Maa Elu, 20. september 2018

ISSN 2504-5865

200 SUURIMAT

MAA ELU ON MÜÜGITULU ALUSEL TAAS RITTA SEADNUD EESTI TAIME- JA LOOMAKASVATUSETTEVÕTTED, KEDA SEEKORD ON TABELIS TÄPSELT KAKSSADA.

9

772504

586014

ANDRES ALAMETS: EKS PLAAN KÜPSES JUBA VAREM, AGA KUI NÜÜD TEKKIS KONKREETNE PAKKUJA LÕUNA-EESTIST, KASUTASIME JUHUSE ÄRA.

MEREÄÄRNE KINNISVARA MAA ELU UURIS, MISSUGUNE ON PÄRNU- JA LÄÄNEMAA MEREÄÄRSETE KINNISTUTE PAKKUMISE JA NÕUDLUSE SUHE NING KUIDAS KUJUNEB HIND.

20. SEPTEMBER 2018 • NR 38 (171) • HIND 1 €

AJALEHT ETTEVÕTLIKULE MAAINIMESELE

Künnivõistluse panid kinni

Künnivõistlused korraldati põllul, mille andis kasutada Kehtna Mõisa OÜ.

tuntud tegijad rIInA MArTInSOn Maa Elu

ädalavahetusel Raplamaal Kehtnas toimunud Eesti künnimeistrivõistlu sed võit is pöörd at rade klassis Jüri Lai, kellel varem juba ette näidata 11 Eesti meistritiitlit ja osalemist maailmameistrivõistlustel. Tavaatrade klassis noppis võidu Raido Kunila, kellel see 11. meistritiitel.

Võitnud mehed sõidavad Eestit esindama järgmisel aastal USAs toimuvatele kündmise maailmameistrivõistlustele.

Kunila tõdes, et meistritiitli peale käis rebimine kahe konkurendiga: Kaspar Järvala ja Indrek Zilenskiga. „Nagu igal aastal. Vaheldumisi need võidud meil tulevad,” nimetas ta.

Varem traktoristina töötanud Kunila teeb nüüd igapäevatööd hoopis puiduettevõttes ja kündmisvõistlustel osalemine on omamoodi hobiks saanud. Maailmameistrivõistlustel käis mullu Keenias.

TRAKTORIT JA ATRA TULEB KOKKU SOBITADA, SEE TÖÖ EI SAA KUNAGI VALMIS. Enne võistlusi saab Kunila kündmist harjutada paar päeva. „Rohkem kulub aega adra ehitamisele ja täiustamisele.

Igasuguseid ümberehitusi tuleb pidevalt teha. Traktorit ja atra tuleb kokku sobitada, see töö ei saa kunagi valmis,” rääkis mees.

Künnivõistluse esimesel

Künnivõistluste peakohtunik Taavi Võsa selgitab VIPkündjatele Sirje Potisepale ja Urmas Paetile, mida kohtunikud nende aetud vagude puhul hindama hakkavad. fotoD: riiNA MArtiNSoN

päeval kündsid osalejad kõrrepõldu, teisel päeval toimus rohumaakünd. Võistluse peakohtunik oli äsja maailmameistrivõistlustelgi kohtuniku ülesandeid täitnud Taavi Võsa, objektiivsuse tagamiseks oli ka paar väliskohtunikku kohale kutsutud.

Kui „pärisvõistlusel” osalejad teadsid väga täpselt, mis neid ees ootab, siis tuntud inimeste ehk VIP-künnil osalejatest mõned olid vast varem traktoriga sõitnud, mõni istus aga põllutöömasina rooli esimest korda. Just nemad astusid pärast vagude ajamist traktori pealt maha, nägu päiksena säramas. „Nii äge! Sellist kosmosetehnikat poleks osanud oodatagi, autod on tühine asi sellise tehnika kõrval,” muheles muusik Tõnu Raadik pärast elu esimeste vagude kündmist.

Teine VIP-kündja, toidulii-

du juht Sirje Potisepp ütles, et kui ettepanek kündma tulla tehti, ei mõelnud ta kaua. Eriti kui sai teada, et kündmine tuleb samas kandis, kus ta kunagi rallit sõitmas käis. Nii tõmbaski ta oma rallikostüümi selga ja kohal oligi.

Potisepp mainis, et temal kui maalapsel on traktoritega kokkupuudet olnud küll ja isegi kündmist on proovinud. Tõsi, väga ammu ja hoopis teise masinaga. „Isal oli kaks traktorit ja minu viimased kündmised jäid aega, kui olin üheksaaastane. See toimus „sakslasega” – kõik vanemad mehed teavad, millega tegu,” meenutas ta.

Ka aasta põllumees, Trigon Dairy Farming Estonia ASi juht Margus Muld ütles, et on traktoriga sõitnud küll, kündnud aga mitte ja uus kogemus oli tallegi väga põnev.

Veel osalesid VIP-künnil

VÕITJAD Meistrite klass: TAVAADRAD • Raido Kunila (Dotnuva Baltic) • Kaspar Järvala (Kaspar Järvala Künniklubi) • Indrek Zilensk (Kesa Agro OÜ) • Mark-Hubert Heil (Flint Kaubandus OÜ) • Keit Uusen (Olustvere TMK) Meistrite klass: PÖÖRDADRAD • Jüri Lai (Stokker Agri AS) • Priit Puuorg (Kaspar Järvala Künniklubi) • Indrek Mägi (Olustvere TMK) Kehtna vallavanem Indrek Kullam, miss Raplamaa 2018 esimene printsess Alondra Saar ja Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet, kelle vaod ka lõpuks ilusaimaks tunnistati.

Värvi lisas hobukünnivõist-

Vabaklass: PÖÖRDADRAD • Mart Raudsep (Väikemetsa talu) • Mart Kiiskküla (INTRAC Eesti AS) Noorkündjad: TAVAADRAD • Maiko Runtal (Olustvere TMK) • Andres Tamm (Baltic Agro Machinery / Vinni Vald) • Graivo Hallikas (Olustvere TMK) • Tom Adamson (Olustvere TMK) • Keido Õunapuu (Olustvere TMK) Allikas: Eesti Künniselts

lus, mille võitis Eve Haggi. Lisaks sai Kehtnas uudistada vanatehnikat ja kõige moodsamaid põllutöömasinaid. Toimus ka tractor pulling ehk traktorite jõukatsumine raskuste liigutamises.

2 || Mets ja puit || maa elu

20. september 2018

Andres Ala

Lõuna-Prants Aarne Mäe Maa Elu

akvere metsamajandist välja kasvanud freespuitmajade tootja osaühingu Viru Puit omanikud otsustasid pärast 25aastast tegutsemist ettevõtte lõunaeestlastele maha müüa.

Nag u sel puhul ikka, kavatseb seda tööstust vedanud mees, kelle tööraamatus on ainult üks leivaandja, esialgu puhata.

Otse ülikoolipingist Rakvere metsamajandisse tööle tulnud ja peagi puiduettevõtte tippjuhiks tõusnud Andres Alamets ütleb, et müügimõtteid mõlgutati juba mõnda aega.

Rakvere metsamajand erastati 1994. aastal, enamusaktsiaid sai enda kätte viis toonast juhtkonna liiget, sealhulgas Andres Alamets. Kuid 25 protsenti aktsiatest erastas riik EVPde eest veel laiemale seltskonnale, umbes sajale inimesele üle Eesti. Need osteti aja jooksul enamusaktsionäride poolt kokku ja nõnda on seda firmat veetud vapralt veerandsada aastat.

Viimati oli ettevõtte käive neli miljonit eurot ja seal töötas ligi 50 töötajat.

Juhatajana oleks Andres Ala­metsal saanud oktoobris 26 aastat tegutsemist täis. Enne seda oli direktoriks legendaarne Simo Nõmme, kes oli sel kohal lausa 30 aastat.

„KUNAGI PAKKUNUD VENE KÕRGED OHVITSERID SIMO NÕMMELE PALKMAJA EEST ISEGI SOOMUSTRANSPORTÖÖRI, ET HEA JAHIL KÄIA.” Puitmajade ehitamine oli juba siis teemaks – vanemad inimesed on kindlasti kuulnud Rakvere metsamajandi „Simo” palkmajadest, mis olid nõutud ja populaarsed üle tolleaegse Nõukogude Liidu.

Andres Alamets, miks ettevõtte müügiotsus siiski sündis?

Rakvere metsamajandi uksest on Andres Alamets sisse-välja käinud juba 35 aastat. Siin on pildimeenutus 2010. aasta kevadest. foto: Arvet Mägi / virumaa teataja

Olime selles osaühingus viiekesi ja kuna mina olen seltskonnas kõige noorem, kuid mitte ka enam esimeses nooruses, siis tuli see otsus varem või hiljem teha. Eks plaan küpses juba varem, aga kui nüüd tekkis konkreetne pakkuja Lõuna-Eestist, kasutasime juhuse ära. Kahtlemata raske südamega, kuid reaalsusele tuli otsa vaadata. Igatahes on uus omanik lubanud puitmajade tootmisega siin jätkata ja seda veel suuremas mahus.

Millised probleemid selles valdkonnas survestasid?

Ega mingit survet polnud, müügiotsus on ikkagi omanike ta-

he. Kuigi jah, majanduseksperdid on korduvalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et traditsioonilistes tootmissektorites Eesti konkurentsivõime langeb.

Näen selles väga tõsist probleemi kogu meie majanduse jaoks.

Poliitikud panustavad juttudes innovaatilistele idufirmadele, aga traditsioonilised eksportivad ettevõtted on jäetud omapäi, arvates, et kõik läheb ülesmäge omasoodu.

Olen poolnaljana öelnud, et parimad aastad olid masu ajal.

Nii kurioosne kui see ka on.

Siis polnud palgasurvet, materjalide hinnad püsisid stabiilsena, pigem languse poole.

Samas, eksportturud olid avatud ja sealt laekus tasu kõik eurodes. Nagu Andrus Ansip ütles: sellises kriisis ma tahaksingi elada.

Te eksportisite oma toodangut ka Prantsusmaale, kuhu tekkisid kuulu järgi suisa „Rakvere külakesed”.

Üheksakümnendatel aastatel oli põhiturg, nagu enamikul, Saksamaa, mis tundus põhjatu. Aga 2000. aastate alguses õnnestus tõepoolest end kinnitada Prantsuse turule ja need aastad olid meie ettevõttes kõige viljakamad.

Oleme kokku ehitanud sinna üle 500 suvila ja elumaja, nende hulka ma ei arvesta väikseid aiamaju. Tänu sellele ongi nendesse piirkondadesse Rakvere külad tekkinud, mis koosnevad meie majadest. Need on põhiliselt Lõuna-Prantsusmaal Bordeaux’ lähedal.

Kuidas te Prantsusmaale üldse jõudsite? Saan aru, et on turundusinimesed ja palju lobby...

Turundusinimesed on muidugi, iga päev käib uute klientide otsimine, aga enamik asju siin ilmas tuleb ikka läbi juhuse. Ühel päeval lihtsalt astus üks prantsuse ärimees sisse ja kui korra sai jala ukse vahele, hakkas ka teisi tulema.

Miks Prantsuse turg enam hästi ei tööta?

See on põhiliselt tingitud energiatõhususe nõuete karmistumisest, aasta-aastalt lisatakse neid. Kuigi me teeme oma freesprussmaju soojustusega, siis tänapäeva hästi rangeid reegleid täita on küllalt raske.

Kui ajakirjandus teeb omakorda n-ö promotööd, siis on elanikud nende majade suhtes üsna ettevaatlikuks tehtud. Suvemajade segmendis see muidugi probleem ei ole.

Muide, viimastel aastatel eksportisime üpris edukalt Prantsusmaale kuuluvale Rèunion’ saarele India ookeanis. Maa on küll kauge ja konteiner läheb sinna viis nädalat, samas on see tänuväärne turg, sest puutub sessoonsus.

Kui küsitakse meie levinuimaid majamudeleid, siis neid pole. Meie deviis oli tegelikult teha rätsepaülikondi, korduvaid projekte oli äärmiselt vähe.

On viidud maju väikeste pakkidena helikopteritega mäe

Maa elu || Mets ja puit || 3

20. september 2018

mets: ehitasime

JUHTKIrI

susmaale Rakvere külad ANDRES ALAMETS

K

otsa ja prussikaupa paatidega saartele.

See ongi pika ajalooga töö. Üheksakümnendate aastate alguses tundus Hispaanias ka võõras, aga kui tulid esimesed kogemused – hea õhk jne, siis läks korda küll. Sama teema Portugalis, kus suve alguses sai käidud. Sinna rajavad praegu paljud Põhja-Euroopa pensionärid oma teise kodu ja nemad eelistavad just puitmaju.

Andsin Portugali sidemed uutele omanikele edasi.

Kui palju oli teil Eesti kliente?

Alguses väga vähe. Nüüd oli juba 25 protsenti, eesti inimesed on kosunud ja tellivad üha rohkem.

Venemaa turuga on raske?

Nemad kaitsevad oma turgu kopsakate tollimaksudega ja tegelikult on seal hästi arenenud kohalikud tootjad, samuti müüvad seal hästi soomlased.

Kui omal ajal käisin Moskvas, siis meie saatkonnas oli üks inimene, aga Soomes 20 sellist, kes oma ettevõtete eest liigutasid ja viisid vajalikud inimesed kokku.

Olete Rakveres teada-tuntud ja kogenud juht. Kuidas teie töötajad ettevõtte müügiuudise vastu võtsid ja milline on olnud tagasiside?

Kahtlemata tuli see kerge šokina, sest kõik olid harjunud olemasolevaga. Kaader on meil püsiv ja – kuidas viisakalt öelda – suhteliselt eakas, kes ei ole nii altid muudatustele. Uued omanikud juba otsivad kuulutuste abil töölisi. Päris keeruline on tänases tööjõusituatsioonis töötajaid leida, oleneb muidugi, kui palju neile maksta.

Mis tuttavatesse puutub, siis sada protsenti kõik patsu-

peatoimetaja

KAS EESTI VAJAB KÜLAMINISTRIT?

• On sündinud Palamusel.

• Pärast EPA metsamajanduse eriala lõpetamist 1983. aastal suunati Rakvere metsamajandisse.

• Asus ettevõtet juhtima 1994. aastal.

Ometi kujutame puitmaju paremini ette just põhjamaades ja Venemaal, lõunas on ikka kivimajad. Üks vene oligarh oli kunagi vastanud mu intervjueeritavale, kui too küsis, miks ta oma uhke palee aatriumisse palkidest hütikese on püsti pannud: „See on selleks, et ma ei unustaks, kust me tulnud oleme.”

PeeTer rAIDLA

„Mis tuttavatesse puutub, siis sada protsenti kõik patsutavad õlale ja ütlevad, et saaks ise ka niimoodi,“ tõdeb Andres Alamets nüüd, septembris 2018. foto: AArNe Mäe

tavad õlale ja ütlevad, et saaks ise ka niimoodi. Eks sõltub sellest, kuidas kellelgi asjad on sujunud ja kes mida eesmärgiks on võtnud.

Millised on tulevikuplaanid?

Eks seda ikka küsitakse, aga vastus on standardne – esialgu polegi plaane. Midagi targemat ma ei oska kosta. Fakt on see, et pensionini on aega ja midagi tuleks teha, ideid on, aga lähikuudel vast mitte.

ÜHEL PÄEVAL LIHTSALT ASTUS ÜKS PRANTSUSE ÄRIMEES SISSE JA KUI KORRA SAI JALA UKSE VAHELE, HAKKAS KA TEISI TULEMA. Kui rääkida metsamajandist laiemalt, siis teie eelkäija Simo Nõmme ajal tehti juba populaarseid palkmaju „Simosid”.

Jah, võib öelda, et Rakvere metsamajand on konkurentsitult Baltimaade vanim puitmajatootja. Vahepeal loeti Eestis üle saja tootja. Nüüdseks on paljud uksed kinni pannud.

Rakveres alustati juba 1960ndate lõpus.

Kunagi pakkunud Vene relvatehase kõrged ohvitserid Simo Nõmmele palkmaja eest isegi soomustransportööri, et hea

jahil käia. Ta ei kukkunud suu peale ja küsis lennukit. Nemad vastu, et lennuki saame ainult varuosadena välja tuua ja ise panete kokku ...

Selle kõige kõrval tegeldi metsamajandis paljude asjadega, oli Sagadi mõisas metsamuuseum, Porkuni konservitsehh, Kullenga taimla, metsamajandi söökla, kokku töötas organisatsioonis üle 650 inimese.

Eesti vabariigi taasiseseisvumise järel tekkis lahknemine: metsa majandamine läks üle RMKle ja tööstuslik pool sisuliselt erastati.

Lisaks oli metsakombinaat, millega aetakse siiani segamini, see tegeles ainult metsa töötlemisega, selle õigusjärglane on Virumaa metsatööstus.

Te olete kunagi sporti teinud ja ettevõtte juhina ka siinseid korv- ja võrkpalliklubisid toetanud. Metsamajandil oli uhke võimla, mis aastaid Rakvere pallimängude esindussaaliks ja kus sealsed võrkpallurid Eesti meistrikski kroonitud, kuigi sinna pealtvaatajaid eriti palju ei mahtunud.

Praegu tundub see uskumatu, kuidas tuhat inimest sinna ära mahtus – akende peale ja mujale –, aga nii see oli. Tegelikult ehitati see saal aulaks majandi suuremate ürituste tar-

beks, seal oli isegi lavaauk. Vana Nõmme ütles küll, et mingeid korvirõngaid sinna ei pane ja jääb aulaks, aga lõpuks ikkagi sai võimla, mis nüüd on linnale üle antud.

Praegu räägitakse palju metsa majandamisest, eriti kultuuriinimesed võtavad sõna lageraiete vastu. Milline on teie kommentaar metsamajandusmehena?

Kindlasti on metsamajanduspoliitikas aja jooksul vigu tehtud ja teatud puuliikide osas nn ennaktempos raiutud. Aga kui räägitakse, et teeääred on lagedaks võetud, siis see tuleb lihtsalt sellest, et vanasti ei lubatud esimese grupi metsa, mis asus teede ääres, töödelda. Kui nüüd lasti vabaks, siis see hakkab lihtsalt inimestele rohkem silma. Mina ikka usaldan metsateadlasi, kes üritavad oma parima arusaamise järgi asju hinnata. Ühe asja küll lisaksin: kui omal ajal läksin metsandust õppima, peeti seda roheliseks erialaks, kus inimene oli automaatselt looduskaitsja, isegi ministeerium kandis looduskaitse- ja metsamajanduse nime. Tänapäeval on imelik lugeda, kui RMK juhte, kes on tõsised aateinimesed, sõimatakse kui metsavaenulikke röövraiet soodustavaid sulisid.

MÜÜ OMA VANA NING OSTA UUEM JA PAREM!

Maailma suurim RASKETEHNIKA portaal!

ülaliikumine Kodukant korraldas tänavu septembri alguses oma liikmete seas küsitluse, uurides, millise jälje on eelmisel aastal toimunud haldusreform jätnud külaelule. Vaid 37 protsenti vastanuist leidis, et haldusreform pole elule nende kodukülas mõju avaldanud. On tähelepanuväärne, et haldusreformile polnud etteheiteid neis külades, kus kohalik kogukond oli varemgi piirkonna arengut puudutavatesse otsustesse kaasatud. Ülejäänud ehk 63 protsenti vastanuist tõdes, et külaelu on pärast haldusreformi keerulisemaks muutunud: keskused on kaugenenud, asjaajamine on raskem ja vallavõim ei mõista külade omapära. Kurdeti ääremaastumist ja omavalitsuse nimemuutusega kaasnenud identiteedi kaotust.

Siin tulevad meelde haldusreformi eestkõnelejate sõnad, kuidas elu külades kohekohe suurema hoo sisse saab. Vaatasin veel kord üle nii haldusreformi seaduse kui ka kontseptsiooni ja veendusin, et sõna „küla” pole kummaski kordagi mainitud. Sestap ei tasugi küsitluse tulemuste üle imestada.

Kodukandi juhatuse liige Krista Habakukk märkis küsitluse tulemusi kommenteerides: „Kõige muret tekitavam on lugeda, et külavanemaid kas pole üldse või kui on, siis ei kaasata neid valla arengut puudutavatesse otsustesse. Info ei jõua külavanemateni ja oli ka vastuseid, kus kaasamist soovinud külavanemale sai osaks ignoreerimine või suisa negatiivne tagasiside.” Siinjuures ei maksa unustada, et omavalitsuse arengukava on ainus dokument, mis on aluseks kohalike kogukondade toetamisel valla eelarvest.

Eesti valitsusse on kuulunud nii rahvastikuministreid, regionaalministreid kui ka riigihaldusministreid. Lisaks on meil maaeluminister. Uhketele ametinimetustele vaatamata pole ükski neist kohaliku elu edendamist oma prioriteediks pidanud. Miks mitte juba kevadel koos uue valitsuse tulekuga loobuda riigihaldusministrist ja luua külaministri ametikoht? Et oleks keegi, kes hoiaks silma peal Eesti külade ja ääremaa arengul.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Ain Kivilaan Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2018

Maa elu || iNteRNet || 5

20. september 2018

Talunik vajab head kodulehte sama palju kui traktorit TAAVI ALAS Maa Elu

K

ui sind pole internetis, pole sind olemas. Sedasi võib öelda maaettevõtete ja talude kohta, kes tahavad oma tooteid müüa ja äris edukad olla. Mõnikord ei piisa ka internetis olekust, kui seal ei näidata enda parimat poolt.

Kui Eestis võib turu väiksuse või teiste reklaamivõimaluste tõttu olla erandjuhul kuulus ka ilma hea koduleheta, siis laieneda soovivale talule-maaettevõttele või välismaalastest klientidest unistavale ettevõttele on veebilehekülg möödapääsmatu.

Tamme talu ürdiaiast (www.tammetalu.eu) on tänaseks kuulnud paljud Eesti inimesed. Talu perenaine Heli Viedehof tunnistab, et kliendid on väga kiitnud nende kodulehte.

Lisaks talu ja toodete info kõrval leiab sealt huvitavaid uudiseid ning nõuandeid ürtide kasvatamise ja turustamise kohta, mis tekitavad huvi nende talu toodangu vastu. „Tänapäeva virtuaalturundusmaailmas on korralik koduleht väga tähtis. Annab eelise konkurentide ees, lisaks leiab külastaja sealt ettevõtte kohta vajaliku info. Inimesed hindavad väga seda, et pildid kodulehel vastavad sellele, mida talus tegelikult näha saab,” selgitab Viedehof.

Maria talu ja Jõuluvana Korstna talu (www.maria.ee) perenaine Riina Rand märgib, et nemadki on saanud klientidelt rohkesti kiidusõnu Maria talu kodulehe kohta. Kiidetud on kodulehe ilu ja põhjalikkust, sest piltide ja kena kujunduse kõrval leiab huvitavat ja kasulikku infot. „Praegu on meil uus koduleht tegemisel, sest aeg on edasi liikunud ja mitu asja on muutunud, mis vajavad ajaga kaasas käimist.” Äri edu mõjutab tema sõnul koduleht kindlasti, sest inimene otsustab väga palju visuaali ja piltide järgi. „Kui need on atraktiivsed, alles siis asutakse põhjalikumalt sisu uurima,” lisab Riina Rand.

Puidust tuuleküünlaid, grillipakke jm tootva Woodbright

OÜ (woodbright.eu) tegevjuht Eva Laks rõhutab, et kodulehe kaudu leitakse Eesti ettevõte üles just välismaal. „Saame öelda küll, et koduleht on meie üks kaalukamaid turundusvahendeid.”

Ettevõtte kodulehte on aastate jooksul palju kiidetud, aga kuna elu muutub väga kiiresti, siis praegu vajab leht juba uuendamist. Koduleht ei saa kunagi valmis, seda peab kogu aeg uuendama, moodsamaks tegema, kui on soov äris edukas olla.

MILLINE KODULEHT TOOB ÄRILE KASU? Hiljuti sattus mulle ette rahvusvaheline turundusblogi, kus analüüsiti Ameerika põllumajandusettevõtete veebilehti ja tehti pingerida parimatest: kui atraktiivsed need on ja mis teeb kodulehe eriti heaks.

Kokkuvõtlikult võib tuua välja mõned punktid: • kujundus ja üldmulje (värvid, tekst, paigutus) • pildid ja videod (haaravus, ilu, seotus teemaga) • kasutamise lihtsus (info olemasolu, olulisus, loogilisus) • väärtuslik sisu (uudised, uuendamise sagedus, ajakohasus, kliendi huvide rahuldamine ja veel suurema huvi tekitamine).

Pildid peavad olema tõeliselt head ja potentsiaalseid kliente kõnetavad. Kiideti põllumehi, kelle kodulehel oli taustapildiks just see, mida nad toodavad või teevad. Suurelt olid ühel ettevõttel kollased oad, teisel viljapead, maasikakasvatajal suured ahvatlevad maasikad, mida tahaks kohe süüa.

Turismitaludel toimib kaunis vaade, et tekiks tahtmine seda reaalselt kogeda. Piltide kvaliteet on ülioluline, sest väikese resolutsiooni, kehva komposit-

UUDISED, KUIDAS ÜHTE VÕI TEIST ASJA KASVATATAKSE, HOIATUSED, SOOVITUSED, TEADUSUURINGUD VÕI STATISTIKA ON KODULEHE SÕBRAD.

siooniga ja udused pildid tõukavad kliendi eemale. Üles riputada ei tohiks väikesi viletsa kvaliteediga pilte, mille pealt ei ole aru saada, kes või mis seal on.

Videod toodetest, saadustest, tootmisprotsessist, tähtsatest sündmustest, tegijatest.

Nüüdisajal tahab klient näha rohkem kui vaid pilti. Mõnel põllumajandusettevõttel pole see esmatähtis, teistel annab video lisamine suure eelise.

Kanada jõhvikakasvataja avaldab video, kuidas käib jõhvikakoristus: kogu kasvatus ujutatakse veega üle, punane paks marjakiht jääb vee peale, mida spetsiaalne traktor läbi vee koristama asub. Sellega pole tootmisprotsess läbi, lõpuks jõuavad jõhvikad purki või pudelisse. Jõhvikamahl kuulub iga terviseteadliku inimese toidulauale. Kui see video on nähtud, annab klient tihti kohe tellimuse sisse. Üldine kujundus ja teks-

ti suurus, värvikasutus, loetavus, loogilisus.

Kui tekst on liiga väike või ebasobivas stiilis, on raske lugeda. Kohe kaob huvi kodulehe info vastu. Tähtis info ei tohi olla ära peidetud ega olla mitme kliki kaugusel. Sellega kaotate kohe kliendi. Värvid on samuti olulised, tuleks lausa katsetada, millise värviga kirjutatut märgatakse ja loetakse paremini.

INFO – SEE ON A JA O Sul võib olla imeline talu ja väga head tooted, aga kui kodulehte uuriv klient ei saa aru, mis toode see on, miks see hea on, kust seda saab, kui palju maksab, siis pole kenast kujundusest kasu. Info ei tohi olla peidetud, selleni peab kiiresti jõudma. Info peab andma kliendile kiiresti kõik vastused. Kui see nii ei ole, huvi kustub.

Kvaliteetne sisu. Nagu Tam-

DairyTec OÜ on Eesti kapitalil põhinev 15aastane ettevõte, mille põhitegevuseks on farmidele nüüdisaegsete tehnoloogiate müük ja paigaldus.

Kutsume Sind kandideerima

KLIENDIHALDURI

ametikohale Töö kirjeldus: • toodete ja teenuste esindamine ning müük Eestis ja teistes riikides • kliendisuhete loomine, hoidmine ja arendamine Oled oodatud pakutavale töökohale kandideerima, kui Sul on • huvi põllumajanduse ja loomakasvatuse valdkonna vastu • eesti ja inglise keele oskus kõnes ning kirjas, lisaks tulevad kasuks soome ja vene keele oskus • arvutioskus • B-kategooria juhiluba Omalt poolt pakume: • vaheldusrikast tööd • täistööaega Pakutavale ametikohale kandideerimiseks palume saata CV ja motivatsioonikiri 01.10.2018 e-posti aadressil dairytec@dairytec.eu.

Rohkem infot tel 508 3563, Annika Lepik www.dairytec.eu

me Ürdiaed kinnitab, ei piisa ainult enda toodetest ja tegemistest, vaid klientide usalduse võidab siis, kui on näha, et oled valdkonna asjatundja. Uudised, kuidas ühte või teist asja kasvatatakse, hoiatused, soovitused, teadusuuringud või statistika on kodulehe sõbrad. Kindlasti tuleb lisada viide või luba allikalt, kas ta on nõus, et te seda infot jagate. Kodulehe nõuanded, soovitused, enda kogemuste jagamine käib kliendibaasi ja äri kasvatamise juurde.

Sõltuvalt tegevusvaldkonnast ja sihtrühmast saab kodulehel sõnumeid suunata või ajakohastada. Infot saab suunata ja jagada soo, vanuse, ametikoha või elukoha järgi. Teisisõnu, saate kohandada oma veebisaiti, et jõuda täpselt soovitud sihtrühma juurde.

Koduleht ei saa kunagi valmis. Jagage värsket infot, pakkumisi, uudiseid ja muud olulist teavet. Erinevalt trükistest

on veebilehte või sotsiaalmeedia lehekülge lihtne muuta ja kujundada, nii et see on alati ajakohane.

Isegi kui teil ei ole paar kuud midagi väga uut välja pakkuda, aga ettevõte tegutseb stabiilselt, siis on hea lisada või jagada mõnda uudist, pilti või videoklippi 1–2 korda kuus. See võib olla ka lihtsalt tervitus kõigile lehekülje lugejatele ja ilusa nädalavahetuse või sügise alguse soovimine. See näitab, et teie ettevõte tegutseb aktiivselt.

Nii sotsiaalmeedia kui ka veebisait on saadaval 24/7 aasta ringi. Andke lugejale kindlasti võimalus kommentaare või küsimusi esitada. Küsimuste rubriiki võib lisada aja, mille jooksul saate tagasisidet anda. Siit soovitus taludele-maaettevõtjatele, kes tahavad kliendibaasi hoida: suhtle oma kliendiga nii palju kui võimalik. Koduleht või sotsiaalmeedia annavad selleks parima võimaluse.

6 || etteVÕtja || Maa elu

20. september 2018

Norrakate tellimused avavad jõuluaja SILVI LUKJAnOV Maa Elu

K

ui Norra ettevõtjad annavad Järvamaa väikekülas tegutsevale martsipanitootjale jõulutellimused sisse juba septembris, siis Eesti ettevõtja võib helistada kingitusesooviga ka alles jõululaupäeval.

Järvamaal Säreveres martsipani tootva ettevõtte Convi Food Sweets juht Anu Zinovjev sõnab, et neile on jõulud juba alanud. „Meile algab jõuluaeg igal aastal ühel ja samal ajal, norralastest klientide jõulutellimustega. Ei sõltu nende saabumine ei kuumast suvest ega sügisestest vihmadest, need tulevad igal aastal enam-vähem samal ajal septembris.”

Sama järjepidevad on norrakad kogustes ja seegi teeb ettevõtjale heameelt. Kui norrakate tellimused kohal, teavad kõik ligi 20 töötajat, et jõulud tulevad taas rõõmsad ja nad saavad pika jõulupuhkuse. „Jõulude ajal puhkame kollektiiviga kohe kaks nädalat ja selle ootuses oleme valmis enne tööl rohkem pingutama,” räägib ta.

Ettevõttes käib praegu jõulutellimuste kogumine, neid tuleb hiljemalt oktoobri lõpuks teistestki riikidest: Saksamaalt ja Rootsist. „Kui ka Eesti firmaomanik ometi varem jõulukingitustele mõtlema hakkaks,” soovib Zinovjev.

Kuna ta väga tahab suurendada käibes kodumaise turu osa, on tal väga kahju Eesti kliendile ära öelda. Siiski ei saa kuidagi täita tellimust, mis esitatakse telefonitsi jõululaupäeval, kuid sedagi on ette tulnud. „Eesti ettevõtjale ei öeldes tilgub süda verd, tahaks ju nii väga aidata,” lausub ta. Nii palub Zinovjev ettevõtjatel oma soov esitada veidigi varem. Kui mitte oktoobris, siis vähemalt novembris. Õigel ajal tehtud jõulutellimus saab valmis õigeks ajaks ja valmib kõigi osapoolte jaoks väiksema närvikuluga.

Välismaal soovitakse jõuludeks martsipanifiguuridena jätkuvalt rikkust näitavaid sigu, koos põrsakestega ja ilma, samuti tavapäraseid jõu-

luvanasid, päkapikke ja inglikesi. Eestis kogub hoogu sõnumiga šokolaadide kinkimine. „Valmistame šokolaade kohapeal käsitsi Saksa kvaliteetšokolaadist ja peale teeme laseriga logo või sõnumi.

Nii on šokolaadid väga personaalsed ja annavad kinkides edasi just selle tunde, mida klient soovib. Sobilik kingitus mitte ainult jõuludeks,” usub Zinovjev.

Sõnumi ja logoga šokolaadikingitusi tegid nad eelmisel aastal juba õige mitmele ettevõttele. Zinovjev loodab, et tänavu tuleb neid taas – mida varem, seda parem.

Kuidas Eesti 100. sünnipäev jõulutoodangut mõjutab, ei oska Zinovjev veel hinnata.

Välismaalasi Eesti ümmargune sünnipäev jõuluajal ei kõneta, kuid arvata on, et sinimustvalge toob hõbeda au sisse. „Eestile mõeldes oleme teinud müügiks sajagrammiseid murtud sinimustvalgeid šokolaade, millel sinimustvalge lipsuke peal. Neid on küll hästi ostetud.” Kodumaa hõngu lisavad kanepiseemned ja rukkililled. „Kingituse järele teavad aina rohkemad tulla meie Türi linnas peatänava ääres asuvasse poodi,” on ta rahul. Ta on eriti rõõmus, kui kuuleb, et klient sõitis kaugemalt nimelt selleks Türilt läbi, et tema poodi külastada.

Poe käive on tõusnud ja talle ettevõtjana on meeldiv, et just omatoodangu müügi osas. „Selle üle on mul kohe siiralt hea meel,” kinnitab ta.

Rohkem kui 15 aastat allhanketööna martsipanitooteid valmistav Convi Food Sweets püüab kiirel jõuluajal hoida kaubavaliku poes mitmekesise. See on üsna kerge, sest omatoodangut pakub martsipanitootja rohkesti. „Martsipanifiguure on valikus üle poolesaja, šokolaadist tooteid üle 25. Lisaks tordikaunistusi, sest iga päev on ju kellelegi tähtpäev,” nimetab Zinovjev.

3 – 5-

KUI NORRAKATE TELLIMUSED KOHAL, TEAVAD KÕIK LIGI 20 TÖÖTAJAT, ET JÕULUD TULEVAD TAAS RÕÕMSAD JA NAD SAAVAD PIKA JÕULUPUHKUSE.

Anu Zinovjev kinnitab, et välismaal soovitakse jõuludeks martsipanifiguuridena jätkuvalt rikkust näitavaid sigu, koos põrsakestega ja ilma. foto: DMitri KotjuH / järvA teAtAjA

SA EI MÄRKAGI MEID.

Aga oleme Sinu äri jaoks olemas, et kõik sujuks.

Sõltumata äri valdkonnast, oled teinud investeeringuid ettevõtte varasse – hoonetesse, seadmetesse, kaupa. Vara hävimine või kahjustumine võib viia ettevõtte tegevuse peatumiseni. Eelmisel aastal hüvitasime ligi 500 kliendile õnnetuse tagajärjel tekkinud kahju ja aitasime äritegevusel jätkuda.

Tutvu Ifi ettevõtte varakindlustusega lähemalt: if.ee/varakindlustus Kindlustusteenuse pakkuja on If P&C Insurance AS. Tutvu kindlustustingimustega if.ee ja küsi lisainfot telefonil 777 1211.

200 Eesti suuremat taimeja loomakasvatusettevõtet PeeTer rAIDLA Maa Elu

M

aa Elu on müügitulu alusel taas ritta seadnud Eesti taime- ja loomakasvatusettevõtted, keda seekord on tabelis täpselt kakssada. Üldine hinnang mullustele majandustulemustele on, et 2017. aasta oli meie põllumajandusele hea aasta. Vähemalt 2016. aastaga võrreldes. Kui käibelt kahesaja suurema ettevõtte müügitulud liita, teeb see kokku üle 480,4 miljoni euro. Võrdluseks: 2016. aastal oli samade ettevõtete summaarne müügitulu 397,6 miljonit eurot.

Hea meel on sellegi üle, et paljud 2016. aasta miinusega lõ-

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Müügitulu (eurodes) 2017 2016 29 252 000 28 569 000 13 246 007 11 393 695 11 115 855 11 642 337 10 176 000 7 794 000 10 081 619 9 885 353 8 853 528 6 373 198 8 697 858 8 055 904 8 409 748 12 843 776 7 864 495 6 135 480 6 957 863 5 366 890

petanud majandid jõudsid mullu taas kosuda ning kasumit teenida. Eks igaüks võib tabelit uurides ise selles veenduda, kes milliste tulemustega 2017. aasta lõpetas. Tänavune põuaaasta on andnud küll tagasilöögi, kuid tasub loota, et eelmisel aastal talletatud varudest piisab nendegi keeruliste olude ületamiseks.

Mitu olulist tegijat ei olnud käesoleva nädala alguseks oma 2017. aasta majandusaruannet äriregistrile veel jõudnud esitada, ehkki see pidanuks laekuma juba juuni lõpuks. Just sellel põhjusel ei leia me tänavusest tabelist niisuguseid firmasid nagu OÜ Weiss, OÜ Sadala Piim, OÜ Orgita Põld, OÜ Koplimäe Agro, OÜ Rannu Mõis, AS TAC-Ettevõtted, Lüüste Põllumajandusühistu, AS Tartumaa Maamees, OÜ Arjadi Agro, OÜ Soone Farm ja OÜ Suislepa Vili.

Osaühingu Sadala Agro viimane esitatud majandusaruan-

ne kajastab aga koguni 2015. aasta majandustegevust ning tänavu aprillis tegi äriregister ettevõttele hoiatusmääruse registrist kustutamiseks. Samas on Sadala Agro tegevust rahulikult jätkanud ning peaks oma müügitulult kindlasti siinses tabelis vähemalt esimese neljakümne seas olema.

Mõned 2016. aastal samuti tabeliväärset müügitulu näidanud ettevõtted on oma tegevuse sootuks lõpetanud. Näiteks osaühing Karuvälja loovutas osa oma varast ja kohustustest osaühingule Karu Agro ning alustas detsembris 2017 likvideerimisprotsessi.

Juulis 2017 alustati ka tulundusühistu Küüni-SF likvideerimist ja selle aasta veebruaris kustutatigi ettevõte äriregistrist. Septembris 2017 kustutati aga registrist osaühing Bioman Agro, mis liideti osaühinguga Tiigikalda.

Eriti hea meel on nende et-

Taime- ja loomakasvatusettevõtted

Maakond

Rakvere Farmid AS Estonia OÜ Atria Farmid OÜ Valjala Söödatehas AS* Grüne Fee Eesti AS Väätsa Agro AS DAVA Foods Estonia AS Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Saimre Agro Grupp OÜ* Tartu Agro AS

Viljandimaa Järvamaa Valgamaa Saaremaa Tartumaa Järvamaa Harjumaa Raplamaa Viljandimaa Tartumaa

tevõtete üle, kes on oma müügitulu kasvatanud tõelise gasellina. Näiteks 2014. lõpus loodud OÜ Undi Vili suutis oma 2017. aasta müügitulu viia üle 0,7 miljoni euro (2016 oli see 0,2 miljonit eurot). Aprillist 2017 tegutsev OÜ Kaska-Luiga aga koguni üle 1,3 miljoni euro. Tõsi, viimasel juhul oli tegu Kaska-Luiga talu kui füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse lõpetamisega ning sellest baasilt osaühingu loomisega. Samalaadse muudatuse alusel on tabelisse pääsenud ka mais 2016 loodud OÜ Külmsoo, mille eelkäijaks saab pidada füüsilisest isikust ettevõtjana toiminud Külmsoo talu.

Paljud edukad ja tublid põllumajandid jätkavad aga siiani tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjatena ning andmete nappusel ei ole nad siia tabelisse kahjuks arvatud. Tõsi, maksu- ja tolliametile esitatud deklaratsioonide põhjal

Bilansimaht (eurodes) 2017 2016 35 272 000 33 400 000 21 576 288 20 931 330 10 799 712 15 331 934 10 873 000 10 336 000 9 661 150 9 156 929 22 618 357 21 032 625 6 435 943 6 588 792 6 519 743 6 953 279 15 751 452 13 810 110 11 519 302 11 115 309

saab küll aimu füüsiliste isikute müügitulust, kuid kõik muud andmed jäävad avalikkuse eest varju. Üks tähelepanek veel. Kui ettevõte on esitanud ka konsolideeritud majandustulemused, siis olen neil juhtudel just neid näitajaid eelistanud. Mõni ettevõte, näiteks OÜ Lõpe Agro ja AS Nurmiko, esitas 2016. aasta kohta konsolideeritud, 2017. aasta kohta aga konsolideerimata aruande, mistõttu on nende koht tabelis eelmise aastaga võrreldes oluliselt muutunud.

Maa Elu nüüd juba neljaaastase ajaloo jooksul on tänavune tabel läbi aegade kõige pikem ja põhjalikum. Tabeli koostajana loodan, et ükski oluline ettevõte siit välja ei jäänud.

Kui keegi avastab, et tema ettevõte on siit tabelist põhjendamatult välja jäänud, siis tasub sellest mulle kindlasti märku anda aadressil peeter.raidla@ maaelu.ee.

Omakapital (eurodes) 2017 2016 31 248 000 29 633 000 10 838 675 10 164 115 9 618 288 13 572 453 905 000 28 000 8 409 068 7 361 807 8 970 865 390 482 616 095 877 040 5 818 538 5 768 046 8 594 680 7 103 001 8 704 314 7 592 770

Puhaskasum (eurodes) 2017 2016 1 615 000 1 269 000 674 560 20 685 1 045 835 -364 693 877 000 -389 000 1 447 261 1 816 477 2 459 852 -1 185 955 -260 945 -2 030 959 50 291 734 816 1 491 679 -1 108 047 1 111 544 -691 022

foto: urMAS LuiK / PärNu PoStiMeeS

Maa elu || tOp 200 || 7

20. september 2018

8 || TOP 200 || maa elu

20. september 2018

Müügitulu (eurodes) Taime- ja loomakasvatusettevõtted Maakond

2017 2016 11. 6 937 462 4 653 923 Mangeni PM OÜ Viljandimaa 12. 6 068 877 4 427 094 Vändra OÜ Pärnumaa 13. 5 761 552 4 529 616 Peri Põllumajanduslik OÜ* Põlvamaa 14. 5 757 282 4 133 096 Halinga OÜ Pärnumaa 15. 5 647 006 3 882 466 Pae Farmer OÜ* Raplamaa 16. 5 566 149 4 101 138 Põlva Agro OÜ Põlvamaa 17. 5 564 823 5 234 387 Sagro AS* Harjumaa 18. 5 542 193 4 127 922 Aravete Agro AS* Järvamaa 19. 4 761 925 3 644 268 Ühinenud Farmid AS* Harjumaa 20. 4 684 247 3 013 210 Härjanurme Mõis OÜ Jõgevamaa 21. 4 650 147 4 542 919 Laheotsa OÜ* Harjumaa 22. 4 148 766 4 216 870 Kadarbiku Köögivili OÜ Harjumaa 23. 4 111 840 3 882 307 Plantex AS Tartumaa 24. 3 975 103 2 747 711 SF Pandivere OÜ Lääne-Virumaa 25. 3 953 810 3 165 389 Hummuli Agro OÜ Valgamaa 26. 3 681 381 3 721 271 Hansaplant OÜ* Harjumaa 27. 3 628 715 2 590 528 Raikküla Farmer OÜ* Raplamaa 28. 3 525 801 2 952 236 Saimre Seakasvatuse OÜ Viljandimaa 29. 3 477 400 2 513 475 Pajusi ABF AS Jõgevamaa 30. 3 427 655 2 540 831 Trovador OÜ Lääne-Virumaa 31. 3 354 280 2 321 170 Saare Peekon OÜ Saaremaa 32. 3 379 573 2 569 938 Aaspere Agro OÜ Lääne-Virumaa 33. 3 293 168 2 364 491 Paunvere Agro OÜ Jõgevamaa 34. 3 268 686 2 583 649 Laatre Piim AS Valgamaa 35. 3 156 349 1 763 614 Tiigikalda OÜ Viljandimaa 36. 3 118 755 2 985 995 Sanlind OÜ Valgamaa 37. 3 114 624 2 276 500 Savala Masinaühistu Ida-Virumaa 38. 3 098 364 2 518 085 Peetri Põld ja Piim OÜ Järvamaa 39. 3 065 321 2 309 250 Kehtna Mõisa OÜ* Raplamaa 40. 3 024 185 1 670 237 Küüni Farm OÜ Harjumaa 41. 3 006 755 2 017 653 Saimre OÜ Viljandimaa 42. 3 005 644 2 079 523 Kabala Agro OÜ Järvamaa 43. 2 957 800 2 209 887 JK Otsa Talu OÜ Lääne-Virumaa 44. 2 933 695 2 034 269 Kõpu PM OÜ Viljandimaa 45. 2 907 999 2 019 078 Kaiu LT OÜ Raplamaa 46. 2 847 151 2 623 427 Adavere Agro AS Jõgevamaa 47. 2 709 023 2 081 081 Selja OÜ Pärnumaa 48. 2 659 593 1 491 091 Vao Agro OÜ Lääne-Virumaa 49. 2 655 518 3 311 447 Aru Põllumajanduse OÜ Lääne-Virumaa 50. 2 649 792 1 782 267 Kõljala Põllumajanduslik OÜ Saaremaa 51. 2 635 772 1 905 017 Voore Mõis OÜ Lääne-Virumaa 52. 2 607 534 2 106 866 Metstaguse Agro OÜ Järvamaa 53. 2 561 680 2 237 005 Torma Põllumajandusosaühing Jõgevamaa 54. 2 492 516 2 987 247 Lõpe Agro OÜ Pärnumaa 55. 2 490 331 1 914 057 Laekvere PM OÜ Lääne-Virumaa 56. 2 480 145 1 804 615 Hinnu Seafarm OÜ Harjumaa 57. 2 428 777 2 014 423 Muuga PM OÜ Lääne-Virumaa 58. 2 376 556 1 935 203 Metsaküla Piim AS Harjumaa 59. 2 359 652 1 583 799 Kärla Põllumajandusühistu Saaremaa 60. 2 324 342 1 532 651 Kure Mõis OÜ Tartumaa 61. 2 317 985 1 787 974 Risti Agro AS Järvamaa 62. 2 295 341 1 682 684 Laiuse Põllumajanduse OÜ Jõgevamaa 63. 2 273 736 1 626 070 Abja Farmid OÜ Viljandimaa 64. 2 248 189 2 013 388 Järva PM OÜ Järvamaa 65. 2 244 680 3 254 683 Voore Farm OÜ Lääne-Virumaa 66. 2 226 901 2 186 614 Sigwar OÜ Ida-Virumaa 67. 2 194 512 1 924 198 Valjala Seakasvatuse OÜ Saaremaa

Bilansimaht (eurodes) Omakapital (eurodes) Puhaskasum (eurodes) 2017 2016 2017 2016 2017 2016 13 517 600 12 820 486 6 782 627 5 287 875 1 494 752 -205 142 16 061 730 14 884 731 13 490 572 11 672 002 2 118 569 359 273 14 150 413 16 305 196 5 161 655 5 323 467 -70 935 -690 476 14 907 075 14 725 941 2 246 010 1 681 857 564 153 -113 725 13 248 473 11 893 991 9 652 146 8 083 604 1 613 541 -96 317 14 588 922 16 250 919 3 966 734 4 730 336 1 019 948 -149 213 4 656 215 4 456 590 3 072 722 2 870 555 242 167 347 813 15 472 169 13 450 499 3 886 794 2 776 296 1 110 498 -1 747 704 15 316 668 14 653 339 2 861 881 722 303 801 220 -845 281 12 376 364 11 423 161 6 365 945 3 769 343 397 322 -306 284 20 097 313 19 213 260 13 598 560 12 861 575 1 148 985 1 763 216 3 692 432 3 289 397 1 245 944 1 129 948 115 996 218 034 4 348 400 4 562 006 3 717 403 3 949 589 267 814 240 642 3 414 105 2 794 216 2 678 330 2 304 449 423 881 -21 673 10 484 290 12 408 037 2 745 606 1 995 012 868 848 178 616 2 903 154 2 864 645 2 250 998 2 196 819 54 179 246 517 11 565 593 11 028 637 6 929 259 6 496 968 432 291 204 270 4 387 519 4 181 930 3 147 106 2 698 344 448 762 129 104 8 010 756 8 021 901 1 932 541 1 437 093 495 449 -446 410 8 594 942 7 325 155 5 004 697 4 177 953 826 744 473 635 2 336 376 2 348 684 31 136 -260 372 291 508 -173 647 18 260 852 18 575 138 2 384 182 2 541 591 -157 409 -868 364 5 206 443 5 438 907 1 597 384 896 919 700 465 88 010 6 564 149 5 719 797 3 374 503 2 950 894 423 609 -633 718 4 023 989 1 655 308 -147 765 1 173 385 -179 018 1 113 123 9 040 967 8 458 166 8 844 968 8 302 440 617 529 803 451 4 971 030 4 382 389 1 233 491 1 203 242 3 856 -659 983 7 469 496 7 009 541 4 080 851 3 184 242 896 609 166 823 5 983 538 5 741 482 3 571 250 3 112 445 473 805 35 913 1 374 354 1 379 746 631 330 344 567 286 763 342 041 4 874 243 4 968 927 1 175 495 685 483 490 012 -645 115 4 583 635 4 992 601 2 654 906 2 183 546 471 360 -119 000 7 152 394 6 411 601 2 274 018 2 049 350 224 669 -667 934 5 465 026 5 341 554 3 268 301 2 896 265 372 036 -362 913 7 674 950 6 977 475 4 704 574 3 949 945 754 629 -459 314 9 816 218 9 415 290 3 797 433 3 349 915 447 518 -517 406 6 818 287 6 593 291 5 071 827 4 458 378 613 449 -94 058 12 285 570 7 555 832 9 795 358 6 261 611 533 747 -171 141 9 307 448 7 543 098 5 999 204 6 039 760 44 804 -696 383 7 100 210 5 036 570 3 706 619 3 232 297 474 322 198 554 3 243 857 3 650 798 1 601 981 1 350 834 251 147 -514 737 5 377 008 4 861 555 2 581 951 2 555 788 26 163 18 443 5 191 361 5 580 693 3 322 658 3 536 049 -213 391 -440 207 10 041 843 10 003 742 5 229 863 4 838 723 391 140 242 706 5 881 397 4 734 097 2 924 554 2 569 563 354 991 -273 452 2 913 590 2 435 455 2 783 101 2 354 334 555 327 -286 827 5 101 898 4 214 360 2 451 252 2 088 540 362 712 -269 259 7 284 197 6 397 707 4 507 595 3 913 063 604 532 562 637 4 584 002 4 502 229 1 646 516 1 258 090 388 426 -333 574 3 918 747 3 484 635 2 966 995 2 420 490 546 505 -233 631 7 871 519 7 403 830 3 331 440 2 802 931 528 509 -113 899 5 338 770 4 256 947 3 185 170 2 839 538 345 632 -297 966 6 801 720 6 435 939 2 848 119 1 978 632 101 095 -676 395 7 559 684 6 515 967 2 316 268 1 564 335 751 933 -628 868 7 247 075 7 727 694 2 993 712 3 644 128 -640 983 -565 957 2 875 261 2 798 217 1 891 557 1 668 647 222 910 230 939 3 290 193 2 199 683 1 304 560 753 206 551 354 -221 480

EESTIS TOODETUD HAAGISED, MIDA KASUTAVAD NORRA JA ROOTSI PÕLLUMEHED NING EHITAJAD

Plaanid investeerida?

Pakume laia valikut haagiseid põllumajandusse ja ehitusse.

Vaata järele www.humus.ee

20. september 2018

maa elu || TOP 200 || 9

Müügitulu (eurodes) Taime- ja loomakasvatusettevõtted Maakond Bilansimaht (eurodes) Omakapital (eurodes) Puhaskasum (eurodes)

2017 2016 2017 2016 2017 2016 2017 2016 68. 2 150 382 1 934 110 Männiku Piim OÜ Tartumaa 5 948 091 5 145 092 5 712 948 5 013 507 739 441 -97 494 69. 2 146 254 1 635 756 EKSO Farm OÜ Põlvamaa 4 255 473 4 435 334 2 568 355 2 490 238 145 379 28 896 70. 2 130 698 1 454 294 Kuivajõe Farmer OÜ Harjumaa 4 432 033 4 236 066 2 298 617 2 006 292 292 325 65 701 71. 2 093 584 2 069 477 Lõuna-Eesti Talumuna OÜ Põlvamaa 1 852 484 1 697 247 787 032 685 894 101 138 84 467 72. 2 074 469 1 728 933 Vinimex OÜ Lääne-Virumaa 3 476 520 2 831 025 2 654 198 2 255 034 399 164 -46 036 73. 2 074 314 2 079 957 Markilo OÜ Lääne-Virumaa 2 837 081 2 866 497 303 418 87 114 241 304 109 682 74. 2 069 027 1 769 156 Saimre Viljakasvatuse OÜ Viljandimaa 8 203 682 5 983 954 2 256 593 1 735 399 521 194 -639 723 75. 2 061 360 1 453 354 Sakala Põldur OÜ Viljandimaa 3 343 194 2 865 836 2 256 391 2 001 945 254 446 -118 053 76. 2 049 311 1 474 115 Mereranna Põllumajandusühistu Saaremaa 4 087 388 3 694 865 3 405 421 3 024 708 383 913 -122 698 77. 2 045 436 1 691 332 Krootuse Agro AS Põlvamaa 5 125 553 4 127 000 3 166 636 2 473 048 700 037 39 234 78. 2 040 163 2 236 492 Balti Karusnahk AS Harjumaa 10 808 818 11 911 180 4 719 255 6 198 480 -1 479 225 -2 352 020 79. 2 021 929 1 425 291 Surju PM OÜ Pärnumaa 5 314 986 4 457 753 3 833 898 3 153 489 577 911 16 593 80. 2 016 306 1 577 457 Puurmani Põllumajandusühistu Jõgevamaa 5 374 401 4 763 252 4 300 077 3 796 816 504 461 -317 506 81. 1 992 658 1 563 809 Võhandu Põllumajanduse OÜ Võrumaa 5 045 847 5 722 393 1 384 651 1 559 212 -174 561 -584 529 82. 1 968 718 2 378 328 Friendsland OÜ Tartumaa 4 411 292 4 354 687 2 242 084 2 226 285 60 800 27 461 83. 1 936 055 1 486 316 Kaarli Farm OÜ Lääne-Virumaa 4 025 735 3 858 756 2 877 869 2 759 097 118 772 -276 551 84. 1 915 373 1 610 593 Kesa-Agro OÜ Valgamaa 4 384 030 4 326 641 1 128 191 778 441 349 750 66 207 85. 1 855 155 1 264 448 Tavex OÜ Raplamaa 4 586 150 4 058 929 3 444 648 2 876 539 568 109 34 481 86. 1 852 133 1 492 461 Rannu Seeme OÜ Tartumaa 4 430 719 4 733 879 2 715 098 2 671 618 43 480 26 933 87. 1 837 878 1 339 613 Nigula Piim OÜ Läänemaa 3 473 360 3 576 560 1 267 174 1 099 892 167 282 -511 514 88. 1 825 705 1 683 692 Ääre Seakasvatus OÜ Saaremaa 2 235 851 1 745 277 825 156 665 812 159 344 -94 825 89. 1 810 015 1 050 286 Kärneri-Jõe OÜ Läänemaa 3 956 295 3 263 297 2 365 466 1 911 507 568 959 177 756 90. 1 794 503 1 507 919 Karinu PM OÜ Järvamaa 5 423 282 4 284 820 2 071 593 1 302 943 408 650 -530 039 91. 1 786 421 1 819 151 Nurmiko AS Harjumaa 5 443 159 5 624 153 2 509 744 2 165 625 414 119 161 705 92. 1 783 930 1 341 363 Linnu Talu OÜ Valgamaa 2 729 713 2 634 722 1 444 510 1 271 446 173 064 13 791 93. 1 778 660 1 581 485 Paistevälja OÜ Järvamaa 4 616 170 3 562 320 1 880 660 1 791 814 88 846 54 849 94. 1 762 119 1 204 609 Sürgavere Põllumajandusühistu Viljandimaa 2 756 731 2 562 847 1 349 127 916 270 434 135 -182 299 95. 1 740 415 1 520 120 Flores Aed OÜ Harjumaa 1 094 537 1 044 944 421 042 398 227 52 816 39 129 96. 1 668 542 1 414 261 Mäo Põllumajandusühistu Järvamaa 3 107 750 2 802 264 2 232 168 1 691 459 540 613 -336 042 97. 1 664 274 1 088 035 Lustivere Põld OÜ Jõgevamaa 1 844 383 2 179 643 204 677 71 233 133 444 29 247 98. 1 645 472 1 402 590 Rebruk Farm OÜ Järvamaa 7 317 466 7 223 489 1 849 124 1 642 063 207 061 -303 348 99. 1 644 410 1 151 517 Tammsaare OÜ Järvamaa 5 212 922 5 038 342 1 159 066 924 413 234 653 -469 035 100. 1 633 501 1 273 547 Ranna Farm OÜ Tartumaa 3 371 430 3 172 953 2 321 373 2 221 154 100 219 196 101. 1 621 838 1 151 416 Kõpsta Seafarm OÜ Lääne-Virumaa 2 523 959 2 611 304 1 198 528 632 513 566 016 15 804 102. 1 618 060 1 019 138 Viraito OÜ Jõgevamaa 3 886 268 3 831 397 1 702 026 1 542 724 159 308 -446 246 103. 1 609 143 1 444 981 Kõo Agro OÜ Viljandimaa 7 220 779 6 700 511 3 010 436 2 768 785 112 151 -40 496 104. 1 596 069 1 236 719 Perevara AS Jõgevamaa 6 723 096 6 414 481 2 201 399 1 540 112 661 287 -666 408 105. 1 593 663 759 910 E.K. Partner Grupp OÜ Ida-Virumaa 1 249 599 843 659 681 326 524 510 156 816 161 726 106. 1 561 643 1 026 660 Vetiku S.T. OÜ Lääne-Virumaa 4 766 506 2 287 586 1 611 731 1 253 041 358 690 77 978 107. 1 545 433 1 054 074 Piistaoja Katsetalu OÜ Pärnumaa 3 411 356 3 282 264 2 392 834 2 018 016 374 818 -314 108. 1 542 327 1 438 598 Sargvere Põllumajandusühistu Järvamaa 6 600 048 5 759 585 4 670 689 4 100 395 620 294 176 492 109. 1 531 048 1 059 190 Koigi OÜ Järvamaa 5 854 114 4 252 350 1 616 587 1 466 802 149 785 -284 696 110. 1 525 346 968 705 Tõhela Agro OÜ Pärnumaa 2 307 526 2 614 483 316 968 331 191 14 222 -350 642 111. 1 520 588 1 042 022 Kaisma OÜ Pärnumaa 2 708 862 2 669 180 1 057 094 1 057 094 220 274 148 119 112. 1 504 091 1 136 654 Minu Maitse OÜ Harjumaa 1 143 933 691 147 431 359 400 593 30 766 338 871 113. 1 503 799 1 250 393 Reinu-Einari OÜ Läänemaa 2 824 683 2 801 301 1 569 191 1 510 845 188 346 46 412 114. 1 487 748 654 352 Simuna Ivax OÜ Lääne-Virumaa 8 350 649 8 261 256 5 364 460 5 248 930 115 530 212 922 115. 1 473 800 1 074 804 Milligrupp OÜ Viljandimaa 5 098 031 4 578 127 2 218 121 1 956 543 261 578 52 480 116. 1 427 337 1 560 542 Asat OÜ Tartumaa 710 461 1 085 133 315 635 311 007 14 628 20 298 117. 1 404 139 1 219 054 Oidermaa Talu Seemnekeskus OÜ Põlvamaa 2 390 551 2 079 673 1 991 428 1 858 566 232 862 342 765 118. 1 360 556 910 880 Õitseng OÜ Lääne-Virumaa 2 960 613 2 378 250 1 615 512 1 275 447 340 065 -172 372 119. 1 354 408 950 889 Männiku Teravili OÜ Lääne-Virumaa 2 394 113 2 399 093 1 195 428 1 001 591 157 850 331 216 120. 1 353 783 899 994 Vaimastvere Agro OÜ Jõgevamaa 3 583 813 3 362 711 1 112 480 590 784 521 696 41 121. 1 339 387 Kaska-Luiga OÜ Põlvamaa 9 806 997 5 117 926 438 140 122. 1 334 930 1 554 264 Tammikus OÜ Lääne-Virumaa 3 263 973 3 184 422 2 219 166 2 217 560 1 606 361 902 123. 1 334 349 792 985 Triigi Farmer OÜ Lääne-Virumaa 2 261 558 1 659 403 337 079 732 267 241 588 -200 039 124. 1 326 113 752 038 Ohtla Põld OÜ Läänemaa 2 230 665 1 971 680 1 023 545 851 393 172 152 43 797

10 || TOP 200 || maa elu

Müügitulu (eurodes) Taime- ja loomakasvatusettevõtted Maakond

2017 2016 125. 1 320 881 2 316 471 Vooremaa Piim TÜ Harjumaa 126. 1 302 551 1 201 308 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS Tartumaa 127. 1 291 474 741 933 Kohala SF OÜ Lääne-Virumaa 128. 1 283 320 914 050 Rauni Põllumajanduse OÜ Saaremaa 129. 1 279 888 845 023 Pöide AG OÜ Saaremaa 130. 1 237 769 1 001 572 Roodevälja Uustalu OÜ Lääne-Virumaa 131. 1 235 100 678 216 Kindel Käsi OÜ Tartumaa 132. 1 226 853 962 507 Paala OÜ Viljandimaa 133. 1 216 434 743 011 Tõntso Agro OÜ Valgamaa 134. 1 208 855 822 396 Eesti Tõusigade Aretusühistu Tartumaa 135. 1 199 836 867 907 Pae Ühistalu TÜ* Raplamaa 136. 1 172 971 964 793 Nukike OÜ Viljandimaa 137. 1 171 569 1 085 165 ML Eeriksaare OÜ Viljandimaa 138. 1 170 403 862 340 Kirbla OÜ Pärnumaa 139. 1 164 525 924 345 Impeerium OÜ Järvamaa 140. 1 149 763 1 155 597 Alvar MÜ TÜ Harjumaa 141. 1 130 590 955 853 Võhmuta PM AS Lääne-Virumaa 142. 1 109 424 859 971 Vardja Masinaühistu Põlvamaa 143. 1 081 970 752 688 Haage Agro OÜ Tartumaa 144. 1 079 299 670 047 Terrax AS Tartumaa 145. 1 066 526 767 689 Valjala Põllumajanduslik OÜ Saaremaa 146. 1 053 582 720 649 Piilia Põllumajanduse OÜ Raplamaa 147. 1 048 285 788 911 Mägiste Põllumees OÜ Võrumaa 148. 1 047 206 822 870 Väimela Majand OÜ Võrumaa 149. 1 043 014 629 019 Diner OÜ Lääne-Virumaa 150. 1 041 010 799 678 Jakoch Agro OÜ Harjumaa 151. 1 005 349 750 076 Kuie Põllumajandusühistu Lääne-Virumaa 152. 1 002 395 707 235 Tulevik OÜ Valgamaa 153.

984 488 897 647 Laanekuru OÜ Viljandimaa 154.

980 446 738 930 K&G Saarelt OÜ Lääne-Virumaa 155.

969 229 889 675 Tempo Põllumajandus OÜ Harjumaa 156.

958 233 786 452 Taimekasvatusühistu Mäksa Seeme Tartumaa 157.

951 796 910 283 Talukartul TÜ** Järvamaa 158.

950 142 583 549 Vaeküla Põllumajandusühistu Lääne-Virumaa 159.

941 809 493 477 Lepna Ehitus OÜ Lääne-Virumaa 160.

931 997 650 648 Metetra OÜ Raplamaa 161.

917 003 893 186 Kupna Mõis OÜ Lääne-Virumaa 162.

916 830 889 417 Nopri Talumeierei OÜ Võrumaa 163.

898 629 724 778 Pakar AS Harjumaa 164.

888 836 552 990 Tani Talu OÜ Jõgevamaa 165.

880 616 855 831 Teedla Mõis AS Tartumaa 166.

877 159 789 832 Varnja Farmid OÜ Tartumaa 167.

871 611 577 564 Jampo Seakasvatuse OÜ Tartumaa 168.

867 936 711 204 Veskimäe AS Järvamaa 169.

862 138 834 238 HTM Grupp OÜ Järvamaa 170.

861 868 675 186 Jerwer OÜ Viljandimaa 171.

860 352 754 590 Haljava OÜ Harjumaa 172.

858 798 919 606 Järelvanker OÜ Põlvamaa 173.

848 775 935 544 Avispeamees OÜ Lääne-Virumaa 174.

848 371 742 805 Oss OÜ Saaremaa 175.

848 061 591 053 Arkna Karjatalu OÜ Lääne-Virumaa 176.

847 511 802 679 Hercule OÜ Tartumaa 177.

843 207 812 620 Kookla Seemnekeskus OÜ Viljandimaa 178.

829 675 677 440 Argenta OÜ Viljandimaa 179.

822 489 755 127 Hanval Grupp OÜ Lääne-Virumaa 180.

802 740 945 968 Kaarli TÜ Tartumaa 181.

802 029 548 552 Abaja Farm OÜ Järvamaa 182.

801 748 663 854 Mägede OÜ Järvamaa 183.

794 942 833 106 Heko Põld OÜ Tartumaa 184.

769 205 562 867 Alliku OS AS Harjumaa 185.

768 138 213 757 Undi Vili OÜ Viljandimaa 186.

759 352 598 727 Helgi & Pojad OÜ Pärnumaa 187.

732 122 879 652 Umbusi Agro OÜ** Jõgevamaa 188.

730 146 647 899 Temonen OÜ Tartumaa 189.

722 476 667 640 Pihlaka Farm OÜ Harjumaa 190.

709 071 590 302 Aatmaa OÜ Harjumaa 191.

708 303 609 491 Viljatootja OÜ Tartumaa 192.

707 140 733 330 Tamme Kuivatid OÜ Tartumaa 193.

706 613 2 051 Külmsoo OÜ Põlvamaa 194.

702 893 555 771 Vaiatu Agri OÜ Jõgevamaa 195.

700 879 498 596 Uuri Suurtalu OÜ Harjumaa 196.

697 777 563 293 Karja OÜ Saaremaa 197.

691 376 1 132 256 Õnne Piimakarjatalu OÜ Jõgevamaa 198.

687 046 495 714 Astelmari OÜ Jõgevamaa 199.

676 583 791 078 Paugo Põld OÜ Viljandimaa 200.

676 001 463 714 Saarevälja OÜ Jõgevamaa

20. september 2018

Bilansimaht (eurodes) Omakapital (eurodes) Puhaskasum (eurodes) 2017 2016 2017 2016 2017 2016 1 551 125 2 356 927 1 330 125 1 633 785 -303 660 73 560 1 235 916 1 110 355 1 153 817 1 032 848 120 969 29 934 1 742 572 1 891 844 880 987 1 652 830 463 213 121 289 2 575 426 2 380 150 1 483 966 1 291 547 192 419 17 484 2 225 842 1 802 832 1 001 824 869 019 132 805 40 046 3 645 042 3 155 538 1 992 388 1 818 490 173 898 277 838 1 597 780 1 622 072 132 169 134 045 -1 876 9 615 1 979 822 2 070 181 1 475 169 1 318 930 156 240 -130 304 3 960 747 2 736 283 913 027 849 459 103 569 9 917 725 067 1 712 105 520 582 545 233 -29 651 -46 854 2 620 635 2 512 249 2 501 209 2 361 610 139 599 7 254 4 790 726 3 955 395 3 342 572 2 639 903 702 669 102 080 2 072 912 2 086 257 1 399 654 1 422 308 37 346 201 652 6 194 276 4 266 428 2 624 693 2 023 418 601 275 12 582 2 399 781 1 747 655 1 380 355 1 168 324 222 031 258 095 2 069 535 1 032 468 703 188 672 630 32 058 39 758 2 833 178 2 487 732 2 217 548 2 086 731 130 817 -132 923 2 266 007 1 890 023 1 631 136 1 420 898 211 551 -120 589 4 268 200 4 024 549 3 791 321 3 653 815 137 506 -197 524 1 382 893 1 414 572 917 077 742 540 174 537 -5 261 2 171 208 2 132 071 864 504 832 159 32 345 2 208 1 887 520 1 781 142 1 808 767 1 704 607 104 160 1 736 2 307 692 2 118 437 876 186 726 324 149 862 77 028 2 072 559 1 937 687 505 291 275 137 230 154 -133 029 1 657 827 1 936 677 986 437 716 245 270 192 -30 961 2 894 677 2 786 437 869 768 862 631 7 137 4 843 2 374 643 2 035 026 1 613 514 1 544 079 69 435 -25 527 2 833 817 2 299 296 2 155 207 2 008 007 147 200 -91 966 4 031 699 4 097 555 1 980 924 1 729 996 330 928 269 735 2 687 094 2 560 455 2 598 279 2 484 253 154 027 -150 145 991 950 992 198 -57 432 -195 322 137 890 71 292 2 657 652 2 249 959 1 840 029 1 642 651 197 378 67 103 915 744 819 131 541 854 537 054 4 800 4 676 153 694 75 845 2 505 2 500 5 0 1 885 811 1 695 427 832 877 663 072 169 805 -305 746 3 121 743 2 370 101 1 169 989 984 561 188 395 -301 643 2 198 732 1 996 231 146 005 145 213 792 -295 502 708 611 578 394 395 611 414 507 -18 896 -15 220 1 907 002 1 835 588 1 504 096 1 376 244 127 652 5 581 1 752 605 1 850 920 642 235 507 804 134 431 -175 390 1 917 008 2 278 749 871 887 771 663 100 224 -139 904 1 474 190 1 698 246 552 995 547 191 5 805 -146 389 1 052 868 982 229 696 709 586 359 110 350 -75 786 2 564 745 2 736 169 1 877 266 1 346 821 533 712 -129 278 2 914 771 2 367 071 1 108 048 1 049 488 58 560 154 428 3 224 518 3 059 520 1 455 887 1 374 205 81 682 -72 934 2 078 445 2 265 260 497 344 469 957 27 387 -160 606 596 499 777 576 240 480 238 055 2 425 33 005 3 668 062 3 596 087 1 796 793 1 719 330 77 463 -100 509 1 160 910 847 392 442 020 269 035 172 985 -125 999 2 018 725 1 961 073 1 241 436 1 147 346 94 090 33 320 1 801 147 1 206 040 362 483 343 958 18 525 31 201 3 152 516 3 055 281 1 724 054 1 572 803 151 251 -48 911 1 390 682 1 293 895 779 798 770 735 20 873 9 063 998 440 1 032 350 656 804 655 056 1 748 42 172 1 421 130 1 516 727 673 722 656 705 17 017 -158 107 2 902 781 3 015 479 1 751 952 1 717 582 34 370 -189 367 2 399 097 2 045 032 1 089 387 852 719 236 668 45 857 2 857 258 2 748 423 1 761 073 1 709 646 51 427 5 748 2 383 516 2 288 494 1 682 927 1 137 350 582 087 57 114 1 495 906 927 764 778 498 179 501 598 998 114 551 2 378 652 2 165 323 1 074 358 968 603 105 755 112 843 3 087 325 2 817 152 1 350 114 1 440 200 -90 086 254 493 2 369 384 2 384 829 935 513 913 762 21 751 17 860 1 916 066 1 760 837 1 584 611 1 496 386 100 226 50 577 1 531 034 1 538 341 1 355 414 1 301 886 53 528 -195 065 2 213 236 1 999 809 1 174 480 804 828 369 652 199 863 2 809 060 2 811 858 1 019 042 852 395 166 647 -137 617 2 302 383 2 395 543 1 467 624 1 427 033 40 591 -39 674 998 550 840 515 827 497 474 127 353 370 -51 233 1 386 808 1 182 376 1 353 271 1 142 279 210 992 -8 292 2 777 197 1 972 533 1 988 297 1 738 142 250 155 83 817 5 758 990 5 767 225 190 237 146 258 43 979 -3 291 1 622 935 1 332 440 933 531 771 479 175 052 169 035 1 065 341 532 837 1 057 913 293 336 646 577 284 196 1 222 412 1 081 700 833 003 694 595 138 664 245 278

* konsolideeritud majandusnäitajad ** majandusaasta erineb kalendriaastast Allikas: ettevõtete 2017. aasta majandusaruanded

Maa elu || pÕlluMajaNDus || 11

20. september 2018

Kehtna Mõisa OÜ avas uue lauda rIInA MArTInSOn Maa Elu

K

oos künnivõistluste avamisega lõigati reedel läbi Kehtna Mõisa osaühingu viitsadat lehma mahutava lauda lint. Loomad pääsevad uude elukohta siiski alles oktoobris.

Küsimusele, miks uue hoone ehitus ette võeti, kostab OÜ Kehtna Mõisa juhatuse liige Siim Riisenberg vastuseks: „Et järgmine piimakriis lihtsamini üle elada.”

Uus laut aitab ära kasutada olemasoleva farmikompleksi kogu tehnoloogilise võimsuse ja hoida piima omahinna madalal. „Kui praegu müüme 16 000 liitrit piima päevas, siis tulevikus loodetavasti 37 000 liitrit.

„LÜPSILEHMA VÄLJA SAATA OLEKS VÄGA RISKANTNE. LIBASTUMISED, ATVd, ILUTULESTIKUD, SÖÖT ...

SEE OLEKS, NAGU SAADAKS TIPPSPORTLASE NEW YORGI GETOSSE, KUS TA VÕIB PEKSA SAADA JA SUVALIST HAMBURGERIT SÜÜA.”

Samal ajal tööjõu- ja muud kulud ei tohiks tõusta poole võrra,” seletab Riisenberg.

Kehtna Mõis ehitas 12 aastat tagasi lauda 500 lüpsilehmale, aga nende lüpsikoda on suuteline vastu võtma tuhat lehma. „Nüüd saime ka teise 500 looma mahutava lauda valmis ja seni poole võimsusega töötanud lüpsikoda hakkab sajaprotsendiliselt raha teenima,” räägib Riisenberg. Üle Eesti mitmel pool lautasid rajava Mapri Ehituse müügijuht Margus Väärsi ütleb, et seda lauta oli lihtne ehitada, kuna tellija teadis väga täpselt, mida tahab. „Siin on palju tähelepanu pööratud loomade heaolule ja et töötajatel oleks võimalikult mugav ja turvaline tööd teha. Tellija oli väga teadlik,” kiidab ta.

Lauda projekteerimisele kulus hulga pikem aeg kui ehitusele ja nii see peakski Väärsi sõnutsi olema. „Mõnikord tuleb meil ehitada ja projekteerida samal ajal,” lisab ta.

Valminud lauda kõrval on vana laut, kus kõik vead aastate jooksul välja tulnud ja uues osati neid vältida. Ka töötajatelt küsiti projekteerimise ajal arvamust ja nii pandi nende soovidest lähtuvalt paika näiteks vahekäikude asukohad.

Vast valminud lauta tulevad loomad vanast laudast. „Vana lauda ruumikitsikus saab leevendust, tasapisi loomade arv kasvab ja arvan, et aasta-kolme pärast peame hakkama noor-

Kehtna Mõisa OÜ juhatuse liige Siim Riisenberg (paremal) võttis reedel kaamerate ees vastu õnnitlusi uue lauda valmimise puhul. foto: riiNA MArtiNSoN

2018 sügispoolaasta täienduskoolitused Luua Metsanduskoolis • Raied eritingimustes (40 h) 1.–5.10.2018 • Pilveteenused – nutikalt netis (26 h) 8.–10.10.2018 • Metsa kasvatamise põhimõtted tulevikupuistu loomisel (26 h) 10.–12.10.2018 • Lilleseade täienduskoolitus töötavale floristile (40 h) 13.10–10.11.2018 • Virnatäiuse määramise koolitus (26 h) 17.–18.10.2018 • Raied eritingimustes (40 h) 22.–26.10.2018 • Leinafloristika aegunud oskustega lilleseadjale (26 h) 16.–18.11.2018 • Metsaveo mooduli koolitus veokijuhtidele (160 h) • Jõulupuude kasvatamine (30 h) • Droonide kasutamine metsanduses (26 h) • Metsaseemne varumine (30 h) • Metsa hindamine (48 h) • Linnapuude hooldus ja majandamine (40 h) • Metsa ja puidu mõõtmine (30 h) • Harvesteri- ja forvarderioperaatorite kutseeksamiks ettevalmistav koolitus (26 h) • Metsakasvastuse alused (48 h) • Metsanduslik seadusandlus algajale metsaomanikule (26 h) www.luua.ee/taiendusope koolitus@luua.ee • +372 525 4004

karja kompleksi samamoodi laiendama,” kõneleb Riisenberg.

Kehtna Mõisa lehmad elavad aasta läbi laudas. „Lüpsilehma välja saata oleks väga riskantne,” tõdeb Riisenberg. „Libastumised, ATVd, ilutu-

lestikud, sööt ... See oleks, nagu saadaks tippsportlase New Yorgi getosse, kus ta võib peksa saada ja suvalist hamburgerit süüa. Tänapäeva lüpsilehm peab olema kindlas, kontrollitud ja turvalises keskkonnas.

Siin laudas suudame seda tagada,” rõhutab ta.

Uus laut koos lägahoidlaga läks maksma 1,6 miljonit eurot. „Uued lägahoidlad on vajalikud säästmaks keskkonda ja täitmaks veeseaduse nõudeid.”

12 || KiNNisVaRa || Maa elu

20. september 2018

Mereäärsel

LInnUVeerG

MUSTTIHANE VÄÄRIB TÄHELEPANEMIST

maksab asukoht, em

OLAV rennO linnuteadja

K

uusikus puravikke noolides satub vahel nägema väikest tihast, justkui rasvatihase ilma kollaseta koopiat, kes laseb kuulda nukrapoolset tüüh- või kaheosalist tih tüh-e-hüüdu ja otsib oma nokapoolist puurinde allosas, eeskätt kuuskede madalamatel okstel.

Tal on tinajashall selg, must pea suure valge kuklalaiguga ja valgete põskedega, beežikashall alapool ja tiival kaks triipu.

See on musttihane, kleenukesem kui sinitihane – kaalub napilt 10 grammi ja on nokast sabani vaid 11 sentimeetri pikkune. Vahel kergitab ta oma mustad kiirusuled haraliseks tutiks. Talvel käib mõni musttihane ka inimasulates linnutoitlaid väisamas, saades jagu nii päevalilleseemnetest kui ka maapähklitest. Varakevadel võib metsas kuuseladvast kuulda tema sittšu-laulujada.

See linnuke on Eestis tavalisem Lõuna-Eesti, Alutaguse ja läänesaarte kuusikutes ja kuuse-segametsades. Saartel elutseb neid rohkesti männi valdavusega metsades – võib-olla sellepärast, et mandril on männikud tutt-tihastele meelepärased, aga saartel neid ei pesitse üldse ja nii on seal pisematel musttihastel justkui voli elupaika valida. Ent saartel on kuusemetsi napilt ja näib, et männikud on seal musttihase n-ö teine valik.

Musttihase levila hõlmab kogu Euraasia okasmetsavööndi – Iirimaast Jaapanini, lisaks mõlema mandri ja Põhja-Aafrika mägimetsi. Nõnda suurel areaalil on loomulik liigi eristumine ja jaotumine alamliikideks – neid on musttihasel 20. Eestis pesitsevate paaride hulgaks on hinnatud 15 000 kuni 25 000, aga Euroopas arvatakse musttihaseid olevat kokku 12 kuni 29 miljonit haudepaari, enamjagu neist Venemaa taigalaamades.

Nad teevad oma pesa kas puuõõnde, üleskerkinud kännu alla, puujuurikate vahele või koguni tühjaks jäänud hiireurgu. Kuivade kõrte, sambliku, sulgede, karvade ja taimevillaga vooderdatud pesas on täiskurn – keskmiselt 10 punapruunide tähnidega valgekoorelist muna juba aprilli lõpul.

Pesaehitus ja haudumine on emalinnu hooles, isane alul vaid laulab, hiljem hangib haudujale toitu. Haudumine võtab 13–16 päeva ja pojad viibivad pesas 20 päeva. Neid toidetakse putuka- ja ämblikumunadega, lehetäide, koiliblikate, sipelgate ja muude putukatega. Juuni keskel alustatakse uue kurnaga, mille pojad saavad lennuvõimeliseks augusti alguseks. Seejärel moodustuvad pesakondadest kuni poolesajalised parvekesed, sageli koos pöialpoistega.

Musttihastel on tavaks talletada talveks toiduvaru: nad peidavad puutüvede koorepragudesse mitmesuguseid putukaid ja seemneid. Talviseks põhitoiduks on siis-

Kuidas kujuneb mereäärse kinnistu hind?

TOOMAS ŠALDA Maa Elu

Musttihane.

foto: HeNN SooDLA / PärNu PoStiMeeS

ki okaspuuseemned. Kehva käbiaasta korral rännatakse massiliselt lõuna ja edela poole, levila põhjaosast pagetakse karmi talve eest.

Hilissuvel, enamasti septembri alul ilmub meile Kirde-Euroopa metsaaladelt hulgaliselt tihaseid, mõnel aastal ülirohkesti just musttihaseid. Kabli linnujaamas on alates sügisest 1969 rõngastatud ümmarguselt 33 000 musttihast, kusjuures rekordaasta oli 1974, mil rõnga sai üle 6000 musttihase.

Septembri algupoolel Eestist massiliselt läbi rändavad musttihased jõuavad oma edelasuunalisel teekonnal meie läänerannikule, pürgivad seal piki rannajoont lõunasse ja koonduvad järjest, kuni leiavad mõne kitsama veevälja, millest julgem üle lennata. Üks selliseid „trampliine” on Puise neem Matsalu lahe loodenurgal. Rekordpäeval, 3. septembril 2015 loendati seal Väinamere kohale lendamas peaaegu 51 000 musttihast. Samal ajal oli ka Häädemeestest lõuna pool Kablis rekordpäev vähemalt 40 000 selle liigi esindajaga. Samal nädalal saadi musttihase ränderekord kirja ka Sõrve säärel ja Hiiumaal Ristna neemel, vastavalt ligi 21 000 ja üle 8000 isendiga. Hiiumaale jõuavad musttihased ja teised sealt läbi rändavad värvulised Ahvenamaalt üle Soome lahe. Üht hoogsaimat tihaste rändelainet täheldati Kabli linnujaamas 20.–21. septembril 2016, mil Liivi lahe äärse rannariba kohal koos enam kui saja tuhande rasvatihase ja vähemalt 35 000 sinitihasega loendati umbes 25 000 musttihast. Sel korral oli küll tegemist nn pöördrändega – tihased pürgisid põhja suunas. See oli tingitud tuule suunast – nimelt tavatsevad linnud rännata vastutuult – ja noil päevil puhuski tuul põhjast.

Ilmselt kaardusid need tihaseparved mööda rannikut vasemale ja jätkasid rännet Saaremaa kohal, suundudes Sõrve sääre kaudu üle Irbe väina.

Mõnel ebasoodsa ilmaga rändesesoonil, kehval seemneaastal või karmi pakasega talvel võib hukkuda suur osa musttihase asurkonnast. See suhteliselt suure iibega liik aga taastub kaotusest juba paari aastaga, nii et ta ei ole sattunud ohustatud liikide kirja. Veel?

M

ere ääres asumine võib kinnistu väärtust vägagi tõsta, aga ei pruugi. Maa Elu uuris, missugune on Pärnu- ja Läänemaa mereäärsete kinnistute pakkumise ja nõudluse suhe ning kuidas kujuneb hind. Vestlusringis olid osaühingu Uus Maa Pärnu Kuninga büroo juhataja Feliks Krapp (edaspidi FK), osaühingu Kinnisvaraekspert Pärnu kutseline maakler Mai Arjakas (MA) ja Tarmo Annus (TA) Läänemaal tegutsevast Kinnisvara Vahenduskeskusest. Et mõistetega mitte eksida: mereäärne on otsese merepiiriga kinnistu.

Kui merepiiri pole, saab rääkida vaid mere lähedusest.

Missugune on pakkumise ja nõudluse suhe, kui rääkida mereäärsetest kinnistutest?

TA: Ilusas looduslikus kohas asuvate merepiiriga kinnistute nõudlus on alati suurem kui pakkumine. See ei ole ajas muutunud ja seda tingib sellise kinnisvara väga piiratud hulk. Aga on ka kinnistuid, millel on merepiir olemas, kuid mille looduslikud või muud tingimused ei vasta ostja ootustele ning selline vara võib müügis seista kaua.

MA: Pääs merele, lummavad vaated ja päikeseloojangud – need meelitavad ostjaskonna kohale. Müügilausena on mereäärne kinnistu väga levinud, see tuuakse sellistes pakkumistes kohe esimesena välja. Mereäärsete majade ja kruntide hind on kallim ja valik väiksem. Õigesti hinnastatud kinnistute nõudlus on elav.

Kui on hea hinna ja kvaliteedi suhe, saab objekt kiiresti müüdud. Mis on ülehinnatud, võib seista aastaid. Rohkem otsitakse mere äärde teist kodu rahulikuks puhkuseks kui aastaringseks elamiseks.

FK: Määravad asukoht, emotsioon, infrastruktuur ja projekti maksumus. Kui võtta näiteks Treimani kant Pärnumaal ja seal on kinnistu, kus on kuldne liivarand, fantastiline päevitamise ja ujumise koht, männimets, võib ainuüksi krunt maksta sada kuni sada viiskümmend tuhat eurot. Aga kui on krunt küll justkui mere ääres, aga vahel on meeletu roostik, mis sügisel lehkab, kus varasuvel on näljaste sääskede parved ja infrastruktuur on vilets, ei ole sellel erilist väärtust.

Muidugi mõjutavad hinda elektri ja kanalisatsiooni olemasolu. Kui kommunikatsioone pole, on kinnistut müüa raske. Elektriga on nii, et kui liitumispunkt on vähem kui neljasaja meetri kaugusel, toob Eesti Energia elektri majja ampripõhiselt, üks amper maksab 156 eurot. Aga kui liitumiskoht on kaugemal, tuuakse elekter kohale kulupõhiselt. See tähendab juba, et Eesti Energia ütleb hinna ja kuluda võib kümneid, kui mitte sadu tuhandeid eurosid.

Kui kanalisatsiooni ei ole, tõuseb teemaks puurkaevu rajamine ja kas omavalitsus toetab seda või mitte. On omavalitsusi, kes ütlevad: tulge meile elama, meil on maksumaksjaid vaja, maksame puurkaevu rajamise või osa sellest kinni. Kui vald ütleb, et pead ise hakkama saama, on situatsioon kohe teine ja muutub ka ostusumma või jääb tehing sootuks ära. Küsimus on projekti maksumuses. Juurdepääs on samuti oluline. Treimani külas on meil müüa suhteliselt suur krunt, loodus on ilus, aga infrastruktuur on puudulik.

Müüme seda juba päris kaua.

MA: Mere lähedus tõstab kinnisvara hinda, kuid tuleb arvestada muudegi asjaoludega. Inimene on nõus maksma oma krundilt otse vette jalutamise võimaluse eest. Suures osas on määrav asukoht ja hea juurdepääs, aga iga ost ja müük on erinev. Võib olla ka neid, kes tahavadki elada kohas, kuhu keegi teine tulla ei oska.

Turul seisavad müügis kin-

· Korterelamute kompleksne renoveerimine · Fassaadi- ja katusetööd · Elamute ehitus · Omanikujärelevalve Tel 509 7953 · dominos@dominos.ee

www.dominos.ee

nistud, mis on ostetud buumi ajal ja nüüd soovitakse sama hinda tagasi saada. Õiglane hind on tähtis. Mul on praegugi klient, kes otsib Pärnu-, Saare- või Muhumaale mereäärset kinnistut, kuhu on hea juurdepääs, ilus vaade merele, oma merepiir, ehitusõigus, kommunikatsioonid lihtsalt rajatavad või juba olemas, aga praegu pole me veel sobivat kinnistut leidnud. Töö käib.

TA: Hind kujuneb kokkuleppe korras, sest mereäärseid kinnistuid on vähe. Omanike ootus on suur ja kauplemisruum võrdlemisi väike. Samad tegurid, mis tõstavad või langetavad hinda mujal, toimivad ka mere ääres. Kuna kinnisvaraäris on iga kinnistu unikaalne, on iga tehing ainulaadne ja statistika vaid numbriline näit, mis ei peegelda hindade tegelikku kujunemist.

Millised piirkonnad pakuvad enim huvi?

MA: Pigem loeb tervik: asukoht, juurdepääsud, kui on ainult krunt, siis ehitusõigus. Eelis on tõmbekeskustele lähemal

Maa elu || KiNNisVaRa || 13

20. september 2018

l kinnistul

motsioon ja taristu

Maakivist müürid, põlispuud ja korralik juurdepääsutee – see kõik lisab maakodule väärtust. foto: Peeter KÜMMeL / SAKALA

MAAMAJU OSTETAKSE, KUNI LOODUS ILUS rIInA MArTInSOn Maa Elu

M Pärnumaal Lääneranna vallas Saulepi külas Kõrksaarel müügis olev 2003. aastal valminud palkmaja ja 24,2 hektari suurune kinnistu on müügis 299 000 euro eest.

Privaatsus on tagatud. foto: KiNNiSvArAeKSPert PärNu oÜ

asuvatel kinnistutel, et näiteks poeskäigule ei kuluks tunde.

On looduse poolest väga ilusaid paiku, aga ostjaskond on piiratum, sest sinna on kauge sõita või puudub juurdepääs avalikult teelt.

TA: Läänemaal loeme kuumemaks piirkonnaks rannaäärt Elbikust Spithamini ja sealt edasi Keibu lahe äärset.

Kui määrav on kaugus linnast?

Mis võib veel takistuseks saada?

FK: Maale ostetakse peamiselt suvekodusid, sest seal on raske tööd leida. Kuid osa kliente ongi tahtnud linnast ära, müünud siin korteri ja kolinud mitmekümne kilomeetri kaugusele. Nad on nõus iga päev sõitma mitukümmend kilomeetrit tööle ja tagasi. Enamasti otsitakse aga kodu kuni viieteistkümne kilomeetri kaugusele linnast, edasi hakkab hind kiiresti kukkuma, sest kaugelt tööl käies kulub rohkem aega ja kütust.

TURUL SEISAVAD MÜÜGIS KINNISTUD, MIS ON OSTETUD BUUMI AJAL JA NÜÜD SOOVITAKSE SAMA HINDA TAGASI SAADA. Nii mõnigi tehing jääb ära põhjusel, et pank ei pea maal asuvat kinnistut piisavalt väärtuslikuks. Enamik kinnistuid ostetakse ju pangalaenu abil ja laenu tagatiseks jääb ostetav kinnistu. Maal peab omaosalus olema 40 protsenti ja objekti väärtus piisav, et laenu garanteerida. Pangad ütlevad otse, et maal on kinnisvara vähelikviidne ja nad on nõus ostu finantseerima reeglina vaid 60 protsendi ulatuses, linnas on protsent 80.

Kui tahad osta maale hoonestamata krunti, ei taha pangad seda üldse finantseerida.

Mere ääres on ka teised ilmaolud …

MA: Ilm võib olla muutlik, peab arvestama tuulte, tormide ja võimalike üleujutustega.

Maakleri kohustus on mere ääres elamise ohtudele ja piirangutele tähelepanu pöörata, et ostja oleks teadlik kõikidest asjaoludest, vastasel juhul võib tegu olla varjatud puudusega.

FK: Mere lähedus võib isegi miinus olla, sest seal on tuuline, lähedal on sääskede paradiisiks olev roostik vms. Pärnu lähedal oli kena kaheksatoaline maja, mille hind ei olnud kõige soolasem, aga läbi tuli sõita naabri maalt ja kevadel tegid sääsed elu põrguks. Ei koli ju väikeste lastega sellisesse kohta elama.

Millal on kasulik müüa, millal osta?

MA: Parim aeg müüa on kevadel-suvel ja soodsamad hinnad ostjale on talvel. Aastaajast sõltub nii palju, et klient tahab näha talle huvi pakkuvat kinnistut kõige ilusama loodusega ajal. Ei lähe ju talvel lume all peidus olevat mereäärset kinnistut vaatama. Müügile mõjub hästi, kui teha fotod aastaajal, mil objekt näeb võimalikult kena välja. Muidugi võib leida kuulutusi ka talviste piltidega, aga reeglina otsitakse mereäärsel kinnistul suvist ilu. Kõige parem, kui fotosid on igast aastaajast.

TA: Huvi mereäärse kinnisvara vastu on aastaringne. Ostja otsib, kuni leiab.

Kuivõrd mõjutab tehingute hulka majanduse seis?

FK: Iga kinnisvaraobjekti müük on ainulaadne ja seda ei saa minu hinnangul majanduse hetkeseisuga siduda. On neid, kes ütlevad, et seda objekti nähes lihtsalt tekkis õige emotsioon ja vastupandamatu ostusoov ning nad teevad kõik, et summa kokku saada. Enamasti muidugi kalkuleeritakse kõik nüansid ja võimalused üksikasjalikult läbi.

MA: Kui inimestel on taskus rohkem raha, on arusaadavalt turg elavam. Majandusnäitajate kosudes tehakse rohkem positiivsest emotsioonist lähtuvaid oste.

aamajade parim müügiaeg on kevadest sügiseni, sest ostuotsuse tegemisel mängib suurt rolli emotsioon. Kui õunapuud õitsevad, muru roheline või vahtrad kollased, on otsus kergem sündima.

Lahe Kinnisvara kutseline vara hindaja Karin Lapp tõdeb, et sügisel küll ostetakse maamaju, aga kohe on käes viimane hea aeg müüa. „Kui tuleb talv, on keerulisem, sest maamaja müügil on väga tähtsal kohal emotsioon, mis kohapeal tekib.

Kui ümbrus on porine, on raske leida äratundmisrõõmu, et see ongi õige koht,” seletab ta.

Viimasel ajal nähtub tehingute infost, et inimesed ostavad pigem võimalikult odava maja, et siis remont ise oma käe järgi teha. „Enam ei ole tingimata nii, et ostetakse keskmises seisus maja, et kannataks kohe sisse kolida,” ütleb Lapp.

Maamajade müügi teeb keerukaks asjaolu, et halvas seisukorras ja tehnovõrkudeta elamutele krediidiasutused eriti lihtsalt laenu väljastada ei soovi, mistõttu peab inimesel olema võimalus vara oma rahaga soetada.

Suurt rolli selles, kui kiiresti üks maamaja õnnestub müüa, mängib juurdepääsutee. Kui see on kehvas seisus kruusatee või läheb üle naabri kinnistu, on seis keeruline.

MIS MEELITAB? Mis ostjas alati positiivse emotsiooni loob, on näiteks maakivist korralikud või taastamisväärsed kõrvalhooned. Isegi osaliste maakivist seinte olemasolu mõjub hästi, sest sinna saab rajada grillinurga. Ka põlispuud palkmajade läheduses meeldivad alati ostjale, sest tekitavad mõnusa ajaloohõngulise tunde. Veel mõjub hästi läbimõeldud ja võimalikult hooldusvaba haljastus.

Kindel pluss on veekogu lähedus. Väikeste lastega pered küll pigem väldivad oma kinnistul asuvat veekogu, sest laste turvalisust on maja lähedal asuva tiigi või järvega raskem tagada. Nende puhul võiks veekogu kodust pisut eemal olla.

Paremini lähevad suured kinnistud, sest enamasti soo-

vitakse maal oma põllulappi harida. Kasuks tuleb väikese metsatuka omamine, kust saab kütte- või saunapuid teha.

Lisaks peaks müüja arvestama, et kinnistu oleks hooldatud, muru või kõrgem hein niidetud ja elamus võimalikult vähe asju. Niimoodi jätab maja kõige parema mulje.

PARIM AEG SUVEKODU OSTUKS Levinud arvamuse kohaselt on suvekodu müüa parem kevadel, siis saab kallimat hinda küsida, ja sügisel lähevad need odava-

maks. Lapp märgib aga, et praktika seda ei tõesta. „Arvatakse küll, et hind sõltub aastaajast, aga tegelikult on hinnad kogu aeg samad ja sõltuvad ikka maja seisukorrast,” kinnitab ta.

Kevadel küll tuntakse suvekodude ostu vastu rohkem huvi, aga kes sügisel müüa tahab, sel on reeglina aega kevadeni oodata. Keskmiselt kulub suvila müügiks pool aastat. „Meie soovitame ka suvila müügiga oodata pigem kevadeni, kui muru niidetud ja õunapuud õitsevad – just et emotsioonile rõhuda,” ütleb Lapp.

Kauni paisjärve kaldal ürgoru lähedal! Hind 129 000 €

Maakivist Loodi mõisa viinaköök-meierei, hoone üp 630 m2, krunt 7007 m2. Paistu ürgorg, Sinialliku oja lähedal.

Li Otsing, li@lahekinnisvara.ee, 526 3317

Suurepärase asukohaga rehielamu! Hind 27 000 €

Pärna talu rehielamu Oiu külas, elamu üp 360,6 m2, krunt 1,815 ha. 2 abihoonet, suitsusaun. Ülle Mainsoo, ylle@lahekinnisvara.ee, 515 5643

Väiketalu maakivist saunaga! Hind 74 000 €

Maja Ridakülas Viljandi vallas, hoone üp157,2 m2, krunt 1,218 ha. Kinnistul kokku 3 hoonet.

Ruth Karma, ruth@lahekinnisvara.ee, 5567 7491

Varaliste vaidluste korral aitab sõltumatu ekspert

Karin Lapp 512 4565, karin@lahekinnisvara.ee

14 || ilMa- ja taiMetaRK || Maa elu

ILMATArK

JÜrI KAMenIK

ilmatark

VANANAISTESUVI – MÜÜT VÕI TEGELIKKUS?

20. september 2018

Melon sobib küpses eas naisele

T

ihti hakatakse juba augustis ootama vananaistesuve (vanakas), eriti kui suvi polnud suurem asi. Seekordne suvi on küll rekordiline, kuid jutud vananaistesuvest on sagedased.

Kuna kätte on jõudnud september ja ilmad on muutunud ajuti sügisesteks ja kõledateks, siis vallutab jälle Eesti südasuvine soojus ja hakatakse vanakast rääkima. Niisiis tasub seekord juttu teha vananaistesuvest – mis see on ja millal võib seda oodata.

Juba augustis võis kuulda, et vananaistesuvi ongi käes (oli ju näiteks 24. augustil üle 25 kraadi, septembris on olnud samuti korduvalt nii soe). Tegelikult oli siis ja on veel praegugi pärissuvi, sest ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsib pidevalt üle 13 kraadi.

Meenutuseks, et klimaatiline suvi algab siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +13 °C. See langeb kokku ajaga, mil väljas võib hakata kasvatama soojalembesi köögivilju, viljapuud on lõpetanud õitsemise, kuid pihlakas alles puhkeb õide. Sügis algab ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiva langemisega alla +13 °C ja lõppeb siis, kui see temperatuur püsib alla +5 °C. Praegugi veel pole päris- ehk klimaatiline suvi lõppenud, sest ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsib üle 13 kraadi ja öökülmi pole veel olnudki.

Mis on vananaistesuvi ja millal seda võib siis oodata? Paraku on vananaistesuve määratlus küllaltki segane. Euroopas mõistetakse vananaistesuve all üldiselt septembris või oktoobris mitmepäevast soojade päevade ja kargete öödega ilma, mille põhjuseks on blokeeriv kõrgrõhkkond (antitsüklon).

Tavaliselt väidetakse, et vananaistesuvest ei saa rääkida enne astronoomilise või pärissuve lõppu, millega ma kaldun nõustuma. Päris üksmeelel ollakse vist küll ainult selles, et septembri lõpus või oktoobris olevat ilusate ja soojade ilmadega perioodi võib pidada vananaistesuveks.

Niisiis on vananaistesuve peamine kriteerium ikkagi just blokeeriva kõrgrõhkkonna olemasolu, mis suudab pakkuda mitu päeva kuiva ja päeval sooja ilma, kusjuures pärissuvi peaks selleks hetkeks olema juba lõppenud. Lähiminevikust olid väga ilusad vananaistesuved näiteks 1999., 2000., 2005. a, nendest 1999. ja 2005. a. juhtumid olid septembri lõpus, kusjuures ööpäeva keskmine küündis klimaatilise suveni ehk oli üle 13 kraadi.

Kuidas on sel korral vananaistesuvega? Kuigi praegu on ilm südasuvine, pole see siiski vananaistesuvi, sest klimaatiline ehk pärissuvi pole veel lõppenud, ka astronoomiline suvi veel kestab. Selline uskumatu, koguni päevarekordipotentsiaaliga soojus, on tervitus troopikast: 18.09. liikus Suurbritannia kohale troopikatsüklon Helenist arenenud torm – barokliinsed protsessid hoidsid seal tuule väga tugeva. Selle idaservas jõudis lõunakaartest kuum õhumass Läänemere idakaldale, kuid see soojus saabus kahes osas: 19. ja 21. septembril, neist teine päev (65% tõenäosusega) on arvatavasti soojem: 22...26 kraadi, kui päikest vähegi jagub. „Seejärel saabub astronoomiline sügis ja saadab selle aasta suve puhkusele, vähemalt ametlikult,” nagu kirjutati juba 16. septembril Riigi Ilmateenistuses.

maalseks funktsioneerimiseks, DNA ja RNA sünteesiks, punaste ja valgete vereliblede moodustamiseks, aju õigeks funktsioneerimiseks, vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks ja maksa töö tõhustamiseks.

Melon on hea loodusliku räni allikas. Räni on kõhre ja luukoe moodustumisel hädavajalik. Räni aeglustab vananemist, tugevdab veresoonte seinu, on luukoes vajalik kaltsiumi sidumiseks.

RETSEPTID • Meloni-banaanismuuti 2 klaasi melonikuubikuid, 1 banaan ja peotäis jääkuubikuid.

Koori banaan, tükelda väiksemaks ja aseta mikserisse. Lisa meloni- ja jääkuubikud, mikserda ühtlaseks massiks ja serveeri kohe.

• Meloni-astelpajusmuuti 1,5 klaasi melonikuubikuid, 1/2 klaasi värskeid või sügavkülmutatud astelpajumarju, maitse järgi mett, 1 kuhjas sl värskelt hakitud piparmündi- või melissilehti. Aseta kõik komponendid mikserisse, mikserda ühtlaseks massiks ja serveeri kohe. Värskete astelpajumarjade korral lisa juba mikserisse peotäis jääkuubikuid.

Melon on küllalt energiarikas, 100 g annab 30–42 kcal energiat, teiste kõrvitsalistega võrreldes paras energiapomm. foto: SHutterStoCK

temperatuuril veidi järelvalmida. Täiesti küps melon on väga aromaatne ja veidi õlika koorega.

TOIVO nIIBerG

Räpina Aianduskooli õpetaja

S

oe suvi soosis isegi Eestimaal korralikku melonisaaki, lisaks on müügil lõunamaise päikese all kasvanud melonid, mis on pungil täis tervisele kasulikku. Isegi melonikoor on abiks haavade ja akne korral.

Melon sobib eelroaks või desserdiks, lisandiks salatite või liharoogade juurde. Melonit tarvitatakse peamiselt toorelt, puuviljasalatites, melonikuubikuid ja -viile võib serveerida koos jäätise, vahukoore, kohupiimakreemi ja kodujuustuga. Värsketele kuubikutele sobib kastmeks mahedam majonees ja maitsestamata jogurt.

Melonilõike võib maitsestada pruuni suhkru, mee ja värskelt riivitud ingveriga. Poest ostetud melonit võiks lasta toa-

MELON TOIDUS Klassikalist ühendust – melon singiga – ei kiida toitumise asjatundjad heaks. Segatult muu toiduga, eriti loomsete toiduainetega, võib melon tekitada kõhupuhitust või kõhulahtisust.

Hooajal on kasulik süüa 300–600 g melonit päevas. Eriti soovitatakse melonit süüa 2–3 tundi pärast kosutavat lõunasööki ja õhtulgi vähemaga piirduda. Melonimahl sobib hästi õuna- või tomatimahlaga.

Melon on küllalt energiarikas, 100 g annab 30–42 kcal energiat, teiste kõrvitsalistega võrreldes paras energiapomm.

Eriti soovitatakse seda last ootavale, samuti üleminekueas

ERITI SOOVITATAKSE MELONIT SÜÜA 2–3 TUNDI PÄRAST KOSUTAVAT LÕUNASÖÖKI JA ÕHTULGI VÄHEMAGA PIIRDUDA.

naisele. Suure fruktoosisisalduse tõttu sobib hästi suhkruhaige toidulauale.

Mida kollasem-oranžim on meloni viljaliha, seda rohkem sisaldab see beetakaroteeni, millest organism sünteesib kergesti A-vitamiini. Seega tugevdab melon immuunsüsteemi ja tagab normaalse kasvu ja arengu.

Bioaktiivsetest ainetest väärib esiletõstmist superoksiidi dismutaasi ja foolhappe sisaldus (100 g melonis 24µg), mis koos teineteist täiendavad.

Enim on neid eluliselt tähtsaid aineid dessertmelonis ehk kantaluubis. Ensüüm superoksiid dismutaas on tõhus oksüdatiivse stressi maandaja, pidurdades rakkude vananemist. Seega on melon väga tähtis köögivili vanema inimese toidus, aga ka Alzheimeri tõve ja epilepsia leevendajana Foolhapet on vaja viljastamiseks ja loote normaalseks arenguks, veel sündimata lapse tervise tagamiseks, valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetuseks, närvisüsteemi nor-

TURGUTAB VANURIT Rahvameditsiinis hinnatakse melonit reumaatiliste haiguste ja podagra ravis. Aitab leevendada ateroskleroosi ja on eaka hea turgutaja. Nagu arbuuski soodustab kuseeritust.

Ravikuuriks soovitatakse juua 2–3 klaasi meloni mahla päevas. Selline ravi on eriti tõhus kroonilise köha ja angiini ravis. Ravikuur kestab paar-kolm nädalat, siis pidada mõni nädal vahet. Radikuliidihaige võib juua 3 korda päevas kolmandiku klaasi melonimahla 15–20 minutit enne sööki.

Allergiliste reaktsioonide ja vaevuste vähendamiseks võib teha melonivanne: valada vannivette 1 klaas värsket melonimahla, vannis olla 25–30 minutit. Seejärel loputada ihu sooja veega üle. Üks ravikuur koosneb 10 vannist. Vajadusel võib protseduuri korrata.

Ravimina ei tohiks alahinnata meloni seemneid. Eriti soovitatakse seemneid koos meega süüa meestel, et tõsta potentsi. Päevane raviannus 2 g kuivatatud kooritud meloniseemneid. Suuremad annused võivad tekitada seedehäireid ja avaldada seega vastupidist toimet.

Värske melonikoor aitab leevendada väiksemate põletuste valu, verevalumeid ja pindmisi nahahaavu. Selleks on vaja haiget kohta melonikoore seesmise poolega kergelt hõõruda või hoida 10–15 minutit ja seejärel asetada peale steriilne side või plaaster.

Kosmeetikas soovitatakse poorse ja urbse näonaha ja akne korral teha õhtuti värske meloni maske. Selleks mikserdada meloni viljaliha pastataoliseks massiks, määrida see mitmekordsele marlile, asetada 15–20 minutiks näonahale ja seejärel nägu sooja veega pesta. Nii toimida nädal aega.

Melon ei sobi hästi kokku rõõsa piima ja alkoholiga – nende koosmõju tekitab seedehäireid. Samuti ei soovitata värsket melonit süüa tühja kõhuga, siingi kaasnevad ebamugavustunne ja seedehäired. Ka last imetavale emale pole melon hea, see koormavat lapse seedeelundkonda.

KÜLVIKALenDer: SePTeMBer 21. R

Õis Aiatöödeks sobimatu päev

22. L

Õis, alates kl 02.52 leht

23. P 24. E 25. T

Sügise algus 04.54 07.10 19.15

Leht Leht

05.52

Leht, alates kl 02.04 vili

26. K

Vili

27. N

Vili, alates kl 10.16 juur

28. R

Juur KuuKALeNDri KooStAjA SigNe SiiM, 2018

MAA

TULI

VESI

ÕHK

Maa elu || aeD ja KODu || 15

20. september 2018

Sügisamplisse krüsanteemid ja kapsad rIInA MArTInSOn Maa Elu

S

uvelilleamplid hakkavad oma ilu kaotama ja aeg on need sügiseste õitsejate vastu vahetada. Juba tuttavate eerikate ja kanarbike ning krüsanteemide kõrval on valikus teisigi sügisesse sobivaid pilgupüüdjaid.

Tasub vaid teada, kuidas nende ilu võimalikult pikale ajale venitada.

Lille- ja toidupoed on juba mõnda aega täis kanarbikke ja eerikad. Tihtipeale on ostja aga nõutu: mis neil vahet on?

Aianduskeskuse Hortes vahetuse vanem Siiri Lehtmets seletab, et kõige silmatorkavam vahe on selles, et eerika õied on suuremad. „Kui kanarbik on rohelisem – sel on lehtede sees väikesed õed, siis eerika näeb juba eemalt välja erkpunane, lehed palju välja ei paistagi,” räägib ta.

Vastuseks küsimusele, mida inimesed eelistavad, kostab Lehtmets: „Mida punasem, seda parem. Kes tahab tugevamat värvilaiku, see valib ikka eerika.”

Ehkki välimuselt üsna sarnased, on päritolu täiesti erinev. Kui kanarbik on ka meie metsade taim ja siin külmakindel, siis eerika on pärit LõunaAafikast ja meie kliimas ei talvitu. Nagu teistegi lilledel, siis mida erksavärvilisemad ja erilisemad sordid, seda hellikumad need kipuvad olema.

Krüsanteemid, kanarbikud, ilukapsad ja teisedki taimed sobivad hästi sügisel ühte kasti istutada. foto: SHutterStoCK

KÕIGE PIKEMALT PÜSIVAD ILUSAD NEED SÜGISLILLED, MIS ON EESTIS ÕUES KASVATATUD JA MÜÜAKSE KA ÕUES. Tavaliselt istutatakse eerikad ja kanarbikud aiavaasi ning seal ei ela ka kanarbik talve üle.

Kes tahab, et kanarbik aeda püsikuks jääks, peaks taime sügisel enne külmi turbapeenrasse istutama.

TURBASSE VÕI MITTE? Levinud on soovitus, et pärast poest kojutoomist tuleb eerika ja kanarbik istutada hapusse turbasse. Tegelikult pole seda tingimata vaja teha, sest tegu on siiski lühiajalise hooajataimega, mis edasi ei kasva.

Lehtmets seletab, et kanarbikud ja eerikad vajavad sügisel pinnast, et niiskust hoida.

Kui taimekastis on suvelilled närtsinud, võib vabalt samasse mulda kanarbikud ja eerikad istutada. „Nagunii saab vegetatsiooniaeg kohe otsa ja pole väga oluline, et turvas oleks,” ütleb ta.

Kanarbikud ja eerikad võivad pikalt ilusad püsida, aga vahel lähevad üsna kiirelt inetuks. Siin tuleb põhjust otsida ilmast. „Need püsivad pikalt ilusad siis, kui on ilus sügis ja kui külmaks läheb, siis see külm ka püsib. Kui aga külmetab ja sulatab ning sajab vihma, lähevad koledaks,” selgitab Lehtmets.

Eerikate ilusat välimust annab pikendada, kui taimed juukselakiga üle lasta. Taim küll sureb külmade saabudes, kuid tänu lakile ei pudise õied küljest maha ja sobivate tingimuste korral püsib see isegi kuni kevadeni ilus.

Kanarbikkudega on sordiaretajad ja kaupmehed üsna palju vaeva näinud ja neid on igasuguse väljanägemisega. Osa on suisa neoontoonides – need

on värvitud, aga müügil on ka eri lehevärviga kanarbikke, mis on selliseks aretatudki ja lisavad sügiseses aias värvi just kirjude lehtedega.

Aiavaasi ja -kasti sobib eerikate ja kanarbike vahele sättida paljusid teisigi taimi, näiteks padipõõsast, mis samuti säilitab oma põneva hõbehalli välimuse väga pikalt, ehkki on ise ammu surnud.

KRÜSANTEEMID AMPLIS Veel üks kindel sügislemmik on krüsanteem, nendegi valik muutub iga aastaga üha kirjumaks: on palju värve, suuremaid ja väiksemaid taimi ja õite suuruski erineb. Isegi amplisse istutatuna müüakse neid juba.

Krüsanteemid on amplis küll ilusad pallikesed, kuid näiteks petuuniate moodi suureks rippuvaks keraks need siiski ei kasva. Krüsanteemiampli tasub sättida võimalikult madalale, et seda pigem pealtpoolt vaadata, nii mõjub see ilusamana.

Lehtmets toob välja veel ühe erinevuse, mida aiapoes jälgida: osa krüsanteeme on meile sisse toodud, osa Eestis õues kasvatatud. Nimelt on praktika

näidanud, et Eesti omad on ilmastikukindlamad ja neil lähevad kõik õied suurema tõenäosusega lahti. Sissetoodud võivad saada meie sügises temperatuurišoki. „Kõige pikemalt püsivad ilusad need, mis on Eestis õues kasvatatud ja müüakse ka õues,” kinnitab Lehtmets.

Need krüsanteemid võivad suure tõenäosusega isegi õues talvituda. Tõsi, seda ei saa kindlalt lubada, et need järgmisel aastal sama uhkelt õitsema jõuavad minna.

Tihtipeale arutletaksegi, kas krüsanteem on meie kliimas püsik või mitte. „Reeglina ikka ei ole,” tõdeb Lehtmets. „See peab olema ikka väga õige sort ja kodumaal kasvatatud. Enamik krüsanteeme, mis meil müüakse, on ilusad nunnud väikesed pallid, aga kui sel õnnestub peenral talvel ellu jääda, siis järgmisel aastal kasvab meetrikõrguseks ja hakkab õisi moodustama alles siis, kui öökülmad saabuvad.”

Esimene paarikraadine öökülm reeglina krüsanteemile liiga ei tee, aga kui külm püsib kauem ja on juba miinus viie

AKTINIIDIAT POLE TARVIS KEETA TOIVO nIIBerG

Räpina Aianduskooli õpetaja

A

ktiniidiamarjades peitub tõeline C-vitamiini-pomm ning oleks lausa kuritegu neid keeta ja kuumutada. Seega tuleks aktiniidiat süüa võimalikult naturaalselt ja hoidistamisel mõelda C-vitamiini säilitamisele.

Aktiniidia sobib valminult magusate ja soolaste salatite koostisesse, säilitades kogu oma biokeemilise väärtuse, see täiendab teisi salatikomponente, lisab värvi, lõhna ja maitset.

Salatisse lisamisel lõika aktiniidia väiksemateks seibideks või veeranditeks. Väiksemad viljad litsu puunuiaga laiaks.

Toorhoidiste valmistamiseks võta värsked marjad ja hõõru puruks kahekordse suhkrukogusega. Saadud mass aseta kohe eelkuumutatud hermeetilistesse purkidesse ja sulge õhukindlalt.

Säilita jahedas ühtlase temperatuuriga pimedas hoiuruumis.

Katsed näitavad, et selline hoidis säilitab kolme aasta jooksul peaaegu kogu C-vitamiini.

Katsed on samuti näidanud, et pärast aastast sügavkülma säilib aktiniidiate C-vitamiinist

75–90 protsenti. Sügavkülmutamiseks võta puhastatud, pestud ja poolitatud aktiniidiad, kihita koos suhkruga vahekorras 1:1 sügavkülmatopsidesse, aseta mõneks päevaks külmikusse ja seejärel sügavkülmuta.

Ilusamad ühesuurused aktiniidiaviljad pese, nõruta ja aseta ühekordse kihina pappalusele, sügavkülmuta. Pärast külmumist aseta viljad väiksematesse sügavkülmatopsidesse või kilekottidesse ja pane taas sügavkülma.

C-vitamiini-rikka moosi tegemiseks võta kilo pehmeid, kuid mitte veel päris valminud

marju, kilo suhkrut ja veerand klaasi vett. Valmista suhkrusiirup, lisades tasasel tulel veele pidevalt segades suhkrut.

Sega keevasse siirupisse marjad, kuumuta 3–5 minuti ja võta keedus tulelt. Lase seista kaanega kaetud nõus 6–8 tundi, kuni marjad vajuvad põhja. Nüüd kuumuta tasasel tulel 20 minutit ja vala hoidis purki.

Purgid sule õhukindlat ja säilita ühtlase jaheda temperatuuriga pimedas hoiuruumis. Selliselt valmistatud aktiniidiad sisaldavad peaaegu 900 mg% akorbiinhapet, aasta pärast 800 mg%.

Aktiniidiast võib teha kõiki hoidiseid nii, nagu oleme harjunud töötlema küpseid karusmarju. foto: Peeter KÜMMeL / SAKALA

juures, siis taim võib küll ellu jääda, aga külm võtab ära lahtised õied. Kui taas ilm soojemaks läheb, avanevad veel kinni olnud pungad ja krüsanteem õitseb edasi.

KAPSAD RÕDULE Veel üks tänuväärne sügislill rõdu- ja terrassikastis on puismailane. Selle õied võivad olla valged, roosad, lillad või sinised. Need taluvad üsna hästi lühiajalisi miinuskraade, kuid meie kliimas õues siiski kevadeni vastu ei pea. Kes tahab, võib selle talvituma viia tuppa jahedasse ja valgesse kohta.

Veel võib kastidesse kanarbikele ja eerikatele seltsiks sättida pisikesi okaspuuvorme, erineva lehevärviga helmikpöörised ja kõrrelisi.

Loomulikult ei tasu unustada lõbusa välimusega ilukapsaid. Külmakindlad ilukapsad sobivad samuti teiste taimedega koos aiavaasi. Ilukapsad püsivad kenad seni, kuni sulailmad tulevad. „Kui ilukapsas on läbi külmunud, on see endiselt ilus, aga kui mitu korda juba üles sulab, läheb inetuks,” selgitab Lehtmets.

16 || tOit || Maa elu

20. september 2018

Mulgi putru uurinud Piret Leskova tõdeb, et vaimne pärand ongi ajas muutuv. Nii on mulgipuder ikkagi mulgipuder, ükskõik kas seda tehakse tangude või kruupidega. Hea on, et algupärase koostise teadmine on nüüd välja tulnud. fotoD: erAKogu

Mulgid tegid oma putru uurides avastuse Sakala

M

ulgid tegid oma putru uurides avastuse, et nõukogudeaegse defitsiidi tõttu on nende traditsioonilisse putru lipsanud tangude asemel kruubid.

Piret Leskova, kes Eesti Rahva Muuseumis Mulgi pudru ajalugu uuris, et uuendada vaimse kultuuripärandi sisse-

KUI UURIDA, MIS VAHE ON ÜLDSE TANGUL JA KRUUBIL, SIIS TÄNAPÄEVAL ON ENAM LEVINUD ODRAKRUUP. KRUUP ON SIISKI LAIEM MÕISTE, TÄHENDADES KOOREST PUHTAKS LIHVITUD TERVET VILJATERA.

DEFITSIIT TÕI KRUUBID Alles hiljem leidis Piret Leskova ebakõla, mis on näha nüüdisajalgi, kui retseptis on taas tangud, aga pudrupildil näha kruupe. Ta selgitab, et selle taga ongi aastakümnetega sissejuurdunud harjumus. Eesti Rahva Muuseumis materjale kogudes leidis ta sissekande, et nõukogudeaegse defitsiidi tõttu polnud tangu saada ja nii asendati need kruupidega. „50 aastat on aeg, mil see muutus on toimunud, nii et me pole sellest arugi saanud,” sõnab ta. Ta rääkis hiljuti ühe vanema inimesega, kes väitis, et õige Mulgi puder on ikkagi kruupidega. Sedaviisi olnud teinud juba tema vanemad ja lap-

Tugevaim omas klassis -

tõstevõime 1500 kg.

sepõlvest mäletas ta üksnes niisugust putru.

Kui sai uuritud, mis aega lapsepõlv jäi, oligi see 1950. aastatel. „See oli nõukogude aeg ja siis olid retseptid juba muudetud,” ütleb Leskova. Kui ta esiti kahtles, kas üks lause tangudefitsiidist on ikka kindel alus, sai ta tuge teadmisest, et ega keegi ju tol ajal avalikult väitnud, et on vaene aeg ja midagi pole saada. „Tubli inimene, kes sellegi lause kirja pani. Muidu oleks jäänudki märkamata.”

Tõendusmaterjale võis tegelikult aimata veelgi. Uurija leidis antikvariaadist Nõukogude Eesti aegse kokaraamatu ja sellest retsepti, kus oli Mulgi kapsa retseptis tangu asemel odrakruup kirjutatud. „Ta kirjutas, kuidas põhja pannakse kapsad, nendele liha ja pestud kruubid ja valada peale vett nii, et tangud oleksid kaetud,” jutustab Leskova. „Retsepte tehti ümber ja puha, aga vana retseptipõhi oli pooleldi alles jäänud.”

PUDRU JÕUD JA VÄGI Kui uurida, mis vahe on üldse tangul ja kruubil, siis täna-

Näide nõukogudeaegsest kokaraamatust, kus Mulgi kapsa retseptis on tangud asendatud kruupidega, kuid valmistamisõpetuses lipsavad läbi siiski tangud, nagu algupärases retseptis.

Tõstekahvel hüdraulilise nihkega

2100€

päeval on enam levinud odrakruup. Kruup on siiski laiem mõiste, tähendades koorest puhtaks lihvitud tervet viljatera. Purustatud kruup on tang.

Kruupe purustatakse tanguks, et need kiiremini pehmeneksid. Nii valmib tang näiteks ka maisist, nisust, odrast ja muust.

Siiski ei taha Piret Leskova öelda, et tangude asemel kruupidega Mulgi puder oleks kuidagi vale või poolik. Pigem räägib tõik aseainest just mulgipudru jõust ja väest. „Hooli-

Silohargi sahk

790€

mata sellest, et oli vaene aeg ja komponente polnud saada, lõi puder läbi,” sõnab uurija. Õigupoolest pole seesugune muutus toimunud pelgalt pudruga, vaid kapsagagi on sama lugu: tänapäeval tehakse kruupidega, aga vanasti ikka tangudega.

Siiski oli tal hea meel tõdeda, et praegused retseptid kirjutavad vanade eestiaegsete järgi koostisosaks ikkagi tangud, olenemata sellest, et rahvateadmise järgi pannakse vanemate jälgedes pudru sisse ka kruupe.

Silohark

960€

Hind:

27 700.-

Hind sisaldab 6 funktsiooniga jois�ck tüüpi juhtkangi, ning 1350mm mullakoppa.

Kasutusrendi kuumakse

387.-

avanttecno.com

Silorullikahvel

525€ Põhja-Eesti müügihall: Tule 20, 76505 Saue, Harjumaa Telefon: +372 528 2732, +372 521 8462 E-mail: joosep.kaba@sami.ee

Lõuna-Eesti müügihall: Petseri 40, 68204 Valga, Valgamaa Telefon: +372 524 1759 E-mail: heiki.kuld@sami.ee

Hinnad ei sisalda käibemaksu

SIGrID KOOreP

kannet Mulgi pudru kohta, räägib, et esimese korraga leiti, et tegu on tõepoolest ikkagi mulkide pudruga. Ajalooliselt jääb Mulgi pudru sünd 19. sajandi esimesse veerandisse, mil mulgid hakkasid esimesena tangu ja vastselt talupõllule ilmunud kartulit koos pudruks keetma. Üle Eesti levis Mulgi pudru valmistamise ja söömise tava alles 19. sajandi viimasel veerandil.