Dokument äijih kielâst já

Čohčuv 2022 Säämi máttááttâskuávdáá medialinjáást aalgij dokumentkurssâ. Jukka Vuorela ­ Morottaja ij lamaš kuássin ovdil ráhtám dokument ige ubâ jurdâččâmgin rähtiđ taggaar. Sun lii ain lamaš eenâb kiddiistum fiktiofiilmâin. Dokument vuávámpargo várás lâi väridum tuš ohtâ okko já kuvviimij várás nubbe okko. Loppâloopâst pargo piištij čuuvtij kuhheeb ko koolgâi tondiet ko Jukka kiddiistui fáádást ain eenâb já halijdij porgâđ pargoos pyereest.

Moonnâm ive, ko muoi Jukkáin láim siämmáá anarâškielâ já ­ kulttuur linjáást, mun muštâlim ubâ luokan muu tutkâmušâin jieččân suuvâ já Movsháá tuuvij historjást. Jo talle Jukka eeđâi, ete tyesthân kolgâččij rähtiđ dokument. Ko Jukka čohčuv koijâdij, uážuččij ­ uv sun rähtiđ dokument must, mun lopedim tállán, jiemge mun lah tarbâšâm kaattâđ tom, veikâ lopâlâš fáddá šoodâi ­ uv uáli ereslágánin ko muoi láim aalgâst jurdâččâm. Jukka kaavnâi muu mainâsijn taggaar uáinu, mii oroi tehálâžžân meiddei suu jieijâs elimist.

Muu äijih, Movsháá Hannu, lii ain lamaš muu nanosumos ohtâvuotâ jieččân sämmilâšvuotân. Eskin maŋgâ ive suu jäämmim maŋa mun lam oppâm, maggaar suu eellim lâi já magareh suu ­ jah vaikuttii toos, ete sun ij kuássin sárnum jieijâs vuos muu kielâ, anarâškielâ, jieijâs párnáid ige áijuváid. Talle ko mun uurrum Säämi ulguubeln, mun sárnuškuottim tavekielâ, muu škovlâkielâ, jieččân párnáid. Mun jurdâččim, ete lii pyereeb sárnuđ “puástu” sämikielâ ko ij sämikielâ ollágin. Mun jiem kuittâggin kuássin tubdâm aldavuođâ ton kielân. Anarâškielâ oppâm lii lamaš tegu pittááš, mii must vááilui, já tot lii pajedâm puohlágánijd tobdoid.

Jukka halijdij čuávvuđ tom, mon kuhes vaiguttâsah láá tast, ko ohtâ suhâpuolvâ ij oopâgin suuvâs kielâ. Kalle suhâpuolvâ kalgeh tondiet tubdâđ tegu ruottâseh liččii potkânâm? Já maht tom puáhtá tivvoođ?

Sämmilij kielâ monâttem ij lah mahten uđđâ fáddá, mutâ Jukka tuubdâi, ete tot lii taggaar äšši, mon lii uáli jo vaigâd iberdiđ, jis tot ij kuoskât jieijâs eellim mahten. Já motomin talle ­ uv, ko kuoskât: Jukka lii aassâm Anarist jo maŋgâ ive, já suu anarâš kálgu lii kale oppâm anarâškielâ pärnivuođâ rääjist, mutâ ij vuosmužžân kiellân. Ko Jukka lâi vuáváámin já kuvviimin dokument, sust nanosmui tobdo, ete ličij mielâttes tergâd opâttiđ párnáid tom kielâ jo aalgâ rääjist, vâi páárnáš puávtáččij

Muu äijih, Movsháá Hannu, lii ain lamaš muu nanosumos ohtâvuotâ jieččân sämmilâšvuotân. Eskin maŋgâ ive suu jäämmim maŋa mun lam oppâm, maggaar suu eellim lâi já magareh suujah vaikuttii toos, ete sun ij kuássin sárnum jieijâs vuos muu kielâ, anarâškielâ, jieijâs párnáid ige áijuváid. čäittiđ tobdoidis anarâškielân. Jukka tuáivu ­ uv, ete puátteevuođâst sunnuu párnái vuosmužžân kiellân šadda eidu anarâškielâ.

Taat lii tuođâi lamaš opâtteijee fiäráán, iätá Jukka. Sun lii oppâm ennuv puohlágánijn pargoin, maid kalga porgâđ ovdil dokument rähtim, ton ääigi já vala ton maŋa ­ uv. Nelji mánuppaje tot pargo piištij, ige tot lah valagin nuuhâm. Tääl Jukka osko, ete sun viijmâg ibbeerd kielâ monâttem já ton vaikuttâsâid. Aainâs ­ uv váhá.

Muu uási dokument rähtimist lâi čuuvtij ucceeb. Puoh tábáhtui jotelávt. Kuvviimeh iä pištám maŋgâ oho, já muu peeleest stuárráámus uási sehe tutkâmpargoost já nk. tobdopargoost lâi jo porgum. Motomeh uđđâ fiäráneh kuittâg pessii fáárun.

Jukkáin lâi pyeri porgâđ oovtâst. Sun stivrij čielgâsávt, mutâ sun meiddei kuldâlij muu tuoivuid. Taat ij lamaš muu vuosmuš dokument, mutâ vuosmuš mii lii čáittum almolávt stuorrâ juávhoid. Kale tot lii lamaš jiäráskittee.

Oles dokument koolgâi čaahâđ 30 miinut siisâ. Maŋgâ tehálâš ääši paccii tondiet meddâl. Muu eeči, ákku já ubâ peerâ iä oinuu jur ollágin. Muu ečirokke lâi eidu taggaar kielâttes suhâpuolvâ ovdâsteijee, kote ij oppâm anarâškielâ mudoi ko kiddejum uuvsâi tyehin kuldâldijnis. Suu majemuu eellimive ääigi mun lijjim kuittâg jo máttááttâlškuáttám kielâ já tattum suu oppâđ tom muin, já sun puovtij ­ uv išediđ muu kavnâđ já tubdâđ suu vanhimij kuávlukielâ jiešvuovijd. Tot lâi ohtâ taggaar äšši, mon Jukka oonij vaigâdin kyeđđiđ dokumentist meddâl.

Mun še lam hoksám maidnii, mii paasij meddâl, ko jiem vissâ tast ennuvgin sárnum: Must lâi ubâ eellim lamaš taggaar tobdo, ete mun kolgâččim mättiđ sámástiđ pyerebeht, já ko jiem máttám, te tot lâi muu jieččân suijâ já heeppâdvuotâ. Tot tobdo meiddei kuhháá hettij muu opâttâlmist, ko oroi lemin nuuvt vaigâd koijâdiđ iše, mieđettiđ ete jiem määti. Tađe mield ko mun oppim äijih kielâ, muu heeppâd lappuuškuođij. Suámálâš äšši lii tot, ete mun jiem innig nuuvt ennuv hepânâš tomgin, ko jiem määti tavekielâ olmânáál. Mun lam kavnâm anarâškielâst torvosaje.

Mahtsun täst ovdâskulij? Vuosmužžân dokument lii uáivildum sämmiláid. Tot lii ­ uv jo uásild luhostum, ko filmâ čaittui sehe Skammâkuuvijn já meid aalmugpeeivi ohjelm uássin Sajosist. Muoi kuohtuuh leen uážžum šiev macâttâs, filmâ lii kuoskâttâm keččeid. Mun oskom, ete sämmiliih uáinih dokumentist taggaar mainâs, moos puáhtá identifisistiđ jieijâs. Maŋgâsist, eromâšávt anarâšâin, lii siämmáásullâsâš tuávááš.

Jukka smiättá, ete tuáivu mield syemmiliih še halijdiččii uáiniđ fiilmâ. Ton fáddá lii taggaar, moin sun haalijd juksâđ keččeid meiddei Säämi ulguubeln. Sun áigu ­ uv faallâđ dokument jieškote ­ uvlágán elleekovefestivaaláid taan já puáttee ive. Ton maŋa tot tuáivu mield tuhhiittuvvoo taggaar sajan, kost tom puáhtá kii peri keččâđ.

Muoi Jukkain tuáivoon, ete dokument iššeed keččeid iberdiđ, ete maid meerhâš kielâtrauma, maggaar pargo tuođâi lii kielâiäláskittem já mondiet tot jieijâs kielâ lii nuuvt tehálâš.