Maa Elu, 31. jaanuar 2019 by AS Eesti Meedia

LASZLO BANYASZ: INIMENE ARVAB NÄITEKS EKSLIKULT, ET KUI KOER PIDEVALT PUUKSUTAB, ON SEE NORMAALNE, AGA TEGELIKULT EI OLE.

METSAOMANIKU ABC

TÄNASE MAA ELU VAHEL ON LISALEHT METSAOMANIKU ABC, JÄRJEKORRAS JUBA SEITSMES.

30 AASTAT TALULIITU

„USUN, ET TULEVIKUS ON TALULIIT SELGE FOOKUSEGA TUGEV ORGANISATSIOON, MIS KOOSTÖÖ KAUDU PANUSTAB PÕLLUMAJANDUSSEKTORI ARENGUSSE,” MÕTISKLEB TALULIIDU JUHT KERLI ATS.

31. JAANUAR 2019 • NR 5 (190) • HIND 1 €

AJALEHT ETTEVÕTLIKULE MAAINIMESELE

riina martinson Maa Elu

tatistikaamet võttis kokku meie põllumajanduse olukorda iseloomustavad arvud ja neist saame kinnitust, et teravilja- ja köögiviljakasvatajatele tõi põud varasemate aastatega võrreldes kehvema saagi. See pole üksnes põllumeeste mure, sest põua tulemust näevad kõik ostjad juba praegu poes kallimate toiduhindade näol. Kevade edenedes tõotavad hinnad veelgi tõusta. Teravilja saadi mullu hektarilt keskmiselt 2625 kilogrammi, kokku oli teravilja-

KUI SIGU OLI 2018. AASTA LÕPUKS 290 500 EHK KAKS PROTSENTI AASTATAGUSEGA VÕRRELDES ENAM, SIIS LAMBAID JA KITSI 78 300 EHK 10 PROTSENTI VÄHEM.

saak 919 828 tonni, mida on 30 protsenti vähem kui aasta varem. Teraviljasaagist moodustas 450 265 tonni nisu, 347 497 oder ja 29 511 tonni rukis. Ühelt hektarilt saadi nisu 2913, otra 2509 ja rukist 2719 kilogrammi. Olgu veel öeldud, et teravilja külvipind oli mullu aasta varemaga võrreldes kuue protsendi võrra suurem. Seevastu kaunvilja kasvatati märksa väiksemal pindalal. Põhjust tuleb ilmselt otsida 2017. aasta vihmasest sügisest, mil üle Eesti jäi suur osa oasaagist talveks põllule mädanema. See võttis põllumeestel oakasvatussoovi vähemaks. Varem oli kümne aasta jooksul kaunvilja kasvupind pidevalt suurenenud ja mullu oli esmakordne vähenemine. Nii oligi kaunviljasaak 7 0 966 tonni ehk 5,8 protsenti väiksem. Hektarilt saadi keskmiselt 1516 kilogrammi kaunvilja. Kokku kasvatati kaunvilja 46 805 hektaril ehk 27 protsenti vähem kui 2017. aastal. Ka rapsi- ja rüpsiseemet saadi hektarilt peaaegu kolmandiku võrra vähem kui aasta varem. Kartulisaak oli 88 434 tonni, mis oli kolm protsenti väiksem kui varasemal aastal. Kartuli kasvupind oli 5205 hekta-

Elmo Riig / sakala

Nigelam saak kergitab hindu

Lammaste ja kitsede arv kahanes mullu kümne protsendi võrra.

rit ja hektarilt saadi keskmiselt 16 990 kilo kartuleid. Loomakasvatustki iseloomustavad vähenemised. Veiseid oli aasta lõpu seisuga 255 100, neist 85 200 piimalehma. Kui veiste üldarv aastaga tõusis 1,5 protsenti, siis piimalehmade arv vähenes 1,4 protsenti. Kui sigu oli 2018. aasta lõ-

puks 290 500 ehk kaks protsenti aastatagusega võrreldes enam, siis lambaid ja kitsi 78 300 ehk 10 protsenti vähem. Linde oli aasta lõpus 2,1 miljonit ehk kolm protsenti vähem, kuid mune jõudsid nad toota 206,6 miljonit ehk kaks protsenti rohkem kui aasta varem. Tapaks müüdi (k.a eksport)

ja majapidamistes tapeti 112 900 tonni (eluskaalus) loomi ja linde. Lihatoodang (eluskaalus) suurenes aastaga kuus protsenti. Seejuures lamba- ja kitselihatoodang suurenes 26%, veiseliha toodang 12 ja sealiha toodang 7%. Linnuliha toodang jäi sama suureks kui 2017. aastal.

2 || Põllumajandus || maa elu

Karli Saul / scanpix

31. jaanuar 2019

silja joon Maa Elu

sun, et tulevikus on taluliit selge fookusega tugev orga n isatsioon, mis koostöö kaudu panustab põllumajandussektori arengusse,” mõtiskleb taluliidu juht Kerli Ats, kui temalt uurida väärtuste kohta, mis taluliidule uut elujõudu võiksid anda. Sel nädalal tähistab põlluja maamajandusliku ettevõtlusega tegelevate talude huve esindav Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) oma 30. tegevusaastat.

Taluliitu asusin tööle 2016. aastal, kui alustasin tööd nõunikuna. Minu peamised tööülesanded olid tegeleda ETKLi kaubamärgiga „Ehtne talutoit” ja assisteerida tegevjuhti igapäevastes tööülesannetes. Kui taluliidu juht aasta pärast töölt lahkus, tegi nõukogu mulle ettepaneku alustada tööd tegevjuhina. Kuna sektorist teadsin selleks hetkeks suhteliselt vähe ja põllumajanduspoliitikaga suuremad kokkupuuted puudusid, siis polnud ma kindel, kas saan sellise suure vastutusega hakkama. Mul puudus lisaks niinimetatud ajalooline taust. Kuna pakkumine oli väga põnev, ei suutnud sellele vastu panna ja 1. augustil 2017 alustasin uues ametis. Algus oli väga keeruline. Naisterahvana pidin ennast iga päev suhteliselt meestekeskses sektoris tõestama ja põllumajandusteemades orienteeruma. Mulle oli suureks toeks ja mentoriks nõukogu esimees Kalle Hamburg, kes mind nõustas ja kiirelt asjadega kurssi viis. Olen väga palju selle aastaga õppinud, kuid mul on veel pikk tee minna. Mis on olnud kõige raskem?

Kõige suurem ülesanne ongi olnud ennast väga mitmesuguste teemadega väga kiirelt kurssi viia. Tihti ei ole süvenemiseks aega, reageerima peab kiiresti. Kuidas ettevõtja ja noortaluniku vaatevinkel toetab katusühenduse juhtimist?

Ettevõtja ja noortaluniku kogemused toetavad vägagi minu tööd katusorganisatsiooni juhtimisel. Põllumajandustootja ja noortaluniku rollis olles näen sektorit ettevõtjana ja oskan paremini põllumajandusettevõtjate huve esindada. Kas talunikke tuleb juurde või väheneb? Mis on takistuseks?

Peame arvestama, et meie tuleviku noortalunikud on pigem väikepõllumajandustootjad kui suured. Eesti mõistes on väiketalunik ka see, kes tegutseb kuni 300 hektaril. Näen sektoris olukorda, kus suured kasvavad suuremaks. Tootmine kontsentreerub. On ju loogiline, et kui oled suurtootja, on sul paremad võimalused maad juurde osta või rentida. Nii palju, kui olen noorta-

Põllumajandustootmine ei ole kindlasti lihtne, kuid tegemist on väga olulise sektoriga, mis ootab noori.

Taluliidu juht tahab edendada ühistegevust lunikega kokku puutunud, siis kõige suurem küsimus ongi maa. Praegu on põllumajandusmaale Eestis terav konkurents, kuna põllumajandustootmisel on peamine ressurss maa. Paljud alustavad põllumajandustootjad peavad oma ettevõtte üles ehitama just seda arvestades. Taluliit on läbi aastate seisnud peretalude huvide eest, seda teeme ka tulevikus. Loodame, et talunikke, kes elavad maapiirkonnas, kelle lapsed käivad maapiirkonnas koolis või lasteaias ja kes tarbivad maapiirkonnas erinevaid teenuseid, tuleb järjest juurde. Loodame, et üha rohkem noori leiab oma kutsumuse just põllumajanduses. Kuidas siis ikkagi noortalunike arvu suurendada?

Põllumajanduse populaarsus noorte hulgas kasvab, aga põllumajandusmaa on väga kallis, mistõttu põllumajandusettevõtlusega alustamine nõuab suurt alginvesteeringut. Sestap on tarvis toetada noorte põllumajandustegevusega alustamist nii rahaliste investeeringutoetustega kui ka kvaliteetse nõuandega. Seni on noortalunike tegevuse alustamist toetatud 40 000eurose investeeringutoetusega. Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et noorpõllumeestele tuleb tuleval finantsperioodil välja töötada ka järgmised toetusmeetmed, et tagada noorte ettevõ-

PEAME ARVESTAMA, ET MEIE TULEVIKU NOORTALUNIKUD ON PIGEM VÄIKEPÕLLUMA JANDUSTOOTJAD KUI SUURED.

Erakogu

Kuidas sattusite juhtima organisatsiooni, mis esindab kogemusel põhinevaid patriarhaalseid traditsioone?

Millist teemat doktoritöös arendate? Kas see on jätk magistritööle?

„Mul oli vähe kogemusi ja eks vanad olijad teadsid, millega riskivad,” tunnistab Kerli Ats, kui jutt tänavu 30. tegevusaastat tähistava taluliidu juhtimisele läheb.

tete jätkusuutlik areng. Me peame vajalikuks arutada ka riigi maade rentimist spetsiaalselt noortalunikele. Et noored maapiirkonnas sooviksid elada, on tarvis konkurentsivõimelist sissetulekut. Põllumajandus on üks sektor, mis võimaldab noortel maapiirkonnas elada ja töötada. Milline on teie sõnum tulevastele noortalunikele?

Minu sõnum on see, et põllumajandustootmine ei ole kindlasti lihte, kuid tegemist on väga olulise sektoriga, mis ootab noori. Julge pealehakkamine on pool võitu. Teine pool tuleb välja teenida raske tööga ja teistelt põllumeestelt kogemusi omandades. Aga esimesed töövõidud on magusad. Seda võin juba oma kogemusest kinnitada.

Agroturism on talupidajate keskliidu uus tegevussuund, millega tegime algust eelmisel aastal. Loodame, et sel aastal jõuavad agroturismi taludesse juba esimesed külalised. Agroturismi eesmärk on pakkuda väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele turismiteenuse osutamisega lisasissetulekut. Sealjuures võib põhitegevuse kõrvalt pakutavaks turismiteenuseks olla majutus ja toitlustus, aga ka muud aktiivsed tegevused, mis on seotud konkreetse põllumajandussektori eripäraga. Näiteks talu juures tegutsev talupood, isekorjamise põllud, õppe- ja haridusprogrammid, seminariruumide rentimine, talurestoranid, ekskursioonid karjamaadel, lüpsivaatlused, toodete degusteerimised, käsitööesemete valmistamise töötoad jpm.

Mis on liidu katuskaubamärgi „Ehtne talutoit” mõte ja kasu?

Talupidajate keskliit on alates 2014. aastast toetanud kaubamärgi „Ehtne talutoit” kaudu talunike toodangu turustamist. „Ehtsa talutoidu” reklaamikampaania eesmärk on suurendada tarbijate ja teiste sidusrühmade teadlikkust talutoidust, selle kasulikkusest, eelistest ja mitmekesisusest ning seeläbi anda põhjalikum ülevaade talutoidust kui eraldi tootekategooriast, tootevalikutest, arengust ja soovitatavast kasutamisest. Taluliit näeb põllumajanduslikul talutootmisel tulevikku ja soovib tõsta turunduse abil talutoote kui tootekategooria tuntust. Tahame tuua esile talutoote tugevused: suur toiteväärtus ja kindel päritolu.

Talutoodete turustamise probleemideks on kallim hind ja raske kättesaadavus, mistõttu teatakse seda tootekategooriat vähem. Nüüdseks on kaubamärgiga liitunud ligemale 60 talutootjat. Kaubamärk soodustab ühistegevust ja näitab, et me oleme kõik sama asja eest väljas. Samuti võimaldab see saada talutoidutootjatel ja -kauplejatel head turundus- ja reklaamiabi, samas pole vaja loobuda oma toote nimest ja näost. Talupidajate Keskliit korraldab tänavu neljandat aastat parima talutoidu valimise, et tõsta esile ehtsat talutoitu ja tunnustada talunike tööd. Mil moel panustab agroturism põllumajanduse arengusse?

Magistritöö teema oli „Agroturismi sektori ettevõtjate arusaamad jätkusuutlikust ettevõtlusest”. Magistritööd kirjutades tekkis idee arendada agroturismi Eestis. Uuringut tehes suhtlesin põllumajandustootjatega, kes olid mitmekesistanud oma tegevust turismiteenusega. Minu mõte oligi luua ühine platvorm, kus agroturismi ettevõtjad saavad oma teenust tutvustada ja külalised leiaksid just endale sobiva talu külastamiseks. Ideele andis kinnitust avatud talude päev, kus aastast aastasse üha rohkem külastusi tehti. Ka doktoritöö kaudu üritan panustada Eesti põllumajanduse arengusse. Teemaks on ühistegevus Eesti põllumajanduses. Näen väiketalunikuna meie pere talupidamisele tulevikus ühistegevuse kaudu suuremat tulemit. Selle kõrval olen võtnud juhendada magistritööd, mis seotud põllumajandusega ning puudutavad maheeksporti ja põllumajanduse esindusorganisatsiooni rolli. Tundub, et kõigi nende tegevusalade haldamine on suur kunst?

Mõtlen vahel, et mul on korraga liiga palju asju käsil. Aga kes teeb, see jõuab!

maa elu || Köögivili || 3

Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

31. jaanuar 2019

riina martinson Maa Elu

artulikasvatajatel jätkub mullust kartulit veel paariks-kolmeks kuuks, kartulipuuduse käes on ka teised riigid ja Eesti kasvatajatele pakutakse parema hinnaga ekspordivõimalusi. „Tundub, et turul on kerge paanika lahti läinud tõesti,” ütleb kartulikasvataja Kalle Hamburg. „Kohalikul turul ei ole eriti pakkumist, aga kasvatajatele tehakse pakkumisi ekspordiks. On hinnatõusu märke.” Prisma ostuosakonna puuja juurviljade sisseostuga tegeleva kategooriajuhi Marge Soosalu sõnul on kodumaist kartulit veel poeletilt saada, kuid kasvatajate hinnangul jätkub seda aprilli või maikuuni. Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski tõdeb, et võrreldes möödunud aastaga on kartuli hind praeguseks tõusnud umbes veerandi võrra ja tootjad räägivad, et kodumaist kartulit võib uue hooaja saabumisel jääda puudu. „Tundub, et hakkab otsa saama,” tõdeb ka OÜ Talukartul müügijuht Priit Siimon vastuseks pärimisele, kuidas kartulivaruga lood on. Päris ära poeletilt kohalik kartul siiski ei kao. „Meie proovime niimoodi majandada, et oma klientidele venitame varuga juunini välja,” lubab ta. VÄLISMAALT PAREM HIND Eesti kartulikasvatajad on hakanud saama päringuid kartulite ekspordiks. Talukartuli käest on samuti uuritud, kas nad oleksid valmis välismaale müüma. „Euroopas on kartuli defitsiit terav ja hind tänavu kõrge, nende hulgihind on 31–36 senti, varem on see väga harva üle 20 sendi tõusnud,” räägib Siimon. Ehkki eksportides saaks kallimat hinda, siis Siimoni sõnutsi nad kartulit välja viia ei kavatse. „Me proovime oma kliendid juunini ära varustada, ei taha oma letikohta ära anda,” sõnab ta. „Praegused kliendid peavad olema prioriteet, muidu tuleb keegi asemele ja proovi siis oma koht pärast tagasi võita, see võib väga valus olla.” Kui aasta tagasi maksis lahtine kartul Eesti toidupoodides alla 20 sendi, siis sel talvel peaaegu poole enam. „Praegune hind pole kõrge, see on normaalne tootja jaoks,” tõdeb Hamburg. „Inimesed on harjunud, et kaubanduskettide hinnasõja tõttu on kartuli hind olnud alla tasuvuse piiri. Arvestades seda, et saak oli mullu väiksem, ei aita praegune hind ikkagi paljudel tootjatel nina vee peal hoida. Kes sai kolman-

juhtkiri

Peeter Raidla

peatoimetaja

TULEKUL ON ESIMENE AASTANÄITUS

Napi talvekartuli varu tõttu on oodata kevadel kartuli hinnatõusu. Kel rahakott kannatab ja kodus jahe ruum olemas, neil soovitavad kartulikasvatajad kevadeks varu valmis osta.

Kohalikku kartulit suveni ei jätku diku saagist, kes 50 protsenti. Praegune hind ei suuda katta seda vähest saaki.” Talukartuli varu on tavapärasega võrreldes umbes viiendiku võrra väiksem. „Kartuli hind on küll kerkinud, kuid arvestades, et varu on väiksem, siis kartulikasvatajate seis väga hea ei ole,” nendib ka Siimon. Musta kartuli hulgihind on praegu 25 sendi juures, mullu 13–15 senti.

HINNALANGUST POLE OODATA KA MUJALT EUROOPAST SISSETOODAVA PUU- JA KÖÖGIVILJA OSAS, KUNA HISPAANIA JA ITAALIA KÜLMAD ILMAD ON TÕSTNUD LILLKAPSA, BROKOLI, BAKLAŽAANI JA TEISTE KÖÖGIVILJADE HINDA.

„Suur tõenäosus on, et hind tõuseb veelgi,” ütleb Siimon ja pakub, et juunis võib lahtise kartuli kilo meie poelettidel 60 senti olla. „Tulin paar päeva tagasi Soomest ja vaatasin, et seal on poes musta kartuli hind praegu 85 senti.” KÖÖGIVILI KALLIM Rääkides köögivilja varudest laiemalt, ütleb Soosalu, et Prisma hangib Eesti tootjatelt samas mahus kaupa kui eelmisel aastal, kuid keskmisest kuivem suvi on sisseostuhindu tõstnud. „Eestis kasvatatud köögivilja – kartuli, kapsa ja porgandi hind on võrreldes eelmise aastaga tõusnud, põhjuseks ongi kuum suvi, mis mõjutas toodete kvaliteeti ja saadavust,” sõnab ta. Veski ütleb, et eestimaist porgandit on veel saada, aga kapsaga on juba päris kitsas. Mõlema hind on võrreldes möödunud aastaga tõusnud lausa 40 protsenti.

Hinnalangust pole oodata ka mujalt Euroopast sissetoodava puuja köögivilja osas, kuna Hispaania ja Itaalia külmad ilmad on tõstnud lillkapsa, brokoli, baklažaani ja teiste köögiviljade hinda. „Meie töö on leida klientidele parima kvaliteediga tooted,” ütleb Soosalu. „Kui seda pakub lähiriigi kasvataja või tootja või mõni hulgimüügifirma, siis selle ka valime. Näiteks on Eesti õunakasvatajatel hinna osas Poola õuntega raske võistelda, samas püüame alati oma laias valikus kodumaist kaupa pakkuda.” Kui kohalik kartul aprillismais otsa peaks lõppema, tuleb asendus piiri tagant leida. „Nagu igal aastal, hakkab samal ajal kevadel müüki tulema juba varajane kartul välismaalt. Samuti on meil kohaliku kauba puudusel alati võimalus osta tooteid meie emafirma S-Grupi kaudu Soomes,” nimetab Soosalu.

õllumajandus-kaubanduskoda on võtnud nõuks hakata korraldama põllumajanduse aastanäitusi. Esimene sellelaadne on plaanitud 31. oktoobriks ja 1. novembriks 2019 Eesti Rahva Muuseumi ruumides ning selle ümbruses. „Sügisese aastanäituse ellu kutsumisel oleme lähtunud oma liikmete ettepanekutest ja soovidest. Pärast saagi koristamist ja muude sügistööde lõpetamist algab üsna pea valmistumine uueks hooajaks, mistõttu on just hilissügis sobilik aeg ka aastanäituse korraldamiseks,” on messi ideed tutvustades öelnud koja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. Lisaks väljanäitusele on plaanis tihe seminariprogramm ja meeleolukas lõikuspidu, mille kõige korraldamiseks on ERM üsna sobilik paik. Selge see, et põllumehel pole kiirel lõikusajal mahti mööda näitusi ringi käia ja seminaridel istuda. Iseasi, kas oktoobri lõpu ja novembri alguse tujukas ilm on väljanäituse korraldamiseks just kõige paslikum aeg, aga alati tasub loota parimat. Sellise aastanäituse korraldamine võiks olla ehk ka õige aeg rahulikult maha istuda ja mõelda, mida üldse aasta jooksul meie põllumehele on pakutud. Tihtipeale ei möödu nädalatki, kui ei toimu mõni järjekordne konverents, foorum, seminar, mess, lõikuspidu, laat, info- ja õppepäev või muu üritus. Elektroonilisse postkasti laekuvate kutsete tiheduse järgi otsustades jääb tihtipeale tunne, et kui igale kutsele vastu tulla ja kohale minna, siis ega muuks palju enam aega jäägi. Aga erakuna oma nurgas istuda pole ka õige. Ametikaaslastega mõtete vahetamine ning uute tehnoloogiate ja viljelusvõtetega tutvumine on ju igati tarvilik. Nii tuleb paratamatult teha mingi valik. Loodan, et põllumajandus-kaubanduskoja aastanäitus on maamessi kõrval üks neist, mis tuleb, et jääda. Kuid eks aeg näitab, kas see nii ka on.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Ain Kivilaan Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad). Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2019

4 || Varia || maa elu

Toomas Šalda

31. jaanuar 2019

Toomas Šalda Maa Elu

ärnumaal Saarde vallas Kilingi-Nõmme linnakeses on vähe inimesi, kes ei oskaks küsijat juhatada ainsa kohaliku veterinaararsti Laszlo Banyaszi praksisesse nimega Laszlo Vetravi. Kui endal lemmiklooma polegi, siis endist politseimaja Pärnu maanteel ikka teatakse. „Kohalike inimeste ja loomadega on mul hea läbisaamine. Eks mõni loom ikka pelgab, kui maja lähedusse jõuab. Näiteks üks vaegnägija juhtkoer eelistab minu kliinikust mööduda võimalikult kiirel sammul, aga sõbrad oleme ikkagi,” kõneleb Ukrainas Taga-Karpaatias sündinud ja kasvanud ning EPAs veterinaararstiks õppinud ungarlasest loomatohter. OTSUSTAS EESTI KASUKS EPA lõpetamise järel 1983. aastal suunati Laszlo Banyasz Pärnumaale Kablisse „Sõpruse” sovhoosi, kus ta jõudis enne sõjaväkke minekut praktikal olla vaid kolm kuud. „Kabli oli valikutest kodule ehk Taga-Karpaatiale kõige lähemal. Mul oli plaan, et sõjaväeni ja vahest paar aastakest pärast sedagi praktiseerin Eestis, hiljem lähen koju tagasi. Läks teisiti, nüüd on mu kodu siin,” on mees rahul. „Sõjaväest naastes oli valikuid mitu, olin Saardes kohaliku majandi loomaarst, aga 1991. aastal, kui suured põllumajandusettevõtted lagunema hakkasid, ei jäänud üle muud, kui jätkata omal käel. Kilingi-Nõmme meeldis mulle oma rahuliku elulaadiga ja otsustasin siia jääda.” Kolme aastakümne tagust aega meenutades ütleb Laszlo, et kui algul tuli tal 95 protsendi ulatuses tegeleda põllumajandusloomadega ja vaid mõne üksiku parasiitidest kiusatud koera või kassi omanik pöördus loomatohtri poole, siis nüüdseks on vahekord risti vastupidine. Korraga mitut jumalat teenida ei saa ja nüüd on ta pühendunud peamiselt lemmikloomade ravile. „On mõned juba üheksakümnendatel tekkinud kliendid, lihaveise- ja lambakasvatajad, kellega on säilinud head suhted, nende juures ikka käin, aga valdavalt ravin koeri-kasse,” kommenteerib ta. Kümnest lemmikloomast üheksa tuuakse Laszlo veterinaarravisse kohale, koduvisiite küll on, aga varasemast palju vähem. Kuna lemmikloomade kohustuslikku registreerimist pole, ei saa Laszlo täpselt öelda, kui palju ümbruskonnas koduloomi ehk tema potentsiaalseid patsiente on. „Minu jaoks on tähtis inimeste arv, kes oma loomadega minu juures käivad. On peresid, kes käivad siin juba kolmandat põlve.” Mees avab arvuti ja näitab, et Laszlo Vetravisse on pöördunud 1951 omanikku 3055 patsiendi ehk koduloomaga. On ühekordseid tulijaid ja püsikliente. Lisaks võtab teekonna Kilingi-Nõmme loomatohtri juurde ette paras hulk kaugema kandi rahvast, sealhulgas 40 kilomeetri kauguselt

Laszlo Banyasz: „Loomadegi puhul kehtib tõde, et mida varem haigusele jälile saab, seda lihtsam ja soodsam on sellest vabaneda.”

Väikelinna loomaarst

telefoni välja lülitada ei saa Pärnust. „Loevad isiklikud suhted ja muidugi hind, eks Pärnuga võrreldes on siin mõnevõrra soodsam. Töötan üksi. Assistent oli, aga tema läks teisele tööle ja kuni uut otsisin, sain aru, et tegelikult saan ise suurepäraselt hakkama.” Koduloomade haigustest enamikku saab Laszlo oma kliinikus ravida, aga väga keerulised juhtumid saadab ta kitsamalt spetsialiseerunud kolleegide juurde. „Tallinnas, Tartus ja Pärnus on piisavalt erialaspetsialiste, kes tegelevadki näiteks koduloomade neuroloogiaga, liigestega, hammastega, nahamuredega. Nagu inimeste meditsiinis on ka veterinaarias esmatasandi arstiabi, mis võiks olla võimalikult kodu lähedal. Mina olengi just esmatasandi veterinaararst,” selgitab ta. Loomadel haigekassat ei ole ja ravi võib maksta päris palju, aga Laszlo kinnitusel püüavad inimesed ikkagi lemmikute tervise eest hoolt kanda. Loomi saab kindlustada, aga vähemalt Saarde kandis pole see kuigi levinud. Kui on haigus, mille ravi on väga kallis, kuid soovitud tulemust ei pruugi see mõistliku ajaga anda, eelistatakse mõnikord eutanaasiat. Omanikud hoolitsevad sedasi, et loom ei piinleks. IGAL TÕUL OMA NÕRGAD KOHAD Kodulooma tervis on hea, kui omanik temaga pidevalt tegeleb ja kui looma olekus tekib muutus, pöördub kiiresti asja-

tundja poole. Nii nagu soovitatakse kord aastas käia hambaarsti juures, oleks mõistlik toimida ka koduloomaga. Mida varem haigusele jälile saab, seda lihtsam ja soodsam on sellest vabaneda. Loom ei pea asjatult piinlema. Loeb seegi, missugusesse eluetappi teie lemmik on jõudnud, vanemat looma tasub kriitilisema pilguga jälgida. „Iga päev loomaga koos elav omanik ei pruugi paraku väiksemaid, aga tegelikult olulisi muudatusi märgata, aga arst saab neile jälile. Paljude terviseprobleemide põhjus on söötmine. Inimene arvab näiteks ekslikult, et kui koer pidevalt puuksutab, on see normaalne, aga tegelikult ei ole. Sellel on mingi kindel põhjus, mis koerale endale ka ei meeldi, aga ta ei oska paraku rääkida ja üksinda arsti juurde minna. Eriti just eakamal loomal tasub jälgida toidu kvaliteeti. Elu näitab, et odavam masstoodang võib vanemal koeral põhjustada seedeprobleeme. Järjest rohkem on koertel nahahaigusi. Õigel ajal ravi ja dieediga alustades saab asja korda ja koer elab õnnelikult edasi. Kõige sagedasemad ongi seede-, naha-, liigese- ja hamba-, vanematel koertel ka südameprobleemid,” kirjeldab Laszlo enda argipäeva. Inimeste eelistustest kõneldes tõdeb ta, et järjest enam hinnatakse n-ö sotsiaalselt murevabasid koeri, kellest ei pea kartma rünnakuid. Iga

aastakümnega on kasvanud puhtatõuliste koerte osakaal. Kui üheksakümnendatel domineerisid Saksa ja Kaukaasia lambakoerad, siis vähemalt viimased on pildilt peaaegu täielikult kadunud. Kuna kohaliku elanikkonna keskmine vanus on tõusnud, on asemele tulnud rahulikumad ja turvalisemad koeratõud. Nooremate koeravõtjate seas on eriti populaarsed Prantsuse buldog, chihuahua, Yorkshire’i terjer. „Igal tõul on oma geneetiliselt nõrgad kohad, suurekasvulised tõud elavad natuke lühemat aega, neil on kalduvus liigeseprobleemidele, väiksematel midagi muud – hambad, süda jms. Aga arvamus, et krantsid on nii elujõulised, et nendel tervisemuresid polegi, ei vasta tõele.” ELAVAD KAUEM Samuti nagu humaanmeditsiin on kiiresti arenenud veterinaaria.

IGAL TÕUL ON OMA GENEETILISELT NÕRGAD KOHAD, SUUREKASVULISED TÕUD ELAVAD NATUKE LÜHEMAT AEGA, NEIL ON KALDUVUS LIIGESE PROBLEEMIDELE, VÄIKSEMATEL MIDAGI MUUD – HAMBAD, SÜDA JMS.

Ameerikas tehtud statistika kohaselt on lemmikloomade keskmine eluiga protsentuaalselt tõusnud inimeste omast enamgi. Põhjuseks parem arstiabi, varasem haiguste diagnostika ja söötmistingimused. „Kui 30 aastat tagasi kastreeriti ja steriliseeriti EPAs loomi kas ainult kohaliku tuimastuse abil või eetrinarkoosiga, millel oli suur risk ja paljud loomad suridki operatsioonilaual, siis tänapäeva võimalused on hoopis teised. Diagnostikas on edasiminek tohutu, on kliinikuid, kus on olemas isegi magnetresonantstomograaf jms. Ravimidki on jõudnud uuele tasemele. Elame nüüd avatud maailmas, kus ravimid pidevalt uuenevad. Eestis on nende kättesaadavus päris hea. Varuks on variant, et kui konkreetse haiguse korral pole saadaval loomadele mõeldud ravimit, saab häda korral kasutada humaanmeditsiini preparaate. Vastupidi ei ole aktsepteeritav.” Kuigi loomaarsti töös tuleb ette igasugust ja kõik ei lähe alati esmase prognoosi kohaselt, lahenevad mõned mured isegi oodatust lihtsamalt. „Ühe chihuahua pesakonna kutsikal tekkisid krambid. Tegime analüüsid, selgus, et veresuhkur on madal. Elas paar päeva kliinikus, sõi ilusti, kõik oli hästi, aga koju minnes tekkisid jälle krambid. Omanik oli ahastuses. Lõpuks selgus, et kuna tegu oli pesakonna kõige väiksema isendiga, trügisid teised ta lihtsalt toidu juurest eemale ja tal jäi vajalik ratsioon saama-

ta. Toitmine korraldati ümber ja loomake elab õnnelikult tänaseni,” on tohtril põhjust rõõmustada. VÄIKELINNAS RAHUL Ligikaudu 1700 elanikuga Kilingi-Nõmmes veterinaararstina töötamisel on Laszlo hinnangul suuremate linnade kolleegidega võrreldes plusse ja miinuseid. „Kuna töötan üksinda, ei saa ma nii lihtsalt konsulteerida kolleegidega. Suures kliinikus lähed kõrvaltuppa ja pead nõu, mitu pead on mitu pead. Eelised on rahulikum elukeskkond ja tihedam side inimestega. Usaldust on rohkem. Vahemaad ei ole suured, 40–50 kilomeetrit kuhugi sõita pole probleem, stressi on vähem, näiteks autot parkides ei pea kartma, et saad kohe trahvi.” Kui keegi tuleks ja teeks Kilingi-Nõmme teise otsa oma loomaarstipraksise, ei saaks ega tahaks Laszlo talle kätt ette panna, aga tunnistab, et alustada oleks konkurendil ennekõike majanduslikult üsna raske. „Maal võid teha ükskõik mis tööd, äraelamiseks peavad rauad kogu aeg tules olema. Ma ei saa endale lubada luksust, et tööpäeva lõppedes lülitan telefoni välja ega vasta kellelegi. Kui lähen kümneks päevaks puhkusele, hoiatan võimalikke kliente pikalt ette ja panen kõikvõimalikesse kohtadesse kuulutused üles. Paar korda aastas ikka puhkan. Kui kellelgi midagi juhtub, lähevad kolleegide juurde linna,” kõneleb loomaarst.

maa elu || Ettevõtja || 5

31. jaanuar 2019

Sakala

t inimesed ostlevad üha enam internetis, ei saa sellest maha jääda ka vanaemad, kes omakootud kindaid, sokke, sukki, salle ja mütse müüvad. Seda, et kena pilt müüb paremini kui väljapanek laadaletil, tõendab Abja-Paluojal tegutsev Mulgi Ukuvakk, mis koondab enda alla 25 meistrit. „Vanaema kindad ja just kindakirjalised kindad ja sokikirjalised sokid on tõesti väga popid,” lausub Mulgi Ukuvaka juhatuse liige Piret Leskova. Iseäranis rohkelt püüavad need pilku piltidel, mille see m ittetu lu ndusü h ing on Facebooki ja Instagrami riputanud. Seal on tõllarattamustrilised villased sokid ja kirjud kindapaarid näiteks kokku sobitatud talispordialadega. „On ju koolitusi ka, kuidas sotsiaalmeedias paremini müüa, aga selliseid me veel läbinud pole. Vaatame teiste pealt ja tundub, et oleme siiani õigesti asjast aru saanud.” PAREM KUI LAADAMÜÜK Seda õigesti asjast arusaamist näitab, et üha enam ostetakse Mulgi Ukuvaka kaupa sotsiaal-

PILDID KUTSUVAD OSTMA Pildid, mis internetis Mulgi Ukuvaka meistrite tööd ostma kutsuvad, on teinud Piret Leskova tütar Mirell Põllumäe, kellega siis koos kompositsiooni välja mõeldakse, üles seatakse ja pildimaterjal hangitakse. „Ise ka avastasime, et pärast oli kohe laike juures ja nähti meid rohkem,” tunnistab Leskova. Ta tõdeb, et sellesse tasub panustada rohkem, seda enam, et saatmistöö on tänapäeval väga lihtne. Kui foto abil kindale või so-

Hea foto sotsiaalmeedias müüb tänapäeval isegi paremini kui väljapanek laadaletil.

kile meeleolu juurde luua, tundub ka käsitöö hind mõistlikum, kuigi ega Lõuna-Eesti väikekohas hindu nagunii pealinna omadega kõrvutada ei kannata. Ühel kohalikul laadal oli klient 53 eurot maksva vöö juures imestanud, et Tallinnas on see kolm korda kallim. Samas käpikupaari saab Ukuva-

SOTSIAALMEEDIA ON ISEGI NII TÕHUS, ET PANEB MÕTLEMA, KAS TRADITSIOONILISEL LAADAL TASUBKI ENAM MÜÜGILETTI ÜLES SEADA.

Mirell Põllumäe

Peale selle, et nii mõnigi hobiuisutaja tunneb taolist pilti nähes vajadust seesugune käpikupaar soetada, kutsub pilt ka talisporti harrastama.

kas kätte juba 12 või 18 euroga ja tõllarattalised villased sokid kuni paarikümnega, mõne lihtsama paari hind jääb isegi alla kümne euro. Kohalikke käsitöölisi koondav Mulgi Ukuvakk on loodud nõukogude ajal eesti rahvakunstipärase kujundusega esemeid valmistanud käsitöömeistrite koondise Uku jälgedes. „Meistrite ring koondus Ukust üle Ukuvakale,” sõnab Leskova. Nüüd on ümberkaudsed Abja, Halliste, Mõisaküla, Õisu ja Ülemõisa meistrid ikka koos ja teevad käsitööd, et seda ühiselt Ukuvaka kaudu müüa.

Mirell Põllumäe

SIGRID KOOREP

meedia kaudu. Eestlaste kliendikäitumine viitab just selle kaubanduse tõusuteele. Siinse rahva ostuaktiivsus e-kanalites kasvab SEB panga andmetel lausa mühinal. 2018. aastal näiteks kasvasid e-ostud 30 protsenti. Enamik müüki Mulgi Ukuvakas toimubki nüüd juba Facebookis. Instagram tuli toetava jõuna juurde. Sotsiaalmeedia on isegi nii tõhus, et paneb mõtlema, kas traditsioonilisel laadal tasubki enam müügiletti üles seada. Tõtt-öelda ongi nad Piret Leskova sõnul suuresti laadakalendri järgi plaanide tegemisest loobunud, välja arvatud kohalikud sündmused, millega ei kaasne suurt ajakadu, lisaks sõidu- ja kohalolekukulu. „Eelmisel aastal kaks korda käisime kaugemal ja mõlemal korral hävisime,” tõdeb ta. „Sel ajal saab lihtsalt nii palju muud teha.”

Mirell Põllumäe

Käpikumüügi e-äri möödub laadaleti tulust

Et fotole õige meeleolu luua, on Abja terviseraja juurde laenatud ehedad puusuusad, mis sobivad kindlasti aega, mil suusatajad kirikindaid kandsid.

Uus Dacia Duster

Sõida seiklustele vastu alates 9 990 € dacia.abcmotors.ee

Kingituseks talverehvid! Keskmine kütusekulu 4,4-7,0 l/100 km, CO₂ heitkogus 115-158 g/km. Hind sisaldab käibemaksu, pilt on illustratiivne. Pakkumine kehtib kuni 31.03.2019 või kuni kaupa jätkub.

TALLINN Abc Motors AS Kadaka tee 72a tel: 624 0420

PÄRNU Pereauto OÜ Pärlimõisa tee 24 tel: 447 7300

VILJANDI Rael Autokeskus OÜ Tallinna mnt. 97 tel: 433 0987

HAAPSALU Tradilo OÜ Tallinna mnt. 73 tel: 473 1383

RAKVERE Wiru Auto OÜ Kreutzwaldi 7 tel: 329 5560

6 || Arvamusplats || maa elu

31. jaanuar 2019

Kas meie prügimajandus on ikka odav? Tairo Lutter / Postimees

Üllar Huik

ringmajanduse ekspert, Eesti Toiduainetööstuse Liit

eskkonnaminister Siim Kiisler rääkis 22. jaanuari Eesti Päevalehe veergu del ühest habemega problee mist Eesti jäätmemajanduses. Nimelt sorteeritakse meie ko dumajapidamistes olmejäät meid ebapiisavalt ja seetõttu on nõrgalt arenenud ka liigiti kogumine ja ringlussevõtt. Eesti olmejäätmete ringlusse võtu määr on kehvapoolne nii riigile võetud kohustuste val guses kui ka võrdluses jõuka mate ja suure asustustiheduse ga Euroopa riikidega. Tunnustame keskkonnami nistrit probleemi püstitamise eest, ehkki kiirel valimiseelsel ajal kipub see jääma muude te gemiste varju. Naabemaade vastavaid süsteeme võrreldes tuleb siiski nentida, et lugu peetud ministri ettepanek po le ainus ega efektiivseim alter natiiv probleemi lahenduseks. Samuti vajaksid niivõrd põhja likud keskkonnapoliitilika muudatused korralikku eel tööd – mõjuanalüüsi, kulude hinnangut ja investeeringute vajaduse kalkuleerimist. Jurii dilisest küljest pole ministri et tepanek kahjuks ka päris vas tavuses Eesti jäätmekorraldu se seaduste ega nende ülemak tidega, Euroopa Ühenduse pa kendi ja pakendijäätmete di rektiivi ning jäätmete raamdi rektiiviga.

Väga vähesed hea elujärjega riigid saavad endale lubada minister Kiisleri välja pakutud kulukat pakendijäätmete lauskogumist igast kodumajapidamisest.

Meil toimiv jäätmekäitlus süsteem on tegelikult efektiiv ne ja tõhus – suurem osa sor teerimata segaolmejäätmetest lihtsalt põletatakse vastavates tehastes ehk siis nende elutsükkel lõpeb energeetilise taaskasutusega. Eestis toimib tegelikult ka

JÄÄTMEMAJANDUS ON VÄGA MAHUKAS SÜSTEEM, SEDA EI SAA MUUTA KAMPAANIA KORRAS. REKLAAM

Männimäe loomakliinik on pakkunud mitmekülgset ja professionaalset arstiabi lemmikloomadele juba 27 aastat.

Meie südameasjaks pole mitte ainult ravida lemmikloomi, vaid osutada lemmikloomaomanikele ka igakülgset abi nende lemmikute haiguste ennetamisel. Kliiniku sõbralik ja oma ametit armastav kollektiiv teeb kõik endast oleneva, et suudaksime diagnoosida teie lemmiklooma vaevavaid probleeme ning pakkuda parimat võimalikku ravi.

Oma töös kasutame tänapäevast aparatuuri. Teeme röntgen-, ultraheli- ja endoskoopilisi uuringuid sugutraktile ning hingamisteedele. Kliinikus on võimalik teha hambaprotseduure (välja arvatud hammaste parandust), kliinilise ja biokeemilise vere uuringuid. Teeme koostööd erinevate laboritega proovide uurimiseks. Suure osa meie patsientuurist moodustavad Viljandimaa lemmikloomad, kuid eriarstiteenust pakume patsientidele üle kogu Eesti ja ka naaberriikidesse.

Koerte kunstliku seemendamisega tegeleb ning sigimisalast abi emastele ja isastele koertele annab dr Laura Linntamm. Meie kliinikus on Eesti ainus koerte kunstliku seemendamise võimalus endoskoobiga. Dr Linntamm on suure kogemusega diagnoosimaks ja ravimaks ka emaste ja isaste koerte sigimatuse või poegimisjärgseid probleeme. Dr Linntamm teeb ka pehme koe kirurgilisi protseduure. Koerte ja kasside südame- ning hingamisteede probleeme lahendab ja kujutava diagnostikaga süvendatult tegeleb dr Merit Villemson-Kavak. Ta teeb ka ametlikke südameuuringuid. Südamehaiguste parimaks diagnoosimiseks on meie kliinikus võimalus teha koertele ja kassidele südame uuringuid ultraheliga. Samuti teeb ta

keerukamaid kirurgilisi protseduure. Meie kliinikus on valmidus teha endoskoobiga nina- ja bronhide uuringuid.

Lonkavate ning liikumisprobleemsete koerte ja kassidega tegeleb dr Rainer Hõim. Lisaks teeb ta keerukamaid kirurgilisi protseduure, sealhulgas ortopeedilisi lõikuseid, rinnaõõne- ning pea- ja kaelakirurgiat. Lisaks kirurgilistele protseduuridele teeb dr Hõim ka liigesesiseseid süste krooniliste liigesehaigustega loomade haiguste raviks. Kõige olulisem on diagnoosida lonkamise põhjus ning leida sobiv ravimeetod vastavalt haiguse eripärale ning looma vajadustele.

Üldarstiteenust pakuvad loomaarst Helen Valk ja dr Merilin Niin. Dr Helen Valk huvitub rohkem neuroloogiliste muredega patsientidest ning dr Merilin Niini lemmik valdkonnaks on hambaprobleemid. Dr Valk ja dr Niin teevad ka pehme koe kirurgilisi protseduure. Teeme koostööd nahahaigustele spetsialiseerunud loomaarstidega, hetkel külastab meie kliinikut kord kuus dr Tiina Toomet. Silmahaigustega patsiente käib kord kuus vastu võtmas dr Ülle Kell. Meie kliinikus töötavad vastava hariduse saanud loomaarsti abilised, kes on hädavajalikud meeskonnaliikmed meie igapäevatöös. Erinevate protseduuride kohta saab lisainfot kliiniku telefonidelt ning meie kodulehelt viljandiloomakliinik.ee.

jäätmete liigiti kogumine ja ringlussevõtt – seda nimeta takse pakendite laiendatud tootjavastutuse süsteemiks. Pakendatud kauba tootjad ja maaletoojad on teinud vajali kud investeeringud ning kata vad pakendijäätmete kogumi se ja ringlussevõtu kulud toot javastutusorganisatsioonide teenustasude kaudu. Eesti ela nike jaoks tähendab see või malust pakendijäätmed tasuta ära anda avalikesse erivärvilis tesse kogumismahutitesse. Märkimisväärne osa Eesti ela nikest tegelikult juba sorteerib kodudes pakendeid ja viib need vastavatesse kogumisma hutitesse. Lisaks avalikele ko gumismahutitele on tootjavas tutuse organisatsioonid paigu tanud konteinereid ka korteri ühistute teenindusmaale, nii et neid saavad kasutada vaid ühistute elanikud. Loomulikult saab praegust süsteemi edasi arendada ja pa remaks teha, aga üldiselt see töötab. MINISTER EKSITAS Kahjuks on minister kas tead matusest või muul põhjusel esitanud Eesti Päevalehe in tervjuus tootjavastutuse süs teemi kohta eksitavaid väiteid. Eelkõige on küsimus seisuko has, justkui oleks tootjavastu tusorganisatsioonidel mingi kokkulepe või kohustus kogu da kokku kõik turule lastud pakendid ja seda otse koduma japidamistest. Lisaks väidab minister, et kui kõiki pakendi jäätmeid kogutaks otse kodu dest, siis see peaaegu ei suu rendavat pakendiettevõtete kulusid.

Sellist mõtet ega kohus tust, et pakendiettevõtjad peaksid kokku koguma „kõik pakendid”, pole kunagi üheski seaduses ega direktiivis olnud. Kõikide pakendite kogumine pole isegi teoreetiliselt võima lik. Ebaselge mõiste kõik pa kendid võib tähendada nii 100% Eestis müüdud pakendi test, aga ka näiteks 200%, ju hul kui mõni ettevõtlik koda nik hakkaks pakendijäätmeid mujalt, näiteks Lätist, maale tooma. Kõikide pakendi kõikidest kodudest äraviimine pole ots tarbekas ei majanduslikult ega keskkonnahoiu seisukohast. Teiseks suhtarvud, mille all minister ilmselt mõtleb paken dite ringlussevõtu määrasid, on meil vägagi pingelised. Ees til on pakendite ringlussevõtu kohustused täidetud ja saavu tatud on Euroopa mõistes vä gagi arvestatav tase. TARBIJAD MAKSAVAD Mis puudutab kulutuste suu renemist, siis lihtne arvutus näitab, et kui senised umbes 6000 kogumismahutit asenda da hinnanguliselt 200 000 ko gumiskohaga, siis suureneb ko gumiskohtade arv vähemalt 30 korda. Mahutite suurus küll väheneks, aga logistilised rin gid pikeneksid märkimisväär selt. Seega ei saa kuidagi väita, et teenuse hind jääb muutuma tuks. Pigem vastavad tõele eri alaliitude arvestused, mis näi tavad hinnatõusu 3–5 korda võrreldes praegusega. Pakendijäätmete kogumise ja ringlussevõtu kulud maksa vad toote hinna kaudu kinni tarbijad.

Väga vähesed kõrge elujär jega riigid saavad endale luba da minister Kiisleri välja pa kutud kulukat pakendijäätme te lauskogumist igast koduma japidamisest. Enamasti piirdu takse ikkagi kombineeritud süsteemidega, kus tiheasus tusalade kogumisskeem on ti hedam ja hajaasustusaladel hõredam – pigem jäätmejaa madel põhinev. Tootjavastutu se süsteemide toimimise pea mine eesmärk on taaskasuta tavate materjalide ringlussevõ tu suurendamine ja seda mõistlike kuludega. Kogumis skeemi valik delegeeritakse ta valiselt piirkonda kõige pare mini tundvale asutusele ehk kohaliku omavalitsuse üksu sele. Jäätmemajandus on väga mahukas süsteem, seda ei saa muuta kampaania korras. Ot sused vajavad osapoolte kor rektset kaasamist ning peak sid olema kaalutletud ja kon sensuslikud. Eesti pakendi ettevõtted on reeglina vägagi huvitatud oma toodete kesk konnamõju vähendamisest ja on tootjavastutuse süsteemi panustades saavutanud päris häid tulemusi. Pakendiettevõt jate tõhusam kaasamine tooks kindlasti paremad tulemused ka seadusloomes. Tootjavastutuse teenusta sude võrdlus lähinaabritega näitab, et Eesti hinnatase on piirkonna kõrgemaid. Väide, et prügi on liiga odav, ei kehti kindlasti pakendiettevõtete kohta. Kas meil on ikka piisa valt varu teenustasude tõstmi seks, ilma et tarbijate kanna tus katkeks ja ettevõtete kon kurentsivõime kahjustuks?

TEENUSTASUD Tabelis on esitatud pakendite tootjavastutuse teenustasud eurodes tonni kohta.

Soome Rootsi Läti Leedu Poola Eesti

Lainepapist pakend 9 33 25 3,4 73,5 Paberist ja papist pakend 47 119 33 25 3,4 73,5 Transpordi paberpakend ja paberkotid (ettevõtted) 14,5 107 33 25 3,4 65,1 Joogikartong 96 119 33 125 3,4 73,5 Plastpakend ja plastkotid 30 223 149 81 4,6 224,95 Plastpakend, veo- ja rühmapakend 35 201 149 81 4,6 59,95 Klaaspakend 98 62 59 18,1 71,4 Alumiinium ja valgeplekk (tinplate), jaepakend 130 226 68 44 28,9 153,6 Alumiinium ja valgeplekk (tinplate), ettevõtete pakend 28 204 68 44 76,8 Teraspakend 28 372 68 44 9,6 76,8

JÜRGEN KUSMIN: KUI MA ÜLDSE MIDAGI PLANEERIN, SIIS KUNAGI EI TEE OTSUST ÜHEKORDSE METSAS KÄIMISE PÕHJAL.

METSA PARANDAMINE

METSA PARANDAMINE TÄHENDAB KA TEADLIKKU TEGEVUST SELLE NIMEL, ET OKASPUUDE OSA TULEVIKUMETSAS LIIGA KESISEKS EI JÄÄKS.

MILLEST RÄÄGIB PÕLENUD METS?

EELMINE PÕUANE AASTA TÕI EESTISSE SUURI MAASTIKUPÕLENGUID, MILLE KUSTUTAMINE VIIS MEIE PÄÄSTEVÕIMEKUSE VIIMASE PIIRI PEALE.

Metsaomaniku ABC

31. JAANUAR 2019 • NR 7

Kasvatame sinu metsa- ja põllumaa võimalusi

LAENUD METSA- JA PÕLLUMAA TAGATISEL AITAME KA SEAL, KUS PANGA KÄED LÜHIKESEKS JÄÄVAD

Tagatise hindamine tasuta Paindlik tagasimaksegraafik Laenusumma kuni 90% tagatise väärtusest www.landcredit.ee ................................................................................................................. Tegemist on finantsteenusega. Enne lepingu sõlmimist tutvuge finantsteenuse tingimustega ning vajadusel konsulteerige meie spetsialistidega

2 || Mets || maa elu || Metsaomaniku ABC

31. jaanuar 2019

Meelis Meilbaum / virumaa Teataja

Millest räägib põlenud mets? riina martinson Maa Elu

ooduses jalutajat ta bab tõsine ehmatus ja kurbus, kui ta sa tub nägema mõnd mustaks põlenud metsatükki. Tegelikult ei pruugi olukord alati olla üdini halb, sest nagu elus ikka, on iga halva taga na tuke head. Meie põhjanaabrid panevad koguni spetsiaalselt metsi põlema. Miks? Tuli aitab metsal loomuli kult uueneda, sõnab Helsingi Ülikooli juhtivteadur Kajar Köster, kelle igapäevatöö ongi metsade põlengujärgne uuri mine. See töö on teda viinud põlengupaikadesse Siberist Ka nadani. Köster tõdeb, et mets on põlenud miljoneid aastaid, ju ba ammu enne seda, kui ini mene loodust mõjutama hak kas. Tuli on omamoodi loodus lik metsauuendamise viis. Kui inimest ei oleks, siis 250–300 aasta tagant käiks Eesti aladel tulering suure tõenäosusega ikka metsast üle.

umbes 300 aastaga kaetud suuresti kuusemetsaga ja selle all suudaksid ellu jääda vaid tugevat varju taluvad taimed. Nii jääb piirkond liigivae seks, sest domineerima hak kaksid hilisele suktsessioonile (hiline kasvukoha hõivamine) omased liigid. Kujutage aga nüüd ette, et sellisele alale sa tuks mõni neile liikidele ohtlik seenhaigus või putukkahjur – peagi oleks lage maa järel.

KUI KOGU PÕHJAPOOLKERA METSADEST PÕLEB AASTAS KESKMISELT ÜLE ÜHE PROTSENDI, SIIS EESTIS ON KESKMINE METSAPÕLENGUTE PINDALA ALLA 0,1 PROTSENDI AASTAS.

VÄHEM PÕLENGUID Eelmine põuane aasta tõi Ees tisse suuri maastikupõlenguid, mille kustutamine viis meie päästevõimekuse viimase piiri peale. Samas muu maailmaga võrreldes on meil seis hea. Vä hemalt seni, kuni palju räägi tud kliimasoojenemine siia kanti sagedamini mullusele sarnaseid põuaaastaid ei too. Köster räägib, et kui kogu põh japoolkera metsadest põleb aastas keskmiselt üle ühe prot sendi, siis Eestis on keskmine

Põlengu järel hakkavad seal paigas kasvama teised tai med ja see on pigem hea, sest kui inimtegevust ja metsapõ lenguid ei oleks, oleks Eesti

metsapõlengute pindala alla 0,1 protsendi aastas, väga kõr ge metsamajandamise taseme ga Soomes veelgi vähem. Nii ongi põhjanaabritel sel sajan dil mõnel pool tavaks lageraie lanke üle põletada. Nimelt on Soomes suur osa metsadest inimese istutatud, seega kasvab seal vähe taime liike ja loomastikki on liigivae ne. Põletamine peab aitama looduslikku mitmekesisust taastada, kui majandusmetsa asemel lastakse kasvada loo duslikul metsal. Varem põletati Soomes ka riigimetsa, kuid selle töö muu dab väga kalliks ohutuse taga mine, on ju vaja kaevata vee kraave ja tagada piisav veeva ru, et vajadusel tuld taltsuta da. Nüüd tegelevad lageraielan kide ülepõletamisega veel vaid mõned metsandusfirmad. Köster räägib, et kui Eestis ei ole tuli looduse uuenemise le otseselt vajalik, kuna meil pole taimeliike, mille levimi

Vihterpalu on Eesti mõistes eriline koht, kus intensiivseid metsapõlenguid on viimase sajandi jooksul esinenud väga tihti. Neilt samal päeval tehtud piltidelt on näha eri taastumisjärgus metsaosi.

seks oleks tuli vajalik, siis näiteks Põhja-Ameerikas on okaspuid (must kuusk ja mõned männiliigid), mille kä bid vajavad suurt kuumust, et seemned neist välja hüppak sid. Kui poleks metsatulekah jusid, siis need liigid ei leviks. Eestis metsapõlengud õn neks enamasti nii karmid ei ole, et pärast vaid surnud maa jääks, reeglina jääb midagi ik ka ellu. Näiteks kui põleb ära alustaimestik, siis vanas män nimetsas suudavad puud tihti tulekahju siiski üle elada. Kui tegu pole kontrollitud põletamisega, põhjustab põ leng alati suurt kahju ja tekib küsimus, mida põlenud metsa ga edasi teha. Söestunud tüved kõlbavad tavaliselt vaid küt teks. Metsaomanikul on ko hustus metsa uuendada, aga

praegu pole teadmist, mille põhjal täie kindlusega öelda, mil viisil seda põlengu järel kõige õigem teha oleks. Kösteri sõnutsi on näiteks Vihterpalu ja Nõva aladel teh tud uuringud näidanud, et ko he põlengujärgsel aastal uute taimede istutamine pole kõige parem mõte. „Vihterpalu on muidugi Eesti mõistes ka eri line koht, kus suure intensiiv susega metsapõlenguid on vii mase sajandi jooksul esinenud väga tihti,” nimetab ta. Sellistel aladel, kus kogu puistu hukkub tulekahjus, on maapind põlengu järel tumedam, kaetud tuha ja söega, mis aga neelab päi keseenergiat ja võib su vel kuumeneda 60–70 kraadini ning taimede ellujäämisvõimalused sel lises keskkonnas on kasi nad. „Vihterpalu näitel võib öelda, et kõige parem oleks lasta metsal põlengu järel looduslikult uueneda ja hiljem, kus vaja, istutusega kaasa aidata,” soovitab Köster. INIMENE SÜÜDI Kui eelmisel sajandil olid Ees tis üksikud harvad aastad, mil metsatulekahjusid sai kirja al la saja, siis sel sajandil on lugu vastupidi. Tihti ei saada jälile, miks tulekahju tekkis, kuid enamasti on otseselt või kaud selt süüdi metsakülastajad suitsetamise või hooletu tule tegemisega. Keskkonnaagentuuri juh tivspetsialist Mati Valgepea tõ deb, et metsatulekahjude põh just on väga keeruline tuvas tada, sest tavaliselt kedagi seal kõrval ei ole. „Vähemalt pool tel juhtudel me ei saagi teada, kuidas tuli algas, aga võib ole tada, et umbes 95 protsendil juhtudest on inimtekkeline,” sõnab ta. Looduslik põhjus võib olla näiteks äike, aga kaudselt tormituul, mis elekt riliine lõhub.

PUNAHIRVE SUHTES KEHTESTATI SUUREM KÜTTIMISVABADUS

0,75 l AB Hüdroaku

• Hüdro-pneumaatiline akumulaator SBO210-0,75 l AB • Tööport = BSP ½“ sk • Kinnitus = M33x1,5 vk • Täidetud N2 eelrõhuga Po=70bar

Kõikide filtrite vahetuselemendid meilt!

iahind Kampaan + km

75 €

Kampaania kestab kuni 28.02.2019

Ringtee 12a, Tartu tel 734 4430 info@hydropower.ee Tallinna mnt 2e, Jõgeva tel 502 1306 jogeva@hydropower.ee www.hydropower.ee www.hydac.ee

eskkonnaminister Siim Kiisler allkir jastas eelmisel nä dalal jahieeskirja muudatuse, millega suurenda takse punahirve küttimist. Se da ennekõike punahirvede ar vukuse langetamiseks ja nen de tekitatud kahju vähendami seks. Keskkonnaagentuuri 2018. aasta ulukiaruande järgi on punahirve arvukus võrreldes eelnevate aastatega valdavalt püsinud või isegi veidi suure nenud. Liigi levikuala laieneb riigi mandriosas jätkuvalt. Pal ju peavalu valmistavad puna hirved Saaremaal, kus neist on kujunenud nuhtlusliik. „Hirv on küll uhke uluk, kelle jooksuaja möirged ja võit lused on omaette kuuldemäng, kuid ta põhjustab ka üksjagu meelehärmi. Kuna hirv on nii puuõgija kui ka põllukaapija, siis tema tekitatud kahjustu sed pole metsa- ja põllumees tele sugugi meeltmööda. Just põllu- ja metsakahjustuste pi

durdamiseks muudatus sisse viidigi,” selgitas keskkonnami nister. Muudatuse abil saavad ja himehed punahirvede arvu pa remini kontrolli all hoida. Nii pikendatakse punahirve luba tavat jahiaega nii, et punahir ve vasikatele kehtestatud va ritsus-, hiilimis- või peibutus jaht algab varasema 1. sep tembri asemel 15. augustil. Pu nahirve pullidele kehtestatud varitsus-, hiilimis- või peibu tusjaht ning ajujaht ja jaht ja hikoeraga lõpeb varasema 31. jaanuari asemel 15. veebruaril. Keskkonnaagentuuri aru andes on öeldud, et punahirve arvukus on viimase aasta jooksul püsinud eelmise aasta ga võrreldes sarnasel tasemel. Arvestades viimastel aastatel kütitud hirvede arvu, asurkon na soolise jaotuse ja juurdekas vuga, pidi punahirvede arv Eestis 2017. aasta talvel küün dima umbes 7000 isendini. Neist omakorda kaks kolman dikku elas Saaremaal. (ME)

Metsaomaniku ABC || maa elu || Mets || 3

Viio Aitsam

31. jaanuar 2019 Viio Aitsam Maa Elu

ÜHEKSA KORDA MÕÕDAB... Teiselt pärandkultuuri asjatundjalt, Raplamaalt pärit metsamehelt Jürgen Kusminilt küsisin objektide küsimuse tagurpidi. Eeldasin, et mehel, kes pärandkultuuri nüanssidega kursis ja kes on käinud paljudele õpetamas, kuidas neid objekte metsas ära tunda, peaks vist endale iga märk kohe silma hakkama. Vana aja inimtegevuse jälgi peaksid me metsad täis olema, kuna suur osa praegusest metsamaast on endised karja- ja heinamaad. Kas asjatundja jaoks metsas üldse on kohta, mis poleks pärandkultuuriobjekt? „Päris nii ikka pole,” ütles Jürgen Kusmin. „Minu metsas

Üks huvitav objekt, kus hulgaliselt pärandkultuuri märke, asub Raplamaal, endise Vardi metskonna õuel – kokku on kogutud metsaasutuste silte erinevatest aegadest.

PÄRANDKULTUURIOBJEKTIDE KAART TÄIENEB • RMK eestvõttel inventeeritud pärandkultuuriobjektide andmed on kantud kaardile, mida saab vaadata kas RMK kodulehe pärandkultuuri jaotise kaudu või Maa-ameti geoportaalist otse. • Kuna inventuur ei hõlmanud (ei olekski saanud hõlmata) kõiki vanu objekte, mis me metsades olemas, saab kaardikihti pidevalt täiendada. Kõige lihtsam viis selleks on otsida RMK kodulehelt üles vastav ankeet, täita see ja ära saata. Sealtsamast saab vaadata pärandkultuuriobjektide tüübistikku ehk seda, mida pärandkultuuriks loetakse. • Jürgen Kusmini andmeil on pärast 2011. aastat lisandunud igal aastal kaardile 500–1000 uut objekti ja samapalju on tehtud olemasolevate objektide andmetesse parandusi-täiendusi. Praegu on kaardil objekte üle 38 000. • Pärandkultuuriobjektide hoidmine ei ole metsaomaniku seaduslik kohustus. Metsaseaduses on neid mainitud vaid ühes punktis, kus on öeldud, et võimalusel tuleb need objektid (kiviaiad, lubjaahjukohad, vanade hoonete osad jne) metsatöid tehes säilitada. • Pärandkultuurihoidu saab lugeda moraalseks kohustuseks. on ühte ja teist, kuid suuremaid objekte on kaks – üks vana talukohaase ja jupike vana veskiteed, mida nimetatakse Kohaveski teeks.” Üritasime sõnastada, mida minevikumärkide tundmine ja eelkäijatest teadmine tänapäeva metsaomanikule annab. Kas paneb metsas kikivarvul

käima ja metsatöid kuidagi teistmoodi tegema? „Respekt, see austus on alateadlikult olemas,” ütles Jürgen Kusmin ja kirjeldas oma kogemust, mille järgi austus väljendub näiteks nii, et kergekäelisi otsuseid metsas ei tee. „Kui ma üldse midagi planeerin, siis kunagi ei tee otsust ühekordse metsas käimise

põhjal. Näiteks noorendik, kus tahan valgustusraiet teha, on nii eri ilmega südasuvel ja talvel, et tulebki käia enne vaatamas nii suvel kui ka talvel. Või üks koht, kuhu tuleks vee äravooluks teha väike nõva. Üleeelmine suvi oli nii vihmane, et selle järgi ei saanud otsustada, eelmine suvi nii kuiv, et ei saanud otsustada. Nüüd vaatan veel mõne suve, enne kui otsuse teen.” RMK metsaülema ametis olev Jürgen Kusmin rõhutas, et niimoodi tegutsemine on võimalik väikeses metsas. UUS KULTUURIKIHT ON KAITSETUM Paljud metsaomanikud loovad oma metsades uut n-ö omakultuuri. Metsaomanikud on andnud metsaosadele, teelõikudele, sihtidele jms uusi nimesid, kinnistuid on nimetatud laste järgi. Viljandimaal Maalade peres pandi näiteks ühele noorele kaasikule nimeks Naiste mets, kuna seal tegid just pere naisliikmed hooldusraiet. Süsteemselt on kõik oma metsakultuurid nimedega nimeta-

nud Järvamaa metsaomanik Toomas Lemming, kes näiteks 2013. aastal rajas talguliste abiga Kuulsuse kuusiku nende eesti meeste auks, kes 1944. aastal pidasid viimase lahingu punaväe vastu. Peale metsaomanike on metsas nimede andjad ka jahimehed. Kas uute nimede panek võiks olla pärandkultuuri uus kiht? „Enne peab vaatama, kuidas need nimed ajas vastu peavad. Kui kultuurikiht, siis peab sel olema ka kandepind,” rääkis Jürgen Kusmin. „Esialgu on uued nimetused pere või suguvõsa kultuur, saja aasta pärast on kindlasti pärandkultuur,” ütles Lembitu Twerdianski. Jürgen Kusmin arutles, et tänapäeval töötab kohanimedele ja muudele maastikumärkidele vastu GPS. Kui metsas liikuda GPSi koordinaatide järgi, märkab inimene maastikumärke ja muid loodusemärke vähem ning tal pole ka põhjust neid meelde jätta või teistele kirjeldada. Lembitu Twerdianski soovitas, et uued nimed võiks

Erakogu

Ka uue aja kultuurimärke tasub talletada Jürgen Kusmin.

Viio Aitsam

ineviku inimtegevuse jälgi metsamaastikul nimetatakse pärandkultuuriks, aga täna sünnib tuleviku pärandkultuur. Küsisin pärandkultuuri idee maaletoojalt, Läänemaa metsamees Lembitu Twerdianskilt, kui palju tema enda metsas pärandkultuuriobjekte on. Selgus, et metsamaad on tal vaid 1,2 hektarit – karjamaale istutatud ala pole veel metsamaa kirjas. „Meie objektid ei ole keset metsa, vaid pigem metsa-põllu piiril ja 120–130aastases männitukas, nii et kõige õigem on ütelda, et minu 7,5hektarilisel kinnistul on kolm objekti.” Lembitu Twerdianski maale jääb kunagist Koluvere mõisamaade ja Kullamaa küla talumaade piiri tähistav vana Piiri tamm, mis on nii pärandkultuuriobjekt kui ka vääriselupaik. Sealsamas on mõisa ja talude vaheline piirikraav – Valli kraav, mis oli olemas juba 1888. aastal. Kolmas objekt on mändide vahele liivakünkale jäävad kunagised Kullamaa talumeeste kartuliaugud. Umbes 1,5 meetri sügavustes kartuliaukudes hoiti talvel kartuleid ajal, mil keldreid veel ei olnud. „Olen neis aukudes ka meie pere kartuleid ja porgandeid hoidnud ning võin kinnitada, et seal säilivad need paremini kui keldris,” ütles Lembitu Twerdianski. Peale vana aja objektide on ta kinnistul ka n-ö uusi kultuurimärke – kui tütar Reet lõpetas kaheksanda klassi, istutati selle auks tütre-nimeline vahtraallee. Sellest on nüüd möödas 40 aastat.

Lembitu Twerdianski.

kindlasti fikseerida, kusagile kirja panna. „Meie pärandkultuuriobjektide inventuur käis ju ka vanade kaartide ja inimeste juttude järgi. See on väärtuslik folkloor, isikustatud loodustunnetuse edasiarendus. Kui see on fikseeritud, siis kunagi tuleviku kaardistajad leiavad selle üles.”

4 || Mets || maa elu || Metsaomaniku ABC

VANAPAGANA METSAMAJA • Asukoht: Järvamaa, Türi vald, Sakala puhkeala, Rassi küla • Kirjeldus: metsamaja on tagasihoidlik ja sobib vähenõudlikule matkasellile. Majas ööbija saab kõrval asuva Vanapagana õpperaja abil tutvuda ümbruskonna huviväärsustega. • Varustus: maja mahutab (tuleohutusnõuetest lähtuvalt) üheksa inimest. Olemas lauad, pingid, kamin ja pliit koos minimaalse toidutegemisinventariga. Teisel korrusel võimalus kaasa võetud magamisvarustusega ööbida. • Talvine kasutus: hooldatud on parkla ja juurdepääsuteed. Lõkkekohas küttepuud olemas. Allikas www.loodusegakoos.ee

Vanapagana metsamaja perenaine Lehte Lenk.

OSTAME OKASPUUPALKI

Metsanduslik nõustamine Metsatoetuste taotlemine Metsamajanduskavade tellimine Metsakasvatus Metsa majandamine ja hooldamine FSC–sertifikaatide haldamine RAKVERE METSAÜHISTU

Asume Tartumaal Peipsiääre vallas Vara külas Tel 506 8576 aivo.vahtra@varasaeveski.ee www.varasaeveski.ee

Kunderi 6, 44307 Rakvere Tel 322 7845 Lahti igal tööpäeval kell 9−15

Dmitri Kotjuh / järva Teataja

31. jaanuar 2019

Metsaomaniku ABC || maa elu || Mets || 5

31. jaanuar 2019

Looduses matkajaid ootavad

kuid seda kuni suure lammutuseni umbes 15 aastat tagasi. „Lähemate paikade noored hakkasid kohta kasutama pidudeks, järgnesid lõhkumised. Siis leidsime, et metsamaja pole mõtet kõigile lahti hoida. Rakendasime võtmeraha.”

soodsad metsahotellid Kuido SAARPUU Järva Teataja

ärvamaa on igas mõttes rikas paik: siin on peaaegu kõike. On ka üks Riigimetsa Majandamise Keskuse metsamaja (Vanapagana) ja üks matkaonn (Saeveski). Neis käib elu ka talvel. Neid majakesi otsides peab rännukihk matkaselli viima Lõuna-Järvamaale Türi valda Rassi küla metsapadrikusse. KÜLM EI PELETA Vanapagana metsamaja perenaine Lehte Lenk keerab ukse lahti, klõpsutab kaelas rippuva hõõglambikujulise valgusti põlema ja on valmis. Giidituuriks, majaekskursiooniks, milleks iganes.

Mitte kõik Vanapagana päevad ei ole nii rõõmsad olnud. Aegu tagasi on siin nii palju lõhutud, et sellest tüdineti. Seni tasuta öömaja pandi lukku ja kasutada sai vaid eelneva kirjapaneku alusel. Korda esindabki siin Lehte Lenk. On juba aastaid esindanud. Tema hoiab metsamajal iga nädal pilku peal, jagab soovijatele teavet, annab kätte ja võtab vastu maja võtmed. „Mulle tulevad e-kirjaga broneeringud, inimesed võtavad ühendust, seejärel lepime kokku, kuidas võtmed üle annan,” selgitab ta. Lehte Lenk on kümmekonna tööaasta jooksul pannud tähele, et sellised metsamajad ja -onnid on üha populaarsemad. „Huvi kasvab. Tullakse isegi talvel, kui väljas on 25–30 külmakraadi,” ütleb ta. „Kes on ikka loodusinimene, see ei pelga midagi. Palju on matkahuvilisi.” Kui talvel kasutatakse Vanapagana metsamaja rohkem nädalavahetusel, siis suviti jagub külastajaid kogu nädala peale. „Need, kes majakese bro-

neerivad, ei tule lõhkuma. Nemad tulevad loodusesse,” räägib Lenk. „Enamik tulijatest on Tallinnast ja Tartust. Järvamaalt käijaid on vähe. Küllap kohalikud seda kohta ja maja ikka teavad, aga neil on puhkamiseks teised kohad.” Metsamaja saab kinni panna kõige rohkem kaheks järjestikuseks ööks hinnaga 35 eurot öö kohta. Tulla võib kella 14ks ja minekuvalmis tasuks olla järgmise päeva keskpäeval. Nagu hotellis.

On maja, on grillimisalus, on väli-WC, kuivad küttepuud. Lehte Lenk selgitab, et metsamajas ööbida soovijal peab kaasas olemas toit, vesi, valgusallikas ja magamiskott. Igasuguse muu mugavusvarustuseta saab loodetavasti hakkama.

ERINEVUS ON HINNAS, OSA MAJU ON ELEKTRITA, SAUNATA, MÕNES ON JÄLLEGI MÕLEMAD OLEMAS.

PAIK, KUS FILMITI Metsamajal on kaks korrust: alumisel on suur laud, pirakas kamin ja pliidiga köögiosa. Üles jääb magala. Rulli aga alusmatt lahti, selle peale pane magamiskott ja suigata. Maja on ette nähtud ööbimiseks kõige rohkem üheksasele seltskonnale. Kamin on küll suur, aga kui väljas on krõbedad külmakraadid, tasuks tuld küttekolletes hoida kogu aeg, muidu jahtub majake liialt maha.

Kuido Saarpuu Järva Teataja

anapagana metsamajast mitte väga kaugel asub teine RMK külalismajake – Saeveski metsaonn. Erinevalt metsamajast on metsaonn kogu aeg kõigile avatud ja täiesti tasuta kasutuses. Ainus kontrolliv silm on kohalik loodusvaht, kelle ringkäik umbes korra nädalas metsaonni juurde toob. Saeveski metsaonn jääb Vanapagana metsamajaga võrreldes veelgi sügavamale metsa. Ükskõik, kas tulla Rassi või Türi poolt, oma viis kilomeetrit metsateed tuleb enne nii ehk naa maha mõõta. Kui tulija on tõsine matkasell, saab ta kasutada RMK matkateed Oandust Iklasse, mis kohe sealtsamast mööda

kulgeb. Teisisõnu – Saeveskisse pole võimalik sattuda juhuslikult. Kuigi nime poolest pelgalt onn, on Saeveskis samuti kahekorruseline maja. Endine kordonihoone, kus elas metsavaht. RMK Viljandimaa metskonna metsaülem Elor Ilmet teab öelda, et maja on ehitatud 1954. aastal. Metsavaht elas ja toimetas seal vaevu neli-viis aastat, sest majas polnud ei elektrit ega kõrval haritavat põllumaad. Mingil ajal jäi majake tühjaks, hakkas lagunema. 2000. aastal võttis Ilmet koos mõttekaaslastega ette majakese taastamise ja tegi sellest metsaonni. Pani ette aknad, ehitas üles põrandad, tegi ümber siseseinad. „Kasutasime igas toas seinavoodrina eri puuliike, näiteks koridoris

Vinni Varahaldus OÜ ostab

pakkumised@vvh.ee tel 509 2222

Dmitri Kotjuh/järva Teataja

METSAVAHIMAJA ELAB EDASI ONNINA

RMK Viljandimaa metskonna metsaülema Elor Ilmeti teada on metsamaja sellisel kujul ehitatud 1980ndate keskpaigas. „Kuna selles kohas olid kunagi filmi „Põrgupõhja uus vanapagan” võtted ja dekoratsioonid jäid osaliselt alles, siis uue maja ehitusele eelnes 1983. aastal koha puhtaks ja korda tegemine,” meenutab ta. Ilmet lisab, et Vanapagana metsamaja oli kogu aeg avatud, ei broneerimist ega maksmist,

RMK Viljandimaa metskonna metsaülem Elor Ilmet Saeveski metsaonnis.

kuuske, suures toas kaske ja köögis mändi,” selgitab ta. Ilmet lisab, et materjal on tehtud spetsiaalselt ühes väikeses puidutöökojas ja mõneti ka kasvatuslikul eesmärgil. Ka metsaonnis on hea tava koristada enda järelt tekitatud segadus, kui seda üldse tekib. Nagu Vanapagana metsa-

majja, peaksid ka Saeveski metsaonni tulijad kaasa võtma toidu- ja joogikraami, küünlad või muu valgusallika ja magamiskoti. Muu eest on hoolitsenud onni loojad ja/või eelmised külastajad. Köögis on potid-pannid, söögiriistad, puude parajaks tegemiseks kirves ja lõhkumispakk, ülemisel korrusel

magamislavatsi kõrval pisikesel lauakesel ootavad lugejat eelmistest maha jäänud raamatud. Saeveski metsaonni juures on samuti grillimiskoht ja väli-WC. Muretsema ei pea puutagavara pärast, see ootab puukuuris, ja oh seda luksust, kõrvalt vuliseb mööda jõgi – Saarjõgi.

METSAMAJU JA -ONNE JAGUB RMK-l on eelmise aasta seisuga metsamaju 20 ja metsaonne 28. Populaarsemad on Kõverajärve, Pedassaare, KilingiNõmme, Karuskose ja Laugu metsamaja. RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja Kristi Parro sõnab, et metsamajad erinevad üksteisest, kuid broneerimine on ühesugune. Erinevus on hinnas, osa maju on elektrita, saunata, mõnes on jällegi mõlemad olemas. Majad on varustatud küttepuude, prügikottide, koristustarvetega, enamikus majades on söögitegemisnõud, mõnes ka voodid sees. „Metsamajade eelis on autoga juurdepääs. Kasutajad on perekonnad, matkaseltskonnad, vaikust ja rahu otsivad inimesed ning maju kasutatakse ka koosviibimiste korraldamiseks,” loetleb Parro. Metsaonnide populaarsust on Kristi Parro hinnangul raske hinnata, sest uksed on lahti ja kasutada saab igaüheõiguse alusel. Metsaonnides peatuvad enamasti matkajad.

SAEVESKI METSAONN • Asukoht: Järvamaa, Türi vald, Sakala puhkeala, Tõrvaaugult 5 km kaugusel Saarjõe kaitsealal. • Kirjeldus: suur avar kahekorruseline maja, sobib ka suuremale matkaseltskonnale. Mugavusi ei maksa onnist oodata, kuid jõeäärne metsavaikus hüvitab nii elektri kui ka joogivee puudumise. • Varustus: puukuur, lahtine lõkkease grillrestiga, parkla (mahub kuus autot). Majas on ahi koos pliidi ja esmase toiduvalmistamisvarustusega. Teisel korrusel on magamislavatsid, mahutavad kuni 10 inimest. • Talvine kasutus: hooldatud on parkla ja juurdepääsuteed. Lõkkekohas küttepuud olemas. Allikas: www.loodusegakoos.ee

OÜ Landeker ostab metsa ja maad, sobib ka läbiraiutud ja hüpoteegiga maa, ettemaksu võimalus!

info@landeker.ee

6 || Mets || maa elu || Metsaomaniku ABC

Võimalik tulevik: me metsaomanik võimald

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika

Viio Aitsam Maa Elu

Helista ja küsi pakkumist!

Info tel 515 3795, hevo@hevo.ee

Puhastame võsast kraavid, põllud ja heinamaad. Tel 489 0696, 506 9966

31. jaanuar 2019

priimo.mets@priimo.ee

TEEME PARIMA PAKKUMISE!

Rannu Saeveski OÜ ostab

SANGLEPA SAEPALKI Info tel 520 7140. www.rannusaeveski.ee

etsateadlased jagasid teadmisi ja nõuandeid ka maaülikooli aastakonverentsil „Metsateaduselt praktikale”, mis oli detsembris. Just sellel konverentsil tutvustas dotsent Paavo Kaimre metsanduse uue arengukava mahukat alusuuringut. Soovitas kõigil lugeda. Et uuringu tegemises on osalenud suur hulk teadlasi Eesti Maaülikoolist ja Tartu ülikoolist, annab lugemine hea peegelduse viimaste aastate avalike arutelude ja vaidluste peateemadest, jõudes kohati lausa detailsete näpunäideteni. Tasub lugeda olenemata sellest, mis ulatuses alusuuringu soovitused koostatavasse arengukavasse jõuavad. Pealkirjas mainitud „vahemees” on toodud ühe abinõunäitena, kuidas kohalikus omavalitsuses „metsa ümber kasvavat piirkondlike konfliktide arengut pidurdada”. Võiks olla mõtlemisaineks neile, kes ei taha pingeid õhku jätta. METSAOMANIK KUI TASAKAALUSTAJA Metsaomanike jaoks koorub uuringust välja uus, seni vähem rõhutatud n-ö tasakaalustaja roll. Kui lihtsustatult öelda, siis tähendab see metsas tehtavate tegude tasakaalustamist, et muudatus maastikul poleks liiga äkiline. Kui tehakse lageraiet, toimivad tasakaalustajana lamapuit ja säilikpuud. Kui tehakse kraavitamist, maaparandust, tasakaalustavad muutust teisal alles jäetud või tekitatud lodualad või veekogud. Tasakaalustamiseks saab lugeda ka põhjalikult esitatud soovitust asendada lageraiet võimalusel väiksemapinnaliste raieviisidega – valikraie, turberaied, ka püsimetsandus. Tasakaalustamine on põhimõtteliselt ka soovitus süsteemsemalt sõnastada ja käsitleda metsakasutuse seda poolt, mida nimetatakse mittepuidu-

METSA FUNKTSIOONID • Ökoloogiline funktsioon – kätkeb endas geneetilise rikkuse ehk mitmekesisuse hoidmist. • Kultuuriline funktsioon – inimeste mitte-asised suhted metsaga, mille kajapind ulatub ühiskonda laiemalt, metsa võime pakkuda inspiratsiooni nii rahva- kui ka kõrgkultuuriks. • Sotsiaalne funktsioon – toetab töökohtade loomist ja rekreatsioonilist tegevust. Rekreatsioon on indiviidi heaolu loomine, mis viib tööedukuse ja tervisliku taseme säilimiseni või tõusuni. • Majanduslik funktsioon – majanduskasvu panustamine ja tagavara hoidmine majanduslikeks mõõnaaegadeks. Allikas: Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu aruanne; osa, mille autorid on Liina Remm ja Jaan Liira (Tartu Ülikool)

liseks kasutuseks. Teadlased soovitavad käsitleda metsa kultuurilisi, sotsiaalseid ja ökoloogilisi väärtusi samaväärselt majanduslikega. Juttudes tegelikult neid nelja tihti ka esitatakse koos, kuid mõeldud on olukorra sisulist muutmist. Muu hulgas on rõhutuses päevakorral olevad ökosüsteemsed teenused, mida nähakse ühe võimalusena ka väikemetsast tulu saada. Eraldi on välja toodud (seda väga tihti ei kohta), et metsaomanike seas on neid, kellel oma metsaga tugev side ja kes ei kiirusta raieid tegema. Kontekst on, et ökosüsteemsed teenused oleks ka nende omanike võimalus saada metsatulu. METSAOMANIK KUI METSA PARANDAJA Uuringust saab välja lugeda veel teisegi seni vähe rõhutatud rolli. Taas lihtsustatult öelduna tähendab see teadlikku metsa koosseisu ja struktuuri paremaks muutmist ja taasta-

METSA PARANDAMINE TÄHENDAB KA TEADLIKKU TEGEVUST SELLE NIMEL, ET OKASPUUDE OSA TULEVIKUMETSAS LIIGA KESISEKS EI JÄÄKS.

mist – metsa parandamist. Et puistu struktuur liialt vaeseks ei muutuks, tuleks alles jätta n-ö vanu struktuurielemente, näiteks üksikuid, ökoloogiliselt väärtuslikke vanu puid, jämedat surnud puitu. Arvestada tuleks puistu liigirikka järelkasvuga jne. Teisalt tähendab metsa parandamine ka teadlikku tegevust selle nimel, et okaspuude osa tulevikumetsas liiga kesiseks ei jääks. Teadlased märgivad, et okaspuuenamusega noorte puistute osakaal ja pindala on Eestis viimastel aastatel vähenenud, kuna erametsades on rajatud vähe okaspuukultuure. Metsaomanikel ongi võimalus mitte istutada uut metsa, kui raiesmik looduslikult uueneb, aga kui looduslikku uuendust ei hooldata, saab ülekaalu lehtpuumets. „Okaspuude kultiveerimisega pannakse alus okaspuu enamusega segapuistute moodustamiseks. Segapuistud on looduslike häiringute suhtes vastupidavamad kui puhtpuistud ja neil on rohkem võimalusi kliimamuutustega kohanemiseks,” põhjendavad teadlased. Olukorda soovitatakse parandada toetuste süsteemiga ja selgitustööga, kuid omaette selgitustöö on juba uuring ise. OTSESEID TARKUSI Näpunäidete näiteks Tiit Randveeru kirjapandust see, kuidas metsaomanik metsanduslike võtetega saaks ulukikahjustusi ära hoida. Abiks võib olla metsakultuuri (just männi) suurem algtihedus, männinoorendiku selektiivne valikraie ja põtrade toiduobjektina atraktiivsete pihlakate-pajude-haabade allesjätmine. Samuti võib abi olla alternatiivsest toidubaasist – näiteks pajustikud, aga eriti pajustike tagasilõikamine; männi- ja haavalankidele jäänud raiejäätmete eksponeerimine põtradele sobival moel; haabade langetamine, mis mõjub kultuurist eemale meelitamisena kõikide loomade puhul, kes istutatud puid sööma või-

Elu muutub. Kui kunagi seda kiviaeda laoti, siis vaevalt osati mõelda, et tulevikus seisab aed keset metsa, minetab täielikult oma algse funktsiooni, muutub hoopis metsaliikide elupaigaks ja võib saada üheks tunnuseks, mille alusel mets kaitse alla võetakse.

Metsaomaniku ABC || maa elu || Mets || 7

31. jaanuar 2019

Viio Aitsam

etsavaidlusi klaarib vahemees, dab spirituaalset kogemust METSA ÖKOSÜSTEEMI TEENUSED* • Varustavad teenused - Tooraine pakkumise teenus - Energiateenus - Toidu pakkumise teenus - Geneetilise ressursi pakkumise teenus • Reguleerivad ja säilitavad teenused - Füüsikaliste, keemiliste ja abiootiliste tingimuste säilitamise teenus - Jäätmete ja toksiliste ainete regulatsiooni teenus - Erosiooni pidurdamise teenus - Üleujutuste kaitse teenus - Elupaikade säilitamise teenus - Mulla viljakuse säilitamise teenus - Kliimaregulatsiooni teenus - Esteetika pakkumise teenus • Kultuurilised teenused - Turismi ja vaba aja veetmise teenus - Tervise edendamise teenus - Teadustegevuse võimaldamise teenus - Keskkonnahariduse pakkumise teenus - Spirituaalse kogemuse pakkumise teenus - Kultuuri, kunsti, disaini inspireerimise teenus

vad tulla. Põtrade liikumist aitavad suunata soolakud. Näpunäiteid leiab ka säilikpuude allesjätmise kohta. Praegu kehtiv metsa majandamise eeskiri ütleb, et kasvavaid säilikpuid või nende säilinud püstiseisvaid osi tuleb lageraielangil säilitada tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta ja üle viie hektari suurusel lageraielangil vähemalt kümme tihumeetrit ühe hektari kohta.

Metsaomanik, kes tahab oma metsa majandamisse loomingulisemalt suhtuda, saab uuringust kindlalt mõtlemisainet. Ära on toodud (Raul Rosenvaldi tekst), miks säilikpuud vajalikud on. Neid on vaja selleks, et: • tekitada metsamaastiku selliseid struktuurielemente (eeskätt vanad elus ja surnud puud), mis lageraiepõhise metsamajanduse puhul on vähesed või puuduvad:

METSAKINNISTUID KASVAVA METSA RAIEÕIGUST PÕLLUMAAD KOOS METSAGA

• aidata säilitada raiealal eelmise metsapõlvkonna (eeskätt aeglase levikuga) liike; • aidata ühendada maastikku (liigid, millele lageraie on levikutõkkeks). Detailsemaid näpunäiteid või õieti tarkusi, mida kõrva taha panna, leiab tegelikult uuringu igast osast. HUVITAV AEG Vist mitte kunagi varem pole traditsiooniline metsamajan-

dus olnud ühiskonna silmis nii kehvas positsioonis nagu viimasel ajal. Puidukasutus ei kao (uuringuteksti järgi kohati vajaks intensiivistamistki, kui teisal on vähendatud), kuid selle kõrval on hakatud tähtsustama paljusid muid tahkusid. Elame huvitaval ajal, kus tasub end valmis panna muutusteks. Metsanduse uue arengukava tegu saab jälgida keskkonnaministeeriumi kodulehel,

* Alusuuringus on teenused põhjalikult lahti seletatud. Allikas: Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu aruanne; osa, mille autor on Aija Kosk (Eesti Maaülikool)

aadress: www.envir.ee/et/metsanduse-arengukava-aastateks-2021-2030. Sealsamas on ära toodud palju materjale, kirju, töörühmakoosolekute tekste jms. Muu hulgas leiab sealt ajakava, mis näitab, et ees on tihe töö ja arengukavast saab ilmselt kuulda aasta lõpuni. Ajakava järgi esitatakse arengukava eelnõu Riigikogule 2020. aasta mais.

8 || Keskkond || maa elu || Metsaomaniku ABC

31. jaanuar 2019

Erakogu

Sood on meile tähtsad ja kaitsevad meid Edgar Karofeld

TÜ rakendusökoloogia vanemteadur

veebruaril 1971 sõl miti esimene rah vusvaheline loodus kaitseleping – „Rah vusvahelise tähtsusega märg alade, eriti veelindude elupaika de konventsioon” ehk Ramsari konventsioon. Märgalad on ala liselt liigniisked (näiteks sood) või ajutiselt üleujutatud alad, nagu jõeluhad, aga ka sisevee kogud ja lauged rannikualad 6 m sügavuseni. Konventsiooni eesmärk on kaitsta maailma märgalasid, mille pindala ja väärtus vähenevad kuivenda mise, reostamise ja majandus liku kasutuselevõtu tõttu. Eesti on märgalade poolest rikas – meil on tuhandeid jär vi ja jõgesid koos väärtuslike luhtadega, pikk rannajoon ran naniitude ja roostikega ning muidugi suured sood. Eelmisel aastal toimunud rahvusmaas tike valimisel olid just rabad kõige populaarsemad. Eesti loodust tutvustades näitame sageli just raba- ja rannikuvaa teid – märgalad on meile oma sed. Just sood on olnud meie esivanematele ohu korral pel gupaigaks ja nüüd leiame end taas rabast, kui tahame põge neda kiirustava maailma kära eest vaikusesse. Alates 1997. aastast tähista takse 2. veebruaril rahvusva helist märgalade päeva, et suu rendada teadlikkust märgala de väärtusest inimkonnale ja planeedile tervikuna. Igal aas tal on märgalade päeval oma fookus, sel aastal „Me ei ole kliimamuutuste vastu jõue tud – märgalad on looduslik la hendus”. SOOD LOODUSKAITSE ALL Soid on varem peetud kasu tuks maaks, kus ei saanud maad harida ega metsa kasva tada, vaid ainult marju korja ta. Sajandite jooksul on Eestis kuivendatud ligemale 1,2 milj ha sooalasid, püüdes võita juurde metsa- ja põllumaad. Õnneks jagus meie sooteadlas tel ja riigimeestel nii palju tar kust, et tuliste arutelude järel võeti 1981. aastal täiendavalt looduskaitse alla ligi 30 sood. Praegu on Eestis kaitse all enamik suuremaid looduslähe dases seisus säilinud soid, kok ku umbes 180 000 ha. Täna päeval mõistame märgalade tähtsust hoopis laiemalt kui

Esiplaanil mahajäetud ja tagapool hästi taimestunud jääksoo neljandal aastal pärast korrastamist.

vaid linnualadena. Erinevate ökosüsteemide tähtsust püü takse hinnata, arvestades nen de nn ökosüsteemide teenu seid ja väärtust. Teadusajakirjas Nature 1997. aastal ilmunud uuringus hinna ti erinevate loodusalade väär tust 17 ökosüsteemi teenuse alusel. Pindalaühiku kohta on kõige väärtuslikumad just märgalad (umbes 14 800 USD ha kohta aastas), samas kui näi teks troopilised ja eriti paras vöötme metsad jäävad neile kaugelt alla. Märgaladel, sh soo del on suur tähtsus CO2 sidumi sel ja süsiniku akumulatsioonil turbana, kliimamuutuste puhverdajana, hapniku tootjana ja mageveevaru na. Teades, et märgalad on ühed peamised hapni ku tootjad (mitte vih mametsad, kus toodetud hapnik kulub lagundamise le), ei saa nende elutähtsat rolli kuidagi üle hinnata. Soode roll CO2 sidumisel fotosünteesil ja turbas süsini ku ladestamisel sõltub pro duktsiooni ja lagunemise va hekorrast. Kuidas see ilmasti ku soojenedes muutub? Koos 16 maa teadlasega analüüsisi me turba akumulatsiooni ja

kliima muutuste seoseid vii mase tuhande aasta jooksul tekkinud turbakihtides 294 soos üle maailma. Selgus, et kui troopikas võib toimuda mõningane lagunemisprotses si kiirenemine, siis keskmistel ja kõrgematel laiuskraadidel, kus asub enamik maailma soodest, on temperatuuri tõu su mõju soode süsiniku sidu misele ja akumulatsioonile po sitiivne. Seda taimede kasvu perioodi pikenemise ja nende produktsiooni suurenemise ning soode tekke tõttu veelgi kõrgematel laiuskraadidel. See ga suureneb meie looduslike soode tähtsus meie kaitsmisel kliimamuu tuste eest veelgi.

KÕIGI EESTI MAHAJÄETUD JÄÄKSOODE KORRASTAMISEL JÄÄKS ÕHKU PAISKAMATA 60 000 KUNI 100 000 SÕIDUAUTO POOLT 15 000 KM LÄBIMISEL ÕHKU PAISATAV CO2.

Kuivendatud sood katavad vaid 0,3% kogu maailma mais maast, kuid eraldavad üle 5,6% inimtekkelisest CO2-st. Näiteks põllumajandusmaad Saksamaa kuivendatud turbaaladel eral davad kaks korda rohkem CO2 kui nende kõige rohkem saas tav elektrijaam. Kõige suurema negatiivse mõjuga on aga Indo neesia ja Malaisia, kus õlipal mide ja teiste kultuurtaimede kasvatamiseks kuivendati mil joneid hektareid soid. Lisaks turba lagunemisele toimuvad seal ulatuslikud turbapõlen gud, mis halvendavad regiooni õhukvaliteeti ja mõjutavad kliimat globaalselt. 2015. aas tal paiskasid Indoneesia turba põlengud õhku ligikaudu 16 milj tonni CO2 päevas – see ületab kogu USA tööstuse päe vase heitkoguse. JÄÄKSOOD Kas jääksoode korrastamine turbatekke taastamiseks on võimalik ja kas me oskame se da? Jah. Kanadas on välja töö tatud metoodika, mis on and nud häid tulemusi juba tuhan detel hektaritel. Sama metoo dikat järginud Tartu Ülikooli teadlaste korraldatud katsel ületas rabataimede katvus ju

ba 3–4 aastaga 70%. Koos tai mestumise ja veetaseme tõu suga vähenes järsult CH4 ja N2O eraldumine ning niiske matel aladel toimub taas CO2 sidumine ja turba teke. Ühelt hektarilt korrastatud jääksoolt jääks õhku paiska mata kogus, mis on võrreldav 6–10 sõiduauto poolt õhku pai satava CO2 kogusega 15 000 ki lomeetri läbimisel. Kuid elekt riautode eest makstud raha lä heb Eestist välja ja ühekordne mõju kestab vaid auto eluea. Eesti umbes 1200 elektriautot jätavad igaüks 15 000 km läbi misel aastas õhku paiskamata kokku 2400 tonni CO2 (kui ar vestada sõiduautoga võrreldes nende emissiooniks null ja mitte arvestada elektri tootmi sel tekkivaid heitmeid). Kuid sama efekti saavutak sime vaid 120–200 ha jääksoo korrastamisel ja see pindala oleks veelgi väiksem, arvesta des ka korrastatud jääksoode süsiniku sidumist. Jääksoode korrastamiseks kasutatud ra ha jääks Eestisse, tööd saaksid teadlased ja tööde tegijad, vä heneks tuleoht ja loodusalade killustamine. Kõigi Eesti mahajäetud jääksoode korrastamisel jääks

õhku paiskamata 60 000 kuni 100 000 sõiduauto poolt 15 000 km läbimisel õhku pai satav CO2. Jääksoode korrasta mise positiivne mõju oleks kes tev ja tugevnev, arvestades li sanduvaid loodusväärtusi. Eri nevalt raiesmikest, mis juba mõnekümne aastaga kattuvad noore metsaga, on mahajäetud jääksood peaaegu taimestiku ta ja tuleohtlikud ka üle 30 aasta pärast turba kaevanda mise lõppu. Seega peaksime nii enda looduse heaks kui ka glo baalsete muutuste leevendami seks need kiiresti korrastama. Eestimaa Looduse Fondi ja RMK koostöös ongi juba taas tatud kuivendatud sooservi. Euroopa Liidu ühtekuuluvus fondi toel on alanud tööd vä hemalt 2000 ha jääksoo kor rastamiseks. ELF tegi esimese suurema jääksoo korrastami se 2018. a sügisel Sirtsi soo ser vas Palasil. Sood ei ole kasutud alad, vaid meile otseselt kasulikud ja eluliselt vajalikud. Lähtudes deviisist „Mõtle globaalselt ja tegutse lokaalselt”, peame oma kuivendatud sood taastama ja hoidma looduslikke soid, siis suudavad need meid kaitsta mitmete ohtude eest.

Kasvava metsa ja metsakinnistute ost Info tel 5667 8631

info@marrekpuit.ee

www.marrekpuit.ee Kaks viimast vist saaks veel väiksemaks teha, tundub, et on suuremad kui ELF ja KIK? Meie enda

maa elu || Uudised || 7

Margus Ansu / postimees

31. jaanuar 2019

Lilli Tölp

Eesti Rahva Muuseumi sees ja ümbruses jagub näituse korraldamiseks ruumi küllaga.

silvia paluoja

TARTUS TULEKUL EESTI PÕLLUMAJANDUSE AASTANÄITUS

esti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab selle aasta sügisel Tartus esimest korda Eesti Põllumajanduse Aastanäituse EPA2019. 31. oktoobrist kuni 1. novembrini 2019 Eesti Rahva Muuseumi sise- ja välipindadel toimuv biomajanduse valdkonna suursündmus toob kaheks päevaks Tartusse kokku sektori tipptegijad. „Sügisese aastanäituse ellu kutsumisel oleme lähtunud oma liikmete ettepanekutest ja soovidest. Pärast saagi koristamist ja

muude sügistööde lõpetamist algab üsna pea valmistumine uueks hooajaks, mistõttu on just hilissügis sobilik aeg ka aastanäituse korraldamiseks,” tutvustas messi ideed Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. Sõrmuse sõnul planeeritakse sügistalvel põllumajandusettevõtete investeeringuid ja erinevate tootmissisendite ostmist – aastanäitus pakub hea võimaluse turuolukorrast ülevaate saamiseks, koostööpartneritega kohtumiseks ja kokkulepete sõlmimiseks. (ME)

MAAELU INVESTEERIN GUTE ELLUVIIMISE TÄHT AEGU PIKENDATAKSE

aaeluminister a l l k i r ja sta s määruse, millega pikendatakse investeeringute elluviimise tähtaega neljas maaelu arengukava investeeringutoetuse määruses. „Viimaste aastate keerulised ilmastikuolud on mõjutanud põllumajandussektoris investeeringute tegemist. Seetõttu pikendasime mitmes investeeringumeetmes investeeringute elluviimise tähtaega. Nii on toetuse saajatel võimalik kavandatud tegevused lõpetada pärast tegevuste elluviimise tähtaja saabumist,” sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. Kuna osa toetuse saajate jaoks on toetatava tegevuse elluviimise tähtpäev möödunud, rakendatakse tegevuste elluviimise tähtaegade pikendamist tagasiulatuvalt, sest ka nende toe-

tuse saajate puhul on põhjendatud võimaldada lõpetamata investeering lõpule viia. Toetuse saajad, kellel on tekkinud küsimused investeeringute jätkamise osas, peaksid pöörduma PRIA poole. Muudatus tehakse maaeluministri 2015. aasta määrustes „Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus”, „Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus” ja „Tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus” ning juunis 2017 antud määruses „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus”. (ME)

MAHETOOTMISEGA JÄTKAJATEL VIIMANE PÄEV ESITADA TOODANGUANDMED

ahepõllumajandusliku taimekasvatusega ja mitteharitavatelt aladelt taimede või seente korjamisega jätkajad peavad Põllumajandusametile homseks ehk 1. veebruariks 2019 esitama eelmise aasta toodangu andmed 31. detsembri seisuga. Esitada tuleb üleminekuaja läbinud põllumajandusmaal kasvatatud põllumajanduskultuuri, seente ja katmikkultuuri saagi, samu-

Külavanemad võtaksid poliitikud maale praktikale

ti mitteharitavalt alalt korjatud taimede või seente kogused. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse ja mesindusega jätkaja peab esitama ettevõttes peetud üleminekuaja läbinud loomade arvu liikide ja vanusegruppide kaupa ning mesilasperede arvu. Samuti üleminekuaja läbinud loomadelt saadud loomakasvatussaaduste ja mesilasperedelt saadud mesindussaaduste kogused. (ME)

Pärnu Postimees

as külavanem on maaelu kujundaja, sellele küsimusele otsisid laupäeval Pärnus vastust külavanemad üle riigi. Nad naasid innustust saanuna ja tõdemusega oma vabatahtliku rolli tähtsusest koostöös kohaliku vallavõimuga. „Sain motivatsiooni ja julgust juurde, et asja edasi ajada mitte ainult oma külaga, vaid võtta suurem piirkond, väikesed külad ja tekitada ühise kandi tunne,” rääkis Lüübnitsa külavanem Urmas Sarja, kes läks perega Tartust maale elame aastat viis tagasi ja valiti külavanemaks vähem kui aasta eest. „Hakkasime oma kinnistut korrastama, naabrid hakkasid sama tegema. Kampaania „Teeme ära” ajal niitsime ja raiusime võsast räämas kinnistuid, sealt algaski tööd tehes sõprus ja üksteisemõistmine, vald toetas meid, ehitasime paadisilla, paigaldame piirkonda infotahvlid, valmistume küla kokkutulekuks, see toimub kümneaastase vahega.” KÜLAVANEMA MITU ROLLI Külavanem on küla esindaja, ühendaja, hoidja ja edendaja, nii sõnastas külavanaema tähtsuse Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse esimees Krista Habakukk. Kodukandi juurde on moodustatud külavanemate juhtrühm, tehtud on külavanemate uuring, koostatud juhendmaterjal, koolitatud omavalitsuste esindajaid, et

Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk ja külavanemate teist üle-eestilist foorumit „Külavanem − maaelu kujundaja?” juhtinud Krister Paris.

nemad ja külade valitud esindajad ühise keele leiaksid. Kohaliku omavalitsuse kinnitatud statuudi järgi tegutseb enim külavanemaid Saaremaal, kõige vähem aga Pärnumaal. Habakuke jutu järgi on haldusreformi mõju külavanemate tegevusele veel uurimata, kuid enne seda, aastal 2016, oli riigis 1171 külavanemat, 1222 külaseltsi ja 336 külamaja. „Kodukant ei ole võtnud eesmärgiks lahutada külaseltside või külavanemate rolli ja toimimist. Pigem näeme, et see on omavahelise koostöö ja sidususe teema, külavanem on isik, kellele on usaldatud küla esindusõi-

gus, ja külaselts on juriidiline kehand, mille kaudu küla arendada,” selgitas Habakukk. PALJU SÕLTUB KOGUKONNAST Kogukondade praktikate ja edulugude arutelul tõdes Sürgavere külavanem Eve Soopa, et palju sõltub kogukonnast, selle ootustest. Mida suuremat ringi

TÖÖ JA PALK ON SIIANI OLNUD PEAMINE RÄNDEPÕHJUS, AGA ÜHA VÄÄRTUSLI KUMAKS MUUTUB KESKKOND.

teema puudutab, seda rohkem on kaasatulijaid ja tulemus parem. Taevaskoja külavanem Ahti Bleive aga kinnitas, et kui oled selle kohustuse vastu võtnud, tuleb seda pühendumusega täita, siis on piirkonnas endal ka parem elada. Tartu ülikooli Pärnu kolledži direktor, inimgeograaf Garri Raagmaa vaatles ettekandes Euroopas levivat suundumust kolida linnast maale. Ent see ei lohutanud neid, kes muretsevad meie koduriigis hõreneva asustuse ja Tallinna paisumise pärast. „Sisserändajad lähevad linnadesse, põlisrahvas kolib välja,” möönis Raagmaa. „Töö ja palk on siiani olnud peamine rändepõhjus, aga üha väärtuslikumaks muutub keskkond, kliimamuutustel on oma mõju, nii et ärge müüge oma maad kergekäeliselt maha.” Mis saab Eesti maaelust pärast järjekordseid valimisi, selle üle väitlesid riigikokku pürgivate erakondade esindajad. Kuigi vahepeal jäädi kinni (tasuta) ühistranspordi ja koolivõrgu korralduse kännu taha, nägid kõnelejad elu väljaspool (pea)linna tervikunagi. Võib-olla sellepärast, et väitlejate hulgas oli neidki, kes pole Toompea leiba veel maitsnud ja elavadki külas. Aga ikkagi soovitasid Kodukandi teisel üle-eestilisel külavanemate foorumil osalejad, et eluvõõraste otsuste ja seaduste vältimiseks tuleb poliitikutele teha kohustuslikuks praktika maal. Külaliikumine Kodukant valmistub aga 13. maapäevaks, see toimub 26.–28. juulil Põlvamaal. Esimest korda korraldatakse maal elamise päeva 29. septembril, et mõistetaks mitmekesise maaettevõtluse vajadust ja tähtsust.

Pakume Venemaal toodetud kvaliteetset põllumajandustehnikat! UUDISTOODE! Kultivaator Sprint Hind alates 29 500 €

Universaalhaagis Gigant Hind alates

Randaal Dominanta Hind alates

23 000 €

36 000 €

UUDISTOODE! Pneumokülvik Bõstritsa Hind alates 12 800 €

www.tehagro.eu Müük ja konsultatsioon: tel 5567 8618, e-post: tehagroou@gmail.com

Traditsiooniline aasta tippsündmus kõigile, kes omavalitsuste tööde ja tegemistega seotud IE

Osavõtuks registreerimine: www.linnadvallad.ee info 618 1797

8 || Varia || maa elu

linnuveerg

LINDUDE VÄHENEMINE HOIATAB Olav Renno

Wkipedia

Toomas Huik / postimees

31. jaanuar 2019

linnuteadja

M 10. mai lehes avaldatud pildi all küsisime, kas see, kui rabarber jaanuaris kasvama hakkab, on märk ülemaailmsest kliima soojenemisest.

Veel pikaajalistest ilmaprognoosidest Mait Sepp

TÜ geograafiaosakonna teadur

0. jaanuari Maa Elus juhtus silma jääma keemik Arvi Liiva artikkel „Kuidas suhtuda pikaajalistesse ilmaprognoosidesse?”. Jäi silma seetõttu, et kirjutis oli ajendatud hea kolleegi Triin Saue ettekande alusel kirjutatud artiklist „Eesti ilm soojeneb maailma keskmisest kiiremini”. Teeneka geoloogiateadlase ja TÜ radioaktiivse süsiniku labori kunagise juhataja Liiva kirjutisest jääb nagu mulje, et tühipaljad teadurid ei tohiks kliimamuutuste teemal sõna võtta. Kuna aga artiklis on ohtralt intrigeerivaid väiteid, siis lubatagu mõned kommentaarid siiski esitada. Enese õigustuseks võin vaid öelda, et olen kaitsnud klimatoloogia alal doktoritöö ja samamoodi nagu Triin Saue peaaegu 20 aastat kliimamuutusi uurinud. Mis siin salata, Arvi Liiva on oma artiklis torkinud mitut kliimasoojendajate hella kohta. Näiteks pole mingit kahtlust – Päike ja teised kosmilised tegurid mõjutavad kliimat palju rohkem kui inimese tühi rähklemine sel maamunal. Ja ega siin midagi rõõmustavat ei ole. Astronoomide hinnangul on Päikese parimad päevad möödas ja 4,5 miljardi aasta pärast see kustub. Head pole oodata ka Maa orbiidi ja telje kaldenurga muutustest tingitud kliimatsüklitest. Geoloogid on arvutanud, et umbes pool jäävaheajast, mille mõõdukalt sooja kliimat me praegu naudime, on juba möödas ja umbes 25 000 kuni 50 000 aasta pärast hakkab Skandinaaviast Eesti poole nihkuma uus jääsein. Võib-olla on veel vara selleks puhuks küünlaid ja konserve koguda, kuid siiski. Tulles meie igapäevase ilma ja lähima 30–80 aasta kliima juurde, siis siin pole need kosmilised mõjud kuigi hästi märgatavad. Tõsi, näiteks Päikese aktiivsuse 11aastane tsük-

kel on paelunud paljusid teadlasi ja statistika abil võib sama pika perioodiga kõikumisi leida mitmete kliimanäitajate aegridadest. Ainult et teadus pole suutnud välja nuputada toimivat teooriat, kuidas päikeseplekkide tekkimine ja kadumine füüsikaliselt Maa kliimat mõjutada saaks. Kas siin ei teki küsimust, et kui praegune kliima kiire soojenemine on tõesti tingitud kosmilistest, maasisestest või ookeanis toimivatest protsessidest, siis ehk peaksime oma toimetustes olema veelgi ettevaatlikumad? Et mitte rumalast peast oma viletsat olukorda võimendada. KLIIMA SOOJENEMISE FÜÜSIKA ON LIHTNE Vastupidi käänulistele kosmoseteooriatele on kliima soojenemise füüsika väga lihtne. Peaaegu sama lihtne nagu reegel, mille järgi õunapuu all istudes kukub teile õun pähe. Niisiis, otsige üles füüsikaõpik ja ajage näpuga rida: esiteks võtate Stefan-Boltzmanni ja Plancki musta keha kiirguse seaduse. Siis muudate atmosfääri koostist. Toimib Wieni nihkeseadus ja voilà, saate vastuseks, mitu kraadi atmosfäär soojemaks läheb, kui nii- või naapalju CO2 õhku paisata. Seega, kui muuta atmosfääri koosseisu, nagu inimkond praegu fossiilkütuste põletamisega teeb, siis muutuvad ka atmosfääri kiirguslikud omadused. Loomulikult on tegelik kliima palju keerulisem. Ega siis muidu kliimamudeldajaid ja klimatolooge palgal hoitaks. Tuleb tunnistada, et ilmastikutead-

NAGU EI SUUDA KEEGI LÄBIDA MARATONI SPRINTERI TEMPOS, EI SAA KA ILMAMUDELID HAKKAMA ENAMAGA KUI MÕNEPÄEVASE PROGNOOSIGA.

lastel on veel päris paljut uurida. Suurimad proovikivid, nagu Arvi Liiva artiklistki välja kumab, on planeedi tagasisidemehhanismid. Ehk siis küsimus, kuidas üks või teine atmosfääri, veeringe või eluslooduse osa hakkab käituma, kui Maa üldises süsteemis midagi muuta. Ilmselt me mitmeid tagasisidemehhanisme veel isegi ei tunne. Seejuures kasvuhoonegaaside ja eriti CO2 mõju arvab nüüdisaja teadus päris hästi teadvat. Kuid siin on austatud süsiniku-uurijal Liival jällegi õigus: CO2 on kasvõi veeauruga võrreldes üsna nõrk kasvuhoonegaas. Paraku pole süsihappegaas kaugeltki ainuke saaste, mida inimkond atmosfääri paiskab. See, miks CO2st on saanud kliimasoojenemise vapigaas, on iseenesest lihtne: selle kontsentratsiooni atmosfääris on kõige pikemalt jälgitud ja süsinikdioksiidist teavad üht ja teist nii koduperenaised, looduskaitseaktivistid, poliitikud kui ka ajakirjanikud. Mõneti on aga kurb, et CO2 kuulsus varjutab paljusid teisi kasvuhoonegaase, mille vastu tuleks ehk senisest ägedamaltki võidelda. Arvi Liival on kahtlemata õigus, kui ta väidab, et inimtegevuse poolt lisanduva CO2 kogus on looduses ringleva süsinikuga võrreldes väga väike. Mõni lisaprotsent ei mängi ju mingit rolli? Kui teil on taskus vaid üks euro ja leiate tänavalt viiesendise, siis ei saa seda tõesti pidada oluliseks sissetuleku tõusuks. Kui olete aga miljardär ja teie varandus suureneb mõne protsendi võrra, siis selle rahaga võib püsti panna juba paar uut kaubamaja. Sama on ka fossiilse CO2ga: protsentuaalselt on see süsinikuringe väike osa, koguseliselt aga tohutu. Need tühised lisaprotsendid võivadki olla selleks õlekõrreks, mis kaameli selgroo murravad ehk senise kliimasüsteemi uppi ajavad. Muidugi läheb suur osa süsihappegaasist taimedele toiduks. Ent tuleb arvestada, et

lisaks autode ja tehastega tossutamisele tegeleb inimkond praegu aktiivselt ka metsade raiumise ja rohelise looduse hävitamisega. Pole ju kuhugi kadunud näiteks kõrbestumise probleemid. Teadagi kihavad ookeanid elust ja need on süsinikuringe tähtis osa. Kuid kui jälle koolifüüsikat meenutada, siis vee soojenedes gaaside lahustuvus väheneb. Nii peljataksegi, et süsinikdioksiidi neelamise asemel hakkab ilmameri seda hoopis välja andma. MILLINE ON ILM 21. SAJANDI LÕPUS? Lõpetuseks, kust siis teadurid teavad, milline on ilm 21. sajandi lõpus? Ei teagi. Tõesti, seda meteoroloogilist seisundit, mida kõik ilmaks kutsuvad, suudavad sünoptikud ilmamudelite toel usaldusväärselt ette ennustada vaid umbes viieks päevaks. Küll aga saab öelda, millised võivad saja aasta pärast olla Eesti ilmastikuehk kliimaolud. Seda lubavad meil teha kliimamudelid. Ilmaja kliimamudeli vahe on piltlikult väljendudes nagu 100 m ja maratoni jooksmisel. Kõrvaltvaatajale on see üks lippamine puha, ent sportlastelt eeldavad need alad täiesti erinevaid võimeid. Nagu ei suuda keegi läbida maratoni sprinteri tempos, ei saa ka ilmamudelid hakkama enamaga kui mõnepäevase prognoosiga. Kuid homse ilma ennustamisel on nad head. Kliimamudelite fookuses on aga üldisemad atmosfääris toimuvad protsessid. Ilma nad ei ennusta, kuid ütlevad, mis juhtub meie kliimaga siis, kui me näiteks kogu planeedi metsad maha raiume või paneme jõed tagurpidi voolama. Või kui me jätkame kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist samas vaimus kui praegu. Viimasel juhul, nagu Eesti teadlased on rehkendanud, hakkab Maarjamaa ilmastik sajandi lõpuks välja nägema nagu praegu Põhja-Šotimaal. Aastaringne kehv suusailm asendub vihmase sörkimisilmaga.

aakera eluslooduse miljardiaastane ajalugu on üle elanud mitu taime- ja loomaliikide massilist väljasuremist, mille peapõhjus on olnud keskkonna äkiline muutumine – kõigest miljoni või paari aasta vältel. Viimase 540 miljoni aasta viiele suurele eluslooduse hävimise lainele on lisandumas kuues, mille ilmingud uus aja poole tuhande aasta kestel on avaldunud järjest tõsisemalt. Kui eelmiste globaalsete hiigelkataklüsmide vallandaja oli mingi vulkaaniline, keemiline või astronoomiline sündmus, näiteks supervulkaani purse, maailmamere kemismi muutus või hiidmeteoori langemine Maale, siis nüüdse hävingu põhjustaja on üksainus kiirelt evolutsioneerunud loomaliik – nüüdisinimene, Homo sapiens. Mõne või mõnekümne tuhande aasta kestel langes järjest osavamaks ja targemaks muutuva inimühiskonna ohvriks (söödi ära!) hulk suurimetajaliike. Põlluviljelus ja muu taimekasutus viisid kõrbete laienemisele. Nn avastusreisid ja inimeste invasioon seni vähe asustatud paikadesse tõid kaasa üleekspluateerimist ja kaudseid hädasid, nagu seni puudunud looma- ja taimeliikide tahtlik või tahtmatu sissetoomine, mis mõjutas kohalikke elukooslusi, paiguti pöördumatult. Alul märkamatult oli pandud alus uuele geoloogilisele ajastule – antropotseenile. Inimeste hulga järjest kiirenev, lausa hüperboolses graafikus suurenemine (tänaseks juba 7,7 miljardit), mida tagab kiirelt kasvav tehniline ja põllumajanduslik tootmine ning täiustuv meditsiin, on muutunud ohtlikuks mitte ainult loodusele, vaid ka inimkonnale enesele. Sellega kaasneb looduse liigilise mitmekesisuse muutumine. Otsese inimtegevuse, näiteks küttimise tulemusena on 1600. aastast alates välja surnud vähemalt 150 linnuliiki ja kaheksandik praegusest ümmarguselt 10 000 liigist on väljasuremise künnisel. Paljude liikide kadumine järgnes immigrantide saabumisele seni asustuseta saartele. Uus-Meremaal ja lähisaartel elutsenud hiigellinnud moad kütiti pärast maooride polüneeslastest esivanemate saabumist sinna 12. sajandil viimseni juba kolmesaja aastaga. India ookeani Mauritiuse saarel elutsenud tubli kalkuni suurused lennuvõimeta dodod said meremeeste roaks 175 aasta jooksul pärast saare avastamist portugallaste poolt 1507. aastal. Naabruses söödi nende tuviliste seltsi arvatud lindude paar sugulasliiki ära järgmise saja aasta jooksul.

Hiidalgipaar John Gerrard Keulemansi maalil, u 1865.

Erilises kadumisohus on olnud ja on tänini meresaartel endeemina arenenud linnuliigid. Enamasti pole nüüdseks kadunud liigid olnud jahilinnud, vaid langenud laevameestega kaasa reisinud ja saartel metsistunud kasside, koerte, rottide jt ohvriks. Hulk värvikirevaid papagoiliike on hävinud puurilinnuks pidamiseks püüdmise tagajärjel. Mõni neist, näiteks safiir-aara on päästetud veel vangipõlves säilinud ja siginud isendite sihikindla paljundamise ja loodusesse vallapäästmisega. Samamoodi on pidurdatud kalifornia kondori ja nenelagle kadumist. Enamik alatiseks kadunud linnuliikidest on hääbunud pooleldi märkamata, aga kahe liigi kadumine on lausa detailselt dokumenteeritud. Üks nendest oli lennuvõimetu merelind hiidalk Põhja-Atlandil, keda toiduks kasutasid juba viikingid, hiljem kalurid. Viimane paar notiti Islandist edelas Eldey saarekesel juunis 1844. Kogusummas miljarditesse küündinud rändtuvid olid 19. sajandil Põhja-Ameerika viljakasvatajate suurim nuhtlus. Nad pesitsesid Lõuna-Kanada ja USA puistutes, isegi sadakond paari ühe puu otsas, ja tegid toiduretki ümbruskonna põldudele. Neid kütiti massiliselt, kasutades koguni haavlisuurtükke. Järk-järgult saadi neist sajandi lõpuks jagu, 1905. a paiku leidus looduses veel üksikuid paare ja 1914. aastal suri viimane puuris peetud rändtuvi. Eesti ei paku oma väiksuse tõttu drastilisi väljasuremise näidiseid. Mitu linnuliiki, nagu punakurk-kaur, rabapistrik, siniraag ja veetallaja, on meil küll pesitsemast peaaegu taandunud, mitu liiki on haruldaseks jäämas. Küll aga kahaneb enamiku haudelindude arvukus, nii metsalindude kui ka põllulindude oma, kokku suurusjärgus lausa saja tuhande paari võrra aastas. See aga on meie looduse seisundi halvenemise märk, seega linde tuleb silmas pidada ja asjakohaseid järeldusi teha.

maa elu || Tööstus || 9

VÄETISTE HINNAD ON JÄTKUVALT TÕUSUTEEL Ain Alvela

Baltic Agro / k-rauta

Joonis: Pakri.ee

31. jaanuar 2019

Maa Elu

Pakri poolsaarel jagub potentsiaali kujuneda Eesti eesrindlikuks teadus- ja tööstusmaastikuks, teatud mõttes meie omaks Ränioruks.

Pakri poolsaarele kujundatakse Eesti oma Räniorgu

öödunud aasta oktoobris algas ja käesoleval aastal jätkub karbamiidväetiste maailmaturu hindade tõus, hinnarallit toetab pakkumiste vähesus, ennekõike Hiinast tuleva väetisekoguse vähenemine. Hinnatõusule aitas kaasa India oktoobris esitatud pakkumiskutse karbamiidi tarnimise kohta, kuna India agentuur keeldus ostmast karbamiidi Iraanist, kartes USA sanktsioone. Sellele vastuseks esitati kõrge hinnaga pakkumised. Lisaks vähenes mullu esimese üheksa kuu jooksul eksport Venemaalt 68% võrreldes üle-eelmise aasta sama perioodiga, see oli vaid 1,1 miljonit tonni (2017. aasta 9 kuud – 3,5 mln t). Balti riikides tõusid hinnad eelmise aasta lõpus 2015. aasta alguse tasemele. Valdkonna ekspertide hinnangul jätkub karbamiidi hinnatõus ka tänavu, sellele aitavad kaasa traditsiooniliselt suur nõudlus põhjapoolkera kevadise külvihooaja ootuses ja jätkuvalt piiratud pakkumine. Karbamiidi hinnatõus tingis ka teiste lämmastikväetiste hinnatõusu. Ammooniumnitraadi keskmised hinnad olid 2018. aasta kolmandas kvartalis 28 protsen-

Karbamiidi kerkiv maailmaturu hind tõstab ka teiste mineraalväetiste hinda. Siin on valik pakutavatest karbamiidväetistest.

di võrra kallimad kui teises kvartalis. Seega toimub hinnatõus

kõigis kolmes põhilises väetiste turuosas – lämmastik, fosfor ja kaaliumkloriid.

TEADUS- JA TÖÖSTUSPARK

Ain alvela Maa Elu

allinnast poolesaja kilomeetri kaugusel Paldiskis asuvas teadus- ja tööstuspargis avati läinud aasta lõpul 0,9 MW võimsusega päikesefarm, mis suudab tagada elektrivarustuse arvestuslikult 300 kodu jaoks. Päikesefarm laiub praeguseks üle kümne aasta tegutsenud Pakri-nimelises teadus- ja tehnopargis umbes kahe jalgpalliväljaku suurusel maa-alal. Vast valminud päikesepargi võimsus on ligi 1 MW, mis on maksimaalne Euroopa Liidu toetuste eest rajatava päikesepargi võimsus. Rohelisest targast tööstuslinnast, taastuvenergia tootmisest ja rohetehnoloogia sektori kompetentsikeskusest koosneva tehnoloogiapargi arendaja on OÜ Pakri Teadus- ja Tööstuspark, mis järgmise sammuna kogub ühisrahastusplatvormi Fundwise abil investeeringuid järgmise suurema laienemisetapi ettevalmistamiseks. Aastaks 2020 plaanib Pakri teadus- ja tööstuspark saada Põhja-Euroopa juhtivaks rohetehnoloogia kompetentsikeskuseks ja suurimaks erakapitalil arendatavaks targaks tööstuslinnaks. Ühisrahastuse kaudu loodetakse koguda 300 000 eurot. Teadus- ja tööstuspark Pakri on Tallinna teaduspargi Tehnopol koostööpartner. Viimane teatab, et uus päikesejaam on paigaldatud endisele jäät-

Teadus- ja tööstuspark Pakri poolsaarel • Haldaja OÜ Pakri Teadus- ja Tööstuspark. • Asutatud 2007. aastal. • Territoorium 65 ha. • Katusealust äripinda üle 20 000 m². • Tehnopargil on 22 tootmisja 35 teenusklienti. • Tehnopargi n-ö süda ja eripära teiste sarnastega võrreldes on loodav 25 MW võimsusega taastuvenergial toimiv nn tark elektrivõrk, mis ehitatakse välja etappide käigus ja koosneb ca 18 MW tuulepargist, 3–6 MW võimsusega päikesepargist ja biomassil põhinevast koostootmisjaamast. • Iga inimene saab Pakri tehnopargi arengusse investeerida Fundwise’i ühisrahastuse kaudu. • Viimase finantseeringuna valmis 0,9 MW päikesepark, mis varustab ühte Pakri hoonekompleksidest rohelise energiaga. • Praegu kogutakse investeeringuid suuremahuliseks võr-

guarendamiseks, tuule- ja päikesepargi kavandamiseks kogu tööstuslinnaku alale. • Varasemad investeeringud: 2015 – 490 000 €, 2018 – 89 600 €, tähtaeg 06.2020, investeering päikesepargi ehituse eeltöödesse ning Kivi 12 uute klientide jaoks ruumide ettevalmistusse; 2018 – 297 000 €, tähtaeg 06.2024, hoonekompleks nr 2 (Kivi 2) refinantseerimine ja renoveerimine; 2018 – 135 000 €, tähtaeg 12.2019, hoonekompleks nr 3 (Tallinna mnt 31) ostmiseks ja ehituseks, tähtaeg 12.2019. Tänaseks on hoone esimene renoveerimine lõpetatud, esimesed üürnikud sees, lõpetatud 0,95 MW päikesepargi ehitus, suurendatud elektrivõimsust umbes 1000 amprini ning tagatise väärtus kasvatatud rohkem kui 400 000 euroni. • Kunagi arutati tõsimeeli plaani, et Paldiski tööstusparki või Pakri teadusparki võiks oma tootmise tuua elektriautode Tesla akutehas.

memaale, kus pinnasest on kõrvaldatud ehitus- ja bioloogilised jäätmed. Jaam toetub betoonist kanduritele, mis asuvad kasutatud kunstmurukattel, see pärineb 2017. aastal Eesti keskkonnasõbraliku ettevõtte tiitli pälvinud ASilt Advanced Sports Installations Europe. Päikesepargi ehitasid OÜ Energiapartner ja OÜ Trapets. Ehitus vältas sisuliselt vaid kaks kuud. Praegu on teadus- ja tööstuspargis 65 hektarit nn tarka tööstuslinna, mille väljaehita-

mine jätkub. Enam kui 20 000 m² suurusel tootmispinnal ning arendus- ja testimisalal tegutseb 22 tootmisettevõtet ja üle 35 rohetehnoloogia äriteenuseid pakkuvat firmat. Pakri müügikäive viimastel aastatel on vähemalt 0,5 miljonit eurot, bilansimaht kasvanud üle viie miljoni euro. Laenukoormus on püsinud 1,1 miljoni euro juures ja tööstuspark teenib stabiilselt kasumit. OÜ Pakri Teadus- ja Tööstuspark väärtuseks on praegu hinnatud 5,2 miljonit eurot.

Allikas: www.pakri.ee

Osta, müü ja rendi targalt!

Metsamaa – Põllumaa – Metsa raie

Soovid müüa edukalt? Praegu on õige aeg! Lisa kuulutus või oksjon TASUTA! Suurim maa ja metsa müügiportaal Eestis. Maaportaali kaudu on metsaomanikud teeninud enam kui 17 miljonit eurot.

10 || Ilma- ja tervisetark || maa elu Arvo Meeks / lõuna-eesti Postimees

31. jaanuar 2019

ilmatark

Jüri kamenik ilmatark

TUISKUDES JA LUMETORMIDES SÄHVIVAD VÄLGUD

öödunud ilmajutus oli juttu tuisust ja lumetormidest. Et talv jätkub ja mõni suurem tuisk või lumetorm võib veel eeski seista, jätkame sel teemal, kuid seekord huvitavast olukorrast – välkudest tuisus. Tasub meenutada, et tuisk on atmosfäärinähtus, mis on seotud tuulega. Seejuures tingimuseks on kas sadav lumi, lahtine lumi maapinnal või mõlemad. Eristatakse kolme tüüpi tuisku: pinna-, madal- ja üldtuisk. Lumetormiks võib pidada olukorda, kui tugev üldtuisk kestab vähemalt 6 tundi. On täheldatud, et lumetormides sähvib vahel välke, kuid tihtipeale detektorid neid ei registreeri. Millega on tegu, seda on keeruline öelda, kuid see tõstatab huvitavaid küsimusi: kas lumetormiga seotud välke, kui rünksajupilvi ei ole, pidada äikeseks või mitte. Tavaliselt on seda peetud äikese erijuhuks, aga on tekkinud eriarvamus selles osas. Selgituseks, et äike on kitsamas tähenduses rünksajupilv(ed), mis on võimelised välke tekitama, sh nt vulkaani purskesambas või tuumapommiplahvatuses tekkivas pilvesambas, aga lumetormiga ei ole tavaliselt rünksajupilvi, mis tähendab, et sel juhul äikesest rääkida ei saa (?). Laiendatud tähenduses saab äikeseks pidada olukorda looduses, kui tekivad elektrisädemed, olgu rünksajupilvedega või ilma. Huvitava edasiarendusena võib öelda, et teistes maailmades (planeetidel, kuudel, galaktikates) ei pruugi Maal väljakujunenud arusaam äikesest kehtida, sest elektrilist aktiivsust on välkudena teistel planeetidel vaadeldud või leidub selle kohta kaudseid tõendeid, aga tingimused/olud jne on seal täiesti erinevad siinsest. Seega võib rääkida Maatüüpi äikesest, mille puhul on äikese üheks oluliseks tekkimise aluseks peetud veeauru, eriti sellega seotud protsesse, mis võimaldavad välkude tekke. Nn tõelist äikest ehk kui on rünksajupilvi ja tekivad välgud, tuleb ette ka talvel lume ja külmaga, nt mereefekti tõttu; olud võivad sellise äikese ajal samuti meenutada lumetormi, kui tegu on lumepagiga. Aga lumetorm on tüüpilisel juhul ikkagi aktiivne tsüklon (madalrõhkkond), kus tugev tuul tekib õhumasside vastasseisu tõttu, millega külmal ajal võib kaasneda tugev lumesadu. Sellise sünoptilise tekketaustaga lumetorm sisaldab kihtsajupilvi (ja teisi kihilisi pilvi), kuid tavaliselt mitte rünksajupilvi; viimased tekivad talvel lisaks mereefektile ka sügavates täituvates tsüklonites. Mõnikord tekib välke ka tugevas pinnatuisus, nt katabaatilise tuule korral Gröönimaal või Antarktikas (liustikutuul – külm ja kuiv õhk on suurema tihedusega ja hakkab raskusjõu mõjul mööda nõlva alla liikuma, harva võib saavutada orkaanitugevusega kiiruse), sest hõõrdeelektri tõttu tekib piisavalt tugev elektrilaeng, kuid selle äikeseks pidamine on veelgi kaheldavam kui lumetormides sähvivate välkude korral, sest isegi pilvi ei pruugi olla. Väga külm periood on läbi saanud ja nii võtab uus kuu – veebruar, mida nimetatakse ka tuisukuuks – vastu sooja ja niiske ilmaga. Siiski vast lume kadumist oodata ei ole, ja sisemaal, eriti kõrgustikel, tuleb lund juurde.

Iisopist saab hea tee külmetuse vastu.

Peletame taimedega gripi ja külmetuse Katrin LUKE fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

ui oled talvel külma saanud, mõjub hästi kuum saun, vann või dušš. Kui see pole kohe võimalik, on abiks ka kuum tee või kuum vürtsikas supp. Hea tee külmetuse vastu on iisopist, pärnaõiest, punest või kibuvitsamarjast, nii eraldi kui ka seguna. Tuntud soojendaja ja vereringe parandaja on ingver, mida võib tee sisse lõikudena või riivituna lisada. Paljud armastavad sidruni-ingveriteed, peaasi et see kuum oleks. Sidruni asemel võiks eelistada ebaküdooniat, meie oma vitamiinipommi. ROHKELT C-VITAMIINI Ebaküdooniat saab sügisel sügavkülma panna või kuivatada, võib ka siirupiks keeta, kuidas kellelegi sobib. Ebaküdooniaviljades on rohkelt C-vita-

miini – palju rohkem kui sidrunis – ja pole ka karta, et koor mürke täis on. Teine C-vitamiini allikas on kibuvitsamari, kuid marju peab õigesti kuivatama. Korralik kibuvitsamari peab olema erkpunane või oranž. Kui marjad on pruunikad või mustad, siis pole neid õigel ajal korjatud ja C-vitamiini neis ei ole. Kibuvitsamarju võib säilitada sügavkülmas, aga neist võib keeta ka siirupit või moosi, mida on hea kuuma vette lisada. Ise olen lisanud kibuvitsasiirupile nelki ja ingverit, siis on sellest abi ka kurgupõletiku vastu. Organismi tugevdaja ja külmetushaiguste rohi on veel lodjapuumari, mida tunnustab vene rahvameditsiin. Ise olen teinud lodjapuumarjadest siirupit, millest saab hiljem jooki valmistada. Köha korral sobivad teese-

EBAKÜDOONIAVILJADES ON ROHKELT C-VITAMIINI – PALJU ROHKEM KUI SIDRUNIS – JA POLE KA KARTA, ET KOOR MÜRKE TÄIS ON.

gusse limaaineid sisaldavad taimed: paiseleht, teeleht, kassinaeris, üheksavägise õied koos eeterlike õlisid sisaldavate taimedega, nagu aed-liivatee, iisop, pune, männipungad. Nii on toime tõhusam. Eraldi võib keeta Islandi samblikust keedust: võtta peotäis samblikku 1,5–2 l vee kohta ja keeta 30 min. Lisada võib kibuvitsamarju. Kui on 30 min keenud, lasta tõmmata, kurnata, soovi korral lisada mett või suhkrut ja juua. Kui Islandi sambliku kibe maitse häirib, võib seda enne keetmist kuuma veega üle valada, hoida vees umbes 5 min ja kurnata. Seejärel valada üle uue veega ja keeta 30 min. Nõnda pole see nii kibe. Islandi samblik sobib ka palaviku ja nõrkuse korral, samuti kopsupõletiku raviks. Sookailu on kasutatud köha, kopsupõletiku ja tuberkuloosi ravis, kuid tegu on mürgise taimega ja liialdada sellega ei tohi. Sookailu võrseid võetakse 1 sl tassi vee kohta, keedetakse 10 min või lastakse termoses tõmmata 30 min, juuakse lonkshaaval tass päevas. Lisaks võib köha korral

määrida rinnale ja seljale kopsupiirkonda hanerasva või taimedest külmetusesalvi. TAIMED PALAVIKU VASTU Palavikku aitavad hästi alandada iisop ja pärnaõis. Mõlemat saab valmistada nii, et valada 1 tl taimepuru üle 200 ml veega, lasta tõmmata 10 min ja juua. Kurguvalu ja -põletiku vastu võitlevad kibuvitsamari, iisop, salvei. Kuristada võib tammekoore- ja lepakäbiteega. Kibuvitsamarjadele võib lisada mõne tera nelki, nelgil on tõhus põletikuvastane toime. Kui kibuvitsamarjad peenestada, piisab, kui lasta teel 10 min tõmmata. Kui on terved marjad, tuleb keeta 30 min või lasta termoses 6–8 tundi tõmmata. Tervetest marjadest tee jääb selgem ja punasem. Ise olen hakanud tegema kibuvitsamarjadest jahu koos ingveri ja nelgiga. Saab ruttu valmis ja on maitsev. Aitab hästi külmetuse vastu. Gripi korral sobivad puhastavad taimed: angervaks, teeleht, pärnaõied. Enesetunde parandamiseks võib lisada palavikku alandavaid ja ülemiste hingamisteede raviks sobivaid taimi, nagu salvei, iisop, pune, liivatee. Nohu ja põskkoopa põletiku korral on hea teha inhalatsiooni ja seda mitte väikese inhalaatoriga, vaid ikka kausis nagu vanasti, et kogu nägu ja põskkoopad saaksid oma osa. Taimed valatakse üle kuuma veega ja rätiku all hingatakse auru sisse. Parimad taimed selleks on iisop, männipungad, aed-liivatee ehk tüümian. Tüümiani leiab igast maitseaineriiulist ja poes on seda ka värskena saada. Vene rahvaraviretsept: keeta koorega kartul, tampida puruks, kallata sorts viina peale ja siis selle auru sisse hingata. Põskkoopa ja otsmiku raske põletiku korral tuleb seda teha 5–6 korda päevas ja panna lisaks ninasse taimesalve. Taimesalve võib valmistada ka kodus õlist või rasvast, milles hautada männipungi, sookailuvõrseid, aed-liivateed umbes 2 tundi 90 kraadi juures, kurnata ja lisada 100 ml kohta 10 g mesilasvaha, 10 tilka piparmündi ja eukalüptiõli. Salv aitab ka siis, kui tunnete, et nohu hakkab tulema. Looduslikud salvid ei riku nina limaskesta ja aitavad väga hästi. Mõnusat talve nautimist ja olge terved!

külvikalender: 1.–8. veebruar 1. R

Vili, alates kl 02.47 juur

2. L

Juur

3. P

Juur, alates kl 15.03 õis Aiatöödeks sobimatu päev

MAA

TULI

Õis

VESI

ÕHK

4. E

08.26 16.45

23.04

5. T

Õis

6. K

Õis, alates kl 04.02 leht

7. N

Leht

8. R

Leht, alates kl 14.34 vili Kuukalendri koostaja Signe Siim, 2019

maa elu || Aed ja kodu || 11

31. jaanuar 2019

Erakogu

Säde Lepik aiaajakirjanik

ui koduümbrus on lumevaiba all ja taimed imelise härmatisega kaetud, võib tulla tahtmine seda ilu ja karget meeleolu kevadel ja suvel valgete õite ja valgekirjude taimelehtedega kasvõi osaliseltki korrata. Legendi järgi tulnud ka maailma kõige kuulsama Valge aia loojal Vita Sackville-Westil idee rajada Sissinghursti valge aed ühel lumesajusel ööl.

Valgete õite võimalustega on mängitud ka Tallinna Lillefestivali töödes. Fotol on Meeri Miksi ja Tatjana Maslakova 2014. aastal kujundatud aed „Suhtlemisõpetus”, kus valgeõielist kosmosesorti täiendavad roosad õietoonid.

Valgete õite võlu

KEVADEL ALUSTAVAD LUMI- JA MÄRTSIKELLUKESED, JÄRGNEVAD ÜLASED, KROOKUSED, PRIIMULAD, MAIKELLUKESED, IBEERISED, NARTSISSI- JA TULBISORDID. Aia- ja eluruumid on Sissinghurstis ainulaadselt seotud, hekkide ja vanade müüridega piiratud Roosiaiast, maakodustiilis soojades toonides Päikeseloojanguaiast, ürdiaiast jm avanevad vaated kutsuvad edasi jalutama. Valge aia üle valitseb suur valgete lihtõitega väänroos Rosa mulligani, valgeõielistest taimedest on sinna aegade jooksul sobitatud gladioole, iiriseid, kallasid, daaliaid, jaapani anemoone, kuutõverohtu, kukekannuseid, lu-

Erakogu

SUURKUJUD EESKUJUKS Vita Sackville-West (1892–1962) oli kirjanik ja aialooja, armastatud sõbratar Virginia Woolf on talle kui prototüübile pühendanud oma „Orlando”. Aednikuna tegi Vita SackvilleWesti tuntuks aastail 1946–1961 Observeris igal nädalal ilmunud kolumn „Sinu aias” (In your garden). Näiteks 22. jaanuaril 1950 on ta seal kirjutanud, et halli, rohelise ja valge aia loomise katse võib ka läbi kukkuda, kuid see mõte on proovimist väärt. Talle meeldis aias jalutada öösiti või hämaruses ning näiteks valged liiliaõied on siis veel ilusamad ja salapärasemad kui päeval. Valge asemel kasutas ta ka sõna pale – kahvatu, kaame, kalbe. Sissinghursti valduse korrastamist alustasid Vita Sackville-West ning tema diplomaadist ja ajakirjanikust abikaasa Sir Harold Nicholson 1930. aastal, valge aiani jõuti u paa rikümne aasta pärast. Mees pooldas pigem klassikalist stiili ning jagas hoonete ümbruse omavahel seotud aiaruumideks, mida raamisid kõrged tumedad jugapuuhekid ja liigendasid madalad pukspuuhekid. Naine eelistas istutusaladesse taimi sobitades poeetilisemat lähenemist. Talle meeldisid Itaalia aiad ja Pärsia kultuur, eeskujuks olid kuigivõrd William Robinsoni, Margery Fishi, Gertrude Jekylli ja Edwin Lutyensi tööd ja kindlasti ka Lawrence Johnstoni rajatud hekkidega piiratud aiaruumide ja vaatetelgedega Hidcote’i mõisaaed, kus rookatusega maja ees oli kaunis Valge aed juba enne esimest ilmasõda. Kõigi nimetatute töödest ja põhimõtetest t a sub lugeda Matthew Biggsi raamatust „Suured aednikud. 40 aianduse suurkuju ja mida neilt õppida”. Nii Hidcote kui ka Sissinghurst kuuluvad nüüd National Trustile.

piine, liiliaid, sõrmkübaraid, lilltubakat, roosisorti ‘Schnee wittchen’, valgeõielist põdrakanepit ‘Album’ jm. Üleminekut valgetelt õietoonidelt rohelisele hekiseinale leevendavad terav kroonohakas jt hõbedaste ja hallide lehtedega taimed. VALIKUT LIIGAGI PALJU Enamik nimetatud taimi kasvab hästi ka meie aedades. Kuid neid on veel ja veel, valgeõielisi liike või sorte jätkub nii poolvarjulisse kui ka päikeselisse aeda, neid on kõrgeid ja madalaid ning kui valge oma varjunditega teile meeldib, saate valgete õitega priisata vaat et sügiseni. Kevadel alustavad lumi- ja märtsikellukesed, järgnevad ülased, krookused, priimulad, maikellukesed, ibeerised, nartsissi- ja tulbisordid ning muidugi ehivad vaadet õitsvad viljapuud. Põõsastest ja puudest võiksid valges aias kasvada veel toompihlakad, viirpuud, näärelehine kibuvits, arooniad, ebajasmiinid, deutsiad, lodjapuud, hortensiad, sirelid. Ronitaimedest sobivad sinna lillherned ja elulõngad; püsililledest kitseenelas, kadakkaer, laialehine kellukas, floksid, raudrohi, kivikilbik, alpi kuukakar, härjasilm, angervaks, astilbe, kipslill, pojeng, lõhnav varjulill, kukehari, liatris, pärl-hõbeleht, mets-salvei, virginia männasmailane, võhumõõk; suvelilledest aedaster, levkoi, lõvilõug, petuuniad, rõngaslill, raudürt, ämbliklill, suur ammi, kosmos – loetelu võiks jätkata, sest väga paljudel püsikutel ja suvikutel on valgeõielised sordid või vormid. Suur valik teeb aiaruumi või peenra kujundamise isegi

Valgete õitega saab priisata vaat et sügiseni.

raskemaks: ka valgete õite ja roheliste lehtede kooslus võib liiga kirjuks muutuda ja taimed üksteisest n-ö üle karjuma hakata. Liikide arvu ei maksa suureks ajada, taimed tuleb kokku sobitada nii, et neile meeldiksid samad kasvutingimused ja need üksteist võluvalt täiendaksid. Tähtis on nii õite kui ka lehtede kuju, tekstuur ja toon. Valge pole kaugeltki ühesugune, osa õisi on pigem kreemikad ning tolmukad, sigimikud, õiepõhjad, südamikud jm lisavad õielehtedele ikka kollakaid, roosakaid, rohekaid varjundeid. Eriti head taimed viskavad närtsinud õied ise maha, muidu tuleb need ära noppida, et nad määrdunud pruudikleite ei meenutaks... Valgete õite või valgekirjude lehtedega taimi tasub kindlasti sobitada poolvarjulistesse ja varjulistesse aiaosadesse, sest valge lisab sinna sära ja avarust.

Valge sümboliseerib puhtust, valgust, vaikust, helgust, kirgastumist. Enne aga, kui kõike seda imelist oma aeda püüdma hakata, soovitan läbi lugeda Christopher Lloydi (1921–2006) raamatu „Värvid aias”. Teravkeelne ja vaimukas aialooja ja aiakirjanik on värvidega palju katsetanud Great Dixteris ning ta pole valgest sugugi vaimustuses. VALGEL ON KA MÕNED VEAD Lloyd kirjutab näiteks nii: „Rikkumata puhtusega käib kaasas tõeline taak – valge värv. Külm, silmatorkav ja pealetükkiv, nii püüab see küll pilku, kuid oleks parem, kui ta seda ei teeks.” Ta usub ka, et jää ja lume värv valge nõuab rohkem, kui vastu annab, ning kui valget kasutada väikeses koguses ja hajutatuna, mitte suures rühmas, on selles ligitõmbavat müstikat hoopis rohkem. Val-

geõielisi taimi soovitab ta peenras kasutada nt koos stepirohu jt kõrrelistega, mis lisavad põnevat tekstuuri ja teevad koosluse õrnemaks. Valgeid õisi täiendab hästi ka hall, sinakashall või valgekirju lehestik. Valgeõieliste taimedega sobitatakse ikka kokku valgeid aiatarvikuid ja -mööblit. Lloyd seda heaks ei kiida: „Minu meelest on ainuke tõeliselt mõeldav vabandus valgele aiamööblile, väravatele ja sildadele tõeliselt sügav vari. Kui selline valge mööbel on vähegi valgemas kohas, torkab see sedavõrd silma, et varjutab kogu ümbruse. /…/ valgele võiks lisada mõne muu tooni, nii et asi jätaks küll valge mulje, kuid tegu oleks siiski mingi veidi teistsuguse värvivarjundiga. Ja jumala pärast, hoidke see valge mööbel vähemalt puhas.” Valge paraku ei taha puhas püsida ja siis ongi elegantsena mõeldu hoopis räpane. Kuis see tundub, võib igaüks vaadata Tallinnas renoveeritud Tammsaare pargis. Kui Estonia tagune ka juurde arvata, on seal üsna väikesel maa-alal u 180 väiksemat või suuremat valget lehise liimpuidust istumisosaga pinki. Pargi serva aladel muutusid need sügisel liiklustossus juba paari nädalaga räpaseks. Ühel hommikul olen seal näinud ka pingi puhastajat, aga rohelise seebi lahusega nühkimine asja palju ei parandanud. Luksuslik valge eeldab kulukat hooldust. Kirgasvalget meeleolu saab pargis nautida pärast korraliku lumesadu, kui pingid on hanges peidus.

VALGEÕIELISTE TAIMEDEGA SOBITATAKSE IKKA KOKKU VALGEID AIATARVIKUID JA -MÖÖBLIT. LLOYD SEDA HEAKS EI KIIDA.

12 || Põld || maa elu

31. jaanuar 2019

Künnist loobumine annab kokkuhoidu Elmo Riig / sakala

Margus Ameerikas Baltic Agro arendusdirektor

aimekasvatuses on viimastel aasta kümnetel toimunud suured muudatu sed. Veel eelmise sajandi lõpu kümnenditel, kui meil diisli kütus suurt midagi ei maks nud, künti ja hariti mulda me haanilistel viisidel. Nüüdseks on künnipõhiseks jäänud vaid ligikaudu pooled põllud. Põh jused on eelkõige majandusli kud – tehakse kõik, et toodan gu omahinda alandada. Tai mekasvatussaadusi müüme maailmaturul kehtivate hin dadega ja oluliselt paremat ta su loota ei ole. Seega ainus võimalus on vähendada kulu sid ja toodangu omahinda, et teiste maade põllumeestega võrdselt konkureerida ja ka sumit teenida. Üks kokkuhoiuvõimalus on kõige energiamahukamast mullaharimisviisist ehk kün nist loobumine. Künnil kulub ühel hektaril 15–20 liitrit diis likütust ja traditsioonilisele mul laharimisele kokku u 40 l/ha, seega 50 €/ha. Lisandub umbro hutõrje kulu mõne tavaherbit siidiga. Kokku sõidetakse tra ditsioonilise mullaharimise korral põllul vähemalt viis kor da. Minimeeritud ehk pindmi sel mullaharimisel jääb ära traditsiooniline künd, taime jäänused ja põhk segatakse vaid mulla pindmise kihiga, 5–15 cm. Energiat kulub poo le vähem, kuid täiendavalt tu leb kasutada üldhävitavat her bitsiidi pärast saagi korista mist või enne uue kultuuri külvamist. Kokku saab hak kama kolme korra põllul sõit misega.

künd

MINIMEERITUD EHK PINDMINE MULLAHARIMINE

koorimine/ randaalimine

kultiveerimine

külv

kultiveerimine

OTSEKÜLV ainult külv ja pritsimine

kultiveerimine

gr a

a f ik

KÜNNIL KULUB ÜHEL HEKTARIL 15–20 LIITRIT DIISLIKÜTUST JA TRADITSIOONILISELE MULLAHARIMISELE KOKKU U 40 L/HA, SEEGA 50 €/HA. Otsekülvil minnakse põl lule vaid külviks ja umbrohu tõrjeks. Mullaharimist ei toi mu. Eelmiste aastate taimik jääb kuluna mullapinnale, moodustades multšikihi. Kül viks kasutatakse spetsiaalseid külvikuid, mis suudavad kui

VETT JA MULDA SÄÄSTEV TEHNOLOOGIA

TRADITSIOONILINE EHK KÜNNIPÕHINE MULLAHARIMINE

in a: a

kiv

il a

vanud taimekihist läbi lõigata ja seemned mulda õigesse sü gavusse jaotada. Mullahari mist asendab üldhävitav her bitsiid glüfosaat kas sügisel või kevadel. Pindmist mulla harimist ja otsekülvi nimeta takse ka mulda ja vett sääst vaks tehnoloogiaks (conservation agriculture), kuna mulla vee aurustumine ja erosioon on minimaalne. PÕLLUMEHE VALIKUD Põllumehel on niisiis valida mitme tehnoloogia vahel: kas traditsiooniline künnipõhine või mulda säästev minimeeri tud mullaharimine ja otsekülv. Üldhävitav herbitsiid maksab 3–4 €/l ja seda kulub kuni 4 l/ha. Kolmekümne aastaga on diisli kütus kallinenud kümme korda ja glüfosaat muutunud viis kor da odavamaks. Põllumehed oskavad arvu tada ja aastate jooksul kasva nud herbitsiidi kasutamine ei ole tingitud mitte armastusest mingi toote vastu, vaid eelkõi ge soovist kulusid kokku hoi da. Kui keegi tahab neid ten dentse muuta, peab ta välja

Üks kokkuhoiuvõimalus on kõige energiamahukamast mullaharimisviisist ehk künnist loobumine.

pakkuma alternatiivse lahen duse, mis oleks sama vähese ohtlikkuse, väikese süsiniku jalajälje ja omahinnaga. Tegelikkuses on aga iga järgneva kütuste aktsiisitõu suga üha enam taimekasvata jaid sunnitud traditsioonilisest mullaharimisest loobuma. Ar vatavasti jääb lõpuks nii, et kündi saavad endale lubada vaid mahetootjad ja seemne kasvatajad, kelle toodangu eest makstakse rohkem. Loo duse hea käekäigu pärast mu retsejad peaksid aga võrdlema, mis on meile kõigile parem, kas taastumatu diislikütuse ohjeldamatu põletamine trak torimootoris või herbitsiid. Herbitsiidi on kasutatud juba üle 40 aasta, see on üks maa ilmas kõige enam uuritud kee miline ühend ja selle olulist kahju pole senini suudetud tõestada. Taimekaitsevahendite tu rule lubamine vaadatakse üle teatud aastate tagant kõikides maades. EL otsustas 2017. aas ta lõpus glüfosaadi kasutuslu ba viie aasta võrra pikendada. Samas alternatiivset toodet ja

lahendust turul ei ole. Keela mise korral peaksid kõik taga si künnipõhisele tootmisele minema. Vandenõuteoreetikud võiksid nüüd selle peale küsi da – kelle see kasulik on? Mõistagi kütusemüüjatele. Kanada pikendas glüfosaa di kasutust aastani 2032, siis toimub uus hindamine. Seal on välja toodud arvutused, et künnist loobudes jääb trakto rimootorites põletamata aas tas 170 miljonit liitrit diislikü tust. Kui meil Eestis kasutatak se 0,5 miljonit liitrit glüfosaa te, siis sellega säästetakse ku ni 5 miljonit liitrit diislikütust aastas. Siit siis ka minimeeri tud mullaharimise väiksem energiavajadus ja süsinikujala jälg, mis võib paljudele olla suur üllatus. TULEB HINNATA ENERGIAKULU Tõeline loodushoidlikkus saa vutataks siis, kui hakataks hindama millegi tootmiseks kuluvat energiat ehk näiteks energiabilanssi vilja tootmi ses. Väga lihtne on arvutada

sisendite ja toodetu energiasi saldust kas riigi või firma ta sandil: kui palju energiat ku lutati ja kui palju saagiga ta gasi saadi. Praegu meil ELis muretsetakse ja reguleeritak se enam valgustuspirnide ja tolmuimejate kasutamist, põl dudel toimuv makstakse toi dujulgeoleku nimel kinni ka siis, kui sealt üldse saaki ei koristata. Energiakuluga sarnaneb süsihappegaasi bilanss, ka se da on väga lihtne sisendite ja saagi alusel arvutada. Nii mõ nigi on pakkunud, et põllu meestel võiks oma süsiniku krediit olla. See oleks tõeline loodussäästlik majandamine. Kas oskad, suudad ja tahad sü sinikku mullas siduda või pais kad ohjeldamatu mullaharimi se ja diislikütuse põletamisega süsinikku atmosfääri? Võideldes vaid mõne üksi ku tootega, võib kahju teha protsessile tervikuna. Nägema peab tehnoloogiaid koos kogu looduses toimuvaga, samas mitte unustades eesmärki – meie kasvava elanikkonna kestlikku äratoitmist.