Osuti 3/2014

KODU Eluaset üürides kindlusta end võimalike ebameeldivuste vastu. >> lk 3–7

AJAKIRI TEADLIKULE TARBIJALE

NR 3 (10) OKTOOBER 2014

EHITUS

MAAELU

Sooja toa tagab hooldatud aken.

Euroraha toel valmis peaaegu kaks kilomeetrit kiviaeda.

>> lk 13–16

>> lk 26–31

Kui pihlakal on palju marju, siis saavad vanatüdrukud sel aastal mehele. Samuti ennustab pihlaka marjarohkus head talve ja palju lund.

Eesti rahvatarkus

juhtkiri

Korteri üürimine kui lotomäng N

õudlus üürikorterite järele tõuseb lakke hilissuvel, kui kõrgkoolidesse sisse saanud esmakursuslased üüripinda hakkavad otsima ehk piltlikult öeldes loteriipileti ostavad. Kas korter, mille üürimiseks pärast pikki otsinguid ka leping sõlmiti, osutus lotovõiduks või kaotuseks, peaks praegu juba selge olema või kohe-kohe selguma.

Lotot mängides on võidušanss väike, pigem saab pärast võidunumbrite teatavaks tegemist ostetud piletist lihtsalt üks tükk paberit. Üürituru lotomängus on võiduvõimalus enam-vähem pooleks, sa kas võidad või kaotad. Ja võita või kaotada on võrdsed võimalused nii üürile võtjal kui ka üürile andjal. Üle mõistuse kõrge tasu üpriski tagasihoidlike elutingimuste eest on vaid üks asi, millega üürile andja vastset (üüri)koduomanikku pitsitada võib. Hullemal juhul on oht komistada paranoilise kinnisvaraomaniku otsa, kes oma tegevusega lausa peletab üürnikke minema. Ja kui need kannatuse katkenuna asjad kokku panevad ning uuele elamispinnale kolivad, süüdistab nüüdseks endine üürile andja, et lahkuti koos kardinarõngaste ja jumal teab veel millega.

Aga ega koduomanikulgi ole kerge ulatada oma korteri- või majavõtit võhivõõrale inimesele ning loota, et vara on turvalistes kätes, naabrite rahu ei rikuta ja kommunaalarved on korralikult tasutud.

Lotot ma ei mängi, sest leian, et olen võitnud suuri summasid sellega, kui jätan kõik need võiduta piletid ostmata. Küll aga olen olnud sunnitud astuma üürituru lotokarussellile, mis mind seni on õnneks hoidnud. Korteriperenaine on rohkem kui mõistlik inimene, kes üüriga ei nööri, ootamatult uksest sisse ei saja ning minu ellu ei sekku. Paaril korral aastas ehk kohtume, aga sedagi linna peal, kui vahetame viisakalt „tere”. Ämbrisse astumise vältimiseks tasub mõlemal osapoolel üüritehingut tehes panustada eeltöösse, tutvuda seadustega ja vajadusel kasutada ka kindlustusfirmade abi, et hiljem halbu üllatusi ära hoida. Aga ole sa nii ettevaatlik kui tahes, inimloomus on ettearvamatu ja selle vastu ei kindlusta mitte ükski kindlustusfirma. Ja nii jääbki üle loota vaid heale õnnele.

Soovin tugevat närvi ja kainet mõistust kõigile neile, kes üürikodu alles otsivad, ning kodutunnet ja hubasust neile, eile, kes eluaseme juba leidnud on. Heast kohast ja veel pareemast korteriomanikust tasub kinni hoida.

Kristi Ehrlich h toimetaja

Seenelisimarjulisi aitab nutitelefon Sügishooaja puhul täienes Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) mobiilirakendus infoga riigimetsades olevate metsaandide korjekohtade kohta. Rakendusest leiab ka levinud marja- ja seeneliikide kirjeldusi ning pilte, häid retsepte ning metsaandide säilitamise õpetusi. Võimalikud seene- ja marjakohad on esitatud maakonniti ning juures on ka kohalesaamise õpetus.

Kohad on valitud metsatüübi järgi ning teadmise põhjal, mis liiki seeni ja marju seal kasvada võiks. „Kui üldiselt on teada, et eestlased oma parimate seene- ja marjakohtade asupaika naljalt ei paljasta, siis RMK mobiilirakendus on abiks neile, kel oma lemmikpaiku veel välja kujunenud pole,” kirjeldab RMK loodushoiuosakonna juht Marge Rammo. „Samuti saab metsaandide jaotusest teada, milliseid seeni kõlbab üldse korvi panna ja mida nendega hiljem ette võtta.”

Metsaandide info saab alla laadida kõigis populaarsetes nutitelefonides nii eesti kui ka vene keeles. RMK mobiilirakenduse praegustel kasutajatel võib olla tarvis värskendatud teabe nägemiseks rakendust uuendada.

Avaliku sektori teenuste kategoorias tänavu Eesti parimaks valitud RMK mobiilirakendus peegeldab RMK kodulehe infot looduses liikujale. Peale metsaandide teabe leiab sealt ülevaate ümbruskonnas asuvatest RMK matka- ja õpperadadest, telkimisaladest, lõkkeplatsidest, looduskeskustest ja teistest puhkeobjektidest. Kõiki RMK puhkeobjekte saab otsida enda asukohast, objekti tüübist või maakondlikust paiknemisest lähtudes. Samuti saab rakenduse kaudu lugeda RMK metsauudiseid, uurida ilmateadet ja kuulata loodushäälte helinaid.

REKLAAM

OSUTI JÕULUNUMBER ILMUB 6. DETSEMBRIL Reklaami broneerimine kuni 19. novembrini Heli Bernhardt tel 447 7077, 513 9508 heli.bernhardt@ajaleht.ee

2 Oktoober 2014

Telli reklaam, mida näeb 103 800 lugejat* *Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase lugejate arv Turu-uuringute ASi andmetel (ELU 2014 I poolaasta) Väljaandja

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2014

Toimetaja Kristi Ehrlich, e-post: kristi.ehrlich@ajaleht.ee Keeletoimetaja Gitta Lilienthal, e-post: gitta.lilienthal@ajaleht.ee Küljendaja Liina Valt, e-post: liina.valt@ajaleht.ee Reklaam: Jane Barbo, e-post: jane.barbo@ajaleht.ee Reklaamipindade broneerimine: Heli Bernhardt, e-post: heli.bernhardt@ajaleht.ee, telefon: 447 7077 Levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee Ajakirja Osuti toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest.

Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi Telefon 433 0040 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 32 000 Järgmine tasuta ajakiri Osuti jõuab Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellinud inimeste postkasti 6. detsembril 2014.

Üürikorterit valides tuleb esiti teha endale selgeks, kui suurt elamist soovitakse, millises piirkonnas, kas möbleeritult ja milline on suurim summa, mida ollakse valmis koos kommunaalkulude ja üürirahaga tasuma.

FOTO: MARIANNA LOORENTS/VIRUMAA TEATAJA

kodu

RAKVERELANNA MARIA KAMS vajas kiiresti uut mõistliku hinnaga üürikorterit ja tal vedas. Naisel õnnestus oma kohvrid kuu aja jooksul teise korterisse kolida.

Risto Kukk risto.kukk@ajaleht.ee

L

eides sobiva pakkumise, tuleb kinnisvarabüroo Uus Maa Rakvere büroo tegevjuhi ja kutselise maakleri Margus Punase sõnul välja selgitada, kas üürile andja on omanik või isik, kel on üürilepingu sõlmimise õigus. Seejärel tuleb tutvuda pakutava elamispinnaga: selle olemuse, eripärade, eeliste ja puudustega.

Kindlasti peab uurima ka kommunaalmaksete suurust nii suvisel kui ka talvisel ajal ning millest koosneb korteriühistu kulukirjete loetelu. Eriarusaamade ärahoidmiseks võib selle lisada ka üürilepingu lisaks ja viidata lepingus lisale, mille alusel kommunaalteenuseid makstakse.

Kinnisvarabüroo Uus Maa Tartu büroo müügijuhi ja kutselise maakleri Kristi Väljaotsa sõnul tuleb kindlasti veenduda, et eelmisest üürilisest ei ole jäänud kommunaalmaksete võlgnevusi, ning fikseerida lepingus näitude seis üürimise algushetkel. Omanikult tasub ka küsida, kas tal on lähemal ajal korteri müügiplaani või kas korter suisa üürile andmise ajal juba müügis ei ole.

Kristi Väljaots toonitab, et kõik kokkulepped peab tegema kirjalikult või muul tõendataval moel.

Põhjalik leping välistab hilisemad probleemid Margus Punane tuletab meelde, et leping peab tingimata sisaldama üürile andja ja üürile võtja andmeid, soovitatavalt ka teist kontaktisikut, üüriobjekti aadressi, üüripinna kirjeldust (mitu tuba, millised ruumid, nende ruutmeetrid) ja ülevaadet selle seisukorrast.

Lepingusse peab üles märkima sisustuse ja mööbli loetelu, mõõdikute näidud ning poolte kohustused ja vastutuse. Samuti peavad kirja saama üürisumma, maksetähtajad, lepingu

Üürikorterit otsides lähtu vajadustest

>> lk 4

Oktoober 2014

3

kodu

pikkus, selle lõpetamise ja ülesütlemise ning vaidluste lahendamise, tagatisraha hoiustamise ja tagastamise kord.

Väljaotsa sõnul võib leping olla nii tähtajaline kui tähtajatu. Tema hinnangul on mõistlik fikseerida lepingu lõpetamiseks kolmekuuline etteteatamise aeg. Mõjuva põhjusega on omanikul õigus kolmekuulise etteteatamise ajaga lõpetada ka tähtajaline leping. „Seetõttu on mõistlik mõjuvad põhjused lahti kirjutada lepingus,” selgitab Kristi Väljaots.

Kui mõjuvad põhjused ei ole lepingus lahti kirjutatud, kehtivad võlaõigusseaduses kirjeldatud tingimused. Üks mõjuv põhjus on näiteks asjaolu, et omanikul endal läheb seda korterit tarvis, ja ka omaniku soovi korterit müüa käsitletakse mõjuva põhjusena.

Kristi Väljaots kinnitab, et üürileping sõlmitakse mõlema osapoole huvides. „Mina soovitan üürilepingu vormistada kinnisvarabüroo vahendusel, sest büroo vastutab lepingu õiguspädevuse eest,” räägib Uus Maa Tartu büroo müügijuht. Otse omanikult üürides soovitab ta lepingu pädeval inimesel üle vaadata, kuigi üürnikul on vähem põhjust peljata, sest kui mõni punkt on lepingus õigustühine, lähtutakse vaidluse korral võlaõigusseadusest, mis üldjuhul kaitseb üürniku kui nõrgema poole õigusi.

Margus Punase ütlemist mööda lähtub võlaõigusseadus eraisikute üüritehingute korral dispositiivsuse põhimõttest. „Teisisõnu tähendab see

seda, et kui inimesed omavahel lepivad küll kokku teisiti, kui võlaõigusseadus ette näeb, ja peavad nendest kokkulepetest kenasti ka kinni, lähtutakse vaidluste lahendamisel siiski võlaõigusseadusest,” selgitab Punane. „Äriühingutega on lood mõnevõrra teisiti. Nende puhul kehtib imperatiivsuse põhimõte. See, milles kokku lepiti, nii ka on.”

Turg sunnib üürnikku maksma maakleritasu „Mis puudutab maakleritasu maksmise korda, siis selle peaks tõepoolest võlaõigusseaduse järgi tasuma käsundiandja ehk üürile andja, kes teenuse tellib. Tegelikkuses on olukord turusituatsioonist tingituna paraku valdavalt vastupidine – nii-öelda vahendustasu maksab siiski üürile võtja,” väidab Margus Punane. „Kui pakkumisi oleks rohkem ja üürnikel võimalik valida, siis ilmselt see paradigma muutuks.”

Uus Maa Rakvere büroo tegevjuhi sõnul on olnud juhuseid, mil üürnik sellele viitab, kuid kui üürile andja peab esimese kuu üüritulu justkui ära andma, lubab ta esimese kuu üüri tõsta 300 eurole, kuigi edaspidi on see 150 eurot. Selliseid juhtumeid on vähe, sest üürnikule on oluline üürikorter konkurentsitingimustes endale saada.

Kristi Väljaotsa väite järgi peaks üürikuulutuses olema see kirjas, kui vahendustasu maksab üürile võtja. „Kui üürnik on kuulutust lugenud, tähendab see, et ta on tingimusega leppinud. Üldse, mida rohkem infot on kuulutuses kirjas,

”

Kui inimesed omavahel lepivad küll kokku teisiti, kui võlaõigusseadus ette näeb, ja peavad nendest kokkulepetest kenasti ka kinni, lähtutakse vaidluste lahendamisel siiski võlaõigusseadusest.

MARGUS PUNANE

seda parem,” tõdeb Väljaots. „Mina isiklikult propageerin klientide seas vahendustasu pooleks maksmist.” Üürisuhtes eraisikult eraisikule kohustub üürile andja Margus Punase ütlemist mööda üüritulu ise deklareerima. Üürisuhtes, mil juriidiline isik üürib eraisikult, kohustub juriidiline isik tulumaksu üürisummalt kinni pidama ja selle maksu- ja tolliametile tasuma. See tähendab, et kui eraisik soovib saada kätte üüri 150 eurot, kohustub juriidiline isik kinni pidama tulumaksu summas 39,87 eurot ning selle maksu- ja tolliametile tasuma. Seega on juriidilise isiku kogukulu 189,87 eurot. Üürile andja peab tagama eluruumis mõistlikud elamistingimused. Üürnik peab kasutama eluruumi ja sisustust heaperemehelikult ja sihtotstarbe kohaselt, sealhulgas hoidma eluruumi ja sisustust hävimise ning kahjustumise eest.

Kui juhtub avarii, vastutab Väljaotsa sõnul üldjuhul omanik, kes peab tagama eluruumi kordasaamise ja naabritele tekitatud kahju.

Enamasti on omanikel korter kindlustatud. Kui aga avarii on otseselt tingitud üürniku tegevusest, näiteks viskas pabereid WC-potti, mille tõttu tekkis uputus, siis vastutab selle eest üürnik. Väljaots kinnitab, et see on kirjas ka võlaõigusseaduses.

Margus Punane nendib, et pakutakse ka eluaseme kindlustusteenuseid, mis puudutavad kahjude hüvitamisel kaudselt eluaseme üürimist. „Esiteks on võimalik kindlustada eluaset elamiskõlbmatuks osutumisel selle vastu, et peale ruumide remondi hüvitatakse ka sellega

REKLAAM

Nullist alustada suudavad vähesed.

Tee kodukindlustus ERGOs. Lisaks kindlustundele võid võita 1000 € Espaki kinkekaardi.

LEMMIKLOOMA OLEMASOLUST tuleb kindlasti omanikku teavitada.

Kassid ja koerad kipuvad korterisisustust lõhkuma, mistõttu kallimate korterite üürile andjad ei soovi lemmikloomaga üürnikku.

FOTO: ANTS LIIGUS/PÄRNU POSTIMEES

Kampaania kestab 15.09.–26.10.2014. Teenust osutab ERGO Insurance SE. Tutvu tingimustega www.ergo.ee/ kodu ja vajaduse korral pea nõu ERGO asjatundjaga.

Koostööpartner:

4 Oktoober 2014

kodu

kaasnevad kõrvalkulud, näiteks ajutiselt teise eluruumi üürimine. Seda muidugi kokku lepitud summa ulatuses,” selgitab ta.

Teise võimalusena hüvitatakse kindlas suuruses saamata jäänud üüritulu, kui eluruum on rikutud ja elamiskõlbmatu ehk ei tooda üüritulu.

Maria Kams otsis üürikorterit sotsiaalmeedia vahendusel Margus Punase kinnitust mööda on Rakveres läbi aegade üürikorterite nõudlus ületanud pakkumise, mis tähendab, et vakantseid üüripindu on turul vähe. Kooli algul on korterite üüriturul küll mõnevõrra elavnemist näha, kuid see ei ole võrreldav Tallinna ega Tartuga. „Võib öelda, et nii tudengil kui ka tavakodanikul on üsna keeruline Rakveres meelepärast üüripinda leida,” tõdeb Uus Maa Rakvere büroo tegevjuht.

Rakverelanna Maria Kams seisis korteri üürimise vajaduse ees kevadel, kui eelmine üürikorter läks müüki. See oli üüritud soodsa hinna eest heade tuttavate käest ja juba algse kokkuleppega, et ostja leidmise korral kolivad nad kuu aja jooksul välja. „Seega oli meil vaja leida uus üürikorter üsna kiiresti. Kõige määravam tingimus oli vastuvõetav hind, et maksmiseks jaguks palgast,” räägib Kams, et ideaalis soovisid nad leida kahetoalise korteri, mille üür on alla 200 euro ja kommunaalmaksed ei ole väga kõrged. Samuti tahtsid nad, et korter asuks Rakvere linnas, et ei lisanduks igapäevaseid sõidukulusid.

Maria Kamsile oli teada, et osas Rakvere majades on talvine küttehind väga kõrge ja need piirkonnad ta välistas. Samuti tahtis ta, et majas oleks internetiühendusega liitumise võimalus. „Lõpuks sellise korteri ka leidsime ja poole odavama hinnaga,” rõõmustab ta.

Korteri otsimist alustas ta kinnisvaraportaalide kaudu, aga kuna sealt sobivat korterit ei leidnud, pani ta teate sotsiaalmeediasse. „Facebooki pandud kuulutust jagati päris palju ja saime üle kümne pakkumise täiesti võõrastelt inimestelt ja ühe ka kinnisvarabüroolt,” räägib Kams.

Kuigi Facebookis on mitmesuguseid kinnisvara otsimise võrgustikke, näiteks Otse Omani-

FOTO: MARIANNA LOORENTS/VIRUMAA TEATAJA

UUS MAA Rakvere büroo tegevjuht ja kutseline maakler Margus Punane soovitab üüritava korteri seisukorraga alati põhjalikult tutvuda ja erinevad nüansid omanikult välja uurida.

kult, ei soovinud Maria Kams nendega liituda, sest võõrastelt korteri üürimine on tema arvates riskantne. „Korteri üürimine on tõsine asi ja iial ei tea, milliste inimeste ja millega võid kokku puutuda. Eelistan üürida tuttavatelt ja tuttavate tuttavatelt ning kui see ei oleks võimalik, kasutaksin kindluse huvides kinnisvarabüroo abi,” selgitab ta.

Peaaegu sobivaid pakkumisi tuli mitu, kuid neist äraütlemise põhjuseks sai sissekolimise aeg.

Et kolida oli vaja kuu aja jooksul, kuid korterid üüriti välja sügisest, siis need variandid ei sobinud. Üks tuttavate tehtud pakkumine oli meeltmööda ja nendega löödi käed. „Tegemist on

tuttava perekonnaga, kes töö tõttu viibib välismaal. Nad otsisid üürilisteks usaldusväärseid inimesi, kes ühtlasi hoiaksid korteril silma peal.

Asukoht oli ka hea, kolisime tegelikult ühest Rakvere kesklinna servast teise,” ütleb Kams.

Korteris olid möbleeritud vannituba ja köök.

Elutoas olid suured kapid ja nurgadiivan, kuid kuna Maria Kams soovis kasutusele võtta oma mööbli, lubas omanik nurgadiivani keldrisse viia.

Samuti lubasid omanikud teha remonti. „Tegime korteris remondi ja muutsime selle enda jaoks hubaseks. Omanik võimaldas suures osas kulude tasaarveldamist üürirahaga, üksnes mõne detaili eest maksime ise,” räägib ta. >> lk 6

REKLAAM

Valikus on nii klassikalised S-lainega katusekivid 40 aastat kogemust

Aura ja Aura Strong kui ka moodne Aava Hea sügispakkumine, mis kehtib esimese lumeni: pruun kivi Aura vaid

0,55

eur/tk

Valikus mati või läikiva UV-kaitsega pinnakate

Üle 2000 eurose ostu puhul transport Eesti piires TASUTA!

Meil on alati head hinnad, vaata: www.ehitatargalt.ee

Oktoober 2014

5

kodu

Kuigi Kams eelmine kord sõprade käest korterit üürides lepingut ei vormistanud, märgiti seekord mõlema poole soovid ja tingimused üürilepingusse üles. „Algul panid omanikud kirja oma tingimused ja siis mina. Jurist ega kinnisvaraspetsialist lepingut üle ei vaadanud, aga näitasin seda ühele asjatundlikule tuttavale,” mainib ta.

Maria Kams leiab, et üürileping sai mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppe, mis arvestab eri asjaoludega. Näiteks ei ole tal praegu koduloomi, aga kui soovib koera või kassi võtta, tuleb see omanikuga enne kokku leppida.

Ülikoolilinnas tuleb arvestada tudengitega Tartus või Tallinnas korterit üürides peab silmas pidama, et odavad korterid üüritakse tudengitele välja juba suvel. Tartus on mõistliku hinnaga tudengikorteri üürimise aeg Väljaotsa teadmist mööda hiljemalt juulis. Teise ja vanema kursuse üliõpilased valivad sageli korteri välja juba juuni teises pooles. Tudengeid huvitavad ühe- kuni kolmetoalised korterid, mille üürihind ei ületa 350 eurot kuus.

Samas on üliõpilased Väljaotsa hinnangul ebastabiilsed üürikliendid, sest vahetavad tihti üüripinda. Nad hindavad algul oma võimed üle ja pärast kolivad kokku teiste tudengitega, et jagada mitmetoalise korteri üürikulusid hulga peale.

Suuremaid probleeme pole Kristi Väljaotsal tudengitest klientidega olnud, küll aga heidab ta neile ette seda, et ei peeta kinni tähtaegadest ega FOTO: URMAS LUIK/PÄRNU POSTIMEES

KUI JUHTUB AVARII, siis üldjuhul vastutab omanik, kes peab tagama eluruumi kordasaamise ja hüvitama ka naabritele tehtud võimalikud kahjud.

Enamasti on omanikel korter kindlustatud ja kahjud kompenseerib kindlustusfirma.

”

Tartus või Tallinnas korterit üürides peab silmas pidama, et odavad korterid üüritakse tudengitele välja juba suvel. Tartus on mõistliku hinnaga tudengikorteri üürimise aeg hiljemalt juulis.

KRISTI VÄLJAOTS

6 Oktoober 2014

REKLAAM

kellaaegadest ning ei mõisteta, et on ka teisi kliente peale nende. „Tudengid ei mõista, et sobivus peab olema mõlemapoolne. Ei tasu solvuda, kui kohe esimesel korral tehinguks ei lähe,” nendib Väljaots.

Hoopis teisest klassist on Väljaotsa hinnangul Soome tudengid. Et Soome riik toetab tudengite välismaal õppimist osalisel määral, üürivad nad üldjuhul kallimaid ja parema asukohaga üürikortereid, kuid Soome üliõpilaste puhul võib takistavaks asjaoluks osutuda lemmikloom. „Soomlastel on hoopis teine suhtumine lemmikloomadesse ja oma lemmikutega reisitakse palju,” teab Väljaots.

Et aga kassid ja koerad kipuvad mööblit ja muudki lõhkuma, ei soovi maakleri sõnul paljud kallite korterite üürile andjad lemmikloomaga üürnikku.

Hostelituba soodsa kuuüüri eest Mitmed majutuskohad, enamasti hostelid pakuvad tudengitele ja kaugemalt käivatele gümnaasiumiõpilastele üürilepingu sõlmimist soodsa kuuüüri eest. Üks selliseid kohti on Haapsalu kesklinnas asuv Haapsalu spordibaaside noortehostel. Tegemist on korterelamu tüüpi ühiselamuga, kus iga kolme toa peale on üks WC ja duširuum.

Hoone esimesel korrusel asuvad köök ja puhkeruum, samuti on majas olemas ruum riiete pesemiseks, kuivatamiseks ja triikimiseks. Hostelis levib tasuta traadita internet.

Hostelist ühekohalist tuba üheks päevaks võttes tuleb maksta 13 eurot. Õpilastele ja üliõpilastele on üürilepingu alusel ühekohalise toa üür 80 eurot kuus ja kolmeses toas ühe koha üür 52 eurot.

Hosteli perenaise ja administraatori Kadri Laursoo sõnul on tänavu neilt öömaja üürinud 42 õpilast ja tudengit. Suurem osa kliente on linnast kaugel elavad Haapsalu gümnaasiumi õpilased ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži üliõpilased. „Kuigi huvi on suur, on meil veel mõni vaba tuba,” väidab Laursoo ja lisab, et mitmekohalisse tuppa üldjuhul võõraid kokku ei panda.

Hosteli perenaise ütlemist mööda pakub kuurendi alusel õppuritele tubade väljaüürimine hooajavälisel ajal võimaluse majutusasutust töös hoida. „Et tegemist on spordibaasiga, majutame koolivaheaegadel ja suvel peamiselt võistluste ja spordilaagritega seotud inimesi, aga hostelisse on alati oodatud ka inimesed, kes Haapsalus ajutist ööbimiskohta vajavad,” selgitab Laursoo.

Majutuskohti, mis pakuvad tudengitele ja õpilastele toa väljaüürimist kuurendi alusel, leiab näiteks ka Tartust ja Tallinnast.

Kes on üürikorteri otsimisega hiljaks jäänud või kes riskib üürikaaslast otsida interneti kaudu, sellele on abiks portaal Tudengi Kodu, kust leiab küll peamiselt Tartu ja Tallinna pakkumisi. Tallinnas jäävad hinnad 100–300 euro vahemikku, näiteks on võimalik õppuril üürida sisustatud tuba 130 euro eest, millele ei lisandu muid makseid. Tartus leiab öömaja alates 80 euro eest kuus.

FOTO: MARIANNE LOORENTS/VIRUMAA TEATAJA

kodu

KINDLUSTAJA MEELESPEA • Elamispinda üürides tutvu põhjalikult üüritava pinnaga. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks fikseeri olukord (kirjelda vigastust või pildista seda) ja palu kinnitust ka üüripinna üleandjalt.

• Tutvu üürilepinguga. Selgita välja, kas üürilepingus on reguleeritud üüripinna kindlustamine. Kui ei ole, uuri üürile andjalt, kas üüripind on kindlustatud.

• Kindlustuslepingu olemasolu korral uuri, mis mahus see on sõlmitud: kas kindlustatud on korter (kandvad konstruktsioonid) või korter koos siseviimistlusega, kas kindlustatud on kodune vara ning kinnisvara valdamisest ja haldamisest tekkiv vastutus.

• Hinda oma riske. Koduse vara kindlustamisel hinda orienteerivalt vara väärtus. Osa kindlustusseltse pakub võimalust arvestada kindlustussumma automaatselt elamispinna ruutmeetrite alusel. Kontrolli, kas kindlustussumma vastab vara väärtusele.

• Kui sul on kunsti- või väärtesemeid, maini seda kindlustuslepingut sõlmides kindlasti.

• Kui üüripinna juurde kuulub eraldi panipaik (keldriboks) ja osa sinu varast asub seal, kontrolli, kas kindlustusleping hõlmab seal hoiustatavat vara (tööriistad, talverõivad, jalgrattad, talvepuud).

• Küsi endalt, kas võib juhtuda, et tekitad naabritele kahju (kas sina ise või su pereliikmed/lemmikloomad). Kui sul on naabreid (kui tegu on kortermaja või paariselamuga, siis on vastus alati „jah”), sõlmi eraisiku vastutuskindlustusleping.

• Kindlustussumma määramisel arvesta, et kõige sagedamini tekitab kahju vesi ja eeskätt allapoole voolates. Seega, mida kõrgemal korrusel asub üüripind, seda suurem peab olema kindlustussumma.

Allikas: Seesam Insurance AS

REKLAAM

Papiniidu 66 Uued mereäärsed kodud Pärnus!

NÜÜD VEEL PAREMAD HINNAD!

Osad korterid koos köögimööbli, köögitehnika ja garderoobiga!

Müügiinfo: Riina Kasesaar +372 5343 1039 riina.kasesaar@yit.ee www.yitkodu.ee

ehitus

FOTO: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES

Radiaatorite vahetamine m천jutab kogu kortermaja

8 Oktoober 2014

ehitus

Üksikutes korterites radiaatorite vahetamine võib naaberkorterid külmaks jätta, eriti ohustab see ühetorulise küttesüsteemiga kortermajade elanikke.

uued malmradiaatorid. Lisaks hinnale oleneb radiaatorite valik küttesüsteemi tehnilistest tingimustest.

Kuigi FEBi müüjad ei soovita korteriomanikel ühistu loata radiaatoreid vahetada, ei saa nad ka müümisest keelduda. Ühistutele ja üksikklientidele küttekehade müük jaguneb enam-vähem pooleks. „Kaks-kolm aastat tagasi oli hullumaja, kõik ostsid seinasuurusi radiaatoreid,” räägib Kallas. „Arvati, et kui aken on kolme meetri laiune, siis peab radiaator kolme meetri pikkune olema. Nii see ikka pole.”

Naabrid jäävad külma

Teet Roosaar teet.roosaar@ajaleht.ee

K

orterit remontida soovivatel inimestel tekib sageli kiusatus vanad malmradiaatorid välja vahetada, sest uued on ilusamad ja ökonoomsemad. Enamasti eelistatakse uute küttekehadena plekkradiaatoreid.

Plekkradiaatorid on odavamad Aktsiaseltsi FEB Pärnu müügiesinduse müügisaali juhataja Tiivo Kallase sõnul ostetakse korteritesse peamiselt teraspaneel- ehk plekkradiaatoreid, alumiiniumradiaatoreid ja malmradiaatoreid. „Algul küsitakse alumiiniumi, lõpuks valitakse plekk,” iseloomustab ta ostjate käitumist.

Alumiiniumradiaatori soojusväljastus ruutmeetri kohta on parem, kuid see ei kannata liiga aluselist küttevett. Pärnus on Fortumi küttevesi alumiiniumradiaatorite jaoks sobimatu, teistes linnades tuleks see enne küttekehade ostmist välja uurida.

Plekkradiaatorite eeliseks on hind. Kui on vaja kütta näiteks 16 ruutmeetri suurust tuba, kulub Kallase ütlemist mööda radiaatorite, ühendusja kinnituskomplektide ostmisel plekkradiaatoritele ligi 95, alumiiniumradiaatoritele 150–160 ja malmradiaatoritele 180–190 eurot.

Uued kortermajad ehitatakse enamasti plekkvõi malmradiaatoritega. Kui ühistu küttekehad kogu majas välja vahetab, vahetatakse malmradiaatorid plekkradiaatorite vastu või ostetakse

Kallas hoiatab, et kui malmradiaatorid plekkradiaatorite vastu vahetada, vähenevad küttekehasid läbivad vooluhulgad ja naaberkorterid võivad jahedaks jääda. Mõnikord on korteriomanikud suutnud ühistu asjatundmatu esimehe ära rääkida ja saanud andmed soojusväljastuse kohta, ent see ei näita mõju naaberkorteritele.

Enamik Pärnu kortermaju on ühetorusüsteemiga ja kui kogu majas küttesüsteemi ei vahetata, on üksikutesse korteritesse plekkradiaatorite probleemideta vahelepanek keeruline. Eriti mõttetu on Kallase jutu järgi radiaatoreid välja vahetada siis, kui radiaatoritele mõõtjaid peale ei panda ja maksma jäädakse korteri ruutmeetrite pealt.

Küttesüsteemide projekteerimisele keskendunud osaühingu Termopilt juhataja Toomas Rähmonen näeb iga päev probleeme, mida oleks odavam ja mõistlikum ennetada. Omavoliline radiaatorite vahetamine, jämedate küttetorude asendamine „ilusamate” peenematega ja ühisest küttesüsteemist lahkumine – kõik see tekitab korteriomanike vahel lõputuid jagelemisi, mis võivad isegi kohtusse jõuda.

Eriti keerulised on lood siis, kui korteriomanik on vahepeal vahetunud ja heauskne ostja ei saa aru, miks tema peab radiaatorite vahetamiseks raha kulutama. Teised korteriomanikud on hädas, sest nende korterid ei lähe soojaks, ent probleemi põhjustaja keeldub ühistu esindajat uksest sissegi laskmast.

Rähmonen soovitab hoiduda advokaatidele töö andmisest ja üritada omavahel kokkuleppele jõuda. Kui probleemi tekitajat vastutama panna ei õnnestu, ei tohiks peljata kompromissi, kus heauskne omanik maksab osa ja ühistu osa. „Iga aasta kuulen, kuidas kohus soovitab kompromissile minna ja lõpuks minnaksegi. Kogu protsess

”

Kuigi FEBi müüjad ei soovita korteriiomanikel ühistu loata radiaatoreid vahetada, ei saa nad ka müümisest keelduda. Ühistutele ja üksikklientidele küttekehade müük jaguneb enam-vähem pooleks.

kulutab aega ja raha. Mida kiiremini kokkuleppele jõutakse ja tehnilised probleemid ära lahendatakse, seda parem,” kõneleb Termopildi juhataja.

Maja küttesüsteemi rikkumine tuleb ilmsiks kas kohe või pärast maja soojustamist ja akende vahetamist. Et mitte üle kütta, võetakse majas sooja vähemaks ja osa korteriomanikke kurdab külmade tubade üle. Need, kes varem liigse palavuse tõttu aknaid avasid, pole sellest enam huvitatud, sest radiaatoritel on soojamõõturid peal.

Ühetorusüsteem on tundlikum Vene ajal ehitati kortermajade küttesüsteemid kahe- või ühetorusüsteemis. Kahetorusüsteemis on korteri küttekeha ühendatud püstikutorudega paralleelselt ja maja kõigis radiaatorites peaks >> lk 10

KOLM SOOVITUST • Malmradiaatoreid ei tasu vana värvikihti puhastamata üle värvida, sest iga uus värvikiht vähendab radiaatori soojusväljastust. Vana värvi saab maha lihvkäia, terasharja ja liivapaberiga, radiaatorit seinalt maha võttes ka liivapritsiga.

• Paksud kardinad ja mööbel takistavad radiaatoritest sooja tuppa levimist.

• Mõnikord on kasulik malmradiaatorid lihtsalt läbi pesta, eriti siis, kui radiaatorid on veel suhteliselt uued. Samas võib pragu kinni hoidev kitistunud mustus pesemisega lahti pääseda ja vana radiaator hakkab hoopis lekkima.

Tiivo Kallas, aktsiaseltsi FEB Pärnu müügiesinduse müügisaali juhataja

REKLAAM

Oktoober 2014

9

ehitus

voolama ühesuguse temperatuuriga vesi. Igat radiaatorit läbib kindel veehulk ning tuppa antav soojus ei sõltu sellest, mida alumine või ülemine naaber oma radiaatoritega ette on võtnud, vaid peamiselt sellest, kui hästi on küttesüsteem tasakaalustatud ja kui hästi töötab katlamaja.

Rähmoneni sõnade kohaselt ei suudetud nõukogude ajal küttesüsteeme korralikult reguleerida ning alumised korterid kippusid olema liiga soojad ja ülemised liiga külmad. Seetõttu võeti tehniliste võimaluste avanedes selliste küttesüsteemidega kiiresti midagi ette. Ühetorusüsteemis on radiaatorid püstikus ühendatud järjestikku. Kõige tulisem küttevesi läbib esimese korruse radiaatoreid, seal antakse osa soojust ära ja teisel korrusel on vesi juba natuke jahedam. Mida rohkem radiaatoreid vesi esiti alt üles ja siis ülalt alla läbib, seda rohkem see teekonnal jahtub ja seda suurem peab olema radiaatorite küttepind.

Osa ühetorusüsteeme on ehitatud ka nii, et kuum vesi läheb kohe kõige ülemisele korrusele ja hakkab sealt allapoole tulema. Kui sel juhul viienda või esimese korruse elanikud radiaatorid suuremate vastu vahetavad, alandavad nad teiste korruste radiaatoritesse voolava vee temperatuuri alla vajaliku ja need radiaatorid ei suuda enam nõutud sooja välja anda.

Seega on ühetorusüsteemid, mida Pärnus on ligi 90 protsendil kortermajadest, radiaatorite vahetamise suhtes tundlikumad. Osas korterites, eriti tõusva poole peal, on aga plekkradiaatorid sobimatud, sest nende omadused ei sobi kokku ühetorusüsteemi põhimõttega.

FOTO: LIIS TREIMANN/POSTIMEES

REKLAAM

Miks tühja õhuvahega sein on külm?

Seinavahes olev õhk, mis on seina sisemise osa mõjul soojenenud, tõuseb üles. Selle asemele tungib altpoolt hõredatest kohtadest külm õhk.

KATUSEALUSESSE RUUMI TÕUSNUD ÕHK VIIB PRAGUDEST VÄLJA KUNI 80% SEINTE KAUDU KADUVAST SOOJUSEST. Sellest „korstnast” väljub soojus hoonest ƉĂůũƵ ŬŝŝƌĞŵŝŶŝ͕ ŬƵŝ ƐĞĚĂ ĞƩĞ ŬƵũƵƚĂƚĂŬƐĞ͘

E-Katused OÜ

lt s d nu i öö !

Ai ermust uga Th ust aks oj m so ärel j

KAS ENERGIA HIND ON LIIGA MADAL, ET SA EI SOOJUSTA OMA MAJA?

Spetsiaalsed ained segatakse ja muudetakse suruõhu abil vahuks, mis pumbatakse seinatühimikesse.

Tahkudes muutuvad see pehmeks, valgeks, veeauru läbilaskvaks ŵĂƚĞƌũĂůŝŬƐ о ƚĞƌŵŽǀĂŚƵŬƐ͘ Materjal on mõeldud spetsiaalselt elumajade seintes olevate õhuvahede täitmiseks.

VAHT EI PAISU ega riku hoone konstruktsioone. See on ainus võimalus, kui sinu maja seinakonstruktsioonis on õhutühimikud.

OÜ Therm

5660 6010 info@therm.ee www.therm.ee

GRAANULSOOJUSTUS PÕRANDATE ALLA, PUR VAHUD SOKLITELE JA VUNDAMENTIDELE, NUTIKAD SOOJUSTUSLAHENDUSED ALATI THERMILT!

tel/faks +372 646 6136 GSM +372 505 6372 e-post: ekatused@gmail.com www.e-katused.ee

Lame- ja viilkatuste remont, renoveerimine ja ehitus Kütte- ja ventilatsioonikorstende taastamine,

ventlõõride pikendamine Täiendavad plekitööd Sadevee äravoolu süsteemide paigaldus, hooldus ja puhastus Lume- ja jäätõrje katustelt Korvtõstukilt teostatavad tööd Ventkorstende ventilatsioonilõõride puhastamine ja

kontroll kaameraga

TO ND ILO SS ID E

Jäätmeproff

L A M M U TA M IN E

t KAEVE ja PINNASETÖÖD t TEEDE ja PLATSIDE EHITUS t JÄÄTMETE UTILISEERIMINE ww w.jaatmeproff.ee 10 Oktoober 2014

Tel 528 0179

Üle

265 000 ruutmeetri teostatud katusetöid üle Eesti

Katuste ehitus- ja remonditööd alates 1996. a Eesti Korteriühistute Liidu koostööpartner alates 2002. a Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige alates 2004. a Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu liige EVEA liige

Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit

ehitus

„Lihtviisil malmradiaatorite asendamisel plekkradiaatoritega tekitab küttekehade erinev konstruktsioon probleeme vee voolamisel kogu küttepüstikus. Et neid probleeme ära hoida, tuleb plekkradiaatorite süsteemi ühendamisel kasutada hoopis keerukamat ühendusviisi ja teostaja peab väga täpselt teadma, mida ta teeb,” selgitab Rähmonen.

Igal radiaatoril erinev töörežiim Rähmoneni sõnul ei suuda torumehed ja kaupluste müügimehed sageli hinnata vajamineva küttekeha suurust ja lähtuvad ainult toa suurusest. „Printsiibil „ribi ja ruut” ühetorusüsteemile peale minna on nonsenss. Kui küsida poes 500vatist radiaatorit ja müüja teile selle midagi küsimata annab, tasub kahelda tema kompetentsuses,” kinnitab Rähmonen. Ühetorusüsteemis töötab tema selgitust mööda iga küttekeha erisugusel režiimil, olenedes sellest, millisel korrusel korter asub. „Üksikutes korterites ei maksa radiaatoreid torkida.

Kortermaja peaks kogu küttesüsteemi tervikuna ühistus käsitlema,” lausub asjatundja.

Majades, kus juba vigu on tehtud, saab neid parandada endise olukorra taastamise või küttesüsteemile regulaatorite paigaldamisega.

Regulaatorid tasandavad üleliigse küttekeha suuruse ning tagavad näiteks vähemalt selle, et teised korterid saavad sooja ning valesti ühendatud plekkradiaatoritega korter jääb külma. Siis peab küttekeha asendama või torud teistmoodi ümber ehitama.

”

Ühisest küttesüsteemist eraldumine ei vabasta korteriomanikku maja küttekulude tasumisest, sest maja üldruumidesse jääb kaugküte alles ja korterit läbivad küttetorud.

„Regulaatoritega saab süsteemi tööle, kui pole tõsiseid ummistusi või küttekehade lekkimist.

Praktikas kulub aga päris palju aega vaidlemisele. Kõige mõistlikum on probleeme eos vältida,” sõnab Rähmonen.

Kui kortermaja otsustab seinad soojustada ja aknad vahetada, tasub mõelda nii ventilatsioonile kui ka küttesüsteemile. Rähmonen ei soovita trepikodadest kütet täiesti välja võtta, vaid jätta näiteks küttekeha esimesele trepimademele ja pärast soojustamist jätta otsaseintes küttekehad akna alla alles.

Küttesüsteem on kaasomand Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) Pärnus asuva Lääne regiooni büroo juhataja Kalli Mägar rõhutab, et kortermaja küttesüsteem on kaasomand ning selle haldamine ja muutmine käivad ühistu juhatuse kaudu. Küttesüsteemil on projekt, millest tuleb kinni pidada.

Maja tehnosüsteemide projektid peavad olema juhatuse käes, riiklikus arhiivis või omavalitsuses. Kui küttesüsteemi projekt on kaduma läinud, tuleb tellida uus. Kui kellelgi on radiaator katki, peab juhatus leidma projektile vastava lahenduse. Mägari jutu järgi vahetatakse siis radiaator enamasti samaväärse vastu või hakatakse mõtlema kogu maja küttesüsteemi vahetamisele. „Üksiklahendus peaks kortermaja puhul kõrvale jääma,” lausub ta. „Iga korteriomanik võib olla valitud ühistu juhatusse, sageli ongi seal aktiivsed inimesed, kellele maja korrashoid

REKLAAM

KATUSED JA SEINAD: ERAMUTELE, KORTERIÜHISTUTELE, TÖÖSTUSHOONETELE

RADIAATORI TERMOSTAAT aitab hoida ruumis ühtlast temperatuuri ning vähendada energiatarbimist.

rohkem korda läheb. Töö on madalapalgaline ja suure vastutusega, vastutada tuleb ka tagantjärele.”

Omavolitsi lahkumine läheb kalliks Mägar räägib, et ühe korteri kohta eraldi projekti teha pole mõtet. Samuti võib juhtuda, et osa korteriomanikke kiirustab enne teisi radiaatoreid vahetama, kuid paari aasta pärast otsustab ühistu kogu maja küttesüsteemi muuta. Siis tuleb kiirustajatel uuesti raha kulutada.

Aeg-ajalt jõuavad korteriühistute liitu teated omavolilistest küttesüsteemist lahkulöömistest.

Näiteks on Pärnus Uus-Sauga piirkonnas üks 12 korteriga maja, kus ainult kolm korterit on kaugküttele jäänud ning teised on korterisse ahjud ja kaminad ehitanud. „Sel juhul on õigus nõuda kohtu kaudu eelneva süsteemi taastamist. Selleks, et küttesüsteemist eralduda, on vaja kõigi korteriomanike kirjalikku nõusolekut, ainult üldkoosoleku otsusest ei piisa,” kõneleb Mägar. Ühisest küttesüsteemist eraldumine ei vabasta korteriomanikku maja küttekulude tasumisest, sest maja üldruumidesse jääb kaugküte alles ja korterit läbivad küttetorud. Mägari andmetel lepitakse tavaliselt kokku, et küttesüsteemist eralduja maksab näiteks 30 protsenti trepikoja, keldri ja korterit läbivate soojatorude eest ning tasub kogu maja küttesüsteemi tasakaalustamise kulud.

Olukordi, mil keegi on maja küttesüsteemist lahkunud omal volil ja maja teised elanikud pöörduvad nõu saamiseks korteriühistute liidu poole, on veelgi. „Ühe maja keskel asuvas korteris elav korteriomanik eraldus ühisest süsteemist. Talvel ta korteris ei ela, tubades on 15 kraadi ning teised peavad rohkem kütma ja selle eest maksma,” kirjeldab EKÜLi Lääne regiooni büroo juhataja üht juhtumit.

Sellises olukorras aitab kohtulahend, mis kohustab korteriomanikku kütte eest tasuma reaalosa pinna järgi. „Küttesüsteemi vahetamisega peaks kindlasti kaasnema kokkuhoid, aga mitte teiste arvelt. Ühe korteri radiaatorite vahetus ei anna mingit kokkuhoidu, sest küttekulu arvestus on ruutmeetripõhine, ja see võib maja küttesüsteemi tasakaalust välja viia,” selgitab Mägar.

Korteriostjatel soovitab ta uurida, kas omanik on teinud küttesüsteemis muudatusi ja kuivõrd seaduslikud need on. „Teie hakkate vastutama, kui radiaatorid on asendatud või küttesüsteemist on omavoliliselt lahkutud,” hoiatab Kalli Mägar.

toode as esindused: koidu 13, viljandi pärnu 116, paide tel 509 9543, tel 5343 2543, 433 7100 385 3025

Männiku 2a, Valga tel 503 9543, 766 1580

MEE ARVO FOTO:

KS/VA

A LGAM

ALANE

Oktoober 2014

11

reklaam

Uue põlvkonna nurklihvijad Metabolt

Kvaliteetse nurklihvijata ei saa läbi ükski majaperemees, professionaalne ehitaja ega metallitööstus. Maailma üks tunnustatumaid tööriistatootjaid Metabo on välja töötanud täiesti uudse nurklihvijate põlvkonna (900–1700 W), mille omadused vastavad ka kõige nõudlikuma meistri vajadustele.

Need tagavad maksimaalse jõudluse, ohutuse, kasutusea ja ergonoomika.

Kes on nurklihvijaga tööd teinud, teab, et intensiivsel kasutamisel jõuab masin sageli enne soovitud tulemuseni jõudmist oma võimete piirini: kuumeneb üle, halvimal juhul põleb läbi.

Metabo Marathoni mootor aga jätkab ka seal, kus teised peatuvad, sest selle väljundvõimsus on kuni 20% suurem.

Väändemomenti on koguni kuni poole jagu rohkem. Tänu uuele ventileerimiskontseptsioonile, uuele tolmukaitsevõrgule, masina tagaosas asuvatele õhu sissevõtuavadele (töötamisel ei kaeta enam õhu sissevõtuavasid käega kinni) ja turboventilaatorile (kiirendab jahutusõhu kiiruseni 400 km/h) on ülekoormusvaru kasvanud 20%. Oluliselt on optimeeritud tolmukaitsevõrku, mis suunab tolmuosakesed mootorist eemale ja kaitseb nii rootori vaskmähist. Isolatsioonimaterjali on rootoril 30% rohkem ja see kaitseb paremini abrasiivse tolmu eest. Kõik see tagab enneolematu produktiivsuse ning teie eesmärgid täituvad kiiremini ja väiksema vaevaga.

Metabo uutel nurklihvijatel on konkurentidega võrreldes märgatavalt vähendatud haardeümbermõõtu ning vastavas nurklihvijate klassis on saavutatud suurim võimsuse tihedus (sisendvõimsus / 1 mm käepideme ümbermõõduga). Tööriista on kerge käsitleda ja korpuse ergonoomiline kuju tagab vähem väsitava töö. Kõik Metabo uue põlvkonna nurklihvijate võimsusklassid on saadaval kahe lülitivariandiga: lukustatav (nn tavalüliti) ja mittelukustatav (nn pedaallüliti). Reduktorikorpust saab keerata 90 kraadi kaupa, et tagada kõige sobilikum lüliti positsioon nii parema- kui vasakukäelistele, lõikamis- või lihvimistöödeks.

koormusega kiirendab tööd. Plussiks on kindlasti ka eriti kiire võtmevaba kettavahetus.

Eriti rasketes tingimustes töötamiseks on lisavarustusena saadaval ainulaadne tolmufilter, mis kaitseb tööriista alumiiniumilaastude ja kivitükikeste eest. Universaalset tolmufiltrit saab tööriistu kasutamata paigaldada kõigile uutele Metabo 1250–1700 W nurklihvijatele. Tänu siledale, segavate nurkade ja äärteta patenteeritud pinnakattele on tagatud selle kiire ja mugav puhastamine. Lisavarustusena pakutakse ka universaalset ja paindlikku lisakäepidet: 180kraadine käepide tagab alati sobivaima tööasendi, mis on eriti oluline lõiketöödel, vasakukäeliste kasutajate jaoks ning kitsastes oludes töötamisel.

Peale selle on osa mudelimodifikatsioone varustatud patenteeritud kettapiduriga, mis tagab suurima turvalisuse – pärast masina väljalülitumist peatub ketas vähem kui kahe sekundiga. Uus pidurisüsteem töötab 100% efektiivsusega ja tänu mehaanilisele konstruktsioonile toimib see ka voolukatkestuse korral. Mudelid, mille tähistuses on A-täht, on varustatud tasakaalustajaga, mis vähendab 50% käe vibratsiooni ning tagab masina ja lihvketta oluliselt pikema eluea.

Uue Metabo nurklihvijate põlvkonna lipulaevaks tuleb pidada maailma esimest 1700 W kompaktnurklihvijat, mis seab uued produktiivsuse, tööriista eluea ja ergonoomika standardid. Metabo uue põlvkonna nurklihvijad on ühtaegu võimsad ja kompaktsed ning meistrid on need tänulikult vastu võtnud.

Elektroonikast tuleb välja tuua iseenesliku taaskäivitumise kaitse, reguleeritav kiirus erinevatele materjalidele, käivitusvoolu piiraja ja ülekoormuskaitse. Muutumatu kiirus ka suure

Ülim võimsus Unikaalne vastupidavus Uued Metabo piirideta kompaktnurklihvijad Maailma esimene 1700 W!

IIsepeatuvad s süsiharjad

M Metabo Marathoni m mootor

Metabo M t tolmukaitsevõrk

VentilatsiooniV s süsteem Jahutusavad taga

A Auto-Balancer 50% vähem vibratsiooni käele

E Elektroonika Reduktori R k keeramise võimalus Lüliti pooluse muutmiseks vasakule või paremale käele

Iseenesliku taaskäivitumise kaitse Reguleeritav kiirus erinevatele materjalidele (Vario Tacho Constamatic) Muutumatu kiirus ka koormuse all kiirendab tööd Soft start / käivitusvoolu piiraja Ülekoormuskaitse

Metabo M S S-automatic turvasidur Ketta kinnikiilumisel ei teki tagasilööki

.DPSDDQLD NHVWDE RNWRREULQL

Quick-System Eriti kiire, võtmevaba kettavahetus

Vaata kõiki kampaaniapakkumisi www.metabo.ee

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

ehitus

Kui külm sügistuul akna vahelt sisse puhub, aga talvel ei taha ilma soojaks kütta, on viimane aeg kiiresti tegutseda.

Akendega on tõsi taga.

Asjatundjadki kinnitavad nagu ühest suust: hoone soojuskao vähendamiseks on suurim säästukoht akende tihendamine.

Inna Grünfeldt inna.grynfeldt@ajaleht.ee

M

is aitab kõige paremini ja otstarbekamalt soojust hoida? Kas vanaemade ajast tuntud ajaleheribad aknapraos, teip või tihend? Kuidas saada tuulekindlaks vanad aknad? Mida pidada silmas, kui on pakettaknad? Millal peab tihendamistöö ette võtma? Aknatargad teavad.

K-Rauta siseviimistluse tootejuhi Martin Tõru sõnul on akende soojustamiseks parim aeg suve lõpp. „Uste ja akende tihendamine suurendab tarbitavast soojusest energiasäästu kuni 15 protsenti. Lisaks parandab see oluliselt elamu sisekliimat, sest tihendamine aitab takistada külma õhu sissevoolu ning hoida toatemperatuuri,” teeb ta paari lausega selgeks, miks on otstarbekas akende soojustamisega põhjalikult tegelda.

Eelkõige tuleb tihendada pilud aknapiida ja -raami vahel ning rõduustel. Selleks on kauplustes müügil spetsiaalsed teibid ja ribad. Korteriuste tihendamiseks tuleb kasutada vastupidavamaid vahendeid, näiteks kummitihendit. „Teibiga ei tasu siiski kõiki aknaraame üle tõmmata, mõni aken võiks jääda ruumi tuulutamiseks,” annab Tõru nõu ja lisab, et eelistada tasub nüüdisaegseid vahendeid. „Ehkki ajaleht ja teip mingil määral hoiavad soojust kinni, ei ole see kindlasti pikaajaline ega esteetiline lahendus,” arvab ta.

Et kaupluses võib tihendusvahendite riiuli ees hätta jääda, tuleb enne poodi minemist kindlaks teha aknaprofiil, mõõta ära aknapragude laius ja aknaraamide pikkus ning veenduda, kas tegemist on puit- või pakettakendega. Samuti on vaja selgeks teha, millist tüüpi ja kui palju tihendeid tarvis läheb.

Martin Tõru soovitab üle vaadata kõik aknad, sest aknavahed ei pruugi olla ühesugused. Aknavahe mõõtmiseks sobib plastiliin. See asetada akna ja lengi vahele, siis aken hetkeks sulgeda ja seejärel mõõta plastiliinitükk üle. Tihend peab olema aknapraost kahe-kolme millimeetri võrra paksem.

Mis on sooja toa võti?

Loomulikult aken!

>> lk 14

Oktoober 2014

13

ehitus

Tänapäevastel pakettakendel on tihendid juba paigaldatud, kuid üldjuhul iga kümne aasta tagant tuleb need välja vahetada. „Vahetamise protsess ei ole raske, kuid tuleb meeles pidada, et igale aknaprofiilile sobib erinev tihend. Tihendite kulumisest annab märku see, kui aken laseb õhku läbi. Enne tihendite vahetust tasub suluste ekstsentrilist kinnitusnuppu pisut peale keerata.

Kui see ei toimi, siis paluda abi professionaalilt,” jagab asjatundja näpunäiteid.

Aknapesust E-, P- ja Dni

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

AKENDE SOOJUSTAMINE algab aknaklaaside ja -raamide korralikust pesust.

Nii pakett- kui puitakende korrapärane hooldus algab tavapärasest aknaklaaside ja -raamide pesust sooja vee ja aknapesuvahendiga. Puitaknaid on vaja ka aeg-ajalt värvida, sest aja möödudes värv kulub ning ilusa väljanägemise nimel tasub seda kindlasti uuendada. „Pakettakna hooldus on väga lihtne: tihendit tuleb puhastada ja silikoonida kord aastas, samuti tuleb õlitada aknasulust. Aknafirmade kodulehtede põhjal saab teha kindlaks suluste kohad ning kuhu ja kui palju õli tilgutada. Õlitamine on vajalik, sest see eemaldab liikuvate suluste peale tekkiva tolmu. Õli võiks olla hapeteta. Tihendite silikoonimiseks on vaja tilgutada silikoonõli puhtale lapile ning ringjate liigutustega tihendid üle käia. Kui tihendeid ei silikoonita, kipuvad need kiiresti kuluma ja kinni jääma,” õpetab Martin Tõru.

Akna- ja uksetihendite hulgimüüja Tesa Tape UAB müügijuht Anu Tullino rõhutab, et akende soojustamine on kindlasti vajalik. Ehkki tihti-

peale annab aknatihendite vahetamise vajadusest märku külm sügistuul, peab Tullino väitel meeles pidama, et talvel neid vahetada ei saa.

Seepärast peab kohe, kui suvi sügiseks pöördub, hoolikalt jälgima, kas akende vahelt puhub tuul sisse või mitte. Parim aeg aknatihendite vahetamiseks on tema kinnituse järgi suvel, kui aknaraamid ja -lengid on kuivad ja soojad. „Tihendamine hoiab kokku küttekulusid. Soojustamiseks ja tihendamiseks on ette nähtud E-, P- ja D-profiiliga aknatihendid, odavam on poroloon- ja kallim silikoontihend. E-profiiliga tihendid sobivad kõige kitsamatesse ja D-profiiliga tihendid kõige laiematesse vahedesse.

Tihendid on valged või pruunid. Aknavahede soojustamiseks saab kasutada valget PVC-aknateipi, mille laius on 38 või 50 millimeetrit. Aknaklaaside soojustamiseks on kahes suuruses termokiled,” teeb ta kiire ülevaate soojustusvõimalustest.

Arutech Parimad Aknad osaühingu Rakvere müügiesindaja Erle Suursaar kinnitab, et nüüdisaegsed plastaknad on tootjate sõnul nii universaalsed ja mugavad, et vahet pole, kas väljas on suvi või talv – aken on õige hoolduse korral igal aastaajal tuulekindel.

Tema ütlemist mööda pakub nende firma spetsiaalset akna- ja ukseraamide, kummitihendi ja suluste puhastuseks ning hoolduseks vajalike vahendite komplekti. See sisaldab kõigile PVC-akendele sobivat puhastusvahendit, suluste hooldamiseks mõeldud aerosoolõli ja aknatihendite kummihooldusvahendit. „Õli takistab metallide kuivhõõrdumisel

REKLAAM

Ööd on siin pimedad...

... aga öös on valgust, kui kasutad päikesepaneeliga LED-valgusteid tänaval, aias ja seinal.

www.bisontesolar.eu Bisontesolar OÜ | Tule 22, Saue | tel 526 4331 | info@bisontesolar.eu

14 Oktoober 2014

ehitus

tekkivaid lisakahjustusi ja paneb pehmemalt tööle akna sulgemise ja avamise süsteemid.

Metallosi võiks sellega määrida kaks korda aastas: kevadel ja sügisel. Kummihooldusvahend tagab aknatihendite pehmuse ning takistab nende enneaegset pragunemist ja talvel kummitihendi külmumist profiili külge. Ka seda peaks kasutama kevadel ja sügisel,” selgitab Erle Suursaar.

Puidutööstusettevõtte Aru Grupp, mille üks osa on akna- ja uksetehas, peatehnoloogi Tea Viise hinnangul on tänapäevased aknad ja uksed enamasti töökindlad ja soojapidavad. „Hea toimimise eelduseks on iga toote korralik hooldus.

Avatäiteid on mõistlik hooldada kaks korda aastas, regulaarselt koos kevadise ja sügisese klaasipesuga,” soovitab ta.

Peale aknahoolduse on Tea Viise ütlemist mööda kindlasti vaja üle kontrollida, kas ruumide ventilatsioonisüsteemid on töökorras ja puhtad. „Puuduliku ventilatsiooniga tekib külma saabudes akna- ja ukseklaasidele kondensvesi, mis kahjustab pinnaviimistlust ning soodustab hallituse teket,” hoiatab peatehnoloog.

Vana aken hindab hoolt Vanade akende soojapidavust aitab mittetulundusühingu Säästva Renoveerimise Infokeskus (SRIK) juhataja Tarmo Elvisto sõnul parandada ja taastada nende korrashoid ning renoveerimine. Mugavam on seda teha suvel. „Korrashoiu seisukohalt on oluline näiteks klaasi korralik raami külge kinnitamine, milleks

AKNAHOOLDUS DUS ENNE TALVEPERIOODI OODI • Kontrolli üle avatäite e ja seina ühenduskohad. Tekkinud praod od täida kindlasti.

• Puhasta aknaprofiilides des asuvad vee äravoolukanalid.

• Pese toote välis- ja sisepinnad, isepinnad, samuti profiilide siseküljed jaa raamitihendid puhta veega, millele oled lisanud sanud neutraalset pesuainet.

• Pestud pinnad vaataa hoolikalt üle, viimistlusdefektide de ilmnemisel paranda need kindlasti.

• Pärast pesemist ja defekefektide parandamist kata ta välised puit- ja alumiiniumosad sad hooldusvahendiga (kui ei ole e spetsiaalset vahendit, võib kasutada ada autovaha), tihendid kata autotihendite hendite hooldusvahendiga.

• Puhasta tolmust lukustusmehhaustusmehhanismid ja lükanduste e jooksusiinid ning määri õliga, miss ei kogu tolmu (teflonõlid).

• Kontrolli avatäidete toimimist, vajadusel reguleeri lukustusukustusmehhanismid ja hinged. ged.

Allikas: Aru Grupi peatehnoloog Tea Viise

FOTO: ANTS LIIGUS/PÄRNU POSTIMEES

>> lk 16 REKLAAM

Akna ja ukse müük ning tootmine telefon +372 329 5650 aken @ arugrupp.ee

Valgem ja soojem kodu...

Treppide müük ja tootmine Telefon +372 329 5718 trepp @ arugrupp.ee

WWW.ARUGRUPP.EE

ARU GRUPP

TARGAD L LAHENDUSED TULEVIKU HEAKS TUL

PÄIKESEPANEELID Müük ja paigaldus Päikesepaneelidele garantii kuni 10 aastat

Teeme EHITUSTÖID E-pood: www.verdonprojekt.ee ȏ 7HO ȏ 9HUGRQ 2

Oktoober 2014

15

ehitus

”

Tõhus lahendus on siseraamidel energiasäästuklaaside ehk selektiivklaaside kasutamine.

Sellega on võimalik saavutada energiasäästu ligikaudu 30 protsenti aastas.

TARMO ELVISTO

FOTO: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES

SÄÄSTVA RENOVEERIMISE Infokeskuse juhataja Tarmo Elvisto juttu kinnitavad infokeskuse aknad.

REKLAAM

16 Oktoober 2014

kasutada kittimist linaõlikitiga ja seda nii alumise kui pealmise kitiriba puhul. Samasse korrastussüsteemi kuuluvad kvaliteetne linaõlivärv ja klaasi tihvtid,” soovitab Elvisto.

Renoveerimisvõtetena nimetab ta energiatõhusa selektiivklaasi, energiakile või klaaspaketi kasutamist sisemisel raamil ning sisemise raami tihendamist. Tihendamiseks võib kasutada igasuguseid tihendeid, kuid restaureeritavatele akendele sobib kõige paremini elastne ja laiema mängumaaga silikoontihend.

Ajaleht ja teip tihendusvahenditena pole Tarmo Elvisto sõnul sugugi möödanik. Paberteip, mida on hiljem kerge eemaldada, on tema kinnitust mööda endist viisi nõutav kaup ning vanade, eriti ette tõstetava sisemise raamiga akendel toimiv lahendus. „Inimesed, kes paberteipi tänapäeval kasutavad, ei ole ajast maha jäänud, pigem vana säilitamisest hoolivad. Seda kasutatakse ka suvekodude ja maamajade juures. Mugavad inimesed sellega jännata ei soovi ja neile soovitan silikoontihendit,” selgitab Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja.

Silikoontihendi paigaldamisel tuleb esiti veenduda prao suuruses. Aknad tuleb hoolikalt puhastada ja tihendi otsad kinnitada lisaks liimile soovitavalt ka väikese klambri või naelaga. „Kes tellib töö, laseb tavaliselt paigaldada soonde kinnituvad püsitihendid,” mainib ta. Akna tihendamisel tuleb jälgida akna sulgumist, et näha, kas on vaja reguleerida manuseid või kinnitada lisaliiste.

Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja sõnul on vähem tuntud, ent tõhus lahendus siseraamidel energiasäästuklaaside ehk selektiivklaaside kasutamine. Sellega on võimalik saavutada energiasäästu ligikaudu 30 protsenti aastas. Kõvakattega selektiivklaasi on lihtsam kasutada kui paketti. Sellise klaasi toimivust on Tarmo Elvisto väite järgi võimalik kontrollida infrapunasoojuskaameraga. Oma kodu akendel kasutab ta silikoontihendit ja kõvakattega selektiivklaasi.

Asjatundjate näpunäited näpus, jääb üle astuda koduakna juurde ja vaadata sellele tõsiselt otsa. Aken tasub sooja suhtumise eest sooja toaga.

aed

Sibullilled ja osa okaspuid tahavad mulda saada sügisel Kevadlillede õiteilu nautimiseks tuleb nende mugulad hiljemalt septembrikuus mulda panna. Okaspuude istutamiseks sobib nii sügis kui ka kevad.

Kristi Ehrlich kristi.ehrlich@ajaleht.ee

E

t sibullilled tuleb ilmtingimata mulda panna sügisel, ei ole Mõdriku iluaia perenaise Anita Keivabu sõnul rusikareegel. Osa sibulaid (näiteks daaliad, mõned liilialised) peabki üles võtma ja hoidma õigel temperatuuril, et need kevadeni püsiksid.

Sibullillede mulda panekul soovitab ta lähtuda loogikast – kui lill näitab õit varakevadel, peab sibula maha panema sügisel. Seetõttu tasub praegu peenras koht otsida sellistele lilledele nagu tulbid, nartsissid, püvililled, krookused, hüatsindid, märtsi- ja lumikellukesed.

Sibullilled, mis õitsevad suve teisel poolel ja sügisel, võib vabalt maha panna kevadel. Oma rolli mängib ka see, kas lillesibul on alles ostetud või uuendatakse lillepeenras olevat puhmikut.

Esimesel võimalusel mulda „Kui peenras vajavad sibullilled harvendamist, tasub need mullast üles võtta siis, kui pealsed on koltunud,” lausub Keivabu ja soovitab sibulad kohe maha tagasi panna. Nii jõuavad need korralikult juurduda, et järgmisel aastal kenasti õitseda. Aias lillesortide täiendamiseks ostetud lillesibulad tasub iluaia perenaise kinnitusel samuti esimesel võimalusel maha istutada. „September ongi viimane kuu, mil sibullilled maha panna,” ütleb Keivabu, kuid annab siiski mõista, et kõik oleneb ikkagi ilmast. Kui tali saabub alles jaanuaris, võib ka detsembris sibulaid mulda panna. Seejuures tuleb aga jälgida, et mulla temperatuur on vähemalt viis plusskraadi, siis jõuavad istikud juurduda.

Enamik lillesibulaid tuleb istutada vähemalt kolme mugula sügavusele. Samas on erandeid,

FOTO: MARIANNE LOORENTS/VIRUMAA TEATAJA

MÕDRIKU ILUAIA perenaise Anita Keivabu käest saab koos sibulillede mugulatega kaasa ka õpetussõnad, kuidas ühte või teist sibulat mulda panna, nii et see kevadel kindlasti õit näitaks.

näiteks gladiool. See on kõrge taim ja kui selle sibul liiga maapinna lähedale istutada, tekib oht, et taim kukub kasvades pikali. Liiga sügavale istutades jääb see jällegi nõrgem, sest peab maapõue sügavusest pinnale tõusma, ega õitse nii hästi kui võiks.

Olenevalt pinnasest tasub kasvu soodustamiseks mõne lille sibulale lisada allapanu. Kui näiteks savipinnas on väga raske, võiks sinna istutades panna juurde turba ja liiva segu. Liiliate alla tasub lausa peent kruusa või liiva panna, et vesi ei jääks sibula all pidama. Sama lugu on püvililledega.

„Püvilille sibula soovitan mulda pannes viltu seada, sest selle lille sibulal on üleval auk ja kui sinna satub vesi, hakkab sibul mädanema. Kui aga sibul on viltu seatud, ei lange vesi otse sibula südamikku,” jagab iluaia perenaine näpunäiteid.

Isiklikule kogemusele toetudes kinnitab Anita Keivabu, et tema sibullilli ei väeta, vaid annab kevaditi kõigile taimedele kompleksväetist. See aga ei tähenda, et sibullilli väetada ei tohi. Täisväetist võib panna liiliale, see aitab lillel õitsemise ajal vältida kängumist.

Kuigi üldjuhul öeldakse, et okaspuude mulda panemiseks on kõige õigem aeg just sügis, sobib >> lk 18

Oktoober 2014

17

aed

HALJASTUSTÖÖDEGA TEGELEVA osaühingu Ojassaar maastikukujundaja Seidi Küttise sõnul peab kindlasti arvestama okaspuude külmataluvust, sest mõni okaspuu ei talu Eesti karmi talve. Liivasele ja kuivale pinnasele sobivad paremini kadakad ja männid, niiskele pinnasele nulg ja elupuu. Savine ja liigniiske pinnas ei meeldi ühelegi okaspuule.

haljastajate ütlemist mööda okaspuude istutamiseks nii kevad, suvi kui sügis, kuid igal istutusajal on omad tingimused, millega tuleb arvestada.

Kevadel võiks istutada külmaõrnu okaspuid, et need saaksid kasvuperioodil jõudu koguda ja juurduda. Samuti tasub kevadel istutada nõrga juurekavaga noori taimi. Suvel saab istutada ainult korralikult potistatud ja hea juurestikuga okaspuid. Sügisel võib peale potistatud taimede mulda panna ka paljasjuurseid okaspuid.

Mõtle, enne kui tegutsed Sügisese istutamise kasuks räägib suurem veevaru mullas. „Hoolimata sügisestest vihmadest tuleb okaspuid ikkagi kord nädalas kasta, sest kui okaspuul ei ole piisavalt vett ja toitaineid, hakkab see käbisid moodustama,” hoiatab haljastustöödega tegeleva osaühingu Ojassaar maastikukujundaja Seidi Küttis.

Kõige parem sügisene istutusaeg on augusti keskpaigast septembri lõpuni, võimalusel valida selleks pilvine päev, siis ei kuivata päike taimejuuri. Esimesel aastal peab elupuid kindlasti talvel varjutama. Kevadel pärast varjutuskanga eemaldamist tuleb taimi korralikult kasta, sest taimel ei pruugi maapinnas olla nii palju vett kui tarvis.

Aeda okaspuid valides soovitab Seidi Küttis kõigepealt endale selgeks teha, millised on need kohad, kuhu kavatsetakse puud istutada ja milliseid vaateid soovitakse nendega varjata. Selle põhjal saabki valida aeda sobiva okaspuu.

FOTO: MARIANNE LOORENTS / VIRUMAA TEATAJA

REKLAAM

18 Oktoober 2014

aed

„Kui aed on suur ja ruumi vabalt, nagu sageli maal olevatel kruntidel, on parim lahendus rajada kuusehekk, mis meie tingimustes on hästi vastupidav ja kiirekasvuline,” toob maastikukujundaja välja kuuseheki eelised, lisades, et selle võiks rajada kahes reas maleruudu süsteemis. Nii tuleb hekk tihedam ja ühtlasem.

Okaspuuhekki rajades on tarvis kindlasti arvestada, kui suureks kasvab taim, millest hekk rajatakse. Kui elupuu võib istutada aiaservast ka ühe meetri kaugusele, siis kuusehekki ei saa aiale nii lähedale istutada. Linnaaias, mis tavaliselt on väike, võiks kasutada kompaktse kasvukujuga ja madalakasvulisi okaspuid. Piirdeks sobivad väga hästi elupuud. „Puid valides ongi kõige tähtsam, kas need mahuvad planeeritavasse kohta ka viie ja kümne aasta pärast ning ei varja ka kümne aasta pärast valgust toas ega laiuta sissesõiduteel,” põhjendab Küttis, miks kujunduse põhjalik läbimõtlemine nii oluline on.

Okaspuudega istutusalasid ei soovita maastikukujundaja rajada katuseräästa alla ega teede äärde, kuhu roogitakse lumi. Katuselt kukkuv lumi on raske ja võib võrale langedes oksad ära murda. Ka tekitab tihe ja paks lumi okaspuule hallitushaigusi.

Aga millisesse okaspuusse on mõttekas investeerida ja kas iga võõramaist liiki, mida laialdaselt aianduspoodises ja laatadel müüakse, tasub ikka Eesti kliimale mõeldes osta? Anita Keivabu sõnul sõltub kõik sellest, kus taim on kasvatatud.

Ta toob näiteks igihalja sirmokka. Ostes selle Järvseljalt, peab see vastu kindlasti paremini kui

Hollandist toodud taim. „Eesti puukoolid kasvatavad nüüdseks päris paljusid eksoote, mis ka meie tingimustes kasvavad,” julgustab aiandusspetsialist istutama koduaeda ebaharilikke puuja taimeliike.

Anita Keivabu rõhutab, et taimi tasub ikka osta puukoolist, aianduskeskusest ja lillepoest, aga mitte mingil juhul toidupoest. Erikauplusest antakse kaasa ka esialgne informatsioon taime ja selle kasvutingimuste kohta.

Seidi Küttise väite järgi peab kindlasti arvestama okaspuude külmataluvust, sest mõni okaspuu ei talu Eesti karmi talve. Liivasele ja kuivale pinnasele sobivad paremini kadakad ja männid, niiskele pinnasele nulg ja elupuu. Savine ja liigniiske pinnas ei meeldi ühelegi okaspuule.

Hooldamisest ei pääse Küttise hinnangul ei tasu Eesti kliimas rajada hekki Kalifornia ebaküpressist, kuigi kevaditi reklaamivad ja soovitavad ehituspoed just seda hekitaimeks. „Kahjuks jääb ainult istutamise rõõm, sest järgmisel kevadel on suure tõenäosusega ainult kuivanud raod alles,” teab maastikukujundaja, kuid soovitab ebaküpressi kasvatada üksikuna, sest siis on aega seda katta ja selle eest hoolitseda.

Tema ütlemist mööda talub suurepäraselt kujunduslõikust ja sobib meie kliimasse hästi jugapuu. Kui talvel juhtub, et mõni oks jugapuuhekis murdub või saab kahjustada muul moel, on selle aastane juurdekasv nii suur, et kahjustunud koht kasvab kiiresti täis.

”

Puid valides ongi kõige tähtsam, kas need mahuvad planeeritavasse kohta ka viie ja kümne aasta pärast ning ei varja ka kümne aasta pärast valgust toas ega laiuta sissesõiduteel.

SEIDI KÜTTIS

Anita Keivabu juhib tähelepanu, et nii nagu sibullillede istutamisel, oleneb ka okaspuude allapanu vajadus pinnasest – on paiku, kus on tugev savipinnas, teises kohas puhas liiv –, aga ka okaspuust endast. Kadakas on küll vähenõudlik, kuid liiva ei tasu seda siiski istutada. Liiva tuleb kindlasti täiustada mullaga, veel parem on kasutada spetsiaalset okaspuumulda.

Okaspuude väetamine on küll lubatud, kuid mitte kohe pärast istutamist. Väetamisel tasub eelistada spetsiaalset okaspuuväetist ning juhinduda pakil märgitud näpunäidetest, millal ja kuidas puid väetada. Peale väetamise tasub profülaktikaks okaspuid pritsida mõrusoola vesilahusega, mis ei lase okastel kolletuda, annab puudele jõudu ning aitab kevaditi taastuda talvistest kahjustustest.

Küttis nendib, et okaspuuaed ei tähenda mitte mingil juhul hooldusvaba aeda – okaspuud vajavad samuti palju hoolt ja õigeid kasvutingimusi.

Pritsima, väetama ja lõikama peab ka okaspuid.

Nii nagu oskuslik lõikus tagab ilusa kuuseheki, vajab korralikku lõikust ka elupuuhekk, et saavutada ilus ja tihe piire.

Okaspuud on ka suurepärased taustataimed püsikutele, nagu astilbed ja roosid, sest tumeda okaspuu taustal tuleb püsilillede värv hästi esile.

Kõrrelised aga loovad okaspuude vahele õhulisust ja voolavust. Lumevaesel talvel on okaspuude ja kõrreliste kombinatsioon imekaunis. „Ainult okaspuudest rajatav aed jääb liiga üksluine ja igav. Mina soovitan koos okaspuudega kasutada püsikuid ja kõrrelisi,” annab Küttis nõu.

REKLAAM

Eesti suurim kasvuhoonekaubamaja

t kasvuhooned t talveaiad t verandad t t erilahendused taludele ja aianditele t t klaaspaviljonid restoranidele t t kastmissüsteemid t kasvuhoone tarvikud t

Kojutoomine ja montaaž üle Eesti. www.rodoaed.ee rodoaed@gmail.com tel 501 6742 www.facebook.com/kasvuhooned FOTO: MARIANNE LOORENTS/VIRUMAA TEATAJA

Oktoober 2014

19

aed

Hoolda aiatööriistu enne talvekorterisse panemist

FOTO: MARIANNE LOORENTS/VIRUMAA TEATAJA

Aiatööriistade eluea pikendamiseks vajavad need pärast kasutushooaega samamoodi hooldamist nagu iga teine ese, mis pikaks ajaks seisma jääb. Erandid ei ole labidas ega reha.

Kristi Ehrlich kristi.ehrlich@ajaleht.ee

I

luaia perenaine Anita Keivabu sõnul on aiatööriistade peamised vaenlased roostetamist põhjustav niiskus ja lagunemist kiirendav halb hooldamine, mille tõttu ei saa tööriistu enam vajalikeks töödeks kasutada.

Seega on aiatööriistade hooldamisel kõige olulisem kaitsta neid niiskuse ja liigse kulumise eest.

Selleks pole vaja muud kui mõnda tavalist abivahendit: määrdeainet, lappi ja traatharja.

Aianduskeskuse Hortes aednik Oskar Parm ütleb, et labidad, kühvlid ja rehad tuleb pärast aiatööde lõppu kindlasti mullast puhtaks pesta aiavoolikust voolava vee või lihtsalt niiske lapiga.

Puhastamise järel peab laskma tööriistadel korralikult kuivada. Liikuvate osadega tööriistu, nagu aia-, heki- ja murukäärid, soovitab ta kindlasti määrida õliga (WD-40) ja võimalusel ka teritada. Teritada võib ka labidaid, et eemaldada konarused ja täkked.

Anita Keivabu kogemust mööda lähtub tööriistade eest hoolitsemine üldiselt kahest tõsiasjast: ennetada puidust osade kuivamist ja metallist osade roostetamist. „Kui soovitakse aiatööriistu kaitsta roostetamise eest, võib täita ämbri ehitusliiva ja mootoriõliga – sobib tavaline muruniiduki õli –, millesse labidaid, rehasid ja kühvleid korduvalt nii-öelda kasta,” jagab Oskar Parm näpunäiteid.

20 Oktoober 2014

REKLAAM

PEA MEELES! • Tööriistu tuleb hoida maapinnast kõrgemal kuivas kohas.

• Tööriistadele tekkiv rooste tuleb eemaldada.

• Kui tööriistadel on puidust varreosa, tuleb seda aeg-ajalt lihvida ja õlitada.

• Tööriistade lõiketerad tuleb alati hoida teravana.

• Enne kui tööriistad talveks ära panna, tuleb need korralikult puhastada ja õliga üle määrida.

Mexin Baltic OÜ Lao 12–5, Pärnu tel 443 1518 E–R 9–18 t L 9–15 www.mexin.ee

KASVUHOONED mõistliku hinnaga Müüme polükarbonaatplaati.

Pakume ka transporti ja paigaldust.

rõivad

Külmale ajale astu vastu nutikalt FOTO: ARVO MEEKS/VALGAMAALANE

Eva Samolberg-Palmi eva.samolberg-palmi@ajaleht.ee

R

akvere Põhjakeskuse Rademari spordikaupluse klienditeenindajate Evelin Landbergi ja Maarja Rummi sõnul pakuvad aktiivseks ajaveetmiseks mõeldud ülerõivad aastatega üha enam turvalist kaitset tuule, sademete ja miinuskraadide eest. Samas on ilmastikukindlate rõivaste hooldus nõudlik ning üsna kallis. Et rõivas aga ei kaotaks oma omadusi ja seda saaks kanda hulga aastaid, on oluline hooldada seda algusest peale õigesti.

Rademari spordikaupluse töötajate hinnangul on inimesed aina rohkem teadlikud ülerõivaste hooldamise vajalikkusest ja eripärast. „Sageli tullakse hooldusvahendeid ise küsima, aja jooksul on inimeste teadlikkus kindlasti tõusnud,” nendib Evelin Landberg.

Suusapükstele, -jopele või muudele ülerõivastele sobilikke hooldusvahendeid valides on vaja

Külma aastaaja saabudes tahavad inimesed end sooja tuppa sulgeda. Kui aga sel ajal õuesviibimine kogu pere jaoks hoolega läbi mõelda, on tegelikult väljas mõnus ka sügisel ja talvel.

esiti teha kindlaks oma vajadused, sest osa pesuvahendeid aitab rõivaste veetõrjuvust säilitada, osa aga niiskuskindlust minetama hakanud kehakatete omadusi taastada. „Niiskuskindlust taastavad tooted aitavad suurendada veekindlust. Näiteks saab spreiga lisada kaitsekihi rõivastele, mida kasutatakse eriti ekstreemsetes välitingimustes. Neid võib kasutada ka toodetel, millel on õmbluskohad ja lukud, kust võib niiskus läbi tungida. Samuti võib lasta spreiga üle laste õuepükste põlved või muud suurt niiskuskoormust saavad kohad,” lisab Landberg.

Niiskuskindlamaks saab õigete aerosoolide abil muuta oma riided igaüks. Näiteks saab aerosooli pihustada ainult kriitilistesse kohtadesse, samas on võimalik ka ese tervenisti sellega üle pritsida. Enne kui ese täies ulatuses aerosooliga üle lasta, soovitavad asjatundjad siiski kasutada niiskuskindlust taastavaid pesuvahendeid.

LEIA LETILT

REKLAAM

Uued sügistooted on kohal!

Tutvu toodetega Sokisahtli kauplustes või vaata meie e-poodi www.sokisahtel.net

Rõiva eluiga sõltub hooldusest Ülerõivaste vastupidavus oleneb kõige rohkem käitlemisest ja sellest, kuidas toodet algul hooldatakse. „Kui algul pesta eset tavalise pesupulbri või geeliga, on oht, et pesuaine kahjustab riidepinda juba jäädavalt,” sõnab Maarja Rumm.

Tema selgitust mööda on pesupulber mõeldud >> lk 22

Oktoober 2014

21

rõivad

FOTO: MARIANNE LOORENTS/VIRUMAA TEATAJA

SUUSAPÜKSTELE, -JOPELE või muudele ülerõivastele sobilikke hooldusvahendeid valides on vaja esiti teha kindlaks oma vajadused, sest osa pesuvahendeid aitab rõivaste veetõrjuvust säilitada, osa aga niiskuskindlust minetama hakanud kehakatete omadusi taastada. Pildil on Rademari Rakvere kaupluse klienditeenindaja Häli Alaküla.

REKLAAM

kangast mustust eemaldama, selle koostis on teraline ja kare ning ühes mustusega peseb see ka veekindlaks töödeldud materjalidest välja neis oleva kaitsekihi. „Kui rõivaeset on pestud sobimatu vahendiga ja tahta juba kahjustatud riidepinda päästa, tuleb pesemisel kindlasti kasutada niiskuskindlust taastavat vahendit ning seejärel kasutada ka spreid,” õpetab Rademari klienditeenindaja Evelin Landberg. Tema kogemust mööda arvavad kliendid tihti ekslikult, et esmane niiskuskindlust säilitav pesuvahend aitab hiljem seda ka taastada. Nii see aga ei ole.

Kogenud klienditeenindajate sõnul pole nad tänini saanud tagasisidet, et müüdavad pesuvahendid oleksid mõnel inimesel esile kutsunud allergiat. Samas nad rõhutavad, et uut pesuvahendit soetades tuleb kõigepealt proovida selle sobivust, kandes väikese tilga vahendit nahale.

Näiteks ei tekita allergiat Eestis väljatöötatud pesuvahend KW Sport, mis on õrnatoimeline, sobib kõigi materjalide pesuks ning ei sisalda lõhna- ega värvaineid. Kui KW Sport sobib kõigi materjalide ja ennekõike kergete spordiriiete pesemiseks, siis tugevama koostisega pesuvahendeid (näiteks Toko pesuvahend) pole mõistlik kasutada teksade ja muude kergete rõivaste pesuks, sest need moodustavad riidele kaitsekihi ning õrnal kangal võib kaduda hingamisvõime. „Teksamaterjal ei ole mõeldud veekindlaks, nii et need pesuvahendid võivad muuta hingavad kangad umbseks,” jagab Landberg näpunäiteid vahendite õigeks kasutamiseks. „Ka kasutusjuhenditel seisab kirjas, et pesta korraga ükskaks eset, ning kui on juba vaja pesta suusajope ja -püksid, siis ega pesumasinasse palju rohkem mahugi.”

Klienditeenidajate väite järgi pole ühelgi rõivaesemel kindlat aega ega pesukordade arvu, mil eseme aeg ümber saab. Kõik oleneb sellest, kui palju ülerõivast kantakse, kui palju ja kuidas seda pestakse. Nad rõhutavad, et suusajopet ja -pükse tuleb pesta võimalikult harva, siis peavad need kauem vastu. Ühtlasi aitavad rõivast niiskuskindlaks muutvad ained kaasa sellele, et mustus ei hakka nii kergesti külge, mistõttu kaobki vajadus üleriideid ülearu sageli pesta.

Sugugi ei soovita asjatundjad talvistele spordirõivastele keemilist puhastust. Küll aga võib pesta pesumajas, sest näiteks sulejope pesemine on kodus üpris keeruline. „Sulejopel on kõige

REKLAAM

Ronald Harwoodi komöödia

Tallinn Staadioni 1, Tartu Jõe 9a, www.citymotors.ee

Algus kell 19

Esinduskauplused ÜLEMISTE KEILA PÄRNU RAKVERE HAAPSALU

www.protten.ee

Helgi Sallo, Katrin Karisma, Endrik Kerge, Hans Miilberg

Lavastaja: Ago-Endrik Kerge, kunstnik: Riina Vanhanen, muusika: Jaak Jürisson

22 Oktoober 2014

27.09 28.09 03.10 04.10 05.10 08.10 09.10 10.10 11.10 13.10 18.10 21.10 22.10 23.10 28.10 29.10 30.10 03.11 04.11 06.11 10.11 13.11 14.11 18.11 19.11 20.11 25.11

ELVA SINILIND TARTU VANEMUINE kell 16 KÄRDLA KULTUURIKESKUS ORISSAARE KULTUURIMAJA SALME KULTUURIMAJA kell 18 PÕLTSAMAA KULTUURIKESKUS PUHJA SELTSIMAJA PÕLVA KULTUURIKESKUS VÕRU KANNEL KIVIÕLI RAHVAMAJA VILJANDI SAKALA KESKUS PÄRNU KONTSERDIMAJA KILINGI-NÕMME KULTUURIMAJA ARE HUVIKESKUS VASTEMÕISA RAHVAMAJA KARKSI-NUIA KULTUURIKESKUS VALGA KULTUURIKESKUS TALLINN VENE KK KIILI RAHVAMAJA MUSTVEE KULTUURIKESKUS TARTU SADAMATEATER RÄPINA RAHVAMAJA OTEPÄÄ GÜMNAASIUM PALAMUSE RAHVAMAJA JÄRVAKANDI KULTUURIHALL TÜRI KULTUURIMAJA TAMSALU KULTUURIMAJA

rõivad

olulisem kuivatus ning kindlasti tuleb jälgida rõivaste hooldusjuhendeid ja pesumärke,” lisab Rademari klienditeenindaja Maarja Rumm.

Soojapadjad hoiavad soojas Rakveres Laial tänaval tegutsevast Rattabaasist leiavad talisportlased ja teised külmal ajal välitegevusi harrastavad inimesed jalalabade ja käte soojendamiseks mõeldud Nevercoldi soojapadjakesed.

Rattabaasi klienditeenindaja-spetsialisti Kalle Kriidi ütlemist mööda on tegemist õhu toimel aktiveeruvate aktiivsüsi sisaldavate padjakestega, mis kinnitatakse jalalaba alla soki välisküljele või kindavoodri vahele. „Soojapadjakesed on väga levinud näiteks kala- ja jahimeeste seas, samuti kasutavad neid talisportlased ning kasutusele võetakse need juba kümne külmakraadi korral,” räägib Kalle Kriit.

Jalgadel kasutatav soojapadjake kinnitatakse soki külge kleepuva poolega, nii et see jääb saapa sisetalla ja jala vahele ega nihku paigast. Kuigi padjakesed on muidu ohutud, ei tohi Kalle Kriidi sõnul neid palja naha külge panna, sest padjakeste lõplik temperatuur võib tõusta kuni neljakümne kahe soojakraadini ning nahk võib saada põletada.

Kalle Kriidi kinnitusel jääb jalgade soojendamiseks mõeldud padjakeste keskmine temperatuur siiski kolmekümne kaheksa kraadi ringi ning mida rohkem jalatsid õhku läbi lasevad, seda paremini padjakesed toimivad. „Kuna aktiivsüsi ja teised padjakeses leiduvad koostis-

REKLAAM

”

Soojapadjakesed on n väga levinud näiteks kalaja jahimeeste e seas, samutii kasutavad neid talisportlased ning kasutusele võetakse need juba kümne külmakraadi korral.

KALLE KRIIT

osad reageerivad õhuga, ei pruugii väga umbses jalanõus või kindas see oma parimaid omadusi saavutada,” kõneleb Rattabaasi klienditeenindaja.

Nevercoldi soojapadjakesed pakuvad sooja kuus kuni seitse tundi, kuid pärast ühekordset kasutamist tuleb need ära visata. „Puutusin soojapadjakestega esimest korda kokku paar-kolm aastat tagasi ja olen neid kasutanud just suusarajal. Kinnastele mõeldud padjakesi kasutan kinda välispinna ja voodri vahele

tehtud pisikeses avas,” räägib Kalle Kriit, kes on enda sõnul leidnud sel moel alternatiivse lahenduse spetsiaalse taskuga kinnastele, mis on mõeldud soojapadjakeste kasutamiseks.

Kui talv on kehv, pole soojapadjakestel küll erilist minekut, kuid mõnes ringkonnas on need Kalle Kriidi kinnitusel väga popid. Samuti pole tema sõnul oluline soki või kinda materjal, kuhu padjake kinnitada, vaid tähtis on, et puuduks otsene kokkupuude nahaga ja toimuks õhuvahetus.

REKLAAM

RAVIMIREKLAAM

Regulax

®

pikosulfaat

Toimeaine: naatriumpikosulfaat monohüdraat

Kindel nagu kellavärk!

Tõhus vahend kõhukinnisuse puhul.

REGULAX® pikosulfaat Toimeaine: naatriumpikosulfaat monohüdraat

7,5 mg/ml suukaudsed tilgad, lahus Õrna ja kindla toimega Täpselt ja mugavalt annustatavad Sobivad ka diabeetikutele Meeldiva maitsega Tähelepanu! Tegemist on ravimiga.

Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Tootja: Krewel Meuselbach GmbH Krewelstr. 2 D-53783, Eifort Saksamaa

FOTO: ARVET MÄGI/VIRUMAA TEATAJA

Moosisuhkruga valmistatud keedis püsib pannkoogil Pühapäevahommikusele pannkoogile määritud ploomimoos valgub pärast koogi rulli keeramist selle vahelt oma vedela konsistentsi tõttu välja, sest perenaine on moosi keetmisel kasutanud tavalist suhkrut.

Kristi Ehrlich kristi.ehrlich@ajaleht.ee

S

elle vastu aitab, kui hoidist valmistada poodides müüdava spetsiaalse moosisuhkruga, mis lisaks kristalsele suhkrule sisaldab keedist paksendavat pektiini, mida teatud koguses leidub looduslikult ka marjades. Peale pektiini on moosisuhkrule lisatud säilitusainet kaaliumsorbaati.

Aktsiaseltsi Põltsamaa Felix tootearendusjuht Karin Lüütsepp ei oska küll öelda, kui palju säilitusaineid võib moosisuhkrus olla, kuid kinnitab, et kaaliumsorbaadi lubatud kogust reguleerib seadus ja tootjad seda kindlasti ei ületa.

Moos valmib kiiremini Moosisuhkrul on lisanditeta kristallsuhkru kasutamise ees mitu eelist. „Moosisuhkur on heaks alternatiiviks eelkõige neile perenaistele, kes soovivad hapumaid või väiksema suhkrusisaldusega hoidiseid,” toob Lüütsepp välja esimese tugeva küljena.

Teise hea omadusena nimetab tootearendusjuht hoidise parema säilimise, sest moosisuhkur sisaldab säilitusainet. Muidugi ei tähenda see seda, et hoidise säilitamistingimused kuidagi erinevad – jahedas säilivad moosid alati paremini.

Samuti jääb keetmisaeg lühemaks, sest paksu moosi saamiseks ei ole vaja liigset vedelikku välja keeta. Seevastu jällegi toormoosi valmistamiseks moosisuhkur ei sobi, sest pektiin vajab paksenemiseks kuumutamist.

Et spetsiaalne moosisuhkur on lisanditeta kristallsuhkrust mõnevõrra kallim, võib moosi valmistamisel kasutada osaliselt moosisuhkrut ja osaliselt tavalist suhkrut. Nii saab vähendada moosisuhkru lisatavat kogust.

Georg Ots Spa restorani peakokk Toomas Leedu tõdeb samuti, et moosisuhkur on väga mugav, kuid veidi kallis lahendus. Et mõnel marjal on looduslikult pektiini väga vähe sees, kannatab keedise kvaliteet. Tema hinnangul ei ole siiski igat moosi otstarbekas moosisuhkruga valmistada. „Näiteks kirsimoos näeb tavalise suhkruga tehes välja nagu kompott. Võrdlusahela teises otsas on mustad sõstrad, millele ma mingil juhul moosisuhkrut panna ei taha – see tuleb niigi paks,” toob peakokk näiteid. Ülejäänud hoidistatavad marjad jäävad sinna vahele ja nende keedetud moosi tihedus oleneb sageli sellestki, kas on olnud vihmane või hoopis kuiv suvi.

hoidistamine

”

Näiteks kirsimooss näeb tavalise suhkruga a tehes välja nagu kompott. ott.

Võrdlusahela teises es otsas on mustad sõstrad, millele ma a mingil juhul moosisuhkrut panna ei taha – see ee tuleb niigi paks.

TOOMAS LEEDU EDU

Omaette huvitavad marjad on maasikad, mille vedelikusisaldus on hooaja algul üks ja hooaja lõpul hoopis midagi muud. Sama kehtib ka maasikate maitseintensiivsuse kohta. „Siin peab iga perenaine oma kogemustele tuginedes hindama, kui palju on marjad päikest ja vihma saanud,” ei oska Leedu öelda, milline on rusikareegel.

Sidrun, õun või moosisuhkur?

Moosisuhkru kasutamist peakokk eputamiseks ei pea. „Mul endal on üks superretsept, mille järgi valmistades ja moosisuhkrut kasutades muutub hoidis želeeks, mis omakorda annab sellele jahmatavale kooslusele hoopis teise olemuse,” kõneleb peakokk.

Väikest kogust hoidiseid tehes soovitab Leedu just nimelt moosisuhkrut kasutada, suure koguse tegemiseks tasub tema hinnangul osta puhast pektiini ja selle kasutamine endale selgeks teha.

Karin Lüütsepa sõnul võiksid endas kõhklevad perenaised jääda siiski moosisuhkru juurde, sest selles on suhkru ja paksendaja vahekord juba paigas. Samuti on moosisuhkur oma magususelt kogu aeg ühesugune. Teiste suhkrutega moosi keetes peab teadma, et Saksa suhkur on näiteks magusam ja Poola suhkur vähem magus.

Ajalehe Virumaa Teataja ja Käänu talu sügiseti korraldataval hoidiste konkursil osalenud ja

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

MOOSISUHKUR on heaks alternatiiviks eelkõige neile perenaistele, kes soovivad hapumaid või väiksema suhkrusisaldusega hoidiseid.

auhinnalisi kohti võitnud Marika Pedanik kiidab moosisuhkrut igati. „Suhkrut ei pea palju panema, nii ei tule moos liiga magus, aga tuleb ikkagi paks ja ei jookse minema,” loetleb Pedanik moosisuhkru häid omadusi.

Ta avastas moosisuhkru tänu ühele Soome ajakirjale, milles kirjutati ainest, mida moosile lisades saab paksema hoidise. Seda ainet ehk pektiini tollal Eestis otsides ta ei leidnud, aga ühel hetkel avastas moosisuhkru.

Kogenud hoidistajana teab Marika Pedanik rääkida, et paksema keedise saab ka sidrunit või sidrunhapet lisades, aga nii tuleb hoidis hapukas. Sama töö teeb ka ära „Antonovka”, aga siis jääb moosile jällegi õuna maitse.

Neile, kes moosisuhkrut varem kasutanud ei ole, soovitab Pedanik algul seda proovida maasikamoosi keetes. Lisades ühele kilogrammile marjadele 300 grammi suhkrut, saab vedela moosi, lisades ühele kilogrammile marjadele 500 grammi suhkrut, saab keskmise paksusega moosi. Lisades ühele kilogrammile marjadele 700 grammi suhkrut, saab paksu ja mõnusalt

magusa moosi, mida Pedanik nimetab vanaema moosiks.

Eesti kaupluste riiulitelt leiab näiteks Dansukkeri kaubamärgiga moosisuhkru. Dansukkeri turundusjuhi Eve-Liin Salumäe sõnul koosneb nende moosisuhkur valgest peedisuhkrust või valgest roosuhkrust. Et selle koostises võivad olla nii üks kui teine või isegi mõlemad suhkrud, siis pakendil seda eraldi välja ei tooda, sest valge suhkru kujul neil vahet ei ole.

Dansukkeri tootevalikus on moosisuhkruna veel marmelaadisuhkur. See erineb moosisuhkrust suhkru ja pektiini teistsugune vahekorra poolest, nimelt on marmelaadisuhkrus pektiini rohkem kui moosisuhkrus. Moosisuhkrut kasutatakse moosi keetmisel vahekorras 1 : 2 ehk kilo suhkrut kahe kilo marjade kohta, marmelaadisuhkrut vahekorras 1 : 3 ehk kilo suhkrut kolme kilo marjade kohta (või 330grammine pakk ühe kilo marjade kohta).

Pruuni suhkrut moosisuhkru kujul Dansukker ja Salumäe teadmist mööda ka teised tootjad ei paku.

REKLAAM

Paprika-sibulatšatni Pese, puhasta ja haki paprika.

800 g kooritud ja tükeldatud sibulaid Koori õunad, eemalda südamikud 3 suurt punast paprikat ja lõika sektoriteks. Pese ja haki 1 kõvem õun tšilli. Kuumuta paksupõhjalise 1/2–1 punane tšillipipar keedunõu põhjas veidi õli, lisa 30 ml oliiviõli köögiviljad ja õunasektorid ning 100 ml Dansukkeri suhkruroosiirupitt kuumuta keskmisel kuumusel 250 ml valge veini äädikat mõned minutid. Lisa siirup, 10 g soola äädikas, sool ja paprikapulber.

5 g paprikapulbrit Kata nõu kaanega ja keeda madalal kuumusel 20 minutit.

200 g Dansukkeri moosisuhkrut Võta kaas pealt ja kuumuta veel 50 ml rohelist terapipart 10 minutit. Lisa moosisuhkur ja pipraterad ning keeda veel 3–4 minutit. Tõsta keedunõu pliidilt, vala tšatni sooja ja puhtasse purki. Sulge purk ja säilita jahedas. Sellest kogusest valmib hoidist umbes 1 liiter.

Kas teadsid, et...

Suhkrut ei lisata moosidele ja marmelaadidele sugugi ainult maitseomaduste tõttu. Suhkur on looduslik säilitusaine, mis aitab hoidistel pikemalt säilida. Toidutootmistes lisatakse toiduainetele säilitusaineid enamasti selleks, et vältida või piirata mikroorganismide kasvu, mis võiks toidu rikkuda.

Mikroorganismid vajavad kasvamiseks vett, suhkur aga seob vett, vähendades seeläbi vee aktiivsust toidus ja võttes riknemist põhjustavatelt mikroorganismidelt vajaliku "vaba" vee.

Milliseid tähtsaid ülesandeid suhkur meie toidus veel täidab, kuidas seda loodusest pärit toiduainet tervist rikkumata tarvitada ja palju muud põnevat suhkru kohta loe lähemalt meie kodulehelt www.dansukker.ee

Oktoober 2014

25

maaelu

Kaks kilomeetrit kiviaeda ehk Punktijaht toetuse nimel Sigrid Koorep sigrid.koorep@ajaleht.ee

S

iiski pole ainult suurtootjad need, kes Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu oma tegemiste tarvis toetusi saavad taotleda.

Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Karin Volmer toob Eesti maaelu arengukava (MAK) eelnõust aastateks 2014–2020 välja, et kavas on rakendada 24 meedet. Enamik MAKi meetmeid on universaalsed ehk neile on juurdepääs kogu sektoril, sõltumata ettevõtte suurusest. Samas ei saa kõik tootjad konkureerida

REKLAAM

Uhiuus traktor müriseb sõiduteel ja päikese käes läigatav kombain puistab saaki veoautokärusse – hoolimata Belarusiga Brüsselisse sõidust või piima mahavalamisest tuleb tunnistada, et Euroopa Liidu toetused on suurtootjatele tublisti abiks.

REKLAAM

EESTI KOLLASEIMA REBUGA MUNAD! Söö üks muna päevas!

Munas on palju proteiini ja vähe kaloreid, muna on tulvil A-, B- ja D-vitamiini.

Linnu Talu mune võib leida Kaupmees & Ko ASi kauplustes, Prismas, Tallinna ja Tartu Kaubamajas, Solarise Keskuses, Selveris, Comarketis, Lõunakeskuse taluturul, Keila Tarbijate Ühistu kaupluses, Stockmannis ja Maximas.

Tagula küla, Tõlliste vald, Valgamaa, tel 767 9425, e-post linnutalu@linnutalu.ee

maaelu

mahtude osas. Väiketootjate konkurentsivõime eelduseks on ühistegevus, spetsialiseerumine ja niši leidmine. Ühtlasi on väikeste mahtude juures määrava tähtsusega, kui suure lisandväärtusega suudetakse toodet müüa.

Viie kuuga valmis kilomeeter 2010. aastal kiviaia taastamiseks toetust küsinud Metsamõisa Arendus osaühing Lääne-Virumaal suutis Metsamõisa eripära kenasti välja tuua. Selle tulemusel valmis kolme aastaga 20 meetrit lühem kui kahe kilomeetri pikkune kiviaed.

Metsamõisa omanik Priit Adler toonitab, et toetuse saamiseks olid määravad ka kaitsealad. „Meil on nitraaditundlik ala ja see tähendas lisapunkte,” sõnab ta. „Seal on punktijaht. Mõne inimese ajab see küll kihevile, et teeme kiviaia korda, aga tuleb alustada projekti kirjutamist punktide jahtimisest ja vaadata, kui palju punkte eelmisel korral raha sai, ning enda tugevad küljed välja tuua.”

Teise asjana toob Adler välja, et projekti võib küll kirjutada, aga kõige keerulisem osa on finantsjuhtimine, sest inimene, kes reaalselt tööd teeb, tahab ka raha. „Meile tuli tööline näiteks maikuus ja läks septembri lõpus ära. Selle ajaga tegi ta kilomeetri valmis,” tunnistab Adler, märkides, et selle käimise ja ehitamise peale kulub raha nii palgaks kui kütuseks.

Kiviaia taastamist ja hooldamist on Eestis toetatud alates 2001. aastast kahel pilootalal.

Kiviaia taastamise toetust maksti ka MAKi FOTO: ANTS LIIGUS/PÄRNU POSTIMEES

>> lk 28

REKLAAM

Lõuna Ehitus OÜ www.lounaehitus.ee

on Eesti kapitalil põhinev ehitusettevõte, mis alustas oma tegevust 2005. aastal.

Meie põhitegevus on peatöövõtu korras ehitamine alates nulltsüklist kuni viimistluseni „võtmed kätte“.

Juhataja Jaago Roosmann: “EHITA ARUKALT on meie moto just sellepärast, et pakume tellijatele alati professionaalset nõustamist ja personaalseid lahendusi, mis oleksid mõistlikud ning püsivad. Koos lahendame tekkivad probleemid ning oleme alati abiks parimate võimaluste väljanuputamisel.“

82 hj 92 hj 102 hj

Võta vana MTZ vastu uus traktor!

Naudi töötegemist!

Too oma vana MTZ meile sissemaksuks ja mine sügisele vastu uue võimeka HTT traktoriga!

Meie trump

Kalvi Krebsbach kalvi@sikeagri.ee 523 4802

on avatus ja nutikus ning kiire tegutsemine

Loomakasvatushoonete ehitus Tööstushoonete ehitus Hoonete rekonstrueerimine ja restaureerimine Kilpmajade, eramute ja korterelamute ehitamine Metallkonstruktsioonide ehitus-paigaldus Seikluspargid, mänguväljakud, külaplatsid Projekteerimine 3120 info@lounaehitus.ee

Laur Adler laur@sikeagri.ee 5308 6001

TOOTMISTEHNIKA MÜÜK

Tegevusvaldkonnad:

Risu tee 2, Pihkva küla, Tähtvere vald, 61407 Tartumaa Telefon 515

Anti Arula anti@sikeagri.ee 5332 2955

metallitööpingid metallisaed puidutööpingid palgisaed pelletipressid kommunaalmasinad haagised

www.krkmoigu.ee info@krkmoigu.ee

Müük Tallinnas: Tartu mnt 133 tel/faks 603 2121 tel 505 5661

Ladu, müük, hooldus: Rannamõisa tee 4f, Tallinn tel/faks 607 0048

Oktoober 2014

27

maaelu

”

Kiviaia taastamise toetus on vaid üks näide võimalustest, mis on Euroopa Komisjoni kinnitust ootavas Eesti maaelu arengukavas aastateks 2014–2020 välja toodud.

2004–2006 ja MAKi 2007–2013 raames. Esimesel perioodil toetati kiviaia taastamist 84 kilomeetri ulatuses ning teisel taastati 93 kilomeetrit kiviaeda.

Aed vajab hoolt kord aastas

METSAMÕISA KIVIAED on taastatud. Aega võttis kogu töö kolm aastat ja tulemuseks on ligi kaks kilomeetrit aeda.

FOTOD: ERAKOGU

Metsamõisa Arendusel võttis kogu see tegevus aega kolm aastat. Toetust saadi päris palju: Priit Adleri mäletamist mööda 250 Eesti krooni meetri eest. „Aga meil juhtus nii, et taotluse tegime kroonides ja maksime eurodes – loomulikult maksime peale, kuid mingisuguse raha saime tagasi ka hakkpuidu eest,” tähendab ta.

Kõigepealt alustati metsaraiega, siis juuriti välja kännud, et maapind siledaks saada. „Kiviaiad on üldiselt võsa sees,” märgib Adler ja selgitab, et põllumees künnab puude kasvuala servast

REKLAAM

KIVIAEDADE Vedrustusega esisild

EH T S JA EHITUS JA TAASTAMINE TA TA AASTA AS STAM N NE

130 mm võrra suurem teljevahe

90 kW

Eesmine jõuvõtuvõll kuni 90 kW

Uus multifunktsionaalne juhtimispaneel

3-punktiline rippsüsteem (kat III)

TÕELINE JÕUD

UUS FORTERRA HD

OÜ Hansamets

Väsimatu tööhobune…

OSTAME:

Zetor Forterra HD, see on stabiilsuse, mugavuse ja tootlikkuse uus tase. Ergonoomilised lahendused, loogiline ja käepärane juhtimine ning masina täielik stabiilsus tagavad kindlustunde terveks päevaks – raba tööd ilma igasuguste piiranguteta! Ja see pole veel kõik… Päeva lõpus kütusenäidikut kontrollides veendud taaskord, et Zetor Forterra HD on TÕELISELT mõistlik valik.

Zetor Forterra HD – tark valik professionaalidele.

Metsamaterjali Metsamaad ja kasvavat metsa

www.zetor.com Garantii 4 aastat*

1000 € tehaselt tagasi*

Tasuta kabiinivedrustus*

1000 € allahindlus esisillavedrustusele*

* Pakkumine kehtib kõikidele Zetor Forterra HD traktoritele, mis soetatakse enne 2015. aastat.

Küsi pakkumist kohe!

kiviaiameister.blogspot.com > > > > > > tel 510 1902

Suurema võimsusega hüdropump

INDREK TÄTTE tel 5648 9424 PEEP ORLOVSKI tel 553 4033 URMAS PUNGAR tel 526 6103

Maskin Grupp OÜ Maaritsa 63417, Põlvamaa info@talutehnika.ee

MAJANDAME METSA KÕIKJAL EESTIS!

www.talutehnika.ee

OSUTAME JÄRGMISEID TEENUSEID: Metsa istutamine Metsalõikus, väljavedu ning transport Metsamajandamiskavade koostamine Treilerveod Võsalõikus

Traktor – see on Zetor. Juba alates 1946.

www.hansamets.ee

28 Oktoober 2014

Tel 506 0777

maaelu

pool meetrit vähem. „Sealt kasvavad lepad, toomingas ja paju peale, mis teeb traktorile viga – rikub tulesid, antenne ja peegleid.”

Niiviisi jäävadki kunagised kiviaiad ühel hetkel võssa, kuid see pole ainuke mure. Nõukogude ajal lükati ju kive põllult võssa, mis omakorda nihutas paigast sealse kiviaia. Kiviaed aga tahab regulaarset hoolt ja kui taimede vahelekasvamine pole isegi probleemiks, siis maapinna liikumine külmumise ja sulamise protsessis paneb kivid liikuma. „Igal kevadel käin aia kindlasti üle. Talvel ju maapind külmudes kerkib ja kevadel jälle langeb ning kivid hakkavad liikuma, olgugi et aed on kindlalt tehtud,” lausub ta. „Ja mis seal salata, ka metsloomad käivad üle aia. Eriti just metssead ja metskitsed, kes kargavad, mistõttu võivad viimased kivid alla kukkuda.” Üks talv jõuti Metsamõisas niikaugele, et võsa sai maha ja pilt oli selge, mis seisus oli kunagine kiviaed. Ehitis paljastatud, oli aeg esitada taotlus selle taastamiseks. „Kui võsa oli maha võetud, saime aia ära mõõta ja kivikogused üle vaadata, et sellest ikka jätkuks,” tähendab Adler ja lisab, et omal ajal viis põllumees need kivid lihtsalt sinna, kus oli kõige lähem. „Ega siis tehtud, nagu PRIA määrus ütleb, et täpselt nii lai ja nii kõrge.”

Määruse järgi taastatud Metsamõisa kiviaia kõrgus on 60 sentimeetrit. „See on miinimumi järgi,” selgitab Adler, kuid on veendunud, et omal ajal tehti kiviaiad selle järgi, mis kivi oli olemas. „Seal nägi kõrgemaid ja madalamaid kohti, aga kui nüüd see standard tuli, pidi kivi edasi nihu-

tama. Mul on väga nukker öelda, aga see on nagu sama kord ja standard, et lähen Saksamaale, saan samu komme, lähen Soome, saan samu komme või lähen Portugali, ikka saan samu komme.”

Kui kiviaed peabki kõikjal ühesugune olema, siis olgu, aga igatahes pärast kolmeaastast aia taastamist on Metsamõisa vaatepilt muutunud. „Kõige parem on seda näha põlluservast, mis oli enne võsa, aga nüüd on konkreetselt piiritletud – ilusad sirged jutid ja kontrastne,” kinnitab Metsamõisa omanik ja räägib, et maastikku avardas ja ilusamaks muutis too töö kindlasti. „Ja kuna see on väga massiivne, siis ma ise ulakalt ütlen, et ida poolt on meil kaitseks 450 meetrit ja lõuna poolt lätlaste kaitseks 735 meetrit kive,” lisab ta.

Uus voor algab 2015. aastal Kiviaia taastamise toetus on vaid üks näide võimalustest, mis on Euroopa Komisjoni kinnitust ootavas Eesti maaelu arengukavas aastateks 2014–2020 välja toodud. See tähendab, et eelmine toetusteprogrammi periood on läbi ja uue perioodi esimesed meetmed avanevad PRIA teabeosakonna juhtivspetsialisti Ene Tulbi sõnul 2015. aasta algul. „Kõige parema ülevaate uue perioodi prioriteetidest ja suundadest annab uus MAKi eelnõu,” lausub ta, kuid nendib, et seda, millised on toetuste taotlemise paikapidavad tingimused, ei saa öelda enne, kui täpsed meetmed ja määrused on valmis.

METSAMÕISA OMANIK ja kiviaia taastaja Priit Adler

FOTO: ERAKOGU

REKLAAM

TÜ EHA Metalli- ja Puidutooted Väike-Laatsi 2, 68205 Valga tel 5348 8772, e-post info@ert.ee

www.ert.ee

Haagis E21 kõrgendusega, reaalne kandevõime 21 t

Haagis E14 kõrgendusega, kandevõime 14 t

Pallilava, kandevõime 16 t

Pallilava hüdrokõrgendusega, kandevõime 16 t

Toodame:

karjääri-, viljaveo-, silo- ja ATV haagiseid veoauto kallurkaste vahetuskaste

Oktoober 2014

29

maaelu

TOETUSED Kuigi MAKi eelnõu aastateks 2014–2020 ootab praegu Euroopa Komisjoni kinnitust ning täpsed toetuste taotlemise tingimused pole veel kinnitatud, saab tabelist vaadata, mille tarbeks võib raha küsida ka hobitalunik, kel pole ette näidata suurt tööstust või loomakarja.

Toetus

Üldeesmärk

Nõuded taotlejale

Summa

Kiviaia taastamise toetus

Aidata kaasa kõrge ajaloolise, kultuurilise ja maastikulise väärtusega traditsiooniliste põllumajandusmaastike elementide taastamisele.

Kiviaeda võib taastada vaid kohta, kus sama tüüpi põllupiirde kunagine asukoht on visuaalselt tuvastatav. Täielikult metsamaal asuvate kiviaedade taastamist ei toetata. Kive on keelatud võtta seadusega kaitse all olevatelt objektidelt. Kiviaia kõrgus peab olenedes piirkonnast olema vähemalt 60 cm ning kiviaia laius piirkonnale omane. Toetuse saaja peab tagama taastatud kiviaia säilimise vähemalt 5 aasta jooksul viimase toetusosa väljamaksmisest. Toetust võib taotleda vähemalt 5 meetri pikkuse aia taastamiseks.

Toetust makstakse olenevalt kiviaia kõrgusest kahes grupis: 60–90 cm eest 16 eurot meetri kohta, üle 90 cm eest 25 eurot meetri kohta.

Natura 2000 toetus põllumajandusmaale

Tagada Natura 2000 võrgustiku aladel looduskaitsenõuete täitmine, säilitada nendes piirkondades põllumajanduslik tegevus ja aidata kohaneda seal kehtivate piirangutega.

Toetuse saaja peab täitma looduskaitseseaduse alusel koostatud kaitse-eeskirjast või hoiuala kaitsekorrast tulenevaid nõudeid ning põllumajanduslikus tegevuses või majapidamises järgima nõuetele vastavuse eeskirju.

Toetuse määr on üldjuhul 27 eurot hektari kohta aastas.

Natura 2000 toetus erametsamaale

Aidata toetuse kaudu kaasa Natura 2000 ala erametsamaa säästvale kasutusele.

Toetuse taotleja saab olla ainult erametsamaa omanik.

Taotlejal on õigus taotleda toetust nõuetele vastavas piiranguvööndis, projekteeritaval alal, hoiualal ja sihtkaitsevööndis asuva vähemalt 0,30 hektari suuruse Natura 2000 erametsamaa kohta. Taotleja peab täitma looduskaitseseaduse ja metsaseaduse vastavaid nõudeid.

Erametsast saamata jäänud keskmine tulu ühe hektari kohta aastas piiranguvööndi, hoiuala või projekteeritava ala ja hoiuala metsades 60 eurot ning sihtkaitsevööndi metsades 110 eurot.

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus

Parandada poollooduslike koosluste ja nendega seotud liikide seisundit.

Taotleja hooldab nõuetekohaselt poollooduslikku kooslust. Nõuded sõltuvad hooldamise võttest – kas hooldatakse karjatamise või niitmise teel – ning koosluse tüübist, mille kohta toetust taotletakse. Taotleja tegeleb taotlusaluse poolloodusliku koosluse hooldamisega taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates vähemalt 5 järjestikust aastat, välja arvatud loopealsed, kus tuleb perioodi jooksul ala hooldada minimaalselt 4 aastat.

Toetuse määr puisniidul on 450 €/ha, kadastikega niitudel karjatamisel 250 ja niitmisel 185 €/ha, puiskarjamaal karjatamisel 250 €/ha, muude koosluste puhul karjatamisel 150 €/ha ja niitmisel 85 €/ha ning toetuse määr rannaalal kõrgema karjatamistulemuse lisanõude valimisel 232 €/ha.

Metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamine

Metsamajandamine, mis soodustab metsa elujõulisuse tõstmist, liigilise koosseisu parandamise, bioloogilise mitmekesisuse, tervikliku ökosüsteemi ja kaitsefunktsiooni säilimist ja taastamist, aidates alal hoida metsa multifunktsionaalset rolli ning selle vaimset ja kultuurilist pärandit.

Toetuse saaja omandis on metsamaa. Metsamaa peab olema inventeeritud ja andmed kantud metsaregistrisse.

Hooldusraieks saab toetust mitte vähem kui 1 ha suuruse metsamaa kohta. Kahjustatud metsa kahjustuste kõrvaldamiseks ja kahjustatud metsa taastamise tegevusteks saab toetust alates 0,5 ha suuruse kahjustatud metsamaa kohta. Metsapuude taimehaiguste ja -kahjustuste ennetamismeetmed on kooskõlas riigi metsakaitsekavaga. Metsatulekahju ennetamismeetmeid kohaldatakse kõrgema ja keskmise tuleohuga maakondades asuvate metsade puhul riigi metsakaitsekava kohaselt ja toetust saavad üksnes metsaühistud.

Metsade elujõulisuse ja majandusliku väärtuse parandamise maksimaalne toetuse määr on kuni 50% abikõlbuliku kulu maksumusest; seadmete ja tarvikute soetamise korral on maksimaalne toetuse määr kuni 30% abikõlbuliku kulu maksumusest, kuid mitte üle 100 000 euro erametsaomaniku kohta programmiperioodil ja mitte rohkem kui 300 000 eurot metsaühistu kohta programmiperioodil. Metsakahjustuste ennetamise, kõrvaldamise ja kahjustatud metsa taastamise puhul metsatulekahjude või muude loodusõnnetuste poolt kahjustatud metsas kahjustuste kõrvaldamisel ja kahjustatud metsa taastamisel on toetuse määr kuni 90% abikõlblike investeeringute summast. Metsatulekahjude ja muude loodusõnnetuste ja kahjustuste (sealhulgas ulukikahjustused ja metsapuude taimehaigused ja -kahjustused) ennetamisel on toetuse määr kuni 80% abikõlblike investeeringute summast, välja arvatud lõkke-, õppe- ja puhkekohtade rajamisel, kus toetuse määr on kuni 50% abikõlblike investeeringute summast, kuid mitte üle 20 000 euro metsaühistu kohta programmiperioodil.

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus

Tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste ja ohustatuks loetud kohalike tõugude säilitamine.

Kohustus täita ohustatud tõugu looma pidamise toetuse nõudeid taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates vähemalt viis järjestikust kalendriaastat. Iga tõu puhul algab eraldi kohustus. Uus kohustus ei alga selle tõu kohta, mille kohta taotlejal juba on eelmise või käesoleva arengukava raames ohustatud tõugu looma pidamise kehtiv kohustus. Täidetud peab olema minimaalne põllumajandusministri poolt kehtestatud loomade või lindude arv.

Eesti tõugu hobuse pidamise eest 200 eurot looma kohta aastas. Eesti raskeveo tõugu hobuse pidamise eest 260 eurot looma kohta aastas. Tori tõu universaalsuuna hobuse pidamise eest 200 eurot looma kohta aastas.

Maatõugu veise pidamise eest 315 eurot looma kohta aastas. Eesti vuti pidamise eest 4 eurot linnu kohta aastas. Täiendavalt makstakse lisamakset jõudluskontrollis osaleva maatõugu lehma pidamise eest 100 eurot looma kohta aastas; maatõugu lehma, kes on eelneval aastal andnud puhtatõulise järglase, pidamise eest 100 eurot looma kohta aastas; tõuraamatusse kantud maatõugu pulli pidamise eest 100 eurot looma kohta aastas.

Allikas: MAKi 2014–2020 eelnõu

30 Oktoober 2014

maaelu

Metsale jagub toetusi nii Euroopast kui ka Eestist Sigrid Koorep sigrid.koorep@ajaleht.ee

P

õllumees ei pea tingimata olema ka metsamees, sestap on metsameestele veel hulga toetusi, mida pakub Eesti Erametsakeskus.

Seega tasub lisaks Eesti maaelu arengukavas (MAK) toodud Natura 2000 erametsamaa ning metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamise toetusele pilk peale heita erametsakeskuse siseriiklikele toetustele. Nende alla kuuluvad metsa uuendamise, erametsaomanike nõustamise, metsamaa parandustööde, metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise ja pärandkultuuri säilitamise toetus ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine.

Erametsakeskuse konsulent Kadri Kukk lisab, et Euroopa Liidu jagatavatest toetustest võiks nii metsa- kui põllumees vaadata MAKis ka maaparandustoetust. Kukk toonitab, et nende toetuste saamiseks ei pea toetuse saaja olema ettevõte. „Ta võib olla lihtsalt metsaomanikust inimene,” sõnab konsulent.

„Metsaomaniku abistamiseks on välja kujunenud tugisüsteem ning kõige lähemal ja esimene abimees metsaomanikule on metsaühistu,” räägib ta ning selgitab, et metsaühistud kuuluvad üleriigilisse ühendusse Eesti Erametsaliit, mis seisab hea metsaomanike huvide eest. Ühistute juures tegutsevad ka metsavaldkonna atesteeritud nõuandjad, kellelt saab abi küsida näiteks toetuste saamiseks või turustamiseks.

Turustamises saavad erametsaomanikud koostööd teha kahe metsaühistute asutatud organisatsiooni kaudu. Need on Keskühistu Eramets ja Eesti Puidumüügikeskus. „Mõlemad tegelevad puidumüügiga ning Keskühistu Eramets vahendab istutusmaterjali,” lausub Kukk ja lisab, et laenu ja hoiustamisvõimalusi pakub jälle metsaomanike asutatud Metsa Hoiu-Laenuühistu.

FO TO :

MA

RIA

NN

EL OO

RE

NT

S/ V

IRU

MAA

TEAT A JA

REKLAAM

Starterid, generaatorid

Hüdrosilindrid, pikitõmmitsad

MTZ, T-40, T-25 jt SRÜ traktorite varuosad

Mullaharimistehnika varuosad

.

Originaal- ja B-varuosad lääne traktoritele ja põllutehnikale

Niidukite ja kombainide varuosad

Case, New Holland, John Deere, Massey Ferguson jt

Rehvid Kardaanid

Akud, laagrid, kiilrihmad, õlid, määrdeained

Elektrikarjused ja -tarvikud

Heinapressinöör ja silorullivõrk

Laudatarvikud

www.

Tallinn, Pärnu mnt 388A tel +372 670 1060, gsm +372 514 4065

.ee Rakvere, Rägavere tee 38 tel +372 325 8970, gsm +372 526 0545

Oktoober 2014

31

Esimene

Maa Elu ilmub 14. oktoobril

Lugejate arv 103 800 0DDSLLUNRQQDV HODE 82 900 OXJHMDW PLV RQ NRJX OXJHMDVNRQQDVW 2% elab pealinnas

18% elab suures linnas

37% elab külas

38% 39 600

14% 14 500 65–74 a

13% 13 100 75+ a

25% 26 100 50–64 a

Maa Elu RQ VXXQDWXG HWWHYÑWOLNXOH PDDLQLPHVHOH NHLOH NHOOH SÑOGXGHO YDOPLE WHUDYLOL MD MXXUYLOL NHOOH aHGDGHV NDVYDYDG NÒÒJL MD SXXYLOMDG NHOOH IDUPLGHVW WXOHE PHLH VÒÒJLODXDOH OLKD MD SLLP NHOOH PHWVDGHVW sXXQGXYDG VDHYHVNLVVH SDOJLNRRUPDG 1HLOH NHV NDQQDYDG KRROW VHOOH HHVW HW PDDHWWHYÑWMD HOX NÑLNYÑLPDOLNX WHKQLNDJD NHUJHPDNV muuta.

8% elab alevikus

/HYLGHV HVLDOJX NØOO YLLHV PDDNRQ naV RQ 0DD (OX RPD DUWLNOLWH VLVXOW ja tHHPDGH YDOLNXOW ØOH eestiline.

3UREOHHPLG PLOOHJD PDDLQLPHQH NRNNX SXXWXE RQ MX VDUQDVHG QLL 3HLSVL ÀÀUHV .HVN (HVWLV NXL ND 6DDUHPDDO QLL 3ÑKMD NXL /ÑXQD (HVWLV

62% 64 200

+DNNDMDLG LQLPHVL MDJXE PDDO NØOODJD 0DD (OX HL KDNND RWVLPD YDVWXVW NØVLPXVHOH NDV HOX PDDO RQ YÑLPDOLN 6DGDGH SÑOOXPDMDQdusHWWHYÑWHWH MD WDOXGH HGXORRG RQ VHOOHOH NØVLPXVHOH DPPXLOPD VHOJH YDVWXVH DQGQXG 1HQGH HOXMÑXOLVXVH NLQQLWXVHNV RQ QLL (HVWL RPD LQYHVWRULWH NXL YÀOLVNDSLWDOL DLQD NDVYDY KXYL PDDHWWHYÑWHWH YDVtu. 9LLPDVWHO DDVWDWHO YÑLPH NÑQHOGD MXED NRQWVHUQLGH

18% elab maakonnakeskuses

17% elab muus linnas, alevis

Maa Elu ärksale inimesele NXMXQHPLVHVW PDDO .DSLWDOLO HL ROH YDKHW NDV VHGD NDVYDWDWDNVH OLQQDV YÑL PDDO SDPDV RQ PDDHWWHYÑWOXVHO RPD NLQGHO VSHWVLLILND 2OJX VHOOHNV VLLV YÑUGVHWH WRRWPLVWLQJLPXVWH ORRPLQH ØOH HXURRSDOLVHV PÑÑWPHV WRRWPLVNYRRWLGH MD HNVSRUGL WXUJXGH MDRWXV YÑL HULQHYDG SÑOOXPDMDQGXVWRHWX VHG $JD ND YÀLNHWRRWMDWH YÑLPDOXVHG SDN NXGD NRQNXUHQWVL VXXUWRRWPLVWHOH QLQJ RPD WRRGDQJXW WRLGXDLQHWÒÒVWXVHOH Ma VXXUWHOH NDXSOXVHNHWWLGHOH MDD (OX WDKDE RPD NLUMXWLVWHJD ROOD NÑLJL neQGH SUREOHHPLGH NHVNPHV 5ÀÀNLda

NRQNUHHWVHWH QÀLGHWH YDUDO NXLGDV ØNV vÑL WHLQH PDDHWWHYÑWH RQ QHLG SUREOHHPe

ØOetanuG YÑL ØOHWDGD SØØGQXG .ÑQelda 0DD (OXJD RWVHVHOW VHRWXG VHDGXVDQG lusH PXXGDWXVWHVW SÑOOXPDMDQGXVHle MD PHWVDQGXVHOH NHVNHQGXQXG RUJDQLVDWVLRRQLGH WHJHPLVWHVW .LLNDPH ND PDMD WDKD DHGD HW YDDGDWD, PLGD VHDO SDUDVMDJX WHKD WXOHE MD WHKD DQQDE Peeter Raidla Maa Elu peatoimetaja

e-post: maaelu@ajaleht.ee

9% 9600 15–24 a 15% 15 600 25–34 a 24% 24 800 35–49 a

7UØNLDUY /HYLE 3ÀUQX 3RVWLPHKH 6DNDOD 9LUXPDD 7HDWDMD -ÀUYD 7HDWDMD MD 9DOJDPDDODVH YDKHO ,OPXE NRUGD NXXV LJD NXX WHLVHO MD QHOMDQGDO WHLVLSÀHYDO

Reklaami broneerimine 9. oktoobrini

Telefonidel 322 9100 (Lääne-Virumaa), 433 0063 (Viljandimaa), 447 7077 (Pärnumaa), 766 1987 (Järva- ja Valgamaa)