Minu nimi on Saskia. Ma olen viieaastane ja natuke peale. Sügisel saan juba kuus!
Aga ikkagi on veel väga palju asju, mida ma ei oska. Näiteks ei oska ma hundiratast teha ega lohet lennutada.
Kuid on üks asi, milles ma olen väga hea. Ma olen väga hea asjade leidja. Arvatavasti kõige parem kogu maailmas.
Ma leian peaaegu alati kõik kadunud asjad üles.
Ükskord oli nii, et läksime terve rühmaga piraadimänguväljakule. See on mu lemmik mänguväljak –nii suur ja täis põnevaid asju – liivavorme, nööpe ja ükskord leidsin isegi kalakujulise võtmehoidja.
Ma hakkan seal alati usinalt kaevama, nii ka seekord.
Ma kaevasin igalt poolt. Seekord aga midagi põnevat ei leidnudki. Ainult igavad väikesed kivid.
Aga äkki tundsin kühvli all midagi kõva. Nii põnev, ma muudkui kaevasin ja kaevasin. See tundus väga suur.
“Lapsed, palun tulge ruttu siia!” hõikas õpetaja. Kõik läksid tema juurde. Mina ei tahtnud minna, ma olin just midagi põnevat leidmas!
Ma kaevasin edasi, olin juba nii lähedal, et suur aare välja sikutada. Siis aga kuulsin õpetajat hüüdmas: “Saskia, palun tule sina ka siia!”
Enam ei olnud midagi teha, tuli minna. Jätsin kaevamise pooleli ja läksin teiste juurde.