ISSN 2504-5865
9
772504
586014
JAAN KALLAS: EUROOPA KOMISJONI MÄÄRUS ÜTLEB, ET OTSETOETUSTE MAKSEID TOHIB TEHA AINULT 1. DETSEMBRIST KUNI JÄRGMISE KALENDRIAASTA 30. JUUNINI.
NAABRITE MAKSUSOODUSTUSED PITSITAVAD EESTIT
EUROOPA LIIDUS ON JÄÄNUD MÕNED ÜKSIKUD RIIGID, KUS EI OLE KODUMAISELE TOIDULE VÕI MÕNELE KITSAMALE PÕLLUMAJANDUSE VALDKONNALE MAKSUERISUST KOHALDATUD.
PIIRIÄÄRNE KINNISVARA MIDA KAUGEMAL KESKUSEST, SEDA ENAM TULEKS KUULATA SPETSIALISTIDE NÕU VARA HINNASTAMISEL JA ESITLEMISEKS ETTEVALMISTAMISEL.
15. NOVEMBER 2018 • NR 46 (179) • HIND 1 €
AJALEHT ETTEVÕTLIKULE MAAINIMESELE
Eksootiline Kreeka pähkel kasvab Eestiski tiit eFert Maa Elu
KREEKA PÄHKLIPUU
elleks et korjata Kreeka pähklipuu vilju, ei pea sõitma kaugesse päi keselisesse Kreekasse, vaid neid leidub ka meie omal kodumaal. Eestimaal on tra ditsiooniline pähkel olnud ikka sarapuu vili, mida nii hambaid lõhkudes kui ka tangi dega purustades on üri tatud kätte saada. Tegelikult lasid Kreeka pähklipuud siia tuua juba sajandeid tagasi Ees timaad valitsenud mõisahärrad, kes ilmselt igatsesid lõunamai seid puid ja võibolla ka nen de saaki. „Kreeka pähklipuud on Ees tis üritatud kasvatada mõisa aegadest saati. Eelmise sajandi praegusest karmim kliima jät tis nad aga ellu vaid Saaremaa lääneservas,” sõnab botaanik Tõnu Ploompuu. Ploompuu viitab, et eelmise sajandi lõpupooleks kujunenud olukorra võttis hästi kokku po moloog Kalju Kask 1976. aas tal ajakirjas Eesti Loodus ilmu nud artiklis „Kreeka pähklipuu Eestis ja naaberaladel”, kus on märgitud, et sel ajal võis Eestis arvestada kümmekonna vilja kandva puuga.
Kreeka pähklipuud kasvatatakse põhjapoolkeral juba ammusest ajast. Pärit on see Kagu-Euroopast, Väike-, Ees- ja Kesk-Aasiast, Himaalaja piirkonnast ja Hiinast. Juba VanaKreeka ja Vana-Rooma kirjanikud kirjutasid selle puu tähtsusest. Roomlased võtsid pähklipuu kreeklastelt üle ja tõid selle ka Alpidest põhja poole. Puu kasvab 15–20 meetri kõrguseks ja on seega üks võimsamaid viljapuid. Levinud on arvamus, et kui inimene sööb vähemalt kolm Kreeka pähklit päevas, pikeneb tema eluiga seitse aastat. Kreeka pähkli tuumi süüakse nii toorelt kui ka töödeldult. Sarnaselt teiste analoogiliste viljadega on ka Kreeka pähklites ohtralt õli (üle 50 protsendi). Pähkliõli on toiduõli, mida kasutatakse kulinaarias ja kondiitritööstuses, aga ka polügraafias ja maalikunstis. Samuti leiab pähkliõli kasutust kosmeetikas ja isegi põletusõlina.
KREEKA PÄHKLIL ON IMELINE VÕIME PEALE KÄREDAT TALVE UUESTI SIRGUDA. Nendest osa on praeguseks hävinud, osa kasvab siiani. Mõ ni on peale karme talvesid taas sirgunud kännuvõsudest. Kreeka pähklil on imeli ne võime peale käredat talve uuesti sirguda. Ploompuu and metel on mõni puu LääneHar jus oma 60–70aastase elu jook
Allikas: Vikipeedia
sul kaks korda maapinnani ta gasi külmunud, aga kannab jäl le vilja. Samal ajal on mõni tei ne hea viljakandja esimese suu re külmaga hävinenud nii, et ei olegi võimeline uuesti taas tuma. Botaanikul on justnagu meeles, et Saaremaal Sõrve sää rel Mõntu pargi vana väärtusli kuks peetud puu hävines 1939. aasta külma ja järgnevate Sõr ve lahingute järel. Võimalik, et sealsamas kasvav puu on tol le puu järeltulija. „Aga ei välis ta ka vana puu taastumist, sest ise pole seal käinud,” sõnab ta. Ploompuu jutu järgi on Saaremaal pikemat aega ürita
tud kasvatada Kreeka pähklit, seemet on toodud sinna Sak samaalt ja mujalt LääneEu roopast. Eelmise sajandi algu kolmandikus loodeti, et Sõrve puud on külmakindlad ja väär tuslikud, aga nende järglastel polnud hilisematel karmidel talvedel mingeid külmakind lamaid omadusi – seal kasva vad puud olid väga soojas, tal vel mere soojendada. Mand riEesti puud pärinevad sage li KeskVenemaalt (näiteks Vo ronežist). Need puud on külma kindlamad. „Nagu näeme, on Kreeka pähklipuu Eestis kasvatatav ja suurimad annavad korralikku saaki. Selliseid saagikand jaid on seni üksikuid, aga noori istutatak se üsna palju. Tal linnas on küm mekond korra likult viljuvat puud, Har jumaal ilm selt märk sa rohkem. Peale selle teised Ees ti piirkon nad, näiteks Lõu naEest i sisemaal Pollis on viljuvad puud. Kliima soojenemine soodustab praegu selle kasvatamist. Mitmest puu koolist saab osta Eesti seem nest kasvatatud istikuid,” rää gib Ploompuu, kes on võtnud eesmärgiks rajada istandik Ees tis vastupidavaks osutunud isendite seemnetest, mille see mikutest omakorda võiks tu levikus järgmises põlvkonnas kombineerida veel vastupida vamaid puid. „Kreeka pähklipuu suhtes on tunnetus tekkinud. Ka tei sed viljakandjad huvitavad, nii kodumaised kui ka harulda semad. Kõik ei taha vedu võt
ta, näi teks sidrun väändik,” seletab Ploompuu. „Armastus käib kõ hu kaudu,” lisab ta. Praegu oo tavad botaanikul istutamist pa rajaks kasvanud Eestist kogu tud seemnetest puukesed, kok ku nii poolsada. Saaremaa vallavalitsuse haljastuse peaspetsialist Katrin Reinholdi ütlust mööda ei ole Kreeka pähklipuu kasvatamine Saaremaal eriti probleem, vä hemasti linnas mitte, kus nad edukalt viljuvad. Paiguti need mõnel karmimal talvel küll kül
Kreeka pähklipuu Kuressaares Lasteaia tänaval, mille kuuldavasti istutasid kunagi Nõukogude ohvitserid, kes elasid juuresolevas majas. Fotod: tiit eFert
muvad, aga kännuvõsust tule vad uued harud. „Nii on ka Ku ressaare looduskaitsealune ük sikobjekt aadressil Kõver tn 2a kunagi külmunud, aga taastu nud. Veel meenuvad Vahtra tn 2 aias kasvav puu ja Pikk tn 1 puu,” räägib Reinhold. Millal täpselt nad Saare maale on toodud, ei ole ta aga uurinud. Reinholdki arvab, et need on mõisaaegadel sin na toodud. Peale Mõntu par gis kasvava teadaolevalt Saa remaa vanima Kreeka pähkli puu on Reinholdi sõnade ko haselt näiteks 1954. aastal Pi dula pargis inventeeritud viie meetri kõrgune puu, mis aeg ajalt tagasi külmub. „Kindlas ti on seda ka mujal parkides,” usub peaspetsialist. Saaremaal on kuuldavas ti tekkinud Kreeka pähklipuu kasvatajaid, kelle käest võib tu levikus kodumaist saaki nõu tada.