Metsaomaniku ABC, 27. september 2018

MAIVE VAARPU: METSAMAJANDUSKAVAS ON KIRJAS IGASUGUSEID METSATÖID. VÕTAN HINNAPAKKUMISED JA SIIS IKKA JÕUAN SINNA, ET EI RAATSI RAIUDA.

TURBATOOTJA TEGELEB HAKKPUIDUGA

KUNA TURVAST EI PEETA TAASTUVAKS RESSURSIKS, PUITU AGA KÜLL, EELISTATAKSE MEIE KOOSTOOTMISJAAMADES JA KATLAMAJADES HAKKPUITU.

HALUD LÄHEVAD ÜLE PIIRI

SUUR OSA EESTI HALUMASINATEST TÖÖTAB SELLE NIMEL, ET TOOTA HALGUSID, SEALHULGAS KAMINAPUUD EKSPORDIKS.

Metsaomaniku ABC

27. SEPTEMBER 2018 • NR 5

Metsa pannakse sirguma

30 miljonit puud KRistiNA tRAKs Maa Elu

e t s a mahavõtmist on näha ja see ärritab paljusid, uuendamine aga tork ab palju vähem silma.

Ometi on metsaistutamine viimase kümne aastaga hoogu kogunud. Sel aastal hakkab era- ja riigimetsades kasvama enam kui 30 miljonit uut puud.

Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun ütleb, et erametsades uuendatakse metsa aktiivselt. „Kümme aastat tagasi jäeti erametsades valdavalt langid looduslikule uuendamisele, kuid nüüd uuendatakse kolmandik istutamise teel. Samas kasvuruumi veel on. Peamine takistus on taimenappus, aga ka see, et investeering ei ole tagatud. Ulukikahju kartus hoiab nii mõnegi metsaomaniku uuendamisest eemale, eriti erametsaomaniku. Kultuuri hukkumise oht on suur, ulukikahju ära hoida on aga kulukas.”

ISTIKUTE VILGAS MÜÜK VIITAB, ET METSAOMANIKUD MAJANDAVAD METSI ARUKALT JA PERSPEKTIIVITUNDEGA. Koos sügisese istutamisega pannakse tänavu erametsadesse kasvama 10 miljonit noort puud. Võiks rohkemgi, jätkuks vaid taimi. „Viimastel aastatel oleme kogu aeg saanud teata-

da kasvust, kuid sel aastal mitte – taimenappus annab tunda,” nendib Aun. „Õnneks on kodumaised taimekasvatajad täiendavalt investeerinud, kuid impordist siiski pääsu pole. Metsaühistud on teinud tublit tööd taimede hankimisel, sest pole mõeldav, et väikemetsaomanik oma tagasihoidlikku taimekogust ise näiteks Leedust tooma läheks. Siin on vaja koostööd teha.”

Aun sõnab, et taimede soetamise peale tuleb mõelda vähemalt pool aastat ette. „Juba aasta lõpu poole küsivad metsaühistud oma liikmetelt taimeostusoovi kohta. Kevadel taimede saamiseks ühistu poole pöörduda on lootusetult hilja – taimi pole enam saada.”

METSATAIMEKASVATAJA TAHAB LAIENEDA Võrumaal tegutsev Eesti suurim puukool Forestplanter OÜ kasvatab metsataimi, 20 aasta jooksul on istikute arv kümnekordistunud. Tänavu külvas Forestplanter 7 miljonit kuuse- ja männitaime, lähiaastatel jõuab aastane külv 10 miljoni piirile.

Forestplanteri juht Mait Laidvee tõdeb, et aastal 2011 tundus 700 000 taime kasvatamine kõva sõna. „Nüüd teame, et ka 7 miljonit pole meie lagi. Kasvu on võimaldanud Eesti erametsaomanikud, kelle tarkus, aktiivsus ja pealehakkamine tõuseb iga aastaga, sellega koos kasvab vajadus kvaliteetsete istikute järele.”

Istikute vilgas müük viitab, et metsaomanikud majandavad metsi arukalt ja perspektiivitundega. Eesti metsades kasvab Forestplanterist pärit taimi 10 000 hektaril. Suurema osa toodangust müüb ettevõte Eestis, sest siinsamas kasvatatud taim sobib meie keskkonda kõige paremini. Ostetakse nii näpuotsaga (1000–2000 istikut) kui ka hiigelkoguses (0,5–1 miljonit istikut).

Metsataim ei sirgu iseenesest, nagu võib paista metsas

Forestplanteri juht Mait Laidvee tõdeb, et aastal 2011 tundus 700 000 taime kasvatamine kõva sõna. „Nüüd teame, et ka 7 miljonit pole meie lagi.”

ringi vaadates. Forestplanteris on taimede kasvatamiseks rajatud taristu: kasvuhooned, kastmissüsteemid, külmhoone.

Seemned lähevad mulda külvimasinaga ja taimi kasvatakse pottides.

Et ilma kastmissüsteemita metsataimi kasvatada ei saa, näitas hästi põuane suvi. „Meie taimed kasvasid tänavu väga kenasti, sest said piisavalt vett,” märgib Laidvee.

ENAMIK RIIGIMETSI UUENDATAKSE ISTUTAMISEGA Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) istutab tänavu 21 miljonit taime.

Mände istutatakse 10 miljonit, kuuski 9,2 ja kaski 1,5 miljonit. RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät mainib, et taimede arv on sama mis eelmisel aastal, kuid rohkem panustatakse taimede vastupidavusele.

RMK raiub igal aastal ühel protsendil riigimetsamaal küpseks saanud metsa, kõik raiesmikud uuendatakse. Lageraie raiesmik uueneb nelja aasta jooksul.

Looduslikule uuenemisele jäetakse 2000 hektarit ja looduslikule uuenemisele aidatakse kaasa 1600 hektaril. „Istutatud taimede arv ja pindala on kõigest üks näitaja,” sõnab Väät. Sama oluline on noore metsa eest hoolitseda. Riigimetsas käib usin metsauuenduse hooldamine: noorte taimede ümbrus puhastatakse rohust ja konkureerivatest puudest. Kokku hooldatakse metsauuendust 23 500 hektaril, enamik enne lume tulekut. Lisaks tehakse noore metsa kasvu parandamiseks ja liigilise koosseisu kujundamiseks 18 000 hektaril valgustusraiet.

Iga metsakasvataja peavalu on kahjurid ja ulukid. „Tänavu paneme kasvama rekordilised 3,5 miljonit biovaha ja liimiga kaitstud männitaime, et

Foto: kriStinA trAkS

hoida eemal noori puid ohustavaid männikärsakaid. Kaitseks sõraliste vastu pritsime sügisel 1500 hektaril noori männitaimi looduslike repellentidega. Need abinõud lasevad istutada ühele hektarile 3500 männitaime asemel 3000 ja uuendada laiemat pindala,” selgitab ta. „Pritsitakse lambarasval ja veel põhineva loodusliku vahendiga, mis peletab loomi taime söömast. Oleme katsetanud mitut vahendit, kuid see on andnud parima tulemuse.

Pritsida saab kuiva ja sooja ilmaga, et repellent püsiks taimel ega hanguks pritsimisel. Tõrjevahendi toime kestab kuus kuni kaheksa kuud, kattes kõige ohtlikuma aja hilissügisest kuni varakevadeni.”

METSA ISTUTATAKSE KA SÜGISEL Viimased seitse aastat istutab RMK metsa ka sügisel. Sel sügisel pannakse kasvama miljon noort kuuske. Sügisistutus on Väädi sõnul läinud ladusalt, sest kui osa töid teha sügisel, aitab see hajutada kevadist suurt töökoormust. „Kuuskede

istutamiseks on sügis soodne, jätkub niiskust ja pole kuuma päikest, samuti on taimi transportida ja hoida lihtsam.”

Riigimetsa uuendamiseks vajaminevad taimed kasvatab RMK kaheksas taimlas üle Eesti ise. Praegune tootmismaht katab täielikult riigimetsa vajaduse, eratarbijatele taimi ei müüda. Igal aastal kasvatatakse 21–22 miljonit taime, see on maksimaalne maht. Taimlaid pole RMKl plaanis laiendada, seetõttu ei ole kavas ka taimi väljapoole müüa.

ISTUTATUD TAIMED Riigimetsa istutatud taimede hulk püsib sama Aastaga kasvama pandud taimede arv (mln tükki) 2015 19,3 2016 20,2 2017 21,2 2018 21 Tänavu uuendatakse riigimetsas metsa 11 600 hektaril. 7700 hektarit uuendatakse istutades, 320 hektarit külvates. Looduslikule uuenemisele jääb 2000 hektarit. Looduslikule uuenemisele aidatakse kaasa 1600 hektaril.

Allikas: RMK

2 || Metsaomanik || maa elu || Metsaomaniku ABC

27. september 2018

Metsataimi tundes on rõõm m Viio Aitsam Maa Elu

iiumaa metsaomanik Maive Vaarpu sai tänav usel metsamaja ndajate konkursil erilise tunnustuse – taimetundjast metsaomaniku tiitli.

Maive Vaarpu, kellel on Hiiumaal 29,6 ha metsamaad, jutustab, kuidas tal metsatööd käivad. Näiteks oli ühel aastal, kui puiduhinnad olid väga maas, plaan teha väike lageraie, et saadavast tulust rahastada käsitsi (st saega, mitte masinaga) tehtavat harvendusraiet suuremas metsaosas.

Lageraiet ette valmistades lasi ta kõigepealt saemehel metsaosa alusmetsast puhastada. Siis läks ise sinna metsa alla kõndima. Avastas sellise koosluste mitmekesisuse, et otsustas ikkagi lageraie ära jätta ja harvendusraie lükata ajale, mil puiduhind võimaldab sellega plussi jääda.

MUIDUGI PEAB HOOLDUST IKKAGI TEGEMA, VAHEL KA MÕNED HAIGED PUUD VÄLJA RAIUMA, AGA SEDA TEAN KINDLALT, ET LAGERAIET MINU METSA EI TULE. „Mul juhtub nii alalõpmata,” tunnistab Maive Vaarpu. „Metsamajanduskavas on kirjas igasuguseid metsatöid. Võtan hinnapakkumised ja siis ikka jõuan sinna, et ei raatsi raiuda. Muidugi peab hooldust ikkagi tegema, vahel ka mõned haiged puud välja raiuma, aga

Maive Vaarpu oma metsas tänavu suvel sel päeval, kui seal oli ka Eesti Erametsaliidu ja Erametsakeskuse korraldatud metsamajandajate konkursi žürii.

Foto: SA Erametsakeskus

seda tean kindlalt, et lageraiet minu metsa ei tule.”

VANAEMA JÄLGEDES Esmased taimetarkused sai Maive Vaarpu vanaemalt, kelle juures Hiiumaal veetis lapsena kõik koolivaheajad. „Igal suvel kolm kuud keset metsa.

Nägin neid taimi ja tahtsin neid tunda. Sain selgeks, kuidas vanaema neid nimetab, ja õppisin ametlikke liiginimesid. Said tuttavaks määrajad ja lõikasin ajalehtedest taimede kohta kirjutatud artikleid välja,” räägib naine.

Teine, mida ta meenutab, on üks kooliaegne loodussõprade telklaager Lahemaa rahvuspargis. Õpilasi juhendas ja õpetas laagris Hendrik Relve, keda Maive Vaarpu nimetab oma esimeseks metsalooduse õpetajaks. „Varahommikul kell kuus

läksime metsa linnulaulu õppima, järgmisel päeval uurisime looduse märke ja näiteks sai selgeks, kuidas eristada põdralehma ja -pulli pabulaid. Veel õppisime liblikaid, teisi putukaid ja taimi ning kõige lõpuks oli eksam,” jutustab naine. Ta meenutab pealekauba, kui hea oli Hendrik Relve tehtud tammetõrujahust kook, millest iga laagriline sai sõrmkübarasuuruse tillukese tüki.

Hilisemast ajast mainib Maive Vaarpu orhideeliste asjatundjat Tarmo Piknerit, kellelt ta on saanud nende taimede kohta ohtralt tarkusi. Maive on mitu korda osalenud Saaremaa orhideefestivalil.

Mets, mille omanik ta praegu on, jaotub kaheks. Kurisu küla Seljametsa kinnistule jääb lapsepõlvemets või õieti pool sellest, kui arvestada, et omandireformis tuli teine pool loo-

vutada inimestele, kes kolisid tallu siis, kui vanaema tervise halvenedes Jõeranda vendadele lähemale kolis. Jõeranna küla Sillaotsa kinnistule jääv mets on erastatud, kusjuures kindla sihiga säilitada kodu ümbruses looduskeskkond ja võtta kinnisvaraarendajatelt ära võimalus seda Hiiumaa magusat maad kruntideks mõõta ning maju täis ehitada.

Maive Vaarpu elas Hiiumaal kohapeal seitse aastat, kuid nüüd on lapse kooli ja oma töö pärast kolinud Tallinna. „Suurema osa ajast olengi praegu linnas, aga pidevalt seal olla ei kannata. Pean vahepeal Hiiumaale saama, et hoida oma hingerahu. Tunnen, et mulle on mu mets eksisteerimiseks vajalik.”

AVASTUSED JA KOOSOLEMISE RÕÕM Ta jutustab, kuidas tunneb

suurt rõõmu oma metsas jalutades. See, et ta taimeliike tunneb, muudab rõõmu justkui suuremaks. „Mulle meeldib, kui ma tean neid nimepidi, ja näen, kuidas neil on hea mu metsas olla.” Kui millegi nimi on meelest läinud või kui ta kohtab mõnda seni tundmatut liiki, teeb ta tavaliselt sellest pilti ja koju jõudes tuletab pildi järgi nime meelde või püüab uue liigi ära määrata. „Väga suur üllatus oli näiteks see, kui sealsamas metsas, kus lasin alusmetsa puhastust teha, avastasin lehterkukeseened. Minu metsas sellised seened!” jagab Maive Vaarpu muljet. Samasugune suur üllatus oli talle hübriidne orhideeline, lääne-sõrmkäpa liiki kuuluv Hiiumaa sõrmkäpp, mille kooslus on tänaseks peaaegu hääbunud.

Orhideelised teatavasti

Metsaomaniku ABC || Maa elu || MetsaoManik || 3

27. september 2018

metsast suurem paksus metsas ei kasva, vaid lagendikel, kõrgepingeliini alusel sihil või mere ääres niitudel. Nendele on Maive Vaarpu ekstra oma tähelepanu keskendanud: kui Jõeranna külas peeti külapäevasid, oli temalt seal üleval orhideeliste fotonäitus ja ta tegi huvilistele väikese orhidee-ekskursiooni.

Naine kahetseb, et Hiiumaa sõrmkäpp, mille määramise õigsust Tarmo Pikner pildi järgi kinnitas, jäi Pikneril looduses nägemata, sest taimed, mis olid kolm-neli aastat samal kohal kasvanud, olid ühel aastal äkki kadunud ja pole uuesti välja ilmunud. Arvatavalt võib põhjus olla selles, et kas on keegi inimene taime välja kaevanud või sonkisid selle üles metssead.

KÕIK ON KOKKU LEMMIK Maive Vaarpu ütleb, et tal ei ole lemmiktaime, vaid ta vaatab neid tervikus, kus igaühel on oma koht ja igaüks on omamoodi ilus. „Eriti ainulaadne on mu meelest mets nendel aegadel, kui päike läbi puulatvade metsa alla valgust heidab. Mis värvid, mis lõhnad ja mis valgus! Ühes ja samas kohas võivad eri aegadel olla täiesti isesugused valgusefektid. Loodus on kunstnik ja ma käin nagu tasuta kunstinäitusel. Vaatan ja tunnen, kuidas minusse rahu voolab. Siis mõtlengi, kuidas oma mets on eriline rikkus, mida ei kaalu üles mingi rahasumma.”

Oma juttudesse poetab naine aeg-ajalt üksikute taimede kirjeldusi. Näiteks räägib ta sügisesest kanarbikust, harilikust küüvitsast, millel imeilusad väikesed roosad õied, kurerehadest ja kibuvitsadest, mis on ilusad alati. Ilus taim on ka ohakat meenutav harilik keelikurohi või rohelise värvita pruunikas pesajuur, viimane eriti siis, kui on värskelt end maast välja ajanud. Armas taim on harilik laanelill õiealuse leherosetiga. Tõeline lapsepõlvetaim on ööviiul ehk kahelehine käokeel, aga samas ka üsna sarnane rohekas käokeel, mida saab kõige paremini eristada teistmoodi tolmukate järgi.

Maive Vaarpu naudib oma metsaga kooseksisteerimist ja taimede ilu, aga ravimtaimede rida teda väga pole tõmmanud. „Põdrasamblikku ikka korjan köharohuteeks ja siin pidevalt elades sai korjatud veel ühteteist, aga üldiselt pole ma väga kõva ravimtaimede korjaja kunagi olnud. Teine asi on seened. Neid korjan küll, peamiselt riisikaid ja puravikke, ja nende hulgas on mul lemmik ka – männiriisikas.”

IGAÜHE VÕIMALUS Mida Maive Vaarpu soovitaks metsaomanikule, kes oma metsa taimi ei tunne, aga tahaks paremini tunda? Ta ütleb, et lihtsalt tuleks otsast pihta hakata. Kõige parem, kui on olemas fotoaparaat või mobiiltelefoniga pildistamise võimalus.

„Tuleb teha pilt ja hakata siis otsima, mis liigiga tegu. Esialgu piisabki, kui võtta plaani õppida igal korral ära üks taim. Võin kinnitada, et see rõõm, kui su oma tehtud pilt ja raamatus olev pilt kokku langevad ning saad liigi teada, on väga suur. See innustab edasi tegutsema. Määramisega võib kergesti tekkida hasart ja see annab isemoodi adrenaliini.”

Taimede määramiseks on Maive Vaarpu hinnangul Eestis määrajaid ja teatmikke piisavalt palju. On ka väikeväljaandeid, mille saab metsa minnes tasku pista, rääkimata internetimäärajatest. Keerulisem on määrata näiteks putukaid, kelle kohta on teatmematerjali napilt.

Teine moodus, mida Maive Vaarpu algajale taimehuvilisele soovitab, on loodusretked. Eestis korraldatakse neid mitmel pool ja sageli just looduse teatud liigirühmade tundma õppimiseks. See, kui asjatundja on liiki looduses näidanud, annab sageli just märkamisoskust. „Jälle rõõm, kui üksi oma metsas liikudes äkki märkad, et sinulgi kasvab seesama taim, millest õpperetkel räägiti.”

Kes otsast on pihta hakanud, võib üsna pea kogeda tuntud reeglipärasust: mida rohkem oled liike märganud ja tundma õppinud, seda rohkem hakkad neid nägema. Sageli kaasneb veel see, et huvi kasvab kogu aeg suuremaks.

Soo-neiuvaip (Epipactis palustris) FotoD: mAiVE VAArPu

Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)

Hiiumaa sõrmkäpp (kuulub lääne-sõrmkäpa liiki)

Vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii)

www.metsaru.ee | info@metsaru.ee | Tel 5809 7401

Teeme lõppraieid

Ostame kasvava metsa raieõigust ja metsamaterjali

Virnastatud raiejäätmete ost

Hooldusraie

Materjali ost Uuendusraie Raieõiguse ost Metsaistutus Kompleksteenus Põllu- ja metsamaa ost

OÜ Landeker ostab metsa ja maad, sobib ka läbiraiutud ja hüpoteegiga maa, ettemaksu võimalus!

info@landeker.ee

Metsamajandamiskavade tegemine

METSAKINNISTUID KASVAVA METSA RAIEÕIGUST PÕLLUMAAD KOOS METSAGA

Konsultatsioon

GRYN GRUPP OÜ + 372 513 1240 info@gryngrupp.ee www.gryngrupp.ee

4 || Hakkpuit || Maa elu || Metsaomaniku ABC

27. september 2018

Tootsi Turvas on hakkpuitu eelis lest saadava energia müük, esikohal on ikkagi kasvuturvas,” avaldab 2002. aastast Soome VAPO OY kontserni kuuluva aktsiaseltsi Tootsi Turvas juhataja Matti Puuronen.

toomAs ŠALDA Maa Elu

esti vanim ja suurim turbatootja aktsiaselts Tootsi Turvas on suutnud oma tegevusalad kohandada riigi ja turu nõudmistele vastavaks. Kuna turvast ei peeta taastuvaks ressursiks, puitu aga küll, ja toetusi makstakse ainult taastuvenergia tootmise eest, eelistatakse meie koostootmisjaamades ja katlamajades hakkpuitu. „Alustasime kümmekond aastat tagasi tänu sellele, et mitmel pool olid valmis saanud uued koostootmisjaamad ja sinna oli võimalik haket müüa. Olukorda analüüsides mõistsime, et ainuüksi turbale panustada ei ole tark. Praegu moodustab meie 15miljonilisest aastakäibest kolmandiku just hakkpuidu, õigemini sel-

KUI VÕHIKULE NÄIB, ET HAKMETOOTMINE VIIB KIIRELT HALJALE OKSALE, SIIS SAMA KIIRESTI VÕIB SEE HOOPIS PANKROTTI AJADA.

HINNAD KÕIGUVAD Tootsi Turvas on viimastel aastatel tootnud keskmiselt pool miljonit kuupmeetrit hakkpuitu aastas. Turg aina kasvab, sest uusi hakme tarbijaid tuleb juurde, lisandub tootjaidki. Kui võhikule näib, et hakmetootmine viib kiirelt haljale oksale, siis sama kiiresti võib see hoopis pankrotti ajada. „Eelmisel sügisel hakkas toorme hind järsult tõusma, aga müügihind olid kokku lepitud juba enne seda. Kuna puitu metsast kätte ei saanud, ostsime seda isegi kallima hinnaga sisse, et oma kohustusi täita,” meenutab Puuronen.

Ettevõtte puidudivisjoni juht Jaak Raid täiendab, et lepingute täitmise nimel toodi hakkimiseks tarvilikku puitu Pärnusse isegi Paldiski sadamast. Sellise tegevuse majanduslikust tasuvusest mehed rääkida ei taha, kuid ei salga, et hakkpuidutootmine tekitas vähemalt mullu pigem kahjumit kui kasumit.

Miinuse leevendamiseks müüdi ära osa turbatootmistehnikast, mida otseselt ei kasutatud, vaid hoiti nii-öelda varus. Igatahes said lepingud maksimumilähedaselt täidetud.

Ajaloolise tõe huvides täpsus-

tab Raid, et üks leping siiski katkes, aga põhjus polnud hind. „Meil ei olnud kuskilt võtta nii kuiva materjali, kui see konkreetne klient nõudis.”

Samal ajal, kui toorme hind tõusis, langes hakkpuidu tootja jaoks müügihind. Katlamajad surusid hinda alla, sest hakme pakkujaid oli juurde tulnud ja turule sisenejad tegid „soodustusi”. Varsti aga selgus, et nende hindadega ei suudetud lepinguid täita. „Praegu ei ole hakkpuidu tootmine ikka veel kasumlik, aga selge on, et müügihind peab tõusma, sest alla omahinna ei saa kuigi kaua toota. Olukorda ühtlustab asjaolu, et Eestist, Lõuna-Soomest ja Rootsist on hakkpuidu mõttes kujunemas üks turg, ja see loksutab hinna paika. Ka meie hakkame eeloleval talvel pärast pikka pausi haket Soome ja Rootsi eksportima,” avaldab Puuronen.

Raidi hinnangul mõjutab turgu muu hulgas asjaolu, et turule sisenejad ostavad kalleid puiduhakkureid toetuste abil. „Kui uus hakkur maksab üle viiesaja tuhande euro, siis on firmasid, mis saavad tänu toetusele hakkuri kätte paarisaja tuhandega. Nii saabki ju odavamat hinda pakkuda.

Makstes ära kõik riigimaksud ning tasudes omanikule tooraine eest korrektselt, on omahind ja müügihind teineteisele väga lähedal, küll ühtja teistpidi. Teame reaalseid kulusid ega suuda mõista, kuidas

METSATEHNIKA MÜÜK JA HOOLDUS Tel 5303 1642 • www.ts-hydraulic.ee

SAMPO ROSENLEW HARVESTER HR46x

optimaalne lahendus harvendus- ja hooldusraieks • ökonoomne ja töökindel • hea manööverdusvõimega • mugav, vaikne, ohutu kabiin • mootori võimsus 124 kW • suurem kütusepaak ja õlipaak • hüdropump 140 cc • Motomit-mõõtesüsteem • uus rotaator • uus piduriga riputi

SAMPO ROSENLEW FORVARDER FR28 väike kerge harvendusraie forvarder • ei kahjusta metsapinnast • mootori võimsus 124 kW • pöördenurk kuni 45° • kandevõime 10 tonni • 10meetrine tõstuk • max koorma pikkus 4,4 m • ergonoomiline kabiin

• HÜDRAULIKASÜSTEEMI DIAGNOSTIKA JA REMONT • MÕÕTESÜSTEEMID JA METSATARVIKUD

UUED SUUREMAD MUDELID TULEKUL!

Hakkpuit on Tootsi Turbas suures osas välja vahetanud kütteturba müügi.

Foto: tootSi turVAS

on võimalik seda pakkuda järjest madalama hinnaga. See tuleb millegi arvelt.

Meil mängumaa puudub, sest kasutame alltöövõtjaid ja nii nemad kui ka maaomanikud hoiavad rangelt silma

peal, et kõik õiglaselt tasustatud saaksid. Jaamad eelistaksid küll kindlat ja usaldusväärset partnerit, aga kui teised pakkumised on märkimisväärselt odavamad, ei ole neil põhjust keelduda. Nüüd on hakatud

Metsaomaniku ABC || Maa elu || Hakkpuit || 5

27. september 2018

stava turuga kohanenud

täpsemalt kontrollima ja jälgima varude olemasolu.”

LAOS OOTEL REKORDKOGUS Kuigi Tootsi Turbal on hakkpuidu varu varemgi soliidne olnud, on see eelmise aasta kogemuse-

le tuginedes tänavu rekordsuureks kasvatatud. „Meil on ka päris uusi laoplatse, nelja kuu jagu haket on varus,” kinnitab Puuronen.

Rekordmahus toodeti tänavu ka tükkturvast. Hak-

me müügihind on tõusmas ja klient, kelle katlamajas saab kasutada ka turvast, võiks selle peale mõelda, saab palju odavamalt läbi. „Usun, et kütteturba tarbimine kasvab,” on Puuronenil põhjust olla optimistlik. „Juba eelmisel talvel juhtus, et mõne koostootmisjaama hakmetarnija ei saanud kohustusi täidetud ja selle asemel osteti turvast, sest sooja oli vaja toota. Meie enda katlamajades kasutame turvast täies mahus, sest see on kõige odavam ja suurema kütteväärtusega.

Hakkpuitu toodame ainult müügiks. Igal juhul on meil nüüd nii hakme kui ka tükkturba varu eeskujulik ja lepingupartnerid ei pea pelgama, et ilma kütuseta jäävad. Ladude pidamine tekitab muidugi lisakulu, aga peame seda vajalikuks.”

Konkurents on tihe ka hakmeks vajaliku toorme hankimisel. „Iga aastaga on see karmistunud. Paar aastat tagasi oli rebimine, sest ostuhind oli nii odav, et omanikul ei tasunud müügiga jännata. Müüdi siis, kui oli vaja igal juhul võsast lahti saada.

Täna on hakme kuupmeetri ostuhind 6,5–7 euro kandis, lisandub käibemaks. Kui arvestada, et võsa ülestöötaja võtab sellest neli ja pool kuni viis eurot kantmeetri eest, jääb omanikule ikkagi kaks eurot kätte. Näiteks lageraiel

EDU ALGAB MAAST MADALAST KORRALIKUD REHVID SAAD

VEOAUTOREHVID | TÖÖSTUSREHVID | VALUVELJED | REHVITÖÖD Veoautode ja rasketehnika rehvide müük ja montaaž Valuvelgede sirgestamine ja keevitus VILJANDIS Riia mnt 54c, tel 5647 5342, viljandi@aalux.ee RAKVERES Pikk 63a, tel 5562 4789, rakvere@aalux.ee TARTUS Võru 53, tel 5648 8878, tartu@aalux.ee TALLINNAS Peterburi tee 1a, tel 5684 2174, tallinn@aalux.ee

www.aalux.ee

ei jäeta oksi langile vedelema, vaid tehakse enamasti rahaks, sest seal on reeglina ülestöötamiskulu väiksem. Kõrgel on kõik puiduhinnad ja nii tekib hakkmaterjali rohkem. Praegu ongi rekordnõudlus ja -konkurents korraga,” kommenteerib Raid.

KÜTTETURVAS EI KAO Puidu hakkimistehnikaga on Tootsi Turvas heal järjel. Ettevõttel on kolm hakkurit, kännupurustaja ehk haamerveski. Hakkureid vahetatakse uute vastu välja viie aasta tagant, nende mõistlikuks tööajaks arvestatakse 7000 tundi.

OLUKORDA ÜHTLUSTAB ASJAOLU, ET EESTIST, LÕUNA-SOOMEST JA ROOTSIST ON HAKKPUIDU MÕTTES KUJUNEMAS ÜKS TURG, JA SEE LOKSUTAB HINNA PAIKA. „Uuel aastal saame taas uue ja täiustatud hakkuri, vaja oleks veel hakkurit, mis pääseb autoga läbitavatest teedest kaugemale, aga siin tuleb hoolikalt rehkendada, paistab, et tänaste müügihindadega ei tasuks see end veel ära,” tõdeb Raid.

Kännupurustaja hangiti poolteist aastat tagasi Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu Euroopa Liidu meetme

„Ettevõtete ressursitõhusus” rahalisel toel. Kui varem jäid kännud turbatootmise kõrvalproduktina raba kõrvale hunnikusse, siis nüüd saab neist väärtuslik hake.

Hakitakse klientidegi kände. Aastaga tuli haamerveski lõugade vahelt 100 000 ja enamgi kuupmeetrit haket. „Alguses oli sel tööd rohkem, sest purustada tuli aastaid seisnud suuri kännuhunnikuid, aga nüüd oleme nendest jagu saanud ja veskil on tööd selle võrra vähem,” selgitab Puuronen.

Eelneva põhjal saab ta kinnitada, et Tootsi Turba puidudivisjon ehk hakkpuidu tootmine toimib tõhusalt. „Kui meil haket ei oleks, oleksime hädas.

See on suures osas välja vahetanud kütteturba müügi. Kasutasime selle võimaluse ära. On hea, et tegeleme nii turba kui ka puiduga.

Põhiosa kasumist teenime nagunii aiandusturba müügist, aga kütteturbal on samuti oma roll täita. Eelmisel talvel oleksid kunded ilma selleta lihtsalt hätta jäänud, sellega sai hakkpuitu asendada. Nüüd on ka katlamajades lubatud kuni pooles ulatuses kasutada kütteturvast, ilma et toetused kaoks. Tegelikult aitab kütteturba olemasolu hakkpuidu hinda stabiilsemal tasemel hoida. Muidu juhtuks, et keerulisel aastal hüppaks hakme hind lakke ja kõik oleksid hädas. Stabiilsus on kõige parem.”

Metsanduslik nõustamine Metsatoetuste taotlemine Metsamajanduskavade tellimine Metsakasvatus Metsa majandamine ja hooldamine FSC–sertifikaatide haldamine RAKVERE METSAÜHISTU Kunderi 6, 44307 Rakvere Tel 322 7845 Lahti igal tööpäeval kell 9−15

6 || Halupuud || maa elu || Metsaomaniku ABC

27. september 2018

Küttepuidu hinna tõus on pannud halumasinad ägedamalt tööle Viio Aitsam Maa Elu

U

mbes kakskümmend aastat tagasi oli halumasin Eestis veel üsna haruldane, aga nüüd on neid üle maa igal pool.

Osa neist on otse erakasutuses, osa nende väikeettevõtjate käes, kes toodavad halgusid või käivad perest peresse ja saevad-lõhuvad küttepuitu teenuse korras. Suur osa Eesti halumasinatest töötab aga selle nimel, et toota halgusid (sealhulgas kaminapuud) ekspordiks. Ühe me staažikama halumasinate maaletooja OÜ Metsaomanik juht Enn Kiilaspea jutustas, kuidas käis USAs sugulastel külas ja märkas võõrustajate käes paberit halupuuinfoga, kus kirjas, et kaup, kase kaminapuud, on pärit Eestist. „See oli üks Peipsi ääres tegutsev ettevõte. Tean, et näiteks ekspordib oma toodangut USAsse ka üks Viljandimaa suuri tegijaid OÜ Benexon,” rääkis Enn Kiilaspea.

Eesti ettevõtted ekspordivad halupuud nii Euroopa Liidu kui ka kolmandatesse riikidesse ja tootjad on öelnud, et see turg on põhjatu.

Rannu Saeveski OÜ ostab

SANGLEPA SAEPALKI Info tel 520 7140. www.rannusaeveski.ee

KOHATI ON TELLIMUSI ROHKEM Mõne märgi järgi saab öelda, et küttepuidu pikalt odavana püsinud hinna nüüdne tõus on piirkonniti pannud halumasinad ka Eesti turu jaoks kiiremini tööle. „Ma ei tea, kas üldiselt niimoodi on, aga oma kogemuse põhjal tundub, et tellimist on rohkem,” ütles Tartumaa Tammepäeva talus kõrvaltegevusena halumasinateenust pakkuv Raido Tamm. Valmishalg on turul kallim ja seetõttu on rohkem neid tarbijaid, kes ostavad kütte ära kolmemeetriste nottidena ja tellivad siis halumasina endale õuele.

Raido Tamm käib oma masinaga teenust tegemas vaid lähikonnas ja ta tellijad on kas eraisikud või näiteks omavalitsus.

Ida-Virumaa väikeettevõtja Toomas Kuslapi kogemus veel tellijate kasvu ei näita. Kuslap teeb oma halumasinaga teenust kogu Eestis ja talle on see põhitegevus. Töö on aga hooajaline, põhilised tellimused tulevad märtsist juunini. Muu aeg on vaiksem ja talvesse jääb ka paar tellimustühja kuud. „Leiva toob lauale, kuid päris äraelamiseks tuleb kõrvalt ka muud teha. Talvekuudel tuleb nagunii kõrvaltegevust leida,” rääkis Toomas Kuslap, kes on oma halumasinaga turul juba kuuendat hooaega. Peale eraisikute küttepuu „halutamise” käib ta mõnikord oma masinaga abiks ka halgude eksportijail, kui neil on suured tellimused.

MASINATE MÜÜGI KÄIVE KASVAS „Tänavu on halumasinate müügi käive kasvanud, muu hulgas

Klassikalise n-ö tavakasutushalumasina demonstreerimine metsaomanike kokkutulekul. foto: Viio Aitsam

ka Eestis,” märkis OÜ Metsaomaniku läbimüügi kohta Enn Kiilaspea. OÜ Metsaomanik esindab Eestis soomlaste ettevõtet Laitilan Rautarakenne OÜ ja Japa kaubamärki juba aastast 1996. Nüüdseks on osaühingu esindusõigus laienenud kõikidesse Balti riikidesse, Valgevenesse ja Venemaale.

Algusega võrreldes on palju muutunud ka halumasinad ise, mis on üle viidud hüdraulikale ja mille täiustamine jätkub pidevalt.

Kõige uuematel profimasinatel käib näiteks kogu juhtimine nottide etteandmisest halgude väljutamiseni ühe juhtkangi abil ja rakendada saab automaatset süsteemi, mis tähendab, et masin ise otsustab, kuidas puunotti järgata ja halgudeks lõhkuda.

Paljude muude täienduste kõrval on need masinad varustatud elektroonilise süsteemiga, mis andurite abil mõõdab reaalajas ära kõik töönäitajad. Neid saab vaadata halumasina enda puutetundlikult ekraanilt, aga ka tööandja arvutist, mis on halumasinaga ühendatud. Toodangu kohta saab andmeid kuupmeetrites, ruumimeetrites või puistekuupmeetrites ja masin fikseerib eri aegade toodangumahu.

KODUMAISEID UUDISEID Seda, kui mitu halumasinat Eesti peale kokku töötab, ei ole

Kohilas toodetud kodumaise giljotiin-halumasina saab panna traktorile sappa ja sõita halutama, kuhu tahes.

Foto: Forstman Baltic OÜ

võimalik selgitada, kuna neid on ostetud mitme kanali kaudu. Peale muu on ELi toetuste abil halumasinaid hankinud nii metsaühistud kui ka talumehed.

Enn Kiilaspealt püüdsin uurida, kui palju on erinevate halumasinate maaletoojaid. „Neid ikka on, aga mina kokku lugenud ei ole. Kümmekond on kindlasti,” pakkus Enn Kiilaspea.

Halumasinatega on seotud veel kaks liini. Esiteks on üksikud Eesti masinaehitajad tootnud turule ka oma mudeleid.

Teiseks on mitmel pool üle riigi nutikad mehed endale ise koju oma masina ehitanud.

Mitu aastat tagasi oli Tartu maamessil väljas Kohila Lemate OÜ tootjad oma halumasinaga, mis klassikaline saagija-lõhkuja. Kui nüüd sellesama masina müüginäitajate kohta tahtsin küsida, selgus, et mudeli tootmine on lõpetatud. „Sein tuli ette. Oleks saanud masinat küll

EESTI ETTEVÕTTED EKSPORDIVAD HALUPUUD NII EUROOPA LIIDU KUI KA KOLMANDATESSE RIIKIDESSE JA TOOTJAD ON ÖELNUD, ET SEE TURG ON PÕHJATU.

veel täiustada, aga see oleks läinud liiga kalliks ja tundus seetõttu mõttetu,” ütles asja eestvedaja, ettevõtja Marko Luts.

Nüüdseks on jõud ühendatud varasema koostööpartneriga, kes tootis Eesti oma giljotiin-halumasinaid, mille põhiline erinevus muudest on, et saagimine-lõhkumine toimub korraga. „Toodame neid nüüd Kohilas ja uue ühise ettevõttena, mis on OÜ Forstman Baltic. Näen sellel halumasinatüübil palju suuremat perspektiivi, kuna see ei raiska ressurssi ja hoiab kahe töö ühte tsüklisse toomise tõttu tohutult aega kokku. Suurim pluss on parem tootlikkus, peale selle on masin väga lihtne, pole ei hüdraulikat ega elektroonikat,” rääkis Marko Luts.

Giljotiinmasin on Lutsu sõnul populaarne näiteks Soomes ja Saksamaal, kuid üldiselt kaasneb stereotüüp, nagu räsiks giljotiin halgusid liialt. „Turg on konservatiivne, Eestis veel eriti, aga mina räägin siis neile, et tegelikult on see mõnetine räsimine hoopis pluss – kui puidu kiud ja poorid jäävad lahti, kuivab halg kiiremini,” ütles Luts.

Kas keegi veel kirvega ka puid lõhub? „Eks kindlasti oma tarbeks ja ehk ka füüsilise trenni mõttes. Suuremad tööd teevad siiski nüüd masinad ära,” sõnas Enn Kiilaspea. Ettevõtjad pakkusid, et nooremad mehed vast enam kirvega puid lõhkuda ei oskagi.

Japa uusim proffide halumasin, millega töötades saab puutetundlikult ekraanilt pidevalt jälgida töödeldud puidu mahtu.

Foto: Metsaomanik OÜ

Metsaomaniku ABC || Maa elu || tÕRVateGu || 7

27. september 2018

„Ahjust lugemine pole see, kui töötavat masinat ise näha,” põhjendab Aleksander Leppik, miks nad aeg-ajalt tõrvaahju tule alla teevad.

Praegune miniatuurne tõrvaahi valmis 1997. aastal ja on paar korda aastas kasutusel siiani.

FotoD: kuiDo SAArPuu

Tõrvaahi nõuab kannatlikku meistrit KUiDo sAARPUU Järva Teataja

J

ärvamaa metsade vahel Rassi külas peetud Tõrvaaugu matkaja metsapäeval pandi ühe põnevaima eksponaadina tööle tõrvapõletusahi. Kahte vahetusse jagatud 24 tundi kannatlikku kütmist ja kolm liitrit tõrva käes. Ei mingit keemiatööstust, traditsiooniline meetod ja ehe kraam. „1837. aastal ehitas Kabala mõisnik siia suure tõrvaahju,” alustab Rassi külaseltsi liige Elor Ilmet kaugemast ajaloost, enne kui praeguse ahju juurde huvilisi viib. „Kui tõrvaaeg otsa sai ja puulaevad raudlaevadeks muutusid, lõppes ka suurem tõrvaajamine, kuid koht jäi alles. Ka Tõrvaaugu nimi pärineb sellest ajast.”

Esimene Tõrvaaugu tõrvaajaja olnud Tõrvaaugu Mihkel. Teda meenutab praegu-

se tõrvaahju kõrval puukuju. Omaaegne tõrvaajaja hoiab sealt praegu sündmustel silma peal, kuid ülemäära põnevat elu pole saatus talle pakkunud.

PUUKLOTSID HIGISTAVAD Praeguse tõrvaahjuga ajavad külastajad tõrva üks-kaks korda aastas. Tõrvaahjuga opereerib Tõrvaaugu-Sass, kodanikunimega Aleksander Leppik.

Tõrvaajamine käib nõnda: pisikesed vaigused männiklotsid pannakse õhukindlasse tünni, ahju tehakse tuli ja tünni hakatakse ringlõõri kaudu kuumutama. Tulemuseks on tõrv ja hea hulk grillsütt (vanasti kasutati saadud kraami näiteks sepatööl). Kuumutamise käigus nimelt „higistavad” puuklotsid suurema osa vedelikust välja.

Leppik selgitab, et tünni mahub klotse kümme ämbritäit. Kütab ta tõrvaahju 24 tundi, 12tunniste kütmisvahetuste kaupa. Sellise töö tulemus on kolm liitrit tõrva.

Kui otsest tuld all ei ole ja ahi maha jahtub, ei nirise ka tõrva. Grillsöe korjab meister tünnist välja paari-kolme päeva pärast.

Tõrvaahju operaatorina läheb Sassil juba 22. aasta. „See on päris tüütu töö. Lööd aga ahju täis, siis teed korraks oma tööd (Sassi puutöökoda on sealsamas lähedal), tuled tagasi ja jälle lööd ahju täis,” kirjeldab ta.

Selle töö vastu pole mehel aga midagi. Aleksander Leppik ongi ise puutöömees ja vajadusel saab ta tõrvaajamiseks välja valida just sobivad puuklotsid. Ei mingit niisama ärapõletamist.

VÄÄRT KRAAM KAOB KIIRESTI Vähendatud mõõtmetega, kuid muidu autentse tõrvaahju valmistamiseks võttis Elor Ilmet omal ajal ette teekonna ajalooarhiivi. Sealt leidis aastakümnetetaguse skeemi, selle alusel ehitati kunagise tõrvaaugu juurde endisest kümme korda väiksem suveniirahi. Täiesti toimiv.

Kuigi kõik teavad tõrvalõhnalisi leiliaroome ja tõrvaseepi, siis tõrv, mis on tulnud ajaloolise ahjuga tõrvaajamisest, on tänapäeval eksootiline kraam.

Ei ole tänapäeva mood tõrvata puupaate või puukatuseid, kuid Elor Ilmet kinnitab, et jä-

rele pole neil seda väärt kraami kunagi jäänud. Seda, et kraam on hinnas, näitab tõrva saamise protsess ja selleks kuluv pikk aeg. Muudkui küta ja küta.

Praegune miniatuurne tõrvaahi valmis 1997. aastal ja on paar korda aastas kasutusel siiani. Siit saab ka vastuse küsimus, miks peab Tõrvaaugu Mihkli puukuju enamasti igavust kannatama.

Tänavu töötas tõrvaahi suvel ja sügisel. „Ahjust lugemine pole see, kui töötavat masinat ise näha,” põhjendab Aleksander Leppik, miks nad aeg-ajalt tõrvaahju tule alla teevad.

Leppik on Tõrvaaugul elanud 28 aastat. Elor Ilmet on samuti vana olija. Metsa- ja matkapäeva kui küla sügisese tippsündmuse auks kandis Ilmet oma kunagist nõukogudeaegset metsaülema vormikuube ja -mütsi. Alustas ta metsameheteed (praegu on Ilmet RMK Viljandimaa metskonna metsaülem) mitukümmend aastat tagasi, 1983. aastal toonase Ka-

TÕRVAAJAMISE AJALOOST Vanimad andmed tõrvakaubanduse kohta Eestis pärinevad 14. sajandist. Eestis tegelesid tõrvatootmisega peamiselt mõisnikud, kel oli selleks toorainebaas. Talupojad ajasid tõrva oma tarbeks ise, kuid olid kohti (näiteks Viru-Jaagupis), kus talupoegadel tõrvaajamine keelati, sest tõrv tuli osta mõisas töötavast tõrvaahjust.

Eestis on tõrva põletatud kolmel moel: tõrvaaukudes ehk -haudades, kummulikeeratud pajas ja spetsiaalsetes tõrvaahjudes.

Suuremat tõrvakogust aeti

tõrvaahjus. Tõrvaahjusid valmistati kividest, savist, aga ka miinikeredest ja laevakateldest (viimased müüriti kiviahju sisse). Tõrva aeti tavaliselt kevadel ja vaikse ilmaga, sest tuulega „sõi” tuli tõrva ära. Kui tõrv põlema läks, siis tuulevaikse ilmaga oli kadu väiksem. Ka ehitati ahjud alati metsaserva ja elumajadest kaugemale.

Tõrv on tuntuim rahvapärane puidukaitsevahend. Tõrv oli omal ajal ka hinnatud ravim, seda määriti nahale ja kasutati isegi hambavalu vastu.

bala metskonna metsaülemana.

Nüüd on kodugi aastakümneid sealsamas tõrvaajamise traditsioonidega külas.

Metsapäeva on juba 25. korda metsatöötajate päeva tähistamiseks ja küla tavade hoidmiseks korraldatud. Lisaks tõrvaajamisele sai osaleda metsan-

dusvõistlustel ja metsamatkadel. Ei puudunud ka seeneretk ja seenenäitus.

Omaaegseid metsamehi tuli metsapäevale hea mitukümmend. Kolmandik kõigist.

Keskmisel aastal võtab Tõrvaaugu matka- ja metsapäevast osa 100–150 inimest.

Allikas: Tõrvaaugu küla infostendid

TÕRVAAUGU METSA- JA MATKAPÄEVALISED KORJASID NÄITUSE JAGU SEENI KUiDo sAARPUU Järva Teataja

T

õrvaaugu 25. metsaja matkapäeval oli üles seatud seenenäitus. Lisaks andsid teadjad nõu, milliseid seeni korjata.

Seenetundjaks oli Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi loodushariduse spetsialist Külli Kalamees-Pani. Tunniajase metsaskäiguga sai kokku mitmekümnest seenesordist näitus. Kalamees-Pani pani seentele juurde

infolipikud. Rohkem jõudis näitusele söögiseeni. „Seeneaasta on päris hea.

Nüüd hakkavad juba hilissügisesed seened peale tulema,” sõnab ta. „Samas kitsemamplid olid vanaks läinud ja pilvikuid polnud peaaegu üldse. Sellest hoolimata on siinkandis häid seenekohti küllalt. Näiteks Tartu ümbruses on seeni napilt ja seeneaeg jõudis hiljem kätte.

Metsas oli palju valget kärbseseent. Selle surmava seene oma silmaga nägemine tekitas paljudes ohoo-efekti. Muidugi oli

kukeseeni, neid sai endale koju kaasa korjata.”

Seeneaeg kestab öökülmadeni. „Kui kukeseeni saab korjata detsembri alguseski, siis enamik seeni läheb külmadega ära. Seentel on ilmastikumälu: oktoobri esimese nädalal, vähemalt Mandri-Eestis, nii-öelda otsustab suurem osa seeni: aitab küll, külm tuleb ja talv hakkab saabuma,” selgitab ta. „Praegu on väga hea seis. Minge metsa ja muudkui korjake.

Kui keegi on juba selles kohas käinud, otsige uus korjekoht.”

Kasvava metsa ja metsakinnistute ost Info tel 5667 8631

info@marrekpuit.ee

www.marrekpuit.ee

8 || ReklaaM || Maa elu || Metsaomaniku ABC

27. september 2018

OSTAME:

kasvava metsa raieõigust, metsamaterjali, metsa- ja põllumaad PAKUME:

Puhastame võsast, kraavid, põllud ja heinamaad.

Tel 489 0696, 506 9966

priimo.mets@priimo.ee

TEEME PARIMA PAKKUMISE!

head hinda, kvaliteetset metsa ülestöötamise- ja veoteenust Tiit Reitel tiit@artiston.ee, tel 5O6 O288 Taavi Saar taavi@artiston.ee, tel 5O8 9955

Sulle sobib vahetustega töö?

Oskad kasutada arvutit?

Tahad olla tähtis osa meeskonnast?

Otsime oma meeskonda

www.apmets.ee

SAEMATERJALI SORTEERIMISLIINI OPERAATOREID TÕSTUKIJUHTE

MEIE USUME ENDISELT, ET METSATEHINGUTES ON OLULINE OSTJA USALDUSVÄÄRSUS

Ostame üle Eesti raieõigust, metsa- ja põllumaad Tel 504 8545, 5556 7840 Volupuu@gmail.com www.ostanmetsa.ee

Viiratsi Saeveski AS pakub Sulle: Sul puudub • stabiilset töökohta ja häid töötingimusi puidutöö • konkurentsivõimelist töötasu kogemus?

• sportimise kompensatsiooni ja ühisüritusi Pole probleemi!

• väljaõpet • huvitavat ja mitmekülgset tööd Me õpetame!

Kandideerida saab CV Keskuse kaudu või saada oma sooviavaldus Raili.Kiin@nordwood.ee hiljemalt 17.10.2018

OSTAME

METSAKINNISTUID Tel 503 2325, Tõnu Sepp sepp@metsakohin.ee

Ökomets OÜ Mäe talu 62033, Vana-Kuuste Tartumaa, Eesti Telefon 5664 1413 info@treeservice.ee

Pakume koostööd aasta läbi.

www.metsakohin.ee