Maa Elu, 29. november 2018

MIRKO METSAORU: AIANDUSAUTOMAATIKAS ON MEELETULT PALJU PARAMEETREID. KUI KUSKILT ON MISKI PISUTKI NIHKES, HAKKAB SÜSTEEM TÕRKUMA.

MEIE LOODUSE HIRMUD

KÕIGE SUUREM HIRM MEIE LOODUSES VEEL MITTEESINEVATEST LIIKIDEST ON SEOTUD PESUKARUGA.

9

772504

586014

ISSN 2504-5865

METSAOMANIKU ABC

TÄNASE MAA ELU VAHEL ON LISALEHT METSAOMANIKU ABC, JÄRJEKORRAS JUBA KUUES.

29. NOVEMBER 2018 • NR 48 (181) • HIND 1 €

AJALEHT ETTEVÕTLIKULE MAAINIMESELE

2 || VÕÕRLIIGID || MAA ELU

29. NOVEMBER 2018

Pesukaru, ambroosia ja vesikatk – meie looduse hirmud riina martinson Maa Elu

uvel rohisid Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonnas üldkasuliku töö tegijad Pärnus jõe ääres vohanud vereva lemm-maltsa kolooniat. See on üks samme, mida tehakse meie looduses üha jõudsamalt kanda kinnitavate võõrliikide ohjeldamiseks.

Kuidas võõrliigid loodusesse satuvad? Reeglina omad inimesed levitavad.

Keskkonnaameti liigikaitse büroo peaspetsialist Eike Vunk seletab, et kui mõni võõrliik võib meieni jõuda naabermaadest, siis enamasti satuvad need loodusesse tõesti kohalike inimese abil. „Näiteks mullu avastati Pärnu jõest ogapõskne vähk ja Narva veehoidla süsteemist marmorvähk, keda varem Eesti loodusest leitud ei ole. Tegu on kogu Euroopas invasiivsete ehk looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikidega,” räägib Vunk.

Mõlemad vähiliigid kannavad vähikatku, millesse ise ei haigestu, kuid mis tapab meie jõevähi. Lisaks hõivavad nad agressiivse loomu ja kiirema paljunemisega elupaigad ja toidubaasi.

Kuidas nad siin loodusesse sattusid?

Nimetatud marmorvähk sattus Narva veehoidla süsteemi tõenäoliselt nii, et keegi kallas oma akvaariumi sinna tühjaks.

Marmorvähk on meil olnud populaarne akvaariumiloom ja sigib partenogeneetiliselt ehk tal ei ole vaja isast ja emast looma, vaid ta paljuneb lihtsalt ise.

Seetõttu saab neid mingi hetk liiga palju ja inimene ei raatsi teda hävitada.

Selline liigsete või mitteenam-tahetud lemmikloomade „elu säästmine“ ja loodusesse viimine on aga väga vale ja võib põhjustada pöördumatuid tagajärgi.

Teine suur võõrliikide loodusesse sattumise tee on aiajäätmed. Aiast välja rohitud või kaevatud materjal viiakse metsa alla, kraavi või visatakse üle aia. See tähendab aga, et loodusesse satub tohutu hulk taimi, seemneid ja juuri, mis hakkavad levima täiesti kontrollimatult.

Nii on loodusesse sattunud meil muuhulgas kirburohud, verev lemm-malts, osa karuputki. Aiajäätmed tuleb ikka kas kompostida või kasutada biolagunevate jäätmete korraldatud vedu või kogumispunkte.

Vee- ja eriti mere-elustikuga on hoopis keerulisemad lood, kuna laevade ballastveega on juba kaua võõrliike erinevate maailmaosade vahel veetud ja mere-elustikku kohati tundmatuseni muudetud.

Milline võõrliik on praegu kõige kiiremini levimas?

Kõige kiirem paljunemine ja kasvukohtade laienemine on toimunud vereval lemm-maltsal, mida võrreldes umbes kümne aasta taguse ajaga on mitmed korrad rohkem. Paiskviljade tõttu levib liik kiirelt. Kuuldavasti on see jätkuvalt nii tahetud aiataim, et kaevatakse kasvukohas välja ja viiakse uutesse aedadesse. Tegu on küll väga dekoratiivse, kuid ühe kõige ohtlikuma taimeliigiga loodusele.

Järjest rohkem võtavad võimust ka invasiivsed pargitatrad ehk kirburohud, millest lahtisaamine vajab palju järjekind-

LAHEMAAL RAIUTAKSE VÄLJA MÄGIMÄNNID Projekti „Läänemere rannikuelupaikade võrgustike taastamine” raames on samuti plaanis võõrliikide tõrje, mis seal muret teeb?

Riina Martverk, projektijuht Rannikuelupaikade võrgustiku LIFE projektis on võõrliikidest peamine tä-

helepanu kurdlehisel kibuvitsal (Rosa rugosa), mida Eestis tõrjutakse Paljassaares ja Aegnal kokku 13 hektaril. Tänu heale paljunemisvõimele on Rosa rugosa suutnud viimaste aastakümnetega laialt levida ning laienemine jätkub.

Liiki levitavad peamiselt marju söövad linnud. Uude kohta sattununa tekib üksikust taimest mõne aastaga suur laiuv põõsas.

Projekti fookusesse on võõrliik võetud seetõttu, et see tõrjub rannikuluide-

telt välja avatud liivastest elupaikadest sõltuva kohaliku elustiku. Samuti on liivarandadel võimust võttev torkiv põõsastik probleemiks suvitajatele.

Projekti raames raiutakse Lahemaa rahvuspargis 38 hektaril välja ka siia nõukogude ajal istutatud mägimännid (Pinus mugo). Kuigi tegu pole invasiivse liigiga, kahandab võõrliigi esinemine rahvuspargi metsaelupaikade väärtust ja tõrje aitab meie kohalikul elustikul paremini taastuda.

lat tööd, kuid selleta moodustab see varsti läbimatu rägastiku.

Aga mille leviku üle tasub kõige enam muret tunda? Ikka karuputke?

Karuputke võõrliikide levimisteed on meil tegelikult päris hästi teada ja järjest tõhusamalt saame seda piirata.

Oluliselt parem on ka elanike valmisolek karuputketõrjeks.

Siiski on veel sektoreid, kus on keeruline levitamisele piiri panna, näiteks põllutöömasinad. Karuputkeseemneid täis põllul tööd tehes jääb osa seemnetest mullaga rataste külge ja nii viiakse uutele põldudele või teeserva. Põllupidamise ärakeelamist karuputkega saastunud põllul me aga ette ei kujuta.

Ogapõskse ja marmorvähi levimist on ka karta, kuna tegu on vee-võõrliikidega, mida on hoopis keerulisem kindlaks teha ja ohjata.

Kõige suurem mure on üleüldine võõrliikide levimine loodusesse ja see, kuidas elanikeni jõuda selle olulise teadmisega, et omale koju või aeda võetud „lemmikuid” tulebki seal hoida ja loodus ei ole prügikast, kuhu üleliigne visata.

Ohtlikke võõrliike on palju, miks just lemm-maltsaga on võitlema hakatud?

Verev lemm-malts on üks Euroopa kõige invasiivsemaid taimeliike, kuna levib kiirelt ja moodustab suuri tihedaid kolooniaid, kus midagi muud enam ei kasva. Kuna selle levik ei ole veel kaugeltki nii lai kui näiteks karuputke võõrliikidel ja tegelikult on see väga kergelt ning ohutult tõrjutav, siis on veel lihtne see meie loodusest eemaldada. Taimed pidevalt välja rohida ja ära kuivada lasta nii, et ühtegi seemet juurde ei teki. Paari-kolme aastaga on lootus kolooniast lahti saada.

Milliste liikide vastu võitlemist kaalutakse?

Riiklik ohjamiskava on hetkel karuputke võõrliikidel ja vereval lemm-maltsal. Karuputketõrjet on riik tellinud juba üle kümne aasta ja see tegevus jätkub.

Vereva lemm-maltsa tõrjet riik ise palju tellida ei plaani.

Suur osa tegevusi on mõeldud avalikkuse ja maaomanike teavitamiseks, kellelt siis omakorda ootame tegutsemist.

Jõevähi kaitse tegevuskava üks osa on võõr-vähiliikide uurimine ja ohjamine.

Rohkem süvenemist ja avalikkuse informeerimist vajaksid ehk kurdlehine kibuvits, kaugida unimudil, pargitatrad, väike vesikatk, Hispaania teetigu (Lusitaania teetigu) ja kährikkoer.

Kõige suurem hirm meie looduses veel mitteesinevatest liikidest on seotud praegu lemmikloomana peetava pesukaruga, kes ilmselgelt saaks Eesti kliimas hästi hakkama ja kindlasti muutuks väga suureks nuhtluseks inimasustustes.

FOTO: ARVO MEEKS / LÕUNA-EESTI POSTIMEES

Keskkonnaameti liigikaitse büroo peaspetsialist Eike Vunk tõdeb, et vereva lemm-maltsa puhul on tegu on küll väga dekoratiivse taimega, kuid see on praegu üks kõige ohtlikum taimeliik loodusele.

FOTO: MAILIIS OLLINO / PÄRNU POSTIMEES

Tänavu sai palju tähelepanu lupiin, mis samuti eri kohtades kiirelt levib. Kas riik plaanib seda ohjata?

Üldiselt on nii, et looduslikesse kooslustesse ei suuda võõrliigid kergelt levida. Levimine toimub enamasti inimese muudetud kooslustes – jäätmaad, kasutuseta põllud, kraaviservad, teeääred ja raiesmikud. Nii on ka näiteks lupiini ja kanada kuldvitsa puhul.

TAIMEDEST KÕIGE ROHKEM PROBLEEME HAKKAKS TEKITAMA AMBROOSIA, MIDA HETKEL ON VAID PAARIST KOHAST LEITUD. AMBROOSIA LIIGID ON KÕIK VÄGA TUGEVAD ALLERGEENID, MIS MÕJUKSID VÄGA HALVASTI PALJUDE INIMESTE TERVISELE. Kanada kuldvits levib lupiinist oluliselt kiiremini, kuna seemned levivad tuulega.

Samas lupiini seemned pidavat mullas säilima 50 aastat. Seega lupiini plahvatuslikku iselevimist tõenäoliselt karta ei ole, kuid kanada kuldvitsa jõudsat levimist viimase kümne aastaga on kõik vast tähele pannud.

On ju väga paljudes asulates ja nende ümbruses asuvad maad sügiseti kuldkollased. Inimese kaasabil levib aga ka lupiin kiirelt, eriti mööda teeservi.

Nende kahe liigiga ei ole riigil hetkel plaanis hakata võitlema, vaid huvi peab tulema maaomanikelt ja kohalikelt omavalitsustelt. Kuldvitsa puhul on selle loodusest väljasaamine juba lootusetu. Soovituslik on lupiini ja kuldvitsa alad

võtta uuesti kasutusse või määrata püsivasse niitmisesse. Kõigi võõrliikidega ei jõua riik võidelda ja nagu ütlesin, siis tegelikult on inimesed ju ise vastutavad selle eest, mis nad endale võtnud või istutanud on. Oma maad peab ikka ise korras hoidma ja välistama võõrliikide loodusesse sattumise.

Kas on mõni taim, mille Eestisse saabumist eriti kardate?

Taimedest kõige rohkem probleeme hakkaks tekitama ambroosia, mida küll hetkel on vaid paarist kohast leitud. Ambroosia liigid on kõik väga tugevad allergeenid ja need mõjuksid väga halvasti paljude tervisele. Õnneks piirab mitme Lääne-Euroopas nuhtluseks muutunud taimeliigi Eestis levimist meie karm talv, kuid viimaste aastate pehmed talved võivad olukorda muuta. Eelkõige tekitavad muret vee-võõrtaimed, millest on keeruline vabaneda. Need põhjustaksid üliolulisi muutusi veekogudes. Need on näiteks akvaariumites kasvavad vesikatkud, näkikatkud, näkijuus, vesikuused. On veel mitu Euroopas kiirelt levivat maismaataime, mida Eestisse kindlasti ei taha, näiteks hõlmine pueraaria ja haakuv kirbutatar.

Kõige suurem hirm meie looduses veel mitteesinevatest liikidest on aga seotud pesukaruga, kes ilmselgelt saaks Eesti kliimas hästi hakkama ja kindlasti muutuks väga suureks nuhtluseks inimasustustes, kuna on väga osav, kõigesööja ja elupaigavaliku suhtes paindlik.

Pesukaru peetakse meil lemmikloomana, kuid Euroopa invasiivse võõrliigina ei tohi neil paljuneda lasta. Siiski on aegajalt kuuldavasti pesukarusid ka ringi jooksmas nähtud, seega reaalne oht on olemas.

MAA ELU || JÕULULAAT || 3

29. NOVEMBER 2018

juhtkiri

peeter raidla

peatoimetaja

MAHEDA ELU VÕIMALIKKUSEST

L

Fotomeenutus eelmise aasta jõululaadast Viljandi spordihoones.

FOTO: MARKO SAARM / SAKALA

Selle aasta jõululaadad rõhuvad perekesksusele taavi alas Maa Elu

P

eagi algav detsember on täis messe, turge, kohalikke laadapäevi ja sündmusi, millest muist on kohalikud. Jõululaadad on ka peresündmused, kuid suurem osa neist keskendub eestlaste suurele armastusele – heale toidule ja käsitööle.

Detsembri algul toimuv advendilaat juhatab sisse talve- ja jõululaadad üle Eesti. Kuu esimesel nädalavahetusel toimub ainuüksi Harjumaal kaks laata, kuhu on oodatud kauplema nii maa- kui ka linnainimesed, talud ja ka väikeettevõtjad.

Suurem osa laatadest üle Eesti on aga käsitöö- ja toidulaadad, mis mõeldud igaühele ja kust saab osta peaaegu kõike. Jõulukuu laatade eripära on ka lastele suunatud tegevused ja atraktsioonid. Lisaks on peredele töötoad või muud huvitegevused.

KEDA HUVITAB AINULT TOIDUKAUP, KEDA TARBEESEMED JA KEDA JÕULUKINKIDE OSTMINE. MÕNI LIHTSALT TULEB VAATAMA NING SIIS KA MUIDUGI OSTAB UUDISHIMUST. Korraldajad tunnistavad eestlaste laadalembuse kasvu, mille üks põhjus olevat väsimus sissetoodud odavast kaubast ning huvi omamaise kvaliteettoodangu vastu.

Harjumaa talvelaada hooaja avavad laatadega Keila ja Kakumäe.

Advendilaada korraldaja Riina Heina Keila kultuurikeskusest ütleb Maa Elule, et nende advendilaat on siiski suhteliselt pisike.

MIDA EESTI LAADALINE OSTAB? „Loomulikult püüame me rõhuda kodumaisele toodangule ehk käsitööle ja kohalikule toidule, aga kui hästi see meil õnnestub, on iseasi,” märgib Heina, lisades, et laadakülastajate ostusoovid on seinast seina. „Keda huvitab ainult toidukaup, keda tarbeesemed ja keda jõulukinkide ostmine. Mõni lihtsalt tuleb vaatama ning siis ka muidugi ostab uudishimust. Kindlat kaupa on raske välja tuua, kõik sõltub kohapeal kaubast ja müüjast,” loetleb ta.

Laada edu sõltub aga palju müüjatest. „Müüjast tõesti oleneb kogu ta selle päeva müük, kindlasti peab olema müüja heatujuline, mitte üleliigselt jutukas, oskama oma kauba kohta adekvaatset infot jagada (eriti toidu), kaup peab olema huvitavalt väljapandud (nt rippuvad vorstid, valgustus), müüjal peaks olema kindlasti varutud raha tagasiandmiseks, mis kahjuks on nii mõnegi ostu pooleli jätnud,” annab Riina Heina nõu neile, kes tahavad laadaõhtuks kaubast lahti saada. „Kindlasti peab müüja olema ise puhaste riietega, mitte „otse laudast tulnud”. Kui sellised asjad on paigas, siis arvan, et on müüjal ja ostjal hea päev, kõik saavad oma soovi rahul-

datud.” Heina sõnul on nende advendilaadal see kõik enamvähem paigas, siiani on müüjad-ostjad rahule jäänud ning ka kauplejaid tuleb aastatega ikka juurde.

EESTLANE JOOB TALVELGI KALJA Harjumaal on oodata teisigi erilisi laatasid. Teise erilise laada korraldaja Kristi Reimets ütleb, et nende Kakumäe Võlumets on omanäoline jõululaat, kus laadalised seavad ennast sisse niinimetatud metsa – Kakumäe rannaparki. „Külastajad saavad metsas ringi jalutades kauplejaid avastada, loodust ja merd nautida ning esimesel advendil jõulurõõmu leida.”

Võlumets toimub kolmandat aastat ja seal pakutakse väga erinevaid kaupu. „Külastajatele meeldib väikeettevõtjate ning kodukokkade toodang: liha- ja kalatooted, vorstid, singid, koogid, pirukad, piparkoogitaigen, mesi. Hästi populaarsed on kodumaisest mahlast glögid ning kodused hoidised ja küpsetised. Eestlane on muidugi ka kaljarahvas, isegi külma ilmaga ostetakse seda jooki hea meelega,” avaldab Kristi Reimets. Mittesöödavatest toodetest kõige populaarsemad on jõulupärjad ja elektrilised jõulukaunistused. „Kenad jõulukingid on käsitööna valminud ehted ning väikeettevõtjate rõivad ja aksessuaarid nii täiskasvanutele kui lastele.”

Kuna Võlumets on õueüritus, siis peaks Reimetsa sõnul laadale tulles eelkõige arvestama ilmaga – soojad riided, jalanõud ja muidugi soe süda.

ERILISED LAADAD ÜLE EESTI Lõuna-Eesti inimestele toimub aga kaks huvitavat laata, mida tasuks samuti külastada.

• Traditsiooniline heategevuslik jõululaat on 9. detsembril Tartumaal, Luunja kultuurimajas. Laadamelu aitavad luua lisaks kauplejatele vallatu päkapikk ja esinejad. Lastele on tegevusnurk.

• 7.–8. detsembril on Viljandi Käsitöömess Sakala keskuses, kus oodatakse oma tooteid tutvustama ja müüma Eesti käsitöö- ja talutoiduvalmistajaid. „Toidupakkujad peaksid kindlasti läbi mõtlema kauba pakendamise, sest kohapeal ei jaksa kõike proovida ja tahaks hoopis head-paremat koju kaasa osta. Kauplejad võiksid end varustada ka led-valgustitega, siis on kaubad nähtavamad,” soovitab Reimets. „Kvaliteetne kaup, kuhu on sisse põimitud hool ja armastus, on igal laadal hinnatud.”

Kui on üritusi, kus lastel võib hakata igav, siis Eesti laadad, ka jõululaadad on koguperesündmused, kus mõeldakse alati ka kõige väiksematele, kes veel kauba vastu huvi ei tunne. „Lapsed on igati teretulnud, sest meil on traditsiooniliselt ponid, kellega saab teha vankrisõitu, ning muidugi jõuluvana, kellele igaüks saab rääkida oma soovidest,” lubab Reimets.

äinud teisipäeval arutati riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena elu võimalikkust maal. Üks riigikogu kõnetooli kutsutud külalistest, Nopri talu peremees Tiit Niilo küsis hakatuseks otse: „No mis värk täna siis on, et nii tähtsa küsimuse puhul talupoeg küla vahelt välja toodi?”

Muide, Niilo oli üks neist, kes 2012. aastal algatuse „Tule maale!” taga seisis.

Nädal tagasi oli ta paraku sunnitud tunnistama, et Nopri talu on nüüdseks jõudnud tasemele, kus tööle on vormistatud neli ukrainlast ja üks venelane. „Seega eestimaalaste maale aitamisest talupoja võim üle ei käinud,” tõdes agar taluperemees ja hakkas oma plusse üles lugema. Tööandja 30 töölisele, olles sellega omakandi suurim tööandja. Kasutusel on 550 hektarit ja piima toodab 220 lehma. Müügikäive on 1,5 miljonit eurot ja kasum null. „Hing on küll sees, aga ebavõrdne konkurents tapab. Lühike kokkuvõte minusuguste 27aastasest punnitamisest on see, et vaev ei paista lõppevat,” ohkas Niilo.

Kogenud taluperemees peatus ka uuel põllumajanduse ja kalanduse arengukava eelnõul ning tõdes kurvalt: sisu on mitterahuldav ehk ei päästa see meie maaelu ega Eestit.

Niilo pakkus samas välja, mis meid siiski edasi võiks viia. Eestist peab imagoloogiliselt saama maailma puhtaim riik.

See eeldaks, et vähemalt 51 protsenti põldudest, metsast rääkimata, peaks meil olema mahemaa. Lisaks vajame kõiges nutikat innovatsiooni, läbipaistvust ja usaldusväärsust. Et meie külalised kogeksid Eestit ehedana, sellisena, nagu ta võiks meil olla. Ent kahjuks veel ei ole.

Nopri taluski ei käi praegu üleni mahetootmine, eeskätt seepärast, et pole ressurssi selleks vajalike täiendavate kulutuste tegemiseks. Tagatipuks on praegu müüdava toodangu hind omahinnast tegelikult madalam. Aga tulevik võiks olla helgem ja kindlasti mahedam!

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Ain Kivilaan Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2018

Valmistame:

VALTSPLEKITOOTED OÜ

Traditsioonilisi plekkahjusid Katuse-ja seinaprofiile

Tehase 1, Lagedi, Rae vald Tel 634 8490

Akna- ja karniisiplekke

www.valtsplekitooted.ee

Erineva kujuga vihmaveesüsteeme

MAA ELU || TEHNIKA || 5

29. NOVEMBER 2018

toomas šalda Maa Elu

P

ärnumaal Võistes Weiss aiandit pidava Mirko Metsaoru ja seni peamiselt võrkpallurina tuntud Tamar Nassari kaks aastat tagasi loodud osaühing TaMi Automatics pakub nii enda välja töötatud taimekasvatusautomaatikat kui hooldab ja parandab teiste firmade tooteid. Nüüd on aktiivsete meeste tegevuste sekka lisandunud automaatikateemalised loengud ja koolituspäevad. „Loome lahendusi tulemuslikumaks ja ressursisäästlikumaks aiapidamiseks. Taimekasvatajatel oleks rohkem aega, kui nad seda otstarbekamalt kasutaksid. Abi saab automaatikast, mis ei pruugi lihtsamate lahenduste korral üldse hirmutavalt kallis olla,” kinnitab Metsaoru, kes oma perele kuuluvat aiandit nimetab katsepolügooniks.

HOOLDAVAD JA ÕPETAVAD Kui seni on avalikkuses tähelepanu pälvinud TaMi meeste edusammud erinevatel nutikate lahenduste konkurssidel, siis seekord alustasime juttu sellest, et Eestisse saab küll taimekasvatusautomaatikat tellida ja kohapealtki seadmeid osta, aga puuduvad pädevad paigaldajad ja hooldajad. „Jõudumööda oleme nišši täitnud ja võtnud selle enda ettevõtte lisasuunaks. Turgu on kogu Baltikumis, käime ka Lätis. Automaatikat tellitakse meile Hollandist, Poolast ja mujalt, aga täisteenuse pakkujaid ei ole. Näiteks Põltsamaal juhib ühe suure taimekasvataja kasvuhoonetes ventilatsiooni, kütet ja teisi toiminguid Prantsusmaal toodetud juhtaju, mida ei suudetud kaua korralikult käima saada – kahepoolsete luukidega kasvuhoones ei saanud luuke avada allatuult, automaatika toimis risti vastupidi. Kohal käisid asjatundjad ja tootja esindaja, pandi uus tarkvara, kuid tulemust ei olnud. Lõpuks kutsuti meidki. Panime uue tuulelipu ja selgus, et tarkvaraliselt oli määramata jäänud kasvuhoone asend ilmakaarte suhtes – automaatika ei teadnud, mis asendis kasvuhoone üldse on. Määrasime selle, reguleerisime viivitusi ja asjad töötavad,” toob Metsaoru näite.

Teiste tootjate automaatikaga tutvudes ja seda analüüsides õpivad mehed tundma turgu ja näevad taimekasvatajate vajadusi. Metsaorul on taimekasvatusautomaatikaga kauaaegne kogemus. Ta saab näidata ka Euroopa ühe suurema aiandusautomaatika tootja Priva litsentsi. „Nüüd õpetan Tamarit välja. Automaatika hooldamisel on vaja tunda selle loogi-

Aiandusautomaatika arendajad laiendavad haaret

peavad muidugi suuremate väljaminekutega arvestama, aga need tasuvad ära.”

Mirko Metsaoru (vasakul) ja Tamar Nassar – arendavad ja toodavad, paigaldavad ja hooldavad aiandusautomaatikat.

FOTO: MAILIIS OLLINO / PÄRNU POSTIMEES

kat. Kui on kontroller, mis juhib protsesse ja teeb ühte viga sadu kordi, on tegu tarkvaravõi loogikaveaga. Kui viga tehakse suvalistel hetkedel, siis on tegu loogikaveaga ehk üks asi takistab teist,” püüab ta allakirjutanule oma eriala aluseid selgitada. „Aiandusautomaatikas on meeletult palju parameetreid.

Kui kuskilt on miski pisutki nihkes, hakkab süsteem tõrkuma. Ainult kasutusjuhendi abil on vigade leidmine ja kõrvaldamine väga raske. Olemegi käinud üle Eesti nii väiksemate kui suuremate kasvatajate juures automaatikat töökorda seadmas. On neid, kes on hankinud väga kallid kastmisseadmed, aga oskused puuduvad, et need tööle panna ja seadistada.

Oleme neid aidanud.” ÜKS VIIB TEISENI Räpina Aianduskooli tipptehnoloogiaga varustatud näidisaiandis on Priva väetussõlm, mille üks parameeter kõikus üles-alla. Kasutajatele anti paks juhend ja rohkem abi ei osutatud. „Sõitsime siis Räpinasse seda parandama, tunni ajaga saime korda. Tänu sellele kutsu-

Telli

ti meid Räpinasse Priva demopäevale automaatikat tutvustama ja varsti kutsuti Mirko sinna õpetajaks. Tema ei olnud jälle nõus minuta minema ja nüüd käimegi koos loenguid pidamas. Sellist asja polevat seal koolis veel juhtunud, et grupiga tegeleb kaks õpetajat korraga. Eelmisel aastal pidasime kaugõppijatele loenguid taimekasvatusest ja automaatikast katmikaladel ja avamaal, sel aastal läheme jälle. Lisaks kaugõppijatele õpetame seekord päevaseid õppijaid. Tänu sealse näidisaiandi tasemel tehnikale on koolitusel nii teoreetiline kui praktiline osa. Räpina aianduskooliga on üldse väga vahva koostöö tekkinud. Üsna suure tõenäosusega läheb uuel aastal sinna meie pH masin,” on Nassaril hea meel.

Et kogemusi ja teadmisi veel laiemalt jagada, korraldab TaMi Automatics 14. jaanuaril endises Pärnu maavalitsuse hoones tasuta infopäeva, kus peale Metsaoru ja Nassari kõneleb automaatikaga seotud näitajatest ja numbritest maaülikooli lektor Priit Põldma. Projektide spetsialist Merle Einola tutvustab rahastamisvõimalusi.

Teretulnud on needki, kes

kasvatavad kodus endale lilli või tomateid, mida iganes. „Hiljuti tuli meie juurde Pärnumaa kurgi- ja tomatikasvataja, kes sai PRIA-st toetuse ja tahtis nüüd automaatikalahendust, sest vanemad inimesed ei jaksanud enam suurt kasvuhoonet käsitsi kasta. Tegime täislahenduse tiigist kuni taimedeni. Tagasiside oli, et 20 tundi nädalas hoidis pere tänu automaatikale kastmiselt aega kokku – peaaegu terve ööpäeva,” toob Nassar näite, et infopäevale võiksid aiandushuvilised vähemalt kuulama tulla.

AIANDUSAUTOMAATIKAS ON MEELETULT PALJU PARAMEETREID. KUI KUSKILT ON MISKI PISUTKI NIHKES, HAKKAB SÜSTEEM TÕRKUMA. „Tahaks tõestada, et lihtsad ja elementaarsed kastmisja väetamislahendused ei tähenda alati tuhandeid eurosid väljaminekut. Lihtsaid süsteeme saab paarisaja euroga. Kell, voolikud ja pump – ning su elu on palju lihtsam. Kes kasvatavad müügiks suuri koguseid,

Ilmub neljapäeviti koos ajalehtedega

Postimees, Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja, Lõuna-Eesti Postimees

1 kuu 5 €

TASUTA!

TOODAVAD KA ISE Meiegi lehes oli kunagi juttu TaMi Automaticsi tollal töös olnud projektidest – taskukohase hinnaga ja ka väikekasvatajale sobivatest ülekastmise mõõtjast, pH stabilisaatorist ja väetisesegajast. „Kogesime, et ülekastmise mõõtjat ei ole eraldi mõtet müüa, pigem peab see olema süsteemi osa. pH stabilisaatoreid oleme eritellimuse alusel müünud Lõuna-Eestis kahele suurele kurgikasvatajale. Väetisesegajat me ei arendanud, sest Eestisse tuuakse piisavalt analooge, mis kenasti asja ära ajavad. Oleme võtnud suuna terviklahendustele. Kui saab pakkuda enda loodud tehnikat, pakume, kui mitte, siis teiste firmade oma. Arendame praegu mitut andurite varianti, millest esimene saab olema maksimaalselt lihtne ja näitab kasvukeskkonna niiskuse ning soolsuse protsente, temperatuuri ja graafikuid. Sellest saab edasi minna keerulisemaks ja täiuslikumaks. Tegeleme moodulsüsteemidega, mille osi saab ühendada ja süsteemi sisuliselt lõpmatuseni kasvatada,” näevad mehed oma tegemistel perspektiivi.

Hiljuti Tallinnas avatud kaubanduskeskuses T1 on läbi nelja korruse ulatuv 18 meetri kõrgune 96 kärjega sein, kus paneeli suurus on 4 ruutmeetrit ja kuhu algul oli plaanis panna kasvama erinevad taimed.

TaMi Automatics töötas sinna välja täisautomaatse kastmissüsteemi, aga päev enne lepingu allkirjastamist anti Metsaorule ja Nassarile teada, et esialgu asendatakse idee paljudest erinevatest taimedest ronitaimedega ja vaja on vaid üht TaMi andurit. „Eks see pettumus muidugi oli, olime ju näinud vaeva ja kulutanud aega, iga kärje juurde oli planeeritud detailideni läbi töötatud automaatne kastmissüsteem, ent sama süsteemi vastu on juba huvi tuntud mujalgi maailmas. Oleme saanud hulgi kontakte, nii et kahetseda pole midagi. Arendasime välja anduri, mis oleks pidanud kogu süsteemi juhtima ja on integreeritav ükskõik millisesse kasvupinnasesse. Näeme sellel arvestatavat turgu. Praegu teeme seda lihtsamaks. T1s on meie andur vooluvõrgus, edaspidi saab seda kasutada ka akutoitel. Kasvataja paneb näiteks kasvuhoonesse anduri ja saab jälgida, millal ja kui palju on kasta vaja,” on mehed optimistlikud.

Tellimine 666 2525 levi@postimees.ee

6 || LAAT || MAA ELU

29. NOVEMBER 2018

Laadakauplejate nädalavahetused kuluvad Eestit ja eestlasi avastades kuido saarpuu Järva Teataja

K

ujuta ette reedet – kell on saanud just viis õhtul, kuid selle asemel, et töönädalale punkt panna, komplekteerid sa hoopis kauba müügiks valmis, pakid täis autod, haagised ja väikebussid ning valmistud varajaseks äratuseks. Äratus on laupäeva hommikul varajane, sest laadakauplejal, kui sina, hea lugeja, oleksid üks neist, tuleb nädalavahetusel tihtilugu sõita kodust sadade kilomeetrite kaugusele Eesti teise otsa. Sõidetakse sinna, kuhu laadakauplejat kõige püham raamat ehk laadakalender saadab. Kui on vaja, võtab saarlane ette teekonna Valgamaale, ja kui juhtub olema novembri keskpaik ning Paides toimuma Järvamaa mess, siis pole ime, et siit on paaril päeval leida kauplejaid nii näiteks Harjumaalt Koselt kui ka Haapsalu lähedalt Läänemaalt.

PAIDE KUI LUSIKAPEALINN MTÜ Laheoru kaupleja ja puidutöömeister Tiit tuli tänavusele Järvamaa messile välja esimest korda. „Kuulsin seda infot kohalikust raadiost ja otsus-

tasin tulla. Reedel ei osalenud, tulin kohale vaid laupäevaks, kuid ega sellise puidukraamiga olegi mõtet mitmeks päevaks tulla,” selgitab mees. „Katsetan ja proovin, kuidas läheb. Hommikul on mõni müük tehtud, kuid eks ole ju teada, et valdav osa inimestest tuleb välja ikka lõunast.”

Tiidul oligi messil pakkuda erinevat käsitööna valmistatud puidukraami: taldrikud, kausid, pannilabidad, lusikad, taignarullid, koogialused. Küsi kas või vene karmoškasid!

Erinevatel Paide laatadel on Harjumaal Kose vallas tegutsev MTÜ Laheoru väljas olnud ka varem. „Nimetaksin Paidet lausa lusikapealinnaks, sest puulusikad lähevad siin väga hästi kaubaks,” meenutab Tiit. „Põhjust ei teagi, lihtsalt on nii juhtunud.”

Laatadel käib Tiit nii, kuidas mahti ja võimalust. Eelkõige püüab ta puidukraamiga kohal olla suurematel laatadel, toimugu need Lõuna-Eestis või Jänedal.

Laadakaupleja peab inimeste soovidele vastu tulema. Kauplemine ei saa aastal 2018 vaid sularahas toimuda.

Makseterminal on tänapäevase kauplemise lahutamatu osa. „Näiteks koogialused on lusikatega võrreldes ikka kallim kaup ning neid vast sularaha eest ei õnnestukski müüa,” arutleb Tiit. „Sularahaautomaat võib olla kaugel, seal võib laadapäe-

AS Aravete Agro Järvamaal võtab tööle

AGRONOOM-TÖÖDEJUHATAJA Tööülesanded: • põllutööde planeerimine ja juhtimine • külviplaanide koostamises osalemine ja täitmise korraldamine • sööda varumise planeerimine ja korraldamine • teraviljakasvatuse planeerimine ja korraldamine • vajaliku dokumentatsiooni täitmine Nõuded kandidaadile: • varasem töökogemus • pingetaluvus, täpsus, korrektsus ja kohusetunne • enesekehtestamis- ja organiseerimisoskus • vastutus-, otsustus-, koostöö- ja analüüsivõime • B-kategooria juhiluba Meie pakume: • erialaseid täiendkoolitusi • tööle väärilist palka • ametiautot ja telefoni • vajadusel elamispinda Sooviavaldus koos elulookirjeldusega palume saata e-posti aadressil info@araveteagro.ee 28. detsembriks.

Tööleasumise aeg: niipea kui võimalik.

Lisainfo tel 514 7156.

val olla järjekord. On vana tõde, et kui anda kliendile võimalus äraminekuks, siis ta üldjuhul enam tagasi ei tule.”

Tiit ei pea end agressiivse müügistrateegiaga laadakauplejaks. „Kuidas kellele läheneda, tuleb vaadata konkreetse ostja pealt. Keskmisele eestlasele tuleb anda aega kaupa vaadata,” sõnab ta. „Olen ka ise pigem rahulikum ostja, mulle käiks närvidele, kui keegi tuleks mulle kaubaga järele jooksma. Endale saab ka muudmoodi tähelepanu tõmmata. Mulle meeldib näiteks laatadel pilli mängida ja eks seegi köidab tähelepanu.”

FILEE ON MINEV KAUP Läänemaalt Haapsalu lähistelt oli Järvamaa messile erinevaid kalatooteid pakkuma tulnud Jüri Kurvits Colortex OÜst. „Pakume erinevat kala, suitsutatud ja marineeritud kujul, suitsukala fileed ja vürtsikilu,” loetleb ta Paide muusika- ja teatrimaja ette parklasse seatud leti ees. „Kala püüdsid meie koostööpartnerid, ise suitsutame ja pakendame.”

Kalamüüjaid oli messil teisigi. Avapäeva müügiga Kurvits eriti rahule ei jäänud. Eriti võrreldes viimatise Paide laadaga. „Koht on hea, ilm on hea, on mess, ehk inimesi liigub, kuid müük on olnud vast kolmandik viimase Paide laada müügist,” tõi ta välja. „Et asjad lähevad mõneti allamäge, ei saa tegelikult öelda ainult Paide, vaid kogu Eesti kohta. Tundub, et ajad lähevad üha raskemaks ja inimeste ostujõud väheneb. Müükide järgi tunnetan seda väga hästi. Aastatega on müügid ikka päris kõvasti kukkunud.”

Inimeste lemmikuks on Haapsalu müüja sõnul suitsulatikas ja -rääbis. Ka lähevad peale erinevad fileed, näiteks lutsufilee. See on ahvena ja haugiga võrreldes mahlasem.

Kaardimaksevõimalus kalamüüjal puudus.

Kui teised nädalavahetusel puhkavad, siis Jüri Kurvitsa sugused laadakauplejad töötavad.

Mõnele on laadakauplemine lisateenistus, mõnele osa põhitööst. „On paratamatu, et kui klient ei tule sinu juurde, tuleb ise tema juurde tulla,” sõnab Jüri Kurvits.

Järvamaa messil oli see Kurvitsal viies-kuues kord müüa.

EKSOOTILISED MAITSED EKSOOTIKAVABAS PAIDES Andrei Šabanov Alpha Kaubandus OÜst pakkus messil erinevaid maitseaineid. Ka temale oli see mess mitmes. „Väga tihti ei ole mõtet maitseainetega samasse müügikohta tulla, sest need on kaup, mida inimesed iga päev ei osta,” selgitab ta. „Kesk-Eesti kanti satun vast korra kahe-kolme kuu jooksul.

„Aastati on hästi läinud nii toidu- kui ka tööstuskaupade müüjatel ning pea pooled on mul juba püsikunded.

Väga halvasti neil messil ju minna ei saa,” arutleb Urmas Jõgi.

FOTO: DMITRI KOTJUH / JÄRVA TEATAJA

Müügist olulisem on end laatadel näidata, kuid meilgi on püsikliente, kes teavad, et oleme laadal olemas. Nemad tulevad suuremaid koguseid kaasa ostma, et jätkuks ikka pikemaks ajaks, näiteks pooleks aastaks, mil oleme samas kohas tagasi.” „Eesti kliendi ostueelistus sõltub piirkonnast – ikka tahetakse lihamaitseaineid, mere ääres rohkem kalamaitseaineid, olgu need kiluvürtsid või midagi muud,” toob ta välja. „Ka võetakse üha rohkem tulisemaid maitsesegusid. Vürtse ostetakse kaasa ka kingituseks.”

Andrei Šabanov on pannud tähele, et mida rohkem meie inimesed reisivad, seda rohkem oskavad nad küsida ka eksootilisemaid maitseaineid ja -segusid.

Järvamaa mess laotas end laiali reedel ja laupäeval Paide muusika- ja teatrimajas ning selle lähiümbruses. Kui Järvamaa messi korraldaja Urmas Jõgi avapäeva hommikul ringkäigu ära tegi, sai ta öelda, et seekordne ettevõtmine algas üsna tavapäraselt – ennekõike inimeste huvi poolest, ehk kui mess uksed valla lõi, olid inimesed kohe platsis. „Siiski ei saa öelda, et reede on messi põhipäev. Kaugema kandi rahvas tuleb ikka laupäeval,” ütleb ta.

Seevastu ettevõtjate huvi poolest oli seekordne mess rekordiline. Väljas oli üle 80 ettevõtja. „Aastati on hästi läinud nii toidu- kui ka tööstuskaupade müüjatel ning pea pooled on mul juba püsikunded. Väga halvasti neil messil ju minna ei saa,” arutleb Jõgi. „Vahest kaks kolmandikku kauplejatest on väljastpoolt Järvamaad.»

Uusi tulijaid teadis Jõgi nimetada mitut. Näiteks väikeses saalis tegutsev autode esilaternate kordategija. Samuti Peipsi kandi kauplejad, kes suitsukala suitsutasid kahes ahjus otse messiliste silme all.

Peipsi kalapunkti juhataja Aleksei Orlov ütles, et tulid messile ennekõike toodangut tutvustama. Pakkuda oli nii suitsulatikat ja -rääbist kui

Selline see Järvamaa mess tulijale paistab.

FOTO: KUIDO SAARPUU

ka koha ja haugi küll fileena, küll marinaadis. Latikat suitsutas Orlov ka kohapeal – kaks tunnikest ja valmis. „Katsume teha nii, et klient oleks rahul,” sõnab ta ja näitab käega nii maitseainete kui sibularõngaste poole. Kõik kalad on püütud Peipsi järvest.

Paides kauplesid kalapunkti inimesed ka ühel kevadlaadal. „Läks hästi. Arvestasime, et Paide on väikelinn ja suuri koguseid kaasa ei võtnud,” lausub ta. „Messiks võtsime ühes sadakond kilogrammi.” ÕLLEPRUUL TUURITAB ÜLE EESTI Kui kalasuitsutajad ja -müüjad pakkusid kaupa maja ees, siis kõrvaluksest sisenejale pisteti esmalt pihku sooduskupong ja seejärel olidki esimese leti ees, kus pakuti õlut. See polnud niisama õllemüüja, vaid Koerus väikepruulikoda omav Vormsi Õlu – esimest korda Järvamaa messil.

Pruulmeister Arkadi Tammik selgitas, et

SULARAHAAUTOMAAT VÕIB OLLA KAUGEL, SEAL VÕIB LAADAPÄEVAL OLLA JÄRJEKORD. ON VANA TÕDE, ET KUI ANDA KLIENDILE VÕIMALUS ÄRAMINEKUKS, SIIS TA ÜLDJUHUL ENAM TAGASI EI TULE.

on võtnud kümneaastase missiooni teha Eestile tiir peale ja tutvustada lõpptarbijale oma kesvamärjukest lausa 12 eri õllesordi näitel.

Vormsi Õlle lugu sai alguse ligi viis aastat tagasi. Tammiku pruulimispisik oli nii suur, et ta ei saanud muudmoodi, kui otsis pinna, sisustas selle tehnikaga ja hakkas pihta. „KeskEestisse sattumine oli täiesti juhuslik. Siin oli lihtsalt sobiv hoone,” lausub ta. „Enne oli seal veetootmine.”

Vormsi Õlu kui tootemark õllesõpradele end enam tutvustama ei pea. Väikepruulikodade tõusu ajal oldi üks esimesi. „Meid on üsna hästi vastu võetud,” ütleb Arkadi Tammik. „Ka ei ole meie soov teha ekstreemseid asju, sest minagi armastan tagasihoidlikumaid ja rahulikumaid, mitte üle võlli keeratud maitseid.”

Vormsi Õlled on Tammiku meelest omamoodi pehme üleminek suurtootjate õlledelt käsitööõllede maailma. „Ega ka Fiatist ole kohe mõtet istuda vormeli rooli. Enne oleks mõistlik näiteks rahvaralliga tegeleda,” lisas ta.

Järvamaa messi ajalugu ulatub 1996. aastasse, mil see kasvas välja aktsiaseltsi Taig kontoritehnika näitustest. Toona otsustas kümme firmat korraldada ühiselt oma toodete ja teenuste näitusmüügi. Nad nimetasid ettevõtmise Järvamaa messikeseks. Messikesest on saanud mess, sest osalevaid firmasid on kaheksa korda rohkem. Järvamaa mess toimus tänavu juba 22. korda.

JÜRI STROO: HAKKASIN RIIGIMETSAST LANKE OSTMA, MUL OLID LÕIKAJAD JA MÕNI BELARUS, OMA METSAVEOAUTO. HILJEM LÕIN KÄEGA.

SUHTUMISE MÕJU

KAHJU, KUI RIIGIMETSA MAJANDAMISE POLIITIKA VASTU SUUNATUD VIHA TÕTTU KANNATAVAD LIHTSAD TEENUSEPAKKUJATEST TÖÖVÕTJAD.

KUUSEÄRI

MÜÜGIPLATSILT LEIAB SPETSIAALSELT JÕULUPUUKS KOOLITATUD KUUSED, MILLE KASVATAMISEL ETTEVÕTJAD ON KÕVASTI VAEVA NÄINUD.

Metsaomaniku ABC

29. NOVEMBER 2018 • NR 6

Päästja voolib puutüvedest kujusid kuido saarpuu Järva Teataja

O

ktoobri keskel võis Paides Raudtee tänaval näha sõitu aeglustavaid autosid, linnakodanikke, kes käisid kõnniteel ringi, uudishimulik pilk teisele poole teed suunatud. Miks?

Ei, Hesburgeri kiirtoidurestorani avamiseni, mis samuti sealsamas on, läks veel aega, põhjus oli sootuks teine.

Võib-olla kohalikud inimesed mäletavad ühe eramaja hoovis turritavat puutüügast.

Suurt, jämedat, kõrget. Inetut!

Nüüd seda enam ei ole.

VISIOON ON MEISTRIL PEAS Valgamaa mees, päästjana töötav Marko Pihlak sai kutse ja ühel esmaspäeval hakkas saarepuu tüve kallal töö pihta. Esmalt võeti tüvi veidi madalamaks. Tellingud üles, redelid paika, mootorsaed kütust täis ja Pihlaku osavate käte all hakkas tüvest saama puuskulptuur. „Mis sellest täpselt saab, ma öelda hetkel ei tahagi,” nentis

meistrimees teisipäeva hommikul. „Inimesed peavad ise kohale tulema ja vaatama.”

Tellija sooviks olid öökullid ja meister andis oma parima, et neid oleks seal rohkem kui üks.

Teise tegemispäeva hommikul oli öökulle puu sisse tekkinud juba vähemalt neli.

Puiduhaldjas Marko Pihlak töös reeglina abimaterjale, ei jooniseid ega pilte, ei kasuta. Kui mõte ikka päris kokku jookseb, siis kiikab korra internetti ja ammutab sealt inspiratsiooni, aga see on suuresti ka kõik. Korra võrku logida, harida end näiteks mõne konkreetse looma liigiomaste tunnuste osas, saamaks teada, kuidas on mõnd skulptuuri detaili kõige õigem teha.

Ka Paide öökullid valmisid meistril peas. „Esmaspäeval mul lõpptulemust veel silme eest ei olnud, nüüd juba on,” sõnas ta.

Paide skulptuuri valmimiseks prognoosis Pihlak kolm tööpäeva.

LÄÄNEMAA ANNAB TOONI „See ei ole minu palgatöö. See pigem on hobi, mis nüüd tundub, et hakkab vaikselt juba tööks muutuma,” selgitas puuskulptuurimeister ise. „Asi peab tegijat ennast huvitama. Kui ei huvita, siis ega töö ka välja tule.

KOMMENTAAR Maarit Nõmm, Paide linna avalike suhete peaspetsialist Kui skulptuur sobib linnaruumi, siis pole linnal selle vastu midagi. Sellist pikka trööstitut puutüve, nagu Paides Raudtee tänava ääres enne oli, pole ilus oma aeda jätta. Asjaolu, et selline visuaalne probleem lahendati puuskulptuuriga, on väga tore. Olen kursis, et selline plaan oli omanikul juba mitu aastat tagasi.

Erinevalt rutiinsest kellast kellani kulgevast tööst pakub mulle selline nokitsemine rahuldust ja kogu protsess on nauditav.” „Minu esimene katsetus oli karu pea tegemine. Välja tuli rohkem siga kui karu,” meenutas Marko Pihlak kuus aastat tagasi alguse saanud puuskulptuuride meisterdamist. „Ka ei olnud siis kasutada erilist tehnikat, mingi vana saekene ja see oli ka kõik.”

Pihlak ei jätnud aga jonni.

Ta tahtis meisterdada ikka karu, mitte siga ja nii pusis ta sae-

ga puuskulptuure edasi teha.

Lõpuks hakkas ka karunäoga karusid tema käe ja saeketi alt tulema. „Puuskulptuure olen aastatega teinud vast sadakond, valdavalt Läänemaale. Kuidagi nii on läinud, et sealt kandist on kõige rohkem tellimusi tulnud,” sõnas ta. „Teinud olen peaaegu kõike, näkineiudest metsloomadeni. Järvamaal olen vist esimest korda.”

Marko Pihlak teadis öelda, et meie lähiriikidest on Poolas ja Leedus puuskulptuurid aiakaunistusena väga moes. See suund tõstab tasahilju pead ka Eestis.

Teisi puuskulptuuride meistreid teab Marko Pihlak Eestis üksjagu. Skulptuure on tal endal ka kodus, kõik valdavalt tegemise algusaastatest. „Nüüd olen nagu kingsepp, kel endal pole kingi jalas. Kõik läheb välja, endale pole enam aega suurt midagi teha.”

Valmisskulptuur peaks olema igikestev. Marko Pihlak kiitis saarepuu kui tooriku tugevust. Vähendamaks ilmastiku hävitavat mõju sai Paide skulp-

„Teinud olen peaaegu kõike, näkineiudest metsloomadeni,” sõnab Marko Pihlak.

FOTO: KUIDO SAARPUU

tuur viimistlusena lihvitud ja lõpuks kaetud puidukaitseõliga. Seda katmistööd on mõistlik pererahval korrata, aastas korra või nii.

Tõhus vahend kärsakate vastu!

Kindel kaitse metsa ja aeda!

Hylonox

Efektiivne ulukitõrjevahend Trico

• Püsiv kaitse kärsakakahjustuste vastu vähemalt 2 hooaega • keemilistele Looduslik toode – hea alternatiiv tõrjevahenditele • sertifitseeritud Võib kasutada FSC ja PEFC metsades

Tel 5552 6619, 5822 2000, info@systemseparation.ee

• Looduslik toode, peletusefekt seisneb lõhnas (lambarasv) • Pikk toimeaeg tänu heale ilmastikukindlusele (u 8 kuud) • Pärast töötlemist hästi nähtav, kasutatav istikust palgipuuni

.

• Eitaimedele mõju kahjulikult töödeldavatele ega looduskeskkonnale www.systemseparation.ee

Selline aeganõudev ja spetsiaaltööriistu vajav käsitöö pole kõige odavam. Paide öökullid läksid maksma umbes 700 eurot.

2 || METSAOMANIK || MAA ELU || Metsaomaniku ABC

29. NOVEMBER 2018

Metsaomanik Jüri Stroo viio aitsam Maa Elu

änavusel metsamajandajate konkursil tubli püsimetsamajandaja tiitli pälvinud mees teeb kõik tööd oma metsas ise.

Järvamaa metsakonsulent Ülle Läll rääkis kord tegusaid metsaomanikke iseloomustades, et jagab nad laias laastus kaheks. Ühed astuvad metsaühistu liikmeks, osalevad kõigis ühisettevõtmistes, kasutavad kõike, mida ühistuline tegevusvorm võimaldab, taotlevad metsatoetusi, täiendavad end ja saavad metsas hästi hakkama.

Teised saavad samuti hästi hakkama, kuid on rõhutatult isepäi tegutsejad – korraldavad kõik ise, metsaühistutega ei liitu ja ühistegevuses pigem ei osale.

Lääne-Virumaa metsaomanik Jüri Stroo on Ülle Lälli jaotuse järgi isepeade poolel.

Jüri Stroo oma metsas pooleli tööjärjel.

FOTOD: VIIO AITSAM

AITAB KAASA METSA KASVULE Kui ühel eriti udusel sügispäeval Jüri Strooga Venevere külje all Marikülas kokku saame ja metsa läheme, ei kiirusta tema laialdaselt tutvustama oma püsimetsanduse põhimõtteid.

Metsasuhete kohta ka pikka juttu ei kuule. On selline huvitav päev, kus sõnu on pigem vä-

hem ja pooled asjad on õhust aimata. Seda, mis viimasel paarikümnel aastal metsas toimunud on, näitavad samas harvendusraiega kasvuhoogu juurde saanud puistud ja tihedad noorte kuuskede tukad keskealise või vana metsa servades.

Ka värske tegevuse jäljed on näha – metsatee ääres hakkpuidumaterjali virn ja metsast välja toodud palgid-notid. Üks tööjärg jääb me ringkäigul ette – langetatud on mõned kased, haavad, üks eriti jändrik haab, mille järkamine alles pooleli.

Peatuse teeme veel metsateel, kus Jüri Stroo kirjeldab, et selle metsatüki ostmise ajal olid teekoht ja lähikonna mets liigvee all. Nüüd on kraav ja kraaviehituse ajal teisele poole teed laotud mullale istutatud kuused kasvanud nii suureks, et moodustavad piki teed tiheda metsamüüri.

Maaparandustöö on ainuke, mille puhul Jüri Stroo on kasutanud metsatoetust.

täpset arvu ütelda – osa metsatükkidest on tütarde nimel.

Kui laias laastus, siis perel oleva metsa pind jääb 100 ja 200 hektari vahele. „Esimene töö oli, et koristasin metsad ära. Eraldi oleva 70 hektari pealt viisin 2000 tihumeetrit leppa ja rämpsu Püssi tehasesse,” räägib Jüri Stroo.

Metsas tegutseb ta kogemuse varal, mis saadud terve elu jooksul. „Olin päris tatikas veel, kui hakkasin käima metskonnas endale taskuraha teenimas.

Isegi võsa sai lõigatud, kraavipõhju puhastatud, metsa istutatud. Jalgratta ostsin oma raha eest.”

Jüri Stroo on töötanud autojuhina, aga kui erastamiste tulles autobaas lagunes, jõudis jälle metsa. „Hakkasin riigimetsast lanke ostma, mul olid lõikajad ja mõni Belarus, oma metsaveoauto. Hiljem lõin käega, kui oksjonitingimused muutusid ja sel enam suurt mõtet polnud.”

MÕNES MÕTTES AJAVIIDE „Mariküla oli vanasti suurem koht kui Venevere, aga siis jäid talud tühjaks. Praegugi näeb lagunenud hooneid ja siinsamas on kuus-seitse talukohta, millest pole enam midagi järel,” jutustab Jüri Stroo, keda paigaga seob vanaisa talu. Metsa on ta lahustükiti juurde ostnud, vanaisa heinamaale istutas puud peale.

Kui küsin, kui palju metsamaad kokku on, ei oska ta

ESIMENE TÖÖ OLI, ET KORISTASIN METSAD ÄRA. ERALDI OLEVA 70 HEKTARI PEALT VIISIN 2000 TIHUMEETRIT LEPPA JA RÄMPSU PÜSSI TEHASESSE.

VIRU HALUD OÜ OSTAB METSA RAIEÕIGUST. MAJANDAME KA PEHMEID LANKE. Tel 518 4333 janis@viruhalud.ee www.viruhalud.ee

Rannu Saeveski OÜ ostab

SANGLEPA SAEPALKI Info tel 520 7140. www.rannusaeveski.ee

Viimastel aastakümnetel käivad tööd oma metsas. Nüüdseks pensionieas Jüri Stroo ütleb, et mingis mõttes on see praegu hobi või ajaviide. Võiks

OSTAME:

kasvava metsa raieõigust, metsamaterjali, metsa- ja põllumaad PAKUME:

head hinda, kvaliteetset metsa ülestöötamise- ja veoteenust Tiit Reitel tiit@artiston.ee, tel 5O6 O288 Taavi Saar taavi@artiston.ee, tel 5O8 9955

METSAKAVADE KOOSTAMINE Metsakavad SA Erametsakeskus toetuse hinnaga 10 € metsamaa ha (lisandub käibemaks) Metsanduslikud ekspertiisid, hindamisaktid

Ajakohasta oma metsakava kohe ja soodsalt!

Tako OÜ, tegevusluba nr KME000024 tel 5697 0664 | info@metsamajandamiskava24.ee

Puhastame võsast, kraavid, põllud ja heinamaad.

Tel 489 0696, 506 9966

priimo.mets@priimo.ee

TEEME PARIMA PAKKUMISE!

Metsaomaniku ABC || MAA ELU || METSAOMANIK || 3

29. NOVEMBER 2018

oo: Eesti metsal pole häda midagi metsatöid kelleltki tellida, aga ta eelistab ise tegutseda, sest „mis ma niisama istun seal linnakorteris”.

Põhiline on, et alates sajandivahetusest pole Stroo metsas lageraieid tehtud. Valides päevi, ilmasid, tuule suunda ja tugevust, käib ta langetamas üksikuid puid valik- või sanitaarraie korras. Ise veab metsamaterjali kokku. On metsaosasid, kus ta on raiet teinud, et kuuse järelkasvule ruumi ja valgust anda.

Näiteks näeb kuusikut, mis alles hiljuti oli lepik.

KÄIB KISA, ET LAGERAIE JA KÕIK METSAD RAIUTAKSE MAHA. NO EI OLE IKKA KÜLL NIIMOODI! Üritan uurida mehe n-ö metsatõmmet, küsida, kas teda kisub ka niisama metsa või käib ta seal ainult tegutsemas. „Seeneline või marjuline ma ei ole, puukallistaja ammugi mitte. Aga kui metsa lähen oma töid tegema, siis muidugi uitan seal ringi ka.”

METSAOMANIKE MAINE NIMEL Kui räägime tänavusest metsamajandajate konkursist, kus Jüri Strood tunnustati tubli püsimetsamajandaja tiitliga, üllatab ta ütlemisega, et osales konkursil avaliku raiesõja mõjul – tahtis oma näitel avalikkusele erametsandust näidata. „Käib kisa,

et lageraie ja kõik metsad raiutakse maha. No ei ole ikka küll niimoodi!”

Mees räägib, et muidugi võiks kokku leppida näiteks külade lähedal või suurte maanteede ääres teistmoodi raiete tegemise. See ei tähenda, nagu oleks kogu metsandus valedel alustel. „Teine asi, mis mind närvi ajab, on see tselluloositehase lugu, tartlased kardavad haisu ja isegi uuringuid ei lastud ära teha... Ma imestan, kust kisajad nii palju võimu said, et eriplaneering ära lõpetati. Paberipuidu hind läks järsult üles. Kui see nüüd järgmisel aastal jälle kokku kukub, siis on päris kindel, et tehaserajajate konkurentide käsi oli mängus.”

Jüri Stroo on ise kokku puutunud Rootsi paberitööstusettevõtetega, kust ta haisu ei mäleta. Ta usub, et kui eestlane käib siinse tehase rajamise plaani taustal Soome tselluloositehases haisu kohta küsimas, siis tõest vastust ei saa. „Kes hakkab rääkima, et haisu ja saastamist pole, kui õhus on oht jääda oma odava tooraine baasist ilma!” ütleb Jüri Stroo, viidates sellele, et siinne paberipuit, mida oleks kasutada tahtnud Eesti oma tselluloositehas, müüakse praegu piiri taha ja valvel on ka siinsed sama toorme kasutajad.

Mees arvab, et loomulik suhtumine metsamajandusse hakkas Eestis muutuma juba nõukogude ajal või vähemalt

loodi siis selleks eeldused. „Vene aeg ju oli, mis tegi põlvkonna, kes sai korterid kätte ja harjus mitte midagi tegema.”

Peale muu häirib teda, kui süsteemitu on avalikus ruumis kostev väidetav loodusearmastus ja keskkonnahoid. Ta toob näiteks pisielustiku. „Lageraiel tuleb langile jätta sitikatele mädapuitu, et nad saaksid n-ö üle langi minna, aga mesilast, keda põldudel saab mürgitamiste pärast otsa tuhandete kaupa, ei kaitse keegi.

Naabril jäi 12 perest alles kaks.

Käisin spetsiaalselt rapsipõllu ääres vaatamas... Tavaliselt kevaditi vahtrad sumisevad ja raps on tolmeldajaid täis. Tänavu kevadel ei näinud ma seal ühtegi mesilast või kimalast. Aga see ei koti mitte kedagi.”

Teine näide on lendorav.

Selle asemel, et suuri metsaalasid range kaitse alla panna ja inimesi sealt välja ajada, alustaks Jüri Stroo hoopis metsnugise kui lendorava loodusliku vaenlase küttimisest.

JÄRELTULIJATELE MÕELDES Jüri Stroo vanas kuusikus lõhnab mets sambla järele. Mees ütleb, et talle meeldib ta metsatöö, kuna keegi ei sunni – teeb, kui tahab. „Mets on kraavitatud, truubid paigas. Hooldustööd on tehtud ja vana mets on püsti.”

Kui küsin, miks ta ikkagi metsa valis ja vanaisa tallu jõudes näiteks põllumeheks ei hakanud, ütleb Jüri Stroo, et mui-

dugi on ta põllumees ka olnud.

Tollest perioodist on pärit eriline hetk. „Külvasin viis hektarit otra, mis oli rubla eest ostetud. Kui koristasin saaki, oli juba krooniaeg,” jutustab Jüri Stroo. „Viisin kaks koormat Tamsallu. Kui elevaatoris vilja ära andsin, sain raamatupidamisest raha – tollal maksti sularahas. 3900 krooni sain ühe- ja kahekrooniste rahatähtede pakkides. Kui, need süles, vaevu autoni jõudsin ja süle siia tühjaks valasin, oli auto rahapakke täis.”

Ta ütleb, et niisuguseid sügava emotsiooniga hetki ongi vist vaid kaks tükki olnud. Teine kord oli, kui ta ekskavaatoriga varahommikul Venevere paisjärve kaevas. „Sain valmis, vesi voolas sisse ja just siis päike tõusis...”

Mis saab metsast edasi? „Kuni mina tegutsen, on kõik teada. Eks siis pean hakkama järeltulijaile sõnu peale lugema,” ütleb Jüri Stroo. Mingeid rangeid ettekirjutusi vist ei tule, ta pigem nendib, et otsustamised tuleb teha metsa seisundi ja omaniku tahtmiste-vajaduste järgi. „Kõik on nii kahe otsaga,” muigab mees ja toob minevikust näite: „See, kes Eesti vabariigi esimestel aastakümnetel oma metsa hoolega hoidis, selle metsad võeti Vene ajal maha. See, kes tol ajal oma metsa maha jõi, selle maadel hakkas uus mets kasvama ja pärijad said nüüd maade tagastamisega küpsed metsad.”

Paremal on näha pärast kraavi rajamist istutatud kuused.

Uduse päeva pilgupüüdjaid – Jüri Stroo tütre maale istutatud lehised.

www.metsaru.ee | info@metsaru.ee | Tel 5809 7401

Teeme lõppraieid

Virnastatud raiejäätmete ost

Metsamajandamiskavade tegemine

GRYN GRUPP OÜ + 372 513 1240 info@gryngrupp.ee www.gryngrupp.ee

info@landeker.ee

Hooldusraie

Materjali ost Uuendusraie Raieõiguse ost Metsaistutus Kompleksteenus Põllu- ja metsamaa ost Konsultatsioon

Ostame kasvava metsa raieõigust ja metsamaterjali

OÜ Landeker ostab metsa ja maad, sobib ka läbiraiutud ja hüpoteegiga maa, ettemaksu võimalus!

MEIE USUME ENDISELT, ET METSATEHINGUTES ON OLULINE OSTJA USALDUSVÄÄRSUS

Ostame üle Eesti raieõigust, metsa- ja põllumaad Tel 504 8545, 5556 7840 Volupuu@gmail.com www.ostanmetsa.ee

METSAKINNISTUID KASVAVA METSA RAIEÕIGUST PÕLLUMAAD KOOS METSAGA

4 || ETTEVÕTJA || MAA ELU || Metsaomaniku ABC

29. NOVEMBER 2018

Metsast hooliv metsafirma käitub ga, metsamaterjali ostu-müügi ja metsa istutamisega. „Sadamasse vedamiseks ostame transporditeenust,” lisab Meras. „Meil endal on metsa vähe.

Pisut oleme pärinud ja mõne tüki juurde ostnud, aga praegu on metsamaa ostmise hinnad laes, nii et peame end ikka puhtalt teenuseid pakkuvaks firmaks.”

Erilisi mõõnasid pole Mertex Mets üle elama pidanud. „Kolmandal-neljandal aastal tundsime, et nüüd on jalad all.

Mahud kasvasid ja tööjärg oli ees. Praegu on juba päris tõsine tegemine. Kui varem oli kaks harvesteri metsas, siis nüüd on neli komplekti masinaid töös ja ikka on vahel tunne, et ei jõua õigeks ajaks. Suuri statistilisi näitajaid me taga ei aja, teeme tööd ja oleme tänulikud, et seda jagub ning et seda saab kodu lähedal teha. Samuti pole meil suurejoonelisi kasvamise plaane,” kommenteerib Soosaar.

toomas šalda Maa Elu

T

ööd on palju, aga teeme seda rahulikult ja läbimõeldult.

Me ei ole ostnud kõige uuemat tehnikat, mille kinni maksmiseks peaks rabama 24 tundi ööpäevas. Eelistame töötada kodust mitte kaugemal kui sada kilomeetrit. Järg on pidevalt ja üsna pikalt ees, sest teeme erinevaid töid. Kui ilm ei luba langile minna, siis kuskil mujal on ikka midagi teha,” ütlevad Tõstamaa ettevõtte Mertex Mets elukaaslastest juhid Indrek Meras ja Jaanika Soosaar. Tegu on perefirmaga, kus Indrek majandab metsa ja tehnikaga ning kolmandat last ootav Jaanika hoiab paberimajanduse korras. Peres sirguvad tüdrukud on tihedasti vanemate tööga seotud ja kasvavad metsaga koos.

TASA JA TARGU Mertex Mets on osaühinguna registreeritud 2007. aastal, aga firma tekkelugu ulatub kaugemale. „2002 tulin sõjaväest ja otsisin elatusallikat. Töötasin palgalisena põllumajanduses, aga seal polnud talvel tööd.

Ostsime koos sõbraga esimese Belarusi ja metsakäru, millega

Mertex Mets on perefirma, kus Indrek Meras majandab metsa ja tehnikaga ning kolmandat last ootav Jaanika Soosaar hoiab paberimajanduse korras.

FOTO: TOOMAS ŠALDA

puitu metsast välja vedada. Talvekuudeks sai leiva lauale. Seega võib öelda, et hakkasin metsaga tegelema puhtalt vajadusest,” kinnitab Meras. Kuna oli näha, et põllumajanduses on rahaga kitsas, isegi tagasihoidliku palga maksmisega oli probleeme, võttis noor mees suuna metsale, kus tööd jätkus ja raha liikus. Sai hakata isegi masinapargi laiendamisele mõtlema. „2007 ostsime esimese harvesteri, kaks aastat hiljem for-

varderi, mõlemad kasutatud,” meenutab ta.

Tänaseks on Mertex Metsa masinapark kasvanud kaheksale masinale, lõikajaid on neli ja teist sama palju väljaveotraktoreid. Kasutatud masinad on enamjaolt ostetud Rootsist. „Ida-Virumaal tegutseb osaühing Mfo, mis aitab sobivad masinad välja otsida. Uus masin peaks töötama 24 tundi ööpäevas, vanematega saame pisut pingevabamalt võtta. Mfo

aitab ka meie käes olnud teise ringi masinad kolmandale saata. RMK nõudmised masinate vanuse suhtes täidame,” selgitab Meras.

Palgal on ettevõttes 13 inimest ja tööd jätkub, esimest korda ollakse praktikabaasiks ühele Luua Metsanduskooli õpilasele. Soosaar loetleb: Mertex Mets tegeleb metsaraie ja hakkematerjaliga ning nende kokkuveoga, vähemal määral raieõiguse ja metsamaa ostu-

KOOSTÖÖL VIIB EDASI Viimaste aastate metsatöödeks ebasobivate ilmade üle Meras ei kurda: „Meil on kaks tugevat partnerit, osaühingud Harjase ja Brepton. Harjasel on kopad ja autod ning Breptonil kaks harvesteri. Meie oleme paljude tööde puhul olnud peatöövõtja, aga toimetanud oleme koos. Saame ette võtta mahukamaid töid, kus igaühel on oma ülesanded.

Taxatio OÜ-ga aitame metsaomanikel koostada ka metsamajandamiskavasid.” Väikese

Kuivatikatlad ja hakkeahjud võimsusega 3MW–10MW Asenda kallinev importgaas ja diisel kodumaise hakkega!

Säästa kuivatamiskuludelt ja suurenda kasumit!

www.werneco.ee • Tel 5801 3334 • priit@werneco.ee

Metsaomaniku ABC || MAA ELU || ETTEVÕTJA || 5

29. NOVEMBER 2018

igas metsas nagu enda omas maakoha firmal ongi Soosaare hinnangul mõistlik mitte iga hinna eest teiste ettevõtetega konkureerida, vaid otsida võimalusi koostööks. Nii saab pakkuda rohkem teenuseid ja võtta vastu suuremaid tellimusi. Kui endal on masinad kinni, saab rakendada koostööpartnerit.

PRAEGU ON KOGU PUIDU SORTIMENDI HINNAD KÕRGED, AGA JÄRJEKORDA METSA ÜLESTÖÖTAJATE USTE TAHA TEKKINUD POLE. Väga oluline on oskus töid planeerida. „Meil on ees üsna soliidne töönimekiri. Teeme seal, kus parasjagu sobib. On kliente, kelle metsa saab minna ainult külmunud pinnasega ja neid, kelle tellimusi saab täita kuivaga. Reeglina oleme sobiliku langi ikka leidnud. Töid teostame Tõstamaast mitte rohkem kui saja kilomeetri raadiuses. Otsin langid, teen ära metsameistri töö. Kui objekt asuks kaugel, kuluks sõitmisele ebamõistlikult palju aega. Kodu lähedal olla meeldib ka töötajatele. Soojak on meil küll ja vahel tuleb seda kasutada, aga mitte kuigi sageli,” on Meras rahul.

Tööjärjest veel rääkides selgub, et 60–65 protsendi ulatuses on Mertex Metsa ressurss praegu RMK teenistuses. „Nendega algas koostöö 2012. aastal,

praegu kestab esimene viieaastane leping. See on hea kindla mahuga töö. Meie langetame ja koondame. Jagub ka eratellimusi. Enamasti on tegu püsiklientidega – kellega kunagi koostööd alustasime, on jäänud. Tänu nende soovitustele on kundesid juurdegi tulnud. Oleme käitunud sarnaselt metsaseltsidega – andmed esitame täpselt selle järgi, kui palju metsast puitu toome. Teeme igat lanki, nagu oleks see meie enda mets. Püüame tagada, et see ka pärast tööde lõppu viisakas välja näeks. Põhimõte on, et erametsaomanik leiab ise tee meieni, seni oleme sedasi hakkama saanud,” kinnitab Soosaar. Meras lisab, et kuna ta on kirglik jahimees ja ümbruskonna metsad tuttavad, oleks tal näotus seisus langi pärast kahekordne häbi.

Hea arenguna toonitavad vestluskaaslased, et kui varem otsustasid omanikud sageli raiumise järel raiejäätmed maha jätta, siis hakkpuidu kerkinud hinnad on mitmekordistanud metsaomanike huvi hakkematerjali müügi vastu ja vähemväärtuslikku puitu ei jäeta lihtsalt vedelema. „Tõstamaa ümbruses on üsna kehvad metsad, sarapuud ja muud vähemväärtuslikku puitu on palju. Sageli puhastame võsagiljotiiniga metsa kõigepealt alt puhtaks ja alles siis läheb harvester tööle. Meil endal on üks giljotiin, aga koostööpartner Harjasel on neid rohkem ja vajadu-

sel kasutame abi. Puhastame võsast ka RMK kraavitrasse,” kõneleb Meras.

Eelmisest aastast pakub Mertex Mets istutusteenust.

Soosaarel on hea meel: „Esimesel aastal pistis nina maapõue 21 700 kuuse- ja 4300 männitaime. Üha suuremal osal metsaomanikest on metsa uuendamise vastu huvi. Pärast raiet soovitakse mets taastada. Ise tahame ka metsahooldusteenusele senisest enam rõhku panna. Just nendel metsadel, kus juba töötanud oleme, tahaks silma peal hoida, et uus mets kerkiks selline, kus ka tulevastel põlvedel oleks ilus seenel ja marjal käia ning looduslik mitmekesisus püsiks metsloomadele täisväärtusliku elupaigana.”

Praegu on kogu puidu sortimendi hinnad kõrged, aga järjekorda metsa ülestöötajate uste taha tekkinud pole. „Muidugi võivad hinnad järsult langeda.

Kui keegi kuskil Aasias või Euroopas teeb otsuse, mis nõudlust langetab, ongi hinnad all.

Kindlust küll ei ole,” kommenteerib Meras.

SUHTUMINE NII JA NAA Tselloloositehase rajamise luhtunud protsessi Meras ja Soosaar muidugi jälgisid, aga seda neutraalse kõrvaltvaatajana: „Metrex Metsa tegemisi tehase kerkimine või mittekerkimine oluliselt ei mõjuta. Meil on sadam lähedal ja autotranspordi kulu mõistlik. Kui näiteks

Kasvava metsa ja metsakinnistute ost Info tel 5667 8631

info@marrekpuit.ee

www.marrekpuit.ee

Metsaga tegelevas pereettevõttes lapsed vati sees ei kasva ja on juba varakult vanemate tegemistega kursis.

FOTO: ERAKOGU

Põlvamaa metsaomanik tahab Pärnu sadamasse puitu tuua, peab ta maksma tihumeetri kohta transpordi eest 15–17 eurot, meil on see 6–7 eurot. Lõuna-Eestist puidu sadamasse vedamine neelab tohutus koguses kütust. Kui tselluloositehas oleks tulnud, oleks hinnatase muidugi muutunud, eriti kui tehas oleks Pärnu kanti kerkinud.

Mulje kogu loost oli kummaline. Järsku tuli uudis, et tehas võiks tulla ja sama järsku tõmmati pidur peale.”

Mustvalge, paljuski emotsionaalne negatiivne suhtumine Eesti metsade majandamisse on Mertex Metsa tööd mingil määral mõjutanud, tunnistab Meras: „Kahju on, kui riigimetsa majandamise poliitika vastu suunatud viha tõttu kannatavad lihtsad teenusepakkujatest töövõtjad, kes teostavad tellitud töid. Kuuldavasti on rüüstatud metsamasinaid, töömehi sõimatud ja masinatele rumalusi kirjutatud. Võib tähel-

dada, et metsaomanikud pelgavad hetkepoliitika valguses otsuseid teha. Eesti erametsaomanikud talitavad enamasti mõistlikult, mitte ainult kasumi eesmärgil. Hull aeg, kui kõik, mis võimalik, rahaks tehti, on õnneks minevik.” „Targalt majandamisel on metsaomanikule abiks metsaseltsid ja konsulendid. Teeme koostööd Pärnumaa metsaseltsidega (Pärnumaa Metsaomanike selts, Ühinenud Metsaomanikud, Vändra Metsaühing), olles ka enda metsadega seltside liikmed. Metsaseltsi liikmetest metsaomanikel on võimalusi toetusi taotleda ja nõu küsida. Hiljuti lõpetasime töö noorendikuhooldusel, kus erametsaomanikul tuli Erametsakeskuse toetusele pealegi maksta, et ülekasvanud mets hooldatud ja jätkusuutlik saaks. Rõõm on metsaomanike üle, kes hooldavad metsa kaugemat tulevikku ja järelpõlvesid silmas pidades,” nendib Soosaar.

6 || OSKUSSÕNAD || MAA ELU || Metsaomaniku ABC

29. NOVEMBER 2018

Paljasraie puiestus ehk vanad viio aitsam Maa Elu

O

ht metsanduslikel teemadel vaieldes üksteisest mööda rääkida varitseb mitmel pool. Näiteks ei tule mõistmine välja, kui vaidlejate eesmärgid väga erinevad.

Möödarääkimine on võimalik, kui vaidlejate metsanduslik ettevalmistus pole võrreldav. Mittemõistmise põhjuseks võib kujuneda keel – sõnad ja mõisted, mida vaidlejad kasutavad.

Hea näide selle aasta algusest on avalik kirjavahetus Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni ja maaülikooli metsateadlaste vahel. Metsateadlaste kirjast leiab märkusi ja küsimusi looduskaitsekomisjoni sõnakasutuse kohta. Kirjutatud on, et komisjon kasutab ekslikult sõna „puuistandik” (terminina väljaspool metsa rajatud istandik; metsas ei saa see tekkida, kuna seal kasvab istutatud puutaimede alale alati juurde looduslik järelkasv). Küsitud on, mida komisjon mõistab metsanduses mittetuntud

EESTI METSANDUSLIKULE OSKUSSÕNAVARALE PANDI ALUS SADA AASTAT TAGASI, KUI PALJUDES VALDKONDADES KÄIS EESTIKEELSETE MÕISTETE KOKKULEPPIMINE.

terminite „traditsiooniline biotehnoloogia”, „puidu peenfraktsioon”, „mõõdukas keskmine vanus” jms all.

Teadlastelgi on omavahel suheldes mõistete erineva kasutamise barjäär! Kui suur osa mittemõistmises võib sel olla suuremates seltskondades?

SADA AASTAT TAGASI Eesti metsanduslikule oskussõnavarale pandi alus sada aastat tagasi, kui paljudes valdkondades käis eestikeelsete mõistete kokkuleppimine. Metsanduses oli eestvedaja akadeemiline metsaselts. 1920. aastate alguses ilmutati ajakirjas Eesti Mets pikki loetelusid saksakeelsetest mõistetest, millele eestikeelseid vasteid otsiti või esitleti juba leitud vasteid.

Sealtsamast on pärit pealkirjas toodud „paljasraie” ja „puiestu”, esimene tänapäeva lageraie tähenduses ja teine puistu tähenduses – tollal oli see nii uus sõna, et tekitas ägedat vaidlust.

Samamoodi oli vaidlust isegi sõna „metskond” üle. „Ei ole mitte kõlav ikka ja alati konnadest rääkida; nii olen ma ajalehe veergudelt lugenud, kus mõnitamise mõttes „konna metsaülemast” räägitakse. Konnad peaksid kaduma ja selle asemele kond astuma. Näituseks: metskonda metsaülem, vahtkonda metsavaht,” kirjutas ajakirjas metsaülem A. Raekson.

Puistu-vaidluses käis teist-

moodi sõnade pakkumine, näiteks „puieskond” või „puiestik”. Ühele kirjutajale näis „puiestik” siiski liiga metsaväline – pigem puudetukk kusagil põldude vahel. Teine eelistas „puiestut” kui „ikkagi miskit, mis puudest räägib”, selle asemel, et „puistut” kui „justnagu puudeta alale viitavat sõna” omaks võtta.

Kui lõpuks metsaselts tuli välja enam-vähem täieliku eestikeelsete oskussõnade loeteluga, märgiti, et kõige rohkem vasteid kogus puu, mida tänapäeval teame lehisena. Pakutud olid „lehise” kõrval näiteks ka „laar”, „okasleht”, „lehtmänd”. ÜKSIKUD KATSETUSED Tänapäevalgi on olnud mõni harv katse metsanduslikku sõnavara uuendada või täpsustada. Näiteks 2002. aastal korraldas sõnavõistluse Maalehe Metsaleht, et leida head eestikeelset sõna puidugraanulite tähistamiseks. Kõnekeelde oli end aktiivselt surumas inglise keelest otse üle võetud „pellet”.

Ettepanekuid tuli 45 ning nende hulgast valis žürii, kus ka Eesti Keele instituudi esindajad, välja kolm – „kabul”, „prull” ja „purusk”. „Prull” jõudis sõnaraamatutessegi, kuid paraku keelekasutuses võitis toorlaen „pellet”.

2005. aastal tõstatas Ivar Etverk ajakirjas Eesti Mets küsimuse, et loodusteadlased on vales tähenduses kasutanud terminit „säilikpuu”. Met-

• metsa- ja põllumaa ost • kasvava metsa ost-müük • metsamaterjali transport • metsa ülestöötamine • võsaraie ja kokkuvedu • kallurveod, kopateenus • metsatehnika treilerveod • saematerjali müük • küttepuude müük Järvamaa, Türi, Tehnika 14a Tel 503 5585 • www.kolmestar.ee kolmestar@kolmestar.ee

• METSATEHNIKA MÜÜK • METSATEHNIKA HOOLDUS • METSATEHNIKA VARUOSADE MÜÜK

Paistu 3c, Viljandi.

Tel 434 9085, 505 2255 agrosilva@hot.ee

www.metsatehnika.ee

saseadus eristas sel ajal kolme sorti puid, mis lageraiel kasvama jäeti: seemnepuud, säilikpuud ja bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud. Etverki sõnul võeti „säilikpuu” mõiste seadusesse, tähistamaks kaheks või kolmeks raieringiks kasvama jäävaid üksikuid heade tüveomadustega puid, et saada jämedat metsamaterjali.

Eesti Metsa algatatud arutelus selgus, et pea iga kommenteerija seletas „säilikpuud” erinevalt.

Nüüd on metsaseaduses säilikpuu ja elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetava puu mõiste üheks viidud.

ENDISELT PÄEVAKORRAL Segaseid, tähelepanu keskendamist ootavaid mõisteid leiab metsandusest veel. Näiteks sõna „sortiment” on üldmõistena, „Eesti keele seletava sõnaraamatu” järgi kaubavalik, kogu samaliigilisi eri sordist esemeid; toodangu koostis toodete liikide, sortide vms järgi. Sõna kasutatakse selle järgi ainult ainsuses.

Metsandus on Eestis vist ainus valdkond, kus seda sõna kasutatakse mitmuses – „sortimendid”. Metsaseadusest leiab sisu kohta seletust: „... metsamaterjali kogus sortimentide (palk, paberipuu, tehnoloogiline puit, küttepuu, post, latt ja muu) ja puuliikide lõikes...”

Sortiment koosneb sorti-

dest. Näiteks Tallinna kaubamaja sortiment koosneb kõigist neist kaubasortidest, mis seal on. Aga metsanduses? Kui ainuüksi „post” on sortiment, siis mis on sordid? Loogilisem oleks, kui kogu kaup oleks sortiment ja näiteks palgid, paberipuit või postid oleksid puidusordid.

METSANDUS ON EESTIS VIST AINUS VALDKOND, KUS SÕNA „SORTIMENT“ KASUTATAKSE MITMUSES – „SORTIMENDID”.

Ainsusliku sõna vägisi väänamine on viinud sinna, et kasutusel on ka sõnad „sortimentatsioon”, „sortimenteerima” jms, mida üheski sõnaraamatus ei leidu.

Otsisin vanadest Eesti Metsa numbritest, millal ja mille eeskujul mitmuse „sortimendid” metsandusse jõudis. Seda ei leidnud, kuid sõna ise oli mitmuses kasutusel juba 1920. aastatel. „Sortimendid” näitavad, et kui keegi peaks hakkama metsanduslikku mahukat oskussõnavara koondama, üle vaatama, vajaksid teatud mõisted (rohkem kui üks) ka keelelist täpsustamist.

METSANDUSLIK KIRJAOSKUS Metsakorraldaja Pille Mäerand

29. NOVEMBER 2018

uued oskussõnad

Metsameeste keeles on pildil sortimendid.

Eestikeelsem (seega ka -meelsem) oleks sortiment, mis koosneb puidusortidest.

FOTO: VIIO AITSAM

kirjutas Metsabüroo blogis mitu aastat tagasi: „Samamoodi, nagu ei valda noodikirja võhik muusikas, ei oska ka metsamajandamise kava lugeda ja sellest üheselt aru saada metsandusest kaugel seisev isik.

Nende jaoks lisatakse metsamajanduskavale lühendeid ja mõisteid selgitavaid materjale.

Tänapäeva noorematel inimestel puudub aga sageli lugemis-

harjumus, süveneda tahtmine ja nii ei leitagi ei metsakavast, ega -registrist mõnikord otsitavat infot üles.

On vaja tõlke, kes paneksid selle lühendite ja numbrite jada võhikust metsaomaniku jaoks mõistetavasse keelde. Sageli on tõlgiks metsakorraldaja, aga tihti pöördutakse metsakonsulendi poole. Kurvemaks läheb lugu, kui „tõlgiks” saab

raiefirma esindaja, kelle metsanduslik kirjaoskus on puudulik või kes kasutab ära metsaomaniku puudulikku kirjaoskust...”

Kõva metsandusliku oskussõnavara õppimine ongi käinud metsaomanike hulgas, kellest ju kaugeltki kõigil ei ole metsanduslikku haridust.

Aga meil on ka avalikkus, kus üsnagi spetsiifilise vald-

Metsaomaniku ABC || MAA ELU || OSKUSSÕNAD || 7

konna metsanduse suhtes on ülisuur ja viimasel ajal lausa detailne huvi. Avalikkusele ei tehta metsamajandamiskavasid ja ilmselt suur osa metsanduse üle väitlejatest ka ei tea, et igal metsaomanikul, kes lage- või harvendusraieid planeerib, on sellised kavad olemas. Just siin võivad metsanduslikud terminid arusaamatuks jäädes tekitada möödarääkimisi, kui mit-

te lausa barjääre. See võib saada koostöö vähemärgatud takistuseks.

Kerge on öelda, et kaasa rääkida tahtja õppigu selgeks õiged sõnad. Kui eeldada, et meil tõepoolest leidub vaidlejaid, kes tahavadki seda teha, tuleb ikkagi nentida, et see pole võimalik. Sest ühte kindlat kohta, kust kogu tarkus kergelt leitav, pole olemas.

Chipmill OÜ

ostab Lõuna-Eestis

VIRNASTATUD VÕSA ja RAIEJÄÄTMEID.

Ostame ka võsastunud põllumaad ja kasvavat võsa.

AS PK Oliver OSTAB

• Virnastatud võsa

info@chipmill.ee • 5693 9253

• Raiejäätmeid Võtame vastu tellimusi 2019. aastaks: METSAISTUTUS KULTUURI- JA VALGUSTUSHOOLDUS Rohkem infot www.okopesa.ee triin@okopesa.ee 5557 0798

• Lehtpuu küttepuitu • Saepindu Tel 504 4807, 521 9230 kaido@pkoliver.ee

8 || JÕULUKUUSK || MAA ELU || Metsaomaniku ABC

29. NOVEMBER 2018

Lumine jõul soosib kuuseäri riina martinson Maa Elu

K

as tuua jõulukuusk metsast või müügiplatsilt? Pole kahtlust, et ise metsast kuusetoomine on tore traditsioon, paraku on enamusel meist seda raske korraldada. Teisalt leiabki müügiplatsilt spetsiaalselt jõulupuuks koolitatud kuused, mille kasvatamisel ettevõtjad on kõvasti vaeva näinud.

Eestis tegutseb hinnanguliselt sadakond jõulukuuskede kasvatajat – üksikud suured tegijad, kes saadavad igal aastal müüki tuhandeid kuuski, aga enamiku kasvatajate kogused jäävad paarikümne ja paarisaja vahele.

Kümmekond aastat tagasi, kui majanduskriisi aegu paljud maaomanikud loobusid põllupidamisest ja otsisid tühjaks jäävale maatükile rakendust, tuligi kuusekasvatajaid juurde ja nüüd on konkurents kuuseturul tihe. Paraku osutus esialgu

lihtsana tundunud kuusekasvatus siiski palju tööd nõudvaks.

ROHI, VÄETA, LÕIKA Harjumaal tegutsev Kangro Haljastus kasvatab juba 15 aastat jõulukuuski ja -nulge kümnel hektaril ja tänavu plaanitakse müüki saata 5000 puud.

Ettevõtte juhatuse esimees Madis Haak räägib, et kasvanduse puud on kõik spetsiaalselt jõulupuuks koolitatud. „Metsas lihtsalt sellise kvaliteediga puu ei kasva, seal jääb võra hõredaks,” sõnab ta.

Just võra kujundamine ongi jõulupuude kasvatamise juures olulisemaid töid. Haak räägib, et nad käivad igal aastal kõik puud ükshaaval kääridega üle, et kasvaks ühtlane ja tihe võra. Lisaks võra kujundamisele on vaja teha muudki. Tööd algavad maapinna ettevalmistusest ja kuusetaimede istutamisest. Seejärel tuleb neljal aastal teha umbrohutõrje, hoolduslõikus ja kahjuritõrje. Lisaks peavad puud olema piiratud suure aedikuga, et metsloomad neid

• Ohtlike puude langetamine • Puude ja okste lõikus ning koristus koos utiliseerimisega • Töid teostame üle Eesti • Raieõiguste ja kinnistute ost

POTIPUU MITMEKS AASTAKS Kuna eestlased on üha enam minemas taaskasutuse teed ja paljud ei taha tuua tuppa puud, mis nädala-paari pärast prügimäele vaja saata, on Plantex kasvatamas ka potikuuskesid.

kalevapuit@gmail.com tel 529 3947

ECHO TOODETEL

on 5aastane tarb ijagarantii ja 2a astane ettevõtte garant

ECHO CS-501SX 599 €

535 €

ii

ECHO CS-310ES

50,2 cm³ / 2,57 kW / 4,7 kg

30,5 cm³ / 1,1 kW / 4 kg

169 €

WWW.METSAK

199 €

AUPMEES.EE

Murutraktor Cub Cadet XZ1-107 0-pöörderaadiusega, 19 hj, lõikelaius 107cm hüdrostaatiline ülekanne

3890 €

3290 €

näksima ei pääseks. „Jõulupuu kasvatus eeldab aastaringset tööd ja nii kaheksa aastat järjest,” nimetab Haak.

Kui kuusk kasvab kahemeetriseks kaheksa aastaga, siis nuluga läheb veel kauem.

Plantex AS tegevjuht Ivar Lepmets rõhutab, et jõulupuu kasvatamine on töö nagu iga teisegi taime kasvatamine, ja mainib, et talle tundub RMK iga-aastane inimesi ise metsa kuuse järele meelitav kampaania lausa ettevõtlust pärssivana, sest õige jõulukuuse jaoks tehakse istandustes kõvasti tööd.

Lisaks Eestis kasvatatud kuuskedele tuleb kohe müüki suur kogus piiri tagant toodud kuuski-nulge. Kui välimuselt suurt erinevust ehk polegi, siis oluline vahe on siiski see, et kohalikud kuused lähevad reeglina müüki värskelt, aga kaugelt toodud on ammu lõigatud ja pika tee läbinud. Teekonnal on suur läbikuivamise oht, mis tähendab, et okkad ei pruugi pikalt küljes püsida.

Novembri lõpunädalatel käib puude eeltellimine internetis, aga paljud huvilised käivad ka puukoolis, et sobiv puu ise valida. „Kes tahab ettevõttesse, kes filmivõtetele, kontoritesse käiakse valimas,” loetleb Haak. „Nüüd enne jõule on kõige-kõige kiirem aeg.”

Enamuse kuuskedest müüb Kangro Haljastus vahendajateta kaubanduskeskuste ees üle Eesti. „Ise kasvatame, ise müüme,” sõnab Haak ja lisab, et suuremate kaubanduskeskuste ette müügiplatsi saamiseks tuleb läbida tihe konkurentsisõel.

Efco MTH5600 54,5 cm³ / 2,6 kW / 5,1 kg

350 €

475 €

Metsakaupmees OÜ Võru 94, Tartu • E–R 9–18, L 9–15 734 3861 • info@metsakaupmees.ee

Jõulukuuski kasvatav Madis Haak räägib, et kõik kasvanduse kuused käiakse igal aastal kääridega üle, et võra võimalikult ilus kasvaks.

FOTO: MIHKEL MARIPUU / POSTIMEES

„Järjest enam levinud on, et inimene ei soovi vaid lühikeseks ajaks tuppa tuua lõigatud jõulupuud. Valitakse hoopis potis kasvanud taim, mille saab pühade möödudes rõdule või terrassile viia,” seletab Lepmets.

Säärase potis kasvava kuuse saab tõsta rõdule ja seal ehtida või ka jõulu ajal tuppa tõsta. „Umbes nädalaga ei juhtu taimega toas midagi hullu,” sõnab Lepmets. „Jälgima peab muidugi, et puu 20 soojakraadi juurest kohe 20 miinuskraadi juurde ei jõuaks.”

Potis kasvavate kuuskede valik on samuti suur ja üht-teist tasub tähele panna. „Kui soovite, et puu kestaks aastaid, peab ta olema potis kasvanud. Tihti on pakkumisel ka suhteliselt väikeses potis suuremaid puid, mis on just enne pühi maast välja raiutud väga väikese ja vigase juurekavaga. Need puud ei pruugi pikalt kesta,” seletab Lepmets.

Jõulupuude „saagikoristuseks” tõmmatakse saed tööle novembri teisest poolest. „Meie lõigatud jõulukuused on pärit

Lõuna-Eesti istandusest. Esimesed kuused viime laiali juba enne esimest adventi. Nii vara soovivad puud üles panna lasteasutused, mitmed ettevõtted ja kaubandusettevõtted, kes päris jõuluajaks uksed juba kinni panevad,” räägib Lepmets.

Haak räägib, et kui veel aastaid tagasi osteti kuuski kõige agaramalt 21.–23. detsembril, siis viimastel aastatel on inimesed hakanud ka varem kuuski soetama, sest on aru saanud, et õige hoolitsuse korral kestab kuusk kaua.

Kui palju inimesed puid ostavad, sõltub paljus taevataadist. „Kui maa on must või väga kerge lumekattega, siis inimesed lähevad ise hea meelega metsa jõulupuud välja valima. Suure lume, tuule või vihma- ja lörtsisajuga eelistatakse mugavamat lahendust ja ostetakse puu mõnusalt varjus olles,” kirjeldab Lepmets.

Viimased aastad on jõulud üsna lumeta olnud ja müükki stabiilne püsinud, aga mõne aasta eest, kui jõulude pai-

ku oli metsas lumi lapsele vööni, oli müügiplatsidel märgatavalt suurem läbimüük, meenutab Haak.

MIDA TAHETAKSE Kõige meelsamini ostetakse umbes 175 sentimeetri pikkust harilikku kuuske, aga nulu ostjaskond suureneb samuti iga aastaga, sest nulg ei hakka soojas toas okkaid pudistama. „Inimene jälgib ostes rahakotti, samuti et kuusk mahuks tuppa ega oleks väga lai,” nimetab Haak. „Jõulupuu võetakse ikka selle järgi, mis meeldib,” sõnab Lepmets. „Eks teinekord uuritakse, millal on puud maha võetud ja kust pärit on. Kas on ikka päris ja kuidas hooldada.

Kui esmane on mugavus, siis valitakse nulg. Kui otsitakse traditsioonilist jõululõhna, siis ikka kuusk.”

Aastaid kuuseäriga tegelenud Haak tõdeb, et ajapikku hinnad küll tõusevad, kuid sel aastal jäävad vähemalt neil hinnad samaks, mis need olid mullu.

MAA ELU || SUVE- JA TALVEAEG || 7

29. NOVEMBER 2018

Talveajast loobudes saame pimedamad hommikud riina martinson Maa Elu

E

namik eestlastest on aastaid seda meelt, et kellakeeramine tuleb lõpetada, aga arutelu selle üle, kas jääda talve- või suveajale, jagab rahva kolmeks: osa ei näe valikul mingit vahet, paljud seni meedias sõnavõtnutest tunduvad suveaja meelt olevat, aga Maa Elule kirjutanud lugejad on kindlalt püsiva talveaja usku, sest see päästab pika kooli- ja tööleminekuteega lapsed-täiskasvanud hommikul pilkases pimeduses kodust väljumast.

Tõesti, kes praegu näiteks hommikul seitsmest kodust tööle minemas või lapsi kooli saatmas, siis vaadake aknast välja ja kujutlege, et elaks me suveajas, peaksid lapsed juba koolipingis istuma ja kontrolltöö kallal pead murdma.

Aastakümneid „Aktuaalse kaamera” toimetajana töötanud Riina Koit on üks neist, kellele mõte püsivalt suveajas elamisest ei meeldi. „Kui keegi suveaja all kannatama hakkaks, siis just pika kooliteega maalapsed. Lasteaia põnnidest ei hakka üldse rääkima, nende voodist välja tirimine tund varem oleks lausa sadistlik,” arvab ta.

Tegelikult ei meeldi Koidule sõna talveaeg, sest tegu on ju meie vööndiajaga. „Suveajas ehk „väljamõeldud” ajas käisin ma ise koolis, siis kandis see nimetust Moskva aeg,” räägib

Suveaega jäädes tulevad valged õhtud on toredad, aga kas oleme valmis praegusega võrreldes tund aega pimedamas ajas töö- ja koolipäeva alustama?

FOTO: DMITRI KOTJUH / JÄRVA TEATAJA

TALVEAJALE ÜLEMINEKUST LOOBUMINE TÄHENDAB, ET SEL AJAL HOMMIKUL ÄRGATAKSE VALDAVALT PIMEDAS. PIKEMAAJALINE PIMEDAS ÄRKAMINE VÕIB PÕHJUSTADA KURVAMEELSUST JA TÕSTA DEPRESSIOONIRISKI.

ta. „Ainult et võrreldes Moskva õpilastega, kellele see oli vööndiaeg, pidime meie tõusma enne kukke ja koitu. Mäletan, milline piin see oli. Minu lapsed käisid koolis juba vööndiajas ja nii hull asi polnud. Olen kaljukindlalt veendunud, et kui täiskasvanud otsustajad natuke rohkem laste peale mõtleksid, poleks seda arutelu üldse vaja. Lapsed ei oleks lihtsalt võimelised tunnis millessegi süvenema kell 8 hommikul (suveaja järgi), kui kell on tegelikult ju alles 7. Ja vaesed vanemad, kes nad praegusest tund aega varem voodist välja ja bussile või autosse peavad saama.”

Valik suve- või talveaja vahel tundub olevat teema, milles kõigil ühele meelele jõuda pole võimalik.

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liikme Krista Habakuke sõnul on selles küsimuses raske üldistusi teha. „Keeruline oleks leida lahendust, mis peaks sobima kõigile – üks eelistab üht, teine teist,” nendib ta.

Väätsa Agro juht Margus Muld kostab teema peale, et teda ja firmasid ei mõjuta see üks tund ühele või teisele poole kuidagi. „Ei ole vahet, kas jääme

suve- või talveajale,” ütleb ta. „Peamine on, et ebamugav kella keeramine jääb ära – see küll häirib nii inimesi kui ka loomi.” ÕHTUNE TIPPTUND PIME Suveaja pooldajad räägivad, et liiklus oleks ohutum, kuna õhtused kojumineku tipptunnid oleksid kauem valged. Võib ju arvata, et õhtuks on pika kooli- ja tööpäeva järel liiklejate tähelepanu hajunud ja õnnetused kergemad juhtuma.

Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits ütleb, et Eestis ei ole talveja suveaja mõju liiklusohutusele hinnatud. „Kindlasti ei ole seda tehtud tasemel, mis võiks olla otsuste langetamise alus,” rõhutab ta. „Samamoodi ei ole me eraldi analüüsinud muudes riikides tehtut. Siiski meie tänaste teadmiste juures julgeme hinnata, et talve- ja suveajale ülemineku mõju liiklusõnnetuste, hukkunute ja vigastatute arvule on pigem väike ja selle arvestamine otsuse langetamisel ei ole asjakohane.”

Ka Euroopa Liidu dokumentides viidatud muude riikide uuringud ei anna indikatsiooni, et kuskil oleks veenvalt tu-

vastatud talve- ja suveajale ülemineku märkimisväärne mõju liiklusohutusele, lisab Ernits.

Pikad pimedad hommikud või õhtud mõjutavad siiski kõiki liiklejaid, ka bussiliiklust. MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus juhataja Andrus Kärpuk arvab, et bussijuhtidel pole olulist vahet, kumb aeg valitakse. „Usun, et bussijuhil, nagu teistelgi, ei ole talvistel tööpäevadel erilist vahet, kas on suve- või talveaeg. Vahe on aga puhkepäevadel, mil aastaringse suveajaga saab hommikul pimedas põõnata ja õhtul kauem valge käes toimetada,” räägib mees.

Kärpuk ütleb, et talle mõte kellakeeramisest loobuda meeldib, sest magamamineku- ja ärkamisaja muutmisega harjumine võtab tal ligi kuu aega. Ise eelistaks ta suveaega, sest nii on õhtuti kauem valge. „Mäletan üheksakümnendate algusest seda suve, mil kehtis talveaeg. Ei olnud meeldiv, kui öösel kell 3 päike paistis ja õhtul varakult hämaraks läks. Minu arvates ei ole olemas sellist asja nagu looduslik vööndiaeg, sest ei ole olemas looduslikke vööndeid. Nii vööndid kui ka aeg on kokkuleppelised.”

• metalltoodete projekteerimine ja valmistamine • ehituslikud konstruktsioonid • trepid ja käsipuud • katlad • suitsuahjud • grillid

Küsi pakkumist või tule tutvu kohapeal! www.lahehunt.ee Tehnika tee 3/2, Mammaste, Põlvamaa. Tel 5595 9084.

TALVEL NAPIB PÄEVAVALGUST SÕLTUMATA AJAVÖÖNDIST Kristo Kleemann Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Arvestades Eesti geograafilist positsiooni, on talveajal päevavalguse nappus probleem sõltumata valitavast ajavööndist. Mis puudutab koolipäeva liiga varajast algust, siis seda teemat arutab laiemalt haridus- ja terviseekspertide töörühm, kes otsib sobivat lahendust.

Sotsiaalministeerium toetas suveajale jäämist, sest statistikaameti ajakasutuse uuringus leiti, et keskmine inimene magaks aastaringse talveaja korral valgel ajal 564 tundi (19% uneajast) ja pideva suveaja korral 352 tundi (12% uneajast).

Sellest lähtudes on inimese unerežiimile kasulikum aastaringne suveaeg, sest siis jääb rohkem unetunde pimedale ajale ja rohkem valget aega aktiivseks tegevuseks. Rohkem valget aega annab võimaluse vaba aega väljas veeta ning ärkveloleku valge aeg ja füüsiline tegevus mõjuvad turgutavalt sotsiaalsele elule ja vaimsele tervisele.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel korraldatakse elanikkonna küsitlus, et selgitada välja eelistused seoses suve- ja talveajaga. Küsitluse tulemused peaksid selguma detsembri lõpuks.

Imbi Henno Haridusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Lähtudes inimese unerežiimist, oleks kasulikum aastaringne suveaeg, siis jääb rohkem unetunde pimedale ajale ja rohkem valget aega aktiivseks tegevuseks.

Talveajale üleminekust loobumine tähendab, et sel ajal hommikul ärgatakse valdavalt pimedas. Pikemaajaline pimedas ärkamine võib põhjustada kurvameelsust ja tõsta depressiooniriski.

Rahvusvaheliste uuringute kohaselt on päevavalgusel ja valguse regulatsioonil märkimisväärne mõju unele ja ärgas olemisele, need on omakorda seotud väsimuse ja õpivõimekusega (Schneider, Randler 2009; Vollmer 2011, Heller, Lockley 2012).

Uuringutest saab välja tuua, et õppimise ajal tuleks võimalikult palju kasutada päevavalgust. Õhtune pikem valge aeg lükkab uinumist edasi, mis raskendab osal õpilastel hommikust ärkamist. Kella keeramine mõjutab päevast unisust kuni 3 nädala jooksul pärast kella keeramist.

Uuringute kohaselt toetavad kella keeramata jätmist peamiselt kaks argumenti: ühtlase režiimi hoidmine ja õhtuse valguse piiramine.

Kohapeal olemas ahjud mõõtudega 400x500x750, seina paksus 6 ja sisu 8 mm.

8 || TAIMED AKNALAUAL || MAA ELU

29. NOVEMBER 2018

Küüslauk aknalaual sõdib pimedal ajal batsillidega sigrid koorep Sakala

S

ibulat ja küüslauku on pimedal ajal hõlbus aknalaual kasvatada, kuid maitserohelise jaoks pelgalt üha hämarduvast päevast ei piisa ja see tahab kasvamiseks taimelampi.

Räpina aianduskooli aianduse juhtõpetaja Anu Kääri sõnul on aknalauale aeda rajada lihtne ja suuremaid väljaminekuid tegemata piisab plasttopsikute taaskasutamisest. Kui nendes on enne näiteks pesupulbrikapslid sees olnud, tasub need piiritusega desinfitseerida. Sibulat ja küüslauku saab kasvatada suisa veeklaasil. Nii õpivad Kääri teada sibula abil taimekasvatust sageli lasteaialapsed, et näha, kuidas asi päriselt käib.

„Sibulaga ei teki negatiivset emotsiooni, et ei tulnudki midagi välja. Alati läheb sibul kasvama isegi soojas toas ilma igasuguse kasvatamiseta.”

TAIM TAHAB TEISTSUGUST VALGUST Ilmselt on väga vähe eestimaalasi, kellel ei ole vanavanemaid või mõnda sugulast aia- või põllulapiga, kust värsket kraami hankida. Sellegipoolest ei saa öelda, et aknalauaaiandus oleks meil vähem au sees. Pigem vastupidi, Anu Käär tõdeb, et kui juba Räpinas täiskasvanud õppijate osakaalu vaadata, siis neid on tõesti palju. Tullakse just eesmärgiga ammutada teadmisi isiklikust huvist. „Näpud mulda on eestlastele väga omane ja seda mitte ainult suvel, vaid ka talvel,” räägib ta. „Edumeelsemate ja linnainimeste jaoks on kasvõi seesamune Click & Grow, kus kasvatamine on tehtud nii lihtsaks kui võimalik isegi väga kitsastes oludes.”

Eks ole Click & Grow eest-

Kuigi peaaegu igal eestlasel on kuskil võtta põllulapp, kust veidigi värsket kraami saada, ei vähenda see meie soovi talvel aknalauale oma aiake rajada.

FOTO: MAILIIS OLLINO / PÄRNU POSTIMEES

laste loodud ja üha suuremale osale maailmast aknalauapõllundust hõlpsamaks muutev lahendus. 2009. aastal asutatud ettevõtte suurim turg on Postimehe andmetel USA, millele järgnevad Euroopa Liit ja Singapur.

Mõnes piirkonnas on päris tore pilvelõhkuja aknal endale veidi rohelust luua ja veel parem, kui selle lõpuks saab ära süüa. Eestlase värske toidulaua vahetab talvine aeg kompottide ja konservide vastu, kuid aknalauaaed annab sellele leevendust.

See tähendabki, et alati leidub neid, kes värskust ihaledes potipõllunduse ette võtavad, ja siin tulebki mängu taimelambi vajadus just praegusel pimedal ajal. Anu Käär seletab, et taimelambil on taime jaoks sobilik valgusspekter. Inimene hoomab kollakat sooja valgust ja me tajume seda, aga tegelikult on valgusspekter palju laiem ja seal on siniseid ja lilla-

sid toone, kuni tumepunaseni välja, mida meie ei näe, aga organism tajub.

Taimed selles spektris tarbivad kõige rohkem siniseid ja lillasid toone, aga kollane, see osa, mis inimesele kõige rohkem meeldib, on taimele hoopis väiksema kasuteguriga. „Kuna meie kodused valgustid on reguleeritud sellisele valgusspektrile, mis meile sobib ja meeldib, siis ei sobi see taimede jaoks.

Nii ongi nende jaoks oma lambid sellise valgusega, mis neile on kõige parem,” räägib ta.

KÜÜSLAUK TÕRJUB VIIRUSI Kui maitserohelist on keeruline taimelambita praegusel ajal kasvatada, siis, nagu öeldud, sibul võrsete ajamiseks seda ei küsi. Küll veidike heledamaid kui suvisel ajal, suudab ta neid välja ajada ka novembri päevavalguse abil. Samamoodi sobib lisavalgustuseta kasvatamiseks küüslauk.

Küüslaugul on aianduse

Põltsamaa vallavalitsus kuulutab välja konkursi Põltsamaa valla

Töökoha suurim ülesanne on Põltsamaa valla tuntuse suurendamine, sh: • koha turundusstrateegia väljatöötamine ja tegevuste elluviimine; • valla mainekujundus; • piirkonna ja valla objektide turundustegevused; • ettevõtjate ja investoritega koostöö koordineerimine jpm.

Edukal kandidaadil on: • soov ja huvi piirkonna arendamise vastu; • turundustöö kogemus ja/või valdkondlik haridus; • ürituste korraldamise võimekus ja kogemus; • meeskonna-, koostöö- ja suhtlemisoskused ja tahe; • algatusvõime ja loovad ideed; • inglise keele oskus; • esitatud visioon teemal „Turunduse võimalused ja väljakutsed Põltsamaa vallas“.

Kui kõik eelnev käis Sinu kohta, siis ootame Sind oma meeskonda!

Kandidaadil palume esitada CV ja visioonikirjeldus hiljemalt 9. detsembriks e-posti aadressil info@poltsamaa.ee.

Rohkem infot www.poltsamaa.ee ning telefonil 529 4510.

EESTLASE VÄRSKE TOIDULAUA VAHETAB TALVINE AEG KOMPOTTIDE JA KONSERVIDE VASTU, KUID AKNALAUAAED ANNAB SELLELE LEEVENDUST. See peletab ka putukaid ja kahjureid. Kui aknalaual on toataimed või lilled, millele armastavad sitikad külge tulla, siis küüslauk pisut tõrjub neid, samamoodi nagu maasikapeenrasse istutades aitab kahjurid peletada.

Türi vallavalitsus

korraldab avaliku konkursi vabade ametikohtade täitmiseks:

TURUNDUSSPETSIALISTI ametikoha täitmiseks.

juhtõpetajal sõnul teinegi tore otstarve. „Talvisel ajal liiguvad kõiksugu haigused ja viirused ruumis ringi, aga küüslauk niiöelda puhastab õhku,” lausub ta. Käär on seesugust meetodit ise katsetanud ja võib öelda, et linnakorteris hoiab küüslauk aknalaual potis või veeklaasis haigusi natuke eemale.

Tammsaare OÜ karjas on ligi 800 looma, harime 1400 ha maad. Kuulume koos teiste piimafarmidega Austria investori VakLak Gruppi.

Otsime meeskonnaga liituma teotahtelist

LOOMAKASVATUSJUHTI, kes vastutab ettevõtte kõige väärtuslikeima liikmete eest.

Sobiv kandidaat tuleb toime järgmiste ülesannetega: • loomakasvatustööde tõhus planeerimine ja sujuv korraldamine; • söötmise korraldamine, sh söötade arvestuse pidamine ja ratsioonide koostamine; • farmi söötade, mineraalide ja muude sisendite tellimine; • töögraafikute koostamine; • töötajate valik, juhendamine ja täiendkoolituse korraldamine; • jõudluskontrolli, PRIA dokumentatsiooni ja aruandluse pidamine; • kontroll-lüpsi tegemine ja andmete esitamine; • Tammsaare OÜ loomakasvatuse eelarve koostamine, jälgimine ja kontroll.

Edu tagavad: • kogemus piimafarmis ning inimeste juhtimisel; • põllumajanduslik kõrgharidus; • täpsus, korrektsus ning usaldusväärsus; • eesti ja inglise keele oskus, B-kat autojuhiluba.

Ettevõte pakub: konkurentsivõimelist tasu, ametiautot, koolitusi ja loomulikult vastutusrikast ning huvitavat tööd.

Vajadusel saame pakkuda ka elamispinda. Ootame huviga sinu CV-d ja motiveeritud sooviavaldust postiaadressil mart@vaklak.ee.

Küsimuste korral helista 5566 8794.

• LASTEKAITSESPETSIALIST • HARIDUSSPETSIALIST • HARIDUS-, KULTUURI- JA SOTSIAALOSAKONNA JUHATAJA (asendaja, tähtajaline) • EESTKOSTESPETSIALIST Lastekaitsespetsialisti ametikoha kandidaadi kvalifikatsiooninõuded: erialane ettevalmistus ja kõrgharidus, oskus koostada õigus- ja haldusakte, teadmised haldusmenetluse ja asjaajamise reeglitest.

Töö põhieesmärk on laste õiguste kaitsmine, laste hoolekande ja sotsiaaltoetuste ning -teenuste korraldamine Türi vallas.

Haridusspetsialisti ametikoha kandidaadi kvalifikatsiooninõuded: erialane ettevalmistus ja kõrgharidus, oskus koostada õigus- ja haldusakte, teadmised haldusmenetluse ja asjaajamise reeglitest.

Koordineeritavad valdkonnad: huviharidus- ja huvitegevus, noorsootöö ja spordivaldkond, hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamise toetamine ning haridusvaldkond tervikuna koostöös osakonna teise haridusspetsialistiga.

Osakonnajuhataja ametikoha kandidaadi kvalifikatsiooninõuded: erialane ettevalmistus ja kõrgharidus, oskus koostada õigus- ja haldusakte, teadmised haldusmenetluse ja asjaajamise reeglitest. Kasuks tuleb kogemus haridus- ja/või sotsiaalvaldkonna juhtimises.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja koordineeritavad ja vastutusalasse kuuluvad sotsiaalvaldkond, haridus, kultuur, sport, noorsootöö, huviharidus ja huvitegevus, külaliikumine ja seltsitegevus.

Eestkostespetsialisti ametikoha kandidaadi kvalifikatsiooninõuded: tervishoiu- või sotsiaaltööalane kõrgharidus, oskus koostada õigus- ja haldusakte, teadmised haldusmenetluse ja asjaajamise reeglitest.

Eestkostespetsialist korraldab täiskasvanute eestkostega seonduvaid ülesandeid; nõustab ja korraldab psüühikahäiretega isikutele sotsiaalteenuste osutamist ning vajadusel erihoolekandeteenusele suunamist, raske ja sügava puudega lastele abi osutamist.

Kandideerijal esitada hiljemalt 12. detsembri kella 13ks vallavalitsusele järgmised dokumendid: • avaldus ja palgasoov; • elulookirjeldus; • kvalifikatsiooninõuetele vastavust tõendavate dokumentide koopiad; • muud kandidaadi poolt oluliseks peetavad dokumendid.

Tööleasumise aeg jaanuar 2019.

Dokumendid esitada Türi vallavalitsusele kirjalikult postiaadressil Kohtu 2, Türi linn, 72213, Türi vald või digiallkirjastatult vallavalitsus@tyri.ee.

Lisainfo vallavanem@tyri.ee, 527 9775 (Pipi-Liis Siemann)

MAA ELU || MAHETVÄETISED || 9

29. NOVEMBER 2018

Mahetootja põldude mullas peab valitsema harmoonia ain alvela Maa Elu

M

ahetootmine põhimõttel „külvan ja lõikan” pole tänapäeval enam kuigi kestev põllumajandusliku tootmise viis. Tõstmaks saagikust, on vaja tunda oma põllumuldi, parandada nende viljakust ja oluline on ka õige viljavaheldus.

Põllumajanduskultuure tuleb maksimaalse saagi saamiseks kasvatada efektiivselt.

Kui nn tavapõllunduses kasutatakse saagikuse parandamiseks lämmastikku sisaldavaid mineraalväetisi, umbrohutõrjevahendeid, herbitsiide ja pritsitakse kultuure kahjuritõrjepreparaatidega, siis maheviljeluses on need keelatud ja viljakust peab heal tasemel hoidma n-ö loomulikul moel, kasutades looduslikke mineraale ja aktivaatoreid. Nii peavad fosfor-, kaalium- jm elemente sisaldavad mineraalväetised pärinema looduslikest toormetest ja olema mahepõllumajanduse nõuete kohaselt sertifitseeritud.

Aive Jänes tõdeb, et mahetootmises ei saa ammu enam loota, et vili kasvab põllul n-ö iseenesest.

Ka mahetootja peab tema sõnul oma põldude mulla viljakust pidevalt parandama.

FOTO: AIN ALVELA

VALDAVALT MAHETOOTMISES KASUTATAVAD TOOTED ON MÕELDUD MULLAELUSTIKU RIKASTAMISEKS JA AKTIVEERIMISEKS. Eesmärk on mõlema viljelusviisi puhul ikka üks – suurendada saagikust, saada võimalikult kvaliteetset saaki ja vähendada saagikadusid. Et aga tarbijapoolne surve saada poest just mahedana kasvatatud toodangust valmistatud toidukraami on tugev, siis langetab jär-

jest enam põllumehi otsuse mahetootmise kasuks.

Ennekõike peab mahetootja põllumajandustootmise korraldama kooskõlas loodusega ja alles seejärel kaaluma, milliseid lubatud mahemineraalväetisi ja biostimulaatoreid kasutada.

Osaühingu Agri Partner mahevilja sisendite müügijuht Aive Jänes ütleb, et kõigepealt peab mahetootja kasutama ennetavaid haiguste ja kahjuritõrje meetodeid, kusjuures selle kõige põhialus on kohalikesse oludesse sobiv liblikõieliste rohke külvikord ja just mahetaimekasvatusse sobivad sordid ning kahjustajate looduslike vaenlaste arvukuse kasvu soodustamine. „Valdavalt mahetootmises kasutatavad tooted on mõeldud mullaelustiku rikastamiseks ja aktiveerimiseks, et taimed suudaksid paremini omastada mullast toiteelemente ja oleksid sellest tulenevalt kiirema kasvuga ja haiguste, kahjurite ning ebasoodsate kesk-

konnatingimuste suhtes vähem vastuvõtlikud,” kirjeldab Jänes looduslike mineraalide ja aktivaatorite toimet. „Isegi osa tavatootjaid on mahetoodete seast leidnud endale alternatiivseid sisendeid eelkõige integreeritud taimekaitse rakendamiseks. Sel juhul kombineerivad nad bioloogilisi, mehaanilisi ja keemilisi taimekaitse-

Müüa Juuliku söödalabori kinnistu Juuliku küla, Saku vald, Harju maakond Alghind: 171 000 €

TÕHUS VÄETIS VÕIB OLLA PÄRIT LOODUSEST • Efektiivsed mikroorganismid • Aitavad maha suruda taimede patogeene ja haigusetekitajaid.

• Aitavad taimedel paremini kasutada mulla mineraale.

• Muudavad fotosünteesi efektiivsemaks.

• Aitavad mullas lagundada orgaanilist ainet, tõsta viljakust ja parandada mulla struktuuri.

• Starterväetis Must Pärl • Kloorivaba kompleksväetis humiin- ja fulvohapete, lämmastiku, kaaliumi, rikastatud väävli ja orgaaniliste ainetega.

• Need lisandid aitavad taimedel omastada mullast toitaineid ja arendavad juurestikku.

• Humiin- ja fulvohape ergutavad mikroorganismide tegevust ja säilitavad mullas niiskust.

• Merevetikaekstrakt • Sisaldab tasakaalustatud koguses taimele vajalikke aineid, mis stimuleerivad kasvu ja paljunemist.

• Leheväetised • Lehe kaudu antud makro- ja mikroelemendid stimuleerivad taimi omastama mullas olevaid toiteelemente.

• Lehtede kaudu antud looduslikel mineraalidel põhinevad leheväetised on kiire ja tõhus abinõu toitainete puudusnähtude kõrvaldamiseks ja ennetamiseks.

• Muudavad taimed vastupidavamaks ebasobivate keskkonnatingimuste suhtes.

• Kasvustimulaator • Looduslik aktiivne kasvustimulaator sisaldab aktiivseid makro- ja mikroelemente, kasvu ja arengu hormoone, fulvo-, amino- ja humiinhappeid ning fütovitamiine.

• Aminohapped • Osalevad paljudes taime füsioloogilistes protsessides ja mõjutavad taimede kasvu juba idanemisaegse toitumise juures.

• Vabade aminohapete imendumine nii juurte kui lehtede

• • •

• •

• • • •

lahendusi, et hoida taimekahjustajad kontrolli all.”

Jänes selgitab, et mahetootmises kasutatavad mineraalväetised põhinevad üldiselt erinevatel kivijahudel ja toorsooladel. Kasutatakse palju taimset materjali, näiteks pruunvetikaid, samuti põletatud taimede tuhka, näiteks fosforväetistest võib leida kondijahu jms. Väe-

tisi on graanulite, pelletite või kivijahude kujul, mida tootjad kasutavad kas üksiktoodetena või omavahel kombineerituna. „Nende väetiste kasutamisel on oluline see, et toiteelemendid vabanevad järk-järgult, mis on nii keskkonna kui taime seisukohast hea,” märgib Jänes. „Kõige aeglasemalt vabanevad toitained mullas erinevatest tuhkadest ja kivijahudest, veidi kiirema toimega on looduslikud fosfaadid ning kõige kiirema toimega maapõuest kaevandatud toorsoolad.”

Kivijahude ja toorsoolade baasil toodetud väetised sisaldavad väga laia spektrit mikro- ja makroelemente ning aitavad likvideerida nende puudujääki mullas ja seeläbi aktiveerida mullaelustikku. Mahetootmises on võtmekohal siiski taimede toitmine läbi elava ja terve mulla ning selle saavutamiseks ongi vajalik soodustada ja käivitada looduse loomulikke protsesse mullas.

Jänes räägib, et mahetootmine pole ainult põllumajandusameti heaks kiidetud väetiste kasutamine. See on keerukas süsteem, mis nõuab väga palju mõtestatud tööd ja eesmärkide seadmist, mida püütakse mingi teatud sisendi kasutamisega parandada. „Maheviljelusele üleminek on suur otsus ja valmisolek seista silmitsi ootamatute raskustega,” märgib müügijuht. „See on suurel määral mõtteviisi muutmine ja oma isereguleeruva agroökosüsteemi loomine, kasutades maksimaalselt ära kohalikke ressursse. Palju on katsetamist ja proovimist, et leida enda tootmisele kõige sobilikumad lahendused.”

kaudu parandab taimede fotosünteesi.

Biostimulaatorid Võimalik kasutada nii seemnete töötlemisel kui taimelehtedele pritsituna.

Olemas on lisalämmastikku sisaldav bakterpreparaat, mullast fosforit vabastav bakterpreparaat, haigusetekitajate vastu võitleja ja vahend, mis mõeldud spetsiaalselt põhu lagundamiseks.

Spetsiifilise toimega, näiteks aitavad siduda mullas lämmastikku või vabastada fosforit.

Nii mahe- kui tavataimekasvatuses aitavad läbi taime kasvukeskkonna parandamise tõsta saagikust.

Võimaldavad vähendada mulda viidavate väetiste kogust.

Kivijahu Mullaparandaja kasutamine mõjutab taime kasvu ja tervist.

Suurendab vihmausside arvukust.

Allikas: Agri Partner

Tehing: müük, enampakkumine Kinnistu pindala: 4999 m² Suletud netopind: 971 m² Sihtotstarve: tootmismaa

Kinnistu nr: 10789602 Katastritunnus: 71801:005:0408

Pakkumise tähtaeg: 22.01.2019 14:00

Lisainfo: Märt Mäe Riigi Kinnisvara ASi müügijuht mob +372 5367 6653 e-post mart.mae@rkas.ee

Vaata ka teisi müügipakkumisi:

myyk.rkas.ee

10 || ILMA- JA TAIMETARK || MAA ELU

29. NOVEMBER 2018

ilmatark

RETSEPTID Südamevein Võta 10liitrine nõu, vala sinna 3 kg puunuiaga purustatud värskeid küpseid vilju. Nüüd lahusta 3–4 liitris keedetud soojas vees 2,4 kg suhkrut ja vala siirup marjadele peale. Lisa 1 pakk veinipärmi (50 g), ülejäänud osas täida pudel kuni kaelani sooja keedetud jahutatud veega. Pudelisuule aseta õhulukk. Lase virdel 3–4 nädalat toasoojas käärida. Kui käärimine on lõppenud (enam ei eraldu süsihappegaasi mullikesi), eralda vein vooliku abil ettevaatlikult segult ja villi väiksematesse pudelitesse. Sulge pudelid õhukindlalt. Aseta pudelid jahedasse keldrisse laagerduma. Kolme kuu pärast on vein valmis. Südameveini tarbi söögi alla 2–3 korda päevas neljandik klaasi korraga. Unetuse korral pool klaasi 15 minutit enne magamaheitmist.

jüri kamenik

ilmatark

TURBULENTS – VAHEL ILUS, VAHEL SURMAV, VAHEL MÄRKAMATU

V

Viirpuu viljad püsivad põõsa küljes vahel veel jõulukuulgi, kuni linnud need lõpuks ära nokivad.

FOTO: PEETER KÜMMEL / SAKALA

Viirpuumarjatee tugevdab südant toivo niiberg

Räpina Aianduskooli õpetaja

V

iirpuumarjatee tugevdab südame tööd, mistõttu võib seda juua pärast haigust turgutamiseks. Tee kaotab ebameeldiva tunde südame piirkonnas, aitab südame pekslemise, rütmihäirete ja kõrge vererõhu korral.

Samuti juuakse viirpuumarjadest tehtud teed peapöörituse, hingeldamise, unetuse, kliimaksivaevuste ja kilpnäärme ületalituse vastu. Nagu enamik raviteesid, ei ole ka viirpuumarja-

tee mõeldud igapäevaseks tarvitamiseks ja põhjuseta ei maksa seda juua.

Hariliku viirpuu viljad on suured ja veidi jahuse maitsega, seetõttu on sellele rahva poolt ka jahumarjapuu nimeks antud.

Viirpuu raviefekti märgati juba 200 aastat tagasi. Viirpuumarjad on kasutamist leidnud kosutava söögipoolisena, aga ka ravimina.

Lehed, õied ja viljad sisalda-

RAVIEFEKT ILMNEB ALLES PIKAAJALISE TARBIMISE TULEMUSENA KUUAJALISTE RAVIKUURIDENA, MILLE VAHELE PEAKSID MAHTUMA KUUAJALISED PAUSID.

vad glükosiide ja saponiine. Viirpuuõites on kvertsetiini, kvertsitriini, eeterlikku õli jne. Viljades esineb koliini, atsetüülkoliini, fruktoosi, parkaineid, pektiini, fütosteriinitaoliseid aineid, karotiini ja C-vitamiini.

Eriti suur on bioflavonoidide sisaldus, seda peaaegu kõigi viirpuuliikide punastes-kollastes marjades (2–5%). Kuivainet on viljades 23–34%, suhkruid 7–11% ja orgaanilisi happeid 0,5–1,4%. Peamised toimeained on flavoonglükosiidid ja ursoolhapped. Mineraalainetest on viirpuumarjades kaaliumi, mangaani ja rauda.

Raviefekt ilmneb alles pikaajalise tarbimise tulemusena kuuajaliste ravikuuridena, mille vahele peaksid mahtuma kuuajalised pausid. Ravimiseks sobivad sama hästi ka õied.

Siirup Võta suurem puu- või plastnõu ja kihita sinna viirpuumarjad koos suhkruga, võta 1 kg marjade kohta 400 g suhkrut. Kata nõu riidega ja hoia seda üks ööpäev toasoojas. Vala saadud mahl keedunõusse ja lisa liitri saadud mahla kohta 300 g suhkrut ja keeda siirup. Nüüd tõsta mahlast kuivaks nõrutatud marjad siirupisse ja kuumuta 7 minutit. Nõruta siirup marjadelt, vala kuumalt pudelitessepurkidesse ja sulge õhukindlalt.

Need mõjuvad eelkõige südamele. Marju võib samal otstarbel tarvitada toorelt, kuivatatult või teena. Tee aseainena on kasutatud ka noori lehti. Viirpuupreparaate kasutatakse väga edukalt müokardiinfarkti järgsel ajal.

Viljad kuivatada päikese käes või kuivatis 40–50 kraadi juures. 1 kilost viirpuu viljadest saab 250–300 g kuivprodukti.

Toimeained säilivad kaks aastat.

Kolesterooli veres alandab viirpuumarja tõmmis, mille tegemiseks võtta 20 g kuivi marju 1 kl keeva vee kohta, keeta 10– 15 minutit ja juua korraga ära.

Looduslikult kasvab Eestis (peamiselt lääneosas) kümmekond liiki. Mõned neist on tekkinud Eestis ja levinud ainult siin – pole kusagil mujal maailmas. Sellised on näiteks saaremaa viirpuu ja viidumäe viirpuu. Levinum on harilik viirpuu (Crataegus curvisepala). Teised viirpuud, mida on üle 60, kasvavad sissetoodud liikidena pargis ja aias ning nii mõnigi metsistunult looduses.

Harilik viirpuu on põõsas või kuni 8 (11) meetri kõrguseks kasvav puu.

külvikalender: november-detsember 30. R

Juur

02.19

Juur, alates kl 16.49 õis

1. L 2. P 3. E 4. T

08.55 15.26

Istutusaeg

äga muutliku ilmastikuga – tsüklonite ja nende lohkude vaheldumine antitsüklonite ja harjadega –, samuti konvektsiooniga (rünk- ja rünksajupilved ning äike) kaasneb eeskätt lennundusele ohtlik nähtus – turbulents. Praegune ilmastik ongi just selline väga muutlik, sageli esineb jugavoole (või siis asub jugavool otse Läänemere ja seega Eesti kohal), millega kaasneb turbulents. Samas on turbulentsi palju tuulise ilmaga maapinna lähedal, sest viimane pole päris sile, vaid „kare”. Seetõttu tasub tutvustada turbulentsi – mis nähtusega on tegu.

Turbulents tähendab sellist vedeliku või gaasi voolamist, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas – teisisõnu, aineosakeste trajektoorid lõikuvad turbulentsi korral. Selline liikumine tekib asjaolust, et aineosakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Voolamist, mis pole turbulentne, nimetatakse laminaarseks voolamiseks ja seal on aineosakeste trajektoorid omavahel paralleelsed – ei lõiku.

Enim turbulentsi on atmosfääri kõige alumises ehk planetaarses piirkihis, mis piirneb altpoolt maa- või veepinnaga (aluspinnaga). Turbulents omakorda põhjustab õhu liikumist takistavat nn turbulentset sisehõõret ehk turbulentset viskoossust. Turbulentsil on piirkihis kaks tekkepõhjust: • aluspinna ebatasasused (reljeef) – maismaal erineva kõrgusega pinnavormid, taimestik, rajatised jne, kuid veepinnal lained, mis mehhaaniliselt takistavad õhu laminaarset liikumist; • aluspinna ebaühtlane soojenemine, mis kohati genereerib tõusvaid õhuvoole (konvektsioon), mille väliseks tunnuseks on rünk- ja rünksajupilved, kuid siiski mitte alati.

Turbulentsi matemaatiline käsitlemine on nii atmosfääri- kui meredünaamikas teooria keerukamaid valdkondi. Piirkihi kohal on vaba atmosfäär, kus turbulents tekib vaid erioludes (näiteks jugavoolu piirkonnad). Samas pilvede puudumine teeb raskeks subtroopilise jugavoolu ja sellega kaasneva turbulentsi visuaalse avastamise. Vastav nähtus, selge õhu turbulents (CAT − Clear Air Turbulence) on äärmiselt ohtlik lennundusele.

Turbulentsi tõttu tekib õhusõidukite loopimine, mida on ilmselt kogenud iga lennukiga rohkem reisinud inimene. Üldiselt on juba olnud (eel)talvine aeg, sest natuke on sadanud lund, kuid mis olulisem – õhutemperatuur on kagunurgas juba paar nädalat püsinud valdavalt alla 0°C. Kas tõesti on alanud talv?

Meenutan, et eeltalv algab koos esimese ajutise lumikatte moodustumisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla 0°C. Algab ebamäärane periood, kui soojemad (sula)ilmad ja külmad lumised ilmad vahelduvad. Seevastu talv algab püsiva lumikatte moodustumisega või külmailmade domineerimisega. Seega on võimalik, et vähemalt sisemaal on alanud juba päristalv, sest ka lähemal ajal on õhutemperatuur seal valdavalt alla 0°C ja lumi võib jääda püsima.

Õis Õis, alates kl 21.55 leht Leht

5. K

Leht

6. N

Leht, alates kl 04.49 vili

7. R

Vili KUUKALENDRI KOOSTAJA SIGNE SIIM, 2018

MAA

TULI

VESI

ÕHK

MAA ELU || AED JA KODU || 11

29. NOVEMBER 2018

Torkav kuusk ja kontpuu oksad.

FOTO: KRISTA KUKK

Kõrreliste vahel suvelilledest tühjaks jäänud kohad saab jõulu eel täita okaspuude okstega.

Okaspuude seast leiab palju erinevaid värvitoone.

FOTO: KRISTA KUKK

FOTO: KRISTA KUKK

Jõulukaunistused leiab oma aiast riina martinson Maa Elu

K

ohe algavaks advendiajaks oma kodu kaunistama asudes tasub esmalt käärid käes aias ring teha ja koguda sületäis värvilisi oksi, millega suvelilledest tühjaks jäänud vaasid ja kastid täita sobib.

Nõrga talu perenaine Krista Kukk räägib, et temal on kodukaunistused tehtud nulleelarvega ehk kõik vajalik on korjatud oma aiast. Potid, millesse ta jõulukompositsioonid sätib, on jäänud üle suvest. Värvilisi paelajuppe on ikka igasse elamisse kingitustega toodud, nüüd saab neilegi uue elu anda. „Mina lähtun sellest, et jõulu ajal tarbimisele hagu juurde ei anna, vaid kasutan seda, mis mul juba olemas on,” rõhutab ta.

Punased kontpuu oksad on seotud koonuseks ja sisse kinnitatud suur samblapall. FOTO: HELI LÄÄNMÄE

Jõuluseadete meisterdamisel kasutab Kukk erinevaid okaspuuoksi, mida lõikab oma suurest aiast. Eri värvitooni okstega elupuud, samuti kuused, jugapuu ja mikrobioota taluvad hästi tagasilõikamist.

Just suurte puudega pole ses suhtes üldse probleemi.

Jõuluseadeid on Kukk teinud ka ainuüksi eri värvi elupuuoksi kasutades – tulemus on nii huvitav, et muid kulinaid polegi vaja lisada. „Lähtun sellest, mis sobib. Meil on elamiseks vana rehielamu, siin ei saa ju modernseid seadeid kasutada,” räägib naine. Üsna palju kasutab Kukk seadetes torkavat ehk hõbekuuske. Ühest küljest on puu imeilusa jõuluvärviga, teisalt leiab hõbekuusk palju kasutust, sest aias on puud nii suureks kasvanud, et nagunii vajavad pidevat okste kärpimist.

Väga ilus on näiteks hõbekuuse ja punase kontpuu kontrast. Erksavärvilised kontpuuoksad ongi väga tänuväärne materjal jõuluseadetes. Et

kontpuul on punane just noor võrse, tulebki põõsast hoolega noorendada, et see ilus punane püsiks.

OÜ Luigelilled omanik, florist Heli Läänmäe soovitab rõdukastidesse ja muudesse suvelilledest vabaks jäänud anumatesse torgata männi- või kadakaoksi. Kuuske ta pigem väldiks, sest see hakkab kergemini okkaid puistama.

Kasti torgatud okste vahele oleks tore meisterdada erineva suurusega ümarvorme näiteks samblast või punuda metsviinamarja või kontpuuokstest. „Alati on väga ilusad käbidega oksad, eriti lehise omad,” lisab Läänmäe. „Kui on ostetud kanarbikke või eerikaid, sobivad needki jõuluseadetesse.”

Paljud kasvatavad kastides suvekõrrelisi. Neid ei tasu kindlasti minema visata – ehkki need enam edasi ei kasva, püsivad siiski veel pikalt efektsed. Nende vahele võib torgata okaspuuoksi.

Ilus halli samblaga oks sobib ülihästi jõuluseadesse.

FOTO: HELI LÄÄNMÄE

Linnamaja rõdu kitsasse pikka kasti on ideaalne pista kogu kasti ulatuses männioksi, vahele torgata käbidega oksi ja lõpuks punuda okstesse tulede kett.

Eramaja juurde võib osta aianduskeskusest potikuuse.

Tuleb jälgida, et tegu oleks sellise okaspuu liigiga, mis kannatab meie talviseid õuetemperatuure. Potikuuske saab samuti kaunistada tulede, käbide või jõuluehetega.

KASTI TORGATUD OKSTE VAHELE OLEKS TORE MEISTERDADA ERINEVA SUURUSEGA ÜMARVORME NÄITEKS SAMBLAST VÕI PUNUDA METSVIINAMARJA VÕI KONTPUUOKSTEST. Läänmäe ise tegi mullu kontpuu okstest koonused. Ülevalt sidus oksad traadiga kinni, kinnitas suure samblapalli kül-

ge ja asetas spetsiaalsele alusele. Samasugust okstest koonust võib kasutada aiavaasis – oksad torgatakse mulda, et tuul neid minema ei lennutaks. Koonuse keskele võib riputada näiteks samblapalli, panna okstele traadiga käbisid või jõuluehteid.

Metsas jalutades tasub silmad lahti hoida. Ilus halli sambla ja käbidega oks sobib samuti ülihästi jõuluseadesse. Suurema oksa võib sügavale aiavaasi mulda torgata ja tulede keti ümber oksa keerata. Oksi võib ka spreivärvidega üle värvida. „Näiteks kuldne oks samblas on väga ilus,” soovitab Läänmäe. „Inimesed on erinevad, mõnele meeldib looduslik stiil, teine armastab luksuslikku.”

Kes tahab eriti trenditeadlik olla, võib tuppa tuua mõne sukulendi, samuti on tänavu popid jõulutaimed poogitud värvilised kaktused – käbide ja jõuluehete vahel. Sukulendid on vastupidavad ja neid saab hiljem kasutada kasvõi lihavõtteseadetes.

Tuppa võib jõulukaunistuseks tuua mõne sukulendi.

FOTO: HELI LÄÄNMÄE

12 || ELUTÖÖ || MAA ELU

29. NOVEMBER 2018

„Olen õnnelik naine ja püsin lapsemeelne, kuni mu tervis vastu peab.

Vanus on vaid number,” sõnab Anu rõõmsalt.

FOTO: SILVI LUKJANOV

20 aastane elutöö ilmus

päkapikuraamatuna silvi lukjanov Maa Elu

J

ärvamaal Amblas elav Anu Laansalu otsustas, et 20 aastat talve võlumaade korraldamist on piisav, et anda välja oma esimene raamat. Esimene just seetõttu, et mõttes mõlguvad tal juba järgmisedki ja mitte ainult päkapikkudest – üks neist pajataks näiteks meestest naise elus.

Kirjutamispisik on Anu Laansalul sees olnud juba lapsest saadik. Koeru koolis loeti tema kirjandeid ette. Talle meeldis oma mõtteid avaldada, kirjutades kirjandeid kõigil etteantud teemadel. „Kõik teemad olid nii head, et ei raatsinud ühtegi vahel jätta. Nii pa-

nin tihti paberile mõtteid kõigist. Kuid elu on läinud nii, et alles nüüd valmib mu esimene raamat,” ütleb Järvamaal Amblas elav 53-aastane taluperenaine.

Päkapikkudest kõneleva raamatu ajendiks on ta ellu ja hinge püsivama jälje jätnud talvemaade korraldamine, millega naine alustas 1998. aastal Järvamaale Müüslerisse Sangla tallu asudes. Ambla kanti kolides jätkas ta algul talvemaade korraldamist teiste talus ja teiste hobustega, kuid õige varsti juba enda Laanesalu talus. Et kohta teatakse rohkem Kiigelandi järgi, siis toimusid viimastel lumevaestel jõulukuudelgi päkapikkude lustakad seiklused hoopis Kiigelandis. Nii on naine 20 aastat järjest soovijaid talve kõige muinasjutulisemal ajal päkapikkude lugude ja tegudega võõrustamas. Ilusaks aastapäevaks andis ta välja raamatu. „Aja jooksul on kogunenud palju lugusid. Päkapikkude aeg

on tore fantaasiamaailm ja lugudesse annab põimida elu ennast, lugemiseks nii lastele kui ka täiskasvanutele,” lausub ta.

MÕTE SÜNDIS MITU AASTAT TAGASI Mõte päkapikkude seiklused raamatuks kirjutada sündis talvel kolm aastat tagasi. „Kindlasti mitte kiirel talvemaa ajal.

Pigem hiljem, kui mul oli aega hommikuti rahus ja vaikuses köögilaua taga kohvi juua ja seejuures jälgida aknast askeldamist linnumajas,” sõnab ta.

Anu on lapsest saadik olnud varane ärkaja. Selles vaikuses mõtted just uitama lähevadki. Nüüd tuli aga kusagilt nagu käsk, et kirjuta, ja sündisid esimesed lood. Ta luges need samal hommikul kohe ka lastele ette. „Lapsed olid küll üsna imestunud, kust ma need lood võtsin. Kas tõesti ise tegin? Kuid need meeldisid neile ja nad innustasid jätkama,” kõneleb Laansalu. Kirjutamismõt-

Libedustõrjeks valmis

Sami iselaadivate liivapuisturitega!

SLS-1000 SLS-1250 maht 200 l maht 250 l

1390.- 1490.-

JUBA ON OOTEL TEINEGI RAAMAT Anu on üsna kindel, et teine päkapikkude raamat tuleb veel, sest lisaks lugudele on järel palju pilte. Koostöö kirjastusega on sujunud vaid meeldivas toonis. Esimesest trükist nägi 20. novembril ilmavalgust 400 raamatut. Rohkem ei julgenud ta algul tellida ja loodab kulud tasa teenida. „Kui läheb hästi ja mu esimest raamatut ostetakse nii, et tuleb juurde tellida, peaksin tulu ka saama,” sõnab ta.

Kuigi see polnud raamatut kirjutama hakates esmatähtis, Anu päris kõigile hobidele elus peale maksta ka ei taha. Teine hobi on naisel hobused, neid on tal kaheksa ja nende ülalpidamiseks tuleb tal kolmas aasta käia tööl talitajana elukoha läheduses vasikalaudas. Hobustega teeb ta küll lastele treeninguid ja lumega ka saanisõite talvemaal, ning kui tellitakse, siis ka muul ajal, kuid sellest jääb äramajandamiseks väheks.

TEINE HOBI ON NAISEL HOBUSED, NEID ON TAL KAHEKSA JA NENDE ÜLALPIDAMISEKS TULEB TAL KOLMAS AASTA KÄIA TÖÖL TALITAJANA ELUKOHA LÄHEDUSES VASIKALAUDAS. Nii tahabki Anu veel kirjutada. Teha asja, mis meeldib ja võib-olla hakkab ka raha sis-

se tooma. Naine mõtiskleb, et raamatuks võiksid saada siiani vaid sahtlisse kirjutatud luuletused, kuid rohkem kujutab ta trükisena ette Türi näidissovhoostehnikumis zootehnikuks õpitud aega aastatel 1980–1984.

Märkmeid on ju sellestki ajast tehtud ja palju on siiani selgelt meeles. „Kui lastele oma elust lugusid räägin, naeran, et võiksin kirjutada ka raamatu „Mehed minu elus”, sest mu elu on olnud üsna kirev. Alustades sellest, kui sügava jälje jätsid mulle isa ja vanaisa, jätkates mitmest mu meestöökaaslasest ja rääkimata mu kolmest suhtest meestega,” täpsustas ta. Läbi enda silmade ja mõtete kirja pandud lood on autori arvates paljudele olulised. „Usun, et on päris põnev lugemine paljudele, kellega mu elu on mind kokku viinud Järvamaal Kalitsa, Müüsleri ja Ambla külades ning Tapa linnas, kus vanavanemate juures möödus mu lapsepõlv ja pea kõik suvevaheajad,” lisab ta.

Sünninimega Anu Tooming on kandnud veel perekonnanime Valdmaa ja nüüd on ta üle kümne aasta Laansalu. Lapsi on tal kolmest suhtest viis. Vanim poeg Alari on 33-aastane, järgnevalt 32-aastane Triin ja 23-aastane Eva-Liisa ning praegusest abielust 12-aastane Meriliis ja seitsmeaastane Meido. „Olen õnnelik naine ja püsin lapsemeelne, kuni mu tervis vastu peab. Vanus on vaid number,” sõnab Anu rõõmsalt.

Ka talvemaaga kavatseb naine jätkata, lootes, et jõuluajal on lund rohkem.

Tema talvemaadele teatakse tulla Tallinnast ja Tartustki, kuid peamised külastajad on kodukoha lähedastest koolidest ja lasteaedadest. Eelmisel aastal alustas naine lumepuudusel ja tahtmatusest lapsi pori sisse kutsuda ise laste juures käimist. „Pakin päkapikud, keda on peagi vaat et Eesti 100. aastapäeva jagu, kohvrisse ning lähen lasteaeda ja kooli jutustama ja laulma päkapikkude ajast.” Seda kavatseb ta teha tänavugi, kui külaskäikudel on teinegi põhjus. Need on nüüd ka ta raamatuesitlused. „Maal elades teisiti ei saagi – pead olema ettevõtlik. Mulle aga meeldib maal elada,” nentis ta. Nii kinnitas Anu Laansalu, et võtab ka tänavu vastu kõik, kes tahavad tulla talvemaale. „Kuni püsin sel pühal päkapikkude ajal lapsemeelne, on kõik hästi.

Mis sest, et liigesed annavad juba tunda, eks maatöö on võtnud oma. Kest võib küll vananeda, aga hing püsib mul jätkuvalt noor,” lubab ta.

SL-1500 SL-2000 maht 640 l maht 850 l

1690.- 1840.-

Põhja-Eesti müügihall: Tule 20, 76505 Saue, Harjumaa Telefon: +372 528 2732, +372 521 8462 E-mail: joosep.kaba@sami.ee

Lõuna-Eesti müügihall: Petseri 40, 68204 Valga, Valgamaa Telefon: +372 524 1759 E-mail: heiki.kuld@sami.ee

www.masinakeskus.ee

SLH-2000 maht 1450 l

2680.-

Hinnad ei sisalda käibemaksu

teid jooksis naise peas varemgi ja mitmel teisel teemal – mitte ainult talvel, vaid olenemata aastaajast. Märkmeid ülestähendustega leidis ta koristamiste käigus.

Ka lugusid päkapikkudest oli Laansalul rohkem, kui esimesse raamatusse mahtus, kuid sõnapidaja inimesena tahtis ta esitada käsikirja kirjastusele õigel ajal. „Ise ma ju ennast silma jäänud kirjastusele Hea Tegu välja pakkusin ja ise ju määrasin tähtaja. Muidugi pelgasin ka, et kui edasi lükkan, siis jäängi endas kahtlema ja raamatut ei pruugi ilmuda,” tunnistab ta.

Nii jäid käsikirja saatmise kuupäevaks raamatust välja lausa pooled valmis lood.

Aega võttis viimistluse juures seegi, et pildid joonistab naine ise. „Mitu esimese raamatu pilti oli valmis juba esimestest talvemaadest, kuid jah, viimane pliiatsijoonistus valmis tõesti ühe õhtuga,” nendib ta.