. Siiski võivad ȱ ä ȱ Ĵ § §§ ȱ ǰȱ stress ja mõnikord antibiootikumid rikkuda ȱ Ě ȱ ǯȱ ȱ ȱ

hakkavad pärmseened kontrollimatult vohama. Pärmseente peamine toit on suhkur.

Kuid seda lõhustades eritavad nad toksiine, mis võivad põhjustada nõrkust, väsimust ja tekitada gaase, mis põhjustavad omakorda ebameeldivat kõhupuhitust ja venitustunnet. Nahaärritus ja päraku sügelemine on samuti tüüpilised tunnused. Pärmseentele meeldib kasvada keha niisketes kohtades ja limaskestadel.

Skandinaavia Dida tabletid

Kaneel on üks vanimatest maitseainetest, mida hakati tarvitama juba 5000 aastat tagasi.

Traditsiooniliselt kasutati seda kui antibakteriaalset ja seedimist soodustavat vahendit. Didaȱ Ĵ ȱ ȱ dinaavias hästi tuntud retsepti järgi, mida Rootsi taimetargad on edukalt kasutanud juba palju aastaid. Dida koostises on ravimja maitsetaimi, millel on antiseptiline, gaaside teket, venitustunnet ja puhitust vähendav toime. Kaneel, pune, küüslauk, nelgipuu õied, kardemoni viljad ning oliivipuu lehed on antiseptilise toimega ja pärsivad kahjuliku Ě ȱ ǯȱ û ȱ ȱ Ȭ till vähendavad kõhupuhitust ja venitustunnet ning aitavad lahti saada raskustundest maos pärast sööki. Niatsiin aitab hoida limaskestade normaalset seisundit. Soolestiku ja seedimissüsteemi limaskestade seisund on hea enesetunde seisukohalt väga tähtis.

Dieet on samuti tähtis

Dida kasutamise ajal on soovitatav vähendada kohvi, alkoholi, maiustuste ja suhkru tarbimist. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislikud eluviisid on olulised. Vältige rasvast toitu. Selle asemel sööge täisteratooteid, värskeid puu- ja juurvilju, kas toorelt või keedetult. Tegelege spordiga. See parandab ainevahetust ja aitab kiiremini toksiine väljutada. On soovitatav vähem tarbida või mõneks ajaks täielikult loobuda toiduainetest, mis stimuleerivad ȱ ȱ Ě ȱ ȱ ȱ vad organismi mikrobioloogilist tasakaalu: alkoholist, teravamaitselisest ja soolasest toidust, pärmist, süsivesikutest. Eelistage valgurikast toitu: kana- ja kalkuniliha, kala, mune, ube, värskeid aedvilju, tarbige oliivija linaseemneõli.

Tundke heameelt lamedast kõhust

Kasutage Didat, et vältida kõhupuhitust ja venitustunnet, hoida normaalset seedimist ja head enesetunnet pärast sööki. Soovitatav päevane annus on 1 Ĵȱ ȱ ãã ȱ ȱ ȱ ǯ ȱ Śśȱ § ȱ ȱ ȱ äĴ ȱ Řȱ Ĵ ȱ § ǯȱ ȱ Dida tabletid on valmistatud ravim- ja maitsetaimede ekstraktidest ning eeterlikest õlidest.

Kas teil on küsimusi?

Lisainfot saab telefonil 684 3838 või külastades tootja kodulehte www.newnordic.ee

NEW NORDICU

internetipood

Imelised tabletid teie kõhu heaks

Kust saab osta Dida tablette?

Originaalseid Didaȱ Ĵ ȱ ȱ ȱ apteegist või tootja kodulehelt www.newnordic.ee

Märts 2014

7

REKLAAM

LEIA LETILT

Linnu Talu kanamunad OÜ Linnu Talu toodab kollase rebuga kanamune. Linnu Talu kollased talumunad on klientide hulgas tuntud värskuse ja maamunakollase rebu poolest.

Edasimüüjad: Kaupmees & Co, Selver, axima xima ja Comarket Maksimarket, Maxima Süüakse silmadega! de ega! www.linnutalu.ee .e ee

INFRAPUNASAUN Leevendab kroonilist väsimust, lihasevalu, elavdab närvisüsteemi, potentsi, kergitab kasvuhormoonide g taset, muudab reipaks ning on tõhus tselluliidi lammutaja. 30minutilise seansiga põletab saunaline üle 600 sib kalori. Ehkki temperatuur püsib 35–45 kraadi piires, on selle soojustoime sügavam ja efektiivsem. Infrapunasauna kasutatakse ka raviotstarbel. Mõeldud kogu perele.

Meie infrapunasaunades on kasutatud vaid Eesti puitu ning Soome firma Polarheat Oy kõrgtehnoloogilisi ja kvaliteetseid infrapunaelemente, mis on kõikjal sisevoodri taga – ka laes ja põrandas –, tagades saunas 100 protsenti ühtlase soojuse leviku, puuduvad ülikuumad pinnad. Toodame eri suuruste ja viimistlusastmega standardkabiine ning ehitame tava- ja infrapunasaunu kliendi vajaduste järgi.

Hinnad alates 600 €

SAUNAPOOD

Uus kev kevadkaup juba kohal! ko Rikkalik valik vali sokke, põlvikuid ja sukkpükse.

Nii naistele, lastele kui meestele.

Külasta meie kauplust Rakveres, Pä Pärnus ja Viljandis Uku keskuses. www.sokisah www.sokisahtel.ee

8 Märts 2014

Kui varvas on paljas ja porgandiviilud köögilakke lendavad Kindlasti on paljud meist saanud pettumuse osaliseks, kui pärast mõnekuulist kasutamist lemmikkampsun topiliseks muutub või kalli hinna eest ostetud pannile toit nagu liimitult kinni kõrbeb.

Samamoodi ootamatult võivad kiiresti koost laguneda jalanõud või ebameeldivalt üllatada mõni kodumasin.

Johan Konovalov osuti@ajaleht.ee

S

ellised probleemid võivad tekkida äsja soetatud toote valest kasutamisest – näiteks kampsunit on pestud sobimatu temperatuuri ja pesuvahendiga või aetakse pann kiirustades liiga kuumaks ja pestes hõõrutakse kareda käsnaga kriimuliseks. Kui aga tekib kahtlus, et õigesti hooldatud ja sihipäraselt tarvitatud toode on muutunud kasutuskõlbmatuks enne oma aega, on ostjal kahe aasta jooksul pärast ostu sooritamist seaduse järgi õigus kauplejale vea kohta pretensioon esitada.

Samadel tingimustel kaebuse esitamise õigus kehtib ka teenuste puhul. Näiteks kui natukese aja eest remonditud autol ilmub sama viga uuesti, peaks remonditöökojaga ühendust võtma kohe ning nõudma vea ja selle tekkepõhjuse likvideerimist.

Hind ei pruugi tähendada kvaliteeti Tartus elav Sten Aus soetas endale hiljuti kaubamajast talvesaapad, kuid need vajasid õige ruttu parandust. „Sain jalatseid umbes kaks nädalat kanda, kuid siis tuli parempoolse saapa tald liimist lahti. Läksin poodi tagasi ja tegin vea kohta avalduse. Jalanõud võeti kohe tagasi ja varsti sain need parandatuna kätte. Kuid nüüd on tald uuesti lahti, seekord d ninast. Pettumust valmistab, et tegemist pole kõige odavama firmaga ega ka kõige odavama poega,” kirjeldas noormees.

Tema sõnul anti talle poes pretensiooni esitamiseks blankett ning jalatsite parandamisega läkss veidi üle nädala. „Kahju hju muidugi, et nüüd tuleb b uus tiir ette võtta,” tõdes Aus. Tartu Kaubamaja Meestemaailma ja Naiste Kingamaailma teenindusosakonna juht Virve Soo lausus, et korduva vea puhul pakub nende pood võimalust valida praaktoote asemele uus toode või sama asja uus eksemplar.

Seda küll juhul, kui see on endiselt müügil. „Kui klient soovib veel teist korda toote parandusse saata, korraldame ka selle, kuid üldjuhul pakume korduva vea puhul asja asendamist,” kinnitas Soo. Tema väitel on nad valmis tegema allahindlust, kui klient avastab vea, kuid soovib asja siiski alles jätta. Seda, et poodi satub mõni praak jalanõumudel, tuleb teenindusjuhi sõnul ette võrdlemisi harva, sest kauplus eelistab kvaliteetseid kaubamärke.

Hind ja kvaliteet pole aga alati omavahel võrdelises seoses. Seda tõika kinnitab ka Tallinnas elava Jaanus Laagrikülli kogemus, kelle spordijalatsid samuti lühikese kasutamise järel koost lagunesid. „Ostsin endale umbes kolm aastat tagasi tavalisest kallimad sisespordijalatsid. Need olid mul kahel sisetreeningul jalas olnud, kui ühel lõi kannaosa kihi lahti ja värv hakkas nina pealt kooruma,” rääkis rä ta. „Viisin jalanõud poodi tagasi ja ütlesin, et ilmselt on tegemist ga praaktootega. Siis jooksutati mitu korda. Algul öeldi, et küsime, kas saab vahetada. E-maili ei küsitud, paluti ise uurima tulla.”

garantii

Laagrikßll lootis, et saab kohe uue paari vastu, sest tal oli treeningutsßkkel pooleli. li. Kohale minnes selgus, et kauplus ei vaheta, vaid aid parandab. „Protesteerisin, aga asjata. Nemad ad ßtlesid, et see pole nii suur viga ja juba jalas kaa olnud.�

Laagrikßlli ßtluse järgi käis ta kolm korda poes jalatsite kohta kßsimas ning kogu protsess sess kestis paar nädalat. „Kþige rohkem ärritas tas aga eebameeldiv suhtumine, mis oli pigem klienti ssßßdistav kui vastutulelik,� meenutas Laagrikßll. „Ostes mþtlesin veel, et valin natuke uke kallimad, aga kvaliteetsed. Odavamatee puhul oleks praagiga juba arvestanud.�

Eesti tootjad kiidavad Eesti Rþiva- ja Tekstiililiidu juhatuse esiE m mehe Meelis Virkebau sþnul kþigub meie jaekaubanduses mßßdavate rþivaste kvavaliteet seinast seina ning oluline tegur on sealjuures ka hind. Kodumaise rþivaatÜÜstuse kohta jagub Virkebaul agaa rohkesti kiidusþnu. „Eesti rþivatÜÜstu-se tase on kþvasti ßle keskmise, kui mee räägime kvaliteedist,� ßtles ta.

Näiteks Baltika ja Sangar kasutavad d oma toodangus ainult Euroopas toodedetud kvaliteetkangaid. „Euroopa suurim rim rþiva- ja kangatootja on Itaalia ning suurem osa toorainet muretsetaksegi just sealt. alt. Samamoodi ei tehta hinnaalandust ka niitide tide pealt, mis ttagavad, et toode ei hakka hargnema, ma,� sþnas Virkebau.

Virke See, kui kaua ßks riideese vþiks normaalse See maalse kasutamise ja þige hoolduse juures vastu suta tu pidada, sþltub rþiva- ja tekstiililiidu juhi kinnitusel sþ suuresti rþiva tßßbist. „Oluline on, su n, kas me räägime siinkohal aluspesust, särgist, rä st, ßlikonnast, spordijopest vþi tÜÜrþivast – need on n väga erinevad. Aga ääretult palju sþltub vä þltub rþiva vastupidavus sellest, kuidas seda hooldatakse. vastu datakse.�

Virkebau väitel peab silmas pidama nii kanga Vir kvaliteeti kui ka hooldust. Topiliseks ks läinud kampsun vþib olla kßll þigesti hooldatud, atud, kuid kaotanud värske väljanägemise ebakvaliteetse kvaliteetse materjali tþttu. „Alati on soovitav jälgida rþival olevat hooldustähist, mis näitab, kui kþrgel temperatuuril vþib seda pesta ning kui kuuma triikrauaga, kui ßldse, vþib triikida.�

Virkebau arvates peaks kindlasti pÜÜrduma tootja vþi edasimßßja poole, kui riideese peab vastu vähem, kui Eesti tarbijakaitseseadus ette näeb. Tema ßtlust mÜÜda on tarbija petta saanud ka siis, kui näiteks talvesaapad hakkavad

FOTO: SILLE ANNUK/POSTIMEES

ĂœKS LEVINUMAID TOOTEID, millega inimesed poodi tagasi lähevad, on katkine king. MĂľnel jalavarjul tuleb lihtsalt tald lahti, teine aga hakkab seest värvi andma.

lagunema vähem kui kahe aastaga. „Seda, mis firma poolt ja kus saapad toodetud on, tuleks kindlasti hoolega jälgida. See, et saapad ßhe talvega läbi kuluvad, teeb kindlasti þigustatult vihaseks,� nentis Virkebau.

Eesti rĂľiva- ja tekstiilitootjate eest seisva Virkebau meelest lasevad tarbijad ennast liiga

REKLAAM

/DVHUWHUDDSLD MD PDVVDÄŁLVDORQJ 7DUWX 7HDGXVSDUJLV ENNE

PĂ„RAST

SFA innovaatilised minipumplad vþimaldavad rajada WC, vannitoa, sauna vþi mþne teise veekasutuskoha ruumidesse, mis olid siiani kasutamata vþi ilma kanalisatsioonita. SFA purustajaga minipumpla abil saab pumbata fekaal- ja reovett nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt läbi väikese diameetriga torude (välisläbimþþt kuni 32 mm) vä eemal asuvasse kanalisatsioonivþrku.

EDASIMĂœĂœJAD: Altor-San OĂœ, Jaama 29, VĂľru, tel 782 3223 Arpa OĂœ, Tähe 129, Tartu, tel 747 1792

MEILT SAAB ABI: ‡ OLKDV Y}L QlUYLYDOXGH OHHYHQGDPLVHNV ‡ YDOXWDYDWHOH OLLJHVWHOH ‡ SHDYDOXGH OHHYHQGDPLVHNV ‡ QRKXOH MD KHUSHVHOH ‡ S}OHWXVDUPLGH UDYLNV ‡ RSHUDWVLRRQLDUPLGH UDYLNV &RUD[ /07 2h 5LLD $ 7DUWX 7HO ( SRVW LQIR#HOXODVHU HH ZZZ HOXODVHU HH

kergesti peibutada suurtest ßlemaailmsetest kaubamärkidest, kuid ennustab kiirmoele järgmise viiekßmne aasta jooksul langust. „Marks & Spenceri avamisel seisid inimesed juba ÜÜsel järjekorras. Fakt on aga see, et Eesti enda tootjate kvaliteet on parem. Inimene peaks mþtlema, kas ta soovib rþivast kanda vaid mþnel nädalavahetuse ßritusel vþi soovib seda pikemaks ajaks,� rääkis ta.

Baltika Gruppi kuuluva osaßhingu Baltman jaekaubanduse juhi Pille Pþldsami kinnitusel pakuvad nemad oma klientidele peale seadusest tulenevate þiguste veel kahenädalast vahetus- ja tagastusperioodi. „Tuleme oma kliendile alati vastu ja leiame mþlemat osapoolt rþþmustava lahenduse. Näiteks vahetame kandmata tooted teiste suuruste vastu,� kinnitas ta.

Pþldsami selgituse järgi teavad Baltmani kliendid enda tarbijaþigusi, kuid tihti ei ole nad uuenduste ja seadusemuudatustega kursis. Tema arvates on siiski oluline kliendist hoolimine. „Meie jaoks on oluline hoida oma klienti ja seetþttu ei jää me kaupmehele seadusega antud þiguste piiridesse, vaid leiame alati kliendile soodsa lahenduse,� väitis ta.

Nii nagu rĂľivad ja jalanĂľud, vĂľivad oodatust kiiremini pettumuse valmistada ka kodumasinad, mis peaksid olema loodud just selleks, et >> lk 10

Märts 2014

9

FOTO: LIIS TREIMANN/POSTIMEES

garantii

meie elu lihts lihtsamaks muuta. Seda koges omal nahal Tallinnas Tallinn elav Mari Orusalu, kes ostis endale suurest elektroonikakauplusest viilutaja, mis aga pildus juurviljatükid mööda kööki laiali. Kaubaga rrahulolematu naine viis viilutaja poodi tagasi ja sai vastu makstud hinna väärtuses kinkekaardi. kinkekaard õigupoolest üsna lihtlabase looga,” „Tegu oli õi Orusalu. „Masin ei vastanud minu meenutas Oru ootustele ja ei teinud seda, mida lubas pakend. järgmisel päeval lihtsalt pettumuse Viisin selle jär tõttu tagasi, õnneks õn mu põhjendus sobis ja kaup võeti tagasi. A Algul öeldi, et pean kohe uue toote valima, aga sselgitasin, et ma ei saa ju jooksu summa eest uut asja võtta. Ütlesin, pealt sama su sobiks kinkekaart, sest saan siis endale et mulle sobik sobival ajal ja vvastavalt vajadusele kaupa otsima tulla.”

Orusalu sai kinkekaardi eest kaks uut köögitarvikut, mis ei täida küll viilutajalt oodatud ülesandeid, kuid teenivad teda köögis ausalt k aladel. muudel alade

Lisagarantii ei piira seadust Lisagarant Tihtilugu rek reklaamivad kauplejad pakutavaid tooteid mitmesuguste mitm garantiidega. Meeles tuleb aga pid pidada, et kaheaastast pretensiooni esitamise õigust õigu kaupleja piirata ei saa. Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika t ja avalike suhete Hanna Turetski kinnitusel osakonna juhataja juh ei vähenda ükski ük lisagarantii seadusest tulenevaid tarbijaõi tarbijaõigusi. „Garantii kui selline ei võta tarbijalt ära kkaheaastast pretensiooni esitamipeab pakkuma midagi rohse õigust. Garantii Gar seisundit, nagu näiteks kemat: kas soodsamat so asendustoode, asendustoode või kahest aastast pikemat preesitamise õigust. Tarbija peab ise tensiooni esit otsustama, kas ka see on talle sobilik või mitte,” selgitas ta.

Tarbijakaitse ametniku ütlemist mööda on Tarbijakaits tihti poodide pakutava lisagarantii probleetegelikult ei paku see mingit lisaväärmiks, et tegel tust, mis täien täiendaks seadusest tulenevat kaitset. „Veel paar aastat aas tagasi avastasime, et umbes esitas kaupleja kaheaastast pooltel juhtudel juhtu pretensiooni esitamise e õigust enda garantiina,” lausus ta.

Kaubamaja Naiste Kingamaailma ja Tallinna Ka Meestemaailma teenindusosakonna juhi KamiMeestemaailm la Varvase sõnul sõ ei anna kaubamaja müüdavatele toodetel toodetele lisagarantiid, vaid lähtub toodete müümis müümisel võlaõigusseadusest ja sellest, mida tootja pakub. „Näiteks annab kauba-

REKLAAM

IGAPÄEVASEST KANDMISEST auklikuks kulunud soki asendamist pole mõtet nõudma hakata, isegi kui see juhtub enne kahe aasta möödumist.

10 Märts 2014

märk Zippo oma tulemasinatele eluaegse garantii,” sõnas Varvas.

Tema meelest on ostjad tänapäeval enda õigustega väga hästi kursis, kuid kaubamaja töötajad jagavad klientidele ka lisateavet. „Kõikide osakondade müüjad tunnevad oma kaupa detailselt ja oskavad klienti nõustada toote hea seisukorra säilitamise ja võimalike kaebuste teemal. Näiteks Kingamaailmas tutvustame kingi müües erihooldust vajavate kaupade puhul õigeid hoolduse, kasutamise ja toodete kaitsmise tingimusi. Räägime materjali eripäradest ning soovitame osta juurde õiged hooldusvahendid,” tõi ta näite.

Samuti antakse kaubamajas, nagu mõnes teiseski poes, jalatsitega kaasa brošüür teabega, kuidas toimida defekti ilmumisel ning mil moel esitada pretensioone.

Korvata võib mitut moodi Hanna Turetski nentis, et kaupleja ei pea praaktoodet ilmtingimata ringi vahetama. „Kui tegemist on tootmisveaga, on esimene võimalus toote parandamine. Kui see ei ole võimalik või osutub kaupleja jaoks liialt kulukaks, asendatakse toode identse mudeliga. Kui asendada ei ole võimalik – näiteks on toode juba läbi müüdud –, on tarbijal õigus raha tagasi saada.

Sealjuures ei pea olema nõus kinkekaardiga,” selgitas ta.

Turetski tõi näiteks, et kauplus võib saapalukule kehtestada kuuekuulise garantii, kuid see ei tähenda, et ostja ei võiks järgneva pooleteise aasta jooksul luku purunedes praaktoodangule apelleerida. Samas ei saa loomulikku kulumist nimetada praagiks ning igapäevase kasutamise järel auklikuks kulunud sokke pole mõtet poodi vahetama tormata. „Toote ärakandmine ei tähenda, et tegemist on tootmisveaga. Tootmisviga ilmneb igapäevasel kandmisel kindlasti varem ning müüjal on kohustus esimese kuue kuu jooksul tõendada, millest tingituna see viga ilmnes,” lisas Turetski.

Tarbijakaitseameti spetsialisti teada laekub tarbijakaitseametisse aastas kokku ligi 40 000 kaebust. Tarbijakaebuste komisjoni jõuab neist umbes 260 ning nendest pooled lahenevad tarbija kasuks. „Seda, et tarbijakaebustest pooled rahuldatakse, saab öelda ainult tarbijakaebuste komisjoni otsuste valguses, mitte kõikide kaebuste lõikes,” rõhutas Turetski.

Tema hinnangul jäävad paljud kaebused rahuldamata, kuna inimesed on teinud otsused

garantii

kiirustades, tutvumata kõikide lepingutingimusngimustega. „Kui näiteks on võimalus saada nii-öelda tasuta mobiiltelefon, netipulk või digiboks, oks, sõlmitakse leping, mis seob inimese järgnevaks gnevaks kahekümne neljaks kuuks teenusepakkujaga. kkujaga.

Kui aga telefon kaob ära või varastatakse, takse, ei tähenda see seda, et lepingust saaks loobuda. oobuda.

Sama kehtib ka netipulkadega, mis näiteks kolimise korral uues kohas enam töötada ötada ei pruugi,” kirjeldas ta.

Kui teenuste puhul tekitavad vaidlusi lepingutingimused, siis toodete puhul on tihti probleemi tekitajaks valesti valitud mudel ja halb alb hooldus. „Kui inimesel on lai jalg, aga valitakse kse kitsa liistuga king, ei pea kaua vastu ei king ega jalg.

Sellisel juhul ei saa süüdistada tootjat,” tõi asjatundja näite.

Hanna Turetski tähelepanekute järgi gi leidub nii neid kaupmehi, kes eksitavad tarbijat bijat teadlikult, kui ka neid, kes teevad seda da kogemata. „Praeguseks on teavitustöö ö ja ettevõtjate koolitamise tulemusena selliste ettevõtjate osa langenud 15–20 protsendi kanti. Näiteks öeldakse, et allahinnatud tootele pretensiooni esitamise õigus ei kehti või kehtib ainult kaks kuud või pool aastat.”

Tema arvates annab kauplejatele tarbija eksitamiseks voli ka eestlase üldine tagasihoidlikkus. „Kui näiteks poes es väga veendunult öeldakse, et laadijale jaa kõrvaklappidele kehtib ainult kuuekuune garantii, antii, siis kes tahab sinna poodi seitsmendal kuull katkise laadija juhtmega tagasi minna?”

FOTO: AIN PROTSIN/POSTIMEES

REKLAAM

kinnisvara tagatisel

Laenud alates

1400 €

Kuumaksed alates

27 €

Maikuu lõpuni lepingutasu 0 € Esimene kuu ilma makseta!

www.odavlaen.ee Tel 5810 0111 Näide: 10 000 € 5 aastaks – keskmine kulukuse määr 15,8%

Tutvuge tingimustega meie kodulehel www.odavlaen.ee ja vajadusel konsulteerige spetsialistidega!

Märts 2014

11

garantii

Peaaegu pooled tarbijad ei tea oma tegelikke õigusi Johan Konovalov

T

arbijakaitseameti 2012. aastal tellitud uuringust selgub, et 44 protsenti küsitletutest ei tea oma tarbijaõigusi ning 41 protsenti ei tea, kuhu probleemi korral pöörduda. Sealjuures tuleb välja, et üle poole küsitluses osalenutest ei olnud viimase aasta jooksul kordagi oma tarbijaõiguste kaitseks kaupleja või teenusepakkuja poole pöördunud.

Oma kodulehel jagab tarbijakaitseamet täpseid soovitusi, mida praaktoote või -teenuse korral ette võtta. Esimene soovitus on igasuguse tehingu sooritamisel kindlasti ostutšekk või leping alles hoida. Selle abil saab tulevikus ostu kinnitada. Teiseks tuleb vigase toote kasutamine viivitamatult lõpetada, et vältida defekti süvenemist.

Kui probleem on ilmnenud, tuleks selle kohta pretensioon esitada võimalikult kiiresti. Kauplejale võib kaebuse esitada nii suuliselt kui kirjalikult. Kirjalikule nõudlusele tuleks kindlasti märkida oma nimi ja kontaktandmed, kaebuse esitamise kuupäev, kaubal või teenusel esinev puudus ja soovitav lahendus. Kaupmees on kohustatud sellisele pretensioonile vastama kirjalikult 15 päeva jooksul.

Juhul kui kaupleja ja ostja vahel tekib vaidlus, kas tekkinud puudus on tootmispraak või vale kasutamise ja hoolduse tulemus, selgitavad vea

põhjuse asjatundjad. Kuus kuud pärast ostu sooritamist on ekspertiisi korraldamine kaupleja kohus, hiljem tuleb tõendamisega seonduv müüjaga kokku leppida.

Kui kaebusele 15 päeva jooksul ei vastata või ei jõuta kauplejaga kokkuleppele, võib esitada kaebuse tarbijakaitseametile. Kui lahendust ka siis ei sünni, saab esitada edasise kaebuse tarbijakaitseameti juures tegutsevale tarbijakaebuste komisjonile, mis on tarbija ja kauplejate vahelisi vaidlusi lahendav sõltumatu institutsioon.

Komisjon vaagib nii tarbija kui ka kaupmehe seisukohti ning langetab selle põhjal otsuse.

Neil puhkudel, kui lahendus pole ikkagi vastuvõetav, on tarbijal võimalik pöörduda kohtusse.

Seda võib teha ka enne tarbijakaebuste komisjoni, kuid kindlasti tuleb arvestada, et kohtuskäimine on oluliselt aeganõudvam ja kallim kõigile osapooltele. Samas on juhtumeid, mille lahendamiseks tarbijakaitsel ja tarbijakaebuste komisjonil õigus puudub. Sinna hulka kuuluvad nõuded moraalse kahju hüvitamiseks.

Tarbijakaitseamet märgib, et eraisikult ostmise korral ei laiene tehingule tarbijakaitsereeglid, sest tegemist ei ole kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepinguga, vaid kahe eraisiku vahelise tehinguga. Seega puudub eraisikult ostmisel pretensiooni esitamise õigus ning probleemide korral saab abi vaid kohtust.

KÜMME NÕUANNET TARGALE TARBIJALE • Hoia alati ostutšekk alles.

• Kasuta ja hoolda toodet juhiste järgi.

• Lõpeta veaga toote kasutamine kohe.

• Teavita kauplejat probleemist esimesel võimalusel.

• Ära kiirusta lepingu sõlmimisel.

• Veendu, et kaupleja pakutav lahendus ei riku ega piira tarbijaõigusi.

• Kui arvad, et sinu tarbijaõigusi on rikutud, pöördu tarbijakaitseameti poole.

• Kõikidele toodetele, mis ei ole mõeldud ühekordseks kasutamiseks, kehtib seaduse järgi kaheaastane pretensiooni esitamise õigus.

• Kui tootel on lisagarantii, tutvu hoolikalt selle tingimustega.

• Pea meeles, et kaupadele ja teenustele kehtivad samad pretensiooni esitamise õigused.

TARBIJA VÕIB pretensiooni esitada ka ebakvaliteetse teenuse puhul, näiteks kui ehitaja pole oma tööd hästi teinud.

FOTO: MARGUS ANSU/POSTIMEES

REKLAAM

Allikas: tarbijakaitseamet

FOTO: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES

aed

Tugev turgutus mullale: kuidas väetiselettide vahel õige valik teha?

Päike teeb taevavõlvil üha kõrgemaid kaari, mis viib ka paljude hobiaednike mõtted elava looduse ja aiamaa juurde. Kas aga tänavu turgutada mulda väetisega või eelistada loomulikku vohamist? Isegi vilunud aednik võib ühel hetkel seista silmitsi dilemmaga – naturaalvõi mineraalväetis. Peamurdmist kui palju!

Eveliis Eek eveliis.eek@ajaleht.ee

A

ianduskeskuse Hortes aednik-klienditeenindaja Heli Kaselaane ütluse järgi on kevadväetamist õige aeg teha siis, kui lumi sulanud, maa kuiv ja loodus tärkab. „Taimede kiiresti kasvav lehestik tahab lisatoitu. Kui maa kuiv, on õige aeg anda täisväetist, millest taim saab kätte kõik põhilised toitained – lämmastiku, fosfori, kaaliumi, magneesiumi, väävli, kaltsiumi ning vajadusel ka mikroelemendid,” rääkis ta.

Tema sõnutsi saab kõikide toitainete vajaduse kevadel katta ka siis, kui maad kobestada mulda segatud kompostiga.

Osaühingute Tootsi Aiand ja Tootsi Aianduskeskus juhataja Tarvo Alveti väite kohaselt on kevadväetamiseks kõige soodsam aeg maikuu. „Kui maa on liiga märg, on oht, et toitained voolavad ära, praegu tuleks oodata veel kuivemat aega,” kinnitas ta.

Jardini aianduskeskuse aednik-klienditeenindaja Helen Schmidt on veendunud, et kevadist

REKLAAM

võtab vastu tellimusi järgmistele seemnekartuli sortidele:

Impala A, Maret A, Birgit A, Reet A, Fontane A, Ants A, Juku A, Sarme A, Anti A. Müügil ka toidukartulid.

Info ja hinnad: www.etki.ee Tellimine tel 513 4723, Merike Harjo

>> lk 14

Märts 2014

13

FOTO: ANTS LIIGUS/PÄRNU POSTIMEES

aed

väetamist tuleb teha siis, kui taimedel algab aktiivne kasvuperiood. „Kevadel võib anda üldväetist, mis on üsna pikatoimeline ja kus on kõik põhitoiteelemendid. Üks võimalus on seda soetada graanulite kujul, mida pannakse lihtsalt mullale, kuid võib ka mulla sisse kobestada,” ütles ta.

Graanulitest vihmaussisõnnikuni Schmidti selgitust mööda müüakse tänapäeval väetisi mitmel kujul ning nende seast peab klient oma vajadustest lähtudes leidma sobivaima. „On olemas graanulväetised, pulberväetised, vedelväetised, pulgaväetised, kanakaka,” tõi Schmidt välja. „Väga levinud on ka vermikompost, mis on sisult vihmaussisõnnik.”

Osmokoot-tüüpi graanulväetised on pikkamisi toimivad ja sobivad Schmidti kinnituse järgi neile, kel on vaja väetada näiteks suvila aiamaad, kus iga päev kohal ei viibita. „Kui graanulid mulda panna, on terve suvi muretu. Osmokoot on hea ka seetõttu, et toitained eralduvad vastavalt mulla temperatuurile ja niiskusele ning taim ei saa väetiselaksu korraga kätte. Ka toitainete leostumise oht on osmokoodiga väiksem, sest seda ei doseerita korraga liiga palju,” põhjendas Schmidt.

Küsimuse peale, mil moel on kõige parem väetis taimeni viia, vastas Kaselaan, et see oleneb suuresti taimest. „Kui taim kasvab õues, võiks eelistada graanuleid ning on oluline, et mullapind saaks kohe piisavalt kastetud. Kaaluda võiks väetamist enne vihma. Sel juhul jõuab väetis ka taime juurteni,” ütles ta.

On olemas spetsiaalselt lilledele või köögiviljadele mõeldud väetised, samas on müügil universaalväetised, mis sobivad mõlemale. „Köögiviljaväetistel on rohkem tähelepanu pööratud toitainetele, mis tagavad viljade moodustamise ja viljade intensiivsemad maitseomadused. Dekoratiivtaimede väetised soodustavad taime pikka õitsemist ja lehe värvi intensiivsust,” selgitas Schmidt.

Paljud eelistavad doseerimise ja annustes järje ajamise asemel visata aiamaale vaba käega looduslikke väetisevariante, näiteks kanakakat. „Kanasõnnikut müüme suure koti kaupa, seda ostetakse päris hästi. Võtad kotist, puistad aeda ning sobib kõikidele taimedele. See parandab mullaviljakust, õhustab ja parandab mullastruktuuri. Toitained eralduvad vee ja niiskuse toimel,” tutvustas Schmidt.

Sügisel väetatakse Kaselaane sõnul spetsiaalsete sügisväetistega, mis aitavad taimedel valmistuda talveks. Seda tuleb Alveti sõnul teha enne, kui taimed lähevad puhkeasendisse. „Kuskil augustikuus on paras aeg,” märkis ta.

TARVO ALVET nimetas kasuliku uudistootena membraanväetisi, millega tasub turgutada just amplitesse ja rõdukastidesse istutatud lilli.

”

Kevadel võib anda üldväetist, mis on üsna pikatoimeline ja kus on kõik põhitoiteelemendid.

HELEN SCHMIDT, Jardini aianduskeskuse aednik-klienditeenindaja

Schmidti õpetuse järgi tuleb aga enne sügisväetise andmist veenduda, kas see on vajalik. „Kui kevadel on antud pikkamööda toimivat väetist, on taimed üldiselt juba nii haigus- ja külmakindlad, et nad sügisväetist enam ei vaja. Sügisväetis ongi peamiselt selleks, et külma- ja haiguskindlus suureneks,” rääkis ta.

Mineraal- versus naturaalväetised Ilmselt tekitab kõige rohkem mõtlemisainet küsimus, kas eelistada mineraal- või naturaalväetisi. Kaselaane arvates oleneb palju inimese eelistustest ning ühtset vastust küsimusele ei olegi. „Kindlasti on keskkonnasõbralikum eelistada naturaalseid väetisi, kuid ka tänapäeva mineraalväetised vastavad euronõuetele. Mineraalväetisi soovitaks kasutada siis, kui aeda ei ole kompostiga turgutatud ja mullaviljakus on kesi-

ne,” täpsustas ta ja lisas, et ei saa väita, kas üht tüüpi väetis on taimele kahjulikum kui teine. „Väetada tuleb etteantud normi piires,” rõhutas Kaselaan.

Alveti hinnangu järgi on Tootsi aianduskeskuses rohkem minekut mineraalväetistel. „Nende kasuks räägib see, et võrreldes naturaalsete väetistega tuleb neid harvem panna. Kõige popim naturaalne väetis on mereadruga Biolan. Tehakse ka nõgeseleotisi, sest sellest saab palju mineraale,” lausus ta.

Küsimuse peale, kas üht tüüpi väetis on kahjulikum kui teine, vastas ka Alvet, et see oleneb pigem annustamisest. „Lõpptulemusena peab taim selle omastama. Kui ta seda ei tee, on väetist liiga palju pandud. Näiteks vanasti oli osas väetistes väga palju fosforit, mis pole keskkonnale hea ja soodustab vetikate kasvu,” tõi ta näite.

Schmidti tõdemust mööda on orgaaniliste ehk

REKLAAM

KÖÖGITARBED

JALANÕUD

MATKAKAUBAD

TÖÖRIIDED

RIIDED

AIANDUS

KALASTUS

MÄNGUASJAD

TÖÖRIISTAD

TCHIBO

VÕRU Räpina mnt 15

VALGA PÄRNU Riia 14

Tallinna mnt 70

RAPLA RAKVERE VILJANDI Viljandi mnt 72

Ringtee 4

Leola 61

/magaziin www.magaziin.ee

FOTO: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES

aed

looduslike väetiste eelis see, et need aktiveerivad ka mikroorganismide aktiivsust. „Muidugi ei pruugi mineraalväetistega vþrreldes seal toitained olla niivþrd tasakaalustatud, aga pþhitÜÜ teeb ära pluss suurendab mullaorganismide aktiivsust,� ßtles ta.

Mineraalväetiste kasuks räägib kontsentreeritus. „Väiksem kogus annab suurema ja kiirema efekti ning nendes on toitainete tasakaal rohkem kontrollitud. Looduslike kasuks räägib jällegi näiteks asjaolu, et kÜÜgiviljadel ei teki juurde väetise kþrvalmaitset. Pþhitoitained saab ka looduslikust väetisest kätte,� rääkis Schmidt.

Ökoväetiste varjukßlg

KANAKAKA GRAANULID koguvad aiapidajate seas populaarsust.

Tarvo Alveti hoiatust mÜÜda ei tasu arvata, et niinimetatud Ükoväetised on täiesti riskivaba valik. „Arvatakse, et kanakaka graanulid on suhteliselt ohutu ja Üko, aga tegelikult on seal palju lämmastikku. Sellega on hoopis suurem oht ßle doseerida, nii et hiljem on palju rohkem nitraate, kui näiteks siis, kui kasutada mineraalväetisi,� sþnas Tootsi aiandi juhataja.

Tema hinnangul on mereadru Ükom kui näiteks kanakaka, mida mþnikord pannakse liiga palju. „Olen ise looduslikke väetisi kurgi- ja tomatikasvatuses kasutanud ning pärast proove tehes avastanud, et neist on palju suurem oht nitraate saada kui mineraalväetistest,� nentis Alvet.

Tema sþnade kohaselt tasub siiski mþelda, et inimesed omandavad mikroelemendid kÜÜgiviljadest. „Kui maa on kogu aeg vaene, saad kßll oma Ükotoodangu kätte, aga seal ei ole vajalikke mikroelemente,� pþhjendas ta.

Kas muld vajab väetamist, näeb ka taime pealt. „Kui taim paistab kidur ja ei ole rþþmus oma kasvutingimuste ßle, tuleb selgeks teha, mis väetisi on vaja. Tuleb teha mullaproov ning määrata mulla toitainesisaldus ja pH,� ßtles aianduskeskuse Hortes aednik.

Ka Alveti nþuande järgi tasuks koduaednikel teha väetamisotsus taime jälgides. „Väga hästi saab aru lehtede värvi järgi: kui lehe värv muutub väga heledaks, on lämmastikupuudus, kui taime lehed lähevad punakaks, on fosforipuudus, kui lehed lähevad liiga tumedaks, on sinna liiga palju väetist pandud. Taimed peavad rþþmsad välja nägema, eks nad ise räägivad, millest neil puudus on. Kui läige ja välimus on kadunud, siis on teada, et midagi on valesti,� kirjeldas ta.

Schmidti kogemust mÜÜda on heaks indikaatoriks ka sammal muru sees. „Kui sammalt on palju, näitab see, et mullas on toitainepuudus.

Kui on näha, et taimed kiduvad ja kasv pole hea, tasub samuti väetamise peale mþelda. Enamasti näeb juba eelmisel sßgisel vþi suvel, kas järgmine kevad on tarvis väetist anda,� ßtles ta.

Kui tegu on aga uue krundi ja elupaigaga, tasub kaaluda professionaalset teenust, kus määratakse toitainete hulk mullas ja pH-tase. „Siis saab vastavalt sellele edasi toimetada, kindlasti pole mþtet ßle väetada, et igaks juhuks annan natuke mullale turgutust. Sþnnikut vþib visata, aga kui seda liiga palju saab ja see vette satub, vþib veekogu kinni kasvada, mis pole samuti hea,� hoiatas Schmidt.

Paraku pannakse väetist sageli suva järgi ning ei viitsita kogust arvutada, mistþttu on ßleväetamise oht reaalne. „Tegelikult peab ikkagi paki >> lk 16

REKLAAM

KASVUHOONED

KEVSTAUD SED SOODU

Mßßme polßkarbonaatplaati.

Pakume ka transporti ja paigaldust.

Mexin Baltic OĂœ Lao 12–5 t Pärnu t tel 443 1518 t E–R 9–18 t L 9–15 www.mexin.ee

Uue-Rþuna talu seemnekeskus HEINASEEME HW YLNDWLO ROHNV WÒÒG MD NDULORRPDGHO QLQDHVLVW QLL VXYHO NXL WDOYHO MURUSEEME NDXQL MD SLNDDMDOLVH PXUX UDMDPLVHNV RWVWDUEH MD NDVYXNRKD MÀUJL VARAJANE SUVINISU "Mooni" DODWL KHDGH WRLGXQLVX NYDOLWHHGLQÀLWDMDWHJD NDWHJRRULD & MD & vadel! tevÑtmistes alanud ke et s gi ÑL t N us ad vis ja Head algust

6RRYL NRUUDO VDDGDPH SĂ€UDVW DUYH WDVXPLVW KHLQD MD PXUXVHHPQHVHJXG NDKH WĂ’Ă’SĂ€HYD MRRNVXO NRKDOH SRVWLJD 6DDWHNXOX WDVXE RVWMD

Telefonid 502 4385, 434 3050, e-post ilmarm @infotek.ee

www.uuerouna.ee

0HLG RQ OLKWQH OHLGD DVXPH NP 9LOMDQGL OLQQD SLLULVW PÒÒGD YDQD 9LOMDQGLr3ÑOWVDPDD PDDQWHHG Märts 2014

15

aed

pealt lugema, kuidas ja kui palju teatud atud maalapi peale väetist panna,” toonitas as Alvet.

Schmidti teada varitseb üleväetamisee oht nii looduslike kui mineraalväetistee puhul. „Kui mineraalväetisi liiga palju jaa suurtel põldudel kasutada, on risk, et lämmmastik on hästi leostuv, mistõttu võib sattuattuda põhjavette ja veekogudesse. Kui ka sõnnikut õnnikut liiga palju põldudel kasutada, võib see samamooamamoodi vette sattuda. Aga selle pärast ei peaa väikeaiapidajad muretsema, sest nad ei kasuta väetist nii mastaapselt,” rääkis ta.

Kui panna aeda vedelaid mineraalväetisi, on liigse leostamise tõenäosus suurem, kui looduslikke väetisi eelistades.

Schmidt pani hobiaednikele südamele, et kindlasti ei tohiks taimi väetada siis, kui need on hästi noored, alles pikeeritud. „Siis taim alles arendab juurestikku. Külvimullas on väetisenorm olemas ning kui lisaväetist taimele anda, võib see neile hukatuslikuks saada,” selgitas Jardini aianduskeskuse aednik.

Väetiseturu pidev areng Väetisesorte tuleb turule aina juurde, mistõttu pole üllatav, et kliente rõõmustatakse üha paremate lahenduste ja uute toodetega. Ühe kasuliku uudistootena tõi Tarvo Alvet välja membraanväetised, mis on kasulikud abivahendid just neile aednikele, kes kasvatavad lilli amplites ja rõdukastides. „Membraanväetis asetatakse amplisse, väetis mõjub neli kuud, eraldudes membraanist vastavalt temperatuurile ja niiskusele.

See tajub ise läbi kesta, kui palju lisaturgutust taim vajab,” tutvustas ta.

Schmidtil jagus kiidusõnu hiljuti müüki tulnud väetustablettidele, mis aitavad turgutada toalilli. „Paned vette, kus need lahustuvad, saades lahustuva väetise,” ütles ta.

Peale selle tõi ta välja ka kasvuaktivaatori. „Näiteks kui inimene tahab kevadel istikuid kasvatada ja seemneid panna, siis sellega saab töödelda, et taimed kiiremini tärkaksid ja oleksid tervemad. See on universaalne nii istikutele, seemnetele kui sibulatele,” soovitas Schmidt.

Küsimuse peale, kas inimeste seas on märgata väetiste üha suurema kasutamise trendi, vastas Schmidt, et inimesed on väetisi alati kasutanud. „Märgata on tendentsi aina looduslikumate väetiste poole,” rääkis ta.

”

Ma arvan, et osa inimesi kardab väetamist, sest nad ei ole väetiste kasutamisest teadlikud. Praegu on inimeste teadlikkus väiksem kui aastate eest, sest siis oli selle kohta rohkem infot saada.

TARVO ALVET, Osaühingute Tootsi Aiand ja Tootsi Aianduskeskus juhataja

16 Märts 2014

„Lih „Lihtsalt väetiste tüübid on muutunud. Vanasti oli inimestel rohkem omast käest na võtta loomasõnnikut ja muid ökoväetiv si. Nüüd soetavad inimesed üha rohkem väetisi kaubandusest,” lisas Kaselaan.

Alveti arvates on olukord väetisemaailmas pisut teistsugusem. „Ma arvvan, et osa inimesi kardab väetamist, sest nad ei ole väetiste kasutamisest teadses likud. Praegu P on inimeste teadlikkus väiksem REKLAAM

kui aastate eest, sest siis oli selle kohta rohkem infot saada,” leidis Alvet.

Tema tõdemust mööda paljud inimesed alustavad väetiste osas justkui nullist. „Eriti noorem põlvkond katsetab üha rohkem ja viib end selle teemaga kurssi. Samas paljud ei tea tegelikult sedagi, et taime tuleb kasta, väetamisest rääkimata. Inimeste suhtumine võiks muutuda ja nad võiksid mõista, et väetis on kui toitaine. Nii nagu inimene vajab toitu, vajavad seda ka taimed,” nentis ta.

kodu

Unistus oma majast Teet Roosaar teet.roosaar@ajaleht.ee

„M

aja peab teenima inimest, mitte inimene maja. Pole mþtet vþtta endale ßle jþu käivaid kohustusi,� ßtles Prior Kinnisvara maakler Andrus Neeme ning soovitas kþik enne hoolikalt läbi mþelda. LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sþnade kohaselt on majas elamine tunduvalt odavam kui korteris, samas tuleb arvestada ootamatute suuremate kulutustega ning tunda rþþmu muruniitmisest ja lumelßkkamisest.

Maja ehitamise peale tasub mþelda siis, kui pere ei mahu enam korterisse ära ja maja pßstitamiseks on vþimalik kulutada vähemalt 70 000–80 000 eurot.

Ostaks mĂľne vana maja?

Vanad majad on odavamad. Need saab kätte kohe ja remontima vþib hakata sees elades. Aga soojustamisest, kßttelahenduse tänapäevastamisest ja viimistluse värskendamisest tavaliselt ei pääse. „Uue maja ehitamine on nagu rätsepaßlikonna tegemine – vþtab aega, aga tulemus on selline, nagu inimene soovib. Vanast majast vþib tulla halbu ßllatusi,� lausus Neeme.

Maakleri sþnul otsivad inimesed enamasti kolme-nelja toaga 80–130ruutmeetrist maja, mille juures on saun, garaaŞ ja panipaigad. Eelmise sajandi kuuekßmnendatel-seitsmekßmnendatel aastatel ehitatud majad on tavaliselt viilkatusega ja suurusega 80–100 ruutmeetrit. Nende hinnad jäävad Pärnus 60 000–100 000 euro vahele.

Ehitusbuumi ajal ehitatud majad on väga erinevad ja nende hinnaklass kþikuv.

Ostjad hoiavad silma peal ka kohtutäiturite kaudu mßßdavatel majadel, sest need on odavamad. Neis aga vþivad inimesed sees elada ja kunagi ei tea, kas eelmised omanikud lähevad välja rahumeeli.

Nii uueaegsete kui varem ehitatud majade hind sþltub väga palju sellest, kuhu maja on ehitatud, milline on selle ehituskvaliteet, kommunikatsioonidega varustatus, juurdepääs, kaugus

RAHA Hoonestamata elamukruntide hinnad Viljandi. Eelmisel aastal mßßdi 2, tänavu 0, mßßgis 14. Hinnataset näitav turg puudub.

Paide. Mullu mßßdi 5, tänavu 0, mßßgis 8. Hinnavahemik 639–20 000 eurot, mediaanhind 3,18 eurot ruutmeeter.

Valga. Mullu mßßdi 1, tänavu 1, mßßgis 18. Hinnataset näitav turg puudub.

Rakvere. Eelmisel aastal mßßdi 7, tänavu 4, mßßgis 42. Hinnavahemik 3300– 7500 eurot, mediaanhind 5,10 eurot ruutmeeter.

Pärnu. Mullu mßßdi 17, tänavu 6, mßßgis 97. Hinnavahemik 9500–93 000 eurot, mediaanhind 16,7 eurot ruutmeeter.

Andmed: LVM Kinnisvara

MIDA ROHKEM tĂśid ise organiseerida, seda odavam majaehitus tuleb. Samas vĂľib kogemuste puudumise tĂľttu ka vigu tekkida.

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

tÜÜkohast, kauplusest ja paljust muust. Mida suurem linn, seda kallim on sinna ehitatud maja. „Eestis toimub sama protsess, mis mujal – inimesed koonduvad linnadesse,� lausus Saksing.

Neeme soovitas enne uusarenduspiirkonda maja vþi krundi ostmist kindlasti järele uurida, kas kþik kommunikatsioonid on teenuste osutajatele ja teed omavalitsusele ßle antud. Tallinna lähißmbrusest leiab näiteid, kus keegi ßritab teede arvelt teenida, Pärnumaal on juhuseid, kui arendaja ßritab vett kþrgema hinnaga mßßa.

Kui palju uus maja maksab?

Vastus peitub arusaamas, mida keegi majaks peab. Palju sþltub maja asukohast. Saksingu sþnul vþib Pärnu rannarajooni ehitatavat maja edasi mßßes teenida, kuid kuhugi kþrvalisse kohta maja ehitamine on omaniku risk ja pangad selleks laenu ei anna.

2003. aastal maja ehitanud ja selle 2010. aastal maha mßßnud Pärnu Postimehe ajakirjanik Silja Joon jälgis pidevalt, et ta ei investeeriks majja rohkem, kui on selle turuväärtus. Maja ehitamiseks mßßs ta korteri ja vþttis kinnistu tagatisel laenu. Maja valmides laenusummat ja tagatist suurendati. 30aastasest pangalaenust sai Joon lahti maja mßßes ja ostis ßlejäänud raha eest korteri.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu esimehe ja Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sþnade järgi on see majaehitajate peamine rahastamisskeem. „Pank tulevast maja ei finantseeri. Kui teil on majaehitus näiteks vundamendini jþudnud ja raha juurde vaja, vþib selle väärtuseks hinnata näiteks 30 000 eurot ja pank laenab näiteks 15 000. Hiljem vþib uuesti hinnata ja uue laenu vþtta. Vþib ka pangaga eelkokkuleppe teha, aga siis peab omanik ehitama kokkulepitud graafiku järgi,� rääkis Sooman.

Soomani väite kohaselt maksab majaehituse ruutmeeter umbes 1200–1300 eurot, sellele lisandub kinnistu hind. Selles hinnas on juba sees kellegi kasum ja ostja mureks on peamiselt ehituse jälgimine. Odavamalt saab, kui midagi ise teha.

Sooman ßtles, et mþistlikus majas, kus juba ka majatunne, on neli-viis tuba ja ligi 120 ruutmeetrit kasulikku pinda. „Kolmetoalise maja puhul tekib juba kßsimus, kas inimesed ei saa korteri vþi ridamajaga hakkama,� lausus ta.

Korrutades 120 ruutmeetrit 1200 euroga, saame 144 000. Lisaks kinnistu. Paljude eestlaste ostujþud pole nii suur ja nad asuvad uurima, kuidas kokku hoida. „Tean juhtumeid, kus ßle 100 ruutmeetri suurune maja on ehitatud 70 000–80 000 euroga, aga ma ei tea ßhtegi inimest, kes poleks siis oma pþhitÜÜga jänni jäänud. Tekib tohutu >> lk 18

REKLAAM

3XLWNDWXVHG 2� ƹ 6XYLOD 7DOOLQQ ƹ WHO ƹ IDNV PRE ƹ LQIR#SXLWNDWXVHG HH ƹ ZZZ SXLWNDWXVHG HH Märts 2014

17

kodu

Pärnu kßlje all Tammistes asuva kinnistu osakaal on sellest ligi 19 000 eurot. Paljud tellivad majaehituse väljast valmis soojustatud majakarbini, mis on odavam. bin Neeme soovitas kinnistut ostes kindlasti uurida, mida detailplaneering sinna pßstitada lubab, millised on kommunikatsioonid ja kuidas soovitud maja ilmakaarte järgi paikneb. ku Viimasest saadakse tihti aru alles siis, kui maja Viim on vvalmis ja seda hakatakse kasutama.

lisakoormus, mis paneb pþhitÜÜ lÜÜgi alla,� hoiatas Sooman.

Ingmar Saksingu jutu järgi on linnaßmbruste tempokas arendamine ßmber mber saanud ja ehitusehitus tegevus koondub linnadesse. sse. „Isegi Pärnu ßmbrusesse ei panda naljalt maja pßsti, peab olema mingi magnet, sel juhul ollakse lakse valmis kaaluma.

Ehitus maksab sama palju u ja need, kellel on raha, eelistavad paremat asukohta. Laenajatele seavad piiranguid pangad, d,� kþneles ta.

Saksing tþi lihtsa näite. e. Oletame, et tahate 150ruutmeetrist maja ja ßhe ruutmeetri ehitamiseks kulub 1000 eurot. Lisades 150 000 eurole näiteks 20 000 krundi eest, est, saame 170 000. Kas teil þnnestub hiljem sellist llist maja 170 000 euroga mßßa vþi on reaalseks aalseks hinnaks hoopis 100 000 eurot?

Saksingu sþnade kohaselt selt koondub elamuehitusturg Tallinnaslinnasse ja Tartusse ning ßlejäänud nud linnadest meelitab ßksnes es suvine Pärnu. Elamukrunntide hinnatabelist (lk 17) 7) näeb, et neid pakutakse kßll ßll palju, ent väikese tehingute ute arvu tþttu on väga keeruline keskmisi hindu arvestada. Neeme andmetel on hoonestamata elamumaa hinnatase Pärnu lähivaldades 5–50 eurot ruutmeeter, enamasti jääb see 10–20 euro o kanti.

Prior Kinnisvara on Pärnus rnus ja Pärnumaal 15 aasta jooksul mßßnud peaaegu aaegu 80 maja ärimudeli järgi, mis pakub ostjatele tele kommunikatsioonidega kinnistut ja vþimalust ust see soovitud etapini valmis ehitada. Neilt tellitava llitava maja ehitamine maksab koos kinnistuga 75 000–120 000 eurot,

Endale tuleb kindlaks jääda En Kin Kinnistu ostmise järel vþib minna arhitektuuribßroosse. Uue projekti järgi ehitamine on kþige bßr kallim, aga nii saavad kþik soovid täidetud. kall SSoodsam on teha koostÜÜd mþne ehitusfirma vþi majatootjaga, kellele kuuluvad juba ehitatud majade projektiþigused. Kindlust lisab seegi, kui maj sarnane maja on kuhugi ehitatud ja selle omanisarn kelt kßsida, kuidas nad rahul on. „Mul pole häbi minna ja uksele koputada, et järsku annate tamin gasisidet,� ßtles Sooman. gas SSooman soovitas vþtta mþne valmisprojekti, seal väikesi muudatusi teha ja lasta maja pßsti sea panna. Kes oskab, vþib muidugi projekti tellida, pan erinevate tÜÜde jaoks ehitushankeid korraldaerin da, erakuulutuste kaudu majaehituse jääke otsida ja j sugulasi-tuttavaid appi paluda, ent siis on endal nii suurem tÜÜ kui vastutus. end Korralik dokumentatsioon on nagunii tellija K mure. Soomani sþnutsi vþiks ehituslepingusse mu kirjutada, et kasutusloa organiseerib ehitaja ja kirj tehtud tÜÜde eest tasutakse etapiti. Esimese osateht makse suuruseks vþiks tema hinnangul olla kumak

ni kßmme, viimase osamakse suuruseks vähemalt viis kuni kßmme protsenti. „Soovitan kasutada ehitajaid, kes kasutusloa enda hooleks vþtavad,� lausus Sooman.

Neeme jutu järgi tasub enne ehitaja väljavalimist tuttavate ja foorumite kaudu tema tausta uurida, Krediidiinfost maksuvþlgu ja firma asutamise aastat vaadata, pakkumisi vþtta ning alati ehitustÜÜde juures olla. „Alati meeldivad kþige väiksemad numbrid, kuid ehitusbuumi ajal polnud harvad juhtumid, kui ehitajad objektilt lahkusid, sest nad olid liiga odava pakkumise teinud,� ßtles Neeme, soovitades pakkumiste realistlikkust kaaluda.

Mida Ăźksikasjalikum on leping, seda parem.

Hind vþib kßll odav olla, aga kui materjalid on vähem kvaliteetsed, tekib majaga hiljem probleeme. Tuttava ehitusasjatundja nþu kulub pakkumisi hinnates kindlasti ära.

Iga etapp tuleks vastu vĂľtta aktiga, milles klient kinnitab, et on tehtuga rahul. Viimane etapp peaks sisaldama ka objekti koristamist.

Mida rohkem raha makstakse pärast valmimist, seda usaldusväärsem ehitaja on.

Neeme sþnade kohaselt tasub pikaajalise kogemusega ehitajat eelistada samuti seetþttu, et garantiiperioodil oleks olemas firma, kes omal kulul puudused likvideeriks. Mida täpsemad on kokkulepped, seda vähem vaidlusi tekib.

Silja Joone kogemuse järgi on majaehituse tellimine naisterahvale täiesti jþukohane. Tuleb vaid hoolega ehitusportaale lugeda, endale kindlaks jääda ja ehitusmeeste soovitusi kontrollida, sest elama hakkate majas ju ikkagi teie.

REKLAAM

:0CDB ;n18. C44<4 nA0 Tuleme kohale ja mþþdame. Valmistame ning paigaldame. Ă&#x153;le Eesti.

Katusefermid Majaelemendid z Elementmajad OTSE TEHASEST! z

CTaPbZPcdbTS eXW\PeTTbÂ?bcTT\XS ZPcdbTcPaeXZdS YP _[TZZbT_PcÂ&#x2C6;Â&#x2C6;S <tt: YP ?0860;3DB

z

Turvakardinad OTSE TEHASEST! Tel 671 9201

info@eimur.ee

z

www.eimur.ee

z

OĂ&#x153; EIMUR Pärnu mnt 102 Tallinn

MIKS ON TĂ&#x153;HJA Ă&#x2022;HUVAHEGA SEIN KĂ&#x153;LM? Seinavahes olev Ăľhk, mis on seina sisemise osa mĂľjul soojenenud, tĂľuseb Ăźles. Selle asemele tungib altpoolt kĂźlm Ăľhk. Katusealusesse tĂľusnud Ăľhk viib pragudest välja kuni 80% seinte kaudu kaduvast soojusest. Soe Ăľhk langeb jahtudes allapoole, kuni seina sisemise osa mĂľjul taas soojeneb. Niisugune konvektsiooniring pĂľhjustab umbes 20% soojuskaost. Nii väljub soojus hoonest palju kiiremini, kui arvatakse.

SĂ&#x153;STIME SEINAD SOOJAKS!

E8;90=38 Koidu 13 509 9543 433 7100

18 Märts 2014

?0834

Pärnu 116 5343 2543 385 3025

E0;60

Männiku 2a 503 9543 766 1580

Ainete vesilahused segatakse kokku, muudetakse suruĂľhu abil vahuks ning pumbatakse seinatĂźhimikesse.

Soojustusvaht koosneb miljonitest väikestest purunenud þhumullidest. Tahkudes muutuvad need veeauru läbilaskvaks termovahuks. Materjal on mþeldud spetsiaalselt elumajade seinte þhuvahede täitmiseks. Termovaht sobib ka ideaalselt vana klaasvatiga soojustatud majade n-Ü ßletäitmiseks. Vaht ei paisu ega riku hoone konstruktsioone. See on ainus vþimalus, kui sinu maja seinakonstruktsioonis on þhutßhimikud.

t Soojustatava maja fassaadi ei ole vaja lþhkuda t Soojustamine on kiire ja efektiivne t Teie kßttekulud vähenevad märgatavalt t Termovaht on veeauru läbilaskev ja vett mitteimav materjal t Termovaht on suurepärane soojusisolaator t Termovahul on hea tulepßsivus t Termovahuga soojustamine on väga soodne

Pakume ka pĂľrandate ja siseseinte sĂźstimist!

Teeme tĂśid Ăźle Eesti!

Tel 5660 601 t info@therm.ee www.therm.ee

kodu

Ostan maja koos kohaletoomisega Eestis on ligi 30–35 ettevõtet, mis pakuvad tehases valmistatud elementidest kokkupandavaid maju.

Nende suurim eelis on püstitamise kiirus, alati tuleks aga uurida, mida pakutav hind sisaldab.

Teet Roosaar

A

vades mõne elementmaju müüva ettevõtte veebikülje, jäävad esmalt silma mitmed pildid koos hinna, maja suuruse, põhjaplaanide ja fassaadivaadetega. Tooted on jagatud erineva sisuga pakettidesse. Vundament, katus, räästalauad, välisvooder, siseviimistlus ja mõnikord isegi püstitamine on jäetud tellija mureks.

Kõik see teeb esialgu pakutava kallimaks, ent võimaldab tellijal odavamalt läbi ajada.

Uurige pakette hoolikalt „Element on konstruktsioonilahendus,” selgitas Eesti Kinnisvarafirmade Liidu esimees ja Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. „Mugavam on maja püsti panna puitkonstruktsioonidest kui lauahunnikust ja nii saab maja kiiremini valmis. Maja hind sõltub isetegemise ulatusest, siseviimistluse tasemest ja paljust muust ning on hoopis omaette teema.”

Ehitusinseneri haridusega ja kahes Eesti suuremas ehitusfirmas töötanud Eno Pappeli asutatud veebiportaalis Majaehitaja antakse nõu, kuidas kvaliteetselt, kuid säästlikult endale maja ehitada. Samuti räägitakse sellest, kuidas element- ja moodulmajade pakette võrrelda, mida neist arvata ja mida peaks teadma majapaketi valikul.

Pappeli hinnangu järgi hõlmab tehasepaketi maksumus umbes 30–40 protsenti kogu kodu rajamise investeeringust. Esimest korda maja ehitaval inimesel võib olla nende sisu keeruline võrrelda ning seetõttu soovitab Pappel küsida võtmed-kätte-lahendust.

Lisaks paketi sisule on olulised garantii-

tingimused. Et garantii kehtib ainult siis, kui täidetakse tootja ettekirjutusi ja paigaldususjuhiseid, võib kogemuste puudumisel garanantiiga probleeme tekkida.

Elementide kvaliteet on Pappeli arvates üldldjuhul hea ja ohud peituvad peamiselt püstitatamise õigsuses. Hinna kõrval ei tohiks unustatada ka maja energiasäästlikkust ning vaadata ata tuleks, milliseid aknaid ja uksi kasutatakse..

Eri pakkumisi on turul palju. Näiteks soommlaste Ultimatemarket müüb Eestis puitkilpipidest majade komplekte, mille suurus ulatub ub 30–40 ruutmeetrist paarisaja ruutmeetrini ni ning hind 25 000 eurost 105 800 euroni. Odaavad hinnad on ligi meelitanud palju huvilisi, si, ent firma ei ole Eestis veel müünud ühtegi gi majakomplekti, küll aga suvilaid. „Meie plussiks on eeskätt hind ning selle le sees olev katus, aknad ja uksed. Suvilatel iseegi kaminahi ja elektripump. Sellist varianti ti keegi Eestis otseselt ei paku, küll aga müüakk se neid soodsa hinna tõttu sadade kaupa Soomes, Rootsis ja Norras,” rääkis Ultimatemarketi Eesti esindaja Sulev Paakspuu.

Vundament tuleb Ultimatemarketi majakomplekti ostjal ise teha. Katus on mõnel komplektil hinna sees, mõnel mitte. Firma ise maja ei püstita, vaid toob selle osade kaupa kohale. „Inimesed ise või ehitusfirma panevad selle püsti. Vaja on veel elektritööd teha, ukselukud panna ja muud sellist,” ütles Paakspuu.

Küsimusele, mitu protsenti majakomplekti hinnast ostjal veel kulub, ei osanud ta vastata.

Ultimatemarket tegutseb Eestis teist aastat ja tuli siia seetõttu, et Soomes müüakse niisuguseid komplekte edukalt. Isegi 2,5 x 5 meetri suurusi seest sooje maju. Paakspuu kinnitas, et üle poole soomlastest ei kasuta ehitusfirmat

ning paneb maja ise või sõprade abiga kokku. Igale poole Eestis Ultimatemarketi maju püstitada ei lubata, seetõttu tasub omavalitsusest selle kohta enne nõu küsida.

Rakvere Metsamajand toodab puitkarkassja freesprussmaju. „Meie poole pöörduval inimesel peaks olema kinnistu. Tal võiks olla ettekujutus maja suurusest ja sellest, kas ta ttahab h b seall suvitada või aasta ringi elada,” rääkis metsamajandi juhataja Andres Alamets.

Tema jutu järgi on ettevõttel kergem soovijale pakkumist teha, kui teab näiteks tema pere suurust. „Veel parem, kui on olemas projekt või käeline joonis, mida meie arhitekt saaks edasi arendada,” lisas Alamets.

Vundamendi peab klient ise tegema. Kindlasti tuleks aga enne vundamendi valamist konsulteerida metsamajandiga, kes huvilisele üldjuhul projekti ja vundamendijoonise kaasa annab. Samuti on läbirääkimiste küsimus katusekattematerjal, mis tuleb kohe läbi arutada, sest kivikatus eeldab tugevamat konstruktsiooni. „Meil on üldelektri koostööpartnereid, aga mõni tahab ise teha,” kirjeldas Alamets teisigi võimalusi.

Rakvere Metsamajand pakub 100–150 >> lk 20

FO TO :

UR

MA

SL UIK

/PÄ

RN

UP

OS TIM

EE

S

REKLAAM

BETOONPÕRANDAD ȏ DISAINPÕRANDAD ȏ

Nüüd Eestis ka õhkpõrandaküttesüsteem

LEGALETT

E.S.C Engineering Service Construction OÜ Koidu 13, Viljandi Tel 527 7638, tel/faks 434 7626 info@esc24.ee, www.esc24.ee

REKLAAM

MÄNGUMAJAST ELUMAJANI. LEIA SOBIV TOODE HOONE24.EE KATALOOGIST ALUSTA ALATI SIIT

www.hoone24.ee

osta.hoone24.ee

info@hoone24.ee

Väikestel kilpidel on eeliseid Valgamaal Helme lähedal asuv aktsiaselts Ritsu toodab ja müüb nii palk- kui puitpaneelmajade komplekte. Ettevõtte tegevjuhi Elari Kivisoo sõnutsi on nende puitpaneelmajade eeliseks soojapidavad ja kergesti paigaldatavad väikepaneelid. 80 kilogrammi kaaluvaid puitkilpe saab kolme mehega tõsta ja paigaldada näiteks sinna, kuhu kraanaga ligi ei pääse. Selline majakomplekt sobib hästi ka iseehitajatele.

Valida saab mitme variandi vahel: võtmed kätte, karp kuni sarikani ja väljast valmis karp. „Kliendil peaks olema kinnistu ja üldine ettekujutus, millist maja ta soovib,” ütles Kivisoo. „Kui tal projekti ei ole, saab valida ligi 50 puitpaneelmaja tüüpprojekti vahel.”

Püstitavate majade suurus ulatub 50,7 ruutmeetrist kahe-kolmesajani. Praegu soodustusega pakutava kuue nõutuma komplekti hinnad ulatuvad käibemaksuta 22 000 eurost 51 800 euroni.

Need on paigalduseta, väljast valmis majad, kliendi hooleks jäävad vundament, vesi, kanalisatsioon, ventilatsioon, küte, elekter ja viimistlus.

Majakomplekti püstitamise hind on enamasti 40–50 protsenti komplekti maksumusest. Võtmed- kätte-majad maksavad projektist olenevalt ligi 1000 eurot ruutmeeter ning siis jääb kliendi hooleks vaid protsessi jälgimine ja maja valmides sissekolimine. Ühes kuus teeb Ritsu kolm-neli puitpaneelmaja, Eestisse jääb neist peaaegu viiendik. Välismaal on suuremad turud Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa ja Aserbaidžaan.

20 Märts 2014

REKLAAM

ruutmeetri suurusi elumaju, mida võib valmistada nii ühe- kui kahekorruselistena. „Kõige tavalisem tubade arv esimesel korrusel on kolm, pluss köök, panipaik ja pesuruum. Teisel korrusel on kolm magamistuba,” kõneles juhataja. Üldjuhul püstitab ettevõte majakarkassi, ent võib teha ka maju, mis on sissekolimiseks valmis.

Alametsa jutu kohaselt maksab Rakvere Metsamajandi puitkarkassmajade vundamendita karkass 250 eurot ruutmeeter. Elementide komplekti ostmiseks ja püstitamiseks kulub umbes 40 000–50 000 eurot. Sellele lisanduvad viiendiku ulatuses vundamendikulu ja siseviimistlus, mille maksumus võib olla tugevasti erinev. „Keskeltläbi kolmandik läheb juurde,” pakkus ta.

Alametsa sõnul pole nende karkassmajade püstitamiseks loa saamisega probleeme esinenud, pigem ei taheta igal pool freesprussmajade klassikalist ristnurka lubada. Aastas toodab metsamajand 30–50 karkassmaja, enamasti lähevad need Prantsusmaale, Saksamaale, Taani ja Soome, ent neid leidub Eestiski.

Freesprussmajad, milles tahetakse aasta ringi elada, soovitas Alamets seest või väljast villaga soojustada. Väljast soojustades näeb see välja nagu karkassmaja ning vastab Alametsa kinnitusel ka energiasäästunormidele.

Freesprussmajade hinnaskaala on enam-vähem sama mis karkassmajadel, aga kui tahetakse paksemat seina, kulub ruutmeetrile vähemalt 300 eurot. Et freesprussmajad on tavaliselt väiksemad, jäävad nende hinnad 35 000–50 000 euroni, kuid sellele tuleb muudeks kuludeks kolmandik juurde arvestada.

Freesprussmaju teeb metsamajand aastas sadu. Kümmekond neist jääb Eestisse, sealhulgas suvilateks. „Kui neid kasutada suvemajana, võib üllatavalt palju siseviimistlusega võita,” kõneles Alamets. „Õliga puit üle ja pole mingeid maalreid ega kipsplaadi paigaldust vaja. Pesuruumi puitkarkass, plaat peale.”

FOTO: LIIS TREIMANN/POSTIMEES

kodu

Maailm vajab värve!

REKLAAM

Värvide mõju lastele võib võrrelda muusikaga – see on sama emotsionaalne. Värvitaju ja värvide kasutamist mõjutavad hoiakud, tavad, kogemused. Sellepärast on värvide mõju suhteliselt raske mõõta. Siiski võib leida teatud sarnasusi, kõige levinumad on järgmised: punane – soojendab, annab energiat, aktiviseerib, ärritab oranž – annab energiat, muudab läbematuks, tõstab söögiisu, vabastab masendusest kollane – värskendab, on vaimsuse kandja, aitab välja paista, eralduda roheline – rahustab, tasakaalustab, võimaldab puhata sinine – jahutab, stimuleerib vaimset tegevust Samas on värvi mõju individuaalne ja pigem hetkeseisundi väljendaja. On uuritud värvide kasutamist laste joonistustes ja leitud, et see muutub lapse kasvades. Lowenfeld ja Brittain (1970) väidavad, et värv muutub oluliseks 4.–7. eluaasta vahel.

Värviharjutuste ja värvidega tegelemise kaudu saab luua silla oma sisemaailmaga, kontakti oma tunnete ja mõtetega. Värvid ja kujundid nagu tuleksid ise lapse juurde ja tema vaatab neid rõõmu, üllatuse ja huviga. Avastused, mida värvides kogetakse, võivad olla tervendava mõjuga ning on enamasti emotsionaalselt positiivsed. Seda silmas pidades on Bolderaja Serviss Sia toonud turule uue lastemööblisarja koju ja lasteaeda. Saab valida erinevate värvide, kujundite ja kõrguste vahel. Toodete materjalil on ISO 9001:2009 serifikaat ning Fraunhofer Institut für Holzforschungi sertifikaat, mis kinnitab sobivust EL-is. Valikus on erinevad kapid ja riiulid.

MOODULMAJA teisaldamine on lihtne. Aastaid tagasi esitleti üht nullenergiaga hoonet Tallinnas Rotermanni väljakul. Mõne aja möödudes koristati see jälle ära.

Tool Lusy 2, kõrgus 28 cm, tool Lusy 4, kõrgus 33,5 cm

Lauad on 42–62 cm, reguleeritavate jalgadega, kas kollast või rohelist värvi. Lisaks ristkülikukujulisele lauaplaadile pakume ümarat kaarja väljalõikega ja trapetsikujulist plaati. Kahte viimast on põnev paigutada erinevate asetusvariantidena.

Võimalik on valida 2-, 3- ja 4-kohaliste garderoobikappide vahel. Samuti on pakkumises 1-, 2-, 3- ja 4-kohalised voodid. Kõrgema voodi puhul saab valida kapplauda või lahtist varianti.

”

Meie poole pöörduval inimesel peaks olema kinnistu. Tal võiks olla ettekujutus maja suurusest ja sellest, kas ta tahab seal suvitada või aasta ringi elada.

MÜNTMÖÖBLI pere soovib värve ja positiivseid emotsioone! www.myntmoobel.ee Esindused Tartus, Rakveres, Jõgeval ja Kuressaares Küsimuste ja vastustega tegeldakse ka e-postil mynt@mynt.ee ja tel 511 0468

Uudisena pakume ka akustiliselt vaikset plaati, mis on kallim ja toonilt mahedam.

Soome müüduim suvila! h in d

alates

14 980 €

Meie poolt: soome suvila, paigaldusõpetus ja koostejoonised. hin

d alates

928 €

Sinu poolt: maatükk, tööriistad ja kokkupanek!

Hinna ja soojsu kamin spump!

Hinnale lisandub transport!

Elumajjad, suvilad, saunnad, garaažžid, soojuspumbadd..., liisaks lai valikk kaminaidd

ANDRES ALAMETS, Rakvere Metsamajandi juhataja

Info! tel 50 44188

Vali toode meie kodulehelt: info@omamajamarket.ee

www.ultimatemarket.com www.omamajamarket.ee

tehnika

Võitlus võsaga võib alata Nii nagu tänapäeval ei lähe keegi enam metsa langetama kirves õlal, on ka kiinist saanud võsalõikamise juures väikene abimees. Suure töö tegija on võsasaag.

Tiit Reinberg tiit.reinberg@ajaleht.ee

A

sjatundjate soovituste järgi tuleb võsasae ostmise puhul juba kodus endale selgeks teha, millise töö jaoks seda tarvis on. Stokkeri aia- ja metsatehnika osakonna tootejuht Egert Pedastsaar on näinud, et inimene tuleb kauplusesse võsalõikurit ostma, kuid hindu vaadates soovib koju viia hoopis heinaniitmiseks mõeldud trimmeri.

Trimmer on Pedastsaare ütlemist mööda mõeldud muru või heina jaoks. Murust saab trimmer jagu tamiiliga, kuid kõrge ja tiheda heina niitmiseks läheb vaja kolmiknuga. Trimmer on võsalõikurist kergem ja kui teil on vaja üksnes rohttaimi niita, siis polegi mõtet võsasae peale raha kulutada. Näiteks niidate suurema osa alast muruniiduki või murutraktoriga ning trimmeriga teete puhtaks majaseinad ja aiaääred.

Võsalõikamiseks läheb vaja saeketast ja see nõuab juba võimsamat mootorit. Kui trimmeri saab kätte paarisaja euroga, siis korralike võsalõikurite hinnad algavad 400 eurost.

Pedastsaar nendib naerdes, et kõige parem soovitus võsalõikuri ostjale on jätta esimene lõikur ostmata ja osta kohe teine. See tähendab, et osa inimesi vaatab tööriista ostes üksnes hinda >> lk 22

REKLAAM

E-Katused OÜ tel/faks +372 646 6136 GSM +372 505 6372 e-post: ekatused@gmail.com www.e-katused.ee Lame- ja viilkatuste remont, renoveerimine ja ehitus Kütte- ja ventilatsioonikorstende taastamine, ventlõõride pikendamine Täiendavad plekitööd Sadevee äravoolu süsteemide paigaldus, hooldus ja puhastus Lume- ja jäätõrje katustelt Korvtõstukilt teostatavad tööd Viilkatuste puhastamine, pesu ja värvimine

KESKMINE VÕSALÕIKUR kaalub viis-kuus kilogrammi, kuid Egert Pedastsaar teab omast kogemusest, et võsa lõigates väsivad peamiselt parema käe näpud.

Ventkorstende ventilatsioonilõõride puhastamine ja kontroll kaameraga

FOTO: DMITRI KOTJUH/ JÄRVA TEATAJA

KAS OSTA VÕI RENTIDA?

Üle 261 500 ruutmeetri teostatud katusetöid üle Eesti Katuste ehitus- ja remonditööd alates 1996. a Eesti Korteriühistute Liidu koostööpartner alates 2002. a Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige alates 2004. a Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu liige EVEA liige

Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit

Cramo Paide osakonna juhataja Priit Grünthal ütleb, et kõik vajalikud seadmed, alustades murutrimmerist ning lõpetades võsasae ja oksapurustiga, on igas korralikus laenutuses olemas.

Grünthali väite kohaselt pole eriti raske välja arvutada, kas vajalik tööriist tasub endale osta või laenutada. Tuleb lihtsalt välja arvutada mitu tundi või päeva aastas seda aparaati vajatakse ning võrrelda rendi ja ostuhinda. Kui maksate juba paari aastaga seadme ostuhinna jagu rendiks, tasub kauplusesse minna.

Seadme ostu puhul tuleb ka arvestada, kas selle hoidmiseks on olemas turvaline koht. Mitusada eurot maksvaid tööriistu pole mõistlik jätta terveks talveks valveta suvekodusse, sest siis võib juhtuda, et igal kevadel tuleb uued tööriistad osta.

Tööriista rentides soovitab Grünthal alati ette helistada, et vajalik masin broneerida. „Võsasaagide puhul on kevad peamine kasutusaeg ja võib juhtuda, et kõik on välja antud. Kui aga aegsasti soovist teada anda, saame ehk mõnest teisest esindusest lisasae tuua,” selgitab ta.

Et võsasaagide kettad saavad kõvasti kannatada, on Grünthali sõnutsi võimalik saagi odavamalt laenutada, kui kliendil on oma tera. „Eks see ole ikka nii, et oma asja hoitakse rohkem ja siis ei saa tera ka nii palju kannatada.”

Märts 2014

21

tehnika

ja valib kõige odavama. Kui aga tööriist kiiresti lagunema hakkab või sellega on ebamugav töötada, tuleb klient poodi tagasi ja oskab juba kvaliteeti hinnata.

Samas rõhutab Pedastsaar, et võsalõikurite puhul ei saa öelda, mida kallim seda parem. „Peab ikka alati oma vajadustest lähtuma,” sõnab ta.

Näpud väsivad ära Profisaagide hinnad ulatuvad tuhande euro kanti. Kallimate saagide mootor on võimsam ja need ka kaaluvad rohkem. Mootori võimsuse olulisus tuleb välja lõigatava võsa jämeduse puhul. Kui tavakasutaja võsalõikuriga saab lõigata võsa, mille läbimõõt on kuni neli sentimeetrit, siis vägevam pill lõikab läbi ka kuni seitsme sentimeetrise puuhakatise.

Peale võsalõikuri sõltub töö tulemuslikkus ka saekettast. Kõvasulamhammastega saeketas püsib kauem teravana, samas on see hinnalt kallim.

Algajal ei soovita Pedastsaar väga kallist ketast siiski osta, sest võsalõikamisega on nagu vikatiga niitmisel. Oskaja käes läheb töö lennates, kui saad aga vikati kätte esimest korda, siis lööd selle maasse. Algaja võsaga võitleja laseb tahes-tahtmata ketta maasse või leiab isegi kivi üles.

Kui rahakott võimaldab, soovitab Stokkeri tootejuht osta võsalõikuri, millel on kergkäivitussüsteem. Sellise masina käimapanek ei nõua palju ihurammu. Keskmine võsasaag kaalub viiskuus kilogrammi, kuid Pedastsaar teab omast kogemusest, et võsa lõigates ei väsi niivõrd käed, kuivõrd hoopis parema käe näpud.

Et saag ripub trakside küljes, langeb tema raskus tervele kehale ja on võrreldav viiekilose seljakoti kandmisega. Kuigi metsameest kujutatakse sageli turske habemes sellina, saavad tänapäevase võsalõikuriga hakkama ka kleenuke kontorirott ja peenike linnapreili.

Pöial või näpud võivad järgmisel päeval tunda anda seetõttu, et kui autol vajutatakse gaasipedaali jalaga, siis võsalõikamisel teevad seda tööd sõrmed. Masinal ei tohi kogu aeg pöördeid peal hoida, gaas tuleb põhja vajutada vaid saagides ning seejärel lasta hetkeks pöörded maha.

Võsasaag pole kirves Töövõtetest rääkides selgitab Egert Pedastsaar, et võsalõikur pole kirves, mis tuleb suure hooga puusse lennutada. Et mitte puruks lüüa reduktorit, tuleb saekettaga töötada rahulikult. Enne töö alustamist on tark nii võsalõikur kui rakmed reguleerida sedasi, et töötada oleks mugav.

Kuna tegemist on füüsilise tööga, ei soovita Pedastsaar sellega tegelda suvel keset kuuma keskpäeva. „Hommikud ja õhtud sobivad paremini,” ütleb ta.

Võsalõikamiseks on kõige õigem aeg, kui lund pole enam maas, aga rohi ei ole veel kõrgeks kasvanud. Siis on nähtavus kõige parem ja pole hirmu, et kohtute mõne kiviga. Kui aga käib kolakas ja saeketta juurest lendab sädemeid, ollakse kivi või rauatükki riivanud ning saeketas ongi ngi nüri või purunenud.

Nüri saeketas on sama hea tööriist kui nüri ri nuga. Töö saab lõpuks küll tehtud, kuid aega ja vaeva kulub mitu korda rohkem. „Nüri kettaga ei soovita mingil juhul tööd teha, sest see koormab asjatult võsalõikurit,” õpetab spetsialist.

Kui mootorsael soovitatakse kett viiliga üle käia iga tankimise järel, siis võsalõikuri ketas püsib õigete töövõtete korral teravana kauem. Kui 5,5millimeetrise läbimõõduga

22 Märts 2014

KOMMENTAAR Toomas Hendrik Ilves, president ja taluperemees See oli esimest korda vist juba poisina skaudilaagris, kui metsapuhastusega tegelesin. Ei olnud mul siis võsasaagi, töötasin kirvega.

Aktiivselt olen võsa lõiganud 2000. aastast, kui Ärma kodutalu ümbrust puhastama hakkasin. Kui palju hektareid on seal nüüdseks võsast vabad, ei ole kunagi kokku lugenud. Palju. Kõigile, kes sama tööd tahavad ette võtta, soovi-tan kolme asja: peab olema kannatlik, füüsiliüüsiliselt sitke ja võsasaag olgu tõesti korralik. k.

Võsa vohamisele tuleb vastu astuda. Nii otseses mõttes, mõnda metsaalust või lagendikndikku puhastades, kui ka ülekantud tähenduses, uses, oma riigile mõeldes. Vaja on töökorras jaa teravat võsasaagi.

”

Mootori võimsuse olulisus tuleb välja lõigatava võsa jämeduse puhul. Kui tavakasutaja võsalõikuriga saab lõigata võsa, mille läbimõõt on kuni neli sentimeetrit, siis vägevam pill lõikab läbi ka kuni seitsme sentimeetrise puuhakatise.

õige ümarviil on olemas, pole ketta teritamine spetsialistide kinnitusel mingi tuumateadus.

Soovi korral võib ketta viia teenindusse, kus see mõne minutiga taas teravaks ihutakse.

Pedastsaar toonitab, et täiesti mõeldamatu on võsalõikuriga töötada nägu, kõrvu ja pead kaitsmata. Kõige suuremas ohus on silmad, sest töö käigus lendab paratamatult puutükke, mulda ja kivikesi.

Kui muru- ja heinatrimmerdamise puhul piisab näomaskist ja kõrvaklappidest, siis võsalõikuriga lõigates tuleks kindlasti kanda ka kiivrit.

REKLAAM

/S A IIG OR

KA

LA

Erilisi jalanõusid see töö ei nõua, piisab TO FO vaid tavalistest kinnistest saabastest või kummikutest.

Pedastsaare sõnutsi on tähtis ka meeles pidada, et tegemist pole tööga, kus isa näitab oma oskusi ja ülejäänud pere vaatab tunnustavalt kõrval. Peale töömehe ei tohi võsalõikurist kuni 15 meetri kaugusel olla kedagi. Spetsialistide kinnitusel pole see rumal euronõue, vaid see tuleneb reaalsest vajadusest – saekettast lendavate osakeste tõttu on suur oht jääda pimedaks. „See lihtsalt on selline töö, kus tuleb ohutuse peale mõelda,” hoiatab Pedastsaar.

Kui esmane saega töötamise hirm möödub, hakkab osa inimesi Pedastsaare teada leiutama nippe, kuidas töö kiiremini ja lihtsamini tehtud saaks. Heina tamiiliga trimmerdades võetakse näiteks ära kaitsekorpus, et pikemate tamiilidega korraga rohkem taimi maha niita. „Esiteks kannatab selle all ohutus ning teiseks langeb mootorile liiga suur koormus ja mootor jookseb varsti kokku,” põhjendab Pedastsaar kirjeldatud teguviisi miinuseid. „Iga masinaga on kaasas põhjalik õpetus, millest peaks vastuse leidma kõigile küsimustele. Ärge visake seda minema ega hakake lugema alles siis, kui juba hilja. Esimese asjana lugege alati läbi õpetus ja siis on uuest tööriistast üksnes rõõmu,” rõhutab Pedastsaar jutuajamise lõpus.

M : EL

tervis

Tiina Sarv tiina.sarv@ajaleht.ee

K

indlasti ei tohi vitamiinide ja muude toidulisanditega liialdada, sest siis võib kasu asemel hoopis kahju tekkida. Suurtes kogustes sünteetilist A-vitamiini tarbides ei muutu silmanägemine teravaks ning suured E-vitamiini kogused ei tõsta meeste võimekust taevastesse kõrgustesse. Nende ainete kontrollimatu manustamine võib põhjustada ohtlikke kõrvalnähte. Küll aga on omal kohal toidulisandite mõõdukas, läbimõeldud ja põhjendatud kasutamine.

Suvel kuhjaga, talvel puudu Ülioluline vitamiin, mida suvel, kui laual on loodusandide pillerkaar, meie keha talveks ei ladusta, on C-vitamiin ehk askorbiinhape. Seda on vaja naha, igemete, kapillaaride, hammaste, luude ja sidekoe normaalseks talitluseks, aga ka immuunsüsteemi tugevdamiseks.

Et inimese organism ei suuda ise askorbiinhapet sünteesida, saadakse seda põhiliselt toidust. Kui suvel ohtralt värsket aiavilja ei sööda, võib ka sel ajal C-vitamiinist puudu jääda. Suitsetajatel ja teistel pidevalt mürkidega kokkupuutuvatel inimestel on C-vitamiini vaegus aasta ringi.

C-vitamiin on temperatuuritundlik ning hävineb pliidil allpool keemistemperatuuri ja aeglasel ülessulatamisel. Samas keemistemperatuur seda ei hävita. Seepärast soovitab Polli aiandusuuringute keskuses pikka aega töötanud biokeemik Koidula Kelt sügavkülmast võetud marjad kohe keevas vees üles sulatada ja võimalikult ruttu ära süüa, sest nii on C-vitamiini kadu kõige väiksem.

Värskeid kartuleid sügisel keetes tuleb need panna tugevalt mulisevasse vette – nii säilib C-vitamiin. Pärast jõule soovitatakse kartulid siiski keema panna külma veega, sest siis hävinevad aja jooksul kartulisse kogunenud kahjulikud ained.

Kas C-vitamiin tõepoolest aitab külmetuse

Kuigi parim on kõik igapäevane e organismile vajalik saada puhtast ja kodumaisest toidust, ei ole see alati võimalik.

Seetõttu tuleb paratamatult meenutada legendaarse pediaatriaõppejõu Leida Kerese sõnu, mida mäletavad d vanema põlve Eesti arstid: kõigil il kuudel, mille nimes on r-täht, vajab meie organism lisaainetega turgutamist.

Vaevuste taga võib olla vaid vitamiinipuudus vastu? Kuulus USA biokeemik, kahekordne Nobeli preemia laureaat Linus Pauling tõstis C-vitamiini erilise au sisse, soovitades seda võtta lausa 2000 milligrammi päevas. Tänapäeva teadlased nii suuri koguseid ei soovita.

Kuku raadio „Maatunnis” rõhutas biokeemiaprofessor Mihkel Zilmer, et ükski vitamiin ei ole ravim. C-vitamiini imendub organismi korraga 200 milligrammi, nii et tervet grammi võtta pole mingit mõtet. „Kui on kahtlus, et hakkab tulema nohu või köha, tehke ühekordne C-vitamiini kuur, võttes 200 milligrammist preparaati neli korda tunniajaste vahedega. Väga võimalik, et nohu ja köha ei tulegi,” julgustas teadlane.

Tõenäoline on, et vitamiin ei aita haigestumist ära hoida, vaid lühendab selle kestvust ja kergendab sümptomeid.

Oluline aine, mis tekib organismis päikesevalguse toimel ja millest Eesti inimestel talvel vajaka jääb, on D-vitamiin. Seda saame munast ja rasvasest kalast, aga keegi ei suuda neid nii palju

süüa, et kogu defitsiiti katta.

Arsti ja toitumisspetsialisti Annely Sootsi ütlemist mööda on D-vitamiinil nõnda palju toimeid, et neid ei jõua kirjeldada. „Mulle meeldib selle Dvitamiini revolutsiooni autori väide, kes soovitab kõigepealt likvideerida D-vitamiini puudus ja seejärel vaadata, millised ravimist vajavad haigused üldse alles jäävad,” sõnab ta.

Tema kinnitusel võib D-vitamiini puudus olla kõigil, kel esinevad ebaselgetel põhjustel lihase-, liigese- ja luuvalud, kroonilise väsimuse sündroom või pidev valu, samuti migreenivalu.

Kui veres on liiga vähe D-vitamiini, ei suuda organism kaltsiumi omastada, ükskõik kui palju seda ei võeta. „Kui eakate inimeste D-vitamiini taset veres tõsta, siis paraneb nende lihaste sooritusvõime, luumurrud paranevad kiiremini, kukkumiste risk väheneb ja organismi üldine jõudlus suureneb,” nendib Soots.

D-vitamiinil on ka immuunsust ja vaimset tervist tugevdav toime. Mihkel Zilmeri sõnutsi tasub D-vitamiini kapsleid võtta septembri lõpust aprilli keskpaigani. D-vitamiini ei tohi üle annustada, sest siis muutub see organismile mürgiks. „Kindlasti tuleb annus määrata vereanalüüsi alusel ja edaspidi kontrollida D-vitamiini taset kehas. Kui näitaja on väga madal, siis väikesed kogused ei aita, tuleb võtta rohkem,” täpsustab Annely Soots. D-vitamiini preparaatidest on parimad D-Pärlid, mis sisaldavad külmpressitud oliiviõlis lahustatud D3-vitamiini.

Oluline on looduslik vorm

VITAMIINIDE TARVITAMISEGA ei tohi liiale minna, aga neid ei pea ka paaniliselt kartma. Valida võiks võimalikult looduslikud preparaadid, kuid enne tuleks kindlasti nõu pidada arsti või toitumisspetsialistiga.

FOTO: DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA

Professor Zilmeri väite kohaselt pole mõtet osta multivitamiine, kus „kõik on olemas”, sest mõne vitamiini nappust ei tekigi. Kui aga on vaja võtta näiteks E-vitamiini, mida peetakse rakkude vananemise pidurdajaks, fertiilsuse säilitajaks ja kolesteroolitaseme alandajaks, on äärmiselt tähtis, et tegemist oleks loodusliku vormiga ning apteegist tuleb seda ka küsida.

Q-vitamiini ehk ubikinooni nimetatakse ka südamevitamiiniks. Q-vitamiini ehk Q10 põhihoidlad on maks ja südamelihas, milles kindlustab vajaliku energiataseme.

>> lk 24

Märts 2014

23

Vitamiinid kogu perele!

REKLAAM

tervis

LIVOL® MULTI lastele Sisaldab vajalikke vitamiine ja mineraalaineid, mis on eriti tähtsad kasvava lapse elus, kuna selle aja jooksul arenevad luud, hambad, lihased ja aju funktsioonid.

Kaks toodet kirsi ja tutti-frutti maitseJD 1Ǟ10aastastele, 60 närimistabletti.

LIVOL® MULTI noortele Kombinatsioon vitamiinidest ja mineraalainetest noortele, kes peavad palju õppima, kellel esinevad nahaprobleemid, kes teevad palju trenni, toituvad ebaregulaarselt või ühekülgselt.

Laimi- MD koolamaitseline.

11Ǟ18aastastele, 60 närimistabletti.

Annely Soots selgitab, et Q10 vähendab prostaglandiinidega vahendatud põletikku ja vereringe ebaregulaarsust, kahandab vähiriski ja pärsib ateroskleroosi arengut. Samuti vähendab see valu südames ja arütmiat. „Südamelihas peab hästi töötama, Q10 on sõlmpunkt, kust kõik läbi läheb,” ütles Mihkel Zilmer „Maatunnis”.

Inimese vananedes kahaneb organismi võime Q-vitamiini ise toota. Kui kasutatakse kolesteroolisisaldust langetavaid ravimeid, tuleb seda kindlasti lisaks võtta.

LIVOL® MULTI naistele Sisaldab naistele vajalikus koguses vitamiine ja mineraalaineid, et säilitada tervis, ilu ja elujõud. Mõeldud naistele, kes töötavad palju, kannatavad stressi või väsimuse all, kuid peavad säilitama oma energia.

60 tabletti.

Eakamad omastavad halvemini B-rühma vitamiine on palju ja tavaliselt saame enamiku kätte toidust. Mõnele neist soovitavad teadlased siiski eraldi tähelepanu pöörata.

Näiteks ei ole looduses kuigi levinud B12 ning inimorganismile sobib vaid vorm, mida leidub loomses toidus. Organismi võime B12-vitamiini imendada langeb aastatega, nii et üle 50aastased peaksid tegema vitamiinikuure. Taimetoitlased ei saa seda toidust üldse.

B1 head allikad on teraviljatooted, aga kui inimene pruugib alkoholi, on selle kättesaamine pärsitud. B1-vitamiini tuleb manustada ka algava diabeedi korral. Kui inimest kimbutavad närvi-lihasvaegused, võib samuti arst soovitada B-vitamiini preparaate.

Annely Soots tuletab meelde, et vitamiine ja vähivastaseid antioksüdante saame eri värvi toitudest, seega peamiselt puu- ja aedviljadest.

Peale selle tulevad kindlasti menüüsse lülitada seemned – pähklid ja täisteravili. Vitamiini- ja antioksüdantidevaeste piima- ja lihatoodete söömist tuleks aga piirata, sest neid on meie toidulaual ülearugi. Mõistlik on menüü koostada toitumispüramiidi ja spetsialistide juhiste järgi.

Toidulisandite vajadusest annavad pildi inimese toidulaud ja tervislik seisund. Mis vitamiini organism juurde vajab, näitab kõige paremini vereanalüüs, aga see on üpris kallis ja perearst ei saa näidustuseta kõiki näitajaid tasuta määrata. „Ei ole lihtsaid soovitusi, iga inimene on individuaalne. Mis sobib ühele, ei sobi alati teisele,” ütleb Annely Soots.

24 Märts 2014

LIVOL® MULTI meestele

”

Ei ole lihtsaid soovitusi, iga inimene on individuaalne. Mis sobib ühele, ei sobi alati teisele.

Tasakaalustatud koostis vitamiinidest ja mineraalainetest spetsiaalselt meestele, et tagada vaimne erksus, energia ja maskuliinsus. Mõeldud meestele, kes teevad palju nii füüsilist kui vaimset tööd.

60 tabletti.

LIVOL® MULTI kogu perele Täiuslik kombinatsioon vitamiinidest ja mineraalainetest kogu perele, et tagada päevane vitamiinide vajadus ja toetada immuunsüsteemi täiskasvanutel ja lastel alates 11 eluaastast.

30 tabletti ja 150 tabletti.

LIVOL® MULTI 50+

ANNELY SOOTS, arst ja toitumisspetsialist

Täiuslik kombinatsioon vitamiinidest ja mineraalainetest üle 50aastasteOH inimestele, kes soovivad säilitada vaimset ja füüsilist elujõudu läbi WHUYLVH tugevdamise.

60 tabletti.

Kasutamine: 1 tablett päevas söögi ajal või pärast sööki.

Laste ja noorte tabletti võib närida või neelata tervelt. * Mõned tooted võivad olla veel vanas pakendis.

Saadaval apteekides.

Valik tooteid nüüd müügil ka Selverites ja Solarise toidupoes.

reklaam

Maks – kas hinge hoidla?

"Hoia oma maksa. Temast oleneb kõigi organite seisund. Pea meeles, et tema on kõige alus. Kui maks on terve, siis on ka organism terve." (Avicenna) Kustunud pilk, kuiv liivakarva nahk, kollakad silmavalged, suust tulev sapilõhn, haiguslik kõhnus või hoopis rasvumine – need on sümptomid, mida arst märkab juba esimesel kohtumisel patsiendiga, kellel on probleeme maksaga. Kui sellele lisanduvad veel alkoholilembus, liigsöömine ning ravimite rohke tarvitamine, siis peab arst selle inimese maksale suurt tähelepanu pöörama, isegi kui patsiendil ei ole kaebusi.

Maks on mitmefunktsiooniline elund. Harilikult peavad inimesed maksa filtriks: see puhastab verd kõikvõimalikest "šlakkidest", mis organismi kogunevad. Nii see tõesti on. Maks vastutab mürgiste ühendite kahjutuks tegemise ja lagundamise eest, juhib kehast välja ülemääraseid vitamiine ja ainevahetuse jääke. Ent see on vaid üks maksa funktsioonidest. Maks reguleerib ka lipiidide ehk rasvade ainevahetust, toodab sappi, mis on seedeprotsessis asendamatu. Maks on glükogeeni hoidla ning reguleerib süsivesikute ainevahetust, tegutseb vereloomeelundina, toodab hormoone ja fermente, ladustab mitmeid vitamiine ja mineraale. Teisisõnu on maks meie keha ainukordne laboratoorium, mis töötab harmooniliselt ja täpselt. Nagu laboriseadmeid ikka, tuleb ka maksa säästa ja hoida, vajadusel aga hooldada.

Kuna maks on keerukas elund, siis esineb ka mitmesuguseid maksahaigusi. Ainuüksi diagnooside loetlemine võtaks mitu lehekülge. Õnneks kohtab paljusid maksahaigusi harva. Siin räägime tavalisematest maksaprobleemidest, millest paljudele ei pööra inimesed tähelepanugi. Need on maksa alkoholitõbi, maksa rasvdüstroofia (rasvmaks) ja hepatiidid.

Maksahaiguste pingereas on esikohal alkoholikahjustused ja viirushepatiidid. 90% etanoolist lõhustatakse maksas, seetõttu ilmnebki etanooli negatiivne mõju kõige rohkem just seal. Pideval alkoholiga liialdamisel hakkab maks ülemäära aktiivselt sünteesima triglütseriide ja rasvhappeid, mis päädib nende ladestumisega maksa. Kui inimene lisaks alkoholile – või ka niisama – sööb palju rasvast toitu, hakkab maksarakkudesse kogunema rasv, rakumembraanides tekivad defektid ning maksarakud kärbuvad. Maksas leidub küll miljardeid rakke, mille taastumisvõime on väga kiire, ent kui alkoholi ja rasvase toidu mõju on kestnud pikka aega, siis rakkude taastumisvõime langeb. Tekib alkoholihepatiit, rasvmaks ning lõpuks maksatsirroos. Seda põhjustavad hepatiidiviirused, aga sageli ka ravimid ja teised toksilised ained. Hepatiidiviirused tungivad maksarakku, paljunevad ning kahjustavad rakumembraani, mille tagajärjel rakk hävib. Maksarakku kahjustavad ka mitmesugused toksilised ained (olmekeemia, ravimid).

Viirushepatiitide puhul kasutatakse Essentiale Forte N-i kompleksravis koos teiste preparaatidega, mis aeglustavad tõhusalt tsirroosi teket. Loomulikult on maksahaiguste ravis peamine kõrvaldada põhjus, st pidada madala rasvasisaldusega valgurohket dieeti, hoiduda täielikult alkoholist, kõrvaldada toksiline mõju maksale, ravida viiruslikku hepatiiti. Essentiale Forte N-i kasutatakse ka toetusravis, kui kaasneb maksakahjustuste kõrge risk: ravi antibiootikumide, viirusvastaste ravimite, hormoonpreparaatide, antidepressantide, kasvajavastaste ainetega jm; samuti vanemas eas, liigsöömise, tasakaalustamata toitumise, psoriaasi korral. Hepatoprotektoreid müüakse üldjuhul apteegi käsimüügis retseptita, kuid arst soovitab patsiendi seisundist lähtudes sobiva annuse ja ravikuuri kestuse. Vanad hiinlased pidasid maksa organismi üheks tähtsamaks keskuseks ning hinge hoidlaks, kuna maks on vastupidav ja sealjuures tundlik. Maksaga seostati inimese emotsionaalset seisundit ja moraalseid omadusi. Hoidkem siis maksa ja kandkem selle eest hoolt, sest on täiesti võimalik, et vanadel hiinlastel oli õigus.

Dr Andrei Borissov Linna Tervisekeskus ¬

REKLAAM

Vidinad, mis teevad reisimise mugavaks Mitmed tehnikavidinad võivad reisimise ajal olla tõhusaks abimeheks.

Karl-Eduard Salumäe karl.salumae@ajaleht.ee

T

ehnikavidinad on andnud meile palju head, aga ka halba. Tänapäeval tuntakse väljendeid, nagu näiteks „hiirekäsi”, „SMS-sõrm” või „nutitelefoni kael” ning eeskätt lapsed ja teismelised suudavad käia ükskõik kus, nii et pilk peaaegu hetkekski nutifoni ekraanilt kõrvale ei kaldu.

Kui siiski kõikvõimalikke vidinaid mõõdukalt doseerida, muudavad need elu märksa mugavamaks ja nauditavamakski.

Reisimine pole mingi erand. Õigupoolest

võib ju reisimine olla parasjagu tülikas ja pead vaevav. Kohver tuleb kokku pakkida nii, et vajalik kraam sisse mahub ja pagas ülemäära raskeks ei muutu. Ühest kohast teise liikumine nõuab nii mõnigi kord palju aega, sisaldades sealjuures ootepause, mille jooksul tuleb endale tegevust leida. Sihtkohagi valimine võib osutuda loodetust keerulisemaks. Ja nii edasi ja nii edasi.

Tehnika pakub meile sellistel puhkudel tõhusat abi, kasulikud vidinad peavad lihtsalt kaasas olema. Enne tehnikasaavutuste soovitamist tuleb aga enam-vähem kokku leppida, milliste vidinate olemasolu on normiks. Võib arvata, et inimesel, kes seda artiklit loeb, on tõenäoliselt olemas vähemalt üks kuldsest kolmikust: nutitelefon, läpakas või tahvelarvuti. Seepärast on ka näpunäiteid jagades eeldatud, et näiteks tahvli olemasolu on pigem reegel.

Reisiadapter Mis on ühist Šveitsil ja Brasiilial? Mõlemas riigis kasutatakse ühesuguseid kuusnurkseid voolupistikuid. Kuigi meil pruugitavad mobiiltelefonide laadijad seal kasutusel olevate pistikupesadega sobivad, siis sülearvuti voolujuhe enamasti mitte.

Paraku valitseb Euroopas ja terves maailma pistikupesanduses paras segadus. Isegi pisikeses Taanis on kasutusel täiesti isesugused voolupistikud ja pistikuk kuku pesad. Olenevalt riigist pruugitakse e kas maandusega või maanduseta pistikuid ja nii edasi.

Seetõttu kulub marjaks ära, kui reisikohvrist on võtta universaalne reisiadapter, mis suudab meile tuttava pistiku panna sobituma mistahes kuju ja asetusega stepslisse. On olemas adaptereid, mis toimivad enam kui pooleteisesajas riigis. Et veenduda nende ohutuses, on mõistagi kvaliteetsed adapterid läbinud ka mitmed kontrollid.

Tõsi, niisugune adapter ei tule kätte odavalt – selle eest tuleb välja käia umbes 50 eurot. Alati võib mui-idugi loota, et hotellis on vajalik vahejupp olemas. Aga mis saab siis, kui u ui ei ole?

vaba aeg

Pihukonsool Pagasikaal Kui kodus kohvrit pakkides tekib küsimus, kas pagas on ülekaalus või mitte, on kerge sellele vastust saada – piisab vaid harilik kodukaal välja otsida. Aga kui kohvri sisu on reisi jooksul muutunud ja tekib sama küsimus, ei pruugi kaalu kohe kusagilt võtta olla.

Siis on hea, kui kaasas on kompaktne pagasikaal, mis koosneb käepidemesse integreeritud kaalust ja rihmast, millega see kohvri külge kinnitada. Tõstes pagasi maast õhku, saabki kaalu teada. Pagasikaal ise kaalub vaid mõnikümmend grammi.

Pagasikaalude hinnad jäävad 15 euro kanti.

Heal lapsel on mitu nime. Pihukonsooli, millest praegu jutt, nimetatakse sageli mängukonsooliks, mõnikord ka multimeediamängijaks.

Väljend „mängukonsool” on tänapäevaste pihukonsoolide puhul pisut eksitav.

Seadmed, mille tuntumate esindajate sekka kuuluvad näiteks Apple’i iPod teks A Touch ja Sony PlayStation Portable, suudavad ju peale videomängude e videomäng vi eomäng jooksutada ka filme või mängida muusikat. Tõsi küll,, mänge mängivad need m nge mängiva harilikest nutifonidest tunduvalt paremini ja eks need ne eeskätt selle jaoks mõeldud olegi. Niisiis, kes armastab b ühest ü kohast teise reisides aega surnuks lüüa videomänge mängides, võiks än ängides, niisuguse seadme hankimisele vähemasti sti mõelda.

Tuntud pihukonsoolide hinnad algavad ad 100 euro kandist. Apple’i uusima ja võimekaima m mekaima iPod Touchi hind ligineb lausa 450 eurole.

Korraliku kaardisüsteemiga seade ... ... ehk nutitelefon või spetsiaalne GPS. Mõlemad toimivad tänu sellele ostetud või telefonide puhul ka allalaetud kaardile. Mõned allalaetavad kaardid on tasuta, mõned aga on samuti kui kiibil olevad kaardid tasulised.

Nagu kinnitasid esimeses ajakirja 30+ numbris tehnoloogiaajakirjanikud Glen Pilvre ja Kaido Einama, kehtib ka navigeerimisseadme kaartide puhul seaduspärasus, et head asja tasuta ei anta. Seega, kui reisil võiks GPS-süsteemi vaja minna, võiks käepärast olla korralik, tasuline kaart.

Pealegi vajavad paljud nutitelefonidesse tasuta allalaetavad kaardid toimimiseks rohkemal või vähemal määral andmeside olemasolu. Selle pruukimine kipub aga välismaal kalliks minema.

Kaartide hinnad olenevad tootjast ja piirkonnast, mille kaarti soovitakse. Kvaliteetsed Euroopa kaardid maksavad ligikaudu 60 eurot.

REKLAAM

htkohta oob sinunii 60 si too u” sari to inu Min “M

Küü üütr trii 16 16, Tarttu Tel 740 4584

www.petrone

print.ee

Kõrvaklappide harupistik Millega sisustada aega, kui lend lükkub edasi si või ees ootab pikk autosõit? Üks võimalus on panna pähe päh kõrvaklapid ning p vaadata tahvelarvutist filmi või kuulataa mobiiltelefonist m muusikat. Aga kui sõber tahab samuti filmistt või v muusikapalast osa saada, läheb veidi ebamugavaks, sest kummalegi ku ummalegi jääb üksnes kõrvaklapi üks pool.

Ja kui sõpru koguneb ühe seadme ümber mb ber rohkem, ei tule kõrvaklappidega kuulamisest sesst midagi välja, sest klappidele on ju ainult üks pesa. essa. Seda juhul, kui puudub kõrvaklappide harupistik, pisstik, mis võimaldab ühe nutiseadme külge ühendada nd dada mitu kõrvaklapipaari.

Maksab niisugune jupp vähe, kõigest m mõne õne euro, kuid just kirjeldatud olukorras on n sellest s väga palju abi.

Märts 2014

27

vaba aeg

E-luger „Milleks mulle e-luger, kui võin lugemiseks seks sama hästi kasutada telefoni, tahvelarvutit tit või läpakat, mis mul olemas on?” küsib nii mõnigi. Tõepoolest, kui ekraanilt ei loeta raamaamatuid pidevalt, ei ole e-lugeril suurt mõtet. tet. Aga kui loetakse palju ning lugemismugavuse vuse asjus ollakse mõnevõrra nõudlik, võib see osutuda vägagi õigustatud ostuks.

E-lugeri ning puutetundliku erkaaniga multifunktsionaalse nutividina nagu tahvelahvelarvuti tehnoloogias on üks suur erinevus. vus.

Kui tahvlil pruugitakse LCD- ehk vedel-lkristallekraani, siis e-lugeril on elektroforeeoreesil põhinev ehk e-tindi ekraan, mis on välja töötatud just digitaliseeritud raamatute e lugemist silmas pidades ning on seetõttu õttu silmadele parem.

E-lugeri eelis võrreldes tahvelarvutiga, rääkimata läpakatest, on ka selle kergus. us.

Peale selle võib e-lugeri aku kesta nädadalaid ehk kordi kauem kui mistahes tahvhvlil või sülearvutil. Arvestama peab muidugi sellega, et e-luger on mõeldud ud tegema ühte asja ning ei suuda teisi nutiseadmeid asendada.

E-lugerite hinnad jäävad vahemikku 75–160 eurot.

REKLAAM

Mida kõike välja ei mõelda Kõrvaklapid magamiseks See, et reisil võib uni olla häiritud, on laialt teada. Mõnda inimest aitab magama jääda helide kuulamine. Neile on leiutatud magamise kõrvaklapid – SleepPhones –, mida on voodis lebades mugav kasutada. See on lai peapael, mille sisse on paigaldatud õhukesed kõrvaklapid.

Paela saab soovi korral kasutada silmaklappidena. Paela pesemiseks tuleb kõrvaklapid välja võtta.

Magamise kõrvaklappide eest tuleb välja käia paarkümmend eurot.

Pagasi „turvamees” Kohvrite kadumine transportimisel ühest linnast teise pole kahjuks midagi tavatut. Kes soovib, võib panna pagasile asukoha jälgimise seadme – nii on võimalik vastava mobiilirakenduse või veebilehe kaudu jälgida, kuhu kohver on sattunud.

Niisugune abimees maksab mõnikümmend eurot.

päike purgis

Kuidas päike ja tuul ennast teenima panna FOTO: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Eva Klaas eva.klaas@ajaleht.ee

T

uulest ja päikesest saadav energia on esmapilgul ideaalne – see ei kasuta teisi maakeral asuvaid ressursse ega riku ökoloogiat, maailma looduslikku keskkonda. Miks siis mitte loobuda igakuistest kopsakatest elektriarvetest ning hakata ise energiat tootma?

Ometi on meie moodsas maailmas tuule- ja päikseseenergial ka miinuseid, eelkõige, et see pole saadaval kogu aeg, sest päike ei paista ja tuul ei puhu pidevalt. Teiseks ei suuda me seda praegu nii efektiivselt kätte saada, kui tahaksime.

Sellest hoolimata on Eestiski, eri paigus, omajagu inimesi, kelle koju elekter just nii tuleb – päikese ja tuule jõul. Registreeritud on üle 130 taastuvenergia väiketootja, kes on võrguga liitunud. Peale päikese- ja tuuleenergia tootjate on siia arvatud ka väikekoostootmisjaamad ning hüdroenergia kasutajad. Nende kohta, kes toodavad elektrit sõltumatult ning vaid enda tarbeks, täpne statistika puudub.

Kui õnnestuks kinni püüda kogu päikeselt maapinnale jõudev energia, võiks poolteisetunnise päikesepaistega tagada maakera aastase energiavajaduse.

See teadmine on sundinud teadlasi ja insenere nuputama, kuidas päikeseenergiat kasutada ja salvestada.

REKLAAM

Euroopa parim pakkumine!

Päikeseelektrijaam Eestis valmistatud paneelidega alates 1€/W, nt 11 kW jaam maksab koos transpordi ja paigaldusega* 11 000 € + km.

Võimsusgarantii 25 aastat!

Hakka ka sina elektritootjaks ja küsi pakkumist juba täna!

Meil on päikest päris palju Kel mõlgub peas mõte taastuvenergiat kasutada, tasub alustuseks tutvuda raamatuga „Elekter päikesest ja tuulest”. Rein ja Merike Pinni koostatud käsiraamat kajastab paarikümne Eesti inimese lugusid – mis asjaoludel said neist taastuvenergia tootjad ning kuidas elektrit ise

Naps Solar EstPOJB 0Ã t www.napssolar.ee tel 656 6829, 5698 6131 (TarUV t JOfo@napssolar.ee

>> lk 30

Märts 2014

29

FOTO: MEELIS MEILBA UM/

toota. Tutvustatakse päikese- ja tuu-leenergia jõul töötavaid energiasüs-teeme ning juttu tehakse nii ettevõtõtmise tehnilisest kui ehituslikust poolest. olest.

Praktikud näitavad oma koduelektrijaamu, ktrijaamu, pajatavad elektrijaama rajamist saatnud atnud seikadest ning mõtisklevad päikese- ja tuuleenergia võimalikkuse üle Eesti oludes. Raamatus matus on ligi 200 fotot ja joonist, mis aitavad mõista õista kasutatavate süsteemide olemust ja ehitust. st.

Kuigi on arvamusi, et Eestis ei ole päikesepaneelide kasutamine õigustatud, sest est aastas on vähe päikeseküllast aega, väidavad praktikud, et tegelikult see nii ei ole. Aprillist oktoobrini ktoobrini on Eestis võimalik päikese abil katta ülee 90 protsendi kütte- ja soojaveesüsteemides vajatavast atavast energiast. Aasta keskmises arvestuses efektiivsus ektiivsus küll langeb, kuid 60 protsenti sooja veee tootmiseks vajalikust energiast on päikeselt võimalik imalik saada küll. Soomlaste aastaid kestnud katsetused atsetused viitavad sellele, et päikesesoojusega eii saa arvestada vaid kahes kuus – detsembris ja jaanuaris.

Suurim päikeseenergia tootja maailmas on Saksamaa, seal asub umbes 50 protsenti otsenti kogu maailma päikeseelektrijaamadest. Kui võrrelda päikesepaneelide tootlikkust Eestis is ja Saksamaal, siis aasta lõikes on see sama. Eestis on päikeseenergiat küll vähem, aga seda kompenseerib keskmisest madalam õhutemperatuur, eratuur, mis omakorda tõstab päikesepaneelide efektiivsust.

Eesti eripära on, et talvekuudel langeb geb päikesepaneelide jõudlus oluliselt ehk novembrist veebruarini toodavad päikesepaneelid eelid vaid 10 protsenti kogu aastasest energiakogusest. gusest.

Eesti ühe vanima taastuvenergiaa elektritoot-

VIRUMAA TEATAJA

päike purgis

misla mislahendusi pakkuva väikeettevõtte Bakeri juht Anti Tiik T rääkis, et päikesepaneelide tasuvusaeg jääb 10–15 aasta vahele, kui tegemist on võrgulahendusega. Off-grid-lahendused ehk need, kus lahen elektrivõrku ei ole ja liinide vedamine maksaks elektr üle 220 000 euro, tasuvad päikesepaneelid ära kohe, kui esimest korda lülitit vajutada. Elektrivõrguga liitumine on lihtsalt sedavõrd kallim. võrgu Anti Tiik soovitas päikesepaneelide soetamiAn mõelda juba praegu. Esialgne investeering sele m küll suur, kuid selle maksumus on aastatega on kü langenud. Odavnemise põhjuseks on toormelange maksumuse langus, samuti tehnoloogia areng maks ning konkurentsi tihenemine. „Viimase kümne aasta jooksul on paneelide hinnad langenud kohati kkuni kümme korda,” nentis Tiik.

Et talvisel perioodil paneelide jõudlust parandada, tuleb paneele lumest puhastada, kuid rohdada kem ü üldjuhul teha ei anna. Tavaliselt on elektrivõrguta llahendustes kasutusel ka bensiinigeneraator ning võimaluse v korral elektrituulik. „Majapidamise aastane aa elektrienergia tarbimise hulk annab kõige parema ülevaate vajalikust süsteemivõimsusest. Umbkaudu võib öelda, et kilovatt installeesuses ritud võimsust annab keskmiselt 900 kuni 1000 kilovatt-tundi energiat aastas. Loomulikult on see kilova sõltuvuses paigaldusnurgast ja suunast,” selgitas sõltuv Bakeri juht.

Baker

Vaja on uusi materjale Osaü Osaühingu Taastuvenergia nõuande järgi on Eestis op optimaalne päikesepaneelid paigaldada lõuna suunas su ja 40kraadise nurgaga maapinna suhtes. Selline S asetus on parim, kui soovitakse saada

maksimaalset energiakogust aasta ringi. Võrreldes lõuna suunas paigaldatud paneelidega väheneb päikesepaneelide tootlikkus kagu või edela suunal umbkaudu 5 protsenti aastas ning ida või lääne suunal ligi 20 protsenti. „Juhul kui katus ei ole ideaalse kalde ja suunaga, saab soovitud kaldenurga saavutamiseks kaaluda lisaalusraamistiku paigaldust. Enamikul juhtudel on lisainvesteering aga suurem kui saadav tulu. Kui selgub, et paneelide paigaldamine katusele ei ole parim lahendus, on võimalik need paigaldada maapinnale vastavale alusraamistikule,” lausus Anti Tiik.

Ta lisas, et päikesepaneelide valimine ei ole keeruline, tuleb pöörduda vaid süsteemlahendusi müüva ettevõtte poole, kes aitab leida sobiva paneelitüübi ja koostada simulatsiooni.

Päikeseenergia tootmist on muu hulgas uuritud Tallinna Tehnikaülikoolis, mille katusele seati juba 2006. aasta novembris esimesed päikesepaneelid, jälgimaks päikesepaneelide näitajaid põhjamaal ning neid siin tutvustada. Päikesepaneelide mõõtmistulemused on avaldatud veebilehel www.pv.ttu.ee.

Praegu valmistatakse 90 protsenti päikesepatareisid ränist, kuid maailm otsib sellele alternatiivi – räni monokristallide tootmine on energiamahukas ning paneelide valmistamise materjalikulu liiga suur, mis teeb ränist valmistatud päikesepatareid tarbijale kalliks. „Kuigi igas tunnis langeb Päikeselt Maale rohkem energiat, kui inimkond eales tootnud, on selle kasutamise peamine pidur just paneelide kõrge hind,” selgitas Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteaduse instituudi professor Enn Mellikov.

REKLAAM

Rendi auto meilt, kiirelt ja mugavalt!

Kvaliteetne ja soodne

AUTORENT

SÕIDUAUTOD

VÄIKEBUSSID

info@autecrent.ee 5688 8820 5688 8488 www.autecrent.ee

KAUBIKUD

HAAGISED

TARGAD LA LAHENDUSED TULEVIKU HEAKS TULEV

PÄIKESEPANEELID Müük ja paigaldus Päikesepaneelidele garantii kuni 10 aastat

Teeme EHITUSTÖID E-pood: www.verdonprojekt.ee ȏ Tel 501 7062 ȏ Verdon OÜ

30 Märts 2014

päike purgis

allalangetatavaid kui ülesronitavaid, nii vabalt seisvaid kui tõmmitsatega – igal omad plussid ja miinused,” kirjeldas Kasonen.

Katab saare vajadused

PÄIKESEPANEELID muutuvad üha populaarsemaks. Nendega toodab endale energiat ka Valga haigla.

Päikesepatareide teise põlvkonna õhukesekilelised patareid, mille valmistamiseks kulub tunduvalt vähem materjali, on nüüdseks jõudnud tootmisse. Kuigi kristalse räni patareidest odavamad, on ka nende abil toodetud elektrienergia hind kõrge võrreldes tavapärasel viisil toodetud elektriga. Selleks, et päikesepatareide abil toodetava elektri hind saaks konkurentsivõimeliseks, tuleb kõigepealt alandada päikesepatareide endi hinda – kasutada soodsaid materjale ning valmistada patareid odavate ja võimalikult lihtsate tehnoloogiatega. See aga eeldab päikesepatarei uudset konstruktsioonilist lahendust.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen tõi taastuvenergia kasutamise peamiste põhjustena kaks aspekti: vajadus ja maailmavaade. „Üsna sage põhjus on soov kulutusi energiale vähendada ja seda iseäranis tulevikku vaadates, kus elektrihinna langemist ei ennustata.

Ka on Eestis piirkondi, iseäranis väikesaared, kus liitumine elektrivõrguga on kallim, kui oma energiatootmise rajamine. Peale selle on oluline roheline maailmavaade või soov olla üldisest energiasüsteemist sõltumatu,” kõneles Tuuliki Kasonen.

Kas tuult on piisavalt?

Hoopis teine küsimus on, millistel juhtudel on mõistlik väiketuulik või päikesepaneel soetada.

Tema sõnade kohaselt on taastuvenergia väikelahenduste planeerimise sagedaseim viga, et ei tegelda piisaval määral küsimusega, kas mul ikka on küllaldaselt päikest või tuult.

Tuulik töötab vaid seal, kus on tuult, ja kuigi Eestis võib aeg-ajalt tunduda igal pool, et iilid viivad püksid jalast, on tuuleenergia tootmiseks vaja pidevalt tuulist ja turbulentsivaba kohta. „Tuuliku asukoha valimisel on reegliks, et see peab olema lage paik, kuhu saab panna lähedal asuvatest hoonetest ja puudest kõrgema masti.

Sellised kohad on enamasti rannikul ja saartel,” selgitas Kasonen. Ühtset juhist vajalikule minimaalsele aasta keskmisele tuulekiirusele on raske anda, kuna see sõltub konkreetsest rakendusest. Nimelt võib autonoomse süsteemiga (energiat toodetakse ainult enda tarbeks) tuuliku paigaldamiseks aktsepteerida väiksemat tuuleressurssi, sest alter-

natiivsed energiaallikad on kallimad ja tihti suurema keskkonnamõjuga. Autonoomse süsteemi puhul võiks tuuliku paigaldamisele mõelda alates tuulekiirusest 3,5 meetrit sekundis ja võrguühendusega kohas alates 4,5 meetrit sekundis.

Soetatava tuuliku võimsus sõltub sellest, kui suur on pere elektritarve. Harilikult algabki eeltöö majapidamise energialahenduste ülevaatamisest. Siiski on rusikareegel, et kodumajapidamises peaks piisama 5–10kilovatise võimsusega tuulikust. Ajal, mil tuult pole, ostetakse elektrit võrgust, ning kui tuul on tugev, saab ülejääva elektri võrku müüa. Liiga üle pole mõtet siiski väiketuulikut dimensioonida, sest võrku müües pole elektrihind sama, mis sealt koos kõikide maksudega ostes. „Võrguliitumisest rääkides tuleb mainida, et enam ei pea paika jutud, et väiketuulikut pole võimalik võrguga liita, küll aga peab siinjuures valima korraliku inverteri, mida võrguettevõtja aktsepteerib,” rõhutas Kasonen. Sellekohase info saab Elektrilevi kodulehelt. „Meie tegime otsuse tuuleenergiat kasutama hakata suuresti sellepärast, et sel hetkel oli võimalik selleks Kredexist toetust taotleda,” rääkis Pandivere mees Janar Eelma. Väiketuulik toodab seal elektrienergiat maapere tarvis.

Janar Eelma kinnitust mööda katab tuulik elektrivajadusest umbes 70 protsenti, ülejäänud osas kasutatakse võrguenergiat. Ta selgitas, et kui tuul on tugev, siis ei tarbi nad kogu energiat ära ning müüvad seda võrku, kui aga tuult pole, siis ei ole. Mees lisas, et arveldus on tunnipõhine, mitte kuupõhine, mis oleks soodsam.

Eelma sõnutsi tuulik igapäevaelu halvasti ei mõjuta, seda on küll kuulda, kuid hääl pole häiriv. „Olen keskkonnasõbralike lahenduste pooldaja. Kui toetust ei oleks saanud, oleksin otsustanud päikesepaneelide kasuks,” väitis ta ning lisas, et linnakodus on ta nende katusele panemist ka alustanud.

Tuuliki Kasonen selgitas, et oluline ei ole üksnes, kui võimas tuulik soetada ning kas see ühendada võrguga või mitte, vaid ka millise mehaanilise konstruktsiooniga ning millise mastiga tuulik valida. Olemas on horisontaalse ja vertikaalse teljega tuulikud ning nende eri tüübid. „Maste on nii torumaste kui sõrestikuga, nii

FOTO: ARVO MEEKS/VALGAMAALANE

TOETUS Elektrienergia tootmiseks on võimalik omavalitsuste kaudu küsida toetust hajaasustusprogrammist. Kui projekti rahastatakse, maksab kolmandiku kuludest riik, kolmandiku omavalitsus ning sama suure osa taotleja ise. Autonoomse elektrisüsteemi rajamiseks või täiustamiseks vajalikke tegevusi toetatakse tingimusel, et majapidamine ei ole liitunud elektrivõrguga.

Abi saab taotleda päikese-, tuule-, vee- või muud taastuvenergiaallikat kasutava elektritootmisseadme paigaldamiseks, samuti elektrigeneraatori ja energiasalvestussüsteemi paigaldamiseks.

Nõuetele vastavaid taotlusi hindab vähemalt viieliikmeline kohaliku omavalitsuse moodustatud komisjon.

Hinnatakse eri aspekte, näiteks investeeringu vajalikkust ning tegevuste ja kulude põhjendatust, kasusaajate arvu, samuti investeeringu maksumust kasusaaja kohta.

Neil, kel aega, soovitas ta tuulikut valides tutvuda sõltumatute tegijate läbiviidud testidega, sest väiketuulikute efektiivsus on väga erinev. Neil, kel aega pole, tasub teada, miks suurtes tuuleparkides on vaid kolme labaga horisontaalsed tuulikud – need on kõige efektiivsemad ehk toodavad kõige rohkem energiat.

Kuigi Mohni saarele elektriliinid ei ulatu, saab seal kasutada nii elektrilist veepumpa, triikida, toas valguse põlema panna, hoida töös kahte külmkappi ning vaadata televiisorit. Mohni saarel annavad suurema osa elektrienergiast eluhoone katusele paigaldatud päikesepaneelid. „Kokku on üheksa ruutmeetrit päikesepaneele,” ütles Mohni saarevaht Mati Maasild.

Peale päikesepaneelide on saarel ka 2,4kilovatise võimsusega väiketuulik. Kui elektrienergiat tekib rohkem, kui ära tarbitakse, salvestub see suurtesse akudesse, mida on kokku kümme. „See on automaatne süsteem, ise me midagi selleks tegema ei pea,” ütles saarevaht. Kui ka akud täis, läheb energia radiaatoritesse ning kütab need soojaks.

Mati Maasild, kes elab saarel koos kaasaga, rääkis, et kogu toodetud elekter kasutatakse ära ning ühe pere tarbimise jaoks on seda rohkemgi kui küll. „Ning kui parajasti on tuulevaikne ja ka päikest napib, saab tarbida akudesse salvestatud energiat,” nentis ta.

Mohni saarevahi sõnutsi on praegune elektrilahendus mõni aasta vana, kuid taastuvenergiat on saarel kasutatud pikka aega. Juba 1990. aastate keskpaigast on majaka lõunaküljel päikesepaneelid, samuti oli saarel tuulik. Paraku väsis tuulik ära ning uuendamist vajas vana akupank.

Uus tuulik asub hea tuulega kohas ning paarisaja meetri kaugusele jääva majaga ühendab seda kaabelliin. Kui talvel, kevadel ja suvel on päikesepaneelid head elektritootjad, siis sügis – kolm kõige pimedamat ja sombusemat kuud – on tuulegeneraatori aeg. „Olukorras, kus elektrivõrguga liitumise eest küsitakse üle 100 000 euro, on kõik sellest odavamad lahendused paremad,” selgitas LääneVirumaa ja Järvamaa piirile Puhta Vee teemapargi rajamist vedav Priit Adler, miks seal päikese- ja tuuleenergia kasuks otsustati.

Adler tõdes, et elektrit tuleb kasutada säästlikult. „Jälgime energiatarbimist eriti hoolega, sest saame kulutada ainult seda energiat, mis on akudes või mida toodame. Akudesse mahutame 44 kilovatt-tundi energiat ning parimal juhul suudame ühe päevaga ka akud uue energiaga täita.

Lisaks on meil igaks juhuks bensiiniga elektrigeneraator,” rääkis teemapargi rajaja. Pidevast kilovattide lugemisest hoolimata ollakse Puhta Vee teemapargis olukorraga rahul, sest üldse ilma elektrita oleks veel raskem hakkama saada.

Kui mõni aasta tagasi Lääne-Virumaal Miila külas valmis külamaja, paigaldati selle juurde kaks tuulegeneraatorit. Mõeldud on ka päikesepaneelide paigaldamisele. Mittetulundusühingu Miila Hiiemäe üks eestvedajaid Katrin Kärner ütles, et peamised põhjused, miks tuulikute kasuks otsustati, olid keskkonnasäästlikkus ja ajalooline taust. „Paarsada meetrit eemal oli juba 1930. aastatel tuuleveski, kus jahu jahvatati,” tõi ta välja.

Kärneri sõnul on elektriarved kindlasti väiksemad, kui oleks ainult võrguenergiat kasutades, kuid täpset statistikat ei ole nad teinud.

Märts 2014

31