Maa Elu, 16. august 2018

ISSN 2504-5865

9

772504

586014

MIRJAM KONGI: KUI ROOSILEHED MUUTUSID ROOSTESEKS, ILMNES, ET PUURKAEVU VEE RAUASISALDUS ON TUNDUVALT ÜLE NORMI. TULI PANNA ROOSTEFILTER.

VILJAHIND NÕUAB AUMEHELIKKUST

ILMASTIKUST TINGITUD PAANIKA TÕTTU ON TERAVILJA KOKKUOSTUHIND TÕUSNUD 25 PROTSENTI. SEE TEEB KEERULISEKS NENDE PÕLLUMEESTE OLUKORRA, KES SÕLMISID VILJAMÜÜGI EELLEPINGU.

TURBASEKTOR ON TÕUSUTEEL

SUURIM PROBLEEM ON OSKAJATE JA RABAOLUDES RASKETE MASINATEGA HAKKAMA SAAVATE TÖÖTAJATE LEIDMINE. 16. AUGUST 2018 • NR 33 (166) • HIND 1 €

AJALEHT ETTEVÕTLIKULE MAAINIMESELE

ast suveinimese kaubamatojoD ET! rohkem kui 35 000 kasulikku

NEOPREENSAAPAD CAMO Vastupidava, ent eriti painduva tallaga ja kamuflaažmustriga neopreensaapad Nina kummist, säär 7 mm neopreenist Suurepärased jalanõud nt jahile Suurused 41-46 55-06024–30 Tavahind 59,00

SEINALATERN

E-poest kaup kiirelt ja lihtsalt igasse Eestimaa nurka!

da Püsikliendiks saad liitu ! es kaubamajas või e-po KOLIMISKAST 58 x 38 x 38 cm

38-3233 | must 38-3357 | valge

3 mm pruun kartong Max koormus 50 kg 42-1806 Tavahind 2,50/tk

Eriväljalase piiratud kogus!

Püsiklientidele

29,90

7

90

(9,90)

Püsiklientidele

10,00/5 tk

AUTOKAUBAD | VARUOSAD | TÖÖRIISTAD | KODU & AED | VABA AEG | KALASTUS | MOTOKAUBAD

TALLINNA MOTONETI KAUBAMAJA | Lasnamäe, Tähesaju City | Tähesaju tee 14 | Tel +372 5368 2250

www.motonet.ee Tooteid on piiratud arv. Pakkumised kehtivad Tallinna Motoneti kaubamajas ja e-poes kuni 21.08.2018. Toodete broneerimine ei ole võimalik. Piltidel on illustreeriv tähendus.

2 || roosikasVaTus || maa elu

16. august 2018

Roosikasvataja panustab haiguskindlatele sortidele silJa JOON Maa Elu

oosikasvataja Mirjam Kongi rajas sel hooajal Tallinna-Rapla maantee äärde väikese aiandi, et külastajad saaksid konteineritesse istutatud arvukate roosisortide õisi imetleda – kaubamärgi ROOZ all tegutsev ettevõte müüb juba neljandat aastat internetipoe kaudu roosiistikuid.

Peetri alevikus elava Mirjam Kongi kirg on roosid. „Olen roose üle 15 aasta enda tarbeks kasvatanud koduaias ja maakodus,” ütleb ta. Ühel päeval aianduskeskusesse Inglise roosi istikud valima minnes tundis Kongi, et nii ei saa asi enam jätkuda. „Istikute valik oli väga kesine ja ühe taime hind oli 40 eurot. Mõtlesin, et seda asja annab parandada. Võiksin neid ju ise riiki tuua ja müüa,” meenutab roosikasvataja.

Võttiski kätte ja läks Räpina aianduskooli õppima. Kogu äriplaan oli enne õppima minekut paigas. „Räpina koolist sain teadmise, kuidas väetada, kuidas taimekaitsevahendeid kasutada. Väga praktiline kool, kaks aastat väga hästi kulutatud aega,” iseloomustab taimekasvataja.

HOOAEG APRILLIST OKTOOBRINI Räpina kool ei olnud veel lõpetatud, kui Mirjam Kongi kaubamärgiga ROOZ välja tuli – toeks varasem tegevustik IT, meedia ja turunduse vallas. „Meie ettevõtte põhiosa moodustab epood. 99 protsenti tellimustest tehakse e-poe kaudu,” tutvustab naine äri põhimõtet.

Kongi tunnistab, et juba magistrantuuris jõudis talle pärale teadmine, et psühholoogi temast ei saa, sest see on emotsionaalselt liiga raske. Aga vahel on nii, et elu kuidagi ise suunab.

EESTIS POLE ÜHELGI KASVATAJAL PALJUNDUSLITSENTSI, MIS TÄHENDAB, ET PALJUNDADA AUTORIKAITSEGA SORTE MÜÜGIKS EI TOHI. „Olen suhteliselt kehv palgatöötaja. Olen individualist, meeldib omaette töötada ja kindlasti ei meeldi mulle kellelegi alluda. Kuna see ettevõtte idee mind väga köidab ja olen kirglik roosikasvataja, siis polnud raske kokku panna hobi ja isiksuseomadusi,” räägib Kongi.

Tagantjärele vaadates oli naisel kogu äriidee nii hästi läbi mõeldud, et seda ellu viima hakates suuri üllatusi pole olnud. Välja arvatud aiandi koli-

„Ma pole avastanud peale suvelillede mitte ühtegi teist taime, mis õitseks jaanipäevast oktoobrini,” kiidab taimekasvataja Mirjam Kongi roose. fotod: silJa JooN

mine. Esmalt rajati aiand Pärnumaale Koonga vallas asuva maakodu juurde, sest seal olid põllumaad ja taristu.

Mõne aja pärast selgus, et see on logistiliselt raske koht ja klientidel keeruline kohale tulla, samuti on raske pakke saata: edasi-tagasi sõit Pärnusse 80 km. Eelmisel aastal rajas naine rooside müügipunkti oma koduväravasse Peetri alevikus ja asus otsima sobivat ärimaad.

Ta leidiski selle kümne minuti teekonna kaugusel kodust: Harjumaal Saustikülas Tallinna-Rapla maantee ääres. „See on tootmiseks sobiv koht, kuigi taristu tuli endal välja ehitada. Siia on hea tulla hooajatöölistel ja klientidel. Praegu on roosikasvatus külastajaile avatud reedeti, järgmisel aastal juba ehk iga päev. Suurtel autodel on mugav tulla kaupa tooma,” seletab Mirjam Kongi. Äri on hooajaline, algab aprillis ja lõpeb oktoobris. Ülejäänud aja tegeleb roosikasvataja taimede ettemüügiga.

Mirjam Kongi räägib, et taristu rajamise kõige keerulisem osa on olnud suhtlus vallaametnikega ja erinevate projektide tegemine. „Olen üritanud ligi aasta saada kasvuhoonele ehitusluba, kuigi tegu on valmiskasvuhoonega. Elektriprojekt, puurkaevuprojekt, abihoone projekt. Paberimajandus on olnud kõige suurem peavalu, lisaks ettenägematud asjad.

Kui roosilehed muutusid roosteseks, ilmnes, et puurkaevu vee rauasisaldus on tunduvalt üle normi. Tuli panna roostefilter,” kirjeldab taimekasvataja aiandi loomisega seotud raskusi.

Praegu ehitatakse aiandis roosiridade vahele terrassi, et kliendid kuiva ja puhta jalaga taimede vahel saaksid ringi vaadata. Soojakute aseme-

le rajatakse klienditeeninduseks mõeldud hoone. Kasvuhoone eesmärk on võimaldada tuua roose Eestisse mõni nädal varem. „Samas pole liiga vara mõtet roosiistikuid tuua, sest ega enne aprilli ei saa inimesed neid ikkagi koduaeda istutada. Külmakraadidega viskab roos lehed maha,” selgitab Kongi. Taimed saabuvad aiandisse paljasjuursetena. Kongi tellib taimed Euroopa Liidu paljundajalt. Taim saabub puhkeseisundis ja sobib aprillis istutamiseks.

Kuna töö on hooajaline, siis võtab roosikasvataja kevadel appi vähemalt tosin inimest, et kõik tellimused ruttu laiali saata. „Saatmisega on kiire, sest paljasjuursed roosid ei talu läbikuivamist. Eesmärk on tellitud kaup kolme päeva jooksul teele saata,” kõlab ettevõtja põhimõte. Ülejäänud, mida pole välja saadetud, lähevad aiandis istutamisele ja sellekski on abitööjõudu vaja.

Paljud kliendid tahavad enne ostmist näha õisi, samuti peljatakse vahel paljasjuurset taime koduaeda istutada.

Hooaeg kestab oktoobrini. „Oleme katsetanud taimede talvitamist, aga otsustasime lõpuks neid mitte talvitada. Sügisel hävitame kõik istikud, mida pole suutnud maha müüa.

Talvitamine tõstab roosi omahinda,” lisab Kongi, kelle põhikonkurendid turul on aianduskeskused.

INGLISE ROOSID LÕHNAVAD Miks müüa just roosiistikuid või mille poolest on Inglise roosid etemad? „Ma pole avastanud peale suvelillede mitte ühtegi teist taime, mis õitseks jaanipäevast oktoobrini,” ütleb taimekasvataja. Roosil selles suhtes konkurente pole. Taim on

lihtsalt nii pika õitsemisajaga ja õitelegi pole midagi ette heita.

Kujunes niimoodi, et kliendid otsustasid, mida nad tahavad osta: ROOZi sortimenti valiti kõik need sordid, mille vastu kliendid huvi tundsid.

Kodulehel on väljas pool tuhat sorti: Inglise roosid, floribundid, teehübriidid, pinnakatjad, põõsasroosid, patioroosid, väänroosid, pargiroosid. Mille vastu huvi pole, neid ei tellita ega konteinerisse ei istutata. Roosiistikud on kõik ühe hinnaga, ent Inglise roosid on kallimad, sest need on roosimaailmas klass kõrgemal: Inglise rooside aretaja David Austini paljunduslitsents on kallim kui teistel.

Inimesed küsivad aiandist sageli Eestis kasvanud oma roosi, mitte välismaa roosi.

Kongi selgitab, et Eestis pole ühelgi kasvatajal paljunduslitsentsi, mis tähendab, et paljundada autorikaitsega sorte müügiks ei tohi. „Muidu oleks see sama, mis teha põlve otsas piraatplaate ja neid müüa,” nendib ta.

Mis puudutab külmakindlust, siis on kõik ROOZi roosid

„Saatmisega on kiire, sest paljasjuursed roosid ei talu läbikuivamist.

Eesmärk on tellitud kaup kolme päeva jooksul teele saata,” kõlab ettevõtja põhimõte.

ROOSISORDID ROOZi kaudu tellitavate rooside seas on populaarseimad ‘Aspirin’ ja ‘Gloria Day’. Inglise roosidest on eelistatumad ‘Darcey Bussell’, ‘Graham Thomas’ ja ‘Summer Song’. Mirjam Kongi lemmikud on ‘Summer Song’, ‘Charlotte’, ‘Leonardo da Vinci’ ja ‘Kronprinsesse Mary’. poogitud koer-kibuvitsa teisendile ehk siis on kultuurosa silmastatud pookealusele. Koerkibuvits on eesti kliimas täiesti külmakindel.

Mirjam Kongi tunnistab, et Inglise roosid ei ole kõige populaarsem ostuartikkel, sest need on kõige kallimad. Inglise roose kasvatab see, kes on juba roosikasvatuses professionaal.

Inglise roosid jäid Mirjam Kongile endale kohe silma – õie ehitus, kasvukuju ja kõik lõhnavad. See imponeeris. „Olen hästi suur Inglise rooside fänn.

Nüüd, kui olen neid professionaalselt kasvatanud, olen üha rohkem veendunud, et see on väga hea roosirühm. Hästi külmakindel. Inimesed kutsuvad neid pojengiõielisteks roosideks. Need on täidisõielised, rosettõitega ja kõik lõhnavad,” jagab roosikasvataja oma vaimustust. „Inimesed kardavad seda „Inglise” sõna rooside puhul, sest Inglismaal pole ju korralikku talvegi. Tegelikult kasvatatakse neid USA põhjapoolsetes osariikides, kus need peavad taluma väga krõbedaid külmakraade, 30 kuni 35 kraadi.

Seal on Inglise roosid väga populaarsed. Minu meelest talvituvad Inglise roosid meil ideaalselt,” seletab taimekasvataja.

Katmiseks on vaja turvast, muid kunstlikke kattematerjale pole vaja. Uuringutes on kindlaks tehtud, et kattematerjalide all on külmakraade pool kraadi vähem kui välisõhus. Seega ei too kattematerjalide ostmine oodatud tulu.

Mirjam Kongi suhtub pooldavalt süsteemsete taimekaitsemürkide keelustamisse – see loob rohelise tee tervetele sortidele. Ei pea putitama sorte, mis ilma mürgita kasvada ei suuda. Uued sordid ongi väga haiguskindlad. „On selge, et kui igale inimesele, kel puudub taimekaitsetöötaja tõend, anda mürgiprits kätte, siis hakkab õudusi juhtuma. Mul on taimekaitsetöötaja tõend olemas ja katsun mürgitada taimi nii vähe kui võimalik,” lausub ettevõtja.

Samas ei saa roose kasvatada ilma väetamata: roosid on hästi näljased ja tahavad palju süüa saada. Neile meeldib orgaanika: kõdusõnnik, lehekõdu.

Roosikasvatuse kohta leiab infot ROOZi kodulehel.

maa elu || TeraVili || 3

16. august 2018

JUHTkiRi

peeTeR Raidla

peatoimetaja

LAHENDUST TULEB OTSIDA KOHE

V

Eelmisel nädalal käis Pärnumaal OÜ Selja odrapõllul viljalõikus, kuid saak oli oodatust kasinam. foto: uRmas luik / PÄRNu PostimEEs

Viljahind nõuab põllumehelt aumehelikkust silvi lUkJaNOv Maa Elu

I

lmastikust tingitud paanika tõttu on teravilja kokkuostuhind tõusnud 25 protsenti. See teeb keeruliseks nende põllumeeste olukorra, kes sõlmisid viljamüügi eellepingu. Kaotus võib olla üsna hävitav ja nõuab aumeheks jäämist.

Järva-Jaanis piima tootva ja teravilja kasvatava Metstaguse Agro juht Teet Kallakmaa tõdeb, et teraviljakoristus on juba poole peal, kuid müügile ei taha ta veel mõeldagi. „Mis müügist siin rääkida, kui totaalne põud on võtnud saagi peaaegu kolm korda loodetust väiksemaks. Hind aga pole nii palju tõusnud,” lausub ta. Rapsi hind on lausa sama mis eelmisel aastal. Teravilja hind on küll tõusnud paar kuni 30 protsenti, kuid sellele tegi Kallakmaa aasta algul eellepingu. „Polnud aastaid teinud, kuid tänavu riskisin. Rapsile olen teinud varemgi eellepinguid ja nendega isegi võitnud. Nii lootsin ka teravilja eellepingult võitu, kuid nüüd hävin hoopis totaalselt,” kõneleb ta.

LOODETUST POOLE VÄIKSEM TULU Kuid kes oskas jaanuaris ette näha, et tuleb nii kuum suvi, mis tõstab vilja turuhinna palju kallimaks. Samas on Kallakmaa aus mees ega lepingust ei tagane. Muidugi lootis temagi, aastaid põllumajanduses tegutsenuna, et saab tänavugi teravilja müügist eelmisest aastast veidi kopsakama panuse eelarvesse, kuid nüüd tuleb sinna kirjutatud summa jagada vähemalt kahega. „Kui sellegi kätte saan. Olen selle ilma tõttu juba väga hädas, lootusetus pole enam kaugel,” ütleb ta.

Siiski muretseb ta teraviljahinnast rohkem igapäevase

põua ja tootmise pärast. Kallakmaa teab, et müüb maha rapsi ja toidunisugi, samuti seda, et keegi vilja eest rohkem ei maksa, kui on turuhind. „Kõikjal pole selline vihmavaene nagu meil. Isegi Eestis mitte, rääkimata siis maailmast ja Eesti on ju suures maailmas pisike. Turuhind sõltub ikka kogu maailma oludest.”

Teravilja kokku ostva Avena Nordic Grain OÜ piirkonna juhi Margus Marrandi arvates teeb väiksem saak elu raskeks nii teraviljaga kauplejatele kui ka teravilja kasvatajatele. Mõnes piirkonnas pole aprilli lõpust alates peaaegu sadanud.

Samuti on vähe varutud rohusööta. Taimekasv on vee puuduse tõttu aeglustunud, loomasööta jääb Eestis puudu. Marrandi teab, et kuna rohusööta on vähem, vajab loomakasvatus asenduseks ka teravilja. „Sellises olukorras on ekspordiks vilja vähem mitte ainult väiksema saagi ulatuses, vaid ka suureneva siseturu vajaduse võrra,” nendib ta.

EESTI VILJA OSTAVAD ENAMASTI PÕHJAAAFRIKAS JA ARAABIA POOLSAAREL ASUVAD RIIGID. Eesti vilja ostavad enamasti Põhja-Aafrikas ja Araabia poolsaarel asuvad riigid. „Nemad teavad väga hästi, kui palju kuskil maailma otsas vilja kasvatakse,” lausub Marrandi. „Kuna need riigid toodavad ise väga väikese osa seal tarbitavast teraviljast, peavad nad maksma just nii kõrget hinda, millega seda pakutakse.” Selline olukord tekitab nõudlust ja nõudluse kasv kasvatab hinda.

Nii on Marrandi sõnutsi tänavuse põua tõttu teravilja väärtus tõusnud. „Praegu on kätte jõudnud paanika tõttu vilja hind tõusnud tasemele, kus see mitu aastat pole olnud,” selgitab ta.

Praegu koristatava teravilja müük algas paljudele juba eelmise aasta suvel, mil sõlmiti

esimesed müügikokkulepped.

Marrandi mõistab, et aastaga on hind tõusnud üle 60 euro ühe tonni kohta, kuid äris on kõige tähtsam sõnapidamine.

Kahjuks tuleb tal oma töös viimasel ajal liiga paljudele meelde tuletada, et äris ollakse üksteisega lepingutega seotud.

Samas ütleb Marrandi, et viljavaru peaks tegelikult olema suur, sest mitu viimast aastat räägiti ju ainult sellest, et viljavaru aina kasvab. „Nüüd siis on üks aasta, kus teravilja võib tulla vähem ja tuleb kasutada viljavaru. Nälga maailmas tänavune kesisem viljasaak küll veel ei tähenda,” usub ta.

HIND TÕUSNUD VEERANDI JAGU Scandagra Eesti ASi tootejuhi Marge Pähkeli sõnutsi jääb tänavune kogusaak 1,1 mln tonni kanti, mis on ligi 27 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Nisusaak on kesisem lausa 40 ja odrasaak 14 protsenti. „Kuumus on kärpinud nii saaki kui ka mahukaalu, kuid saagikus on erinev piirkonniti ja põldude viisi.”

Nii on kokkuost tagasihoidlikum ja hind võrreldes kevadega tõusnud ligi 25 protsenti. „Kui kevadel fikseeriti vilja hind 140 eurot tonn, siis praegu 180–190 juures,” teatab ta. Hind muutub kindlasti veel. Lähiperspektiivis võib see Pähkeli meelest veel tõusta, kuid pikemas plaanis kindlasti langeb. „2019. aasta samal ajal on hind taas palju odavam, kui maailmas jälle midagi erakordset ei juhtu: kuivus, üleujutused vms.”

Et tänavu on vilja tavapärasest vähem kogu Euroopas, näiteks nisu toodanguks prognoositakse ligi 15 mln tonni vähem kui 2017. aastal, siis on kerkinud söödavilja hind. Toidunisu on Pähkli teada maailmas piisavalt, mistõttu toidunisu ja söödanisu hinnavahe pole suur.

Selline seis mõjutab kindlasti lõpptoodete hinda. „On loogiline, et jahu hind tõuseb, kui toidunisu on veerandi jagu kallim kui aasta varem,” nen-

dib ta. „Aga rahustagu sõnum, et kuigi saak on väike, suudab Eesti endale tarviliku toiduvilja toota ja kvaliteet on nisul väga hea.”

Kuna Eesti on eksportija, siis Eesti teravilja hind sõltub sisuliselt ainult maailmaturu hindadest. „Kui midagi juhtub Ameerikas või Austraalias või tulevad uudised Venemaa saagi kohta, mõjutab see otseselt hinda Võru ja Viru põllumehele,” täpsustab ta. Eksport sõltub kogusaagist, sest sisetarbimine on stabiilne.

Kui 2015. aastal eksportis Eesti vilja üle miljoni tonni, siis sel aastal võib eksport olla isegi alla poole miljoni tonni. „Olenevalt hinnast võib vahe olla ligi 100 mln eurot, kuid põllumajanduses on peamine tegur ilmastik ja peame oskama arvestada selliste ilmastikunähtustega nagu kuivus või suured vihmad,” nendib Pähkel.

SISETARBIMINE UMBES 600 000 TONNI Ka Baltic Agro viljaäri tootejuht Timo Sildvee tõdeb, et teraviljasaak oleneb sademetest ja põud vähendab kogusaaki. „Selle aasta tervilja- ja rapsisaak tuleb nigelam kui mullu, kuid loodame, et see saab olema 2016. aasta tasemel.” Kuigi põud on mõjutanud kõikide kultuuride saagikust, loodavad nad parimat.

Kokkuostuhindu kommenteerides soostub Sildvee sõnama vaid, et teravilja hind oleneb maailmabörsist ja kokkuostuhind on aasta algusega võrreldes tõusnud umbes 40–50 eurot tonni kohta.

Küsimusele, kui palju kokkuostetavast teraviljast läheb Eestist välja, kuidas on see kogus muutumas võrreldes varasemate aastatega, vastab Baltic Agro viljaäri tootejuht, et Eesti sisetarbimine pole viimastel aastatel muutunud, see on umbes 600 000 tonni teravilja aastas. „Kogu ülejäänud toodang eksporditakse – ekspordikogus selgub hooaja lõpus. Kogusaak on piisav, et eksportida ja varustada ka Eestit,” kinnitab ta.

alitsus langetas nädal tagasi otsuse eraldada 20 miljonit eurot Maaelu Edandamise Sihtasutuse sihtkapitali suurendamiseks. Nagu valitsus oma otsust põhjendas, loodetakse eraldatud miljonitega parandada sihtasutuse võimekust toetada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, sealhulgas põllumajandussektorit, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks, ning tõsta põllumajandustootjate võimet tulla toime erandlike olukordadega, mis on tingitud ebasoodsatest ilmastikuoludest. Tõdeti, et sihtkapitali suurendamine aitab hallata ilmastikuoludega kaasnevaid riske ja kahjusid, aidata põllumehi käibevahenditega seonduvate probleemide lahendamisel ning tagatistega laenude saamiseks.

Maaeluminister Tarmo Tamm lisas oma kommentaaris: valitsus suutis lühikese ajajaga luua põllumeestele võimalused soodsateks laenudeks, et leevendada põuast tingitud käibevahendite puudust ning toetada käendusi.

Ministeerium toonitas, et kuna selleaastane põud on mõjutanud ka mitme toetuse nõuete täitmist, peaksid kõik põllumajandustootjad, kellel ei ole võimalik taotletud toetuste kohustusi täita, pöörduma Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poole hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates hetkest, mil vääramatu jõud või erandlik asjaolu ilmnes ja taotlejal oli võimalik selle kohta teavitus esitada.

Omalt poolt juhib ka Maa Elu põllumeeste tähelepanu sellele, et tekkinud probleemidest tuleb teada anda kohe pärast probleemide ilmnemist. Vahet pole, kas tegu on raskustega PRIA või panga ees võetud kohustuste täitmisel.

Hea peremees suudab oma võimalusi realistlikult hinnata ning ette näha, kuidas kavandatud rahavoogude vähenemine hakkab mõjutama majanduslikku võimekust. Kas ka kuu, kahe või kolme pärast on piisavalt ressursse palkade maksmiseks ja võetud kohustuste täitmiseks.

Ehkki maaeluministeerium on lubanud põllumeeste rasket olukorda oma võimaluste piires igati leevendada ning PRIA tänavused toetussummad tavapärasest varem välja maksta, on selge, et külluslikku rahasadu ei tasu kellelgi oodata.

Omajagu aega kulub tegelike kahjude väljaselgitamisele. Ehkki Euroopa Komisjon ootab Eestist andmeid põuakahjude ulatuse kohta juba augusti lõpuks, kajastavad need paljuski esialgset hinnagut.

Lõplik kahju selgub ikkagi siis, kui saak põllult salve kogutud ja müügitehingud toimunud.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Ain Kivilaan Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2018

4 || Varia || maa elu

16. august 2018

Üheksalapseline talupere

liNNUveeRG

korraldab suurperede suvepäevi

Kadakatäks on kirev ja kaunis linnuke. foto: Elmo Riig / sakala

KADAKATÄKS END EI VARJA

kUidO saaRpUU Järva Teataja

J

ärva vallas Karinu külas Uue-Raja talus elavad Ardi ja Aivi Selge pole päris tavaline talupere. Neil on suur maamajapidamine, üheksa last ja soovist teistelegi koosolemisrõõmu pakkuda korraldavad nad juba mitmendat aastat suurperede päeva.

Ardi Selge meenutab, et suurtele peredele suvepäeva korraldamine sai koostöös Ines Kurvitsa ja Maive Bluumiga esimest korda teoks neli aastat tagasi. „Käisime Tallinnas loomaaias. Järgmised kaks aastat peeti suvepäevad meie talus, neljandal aastal Elistvere loomapargis. Selgeks sai, et sellistele pikkadele sõitudele kulub väga palju aega ja kohapeal olemine jääb väga napiks.”

NELI VÕI ENAM LAST Aivi Selge leiab, et perepäevad on hästi välja kukkunud. „Rahulolematuid pole näha ega kuulda olnud. Olen kindel, et suurperede päevi on vaja, sest inimesed saavad seal omavahel tuttavaks.” „Aus vastus on see, et meil võib küll suur ühisvald olla, kuid ega endiste naaberomavalitsuste inimesi ju ei tunne, olgu nad Albust, Koigist või Imaverest,” nendib Ardi Selge. „Mõnikord on nii, et alles suvepäeval saad aru, et sellel

OLAV RENNO linnuteadja

O

Suurperede suvepäeval jagus tegevust nii suurtele kui väikestele. foto: kuido saaRPuu

või tollel on samuti kodus suur pere.”

Suur pere tähendab Selgete mõistes peresid, kus sirgub neli või enam last. Kui 2018. suurperede päev augusti alguses välja kuulutati, selgus, et Selged üheksa lapsega olidki kõige suurem esindus.

JÄRVA­JAANIST JÄRVA VALLAKS Ettevõtmine, mis augusti esimeses pooles maha peeti, kandis nime Järva valla suurperede päev. Järva vallas on nelja- või enamalapselisi peresid poolesaja ringis. Suvepäevadele tuli neist umbes 30 ehk osalisi oli 160 inimese jagu. JärvaJaani valla aegu olid perepäevad poole väiksemad, 2017. aastal osales 72 inimest 11 suurperest. Kohaletulnuid ootas meelelahutusprogramm: politseikoera esinemine, lasteetendused ja muud atraktsioonid, nagu lasketiir, liumägi, nooleviskemäng, akuautosõit ja vigur-

KOMMENTAAR

Järva vallas on 55 nelja- ja enamalapselist peret.

Siinsed suurpered on väga tublid. Igaühel võib tulla raskem aeg, mil abi väljastpoolt on eriti oodatud, kuid öelda, et pered ise hakkama ei saa, pole põhjust. Vald on kõikide inimes-

te jaoks olemas. Ootame nende ettepanekuid, kuidas võiksime tööd paremaks teha.

Lapsed on meie tulevik.

Leian, et alati ei peaks rõhuma suurte perede hakkamasaamisele. Võtkem neist pigem õppust, vaadakem, kui hästi on nad paljude laste kõrvalt oma eluolu toimima pannud, tööülesanded ära jaganud ning oskavad ka vähesemaga edukalt majandada. Vähem tähis ei ole rõhutada üksteisest hoolimise ja üksteise märkamise olulisust. Sealt on meil kõigil midagi õppida.

jalgrattasõit. Muidugi ei pidanud keegi ka tühja kõhtu kannatama.

Kuidas läheb 2018. aastal ühel üheksalapselisel taluperel? „Saab hakkama,” kostab Ardi Selge. „Tööd tuleb muidugi palju teha!”

„Et arved oleksid makstud, söök laual, lastel puhtad riided seljas ja kooliasjad olemas, selleks kõigeks tuleb vaeva näha,” lisab Aivi Selge.

Suvise perepäeva kõrval korraldavad nad lumerikastel talvedel ka suusavõistlust.

Katre Mägi, Järva valla sotsiaalosakonna juhataja

PÄRNUMAA METSAS ELAVAD TROOPILISED LIBLIKAD RiiNa MaRTiNsON Maa Elu

M

ida võiks naised peale hakata, kui on vastupandamatu soov südalinna korter maha müüa ja kolida metsa? Jah, turismitalu pidada, aga neid on juba terve Eestimaa täis ja kõik head ideed, millega inimesi kohale meelitada, on justkui võetud juba. Aga ei – liblikamaja veel ei ole.

Nüüdseks juba kuu aega tegutseb Eestis ka liblikamaja. Selle perenaine Kärt Lutsar räägib ebatavalise idee sünnist, et elas vahepeal Inglismaal ja käis Londoni loomaaias, kus oli liblikatelk. „Seal saingi esimese vau-efekti,” sõnab ta. „Kohe mõtlesin: kahju, et sellist kohta Eestis ei ole.”

Siis aga müüsid ta vanemad Tartu korteri maha ja ostsid maale maja. Pereema Antitea meenutab, et tahtis väga maale elama. „Unistasin kohast, mis oleks täiesti maakoht, kus naabreid ümberringi poleks,” meenutab ta.

Säärane üksik talukompleks leiti Koonga ligidalt Kiisamaa külast. Nüüd aga oligi vaja hakata nuputama, millega maal endale elatist teenida. Mõttetöö tulemusena jõuti liblikamaja ideeni.

Kärt Lutsar räägib, et liblikad elavad heade tingimuste korral kaks-kolm kuud, mõned liigid isegi kuni pool aastat.

Esialgu tundus see mõte endalegi hullumeelne, aga tasapisi internetist liblikakasvatuse kohta uurides ja plaane tehes muutus asi järjest realistlikumaks – isegi töötukassa inimeste silmis ja sealt saadi äriplaani alusel oma ettevõtte alustamiseks toetusraha.

Liblikad saabuvad tallu munade või nukkudena. Tellida saab neid veebi kaudu Inglismaalt ja kullerifirma toob saadetise kiiresti termokastidega kohale. „Kui pole tegu ohustatud liigiga ja need ei lähe Eestisse sissetoomiseks keelatud liikide alla, siis ei ole tellimiseks takistusi,” kinnitab Kärt.

Ehkki tegu eksootiliste liblikatega, kelle kodumaa on näiteks Ecuador, Sri Lanka või Malaisia, ei meeldinud neilegi vahepealne kuumalaine, mõnele sai see suisa saatuslikuks.

Liblikamajas võiks aasta läbi olla 26–27 kraadi ja 80 protsenti niiskust. Kuna klaasseintega liblikamaja läks kuumalaine ajal liiga palavaks, hoiti napilt paar nädalat avatud liblikamaja vahepeal koguni külastajatele suletuna.

Maa Elu külaskäigu ajal läinud nädala lõpul lendles klaasseintega liblikamajas kaheksa liiki liblikaid, aga kastides oli nukke liblikateks koorumist ootamas ja uus partii on tellitud, seega peaks õige pea värvikirevaid tiivulisi veelgi lisanduma Liblikad on teatavasti lühiealised, kuid heade tingimuste korral võivad elada siiski kaks-kolm kuud, mõned liigid isegi kuni pool aastat. „Ööliblikad on lühiealisemad. Neil pole suud ega saa seepärast täiskasvanuna süüa ja seega elavad viis-kuus päeva,” seletab Kärt.

Söövad liblikad õienektarit ja puuviljamahla. Nii ongi liblikamajas rippumas lilleamplid mitte pelgalt ilu pärast, vaid need on ka liblikatele toidulauaks. Lisaks on taimede vahele sätitud apelsinirattaid. „Liblikad imevad ka niiske mulla seest mineraale,” lisab Kärt.

Taimed liblikamajas pole sugugi juhuslikult valitud: osa on röövikute toidutaimed, teised liblikate nektaritaimed. Kui liblikad on Kärdi pärusmaa, siis

taimede eest hoolitseb ema Antitea.

Teadmised, keda kasvatada ja kuidas liblikate eest hoolitseda, tulevad nagu tänapäeval ikka – internetist, kus saab ka suhelda teiste liblikakasvatajatega üle maailma.

Sellised liblikad on Eestis ilmselt esimest korda ja neil pole eestikeelseid nimesid. Kärt on oma südameasjaks võtnud Eesti putukateadlastega suhelda – ühest küljest saab nii vastastikku teadmisi ammutada, teisalt mõeldakse ehk koos ka tiivulistele eestikeelsed nimed. Ladinakeelsed nimed on ju pikad ja lähevad külastajatel ühest kõrvast sisse, teisest välja.

Veel loodab liblikamaja pererahvas teha koostööd koolidega, et lastele näidata, milliseid liblikaid on maailmas olemas. Põnev ju teada, et osa neist suurtest värvilistest liblikaist on soojal maal banaanifarmides samasugused kahjurid nagu meil kahvatud kapsaliblikad.

Veel võiks liblikamaja pererahva kavatsuse järgi saada pildistamiskohaks, äkki pruutpaarid soovivad liblikatega ilupilte teha. Kui ots juba lahti tehtud, siis on mõtteid tulevikuks peas palju liikumas: eksootilised linnud, veesilm koos kaladega, seikluspark ...

n linde, kes siis, kui inimene nende lähikonda ilmub, ei page ega varja end, vaid jäävad segajat jälgima. Üks selliseid on kadakatäks – varblasest veidi pisem kireva sulestikuga laululind. See lind elutseb ohtra rohukasvuga ja hõredalt kasvavate põõsastega luha- ja rannaniitudel, soodel ja jäätmaadel, avaratel raiesmikel ja hõredates kadastikes.

Isane kadakatäks on kirjupoolse sulestikuga: pruun selg mustatähniline, alapool oranž-kreemikas, musta tipuga saba külgedel ja mustjashallidel tiibadel valged laigud.

Oluline tunnus on tugev valge kulmutriip, ka emaslindudel, kes on üldiselt kahkjama sulgrüüga. Isastel on hallikaspruunide ja kreemikate triipudega lagipea, mustad põsed ja valge triip selle all.

Kevadel saabuvad kadakatäksid Eesti pesapaikadele aprilli teisel poolel. Eesti asurkonda hinnatakse enam kui 200 000 haudepaari suuruseks, viimasel paarikümnel aastal on aga arvukus umbes kolmandiku võrra kahanenud, ent ta hoiab kindlalt kohta Eestis arvukamalt pesitsevate lindude esikümnes. Pesapaiga valib isalind, kes asub seal agaralt laulma. Vahel esitab ta ka lühikese uperpallitava mängulennu. Pisut hiljem saabuv emalind leiab pesa rajamiseks so-

biva koha tiheda rohu varjus mõne mätta või puhma ääres või kraavipervel ja teeb seal leiduvasse lohukesesse kõrtest ja samblast väliskihi ning karvadest ja kuivadest rohulibledest vooderdisega pesa üksipäini valmis.

Mai keskel on pesas 4–7 rohekassinist muna, mida ema haub kaks nädalat. Oma nokatäite hangib ta ise, kusjuures pesale naastes laskub sellest pisut eemal ja kõnnib siis pesale. Samuti talitab ta (ja ka isalind) poegadele toitu tuues, nii et pesale minekutest kujuneb rajake.

Jaheda ilmaga ja öösiti soojendab poegi ikka emalind.

Poegadele tuuakse putukaid ja ämblikke. Tosina päeva pärast lahkuvad pojad pesast, ent lennuvõimeliseks saavad umbes 16. elupäeval. Need mõned vahelmised päevad on noorukitele riskirohked, sest ega nad läbe ju vaikselt toitu oodata ja reedavad end oma mangumissiutsatustega mõnelegi nirgile, kärbile või kassile. Kui munade või väikeste poegadega pesa hävib, soetab täksipaar järelkurna, nii et veel juuli lõpulgi leidub mõni poegadega pesa.

Enamiku toitu – putukad ja nende vastsed, ämblikud ja kakandid – leiavad kadakatäksid rohurindest või maapinnalt, aga tihtipeale sööstavad ka püüdma oma istepaigast mööda lendavat kärbest või parmu. Nad söövad ka pisemaid tigusid ja ussikesi.

AS ARAVETE AGRO JÄRVAMAAL PAKUB TÖÖD MÄGISE SUURFARMI LÜPSIPLATSIL

LÜPSJALE JA ROBOTLAUDA ROBOTITE

TEHNIKMEHAANIKULE Elamispinna võimalus.

Täpsem info tel 5347 8770.

maa elu || TurVas || 5

16. august 2018

Rabas sööklat ei ole ja tramm ei käi TOOMas Šalda Maa Elu

A

ktsiaseltsi Melkan juht Uno Laur kinnitab, et turbasektor on Eestis tõusuteel ja see mõjub hästi ka tema ettevõttele, mille põhitegevus on turbatootjate tellimusel rabasid tootmiseks ette valmistada. Suurim probleem on oskajate ja rabaoludes raskete masinatega hakkama saavate töötajate leidmine.

AS Melkan kasvas üheksakümnendate alguses välja Pärnu EPT Pärnu-Jaagupi maaparandusjaoskonnast. „1992. aastal hakkasime EPTst lahku lööma. Esimesena eraldusimegi meie ja metallimehed – neist sai osaühing Welmet ja maaparandajatest ehk meist Melkan,” meenutab nüüdseks 42 aastat maakuivendus- ja maaparandustöödega leiba teeninud Laur. „EPT ajal oli esikohal maaparandus, rabadega me eriti ei tegelenud. Kui muutusime aktsiaseltsiks, jäi maaparandus tagaplaanile ja esile kerkis just rabatöö, mis lihtsustatult öeldes tähendab kas tellijale uue tootmisraba ehitust või kunagi juba kasutuses olnud raba tootmiskõlblikuks taastamist.

Raba ehitus või remont kestab vähemalt neli aastat: eelkuivendus, põhikuivendus, pinna ettevalmistus, pinna tootmiseks ettevalmistus, eelvoolude korrastus, truupide ehitus, teeehitus jms. Kahte ühesugust raba pole olemas, eelkuivenduse ja kuivenduse vahele peab mõnikord jääma aasta, teinekord kaks, oleneb rabast. Lased rabal vahepeal rahus olla ja siis saab seal alles põhikui-

vendust tegema hakata. Nii see protsess üsna pikaks venibki,” kirjeldab tootmisraba ettevalmistust Laur, kelle firmal jagub tööd üle Eesti. ÜLE EESTI LAIALI „Väga palju oleme tööd teinud Ida-Virumaal, Tartumaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal, vähem kodumaakonnas Pärnumaal. Pärnu kandis on rabasid nii palju kasutuses olnud, et siinne kvoot on üsna täis.

Mujal jääb aga kvoote üle ja nii me mööda Eestit rändame. Meie koostööpartnerite seas on Tootsi Turvas, Biolan Baltic, Tartu Jõujaam, Nurme Turvas jt, kokku on neid kümneid.”

Teist sarnast rabakuivendusteenust pakkuvat firmat Lauri teada Eestis polegi. „On turbatootjaid, kes valmistavad endale ise rabasid ette. Neil on olemas mehed ja tehnika ning proovitakse oma jõuga hakkama saada. Mõni teeb ise, aga kutsub vahel meid appi. Meie rõõmuks oskavad siiski paljud Melkani kompetentsi ja seniste tööde tulemust hinnata ning usaldavad kogu ettevalmistuse meile.”

Eestist välja pole Melkan kippunud, sest sel pole lihtsalt mõtet. „Siis peaks ettevõte olema suurem ja seda oleks raskem hallata. Mõistlikum on olla paindlik ja operatiivne. Meil on olnud ka üle kolmekümne töötaja, aga kui meeskond on suur ja tekib tagasilöök, on seda raske üle elada. Suuremal firmal on suure-

MEIL ON OLNUD KA ÜLE KOLMEKÜMNE TÖÖTAJA, AGA KUI MEESKOND ON SUUR JA TEKIB TAGASILÖÖK, ON SEDA RASKE ÜLE ELADA.

ASi Melkan juhataja Uno Laur tutvustab enda firmas rabatööde jaoks ümber ehitatud ekskavaatorit. foto: toomas Šalda

mad kulud. Kui tulu pool jääb väikeseks, aga kulu on ikka suur, oledki põlvili.”

LEIAKS VAID TEGIJAID Tööjärg on Melkanis ette teada umbes aasta, aga alati võib üllatusi tulla. „Enamik Eesti rabasid on seotud välismaiste investeeringutega. Seal võib kellelgi kuskil halvasti minna, rahakotti tekib vaakum ja plaanid muutuvadki. Liiga kindlalt ei või end tunda kodumaised tegijadki,” arvab Laur.

Praegu on Melkani mehed ja masinad ametis Tartumaal Laukasoo ning Pärnu külje all Rääma rabas. Neist esimeses eelmisel nädalal küll töö ajutiselt seisis, sest tuleoht oli liiga suur, aga selle möödudes jätkatakse kohe.

Korraga ongi Melkanil tavaliselt töös vähemalt kaks objekti. „Võiks rohkemgi olla, oleme isegi nelja raba korraga tootmiseks ette valmistanud, aga pole, kellega teha,” jõuab Laur tema jaoks valusa teemani. „Tööjõupuudus on. Inimesi ei huvita enam masina- ja rabatöö. Hommepäev oleksin nõus vähemalt

kolm uut meest praegusele viieteistkümnele lisaks palkama.

Annaksin kaks päeva aega katsetamiseks ja siis räägiks edasi. Julgus, sitkus ja tahtmine on peamised. Heaks rabaekskavaatorijuhiks saab areneda ainult töö käigus. Kui tahan leida head oskajat meest, kes kohe raba ja masinat tagumikuga tunnetab, on ainus võimalus ta mõnest teisest firmast üle lüüa.

Mullu otsisin kuulutuse kaudu ekskavaatorijuhte. Tuli eri vanuses proovijaid, sealhulgas hea tervise juures pensionäre. Kõik ütlesid pärast katsetamist, et kui ei peaks pehmes rabas mattide peal kaevama, võiks teha, aga siin on tunne, nagu oleksid Kihnu all kakuamipaadis ja samal ajal rasket masinat opereerima. Meie töö ongi raske, aga varem said mehed ja isegi mõned naised sellega virisemata hakkama, ju nad siis olid kõvemast puust tehtud.

Tänastel noortel puudub sellise töö vastu igasugune huvi, nad ei ole motiveeritud.

Lihtsam on nutiseadmes midagi toksida. Rabatööd tehakse sageli päikse käes, turbatolmu

lendab, vajadusel tehakse pikemaid päevi, objekt võib kodust kaugemal olla, söök peab endal kaasas olema, sest rabas sööklat ei ole ja tramm ei käi,” kirjeldab Laur rabatöö miinuseid.

Kui mees end õigustab ja teeb kõva tööd, võib ta rabatööl teenida väga korralikult, aga see sõltub Lauri kinnitusel tema oskustest ja töökusest.

Piire ta siin ei seakski. „Tänapäeval ongi kummaline, et tööletahtja esimene küsimus on enamasti, kui palju ta raha saama hakkab. Aga ma ei tea ju, mida ta suudab. Sõnades võib ta oma oskusi taevani kiita, aga paned selle kõigeoskaja tööle, hakkab ta kahe päeva pärast, saba jalge vahel, kodu poole lontima,” on Laur kurb.

EHITAVAD ISE MASINAID Nii nagu pole lihtne rappa töötajaid leida, pole seda pehmele ja vesisele pinnasele sobivate masinate hankimine. „Raba ettevalmistuseks masinaid poest osta ei saa, need tuleb ise ehitada või esitada täpne eritellimus. Spetsiaalsetest rabamasinatest on turul ainult 16tonni-

ne Komatsu, aga selle hind on nii üüratu, et on kahtlane, kas see meie oludes end ära tasub.

Ehitame ise ekskavaatoreid ringi ja teeme seda ka teiste ettevõtete tellimise peale. Oleme võtnud tuttuue ekskavaatori, lõiganud sellelt rabatööks tarbetud jupid ära, asendanud need vajalikega ja nii masina rabasse sobivaks teinud.”

Melkani masinapargis on seitse ekskavaatorit, viis eri tööde jaoks kohandatud traktorit, mõned autod ja treilerid. Neid hoitakse korras Pärnu-Jaagupi külje all asuvas töökojas.

Kuna masinad on kallid ja töö toimub ebakindlal rabapinnasel, jõuame jutuga jälle ekskavaatorijuhi tööoskuste tähtsuse juurde. „Kui saad masina ja võtad mõne totu sinna peale, uputab ta selle kahe esimese nädala jooksul ära. Masina kättesaamine on keeruline ja kulukas ja paljud ei taha seda üle elada. Meilgi on igasugust juhtunud, aga üldiselt oleme juba üsna külma kõhuga, oskame ohtu ette näha ja käime teistelgi abis masinaid rabast välja tõmbamas. Teadmiste ja kogemusteta ei ole rabas midagi teha. Uppumisoht ongi see, miks paljud mehed rabast eemale hoiavad.”

Tänavuse ilma poolest ebatavalise aasta kohta ütleb Uno Laur, et laias laastus sobib neile isegi märjem ilm paremini, sest siis pole tuleohtu. Paljud rabatööd tehakse aga hoopis talvel ära. „Peale tootmisrabade ettevalmistuse teeme väiksemaid töid: keegi tahab midagi süvendada või koduhoovi tiiki, vaja on kraave üle kaevata, metsa- ja põllumaad kuivendada, Oleme ka teid ehitanud, neist kümneid kilomeetreid rabasse, päris tööpuudust meil seni polegi olnud. Paar aastat tagasi oli turbasektoris seis hõre ja meilgi tööd vähem, aga midagi ikka leidsime, nii et viriseda pole põhjust,” kõneleb Laur.

PÕLLUMAJANDUSLOOMADEGA KAUPLEMINE Euroopa Liidu sisene eksport import & Eesti siseturg sh tõuloomade vahendamine nuuma- ja tapaloomade ost

15. septembril Koigi mõisa V moosilaat –

aadlikule meelepärased maitsed

PÕLLUMAJANDUSLOOMADE TRANSPORDITEENUS

Koigi mõisa moosilaat leiab aset mõisa ees platsil. Toimub magusa- ja vürtsmoosi konkurss, sel aastal annab uus koostööpartner Vargamäe Tammsaare muuseum välja eriauhinna parimale pohlamoosile.

projektid

Soovijatele moosikeetmise õpituba, avatud kohvik ja laste mänguplats.

Saab külastada mõisa aeda, huvilistele on mõisaekskursioonid.

BALTIC GRASSLAND BEEF SWISS GRASSLAND GENETICS

Päevakava 10.00 Moosilaada avamine, päeva tutvustus 10.30–12.00 Mõisa- ja aiaekskursioon 10.00–12.00 Mooside vastuvõtmine hindamisele infolauas.

10.15 –15.00 Moosilaat: mooside degusteerimine, kauplemine, kohvikud 12.00–15.00 Kultuuriprogrammi EV100 kontsert „Kui Kungla rahvas“ 13.00 Moosikeetmise õpituba mõisa õppeköögis (huvilistele) 15.00 Parimate soolaste ja magusate mooside valmistajate tunnustamine eraldi kategoorias, Tammsaare muuseumi eriauhind parimale pohlamoosile, moosilaada lõpetamine.

Ootame kauplejaid ja moosikonkursist osavõtjaid.

Baltic Vianco Trading OÜ 66710 Sänna küla Rõuge vald Võrumaa tel. +372 786 0228 info@balticvianco.ee www.balticvianco.ee

www.balticgrassland.com

Pakume koostööd aasta läbi.

Lisainfo: Kaie Altmets, +372 5330 7367, kaiealtmets@gmail.com http://mois.koigi.ee/sundmused/koigi-v-moosilaat/

www.swissgrasslandgenetics.ee

6 || raiesmik || maa elu

16. august 2018

Metsalinnud pesitsevad ka raiesmikul viiO aiTsaM Maa Elu

aiega metsakooslusesse tekkiv lage ala võib teatud linnuliikidele sobida pesitsuspaigaks ja mitmed kasutavad seda toitumisalana.

Inimeste maailm on sageli mustvalgem kui loodus. Samas kui inimene ütleb raiele vuih, on looduses liike, kes seda kiidaksid, kui rääkida oskaksid. Näiteks sõralised põder, metskits ja punahirv, kellele raiesmik ja sinna tekkiv puude järelkasv tekitab rikkaliku toidulaua. Kiitjad oleksid ka valguslembesed taimeliigid, kes piiratud ajaks saavad soodsaid arengutingimusi. Linnud ei pruugi tahta raiet otseselt kiita, aga nende hulgas on liike, kes raiesmikku ei väldi, vaid kasutavad koosluses ootamatult tekkinud muutust oma huvides ära.

SOOKURG JA LIIGNIISKED LANGID Raamatust „Sookurg” (autorid Aivar Leito, Jüri Keskpaik, Ivar Ojaste, Jaak Truu; 2005) leiab otsese viite, nagu oleks seoses 1990. aastate maareformiga kiirelt kasvanud raie koos sellega, et raiesmikud jäeti hooletusse, soodustanud sookurgede arvukuse jõudsat kasvu.

Raamatus on öeldud: „On tekkinud hulgaliselt uusi po-

tentsiaalseid sookure elupaiku liigniiskete raielankide ning hõrendike näol. Seda, et sookurg neid elupaiku ka tegelikult hõivab, näitavad viimaste aastate pesitsusaegsed vaatlused ja loendustulemused selgelt.”

Lindude ja raiesmike seose teemat Maa Elule kommenteerinud ornitoloog Renno Nellis nii otseses raiesmike positiivses mõjus linnu arvukusele kahtleb – tema rõhutab sookure põllumajanduslikku head toidulauda (ka talvitusaladel), mis on soodsalt mõjunud näiteks ka haneliste käekäigule. Raiesmikku kui sookure elupaika käsitleks Renno Nellis linnu sekundaarse valikuna, mis kasutusse läinud ajalooliste soo-elupaikade vähenemise tõttu. Maaspesitsevale sookurele meeldib avatus ja märjad alad – raie tähendab sageli ka järsku muutust langi veerežiimis.

Ornitoloogide Eet ja Aarne Tuule haudelinnustiku uuring Nabala piirkonnas 2011. aastal ütleb: „Huvitava elupaigavalikuga paistis silma sookurg – kokku kaheksa pesitsusterritooriumi, kõik raiesmikel. Liigi üldise arvukuse tõusu taustal on siiski kohati kummastav, kui väikestel ja pealtnäha võsastunud raiesmikel liik end sisse on seadnud ...”

METSTILDER JÄÄB PAIKA PIKEMAKS Teised veelembesed linnud, kes ka märjale raiesmikule võivad end pesitsema seada, on metstilder ja tikutaja. „Metstilder

Sookurgedele meeldivad just hooletusse jäetud märjad raiesmikud.

Parempoolsel pildil hetk sookurgede kevadisest pulmarituaalist. fotod: Viio aitsam

pesitseb sageli kraavidel, jõekallastel, seal, kus on palju vett.

Ta ei tule raiesmikule mitte sellepärast, et tal mujal elupaika poleks, vaid temagi jaoks on see alternatiivne valik. Nagu tikutajalegi, kes on soode liik,” räägib Renno Nellis.

Ta rõhutab, et nii ehk teisiti on raiesmik lindude jaoks suhteliselt lühiajaline elupaik.

On neid, kes tulevad värskele langile, ja neid, kes tulevad siis, kui sinna on tekkinud juba puude-põõsaste järelkasv. Kui

puud kasvavad suuremaks, siis lahkutakse mujale. „Raiesmikul pesitsetakse vast viis-kümme aastat ja kui kõiki kolme veelembest pesitsejat (sookurg, metstilder, tikutaja) võrrelda, siis tõenäoliselt metstilder jääb neist paika kõige kauemaks,” pakub Renno Nellis.

PÕLLULIND TALVIKE ÜLLATAB Üks, kes raiesmikku pesitsuspaigaks valides ornitolooge üllatab, on põllumajandusmaas-

tike lind talvike. „Talle meeldib elada mosaiiksetel maastikel, näiteks kusagil põldude vahel, talude juures jms. Raiesmikule ilmub ta siis, kui sinna on kasvanud natuke põõsaid või väikeseid puid. Et üksikud talvikesed lankidele kolisid, kui raiesmikke rohkem tekkis, üllatab tõesti,” kommenteerib Renno Nellis.

Teine selline raie hoogustumisele reageerinud lind on ta sõnul metskiur. Sellele on aga loogilisem seletus: metskiur

maa elu || raiesmik || 7

16. august 2018 on poolavatud maastike ja servaalade liik – iga lank tekitab metsa avatust ja servasid juurde.

Ka kadakatäks võib kolida oma elamise raiesmikule, kuid märksa vähemal määral kui talvike ja metskiur – tema tahab suurt avatud pinda ja rohustunud lanki, mis võib pärast raiet tekkida vaid teatud metsatüüpides. Pigem jääb kadakatäks põllumajandusmaastikele ja lankidel pesitsevad üksikud paarid.

RAIESMIK ON LINDUDE JAOKS SUHTELISELT LÜHIAJALINE ELUPAIK. ON NEID, KES TULEVAD VÄRSKELE LANGILE, JA NEID, KES TULEVAD SIIS, KUI SINNA ON TEKKINUD JUBA PUUDE-PÕÕSASTE JÄRELKASV. Raiesmikele võivad juhtuda ka jõgi- ja võsa-ritsiklind, kes eelistavad tugevalt põõsastunud alasid, mis võivad tekkida pärast raiet teatud viljakates või liigniisketes metsatüüpides. Mõnelt rohumaailmeliselt raiesmikult võib leida ka rukkiräägu, mõneltki raiesmikult uute elupaigatingimustega kohaneva lepalinnu ja raiesmiku servaaladelt näiteks peoleo, kes on kasutamas ära servaala liigirikkust ehk toidurohkust.

Mõnel loo- või palumetsaraiesmikul elab hea meelega nõmmelõoke, eriti, kui seal leidub ka liivaluiteid.

SUURE TÄHTSUSEGA SÄILIKPUUD Osa lindudest on sellised, kel-

Musträhn, kes oskab end peita, kuid liigub tihti nii valjuhäälselt, et vähemalt osa linnust õnnestub pildile saada.

Kevadel pildistatud talvike – lind, kes ornitoloogide üllatuseks ka raiesmikel pesitseb.

lele meeldivad lageraietel seaduse järgi kohustuslikult kasvama jäetavad säilikpuud, mis pakuvad avara vaatega elupaika. Üks, kes hea meelega säilikpuid asustab, on ronk, liik, kes ongi metsast raielankidele üle kolimas. Teisalt on rongad Renno Nellise sõnul järjest rohkem kultuurmaastikele lähenemas, sest inimeste lähedal on rohkem toitu.

Säilikpuud on võimalikud pesitsuskohad näiteks ka mõnele kotkaliigile (merikotkas) ja mõnele rähniliigile (eriti musträhn).

Vanu rongapesasid kasutab vaid teiste vanades pesades pesitsev lõopistrik ja raiesmikul saab hästi hakkama ajalooliselt siirde- ja madalsoodes elanud ning nüüdseks tugevasti kahanenud arvukusega väljaloorkull. „Teda kohtab veel ainult vähesel määral peamiselt Kirde-Eestis. Sooelupaikade kahanemise tõttu näiteks Alutagusel välja-loorkullid elavadki lankidel. Samas on ta märgade

maastike lind ja väga kuivale raiesmikule elama ei lähe,” räägib Renno Nellis.

Raiesmikul võib kohata ka hiireviud, kes on hästi kohanev kultuurmaastike liik – raie teda minema ei aja, võib pesitseda raiesmiku servaaladel ja hädavajadusel valida uue elupaiga lähikonnas.

Näha saab ka habe- ja händkakku, kelle puhul aga Renno Nellis oletab raiesmikul lühemaajalist viibimist. „Julgen arvata, et nendel on kasvavas metsas rohkem süüa, aga mingeid uuringuandmeid selle kohta pole.” On võimalik, et kakuliste huvi raiesmike suhtes piirdub raiejärgse ajaga, mil ala pisielustik äkilise muudatuse ja uute elupaikade otsimise tõttu nähtavam ja lindudele kättesaadavam – sama efekt, mis paneb valge-toonekured põllul traktorite järel käima.

MITTE KÜLL HÄDAVAJADUS Eestis ei ole ühtegi linnuliiki, kes otseselt vajaks pesitsemi-

ASENDUSTALUNIK Asendusteenistus otsib töökat abikätt TÖÖÜLESANDED:

Loomakasvatuse, eelkõige piimakarjakasvatusega seotud tööd Meestel lisaks masina- ja traktoritööd põllul ja laudas Muud talupidamisega seotud tööd

OTSIME MEESKONDA INIMEST, KELLEL OLEKS: Kesktasemel põllumajandusharidus või põllumajandustöötaja või -tootja kutsetunnistus või 3-aastane töökogemus põllumajanduses Lüpsitööoskus Autojuhiluba, meestel ka traktori juhiluba Valmisolek ööbimiseks tellija juures, kui kodu on enam kui 50 km kaugusel Isikliku auto olemasolu

LISAINFO: Teenistuse kontor asub Sakus, kuid teenust pakutakse üleriigiliselt.

Täpsemat infot konkursi kohta annab juhiabi Andra Šavtsuk (e-posti aadress andra@taluliit.ee, telefon +372 604 1783)

Vaata lisaks www.taluliit.ee

seks raiesmikku ja kellel raiesmike puudumisel halvasti läheks. Ka ei saa ütelda, nagu tekiks pärast raiet lagedale metsaosale lindude „tormijooksu”, nagu vahel küll puudest-põõsastest toituvate põtrade puhul märgatud on.

Samas on lindude seas paindlikke kohanejaid, kes oskavad raiesmikutingimusi hästi ära kasutada.

Renno Nellis ütleb, et kui võrrelda metsaga, on raiesmikul pesitsevaid linnuliike muidugi mitu korda vähem. Alternatiivse elupaiga võivad seal ta sõnul leida kokku vast 10–20 linnuliiki.

Seejuures on suur tähtsus säilikpuudel, mida ornitoloogide arvates võiks alles jääda palju rohkem, kui praegu seadusekohaselt jäetakse. „Säilikpuudel on palju suurem positiivne mõju elustikule, kui alles jääks tihumeetritesse arvestatult vähemalt 30 tihumeetrit säilikpuid hektarile. See tähendaks kuni 20% puude allesjätmist. Prae-

guse seaduse järgi jääb lankidele ainult 5–10 tihumeetrit, mis muidugi ka on abiks, et osa liikidest suudaks puudeta aja alal üle elada,” ütleb Renno Nellis.

Säilikpuude mõju on suurem, kui neid jätta mitte üksikpuudena, vaid grupiti.

Puudutasime jutus ka seda poolt, et kui teatmematerjale sirvida, leiab viiteid eri linnuliikide raiesmikel liikumisest rohkem. Renno Nellis märgib, et igal liigil mängivad kaasa eri seosed ja alati ei saa raiesmikul viibimist tõlgendada kui raie negatiivse mõju puudumist. Näiteks teder võib ta sõnul kergesti valida raiesmiku mängupaigaks, kuna seal on piisavalt avarat vaadet. „Mõni paar võib-olla ka pesitseb langil, aga tedre jaoks on raiesmik siiski kehva kvaliteediga elupaik.”

Aitäh jahimehest ornitoloogile Kaarel Rohule, kes aitas metsa linnuliikidest raiesmikel liikujaid välja valida.

8 || Turismitalu || maa elu

16. august 2018

KOMMENTAAR Raili Mengel, MTÜ Eesti Maaturism juhatuse esimees/tegevjuht Suvehooaeg tuleb sel aastal kindlasti pikem kui eelmistel aastatel. Suvi algas juba mais.

Kas ka külastajarohkem, seda küsime ettevõtjatelt sügisel.

Maaturismiettevõtteid külastavad enamasti siseturistid, välisturistid on pärit peamiselt lähiriikidest. On ettevõtteid, kellel on aga vastupidi, oleneb ettevõtte profiilist. Ilm mõjutab külastajate arvu, ent ei ole ainus tegur.

„Meil käivad peamiselt siseturistid, oleme orienteerunud ärikliendi üritustele, kuid on ka pulmi, sünnipäevi ja erakliendile suunatud üritusi,” kinnitab Järveveere Puhkekeskuse juht Taavi Liseiski.

asuva Saare mõisa ja Lyckholmi muuseumi perenaine Anu Kari sõnab, et nende majas algas hooaeg juba kevadiste linnuvaatlejatega. Suvele mindi vastu täie hooga ja enamik nädalavahetusi on broneeritud, aga soovi korral leiab suve teisel poolel sobivaid päevi portaali booking.com või mõisa kodulehe kaudu.

foto: Elmo Riig / sakala

Turismitaludes domineerivad

Eesti puhkajad Taavi Alas Maa Elu

K

üsitlus kümnete Eesti turismitalude seas kinnitas, et soe suvi tõstis inimeste huvi puhata turismitalus või tähistada seal perekondlikke sündmusi. Kel raha rohkem, puhkab ka pikemalt kui ühe nädalavahetuse.

Suvine ilm soosib Eestis puhkamist. Kehval suvel otsitakse reise lõunapoolsetesse riikidesse või otsustatakse viimase hetke reisi kasuks. Eesti inimesed on päikeselembelised nagu põhjamaalastele omane. „Meie suvi on ääreni täis broneeritud. Valdavalt pulmad, suvepäevad. Ja ikka küsitakse veel! Soe ilm mais on kõik üles äratanud,” ütleb R­aplamaal asuva Luhtre Turismitalu (www. luhtre.ee) perenaine Marje Schmidt. Turismitalunikel on väga töine suvi. Küll aga on ta märganud, et suvitajate seas on ülekaalus meie oma inimesed. „Väga ootaks ka välisgruppe, aga need on kuhugi kadunud.

Soomlasi ei käi juba mõni aasta enam,” imestab ta.

Harjumaal Kuusalu vallas asuva Veinivilla (www.veinivilla.ee) omanik Tiina Kuuler avaldab, et neilgi said grupibroneeringud juba varakevadel tehtud, kui veel polnud teada, et kaunis suvi tuleb. „Maikuu viskas ootamatult ilusaks ja ületas kõiki ootusi, muud kuud on jäänud tavapäraseks.” Aga suvega on ta siiski väga rahul.

AUSTRAALLASI MEELITAB BLOGIST LEITUD INFO Võrumaal asuva Mooska talu (www.mooska.eu) perenaise Eda Veeroja sõnul on neil kü-

lastajate arv sama nagu eelmisel aastal. „Sauna broneerides on küsitud küll, et kas kuumaga saunas ebamugav pole, aga saunasoe puhastab naha, avab poorid ja pärast sauna on kuumust lihtsam taluda,” selgitab ta.

Kas tulijad on Eesti siseturistid või välismaalased, ei ole Mooska talu jaoks kõige tähtsam. „Kõik saunasõbrad on Mooska tallu oodatud. Suvel liigub palju välismaal elavaid eestlasi, kellel on kaasas eri rahvusest töökaaslasi ja sõpru. Nii on meil käinud inimesi Indiast, Indoneesiast, Filipiinidelt, Kolumbiast, Brasiiliast, Keeniast. Sel suvel on olnud mitu satsi Austraalia turiste, kes kõik viitavad mingile travel blog’ile, mida nad enam ei suuda leida,” räägib Eda Veeroja.

Kuna Mooska talust kirjutas Jaapani lennufirma ANA oma 2018. aasta maikuu lennuajakirjas, siis on külastajate seas olnud jaapanlasi. „Sügisekski on jaapanlaste broneeringuid!”

Teiste turismiettevõtjatega sarnaselt tunnistab Eda V­eeroja, et kõige enam käib ikka eestlasi. „Mulle endale on väga südamelähedased pruudisaunad. Neid on sel suvel olnud viis ja mõned on veel ees.

Olen väga õnnelik, et noored naised soovivad neiupõlve saunas lõpetada ja oma mõtteviisi abieluks ette valmistada.”

VEEÄÄRSED TURISMI­ KESKUSED ON VÕI SEES Võrtsjärve ääres asuvasse Vehendi Motelli (www.vehendi.ee) on broneeringuid rohkem kui eelmisel suvel. Motelli perenaine Aide Raal ütleb, et pole vahet, kas turist on eestlane, lät-

lane või sakslane. „Aga siseturiste on sel aastal küll rohkem kui enne.” Ta usub, et Eesti siseturistide puhkamise kõrgpunkt jäigi juulikuusse. „Ilmselt on turisti jaoks kuumal ajal oluline vesi. Nii et majutusasutused, kellel on õnn paikneda mõne veekogu läheduses, said teenindada hulgaliselt puhkajaid.

Aga arenguruumi meil siiski on,” võtab ta suvehooaja kokku.

Põlvamaal asuva Cantervilla lossi (http://cantervilla.ee) mängumaal on samuti läinud suvi väga hästi. „Külastajad jumaldavad sel suvel veeparki,” ütleb lossi esindaja. Selgub, et lossi peretoadki olnud kogu aeg väga hõivatud, aga suve teisel poolel peaks ikka löögile pääsema. Kui Cantervilla lossi külastajad on enamasti Eesti inimesed, siis erinevalt mõnest teisest paigast on sel suvel kasvanud lätlaste osakaal.

Kauksi puhkemaja (www. kauksipuhkemaja.ee) perenaine Piret Talistu märgib, et neil on suurenenud nädalasiseste külastajate arv. Puhkajateks on suuresti eestlased ise, keda on koguni 90% kõigist külastajatest, välisturistidest annavad tooni sakslased. „Meie suvi on olnud rahvarohke. Siseturistide kasvu täheldasime juba eelmisel aastal,” viitab Piret Talistu asjaolule, et eestlased puhkasid aktiivselt kodumaal ka eelmisel vihmasel suvel.

PRANTSLASTE TULEK ÜLLATAB Vastseliina piiskopilinnuse keskaja elamuskeskuse (www. vastseliinalinnus.eu) kojaülem Kadri Moppel avaldab, et tänu varakult saabunud soojale algas hooaeg tavapärasest kaks nädalat varem ja suvega võib

väga rahul olla. „Külastajaid on rohkem kui eelmisel aastal, ka välisturiste.” Aktiivsemad on Moppeli sõnul lätlased, neile järgnevad üsna võrdselt soomlased, sakslased, venelased ning üllatusena on hakanud tulema palju prantslasi. Alles nüüd väga palavate ilmadega, mis juuli lõpus olid, on märgata mõningast külastajate arvu langust, sest inimesed ilmselt väldivad pikka autosõitu ja eelistavad veeta aega veekogu ääres.

Võrtsjärve ääres Valma külas asuv Järveveere Puhkekeskus (www.jpk.ee) oli juba suve algul rohkete ürituste ootel.

Keskuse juht Taavi Liseiski ütleb, et ilus kevad ja soe suvi ei too mitte ainult palju broneeringuid, vaid rohkem üritusi ka nädala sisse. „Nädalalõpud on tavapäraselt täis broneeritud suve lõpuni. Meil käivad peamiselt siseturistid, oleme orienteerunud ärikliendi üritustele, kuid on ka pulmi, sünnipäevi ja erakliendile suunatud üritusi.”

Samas tuleb turismitaludel ja puhkekeskustel atraktiivsuse tõstmiseks pakkuda igal aastal midagi uut.

Põlvamaal loodusmatku korraldava Lokko talu (www. lokkotalu.ee) peremees Priit Trahv räägib, et neil on turistide arv jäänud enam-vähem samaks, sest palava ilmaga minnakse puhkama mere äärde. Sisemaal puhatakse pigem siis, kui rannailma pole. „Ootame puhkajaid Eestist ja välismaalt.

Uusi tegevusi lisandub järgmisel aastal, kui valmib väliköök ja laste mänguväljak. Seni on endiselt kõige populaarsemad kanuumatkad Ahja ja Võhandu jõel, järgnevad jalgrattamatkad, vähem on jalgsimatku.”

Läänemaal Noarootsi vallas

TUBASED TEGEVUSED TÕMBAVAD VÄHEM SA Eesti Maaelumuuseumid turundus- ja kommunikatsioonijuht Evelin Anja avaldab, et ilus kuiv ja soe ilm soosib ürituste korraldamist. Peale ilma on teisigi tegureid, mis külastatavust mõjutavad. Nende kogemus näitab, et lisaks eestlastele leiavad tee Eesti Põllumajandusmuuseumisse soomlased, lätlased, sakslased jt. „Üksikkülastajad eelistavad viimaste aastate jahedate suvede järel kuuma suve nautida pigem rannas või puhkeasutuses. Tänavune kuum suvi on üksikkülastusi Eesti Põllumajandusmuuseumisse veidi vähendanud.”

Samas on hea, et selline hea suvi annab muuseumile ainest nuputada, kuidas kuuma ilmaga külastajaid rohkem muuseumisse meelitada.

SUVEL LIIGUB PALJU VÄLISMAAL ELAVAID EESTLASI, KELLEL ON KAASAS ERI RAHVUSEST TÖÖKAASLASI JA SÕPRU. Avinurme Puiduaida (www. puiduait.ee) juhataja Eveli Tooming märgib, et neil ei ole tegelikult võrreldes eelmise suvega väga palju muutunud. „Juuli on erinev toitlustuse mõttes.

Palju käib perekondi, seltskondi, kes piirkonnas reisivad ega broneeri ette. Sama töötubade puhul. Kokkuvõtte saame teha alles septembris, aga rahul oleme ikkagi selle suvega.”

Avinurmes on oodatud igast rahvusest külalised. „Meil käib peamiselt eestlane, soomlane, lätlane ja rootslane. Sellel aastal on lätlasi vähem,” toob Eveli Tooming välja. Avinurme Puiduaida jaoks oleksid vihmased ilmad vahest paremadki, sest siis otsivad inimesed tegevust siseruumides.

KELLEL EI LÄHE HÄSTI? Kuigi kõik küsitletud turismitalud kiitsid suve, leidub ka turismitalusid, kellel nii hästi ei lähe. Üks põhjus on asukoht, mis jääb suurematest teedest eemale või asub talu suuremate turismikeskuste vahel.

maa elu || kiNNisVara || 9

16. august 2018

RiiNa MaRTiNsON Maa Elu

L

ubagu valijate hääli püüdvad poliitikud mida tahes, kuid reaalsus on, et elu Eestimaal koondub järjest enam suurematesse keskustesse. Ääremaa endiste kolhoositööliste korterite omanikud on valmis oma elamise maha müüma kasvõi paari nutiteleri hinna eest, odavamaltki, kuid ostjat ikka ei leia.

On ju nii, et maale elama minekust unistav inimene vaatab pigem maju. „Kes tahab maale juurte juurde tagasi minna, valib kena maja õunapuuaiaga. Keegi ei unista sellest, et ostaks vana laguneva sigala kõrvale endale korteri,” nendib Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. „Maakorterite turg on vägaväga passiivne. Inimesed müüksid küll oma korteri maha, aga ostjaid ei ole.”

Kaugemates maakohtades asuvate korterite ostmisel mängib suurt rolli nende odav hind. On ju meie seas palju väikese sissetulekuga inimesi, kes panga silmis pole laenukõlblikud ja suuremasse keskusesse korterit osta ei saa. Nii ongi põhilised ostjad need, kes linna ei jõua osta või samas piirkonnas elavad noored, kes soovivad vanematekodust lahkuda.

Tihtipeale on aga odava korteri ost sunnitud samm, et lahendada keeruliseks muutunud rahaasjad. „Inimesel on võlad pankadele või täituritele ja olemasoleva vara müügist ei jätku parema soetamiseks, aga kuna elamist on vaja, lepitakse kehvematele tingimustega, lootuses, et aja jooksul saadakse rahaasjad korda ja kolitakse parema pinna peale tagasi,” kirjeldab Kinnisvaraeksperdi Pärnu maakler Arne Pent.

TÖÖKOHTA POLE Põhjus, miks inimesed ei taha enam osta korterit maale, on ammu räägitud tööpuudus. „Kui varem kurtsid kohalikud ettevõtjad, et töökäsi pole maal piisavalt võtta, siis nüüdseks on asi nii kaugel, et ettevõtjad kolivad ennast ümber. Töökäte puudus on viinud neilt igasuguse isu pidevalt personaliküsimustega tegeleda. Nii ongi nõiaring nüüdseks täiesti sul-

Laguneva lauda kõrvale

odavat korterit ei taheta

Kes suvel Eestimaal peateedelt maha kruusateele keeranud, on ilmselt näinud mitut säärast rohelusse peitunud neljakorterilist tondilossi. foto. Elmo Riig / sakala

gunud – pole töötajaid ja tööandjaid kah,” räägib Sooman.

Pent tõdeb, et maakorterite turg on väga kaootiline ja üks põhjus on korralikult ja stabiilselt toimiva infrastruktuuri puudumine. „Esmatähtsad on bussiühendus, kauplused ja interneti olemasolu. Samuti koolide, lasteaedade ja huviringide toimimine,” nimetab ta.

Sooman näeb oma töös, et maaelu liigub väljasuremise teed. „Meie vahva haldusreformi käigus keerati elu maal veel rohkem tuksi: 20 aastat on räägitud, et peame maaelu elavdama, reaalsus on teine: gümnaasiumid pannakse kinni, lasteaiad samuti, bussiliine kärbitakse, poed lõpetavad tegevuse, pangaautomaadid kaovad,” loetleb ta.

ASUKOHT MÄÄRAB Kui reaalne on maal asuv korter maha müüa ja eriti just selle eest saadav hind, sõltub väga suurel määral asukohast. Kui endine kolhoosikeskus asub mõne kilomeetri kaugusel Tartust või Pärnust, siis pole probleem korterile ostja leida, vastupidi läheb lugu, kui suuremast keskusest on üle paarikümne kilomeetri. „Suure linna tõmbetuules on korteri väärtus väga kõr-

ge, aga kui korter asub eikuskil – kui linna on 30 kilomeetrit, kõrval karulaas ja vana lagunenud sigala, mille töötajate tarbeks see maja kunagi ehitati, siis on keeruline varast lahti saada,” nendib Sooman.

Arco Vara Viljandi osakonna juht Aime Opermann räägib, et linna lähiümbruses on korteriturg järjest aktiivsem. „Kuna Viljandi linna korterite pakkumiste hulk on vähenenud juba viimased kaks aastat, siis üha enam vaadatakse lähivaldadesse,” selgitab ta.

Kuna Viljandi linnas on vabu kortereid vähem ja hinnad tõusevad, siis vaatavadki inimesed linnast väljapoole – alguses lähiümbruses ja seejärel järjest kaugemale. Nii on viimase aasta jooksul linna lähistel olevate korterite hinnad kasvanud. „Loomulik on, et mida rohkem asula sees või läheduses asub korterelamu, siis seda suurem on huvi. Mida kaugemal asulast, seda rohkem on korterelamuid, mis täiesti tühjad,” lisab Opermann.

Peale asukoha mängib rolli, mis seisukorras on konkreetne kortermaja ja kas kõigis korterites on elanikud või seisab osa tühjana ja seega kütmata. „Tähtis on, millised on

naabrid – kas on tegemist korralike inimestega või joodikute ja asotsiaalidega,” toob välja Pent. „Sel juhul võib olla kõrvuti asetsevate majade korterite niigi madalatel hindadel väga suuri erinevusi.”

Kuna kaugemates maakohtades on korterite pakkumine väga juhuslik, on ka hindu igasuguseid. „Samas majas asuvate korterite müügihinnad erinevad aasta jooksul mitmekordselt,” nimetab Pent. „Olulist hinnatõusu ei too kaasa niivõrd aeg, kuivõrd just juhuslikus. Keegi tahab oma korterist, näiteks pärandiks saadust, kiirelt vabaneda, et mitte maksta tühjalt seisva korteri arveid ja seda hooldamas-kütmas käia, ja annab pigem soodsa hinnaga ära.”

Samas on julgeid hinnaküsijaid ja kuna turg on suhteliselt väike ja pole

KUNA MÜÜA ON PEAAEGU VÕIMATU, SIIS ANTAKSE TÜHI KORTER MÕNELE SUGULASELETUTTAVALE KASUTADA, ET TOO KOMMUNAALKULUD ÄRA MAKSAKS.

väga millegagi võrrelda, siis on kaugemalt tulev ostja mõnikord nõus kallimat hinda maksma.

ANTAKSE VÕI TASUTA Kinnisvaraportaalides leiab küllaga maal asuvaid kortereid, mille eest küsitakse alla 10 000 euro, aga tihtipeale ollakse nõus korter lihtsalt ära andma, kasvõi ühe euro eest. „Kuna müüa on peaaegu võimatu, siis antakse tühi korter mõnele sugulasele-tuttavale kasutada, et too kommunaalkulud ära maksaks. Niimoodi neid kortereid tihti praegu majandatakse, et otsitakse võimalust kellelegi kasutada anda,” nendib Sooman.

Selle taga, miks mõni korter jääb pikemaks ajaks seisma, on Opermanni sõnutsi mitu põhjust. „Üks on see, et müüja hindab oma korteri kallimaks, kui on tegelik turuväärtus. Seetõttu tuleb oodata, kuni turg järele jõuab, ja ühel hetkel ka korteri vastu huvi kasvab. Teine variant võib olla, et müüja ise on kunagi kalli hinnaga ostnud, korteril on hüpoteek peal ja müüja ei saa alla omahinna müüa. Muidugi saaks müüa, aga siis peaks oma taskust vahe kinni maksma,” seletab ta. Üks väga valus ja keeruline teema on maapiirkondade

Panipaik on komplekteeritud kõikide vajaminevate asjadega.

Komplektis kaasas uksed, aknad ja tehnilised joonised kokkupanekuks.

· Korterelamute kompleksne renoveerimine · Fassaadi- ja katusetööd · Elamute ehitus · Omanikujärelevalve K-Wooden Production Grupp OÜ Tel 5916 1165 info@gardenistas.eu www.gardenistas.eu

Tel 509 7953 · dominos@dominos.ee

www.dominos.ee

korterite kütmine. Kui varem olid majad ühenduses endiste tootmishoonete katlamajadega, siis nüüdseks on katlamajad enamasti töö lõpetanud. „On korterelamuid, kus on lokaalne küttesüsteem paigaldatud, kus ostetakse ühiselt küttepuud ja köetakse kordamööda. See nõuab head koostööd korterelamus,” räägib Opermann. „Kui ühe või mitme korteri omanikud arveid ei maksa, peavad ülejäänud elanikud tühjade korterite kütte kinni maksma. See muudab vaese piirkonna elanikud veelgi vaesemaks ja nii tahavad ka need elanikud neist pooltondilossidest välja saada,” kirjeldab Sooman.

Maakorterite pluss on lisaks odavale hinnale vaikus, suurem privaatsus ja väga sageli aiamaa võimalus korteri juurde. Samuti see, kui korteris on ahiküte, siis saab kommunaalmaksetelt kokku hoida.

Renoveeritud kortermaju on maal vähe. „Suuremates asulates juba üksikud renoveeritakse, aga mida väiksemaks lähevad külad, seda vähem renoveeritakse. Pisut võib olla seetõttu, et maapiirkondades on töötasud väiksemad ega suudeta laenu teenindada, mida oleks tarvis korterelamule võtta,” selgitab Opermann.

10 || ilma- ja TaimeTark || maa elu

ilMaTaRk

16. august 2018

Juba on marjaaeg Kibuvitsamarju saab kuivatada ja jahuks jahvatada, et hiljem teed või smuutit valmistada. Parim kuivatusaeg on kuus tundi 80 kraadi juures. Kodustes tingimustes saab ilusa marja toidukuivatis, enamikul on 70 kraadi. Kõrvetada ei tohi ja liiga pikaks veninud kuivatamisel kaob C-vitamiin.

JÜRi kaMeNik

ilmatark

KUIDAS TEKIB VIHM

V

Õienupp tuleb ära lõigata ja pehmemad täisküpsed marjad korraks sügavkülma panna: külmunud marjad annavad paremini mahla välja.

foto: maRko saaRm / sakala

kaTRiN lUke fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

S

elle suve kuuma ja kuivaga on mere ääres valmis saanud kurdlehise kibuvitsa marjad.

Marjades on C-vitamiini, rutiini, karotiine, tanniine, pektiini ja flavonoide, mineraalidest rauda, kaaliumi, magneesiumi.

Marjad sobivad kuivatamiseks ja kuna need on suured, tuleks neil enne kuivatamist äraõitsenud õienupp eemaldada ja mari pooleks lõigata.

MOOSIKS, SIIRUPIKS VÕI JAHUKS Kuna järjest enam läheb moodi loodusandidest toidu valmistamine, siis kel kannatust, võib kurdlehise kibuvitsa marjadest moosi, siirupit ja toorhoidist teha. Selleks tuleb õienupp ära lõigata ja pehmemad täisküpsed marjad kor-

raks sügavkülma panna: külmunud marjad annavad paremini mahla välja. Kui marjad taas sulanud, võib need mahlapressist läbi lasta. Sobib tugevam mahlapress. Välja tuleb hapukoorepaksune mass, mille võib karpidega sügavkülma panna. Võib maitsestada suhkru ja mõne mahlaga.

Mahlapressis võib koos kibuvitsamarjadega lasta läbi ka apelsine, ebaküdooniaid, sidrunit, ingverit, lisada hiljem suhkrut või agaavisiirupit ja siis karpi panduna külmutada. Kui sügavkülma pole, võib saadud massile lisada vett, keema lasta ja siis moosisuhkrut panna.

Keetmise ajal võib lisada sidruni-, ebaküdoonia- või muud haput mahla, et moos säiliks ja maitse paraneks.

Kui pressi pole, saab kibuvitsamarju keetes siirupit valmistada: keeta marju tasa-

KIBUVITSAMARJU SAAB KUIVATADA JA JAHUKS JAHVATADA, ET HILJEM TEED VÕI SMUUTIT VALMISTADA.

sel tulel 2–3 tundi, jätta pooleks päevaks seisma, kurnata läbi sõela (pisut ka surudes, et mehu saada). Seejärel jälle keema koos sidruni-, ebaküdoonia- vm hapu mahlaga, keema tõustes lisada moosi- või tavalist suhkrut ja pektiini. Müügil on ka marmelaadisuhkur, nii et mänguruumi on.

Ise lisan osale siirupitest nelki, mille küll enne purki valamist eemaldan. Nelk on mikroobivastase toimega ja eriti kasulik kurgupõletiku korral. Osa siirupist või toorhoidisest teen ingveriga. Selline segu on eriti hea külmetuse vastu. Samamoodi võib valmistada smuutit või lihtsalt lusikaga süüa. Kibuvitsas on palju C-vitamiini, mis aitab külmetuse ja viirushaiguste korral immuunsüsteemil paremini haigusest jagu saada. Tihtipeale, kui kohe pärast külmetust võtta Cvitamiini-rikast jooki, ei jäägi haigeks.

Jääk, mis mahla pressides või siirupit keetes järele jääb, sobib anda kanadele, kes pakuvad vastu eriti oranži rebuga mune.

PIHLAKA­ JA KADAKAMARJAD Oranži värvi võtavad juba pihlakamarjad, millest saab samamoodi siirupit keeta ja mahlapressiga mehu valmistada. Väga hea on pihlakaliköör, mida saab ise teha viina ja suhkruga. Pihlakamarjade maitse paraneb, kui need läbi külmuvad.

Looduses juhtub see hilja, selleks ajaks on need mustad või on linnud marjad ära söönud.

Parem on korjata ilusaid riknemata marju ja pista need korraks sügavkülma. Seejärel valmistada mahlapressiga mehu või keeta siirup. Ise olen mahlapressiga valmistatud mehule lisanud moosisuhkrut ja teinud siirupi. Pihlakamari on ergutava toimega, sisaldab C-vitamiini ja karotiine, sobib külmetuse vastu, parandab seedimist.

Liialdada ei tasu, mõni inimene on tundlik, aga tass-paar päevas pihlakajooki on piisav.

Moos ja siirup sobivad lihatoitude juurde. Pihlakamarju kasutatakse veel õuna, sibula, kõrvitsa jm mooside-hoidiste valmistamiseks.

Kadakamarjad on osalt sinised, neid on kasutatud külmetuse ja viirushaiguste korral, neerude tegevuse ergutajana ja välispidiselt salvides: õlides, vannivees, soolana saunas liigesepõletiku ja reumavalu leevendamiseks. Samuti kasutatakse kadaka eeterlikku õli välispidiselt tselluliidi vastu.

Järjest enam tuleb moodi kadakamarja kasutamine toidus. Ise valmistan kadakasoola, milles on kuivatatud ja jahvatatud kadakamari pooleks Himaalaja soolaga. Soola kasutan liha maitsestamiseks ahjupraes, samuti grillides, leivatainas, rannakala, lambaliha või suitsuliha valmistades. Kadakamarju lisatakse kaljale, viinale, marinaadidesse. Ise teen kadakasiirupit: marju alguses u 30 min keeta ja siis 90 kraadi juures 7–8 tundi hoida, kurnata, lisada moosisuhkrut ja sidruni- või ebaküdooniamahla. Väga hea liha, kala, leiva jm kõrvale. Siirup jääb ilus tumesinine!

kÜlvikaleNdeR: aUGUsT 17. R

Leht

18. L

10.48

19. P 20. E

05.49 20.58

Istutusaeg

iimati tutvustasin sademete liigitamisega seotud küsimusi. Et ilm on muutunud suhteliselt sajuseks ja praegusel ajal sajab ikka vihma, siis heidame pilgu vihma köögipoolele – kuidas saab vihm alguse.

Suurem osa sadudest on laussademed – need on siis lausvihm, lauslumi, lauslörts, jäävihm ja jäätuv vihm, mis tulevad enamasti kihtsajupilvedest, vahel ka kõrgkihtpilvedest. Ülejäänud sademeliigid moodustuvad vähemalt osaliselt teisiti. Hoovihmade (äikesesademete) kohta võib öelda, et need on olulised meil Eestis vaid soojal aastaajal, eriti juulis-augustis, kui need moodustavad Kirde-Eestis kuni 60% sademete koguhulgast.

Aga kuidas tekib vihm? Suurem osa kihtsajupilvedest (ja ka kõrgkihtpilvedest), millega lausvihm ehk rahvasuus lihtsalt vihm on seotud, koosneb veepiisakestest ja laskuvatest jääkristallidest või lumehelvestest, mis võivad suvelgi jõuda pilvekihi alumistesse osadesse, kui õhumass on väga jahe. Pilvede ülemine osa võib koosneda allajahtunud veepiisakestest, aga ka ainult jääkristallidest – kui kiud- ja kiudkihtpilved sulanduvad kõrgkiht- ja kihtsajupilvedega. Sellise sajupilve suur vertikaalne ulatus koos selles asuvate allajahtunud veepiisakeste ja laskuvate jääkristallidega muudabki pilve sajurohkeks, sest segapilvedes toimub jääkristalli- ehk Bergeroni-Findeiseni protsess.

See on tuntud veel kui Bergeroni, jääkristalli- või külmade pilvede protsess. Üks tänapäevase sademeteooria alusepanijaid on Alfred Wegener, keda vahel samuti seoses jääkristalliprotsessiga mainitakse. Soojades pilvedes, mille temperatuur on üle 0 ˚C, toimub soojade pilvede protsess, mis seisneb pilvepiisakeste liitumises kokkupõrgete tagajärjel ja koalestsentsi (nn kokkukleepumise) tõttu. Koalestsentsi tagajärjel tekib rünksajupilvedes ka ebakorrapärase kujuga hiidrahe.

Soojade pilvede protsess toimub peamiselt kihtpilvedes, millest sajab uduvihma ja udulund ehk lumeteri (külmal ajal).

Bergeroni-Findeiseni protsess põhineb asjaolul, et jää kohal on tasakaaluline veeauru rõhk väiksem kui samal temperatuuril vedela vee kohal. Seega, kui pilvedes on korraga nii veepiisakesi kui ka jääkristalle, liiguvad veemolekulid veepiisakestest jääkristallidele ehk viimased kasvavad esimeste arvel. Moodustuvad lumehelbed, mis hakkavad raskusjõu mõjul laskuma. Suvisel ajal sulavad need vihmapiiskadeks, kuid külmal ajal, kui kogu õhumassis on temperatuur madalam kui 0 ˚C, jõuavad need lumena Maa aluspinnani ehk sajab lund.

Seega saab keskmistel ja suurtel laiustel enamik sademetest alguse lumena. Sobivaim veepiisakeste ja jääkristallide suhe pilvedes, et need korralikke sademeid annaksid, on umbes 1 : 100 000 (märgatavad sademed on võimalikud vahemikus 1 : 1000 – 1 : 1 000 000) veepiisakeste kasuks ja temperatuur –15 ... –20 ˚C. Seega tasub meeles pidada, et kui sajab vihma, on see alguse saanud lumena!

Suured kuumad on läbi saanud, aga praeguse aja kohta jätkub suvi soojalt. 16. augustiks on oodata antitsükloni lääneservas tugevat lõunavoolu ja sooja õhumassi saabumist. Siiski jääb õhutemperatuur alla 30 kraadi. Edasine ilm on jahedam ja tõenäoliselt sajune. Öösiti on enamasti üle 10 kraadi ja päeviti, kui päikest jagub, üle 20 kraadi (pilvede ja saju all vähem).

Leht, alates kl 19.45 vili Vili Vili

21. T

Vili, alates kl 07.01 juur

22. K

Juur

23. N

Juur, alates kl 19.56 õis

24. R

Õis Aiatöödeks sobimatu päev

kuukalENdRi koostaJa sigNE siim, 2018

MAA

TULI

VESI

ÕHK

maa elu || aed ja kodu || 11

16. august 2018

Inglismaal Kuningliku Aiandusseltsi Wisley aias on siilkübarad ja teised püsikud istutatud kitsaste viirgudena, mille vahel on teerajad.

Esiplaanil siilkübarad.

Harjumaal Karla küla Sadevälja talu aias kasvavad hästi ka efektsed siilkübarasordid.

fotod: Erakogu

Kasulik preeriakaunitar siilkübar P

unase siilkübaraga on mul keerulised suhted. Mina tahaksin seda lille väga kasvatada, siilkübara peamised elulised soovid on ka justkui täidetud. Tema on seni püsinud minu aias aga ainult mõne aasta ja siis millegipärast jälle ära kadunud.

Punane siilkübar (Echinacea purpurea, varem kasutati ka eestikeelset nime purpur-siilkübar) kuulub kindlasti Hollandi maastikukujundaja P­iet Oudolfi lemmiktaimede hulka, sest ega ta muidu oleks siilkübarat ja mesiohakat pannud koos Henk Gerritseniga tehtud raamatu „Dream Plants for the Natural Garden” kaanetüdrukuiks. Looduslähedase aiastiili huvist soetasin selle teose endalegi.

ETTEARVAMATUD ELUKOMBED Lohutav oli sealt leida, et Ou­ dolf on pannud siilkübarad nende isemeelsuse pärast kapriissete taimede peatükki. Sinna kuuluvad tal veel näiteks angervaks-raudrohi, suureõieline kellukas, kaunis ja harilik murtudsüda, taevassinine salvei, kõrge ja pööris-kipslill, valge malve jt. Selle seltskonna kohta öeldakse, et polegi selget põhjust, miks need ettearvamatult käituvad: mõnes kohas need lihtsalt ei edene, teises aias kasvavad aga aastaid ilusti ja võivad isegi laiutama tükkida.

SIILKÜBARATELE EI MEELDI MEIE HEITLIKUD TALVED JA PIKAD VIHMASED SÜGISED. VÕIMALUSE KORRAL PROOVIGE NEID KASVATADA KERGEL KALLAKUL. Iial ei või teada, kellel nendega õnne on. Seepärast tuleb muudkui edasi katsetada ja otsida, ehk leiad omagi aias üles koha, mis siilkübarale meeldima hakkab ja kus see õitseb ilusti aastaid. Kui mitte kauem,

siis rõõmustavad üha uuesti istutatud kaunis kallid taimed meid vähemalt ühe suve. Eks seegi on midagi väärt. Siilkübarale võivad meie talved olla liiga niisked ja keskmised suved liiga jahedad. Neile peaks meeldima see, kui kliima tõesti soojeneb.

Siilkübarad ei talu võistlust oma lähinaabruses kasvavate taimedega. Seega nad justkui hästi ei sobigi kokku Oudolfi mitmerindelise looduslähedase istutuse põhimõtetega. Ometi soovitab ta mitte lootust kaotada ja edasi katsetada, sest liblikaid peibutavad siilkübarad on oma suurte roosakaspunaste „kakraõite” ja siili või käbi moodi südamikega ju nii ilusad.

Vahest õnnestub aretajatel kunagi saada liikide ristamisega kauneid hübriide, mis on tõesti vastupidavad ja pikaealised.

KOOS KÕRRELISTEGA JUSTKUI PREERIAS Oma eesti keeldegi tõlgitud raamatus „Moodne maastik püsikute ja kõrrelistega” liigitab P­iet Oudolf punase siilkübara lühiealiste püsikute hulka.

Puhmikud ei laiene eriti, kuid mõnikord uuenevad taimed isekülviga.

Erksavärviliste õite ja tänu tugevatele vartele kena püsiva kasvukujuga siilkübaraid kasutab Oudolf oma suurtel istutusaladel muidugi pilgupüüdjana: neid saab üksikult või väikeste gruppidena paigutada kas hajusalt või pikemate kitsaste viirgudena taustataimede vahele.

Rahuliku tausta loovad tal siilkübaratele enamasti kõrrelised: stepirohud, lubikad, kastikud, sinihelmika ja luht-kastevarre sordid jt. Justkui ilusat looduslikku preeriakooslust korrates on ta näiteks preeria-pillaheinast tausta täiendanud juhuslikult paiknevate siilkübara rühmakestega.

Rütmi tekitamiseks on tarvis pilgupüüdjate rühmi tausta sees kindlasti korrata, eri kujuga rühmad annavad istutusalale loomuliku ja liikuva ilme.

Siilkübarad on tema istutusaladel väga kenad ka valgete õitega pärl-hõbelehtedest või naiste kivimündist ümbritsetult. Head naabrid on neile ka kortslehed, päevaliiliad, raudrohud, monardad, kõrged kukeharjad jm.

Oudolfi jaoks on taim huvitav sünnist kuni surmani ja kõigis arengujärkudes. Sellele meeldivad pruunid toonid, sügisnukrad meeleolud ja kirkad härmatisega talvepäevad. Sügistalvel püüavad looduslähedases aias pilku siilkübara pruuniks kuivanud õisikud ja vilikonnad. Heledaks pleekinud kõrreliste taustal on need eriti tumedad ja kontrastsed kahkjal siilkübaral (E. pallida) ja kollasel siilkübaral (E. paradoxa).

Muidugi ei pea siilkübarat aeda sobitama ainult looduslähedases võtmes, kena kasvukujuga taime korvõisikud on suure selge rühmana väga efektsed näiteks modernses stiilis eramu juures.

SORTE NAGU KÜLLUSESARVEST Siilkübarad nagu mitmed teisedki meil suve teisel poolel õitsevad püsikud kasvavad looduslikult Põhja-Ameerika preeriates. Sellisest päritolust tulenevalt ei pelga need põuda ja koduaias peaks neile sobima parasniiske kuni kuivapoolne päikeseline (päikest vähemalt 6–8 tundi päevas) kasvukoht, kus on toitainerikas ja vett hästi läbilaskev muld.

Neile ei meeldi meie heitlikud talved ja pikad vihmased sügised. Võimaluse korral proovige neid kasvatada kergel kallakul, sest sinna ei jää ka savika pinnase korral seisma liigvesi. Ka siis, kui siilkübarale teie aias meeldib, tuleks taime 3–4 aasta tagant jagamisega noorendada. Sorte on õigem paljundada vegetatiivselt. Närbunud õisikud lõigake ära, siis tuleb uusi rohkem juurde.

Katmist need justkui ei vajaks, kuid lumeta külm võib taimele saatuslikuks saada. Kui olete hankinud efektse ja kalli sordi, mille talvekindlus pole meil veel selge, katke see talveks kindluse mõttes kuuseokstega.

Mihkel Saar on kasvatanud siilkübaraid aastaid omanimelises puukoolis. Neid tutvustades on ta tõdenud, et kõige vastupidavamad on lihtõielised valged, roosad ja purpursed sordid. Pooltäidis- ja täidis­ õielised ning ka roheliste, kol-

ck

Maa Elu

foto: shut ter sto

Säde Lepik

laste, oranžide ja punastes toonides õitega sordid on hoopis õrnemad.

Kaua nägi meie aedades ainult punast siilkübarat, selle kõrgekasvulist suurte roosakaspunaste rõhtsalt paiknevate keelõitega sorti ‘Magnus’ (erandina paljuneb seegi hästi seemneist), karmiinpunaste õitega ‘Rubinsterni’ ja madalat valgete keelõitega sorti ‘White Swan’ ja oligi vist kogu valik.

Viimasel kümnendil on järjest müügile tulnud üha uusi punase siilkübara sorte. OÜ Aiasõber jt suuremate müüjate valikus on neid olnud mitukümmend nimetust.

Väga edev sort on näiteks ‘Pink Double Delight’, mis kannab roosade keelõite kohal sama värvi natuke sagrist putk­ õitest moodustunud kübaratutsu, sordil ‘Hot Papaya’ on nii keelõied kui ka „kübar” punased, ‘Metor Pink’ aga edvistab heleroosade keelõite ja tumeroosa kübaraosaga, sordil ‘White Double Delight’ on need mõlemad valged. ‘Green Envy’ keel­õied on õitsemise algul laimirohelised ja südamik tumeroheline, keelõied värvuvad hiljem punakaks. ‘Superme Cantaloupe’ ja ‘Colorburst Orange’ keel- ja putkõied on oranžid, sordil ‘Meteor Yellow’ kollased, kuid putkõite südamik on roheline. Sort ‘Double Decker’ on aga justkui kahekorruseline: purpurroosad keelõied on natuke allpoole käändunud nagu põhiliigil, putkõitest südamikuosast aga kasvab välja veel teinegi õietuts.

Leidub ka lihtsamat ilu.

‘Alaska’ kreemikasvalgete keel­ õite vahel on tume südamik, valged sordid on ka ‘White Meditation’ ja ‘Purity’. Sordil ‘Fatal Atraction’ on lillakasroosad keelõied ja punakaspruun südamik. Väga suured lillakasroosad õisikud on kõrgel (üle 1 m) ja kauaõitsval sordil ‘Ruby Gigant’, pika õitseajaga on ka karmiinroosa ‘Ruby Glow’. Hästi tumedad varred ja lehed on punakasroosal sordil ‘Sensation Pink’.

Ilusaid värvikaid, 50–60 cm kõrguseid ja üsna vastupidavaid sorte on sordirühmas Sunseekers (Päikesepüüdjad), näiteks ‘Sunseekers Magenta’,

‘Sunseekers Orange’ ja ‘Sunseekers Purple’.

TUGEVDAB IMMUUNSÜSTEEMI Ravimtaimena on hinnatud nii punane, kahkjas kui ka ahtalehine siilkübar (E. angustifolia).

Ain Raali raamatu „Taimedes talletuv tervis” andmeil ongi kõige rohkem eeterlikke õlisid ahtalehise siilkübara juurtes.

Väärt taimede koostises on ka polüsahhariide, alkamiine, polüiine, alkaloide, flavonoide jt.

Indiaani rahvameditsiinis on siilkübara värskeid lehti ammu kasutatud paisete ja mädaste haavade raviks. Külmetuse korral joodi ürditeed, hambavalu ja ussi nõelamise korral tohterdati ennast mähistega, mahl või tõmmis leevendas putukahammustuse kihelust.

Tänapäeva ravimitööstus kasutab ära nii taime juured, lehed kui ka õied.

Siilkübara tinktuur ja tee turgutavad immuunsüsteemi ja aitavad ennetada põletikke, viirus- ja nahahaigusi. Tõmmis puhastab verd ja kiirendab ainevahetust. Ärge laske end häirida, kui mõne pakendi peale on kirjutatud nt päevakübaratinktuur või -salv, see on pärand ajast, kui siilkübarad ja valdavalt kollaste või oranžide õitega päevakübarad kuulusid ühte päevakübara (Rudbeckia) perekonda, siilkübarad on sealt juba ammu eraldatud omaette perekonda (Echinacea).

Kodus võib ise tõmmist teha vee või alkoholiga, viimane suudab vist väärt ained taimeosadest kindlamalt kätte saada.

Taime teisel kasvuaastal saab õisi ja lehti augustikuus juba tõmmise jaoks koguda. Neid ära lõigates jätke tüükad umbes paarikümne cm kõrguseks.

Kui jagate oma taimi, pidage meeles, et kolmandal kasvuaastal sobivad tõmmise sisse ka siilkübara hakitud juured.

Peenestatud droog või juured pange purki ja valage üle viina või piiritusega. Laske tõmmisel seda aeg-ajalt loksutades 10–14 päeva seista, siis kurnake vedelik puhtasse anumasse. Veega lahjendatud ürditõmmist on terviseturgutuskuuri ajal soovitatud võtta 1 tl kolm korda päevas.

12 || aiakujuNdus || maa elu

16. august 2018

Maakodu aed vajab

oskuslikku kujundamist silvi lUkJaNOv Maa Elu

K

uigi ükski aed ei saa Järvamaa suurima puukooli ja haljastusfirma juhataja Reelika Marrandi meelest kunagi lõplikult valmis, tuleb kauni tulemuse nimel teada, kuidas alustada koduaiakujundamist ja mida selle juures jälgida.

Kuidas alustada koduaia kujundamist?

Alustame sellest, millise koduaiaga on tegemist. Kas uue maja täiesti nullist kujundatav aed või vana oma, mida soov teha omanäoliseks. Nullist luua on hea lihtne.

Olemasoleva ringi kujundamisel tuleb vaadata, mis on aias olemas, kus on õhuliinid, kus jooksevad maa-alused kaablid, torustik, mõelda ka läbi, kes ja kuidas aeda kasutades seal liikuma hakkavad.

Kõik need mõtted tuleb kirja panna. Vaja on joonistada kavand, mida täpsem, seda parem.

Kui täpne peab kavand olema?

Kõige paremini haaratavam on kavand mõõtkavas 1:100 – üks meeter looduses vastab ühele sentimeetrile kaardil. Aga väikesed 3 x 5meetrised lillepeenrad soovitan kujundada lausa mõõtkavas 1:50. Nii on endal selgem pilt. Mida täpsem on kavand paberil, seda vähem on pärast ümbertegemist ja istutamisi. Samas on aga iga aia kujunduses suur roll tunnetuslikkusel. Sellest tulebki iga aia isikupärane omanäolisus.

Kas kavandi kujundamisega saab iga inimene ise hakkama?

Igal juhul! Kõige elementaarsema joonistamis- ja joonestamisoskuse saab ju igaüks koolist

kaasa. Kõige raskem on oskus näha kavandit kolmemõõtmelisena ehk taimede reaalset kõrgust tulevikus. Kavand ei pea olema sordilise täpsusega. Piisab, kui märkida kavandile, kui suure läbimõõduga puid ja põõsaid või mitu ruutmeetrit püsililli soovitakse, siis saab juba lillepoes nõu küsida.

Millise taimed aeda valida?

See on jälle omaette pikk ja põhjalik teema. Paari lausega öeldes tuleb taimede valikul teada oma aia mullastikutingimusi, valguse ja varju liikumist, aia mikrokliimat, valitsevaid tuulesuundasid. Taimedega saab aias vaateid sulgeda või avada, kas tuulekoridori kinnipanemiseks või möödakäijate ja naabritega arvestamisel. Kindlasti peab teadma taimede kasvukiirust ja lõplikku suurust.

Tasub kiigata ka naabruskonna aedadesse, et teada, millised taimed selles piirkonnas hästi kasvavad. Eeldatavasti kasvavad samad liigid siis hästi ka oma aias. Samuti sõltub taimede valik sellest, kes aeda hooldama hakkab. Kõige rohkem aega võtab korraliku muru hooldus, järgmisena lilled. Kõige vähem aega nõuavad okaspuud ja lehtpõõsad, samuti kõrrelised, kuid oskuslikku istutamist vajavad needki.

Arusaadavalt kõike korraga osta ei jõua, milliste taimede istutamisest alustada?

Kindlasti nendega, mis kauem kasvavad ehk siis puud ja põõsad, mis annavad aiale luustiku. Nende vahele ja ette võib istutada lilli. Et enamik püsikuid vajab niikuinii viie kuni kümne aasta pärast kasvukoha vahetust, siis selleks ajaks ongi aeg need suuremaks kasvanud puude ja põõsaste varjust ettepoole tuua.

Kas taimi istutada pigem rohkem või vähem?

Pigem ühte liiki või sorti roh-

kem, mitte igat taime ühekaupa. Palju sõltub muidugi aiast.

Kollektsioonaias on sordirikkus paratamatu, aga tavaaias jätab liigne sordiküllus närvilise mulje.

Tasub ka teada, et silmale on ilus vaadata, kui ühesuguseid taimi on grupis kolm, viis, seitse või muu paaritu arv. Kõige raskem on taimi aias kahevõi neljakaupa kujunduslikult ilusasti sättida.

Millised aiastiile on olemas?

Oi, neidki on palju ja eri koolkondades on jaotus erinev. Aiakujundus on alguse saanud regulaaraedadest, nagu Eestis on Kadrioru park. Enam levinud on meil siiski vabakujuline aed ehk siis kombineeritud aed mitmest aiastiilist. Üha enam kogub populaarsust raam-istutus, sest eestlased armastavad privaatsust.

Raam-istutuses on aiapiirdele lähemad taimed kõrgemad (puud ja kõrged põõsad), seejärel istutatakse keskmine rinne (keskmised ja madalamad põõsad) ja seejärel eesrinne püsililledega. Uuemad aiaprojektid tehakse enamasti arvutis ja sellest sõltuvalt on need geomeetrilised: ringid, ruudud, ovaalid, rombid. Paberi peal näevad samuti head välja. Kaunilt loomulikud on need aiaski.

Kes tahab aiastiilide kohta rohkem teada, leiab palju materjali internetist.

Milliseid aiastiile tasub kasutada maamajapidamises?

Suurel maa-alal on hea võimalus kasutada Inglise stiilis aeda, kus põhirõhk on pandud vaadetele. Ühe koha peal seistes jääb

TASUB KIIGATA KA NAABRUSKONNA AEDADESSE, ET TEADA, MILLISED TAIMED SELLES PIIRKONNAS HÄSTI KASVAVAD.

Reelika Marrandi oma koduaias. foto: silVi lukJaNoV

pilk pidama ühele kaugusest pa i st v a le punktile ja sealt järgmisele. Kui sellel on veel reljeefset maastikku, on eriti ilus, kuid selle kujundamine on suur, raske ja kallis töö. Maamajapidamises saab kasutada ka laisa aedniku stiili, mida viljeleb Hollandi maastikuarhitekt Piet Oudolf.

Kuid ka maamajapidamise suures aias otsib inimese silm alateadlikult aias siiski mingit sümmeetriat.

Kuidas saavutada aias silmale soovitud sümmeetriat?

Sümmeetria on gruppidena korduvad värvilaigud aias, kusjuures need ei pea olema ühesuurused. Parim, kui need on hoopis eri suuruses. Rütmi tabab inimene siis, kui kordusi aias on vähemalt viis kuni seitse. Värvilaike võib olla mitu, näiteks punaseid ja kollaseid taimedena, tumerohelisi okaspuudena.

Kõike ei pea olema kohe korraga, sest aeda tehaksegi tavaliselt osade või külgede kaupa.

Hea on aias pilku suunata ka kontrastidega.

Mida tähendab kontrast aias?

Kontrast tähendab suur-väike, tihe-hõre, püstine-lai, avatudsuletud. Kõige lihtsam on teha värvuse kontraste, hõbedasele taustale õitsema midagi roosat või punaste purpurjate lehtedega, tumerohelisel taustal paistavad kõik värvid hästi välja.

Milliseid värve tasub aeda valida?

Ikka lemmikvärve, kuid kõige väljapaistvamad on muidugi punane, kollane, oranž. Seeeest sinine värv ei paista just kuigi kaugele. Kui on väga suur aed, ei pea taimede värvivalikul jälgima isegi hoonete värvi. Väikeses aias tuleb see ka-

suks. Näiteks kollase maja juures tasub kasutada lisaks punastele ka siniseid värve, rootsipunase maja juures paistavad hästi välja valged ja roosad õied, helehalli maja juures annavad sinised värvid küll karmi, kuid soliidse mulje ja roosad õied loovad soojema õhkkonna, kuid punane on jällegi vast aga liiga kriiskav.

Värvide juures tuleb teada ka nende muutumist valgusega. Tumedad toonid kaovad hämaras täiesti ära, valged säravad ka pimedas.

Mida silmas pidada teede rajamisel aeda?

Esiteks seda, et tee peab alati kuhugi viima ja nii tasub teed panna aiakujundamisel paika kohe alguses. Tasub teada sedagi, et tee looklemine on küll ilus ja hea, kuid liigse looke korral hakatakse käima ikka otse. Tee minimaalne laius on 80 sentimeetrit, seda nimetatakse ühemeheteeks, kahemehetee, kus saab ka aiakäruga sõita, on 120 sentimeetrit. Samuti tuleb läbi mõelda tee kasutamine, sest sellest sõltub, kui sügav tuleb teha tee kaeve ja kui kõvasti kinni trampida.

Mida korralikumalt kohe tee teha, seda vähem see ära vajub.

Kui kiiresti üks aed valmis saab?

Oleneb inimese võimalustest.

Võib teha kiiresti ehk ühe hooajaga, kuid enamasti tehakse etapiti ja siiski saab teha aeda kallilt uhketest asjadest või odavamalt rohkem omanäo-

l isu sele rõhuvatest kodu kootutest. Aed on alati pidevas arengus, sest taimed kasvavad ja kliimagi on meil kord taimedele rohkem, kord vähem sõbralik. Samuti kasvab pere, suurema perega on vajadusedki mahukamad. Ajal, mil pere taas väiksemaks muutub, vähenevad ka vajadused. Kartulimaadki pole enam igas aias.

Kas kujundada aed ise või on targem kutsuda aiakujundaja?

Kui ikka endal pole teadmisi, mis taimed võiksid aias kasvada, ja huvid on ka hoopis teised, tasub kindlasti pöörduda spetsialisti poole. Vähemalt esimene aiakujundus tasub teha asjatundja abiga. Google’ist võib leida palju pilte, kuid kõik ei pruugi meie kliimasse üldse sobida. Näiteks tahab inimene koduaeda lavendlipeenraid roosidega, kuid lavendel talvitub üsna kehvasti. Selle asemel tasuks hoopis kasutada kassisaba, mailasi ja naistenõgest.

Mis mõjutab aiakujundamise hinda?

Aia suurus, kas on vaja kaevata, teha mullatööd, tiiki rajada ja haljastada. Hinnaklassi pole võimalik välja tuua, sest kõik sõltub pererahva soovidest ja võimalustest. Tähtsam hinnast on valida sobiv aiakujundaja. Soovitan võtta võimalikult kodu lähedalt, et temaga jääks edaspidigi kontakt. Valida tasub nende seast, kes teevad koostööd Eesti taimekasvatajatega. Nii on kindlam, et pakutavad taimed peavad siinses kliimas paremini vastu.

Uued mootorid – poole suurem jõudlus!

Uued Kubota 22hj diiselmootorid (D902) toodavad madalatel pööretel 50% rohkem pöördemomen� võrreldes eelkäijatega. tavahind:

20 625+ km

tutvumishind:

18 590 + km*

Avant 523 OPTIDRIVE pidev 4 vedu, POCLAIN rattamootorid, soojedusega iste ning LED esituled teevad töö Avant 523 erakordselt nauditavaks Tutvumishinnas lisavarustusena teleskoop-poom, 4-veo vabastus/lukustus; Joystick tüüpi 6 funktsiooniga juhtkang ning 240l mullakopp

tavahind:

17 385+ km

tutvumishind:

15 590 + km*

Avant 423 2 pumpa, hüdroväljavõte 34 l/min, FASTER kiirühendusega ja hüdroõli jahutus teevad uuest Avant 423 tõsise töövahendi.

Tutvumishinnas lisavarustusena teleskoop-poom, 4-veo vabastus/lukustus; Joystick tüüpi 6 funktsiooniga juhtkang ning 240l mullakopp

PS. Kuna meil on lattu jäänud veel paar vana mootoriga 400 ja 500 seeria laadurit, siis oleme need valmis eriti soodsalt ära andma. Küsi pakkumist!

Põhja-Eesti müügihall: Tule 20, 76505 Saue, Harjumaa Telefon: +372 528 2732, +372 521 8462 E-mail: joosep.kaba@sami.ee Lõuna-Eesti müügihall: Petseri 40, 68204 Valga, Valgamaa Telefon: +372 524 1759 E-mail: heiki.kuld@sami.ee