Läigiviipšâi kuávdoo

Ohtâ munjin tehálâš já rähis äšši lii kietâtyeji. Ko mun lijjim ucce, te muu vuossâmuš kuoskâttâs tuáján lâi mii naabur, kote máttááttij munjin virkkam. Škoovlâst vuod tyeji ij kuássin lamaš olmâ oppâaamnâs. Mun muštám, et mijjân máttááttui kale kieđâi kuárrum mottoom verd, mut mihheen eres kietâtuojijd Saksaast ij talle lamaš máttááttâsvuáváámist. Puávtáččij tiäđustuv jurdâččiđ, et lii vaahâg, ko párnááh iä innig määti tuoijuđ. Mut kiitiätá ličij ­ uv tot lamaš pyeri ­ uv äšši, et jiem oppâm tuoijuđ škoovlâst. Tääl munjin ij aainâskin šoddâm mihheen traumaid tast škoovlâst. Nuuvt mun lam ain lamaš moovtâ puohlágánijn tuojijn. Mii naabur lâi tuođâi tyejičeppi já raahtij munjin maaŋgâmuđusijd elleid, ko mun lijjim páárnáš. Te mun jieš ­ uv halijdim oppâđ virkkađ. Veikkâ muu virkkamtyejeh lijjii aalgâst viehâ oovtkiärdáneh, jiemge eissigin máttám sundáttâllâđ maid mun lijjim virkkaamin, te tot lâi muu mielâst kuittâg hitruus puđâldâs. Maŋgii mun koijâdim áhustân meid kođemist já irâttim oppâđ tom ­ uv, mut mahtnii tot oroi tien ääigi nuuvt vaigâdin, et tast ij šoddâm mihheen já mun luovâttim. Eskin talle ko mun lijjim jo varrim Suomân, mun movtáskim uđđâsist kietâtyejeest já loppâloopâst oppim kođđeeđ ­ uv. Nubbe tyeji, moos mun lijkkojim viehâ ennuv párnážin, lii “kirjonta”. Tot lii maŋeláá kuittâg pááccám.

Ohtâ šiev peeli kietâtyejeest lii tot, et talle ko vuáđuaašijd máttá, finnee jo ááigán maidnii, mut háástuh pijsájeh kuittâg vissâ loppâelimân.

Jieijâs ovdánem iivij mield lii suotâs čuávvuđ. Taan räi mun lam virkkam ovdâmerkkân pev ­ diliijnijd, lasâliijnijd, hamittijd, juovlâheervâid já uccâ mattoid ­ uv, mut lam meid ráhtám puohlágánijd elleid, tego mii naabur talle laavij. Ton lasseen mun lam oppâm kođđeeđ ullosuhháid já maaŋgâlágánijd eres tiiŋgâid tego čeveliijnijd, ulloveerdijd já vaacâid. Ko lađâstâl kietâtyejiloostâid já ­ kiirjijd, te huámmáš, maid ij lah vala porgâm, já tast šaddeh uđđâ mohtâ sehe ideah, maid puávtáččij oppâđ čuávuvâžžân.

Mottoom kooskâst mun movtáskim kođđeeđ meid lätteeráánuid kägismuorâiguin. Mii kerditáálust lâi ovdil puđâldemviste, mast lijjii eres lasseen kägismuorah já loováh tievâ táálu ässei puáris pihtâsijn já eres kággáin kođđeemmateriaalin. Tiäđust ­ uv mun ferttejim tom ­ uv keččâliđ, já nuuvt naabureh máttááttii munjin oppeet uđđâ tááiđuid. Maŋgâ šiev lätteeráánu tien ääigi šoddii ­ uv.

Iivij mield mun lam lamaš fáárust muádi kietâtyejikerhoost. Eidu tääl mun lam Viitakutojat ­ juávhust, mii lii Luándu ­ Lito taaiđâ ­ já kietâtyejikerho. Taan räi mij lep kođđáám, tuovŋâm suhháid já eres pihtâsijd sehe ráhtám makramee ­ tuojijd. Makrameest mun jiem lamaš nuuvt kiddiistum ovdil, jiemge iberdâm ton pivnohvuođâ, mut mun meridim kuittâg uápásmuđ toos, ko toos lâi šiev máhđulâšvuotâ. Talle ko ráhtá ráávhust čuolmâ čuolmâ maŋa, makramee jiešalnees lii viehâ suotâs puđâldem, kohân te vistig lii iberdâm, maht tot čuolmâ ráhtoo. Taid čuolmâid piäsá ­ uv hárjuttâllâđ aaibâs tuárvi, jis šadda kargiđ masa ubâ pargo já rähtiđ tom uđđâsist moddii, tastko aalgâst ij pyevti tiettiđ, moos te kiddiđ huámášume. Rähtimáin já feiliimáin tom ­ uv tyeje kustoo uáppá, já loppâloopâst muu makramee ­ pargoost šoodâi aaibâs anolâš kukkáamppel. Viitakutoja ­ rieggest lii pyeri eidu tot, ete puáhtá keččâliđ uđđâ aašijd ávus mieláin. Ijhân ovttáin tyejitijppáin taarbâš juátkiđ elimis loopâ räi, jis toos ij lijkkuugin. Nube tááhust sáttá kavnuđ miinii uáli jo hitruus tuojijd, mast haalijd tiettiđ lase já moos haalijd vuáijuđ eenâb puátteevuođâst. Kietâtyejeest lii tot ­ uv šiev peeli, et tast ij finnii tuše fijnâ tiiŋgâid olssis, pic tast šaddeh meid maaŋgâmuđusiih persovnliih skeeŋkah taggaar maailmist, kost ulmuin távjá oro lemin jo puoh. Muu mielâst lii suotâs smiettâđ tom, maggaar tyeje puávtáččij eidu ton tiätu ulmui tuoijuđ, magarij ivnijguin, já maggaar kovosân teikkâ myensterân sun lijkkuuččij. Skeeŋkâ uážžoid kiergân jurdâččiđ tienuuvt aaibâs eresnáál ko jis uástáččij sijjân maidnii käävpist.

Tágárin šoodâi muu vuossâmuš makrameetyeji. Tuše šaddo val váilu.

Taid kissásuhháid muu vuoppârokke kuuđij munjin muáddi ive tassaaš.

Taid pessijâšsuhháid mun kuuđđim olssân muáddi ive tassaaš.

Taam ullotaaki lii muu vyene tuoijum. Taaki myenster lii sundáttâllâm aanaarlâš Maaru Moilanen, já myenster nommâ lii tiäđust-uv Inari!

Taam krokodiil muu naabur virkkai munjin talle ko lijjim pärni.

Taah lätteeráánuh šoddii ma ŋ gâ ive tassaaš, ko mii táálu puđâldemvisteest lijjii kägismuorah.

Motomeh ulloveerdih, maid mun lam tuoijum. Čižetpeln leijee ulloveerdij laaigijd painim jieš kuobbârijguin mottoom kuursâst.

Motomin muu enni lijkkuustui čuuvtij oovtâ munnuu kulen ässee maarsun. Nuuvtpa mun virkkajim sunjin tággáár skippáár.

Tyeji lii lamaš meiddei mii ohtâsâš puđâldâs muu vuánámáin já vuoppâruhhijn. Sunnust ­ uv mun lam oppâm hirmâd ennuv uđđâ aašijd já uážžum puorijd ravvuid veikkâ suhái šušme teikkâ vaacâi peelgi rähtimân já loostâi kryptilij kietâtyejiravvui já ­ myensterij tulkkuumân. Muu mielâst lii meid suotâs uáiniđ, et timmâ tyejeh iä lah ain tuše nisonij hommá – vuoppâm ko maatij suullân puoh maailm tuojijd kuárumist kođemân já virkkaamân, já sun joba máttááttij nyplámtyeje aalmuglâšopâttuvâst. Távjá moonâi ­ uv nuuvt, ete muu vyene koijâdij kállástis, maht maidnii tyejiaašijd kannattičij porgâđ.

Eidu tääl must lii uđđâ proojeekt: ullotaaki kođđeem. Mun jiem lah kuássin ovdil kođđáám maiden ullotaakijd teikkâ ­ puserijd, nuuvt et uáiniđ leš, maht te kiävá. Amahân te toos puávtáččij siämmást meid vuájuttiđ pyereest uási taan viste läigileejijn. Vissâ tot lii taggaar äšši, mast kietâtyejiolmooš távjá “killáá”. Puohlágáneh läigiviipšah láá jyehi saajeest aassâmvisteest, mut mudágis lääigih tiätu tuáján iä kuittâg oro kavnuumin, já távjá lii taggaar­ uv tobdo, et läigilejeh lasaneh ubâ ääigi, veikkâ maht tuoijuuččij.

Taam pevdiliijne mun adelim jieččân vaanhimáid juovlâske ŋ kkân. Tot lâiuv lamaš vaalmâš jo kuhháá, mut korona tiet mij ep lamaš uáinám muádi ihán, já poostâ peht mun jiem tuostâ stuárráábijd kietâtuojijd vuolgâttiđ, amas toh lappuđ.