Äksil üksi veisteta

Kell 11.35 | Lennusalgas toimub hommikune briif, et kõik teaksid, mis on plaanis, kuhu lennatakse ja kes mida tegema peab – õhus keegi üllatustega tegeleda ei taha. Esimene planeeritud lend on õppelend, et pikemalt puhkuselt naasnud pinnaltpäästja Marko Aron saaks oma oskuseid lihvida.

Kopteris alustavad lendu lisaks kahele piloodile ja Markole veel vintsioperaator, päästmist vajav nukk ja kommunikatsioonispetsialist Kaarel Kallas.

Suund võetakse Äksi saarele, kus Kaarel kehastab hätta jäänud merelist. Kuigi saarel peaks olema kari uudishimulikke veiseid, pole neid kuskil näha ja Kaarel jääb päästmist ootama.

Saabub kopter ning pinnaltpäästja Marko laskub koos peatselt päästmist vajava nukuga vette.

Seejärel vintsitakse pinnaltpäästja üles ning kopter teeb tiiru, et tagasi tulles hakata nukku otsima.

Kopter tagasi, nukk leitud, laskub pinnaltpäästja. Kopter lendab veidi eemale, et vees oleks rahulikum ja võimalik nukk raami peale upitada. Kui see tehtud, kutsutakse kopter taas lähemale ning nukk ja päästja tõmmatakse veest välja.

Harjutuse järel selgitab kümme aastat vintsioperaatorina töötanud Reino Püvi, et meeskonna jaoks on oluline harjutada lisaks vees toimuvale tegevusele ka näiteks lähemist. Kui päästetakse raamiga – sel korral nii tehti –, on ühtlasi on vajalik harjutada kopteri paiknemist päästmise ajal. „Pinnaltpäästjal on raske oma tööd vees teha siis, kui kopter on otse tema kohal või asub temast ülestuult. Samuti on päästeraami küljes juhtliin, mille abil saab pinnaltpäästja raami suunata – selleks on vaja, et kopter paikneks õiges kohas – kui kopter on otse raami kohal, on raami mööda liini keeruline suunata.“

Vintsipiloot peab ühe ülesandena seetõttu juhendama piloote, kel osas suundades vaateväli piiratud. Kusjuures vintsioperaator saab ise ka kopterit horisontaalselt liigutada, kuid praktikas pole selle järele vajadust olnud.

Kopteriga saab inimesi päästma minna Reino sõnul ka siis, kui ilm veesõidukite jaoks liialt ohtlik. Kopter kardab ainult neid olukordi, kus jäiteoht suur – kui tiiviku peale tekib jää, muutub selle kuju ning õhus püsimine võib muutuda keerukaks ning ei ole enam ohutu.

Kaarel Kallas

PPA pressiesindaja