terviseraamat
Ajakirjas 60+ ilmunud terviselood said südamliku vastuvõtu osaliseks. Neile, kel aastaid üle 60, pole just palju sihitatud tähelepanu pööratud. 60+ terviseraamat „Südameasi” täidab seda lünka.
Vanema inimese südame tervis Kuulmisprobleemid Voodielu Hingeline vananemine Toitumisnõu
Peamised lood selles väljaandes on südamega seotud – kõneleme kõrgest vererõhust, mis südant kui organit mõjutab, räägime infarktist ja muudest südamehaigustestki, aga mõtiskleme ka neil teemadel, mis vanemaealiste südant valutama paneb – nii kodukuludest kui üksindusest, aga ka voodielust, mis kuuekümneselt sugugi tähtsuseta ei ole.
Lihtsas ja arusaadavas keeles tuuakse ülevaade tõbedest ja antakse hüva nõu, kuis neid ennetada või siis nendega hakkama saada. Spetsiaalselt selle raamatu tarvis kirjutatud patsiendilood näitavad, et me kõik oleme küll erinevad, aga peamistes asjades toimib meie organism ikka ühtmoodi. Oskus end jälgida ja abi küsida on tähtis. Aita iseend sellega, et lased teistelgi end aidata.
ISBN 978-9949-9453-5-1
9 789949 945351
terviseraamat
Raamatust leiab tunnustatud arstide – dr Tiina Uuetoa, dr Toomas Sullingu, dr Jüri Voitki, dr Mark Brashinsky, dr Marek Metsmaa, dr Olev Poolametsa ja dr Kristjan Pommi nõuandeid ja kommentaare.
Südameasi
Tähelepanu all on ka peavalu ja kuulmisega seotud probleemid.
i s a e m a d ü S
VANEMA INIMESE SÜDAME TERVIS KUULMISPROBLEEMID VOODIELU HINGELINE VANANEMINE TOITUMISNÕU
2014
Saatesõna Teie käes on terviseraamat, mille idee sündis ajakirja 60+ tehes ja suuresti just lugejate ärgitusel. Meie teada ei ole Eestis seni seenioridele koostatud mitte ühtki kogumikku, mis haaraks mitut tervishoiuvaldkonda ja kus eri haiguste tekkemehhanismist ja ravivõimalustest räägivad Eesti oma ala parimad spetsialistid. See raamat aitab mõista, mis sind vaevab ja kuidas õnnestub seda koostöös arstide, psühholoogide ja teiste spetsialistidega leevendada. Oleme seda raamatut kokku pannes mõelnud sellelegi, et siin kirjutatu oleks praktiline ja vaba keerukatest meditsiinilistest terminitest. Kui neist juttu tulebki, siis järgneb kohe ka selgitus, millega tegemist, sest õppida pole hilja mitte üheski eas. Eesti nimekad ja tunnustatud doktorid annavad nõu ja patsientide lood räägivad tegelikust elust. Ka oma elu viimasel veerandil ei taha paljud oma haigusi teiste ette laotada. Arusaadavatel põhjustel pole haiguslugude juures inimeste täisnimesid, aga need lood on tõetruud ja juhtunud päris inimestega. Mõtteid ja ideid jagub meil veel ka järgmisteks terviseraamatuteks. Jätame lugeja otsustada, kas esimesele raamatule järgneb sari või mitte. Südameasi räägib ennekõike südamega seotud asjust. Nii sellest meile eluks hädavajalikust organist rinnakorvis kopsu kõrval kui ka peenekoelisematest asjadest, mida me südamesse võtame või mis meie südame valutama panevad. Ka armuasjust, sest ega see tähtis eluvaldkond vananedes oma tähtsust mineta, ehkki sellest erinevail põhjustel kõnelda ei soovita. Südame küljes kinni on ka valu ja vaevaga saadud kodu. On tõsiasi, et pensionile jäämise eel tuleb mõelda, kuidas senist elu hakata ümber korraldama. Tark oleks sellele varem mõtlema hakata, mida peale hakata suure elamispinnaga, kust lapsed on oma teed läinud ja kus on nüüd otstarbetult palju ruumi. Küsimusele, miks ma pean ära minema kodust, mille nimel oma elus paljust loobunud olen, teavad vastata psühholoogid või vähemalt selgitada, millest tuleks loobuda endisest kodust lahkudes ja mis peaks olema põhjus, miks selleks siiski valmistuma peab. Tuleb panna oma plussid ja miinused kirja, rääkida lähedastega ja kuulata südame häält. Kui keegi on pärast selle raamatu läbilugemist pisut pettunud, et näe, ei saanudki hakata selle järgi oma haigust ravima, siis nii see tõesti on. Raamatust ei leia konkreetseid ravimisoovitusi. Retsepti kirjutab välja ikka arst igale konkreetsele patsiendile, raamatu teel ravi ei saa määrata. Mida siis raamatust leiab? Tasub võtta õppust, et enne arsti juurde minekut mõtle selgeks, mida on mõtet talle rääkida, väikesedki organismi eripärade kirjeldused aitavad arstil õiget diagnoosi panna. Aga jutuga lemmiklooma suurest söögiisust ja lapselapse tegemistest ei tohiks aega viita. Perearstil on aega napilt. Õigem oleks ikka murel kohe kratist haarata ja rääkida sellest, mis valu ja muret teeb. Olge terved!
Eve Rohtla
Sisukord I osa. Minu tervis Kõrgvererõhktõbi Kõrgenenud vererõhule ei tohi käega lüüa. Intervjuu dr Tiina Uuetoaga. Tiina Sarv – 10 Leili lugu. Tiina Sarv – 12 Vererõhumõõtjaid on mitmesuguseid. Arved Breidaks – 15 Milvi lugu. Annika Poldre – 16 Infarkt Elustiilil on südame tervises määrav osa. Tiina Sarv – 18 Raivo lugu. Annika Poldre – 20 Intervjuu kardiokirurg Toomas Sullinguga. Tiina Sarv – 23 Voldemari lugu. Annika Poldre – 24 Südamestimulaator parandab elukvaliteeti. Intervjuu dr Jüri Voitkiga. Annika Poldre – 26 Aime lugu. Annika Poldre – 27 Eve lugu. Birgit Itse – 29 Peavalu Peavalu peidab endas erinevaid probleeme. Intervjuu dr Mark Braschinskyga. Gerly Lehtmets – 32 Tiia lugu. Annika Poldre – 34 Piinav peavalu on vaevarikas tervisehäda. Annika Poldre – 38 Häiritud kuulmine Ma kuulen, aga ei saa aru. Intervjuu dr Marek Metsmaaga. Eve Rohtla – 40 Jüri Jaansoni lugu. Annika Poldre – 42 Lembitu lugu. Annika Poldre – 52 Tinnitus ei ole haigus. Eve Rohtla – 47 Vaik kaitseb kõrva tolmu, võõrkehade, nakkuse ja põletike eest. Kõrvade ja kuuldeaparaatide puhastamisest vestles dr Marek Metsmaaga Eve Rohtla – 51 Voodielu Teema, mis noortele piinlikkust tekitab. Intervjuu psühholoogiadoktori Toivo Aavikuga. Arved Breidaks – 58 Apteeker: inimesed häbenevad potentsiravimeid osta. Arved Breidaks – 62 Ka intiimelu kuulub vanema ea juurde. Intervjuu dr Olev Poolametsaga. Annika Poldre – 64 Elsi ja Tiiu lugu. Annika Poldre – 66 Sõprus, armastus ja intiimsus on ajas aegumatud. Psühholoog Toivo Niibergi ja dr Kristjan Pommiga vestles Kadri Haavajõe – 69 Hanno lugu. Kadri Haavajõe – 72
II osa. Hingeline vananemine Kodu jätmine pole kerge mitte üheski eas. Intervjuu psühholoog Riina Luigega. Eve Rohtla – 78 Kui kallis kodu käib üle jõu. Hans Väre – 84 Kodu kui südamesi. Meelike Saarna, pereterapeut – 88 Üksindusega harjumine võtab aega. Intervjuu psühholoog Riina Luigega. Eve Rohtla – 90 III osa. Tervislik toitumine Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet – 100 Vesi – 102 Alkohol – 102 Ravimid ja toit – 103 Toitumise põhimõtted haiguste korral – 104 Liikumissoovituste üldised põhimõtted – 108 Proviisor soovitab. Proviisor Kai Kimmeliga vestles Birgit Itse – 109 Vajalik teave – 110 Kasutatud ja soovitatav kirjandus – 112
INFARKT
MINU TERVIS
Südamestimulaator parandab elukvaliteeti Annika Poldre
S
üdamestimulaatori paigaldamine on rutiinne protseduur. Väike aparaat naha all ei tekita haigele igapäevaelus piiranguid, kuid parandab elukvaliteeti ja on mõnel juhul ka elupäästja. Maailma esimene südamestimulaator paigaldati inimesele Stockholmis Karolinska haiglas aastal 1958. Eestis alustati stimulaatorite paigaldamist 1976. aastal Tartu Ülikooli kliinikus ja 1994. aastal Tallinna Mustamäe Haiglas, nüüdse nimega Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH). „Kui me 1994. aastal alustasime, paigaldati Eestis neid umbes 100–120 aastas, praegu on see arv 1200,” lausub PERHi kardioloog dr Jüri Voitk, üks kuuest kardioloogist, kes Eestis südamestimulaatoreid paigaldab. KONTROLL Südamestimulaatoriga tuleb kindlasti kontrolli minna 1–2 kuud pärast selle paigaldamist. Enamiku implantatsioonide näidustuseks on aeglane rütm ehk bradükardia ja sel juhul piisab lihtsamast, ühe või kahe juhtmega tavalisest stimulaatorist. Vähemal määral kasutatakse stimulaatorravi südamepuudulikkuse korral kolmejuhtmelise stimulaatoriga kahe erineva südamevatsakese töö sünkroniseerimiseks. „Ohtlike rütmihäirete ja tõusnud äkk-
26
surma riski korral on võimalik kasutada kardioverter-defibrillaatoreid – see tähendab stimulaatoreid, mis on võimelised haige südame rütmi taastama kliinilise surma korral ülestimulatsiooni või elektrišokiga,” selgitab kirurg. Stimulaatoreid implanteeritakse Eestis viies haiglas: regionaalhaiglates PERHis ja Tartu Ülikooli Kliinikumis ning keskhaiglates Ida-Tallinna Keskhaiglas, IdaVirumaa Keskhaiglas ja Pärnu haiglas. Arvestades rahvastiku jaotumist, tehakse ligi pooled implantatsioonidest Tallinnas PERHis. Resünkroniseerivate kolmejuhtmeliste stimulaatorite ja kardioverter-defibrilaatoritega tegelemine on koondatud üksnes regionaalhaiglatesse. Südamestimulaatorite hinnad algavad umbes 2000 eurost, kallimad maksavad üle 17 000 euro. Hind sisaldab ka paigaldamist. Südamestimulaatori ja selle paigaldamise eest tasub täies mahus haigekassa. Arstid, kes sellega tegelevad, on koondunud Eesti Kardioloogide Seltsi rütmihäirete töörühma, mille praegune juht on kardioloog dr Jüri Voitk. Eesti on statistika põhjal 700–800 esmaimplantatsiooniga miljoni elaniku kohta Euroopa keskmiste hulgas. „Oleme sellega riigi vaesust arvestades heal tasemel,” tõdeb dr Voitk. „Maha jääme limiteeritud eelarve tõttu kallimate aparaatide paigaldamise poolest. Ka maakondadevahelise ravi kättesaadavuse erinevus vajab veel tähelepanu.” Südamestimulaator on väike,
MINU TERVIS
peopesale mahtuv patareiga aparaat. Tootmine on koondunud valdavalt kolme USA firma kätte. Ülejäänud firmade turuosa on väike ja pole eriti rahvusvahelisele turule suunatud. Mida vähem süda stimulaatorit kulutab, seda kauem patarei vastu peab. „Mõnel haigel stimuleerib ainult üks juhe ja vaid ühe protsendi, s.o umbes 14 minutit ööpäevas, mõnel haigel seevastu mõlemad juhtmed sada protsenti,” toob arst näite. „Veel rohkem mõjutab patarei eluiga stimulatsiooni pinge. Seega on aparaadi
INFARKT
eluiga erinev. Ühejuhtmelise ja ökonoomse aparaadi eaks võib olla kuni 20 aastat ja samas kolmejuhtmelise, rohkem energiat vajava ja sageli šokke andva aparaadi eluiga võib olla üksnes paar aastat.” Esimene kontroll tehakse 1–2 kuud pärast paigaldamist. Siis reguleeritakse aparaat ökonoomseks, edaspidi kontrollitakse patsienti ühe-kahe aasta tagant. „Sageli on haiged selle kontrollimise suhtes erakordselt hoolimatud,” ütleb dr Voitk. Kontrollimise käigus reguleeritakse aparaadi töö haigele sobivaimaks
AIME LUGU „Olin tüüpiline nõukogude naine,” alustab Aime oma lugu. „Käisin tööl, minu õlul olid kõik kodused tööd ja kolm last. Mees tegi teadust.” Südamehäired algasid noorel naisel pärast kolmanda lapse sündi. Seni tragi ja töökas pereema tundis nüüd pidevat väsimust, vaevu jaksas ta polikliinikusse kõndida. „Peaajust tehti pilt, seejärel saadeti närviarsti juurde, oletati hormonaalseid häireid, saadeti ravivõimlema. Seejärel leiti, et põen kopsupõletikku,” jutustab Aime oma lugu. Peagi algasid südamevaevused, õhupuudus ja valud ülakehas. „Ma ei jaksanud kammiga kätt tõsta, kuigi olin varem tassinud raskeid toidukotte.” Lisandus närvipinge pereelu sassimineku tõttu. Selle kõige tagajärjel läks süda rütmist välja. Naine lamas kuu aega haiglas, kus raviti ta südant. Ka haiglaravi järel ei kadunud nõrkusehood ning pärast kilpnäärmeuuringuid jäi viimast uuringut teinud arst arvamuse juurde, et hädade põhjus on südames. „Mul oli aias umbes kolmekilone lillepott petersellidega. Vaevu jaksasin seda tõsta, et tuppa viia. Kui majja sisse sain, vajusin kokku. Lamasin põrandal, kuni toibusin, oksendasin, lõpuks jaksasin kiirabi kutsuda.” Maarjamõisa haiglas infarkti ei diagnoositud, küll aga kirjutati diagnoosiks tugevad südamerütmihäired ja leiti, et südameklapid ei tööta. Otsustati opereerida mandlid ja seda tehtigi. „Maarjamõisa haiglast tulin välja ratastoolis,
olin luu ja nahk. Arstid ei mõistnud, miks ma nii nõrk olen. Tohter, kes mind haiglast välja kirjutas, arvas, et ehk peaksin psühhiaatri poole pöörduma. Ma ei tahtnud enam muud kui ainult koju. Mulle määrati 2. grupi invaliidsus.” Elukaaslasel oli tuttav arst, kel endal olid südameprobleemid. Tema soovitas oma südametablette. Kahe nädalaga tõusis naine jalule. „Hakkasin kosuma ja siis ühel päeval varisesin jälle kokku. Diagnoositi südame äge puudulikkus. Nii elangi siiamaani, et aeg-ajalt on süda rütmist väljas.” Tallinna Järve haiglas on talle öeldud, et südamelihas on armistunud ning järelikult on tal olnud mikroinfarkt. Aime on väga reibas, juhib ühe seltsi tegevust, reisib palju, hoiab rõõmuga lapselapsi. Kõik tuttavad tunnevad teda energilise ja sõbraliku kaaslasena. Aeg-ajalt äkki kaob tal jõud ja siis ei jaksa ta paar päeva mitte midagi teha. „Siis ainut vedelen. Aga seda ei näe keegi.” Kord taas südame ägeda puudulikkuse diagnoosiga haiglas olles oli üks õde talle öelnud, et ta on energiast tühi. „Ma arvan, et ma ei oska soliidselt vananeda, kulutan oma energialimiidi liiga kiiresti ja siis mu organism võtab ise mind rajalt maha, et ei tuleks veel fataalset lõppu,” arvab seitsmekümnendates eluaastates daam. Südamestimulaatorist on ta kuulnud ja usub, et kui peaks vajalikuks osutuma, küllap siis tallegi see paigaldatakse. Annika Poldre
27
TERVISERAAMAT
Ajakirjas 60+ ilmunud terviselood said südamliku vastuvõtu osaliseks. Neile, kel aastaid üle 60, pole just palju sihitatud tähelepanu pööratud. 60+ terviseraamat „Südameasi” täidab seda lünka.
Vanema inimese südame tervis Kuulmisprobleemid Voodielu Hingeline vananemine Toitumisnõu
Peamised lood selles väljaandes on südamega seotud – kõneleme kõrgest vererõhust, mis südant kui organit mõjutab, räägime infarktist ja muudest südamehaigustestki, aga mõtiskleme ka neil teemadel, mis vanemaealiste südant valutama paneb – nii kodukuludest kui üksindusest, aga ka voodielust, mis kuuekümneselt sugugi tähtsuseta ei ole.
Lihtsas ja arusaadavas keeles tuuakse ülevaade tõbedest ja antakse hüva nõu, kuis neid ennetada või siis nendega hakkama saada. Spetsiaalselt selle raamatu tarvis kirjutatud patsiendilood näitavad, et me kõik oleme küll erinevad, aga peamistes asjades toimib meie organism ikka ühtmoodi. Oskus end jälgida ja abi küsida on tähtis. Aita iseend sellega, et lased teistelgi end aidata.
ISBN 978-9949-9453-5-1
9 789949 945351
TERVISERAAMAT
Raamatust leiab tunnustatud arstide – dr Tiina Uuetoa, dr Toomas Sullingu, dr Jüri Voitki, dr Mark Braschinsky, dr Marek Metsmaa, dr Olev Poolametsa ja dr Kristjan Pommi nõuandeid ja kommentaare.
Südameasi
Tähelepanu all on ka peavalu ja kuulmisega seotud probleemid.
i s a e m a d ü S