Maa Elu, 19. aprill 2018

AIVAR ALVISTE: TEGEMIST ON MAAMESSIL ALATI PALJU JA ISEENESEST ON SEE VÄGA TORE, RAHVAHULKADE PÄRAST ME JU SEAL OSALEMEGI.

9

772504

586014

ISSN 2504-5865

19. APRILL 2018 • NR 16 (149) • HIND 1 €

M A A M E S S I A M E T L I K M E E D I A PA RT N E R

MAAMESS ALGAB TÄNA

2 || Messinaelad || maa elu

19. aprill 2018

Mesilane juhatab kätte messinaelad astatega on Maamessil saanud traditsiooniks põnevamate eksponaatide esiletõstmine messi kujunduselt pärit märgiga.

Tänavu on uudised, messinaelad tähistatud mesilasemärgiga.

Mesilasemärk juhatab eksponaatideni, mis on uudisväärtuslikud ning paistavad silma suuruse ja võimsuse või hoopis uuenduslikkuse ja ökonoomsuse poolest.

Maa Elu otsustas tänavustest messinaeladest ka oma lugejale ülevaate anda. (ME)

ISELIIKUV TAIMEKAITSEPRITS JOHN DEERE R4050I Uus R4050i iseliikuv taimekaitseprits tõstab pritsimise tootlikkuse uuele tasemele. Masina standardvarustuses on süsinikkiust 36meetrise töölaiusega lahusepoom. See on 6 korda tugevam, kuid 5,5 korda kergem kui teraspoom.

Süsinikkiust poom annab masinale hea kaalujaotuse, võimaldab pritsida väiksema rehvirõhuga ja vähendada põllu tallamist.

Asukoht messil: Baltic Agro Machinery, VP-52

JUNKKARI MEHAANILISE VÄLJAKÜLVISEADMEGA KOMBIKÜLVIK W700 Kui tavapäraselt on mehaanilise väljakülvisüsteemiga külviku töölaius ja transportlaius identne, siis Junkkari W700 külvikul on unikaalse vilja ja väetise jaotussüsteemi kasutamisega saavutatud 7meetrise töölaiuse juures masina transportlaius 3 meetrit. Masinat tutvustati esmakordselt novembris Hannoveris Agritechnica messil.

Asukoht messil: A. Tammel, VP-3

JEPRENT Portaal Jeprent on uudne lähenemine renditurule – nii-öelda rasketehnika Uber, mis võimaldab igaühel tehnikat rendile anda või ise teenust osutada. Kaardirakendus aitab leida sobiva masina lähipiirkonnast ja nii hoiab kokku transpordilt. Tehnika ülespanek www. jeprent.ee keskkonda ei maksa midagi, Jeprent küsib tasu alles siis, kui tehing on teoks saanud.

Asukoht messil: Jeprent, B-23

LOOMAVEOHAAGIS HUMUS PMT esitleb maailmas ainulaadset söödamaja lahendusega loomaveohaagist. Uudsena pakutakse loomaveohaagisele külgmisi seinu väravatena, mis muudavad haagise mobiilseks söödamajaks, mille saab karjamaale jätta. Lahendus võimaldab haagist mitmel otstarbel kasutada ja söödamajana efektiivsemat söödakasutust saavutada.

Tänase Maa Elu leheküljelt 27 võib loomaveo­ haagisest ka pikemalt lugeda.

Asukoht messil: Paide Masinatehas, VP-277

ZETOR MAJOR 80 HS 2015. aastal avaldas Zetor uue disainiprototüübi Zetori traktoritele. Mulluseks Agritechnicaks sai prototüübist reaalne traktor. Zetori uue välimuse taga on Itaalia disainiagentuur Pinifarina, mille kuulsatele väljunditele (BMW, Ferrari jne) lisandus nüüd Zetor.

Asukoht messil: Specagra, VP-86

SIBLIJA 75 PÕHUÄKE Teadaolevalt esimene Eestis seeriatootmisesse jõudnud põhuäke, mille nimi on tuletatud eesti keelest – seade tegeleb põhuga nagu kana. 7,5 meetri laiune Siblija 75 laotab koristusjärgse põhu põllul laiali ja paneb varise kasvama. Töökiirus alates 15 km/h.

Asukoht messil: Agrimet, VP-156

Vt edasi lk 28

Maamess 2018 eripakkumine

KODUKINDLUSTUS -50% Pakkumine kehtib 19.-21. aprillini Maamessil sõlmitud Salva kodu- ja kodu vastutuskindlustuse lepingutele. Soodushinnaga lepingu saab sõlmida kodule ja kodusele varale, mida pole viimase 3 kuu jooksul Salvas kindlustatud.

RATASTRAKTORITE JA KOMBAINIDE KINDLUSTAMINE -30% Pakkumine kehtib kuni 1. juuni 2018. Soodushinnaga kindlustuslepingu saab sõlmida kuni 10-aastasele masinale, soodustus ei laiene masinate ja seadmete sisemise purunemise kindlustusele.

Vaata tingimusi www.salva.ee.

Tule tutvu Salva Kindlustuse pakkumistega ja pea nõu kogenud asjatundjatega Maamessi B-hallis või küsi lisa salva@salva.ee.

25 AASTAT USALDUST

Maa elu || talupidaja || 3

19. aprill 2018

Väiketootja kõige nõudlikum

kontroll on klient

Peeter rAidlA

peatoimetaja

VÕIM ON MAAMEESTE KÄES

mAArius suViste

S

Lõuna-Eesti Postimees

P

iimakarjast loobunud ja loomad Poola tallu ära saatnud Valgamaa väiketootja ei lõpetanud tegevust – tal ei tule see mõttessegi –, vaid toimetab kodutalus edasi. Ta viib omatehtud naturaalsed piimatooted otse klientideni Tartus, Valgas ja Tõrvas.

1989. aastal koos abikaasaga Nuiast Helme valda (praegune Tõrva vald) Möldre külla kolinud Allan Ilisson alustas kahe loomaga – ühe lehma sai emalt, teise ämmalt. Aasta pärast hakkas pererahvas oma Upruse talus naturaalseid piimatooteid tegema – kohupiima, hapukoort, võid, hiljem ka sõira ja juustu. Viie aasta pärast ehitas peremees, kunagine võimlemisõpetaja, vana lauda asemele uue lehmalauda.

Nüüd, ligi 30 aastat hiljem, loobus Ilisson lehmapidamisest. Tema 28 Eesti punast ja holsteini tõugu piimaandjat viidi mullu augustis Poola. „Kõik ümberringi poetasid pisara,” kirjeldab Ilisson, mis tunne pererahvast valdas, kui kogu kari ära viidi. „See ei olnud kerge. Aga õnneks said lehmad Poola tallu elu peale.” Allesjäänud noorkari kasvatatakse üles müügiks.

Aga ikkagi – miks loobuti lüpsikarjast? „Ma ei leidnud enam inimest, kes sooviks lehmi lüpsta.” Kogu põhjus on tööjõupuuduses. „Olen juba pensionär ega jõua enam ise ka nii palju pingutada. Tahaksin töötajaga suhelda ikka eesti keeles, mitte tööle võtta teisest riigist tulnud inimest.” Kodutalus tegutseb ta koos abikaasaga ning abiks on kaks töölist.

JuHtkiri

Käest kätte müük: kuna Tõrva valla talunik Allan Ilisson viib tooted otse kliendile, on ta ka raskemad ajad üle elanud.

foto: mAArius suViste

HAPUKOORES SEISAB LUSIKAS PÜSTI Nüüd ostab Allan Ilisson piima sisse ja toimetab kodutalus edasi, teeb kohupiima, hapukoort, sõira, võid ja juustu. „Teen kõi-

RIIGIL EI OLE JÄRJEKINDLAT MAAELUPOLIITIKAT. PÕLLUMAJANDUSTOETUSED OLID JU TEGELIKULT MÕELDUD VÄIKETOOTJATELE.

ke, mida olen kaua aega teinud ja mis mul hästi välja tuleb,” sõnab ta. Olgu lisatud, et tema hapukoor on selline, kus lusikas ikka püsti seisab. „Nii nagu üks õige naturaalne hapukoor olema peab.”

Tänu sellele, et ta viib tooted otse kliendile, on ta ka raskemad ajad üle elanud. Oma kaupa ta kusagil poes ei müü. „Olen kade poiss, ei taha, et teised minu tehtud töö pealt vahendustasu võtavad. Väiketootja nagu mina seda endale lubada ei saa.”

Ilissonil on otseside kliendiga. Kui midagi on öelda, siis ostja ütleb kohe ja talunik saab väärtuslikku tagasisidet. „Kõige nõudlikum kontroll ongi minu klient,” tunnistab ta.

Ta käib müümas Tartus, Valgas ja Tõrva vallas. Näiteks teisipäeviti ja reedeti on ta hommikupoole Valgas, seejärel tuleb koju, paneb kauba taas peale ja võtab ette teekonna Tartusse. Neil päevil algab sõit kell 6.30 ja lõpeb kaheksaüheksa paiku õhtul.

Ta müüb otse kaubikust kindlas kohas kindlal ajal, näiteks kortermajade juures. „Kes hindab naturaalset toodet, see ostab. Kõik, mida teen, läheb kaubaks. Hästi läheb linnas müügiks ka toorpiim,” ütleb otseturustaja. Toorpiima ehk täisväärtuslikku toitu peab ta õigeks piimaks ja poepiima piimajoogiks.

Kuidas praegu elu maal tundub? „Kui vaadata meie küla, siis enam-vähem kõik suitsud on siinkandis olemas. Inimesed elavad Möldre külas edasi,” vastab ta. „Aga otseselt põllumajandusega tegelejaid on väheks jäänud. Kolm peret vast peab meie külas veel loomi. Mõned tegelevad ainult põlluga.” Temalgi tuleb peale loomakasvatuse ka maad harida. Maas on põhikultuuridena oder ja nisu, kokku on haritavat maad 180 hektarit.

TEGUS VÄIKETOOTJA ALLA EI VANNU Kas hakkate kunagi veel lüpsikarja pidama? „Oleks tore, kui selline päev kunagi koidaks,” tunnistab ta. „Aga kahtlen selles. Kui elu läheb samamoodi edasi, et kõik koondub järjest väiksema kontingendi kätte, siis vaevalt.

Praegu on kahjuks nii, et väiksemad tegijad lihtsalt kaovad järjest. Põhjus – ei ole tingimusi, et nad elaksid.”

Ilisson loob paralleeli: vili ei hakka idanema, kui ei ole tingimusi. Ka hein ei hakka kasvama, kui pole tingimusi. „Täpselt samamoodi pole praegu väiketootjal mõtet alustada, pole kindlustunnet, mille pealt alustada.”

Eesti talumeiereide liidu liige lisab: „Riigil ei ole järjekindlat maaelupoliitikat. Põllumajandustoetused olid ju tegeli-

kult mõeldud väiketootjatele.

Nii nagu mujal maailmas on see olnud tegelikult väiketootja toetus.”

Kas olete 30 aasta jooksul vahel mõelnud, et lööks käega ja lõpetaks talupidamise sootuks? „Too oleks väga vale mõte,” arvab ta. „Kui kõigest loobud, annad ju lihtsalt alla. Kui annad tegevuses alla, siis annad ka elus alla. Ja siis kustud varsti ära ...”

Väiketootja Allan Ilisson alla ei anna – tegutseb edasi.

Nagu ta ise ütleb: ajab oma asja tasa ja targu edasi. Näiteks juustu on ta teinud seitse aastat. Seda on ta õppinud Prantsusmaal, Šveitsis ja Saksamaal.

Tema spetsialiteet on parmesan. „Teen kõva juustu, mis pole mõeldud leivakatteks, vaid näksimiseks õlle või veini kõrvale,” ütleb talunik.

Ta teab oma kogemusest, et iga piim ei sobi juustuks. „Et teha kvaliteetset juustu, on vaja korralikku piima. Juustu võid laagerdama viia kasvõi kuu peale, aga kui pole head toorainet, ei tule ka õiget juustu.

Tulevase suure juustutööstuse rajajad võiksid juba praegu sellele mõelda.”

Järgmine plaan on tal hakata kanu pidama, kuna kliendid küsivad alatasa, ega tal kodukana mune pakkuda ole. Seni veel mitte, aga küllap varsti on.

el teisipäeval rivistus Tartu kesklinnas Küüni tänavale 25 võimsat ja moodsat traktorit, andes sellega märku, et võimu Taaralinnas on ajutiselt enda kätte haaranud maamehed. Seda küll vaid nädalavahetuseni, mil täna algav Maamess maanädala otsad kokku tõmbab.

Maamess juhatab sisse ka tänavuse raiespordihooaja oma traditsioonilise Kevadkarikaga. Eesti, Läti, Leedu ja Soome ligi 40 raiesportlast näitab huvilistele oma professionaalsust ja töövõtteid, mida tasub ilmselt kõigil metsaga seotud inimestel tähelepanelikult jälgida. Sest seal on, mida vaadata ja meelde jätta. Lisaks võtavad Maamessi esimesel päeval mõõtu võsasaagide asjatundjad.

Maamessi külastaja peaks silmas pidama, et messi territoorium võtab enda alla ligi seitse hektarit ning tark on juba eelnevalt oma liikumine mõttes paika panna. Abiks on siin skeem, mille leiab Maamessi ametlikust kataloogist ja mis ka meie Maa Elu vahel nädal tagasi ilmus.

Mõistagi leiab juhatust teeviitadelt, mis seitsme suurema tee ja üheksa väiksema teelõigu ristumiskohtades üles on pandud. Ja kui nendest ei piisa, saab alati abi infopunktidest ja vabatahtlike käest, kelle tunneb ära Maamessi sümboolikaga jope ja helkurvesti järgi.

Messil ringi liikudes tasub veel silmas pidada mesilasemärke, millega korraldajad juhivad tähelepanu nn messinaeladele.

Neile, kes ühel või teisel põhjusel ise Maamessile ei jõua, tuleb appi Maa Elu veebileht, kust on võimalik jälgida otseülekandeid messilt ning kuulata-vaadata intervjuusid messil esindatud ettevõtete esindajatega.

Võib kindel olla, et maamehed neile usaldatud sümboolset võimu Tartus kurjalt ära ei kasuta. Mõnusaid messielamusi!

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Ain Kivilaan Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2018

4 || MaaMess || Maa elu

19. aprill 2018

Lööme masinad läikima ja ümned ettevõtted ja tuhanded maaelu huv i l ised saavad kokku sel nädalal toimuval igakevadisel Maamessil. Uurisime mõne osaleja käest, milliste ootustega tänavusel maaettevõtjate suursündmusel osaletakse. „Maamess on tore algus kevadele – saab masinad puhtaks pesta ja näitusele välja panna,” ütleb metsa-, põllumajandus- ja ehitusmasinaid müüva Intrac Eesti juhatuse esimees Tanel Teimann. „Selle ürituse peamine väärtus on võimalus vahetult suhelda klientidega. Mess ongi meie jaoks eelkõige sotsiaalne ja turunduslik

sündmus, mitte niivõrd tehingute ja uute klientide leidmise koht. Samuti hea võimalus näidata uusi masinaid.”

Ajakava on Maamessil nii, et neljapäeval-reedel oodatakse profikasutajaid, laupäeval aga kõiki huvilisi. „Oleme Maamessil osalenud selle algusest peale ning leiame, et kohalolek on äärmiselt vajalik. Neljapäeval-reedel tuleb masinaid vaatama palju profikasutajaid ja kui meid kohal pole, võib mõni konkurent meie potentsiaalsel kliendil ehk liiga kaua kätt peos hoida,” muigab Teimann.

Teimann toob tutvustavatest masinatest välja 8rattalise John Deere’i harvesteri, mis aitab metsamehel hakkama saada oludes, kus talv on aina lühem ja töötada tuleb pehmel pinnasel. „Esmakordselt on selline masin saadaval ka 8rattalisena. Kui lisada laiad roomikud, on tulemuseks tõsine tegija, mis saab hakkama nii pehmel pinnasel kui ka küngastel ronimisega,” seletab Teimann.

Lisaks näitab Intrac Massey Fergusoni uusi traktoreid, Manitou uudset põllumajanduslikku kahveltõstukit jpm.

MAAMESS EI OLE AMMU ENAM ÜKSNES PÕLLUMEESTE ÜRITUS, VAID ON KASVANUD NENDEST PIIRIDEST PALJU KAUGEMALE.

KEVADINE KOKKUSAAMISKOHT ENNE PÕLLUTÖID Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas sõnab, et Maamessil kohalolu juba eeldatakse, sest põllumehe jaoks on see sündmus, kust ikka katsutakse läbi astuda. „Juba ajali-

kristinA trAks Maa Elu

selt on see ju nii rihitud, et põllumehel oleks mahti enne suuremaid kevadtöid korraks aeg maha võtta ja messilt läbi tulla,” ütleb Ameerikas. „See on kevadine kokkusaamiskoht enne põllutöid.”

Nii nagu Teimann, sõnab ka Ameerikas, et peamiselt on mess siiski suhtlemiskoht, mitte otseselt äritegemise koht. „Maamessi ajaks on meil 80 protsenti hooajatoodetest juba müüdud ehk meie jaoks on müügihooaeg sisuliselt lõppenud. Samas me ju ei tegele ainult masinate ja tarvikute müügiga, vaid oleme oma klientidele partnerid, see aga tähendab pidevat suhtlust. Maamessil on selleks väga hea võimalus,” räägib Ameerikas.

Baltic Agro on näitusel tähelepanu keskmesse tõstnud masinad. Näiteks näidatakse John Deere’i iseliikuvat taimekaitsepritsi, mida siinmail näeb esimest korda. „Maamessi teeb osaleja jaoks küllalt keeruliseks see, et mess on mõeldud kõigile – nii profikasutajale kui ka tavainimesele. Sellepärast on vaja näidata kõigile midagi. Nii näitamegi põllumeestele masinaid, tavainimestele muruniidukeid ja aiatooteid,” selgitab Ameerikas. „Maamess ei ole ammu enam üksnes põllumeeste üritus, vaid on kasvanud nendest piiridest palju kaugemale.”

DEBÜÜT MAAMESSIL Esimest korda leiab Maames-

Masin ja kindlustus – head pakkumised.

Vaadake lähemalt: seb.ee/agri

Seadmed

Traktorid

Autod

Kombainid

Enne lepingu sõlmimist tutvuge tingimustega www.seb.ee ja vajadusel küsige infot pangakontorist. PZU on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaubamärk Eestis. AB „Lietuvos draudimas“ on Leedu kahjukindlustusselts, mis kuulub rahvusvahelisse PZU kontserni. AS SEB Pank ja AS SEB Liising tegutsevad AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kindlustusagendina ja on kantud Finantsinspektsiooni veebilehel avalikustatud kindlustusvahendajate nimekirja. Nimekirja leiate aadressilt www.fi.ee

si osalejate seast ASi Eestivili, kes tutvustab kaubamärki tellieestitoit.ee. Ettevõtminegi on uhiuus, vaid mõned kuud vana. „Meie jaoks on Maamessil osalemine esimene suurem avalik ülesastumine, debüüt,” ütleb Karin Juuse Eestivili ASist. „Eesmärk on tutvustada kaubamärki, Maamessil on palju just meie võimalikke kliente ehk inimesi, kes soovivad mugavalt tellida head Eesti väiketootjatelt pärinevat toidukraami. Näeme oma klientidena just Tartus ja Tartu ümbruses elavaid inimesi. Üksiti teeme reklaami tootjatele, kelle kaupu meie keskkonna kaudu osta saab.”

Tellieestitoit.ee on keskkond, kust saab osta paljude Eesti väiketootjate toidukraami, kes oma väiksuse tõttu suurpoodide letile ei jõua, kuid kelle pakutu on sellegipoolest kvaliteetne, värske ja rikastab tarbija toidulauda. Juuse ütleb, et keskkonnaga on ühinenud paarsada Eesti väiketootjat, tooteid on tuhande ringis. „Idee on viia värske Eesti toit tootjalt otse tarbijale koju. Meiega on liitunud väiketootjad, kellel võib-olla omal kodulehtegi pole,” lisab Juuse. „Maamessil loodame kohtuda paljude tulevaste klientidega.”

Tartumaal asuva Andre Farmi peremees Aivar Alviste ütleb, et Maamessil hakkas ettevõte osalema kohe esimesest tegevusaastast peale. „2015. aas-

Erika Pääbus ja Aivar Alviste Andre Farmist osalevad Maamessil oma juustukeradega. foto: kristinA trAks

ta sügisel said valmis meie esimesed juustud ja 2016. aasta kevadel olime nendega Maamessil väljas. Mess on koht, kus sa lihtsalt pead kohal olema. Anname seal oma juustusid maitsta ja saame neid igakülgselt tutvustada,” ütleb Alviste. „Eks

maa elu || maamess || 5

19. aprill 2018

paneme väljanäitusele! tooteid tutvustada. Kuna Coop Pank on regionaalne pank, oleme ühtlasi tugev finantspartner ettevõtetele väljaspool Tallinna. Meie boksi on oodatud kõik huvilised, meilt saab nii era- kui ka äriklient ülevaate Coop Panga parimatest finantseerimistoodetest ja -teenustest,” räägib Coop Panga ärikliendi finantseerimise äriliini juht Helo Koskinen.

Coop Liisingu müügi ja partnerlussuhete juht Erki Hiiuväin lisab, et järjest enam kõnetab ja pakub Maamess tegevust valdkonnaga mitte nii tihedalt seotud inimestele. „Ilma liialdamata võib seda nimetada kogupereürituseks. Meie äriline ambitsioon ja strateegia haakub Coop Panga omaga – olla igas Eestimaa nurgas. Seega kui üks kolmepäevane üritus toob kokku nii palju varamüüjaid, põllumehi ja teisi sektoris tegutsevaid inimesi ning rohkelt ajakohast tehnikat ja tehnoloogiat, siis on igati loogiline, et Coop Liising on kohal,” sõnab Hiiuväin. „Saame suhelda otse sihtrühmaga, tugevdada olemasolevaid ning luua uusi kontakte inimeste ja selgitame ka, miks on meie juustud natuke kallimad. Räägime, kuidas neid teeme.”

Alviste tunnistab, et osalejale on Maamessi päevad nii kiired, et teiste osalejate uudistamiseks aega ei jäägi. „Tegemist on seal alati palju ja see on

väga tore, rahvahulkade pärast me ju seal osalemegi.”

HEA KOHT PANGATEENUSTE TUTVUSTAMISEKS Nagu märgib Margus Ameerikas, pole Maamess ammu enam tunkedes põllumeeste kohtu-

Vaata ka:

miskoht. Näiteks võib tuua Coop Panga, kes on üritusel viimastel aastatel aktiivselt osalenud. Tõsi, seekord ollakse esimest korda väljas Coop Panga brändinime all. „Mess annab hea võimaluse vahetult kliendiga suhelda, kontakte luua ja

MAAMESS HÕLMAB TÄNAVU 7HEKTARISE ALA JA VÄLJAS ON 470 ETTEVÕTET. VIIMASTEL AASTATEL ONGI OSALEJATE ARV JÄÄNUD 500 LÄHEDALE.

koostööpartneritega, kes seda valdkonda veavad. Lisaks arvan, et tuleb olla kursis sellega, mis turul toimub, ja pole paremat allikat kui turuosalised ise.”

Coop Liising teeb koostööd kõikide sektori varamüüjatega ja pakub põllumehele liisingut sisuliselt kogu vajaliku masinapargi – randaalist kombainini – finantseerimiseks.

MAAMESSILE REGISTREERI KOHE PÄRAST MESSI Maamessi korraldaja ASi Tartu Näitused juhataja Alo Pettai ütleb, et Maamess hõlmab tänavu 7hektarise ala ja väljas on 470 ettevõtet. Viimastel aastatel ongi osalejate arv jäänud 500 lähedale. Osalejate arvu määrab kaks asjaolu – ekspositsioonipinna suurus ja kaas­ eksponentide hulk. „Maamessile registreerumine algab sisuliselt kohe pärast messi. Esmalt paneme paika suuri pindu vajavate erialaettevõtete ekspositsioonid, seejärel teised. Lihtsamalt öeldes laome justkui suurt puslet kokku, seejuures silmas pidades, et messiala käiguteed oleksid piisavalt laiad, oleks ruumi logistikaks ja parkimiseks, samuti toitlustamiseks ja muuks, näiteks raievõistlusteks. Kuna messipindu on piiratud kogus, koonduvad ettevõtted sageli ühisesse ekspositsiooni, näiteks eksponendid, kellel on sarnane tegevusala või kes on omavahel ärilistes suhetes,” selgitab Pettai.

6 || puuGid || Maa elu

19. aprill 2018

Puuk leiab ohvri süsihappeg riinA mArtinson Maa Elu

uugihirmu tunneme kõik, sest nende vereimejatega võib kohtuda nii maal kui ka linnapargis.

Maa Elu pani kirja rahva seas liikuvad „tarkuseterad” puukide kohta ja küsis spetsialistidelt kommentaare.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) spetsialistid käivad igal aastal mööda Eestit puuke uurimas. Puukide korjamiseks tõmbavad nad valge linaga üle rohu.

Kas perega piknikule jäädes tasuks samuti ala valge kangaga üle tõmmata, et puugid kokku korjata?

TAI viroloogia osakonna juhataja Julia Geller räägib, et nad kasutavad lipumeetodit ehk tõmbavad heleda linaga üle rohu, et hinnata puukide arvukust, kuid nii ei saa kindlasti kõiki puuke alalt koguda. „See, et linale ühtegi puuki ei kinnitunud, ei tähenda, et puuke seal pole, vaid ainult seda, et te neid ei leidnud, puugid lihtsalt ei kinnitunud või puuke sel hetkel pole,” selgitab Geller. „Kuna puugid tunnevad oma ohvri ehk veritoidupakkuja – kelleks on inimene või loom – ohvrist eralduva

Kui ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb üle viie plusskraadi, on puugid liikvel ja looduses viibides tasub oma keha ja riided aeg-ajalt kontrollida.

foto: ArVo meeks / lÕunA-eesti postimees

PUUK ON ÜLEKANDJA, AGA TEMAS ENDASKI VÕIB HAIGUSTEKITAJA EDUKALT SÄILIDA JA PALJUNEDA PUUKI ENNAST KAHJUSTAMATA.

süsihappegaasi ja soojuse järgi, siis nende olemasolul liiguvad puugid kindlas suunas. Seega pole mõtet piknikule jäädes linaga üle rohu käia, sest puugid võivad ka hiljem tulla.”

Venemaal pidavat parke töödeldama puugivastaste vahenditega. Kas selline vahend on üldse olemas?

Terviseameti spetsialisti Irina Dontšenko ütleb, et Venemaal kasutatakse puugitõrjeks akaritsiide, aga Eestis neid ei kasutata.

Geller selgitab, et eelmise sajandi 40. aastatest olid kasutusel erinevad akaritsiidid ehk puugitõrjevahendid. Need on põhiliselt fosforit, broomi või

kloori sisaldavad orgaanilised ained. Suurem osa neist on väga toksilised ja mõjuvad kahjulikult mitte ainult puukidele, vaid ka teistele, sealhulgas kasulikele putukatele, kahjustavad mulda, pinnavett ning kaudsel viisil ka taimi, loomi ja inimest. „Minu teada pole Euroopa Liidus ühtegi kasutusele lubatud akaritsiidi, mida saaks avamaal, parkides või oma aias tarvitada,” lisab Geller.

Kas nakatunud puukide arv aina kasvab?

TAI andmed näitavad, et puukide arv ja nende nakatumistase on kogu aeg kõikuv, sest seda mõjutavad paljud tegurid: klii-

VIRU KIVI

Maamessil väljas UUED TOOTED! Tule küsi pakkumist!

5660 0876 | info@virukivi.ee www.virukivi.ee

Edasimüüjad: • Edelgran Tartu • Juhani Puukool Tartu ja Jõhvi • Espak Kuressaare • E-Ehituskeskus Paide ja Põlva

Veerme 23, hoone 5 (end Tähetorni 100a), 11625 Tallinn www.edelgran.eu | Tel 5690 6996 | edelgran@edelgran.eu

mamuutused, peremeesloomade olemasolu ja arvukus, muutused taimestikus ja inimtegevus.

Geller selgitab, et puugid saavad nakkuse peamiselt toitudes. Ehk nakkustekitajad – viirused või bakterid – esinevad ja paljunevad loomade organite kudedes ja erituvad verre. Kui puuk imeb sellist verd, saabki ta endale veres ringlevad haigustekitajad.

Nii on närilised, rebased, jänesed, kitsed, hirved ja mõned linnud paljudele haigustekitajatele (Borrelia, puukentsefaliidiviirus) omamoodi reservuaarid, mis tagavad nende säilimise looduses. Puuk on ülekandja, aga temas endaski võib haigus-

tekitaja edukalt säilida ja paljuneda puuki ennast kahjustamata. Mõned haigustekitajad võivad kanduda puukide vahel paaritumisel või emaspuugilt munadele. Ühed teavad, et nakkuse saamiseks peaks puuk vähemalt mitu tundi sinu küljes olema, teised, et nakkuse saamiseks piisab, kui puuk üle naha jookseb.

Kuidas on õige?

Dontšenko selgitab, et nakatumiseks on vaja viiruse või bakteri ülekandmist puugilt inimesele, mis toimub üldjuhul puugi hammustusega. „Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelioosi-

Maa elu || puuGid || 7

19. aprill 2018

aasi ja soojuse järgi nakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad,” räägib ta. „Üle terve naha jooksmise tagajärjel nakatumist ei toimu.”

Geller kinnitab, et puukidega ülekantavad haigustekitajad levivad vereimemise käigus ja lihtsalt puuki katsudes nakkust ei saa. Samuti ei saa nakkust, kui astuda palja jalaga puugi peale. „Puukentsefaliidiviirus sattub inimese verre puugi süljega – kuna sülg eritub kohe pärast puugihammustust, siis puukentsefaliidiviiruse edastamiseks puugilt inimesele on vaja vähe aega,” sõnab Geller. „Borrelioosi põhjustavad bakterid aga peituvad puugi seedetraktis ja hakkavad puugi suu poole liikuma alles pärast esimese veriportsu saabumist puugikõhtu – ehk borreliate transpordiks puugi kõhust verre on vaja pikemat imemist.”

Kas puugivastased aerosoolid mõjuvad?

Aerosoolide mõju on erinev, sama kehtib sääskede kohta. „Üks toode võib erinevalt toimida, ühte inimest aitab, teist vähem või üldse mitte,” tõdeb Geller. „Puukidel on arvatavasti ka oma lõhnaeelistused ja vastumeeled. Ka inimeste kehalõhna suhtes, sest metsas kõrvuti käijatest ühel võib mitu puuki olla, teisel mitte ühtegi.”

Geller on proovinud poes müüdavaid puugiaerosoole. „Pritsisin oma ketsid peaaegu märjaks, aga Saaremaal puugid ronisid ketsi peale ja jätkasid rahulikult teekonda ülespoole.

Teisel korral määrisin Tartumaa metsades tõrjevahendiga oma sääred ja ühtegi puuki ei saanud, kuid koeral oli kümme tükki,” kirjeldab ta. „Ei saa väi-

KUIDAS LOODUSES RIIETUDA? TAI viroloogia osakonna juhataja Julia Geller, kui teie spetsialistid lähevad loodusesse puuke uurima, kuidas nad ennast nende putukate eest kaitsevad?

Puugivastaseid aineid me kasutada ei saa, sest need võivad mõjutada kogumistulemusi.

Looduses olles tuleb õigesti riietuda ja olla võimalikult kaetud: püksisääred panna soki sisse, kanda pikema säärega kummisaapaid, kinnist ja reguleeritavate käistega pluusi. Kael ja pea olgu kaetud.

Eelistada tuleks liibuvaid ja heledavärvilisi kangaid, et puukidel oleks raskem kinnituda ning neid oleks heledal taustal kergem märgata. Kindlasti vaata ennast ja kaaslast aeg-ajalt üle. ta, et tõrjevahendid ei aita üldse, aga sajaprotsendilist kaitset need ei taga.”

Koerte ja kasside jaoks on välja töötatud lahused ja kaelarihmad, mis puugid väga edukalt eemal hoiavad. Miks inimestele midagi sellist pole tehtud?

Geller seletab, et koera, kassi ja inimese nahk on väga erinevad. Paljud ained ei sobi kontsentratsiooni tõttu, mõned lõhna tõttu, aga on aineid, mida kasutatakse puukide tõrjeks lemmikloomadel ja lahustes inimeste jaoks.

Eesti Maaülikooli loomakliiniku loomaarst Liisi Kulasalu räägib, et osa puugivastaseid toimeaineid mõjub puuke peletavalt, osa mõjub siis, kui

puuk või kirp verd imeb. Toimeained on mürgised putukatele, aga imetajate tundlikkus neile ravimitele on väga väike.

Peale puugivastaste tilkade ja kaelarihmade on nüüd olemas tabletid. Kui tilgad ja rihmad on vabamüügis, siis tablette saab loomaarsti käest retseptiga. Kulasalu selgitusel on tabletil oma eelised, aga ka miinused. Parem on ses mõttes, et kui värskelt pandud tilgad või kaelarihm võivad ohtlikud olla, kui näiteks laps läheb pihta ja pistab pärast käe suhu, siis tabletiga seda ohtu pole. Lisaks on tablett pesu- ja vihmakindel.

Miinuseks võib pidada, et tablett eeldab, et puuk verd imeks. „Teoreetiliselt on võimalik, et selle ajaga jõuab haigus edasi kanduda,” sõnab Kulasalu. „Kui on minek soojemasse kliimasse, kus puugihaiguseid rohkem levib, siis soovitaks kindlasti lisaks sellist preparaati, mis peletab puuke ega lase hammustamiseni jõuda.”

Kulasalu rõhutab oma praktikale tuginedes, et kindlasti peaks kasutama lemmikloomal puugitõrjevahendeid. Koerad saavad Eestis borrelioosi sarnaselt inimesega, aga on ka veelgi ohtlikumaid haiguseid.

Kui majas on hiired, kas siis on ligidal ka puugid?

PUUKENTSEFALIIDIVIIRUS SATTUB INIMESE VERRE PUUGI SÜLJEGA – KUNA SÜLG ERITUB KOHE PÄRAST PUUGIHAMMUSTUST, SIIS PUUKENTSEFALIIDIVIIRUSE EDASTAMISEKS PUUGILT INIMESELE ON VAJA VÄHE AEGA.

Dontšenko ütleb, et kuna puukentsefaliidi viiruste nakkusallikad ja pärisperemehed on ka väikenärilised, siis hiirte olemasolu võib soodustada puukentsefaliidi ja puukborrelioosi haigustekitajate levikut.

Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kohe pärast hammustust, siis borrelioosinakkuse saamiseks peab puuk jõudma päris pikalt verd imeda.

foto: erik proZes / postimees

Kuidas puuke naha küljest eemaldada?

Dontšenko rõhutab, et puuk tuleb võimalikult kiiresti eemaldada, aga teda ei tohi sikutada tagakehast, sest just

nii võib haigustekitajaid sisse viia. Kui ei ole käepärast pintsette (spetsiaalseid puugipintsette saab apteegist), tuleb puuki haarata pea poolt võimalikult vastu nahka ja otsejoones välja tõmmata. Seejärel peab haava kindlasti vee ja seebiga pesema ning desinfitseerima. „Pärast puugi eemaldamist pole mõtet kohe arsti juurde minna, sest kui oli tegu nakkusliku puugiga, on nakatumine juba toimunud ja vaktsiin enam ei aita. Arsti on tarvis, kui kehal tekib ringikujuline punetus või muud haigussümptomid,” õpetab Dontšenko. Enne väljatõmbamist ei tohi puugile midagi peale määrida, sest

see soodustab haigustekitajate sissetungi.

Kui aga puugi pea jääb sisse, pole vaja muretseda – nakatumise võimalust see ei suurenda ja organism tõukab selle ise välja.

Et puuk sind ei tahaks, tuleks juba varakevadest hakata võtma B-kompleksvitamiini ja vähem magusat süüa. Mida sellest soovitusest arvata?

„Ei oska kommenteerida. Sellist seost ei ole tõestatud,” vastab Dontšenko.

Kui aktiivselt inimesed ennast entsefaliidi vastu vaktsineerivad?

2017. aastal sai põhikuuri ligi 14 000 inimest ja korduvvaktsineerimise tegi ligi 18 000 inimest. Võrreldes 2016. aastaga on see arv suurenenud.

PÕLLUMAJANDUSLOOMADEGA KAUPLEMINE Euroopa Liidu sisene eksport import & Eesti siseturg sh tõuloomade vahendamine nuuma- ja tapaloomade ost

PÕLLUMAJANDUSLOOMADE TRANSPORDITEENUS projektid BALTIC GRASSLAND BEEF SWISS GRASSLAND GENETICS Baltic Vianco Trading OÜ 66710 Sänna küla Rõuge vald Võrumaa tel. +372 786 0228 info@balticvianco.ee www.balticvianco.ee

www.balticgrassland.com

www.swissgrasslandgenetics.ee

MÜÜ

oma vana ning

OSTA

uuem ja parem!

Maailma suurim RASKETEHNIKA portaal!

8 || varia || Maa elu

KLIENDID ANNAVAD RIIGIAMETILE NÕU

P

eaaegu iga vald ja linnaosa korraldab algaval suvel oma laada või kohvikute päeva. Seetõttu peaks Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) rohkem neil üritustel pakutavat kaupa kontrollima.

See on üks ettepanek, mille tegid VTA poolt kokku kutsutud kliendinõukoja liikmed.

Ameti peadirektor Indrek Halliste selgitab, et nad kutsusid oma klientide esindajatest koosneva nõukoja kokku, et see hakkaks andma tagasisidet VTA osutavate teenuste kohta. „Kui planeerime edaspidi töös muudatusi, saame küsida, kuidas seda kliendi vaatevinklist peremini korraldada,” ütleb Halliste ja lisab, et nende eesmärk on muutuda pelgalt kontrollijast teenuse- ja kliendikeskseks järelevalveasutuseks. „Selleks olemegi kokku kutsunud klientide esindajatest koosneva nõukoja. Peame oma igapäevatöös tähtsaks klientide ja huvipoolte võrdset ja lugupidavat kohtlemist ning nende arvamuse arvestamist,” räägib Halliste. „Tahaks väga loota, et kunagi öeldakse, et VTA on kõige kliendisõbralikum asutus.”

Halliste nimetab ühe suurema ülesandena seda, kuidas tagada ühtne järelevalve kogu Eestis. „Kui me ühes Eesti otsas midagi nõuame, siis peaksime igal pool nõudma täpselt samamoodi. Nõuded on küll kõikjal samad, aga võib ette tulla, et inimesed tõlgendavad neid erinevalt,” selgitab ta. Üks nõukojas arutlusel olnud küsimus on VTA järelevalve. „Kas kõiki peab ikka ühtmoodi kontrollima, võib-olla võiks tublisid vähem kontrollida,” toob näiteks Halliste.

Nõuandva koja esimeheks valiti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Tiina Saron, aseesimeesteks Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil, Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel Bulitko ja Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp. (ME)

19. aprill 2018

Metsaoksjon.ee avab maaportaali Peeter rAidlA Maa Elu

T

äna algaval Maamessil tutvustab metsaoksjon.ee oma uut maaportaali, mis kujutab endast täiendavat kaardirakendust ostu- ja müügiotsuste langetamise hõlbustamiseks.

Portaali metsaoksjon.ee juht Lehar Lindre sõnul on maaportaali koondatud kogu info turul pakutavatest metsa- ja maatükkidest, et ostu- ja müügihuvilistel oleks võimalik teha kiireid otsuseid.

Maaportaalis kuvatakse kaardirakendusele kõik aktiivsed oksjonipakkumised, samuti kinnisvaraportaalides kv.ee ja city.ee müügis olevad kinnistud, edaspidi ka soov.ee müügikuulutused. Lisaks on kaardirakenduses ära märgitud suuremate põllumajandus- ja metsaettevõtete maaomandid. „Nii on müüjatel ja ostjatel lihtsam otsuseid teha, sest kohe on näha, kes sind huvitava maatüki lähikonnas veel tegutsevad,” ütleb Lindre.

Selline pilt avaneb maaportaali kaardirakendusse sisenedes.

Kaardirakenduses on võimalik kalkuleerida maa hinda, mis esitatakse minimaalse ja maksimaalse hinna vahena.

Kui esiotsa käib see vaid metsamaa kohta, siis suve teisel poolel lisandub ka põllumaade kalkulaator.

Maaportaali teeb uudseks selle funktsionaalsus. Kaardirakenduses saab huviline ära märkida oma võimaliku ostuala ehk piirkonna, mis talle kui ostjale huvi pakub, selgitab Lindre. Kui tähistatud ostualal keegi midagi müüki paneb, antakse sellest huvilisele kohe meili teel teada. Lisaks on võimalik kindlaks määrata ajavahemik, mille jooksul ostja antud piirkonna objektidest ja nende kohta esitatud tea-

metsAoksjon.ee

best on huvitatud, olgu siis tegu raieostu, metsamaa ja põllumaa ostu või rendisooviga.

Maksimaalne ajavahemik on esialgu aasta.

Maaportaali sisselogimiseks tuleb osta kaardirakenduse tasuline versioon. Ehkki täpne hind on veel täpsustamisel, jääb kuutasu 50−60 euro ning aastase paketi hind 300−400 euro vahele. Lehar Lindre lubab, et Maamessi ajaks on täpsed hinnad teada ja messil pakutakse liitujatele ka soodustust.

Ehkki kaardirakendus on valmis, jätkub areng pärast selle käivitumistki. Nii avaneb lähikuudel võimalus ise uusi oksjone lisada ning korrektseid pakkumisi ka telefoni teel esi-

tada, samuti hinnata, kas pakkumine on aus ja hind õiglane. Kinnisvaraportaalidesse kv.ee ja city.ee, hiljem ka soov. ee pandud müügikuulutused kuvatakse maaportaali automaatselt.

Maaportaal muutub avalikuks kasutamiseks aprilli viimasel nädalal. Maamessi ajal saab uudse kaardirakendusega tutvuda metsaoksjon.ee esitlusboksis Eesti Meedia alal, reedel ja laupäeval aga messi seminariruumis (reedel on oodatud pigem ettevõtted, laupäeval aga eraisikud).

Mida maaportaal sellega liitujale annab? Lehar Lindre selgitab, et nende kaudu tehtud pakkumine on õiguslikult pakkujate poolt siduv ning usaldusväärne. Kõik pakkujad on end eelnevalt kasutajaks registreerinud ja kõik pakkumised on tehtud teistega samadel tingimustel. Lindre sõnul peaks see olema omaniku jaoks kõige tähtsam: pakkumine on läbipaistev ja aus. Just seda maaportaal tahabki garanteerida.

Kuulda on, et praegu helistatakse üle Eesti maa- ja metsaomanikele hästi palju. Inimeste petmiseks on välja mõeldud väga erinevaid taktikaid. Üks enamlevinud viise on see, kui vahetult enne notari juurde sisenemist hakatakse sulle selgeks tegema, et mets pole ikka nii hea, kraavid pole õiged või on metsal mingid muud vead, mis hinna alla kisuvad. Kaardirakendus aitabki selliste situatsioonide tekkimist vältida. Siinjuures tasub meeles pidada, et konkurentsitingimustes pakub naaber üldjuhul teistest rohkem.

Maa elu || ettevõtja || 9

19. aprill 2018

Mulkide vorstiäri käib pakiautomaadi kaudu sigrid kooreP Sakala

J

ah, taas oleme Maamessil,” märgib osaühingu Vallatud Vorstid üks liige Anton Kuzminov. Ta tõdeb, et suurt ootust-lootust ei olegi, sest viimased aastad on näidanud, et vorsti ja singi müüjad on nii palju, et tulu jaguneb kõigile võrdselt ära. „Ega keegi rikkaks ei saa, aga vaeseks ka ei jää,” kinnitab noormees. Pigem ongi messile minek reklaami eesmärgil ja eriti siis, kui on mõni uus toode pakkuda. Nii saab kohe 20 000 inimesele kolme päeva jooksul seda proovida anda.

Vallatud Vorstid on paariaastane Mulgimaa ettevõte, mis tegutseb selle loonud noormeeste eestvedamisel Võrtsjärve ääres Maltsa külas Nuki talus. Alguse sai see õigupoolest Räpina aianduskoolis, kus õppis Markkus Mitri, kes koos paari sõbraga ettevõtte tegi.

Esialgu õpilasfirma, aga enne kooli lõpetamist vormisid nad selle osaühinguks, nüüd on ettevõte tegutsenud poolteist aastat. Ettevõtlikust näib Nuki talu perepojal jätkuvat, sest juba varem on ta ajakirjandusele laadaleti taga silma jäänud. Nuki talu rahvas on ikka olnud laata-

Kui vorste ostab osaühing pigem sisse, siis tšilli on kodukasvuhoone toodang. foto: erAkoGu

ka ju kahe vorsti pärast Saksamaale minema.”

Kui salaami on maitsev, tahab klient ka Saksamaa vorstimeistrite toodangut maitsta. Siis astubki ette osaühing Vallatud Vorstid, kes seda vahendab. foto: mAiliis ollino / pÄrnu postimees

del, hansapäevadel või linna või valla üritustel toitu pakkumas.

OSTAB, MÜÜB JA VAHENDAB „Tegemist on ausa mulgi ettevõttega, kes rohkem ostab, müüb ja vahendab,” muheleb üks Vallatute Vorstide juhtfiguure Anton Kuzminov. Osaühing ise vorstimeister polegi. Suitsuvorstid, naturaalse le-

pasuitsuga, tulevad oma maakonnast Karula lihatööstusest ja salaamivorstid Saksa vorstimeistritelt. Ise nad ei tooda muud kui hoidiseid – marineerivad küüslauku ja teevad tšillimoosi. Aga moos on noormehe sõnul imehea, seitsmest oma kasvuhoone tšillist ja tõesti imekange.

Küsimusele, kas üks eestla-

ne sellist süüa armastab, vastab Kuzminov, et algul nad tõesti kõhklevad, aga hiljem söövad kahe suupoolega.

Kuigi koolipoisid ettevõtet luues ja arendades vorstiteole kätt külge pannud polegi, võib nende letilt leida vorste, mis isegi leige vorstisõbra maitsemeele äratavad. Üks selline on naturaalne lepasuitsuvorst juustuga,

LUPJAMINE VIIB KASVULE

Suurem saak Väiksemad fosforikaod Võimaldab kasvatada nõudlikke sorte Väiksem lisaväetamise vajadus Sobib mahepõllunduses kasutamiseks

Kontakt Maikel Jätsa, tel 5804 3839 sales.estonia@nordkalk.com

www.nordkalk.ee

mida Kuzminov suisa vorstide revolutsiooniks nimetab. „Aga jah, me vahendame neid ja ise kätt külge ei pane,” tõdeb ta ja räägib, et kui ümberringi on tegijaid palju, saab hea asjaga ärisse jala vahele küll. „Isegi kui pole ainult Eesti tooted,” viitab ta Saksamaalt toodud salaamile. „Kui on maitsev, siis inimene ikka tahab maitsta. Ta ei hak-

VORSTID PAKIAUTOMAATI Vallatutel Vorstidel on oma toidumüümistaktika. Kuna nad tegutsevad Viljandimaal, võib küll müügileti mõne korra kuus leida Viljandi kaubanduskeskustest, kuid üldiselt kannatab tooteid ka pakiautomaati saata. „Meie kaup säilib toatemperatuuril,” kinnitab Anton Kuzminov. Näiteks Facebookist tulnud tellimuse alusel saab kaupa ka kaugemale saata. „Aasta ringi võin kauba pakiautomaati pista.” Kuna vinnutatud vorstid seisavad niikuinii, siis teine grupp on külmsuitsuvorstid, mille realiseerimistemperatuur on toatemperatuuril ja naturaalsete lepasuitsuvorstidega ei juhtu samuti midagi.

10 || mets || maa elu

19. aprill 2018

ÕPPEPÄEV. Vardi erametsaseltsi liikmed tutvusid õppepäeval sõbraliku metsamajandamise viisiga.

Metsaomanik raiub metsa, Viio Aitsam Maa Elu

egelikult nimetab metsaomanik Taavi Ehrpais oma püsimetsandusilmelist majandamisviisi loodussõbralikuks. Arvestades, kui tihti tol päeval kõlasid viited avalikkuse selle osa aadressil, kes metsamajandajaid pättideks ja rüüstajateks sõimavad, tuleb tahtmine liitsõnast „loodus-” ära jätta. Metsaomanik pole majandamisviisi valinud mitte teiste, vaid iseenda tahtmise pärast, kuid tänapäeva kontekstis mõjub see laiema üleskutsena sõlmida ükskord ometi vaherahu.

OMA KODUS TEEN, MIS TAHAN Metsamehe hariduse ja pika praktikustaažiga Taavi Ehrpais esitles Russalu kandi metsa kui oma teist kodu. „Kui ma vabal ajal pole kodus, siis olen siin.”

Tegu on 600 ha suuruse omandiga, mis ühtses massiivis selles mõttes, et tuumik ja eri aegadel juurde ostetud metsaosad külgnevad üksteisega.

Sellele suurele alale jäävad muu hulgas omaniku rajatud lõkkeplats koos varjualuse istumiskohaga, mis on põhimõtte pärast (kuigi sagedase koristustöö hinnaga) eraomanduse siltidega sildistamata, metsa pärandkultuuri õpperada, väike loometsaala, kus kehtivad kaitsepiirangud, ja metsateadlaste segametsauuringute proovitükid. „Kui koolilastega kevaditi pärandkultuuri õpperajal metsavendade vana punkriaseme juures oleme, küsin neilt, kas nad oskavad ütelda, miks metsavennad oma varjekoha nii lagedale tegid,” jutustas Taavi Ehrpais. Keegi ei vasta õigesti, sest ei osata metsa vaadates ette kujutada puude kasvu ajas – kui metsavennad tegutsesid, kasvas sel kohal 30aastane mets, mis on vanusejärk, mil puistu kõige tihedam. Tänapäeval on juba raske ette kujutada ka põhjust, miks metsavennad selles punkris vaid ühe aasta

elasid – lahkuti mujale, kuna talud jäid liiga lähedale. Nüüdseks on ümbruskonna talukohad tühjaks jäänud ja põlludheinamaad metsastunud. „Kümmekond aastat tagasi otsustasin, et lõkkeplatsi ümbruskonnas suuremaid raieid ei tee. Nüüdseks olen jõudnud sinna, et tervel alal raiega üle kahe hektari eriti ei lähe ja ühtegi sirget serva ei jäta,” rääkis Taavi Ehrpais. Eestis on seadusega lubatud kuni 7 ha suurune lageraie, mis on vastuvõetav ka metsade säästlikku majandamist kinnitavatele sertimissüsteemidele. „Väikesed langid ei tähenda väikest raiemahtu,” lisas Ehrpais. „Kuna ala on suur, on mul võimalik ka niimoodi majandades raiuda arvestatavaid koguseid. Näiteks viimase aasta jooksul olen varunud siit 6000 tihumeetrit puitu.”

METSAKASVATAJA JA METSLOOMAD Lõkkeplatsi lähistel kasvab vana männik – loopealne mets, kus omanik üle 2 ha lanke teha ei tohigi. Kui õppepäevaseltskond sellest metsaosast läbi kõndis, rääkis Taavi Ehrpais, et need männid hakkasid kasvama ajal, kui Eestis oli vast 200 põtra. Nüüd on neid loomi 12 000 ja rohkem ning männi kasvatamine põtrade elupaikades võimatu, kui just erimeetmeid ei kasuta – näiteks ehitatakse metsakultuurile võrkaed ümber.

Järgmises metsaosas, kus sai näha aegjärkset raiet, olid looduslikult tekkinud noortest mändidest alles vaid köndid ehk põdrad olid need ära söönud. „Arvan, et söögu, kui nad mulle jätavad kuuse ja kase. Mina saan mändi kasvatada nendes metsaosades, mis põdra kodu ei ole,” kommenteeris Taavi Ehrpais, kes on ka jahimees. Vardi jahiselts on viimasel kolmel aastal küttinud põtru rohkem kui kunagi varem.

Sellega on tõendatud, et põtrade hulk Eestis on olnud suurem kui ametlikud loendusandmed näitavad, ent sihti mets põdratuks küttida pole. Liiga arvukas loomaasurkond teeb metsakasvatuse võimatuks, kuid ta-

Taavi Ehrpais (keskel punase jakiga) rääkis muu hulgas, et enam ei taha metsaomanikud jahimeestega sõda pidada, nagu oli aastail 2010–2012. „Nüüd peame hoidma kokku, sest oleme jahimeestega ainukesed, kes metsas midagi teha tahavad. Samal ajal kui muu ühiskond on hakanud suures osas tahtma, et jäägu metsad puutumata.” fotod: Viio Aitsam

Raiesmikule on ühel ajal istutatud kuusk. Vasakpoolsel pildil on näha, et laiguti on kuusk alla jäänud lehtpuule, parempoolsel on aga just kuusk kasvanud jõudsalt. „Eesti looduslikes tingimustes pole puhtpuistu ehk puupõllu rajamine metsa enamasti võimalik,” kommenteeris Taavi Ehrpais.

vatingimusis peab metsakasvataja arvestama, et puit on ka metsaelanike toit.

Olgu öeldud, et siinkohal võtsid Vardi erametsaseltsi liikmed ette ka veidi irada selle üle, kuidas linnainimesed ahastavad, et näe, peletavad metsloomad oma raiega metsast välja. Tegelikult raielangid hoopis meelitavad sõralisi (põdrad, punahirved, metskitsed) kokku, kuna seal leidub neile külluslikult toitu.

Metsloomadest oli juttu

ka ühe loodustekkelise kuusetihniku juures, mis raiet tehes säilitatud. „Reeglina selliseid väga palju alles ei jäeta – kuuse järelkasvu saab säilitada ainult gruppidena. Aga siit saab ägedaid jõulukuuski ja kõik kolm karupesa, mille oleme viimase nelja aasta jooksul kindlaks teinud, on olnud just niisuguses kohas. Ei maga karu midagi saja-aastases metsas, nagu tänapäeva raievastased räägivad,” kommenteeris Taavi E­hrpais.

METSAUUENDUSE VIISID JA SEEMNEPUUD Erametsaseltsi liikmed nägid peale väikeste lageraielankide ja harvendusraie kõiki turberaie võtteid, peale selle ka valikraiet.

Valikraiet ehk üksikute küpsete puude väljaraiumist teeb Taavi Ehrpais näiteks raieala piiravates metsaservades, et neid tuultele vastupidavamaks muuta – kõik küpsed kuused, mis teatavasti pindmise juurestiku tõttu tormihellad,

LÜPSISEADMED:

• IMPULSA lüpsiplatsid ja lüpsikarussellid • Seadmed kitselüpsiks Karedor OÜ Tel 5268024, info@karedor.com www.karedor.com

SÜGAMISHARJAD:

FARMISEADMED SUUR- JA VÄIKETOOTJATELE.

LÄGASKREEPERID:

• Sügamisharjad erinevatele loomadele.

• Läga eemaldus- ja käitlusseadmed.

MAKROLONIST PANEELAKNAD

maa elu || mets || 11

19. aprill 2018

aga raiesmikku ei näe METSA RAIUMISE VIISID

Selline noorendik meeldib karule, kes taliuinakule sätib.

Põdrale meeldib noor mänd, aga ka noore tamme koor on talle magus.

35aastases metsas. Kui metsaomanik poleks lillegi liigutanud, kasvanuks siin tihe lehtpuumets.

Harvester laasib langetatud tüve ühe liigutusega ladvani, kuid kui harvendusraiet on teinud saemehed, jäävad puude ladvaosad Taavi Ehrpaisi metsas maha – tulusam on jätta metsa kõdunema kui raisata aega laasimisele.

ja muud hapramad puud raiutakse välja.

Kui kusagil metsaosas on tegutsemas harvester, kasutab maailmaklassi raiesportlasest Taavi Ehrpais seda ära veel nii, et langetab vajalikes kohtades harvesteri liikumistee äärde jäävast metsast valikuliselt raieküpseid puid masina teele ette ning tulles laasib ja järkab harvester need tüved ära. „Kui tahta, et sul kasvab püsimets, pead seda tegema, et tekiks teatav noorenda-

HEA METSAOMANIK! OSTAME kasvavat metsa • metsamaad palki ja paberipuitu • küttepuitu raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

mine ja uuendus. Kui üldse midagi ei tee, on ühel päeval kõik korraga vana ja esimese tormiga pikali,” rääkis metsaomanik.

Samasugust võtet kasutab ta veerraiel, kus puude väljavõtt tihedamatest järelkasvugruppidest võimaldab rohkem noort metsa kasvama jätta. See on muu hulgas üks põhjus, miks Ehrpaisi metsas tõesti sirgeid ja kantis metsaservasid ei näe.

Väikestel raiesmikel oli üks läbivaid jututeemasid metsa-

Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 514 8238 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200 Võrumaa 5342 4232

uuendus: kus tuleb kindlasti istutada, kus saab loota looduslikule uuendusele, mida jätta seemnepuudeks jne. Mõned näited: • Kahehektariline lageraie, angervaksa kasvukohatüüp ehk muld, mis kunagi metsata ei jää – uueneb looduslikult igal juhul. Kuigi omanik tahaks, et siia tuleks ka kase järelkasv, pole langile ühtegi kaske seemnepuuks jäetud. Põhjus selles, et siin kasvasid sookased. Lootus on pandud hoopis üksikule ilusale arukasele, mis kasvab kaugemal kraavi taga. „Olgu raielank väike või suur, seemne- ja säilikpuude valikuga ei tohi eksida,” kommenteeris Taavi Ehrpais. „Minu silmale on kole vaadata, kui seemnepuuks jäävad kõverad sookased. Kahjuks näeb seda liiga tihti.”

• Kõik kraaviservad on hooldatud nii, et võsa on eemaldatud, kuid ilusad puud on jäetud kasvama. „Vesi voolab paremini. Täiesti puhtaks kraaviserva ei tee. Miks? Sest ma olen selline kooner, et mõtlen: miks praegu neid panna võsavirna, kui kunagi, kui puu edasi kasvab, tähendab see mulle hoopis suuremat rahasummat,” põhjendas Taavi Ehrpais.

Tema onu Jüri Ehrpais meenutas Raplamaa metsaülema Margus Embergi kunagist diplomitööd, mis tõestas, et kraavi peal kasvav puu hoiab kraavi kinni kasvamast.

• Juba uuenenud raiesmikul avanes õpetlik vaatepilt sellest, kuidas Eestis ei ole võimalik kasvatada puupõldu (halvustav ütlemine metsaomani-

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238 Läänemaa 511 8671 Lääne-Virumaa 557 9936

www.metsaforest.com/ee

ke aadressil, nagu kasvataksid nad kuuske istutades üheliigilisi puistuid). Ühes noore metsa osas on istutatud kuusk liigniiskuse ja mullastikutüübi tõttu kiratsema jäänud, nii et laiutasid hoopis looduslikult tekkinud sanglepad ja kased. Teisal – mida lähemal maaparandus­ kraavile, seda paremini – kasvas mühinal kuusk. Mis kokkuvõttes tähendab, et kõik istutatud puud ei hakka korraga ühtviisi kasvama, lehtpuu tekib looduslikult sekka nii ehk teisiti ja kujuneb mitmekesine puistu.

METS ON METSAOMANIKU KÄTES Eraldi õppetunni korraldas Taavi Ehrpais ühes oma üle 5 ha suuruses metsaosas, mille erastas 2001. aastal. „See on põnev mets seetõttu, et tean täpselt, mida siin varem on tehtud. Ise olen teinud kolm korda valgustusraiet ja selja taga on ka esimene harvendusraie,” tutvustas omanik.

Viimane lageraie tehti metsatükil nõukogude ajal, 1983. aastal. 1985 istutati alale kuused ja tehti esimene kultuurihooldus. Siis tuli Eesti Vabariik ja pikka aega ei teinud keegi metsas midagi. „Kui mina metsa endale sain, kasvas siin tihe võsa – kask, haab, sanglepp ja selle all kiratsesid istutatud kuused, nii pooleteise-kahe meetri kõrgused. Kask oli nelja-viiemeetrine ja oli ideaalne aeg teha valgustusraiet,” jutustas Ehrpais. Tol hetkel polevat ta lootnud, et sellest metsast kuuse­ enamusega puistut saab, kuid hooldusraietega on ta nüüd sinna ikkagi jõud-

Eestis tehakse: • uuendusraiet – lage- või turberaie, • hooldusraiet – kuni 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puistus valgustusraie, suurema rinnasdiameetri korral harvendusraie; kahjustatud metsas sanitaarraie, • valikraiet – üksikute puude ja väikehäilude raie püsimetsana majandamise eesmärgil, • trassiraiet – üle 8 cm rinnasdiameetriga puud sihtidel, tee- ja kraaviservas, • raadamist (üksikjuhtumid), • kujundusraiet – spetsiifiline raie kaitstaval loodusobjektil.

Turberaie jaguneb: • Aegjärkne raie – uuendamisele kuuluvas metsas raiutakse puid hajali üle raielangi kahe või enama raiejärguna.

• Häilraie – uuendamisele kuuluv mets raiutakse häiludena korduvate raiejärkudena.

• Veerraie – uuendamisele kuuluvas metsas raiutakse puud langi servast lageraie korras korduvate raiejärkudena mitte rohkem kui puistu kõrguse laiuselt. Lageraieala võib laiendada pärast eelmise raiejärguga lagedaks raiutud metsaosa uuenemist.

Raiete tegemiseks on metsaseaduse ja metsa majandamise eeskirjaga kehtestatud kindlad reeglid.

Uuendusraietel on paljudel juhtudel kohustuslik jätta kasvama kindel hulk seemne- ja säilikpuid.

Seemnepuud jäävad raiesmikule looduslikuks külviks.

Säilikpuud jäävad tagama elustiku mitmekesisust.

Säilikpuu rolli kannavad ka vanad jalal seisvad puutüükad ja lamapuit.

Allikas: metsaseadus

nud. „Ka haaba, paju ja kaske on palju alles jäänud. Aga hooldusraied on teinud seda, et näiteks on alles ainult sirged kased – juba praegu näeb, et tulevikus saab igaühest kaks-kolm vineeripakku ...”

Edasi jõuti teeservale ladustatud materjalivirnadeni, millest igaühe juures oli peatus, et arutada kvaliteediklasside ja kokkuostuhindade üle. Üks rõhutus oli seal, et samal ajal, kui erametsaselts turustab oma liikmete puitu selle järgi, kust metsaomanik kõige rohkem tulu saaks, peetakse tähtsaks, et ka kohalikud väikesed saekaatrid puiduta ei jääks. Taavi Ehr­ pais näitas muu hulgas virna, mis mõeldud hoopis Lootuse küla puidutöökoja toormaterjaliks.

12 || puidutööstus || Maa elu

19. aprill 2018

Tohuvana Saeveski omanik:

„Riik peaks keelama ümarpalgi väljaveo” toomAs ŠAldA Maa Elu

saühing Tohuvana Saeveski toodab sae- ja höövelmaterjali. 1999. aastal asutatud ettevõtte praegune juht Ivo Vahtmäe on firmaga seotud umbes 15 aastat.

Omanikud on vahetunud, aga valdkond jäänud samaks. Ettevõtte müügihall asub Raplas Viljandi maanteel, tootmine käib mõniteist kilomeetrit eemal Ohekatkus.

Kokku töötab firmas üheksa inimest, neist kuus saekaatris.

Firmajuhile teeb enim tuska, et riik lubab eksportida töötlemata ümarpalki, mistõttu väiketootjad kannatavad ja suur osa tulust läheb Eestist välja.

RUUMI JÄÄB PUUDU Praegu renditavas hoones tegutseb Tohuvana müügipool kümmekond aastat, enne seda piirduti saekaatri ja tagasihoidlike müügiplatsidega. „Algus-

aastatel tootsimegi ainult ekspordiks, aga kui Eestis algas suur ehitusbuum ja kõik saekaatrid tühjaks osteti, polnud meilgi enam põhjust ekspordile panustada. Seadsime end Raplasse sisse ja koos buumi lõpuga sattusime keerulisse seisu. Õnneks tulime sellest välja,” meenutab Vahtmäe.

Rapla kandi inimesed teavad Tohuvana puiduhalli omaniku hinnangul piisavalt hästi, et vajaduse korral saab siit nii suurema koguse kui väikse lauajupi kätte. „Saekaatreid on siinkandis palju, aga kuivateid vähem, see on meie eelis. Kogu saematerjal, välisvoodrilauad ja osa põrandalaudu, mida Raplas müüme, on meie enda toodetud. Kuna meie saekaatris ei ole nii kõrgel tasemel kallist höövlit nagu suurtööstustel, ei tee me väga siledat sisevoodrilauda, seda ostame sisse. Aga sageli ei nõuagi inimene ideaalset siledust, talle on tähtis, et materjal oleks viisakas ja muidugi võimalikult soodne,” kõneleb Vahtmäe. Tohuvana toodangust lähebki talvel kõige paremini kaubaks voodrilaud, suvel saematerjal.

Ettevõtte müügihallis on 1500 ruutmeetrit müügipinda, aga sortiment sedavõrd lai, et ruumi jääb puudu. „Praegusest pinnast piisaks, kui ajaksime

kauba laeni ulatuvatesse tornidesse, aga meie kliendid tahavad materjali lähedalt näha ja katsuda. Nõutavam kaup on alati kohapeal olemas, aga vajadusel tellime. Olen uurinud, et ehk saaks halli kõrvalt ühe meile sobiva maatüki ära osta ja panna sinna püsti täiendav tenthall, aga ei saa kuidagi seda maad kätte. Ideaalis võiks meil üks köetav müügihall ka tisleripuidu jaoks olla, muidu tõmbab puit niiskuse sisse. Aga eks unistada ikka võib, tuleb rahul olla sellega, mis on,” tõdeb Vahtmäe.

TEEB TUSKA, ET RIIK LUBAB EKSPORTIDA TÖÖTLEMATA ÜMARPALKI, MISTÕTTU VÄIKETOOTJAD KANNATAVAD JA SUUR OSA TULUST LÄHEB EESTIST VÄLJA. Kliendid jõuavad Tohuvana puiduhalli peamiselt kodumaakonnast. „Hinnapakkumisi küsitakse küll interneti teel Võrust ja mujaltki, aga keegi ju ei tule siia mitmesaja kilomeetri kauguselt puidule järele ega taha ka transpordikulusid kinni maksta. Nii et meil on ikkagi rohkem piirkondlik äri. 25 kilomeetri kaugusel asuv Kohila

on viimane, kust siia osatakse tulla. Mingil määral on ka tallinlasi ja Türi inimesi. Suur osa eraklientidest tahab ise materjali valida ja väldib kohti, kus seda teha ei saa. Ainus, mida meie ei luba pakenditest välja võtta ja sorteerida, on termokilesse pakendatud standardlauad – kui on ühte lauda juurde vaja, siis ikka saab, aga võtame järjest, seal on tootjagarantii ja sellest piisab. Ostjate seas on nii erakliente kui kohalikke ehitusfirmasid, aga eks ikka otsitakse, kust kõige odavamalt saab,” avab Vahtmäe oma ettevõtte argipäeva. Peale puidumüügi laenutab Tohuvana puidu kojuviimiseks vajalikke järelhaagiseid ja pakub transporditeenust.

SAEKAATER SUUDAKS ROHKEM Ohekatkul, täpsemalt Hiie külas asuv Tohuvana saekaater on peitunud metsade, karjääride ja krossiradade taha, nii et allakirjutanu suutis tund aega selle ümbruses kohale jõudmata tiirutada ja läbida selle aja jooksul kümneid kilomeetreid. „Saekaatris hoiame masinad töökorras. Hoonete välimus tahaks küll kõpitsemist, aga ennekõike peavad nad oma eesmärki täitma. Paar aastat tagasi ühendasime kaks hoonet

omavahel, lisasime efektiivsust. Ühel aastal vajus ühe poole katus lume raskuse all sisse. Selle taastasime, nii et kulusid on ikka ka,” tõdeb Vahtmäe ja lisab, et saekaatrisse investeerimine on väga riskantne tegevus, sest toormaterjali kättesaamisega oli näiteks läinud talvel tõsiseid probleeme. „Metsast materjali kätte ei saanud. Vähemalt kuu aega seisime. Mingil perioodil tegime lühemaid tööpäevi. Üritasin meeste puhkusi kuidagi sättida, aga eks nemadki eelistavad ju suve. Kui palki on vähe ja selle hind läheb lakke, siis suured kokkuostjad ostavad selle ikka ükskõik mis hinnaga. Ilma jäävad meiesugused väiketootjad. Ootasime pikalt normaalse hinnaga palki, kuid lõpuks ei jäänudki muud üle kui osta kallilt. Selle aasta kasumi sööb see sisuliselt ära.

Kliendile saame oma toodangu hinda tõsta maksimaalselt 5 protsenti, muidu läheb ta mujale, aga palgi hind tõusis umbes 20 protsenti. Suured tootjad ja müüjad kannatavad oma mahtude juures selliseid kõikumisi valutumalt ära.”

Siinkohal viskab Vahtmäe kivi riigi kapsaaeda: „Minu hinnangul teeb riik väga valesti, et lastakse Eestist ümarpalki välja viia. Näiteks Venemaal on ammu keelatud täiesti töötlemata

maa elu || puidutööstus || 13

19. aprill 2018

SUUREMA PÕLLU HEKTAR ON KALLIM

E

Tohuvana Saeveski juhi Ivo Vahtmäe kinnitusel suudaks Eesti saeveskid toota praegusest palju enam, oleks vaid materjali. foto: Toomas Šalda

ümarpalgi eksport. Meie ja teised saekaatrid suudaks märkimisväärselt rohkem toota, anda toorainele lisaväärtust, aga ei, põhiline osa puidust läheb lihtsalt ümarana välja. Suudaksime toota mitmes vahetuses, kohalikud inimesed saaks tööd

ja sissetulekut. Me oleme isegi kolmes vahetuses töötanud.

Ehitusmaterjal maksab ju rohkem kui ümarpalk. Muidu läheb nii, et osta mujalt sae- ja höövelmaterjali kokku ja müü seda, enda saekaatril võib mõte ära kaduda.”

Tohuvana tulevikuplaanidest kõneldes jääb Vahtmäe tagasihoidlikuks: „Suuri plaane väga teha ei taha, sest ettevõtte ostmisest on jäänud veel kohustusi. Tootevalikut ja müügipinda tahaks muidugi laiendada.”

esti põllumajanduses troonivad suured ettevõtted, kes soetavad järjest võimsamaid masinaid, millega mugavam töötada avaratel põldudel. Nii ongi suured põllumaad rohkem hinnas – põllu pindala kasvades ühe hektari võrra suureneb mediaanhind keskmiselt 16 eurot hektari eest.

Veel avaldavad haritava maa hinnale mõju boniteet ehk mulla viljakus, PRIA registris olek, juurdepääsuteede olemasolu ja kraavide paiknemine maatükil.

Maa-ameti äsja avaldatud haritava maa 2017. aasta turuanalüüs näitab, et tehingute arv võrreldes aasta varasemaga küll kahanes 10,8 protsenti, kuid hektari mediaanhind kasvas ligi 8 protsenti – 2912 eurot hektari eest.

Haritava maa tehingute arv ongi viimastel aastatel vähenenud, samal ajal on hind tõusnud, viimase viie aastaga ligikaudu 1000 euro võrra. „Haritava maa hind kasvab jätkuvalt. Vaadates pikaajalist andmerida, selgub, et müüakse järjest väiksemaid maatükke – 20 aastaga on müüdava haritava maa pind kahanenud kaks korda. Mediaanhind on sama ajaga kasvanud enam kui 14 korda. Haritava maa turg on elavam kevadel, märtsi- ja aprillikuus ning aasta lõpus,” ütleb Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

Maa-ameti andmeil on kõige kallim põllumaa viljaka mullaga Jõgevamaal, kus hektari mediaanhind tõusis mullu

Eelmise aasta viimase päeva seisuga oli maakatastri statistika põhjal Eestis 1 042 595 hektarit haritava maa kõlvikuid, mis moodustab Eesti maismaa pindlast 24 protsenti.

foto: meelis meilbaum / virumaa teataja

3406 €/ha. Odavaim on maa Hiiu ja Lääne maakonnas, alla 2000 €/ha.

Hektari mediaanhind oli 3800 eurot või enam Jõgevamaal Mustvee vallas (3850 €/ha), Tartumaal Nõo vallas (3849) ning Lääne-Virumaal Vinni ja Väike-Maarja vallas (mõlemas 3800).

Alla 2000 euro on makstud Hiiumaa vallas (1721 €/ ha), Pärnu Lääneranna vallas (1800), Narva-Jõesuu linnas (1801), Lääne-Harju vallas (1929) ja Lääne-Nigula vallas (1947). Neis kõigis on varemgi odavamad hinnad olnud.

Enam kui pooled tehingud on tehtud maatükkidega, mille pindala on kuni seitse hektarit.

Eesti Ehitab 2018 messil asub Wienerberger stendis nr B1-17.

Rääkides mulla viljakusest, siis kõige enam on soetatud boniteediga alates 45 ehk viljaka mullaga maid, ka hektari mediaanhind on olnud sellistel põldudel kallim.

Boniteediga kuni 35 ehk vähem viljakate maadega on tehinguid üsna vähe (6,6%), mis on ootuspärane, kuna sealt suurt tulu loota pole.

Maa väärtust mõjutab seegi, kas maatükk on registreeritud PRIA põllumassiivide registris või mitte, sest registreeringu olemasolu võimaldab taotleda toetusi.

Kolme viimase aasta tehingutest üle 90 protsendi on tehtud maatükkidega, mille pindala on vähemalt 87 protsendi ulatuses PRIA põllumassiivide registris. Kui võrrelda maatükkide hindu selle alusel, kui suur osa on PRIA registris, siis on näha, et mida suurem osa on registreeritud, seda krõbedam on maatüki mediaanhind.

Maa-amet analüüsis viimase kolme aasta tehingute põhjal, kas juurdepääsu olemasolu on mõjutanud haritava maa väärtust. Selgus, et kui maatükile on juurdepääs, on mediaanhind kallim.

Haritava maa ostjad on enamasti juriidilised isikud.

Kui viimasel viiel aastal on enamik põllumaa müüjatest olnud eraisikud, siis 2016. aastast on märksa rohkem tehinguid, kus müüjaks on juriidiline isik. Viimasel kahel aastal on juriidilistest isikutest müüjate osa tõusnud 40 protsendi juurde. (ME)

14 || rehvid || Maa elu

19. aprill 2018

Põllumajandusrehvide m Ain AlVelA Maa Elu

õllumajanduses on tähtis kuluartikkel rehvid, neid on ühe agrofirma tehnikapargis kümneid, rehvid on kallid ja nende tööiga sõltub palju sellest, kuidas neid kasutatakse.

Traktorirehvidel on tavaliselt võimas veojõumuster, nn kivi-, kuusepuu- või kalasabamuster, kuidas keegi on harjunud nimetama. Rehvil paiknevad V-kujulised sügavad sooned, mis parandavad veojõudu ega kogu paakunud mulda ja savi mustri vahele. Enamasti on traktorid nelikveolised, mistõttu peavad kõik neli rehvi olema ühesuguse mustriga.

Enamik traktoriratastest on sisekummita rehvidega.

Tasub meeles pidada, et sisekumme saab paigaldada ka sisekummita rehvidesse. Kui sisekummita rehv juhtub purunema, saab sisekummi ja veljevööga seda ajutiselt töökorras hoida.

KOGU INFO REHVIKÜLJEL Üksjagu vihjeid õigeks kasu-

tamiseks on kirjas rehvi enda peal. Kui manuaal võib kaduma minna või pole seda käepärast, siis ongi põhilised parameetrid rehvidele peale pressitud.

Rehvi vastupidavus, töö kvaliteet, kütusekulu, põllupinnale avalduv surve sõltub rehvirõhust. Üldiselt on rehvidele märgitud maksimaalne lubatud rõhk või soovituslik rõhuvahemik. Õige töörõhu kohta eri töölõikude tegemisel peaks infot saama traktori või haagise või mõne muu rehvratastel liikuva agregaadi kasutusjuhendist.

Rehvile märgitud rõhk võib sõltuvalt tootjamaast olla väljendatud kas naelades ruuttolli kohta (psi), kilopaskalites või barides. Kui rehvil on näiteks märge max. inflation 65 P.S.I. siis tähendab see, et rehvi maksimaalne lubatud rõhk on 65 psi = 450 kPa = 4,5 bar = 4,6 kg/cm² (1 bar = 14,5 psi).

Maksimaalne lubatav rõhk on suurim töörõhk, mille jaoks antud rehv on mõeldud ja rehvi täispumpamisel ei tohi seda rõhku ületada. Mis ei tähenda, et rehvi peaks täitma just selle märgitud väärtuseni, sest väga palju oleneb sellest, millist tööd ja millisel pinnasel tehakse.

Tuleb tähele panna, et esimese ja tagumise silla rehvidel võib olla erinev rõhk. Ülemäära täispumbatud rehvidel kulub keskmine osa (muster) kiiremini ja nii läheb rehv ru-

REHVIDEL LEIDUB SISUKAT INFOT • K-395 – rehvi mudeli tähistus • -01 – tootjafirma kood • KENDA/STARCO – tootjafirma nimi või kaubamärk • NYLON – materjal (nailon), millest on tehtud rehvi karkassi koort • 26142008 – rehvi seerianumber (vahel nimetatakse ka tehasenumbriks). See on rehvi märgistuse oluline osa, mis võimaldab konkreetse rehvi selle unikaalse numbri järgi tuvastada.

Tööstuslikel rehvidel ei ole seerianumbri märkimiseks rangeid reegleid.

Nii võib mõnede rehvide seerianumber sisaldada ka tarbijale praktilist huvi pakkuvat teavet, näiteks rehvi valmistamise aega. Konkreetses näites tähistavad numbri esimesed neli kohta (2614) tootmise aega – 26 on nädala number ja 14 on aasta 2014. Rehvi ostes on kasulik vaadata selle tootmise aega, sest rehvi garantii ei kesta üle viie aasta. 2008 on järjekorranumber.

• LOAD RANGE – koormusvahemik USA Rehvide ja Velgede Assotsiatsiooni (Tyre and Rim As-

tem rivist välja. Samuti esineb ülepumbatud rehvidel suurem rehvikarkassi läbitorke või lõhkemise oht, kui sõidetakse üle kõvade esemete, mis lebavad asfaldil, betoonil, tihendatud pinnasel.

sociation – TRA) klassifikatsiooni järgi. Koormusvahemik määrab koormuse ja rõhu lubatud piirid. Konkreetse rehvisuuruse faktilisi koormuse ja rõhu näitajaid tuleb vaadata Rehvide ja Velgede Assotsiatsiooni aastaraamatust (Tire and Rim Accociation Yearbook).

Seda näitajat kasutatakse vananenud kihilisuse näitaja asemel. E vastab kihilisusele 10PR. • TL – sisekummita rehv • TT – sisekummiga rehv Allikad: OÜ Straco-E, AG Bohnenkamp

Kui põllul seda vast eriti ei tunneta, siis maanteel saab aru, et liialt täis pumbatud rehvidega traktor (loomulikult ka auto) muutub n-ö ülejuhitavaks, samas kui rehvid on lössis ehk siis alasurvega, on masin alaju-

hitav. Alarõhuga rehvide kasutamine mõjub neile tegelikult väga laastavalt: rehviõlg ja rehviküljed saavad liigse koormuse, rehvikülje intensiivne deformeerumine tekitab liigset soojust ja selle sisemised sidused lagunevad. Selle tulemusena läheb rehv rivist välja koordumise, puhetumise, pragunemise vms tagajärjel.

Töörõhku tuleb alati kontrollida külmadel rehvidel, näiteks tööpäeva või vahetuse alguses. Soovitatav on rõhku iga päev manomeetriga kontrollida. Ratta hermeetilisuse kao varajane avastamine ja rehvi või velje õigeaegne remontimine võimaldab rehvi eluiga pikendada.

REHV TALUB SUURT KOORMUST Põllumajanduses, kus rehvile langev koormus võib olla tohutu, on tähtis näitaja rehvide kihilisus, mis näitab tinglikult rehvi kandevõimet ja karkassi tugevust.

Tähistatakse seda märkega P.R. (Ply Rating) + rehvi kihtide arv, kusjuures sama suurusega rehvidel võib olla erinev kihtide arv, näiteks 6PR, 8PR, 10PR, 12PR. Mida suurem PR, seda tugevam on rehvi karkass ja seda suurem on rehvi kandevõime. Kandevõime faktilist väärtust tuleb vaadata rehvitootja kataloogist või standardist.

Seda näitajat kasutatak-

VÄRSKE ÕHK IGASSE FARMI!

• LEHMAD • VASIKAD • HOBUSED • LAMBAD • KITSED • SEAD • KANAD • KÜÜLIKUD • KALKUNID

UUDISTOODE! KOHTUME MAAMESSIL 2018 Tule tutvu kohapeal näidislahendusega Messihall C, boks C-23 TeknEst OÜ • Luige, Kiili vald, Harjumaa Tel 604 6224, 506 1500 • www.teknest.ee

maa elu || rehvid || 15

19. aprill 2018

ärgistust ei tohi eirata se rehvitööstuse aegadest, kui rehvikoordina kasutati puuvillast niiti – kihilisuse arv näitas niitide arvu rehvikarkassis.

Tugevama nailoni ja teiste sünteetiliste kiudude, aga ka metalltraadi kasutuselevõtuga rehvi tugevduses on tugevuse saavutamiseks vaja vähem kihte.

Kihtide arv on kaotanud sõnasõnalise tähenduse ning muutunud tinglikuks näitajaks. Viimasel ajal hakkab kihtide arvu välja tõrjuma informatiivsem näitaja – koormusindeks, kuid teatud rehvirühmade, sealhulgas tööstuslike rehvide puhul on see veel kasutusel.

TULEB TÄHELE PANNA, ET ESIMESE JA TAGUMISE SILLA REHVIDEL VÕIB OLLA ERINEV RÕHK. ÜLEMÄÄRA TÄISPUMBATUD REHVIDEL KULUB KESKMINE OSA (MUSTER) KIIREMINI JA NII LÄHEB REHV RUTEM RIVIST VÄLJA. Rehvi karkass mängib rehvi resistentsuse parandamises arvestatavat osa. Rehvikihid koosnevad sünteetilistest materjalidest (kevlar, nailon, polüester), mis katavad rehvi täies ulatuses. Rehvide kihid asetsevad üksteise peal. Eristada võib diagonaalrehve (kihid on üksteise peal 55kraadise nurga all)

ja radiaalrehve (rehvikihid on risti rehvide pöörlemise suunaga).

REHVI KIIRUSPIIRANG Rehvi suurust märgistatakse arvukombinatsiooniga, näiteks 12–16.5, kus 12 on rehvi profiili tinglik laius tollides, „–” märgib diagonaalrehvi (radiaalrehvi tähis on „R”), 16.5 on rehvi tinglik kontaktläbimõõt tollides. Tinglik suurus ei pruugi ühtida tegeliku suurusega.

Kasutusel on nii Euroopa mõõdusüsteem millimeetrites kui ka Ameerika oma tollides.

Seda tuleb meeles pidada ja arvestada. Tegelikku suurust tuleb vaadata rehvitootja kataloogist ja standardist. Praktikas võib rehvi suuruse umbkaudu arvutada, teisendades tollid millimeetriteks: üks toll = 25,4 mm.

Rehve võidakse liigitada ka kasutuskoha järgi. Kui rehvil on märge not for highway use, tähendab see seda, et rehv on mõeldud kasutamiseks näiteks ainult ehitusplatsil või põllul ja sellega ei tohi sõita kiiremini kui 15 km/h. Märge mitte teedel kasutamiseks, vahel esineb ka märgistus N.H.S, see on kohustuslik märgistus rehvidel, millel ei ole DOTi (USA transpordiameti) ametlikku luba või ECE (Euroopa majanduskomisjoni) sertifikaati üldkasutatavatel teedel sõitmiseks.

Praktikas kasutatakse seda märgistust tööstuslikel ja

Põllul töötavate traktorite juures kasutatakse peamiselt nn kuusepuumustriga rehvi, mis tagab maksimaalse läbivuse, väldib libisemist ega kogu pinnast mustrivahedesse.

Foto: shutterstock

ARMASTA OMA AE DGA

www.toro.ee

erirehvidel, millega ei sõideta kiiremini kui 15 km/h, et vältida nende rehvide paigaldamist

kiiremini liikuvatele sõiduvahenditele. Samas ei keela märgistus nende rehvidega sõidukil

üldkasutatavatel teel liikuda, tuleb vaid järgida nõuet, et liikumiskiirus jääks alla 15 km/h.

16 || turvas || Maa elu

19. aprill 2018

Turbliss väärindab Eesti turvast tiit eFert Maa Elu

ol me tub li naise ettevõte Turbliss toodab Eesti rabadest leiduvast harukordselt suure humiinainete sisaldusega turbast kosmeetikatooteid, mis koguvad populaarsust välismaalgi. „Meie eesmärk oli ja on väärtustada Eesti turvast, seega Turbliss on eelkõige turbamaskide sari,” sõnab arendusja tootejuht Sirli Mangus.

KOLMEKESI RAPPA Ettevõtte asutajad on kolm ettevõtlikku naist: Sirli Mangus, Jane Pappel ja Margit Naptal.

Turba juurde juhatas naised just Margit. Tema oli aastaid näinud kõrvalt turba tööstuslikku tootmist aianduse ja kütte tarbeks. Jane on aga Bio4you ökopoodide keti üks omanikest ja üks esimesi ökokosmeetika maaletoojaid Eestis. Sirli ühines projektiga tootearendusetapis. Temal on seitsmeaastane kosmeetikavalmistamise kogemus. Idee elluviimise ajal oli ta aktiivne Bio4you ökopoes ja edendas koos Janega Eestis ökotoodete ja orgaanilise looduskosmeetika valdkonda. „Mõttest väärindada kodumaist loodusvara kerkis kü-

simus, kas meie Eesti turvast saaks kasutada ka kosmeetikas. Selle idee baasilt hakkasime uurima, mida mujal maailmas turbast tehakse ja kui sobilik on Eesti turvas kosmeetikatoodete valmistamiseks. Uuringud ja eeltöö kestsid umbes poolteist aastat, enne kui tootega turule tulime,” selgitab Sirli.

Palju infot kosmeetilise turba kohta saadi põhjanaabrite soomlaste käest, konsulteeriti sealse turbateadlase Riitta Korhoneniga, samuti loeti teaduslikke uuringuid mujalt maailmast. „Leidsime näiteks, et koostöös Ida-Tallinna Keskhaiglaga on tehtud Eesti raviturba mõju kohta kliiniline uuring. See käsitleb küll peamiselt turba mõju liigesehaiguste leevenduseks, kuid kõrvalmõjuna täheldati ka nahastruktuuri paranemist. Sellest saime kõvasti innustust,” märgib Sirli. Peale selle oli turbamaskide mõju katsetatud enda ja tuttavate peal juba pikalt ja põhjalikult.

Tulemused olid hämmastavad ja motiveerisid ideega edasi minema.

KOOSTÖÖ TEADLASTEGA Esimene turbamask oli väga lihtne, kuid oma algainetelt unikaalne: 100 protsenti puhas looduslik mikroniseeritud raviturvas. Edasi liiguti eri nahatüüpide maskide suunas ja otsiti kvaliteetseid koostisosi, millega turba toimet veel võimendada. Seejärel lisandus puhas turbavesi, mis on allika-

vee kõrval ainus elav vesi kosmeetikaturul.

Turbavee kogumine toimub ühes kindlas analüüsitud kohas, kuhu teatud tegevuse tulemusena koguneb tuhandete aastate vanusest turbast läbi imbunud puhas turbavesi. Seejärel läbib vesi mehaanilise filtreerimise. „Praegu laiendame kaubamärki ka eel- ja järelhooldustoodetega, mille väljatöötamisel arvestame turul olevat kaubavalikut, vajaduspõhisust, toimet, kvaliteeti, unikaalsust ja kokkusobivust meie olemasolevate toodetega,” räägib Sirli.

Turblissi tootearendus käib koostöös Tallinna Ülikooli Loodusteaduste Instituudi keemialaboriga, mis teeb teadusuuringuid. Koos uuritakse kaevandatavat toorainet ja valmistooteid, nende omadusi seoses naha ja inimorganismiga. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahendusel saab Turbliss teaduse tarbeks toetust Euroopa Liidu fondidest. Peale ülikooli projekti tehakse koostööd akrediteeritud laboritega. Ideed on inspireeritud turu nõudlusest, teaduslikest avastustest,

rabast, globaalsest kosmeetikaturu innovatsioonist ja põnevatest koostisainetest. „Tänapäeva rohkete võimaluste maailmas saame idee teostada juba umbes poole aastaga,” lisab Sirli.

HARUKORDNE TOORAINE Turblissi turbamaskides kasutatakse ainult kosmeeti-

list, balneoloogilist ehk raviturvast. Eesti asub geograafiliselt väga huvitavas piirkonnas, kus looduslik kooslus ja ilmastikuolud on lasknud tekkida ja kasvatavad juurde harukordselt suure humiinainete sisaldusega raviturba kihti. Raviturvas on 5000–8000 aastat vana.

Kosmeetiline turvas peab vastama teatud näitajatele: asukoht, sügavus, lagunemisaste, pH jpm.

Kõige tähtsam on aga humiinainete sisaldus. Eestist on leitud teadaolevalt suurima humiinainesisaldusega turvas maailmas.

Just humiinained on need, mis mõjuvad nahale noorendavalt, niisutavalt ja parandavad naharakkude tööd. Raviturvas mõjub tõhusalt tänapäeval laialt levinud nahamurede korral, nagu näiteks akne ja psoriaas. Humiinhape neutraliseerib näiteks hüaluronidaasi ensüümide tööd, mis pikendab nahas loomuliku hüaluroonhappe eluiga.

Hüaluroonhape on naha elastsuse säilitaja. Humiinaineid ei ole võimalik laboris järele teha ja seetõttu ongi kvaliteetsed raviturbatooted unikaalsed.

SAME OÜ toodetud TÕSTUKITEST ja METSAVEOHAAGISTEST leiad endale

KVALITEETSE, VASTUPIDAVA JA SOBIVA MASINAKOMPLEKTI UUED TOOTED –

TÄNAVAPUHASTUSHARJAD

Rootorharjad AH-seeria

Haagis MF1602 V8400 / V9000

töölaiusega 250–330 cm

Haagis MF 650

V3900 / V4300 / V4800

Pöörlev kopphari

töölaiusega 190–250 cm

TULE, TUTVU MEIE TOODETEGA MAAMESSIL 19.–21. APRILLIL Rohkem infot meie toodete kohta www.same.ee

maa elu || turvas || 17

19. aprill 2018 Turvas on ääretult multifunktsionaalne, sest sobib oma tasakaalustava mõju tõttu nii kuivale kui ka rasusele nahale. Raviturba antioksüdantide sisaldus on vägagi muljet avaldav – see tähendab, et turbatoodete kasutamine aeglustab märgatavalt kortsude teket ja silub juba olemasolevaid joonekesi. Unikaalne happeline koostis puhastab sügavalt poorid, laseb nahal hingata ja taastuda ning mõjub üllatavalt kiiresti psoriaasilaikudele. Peale eelneva on raviturbal nahka helendav toime.

Peamine erinevus tavatoodetest seisneb selles, et raviturvas paneb naha laisaks tegemise asemel hoopis tööle ja suure bioaktiivsuse tõttu on tulemused kohe nähtavad.

Turblissil on praegu tooteid kokku 16. „Üsna pea lisandub kaks uut väga põnevat toodet,” avaldab Sirli. Minevaimad tooted on bioaktiivne näomask probleemsele nahale ja bioaktiivne rabatoonik. Aga ka luksuslikum kullasari ja näoõlid võidavad aina rohkem populaarsust.

Turblissi tooteid müüakse ka Itaalias, Soomes, Ühendkuningriikides, Saksamaal, Kreekas. Läbirääkimised käivad nii Skandinaavias, Aasias kui ka Lähis-Idas. Praegu on firma olulisim eksporditurg Itaalia.

Eksport moodustab tootmisest umbes veerandi.

Koostööd tehakse spaadega ja ilusalongidega. Seda suunda on Turblissil plaan ka arendada. „Meie toodetega tehakse hoolitsusi Pärnu Tervise Paradiisis ja Tervise spaas, Tallinnas saab turbahoolitsusi nautida salongides Siluett ja Rai-

ne Ilutuba. Proovihoolitsusi tehakse ka Haapsalus,” täpsustab Sirli. „Spaa ja salong on hea võimalus turbatoodete ja nende mõjudega tutvumiseks. Kiire elutempo nõuab aeg-ajalt lõõgastavat puhkust ja miks mitte lubada endale üht tõeliselt kodumaist looduslikku hoolitsust spetsialisti käe all,” sõnab Sirli.

OMA KÄTEGA KAEVANDATUD Turvast kaevandavad naised siiani päris ise enda kätega vastavalt oma tootmisstandardile. „Raviturba kiht on kohati nii õhuke, et masinat kasutades lahjendaksime humiinained ära. Oleme kaardistanud Eestis neli rabapiirkonda, kus oleme teinud vastavad analüüsid.

Kõik kaevekohad asuvad Eesti keskjoonest lõuna pool,” lausub Sirli. „Oleme oma kaevepiirkondadest võtnud pinnaseproovid ja kaevandame ainult nendes täpsetes kohtades, kust oleme saanud suure humiinainesisaldusega tulemused.”

TURBLISSI TOOTEARENDUS KÄIB KOOSTÖÖS TALLINNA ÜLIKOOLI LOODUSTEADUSTE INSTITUUDI KEEMIALABORIGA, MIS TEEB TEADUSLIKKE UURINGUID. Turba kaevandamisel avavad naised väikeses mahus pinnase ja asetavad sobiva turbakihi anumatesse, milleks on suured ülipuhtad tünnid. Need toimetatakse ATV abil treilerini. „Kaevandamas käimisega on keerulised lood, sest talvel

on maa jääs ja suvel on sissepääsud meie punktide juurde läbi tuleohtlike alade. Aga kokku tuleb kuskil viis korda aastas,” räägib Sirli.

Tootmisruumis läbib turvas veel ühe sorteerimise ja mikroniseerimise spetsiaalse masinaga. Igas etapis mõõdetakse tooraine või poolfabrikaadi teatud näitajaid. Edasi valmistatakse vastavalt retseptuurile tooted, mis doseeritakse purkidesse, sildistatakse ja pakendatakse.

Praegu kulub ettevõttel aastas umbes kaks tonni turvast.

Peale turba kasutatakse kodumaise toorainena rabavett. Ühes tootes leidub veel Piusa koobastest pärit kvartspärlikesi. „Muu tooraine valiku alus on optimaalne hinna-kvaliteedi suhe. Kallis ei tähenda alati parimat ja parim kallist. Oluline on tootja võimekus ja kogu tootmisprotsessi kvaliteet.

Kasutame osaliselt ökosertifitseeritud toorainet ja oleme ka mõnda tarnija tootmisettevõtet isiklikult külastanud,” räägib Sirli.

Turblissis on kuus töötajat.

2017. aasta käive oli 105 000 eurot. Turblissil on olemas nii suutlikkus kui ka valmisolek kasvada. „Laieneme kiiresti ja oleme loonud eri mudeleid, mida vajaduse korral ellu viia, kui tootmismaht peaks järsult suurenema. Osa meie tootmisest, mis puudutab raviturba kaevandamist ja sorteerimist, jääb alati käsitööks. Muid protsesse saame edukalt mehhaniseerimisega kiirendada, kuid meie tootmise kasvamise võtmesõnadeks jäävad alati nii töötajad kui ka masinad,” selgitab Sirli.

„Tänapäeva rohkete võimaluste maailmas saame idee teostada juba umbes poole aastaga,” kinnitab Sirli Mangus.

foto: Tiit Efert

18 || Mets || Maa elu

19. aprill 2018

Miks raiejäätmed

linnuVeerg

metsa alla vedelema jäävad? riinA mArtinson Kevadrüüs isane punarind on üpris värvikas.

foto: WikipediA

SILMA- JA KÕRVAHAKKAV KEVADEKUULUTAJA OLAV RENNO linnuteadja

N

agu tavaliselt, andis aprilli alguse soojalaine võimaluse kodupaikadesse naasta ühele meie arvukamatest haudelinnuliikidest – punarinnale. Varblasest pisem saledapoolne punarind on hästi äratuntav punakasoranži rinnaesise, põskede ja lauba järgi. Ülapool on oliivpruun, alapool valkjas. Kevadrüüs isaslind on mõneti värvikam: tema sulestiku oranži ala piirab lai sinihall riba. Saba hoitakse püstjalt ja tiibu pisut ripakil, aeg-ajalt nõksutatakse kehaga.

Punarinna areaal hõlmab peaaegu kogu Euroopa, välja arvatud tundrad, ja ulatub Aasias piki segametsavööndit kuni Altaini. Eesti asurkonna suuruseks on arvutatud ühe miljoni haudepaari – kindlalt kolmas metsvindi ja salu-lehelinnu järel!

Punarinnad on öörändurid, kelle lennusalku reedavad taeva alt kostvad ülipeened sii-viled. Oma saabumisest annavad isased punarinnad märku varahommikuse kaunihelilise lauluga. See algab kõrgetoonilise vidistamisega, millele järgneb värelevate-pärlendavate silpide jada vaheldumisi mõne peene kurguhäälse „kogeleva” stroofiga. Keskhommikul laskuvad laulumeistrid puuvõrast või -ladvalt alla ning otsivad maapinnal ja võsarindes toitu. Õhtu eel lüüakse jälle laul valla, et teavitada liigikaaslasi endale valitud territooriumist. Sinna ilmuvad teised isaslinnud aetakse raevukalt minema. Laul peibutab mõne emaslinnu puuoksale isase kõrvale, kes sobivana tunduvat kaaslannat toiduga kostitab.

Aprilli lõpupoole ehitab punarinnapaar samblast, kuivanud lehtedest ja heinakulust kohevaseinalise, karvade ja sulekestega vooderdatud pesa maapinnale või selle lähedale varjatud paika – kas kännuserva alla või tuulest viltu kangutatud puu juurte vahele, risuhunnikusse või noore kuuse tihedate alumiste okste varju. Mõni paar leiab sobiva pesakoha suvalises õõnsuses, isegi põõsasse visatud ämbris, kastekannus või vanas saapaski. Mai lõpul on pesas 5–6 hallika tausta ja hajusa helepruuni tähnistusega muna, mida hautakse kaks nädalat. Pojad saavad lennuvõimeliseks 18 päevaga, ent lahkuvad pesast mõni päev varem ja hüplevad pesa lähedal ringi, endast toitu toovatele vanematele tasaste tsik-silpidega märku andes. Juulis jõuavad meie punarinnad soetada veel teisegi pesakonna.

Suvel uitavad noorlinnud ringi, ilmuvad tihti aedadesse, kus ilmutavad näiteks marju korjava inimese vastu suurt usaldust. Noor punarind on esialgu pruunitähnilise rinnaga ja alles mõne nädala pärast omandab vähehaaval oma peamise liigitunnuse. Sügisrändele asutakse septembris, see on hoogsaim sama kuu lõpul ja vaibub oktoobri jooksul. Üksikud punarinnad jäävad meile talvitamagi, enamasti Lääne-Eestis.

Inglased on punarinna valinud oma rahvuslinnuks. Briti saartel ja Lääne-Euroopas on ta paigalind, lisaks veedab seal talve enamik Kirde-Euroopa päritolu punarindu.

Maa Elu

L

umest sulanud lageraielangil avalduv vaatepilt võib möödakäijal meele mõruks teha, aga tegelikult ei pruugi seal seaduse silmis midagi valesti olla.

Mullu registreeriti Keskkonnainspektsioonis 277 metsa raiega seotud kaebust, mille kontrollimisel tuvastati rikkumisi 39 korral. „Keskkonnainspektsioonile teate esitanud inimesele võib küll tunduda, et lageraielank on kas liiga suur või seemnevõi säilikpuid liiga vähe kasvama jäetud või on jäetud palju raiejäätmeid, kuid tavaliselt ei ole siiski tegemist metsaseaduse nõuete rikkumisega,” ütleb Keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna peainspektor Aavo Sempelson.

Keskkonnaameti metsauuenduse ja metsakaitse peaspetsialist Rando Omler nendib, et kõik, mis pärast raiet metsa jääb, muutub kord mullaks, aga väga raske on tõmmata piiri, milline raielank on ilus ja milline mitte. Seadus annab selle tõlgendamiseks laiad piirid. „Kõrvalseisja ei saa metsaomanikule ette öelda, kuidas tema peab raiuma,” tõdeb Omler. „Küll aga, kui tundub, et tegu on täiesti koristamata lageraielangiga või õigusnormide rikkumisega, tuleks teavitada sellest keskkonnainspektsiooni numbril 1313.”

EI TASU ÄRA Läänemaa metsaühistu metsaspetsialist Allar Luik, kelle igapäevatöö ongi raie korraldamine ja raidmete müük, räägib, et raiejäätmete metsa alt teeserva toomine on olnud viimastel aastatel tõusuteel, sest nõudlus raidmete järele kasvab. Samas alati neid metsast välja ei tooda ja põhjuseid võib olla mitu.

Mõnikord kasutatakse raidmeid metsapinnase täitmisel. „Need aitavad vähendada masinate pinnasesse vajumist.

Seejärel raidmed sinna pinnasesse jäävadki ja aastate jooksul lagunevad,” selgitab Luik.

Osas metsades, kus on väga õhuke mullakiht (paepealsed mullad), on raidmete metsast väljatoomine lausa metsaseadusega keelatud. Seal peavad raidmed lagunemise käigus mullakihi paksust suurendama.

Tihtilugu võib laoplats olla lihtsalt nii kaugel, et raidmeid ei tasu metsast välja tuua. „Raidmete energiaväärtus ja hind on nii odav, et näiteks metsaveotraktoril ei pruugi olla mõistlik raidmeid kaugemalt kui kilomeeter lattu transportida,” ütleb Luik.

Raidmete metsa alla jätmine võib inimsilmale inetu ja suure raiskamisena näida, kuid loodusele enamasti halb

Selline vaatepilt võtab isegi koera keeletuks, aga vähemalt pole nüüd metskitsedel oma tavapärases söögikohas peitmisruumi ja koertel kergem neid ehmatada.

ei ole. „Kindlasti see materjal kõik huumuseks muundub ja mulla viljakust tõstab,” nimetab Luik ja lisab, et säärane olukord võib olla majanduslikult halb uue metsa rajamisel, sest raidmete hunnikute alale ei saa uusi taimi istutada.

Halb on, kui metsa jääb palju toorest ja jämedat okaspuumaterjali, sest seal hakkavad paljunema putukad, kes võivad kahjustada kõrvalolevaid metsi.

METS KASVAB LÄBI Selle loo juures pildil paistvad lehtpuuoksade kuhjad uue metsa kasvu tõenäoliselt ei takista. „Seal hakkab uus taim nagunii ise kasvama ja kasvab ka nendest hunnikutest läbi,” arvab Luik.

Samas sobiksid säärased raidmed hästi hakkimiseks ja soojuse tootmiseks. „On võimalik, et siis peab omanik nende kokkuveo ja hakkimise eest peale maksma, sest hakkpuidu müügist ei pruugi kogu raha tagasi saada,” selgitab Luik. „Nende okste hakkimise järel võib maanteeäärne laoplats päris koledaks jääda ja kui metsa alla võib neid niimoodi jätta, siis maantee äär tuleb hiljem vastavalt Maanteeameti kokkuleppele siiski väga ilusaks teha. Selle silumine ja oksapuru koristamine maantee äärest võib minna päris kalliks.”

KUI KELLELEGI TUNDUB, ET KUSKIL ON LAGERAIE JÄREL METS LAGASTATUD VÕI VÄHE SÄILIKPUID ALLES JÄETUD, VÕIB SELLEST TEADA ANDA KESKKONNAINSPEKTSIOONI VALVETELEFONILE 1313 VÕI E-POSTILE VALVE@KKI.EE. Raidmetest saadud hakkpuitu kasutatakse paljudes kohalikes katlamajades soojusenergia ja mõnel pool lisaks elektri tootmiseks. „Tallinna soojusvajadusest annavad kodumaised taastuvad energiaallikad ehk raidmed praegu veel

alla poole, samas mõnes väiksemas linnas tuleb sisuliselt kogu soojus raidmetest ja vaid väga külmadel päevadel kasutatakse lisavõimsuse saamiseks täiendavaid fossiilseid kütuseid. Osa raidmeid kasutatakse ka pelletitootmiseks,” teab Luik.

Metsaseadus ütleb, et kõik raielangid, välja arvatud valgustusraielangid, peab jäätmetest puhastama. Selleks võib raiejäätmed panna hunnikusse, laotada teedele nende tugevdamiseks, neid võib tükeldada ja laiali laotada ning kui on päästeametiga kooskõlastatud, ka põletada.

Tänavuse talve sooja ja vihmase alguse tõttu on paljudes metsaalustes sügavad roopad ja see pole kindlasti pelgalt iluküsimus. „Kui oks jääb metsa, siis see ei ole hull, aga sügavad roopad võivad rikkuda metsa niiskusrežiimi, mille tulemusena võib tekkida soostumine,” selgitab Omler.

PUUD ALLES Igale lageraielangile peavad kasvama jääma seemne- ja säilikpuud. Alates 2017. aastast peab säilikpuid jätma ka turberaiete korral.

Sempelson ütleb, et seemnepuid jäetakse lageraie korral 20–70 ühe hektari kohta. Samas ei pea neid siis kasvama jätma, kui metsas pole seemnepuudeks sobivaid puid või raielank piirneb seemnekandvuse eas puistuga.

Säilikpuid tuleb lageraie korral langile jätta vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta, üle viie hektari suurusel raielangil vähemalt kümme tihumeetrit hektari kohta. Säilikpuud valitakse eri puuliikide suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.

Seemnepuud võib pärast oma ülesande täitmist ära raiuda, säilikpuud jäävad aga metsa alatiseks.

Kas need puud ka tegelikult metsa kasvama jäetakse, kontrollib Keskkonnainspektsioon metsajärelevalve käigus. „Metsaraiete kontroll, mis

RAIELANKIDE PUHASTAMINE Kõik raielangid, välja arvatud valgustusraielangid, kuuluvad raiejäätmetest puhastamisele.

Lubatud on järgmised lankide raiejäätmetest puhastamise viisid: • hunnikutesse või vallidesse kogutud raiejäätmete kõdunema jätmine, • põletamine, • kokkuveoteede tugevdamine, • tükeldamine ja laialilaotamine, • äravedu langilt.

Vallidesse või hunnikutesse kõdunema jäetavad raiejäätmed ei tohi katta enam kui 20% raielangi pindalast.

Allikas: metsaseadus

ei ole ajendatud kaebustest, tehakse riskianalüüsil tugineva kontrollikava järgi. See ei kata kõiki raieid, kuid annab meile ülevaate raiete õiguspärasusest tervikuna,” selgitab Sempelson. „Lageraiete tegemisel on enamasti nõudeid täidetud. Tavaliselt tuvastatakse aastas 2–4 raiet, kus pole vajalikul hulgal säilikpuid jäetud.”

Keskkonnaametnikud näevad igapäevatöös, et tihtipeale tunnevad inimesed end häirituna mitte neile kuuluvas metsas tehtava raietöö pärast.

Valdavalt tuntakse muret, kui on kahjustatud metsasihte ja -teid või on kahtlus kinnistute piiride ületamise osas. Sagenenud on teatamised kahtlusest raie seaduslikkuse osas ja soovist kontrollida metsateatiste olemasolu.

Metsateatise olemasolu saab igaüks kontrollida avalikust metsaregistrist aadressil https://register.metsad.ee/.

Kui kellelegi tundub, et kuskil on lageraie järel mets lagastatud või vähe säilikpuid alles jäetud, võib sellest teada anda valvetelefonile 1313 või e-postile valve@kki.ee või otse Keskkonnainspektsiooni maakondlikule büroole. „Kontrolli vajadus otsustatakse alati teate sisu alusel ja võimaliku rikkumise kahtlusel teateid kontrollitakse,” kinnitab Sempelson.

TULE MAAMESSIL MAA ELU BOKSI JA SAAD OMA LEMMIKULE TASUTA MAIUSE!

VÄ HE RAS VA NE

DA E I S I S A LI K K E KU N ST L N E I D VÄ R VA I

20 || teenus || Maa elu

19. aprill 2018

Külainimesed laiendavad nutikalt teenuseid silViA PAluoJA

Pärnu Postimees

S

el ajal, kui poliitikud arutavad, miks rahapuudusel tuleb maapiirkonnas teenuseid aina koomale tõmmata, otsivad külainimesed paindlikke lahendusi ja teevad endale ise töökoha, sest neil pole mõtteski linnatulede poole rutata. Näide on võtta Pärnu linnast Tõhela külast, kus valmis massaažibuss, milles on professionaalne massaažilaud, riietusruum, küte, invatõstuk ja vajadusel WC kasutamise võimalus. Töötab selles liikuvas massaažikabinetis koolitatud massöör Elo Algma.

MTÜ Tõhela Külaseltsi juhatuse liige, külavanem ja ettevõtja Andres Laur kui üks bussi ümberehitajaid räägib, et varem Soomes koolibussiks olnud sõiduki eelmine omanik oli salongist istmed välja võtnud ja registreerinud selle autoelamuks. Tõhela mehel oli tükk asjaajamist ja uueotstarbelise bussi registreerimine „käis läbi Tallinna”. „Ei teagi, kust see mõte sündis, aga ilmselt kuskilt seda rada, et Vene ajal sõitis maal ringi teenindusbuss, seal oli juuksur, remonti sai anda televiisorid ja raadiod. Oli veel

Tõhelas ümber ehitatud ja sisustatud massaažibussis töötab Elo Algma.

omaette villavahetusbuss, nii et teenused liikusid küla vahel,” meenutab Laur. „Kui tahad maal

MASSAAŽIBUSS ON PÜÜTUD KOKKU PANNA TALUPOJATARKUSE JA NII-ÖELDA OMANDATUD KOGEMUSE PEALT.

ettevõtja olla, siis kohapeal jääb rahvast vähemaks, paljud ei hakka sõitma 10–15 kilomeetrit kusagile teenuse järele, vaid teenus peab koduukse alla jõudma. Kuidas massaažibuss nüüd tööle läheb, seda ei oska öelda, sest on alles algus.”

Väikebussis on pehme vaipkate, kardinad tumendatud klaasidega salongiakende ees, mahe muusika, kliendiküsitluslehe täitmiseks saab seinalt alla tõmmata laua ja selle siis ruu-

foto: urmAs luik / pÄrnu postimees

mi kokkuhoiuks tagasi lükata.

Lauri jutu järgi kulusid bussi ümberehitamisele ja sisustamisele kolme kuu vabad õhtupoolikud. „Talupojatarkuse ja nii-öelda omandatud kogemuse pealt on püütud see massaažibuss kokku panna, võib-olla midagi on vaja veel muuta või täiustada, aga elementaarne on olemas.

Peamine, et kliendil oleks soe ja hubane olla,” arutleb Laur.

Elo Algma teadmisel on Tõ-

helas valminu praegu Eestis ainukene liikuv massaažisalong, millega ettevõtja käis Ajujahis ja jõudis 100 parima idee hulka. „Kui meil mõte tekkis, nägime vaimusilmas ühe kliendina väikest turismiettevõtjat, kel ei ole võimalust massööri palgal hoida, aga kes pakuks külastajatele meeldivat lisateenust,” mainib Algma.

Prooviseanssidel käinud imestavad, kuidas väikebussi selline kabinet on oskuslikult

Töötukassa aitab tuleviku tööturuks valmis olla 19.–21. aprillil Tartus toimuval Maamessil avab kõigi teiste seas oma boksi Eesti Töötukassa.

Töötukassa pakub alates eelmise aasta maist nelja uut teenust nime all „Tööta ja õpi!“.

Kindlasti tasub seda külastada põllumajanduses, toiduainetetööstuses, metsanduses ja masinaehitussektoris töötaval inimesel, kes tahab oma praegust töökohta kindlustada ja oma ametis jätkuvalt hinnatud olla. Samuti oodatakse pakutavate võimalustega tutvuma tööandjaid, kel napib tööjõudu või on tarvis olemasolevaid töötajaid ümber- või täiendkoolitada.

Neist kolm on mõeldud töötajatele ja üks tööandjatele. Töötajatele on loodud võimalus täiendada oma oskusi täienduskoolitustel, saada toetust kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureusekraadi omandamisel ning saada kvalifikatsiooni omandamisega seotud kulude hüvitamist. Selleks, et töötaja teeks teadlikke ja tööturu arengutega arvestavaid valikuid, on õppima asumise otsuse tegemine ja selle toetamine seotud karjäärinõustamisel osalemisega. See tähendab, et töötukassa karjäärinõustajad, kes ka Maamessil kohal on, aitavad teil välja selgitada töötamise jätkamiseks või uuele tööle asumiseks vajalikud oskused ning tutvustavad töötukassa toetatavaid õppimisvõimalusi. Üldjuhul toetatakse vaid nende ametite õppimist, mida on tulevikus rohkem vaja ja kus juba praegu töötajaid napib. Erandiks on töötajad, kes on sunnitud ametit vahetama tervislikel põhjustel – sel juhul koolitusvaldkondade piirang ei kehti ja inimesel aidatakse valida koolitus, mis toetab jätkamist tööl, mida ta saab oma

Paljud uuringud kinnitavad, et investeeringud töötajate oskuste arendamisse aitavad kaasa majanduse struktuurimuutustele ning parandavad konkurentsivõimet üldiselt.

Targem ja oskajam töötaja jääb väiksema tõenäosusega töötuks ja kogeb harvem vaesust. Muutusteks ja nendega kaasnevaks õppimiseks tasub valmis olla. Siinkohal on abiks Eesti Töötukassa, mis aitab lisaks tööst ilma jäänud inimestele neidki, kes vajavad ametialaste oskuste ja teadmiste täiendamist ning tahavad õppida töötamise kõrvalt.

tervise seisundit arvestades teha.

Parim info toetatavate tulevikus vajalike ametite kohta on juba praegu olemas Kutsekoja valdkondlikes tööjõuvajaduse uuringutes ja nendega võib tutvuda aadressil oska.kutsekoda.ee.

Esmane ülevaade, millistel õppekavadel õppimist töötukassa toetab, antakse ka Maamessil avatud töötukassa boksis. Sealt edasi saab oma sammud seada juba töötukassa karjäärinõustaja jutule. Tööandjatele on loodud koolitustoetus kahe erineva olukorra puhuks: esiteks töötajate värbamiseks ame-

ära mahutatud ja küsivad, mida tähendavad tähed ELAN logo all. Sõna on tuletatud Elo ja Andrese eesnimedest, aga sõnale „elan” võiks ka hüüumärgi taha kirjutada.

Enda liitmisest haldusreformiga Tõstamaa valla asemel Pärnu linna koosseisu ei arva Tõhela külaelanikud sooja ega külma või ütlevad muigamisi, et jah, nüüd elavad nad Pärnu äärelinnas, mis sest, et kesklinna on üle 40 kilomeetri.

REKLAAM

tikohtadele, kus töötajaid napib ja teiseks töötajate koolitamiseks seoses ettevõtte tegevuse ümberkorraldamise, uue tehnoloogia kasutuselevõtmise või kvalifikatsiooninõuete muutumisega. Maamessil avatud töötukassa boksis saab tööandja esmast nõu, millised olukorrad on toetuse taotlemiseks sobivad ja millises mahus koolituse maksumusest töötukassa tööandjale kulusid katta saab.

„Tööta ja õpi!“ teenuste kohta leiab lisainfot aadressilt www.tootukassa.ee/ tootajaopi.

Maa elu || tehnika || 21

19. aprill 2018

lumiseks vaja kolme seadet, siis nüüd on looma fikseerimisseade ja kaal koos haagisega. Mis sa hing veel oskad tahta! Muidugi ootan tänavu kevadel loomade vedu juba hoopis kergema südamega,” kinnitab ta.

silVi lukJAnoV Järva Teataja

L

oomakasvatajad on seda meelt, et kui loomad lähevad muretult haagisesse ja neid mahub sinna poole rohkem ja lisaks transportimisele saab neid kohe ka kaaluda, siis tuleb ju Humuse loomaveohaagist kasutada.

PMT OÜ Paide masinatehase Humuse loomaveohaagise ostnud Muhumaa loomakasvataja Rein Ling on aasta tagasi tehtud ostuga rahul. Ühe esimestena valminud haagistest ostnud mees pole ostus pettunud, vastupidi, kui peaks uuesti ostma, ostaks sama haagise. „Aastase kasutamise ajal pole ma pidanud Paide PMTsse kordagi helistama, sest seade on väga lihtne ja mugav ning midagi pole katki läinud,” kiidab ta.

LOOMAD LUDINAL HAAGISESSE Kõige tähtsamaks peab Muhumaal veiseid ja lambaid kasvatav Ling, et loomad tahavad nüüd ise haagisesse minna. Kui varem tuli loomadel minna mööda kaldteed üles käru peale, oli see üsna kurnav ja aeganõudev tegevus nii loomi ajavale inimesele kui ka hirmul loomale. Humuse haagis on tänu hüdraulilisele langetamisele-tõstmisele palju mugavam. Protsess on nii turvaline, et enam pole mõtet loomi jala ühelt karjamaalt teisele aja-

Maailmas ainulaadse lahendusena Paides loodud loomaveohaagis areneb koostöös loomakasvatajatega pidevalt. foto: humus.ee

Humuse loomaveohaagis avardab karjatamisvõimalusi dagi. Veel enam: kui on kasutada haagis, kuhu loomad lihtsasti peale lähevad, saab Lingi sõnutsi karjamaid valida. „Alati pole tänapäeval mõeldav, et mitmekümnepealine kari kõnnib üle sõidutee,” toob ta välja.

Eriti kui loomadeks on 600–800kilosed veised, keda haagisesse mahub lausa kümmekond. Ling teab, et on eri suurusega haagiseid, kuid tema eelistas just suuremat, sest karjatamisajal on karjamaade vahel vedamist üsna palju. Su-

viti on haagis kasutusel lausa kord nädalas.

Suurte loomade vedamisel pole Ling kordagi tabanud end mõttelt, et haagis võiks katki minna. Seade on tehtud nii tugevast rauast, et miski pole kõveraks läinud, pole olnud kuulda ragisemistki. Ka karjamaavahelistel teedel mitte, mis pole ju asfaldi siledusega. „Haagise põrandal on ribid ja libisemisvastane pinnakate, need aitavad loomal kergemini püsti seista. Nii on loomade transportimine nüüd kiirem, turvalisem ja mugavam.”

Laheküla Lepiku OÜs loomi kasvatav Ling on haagisega rahul. „Oma kogemust arvestades julgen Humuse loomaveohaagist soojalt soovitada, sest hinna ja kvaliteedi suhe on paigas. Tean, et uuematel versioonidel on mitu lisaseadetki, mis teevad loomakasvataja elu vaid mugavamaks,” räägib ta.

Ka Pärnumaal Tõstamaal

270pealist lihaveisekarja pidav Toomas Rõhu ostis Humuse loomaveohaagise, et kiiremalt ja mugavamalt tööd teha. Talvel lautades olevad loomad tuleb kevadel saada rannaniitudele ja sügisel sealt tagasi. Uue haagise ostis Rõhu eelmisel suvel. Kui enne seda oli loomavedu üsna tülikas ja võttis palju aega, siis eelmise sügise loomavedu karjamaalt lauta oli varasemaga võrreldes käkitegu. „Loomad läksid Humuse haagisesse kohe üsna heal meelel. Nii oli stressi vähem nii inimestel kui ka loomadel. Peaasi – suurema haagisega kulus aega kohe poole vähem,” on Rõhu rõõmus.

Rõhu kiidab ka Paide PMT meeste head teenindust. „Mitu asja haagise juures tehti just nii nagu meile sobilikum. Selline paindlik lähenemine on meeltmööda. Suhtleme nendega siiani, anname praktikutena näpunäiteid,” sõnab ta.

Rõhu ostetud haagisel on

ka kaaluseade. Sellest rääkides on mehe hääl eriti rõõmus, sest loomade kaalumine on loomapidajale väga tähtis nii kevadel rannaniidule viies kui ka ära tuues. „Kui varem oli kaa-

ARENDAJA TÖÖTAB PÜHENDUNULT OÜ PMT Paide masinatehase Humuse toodete müügijuht Kristjan Kõljalg ütleb, et maailmas ainulaadse lahendusena loodud loomaveohaagis areneb neil koostöös loomakasvatajatega pidevalt. Uudse lahendusena on lisatud söödamajalahendus ja avatavad külgväravad.

Söödamaja annab võimaluse haagise karjamaale jätta ja kasutada seda kohana, kust loomad saavad kuiva sööta. Avatavad külgväravad lasevad haagist kasutada ka muude asjade transportimisel. „Meie missioon on tootearenduse kaudu anda Humuse loomaveohaagisele täiendavad kasutusvõimalused, mis muudavad omaniku elu lihtsamaks ja panevad haagisesse tehtud investeeringu end kiiremini tagasi teenima,” ütleb ta.

Kõljalg lisab, et Humuse hüdrauliliselt langetatavad loomaveohaagised on kasutajatelt saanud positiivset tagasisidet Rootsist ja Eestist. „Tunnustatud on just haagise kasutusmugavust ja turvalisust.”

HUMUSE LOOMAVEOHAAGISE 9 PLUSSI 1. Mugavam ja turvalisem koormasse saamine tänu haagise hüdraulilisele langetamise ja tõstmise funktsioonile.

2. Haagise põrandal olevad ribid ja libistamisvastane kate aitavad loomal kergemini püsti seista ja vigastuste oht väheneb.

3. Haagise väravad on suletavad ühe liigutusega, see suurendab töötaja turvalisust.

4. Tänu hüdraulilisele vedrustusele on sõit haagisega mugavam nii loomale kui ka traktoristile.

5. Haagisele lisatav hooldusala

võimaldab värkida sõrgasid, teha süste ja muid veterinaarvõi hooldustoiminguid.

6. Kaalulahenduse abil tekib mobiilne kaalumisvõimekus.

7. Söödamajalahendus annab juurde võimaluse kasutada haagist kuiva sööda hoiukohana karjamaal.

8. Erineva lukustusega peaväravad lasevad teha lihtsamaid hooldustoiminguid 9. Tänu avatavatele külgväravatele saab haagist kasutada ka muude asjade transportimisel.

Allikas: OÜ PMT Paide masinatehas

KASVAVA METSA OST-MÜÜK ÜMARPUIDU KOKKUOST METSATRANSPORDI TEENUS Tel 504 1738 info@iriscorptrans.ee

www.iriscorptrans.ee

22 || MutipÜÜk || Maa elu

19. aprill 2018

Mutt on püüdjale vääriline vastane kuido sAArPuu Järva Teataja

ujuta ette ideaalset murulappi, esimesi muruniidukikaari, rohelust ja siledust. Kujuta ette, et kogu seda idülli rikuvad mutimullahunnikud ja nii kordub see aastast aastasse. Rehitsed aga hunnikud laiali, et päev-paar hiljem oleksid need tagasi.

Sead sammud poodi, ostad eri peletusvahendeid, loodad, et need toimivad ja mõju on püsiv. Lootus on teadagi kelle lohutus.

Kõlagu see nii karmilt kui tahes, aga ainus efektiivne meetod muttidest lahti saada on nende hävitamine, lõksude abil püüdmine. Nippe jagab professionaalne mutipüüdja.

Mutipüügispetsialist Raivo Karpender, millal on parim mutipüügihooaeg?

Püügihooaeg algab tavaliselt aprilli keskel pärast maapinna sulamist ja kestab novembri alguseni ehk külmade tulekuni.

Ega see, kas maapind on sulanud või mitte, mutte ja nende elutegevust suurt ei häiri. Küll aga mõjutab külmunud maa mutipüüdjate tegevust, sest maad on siis väga raske, tihtilugu võimatu kaevata. Peame ju muttide püüdmiseks nende käigud ülevalt osaliselt avama.

Mutid tegutsevad aasta läbi, talveund nemad ei maga.

Kui talviti on rohkelt lund, siis soodustab see muttide tegevust. Maapind ei külmu väga sügavalt läbi. Seega ei maksa imestada, et ka sulava lume ajal võivad välja tulla mutimullahunnikud, mida seal veel sügisel ei olnud.

Meie soovitus on kevadel esimese asjana alustada mutipüüdmist. Kõige tõhusam mutipüügiaeg on aprillis-mais ja seda põhjusel, et mai lõpust juuni alguseni mutid poegivad.

Kui enne poegimist on võimalik emasloomad kinni püüda, on suurem tõenäosus, et uus mutipõlvkond aias tegutsema ei hakka. Järeltulijad saavad suguküpseks aastaga.

Kui palju teil mutipüüdjatena teenistust on?

Tööd on piisavalt ja seda üle kogu Mandri-Eesti. Viljaka ja pehmema mullaga piirkondades on inimesed nendega eriti hädas. Seal ootab mutte soodne elukeskkond, ennekõike mitmekesine toidulaud. Probleem on ka vähemviljakamate muldadega piirkondades, kus on tehtud eri maaparandustöid, näiteks pinnast uue mul-

ON OLNUD PALJU JUHTUMEID, KUS MUTID, KES ON JÄÄNUD KÄPPAVÕI NINAPIDI LÕKSU, AGA SEALT PÄÄSENUD, ON EDASPIDI ÕPPINUD LÕKSU VÄLTIMA.

Kesk-Eesti mutipüüdja Raivo Karpender ja tema püügiriistad. fotod: dmitri kotjuh

laga täidetud, ehk muudetud kunstlikult elukeskkonda muttidele soodsamaks.

Kivisematel ja savisematel aladel ei armasta mutid väga tegutseda, sest seal käikude kaevamine nõuab energiat, kulutab muttide küüniseid ja kasukat, rääkimata nigelama valikuga toidulauast.

Milline on teie keskmine klient?

Enamik meie klientidest on keskmiste ja suuremate eraaedade omanikud. Kui suurlinnades on krundid väiksemad ja probleem ei ole eriti suur, siis piirkondades, kus aiad piirnevad metsade või põldudega, on tihtipeale ka mutte palju.

Tavaliselt ei piirdu ühes

keskmises aias väljapüüdmine ühe mutiga, vaid neid tegelasi on seal toimetamas kakskolm. Kui mutid välja püüda, on vaikus majas ja seda päris pikaks ajaks. Seda, kas aed muutub lõplikult mutivabaks, ei tea kunagi. Üks abinõu oleks krundi välisperimeetri piiramine ja

TraktoriRaskused

TRAKTORIRASKUSTE MÜÜK JA VALMISTAMINE/ERITELLIMUS.

OÜ Hepmet on tegutsenud Eesti turul alates 2001. aastast ning ettevõtte suur tootmishoone asub Viljandi linnas.

Tel +372 5648 5989 | info@traktoriraskused.eu

• PLASTIKSINDEL • MAKROLON • ÜLDEHITUS

Ettevõtte põhitegevusalad on • Metallkonstruktsioonide valmistamine • Puurimine, freesimine ja treimine CNC- ja manuaalpinkidel • Mustmetallikeevitus

www.plastkatus.ee

Kindelaed.ee

• BETOONAED • HOONED • MÜRATÕKE

info@traktoriraskused.eu info@plastkatus.ee info@kindelaed.ee Tel +372 5648 5989

Külastage meid Maamessil boksis nr VP-20!

Lisainformatsioon hepmet@gmail.com

Tel 509 1260 www.hepmet.ee

Maa elu || MutipÜÜk || 23

19. aprill 2018

ARVUD • 1,5–2 meetri sügavusel maa all võib asuda muti pesakamber.

• 7 aastani võib küündida muti eluiga.

• 40 kg vihmausse (põhitoidusena) võib üks mutt aasta jooksul ära süüa.

Nimetage levinumad muttide peletamise meetodid?

Esiteks vibratsioon. Aeda pannakse püsti mingi propeller, tuul ajab seda ringi ja piki masti kandub vibratsioon maapinda. Need tõesti häirivad mingil määral mutte, kuid nagu selliste peletite puhul ikka on mõju hästi lokaalne – loetud meetrid – ja see pole püsiv. Niiviisi probleemi ei lahendata, vaid lükatakse edasi.

Teiseks heli. Nimetame neid piiksutajateks. Kui mutt puutub esimest korda sellise piiksutajaga kokku, siis võib mõju täiesti olemas olla, kuid seegi on ajutine. Mutid harjuvad heliga ära.

Olen oma töökogemuses mitmel korral puutunud kokku juhtumitega, kus piiksutaja lükatakse koos mullaga käikudest välja ehk mutt likvideerib ise oma häirija ära.

MUTID EI SÖÖ TAIMI, NAGU PALJUD ARVAVAD. KUID TAIMI SÖÖVAD TEISED NÄRILISED, NÄITEKS VESIROTID JA PÕLDHIIRED, KELLELE ON MUTTIDE KAEVATUD TUNNELID HEAKS ELUPAIGAKS. näiteks 50–60 cm sügavuselt aiale betoonist vundamendi valamine. See aitaks päris hästi, kuid niivõrd kapitaalne ehitus on muidugi kallis ettevõtmine ja seda väga tihti just ei tehta.

Kallim ja aeganõudvam lahendus on mutivabade aedade loomine, kus muru alla paigaldatakse spetsiaalne peene silmaga

võrk, mis ei lase loomadel hunnikuid üles ajada.

Kui kõrvalmajade elanikel on samuti muttidega probleeme, siis soovitame naabritel ühiselt muttidele sõda kuulutada. Niimoodi on suurem tõenäosus neist lahti saada.

Meie soovitus on probleemi ilmnedes sellega tegeleda.

KOHTUME MAAMESSIL!

Kolmandaks suits. Ajast aega on muttide peletamiseks kasutatud karbiiti, mis veega kokku puutudes tekitab reaktsiooni, mille tulemusel eraldub käikudesse suits, ja see pole muttidele väga meeldiv.

Veel soovitatakse aeda istutada mõningaid taimi, mida mutt ei talu, näiteks harilikku rassi ja aedruutu.

Need kõik on ju ajutised lahendused. Mis oleks püsilahendus?

Meie silmis on ainuke püsiv lahendus muttide hävitamine. Seda on kõige efektiivsem teha neid eri lõksudega välja püüdes.

Peale efektiivsuse on see ökoloogiliselt kõige puhtam püüdmismeetod, kuna igasugused kemikaalid võivad koos mulla ja veega sattuda meie söögilauale.

Lõkse on väga palju erinevaid. Üks algeline lõks võib olla kas või poolik veenõu. Kaeva mutikäik lahti, paigalda sinna veenõu ja kata käik valgustiheduse tagamiseks näiteks lauaga. Mutt liigub oma käigus, kukub vette ja upub. Aga jällegi, tegemist on väga töömahuka ja mitte kõige tõhusama püügimeetodiga.

Meie tuleme inimestele appi tavaliselt siis, kui nad on ise mutipüüdmises ebaõnnestunud või neil lihtsalt ei ole aega ja/või tahtmist mutte püüda.

Lõksudest. Kuidas siis nendega püüdmine käib?

Tooksin välja kaks lõksutüüpi: maa-alused (mida kasutavad oma töös valdavalt ka mutipüüdjad) ja maapealsed või pool-maapealsed lõksud.

Maa all kasutatakse valdavalt traatlõkse, mis paigaldatakse lahtikaevatud käiku.

Maapealsete lõksudega on nii, et maa all on see osa, mis on otseselt seotud muttide püüdmisega, ja maa peal on vinnastusmehhanism.

On hästi oluline tähele panna ja tagada, et maapealsed lõksud ei muutuks ohuks lemmikloomadele või lastele, kes võiksid neid lõkse uudistama sattuda.

Mida teevad professionaalsed mutipüüdjad teisiti?

Meie paigaldame lõksud õigesti, vähemalt selline on eesmärk. Eri tüüpi lõksudel on eri paigaldusmeetod. Tihtilugu jääb tulemuslik mutipüüdmine teadmiste ja kogemuste taha. Meie oleme oma töös selle tee kõik läbi teinud ja teame, mis toimib ja mis mitte, mida

ja kuidas tuleks teha või mitte teha. Üks asi, mida inimestele soovitada, on see, et mutte tasuks püüda ikka aktiivsetest käikudest. Vanadest käikudest püüdmine on kui väljal tühja tuule taga ajamine.

Seda saab lihtsasti kindlaks teha: aja nähtavad mullamutihunnikud jalgadega kinni.

Neid käike, kust aetakse hiljem uut mulda välja, kasutataksegi aktiivselt.

Mutikäik toimib õhutus- ja toitumistunnelina ning mutte on kõige lihtsam kätte saada mulla ülemistest kihtidest.

Mutt töötab ja puhkab kolmeneljatunniste vahelduvate tsüklitega ööpäev läbi.

Klientidele, kel pole küll vastavaid oskusi, kuid tahet jätkub, korraldame koolituspäevi ja teeme väljaõpet.

Kui vääriline vastane mutt ühele püüdjale on?

Mutt on tegelikult väga tark loom.

Meil on oma tööpraktikast palju juhtumeid, kus mutid, kes on jäänud käppa- või ninapidi lõksu, aga sealt pääsenud, on edaspidi õppinud lõksu vältima. Neil tekib teatud ohuaisting, mis paneb looma lõksust eemale hoidma. Sellisel juhul ei aitagi muu, kui kasutada mõnda teist tüüpi lõksu, mis mutis sellist aistingut esile ei kutsu.

Keegi mutti lemmikloomana ei pea, kuid miks me neid siiski nii agaralt hävitada tahame?

Eks mullamutihunnikud rikuvad murupinna ära. Kui muttide käigutunnelid vajuvad kokku, võivad need teha maapinna künklikuks.

Kui kasvatate aiasaadusi, siis kindlasti ärritab, kui mutid närivad läbi ettejuhtuvate taimede juured. Mutid ei söö taimi, nagu paljud arvavad. Kuid taimi söövad teised närilised, näiteks vesirotid ja põldhiired, kellele on muttide kaevatud tunnelid heaks elupaigaks.

Eks peapõhjused on siiski visuaalsed.

M E TS I S 1www.metsis.com 0 × 10 ESIMENE KÜMNERATTALINE

METSAVEOTRAKTOR Esitlus Tartu Maamessil

Kontakt: OÜ Metsis tel +372 506 1249 I e-post metsis@metsis.com

24 || väikeettevõtja || maa elu

19. aprill 2018 CNC-pingi, mis tunduvalt hõlbustab tootmist. „CNC-pink annab mulle võimaluse laiendada tootevalikut ja väärindada puitu muul moel,” kiidab ta. Muide, Jõgevamaa Koostöökoda aitas mõni aasta tagasi renoveerida Jõesaare eramu keldris asuva töötoa, kus praegu nukumajad valmivad.

Sander Silm Maa Elu

K

ui Jõgevamaal Laiuse lähedal elav Margus Jõesaar viisteist aastat tagasi oma esimese nukumaja ehitas, ei osanud ta arvata, et see annab talle leivakõrvase ja mõnel ajal suisa leiva lauale.

Margus Jõesaare ettevõtjakarjäär sarnaneb tõenäoliselt paljude teiste mikroettevõtjate omaga. Ärijuhtimist õppinud Jõesaar kaotas 2003. aastal koondamise tõttu töö maksuametnikuna ja otsustas vaba aega sisustada peretütrele nukumaja ehitades.

Nukumaja osutus aga sedavõrd ägedaks, et Jõesaar hakkas neid ka müügiks tegema.

Praeguseks on Raaduvere külas valminud sajad nukumajad, mis on mängulusti pakkunud nüüd juba mitme põlvkonna lastele. „Kui aus olla, siis ega ma polegi enam reklaamile panustanud. Mind teatakse, kliendid leiavad mind juba ise üles. Viimasel ajal on arvestatavad tellijad olnud lasteaiad ja info ongi liikunud peaasjalikult suust suhu,” räägib ta.

Nukumajad on läinud ka Lätti ja Soome, Läti klientide kontaktid on Margus Jõesaar saanud Hansalaadal kaubeldes. „Arvestatav müügikoht on meie e-pood nukukodu.ee ja Facebooki kaudu oleme maju müünud,” kinnitab ettevõtja, kes peabki elektroonilisi müügikanaleid järjest tähtsamaks.

FAR M

LATTU EI TOODA Seetõttu toodetakse majad tellimuse peale ja mahukat ladu ettevõtjal pole. Tõsi, suvel, mil

nukumaju meisterdada

MAAL TOOTA ON MÕNUS Küsimusele, kas ettevõtjal pole tulnud mõttesse kolida ettevõtmine klientidele lähemale, vastab Jõesaar eitavalt. „Maal on ju mõnus toota, mul on siin kõik olemas, tellimused viib laiali DPD kuller, mistõttu pole vahet, kus ma toodan. Samuti on maal toota ilmselgelt odavam kui näiteks Tallinnas,” põhjendab ta.

Muredest toob Jõesaar aga välja Eesti kohati nigela ettevõtluseetika. „Meie nukumaju kopeeritakse päris palju, kuid mida pole söandatud veel teha, on meie majade südamega aknaid, sest meie tunnuslause on ju „Südamega tehtud majad”. Kuid pole midagi parata, eks meil tuleb siis lihtsalt kiiremini eest ära joosta,” arvab ta.

Kuigi Margus Jõesaar plaanib tootevalikut laiendada ja tuua turule nukuköögid, ei kao nukumajad tootmisest kuhugi.

Seni, kui on lapsi, on vaja ka nukumaju ja eriti selliseid, mis on südamega tehtud. „Eks igaühel peab olema kodu – nii lapsel kui ka nukul,” on ettevõtja kindel.

enamik inimesi Eestis puhkab, käib Margus Jõesaare juures kibe töö, et valmistuda aasta kuumimaks müügiajaks – jõuludeks. „Olen igal aastal jõulu-

Artikkel on koostatud PRIA toetatud Leaderi koostööprojekti „Elu kahe maailma piiril II” raames.

Margus Jõesaar on eramu keldrisse rajanud töötoa, kus ta juba viisteist aastat nukumaju teeb.

Maal on mõnus deks valmistunud, kuid jään ikka hiljaks,” muigab ettevõtja.

Margus Jõesaar on valdavalt tootnud nukumaju oma põhitöö kõrvalt, milleks praegu

on Kantkülas asuva osaühingu Pro Grupp Invest söödatehase tootmistegevuse juhtimine.

Majad valmivad pea­asjalikult õhtul ja nädalavahetusel. Ker-

SIL M-2E1.0S4 A A M 19.04 3

EHITUS JA KÜLMATEHNIKA

-1

END

VP

• • • • • • • •

   

külmutusseadmete projekteerimine, müük ja paigaldus säilituskambrid ja tööstuskülmruumid kiirkülmutuse tunnelid ja kambrid seadmed kalatööstuse ettevõtete jaoks laevade külmutusseadmete remont ja hooldus tehnoloogilised seadmed toiduainetööstusele isoleeritud külmruumide uste müük ja paigaldus isoleeritud paneelide müük ja paigaldus

INNOVATIIVNE KONSTRUKTSIOON

PROJEKTEERITUD JA TOODETUD EESTIS

Peterburi tee 44 • Tallinn • Tel: +372 565 770 04; +372 509 477 5 agri@stokker.com • www.stokker.ee

WWW.FORSMW.EE

Külmutusseadmete projekteerimine, valmistamine, müük ja monteerimine.

OPERATIIVNE JÄRELTURU TEENINDUS

MEIE AMETLIK EDASIMÜÜJA BALTIKUMIS ON:

LISAINFO:

ge see pole, sest nukumaju on seni tehtud põhiliselt aku­trelli, tikksae ja ketaslihvija abil.

Nüüd soetas ettevõtja aga Jõgevamaa Koostöökoja toel

KARNO TÜH

N ESINDATU D AO

ST

Foto: Sander Silm

Tööstus-, tootmis- ja laohoonete ja ehitiste (laod, külmhooned, terminalid, puuvilja- ja köögiviljahoidlad jne) ehitamise peatöövõtt.

EUROOPA ENIMMÜÜDAVAD METSAVEOHAAGISED



SUUR VALIK METSATÕSTUKI JA – VEOHAAGISTE KOMBINATSIOONE

Alasi 5a, Tallinn | Tel 662 8483 | www.karno.ee | e-post: karno@karno.ee

Maa elu || kohalik elu || 25

19. aprill 2018

Paiga väärtus tugineb pärimusele nagu Saardes silViA PAluoJA

Pärnu Postimees

E

estimaa edelanurgas endises Saarde kihelkonnas kinnistus teadmine, et paiga väärtus tugineb pärimusele. Seda kinnitab Tiina Kuuma ja Juta Rea 2015. aastal koostatud raamat „Saarde mustrid” ja samast aastast tavaks saanud pärimuspäevad Kilingi-Nõmme linnas kui praeguse Saarde valla keskuses.

Jürikuise pärimuspäeva keskmes olid Saarde käsitöökeskuse esitluses kihelkonna argi- ja pidupäevased rahvarõivad kohalike modellide abiga, kellest noorim vaid pooleteiseaastane Oliivia, aga ka folkansambli Svjata Vatra liikme Juhan Suitsu näpunäidete järgi pärimuspillide meisterdamine ning kama kui pärimus- ja rahvustoit.

Perenaiste pakutu järgi ei ole kama selline toit, et avad pulbripaki ja puistad sealt ka-

majahu kefiiri sisse. Selle asemel tasub veidi vaeva näha ja valmistada magusaid või soolaseid suupisteid. Eelmise pärimuspäeva toiduteema oli kaerakile, sealgi oskasid piirkonna perenaised kileusku pöörata neidki, kes seda sõna kuuldes esimese hooga eemale hoidsid.

Igal tavaks kujuneval ettevõtmisel peab olema eestvedaja ja kohalike kaasatõmbaja, seda on Kilingi-Nõmme klubi juhataja, muusikaõpetaja Piia Kajando suutnud. Ta usub: peame hoidma oma pärandit, et järeltulevad põlved tunneksid ära oma juured ja meie kultuuri ning oskaksid neid väärtustada.

Väärtustajad, nagu varemgi, ulatusid lasteaiamudilastest memmedeni. Klubi väikeses saalis avati kuuks ajaks Eesti rahvakultuurikeskuse rändnäitus „Pärand elab”, mis veelgi enam rõhutab meie aegumatut pärandit.

Riigi suurjuubeli- ja pärimiskultuuriaastat keskmes hoidev omakultuuripidu andis hoo sisse Kilingi-Nõmmele linnaõiguste andmise 80. aastapäeva tähistamisele. Kuigi linnal pole pärast 2005. aastal Saarde ja Tali vallaga ühinemist enam „pead” ja linnavalitsuse majas

RETSEPTID Kamapallid (Tiina Kuum) 400 g toorjuustu, 3 sl tuhksuhkrut, 200 g vahukoort, 1 sl suhkrut, 4–6 detsiliitrit likööri Vana Tallinn, 300 g kamajahu, kakaod pallide veeretamiseks.

Kamakäkid (Maia Tomson) 1 klaas rõõska koort, pool klaasi hapukoort, 1–1,5 klaasi kamajahu, 1–2 sl suhkrut, veidi soola. Veeretada pisikesed kuulikesed käte vahel ja pärast kamajahu sees. Sobib enne suhupistmist kasta korraks hapupiima sisse.

Rukkikamatrühvlid kiluga (pildil, Piia Kajando) 100 g toorjuustu, 2 sl hapukoort, 100 g vürtsikilufileed, 3 sl rukkikama. peatänava ääres tegutseb vabaajakeskus, pole võimalik ajalugu ümber teha. 1. mail 1938 muutus linnaseaduse alusel Kilingi-Nõmme ametlikult alevist linnaks.

Järgnevalt valik Saarde pärimuspäevaks valmistatud kamatoitude retsepte neile, kes tahavad ise proovida, kuidas maitseb.

Ema Daisi süles on Saarde pärimuspäeva pisim modell, lihtsas linases särgikeses ja kirjus titemütsis Oliivia.

foto: silViA pAluojA

26 || aed || Maa elu

19. aprill 2018

PUITMATERJALID.EU

vali hoolikalt

VÄRVITUD LAUD KIIRELT SEINA, SÕLTUMATA ILMAST!

Aino AAsPÕllu dendroloog

TÖÖSTUSLIK VÄRVIMINE ALATES 1,5 €/m2,

HELISTA 5648 0582, KIRJUTA info@puitmaterjalid.eu JA ÜTLE MEILE OMA VÄRVISOOV

VÄRVIMINE KOHAPEAL Tallinnas, Paldiski mnt 253.

PUURKAEVUDE JA -AUKUDE PROJEKTEERIMINE, PUURIMINE, LÄBIPESU JA LIKVIDEERIMINE. · · · · ·

Istikuid

Maakütte projekteerimine ning paigaldamine.

Septikute, mahutite, puhastite, pumpade ja muude rajatiste paigaldus. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamine.

Rauaeraldusfiltrite paigaldus.

Kaeve- ja üldehitustööd.

Puurime energiakaevusid ehk maasoojuspuurauke, kaevame maakollektoreid ning paigaldame maasoojuspumpasid. Teeme teie maale hüdrogeoloogilise uuringu, võtame pinnaseproovid ning selgitame välja, milline lahendus on kõige efektiivsem.

MAAKÜTTEGA SAATE TOIMIVA KÜTTESÜSTEEMI, MAJANDUSLIKU KASU JA SÄÄSTATE LOODUSKESKKONDA. www.baltimaaküte.ee

Balti Puurkaev OÜ

Harald Raid, tel 504 2999 info@baltipuurkaev.ee

Papiniidu 5, Pärnu

E

namik aiahuvilisi oskab taimi ostes vaadata, kas istikud on terved, korralikult hargnenud juurepalliga, ja teab, kas see liik meie kliimas vastu peab. Algajal oleks hea esialgu ostma minnes kaasa võtta sõber, kes nõua anda oskab.

Juba praegu on suurtes ostukeskustes hulgaliselt ilusaid lopsakaid istikuid müügil. Ettevaatust! See petlik ilu on enamasti tingitud tugevast üleväetamisest. Paljud taimed tuuakse meile müüki siis, kui siin alles õues külm. Need taimed tulevad kasvuhoonest ja isegi kui need on Hollandis või Kesk-Euroopas õues kasvanud, on sealne kliima tunduvalt soojem, seal puuduvad ka meie vastikud öökülmad. Ärge kiirustage taimede ostuga! Sel kevadel kindlasti mitte, sest läinud talvel puudus ühtlane paks lumikate ja maa külmus sügavalt läbi. Arvasin, et ainult minu aias siin PõhjaEestis on see probleemiks, et lumevesi ei imbu pinnasesse, aga mulle helistati Tartust ja

küsiti nõu. Varem oleks pidanud küsima, sest istikule õues auku tehes tuli külmunud maa vastu ja pidi lausa kangi välja otsima. Lõuna poolt sisse toodud taimed saavad šoki, nende juured jäises mullas tööle ei hakka ja puu kuivab ära.

Praegu jääb üle oodata, kui meil öökülmaohtu enam pole ja muld on juba soe. Muidugi oleks hea osta meie puukoolides hästi talvitunud potiistikuid ja hoolega vaadata, ega okstel või tüvedel pole külmakahjustusi ning kas lehed on normaalse suurusega.

Okaspuudel saab vaadata, kas okaste värvus on liigile omane. See

MUIDUGI OLEKS HEA OSTA MEIE PUUKOOLIDES HÄSTI TALVITUNUD POTIISTIKUID JA HOOLEGA VAADATA, EGA OKSTEL VÕI TÜVEDEL POLE KÜLMAKAHJUSTUSI NING KAS LEHED ON NORMAALSE SUURUSEGA.

on näiteks siin talvitunud elupuudel kevadel veidi pruunikas, kuid võrsed on katsudes ikkagi elastsed.

Ettevaatlik tasuks olla sissetoodud elupuid ostes, eriti kui need on väikese mullapalliga võrgus, mis võib olla juba korraks läbi kuivanud kas pikal teel Hollandist Eestisse või müügikohas seistes. Kui elupuu juurestik korrakski läbi kuivab, siis kuivab puu ise ka varsti ära, kuigi te seda ise kastate korralikult.

Potililli võib osta aasta ringi, aga ostes tuleb istik tasakesi potist välja võtta ja vaadata, kas juured on normaalselt hargnenud või on need nii kaua potis olnud, et mulla asemel on tihke juurtest läbipõimunud nutsakas või on juured hoopis mädanenud.

Mul endal on hiljutine kurb kogemus näiteks tuua. Ostsin aianduskeskusest imekauneid täidisõielisi tulikaid, aga ei kontrollinud poes üle, milline on taimede juurestik. Juba järgmisel päeval olid ühe taime õied ja lehed lontis, võtsin potist välja ja selgus, et juured oli kollakad, läbimädanenud, aga teisel potil, kus taim oli püstiste lehtede ja õitega, olid juured terved ja valged.

Ilmselt niiskes, hämaras ja jahedas müügiruumis pidasid need taimed veel vastu, aga valges ja kuivas eluruumis tekkis neil niiskuse puudus, sest poolmädanenud juured ei töötanud enam piisavalt, et üleväetatud taime veega varustada.

Jälgige ka lillede juurekaelasid, ega pole näha kahjustusi ja lehtedel kahjureid – kui taime koju toote, on juba hilja.

Konsultatsiooniks eelnevalt aeg kokku leppida telefoni teel.

MIKS VALIDA TRV KLIIMA 1. Omame üle kahekümne aasta kogemust jahutussüsteemide paigaldamisel ja hooldamisel.

2. Pakume teile kvaliteetset ja kiiret hooldusteenust.

TRV Kliima AS Assaku alevik, Rae vald, Harju maakond 75301 Tel 610 5454 e-post trv@trv.ee

3. TRV pakub nii hooldust kui ka paigaldust, pole vaja mitmest kohast otsida.

www.trv.ee

Käsipress P16 HP 1360 €

999

€ +km

Ainult Maamessil

Ettevaatlik tasub olla väikese mullapalliga võrgus elupuid ostes, sest kui elupuu juurestik korrakski läbi kuivab, siis kuivab puu hoolimata kastmisest varsti ära. foto: peeter lAnGoVits / postimees

Maa elu || arvaMusplats || 27

19. aprill 2018

Tähelepanekuid puidurafineerimistehase planeerimisest Vaade Emajõele Jänese raudteesillalt. foto: mArGus Ansu

silVer JAkoBson riigiametnik, maainsener

T

ulles vastu OÜ EstFor Invest soovile, algatas valitsus 2017. aasta kevadel Viljandi ja Tartu maakonnas riigi eriplaneeringu, mille koostamise eesmärk on puidurafineerimistehasele sobivaima asukoha leidmine ja tehase rajamiseks detailse planeeringulahenduse koostamine. Riigi eriplaneeringu menetlust korraldab Rahandusministeerium ja planeeringu mõjude hindamise uuringuid on olulisel määral rahastamas OÜ Est-For Invest. Pärast kehtestamist on riigi eriplaneering ehitusprojekti koostamise aluseks.

Puidurafineerimistehase rajamise proloog on Riigikogu majanduskomisjoni algatusel planeerimisseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine 2017. a kevadel, mille tulemusel anti riigile õigus leppida planeeringust huvitatud isikuga kokku, et planeeringu koostamise ja selle mõjude hindamise eest tasub isik, kelle huvides planeering koostatakse.

Planeering keskendub Emajõele ja selle lähiümbrusele, mis sisuli-

selt välistab võimalikud alternatiivid teistes maakondades, st alternatiive kaalutakse vaid Tartu maakonna piires.

Kuigi planeerimismenetlus on faktiliselt algatatud ka Viljandimaale, on raske uskuda, et Viljandimaa tegelikult tehase võimaliku asukohana kaalumisele tuleks: nimelt asub Viljandi maakonnas Emajõe Võrtsjärve-poolses osas üksnes Meleski raba. Planeerimisseaduse § 32 lõike 2 kohaselt tuleb riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel kaaluda mitut võimalikku asukohta, et leida ehitisele parim võimalik asukoht, mille valimisel oleks arvestatud majanduslike, sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja muude kaalutlustega. Praegu kaalutakse valikuid juba väga piiritletud alal ja sisulised alternatiivid muudes maakondades jäävad juba eos analüüsidest välja.

Tartu Maavalitsus tegi Rahandusministeeriumile riigi eriplaneeringu algatamise eelnõu kooskõlastamise käigus ettepaneku kaaluda puidu rafineerimistehase rajamisel ka Ida-Virumaa, sh Narva jõe äärset alternatiivi, sest Peipsi järve haavatavus reostuskoormusega on mistahes merealast märksa suurem ja tagajärjed oluli-

selt raskemad. Rahandusministeerium keeldus Ida-Virumaad alternatiivina kaalumast, tuues põhjuseks: „/…/ see asub eemal Eesti ja Läti puiduressursist, millega arvestatakse tehase toimimisel.” Sisuliselt viitas ministeerium sellele, et Ida-Virumaast tehase asukohana ei oleks arendaja huvitatud. Riigi eriplaneeringu algatamise otsuses on ära toodud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) seisukoht, mille järgi ei pea MKM vajalikuks algatada riigi eriplaneeringut asukohtadesse, kuhu investor tehast rajada ei soovi.

Puidurafineerimistehase planeerimine peaks toimuma Tartu maakonnaplaneeringu kaudu, arvestades menetletava riigi eriplaneeringu kitsast fookust.

Keskendudes sisuliselt vaid ühele maakonnale, ei ole puidurafineerimistehase riigi eriplaneering kooskõlas planeerimisseaduses toodud riigi eriplaneeringu mõttega lahendada selliste olulise ruumilise mõjuga ehitiste püstitamine, mille asukoha valikul või toimimisel on vaja välja selgitada maakonnaüleseid huvisid. Samuti ei mahu puidu tselluloositehas planeerimisseaduse § 27 lõikes 2

toodud näitlikku objektide loetellu, mille rajamisel peaks menetlusliigina kasutama riigi eriplaneeringut (sh riigimaantee, avalik raudtee, rahvusvaheline lennujaam, rahvusvaheline sadam, riigikaitseline või julgeolekuasutuse ehitis, torujuhe, elektrijaam, kõrgepingeliin, ohtlike jäätmete lõppladustuspaik).

Kuigi planeerimisvõim on riigi ja kohaliku omavalitsuse jagatud pädevuses, peaks riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotus jagatud pädevuse teostamisel olema määratud lähimuse põhimõttega, mis tähendab, et avalikõiguslikke kohustusi täidavad eelistatavalt kodanikule kõige lähemal seisvad võimuorganid. Vaid ühte maakonda hõlmav planeerimismenetlus, nagu puidurafineerimistehase planeerimise menetlus oma sisult näikse olevat, peaks seega toimuma lähimuse põhimõtet arvestades Tartu maakonnaplaneeringu raames. See tagaks Tartu maakonna kohalike omavalitsuste parema kaasatuse planeerimismenetlusse ja erinevate huvide tasakaalustatuma arvestamise, sest planeerimismenetlust rahastataks sellisel juhul riigieelarvest.

Puidurafineerimistehase senine planeerimismenetlus loob ohtliku pretsedendi ning on vaid aja küsimus, mil järgmine erainvestor soovib kohaliku kogukonna huvide tasalülitamiseks riigi eriplaneeringuga ellu viia oma ärihuvid, lubades sealjuures kinni maksta oma soovidele vastava planeeringu menetluse.

Olemata vastu riigi eriplaneeringule kui instituudile ning omamata seisukohta küsimuses, kas ja

KUIGI PLANEERIMISVÕIM ON RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE JAGATUD PÄDEVUSES, PEAKS RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜLESANNETE JAOTUS JAGATUD PÄDEVUSE TEOSTAMISEL OLEMA MÄÄRATUD LÄHIMUSE PÕHIMÕTTEGA.

kuhu plaanitav puidurafineerimistehas peaks rajatama, leian siiski, et riigi eriplaneeringu menetlus praegusel kujul ei vasta planeerimisseaduse mõttele ega taga tasakaalustatud huvide kaalumist menetluse käigus.

Selleks, et riik saaks täita planeerimisseaduse eesmärki luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elukeskkonna ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut, tuleb riigile riigi eriplaneeringute elluviimiseks näha ette riigieelarves vahendid sellisteks planeeringuteks.

Samuti tuleks riigi eriplaneeringutega sisuliselt kaaluda alternatiive üle Eesti ning kui juba algusest peale on selge, et planeering tuleb koostada vaid ühe maakonna piires või objektile, mille rajamiseks pole tingimata vaja riigi eriplaneeringu koostamist, tuleks riigi eriplaneeringu koostamisest loobuda ja viia läbi planeerimismenetlus maakonna- või üldplaneeringuna.

28 || messinaelad || maa elu

19. aprill 2018

Vt algus lk 2

JOHN DEERE, 1170G 8RATTALINE HARVESTER Lühenevad talved ja vihmased ilmad on pannud metsamehed raskesse olukorda – peaaegu aasta ringi tuleb töötada pehmel pinnasel. John Deere’i insenerid ei ole istunud käed rüpes. Valmis on saanud ulatusliku uuenduskuuri läbinud produktiivne keskklassi harvester 1170G, mis on esmakordselt saadaval ka 8rattalisena. Kui lisada veel laiad roomikud, on tulemuseks tõsine tegija nii pehmel pinnasel kui ka küngastel.

Asukoht messil: Intrac, VP-23

CLAAS TORION, RATASLAADUR Tegemist on esimese rataslaaduri seeriaga, mis on mõeldud üksnes põllumajanduses kasutamiseks. Selle masinaga rahuldab Claas kasvavat nõudlust suure jõudlusega põllumajandusveo- ja materjalikäitlusmasinate järele. Uuel Torionil on kolm suuruskategooriat ja väga suur jõudlusvahemik.

Asukoht messil: Konekesko, VP-40

FORIGO TL16 HOOLDUSNIIDUK Messil esitletakse vast valminud laia kasutusalaga Forigo TL16 niidukit, millega saab niita jäätmaad, teeservi, jõeääri ja põõsastikke, samuti purustada kuni 10sentimeetrise diameetriga oksi.

Asukoht messil: Maamasin, VP-6

TMC CANCELA METSAMULTŠER THB TMC Cancela on uus kaubamärk Eesti turul.

Maamessil on väljas liikurmasina noole otsa kinnitatav metsamultšer THB, mis suudab purustada nii suuremad oksad kui ka palgid. TMC Cancela multšerid on vastupidavad ja uuenduslikud. Multšer on valmistatud erimetallist Strenx, mis on ülitugev ja vastupidav. Multšerid on loodud töötama keerulistes oludes ja raskesti ligipääsetavates kohtades.

Asukoht messil: Starfeld, VP-8 REDI-ROCK, TUGISEINTE SÜSTEEM Redi-Rock on maailma juhtiv kindlate tugiseinte süsteem, mis lisaks tugevusele näeb väga hea välja. Projekteerijad eelistavad, insenerid kiidavad.

Asukoht messil: Pärnu Graniit, VP-334

VETSMARTTUBES, VENTILATSIOONISÜSTEEM Vetsmarttubesi tänapäevane ventilatsioonisüsteem parandab loomade tervist ja suurendab loomade jõudlust. Uuringud näitavad, et pärast Vetsmarttubesi ventilatsiooniseadmete paigaldamist on loomade ravikulu märkimisväärselt vähenenud. Igale farmile individuaalselt loodud ventilatsioonisüsteem koos veterinaarse oskusteabega kindlustab kõikidele looma- ja linnuliikidele farmis värske ja puhta õhu.

Asukoht messil: Teknest, C-23

HAAMERVESKI JENZ BA 725 DXL Biomassipurusti ehk haamerveski uuenduslikkus ja olulisus seisneb selle kasutamises – rabakännud, villpea ja turvas.

Asukoht messil: Tootsi Turvas, VP-63

METSIS, 10RATTALINE METSAVEOTRAKTOR Metsatehnikatootja Metsis esitleb esimest 10rattalist metsa­ veotraktorit, millel kõik rattad veavad. Masin on sündinud koostöös klientidega ja jõuab esimest korda laiema avalikkuse ette just Maamessil.

Asukoht messil: Metsis, VP-49

Maa elu || aed || 29

19. aprill 2018

Midland XHD 0W-20 hüdraulikaõli • asendab 10W õlisid hüdraulilistes süsteemides • hõlmab ISO 15–68 viskoossused • sisaldab tsinki 1100 ppm • mittejagav ja mittevahutav struktuur • maksimaalne mahu efektiivsustegur • stabiilne oksüdatsioon • suurepärane määrimine

Raili ja Hardo Kers lõikavad õunapuu võra keskelt lahtiseks, et päike sisse paistaks, ja jätavad alles rõhtsalt kasvavad oksad, sest neis liiguvad suhkrud kõige paremini. fotod: urmAs luik / pÄrnu postimees

Ära korda naabri vigu riinA mArtinson Maa Elu

L

õpuks ometi on saabunud aeg oksakäärid kätte võtta ja aeda korrastama minna. Et me oskamatu tegutsemisega taimedele liiga ei teeks, uurisime spetsialistidelt, milliseid eksimusi nad aedu külastades näinud on.

Viljapuude lõikamisest valmib igal kevadtalvel kümneid artikleid ja saateid, aga ikka on küllaga neid, kes ise oma puid hooldama minna ei julge. Ja kes arvavad end oskavat, neist paljud teevad puule hoopis karuteene.

Inimeste koduaedades puid lõikamas käivad Võiste puukooli pidajad Raili ja Hardo Kers annavad nõu, mida vältida tasuks. „Kõik puud on isemoodi.

Küll ja küll on ette tulnud, kus seisame õunapuu all ja kratsime kukalt – mida selle päästmiseks küll teha annaks,” sõnab Raili. „Kui ei oska lõigata, jäta parem lõikamata, sest valesti lõigatud puu õigeks lõikamine on paras peavalu ja mõnikord ei saagi seda korda,” tõdeb Har-

do. „Oleme mõnikord isegi ära öelnud, et ei saa puud lõigata.”

Raili ütleb, et põhiline, mida valesti tehakse: jäetakse alles justkui luukere ja viljaoksad lõigatakse maha. Krundid on väikesed, laiusesse kasvavad puud ei mahu ära ning otsustatakse puuoksad lihtsalt lühemaks lõigata. „Puud köndistatakse ja korralikke viljaoksi ei tulegi. Mõnikord paistab, et peremees on võtnud mootorsae ja teinud sellega tiiru ümber puu,” nendib ta.

Kui mõni oks liiga laiusesse kasvab, tuleb see katkestada sobiva oksa hargnemiskohast või külgmise punga pealt. „Koolitustel on 90 protsenti inimestest mulle öelnud, et jätab oksa lõigates kontsu alles, sest ei julgeta vastu tüve lõigata ja kardetakse puule haiget teha,” räägib Raili. „Aga kontsu pealt lööb koor lahti ja putukad poevad sinna alla.”

UUTE ROOSIDE ISTUTAMISE JUURES ON SAGE VIGA SEE, ET TAIME EI PANDA PIISAVALT SÜGAVALT MULDA. ROOSI POOKEKOHT PEAB OLEMA VÄHEMALT VIIE SENTIMEETRI SÜGAVUSELT MULLAS.

VALE. Õunapuuoksi kärpides ei tohi kontsu jätta.

Kui lõigata oks ära siledalt vastu tüve või suurt oksa, siis loob puu kalluse (taime lõikepinnal moodustuv haavakude) ja haav paraneb ilusti ära. Õunapuu võra peaks lõikama seest lahtiseks, et võra sees oleks õhku ja päike paistaks kõikide okste peale. „Võra peab olema hõre. Tihedast võrast saab miljon pisikest õuna, hõredast tuhat suurt,” nimetab Raili.

Tasub arvestada sellegagi, et otse üles ja alla kasvavad oksad ei kasvata suuri õunu. Pirni- ja ploomipuudel lõigake üleliigne oks välja hargnemiskohast.

ROOS KIIRUSTAMIST EI TAHA Põltsamaa roosiaia perenaine Annela Orasi räägib, et põhiline viga, mis inimesed kevadel teevad, on talvekatte liiga rutakas eemaldamine. „Ära tohib võtta siis, kui maa on sulanud. Kui võtate pika varda ja see läheb ilusti maasse ja keltsa enam ei ole, siis võib ära võtta, muidu kõrvetab ere päike taime ära,” ütleb ta.

Samamoodi ei tasu lõikamisega kiirustada. Alles siis, kui pungad hakkavad silmanähtavalt suuremaks minema, lõigake esimese elusa punga pealt mustad oksad maha. „Kui maa on sulanud ja temperatuur ööpäev läbi juba plussis, võib talveks ülesmullatud roosidelt mulla laiali ajada või ära vedada. Soovitatav

on teha kohe ka esimene väetamine lämmastikurikka väetisega – maa on veel märg ja graanulväetis hakkab kiiresti toimima,” annab Orasi nõu.

Uute rooside istutamise juures on sage viga see, et taime ei panda piisavalt sügavalt mulda. Roosi pookekoht peab olema vähemalt viie sentimeetri sügavuselt mullas. „Kui pookekoht jääb maa peale ja talveks ei mullata ka piisavalt, on vähe lootust, et taim elama jääb,” ütleb Orasi.

UUDE KOHTA KIIRESTI Kel soov aias mõni taim uude kohta ümber istutada, siis mõistlik oleks seda teha enne pungade puhkemist. „Kui minu käest on küsitud, miks taim pärast ümberistutamist välja läks, siis uurin alati, millal istutati. Kui taimel on pungad juba lahti, siis kipuvadki need põdema jääma,” räägib Raili Kers. „Kui taimel lehed küljes, on vee tarbimine suurem. Muld on ka mais juba kuivem ja nii peab muudkui kastma. Praegu istutades on taimedel mõnus, aga inimene hakkab tavaliselt liigutama siis, kui tal endal mõnus toimetada on.”

Enne lehtede puhkemist taime istutamise pluss on seegi, et siis pole vaja nii tugevalt tagasi lõigata, sest aurustumist lehtede kaudu ei toimu. Just suuri puid on aprillis hea ümber istutada.

ÕIGE. Lõigata tuleb vastu suurt oksa või tüve.

Mantsinen 200M, Hybrilift, 250tonnine ratastega materjalikäitluse kraana

Masina omanik tel +358 400 894 677

Õli maaletooja tel +358 440 665 306

Midland XHD 0W-20 on erakordselt kõrge jõudlusega vähese hõõrdumisega mitmeastmeline hüdraulikaõli, mida kasutatakse nõudlikes hüdraulikasüsteemides, kompressorites, turbiinides jne. Õli sobib kõigis kohtades, kus soovitatakse kasutada SAE 10W mootoriõlisid. Midland XHD 0W-20 õli on välja töötatud, et asendada traditsioonilisi hüdraulikaõlisid ISO 15–68.

Midland XHD 0W-20 tagab lihtsad külmkäivitused ja erakordselt hea pumbatavuse koos hea efektiivsusteguriga. See säästab kütusekulusid koguni 10% võrra. Tugevad õlifiltrid muudavad määrdumise paremaks. Hüdrauliline juhtimisseade muutub paremaks – toimingud kiirenevad ja töö muutub ohutumaks.

Oleme Tartu Maamessil boksis VP-88.

Olete oodatud külastama!

• Otsime uusi jaemüüjaid!

• Võtke meiega ühendust!

JusOil OÜ Tallinn Estonia

www.midland.fi

www.jus.fi

30 || Toetused || maa elu

19. aprill 2018

s r Vanamõisa kevadl t

5. ja 6. mail Vanamõisa Vabaõhukeskuses Saue vallas Oodatud on kauplejad, kes pakuvad müügiks:

istikuid ja taimi, käsitööd, vanavara, riide- ja toidukaupa ning muud põnevat Info ja registreerimine

vanamoisalaadad.vabaõhukeskus.ee laat@caravanpark.ee tel 5865 0500 Kauplejate kirjapanek on alanud!

• metsa- ja põllumaa ost • kasvava metsa ost-müük • metsamaterjali transport • metsa ülestöötamine • võsaraie ja kokkuvedu • kallurveod, kopateenus • metsatehnika treilerveod • saematerjali müük • küttepuude müük Järvamaa, Türi, Tehnika 14a Tel 503 5585 • www.kolmestar.ee kolmestar@kolmestar.ee

Meie e-poest aadressil

www.relond.ee

leiate parimate hindadega

LED valgusteid, tänavavalgusteid, videovalve süsteeme ja muud vajalikku!

Tel 503 9206 • sales@relond.com

EESTI TAIMEKASVATUSE INSTITUUT võtab vastu järgmiste

SEEMNEKARTULI SORTIDE TELLIMUSI: TEELE • PIRET • REET • ANTS • ANTI Info ja hinnad www.etki.ee Tel 513 4723 Merike Harjo Müügil ka toidukartul. Tel 534 68618 Katrin Kalm

Kas maaelu ilma toetusteta on võimalik?

Taavi Alas Maa Elu

L

innainimesele tundub, et põllumees saab tänu Euroopa Liidu põllumajandustoetustele jõukaks, kuid tegelikult poleks meie põllumeestel ilma toetusteta võimalik oma toodetega konkurentsis püsida.

Toetusi võib pidada päästerõngaks, mis tagavad põllumehele sissetuleku neilgi aastatel, kui saak ebaõnnestub või vili jääb raskete ilmaolude tõttu koristamata.

SAAB KA TOETUSTETA Kiitust vääriv on see, et Eestis leiab põllumehi, kes tuleksid üsna hästi toime, kui eurotoetusi ei makstaks või mingil põhjusel peaksid need vähenema.

Eesti riigiametnike sõnutsi on meie põllumeeste vastutus oma tegevuse eest suurem kui Euroopas, sest Eesti talunik saab vähem toetuste peale loota kui Hollandi või Hispaania põllumees. Ainult toetuste peale ei saa keegi tänapäeval püsivat ettevõtlust üles ehitada.

Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban toob esile, et toetuste osatähtsus põllumajandussektori sissetulekus on aastati erinev.

2017. aastal moodustasid toetused Eesti põllumajandussektori sissetulekutest viiendiku, kuid peamine tulu saadakse siiski toodangu müügist. Toetustel on oluline osa stabiilsuse tagamisel, kuna sissetulekute kõikumist võivad põhjustada muu hulgas ebasoodsad ilmastikutingimused ja turuhinna langus.

Samal ajal on Gorbani sõnul toetustel siiski Eestis väga tähtis roll. „Otsetoetused kui sissetulekutoetused on ka üks riskijuhtimise vahenditest, millel on oluline osa tootmise säilimisel juhtudel, kui turult saadav tulu ei kata tehtud kulutusi. Nii praegusel kui ka tulevasel Euroopa Liidu finantsperioodil peaksid toetused teatud tasemel turutõrgete puhul põllumajandustootjatele sissetuleku tagama,” selgitab ta. „Peale selle on terve rida toetusi, mille kaudu tellime ühiskonnana põllumehe käest avalikke hüvesid, mille osutamisega kaasneva saamata jäänud tulu või lisakulu põllumehele kompenseerime,” selgitab Marko Gorban.

MILLEKS EESTIS RAHA TAOTLETAKSE? Kuna ELis on põllumajandustoetused eelnevate reformide käigus valdavalt tootmissuunast lahti seotud, ei maksta konkreetse kultuuri kasvatamise eest. „Seega makstakse otsetoetusi vastavalt toetusõiguslikele hektaritele, olenemata sellest, mida kasvatakse, v.a tootmisega seotud piima-

STATISTILISED ANDMED Eesti maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete arv kasvab Eestis elab ja tegutseb maapiirkonnas peaaegu kolmandik Eesti elanikkonnast ja ettevõtetest.

Aastatel 2008–2017 suurenes maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete arv 1,7 korda.

2008. aastal oli maapiirkonnas 31 ettevõtet 1000 elaniku kohta.

2017. aastal oli näitaja 55 ettevõtet 1000 elaniku kohta.

Kokku elab maapiirkonnas umbes 30% koguhõives osalejatest, s.o 200 000 inimest – neist poolel on põhitöökoht maapiirkonnas.

Põllumajanduslike investeeringumeetmete raames on toetuse saajate tegevusalade lõikes käesoleval perioodil enim toetusi määratud järgnevatele tegevusaladele: • teraviljakasvatus (üle 29 miljoni euro, üle 390 rahuldatud taotluse) • piimatootmine (üle 23 miljoni euro, üle 140 rahuldatud taotluse) • aiandus, sh mesindus (üle 18 miljoni euro, üle 690 rahuldatud taotluse) • lihaveisekasvatus (üle 16 miljoni euro, üle 260 rahuldatud taotluse).

Andmed: Maaeluministeerium

KOMMENTAAR Maris Sarv-Kaasik, PRIA pressiesindaja Kõige arvukamalt on Eestis pindalatoetuste taotlejaid, kelle hulgas on nii eraisikuid kui ka FIEsid, äriettevõtteid ja mitmesuguseid ühendusi. Ühtne pindalatoetus (ÜPT) ja rohestamise toetus kokku moodustasid üle kolmandiku 2017. aastal makstud kogusummast. ÜPT on n-ö baastoetus, mida taotlevad kõik pindala- ja keskkonnatoetuste soovilehma kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus,” loetleb Gorban. Üleminekutoetusi makstakse aga tema jutu järgi vastavalt määratud toetusõigustele. Siia alla ei käi taotlemise aasta loomade arvu alusel makstav ute ja ammlehma kasvatamise üleminekutoetus. „2017. aastal määrati kokku otsetoetusi 123 miljonit eurot ja üleminekutoetusi 19,2 miljonit eurot. 2018. aastal on otsetoetusteks ette nähtud 133,9 miljonit eurot ja üleminekutoetusteks 18,4 miljonit eurot,” lisab Marko Gorban.

VÄIKETALUNIKEL ON TOETUST SAADA RASKE Võrumaa Talupidajate Liidu tegevjuht Marika Parv ütleb Maa Elule, et enamik nende piirkonna tootjatest ja töötlejatest kasutab maapõhiseid pindalatoetusi ja vähesel määral nn pakutavaid investeeringutoetusi.

Tema sõnade kohaselt ei saa aga suurtootjat ja väiketalunikku võrrel-

EESTIS LEIAB PÕLLUMEHI, KES TULEKSID ÜSNA HÄSTI TOIME, KUI EUROTOETUSI EI MAKSTAKS VÕI MINGIL PÕHJUSEL PEAKSID NEED VÄHENEMA.

jad – nii need, kes ainult hooldavad rohumaid, kui ka need, kes kasvatavad mitmesuguseid kultuure ja taotlevad peale ÜPT samal maal ka teisi hektaripõhiseid toetusi.

2018. aasta kohta sellist statistikat veel ei ole: aasta alles algas ning pindala- ja keskkonnatoetuste taotlusvooru pole veel olnud. Seda aga saab küll öelda, et pindala- ja loomatoetuste summa moodustab igal aastal väljamaksetest kõige suurema osa. da. „Enda praktikast tean, et mõni ettevõtja on ehitanud oma ettevõtluse toetustele üles. Nende eluiga ei saa pikk olla. Tegelik ja tõsine maamees püüab rahahulka arvestamata ellu jääda igal aastal ja selge on: kui on võimalus, kasutab ta selle ära. Kuigi väiketalunikel on väga raske toetuste pingereas saajate hulka jõuda,” tõdeb Marika Parv.

Tuntud tegijatest väärib märkimist Võrumaa Kolotsi talu, kes Võrumaa Talupidajate Liidu andmetel ei ole kasutanud eriti toetusi.

Kui aga toetusi poleks, oleks põllumehe elu Eestis väga raske ja kohaliku toodangu hind palju kõrgem. „Eesti asub turgudest kaugel ja veohind on kallis. Regionaalpoliitiliselt on ju oluline, et kagunurgaski elaksid maaettevõtjad ja toodaksid kohalikku toiduainet. See annab ju inimestele võimaluse siinkandis elada ja teenida oma perele elatist. Suits on korstnas ja pered on toidetud ja kaetud,” toonitab Marika Parv.

Kui mingil põhjusel peaks tekkima olukord, et toetused vähenevad või kaovad, siis Marika Parv usub, et Eestis jääksid kindlasti ellu piimatootjad, kui hind on vähegi normaalne. „Piim on esmane toiduaine, milleta ei saa. Ise marjakasvatajana saan aru, et kui minu marjade kõrval ei oleks leti peal nii palju Poola ja Leedu marja, siis saaksin ka oma marjad müüdud.”

Maa elu || toetused || 31

19. aprill 2018

Tõhus vahend kärsakate vastu!

Hylonox

Kindel kaitse metsa ja aeda!

Efektiivne ulukitõrjevahend Trico

• Püsiv kaitse kärsakakahjustuste vastu vähemalt 2 hooaega!

• Looduslik toode – hea alternatiiv • Keemilistele tõrjevahenditele.

• Võib kasutada FSC ja PEFC sertifitseeritud metsades.

• Looduslik toode, peletusefekt seisneb lõhnas (lambarasv).

• Pikk toimeaeg tänu heale ilmastikukindlusele (ca 8 kuud).

• Pärast töötlemist hästi nähtav.

Kasutatav istikust palgipuuni • Ei mõju kahjulikult töödeldavatele . taimedele ega looduskeskkonnale!

www.systemseparation.ee Tel 5552 6619; 5822 2000; info@systemseparation.ee

Maasika-, vaarika- ja mustikataimed koduaeda ja tootmisistandusse.

Lisaks kõik muu vajalik: kiled, väetised, tilkkastmisvoolikud... www.eestimaasikas.ee | Valdis Kaskema tel 509 0746

LAADURID JA HAA HAAKERIISTAD

Võrumaal asuva Kolotsi kitse- ja juustutalu peremees Mart Leibur leiab, et äri põllumajanduses allub samadele seaduspärasustele nagu kogu muu ettevõtluski. foto: erAkoGu

MÜÜK, HOOLDUS, VARUOSAD

tel 526 7524 • info@norcar.ee • www.norcar.ee

EESKUJU: KOLOTSI KITSE- JA JUUSTUTALU TOETUSTELE EI LOODA mArt leiBur

Kolotsi kitse- ja juustutalu peremees

K

olotsi kitse- ja juustutalu loomisest peale on väiketalu pidamine olnud meile äri nagu iga teine. Me ei leia, et äri põllumajanduses alluks mingitele täiesti teistele seaduspärasustele erinevalt muust tööstusest või teenindusettevõtlusest.

Toetusi saime oma äri algfaasis, praegused regulaarsed toetused (mahetoetus, ühtne pindalatoetus jm) moodustavad aga meie sissetulekust tühise, alla kolmeprotsendise osa.

EDU SALADUS Kolotsi talu on oma tegevuses

talitanud järgmiste põhimõtete alusel: • arendada tooteid, mis on stabiilse ja hea kvaliteediga, erilised ehk siis algupärased, seega unikaalsed ja mida saaks müüa kõrge hinnaga. Iga aasta tuleme välja kahe algupärase uue juustuga. Sel aastal on meil kaualaagerdunud kitsejuust „Kolotsi kuninganna Merle” ning pikantne lehmapiimajuust „Kolotsi punane pikantne”; • tarnime otse kliendile, vältides seega kulusid, näiteks jaekaupluste vahendustasu ning suur turundus- ja reklaamikulu; • kasv on olnud pigem aeglane ja orgaaniline, toetudes omavahenditele, mitte aga laenukapitalile; • planeerimine on konserva-

tiivne ja „halbade aegade” tarvis on meil alati reserv.

Kui toetused peaksid vähenema või sootuks kaduma, siis Kolotsi talu tegevusele ja väljavaadetele on selle mõju olematu ning mingeid ümberkorraldusi teha pole tarvis. Meie tegevus ja planeerimine on pankadest ja riigiabist sõltumatu ning alati pigem konservatiivne.

KOLOTSI TALU NÕUANNE Kes alustab väiketalu pidamist, võiks võimalikud toetused oma finantsplaanidest välja jätta.

Kes juba tegutseb ja keda toetuste vähenemine kõvasti mõjutab, siis abi võib olla lisandväärtuse tõstmisest, tarneahela reformimisest või ehk midagi meie põhimõtete valikust.

POLLIS Viljandimaal müüb heas valikus viljapuid, marjapõõsaid, ilupuid ja -põõsaid.

Külastage meid 19.–21. aprillil maamessil D-hallis Mulgimaa boksis!

Tutvustame uusi ja vähelevinud marjakultuure.

TELLIMINE ja MÜÜK

Täpsem info www.seedripuukool.ee

E–R 8–19, L 9–16, tel 5345 4102, puukool@seedripuukool.ee.

32 || viljapuud || Maa elu

19. aprill 2018

Kevad tuleb koos

kuido sAArPuu Järva Teataja

agu kevadel ikka, on viljapuude lõikajatel kibekiire tööaeg.

Valdavalt Järvamaal tegutsevad VH Haljastuse inimesed mäletavad veel hästi eelmist aastat, mil kõike ära teha ei jõutudki. Tänavu oldi enda reklaamimisel tagasihoidlikumad.

Märtsikuu lõpp kevadpealinnas Türil. Järveäärne eramaja. Tagahoov. Paar-kolm õunapuud. Kaks redelit, neil turnimas perefirma VH Haljastus OÜ loonud Urmas Haug ja Piret Virkepuu, seljakotid seljas, akutoitel oksakäärid viuh ja viuh õunapuudelt oksi eemaldamas.

Ei kulu kaua aega, kui lumest vabanenud murulapp on suuremaid ja väiksemaid oksi paksult täis. Kuid nad ei lõpeta, töö jätkub veel Türil, seejärel viib valge väikebuss asjaosalised, tööriistad ja kokkuklapitavad redelid naaberlinna Paidesse.

PUULÕIKUS KUI PUU KUJUNDAMINE Urmas Haug selgitab, et varakevad on viljapuude hoolduslõikuseks kõige parem. „Ei ole veel täiesti roheliseks läinud ja tööd on hea teha, sest näen läbi puu. Tulemuski on koha näha,” põhjendab ta. „Puud võib üldju-

MIDA ROHKEM PUUD VIGASTADA, SEDA ROHKEM ON SEL HAAVU, MIDA KINNI KASVATADA. SEEPÄRAST POLE NÜRI SAEGA PUUD NÜSIDA HEA MÕTE.

viljapuude lõikamisega hul lõigata pungade puhkemiseni ehk praeguse ilmaprognoosi kohaselt aprilli lõpuni.”

Oksalõikus algas VH Haljastuses juba veebruaris, sest ilm oli temperatuuri poolest sobiv. Nii on juba teist-kolmandat aastat. Ent siin on üks aga: pakasega seda tööd ei tehta, sest lõikamine võib lõppeda pikilõhedega okstes. Need aga ei kipu paranema.

Märtsi lõpu seisuga oli VH Haljastusel tööjärg ees oma kolm nädalat. „Eelmisel aastal kõiki töid ära teha ei jõudnudki,” nendib Haug. „Sel aastal reklaamisime end vaid kohalikus rahvalehes, mujal mitte, sest muidu juhtub jälle nii, et tööd ära teha ei jõua. Info liigub suust suhu ja see on parim reklaam.”

Türi tegutsenud nendivad mõlemad, et puulõikuses tasub olla järjepidev, mitte jätta lõikamisse pikka pausi. Lõikustöö tähendab hoolduse kõrval ka õunapuu kujundamist. „Lõikan oksa, et see kasvaks järgmisel või ülejärgmisel aastal soovitud suunda. Õigete okste kõrval jätan alles ka mõned valed oksad, mille külge võiks kasvada midagi õiget,” arutleb ta. „Lõikamine on pikem protsess, ei ole nii, et tuleme korra lõikama ja siis on õunapuu nii korras, et seda rohkem enam kujundama ei pea.”

Lõikusel on mitu eesmärki, näiteks takistada õunapuu kasvamist taevasse ehk pikisuunas. „Kui me õunapuud üldse ei lõika, tõuseb õunapuu võra kõrgele, sest alt oksad ei saa valgust, hakkavad kuivama ja puu kasvatab ülespoole oksi juurde,” sõnab ta. „Kui inimesel on väike koduaed, siis

Brushwood OÜ

LÕIGATA ON VAJA KA PÕLISPUID

M

uinsuskaitseamet korraldas aprilli alguses koostöös Purdi külaseltsiga Järvamaal puude lõikamise ja võrahoolduse koolituse.

Purdi mõisa alleede näitel jagas arborist näpunäiteid, kuidas põlispuid hooldada, et need kaua kaunid püsiksid.

Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektor Karen Klandorf selgitas, et taoline koolitus on vajalik, et tagada ajalooliste alleede säilimine, antud juhul

on allee kui mõisakultuuri (pargikultuuri) lahutamatu osa ja kultuurmaastiku element.

Purdis on külaselts võtnud alleede hooldamise enda kanda. Järelikult tunnevad kohalikud elanikud, et alleel on nende kodukohas märgiline ja/või sümboolne väärtus. See on kujunenud küla ühendavaks lüliks.

Põlispuude hooldamine on vajalik ennekõike puude tervise tagamiseks, kuid seda peab tegema

on tähtis nii puude saagikus kui ka esteetiline välimus. Nii nagu on ebamugavad kõrged oksad, võivad lõpuks igapäevaseid aiatoimetusi, olgu muruniitmist või pallimängu, segama hakata ka madalad oksad. Õunapuude oksad ei tohiks kasvada üksteisest üle ega risti.”

Räpinas aianduskooli lõpetanud Piret Virkepuu nendib, et lõikamata õunapuu näeb lõpuks välja kui suur nuustik. „Kui tomatikasvataja oma taimi ei kärbiks, siis varsti ei mahuks ta kasvuhoonesse ära. Samamoodi kasvab umbe õunapuu. Kui puu oksastik ja lehestik on nii tihe, et päike sinna suurt ei paista, siis ka viljad valmivad aeglasemalt.”

Virkepuu ütleb, et luuviljaliste puude lõikamisaeg on õunapuudega võrreldes pisut teine. Neid puid tuleks lõigata kas väga vara kevadel või su-

väga oskuslikult. Muidu on tulemus soovitule vastupidine: vale lõikus võib saada puule saatuslikuks. „Vanu alleesid on meil külamaastikus näha ka vanade talukohtade juures, seega on koolitus vajalik vanade talukohtade omanikele. Samad põhiteadmised kuluvad marjaks ära üksikute põlispuude hooldamisel,” ütles Klandorf. „Põlispuud võivad olla koduaia au ja uhkus. Lõikusega on võimalik ka puu ohtlikuks muutumist ennetada.”

vel, siis, kui vilja alged on juba moodustunud. „Kui luuviljalist valel ajal lõigata, hakkab puu haavadest välja voolama kummilaadne voolus ja haavad ei kasva kinni. Lõpuks võib puu lihtsalt kuivada.”

TEE LÕIKUSPLAAN Türil pidid Urmas ja Piret hakkama saama nelja-viie õunapuu lõikamisega. Aega kulus selleks poolteist tundi. Ikka redelid üles ja kahekesi ühe puu kallale. Akudega seljakotid seljas ja akutoitel lõikekäärid ühe sõrmekõverdusega kasvõi rusikajämedusi oksi sekunditega puruks napsamas.

Tööriistad olgu töökindlad, teravad ja vaheliti teradega, mis peaks tagama, et lõikehaav jääb sile. „Mida rohkem puud vigastada, seda rohkem on sel haavu, mida kinni kasvatada. Seepärast pole nüri saega puud nüsida hea mõte,” kinnitab Piret Virkepuu. „Ka

PÕLLUMEHE PARIM ABILINE!

PUIDUGRAANULKÜTTEL

ÕHKKÜTTEKATLAD

Hakkepuidu tootmine ja müük Raie • Kokkuvedu • Hakkimine

võimsusega 24–250 kW

HIN EA

E IN

KIIR

Rapla-, Harju-, Lääne-, Pärnu-, Järva-, Viljandi- ja Lääne-Virumaal √ võsa ja lehtpuistu raieõigust √ virnastatud võsa ja raidmeid √ virnastamata võsa ja raidmeid √ saetööstuse jäätmeid (pinnud jms) √ küttepuid (3 m) E ME TÖÖL NB! VÕTA

TASUM

PUIDU HAKKIMISE TEENUS e-post jaanus@energywood.ee tel 507 7859

E

MÜÜME HAKKEPUITU

• eraldiseisev seade automaatse süütamisega, isepuhastuv põleti, kasutegur 92% • isepuhastuv põleti, puhastub automaatselt, tagab korrektse põlemise ning säästab aega ja tööd • automaatne süütamine: seade lülitub ise välja, kui küttevajadust ei ole ning vajadusel süttib ise ja alustab tööd

D

H

EELISED:

OSTAME

narmendavad lõikepinnad ei kasva hästi kinni.”

Puulõikused on oma reeglid. Nagu öeldud, ei tohi jätta suuri haavu ega tüükaid. Lõikus tuleks teha võimalikult oksakrae lähedalt. „Õunapuu oks peaks välja nägema selline, et läheb jämedamast üha peenemaks ja lõpus on peened oksad,” ütleb Urmas Haug. „Tüükaid ei tohiks jätta aga seetõttu, et seal ei pääse mahlad enam liikuma ja puu hakkab kuivama. Kuivamine lööb koore lahti ja haav jääbki paranemata. Sel põhjusel tuleks oksa lõigata võimalikult oksakrae lähedalt.”

Lõikekohtade katmisel jagunevad arvamused Haugi sõnul kaheks. Suurimad kaitsevahendite propageerijad on tema sõnul ehituspoed, mis müüvad vastavaid vahendeid. „Meie praktika näitab, et haav paraneb veidi kiiremini, kui seda mitte määrida. Puu saab ise enda parandamisega hakkama,” lisab Virkepuu. „Kui aga määrida, siis kindlasti suvel, kui haav on juba kuivanud.”

Ta lisab, et isegi kui puu on väga suur ja parajaks võsaks kasvanud, siis väga hoogsalt lõigata seda ei tasu. Kindlasti võtta korraga ära mitte rohkem kui kolmandiku puu võra. „Kui aga lõigata on kindlasti vaja, siis tuleks jagada lõikus pikema aja peale, teha n-ö lõikusplaan. Loomulikult on nii, et mida vähem haavapinda, seda parem puule. Suundumus on teha kõik puud võimalikult madalaks, mis ei ole alati õige.

Kui puul lõigata latv ära, soovib puu taastada kaotatud lehepinda ja hakkab ajama ve-

Bobcat Liisingu ülisoodsad finantseerimistingimused: Intress alates 0% + 3 kuu euribor, sissemakse alates 10%.

Käibemaksu finantseerimine kuni 3 kuuks, kapitalirent 60 kuuks.

Tutvu finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteeri asjatundjaga.

• ökoloogiline • graanul 6–8 mm • kohe kasutatav, ei vaja eripaigaldust, kiiresti võimalik viia ühest kohast teise

HI AidJuhU IK HsaN akkurite, TE pu on s aatorite Tööüle ndek

av ktorite, eksk metsaveotra tehnika jms e, planeerimin korraldus ja aterjalide » remondi m ade ja kulu » tagavaraos e, in im nk ha tegemine » remondi asub Rapla maakonnas ba Remondi as Märjamaal 8 2501, Lisainfo: 50 wood.ee gy er en allan@

Kohtume Tartu Maamessil boksis VP-307 E-post bobcat@bobcat.ee

www.bobcat.ee BOBCAT BALTI OÜ Ehitaja tee 107a, Tallinn

MÜÜK • HOOLDUS • REMONT • VARUOSAD

• ökonoomne: vähendab küttekulusid võrreldes propaangaasiga üle 65%, diisliga üle 65% ja gaasiga üle 25%

Tel 651 1330 504 6139

Võimalikud kasutuskohad: töökojad, abihooned, kasvuhooned, tennisehallid, garaažid, ajutised hooned jm Alo Solba, tel 509 2279 • Tarvo Alvet, tel 527 7201 alotarvo@gmail.com www.alotar.ee

maa elu || Viljapuud || 33

19. aprill 2018

Perefirma VH Haljastus OÜ loonud Urmas Haug ja Piret Virkepuu, seljakotid seljas ja akutoitel oksakäärid käes, on parajasti õunapuudelt oksi eemaldamas.

fotod: Kuido Saarpuu

sivõsusid. Noori puid lõigates tasub silmas pidada, et puul peab olema tüvi, kuhu oksilehti kasvatada. Kui tüvi meetri pealt maha võtta, siis kuhu need oksadki tulevad ja lõpptulemus on ebamäärase kujuga põõsas.”

KUIVANUD PUU VÕTA MAHA Urmas Haug ütleb, et õunapuu saatuse määrab juba selle valimine istikuäris. „Tuleks valida puu, millel on üks konkreetne ja sirge tüvi koos paari ülemise oksaga. Kahjuks valitakse sageli parajalt tihe nuustik, aga kui ükskord kutsutakse lõikaja ko-

ju, võtab see suure osa alumistest okstest ära.” „Haruharva võtame mõne õunapuu maha. Oleme näinud väga hullus seisukorras puid, kuid mahavõtmise asemel lõikame puu siiski ära ja anname inimesele info, mis puust meie arvates edasi saab. On hetki, mil soovitan inimesel istutada uus puu ja vana mahavõtmisega paar aastat oodata,” lisab Urmas Haug. „Inimesed teevad oma ärakuivanud õunapuudest tihtilugu omamoodi lillepostamente. Jah, puul võib olla emotsionaalne väärtus, kuid selliseid puid nähes on mul ta-

TOORMETÖÖTLUSE SEADMED

valiselt vaid üks küsimus. Kas sa oma vanavanaema matad maha või jätad diivanile istuma. Olgu selleks 30 või 40 aastat, kuid eks õunapuudelgi on oma „parim enne”. Ega see ka aia tervisele hea pole, kui tervete puude kõrval on kuivanud köndid, mille sees elavad sitikad-satikad.”

Nii Urmas Haug kui Piret Virkepuu tõdevad, et inimesed suhtuvad puude hoolduslõikusesse väga erinevalt. On neid, kes harivad end iseseisvalt ja ekspertide abi ei vajagi, ja neid, kes lepivad hõlptulu peal väljas oleva lõikajaga. Kolm lõiget,

paar suuremat lõigatud oksa ja mõlemad pooled on rahul, vähemalt esialgu. On neid, kel on täiesti ükskõik.

TÜÜKAID EI TOHIKS JÄTTA SEETÕTTU, ET SEAL EI PÄÄSE MAHLAD ENAM LIIKUMA JA PUU HAKKAB KUIVAMA. KUIVAMINE LÖÖB KOORE LAHTI JA HAAV JÄÄBKI PARANEMATA. Tänapäevane elumudel väärtustab kiiret kulgemist,

PAKENDAMISE SEADMED

täispikitud päevagraafikuid, majaesist siledat murulappi, kus robotniiduk tööd teeb, mitte õunapuudega tagahoovi. VH Haljastuse inimesed seda eelistust ei jaga. „Järvamaal, Türi ja Paide kandis on eramaju nii palju, et kindlasti jäävad ka tulevikus alles õuna- ja pirnipuudega aiad,” arvab Urmas Haug.

Piret Virkepuu lisab, et potipõllumajandus, tervislik toitumine ja loodushoid on moes ning tema viljapuude ja nende lõikamise pärast küll ei muretse. Tööd on täna, homme ja edaspidi.

TOIDUKUIVATID

marjad, puuviljad, juurviljad

taara, pesu ja kuivatus

piim, jogurt, juust, või

gaseerimine

õlu, siider, vein, vahuvein, brändi

villimine

ravimtaimed, seemned, pulbrid

korkimine

MEIE TEENUSED

moos, keedised

sildistamine

projektimüük

toiduõli, toidulisandid

vaakumpakendajad

liha, suitsutooted

pakkimisseadmed

Kohtumiseni Baltikumi suurimas toidutööstuse e-kaubamajas: www.cidermill.eu või www.ekaubamaja.ee Cider Mill OÜ • Lao 8-26, 80010 Pärnu • Tel 5351 6054 (müük eraisikutele), 5450 2075 (projektimüük) • info@cidermill.eu

seadmete paigaldus toormetööstus: toorme pesu ja kuivatus filtreerimine pastöriseerimine karboniseerimine korkimine, villimine sildistamine pakkimine

34 || muld || maa elu

19. aprill 2018

Endla Reintam Eesti Maaülikool

Margus Ameerikas

Muld

Baltic Agro

eldakse, et muld ei maga kunagi. Ja tõesti, nii ongi, sest ainuüksi ühes lusikatäies mullas on mitu miljardit elusorganisme – ehk isegi rohkem kui inimesi kogu maakeral –, mis tegutsevad seal kogu aeg. See tähendab, et need lagundavad järjepidevalt nii surnud orgaanilist ainet (taimset ja loomset) kui ka toituvad teistest mikroorganidest. Nagu veeelanikud toituvad üksteisest, käib see samamoodi mullas – suuremad söövad väiksemaid ja ühed söövad teise elutegevuse jääke. Sealjuures muidugi ohtralt paljunedes ja seda enam, mida rohkem süüa jätkub.

Looduses on mulla mikroelementide ülesandeks töödelda läbi sealne orgaaniline aine, mis selle tulemusel mineraliseerub ja erinevad taimetoitained jõuavad jällegi ringlusesse ehk taimedele omastatavateks. Mikroorganismide elutegevus on tugevalt seotud taimede eluga ja tihti on nad vastastikku liigiomased ega saagi üksteiseta hakkama, aidates kaasa toitumisele ja paljunemisele. Makroorganismide (vihmaussid, putukad) roll seisneb surnud orgaanilise aine esmases lagundamises ja segamises mulda. Samuti aitavad nad kaasa mulla õhustamisele.

KOKKU SISALDAB VILJAKAS MULD ÜHEL HEKTARIL 5–15 TONNI ELUSORGANISME, MIS KAALULISELT VÕRDUB KUNI 20 LEHMAGA. Kui edukalt see toimub, sõltub eelkõige mulla füüsikaliskeemilistest omadustest: kui soodsad on tingimused nende elutegevuseks, näiteks temperatuur, aeroobsus ja niiskus ning muidugi mulla reaktsioon – optimaalne happesus on oluline.

Looduslikus olekus kasvab mullakiht 500 aastaga vaid 2–3 cm. Soodsates oludes veidi kiiremini, ebasoodsates veelgi aeglasemalt. Kultuuristatud muldadel ehk põllul käib protsess kahes suunas. Aktiivse mullaharimisega õhustatakse mulda ja ergutatakse mikroorganisme aktiivsemale elutegevusele. Sellega muudetakse aastatuhandete jooksul salvestunud toitained taimedele paremini kättesaadavaks ja muld vaesustub. Ükski asi aga ei toimi lõputult ja kogu meie põllupidami-

ei maga kunagi

foto: shutterstock.com

se eesmärk peaks olema see, et mullaviljakus oleks tasakaalus või veel parem: suureneks. Seda saame tagada vaid nii, et saagiga põllult eemaldatud taimetoitained saaksid sinna tagastatud orgaanilise või mineraalväetisega ja mulda jõuaks küllalt suur orgaanilise aine kogus.

Taimne mass peaks olema selline, mis suudab mulla huumusesisaldust suurendada või hoida huumusbilanssi tasakaalus ja tõsta sellega mullaviljakust.

Mikroorganismid mitte ainult ei taga taimedele toidulauda, vaid nende ülesanne on ka mulla struktuuri loomine, liimides üksikud mullaosakesed kokku suuremateks sõmerateks. Tugeva struktuuriga muld paneb intensiivsele harimisele paremini vastu, ei tihene nii kiiresti ja tagab seega omakorda paremad elutingimused nii taimedele kui ka mikroorganismidele endile.

MULLA RIKKALIK KOOSTIS Mullas on ligikaudu 45% mineraale, 25% vett ja 25% õhku ning ülejäänud 5% sisaldab nii surnud orgaanilist ainet ehk taimejäänuseid kui ka suurel hulgal elusorganisme. Arvuliselt on ühes kuupmeetris mullas baktereid 10¹³, seeni 10¹¹, vetikaid 10⁸, nematoode 10⁶, hooghännalisi 10⁵, lesti 10⁵, väikesed rõngusse 10⁵, saja- ja tuhandejalgseid 10², kärbeste vastseid 10², mardikavastseid 10², vihmausse 10², ämblikuid ja täisid 10–100, peale selle suuremad loomad, nagu mutid jne.

Kokku sisaldab viljakas muld ühel hektaril (100 x 100 m) 5–15 tonni elusorganisme, mis kaaluliselt võrdub kuni 20 lehmaga. Piltlikult öeldes tähendab see, et kui näeme karjamaal lehmi söömas, on nendest allpool mullas kaaluliselt ligikaudu sama palju elusorganisme. Terve mulla tunnus pole ainult elusorganismide mass, vaid ka nende mitmekesisus.

Kogu planeedi elu ja – mis meile kõige olulisem – meie toidutootmine sõltub otseselt mulla mikroorganismidest, mida tegelikult veel väga vähe tuntakse. Enamikku nendest pole täpselt kirjelda-

tud või määratud ja neil puuduvad nimed. Seetõttu on mullast veel väga palju avastada ja leida. Näiteks suurem osa tänapäeval tuntud antibiootikume, ka penitsilliin, on pärit mulla mikroorganismidest.

Kokku teatakse üle 500 antibiootikumi, mis on saadud mullaelustikust. Pidev uurimine on oluline, kuna tuleb leida ja kasutusele võtta uut tüüpi antibiootikume, mis oleksid tõhusad ka resistentseks muutunud haigustekitajate vastu.

Leonardo da Vinci on öelnud: „Me teame enam planeetide liikumisest kui sellest, mis toimub mullas meie jalgade all.”

Mõni teadlane peab mulla mikroorganismide elukeskkonda lausa „mustaks kastiks”, sest neid ei saa sealt välja võtta ega laboris uurida – mikroorganismid lihtsalt ei elutse väljaspool mullakeskkonda. Teatud täpsusega on võimalik neid aga määrata DNA-analüüsiga. Teadmised sellel alal tasapisi suurenevad ja esile on toodud ligikaudu 500 enamlevinut bakterit.

Need moodustavad aga vaid poole enamlevinutest. Kui peotäies mullas võib olla tuhandeid bakteriliike, siis domineerivaid liike on seal tunduvalt vähem.

IGAL KOHAL OMA MULD Igal piirkonnal ja mullaliigil on oma mikroorganismide kooslus. Eelkõige sõltub kooslus sellest, kas tegu on metsamulla, pikaajalise rohumaa või põlluga või millises kliimavöötmes see asub.

Põllul muutub liigiline koosseis inimtegevuse tagajärjel.

Kui toitainevaeses mullas on liike rohkem, siis kultuuristatud põllumullal, kus on suurem taimetoitainete sisaldus ehk mullaviljakust on parandatud ja aastasadu on toimunud aktiivne mullaharimine, on liigiline koosseis muutunud vaesemaks. Selline tulemus saadi ka Jõgeval pikaajalise väetisekatse mullaanalüüsidega, kus mulla mikroorganisme uurisid DNA-analüüside abil Tallinna Tehnikaülikooli teadurid. Liigiline koosseis kõrgemal agrofoonil on jäänud väiksemaks, kuid

domineerivaks on saanud need liigid, kellele selline olukord paremini sobib ja neid on kokkuvõttes palju enam.

Siit aga tekib filosoofiline küsimus: kas looduse ja inimese seisukohalt on see hea või halb? Kas me peaksime muretsema, et kultuurmullas on mikroorganismide liikide arv väiksem, kuigi mullaviljakuse seisukohalt on kasulike liikide hulk tunduvalt suurem? Kui nende toimel kultuurtaimed paremini kasvavad, saame rohkem saaki ja enam jääb mulda orgaanilist ainet, siis on see ju positiivne.

Selliselt seotakse mullas üha rohkem süsinikku (huumust), mis peakski olema peale saagi üks maaviljeluse eesmärkidest. Üllatav ja vähetuntud on fakt, et kogu maakera mullas on enam seotud süsinikku kui atmosfääris ja mujal eluslooduses kokku! Öeldakse ka, et muld on salarelv kliimamuutuste vastu. Näiteks kui me suudaks suurendada planeedi mullastiku orgaanilise aine sisaldust 2% võrra, oleks võimalik siduda 100% kasvuhoonegaase, mida inimene praegusajal atmosfääri paiskab.

LASE MULLAL TÖÖTADA Öeldakse, et ära tööta mulla heaks, vaid lase mullal töötada sinu heaks. Muld on üks vähestest, mis õige kasutamisega järjest paremaks läheb. Mida enam kasvab seal taimset massi, seda paremaks muld aja jooksul muutub. Vastupidi levinud väärarusaamale, et suuremad saagid kurnavad mulda ja väike saak on loodussäästlik.

Suur saak saadakse taimede tasakaalustatud toitumisega, biomass on suur ja peale tulusa toodangu jääb mulda võimalikult palju orgaanilist ainet: juured, varis, põhk jne, mis omakorda on hea söödabaas mikroorganismidele. Need vajavad taimedega sarnaselt elutegevuseks ka paljusid mikroelemente ehk väetist. Näiteks agronoomidel on tuntud võte, et põhu kiiremaks ja paremaks koristusjärgseks lagundamiseks tuleb panna mulda veidi lämmastikväetist, mis on eluliselt vajalik

MULLA ELUSTIK

Elusorganismide arv ühes kuupmeetris parasvöötme mullas.

Bakterid

Üks hektar viljakat mulda võib sisaldada kuni 15 tonni elusorganisme, mis kaaluliselt on võrdne kuni 20 lehmaga.

See tähendab, et kuni 1,5 kg elusorganisme ühes ruutmeetris mullas.

Seened Vetikad

Väikesed rõngussid Hooghännalised Nematoodid

Lestad

Saja- ja tuhandejalgsed Kärbeste vastsed

Vihmaussid

Mardikate vastsed

Ämblikud Kakandid

Allikas: SOIL ATLAS 2015/LUA

100 000 000 000 000 10 000 000 000 000 1 000 000 000 000 100 000 000 000 10 000 000 000 1 000 000 000 100 000 000 10 000 000 1 000 000 100 000 10 000 1000 100 10 0

põhulagundajatest mikroorganismidele. Muidu võtavad need mullast vaba lämmastiku ja taimed jäävad nälga.

Mulla hea käekäigu eest peab hoolitsema kolmes suunas: 1. Hoolitse taimiku eest.

Need peaks katma põllumulda/pinda võimalikult pikka aega ehk aasta ringi, et poleks kultuurideta perioode sügisel-talvel. Selleks on vaja kasvatada enam talivilju või peale põhikultuuride ka vahekultuure ehk püüdurkultuure.

Taimede tasakaalustatud optimaalse toitumisega tagatakse maksimaalne biomass, mis on mullaviljakuse vundament. Võimalikult täpselt peab tegutsema ka taimetervishoiu alal, et elimineerida taimede ja taimekahjustajate konkurents ning hoida kultuuride suurt lehepinda nii kaua kui võimalik.

2. Hoolitse mulla mikro­ organismide eest. Need peaks saama võimalikult palju orgaanilist ainet ja tarbima eelkõige lämmastikku, kuid ka mikroelemente. Nende elukeskkond võiks olla ideaalne, selle tagab mulla tervishoid: lasuvustihedus, õhustatus, struktuur, veesisaldus jne. Mulla hea iseloomulik lõhn on sealjuures üks indikaatoreist.

Hoolitsedes taimiku eest, saame ka tugevama juurestiku, mis omakorda hoolitseb mikroelementide toidu eest. Abivahenditeks sellel alal on meil peale põhiväetiste eri starterväetised, kasulikud mikroorganismid ja biostimulaatorid.

3. Mulla kaitse. Minimaalne mullaharimine, tasakaalustatud ja integreeritud taimekaitse. Tallamise ning vee- ja tuuleerosiooni minimeerimine.

KUI SUUDAKSIME SUURENDADA PLANEEDI MULLASTIKU ORGAANILISE AINE SISALDUST 2% VÕRRA, OLEKS VÕIMALIK SIDUDA 100% KASVUHOONEGAASE, MIDA INIMENE PRAEGUSAJAL ATMOSFÄÄRI PAISKAB. Kui 90% mullaomadustest saab omistada selle mikrobioloogilisele koostisele, siis teatud määral on võimalik seda isegi parandada. Selleks pakutakse turul erinevaid spetsiifilisi preparaate. Näiteks Bio Start – mikroorganismid seemnete töötlemiseks. Koostises on Bacillus spp ja teised PGPR spp (taime kasvu soodustavad risobakterid), Thrichoderma spp, Mycorrhizae.

Või siis Bio Spektrum – mikroorganismid mulla töötlemiseks, mille koostises on Bacillus spp, Thiobacillus spp, Azotobacter spp ja teised PGPR spp, Mycorrhizae jne.

On näiteks selliseidki tooteid, mis edendavad põhu lagundamist: Bio Splito – bioloogiline toode orgaanilise aine (taimejäänuste/põhu) lagundamiseks põllul. Koostises on mikroorganismide bioloogiliselt sünteesitud ensüümid ja ensüümide tegevust aktiveerivad ained.

Väga huvitavalt on mulla ja järjepidevuse kohta öeldud: kui suudad majandada oma põllul nii, et selle süsinikusisaldus tõuseb, siis arvatavasti sinu järeltulijad jätkavad sinu tööd.

Kui süsinikusisaldus langeb, siis arvatavasti ei jätka. Viljakas muld on võti, et toita ära 9 miljardit inimest aastal 2050.

maa elu || sisuturundus 19. APRILL 2018 || 35

19.

2018 35 aprill || SISUTURUNDUS ||

AIANDUS- JA KODUKESKUS. Kaks päeva tagasi Tartu põhjaväravas ehk Rohelises Pargis uksed avanud kodu- ja aianduskeskusse Gardest on tee leidnud juba sajad kui mitte tuhanded külastajad.

Üleeile avatud Gardest – teekond täis avastamist „Kuna just täna avatakse meie vahetus naabruses toimuv Maamess ja ees on nädalavahetus, oleme veendunud, et lähipäevil tuleb meid uudistama veel suurem hulk aiandushuvilisi.

Oleme pisut ärevuses, aga anname endast parima, et tulijaid meeldivalt üllatada nii kaubavaliku kui hindadega,“ lubavad osaühingu Gardest juhatuse liikmed Kersti ja Raul Jeets.

Põhjalikuks Gardestiga tutvumiseks tasub varuda tunde, kuid kõik kaubagrupid on lihtsalt leitavad nendegi jaoks, kel seekord süvenemiseks aega napib. Lisaks sellele, et siin on 5500-ruutmeetrine sise- ja 3500-ruutmeetrine väliala, on kogu kompleksil hulk omadusi, mis väärivad avastamist. „Kõik lahendused alates parklast kuni kaupade valiku ja järjestuseni on detailideni läbi mõeldud.

Lõime koos aiandusvaldkonna turuliidri, Hollandi ettevõttega DeHaan Retail, kliendi jaoks emotsioonirikka teekonna, kus pakume talle muu hulgas välja komplekslahendusi, kuidas oma aeda, kodu või töökohta kauniks ja looduslähedaseks muuta.

Näiteks kohe taimede kõrval on eksponeeritud sidustooted, mis näitavad, kuidas taimi parimal moel hooldada,“ selgitab Gardesti loovjuht Kersti Jeets.

Atraktiivne igal aastaajal Juba ehitusjärgus 8-meetriste dekoratiivpihlakatega haljastatud ja ostukärudega sujuvalt liikumiseks sobivalt faasita kivisillutisega kaetud avarast 180-kohalisest parklast hoones-

se sisenedes näeb klient esimesena peatselt pärast keskuse avamist avatavat lõikelillede osakonda. Sünnipäevalevõi romantilisele kohtumisele kiirustaja saab seega oma lillekimbu kätte minimaalse ajakuluga. Kui aga vajate elustaimi, aiamööblit, grilli-, kodu- või loomatarbeid, tasub asuda ringkäigule.

Kohe peauksest paremale jääb avar hooajataimede osakond, mis ulatub välialalegi. Vastavalt looduses valitsevale perioodile hakkab muutuma ka Gardesti sisemus, et olla atraktiivne ka väljaspool aianduse kõrghooaega. Järgmine müügiala nimega „Kasvata ise!“ pakub rõõmu neile, kes eelistavad ise taimi seemnest või väiketaimest kasvatada. „Kliendil on võimalus teda ümbritsev ruum päris algusest alates oma äranägemise ja maitse järgi kujundada,“ kommenteerib Kersti Jeets.

Tänapäevane taimekasvatus nõuab sõltuvalt mahust väiksemaid või suuremaid abivahendeid ja nii leiabki Gardesti külastaja juba järgmisest osakonnast rikkaliku valiku aiatehnikat ja tööriistu – siin on näitlikult välja pandud kõik see, mis puudutab aiapidamise tehnilist poolt. „Iga tootegrupi puhul oleme arvestanud nii suure kui väikese roheala, nii uhke eramu kui kitsavõitu linnakorteri omaniku võimalustega,“ kinnitab Raul Jeets.

Järgmine Gardesti osakond keskendub lemmikloomade vajadustele ja rõõmudele, kusjuures lemmikud ise ei pea ukse taha jääma, täiesti lubatud on näiteks koerale toitu või män-

guasja valida koos sõbra endaga.

Algavat grillihooaega silmas pidades võib kindel olla, et lähinädalatel kujunevad vägagi populaarseks aiamööbli ja -inventari ning grillahjude ja -tarvikute osakonnad. Viimases hakatakse peagi erinevat tüüpi ahjudel läbi viima demonstratsioone, et tutvustada iga toote omadusi ja võimalusi. Koolitusi ja teabepäevi on plaan hakata korraldama aiandushuvilistelegi.

Gardesti teekonnal edasi liikudes jõuab külastaja interjöörikaupade alale, kus pakutav on välja pandud nii, et klient saab tooteid lihtsa vaevaga mõttes sobitada talle kuuluva ruumiga, sest pakutakse valmislahendusi. „Eestimaisele kliendile on uudsed tuntud Hollandi kaubamärkide Riverdale ja Casa Vivante tooted, mida müüaksegi ainult aianduskeskustes. Interjööriosakonna valik algab küünaldest, linikutest ja lauanõudest ning ulatub väikemööblini,“ kutsub Kersti Jeets uudistama.

Teekonna lõpuosale lähenedes jõuab klient toataimede oaasi, kus koos rikkaliku taimevalikuga on eksponeeritud kõik see, mis taimede ilu esile tõstab ja kindlasti oskavad sõbralikud klienditeenindajad teile meeldiva toataime juurde pakkuda sobilikku potti.

Keskuse ruumirohkus annab võimaluse pakkuda sama kaubagrupi lõikes erinevas hinnaklassis tooteid, et kliendil oleks võimalus valida ja kaaluda. Lisaks kaupluses pakutavale leitakse lahendus kõikvõimalike projektipõhiste ja terviklahenduste puhul. „Oleme valmis kõige eksklusiivsemateks väljakutsetest. Kui keegi vajab 7-meetriseid puid, saab tema soov täidetud,“ lubab Raul Jeets. Lähiajal avab Gardest ka oma veebipoe, et püsiklient ei peaks iga ostu pärast Tartusse sõitu ette võtma.

Enne esinduslikust kodu- ja aianduskeskusest lahkumist saate veel keha kinnitada tervislikku maitseelamust pakkuvas taskukohaste hindadega restoranis Muru. „Menüüd koostades arvestasime ka taimetoitlaste eelistustega, aga restorani nimest ei tasu end eksitada lasta, liharoad on menüüs täiesti olemas,“ selgitab keskuse loovjuht. Raul Jeets lisab, et kuna Rohelise Pargi ümbruskonnas seni korralikku söögikohta polnud, sobib Muru hästi nii põgusateks kokkusaamisteks kui perelõunateks.

Omanikud rõhutavad, et kuigi keskuses on müügil kaugelt üle saja tuhande erinevasse kaubagruppi kuuluva toote, on esikohal ikkagi kõik see, mida saab nimetada eluslooduseks. „Eestis on väga palju tublisid taime-

kasvatajaid. Tahame neile anda võimaluse keskenduda taimede kasvatamisele ja võtta müügiga seotud küsimused enda kanda. Meie ülesanne on olla müüjad ja püüame seda teha võimalikult hästi. Kohalikud puukoolid jt taimekasvatajad saavad siin väga selge väljundi.

Juba praegu pakume näiteks Nurmiko ja Kanepi aiandi, Seedri ja Juhani puukoolide istikuid. Meie viljapuud on kodumaist päritolu. Usume, et kohalike taimekasvatajate hulk tänu Gardestile kasvab ja nad näevad ühe oma toodangu tu-

minna Tartust kaugemale, siis näiteks Saaremaal oleme aidanud elus hoida laevaehitustraditsioone, oleme suhteliselt aktiivne Saaremaa laevaehitusettevõtete finantspartner.

Sealse majanduselu stimuleerimiseks on vaja regionaalseid sadamaid ja Luminor on seotud kolme suurema Saaremaa sadama finantseerimisega. Võimalusel toetame kohalikul tasandil oluliste spordiobjektide, näiteks Haapsalu uue vehklemiskeskuse ja mitme regionaalse tennisekeskuse rajamist.

Gardesti puhul saab kindlalt

rustusvõimalusena meid. Sama kehtib talukauba pakkujate kohta,“ kutsuvad Gardesti rajajad ettevõtlikke maainimesi koostööle.

rääkida kohaliku majanduselu elavdamisest. Näeme, et uue aianduskeskuse näol saavad suurepärase väljundi kohalikud rohelise majanduse edendajad. Samuti võidab turism, sest Tartu juba laialt tuntud vaatamisväärsustele ja turismiobjektidele on lisandunud uus atraktiivne magnet. Tervitatav on ka uue tervikpiirkonna areng linna Tallinna poolses otsas, kus nüüd on lisaks Maaülikooli hoonetele, Tartu Näituste Messikeskusele ja juba varem Rohelises Pargis tegutsenud ettevõtetele veel üks paljudele huvi pakkuv sihtkoht.“ Nii Silver Kuus kui Raul Jeets on veendunud, et Gardesti kerkimine Tartu põhjavära-

Elavdab kohalikku ettevõtlust Kohaliku ettevõtluse elavdamine on üks neid asjaolusid, miks Rohelise Pargi finantspartneriks on algusest peale olnud Luminor. „Nii Luminor kui Gardest väärtustavad kohalikku elukeskkonda ja kogu regiooni arengut,“ kinnitab Raul Jeets.

Luminori korporatiivpanganduse juhi Silver Kuusi sõnul on Luminori üks tähtsamaid prioriteete just kohaliku elustiili ja ärimudelite toetamine: “Kui

vasse tõestab, et suurtesse projektidesse tasub investeerida ka väljaspool Tallinna ning et just Tartu on Baltimaade suurimale ja kaasaegseimale aiandus- ja kodukeskusele parim asukoht.

Luminori esindaja hinnangul kasvab inimeste suundumus taimede, aianduse ja haljastusega tegelemiseks kogu Euroopas ja tegemist on tulevikku vaatava investeeringuga. Gardest ja Luminor julgevad teistest eristuda ja olla innovatiivsed.

Tulevikku vaatavad ja looduslähedased on ka Gardesti seitse ja pool miljonit eurot maksma läinud keskuse ehitustehnoloogilised lahendused, mis on kavandatud ja teostatud Hollandi ettevõtte Thermoflor B.V poolt. „Nende spetsialistide käe all on valminud paljud aianduskeskused nii Euroopas kui Põhja-Ameerikas, kokku umbes poolsada keskust mitmel pool maailmas. Tahtsime, et tehnilised lahendused oleks tänasest päevast mõnevõrra ees ja võimalikult looduslähedased. Nii ongi meil maksimaalselt ära kasutatud päikeseenergia ja loomulik valgus, laekardinad liiguvad vastavalt päikesele, siin on loomulik ventilatsioon, katused käivad keskelt lahti ja sademevesi jõuab katustelt läbi hoonet läbivate torude maa-alusesse kogumisreservuaari ning leiab kasutust peamiselt kastmisveena. Sellised lahendused sai ellu viia ainult koos ülikogenud ja samal ajal innovaatilise aianduskeskuste ehitajaga. Aga kindlasti on tänusõnu väärt ka Gardesti projekteerinud Lauri Nõmme ja peatöövõtja Mapri Ehitus,“ kiidab Raul Jeets.

Kõiki keskuse osakondi opereerib osaühing Gardest ise, et tagada enda loodud kontseptsiooni maksimaalne toimimine.

Kevad kogub tuure!

Tere tulemast avastama Gardesti!

36 || ilmaennustus || maa elu

19. aprill 2018

RALLI MM: Maa Elu ilmatark Jüri Kamenik on selle aasta algusest ralli maailmameistrivõistlustel oma ilmatarkusega abiks M-Spordi meeskonnal ja selle esisõitjal Sebastian Ogieril, kes praegu kindlalt esikohta hoiab.

Maa Elu palus Kamenikul kirjutada oma rollist ja tegemistest rallikarussellis.

Rallist ja ilmaennustusest –

mina ja motosport Jüri Kamenik Maa Elu

öödunud aasta lõppes tormiliselt, sest veetsin isiklikel põhjustel ühe detsembrinäda la Suurbri­ tannias ja seejärel aastalõpu Marokos. Mõlemad reisid ebaõnnestusid, kuid alla veel ei andnud.

Planeerisin 2018. aasta esimese poole juba vana aasta sees, mille hulka kuulus isikliku abistajana osalemine kogemusnõustajate baaskoolitusel. Siis äkki 3. jaanuaril võttis ühendust Hannes Tõnisson ja pakkus võimalust hakata Fordile (M-Sport) ilmaprognoosi tegema ehk hakata nende meeskonnale sünoptikuks, sest ta ise läks Ott Tänakuga Toyotasse, nii et Ford jäi sünoptikust ilma – oli vaja keegi leida.

OOTAMATU PAKKUMINE Tõnisson oli paljude inimestega juba suhelnud, kuid silma jäi ilmselt minu blogi „Ilm ja inimesed” ja ta otsustas minu kasuks. Hannes tutvustas lühidalt, mida see kõik tähendab, mina lubasin proovida, kusjuures mõtlemisaega ei olnud – oli tulikiire, sest Monte

MINU TÖÖ ALGAB VÄHEMALT NÄDAL ENNE ETAPPI, MIS SEISNEB KOHALIKE ANDMEALLIKATEGA TUTVUMISES.

Carlo etapp oli juba paari nädala pärast.

M-Spordi kontaktisik Iain Tullie andis samuti ülevaate.

Alguses kinnitati, et enne aprilli kuhugi sõitma ei pea, prognoosid tuleb teha n-ö kodus, mis sobis minu plaanidega väga hästi. Aga üsna pea selgus, et Meteo France ei saada oma sünoptikut kohapeale ja 10. jaanuari paiku oli tarvis mul otsustada, kas saan minna – ja läksingi, kuigi see lõi kõik plaanid sassi. Samuti öeldi, et tee üks katseprognoos Monte testikaks 15. ja 16. jaanuaril (alles hiljem selgus, et tagasiside oli väga hea) ja seejärel tuli juba minna.

Leping sõlmitakse ametlikult küll konkreetseks hooajaks, aga koostöö on ilmselt pikem, sest ilmaprognoos ja -andmed on rallis üliolulised ja kui sünoptik saab vähegi tööga hakkama, siis kestab koostöö pikemalt.

Seega oodatakse äärmist paindlikkust, otsusekindlust ja enesekindlust, stressitaluvust ja kohanemisvõimet. Palkamisel tutvustati hooajaplaani, sh Bentley sarja, ja uuriti, kas saan kaasa teha kõikidel neil rallidel.

Täpsemad ootused selgusid alles Montes.

OOTAVAD KONKREETSET INFOT Meeskond soovib konkreetset, selget ja lühikest infot ehk näidisena saadud lohisevad kirjeldavad ilmaprognoosid ei sobinud: kui tavalises ilmaprognoosis on tüüpilised väljendid, et võib sadada, on võimalik see ja too, siis siin nii ei saa – tuleb kindlalt öelda, et sajab vihma või et on kuiv. Samas võib öelda tõenäosuse – näiteks vihma tõenäosus on 30–50%.

Lisaks tuli muuta prognoo-

si esitamiskuju (alles jäi Exceli tabel inseneridele ja tekstivorm meeskondadele, kusjuures prognoos tuleb alati anda nii pilvede, sademete, tuule, õhuniiskuse, õhutemperatuuri ja teepinna seisundi kohta, sh temperatuur) ja olla valmis ootamatuks ilmainfo andmiseks. Seega oodati koordineeritud ja täpset tööd, paindlikkust. Palju paremaks peetakse enesekindlat prognoosi isegi siis, kui see pole õige ehk ei tohiks jätta õhku rippuma võimalust: võib sadada, võib ka mitte sadada. Senine kogemus näitab, et igal rallil on oma ootused, nt Mehhiko rallil oli tähtis teada, kas tuule tugevus on üle 6 m/s või ei (tolmu hajumise kiirus, sest tegu on kruusaralliga), samas asfaldirallil on tähtis teepinna seisund, mille kirjeldamiseks on oma terminoloogia. Mõni näitaja, nagu teepinna temperatuur või sademed, on igal rallil samavõrd olulised ja prognoos tuleb anda olenemata ilmast, kuigi stabiilse ilma korral on tööd vähem, sest olud on päevast päeva sarnased.

NÄDAL ENNE ETAPPI Rallikalender on kogu hooaja kohta ette antud. Minu töö algab vähemalt nädal enne etappi, mis seisneb kohalike andmeallikatega tutvumises. Juba pühapäevaks tuleb anda üldine prognoos, sest rajaga tutvumine toimub nädala alguses, kolmapäevaks tuleb esitada täpsem prognoos, sh tabel prognoosandmetega inseneridele.

Kui ise kohapeal ei ole, siis on n-ö kodust tehes see üsna enda asi, kuidas aega leida, kuid ööpäevas vähemalt kaks korda tuleb prognoos saata – varahommikul ja õhtul (kõik on kohaliku aja järgi, nt Mehhiko-

ga oli ajavahe 8 tundi). Sedasi kulub prognoosi tegemiseks 1–2 tundi (stabiilne ilm, kui pole sadu oodata), aga kui on vaja lisatäpsust, siis tuleb pidevalt olukorda jälgida (muutlik, sajune ilm).

Kohapeal on olukord teine: varahommikul 5–6 paiku tuleb liikuda telklinnakusse ja saata värske prognoos (hea kui vähemalt tund enne kiiruskatset või enne tiimi koosolekut) – kindlasti e-kirjana, aga vahetut suhtlemist on samuti, väga palju kasutatakse Whatsappi rakendust, et teateid ja infot vahetada. Seega võib öelda, et eri edastusviisid on läbi põimunud.

Seejärel tuleb iga kord enne kiiruskatset teha prognoosi uuendus ja teada anda, kui miski peaks muutuma (vajab pidevat monitoorimist, ilmameeskonnaga suhtlemist jne). Õhtuks tuleb taas kogu ülejäänud etapi kohta anda täielik prognoos.

kehvem olla, sest erinevalt radarist ei uuene igal pool maailmas satelliitpilt iga 15 kuni 30 min tagant.

Euroopas on kaugseire andmeid ja mudelite väljundeid lihtsam saada ja neid on rohkem, väljaspool Euroopat, nt Mehhikos oli sisuliselt vaid üks toimiv radar, samuti polnud andmeid nii palju võimalik hankida kui nt Prantsusmaal toimuvate etappide kohta. Seega töövahendid on kõik see, mis on kättesaadav, kuid vaatlusandmetest, ilmameeskonnast ja internetiühendusest ei saa üle ega ümber. Sama oluline on analüüsivõimekus, otsusekindlus ja keskendumisvõime.

Alati pole internetiühendust, mistõttu kohapeal ilma jälgimine, ilmameeskonnaga suhtlemine ja sünoptiku kõhutunne tulevad kasuks. Mõnikord on olukord eriti pingeline, kui pole aru saada, kas hakkab sadama ja kui kõvasti. Külmal ajal ja mägedes, nt Montes, on lisaks standardnäitajatele tarvis määrata külmumis-/lumepiiri kõrgus, mõnel teisel etapil on aga tähtsaim teepinna temperatuur (kuiva ilmaga, nt Korsikal) ja see, kas tuul suudab kruusateelt üles keerutada tolmu või rallist õhku paiskunud tolmu hajutada või ei (Mehhiko).

KÕIK VAHENDID KÄIKU Kasutada tuleb kõiki vahendeid alates ilmameeskonna kohapeal mõõdetavatest näitajast, oma silmast (millised pilved, kuidas taevaseis muutub) kuni radarija satelliitpiltideni välja. Senimaani ei ole satelliitpildi ruumilise katvusega suuri probleeme olnud, sest teatud aja tagant saab pildi kogu maailma kohta, kuid ajalise katvusega võib lugu

HUVILISI ON PALJU Kuna koostöö M-Spordiga äratas suurt tähelepanu ja viis oma ettevõtte Ilmainstituut OÜ loomiseni, siis koostööpakkumisi on palju: alates Tallinna Ettevõtlusametist kuni üldhariduskoolideni välja, sh tänavapuhastusettevõtted, Teede Tehnokeskus, vabariigi aastapäeva korraldajad, suusavõistluste korraldajad või teenindusasutu-

MEESKOND SOOVIB KONKREETSET, SELGET JA LÜHIKEST INFOT EHK NÄIDISENA SAADUD LOHISEVAD KIRJELDAVAD ILMAPROGNOOSID EI SOBINUD.

Maa elu || ilMaennustus || 37

19. aprill 2018

Jüri Kamenik (väikesel pildil) on sellest aastast Fordi ja M-Spordi rallimeeskonna sünoptik.

Tema soovitaja oli Hannes Tõnisson, kes ise läks koos Ott Tänakuga Toyotasse, nii et Ford pidi vahepeal ilma sünoptikuta toime tulema.

Pildil kihutab Monte Carlo rallil M-Spordi liider Sebastian Ogier. foto: scAnpiX/Afp

sed. Huvitavamad koostööprojektid on ilmateemalise lauamängu tegemine ja lühidokfilm äikesest.

Ilmaprognoos on peaaegu kõigis valdkondades tarvilik.

Kahjuks on Eestis kaotatud agro- ja meremeteoroloogia osa-

konnad. Seega vastavat prognoosi ei pakuta ja teenus tuleks kas sisse osta või tellida Riigi Ilmateenistusest ja see on

tasuline. Põllumeestele on ilm. ee hakanud pakkuma eriprognoose, kätte saab selle ilm.ee/ agro. Viimastel aastatel on il-

mateenistuses arendatud välja kodumaine teeilmamudel, kuid seda võrreldakse välismaistega.

PVC-hallide VALMISTAMINE ja PAIGALDAMINE on lihtne ning kiire Tule ja küsi pakkumist Maamessil asukohaga VP-287 või info@apr.ee, tel 5565 2098

38 || ilMa- ja taiMetark || Maa elu

Jüri kAmenik

ilmatark

VEEL HOOAJA ILMA ENNUSTAMISEST

E

elmises ilmajutus oli juttu sellest, mida arvata pikaajalistest (hooaja)prognoosidest, lisaks sellest, kuidas läheneda pikaajalistele prognoosidele. Jätkan viimase osa tutvustamist ehk räägin pikaajaliste prognooside aluseks olevatest meetoditest.

Tasub meenutada, et kuigi eksisteerib teatud seos võrreldava aasta ja analoogaasta(te) temperatuurikäigu vahel, on siiski võimalusi piiramatul hulgal ja temperatuuri käik kattub siin või seal, kuid tavaliselt mitte terve aasta ulatuses. Analoogaastate meetodit võib kasutada küll kombineeritult mõne teise meetodi, nt modelleerimisega, kuid mitte eraldi, sest vaid statistika üksi ei õigusta end ilmaennustamise küsimuses piisavalt. Asi on selles, et sarnasuse kriteeriumi valik on igal juhul subjektiivne ja selle prognoosi (hinnangu) täpsuse määrab ära see, kui hästi leitud analoogiad kajastavad ilma kujundavaid protsesse. Paraku jäävad need protsessid enamasti tundmatuks, mis on suur miinus.

Appi võidakse võtta ka ilmamustrite klassifikatsioonid. Vastava prognoosi algmaterjaliks sobib õhurõhk, sest õhurõhuerinevusest oleneb õhu liikumine, mis on keskne suurus atmosfääri dünaamikas.

Aga ka siin on küsimus selles, kas rõhuväljade arvutamiseks järgmisteks kuudeks kasutatakse analoogolukordi (-aastaid) ja interpreteerimist, mis mõlemad sisaldavad vigu, või lähenetakse sellele ülesandele täiesti teistmoodi ehk modelleeritakse üldist tsirkulatsiooni – süsteemi maismaa-atmosfäär-ookean koostoime hindamine on tänapäeval arenev ja üha eelistatum meetod. Viimasel juhul tuleb aluseks võtta energiavahetused eri keskkondade, nt ookeani ja atmosfääri vahel, mis võiksid anda mehhanismid ilmastiku kujunemisel. Selline lähenemine nõuab tohutuid arvutiressursse. Säärased tsirkulatsioonimudelid on siiski pigem kasutust leidnud kliima prognoosimisel.

Eesti kontekstis loeb fakt, et Eesti on subatlantilises kliimaperioodis, mis tähendab, et meie ilmastiku kujundajatena on tähtsal kohal nii mered ja ookean(il toimuv) kui ka manner. Sealjuures on ookeani mõju veidi ülekaalus. See, kui soe või sajune on suvi, sõltub sellest, kui tugev on õhuvool Atlandi ookeanilt. Näiteks sajustel ja jahedatel suvedel on õhuvool Atlandi ookeanilt Euroopa põhjaossa tunduvalt ülekaalus (tugevam), kuid kuumadel suvedel on läänevool nõrk või isegi lakkab ja tekib atmosfääri blokeering (kõige teravamalt 2010. a).

Niisiis oleks ülesandeks ära arvata, kui tugev võiks eesseisval suvel olla õhuvool Atlandilt, sest see määrab ära suve iseloomu. Üheks vastavaks näitajaks on NAO ehk Põhja-Atlandi ostsillatsioon, kui võnkumas on Islandi lähistel paiknev poolpüsiv madalrõhkkond ja Assoori saarte lähistel asuv poolpüsiv kõrgrõhkkond.

Lisaks sellele määrab regionaalsemalt Eesti ilmastikku suuresti Barentsi mere seisund: kui palju on seal jääd (kui jääd pole, siis väheneb aastaaegade kontrastsus). Mingil põhjusel on Islandi miinimum suures osas nihkunud Teravmägede ja Novaja Zemljani ehk osaliselt kolinud Barentsi mere kohale.

Nädalajagu ilusaid ja kevadiselt sooje ilmu sai pühapäeval otsa. Kuid kevadine soe paistab püsivat, sest suuri lumesadusid ei paista, päeviti on päikesepaiste korral ikka üle 10 kraadi ja öösiti jääb õhk plusspoolele. Seega lausa padutüüpiline aprill!

Kasemahl aeglustab vananemist mAret mAkko apteekertaimetark

K

asemahla peetakse tarkuse eliksiiriks.

Mõttetegevust soodustava kuuri tegemiseks soovitatakse juua kasemahla 21 päeva jooksul, igal hommikul klaasike tühja kõhuga. Kasemahla on hea juua ka toidukõrvasena, lisada koogitainasse ja teha siirupit. Kuna kasemahl rikneb kiiresti, siis tuleks seda säilitada külmutatult.

Kasemahl on tugev antioksüdant ja aeglustab vananemist. Mahl stimuleerib nii rakkude kasvu kui kaitseb naharakke oksüdatiivse stressi, sealhulgas ultraviolettkiirguse, saaste ja põletiku eest.

Talve jooksul närtsinud ja saasteainetega täitunud keha januneb vitamiinide ja antioksüdantide järele, nahk nõuab niisutust, meeleolu turgutust ja luud tugevdamist. Emake loodus on sellega arvestanud, et kevadel on vaja puhastada maks, neerud ja seedeorganid, kuhu on kogunenud organismi koormavad pestitsiidid ja liigsed rasvaladestused talvisest toidust.

Vähene kehaline aktiivsus ja higistamine, aeglustunud ainevahetus ja erituselundite ülekoormus, mis väljenduvad ekseemi, psoriaasi ja eri allergiatena – kõik saavad kasemahlast leevendust. Kasemahl aitab ka liigesevalude, neerukivide, seedimis- ja vererõhuprobleemide korral. Seda julgeti anda ammustel aegadel isegi rinnalastele.

Kasemahlas on rikkalikult vitamiine ja mineraale. Kasemahl sisaldab C-vitamiini, antioksüdante, flavonoide, nagu kvertsetiin, mis vähendab põletikku ja toetab insuliini toimet. Kvertsetiini kasutatakse sageli allergiate korral, see tugevdab südame veresooni, alandab kõrget vererõhku, ravib depressiooni ja aitab veepeetust vähendada. Kasemah-

Kasemahla võib ka iluprotseduurideks kasutada, näiteks teha sellega iluvanne, kasutada näomaski ja näoveena ja juuste loputamiseks.

foto: urmAs luik / pÄrnu postimees

las leidub kaltsiumi, magneesiumi, räni, naatriumi ja kaaliumi ning tänapäeva toidus harva esinevaid mikroelemente, nagu vask, raud, mangaan ja tsink.

Hiljutine uuring Venemaal näitas üllatavat mõju patsientide maksafunktsiooni toetamisel kroonilise C-hepatiidi korral.

Kuni jaanipäevani saab noori kaselehti salatites kasutada. Hiljem muutuvad need liiga kõvaks ja puiseks. Lehti võib panna toitudesse ja jookidesse värskelt või eelnevalt korraks keema ajades. Võib külmutada

KASEMAHL AITAB LIIGESEVALUDE, NEERUKIVIDE, SEEDIMIS- JA VERERÕHUPROBLEEMIDE KORRAL. SEDA JULGETI ANDA AMMUSTEL AEGADEL ISEGI RINNALASTELE.

või kuivatada ja talveks säilitada. Kesk-Euroopas valmistatakse kaselehtedest tervistavat toormahla, meil tehakse pungadest ja lehtedest teed.

Noori lehti ja pungi võib hakkida salatisse, supi ja ürdisoola sisse, paja- ja vormiroogadesse, maitsevõisse ning maitsestada porgandiroogi.

Kuivatatud lehti on hea jahvatada rohejahusse ja maitsesoola lisandiks. Kase noored lehed ehk hiirekõrvad on tugevalt magusa maitsega ja neid on hea hakkida võileibadele katteks, segada riivitud toiduainetega ja riputada muudele roogadele. Neist saab koduseks tarvitamiseks valmistada ka hiirekõrvaviina.

Kask on suurepärane antioksüdant, tõrjub mikroobe ja ravib põletikke. Lehti on hea kasutada põletike ja haavade ravimisel, samuti leidub neis verejooksu peatavaid ühendeid.

Lehed soodustavad uriini, higi, sapi ja soolade (NaCl) eritumist.

Vaik ja lehtedes sisalduvad

RETSEPT Kasemahla siirup Kui kasemahla on rikkalikult ja pole võimalik seda säilitamiseks külmutada, siis hea variant on siirupit teha.

Kasemahla keetke vaiksel tulel seni, kuni see muutub venivaks. Mida venivam, seda paremini säilib. Vaiksel keetmisel ei kee siirup põhja (siia juurde võib veel lisada vahtramahla või orasheinajuuri). Valmis siirup valage kuumalt puhastesse tumedast klaasist pudelitesse ja sulgege õhukindlalt. Kasutage väiksemaid pudeleid, et vältida riknemist. Pudelid paigutage jahedasse ja pimedasse kohta. flavonoidid on diureetikumid.

Seega eemaldavad need sidekudedest jääkaineid, lahtistavad röga, alandavad palavikku ja vererõhku.

Kaselehed, eriti pungad, toimivad antiseptikuna viiruste ja seente vastu, ahendavad limaskesti ja mõjuvad ergutavalt. Kasest saab seega igati leevendust kevadväsimuse korral. Kaselehed sisaldavad eeterlikke õlisid, mille hulk ja koostis vahelduvad sõltuvalt kasvupiirkonnast ja aastaajast. Kõige rohkem on seda hiirekõrvades. Lehtedes on C-, B₂- ja B₃-vitamiini, karotenoide, valku, parkaineid, mõruaineid ja vaikaineid. Samuti on seal metüülsalitsülaati, seskviterpeenoksiide, naftaleeni, tanniine, flavonoide ja fenoolhappeid. Mineraalidest on lehtedes enim kaaliumi, kaltsiumi, mangaani, tsinki, seleeni, fosforit ja magneesiumi.

Kaselehti ei maksa kasutada südame- või neeruhaigustest tingitud paistetuse puhul. Ka mahla võivad koguneda raskmetallid, eriti kui kasepuu asub linnale liiga lähedal või kasvab suure maantee ääres. Kaugel asundustest ja suurteedest ei ole seda vaja karta.

Ka õietolm ja lehtedes sisalduv salitsülaat võivad põhjustada allergilisi reaktsioone. Samal ajal võib väikestes kogustes regulaarselt kasutatav kasemahl või kaselehetee anda otse vastupidise tulemuse ja teie allergiku näiteks kaseõietolmu allergiast terveks ravida. Kindlasti tasub proovida, aga mitte inimest ohtu seades.

Kasemahla võib ka iluprotseduurideks kasutada. Kui mahla on rohkelt, võib lausa kuningannade kombel iluvanne teha, kasutada seda näomaski ja näoveena, juuste loputamiseks ja juukseveena.

Kasemahl on hea karastusjook koos teiste koduste mahladega.

külVikAlender: APrill 20. R

Õis, alates kl 17.27 leht

21. L

Leht

22. P

Leht, alates kl 20.09 vili

23. E 24. T

05.44 20.56

00.46

Istutusaeg

ilmAtArk

19. aprill 2018

Vili, aiatöödeks sobimatu päev Vili, alates kl 23.40 juur

25. K

Juur

26. N

Juur

27. R

Juur, alates kl 04.13 õis kuukAlendri koostAjA siGne siim, 2018

MAA

TULI

VESI

ÕHK

Maa elu || aed || 39

19. aprill 2018

toiVo niiBerg Räpina aianduskooli õpetaja

O

len alati aiasaaduste säilitamise ja hoidistamise õppeaines rõhutanud, et esmalt tasub mõelda ja vaadata, mida on köögiviljadest-maitsetaimedest poes odavalt ja aasta ringi saada. Seejärel mõelda ja vaagida, mida kasvatada oma aiamaal ja mida mitte.

Enamikku köögivilju on aasta läbi müüa ja ei tasu unustada, et nende värskena säilitamine on üsna töö- ja ressursimahukas. Seega tasub aiamaal kasvatada eelkõige neid köögivilju-maitsetaimi, mida poes saada pole või on need üsna kallid, sageli kasvatatud maades, kus puudub korralik toidukaubakontroll pestitsiidide ja nendes sisalduvate ohtlike jääkainete üle.

Teisalt on tore üllatada pereliikmeid ja külalisi ning tutvustada neile uusi maitseid.

Söövad ju eestlased porgandit ja kartulit 150 aastat, paprikat 30 ja rukola tüüpi salatitaimi kümmekond viimast aastat.

Seega tuleb kõige uuega harjuda, seda ise kasvatada, maitsta ja hoidistada.

Sageli me ei teagi, et Hiina kapsas ehk lehtnaeris kasvab meil sama hästi kui Hiinas.

Samas on mungalill, mugulbegoonia, gladiool, kosmos, kaheaastane kuningakepp, hostad ja tokkroos oma kodumaal hinnatud köögiviljad.

Juurviljadest tasuks enim kasvatada musta talirõigast, mida poes leiab harva. Turul on tegemist hinnalt ühe kallima juurviljaga. Samas on teada, et just tänu rõikale, küüslaugule ja punasele veinile ehitati valmis Egiptuse püramiidid – need ehitajatele kohustuslikud toiduained päästsid neid epideemiate eest. Must rõigas tuleks külvata alles pärast jaanipäeva. Seega saab planeeritavas külvikohas enne kasvatada lehtseid salatitaimi.

Talirõigas säilib kõige paremini jahedas keldris, niiske turbasamblaga polsterdatult peaaegu järgmise aasta saagini.

Kindlasti ei tasu toidu valmistamiseks rõigast koorida, vaid pesta ja riivida salatisse koos koorega.

Teiseks juurviljaks tõstaks taas au sisse pastinaagi ehk aed-moorputke, mis toiteväär-

Pastinaaki võib varakevadel külvata otse sulamata mullale. foto: mArko sAArm / sAkAlA

Basiilikuid on eri maitse ja lõhnaga.

foto: toomAs huik / postimees

Nuikapsas kasvab kiiresti ja seda võib külvata vegetatsiooniajal mitu korda.

foto: kAmillA selinA lepik / sAkAlA

Põnevad köögiviljad, mis väärivad kasvatamist tuselt ületab porgandit 2–3 korda. Poes ja turuletil jällegi üsna kallis juurvili. Suurema saagi saamiseks võiks seda külvata juba sügisel või varakevadel otse keltsale. Säilitada nagu musta talirõigast.

Köögiviljadest soovitaksin Mehhiko füüsalit. Räpinas sain aknalaual ettekasvatatud ühelt taimelt avamaal ligi 10 kg saaki. Mehhiko füüsal on tomatist külmakindlam. Viljad kasvavad keskmise tomati suuruseks. Pealt näeb füüsal välja nagu tomat ja seest kui viigimari. Poolvalminud koristatud vilju võib 1–4 kraadi juures säilitada pappkastis või laastukorvis kuni kevadeni, sest need valmivad hästi järele.

Kõrvitsatest propageerin muskaatkõrvitsat. Esiteks ei anna need suuri vilju nagu suureviljaline kõrvits, mille söömiseks-hoidistamiseks on vaja terve suguselts kokku kutsuda. Sobib ideaalselt ka toorsalatitesse. Väga maitsev on muskaatkõrvits ahjus röstituna. Sorte on mitmeid, aga soovitaksin kasvatada hilisemat sorti ‘Muscade de Provence’ – tugevalt ribilised, lapikümarad 2,5–8 kg viljad, viljaliha paks, oranž, väga aromaatne ja maitsev, valmides värvuvad rohelisest oranžiks. Väga hea säilivusega (6–12 kuud).

Melonit sobib kasvatada kasvuhoones koos tomatiga.

Soovitan valida väiksema viljaga sordid ja kasvatada neid vertikaalmeetodil, nagu kasvavad kantaluup, mesi- ja jõulumelon.

Väikeseviljalistest kõrvitsatest tasuks katsetada sorti ‘Small Sugar’. See on üsna vana kõrvitsasort, aretatud aastal 1887. Viljad valmivad 100.–115. kasvupäeval, kaaluvad 2–3 kg.

Viljaliha oranž, mõõdukalt magus ja mahlane. Säilib hästi.

Liblikõielistest võiks kasvatada suhkruherneid, mis on söödavad koos kaunaga. Noorelt on selliseid herneid kõige parem säilitada blanšeeritult ja seejärel tihedalt väiksesse kilekotti pakituna sügavkülmas – väga hea lisand hautistele ja suppidele, aga ka lihtsalt toorelt krõmpsutamiseks. Soovitan sorti ‘Ambrosia’.

Väga põnev liblikõieline on spargeluba ehk lehmahernes (Vigna unguiculata ssp. sesquipedalis) ehk silmuba, mille kiududeta kaunad võivad kasvada kuni ühe meetri pikkuseks, läbimõõt 0,5 cm. Mul on õnnestunud Räpinas soojadel suvedel lehmahernest edukalt katmikalal ettekasvatatud taimedest ka avamaal kasvatada. Eelmisel külmal suvel see muidugi ei õn-

nestunud. Küll võiks seda vabalt kasvatada vertikaalkultuuris katmikalal. Sobib hästi kokku tomati ja meloniga. Toitudes kasutada nagu kiududeta aeduba ehk Türgi uba. Eriti põneva roa saab spagetihautisena: ühed heledad ja teised rohelised ülipikad ussikesed sõbralikult ühes pajas … Seemnekaupluses on müüa nii roheliste kui ka punaste kauntega sorte.

Väga põnev uus kultuur on ka hiirmelon. Mehhiko pisikurk pärineb Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. Üheaastane taim on hea ronija ja katab kiiresti kuni 3 m kõrguse aiavõre, pakkudes meeldivat varju ja üllatuslikke vilju, seda eriti lastele. Lehed sarnanevad hariliku kurgi lehtedega, on nendest väiksemad ja paiknevad tihedamalt.

Viljad kasvavad 4 cm pikkuseks, läbimõõt 2 cm.

Taim on väga saagikas ja igas lehekaen-

AIAMAAL TASUB KASVATADA EELKÕIGE NEID KÖÖGIVILJUMAITSETAIMI, MIDA POES SAADA POLE VÕI ON NEED ÜSNA KALLID.

las võib leida väikese kurgikese. Viljad kaetud õhukese meeldivalt krõmpsuva koorega. Vilja sisu on valkjasroheline, meeldivalt hapuka maitsega. Viljad on maitsvamad noorena. Kuid peale viljade kasvatavad hiirmelonid septembriks-oktoobriks mulda kartulist väiksemad söödavad mugulad, mis maitselt meenutavad segu redisest ja kurgist, olles sobiv toorsalatimaterjal. Mugulad tulebki kiiresti toiduks tarvitada, sest need ei säili pikalt. Ühelt taimelt võib saada kuni 5 kg vilju ja 1 kg maitsvaid mugulaid, mis kujult meenutavad maguskartulit ehk bataati.

Mugultill ehk Itaalia fenkol ehk apteegitill. Kesk-Euroopas on mugultill kergelt hautatuna ja sulavõiga ülevalatult väga sage Rootsi laua hõrgutis, mida pakutakse eraldi toiduna nii lõuna- kui ka õhtusöögiks. Mugulaid võib keeta, hautada, küpsetada, praadida ja sügavkülmutada, kasutada neid lisandina liha- ja kalatoitude juures.

Meie tingimustes tuleb taimed katmikalal ette kasvatada ja siis paarikaupa avamaale istutada. Mugultilli lehed on sobilik lisand magusatesse puuviljasalatitesse, aga kuivatatult talvise turgutava tee koostisesse koos ingveriga. Erilised ravi- ja maitseomadused on aga

mugultilli seemnetel, mida meil saaks sooja suve korral kevadel mulda istutatud eelmise aasta mugulast.

Mangold ehk lehtpeet on ameeriklaste lemmikköögivili, mida meil kasvatatakse peamiselt dekoratiivsel eesmärgil. Ka mangolditaimed tuleb katmikalal ette kasvatada. Lehtpeedi lehed ja varred toorsalatisse väga ei sobi, aga suppideks, hautisteks ja hapendamiseks küll.

Toorsalatitesse sobib ribadeks lõigutud lehtpeet kergelt blanšeeritult.

Nuikapsas ehk koolrabi ehk rõigaskapsas on väga populaarne Põhja-Indias, sest sobib suurepäraselt traditsiooniliste India vürtsidega. Nuikapsa varsvilja võib kasutada küpsetatult või toorelt. Samuti on söödavad nuikapsa lehed, neid tarvitatakse nagu spinatit.

Eestis võiks nuikapsast külvata varakevadel, aga ka suve lõpul. Kevadel, pärast öökülmade lõppemist võib nuikapsast külvata otse kasvukohale või kasvatada istikud ette nagu peakapsal. See köögiviljakultuur on võrdlemisi külmakindel ja kiire kasvu tõttu võib seda külvata vegetatsiooniajal mitu korda. Viimane külv võiks jääda juuni lõppu või juulisse.

Vürtstaimede kuningaks peetakse vürtsbasiilikut ja patt oleks, kui me seda taime oma aiamaal ei kasvata. Vürtsbasiiliku eri kultivaridel on sidruni-, mentooli-, kampri-, aniisi-, lagritsa-, vürtsi-(loorberi-), muskaadi-, nelgi-, vanilli- või kaneelilõhn.

Seega tasuks kollektsioneerida eri liiki basiilikuid ja emataimi hoida talvel soojas päikesepaistelises kohas ja varakevadel teha neist pistikuid.

Basiilik sobib vürtsina kõikide aedviljatoitude juurde, eriti spinatist, aedoast, kõrvitsast ning hapukapsast valmistatud roogade ja suppide maitsestamiseks. Sooje toite maitsestada tavaliselt kuivatatud lehtedest pulbriga, mis lisada alles 10 minutit enne roa valmimist.

Basiilik on dieetvürts ega tee halba diabeetikule, maksaja neeruhaigele, sobib müokardi infarkti järel, asendab igati klassikalisi vürtse ja keedusoola kala-, muna- ja lihatoitudes.

See on hea hapendusvürts kurgile, kapsale, tomatile, füüsalile, kabatšokile, karusmarjale ja hapendussalatitele. Õhtune une-eelne aniisbasiilikutee soodustab füsioloogiliselt head kosutavat und. Basiilik kergendab pahaloomuliste kasvajatega kaasnevaid vaevusi.

LASKI tehnikaga kiirelt korda koduaed, maakodu, metsatukk või mistahes haljasala. OSTA või RENDI!

WWW.LASKI.EE

MÜÜK • HOOLDUS • VARUOSAD • RENT

40 || põlluraMM || Maa elu

19. aprill 2018 di hiljaks, paljudel on selleks ajaks juba aiamaa tehtud.”

Hobusesõnnikut kasutavad Alusted ka ise, peenramaal ja kasvuhoones. Osa väärt kraamist jääb tallide lähedale sõnnikuauna. „Saame pakkuda kahe aasta vanust sõnnikut, mis on mõnus ja kohev, juba peaaegu mullaks muutunud, aga ka talve kangemat kraami.”

kuido sAArPuu Järva Teataja

T

õenäoliselt pole aiapidajat, kes kevade hakul sõnniku peale ei mõtleks. Ikka on ju lilledele või peenramaale rammu vaja, kuid kui ise loomi ei pea, siis kust seda musta kulda saada.

Järvamaal Paide ja Türi vahel asuva Kirna hobusetalli perenaine Maie Kukk ütleb, et hobiaednike sõnnikuvedamishooaeg algas aprilli esimeses pooles. „Kõige varasemad tulid kühveldama juba esimeste kevadiste ilmadega, kui lumi alles maas. Meile on see vaid hea. Tallis on sõnniku üleküllus ja endal pole seda kuhugi panna. Rammusat kraami on pakkuda nii otse tallist seest kui ka väljast.”

TASUTA VÕI RAHA EEST Sel põhjusel ei pea Kirnast sõnnikuotsijad ka oma rahakotti kergendama. Viisakas oleks enda tulekust teada anda, kuid Maie Kuke sõnul on neil välja kujunenud ka püsikäijad, kes tulevad ja toimetavad ise. „Nad tulevad siis, kui saavad.

Kui mind ennast kohal pole, siis nad teavad ise, kuidas väravast sisse-välja saada ja vältida elektrikarjusest löögi saamist,” jutustab ta. „Info levib inimeselt inimesele ja ikka teatakse, et Kirna tallist saab sõnnikut.”

Sõnnikut kulub lilledele, peenramaale ja marjapõõsaste ümber. Kirnasse tullakse suuremate kärudega, aga sõnnikut võetakse kaasa ka nii-öelda näpuotsaga, näiteks lähedal asuva Poaka küla inimesed. „Veel on mul tallis vabapidamisosa, kus saab peaaegu puhast, ilma allapanuta sõnnikut,” lisab Maie Kukk.

Järvamaa kutsehariduskeskuse Särevere õppehoone lautadestki saavad soovijad sõnnikut.

Kutsehariduskeskuse õppeja arendustöö üksuse juhataja Külli Marrandi kinnitab, et sõnnikuäri pole kindlasti kooli põhitegevus, selleks on ikka õppetöö, kuid et sõnnikut tallides paratamatult tekib, siis on nad valmis seda soovijatele pakkuma.

Saada võib turbasegust hobusesõnnikut. Eraldi sorteerimist ei ole. „Huviline läheb tal-

„Kui on rammu vaja kurgipeenrasse, siis sobib põhuga segatud sõnnik. Roosipeenrasse, ümber istikute pannakse ikka rohkem puhast sõnnikut.

Seal toimib sõnnik ka multšina,” teab Sven Aluste. foto: dimitri kotjuh

Sõnnikuturul

läheb vilkaks kauplemiseks li, lepib kokku ja tuleb sõnnikule järele,” selgitab Marrandi. „Hind on kokkuleppel, kõik oleneb kogusest. Sõnnik pole koolile kindlasti mingi eriline müügiartikkel.”

Tahtjaid just massiliselt ei ole, kuid et aeda on rammu ikka vaja, siis neid siiski jagub.

VARUB TALVEKS HEINA Koordi külas tegutseva Hobukooli pargi peremees Sven Aluste kinnitab, et nemad on juba aastaid hobusesõnnikut müünud. „Aeg-ajalt ikka helistatakse ja uuritakse. Kõige rohkem kliente on meil Tallinnas, nende seas neid, kes haagivad käru autole sappa ja tulevad ise kohale, sest lahtiselt saab sõnnikut kõige soodsamalt. Trakto-

ri kopp mahutab poolteist tonni ja see kogus võiks maksta oma 80 eurot,” ütleb ta. „Muidu müün sõnnikut 40liitristes kottides ehk keskmise aiakärutäie kaupa. Hinnaks 8 eurot kott. Hinnavahe on ligi kolmekordne.”

Sõnnikut pakutakse kahes variandis: tallist tulnud ja põhuga segatud sõnnik, mis on mõne aja õues kuhjas seisnud, ja otse koplist korjatud sõnnik.

See on puhas, ilma allapanuta. „Kui on rammu vaja kurgipeenrasse, siis sobib põhuga segatud sõnnik. Roosipeenrasse, ümber istikute pannakse ikka rohkem puhast sõnnikut.

Seal toimib sõnnik ka multšina,” teab Sven Aluste.

Koordi tallid oma sõnnikuäri väga ei reklaami. See on kevadine ja sügisene kõrval-, mitte põhi-

SAEPURU JA HÖÖVLILAASTUD, ERITI KUI NENDE OSAKAAL SÕNNIKUSEGUS ON SUUR, TEEVAD PIGEM KURJA EGA TOO KASU. PUITU LAGUNDAVAD BAKTERID JA SEENED VAJAVAD ELUTEGEVUSEKS LÄMMASTIKKU.

tegevus. Hobukooli pargis on põhiline ikka loodusehitus ja teraapiatöö, sõnnik, „Koordi kuld” on lisasaadus. „Need asjad on siiski seotud, sest inimesed, kes ostavad meilt hobusesõnnikut, annavad oma panuse loomadele talveheina varumisse,” lisab Aluste. „Ise me heina ei tee, pole nii palju maadki.

Hein tuleb osta.” „Aastad pole vennad. Võin olla Türi lillelaadal ega müü päeva jooksul ühtegi sõnnikukotti. Siis pakin end kokku ja laadapäeva õhtul koju minnes sõidan tagasiteel majade vahelt läbi ja ongi kõik kotid läinud,” toob ta näite. „Aprilli algus on sõnnikuäriks liiga varajane, mai lõpus toimuv lillelaat aga jääb tegelikult vei-

IDEAALNE VÄETIS KOMPOSTIHUNNIKUST Mullateadlane, Eesti Maaülikooli professor Alar Astover on Tartu Postimehele öelnud, et saepuru ja höövlilaastud, eriti kui nende osakaal sõnnikusegus on suur, teevad pigem kurja ega too kasu. „Puitu lagundavad bakterid ja seened vajavad elutegevuseks lämmastikku,” selgitab ta. „Nõnda on nad konkurendid taimedele, kes vajavad kasvuks samuti lämmastikku.”

Astover tõdeb, et kui eesmärk pole mulla viljakust suurendada, vaid ainult sõmeramaks muuta, ei pea saepurusõnnikut ega -komposti siiski põlgama. Kui soovitakse taimi väetada, on tark puidujäätmeist hoiduda. „Orgaanilise väetise suur eelis mineraalväetise ees: selles leidub enam-vähem kõike, mida taimed vajavad,” kõneleb Astover. „Mineraalväetis lahustub kiiresti, selle mõju taimedele on kiirem. Orgaanilisel väetisel on aga mitmeaastane järelmõju, lisaks parandavad sõnnik ja taimsest materjalist tehtud kompost mulla struktuuri.”

Sõnnikust tehtud kompost on suurepärane väetis, ehkki mõistlikus koguses võib kartulimaasse künda või hernepeenrasse kaevata Astoveri kinnitusel ka värsket sõnnikut. Korraga, olenevalt sõnniku toitainerikkusest, võib katta aiamaa 1–5sentimeetrise kihiga. Ohtramalt võib laotada lehmasõnnikut, kõige tagasihoidlikumalt linnusitta.

Ideaalse orgaanilise väetise tootmine käib Alar Astoveri sõnul kompostihunnikus, kus tihkemad jäätmekihid vahelduvad õhulisematega, süsinikurikkamad lämmastikurohkematega: kihike puulehti, kiht muru¬niidet või kitkutud umbrohtu, sekka toidujäätmeid, kiht sõnnikut, veidike poorsust suurendavat jämedat saepuru, taas muru või umbrohtu või puulehti, jälle toidujäätmeid jne.

Olgu öeldud, et ka eri taimede sõnnikutaluvus on isesugune.

Uued mootorid – poole suurem jõudlus!

Uued Kubota 22hj diiselmootorid (D902) toodavad madalatel pööretel 50% rohkem pöördemomen� võrreldes eelkäijatega. tavahind:

20 625+ km

tutvumishind:

18 590 + km*

Avant 523 OPTIDRIVE pidev 4 vedu, POCLAIN rattamootorid, soojedusega iste ning LED esituled teevad töö Avant 523 erakordselt nauditavaks Tutvumishinnas lisavarustusena teleskoop-poom, 4-veo vabastus/lukustus; Joystick tüüpi 6 funktsiooniga juhtkang ning 240l mullakopp

tavahind:

17 385+ km

tutvumishind:

15 590 + km*

Avant 423 2 pumpa, hüdroväljavõte 34 l/min, FASTER kiirühendusega ja hüdroõli jahutus teevad uuest Avant 423 tõsise töövahendi.

Tutvumishinnas lisavarustusena teleskoop-poom, 4-veo vabastus/lukustus; Joystick tüüpi 6 funktsiooniga juhtkang ning 240l mullakopp

PS. Kuna meil on lattu jäänud veel paar vana mootoriga 400 ja 500 seeria laadurit, siis oleme need valmis eriti soodsalt ära andma. Küsi pakkumist!

Põhja-Eesti müügihall: Tule 20, 76505 Saue, Harjumaa Telefon: +372 528 2732, +372 521 8462 E-mail: joosep.kaba@sami.ee Lõuna-Eesti müügihall: Petseri 40, 68204 Valga, Valgamaa Telefon: +372 524 1759 E-mail: heiki.kuld@sami.ee