Maa Elu, 10. mai 2018

TOIVO MEIKAR: JÄRJEPIDEVUS ON TOIMINUD NII, ET ISEGI RIIGIKORRA MUUTUMISEL POLE METSANDUSE ARENGUS ERILIST TÄHTSUST.

METSAOMANIKU ABC

TÄNASE MAA ELU VAHEL ON JUBA NELJAS METSAOMANIKU ABC.

SOOME KASESPOON EESTISSE

9

772504

586014

ISSN 2504-5865

SOOME KASESPOONIST HAKATAKSE PÄRNU SERVAS VALMISTAMA KVALITEETSET VINEERI, MILLEL ON KOLM SUUREMAT KASUTUSVALDKONDA: TRANSPORDITÖÖSTUS, BETOONIVALU JA TANKERIEHITUS.

10. MAI 2018 • NR 19 (152) • HIND 1 €

AJALEHT ETTEVÕTLIKULE MAAINIMESELE

2 || METS || MAA ELU

10. MAI 2018

Toivo Meikar: seos metsanduses olnu viio aitsam Maa Elu

ets kasvab nagu ikka, aga i n i mü h iskond Eestis ja mujal on jõud nud ajajä rku, millesarnast en-

ne pole olnud.

Kohtusime metsandusajaloolase Toivo Meikariga Kaara talu 22. metsapäeval. Kaara on legendaarse metsaministri Heino Tederi sünnitalu, kuhu metsarahvas koguneb tema mälestuseks iga aasta mais.

Võimalik, et see on Eestis üks väheseid tavasid, mis veel nii klassikaliselt metsanduse eri valdkondade esindajaid ühendab.

Seekord oli paljudel Kaara õuel liikudes näpus Toivo Meikari uus raamat „Eesti metsanduse 100 aastat” ja autoril tuli hulgaliselt autogramme jagada.

Meiegi rääkisime raamatust.

Küsin kõigepealt – et asjadest arusaamine oleks ühene: mis on metsandus?

Metsanduseks loetakse metsamajandust ja metsatööstust hõlmavat majandusharu ning neid käsitlevaid teadusharusid.

See on seega eeskätt majandustegevus, millele on nüüd lisan-

dunud mittemajandustegevust, näiteks loodushoid, keskkonnakaitse, liigirikkuse säilitamine.

Ilmselt ei saanud, see oli laias joones veel põllumajandus.

Metsamajandusest kui teadlikust nähtusest saame Eestis rääkida alles alates 18. sajandi lõpust, kui metsamajandus põllumajandusest eraldus ja sai omaette majandusharuks.

-teaduse arendamisel. Näiteks Peterburi metsainstituudi eelkäija esimesed juhid olid sakslased ja Saksamaalt püüti Venemaale tõmmata teisigi metsaasjatundjaid. Balti kubermangud said vahelüliks Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel, kust tulid areng ja ideed.

Venemaa enda metsateadusest saame rääkida alates 19. sajandi keskpaigast. Siis hakkas sealt tulema mõjutusi Balti kubermangudesse. Eeskätt riigimetsadesse, samal ajal kui erametsad – tol ajal siis mõisametsad – säilitasid üldjoontes Saksa malli.

Kas on õige öelda, et Eesti metsanduse aluseks on Vene ja Saksa metsandus?

Ja Eesti Vabariigi esimestel aastakümnetel ehitati üles Eesti metsandus?

Kas metsandus sai alguse siis, kui inimene oli osa metsadest põlluks muutnud ja hakkas kasutama puid, et maja ehitada ja seda kütta?

Jah, aga ma tõstaksin need mõjutajad ringi. Eesti kuulus baltisaksa kultuuriruumi, Venemaaga oli esialgu vähe pistmist. Sel ajal, kui metsamajandus 18. sajandi lõpus Eestisse jõudis, saadi eeskuju eelkõige Lääne-Euroopast ja konkreetsemalt just Saksamaalt, mis oli sel ajal maailma kõige eeskujulikum metsamajandusriik, kus kõige arenenum metsamajandus ja metsateadus. Baltisakslased, kes olid Saksamaaga kultuuriliselt tihedasti seotud, võtsid sealt eeskuju.

19. sajandi alguses loeti Balti kubermange metsamajanduse mõttes kõige eesrindlikumaks piirkonnaks Tsaari-Venemaal ja baltisakslastel oli suur osatähtsus ka Vene metsamajanduse ja

Jah, varem eestlasi juhtpositsioonidel polnud. Oma riigi tekkimisega tuli hakata oma rahvuslikku metsateadust üles ehitama. Kuivõrd see sisult rahvuslik oli, pigem rahvusvaheline, kuid vähemalt said tekkida eestikeelne metsandusharidus ja metsateadus.

Vabariigi algusaastakümned, nõukogude aeg, taasiseseisvunud Eesti – mida võiks praegu rohkem meelde tuletada või eeskujuks võtta?

Olukord on varasemaga võrreldes palju muutunud. Üldisemalt on metsamehed ju alati hinnanud järjepidevust. See tuleneb juba metsa kasvuringist, mis okaspuul on 80 või 100 aastat või pikemgi. Tänagi on veel

metsi, mis hakkasid kasvama kusagil 1918. aastal.

Järjepidevus on toiminud nii, et isegi riigikorra muutumisel pole metsanduse arengus erilist tähtsust. Alati on võetud eeskuju varasemast ajast ja isegi järgitud samu seadusi.

Näiteks Eesti Vabariigi esimene oma metsaseadus on pärit aastast 1934. Kuni selle ajani toimetati tsaariaegse viimase metsaseaduse alusel, mida küll oli täiendatud ja parandatud.

Nõukogude võimu päevil oli küll suur muutus omandisuhetes, aga metsanduslik organisatsioon, metsaametkond kui selline säilis laias laastus muutuseta. Seda juhtus muidugi, et inimesed kadusid, läksid ära või kaotasid töö, aga metskonnad, metsaülema ja teiste metsameeste ametid jms säilisid.

Olukord hakkas teisenema, kui Eesti Vabariik uuesti tekkis. Näiteks Lääne-Euroopast tulevad uued metsanduslikud põhitõed ja vaated, mida meil tunnistati ja rakendati juba varemgi, hakkasid jõudma nii esiplaanile, nagu need kunagi enne pole olnud. Õppejõuna kogesin muudatust tudengite seas: need, kes juba läksid metskondadesse tööle, näisid võtvat asja nii, nagu oleks metsanduslik tegevus kui selline alanud just sellest päevast, kui nemad tööpostile asusid. Hakkas kaduma varasem side, sest niivõrd palju uut ja natuke ka teistsugust oli peale tulnud. Organi-

satsiooniline side varasemaga kadus pärast RMK seda reformi, mis kaotas metskonnad ja metsaülema ameti senises vormis. Kogu metsanduse juhtimine riigimetsas toimub absoluutselt uutel alustel, millel varasema ajaga pole mingitki sidet – sellist olukorda pole Eesti metsanduses varem olnud.

Kõige selle tõttu mulle tundub, et kas sealt varasemast ajaloost üldse midagi vaadata oleks. Võib-olla polegi midagi peale metsamajanduse bioloogilise poole. Kõik muu on muutunud. Side olnu ja tuleva vahel on minu arvates kadumas.

Kas see on hea või halb?

Ühiskond muutub koos meiega ja need muutused on toimunud peale Eesti ka mujal. Nii Skandinaavia maade kui ka kunagi juhtpositsioonil olnud Saksamaa metsamajandus on läbi elanud suuri reforme ja kogenud nii-öelda uusi mõttevälgatusi. See on ülemaailmne protsess ja siin ei ole midagi nutta ega kahetseda.

Konkreetseid võrdlusi on veel vara teha. Võib-olla paarikolmekümne aasta pärast mõni „vanametsanduse” huviline või keegi asjamees puhtpraktilistel kaalutlustel analüüsib näiteks meie riigimetsamajanduses tehtud muudatusi. Et kui efektiivsed need muudatused tegelikult olid ja mis paremaks läks.

Meie metsandus on praegu nagu kääride vahel – riigimetsandus on

MAA ELU || METS || 3

10. MAI 2018

ja tuleva vahel on kadumas

juhtkiri

peeter raidla

peatoimetaja

TÖÖD RÜGAV RIIGIKOGU

T

Toivo Meikar ja tema uus metsandusajaloo raamat.

FOTO: VIIO AITSAM

liikunud tõhususe suunal, mis on kogu tänapäeva ärimaailma loosung. Ühiskond või vähemalt osa sellest liigub aga hoopis vastassuunda, räägib kooslustest, inimese väikesest ökoloogilisest jalajäljest looduses, äri mõttes toetab vist pigem väikeettevõtlust jne. Täielik käristamine?

Nii ta ongi. Ka teisi eluvaldkondi vaadates tundub, et siin taga on see, et me inimesed pole kunagi nii hästi elanud kui praegu. Kui inimese elu on hea, tahab ta ikkagi kogu aeg midagi teha. Kui ta vaeselt elas, siis mõtles, kuidas midagi saada, kuidas kombineerida, et elu oleks parem. Kui ta hästi elab, peab hakkama endale probleeme või pseudoprobleeme välja mõtlema. Siit pinnalt justkui on pärit paljud kõikvõimalikud liikumised ja aktsioonid, mis meid tabanud on.

AVALIKKUS KUJUTAB METSANDUSEST RÄÄKIDES ETTE PIGEM MÕNEHEKTARILISI METSAOMANDEID, MILLE KOHTA NÄITEKS SAKSLASED ÜTLEVAD LÕBUMETS JA MIDA ÜLDISELT MAJANDUSLIKUKS ÜKSUSEKS EI LOETA. Näiteks pesukarude õiguste eest võitlemise liikumine Saksamaal ...

Jah, just. Mulle meenub, et kui käisin 1980. aastate keskpaigas Rootsis, olin šokeeritud sellest, millega Rootsi ühiskond sel ajal tegeles – põhiline probleem, mille üle käis poleemika ajalehtedes ja millest kõik rääkisid – kui pikalt ja kas üldse tohib koera saba

lõigata. Meie oleme nüüd ka jõudnud ühiskonna sellesse arenguetappi.

Aga selle jutuga, mis puudutab väikest ja suurt, on mu meelest kaotatud majandusliku mõtlemise järg. Kes selle tegevuse lõpuks kinni maksab?

Efektiivselt tegutseb riigimets ja ilmselt ka suuremad erametsaomanikud. Mulle tundub, et avalikkus kujutab metsandusest rääkides ette pigem mõnehektarilisi metsaomandeid, mille kohta näiteks sakslased ütlevad lõbumets ja mida üldiselt majanduslikuks üksuseks ei loeta. Kui on majandamisüksus ja majanduslik eesmärk, siis tuleb ikka majandamise reeglitest lähtuda.

Püsimetsandusest, millest praegu palju räägitakse – kogu aeg raiud, aga metsa ilmes midagi ei muutu, hakati rääkima juba 19. sajandi lõpul. Sellist majandamist võimaldava raieviisi (aegjärksed raied) propageerimise perioode on ka juba mitu olnud. Oli Eesti Vabariigi esimestel aastakümnetel, mil otsustati sellest ikkagi loobuda, oli ka nõukogude ajal, mil samuti loobuti. Põhjuseks see, et Eesti metsakooslus bioloogilises mõttes ei soosi väga püsimetsamajandust. Kuidas siis nüüd suure tehnikaga suures metsamassiivis püsimetsa majandaks? Või tulevad saemehed ja hobusemehed tagasi?

Nii Eesti Vabariigi esimestel aastakümnetel kui ka nõukogude ajal oli metsa kui looduse kaitse metsameeste rida. Kas võiks ütelda, et samamoodi nagu metsandus sündis/tekkis põllumajanduse ühe osana, sündis/tekkis metsalooduse kaitse metsanduse ühe osana, mis eraldus ja kohati kohe ka vastandus metsandusele alles hiljuti?

Ilmselt võib. Mina olen veendunud, et metsamajandus ja looduskaitse saavad käia käsikäes, siin ei tohiks olla eksistentsiaalset vastuolu. Vähemalt veel mõnekümne aasta eest nii arvati, mis muidugi ei välistanud konflikte.

Raievastaseid liikumisi on Eestis olnud läbi aja. Kas neid saab tänapäeva samasuguse liikumisega võrrelda?

Ei, sest need olid teistel alustel.

Küsimus on alati olnud metsa laastamises, mitte selles, kuidas just raiet teha. Nõukogude ajal sellist liikumist ei olnud.

Aga protestid metskondades metsatööstuskombinaatide tegevuse vastu?

Need olid pigem ametkondlikud nägelemised, mis laia publiku ette ei jõudnud.

Avalikult protestiti 1920. aastatel, kui poleemika polnud väiksem kui praegu, aga siis oli põhjus metsade raie seoses asundustalude rajamisega või oli keegi poliitik või poliitiku sõber saanud erisoodustustega raielangi. Toimus poliitiline nägelus või protesteeriti metsade hävitamise vastu.

Kõik see kajastus ajalehtedes.

1930. aastatel asi vaibus – ajakirjandusele oli suukorv pähe pandud, aga ka metsamajandus ise oli jõudnud kindlamale rajale.

Tsaariajal oli metsa hävitamise jutte kogu aeg, kuni kusagil 1860. aasta paiku mindi laiemalt üle metsakorraldusele ja lageraiemajandusele koos järgneva metsauuenduse ja kõige muuga – polnud enam väga vaja õiendada. Uuesti tuli küsimus üles pärast tööstusrevolutsiooni, kui tekkisid suured tööstusettevõtted, näiteks Waldofi vabrik või Lutheri vabrik,

mis vajasid suurel hulgal toormaterjali.

Nii-öelda vana moodi proteste oli veel 1990. aastatel, kui Eestis tekkisid taas erametsad, levis metsavargus jms. Nüüd on liikumine suundunud aga teisele teele – metsanduse kestlikkus, eesmärgid ...

Tänapäeva Eestis, kus on suur hulk väikesi metsaomanikke, võiks teatud loogika järgi olla nii, et riigimets ja suured erametsaomanikud liiguvad ärimaailma tõhususe teel ning kõik „uue aja tahtmised” (näiteks hobusega metsatööd, ainult valikraie, loodusmetsad loodusväärtuste rõhutamisega jne) saaksid juurduda ja areneda väikemetsades, kus nende suundadega juba ka tegeldakse. Miks heaoluinimene tahab kogu senise metsanduse ringi teha?

Kui on leitud, et metsa „tööstuslik” majandamine – kipub kohati märkima kogu majandustegevust – on pahe põhimõtteliselt, siis häirib see igal juhul silma ja meelt, olgu suures või väikeses tulundusmetsas. Ütlesite, et üle võtta varasematest aegadest midagi õieti ei saa, aga miks ikkagi metsandusajalugu tunda tasub?

Eelkõige paneb seda tunda tahtma intellektuaalne ja ajalooline huvi. Ajalugu võib aidata säilitada ka rahu, sest sageli – seda võis otsesemalt kogeda eriti tänase Eesti esimesel kümnendil – on saanud tõdeda, et kõik, mis päevakorrale ilmub, on kord juba üle elatud.

Nüüd, kui kõik on nii uus ja muutunud, mineviku metsandus meile ilmselt erilist tuge ei anna ja ega üldiselt ajaloost õpetust võtta ka ei taheta.

avakodaniku tööaega ja puhkust reguleerivad seadused riigikogulastele ei kehti. Riigikogu liige töötab 24 tundi 7 päeva nädalas. Ja nii 365 päeva aastas, liigaastal koguni 366 päeva. Kui rahvaasemikke uskuda, käib pidev andmine: Riigikogu täiskogu istungid, komisjonide ja fraktsioonide koosolekud, seaduseelnõude läbitöötamine, erakonnasisesed läbirääkimised tulevasi valimisi silmas pidas ja kõnelused teiste erakondadega, välislähetused, et end näiteks Aafrika, Aasia, Ladina- ja LõunaAmeerika riikide meelsusega kursis hoida, ning loomulikult igapäevased kohtumised valijatega.

See, et riigikogu täiskogu istungitel haigutab saalis valdavalt tühjus, on vaid illusioon mittemidagi tegemisest.

Ka sel ajal antakse tagatubades tööle pihta.

Kohe-kohe on meie saadikutel algamas pingeline valijatega kohtumise periood, kui pole aega istungeidki pidada. Mullu kestis see 16. juunist 10. septembrini. Ehk siis pikemalt kui koolijütside suvevaheaeg, mida targad ametnikud kipuvad vägisi kärpima.

Sest nende meelest ei suuda õpilased nii pikalt puhates kogu õppeprogrammi läbi võtta.

Riigikogu saadikuid see probleem ei vaeva. Nende käes käib töö ludinal. Nagu sel esmaspäevalgi. Koguneti kell 15.00 ja laiali mindi 15.07. Kusjuures 101 saadikust ilmus saali 82, kellest mitmele käis sedavõrd pikk istumine üle jõu ja nad olid sunnitud veel enne viimast haamrilööki saalist lahkuma.

Et enne suvist tööperioodi saaksid kõik vajalikud tööd ära tehtud, kogunesid riigikogulased aprillis täiskogu istungitele koguni 13 päeval (jaanuaris, veebruaris ja märtsis oli selliseid päevi võrdselt 12). 2. mail peeti istungit aga koguni 6 tundi ja 20 minutit järgemööda. 3. mail piirduti küll vaid 1 tunni 10 minutiga, aga siis tulid jutuks ka kergemad teemad – Eesti Panga president Ardo Hansson andis aru keskpanga eelmise aasta tegevusest. Tema pultituleku eel võttis saalis koha sisse 66 saadikut, neist umbes pooled suutsid Hanssoni jutu ka lõpuni kuulata.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Ain Kivilaan Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2018

4 || PUHKUS || MAA ELU

10. MAI 2018

Matkaonn pakub soosaarel uitajale peavarju kuido saarpuu Järva Teataja

V

aevalt on keegi 2018. aastal nii sinisilmne, et usub tasuta lõunatesse. Aga tasuta matkaonnidesse, kus veeta öö või paar? Soovitame uskuda.

Järva vallas Albu ja Tammsaare mail unustatud soosaarel asuv Kollassaare matkaonn on üks eriline koht. Mitte ainult seetõttu, et otsetee sinna on vähemalt pooletunnine jalgsimatk. Aga asi on seda väärt: sind ootab rahu ja vaikus, ajahambast puretud kunagine aidahoone (see ongi Kollassaare matkaonn), lõkkepaik, väliköök, suitsusaun, ei puudu ka kehakergenduskoht.

HEA KOHT – HEA VÄGI Kollassaarel ei ole RMKga (Riigimetsa Majandamise Keskus) midagi pistmist. See ei ole ametlik metsamaja (Järvamaal on selline näiteks Vanapagana metsamaja) ega metsaonn (Saeveski metsaonn).

Selle koha eest seisab hea MTÜ Estlander eesotsas matkaonni peremehe Erki Vaikrega.

Mai alguses toimusid Kollassaarel talgud. Et päästa matkaonni edasisest lagunemisest, võeti maha katust kattev tõrvapapp ja asendati see laineplaadiga.

NEED, KES END KORD JUBA KIRJA PANEVAD, JÄÄVAD ÜLDJUHUL KA ÖÖBIMA. SIIN ON RAHU JA VAIKUS, ON LOODUS, ON KESKKOND, KUS KÕIK VAJALIK ON OLEMAS, AGA POLE MITTE MIDAGI LIIGSET. „Kui kaugele me tegelikult jõuame, pole hetkel õrna aimugi,” ütleb Erki Vaikre aprilli lõpus. „Algne soov oli peale saada laudkatus, kuid eks raha seab piirid. Heade annetajate abil saime kokku nii palju, et katusekattematerjaliks tuleb bituumen-laineplaat.”

„Kui 15 aastat tagasi hakkasime onniga rohkem tegelema, muutus kohtki üha südamelähedasemaks,” meenutab Erki Vaikre.

Seda kõike tehakse, et matkaonnile pikem eluiga tagada. „Kui 15 aastat tagasi hakkasime onniga rohkem tegelema, muutus kohtki üha südamelähedasemaks,” meenutab Vaikre. „Inimesed, kes on siin käinud, ütlevad, et siin on hea olla. Sellel kohal on hea vägi. Eks ka seetõttu, et keerulistel aegadel ei ole siin teadaolevalt kedagi mõrvatud, maju maha põletatud või metsavendi taga aetud. See koht on lihtsalt hääbuma jäänud.”

Kollassaare matkaonn on tegelikult sealse kunagise jõukal järjel linakasvatustalu aidahoone. Kui Estlanderi inimesed seal tegutsema asusid, oli matkaonnil peal rookatus. „Katus oli päris halvas seisukorras.

Paariks-kolmeks aastaks jäi vana katus peale, kuid siis otsustasime, et kisume rookatuse maha, tihendame roovitust kuivade kuuselattidega ja paneme tõrvapapi peale. See oli ainuke katusekattematerjal, mida saime seljas kohale tuua. Üks rull kaalub küll paar-kolmkümmend kilogrammi, kuid tassisime neid jupikaupa kohale.

Praegu on seal lagunemas juba kolmas kiht tõrvapappi. Nüüd oleme kõik vanemaks jäänud ja tahtsime midagi püsivamat.

Olgugi et laineplaat matkaonni katusele ei sobi, siis meie eluea kestab see ikka ära ja aitab hoida hoonet edasi lagunemast,” avaldab ta. „Eks siin ole teisigi muresid: matkaonni alusraam on mädanenud, välja tuleks vahetada kaks alumist palgiringi.

Läbi on ka lõunapoolne sein.

Selleks on vaja meistrit, seda talgukorras ei tee.”

JÄRGI REEGLEID Kevadisi töid on Kollassaarel talgute korras tehtud aastaid.

Tulevikuplaani mahub näiteks matkaonni vahelae soojustamine, võimalikult tuleohutu küttekolde ja korstna ehitamine ning seinapalkide säilimise nimel hoone laudvoodriga katmine. Puude hoiustamiseks tuleks ehitada puukuur(id). Esmalt võetakse käsile kõige pakilisemad tööd.

Kollassaarele on oodatud kõik matkahuvilised. Broneeri kalendrirakenduses sobivad kuupäevad ja tule kohale. Täiesti niisama.

Küll tuleb kinni pidada keh-

FOTO: DMITRI KOTJUH / JÄRVA TEATAJA

KOLLASSAARE REEGLID Külastamine. Kui tahad isekeskis olla, palun registreeri end külastajaks. Kui sa seda miskipärast teinud pole või lihtsalt nõu tahad küsida, helista telefonil 5553 4030.

Puhtus. Korista enese järelt ära õu ja ruumid, mida oled tarvitanud.

Võid ka mujalt kraamida. Prügi ja taara, mis sa tekitad või leiad siit, vii kõik välja – siin ei käi prügiautot (prügikotid on riiulil). Asjad tee puhtaks ja pane sinna, kust need võtsid.

Kasulik kraam. Too siia seda, millest siin sageli puudus: lambiõli, WCpaber, saebensiin jms. Kui ei tea, mida tuua, helista 5563 4030 ja küsi nõu. Ära jäta mõttetut sodi (mustad sokid, katkine kinnas, lõhkine vihmakuub jms) – neid „heategusid” pole vaja.

Toiduained. Jah, see kirst seal nurgas on toidu tarbeks, kuid sinna passib vaid söök, mis säilib. Ära topi sinna leiba, juurikaid, jahuvorsti jms riknevat kaupa – see nakatab ka kuivroad hallituse ja muu pahaga. See pole prügikast, kuhu jäägid jätta, mida ei viitsi kanda. Kuivained, konservid, pekk, kohv, viin jms säilivad hästi ja on kõigile matkajatele teretulnud. testatud reeglitest. „Tegemist ei ole RMK lõkkeplatsiga, kuhu veoautoga tuuakse lõhutud küttepuud kohale, mida külastajad siis sületäite kaupa lõkkesse ajavad. Kollassaarele on kõik puud suure vaevaga kohale veetud, kohapeal käsitsi lõhutud ja saetud,” sõnab Vaikre. „Pigem soovime näha, et kui inimene leiab kütteks sobiva puu, siis tassib soosaarele ning lõikab Kollassaarel olevaid kirveid-saage kasutades juppideks. Kasvõi lõkkesse sobivaid puid on siin soodevahel küllaga võtta. Sedasi säästetakse ka meie ühingu vabatahtlike aega ja vaeva.”

Petrooleum ja petrooleumilambid, potid-pannid-söögiriistad, toidutagavara, käterätikud, varuriided, madratsid, saunalinad, -vihad, WC-paber – Kollassaarel on olemas kõik, mida ühel matkasellil võiks lühemal või pikemal ööbimisel vaja minna. „Oleme tänulikud, kui asju segamini ei pöörata, ruumid enda järel koristatakse, tekitatud prügi ära viiakse,” loetleb Vaikre. „Inimesed on harjunud, et prügi viib ära prügiauto. Kollassaarel seda ei ole, ei pääse li-

Vahendid. Siin on igasugu kraami tööde jaoks, mida sul teha vaja. Kahjuks neid sageli lõhutakse teadmatusest. Ära sina seda tee, helista ja küsi, kui ei mõista ise tarvitada. Kirves on puude lõhkumiseks, saag nende lõikamiseks, noad lõikumiseks, nõud toitumiseks, madratsid-tekid magamiseks, rõivad tarvitamiseks, rätid kuivatamiseks jne. Kui oled midagi kasutanud, siis hoolda asi ära või pane enese järel kuivama. Õlilambid. Ole hooliv ja ära jäta neid ööseks põlema – lambiõli on kallis! Lisaks kulutad nii ka tahte, mida saada pole. Ära keera leeki liialt suureks – tahmad klaasi ära ja siis peame meie neid puhastama. Lampi kustutades ära uputa tahti lambi sisse, vaid puhu leek ülemiste õhuavade kaudu ära. Maru sant on neid lambi põhjast välja õngitseda.

Ahjud. Kui kolle on tuhka täis, vii see lõkkeasemele ära. Üldse oleks kena, kui sa pärast tarvitamist kolde tühjaks teeksid (tuhk kogub niiskust ja hävitab kollet). Ära küta üle – ahi ei pea punane olema. Küll sa sooja ka lõpuks tuppa saad. Kui märkad kuskilt suitsu tulevat või valguskuma, anna

gi. Vali ise, kas teekonna pikkus on 2,3 või 5 km läbi soode.“ Viimasel ajal on Kollassaare matkaonni jõudnud ligi 2000 külastajat aastas. Palju on selliseid, kes end kirja ei pane, tulevad aga oma teekonnal korraks saarelt läbi, teevad peatuse, söövad oma võileiva ära ja liiguvad edasi. „Need, kes end juba kirja panevad, jäävad üldjuhul ka ööbima. Siin on rahu ja vaikus, on loodus, on keskkond, kus kõik vajalik on olemas, aga pole mitte midagi liigset,” arutleb ta.

Tasuta lõunaid ju pole. Kollassaare puhul tundub, et siiski on. „See on hea küsimus,” tunnistab Erki Vaikre ja peab pausi. „Ega ma täpselt isegi ei tea ...

Kollassaare on hea ja mõnus koht ja tahame seda ka teistega jagada.” „Vahest seetõttu, et kõik on saanud alguse loomulikult. Me ei ole Kollassaarel arendamas turismikeskust. Oleme siin tegutsemas, sest see koht oli nii hea tundega. Olime siin käinud läbi soode ja rabade, igasuguste kehvade ilmadega, kus

kohe teada – see kolle on läbi ja võib sind majja sisse põletada.

Saun. Kui sauna tahad kütta, helista 5563 4030 – saad teada, kuidas seda õige kütta on. Iga saun on oma hingega, nii ka see iidne siin.

Kui sa kõrvaltoast võetud vihta lõpuni ära ei tarvitanud, siis pane see tagasi kuivama – me pole neid ju lõputult teinud. Esimene leil peab ikka olema õlle või kaljaga – muidu Haldjas vihastab ja saun põleb maha.

Küttepuud. Kui päris kuiva puud pole riidast palju võtta, siis küta niiskega pooleks – sooja saad ikka, aga jätad järgmistele ka kuiva. Kui oled lõpetanud, siis tee tuppa ja paargusse korvitäis kuivemat valmis ning pane sinna juurde hakatuse pirrud ja kuiv toht.

Saad neid oma siinolemise ajal kenasti kuuma pliidi peal ette kuivatada, kui vaja.

Abikäsi. Kui sul on tahtmist seda erakordselt mõnusat ja haruldast kõikidele häädele metsalistele tasuta olemist paremaks muuta, siis selleks oleme loonud Kollassaare fondi, et siinsed rajatised ikka säiliksid ja paremaks muutuksid.

Allikas: MTÜ Estlander

olid märg nii alt, ülevalt kui ka keskelt. See vana unustatud ait pakkus ootamatult kuiva pinda. See oli kuiv koht, kus tagumik maha panna. See maja oli meid aastaid aidanud, ühel hetkel oli katus jõudnud viimasesse, kiiresse lagunemisjärku. Saime aru, et nüüd on meie kord teda aidata.” „Arvan, et nii nagu praegu Kollassaarel asjad toimivad, on kõige parem. Ma ei ole kohanud siin lõhkumist ega vargust. Jah, üksikud noad ja kirved on küll uitama läinud, kuid siiralt usun, et inimene on mõne neist metsa alla kaasa võtnud ja see on sinna lihtsalt kadunud,” arutleb ta. „Ma ei usu, et siin käiks inimesi, kes võtaksid meie napist palgarahast ostetud asjad ja need lihtsalt ära tassiksid. Ka pole see koht, kuhu saab tulla moodsa sõidukiga, tõsta välja kõlarid ja alkoholikast, et niiviisi aega veeta.

Säärased inimesed siin ei käi, sest nad pole harjunud elus vaeva nägema. Milleks vedada seljas mitu kilomeetrit õlut kaasa, kui sama võib teha ükskõik millises teeäärses lõkkekohas.”

MAA ELU || TEHNIKA || 5

10. MAI 2018

Tšehhi väiketraktorid vabastavad taluniku käsitööst VÄIKETRAKTOR PANTER FD-5 ain alvela Maa Elu

A

eg on parandanud rahva, sh põllumajanduse ja aiandusega tegelejate elujärge. See võimaldab üha enam loobuda ka väikese maatüki harimisel käsitsitööst ja soetada endale väiketraktor.

Väiketraktoreid võimsusega paar-kolmkümmend hobujõudu ostetakse järjest rohkem, kusjuures need on populaarsed mitte ainult n-ö hobitalunike seas, vaid neid soetavad ka suured agrofirmad, et mugavalt ja paindlikult abitöid teha.

Kesk-Euroopas pole suurte ja võimsate põllulaevade kasutamise buumi, nagu seda võib Eestis täheldada. Näiteks Poolas ja Tšehhimaal on vägagi tavaline, et maad kündes, vilja külvates või väetist laotades müttavad ringi meie mõistes tüüpilised „põkatsid” – väljanägemiselt ajast ja arust traktorid, mille kõrval siinmail tuntud T-25 näib juba paraja hiiglasena.

Tõsi ta on, et kui Eesti põllumehel on juba sadakond hektarit haritavat maad, siis on justkui kohustuslik omada ka traktorit, mil võimsust sada või rohkem hobujõudu. Tšehhid, kelle seas siiani moes väikepõllupidamine, aga tõestavad, et suurepäraselt saab sajal hektaril hakkama ka kolmekümne aasta vanuse omamaise Zetoriga, mil võimsust heal juhul vaid 50 hj kandis.

Loomulikult on Zetor arenenud ja toodab tänapäeval ka märksa suurema võimsusklassi traktoreid, nende lipulaev Crystal arendab kuni 160 hj. Aga ikkagi on jäädud tootearenduses suhteliselt kergete ja väikeste traktorite tootmise juurde.

PEREFIRMA HRANICES Päris väikesi, nn aiatraktoreid toodetakse Tšehhis, Slovakkias, Valgevenes, Sloveenias ja Poolas usinalt. Lisaks nendele muidugi, mida meie maile tuuakse Hiinast ja Lõuna-Koreast. Teiste seas püüdleb turule Tšehhis Hranices asuv ja siiani põhiliselt nn motoplokkide tootmisele keskendunud ettevõte Dakr Ltd. Tegemist on paarkümmend aastat turul olnud perefirmaga, kus ametis 35 töötajat, aastas toodetakse umbes 8000 ühikut väiketehnikat. Töö on ettevõttes sätitud nõnda, et kevadtalvel toodetakse n-ö hooajalist põllumajandustehnikat, nt niidukeid. Septembrist jaanuarini valmistatakse talvist tänavahooldustehnikat, soola- ja liivapuistureid jmt.

Dakri põhitoodangu moodustavad tavaliste muruniidukite ja mullafreeside kõrval nendest mõnevõrra võimsama mootoriga ja vedavate ratastega varustatud niidukid tavamuru pügamisest raskema töö jaoks.

• Tootja Tšehhi • Mootor 4taktiline Briggs & Stratton, üks silinder, 500 cm3 • Võimsus 15,5 hj • Käigukast hüdrostaatiline, üks käik edasi, üks tagasi • Kiirus kuni 10 km/h edasi ja tagasi • Kütusepaagi maht 8 l, bensiin A95 • Veavad tagumised rattad, diferentsiaalilukustus • Tugevdatud poolteljed läbimõõduga 25,4 mm • Kaal umbes 250 kg Allikas: Dakr Ltd

Samuti multšijad, mullakobestid jmt.

Oluline osa tooteportfellis on motoplokkidel, mille külge saab haakida eri tööriistu alates rootor- või lattniidukist ja kaarutajast ning lõpetades tänavapuhastusharja või lumepuhuriga.

Sellise motoploki haakesse saab ühendada ka istmega varustatud haagise ja nõnda on võimalik konstrueerida juba üpris hea jõudlusega minitraktor väiksemate asjade veoks, maastikuhoolduseks või tänavapuhastuseks. Kõige suuremate motoplokkide võimsus küünib 15,5 hj ja nende ette saab panna juba näiteks kahekettalise trummelniiduki, lumesaha või võimsa lumepuhuri.

Muide, Dakri toodangut müüakse ka Eestis, maaletooja on meil teisigi Tšehhi ja Slovakkia tehnikatootjaid esindav KRK Mõigu. Ettevõtte juhataja Karl Renser märgib, et iseäranis populaarsed on meie talupidajate seas motoplokiga rootorniidukid, mis mõeldud ebatasasel pinnal paksu ja kõrge rohu ning tärkava võsa niitmiseks.

Vedavad rattad tagavad masina hea liikuvuse mätlikul pinnasel, ketta pöörlemisest tekkiva tsentrifugaaljõu toimel välja tulevad lõiketerad on kaitstud kivide eest, kuna väiksemalgi kokkupuutel kõvema takistusega tõmbuvad need ketta sisse tagasi.

PANTER FD-5 Dakri väiketraktor Panter FD-5, mida tootja esitles aprillis Brno põllumajandusmessil, on mõeldud eelkõige väiketalunikule või aiapidajale, kes on tüdinenud labida ja käsikäruga jändamisest. Eelmisel aastal toodeti neid Hranice tehases 60 tükki.

Panter on varustatud 15,5hobujõulise neljataktilise bensiinimootoriga Briggs & Stratton,

DAKRI VÄIKETRAKTOR PANTER FD-5 ON MÕELDUD EELKÕIGE VÄIKETALUNIKULE VÕI AIAPIDAJALE, KES ON TÜDINENUD LABIDA JA KÄSIKÄRUGA JÄNDAMISEST.

Hranices asuva perefirma tehases valmivad motoplokid on mõeldud laia töödespektri jaoks nii põlluharimisel kui ka tänavate korrashoius.

traktor on üsna kõrgest kliirensist hoolimata ehitatud stabiilselt juhitavaks. Enamikku traktori haakevarustusest toodab ettevõte ise. Nii võib seda juba ostes komplekteerida niiduki, kaarutaja, multšija-aeraatori, käru, väetisekülviku või

mullafreesiga, samuti saab haakesse panna suviseid ja talviseid tänavapuhastusriistu, soolapuisturi. Haakeseadmete laius jääb alla 125 cm.

Parema püsivuse saavutamiseks võib minitraktori ratastele paigaldada lisaraskused.

Tšehhis toodetud uue minitraktori Panter FD-5 jõud käib üle ka väiksemast künnitööst, peenramaale saab sellega aga kenasti vaod ette aetud.

FOTOD: DAKR LTD / AIN ALVELA

6 || KRIISIOLUKORD || MAA ELU

10. MAI 2018

Ettenägelik maaelanik elab kriisiaja varudeta linlasest kergemini üle KOMMENTAAR Eva-Maria Rand Lääne päästekeskuse ennetusbüroo juhtivspetsialist

kuido saarpuu Järva Teataja

S

uurte kriiside ajal, olgu nendeks üleujutused, rahvarahutused või midagi muud, võib ettenägelik maaelanik end palju kindlamalt tunda kui linnakorteris elav inimene.

Puuküttega ahjud ja pliidid, piisav küttetagavara, käsipumbaga kaev, hoidiseid täis kelder – mida sõltumatum on su majapidamine elektrisüsteemist, seda lihtsam on kriisi üle elada.

Kujuta ette moodsat linnakorterit. Kaob elekter, kraanist ei tule vett, kanalisatsioon ei tööta, on külm ja pime, rääkimata sellest, et supermarketid on kinni, kütusetanklad ei toimi ja ... samade muredega inimesi on sadu, ei, lausa tuhandeid hädasolijaid kokkupressituna kitsukesele maa-alale. Ühel hetkel hakkavad linnad tühjaks valguma. Maale, ikka maale liiguvad hädasolijad.

RAVIMID JA TOIT Parem olla valmis kui loota, et alati leidub keegi, kes tuleb appi. Riiklikud abisüsteemid võivad, olenevalt kriisist, olla äärmiselt ülekoormatud ja kriisi algstaadiumis pole muud varianti, kui tuleb saada ise hakkama, oma kodus, oma vahenditega, oma inimeste keskel.

ELLUJÄÄMISE ABC TÄHENDAB INIMESE ESMAVAJADUSTE TÄITMIST. KUIDAS, SEE ON IGAÜHE ENDA TEHA. Järvamaal käisid kriisiolukorras hakkamasaamisest rääkimas üleelamisinstruktorid Toomas Tõnisson ja Katrin Talu. Loeng „Esimene nädal” andis juhtnööre, kuidas kodustes oludes hädaolukorras organiseeritud abi kohalejõudmiseni hakkama saada, kuidas hoolitseda iseenda ja perekonna esmavajaduste eest, kuidas taga-

Küünlast ja õllepurgist valmistatud taskulamp.

Üleelamisinstruktorid Toomas Tõnisson ja Katrin Talu jagavad oma teadmisi, kuidas kriisiolukorras hakkama saada.

FOTOD: KUIDO SAARPUU

da esmavajaduste rahuldamine vähemalt esimeses kriisistaadiumis.

Toomas Tõnisson nendib, et esmalt tunneb inimene puudust soojusest, veest, puhkusest ja toidust. „Kui veeta saab veel mõne aja hakkama, siis soojaga on külmal ajal nii, et paar tundi ja siis on kõik. Ellujäämise ABC tähendab inimese esmavajaduste täitmist. Kuidas, see on igaühe enda teha,” sõnab ta. „Kindlasti peaks kodus olema mingisugunegi toiduvaru. Olla võiks ka veevaru või teadmine kohast, kus saab puhast vett.” „Olukord oleks palju parem, kui kodus oleks tagavara, kui inimesed õpiksid taas kodudes süüa tegema. Ei ole hea lahendus hoida kaua säilivat toidutagavara kastiga kusagil nurgas.

See tekitab inimeses endas juba täna kriisi. Kast on ju kogu aeg silme ees. Võimaliku õnnetuse peale ei pea iga päev mõtlema,” õpetab Tõnisson. „Parem olla ettenägelik. Oletame, et sul on kodus kaks pakki makarone, tahad ühe paki ära keeta.

Enne toiduvalmistamist lähed poodi ja ostad ühe paki lisaks, et kaks pakki oleks alati tagavaraks. Samamoodi on retseptiravimitega, neid saab ju kuudeks ette osta ja hoida tagavara. Ei pea olema nii, et täna võ-

KODUNE HÄDAOLUKORRA VARU Täiskasvanute toiduks on soovitatav varuda: • konservid: kala-, liha-, segu-, kaunviljakonservid, • pakisupid/püreepulbrid, helbed, mida on kerge valmistada, • teraviljatooted: kuivikleivad, soolase või neutraalse maitsega küpsised,

• valmis makaroni-, köögivilja-, teravilja- või kaunviljaroad lihaga (toode tarbitav kuumutatuna või kuumutamata), • süsivesikurikkad tooted: magusad küpsised, karamellid, konserveeritud või kuivatatud puuviljad, halvaa, kondenspiim.

tad viimase tableti ja helistad uue digiretsepti saamiseks arstile.”

kamasaamine on seotud linnaga, seal käiakse tööl, ostetakse süüa-juua. Hea, kui supirohelise saamiseks on pisike aiamaa, kuid sedagi alati pole.”

Katrin Talu sõnul on ülioluline, et inimesel oleksid hädaolukorras hakkamasaamiseks teadmised ja oskused, naabrite-sugulastega abistamiskokkulepe. „Kui oled valmis, siis saad hakkama, ei ole valmis, on raskem.”

Kui on külm, koonduge lähedastega ühte tuppa, nii on soojem. Kui on puuküttega saun, siis see on elamiseks väga hea variant.

Vältida tuleks paanikat.

Paanika ei lase magada, keha ei puhka välja, inimene on stressis. „Ööpäev magamatust on võrdne pudeli viina ärajoomisega. Jooge see pudel ära ja saate teada, kui adekvaatsed olete

VÄLDI PAANIKAT Oletame, et kriis tabab inimest, kes elab maal. Tal on oma maja, vesi, puuküte ja puutagavara, kelder. Toomas Tõnisson kinnitab, et nädal aega elab maainimene sellistes tingimustes ilma suurt puudust kannatamata kenasti üle. „Tal on soe, kõht on täis. Tal on võib-olla elektrigeneraator, loodetavasti olemas patareitoitel raadio või autoraadioga auto, mida kasutada ametlike teadaannete kuulamiseks,” loetleb ta. „Kahjuks on tänapäevane suundumus, et paljud maamajadki on tehtud väga mugavateks. On küll puurkaev, kuid käsipumba asemel on seal töös elektripump, maja köetakse elektriga, elu ja hak-

Allikas: Maaeluministeerium

Tagasiside on näidanud, et kriisideks on paremini valmis ikka maapiirkondades eramajades elavad inimesed.

Inimene, kes elab linnakorteris, kus kõik on käe-jala juures, kriisidele eriti mõelnud ei ole. Poed on avatud ööpäev läbi ja mingit varu justkui ei peakski olema. Samas ei mõelda, et ka lühiajaline elektrikatkestus võib igapäevaelu halvata.

Toiduvalmistamiseks ja veekeetmiseks võiks kodus olla väike matkagrill või -priimus.

Varuge tikke-küünlaid ja patareisid. Mobiiltelefoni laadige akupangast (enne muretsege see), kodus olgu üks patareitoitel raadio.

Mõelge alternatiivsele küttesüsteemile, lisaks toidule-joogile on vaja ka soojust ja valgust.

Kaaluge, kuidas hoida lähedastega kontakti, kui mobiiltelefoni aku saab ja jääbki tühjaks. Kirjutage olulised telefoninumbrid üles, kellel need tänapäeval ikka peas on.

Mõelge läbi enda kodukoha riskid, kas selleks on metsatulekahju- või üleujutusoht või midagi kolmandat. otsuste vastuvõtmisel,” nendib Tõnisson.

Katrin Talu lisab, et nende loengute põhimõte ongi ettevalmistusele rõhumine, mitte kellegi hirmutamine. Kui ettevalmistus on tehtud, näiteks magamiskott muretsetud, ei pea inimene paanitsema, et tal on külm.

Magamiskotte on erinevaid, osa neid on mõeldud ka krõbekülma ilmaga kasutamiseks. „Mõtle juba praegu sellele, mis sul on kodus olemas, ja oska neid asju kasutada. Kui tekke ei ole, võta kapist vanaisa kasukas, ka see sobib tekiks,” toob Tõnisson näite. Üleelamisinstruktorid Toomas Tõnisson ja Katrin Talu esindavad MTÜsid Tsiviilkaitse Selts ja Estlander.

KAAREL TALI: LATTU EI TEE ME MIDAGI, IGA TELLIMUSE TAGA ON KONKREETNE KLIENT.

JÄLGIB RAIE SEADUSLIKKUST

KESKKONNAINSPEKTSIOON KONTROLLIB, ET KÕIK OLEKS KOOSKÕLAS METSASEADUSEGA, JA KARISTAB SEADUSE RIKKUJAID.

OHUMÄRGID METSAS

EESTIS ISTUTATAKSE IGAL AASTAL RAIESMIKELE ÜLE 20 MILJONI OKASPUUTAIME, MILLEST KUNI KOLMANDIK HUKKUB MÄNNIKÄRSAKA KAHJUSTUSE TÕTTU.

Metsaomaniku ABC

10. MAI 2018 • NR 4

Metsataimi kasvatada

pole nii lihtne, nagu paistab kristina traks Maa Elu

V

õrumaal Sõmerpalu vallas Võhandu jõekäärus kosub ligi 7 miljonit kuusebeebit. Aasta-pooleteise vanuselt lähevad need kasvuhoonest ja müügiplatsilt edasi päriskoju – metsa.

Aprillis hakkab metsataimi kasvatava OÜ Forestplanter juhi ja ühe omaniku Mait Laidvee telefonile aina enam tulema kõnesid küsimusega, kas saaks metsataimi. „Päris tihti pean ära ütlema, sest taimed on broneeritud ja just suuremat kogust ei võlu hetkega kuskilt välja. Parem oleks istutusplaane teha ja meilt taimed broneerida vähemalt pool aastat või lausa mitu aastat ette,” kõneleb ta.

Metsataimede kasvatamine näib lihtne – paned seemne mulda ja kasvab ise. Metsas ju nii asi toimibki. Laidvee sõnul

aga pole see sugugi kerge ja lollikindel äri. „Taimi võivad kahjustada haigused, külm võib ära võtta või tuleb elektrikatkestus. Tõsi, viimase eest kaitseks soetasime generaatori, sest meil juhtus, et taimed ei saanud 30 tundi vett, kuna voolu polnud.

Kahju saime mitukümmend tuhat eurot. Oleme kahekümne aasta jooksul siia puukooli investeerinud 3 miljonit eurot,” räägib Laidvee. „Peaaegu igal aastal oleme pidanud tasuma mingi kooliraha, sest sajaprotsendilist garantiid, et taimekasvatus õnnestub, pole kunagi.”

KASVAS KÜMME KORDA Forestplanter tähistab sel aastal juubelit, esimesed metsataimed külvati mulda 20 aastat tagasi. Asi sai alguse pooljuhuslikult. Paik, kus praegu kasvab miljoneid metsataimi, oli tollal Arco Varas metsanduse peal töötanud Lehar Lindre suvekodu. Arco Varal oli vaja metsataimi ja kuna neid kuskilt võtta polnud, külvati need maha Lindre suvekodus. Alguses kasvatatigi taimi vaid enda jaoks, suurema hoo

on ettevõte sisse saanud viimase kümne aasta jooksul.

Laidvee on Forestplanteris toimetanud seitse aastat, selle aja jooksul ettevõte kasvanud kümme korda. Tööd saab ettevõttes kümmekond inimest, suvel rohkemgi. „Kui 2011. aastal külvasime 700 000 taime, mis oli tollases mõistes väga palju, siis sel kevadel 6 miljonit taime. Eelmisel aastal läks mulda 5 miljonit seemet. Kokku kasvab meil praegu 7 miljonit taime, valdavalt kuusk ja natuke mändi,” selgitab Laidvee.

Võrdluseks – Eestis on eraturu metsaistikute maht umbes 8 miljonit

MAAÜLIKOOLI UURING TOOB VÄLJA, ET LÕUNAPOOLSETELT ALADELT PÄRIT TAIMEDEST KASVATATUD PUUDE KVALITEET EI OLE VÕRDNE SELLEGA, MILLE ANNAB VÄLJA KOHALIK METSATAIM.

taime aastas. Viimastel aastatel on metsakasvatajaid lisandunud, kuid 100 000 taime kasvatajaid on vast paarkümmend.

Erakasvatajad müüvad metsaistikud erametsaomanikele, seevastu RMK kasvatab omale taimi ise ning viimastel aastatel pole erametsaomanikele enam taimi müünud.

Metsataimede import on vähenenud. Varem toodi rohkem sisse Leedust ja Poolast pärit taimi, mis olid küll ahvatlevalt odavad, kuid teiselt laiuskraadilt pärit taim ei pruugi sobida meie kliimasse. Eesti Maaülikooli uuring toob välja, et lõunapoolsetelt aladelt pärit taimedest kasvatatud puude kvaliteet ei ole võrdne sellega, mille annab välja kohalik metsataim. Nimelt kipuvad puudele tekkima tüvelõhed, mis nakatuvad Neonectria fuckeliana nimelise seenega, mis omakorda võib levida naabruses kasvavatele puudele. See probleem avaldub alles aastakümnete pärast, kuid halvendab tuntavalt puidu kvaliteeti. Leedust võib praegu taimi tuua, kuid import lõpeb ülejärgmisel aastal.

Loe edasi lk 4

Mait Laidvee on Forestplanteris toimetanud seitse aastat, selle aja FOTO: KRISTINA TRAKS jooksul on ettevõte kasvanud kümme korda.

Mõisaküla Masinatehas OÜ Tel 5628 6151 • info@mtm.ee www.mtm.ee

VÕSAGILJOTIINID

13–21 t ekskavaatoritele

4990 € +km

2 || PUIDUTÖÖSTUS || MAA ELU || Metsaomaniku ABC

10. MAI 2018

Soome kasepuu

väärindatakse Eestis PÄRNU KASEVINEERITEHAS

riina martinson Maa Elu

K

olme jalgpalliväljaku suuruse Metsä Woodi kasevineeritehase ehitustööd on lõpusirgel ja peagi hakatakse seal valmistama Soome kaskede spoonist vineeri, mida eksporditakse transpordi ja ehitusfirmade tarbeks Euroopasse ja Aasiasse.

Soome metsanduskontserni uus tehas kerkib Pärnu serva, seadmed on juba paigas ja käib nende katsetamine. Ehitaja lõpetab töö pärast jaanipäeva ja täistuuridel ehk ööpäev läbi kolmes vahetuses peaks tehas tööle hakkama augustis.

Kohalikku puitu tehas ei kasuta, see tuleb sada protsenti Soomest. Äänekoski tehasest kohale toodavad spoonilehed töödeldakse Pärnus vineeriks, seejärel kogu kaup eksporditakse.

Tänavu on plaanis tehasest välja saata 12 800 kuupmeetrit vineeri, räägib valmiva tehase juht Kaarel Tali. „Lattu ei tee me midagi, iga tellimuse taga on konkreetne klient,” kinnitab ta. „Vineeri tarbimine on viimastel aastatel stabiilselt kasvanud. On globaalne suundumus, et inimesed tahavad järjest enam kasutada taastuvaid materjale.”

KOHALIKKU PUITU TEHAS EI KASUTA, SEE TULEB SADA PROTSENTI SOOMEST. ÄÄNEKOSKI TEHASEST KOHALE TOODAVAD SPOONILEHED TÖÖDELDAKSE PÄRNUS VINEERIKS, SEEJÄREL KOGU KAUP EKSPORDITAKSE. Miks aga kasepuust vineeri tootmises vahepeatus Pärnus tehakse? „Meie peamised klien-

Aastateks 2017–2018 on Metsä Woodil 100 miljoni euro suurune arenguprogramm, mis sisaldab investeeringuid Soome ja Eestisse.

Kesk-Soome Äänekoskisse kerkib uus kasespoonitehas, kus spoonid kuivatatakse, pannakse veoautodele ja viiakse Eestisse ehitatavasse vineeritehasesse. Eesti tehase osakaal Metsä Woodi investeerimiskavast on ligikaudu pool. Tehase tootmismaht on 50 000 m3 aastas ja tehasehoonete pindala on 28 000 m2.

Pärnu tehas valmistab suure väärindusastmega vineeritooteid lõppkasutuseks, näiteks transpordivahendite tootjatele ja ehitustööstusele.

Tehasele vajalik spoon tuuakse Soomest ja seda saabub täisvõimsusel töötades 10 veokikoormat iga päev. Valmis vineeritooted tarnitakse peamiselt Kesk-Euroopasse, tootmismahuks 7 veokikoormat päevas.

Tehas on keskkonnasäästlik ja kasutab parimat ELis saadaolevat tehnoloogiat (BAT).

did on Kesk-Euroopas ja Pärnu jääb tee peale,” mainib Tali. „Transport toimub põhiliselt autodega mööda Via Balticat.”

Eesti tehase asukohana kaaluti ka Tartut, aga Pärnu kasuks rääkis asjaolu, et seal on kõrvalkrundil Fortumi katlamaja, kust tehas saab kogu energia. Nii ei olnud vaja ise katlamaja ehitama hakata. Lisaks müüakse Fortumile puidujäägid.

mistatud seadmetega. Tehnikat aitab paika panna ja käivitada Soomest saabunud 11-liikmeline brigaad, kes annab töö käigus oma vineeritootmise kogemuse edasi uude tehasesse palgatud kohalikele töölistele.

Oma kodumaal on väljaõpet tegevad soomlased iga päev ametis Metsä Woodi Suolahti ja Punkaharju tehases liinioperaatoritena. „Neilgi on siin huvitav, sest Soomes on suhteliselt vanad tehased ning neil on põnev uusi seadmeid tööle saada ja tutvuda täiesti uue tehnoloogiaga, lisaks tundub Pärnu neile elamiseks väga mõnusa kohana,” räägib Tali.

Esimesed Soome töötajad jõudsid Pärnusse veebruaris ja enamik neist jääb sinna juulikuu lõpuni. Soome ja Eesti töölised suhtlevad soome ja inglise keeles, vajadusel kasutatakse tõlgi abi.

GAAS VINEERI SISSE Soome kasespoonist hakatakse valmistama kvaliteetset vineeri, millel on kolm suuremat kasutusvaldkonda: transporditööstus, betoonivalu ja tankeriehitus. Neist kahe esimese tarbeks algab tootmine kohe, aga kolmandaga oodatakse esialgu.

Kui tehas korralikult käima läinud, hakatakse tegema ka vedelgaasitankerite seinakonstruktsioonide valmistamisel ühe komponendina kasutatavat vineeri. „Vedelgaas jahutatakse miinus 160 kraadi juurde ja neis oludes säilitab vineer hästi oma omadused,” selgitab Tali. „See on väga keeruline toode ja päris alguses me seda tootma ei hakka, alles siis, kui oleme kvaliteedinäitajad lõplikult paika saanud.”

Enamik uue kasevineeritehase sisseseadest on pärit Soomest, aga ka Saksamaalt. Tali kinnitusel on tegemist kõige uuema tehnoloogia järgi val-

Allikas: Metsä Wood

TÖÖLISTE OTSIMINE KÄIB Tehase täisvõimsusel töötamiseks on vaja ligemale 200 töötajat, poolsada on juba palgatud ja augustiks, mil käivitub töö kolmes vahetuses, oleks vaja kokku 80 töölist. Uue tööjõu otsimine ongi praegu igapäevane tegevus.

Tali tunnistab, et 200 töölist nad tõenäoliselt Pärnumaalt ei leia. Esialgu vajaminevad 80 loodetakse palgata siiski kohalike seast, aga täisvõimsusel tehase käivitamisel tuleb leida inimesi mujaltki. Kuidas

Kasvava metsa ja metsakinnistute ost Info tel 5667 8631

info@marrekpuit.ee

www.marrekpuit.ee

Metsä Woodi Eesti tehase juhil Kaarel Talil on pingeline ja põnev aeg: tal on küll rahvusvaheline töökogemus saetööstuste juhtimisel, kuid käivitatav vineeritehas on esimene.

FOTO: URMAS LUIK / PÄRNU POSTIMEES

neid kohale meelitada, pole veel lõplikult välja mõeldud, aga Tali ei välista ka välistööjõu värbamist.

Kuna Pärnu kandis ei ole ühtegi vineeritehast, pole vineeritöö kogemusega töölisi võtta, küll aga on tulnud tööle inimesi spoonitööstusest. „Enamik seni palgatutest on tulnud üle teistest ettevõtetest,” räägib Tali. „Loomulikult oleks üks tööle saamise eelis puidutöö kogemus, aga kui on olemas tootmistöö kogemus, on seegi juba suur pluss.”

Kui seni oleme harjunud, et puidutöö on meeste pärusmaa,

siis moodsas tehases sobib töö ideaalselt naistelegi. Nii ongi sinna töölisi üle tulnud näiteks tekstiilitööstusest. „Rasket füüsilist tööd pole, liinid on kõik automatiseeritud,” kinnitab Tali ja lisab, et näeks hea meelega, et mehi ja naisi on enam-vähem pooleks.

Tali usub, et uus, suur ja kõrgtehnoloogiat kasutav tehas äratab tööd otsivates inimestes huvi. Aga ka palk peab olema motiveeriv, et inimesi tööle meelitada. „Kuuldavasti on teised kohalikud ettevõtted pidanud nüüd oma palkasid üle vaatama,” mainib ta.

Metsaomaniku ABC || MAA ELU || METSAKAHJURID || 3

10. MAI 2018

Milliseid ohumärke metsas jälgida KUST HAIGUS TULEB?

riina martinson Maa Elu

E

estis istutatakse igal aastal raiesmikele üle 20 miljoni okaspuutaime, millest veerand kuni kolmandik hukkub männikärsakate kahjustuse tõttu, nii võib nende putukate tekitatav kahju era- ja riigimetsades ulatuda poole kuni kolmveerand miljoni euroni aastas. „Eesti riigi- ja erametsades ongi harilik männikärsakas (Hylobius abietis) põhiline männi- ja kuuseistutuskultuuride kahjustaja,” ütleb Eesti Maaülikooli dotsent Ivar Sibul. „Eesti riigimetsas ulatub männikärsaka kahjustus, sõltuvalt aastast, männiistutuskultuurides kõigist kahjustatud aladest ligi 60 protsendini. Kuigi männikärsaka kahjustus kuusekul-

KUIGI MÄNNIKÄRSAKA KAHJUSTUS KUUSEKULTUURIDES ON VÄIKSEM KUI MÄNNIKULTUURIDES, ULATUB SEE SIISKI EESTI RIIGIMETSAS MÕNEL AASTAL ISEGI KUNI 40 PROTSENDINI.

Teaduslikult on leidnud kinnitust, et kliima soojenemise lainel on meile levinud männivõrsevähk (Diplodia sapinea).

Leviala on Põhja-Euroopas oluliselt laiendanud punavöötaud (Dothistroma septosporum).

Elustaimedega on inimene levitanud saaresurma (Hymenoscyphus fraxineus), männiokkahaigust pruunvöötaudi (Lecanosticta acicola) ja kasvusubstraadiga mitut Phytophthora perekonna liiki. tuurides on väiksem kui männikultuurides, ulatub see siiski Eesti riigimetsas mõnel aastal isegi kuni 40 protsendini.”

Erametsades on kahjustus samaväärne või isegi ulatuslikum, sest männikärsakate kahjustusi vähendavaid metsakasvatuslikke võtteid rakendatakse seal riigimetsaga võrreldes tagasihoidlikumalt.

Rootsis hinnatakse männikärsakatest põhjustatud kahju metsamajandusele aastas 15–30 miljoni euroni, Euroopas tervikuna küündib võimalik kahju isegi 140 miljoni euroni.

JUUREPESS JA PUDETÕBI Maaülikooli metsapatoloogia dotsent Rein Drenkhan tõdeb, et tervikuna pole Eesti metsal suurt häda midagi. „Haigussümptomitega puid on olnud varem ja on edaspidi. Mis mets

see siis on, kus pole ühtki haiget, surevat ega surnud puud!

Selliseid puid on igas metsakoosluses,” räägib ta. „Aga kui läheneda asjale detailides, on teatud puuliikidega tõesti probleeme ja mureks on haigused.

Mõned haigused on puhangulised, mis sõltuvad ilmastikutingimustest ja nõrgestavad puid, kuid ei surma, näiteks männipudetõbi.”

Puhangulised haigused vaevavad üks-kaks aastat, siis haigus kaob ja puud taastuvad. Teine teema on kroonilised haigused, mis nakatavad puid ja seejärel kurnavad neid aastaid või isegi aastakümneid, kuniks puu sureb. Üks säärane haigus on juurepess, mille kahju ulatub umbes kolmandikuni potentsiaalselt metsaomaniku metsatulust. Euroopas tervikuna on hinnatud patogeeni kahjustusi 790 miljoni euroni aastas. „Haigustest ohtlikumad on pigem uued ja invasiivsed patogeenid, sest nende kohta me teame suhteliselt vähe. Ent need, mida teame, on teinud tõsist kurja, näiteks saaresurm Euroopas,” räägib Drenkhan.

Lisaks saaresurmale (tekitaja Hymenoscyphus fraxineus) on meil levimas harilikul jalakal jalakasurm (Ophiostoma novo-ulmi), harilikul männil männi-võrsevähk (Diplodia sapinea) ja erinevad vöötaudid okastel ning munaseente esindajana Phytophthora perekonna liigid mitmel puuliigil.

Kui koduaeda on istutatud männikärsakale sobilikud toidutaimed ja aed asub värske okaspuulangi läheduses, võib halbade kokkusattumuste tõttu männikärsakas ka koduaias okaspuudele liiga teha.

FOTO: IVAR SIBUL

„Uutest haigustest on männikutes levinumad männi-võrsevähk ja vöötaudid ning tuntud haigustest männi-pudetõbi,” lisab Drenkhan. „Tänavu on männi-pudetõve sümptomeid näha ilmselt enam Kagu-Eestis, aga ka mujal. See on tingitud möödunud aasta vihmasest suvest. Kuusikutes on

levinum kindlasti juurepess, kuid varjatud eluviisi tõttu on seda haigust keerukas märgata.”

KUIDAS ÄRA TUNDA Et haigustele õigel ajal jaole saada, tuleb oma metsas tihti käia ning puid jälgida.

Loe edasi lk 6

OSTAME: kasvava metsa raieõigust, metsamaterjali, metsa- ja põllumaad

PAKUME: head hinda, kvaliteetset metsa ülestöötamise- ja veoteenust Tiit Reitel tiit@artiston.ee tel 5O6 O288

Taavi Saar taavi@artiston.ee tel 5O8 9955

www.metsaru.ee | info@metsaru.ee | Tel 5809 7401

Teeme lõppraieid

Üle 10 mudeli, sh hüdraulilised

METSAKINNISTUID KASVAVA METSA RAIEÕIGUST PÕLLUMAAD KOOS METSAGA

Ostame kasvava metsa raieõigust ja metsamaterjali

MEIE USUME ENDISELT, ET METSATEHINGUTES ON OLULINE OSTJA USALDUSVÄÄRSUS

Ostame üle Eesti raieõigust, metsa- ja põllumaad Tel 504 8545, 5556 7840 Volupuu@gmail.com www.ostanmetsa.ee

OÜ Landeker ostab metsa ja maad, sobib ka läbiraiutud ja hüpoteegiga maa, ettemaksu võimalus!

info@landeker.ee

4 || METSATAIMED || MAA ELU || Metsaomaniku ABC

10. MAI 2018

METSATAIMI KASVATADA POLE NII LIHTNE, NAGU PAISTAB Algus lk 1

K

eelustamise põhjenduseks on just maaülikooli teadlaste välja toodud probleemid. „Kõige parem on taim, mis on pärit siinsamas kasvanud puult. Taimedel on laiuskraad ja kõrguste vahe oluline. Näiteks kasvatasime kord taimi Norra kliendile Norrast pärit seemnest. Imestasime, miks need taimed nii viletsasti kasvavad, kuid siis tuli välja, et need taimed kasvavadki merepinnast kõrgemal ja sellepärast edenevad aeglaselt,” jutustab Laidvee.

IGAL TAIMEL OMA POTT Kui varem pidasid eriti väiksemad metsakasvatajad pigem lugu avajuursetest metsataimedest, siis praegu eelistatakse potitaimi, sõnab Laidvee. „Suured firmad ostavad kõik ainult potitaimi, avajuurseid läheb müügiks ülivähe.” Miks nii? Põhjuseid on mitu: avajuursete taimede istutamisega tekib logistiline umbsõlm – need on vaja istutada kohe, muidu need kuivavad ega lähe kasvama. Kui istutamist ootavad sajad tuhanded taimed, siis neid kiiresti ja korraga maha saada pole lihtne. „Rääkimata sellest, et avajuurse taime istutamine võtab kolm korda rohkem aega kui potitaime mahapanek. Potitaim on istutamise suhtes paindlikum, kuna läheb puukoolist välja niiske mullapalliga. Eelmisel aastal juhtus ühtede Lee-

„Kui istutada kohe pärast metsaraiet uus mets, tuleb kärsakas sisse ja põhimõtteliselt võid järgmisel aastal jälle metsa istutada,” ütleb Mait Laidvee.

FOTO: KRISTINA TRAKS

dust toodud avajuursete männitaimedega, et 90 protsenti neis ei läinud kasvama. Potitaimega sellist asja juhtuda ei saa. Avajuurse kahjuks on seegi, et kui istutamisele järgneb põud, nagu meil kevadel tihti, võib taim samuti hukkuda.”

Valdavalt kasvatab Forestplanter kuusetaimi, kuid nüüd paistab, et männigi vastu hakkab taas huvi tekkima. „Paar aastat tagasi oli männihuvi leige. Vahepeal katsetasime ka lehisega,

POTITAIM ON ISTUTAMISE SUHTES PAINDLIKUM, KUNA LÄHEB PUUKOOLIST VÄLJA NIISKE MULLAPALLIGA.

kuid paistab, et Eestis ei ole asjal jumet. Lehisepuit on nimelt väga vaigune, sellepärast töötlevad teda vaid paar kohalikku saeveskit,” selgitab Laidvee.

KUIDAS SIRGUB METSAPUU? Titeeas metsataime eest tuleb päris hästi hoolitseda. Alustame külvamisest. Forestplanteris lähevad taimeseemned mulda uuel külviliinil, igasse potti üks seeme. Ühe päevaga jõuab liin külvata 500 000 taime ja inimesi on selle juurde vaja vaid kaks. Sellisest taimekogusest jätkub 200 hektari metsa istutamiseks. Tavaliselt tehakse kaks külvi – esimene kevadel ja järgmine jaanipäeva paiku.

Esimesed kaks kuud veedavad taimehakatised kasvuhoones, seejärel kolivad taimepotid õue, kus kosuvad poolteist aastat.

Selle aja jooksul tuleb taimehakatiste eest pidevalt hoolt kanda – kasta, väetada. „Jälgime spetsiaalse programmiga taimi, et neil ei tekiks vee- ega toitainepuudust,” seletab Laidvee. Ka öökülma eest tuleb taimi kaitsta. Hea on vihmutitega kastmine, mille tulemusena moodustub taimedele kerge jääkiht, mis kaitsebki külma eest.

Kevadel müüki minevad taimed pakendatakse juba sügisel ja paigutatakse külmikusse, kus need saadavad talve mööda stabiilse –2 kraadi juures. „See on taimele ideaalne talvitumistemperatuur, sest kui taim on väljas ja temperatuur kõigub, siis võib taim sulaajal keset talve hakata arvama, et nüüd on paras aeg alustada kasvamist.

Samuti annab selline pakendamine ja külmutamine meile ke-

vadel aega juurde – jääb ära kevadine pakkimine ja kliendile saab taimed kohe kätte anda,” kirjeldab Laidvee.

METSAISTUTAMISEGA ÄRA KIIRUSTA Kui mets on raiutud, tahaks omanik muidugi võimalikult ruttu sinna uue metsa kasvama saada. Laidvee aga mainib, et sellega ei maksa rutata, vaid lasta metsa jäänud rohelisel kraamil – okstel-okastel kenasti pruuniks muutuda ja alles siis istutada uus mets. „Vana metsamaterjal annab looduslikku väetist ja hoiab veidi tagasi ka esimese aasta rohukasvu. Kui istutada kohe pärast metsaraiet uus mets, tuleb kärsakas sisse ja põhimõtteliselt võid järgmisel aastal jälle metsa istutada,” ütleb ta. „Pigem oleks mõistlik

veidi oodata – okkad pruuniks lasta minna, adraga vaod sisse ja siis istutama. Vähemalt pool aastat peaks raie ja istutamise vahele kindlasti jääma. Pärast talvist raiet soovitan istutada kas sügisel või hoopis järgmisel kevadel. Kuna mets kasvab 80 aastat, siis üks aasta ei ole märkimisväärne ajakadu.”

Kuigi traditsiooniliselt istutatakse metsa kevadel, soovitab Laidvee kaaluda hoopis sügist.

Forestplanteris on seda praktiseeritud 5–6 aastat. Sügisel on aega rohkem. Teadagi, kevadel maikuus kuhjuvad kõik tööd – põllutööd ja kari vaja välja ajada. Ka on kevadel sageli pikem põud, mis võib äsja maasse pandud metsataimed kiduma panna või sootuks kuivatada.

Sügisel üldiselt põumuret pole, vett tuleb piisavalt. Küll aga ei maksa sügisest istutamist jätta väga hilja peale, sest taimedele peab enne külma saabumist jääma aega juurduda, umbes kuu aega kindlasti. „September on hea aeg, aga ka oktoober, kui paistab, et tuleb pikk sügis,” täpsustab Laidvee.

Mida istutamisel veel tähele panna? „Eeltöö peab olema korralikult tehtud. Ei piisa, kui taime lihtsalt auku torkad, vaid see tuleb korralikult kinni vajutada, et juurde ümber ei jääks mulla sisse õhuauke. Esimesed kaks aastat tuleb jälgida, et rohttaimed noort metsa ei lämmataks. Kui on karta, et loomad noored taimed ära söövad, siis pritsida spetsiaalse vahendiga. Alguses on vaja taime poputada, kuid see kõik tasub hiljem ära,” lubab ta.

MetsaomanikuABC ABC|| MAA ELU|| SISUTURUNDUS || MAAELU || SISUTURUNDUS|| 5|| 5 Metsaomaniku

10.10.MAI MAI2018 2018

KASUMIGA PUIDUHAKE. Puiduhakke toormaterjali ehk võsa hind on mõne aastaga oluliselt tõusnud.

Kasvab ka üha heaperemehelikumalt oma omandisse suhtuva metsaomaniku huvi kinnistute oskusliku korrastamise vastu. Võsa hinnatõus kahandab kulusid.

Hea hind soodustab võsamüüki Kui vaid mõni aasta tagasi oli puiduhakke toormaterjali hind nii madal, et kraavi või põlluserva võsast puhastamine tõi omanikule kaasa vaid rahalise väljamineku, siis praeguste hindadega on võimalik juba teenida.

Hakkpuitu tootva osaühingu Raja KT juhatuse liige Eero Kohv rõõmustab sellegi üle, et üha enam Eesti metsaomanikke suhtub oma valdustesse lugupidavalt ning tellib asjatundjatelt metsa elujõu kasvatamise eesmärgil hooldustöid. Hakkeks töödeldavat puitu tekitavad ka põllumaade puhastused, maaparandusobjektid, teedeehitused ja -laiendused.

Kulud on kahanenud

Hind kõigub Kui kaua praegust hinda hakkematerjali tihumeetri eest makstakse, ei oska arvestatava kogemuste pagasiga Kohv ennustada, see number võib nii kahaneda kui kasvada: „Ma ei tea, kas praegune hinnatase on piisav, et tagada vajalikud mahud. Järjest rohkem ilmub ka piiritaguseid ostuhuvilisi.

Nõudluse kahanemist ei ole praegu ette näha.

Oma rolli hinna kujune- Metsa puhastamine alusvõsast. misel mängivad ilmaolud.

Hakketootjad töötavad küll sisuliselt aasta ringi, aga lõp- läks plaanitust märgatavalt „Loodetavasti penud hooaeg oli meilegi väga kulukamaks. on kõik tarbijad aru saanud, raske, sest paljudele varutud et hindade kergitamisest ei ladudele vihma tõttu ligi ei pääse,“ kommenteerib Kohv. saanud.

Hakkpuiduga tegelevate Hakke hinnad on kõikunud fi rmade vähenenud hulk ei ole ka poliitiliste otsuste tagajärkonkurentsi kliendi pärast kajel, seitse-kaheksa aastat tahandanud.

Materjali on ikkagi gasi kasvas hakke tarbimine hüppeliselt, sest Eesti Energia järjest rohkem vaja. Kui toothakkas seda suures mahus jaid on vähem, tähendab see, põletama, aga vaid umbes et tegutsevad firmad peavad aasta hiljem lõpetati see mahtusid tõstma, tühja auku päevapealt. Ühe aastaga oli ei saa jääda, muidu jäävad jõudnud tekkida palju ettevõt- kodud külmaks. Hindade tõusulaine najal tekivad ka vateid, kellel nii tool alt ära hendajad, kes püüavad ilma tõmmati. Firmad olid teiigasuguse tehnilise baasita nud investeeringuid, kasu lõigata. Neid tekib aga turu nõudja kaob, sinna ei saa lus kahanes midagi parata. oluliselt.

Nii tekkis hoopis Vaata, kellele ülepakkumine, müüd! mille mõju lõpKel plaan hakkpes alles mullu.“ puidu toormaterja„Hinnad või- a t u v list lähiajal vabaneda se vad kõikuda, aga li ig e E e r o K o h või metsaaluseid korraskui põllumehel ikka on vaja võsast lahti saada, et tada, sel on praegu õige aeg oma põhitegevusega tegeleda, hakata n-ö pinda sondeerima ei hakka ta väga pikalt hin- ja võimalike koostööpartnenatõusu ootama. Põldusid ja rite tausta kontrollima. Neist kraave puhastati võsast ka viimane ei ole sugugi mitte siis, kui hind oli väga madal,“ teisejärguline tegevus, sest tõdeb Kohv. „Aga on neidki, ikka veel esineb maksetega kelle eesmärk ei ole põllupi- venitamist, kogustega petdamine, sel juhul tasub prae- mist ja nigelat töökvaliteeti. gust hetke kasutada. Tõm- „Info liigub meie väikeses mamates paralleele kinnisvara- jandusruumis paljuski suust metsandusringkonna ga – alati jääb võimalus, et suhu, inimesed suhtlevad omavahel homme on sinu vara väärtus aktiivselt ja internetistki saab kordades madalam. Iga buum ettevõtete kohta üsna pädevat saab millalgi otsa.“ Praegu saab Kohvi sõnul infot. Kasutage see ära!“ soovirääkida juba puiduhakke tab Kohv.

Raja KT kasuks kõnelalapakkumisest, sest eelmine suvi ja sügis olid väga vih- evad pikaajaline kogemus, tasemel tehniline mased ning talv jõudis kohale kõrgel valmidus, töö kvaliteet ja alles jaanuari lõpus. Tekkis laitmatu fi nantsdistsipliin. vaakum, mille tagajärjel lõpetas tegevuse nii mõnigi vähem „Näiteks kvaliteetne võsalõikapitaliseeritud firma. Kasumi kus tähendab seda, et omanik üle ei saanud rõõmustada kee- ei pea pärast tellitud tööde gi, sest kohustuste täitmine lõppu pinda saega üle käima. h ju O Ü R A J A K .T.

Kõikjal üle Eesti tegutseva Raja KT aastane puiduhakke tootmismaht on jõudnud suurusjärku miljon kuupmeetrit aastas. Pool sellest kogusest toodetakse RMK-le, millega ettevõttel on alates 2014. aastast pikaajaline leping. See tähendab, et kogu RMK kinnistutelt tuleva hakkematerjali töötleb just Raja KT. Teine pool miljonit kuupmeetrit läheb Kohvi kinnitusel müügiks arvukatele katlamajadele ja koostootmisjaamadele. Möödunud hooajal eksporditi umbes 50 000 m3. Raja KT-l on edukas tütarettevõte Lätis.

Enam kui 20 aastat tagasi turbatöötlemiselt hakkpuidule ümber spetsialiseerunud ettevõtte üks kahest omanikust sõnab, et kui alustades vedeles puiduhakke toormaterjal sisuliselt maas ja see oli vaja vaid ümber töödelda, siis nüüd tuleb tooraine leidmise nimel omajagu vaeva näha.

“Alustades polnud võsa ülestöötamist sisuliselt üldse, meile piisas puidutööstuse jäätmetest ja jäi ülegi. Peagi jõudsime selleni, et jäätmeid enam ei jätkunud, sest tarbimine tõusis iga aastaga. Üha enam hakkasime võsa üles töötama. Headeks koostööpartneriteks kujunesid võsastunud põlluäärtega hädas olnud põllumehed. Eriti teravaks läksid nende probleemid siis, kui tulid pindalatoetused, mida makstakse ikkagi reaalse põllumaa, mitte sellel vohava võsa eest. Kuna põllumehed kaotasid võsa pealetungi tõttu märkimisväärseid summasid, hakati meie ja teiste hakkpuidutootjate poole pöörduma.

Kraavide, põllu- ja metsaservade puhastamine oli põllumehe jaoks tollal puhas kulu, aga seda tuli kanda, vastasel korral toetuste maht langes. Nüüd on võsa hind jõuliselt kosunud, kuupmeetri eest on võimalik maksta umbes kolm ja tihu-

meetri eest keskmiselt üheksa eurot. Latvade ning okste arvelt on ka materjali kogus suurem kui küttepuuks lõigatuna. Kui on vaja maaparandust teha, põlde kuivendada vms, siis müüdav puidumaterjal katab osa kuludest,“ kinnitab Kohv.

Me ei luba endale, et pärast meie võsagiljotiini peab klient sae selga võtma ja tööd edasi tegema. Kännud peavad olema madalad, sest tavaliselt tahetakse võsast puhastatud pinda niitma hakata. Korraliku kvaliteedi üheks eelduseks on moodne tehnika.“ Raja KT-l on tänase seisuga seitse nüüdisaegset hakkurit, millest igaühega koos toimetab kakskolm veoautot, kogu ettevõtte tehnoparki võib pidada Baltikumi konkurentide seas üheks tugevamaks.

Firma tegevuse esimesest päevast tänaseni on Raja KT järginud ranget finantsdistsipliini. „Ei hakka nimesid nimetama, aga tuleb ette, et maksmisega venitatakse või mängitakse mahtudega. Pettureid küll juba sageli teatakse, aga ikka on kliente, kes nende lõksu langevad. Levinud võttena pakutakse kõrgemat hinda. Tuleb jääda realistiks ja mõista, et kui tuleb tundmatu tegija ja pakub teistest rohkem raha, on midagi valesti. Kõik me saame hakkpuitu müüa ligikaudu sama hinnaga, ei ole lihtsalt võimalik, et ühel ettevõttel on tootmise omahind oluliselt madalam.

Nii võibki juhtuda, et kõige kõrgem pakkumine võib osutuda kõige halvemaks .“

Eestlane on tubli metsaomanik Hakkpuidu tootjaid see küll nii otseselt ei puuduta kui metsa ülestöötajaid, aga ülekeev poleemika Eesti metsade raiemahtude pärast hämmastab neidki. „Metsa ei raiuta liiga palju, vastupidi – eestlane hoolitseb ja majandab oma metsi järjest heaperemehelikumalt. Enamus lageraiesse läinud lankidest on ette valmistatud uue metsa rajamiseks

Korrastatud mets.

või juba täis istutatud. Raiemahud ei ole hüppeliselt kasvanud, möödunud aastal need juba ainuüksi ilma tõttu hoopis kahanesid. Minu hinnangul on puhkenud poleemika aja märk, mis on seotud ühiskonna heaolu kasvuga. Ja loomulikult külvavad segadust nn ekspertpoliitikud, kes teavad kõigest kõike, kuid kelle väljaütlemiste taga on tavaliselt vajadus poliitilist profiiti lõigata. Selge on, et raiemahtusid tuleb kontrolli all hoida ja seda tehaksegi.

Metsad aga tahavad oskuslikku majandamist, muidu me lihtsalt raiskame ressurssi.

On olnud kuulda ka arvamusi, et Eestis justkui põletatakse puitu kütteks liiga palju, lausa palke aetakse ohjeldamatult kateldesse. Võin kinnitada, et nii see siiski ei ole.

Hakketooraine moodustab ikkagi kõige vähemväärtuslik puidumass. Küll aga peaksime mõtlema kus ja kui efektiivselt seda kasutada.

Aga kui puiduga mitte kütta, siis mis oleks reaalne alternatiiv? Tuule- ja päikeseenergia osakaal meie energiabilansis on ikkagi suhteliselt väike. Kuni pole avastatud uusi, revolutsioonilisi tehnoloogiaid, peame tänase olukorraga ilmselt leppima.

Suurt heameelt teeb Raja KT-le, et eestlased on muutunud omandist lugu pidavateks metsaperemeesteks. „Inimestel on rohkem võimalusi. Kui paarkümmend aastat tagasi raiuti pärandusena saadud metsad kiiresti lagedaks, siis nüüd on rõõm tõdeda, et inimesed tahavad, et nende mets oleks majandatud ja näeks hea välja. Korras metsal on lisaks materiaalsele ka suur emotsionaalne väärtus. Eestlase jaoks ei ole mets enam pelgalt tuluallikas. Aga võsastunud põllumaid, kraave ja metsaservi võib Eestis ringi sõites ikka veel liiga palju näha, nii et arenguruumi jätkub.“

6 || METSAKAHJURID || MAA ELU || Metsaomaniku ABC

10. MAI 2018

MILLISEID OHUMÄRKE METSAS JÄLGIDA Vaata algust lk 3 „Esmalt äratab tähelepanu tavapärasest varasem okaste või lehtede värvimuutus ning nende varisemine,” ütleb Drenkhan. Väliste sümptomite järgi ei ole puuhaigusi tuvastada kuigi lihtne, kergem on siis, kui haigustekitaja viljakehad on juba näha.

Metsapuudel tuleb arvestada, et puid terveks ravida ei saa. Küll aga on võimalik kahjustusi ennetada, näiteks taimlates profülaktiliste pritsimistega. „Üks, mida iga metsa- või aiaomanik siiski ise saab teha: ärge tooge oma aeda ega metsa nähtavate sümptomitega puutaimi. Isegi siis, kui neid odavalt saab! Nendelt taimedelt hüppavad haigused üle teie tervetele puudele ning siis on väga keeruline ja kulukas patogeenist lahti saada,” rõhutab Drenkhan. „Teiseks, eelistage eestimaist toodangut ja veel parem Eestis testitud puude järglaste seemnest kasvatatud puutaimi. Lõunapoolset päritolu puud kannatavad enam meie ilmastikutingimuste ja seejärel haigus-

te tõttu kui omamaine kraam.

Need on kõige tõhusamad meetmed olemasolevate puude kaitseks!”

ABLAS MÄNNIKÄRSAKAS Just nüüd kevadel ja varasuvel tasub hiljuti rajatud männi- või kuuseistutuskultuurides käies silmad lahti hoida hariliku männikärsaka suhtes. Nende mardikate arvukus värskel raiesmikul võib ulatuda mõnikord isegi 100 000 kuni 150 000 isendini hektari kohta. Mardikate massilisem lendlus toimub enamasti mai keskelt juuni keskpaigani. Sel ajal tegutsevad mardikad väga elavalt ja neid võib näha lendamas ka metsast üsna kaugel.

Sibul räägib, et enne munemist, samuti lendluse ajal toimub mardikatel küpsussööm, mil valmikud närivad laikudena raiesmikele istutatud 2–7aastaste okaspuutaimede, enamasti männi, kuuse, lehise, nulu ja ebatsuuga seemikute või istikute koort tüvekestel ja okstel.

Eestimaistest okaspuuliikidest tarvitavad männikärsad toiduks peale männi

ja kuuse meelsasti harilikku kadakat. Kadakate koort närib männikärsakas siiski õhemalt, ulatumata puiduni, mistõttu kadakatele nad ohtu ei kujuta.

Sõltuvalt asustustihedusest võib ühte taime kahjustada korraga üks kuni mitukümmend mardikat. Massilise esinemise korral kooritakse kogu okaspuutaime tüvi juurtest kuni esimeste oksteni paljaks. Nõrgad kahjustuskohad võivad ajapikku kattuda vaiguga ja armistuda. Sageli jäävad aga kahjustatud istikud kasvus kiratsema, areng ja juurdekasv pidurdub. Tugeva vigastusega puukesed hukkuvad juba sama suve jooksul ainevahetushäirete tõttu. Arvuka esinemise korral võivad männikärsakad kogu istutatud metsakultuuri täielikult hävitada.

OOTA KOLM AASTAT Männikärsakate vältimiseks soovitatakse raiestikule uut kultuuri rajama hakata alles 2–3 aasta möödumisel, kuna selleks ajaks on enamik vana ja uue põlvkonna männikärsakatest jõudnud piirkon-

nast lahkuda. Kui aga oodata pole võimalik, soovitatakse istutamise asemel eelistada külvi, sest pisikesed üheaastased külvikultuurid tavaliselt männikärsakatele huvi ei paku.

Sibula sõnutsi istutatakse värsketele lankidele eelnevalt insektitsiidiga töödeldud taimi. Riigimetsas ja vähesel määral ka erametsas kasutatakse taimede eelnevaks töötlemiseks keskkonnasäästlikku vaha või liimi. „Väga häid tulemusi on saadud taimede tüvede katmisel liimi või vaha kaitsekihiga. Korralikult töödeldult kaitseb see kate taime männikärsakate rüüste eest isegi kuni paar aastat,” ütleb ta.

Kõige lihtsam ja ka veidi odavam oleks kasutada keemilisi kaitsevahendeid, kuid nende puuduseks on negatiivne mõju keskkonnale, sealhulgas inimesele ning mürgiresistentsuse kujunemine putukatel, mistõttu tuleks kasutada üha suuremat toimeaine kogust. Ka on sünteetilise insektitsiidi kaitseefekt palju lühiajalisem kui vahakattega taimetüvel.

VÕSAGILJOTIIN Hind 4000 € + km

Kinnitus kliendi valikul Voolikute väljavõte kaitstud

Poldi pea kaitstud Vastaslõiketera

Kännujuurija

Tugevdatud kont / silindrikaitse

Sakilised käpad Lisatugi

Vahetatav tera Tugevdusribid korpuse sees

Tehnilised andmed: · maksimaalne puu diameeter kuni 30 cm · haardelaius 110 cm · kaal 480 kg · soovituslik töösurve 250 bar · soovituslik pumba tootlikkus 100–120 l/min · valmistatud kvaliteetterasest Hardox 450

Müük ja info

Merisk OÜ www.merisk.ee joel@merisk.ee, tel 511 7122

Keskkonn

jälgib metsa sirje niitra Maa Elu

K

ui metsapoliitikat kujundavad ja viivad ellu Keskkonna m inisteeriu m ja Keskkonnaamet, siis Keskkonnainspektsioon kontrollib, et kõik oleks kooskõlas metsaseadusega, ja karistab seaduse rikkujaid.

Viimasel ajal on metsaga ja metsas toimuv ühiskonna teravdatud tähelepanu all. Autoga mööda siledat asfalti sõites ja tee kõrval kände nähes poeb tihtipeale hinge kahtlus. Keskkonnainspektsiooni looduskaitse osakonna juhataja Uno Luht, millal on raie seaduslik ja millal mitte?

Küsimusele, kas metsa raiutakse palju või vähe või kui palju metsa raiutakse, ei oska Keskkonnainspektsioon vastata, vastuse andmine kuulub pigem Keskkonnaagentuuri kompetentsi. Meie oleme asutus, kes võib anda hinnangu, kuidas metsa raiutakse. Inspektsioon on esimene asutus, kelle poole inimesed pöörduvad, kui raie osas mingi kahtlus tekib. Põhiliselt palutakse kontrollida raie seaduslikkust, kuid kaevatakse ka võõra maa kasutamise ja metsa tegemisest järele jäänud roobaste üle.

Põhiline mure on, kas mitte ei raiuta liiga palju, sest lageraie jääb silma. Inimesed pole harjunud raietööga kaasneva vaatepildiga, ehkki enamasti on raie igati seaduslik ja ka vajalik. Näiteks kui männik, mis oli olemas juba enne meie sündimist, äkki maha võetakse, siis tekitab see loomulikult võõrastust. Aga kui raietööluba on olemas ja tehtavate töödega pole metsaseaduse nõudeid rikutud, siis tuleb raie seaduslikuks lugeda.

Viimasel ajal on metsas toimuv erilise tähelepanu all seoses ühiskondliku huvi suurenemise, eeskätt ühingu Eesti Metsa Abiks ja teiste liikumiste tegevusega. Iseenesest on ühiskonna aktiivne huvi metsade majandamise vastu igati tänuväärt. Praegu on koostamisel metsanduse arengukava aastateks 2021–2030, mille koostamises saavad huvigrupid kaasa rääkida ja ettepanekuid teha, kuidas jõuda metsanduse arengu eesmärkideni ja olemasolevate probleemide lahenduseni. Samas on konsensust raske leida, kui ühed näevad metsa kui tulundusmaad, teised looduskaitseobjektina, kolmandad puhkekohana ja neljandad hoopis muistise või kultuuriobjektina.

1990. aastate lõpu metsavarguste aeg on ammu möödas, kas kaebusi on vähemaks jäänud?

Siis juhtus tõesti, et helistati: harvester on metsas ja töötab

öösel. Selles nähti kohe rikkumist. Kui vargused kadusid, siis laekus taolisi kaebuseid veel aastaid, ehkki rikkumisi ei pruukinud enam olla ja toimus tavapärane metsa majandamine. Aja jooksul siiski kaebuste hulk vähenes. Viimase aasta jooksul on metsateema taas päevakorda tõusnud, sest huvigrupid on aktiveerunud. Inimestel on ju isesugused huvid ja väärtushinnangud, aga ka teadmised ja arusaamad. Kui praegu loen mõnest kommentaariumist, et vanasti kasvasid kuusikud 300–400 aasta vanuseks, aga nüüd ainult 60aastaseks, siis mõtlen: kust sellised teadmised küll võetud on. Tavapäraselt kasvatatakse majandusmetsas ühte või kahte sama vanusega puuliiki, sellisel metsal on oma bioloogiline vanus ja ükskord saab sellise metsa eluring lihtsalt läbi. Kas see on siis parem, kui me sellist metsa ei majanda, puud kukuvad lihtsalt jala pealt maha ja puit jääb kasutamata? Mets on ikkagi taastuv ressurss, mida on võimalik majandada ka looduskaitsenõudeid täites.

Tavapärasest suurem kaebuste arv mõjutab meie tööd, sest iga kaebusega tegelemine nõuab ressurssi. Järelevalve planeerimisel ja korraldamisel tuleb aga mõelda, millised on suurema mõjuga keskkonnakasutused. Ei saa öelda, et metsaga seonduv oleks tähtsam kui jäätmekäitlus või tööstuse ja põllumajandusega seonduv vee- ja õhukaitse. Igasugune inimtegevus keskkonnakasutuse näol jätab ökoloogilise jalajälje. Räägitakse, et metsa raiutakse liiga palju. Aga samas ei ole huvigrupid keskkonna kaitseks nõudnud olemasoleva tööstuse või põllumajanduse vähendamist või kasvõi osalist keelamist.

11. klassi õpikus on kirjas, et keelatud on maha võtta alla 100 aasta vanust männikut, alla 80 aasta vanust kuusikut ja alla 70 aasta vanust kaasikut ehk siis neis on lageraie keelatud.

Tegelikult lubab nendel puuliikidel lageraiet ka metsa keskmine rinnasdiameeter ja seega võib näiteks kunagi põllu peale istutatud kuusik juba enne 80 aastat raieküpseks saada. Metsaraielube ehk metsateatiseid ja kooskõlastusi väljastab Keskkonnaamet. Meie kontrollime, kas kõik load on olemas ja kas mets on piisavalt vana lageraie jaoks. Ka metsade uuendamist jälgib Keskkonnaamet.

Mida te siis igapäevatööna teete ehk kuidas valvate metsa õige kasutamise üle?

Metsa majandamise võib laias laastus kaheks jagada – metsa istutamine ehk uuendamine ja kasvatamine. Metsa kasvatamiseks tuleb teha ka raiet, näiteks hooldusraiet. Meie teeme järelevalvet metsa majandamisel raietööde üle. Esiteks teeme planeeritud järelevalvet: inspektoritel on vaja teatud hulk raielanke jooksvalt üle

10. MAI 2018

nnainspektsioon

araie seaduslikkust

Metsaomaniku ABC || MAA ELU || JÄRELEVALVE || 7

RIKKUMISED Keskkonnainspektsiooni avastatud rikkumised metsas 2017. aastal • Plaanilisi kontrolle 605.

• Raiega seotud kaebusi 277.

• Menetlus alustati 64 korral, keskkonnakahjuga juhtumeid 13, kahjusumma kokku 121 818 eurot.

Sagedasemad rikkumised: • metsateatis puudus 21 juhul, • raieõiguse või metsamaterjali müügi seaduslikkuse tõendamise probleem 19 juhul, • harvendusraiel raiutud lubatust rohkem 12 juhul, • raieõiguseta raie 10 juhul.

Allikas: Keskkonnainspektsioon

malustest ja nii võibki juhtuda, et kunagi esitatud metsateatis lihtsalt aegub. Elu näitab ka, et kõiki lubatud raieid ära ei tehtagi, tihti tehakse aga lageraie kui kõige lihtsam ära, aga harvendusraie jääb tegemata.

Kas saan õigesti aru, et ebaseaduslikku ehk ilma ettenähtud loata raiet meil eriti ei esine, et sellega on asjad korras?

„Inimesed pole harjunud raietööga kaasneva vaatepildiga, ehkki enamasti on raie igati seaduslik ja ka vajalik,” selgitab Uno Luht Keskkonnainspektsioonist.

FOTO: ARVO MEEKS / LÕUNA-EESTI POSTIMEES

kontrollida. Teiseks kontrollime kaebusi, mis tulevad kas valvetelefoni 1313 kaudu või kirjadena, aga tihtipeale võime ühest või teisest kahtlusest kõigepealt ajakirjandusest ja sotsiaalmeediast lugeda.

Meenutage mõnd viimase aja suuremat kaebust ja mis sellest saanud on.

Hiljuti saime kaebuse Soomaalt Tõramaalt. Kontrollimise ajal oli raie veel pooleli. Millega me tavaliselt hädas oleme ja mida peaks selgitama – me ei saa raiet kohe kaebuse peale peatada ja kõiki töid seisma panna.

Lihtne on raiet nii-öelda kinni panna, kui selles metsas üldse

raiet teha ei tohi või kui rikkumise olemus on ilmselge. Keerulisem on siis, kui raietööluba on olemas. Asi on selles, et kasvav mets on majandamiseks jagatud osadeks ehk eraldisteks.

Tavaliselt raiutakse metsa eraldiste kaupa ja isegi kui mõnel eraldisel tuvastatakse rikkumine, ei saa see olla teistel eraldistel raietöö peatamise alus, kui seal on raie pooleli või pole seda veel alustatud. Aga veel lõpule viimata raiel ei saa tehtud raiele lõplikku hinnangut anda, sest pole ju teada, milline saab olema metsa seisukord pärast raie lõppemist.

Eks auto kiiruseületamisega on sama lugu: tagajärg tekib ja

trahvi saab teha alles siis, kui kiirus on juba ületatud. Metsas tuleb enne karistuse määramist kindlaks teha ka rikkumise sisu ja ulatus. Näiteks kui on lubatud raiuda teatud

TAVAPÄRASELT KASVATATAKSE MAJANDUSMETSAS ÜHTE VÕI KAHTE SAMA VANUSEGA PUULIIKI, SELLISEL METSAL ON OMA BIOLOOGILINE VANUS JA ÜKSKORD SAAB SELLISE METSA ELURING LIHTSALT LÄBI.

kogus, aga tegelikult raiutakse rohkem, siis peab inspektor selle lubatust rohkem raiutud koguse ära määrama ja selleks tuleb vajadusel ka raiutud kännud üle mõõta.

Kõige enam rikkumisi seondub ikka metsateatise puudumisega. Kuigi metsateatise esitamine ja keskkonnaameti poolt läbivaatamine on lihtne ja kiire protseduur, on tihtipeale jäänud metsaomanikul raie kohta metsateatis esitamata. Metsateatise esitamine ei tähenda, et omanik kohe metsa raiuma läheb, metsateatise kehtivusaeg on üks aasta. Metsaomaniku soov raiet teha sõltub paljuski ilmast ja muudest või-

Lageraiete osas on eksimusi tõepoolest väga vähe. Sellel, miks praegu suhteliselt palju lageraiet tehakse, on oma ajalooline tagapõhi. Nimelt istutati sõjajärgsel ajal palju talumaadele, osaliselt kattusid ka tühjenevate külade põllu- ja heinamaad looduslikul teel metsaga. Kuna selliste metsade kasvukohaks oli viljakam maa, siis hakkavad nüüd need metsad kõik korraga raieküpseks saama.

Siiski ei saa öelda, et õigusrikkumisi ei ole. Mullu oli kümme ebaseaduslikku raiet, kus keskkonnale tekitatud kahju oli nii suur, et tuli algatada kriminaalasi, praegu on need juhtumid veel menetluses. Ilma metsateatiseta on Eestis keeruline metsa maha võtta, sest metsateatist on vaja ka siis, kui metsamaterjali müüma minnakse.

Vahel jõuavad meieni ka kaebused, et metsaomanik võõrandas oma raieõiguse ühele firmale, see omakorda teisele ja nüüd on metsas juba keegi neljas.

Sel juhul tuleb metsaomanikul pöörduda politseisse või kohtusse, sest inspektsioonil pole õigust sekkuda, kui raie ise on metsaseaduse mõttes seaduslik ja vaidlus käib selle üle, kellel on lepingujärgne õigus metsa raiuda.

Ostame

OKSAPUU SORDITUT JA METSAKUIVA PALKI pikkusega 2,4–6 m LEHTPUUPALKI (pikkus 2,5 ja 3,0 m)

KAUBAALUSTE MATERJALI (pruss 75 x 100; laud 22 x 100 x 1200)

Hea hind ja kiire tasumine!

Tel 510 5565.

EHITUSPUIT JA VOODRILAUAD Täpne info tel 510 5565.

HAKKEMATERJALI KOKKUOST • Kasvava ja langetatud võsa ning raiejäätmete ost • Metsakinnistute ja raieõiguse ost • Metsalangetus- ja väljaveoteenuse osutamine Hinnad soodsad – tasumine kiire!

Tel 510 5565, 503 0452, invester@invester.ee

Järvamaa, Paide www.invester.ee

Tel 504 8655, Valdo • 5556 6991, Hegri • info@rajakt.ee www.rajakt.ee

8 || RISTIPUUD || MAA ELU || Metsaomaniku ABC

10. MAI 2018

Metsavahi mälestus alo ervin arheoloog

K

aks vana ristimändi kõrguvad endisel Liivimaal Kanepi kihelkonnas, nüüdseks 100 aasta vanuses Eesti Vabariigis. Nimelt Piigastest kõrvalteed mööda Veski küla suunas sõites enne kolme metsatalu vasakul pool kruusatee ääres. Mis on neil möödujale öelda?

On 2013. aasta suvi ning riigi suure juubelini veel peaaegu viis aastat. Need võimsad puud on seal sirgunud kaua. Puukoorde küllalt ammu lõigatud ristidki on kinni kasvamas. Ristimännid ise on silmapaistvad ja ristid puudes tee peale näha – möödasõitjatele, kui neid peaks sel kitsal metsateel leiduma.

Tartu Ülikooli rahvusvahelise projekti raames Kanepi kihelkonna looduslikke pühapaiku dokumenteerides oleme nimelt jõudnud metsa Kanepi vallas Piigaste külas, kus elab metsavahi ja tema kaasa mälestus, lõigatuna männikoorde.

Asume paika uurima. Alusmets on üsna hõre. Jänesekapsa kasvukohatüüp. Suurtest puudest enamik on okaspuud, kuid siinsamas lähedal leidub üks suur kaskki. Osi, naat, sõnajalg, võilill, metsmaasikas, paiseleht, teeleht, orashein, teised kõrrelised – kõik tee ääres. Mustikas, pihlakas, magesõstar, sinilill –

metsaservas puude juures. Sarapuu, kuusk, toomingas, kask, lepp. Nagu teeäärne mets ikka, pealtnäha ei midagi erilist.

MIKS OLEME SIIS SIIN? Ristipuude dokumenteerimiseks. Selleks, et pildistada, mõõta ja kirjeldada. Jäädvustada tulevastele põlvedele. Looduslike pühapaikade andmekogust tehtud väljavõttest lugesime, et ristid neisse puudesse on lõigatud Piigaste metsavahi ja tema abikaasa mälestuseks.

Kaks ristipuud on ametlikult pärandkultuuri objekt, mis on kaardistatud 2009. aastal.

Mõlemal jämedal puul, rinnakõrguselt 171 ja 157 cm, on üksainus rist teepoolsel küljel, et mälestada kadunud metsavahti ja tema naist. Tavapäraselt ongi ristipuud kuni paarikümne sammu kaugusel teest, harva peituvad pisut sügavamal metsa sees. Ristide lõikamist seletatakse erinevalt, mälestuse kõrval ka lihtsalt vana kombena, ent ristist puus oodatakse teinekord abi kodukäimisegi vastu.

Ristilõikamine aga on omaette kunst, millega koos püsivad mitmed tavad. Kuni säilivad need ja paljud teised ristipuud Lõu-

RISTILÕIKAMINE AGA ON OMAETTE KUNST, MILLEGA KOOS PÜSIVAD MITMED TAVAD.

na-Eestis – kuni kestab komme matuserong enne surnuaeda kinni pidada ja tee ääres piisavalt jämedasse elujõulisse puusse rist lõigata – ja neid puid hiljem maha ei saeta –, on metsandusel vähemasti „lõunaosariikides” tugev side minevikuga, eelkäijate ja esivanemate kultuuriga.

Siit jõuame otsejoones tänapäeva ja tervele Eestile koostatava metsanduse arengukavani aastani 2030, täpsemalt kultuuri valdkonna alamtöörühmani, kus käsitletakse pühapaiku, pärandkultuuri ja üleüldse metsa kultuuriloos. Tolle alamtöörühma liige Ahto Kaasik kirjutas Maalehes (12.04) pealkirja all „Looduslike pühapaikade hoidmine on avalik huvi”, tsiteerides muuseas tabavalt looduslike pühapaikade arengukava: „Pühapaik on põlvkondade sideme ning järjepidevuse, samuti looduse ja vaimse pärandi hoidmise koht.”

Järjepidevuse ja vaimse pärandi juurest viib tee tagasi metsa, õigemini moodsate tehniliste vahendite manu. Metsaressursi arvestuse riiklik register näitab, et 2014. aasta suvel on sellesama metsa kohta väljastatud metsateatis – lageraie, 2,40 hektarit, 814 tihumeetrit.

Ei mingeid soovitusi ega täiendavaid tingimusi. Ortofoto näitab, et lageraie on toimunud.

KAS RISTIPUUD JÄID ALLES? Ilmselt jäid. Loodetavasti.

Keskkonnaministeeriumi ko-

dulehel on foto neist ristipuudest, punased värviringid ümber. Pole sugugi kena vaatepilt, ent kui see värv aitab neil puudel jääda ja metsavahti ning tema abikaasat meenutada ... Õigupoolest kasvavad jutuks olevad ristipuud kahe eraldise piiril. Kõrvaltükile on samuti antud metsateatis, ja seda eelmisel sügisel. Sanitaarraie – kõigest 7 tihumeetrit 0,64 hektari kohta. Erinevalt naabereraldisest on siinsel teatisel sõnum: „Hoiatus! Tööala võib kattuda ristipuudega; Vesiküla ristimännid. Abi saamiseks võib pöörduda Keskkonnaameti poole.”

Meenutan selle looga siitilmast lahkunud metsamehi, kelle istutatud ja hooldatud metsadest tänapäeval üldjuhul puid saetakse. Tihtilugu küll harvesteriga lageraiet tehes, mitte enam mootorsaega rassides, kõnelemata pehmete talvede tõttu pahatihti liigraskest moodsast väljaveotraktorist kodumaiste tööhobuste asemel, rääkimata käsisaest või kirvest, mis kõik on osa me kultuurist ja ajaloost.

Seega säilitagem metsavahi mälestust, hoidkem ristipuid kui osa meie rikkast elusast kultuurivaramust – iga rist on lõigatud ühe kadunu mälestuseks osana Lõuna-Eesti traditsioonilisest matusekombestikust, osana Eesti ja sedakaudu ka Euroopa kultuuripärandist, millele on pühendatud käesolev aasta.

Loo autor Piigaste ristimände inventeerimas.

Metsamaterjali hinnad www.metsaraha.ee

FOTO: ANU-LIIS AUNROOS

MAA ELU || AED || 7

10. MAI 2018

toivo niiberg

Räpina Aianduskooli õpetaja

A

eda uusi taimi valides tasub kindlasti kaaluda ilusa lehestikuga liaani aktiniidiat, mille kiivit meenutavad marjad on tõeline C-vitamiini-pomm.

Aktiniidia kuulub aktiniidialiste (Actinidiaceae) sugukonda kahekojaliste heitlehiste puitliaanide (Actinidia) perekonda, mille poolsada liiki on kasvavad enamasti Ida-Aasias ja Jaava saartel.

Eestis on aktiniidiatest levinum roosalaiguliste lehtedega südajas aktiniidia (Actinidia kolomikta), katsetada tasuks ka teravahambalise aktiniidiaga (A. arguta). Parimateks koduaia marjakultuurideks loetakse mõlema mainitud liigi ristandeid. Looduslikult kasvavad mõlemad liigid Kaug-Idas, kus võivada sirguda 20–30 m pikkuseks, meil aga mõnest meetrist kuni kümne meetrini.

Ilutaimena on Eestis tuntumad mõru aktiniidia ehk Jaapani aktiniidia (A. polygama) ja purpuraktiniidia (A. purpurea).

Aktiniidiate koorel, eriti juurekaelal on palderjanilõhn, mis meelitab ligi kassid, kes võivad noore istandiku peaaegu hävitada. Seega tuleb kaitsta noort istandikku, piirates selle aluselt traatvõrguga. Aktiniidiate eluiga on heades tingimustes 80–100 aastat.

Aktiniidia ehk põhjamaine kiivi Pisut kiivit meenutavate marjadega aktiniidiatele sobib kasvamiseks paremini ida- või läänepoolne majasein, sest taim ei talu liiga intensiivset päikesevalgust.

FOTO: PEETER KÜMMEL / SAKALA

SÜDAJAS AKTINIIDIA Südajas aktiniidia on tüüpiline kahekojaline taim. Südaja aktiniidia lehed on 10–15 cm pikad, südaja alusega, 2–7 cm rootsuga. Seda kohtab Kaug-Idas sega- ja lehtmetsades, kaljudel 1000–1800 m kõrgusel mere ääres. Kultuurtaimena kasvatatakse alates 1855. aastast.

Isastaimede õied on emas-

AKTINIIDIATE KOOREL, ERITI JUUREKAELAL ON PALDERJANILÕHN, MIS MEELITAB LIGI KASSID, KES VÕIVAD NOORE ISTANDIKU PEAAEGU HÄVITADA. SEEGA TULEB KAITSTA NOORT ISTANDIKKU, PIIRATES SELLE ALUSELT TRAATVÕRGUGA.

taimede õitest suuremad. Õitsemise ajal värvuvad valgusrikkas kohas isastaimede lehed roosa-valgekirjuks. Õitseb varakevadel ja seetõttu võivad nii lehed kui ka õied öökülmadest kahjustatud saada. Emastaimed on tagasihoidlikku rohelist värvi.

Viljumiseks istutage isastaim emastaimede vahele. Saagi saamiseks peaks nelja kuni kuue emastaime läheduses kasvama üks isastaim. Õitsemisest kuni viljade valmimiseni kulub südajal aktiniidial 70–80 päeva. Viljad on silinderjad, kuni 1,8 cm pikad, tumerohelised mustade triipudega, söödavad aromaatsed, maheda maitsega. Marjad varisevad kiiresti, sellepärast tuleks need koristada nädal enne täielikku valmimist. Õigem viis marju koristada oleks valmimise ajaks laotada pinnasele katteloor, mille pealt saab küpsenud marjad hõlpsasti ja puhtalt kätte.

Küpsed marjad meenutavad maitselt mõneti ananassi.

Marjade koor on väga õhuke ja seemned väheldased, seetõttu võib neid süüa ilma koorimata. Ühelt liaanilt võib Eestis saada 1–3 kg (kultuursortidel 2–3 korda rohkem).

Sügisel värvuvad lehed roosaks, kollaseks, helekollaseks või lillakaspunaseks. Hea külmataluvusega (kuni –45 kraadi), külmaõrnad on aga taimede noored võrsed, eriti mai lõpul, kui põõsastel on väikesed lehed. Sellise kahjustuse võimalus on veelgi suurem Mandri-

Eestis ja madalamates kasvukohtades. Hoonete seinte lähedus peaks öökülmaohu sisuliselt välistama. Südajalehise aktiniidia sortidest levinum on Poolas aretatud ‘Adam’. Samuti on Poolas aretatud ühekojaline sort ‘Dr. Szymanowskaja’, millelt esimese saagi saab küll alles 4.–5. kasvuaastal. Ukrainlaste aretatud on emastaime sort ‘Sentjabrskaja’, mille lehed on sama värvikad kui isastaime omad. Magusamate marjadega paistavad silma Venemaal aretatud sordid ‘Slastena’, ‘Fantazia Sadov’ ja ‘Vinogradnaja’. Kõige suuremate viljadega sordid ‘Vir-1’ ja ‘Lakomka’ on samuti Venemaa aretatud.

TERAVAHAMBALINE AKTINIIDIA Teravahambaline aktiniidia on samuti Ida-Aasiast pärinev tugevakasvuline aktiniidialiik ja võib siin kasvada 10–15 m kõrguseks liaaniks. Kaug-Idas kasvab see kuni 30 m. Sellele on omased teravahambulised sakilised lehed. Lehed on piklikovaalsed või laielliptilised, 8–15 cm pikad, pealt tumerohelised, alt hallikad. Teravahambaline aktiniidia on enamasti aianduses kasvatatav selle suuremate maitsvate viljade tõttu, siiski on sel oma lopsakate, tumeroheliste läikivate lehtede tõttu ka dekoratiivne otstarve.

Hinnatud marja-liaanina on teravahambalisest aktiniidiast aretatud terve hulk viljakaid sorte, millest meil tuntuim oli ja on ka praegu ‘Ananasnaja’. Uuematest sortidest

on tuntuim ‘Weiki’, mis juurdub küll aeglaselt, aga hiljem kasvab kiiresti. Meie oludes vajab talvekatet.

AKTINIIDIA ILUAIAS Tiheda ja kauni lehestiku tõttu sobivad aktiniidiad ehteks majaseintele, aga ka lehtlasse ja terassidele, samuti katteks inetutele puutüvedele või kuivanud õunapuule. Toestamata taim vajub maapinnale ega anna saaki. Seepärast tuleb taim kohe toestada või panna kasvama kohta, kus on ronimisvõimalusi. Seinaäärsed taimed kipuvad liigselt vohama ja vajavad korduvat tagasilõikamist. Lõunapoolsel hooneseinal ning lagedal kannavad aktiniidiad vähe vilju ja need jäävad ka väiksemaks, samuti kahjustab liigne kuumus lehti, need võivad enneaegselt kolletuda ja variseda.

Seega aktiniidiatele sobib paremini ida- või läänesein. Lõunapoolses küljes on kasv liiga intensiivne ja sügiseste öökülmade kahjustus seega suurem. Samuti ei talu aktiniidia intensiivset päikesevalgust.

Aktiniidia kasvab hästi nõrgalt happelisel (pH 6,5) või neutraalsel mullal, väga pinnalähedase juurestiku tõttu ei talu kergeid liivaseid, aga ka sademevett mitte läbilaskvaid kasvukohti. Kui muld on viljakas, ei vaja see igal aastal väetamist, küll aga multšimist.

Aktiniidiat paljundatakse eelkõige vegetatiivselt, aga ka seemnetega. Sobivad nii puitunud kui ka suvised pistikud.

Puitunud pistikud juurduvad

halvemini ja neid oleks vaja eelnevalt hoida 20 tundi heteroaksiini lahuses (1 liitris lahustada 300 mg).

Suvised 2–3 pungaga pistikud lõigake sama aasta kasvudelt juuli esimesel poolel 12–18 cm pikkusena. Alumine lõige tehke punga lähedalt. Kindlasti tuleks pistikutel teada, millisest soost liaanilt need pärinevad. Pistikud asetage juurduma lavadesse. Pärast pistikute muldatorkamist multšige pinnas 4–6 cm paksuse turbakihiga. Pistikutest paljundatud taimed annavad esimese saagi 3.–4. kasvuaastal.

Kõne alla tuleb ka paljundus võrsikutega, eriti kui paljundusmaterjali on vaja vähe, eelkõige oma istandiku laiendamiseks. Aastavanune võrse painutage maha maikuus, katke kobestatud mullaga ja suve jooksul kastke korralikult. Sügisel on võrsikutel tugev juurestik. Südajalehist aktiniidiat võib paljundada ka lehtpistikutega.

Lehed lõigake koos pungaga ja paarisentimeetrise kooretükiga ning asetage substraati juurduma 1–2 cm sügavuselt. Ka lehtpistikud juurduvad hästi.

Aktiniidia võrale kujundage 2 põhioksa ja nendele 3–4 kõrvaloksa. Teisel aastal asetage 2–2,5 m kõrgused toed. Liaanid siduge tugede külge püstiselt. Teiseks aastaks jätke taimele 2 peaharu, siduge need tugedele, teised eemaldage. Kolmandal aastal siduge külgharud tugedel ülespoole, et need omavahel ei põimuks.

Neljandal aastal lõigake välja üks vanadest peaharudest, asendades selle uue suvise haruga. Kujunduslõikust võib teha kevadest hilissügiseni, kuid tugeva kevadise mahlajooksu tõttu ei tohi neid lõigata raagus olekus!

MARJADE RAVIOMADUSED Esmalt tuleks rõhutada, et 700–800 g aktiniidiamarju katab täiskasvanud inimese aastase C-vitamiini vajaduse, eeldusel, et marju säilitatakse sügavkülmas.

Südajas aktiniidia on väga hea immuunsüsteemi tugevdaja, vererõhu alandaja-reguleerija ja südametegevuse ravija, seedimise parandaja.

Sellist C-vitamiini-pommi oleks lausa kuritegu keeta ja kuumutada. Seega tuleks aktiniidiat süüa võimalikult naturaalselt ja hoidistamisel mõelda C-vitamiini maksimaalsele säilivusele. Samas võib sellest teha kõiki hoidiseid, nii nagu oleme harjunud töötlema küpseid karusmarju.

SELTSIMEHED UNETUD, KIIRUSTAGE! Kuniks soodushinnad veel kestavad TALLINN Kopli 72, Tallinn 10412 Tel: 6446 258 / GSM: 5238 965 E-post: karukatus@karukatus.ee

TARTU Ringtee 25, Tartu 50105 Tel/fax: 7349 300 / GSM: 5562 9613 E-post: tartu@karukatus.ee

RAKVERE Rägavere tee 48, Rakvere 44312 Tel/fax: 3242 298 / GSM: 5819 1711 E-post: rakvere@karukatus.ee

www.karukatus.ee

8 || ARVAMUSPLATS || MAA ELU

linnuveerg

10. MAI 2018

Kes otsustas, et Sindi pais tuleb likvideerida? jüri kukk

sünnijärgne sintlane

Väänkaelal on rähnilistele omane pikk kleepjas keel, mis on ülikohane sipelgate ja teiste putukate hankimiseks. FOTO: WIKIPEDIA

VALJUHÄÄLNE KEVADEKUULUTAJA olav renno linnuteadja

M

eil pesitsevast üheksast rähnilisest on ainus rändlind väänkael. Tema valjusid vileridasid – territooriumihüüdu hakkab kostuma maikuu esinädalal nii leht- ja segametsade servalt, parkidest, puisniitudelt kui ka mõne üksikult kasvava puu otsast, kus leidub mõni sellele kuldnokasuurusele linnule sobiv õõnsus. Tal on pruuni-hallisegune sulgrüü – hall pea, õlad ja selg, kurgu all tihedamad tumedad vöödid ja kõhu all hõredamad tähnid, hõrevöödiline saba, nokk ja jalad on hallikad, triibukestest seljavööt ja tiivad aga valdavalt pruunid. Puukoore taustal moodustab see muster soodsa varjevärvuse. Lind on oma iseloomustava nime paljudes keeltes saanud võime järgi pead ja kaela lausa 180 kraadi võrra pöörata.

Väänkael on levinud peaaegu kogu Euroopas, Aasias põhiliselt segametsavööndis ja Loode- Aafrika mägimetsades (seal on ta paigalind). Talveks rändavad meie väänkaelad Kesk-Aafrika troopikametsadesse, ületades Vahemere Gibraltari ja Bosporuse kaudu. Ränne käib öösel ja enamasti ühekaupa nii kevadel kui ka sügisel.

Toit koosneb ülekaalukalt sipelgatest, nii kuklastest kui ka rautsikutest, keda enamjaolt nopitakse maapinnalt.

Toitu otsides liigub väänkael hüpete kaupa, hoides saba püstjalt. Puutüvel ja okstel ei kasuta väänkael saba oma keha toetamiseks – see pole jäikade sulgedega nagu rähnidel, vaid pehmevõitu.

Väänkael on suluspesitseja, valides endale mõne vana rähnipesa, puutüveõõnsuse, pesakasti või müüriaugu. Kuni kümnesilbilist kuigutavatoonilist vilerida võib kuulda haudumise alguseni, hiljem teavitatakse endast tjek-hoiatushüüuga. Häirijaid peletatakse pesa juurest mao moodi sisisedes. Pole harvad juhud, mil suhteliselt hilja saabunud väänkaelapaar hõivab-anastab kellegi varem asustatud pesa ja selle tühjendab. Oma pesa väänkael ei vooderda, vaid muneb pesapõhjale 6 kuni 10 valget muna (väiksemad, kui linnu suurusest eeldada võiks – vaid varblasemuna suurused). Haudumisel osalevad mõlemad vanemad. Pojad kooruvad kõigest 12 päeva pärast – paljaste ja „pimedatena”, vajades alul pidevat soojendamist.

Nad arenevad aeglaselt ja veedavad pesas kolm nädalat. Alul saavad pojad „õrnemat” toitu, nagu lehetäisid ja liblikaröövikuid, siis järjest enam sipelganukke ja sipelgaid endid. Vanalindude juurde jäävad pojad veel umbes pooleks kuuks ja manguvad neilt toitu, nii et pesakonda on hõlpus leida ja jälgida. Augustis pesakonnad hajuvad ja septembri keskpaigaks on peaaegu kõik asunud oma kaugrändele.

Rõngastusandmeil võib väänkaela iga küündida üle kuue aasta. Eestis ja mujalgi Euroopas on väänkael kaitsealune liik, kelle arvukus paraku järjest kahaneb – Eesti asurkonda hinnatakse 5000 kuni 10 000 haudepaari suuruseks.

S

ee, kuidas tartlased on viimasel ajal suhtunud tselluloositehase ehitamise uuringutesse, on tekitanud küsimuse, kas uuringutele maksab nii vastu seista. Need ei tähenda ju veel ehitamist. Uuringute pooldajate hulgas oleksin minagi, kui poleks teist konkreetset kogemust keskkonnaasju korraldavate Eesti riigiasutustega. See on seotud Sindi paisu lammutamise ja Sindi paisjärve likvideerimisega.

See, milliseks kujuneb paisjärv paisu lammutamise järel, saab sintlastele varsti selgeks.

Nimelt oli 2. mail viimane aeg teha riigihanke (nr 194187) pakkumus töödele, mida algselt käsitleti kui Sindi paisu avamist kaladele kudemiskohtadele pääsemiseks, nüüd aga lihtsamalt eesmärgina – pais likvideerida.

Kui algul selgitati avalikkusele, et paisjärv „mõnevõrra” säilib, nagu oli J. C. Wöhrmanni rajatud ajalooline esimene pais, siis nüüd enam ilusaid sõnu ei tehta – riigihange on välja kuulutatud Sindi paisu likvideerimiseks.

Kuidas on jõutud selleni, et pais likvideeritakse ja ujula jaoks kaevatakse auk Pärnu jõe põhja, hävitades kogu Pärnu jõe elustiku ligi poole kilomeetri ulatuses?

Enne kui asuda praeguste otsuste juurde, tsiteerin Sindi Linnavolikogu 11.02.2016. a istungi protokolli. Väljavõte pärineb Sindi linnapea ja hobiajaloolase Marko Šorini sõnavõtust: „Kuna ma ise olen teemat uurinud, siis olen leidnud ainult kaks kirjeldust. Üks kirjeldus ütleb, et Viiral käisid inimesed teisele poole jõge üle jõe visatud palgi. Ehk siis jõgi oli täpselt nii kitsas, et palk oli visatud üle jõe. Teine kirjeldus ütleb, et karjane lõbustas suvel end sellega, et hüppas kaldalt kaldale jõe keskele torgatud toki abil.”

Minule ja Sindi linna 220 kodanikule, kes pöördusid Riigikogu Keskkonnakomisjoni ja Vabariigi Valitsuse poole, et protestida paisjärve likvideerimise vastu, on täiesti mõistmatu, et soovitakse tagasi Pärnu jõge, nagu seda kirjeldas härra linnapea: pigemini siis lihtsalt laiema kraavina. Algne eesmärk, kaladele läbipääsu tagamine, on muutunud arutuks kinnisideeks – pais tuleb igal juhul likvideerida.

KESKKONNAMINISTEERIUM: PAISU LAMMUTAMINE ON AINUKE VARIANT Keskkonnaministeerium on Siim Kiisleri allkirjaga vastuses selgitanud (22.04.2018), et kuna eksperdid on kaladele kudealadele pääsu ainsa võimalusena esitanud 5 varianti, mis kõik näevad ette paisu lammutamise, siis teist võimalust lihtsalt ei ole.

Püüdkem jälile saada, kus ja kuidas sündis tegelikult otsus Sindi pais likvideerida. Ei ole loogiline, et veel 2006. aastal kalapääsude rajamiseks KMHd

koostades leidsid eksperdid, et arvestades ka sotsiaalset aspekti on parim lahendus paisule sisselõike tegemine ja mõningane ümberehitus. Kümme aastat hiljem on samad eksperdid leidnud, et nüüd on ainuke võimalus pais lammutada. Kas pole asi hoopis selles, et nüüd oli ministeeriumil tekkinud ELi maksumaksjate raha, mille abil saab lõdva käega toimetada? Kõlab ju kaugematele rohelistele sõpradele ilusasti – taastame olukorra, mis oli Pärnu jõel Sindis ligi 200 aastat tagasi.

Võimalik, et kuskil on veel dokumente, mis näitavad, kes ja miks otsustas paisu likvideerida. Igatahes on minule teadaolevalt niisugune dokument Keskkonnaagentuuri direktori 13.08.2015. aasta käskkirjaga nr 4.1–8/57 kinnitatud otsus korraldada riigihange pealkirjaga „Sindi paisu avamise projekteerimine”.

Hankedokumentides, tööde üldises kirjelduses seisab: „Hanke alleesmärkide ja oodatava lõpptulemuse saavutamiseks tuleb objektile projekteerida betoonpaisu likvideerimine ja rändetee avamine.”

Seega ajaks, kui alles korraldati riigihanget projekteerija leidmiseks, oli otsus pais lammutada riigil kui paisu omanikul juba langetatud. Hankel osalejad pidid pakkumuste esitamisel lähtuma sellest, et projekt peab ette nägema paisu likvideerimise.

Hanke võitis Eesti Veeprojekt OÜ ja alles pärast seda pöörduti Sindi Linnavalitsusse, et saada eelhaldusakt. Paisu likvideerimise otsustamisel tegelikult kohaliku omavalitsuse ametlikku seiskohta ei küsitudki. Otsus kohalikest üle sõita oli seega juba tehtud, nüüd jäi veel üle sellele kohalike ametnike toetus saada ja nende moosimiseks taktika välja töötada.

Tähele tuleb panna sedagi, et Sindi LV poole pöördus hanke võitnud paisu likvideerimise projekti koostaja lihtsalt eelhaldusakti saamiseks ja ei ole kunagi ei ise ega arendaja nimel pöördunud konkreetselt projekteerimistingimuste saamiseks – nii, nagu seda käsitleb ehitusseadustik (§ 26 või 27).

23.02.2016. Sindi Linnavalitsus sellise eelhaldusakti ka andis. Selle korraldusega ei väljastatud aga mitte seadusekohaseid projekteerimistingimusi, nagu Keskkonnaministeerium püüab 22.04.2018 sintlastele antud vastuses selgitada. Selles korralduses oli antud vaid üldisemad tingimused projektile kui tervikule (8 objekti), millest paisu likvideerimine oli ainult üks. Linnavalitsuse tingimused käsitlesid nii paisu, võimalikku kärestikku kui ka ujulat.

Täiesti absurdse, et just seda Sindi Linnavalitsuse eelhaldusakti käsitleb Keskkonnaministeerium kui seaduses sätestatud projekteerimistingimusi, millele Sindi LV korralduses käsitletu kuidagi ei vasta. Seda tehakse pealegi olukorras, kus kavandatud ehituse on Keskkonnaagentuuri kui arendaja jaganud kaheks iseseisvaks projektiks (pais + kärestik ja väliujula).

Vale on väide, et Sindi Linnavalitsus tegi selles menetluses linnakodanike huvide eest seistes kõik, mis võimalik.

27.11.2017 andis lahkuv Sindi Linnavalitsus üllatuslikult välja 3 korraldust: ehitusloa Sindi paisu lammutamiseks, kärestiku ehitamiseks ja ujula tarbeks augu kaevamiseks Pärnu jõe põhja.

Just selle sammuga löödi viimane nael Sindi paisu ja paisjärve kirstu kaane sisse ning sülitati paljude sintlaste hinge. Riigiametnikele oli aga antud kätte viimane trump, mis kõik edasised vastuväited paisu lammutamisele seljatab.

Pidades silmas Keskkonnaagentuuri kui arendaja seisukohta, et projekti tuleb käsitleda ühe tervikuna ja ehitamisega saab alustada siis, kui ka Sindi väliujula rekonstrueerimise kõik asjaolud on selgunud, ei olnud nende ehituslubade andmisega kiiret kuhugi.

Kahjuks ei ole ka Sindi LV õigusjärglane Tori Vallavalitsus soovinud oma eelkäija otsustesse süüvida – nii vallavalitsus kui ka halduskohus leiavad, et tavalisel Sindi linnakodanikul ei ole õigust toimunu kohta enam küsimusi esitada, rääkimata neist, keda Sindi paisjärve saatus puudutab, näiteks Pärnu kodanikel, kellele südamerahus kogu paisutagune muda kaela saadetakse.

KMH aruandes (Tartu, detsember 2006, vastutav täitja Silver Riige) kaaluti eri variante kaladele läbipääs tagada: „Sindis jäävad paisjärve veetaseme alanemised suhteliselt väikestesse piiridesse, normaalveetase alaneb maksimaalselt 0,25 m, v.a 3. variant – paisu likvideerimine, kus veetaset paisjärves alandatakse 1,5 m. Peab meeles pidama, et Sindi paisjärv kuulub ajalooliselt-kultuuriliselt linna juurde ja selles ulatuses veetaset alandades oleks see negatiivse mõjuga sotsiaalsele keskkonnale ja kulutuuripärandi hoidmisele.”

KMH koostaja järeldas, et paisu lammutamine on vastuolus Sindi linna üldplaneeringuga ja arengukavaga. Pärast 2006. a hinnangut ei ole linna üldplaneeringusse lisandunud sõnagi.

Millest lähtudes leidis linnavalitsus aga nüüd, 2017. aastal, et paisu lammutamine ja paisjärve likvideerimine on igati kooskõlas linna üldplaneeringuga, on ka selge – põhjuseks ikka riik oma sooviga ja juudaseeklid ning soov riigiametnikega hästi läbi saada.

Ka kõige suurema tahtmise korral ei suuda kalad praegu paisu ületada.

FOTO: ANTS LIIGUS / PÄRNU POSTIMEES

ALGNE EESMÄRK, KALADELE LÄBIPÄÄSU TAGAMINE, ON MUUTUNUD ARUTUKS KINNISIDEEKS – PAIS TULEB IGAL JUHUL LIKVIDEERIDA.

tungi päevakorda punkt „Sindi pais” – soovides volikogult oma seisukohtadele heakskiitvat otsust. Miks väidan, et sokutati? Sest otseselt linna üldplaneeringu muutmise ettepanekuga välja tulla ei julgetud.

Kui nüüd Sindi paisuga läheb nii, nagu riik on kavandanud, siis on mõnel Sindi ajaloohuvilisel, miks mitte Marko Šorinil võimalik kogu protsessi nüansid järele uurida ja paberile panna. Sintlastel on ju õigus teada oma linna „kangelasi”, kellel ei jagunud mõistust lahendada korraga kahte probleemi: tagada kaladele paisust läbipääs ja säilitada kasvõi osaliselt Sindi pärl, paisjärv.

Tsiteerin lõpuks Keskkonnaministeeriumi 22.04.2018. a vastust sintlastele: „Keskkonnaagentuur on oma tegevuse planeerimisel lähtunud järgmisest: valida tuleb looduskaitseliselt maksimaalselt efektiivne variant.”

Tõsi, sellest oma kohustusest on riigiametnikud tõesti kinni pidanud. Aga kes pidi siis seisma Sindi linna kodanike eest ja miks ta seda ei teinud?

Ka see küsimus vajab vastust.

Muidugi said ka linnavalitsuse liikmed aru, et maavanema esitatud riigi seiskohtadele järelekiitmine on seaduse aspektist ja linnakodanike huvisid arvestades üsna habras. Nii sokutati informatiivsena Sindi Linnavolikogu 11.02.2016. a is-

Varem Maa Elus (Kalev Vilgatsi sulest) ilmunud: 11.05.

2017 „Sindi paisu lammutamist võib viivitada väliujula”; 17.08.2017 „Sindi paisu kroonika” ja 26.04.2018 „Tori põrgulised seirasid Sindi paisu langetajate koosolekut”.

MAA ELU || TOIT || 9

10. MAI 2018

Maks väärib kohta toidulaual tiit efert

RETSEPT

Maa Elu

M

aks on üks väheseid rupskeid, mida ollakse harjunud sööma. Samas väärib maks rohkem tähelepanu, sest tegemist on soodsa toorainega, millest saab toitu teha või pasteeti valmistada.

Alanud grillihooajal võiks maksast saada uus hitt, mida sütel küpsetada.

Maks kuulub nii tapaloomade kui ka lindude, ulukite ja teatud kalade (näiteks tursk) söödavate rupskite hulka. Noorloomade maks on pehmem ja maitsvam, kõige hinnatum on aga hoopis vasikamaks.

Ka talle- ja küülikumaks on pehme ja maitsev. Veise-, lamba-, sea- ja linnumaksal on tugevam maitse.

Maks on toiduaine, mida tervisespetsialistid soovitavad, sest selles on palju valke, vitamiine ja mineraalsooli, eriti rauda. Suure rauasisalduse tõttu soovitatakse maksa süüa just kehvveresuse korral.

Maks aga filtreerib loomas soovimatuid aineid. Seega kui loom puutub kokku taimekaitsevahendite ja muude mürkidega, siis need ladestuvad maksas ja maks võib sisaldada nende jääke. Seetõttu ei tohi maksa söömisega üle pingutada.

Maksa ei tohi süüa toorelt.

Külmkapis säilib see paar päeva, sügavkülmas mõned kuud.

Academic Food Lab on koo-

Matsimoka seamakspasteet (1 kg) 350 g seamaksa 250 g sea küljeliha 250 g porgandit 150 g sibulat maitsestamiseks soola, muskaatpähklit, värskelt jahvatatud musta pipart 125 g seasuitsusinki

Maksapasteeti oleme ilmselt kõik söönud, alanud grillihooajal võiks proovida maksa ka sütel küpsetada. FOTO: TIIT EFERT

lituskeskus ja kliendi soovidele kohanduv privaatrestoran. Peakokk Priit Toomitsa sõnul on välja kujunenud nii, et maks kas meeldib või ei meeldi üldse. Osakaalu üle mõtleb Toomits tükk aega. „Minu arvates on see pooleks.”

Kokkadele endile aga maks mekib. „Enne praadimist tuleks maksalt eemaldada kõik veenid-sooned, muidu tõmbub

ENNE PRAADIMIST TULEKS MAKSALT EEMALDADA KÕIK VEENID-SOONED, MUIDU TÕMBUB MAKS KÜPSETAMISEL KRUSSI JA SEDA ON RASKE SÜÜA.

maks küpsetamisel krussi ja seda on raske süüa. Siis öeldaksegi, et näed, ei tulnud välja ja meeldi,” räägib Toomits.

Seamaksa kasutatakse toiduvalmistamisel vähem, sest see on tugevama maitsega.

Veise- ja lambamaksa valmistades tuleks maksalt eemaldada pealmine kilejas kiht.

Muidu jääb maks pisut kummine. Linnumaksal pole seda vaja eemaldada.

Mõned leotavad maksa enne praadimist piimas, et saada lahti kibedast maitsest, aga kui maks on kvaliteetne, siis pole seda vaja teha.

Palju oleneb sellest, kuidas maksa valmistada ja küpsetada.

Nii mõnigi eelistab maksa pool-

toorena. Aga jällegi, kuidas kellele. Viilud tuleks lõigata ühtlase paksusega, et saada küpsetamisel parim tulemus. „Lisad purustatud rohelist pipart, õli ja palsamiäädikat.

Lased natuke seista ja grillile,” õpetab Toomits. Lõigud olgu suhteliselt õhukesed. „Ei pane ju grillile 3–4 cm paksuseid lõike, vaid ikka poole õhemaid. Ja maks valmib kiiresti.” Kui grill on kuum, siis pool minutit ühelt poolt ja sama palju teiselt poolt.

Grillimiseks ja praadimiseks on just veise- ja lambamaks parim. Linnumaks on samuti õrnalt praetuna väga maitsev ja valmib kiiresti.

Kes viitsib, võib teha pasteeti, see nõuab pisut rohkem aega.

Puhasta maks, lõika väikesteks tükkideks, loputa külma jooksva vee all ja pane potti. Seejärel lisa nii palju vett, et tükid oleksid kaetud. Aja potitäis keema, riisu vaht ja lase tasasel tulel 35–40 minutit keeda. Samal ajal tükelda sealiha, koori sibul ja porgand.

Pane potti sealiha ja veel vett, et poti sisu oleks veega kaetud. Aja keema, riisu uuesti vaht ja lase tasasel tulel umbes 20 minutit keeda.

Lisa sibul ja porgand ja veel veidike vett, kui vaja. Maitsesta ja keeda tasasel tulel 2 tundi. Haki sink väikesteks kuubikuteks ja prae pannil krõbedaks.

Tõsta vahukulbiga liha ja köögiviljad potist välja, hoia keeduvedelik alles, et seda hiljem pasteedimassile lisada. Peenesta kõik hakklihamasinas, lisa pasteedimassile alleshoitud vedelikku ja sega korralikult läbi.

Vahusta saadud mass saumikseriga kreemjaks.

Tõsta pasteet purkidesse, puista peale kõrned ja kata kaanega.

Samuti võib kõikidest maksadest valmistada kastmeid, pirukaid jne.

Maks on hinnaklassilt suhteliselt soodne. Kui aga maksa grillida või praadida, läheb palju kaotsi ja seetõttu omahind kallineb.

Terve töötaja on investeering ettevõtte edusse!

Töökeskkonna Haldus OÜ pakub töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda puudutavaid teenuseid ja koolitusi, mille kvaliteedi tagavad pikaaegsete kogemuste ja teadmistega praktikud.

ARMASTA OMA AE DGA

Ootame koostööle ettevõtteid, kes hoolivad koolitatud töötajast!

Töökeskkonna Haldus OÜ arstikeskuses „KÜÜDORFI TÖÖTERVISHOID“ teeme erinevaid tervisekontrolle:

Töökeskkonna Haldus OÜ pakub järgmisi teenuseid:

• Tervisekontroll ettevõtete/asutuste töötajatele • Autojuhi tervisetõend • Toidukäitleja tervisetõnd • Haridustöötaja tervisetõend • Hooldus- ja sotsiaaltöötaja tervisetõend • Ilu- ja isikuteenuseid osutava töötaja tervisetõend • Meremehe tervisetõend • Väikelaevajuhi tervisetõend

• Tööohutuse- ja töötervishoiualase dokumentatsiooni vormistamine • Riskianalüüsi teostamine • Töökeskkonnaspetsialisti teenus

Tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst dr Annika Küüdorf

Tutvu soodushindadega: www.tkhaldus.ee

Töökeskkonna Haldus OÜ korraldab: avatud koolitusi ja koolitusi ettevõtetes/asutustes kohapeal. Avatud koolitused on eesti, vene keeles.

Ettevõttesiseseid koolitusi saab tellida eesti, vene ja inglise keeles.

Esmaabikoolitus Eesti Punase Risti ainekava mahus 16 ak h, hind 70 € Esmaabiandjate täienduskoolitus 8 ak h, hind 50 € Tuletööde tegemise koolitus 6 ak h, hind 78 € Evakuatsiooni- ja tuleohutuse eest vastutava isiku koolitus 8 ak h, hind 88 € Töökeskkonnaspetsialistide, volinike ja nõukogu liikmete koolitus 24 ak h, hind 140 € Töökeskkonnaspetsialistide, volinike ja nõukogu liikmete täiendkoolitus 8 ak h, hind 80 € Tõstukijuhi koolitus (pädevustunnistuse kehtivuse pikendamine) 8 ak h, hind 97 € Tõstukijuhi koolitus praktikaga (pädevustunnistuse omandamine) 16 ak h, hind 138 € Troppija (sild-, pukk-, torn-, autokraanad, telfrid) 8 ak h, hind 82 € Ehitusplatsi koordinaatori koolitus 8 ak h, hind 86 € Kontoriergonoomia koolitus 3 ak h, hind 45 € Tööstusergonoomia koolitus 4 ak h, hind 50 € Asbestikoolitus (Eesti ettevõtete töötajatele) 8 ak h, hind 95 € Õismäe tee 179, Tallinn Arstikeskus registratuur@tkhaldus.ee • 5693 1828, 661 6812 Koolituskeskus info@tkhaldus.ee • 553 2238, 654 1050, 661 6812

www.toro.ee

10 || ILMA- JA TAIMETARK || MAA ELU

10. MAI 2018

ilmatark

jüri kamenik

ilmatark

PÕUD OHUSTAB EESTIT EESKÄTT KEVADEL

A

Värskest karulaugust saab pestot, võiet, suppi, salatit. Et seda ka talvel teha, võiks karulauku sügavkülma panna.

FOTO: TIIT EFERT

Varuge kevadisi loodusande talveks to järele, võtan koti sügavkülmast, panen köögikombaini ja purustan. Külmunud lauk on rabe ja puruneb kohe väikesteks graanuliteks. Lisan soola ja õli, segan ja lasen natuke seista. Kui soovin valmistada võiet, lisan toasooja võid, kui pestot, siis seemneid (päevalille-, kõrvitsa- ja seesamiseemneid, aga ka India pähkleid). Kuna karulaugul on spetsiifiline maitse, ei tasu seda rikkuda sidruni, tšilli ega basiilikuga.

Kui sügavkülma pole, saab karulauku soolata: vanasti oli see levinud meetod maitsetaimede säilitamiseks, soolati tilli ja supisegusid. Taimed hakiti, pandi kihiti soolaga kaussi, tambiti igat kihti pudrunuiaga, et mahl välja tuleks, pandi purki ja viidi keldrisse. Soola kulub

katrin luke fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

P

raegu on küll parim aeg korjata, süüajuua kevadisi taimi ja mahlu, aga midagi võiks ka taveks varuda. Parimad viisid on sügavkülmutamine ja kuivatamine, aga vanasti, kui polnud sügavkülmikuid, siis taimi ka soolati ja marineeriti.

Tundub, et kõige popim taim on praegu karulauk. Värskest karulaugust saab pestot, võiet, suppi, salatit. Et seda ka talvel teha, võiks karulauku sügavkülma panna. Mina olen karulaugulehed ükshaaval puhastanud − nende vahel võib olla tigusid jm metsapuru, hakkinud 2–3 cm tükkideks, surunud tihedalt soonkinnisega pakendisse ja pressinud õhu välja. Muidugi võib kasutada vaakumpakendajat. Kui talvel tuleb isu karulauguvõide või pes-

SAMAMOODI NAGU KARULAUKU SAAB KÜLMUTADA TEISIGI ÜRTE – MURULAUKU, KÜÜSLAUGUVÕRSEID, TILLI, PETERSELLI, HAPUOBLIKAT JA NAATI.

1 kg taimede peale 200–300 g.

Himaalaja ja meresoola vahest pisut rohkem, nende naatriumisisaldus on varieeruv. Ise olen maitse järgi teinud. Sellist nn konservi supile lisades ei tasu supi sisse soola enam panna.

Kui karulaugulehed kuivama ja kolletuma hakkavad, saab veel tükk aega tarvitada varsi, neidki võib sügavkülma panna, head on need ka marineeritult. Venemaal marineeritakse, hapendatakse ja soolatakse karulaugu õienuppe ja varsi. Kel karulauku palju, võib ka seda teha. Aga kuna karulauguõitest valmivate seemnetega taim paljuneb, siis jätan õied paljundamiseks.

Samamoodi nagu karulauku saab külmutada teisigi ürte – murulauku, küüslauguvõrseid, tilli, peterselli, hapuoblikat ja naati. Naat on praegu eriti värske ja maitsev. Võib veel leida avanemata voldikus lehti, mida saab kasutada supiks, pestoks ja teeks. Teen naadist omletti koos sibulaga ja pirukat. Maitsev lahtine pirukas mure- või lehttainapõhjaga, täidiseks naat koos paprikaga, üle

www.agrovaru.ee

Tel 633 9290 505 5344

külvikalender: mai 11. R

Leht, alates kl 15.40 vili

12. L

Vili

13. P

Vili, alates kl 21.15 juur

14. E 15. T

04.50 21.47

Juur Juur, alates kl 23.45 õis

14.48

16. K

Õis

17. N

Õis

18. R

Istutusaeg

prill oli väga vesine, sest kuu sajuhulk ületas pikaajalist keskmist kohati enam kui poolteisekordselt (ehk üle 150% sajunormist). Ka mai algus jätkus samal lainel, ent 4. maiga sajud lõppesid ja algas sajuta (antitsüklonaalse ilmastikuga) periood, mis võib soodsatel tingimustel areneda põuaks. Et selline kuiv aeg näib jätkuvat, tuues põua üha lähemale, on sobiv aeg tutvustada põuda.

Minevikust meenuvad tugevad põuad 2016. a kevadest ja suve algusest, 2002. ja 2006. aastast. Ka mullune kevad ja suvi olid väga põuased, kuid ainult saartel (eriti Hiiumaal) ja loodeservas, samas sisemaa uppus.

Põud tekib sellest, et pikka aega ei ole sademeid, mis on põhiliseks vee varustajaks maismaal. Kuna aprill oli väga sajune, siis esialgu pinnases vett jätkub ja põhjaveetase on suhteliselt kõrge – seega on praegu tegemist meteoroloogilise põuaga, mis tähendab, et sademeid on teatud perioodi vältel pikaajalise keskmisega võrreldes tunduvalt vähem (ühtne definitsioon puudub, sest see sõltub koha geograafilistest jt iseärasustest). Seega tekkis teatud mõttes põud kohe pärast viimaseid suuri vihmasadusid (mai algul).

Kui põud saab rahulikult areneda, st pika aja vältel ei tule olulisi sademeid, siis saabub järgmine faas – agrometeoroloogiline põud, mis tekib siis, kui põllukultuuridele ei jätku piisavalt mullavett. Mullavee vähesus võib saada saagile saatuslikuks, kui see juhtub põllukultuurile tundlikus arengufaasis. Samaaegselt jätkub meteoroloogiline põud, kuni saabuvad märkimisväärsed sademed. Sellises põuafaasis ei pruugi isegi tugevatest hoovihmadest kasu olla, sest pinnas ei suuda vett vastu võtta, vaid sajuvesi pigem voolab ja aurab ära.

Kuna põud on alles algusfaasis, siis tuleohuindeks pole veel kuigi suur – see jääb kõikjal veel alla 2400 ühiku, mis on kevadel äärmiselt suure (V klassi) tuleohu piiriks (suvel on vastav piir 7000 ühiku juures). Võrdluseks: 2016. a mai lõpuks tõusis tuleoht kohati üle 8000 ühiku. Veelgi suurem oli tuleoht 2010. a Virumaal – augusti algul üle 10000 ühiku, lisaks veel 2002. a septembris Valga piirkonnas 20581 ühikut, kuid märkimist väärib ka 1992. a juulis Tartus 19608 ühikut.

Veel räägitakse hüdroloogilisest põuast. Selle aluseks on jõgede vooluhulga vähenemine ja järvede-veereservuaaride veetaseme langemine teatud tasemeni. See tekib tavaliselt pikaajalise sademevähesuse tingimustes.

Põua viimane faas (inimühiskonna kontekstis) on sotsiaalökonoomiline põud – kui loodusliku vee vähesus hakkab inimesi mõjutama, eriti puudutab see majanduslikke aspekte.

Antitsüklon tekkis mai esimestel päevadel Lääne-Euroopas ja nihkus üle Taani Läänemere kohale, mida jäi katma. Nii on nädalapäevad püsinud ilmad vähese pilvisusega ja sajuta, ja üha soojemad (6. mail tõusis õhutemperatuur juba 20 kraadini ja 7. mail sellest kõrgemalegi, sellele järgnes küll paar jahedamat, kuid ikka sajuta päeva). Selles osas pole lähiajal muutust oodata ehk on enamasti selged ja soojad, kuni 25kraadised ilmad.

valatud muna-, koore-, jogurtivõi keefiriseguga. Seda saab talvelgi küpsetada.

Naadi külmutamiseks hakin selle 2–3 cm tükkideks ja panen kottidesse. Piruka peale pannes ei sulatagi üles, vaid lasen 5–10 min seista ja murendan piruka põhja peale. Samamoodi võib kasutada supi ja pesto sees.

Kui supi sisse minevaid maitseürte (tilli, peterselli, koriandrilehti jms) külmutada, siis mina panen need keeratava kaanega purki. Kotti on tüütu uuesti kinni toppida. Purgist võtad lusika või paar, kaas peale ja sügavkülma tagasi.

Sügavkülma panen ka vahtra- ja kasemahla. Kasemahla on vaja neerude töö ergutamiseks ja puhastamiseks, vahtramahl kulub ära palaval suvepäeval, kui on vaja jahutavat ja jõudu andvat jooki, näiteks aias rohides või ravimtaimi korjates. Vahtramahlal kerkib suhkur üles, nii et esimine suutäis on hästi magus. Mahlu külmutades on tähtis jätta pudelisse vähemalt 10 cm paisumisruumi. Külmutamiseks kasutage kindlasti plastpudelit!

Kasemahla on kääritatud ja siis suletud pudelis hoitud. Vanasti tehti õlleankrus kasemahlast kääritatud kihisevat jooki, mida heinaajal joodi. Maitseks, kääritamiseks ja säilitamiseks lisati näiteks rosinaid ja mustasõstrakoort. Ise lasen kasemahlal seista, kuni see muutub häguseks, siis valan pudeli või purgi triiki täis ja sulgen, säilitan keldris. Jook kulub ära palaval suvepäeval, hapuka maitsega joogile võib enne tarvitamist lisada siirupit, ingverit, piparmünti või muud põnevat.

Kõike rohelist – naati, kõrvenõgest, põdrakanepit, karulauku – võib ka kuivatada, peenestada ja kasutada talvel rohejahuna. Praegu müüakse ökojm poodides ülikalleid detoxpulbreid, mille päritolu me ei tea. Aga Eesti looduses on palju mineraale ja vitamiine sisaldavaid ning organismi puhastavaid ja turgutavaid taimi, mis kasvavad puhtas keskkonnas. Kuivatamiseks sobivad toidukuivatid. Kui taimed kuivatatud, sõeluge rootsud välja ja peenestage köögikombainis või peene avaga sõelas. Maitsetaimedest võib lisada rohejahule punet või tüümiani, suvel kogutud põldosja, peedi või mangoldi lehti. Rohejahu sobib smuutidesse, küpsetistesse, kotlettidesse, supi sisse.

Tasub kasutada kõike head, mida loodus pakub. Roheline kevad oma andidega on käes.

Õis, alates kl 00.48 leht KUUKALENDRI KOOSTAJA SIGNE SIIM, 2018

MAA

TULI

VESI

ÕHK

MAA ELU || AED JA KODU || 11

10. MAI 2018 säde lepik Maa Elu

K

evadlaatadelt, hea valikuga aiaäridest ja rohevahetustelt võib nüüd kokku koguda uhke mündikogu. Järgnev on spikriks, et teaksite, mida omagi aeda otsida, kuidas münte kasvatada ja kasutada.

Münditeed on kõik joonud.

Samas pole aga kindel, kas tee ikka sai tehtud piparmündist.

Võib-olla oli see hoopis rohemündist (Mentha spicata), mis on meie aedade kõige levinum mündiliik?

Rohemünti on maitse- ja ravimtaimena kasutatud väga ammustest aegadest ja ilmselt jutustati just sellest taimest ka vanades Kreeka müütides, sest piparmündi sünnilugu on siiani natuke segane. Ühe müüdi järgi hakanud nümf Minthe (lad k Menthe) silma viskama allilma valitsejale Hadesele. Hades oli endale maa pealt kaasaks röövinud kevadneiu Persephone. Ajapikku muutus Pesephone armukadedaks ja muutis Minthe karistuseks münditaimeks, mis kasvas niiskel pinnasel allilma väravas.

Persephone ema, rikkaliku viljasaagi jumalanna Demeteri auks aga pakuti Eleusise müsteeriumide ajal mündiga maitsestatud jahutavat odravett.

Antiikajal hinnati rohemünti iivelduse, kõhuvalu, gaaside jm seedehädade leevendajana, mündiveega kuristati kurku ja tohterdati haavu. Piima sisse pandud rohemündilehed hoidnud ära hapnemise. Plinius vanem aga kandnud peas mündipärga, sest see ergutanud mõtlemist. Münti pruugiti hügieeni- ja kosmeetikavahendeis, arvati, et mündilõhn parandab tuju ja seepärast piserdati mündiveega piduruume.

ROHEMÜNT VÕI PIPARMÜNT? Euroopas kasvab 10 mündi (Mentha) perekonda kuuluvat liiki, Eestis on neist metsistunult või looduslikult esindatud rohemünt, pikaleheline münt, põldmünt, vesimünt, salumünt ja männasmünt. Mündid hübridiseeruvad kergesti ja hübriidseid liike on keeruline eristada.

Piparmünt (Mentha x piperita), mille lõhna ja maitset (need annab eelkõige eeterlik õli mentool) teame hästi kasvõi piparmündikommidest, on samuti hübriid, seega rohemündi (M. spicata) ja vesimündi (M. aquatica) looduslik ristand. Mõned allikad peavad piparmünti aga veel keerulisema ristumise sün-

Milline münt aeda valida?

Ingverilõhnaline väärismünt ‘Ginger’.

ga katta. Piparmünti jt hübriidseid liike paljundatakse vegetatiivselt. Piparmünditaimed kaevake paari aasta tagant välja, jagage ja istutage kompostiga väetatud peenrasse.

Teised mündid on natuke pikaealisemad, nende risoomide nooremad osad võiks peenrasse tagasi istutada 3–4 aasta tagant. Hästi juurduvad ka suve algul võetud varrepistikud.

Et mündid ürdipeenras võimust ei võtaks, on neid hea kasvatada anumas (nt vanas põhjata ämbris, mis on mulla sisse kaevatud) või omaette aianurgas.

Piparmündil võivad olla tumepurpurse tooniga varred.

FOTOD: ERAKOGU

nitiseks ja arvavad tema esivanemate hulk ka pikalehise (M. longifolia) ja ümaralehise mündi (M. rotundifolia). Täpselt ei teata ka piparmündi leviku lugu: ühtede allikate väitel pärinevat see taim Hiinast ja jõudnud sealt Egiptusesse ja Vahemere maadesse, Rooma leegionäridega aga Briti saartele.

Ain Raali raamatust „Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest” on aga lugeda: „Teistel andmetel teatakse piparmünti kultuurtaimena vaid umbes 250 aastat. Pärinevat ta 18. sajandist Inglismaalt Surrey krahvkonnast.”

Seal sündisid teadaolevalt ka esimesed piparmündisordid.

Inglise köögis on piparmündi ja rohemündi maitse igatahes hinnas, seda on seal andekalt kokku pandud näiteks šokolaadi, lambaliha ja hernestega, menukas on ka piparmündiliköör.

Lisan mündiga maitsestatud herneste retsepti. Võtke 1 sl võid, ühe porrulaugu valge osa, 500 grammi värskeid herneid,

veidi vett, riivitud parmesani, peotäis hakitud mündilehti, soola ja pipart. Hautage hakitud porrut natuke sulatatud võis, lisage herned ja vesi, maitseks soola ja pipart. Hautage 10 min kaane all. Siis lisage münt ja riivitud juust ning pakkuge kohe nt liha kõrvale.

Kui kõrvuti panna kaks taime, millest üks on kindlalt pipar-

EUROOPAS KASVAB 10 MÜNDI (MENTHA) PEREKONDA KUULUVAT LIIKI, EESTIS ON NEIST METSISTUNULT VÕI LOODUSLIKULT ESINDATUD ROHEMÜNT, PIKALEHELINE MÜNT, PÕLDMÜNT, VESIMÜNT, SALUMÜNT JA MÄNNASMÜNT.

münt ja teine rohemünt, saab neil vahet teha küll. Piparmündi kantidega vars võib olla punaka tooniga (nn must piparmünt), tumerohelised piklikud teravsaagja servaga lehed on selgete roodudega, taim moodustab maapealseid võsundeid ehk stooloneid.

Rohemündil on heledamad rootsuta rohirohelised lehed ja varred, rohemünt levib maa sees risoomidega. Rohemünt on piparmündist mahedama maitse ja lõhnaga, selle taime eeterliku õli sisaldus on väiksem, seetõttu sobib just rohemünt paremini magustoitudesse. Rohemündil on ka käharlehine teisend. Meie aedades samuti levinud pikalehelise mündi lehed ja varred on kaetud pehmete karvakestega.

Mündid armastavad viljakat ja niisket pinnast. Aias on rohemünt vastupidavam ja vähenõudlikum. Piparmündi maapealsed võsundid saavad lumeta talvel kergesti otsa, nende kasvukoht tuleks talveks puulehtede, turba vm multši-

HUVITAVAD SORDID Piparmündil on palju põneva lõhna- ja maitsenüansiga sorte. Piparmündi vanemliike ristates saadud seemnest kasvanud seemikud on erineva leheja õietooni, kasvukõrguse, keemilise koostise jm omadustega.

Meeldima hakanud sorte saate paljundada risoomitükkidest.

Hea piparmündisort on näiteks jõulise kasvuga ‘Multimentha’: see sobib tugeva maitsega teeks ja külmade jookide sisse, kuid mentooli on nii palju, et selle sordi lehti ei sügavkülmutata, neid tuleb kindlasti talveks kuivatada. ‘Chocolate’ lõhn toob meelde tumeda šokolaadi, ‘Granada’ aga apelsini.

Sordil ‘Variegata’ on valgekirjud lehed. Kõige külmakindlamaks on peetud vana sorti ‘Malahhitovaja’.

Rohemündi sortidest on meil levinud säbrulise leheservaga ‘Crispa’, maasikalõhnaline ‘Almira’. ‘Almira’ lehed annavad hea maitse joogiveele, kuid kuivatades minevat nende õrn aroom juba kaotsi. Sordist ‘Maroko’ saab hea tugeva lõhnaga tee või jäätee. Põhja-Aafrika riikides juuakse münditeed väga palju, maailma suurim mündikasvataja peaks aga praegu olemagi Maroko. ÕUNMÜNT JA ÕIGE MOJITO-MÜNT Köögis hinnatakse mündiliikidest meil ka õunmünti (M. su-

aveolens), millel on ümara lehelabaga helerohelised sametised lehed ja roosad õied. Veidi õuna moodi lõhnavatest lehtedest saab maheda mündimaitsega teed. Selle mündiga on hea maitsestada salateid ja värskeid kartuleid. Õunmündi valge leheservaga sorti ‘Pinedo’ kutsutakse lõhna pärast ka ananassmündiks.

Tallinna Botaanikaia meelte aias kasvab rohekaskollaste lehtede ja tumepurpursete võrsetega rohemündi ja põldmündi hübriidi väärismündi (M. x gracilis) sort ‘Ginger’, millel on ingveri lõhn. Samas on ka vesimündi ja püramiidmündi hübriidi sidrunmündi (M. x citrate) sort ‘Lime’, sidrunmündil on veel sordid ‘Lemon’, ‘Bergamot’, ‘Grapefruit’, ‘Orange Bergamot’, mille nimed vihjavad nende lõhnale ja maitsele.

Baaris pannakse mojitoklaasi küllap see münt, mida on parasjagu võtta. Kokteili sees, mida Hemingway 1950ndatel Havannas nautis ja kiites kuulsaks tegi, oli aga üks kindel hübriid – hatune münt (M x villosa). Lena Israelsson kirjutab raamatus „Gurmeeaed”, et sellel rohemündi ja õunmündi hübriidil on oma vanematest mahedam ja magusam maitse, toitudele annab see justkui värskust ja jahedust. Tema Stockholmi aias kasvab see vastupidav taim väga hästi, nii et mojito-sõbrad võiksid hatuse mündiga ka meil julgemalt katsetada. Eriti aromaatseks kasvab münt sõmeras kompostiga kosutatud ja parajalt niiskes mullas. Kui lehti usinalt kasutada ja taime suve jooksul paaril korral kolmandiku võrra tagasi lõigata, siis on värskeid lehti kogu aeg võtta. Toite maitsestades võiks koos hatuse mündiga kasutada nt tilli ja koriandrit. Kui hatust münti võtta pole, asendab seda kõige paremini rohemünt. „Gurmeeaiast” pärit ehtsa mojito retsept on aga selline: nelja kokteiliklaasi täiteks kulub 4 tl suhkrut, 8 hatuse mündi oksakest, 12 cl valget rummi, 2–3 laimi mahl, gaseeritud vett ja jääd. Jagage suhkur klaasidesse, lisage sinna katki rebitud ja natuke muljutud mündilehed. Täitke klaasid rummi, laimimahla, gaseeritd vee ja jääkuubikutega ning segage.

Kaunistage klaas mündioksa ja laimiviiluga.

Kuid igasugu eriliste müntide kõrval ei maksa ära põlata ka meil looduslikult kasvavat põldmünti (M. arvensis) ja vesimünti (M. aquatica), kodustes teesegudes jm võib neidki pruukida.

Edasimüüjad: • Edelgran Tartu • Juhani Puukool Tartu ja Jõhvi • Espak Kuressaare • E-Ehituskeskus Paide ja Põlva

Veerme 23, hoone 5 (end Tähetorni 100a), 11625 Tallinn www.edelgran.eu | Tel 5690 6996 | edelgran@edelgran.eu

12 || TALUNIK || MAA ELU

10. MAI 2018

Põlvamaa talupidaja avas teise lihapoe Põlvamaa talupidaja Ave Haamer avas hiljuti Põlvas oma teise lihapoe.

FOTO: MAARIUS SUVISTE

maarius suviste Lõuna-Eesti Postimees

P

õlvamaal Räpina vallas asuv Haameri talu laiendas LõunaEestis haaret ja avas oma teise lihapoe. Kui esimene pood avas uksed mullu novembris kodukülas Vilustes, siis teine aprilli lõpus Põlvas.

Haameri talus kasvatatakse ligemale 5000 siga. Tööd saab 18 inimest, kes käivad nii Vilustest kui ka 20–30 kilomeetri kauguselt. Vajadusel on talu pakkunud elamispinda, et töötaja saaks tulla koos perega.

Viluste lihapoes on tööl kaks müüjat ja lihameister, lähiajal saab tööd lihameister-komplekteerija. Põlva poes on ametis kaks müüjat.

Suurt talu peab Ave Haamer, noor naine, kes 2016. aastal valiti aasta põllumehe kon-

kursil rahva lemmikuks ning pärjati aasta noortaluniku tiitliga. Elukaaslane Jürgen majandab tehnika ja põlluga – üle 800 hektaril kasvatavad nad sigade tarbeks söödavilja, müügiks lähevad raps ja hernes.

Teise poe avamisega näeb talu head võimalust tootmist laiendada Põlvamaalt kaugemale. Miks mitte minna Tartusse, kuid siin jääb Ave Haamer kahe jalaga maa peale. „Oleme realistid ja astume sammu korraga.” See tähendab, et käivitavad ühe poe korralikult ja alles siis mõtlevad järgmise kaupluse peale.

LIHAPOOD KA KÜLAPOE EEST Haamer ütleb, et poodide laienemine tähendab automaatselt tootmise laienemist, kuid see nõuab märksa rohkem raha ja aega. „Suurte poekettide riiulitele me ei trügi,” kinnitab ta.

Oma talutooteid müüakse enda lihapoes. „Oleme alles lapsekingades, arenemisruumi on meeletult. Nii et ikka tasa ja targu edasi.”

Tänavu veebruaris sai Haameri talu Viluste lihapoele kauaoodatud tunnustuse – lihakäitlemise tunnustuse. Sestpeale lõigatakse ja valmistatakse värske liha tooted (hakkliha, šnitslid, guljašš, eri marinaadis lihad, šašlõkk jne) kohapeal. Talu võib oma toodangut müüa ka kohvikutele ja restoranidele.

Haameri talu Põlva poe kaubavalik liha osas on samasugune nagu Viluste poes. Vilustes on lihapood aga külapoe eest, et saaks esmavajaliku kodu lähedalt kätte.

Järgmine suurem plaan ja investeering on tapamaja ehitamine. Praegu viiakse nuumsead Otepää Lihatööstusesse Edgar ja Arke Lihatööstusesse. „Meil on täistsükliline seakasvatus.

Ise seemendame, toodame põhikarja emised ja põrsad, nuumame ja müüme nuumsigadena maha. Väljastpoolt me võõraid loomi sisse ei too,” lausub talunik.

Maaülikoolis majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala lõpetanud Ave Haamerist

sai Haameri talu pidaja 2015. aastal pärast isa surma. Tütar hakkas ettevõtlusega tegelema, sest teist võimalust ei olnud – kuna ema pole seda tüüpi inimene, kes tervet ettevõtet juhiks ja arendaks ning õde oli kuus päeva enne isa surma saanud beebi, siis ei jäänudki midagi muud üle. „Hirm oli suur: kuidas hakkama saan, kas teen õigeid otsuseid ja mida tähendab tänane otsus kahe või viie aasta pärast,” räägib ta algusest. „Kõige keerulisem oli kogu talu ülevõtmine ja sellega seotud paberimajandus. Ei olnud ju kogemust. Aga tehtud see kõik sai.”

ISA ÖELDUD KULDSED SÕNAD Tal on hästi meeles isa öeldud sõnad, mida ta ikka ja jälle meelde tuletab: ei tohi otsida vabandusi, miks ei saa teha, vaid tuleb leida võimalused, kuidas saaks teha.

Rääkides piirkonna arengust, ütleb Ave Haamer, et nende piirkonnas on palju põllumajandusettevõtteid, ette-

MEIL ON UUED MUDELID

võtlikke inimesi ja seetõttu ka tööandjaid. „Paljud on piirkonda elama jäänud. Meil on kool, lasteaed, pood. Tõsi, tanklat enam Vilustes pole, lähim tankla on 15 kilomeetri kaugusel Räpinas. Infrastruktuur on olemas ja seda on pigem edasi arendatud.

SUURT TALU PEAB AVE HAAMER, NOOR NAINE, KES 2016. AASTAL VALITI AASTA PÕLLUMEHE KONKURSIL RAHVA LEMMIKUKS NING PÄRJATI AASTA NOORTALUNIKU TIITLIGA. Kas Tallinnasse ei ole tahtnud ära minna? Oh ei. Kooli ajal elas Haamer Tartus, pärast mitu aastat Soomes Pori linnas.

Nii et ta teab hästi, mida linnaelu tähendab. „Olen terve elu maal elanud ja linnas läheksin hulluks. Meil ei tule mõttessegi siit ära minna – meil on siin töö, vanemate rajatud talu tuleb edasi arendada.”

Keskliigendiga laadurid

TUTVU MUDELITEGA UUEL KODULEHEL

www.multione.ee

AS Agrovaru

Vana-Narva mnt 30/5, 74114 Maardu Tähe 135b, 51013 Tartu

Tel 633 9290 • 505 5344 • faks 633 9292 info@agrovaru.ee • www.agrovaru.ee