ISSN 2504-5865
KAUBAALUSTE MAAILM
ENDISE JÄRVA-JAANI VALLA VIIMANE VALLAVANEM ARTO SAAR VIHUB TULEVASE KODUMAJA HOOVILE EUROALUSTEST ÜHA UUSI MINIEHITISI PÜSTITADA.
9
772504
586014
TEET KILLING: TARBIJA EI OSKA ARVESTADA, ET VEOKITELE KEHTIB NÜÜD TEEMAKS. OMA ÜHE AUTO EEST MAKSAME RIIGILE AASTAS 900 EUROT.
HULLUTAVAD HORTENSIAD
VÕISTE PUUKOOLI ÕUEL TERVITAB TULIJAID VALGE ÕIEMERI – KÄES ON HORTENSIATE AEG.
9. AUGUST 2018 • NR 32 (165) • HIND 1 €
AJALEHT ETTEVÕTLIKULE MAAINIMESELE
transportimine on üsna keerukas ja kulukas.”
Liiguvad jutud ka heina vargusest – kui juhtuvad olema rullid tee ääres, siis kaubikusse mahub korraga just kaks rulli. foto: SandEr ilVESt
Heinast on saanud väärtuslik
eksportkaup kRiStina tRakS Maa Elu
aljud loomakasvatajad on väga mures, sest pole saanud piisavalt heina varuda – hein ei ole põuaga kasvanud. Sellepärast on kõige tavalisemast heinast on saanud väärtuslik kaup, mille hind on mitmekordistunud, mida vahendajad suures koguses ekspordivad ning mida ei häbeneta isegi heinamaaveerelt varastada. „Veetsin just üsna unetu öö, sest mul oli kokkulepe, et saan osta 1200 rulli heina. Aga nüüd ütles müüja, et tema saab Norrast palju parema hinna ja kui ma sellist hinda maksta ei jõua, siis ta müübki sinna,” ütleb Anija vallas tegutsev lihaveisekasvataja Jane Mättik. Viimasel ajal on ta kuulnud ka juhtumitest, kus heinarullid lihtviisiliselt heinamaalt ära varastatakse. „On selliseid, kellel on vähe loomi, ise nad heina ei tee, osta ei
raatsi või ei suuda. Siis lihtsalt võetakse.” Jane Mättiku Kuusiku talus peetakse üle 200 aberdiinanguse tõugu lihaveise. Praeguseks on varutud plaanitust 40 protsenti vähem heina ning tõsiselt mõeldakse, kuidas olukorrast välja tulla. „Võib-olla tuleb veel vihma ja saab sügisel silo teha. Igal juhul aga pean mõtlema karja vähendamise ja loomade praakimise peale,” nendib ta. Mättik, kes on ka MTÜ Eesti Lihaveisekasvatajate Selts juhatuse liige, ütleb, et kõige raskem on just lihaveisekasvatajatel, aga ka lamba-, kitse- ja hobusekasvatajatel, kel pole heinale alternatiivi. Veidi lihtsam on piimaveisekasvatajatel, kes saavad loomadele anda maisi. HEINA ON POOLE VÄHEM Valgamaal Läti piiri ääres veiseid kasvatav Kalev Raudsepp sõnab, et loomadele on saanud teha vähe heina. Vast ainult pool, mis peaks praeguseks olema tehtud, on olemas. „Kevadel oli lootus, et kuigi esimene niide oli vilets, siis ehk tuleb vihma ja sooja ning teine niide parem. Nüüd paistab, et teist niidet ei tulegi,” kirjeldab Raudsepp. „Õnneks on meil vana heina, see on praegu väga
abiks. Erinevad hädad käivad põllumajanduse juurde kogu aeg ja üks leevendus ongi see, kui sul on varu.” Üldiselt aga on olukord Raudsepa sõnul väga nukker eriti nende jaoks, kes loomi aasta ringi laudas peavad. Neil on ju vaja heinamaalt kätte saada kogu aasta toiduvaru. „Vanaaegsed karjakasvatajad, kes loomi suvel väljas peavad, on natuke paremas seisus, kuigi ka karjamaad on tühjapoolsed,” kõneleb ta. „Kõige kavalam äriplaan on praegu, et müü kõigepealt loomad ja siis hein ka takkaotsa. Räägitakse heina müstilistest hindadest, rull maksvat 70–80 eurot. Tavalistel aastatel on see 8–15 eurot. Ei saa küll aru, mismoodi saab sellise söödahinnaga loomi pidada, sest ega liha või piima hind kümme korda ei tõuse.” Bruno Engel Harjumaalt Lilli Agrost ütleb samuti, et heina on tavapärasest poole vähem. „Oma lihaveistele ja hobustele on meil küll juba hein tehtud ja lootus püsib, et saab sügisel veel silo teha. Kui muidugi vihma tuleb. Igal aastal oleme üle jäävat heina müünud. Kuna kõik kulud on suurenenud ja oleme investeerinud uude tehnikasse, siis parata-
matult on tõusnud ka heina hind. Ei majanda kuidagi ära 10 euroga rull, pigem on meil hind sama, mis Soomes,” räägib Engel. Praegu müüb ta heina 30 eurot rull (arvestamata käibemaksu ja transpordikulu – toim), pikaaegsetele klientidele veidi odavamalt. Engel ütleb, et telefon on punane vahendajate kõnedest, kes ostavad heina odavalt kokku ja müüvad selle mitu korda kallimalt Põhjamaadesse. „Vahendajatele ma küll ei taha müüa, pigem müün ise otse Soome, Rootsi ja Norra. Olen seda aastaid teinud, mul on seal ammused püsikliendid. Mul võib olla kahju Eesti loomapidajast, aga pean mõtlema ärimehena. Kui turul on hind selline, et Norra talu õuel maksab meie heinarull 100 eurot, siis nii on. Arvestame ka, et see hind on koos kõigi kuludega ja heina
KUI TAVAPÄRASEL AASTAL SAAB LOOMAPIDAJA EESTIS HEINARULLI KÄTTE UMBES 10 EUROGA, SIIS NÜÜD OSTAVAD VAHENDAJAD NEID MITU KORDA KALLIMA HINNAGA KOKKU.
HEINAÄRI KÄIB ÜLE PIIRI Jane Mättik räägib, et heina ostetakse praegu väga aktiivselt kokku ja müüakse Eestist välja. Kui tavapärasel aastal saab loomapidaja Eestis heinarulli kätte umbes 10 euroga, siis nüüd ostavad vahendajad neid mitu korda kallima hinnaga kokku ning müüvad omakorda siit edasi Rootsi ja Norra. Seal ulatub hind kohalikule kasvatajale aga juba 60–100 euroni rulli eest. „Kuidas ma saan osta heina mitu korda krõbedama hinnaga, kui pole arvestanud sellise sisendi hinna tõusuga? Lihtsalt ei ole vahendeid. Eriti hullus olukorras on just põllupidamisega alustanud noortalunikud, kel pole veel reservi. Kui ei suuda loomadele osta sööta, tuleb talupidamine lõpetada.” Kuusalu vallas tegutseval Ants Aamanil on 40 lehma ja hein nende jaoks tehtud, kuna maad on tal selle loomade arvu kohta mitmekordse varuga. „Minu loomad nälga ei jää, natuke on heina ka müümiseks. Aga taeva poole vaatan ikkagi ja loodan vihma. Mu loomad käivad väljas ning võiksid septembriski karjamaadel söönuks saada, kuid tänavu annan juba praegu neile lisasööta, sest karjamaad on tühjad,” räägib ta. „Heinaäri käib praegu suurelt. Vahendajad panevad Rootsi viimiseks rulle tuhandete kaupa kinni. 25 eurot saab heina müüja rulli eest vahendajalt, kuid Rootsi talumehe õuel maksab sama rull juba 100 eurot. On kuulda ka, kuidas heina varastatakse – kui juhtuvad olema rullid tee ääres, siis kaubikusse mahub korraga just kaks rulli. Neid siis müüakse hädasolijatele.” Aaman leiab, et olukorra leevendamiseks tuleks kuni 400pealiste veisekarjade pidajatele lehmatoetus kohe välja maksta, mitte teha seda jõulude ajal nagu tavaliselt. „Selle abil saaksid lehmapidajad osta ära sööda,” ütleb ta. „Samuti on lausa häbiväärne, et meie riigil puudub juriidiline võimalus kuulutada välja eriolukord põllumajanduses. Lätis ja Leedus on see seadustega võimalik, aga meil puudub vastav seadus. Kuna seadust pole, ei ole meil ka kriisi ja mitte midagi ei saa teha loomasööda väljaveo vastu olukorras, kus seda oma loomadelegi ei jätku.”