tunda, ilma mässumeelsuseta ja eriti ilma selle sageli hullumeelse entusiasmita, mis on nii nakkav? Ülitundlikkus on sellele reaalne vastukaal. Ülitundlikkus on osa tervikust. Kui te olete ülitundlik, on teil oma puudused ja tõenäoliselt ka kõik järgnevad iseloomujooned. Te olete suhetes heatahtlik, altruistlik ja südamlik. Te olete enese vastu nõudlik, alati valmis end kahtluse alla seadma ning võimeline eneseirooniaks. Teie intelligentsuse jõud seisneb teie avatuses, uudishimus, huumoris ja teatud värskendavas ja samas loovas süütuses. Teil on esmaklassiline õiglustunne, sirgjoonelisus, ausus ja autentsus. Mida rohkem te end sellisena aktsepteerite, seda paremini hakkate oma suurepärast tundlikkust valitsema. Et osata oma EQ-d tõhusalt juhtida, tuleb end tunda. Mida rohkem end tundma õpitakse, seda paremini saadakse endast aru, osatakse enda emotsionaalsetele tormidele nimi anda ja neid isegi hindama hakata. Nii saavad tunnetest teie sõbrad ja suunanäitajad.*
Hüperafektiivsus Üliefektiivsete aju juhib afekt, seega ei abstraheerita ajus ühtegi olukorda. Vaimselt üliefektiivsetel on reaalselt vaja afekte, julgustust, inimlikku soojust, kontakti ja isegi kallistusi, head ja harmoonilist suhtekliimat. Kuna nende ego on väga nõrk, on nad haiglaselt tundlikud teiste hinnangu suhtes, mida nad ei oska suhtelisena võtta, ja neil on vaja pidevalt teiste heakskiitu. Tavalised inimesed peavad seda vastuoluliseks. Kuid raamatus „Reis minu aju teispoolsusesse“ jutustab Jill Bolte Taylor**, kuidas ta oma insuldi järel, kui vasak ajupoolkera ei toiminud ja ta funktsioneeris vaid parema poolkera abil, tundis äkitselt väga tugevalt seda * Samalt autorilt „Emotsioonid. Kasutusjuhend“, kirjastus Jouvenance. ** Vt bibliograafiat.
33
