Maa Elu, 15. november 2018

ISSN 2504-5865

9

772504

586014

JAAN KALLAS: EUROOPA KOMISJONI MÄÄRUS ÜTLEB, ET OTSETOETUSTE MAKSEID TOHIB TEHA AINULT 1. DETSEMBRIST KUNI JÄRGMISE KALENDRIAASTA 30. JUUNINI.

NAABRITE MAKSUSOODUSTUSED PITSITAVAD EESTIT

EUROOPA LIIDUS ON JÄÄNUD MÕNED ÜKSIKUD RIIGID, KUS EI OLE KODUMAISELE TOIDULE VÕI MÕNELE KITSAMALE PÕLLUMAJANDUSE VALDKONNALE MAKSUERISUST KOHALDATUD.

PIIRIÄÄRNE KINNISVARA MIDA KAUGEMAL KESKUSEST, SEDA ENAM TULEKS KUULATA SPETSIALISTIDE NÕU VARA HINNASTAMISEL JA ESITLEMISEKS ETTEVALMISTAMISEL.

15. NOVEMBER 2018 • NR 46 (179) • HIND 1 €

AJALEHT ETTEVÕTLIKULE MAAINIMESELE

Eksootiline Kreeka pähkel kasvab Eestiski tiit eFert Maa Elu

KREEKA PÄHKLIPUU

elleks et korjata Kreeka pähklipuu vilju, ei pea sõitma kaugesse päi­ keselisesse Kreekasse, vaid neid leidub ka meie omal kodumaal.

Eestimaal on tra­ ditsiooniline pähkel olnud ikka sarapuu­ vili, mida nii hambaid lõhkudes kui ka tangi­ dega purustades on üri­ tatud kätte saada. Tegelikult lasid Kreeka pähklipuud siia tuua juba sajandeid tagasi Ees­ timaad valitsenud mõisahärrad, kes ilmselt igatsesid lõunamai­ seid puid ja võib­olla ka nen­ de saaki. „Kreeka pähklipuud on Ees­ tis üritatud kasvatada mõisa­ aegadest saati. Eelmise sajandi praegusest karmim kliima jät­ tis nad aga ellu vaid Saaremaa lääneservas,” sõnab botaanik Tõnu Ploompuu.

Ploompuu viitab, et eelmise sajandi lõpupooleks kujunenud olukorra võttis hästi kokku po­ moloog Kalju Kask 1976. aas­ tal ajakirjas Eesti Loodus ilmu­ nud artiklis „Kreeka pähklipuu Eestis ja naaberaladel”, kus on märgitud, et sel ajal võis Eestis arvestada kümmekonna vilja­ kandva puuga.

Kreeka pähklipuud kasvatatakse põhjapoolkeral juba ammusest ajast. Pärit on see Kagu-Euroopast, Väike-, Ees- ja Kesk-Aasiast, Himaalaja piirkonnast ja Hiinast. Juba VanaKreeka ja Vana-Rooma kirjanikud kirjutasid selle puu tähtsusest. Roomlased võtsid pähklipuu kreeklastelt üle ja tõid selle ka Alpidest põhja poole. Puu kasvab 15–20 meetri kõrguseks ja on seega üks võimsamaid viljapuid.

Levinud on arvamus, et kui inimene sööb vähemalt kolm Kreeka pähklit päevas, pikeneb tema eluiga seitse aastat.

Kreeka pähkli tuumi süüakse nii toorelt kui ka töödeldult. Sarnaselt teiste analoogiliste viljadega on ka Kreeka pähklites ohtralt õli (üle 50 protsendi). Pähkliõli on toiduõli, mida kasutatakse kulinaarias ja kondiitritööstuses, aga ka polügraafias ja maalikunstis. Samuti leiab pähkliõli kasutust kosmeetikas ja isegi põletusõlina.

KREEKA PÄHKLIL ON IMELINE VÕIME PEALE KÄREDAT TALVE UUESTI SIRGUDA. Nendest osa on praeguseks hävinud, osa kasvab siiani. Mõ­ ni on peale karme talvesid taas sirgunud kännuvõsudest.

Kreeka pähklil on imeli­ ne võime peale käredat talve uuesti sirguda. Ploompuu and­ metel on mõni puu Lääne­Har­ jus oma 60–70aastase elu jook­

Allikas: Vikipeedia

sul kaks korda maapinnani ta­ gasi külmunud, aga kannab jäl­ le vilja. Samal ajal on mõni tei­ ne hea viljakandja esimese suu­ re külmaga hävinenud nii, et ei olegi võimeline uuesti taas­ tuma.

Botaanikul on justnagu meeles, et Saaremaal Sõrve sää­ rel Mõntu pargi vana väärtusli­ kuks peetud puu hävines 1939. aasta külma ja järgnevate Sõr­ ve lahingute järel. Võimalik, et sealsamas kasvav puu on tol­ le puu järeltulija. „Aga ei välis­ ta ka vana puu taastumist, sest ise pole seal käinud,” sõnab ta.

Ploompuu jutu järgi on Saaremaal pikemat aega ürita­

tud kasvatada Kreeka pähklit, seemet on toodud sinna Sak­ samaalt ja mujalt Lääne­Eu­ roopast. Eelmise sajandi algu­ kolmandikus loodeti, et Sõrve puud on külmakindlad ja väär­ tuslikud, aga nende järglastel polnud hilisematel karmidel talvedel mingeid külmakind­ lamaid omadusi – seal kasva­ vad puud olid väga soojas, tal­ vel mere soojendada. Mand­ ri­Eesti puud pärinevad sage­ li Kesk­Venemaalt (näiteks Vo­ ronežist). Need puud on külma­ kindlamad. „Nagu näeme, on Kreeka pähklipuu Eestis kasvatatav ja suurimad annavad korralikku saaki. Selliseid saagikand­ jaid on seni üksikuid, aga noori istutatak­ se üsna palju. Tal­ linnas on küm­ mekond korra­ likult viljuvat puud, Har­ jumaal ilm­ selt märk­ sa rohkem.

Peale selle teised Ees­ ti piirkon­ nad, näiteks Lõu na­Eest i sisemaal Pollis on viljuvad puud.

Kliima soojenemine soodustab praegu selle kasvatamist. Mitmest puu­ koolist saab osta Eesti seem­ nest kasvatatud istikuid,” rää­ gib Ploompuu, kes on võtnud eesmärgiks rajada istandik Ees­ tis vastupidavaks osutunud isendite seemnetest, mille see­ mikutest omakorda võiks tu­ levikus järgmises põlvkonnas kombineerida veel vastupida­ vamaid puid. „Kreeka pähklipuu suhtes on tunnetus tekkinud. Ka tei­ sed viljakandjad huvitavad, nii kodumaised kui ka harulda­ semad. Kõik ei taha vedu võt­

ta, näi­ teks sidrun­ väändik,” seletab Ploompuu. „Armastus käib kõ­ hu kaudu,” lisab ta. Praegu oo­ tavad botaanikul istutamist pa­ rajaks kasvanud Eestist kogu­ tud seemnetest puukesed, kok­ ku nii poolsada.

Saaremaa vallavalitsuse haljastuse peaspetsialist Katrin Reinholdi ütlust mööda ei ole Kreeka pähklipuu kasvatamine Saaremaal eriti probleem, vä­ hemasti linnas mitte, kus nad edukalt viljuvad. Paiguti need mõnel karmimal talvel küll kül­

Kreeka pähklipuu Kuressaares Lasteaia tänaval, mille kuuldavasti istutasid kunagi Nõukogude ohvitserid, kes elasid juuresolevas majas.

Fotod: tiit eFert

muvad, aga kännuvõsust tule­ vad uued harud. „Nii on ka Ku­ ressaare looduskaitsealune ük­ sikobjekt aadressil Kõver tn 2a kunagi külmunud, aga taastu­ nud. Veel meenuvad Vahtra tn 2 aias kasvav puu ja Pikk tn 1 puu,” räägib Reinhold.

Millal täpselt nad Saare­ maale on toodud, ei ole ta aga uurinud. Reinholdki arvab, et need on mõisaaegadel sin­ na toodud. Peale Mõntu par­ gis kasvava teadaolevalt Saa­ remaa vanima Kreeka pähkli­ puu on Reinholdi sõnade ko­ haselt näiteks 1954. aastal Pi­ dula pargis inventeeritud viie meetri kõrgune puu, mis aeg­ ajalt tagasi külmub. „Kindlas­ ti on seda ka mujal parkides,” usub peaspetsialist.

Saaremaal on kuuldavas­ ti tekkinud Kreeka pähklipuu kasvatajaid, kelle käest võib tu­ levikus kodumaist saaki nõu­ tada.

2 || PRIA || maa elu

15. november 2018

PRIA ripub Euro Peeter Raidla Maa Elu

RIA ehk Põllumajan­ duse Registrite ja In­ formatsiooni Amet peab rangelt järgi­ ma Euroopas keh­ testatud reegleid ega tohi seetõttu näi­ teks ka otsetoetusi en­ ne detsembrit välja maksta.

PRIA tegutsemise põhimõt­ teid aitab Maa Elu lugejaile sel­ gitada peadirektor Jaan Kallas.

Minister Tarmo Tamm tutvub Hiinas pakutava kaubavalikuga.

Foto: Maaeluministeerium

EESTI LINNULIHALE ON NÜÜD TEE HIINA AVATUD Sirje Niitra Maa Elu

E

esti sõlmis Hiina Rahva­ vabariigiga kokkuleppe, mis avab meie linnuliha­ le tee suurele Hiina turule ja annab siinsetele linnukasvatajai­ le kauaoodatud võimaluse ekspordi kasvatamiseks.

Maaeluminister Tarmo Tamm, naasite hiljaaegu Hiinast üsna kõrgel tasemel rahvusvaheliselt kohtumiselt.

Millega oli tegu ja kellega seal kohtuda õnnestus?

Osalesin koos äridelegatsiooniga, ku­ hu kuulus mitu meie toidutootjat, Hiina esimese rahvusvahelise mes­ si Import Expo avatseremoonial, mi­ da väisas Hiina president Xi Jinping ja kus kohtusin taas ka oma kollee­ gi, Hiina põllumajandusministri Han Changfuga. Esinejate seas oli veel näiteks Venemaa peaminister Dmit­ ri Medvedev.

Millise sõnumiga tagasi tulite? Kas Hiina on meie toidust huvitatud?

Hiina on praegu hästi avatud välis­ maailmale ja seda rõhutati igal sam­ mul. Hiina ootab kõiki koostööd te­ gema ja oma kaupa sinna turule too­ ma. Nii investeeringute kui intellek­ tuaalse omandi kaitse on seal kõrgel tasemel ja seegi on soodustav tegur.

Hiina soov on saada esimeseks ma­ janduseks maailmas ja see neil kind­ lasti ka õnnestub. Selleks teevad nad hästi palju koostööd kõikjal maail­ mas, teiste seas ka Euroopa Liidu riikidega. Han Changfu otsis mind messi ajal ise üles ja tahtis rääkida – eks seegi näitab midagi hiinlaste huvist Eesti vastu.

Kõige suurem saavutus oli vist linnuliha protokolli allkirjastamine? Mida see õieti meile tähendab?

Oleme Euroopa Liidus ühed vähes­ test, kes on saanud loa oma linnuli­ ha Hiina eksportida. Tegelikult on enne meid selle õiguse saanud ainult Poola, nii et meie olime teised. Pal­ jud riigid on seda pikalt oodanud ja meil on nüüd luba linnuliha nii suur­ de riiki saatmiseks olemas. Kutsun siinkohal Eesti talunikke ja ettevõt­ jaid senisest rohkem linde kasvata­ ma. Teravilja kasvab meil ju palju, nii et söödast puudu ei tohiks tul­ la. Linnukasvatus on üks meie suu­ ri võimalusi, sest praegu me ei kata isegi oma riigi vajadusi. Samal ajal saadame pool teraviljast eksporti.

Tark riik ei vii toorainet välja, vaid väärindab selle kohapeal.

Kes Eesti toidutootjatest kaasas olid?

Kas koostöö puudutab teisigi toidutööstusi?

Jah, kindlasti. Huvi Eesti toidu vastu on päris suur ja see puudutab pea­ le liha ja piima ning sellest tehtud

toodete näiteks mineraalvett ja pui­ tu. Kõigil ettevõtete juhtidel, kes ko­ hal olid, tekkis palju kontakte ja osa neist jäid veel Pekingisse, et koos­ töövõimalustes konkreetsemalt kok­ ku leppida. Suurematest olid kohal HKScan ja Farmi Piimatööstuse / AS Tere esindajad. Usun, et mõnigi neist tuleb koju, leping taskus. Hiinas pee­ takse otsekontakte väga oluliseks – inimest, kellega kaupled, tahetakse näha ikka näost näkku. Meili teel seal äri teha pole võimalik.

Juba praegu viime Hiina turule nii piima- kui kalatooteid. Selle aas­ ta kaheksa kuuga oleme sinna eks­ portinud oma põllumajandustooteid 4,7 miljoni euro eest. Ennustame, et see maht saab lähiajal olema küm­ me korda suurem. Võimalusi on oi kui palju, sest seal elab 1,3 miljar­ dit inimest – Euroopa Liidus ainult 500 miljonit. Hiina inimeste keskmi­ ne kuupalk on tõusnud juba 1100 eu­ roni ja ostujõud kasvab. Pealegi on nad loobunud ühe lapse poliitikast ja elanikkond suureneb. Kohtusime ka ühe Hiina suurima jaeketi esin­ dajaga, kes rääkis, et Uus-Meremaa veab sinna iga päev lennukiga toor­ piima. See näitab, et kõik on võima­ lik, kui uskuda ja tahta.

Kõik meie tootjad sihivad ju eksporti. Paljudele on see lausa ellujäämise küsimus.

Eksport on jah see, mis peaks Eesti rahva rikkaks tegema. Puhas loodus ja toodangu kõrge kvaliteet on meil ju olemas. Ühel õhtul oli meil koos kohalike ettevõtjatega õhtusöök, kus sai meie tippkokkade tehtud head toitu pakkuda. Paljud olid meeldi­ valt üllatunud neile uute ja ootama­ tute maitsete üle. Muide, meie Maa­ ülikooli taimeteadlastel on koostöö­ projekt, mille raames töötatakse Hii­ na turu jaoks spetsiaalset kartuli­ sorti välja.

Peale kanaliha tahaks me haka­ ta lähiajal Hiina turule viima veise­ liha, mille tootmine praegu kasvab.

See võib olla meie järgmine suur või­ malus.

Mis võiks olla järgmine turg, mida vallutada?

Arutasime Hiinas olles, et selleks võiks olla Vietnami turg. Seal elab samuti 100 miljonit inimest ja ini­ meste elatustase kasvab jõudsalt.

Kas Dubai EXPO ei võiks nüüd meie toidutootjatele huvi pakkuda?

Sellega on nii, et kui ettevõtjad ise sellesse turgu ei usu, siis ei saa ka riik seda toetada. Ega me kõi­ ki maailma turge praegu ikka lah­ ti teha saa. Niigi on neid riike, ku­ hu kaupa saadame, juba üle 50. Tu­ leb vaadata, kuidas oleks võimalik mahtusid kasvatada ja vahepeal mõni uus piimatööstusettevõte val­ mis ehitada.

Kui palju raha on 2000. aastal loodud PRIA kogu oma tegevusaja kestel maaelu edendamiseks välja jaganud?

Oktoobri lõpu seisuga oli PRIA aastate jooksul tehtud maksete kogusumma 3,46 miljardit eu­ rot, millest ligemale 2,84 miljar­ dit pärineb Euroopa Liidu fon­ didest ja ülejäänu Eesti eelar­ vest. Veel selle aasta lõpus li­ sandub üle 130 miljoni otsetoe­ tusteks, mis tulevad samuti Eu­ roopast, ja pea 5,5 miljonit eu­ rot Eesti eelarvest rahastata­ vaid üleminekutoetusi.

Olgu öeldud, et viimastel aastatel on toetuste maht kas­ vanud keskmiselt 5−5,5 prot­ senti. Väljamaksete kogusum­ ma on praegu jõudnud vahe­ mikku 320−325 miljonit eurot aastas. Neist suurima osa moo­ dustavad otsetoetused, mille väljamaksmist alustatakse tä­ navu 3. detsembril. Sealt alates kahe nädala jooksul peaks 99 protsenti otsetoetustest olema juba laekunud. Allesjäänud ühe protsendi moodustavad need, kellega me praegu asjaolusid täpsustame.

Miks te enne 3. detsembrit otsetoetusi välja ei maksa, põllumehed soovivad ju seda varem saada?

Aastast 2013 kehtib Euroopa Komisjoni määrus, mis ütleb, et otsetoetuste makseid tohib teha ainult 1. detsembrist kuni järgmise kalendriaasta 30. juu­ nini. Selle nõude vastu eksimi­ ne tähendab üht – kogu rahast ilmajäämist.

EUROOPA KOMISJONI MÄÄRUS ÜTLEB, ET OTSETOETUSTE MAKSEID TOHIB TEHA AINULT 1. DETSEMBRIST KUNI JÄRGMISE KALENDRIAASTA 30. JUUNINI. Kui toetuste jagamisele praegu tagasi vaadata, siis kuidas teile tundub: on need toetused läinud õigesse kohta?

Viimase kümne aasta teadmis­ te pealt võin kinnitada, et toe­ tuste jagamist konservatiivselt hinnates on 97 protsenti rahast läinud õigesse kohta. Teadaole­ valt on see parim näitaja kogu Euroopa Liidus. Seda protsen­ ti mõõdetakse liikmesriikide kaupa programmperioodi tu­ lemuste põhjal. Euroopa Lii­ du eraldatud rahast tehtavate õigustatud väljamaksete prot­ sent oli viimati Eesti puhul ko­ guni 99,97.

Rohkesti on räägitud sellestki, et Eesti põllumehed saavad Euroopa vanade riikide põllumees-

tega võrreldes vähem toetusi.

Millal see suhe võrdsustub?

Kui teaks, saaksin ehk meda­ li. Aga ma ei tea. See on polii­ tiline küsimus, aga PRIAs põl­ lumajanduse ja maaelu poliiti­ ka kujundamisega ei tegelda mitte üks raas. Küll on teada, et järgmise programmperioodi jooksul jõuab Eesti oma nüüd­ sest tasemest Euroopa keskmi­ sele 21 protsendi võrra lähema­ le. Praegu moodustab Eesti põl­ lumeestele jagatavate toetuste suurus 70−72 protsenti Euroo­ pa keskmisest. Kui PRIA oma tegevust alustas, oli see prot­ sent veidi alla 60. Nii et va­ he väheneb märkimisväärselt.

Võib eeldada, et päris keskmi­ sele tasemele jõuab Eesti alles ülejärgmise programmperioodi lõpuks ehk aastaks 2035. Olgu öeldud, et toetussummad kas­ vavad samal ajal ka ülemises otsas, kus seisavad näiteks Hol­ land, Kreeka, Hispaania ja Itaa­ lia, kuid kasvutempo on nende puhul Eestiga võrreldes hoopis aeglasem. Nii et summad suu­ renevad kõigil.

Sõjaväes ei tohi alluvad ülemusi kritiseerida, aga PRIAt see ei puuduta. Sestap küsin: mida on Eestis PRIA seisukohalt vaadates valesti tehtud?

Isegi kui tahaks väga vinguda, siis igapäevaselt PRIAs tööta­ des näen hästi palju õnnestu­ misi. Ma ei tunne kriitikamee­ lest puudust, aga maaelu ja põl­ lumajanduse korraldamine on Eestis ülejäänud Euroopaga võrreldes väga heas seisus. Ol­ gu või lähinaabritega, näiteks Soome, Rootsi, Leedu või Poo­ laga võrreldes. Eestis on kõik üsna pikalt ette kavandatud ja sihtrühmadega läbi räägitud.

Vähemalt põllumajanduses, pi­ sut vähem ehk maaelu eden­ damises. Nii et kui ma peaksin sellele hinde panema, oleks see viis miinus.

Kas ka siinsetel põllumajandusorganisatsioonidel ei ole teile etteheiteid olnud?

PRIA-l on juba kümme aastat olnud oma kliendinõukoda, kus on esindatud kõik 15 sihtrüh­ ma, keda me teenindame. Nõu­ koda käib koos neli korda aas­ tas ja sinna kuuluvad ikka päris põllumehed, maaelu edendajad ja kalakasvatajad. Kui meil se­ da nõukoda ei oleks, poleks ka teadmist, kuidas me oma tööd paremini teha saaksime.

Nõukoja ettepanekul on lihtsustunud toetuste taotlemi­ se vormid, kohapealsete kont­ rollide tegemine ja nõuete kont­ roll. Muudetud on PRIA enda arengukava ja meie ametnike koolituskavagi tugineb paljus just klientidelt saadud konst­ ruktiivsele kriitikale.

Aeg-ajalt on kõneldud, et toetusraha jagajad tuleks ühe katuse alla viia. PRIA puhul on räägitud näiteks veel Maaelu Edendamise Sihtasutusest või ka E­ASist?

Ükskõik kui suur see kokkuliit­ mise tahe ka poleks, siis puht tehniliselt ei ole see võimalik.

Euroopas on kokku 81 PRIAsarnast makseagentuuri, kes menetlevad põllumajandusja maaelutoetusi, ning ühtegi neist pole kellegi teisega kok­ ku liidetud. Mõnel pool on ka­ landustoetuse jagamiseks moo­

PRIA peadirektor Jaan Kallas leiab, et maaelu ja põllumajanduse korraldamine on Eestis ülejäänud Euroopaga võrreldes väga heas seisus.

Foto: Peeter Raidla

dustatud küll eraldi agentuur.

See tuleneb fondide põhimää­ rusest, riikliku järelevalve te­ gemise kohustusest ja registrite pidamise nõuetest, mille kesk­ meks on spetsiifilisi andmeid sisaldav põldude register. Kus­ juures julgen väita, et PRIAs peetav põldude register kuu­ lub oma kvaliteedilt kindlalt Euroopa kolme parema hulka.

Toetuste jagamisel kehtivad kindlad reeglid. On seal üldse ruumi ametnike vabaks mõtlemiseks ja otsustamiseks?

Seda vabaduse ruumi jääb sin­ na umbes poolteist millimeet­ rit ühe meetri kohta. See raha, mis meile läbi erinevate põl­ lumajandus- ja maaelufondide kasutada antakse, tuleb juba koos nõuetega. Neile lisandu­ vad meie oma maaeluministee­ riumis välja töötatud nõuded, mis on seotud Eestile omaste erisustega. Pean siin silmas näi­ teks keskkonnanõudeid ning ka maheda ja ökoloogiliselt puhta toidu tootmise nõudeid, mis on eelnevalt kõigi sihtrühmadega, peamiselt küll nende esindus­ organisatsioonidega, läbi räägi­ tud. Kõigi oma klientidega, ke­ da on praegu üle 52 000, me lä­ bi rääkida ei jõuaks.

Aeg-ajalt tabavad põllumehi ebasoodsad ilmaolud: aasta tagasi vihmad, tänavu põud.

Maaeluministeerium hakkas selle peale kohe rääkima Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu jagatavatest laenudest, aga PRIA jäi millegipärast kõrvale?

Põhjus on lihtne. MES on siht­ asutus, mis tegeleb eraõigusli­ kul alusel. Laenude andmine, intressi kogumine ja tagatiste seadmine on MESi põhikirjali­ ne tegevus. PRIA on aga valit­ susasutus. Meie oleksime saa­

mAA elu || PRIA || 3

15. november 2018

oopa lõa otsas

nud põuatoetust jagada üks­ nes siis, kui selline toetus oleks Euroopas heaks kiidetud. Kõi­ gi kolme Balti riigi, Poola, Soo­ me ja Rootsi valitsused küll tea­ vitasid Euroopa Komisjoni või­ malikest põuakahjudest, kuid Euroopa Komisjon ei pidanud seda nii suureks probleemiks.

Ilmselt vaadati Euroopa üldist pilti, võrreldi temperatuure ja sademete hulka Lõuna­Euroo­ pa riikidega, kus üldse harva vihma sajab. Eks see seis ongi riigiti väga erinev.

ENIM ON MUUTUNUD TOETUSTE JAGAMISE TEHNOLOOGIA. VAJADUS KÄIA KOHAPEAL PÕLLUMAJANDUSTOOTJATE DOKUMENTE KONTROLLIMAS ON MITU KORDA VÄHENENUD. Tänavuse põua puhul pöör­ dus maaeluministeerium kor­ duvalt tootjate poole palvega informeerida PRIAt, millist toe­ tustega seotud nõuet ei ole neil võimalik põua kui vääramatu jõu või erakorralise asjaolu tõt­ tu täita. 14 500 taotlejast esi­ tas sellekohase teavituse vaid 59. Muide, samal perioodil lae­ kus viis teadet ka selle kohta, et põlde oli tabanud hoopis üle­ ujutus.

Kas sellest võib järeldada, et põua mõju võimendati ajakirjanduses üle?

Ma ei oska seda kommenteeri­ da, eks palavus jätab ikka oma jälje meeleolule. Kohati vaa­ tas paljudelt põllumassiividelt vastu aga tõepoolest üsna kurb pilt: vili ei tärganud, kõrs oli lü­ hike, viljapea väike ja saak ka­ sin. Tänavune lõplik seis on al­

les kokku löömata ja see selgub statistikaameti kaudu. Meie ko­ hapealsed kontrollid ütlevad, et tänavune saak oli kolmandiku võrra väiksem.

Kumb siis rohkem kahju tekitas, mullune vihm või tänavune põud?

Ikka põud, ehkki 2017. aasta vihm tekitas suuremaid kulu­ sid: viljakoristus oli kallim ja raskem ning kuivatikulud olid hoopis teisest klassist. Täna­ vu kannatasid kõige suuremat kahju need, kes olid juba vara­ kevadel sõlminud siduvad le­ pingud vilja müügiks kindla­ tes kogustes kindla hinnaga.

PRIA ei saa siin millegagi aida­ ta. Meie abi seisneb iga­aasta­ ses otsetoetuste jagamises, mis muu hulgas peaksid aitama ka ilmastikukahjusid leevendada.

Ehk siis iga toetuse andmise taga peab olema Euroopa Komisjoni otsus ja sellega kehtestatud reeglistik?

Jah. 90 protsenti PRIA jagatava­ test toetustest lähtub õigusruu­ mist, mille kujundavad Euroo­ pa Komisjoni otsused, ja vaid 10 protsenti Eesti oma otsused.

On ju ka toetusi, mis lähtuvad ainult siseriiklikest nõuetest. Ärimehena tuntud kunagine rahandusminister Tõnis Palts väitis tänavu juulis, et põllumajandus pole majandus, sest maksumaksja maksab peale, et põllumehed saaksid äri teha. Mida teie sellest arvate?

Eks arvamusi ongi erinevaid ja neid on ka Euroopa Parlamen­ dis. Põllumajandustoetused tek­ kisid Euroopas juba 1960. aasta­ te alguses. Põllumajanduse toe­ tamist on Euroopa Parlamendi iga koosseis väga tuliselt aru­ tanud. Siiani pole aga kordagi leitud sellist poliitilist julgust,

et oleks põllumajandustoetuste määra vähendatud. Oma osa on siin mõistagi selles, et eks pide­ valt käib kõikjal ju mingi vali­ mine, nii kohalikul, riiklikul kui ka Euroopa tasandil.

Põllumajanduse toetamise­ ga tehti üldse algust 1958. aas­ tal Ameerika Ühendriikides ja seda tehakse seal siiani, aga hoopis teisest otsast: toetatak­ se väetiste ja masinate tootjaid, et sisendhindu madalamal hoi­ da, ja ka näiteks maa ostmist.

Otse põllumeestele seal raha väga ei maksta, sest ettevõtlus ja konkurents on vaba. Ome­ ti lähevad ka seal suured sum­ mad kaudselt põllumajanduse arendamisse. Sestap USA on­ gi maailma suurim teravilja­ ja maisitootja.

Puht teoreetiliselt mõeldes: mis saaks siis, kui põllumeeste toetamine näiteks 1. jaanuarist 2019 üldse lõpetada?

Esimene efekt on usutavasti see, et me võtame kaalus 10−12 kilo alla, sest me ei jaksaks toi­ tu enam nii palju osta. Just põl­ lumajandustoetuste süsteem­ sus tagabki selle, et toiduaine­ te hinnad oleksid meile jõuko­ hased. See, et me jaksame prae­ gu head ja maitsvat Eesti toitu osta, ongi eeskätt just toetus­ te tulemus.

Samal ajal on märksa paremal järjel olevates riikides toiduainete hinnad aina rohkem samas suurusjärgus hindadega Eesti poodides?

Nii see paraku on. Aga näiteks Hollandis ja Kreekas on põllu­ majandustoetused hektari koh­ ta mitu korda suuremad kui Eestis. Mõistagi kajastub see ka toiduainete hindades.

Samas, kui näiteks võrrel­ da toiduvalikut Soome ja Eesti Prismas, siis siinne valik annab

kindlasti põhjanaabrite omale silmad ette, eriti liha­ ja piima­ toodete puhul.

jUHtKiri

Kui vaadata viimast kümmet aastat, siis mis on põllumajandustoetuste jagamise põhimõtetes kõige enam muutunud?

Enim on muutunud toetus­ te jagamise tehnoloogia. Vaja­ dus käia kohapeal põllumajan­ dustootjate dokumente kont­ rollimas on mitu korda vähe­ nenud. 2018. aastal jagatakse esimest korda kõik pindalatoe­ tused elektrooniliselt esitatud taotluste alusel. Ja neid toetuse eraldamise otsuseid tuleb lan­ getada üle 44 500. Kusjuures varasemaga võrreldes me sai­ me neid hakata kaks nädalat varem töötlema. Kõik vajalikud andmed on meil olemas põldu­ de, klientide ja loomade elekt­ roonilistes registrites ning es­ mase taotluste administratiiv­ se kontrolli tegid masinad ära paari nädalaga.

Tänu sellele saabki PRIA alustada tänavu otsetoetuste väljamaksmist juba 3. detsembril ehk esimesel päeval, milleks Eu­ roopa Komisjon on loa andnud.

PRIA­l on üldse kokku 51 IT­süsteemi, millega me oma tööd teeme ja siiani pole üks­ ki neist tõrkunud. Meil on Ees­ tis peale keskuse 15 maakond­ likku bürood, mis kõik on kae­ tud turvalise IT­võrguga. Üh­ tegi andmeleket pole meil ol­ nud. Meil on küll ette tulnud palju eri turvaintsidente, aga kõik need on tagasi tõrjutud.

Häkkimisrünnakuid küberrün­ nakute mõistes pole meil ku­ nagi toimunud, küll on esine­ nud väiksemaid intsidente ja saadetud nn õngitsemiskirju, kuid meie tulemüürid pakuvad head kaitset.

Kuuldavasti on harvaks jäänud PRIA ametnike kontrollreidid toetusesaajate põldudele?

Meil on ülihea koostöö maa­ ametiga, kelle käsutuses on väga hea lennuk väga hea kaa­ meraga, mis teeb kvaliteetsed ja täpsed ortofotod kogu Ees­ tist, sealhulgas kõigist põllu­ massiividest. Koguni nii täpsed, et üks Võrumaa memm tänas oma ruudulisele paberile vor­ mistatud tänukirjas millegipä­ rast mind selle eest, et oli tä­ nu fotole kadunud kartulipan­ ge üles leidnud.

Aastaga pildistatakse üles pool Eestist ja järgmine aasta teine pool. Ja nii pidevate ka­ heaastaste tsüklitena. Kusjuu­ res tänavu taotleti ühtset pind­ alatoetust kokku üle 0,96 miljo­ nile hektarile.

Peale selle on kasutusel Eu­ roopa satelliit, mis lendab ka Eestist üle ja meiegi saame neid andmeid kasutada. Maa­ame­ ti lennufotod on küll oluliselt parema kvaliteediga kui satel­ liidipildid.

Kõik see on viinud selleni, et Eesti talumees näeb PRIA inspektorit väga harva. Eks meie inimesed käivad ka edas­ pidi kohapeal, aga põhjuseks pole enam maaharimise prob­ leemid, vaid pigem keskkonna­ nõuetest kinnipidamine.

IT areng eeldab, et teie koduleht peaks olema lihtsalt kasutatav ja informatiivne. Kuidas te ise PRIA praeguse veebilehega rahul olete?

Üldse ei ole rahul. See on ka põhjus, miks me oleme haka­ nud koostama uut kasutaja­ sõbralikku veebilahendust, mis peaks valmima järgmiseks sü­ giseks. Prooviversioon valmib suveks.

Peeter raidla

peatoimetaja

NII NAD TAPSIDKI TSELLULOOSITEHASE

J

aroslav Hašek alustas oma Švej­ ki­raamatut sõnadega: „Nii nad tapsidki meie Ferdinandi.”. Kui ertshertsog Franz Ferdinandi tapmise järel puhkes üle nelja aasta väl­ danud esimene ilmasõda, mille lõpu sa­ jandat aastapäeva maailma üldsus äsja tähistas, siis Est­Fori tselluloositehase ra­ jamise idee tapmine valitsuses oli tõsine hoop Eestile kui võimalikule investeeri­ miskeskkonnale. Liiati tundub, et sama valitsuskabineti püsides ei tasugi sellis­ tes küsimustes loota positiivset lahen­ dit, mida saja aasta pärast võiks hea sõ­ naga meenutada.

Peaminister Jüri Ratas küll väitis pä­ rast valitsuse otsust riigi eriplaneering puidurafineerimistehase rajamiseks lõ­ petada, et ettevõtjatel jääb alati võima­ lus selle teemaga edasi tegelda, kuid see oli juba niisama õhku visatud tühi fraas.

Samas päris riigihalduse minister Ja­ nek Mäggi justkui iseendalt: loomulikult on nüüd suur küsimus, et mida see tä­ hendab. „Kas see tähendab, et Eestisse kunagi seda konkreetset ja teisi suuri te­ haseid ei tule? Kas see tähendab, et rii­ gi eriplaneeringu puhul on alati võimalik ülekaaluka avaliku huvi korral seda mit­ te teha?” ütles Mäggi ja jätkas: „Vastus on see, et nii see ei ole.”

Paraku tundus seegi tühipalja fraasi­ na, pigem võib seda käsitada põgenemi­ sena vastutuse eest.

Ma ei üritagi väita, et Est­Fori tehas pidanuks tulema Tartu­ või Viljandimaale või siis hoopistükkis Pärnu­ või Virumaa­ le, nagu Est­For ise oma viimases ettepa­ nekus välja pakkus. Tahan öelda seda, et valitsuse otsustusvõimetus röövis meilt võimaluse teada saada, millised keskkon­ namõjud ühe sellise suurtehase rajami­ sel Eestisse ikkagi on. Kas meie loodus, eeskätt metsavarud ja vesikonnad üld­ se niisugust koormust taluvad? Paraku jäid vastused neile küsimustele saamata.

Mind on alati pannud õlgu kehitama nn keskkonnaaktivistide kärarikas vas­ tuseis kõikvõimalikele suurprojektidele.

Kusjuures Est­Fori projekti puhul tähen­ das vaidlusalune eriplaneering just nimelt keskkonnauuringute tegemist, mitte labi­ da või kopa maasselöömist. Ehk siis just­ kui keskkonda kaitstes seistakse vastu keskkonnamõjude uurimisele.

Eesti viimase aja arenguid silmas pi­ dades ma ei imestaks, kui Est­Fori taha koondunud investorid oma pilgu nüüd Lä­ ti poole heidavad. Head lõunanaabrid on ennegi osanud meie rumaluse pealt tee­ nida. Eestlaste osaks jääb aga ühe teise Ferdinandi, Kokoška roll, kes teadagi mi­ da tänavalt korjas ...

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Ain Kivilaan Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2018

4 || KÖÖGIVIlI || mAA elu

15. november 2018

Köögiviljakasvatajad sattusid

oma „viinaralli” keskele Riik võiks oma rahva põ­ hitoiduainetega ise ära toi­ ta ja köögivili on kindlasti üks sellistest. Köögivilja ise­ varustatuse tase on Eestis 60– 70 protsendi vahel ning puu­ viljal ja marjal alla 10 protsen­ di.

Absoluutselt oleks vaja aiandussaaduste tootmist suu­ rendada. Kogu aeg räägitakse meie meediaruumis, et peame sööma viis peotäit köögivilja päevas ja et õun päevas hoiab arsti eemal. Aga miks me pea­ me selleks sööma Hispaanias kasvatatud vilju?

riiNa MartiNSON Maa Elu

Ü

levoolavalt palju on räägitud viimase aasta jooksul viina­ hinnast ja kirutud Eesti valitsust, et meil on al­ kohol karmimalt maksustatud kui lõunanaabritel. Aga tähele­ panuta on jäänud, et sarnaselt raskesse seisu on sattunud ka meie köögiviljakasvatajad.

Nimelt langetas Läti täna­ vu köögi­ ja puuvilja käibemak­ su viiele protsendile ning kuna lõunanaabrite üks peamistest ekspordimaadest on Eesti, pea­ vadki meie köögiviljakasvatajad tekkinud julmas konkurentsis ellujäämisvõitlust.

Eesti aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin räägib, et Eu­ roopa Liidus on jäänud mõned üksikud riigid, kus ei ole ko­ dumaisele toidule või mõne­ le kitsamale põllumajanduse valdkonnale maksuerisust ko­ haldatud. Igas riigis on pisut omamoodi soodustusi raken­ datud: kus värsketele aiasaa­ dustele, mõnes kiiresti rikne­ vatele toiduainetele, mille alla kuuluvad ka liha ja piim. Säära­ sed maksusoodustused on kõi­ ge lihtsam viis kodumaist toot­ jat toetada.

Pärnus Eesti aiandusliidu visioonikonverentsil esinenud Läti põllumajandusministee­ riumi turukorralduse osakon­ na juhataja Dace Freimane rää­ kis meie tootjatele Läti koge­ musest alandada värske köö­ gi­ ja puuvilja käibemaks viie­ le protsendile. Millist mõju see samm Läti riigieelarvele kok­ kuvõttes annab, on Freimane sõnutsi veel vara hinnata, kuid kindel on juba, et enamiku köö­ giviljade hinnad poes langesid veidi, samuti aitas käibemak­ su vähenemine kergitada aian­ dussektori palku ja kokkuvõt­ tes koguneb sektorist riigikas­ sasse rohkem raha.

Meie kliima tundub olevat köögiviljakasvatuseks nigel.

Aga miks me siis siin Eestis üldse punnitame, lõpetame ära, toome kõik sisse. Selliseid arvamusi on ka kuulda olnud, aga kas meie inimesed tahavad seda? Ei taha ju. Järjest enam soovitakse kodumaist. Arvan, et kui kodanikel on soov ko­ dumaist tarbida, siis peab riik seda soovi toetama.

Maaeluministeeriumi andmeil on meil köögi- ja puuviljakasvatuseks jagatavaid toetusi omajagu. On neid piisavalt?

Eesti aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin ütleb, et poliitikud võiksid jälgida suuremat pilti ja kui mõni naaberriik muudab maksutingimusi, võiks meie riik sellest lähtuvalt reageerida.

Raimond Strastin, Läti ekspordib palju köögivilju Eestisse, kas nende käibemaksu alandamine mõjutab ka meie tootjaid?

Jah, Eesti on Läti üks peamisi sihtriike. Nad toodavad meist märkimisväärselt odavamalt ja meie tootjail on oma kodu­ turul järjest raskem konkuree­ rida. Peale selle suudavad lät­ lased olla väga mobiilsed ja paindlikud.

Kui naaberriigis on selline maksuerisus, peaks ka meie valitsus seda jälgima ja olema paindlik.

Lätlased ütlevad, et see muudatus on teatava efekti ju­ ba andnud. Eriti just mikro­ ja

MIKS ME SIIS SIIN EESTIS ÜLDSE PUNNITAME, LÕPETAME ÄRA, TOOME KÕIK SISSE. SELLISEID ARVAMUSI ON KUULDA OLNUD, AGA KAS MEIE INIMESED TAHAVAD SEDA? EI TAHA JU.

väikeettevõtted näevad, et ta­ sub käibemaksukohustuslaseks hakata ja oma tulusid rohkem deklareerida ning nii saab riik rohkem maksuraha.

Mida eestlastel on lätlastelt õppida?

Eelkõige oskust tootjatel oma valitsusega suhelda ja läbi rää­ kida. Poliitikutel aga julgust omamaiseid tootjaid toetada.

Poliitikud võiksid jälgida laie­ mat pilti: kui mõni naaberriik muudab maksutingimusi, võiks meie valitsus sellest lähtuvalt reageerida. Kui Läti teeb oma põllumajandustootjatele mak­ sueelistusi, siis on meie tootja ilmselgelt konkurentsist väljas.

Loosung „Maksudega ei mängi­ ta!” ei kõla iga kord väga riigi­ mehelikult.

Kui kapsas ja porgand välja arvatud, siis muu köögivilja kasvupind vähenes tänavu Eestis.

Miks?

Nii on. See on mingil määral seotud toetustega, aga põhili­ selt ikka konkurentsiga. Kui lätlased ja leedukad saavad oda­ vamalt toota, siis meie tootjal on väga raske nendega konku­ reerida.

Kindlasti pole tegu meie kasvatajate huvipuudusega.

Kui vaadata toetuste jaotust, siis pea kolmandik alustava­ test noortalunikest soovib too­ ta just aiandussaadusi.

Tegelikult ongi aiandus üks põllumajanduse valdkon­ di, kus on võimalik suuremat tulu teenida. Näiteks kui hek­ tari teravilja pealt kogub kolm tonni saaki, mille tonn maksab

3000–5000 eurot, siis maasika hektarilt võib oskuslikult ma­ jandades teenida tulu 20 000 – 40 000 eurot.

Mida siis oleks kõige tulusam kasvatada?

See sõltub palju inimeste os­ kustest, aga näiteks nimeta­ tud maasikas ongi targa ma­ jandamise korral küllalt tulus artikkel.

Köögiviljakasvatus moodustab Eestis kõigest kolm protsenti ning puuvilja- ja marjakasvatus protsendi põllumajandustoodangust. See number tundub liiga väike.

See protsent on väike tõesti.

Piisavalt kindlasti mitte, eri­ ti kui naaberturgudega võrrel­ da. Hea näide on kas või see, et soomlane toetab katmikalal kurgi­ ja tomatitootjat ruut­ meetrilt 10 euroga, meil on see summa null. Üks hektar moodsat kas­ vuhoonet on 10 000 ruutmeet­ rit, korrutage see kümnega ja mõelge nüüd ise, millise tu­ rueelise see loob. Ühe hekta­ ri suurust kasvuhoonet oma­ vale aiandusettevõtjale tähen­ daks selline Soome moodi toe­ tus täiendavat sissetulekut üle 100 000 euro.

Kujutage ette, kui palju meie ettevõtjatel soomlastega võrreldes raha investeeringu­ teks saamata jääb, aga konku­ rentsis olema peab.

Kui teema kokku võtta, siis mida meie riik võiks kohalike tootjate toetuseks teha?

Tuleks jälgida pidevalt turu olu­ korda ja kui naabrid tekitavad maksuerisuse, siis meie peak­ sime mingil moel sellele rea­ geerima.

Targa majandamise korral on maasikakasvatus üks tulusamaid põllumajanduse valdkondi.

Foto: MarGus ansu / tartu PostiMees

KOMMENTAAR

Urmas Kruuse Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Kindlasti tuleb jälgida, mida konkurendid teevad, ka naaberriikides. Esmapilgul tundub loogiline, et väiksem käibemaks võiks olla kasulikum – tarbija peaks saama odavamat kaupa ja tootja parema kasumi. Praktika on näidanud, et isegi kui hinnad alguses langevad, siis hiljem nad korrigeeruvad.

Tekib küsimus, kes saab endale võimaliku kasu: tarbija, kaubandus või ettevõtja?

Kindel, et tootmisega seotud kulud muutuvad järjest olulisemaks, sest madal omahind aitab püsida konkurentsis. Kui ekspordi puhul on lähteriigi käibemaks null protsenti ja tootele rakendub importijariigi käibemaks, siis küsimus ei saaks justkui olla käibemaksus. Arvestades aga näiteks Läti elatustaset, siis tööjõukulud on seal odavamad kui Eestis. Aianduses on tööjõukuludel oluline roll. Seetõttu on sektorile vaja, et ka ajutise võõrtööjõu kasutamine oleks paindlik. Kuid praegune protsess ei ole lihtne. Põllumajanduses on sesoonsusel ja ilmastikul suur roll. Seetõttu on näiteks saagikoristusel vahel päevade küsimus, milline on majanduslik kasu.

Oleks loomulik, et ühe Eesti ettevõtte jaoks vormistatud ajutine tööjõud saaks paindlikult liikuda eri ettevõtete vahel. See aitaks ka tööjõukulusid alla viia, sest põllumajanduses sõltub palju ilmast ja mõnel päeval saaks passimise asemel töötada naaberettevõttes. Praegune aeganõudev bürokraatia aga välistab selle.

Marko Gorban Maaeluministeeriumi asekantsler Lätis on üldiselt kaupade ja teenuste käibemaks 21 protsenti. Käibemaksumäära kohaldatakse võrdselt nii kodumaistele kui ka importkaupadele, seega ei ole Läti köögiviljakasvatajatel otsest konkurentsieelist eestlaste ees, tulenevalt käibemaksumäära erisusest. Lätis kasvatatud köögivili maksustatakse Eestis 20protsendilise käibemaksumääraga ja Eestis kasvatatud köögivili Lätis 5 protsendiga.

mAA elu || mAAOmAND || 5

15. november 2018

KINNISASJADE OSADE VAHETAMINE JA PIIRI MUUTMINE • Oksa ja Metsa omanikud lepivad kokku kinnistu osade vahetamises ning Oksa ja Tamme omanikud lepivad kokku piiri muutmises.

• Maaomanikud kooskõlastavad piiride muutmise kohaliku omavalitsuse ja maa-ametiga ning tellivad maamõõtjalt maakorralduskava ja mõõdistamise.

• Mõõdistusandmete alusel määrab maa-amet maatükkide piirid ja pindalad.

• Maaomanikud arveldavad hüvitised omavahel ja selleks ei pea pöörduma notari poole.

• Maakataster registreerib uued katastriüksused ja esitab maaomanike tahtekohase kinnistamisavalduse.

OKSA

METSA TAMME

Maa-amet lihtsustab maaüksuste piiride korrastamist triiNU reNNU,

kraatia, asjad peavad saama ae­ tud kiiresti ja asjatundlikult.

M

KUIDAS SAAB NAABERMAATÜKKIDE VAHELIST PIIRI MUUTA? Maaomanikel tuleb esmalt pöörduda maamõõtja poole, kes kuulab ära nende soovid ja nõustab, kuidas saavutada pa­ rem maakasutus. Maamõõt­ ja koostab maakorralduskava, millele märgitakse olemasole­ vad ja soovitud uued maaük­ suse piirid.

Kavale märgitud uued piirid peavad olema kooskõlas maa­ korraldusnõuetega – need pea­ vad olema lihtsad ja selged ning tagama maatüki otstarbeka ka­ sutamise. Seejärel tuleb kava kooskõlastada kohaliku oma­ valitsusega. Näiteks võib maa­ toimingule täiendavaid nõudeid seada kehtestatud planeering.

Tavapärane on, et planeeringu­

maa-ameti peadirektori asetäitja kinnisvara ja katastri valdkonnas

aa omamine on eestlasele vä­ ga tähtis, see on andnud meile kindlustunde, et ükskõik mis ka ei juhtuks, on võimalik kar­ tul mulda pista ja sellest söö­ nuks saada. Ka linnakodu juur­ de kuuluv aed on meile oluline.

Tihti tuleb ette olukordi, kus naabrid soovivad muuta oma­ vahelist piiri, et saavutada ots­ tarbekam maakasutus. Harv ei ole ka juhus, kus tegelik maa­ kasutus ja ametlik piir ei lähe­ gi omavahel kokku. Käesoleva aasta 1. juulil jõustus mitu as­ jaajamist lihtsustavat seaduse­ muudatust, mis aitavad lahen­ dada just neid, eelpool kirjel­ datud praktilise elu probleeme.

Maaomanikku ei köida büro­

ga on kehtestatud krundi mii­ nimumsuurus. Kui maatükil on seadusest tulenev piirang, tuleb kava kooskõlastada veel asja­ omase riigiasutusega, näiteks keskkonnaametiga. Kui koha­ lik omavalitsus annab kavale nõusoleku, siis on selline piiri­ muudatus võimalik.

Kooskõlastatud kava alusel tuleb pöörduda maa­ameti poo­ le ja taotleda mõõdistamistin­ gimused. Kava alusel määrab maamõõtja uue piiri looduses, tähistab selle ja mõõdistab.

PEAGI ON VÕIMALIK MAATÜKI OSALINE, AINULT MUUDETAVA PIIRILÕIGU MÕÕDISTAMINE Järgmisel aastal tulevad ka­ tastripidamisel kasutusele uued tehnilised lahendused, mis võimaldavad maatüki osa­ list mõõdistamist. See tähen­ dab, et maatoimingute tegemi­

sel ei pea maamõõtja mõõdista­ ma enam kogu maatükki, vaid üksnes muudetavat piirilõiku.

Maamõõtja esitatud andme­ te alusel loob maa­amet maa­ tüki kujud katastris ja määrab kõlvikud (see tähendab, milli­ ne osa maatükist on õuemaa, metsamaa, põllumaa jne) ning arvutab pindala. Seejärel teeb maa­amet maaomanikule uue katastriüksuse andmed veebi­ keskkonna kaudu kättesaada­ vaks.

Kui piiride muutmise käi­ gus ühe maatüki väärtus vä­ heneb, tuleb maaomanikel kok­ ku leppida hüvitise maksmises.

Sellise kokkuleppe saavad maa­ omanikud sõlmida omavahel, selleks ei pea pöörduma no­ tari poole. Pärast seda saavad maaomanikud anda nõusole­ ku maa­ametile, kes viib toi­ mingu lõpuni ja esitab kinnis­ tamisavalduse. Kannete tege­ misest teavitatakse maa­ omanikke.

LIHTSUSTUB MAATÜKKIDE LIITMINE JA JAGAMINE Järgmise aasta jooksul kasutusse tulevad tehnilised lahendused võimaldavad maa­ ametil olemasolevaid maatük­ ke liita ilma, et maaomanik peaks kulutusi tegema mõõ­ distamisele. Selle eeldus on lii­ detavate maatükkide piiriand­

mete hea kvaliteet. Samuti on katastripidajal õigus maatükki jagada juba olemasolevate piiri­ punktide vahel, seda juhul, kui puudub vajadus panna maas­ tikule uus piiripunkt. Sellistel juhtudel viib maa­amet maa­ korralduse läbi elektroonselt, loob maatüki kujud katastris ja määrab kõlvikud ning arvutab pindala. Seejärel muudetakse andmed katastris ja amet esi­ tab maaomanike tahete koha­ se kinnistamisavalduse kin­ nistusraamatusse. Aga kui pii­ ri märkimine maastikul on va­ jalik, siis tuleb kaupa teha maa­ mõõtjaga.

MAATOIMINGUTE TEGEMISEL TULEB LÄHTUDA LÕPPEESMÄRGIST Piiride korrastamise eesmärk on tagada maatüki otstarbe­ kas kasutamine ja majandami­ ne ning selle eelduseks on maa­ omaniku tahe. Maakorralduse idee on vältida liigseid, ebaots­ tarbekaid ja kulukaid toimin­ guid, mis muu hulgas võivad ju­ hul, kui kogu protsessi mingil põhjusel lõpule ei viida, tekita­ da selliseid maaüksusi, mis ei vasta maakorralduse nõuetele.

Seega tuleb vältida osakruntide tekitamist ja selle asemel moo­ dustada kohe lõppeesmärgist lähtuvad maaüksused.

Eestis on maa­ ja oman­ diandmete pidamiseks kahe re­ gistri põhine süsteem. See tä­ hendab, et andmed on eraldi kahes registris – kinnistusraa­ matus ja maakatastris. Kinnis­ tusraamatus on õigusliku tä­ hendusega omandiandmed ja maakatastris kui tehnilises re­ gistris on maatüki andmed.

Maatoimingute registreerimi­ se protseduur peab olema isi­ kule vähem koormav ja edas­ pidi ei pea ta tegema samasi­ sulisi avaldusi eri riiklikele re­ gistritele. Riigi seisukohalt on tähtis, et kinnistusraamatu esi­ mese jao andmed (sh maatüki sihtotstarve, asukoht, pindala) ei erineks katastriandmetest.

Seetõttu on antud maa­ame­ tile kui katastripidajale õigus esitada maaomaniku tahteko­ hane kinnistamisavaldus kin­ nistusraamatule, et ta­ gada registrite omava­ heline kooskõla. Seega

MAAMÕÕTJA KOOSTAB MAAKORRALDUSKAVA, MILLELE MÄRGITAKSE OLEMASOLEVAD JA SOOVITUD UUED MAAÜKSUSE PIIRID.

pakuvad muudatused maatoi­ mingutes maaomanikule või­ malust jõuda lõppeesmärgi­ ni lihtsamalt ja kiiremini ning protsessi kestel tuleb vähem eri asutuste uksi kulutada.

MAATÜKKI ISELOOMUSTAVATE ANDMETE NÜÜDISAJASTAMINE Katastriandmeid saab igaüks vaadata maa­ameti geoportaa­ lis (geoportaal.maaamet.ee). Et andmeid oleks mugavam vaa­ data ja teave oleks vaatamise hetkel võimalikud värske, on katastri pidamisel mindud pa­ berilt elektrooniliseks.

Maatoimingu tegemise olu­ line eeldus on see, et maatüki piirid oleksid katastris kajasta­ tud võimalikult ajakohaselt ja vastavuses piiridega looduses.

Maa­ameti ülesanne on avalik­ kusele tagada teave kinnisasja piiri, ulatuse ja loodusliku sei­ sundi kohta. Seetõttu liigub ka­ taster üle uuele kontseptsiooni­ le, mille kohaselt viiakse sama piiripunkti kohta eri maatükki­ de andmed omavahel kokku ja sellest tulenevalt võib muutuda ka maatüki pindala maakatast­ ris ja kinnistusraamatus. Oluli­ ne on rõhutada, et seejuures ei muutu piir looduses ja muuda­ tused tehakse registri korras­ tamise eesmärgil. Kui maatüki piir, mille kohta puuduvad täp­ sed andmed, on katastrikaar­ dil valesti või nihkes, siis on maa­ametil õigus piiri asukoh­ ta kaardil parandada. Samuti võib piiri asukoht kaardil muu­ tuda täpsemate mõõdistusand­ mete esitamise korral.

Tuleva aasta 1. jaanuarist määratakse maaüksuse kõl­ vikuline jaotus (haritav maa, looduslik rohumaa, metsamaa, muu maa ja õuemaa) aluskaar­ dilt. Edaspidi uuenevad kõlvi­ ku andmed perioodiliselt alus­ kaardi muudatustest lähtuvalt.

Oma maatüki pindala ja kõlvi­ kute andmetega saab igaüks ise tutvuda kõlviku kalkulaatori abil. Sama rakendus võimaldab võrrelda praeguseid andmeid 1. jaanuarist 2019 kehtima hakka­ vate andmetega.

Hea maaomanik, palun tut­ vu oma maaüksuse andmete­ ga maa­ameti geoportaalis htt­ ps://geoportaal.maaamet.ee/est/ Andmed­ja­kaardid/Maakatast­ ri­andmed/Katastriuksuse­kol­ vikute­paring­p631.html. And­ metes võib esineda ebatäpsusi.

Et saaksime andmeid kontrol­ lida ja vajaduse korral paranda­ da, palume küsimuste tekkimi­ sel võtta ühendust infotelefonil 6750 810 või e­kirja teel: katas­ ter@maaamet.ee.

6 || VARIA || mAA elu

15. november 2018

JÄRVAMAA AASTA ISA 2018 – TORMI NUGIS

35 aastat abielus 7-lapselisest perekonnast 6 lapse isa 17 lapselapsele vanaisa 1 lapselapselapsele vanavanaisa

Isakonkursil teevad ilma maamehed KUidO SaarPUU Järva Teataja

N

eli aastat tagasi ellu kutsutud Järvamaa aasta isa konkursil on seni tooni and­ nud valdavalt töökad ja asjali­ kud maamehed. 2018. aasta isa, novembri alguses üllatuskülas­ käigu osaliseks saanud Purdi külaelu kauaaegne eestvedaja Tormi Nugis pole mingi erand.

Neljandat korda toimuva konkursi eesmärk oli väärtusta­ da tervet ja tugevat peret ning isa rolli perekonnas.

HEAD INIMEST ON TORE ÜLLATADA Esimest korda valiti Järvamaa aasta isa 2015. aastal ja sel­ leks sai toonane Paide pääste­ komando pealik Valeri Ivanov.

2016. aastal pälvis kõrge tun­ nustuse Ambla spordiklubi ju­ hatuse esimees ja treener Rei­ mo Kaasiku ning 2017. aastal

Roosna­Alliku vallas talupida­ mise ja loomakasvatusega te­ gelev Marko Alev. Ühena esimestest õnnitles seekordset maakonna aasta isa Järvamaa omavalitsuste liidu esimees Pipi­Liis Siemann. Te­ ma hinnangul on Tormi Nugis igati vääriline inimene Järva­ maa aasta isa aunimetust kand­ ma. „Heade uudistega inimest üllatada on alati tore. Veel tore­ dam on see, kui üllatus võetak­ se vastu nii hästi nagu tänavu­ ne Järvamaa aasta isa seda suu­ tis teha – ehk oli näha, et tege­ mist on mehega, kes on valmis igaks eluhetkeks,” tunnustas ta. „Muhedalt ja rahulikult. Võtta vastu kõik, mida elu toob.”

Siemann oli seda meelt, et sellised konkursid on väga va­ jalikud. „Olen päris kindel, et igale lapsele on tema vanemad maailma parimad. Vähemalt nii võiks olla,” arutles ta. „Samal ajal usun, et ühiskond võiks tublisid inimesi esile tõsta ja neid väär­ tustada. Sellised konkursid, need isad on eeskujudena märgiks, et peame neist igati lugu.”

Naiskodukaitse Järva ring­ konna juhatuse liige Gerly Leit tunnistas, et seekordset Järva­

maa aasta isa valida oli päris keeruline. Väärt kandidaate oli lihtsalt niivõrd palju – seitse. „Enamik selle aasta isadest olid suure pere isad, kuid sel kon­ kursil ei ole laste arv kindlas­ ti kõige olulisem,” selgitas ta. „Oluline on inimene ise, see, kuidas aasta isa kandidaati ot­ sustajatele esitletakse.”

KODUS JA KAUGEMAL Peretraditsioonidena nime­ tas Tormi Nugise noorim tü­ tar Merli Kaas ära ühised jaa­ nipühad, jõulud ja aastavahetu­ se. „Näiteks aastavahetusel on isa rolliks lihapirukate küpse­ tamine,” tõi ta välja. „Nii on see välja kujunenud ja nii see saab­ ki olema. Kodus, vanematega ja maailma parimate pirukatega.”

SAMAL AJAL USUN, ET ÜHISKOND VÕIKS TUBLISID INIMESI ESILE TÕSTA JA NEID VÄÄRTUSTADA. Oma suure pere kohta ütles Tormi Nugis, et lapsed ja nen­ de järglasedki on kõik tublid. „Kõik on oma elu peal, neil on

KOMMENTAAR Alo Aasma endine Järva maavanem, aasta isa konkursi üks algatajatest Selle konkursi käigus on mulle silma jäänud kaks läbivat motiivi. Üks on see, et isaks mitte ei saada, vaid isaks kasvatakse, Kasvatakse kogu elu, mitte kuni laps saab 18. Kasvatakse ka siis, kui lapsed käivad ülikoolis, alustavad oma elu, ja siis, kui saadakse juba vanaisaks. Teine läbiv motiiv on see, et kõigil aasta isadel on ka kodust väljaspool täita oma roll, kuigi see ei olnud ega ole ka praegu konkurs-

si korraldades üldsegi peamine kriteerium. Oluline on ikka see, milline on isa kodus, millise jälje ta oma laste eluteele jätab.

Enamik aasta isadest on tulnud tõesti maalt, kuid mitte kõik. Kuid tundub jah, et maal on sellise arhailise isakuju kuvand kuidagi silmatorkavam ja eks oma osa ole selles mängida demograafilisel olukorralgi. Kõige olulisem pole aga mitte küsimus, kas järgmine aasta isa tuleb Paidest, Türilt või Koerust, vaid ikka see, et isadepäeval oleks võimalikult paljudes Eestimaa kodudes kuulda laste laule ja joonistusi, näha kaarte ning külmkapis oma hetke ootavat tordilõiku.

omad tööd ja tegemised,” kii­ tis ta.

Seda, et aasta isa konkurss on jätkusuutlik, näitab asjaosa­ liste sõnutsi juba see, et igal aastal esitletakse uusi kandi­ daate. Korduvaid nimesid ei ole peaaegu olnud. „Tore on kind­ lasti ka see, et kandidaate esi­

tati seekordsele konkursile üle Järvamaa,” lisas Leit.

Järvamaa omavalitsuste lii­ du, Naiskodukaitse Järva ring­ konna ja Kaitseliidu Järva ma­ leva välja kuulutatud Järva­ maa aasta isa konkursile oli ae­ ga kandidaate esitada oktoob­ ri lõpuni.

toorainet. Kui spetsiifiline toor­ aine on kaugemalt, siis peab see olema põhjendatud ning etike­ til peab selgesõnaliselt eristu­ ma muu tooraine päritolu,” üt­ les projektijuht.

Põlvamaa Rohelisem märk

on toote või teenuse kvalitee­ ditähis, millega märgista­ takse piirkondlikku pärit­ olu, kõrget kvaliteeti, loo­ duslike materjalide kasu­ tust ning keskkonnasõb­ ralikku tootmist.

Märgiga tähistatak­ se eelkõige toidukaupu ja mahetooteid, loodus­ likke ehitus­ ja viimist­ lusmaterjale ning käsitööd, sest just need tooted kan­ navad kohalikku päritolu. Ro­ helisema märgiga saab tähista­ da ka loodus­ ja kultuuritradit­ sioone väärtustavaid turismi­ teenuseid.

Rohelisema märgi kasutus­ õigust saavad ettevõtjad ise oma toodetele taotleda. Järg­ misi märgitaotlusi ootab Põl­ vamaa Arenduskeskus novemb­ ri lõpuni.

ROHELISEM MÄRK AITAB PÕLVAMAAD MÄRGATA MaariUS SUViSte Lõuna-Eesti Postimees

L

igemale kümme aas­ tat on Põlvamaal väl­ ja antud Rohelisemat märki, mida leiab nii kohalikult tootelt kui teenuselt.

Mida märk endast kujutab ja kui suur abi sellest olnud on?

Praeguseks on märgikand­ jaid ettevõtteid üle poolesaja, neist enamik on tootjad. Mär­ ki kandvaid tooteid ja teenu­ seid on alates 2009. aastast ol­ nud üle 200. „Jooksvalt neid muidugi nõnda palju pole, sest kõik pakutav pole saadaval aas­ ta ringi või on mõni toode asen­ datud uuega või tootmine lõ­ petatud. See on loomulik prot­ sess,” tõdes sihtasutuse Põlva­ maa Arenduskeskus projekti­ juht Anette Org.

Org lisas, et tuntud märk aitab tarbijal kiiremini mõista toote päritolu ja annab eelaim­ duse selle kvaliteedi osas. „Põl­ vamaa Rohelisemat märki kan­ navad kindlasti vaid väärika­ mad siinkandi tooted või tee­ nused,” kinnitas ta.

Projektijuhi sõnul on Põlva­ maa ettevõtjad uhkusega põl­ vamaalased ja kasutavad mär­ ki heal meelel. Läbi selle toovad nad tähelepanu ja tuntust kogu maakonnale ja teistele märgi­ kandjatelegi. „Edu võti on Ro­ helisema märgi võrgustiku toi­ mimine, sest just omavaheli­ ne koostöö tõstab märgistatud toodete müüki,” märkis ta.

Näiteks on Rohelisem märk Põlva vallas Rasina külas asu­ va Üvasi talu naturaalse kitse­ piimajuustu pakendil. „Koha­ likule Põlvamaa inimesele lä­

heb see märk väga korda. See on hästi mõjunud,” kiitis Üvasi talu perenaine Anne Grünberg.

Tema hinnangul kaugema kandi inimestele see märk väga tuttav ei ole. „Tallinnas ei tea­ ta sellest suurt midagi. Kui üt­ len, et toode kannab Põlvamaa Rohelisemat märki, siis vaada­ takse ja küsitakse imestunult, et mis märk see veel on,” lau­ sus Grünberg. Aga siis ta võtab kätte ja selgitab, mida märk tä­ hendab. „Märk annab tarbijale tea­ da, et toode on valminud Põl­ vamaal ja kohaliku tootja kas­ vatatud. On loodust säästev ja keskkonnasõbralik,” ütles Põl­ vamaa küüslaugukasvataja Rai­ ner Soosaar. Ta lisas, et pere­ ettevõtte Kõlleste Garlic too­ dangust kannavad Rohelise­ mat märki marineeritud küüs­

lauk, purustatud küüslaugu võrsed, marineeritud küüs­ laugu võrsed ja naturaalne küüslauk. „Turustamise koha pealt julgustab see tarbi­ jat toodet ka julgemalt soetama,” lisas Soosaar.

Talle on aga selgeks saa­ nud: ainuüksi märgist ei piisa, et see müüks. Peab olema ise aktiivne ja tege­ ma jõupingutusi, näiteks suhtlema tarbijatega, ning in­ vesteerima ja edendama oma tooteid. „Kunagi ei tohi jääda ootele, et küll hakkab minema.”

Küsimusele, kas mõni toode või teenus on jäänud ka soovi­ tud märgita, vastas Org, et sa­ gedasem põhjus märgi mitte­ saamisel on seotud segadustega tooraine päritolu osas. „Eelista­ tult tuleb kasutada põlvamaist

mAA elu || eHITuS || 7

15. november 2018

Liginullenergia nõue: tuleb, ei tule, tulevikus vist ikka tuleb riiNa MartiNSON Maa Elu

K

ui veel mõni nädal tagasi teadsime, et peagi tohib Eestis ehitada vaid ligi­ nullenergiamaju ja ametiasu­ tustes oli ehitusega seotud asja­ ajamises tunda selget kiirusta­ mist, et oma toimingud veel se­ niste nõuete ajal tehtud saaks, siis nüüdseks on riik otsusta­ nud liginullenergia nõudeid leevendada ja enamik eramuid pääsevad sellest sootuks. Vähe­ malt lähema viie aasta jooksul.

Hiljuti ettevõtlus­ ja info­ tehnoloogiaministri Rene Tam­ misti allkirja saanud hoonete energiatõhususe miinimum­ nõuete eelnõu järgi ei raken­ du liginullenergia nõuded ku­ ni 220ruutmeetristele väike­ ja ridaelamutele, muu kasutus­ otstarbega hoonetele vabastus ei laiene.

Majandus­ ja kommunikat­ siooniministeeriumi ehitus­ ja elamuosakonna nõunik Mar­ gus Tali selgitab, et liginullener­ giahoone taseme määramisel lähtutakse eeldusest, et hoones toodetakse lokaalset taastuv­ elektrit. Aga üksikelamu puhul toimub selle energia tootmine ja tarbimine enamasti eri ae­ gadel, mistõttu õnnestub väi­ keelamutel võrreldes teiste hoo­ netüüpidega ära tarbida kõige väiksem hulk kohapeal toode­ tud taastuvelektrist.

Seepärast eramutele erand tehaksegi. Viie aasta pärast võetakse asi taas kaalumisele ja vastavalt sellele, kui kauge­ le on tehnoloogia arenenud, ot­ sustatakse, kas nüüd on aeg ka väikeeramutele liginullenergia nõue kehtestada.

KIIRUSTAMINE JA BÜROKRAATIA OÜ Projektid32 tegevjuht Tõ­ nu Emberg ütleb, et erand ku­ ni 220ruutmeetriste elamute­ le on kindlasti tervitatav, eriti just ehituskulu aspektist. „Siia­ ni ei ole minuni jõudnud põhja­ likke analüüse, kust saaks vas­

Liginullenergia taset ei nõuta edaspidi ka palkmajadelt.

Foto: arVet MÄGi / ViruMaa teataJa

tuse, milline ökoloogiline jala­ jälg oleks keskkonnale väiksem: kas ilma taastuvenergia tehno­ loogiateta, aga mõistlikult, ku­ luoptimaalselt ja hea ehitus­ kvaliteedi kohaselt ehitatud ela­ mus kulutatud energia või eri tehnoloogiate tootmisele­pai­ galdamisele ja käigushoidmise­ le kulutatud ressursid ja sellest tekkiv sääst,” räägib ta.

Liginullenergiahoonete pro­ jekteerimise nõue Embergi sõ­ nutsi projekteerijate tööd seni veel märkimisväärselt ei mõju­ tanud, küll aga on viimasel ajal tellijad soovinud saada ehitus­ luba kiirendatud korras, para­ ku pole see võimalik. „Teatud kiirustamissoovi olen tajunud, kuid enda koge­ muse põhjal on need soovideks jäänudki,” tõdeb Emberg. „Kah­ juks esitavad ametnikud tihti ehitus­ või kasutusloa menet­ luse ajal formaalseid, kuid si­ sutühje nõudeid, mis venitavad asjaajamise väga pikaks. Kus­ juures õigust väga nõuda ei ole mõistlik: kui palju küsimusi esi­ tad, eriti just sisulisi ja mõtle­ mist nõudvaid, satud läbivaa­ tamise järjekorras hoopis vii­

maseks ja vastuseid ei saa am­ mugi.”

Embergi hinnangul on prae­ gune bürokraatia üle paisuta­ tud. „Aetakse näpuga seadustes järge, kaine mõistus ja seaduse­ looja soovitud eesmärk unus­ tatakse ja jõutakse teinekord reaalses elus väga absurdsete tulemusteni, tõesti absurdsete, eesmärki mittetäitvate ja reeg­ lina inimeste jaoks põhjenda­ matuid kulutusi toovate nõuete või asjatute piiranguteni,” rää­ gib ta.

Eramutele tulema pidanud liginullenergia nõude vastaste sõnutsi oleks see vähendanud eramuehitust. „Mulle isiklikult tundub, et eramuehituse intensiiv­ sust reguleerib kõige rohkem see, kuidas pangad laenu an­ navad,” kostab selle peale Em­ berg. „Usun, et liginullenergia­ hoonete nõuete rakendamine kõigile elamutele oleks teki­ tanud hinnasurve arendaja­ tele­ostjatele tiheasustusala­ del, kus kontroll on tõhusam.

Kindlasti oleks tekkinud prae­ gusest veel suurem tahe ar­ vutusalustega manipuleeri­

da, saavutamaks näiliselt pa­ remaid tulemusi, kuid ehitus­ ajal poleks neid lahendusi ra­ kendatud. Kaldun arvama, et iseehitajad keskustest kauge­ mal oleks ehitanud ikka nii, nagu rahakott lubab – kui ra­ ha on, siis teen midagi vahvat, kui ei ole, siis elan ilma ehi­ tus­ või kasutusloata.”

Emberg rõhutab, et inime­ sed ei taha meelega nõudeid rikkuda. „Kahjuks on maa­ piirkondades hästi juba siis, kui elamutele soojustuse sei­ na saab – selmet rääkida siis mingitest vahvatest tehnoloo­ giatest või liginullenergiahoo­ netest,” nendib ta.

PALKMAJAD PÄÄSEVAD Liginullenergia taset ei nõuta edaspidi ka palkmajadelt. „Erand on tehtud selle tõt­ tu, et palkmajade puhul kasu­ tatakse traditsioonilist seina­ konstruktsiooni, mille sooja­ pidavus ja õhutihedus ei ole võrdväärsed selle tasemega, mis on saavutatav nüüdisaeg­ sete ehituskonstruktsioonide­ ga,” seletab Tali. „Samal ajal on palkmajade püstitamine Ees­

tis pika traditsiooniga ja jätku­ valt leidub inimesi, kelle soo­ viks on elada palkmajas. See­ ga ei ole meie hinnangul ko­ hane sätestada energiatõhusu­ se nõudeid, mis tingiks olukor­ ra, et palkehitisi ei ole võima­ lik püstitada.”

MILLAL TULEB? Energiatõhususe nõuete raken­ dumine on seotud ehitusloa taotluse esitamisega. Olukord on erinev avaliku ja erasektori hoonete puhul. Avalikule sek­ torile rakendub liginullenergia nõue juba uuest aastast, aga erasektori puhul peavad 2019. aastast energiatõhususe mii­ nimumnõuded olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueeri­ misel vastama C­energiaklassi tasemele ja uute hoonete püs­ titamisel B­energiaklassi tase­ mele. Väikemajade puhul jää­ vad B­klassi nõuded kehtima kuni järgmise energiatõhususe nõuete täiendamise perioodini ehk viieks aastaks.

Liginullenergiahoone nõu­ ded rakenduvad erasektorile 2020. aasta alguses esitatava ehitusloa taotlusega.

Nagu öeldud, on praeguseks seatud omajagu erandeid ja ühe järgi ei nõuta liginullenergia­ hoone taseme saavutamist, kui lokaalsete taastuvenergialahen­ duste kasutamine ei ole majan­ duslikult põhjendatud või teh­ niliselt teostatav.

Tali selgitab, et majanduslik põhjendatus on seotud sellega, kui efektiivselt päikeseenergia­ süsteem hoone asukohas töö­ taks. „Juhul kui hoone paikneb piirkonnas, kus näiteks teised hooned varjutavad päikeseener­ giasüsteemi, ei pruugi lokaalse taastuvenergia süsteem ener­ giat toota piisava efektiivsuse­ ga,” räägib ta. „Tehnilised pii­ rangud on eelkõige seotud või­ malusega lokaalse taastuvener­ gia süsteemi paigaldada. Juhul kui hoone ei asu võrgupiirkon­ nas või vastava süsteemi pai­ galdamine eeldab võrguette­ võtja poolt elektrivõrgu üm­ berehitustöid, siis ei nõuta li­ ginullenergiahoone taseme saa­ vutamist.”

LIGINULLENERGIAHOONETE NÕUETE RAKENDAMINE KÕIGILE ELAMUTELE OLEKS TEKITANUD HINNASURVE ARENDAJATELEOSTJATELE TIHEASUSTUSALADEL, KUS KONTROLL ON TÕHUSAM.

8 || KINNISVARA || mAA elu

15. november 2018

KAVAS ON EHITADA EESTI KÕIGE KESKKONNASÕBRALIKUM RIIGIHOONE

E

esti Arhitekti­ de Liit, Keskkon­ naministeerium ja Riigi Kinnis­ vara AS kuulutasid eelmi­ sel nädalal välja rahvus­ vahelise arhitektuurikon­ kursi Eesti kõige keskkon­ nasõbralikuma riigihoone loomiseks. Kavandatavas­ se keskkonnamajja kolivad kokku Keskkonnaministee­ rium, selle haldusala Tallin­ nas asuvad üksused ja Eesti Loodusmuuseum.

Keskkonnamaja on ka­ vandatud liginullenergia­ hoonena, mis toodab sama palju energiat, kui kulutab.

Cambridge’i Ülikoolis klii­ mamõjusid uuriva Annela Anger­Kraavi sõnul leeven­ dab puidu kasutamine ehi­ tusel inimtegevuse kahju­ likke kliimamõjusid.

Kesk kon na m in ister Siim Kiisleri kinnitusel on ministeeriumi soov vähen­ dada oma keskkonnajala­ jälge. „Peale ehitusel puidu eelistamise tahame hoones ära kasutada näiteks sade­ vett ja võtta kasutusele päi­ kesepaneelid. Sealjuures jä­ tame arhitektidele üsna va­ bad käed uudsete ja nutika­ te lahenduste leidmiseks,” selgitas ta.

Praegu paiknevad Kesk­ konnaministeeriumi hal­ dusala asutused Tallinnas rendipindadel kuuel aadres­ sil viies linnaosas. Keskkon­ naministeeriumi asekants­

Läti piiri lähedus

kinnisvaraturul määr Keskkonnaminister Siim Kiisler Foto: tairo lutter / PostiMees

leri Margit Martinsoni sõ­ nade kohaselt raskendab ühtse keskkonnamaja puu­ dumine nii ministeeriumi ja allasutuste koostööd kui ka avalike teenuste kättesaa­ davust: „Seniste rendilepin­ gute lõppedes soovime lii­ kuda tõhusama ruumikasu­ tuse poole, mis võimaldaks kõiki valitsemisala teenu­ seid osutada ühes kohas ja sealjuures hoida praeguse­ ga võrreldes kokku ligema­ le 50 protsenti büroopinda.”

Keskkonnamaja asuko­ haks on planeeritud Mere­ muuseumi lennuangaaride ja Noblessneri sadamalin­ naku vaheline ala aadres­ sil Vesilennuki 12. Arhitek­ tuurivõistluse tingimustes on toodud esile, et kavas on rajada liginullenergiahoone, mille ehitamiseks tuleb ka­ sutada valdavalt puitu.

Keskkonnamaja ehitu­ sega on soov liikuda eda­ si 2020. aastal ja eelduste kohaselt valmib hoone aas­ taks 2022. (ME)

Toeta oma metsa!

SA Erametsakeskus aasta viimased metsandustoetuste voorud tulevad detsembris.

METSA UUENDAMISE TOETUS Toetatakse maapinna ettevalmistamist, metsataimede soetamist ja istutamist, metsakultuuri hooldamist

Tähtaeg 03.12.2018

METSA INVENTEERIMISE TOETUS Toetatakse metsamajandamiskava kokkupanemiseks vajalike inventeerimisandmete koostamist

Tähtaeg 17.12.2018 Toetuse küsimiseks võta juba varakult ühendust oma metsaühistuga!

Metsaühistute kontaktid ning toetuste taotlemise tingimused leiab erametsaportaalist www.eramets.ee

tOOMaS Šalda Maa Elu

uigi liikumi­ ne kahe rii­ gi vahel on vaba, lahutab Eestit ja Lätit siiski 339 kilomeetri pik­ kune riigipiir.

Maa Elu uuris kol­ me lt e r i piiriäärses maakonnas tegutsevalt kinnisvaramaak­ lerilt, kas lõunanaabri lähedus piiri ääres asuva kinnisvara hinda kuidagi mõjutab ja mis seisus sealne kinnisvara üldju­ hul on.

VALGAMAA Pindi Kinnisvara Valga konto­ ri maakler Hans Heinjärv üt­ leb, et otseselt sellist mõistet nagu „piiriäärne kinnisvara” te­ ma töös ei eksisteeri, semanti­ liselt on selleks muidugi kogu kinnisvara, mis asub riigipiiri vahetus naabruses: „Aga siingi on see väga suhteline – Valgas tunnetame piiri ühtmoodi, en­ dise Taheva valla aladel hoopis teisiti. Erinevalt Võrumaa ida­ piirist on Valgamaa piir Euroo­ pa Liidu sisepiir ja endise Lii­ vimaa osana on inimesed ko­ gu aeg piiriüleselt toimetanud.

Valga linnas piir pigem ühen­ dab kui eraldab. Seega Valga­ maal ma ei eristaks üldse pii­ riäärset kinnisvara.” Heinjärve sõnul ei puutu Pindi KV Läti piiri läheduses asuva kinnisva­ ra ostu ja müügiga kokku üle­ määra sageli. Enim endise Ta­ heva valla aladel, kus eelista­ tuim on omakorda Koiva jõe äärne piirkond oma Lõuna­Ees­ tile iseloomuliku kauni loodu­ sega. Aga näiteks endise Hum­ muli valla alad on vähem nõu­ tud ja seal on vara raske reali­ seerida, peamiseks põhjuseks infrastruktuuri puudus. „Kõige aktiivsem on loomulikult Valga linna turg, kus eelkõige üüritu­ rul, aga mitte ainult, teevad il­ ma naaberriigi kodanikud, kes Eestisse tööle asunud. Meie va­ hendatavatest tehingutest 80– 90 protsenti toimub Valga lin­ nas või lähiümbruses. Muudes piirkondades on tehinguaktiiv­ sus madalam.

Maapiirkonnas, sealhulgas piiri lähedal müüakse ja oste­ takse taluhooneid ning elamuid

SEL AASTAL ON MÕISAKÜLAS TOIMUNUD 20 TEHINGUT, NEIST KAHEKSA KORTERITEGA. KORTERITE MÜÜGIHINNAD ON JÄÄNUD 1000 JA 15 000 EURO VAHELE NING MAJADE HINNAD JÄÄVAD PARAKU SAMASSE HINNAKLASSI.

just koduks, mitte suvilaks. Su­ vekodud on pigem ajas taanduv segment. Põllumaade müük on spetsiifilisema turuga ja avalik­ ku müüki väga ei praktiseerita,” kommenteerib Heinjärv.

Eelneva põhjal võib järelda­ da, et piiri lähedus kinnisvara müüki üldiselt ei mõjuta. Hoo­ pis olulisemad on asukoha so­ bivus, infrastruktuur ja väljas­ pool linna looduskaunis ümb­ rus. Enim tuntakse Valgamaal huvi elamiskõlblike, elemen­ taarsete kommunikatsiooni­ dega ja heas asukohas elamute vastu, nõutuim hinnaklass on 10 000 – 25 000 eurot. Hein­ järv tõdeb naljaga pooleks, et piiri ääres asumine tõstab kin­ nisvara hinda vaid Läti poolel, kus hundijalavee müüjad äri­ kinnisvara segmendis elevust on tekitanud.

Piiri lähedal asuva kinnis­ vara seisukorra kohta ütleb Heinjärv, et enamasti on see kehvapoolne: „Eelmisest Ees­ ti ajast pärinev ja pikka ae­ ga tühjalt seisnud vara on aja­ hambast puretud. Aga samal ajal leidub ka mõni pärl, mis kenasti korda tehtud. Kahjuks neid ei müüda, kuna on valmi­ nud pika perspektiiviga ja isik­ likuks kasutamiseks. Ääremaa­ le investeerija peab olema suh­ teliselt jõukas, sest pangad re­ noveerimata varale sellises asu­ kohas hästi ei vaata. Eks see­ tõttu on selliste varade oma­ nikud kahe korra asemel ühek­ sa korda mõõtnud. Seepärast satuvad need pärlid ka turule haruharva. Oma vara müüvad

enamasti piirkonnast lahkujad, elukoha vahetajad, pärijad jne.

Ostjad on kohalikud, harvem piirkonda naasvad inimesed ja uustulijad. On ka lätimaala­ si, kes sätivad ennast siiapoole piiri tasuvamate töökohtade ja parema sotsiaalkindlustussüs­ teemi tõttu. Esineb pensioniea­ lisi, kes Tartus ja mujal kinnis­ vara müües kolivad Valgamaa­ le, seda nii majanduslikel kui rahulikumast elukeskkonnast tulenevatel põhjustel.”

MAAPIIRKONNAS, SEALHULGAS PIIRI LÄHEDAL MÜÜAKSE JA OSTETAKSE TALUHOONEID NING ELAMUID JUST KODUKS, MITTE SUVILAKS. Heameel on Heinjärvel selle üle, et Valgamaale kodu ostjate seas on noorigi peresid. „Nende suurim probleem on pangalae­ nu vähene kättesaadavus või on see võrreldes suuremate kes­ kustega kõvasti kallim, sisuli­ selt pakutakse neile eluaseme­ laenu asemel väikelaenu. Aga sellest aastast meenub noor pe­ re, kes müüs Harjumaal korte­ ri ja soetas Valga linna suure maja. Raha jäi veel kõvasti üle ja nad olid rahuliku ja mõnu­ sa elukeskkonna üle üliõnneli­ kud. Valgamaal on ajal hoopis teine tähendus kui Harjumaal, seda positiivses mõttes,” kinni­ tab Heinjärv.

Kohalikule kinnisvaramüü­ jale soovitab ta ennekõike kan­

mAA elu || KINNISVARA || 9

15. november 2018

ei ole

IDA-VIRUMAA JA VENE PIIRI LÄHEDASED ALAD HaNNeS HalliK

Uus Maa Jõhvi-Narva büroo juhataja

rav näitaja

Mõisakülas on müügis kaks aastakümmet tagasi kirikuks ehitatud hoone ja koguduse külalistemaja.

Foto: eraKoGu

natlikkust: „Igale varale on ole­ mas ostja. Vahel kulub selleks kaks kuud, vahel kaheksa aas­ tat. Mida kaugemal keskusest, seda enam tuleks kuulata spet­ sialistide nõu vara hinnastami­ sel ja esitlemiseks ettevalmis­ tamisel.”

VILJANDIMAA „Viljandimaal on umbes 80 km väga liigendatud piirijoont Läti­ ga. Suuremas osas on seal sood ja rabad, kuid ka mitu asulat.

Kui võtta piirialaks ligikaudu viis kilomeetrit piirist, jäävad alasse Mulgi valla Lilli, Penuja, Laatre, Kamara küla ning Mõi­ saküla linn,” ütleb kinnisvara­ büroo Uus Maa Viljandi kontori maakler Malle Allese. „Meil on tulnud vahendada kortereid ja maju Mõisakülas ning Kamara külas. Hetkel on näiteks pak­ kumisel eksklusiivne objekt Mõisakülas: kirik, mis on 20 aastat tagasi spetsiaalselt kiri­ kuks ka ehitatud. Uusapostli­ kul kirikul oli tollal Mõisakülas arvukas kogudus, mis praegu­ seks on kahanenud alla küm­ nele liikmele ja nii ei ole neil mõistlik enam nii suurt hoonet majandada. Seal on üks suure saaliga peahoone ning teine, väiksem maja, mis on kogudu­ se külalistemaja. Huvilisi on pa­ raku kasinalt.”

Allese julgeb väita, et piir ei ole magnet, mis tõmbaks.

Kui inimene soovib privaat­ sust, võib seda leida väga pal­ judest teistest kohtadest. „Va­ hendasin eelmisel aastal Mõi­ sakülas ühe eramu müüki ja us­

kumatult palju oli huvitundjaid.

Ostja, noore õpetaja pere, tuli hoopis Tallinnast. Sel aastal on Mõisakülas toimunud 20 tehin­ gut, neist kaheksa korteritega.

Korterite müügihinnad on jää­ nud 1000 ja 15 000 euro vahe­ le ning majade hinnad jäävad paraku samasse hinnaklassi.

Palju soovitakse elamuid, ku­ hu on võimalik põhimõtteliselt kohe sisse kolida ja siis korras­ tama hakata. See aga eeldab, et katus on korras ja küttekol­ ded töötavad. Kahjuks pole sel­ liseid hooneid enam kuigi palju alles jäänud, need on lihtsalt lii­ ga kauaks ootama jäetud.”

V

enemaaga piirne­ vatel aladel on kin­ nisvarapakkumisi alati stabiilselt ol­ nud. Odavad hoonestamata või lagunenud või kehvas seisukor­ ras hoonetega maatükid, mille turuhind on vahemikus 0,5–2 eurot ruutmeetri kohta, leia­ vad kiiresti ostja. Võiks arva­ ta, et võrreldes Narva­Jõesuu­ ga on turg aktiivsem pindalalt suures Alutaguse vallas, kuid tegelikult on kinnistute te­ hingute arvu vahe marginaal­ ne. Sõltuvalt aastaajast tehak­ se kuu jooksul kummaski re­ gioonis u 20–30 maade ja ma­ jade ostu­müügitehingut. Ela­ nikke on nii Alutagusel kui ka Narva­Jõesuus veidi alla 5000, nii et loogika on siin olemas.

Samal ajal on aga kinnisvara­ hinnad Narva­Jõesuus märki­ misväärselt kõrgemad. Mere­ piir ja Narva jõgi on need posi­

Piiri läheduses asuvad hoo­ ned on Allese kinnitusel para­ ku pika tühjalt seismise jook­ sul üsna lagunenud. „Palju on selliseid hooneid juba maan­ tee ääres, kuid kui palju neid veel teest kõrvale jääb …? Vanu lagunenud hooneid, mida po­ le enam võimalik taastada või siis nõuaksid suuri investeerin­ guid, on väga raske müüa. Pan­ ga abiga piiriäärses piirkonnas kinnisvara soetamine on pea­ aegu olematu, samuti ei tun­ ne kindlustusfirmad selliste hoonete kindlustamise vastu mingisugust huvi, mis tekitab­ ki surnud ringi, ja nii need ta­ lukohad igavikku kaovad,” on Allese kurb.

Kui veel on, mida müüa, on müüjateks peamiselt pärijad, aga ka firmad, mis on ostnud suured kinnistud koos metsa ja maaga ning siis hooned lah­ ku mõõtnud ning eraldi müüki pannud. Kui selline hoone on veel taastamiskõlblik, ostetakse see kas suvilaks või aastaring­ seks elamiseks. Maad on selli­ se maja juures Allese jutu järgi reeglina alla hektari. „Minu soovitus on neile, kes arvavad, et nende kinnisva­ ra pole midagi väärt ja lasevad sellel lihtsalt laguneda – pange see müüki! Võtke julgesti oma piirkonna kinnisvaraspetsialis­ tiga ühendust, tema aitab teid kindlasti! Julgen väita, et ei ole lootusetuid objekte, oluline on vaid hind ja juurdepääs kinnis­

tiivsed faktorid, mis hindu ker­ gitavad, samuti Narva lähedus.

Mõnede merelähedaste kinnis­ tute hinnad on Ida­Viru mõis­ tes teinekord lausa ulmelised ja ulatuvad tihti üle 100 000 eu­ ro kinnistu kohta. Seda tingi­ mustes, kus maatükil paikneb vaid kehvas seisus remonti va­ jav nõukogudeaegne puitkar­ kassmaja. Eelnevat võib laien­ dada ka Toila valla kohta, mis jääb küll piirist kaugemale sise­ maa poole, kuid siingi on me­ repiiri olemasolu kinnisvara­ hindu tõstev faktor. Merest ee­ mal asuvates külades tehakse tehinguid märksa madalama­ te hindadega ja seal kunstli­ kult ülespaisutatud hindadega kinnistutel ostjaid pole – pak­ kumisi on, kuid nõudlus väike.

Pakkumishindu korrigeerides aga ostetakse mõõdukalt ka vähem atraktiivset kinnisvara.

Viimase kahe­kolme aasta tendents on põllu­ ja metsamaa ostu­müügitehingute aktiivsu­ se tõus ning hinnad ulatuvad

vähemalt 10hektariste põllu­ maade puhul kuni 5000 euro­ ni hektari eest. Suurte, alates 20hektariste metsamaa kinnis­ tute eest ka kuni 10 000 eurot hektari kohta.

Remonti vajavate maama­ jade puhul on põhilised ost­ jad kohalikud idavirumaala­ sed, kes soetavad endale oda­ valt maamaja eesmärgiga see renoveerida, linnakorter müüa ja maale elama kolida. Kallima­ te, eelkõige Narva­Jõesuu, aga ka Toila elamute puhul on tih­ ti soetajaks kohalikud ettevõt­ jad, kel raha rohkem.

Korteriturul on küllaltki tihti ostjaid Venemaalt. Vene residendil on võimalik piiriäär­ setesse valdadesse või linna­ desse soetada endale korteri­ omand ilma raskusteta. Kui ra­ ha olemas, siis tule ja osta. Pe­ terburilasi on ikka Narva­Jõe­ suu rand paelunud ja kallimate korterite ostjad väikelinnas on­ gi suuresti Peterburist. Uutes ja rekonstrueeritud korterelamu­

tes on tänu rikkale ostjaskon­ nale ruutmeetri hinnad võrrel­ davad Pärnuga, kus korterite müügitehingute mediaanhin­ nad jäävad vahemikku 1100– 1200 eurot ruutmeetri kohta.

Suures osas Ida­Viru kinnis­ asjade (maade, metsade, hoo­ nestatud kinnistute) puhul kehtib aga kinnisasja omanda­ mise kitsendamise seadus. Tu­ lenevalt riigikaitselistest kit­ sendustest on kolmanda riigi füüsilisel isikul, kes on nii Vene resident kui ka Eestis alaliselt elav Vene või Ukraina vm riigi kodanik, keelatud omandada kinnisasja näiteks Toila alevi­ kus, Narva­Jõesuu linnas, endi­ ses Vaivara vallas, endiste Iisa­ ku, Illuka ja Alajõe valdade ter­ ritooriumil (nüüdne Alutaguse vald). Valitsuse korraldusega on see võimalik, kuid selleks peab ostjal seaduse järgi olema riik­ likult oluline põhjus ja see on juba pigem erand, millega mi­ na ei ole oma 12aastase prak­ tika jooksul kokku puutunud.

tule ja siis on vaja ära oodata õige hetk!” on ta veendunud. „Ühel päeval tuleb ka uus pere­ mees! Eks maakler tahab ju pa­ rema meelega vahendada korte­ reid ja maju, mis asuvad maa­ konnakeskuses või selle lähedal ehk heas asukohas, aga piiriala­ de kinnistud ootavad ka uusi peresid, nii et ma olen valmis neidki vahendama.” Üks siinse vara ostmi­ se põhjus on kindlasti elamu­ te madal hind, aga üha enam ka soov tulla tagasi kodukoh­ ta. „On olnud noori peresid, kes tulevad linnakärast eema­ le ja rajavad oma kodu metsa­ de keskele. Mulgimaale soovi­ takse reeglina soetada maa­ kodusid ja kuna kogu piiriäär­ ne ala jääb Mulgimaale, siis on siin suhteliselt kergem ka uus omanik leida.”

Põllumaade müügi ja ostu kohta Viljandimaal ütleb Alle­ se, et neid avalikus pakkumi­ ses peaaegu ei näegi, need lii­ guvad otse.

le, kus on töö ja head võimalu­ sed vaba aja veetmiseks. Paljud Läti poole jäävate alade elani­ kud on liikunud suunal Pärnu– Tallinn–Soome või Rootsi, osa neist on ka poolel teel pidama jäänud. Paljud on õnneks ikka­ gi paikseks jäänud, leidnud en­ dale sissetuleku ja maaelu jät­ kub. Elanikkond vahetub pide­ valt – ühed lähevad, teised tu­ levad. On levinud arusaaam, et keskusest kusagil kaugel on rii­ gipiir ja seal olematu hinnaga kinnisvara, aga vähemalt Pär­ numaa puhul on hoopis nii, et ääremaastumine on pigem si­ semaa probleem.”

Iseloomustades Pärnust Ik­ la poole jäävaid alasid, kinni­ tab Rääk, et sinna elama koli­ ja või suvekodu ostja peab ole­ ma rahakas. Mida lähemal vee­ le, seda kallim on hind. „Hääde­ meeste valla kinnisvara hindu mõjutab mitte riigi­, vaid mere­ piir. Treimani mereäärsed talud on väga korras ja ilusad, mõ­ nel on isegi privaatne tennise­

väljak. Kablis elanikkond vahe­ tub, restaureeritakse vanu kap­ tenite villasid. Päikeseloojang on nii ülev, et seda imetletak­ se mitu õhtut järjest, suvise li­ saväärtuse annab Päikeseloo­ jangu festival. Siia tullakse Tar­ tust, Viljandist ja mujalt – Lii­ vi laht on paljudele kōige lähe­ mal asuv soe meri. Nii et oma­ jagu on uusi tulijaid,” kinnitab Rääk. Kõige nõutumad on tema ütlust mööda aastaringse ela­ mise võimalusega suvekodud, sest üha enam avarduvad kaug­ töö tegemise võimalused.

Kuigi piiri lähedus ei ole os­ tuotsuste puhul kõige määra­ vam asjaolu, toob Rääk välja võimalikke positiivseid nüans­ se, mis piirilähedasele kinnis­ varale väärtust võivad lisada: „Piiriäärne kaubandus on levi­ nud nii eestlaste ja lätlaste va­ hel kui mujal maailmas, piiri lä­ hedus annab võimaluse tutvu­ da hoopis teise keeleruumiga ja Häädemeeste on Kesk­Euroopa­ le lähemal kui Tallinn.”

PÄRNUMAA LVM Kinnisvara kutseline maakler Ats Rääk vaatleb Pär­ numaa ja piirialade küsimust enda ametist lähtudes laie­ malt: „Pärnule lähim on 65 ki­ lomeetri kaugusele jääv Läti piir, aga rohkem mõjutab meid tegelikult 125 kilomeetri kau­ gusel olev Tallinn, mis on te­ gelikult ju ka piiriäärne linn.

Inimesed voolavad sinnapoo­

Müüa korter,

3 tuba – Sõpruse tn, Koeru, Koeru, Järva vald Järvamaa. Hind 22 000 €. Üldpind 68,2 m², I korrus.

Müüa maja,

3 magamistuba – Helmküla, Lääneranna vald, Pärnumaa. Hind 63 000 €. Looduslikult väga ilus koht. Kinnistu, puitmaja, elamispind 1939 m², kogupind 162 m².

Müüa maja,

3 magamistuba – Saue, Saue linn, Saue vald, Harjumaa. Hind 149 000 €. Kinnistu, kivimaja, elamispind 162 m², kogupind 198 m².

Müüa maatükk, Raja, Mustvee vald, Jõgevamaa. Hind 12 000 €.

Kinnistul on kunagi kalurikolhoosi villaks plaanitud pooleli jäänud ehitis.

Müüa maatükk, elamumaa (korterelamu) – Türi linn, Türi

vald, Järvamaa. Hind 12 000 €. Kinnistul on 8 korteriga amortiseerunud maja kõrvalhoonetega.

Müüa maatükk, maatulundusmaa – Perametsa, Peipsiääre

vald, Tartumaa. Kinnistul asub maja, millest on kasutatav raudkivist vundament, alles on pliit, kamin. Säilinud on suitsusaun kamina ja rookatusega.

· Korterelamute kompleksne renoveerimine

Müüa ärimaa ,

· Fassaadi- ja katusetööd · Elamute ehitus · Omanikujärelevalve Tel 509 7953 · dominos@dominos.ee

www.dominos.ee

Vääna-Jõesuu, Harku vald, Harjumaa.

Hind 150 000 €. Kogupind 4400 m².

Puurkaev, sissepääs tänavalt.

Müüa suure arenguvõimalusega kinnistu (100% ärimaa) Tallinna kesklinna piiril. DP vastavalt ostja vajadusele.

Krunt 9000 m², ehitusalane pind ca 5000 m².

Lubatud korruseid 6/-2, parklakohtade arv ca 480.

PEEP KRUUSMAA

Tel 5598 9650, peepkinnisvara@gmail.com Vaata ka teisi objekte: kinnisvaraportaal-kv-ee.postimees.ee

10 || IlmA- JA TAImeTARK || mAA elu

ilMatarK

jÜri KaMeNiK

ilmatark

KIHTSAJUPILVED – EESTI RAHVUSPILVED!?

N

ovembris on ilm olnud ena­ masti hall ja sombune, aeg­ ajalt sajune, nagu praegu­ gi, kuid on väga soe. See ei paista muutuvat niipea. Seetõttu on paslik rääkida kihtsajupilvedest, mi­ da on muide kihtpilvede kõrval pee­ tud Eesti rahvuspilvedeks ja on prae­ gu saanud vaat et igapäevasteks kaas­ lasteks. Mis pilved need kihtsajupil­ ved õieti on?

Kihtsajupilved (Nimbostratus) on ko­ gu taevast kattev läbipaistmatu hall, tu­ mehall, harva kollaka varjundiga pilve­ kiht, millest tuleb laussademeid. Need on lausvihm, lauslörts (märg lauslumi, huvitava tõigana: Kanada ilmateenistus kasutab terminina ainult wet snow, mit­ te sleet) või lauslumi, harva jäävihm või jäätuv vihm.

Kuigi välimuselt ühtlane ja igav, on siiski tegu üpris põneva ja sademete seisukohalt äärmiselt olulise pilveliigi­ ga. See annab märkimisväärseid sade­ meid, sest kihtsajupilved on väga ula­ tuslikud ja mitme kilomeetri paksu­ sed. Kihtsajupilvede alumine piir asub tavaliselt 1,5–3 km kõrgusel Maa alus­ pinnast, kuid tõenäoliselt sulandub ha­ takpilvedega – võib tekkida mulje, et need asuvad vaid paarisaja meetri kõr­ gusel.

Kihtsajupilved on tüüpilised sajupil­ ved, mis olenevalt aastaajast ja tempe­ ratuurist toovad endaga kaasa tavali­ selt lausvihma, ­lund või ­lörtsi. Laus­ saju tugevus võib sujuvalt varieeruda ja sadu võib ajutiselt isegi lakata. Jär­ sud muutused saju tugevuses, samu­ ti äike, viitavad konvektiivsele kom­ ponendile ja seega maskeeritud rünk­ sajupilvedele.

Kihtsajupilved on vähemalt paras­ vöötmes sageli frontaalsed pilved. Need võivad tekkida nii soojal, oklusiooni­ kui ka külmal frondil. Harvem juhtub meie kliimavöötmes seda, et kihtsajupilved moodustuvad rünksajupilvede laialival­ gumise ja transformeerumise tagajärjel.

Troopikas on see tavalisem, eriti troopi­ katsüklonites.

Kuna kihtsajupilvedest sajab pidevalt või väikeste vaheaegadega, siis õhk tava­ liselt küllastub veeaurust ning seetõttu tekivad väikseimagi õhu tõusu tagajärjel kiiresti liikuvad ja madalad hatak­ ehk rebenenud ehk räbalpilved (Stratus fractus, Fractonimbus). Saju jätkudes, (sooja) frondi lähenedes ja niiskuse suurenedes pilvetükid ühinevad ning nende alumine piir võib laskuda kuni aluspinnani, mis loob soodsad tingimused udu tekkeks.

See toimub tavaliselt sooja frondi saabu­ des. Siis lakkab laussadu ja külmal ajal võib minna sulaks, sest kohale on jõud­ nud soe õhumass.

Kas kihtsajupilved tähendavad ilma muutumise seisukohast midagi? Need on sajuse ilma pilved, järgnevuse kulminat­ sioon – ilmamuutus ehk vihma­ või lume­ sadu on juba kohale jõudnud.

Sajused ja soojad ilmad jätkuvad veel paar päeva, kuid siis muutub ilm kuive­ maks pisut jahedamaks. Õhutemperatuur püsib siiski veel vähemalt nädal aega val­ davalt üle null kraadi, alles 24. novemb­ ri paiku võib hakata arvestama lumesa­ dudega.

15. november 2018

Kõrvits

RETSEPT Jõulusai 1 kg jahu, 50 g pärmi, 2 kl leiget piima, pool kl suhkrut, 2 munakollast, 300 g riivitud kõrvitsat, 1 tl soola, 200 g küpsetusmargariini, 1 kl paisutatud rosinaid, pool kl sukaadi.

Taigen tehakse eelkergitusega ja kogu jahu juurde sõtkumisel lisatakse ülejäänud toiduained ja riivitud kõrvits (võib ka eelnevalt valmistatud püreega). Peale korralikku kergitamist küpsetatakse keskmises kuumuses ca 40–45 min. Pärast ahjust välja võtmist valatakse saiadele sulavõid ja riputatakse peale tuhksuhkrut.

on kaalulangetaja sõber

Vitamiinidest on kõrvitsas kõige rohkem karotiini, seega tasub kõrvitsat süüa neil, kes oma silmi ja naha nooruslikkust hoida soovivad.

Foto: elMo riiG / saKala

Maret MaKKO apteekertaimetark

K

õrvits on hinnatud köögivili nii oma mõnusa ja maheda maitse kui ka ter­ visele kasulike omaduste tõt­ tu. Vitamiinidest on kõrvitsas kõige rohkem karotiini, ületa­ des sellega sageli isegi porgan­ dit. Mida kollasem on kõrvit­ sa viljaliha, seda enam sisaldab see karotiini.

Kõrvits on suurepärane dieettoit ja kaalulangetaja sõ­ ber. Kalorsuselt on kõrvits sar­ nane lillkapsaga: 100 g kõrvit­ sat sisaldab vaid 28 kilokalorit.

Rahvameditsiinis on kõr­ vitsa viljaliha neerude ja kuse­ põie tegevuse parandaja ja mõ­ jus vee­eemaldaja. Kõrvits so­ bib südame­ ja veresoonkonna­ haigetele tursete vähendajaks.

Unetuse korral soovitatakse juua kõrvitsamehu koos mee­ ga. Õhtuti sellist mehu juues tulevat hea sügav uni, mis kes­ tab hommikuni.

Kõrvits on ka põletikuvas­ tane ja põietalitust parandav.

Raviks juuakse kõrvitsamehu korraga pool klaasi kaks kor­ da päevas. Mädanevatele haa­ vadele, põletustele ja ekseemi korral pannakse haiguskolde peale õhukesi kõrvitsaviile, mi­ da sageli vahetatakse.

Kõhukinnisuse korral on soovitatav süüa kõrvitsat (soo­ dustab sooletegevust). Sel juhul soovitatakse seda süüa toorelt mõni viil päevas nagu arbuu­ si. Rikkaliku pektiinisisalduse tõttu sobib kõrvits puhastus­ kuurideks juhul, kui organis­ mi on ladestunud raskmetal­ le ja teisi kahjulikke ühendeid.

Spetsialistide sõnutsi aitab kõrvitsaseemnete menüüsse li­ samine parandada südamete­ gevust ja veresoonkonna tööd.

Seemnetes on märkimisväär­ ne hulk mangaani ja kaaliumi ning karotiini, mis kõik vähen­ davad südamehaiguste riski.

Kõrvitsaseemned on ainuke­

KÕRVITSASEEMNETE MENÜÜSSE LISAMINE AITAB PARANDADA SÜDAMETEGEVUST JA VERESOONKONNA TÖÖD.

sed seemned, mis neutralisee­ rivad happelist toitu – seega on nendest abi kõrvetiste pu­ hul. Ammusest ajast on tuntud kõrvitsaseemnete kasutamine, et kõhuusse välja ajada.

Kui tarvitate lisandeid B­ grupi vitamiinide puudujää­ gi leevendamiseks, siis proo­ vige kõrvitsaseemneid – need sisaldavad tiamiini, riboflavii­ ni, niatsiini, pantoteenhapet, B6­vitamiini ja folaate. Kõrvit­ saseemneõli on hinnatud abi­ vahend aga meestele eesnäär­ meprobleemide korral. Kuna õli sisaldab ka looduslikke fü­ toöstrogeene, turgutab kõrvit­ saseemneõli samal ajal post­ menopausis naiste tervist.

Troopilisest Kesk­Ameeri­ kast (Mehhikost) pärinev ühe­ aastane rohttaim kasvab prae­ guseni seal ka metsikult. Eu­ roopasse jõudis kõrvits 16. sa­ jandil, selle raviväärtust aga hakati hindama alles 19. sajan­ dil. Toiduks ja ravimiks kasuta­ takse kõike, nii lehti, õisi, vilja­ liha kui ka seemneid. Kõrvits kuulub kindlalt ravimköögivil­ jade hulka. Õnneks on kõrvits meie toidulaual igapäevane ja traditsiooniline kõrvitsasalat ei puudu jõululaualtki.

Organismi, eeskätt sooles­

tiku puhastajana soovitatakse seemneleent, milleks purusta­ tud seemneid keedetakse roh­ kes mees (koos kestadega) ve­ sivannil. Peale keetmist kurna­ takse seemned välja ja juuak­ se vedelikku 20–30 min enne sööki (kaks klaasi päevas) ja nii kolm päeva järjest. Sellega kaasnevalt soovitatakse teha ka klistiiri kuni soolestiku täie­ liku puhastumiseni. Sama ees­ märk on kestadest puhastatud, purustatud ja meega segatud pastal. Seda võib süüa iseseis­ vana või saiakattena hommi­ kuti, samuti kolm päeva järjest.

Toitudes oleme harjunud kasutama rohkem viljaliha, põhiliselt salatites ning suppi­ des, aga väga maitsvad ja toit­ vad on nendes ka varased, esi­ mesed täiskasvanud lehed. Ta­ valise magushapu marinaadiga kõrvitsasalati kõrval on hul­ ganisti võimalusi toorsalatite valmistamiseks. Kõrvits sobib kokku hapude marjadega, puu­ viljadega ja mahladega, saades magusa salati, kuid teda võib valmistada ka teravamaitseli­ sena. Viimasel juhul sobivad mädarõigas, sibul, küüslauk, kastmeks majonees (õli).

Eriti tervislikud on hom­ mikupudrud nagu tatra­, rii­ si­, manna­, maisi­ või hirsi­ puder riivitud kõrvitsaga (li­ satakse pudrule lõpus). Kõr­ vits sobib köögiviljahautistes­ se, suppidesse, aga ka iseseis­ vana praetult kas taignas või jahus veeretatult.

Kõrvitsast võib teha om­ letti, pudinguid, vormiroogi, pannkooke ja küpsetisi. Kõr­ vitsapudingut võiks teha koos puuviljadega, eriti maitsev on see koos õuntega. Tihendaine­ na võib kasutada riisi või man­ nat ja muna­piima segusid.

Meie vanaemade tarkusest on teada, et jõulusaiad valmista­ ti kõrvitsaga, kuna siis püsib sai pehme jõulust vana­aasta õhtu­ ni. Ilus kollane sai, ei mingit saf­ ranit, ja maitsegi hõrgutav.

KÜlViKaleNder: NOVeMBer 16. R

Õis, alates kl 06.42 leht

17. L

Leht

18. P

Leht, alates kl 17.56 vili

19. E

08.25 15.48

Vili

20. T

Vili

21. K

Vili, alates kl 01.43 juur

22. N

Juur

23. R

07.39

Juur, alates kl 06.11 õis KuuKalendri KoostaJa siGne siiM, 2018

MAA

TULI

VESI

ÕHK

mAA elu || AeD JA KODu || 11

15. november 2018

Orasheinarisoomid ületavad kartulit toitainete poolest mitu korda

RETSEPTID Orasheinasalat pähklitega Ajage 200–250 g värskeid orasheinarisoome läbi hakkmasina, segage juurde 1 klaas jämedalt purustatud pähkleid, 1 klaas idandeid, maitseks veidi soola ja kastmeks hapukoort või majoneesi (pool klaasi).

Ülitüütu umbrohuna tuntud orashein on tegelikult väärtuslik ravimtaim.

tOiVO NiiBerG

Räpina Aianduskooli õpetaja

S

ügisilmad püsivad soojapoolsed ja endi­ selt saab oma peenra­ maal labidaga toime­ tada. Tihti tõmbab aiaomaniku kulm vihaselt kortsu, kui järje­ kordne orasheinarisoom mulla seest välja tuleb.

Aga võtke rahulikult, sest tegemist on toitainetest pun­ gil loodusanniga, mis näiteks kartulist mitu korda rikkam.

Korjake need risoomid kokku ja viige kööki. Uskuge, neid tüü­ tuid juurikaid saab üsna pal­ judes roogades kasutada. Ise­ gi õlut ja kohvi saab neist val­ mistada.

Orashein (Agropyron) on tähkõisikutega rohttaimede pe­ rekond kõrreliste sugukonnast, mis on esindatud peaaegu 100 liigiga. Eestis on levinum tüli­ ka umbrohuna tuntud harilik orashein (Elytrigia repens, Agropyron repens), mis rannaniitu­ del on tähtis söödataimgi.

VÄRSKEID VÕI KUIVATATUD RISOOME VÕIB KASUTADA SALATITE, SUPPIDE, HAUTISTE JA MUUDE TOITUDE VALMISTAMISEKS. Samal ajal haruldaseks ran­ naniitude asukaks tuleb meil lugeda randorasheina (E. junceiformis), mis kuulub ühtlasi Ees­ ti Punasesse Raamatusse.

Harilik orashein on mitme­ aastane ühekojaline suvehaljas rohttaim, mis olenevalt kasvu­ kohast võib kasvada 20–130 cm kõrguseks. Taimel on pikad ja 1–1,2 cm laiused lehed. Õitseb peamiselt juunis ja juulis, üksi­ kuid õitsevaid võsusid võib lei­

da aga veel septembriski. Pal­ juneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil, harva ka seemne­ tega.

Loomasöödana omab täht­ sust varakevadel, mil kasvab võrreldes enamiku teiste kõr­ relistega kiiresti. Orasheina on püütud ristata kõrreliste tera­ viljakultuuridega. Taime sööda­ väärtus on kõrge. Kesk­Euroo­ pas on seda kasutatud ka toi­ dutaimena ja rahvameditsiinis.

Orasheinarisoomide toiteväär­ tus on võrdne teravilja omaga.

ORASHEIN RAVIMTAIMENA Meditsiinis kasutatakse risoo­ me verepuhastina, ainevahe­ tust soodustava ja higistama ajava vahendina, samuti rahus­ tina kuseteede haiguste korral.

Rahvameditsiinis on kasutatud veel maksa­, kopsu­ ja neeru­ haiguste raviks. Orashein hoiab ära günekoloogilisi ja eesnäär­ mehaigusi.

Risoom pestakse, tükelda­ takse, kuivatatakse, röstitakse ja jahvatatakse peeneks ning li­ satakse teesegusse. Saksamaal on joodud peterselliga maitses­ tatud orasheinateed seedimise kiirendamiseks ja maksa raviks.

Veenilaiendite korral soovi­ tatakse 50 g peenestatud oras­ heinarisoomile valada peale 0,5 liitrit viina, lasta 3 näda­ lat pimedas toasoojas tõmma­ ta (aeg­ajalt loksutada) ja see­ järel kurnata. Tarvitada 20–30 tilka korraga 2–3 korda päevas enne sööki.

ORASHEIN TOIDUTAIMENA Toiduks tarvitatakse eelkõi­ ge risoome, mille toiteväärtus sarnaneb teraviljale. Risoomid on suhkrurikkad (30–40%) ja neist on valmistatud nii siirupit kui ka alkohoolseid jooke. Pea­ le suhkrute sisaldavad orashei­ narisoomid 5–6% valku (võrd­ selt rohelise hernega), 1,5% ras­ vu ja tärklisesarnast süsivesi­ kut (kuni 10%) – trititsiini, mis on lõhnatu ja maitsetu valge ai­ ne, lagunedes kuumutades vee­ ga puuviljasuhkruks ehk fruk­ toosiks.

Foto: MarGus ansu / tartu PostiMees

Värskeid või kuivatatud ri­ soome võib kasutada salatite, suppide, hautiste jt toitude val­ mistamiseks. Pehmeks keede­ tud ja hakitud risoomi võib li­ sada salatitesse, suppidesse ja kastmetesse. Röstitud risoome on tarvitatud kohvi sisse sega­ tult. Kuivatatud risoomid tu­ leb jahvatada jahuks, mida saab kasutada küpsetiste ja putrude valmistamisel.

MEDITSIINIS KASUTATAKSE RISOOME VEREPUHASTINA, AINEVAHETUST SOODUSTAVA JA HIGISTAMA AJAVA VAHENDINA, SAMUTI RAHUSTINA KUSETEEDE HAIGUSTE KORRAL. Putrude valmistamiseks jahvatage kuivatatud risoo­ mid jämedalt ja segage man­ na­, tatra­, maisi­ või nisutan­ guga vahekorras 1:1 või 1:2. Kui­ vatatud risoomi võib lõigata ka nuudlipikkuseks ja kasuta­ da suppides ja salatites kui ha­ rilikku nuudlit. Peale selle on juurikal omadus tuua välja teis­ te toidutaimede peent kõrval­ maitset.

Orasheina toorsalati tegemi­ seks võtke 120 g värskeid pes­ tud orasheinarisoome ja ajage läbi hakkmasina, segage juur­ de 1 sl sidrunimahla, 1 kuhjaga sl jämedalt riivitud porgandit ja sama palju peeneks hakitud murulauku või sibulapealseid, 1 kuhjaga tl peenestatud värs­ ket tilli (võib ka soolatut) ja 1 sl õli. Vajaduse korral veidi soola.

Orasheinakohvi valmista­ miseks peske risoomid, kui­ vatage, lõigake terava noaga 1–2 cm pikkusteks tükkideks, pruunistage pannil helepruu­ niks ja jahvatage kohviveski­ ga pulbriks. Tarvitage nagu ta­ valist kohvi, võttes 1 tassi pea­ le 1–2 kuhjaga tl röstitud risoo­ mijahu. Säilitage nagu harilik­ ku kohvipulbrit.

Orasheinasalat salatisibulaga Võtke 2 klaasi 1–2 cm pikkuseks lõigutud pestud orasheinarisoome, asetage sõelale ja kuumutage keevas vees, kuni need on poolpehmed ja jahutage siis külma jooksva vee all.

Puhastage suurem salatisibul, lõikuge see peeneks laastuks ja segage orasheina hulka. Segage juurde 2 sl jämedalt tambitud Kreeka pähkleid, veidi soola ja suhkrut ja jahvatatud muskaati. Kastmeks tarvitage hapukoort või maitsestamata jogurtit (pool klaasi).

Orasheinapüree 500 g orasheinarisoome, 100 g mugulsibulat, 2 sl õli, maitseks peenestatud aedpiparrohtu ja soola. Lõikuge orasheinarisoomid parajaks, asetage soolaga maitsestatud vette keema, keetke parajalt pehmeks, nõrutage ja ajage läbi hakkmasina. Tükeldage mugulsibul väikesteks kuubikuteks, praadige väheses õlis läbi, segage hakkmassi ja maitsestage. Serveerige hautist koos hapukoorega kui iseseisvat toitvat tervislikku taimset rooga.

Orasheinasupp 0,8 liitrit lihapuljongit, 200 g orasheinarisoome, 150 g kartuleid, 1 keskmine porgand, 1 keskmine mugulsibul, 1–2 sl õli, 1 kuhjaga sl peenestatud maitserohelist ja maitseks veidi soola. Riivige porgand jämedalt ja lõikuge sibul peenteks kuubikuteks. Hautage kõik väheses õlis pidevalt segades.

Ajage puljong keema, lisage tükeldatud kartul ja keetke, kuni see on poolpehme. Nüüd lisage leemele nuudlipikkuseks lõigutud orasheinarisoomid ja passeeritud aedvili, keetke supp valmis ja lisage maitseroheline. Serveerige koos röstitud saiaga.

Orasheinakotletid 400 g orasheinarisoome, 100 g suitsupõske, 2 kanamuna, 100 g riivsaia, ¼ klaasi piima või rõõska koort, 1 mugulsibul ja hakklihamaitseainet ning praadimiseks veidi õli. Peske hoolikalt risoomid ja

keetke soolaga maitsestatud vees parajalt pehmeks, nõrutage. Ajage risoomid koos suitsupõse ja puhastatud sibulaga läbi hakkmasina. Segage hakkmassile juurde piimas leotatud riivsai (pool kogusest), kergelt lahtiklopitud munad ja maitseaine. Vormige taignast parajad pätsikesed, veeretage riivsaias ja praadige need kuumal pannil väheses õlis mõlemalt poolt kuldpruuniks. Serveerige hapukoorega.

Jahimehe leib 1 kg orasheinarisoome, 1 klaas piima, 1 klaas nisu- või maisijahu, 25 g pärmi, 2 kanamuna ja maitseks veidi soola. Pange puhastatud risoomid vähese soolaga maitsestatud vette keema, keetke pehmeks, nõrutage ja ajage läbi hakkmasina.

Hakkmassi segage pool klaasi piima ja pärm ning jätke kinnikaetult 6–10 tunniks kerkima.

Segage juurde ülejäänud piim, kergelt lahtiklopitud munad ja nii palju jahu, et moodustuks paras küpsetustaigen. Vormige väikesed pätsikesed, pange need rasvainega määritud plaadile ja küpsetage eelkuumutatud ahju keskosas 200 °C juures 30 minutit.

Orasheinaõlu Kuivatage 8–10 kg pestud ja 2–3 cm pikkuseks lõigutud orasheinarisoome kuumas ahjus nii, et need muutuksid helepruuniks. Jahvatage jämedaks jahuks. Pange jahu suuremasse potti ja valage peale 8 liitrit 65–70 °C vett. Segage hoolikalt läbi. Laske kaane all 3 tundi tõmmata, eemaldage sagult ettevaatlikult vedelik. Valage peale 6 liitrit keeva vett ja keetke tasasel tulel üks tund ja laske paar tundi tõmmata. Eemaldage sagult vedelik ja valage peale 6 liitrit külma vett ning jätke nüüd 1,5 tunniks seisma. Kõik kolm tõmmist kurnake läbi linase riide (või kurnariide) ja valage ühte 50-liitrilisse ankrusse kokku. Lahustage 15 liitris soojas vees 3 kg mett, lisage 100 g humalaid ja keetke segu 5–10 minutit. Jahutage ja segage see risoomijahuleotisele juurde. Hõõruge 100 g pärmi vähese suhkruga läbi ja lisage õllevirdele. Vajaduse korral lisage ankrusse keedetud jahutatud vett nii, et ankur saaks peaaegu virret täis. Kui aktiivne käärimine on lõppemas, viige ankur jahedasse keldrisse ja laske õllel veel 2–3 päeva lahtiselt käia. Sulgege õhukindlalt. Laagerdusaeg üks kuu.

12 || KÄSITÖÖ || mAA elu

15. november 2018

Türi käsitöötegija Imbi Karu teab oma kogemustest, et tööde kvaliteet on Mardilaadal igal aastal paranenud.

Seda kinnitab ka tema väljapaneku juures sõrmkindaid uuriv Zanna Muvko Tallinnast.

Fotod: silVi luKJanoV

Hiiumaa Käsitööseltsist Mardilaadale osalema sõitnud Tiia Niinemäe meelitab ostlejaid ligi astuma ketramisega, näputöö vilgast oskust näitab ka seltsi liige Aet Reha, kel valmivad laada jooksul isale kingituseks sokid.

Mardilaat näitab käsitööliste kvaliteeti SilVi lUKjaNOV Maa Elu

M

ardilaadale kaup­ lema soovijaid on rohkem kui laada­ le mahub. Nii pää­ sevad sinna need, kes teevad õi­ get asja ja kõrge komisjoni tun­ nistuse vääriliselt.

Türil käsitööga leiba teeniv Imbi Karu kinnitas, et Mardi­ laat on koht, kus näeb käsitöö­ liste kvaliteeti. Siia pääsevad parimad ja selle tõestuseks näi­ tab ta uhkusega just sel Mardi­ laadal saadud tunnistust, mis anti loodusvärvidega värvitud lõngadest käsitsi kootud kin­ nastele ja sokkidele. „Kartsin

minagi, et ei saa kohta siia kä­ sitööliste laulupeoks kutsutud Mardilaadale. Pidin selle kõr­ ge komisjoni tunnistuse pärast päris parajalt pingutama,” lau­ sus ta.

Nüüd teab Karu, et teeb õi­ get asja ja võib selle tõestuseks panna oma südamega tehtud toodetele Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidult saadud tun­ nustuse. „Muidugi on päris hea tunne, et saan nüüd au ja uh­ kusega Mardilaadal kaupleja­ te hulka kuuluda. Vaev on end ära tasunud, sest tahtjaid laa­ dale on rohkem, kui siia ma­ hub,” kinnitas ta.

Mardilaadal 21. korda osa­ lev Karu kinnitab oma koge­ mustest, et tööde kvaliteet on siin igal aastal paranenud. Se­ da väidab ka Imbi Karu väl­ japaneku juures sõrmkindaid uuriv Zanna Muvko Tallin­ nast. „Käin Mardilaadal igal

Tomson OÜ Teaduse 12-12, 75501 Saku Telefon 5690 3944 E-post putukatorje@gmail.com www.kahjuritorje.ee

aastal, algul lastega, nüüd ju­ ba lastelastega ja alati ostan siit villaseid sokke­kindaid nii endale kui ka perele ja kingi­ tustekski,” lausus ta. Kui esi­ mestel aastatel tuli tal meel­ divaid sokke­kindaid käsitöö­ tegijate seast ikka otsida, siis nüüd on pea kõigil need ilu­ sad ja head. „Võin kinnitada, et Mardilaadal on kauplejate kvaliteet tõesti aina parane­ nud. Nüüd on kohe raske vali­ da, head on nii palju,” lisas ta.

Karu lisas, et mõni aasta ta­

KELLEL LIIGESED HAIGED, TASUB OSTA ENNETAMISEKS NATURAALSEST LÕNGAST TOOTEID. NÄITEKS LEIDA 20–25 EUROT KINDA- VÕI SOKIPAARI JAOKS JA PÄÄSEDA TABLETTIDEST.

Uuri lähemalt virurmt.com

gasi oli näiteks kihnlasi lausa kurb vaadata, millist käsitööd nad tegid. „Nüüd on nendegi näputöö kvaliteet kohe täit­ sa mõnus. See on väga vajalik käsitöömaailmas, kus me kõik oleme üksteisele ka reklaami tegijateks,” teadis ta.

Klient on iga aastaga aina haritum. Nii tõi Karu näite, et roositud kindad on kõik otsas ja neid oleks tahetud rohkem­ gi, kui teha jõuab. Palju teatak­ se jätkuvalt küsida koeravillast esemeid ja uuena pakutavaid angooravillasest jäneselõngast tooteid.

Hea hinna ja kvaliteedi suhte tagab Karu oma toode­ tele tänu heale koostööle vil­ last lõnga ketrava Reet Meim­ rega. Hea lõng on käsitöö juures hindamatu väärtusega ja vaat et kallimgi kui töö ise. „Türilt tuuakse meile villa ja neist saa­ vad meie kätetööna super as­ jad, ravivad ja soojad. Kellel lii­ gesed haiged, tasub osta enne­ tamiseks naturaalsest lõngast tooteid. Näiteks leida 20–25 eu­ rot kinda­ või sokipaari jaoks ja pääseda tablettidest,” sõnas Karu.

Nii ongi Karu rahul tead­ misega, et saab oma oskustega inimestele head teha. „Rikkaks ma sellega küll ei saa, kuid olen oma oskuste poolest rikas, ja see on ka väärtus. Majandame ju ennast ära ja naudime, mida teeme,” tõdes ta.

Hiiumaa Käsitööseltsist esi­ mest korda Mardilaadale osale­ ma sõitnud Tiia Niinemäe sõ­ nas ketramise ajal, et laadal on mõnus melu. Rahvast liikus neljapäeval rohkem hommiku­ poole, reedel õhtupoole ja lau­ päeval ohtralt kogu päeva. „Nii välismaalasi kui ka oma rah­ vast, nii noori kui ka vanemaid.

Paistab, et käsitöörahvas käib rohkem lihtsalt uudistamas ja ideid hankimas, teised tulevad konkreetsema sooviga ja ostle­ ma,” kõneles ta ketramist kat­ kestamata.

Niinemäe usub, et kau­ pa jagub Mardilaadal küll iga­ le maitsele ja nii palju, kui te­ ma näeb ja oma seltsi pealt ko­ geb, siis ostetakse hästi. Lau­ päeva pärastlõunasel ajal kin­ nitas ta, et neilt on vähemalt kaks kolmandikku kaupa läi­ nud juba müügiks. Ta usub, et

mõneti seda ka ketramise abi­ ga, mis paneb rahva peatuma ja uudistama. Kui siis saadak­ se teada, et nii valmib koera­ villast lõng, läheb jutt edasi ja üsna tihti jõutakse ostuni. See on Niinemäe meelest õige, sest ainuüksi koeravillast tooted on väga kasulikud. Näiteks bern­ hardiini tõugu koera Villi vil­ last valminud lõngast kootud tooted on naise sõnutsi lausa hindamatu väärtusega. „Bern­ hardiini lõngast tehtud kindad on peale sooja head ka selle tõt­ tu, et nende külge ei jää lume­ tükke ja nad on soojad ka mär­ jana,” selgitas ta.

Nii müügitööd tehes võib Hiiumaalt kohale sõitnud Nii­ nemäe üürida endale Mardi­ laada ajaks elamiseks korteri. „Majandan käsitööga kenas­ ti ära ja naudin siinset laada­ korraldust täiega,” sõnas seits­ mendat aastat käsitööga tege­ lev naine, kes ettevõtjaks ha­ kates õppis ära ka raamatupi­ damise. „Ettevõtjana tuleb raa­ matupidamist osata ja kui ju­ ba ise oskasin, siis pakkusin ka teistele teenust. Nii toovad­ ki nüüd käsitöö ja raamatupida­ mine mulle tulu pea võrdselt,” lisas Niinemäe.

Vestlusega liitunud Aet Re­ ha Hiiumaa Käsitööseltsist on Mardilaadal 21. korda ja naine tahab kindlasti lisada, et kah­ juks kauplemine väheneb iga aastaga. „Rahvast käib, aga kui­ dagi vähem ostetakse,” sõnas ta. Nii on temalgi aega, et ku­ duda laadamelus valmis isale sokid. Müügiks on naisel kaa­ sas Hiiumaa rahvariidepitsiga tooted. Veel koob ta pitsmust­ riga mantleid. „Käsitööd teha on Hiiumaal küll au sees. Se­ da teevad meil nii noored kui ka vanemad ja oskusi antakse peamiselt edasi põlvest põlve.

Mina olen näiteks üldse majan­ dust õppinud, kuid omandatud käsitööoskusest tuleb mu pea­ mine sissetulek,” kõneles ta.

Nii on ka Mardilaadale tul­ la soovijaid nende seltsi 120 liikme seast palju. Igal aastal püütakse kaasa võtta ka uusi – nii silmaringi laiendama kui ka kogema Mardilaada mõnu­ sat melu.

22. mardilaat toimus 8.– 10. novembrini Tallinnas Saku Suurhallis.